4
EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021
Robert Zeidler pälvis kodanikupäeval välisministeeriumi tänukirja 26. novembril ehk koda ni ku päeval tunnustas välisminis teerium tänukirjaga rah va diplomaate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aidanud edendada eesti keelt ja kultuuri ning Eesti ettevõtlust maailmas. „On väga hea ja südantsoojendav teada, et meil on s õpru ja mõttekaaslasi üle ilma, kes iga päev eesti keelt, kultuuri ja lugu hoiavad. Tänasel koda nikupäeval soovime tänada rahvadiplomaate – teie pühendumus Eesti tutvustamisel on innustav, hindame seda kõrgelt,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets. Teiste hulgas pälvis tunnustuse Robert Zeidler, keda Ontario eestlaskond tunneb hästi kui Kanada-Eesti kunstnikevahetuse programmi eestvedajat. Välisministeerium andis rahvadiplomaatia tänukirju koda nikupäeval välja kaheteistküm nendat korda. Tänukirja saab inimene või kodanikuühendus, kes on pikaajaliselt ja silma paistvalt aidanud vabatahtlikkuse alusel hoida eesti keelt, kultuuri ja vaimsust või tutvustanud Eesti ettevõtluskeskkonda, digiühiskonda ja ärikultuuri, andes oma panuse Eesti riigi hea maine loomisesse oma asukohamaal. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva eesmärk on teadvustada kodani kustaatust ja suurendada kodanikuuhkust. Kõikide tunnustatute nimekiri: https://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tunnustab-kodanikupaeval-rahvadiplomaate-4
liku Hamiltoni eestlaskonnaga EV aastapäeva aktusel 2017. Peakõnelejaks oli tolleaegne Eesti suursaadik Kanadas Gita Kalmet, kelle kirjeldus Eesti maast, rahvast ja kultuurist mind sügavalt mõjutas. Selgus, et olin õige otsuse teinud. Neli kunstnikku Eestist – Marko Mäetamm, Peeter Laurits, Kai Kaljo ja väga hil juti Britta Benno, on Cotton Factorys residentuuris olnud. Siitpoolt on Tor Lukasik-Foss ja Tyler Tekatch Eestis resi deerunud ja Vanessa Crosbie Ramsay praegu Tallinnas. Kuidas kunstnike vahetuspro gramm alguse sai? Algul oli kavatsus teha vahe tusprogramm Pariisis. Aga nii sugune vahetusprogramm on perfektne võimalus tutvustada eesti kultuuri kanadalastele. Nii on ka kasvanud kultuurisild kahe riigi vahel. Kanada eest laste seas tegutsev kunstnike kogukond on samuti programmi toetanud. Iga aastaga laieneb eesti kunstniku mõju ja kogu kond kasvad orgaaniliselt. Eestist resideeruvad kunst nikud kasutavad stuudiot, mis asub Cotton Factorys – see on vabrikuhoonete kompleks, mis ehitati aastal 1900 ja kus tegutses Imperial Cotton Company. Nüüdseks on see loovinimestele töö- ja ateljee
Robert Zeidler ja Eesti kunstnik Peeter Laurits Cotton Factorys. Foto: M. Koger
dekohtadeks ümber kujunda tud. Kuidas Sulle see idee tuli? Sain inspiratsiooni oma õelt Margie Zeidlerilt. Tema asutas Torontos 401 Richmond, mis tõestas, et loovinimestele pü hen datud hoone üldmõiste on läbiviidav. Algne pakkumine Cotton Factoryt osta tuli temale, kuid tema õhutas mind seda ostma. Ta on olnud hämmas tavaks toeks viimase kuue aasta jooksul. Olen küll Cotton Factoryt ümber kujundanud, kuid ilma temata poleks see võimalik olnud. Oled sõjaväes teeninud, kuid huvitaval kombel tegut sed praegu endise vabriku kompleksiga, mis nüüd on loovinismeste kasutuses. Meie lugejad tahaksid rohkem sinust teada. Olen väga loomingulisest perest. Isa oli arhitekt ja ema kunstikonsultant. Õed Margie, Kate ja Christina on pidanud (järjekorras) 401 Richmondi, edukat sisekujundusepraktikat ja Gladstone Hotelli. Lõviosa elust on söögilauavestluse tee maks olnud kunst. Ülikooli lõ petades valisin teise teekonna ja astusin briti armeesse. Nüüd seks olen kultuurisektori juurde tagasi jõudnud. Enamikus eesti peredes elav kunstivaim, kas pilli mängides, maalides või lihtsalt nautides, on osa sellest, mis mind eest laste juurde meelitas. Eestlased on oma kultuuriga tihedalt seo tud. Osaliselt just sellepärast tunnen end koduselt eestlastest sõpradega. Cotton Factorys on mitmed Eesti kultuuri tutvustavaid sündmusi aset leidnud, nende seas SALT gala- õhtusöök, EMW kontserdid (Kristjan Randalu, Puuluup) ja „We the Nordic“. Oled ka kinodes Eesti filmide sponsoriks olnud. Mis on tulevikus kavas? Suurel osal kanadalastest on Eestist udune teadmine, kuid nad ei tunne selle ajalugu ega oska ka maakaardil leida. Minu siht on kultuuri kaudu neile Eestit tuttavaks teha. Selle rea liseerumiseks on koostööpart nerite leidmine võtmepunktiks, näiteks Hamilton Arts Council, Hamilton Philharmonic Or
Seda ja teist Maailmas on palju huvitavat, kuid kõigest ei saa lehekülge kirjutada. ,,Tidbits“ kujul võib neid aga kirja panna. Seepärast olgu siin mõned. 1. Meeldivat aasta lõppu kõi gile! Kas olete märganud sügise ja talve head külge: mida mada lamale päike vajub, seda kauge male tuppa ulatuvad keskpäeval päikese kiired! Suvine päike on sedavõrd kõrgel, et teda toas suurt näha polegi, eriti minu laiuskraadil 41ºN.
Robert Zeidler: Eestiga seonduv on mulle südamelähedane Eesti Välisministeerium tun nustas kodanikupäeval rah vadiplomaate. Õnnitlen tun nustuse puhul „Eesti kunstnike toetamise ja tutvus tamise eest Kanadas ning koostöö eest eesti kogukonna ga Ontarios“, mida oled igati ära teeninud. Robert, tean et Sul pole eesti juuri. Kust pärineb Sinu tahe Eestit edendada Kana das? See algas kui tolleaegne kandidaat Trump vihjas, et ta võib-olla ei annaks Balti riiki dele militaarabi juhul, kui Venemaa peaks sisse tungima. Olin šokis. Kuna teenisin 80nd tel Saksamaal ja patrullisin Berliini müüril Briti sõjaväega, teadsin, kuidas see võiks täis konfliktiks plahvatada. Selle üle nurisemise asemel otsustasin midagi praktilist ette võtta. Kuna olin parajasti endise Imperial Cotton tööstuskomp leksi loomelinnakuks ümber kujundamise hoos, oli loogiline ühe Balti riigi kultuuri Kanada elanikkonnale tutvustada. Aga millise? Berliinis elamise ajal astusin saksa korporatsiooni Wingolf, mille liige korp! Arminia Dorpatensis Tartu Ülikoolis (http://www.arminia.ee/) para jasti taasasutati. Valisin Eesti. Kohtusin koha
Nr. 48
chestra, kohalikud muusikud ja teised, kelle publik otsib kuns tist kõige paremat, vaatamata sellele, kust ta tuleb. Näide on Kristjan Randalu jazzkontsert, mis pandeemia tõttu ära jäi. Kristjan on maailmatasemel pianist, kes meelitaks Hamiltoni ja Toronto eestlasi. Olin temaga koos mängima leidnud kolm kanada tipp-jazzmuusikut, kes oleks nende oma publiku kohale meelitanud. Ja nii oleksid koha likud jazzifännid Eesti kultuuri ja kunstnikega tuttavaks saanud. Järgmisel aastal on kavas sama teha Estonian Music Week’i ja Hamiltoni Filharmoonia Orkest riga. Hamiltoni Eesti Seltsil on ka kavas kõikidele põhjamaa-rah vastele huvi äratavaid sündmusi juurde lisada, näiteks jaanipäeva ja jõulude teemadel. Sellised sündmused oleksid „We the Nordic“ nimetuse all. Eesti kul tuur on sündmuste põhi, kuid avades neid laiemale publikule tõstame Kanada elanikkonna teadmisi Eestist ja eesti kul tuurist. Näitena võiks nimetada SALT gala-õhtusööki, kus peaaegu pooled osavõtjaist ei olnud eesti päritoluga. Kas on eesti kultuuri tut vustamiseks veel uut tulemas? Koostöös Hamiltoni Eesti Seltsi esinaise Leila Hessiga plaanime õpilaste vahetuspro grammi. Kuna Toronto kooliva litsus ei luba sel õppeaastal õpilasvahetusi, korraldame su vise vahetuse, kus lastel Eestist on võimalus siinset laagrielu Seedriorul ja Jõekäärul nautida ja võõrustaja perekonnaga koos olla. Ootame Toronto School Board’i nõusolekut, et alustada järgmisel kooliaastal 9 nädalase õpilasvahetusega. Kui see teoks saab, pakun Hamilton Arts Council’i kaudu oma poolt kunstnike vahetusprogrammi õpilastele. Ideid on veel palju. Vaatame, mis tulevik toob. Lõpetades tahan tänu avalda da sõpradele siinses eesti ühis konnas ja ka Eestis kelle nõu ja abiga said ideed realiseeritud. Usun kindlasti, et ilma nendeta poleks palju teoks saanud. Õnnitlen veel kord ja soo vin jõudu tööle! ROBERT ZEIDLERIGA vestles MERIKE KOGER.
2. Nagu teame, võib eestlaste jälgi leida kõikjal. See oli pagu lasaja alguses, kui avastasin, et mu töökoha sekretäri nimi oli Wanaselja – ilmselt eestipärane. Sain teada, et ta abikaasa on tõepoolest eesti soost ehk nagu tookord nimetati, vanaeestlaste poeg. Ühel firma piknikul noor meest kohates küsisin kas ta veel eesti keelt oskab. Mees naeratas ja vastas: ,,nattukene“. Kui tore! 3. Taoline elamus oli 1996. Uurisin California kullamaagi linna Juliani, mis asub San Diegost 35 miili idas. Prae gu seks on koht kulla asemel tuntud maitsvate õunapirukate poolest! Ühes pagariäris mainis müüja, et mul olevat eesti aktsent. Kui tunnistasin, et olen eestlane, kutsus ta tagaruumist noore neiu. See ütles, et ta abikaasa on eestlane, kes USAsse tuli gümnaasiumiõpilaste vahetusprogrammi alusel ja siin temaga abiellus! Jätsin tüdru kule oma telefoninumbri, et ehk saab noormehega ühendust. Sellega aga asi lõppes. 4. Lugesin hiljuti ,,National Geographic“’u kirjastatud raa matut ,,Memory“. See saja leheküljeline trükis annab detailse, teadusliku ülevaate inimese mälu konstruktsioonist ja kuidas see töötab. Tore ülla tus oli pikaajalist mälu käsit levas peatükis leida Kanadas elava eesti teadlase Endel Tulvingu (sünd. 1927) fotot ja kokkuvõtet tema teaduslikest avastustest (lugege tema kohta Google.com). 5. Tänu ühele sõbrale sain hil juti teada, et Eestis tegutseb organisatsioon Eesti Foto pärand, mille kaudu avaneb ulatuslik vaade minevikku. Seal leiate sajad ajaloolised fotod teie kodulinnast ja isegi kodu tänavast, lisaks inimestest, grup pidest, üritustest jpm. Leidsin isegi fotod oma 1941.a hävinud Tartu kodust. Alljärgnevalt vaja lik informatsioon: a. Eesti Fotopärand: https:// fotopärand.org.ee/ajapaik-2/ b. Ajapaik.ee: https://ajapaik. ee/?page=1 Selle ülalserval (Search album) valige, mis huvitab, ,,Saaremaa“, ,,Viljandi“ jne. Allserval saab valida järg nevaid lehekülgi. c. Tartu – Ajapaik: https:// ajapaik.ee/?album=20&order1= time&order2=added&page=1 RAUL PETTAI
