4
EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022
Tugevad õlad – me südamega vabatahtlikud Meie rahval on olnud kaua arusaamine, et tuleb alati olla abivalmis, hoida neid, kes enam ise igapäevasega toime ei tule. Seda sai ehedalt näha just külades, kus ei olnud kunagi erakordne naabrite avitamine, toetamine. Ikka ju omad. Kui eestlased asusid linnastuma, kus mõiste üle aedne enam suurt ei tähen danud, võttis selline aitaminetoetamine teise näo. Kuid oli ikka olemas. Oleme ju ikka kõige kiuste kinnisemad kui mõned teised rahvad, hin dame privaatsust, iseseisvust. Aga meie südamed on soojad. Paguluses, nagu ette aimates Paul-Eerik Rummo 1964. a. luuletust „Me hoiame nõnda ühte“ tsüklist „Läbi talve“ (luulet ema mälestuseks) tegime niigi, nagu hiljuti 80. sünnipäe va tähistanud Rummo teadis. Kui heitunud mesilaspere läheme tänagi läbi mere, mis tõuseb me vastu tige. Luuletaja kirjutab edasi – „ja muud me ei vaja tuge// kui üksteise selged õlad“. Kaua on olnud meil olemas organisat sioonid nagu Abistamiskomitee, Sihtkapital, EERO ja AKEN, viimased kaks loodi just kodumaal elavate toe tuseks, vahetult pärast taasise sisvumist. Heategevuslik fakt, millest kahjuks seal vähesed on teadlikud. Peale nende muidugi, kes on toetust saanud. See luuletus tuli meelde, lugedes Eesti Elust ja EWR’ist sellest, kuidas Lõbusa Pärast lõuna korraldajad ikka tegut sevad, vabatahtlikult, tigedal ajal. Pandeemia on meie kõigi elu muutnud. Kuid siin nime tuks jäävad vabatahtlikud ikka tegutsevad, toovad vanuritele, teistele abivajajatele rõõmu ning toitu, märkides tähtpäevi ja olles oluliseks kontaktiks välis ilmaga. Paljud tunnevad just sellest inimlikkusest puudust. On ehk neil koduabistaja, kes koristab, teeb süüa, lubab ikka veel oma kodus edasi elada. Ja pere liikmed on ju tihti abiks. Kuid nemadki ei saa ööpäevaringselt vanematega olla. Ent miski ei asenda seda turvaliselt, nagu tänapäeval peab, kontakti pida mist koduste inimestega, dis tantsiga arvestades. Või ka tele fonikõnet, mis teeb kindlaks, et kõik on korras. Ega ainult
eestipärased maitsvad võileivad ja saiad too rõõmu – emakeeles vestlemine on asendamatu. Need head hinged saavad aru eestlaste rahvatraditsioonidest. Hoida teisi, kes üksi, eriti nüüd. Vanasõna võtab seda väga hästi kokku – mine teisele abiks, siis tuleb teine ka sinule abiks. Mitte, et nimetatud vabataht likel oleks hetkel abi tarvis. Siin sündinutena on nad veel, kuigi pensioniga pole ehk kaugel, ikka võimelised autosõite ette võtma, toite tegema, telefoni numbrit valima. Nemad kõik on võtnud kodust õpetatud eeskuju südamesse, tegutsevad sellesa ma südametunnistuse järgi, et aidata ligimest. Siinkirjutaja kuulub ka pagu luses sündinud esimesse põlv konda, nii-öelda buumerite hulka. Mäletab hästi paguluses toimunud üritusi, mil noored krapsti tulid vanuritele appi, ust lahti hoides, Vabariigi aasta päeva aktusel käevangus neid istekohani juhatades. Ei pidanud isegi skaudivormis olema, kuigi paljud olid. Oli ju nii loomulik. Ent ajad on muutunud. Oli kohe üllatuseks, et ajal, kui oma lapsed veel keskkoolis olid, ot sustas provints, et kooli ei saa pidada lõpetanuks, kui pole ko gutud vastav arv vabatahtlikke töötunde. Andestage, vabataht likkust ei saa õpetada ega sun dida selleks. Need nõudmised riigilt olid arusaamatud. Sunni viisil täita nõudmisi, mis peaks ju olema loomulikud igale inimesele. Ning nagu ülal kirju tatud, noored jubagi on varmad vanureid aitama. Kuid nagu on igal põlvkonnal kurtmine, ajad on teised, mitte sellised kui meie nooruses. Sellega arvestades tuleb eriti hinnata meie toredaid, tublisid, heatujulisi ja siiraid ühiskon naliikmeid, kelle panus on suur, eriti praegusel katkuajal. On jah proovilepanevad ajad. Kuid seniks, kui on olemas meie vabatahtlikud, kes vanurite peale hoolisevalt mõtlevad, tegutsevad – me hoiame nõnda ühte. Oleme ju heitunud mesilaspere (heitunud tähendab tarust kau gel olekut). Ent sugugi mitte üksi. Jälle vanasõna – jämedat puud on raske painutada. Teisi aidates hoiame oma kogukonna just tugeva puuna elujõulisena. TÕNU NAELAPEA
Balti riikides on koroona kõige vähem mõjutanud eestlaste elukvaliteeti Hiljutisest ärikonsultatsioo nide ettevõtte EY uuringust selgub, et võrreldes pandee miaeelse ajaga on Eesti ini meste rahulolu oma eluk va liteediga langenud 73%lt 65%le, mis on Baltimaade vähim langus. Lätis on langus olnud 73%lt 60%le ning Leedus 71%lt 61%le. ,,Eesti näitajad on paremad võrreldes Lääne-Euroopa mit mete riikide elanike hinnanguga oma elukvaliteedile, näiteks Sakamaal langes pandeemia tõt tu elukvaliteedile antud hinnang 71%lt 58%le ja Prantsusmaal 65%lt 53%le,“ ütles EY Eesti konsultatsiooniteenuste vald konna juht Siim Aben. Eestis olid ka piirangud teiste Balti riikidega võrreldes kõige leebemad. Eestlased leiavad, et kõige enam mõjutab nende elukvali teeti finantsturvalisus (57 %), järgnevad ligipääs heale tervis hoiuteenusele (56%) ja üleül dine turvalisus (55%). Eesti inimesed näevad koha liku atraktiivsuse võtmena heade töökohtade (49%) ja ter vishoiuteenuste (41%) olemas olu. Peamine Baltimaade elani ke mure on finantsstabiilsus (47% Eesti, 53% Läti ja 46% Leedu 46). Enda ja oma pere tuleviku osas on optimistlikud 72% eestlastest, oma piirkonna tule viku suhtes on optimistlikult meelestatud 58% ning maailma kui terviku tuleviku osas 31% vastanuist. Uuringu jaoks viidi igas rii gis keskmiselt läbi 1000 interv juud, uuringus osales 22 riiki. (ERR/EE)
S P ORT
Kolm spordiala, mis võivad olümpialt jäädavalt kaduda Vahetult enne Pekingis alanud olümpiamänge toimus samas rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) istung, kus muuhulgas kinnitati, mis alad kuuluvad 2028. a Los Angelese suve olümpia esialgsesse programmi. Pikalt olümpiaprogrammi kuu lunud aladest jäid sellest nime kirjast välja tõstmine, poks ja moodne viievõistlus. Nende asemel näeme uute aladena rulasõitu, surfi ja sportronimist. (PM/EE)
LÜ H I DALT K ANADAST
Lõbusa Päraslõuna Zoomi programmi osalised õnnitlevad Hilda Truuperet sünnipäeval möödunud suvel. Foto: Lea Greenwood-Vares
Nr. 5
KANADA. Millal tuleb kevad ja kui pikk on veel talv? Kahel Kanada kuulsal ilmaennustajal, koopaoravatel/ümisejatel (groundhog) on selles osas e rimeelsusi: Nova Scotia Shubenacadie Sam ennustab pikka, külma eesolevat talve, aga Ontario Wiarton Willie jäl legi varast kevadet. (Lüh. CP24)
Hakkame KESKUSt ehitama! Plaani järgi peaks KESKUSe ehitustöödega algatama 24. veebruariks 2022, mis on eestlastele üle ilma vägagi tähelepanuväärne kuupäev – Eesti 104. vabariigi aastapäev. Kõik load Toronto kesklinna rajatava KESKUS Inter national Estonian Centre ehitamiseks on olemas. Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk on selle märgilise ettevõtmise arengut tähelepane likult jälginud ja nimetab KESKUSt ,,eestlaste sajandi projektiks“. Projekti KESKUS juht Ellen Valter lisab: „Eestit nähakse väikese riigina, mis on võime line suuri ideid teostama, sama kehtib ka hajala eestlaste kohta; KESKUS toob ellu visiooni mastaapsest ja kaasaegsest Eesti kultuurikeskusest Põhja-Ameeri kas.“ International Estonian Centre Inc. juhatuse esinaine Heili Toome kiidab nende visadust, kes on suutnud projekti nii kaugele viia, ning lisab: „KES KUS on elav näide eestlase jon nist ja sihikindlusest. Juba 75 aastat tagasi ei tulnud sellest puudu, kui meie vanemad, va navanemad ja vaarvanemad olid sunnitud Eestist põgenema ja oma elu taas nullist alustama. Valmisolek eduks on näha ka KESKUSele suunatud toetus test, mis saabuvad eesti kogu kondadest üle maailma.“ Arendusjuht David Kalm on paika pannud tee KESKUSE avamiseni 2023. aastal, märki des, et ,,ehitamine saab olema tempokas ja me püüame hoida kõiki kursis, et seda ehitustee konda oleks lihtne jälgida.“ Estonian Arts Centre (EAC) on KESKUSEga seotud heate gevusorganisatsioon, mille juha tuse esinaine Liisa Käärid
märgib: „Rahalise toetusega aitate kaasa meie ajaloole uue peatüki kirjutamisega. Siirast tunnustust ja tänu annetajatele. Ka järgnevad põlvkonnad hin davad seda, et aitasite kaasa meie diasporaa edasise elujõu lisuse tagamisele.“ Kutsume teid jälgima ja toetama KESKUSE teekonda läbi erinevate ehitusetappide lõ pusirgeni välja. Registreeruge KESKUSE igakuise uudiskirja saamiseks keskus.ca kodulehel.
Venemaa saatis OSCE riikidele kirjalikud päringud „julgeolekutagatiste“ kohta
vastust, kas nad on nõus hoidu ma oma julgeoleku edendami sest teiste riikide arvel. Eesti välisminister EvaMaria Liimets kinnitas Vene kolleegi kirja kättesaamist. „Kirja sisus ei olnud otseselt midagi uut,“ kommenteeris Liimets. „Seal on korratud Vene Föderatsiooni seisukohti ja po sitsioone, põhiliselt on kirja sisu meile varasemast teada.“ Liimetsa hinnangul on kirja eesmärk lükata kõneluste „pall“ tagasi lääneriikide kätte. „Ees märk on saada meie poolt eraldi vastuseid ja kindlasti on seal soovi liitlaste ühtsust testida.“ Ta lisas, et seetõttu on väga täh tis, et erinevatele adressaatidele läkitatud kiri saaks ühesuguse vastuse. (D/EE)
Vene uudisteagentuuride tea tel edastas Venemaa Helsingisaatkond Soome välisminist rile Pekka Haavistole riigi sei sukohad seoses Kremli nõu tud julgeolekutagatistega. Samasuguse pöördumise said ka teised OSCE riigid, kaasa arvatud Eesti. Kirja autoriks oli Vene välis minister Sergei Lavrov, kes oli varem Vene riigitelevisioonile kommenteerinud, et Venemaa ootab NATO ja OSCE riikidelt
Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks! KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe kapitalikogumise kampaania veebilehel. Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.keskus.ca • Registreeru veebilehel uudis kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus
