Eesti Elu / Estonian Life No. 50 | Dec 13, 2019

This newspaper was mailed on Friday, December 13, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–11)

Alates / since 2002 Nr. 50, 2019

Reedel, 13. detsembril — Friday, December 13

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Eesti jõululaul kõlas Euroopa Liidu jõulukontserdil Ottawas Ülle Baum ,,Jõuluööl käib ingel igas toas, lendleb sääl ta küünla valgusjoas.

Silmaga sa vaevalt teda näed, siiski tunned, et ta soovib hääd…“ Selle kauni Leelo Tungla sõnadele kirjutatud Olav Ehala laulu ,,Jõuluingel“ laulis sopran Nadia Petrella eesti keeles Ottawas Euroopa Liidu (EL) jõulukontserdil, mis toimus 6. detsembril ühe Kanada pealinna vanima Notre Dame Cathedral Basilica kiriku suures saalis.

Kokku oli tulnud sellele maailmas unikaalsele kontserdile ligi 1 200 kuulajat. Kõikide Euroopa Liidu riikide jõululaulud kõlasid originaalkeeltes ko-

halike kooride ja solistide esituses. See iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud EL jõulukontsert toimus juba 12. korda.

Esinesid järgmised Kanada pealinna koorid: Can­ tiamo Girls Choirs of Ottawa, Chorale Lyrica, Harmonia Choir of Ottawa ja Ottawa Catholic School Board Cham­ ber Choir, aga samuti ka London Trio Plus ansambel. Kontserdist võttis osa ka Ottawa Wind Ensemble Brass ning EL jõulukontserdi kunstiline juht Timothy Piper mängis jõulumuusikat orelil.

Kontsert kantakse üle Rogers TV 22. kanalil 16. detsembril kell 8 õ. See iga-aastane kontsert toimub Euroopa Liidu Delegatsiooni Kanadas ning EL liikmesriikide saatkondade koos­

töö tulemusel, tutvustamaks rikkalikku Euroopa jõululaulude pärandit. Ottawa ja Gatineau linna erinevate kooride lauljad alustavad sügisel juba varakult selleks kontserdiks ettevalmis­ tumist. EL liikmesriikide diplomaatiliste esinduste kultuuritöö eest vastutajad aitavad kaasa omalt poolt ning õpetavad koorilauljatele jõululaulude sõnade õiget hääldamist. Sellel suurel EL jõulukontserdil osalemine on alati au sees ning rõõmuks koorilaulu fännidele. Kontsert on igal aastal vaba sissepääsuga, kuid vabatahtlik annetus kirikule on alati olnud teretulnud.

Euroopa Liidu jõulukontsert täitis järjekordselt Ottawa ime­ ilusa kirikusaali pühade-eelse meeleoluga. ÜLLE BAUM, Ottawa

Jõulurõõmu püüdmas Rahvajõulupuul 2019 Millest sa unistad? Mida soovid jõuludeks? Mida pakud jõululauale? Kas see oli unenägu? Et said täita oma soove ja naabri omi ka!

Ei, see oli reaalsus: kõike meelepärast ja jõululikku sai eesti rahva jõulupeolt lau­ päeval, 7. detsembril Eesti Majas.

Uudses kuues käsitöömeistrid ja haaravad tegevused rahvapeol Toronto Eesti Majas oli külastajaid rohkesti igas ruumis.

Valge habemega jõulumees jõu-

dis ka kenasti kohale, kuuldes kaugelt juba lastelaulu ,,Kop, kop, kop, keegi on ukse taga’’.

Lapsed kogunesid pärast esi­ nemist jõulumehe juurde, kes lahkesti kingikotte jagas ja pere­dega pildistamist ootas.

Rahvajõulupuul oli hoogu ja mitmeid uusi lähenemisi, et publikut rohkem kaasa haarata.

Hea märk järjepidevusele oli ka see, et juba kaheksandat korda toimus eestlaste rahvapidu jõulude eel. Et saaks eestipärast jõulutunnet ka need, kes ei saa osaleda eesti ringides, gruppi­ des, klubides, seltsides.

Jõululaadal müüsid tänavu oma kudumeid Piret Komi, IrjeAnn Pihlberg, lätlane Elsa Avots, heegeldatud korve Ragne Pajo, Women’s Cooperatives Around The World perekond Kasekampi eestvõttel. Toronto Eesti Pensionäride Klubi kogus annetusi, toetamaks Eestis rasketes oludes elavaid lapsi.

Toronto Peetri koguduse nais­ ringi liikmed Tiiu Roiser ja Lehta Greenbaum pakkusid gurmaanidele omakoostatud ingliskeelset kokaraamatut ,,Bles­ sings and Bounties“, mis oli juba kordustrükk soovijate roh­

Suures saalis oli pidevalt rahvast – hea oli jalga puhata ja esinemisi jälgida.

Foto: Eda Oja

Euroopa Liidu jõulukontsert on välja kujunenud aastate jooksul erili­ seks traditsiooniks Kanada pealinnas, mis toob kokku tuhandeid ini­ mesi linna ühe vanima kiriku – Notre Dame Cathedral Basilica imeilu­ sasse saali. Sel aastal toimus EL jõulukontsert 12. korda. Fotol esineb Harmonia Choir of Ottawa dirigent Kurt Ala-Kanti juhatusel.

Foto ©Ülle Baum

kuse tõttu. Ka see kordustiraaž müüdi laadal läbi.

Moodsa disainiga ehteid pakkusid ostjatele Jewellery by Evi, Maris Fine Jewellery Co., Leena Lilled. Müüdi kunstnike kaarte, autoriteks Maret Maiste, Siiri Põldmäe, Lana Kasak McColl. EKKT pakkus oma juubelite kunstialbumeid, Jaak Järve müügiletis oli koomik­ seid, DVDsid. Designs by Kai keraamilised esemed, Ingrid Lupp klaastooted, Hive Mind meepurgid, Amy Rempel kosmeetika looduslikud õlid sobi­ sid hästi kingipakkidesse. Dr. Kristina Lillakas Lakeshore Mobile Veterinary Services tutvustas oma erialast tegevust.

Ehatare tegevusprogrammi osa­ liste valmistatud moosid, kõr­ vitsasalatid, piparkoogid, tanguja verivorstid ootasid ostjaid, kes saaksid jõululauale neid maitsvaid hõrgutisi serveerida.

Laulu, tantsu ja tralliga Kohvikus trallitasid Jõekääru suvekodu heaks päkapikud Erik, Ilmar, Monika, Kaido ja abili­ sed, kes pakkusid Päkapikupubi tooteid. Ülle Veltmann Catering tekitas järjekorra kohviku ukse juures, sest müügiletil ootasid ostjaid jõulutoidud ja galerii­ (Järgneb lk. 8)

Teadustajana tegutses Elli Kipper.

Foto: Eda Oja

2

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Nr. 50

Estpla-34 alustas teenistust Malis 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD

Eesti kaitseväe jalaväerühm Estpla-34 viis sel nädalal läbi oma esimese patrulli Gao lin­ nas ja selle lähiümbruses, mis on osa rühma ülesannetest Prantsusmaa juhitud terroris­ mivastasel operatsioonil Bark­ hane Malis Põhja-Aafrikas.

Lisaks jalgsi ja soomustatud patrullide läbiviimisele transportööridel SISU XA-188 EST peavad Eesti sõdurid mehitama oma baasi pääslaid ja vaatlusposte ning täitma kiirreageeri­ misüksuse ülesandeid. Eesti rühma tegevust toetab operat-

sioonipiirkonnas oma rahvuslik toetuselement.

Eestlased elavad Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus teenib üle 1500 sõ-

javäelase erinevatest riikidest.

Eesti üksus elab ja teenib täpselt samades tingimustes nagu Prantsusmaa sõjaväelased.

(KVPST/EE)

Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Soome naised juhivad riiki Pühapäeval paelus rõõmustav uudis – Soome uueks peaministriks valiti ta oma erakonna poolt 34-aastane Sanna Marin. Noorim peaminister riigi ajaloos, ka hetkel maailmas selline. Tuleb samas aga rõhutada, sotsiaaldemokraadid valisid siseselt ta neid juhtima.

Seda, kuna endine peaminister Antti Rinne sunniti opositsiooni survel tagasi astuma.

Analoogne sellega, mis Kanadas toimus, kui Brian Mulroney astus peaministri kohalt tagasi enne valimisi. Konservatiivid siseselt valisid Kim Campbelli esimeseks ja ainsaks naissoost peaministriks Vahtralehemaa ajaloos. Ent valimata rahva poolt. Pukis kõigest kuus kuud.

Kui siis valimised Kanadas toimusid, kõrbesid konservatiivid (ja Campbell) ajalooliselt partei kõige viletsama tulemusega läbi.

Kanadas on siiski vaid arvestatavalt kaks kolmest parteist võimelised valimisi võitma, valitsust juhtima. Soomes aga on tarvis koalitsioonivalitsust.

Ning seal on just põhjanaabrid maailmale silmad ette teinud.

Viie partei koalitsioon Eduskunnas on erakordne, kuna iga erakonna ees seisab naisterahvas. Ning pea kõik on noored, 30-40 aasta vanuse vahel. Vaid üks neist on 55-aastane. Erakordne saavutus, ja annab lootust, et ka mujal valijad seda märkavad.

Kanadas ütles peaminister Justin Trudeau 2015. aastal oma mi­ nistreid määrates just seda – vaadake aastaarvu. On 2015 ning selle tõttu oli sooliselt ta teadlikult arvestanud: pooled meeste-, pooled naisterahvad. Kahjuks Trudeau juhtimisstiil igale ministrile ei meeldinud, ja kaks naissoost ministrit astusid tagasi, mis vaid ainult üks liberaalide enamusvalitsuse skandaalidest.

Kanadas on föderaalset parteid juhtinud naistest vaid Elizabeth May, kes roheliste liidrikohalt astus hiljuti tagasi. Küll on olnud näiteks Ontario peaministriks naisterahvas, Kathleen Wynne, kes aga ei leidnud hiljem tänu tegudele rahva toetust ja kaotas võimsalt viimased valimised rahva soovil. Selles on demokraatia võti. Kuigi poliitikud tavaliselt rahvast ei kuula, siis valimiste eel küll. Nii et Marinil on väljakutse, kuigi Eduskunta teda kindlasti ametisse kinnitab.

Euroopa on üldse positiivseks eeskujuks Põhja-Ameerikale.

Raudsest Leedist, Margaret Thatcherist, Ühendatud Kuningriikidest peale on olnud teisigi eeskujuks. Thatcher teadagi oli liialt raudne, tekitades brittide leiboristide hulgas streike ja üldiselt pidigi karmi käega valitsema. Nii nagu hetkel Saksamaa kantsler Angela Merkel teeb. Aga naisterahvad mõlemad. Ning neid on poliitikas vajaka.

Määravatel kohtadel.

Kanada suurimad ajalehed on juhtinud tähelepanu sel­lele, et mehed ikka juhivad ettevõtteid ja valitsusi. Et siin maal on ikka sooline ebavõrdsus tugevalt olemas.

Soomes aga juhivad naised. Marini valik on teretulnud. Tahaks, et teised riigidki järgiksid hõimurahva mõistust. Ka valimistel.

TÕNU NAELAPEA

President Pätsi mälestusmärk rajatakse Tammsaare parki Tallinna linnavalitsus kinnitas sellenädalasel istungil Kons­ tantin Pätsi mälestusmärgi asukohaks Tammsaare pargis asuva Uue Turu kinnistu, mis asub Estonia teatri kõrval.

Komisjon leidis, et mälestusmärgi asukoht Tammsaare pargis, ajaloolise Uue Turu kinnistul on piisavalt nähtav, et olla suurkuju vääriline ja pälvida avalikkuse tähelepanu ning tähenduslik, andes edasi Kons­ tantin Pätsi seost samas paigas toimunud 1905. aasta poliitiliste sündmustega, milles Pätsil oli oluline osa. (D/EE)

Uus maaeluminister kinnitati ametisse President Kersti Kaljulaid nimetas teisipäeval ametisse uue maaeluministri Arvo Alleri, kes asus sellele kohale ametist skandaaliga lahkunud Mart Järviku asemel. Riigikogu istungil andis Aller ka ametivande.

Aller on lõpetanud Eesti maaülikooli agronoomina ning ta töötas siiani Ida-Virumaa talupidajate liidus. Ta on EKRE liige aastast 2002, kui erakond kandis Rahvaliidu nime.

Saaremaa plaanib toetada KuressaareStockholmi suvist lennuliini Saaremaa vald plaanib kol­ meks aastaks eraldada 150 000 eurot, et Kuressaarest saaks suvekuudel lennata otse Stockholmi.

Saaremaa vallavanema Madis Kallase sõnul on huvilised ­lennuliini käivitamiseks olemas. ,,Hea meel on tõdeda, et Rootsis on võimalikud huvilised lennufirmade näol olemas, kes on valmis teatud toetuse korral lennuliini Kuressaare ja Stock­ holmi vahel avama,“ ütles Kal­ las uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“. (ERR/EE)

Eestis kaotati Välismaal poliitilise välireklaami dokumentide keeld valimispäeval taotlemise kulud Kolmapäeval hääletas Riigikogu muutuvad kõrgemaks valimispäeval tehtava poliitilise kui Eestis välireklaami keelu kaotamise poolt. Eelnõu poolt hääletas 62 riigikogu liiget, vastu oli 23.

Valitsuse algatatud eelnõuga tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja polii­ tilise välireklaami keeld. Vali­ misrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

(ERR/EE)

Esimene eestlane sai Euroopa Komisjoni kõneisikuks Esimese eestlasest ametnikuna sai Euroopa Komisjoni kõneisikuks Vivian Loonela, kes hakkab maailmale vahen­ dama Komisjoni seisukohti keskkonna ja kliimamuutuste­ ga seotud teemadel.

Euroopa Komisjoni pressiteenistuses on peapressiesindaja, tema asetäitja ning kolm juhtivat pressiesindajat von der Leyeni Komisjoni kolme prioriteetse valdkonna – rohelise kokkuleppe, majandusküsimuste ja digiteemade jaoks. Kokku on pressiteenistuse nimekirjas 78 töötajat, kuid õigus otse mee­ diaga suhelda on neist ainult 17 eri valdkondade kõneisikul.

Eelmises Komisjonis töötas Loonela asepresident Andrus Ansipi nõunikuna, kus juhtis küberturvalisust ja välispoliitikat katvat tööd. Varasemalt on ta komisjonis juhtinud andmekaitse välissuhete sektorit, kus pidas läbirääkimisi USA-ga andmekaitseküsimustes ja ta on tegelenud laiemalt julgeole­ kuja välisküsimustega. Tööd Brüs­ selis alustas ta Eesti diplomaadina NATO juures.

Varasemalt on Euroopa Ko­ misjoni pressiteenistuses töötanud ka Anniky Lamp, kes nüüd jätkab energeetikavoliniku Kad­ ri Simsoni kommunikatsiooni­ nõunikuna, vastutades EL-i ja rahvusvahelise meediasuhtluse eest. Lamp oli ka 2017. aastal Eesti EL Nõukogu eesistumise kõneisikuks. (ERR/EE)

Detsembri alguses kiitis Riigikogu oma istungil heaks seadusemuudatused, millega dokumentide taotlemise riigi­ lõivud muutuvad välisesin­ dustes umbes 30 euro võrra kõrgemaks riigilõivust, mida võetakse sama toimingu eest Eestis.

Näiteks isikutunnistuse riigi­ lõiv on Eestis 25 ja välisesinduses 55 eurot, tähtajalise elamisloa riigilõiv Eestis 64 ja ­välisesinduses 95, biomeetriliste andmetega reisidokumendi rii­ gilõiv on Eestis 40 eurot ja välisesinduses 70 eurot.

Muudatuse eesmärk on katta kulud, mis on seotud dokumentide taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Riigilõiv kehtestatakse ka dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Seadus jõustub 6. jaanuaril 2020. (D/EE)

Eesti 2020. a riigieelarve sai riigikogu heakskiidu Kesknädalal kiitis riigikogu heaks 2020. a riigieelarve eel­ nõu. Poolt hääletas 55 ja vastu 44 saadikut.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,7 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot.

Lõppeva aastaga võrreldes kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit ja tulud 760 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struk­ tuurne puudujääk 0,2 protsen­ dile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

3

Rahvajõulupuu – ESK tänab Terve Eesti Maja oli täis külastajaid – pööningust keld­ rikorruseni välja! Umbes 500 inimest tuli kohale, ning las­ tele jagati välja peaaegu 100 kommikotti. Jõuluvana oli truult ja rõõmsalt kohal, et laste ja peredega pildistada.

Osalejaterohke Rahvajõulu­ puu 7. detsembril tegi korraldajatele rõõmu juba kaheksandat korda Toronto Eesti Majas.

Suurepärane jõululaat keskmises saalis pakkus mitmekülgset valikut. Müüdi nii ilukui jõuluehteid, salle, käpikuid, mütse, piparkooke, verivorste, maiustusi ja palju muud.

Suur tänu Rahvajõulupuu partneritele: Eesti Maja, Toron­ to Eesti Ühispank, Eesti Sihtkapital Kanadas ja Eesti Elu. Eriti suur tänu suursponsoritele Toronto Eesti Ühispan­ gale ning Ehatare Puhke- ja Põetuskodule – ilma nendeta ei oleks rikkalik toiduvalik ja soodne piletihind võimalik.

Aitäh ka järgmistele organisatsioonidele ja inimestele: • Jõuluvana, et ta leidis aega tulla kaugelt põhjast meie suuri ja väikseid lapsi külastama • Elli Kipper, kes koos Lia Hessiga jälle nii oskusllik teadustaja oli • Skaudid ja gaidid, kes pakkusid noorteruumis lastele lõbusat tegevust, mis on igal aastal olnud üks populaarsemaid külastuspunkte Rahvajõulupuul • Ülle Veltmann ja tema naiskond, kes on alati valmis kõike tegema erksa koostöö vaimus • Jõekääru Suvekodu, kes organiseerid Päkapiku Pubi all kohvikus

• Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das tõi jõulukuused kohale • Tartu College ja Eesti Õppe­ töö Keskus ning Eesti Elu reklaami eest • Eesti Etnograafia Ring Ka­­ nadas, kes tõi kohale ilusa rahvariieteseelikutest valmista­tud ,,Emapuu“ ja AKENiga koos toimetasid „ESTO­Boutique“’i • Toronto Eesti Püssi- ja Püs­ toliklubi meelitas jälle rekordarvu inimesi Eesti Maja lasketiiru märklauda tabama • TES Täienduskool ja Las­ teaed, kes panid kokku jõuluvana poolt lastele kingitud kommikotid • Peeter Põldre, kes oma kaa­ meraga kõikidele nii ilusaid mälestusi jäädvustas • Allan Eistrat, kes korraldas helisüsteemi, et saime kõike kuulda • Tõnu Orav, kes pani ekraani üles ja korraldas, et nägime pilte igast organisatsioonist • Krista Koger, kes disainis jõulupuu teemal ilusa lavakujunduse • Kristi Greco, kes disainis vahva Rahvajõulupuu plakati • Jõulumeelsed Rahvajõulupuu külalised, kes oma Jõledat Jõulukampsunit uhkelt kandsid – või isegi tegid! Tiiu ja Eva Bradley teenisid oma tööga endale esimese koha!

Tänu- ja kiidusõnad paljudele esinejatele: • Kõla orkester, kes jõulumuusikaga päevale täpselt õige tuju ja tundega alguse andsid • Ööbiku koor, kes pani rahva jõululaule kaasa laulma • TERR Kungla rahvatantsijad esinesid hoogsate tantsudega ja

ESK juhatuse liige Lia Hess.

Foto: Peeter Põldre

olid esindatud mudilaste-, lasteja täiskasvanuterühmaga • Kõik koolilaste koorid – Lasteaed ja Täienduskool – nii ilusa laulu eest • Meie uued Esto Talendid, kes nii julgelt laulsid ja ennast klaveril saatsid: Peggy Jupe ja Annika Blodgett Jõuluvana fotograaf Kati Smith’i fotod on saadaval ESK leheküljel ja Facebooki kaudu: www.estonianfoundation.ca/en/ photos või www.facebook.com/ EstonianFoundationofCanada ja Peeter Põldre fotod tervest üritusest on Eesti Elu veebilehe­ küljel.

Täname loteriile annetajaid: Seedrioru Suvekodu, Kai Eichen­baum, Maris Fine Jewel­ lery, Mamaa Trade, Jõekääru Suvekodu, Seedrioru Suvihari, T.E.S. Lasteaed ja Marta Kivik.

ESK Rahvajõulupuu komitee Lia Hess, Andrea Herrmann ja Liis Teedla andsid suure panuse, et Rahvajõulupuu meel­ divat traditsiooni edasi viia.

Pange kalendrisse: üheksas Rah­ vajõulupuu – 5. detsembril 2020!

Rahulikke jõulupühi kõigile!

Eesti jõululaul kõlas Euroopa Liidu jõulukontserdil Ottawas

TEPP lasketiir Toronto Eesti Majas läbis edukalt valitsuse kontrolli Nagu enamikule Torontos ja Toronto ümbruses elavatele eestlastele hästi teada, tegut­ seb Eesti Maja pööningul juba üle 50 aasta lasketiir.

Lasketiiru haldab Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi (TEPP). Lisaks TEPP liikme­ tele leiab lasketiir tihti kasu­ tust ka nädalavahetustel, kui oma oskusi proovivad ja aren­ davad Toronto Eesti skautide ja gaidide lipkonnad. Laske­ tiir korraldab ka pidevalt külalisõhtuid teiste eesti orga­ nisatsioonidega ning on olnud üheks peamiseks atraktsioo­ niks detsembris toimuval Rah­vajõulupuul. Tänu aktiiv­ sele tegevusele kogukonnas ja tänu hiljuti avatud Seedrioru lasketiirule on TEPPi liik­ meskond viimase paari aasta jooksul tunduvalt kasvanud, eriti just ühiskonna noore­ mate liikmete arvelt.

Hiljuti inspekteeris TEPP lasketiiru Ontario Chief Fire­ arms Office (CFO). Selline ülevaatus toimub tavaliselt iga kahe aasta tagant. Kontrolli­ takse tiiru ohutust, ventilat­ siooni, valgustust, märgistust, dokumentatsiooni ja üldist las-

ketiiru vastavust föderaalseadustele ja juhtnööridele. Nagu tavaliselt, olid inspektorid äär­ miselt rahul lasketiiru olukorraga ega leidnud ühtegi reeglitele mittevastavat elementi.

Teadmiseks laskespordi huvilistele: igal neljapäeva õhtul toimuvad Eesti Maja lasketiirus klubiõhtud, kuhu kõik on teretulnud. Algajatele pakutakse tutvumist erinevate käsirelvadega ja soovi korral ka täpsuspüssidega personaalse instruktori juhendamisel. Samuti organiseerib TEPP relvaloa-kursuseid ja eksameid, mis toimuvad vastavalt huviliste arvule tavaliselt paar korda aastas.

Kes on huvitatud .22cal püssidega täpsuslaskmisest, võivad osaleda TEPPi poolt korraldatud võistlustel. Võistlused toi­ mu­vad tavaliselt iga kuu esime­ sel pühapäeval Eesti Maja lasketiirus. Suvel toimuvad võistlused iga kuu teisel pühapäeval Seedriorul. Järgmised võistlused uuel aastal toimuvad 5. jaanua­ ril.

Täpsemaks informatsiooniks palun võtta ühendust emailil info@teppclub.ca

6. detsembril Notre Dame Cathedral Basilica’s toimunud Euroopa Liidu jõulukontsert lõi Kanada pealinnas varakult pühademeelelu. Üle kahesaja koorilaulja ja muusiku esines Ottawa iga-aastasel üritusel, mida kuulas üle tuhande inimese. Pärast edukat kontserti seisavad koos koorilauljatega vasakult: 12. EL jõulukontserdi kunstiline juht, orelimängija ja Chorale Lyrica koorijuht Timothy Piper, sopran Nadia Petrella, Cantiamo Girls Choirs of Ottawa kunstiline juht Jackie Hawley, Harmonia Choir of Ottawa kunstiline juht Kurt Ala-Kanti, Ottawa Catholic School Board Chamber Choir dirigent Carla MacGregor ja kontserdi peakorraldaja Ülle Baum. (Vt. artikkel 1) Foto: Doug Baum Lasketiiru kasutaja püstoliharjutusel.

Foto: TEPP

4

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Nr. 50

Oktoobrikuus ilmus Eestis Piret Kooli raamat ,,Raivo Järvi. Kõike mud kui kukupai“, mille andis välja kirjastus Pegasus. Raivo Järvi nimi ei vaja Eestis tutvustamist – tuntud kunstnik ja hea jutuvest­ ja ning hiljem poliitik, kelle arvamusel oli kaalu. Aga Torontos elas raamatu pea­tegelasele väga lähe­ dane Eik Järvi koos oma abikaasa Leidaga, kes mõlemad olid siin hästi tuntud ja keda paljud siinsed veel kindlasti mäletavad. Allpool avaldame autor Piret Kooli lahkel nõusolekul katke ülalnimetatud raamatust.

Oli kord kolm venda Piret Kooli Eduard Aleksander Järvil oli kolm poega: Riho, Eik ja Ahto. Keegi neist polnud hele­ dat verd, vaid pigem ruugema juuksega, sest nende vaarisa oli tõmmu, tumedate silma­ dega mees, kes sai nimeks Abram, kuna tema vanaisa olnud prantsuse soost kiriku­ õpetaja. Täpsemad jutud viis 1998. aastal lõplikult minevik­ ku Eduardi kolmest pojast kõige kauem elanud ning pu­­ naterrori eest läände põge­ nenud Eik. Just Eik oli see, kes hoidis Raivo jaoks aastaid elus möödanikku ja ilusa elu kujutelma, milles oma osa mängisid nii isa Riho lapse­ põlv ja noorukiiga kui ka pil­ dikesed Eesti Vabariigi algu­s­ aastate argielust ning tulevi­ kuvõimalustest.

Kõik kolm poega – Richard/ Riho, Edmund/Eik ja Ahto – olid sündinud rahuajal. Kui nende isa Eduard Esimeses ilmasõjas rindele pidi minema, oli kolmene Riho just soravalt rääkima õppinud ning aastane Eik oskas omal jalal kõndida.

Isa nägid nad jälle kuus aastat hiljem ja kui noorim vend Ahto sündis, olid vanemad vennad juba mitu aastat kooliteed käinud ja tulevikusihidki valmis vaadanud. Kui siis sõda taas puhkes, oli Riho 30, Eik 28 ja Ahto vaevu 15.

Nende koduke asus Pelgu­ linnas, toona väga vaeses alevis.

Ema Anna töötas sitsivabrikus, kuid tema palgast kõigile kolmele ei jagunud. Isa läks mõ­ neks aastaks sõjakeerises kaduma ja seega tuli poistel endale saabaste ja kooli tarbeks taskuraha teenida. Nii käidi kooli kõrvalt ajalehti müütamas või raudteel vaguneid tühjaks laadimas. Kui isa siis lõpuks 1920. aastal koduuksest jälle sisse ­astus, loksus kõik peagi paika.

Temagi läks ju tööle – Volta tehasesse valajaks. Kuna kindlaim tee vaesusest välja on teadmised ning haritus, pöörati Järvide peres õpingutele eriliselt tähe­ lepanu. Nii astus 15-aastane Riho 1926. aastal Riigi Kunst­ tööstuskooli graafika osakonda ning õppis kuue aasta vältel

tundma muu hulgas päevapiltniku ametisaladusi.

Riho lõpetas tänase kuns­ tiakadeemia eelkäija kolmanda astme koolituse ehk meistriklassi, mille diplom andis talle rakenduskunstniku nimetuse ning õiguse meistrikutsele. Koolis tegutses palju muu põneva kõrval orkester, kus Riho mängis viiu­ lit. Pillimäng paistis noorele mehele üha enam meele järele olevat, nii et orkestri dirigent, president Pätsu noorem vend Voldemar tegi nobedanäpulisele Rihole ettepaneku jätkata õpinguid konservatooriumis. Pildis­ ta­ misega kaasas käiv laboranditöö andiski Rihole vajaliku kooliraha, kuid konservatooriu­ miõpingutest ning viiulieriala lõpetamisest täpsemaid andmeid ei ole. Kindel on samas, et 26-aastasena võeti noormees vastu Eesti Muusikute Ülerii­gi­ lisse Kutseühingusse.

Riho tundis end üha kindlamalt ja teadis, et nüüd viib tee vaid tähtede poole. Üks ihaldatud töölepingutest sai sõlmitud näiteks härra Kultasega. Ta oli omanimelise kohviku asutajana Tallinnas ammu tuntud, ent nüüd rentis Nikolai Kultas veel ka Narva-Jõesuu rannakohvikut ja need moosekandid, kes sinna suveks mängima said, olid õnnega koos. Töö polnud kontimurdev, sest iga päev tuli mängida kuni kuus tundi ja vormis tuli olla iga päev täpselt kell 17. Kuupalk oli 200 krooni ja aasta oli 1939.

Ka Eik sai oma eluga kenasti joonele. Kõik sai alguse juhu­ sest, mille Tallinna Linna Poeg­ laste Kommerts­gümnaa­siumi teise klassi nooruk 1928. aasta suvel krapsakalt vastu võttis.

Ehkki kõrtsidest ja ööelust ei teadnud noorsand veel midagi, tundus siiski aeg sobiv, et seda tundma õppida. Nimelt tahtis üks koolivend kaks nädalat tööst puhata, kuid asendajata polnud see võimalik. Nii sattuski Eik koolivenda uksehoidja ja n-ö sissehüüdjana asendama toonasesse kõrgklassirestorani Küba, kus kehakinnitusele lisaks sai nautida kabareed ning tantsida. Kõik restorani 200 kohta pidid tulu tootma ja nii oli Eiki töökohustus käia muu hulgas sadamas Stockholmi-Tallinna ­liinil sõitval Kalevipojal vastas, et välismaalastele lendlehti jagada ja nad õigesse kohta kutsuda.

Samuti hoolitses ta igapäe­ vaselt orkestrantide ja lauljate nootide eest – ikka nii, et esmalt käis õhtuks kavasse valitud nootidel kutseühingus järel ja jagas pillimeestele-lauljatele laiali ning pärast esinemist viis need jälle samasse kohta tagasi.

Põhipalgale tõi veel magusa täienduse see lisatasu, mida joviaalses meeleolus kunded õhtu jooksul jagasid. Tol ajal liikus Eestis üsna helde käega piiritusekuningaid – neid, kes kuiva seaduse küüsis olnud Soome ­salaja alkoholi vedasid – ja nii teenis terase pilguga Eik mõnelgi õhtul kopsaka jootraha.

Suurim summa oli 1000 krooni vaid selle eest, et Eik märkas mehe sigaretile õigel ajal tuld pakkuda.

Kui kaks nädalat sai otsa, pakuti noorsandile tööd juba ka sügishooajaks. Gümnasist oli esmalt ehmunud, sest kooliõpilased ju kõrtsis olla ei võinud.

Ent peagi selgus, et Kübas töötas teisigi õpilasi ja nende lahendus oli lihtne: tekkel pandi lihtsalt vahetult enne restorani jõudmist põue peitu. Eik alustas kelneri õpipoisina, pestes nõu­ sid, tassides trepist kelneritele supitirinaid üles, ning tegi köögis ka sinepit ja jäätist.

Kevadeks lubati ta juba saali laudu teenindama. Gümnaa­ siumi lõpetamine tähendas seda, et ees ootas kaitseväeteenistus.

Eik suunati Narva õppepata­ reisse. Tänu kelneriametile tundis ta otse ja isiklikult mitut kõrget ohvitseri, kelle hulka kuulus ka Ernst Põdder, kes käis alalise kundena Kübas tagaukse kaudu, otse üle Toompea. Kuid kellestki neist polnud abi, et täituks Eiki soov saada ratsaväeohvitseriks.

Ta saadeti hoopis suur­ tüki­ väkke. Pärast teenistust jätkus restoranikarjäär, mis viis suveks Eiki Pärnusse. Naastes avanesid mehe ees juba Astoria ja Gloria uksed. Viimases tutvus ta oma tulevasega – Leida oli tantsuorkestri solist. Noore kelneri palk oli 5–10 krooni päevas ja see andis võimaluse süda­ medaamile muljet avaldada.

Aga mitte ainult. Tänu keeleos­ kusele, kiirele õppimisvõimele ning oma noorusele valiti Eik teenindama saatkondade dinee­ sid, riigivanema vastuvõtte ja välisministeeriumi visiite nii Kadriorus kui ka Oru lossis.

(Järgneb)

Ukrainas algatati Porošenko suhtes riigireetmise juurdlus

Raamatu peategelane Raivo Järvi koos oma Torontos elanud onu Eik Järviga.

Ukraina riiklik juurdlusbüroo (SBI) algatas kriminaaljuurdluse ekspresident Petro Poro­ šenko üle seoses potentsiaalse riigireetmisega 2015. aastal Don­bassi konflikti lõpetamiseks mõeldud Minski leppe allkirjastamise ajal. (BNS/ERR/EE)

Jõuluvanaga (Enno Õunapuu) koos on pildil Mrs Claus (Eda Oja) ja AKEN komitee liikmed Maaja Matsoo, Ellen Leivat ja Maret Liik.

Foto: erakogust

Ühislaulude laulmine.

Foto: Vaado Sarapuu

Lõbus pärastlõuna jõulude ootel – külas üllatuskülaline koos prouaga Väljas valgustasid teid päi­ke­ sekiired ja tuppa tungis jõu­ luärevus. Kui ootad külalisi, siis tihti on teadmatus, kui palju inimesi tegelikult kohale jõuab. Eestis oli juba aeg nii kaugele jõudnud, et võis toi­ mingud lõpetada ja teleri ette end seada.

Samal ajal kogunes 5. det­ sembril teisel pool maakera lõbusale pärastlõunale Toronto Eesti Majja üle saja inimese.

Tuli ka üllatuskülalisi, koguni kaks.

Häid mõtteid ja sõnumeid advendist tõi kuhjaga pastor Jüri Puusaag, kes pani meid kaasa mõtisklema headuse ja üksteisemõistmise radadel. Eesti külmlaua toite maitstes ja tänades Ülle Veltmanni ning abilisi, asusid peolised kuulama (hiljem ka kaasa laulma) Liina Purje-Lepiku valitud (tuntud ja tundmatuid) jõululaule. Kas teile meenub Heljo Liitoja ,,Jõulupäike, paista sa/sinna, kus mu õnnemaa/Kus kord ilma mureta/mängisin ma lapsena…“?! Rene Uferi ,,Jõulud on teel“ andis vihje järgnevale. ,,Vaateaknad tulvil mänguasju/ Jõuluvanal valge habe ees/ Põdrad ootavad talt sõidukäsku/ Armsad jõulud teel.“

mitmeid lõbusaid pärastlõunaid.

Soolonumber arenes duetiks, sest peagi astus jõulumehe kõrvale tema nägus proua – punase mantli, punase käekoti (jõulu­ mehe kingitus) ja valge karvase keebiga. Neil oli omavahelist juttu palju, sest nad ei olnud teineteist näinud suvest saati.

Töökohustused ju!

(Järgneb lk. 12)

Solist ja ühislaulmise juhtija Liina Purje-Lepik.

Foto: Eda Oja

Kop-kop, keegi on ukse taga!

Keegi soovis just juttu ajada Enno ja Edaga, aga nad olid kuhugi kadunud. Saali saabus hoopis punases mantlis ja valge habemega üllatusesineja, kes ajas segi peoliste programmi – pidi olema ju Enno Õunapuu ühemehebänd. Saabunu tegi jõuluüllatuse kohalviibijatele, kes olid aasta jooksul nautinud

Vaimuliku sõnum Toronto Eesti Baptisti koguduse pastorilt Jüri Puusaagilt.

Foto: Ester Kivi

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Siksakitamised Poliitikuid ei saa kahjuks uskuda. Kas murravad luba­ dusi või võimule pääsedes astuvad samme, millest vali­ miste ajal ei iitsatatudki.

Ilme­­ kas näide on Ontario pea­minis­ter, oma enamusvalit­ susega, jõhkralt käitudes.

Nüüd lisage pikale nimistule Toronto meer John Tory.

Linnapea lubas valimiste ajal kahel korral kinnisvaramakse mitte tõsta. Isegi, kui need on indekseeritud, igal aaastal tõusevad, keskmiselt 2%.

Nüüd aga on Tory astunud ennekuulmatu sammu, mitte ainult lubadust murdes, aga Fordi eeskuju järgides, lubades kinnisvaramakse tõsta. Koguni kaheksa protsendi võrra, lisaks iga-aastasele tõusule. Seda järgmise kuue aasta jooksul. Kui arvestada, et on jubagi era­ muomanikult kavalalt raha kasseeritud, üheks näiteks sunduslik linna poolt antud prüginõu, millel on suuruse järgi aasta­ maks. Vanasti viidi prügi kaks korda nädalas, vähemalt North Yorgis, ja aseta nii palju välja, kui soovid. Nüüd üle nädala ja majaomanik on piiratud prü­ gi­ nõu suurusega. Selge, et sellega tahetakse stimuleerida prügi vä­ hendamist. Kuid vanasti oli selle

äravedamine arvestatud majamaksude hulka. Nüüd juba aastaid mitte.

Torontos on teadagi kinnisvarahinnad tohutult tõusnud.

Ning just maja väärtuse alusel rehkendatakse kinnisvaramaksu.

Näitena. Keskmine eramu, eral­ diseisev hoone, on linnaandmebaasi järgi väärt natuke alla miljoni, $924 791. Kuidas ­ noored perekonnad sellist summat saavad lauale laduda, on raske uskuda. Paljud vallalised millenniaalid elavad vanemate katuse all. Tunnen üht 25-aastast, kes kurdab, et isegi postmargisuurust kondomiiniumi ei jaksa osta. Ning tal on magusa palgaga töökoht.

Ning siis on vaesed pensio­ närid, kel oma maja kinni ­mak­s­tud, aga pensionid ei tõuse, küll aga kõik maksud. Maja on ainus investeering, mis ei too sissetulekut. Ainult kulusid.

Katus, keskküte, paljugi on pii­ ratud eluajaga. Maha võib müüa küll, aga kus sa hing siis elad?

Eriti kui soovid iseseisvust, nagu ülalmainitud noor ini­mene.

Arusaadav, dünaamika on ju vanematega ikka teine kui omapead otsustada.

Tolle keskmise, nõks alla miljoni eramu maksud olid tänavu $4 196. Mis oli $178 võrra rohkem kui mullu. Pen­ sionärile paras kulutus. Ühes lugejakirjas ajalehele kurtis üks

VAIMSEST TERVISEST

RAGNE PAJO, psühholoog

Kuidas pimeda ajaga toime tulla Tervist! Ühes olen ma veendunud: iga inimene on erinev. On neid, kes armastavad pimedaid sü­ gisõhtuid, talve, külma ja lund.

On neid, kellele see on emotsionaalselt väga raske aeg.

On olemas isegi selline sünd­ room, nagu sesoonne meele­ oluhäire ehk talvedepressioon (seasonal affective disorder ehk SAD), kus igal aastal pimeduse ja külma saabudes inimesel meeleolu langeb märgatavalt ja ta võib langeda depressiooni.

Kui talvedepressioon on korra juba kallal olnud, võib sellele järgmistel aastatel juba varakult eelneda hirm või ärevus uue episoodi ees, nii et inimene ­ hakkab juba sügise esimeste märkide juures kartma ebameeldivat aega, mis on ees ootamas. Sel juhul on nega­ ­ tiivne aeg veelgi pikem, ärevus enne ja depressioon pärast.

Me teame, et meeleolulangusel on vähemalt mingil määral seos valgusega. Sel juhul soovitab perearst tavaliselt valgus­ lampi, mis mõnele sobib väga hästi, teisele aga mitte. Mõnel juhul soovitab arst ka anti­ depressante ja vitamiine, millest võib olla abi, kuid mitte alati.

Kuidas siis kõige paremini toime tulla selle ajaga, kui on ­ vähe päevavalgust ja väljas on külm?

selline, et kust ta selle võtab.

Toidulaualt? Jah, oma tuba – oma luba aga kaua sa raha nõuad. Kivist, nagu inglased ütlevad, verd välja pigistada ei saa.

Kuhu need maksud siis lähevad? Paras osa on linnavõlgade maksmise suunas. Kuidas nii Toronto, Ontario ja Kanada saavad elada tohutute võlgadega on arusaamatu. Erainimene ei saa ju nii, peab maksma kinni kohustused. Muidugi, heaoluriigis on paljud asjad, nagu haridus, tasuta. Enne kõrgharidust, tea­ da­­gi. Tervishoiumakse on On­ tarios juba enam kui kümme aastat peale makstud, lisaks tulumaksudest saadud summa­ ­ dele. Nii et on vale arvata, et siin provintsis on tasuta tervishoid. Ja muidugi infrastruktuuri korrashoid.

Kuhu aga Torontos rahad lähevad? Kõige suurem summa, lõviosa läheb politseile. Kokku enam kui 50% rahadest läheb just ootamatult, äkki esiletekkivate hädadega tegelejatele.

Politsei, parameedikud, tuletõrjujad. Ja siis saab ühistransport TTC ka paraja osa pirukast, osa sellest 50%st. Muide, kiirabiauto eest on juba aastaid pidanud maksma patsient, mis on samuti üle mõistuse heaoluriigis.

Paljude linnateenuste eest, nagu parkide korrashoid ja raamatukogud, tuleb olla tänulik.

Vastus on vastupidi oodatule.

Instinkt ütleb, et keri ennast teki sisse kookonisse, joo kuuma jooki ja jää justkui talveunne.

Aga huvitaval kombel ei aita see suuremas plaanis energiat suurendada ega meeleolu parandada. Meeleolu koha pealt parim viis talv üle elada on hoopiski väljas liikudes ja võimalikult palju looduslikku valgust endasse ammutades. See tähen­ dab, soojad riided selga ja õue kõndima või sportima, eriti nende tundide jooksul kui väljas on valge, näiteks hommikul või lõunapausi ajal. Isegi kui alguses on külm, siis liigutades hakkab soe, ja organism toodab endorfiine, mis tekitavad head meeleolu. Kui tänavad on libedad, siis on muidugi asi keeru­ lisem ja ohtlikum. Me teame, et isegi ainult 15-20 minutit keha­ list aktiivsust aitab depressiooni sümptomeid leevendada, nii et kui välja ei saa minna, siis on siseruumides liikumine järgmine parim valik.

Tee järgmine eksperiment: pane kirja, kuidas ennast tun­ ned, anna meeleolule hinne 1st 5ni. Kõnni õues 15 minutit või rohkem. Kui tagasi tuled, anna oma meeleolule jälle hinne 1st 5ni. Mida märkad?

Teiseks, depressioon toob tihti endaga kaasa sotsiaalse ­ isolatsiooni, see tähendab, et

inimene ei taha suhelda. Aga meeleolu parandamiseks on soovitus jällegi vastupidine.

Hea on talveune peletamiseks ja meeleolu üleval hoidmiseks teha sotsiaalseid tegevusi ja teistega suhelda. See tõstab tuju, veedab aja meeldivalt ja soojendab südant. Tee sama eksperiment, mis eespoolgi. ­ Näiteks kutsu keegi kohvile.

Pea seejuures meeles, et kui ­alguses ei taha välja minna või ei viitsi suhelda, siis sellele ­tundele tasub vastu astuda ja ei pea mitte alla andma.

Tea, et meeleolu langusega ja pimeda ajaga võib esimene mõte kergesti olla, et ei taha, ei viitsi, parem olen mugavalt kodus. Aga sellele tundele ei pea alluma, vaid tihti tasub sellest üle astuda, sest pärast võid ­endaga veel rohkem rahul olla.

Just selle tunde ületamine võib olla kogu asja juures kõige raskem moment. Aga ega muidu ei tea, kui ei proovi.

Need on siis mõned kon­ k­ reetsed tegevused, millega saab meeleolu parandada. Aga sama oluline, või veelgi olulisem on asja psühholoogiline pool, mis on mõttetegevusega seotud. Kui ärevus eelseisva p­imeda aja suhtes hakkab ligi hiilima, siis on õige aeg ennast veidi ümber häälestada, suhtu­mist muuta.

Tasub küsida endalt, kas selle aja osas on midagi, mis meel­ dib? Midagi, mida muul ajal ei

Kuna neid saab tasuta nautida, sinna suunatud rahasid ei nuta taga. Kuid siis on ka suunatud vaesemate heaolu suunas. Linna poolt doteeritud odava üüriga korterimajad, mis ju vajavad ka remonti ja nõudlus on suur.

Kodututele öömaja andmine.

Narkootikumide, eriti opioide tarvitajate tasuta kliinikud, abi­ saamise paigad saavad ikka arvestatavalt. Põhimõtteliselt ei anna mõni meist enam kasva­ vale kerjuste karjale kopikatki, sellega arvestades. Ristiinimene loodab Päästearmee tõesti hea töö peale. Nende hoolitsemine kodutute ja sõltlaste eest on tõesti kiiduväärt. Ostukeskuses nende rahakogumisekatlasse paberraha libistada sel aastaajal on hea ja inimlik samm.

Tory õigustas oma lubadusemurdmist sellega, et on vaja just mõistliku kulu eest elamist (affordable housing) toetada.

Termin, mida ta ei defineerinud.

Ning vägagi vajalikku ühistransporti. Mille töötajad, muide, on väga hästi kompenseeritud.

Pressikonverentsil ütles linnapea, et tema juhtimise ajal on vähendatud kulusid. Et tema kogemused eraektoris on olnud selles suunas väga kasulikud.

Ise jõuka advokaadina enne poliitikasse astumist pole tal mingit muret siin linnas elada.

Elab luksuslikus kondomiiniu­ mis. Mida aga teeb ülikooli lõ-

Ajakiri ,,Time“ aasta inimene on kliimaaktivist Greta Thunberg Sel aastal valis USA ajakiri Time aasta inimeseks Rootsist pärit noore kliimaaktivisti Greta Thunbergi. Kuueteist­kümne­aas­ tane Thunberg on noorim, kes on Time’i aasta inimeseks valitud.

Time’i arvates on 16-aastane Thunberg oma tegevusega mõjutanud üle kogu maailma seda, kuidas suhtutakse kliimasooje­ nemisse ja sellega võit­ lemisse.

Eriti on noor rootslanna ergutanud noori tegutsema endi jaoks oluliste asjade nimel.

saa nautida? Mis selle aja nauditavamaks teeks? Mulle näiteks meeldib sel ajal küünlaid põletada, neil on ilus mahe valgus.

Teistele meeldib piparkooke teha või kodu kaunistada. Tasub leida enda jaoks see, mis sobib ja meeldib, see aitab muuta suhet sellesse pimedasse aega, mis muidu võib ­rusuvalt mõjuda. Siis ei tule ka see ärevus, juba ette kartmine kallale, vaid pigem ootus või neutraalne leppimine.

Selleks aastaks siis kõik.

Häid pühi ja head vana aasta lõppu, nagu Eestis soovitakse ja kohtumiseni uuel aastal!

RAGNE

Ragne Pajo töötab psühho­ loogina Torontos Bloor West Therapy’s.

petanud noor inimene, kes leiab omal alal vaid interni töökoha, see tähendab palgata. Et „kogemusi koguda“. Mis ime siis, et paljud elavad ikka kodus.

Politsei vajaduse järgi ei saa vaielda. Kuigi nii mõnigi kons­ taabel on nö päikesepaiste nime­ kirjas, see on enam kui $100 000 aastane sissetulek.

Millenniaalid saavad sellest ainult unistada.

Lisamureks on see, et Toron­ to on Põhja-Ameerika kiiremini kasvav linn. Isegi see tohutu kõrghoonete ehitamisbuum, mi­ da kõikjal näha, ei too sellist sissetulekut kui majaomanikult.

Taas maksab keskklass kinni kõik ühiskonna vajadused.

Tory siksakkimine on pet­ tumu­seks. Otsekohesus ja siirus puudub. Toronto linn toetab ­rii­gi majandusmootorina mak­su­dest paljusid teisi kanadalasi ebaproportsionaalselt. Ning Otta­­wa ja Queen’s Park ei arvesta sellega.

Kuid igal asjal on piir, maks maksu peale, kolmel tasandil ning ka igas äris, tanklas ja toidupoes. Väideldavalt oli Ben­ jamin Franklin see, kes ütles, et ainsad asjad elus, mis on kindlad, on surm ja maksud. Ning nii ta on Torontos hingitsevale maksumaksjale, ei julge mõni küsidagi, kas esimene tuleb ­puruvaeselt või võlgades.

TÕNU NAELAPEA

Soome uus peaminister on ajaloo noorim Möödunud reedel, 6. detsemb­ ril oma riigi aastapäeva pühit­ senud Soome sai sel nädalal ametlikult uue peaminister Sanna Marini valitsuse, mille president Sauli Niinistö ka ametisse kinnitas.

Soome parlamendis toetas uut valitsust 99, vastu hääletas 70 ja puudus 30 rahvasaadikut.

Sanna Marin võitis eelmisel pühapäeval sotsiaaldemokraatide valimistel napilt oma vastaskandidaati Antti Lindtmani.

Soome uus peaminister on 34-aastane naine, lisaks talle juhivad kõiki valitsuskoalit­ siooni kuuluvaid erakondi praegu üsna noored naispoliitikud.

See fenomen on mitmel pool rahvusvahelises meedias saanud suurt tähelepanu. Praeguse seisuga on Marin noorim ametis olev peaminister maailmas.

Senine, vaid pool aastat ametis olnud sotsiaaldemokraat Antti Rinne juhitud valitsus pidi ametist lahkuma hiljutise posti­ töötajate streigiga seotud asja­ olude tõttu.

Samas jätkab suurem osa Rinne valitsuse ministritest ka Marini valitsuses ning valitsuskoalitsiooni koosseis ei muutu. Valitsusse kuuluvad endiselt sotsiaaldemokraadid (SDP), Keskerakond, Roheline Liit, Vasakliit ja Soome Rootsi Rahvapartei (RKP). (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Nr. 50

Aasta kauneimal õhtupoolikul Kaunis oli see pühapäevane õhtupoolik ikka küll, mil Eesti Maja suur saal oli jõuluehtes ja maitsekalt kaunistatud ümarlauad peibutasid kutsu­ valt: tule ja võta istet, kohe pakume sulle midagi meel­ divat, advendimeeleolulist.

Kuupäev oli 8. detsember ja üritus muidugi Toronto Eesti Meeskoori traditsiooniline jõulukontsert. Taktikepp oli Avo Kittaski kindlates kätes, kaasa aitasid Elli Kipper klaveril/orelil ja Toomas Heinar kontrabassil.

Heli ja valgustuse osas andis oma asjatundliku panuse alati abivalmis Allan Eistrat. Päeva­ kangelased ise poodiumil rivis, hääleliselt hästitasakaalustatud 25-liikmelises koosseisus.

Kava sisaldas nii rahvuslikke kui ka rahvusvahelisi helindeid.

Põlise tava kohaselt tutvustas esimene osa koori mitmepalgelist repertuaari, kus eesti koori­ muusika vanameistrite kõrval kõlas ka üks kaasaegne helitöö, lisaks paar näidet üldtuntud oopereist.

Pärast vaheaega muutus pilt jõululikuks nii visuaalselt kui ka muusikaliselt. Lauluvend Enno Õunapuu bassi rühmast oli transponeeritud (nii on vist kontserdi puhul sobiv öelda) jõulutaadiks, poetas oma kingi­ kotist paar lustakat jõulunalja ja taastas siis oma taadiliku väärikuse, kutsudes appi dirigent Avo Kittaski. Koori koosseisust värvati – näiliselt impromptu – veel kolm meest ja moodustati tugevdatud koosseisuga karva­ marikvartett (andestust, ei leia ,,barbershopile“ paremat eesti­ keelset vastet). Vellede viisik – Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask, Madis Kreem ja Enno Õunapuu – musitseeris nauditavalt ja värvikalt, teatas jõulude saabumisest. Koor võttis meeleolu üle, jõulutaat pai-

gutas end koos kaaslastega tagasi laulurivvi, jagades sealt ­ seletusi ja mõnusat vaheluge­ mist.

Kui koor oli end sujuvalt läbi lumise jõulumaastiku libistanud ja lõpetas armsalt koduse aisakella tilinaga, liitusid nendega dirigendi lapselapsed, kõik laulu ja üks isegi ennatute tantsusammudega. Jäi üle vaid kogu saalil paari üldtuntud jõululaulu abil kooriga ühineda, suud ja südamed rõõmsaks laulda. Suure vaeva nägijaid premeeriti jõululillega ja suletud kohvik avati saali eesotsas verivorsti ja kõige juurdekuuluvaga. Ühest saali­ nur­gast võisid soovijad saada lisaks ka mitmesuguse kangusega keelekastet.

Meeleldi lõpetaksin ülevaate, kuid nagu varemgi mainitud, on mul lauluvendadega vanadest headest aegadest isiklik side ja seetõttu nende vastu ka väike isiklik kohustus, mida ei saa ise­ gi suurtel pühadel täitmata jätta. Et jõulutaadil pole enam lubatud vitsakimpu vibutada, peab seda tegema keegi teine.

Väikestele lastele enam vitsa anda ei tohi, suurte puhul see keeld aga ei kehti. Head lauluvennad, pidage meeles, et taktikepp, mille teie dirigent tütrelt jõulukingiks sai (hea laps, Viive!), ei ole ornament. Iga selle liigutust tuleb täpselt jälgida. Demokraatia on koorilaulus tundmatu mõiste, seal on alati kehtinud karm diktatuur. Kõiki nõudmisi, mida taktikepi hoidja teile esitab, tuleb tingimusteta täita, puudutagu need kooskõla, sisseastumiste täpsust, akordi­ puhtust, intonatsiooni või kooridistsipliini. Koorijuhi kurjustavaid nõudmisi tuleb tõsiselt võtta. Ja kui tema teilt ei nõua, tuleb teil nõuda temalt. Olen rääkinud. Häid pühi!

EERIK PURJE

Musitseerib koori koosseisust moodustatud kvartett: vas. Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask ja Enno Õunapuu.

Foto: K. Kiilaspea

Koori saatsid Elli Kipper klaveril/orelil ja Toomas Heinar kontrabassil.

Foto: K. Kiilaspea

Kontserdi lõpus liitusid meeskooriga ka dirigent Avo Kittaski lapselapsed.

Foto: Ants Toi

Muusikaline homage eestikeelsele ülikoolile sümfooniaorkester (!) koos oma kuulsust kogunud mees- ja naisEstonia kontserdisaalis oli 7. kooriga. Põnevalt kokku pandud detsembril eriliselt pidulik kava algas Patrik Sebastian atmosfäär, sest kontsert oli Undi Anna Haava tekstile loo­ pü­­hendatud eestikeelse üli­ dud lauluga ,,Järv leegib eha kooli 100. a juubelile. Üles paistel“ naiskoori esituses (diriastusid Tartu ülikooli sümfoo­ gent Triin Koch). Sellega oli niaorkester (dirigent Taavi kohe kontserdi kontseptsioon Kull), ülikooli naiskoor (diri­ minu jaoks paika pandud – gent Triin Koch), ülikooli muusika toel eesti luule loodus­ meeskoor (Kuno Kerge) ja tundlikkuse ja mõttesügavuse kammerkoor (dirigent Triin rõhutamine. Lauljate perfektne Koch). Eesti heliloojatest kõ­ ­ diktsioon lasi igat sõna nautida la­sid Veljo Tormise, Cyrillus ja taaskord rõõmustada, kui ilus Kreegi, Tõnu Kõrvitsa, Riho ja musikaalne keel meil on.

Esko Maimetsa, Sven Grün­ Niisugune keel tõesti vääris bergi, Patrik Undi jt teosed. rahvusülikooli kaitsva tiiva alla Kontserdi kulminatsiooniks võtmist ja edasi arendamist. oli Pärt Uusbergi suurteose Pärt Uusbergi Uku Masingu ja ,,... ja tuulelaeval valgusest on Kristjan Jaak Petersoni teksaerud...“ ettekanne, mis on tidele kirjutatud suurteosest pühendatud saja-aastasele rääkides tunnistas ka Taavi eestikeelsele ülikoolile.

Kull, et lähtus muusikateose Sada aastat tagasi esines mõtestamisel just tekstist, sel­ avaaktusel Vanemuise sümfoo- lest, ,,kus on fraasi rõhk, mis on niaorkester Juhan Simmi juha- selles oluline“. Triin Koch tusel ja kõlas Gustav Suitsu vä- imestas, et Uusberg oli nii raske gev poeem ,,Õnnesoov“ (,,Veel pähkli lahendada võtnud: ,,Ma­ purskab tuld ja suitseb sõja kuri singu ja Petersoni tekstid vajakraater/ kui valguse uus andja vad aega ja ruumi pärale jõudavand alma mater/ siin oma miseks... Mulle tundub, et selle u­ksed vanad veerul väikse teose keerukus laulja jaoks ei mäe...“). Sada aastat hiljem as- ole niivõrd muusikaline matertub üles lausa ülikooli enda jal, kui just teksti mõistmine ja

Sirje Vihma-Normet

selle kaudu isikliku tunnetuse saavutamine.“ Jah, selles teoses pole fanfaaride saatel hõiskamist, vaid siin on ehteestlaslikku sisekaemust, ,,pidu sinus eneses“, pidu, kus rõõmu kõrval on alati ka kurbusevarjundeid.

Saja-aastasele eestikeelsele ülikoolile oli pühendatud ka Sven Grünbergi süit sümfooniaorkestrile, mille aluseks on tunnusmeloodia kunagisele ülimenukale teleseriaalile ,,Wik­ mani poisid“ (Jaan Krossi romaa­ ni ainetel). Grünbergi meloodia on niivõrd mällu­ söö­ biv, et tunned selle ka aastate tagant kohe ära. Oma tunde­ laadilt ja teemavalikult sobitus Grünbergi teos kontserdi konteksti suurepäraselt. Seda enam kui teada, et kunagine Tartu ülikooli kasvandik Jaan Kross pidas Grünbergi meloodiat seda­ võrd kalliks, et palus seda esitada ka oma matusetalitusel.

Koduteel mõtlesin, et kui ennesõjaaegne ülikool suutis ­ ühitada eestimeelsuse ja eesti­ keelsuse rahvuspiiridest kõrgemale ulatuva intellektuaalsusega, miks siis praegused tegijad seda suutma ei peaks. Eesti keeles on ju nii mõnus mõtelda kui parafraseerida Hando Runnelit.

Mängufilm „Tõde ja õigus“ nomineeriti „Satellite Award“ auhinnale Tanel Toomi režissöörikäe all valminud mängufilm ,,Tõde ja õigus“ esitati Los Angelese Rahvusvahelise Pressiakadee­ mia poolt väljaantavale ,,Sa­ ­ tellite Award“ auhinnale.

Teate edastas sotsiaalmeedia vahendusel Eesti filmi insti­ tuut.

Rahvusvaheline Pressiaka­ dee­ mia on üks suuremaid meelelahutusajakirjanike ühendusi, mis koondab ajakirjanikke üle maailma. Auhind keskendub peamiselt Ameerika Ühendrii­ kides toodetud mängufilmidele, eraldi kategooria on rahvusvahelistele mängufilmidele.

Rahvusvahelise mängufilmi kategoorias on nomineeritud

kokku 8 mängufilmi, lisaks Eesti filmile veel: ,,Atlantics“ (Senegal), ,,Beanpole“ (Vene­ maa), ,,Les Miserables“ ja ,,Portrait of a Lady on Fire“ (Prantsusmaa), ,,Pain and Glory“ (Hispaania), ,,Parasite“ (Korea) ning ,,Painted Bird“ (Tšehhi). ,,Tõde ja õigus“ linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuselt seni suurima vaatajaskonnaga ,,Avatari“. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Film valmis koos­ töös ettevõtja Armin Karuga, toetajateks on Auto Forte, Jetoil

Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca ja Eesti Meedia.

Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil. Mängu­ film ,,Tõde ja õigus“ on Eesti ametlik kandidaat Ameerika filmiakadeemia parima võõr­ keelse filmi kategoorias.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 982

I

S

T

1. Eit. 5. Teat. number.

9. Vabariigi Presidendi Kantselei.

12. Papagoi.

13. Aaria (ingl.k.).

14. Arithmetic Logic Unit.

15. Riik LõunaAmeerikas.

17. Karel Čapeki ulmeteos.

18. Metalli sisaldav mineraalne maavara.

19. Kriminaalne-, kriminaal-.

21. Peakorter.

24. Sama, mis 12. par.

25. Teat. looduslik materjal.

26. Haamer.

28. Versus (lüh.).

30. Austraalia maatähis.

31. Pea ligi (kõrvad, juuksed).

32. Masti rõhtpuu.

33. Mister (lüh.).

34. Kootud ese.

35. Nuhk.

36. Sajab talvel.

37. Teat. pindalaühik.

38. Elund suus.

40. Petis.

42. Silmatorkav, välja­ paistev.

43. Eestlaste keskus mitmes riigis.

48. Nemad.

49. Me. 50. Esimesel võimalusel (ingl.k. lüh.).

51. Energia salvesti.

52. Parlament mõnes riigis.

53. Vahekord.

ALLA:

1. Maakaart (ingl.k.).

2. _____s, kõrbesaar.

3. Kanada end. hokistaar.

4. Kirjandusteos.

5. Pikka aega.

6. Teat. alkohoolne jook.

7. Piljardikepp.

8. Sina.

9. Mitmesugust.

10. Ploom (ingl.k.).

11. Tige, pahatahtlik.

16. Ava, lünk, tühimik (ingl.k.).

19. Kate, nt. potil.

20. Kolm ühesugust kaashäälikut.

Tartus hukkus tulekahjus viieliikmeline perekond

21. Rämpspost (ingl.k.).

22. Teat. kala.

23. Vankri osa.

24. Linna kindlate tunnustega osa.

26. Veni, ______, vici.

27. M_____, uss, 28. Mitte tõde.

29. Maa keset vett.

31. _____m, nõiutud olek.

32. ____k, vill.

34. _____d, väärismetall.

35. Tugipost.

36. Balti riik.

37. Tuntuim poksija.

38. Ilus.

39. Üksiklane.

40. Kreeka täht.

41. Parem.

43. Emergency medical services.

44. Kolm ühesugust täishäälikut.

45. Püsi, paigalpüsimine; rahu, rahulik olemine.

46. Nõusolekut väljendav sõna.

47. Linn Lätis.

S P ORT

Ööl vastu kolmapäeva süttis Tartus Ihaste linnaosas kahe­ korruseline puidust elumaja.

Päästjad leidsid söestunud ruumidest viis hukkunut, kel­ lest kolm olid lapsed. Pääste­a­ meti esialgsel hinnanul sai põleng alguse majas olnud külmkappidest.

See on päästeameti ajaloo traagilisimate tagajärgedega elu­ hoone tulekahju. 2015. a jaa­ nuaris hukkus Lääne-Virumaal tolleaegses Laekvere vallas Rohu külas elumaja põlengus ema koos kahe lapsega.

Eestis hukkub tuleõnnetustes igal aastal umbes 50 inimest Tänavu on Eestis tulekahjudes elu jätnud juba 39 inimest.

(D/EE)

Noor tennisetäht valiti Kanada aasta sportlaseks Esimese Kanada tennisistina üksikmängus suure slämmi turniiri võitnud 19-aastane Bianca Andreescu valiti Ka­­nada aasta sportlaseks ja pälvis Lou Marshi nimelise karika.

Ta on esimene tennisist, keda on 1936. aastast välja antava auhinnaga vääristatud. Andrees­ cu kõrval kandideerisid tiitlile golfimängija Brooke Hender­ son, jäähokimängija Jordan Binnington, sprinter Andre De Grasse ja pesapallur Mike Soro­ ka.

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 981 LAHENDUS

Vahetund

Paremale: 1. Lukk, T., 6. Aku, 9. TGA,

12. Error, 13. Trr, 14. Ian, 15. Diana, 16. Tammark, 18. Avarii, 20. (B)ambi, 21. Art, 23. Til(l), 24. Ikoon, 25. Leek, 27. Taara, 29. Pariis, 31. Plakat, 35.

Teose, 37. Kari, 38. Varas, 41. Arp, 43. Aar, 44. Anar(hia), 45. Maaler, 47.

Nitraat, 49. Alien, 52. (R)iis, 53. LKA, 54. Aveli, 55. (Lo)ksa, 56. KAN, 57.

Sesoo(n).

Alla: 1. LED, 2. Uri, 3. Kraater, 4.

Konv(oi), 5. Traat, 6. Attila, 7. Krai, 8.

Urm, 9. Ti amo, 10. (Grteta) Garbo, 11. (R)ankin, 17. Makaak, 19. Ritso, 21. Alp, 22. Rea, 24. IRL, 26, Kitarr, 28. Apera, 30. IES, 32. Kaaries, 33.

Ara, 34. TIR, 36. Saatan, 38. Vanik, 39. Aniis, 40. Ratsa, 42. Plaas(ter), 45. Maka(ron), 46. Elve, 48. Alk, 50.

ELO, 51. Nio(bium).

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Fotod: K. Tensuda

Jõulu-seapraad kartuli-porgandiga Valmistusained: 4 naela rasvasema äärega sealiha pisut soola, pipart, BBQ maitseainet 2 naela kartuleid 1 nael beebiporgandeid 3-4 spl oliivõli 10 küünt küüslauku pisut soola, pipart, kartulimaitseainet või muud soovikohast vürtsi Valmistusviis: Lõigata sealiha 10 tükiks (võib ka osta juba tükeldatuna või lasta lahti lõigata lihapoes).

Asetada lihatükid, rasvasem osa üleval, fooliumiga kaetud suu­ rele küpsetusnõule (võib ka kasutada ühekordseid fooliumist küpsetusnõusid, jälgides, et need oleks tugevad). Puistata lihatükkidele mõlemale poolele pisut soola, pipart ja BBQ maitseainet ning lisada põhja umbes klaas kuuma vett (seda võib ­li­sada ka küpsemise käigus, kui vesi on vähenenud, et moodus­ tuks kaste). Tõsta 450 F kraadil eelsoojendatud ahju, ülemisele riiulile. Planeerida küpsetamise ajaks vähemalt 1,5 tundi. Um­ bes 15 minutit hiljem alandada ahju temperatuuri 400 F kraadini ja küpsemise k­äigus veelgi, kuni 350 F-ni. Kõike seda vastavalt vajadusele, et midagi kõrbema ei läheks, kuid praad saaks kenasti läbi küpsetatud.

Koorida kartulid ja lõigata sektoriteks. Asetada koos beebiporganditega fooliumiga kaetud ahjupannile (või tugevale ühe­ kordsele küpsetusnõule). Ühte nurka panna küüslauguküüned ja jätta need hiljem ka serveerimisel eraldi, kuna kõik ei pruugi neid soovida. Piserdada viljade peale oliivõli, puistata soola, pi-

Te ju teate, et mul koolitarkust napib. Ega ma sellest saladust teind ei ole. See on omamoodu paremgi, ei pea ülearu kangeste püidma midagi tarka kirja panna. Lihtsalt räägid, mida tead. Veel parem, kui tead, mida räägid. Kui oled kõrged koolid läbi teind, siis pead valvama iga rida, mis pap­rile poetad. Nigu sõna viltu läheb, kohe on ütlejaid, et näe, aritud inime ja nii rumal. Aga kui minusugusel midagi kogemata ästi välja tuleb, siis on kena, kui keski loeb ja lausub, et vat kus sooja peaga sulesepp sattus õige soone peale. Et iirepoeg tuli joostes, kangutas magaja kassi suu lahti ja lipsas sisse.

Aga tegelikult mulle meeldis koolis käia. Karjas muidugi kah. Ja eks mõlemal pool sai midagi õpitud, aga koolis koolmeistrid jõudumööda avitasid, karjameister pidid ise olema. Nüid mõtlen koolipõlve peale tagasi ja kudagi soe tunne tuleb inge kõigi nende koolipreilide ja –ärrade peale mõteldes, kes meiega noores põlves pragasid ja meid kõrvalestast sikutasid. Ega nad meile paha soovind, nende amet oli meist ontlikke inimesi vormida ja voolida. Pold ju nende süi, et vahel vilets toormaterjal näpu vahele sattus.

Mitte ei mäleta enam, misukesest õppetunnist kõige rohkem kasu oli. Aga mis kõige paremini meeldis, seda mäletan küll. See oli vahetund. Vahetund oli lahe tund. Siis sai igasugu tempusi tehtud, tüdrukuid kiusatud ja poistega arveid klaaritud, no ühesõnaga vabaaridust arrastatud. Ükskord akkas rehkenduse tund liiga vara peale, meil Kustaga oli veike mõtete lahkuminek lahendamata. Tema istus minu selja taga ja nii kui õpetaja tahvli juure kirjutama läks ja klassile selja pööras, nii Kusta mulle vasta kukalt virutas. Aga õpetaja keeras ümbre, pani tähele ja ütles Kustale: „Ah arvad, et nüid oli õige aeg anda. Aga varsti tuleb vahetund ja mis sust vaesest mehest siis saab?“ Väärt õpetaja oli. Mis Kustast vahetunni ajal sai, seda võite ise välja rehkendada.

Elukooliga on mitu asja teistmoodu. Kõige suurem vahe on, et elukoolis klassi korrata ei saa, kõik tuleb kohe esimese korraga õigeste teha. Kui ei tule välja, pead tulemustega leppima. Aga mis te arvate, kas elukoolis vahetundi on? Mina arvan, et tegelikult ei ole, aga pead endale ise vahetunni kombineerima. No nigu mina praega teen, lihtsalt ajan tühja lora. Aga seda on vahel kah mõnus teha ja paha pole sest miskit. Vanarahva tarkus ütleb, et ei naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta.

KARGU KARLA

part ja vürtsi ning segada korralikult läbi. Panna ahju (alumisele riiulile) lihast umbes pool tundi hiljem, kui ahju kuumus on juba alandatud.

Küpsetamise käigus võib vahepeal lihatükke tangide abil pöörata. Viljasid võib samuti vahepeal pisut segada. Samuti võib vahetada ahjus liha ja viljade asukohta ülemiselt riiulilt alumisele.

Ideaalis peaks liha valmima viljadega samaaegselt. Tõsta valminud toit serveerimisvaagnatele ja head isu!

Naljanurk Naine palub meest: ,,Kal­­ lis, ära mine täna baari. Mul on üksi igav kodus olla.“ ,,Kui ma ei lähe kuhugi, siis on meil mõlemal igav,“ vastab mees.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Jõulurõõmu…

(Algus lk. 1)

saalis serveeriti jõulusuupisteid igale maitsele.

TEPP kutsus kolmandale korrusele teravat silma ja täpset kätt harjutama täpsuslaskmises.

Skaudid olid noorteruumi seadnud hüppelossi, kus lapsed said ennast korraks kõrgele õhku tõugata ja rõõmukilgetega tagasi pehmele pinnale maan­ duda. Gaidid olid allkorrusel poelettideks paigutanud kooli­ lauad, et omavalmistatud veri­ (tangu)vorste, piparkooke ja maiustusi pakkuda.

Mugavustsoonist väljujad pa­ nid selga kõige metsikumadkoledamad-jõledamad jõulukampsunid, et publiku seas elevust tekitada ja osaleda võistlusel. Jõuluvana koos peojuhiga valis välja kõige-kõige hullema jõulusviitri. Võitjaks osutus pe­ rekond Bradley, ema Tiiu ja tütar Eva, kes koos meisterdasid terve päeva erilisi detaile oma kampsunitele.

Julgus ja andekus võitsid!

Talendi otsingule vastasid kaks noort – Peggy Jupe ja Annika Blodgett, kes esinesid oma lugudega.

Tormilised heakskiidud tänuväärt tegijatele Kuulates Toronto Eesti Maja suures saalis Lia Hessi rahva­ peo lõppsõna, adusin, et eestla­ sed Torontos ja Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) on maha pida­ nud hulga kooosolekuid, kirjutanud pikki e-kirju, helistanud firmadele ja otsinud vabataht­ likke, et koos oma rahvaga jõulude ootel olla. Vabatahtlike panusega sai Rahvajõulupuu päev teoks. Igas Eesti Maja ruumis kohtasid abilisi, kes korraldasid tegevusi. Tänukirjel­ duste kaudu saab ka lühi­ üle­ vaate laupäeval toimunust Eesti Majas.

Suurim tänu põhikorraldajatele: Andrea Hermann ja Liis Teedla, kes võtsid külalisi vastu piletilaua taga, olid suure­ pära­ sed Eesti Sihtkapital Kanadas administraatorid mahuka pla­ neerimise ja korraldamise osas.

Palju tänu ESK juhatuse liikmetele – Martin Pede, Mihkel Holmberg, Kaili Sermat, Katrin Roop, Maret Liik, Peeter Põldre, Maris-Ann Vanaselja, Lia Hess ja ESK president Eva Varangu.

Elli Kipper – peojuhina tutvustas esinemisi ja tegevusi saalis.

Nr. 50

Tuhat tänu: • sponsorid – Toronto Eesti Ühispank ning Ehatare Puhkeja Põetuskodu/Eesti Abistamis­ komitee suurepärase finantspartnerluse eest; • Tartu College/Eesti Õppetöö Keskus ja Eesti Elu reklaami, fotode ja koostöö eest; • Ingrid Laar ja Toronto Eesti Maja juhatus ruumide kasutuse ja dekoreerimise ning abivalmiduse eest.

• Toronto Eesti Maja Sõbrad Eesti Maja eest hoolitsemise eest; • EKN jõulupuude toomise, paigaldamise ja jõulutuledega ehtimise eest; • Ülle Veltmann mitmekesise valikuga toitlustamise eest; • Krista Koger jõuluteemalise lavakujunduse disaini eest; • Jaak Järve – parim sõber jõuluvanale, Kristina Põldre – abiline päkapikk; • T.E.S. Täienduskool, Lasteaed ja Monika Roose-Kolga, kes panid kokku jõuluvana poolt lastele kingitud kommikotid; • Eesti Etnograafia Ring Ka­­ nadas, eriti Ellen Leivat, Helle Arro, Maaja Matsoo ja Rutt Veskimets rahvariiete seeliku­ test valmistatud „Emapuu“ üles­ seadmise ja AKENiga koos korraldatud „ESTOBoutique“’i eest; • Allan Eistrat, kes tuli varakult kohale, et korraldada helisüsteemi; • Helmi Hess – videode näitamine suurele ekraanile; • Tõnu Orav – suure ekraani paigaldus ja fotode korraldus organisatsioonide teguvustest; • TEAS Ööbik ja dirigent Roosi Lindau, kes koostasid va­ liku jõululaule ja juhtisid rahva ühislaulmist; • Esinejad: skaut- ja gaidor­ kester Kõla teeneka dirigendi skm Enn Kiilaspeaga, kes jõulumuusikat musitseerides päeva alustusele täpselt õige tuju ja tunde andis; lastekoorid laste­ aiast ja täienduskoolist – ilusate jõululaulude eest Katrin Sõmermaa juhatusel; Kungla rahvatantsijate rühmad Taimi Hooperi, Elin Marley juhendamisel; noortele talentidele julge esinemise eest; • Skaudid – noorteruumis lastele lõbusa tegevuse korraldamise eest, see on igal aastal olnud üks populaarsemaid külastuspunkte. Gaidid – omavalmis­ tatud toitude müügi eest; • Kõik eesti organisatsioonid, kes tutvustasid ennast suures saalis väljapanekutega, aitasid kaasa ajurajuga pidustusele eelnenud koosolekutel;

Jõululike “kolekampsunite” võistluses osalejaid.

Foto: Peeter Põldre

Rahvajõulupuu juhatas sisse skaut- ja gaidorkester ,,Kõla“ meeleolukate jõuluviiside esitamisega.

Foto: Peeter Põldre

Ühislaulmise eestvedaja oli sel aastal TEAS Ööbik.

• International Estonian Centre – info tegevuse kulgemise osast; • Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi meelitas jälle re­­ kordarvu inimesi Eesti Maja lasketiiru märklaudu tabama; • auhindade annetajad: Kai Eichenbaum, Mamaa Trade, Krista Koger, Seedrioru Suvi­ hari, Jõekääru Suvekodu, Maris, Marta Kivik ja Ingrid Lupp;

laste auhinnad – Seedrioru suvekodu, T.E.S. Lasteaed, Dol­ la­rama; • vabatahtlikud – te tunnete neid ise, heade ideede elluviijaid.

Lia Hess lõpetas optimistlikult: ,,Hoiame kokku, tegut­ seme kui üks ühiskond ja üks rahvas. Kui kaob meie kokkuhoidmine, sõbralikkus, ar-

Foto: Peeter Põldre

mastus, siis kaob ka jõulurõõm meie ühiskonnas.’’

Rahvajõulupuu õnnestus ülihästi! Nagu aisakell, mis lööb üliarmsasti!

Pane ka kalendrisse 2020 kuupäev kirja – 5. detsember – ja tule 9. Rahvajõulupuule!

EDA OJA

HÄLL Õekesed-linnukesed Kes sündisid? Alice Lia Cuerrier ja Eva Liis Cuerrier Kus ja millal sündisid? Sault Ste Marie haiglas 29. märtsil 2019. Alice sündis kell 22.21 ja kaalus 4 naela 13 untsi. Eva sündis kell 22.29 ja kaalus 6 naela.

Kellele sündisid? Heli Liis Cuerrier (n. Telmet) ja Caleb Andersen Cuerrier.

Vanavanemad: Tiit Telmet (Vaisa) ja Kaja Telmet (Vana­ e­ ma) Torontos ning Robert Cuerrier (Grandbob) Sault Ste Maries ja Susan Cuerrier (Grandma) Calgarys.

Kuidas lapsed endale nimed said? Seletab ema Heli: „Alice Lia Cuerrier sai oma nime minu kahe vanaema järgi. Alice Telmet oli minu isa ema ja Lia Heinla oli minu ema ema. Ma hääldan tema nime eestipäraselt „Aliiss“.

Eva Liis Cuerrier sai oma nime Calebi vanaema järgi – Eva Cuerrier, tema isa ema. Eva teine nimi on Liis, mis on minu keskmine nimi ka ja minu meelest sobib ilusti Eva nimega.“ Jätkab ema: „Tüdrukud sün­ disid 38. nädalal. Mina ja Eva oleks saanud koju minna pärast kolme päeva haiglas, aga Alice pidi viis päeva NICUs (neonatal intensive care unit, vastsündi­ nute intensiivravi osakonnas)

Jõuluavanast lummatud kaksikud Eva (vasakul) ja Alice.

olema. Sault Ste Marie haiglas on üks „family suite“ – pere­ palat – perede jaoks, kellel on laps NICUs, nii et saime kõik koos haiglas ööbida viis päeva (isegi isa pandi kohe tööle).

Minu ema Kaja Telmet tuli meile abiks Sault Ste Mariesse kaheksaks nädalaks. Me ei oleks hakkama saanud ilma temata!

Ta on tüdrukute kaitseingel ja laulab tihti neile omaloodud kaksikute laulu. Alice on meie laululind, tal on alati palju rääkida (kuigi me veel ei saa aru). Eva on meie naerulind, kellele meeldib plaksutada ja itsitada. Nad on nüüd kaheksa kuud vanad ja roomavad üks­ teisele järele. Mul on rõõm vaadata, kuidas nad teineteist avastavad ja õnneks saavad hästi läbi. Neile maitseb ema hakklihakaste, mida me isa jahitud

põdralihast teeme.

Ees on esimesed jõulud, mida me pühitseme Torontos.

Tüdrukud lendavad siis esimest korda ja me loodame, et see Porter’i lend neile meeldib. Nad juba kohtasid Jõuluvana ja nad olid temast päris lummatud.“ • Huvitavat statistikat: Eesti rii­ gi infoportaali www.eesti.ee nimede statistika päring annab teada vastavate nimede hetkearvu rahvastikuregistris. (Portaali sisenemiseks peab olema Eesti ID kaart. Kui sees, siis liikuda: Perekond > Nime muutmine > Teenused > Nimede statistika päring) Rahvastiku registri kohaselt on hetkel Eestis tüdru­ kuid ja naisi nimega Alice 427 (Aliis 114) ja nimega Lia 505 (Liia 1116). Eva nimelisi on (Järgneb lk. 15)

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Jõulurõõmu püüdmas Rahvajõulupuul 2019

Fotod: Peeter Põldre, Eda Oja, Jaak Järve, Tauno Mölder. (Peeter Põldre suur fotogalerii Eesti Elu veebil)

9

10

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Nr. 50

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca PDF-/Digital: www.eestielu.ca

Russians: Stalin’s not bad at all In spite of the deep wounds that Josef Stalin’s crimes left across Eastern Europe, where most people revile him for abject intolerance, communist cruelty and inhumanity, Sta­ lin’s approval rating in Russia has hit a record high.

A 2019 poll, conducted by the internationally recognized Levada Centre, has revealed that fully 70 percent of Rus­ sians approve of the Russian dictator’s role in the country’s history. This is a substantial ­increase from the previous high of 54 percent in 2016.

Only a combined 13 percent actually said that they dislike, fear or hate Stalin, while 26 percent had neither positive or negative views about him.

In addition only 19 percent of respondents view his role negatively now compared to 32 percent in 2016. The share of Russians respondents who felt his crimes were justified rose from 45 percent in 2008 to 60 percent in 2019.

A 2017 survey indicated that Stalin was named by Russians as the world’s most outstanding public figure. He was followed by the poet Alexander Pushkin and Vladimir Putin. Just three non-Russian figures made it to the top of international rankings, as seen by Russians themselves: Napoleon, Albert Einstein and Isaac Newton. Ethnocentrism plays a determining role in Russians’ choices.

By 2017 Putin enjoyed a significant boost in ranks. In 2012 he had received 22 percent of the vote. By 2017 he had risen to 34 percent. The increase for Stalin and Putin seems to change in tandem.

The Levada survey was conducted among 1,600 respondents between March 21-27, 2019. It has revealed that Russians are more willing to defend the mass killings and political repressions that were hallmarks of Stalin’s rule. Some 46 percent said that repressions were “definitely” or “in some way” justified the results achieved under Stalin.This was up form 36 percent in 2017.

The upward trend is obvious.

The rehabilitation of Stalin’s image has been successful, changing from that of a mur­ derous tyrant to an “outstanding leader”.

It would seem that the terror with which Stalin held the

Soviet population captive, the millions he sent to slave labour camps or killed by firing squads – upward of 20,000,000 his­ torians claim – has little effect.

The love affair with him endures, with increasing numbers joining the adulation. The man that caused so much suffering has even been called “Stalin the Superstar” by a Russian newspaper when the Levada results were released.

Political scientist Ekaterina Schulmann has given explanations for Stalin’s rise in popularity. The seriousness of his transgressions reach back some two to three generations, a ­period with which Russians do not personally associate. The current regime is systematically promoting the image of the wise leader Stalin as the s­upreme victor in WWII. This victory nourishes Russian pride, even for those born in the post-Soviet years. He is seen as a symbol, not as a real man, of iron dis­ cipline and the saviour of Russians from greedy bureaucrats who defy any authority.

Levada sociologist Karina Pipyia says that Russians are disheartened by economic hardship. When pension reform was opposed, this was seen as neg­ lect of the government’s social responsibilities.

The public acceptability of the return of Stalin monuments in various locations, the reluctance of Putin to directly condemned Stalin’s crimes, point to a different motivation for people to evaluate Stalin positively.

Reaction to the 2019 survey results in the Russian media was not consistent. While some com­ ments expressed alarm, ­ others claimed that the poll did not reflect Russians’ true attitudes. In fact the public debate turned into an argument over the relevance of public opinion polls in a society heavily influenced by propaganda and also the wording of the survey questions themselves.

Previous research into the accuracy of attitude surveys has suggested that Russians seem to be influenced by the regime’s prevailing political stance in responding to controversial ­ questions by pollsters. In other words, fearing official reprisal, they do not trust the anonymity promised to them by researchers.

Here’s a basic dichotomy: If the awareness of possible

The Toronto Estonia Mens’ Choir, at their annual Christmas concert, presents traditional songs of the holi­ days as well as a broader repertoire. Augmenting the full choir is an ensemble with appropriate headgear, boosting the Christmas spirit in full-throated form.

Photos: Ants Toi, Andres Raudsepp

It’s Beginning to Look a lot like Christmas

The choir welcomed the audience with a strong and powerful choir motto, followed by “Mu Eestimaa,” lyrics by Peeter Grünfeldt and music by Kons­ tantin Türnpu. The beginning of the afternoon featured a collection of songs expressing love, admiration, and longing for the homeland. They provided a ­fitting and respectable start for the concert. To spice up the ­repertoire and provide a pleasant surprise for the audience, two operatic pieces were performed;

one of them being “Tasa, tasa” from Giuseppe Verdi’s opera Rigoletto and the other “Pal­ verändajate koor” from Wag­ ner’s Tannhäuser. Both were performed well and clearly showcased then singers’ vocal talents and skills. Many listeners were heard mentioning post­ concert that their favourite piece during the whole afternoon was “Tasa, tasa” and that they were very impressed with how well it turned out. Also featured in the first half was a song from the 2014 Song Festival repertoire called “Oma saar,” music and lyrics written

by Kait Tamra. With this, the first half of the programme drew to a close in which the complexity of the choir was very apparent and the multi-­ faceted repertoire of the choir was well represented.

To bring in the second half of the concert Santa Claus Enno Õunapuu payed a visit, bringing with him gift and even joining the TEM’i velled (Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask, and Madis Kreem) for

the singing of “Saabumas on jõulud,” lyrics Aapo Ilves and music Merideth Wilson. As a sombre moment, conductor Avo read out Marie Under’s text for the next song and had the late choir conductor Charles Kipper’s daughter Elli light a candle in remembrance of him.

“Aasta kauneimal õhtul” was then sung by the choir to ­honour Charles.

From there, the joyous holiday spirit was rung in again with pieces such as “Üks roosike on tõusnud,” one of the oldest Christmas songs to exist, and the classic “Tiliseb, tiliseb aisakell” which brought the concert to a close and left the audience with a warm heart and soul to carry home and welcome Christmastime with. The performance was followed by two pieces, “Püha öö” and “Oh sa rõõmustav” sung in unison with the audience. The Toronto Estonian Men’s Choir was yet again a pleasure to listen to and I think it can safely be said that this wonderful winter season can now truly begin.

g­overnment persecution is a factor in giving an honest ­response, then people who understand and personally fear political repression, are in complete denial of the atrocities of

Stalin. Putin has managed to ­effectively nourish the acquiescence of Russians to autocracy.

The public acceptability of the return of monuments in ­various locations in Russia, the

reluctance of Putin to directly condemn Stalin’s reign and the significant increases of favourable evaluations of Stalin further bolsters Stalin’s favourable stature.

LAAS LEIVAT

Kati Kiilaspea The Christmas season can’t begin without the annual win­ ter concert by the Toronto Estonian Men’s Choir. This past Sunday, December 8, the choir, conducted by Avo Kittask, put on a great con­ cert showcasing their talent and ringing in the most won­ derful time of the year.

Accom­ panying and adding flavour to several songs were choir member Toomas Heinar on bass and Elli Kipper on the keyboard.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Seasonal musical musing There is much good to be said about the upcoming Noël.

Belief not required, just spiri­ tual acceptance that maybe the world will improve. And from a crass, flip-side per­ spective there exists lots that should not be voiced. Why does the capitalist system need to start artificially the Yuletide already in Novem­ ber? Ca-ching, of course.

Our community, bless all the volunteers, has choral Christmas concerts, packed the Estonian House last weekend with a seasonal party for all, well before the actual time of reflection and thanks, which is what the whole celebration is intended to be.

Understood, that this is not yet the most wonderful time of the year but perhaps the busiest month of the year. What with office parties and all that nonsense. But, as they say, it is the thought that counts. Correct?

Which is why, as a curmudgeon, I react strongly to the marketing of this time of the year. From elsewhere. I would

like to walk anywhere without piped in musical tripe. The repetitive kind, and for what ­ seems like months.

Let us consider what John Keats wrote in perhaps his most famous poem. ,,Ode to a Grecian Urn“. (The joke with that is he nets about two drachmas an hour, which he has to pay to his bank…) The line is telling at this time of the year. ,,Heard melodies are sweet, but those unheard // Are sweeter.“ This reflection has nothing to do with our community – those at the E House last Saturday ­enjoyed everything, the smell of the pirukad and hapukapsad on top of everything. Real songs and music. Who needs Xmas muzak?

However, that infernal ear pollution is everywhere at this time of the year. Sure, early snow, but we are barely into December. Our local rink pipes out such saccharine stuff that one is willing to wait until January until lacing up the skates again. Try and shop.

Study: Newly-arrived migrants in Estonia struggling with insufficient info

in Estonia, and it is important that the state at this point supports both employers and local governments, which are the first to face the needs of newly-­ arrived migrants,” said Minister of Population Riina Solman (Isamaa).

The midterm evaluation of the Welcoming Programme confirmed the results of previous studies and indicated that program participants highly valued the content of the modules offered and their usefulness in the adaptation process. The most popular modules for newly-­ arrived migrants remain language learning as well as the base module, which provides an overview of daily activities for getting started in Estonia.

Solman said that the satisfaction of newly-arrived migrants with the Welcoming Programme is an example of the importance of the state in providing these opportunities.

“In order for newly-arrived migrants to contribute to Esto­ nian society, we as a state must create the necessary conditions to do so,” she added.

BNS, December 2019 Adaptation has progressed rapidly in Estonia, but the primary area of concern for newly-arrived migrants in the country is the availability of information in foreign lan­ guages, it appears from a midterm evaluation of applied research into the adaptation of newly-arrived migrants and the Welcoming Pro­gramme during the 2015-2018 period commissioned by the Ministry of the Interior.

The first part of the study focused on fields facilitating ­ adaptation, such as general ­ paperwork, language learning, ­ education, the labor market, healthcare, accommodation and leisure. The second part the study assessed the performance of the ministry-coordinated Wel­coming Programme.

The study highlights that across various sectors, there are a lot of service providers in the field, and an area of concern is the fragmentation of information in foreign languages. Given the novelty of adaptation policy in Estonia, many services are in the development phase and ­constantly changing, and many of the recommendations outlined in the study are already in the works.

The coordination and de­ velopment of services in Esto­nia is constantly being addressed, and a successful example thereof is the migration adviser service offered by the Police and Border Guard Board (PPA), or the recently launched Tartu Welcome Centre.

“The need for services supporting adaptation is on the rise

Room for improvement Bottlenecks of the program include its lack of flexibility when it comes to content issues and the opportunity to join the modules before or immediately upon arriving in Estonia.

The target group’s low level of awareness of the program was also highlighted separately, as it indicates that information regarding the existence of the program does not always reach all potential participants.

The study was commissioned by the Ministry of the Interior, conducted by the Institute of Baltic Studies in collaboration with the design agency Velvet, and funded by the European Social Fund.

Anywhere. Same aural assault.

Even outdoors – the further, ironically, one goes south in Toronto, towards downtown, the more of it is there.

Save the music, merchants, for Christmas Eve, for church, should you go. Save me from the imploding ears and brain cells that this musical bombardment brings. If it were good, OK. If it were varied, perhaps.

But way too soon, and way too much. Our dollar-driven system should not have to torture people for over a month. Especially considering, that our multicultural nation, this metropolitan city here, where we have either been raised or have moved to is statistically neither religious nor even Christian. So why the overkill?

The one month to avoid, if one can. Just because of the money. Focus on music and timing and the slender one would gladly grow a white beard and a paunch and Ho-HoHo with the rest. Only at the appropriate time. Which is not yet now.

OTEPÄÄ SLIM

Hando Runnel wins Contribution to Estonian National Identity award ERR, December 2019 Poet, publisher, essayist and national thinker Hando Runnel was presented with the Contribution to Estonian National Identity award on Sunday at a ceremony dedi­ cated to the 100th anniversary of Estonia’s national univer­ sity.

Hando Runnel has pas­sionate­ ly and effectively promoted the Estonian ethnic and national identity, a press release from the University of Tartu said.

Rector of the University of Tartu Toomas Asser said the decision of the award committee was unanimous. “Granting the Contribution to Estonian Na­ tional Identity award to Hando Runnel is a telling summary of the first century of Estonia’s national university,” he said. “By giving this award, the national university confirms that Esto­ nian people and the Estonian language, culture and thought are free. Hando Runnel by his example and with his special contribution helps us remember that the measure of a nation is its people’s internal dignity and values.”

Runnel’s creative work centres on the poet’s relationship with his homeland and people, and with the great problems of life and society.

At the decisive moments of restoration of independence in Estonia, he was one of the ideo­ logists of freedom, the univer­ sity said. He put Estonia and Estonians and the idea of our existence into words, determining the future of Estonia by these words. During difficult times of oppression, his well-

11

Donor Profile: Viru Vanemad Anne Remmel’s passion is helping Estonian culture grow and thrive Anne Remmel is an ardent supporter of helping people thrive in both her business and personal pursuits, so it’s only natural for her to help bring the new International Estonian Centre (IEC) to life.

“I firmly believe that we need to adequately fund the IEC so it can be top notch,” Anne said. “Our centre needs to be a permanent home where our culture can be showcased, along with other cultural institutions. That’s why its location as part of the Bloor Street Culture Corridor in this prime downtown location is ideal.”

She believes that the proximity as well to major educational centres such as the University of Toronto and the Estonian Studies Centre will lead to natural and business synergies.

“Estonians need to have a presence here that goes beyond folk dancing and gymnastics,” she said. “We can’t afford to be insular. The next generation has their feet planted firmly in their culture, we need to look outward so that they become involved and stay ­involved.”

Anne’s parents, Reginald and Helene, who fled to Sweden from Estonia, came to Canada on the S.S. Walnut, one of the first ships that brought new immigrants here from that country. After settling in Toronto, they became actively involved in the Estonian community and Anne was ­immersed “in all things Estonian.” This included Kalev Estienne gymnastics, the Keele Street Estonian school and the Estonian church (where she was a member of the mandolin orchestra.)

Anne and her husband Albert Cohen, “a dedicated Estophile who goes to everything,” live in Toronto.

She has a son, Ian, who teaches Critical Thinking and Philosophy of Science at the University of Southern California.

In her business life, Anne’s specialty is leadership and organizational de­ velopment. She completed her PhD at the University of Toronto in 2002 in Education Theory and Policy Studies.

She has held leadership positions and designed corporate education programs in both government and private sector in organizations such as the Bank of Montreal, IBM, Pitney Bowes and the Baycrest Centre.

An avid painter, Anne headed the Estonian House art committee for 10 years and mounted numerous art shows in the Estonian community help-

known songs and poems helped to keep up people’s belief in the survival of Estonianness and hope for independence.

Runnel has also influenced and directed national-mindedness as the first invited pro­ fessor of liberal arts of the University of Tartu and as the refounder of the magazine Akadeemia. At the peak of the new national awakening he was one of the leaders working towards the reopening of the Faculty of Theology at the University of Tartu: he was convinced that a universitas must definitely comprise a school of theology and that the faculty which was closed by the Soviet authorities in 1940 had to be ­reopened.

ing support developing artists. She is excited about the potential for the IEC to promote and encourage the visual arts.

She was also involved on the organizing committee of the Latitude44 (L44) technology conference and Estonian Music Week, which took place in Toronto in November 2019.

This helped fuel her passion for helping other Estonians succeed and create connections. She moderated two ­sessions on e-health and e-education at L44, and reports that the participants in the panels will continue to keep in touch.

“This is exactly what you want to happen,” she said. “This will also help set the stage for the new centre and its business accelerator, where these kinds of valuable connections will be nurtured and encouraged to grow.”

Get involved and help support our future The International Estonian Centre’s capital campaign donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estonian­ centre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca.

• Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

A productive essayist, publicist and critic, Runnel in his writings draws attention to the challenges and sore spots of society, and to values we all ­ should strive for, keep, hold dear and appreciate in order to ensure high level of intellec­ tuality and cultural identity.

Hando Runnel has received the Order of the National Coat of Arms, 4th class, and the Order of the White Star, 2nd class. He is a laureate of numerous literary awards. Hando Runnel is an Honorary Citizen of Tartu and a holder of the Grand Star of Tartu award.

The University of Tartu has issued the award for Contri­ bution to Estonian National Identity 16 times.

12

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

SWEA jätkas rootsi jõululaada traditsiooni uues kohas Kas teate, kui palju vabataht­ likku tööjõudu võtab, et üles seada ja läbi viia Toronto lin­ nas kahepäevane suur jõulu­ laat, mida paljud eestlased tunnevad rootsi jõululaadana?

Ei tea. Ega tegeleikult ei olegi see kõige olulisem. Hoopis tähtsam on, et rootsi päritolu naisi ühendav organisatsioon SWEA seda ikka selles linnas korraldab. See on ka vajalik, sest naisorganisatsiooni tulu­ toovatest ettevõtmistest on see aasta jooksul kõige enam sis­ setulekut andev ettevõtmine.

Ja mida rohkem sissetulekut, seda enam on võimalust rootsi päritolu noori aidata ja toeta­ da nende õpingutes Rootsis.

Tänavu aga oli see Torontos juba 38. korda peetud jõululaat natuke teistsugune – teine aeg ja teine koht. Novembri keskpaiga-lõpu asemel detsembrikuu

Rootsis üleskasvanud ja praegu Torontos elav Reet Sepp on aas­ taid SWEA liikmena aidanud jõu­ lulaada ettevalmistamisel ja läbi­ viimisel.

Foto: K. Kiilaspea

Nr. 50

Hamiltoni eestlased pidasid verivorstitalguid

esimene nädalavahetus ja ala­ listele külastajatele (keda on laadaliste seas arvestatav hulk) uues kohas – koduseks saanud Harbourfront keskuse asemel Daniels Spectrum, 585 Dundas St E. Korraldajad olid pisut mures, kas uus asukoht ikka üles leitakse, aga täismaja, vahemalt laupäeval, kinnitas, et rootsi jõululaat on endiselt populaarne ning kohal oli nii ­ iga-aastaseid ostlejaid kui ka hulgaliselt kohaliku piirkonna elanikke.

Aga jõululaat ise oli nagu muiste. Põhisaalis muidugi hulgaliselt rootsipärast suhupan­ davat kaupa, aga loomulikult ka SWEA naiste aasta jooksul valmistatud põhjamaiseid jõulukaunistusi ja muud rootsipärast kraami. Maja kõrvale üles seatud soojendatud telgis aga mitmesugust käsitööd ja tarbekaupa, lisaks raamatud, tuttavad puukotad jm. Teisel korrusel aga laste jaoks seatud töötuba, kus sai meisterdada või valmistada piparkooke. Ja kõike seda ostumelu rikastasid rootsi jõululaulud ja rahvatantsud, millele kaasa elada. Ja mis (õieti kes) kõige tähtsam – ei, mitte jõuluvana.

Hoopis Lucia, kelle tulekupäeva pühitsetakse kalendris 13. det­ sembril ja kes annab põhjarahvastele pikkadel pimedatel päe­ vadel valguselootust.

Kõik see ja veel kohtumised ja jutuajamised võõrastega ja muidugi laadal kohatud kaasmaalastega, kodune ja sõbralik õhkkond ning kaasa ostetud jõulukraam – ongi kokku rootsi jõululaat, kuhu ikka ja jälle sammud seada. Ka järgmisel aastal.

God Jul!

(EE)

Kvaliteedi kontroll! Kiideti heaks. Vasakult tagant uste keskelt: Jaan Pallop, Eric Matto, Rein Pertens, Leena Jaanimägi, Evy Beraldo, Merike Koger, Lillian Saar, Erik Hess, Tiit Vanaselja, Susan Vanaselja, Leila Hess, Lia Hess, Kai Eichenbaum, Mati Raudsepp, Evi Pertens.

Foto: Häli Puust

Hamiltonis toimusid verivorsti talgud reedel, 6. detsembril Lia ja Erik Hessi kaunilt jõuludeks ehitud kodus. Koguduse, segakoori, eesti kooli inimesed ja muidu huvilised valmistasid vorste ühiskonna jõulupuule, mis toimub 15. detsembril (advendiajajumalateenistus kl 15.00 18 Victoria Ave. S., jõulupuu kl 16.00), kuhu on oodatud 100+ laste esinemisi jõulu­vanale vaatama ja koos õhtu­sööki nautima. Kõik teretulnud!

Eesti õudusfilm „Karv“ valiti Sundance’i filmifestivalile Režissöör Oskar Lehemaa lühiõudusfilm „Karv“ valiti Ameerika suurima sõltuma­ tute filmide festivali Sundance programmi.

Sundance toimub juba alates 1985. aastast ning selle prog­ rammi kuuluvad nii mängu-, dokumentaal- kui ka lühifilmid.

Lühifilme esitati festivalile 10 397 üle maailma, millest festivalile valiti 74 filmi. „Karv“ linastub programmis Midnight Shorts. „Karv“ on praeguseks valitud enam kui 20 tunnustatud ­filmi­festivali programmi ning film on saanud mitmeid auhindu žanrifestivalidelt üle maailma: näiteks Kanadas Fantasia filmi­festivalil publikupreemia, Ameerikas Texases Fantastic Festil parima lühifilmi auhinna, samasuguse auhinna sai film ka Los Angeleses toimuval Scream­ festil, Mehhikos toimuval Mor­ bido filmifestivalil ja Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil. (ÕL/EE)

(Algus lk. 4)

Kulla-kallis jõulumees, siin ma seisan sinu ees!

Jõulumehe kotis olid kingipakid AKEN aktiivsetele nais­ tele – esindajateks Ellen Leivat, Maaja Matsoo ja Maret Liik.

Jõulutaat teadis kinke jagada Toronto Eesti Maja hooldajatele Leena ja Matti Temisevale, osavatele küpsetusmeistritele Aino Raunale, Selma Metsala Sara­ puule, Heins Kasele. Kingituse said huvitavate esinemiste eest laulja Liina Purje-Lepik, pastor Jüri Puusaag ja aupeakonsul Laas Leivat. Aupeakonsul kostitas rahvast taas lahedate hiiu naljadega. Polegi luulevormi vaja! Ehatare elanikud, kes on alati teretulnud koosviibimistele, said sõidubussi kasutamiseks rahalist toetust AKEN juhatuselt. Jõulumehe kingituse ehatarelastele võttis vastu Ehatare esindaja Liivi Laanemaa. Jõulu­ vana kutsus ette kinke saama Hilda Truupere ja toimekad abilised – Pia Hess, Nelly ­ Hubel, Maret Kapp, Sirje Järvel-Lautens, Ester Kivi, Aime Nurmse, Eda Oja, Kay Tüll, Kristiina Valter.

Jõulurõõmu saginas

Palju uudistajaid ja ostjaid on alati SWEA osavate ja nobedate näppu­ dega naispere valmistatud jõuludekoratsioonide laua juures.

Foto: P. Kiilaspea

Rootsi jõululaada lahutamatu osa on Lucia ja tema saatjaskonna esinemine.

Lõbus pärastlõuna…

Foto: P. Kiilaspea

Viimane lehvitus jõulude esipaarile, jõulurõõm hinges, jätkus pidu loteriivõitude loosi­ misega Erika Jõgi ja Eda Oja juhtimisel. Loosiannetused on edasi saadetud Eestisse, toetamaks lapsi, kes elavad rasketes tingimustes. Kokkusaamiste kor­ raldaja Erika Jõgi, kes on palju tegutsenud abistamise nimel, sai tänutäheks kingikoti. Erika Jõgi tänas kõiki annetajaid ja abilisi, kelleta ei oleks olnud neid toredaid koosviibimisi.

Ester Kivi otsustas teha kohalolijatele lustaka jõulueksami, et teadmised jõuluajast oleksid tasemel. Kas teate, millal on toomapäev ja mida sel päeval tehakse?! Vastust loe allpool.

Peo lõpuks laulis Enno Õunapuu, süntesaatoril end saates, rahva lemmikuid jõululaule. Kohal oli ka sünnipäevalaps Enna, kellele lauldi kogu südamest. Laudade jõululikud lillekaunistused, valmistatud Tiina Sermati ja The Colour Field poolt, kingiti peo lõpus õnnelikele omanikele, kes ruttasid lilli oma koju toasoojusesse viima. Kui ei olnud ruumi kuuse jaoks, on ruumi jõululil­ lede jaoks!

Kui jõulueelne suurpuhastus sai tehtud toomapäeval, 21. detsembril, võis jõuluaeg alata eesti rahvakalendri järgi. Oleme küll nüüd ette rutanud jõuluaja ootamisega!

Pastor Jüri Puusaag ütles tabavalt ühel varasemal pärastlõuna koosviibimisel: ,,Eesti Maja on meie mesipuu!“ Sumisegem ühiselt koos uuel aastal!

EDA OJA

Gröönimaa jää sulab kiiremini seni arvatust Sel nädalal hoiatasid tead­ lased, et Gröönimaa jääkilp sulab kiiremini, kui seni arva­ tud ja see võib sajandi lõpuks miljonid inimesed ohtu seada.

1990. aastatel sulas aastas keskmiselt 33 miljardit tonni jääd, praeguseks on kogus kasvanud 254 miljardi tonnini.

Valitsustevaheline Kliima­ muutuste Nõukogu (IPCC) hoia­tas 2013. a, et kui maakera soojenemine jätkub, tõuseb meretase 2100. aastaks 60 sentimeetri võrra ja 360 miljoni rannikualal elava inimese kodud jäävad vee alla.

Viimased uuringud näitavad, et Gröönimaa jää arvatust kii­rem sulamine lisab IPCC ohustsenaariumile veel seitse senti­ meetrit. (BNS/ERR/EE)

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

KURBUSEGA TEATAME, ET LAHKUS MINU KALLIS ABIKAASA JA MEIE ÕEMEES

13

Sügavas leinas mälestame meie armsat onu

Lembit Hiiuväin’a

Vick Renold

sündinud 14.08.34 Leisis, Saaremaal surnud 08.12.19 Torontos

sündinud 8. oktoobril 1946 Saksamaal surnud 7. detsembril 2019 Torontos

Mälestavad HELVI IMBI ja REIN

Lahkus meie sõber

Vick Renold Südamlik kaastunne HELVILE

REET, TOOMAS, KRISTJAN, ELIIS ROSEMARIE, PEETER, ROLAND ELLEN, LINDA, IVI PEET, CHERYL, SAM, STELLA JUHAN, ELLA, LEXY JUULIA, ALFRED, OWEN MARIELLE, GREG, OLIVIA, SILVI SUGULASED Rootsis ja Eestis

Mälestus Sinust püsib läbi aegade meie keskel.

Mälestavad kurbuses SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL ELLEN ja PEETER LOITE VIIVI VAHTRA DICK DYKES Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mati Hint aastal 1988.

Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Keeleteadlane Mati Hint (1937-2019) 5. detsembril lahkus keele­ teadlane ja ühiskonnategelane Mati Hint.

Mati Hint sündis 28. augustil 1937. Ta astus 1944. a Aakre Mittetäielikku Keskkooli ning lõpetas selle kooli kiituskirjaga.

1963. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloo­ gina (spetsialiseerus rakendus­ lingvistikale). Pärast tööaastaid Tallinna Ülikoolis oli ta emeriitprofessor.

Hint on kaitsnud kaks doktorikraadi, avaldanud umbes 300 teadusartiklit Eestis, Euroopas ja USA-s ning kümme raamatut.

Ta on rajanud TLÜ-s lingvistika doktorantuuri, aidanud korraldada rahvusvahelisi kongresse ja sümpoosione.

1988. a astus Hint poliitikasse – ta oli Rahvarinde asutajaliige. Riigikogu liige oli Hint aastatel 1992-1995. Ta oli üks keeleseaduse algatajatest ja koostajatest.

Mati Hint oli ka 40 kirjale allakirjutajatest.

Mati Hint on pälvinud presidendilt Riigivapi IV klassi tee­ netemärgi (1997) ja Riigivapi III klassi teenetemärgi (2006).

Ta on saanud Ferdinand Johann Wiedemanni keelauhinna (2003), Bengt Gottfried For­ seliuse medali (2003), Tallinna vapimärgi (2006). Aastast 2015 oli Mati Hint Tallinna Ülikooli auliige.

Hüvastijätt keele- ja ühiskonnateadlase Mati Hindiga toimub laupäeval, 14. detsembril Tallin­ nas Jaani kirikus.

Lembit Hiiuväin’a

Kauaaegset sõpra

Inga Toomes’t mälestavad ja avaldavad südamlikku kaastunnet perele

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

KADRI ja SILVER HOLMBERG VIVIAN, SUSANNE, ERIK peredega Puhka rahus, kallis … Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE perekonnaga ja MARTINILE perekonnaga, kalli abikaasa, ema ja vanaema

Inga

Inga Avaldan kaastunnet perele Mälestab Sinu akadeemiline tütar HELLE-MAI

lahkumise puhul Mälestame leinas: IVI ja ENN PAUL, ARNO, AVA ja PIA perekondadega

Mälestame kurbuses Mälestame armast Augsburgi klassiõde, rõõmsameelset gaidsõsarat ning Jõekääru naabrit

Inga Toomes’t

Inga Toomes’t ja avaldame kaastunnet TARVOLE, MERIKESELE perega ja MARTINILE perega

Avaldame kaastunnet TARVOLE ja perele VEELIKS ja TIIU EERIK ja SIIRI

In Loving Memory of

Aina Tilt † December 10, 2019 Wife of the late ANTS TILT and daughter of the late Mr. & Mrs. PIHLAP Funeral service on Monday, December 16, 2019 at 11:00 am at Humphrey Funeral Home (1403 Bayview Ave, Toronto)

JÜTS ja SILVI LÜLL ANU PENTRE REET ja LARRY PALLADINO

14

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Puhka rahus, kauaaegne sõber

Hans Jürman

Nr. 50

Mälestan kurbuses oma head sõpra golfiväljakuil ja sagedast lõbusat peoperemeest

Hans Jürman’it 1927–2019

1927 – 2019

relvavend Teisest maailmasõjast EERO TAMM

Kurbuses leinavad SELDA, RAUL ja ELAINE RANDLA VILME PEDE

Avaldan südamest kaastunnet abikaasa MALLELE ja tütardele perekondadega

Kaastunne perekonnale

Dirigent Mariss Jansons 1943-2019 Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Lahkus meie kallis kauaaegne huumoririkas sõber

Hans ,,Jokker“ Jürman

Hans ,,Jokker“ Jürman Sügav kaastunne MALLELE ja tütardele perekondadega

Siiras kaastunne MALLELE, KARINALE perega ja INGRIDILE perega Mälestavad sügavas kurbuses SIINA ja ILMAR KASEKAMP SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL SALME ja HEINO JEEGER WIRGE ja HENN KASEKAMP IMBI ja REIN LAINEVOOL VIIVI VAHTRA ELLEN ja PEETER LOITE

ÕNNE ja GUIDO LAIKVE

Mälestame kurbuses sõber

Hans Jürman’i Südamlik kaastunne perele

Lahkus armas leerivend, koolikaaslane, bridži- ja malemängija Lübeckis ja hea sõber perekonnaga Torontos

KADRI ja SILVER HOLMBERG VIVIAN, SUSANNE, ERIK peredega

Hans Jokker Jürman Südamlik kaastundes MALLELE, KARINALE ja INGRIDILE perekondadega MART, AINO, ANNE, TIINA

Päev õhtule laskus…

Puhka rahus, kallis sõber

Mängitud”

Hans ,,Jokker“ Jürman Kaastunne MALLELE ja perele

Hans (Jokker) Jürman

LEIKI ja INDREK

Sügavas kaastundes MALLELE, INGRIDILE ja KARINILE peredega ANU ristipoeg HILLAR perega PETER perega

Mälestame leinas armast sõpra

Hans Jürman’it

Mälestan kurbuses minu tädi

Vera Uesson’i

Südamlik kaastunne MALLELE, KARINILE ja INGRIDILE peredega Mälestavad NELLY KALLI ja DAVID TIINA

MONIKA ja KARL

. .

Ilsekis ramybeje Puhka rahus, armas Mälestame kurbuses meie kauaaegset armsat ja head sõpra

Hans Jürman Meie südamlik kaastunne MALLELE ning KARINALE ja INGRIDILE perekondadega LINDA JUUSE perekonnaga KAUPO ja SIIRI HOLLAND perekonnaga

Foto: Franz Johann Morgenbesser, Wikipedia

Vick Raskauskas Sügavad kaastunded HELVILE EVA EVI LEILI SILVIA & ANDRES, perega MAI & BRIAN, perega SILVI & ERIK, perega

Peterburis suri 30. novembril 76-aastaselt Läti dirigent Mariss Jansons.

Mariss Jansons sündis 14. jaanuaril 1943 Riias muusikute Arvids Jansonsi ja Iraida Jansone perre. Ta kolis vanematega Peterburi linna elama 1956. aastal, kus tema isa Leningradi filharmoonia dirigendina tööle asus.

Mariss Jansons õppis Le­nin­ gradi konservatooriumis viiulit, klaverit ja dirigeerimist. 1973. aastast juhatas ta orkestreid üle maailma. 1985. aastal sai ta Leningradi filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendi assistendiks.

Ta on 1999. aastast Briti kuningliku muusikaakadeemia auliige ning 2001. aastast Viini lauluühingu auliige. 2006. aastal pälvis Jansons Grammy au­ hinna parima orkestriesituse kategoorias Baieri raadio sümfooniaorkestriga Šostakovitši 13. sümfooniaga. Jansons on korduvalt juhatanud Londoni filharmoonia ja Londoni sümfoonia orkestreid. Aastatel 2006, 2012 ja 2016 oli ta Viini uusaastakontserdi dirigent.

Kanada allkirjastas USA, Mehhikoga kolmepoolse leppe Kanada, USA ja Mehhiko vahel allkirjastati sel nädalal kaks aastat kestnud keeruliste läbirääkimiste järel kolmepoolne kaubandusleping (USMCA), mis muidugi vajab veel riikides ratifitseerimist.

Esialgu juba 2018. a no­ vemb­ris allkirjastatud leping on mõeldud välja vahetama 25 aastat vana Põhja-Ameerika vaba­ kaubanduslepet NAFTA, mida USA president Donald Trump oli nimetanud halvimaks kaubandusleppeks, mille tema riik on kunagi sõlminud.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 15. detsembril kl 1.30 pl KOLMANDA AD­ VEN­ DIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. detsembril Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.00 KOLMANDA AD­ ees­tikeelset jumalateenistust Ag­ VENDI JUMALATEENISTUS. ricola kirikus EI TOIMU. A. Liivandi, J. Puusaag. Duett E. Teisipäeval, 24. detsembril kl Kipper ja A. Wilbiks. Issanda 12 keskpäeval JÕULUJUMA­ surma mälestamine. Järgneb LATEENISTUS. Vana-Andrese KOGUDUSE OSADUSTUND koguduse segakoor Heli Tenno JÕULULÕUNAGA. juhatusel. Solist.

Pühapäeval, 22. detsemb­ Pühapäeval, 29. detsembril ril kell 11.00 NELJANDA AD­ ees­­ti­keelset jumalateenistust Ag­ VENDI JUMALATEENISTUS. ricola kirikus EI TOIMU. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Teisipäeval, 31. detsembril kl Pühapäeval, 22. detsembril 1.30 pl VANA-AASTA JUMA­ kell 15.00 JÕULUTEENISTUS LA­TEENISTUS. EHATARES. P. Wilbiks, J. Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 Puusaag. Koor. eestikeelset jumalateenistust Ag­ Teisipäeval, 24. detsembril ricola kirikus EI TOIMU. kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­ Pühapäeval, 12. jaanuaril 2020 LU­LAUPÄEVA JUMALATEE­ kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. NIS­TUS. M. Wilbiks, J. Puusaag.

Koor.

Pühapäeval, 29. detsembril kell 11.00 AASTALÕPU JUMA­ LATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Solist P. Kaups.

Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 kell 11.00 UUE AASTA JU­ MALATEENISTUS. Nõukogu tervitused. J. Puusaag. Koor.

Issanda surma mälestamine.

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. Euroopa Liidu välisministrid J. Puusaag.

EL-i välisministrid leppisid kokku Magnitski-seaduse laadse sanktsioonidepaketi loomises

leppisid kokku, et ühendus asub välja töötama nn Mag­ nitski-seaduse sarnast sankt­ sioonidepaketti, mida saaks KASULIK TEADA kasutada inimõiguste rikku­ Kuuseokaste söömine mistega silma paistnud isikute suhtes. on koerale ohtlik Euroopa Liidu ametnike Lemmikloomade jaoks peidab sõnul võib 2012. a USA kong­ pühadeperiood endas mitmeid ressi poolt heaks kiidetud ohte, kirjutas Postimees: ni­ ­ Magnitski-seaduse laadse seamelt on koeraomanikel oluline dustepaketi valmimine võtta meeles pidada, et loom ei aega võtta mitu kuud. läheks jõulukuuse kallale, sest Plaani kehtestada EL-i ülene tagajärjed võivad olla kurvad. sanktsioonidepakett tõi esimest Kuuseokste närimine võib korda välja Holland umbes aasta mõnele koerale palju huvi pak- aega tagasi, kuid mitmed riigid, kuda, kuid seedesüsteemi sat- eriti Venemaaga lähedasi suh­ tunud okkad põhjustavad seal teid omav Ungari, olid sellele paksu pahandust, sest loom neid esialgu vastu. seedida ei suuda. Okkad võivad Magnitski-sanktsioonid lähpõhjustada soolesulgust, ärrita- tuvad suures osas asjaolust, et da ja vigastada seedeelundeid, president Vladimir Putiniga ummistada kõri ja tekitada hin- ­ seotud eliidil on rohkelt vara gamisraskusi. Seetõttu tuleb Euroopa Liidus. Samas ei piirdu hoida koer kuusest eemal ning sellised sanktsioonid ainult koristada kõik mahakukkunud Venemaaga ning näiteks USA okkad põrandalt. Ohtlikud ei on sama seadust kasutanud juba ole ainult päriskuuse, vaid ka ka muude riikide puhul. kunstkuuskede okkad. (Lüh. PM)

(ERR/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.30 PALVUS kirikus ja naisringi toas filmi ,,Eia jõulud Tondikakul“ vaatamine.

Kell 15.00 PALVUS Soome kodus.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JU­ MALATEENISTUS. Laulab an­ sambel Helin.

Kolmapäeval, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA.

15

Pagulasteemaline seinakalender TÜ Akadeemiliselt Raamatukogult Tallinna Ülikooli Akadeemili­ selt Raamatukogult ilmus 2020. aasta suur eesti- ja saksakeelne seinakalender. See on pühen­ datud 75 aasta möödumisele eestlaste pagulaslaagrite asutamisest. ,,Eestlaste elust Sak­ sa­ maa põgenikelaagrites Karl Hintzeri fotodel“ sisaldab 14 fotot raamatukogu fondist: veri­ vorsti toppimisest teatri tegemiseni, koolitunnist Eesti lipu

heiskamiseni.

Karl Hintzeri (1895–1967) fotod kuuluvad raamatukogu välis-eesti kirjanduse keskusele ning neid saab elektrooniliselt vaadata ka e-raamatukogus ETERA (www.etera.ee).

Trükise koostas Harry Liiv­ rand ja temalt ka essee kalend­ ris, Rene Haljasmäelt kujundus, tõlge Silvi Wiezerilt. Kalendrit saab osta raamatukogu infoletist. Kel huvi postiga kalendrit tellida (võib-olla ehk hulgi?), kirjutagu: harry.liivrand@tlulib.ee EHA SALLA Frankfurdi Eesti Kooli juht Eesti Ühendus Saksa Liitvabariigis e.V. (EÜSLi) esinduskogu liige

Kell 15.00 JÕULUPÜHA palvus Ehatares.

Teisipäeval, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­ GA, järgneb KOHVI­ LAUD naisringi toas.

EELTEATED: Uue aasta esimene jumalatee­ nistus on pühapäeval, 5. jaanuaril kell 11.30.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Rakvere lähistel langetati loata kaitsealune tammik Lääne-Viru jäätmekeskuse naabruses miljööväärtuslikul alal võeti nädala alguses maha suur osa tammikust, kuigi kehtiva detailplaneerin­ gu jär­ gi poleks tohtinud seal puid langetada, kirjutas aja­ leht Virumaa Teataja.

Rakvere volikogu esimehe Peep Vassiljevi sõnul soovis aren­ daja alale rajada päikesepaneeliparki, kuid polnud nõus algatama selle tarbeks uut detailplaneeringut, kehitvat detailplaneeringut aga ei nõustunud kehtetuks tunnistama vallavoli­ kogu.

Vald esitas juhtunu kohta avaldused politseile ja keskkonnainspektsioonile.

(Virumaa Teataja/ERR/EE)

Õekesed-linnukesed (Algus lk. 8)

1787 (Eeva 255) ja neidusid ning naisi nimega Liis on hetkel Eestis 2348.

Nimede statistika seisuga 1. jaanuar 2019 on kõigile kättesaadav Eesti Statistika võrgulehe kaudu aadressil www.stat.ee/ public/apps/nimed/. Seal on huvitavalt ära toodud ka nimede esinemissagedus vanuserühmade ja muu järgi. (NB! Rahvasti­ kuregistri ja Eesti Statistika ni-

mede arvude vahel on mõnevõrra erinevusi. Ilmselt, kuna Eesti Statistika andmed on aasta­ taguse seisuga, kuid Rahvasti­ kuregistri andmed peegeldavad hetkeseisu.

Toimetas RIINA KINDLAM

Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaa­ lastega jagada, andke teada oma soovist lehe toimetusele või rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo (riina. kindlam@gmail.com).

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019

Nr. 50

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Korp! Amicitia ja korp! Frat. Estica ühine jõulutraditsioon jätkub...

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Consulate General of Estonia Consulate Géneral d’Estonie

EV Aupeakonsulaat kutsub 1. jaanuari koosviibimisele!

Toronto Eesti Majas kell 14.00 Muusika: Helmi Hess.

Nautige omavahelist keskustelu, šampanjat ja hõrgutisi.

Avatud uksed kõigile.

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Olete oodatud!

Pühapäeval, 8. detsembril ühinesid taas Amicitia-Estica akadee­ milised perekonnad, kogunedes ühiseks pereks, et tähistada Tartu College’is saabuvaid jõulupühi. Nagu ikka, olid koosviibimisel ta­ vaks saanud tuttavad vaated, hääled ja lõhnad, mis meenutavad ka varasemaid jõulusid: jõulutuled ja jõulupuu; jooksvad, mängivad ja naervad lapsed ning isuäratav traditsioonilise jõulutoidu aroom õhku rikastamas. Nagu igal aastal, oli seegi kord oma mõju maagilistel laulusõnadel ,,Sõitsid saanid, sõitsid reed, mööda pikka Blooriteed“, kui vaikisid nii vestlused kui jooksu­sammud, et pöörata pilgud saali­ ukse poole. Tänavune Jõuluvana nägi pisut teisiti välja kui varem (sarnanedes ka Mart Pikkoviga), tuues endaga kaasa päkapikud Imbi ja Eliise. Jõuluvanale esinesid ja said kinke nii teismelised noored kui päris väikesed lapsed, mis oli kinnituseks, et Amicitia-Estica perekondlik jõulutradit­sioon kestab ikka ja ikka edasi.

Foto: Lillian Lennox

Selle aasta pressisõber on Kersti Kaljulaid Eesti Meediaettevõtete Liit valis sel aastal pressisõbraks president Kersti Kaljulaidi, pressivaenlase tiitlit välja ei antud.

President on jõuliselt vaba sõna eest sõna võtnud ja pressi vabadust kaitsnud, põhjendas liit valikut.

Pressisõbra valisid Eesti Mee­ diaettevõtete Liidu peatoi­ metajad toimetuste esitatud kandidaatide seast.

1994. aastal alguse saanud pressisõbra valimise eesmärk on juhtida aastalõpule omaselt lõbusamas toonis avalikkuse

Sündmuste kalender • Kolmap., 1. jaan. 2010 kl 2 pl EV AUPEAKONSULAADI KOOS­VIIBIMINE Eesti Majas.

• Kolmap., 15. jaan. – reede, 14. veebr. 2010 toimuvad EEST­LASTE KESKNÕUKOGU KA­­NADAS (EKN) VALIMISED. • Reede-laup., 24.-25. jaan. 2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTI­VAL Tartu College’is.

Foto: EE

tähelepanu sellele, kuidas avaliku elu tegelased suhtlevad ajakirjandusega ja selle läbi avalikkusega. (ERR/EE)

– 4. jaan. kl 7 õ IMPROV, 25. jaan. kl 7 õ STANDUP. 23. jaan. kl 7 õ IMPROV WORKSHOP. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Venemaa sportlastele Konservatiivide kehtestati nelja aasta Partei juht Andrew pikkune võistluskeeld Scheer teatas Maailma Antidopingu­agen­ tagasiastumisest tuur ehk WADA määras Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu.

Venemaa sportlased ei saa osa võtta järgmise 2020.a Tokyo ja 2022. a Pekingi olümpiamängudest. Samuti ei saa riigi jalgpallikoondis osaleda 2022. a MM-finaalturniiril Do­ has. Sportlased, kes tõestavad, et nad ei ole osalised suures dopinguskandaalis, saavad suurvõistlustel võistelda, kuid mitte oma riigi, vaid neutraalse lipu all.

WADA otsuse järgi ei tohi Venemaa korraldada järgmise nelja aasta jooksul rahvusvahe-

OTTAWA. Neljapäeval teatas Kanada Konservatiivide Partei juht Andrew Scheer, et astub sellelt ametikohalt tagasi. Otsus tuli vähem kui kaks kuud pärast föderaalvalimisi, kus konservatiivid kaotasid Liberaalide Parteile, kes saavutas valimisvõidu. lisi tiitlivõistlusi ega selleks õigust taotleda. Otsus ei mõjuta varem otsustatud 2020. a jalgpalli EM-finaalturniiri nelja mängu Peterburis ja 2021. a jalg­palli Meistrite liiga finaali.

(ERR/EE)

Suur tänu Eesti Sihtkapitalile Kanadas, tänu kellele saame tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

AirBaltic suurendab lendude hulka Tallinnast AirBaltic suurendab lendude hulka Tallinna lennujaamast.

Uued otselennud Tallinnast Rooma, Zürichisse ja Hamburgi alustavad 2020. aasta märtsi lõpul.

Tallinna ja Dublini ning Tallinna ja Salzburgi vahel lendamist alustab ettevõte juba

detsembris. Tallinn – Nice lennud algavad maikuust.

Lisaks on AirBaltic’ul otselennud Amsterdami, Berliini, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Londonisse, Malagasse, Os­losse, Pariisi, Stockholmi, Viini ja Vilniusesse, samuti ühenduslennud läbi Riia. (ERR/EE)

8. detsembril lõppes järjekordne edukas Euroopa Liidu filmifestival Ottawas, millest võttis osa rohkem kui 4,000 filmihuvilist. Tänavusel EL filmifestivali viimasel päeval täitis aga 132 filmisõpra Ottawa kuns­ tigaleriis kolmandal korrusel asuva Duncan Salon’i, kus linastus Eesti film ,,Seltsimees laps“. Helena Maria Reisner mängis peaosa selles Moonika Siimetsa mängufilmis, mille eest ta teenis ära 2019.a.

Eesti Kultuurikapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia parima naisnäitleja rolli eest. Leelo rolli mänginud noor kaheksa-aastane näitleja võitis ka Ottawas vaatajate südamed. Seda autobiograa­ filist Leelo Tungla mälestustel põhinevat filmi tulid vaatama ka Läti suursaadik Kārlis Eihenbaums ja tema abikaasa Inara ning samuti mitmed Eesti diasporaa esindajad nii lähedalt kui kaugemaltki, kellest mõned on esindatud antud grupipildil. Fotol vasakult: Helvi Kannelmäe Edwards, Tõnu Saidla, Arno Türk, Enel Onu, Dianne Saidla, Karl Saidla, Eesti suursaadik Toomas Lukk, tema abikaasa Piret Lukk, Paul Läänemets, Lili Ann Loorand-Stiver, Ottawa Eesti Seltsi esimees Tõnu Onu, Gali Oja, Lyyli Elliott ja Urve Mundi.

Tekst ja foto: ©Ülle Baum Eesti värvides Air Baltic lennuk.

Foto: EE