2
EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019
Nr. 50
Estpla-34 alustas teenistust Malis 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD
Eesti kaitseväe jalaväerühm Estpla-34 viis sel nädalal läbi oma esimese patrulli Gao lin nas ja selle lähiümbruses, mis on osa rühma ülesannetest Prantsusmaa juhitud terroris mivastasel operatsioonil Bark hane Malis Põhja-Aafrikas. Lisaks jalgsi ja soomustatud patrullide läbiviimisele transportööridel SISU XA-188 EST peavad Eesti sõdurid mehitama oma baasi pääslaid ja vaatlusposte ning täitma kiirreageeri misüksuse ülesandeid. Eesti rühma tegevust toetab operat-
sioonipiirkonnas oma rahvuslik toetuselement. Eestlased elavad Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus teenib üle 1500 sõ-
javäelase erinevatest riikidest. Eesti üksus elab ja teenib täpselt samades tingimustes nagu Prantsusmaa sõjaväelased. (KVPST/EE)
Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Soome naised juhivad riiki Pühapäeval paelus rõõmustav uudis – Soome uueks peaministriks valiti ta oma erakonna poolt 34-aastane Sanna Marin. Noorim peaminister riigi ajaloos, ka hetkel maailmas selline. Tuleb samas aga rõhutada, sotsiaaldemokraadid valisid siseselt ta neid juhtima. Seda, kuna endine peaminister Antti Rinne sunniti opositsiooni survel tagasi astuma. Analoogne sellega, mis Kanadas toimus, kui Brian Mulroney astus peaministri kohalt tagasi enne valimisi. Konservatiivid siseselt valisid Kim Campbelli esimeseks ja ainsaks naissoost peaministriks Vahtralehemaa ajaloos. Ent valimata rahva poolt. Pukis kõigest kuus kuud. Kui siis valimised Kanadas toimusid, kõrbesid konservatiivid (ja Campbell) ajalooliselt partei kõige viletsama tulemusega läbi. Kanadas on siiski vaid arvestatavalt kaks kolmest parteist võimelised valimisi võitma, valitsust juhtima. Soomes aga on tarvis koalitsioonivalitsust. Ning seal on just põhjanaabrid maailmale silmad ette teinud. Viie partei koalitsioon Eduskunnas on erakordne, kuna iga erakonna ees seisab naisterahvas. Ning pea kõik on noored, 30-40 aasta vanuse vahel. Vaid üks neist on 55-aastane. Erakordne saavutus, ja annab lootust, et ka mujal valijad seda märkavad. Kanadas ütles peaminister Justin Trudeau 2015. aastal oma mi nistreid määrates just seda – vaadake aastaarvu. On 2015 ning selle tõttu oli sooliselt ta teadlikult arvestanud: pooled meeste-, pooled naisterahvad. Kahjuks Trudeau juhtimisstiil igale ministrile ei meeldinud, ja kaks naissoost ministrit astusid tagasi, mis vaid ainult üks liberaalide enamusvalitsuse skandaalidest. Kanadas on föderaalset parteid juhtinud naistest vaid Elizabeth May, kes roheliste liidrikohalt astus hiljuti tagasi. Küll on olnud näiteks Ontario peaministriks naisterahvas, Kathleen Wynne, kes aga ei leidnud hiljem tänu tegudele rahva toetust ja kaotas võimsalt viimased valimised rahva soovil. Selles on demokraatia võti. Kuigi poliitikud tavaliselt rahvast ei kuula, siis valimiste eel küll. Nii et Marinil on väljakutse, kuigi Eduskunta teda kindlasti ametisse kinnitab. Euroopa on üldse positiivseks eeskujuks Põhja-Ameerikale. Raudsest Leedist, Margaret Thatcherist, Ühendatud Kuningriikidest peale on olnud teisigi eeskujuks. Thatcher teadagi oli liialt raudne, tekitades brittide leiboristide hulgas streike ja üldiselt pidigi karmi käega valitsema. Nii nagu hetkel Saksamaa kantsler Angela Merkel teeb. Aga naisterahvad mõlemad. Ning neid on poliitikas vajaka. Määravatel kohtadel. Kanada suurimad ajalehed on juhtinud tähelepanu sellele, et mehed ikka juhivad ettevõtteid ja valitsusi. Et siin maal on ikka sooline ebavõrdsus tugevalt olemas. Soomes aga juhivad naised. Marini valik on teretulnud. Tahaks, et teised riigidki järgiksid hõimurahva mõistust. Ka valimistel. TÕNU NAELAPEA
President Pätsi mälestusmärk rajatakse Tammsaare parki Tallinna linnavalitsus kinnitas sellenädalasel istungil Kons tantin Pätsi mälestusmärgi asukohaks Tammsaare pargis asuva Uue Turu kinnistu, mis asub Estonia teatri kõrval. Komisjon leidis, et mälestusmärgi asukoht Tammsaare pargis, ajaloolise Uue Turu kinnistul on piisavalt nähtav, et olla suurkuju vääriline ja pälvida avalikkuse tähelepanu ning tähenduslik, andes edasi Kons tantin Pätsi seost samas paigas toimunud 1905. aasta poliitiliste sündmustega, milles Pätsil oli oluline osa. (D/EE)
Uus maaeluminister kinnitati ametisse President Kersti Kaljulaid nimetas teisipäeval ametisse uue maaeluministri Arvo Alleri, kes asus sellele kohale ametist skandaaliga lahkunud Mart Järviku asemel. Riigikogu istungil andis Aller ka ametivande. Aller on lõpetanud Eesti maaülikooli agronoomina ning ta töötas siiani Ida-Virumaa talupidajate liidus. Ta on EKRE liige aastast 2002, kui erakond kandis Rahvaliidu nime.
Saaremaa plaanib toetada KuressaareStockholmi suvist lennuliini Saaremaa vald plaanib kol meks aastaks eraldada 150 000 eurot, et Kuressaarest saaks suvekuudel lennata otse Stockholmi. Saaremaa vallavanema Madis Kallase sõnul on huvilised lennuliini käivitamiseks olemas. ,,Hea meel on tõdeda, et Rootsis on võimalikud huvilised lennufirmade näol olemas, kes on valmis teatud toetuse korral lennuliini Kuressaare ja Stock holmi vahel avama,“ ütles Kal las uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“. (ERR/EE)
Eestis kaotati Välismaal poliitilise välireklaami dokumentide keeld valimispäeval taotlemise kulud Kolmapäeval hääletas Riigikogu muutuvad kõrgemaks valimispäeval tehtava poliitilise kui Eestis välireklaami keelu kaotamise poolt. Eelnõu poolt hääletas 62 riigikogu liiget, vastu oli 23. Valitsuse algatatud eelnõuga tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja polii tilise välireklaami keeld. Vali misrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides. (ERR/EE)
Esimene eestlane sai Euroopa Komisjoni kõneisikuks Esimese eestlasest ametnikuna sai Euroopa Komisjoni kõneisikuks Vivian Loonela, kes hakkab maailmale vahen dama Komisjoni seisukohti keskkonna ja kliimamuutuste ga seotud teemadel. Euroopa Komisjoni pressiteenistuses on peapressiesindaja, tema asetäitja ning kolm juhtivat pressiesindajat von der Leyeni Komisjoni kolme prioriteetse valdkonna – rohelise kokkuleppe, majandusküsimuste ja digiteemade jaoks. Kokku on pressiteenistuse nimekirjas 78 töötajat, kuid õigus otse mee diaga suhelda on neist ainult 17 eri valdkondade kõneisikul. Eelmises Komisjonis töötas Loonela asepresident Andrus Ansipi nõunikuna, kus juhtis küberturvalisust ja välispoliitikat katvat tööd. Varasemalt on ta komisjonis juhtinud andmekaitse välissuhete sektorit, kus pidas läbirääkimisi USA-ga andmekaitseküsimustes ja ta on tegelenud laiemalt julgeole kuja välisküsimustega. Tööd Brüs selis alustas ta Eesti diplomaadina NATO juures. Varasemalt on Euroopa Ko misjoni pressiteenistuses töötanud ka Anniky Lamp, kes nüüd jätkab energeetikavoliniku Kad ri Simsoni kommunikatsiooni nõunikuna, vastutades EL-i ja rahvusvahelise meediasuhtluse eest. Lamp oli ka 2017. aastal Eesti EL Nõukogu eesistumise kõneisikuks. (ERR/EE)
Detsembri alguses kiitis Riigikogu oma istungil heaks seadusemuudatused, millega dokumentide taotlemise riigi lõivud muutuvad välisesin dustes umbes 30 euro võrra kõrgemaks riigilõivust, mida võetakse sama toimingu eest Eestis. Näiteks isikutunnistuse riigi lõiv on Eestis 25 ja välisesinduses 55 eurot, tähtajalise elamisloa riigilõiv Eestis 64 ja välisesinduses 95, biomeetriliste andmetega reisidokumendi rii gilõiv on Eestis 40 eurot ja välisesinduses 70 eurot. Muudatuse eesmärk on katta kulud, mis on seotud dokumentide taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Riigilõiv kehtestatakse ka dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus. Seadus jõustub 6. jaanuaril 2020. (D/EE)
Eesti 2020. a riigieelarve sai riigikogu heakskiidu Kesknädalal kiitis riigikogu heaks 2020. a riigieelarve eel nõu. Poolt hääletas 55 ja vastu 44 saadikut. Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,7 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Lõppeva aastaga võrreldes kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit ja tulud 760 miljonit eurot. Tuleval aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struk tuurne puudujääk 0,2 protsen dile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.
