6
EESTI ELU reedel, 13. detsembril 2019 — Friday, December 13, 2019
Nr. 50
Aasta kauneimal õhtupoolikul Kaunis oli see pühapäevane õhtupoolik ikka küll, mil Eesti Maja suur saal oli jõuluehtes ja maitsekalt kaunistatud ümarlauad peibutasid kutsu valt: tule ja võta istet, kohe pakume sulle midagi meel divat, advendimeeleolulist. Kuupäev oli 8. detsember ja üritus muidugi Toronto Eesti Meeskoori traditsiooniline jõulukontsert. Taktikepp oli Avo Kittaski kindlates kätes, kaasa aitasid Elli Kipper klaveril/orelil ja Toomas Heinar kontrabassil. Heli ja valgustuse osas andis oma asjatundliku panuse alati abivalmis Allan Eistrat. Päeva kangelased ise poodiumil rivis, hääleliselt hästitasakaalustatud 25-liikmelises koosseisus. Kava sisaldas nii rahvuslikke kui ka rahvusvahelisi helindeid. Põlise tava kohaselt tutvustas esimene osa koori mitmepalgelist repertuaari, kus eesti koori muusika vanameistrite kõrval kõlas ka üks kaasaegne helitöö, lisaks paar näidet üldtuntud oopereist. Pärast vaheaega muutus pilt jõululikuks nii visuaalselt kui ka muusikaliselt. Lauluvend Enno Õunapuu bassi rühmast oli transponeeritud (nii on vist kontserdi puhul sobiv öelda) jõulutaadiks, poetas oma kingi kotist paar lustakat jõulunalja ja taastas siis oma taadiliku väärikuse, kutsudes appi dirigent Avo Kittaski. Koori koosseisust värvati – näiliselt impromptu – veel kolm meest ja moodustati tugevdatud koosseisuga karva marikvartett (andestust, ei leia ,,barbershopile“ paremat eesti keelset vastet). Vellede viisik – Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask, Madis Kreem ja Enno Õunapuu – musitseeris nauditavalt ja värvikalt, teatas jõulude saabumisest. Koor võttis meeleolu üle, jõulutaat pai-
gutas end koos kaaslastega tagasi laulurivvi, jagades sealt seletusi ja mõnusat vaheluge mist. Kui koor oli end sujuvalt läbi lumise jõulumaastiku libistanud ja lõpetas armsalt koduse aisakella tilinaga, liitusid nendega dirigendi lapselapsed, kõik laulu ja üks isegi ennatute tantsusammudega. Jäi üle vaid kogu saalil paari üldtuntud jõululaulu abil kooriga ühineda, suud ja südamed rõõmsaks laulda. Suure vaeva nägijaid premeeriti jõululillega ja suletud kohvik avati saali eesotsas verivorsti ja kõige juurdekuuluvaga. Ühest saali nurgast võisid soovijad saada lisaks ka mitmesuguse kangusega keelekastet. Meeleldi lõpetaksin ülevaate, kuid nagu varemgi mainitud, on mul lauluvendadega vanadest headest aegadest isiklik side ja seetõttu nende vastu ka väike isiklik kohustus, mida ei saa ise gi suurtel pühadel täitmata jätta. Et jõulutaadil pole enam lubatud vitsakimpu vibutada, peab seda tegema keegi teine. Väikestele lastele enam vitsa anda ei tohi, suurte puhul see keeld aga ei kehti. Head lauluvennad, pidage meeles, et taktikepp, mille teie dirigent tütrelt jõulukingiks sai (hea laps, Viive!), ei ole ornament. Iga selle liigutust tuleb täpselt jälgida. Demokraatia on koorilaulus tundmatu mõiste, seal on alati kehtinud karm diktatuur. Kõiki nõudmisi, mida taktikepi hoidja teile esitab, tuleb tingimusteta täita, puudutagu need kooskõla, sisseastumiste täpsust, akordi puhtust, intonatsiooni või kooridistsipliini. Koorijuhi kurjustavaid nõudmisi tuleb tõsiselt võtta. Ja kui tema teilt ei nõua, tuleb teil nõuda temalt. Olen rääkinud. Häid pühi! EERIK PURJE
Musitseerib koori koosseisust moodustatud kvartett: vas. Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, Avo Kittask ja Enno Õunapuu. Foto: K. Kiilaspea
Koori saatsid Elli Kipper klaveril/orelil ja Toomas Heinar kontrabassil. Foto: K. Kiilaspea
Kontserdi lõpus liitusid meeskooriga ka dirigent Avo Kittaski lapselapsed.
Foto: Ants Toi
Muusikaline homage eestikeelsele ülikoolile sümfooniaorkester (!) koos oma kuulsust kogunud mees- ja naisEstonia kontserdisaalis oli 7. kooriga. Põnevalt kokku pandud detsembril eriliselt pidulik kava algas Patrik Sebastian atmosfäär, sest kontsert oli Undi Anna Haava tekstile loo pühendatud eestikeelse üli dud lauluga ,,Järv leegib eha kooli 100. a juubelile. Üles paistel“ naiskoori esituses (diriastusid Tartu ülikooli sümfoo gent Triin Koch). Sellega oli niaorkester (dirigent Taavi kohe kontserdi kontseptsioon Kull), ülikooli naiskoor (diri minu jaoks paika pandud – gent Triin Koch), ülikooli muusika toel eesti luule loodus meeskoor (Kuno Kerge) ja tundlikkuse ja mõttesügavuse kammerkoor (dirigent Triin rõhutamine. Lauljate perfektne Koch). Eesti heliloojatest kõ diktsioon lasi igat sõna nautida lasid Veljo Tormise, Cyrillus ja taaskord rõõmustada, kui ilus Kreegi, Tõnu Kõrvitsa, Riho ja musikaalne keel meil on. Esko Maimetsa, Sven Grün Niisugune keel tõesti vääris bergi, Patrik Undi jt teosed. rahvusülikooli kaitsva tiiva alla Kontserdi kulminatsiooniks võtmist ja edasi arendamist. oli Pärt Uusbergi suurteose Pärt Uusbergi Uku Masingu ja ,,... ja tuulelaeval valgusest on Kristjan Jaak Petersoni teksaerud...“ ettekanne, mis on tidele kirjutatud suurteosest pühendatud saja-aastasele rääkides tunnistas ka Taavi eestikeelsele ülikoolile. Kull, et lähtus muusikateose Sada aastat tagasi esines mõtestamisel just tekstist, sel avaaktusel Vanemuise sümfoo- lest, ,,kus on fraasi rõhk, mis on niaorkester Juhan Simmi juha- selles oluline“. Triin Koch tusel ja kõlas Gustav Suitsu vä- imestas, et Uusberg oli nii raske gev poeem ,,Õnnesoov“ (,,Veel pähkli lahendada võtnud: ,,Ma purskab tuld ja suitseb sõja kuri singu ja Petersoni tekstid vajakraater/ kui valguse uus andja vad aega ja ruumi pärale jõudavand alma mater/ siin oma miseks... Mulle tundub, et selle uksed vanad veerul väikse teose keerukus laulja jaoks ei mäe...“). Sada aastat hiljem as- ole niivõrd muusikaline matertub üles lausa ülikooli enda jal, kui just teksti mõistmine ja
Sirje Vihma-Normet
selle kaudu isikliku tunnetuse saavutamine.“ Jah, selles teoses pole fanfaaride saatel hõiskamist, vaid siin on ehteestlaslikku sisekaemust, ,,pidu sinus eneses“, pidu, kus rõõmu kõrval on alati ka kurbusevarjundeid. Saja-aastasele eestikeelsele ülikoolile oli pühendatud ka Sven Grünbergi süit sümfooniaorkestrile, mille aluseks on tunnusmeloodia kunagisele ülimenukale teleseriaalile ,,Wik mani poisid“ (Jaan Krossi romaa ni ainetel). Grünbergi meloodia on niivõrd mällu söö biv, et tunned selle ka aastate tagant kohe ära. Oma tunde laadilt ja teemavalikult sobitus Grünbergi teos kontserdi konteksti suurepäraselt. Seda enam kui teada, et kunagine Tartu ülikooli kasvandik Jaan Kross pidas Grünbergi meloodiat seda võrd kalliks, et palus seda esitada ka oma matusetalitusel. Koduteel mõtlesin, et kui ennesõjaaegne ülikool suutis ühitada eestimeelsuse ja eesti keelsuse rahvuspiiridest kõrgemale ulatuva intellektuaalsusega, miks siis praegused tegijad seda suutma ei peaks. Eesti keeles on ju nii mõnus mõtelda kui parafraseerida Hando Runnelit.
Mängufilm „Tõde ja õigus“ nomineeriti „Satellite Award“ auhinnale Tanel Toomi režissöörikäe all valminud mängufilm ,,Tõde ja õigus“ esitati Los Angelese Rahvusvahelise Pressiakadee mia poolt väljaantavale ,,Sa tellite Award“ auhinnale. Teate edastas sotsiaalmeedia vahendusel Eesti filmi insti tuut. Rahvusvaheline Pressiaka dee mia on üks suuremaid meelelahutusajakirjanike ühendusi, mis koondab ajakirjanikke üle maailma. Auhind keskendub peamiselt Ameerika Ühendrii kides toodetud mängufilmidele, eraldi kategooria on rahvusvahelistele mängufilmidele. Rahvusvahelise mängufilmi kategoorias on nomineeritud
kokku 8 mängufilmi, lisaks Eesti filmile veel: ,,Atlantics“ (Senegal), ,,Beanpole“ (Vene maa), ,,Les Miserables“ ja ,,Portrait of a Lady on Fire“ (Prantsusmaa), ,,Pain and Glory“ (Hispaania), ,,Parasite“ (Korea) ning ,,Painted Bird“ (Tšehhi). ,,Tõde ja õigus“ linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuselt seni suurima vaatajaskonnaga ,,Avatari“. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Film valmis koos töös ettevõtja Armin Karuga, toetajateks on Auto Forte, Jetoil
Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca ja Eesti Meedia. Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil. Mängu film ,,Tõde ja õigus“ on Eesti ametlik kandidaat Ameerika filmiakadeemia parima võõr keelse filmi kategoorias.
