6
EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021
Nr. 48
Pimedad ööd Tallinnas said läbi Rahvusvahelisse A-kategoo riasse kuuluv ja tänavu 25. sün nipäeva tähistanud Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on selleks aastaks lõppenud. PÖFFi põhiprogrammis näidati kahe nädala jooksul kokku 181 filmi, millest 34 olid maailma esilinastused. Lisaks toimusid alafestivalid – noortefilmide Just Film sai tänavu 21-aas taseks. PÖFF Shortsil (lühi filmid), mida tunnustab ka Ameerika Filmiakadeemia, näi dati kokku 250 anima- ja lühi filmi. Eraldi programmis hinnati festivalil Balti (Eesti, Läti ja Leedu) filme. Millest festivalil näidatud filmid rääkisid? Esindatud olid kõik aktuaalsed teemad – loo dushoid, ühiskonnas valitsev ebaõiglus, narkomaania, pagu laste ja vähemuste vastane vägi vald, lähiajaloo koorem. Need filmid puudutavad sügavalt nii noori kui vanu, panevad mõtle ma sellele, kust me tuleme ja kuhu meie maailm teel on. Festivali peaaauhind läks Sak sa filmile „Armas Thomas“ kirjanikust ja teisitimõtlejast
Thomas Brascist, kes pärast Berliini müüri lammutamist pöördub tagasi Ida-Saksamaale, kus teda kunagi poliitiliselt taga kiusati. Siinkirjutajale jätsid sügava elamuse Kasahstani film „Mukagali. Poeedi lahku mine“ ja Ungari film „Franki kustutades“ – ka need filmid räägivad traagilise loo inimes test, kes sovetlikule režiimile ja ebaõiglusele püüavad oma loominguga vastu seista. Erinevate riigikordade aja loolisi kuritegusid ja nende järelmõjusid kajastati veel mit mes filmis. Poolakate „Pulma päev“, mis rääkis ühe pere konna loo Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani, võitis festi valil parima režissööri ja stsenaariumi auhinna. Mitu põlvkonda on peale kasvanud, aga meie ajalooline mälu on ergas, valusad ajaloohaavad on rasked paranema. Ajalool on ka halb omadus ennast aeg-ajalt korrata ning vaen eksisteerib ühiskonnas ajaloo õppetundi dele vaatamata tänapäevalgi. Holokaust ega nõukogude režiimi kuriteod pole ununenud
Hunt on Eesti rahvusloom ja ka PÖFF festivali sümbol. Tallinna kesk linna ehtisid ,,pöffihundid“.
Kanada film ,,Tenzin.Võõras omade seas“ oli pühendatud Tiibetile ja pagulusele.
– üha uuesti ja uuesti pöördu vad filmitegijad selle temaatika juurde tagasi. Leedulased olid festivalile toonud filmi „Kur juse generatsioon“ – impulsiiv selt pingeline ja ettearvamatu triller, mis kritiseerib raha- ja võimuahnust. Sel aastal üllata sid leedulased väga kõrgetase meliste ja huvitavate filmidega. Ka Balti filmiprogrammi võitja oli Leedu film – „Jooksja“. See tempokas film räägib loo armastusest ja vabadusest. Huvitava lahendusega oli Poola film „Teised“, mis oli justkui üksainus pikk räpilugu (milles osaleb muuhulgas ka Jeesus). Värskelt ja rütmikalt näidatakse filmis Poola kehve ma elanikkonna igapäevaelu ja -probleeme – narkomaania, sot siaalmeedia-sõltuvus, vaesus, alkoholism, armastuse puudu mine ja üksildus. Film sai PÖFFil filmiajakirjanike eri auhinna. Leedu riik toetab kuuldavasti oma filmitööstust väga tublisti. Maagilise, unenäolise elamuse andis festivalil Leedu „Laulud rebastele“, mille tegemises osalesid ka eestlased. See on Orpheuse ja Eurydike lugu Leedu moodi – mees proovib oma surnud abikaasat teispool susest tagasi tuua. Müstika piiril balansseerib ka lätlaste „Oh verdus“ (Upurga). Selles lina teoses saab kuulda ka eesti keele sugulaskeelt liivi keelt! Nimelt hakkavad kõik sala pärase biotoobi ohvriks lange nud isikud selles keeles rää kima. Samuti unenäolise, kuid masendavalt postapokalüptilise nägemuse sõdadest räsitud ja tulevikuta maailmast tõi PÖFFile Ungari suurmeister György Pálfi oma filmis „Igavesti igaveses“. Selle filmi kunstnik sai eriauhinna. Kuid filmid pole sugugi kõik, PÖFFi oli näha kõikjal linnapildis ning festivali raames toimus teisigi kultuuriüritusi. Neist kõige erilisem oli siinkir jutaja jaoks ooperi „Tarkovski. Kaheksas film“ etendumine Tallinnas ja Tartus. Ooperi esietendus oli eelmisel aastal Viinis. Tarkovskile ennustati omal ajal, et ta teeb ainult seitse filmi. Unenäoliselt müstiises ooperis näidatakse režissööri siseheitlust kaheksanda filmi tegemise ettepanekut saades. Ooperi lavastaja on austerlane Thomas Desi, muusika on ans amblilt NIHE (Taavi Kerik mäe, Tarmo Johannes ja Ekke Västrik). Ooperi tegevus toi mub tulevikus, tegelasteks muu hulgas ka robotid. Etenduspaik Tallinnas oli sümboolne – oma kuulsa „Stalkeri“ filmis Tar kovski osaliselt Tallinnas, just Kultuurikatla ümbruskonnas. Eelmise aasta PÖFFi elu tööpreemia laureaat Alar Kivilo esitles festivali ajal oma fantas tilist elulooraamatut „Operaa tor. Meie mees Hollywoodis“ (vt. artikkel kõrval). Festivali elutööpreemiad läk sid Eesti näitlejale Elle Kullile
Raamatuesitlusel vestles Alar Kiviloga (paremal) ajakirjanik Neeme Raud. Foto: Lea Kreinin
Alar Kivilo „elukaadrid“ said kaante vahele – ilmus raamat „Operaator. Meie mees Hollywoodis“ Montrealist pärit filmioperaa tor Alar Kivilo tutvustamist ei vaja. Ta on töötanud Kanadas ja USA-s, teinud filme pea kõikjal maailmas. Nüüd on ka lugejatel võimalus tema seik lusi jagada. Oma vastilmunud raamatus jutustab Alar Kivilo elust filmioperaatorina. Ta meenutab erinevate filmide tegemist, lõbusaid momente kuulsate inimestega, ränna kuid kaugetesse paikadesse ning selgitab operaatoritöö tehnilisi tagamaid. Raamatus tuleb juttu ka Eestist ja eestlastest. Hollywood on täis sära ja filmimaagiat, aga seal käib ka karm võitlus, et kuhugi välja jõuda. Peale andekuse on vaja kõvasti tahta ja teha palju tööd. Oma raamatus võrdleb Alar Kivilo filmitööd trepiastmetega – sa liigud mööda treppi üha kõrgemale, jõuad edasi selle põhjal, mida sul on varasemast ette näidata. Alar Kivilo „filmi trepp“ on muljetavaldavalt kõrge. Raamatut esitleti 26. novembril Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) ajal. Raamatule kirjutas eessõna festivali peakorraldaja Tiina Lokk. Tema sõnul on Alar Kivilo nõutud operaator, sest on äärmiselt funktsionaalne ja täpne loo jutustamise loogika seisukohast. Samas on tema
kaadrites ruumi ja õhku, näitleja tunneb end seal hästi ja vabalt. Raamatuesitlusel vestles Alar Kiviloga ajakirjanik Neeme Raud. Sellest vestlusest said kuulajad teada, et Hollywoodis on mustkunstnike klubi kohe operaatorite klubi vastas. Eks operaatoritöö ole ka nagu must kunst – maagia, mille abil inimesed soovitud asju nägema panna. Alar Kivilo rääkis ka sellest, et operaatoritöös on väga tähtis instinkt – peab aimama, kuidas vaataja end filmi ajal tunneb ning mis mõtteid film temas äratab. Hollywoodi võimupüramiidi tipus olevat aga näitleja, mitte režissöör või operaator. Näit le jate palk on üüratu suur ning filmi edu sõltub paljuski sellest, kui kuulsad on seal mängivad näitlejad. Alar Kivilol on tulnud koos töötada paljude kuulsate näitlejatega, mõned neist on olnud üsna pirtsakad. Tänu sõbralikkusele ja heasoovlik kusele on Kivilo ka rasketes olukordades edukalt hakkama saanud. Alar Kivilo „elulookaadrid“ on väga põnev lugemine kõigile filmi- ja raamatusõpradele. (Pikem intervjuu Alar Kiviloga Vikerraadio 27. nov. saates „Kajalood“ https://vikerraadio. err.ee/1608402392/kajaloodalar-kivilo-lihtsus-toob-suga vust) LEA KREININ
ja Hispaania vanameistrile Carlos Saurale, kes on teinud üle 50 filmi. Festivali lõputsere moonial esines kõnega ja andis auhinnad üle Eesti Vabariigi President Alar Karis isiklikult. Juba see näitab, kuivõrd oluline festival on PÖFF kogu Eesti riigile. Loodame, et siin linas tunud filmidest jõuavad parimad ka Kanada filmisõpradeni – TIFFil, Euroopa Liidu Filmi festivalil ja EstDocsil. PÖFF on läbi ja läbi said ka
pimedad ööd – Eestis hakkas lõpuks kauaoodatud lund sada ma, jõudis kätte härmavalgete talveööde aeg. Kinofännid toi buvad festivalist, aga kindlasti plaanivad korraldajad juba järg mise aasta üritust. Suur tänu peakorraldajale Tiina Lokile, kes on juba 25 aastat väsimatult (ja kohati vastutuult rühkides) seda suurepärast festivali veda nud. Elagu pimedad ööd! Tekst ja fotod LEA KREININ
