Nr. 5
EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Veel eestikeelsest haridusest Eestis Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutus Eesti keele ja eestikeelsest õppest rääkides on enim kes kendutud alus- ja põhihari dusele. Tulemusi mõõdame aga nende inimeste pealt, kes läbisid alus- ja põhihariduse kümme või enam aastat ta gasi. Just neid vaadates kuju nevad hoiakud, kas kee leõpe ja lõimumine on olnud edu kas. Enamik Integratsiooni Sih t asutuse eesti keele õppijatest on täiskasvanud, kes on sündinud ja terve elu elanud Eestis. Uuringud ja igapäevakogemus näitavad, et veel kümme aastat tagasi oli eesti keele õppimise peamine motivatsioon tööturul hakkamasaamine, nüüd soovib aina enam inimesi olla aktiivsed sotsiaalses ja ühiskondlikus elus ning tunda osana Eestist. Nende enesehinnang oma keeleosku sele on sageli madal, eesti kee les rääkimise hirm suur ning see toob kaasa tagasihoidlikud ambitsioonid töö- ja ühiskondli kus elus. Uuringufirma Centar 2017. a läbi viidud uuring näitab, et Eestis elavatest eesti keelest erineva emakeelega täiskas vanutest valdavad eesti keelt enesehinnanguliselt hästi või väga hästi ligi pooled, seega umbes 150 000 inimest vanuses 15–74. Teisest poolest on ligi 10% hinnanud, et ei saa eesti keelest üldse aru. Monitooring näitab täiskasvanute eesti keele oskuse tõusu, kuid mitte küllal daselt. Haridussüsteem ei ole taga nud piisavat eesti keele oskust, mistõttu on tihti valitud tee, mis ei vaja eesti keele valdamist. Keelelist eraldatust soodustab madal enesehinnang ja eelarva mus, nagu ei soovi eestlased teiste rahvuste esindajatega suhelda. Inimestel on erinevad kogemused, ka müüdid levivad sageli kulutulena, eriti kui pole eraldatuse tõttu olnud võimalusi eestlastega tihedamalt suhelda. Eestikeelse õppe eesmärk Haridusest rääkides unus tame vahel, miks on kool üldse olemas. Haridussüsteemi ees märk on tagada kõikidele õppi jatele, olenemata kodusest kee lest või sotsiaal-majanduslikust taustast, piisav oskuste, tead miste ja väärtuseline taust, mis on toeks kiiresti arenevas ühis konnas, haridusmaastikul ja tööturul toimetulekuks. On olu line tagada kriitiline mõtlemine, analüüsivõime ja paindlikkus, mis tagavad adekvaatse enese hinnangu ja võimekuse ühis konnas sobiv koht leida. Eeldame, et ka vene koolide lõpetajad omavad tugevat pa gasit koolijärgsesse ellu astumi sel. Sellepärast ei tohi eesti keele õppe eesmärk eelöeldust
erineda. Eesti keele õpetamine on osa õppeprotsessist ning on seotud kogu õpikeskkonna ning õpetamisega laiemalt. Seda ei saa eraldada eesti keeles suhtle misest ja keele kasutamisest igapäevaelus. Keeleõpe peab olema osa õpilaste igapäevasest inforuumist ja ühiskonda sulan dumisest. Oluline on ka sõprus kond, kuhu kuuluvad ka eesti kodukeelega noored. Olukord aastal 2021 Vene õppekeelega koolist rää kides on laias laastus arutluse all neli võimaliku lahendust: Kõik jätkub nagu praegu Jätame otsuse eesti keele õppe kvaliteedi eest lasteaeda dele ja koolidele. Koolid piirdu vad riiklikus õppekavas soovi tatud eesti keele õppemahuga. Argumendiks on, et pole õpeta jaid ega eestikeelset keskkonda, lapsevanemad soovivad vene keelset õpet ja neil peab olema võimalus teha vaba valik õppe keele osas. Paljud venekeelse kooli lõpetajad lähevad välis maale õppima, seega on eesti keele õppimine ajaraisk. Poliitilise allhoovusena ar vestatakse, et lapsevanemad tee vad ükskord otsuse jalgadega, vene õppekeelega kool kaob ja mure eesti keele oskuse pärast laheneb iseenesest. Suurendame eesti keele tundide arvu Argumendiks on, et õpilased ei saa eesti keelt selgeks, sest eesti keele tundide arv on väike; aineid peab õpetama emakeeles. Niimoodi, ainult eesti keelt õpetades, on toiminud suur osa vene õppekeelega koole siiani ja see on andnud praeguse tule muse. Kaks korda rohkem „va let asja“ tehes ei vii see eduni. Ükski keel ei toimi seosteta teiste valdkondadega. Enamasti on keelt õppides pragmaatilised lähenemised – et elu oleks rik kam, parem, edukam. Sestap on oluline, et ka eesti keele õpe (ja me ei räägi siin lihtsalt veel ühest võõrkeelest, vaid riigikee lest!) oleks seotud muu maail maga, aitaks ühiskonnas toimu vat paremini mõista ja tunda ennast ühiskonna osana. Kohustuslik eestikeelne aine õppe Keeleõpe on lõimitud aine õppega. Tagatakse hea eesti keele oskus ja aineteadmised, õpikeskkonnas tekitatakse ka keelekeskkond ning seeläbi tõuseb eesti keele õppimise mo tivatsioon. Õpetamist lihtsustab õpilaskonna homogeensus – õpilaste emakeel on eesti kee lest erinev, seega lasteaeda või kooli tullakse üsna madala või olematu eesti keele tasemega ning hakatakse koos arenema. Sel moel on Eestis juba üle 20 aasta toiminud keelekümb lusprogramm, mis on üks Eesti haridussüsteemi edulugudest. Keelekümblusklasside lõpeta
jate tulemused on heal tasemel nii eesti, vene kui inglise keeles ning kõigis ainetes. Noored kasutavad eesti keelt julgelt igapäevaelus. Mudeli vajakajää miseks on loomulike kontaktide puudumine eesti ja vene kodu keelega noorte vahel – ei teki keeleülest võrgustikku ja see ahendab venekeelsete noorte vaatevälja. Koosõppiva kooli mudeli raken damine Kõik lapsed, olenemata ko dusest keelest, õpivad koos lasteaiast alates eestikeelses ja -meelses keskkonnas. Õpitakse Eesti kultuuri- ja inforuumis ning teised kultuurid rikastavad ja mitmekesistavad seda. Aineja keeleõpe on tihedalt seotud ja aktiivõppemeetodid on igapäe vaselt kasutusel. Selle mudeli väljakutse on tagada kõigile lastele võrdselt kvaliteetne õpe ja tugisüsteem vajajatele. Mudel töötab kõige paremini, kui alustada alushari dusest või põhikooli esimeses kooliastmes; teine variant on alustada gümnaasiumis, eeldu sel, et eelnevalt on saavutatud hea eesti keele oskus ja tugevad õpioskused. Peaksime otsuse tegemisel kaks esimest mudelit välista ma. Need ei vii sihile ega täi da eesmärki, mida ühiskond ootab ja vajab ning on sisuli selt õpilaste ja lastevanemate õigustatud ootuste petmine ja aja raiskamine ning võivad olla ohuks sidusa ühiskonna arengule. Piirkondliku eripäraga arvestamine Eesti on väike, kuid piisavalt mitmekesine, et peaksime otsus tamisel peaks lähtuma piirkond likust eripärast. Võrus, Paides või Haapsalus on vene õppe keelega koolid suletud juba aas tate eest ja ülemineku hirmud on täna seks ajalugu. Narvas ja Sillamäel on eestikeelse elanik konna protsent alla viie ning on selge, et samasugust koolide liitmise teed minna ei saa. Seega peab eestikeelse aineõppe ja koosõppimise mudelite vali kul ja või malusel kombineeri misel lähtuma keskkonnast, kus kool asub. Selgete sihtide seadmine Oluline on meeles pidada selle loo algust – täiskasvanud, kes tulevad Integratsiooni Sihta sutuse eesti keele majadesse eesti keelt õppima ei ole õnne likud, et nad keelt ei oska ning oma kooliaega ei meenutata ses võtmes kuigi heade sõnadega. Laenaks Jaak Johansonilt jõudu: Hei, poisid, kas olete valmis? Siis lükkame korraga. Peipsi koha pealt lükkame lahtiselle väikese Maarjamaa. Kõigepealt – tuleb teha otsus ja kiiresti. Otsustamisest põge nemiseks poliitilistel tasanditel
jätkub retoorika, et ärme teeme liiga äkilisi ettevalmistamata samme, ei saa ühe vitsaga lüüa kõiki ja teeme samm-sammult. Nõus – ei saa ega tohi ülepea kaela otsuseid teha. Aga mitte otsustamisel jääme esimesse või teise mudelisse kinni ja teeme ülekohut lastele. Tuleb teha selge ja täpselt kirjeldatud otsus üleminekuetapi ja vajalike ettevalmistuste kirjelduse ning ajagraafikuga. Üleminek peab toimuma nii lasteaias kui ka kõikidel haridustasemetel. Koolijuhtide ja õpetajate toetamine Süsteemselt ja jõuliselt tuleb läbi mõelda õpetajate ja kooli juhtide juurdekasv, sest välja valitud mudeli viivad ellu õpetajad. Õpetaja peab mõistma oma töö laiemat eesmärki ning võtma vastutuse õpilaste ees. See ei tähenda kõikide õpeta jate ja koolijuhtide välja vaheta mist, kuid vajadusel peab ka see võimalik olema. On olukordi, kus riigi ja kohaliku omavalit suse koostöös peab suutma astuda samme, et kvalifitseeri tud, eesti keelt väga heal tase mel rääkivad ja Eesti kultuurija inforuumis olevad õpetajad tulevad kooli ja jäävad sinna. Õpetaja saab anda edasi neid väärtusi, mida ta ise kannab – sestap on oluline, et kirjeldades võimalikke mudeleid, kirjeldame ka õpetaja oskused ja omadu sed, mis oodatavat õpikeskkon da luua aitavad. Koostöö ja hoolimine Kindlasti ei tohi unustada, et üksteise mõistmine, hoolimine, toetamine ja tõeline ühiskondlik
demokraatia sünnib koostöös. Koostööd saab teha koos – mis mudeli me ka valiks, peab ole ma tagatud kontakt erinevast keele- ja kultuuriruumist õpi laste vahel. Ei maksa karta, et kui eesti kultuuriruumi tuleb teisest rahvusest inimesi, kao tame oma identiteedi ja kom beruumi. Usume rohkem oma kultuuri tugevusse ning panus tame ise igapäevaselt selle kest misesse! Keskendume koos õppimisele Eesti kultuuri- ja inforuumis, arvestades ning väärtustades ja hoides teisi kultuure. Kokkuvõtteks, oleme jõud nud kolmekümne aastaga just sinna, kus oleme. Lootsime 90ndatel, et 30 aasta pärast oleme kaugemal, aga ühiskond likud protsessid, mis on seotud inimeste väärtuste, identiteedi ja emotsioonidega, võtavad aega. Õpime edulugudest ja tugev dame hästitehtut – kõike ei pea nullist alustama. Teeme riikli kud otsused ja lepime kohalike omavalitsuste tasandil kokku, et otsused on täitmiseks ning kokkulepet peab toetama ka ra hastamine. Kirjeldame piirkond likult sobivad mudelid ja lepime kokku, millised õpetajad ja koolijuhid suudavad neid reali seerida. Leiame, koolitame ja toetame õpetajaid. Anname lap sevanematele kindlustunde, et nende lapsed võidavad ega ole tule vikus tupikus, kus nemad ise. Loodan väga, et mõne aasta pärast saan meie täiskasvanud õppijatele kinnitada, et nende lastest meie eesti keele maja õppijaid ei saa.
Prantsusmaa kolmanda karantiini ootel välja peaminister Jean Castex. Kuna kontaktide vähenda Guermantes, 3.02.2021 mine inimeste vahel on viiruse Kogu eelmise nädala oli ja selle uute mutatsioonide levi Prantsusmaa rangemate koo ku ohjeldamiseks esmatähtis, ronapiirangute ja kolmanda otsustas valitsus rangelt piirata täieliku lockdowni ootel, sest reisimist ja sisenemist Prant nakatumine on endiselt kas susmaale. Alates 31.01. on vutrendis (23 337 uut haigus keelatud Prantsusmaale saabu juhtumit (2.02.2021) võrreldes mine väljaspoolt EL-i territoo eelmise nädala 22 086 riumi. Seda saab teha vaid hä (26.01.2021) haigusjuhtumiga. davajadusel ja selleks peab ette Surmajuhtumeid viimase öö näitama hädavajadust tõendava päeva jooksul oli 726. dokumendi (nt pereliikme sur Kümme departemangu on matunnistus, tööandja tõend kriitilisel piiril, mis puudutab jms). Kõik väljastpoolt ELi haiglate ja reanimatsiooniosa saabujad peavad esitama mitte kondade täituvust. Muret tekitav rohkem kui 72 h vanuse nega on Covid-19 uute inglise ja tiivse tulemusega PCR-testi, lõuna-aafrika tüvedega mu mida võidakse küsida juba enne tatsioonide kiire levik rahvasti lennukipardale asumist. Kõikjal üle Prantsusmaa jääb ku hulgas. Kahjuks ei kulge ka vaktsineerimine planeeritud kii kehtima komandanditund alates rusega, kuna vaktsiinitarneid on kella 18-st õhtul kuni kella 6-ni saadud neljandiku võrra vähem, hommikul, kui liikumine on lubatud vaid vastava tõendi kui lubatud. ettenäitamisel (tööandja tõend, Prantsusmaa valitsus otsustas kõigele vaatamata siiski mitte arstitõend). See on rahvas teki veel välja kuulutada riigi täie tanud palju pahameelt, sest likku lukkupanemist ja piirdus olles sunnitud töölt nüüd varem vaid mõnede rangemate piiran lahkuma, et jõuda ära teha vaja gutega, mille kuulutas 29.01. (Järgneb lk. 15)
Mailis Sütiste-Gnannt
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
