Eesti Elu / Estonian Life No. 50 | December 17, 2021

This newspaper was mailed on Friday, December 17, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 22–27)

Alates / since 2002 Nr. 50, 2021

Reedel, 17. detsembril — Friday, December 17

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

Kaitseväe kalmistul mälestati Vabadussõjas langenud Briti sõdureid 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Jõuluvalgus Aasta on taas teinud oma tavapärase, üha korduva ringi ja toonud inimlapse ühte erilisse ajaperioodi. Loodus, suur primadonna, on mitu korda vahetanud garderoobi: on edvistanud kevadises õrnroheluses, säranud suveküpseis pastelltoonides, aplalt ehtinud end sügisvärvide üliküllusega ja puhkab nüüd lumi­valge vaiba all, kogudes jõudu uueks võimsaks virgumiseks.

Talvine pööripäev on andnud vaba voli pakasele, kes kaanetab veekogusid ja praksutab aiateibaid.

Selline on põhjamaa inimese jõulueelne argipäev. Jõuludega seostub palju erinevaid mõisteid, mis muudavad selle aja eriliseks ja oodatuks. Tekib jõuluootus ja –ärevus, seletamatu kihk südames ja hinges. Koolides ja paljudes töökohtades algab jõuluvaheaeg. Kauplused löövad kihama mitmesugused jõuluostud.

Sõprade ja tuttavatega vahetatakse jõuluõnnesoove. Langeb jõululumi, tuppa tuuakse jõulukuusk, koos jõulukinkide, -küü­ nalde ja -vorstidega kaasneb jõulurõõm. Ja muidugi ilmub jõuluvana, mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile, kes naudivad ainulaadset võimalust end taas lapsena tunda.

Isesugune ja eriline on ka jõulujumalateenistus. Habisevas küünlavalguses kuulutatakse, et täna on Taaveti linnas Õnnistegija sündinud. Karjastele väljal olid pimeduses ainsaks valguseks õitsituled, kuid neile anti käsk minna ja täht näitas neile teed. Kas me mitte sellesama tähe särast ei leia ühisnimetaja, mis kõiki eelnevaid jõuludega seostuvaid mõisteid ühendab? See oli jõuluvalgus, mis helendas ja näitas teed.

Seda tähte jälgides oli võimatu eksida.

Me kõik armastame valgust ja tervitame rõõmuga igat saabuvat hommikut. Ja ometi on jõuluvalguse sära kuidagi teistsugune. Ehk seepärast, et see on ainus valgus, mis ei kuma meile väljaspoolt, vaid tungib esile meist enestest. Südamest tulev valgus peegeldub silmades ja annab kogu jõulumeeleolule erilise läike. Jõulurõõm hoiab silmade ees kauget tähte ega lase eksida õigelt teelt.

Jõulud mööduvad kiiresti ja loodus asub uuesti tegema oma tuttavaid ringe. Õitsilkäimine on kauge ja kaunis mineviku­ mälestus, millest tänane põlvkond kuigi palju ei teagi. Jõulutähe valgus haihtub, kuid ei kustu päriselt. Kuni ta uuesti särama lööb, püsigem koos ja nautigem vaimuvalgust, mida ammutame kirjatähest.

Rõõmsaid, rahulikke ja õnnistatud jõule, head lugejad!

EERIK PURJE

Foto: Tiit Põder

Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Esmaspäeval peeti Tallinnas asuval Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas osalenud Briti eskaadri Eestisse saabumise 103. aastapäeva mälestustsere­ moonia, et austada langenud sõdureid. „Suurbritannia on olnud Eestile heaks liitlaseks, kes meile 103 aasta eest, ka kõige raskematel hetkedel, nõu ja jõuga toeks oli. Paraku oli seetõttu nende ridades ka langenuid.

Nüüd on meie alatine kohus neid tänutundes mälestada ja meenutada ning väärtustada heade sõprade olemasolu ka tänasel päeval,“ ütles palvust pidanud mereväe reservkaplan ­ leitnant Mikk Leedjärv.

Tseremooniast võtsid osa nii Ühendkuningriigi suursaatkond, diplomaatiline korpus, NATO lahingugrupi liitlased ja Eesti mereväe ülem.

103 aastat tagasi saabusid

Eesti toetab kommunismiohvritele pühendatud muuseumi avamist Washingtonis

ma ajaloos üks väga oluline kogemus liiga paljude sarnaste seas. Meie kohustus kõigi kommunistliku ideoloogia tõttu kannatanud inimeste ees on oma ajaloost ausalt rääkida, et me seda ebaõiglust ei unustaks ja keegi ei peaks enam iial midagi Eesti toetab 89 000 euroga sarnast läbi elama,“ sõnas välisAmeerika Ühendriikide pea­ minister Eva-Maria Liimets. linnas Washingtonis kommu­ „2007. aastal Washingtonis avanismiohvritele pühendatud tud kommunismiohvrite memomuuseumi avamist, kus käsit­ riaali juurde loodav muuseum letakse maailmatasemel muu­ annab meile võimaluse Ameeri­ seumilahenduste abil enam ka Ühendriikide pealinnas kõi­ kui 40 rahva ajaloolisi kom­ gile ka enda rahva saatusest ja munismikogemusi, teatas vä­ ­ raskest minevikust rääkida.“ lis­ministeerium.

Muuseumi rajab Kommunis­ miohvrite mälestusfond, mille 2022. aasta alguses avatava juhatuses on mitmeid silma­ muuseumi eesmärk on tutvustapaistvaid USA ühiskonnategelada külastajatele kommunistlike režiimide tõttu kannatanud si, muu hulgas ka endine USA inimeste ja rahvaste lugusid, et suursaadik Eestis Aldona Wos. anda edasi kommunismi tegeEestis teeb Kommu­ nismi­ likku ning ebainimlikku nägu. ohvrite fond koostööd Eesti „Eesti rahva, kõigi meie perede mäluinstituudi, Vabamu, mitmete ja üksikute inimeste traagilised muuseumite ja valitsusasutustekannatused kommunistliku ga ning Ameerika Ühendrii­ režiimi rõhumise all on maail- kides tegutsevate Eesti ja Balti

Välisministeeriumi kultuuripreemia pälvis Louis Kahni Eesti Sihtasutus

vustamise. Keerulistest oludest hoolimata tähistati 120 aasta möödumist Kahni sünnist pal­ jude kultuuriüritustega Kures­ saarest New Yorgini. Peame igati toetama ja tunnustama kultuurisaadikuid, kes on oma tegevuseVälisminister Eva-Maria ga Eesti hea maine tõusule ja Liimets andis 15. detsembril levikule kaasa aidanud ning üle välisministeeriumi iga-aas­ Louis Kahni Eesti Sihtasutus on tase kultuuripreemia Louis teinud seda silmapaistvalt häsKahni Eesti Sihtasutusele ti,“ sõnas välisminister Liimets. eesti kultuuriloo tutvustamise Louis I. Kahni (1901–1974) eest kodus ja välismaal. peetakse üheks suurimaks 20. „Louis Kahni Eesti Sih­ t­ saj arhitektiks, kellel on otsene asutus on võtnud südameasjaks seos Eestiga. Kahn veetis oma eelmise sajandi alguses Eestis lapsepõlve Saaremaal Kures­ sündinud ja maailmakuulsaks saares ja viibis seal ka noore saanud arhitekti pärandi tut- ­ arhitektina. 2011. a asutatud

Tallinna lahele Briti sõjalaevad, et kaitsta Vabadussõjas Tallinna Balti laevastiku eest. Briti eskaadri saabumist 1918. aastal käsitletakse kui Suurbritannia ja Eesti vahelise koostöö algust.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse.

Eesti vabaduse eest võideldes langes 111 briti mere- ja ­õhuväelast. (KVPST/EE)

Reformierakond taas liidripositsioonil Viimase Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse tulemuste järgi on Reformierakond parteide reitingutabelis taas tõusnud liidrikohale, edestades Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) ja Keskera­ konda.

Reformierakonna toetus oli 23,1%, EKRE-l 21,9% ja Keskerakonnal 20,3%.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,4%, Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (SDE) 8,5% ning Isamaa 8,3 protsendiga. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. a augustist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,4 protsenti ja opositsioonierakondi 38,7 protsenti vastajatest. (ERR/EE) riikidega seotud organisatsioo­ nidega. (VMPT/EE)

Louis Kahni Eesti Sihtasutus uurib arhitekti suhet Eestiga ja populariseerib tema loomingut erinevates distsipliinides.

Esimest korda anti välis­ ministeeriumi kultuuripreemia üle 2010. a ja tänavu tunnustati loomeinimesi juba kaheteistkümnendat korda. Varasematel aastatel on preemia saanud teiste seas ansambel Trad.

Attack!, tänavakunstnik Edward von Lõngus, Arvo Pärt, Imbi Paju, Ewert and The Two Dragons, Kalle Kasemaa, ERSO, Anne Erm, Kristiina Ehin ja mängufilmi „Manda­ riinid“ tegijad. (VMPT/EE)

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

3

Eesti suursaadik kohtus Ontario leitnantkuberneriga

16. detsembril 2021. aastal kohtus Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas, Toomas Lukk Ontario pro­vintsi leitnant-kuberneri, austatud Elizabeth Dowdeswelliga (Her Honour, The Honourable, Lieutenant Governor of Ontario). Kohtumisel räägiti COVID-19 pandeemiast tingitud keerulisest olukorrast ning puudutati kliima- ja energeetikaküsimusi. Suursaadik vestles leitnant-kuberneriga päevakajalistest sündmustest Euroopas ja Eestis ning tutvustas eesti kogukonna tegemisi Torontos.

Leitnant-kuberner ja suursaadik avaldasid lootust, et uuel aastal leevenevad COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud, mis võimaldaks teha regulaarseid töövisiite Ontario provintsi.

EERO 2021. a tegevus

suurema päranduse teha EERO stipendiumile, siis võite soovi kohaselt valida, millise teaduskonna üliõpilane võib kandideerida. Jagame stipendiumit Soovime kõikidele head pü­ ­ kord aastas ja see on umbes hade ootust ja tervist! Aasta $2,000 CAD. lõpp on tulemas ja võtame Üks suurim heategevus-orkokku, mida oleme jõudnud ganisatsioon Eestis on Kingitud läbi viia.

Elu – vähiravifond, kellel oli EEROcanada.com veebisait hea meel, et mõned Kanada on nii eesti kui inglise keeles ja eestlased pidasid neid meeles ja proovime seda pidevalt uuenda- toetasid neid. Fondi nõukogu da. Palun külastage meid veebil, koosneb arstidest, kes otsusta­ seal on kirjeldused meie suure- vad, mis ravi on vajalik, kuid matest projektidest ja tegevus­ pole veel saadaval haigekassa test, kuid meil on ka ühekord- kaudu ja keda sel viisil saab sed ja väiksemad projektid ja abistada. partnerid. Partneritega on meil Sel aastal korraldas Eesti lepingud, mis täpsustavad, kui- Naisüliõpilaste Selts küünla­ das raha võib kasutada ja päeva Zoomi kaudu ja otsustas aruanded, mis on vajalikud, et hankida annetusi ja EERO kau­ hoiduda arusaamatustest ja on du toetada Eesti toidupanka. vastavad Kanada riigi ees­ Annetusi laekus pisut üle kirjadega ja seadustega. $1,000 CAD ja annetajad olid EERO Tal Tech stipendium igast akadeemilise naisorganion Manivald Eelnurme Mäles­ satsioonist. Üle Eesti vajab tusfondi järelkäija ja oleme seda nädalas toiduabi keskmiselt jaganud rohkem kui 25 aastat. 13,661 inimest. Eraisikud Eestis Tal Tech on TallinnaTehnika­ annetavad toitu annetusauto­ ülikooli rahvusvaheline nimi ja maatidesse, mis asuvad erinekoosneb mitmest teaduskonnast: vates toidupoodides üle Eesti. infotehnoloogia-, inseneri- ja Eesti Toidupank on loodud sel­ looduseaduskonnad ja Eesti leks, et söömiskõlbulik toit, mis Mereakadeemia. Kui soovite erinevatel põhjustel läheb kau-

banduses äraviskamisele, jõuaks selle asemel puudustkannatavate inimeste toidulauale. Kui ette­ võttel on toiduaineid, mida ta ei saa müüa, kuid on tarbimiseks igati kõlbulikud, nad saavad ­annetada need toiduained kohalikule Toidupangale – sel viisil nad toetavad kohalikke puudustkannatavaid inimesi ja säästavad ka looduskeskkonda. Kohalikud toidupangad leiduvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõge­ vas, Paides, Viljandis, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Valgas, Haapsalus, Kärdlas ja Kuressaa­ res.

EERO lastefond koostöös USA Abistamiskomiteega toe­ tab naisi lastega, kes siirduvad naiste varjupaikadest iseseisva elule. Suurem osa annetustest tulid Ameerikast ja jõudsime abistada 52 naist ja 125 last, kes elasid Pärnumaal, Saare­ maal, Kihnus, Põlvas, Tartus,

Läänemaal ja Hiiumaal. Loo­ dame, et annetusi tuleb veel ja saame seda projekti jätkata – korrata 2022. a. Toetusraha võimaldas naiste-peredel osta: toitu, jalatseid, riideid, koristamisvahendeid, prille, üüri sissemaksu, kütust ja kattis ­ transpordikulud teraapiaks ja nõustamistele. Neljanda kvarteli aruanded tulevad alles jaanua­ ris, kuid sel aastal enne sep­ tembri lõppu kulud olid kokku umbes 6,000€, mis vastab 6,780 USD ja 8,700 CAD. Seni pole sel aastal laekunud annetusi Patarei muuseumile, Tallinna Lastehaiglale ega Tartu Lastefondile, kuid see võib veel toimuda järgmiste nädalate jooksul.

Aastakoosolekul juunis nõukogu kinnitas aruande ja tegevuskava. Nõukogu liikmed ­ on: Mart Pikkov, Aarne Luik, Toomas Merilo, Kaupo Kallemaa, Laas Leivat ja Mari Ann Tammark.

Täname lahkeid annetajaid ja teatame, et saadame elekt­ rooniliselt tulumaksukviitungid veebruaris ja postiga neile, kellel puudub e-meil. Palun ­ lisage Teie posti- ja emeili ­ aadress annetusele.

ANNETUSI SAAB TEHA etrans­feri­ga: (eeroesimees@ gmail.com) või postiga: EERO, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2.

Suur, suur tänu kõigile toetajaile!

MARI ANN TAMMARK

4

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kas Vips saab F1 rooli?

Tänak tuleb maailmameistriks?

Eesti edukaim vormelisõitja Jüri Vips tuli Red Bulli noortetiimi parimana F2 autode maailmameistrivõistlustel kuuendaks. Abu Dhabi finaaletapi järel asusid kõigi meeskondade F1 piloodid järgmisele hooajale mõeldes sealsamas masinaid testima ja nende kõrval sai kaheks päevaks võimaluse ka Vips. Esimese 50 ringi järel oli eestlane kiirem koguni mees­ konnakaaslasest maailmameister Max Verstappenist! Siis tegi Vips küll sõiduvea ja sõitis seina, ometi püsib elus lootus, et peagi keerab eestlane MM-sõidus ülivõimsa F1 auto rooli.

Teine kuninglikus autospordisarjas ralli WRC klassis rooli kruttiv eestlasest äss Ott Tänak lõpetas tänavuse MMi vaid Hyundai meeskondliku hõbemedaliga, loobudes (ehitab maja, väldib viirust, soovib olla perega) sarja viimasest etapist Itaalias Monzas. Ent järgmisel aastal sõidetakse WRC klassis juba uute hübriidajamiga autodega, Tänak on Hyundai uue masina arendamisel kogu aeg näppupidi man olnud ja tema eelmine leivaisa Toyotas Tommi Mäkinen ennustab just Otti 2019. aasta järel 2022 taas ilma­ meistri troonile tõusvat.

Saame näha – Tänak taas tipus, Vips F1 roolis, oleks põnev.

Suur talispordipidu on väga lähedal Alles analüüsitakse tänavusuvist Tokyo suveolümpiat, kuid juba veidi enam kui kuu aja pärast süttib Pekingis järjekordse taliolümpia tuli. Hiina pealinnast saab seega esimene linn, kes võõrustanud nii suvekui talimänge. Taliolümpia on seal kahes klastris – kõik katuse all alad Pekingis, suusaalad kaugel-kõrgel mägedes.

Eesti plaanib saata Pe­ kingisse umbes 20 sportlast, lisaks neid abistava personali. ­ Viirusest tingitud reeglid on olümpial karmid, laialt liikuda ei saa olümpiapere ega ole ­kaasaelajaid tribüünidelgi. Eest­ lastele ei hoia kohapeal pöialt ka president Alar Karis, kes liitus mitme riigipea algatatud poliitilise boikotiga ega sõida Hiinasse.

Eesti suurim medalilootus on nagu 2018. aasta Korea taliolümpia eelgi trikisuusataja Kelly Sildaru. Toona sai 15-aastane täht, lühikeses karjääris vaid võite tunnistanu, ­vigastada ja mängudele ei sõitnud. Nüüdki on Kelly elanud üle traumasid ja perekondlikke kataklüsme, kulutanud aega gümnaasiumi lõpetamisele, aga tõusnud taas lubavasse vormi.

Kõigepealt võitis 19-aastane Sildaru Austrias pargisõidu MK-etapi, seejärel reisis Ameeri­ kasse ja sai Copper Mountainis rennisõidu (milles ta oli 2019. a maailmameister) MK-etapil kolmanda koha.

Nüüd on Sildarul kuuldavasti plaanis nagu igal talvel osaleda Colorados Dew Touril ja seejärel Aspenis X-mängudel (mille paljukordne võitja ta on).

Need võistlused ja konkurents uueks valitsejaks pürgiva hiinlanna Guga näitavad, mida võime Kellylt Pekingis salamisi loota.

Kõrgeid kohti ootame taliolümpial kiiruisutaja Marten Liivilt ja kahevõistleja Kristjan Ilveselt, miks mitte laskesuusataja Tuuli Tomingaseltki.

Marten Liiv elab ja treenib juba mitmendat aastat Hollandis kuulsas Heerenveeni klubis ning areneb suurte sammudega.

Täna­ vu on ta püstitanud Eesti rekordid nii 500, 1000 kui 1500 meetri distantsil, tõusnud MKsarja võistlustel ässade ehk A-grupis startijate sekka. Salt Lake City vanal olümpiaovaalil peetud MK-etapil oli Liiv oma leivadistantsil 1000 meetris kuues, 1988. aasta olümpialinnas Calgarys koguni viies. Viies oli ta ka mullusel MMil, seega ongi tema tase maailma esikümnes. Kahju, et seda ei näe enam esimene eestlasest taliolümpia võitja, 1964. aastal Innsbruckis 1500 meetris triumfeerinud Ants Antson.

Kristjan Ilves elab ja treenib Norras koos sealsete maailma tippude, ka hegemoon Jarl Magnus Riiberiga. Kahjuks jälitab eestlast hüppemäel sageli ebaõnn, ent ometi on ta kahe­ võistlejatest üks paremaid suusalendureid ja paranenud on ka ta vastupidavus suusarajal.

Tänavu oli Kristjan Norra meistrivõistlustel kindlalt esikümnes, esimesel MK-etapil Soomes Rukal kaheksas ja neljas, hiljuti Otepää MK-etapil samuti kaheksas, sealjuures vaid 1,5 sekundit pronksimehest taga.

Kui Ilvesel õnnestub pikk hüpe ja suusarada pole väga raske, võib ta esikolmikusse jõuda küll.

Eesti parim laskesuusataja Tuuli Tomingas, kelle karjääri parimaks kohaks MK-sarjas on seitsmes, jättis tervisemured selleks talveks seljataha ja ko­gub vormi. MK-sarjas on Tomingas üks kiiremaid suusatajaid, kui lasketiirus kõik märgidki ku­ kuk­ sid, oleks kõik võimalik.

Tublid on ka teised laskesuusaneiud, teatenaiskond sai viimati korraliku kümnenda koha.

Meestega on seis hapum, võib-olla pääseb Pekingisse vaid kaks sportlast ning atraktiivses teatesõidus jääb Eesti sõitmata ja nägemata.

Eesti saadab Pekingi tali­ mängudele veel kaks iluuisu­ tajat Eva-Lotta Kiibuse ja Aleksander Selevko, mäesuusataja Tormis Laine, suusahüppaja Artti Aigro ja (kuna nimekirjal pole veel joont all) võib-olla veel mõne sportlase.

Ilmselt jääb olümpial võistlemata tugeval curlingu segapaaril Marie Turmann – Harri Lill ja curlingunaiskonnal, kes ei suutnud tihedast valiksõelast läbi murda.

Nr. 50

Toronto rannavõrkpallur Ruby Sõrra teenis Tais toimunud MMil hiilgava 5. koha!!!

Tulise Bangtao ranna päikese all, Phuketis, Tai riigis, toi­ musid 6. – 11. detsembrini U19 vanuste tüdrukute ja poiste maailma-meistrivõist­ lused (MM) rannavõrkpallis.

Erinevatest riikidest kogu­ nenud 42 tippvõistkonna seas esindasid Kanadat Toronto eestlanna Ruby Sõrra ning tema partner Emma Glagau Mississaugast koos treener Angie Sheniga.

Tegemist oli Ruby ja Emma debüüdiga rahvusvahelistel suurvõistlustel ja arvestades, et vastased peamiselt 18-19 aastased ja Ruby ning Emma vaid 16 a, võiks mõni lugeja arvata, et noored tundsid end võisteldes pisut ülekoormatuna, kuid polnud hullugi.

Olenemata nende noorusest mängivad neiud võistluspaarina koos juba kolmandat aastat.

Juba esimese aasta suursaavutusena teenisid nad 14-aastaselt U16 Kanada riigi meistritiitli.

Sestsaadik on nende koostöö rannaliival tohutult arenenud läbi osalemise turniiridel nii Ontarios, Quebecis, Floridas kui ka Lõuna-Kalifornias.

MM-il osalemise ettevalmis­ tuseks lendasid tüdrukud aprillis kaheks kuuks Hispaa­niasse, kus tegid pidevalt trenni koos Hispaania rannavõrkpalli -koondisega.

Neidude moraalseks toetu­ seks MM-il, ergutajate hulgas elasid mängudele kaasa ka Ruby isa Hillar, teised Kanada esindajad ning Eestist poiste ­esindusvõistkond, koosseisus Kaur Erik Kais ja Karmo Saviauk koos treeneri Peeter Kaisiga. Loomulikult ergutasid Ruby, Emma ja Hillar oma­ korda Eesti poisse ka nende vastavate mängude ajal. Tead­ miseks, Eesti poisid saavutasid poiste turniiril üldkokkuvõttes silmapaistva 9. koha.

Irooniline juhtum MM-il – ainus võistkond, USA (HodelReilly), kes turniiri käigus Korvpallimehed üllatasid Saksamaad Eesti korvpallimeeskond alus­tas 2023. aasta MMi valikmänge Saksamaal Nürnbergis, kus võitis platsiperemehi 69:66.

Seejärel küll kaotati kodus 69:79 Iisraelile, ometi on Eesti meeste korvpallis üle aastate selline noorte meeste tulv, mis kannab lootusi. Mõni päev tagasi tegid USA üliõpilasliigas furoori Kerr Kriisa (kellele ennustatakse peagi NBA-d) ja ­ Mathias Tass, Euroopa tippklubides mehistuvad sama generatsiooni meestest Sander Raieste ja Kristjan Kullamäe, Kalev/ Cramo särgis möllab eurosarjades Rauno Nurger, talente jagub veel teisegi viisiku jagu.

MM-valiksari jätkub kevadel mängudega Poola vastu, eks siis näe, kas noored on jälle sammu edasi astunud.

ENN HALLIK

Erik Kaur Kais, Ruby Sõrra, Karmo Saviauk (Ruby koos Eesti poiste võistkonnaga).

Hillar Sõrra ja Peeter Kais (Eesti poiste treener).

Emma Glagau, Ruby Sõrra

Rubyt ja Emmat võitsid, oli koostatud Stanfordi Ülikooli rannavolle-mängijatest. Kuigi Ruby praegu alles 11. klassis, on tal just Stanfordi Ülikooli kinnitatud spordistipendium, kus tema astub rannavõrkpalli­ võistkonda ja ka edasi kõrgkoolis õppima hakkab niipea, kui on Torontos keskkooli lõpetanud.

Ruby ja Emma saavutus MM-il on tõesti imeline ja kinnitab, et kõva töö kannab vilja!

Tulevik on päikesepaisteline!

JK Kalevi võrkpalliaager on eriliselt uhke oma endise kasvandiku Ruby saavutuste üle ning soovib Rubyle ja Emmale jätkavat edu tulevikus!

Ruby Sõrra-Emma Glagau MM-i mängude käik: 6. dets. Kvalifikatsiioniring – võitsid Brasiiliat (Larissa/ Duda) 2:0 (21-16, 21-19) – võitsid Taid (Khawhipa/ Tassanee) 2:0 (21-9, 21-12) 7. dets. Kvalifitseerusid põhi­ turniiri alagruppide vooru (32

võistkonda/8 alagruppi): – kaotasid esimese mängu USA-le (Hoel-Reilly) 0:2(1421. 14-21) 8. dets. Päev 2 Alagrupivoor jätkus: – võitsid U19 Euroopa meistrit Ukrainat (Khmil/Lazarenko) 2:1 (21-18,11-21, 24-22) – võitsid Tšiilit (Marcelo/ Danae) 2:0 (21-13, 21-10) 9. dets. Võitudega pääsesid 24 parema sekka ,,playoff“-ringi: – võitsid Saksamaad (Beutel/ Schürholz) 2:0 (21-19, 21-13): - pääsesid võiduga parema 16 hulka ,,playoff“-ringi: - võitsid #1 asetusega Taid (Apinya/Judapa 2:1 (18-21.2119, 15-12) 10. dets. Pääsesid veerandfinaali, kus napilt kaotasid USAle (Hodel/Reilly) 1:2 (13-21, 21-19, 12-15) Lõppasetus: Ruby SõrraEmma Glagau, #5 maailmas! ,,Võrkpall on võrratu!“

Kiiruisutaja Marten Liiv teenis MK etapil oma parima koha

parima, viienda koha. Nädal varem püstitatud isiklikust re­ kordist (1.07,103) jäi Liivil sel korral puudu kümnendik.

Võistluse võitis hiinlane Zhongyang Ning, kes püstitas 1.06,656ga uue isikliku rekordi.

Eesti parim kiiruisutaja Marten Liiv sai Calgarys, AB toimunud hooaja neljandalt MK-etapilt senise karjääri parima koha.

Eelnevatel päevadel ennast 500 ja 1500 meetri distantsidel proovile pannud eestlane sai pühapäeval võistelda lõpuks oma põhialal ehk 1000 meetris.

Seal uisutas ta ajaks 1.07,209, mis andis talle senise karjääri

T.I.

Liivi varasem parim tipp­ tulemus MK-etapil on kuues koht.

Korra varem on eestlane saanud ka viienda koha, kuid eelmisel aastal Hollandis Hee­ renveenis toimunud MMil polnud kõiki kiiruisutajaid koroo­ namulli tõttu kohal. (PM/EE)

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Istun aknal ja etnostressan Piibe Márgget Aikio (2021.a mõttekonkursi võidu­ töö; rohkem konkursi tulemus­ test EE#47, 2021; konkursiinfo – tiinatammanikonkurss.com) Istun aknal ja vaatan õuel kasvava tamme vaikselt kir­ juks muutuvaid lehti, mida kuldne sügispäike nii ilusti paitab. Kuulen, kuidas tuu­ leiiliga kukuvad tammetõrud plekk-katusele. Või on see hoopis orav, kes neid sealt alla pudistab? Keegi liigutab sire­ lipõõsa taga. On see mõni õhtust jahti pidav kass või äkki on meie metskitsed jälle maja juurde tulnud. Kuidas mul küll veab, et elan Tallinna külje all, aga nii elurikkas kohas.

Vaadates seda loodust rändavad aga mu mõtted hoopis mujale – kaugele Saamimaale, ­ kus on mu lapsepõlvekodu, ema, isa, õde ja vennad. Tunnen kerget igatsuse torget. Huvitav, kas seal on lehed praegu kirjud ja kas meie õueoravad juba krabistavad mööda seinu ja ­ oota­ vad, et isa paneks üles lindude söögimaja, kust saaks ­ seemneid napsamas käia?

Tahaksin olla seal ja näha kir-

KÜSKi inspiratsioonipäev Sihtasutus Kodanikuühis­kon­ na Sihtkapital (KÜSK) kor­ raldas 8. detsembril Eesti väljaannete esindajatele väl­ ­ jaspool Eestit Zoomi vahen­ dusel inspiratsioonipäeva.

Stuudiovestluse Viljandis avas tervitussõnadega KÜSKi juhatuse liige Anneli Roosalu, mille järel jätkus vestlus teemal ajakirjanduslik innovatsioon ja väljaannete jätkusuutlikkus.

Stuudios olid teemasid lah­ kamas ja nende üle arutlemas külalised Andrei Liimets välja­ andest Hea Kodanik, Silver Tambur väljaandest Estonian World, Daniel Vaarik välja­ andest Levila, Katrin Jõgisaar kodanikumeediaportaalist Bio­ neer ja samuti veebi vahendusel Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fondist ja väljaandest Talguline.

Vestlust juhtis National Geo­ graphicu Eesti väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

Vestlusringis osalejad on kõik seotud teatud mõttes nišiväljannetega, mille jälgijail ja sihtgruppidel on süvendatud huvi teatud teemade vastu, mille kohta alati nö peavoolumeediast ei pruugi küllat informatsiooni saada või mille vahendamise vastu suurväljaannetel ei pruugi alati huvi olla.

Väiksemad/kitsama väljundiga väljaanded saavad olla ka hüppelauaks autoritele, kelle loodu suurväljaannetesse võib­ -olla ei pääseks, sest ,,ei müü“ küllalt, kuid on samal ajal teatud sihtgrupi jaoks vägagi oluline ja huvi pakkuv.

juks muutuvat maailma ja ringi jooksvaid loomakesi. Tahaksin olla perele abiks – püüda talveks kala ja lõhkuda puid.

Sõuda paadiga üle järve ja ehk peatuda ning lihtsalt nautida seda rahu ja kuulata loodust.

Mitte, et mu pere ilma minuta hakkama ei saaks, vaid kuna ma tunnen, et see on suur osa minu kultuurist, traditsioonidest ja ennekõike identiteedist. Ent miks ma siis ei ole seal?

päris tore inimene.

Räägitakse palju väljastpoolt tulevatest narrivatest kommen­ taaridest saamide kohta, ilmselgelt on ka see valus ning üldse mitte aktsepteeritav, aga mina ise tunnen, et palju hullem on diskrimineerimine ühiskonna sees. Sellega pean silmas seda, et iga saam peaks justkui vastama teatud standarditele – et olla „õige“ saam, pead oskama rahvariideid õmmelda, kala püüda, põhjapõtrade märgistused viie Algselt oli selle põhjus kilomeetri kauguselt ära nägeEestis õppimine, kuid nüüd, ma ja ära tundma, olema akpeale totaalset läbipõlemist, ma tiivne poliitikas, arendama saaju ei õpi. Ma töötan ja saaksin mi keeli ja oskama enda saami teha seda sama hästi ka seal. keelt ideaalselt jne.. Kui sa aga Olen toonud mitmeid ette­ kõike seda ei tee, siis ei peeta käändeid põhiliselt iseendale, sinust justkui ühiskonnas ka miks ma sinna tagasi minna ei ­ eriti lugu. Sellisel juhul ei ole saa. Need on aga kõik pinna- eriti sõnaõigust saame puudutapealsed ja tegelikkuses tähtsu- vates asjades ega ka õigust setud – küll on kallim Eestis, teistele kultuurist rääkida. Tun­ pole juhilube, et sealseid pikki nen, et ka mina olen jäänud vahemaid läbida või töökoht ­ sellesse põhjakihti, kes justkui Eestis ja vajadus raha koguda. on saam, aga samas ei ole ka.

Need kõik saab hetkega ümber Rääkimata sellest, et ka minu lükata. Ma arvan, et tean tege- isa, kes on pidevalt saamide likku põhjust, miks ma pole ­ õiguseid aktiivselt kaitsmas ja hetkel seal ja nagu suurema osa kelle poole kõik nõu saamiseks asjade mittetegemise põhjus, on pöörduvad, tunneb seda sama see hirm. Ma kardan minna pinget. Ta tunneb ka, et pole ­tagasi, sest tunnen, et ma pole ­ piisavalt saam, sest elas paar piisavalt saam. Ma ei taha aastat linnas. Ning selliste tunöelda, et mul on identiteedi­ netega saame on veel palju, ­ kriis, sest ma ise ju tean, et ma ­ sellele on isegi enda sõna – olen saam ja eestlane ja üldse ­etnostress. See tähendab, et olukord on nukker ja problemaa­ tiline.

Mõtlen, et kuidas saakski Tähtis on, et iga lugeja/kuulüks niigi väike rahvastik ja ja, ka nö väike ja tavaline ühiskond areneda ja ellu jääda, inimene saab tunda, et ka kui inimesed üksteise vastu temagi on oluline ja tema häält pöörduvad?

Aktiivsete saamide kuuldakse, temaga arvestatakse, eesmärk on juba aastaid olnud tema mõtetel on samuti kaalu. saamide õiguste kaitsmine Vestlusest koorus välja tõde­poliitikute poole pöördumisega, mus, et oleme liikunud olu­ meeleavaldustega, inimõigustele korda, kus eri kanaleis, kaasa vastu olevate riigi poolt kehtesarvatud erinevad sotsiaalmeedi­tatud seaduste rikkumine sel­ platvormidel pakutava info hulk leks, et kohtus tõestada seaduse on muutunud nii suureks ja ebaseaduslikkust. Kahjuks aga ­mahukaks, et selle jälgimine ja pole sellest kasu, kui samal ajal sellest enda jaoks olulise vältrambitakse maha teisi saame, jaotsimine/leidmine on muutu­ kes „ei tee piisavalt“, kuna sellinud/muutumas koormavaks – sel juhul ei jää lõpuks sellest siin on võimalus peavoolumeerahvast midagi järgi. Meil võib diast erinevatel alternatiivsetel õigusi olla, aga mis kasu sellest väljaannetel, mille sisu ei ole on, kui pole enam inimesi, sest alati suunatud võidujooksuks kõik on enda kultuuri ja keele ,,klikkidele“. Oluline on pakuhüljanud, sest see pole nagunii tav materjal, ka süvenemist eelpiisavalt hea. dav ,,aeglane meedia“, lugude Vaatan jälle mõttega aknast rääkimine. välja – päike on vajunud nii Vestlusringis osalejad leidsid, madalale kuuseheki taha, et ei et palju olulisest infost võib paita enam vahtra kuldseid tarbijale jääda poolikuks, sest ­ ­ lehti. Tuul on vaikseks jäänud on maksumüüri taga – tasuline. ja orav kuhugi mujale tamme­ Seega on üks oluline aspekt ka tõrusid sööma läinud. On näha, ligipääsetavus pakutavale. Sa­ et talv läheneb ja pimedad muti on oluline mõistetavus, sügisõhtud muudavad meele ­liiga keerulised tekstid, mis on süngeks. Mõtted rändavad siiski tarbijale raskesti arusaadavad, tagasi minu juurte ja kultuuri hoiavad samuti lugejaid/kuula- juurde. Täpselt ei saa aru sellest jaid eemal, eriti kui on tegu nendest mõtetest, mis peas keerulisemaid teemasid käsitle- tiirlevad, neid on nii palju ja va nišiväljaandega. raske on olla. Haaran laualt Kuigi nii mõnedki välja­ enda märkmiku ja pliiatsi ning anded on ainult veebipõhised, hakkan kirjutama, teadmata, on oma oluline koht jätkuvalt mida ma kirjutan. Sel hetkel, paberväljaannetel, mis on eks­ kui pliiatsi ots paberit puudutab klusiivsemad, lugeja jaoks per- hakkavad moodustuma sõnad ja sonaalsemad. laused, mis võtavad ideaalselt Soovitus oli kaasas käia aja- kokku kõige selle, mida tunnen: ga, kuid jätkata ka traditsioo­ „Miks on nii raske olla see, nide hoidmisega ning teha kes ma olen? Miks ma ei julge kõike missioonitundega. (EE) öelda, et olen saam, pärit

Saamimaalt? Kardan, et pole seda piisavalt, aga seda ma kardan kõigest teiste saamide juuresolekul. Teiste inimestega ma kardan nende suhtumist. Ma ei julge neile rääkida enda kultuurist. Ma ei taha neile lasta saami muusikat. Mul on piinlik, sest ma näen nende näol tüdimust – „miks ma seda jorinat kuulama pean?“. Osake minust vajub jälle kokku. Aga tegelikult ma ei teagi, kas on hullem see tüdinud pilk või see, kui mõnikord kellelegi päriselt meeldibki see muusika. Kuidas talle saab see meeldida? See on minu. Sellel on just õiged sõnad kirjeldamaks seda valu, mida põlisrahvad tunnevad. Aga tema ei saa ju sellest aru. Ta tuleb ja tantsib minu pisarate sees.

Laseb ilutulestikuga õhku minu identiteedi. Ta ei saa sellest aru saada, mitte keegi, kes ei ole olnud ise põlisrahvaste alla ­ surumise ohver ei saa mitte kunagi seda mõista. Jätke rahule meie kultuur, kui te seda ei mõista! Ärge kohelge meid ­turismiatraktsioonina! Olen ini­ mene, mitte eksootiline objekt!“

Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal Mailis Sütiste-Gnannt

Hiljuti oli väliseesti õpetajatel juba seitsmendat korda või­ malik osa saada Zoomi kesk­ konnas Eesti Ins­tituudi kooli­ tuse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“.

Seekord rääkis Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja Igor Kaasik teemal „Kuidas motiveerida teismelisi eesti keelt õppima“. Teismelise jaoks on kõige tähtsamad sõbrad ja pere nihkub sageli tagaplaanile. Õpetajal on oluline leida tee, kuidas teismelisi motiveerida. Igor Kaasik nimetas tavaõppele alternatiiv-võimalustena teatri- ja kinotegemist, seltskonna- ja lauamängude mängimist, kõike, mis teismelisi huvitada võiks. Lugemisel võiks pakkuda õhemaid raamatuid, et neil oleks tunne, et nad on raamatu läbilugemisel millegagi hakkama saanud. Olgu see siis lühiproosa või koomiksižanr.

Oluline on motiveerida mitte ainult teismelist, vaid ka tema Panen kergelt värisevate vanemaid. Eriti tähtis on see kätega pliiatsi käest. Võiksin kakskeelsete perede puhul, et kirjutada veel ja veel ja veel, vanemaid kaasaegsetest uurin­ kakskeelsuse sadu lehekülgi, aga süda läks gu­t ulemustest kohta informeerida.

Kui laps on kergemaks, et needki read tubli oma emakeeles, on ta paberile sain. Tunnen ennast e ­ dukas ka teistes keeltes. natuke halvasti, et niiviisi Kristi Kiilu Eesti Muusika­mõtlen. Tegelikult ikka on tore, kui inimesed meie kultuuri ja Teatriakadeemiast andis väärvastu huvi tunnevad ja ennast tuslikke näpunäiteid, kuidas ­ harivad. Ja muidugi on see ka ­sisustada jõuluaegseid sündmusi oluline ja kasulik ka mulle ja Eesti koolides laias maailmas. tervele ühiskonnale. Aga siiski, Heaks võimaluseks on regilauvalus on... Tahaksin kümne lude või nende sarnaste korküünega kinni hoida kõigest, duselementidega laulude laul­ mis mind veel teiste saamidega mine ja saatmine kõlaplaatidel seob. Vaatan kaugusesse ilma, või trianglil.

Eesti keele õppest läbi teatri­ et tegelikult midagi näeksin. mängu rääkis Sirle Sööt, Stock­ Mõtlen, mida ma teha saak- holmi Eesti Huvikooli juhataja. sin, et ennast kasulikumana Stockholmi Eesti Huvikooli alla tunda. Minu suur unistus on kuuluvad draamastuudio, suve­ juba pikalt olnud tõlkida Harry laager Metsakodus, suveteater, Potteri sarja raamatud põhja­ - päeva- ja ööluure. Draama­ saami keelde. Olen ise need nii stuudios on oluline, et lapsed mitu korda läbi lugenud erine- tunnetaksid, et teater ja eesti vates keeltes ja tahaksin neid keele õppimine on mäng. Kõik lugeda ka enda teises emakee- lapsed võetakse vastu, kedagi ei les. Tahaksin anda saami lastele saadeta tagasi. Teinekord tuleb ja noortele võimaluse lugeda näidend mitu korda ümber kirneid saami keeles ja enda kee- jutada, et see sobiks just nen­ leoskust arendada. Selle projek- dele lastele, kes parasjagu draatiga olen ka algust teinud, aga mastuudios õpivad. Teatrit tehes see on hetkel on seisma jäänud. saab rikastada sõnavara, harjuPeaks targemad appi võtma, kes tada kõnetehnikat ja lihvida annaksid nõu sõnastuse ja õige­ diktsiooni. Samuti tuleb iga­ kirja osas, aga jällegi ei julge ühele alati kasuks esinemisos­ kelleltki küsida, sest mida nad kus. Suurt tuge saab Sirle küll siis minust mõtlevad. Kas abikaasalt, kes vastutab heli­ ma ikka olen keeleliselt piisa­ tehnika ja valgustuse eest. valt osav, et sellist projekti ette Kostüümidega aitavad lapseva­ võtta? Tegelikult muidugi peak- nemad ja tänusõnad selle eest sin teiste abi küsima ja endasse kuuluvad Aili Suiste-Rundinile, uskuma, sest pole mõtet tõlkida kellele kostüümide tegemine on poolikult ja ainult sahtlisse. Kui nagu teraapia. Ta teeb ka kõik midagi nii suurt tegema hakata, etenduste lindistused ja videod. Õpetajalt õpetajale sarjas tutsiis oleks parem teha seda korralikult ja nii, et kasu ka oleks. vustasid Pariisi Eesti kooli Ohkan ja viskan voodisse pikali. Moonika Kungla, Ave Abram Sulgen korraks silmad. Hingan. ja Kristi Elken.

Kuulan. Olen. Endalegi märkaOli taas väga positiivse enermatult vajun sügavasse unne. Ju giaga tore koolitus. Suur tänu siis sain mõtted piisavalt ära la- Eesti Instituudile ja Heidy Eskor­hatud. Homme aga võtan enda Kiviloole koostöös Haridus- ja tõlkeprojekti taas käsile. Teen Teadusministeeriumiga koolitust siis kasvõi ainult oma lõbuks. korraldamast!

6

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

ERSO juubeldab koos Eesti Raadio Ringhäälinguga Sirje Vihma-Normet ERSO ja Eesti Raadio Ring­ hääling peavad oma sünnipäe­ va ühel ja samal päeval – 18. detsembril. Sel kuupäeval 1926. aastal läks eetrisse Eesti Raadio Ringhäälingu esimene raadiosaade, milles osales ka ERSO eelkäija, Ringhäälingu trio koosseisus Hugo Schütz (viiul), Alfred Vaarmann (tšel­ lo) ja Anna Sivitski (klaver).

1930. aastal esineti juba Ringhäälingu orkestri nime all ja 1934. aastal astus orkestri ette Olav Roots, kes juhatas orkestrit kuni Eestist lahkumiseni 1944. aastal.

Olav Rootsi elutee viis ta Kolum­ biasse, kus temast sai Bogota orkestri ja Orquesta Sinfonica de Colombia pea­ dirigent.

Sõjast toibudes hakati kohe taastama nii Estonia kontserdisaali kui Estonia teatrit. Juba 1947. aastal juhatas meie orkestrit külalisdirigent Kurt Masur, kellest aastaid hiljem sai New Yorgi Filharmoonikute peadirigent. ERSO peadirigendiks tõusis Roman Matsov, kelle ­ suurepäraseid klassika tõlgendusi mäletatakse siiani. 1963. aastal valiti ERSO peadirigen­ diks Neeme Järvi, millega algas äärmiselt põnev aeg eesti muusikas. Kohe esimesel peadirigendiks olemise aastal ilmus Neeme Järvi juhatusel heliplaat Eduard Tubina 6. sümfooniaga ja toimus Arvo Pärdi „Per­ petuum mobile“ esiettekanne.

Neeme Järvi käe all tulid esi-

Hiiekalender 2022 tutvustab rahvatarkusi Eestis ilmus Eesti pühapaiku, tähtpäevi, tavasid ja rahva­ tarkusi tutvustav Hiie­ kalen­ der 2022. Tavaformaadis seinakalendri hästi loetavas ­ kalendaariumis on ametlike tähtpäevade ja kuufaaside kõrval põlised tähtpäevad koos tavade tutvustusega. Ka­­ sutatud on pühade ja kuude maakeelseid nimesid, samuti kohalikku ajaarvamist, mille kohaselt 2022 on 10235. aasta.

ettekandele kõigi tollal oluliste eesti heliloojate teosed – peale Pärdi ka Tambergi, Räätsa, Sumera jt teosed. Neeme Järvi viis meie orkestri esinema ka Peterburi (tollal Leningradi) Filharmoonia esindussaali ja kutsus Eestisse dirigeerima kuulsaid vene dirigente. Kõigele sellele pani järsu punkti Järvi ja Pärdi emigreerumine. Neeme Järvi soovitusel sai nüüd ERSO peadirigendiks Peeter Lilje.

ERSO 95. a juubeli kontserdil oli minu jaoks kõige tähenduslikum teos Lepo Sumera 2. sümfoonia, mis on pühendatud Peeter Liljele ja mis tuli ka esiettekandele Peeter Lilje juhatusel. Esiettekanne toimus 1984. aastal, mis oli tõesti väga masendav aeg. Hämmastav, kui ehedalt on Sumera selle aja atmosfääri suutnud oma muusikas edasi anda. Vaskpillide „karjatused“ selle masendusookeani taustal mõjusid appikarjetena, mis panid vere lausa tarretama.

Lilje-perioodi suurejooneliseks finaaliks oli Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine“ tervikettekanne Estonia kontserdisaalis 1989. aastal. Kes vähegi teab oratooriumi sisu, ­ see mõistab, mida selle oratooriumi ettekanne tollases ajas meile kõigile tähendas. Kõik me ju niiväga lootsime, et väike Joonas (Eesti) suudaks hiigelsuure vaala (N. Liidu) kõhust minema pääseda. Sama aasta sügisel lubati lõpuks ka Neeme Järvil kodumaale tulla. Maestro tuligi ja tegi seda väga efektselt Ainulaadne trükis sisaldab l­ isaks vanade puukalendrite eeskujul koostatud ruuni- ehk ­ sirvikalendrit, mis aitab määrata kuu pehmeid ja kõvasid aegu ning nende abil oma tegemisi paremini kavandada. Lisalehe­ külgedelt leiab juhised ruunikalendri lugemiseks, samuti selgitusi pühade ja pühapaikade tähenduse ja tavade kohta.

Kalendri kuupildid esitlevad Eesti looduse pühi paiku Harjust Võrumaani ja Virust Saaremaani.

Kalendri koostaja ja fotode autor on Ahto Kaasik.

(Hiite Maja SA)

Triin Ruubel, Arvo Leibur ja Theodor Sink. See on erakordne, et ühel kontserdil esinesid kolm kontsertmeistrit solistidena.

Fotod: ERSO

– koos Göteborgi sümfoonia­ orkestri ja Astrid Lindgreniga!

Nüüdseks on lõppenud ka juba Neeme Järvi teine periood ERSO peadirigendina ja temast on saanud ERSO eluaegne aupeadirigent. Neeme Järvi ona viinud meie orkestri Euroopa ja Ameerika esindussaalidesse ja tõstnud meie orkestri taseme õige kõrgele. Sellele on kaasa aidanud ka Pillifondi loomine, mis annab eesti muusikutele võimaluse mängida tõesti headel pillidel. Ka kõik kontserdi solistid – Triin Ruubel, Arvo

Leibur ja Theodor Sink mängisid väga headel pillidel.

Kõik kolm on ERSO kontsertmeistrid – Triin Ruubel ja Arvo Leibur täidavad võrdselt esimese viiuli kohustusi ja Theodor Sink on koos Andres Leivategijaga vaheldumisi ERSO tšellorühma kontsertmeister.

Arvo Leibur esitas Sibeliuse kaks pala viiulile ja orkestrile ning Triin Ruubel Chaussoni Poeemi viiulile ja orkestrile.

Theodor Singi esituses kõlas Korngoldi Tšellokontsert C-duur. Singi „kontole“ läheb

Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis helilooja Erkki-Sven Tüür Tartu Ülikooli rektor profes­ sor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeval 1. detsembril välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna lau­ reaadi, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür.

Rektor andis Rahvusmõtte auhinna koos selle juurde kuuluva, tekstiilikunstnik Anu Raua loodud vaibaga „Üks laevuke läks üle vee“ üle rahvusülikooli aastapäeva eelõhtul Eesti Teatrija Muusikamuuseumis.

Tüüri viimase aja looming on jätkuvaks kinnituseks tema ajastutundlikust loojanatuurist, mis on dialoogis meie aja oluliste küsimustega. Näiteks ­ väljendab Tüür oma 2016. a pikoloflöödile ja sümfoonia­ ­ orkestrile kirjutatud teoses „Solastalgia“ valu kliimamuu­ tustest ja looduse ülekasutami­ sest tekkinud nihete pärast, mis toob endaga kaasa tuttavate kodumaastike kadumise ja ­ muutumise. Lisaks globaalsele ­ mõõtmele osutab Tüür sellega ka inimsekkumisest tingitud looduskeskkonna muutumisele tema kodukohas Hiiumaal.

Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia „Mythos“, mis valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, juhtis tähelepanu müütidele ja lugudele, mis on seotud Eesti omariikluse tekke ja rahvusliku enesemääramisega.

Sümfooniast võib leida metafoorseid viiteid praegusaegsele Eestile, aga ka laiemalt maailmale, kus ühiskonnad on pal­ jude vastakate jõudude ristteel.

Tüüri küllusliku loometee algusest, 1989. aastast on meelde-

jääv tema esimene suuremat rahvusvahelist edu toonud teos „Insula Deserta“ milles on tajutav saarelisest eraldatusest ja selle perioodi ajaloosündmuste pinevusest kantud inimhinge isiklik mõtteotsing.

Tüüri orkestrimuusika võlub oma vahendite külluse poolest.

Selles leidub mõjutusi tema enda asutatud legendaarsest progeroki ansamblist In Spe, teisalt kombineerib ta klassikalist sümfoonilist orkestrikäsitlust uue muusika otsingulise ja avangardsema vaimuga. Oma loomingus käsitleb ta kõige ül­ dinimlikemaid ja universaalsemaid teemasid, mis kõnetavad publikut olenemata nende kuuluvusest või etnosest. Selle tunnistuseks on tellimused ­ maailma tippkollektiividelt ja ­ ettekanded maailma parimates kontserdisaalides.

Tartu Ülikool on alates 2004. aastast tõstnud rahvusülikooli aastapäeval esile inimesi, kes

ka tänavuse Pärnu festivali üks vapustavamaid elamusi – Lepo Sumera Tšellokontsert koos Paavo Järvi ja Festivali­ orkestriga.

Oma juubelikontserdi lõpetas ERSO tantsusammul. Pea­ diri­ gent Olari Eltsi juhatusel kõlasid Raveli suurejooneline „Valss“ ja Artur Kapi üllatav „Polonees“. Jääb vaid soovida, et ERSO suur unistus uuest kontserdimajast orkestri saja­ aasta juubeliks tõesti täituks.

Nii eesti muusika kui meie ­rahvusorkester väärivad seda.

Eestlaste osalusel valminud ,,Kupee nr 6“ sai Kuldgloobuste nominatsiooni Sel nädalal avaldatud 79. korda toimuvate Kuldgloo­ buste nominatsioonide nime­ kirjast leiab ka parima võõr­ keelse filmi kategoorias Eesti kaastoodetud filmi ,,Kupee nr 6“.

Selles kategoorias on lisaks Soome, Eesti, Saksamaa ja Vene­ maa koostööfilmile ,,Ku­ pee nr 6“ nomineeritud veel Jaapani film ,,Drive My Car“, Itaalia ,,Jumala käsi“, Prantsuse ja Iraani ,,Kangelane“ ning Hispaania film ,,Paralleelemad“. ,,Kupee nr 6“ on Soome poolt esitatud ka mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Kuldgloobused jagatakse 9. jaanuaril. (ERR/EE) on oma loominguga silmapaist­ valt edendanud eesti rahvuslik­ ku ja Eesti riiklikku enesetead­ vust.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1084 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

23 25

30

26

27

31

37

41

47

48

38

42

43

44

49

50

51

52

53

54

1. _ ____koda, linnavalitsus.

4. Pilu (ingl.k.).

8. ______Moor, A. Gailiti romaan.

12. Terav okas, teravik.

13. ( Peidetud) varandus.

14. Luuletuse osa.

15. L inn Peipsi järve ääres.

17. H allikas pehme raskemetall.

18. Irdunud osa v. asi.

19. R aske, terav, komplitseeritud olukord.

20. V õidu- v jahimälestis (algselt V-Kree­ kas sõjasaagiks saadud lahinglipud jm.).

23. Sadamaehitis.

24. Aadama küljeluu.

25. Õpinguteaeg (ülek.).

30. Lehekuu.

31. ( K)______, kandam, transporditav laadung.

32. Põder, hirv (ingl.k.).

33. Alumiinium.

34. Teatud autoosa.

35. Nuhk.

29

35

36

PAREMALE:

28

32

34

40

11

19

24

39

10

45

46

36. Naisenimi.

37. Jeesuse emakeel.

39. Piimatööstuse kõrvaltoode.

42. Kellel.

43. Araabia, araablane (ingl.k.).

44. Detsember.

49. Peruu pealinn.

50. Liitmismärk (ingl.k.).

51. Õigusteta isik.

52. Sugupool.

53. Ühendustoru.

54. Väga vana, iidne.

ALLA:

1. Rahvusvaheline Oümpiakomitee.

2. Sidesõna.

3. Iialgi.

4. Veest ümbritsetud maa-ala.

5. Orbudekodu.

6. Sama, mis 18. par.

7. Rada.

8. Vaimukus, teravmeelsus.

9. Taar.

10. Teravilja seemne­ kest.

11. Emane siga.

16. Licensed International Financial Analyst.

T

KARLA KALENDRISABA

Lahkes kaksinduses

Paremale: 1. EAK, 4. Faun, 8. Susi,

17

22

33

9

S

Ristsõna nr. 1083 LAHENDUS

14

18 20

8

I

19. Haud, hauaküngas.

20. Ta. 21. Tõeline, reaalne (ingl.k.).

22. Uks (soome k.).

23. Koera elamu.

26. _____ Pearu, tegelane A. H. Tammsaare raamatus ,,Tõde ja õigus“.

27. Meeskond (ingl.k.).

28. Naisenimi.

29. D_____n, teadus­ konna juht kõrg­ koolis.

31. Põrsa häälitsus (ingl.k.).

34. Jalanõu.

35. Metsatukk.

38. Raudteerööbas.

39. Allegooriline õpetuslugu.

40. _____s, sodiaagimärk Kaalud (ingl.k.).

41. Tiitel naissoost isikule Inglismaal.

44. Ja paljud teised.

45. Alkohoolne jook.

46. Riidesööja.

47. Tuleohver.

48. Äkki pähe tulnud mõte.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja nel­ japäeviti kell 11–1. Uuel aastal avame 11. jaanuaril. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud!

Eesti Vabadussõja ajalugu II. Varrak, 2020

Mattila, Jukka I. Eestlased võõra võimu väes 19391945. Ammukaar, 2020.

Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Pet­ rogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Lan­ deswehriga, samuti rahu­­läbi­ rääkimised Tartus.

Soome ajaloouurija Jukka I. Mattila raamatus avaneb Eesti lugejal hea võimalus tutvuda uudse vaatenurgaga eesti sõjameeste saatusele Teises maailmasõjas. Näeme eestlaste sõdimisi erinevates Saksa ja Soome väeosades meie põhjanaabri ­seisukohast.

Naljanurk Jõulude eel on supermarketi kassa juures pikk järjekord. ,,Miks sa, poiss, ette trügid?“ pahandab üks järjekorras seisja. ,,Mine järjekorra lõppu!“ ,,Ma ei saa minna,“ teatab poiss, ,,Seal juba seisab keegi ...!“

12. TDI, 13. EMTA, 14. Ader, 15. (I)ial, 16. Nulg, 17. Musi, 18. Krooku(s), 20.

Amm, 22. Norima, 24. VMA, 27.

Sinel, 30. Kantaat, 32. Imal, 33. San, 34. Aldo, 35. Mistraa(l), 37.

Pneum(o), 38. Iks, 39. Karaat, 41.

Aar, 42. Jaapan, 46. EROK, 49. Meer, 51. Aie, 52. Rase, 53. Arni(ka), 54.

Ant, 55. Evin, 56. Sada, 57. SUI. Alla: 1. Etik, 2. Adar, 3. Kilo, 4.

Fenkol, 5. Amuur, 6. UTL, 7.

Nagaman(n), 8. Samm, 9. Udu, 10.

Ses, 11. (K)iri, 19. (Jo)onelt, 21. Man, 23. (V)ikaar, 24. Vale, 25. Madu, 26.

(A)atom, 27. Simi(lar), 28. Imik, 29.

Nass(au), 31. Tanta, 33. Saarmas, 36.

RKA, 37. Paaria, 40. Ajend, 41. Aken, 43. Paas, 44. Ainu, 45. Neti, 46. Ere, 47. (O)rav, 48. Osi, 50. Era.

Nädala retsept

7

Minuga juhtus just enne jõulupühasid üks sootumaks ise­ äralik lugu. Esiotsa tuntsin sellest rõemu, siis läks asi kurvaks kätte, aga lõpptulemus oli nii ea, et pean teilegi kirja teel teada andma. Arvasin, et olen kõva ja karastatud juurikas, et mind ei üllata ükski asi ega võta jalust nõrgaks, aga no eksisin.

Juhtus see, mida enne pole juhtund. Minu Kata läks mõneks ajaks kodust ära ja jättis mu puhta omapead. Üks ta sõbranne oli äkiste aigemajasse viidud. Miskid sisemised ädad oli kallale tuld, ambulantsiga viidi ära ja ospidalis leiti, et see kaks aastat kestnud koovitaja oli kah ambad irevile ajand ja eesti soost naisterahvast järama akand. No siis ta isuleeriti ära ehk panti kartsa nigu pidalitõbine ja tohtrid akkasid üksteise võidu käsi laiutama, ega nad nisukese ära puhul suurt muud ei mõista. Pidasid teda seal nädalapäevad ja väntsutasid ning susisid, kuni lõpuks saatsid koju, et ooda­ku, kuni viirus väsib ja läheb mujalt uut ohvert otsima.

Oiatasid küll, et ärgu kedagi enda ligi lasku, olgu kenaste omapead.

Kui minu Kata sellest kuulda sai, siis vihastas, et kudas aige inime üksipäini toime tuleb, tuleb appi minna. Ütles, et sina vanamees jää koju karkusi kallistama, mina lähen tõbist tohterdama. Saad üksi akkama küll, kui oma laiska keret liigutada viitsid.

Pühadelauale: sealihapraad kartulite jt. köögiviljadega Kaire Tensuda Valmistusained: umbes 3-naelane tükk sealiha maitsestamiseks soola, pipart, küüslaugusoola, pune (oregano) pulbrit vm. soovikohast, miks mitte ka BBQ-maitseainet – kõike mõõdukalt kartuleid – kooritud ja sektoriteks lõigatud Valmistusviis: Segada maitseained omavahel ning hõõruda liha selle seguga igast küljest. Asetada ­lihatükk suurde küpsetusnõusse, rasvasem pool üles, lisada ka veidi vett, ning küpsetada eelsoojendatud ahjus 425 F kraadi juures umbes 15-20 minutit, kuni liha kergelt pruunistub.

Seejärel alandada kuumust 375 F kraadi peale ning laduda liha ümber kartulisektorid, raputada neile peale küüslaugusoola ja juurviljamaitseainet ning tõsta ahju, kus küpsetada veel umbes tund ja veerand. Kõik oleneb küpsusastmest, samuti võivad ahjude temperatuurid varieeruda, nii et kindla peale välja minna ei saa ei aja ega temperatuuri suhtes, vaid tuleb pidevalt jälgida – et liha saaks ilusti läbi küpsenud ning midagi ei kõrbeks. Hea võimalus on kasutada liha-termomeetrit sise­ mise temperatuuri mõõtmiseks.

Vahepeal võib prae ahjust välja tõsta ja kartuleid keerata, et need pruunistuks ja pehmeneks ühtlaselt. Vajadusel lisada küpsetamise käigus vett, mis seguneb lihatükist eralduva ­ rasvaga.

Kartulitega kõrvuti võib küp­ setada ka porgandeid. Samuti miks mitte näiteks brokolit, kuid selle küpsemisaeg on oluliselt lühem, nii et brokoliõisikuid võib lisada umbes 20-25 min enne küpsemise lõppu.

Enne liha lahtilõikamist lasta sel umbes 10 minutit seista.

Muidugi ma saan akkama, ega ma’s kesa pealt korjatud ole ega kaerakõrres kasvand. Mõtlesin, et nüid tuleb lausa pidu ja pillerkaar, akka vai kargu najal kasatsokki tantsima.

Elad uhkes üksinduses, pole torisevat eite kukil. Et ta oma sõbranne juurest miski tõve üles korjaks ja koju kaasa tooks, seda ma ei kart. Minu Katal on nii kange veri, et kõik viirused ja patsillused peavad teda pelgama, mitte tema neid. Nigu pureb, nii sureb.

No nii mööduski tervelt kümme päeva, aga neist kümnest olid ühessa nii aledad, et võtab veel tagantjärele vee silma. Kohe teisel päeval akkasin laulma seda vana külalaulu, et trulla-rulla poissmehe põli, mis tast tühjast kiita oli.

Kui Kata koju tagasi ilmus, siis jusku päike oleks paksu pilve tagast välja tuld. Ja temal endal oli kah nisuke ära­ seletatud nägu peas, nigu oleks ohakapõesast roosiõie leid.

Otsustasime, et peame jõulud seekord lahkes kaksinduses.

Pole vaja kuuske ega kõlinaid okste külge. Paneme küinla põlema ja istume teineteisele ästi ligidal nigu kurameeri­ mise aegu.

Teate, sõbrad, kui teil kah kodus oma Kata on, siis kallis­tage teda jõulude ajal kõvaste ja tänage Taevaisa selle õnnistuse eest. Tegelikult käib Juuli vai Juhanna kah, ei pea­gi tingimata Kata olema. Uhke üksindus on tore küll, aga lahke kaksinduse vasta ei saa.

KARGU KARLA

Jõulude sõnaleid K

T

J

Õ U

J

M Õ L

R A Q U S Õ

I

M

P

S U

E

L

J

H

I

U

L

D V

P

T

U K

A

I

T

A U

V M

S R S

Z

S Ä

T

F

E

R

L

C

I

Ü R R S

P

L

L

A

L

E N

I

I

K N A N V O

P

U K U U G H

Ä

R G A Ü

E

L

B B U U T

I

U M K C S

I

T

A O Ä Q L

I

A B

E

O K

X

L

R H E

L

I

S

E

B

K W S

L

S

I

R

I

K

Y

T G C R

L

A C C

J

I

M E

T

K

Leia sõnad: AISAKELL, HELISEB, HÄLL, IME, JÕULUKUU, JÕULUTAAT, KINGITUS, KIRIK, KUUSEPUU, KÜÜNAL, LAPS, LUMI, PIPARKOOK, SÄRA, SÄRIN, SÕIM, TILISEB, TÄHT, VERIVORST, ÕLED (lahendus lk. 31

8

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

Pariisi suurte kaubamajade jõuluaknad – kohustuslik vaatamisväärsus jõulude ajal Tekst ja fotod: Mailis Sütiste-Gnannt „Pärast räägime,“ ütles prantslannast naabrinaine mulle 2004. aasta jõulude eel, „kiirustame just lapselastega Pariisi suurte kaubamajade vaateaknaid vaatama, muidu ei teki seda õiget jõulutun­ net.“ Lapsed karglesid ta üm­ ber muudkui korrates: „Nu­­­k uteatrisse, nukuteat­ risse!“ Jäin neile tookord ammuli sui järele vahtima.

Nüüd, aastaid hiljem, on Les Galeries Lafayette’i ja Le Printemps’i kaubamajade külastus jõuluajal ka meie peres rõõmsalt kohutuslikuks jõulutegevuseks kujunenud.

Nimelt asuvad Pariisis Haus­ manni bulvaril kaks suurt kau­ bamaja: Les Galeries Lafayette ja Le Printemps, mille vaateaknad jõulude eel kaunistatakse juba novembri esimesel poolel muusikaliste liikuvate nukuetendustega, mille valmimisel on tegevuses lavastaja, muusikaline kujundaja, nukkude valmistaja ja liikumapanija ning veel palju teisi ametimehi. Akende kaunistamiseks toimub konkurss ja seda juba poolteist kuni kaks aastat varem. Selle võitjal on siis terve aasta aega tellida vajalikud materjalid, millest ­ valmistada nukud ja muud dekoratsioonid, et need no­ ­ vemb­ri alguses kenasti akendele üles sättida. Väljas on akende ette laste jaoks parema etenduse vaatamise tagamiseks paigaldatud paariastmelised puust lavad, kust ühelt poolt saab üles minna, et etendus ära näha ja teiselt poolt taas alla tulla, et järgmise akna ette edasi liikuda.

Sel aastal avas suurtest kau­ bamajadest oma nukuetendustega vaateaknad esimesena 10. novembril Le Printemps, kus saab imetleda lasteraamatute

i­llustraatori Aurélia Fronty jõululugu. Päkapikkude töökoda on tabanud lumetorm, mis seiskas kingituste valmistamise. Nüüd peavad päkapikud otsima uue ateljee, et päästa jõulud. Nende vahvaid seiklusi terves maailmas saabki sel aastal jälgida kaubamaja kaheksal suurel vaateaknal. Ühel aknal näeme näiteks päkapikke väljas ümber Le Printemps’i kuulsa kuppel­ katusega torni lendamas. Teisel aknal valmistavad päkapikud tuntud prantsuse pagaritooteid, kust ei puudu ka Chantilly’ lossist alguse saanud vahukoore valmistamise traditsioon, mis palju naljakaid situatsioone kaasa toob. Kolmandal aknal käib päkapikkudel kibekiire töö jõuluvana postkontoris laste ­ ­kirju sorteerides.

Neljandal aknal valmistavad päkapikud hinnatud prantsuse parfüümi Chanel N°5 ja viiendal Prada tuntud moeaksessuaare. Olles toime tulnud kingituste valmistamise mis­ ­ siooniga, saame finaalis jälgida imelist päkapikkude jõuluparaadi, kus kõik uhkete ja rahulolevate nägudega meie eest läbi marsivad. Imelised tumesinised ja kuldsed toonid on läbivad päkapikkude riietuses ja ka ­selleaastastel Le Printemps’i kaubamaja jõuludekoratsioo­ nidel. Vahvat avastusretke saab jätkata kaubamaja ostusaalides, kuhu on paigutatud 180 jõulu­ ehtes kuuske, kasutades samu värvikombinatsioone ja temaatikat.

Edasi liigume Hausmanni bulvaril asuva teise kuulsa kaubamaja Les Galeries Lafayette’i akende ette. See kaubamaja sai alguse La Fayette’i ja La Chaussée d’Antin’i tänavate nurgal asuvast 70 m2 suurusest väikesest pudupoest, mille raja­ sid sinna 1893. aastal Elsassist pärit sugulased Théophile Bader ja Alphonse Kahn, Hea asukoht Garnier’ ooperimaja Saint-Lazare’i jaamahoone lä­ hedus, mis tõi kohale ostu­ himulised pariislased ja ka provintsielanikud, andis ärile hoogu juurde. 1896-1903 ostsid nõod ära kogu hoonete komp­ leksi Hausmanni bulvaril (majad nr 38, 40, 42 ) ja ka ­ Chausée d’Antin’i nr 15. Kuna poes liiguti erinevate osakondade ja riiulite vahel nagu ­galeriis, saigi kaubamaja endale nimeks Les Galeries Lafayette.

Théophile Bader usaldas hoonete ümberehituse arhitektide Georges Chedanne’i ja tema õpilase Ferdinand Chanut’ hoolde ning renoveeritud ostu­ ­ keskus avati klientidele 1912.

aastal. Just siis oli kaubamaja saanud endale 43 meetri kõrguse juugendstiilis kuppellae naistekaupade hoones, mille all paikneb alates 1976. aastast ka Pariisi uhkeim jõulupuu, mis rõõmustab nii suuri kui väikseid külastajaid.

Vaateakende kaunistamine jõulude ajal animeeritud nu­ kuetendustega on pärit aastast 1909. Kontseptsioonist makettide valmistamiseni ja edasi kuni vaateakende kaunistamiseni nukkude ja dekoratsioonidega kulub vähemalt aasta.

Sel aastal on Les Galeries Lafayette’i vaateakende teemaks „1, 2, 3 jõulud!“ ja kuppellae all kuuse ümber hõljub astronaudist jõuluvana. Iga 30 minuti tagant toimub animatsioon, kus hiiglaslik kuusk lööb tuledes särama ja nukud ärkavad nagu võluväel ellu. Vaateaknad on kaunistanud Les Galeries Lafayette’i ja Bournillat’ ateljee käsitöömeistrid. Igal aknal toi­

mub üks seiklus loost „1, 2, 3 jõulud!“: mänguasjade ellu­ ärkamine jõuluvana saanis, mänguasjade pidu ja jõululaulude laulmine. Vaateakendel on „1, 2, 3 jõulud!“ tegelaste kõrval toimetamas Disney, Marveli, Pixari, Star Warsi legendaarsed tegelaskujud ja nende kõigiga koos jõuluvana, kes on hakanud rockitäheks.

Sel aastal on esimest korda võimalik endale osta vaateaknaid kaunistavaid figuure ja Les Galeries Lafayette’i suure kuuse ehteid, mille müügitulu läheb asso­ tsiatsioonile Cékedu­ bon­heur!, mis omakorda toetab haiglates viibivaid ja puudust kannatavaid lapsi, et neile jõulurõõmu valmistada. Sellega kutsutakse üles kehvemas olukorras olijaid abistama olema solidaarsed.

Igal juhul oli tore kogeda juba jõuluehtes Pariisi. Tekkiski südames jõulutunne….

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

9

Inglismaa jõulude ootel Silm jäi pidama värvilistel kostüümidel ajalehes, siis märkasin teatri nime ja kohe meenus mu esimene panto­ miim Londonis oma 40 aastat tagasi. Mu tollane kavaler valmistas mind ette, rääkis õhinaga, et see olla midagi, mida ma kohe pean nägema.

Mina olin pantomiimi Eestis küll näinud ja nii olin veen­ dunud, et mind ootab igav õhtu. Aga ei – mul oli täiesti vale arusaam. Sõna on küll seesama, aga sisu täiesti teine.

Võetakse tuntud muinasjutt, keeratakse see pea peale, kaasajastatakse ja pannakse peaossa meesterahvas, kes mängib naisterahvast.

See on terve pere etendus, kus jagub rõõmu ja nalja nii lastele kui täiskasvanutele. Olen hiljem oma lapsi viinud teatrisse, ent teist nii hiilgavat etendust pole ma näinud kui too­ kord. See toimus veel Londoni esindusteatris Palladiumis.

Peaosas lõi mind täiesti pahviks Danny La Rue, kes mängis Aladdini pesunaisest ema, aga kandis samas uhkeid tualette – üks säravam kui teine!

Praegu – detsembris-jaanua­ ris – ongi siin panto-hooaeg.

Eelmisel aastal jäi see kõik ­koroona tõttu ära, ent nüüd katsuvad teatrid seda tasa teha. Ja mulle tundub, et rahvaski tahab eelmise aasta jõule tasa teha.

Tookord lubas valitsus, et jõulud tulevad piiranguteta, ja viimasel minutil tuli teade, et eri leibkonnad ei tohigi kokku saada.

Nii peetigi jõule väga vaikselt, pandi ostetud kalkunid sügav­ külma. Tänavu loodetakse pare­ mat, ent silmapiirile on tõusnud omicron. Igatahes minu tut­ vusringkonnas on kõigil jõulu­ plaanid ammu valmis: kõik sõidavad kas laste juurde või ­ ­tulevad lapsed neile külla.

Tundub, et ka kuused on sel aastal varakult tuppa toodud (või kapist välja võetud). Õhtuhämaruses on eriti tore kõndida tänavatel, kus valgustatud akendest on näha jõulu­ ehtes kuuski. Paljudel majadel

on lisaks välised jõulutuled, mis pannakse kas räästa külge või kaunistatakse tuledega maja ees kasvavaid puid ja põõsaid, mõnel pool on lisaks veel tuledes loomi murul. See kõik loob minusugusele jalutajale ehtsa jõulumeeleolu. Me ise elame Thamesi jõe ääres, meie lähedal on üks pisike saar, aeruklubi kodu. Terve saar on detsembris tulede kui tikandiga ehitud, lisaks peegelduvad tuled vees.

See kõik on hoopis meele­ olukam kui kauplustes kõlavad jõululaulud ja kõrguvad kau­ pade virnad, aga ju meil kõigil on tarvis poes käia ja jõulu­ kinke osta. Londoni kesklinnas üllatas mind rahvarohkus poes ja tänavatel juba novembri keskel, samas kui metroo oli pooltühi. Ka ei olnud ma varem näinud võõramaalastest kerju­ seid Piccadillyl saalimas. Ent osade kaupade puudumist või kalkunite vähesust, mida sügisel seoses Brexitiga ennustati, pole ma märganud.

Hiljuti soovitas küll valitsus töötajatel võimalusel pigem kodukontorit kasutada, samas ei keelustanud asutuste jõulu­ pidusid. Ja nüüd ongi inimesed järjekordselt teadmatuses ning mitmed jõuluüritused on omaalgatuslikult ära jäetud. Segadust suurendab riigi killustatus.

Näiteks Šoti esiminister Nicola Sturgeon on soovitanud inimestel jõulude eel ja järel vähem kokku puutuda. See on vaid soovitus ja kehtib vaid Šotimaa piires, ent seda edastati ka ­üleriiklikus meedias. Mõni ime siis, et inimesed on segaduses.

Enamuses Inglismaa koolidest siiski tundub traditsiooniline jõulunäidend toimuvat, samas Londoni Eesti Majas toimub tagasihoidlik koguduse jõulu­ koosviibimine sel pühapäeval, 19. detsembril. Ja kohaliku „Eesti Hääle“ 11. detsembri numbri esiküljel soovib ilusaid jõule sel sügisel Londonisse saabunud uus Eesti suursaadik Viljar Lubi.

TIINA TAMMAN 15. detsember 2021

TEBK ansambel.

Jõulurõõm on südames Toronto Eesti Baptisti Ko­ ­ gudus on kogukonnas tuntud oma iga-aastaste imeliste jõu­ lukontsertide poolest.

Kolmanda advendi püha­ päeval, 12. detsembril avas baptistikirik taas oma uksed ja oo­ tas külalisi muusikalisest jõulu­ elamusest osa saama. Tõsi, tänavu oli see tavalisest pisut teistmoodi, aga koroona-ajal ongi kõik tavaline muutunud natuke erilaadseks. Põhiline eri­ nevus on muidugi see, et ka kirikus suuremal teenistusel osalemiseks tuleb ette regist­ reerida, nii saab olla kindel, et ei astuta üle provintsi kehtestatud kiriku täituvuse limiitidest ja korraldada vajalikku distant­ si­ hoidmist. Aga see kõik on tühiasi võimaluse kõrval isiklikult osa saada Jumalasõnast ning sel korral muidugi kaunist muusikast ja ühtekuuluvusetundest.

Juba sisse astudes kõlas

muusika – pühaliku meeleolu lõi Peter Kaups, kelle meisterlike sõrmede all helisesid klaveriklahvid ka teenistuse ajal ja esinejaid saates.

Kontsertjumalateenistuse avas Monika Lige, süüdates kolmanda advendiküünla ja kelle jõuluootuse sõnumis oli oluliseks Piiblis kirja pandud ,,Ärge kartke!“. Teenistuse käigus meenutas pastor Timo Lige hiljuti meie seast oma 103. eluaastal lahkunud Lilli Piili ja kuulutas ka kihlusteate. Samuti oli oluliseks Issanda surma mälestamine, mida tehti leivamurdmise läbi.

Aga põhirõhk sel pühapäeval oli siiski muusikal – rikkaliku laulukavaga esinesid nii TEBK ansambel, solistid kui perekond Lige pereansambel. Eriliselt rõõmustas kirikulisi tuntud jõulukoraalidele kaasa laulmise võimalus, hinge jäid helisema nii ,,Oh sa õnnistav“, ,,Püha öö“

Sport

Piiskop Joel Luhamets kuulutas Jõgeval välja jõulurahu

Kanada treener juhendab Eesti ratastoolikurlingu koondist Pekingi paraolümpiamän­ gudele 12 riigi hulgas pää­ senud Eesti ratastoolikurlingu koondis treenib eelseisvateks tiitlivõistlusteks olümpiakoge­ musega Kanada tipptreeneri Chris Bowdeni käe all.

Bowden on treenerina keskendunud eelkõige ratastoolikurlingule ning ta on sel alal ­tegutsenud alates 2012. aastast.

Ta on treeninud Kanada ratas­ toolikurlingu mängijaid Sotši olümpiamängudeks 2014. a ning PyeongChang paraolümpiamängudeks 2018. a, kui Kanada ratastoolikurlingu koondis võitis pronksmedali.

Ontario provintsis elav Bow­ den käib Eestis tihti. Ratastooli­ kurlingu koondise peatreenerina vastutab ta mängu tehnilise ja strateegilise poole arendamise eest.

Eesti ratastoolikurlingu võistkond alustas treeninguid 2015. a jaanuaris ning tänaseks kuulub Eesti esindus maailmas 12 tugevama hulka. Pekingi para­ olümpiamängude koondise kandidaatideks on Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Ain Villau, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets kuulutas eelmisel pühapäeval välja jõulurahu kogu Eestile.

Jõuluootuse tervitused andsid edasi Jõgeva vallavolikogu esimees Priit Põdra ja Jõgeva ­vallavanem Angela Saksing.

Luhamets kutsus oma kõnes üles pidama rahu kõigi inimes­ tega. ,,Tee see otsus olla hea, armastada oma peret, olla truu, hoolida teistest enam kui endast. Pidada kalliks, kes meie lähedal on. See otsus tuleb meil teha, et rahu võiks meie keskel olla. Apostel Paulus kirjutas: ,,Lõppeks vennad, olge rõõmsad, seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelel, pidage rahu, küll siis armastuse ja rahu jumal on teiega“. Selle sõna peale ja minule ameti poolest antud meelevalla-

Ratastoolikurlingu turniir t­oimub Pekingi paraolümpia­ mängudel 4.–13. märtsini.

Ratastoolikurlingus liigu­ takse jääl ringi ratastoolis ja kivid saadetakse teele spetsiaalsete keppidega. Kuna erinevalt

Pastor Timo Lige.

Peter Kaups.

kui ,,Kõk ustavad tulge“.

Jõuluaeg on töesti tulnud…

(EE)

Link TEBK jõulukontserdile: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=YKR5oWkmT7w

Piiskop Joel Luhamets.

Foto: Peeter Põldre

ga kuulutan ma siin, kolmandal advendil Jõgeva linna südames väljaülemaalise jõulurahu. Kol­ mainujumala, isa, poja ja pühavaimu nimel, aamen,“ kõneles Luhamets.

Jõgeva jõulukuusel süüdati kolmas advendiküünal ja jõulurahutuli. Kõigil soovijail oli võimalik oma laternaga tuld koju viia. Üle-eestiline jõulurahu kuu­ lutati Jõgeval välja juba 16. ­korda. (ERR/EE)

tavakurlingust jää harjamist ei toimu, peavad mängijate visked olema väga täpsed. Ratas­ too­ li­ kurlingut mängitakse 5-liik­ melistes segavõistkondades, vähemalt üks liige peab olema vastassugupoolest. (PM/EE)

10

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Jõulueelne mõtisklus TIMO LIGE, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Jumal on tulnud meile lähedale Inimeste jumalapilt võib olla väga erinev. Kellegi jaoks on Jumala puhul tegu mingi hoomamatu energiaga. Keegi näeb Jumalat kättesaamatus kauguses toimetava, eemal viibiva ja meist mitte huvitatud oleva loojana. Mõni kujutab Jumalat karikatuurse ja veidi seniilse vanamehena pilvepiiril, kellel on kadunud kontroll maa peal toimuva üle. On neid, kelle jaoks on Jumal vihane karistaja ja kättemaksja, õnnetuste ja katastroofide arhitekt ja põhjustaja. Isegi kristlaste seas võib pilt Jumalast olla väga erinev – piiritust armastusest kuni hirmutekitava karmuseni.

New Yorgi Riverside koguduse pastor Harry Fosdick pidas kord loengut Columbia Üli­ koolis, kus üks tudeng ütles, et tema ei usu enam Jumalat.

Fosdick palus tudengil kirjel­ dada Jumalat, kellesse ta enam ei usu. Kui tudeng oli oma kirjelduse lõpetanud, vastas pastor: ,,Me oleme samas paadis.

Minagi ei usu seda Jumalat, keda sa kirjeldasid.“ Milline on sinu Jumal?

Jõulude peamine sõnum on, et Jumal on tulnud meile lähedale. Ta on ilmutanud ennast meile hoomataval ja mõistetaval viisil. Ta on teinud ennast eatus mõttes käegakat-

JÕULUNOPPEID Mõeldes ka neile, kes on üksi.

Kõik ei tahagi seltskonda enese ümber ja eelistavad ka pühade ajal olla üksi. Kui on soov kelle­legi jõulurõõmu viia, tuleks kindlasti inimese soove arvesse võtta ega mitte hakata oma seltskonda n-ö peale suruma, eriti praegusel viirusohtlikul ajal, kui paljud väldivad igasuguseid kontakte. Telefonikõne või sõbralik jõulukiri/-kaart toob sageli sama palju rõõmu kui kohustuslik kokkusaamine.

sutavaks ja silmaga nähtavaks. ,,Sõna sai lihaks“ kirjutab Johannes Jeesuse sünni kohta.

Paulus kirjutab filiplastele: ,,Olge ikka rõõmsad Issandas!

Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!

Issand on ligidal!“ (Fl 4:4,5b) Inglite sõnum karjustele: ,,Ärge kartke!“ aitab meid tänagi tõsta pilku kõrgemale maailmas toi­ muvast hullusest ja ebakindlu­ sest. Selle maailma sära või ka selle maailma hullus ei ole need, mis lõppkokkuvõttes loe­ vad. Jumal on lähedal, Jumala käes on kontroll, nii meie kui selle maailma tohuvapohu mahub Tema peopesadesse.

Prohvet Jesaja kirjutas sadu aastaid enne Jeesuse sündi Messiast, kellele pannakse ni­ meks Immaanuel, mis tähendab ,,Jumal on meiega“ või ,,Jumal on meie poolt“. Jumal ei ole meie vastu. Ta ei ole meiega sõjas. Jeesus ütles, et Ta ei tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid ta tuli, et meid päästa.

Jumal sai Jeesuses inimeseks.

Maailma Looja ja Valitseja võttis loodu kuju. Lihtsustatult Jeesuse sündimist kokku võttes võime öelda, et Ta tuli taevast ja sai meie sarnaseks, et meie saaksime tema sarnaseks ja saaksime osa taevast. ,,Ripley's Believe Or Not“ andmetel on maailma kõige pikem armastuskiri kirjutatud 1875. aastal Marcel Leclure’i poolt. Leclure oli Pariisi kunstnik ja tema kiri koosnes vaid

kolmest sõnast ,,Je vous aime“, mis tähendab ,,Ma armastan sind!“ Aga ta kirjutas seda 1,875,000 korda. Jumal saatis oma lõputu armastuskirja pojas Jeesuses, kes kirjutas sellele alla oma ohvriverega. Tema suri, et meie võiksime igavesti elada. ,,Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreest­ rina… siis ta läks sisse… ise­ enda verega, minnes ühe kor­ ra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lu­ nastuse.“ (Hb 9:11-12) See kõik juhtus hetkega. Ühe erakordse hetkega. Kõikväeline muutis end hetkega haavatavaks. See, kes oli olnud Vaim, muutis end murtavaks. Temast, kes on suurem kui universum, sai embrüo. See, kes hoiab maailma koos oma sõnaga muutis end sõltuvaks noorest tüdrukust. Jumal, loodava elu looja, sai looteks Maarja üsas.

Jumal sai endale kulmud, küünarnukid, kaks neeru, mao...

Täiuslik pühadus astus patust läbi imbunud maailma, lastes end kiusata. Ainus, kes oli patuta, kandis karistust suurima patusena. Jumal tuli meile lähedale, saades meie sarnaseks, et tõsta meid kõrgemale ajalikust ja kaduvast ning täita meie elu igavikuga Õnnistatud jõuluaega ja Tema läheduse kogemist

Ja ikka need kingitused.

Muidugi kuuluvad kingitused alati pühade juurde. Neid soo­ vivad saada suured ja väikesed ning eriti tore, kui tabatakse just saaja soovi ja eelistust. Alati see nii muidugi ei ole – kui palju kulutatakse aastast aastasse raha mittevajalike kinkide peale, mis kas lihtsalt seisma jäävad või mida pühadejärgselt poodidesse tagasi tassitakse. Paljud täiskas­ vanud teatavasti ei soovigi, et lähedased nende peale asjatuid esemeid ostes raha kulutaks.

Seda enam, et praegusel ajal on paljude jaoks mõte kaubakes­ kustes rahvahulkadega koos olemisest üsna vastumeelne.

Seepärast on alati otstarbekas kinkide suhtes soove kuulata.

Vahel on heaks kingituseks ka pereliikme poolt valmistatud suurepärane roog või küpseta­ tud kook.

Uuema aja pühade pidamise meetodiks pandeemia tingimustes on olude sunnil saanud video­kohtumised laiendatud pere ja sõpradega. Paljudel peredel on neid kogemusi kogunenud juba rohkesti. Ka siin on palju võimalusi varieerimiseks – alates traditsioonilisest õhtusöögist kuni ettekannete esitamiseni, vahepeal näiteks piparkookide valmistamine ja retseptide vahetamine. Miski ei asenda näost näkku kohtumisi, aga õnneks lubavad tänapäe­ vased elektroonikaseadmed olla samaaegselt kaugel ja lähedal.

Nagu teame, pole aga kõik vanemaealised tänapäevase tehnoloogiaga sina-peal, ent nii mõnelgi on soov selleks ole­ mas. Võib-olla saab nõu ja ­jõuga abiks olla kellelegi tehno­ loogia valdkonnas, mis avaks n-ö ukse taas rohkemaks sotsiaalseks eluks?

Nr. 50

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

EELK Toronto Peetri Kogudus

Esimene E. Ev. Lut. Hamiltoni Kogudus

Montreali Jaani Kogudus

TIMO LIGE Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

11

Jõuluvana ka maskeeritud Hamiltoni Eesti Koolis

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Õpetaja Ethel Pahk oma klassiga.

Foto: Martin Kiik

Õpetaja Kristina Ojaperve klass.

Foto: Martin Kiik

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Akadeemilised Kanada Eesti Naised Häid Jõule Pühi ja Head Uut Aastat!

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat soovivad

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik

Hamiltoni Eesti Kool on sügisest saadik tegutsenud jälle klassides. Haridus­ ministeeriumi COVIDi nõue­ test on kinni peetud ja kohati isegi ületatud. Jõulude tule­ kuga tekkis uus mure: kuidas jõulupuud korraldada. Prae­ guse olukorraga arvestades selgus, et traditsiooniline jõu­ lupuu poleks sugugi turvaline.

Siiski oli kange tahtmine tublite õpilastele jõulurõõmu ­ pakkuda.

Jõuluvanaga tehti läbirääki­ misi. Nagu arvata võis, oli mees igati vastutulelik ja nõus maskiga Hamiltoni Eesti Kooli õpilasi igas klassiruumis eraldi külastama. Tiheda pika habeme peal maski kanda oli kindlasti pisut ebamugav, kuid jõuluvana ei andnud sellest märku. Õpilased, nii noored kui täiskasvanud, olid hoolikalt salmikesi ette valmistanud ja ­ harjutanud. Ärevust oli 12. ­ detsembril Hamiltoni koguduse kiriklas, kus kool tegutseb, tunda. Kui jõulavana kella oli ­ kuulda, läksid silmad suureks.

Millal ta ometi meie tuppa jõuab?

Õpetaja Lydia Ritso-Kadai oma õpilastega.

Foto: Martin Kiik

Jõulavana käis kõik seitse klassi läbi ja kiitis õpilaste etendused igati heaks, andes igale kinkekoti, milles leidusid kommid, piparkoogid ja kingitused. Õpetajaid ta ka ei unustanud.

Ta soovis lahkudes kõikidele rõõmsaid jõulupühi.

Hamiltoni Eesti Kool soovib ka Teile, head lugejad, imelist jõuluaega ning rõõmu, rahu ja õnne uude aastasse!

MERIKE KOGER

Jõuluvana oli Erik Kadai.

Foto: Martin Kiik

Jõulutraditsioonid on need, mis on paljudes peredes püsi­ nud aastakümneid muutmata. Näi­ teks jõululaupäeval on üks perekondlik kokkusaamine, järg­ nevatel päevadel järgmised...

Eelmine aasta tõi enamikule inimestest hoopis teistsugused jõulud kui tavaliselt, ilma suure pereringi ja kokkusaamisteta.

Ka tänavused jõulud mööduvad ilmselt suuremate koosviibi-

misteta. Kuid vanade tradit­ sioonide ajutine ärajäämine ei tähenda, et midagi uut asemele ei võiks tulla. Lisaks videokohtumistele pere ja sõpradega võib ju tekitada ka täiesti uusi traditsioone, nagu väljasõit loodusesse või mõne uue piirkonnaga tutvumine, perekondlik jalutuskäik ja jõulukaunistuste imetlemine.

Toronto Eesti Meeskoor

JÕULUNOPPEID Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat eestlastele!

Latvian Canadian Cultural Centre 4 Credit Union Drive, Don Mills, ON, M4A 2N8

Küpsetamine kuulub samuti pühadeperioodi juurde. Kuna peredel on kindlasti tänavugi rohkem aega koosveetmiseks, miks mitte leiutada uusi ret­ septe, panna käiku oma küpse­ tamisoskused ja neid sõpradega (ehk ka virtuaalselt) jagada.

12

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Piparkoogilõhnata pole õiget jõulutunnet

Eesti Rahvusteater Soojad jõulutervitused Kungla juhatuselt ja tantsijatelt

Piparkoogilõhn on üks, mis toob ja loob tõelise jõulu­ tunde. Piparkooke küpseta­ takse nii omavalmistatud kui ostetud taignast ja päris õige piparkook on igas kodus oma maitsega – just niisugune, millisega selles peres harju­ nud ollakse. Vastavalt maitsele timmitakse vürtside rohkust, lisatakse erinevaid maitse­ aineid või jäetakse mõni ära.

Hiljuti ilmus Delfi portaalis Tallinnas asuva õllerestorani Põhjala Tap Room kondiitri Hannah Hintliani piparkoogi­ taina retsept.

USAs sündinud Hannah kinnitab, et eriliste jõuluküpsiste traditsioon on levinud üle ilma ning sarnaseid piparkooke, kui tehakse Eestis, süüakse ka Ameerikas. Vahe on võib-olla kaunistamises, kuid tänu internetile katsetavad perenaised agaralt uusi stiile.

Hannah’ lihtsa piparkoogi­ retseptiga tulevad krõbedad ja ilusa läikega piparkoogid.

Piparkoogitaigna valmistamiseks läheb vaja:

Rõõmsaid jõulupühi!

EESTI KODU INC. Tulge koju! Olete oodatud!

50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ontario, M1E 4Y1 Tel. 416-281-1792 • email: eestikoduinc@rogers.com

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat 2022!

Nick Kazakoff, Broker Royal LePage Urban Realty 840 Pape Ave Toronto, ON, M4K 3T6 Phone: 416-461-9900 Direct: 416-460-4524 nickkazakoff@royallepage.ca

75 g vett 210 g helepruuni suhkrut 60 g vedelat mett 15 g ingverit (ginger) 15 g kaneeli (cinnamon) 5 g nelki (cloves) 250 g võid 5 g söögisoodat 560 g jahu Valmistamisõpetus: Aja vesi keema, lisa \suhkur, mesi ja vürtsid. Tõsta pott tulelt.

Lõika või kuubikuteks ning pane samuti potti. Sega sooda hoolikalt jahu sisse ning sõelu jahu vedeliku hulka. Sega tainas läbi. Ongi tainas valmis!

Paki tainas toidukilesse ja pane vähemalt 30 minutiks või kuni 2 päevaks külmikusse.

Küpsetama asudes rulli tainas 4-5 mm paksuseks, seda on mugavam ja ka puhtam teha, kui panna tainas küpsetuspaberi vahele ja rullida läbi paberi.

Pärast saab seda kasutada veel ahjupanni katmiseks. Lõika piparkoogivormide abil välja ­ meelepärased figuurid ja küpseta piparkooke madalal tempera­ tuuril (umbes 165°C ~ 365F) 8–12 minutit või kuni pipar­ koogid on täielikult küpsenud ja kuldsed. (DelfiNaistekas/EE)

Nr. 50

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

13

Kodused verivorstid Kõikidele ei pruugi verivors­ tid maitseda, paljud eelistavad hoopis valgeid tanguvorste, kuid verivorstidel on kõigest hoolimata eestlaste jõululaual oma kindel koht ja ilma säri­ sevate vorstideta ei kujuta traditsioonilist jõululauda eri­ ti ette.

• Verivorsti sees on kindlasti tangu, verd, pekki ja ohtrasti maitseaineid. Veri nagu ka liha sisaldab palju rauda ja loomsest toorainest pärit rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimedest saadavat. Veres on ka B12 vitamiini ja naatriumi.

Samuti on valgusisaldus veres suur ning rasvasisaldus vähene.

Maakodu tõi detsembri alguses ära retsepti, mille järgi koduseid verivorste võib valmistada.

Vajalikud ained: 3 kg verivorstide tegemiseks läheb vaja: 2,5 l vett, 1 l verd 1 kg odrakruupe 500 g seapekki 300 g sealiha soola pipart vürtsi majoraani (vorstirohi) 300 g sibulat 2 sl võid 10 m seasoolt Valmistamine: Peske kruubid ja keetke nõrgal kuumusel, et need ei läheks pudruks. Kui kruubid on paisu­ nud, lisage maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. ­ Seejärel segage ja hautage.

Hautamise ajal ärge enam segage ja laske valminud pudrul pisut jahtuda. Lisage hakitud ja võis kuumutatud sibul, läbi sõela kurnatud veri ning kuubikuteks lõigatud ja pruunistatud pekk.

Täitke seasooled pudruga, siduge otsad kinni ja pange ­ vähese soolaga maitsestatud vette.

Kuumutage aeglaselt 10-15 minutit, kuid ärge laske keema, sest muidu sooled lõhkevad.

Pärast veest võtmist asetage vorstid üksteise kõrvale jahtuma.

Verivorstide küpsetamine: Seasooles küp­ seb verivorst 20-30 minutit. Krõbeda veri­ vorsti saamiseks tuleb seda küpsetada madalal tempera­ tuuril 150-175°C (330-380F) juures. Praeahjus küpsetamiseks pange nõusse veidi rasva ja vett auru tekkimiseks. Kui praete verivorste pannil, asetage need leigele rasvainega määritud ­pannile. Enne peab vorsti sisse kahvli või tikuga torkima augud. Kuumale pannile aseta­ des läheb sool ehk vorstinahk lihtsalt katki.

Verivorst maitseb paremini, kui seda määrida näiteks meega. Kui aga soovite verivorste eriti pidulikult serveerida ja saada neile parajalt krõbe koorik, valage need kange alkoholiga üle ja süüdake lauale kandes põlema.

Verivorsti klassikalised lisandid on pohlakeedis ja kõrvitsa­ salat. Lisandeid ja kastmeid pole aga vaja otse vorstile valada, sest nii varjavad need vorsti maitset. (Maakodu/D/EE)

Cooking with Ljudmila: jõulueelne pilguheit soome-ugri toitude maailma 12. detsembril toimus VEMU ürituste sarjas järjekordne toiduvalmistamissaade – ,,Cook­ i ng with Ljudmila.

Finno-Ugric foods“, kus Udmurdimaalt pärit Ljudmila Ruukel tutvustas soome-ugri toitude valmistamist. See huvitav ja inspireeriv õpituba lõpetas VEMU soome-ugri teemaliste ürituste sarja, mida saab järelvaadata VEMU Youtube’i kanalilt.

Ljudmila Ruukel on hariduselt ajaloolane, tal on magist­ rikraad Glaskari ülikoolist Udmurtiast. Ta elab Eestis ja töötab Pärnus vene keele õpetajana. Toidu tegemine on tema hobiks – 2004. a. Eestisse koli­ des hakkas ta peagi jagama udmurdi köögi eripärasid Eesti ­ toiduhuvilistele, viies läbi kursusi. Ljudmila on üks SoomeUgri Toidukultuuri Seltsi asutajatest.

Ljudmila kandis saates kauneid rahvarõivaid ning kõneles suurepärases eesti keeles. Värvi­ küllased road valmisid vaataja silme all ja kindlasti proovib nii mõnigi huviline neist midagi peatselt ka oma koduses köögis valmistada.

Menüüs olid kolm rooga: udmurdi ja komi rahvustoit ­ pelmeenid, erinevate täidistega; ­ aedviljasalat ersa moodi ja magustoiduks vadja kissell ­ ­aiamaal ja looduses kasvavatest marjadest.

Esimeseks pelmeenid, mis oli kõige ajamahukam: kõigepealt taigna ning erinevate täi-

diste valmistamine. Täidiseid oli lausa neli: 1) hakkliha lisanditega, 2) kartul, kukeseen jm., 3) kala lisanditega – Ljudmila kasutas ahvenafileed, kuid sel­ leks sobib ka mõni teine kala, 4) magus täidis – kohupiim, kõrvits, pihlakamarjad jm. Ja teise täidise jagas ta veel omakorda kahte ossa, tehes seentega ja ilma, kuna kõik inimesed ei pruugi seenesõbrad olla.

Taigna sõtkumine, rullimine ning pelmeenide vormimine – väga põhjalik ja peen töö.

Taigen tuleb rullida väga õhukeseks ning täidist sisse pannes ja pelmeeni sulgedes olla kindel, et taigen on ikka kõvasti kinni, sest muidu võib täidis keetmise ajal välja pääseda.

Selleks, et eristada erinevate täidistega pelmeene, vormis Ljudmila need erineva kujuga: soolased pelmeenid poolkuu-, kausikese- ja kolmnurgakujulised, magusad aga suuremad, piruka moodi.

Järgnes pelmeenide keetmine ja praadimine. Ljudmila rääkis, et tema kodumaal süüakse soolaseid pelmeene tavaliselt keedetuna, koos puljongi ja hapukoorega. Magusad pelmeenid said aga küpseks pannil praadides.

Aedviljasalati valmistamiseks kasutas Ljudmila sellerit, kaalikat, peeti, porgandit, õuna ja kurki, kõik riivitud.

Järgnes kisselli valmistamine, mida saab samuti teha vastavalt soovile kas paksema või vedelamana.

Kõik oli väga isuäratav ja innustas kindlasti järele proovima.

Lõpetuseks soovis Ljudmila kõigile head jõuluootust ning lõpetas omakeelse meloodilise lauluga. (EE)

Nõuanne

rjaga.

Kuidas eemaldada rasvaplekki

Seejärel kasutage leebet pesuvahendit (nõudepesuvahend või vedelseep) pleki edasi töötlemiseks. Keerake kangas ­ tagurpidi ja töödelge plekki nüüd kanga tagumiselt küljelt.

Piserdage kangale pesuvahendit ning tilgake vett, hõõruge ettevaatlikult marlitükiga. Kor­ rake, kuni kangas paistab enamvähem puhas. Peske kangas käsitsi või pesumasinas külma veega puhtaks. Ärge kasutage kuuma vett – rasvaplekk tuleb paremini välja külmas vees.

Parimalgi tahtmisel õnnetus­ test hoiduda võib ikka juhtuda, et peomeeleolus kukub kellelgi rasvane lihatükk või verivorst laudlinale või sülle. Muidugi jätab rasv kangale pleki, mille eemaldamine nõuab kannatlikkust ja õigeid võtteid. Martha Stewarti nõuannet rasvaplekkide ee­­mal­damiseks vahendas ,,Oma Maitse“ Delfi portaalis.

Martha Stewart soovitab värske rasvapleki eemalda­ miseks maisitärklist. Kata kogu rasvaplekk paksu maisitärkli­ sekihiga ja jäta 15-20 minutiks seisma, et tärklis saaks r­asva endasse imeda ning see ei imbuks läbi kogu kanga. Seejärel hõõru plekki ja maisi­ tärklist ettevaatlikult pehme hambaha-

Taolist meetodit saab kasu­ tada värskete plekkide eemaldamiseks. Kui rasvaplekk on juba sisse kuivanud, läheb karmimaid abivahendeid tarvis.

Proovige leotada plekki kange alkoholiga ning seejärel pesta koos pesuvahendiga külmas vees. (Oma Maitse/D/EE)

Custom Design • Repairs • Appraisals Engraving • Watch Batteries • Redesign Estonian designs ~ Estonian spoken

JEWELLERY LTD Monday–Tuesday by appointment Wed–Sat 12–5 pm 1015 Queen St. East, Toronto 416-800-1097 anviljewellery@gmail.com • anviljewellery.ca

JK Kalev-i Võrkpallilaagri pere soovib kõigile

RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST 2022. AASTAT! www.joekaaru/en/jk-kalev-volleyball

Rõõmsaid jõulupühi soovib

Dr. TRINA MACRAE Yonge & Lawrence Dentistry 416-489-3300

Soovime kõigile õnnistatud jõulupühi ja head uut aastat 2022!

Dr. Aldor Laur & personal Oshawa-Clarington

Dental Health Centre

247 Simcoe St. N., Suite 202, Oshawa ON L1G 4T3 Tel. (905) 728-1081 GENERAL DENTISTRY • ORTHODONTICS • TMJ • PERIODONTICS www.oshawaclaringtondentalhealthcentre.com

14

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

NOORTE NURK

T.E.S. Täienduskooli õpilased kirjutavad jõuludest

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

Eesti Majandusklubi Kanadas

Toronto Eesti Maja soovib kõigile rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat.

ONTARIO. Mississaugas asuv grupp Sending Sunshine saa­ dab päikesepaistet seeniori­ dele üle Kanada.

Sõprade grupi poolt asutatud ettevõtmine pani pandeemia alguses üleskutse sotsiaalmee­ ­ diasse kaartide saamiseks seenioridele, mida hakkas kogunema tuhandeid ja tuhandeid tervest maailmast. Esialgu oli ettevõtmine plaanitud vaid oma piirkonna seenioride rõõmustamiseks, kuid kasvas laiaulatuslikuks. Vabatahtlikeks kaartide kirjutajateks on asunud tuhandeid õpilasi ja grupp on partnerluses paljude organisatsioonidega. (Lüh. CTVNews)

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Elle Rosenberg, B.A. E.P.C. CFP Certified Financial Planner Olympian Financial Inc / Lifetime Planning

see, kes saatis kõik päkapikud paanikasse.

IMBI •••

,,Päev oli 23. detsember. Kõik kingitused olid teel pakkimi­ seks. Aga nii pea, kui kõik ­kingid olid pakkimise toas, kõik läks uperkuuti,“ ma ütlesin päkapiku-politseile. ,,Lehed lendasid igal pool. Kingitused läksid katki. Päkapikud jooksid siit sinna ja sealt siia. Ma ei teadnud, mis juhtus. Ma ainult tean, et mingi päkapikk, me ei tea kes, oli süüdi meie häda eest.“ ,,Kas sa tead kes see oli?“ ta küsis minu käest. ,,Ei, nii pea, kui ma jalutasin sisse, kõik juba oli käimas. Ma jalutasin sisse ja siis jalutasin tagasi välja. Mul olid viimased paar kingitust kaasas.“ ,,Kas sa saaks meile ütelda kõik sündmused enne segadust?“ ,,Saaksin küll. Küsimus on, kas ma tahan. Ja kas ma tahan, oleneb, mis ma saan selle eest.“ Nad vaatavad minu poole, nagu mul on kaks pead ja ma naeran. ,,Jah ma saan teile rääkida.

Päev algas nii…

Ma ärkasin kell viis nagu iga päev. Ma jõin oma kuuma ka­ kaod, sõin piparkooki ja läksin tööle. ,,Mis on tänaseks vaja teha?“ ma küsin juhi käest. ,,Valmistame viimased kingid ja siis pakime need homseks õhtuks.“ Ma jalutan tööpingi juurde ja alustan tööga. Keegi toob mulle mänguasjad ja ma alustan.

Ma panen nendele silmad ja naeratused, kui teised laulavad.

Jõulud on peaaegu siin ja kõigil on suur rõõm.

Keegi teatab, et aeg on pakkimiseks. Inimesed lahkuvad nende mänguasjadega, aga mul on ikka paar veel teha. Ma valmistan neid, siis jalutan pakiruumi, kus leian suure segaduse ja inimesed jooksevad igal pool.

Enne kui keegi näeb mind ja mind tõmmatake segadusse, ma jalutasin tagasi minu majja ja ootasin teadet, mis seletaks, mis juhtus,“ ma selgitasin. ,,Ok, aitäh sinu aja eest.

Sellest oli kasu. Sa võid koju minna.“ ,,Aitäh.“ Aga kui ma jalutasin koju, mul oli suur naeratus näol, sest nad ei teadnud, et mina olingi

Päkapiku jõuluaskeldused Ühel õhtul, üks väike päkapikk läks majja ja tõi palju pakke.

Kõik lapsed magasid, vanemad rääkisid keldris.

Päkapikk tahtis et ta saab ühe kingituse jõulupuu alla panna, aga jõulupuu oli keldris. Ta läks väga kiiresti ja vaikselt sisse ja pani selle kingituse puu alla, ilma et vanemad nägid.

Päkapikk läks järgmisse majja pakke viima.

Hommik tuli ja kõik lapsed ärkasid ja läksid vaatama, mis asju soki sisse tuli. Ühe sees šokolaad, teise sees sokid ja kolmandas mänguauto.

Oli ikka neli päeva jõuludeni, et saab selle kingi lahti teha.

KARL

••• Elas kord väike päkapikk kelle nimi oli Imbi. Imbi oli pea-päkapikk terves maailmas.

Jõululaupäeval, kui päkapikud tegid selgeks, et kõik kingitused olid tehtud ja valmis minem lastele, Imbi märkas, et seal oli probleem kingitustega. ,,Ma ei arva, et kõik kingitused on siin.

Ma loen neid veel kord üle.“ Ja Imbi tegi seda. Üks, kaks, kolm korda veel ja seal oli ikka midagi puudu. ,,Oi oi! Sada kingitust on puudu! Meil ei ole aega valmis­ tada kõiki neid kingitusi, mida me nüüd teeme?“ Siis, Imbi nägi, et Jõuluvana hakkas saaniga ära sõitma. ,,Kõik need lapsed ei saa oma kingitused, mida me nüüd teeme?“ ta ütles murelikult. Siis Imbil tuli idee. Kiiresti ta sai kõik päkapikud, kes olid ikka seal, ja nad hakkasid ruttu tööle.

Isegi kõikide nende päkapikkudega nad ei saanud küllalt kiiresti kõiki kingitusi valmis saada. Nendel oli vaja rohkem abi. Viis päkapikku läksid ja töid kõik lapsed, kes olid juba oma kingitusi saanud.

Nad töötasid paar tundi, ja saidki kõik kingitused valmis!

Blah blah blah they all lived happily ever after...

EILA

Päkapiku katastroof Ammu aega tagasi elas päkapikk nimega Katarina. Talle meeldis teha kingitusi ja näha, kuidas laste silmad säravad, kui nad oma asju avasid.

Thomas A. Koger, B. COMM, CBV CHARTERED ACCOUNTANT

Foto: Kai Kiilaspea

Pühadekaardid seenioridele

Segadus päkapikkude kontoris

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

15

Parimat pühiks ja uueks aastaks!

EESTI LIIT KANADAS

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

T.E.S. Täienduskooli lapsed 14. detsembril Ehatares.

Ühel päeval töötas ta nukkude osakonnas ja kuulis sireeni häälitsemist. Ta vaatas ringi ja kõik hakkasid väljapääsu poole kõndima. Ta järgnes kõigile välja ja kui nad välja jõudsid, ­ nägi ta tema üllatuseks väikest tüdrukut. Väike tüdruk seisis seal ja vaatas suurte silmadega päkapikke. Katarina jälgis väi­ kest tüdrukut. Tal ei olnud ­teravaid kõrvu, tal polnud jõuluriideid seljas ja ta tundus väga kadunud. Rahvas hakkas kiiresti aru saama, et ta on päris-maailmast.

Segadus päkapikukontoris

Turvamees võttis raadio teel ühendust osakonnaga, kus jõuluvana töötas. Viis minutit hili­ nenud jõuluvana oli kohal, et päästa päeva. Ta võttis tüdruku õrnalt üles ja küsis, mis ta nimi on. Kui tüdruk ütles talle oma nime, uuris ta kiiresti raama­ tuid, et leida tema aadressi. Ta kasutas loitsu, et kustutada tema mälestused põhjapoolusest ja seejärel teleporteerida ta koju.

Hommikul ärkab peapäkapikk üles ja vaatab aknast välja.

Ehmunult ta näeb, et päike on juba taevas! Nad on sisse maganud! Krapsti hüppab ta voo­ dist välja ja tema ringi jooks­ misega ärkavad teised päkapikud ka üles, kes hakkavad ka ringi tormama. Ruttu panevad nad ennast päevaks valmis, kugistavad kiiresti hommiku­ söögi alla ja siis kohe jooksevad õue. Aga iga asi mis päkapikud proovivad sellel päeval teha läheb viltu.

SILJE

Segadus päkapikkude töötoas Ühel õhtul oli kaugel põhjapoolusel päkapikk nimega Jimbo, kes töötas suusa ehitamisel. Tema ja veel mõned päkapikud tahtsid näha, kui hästi need suusad töötavad.

Nii Jimbo ja tema sõbrad läksid õue põhjapooluse paksu lume alla ja leidsid mäe. Siis hakati suuskadele hüpet ehitama. Järgmisena Jimbo läheb selle peale, ta lendab hüppeliselt. Maandub, kuid saab haiget.

Päkapikukontoris töötasid päkapikud hoolega.Tööd oli nendel palju, sest ainult nädal oli jäänud enne jõule. Palju kinke oli nendel veel teha, aga päkapikud polnud mures, nad teadsid et nemad saavad kõik ­jõuluks valmis.

Nüüd oli ainult üks päev enne jõule jäänud. Kõik pakid olid tehtud, homme tuleb pakid ainult saani peale laduda.

Väsinud päkapikud lähevad magama.

Kui üks grupp päkapikke hakkab laduma kinke jõuluvana saani, puhub tuul nad kõik kaugele laiali. Samal ajal põhjapõdrad hüppavad igale poole laiali, kui päkapikud neid saani külge tahavad panna. Ja jõuluvana ka pole kusagil näha!

Päkapikud on tõesti hädas. Mis küll sellest jõulust saab, nad kurvalt ise mõtlesid. Äkitselt käis kõva kõrvulukustav hääl.

See oli ju pea päkapikku äratuskella kõlin!

Tuli välja, et kõik oli lihtsalt üks unenägu, mida väsinud peapäkapikk öösel nägi!

Kõik päkapikud jooksevad jõuluvana tooma. Kui jõuluvana sinna jõuab, aitab ta Jimbo ­püsti. Lõpp.

LAAS

Jõuluõhtu on nüüd tõesti käes ja kõik läks, kuidas plaa­ niti ning õhtul tegid kõik päkapikud suure peo, kus lõbu ­jätkus hommikuni.

LIISA

•••

•••

Fotod: Kai Kiilaspea

Jõuluööl olid kõik päkapikud kõvasti tööl. Nad tegid viima­ seid kingitusi ja panid neid saani. Nad kontrollisid, kas kõik kingitused olid keldris, kuid üks oli puudu. Roosa kohev elevant.

Päkapikud rääkisid kohe jõuluvanaga ja ta polnud rahul. Ta ütles, et kui päkapikud kingitust ei leia, siis jõule ei tule. Nad jooksevad läbi hoone. Üks päkapikk otsustab põhjapõtru kontrollida, et veenduda, kas nad on valmis minema, kui nad kingituse leiavad. Päkapikk astus tuppa ja nägi kogu põrandal pakkepaberit. Ta järgib pakkepaberit ja see viib Emma elevandiga magama.

Päkapikk kõndis aeglaselt ja haaras karu. Ta jookseb saani juurde ja mässis selle nii kiiresti kui võimalik. Siis oli jõuluvana õhtul ja jagas kõigile kingitusi.

Jõuluhommikul tegi väike tüd­ ruk oma roosale elevandile foto põhjapõdrast, kes magab ele­ vandiga. Tüdruk oli nii õnnelik, et tõi selle järgmisel päeval kooli, et siin sõpradele näidata.

EMMA

•••

Jõuluime ,,Uued uudised: kurjategija jõuluvana lasti maa-õhk tüüpi raketiga taevast maha. Jeff Jefferson on sündmuskohal.“ Jeff Jefferson: ,,Siin on kurjategija jõuluvana tulistatud õhust välja pärast ühe riigi õhuruumi sisenemist. Kaitse­ minister tegi ettekande, milles ütles, et nende tegevus kuritegeliku jõuluvana alla tulistamine oli selleks, et tappa mees, kes on nii paljudesse kodudesse sisse murdnud. Ja siin on tema viimane puhkepaik, põllu peal ühes teises riigis. Maapealse õhutõrjeraketi operaatorit on rahvusvaheline üldsus pidanud Nobeli rahupreemia vääriliseks ja tõeline jõuluvana on teda tänanud. Ja nüüd tagasi teile, Barbra Stricehand“ STEPHANE

TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTS

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND

16

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

JÕULUHÄLL Toimetanud RIINA KINDLAM Kui teate kedagi, kes on hiljuti abiellunud või saanud lapse, julgustage neid seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagama. Nad võiksid anda teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina. kindlam@gmail.com), kes pa­­neb kokku nende loo.

Pühadeks on võtnud pehmed kohad sisse (vasakult): Mia, Henri ja Kelli Kazakoff.

Foto: Bee’s Portrait Photography

Ella-Skai Kihnu saare titemütsi kaitsva kupli all. Tema vanavanaema Ella Korjus (n. Oad), kelle järgi tirtsuke nime sai, on pärit Siilu talust Linakülast Kihnust.

Kes sündis? Ella-Skai Elisabet Revesz Millal ja kus sündis? 27. veebruaril 2021 Sunnybrooki haiglas nagu õde ja vendki.

Kellele sündis? Leikki (Hess) Revesz ja Attila Revesz. Leikkit kutsutakse Ema ja Attilat Apa (isa ungari keeles).

Vanem õde ja vend: Raili Emilia on 5-aastane ja Attila Hendrik Revesz III, keda kutsutakse Hendrik, on 3-aastane.

Vanavanemad: Markus ja Eha Hess Thornhillis, keda kutsu­ takse Markus ja Atat. Teine, kauge vanaema on ,,Nagy“ Emilia Revesz, kes elab Győri linnas Ungaris. (Nagy on ungari keeles vanaema.)

Vana-vanavanemad: Ella Kor­ jus (Mamma) Torontos ja Pille Hess (Vanavanaema) Hamilto­ nis.

Kuidas laps endale nime sai?

Seletab ema Leikki: „Ta sai nime minu vanaema Ella ja Attila vanaema Elisabeti järgi, mille algne kirjapilt oli ungari­ päraselt Erzsébet. Tahtsime lisada Skai, kuna meile meeldis, kuidas see kõlas koos nimega Ella.

Küsisime Raililt ja Hendri­ kult mida peaksime lapsele nimeks panema. Raili oli veen­ dunud, et „Elsa Sprinkle Sparkle“ (Elsa piserdatud sädelus) on ainuõige valik ja Hendrik arvas, et väiksele õele sobiks nimeks „Auto“. Otsus­ tasime Attilaga siiski jääda oma väljavalitud nimede juurde.

••• Nimede statistikat: 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Ella 545 naisel Eestis.

Hetkel on Rahvastikuregistri andmetel see langenud 528 isikuni, kuna nimi Ella on kõige populaarsem vanuserühmas 85+. Siiski on nime esinemissagedus tillukeste seas kasvamas.

Nime Elisabet on hetkel 235 naisterahval ja neiul ning kõige populaarsem on see vanuserühmas 5–9. Elisabeti nime kandev naisterahvas on keskmiselt 15 aasta vanune! Seega tõeline uuel ringil vana nimi. Kusjuures kirjapildiga Elisabeth oli aasta taguse seisuga 1025 naist, Elizabeth 322, Eliisabet 145, Elizabet 40 ja Liisbet 271 ning Liisbeth 193.

Kes sündis? Kaili Evelin Hildebrandt Kus ja millal sündis? 17. veeb­ ruaril 2021 Toronto St. Joseph’s Health Centre’is – Samas haiglas, kus ema Kristiina ja vanaema Linda ka sündisid.

Kellele sündis? Ema Kristiina Kai (n. Nieländer) Hildebrandt ja isa Brian Robert Hildebrandt.

Vanavanemad: Emapoolsed on Vanaema Linda Nieländer (n.

Toop) Torontos ja Vanaisa Lembit Nieländer Eloras.

Isapoolsed vanavanemad on Grandma Cynthia Roberts ja Grandpa Bruce Hildebrandt, kes elavad Fonthillis, Niagaras.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Kristiina: „Soo­

visime valida nime, mis sobiks eesti keeles ja oleks lihtne inglise keeles öelda. Nimekirjad olid pikad. Mulle on alati meeldinud ,,Kai“ nimed – Kai, Kaia, Kaidi, Kaisa, jt. Vanaema Linda seletas, et nimi Kaili oli üks lemmikutest, kui vanem vend Peeter oleks sündinud tüdrukuna. Perre oli ikka nimi Kaili oodatud. Ja kuna see meeldis tulevasele isale ka, siis meile sobis. Inglise keeles on lihtne hääldada ,,Kylie.“ Evelinist pole mingit lugu, lihtsalt ilus nimi.

Elame Kailiga Hamiltonis, kuhu kolisime, kui ta oli 4-­ kuune. Suvel sai ta kohtuda onu Peetri ja tädi Kärdi poistega – kaksikud Lennart ja Taavi,

Kes sündis? August Oakes Wiebe, meie „August the Great“, August Suur.

Kus ja millal sündis?

Michigani Ülikooli C.S. Mott’i lastehaiglas ja Von Voigtlanderi naistehaiglas Ann Arboris Michiganis, 3. juulil 2021 kell 7.42 hommikul.

Kellele sündis? Ema ehk ,,Mamma“, dr. Lehti Mairike Keelmann ja isa ehk ,,Daddy“, hr. Dane Michael Wiebe.

Perekond elab Ann Arboris Michiganis.

Vanavanemad: Vanaema Anne Liis Keelmann (n. Tüll) ja Vanaisa Väino Verner Keelmann Torontos ning Grandma Linda April Wiebe ja Grandpa Leonard Bruce Wiebe White Rockis, Briti Kolumbias.

Vanem vend: Everett Vilbert Wiebe, meie ,,Everett the Brave“, Everett Vapper, sai 10. detsembril 3-aastaseks.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Lehti: „Nagu Everettiga, soovisime valida klassikalise nime, millel oli meie jaoks eriline tähendus.

Everetti keskmine nimi on ka perekonnast pärit – minu vanaisa Vilbert Tülli järgi pandud.

Kõike seda arvesse võttes valisime väikevennale nimeks August. Meile väga meeldis nimi August, kuna see on tugev nimi, mis tähendab ,,suur, majesteetlik, auväärne“, (saksa vorm ladina Augustusest).

Samal ajal on see ka perekondlik nimi. Mul oli isapoolses peres vana-vanaonu, kelle nimi oli August. On räägitud, et ta oli väga seiklushimuline ja kolis

Kes sündisid? Kelli Viktoria Kazakoff ja Mia Aleksandra Kazakoff Kus ja millal sündisid? 4. juulil 2021, St. Michael’s Haiglas Torontos.

Kellele sündisid?

Linda Kazakoff (n. Veltmann) ja Nick Kazakoff, „Ema“ ja „Isa“.

Vanavanemad: Ülle Veltmann (Vanamamma / Grandma) ja Tõnis Veltmann (Papa) Torontos ning Reet Kazakoff (n. Liivak) ja Robert Kazakoff Oakville’is (Grandma ja Grandpa).

Vana-vanaema: Emme-emme Helge Visnap, Suuremõisas Hiiumaal.

Suur vend: Henri Robert Weltmann Kazakoff on 2,5 ­aastane Ristivanemad: Kellil – Kristina Põldre, Liis Veltmann Mc­­ Kinstry, Sam Hajazi ja Mial – Heili Orav, Stephanie Veltmann, Peter Birkenbaum

Kuidas lapsed endale nimed said? Vastab ema Linda: „Meie meelest need olid ilusad nimed, mis kõlasid kenasti nii inglise kui ka eesti keeles.“

Lõuna-Ameerikasse ning võttis kaasa Keelmanni perekonna piibli!! Loodame, et meie August on ka ettevõtlik ja hakkaja, aga mitte niivõrd tembu­ taja!

Augusti keskmine nimi Oakes on ka meie jaoks tähendusrikas. ,,Oake“ on tammepuu vana inglise keele kirjapilt, nüüdne modernne ,,oak“. Niisiis ,,Oakes“ tähendab ,,of the oak tree“, omastavas käändes „tamme“. Tamm on Eesti rahvuspuuna loomulikult sümboolne. Lisaks, on tamm teadlaste puu ja sümboliseerib vägevust, tugevust ja tarkust kui ka inglise keeles ,,strength, perseverance, stability, honesty, and wisdom“. Arvasime, et selles mõttes seonduks Oakes hästi ­n imega August! Mõlemal Augusti vanaemal on ka augustikuus sünnipäevad.

Lõbus lisafakt: Augusti

hüüdnimi on ,,Augie“, mis sobib hästi Everetti hüüdnimega ,,Evie“! Minu vanemad kutsuvad teda eestipäraselt ,,Kusti“.

Kiire statistika: Mia nimelisi tüdrukuid on Rahvastikuregistri andmetel (portaali eesti.ee kaudu) Eestis 1171. Kõige populaarsem on eesnimi Mia vanu­ serühmas 0–4 ja Miade keskmine vanus on kõigest 9. Uue aja üks lemmiknimi! Kirjapil­ diga Miia on 404 tüdrukut.

Eesnimega Viktoria on 3490 naist ja neiut. (Kirjapildiga Victoria 786.) Kellisid on hetkel Eestis 446 (kirjapildiga Kelly 697). Kõige populaarsem on eesnimi Kelli vanuserühmas 20–24. Aleksandraid on 3450 (Alexandraid 613). Nime Alek­ sandra kannab kõige enam 85+ vanuses naised, kuid toimub jõudne järelkasv.

August on füüsiliselt väga tugev ja me tajume, et ta ise­ loom on seda ka. August, nagu tema nimigi ütleb, on enda eest suurepärane eestkõneleja (advo­ cate), mis on tähtis, kui sul on suur vennake Everett the Brave!

August liitub meie väikese perekonna võistkonnaga ehk ­ nagu Everett, on meie ,,Michi­ gan Wolverine“! (ahm) ••• Huvitavat statistikat: Rahvas­ tikuregistris olevate nimede statistika päring annab teada, et hetkel on eesnimi August 392 mehel ja poisil Eestis. Kõige populaarsem on eesnimi August vanuserühmas 85+, aga vanu­ serühm 0–4 tormab jõudsalt järele.

kes tulid Eestist esimest korda külla. Kahjuks pisisugulased on nüüd kodumaal tagasi, aga vähemalt Niagaras elavad isa Briani õe kaksikud Zach ja Hailey! Meie väike pere peab esimesi jõule omas uues kodus, kus Kaili saab esimest korda tuttavaks jõuluvanaga, kuna ta ise on meie väike päkapikk.“ Pisi-statistikat: Hetkeseisuga on eesnimi Kaili 623 naisel ja tüdrukul Eestis. Kõige populaarsem on eesnimi Kaili vanu­ serühmas 40–44. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga ja siiamaani kannab eesnimi Evelin 1651 naisterahvast Eestis. Neidki on kõige rohkem vanuserühmas 40-44, aga ka tirtsudest daami­ deni.

Kui suured sõidavad vahel seenele, siis väike Kaili käis kiivriga kõrvitsal.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

17

Eesti saatkond Ottawas tervitab Eesti Elu lugejaid ja soovib häid jõulupühi, toredat vana-aasta lõppu ning head uut aastat!

Suusatav lehm

Korporatsioon Sakala jõulueelne perekonnaõhtu laabus peamiselt muusika egiidi all. Vasakul – saatja ja jõulupuu vahel – esitab kaa­s­ aegsemat ajakohast laulu Järvi Linda Raudsepp. Paremalpoolsel ­pildil – ühel erilisel tuubataolisel heliriistal – puhub jõuluviise vaskpilli­ mängija Toomas Heinar, keda saadab samuti omapärasel instrumendil Vincent Teetsov.

Fotod: VT ja AM

Jõulumuusika korp! Sakala perekonnaõhtul Korporatsioon Sakalal on olnud ilusad sündmused sellel sügisel. Vennalikule aasta­ koosolekule oktoobris järgnes novembris hoogne aastapäeva tähistamise kommerss ning hooaeg kulmineerus möödu­ nud laupäeval, 11. detsembril

südamliku perekonnaõhtuga, nimega ,,Sakala jõulupuu“.

Koosviibimine toimus kaunis Tartu College“i saalis, mille jõulueelset ilmet kroonis värvi­ rikkalt dekoreeritud jõulukuusk.

Pidu algas korp! Sakala esimehe vil! Allan Mereti sõna­ võtuga. Järgnes maitsev õh­ tueine, mille juurde kuulusid ,,oma mehe“ poolt valmistatud verivorstid, mida esimees (Järgneb lk. 19)

Suusatava lehma piim on palju maitsvam! Liiku­ mine mõjub iga/ühe ke­ ­ hale ja ajule hästi. Loob söögi/isu ja teeb Su palju magusamaks! Eestis suu­ satavad lehmad karja/ maadel üldiselt öö/pime­ duses, sest nad on häbeli­ kud ega taha liialt ini­meste tähele/panu. Jõulude aegu ilmub aga selle lehma suusa/portree (nagu väe/ juhtidel on ratsa/portree) 1,5 liitrilisele Alma piima/ pakile.

Soovitus: otsige võrgust ehk guugeldage ,,Mamma Muu“. Tema on üks lõp­ mata äge Rootsi lehm, kes käib kalal, sõidab jalg/rattaga ja teeb kõike muud oma parima sõbra varesega.

Hetkel kindlasti suusatab ta Kesk-Rootsi Järvsö suusa/keskuses. ,,Järv“ on rootsi/keelne nimetus karvase kiskja jaoks, kelle eesti/ keelne nimi on AHM (wol­ verine). Lehmad ja ahmid oma/vahel eriti ei suhtle.

Küll aga ei ole piim ahmile võõras. Ta on imetaja (mam­mal). Emas/ahmid toidavad noori poegi (ja tüt­ reid!) oma sooja piimaga.

Selle kohta võiks öelda, et ahmi/beebid ahmivad piima süüa.

V

Filateelia. Eesti jõulumargid

Selleaastastel jõulumarkidel näeb oravat ja leevikest Tänavustele jõuluümbrikele kujundas Indrek Ilves kaunid orava ja leevikesega (bullfinch) jõulupostmargid.

Oravaga jõulumark on 1.90€ nominaalväärtusega ja mõeldud rahvusvahelistele kirjadele ning leevikesega 0.90€ postmark siseriiklikuks kasutamiseks.

Teame, et talvel loodus puhkab, kuid hästi teraselt kuulates ja vaadates avastame, et kõik loomad ei magagi talveund ning linnudki pole üksmeelselt lõunasse lennanud. Selle aasta jõulumargid on inspireeritud talvisest loodusest ning seal ennast hästi tundvatest looma­ ­ dest ja lindudest. Üks kõigile talvistest metsadest ja parkidest tuttav loom on uudishimulik orav, kes jookseb väledalt mööda puutüvesid ja oksi ning inimesi sugugi ei pelga. Kui suvel on nad värvuselt punakaspruunid, siis talvel saab nende kasukas hoopis hallika varjundi. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka eriti pidu­ likud kõrvapintslid. Oravate lemmik toiduks on pähklid ja ­ seemned ning talviste toiduva­ rude korjamisega alustavad nad juba suve teisel poolel. Toit pannakse tallele puuõõnde või sambla alla, kust on talvel ­lihtne seda lõhna järgi leida.

Muidu küllaltki ühetoonilisse

Eesti talve toob rõõmsat erksust leevike, kellega võib kohtuda nii metsas, pargis kui ka koduaias. Tänu oma punasele ­ rinnale jääb ta puuoksal istudes kergesti silma nagu jõuluehe.

Iseloomult rahulikud leevikesed pakuvad meile talvel põnevat vaatemängu ka söögimajades seemneid nautides. Looduses on leevikeste toidulaud valdavalt taimne ning koosneb seemnetest, marjadest, noortest punga­ dest, lehtedest ja õitest.

(Allikas: Omniva)

18

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga?

Parimaid tervitusi jõuluks ja uueks aastaks!

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Külmad ja soojad toidud peolaudadele, rahvuslikud toidud igasugusteks pidudeks, konverentsideks, MÕÕDUKAD HINNAD

Master’s Buffeteria Tartu College’is 310 Bloor Street W., Toronto, ON M5S 1W4 Tel. (416) 924-7651 Küsida MARY

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B ADVOKAAT – NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7 Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

SPECIALIZING IN CONDOMINIUM MANAGEMENT (416) 293-8978 • www.kung.ca

HÄID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST UUT AASTAT! From all of us at KÜNG Property Management

Enn Allan Kuuskne B.M., LL.B. ADVOKAAT—NOTAR 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 Tel. 416-480-9582 • Fax 416-480-2933

MIHKEL HOLMBERG HOLMBERG WATSON BUSINESS & ESTATE LAWYERS 129 Yorkville Avenue, Suite 200 Toronto, ON M5R 1C4 tel. 416 648 8499 • fax 416 222 5912 mihkel@holmbergwatson.ca • www.holmbergwatson.ca

Marju Kõivupuu Jõuluajal käib mitmetes pere­ des jõuluvana, kuid mõnes piirkonnas on säilinud ka jõulusoku traditsioon. Millal ­ asendus jõulusokk jõuluvana­ ga ja kes see jõulusokk õigu­ poolest on?

Jõuluvana või jõulutaat ei ole eesti laste kodudes just väga ammune külaline. Teada on, et arvatavasti päris esimene jõulutaat käis eesti lastel külas 1896. aastal Pärnumaal Audru-Malla koolimajas – seega siis 125 aastat tagasi. Kas see imelik ­ ,,jõuluonu“ ka lastele kingitusi tõi, seda me kahjuks ei tea, kuid kingitusi toov jõulumees sai saksa eeskujul Eestis laiemalt tuttavaks tõepoolest alles 19. sajandi lõpus. Ka sõna ,,jõulu­ mees“ on otsetõlge saksa keelest – Weinachtsmann.

Varem pandi kingitused kas kuuse alla või lauale. 1882. aastal said eesti lugejad näha, kuidas senitundmatu tegelane – jõulumees võiks välja näha.

Jakob Kõrv jutustas eesti keeles ümber Dickensi jõulujutu ja kuigi selles loos iseenesest jõuluvana ei mainitud, oli raa­ matukese kaanele tema pilt ära trükitud.

Kui keegi on juhtunud nägema Mark Soosaare filmi ,,Jõulud Vigalas“, mis kajastab 1905. aasta traagilisi sündmusi Läänemaal, siis on seal episood, kuidas kunstnik Ants Laikmaa (Laipmann) teeb oma venna, Bernhard Laipmanni lastele jõuluvana ja toob kinke. Tolleaegne jõulumees meenutas välimuselt veel vägagi sellist metsikuvõitu tegelast, midagi näärisoku ja mardisandi vahepealset.

Päriselt kodunenud oli jõuluvana Eestis 1920. aastateks.

Kuigi täna külastab jõuluvana Riigikogu, siis juba noores Eesti Vabariigis kutsus jõulu­ vana poliitikategelasi korrale.

Tollastest ajalehtedest võib leida pilapilte, kus jõuluvana teeb poliitikule kingitusi, või lugeda vesteid, kus jõulutaat oli sattu­ nud kimbatusse, külastades ühe või teise partei kontorit.

Päkapikud sugenesid Soome ja Rootsi eeskujul Eesti jõuluvana abilisteks 1930. aastatel.

20. sajandil kujunes välja ka jõuluvana nüüdisaegne väline kuju: valge habe, punane teravatipuline tutiga müts, punane kuub valgest karusnahast krae ja kätistega. Sellele kuvandile aitasid 1930. aastatel kaasa Coca-Cola reklaamid. Kunst­ nike Thomas Nasti, Haddon Sundblomi ja teiste looming toetas samuti meile tuttava jõuluvana visuaalse kuvandi kin­ nistumist.

Eestis olid veel 1970­-1980­ndatel kodused näärivõi jõuluvanad nii mõnigi kord üsna metsiku välimusega, kes ajaksid tänastele lastele ehk natuke hirmugi naha vahele.

Julgematele tunduksid lihtsalt naljakad. ,,Ametlikud“ nääritaadid kandsid uhket puna-valget või

Kinke toov jõulumees sai saksa eeskujul Eestis laiemalt tuttavaks alles 19. sajandi lõpus.

Foto: erakogu

sinivalget, harvem rohe-valget kuube, soliidset täishabet ning mõjusid kõigiti esinduslikult ja auväärselt. Vitsakimp kuulus kindlasti ka jõuluvana aksessuaaride hulka, sest neid lapsi, kes olid aasta jooksul ka üksjagu koerust teinud, sattus samuti jõuluvana palge ette.

Ega siis samas keegi kingist ilma jäänud või vitsa saanud, kuigi väike heatahtlik noomimine tuli teinekord ära kannatada.

Jõulumehele salmi lugemine või laulmine, et kingitus auga välja teenida, on meieni jõudnud luterliku rahvapedagoogika vahendusel. Haritud ja hästikasvatatud laps pidi peast teadma mõnda värsikest.

Jõulusokk (käänata sokk >soku), mitte see sokk, kuhu kingitusi poetatakse ja mida poest osta saab, on jõulu- ja uusaastakombestikku kuuluv loomaks maskeerunud tegelane, kes on siiani Lääne-Eestis ja saartel paiguti populaarne. Tal on ka palju toredaid nimetusi, ikka pärit kohalikust keelemurdest: jõulupukk, jõulutönk ja nii ­edasi.

Sokuks maskeeritud inimene liikus koos karjusega või üksi jõuluajal ringi ja lõbustas inimesi – puksis pererahvast, hirmutas lapsi, pritsis tüdrukuid veega ja kogus ande. Mas­ keerimiseks läks vaja pahupidi kasukat, sokupead, looka, takku või lina, millest tehti habe – kasutati igasugust majapidami­ ­ ses leiduvat kraami nii, nagu maskeerija fantaasia lubas ja ette kujutas.

Nääripoisid ja näärisokud aga käisid saartel ja LääneEestis uusaasta esimestest tundidest alates perest peresse, soovisid head uut aastat ja kir-

JÕULUNOPPEID Lemmikloomade omanikel ta­ suks ikka ja jälle meeles pidada, et peale pererahva võib jõulupuu ka lemmikutele elavat huvi ja rõõmu pakkuda, küll natuke teises võtmes – ja tulemus võib olla üsna katastroofiline. Küllap on tore rippuvaid jõuluehteid väikese käpaga rabada ja ka jõulupuu püstijäämist proovida!

Sellist olukorda tuleks jõulupuu koha ja ehtimise osas kindlasti arvesse võtta, samuti mõeldes olukorrale, kui loom üksi koju jääb. Isegi, kui on tegemist näiteks vanema kassiga, kel juba palju jõulusid seljataga ja kuusk alati turvaliselt püsti jäänud, on jõulupuu ülessätti-

Näärivana 1970ndatest.

Foto: erakogu

jutasid kriidi või söega majauksele uue aasta numbri. Neile pakuti õlut, anti ande – vöö­ ­ paelu, pähkleid, õunu.

Sokuks maskeerimise ja so­ ku­jooksmise komme on levinud ka Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Iirimaal, Ungaris, Slo­ veenias, Bulgaarias ja Portu­ galis.

Varasemal ajal käsid Eestis ringi ka jõulusandid. Mas­ keeritult käidi ande korjamas ka teistel pikkade aastavahetuspühade sisse jäävatel tähtpäe­ vadel.

Eks selliste kommete taga­ maid tuleb otsida eelkristlikust perioodist, kus võime näha seoseid surnutekultusega – inimese hing võis kriitilisel ajal (ja aastavahetus seda on!) võtta looma kuju, kuid samuti on maskeerimine nii tõrjemaagiline kui ka meelelahutuslik tegevus.

Sokujooksmine on saarte ja läänerannikul paiguti veel täna­ seni elav traditsioon ning on kantud seetõttu ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Aegade möödudes on ka jõuluvana traditsioon muutunud aina rohkem meelahtuslikuks, nii nagu seda on ka veel elus olev ürgsete juurtega soku­ jooksmise tava.

Kodukaunistamine on alati kuulunud jõulutraditsioonide hulka. Kes eelistab sellega algust teha juba novembris, kes soovib hoida koduse jõulu­ meeleolu vaid kitsalt jõulu­ perioodi kuuluvaks; kes kasutab aastast aastasse samu dekoratsioone, kes eelistab alati osta uusi, silmas pidades hooajalisi trende... Küllap jõuab jõulu­ maagiat igasse kodusse, isegi kui peres pole parajasti noori lapsi-lapselapsi või kui ei ole võimalik perekondlikult kohtuda – jõulurõõmu saab luua ka lihtsate vahenditega. mine siiski igal aastal uueks sündmuseks, mis võib tekitada soovi seda „rünnata“.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

19

Jõulumuusika…

(Algus lk. 17)

Vabadussõda. Kalevlaste Maleva juhid maleva väljaõppel Lasnamäel.

Vasakult: 2. roodu pealik lipnik Otto Tief, kuulipildujate roodu pealik reamees Anton Õunapuu, maleva pealik lipnik Leopold Tõnson, lipnik Johan Triumph, jalamaakuulajate komando pealik lipnik Konstantin Pomerants (detsember 1918).

Foto: Eesti Filmiarhiiv, Vikipeedia lehel „Kalevlaste Malev“

Anton Õunapuu ja teised kalevlased Vabadussõja tuisus Anton Õunapuu nimi on Kotkajärvel käijatele tuttav.

Pealipuväljak on saanud oma nime võimlemisõpetajast Eesti skaudiliikumise rajaja auks.

Juuresoleval fotol on ta vasa­ kult teine, 103 aastat tagasi Vabadusõja tuisus. Ta langes neli kuud hiljem 31-aastasena lahingus 2. aprillil 1919 Petserimaal Pitalova (SuurBereznjuki) küla juures.

Kalevlaste Malev oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon Eesti Vabadussõjas. Üksus formeeriti 20. detsembril 1918 Vabadus­ sõja alguspäevil. Kalevlaste Maleva pataljon osales Vaba­ dussõjas 38 lahingus nii Viru

rindel, lõunarindel kui ka Landeswehri sõjas.

Fotol olev Otto Tief oli hilisem töö- ja hoolekande­ minister (1926-1927), kohtuminister (1927) ning peaministri asetäitja ja siseminister nn. Otto Tiefi valitsuses (1944). Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 kuni pagulasvalitsuse ­ametisse astumiseni 12. jaanua­ ril 1953) oli Eesti Vabariigi 28. valitsus, viimane põhiseaduslik Vabariigi Valitsus Eestis enne Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991. Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.

RIINA KINDLAM

Eestis sündis novembris 1113 last

JÕULUNOPPEID Jõulualbumite valmistamine on üheks toredaks tegevuseks, meenutamaks erinevaid jõule.

Kui näiteks tundub, et jõulude ajal midagi erilist ei toimugi, siis miks mitte pildistada pereliikmeid ja ühiseid tegevusi, jõulutoite ja kaunistusi, isegi kui need aasta aastalt samad.

Või lihtsalt kirja panna oma mõtteid, mis seotud käesolevate ja eelnevate pühadega. Ei pea koostama suurt albumit, sobib ka näiteks plakat/poster, mida järgnevate jõulude ajal vaadata.

• Nagu teame, on tänapäeval ülimalt populaarne kaupade telli­ mine interneti kaudu ja pakiautod muudkui vuravad ringi, toomaks inimestele jõulurõõmu.

Alati ei ole paki saaja aga seda koheselt vastu võtmas. Kunagi pole liiast meelde tuletada, et leidub ka mitte heade kavatsustega inimesi, kes teiste uste tagant pakke näppavad. Või­ malusel püüke seda ennetada, ajastades paki saabumise ajale, kui ollakse kohal või siis leides muid võimalusi varguste vältimiseks.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1113 sündi, neist 550 tütarlast ja 563 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist neli paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 381 sündi, Harjumaal 190, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 55, Jõgevamaal 21, Järvamaal 30, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 18, Pärnumaal 73, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 34 ja Võru­ maal 23 lapse sünd.

Eesnimedest olid populaarseimad tüdrukutele Mia, Sofia, Emilia, Lenna, Emma, Mirtel ja Nora. Poiste nimedeks valiti kõige rohkem Henri, Jakob, Martin, Karl, Mattias, Rasmus, Aron, Daniel, Daniil, Jasper, Kenneth, Kristofer, Marten, Matvei, Oliver ja Stefan.

Novembris sõlmiti Eestis 374 abielu, neist 37 notarite ja 4 vaimulike poolt. Lahutati 249 abielu, neist 37 notarite poolt.

Surmasid registreeriti 1739.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1031 sündi, 1317 surma, 269 abielu ja 232 abielulahutust. (SiMPT/EE)

Collingwoodist oli ise kohale toonud. Neid oskas Tartu College’i Buffeteria köök vastavalt edasi serveerida.

Collingwoodi on USAst kolinud mitmetahuline pikaaegne Sakala kaasvend, kes on New Yorgis tegutsenud advokaadina, pianistina, meeskoori dirigendina ja isegi Eesti Maja toitlustajana ja kes on põhjalikult uurinud verivorstide tegemist.

Temaga kindlasti tutvume mõnes tulevases Eesti Elu numb­ris.

Aga see, mis kõige rohkem iseloomustas ,,Sakala jõulupuud“, oli muusika – ja veel mitmel kujundil. Hiilgavalt esi­ nes lauludega tuntud baleriin Järvi Linda Raudsepp, saatjaks kitarril ja tasasel häälel korp!

Sakala vanemate vilistlaste ­hulgast tema isa Andres.

Omapärane Järvi ettekande juures oli laulude valik. Viis­ kümmend aastat tagasi ilmus heliplaat ,,Uued laulud – noored hääled“. Plaadil oli kuulda neli verivärsket heliloomingut, kusjuures esile kostsid kaks jõululaulu, millest üks pääses hiljem Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskooli repertuaari. Laulude nimed olid ,,Jõulud on teel“ ja ,,Jõuluvanast näen veel und“.

Need kostsid kõlavalt Tartu College’i saalis, olles geniaalselt loodud – sõnad ja viis – andeka muusikamehe poolt, ­ nimega René Ufer, elukutseli­ selt lennuinsener, kes hiljem elas Los Angelesis.

Järvilt oli kolmandana veel kuulda Irving Berlini ,,White Christmas“‘, sel korral luuletaja Jyri Korgi haruldases tõlkes. Isa Andres esitas lõpuks kanada põlislaulu ,,The Huron Christmas Carol“ eesti, inglise ja originaalses huroni keeles.

Ei tohi unustada paaril korral publiku poolt kõlama pandud eestikeelseid jõululaule, nende seas inglise keelest tõlgitud ,,Hark! the Herald Angels Sing“.

Kõige üllatavam helirikas esitus aga oli vil! Toomas ­ Heinari poolt muusikaliselt põrisema pandud suur tuuba, mis kannab nime Wessex Helicon. Pillil olevat kogu oktav madalamaid noote kui tavalisel tuubal. Instrument on ­ küllaltki vana leiutis, aga kuju olevat hiljemalt kujundatud mängijale mugavamaks. Too­ mase saatjaks osutus külalisena kohale tulnud ajakirjanik Vincent Teetsov, kes kasutas omapärast Peruu trummi, mille peal mängija istub. Koos esitati mitu ajakohast pala, selle juures ,,Püha öö“ ja ,,Jingle Bell Rock“.

Kokkuvõttes võiks öelda, et pidu, milles kolmandik osaleja­ test olid nooremast generatsioo­ nist ja millest kõik lahkusid ülevas meeleolus, oli ainulaadne.

KORP! SAKALA

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat 2022!

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356 (Udoras)

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Häid jõulupühi ja edukat uut aastat!

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. Kontoris 416-762-8255 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@rogers.com

20

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

JÕULUTERVITUS KANADA EESTLASTELT „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja lootuste ning soovide kordaminekut uuel 2022. aastal.“ EV Aupeakonsulaat Torontos Alberta Estonian Heritage Society Kingstoni Eesti Naiste Ring St. Peter’s Estonian Lutheran Church, Toronto Toronto Gaidlipkond ,,Põjarada“

AGUR, Anne ja Enno perega, Toronto ALTOSAAR, Anne ja Tõnu ARRO, Helle ja Jaan perega, Toronto AUG, Tiina ja Ants Kristjan, Pärnu, Eesti

HEMINGWAY, Kairi ja Jaak, Toronto HESS, Kairi ja WEST, Grant perega HESS, Leila perega HESS, Lia ja Erik, Hamilton HIIS, Paul Toronto HOLSMER, Naani, Toronto HUBEL, Nelly, Kalli ja Tiina, Toronto ILVES, Lya ja ILVES, Taimo, Toronto

GREENBAUM, Lehta, Toronto, ON

MUNRO, Kadri ja Brendan

NOORHANI, Piret, Toronto

PEDEL, Mart, Toronto PURJE, Ilme ja Eerik JÄRVE, Jaak perega ja VOMM-JÄRVE, Mai, Toronto

EICHENBAUM-BARNES, Eva EINOLA, Väino ja KOLGA, Linda, Toronto

FOGUS, Ingrid ja Craig, Cincinnati, Ohio

KIVIK, Marta perega, Toronto KOLGA, Aare ja Tiiu, Unionville KOLGA, Marcus ja Monika, Lief ja Laas, Unionville KOLGA, Andres, Silvi ja Helena KONZE, Koidu, Toronto KUKK, Peter ja Virve, Whitby KUNGLA, Elna, Eddy ja Anne; KERRIGAN, Anne KÜLVET, Vaike KÜTTI, Asko perega, Toronto

KALM, Peter, Pense Township, Ontario KARUKS, Alar, Toronto KARUKS, Linda ja VAIKLA, Ilmar, Kairi ja Andreas ning Astrid, Toronto KASEKAMP, Siina ja Ilmar, Toronto KASK, Maie perega, Toronto KEELMANN, Anne Liis, Väino perega, Thornhill KIILASPEA, Kai, Paul, Kati, Toronto KIPPER, Mai ja Elli, Toronto

LAIKVE, Õnne ja Guido perega, Toronto LAURIMAA, Ivi, Uxbridge, ON LEESMENT, Helgi ja Peeter, Victoria, BC LEESMENT, Krista ja SALMRE, Ivo ja Mikko, Seattle, WA LEIVAT, Laas ja Ellen, Toronto LEIVAT, Risto ja TOOMIK, Kersti ja Eliise, Tuuli, Toronto LENK, Mai perega LEPP, Siiri, Toronto LILLEVARS, Ilme, Toronto LUGUS, Juta, Toronto LUPP, Mart ja ANDRE-LUPP, Maiki perega LÄÄNEMETS, Paul ja perekond, Toronto

RANDSALU, Arne ja Kersti, Toronto RANDSALU, Eerik perega, Port Perry, Ontario RANNU, Vaike, Toronto RAUDSEPP, Andres koos perelastega, Trenton, ON ROSENBERG, Leena, Toronto, ON ROSENBERG, Mart, Elle, Priit, Taavo, Markus, Concord

SEHR, Andres ja SEIMSEHR, Liisa perekonnaga, Rootsi SEHR, Eric ja WEXLER, Sara perekonnaga,Toronto SEHR, Katrina ja CRONIN, Kirby, Toronto

SEHR, Paul ja MARTINEAU, Katherine perekonnaga, Toronto SEHR, (MARTEN), Reet, Toronto SILM, Vello ja Milvi perekonnaga, Toronto SOOLEPP, Linda ja Margus perekonnaga, Toronto SÜLD, Aasa ja Kaljo perega, Toronto

TAMTIK, Merli, Taavi ja Emilie, Toronto TAUL, Eneri, Minden, ON TERTS, Leili, Toronto TREI, Robert, Leila, Kalev ja Luukas, Toronto TRÄSS, Olev, Elvi ja Ülle, Toronto

UUKKIVI, Maaja, Tarmo, Imbi, Eila, Toronto

VARRIK, Helle ja Enn perekonnaga VERDER, Silvi ja Erik perega, Uxbridge

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

21

Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

unique inc. brokerage

Toronto eesti täienduskooli lapsed Ehatares 14. detsembril.

Foto: Jaak Järve

Tel. kontoris 416-928-6833 cell 416-407-3959

Otsekui Coca-Cola jõulureklaamist

Foto: Kai Kiilaspea

Kokkusaamisrõõm T.E.S. Täienduskoolide lapsed viisid Ehatarele laulurõõmu Liiklus oli tihe. Kokkusaa­mi­ seni olid jäänud loetud minutid. Meenus laul, mis ühendas teisipäevaõhtu vir­ varri: ,,Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku peab saama…“. Lõpetasin mõttes ise laulu – üks Toronto eesti kooli pere. Saimegi kokku Ehatare puhkekodu akende all jõulutulede säras.

See tunnike koos oli suur kokkusaamis- ja (üksteise) ­äratundmisrõõm. Koolijuhataja Monika Roose-Kolga tervitas ehatarelasi koolipere poolt jõulude eel. Ebatavaline oli see, et esinejad olid õues esimese korruse akende taga kahes soojas külastuskabiinis, mikrofonid lauljate poolel ja saalis sees viibinud Ehatare elanikud said kuulata jõululaule, kaasa laulda ning näha laste rõõmsaid nägusid.

Ehatare elanikud kuulasid Toronto eesti kooli pere esituses meile hästi tuntud meloodiaid.

Punased tuttmütsid peas, laulsid

Foto: Jaak Järve

koolinoored õpetaja Elli Kipperi juhendamisel talve- ja jõululauludest ,,Läbi sahiseva lume“ ,,Oh, kuusepuu“, ,, Tiliseb, tili­ seb aisakell“, ,,Püha öö“, ,,Punanina hirvekene“ ja ,,Kel­ gusõit“. Laulude taustaks mängis eesti kooli poolt valmis­ tatud CD plaat ,,Jõulumuusika Charles’iga“, pianistiks meie hulgast kahjuks lahkunud ­maestro Charles Kipper.

Jõululaulmise lõpuakordiks esitasid koolilapsed eesti rahvaviisil laulutantsu ,,Päkapikk“ Eda Oja kaasabil. ,,Oi, ri-di rallal-laa, vaatad rõõmsa silmaga,“

Paar nädalat tagasi võis Torontos Golden Mile’i os­­ tu­ keskuse parklas end tunda hekeks kui osalisena elavas Coca-Cola jõulureklaamis.

Säravad tuled, prožektorival­ gus, selle keskel suur punane haagisveok, mille külgi kaunis­ tamas tuttav karastus­ joogi logo ja muidugi coca­ colaliku kujundusega jõulu­ taat ise. Ning suure masina roolis – pole vaja arvama hakata – oligi tõepoolest see­s­ ama jõulutaat! Rõõmsalt ja lahkelt lah­ tisest autoaknast lehvitamas ja kutsuvalt vii­ pamas, et ,,tulge, tulge – võtke pilte!“.

Seda võimalust kasutasid nii mõnedki mööda­ käijad ja mitte ainult lastega.

Aga allpool sellest, kuidas tänaseks tuttava ja harjumuspärase välimusega jõulutaadi kuvand välja kujunes.

Enne 1931. aastat, mil kunst­ nik Haddon Sundblomi poolt loodi jõuluvana sellisena, nagu me teda praegu teame, jõudis jõuluvana olla hoopis teistsugune. Kohati pikem ja vahel ka lühem, nii tüsedam kui ka ­peenike. Mõnikord nägi ta välja

nagu päkapikk ja päris alguses nägi ta isegi natuke hirmuäratav välja.

Sundblom maalis järgneva 35 aasta jooksul järjepidevalt pilte, mis aitasid luua jõuluvana nüüdisaegse välimuse. Sageli kasutas ta iseennast jõuluvana ­modellina.

Coca-Cola jõuluvana pildid muutusid rahva seas ülipopulaarseks ning inimesed märkasid piltidel ka kõige väiksemaid erinevusi ja kirjutasid ­leitud apsakatest The Coca-Cola Companyle. Näiteks märgati, et ühe pildi peal puudus jõulu­ vanal abielusõrmus, mille peale muutusid fännid murelikuks ja pärisid Proua Jõuluvana kohta.

Kui Coca-Cola 1995. aastal alustas oma populaarset kampaaniat tulesärades jõulukaravaniga, siis ilmusid veoautodele just Sundblomi poolt loodud jõuluvana pildid ning samasuguste piltidega veoautosid kasutatakse reklaamides ka praegu­ sel ajal.

2001. aastal muudeti 1963. aastast pärinev jõuluvana elusaks ning pühade puhul lasti välja animeeritud reklaam, mille loojaks oli Alexandre Petrov, kes on oma animatsioo­ nide eest saanud ka Oscari.

(Ref. Ärileht)

laulsid lapsed ja lehvitasid ­saalis viibijatele.

Tuhat tänu Ehatare tegevusjuht Janne Laanemaale ja abilistele, kes koolinoori lahkesti külla ootasid, sooja kakaod pakkusid ja kommikotte kinkisid.

Kooli juhatusele palju jõudu uute heade ideede elluviimi­ seks!

Tundub, et oleme eesti koo­ lile uue kokkusaamistava loonud – jõulurõõmulaulmine vabas õhu- ja helistikus.

Jõulurõõmus EDA OJA

Coca-Cola jõuluveokeid liigub pühadeperioodil üle terve Kanada.

Foto: EE

22

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The heroes among us Many years ago, at indepen­ dent day celebrations, we recognized those Estonians ­ who had fought in the War of Independence. Over time the next generation of heroes were honoured, those defend­ ing Estonia in WWII from the devastation of a second Soviet occupation. Their ranks are now greatly diminished.

Do we still have those we can recognize, not only Olym­ pic champions, world famous composers and conductors, academics, also those who fought the occupation and paid dearly in the Gulag, etc. But what about those whose contributions and deeds are equally crucial if we are to survive and thrive as Estonians abroad?

Amongst our friends and a­cquaintances are parents of non-Estonian heritage who willingly, even enthusiastically help their children who value the benefits of children recognizing their ethnic backgrounds. These are people who spend selfless time and energy in this effort not necessarily at the insistence of their Estonian spouse or gaining favour with super-Esto in-laws.

These non-Esto parents see beyond hapukapsad, sült and verivorstid. They know that Estonian heritage is more than tangible cultural aspects like rahvatants, rahvariided and scalding saunas.

But there are aspects of heritage which cannot be seen, touched, tasted, held, heard.

These are the unseen – values, beliefs, morals – that mold our literature, music, social roles, traditions and more.

Our heritage helps us understand our ancestors’ history and helps us develop an awareness of ourselves. It boosts our ­understanding of other cultures and broadens our view of other opinions and attitudes. Scholars have even said that his broadening of children’s experiences improves them intellectually.

It’s probably not an exag­ geration to label non-Esto parents, who understand the ­ value of their children having a knowledge and appreciation of their parents’/grand-parents’ heritage, as people who themselves have the same curiosity and pride in their own

ancestral history.

Gaining this awareness starts at the Estonian Supplementary School, alongside other activities such as Girl Guides/Boy Scouts, folk dancing, summer camp. And it takes substantial effort for parents to facilitate this.

This writer, at least for the years lived in Toronto, was the main chauffer for my teacher mother, and continued as such our children, grandchildren and other children to the Esto activities mentioned. It wasn’t a burden, often even enjoyable, ­ sometimes even bearing the complaints of youngsters, tired after a full day of schooling ­being compelled to go at night to another session of studying.

More often they actually looked forward to meeting friends again.

It wasn’t onerous for me. It was/is simply what I did/do as an Esto. It was a routine into which I was born. But to a non-Esto parent, these assignments have not been part of their expected parental role as an Estonian. That’s one of the reasons these non-Estos deserve to be known as heroes.

Also, these heroes must have the places and activities in which their children can participate. So, another set of community heroes are the supplementary school teachers, scout and guide leaders, summer camp ­organizers, and others, who provide the social and cultural infrastructure that youngsters ­ need. More on this topic in the future.

It’s not a gleaming architectural wonder that will strengthen the self-identity and ancestral awareness of the next generation of our community abroad.

It’s people who offer of themselves and feel deeply about what it takes to be an Estonian, who will be the deciding factor in this.

The pandemic has tem­ porarily interrupted the normal rhythms of family activity. Is it appropriate to ask if the same motivation prevails in helping our youngsters appreciate their heritage once they have a chance to return to non-virtual activity? We can only be optimistic about the determination of these heroes. LAAS LEIVAT

Estonian sorority Filiae Patriae beats the pandemic blues by convening in Centennial Park for a ­luncheon and celebrating the induction of Valia Reinsalu as a full member.

Photo: Anneli Andre-Barrett

Lieutenant Governor’s 2021 holiday message Former Premier Bill Davis once said: “the real promise of On­ t­ario is still very much ahead of us,” and I agree.

His recent passing is but one reminder that 2021 was a year of hardship and sorrow for many.

So, this holiday season, I am thinking, first, of those who need a helping hand. My gratitude goes to all those Ontarians who’ve extended theirs: devoted volunteers, educators, and health­care workers still battling on the frontlines of the COVID-19 pandemic to keep us safe.

This New Year’s Day, I will be celebrating inspiring ­examples of service by making special presentations of the Sovereign’s Medal for Volun­ teers. Begun as the Caring Canadian Award in 1995, I can think of no better way to honour those we’ve lost and inspire all of us in the year to come.

My heart also turns to those struggling with loss: those in marginalized communities and all affected by the terrorist attack in London, Ontario this ­ past June.

And to all experiencing trauma and pain from the discovery of unmarked graves at former Residential Schools across Canada, this is indeed a moment of national reckoning that illustrates just how much work remains to realize the imperative of reconciliation.

But significantly, Premier Davis’s message is one of faith in our collective future.

And he is not alone in ­expressing such sentiment.

During the recent COP26 Climate Change Conference, Her Majesty the Queen defined true statesmanship as acting “for the people of tomorrow … for our children and our ­children’s children”.

As we set our gaze on the coming year, we look forward

to the historic occasion of Her Majesty’s Platinum Jubilee.

In recognition of her lifetime of service, may we draw from her example both inspiration and purpose, to fulfill our promise to the Ontario of ­tomorrow, to protect the fragile planet on which we depend and to serve our children’s children.

I wish you a joyous holiday.

May the year ahead bring you good health and happiness.

The Honourable Elizabeth Dowdeswell, Lieutenant Governor, December 2021.

EKKT at the The Cotton Factory Christmas Market On Saturday December 4th, EKKT participated in the Christmas Market at Hamil­ ton’s Cotton Factory. The art organization was invited by managing partner Robert Zeidler.

Elva Palo and EKKT member Randel Palo introduced market guests to Estonia through the lens of our EKKT members’ works. Market items included cards, prints, hand­ painted tree ornaments, one-­ofa-kind clothing, books and table art. EKKT partnered with Courteney Ariss and her business “Just for the Cake of It” for fundraising for EKKT. Robert and Courteney are in the middle photo below with Elva.

The market was well attended with entertainment and amazing light installations inside the Kai Palo in one of her re-­purposed main buildings and outside on clothing designs at the Cotton the grounds.

Factory entrance light installation.

Photo: Randel Palo

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

23

Global Estonian Insights: Holger Marjamaa, pianist in Chris Botti’s band happen. The day I moved to New York to start my Master’s Of all the people who could studies at Manhattan School of be sitting in the audience Music in late August 2015, I while you play a show at New didn’t know where I would York City’s Blue Note Jazz sleep and live. I remember I Club, what’s the likelihood was with my friend from that one of them is a head of Finland in Times Square, grabstate? For pianist Holger bing pizza and a Coke. We had Marjamaa, that likelihood no idea where we would stay, was quite high. On December which is a little surreal to think 7th, 2021, Estonian President about.

Alar Karis was enjoying a It was my dream to live in night out and brought a box New York, meet amazing musiof chocolates for him as a gift. cians, and to build my career Not only is Marjamaa an here. But I must say, I miss Estonian playing on the stage of home and want to move back a prestigious American music there eventually. Nowadays, venue (which is celebrating 40 you can travel anywhere from years of live jazz music in anywhere. When I feel that I 2021), he is in the band of can start working more under trumpeter Chris Botti, who has my own name, then I will make himself played with artists such the move back home to Estonia. as Barbra Streisand, Frank That being said, I don’t want to Sinatra, Yo-Yo Ma, and Sting. predict too much about my Marjamaa, Botti, and com­ future, as so many things can ­ pany recently performed at change. I have my goals and I Toronto’s Roy Thomson Hall, want to reach them. and in the spare moments beYou’ve competed in nu­ ­ tween two nightly shows at merous piano competitions in Blue Note Jazz Club from Monday December 6th until Estonia, Lithuania, and the Sunday January 2nd, he shared US. Take, for example, the 2018 Thelonious Monk a few anecdotes with Eesti Elu. Institute of Jazz International You’ve been playing music ­ your whole life, and this has Piano Competition in Wa­ shing­ t on D.C, where Herbie brought you to stages across Europe, Asia, and North Hancock was one of the judges. In a competition like America. What led to Chris ­ Botti then calling you in the this, how does one pianist middle of the night, asking come out on top?

It all comes down to taste. you to join his band?

Herbie was listening only to the I think the main reason was finalists.

But every pianist in that our drummer, Lee Pearson, this competition was already a and one of our saxophone world-class musician and it’s ­players, Chad Lefkowitz-Brown, hard to pick who is the best. It recommended me for this gig. I all depends on the jury. met Lee in Tallinn about 14 Is there something that years ago and we fell in love with each other’s playing. When Estonian musicians specifically Chris asked his band who to can bring to jazz music as an hire, they both recommended art form, or do you believe me. I started touring with Chris one’s contribution to jazz is completely personal? If so, in August 2019.

Is there a particular story what is your own approach to that summarizes your ex­ ­ piano and accompaniment/ perience as an Estonian get­ composition all about? ting to know New York City Well, jazz is a Black Ameri­ for the first time, compared to can art form, which means that how you relate to the city we have to learn as much as now? possible from American players; I am a lucky individual who and yes, it’s completely per­ came to New York with certain sonal. You have to study the dreams and managed to fulfill history of the players and the them in a way. And I didn’t do language of jazz to gain voca­ it alone. I had a lot of help bulary in this style of music. I from friends and sponsors. grew up with classical music, When you make the move, jazz, gospel, R&B, soul, funk. you don’t know what’s gonna Also salsa and some Brazilian

Vincent Teetsov

Lea Kõiv Jaan Meri, Holger Marjamaa, and Toomas Koger at Roy Thomson Hall Dec 2.

Photo: Tiit Romet

The pandemic did not force the Estonian Business Club (Eesti Majandusklubi) to abandon their traditional Christmas luncheon, which has been held for many decades, the last several in the cafe of Estonian House. This year, the venue was Latvian House and the spirit of the season was enjoyed by all. Photos: Väino Einola

music. I learned and continue to learn from that. My approach is to serve good music, which I love and would fight for.

In your formal music studies, which educational or ­ theoretical concepts were most appealing or useful to you?

I learned the most from my mentors, jazz drummer/pianist Jukkis Uotila and my classical professor Aleksandra Juoza­pė­ naitė-Eesmaa. It’s not the school which makes you a player, it’s the people who surround you, and the inner wish to become the best, which is, of ­ course, not possible. Estonia

has very, very few amazing players, but the level is rising.

There are certain things which have to be done to develop a better level.

Over the course of your residency with Chris Botti at Blue Note Jazz Club, what will you look for in each night? How will you maintain your performance endurance?

It’s a different challenge as we are playing the same tunes over and over again. So I have to find ways to be creative, to find fresh and new ideas. It’s a musical gym for creativity!

If you could enlist any musician for a new solo

album and tour across North America, which musicians would you hire? What would the album sound like?

I’m currently recording my next album, which has jazz, funk, and gospel influences. It has a more electric vibe to it.

I’d love to have [saxophonist and flautist] Kenny Garrett on it, [singer] Kim Burrell, and [trumpeter] Nicholas Payton, to name a few. But I’d love to tour with my trio – Heikko Remmel on bass, Jussi Lehtonen on drums – and have featured ­artists with us.

Japan’s very first Estonian cookbook

of the other recipes. She became acquainted with an ­ Estonian family who tried to buy Estonian-style rye bread in Japan (which has a population of 150 Estonians), but couldn’t find precisely what they were looking for. After learning how to make leib, finding foods that go well with the bread was her next mission.

Starting in 2018, she began making food for the Embassy of the Republic of Estonia in Tokyo, as well as leading cooking classes and delivering lectures on what she has studied.

This has been complemented with events pertaining to Estonian music, Jaanipäev, the European Union, and travel to Estonia.

Among the book’s 116 ­pages, readers will find 45 stepby-step recipes that range from pirukad with beet and zucchini filling to rhubarb and cinnamon cake. The book has an entire section devoted to leib ja sai (dark bread and light bread) so that readers can “live a rye bread life at home.” There are also sections of the book for appetizers, main dishes, soup, ­ desserts, and beverages. Beauti­ fully styled photos of each dish give readers a palpable sense of what it is to spend time in and sit down for a meal in Estonia.

Before long, all of Japan may be leafing through the book with a nice plate of rukkileib at their side, spread with wild ­berry jam.

Sasaki has strived to make it possible to easily recreate the authentic Estonian culinary experience with products available in Japanese supermarkets. She says, “I will do my best to

make Estonia closer to everyone in [Japan]!” She has ­expressed gratitude to everyone in Estonia who helped her in making the book.

On October 20th, the charming homey space of the Estonian Embassy in Tokyo (which was consulted during the book’s publishing) hosted a press conference for the book with official diplomatic greetings, food samples and travel stories from Sasaki, factual information about Estonia, and ­ a display of products imported from Estonia to Japan; including honey, kitchen utensils, and fashion accessories.

Sasaki sells the book from her website: www.estonianavi. com/booklecture/ (sent along with a special postcard), from Amazon, and stores from the cities of Tokyo and Saitama to Nagano, Aichi, and all the way to Hiroshima.

While Estonian cuisine may be a niche subject, this book and the 2018 opening of Metsä and Moominvalley in Hannō, Japan suggest a percolating ­interest in northern Europe, its people, and traditions in Asia.

Vincent Teetsov Knowledge of Estonian cui­ sine is far from universal.

When asked what it consists of, one may even be ques­ tioned about whether or not it’s tasty, depending on how well you explain famous dishes like pickled herring, ­ sült, and verivorstid.

But as of October 20th, 2021, there is a strong foothold for the increased international appreciation of Estonian food.

It’s in the form of a newly ­published Japanese-language cookbook titled The Estonian Home Cooking Recipes.

Amid the tremors of enthu­ siasm shown towards Estonian culture on social media sites like Twitter, where users have shared photos of fresh rye bread and kapsasupp, users have ­documented the arrival of their copies of the new book. The book has been called “cute and irresistible!” and has been described as something that brings back memories of visiting Estonia.

Bringing this excitement to readers is author and food ­culture researcher Keiko Sasaki.

As detailed in her writing, Sasaki has travelled all over the world; and in Estonia specifically, she sought out instruction from local people to learn about Estonian recipes and flavours.

Perhaps most importantly, she learned how to make tra­ ditional Estonian rye bread, using “wild” yeast. In fact, ­ Sasaki notes that rye bread was the prompt for discovering all

(This interview has been edited and condensed.)

The book cover of “The Estonian Home Cooking Recipes”.

24

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Robert Zeidler, friend and patron of Estonian art For 12 years now the Estonian Foreign Ministry has awarded letters of apprecia­ tion “to citizen diplomats and NGOs for their significant contribution to advancing Estonian language, culture and business in the world… thus contributing to raising Estonia’s profile in their country of origin” on Citi­ zen’s Day, November 26.

Congratulations for being awarded this year “for sup­ porting and promoting Esto­ nian artists in Canada and for [your] cooperation with the Estonian community in Ontario”! To say it is well-­ deserved is a huge understate­ ment. Robert, I happen to know you are not of Estonian descent. How did you come to be so involved in promoting Estonia here in Canada?

It started when I was shocked to hear then-candidate Trump suggest that he might not provide military assistance to the Baltics should Russia invade. Having served in ­ Germany in the 80s and patrolled the Berlin Wall with the British Army, I was aware of how this could flare into a fullscale conflict. I felt that I could either complain about how ­awful this was or do something about it. I was in the middle of re-imagining the former Im­ perial Cotton complex in Hamilton into a creative arts complex, so the logical thing was to promote the culture of one of the Baltic countries to the general Canadian population. The question was: which ­nation?

When I lived in Berlin, I joined a German fraternity, Wingolf. At that time, they had

restarted their Tartu University chapter that the Soviets had closed, korp! Arminia Dorpa­ tensis. (http://www.arminia.ee/) So I decided on Estonia. When I went to meet the Hamilton Estonian community at the Independence celebrations in February 2017, I heard the then-Estonian Ambassador, Gita Kalmet speak and was impressed by her description of Estonia, her people and culture.

I decided then that I had chosen the right partner to work with.

Four artists from Esto­ nia, Marko Mäetamm, Peeter Laurits, Kai Kaljo and very recently Britta Benno, have completed residencies at the Cotton Factory. Tor LukasikFoss and Tyler Tekatch from Hamilton have had a resi­ dency in Tallinn and Vanessa Crosbie Ramsay is there right now. How did the artist exchange come to be?

Originally my intention was to have the artist exchange take place in Paris, but when I decided to promote Estonian ­ culture, I thought that this was the perfect vehicle for introducing Estonian culture to Canada.

Not only would it provide an annual opportunity to meet new Estonian artists and introduce another Canadian artist to the Estonian arts scene, it has built a culture bridge between the two nations. There is an Estonian-Canadian community of artists who know each other and supported the exchange.

With every year, the impact of the Estonian artist expands and this community grows organically.

The studio space for the artists from Estonia is at The Cotton Factory, which started

life as the Imperial Cotton Company in 1900 and has been repurposed for small ma­­nufacturing and office space for creative profes­ sionals. How did this come about?

My sister, Margie Zeidler, was my inspiration for starting the Cotton Factory. First, she founded 401 Richmond in Toronto, which proved that her arts-centric building concept could work. Second, it was she who was originally offered the Cotton Factory, but instead ­encouraged me to buy it. Finally, she has been an ­ama­­zing support along this very circuitous and bumpy path I have been taking over the past 6 years. I may have transformed the Cotton Factory, but I couldn’t have done it without her.

You have served in the army but, fascinatingly, are now managing partner of a huge former industrial com­ plex which provides space for artists. Can you tell our read­ ers a bit more about yourself.

I come from a very creative family. My father was an architect and my mother an arts consultant. My sisters Margie, ­ Kate and Christina have run 401 Richmond, a successful ­interior design practice and the Gladstone Hotel respectively.

So most of my life, the dining room conversations have resolved around the arts. After university, I chose another path and joined the British Army. So it is full circle to return to the cultural sector. One of the things that attracted me to the Estonians is how closely connected to the arts most families are, whether it is singing, playing an instrument, painting, sculpting or simply appreciating the arts. Estonians have a deep connection to their culture. It is part of what makes me feel at home with my Estonian friends.

Britta Benno was chosen as one of the three featured artists in the 401 Richmond career launcher video (https://www.youtube.com/watch?v=CzVbXVXyjAs). Britta has done a great job during her exchange (and now after) as an ambassador of the Estonian arts scene. She is the first of the artists to be highlighted and is given just under 20 ­minutes to talk about her practice.

Nr. 50

Robert Zeidler and Marko Mäetamm, first artist to participate from Estonia.

You have hosted many events at The Cotton Factory which promote Estonian cul­ ture. The SALT dinner, EMW concerts (Kristjan Randalu, Puuluup) and We the Nordic spring to mind. You have also promoted Estonian films through sponsorships. Please elaborate.

Most Canadians know vaguely about Estonia, but don’t know its history nor could they locate it on the map. My goal is to introduce them to Estonia through its culture. The key is to find partners such as the Hamilton Arts Council, the Hamilton Philharmonic Or­ chestra, local music producers and others who have an audience that are looking for ­ the best in the arts regardless of where it comes from. A good example was the Kristjan Randalu jazz concert that was to have happened just after the COVID pandemic started.

Kristjan is a world-class pianist who would draw in the Hamil­ ton and Toronto Estonian community. I had partnered him with three Canadian jazz greats who would draw their own audience. This would allow us ­ to introduce the local ‘jazzers’ to Estonian culture and her artists. We are planning to do ­ the same next year with Estonian Music Week and the Hamilton Philharmonic Or­ chestra.

The Hamilton Estonian Society is also planning to add events that will appeal to all the Nordic nations, such as midsummer’s eve or Jõulu celebrations. To make it more inclusive, these are being branded ‘We The Nordic’. By using Estonian culture as the bedrock of these events, but reaching out to the greater community, we are increasing the general population’s knowledge of ­ Estonia and its culture. As an example, almost half the people who attended the SALT dinner

were not of Estonian heritage.

What are your future plans/goals for promoting Estonian culture?

I am working with Leila Hess from the Hamilton Esto­ nian Society to create a student exchange. The Toronto School Board isn’t allowing exchanges this year, so we are going to have a summer exchange that will involve the children from Estonia experiencing Seedrioru and Jõekääru, as well as time with their host families. Hope­ fully the year after the Toronto School Board will allow us to start the 9-week school year ­exchange. The goal of this is to improve the Canadian children’s fluency in Estonian while building personal connections in Estonia that spread beyond family. Once this starts, I will ­ be offering a student artist exchange through the Hamilton Arts Council. I hope to use this to attract children from outside the Estonian community.

I don’t know what will come after that. I have a lot of ideas.

One is to scale up the projects so that they are province-wide or national. The other is tying Estonia into existing Canadian programs, such as taking the very successful St John Am­ bulance therapy dog program to Estonia. I don’t know where we will go, but I know that it will be interesting.

Finally, this may sound as though I am doing a lot, but all of these projects are team ­efforts. I couldn’t have done it without so many friends in the Esto community both here and in Estonia. There were organisations such Eesti Kunstnike Liit and the Hamilton Estonian Society, but more importantly it was the people who introduced me to others, gave advice or pitched in to turn my ideas into reality. Without them, I doubt that much would have been ­accomplished.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

25

New York-based Estonian actress releases an award-winning emotional short film “Wildflower”

Estonian Central Council and Estonian Canadian organizations third virtual conference The Estonian Central Council in Canada (EKN) hosted its third virtual conference for Estonian Canadian organiza­ tions on Sunday, December 5th. There were over 40 par­ ticipants from across Canada and Estonia. The conference, which was held in both Estonian and English, was moderated by Reet Marten Sehr with technical support from Kairi Taul Hemingway.

A priority goal for EKN is increased collaboration between Estonian Canadian communities and building relationships both amongst ourselves and with Estonia. As the central Estonian Canadian organization, EKN is a member of global Estonian organizations Estonian World Congress (ÜEKN), Global Esto­­ nian NGO (MTÜ Glo­ baalsed Eestlased) and has a seat on the Estonian government’s Global Estonian Advi­ sory Council (Valitsuse koostöökomisjon), which led the ­ development of the Global Estonian Program (Üleilmse eestluse programm). EKN representatives meet on an ongoing basis with recently appointed special ambassador for global Estonians, Marin Mõttus and advisors, Keit Spiegel and Kadri Linnas. As such, EKN is able to voice the accomplishments and concerns of our communities to the Estonian

govern­ ment and seek support for our future endeavours.

Of special interest to those living in the Greater Toronto area was the renewal and strength of communities in

In her closing remarks, Reet Marten Sehr thanked all presenters and participants. EKN will continue to inform communities about upcoming information and grant opportunities through the Global Estonian Program and host meetings on topics of mutual interest.

Shaved Brussels Sprouts with Cranberries and Brazil Nuts

your health healthy and skin glowing! Adding some sweet and tart cranberries and sweet pecans makes a Brussels sprout lover out of anyone!

3 cups Brussels sprouts ¼ yellow onion (½ cup chopped) 1 tbsp coconut oil 2 tbsp apple cider vinegar 2 garlic cloves, minced 1 tsp lemon zest 1 tbsp lemon juice ½ tsp sea salt pinch nutmeg Topping: ¼ cup Brazil nuts, finely chopped ¼ cup unsulfured cranberries How to make: Wash Brussels sprouts carefully and trim the stem. Using a food processor with a slicer blade (adjust to medium thickness is possible), slice Brussels

sprouts. If you don’t have a food processor, slice them ­thinly.

Chop onion finely. Melt coconut oil over medium heat ­ in a large skillet. Add onion and sea salt. Cook for 3-4 minutes, or until onion is soft and golden.

Add Brussels sprouts to skillet and toss with onion. Add ­apple cider vinegar, reduce heat and cover skillet with lid. Allow to cook for 4-5 minutes.

Remove lid and add minced garlic, lemon zest, lemon juice and nutmeg. Toss well and cook for another 2-3 minutes, until Brussels sprouts are softened and start to brown a little.

Remove from heat and place into a serving dish. Sprinkle with chopped Brazil nuts and cranberries. Serve hot.

Makes 3-4 side dishes.

Enjoy!!

Annaliisa Kapp Brussels sprouts are synonymous with holiday cooking and these cute little mini cabbages offer many of the same health benefits as their much bigger cousins! They are packed with cholesterol lowering fiber, stress busting B vitamins and loaded with antioxidant support to keep

It is a huge achievement for Estonians abroad to have an appointed special ambassador ­ and 2 advisors. This is the result of four years of active ­lobbying by diaspora central organizations for greater representation, an effort initiated and largely led by EKN. Ambas­ sador Mõttus is actively seeking input from all global Estonian communities, as we move forward together to implement the new Global Estonian Pro­ gram, in January 2022. This program will provide signifi­ cant support and funding for global Estonian organizations.

The conference provided an opportunity for Ambassador Mõttus, Keit Spiegel, Kadri Linnas, and all participants to learn more about the 22 registered organizations, through 2–3 minute individual presentations.

Representatives were asked to include a short history, demographic data, what makes their organization unique, successes, a challenge and hopes for future cooperation with Estonia.

Feedback from Esto­ nian and Canadian participants was highly positive.

Vancouver, Alberta (AEHS Alberta Heritage Society) and Montreal, as well as the Johan Pitka Society and Estonian Canadian radio program Esti Pop. Reet Marten Sehr introduced the Estonian presenters, who provided updated information about the new Global Estonian program and answered questions on a variety of topics.

There was strong interest in upcoming grant and funding ­ opportunities, as well as the ­ Global Estonian website, founded and donated to the Estonian government by Canadians Marcus Kolga and Tarmo Saks.

The website has become the ­official government platform for global Estonians. It maps groups, organizations and events from around the world, and compiles a weekly global report for Estonian national broadcaster ERR. Everyone is invited to visit the site and organizations are being asked to post in­ formation directly at https:// globalestonian.com/en

Inspired by real-life events, “Wildflower” centers around an immigrant woman strugg­ ling to make a heartbreaking choice while pursuing a dream in New York City.

The celebrated short film “Wildflower,” starring award­ winning Estonian-born actress, singer, and producer Kristi Roosmaa, directed by Tonynominated producer Celine Rosenthal and written by Artemis Women In Action Film Festival Screenplay winner Susan Cameron, is now available across all media!

Wildflower had its World Premiere at FirstGlance Film Festival in Los Angeles, where it won the Audience Award in Best Shorts Too category. In ­addition, Wildflower received awards for Best Indie Short at Oniros Film Festival, Excep­ tional Merit at WRPN.TV Short, Tight and Loose global film festival competition and Best Trailer at Rome Prisma Independent Film Awards.

Roosmaa took home Best Actress at Oniros Film Festival, Best Actress at Top Shorts Film Festival, and Award of Merit at One-Reeler Short Film Competition.

Film Carnage: “Wildflower is a lovely film, it’s perfectly sentimental without becoming sickly sweet and has a universal message of the importance of family and that life can throw anything at you, we all just have to deal with it the best we can.”

The project shines a spotlight on female contribution in the film industry with its all-female international creative team. Led

by Kristi Roosmaa (Carnegie Hall, Residente feat. Bad Bunny on “Tonight Show with Jimmy Fallon”) who starred and produced, the film was helmed by Celine Rosenthal (Associate Artistic Director at Asolo Repertory Theatre), screenwriter Susan Cameron (Catalina Film Festival & Beverly Hills Film Festival), cinematographer Charlotte Dupre (“After Dark,” “Fairytale”) and producer Natalie Schwan (“Jo,” “Find Your Wild”). In addition, the team includes editor Anthony Muzzatti (“See,” “Dickinson”), composer Alexander Arntzen (“Initiation,” “A New York Christmas Wedding”), sound editor Zac Suskevich (“Dia­ bolical,” “Sleepaway Slasher”) and brand developer Valev Laube. Wildflower cast features Kristi Roosmaa, Helle Metjer, Ella Barborak, Jade Wheeler, Giordan Diaz, Canedy Knowles, RJ Woessner, and Vanessa Thorpe.

Roosmaa is excited to share the film with audiences, explaining, “My decision to produce the short film was borne of a desire to celebrate my late Grandma. This impulse grew to my embracing the national dialogue on immigration. Today, our team chooses to make it available across all media because it is more timely than ever. The past few years have been a reminder to all of us of the true universal values in life.

I hope this little gem serves to percolate the conversation.”

••• Full short film available for streaming at www.wildflower. film

26

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Estonian Music Week sparks reflections of Forgotten Peoples Kaja Parming Weeks On October 17, 2021, Estonian Music Week, an event of VEMU (Toronto-based Museum of Estonians Abroad) livescreened the documentary, “Unustatud rahvaste jälgedes/ In the Steps of Forgotten Peoples.” The accompanying talk featured commentary by conductors Miina Pärn and Endrik Üksvärav, Finno-Ugrist Taisto Raudalainen and folk­ lorist and ethnomusicologist Taive Särg, and conversations with Piret Noorhani, Chief Archivist of VEMU. The film details a vast undertaking by Collegium Musicale.

For three years, this top Estonian chamber choir traveled to Finno-Ugric peoples whom composer Veljo Tormis musically portrayed in his masterpiece, Forgotten Peoples, which included Livonians, Votes, Izhorians, Ingrians, Vepsians, and Karelians. Collegium Musicale’s aim was to sing the music by Tormis that was based on their own folklore and in doing so, support these Esto­ ­ nian kinspeople’s preservation of their endangered cultures.

Hearing the perceptive discussions, watching the film and

listening to the sheer power of this music, transported me back to the first time I heard songs from Tormis’ Forgotten Peoples.

It was not in Estonia. An American-born child of Esto­ nian WW II refugees, at that time I had not even stepped foot in Estonia. Rather, I heard it in Berkeley, California, over thirty years ago, which turns out to have been just one year after the composer completed the six-part cycle that took him over twenty years to compose.

But in that early March of 1990 I’d never heard of Veljo Tormis. It was nearly a year and a-half before Estonia’s renewed independence from their nearly fifty-year Soviet occupants would be declared, and still an exciting rarity to encounter Estonians from the ancestral homeland. But while on my husband’s sabbatical I saw a small notice announcing a concert by an Estonian choir! We had to go, I said, securing one of our first-ever babysitters for our infant daughter.

I will never forget the tery and transcendent joy at that concert. At first, was some Bach and music, and sure, it was ­

mysI felt there other fine,

The Hamilton Estonian School did not cancel a visit from Santa Claus this year. The old gentleman was very agreeable to don a mask as were the students and teachers, both of whom enjoyed their presents. The teacher is Karen Duckett and the organizational strength of the school is Lia Hess. Who was Santa? Ask Erik Kadai. He knows.

Photos: Martin Kiik

CEEC calls on

perfectly sung. But after intermission the women re-appeared Canada to adopt in white linen dresses, the measures to deter men’s white shirts were covered by long black coats. I stared at Kremlin aggression their delicate leather slippers against Ukraine laced up the ankles that I knew from historic art or photos as December 15, 2021 traditional folk footwear, TORONTO – The Central and Eastern European ­pastlad.

Council in Canada (CEEC) is Then they opened their deeply concerned by the mouths to sing, and I thought, What in the world?! Their sing- Russian Federation’s dra­ ing was like Estonian – the matic troop buildup and mili­ ­inflections were familiar, and I tary escalation along its understood some words, but it ­borders with Ukraine and the was not Estonian; sung a Belarusian border in northern cappella, the music was Ukraine. ­ The CEEC calls on the other-worldly, sometimes with ­ Canadian government to work shamanic overtones, hauntingly with our NATO allies and adopt beautiful and tender at others, greater measures to impose with lilting strings of alliteracosts on the Russian governtion and assonance – Siliala, ment’s hybrid warfare and deter saliala, soliala, lei ja lei. The its neo-imperialist ambitions. evening’s program included Russia invaded Ukraine in songs from the Vepsian Paths 2014.

Crimea and parts of the and Ingrian Evenings sections eastern Ukrainian oblasts of of Forgotten Peoples.

Donetsk and Luhansk remain Sometimes it surprised with under illegal Russian occupahumor, as when a deep basstion. voice singer unfurled a near-­ Vladimir Putin has now maniac song tale and then amassed over 100,000 troops abruptly ended with Kaik – along Ukraine’s borders which That’s all! Later, as the singers may soon be ordered to invade sang impossibly long-and-­ further into Ukraine in the longer unbroken phrases, au­ c ­ oming weeks or months. dibly gasping in unison for The 4.5 million Canadians of breath, the audience inserted Central and Eastern European appreciative laughter. heritage stand with the The Estonian Philharmonic Ukrainian people and their Chamber Choir had been n ­ ation’s aspiration to become a brought to their first-ever US modern European democracy. series of performances by the We strongly urge the Canadian performing arts tour consulgovernment, our Minister of tants, ACFEA. Their agent, Foreign Affairs, and Minister of Hugh Davies, recently recalled Defence, to suggest and adopt to me how he and the group’s conductor, then thirty-some- measures to deter the threat of thing Tõnu Kaljuste, had forged Russian warfare against Ukraine a special alliance and dreamt up and against NATO’s eastern magnificent concert plans in a member states. We suggest the Helsinki sauna! The church that following measures: Immediately renew and night was completely packed 1. with Americans whose pleasure increase Canadian and allied in the music was obvious. It was possible I was the only Estonian in the audience. The convergence.

Americans were swept away for By pure serendipity, shortly their own reasons, hearing ­content so unique and superbly before VEMU’s presentation sung, I imagine. But Americans this Fall, I came upon a home of my childhood and youth, video from my time in among whom I had gratefully Berkeley, recorded on one of grown up in a land that offered those mammoth video recorders refuge to my family and exiled one had to hold on the shoulder. community, had been pitifully Having it digitized in order to ignorant of Estonia, its cultural see the contents and expecting riches and even most recent family events, I was taken aback when the opening twenty ­historic plight.

Close friends eventually minutes showed excerpts from gained appreciation, and thank- none other than that 1990 fully the government’s official ­concert of Tormis’ music. position did not recognize the As I re-watched that longlegitimacy of Soviet occupation, ago performance, I remembered but for those of with roots how even then the final piece, there, Estonia still remained a “Ending and Going Home” world apart, bursting with beau- from Ingrian Evenings invoked tiful, painful secrets, pride and a sorrowful edge to what had longing for restoration to free- been a light-hearted portrait of dom. Thus, sitting among village youth playing and singcheering by those of my birth- ing. Groups of singers began to land while washed over by the depart the stage, each vocalizexquisite sounds of my ances- ing snatches of songs, until tral homeland, sung by singers there was one lone singer, rewhose lives were still beyond peating, “night is done, we end an iron curtain, created a stun- our play and songs.” She, too, ning artistic and psychological departed, her mournful lines

Nr. 50

military training missions to Ukraine and provide surplus Canadian defensive weapons systems, including naval de­­ fence, anti-tank and anti-artillery systems. Canada should increase its commitment to the NATO EFP in Latvia as well.

2. Apply pressure on Germany to cancel the Nord Stream II pipeline immediately. The completion of this pipeline would allow Russia to use natural gas supplies as leverage against Canada’s European allies and a weapon against Ukraine and other NATO allied nations in Eastern Europe.

3. Increase sectoral economic sanctions on Russia and apply sanctions on the Russian ­oligarchs who enable the Putin regime, specifically those with significant assets and interests in Canada. Those oligarchs that have been identified by Russian anti-corruption activist Alexey Navalny should be prioritized.

Finally, Canadian officials must realize that Vladimir Putin’s objective is not greater cooperation or making deals with Canada or any of our allies. Putin’s aim is to assert ­ complete control over his people and the world around ­ him through repression, corruption, intimidation, and violence.

Since coming to power in 2000, Putin has demonstrated that compromise only emboldens him and encourages further ­aggressive behaviour.

A strong Canadian voice, presence and deterrence, will help protect vulnerable demo­ cracies in Eastern Europe and stop the march of Putin’s neo-imperialist authoritarianism in Europe and beyond.

The CEEC represents the i nterests of 4.5 million ­ Canadians of Central and Eastern European Heritage.

floating away, and we were left with an empty stage.

Tormis has talked about the significance of this enactment that he recreated for our eyes, how it is like those people’s departure through time and ­ space from the stage of life into non-existence. In the many years since that first viewing of Forgotten Peoples, I have personally been motivated to delve deeply into the runic song heritage we share among Finnic cultures. Significantly, I have also been struck by the knowledge that possibly little more than historic hairlines have ­separated the fate of Estonians from her smaller kinfolk – the now extinct or nearly extinct people of Tormis’ songs. During VEMU’s many-faceted 2021 program, I viewed Collegium Musicale’s robust gathering of past riches and their insistence on breathing life into them. I knew I was witnessing steps whose profound reverberations continue.

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Donor profile: Tiina and Agu Ets Culmination of life’s work for this intrepid couple is investing in the future of the Estonian community

After meeting in Baltimore, the couple married and lived a If you ask Tiina and Agu Ets long time in the Maryland suburbs of Washington DC what their life’s work has ­ been, the answer is simple: to where the family grew and cherish and support the flourished. During the COVID pandemic, they ‘downsized’ and Estonian community. now live in Brunswick MD, Agu and Tiina have furthered about 100 kilometres from their strong commitment by Washington DC. ­becoming Viru Vanem donors to Their son Taivo and wife the KESKUS International Kaili (n. Telmet), live in Estonian Centre, currently in Hamilton, Ontario and have two development in downtown children: Kristjan, 6 and Eevi, Toronto. Designed by award­ 4. He works as an account winning architect Alar Kongats, executive for the cloud-based ­ this spectacular modern buildsoftware company Salesforce. ing will be a vibrant global hub Daughter Marika is married for all Estonians. to Jaakko Lampi, and calls “This centre is a new start, Tallinn home, but they are and a rejuvenation of the com- ­currently living in Rome, where munity,” Agu said. “It will be a Marika serves as Consul at the world class facility of which we Estonian Embassy. They have can all be proud.” two children: Anton, 6 and Lia, 3.

How their story began…

Daughter Hillevi earned her Ever since the couple met in PhD at Drexel University Baltimore at rahvatants (Esto­ College of Medicine in nian folk-dancing) when in their Philadelphia PA and lives in 20s, this commitment to the Maryland where she teaches community has grown steadily. physiology and pharmacology Agu would drive to Balti­ at Montgomery College. more every Friday night for dance practice from Northern Becoming part of a strong and Virginia, a little more than an proud culture hour’s drive, where he was Agu was born in the disworking as a computer scientist placed persons’ camp at Geis­ on various government projects. lingen, Germany, to which “I thought he was a pretty many Estonians fled after the darn good dancer,” Tiina re- Soviets invaded Estonia. He counts. “And the rest, as they came to the U.S. with his parsay, is history!” ents Heino and Virve Ets (n.

And what a history. They Tattar) in 1949 at age three.

“Some of the passengers got have helped shape the North American Estonian community off at New York, but our family through individual and joint was sent further south to New projects that continue to this Orleans,” Agu said. “It was the luck of the draw as to where day.

Tiina lastega.

Lapselapsed

Tiina ja Agu matkamas Kotkajärvel.

people were sent.”

The family settled in eastern Texas and some months later moved to Seabrook, New Jersey, joining a vibrant Estonian community of recent refugees. Moving to Lakewood, New Jersey a few years later, Agu participated in Estonian folk dancing, theatre, sports and other youth organizations.

He cites a defining moment at age 17 when he attended a scout camp in Sweden. There were other Estonian youth from Sweden, Germany, the U.K., the U.S., Australia and Canada and the common language was Estonian! This ignited a keen interest in Estonian and his ­heritage.

“Until then, I wondered why I should learn Estonian,” he said. “That trip changed my life. I realized I was part of a strong and proud culture and I wanted to know more.”

Successful careers and community leadership Agu earned his electrical e­ngineering degree at Rutgers University and a Master’s degree in computer science from the University of Pennsylvania (Philadelphia PA). His career spanned the burgeoning field of data and computer security, working for many companies and completing his career at MITRE Corporation, retiring in 2017. For Agu, that just means he can spend more time on Estonian pursuits.

He was elected multiple times to the Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (Estonian Ameri­ can National Council) and in 1990-1991 was one of the USA delegates to Eesti Kongress (Congress of Estonia). He is a member of the Eesti Üliõiplaste Selts (Estonian Students’ So­ ciety) and since 2010 has been Chair of the Baltimore Estonian Congregation (EELK Baltimore Markuse kogudus).

“The Baltimore community is dwindling, and the Estonian House was sold,“ he said. “It was heart-breaking, but we realize that the future for the ­ Estonian community in North America is nevertheless strong, and a big part of that will be at KESKUS.” The Baltimore Estonian Society donated US$100,000 to KESKUS in ­order to bolster the future of the global Estonian community

(read more here: https://www. estoniancentre.ca/post/baltimore-estonian-community).

Tiina (n. Liiv – her parents were Meeta and Voldemar Liiv) was born and raised in Baltimore, where she was involved in all manner of ­ Estonian activities including girl guides, Estonian school, folk dancing, theatre and other youth organizations.

Her involvement with the guiding movement continues.

She is a leader with U.S. Estonian Guides and has observed first-hand at the Lake­ wood camp how many youth embrace their Estonian heritage, even when their knowledge of the language is limited.

“I’ve seen young guides holding hands and singing ‘eestlane olen ja eestlaseks jään’ (I am Estonian and I will remain Estonian) with tears running down their cheeks,” ­ Tiina said. “It’s so touching, they love being part of this larger family, and it shows how these kinds of events and oppor­ tunities strengthen our culture.”

Tiina has participated in Estonia’s global relationships in a unique way as an Estonian translator and interpreter. She received an intriguing call one day in 1990 from the Voice of America where she was a broadcaster. Washington needed an interpreter for a meeting ­between Estonian Prime Minis­ ter Edgar Savisaar and U.S. President George H.W. Bush.

Tiina was dispatched to the White House to be the go-­ between and spent an hour in the Oval Office with the two leaders.

“It was a very touch and go time for Estonia during that period,” Tiina recounts. “I ­ thought it was wonderful that the U.S. recognized Estonia and had this meeting. It was very exciting to be part of it. They spoke for an hour, and I did my best, even though I have to ­admit I was nervous!”

Apparently this first connection went exceedingly well, as Tiina went on to interpret during Estonian government officials’ meetings with three ­ more U.S. Presidents: Bill Clinton, George W. Bush and Barack Obama.

Tiina is a self-confessed “language nerd” who absolutely

27

loved learning grammar at Estonian school. She continued her studies well into adulthood and earned her Master’s degree in German at Georgetown University in order to better understand the science of ­ ­linguistics.

“I love the unique qualities of the Estonian language and unlocking its secrets,” she said.

“The unusual way in which words are constructed and used is fascinating.”

During their retirement Agu and Tiina intend to spend significant time in their Estonian home, taking in the rich cultural offerings of concerts, theater performances, markets was well as connecting with a wide circle of friends. Relaxing in Estonian countryside includes another favorite activity – ‘rabamatka­ mine’ (bog hiking), all the while keeping their eye firmly on the future in North America.

Fresh ideas will help our community thrive Agu and Tiina know what makes the Estonian community in North America tick and are well-placed to observe and comment on the what could lead to ensuring a successful ­future.

“We’ve noticed how Esto­ nian communities thrive in areas such as New York, ­ Washington and Los Angeles – it’s often aided by an infusion of new blood – Estonians from Estonia coming to live here, as well as the younger generation getting involved,” Agu comments.

“New and different ideas are what keep our communities alive, and KESKUS will be a big part of that by facilitating cultural exchange and the flow of ideas,” he added. “Estonians are travellers, and historically 20 per cent of the population live outside the country. We need a central place where to gather.”

“It is absolutely vital.”

KESKUS valued donors make a critical difference!

Please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS leadership donors are listed here: www.­ estoniancentre.ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All donations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

28

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Islandi 13 jõuluvana Sellest nädalast hakkasid ISLANDIL liikuma järgemöö­ da 13 jõuluselli. Jutt ei käi inglise hääldusega mõistest ja sõnast „ai-land“ ehk inglise sõna „saar“, vaid riigist, mida eesti ja islandi keeles hääl­ datakse „iss-land“, (Iceland).

Tegelikult on see riik ka saar, jäine saareriik. Islandlased (Icelanders, mitte NY Islanders) ise nimetavad oma saareriiki Ísland ja eestlased ütlevad nende eeskujul sama

Üle lamba kargav kangejalgne jõulusell, esimene, kes ennast Islandi lastele ilmutab 12. det­ sembril. Need ei ole suusakepid, vaid puidust jalad.

Foto: Dögg Design Reykjavik

moodi. Ei ole siin keerulist midagi! Jää on islandi keeles ja ka teistes skandinaavia keeltes ís ja sealt ka nimi, tähenduses jäämaa.

Aga need erilisi sellisid kutsutakse islandi keeles jólas/ veinar (jõuluvanad), kuigi nad tunduvad meile rohkem päkapikkude moodi. Jól(in) on üli­ sarnane meie sõnale JÕUL(ud) ja ka jul ja yule(tide) ning Islandi saare jõulumehikesi on mainitud juba 17. sajandil ehk aastal 1600 millegagi. Inglise keeles kutsutakse neid yule lads.

Tänapäeval on neid mehikesi kujutatud naljakate ja natuke tobedatena (silly) kuid siiski suht(eliselt) (relatively) rõõmsate ja ohututena (harmless).

Aga see on pehmendatud tänapäev...

See kõik algas ammu-ammu sellel kivisel ja jäisel saarel, kui punnis kõhuga punases rüüs jõuluvanast ei teadnud keegi veel midagi. Küll aga liikus väikseid tegelasi, legendid räägivad rohkem kui 90, kes ­ sundisid lapsi olema väga

Pirakas ja ähvardav (threatening) jõulukass, mis igal aastal pühade aegu pealinna Reykjaviki ilmub. Vanad legendid räägivad, et jóla/kötturinn, Islandi jõulukass sööb ära lapsed, kellel ei ole uusi, korralikke, sooje riideid.

Foto: Golli, Iceland Review

Alates 12. detsembrist tuleb iga päev üks uus jõuluvanake. Üks pugib skyri, islandi kuulsat jogurtit, teine põmmutab uksi, kolmas varastab suitsuma pandud vorste, järgmine sööb ära kõik maitsva krõbeda, mis pannidele jäänud, ja nii edasi. Siinne sell, Gluggagægir, „aknast piiluja“, saabub 21. detsembril ja lahkub 3. jaanuaril. Iga vana puhul on kindel saabumise ja lahkumise päev. Tryggvi Magnússoni joonistusel on näha, et lapsed on veidi murelikud.

Foto: genderdesk.wordpress.com vahendusel

Kõik saab, nagu ikka, alguse emast ja isast. Islandi jõulusellide isa on laisk Leppalúði (vasakul) ja ema jõulunõid Grýla, kelle lemmik maiuspala on lapsukesed. Mõlemad on hiiglased. Neil on ka kuulus kuri kass.

Siin nad on Akureyri linna tänaval, mis asub Islandi põhjarannikul ja on pealinna Reykjaviki järel teine suurim linn.

Foto: Vikipeedia

tähelepanelikud.

Mehikesed (ja ka paar tüdrukut) on verejanulise (bloodthirsty) jõulunõia Grýla ja tema laisa karvase mehe Leppalúði lapsed ning tulevad inimeste juurde aasta kõige lühematel päevadel oma suurest lumemäe sees olevast koopast nimega Dimmuborgir Põhja-Islandil.

Sealne maastik on must laava­ väli (vulkaane on palju!) ja lähedal asuvas Mývatni termilises (thermal) soojas vees, mis maa seest muliseb, pesevad jõulusellid ennast ÜHE korra ­ aastas puhtaks, 7. jõulukuul.

Juttudesse on PÕLISTATUD (jäädvustatud, hoitud) 13 kuulsamat jõuluselli, keda oodatakse kindlatel päevadel enne jõule igal aastal. Või siis mitte...! Sest 1932. a. ilmunud laste luuleraamatu „Jólin koma“ („Jõulud ­tulevad“) kohaselt on need päris hullud tegelased. Luuletusi loetakse igal aastal jälle, et olla valmis rünnakuks! Mõned arvavad, et jólasveinar-sellid võivad olla islandlaste esivanemad, kes

proovivad lapsi hirmutades neid õpetada ja karastada (to toughen up).

Headele lastele toovad valla­ tud jõulusellid sussi sisse komme. Suss või kingake on ­ aknalauale jäetud. Toovad ka kingitusi. Teevad ka rumalusi ja väga tüütuid (annoying) asju, panevad kannatuse (patience) proovile. Kui nad ei ole rahul laste käitumisega, jätavad nad sussi sisse toore või isegi mädaneva kartuli! Lapsed proovivad lepitada olukorda ja jätavad sellidele laufabrauð’i, „lehe ­ leiba“. See on lame ja krõbe, ­ hele „leib“, mida valmistatakse jõulude aegu. Õhuke kui pannkook, sellesse lõigatakse must­ reid ja praetakse krõbedaks.

Oo, aga koduloom, kiskja (predator) kass on perel ka!

Must ja sama suur kui pea/linna Reykjaviki mitmekorruseline maja. Jólakötturinnist on laulnud ka kuulus Björk. Kui lastel ei ole pööripäeva ja jõulude ajaks uusi riideid, siis see kiisu lihtsalt sööb need lapsed ära.

Islandi advendikalender, mis tänavu Tallinnasse saabus, näitab seal­ seid jõuluvanasid veidi vähem õudsetena, rohkem isegi koomilistena.

Iga päeva aknaluugi taga on QR-kood. Koodisid nutitelefoniga ska­ neerides on võimalik kuulata interneti vahendusel lugusid nii islandi, inglise kui poola keeles. (Poolakad on Islandi suurim vähemusrahvus).

See on nagu omamoodi audioraamat.

Foto: Riina Olevsdóttir

Nr. 50

Aga olgem ausad – korralike, soojade riieteta saaks need lapsed nagunii talvel Islandil otsa...

Esimesena, 12. detsembri ööl saabub puust jalgadega lamba­ kiusaja, järgmisel ööl juba oruvaritseja (varastab piima), siis lühike „Julla“, kes sööb krõbedaid pannijäänuseid nagu kot­ letikübemeid („Krõps, krõps, krõps!“), siis lusikalakkuja, edasi potikraapija, kausilimpsija, uksepaugutaja, skyriõgija, (skyr, hääldatud „skirr“, on Islandi oma jogurt), vorstinäppaja, aknastpiiluja, uksenuuskur, lihakonks ja lõpuks jõululaupäeva õhtul (24.12.) küünlavaras. Neil kõigil on oma eri nimed, mida saate huvi korral üleilmsest ­neti-võrgust püüda!

Paharettide suhtes tuleb valvas olla, aga ju see hoiab ­islandlasi vormis. Nad on niigi vormis, sest peavad karmi ilma ja keerulisi olusid trotsima (vastu pidama) keset Põhja-Atlandi tuuli ja äkilisi ilmamuutusi. Nad on eeskujuks meile kõigile. Ka oma keele uhkuse ja selle hoidmise poolest. Soovitan süda­ mest minna neile külla uskumatut saare loodust kogema!

Head pühadeootust ja ette­ valmistamist kõigile!

RIINA OLEVSDÓTTIR FRÁ TALLINN

Kui kuuski või mände ei ole nii­ sama võtta, nagu näiteks laevaga merel olles või saarel, näiteks Kihnus või Islandil, siis on olnud kombeks s ­elline puidutükkidest kokku pandud ja kaunistatud ­jõulupuu.

Foto: Akureyri muuseum Islandil

Paar kavalat õde Islandi läänefjordidest liiguvad ka jõulude aegu ringi. Siinse nimi on Flotsokka ja tema täidab lõpuni kudumata sokke rasvaga, mida riisub supi ja teiste toitude pealt. Tema õde Flotnös pistab kogutud rasva oma ninna hoiule! Pildil on Ingibjörg H. Ágústsdóttiri puust nikerdus Akureyri Muuseumi iga-aastasel jõulunäitusel.

Foto: Riina Olevsdóttir

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

29

Petserimaa sillaehitaja Ilmar Vananurm 75

Eesti Majandusklubi Kanadas jõulupuu Läti Majas Eesti Majandusklubi Kanadas (EMK) pidas oma tradit­ sioonilise jõulukoosviibimise tänavu aasta sõbralikus Läti Majas. Ilm oli ainulaadselt ilus ja võimaldas kaugelt liik­ meil ilusti kohale saabuda.

Päiksepaistelisse saali astu­ des mängis Charles Kipperi lindistatud jõulumeeleolu­-muu­ sika. Külalisi tervitas Klubi esimees Väino Einola vahu­ ­ veiniga, mille peale maskid ­tulid maha. Maitsekas lauakaunistus oli Linda Kolga poolt.

Söögipalve ütles juhatuse liige Anne Altosaar.

Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete 100. aastapäev Mailis Sütiste-Gnannt Eesti uus suursaadik Prant­ susmaal, Lembit Uibo kutsus 3. detsembril eestlasi Pariisis Eesti Suursaatkonda vastu­­­võ­ tule, tähistamaks Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Prant­ susmaa tunnustas Eesti Vaba­ riiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, aga Covid-19 piirangute tõttu ei saanud varem seda Eestile ja Prantsusmaale olulist tähtpäe­ va kahjuks tähistada.

Prantsusmaa mõju Eesti aren­ gule, kultuurile ja julge­ olekule on raske üle hinnata.

Juba 1919. aasta kevadel saabus Eestisse koos teiste liitlasvägedega Prantsuse sõjaline missioon.

Liitlasriikide tunnustuse saa­ mine avas lisaks poliitiliste suhete arengule uusi võimalusi ka kaubavahetuses ja kultuuri

Rikkalik jõululõuna oli Läti maja endise peakoka Ingo Karlinsi valmistatud. Peatoiduks oli seapraad, kõrvaltoiduks hapukapsas, kartulipuder praekastmega, ka ahjus küpsetatud aedviljad ja värvirikas salat. ­ Kenaks üllatuseks – peoteenija Katlin oli eht eesti maitsega peenleiba küpsetanud, mida lubas lahkelt ka külalistele telli­ mise peale valmistada. Magus­ toiduks oli mokakohvi beseetort ja meile lemmik taani pagari mandli,,kringel“. Jõuluvana oli mujal ametis, aga oli lahkelt igale liikmele jätnud väikese ­

läikiva šokolaadikarbi.

Hea toit ja seltskond tekitasid lõbusa meeleolu ja jätkuvalt juttu ja naeru. Juhatuse liige Helle Arro korraldas grupipil­ distamise peo alguses igaks juhuks, kui keegi sooviks Grey Cup’i vaatamiseks varem välja hiilida.

Selle asemel oli raske pidu lõpetada. Tore oli koos nooruslikus vaimus lõbutseda. Loo­ dame, et kehtivad piirangud jõuavad varsti lõpule ja saame uusaastal suurema seltskonnaga jälle koos olla.

valdkonnas. 1921. aastal avati Tallinnas Prantsuse lütseum ja aasta hiljem alustas Tartu Ülikooli juures tegevust Prant­ suse Instituut.

Kõigepealt sai vastuvõtul ­tervituseks sõna suursaadik, kes lühikeses kõnes tutvustas oma senist tööalast tegevust. Lembit Uibo on olnud välisministeeriumi teenistuses 1999. aastast, kui ta Euroopa Liidu õiguse büroo diplomaadina nõustas liitumisläbirääkimisi ja valmistas ette ühinemislepingut Euroopa Lii­ duga. Ta on valitsuse esindajana töötanud Euroopa Liidu Kohtus, olnud suursaadikuks Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees ning Tšehhi Vabariigis ja Belgia Kuningriigis. Alates 2018. aastast töötas Lembit Uibo välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ja 2020. aastast suursaadikuna Iraagi Vabariigis.

Ta andis Prantsusmaa president Emmanuel Macronile oma volikirja üle käesoleva aasta 2. novembril, kus mõlemad pooled tundsid heameelt tiheneva koos­

töö üle, eriti kaitse-, digi- ja kübervaldkonnas. Suursaadik Uibo tänas Prantsusmaad osa­ luse eest NATO suurendatud kohaloleku lahingugrupis Ees­ tis. President Macron hindas väga kõrgelt Eesti ja Prantsus­ maa koostööd Aafrikas. Oma ametisoleku esimese kuu jooksul Pariisis on suursaadik ­ Lembit Uibo jõudnud vastu ­võtta juba Eesti Vabariigi president Alar Karist ja peaminister Kaja Kallast. Nii et saadikuaeg Pariisis on alanud väga toimekalt.

Seejärel andsid Katrin-Merili Poom ja kitarrist Romain Salmon koosviibijatele väikese kontserdi õhtu meeleolu loo­ miseks.

Järgnes koosviibimine suu­ pistete ning joogiga, kus kohalik eestlaskond sai üle pika aja taas omavahel suhelda. See oli väga vajalik ja kõik tundsid selle üle siirast rõõmu, et olid saatkonda oodatud.

Suur aitäh suursaadik Lembit Uibole ja Eesti Suursaatkonnale ürituse korraldamise eest.

Tekst: ANNE ALTOSAAR Fotod: VÄINO EINOLA

Jõulukuu 21. päeval tähistab Eestis Setomaa valla Hilana küla Liiva talus ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja, koduloo­ lane, laulja, luuletaja, mat­ kajuht, mesinik, muusik, näitekirjanik, tõlkija ja küllap veel mitme tiitli õigust omav Ilmar Vananurm, kohalikus pruugis Vananurme Ilmar oma kolmveerand-sajandist sünnipäeva. Kindlasti teevad tema ilukirjanduslikust tege­ vusest ja loomingust ülevaate need, kelle tiivad kannavad, aga temast kui kodanikust mõned sõnad siin.

Kuigi olime Ilmariga Tartus Leningradi mnt. 89 ülikooli intri (ühiselamu, toim.) ust ­ 1968./69. õppeaastal koos kulutanud, saime päris tuttavateks alles 15. novembril 2013, mõni päev pärast mu sõnavõttu mardi- ja isadepäeval „Estonia“ kontserdisaalis. Ta tänas mind kirjaga ja teatas, et lisab mu sõnumi Eesti-Vene uue piiri­ lepingu teemal oma trükikojas olevasse raamatusse „Mu Petserimaa“. Sõnavõtt ise trükiti ära „Setomaa“ ajalehe 25. novembri numbris pealkirjaga „Aastaga esa murõhtasas piiri­ leppe perast“.

Olemegi jõudnud selleni, kus avaldub juubilari kodaniku­ julgus ja isamaalisus. Ajaloo keerdkäigu tõttu on see ena­ masti igas petserimaalases, aga tavaliselt varjatult ja märkama­ tult. Ilmar tegeleb oma lõhestatud Petserimaaga 24 tundi ööpäevas ega lase end hetkekski lõdvaks.

On möödunud juba kolm inimpõlve Petserimaa ja Viru­ maa idaalade lahutamisest Eesti küljest 1944. a sõjasuvel ja hiljem. Keskmine ja noorem ­ põlvkond teab vähe meie aja­ loolisest geograafiast ja pilt maakaardist on see, millest pärast 20. augustit 1991 Eesti riigi taastamise puhul rääkima hakati. Kõik see, mis paikneb ajutise kontrolljoone taga, on ajaloomälu tuhmumisel jäänud võõraks ja tundmatuks. Et see puudutab ligi 100000 Eesti Vabariigi kunagise kodaniku ja nende järeltulijate kodusid, ei jõua kohale nendele, kellele vaja.

Ilmari sõbrad Petserimaa Suveülikoolis ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsis on Petseri­ maa teemat aastaid tutvustanud erinevatel üritustel. Mõnel neist on osalenud Ilmar. Et võõrale teemat selgitada, on vaja ta panna petserimaalase olukorda. ­ Tegime seda Ilmariga 2. no­ vembril 2017 mu kodualevis Pärnu-Jaagupis, kohtumisel kohaliku rahvaga. Eelnevalt käisime Ilmariga üle vaatamas paika, kus 11. juunil 2016 ­ jaaguplased korraldasid kihelkonna südames põlise hiiepuu Riinu juures „Flora“ kammerkoori ja Miina Härma „Tuljaku“ saatel ühisloitsu annekteeritud Petserimaa ja Eesti

Ingerimaa toetuseks. Koht oli igati sobilik, sest samas Uduvere õigeusu kirikus on teeninud Petserimaaga seotud preestrid Bezanitskid ja Juhan Vaher ning paarikümne kilomeetri kaugusel kihelkonna kirdeosas Kergus sündis 1870. ja maeti 1918. a Petserimaa valgustaja Karl Ustavi (1867– ­ 1953) sakslannast abikaasa Pauline. Ta oli ilmselt võtmeisik Pihkva kubermangu nelja seto valla volitatud isikute palve edastamisel rahvadiplomaatia korras edukatel läbirääkimistel Saksa okupatsioonivõimudega Petseri maakonna ühendamisel ülejäänud Eestiga 1918. a keva­ del. Jaagupi ja Kergu apteegis teenis rahvast aastaid petserla­ sest apteeker Rudolf Näks (1894–1981) ning ümbruskonna soodes ja rabades pidas okupantidega sissisõda ning lõi vastupanuvõitluse laulu Petserimaa metsavend Viktor Rumjantsev (1921–1949).

Maakaardi ja sinise leelokandlega rohevalge lipu taustal maalisime pildi Jaagupi ki­ helkonnast kui mõttelisest Petserimaast nii, et vedasime kontrolljoone Kaisma järvest Lavassaare järveni. Sellest läände jätsime neljandiku kü­ lasid, põlde, metsi ja rabasid, mis moodustavad praegu sümboolselt Setomaa valla. Üle­ jäänud kihelkonnast kolmvee­ rand koos Jaagupi alevi ehk Petseriga tegime aga Pihkva oblasti Petseri rajooni. Püüdke siis nii elada, et üle kontrolljoone ei pääse ilma hirmkalli loteriivõidu sarnase viisata ei oma sugulastele külla, ei kirikusse, surnuaeda, kooli ega isegi mitte matustele. Eesti ­ enamusega Petseri linnast, eesti­ keelsest koolist, jumalateenistusest ja asjaajamisest ei maksa rääkidagi. Vabadussõja mälestusmärgid on seal maha kistud, hauad massiliselt üle maetud, varad ebaseaduslikult võõras­ tesse kätesse läinud jne.

Petserimaa keerulise ajaloo mõnd elulist tahku kajastab Ilmari autobiograafiliste sugemetega lüüriline lühidraama „Petserimaa igatsus“, mis tuli teatrihuviliste ette kirjaniku juubeliaasta lõikuskuu kolmel nädalal „kontrolljuune“ kõrval, kiviviskekaugusel Petserist. See oli juubilari, dramatiseerija Ur­ mas Lennuki, lavastaja Helena Kesoneni ja Taarka Pärimus­ teatri Obinitsa näitetrupi hiilgav sooritus! Ilmari sulg maalib järeleaitamise korras inimlikus plaanis ja ilustamata petserimaalaste mõnegi kaasaegse elulise valupunkti ja Mari Kalkuni esituses juubilari „Petseri valss“ tõi vaatajate silma pisarad.

(Järgneb lk. 30)

30

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Petserimaa…

(Algus lk. 29)

Kogu see Petserimaaga seotud südamevalu on kirjas ka Ilmari järgnevais luuleridades, kus meigas tähendab üht tuviliiki, kaelustuvi ja pini siin piirivalvurite koera: „Lehvidä’ siibu, meigas, üle traataidu linda, püssätorodõst üle ja üle haukvidõ pinne, üle Seto Müürü, mis kurjamuu­ du küll tõmmat – aetu’ maama matusõst läbi, ja esä põlitsõst maast“.

Need read ja muu on loetav raamatust „Sajand Tartu rahu­ lepingut 1920–2020“ (Tallinn, 2020, lk 117), kus Ilmar oli üks kaasautor. Ta tunneb end silla­ ehitajana Ida- ja Lääne-Petseri­ maa vahel, andes oma sagedastes reisikirjades teavet selle kohta, mis toimub sealpool Seto Müüri ja kuidas see on seotud sealse kunagise eestlusega.

Kodukant on Ilmarit pärja­ nud Jakob Hurda ja Anne Vabarna preemiaga ning Petserimaa kultuuriasutustes on ta mõlemal pool ajutist kontrolljoont oodatud külaline.

Kui meie ühe malekuulsuse, Petseri gümnaasiumi vilistlase, Uus-Meremaa kahekümnekord­ se malemeistri, rahvusvahelise meistri Ortvin Sarapuu ees­ kujult ja Petserimaal Lauras elanud kompositsioonmale vaimuhiiglase Albert Burmeistri hoolsalt õpilaselt Paul Kereselt küsiti, missugust turniiri peab ta oma elus parimaks, saadi vastu­ seks, et see on veel ees. Samad sõnad juubilar Ilmari kohta.

Parim raamat pole veel laual, aga kunagi ikka. Küll võime selle loometöö üht juhtmõtet aimata – Petserimaa on ja jääb meie omaks! Me ei loovuta sellest kellelegi jalatäitki maad, me ei kauple Lembitu maaga!

Selleks Ilmarile tervist, väledat sulejooksu, püsikindlat internetiühendust ja oma mesilasperede usinust!

Koos aate- ja mõttekaaslastega üle Eesti juubilari ja paljukannatanud Petserimaa sõber ALDO KALS

Ilmus raamat Pätsi aja rääkimata lugudest Kirjastuselt Heliades ilmus vahetult enne joule ajakirja­ nik Tarmo Vahteri uus teos ,,Võitlus tuleviku pärast.

USA kaitse-eelarves on Balti riikide toetuseks 175 miljonit dollarit

Nr. 50

MÄLESTAME IGAVESTI MEIE OOTAMATULT LAHKUNUD ARMAST EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

USA parlamendi ülemkoda kinnitas kolmapäeval Ameeri­ ka Ühendriikide 2022. a kait­ se­-eraldiste seaduse, milles sündinud 21. märtsil 1930 Pärnus, Eestis muuhulgas nähakse ette 175 surnud 10. detsembril 2021 Torontos miljoni dollari eraldamine Balti riikide sõjalise kaitse tugevdamiseks, vahendas uu­ ­ dist ERRi portaal.

Sügavas leinas Senati heakskiidu saanud PIA ja JERRY 778 miljardi dollari suurune KRISTINA, GARY, GEORGE ja MATTHEW ­seaduseelnõu on saanud juba ka LINZI ja JEREMY esindajatekoja toetuse ning selle KYLE ja CHELSEA jõustumiseks on veel vaja presiRAYELLE dent Joe Bideni allkirja. Kait­­seNICK ja FELICIA eraldiste seadusega paneb USA CHAD seadusandja paika, mida kaitDAVID sevaldkonnale eraldatud rahaga SUGULASED Eestis ja Rootsis saab teha.

USA meediaväljaannete tea­ tel nõustusid kongressi mõlemad kojad täiendava 25 miljardi Lahkus Toronto dollari lisamisega Valge Maja Lahkus meie seast endine juhatuse liige esitatud eelnõule. endine linnapea Mel ja Kultuurringi esinaine Eelnõus on ette nähtud 300 Lastman miljoni dollari mahus julge­ olekuabi Ukrainale, sealhulgas Esmaspäeval saadeti viimsele 75 miljoni eest surmava relvas- teele Toronto endine linnapea Kaastunne perele tuse tarnimist. Kokku nelja mil- ja ärimees Mel Lastman, kes jardi dollari suurune Euroopa suri laupäeval, 11. detsembril julgeolekuabi sisaldab ka 175 88 aasta vanuses. Lastman miljonit Balti julgeoleku­ - sündis 9. märtsil 1933 Toron­ EESTI KODU PERE tos ja kasvas üles Kensington init­siatiivi raames.

Dokumendis märgitakse, et Marketi piirkonnas, kolides USA on alates 2018. aastast hiljem North Yorki.

Lastman omas ja pidas edueraldanud Balti riikidele kokku Päike paitagu Su kalmu, kat mööblipoodi Bad Boy, mille ligi 500 miljponi dollari väärkuu ja tähed valvaku. tuses julgeolekuabi, muuhulgas tuntud loosungiks oli „Who’s Puhka rahus, kallis õhukaitseks, olukorrateadlikkuse better than Bad Boy? Nobody!“ North Yorki linnapeana teetõstmiseks merel, laskemoona nis ta 25 aastat (1973-1997), soetamiseks, tankitõrje võimeenne kui linnaosa ühendati Sügav kaastunne tütrele PIALE kogu perega kuse suurendamiseks, eriüksuste Suur-Torontoga; ning hiljem arendamiseks ning muuks ots­ juhtis kuuest munitsipaalüksu­ VIIVE, ROBERT, MAARIKA ja TIINA tarbeks. sest ühendatud megalinna kuus HILLAR ja IMBI ,,Kongressi hinnangul on aastat, alates 1998. aastast kuni PAUL Balti regiooni julgeolek oluline pensionile siirdumiseni 2003.a.

NATO julgeoleku seisukohalt ja Populaarse linnapea karjääris jõupingutused selle nimel krii­ tuli ette ka skandaalsemaid tilised, et kindlustada Vene ­seiku ja kontroversiaalseid otsuMälestan agressiooni jätkuv heidutus ja seid – paljud mäletavad, kuidas tugevdada liitlaste julgeolekut,“ ta 1999. a. jaanuari jäätormi öeldakse eelnõus. Seetõttu toe­ aegu kutsus lumekoristustöödele tab kongress tugevalt Balti julappi sõjaväe. Ta oli tuntud ka geolekuabi kui osa USA strateeoma väljaütlemiste poolest; ta gilistest eesmärkidest. (ERR/EE) skautjuhti sõjajärgses põgenikelaagris armastas oma linna ja oma

Laine (Leesik) Kasak-McColl

Laine Kasak McColl

Laine

Leo Allast

1933–1936: Pätsi aja rääki­ mata lood“.

Raamat jutustab elust Eestis aastatel 1933-1936. See on aeg, mis muudab Eesti Vabariigi saatust ja eesti elu. Sellest raamatust leiab arhiivides peidus olnud lood, mida läbib punase ­ niidina Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste võitlus. Selle kõrval saab lugeda inimestest, kellest saavad kangelased või kes annavad eesti kodule ja külale uue näo.

Uues raamatus on ka palju seni nägemata värvilisi pilte.

Uudisteos annab Pätsi ajale nii sõnas kui pildis värvid tagasi.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter on varem avaldanud menuraamatud ,,Vaba ­riigi tulek. 1991. Kuus otsusta­ vat kuud“ (2011) ja ,,,,Karuks istus vangitornis…“ 1980 – aasta, mis raputas Eestit“ (2015).

(PM/EE)

i­ nimesi ning oli linnapea-­ ametile ülimalt pühendunud.

Lastmani jäävad mälestama lapsed ja nende pered; abikaasa Marilyn lahkus 2020.a.

(Lüh. CP24)

ANDRES RAUDSEPP

Ajakiri ,,Time“ aasta inimene on Elon Musk Ajakiri Time nimetas täna­ vuseks aasta inimeseks Tesla rajaja ja kosmoseettevõtja Elon Muski, kellest sai kos­ moserivaali ja Amazoni asu­ taja Jeff Bezose ees tänavu maailma rikkaim inimene. ,,Aasta inimene tähistab mõjukust ning sel aastal on vähestel inimestel olnud elule Maal ja võimalik, et ka mujal, suurem mõju kui Elon Muskil,“ ütles Time’i peatoimetaja Edward Felsenthal.

Ajakiri Time nimetab aasta inimest alates 1927. aastast.

(PM/EE)

Karis ei lähe Pekingi olümpiamängudele President Alar Karis ei lähe poliitilistel põhjustel veebrua­ ris Hiinas Pekingis algavatele taliolümpiamängudele.

Otepääl kahevõistluse MKetappi vaatamas käinud Kairis ütles intervjuus Kanal2-s, et ta

otsustas koos teiste lähiriikide riigipeadega Pekingi olümpia­ mängudele mitte minna, vahendas Postimees.

Mitu riiki on teatanud, et nende poliitikud korraldavad Pekingi olümpiamängudele poliitilise boikoti. Nende seas on näiteks USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada. (ERR/EE)

Nr. 50

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

KIRIKUD

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Teisipäeval möödus aasta päevast, kui Kanadas hakati esmakordselt manustama COVID-19 vaktsiine. See oli paljude jaoks suureks opti­ mismiks ja lootuskiireks ning oluliseks verstapostiks viiruse­ ga võitlemise teekonnal.

Praegu on päevakorral viiruse uus variant Omicron, mis ekspertide sõnul muutub ilm­ selt peagi Kanadas domineeri­ vaks, ning teadlased uurivad, kui kiiresti see levib, kui tõsist haigust põhjustab ning kuidas vastab vaktsiinidele. Käimas on kolmanda doosi strateegia laiendamine elanikkonna­ gruppidele, laste vaktsineeri­ mine jm., ning provintsid on taas kehtestamas piiranguid, et vältida viiruse levikut pü­ ­ hadeperioodil.

Esmaspäeval ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam, et Omicron levib juba ühiskonnas ja sellel on potentsiaal lähipäevadel kiiresti ­ eskaleeruda. Ta märkis ka, et kui Omicroni levik peaks sama kiirel määral jätkuma, võib Kanada uute päevaste viirusjuhtude arvuks olla jaanuari keskpaigaks kuni 12.000 (esmas­ päevaste uute juhtude arv riigis oli 4149). Kõige suurem uute juhtude tõus on olnud viimasel ajal Ontarios ja Quebecis.

Ka peaminister Justin Trudeau ütles esmaspäeval, et valitsus on väga mures prognooside pärast ning rõhutas vaktsineerimise vajadust.

See kõik toimub ajal, kui ­algamas on pühadeaegsed kokkusaamised perede ja sõpradega ning rohkem suhtlemist kui ­tavapäraselt. Terviseametnikud soovitavad hoida kokkusaa­ mised väikesed ning pidada pühi võimalikult turvaliselt, et vältida pühadejärgset plahvatuslikku nakatumiste kasvu ja koormust tervishoiusüsteemile.

Neile kanadalastele, kes on planeerinud reisida rahvusvaheliselt, soovitatakse seda mitte teha: kolmapäeval andis fö­ deraalvalitsus soovituse mitte­

S P ORT

F1 sarjavõitja selgus dramaatilises sõidus Vormel-1 maailmameistriks krooniti esimest korda hol­ landlane Max Verstappen (Red Bull), kes edestas viima­ sel etapil seitsmekordset maail­mameistrit Lewis Ha­­ mil­toni (Mercedes).

Abu Dhabis peetud hooaja viimase etapi eel oli valitseval maailmameistril ja Verstappenil võrdselt punkte ja kvalifikat­ siooni võitis hollandlane. Star­ dis sai aga Hamilton Verstappe­ nist mööda ja juhtis suurema osa ajast võidusõitu.

Hamiltoni kindlana tundunud võidulootuse lõi segi kanadalane Nicholas Latifi (Williams), kes sõitis seina ja pidi katkestama ning kelle avarii tõi viis ringi enne lõppu rajale turvaauto.

vajaliku reisimise osas, mis jääb kehtima neljaks nädalaks, mil taashinnatakse epidemioloogilist olukorda. „Praegu ei ole aeg reisimiseks,“ ütles Kanada tervi­ seminister Jean-Yves Duclos, märkides Omicroni variandi kiiret levikut globaalsel skaalal.

Teisipäeva õhtul arutles Kanada peaminister Justin Trudeau provintside juhtidega praeguse olukorra üle, mil Omicroni variant on kiiresti levimas üle maailma. Prae­ guseks on seda leitud enam kui 60 riigis.

Quebecis jõudis uute viirusjuhtude arv kolmapäeval 2386ni, mis on kõrgeim alates jaa­ nuari algusest ja testide posi­ tiivsusnäitaja oli 5,8%.

Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud järgmised: neljapäeval, 9. det­ sembril 1290, reedel 1453, laupäeval 1607, pühapäeval 1476, esmaspäeval 1536, teisi­ päeval 1429 (testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 6,6% – kõrgeim alates 18. maist, mil see oli 7,6%), kolmapäeval 1808 (kõrgeim alates 21. maist, kui vastav number oli 1890).

Seitsme päeva uute juhtude arv oli sel päeval 1514 (nädal varem 1007); ja nädalaga on aktiivsete juhtude arv tõusnud 50% võrra (vastav arv sel kolmapäeval 12,666 ja nädal varem 8351).

Kolmapäeval oli Torontos uute juhtude arvuks 343, mis kõrgeim alates 24. maist.

Provintsis on tõusmas vaktsineerimistempo.

Ontario Teadusliku Nõuand­va rühma juht dr. Peter Jüni ütles esmaspäeval, et ilmselt sel nädalal saab Omicron domineerivaks variandiks provintsis; see on väga nakkav ning palus inimestel lõpetada soovmõtlemine, et see variant võib põhjustada kergemat haigust.

Albertas registreeriti nädalavahetuse kolme päeva jooksul 863 uut viirusjuhtu, Briti Kolumbias 1129.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Verstappen tegi sel ajal boksi­ peatuse, Hamilton aga jätkas vanade rehvidega.

Turvaauto lahkus rajalt alles viimasel ringil ja kohtunikud lubasid ringiga mahajääjad selle tagant mööda, mis tähendas, et värskete rehvidega Verstappen sai vanade rehvidega Hamiltoni vastu eelise.

Hollandlane kasutas olukorra ära, möödus Hamiltonist ja võitis dramaatilise lõpplahendusega sõidu ning sai sellega karjääri esimese MM-tiitli.

Oma karjääri viimase F1 sõidu teinud soomlane Kimi Räikkönen (Alfa Romeo) pidi kahjuks katkestama.

MM-sarja kokkuvõttes sai Verstappen 395,5 punkti, Hamilton sai 387,5 ja kolmandaks tulnud Valtteri Bottas 226 punkti.

Võistkondlikult oli parim Mercedes (613,5 p) Red Bulli (585,5 p) ja Ferrari (323,5 p) ees. (EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

31

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 19. detsembril kell 11.30 4. ADVENDI JU­­MA­ LATEENISTUS ARMU­LAUA­GA. Kell 15.00 ADVENDI­AJA PALVUS Soome Kodus.

Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Palume oma tulekust teatada koguduse kantseleisse hiljemalt 23. detsembriks e-meili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineeri­ mise tõendi. Kirikus viibides kanname maski ja järgime hajutatuse reeglit. Nii hoolime üksteise tervisest ning jagame jõulurõõmuga koos ka turvatunnet.

Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMU­L AUAGA. Eelregistreerimine pole nõutav.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineeri­ mise tõendi. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOI­ MU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pärast jumalateenistust KOH­ VI­LAUD kiriku naisringi toas.

Eelregistreerimine pole nõutav.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineerimise tõendi. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Eelregist­reeri­ mine pole nõutav. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. jaanua­ ril VIDEOPALVUS.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 19. detsembril 4.

ADVENDI VIRTUAAL­T EENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,On sul ruumi?’’ Muusika Marika Wilbiks.

Reedel, 24. detsembril kell 3 pl JÕULUÕHTU VIRTUAAL­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,Väikesed algused”. Virtuaalkoor, TEBK an­sambel, solistid.

Pühapäeval, 26. detsembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus.

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 2. jaanuaril kell 11.00 UUE AASTA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige alustab jutluste sarja „PAL­ VE”. Esimene jutlus „PALVE: Suhe” . Muusika Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Sündmuste kalender • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 19. detsembril kell 1.30 p.l. 4. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. REEDEL, 24. DETSEMBRIL KELL 12 KESKPÄEVAL PÜ­­­HA JÕULUÕHTU JUMALA­TEENIS­ TUS. Piirangute tõttu võime lubada kirikusse piiratud arvu inimesi, seepärast palume 24. detsembril tulijatel registreerida ennast: vanaandres@gmail.com või helistada Riina Klaasile 416-4445613 või Kalle Kadakasele 416727-2384. Registreerimise tähtpäevaks on 22. detsember.

Pühapäeval, 31. detsembril kell 1.30 p.l. AD 2021 viimane VANA-AASTAÕHTU JUMALA­ TEENISTUS.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Jõulude sõnaleid lahendus K

T

J

M Õ L

J

Õ U

R A Q U S Õ

I

M

P

S U

E

L

J

H

I

U

L

D V

T

P

T

U K

A

I

T

A U

S R S

Z

S Ä

F

R

L

C

I

Ü R R S

P

L

L

A

L

E N

I

I

B B U U T

I

U M K C S

I

T

A O Ä Q L

O K

X

L

R H E

K W S

L

S

J

I

V M

E

K N A N V O

P

U K U U G H

Ä

R G A Ü

E

L

M E

I

A B

E

L

I

S

E

B

I

R

I

K

Y

T G C R

L

A C C

T

K

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

32

EESTI ELU reedel, 17. detsembril 2021 — Friday, December 17, 2021

Nr. 50

Rõõmsaid jõule ja head uut aastat kõigile lugejatele!

Eesti Elu toimetus ja talitus

Kallid kaasmaalased

Hoiame oma keelt ja kultuuri!

Tee tore ja vajalik kink endale, sõbrale või pereliikmele

Telli IGA LEHETELLIMINE AITAB HOIDA EESTIKEELSE KULTUURI KESTMIST KODUMAAST EEMAL. Eesti Elu (paberil või digi/PDF) toob teile koju kõige olulisema nii kohalikest kui Eesti uudis­test eesti ja inglise keeles ning iga tasutud tellimine võimaldab veel paremini ja täiuslikumalt meil teie­­ni tuua kogukonna sündmused nii sõnas kui pil­ dis veebilehel www.eestielu.ca.

Helista kontorisse või esita tellimine eposti või kirja teel Eesti Elu/Estonian Life, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2, tel 416-733-4550; epost: eetalitus@eestielu.ca Tee ise leht huvitavamaks – saada pilt või lugu: eetoimetus@eestielu.ca AITA HOIDA EESTLUST VÄLISMAAL! PARIM JÕULUKINK ON EESTI ELU TELLIMUS!

S P ORT

Jüri Vips lõpetas esimese F2 täishooaja kuuendana Jüri Vips (Hitech) lõpetas vor­ mel-2 sarja hooaja Araabia Ühendemiraatides toimunud viimase etapi põhisõidus kaheksandal kohal ja tuli sarja kokkuvõttes kuuendaks.

Kvalifikatsioonis 15. koha teeninud Vips puutus sõidu jooksul taanlase Christian Lundgaardi (ART) masina tagumist osa ja sai selle eest ka

viiesekundilise karistuse, kuid lõpetas siiski esikümnes.

Sarja üldvõidu oli juba varem kindlustanud austraallane Oscar Piastri (Prema), kes võitis ka viimase sõidu ning edestas hiinlast Guanyou Zhoud (Virtuosi) ja brasiillast Felipe Drugovich (Virtuosi).

Hooaja üldvõitja Piastri sai kokku 252,2 punkti.

Vips võitis hooaja jooksul kaks sõitu: Bakuus oli ta parim teises sprindisõidus ja põhisõidus. Lisaks jõudis eestlane veel neljal korral esikolmikusse.

(ERR/EE)

Suur aitäh Eesti Abistamis­komiteele/ Ehata­rele, kelle lahke toetus või­maldas tuua tänase Eesti Elu lehenumbri teieni värvitrükis.

Kelly Sildaru sai rennisõidus Dew Touril teise tulemusega finaali Vigursuusataja Kelly Sildaru võistleb sel nädalal USA-s Dew Touril. Kolmapäeval pääses Sildaru rennisõidu kvalifikatsioonist teisena eda­ si. Parim oli MM-i kullanaine Eileen Gu ja kolmas Zoe Atkin.

Neljapäevane pargisõidu kvalifikatsioon Dew Touril jäi ilmaolude tõttu äta, kõik 16 võistlejat lubati finaali.

Eelmisel nädalal Copper Mountaini suusakuurordis toimunud MK-sarja etapil oli Kelly Sildaru rennisõidus kolmas hiinlanna Eileen Gu ja kanadalanna Rachael Karkeri järel.

Eesti Elu ajaleht toob teile koju ning jagab teile ja teiega meie kogukonna kõiki tähtsamaid sündmusi eesti ja inglise keeles – nii paberlehes kui veebil.

Lugege ise ning jagage pere ja sõpradega meie uudi­seid eesti keeles – nii aitame kõik kaasa oma kultuuri hoidmisele võõrsil.

Jagage Eesti Elu vahendusel uudiseid oma huvitava­test kogemustest või peresündmustest – nii hoiame ühendust kogukonnas.

Jõulurahu kõikide südamesse soovib teie Eesti Elu / Estonian Life pere www.eestielu.ca

Alar Karise presidendiaja esimese jõulukaardi autor on Joonas Sildre Alar Karise presidendiaja esimese jõulukaardi kujundas kunst­nik Joonas Sildre. ,,Jõulukaardi mõte on innustada igaüht tundma uudis­himu ning ümbritsevat rõõmuga avastama. Eestit iseloomustagu tark rahvas, kes tahab ja oskab õppida ning suudab oma teadmisi kasutades hakkama saada igas olukorras, ka kohtumisel tundmatuga. Olgu selleks näi­ teks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis,“ kirjeldas Alar Karis ja lisas, et kaart ­kannab ka üksteisest hoolimise ja mõistmise mõtet – ka siis, kui ollakse eriarvamusel.

Jõulukaardid trükkis keskkonnasõbralik trükikoda Eco­print taastoodetud paberile, kasutades looduslike vaikude ning õlide baasil valmistatud trüki­värve.

Sel aastal lähetas presidendi kantselei heade soovidega nii Eestisse kui üle maailma 2300 jõulukaarti. Kaardil on pühade­tervitus viies keeles.