6
EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022
Film eesti filmilegendist Pühapäeval, 30. jaanuaril näi dati VEMU YouTube’i kana lilt mängufilmi „Johannes Pääsukese tõeline elu“. Filmi tootjaks on Kopli Kinokom panii, režissöör Hardi Volmer, esilinastus a. 2019. Film on eestikeelne, ingliskeelsete sub tiitritega. Pärast 90 minutit kestnud filmi vestles VEMU peaarhivaar Piret Noorhani režissööriga. Legend ei ole ülepakutud väljend. Eesti filmi alguseks loetakse aastat 1912. Johannes Pääsuke oli selles valdkonnas kindlalt ,,esimene pääsuke“, kes oma lühikese eluea jooksul suu tis saavutada uskumatult palju. Tema tõelise elu mõiste ei ole ehk sajaprotsendiliselt faktitruu, kohati on koostajail (Olavi Ruitlane oli tubliks abiliseks) tulnud rakendada oma fantaa siat. Kindlasti on nad aga püsinud usutavuse piirides. Oma rännakuil filmimehena
Üheks arhitektuuripreemia laureaadiks valiti Jarmo Kauge Eesti kultuurkapitali arhitek tuuri sihtkapital ning Eesti arhitektide liit, Eesti sisear hitektide liit ja Eesti maasti kuarhitektide liit andsid välja tänavused arhitektuuripree miad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna välja paistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid. Arhitektuuripreemiatele esi tati 184 kandidaati, kelle hul gast valisid žüriid 55 nominenti ja tunnustasid 19 laureaati, seal hulgas anti välja kaks tuden gipreemiat. Kategoorias ,,Vaata aga!“ oli võitjaks näitus ,,Majad, mida me vajame“, mille kuraatoriks Jarmo Kauge. Näituse kujun dasid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke (NIKITA ATIKIN) ja graafilise disaini valmistas Margus Tamm. Näitust ekspo neeriti Eesti arhitektuurimuu seumis 11.06.–21.11.2021. (ERR/EE)
Jarmo Kauge sai torontolastele tuntuks, kui valmistas ette näitust ja raamatut, mis tutvustab Eesti arhitekte Kanadas. Foto: Lea Kreinin
sooritas Pääsuke ka retke Setumaale. Just selle osa tema elust on filmitegijad jäädvusta nud. Film peegeldab setude iga päevast elu, nende tavasid ja käitumiskultuuri. Sisse on põi mitud ka peategelase kurvalt lõppenud armuvahekord noo ru kese tütarlapse Nastaga. Arvuka tegelaskonna hulgas kerkivad mõjuvalt esile peategelane Johannes Pääsuke (Ott Sepp), ta sõber ja abiline Harri Volter (Märt Avandi), värvikas küüdi mees Sergo (Tõnu Kark) ja Nasta (Ester Kuntu). Ei puudu ka kuulus lauluema Taarka, keda kehastab Merle Jääger, paremini tuntud kui Merca. Hardi Volmeri sõnul oli Johannes Pääsuke rikkast perest fotohuviline ja esimene eesti soost filmioperaator, tegi filmi 1. Eesti autovõidusõidust Riias. Esimese maailmasõja lõpupoole värvati ta Vene sõjaväkke. 8. jaanuaril 1918 suri ta rongiõn netuses Valgevenes 25-aastasena. Temast jäi maha tervelt 40 filmi. Käesoleva filmi idee tekkis autoril Peeter Brambatiga baaris istudes. See oli kavatsetud la vastusliku ilmega dokfilmina, kuid kujunes mängufilmiks. Peeter Brambat oli siis juba lah kunud, Hardi Volmer jäi üksi. Hiljem ühines temaga stsenaa riumi kaaskirjutajana Olavi Ruitlane. Dokfilmi jaoks kippus autentset materjali nappima. Oma reisist Setumaale oli Pääsuke küll pidanud päevikut, kuid see oli rohkem arveraamat, majandusaruanne Eesti Rahva Muuseumile, kes teda mingil määral rahaliselt toetas. Tema teise matka puhul, mis kulges Narva jõest mööda Põhja-Eesti rannikut Muhu- ja Saaremaale, on aruandes pisut rohkem päe vikulist. Kummalisel kombel tollane ajakirjandus tema tege vust eriti ei kajastanud. See kõik võimaldas stsenaristidele teha fiktsiooni. Taarkat Pääsuke ei filminud, kuid tema filmi toomine oli kul tuurilooliselt tähtis. Ühtlasi võimaldas see tasuda väikest auvõlga Merca ees. Ain Mäeotsa koostatud filmi ,,Taar ka“ puhul olid Mercal loomuli kud pretensioonid peaosale, kuid režissöör otsustas Siiri Sisaski kasuks. Pääsukese lahutamatu kaas lase ja abimehe Harri Volteri tüüp on täielikult tegijate loodud. Temast pole palju rohkem teada, kui et ta oli vae sustunud mõisniku poeg. Sama täielik fiktsioon on Sergo tüüp. Küüdimeest oli filmi vaja; pole mõeldav, et mehed rasket filmi varustust oleksid kogu aeg seljas kandnud. Seda tüüpi, Setumaale jäänud vana soldatit, pidi kehastama Arvo Kukumägi, kes aga lahkus enne filmi valmimist. Tõnu Kark tuli mängu viimasel hetkel. Tema on Kukumäest väga erinev, pole üldse Lõuna-Eesti mees ega tunne seda murret. Ka Nasta toodi mängu suhteliselt lõpus, sobivat tüüpi andis otsida.
Nr. 5
Martin Kuuskmann… (Algus lk. 1)
Märt-Matis Lille sügavfilo soofiline „Kadunud metsade kaja“ ja noore Sibeliuse emot sioonidesse uppuva „Mets haldja“ (võrratu Theodor Singi soolo!) esitused viisid mu sõna otseses mõttes metsa. Oli tunne nagu oleksid ängistavalt raiela gendikult jõudnud lopsakalt vohavasse metsa ja sinna ära eksinud. Pole ime, et Sibelius ürgset metsamassiivi muusikali selt nii hästi kujutada oskab – käis ta ju nooruses metsas kännu otsas viiulit harjutamas. Teos on kirjutatud 126 aastat tagasi (1895. aastal) kui metsade kadu misest ei osatud mõelda. Siis olid Põhjamaade metsad veel kõiksugu vaimude ja hald jate kodupaigaks ja mõjusid isegi hirmuäratavalt. Kontserdi esimene pool kru vis ootused Palssoni fagotikont serdile õige kõrgele. Mida on täiesti teistsuguse looduse kes kel sündinud Islandi heliloojal meile öelda?! • Vaheajal ringi jalutades mee nus, mida 30 aastat tagasi kirju tas Martin Kuuskmannist kultuu rileht SIRP (17. augustil 1990): „Täna peaks Californiasse jõudma eesti noor fagotist Martin Kuuskmann, taskus tudengiviisa 5,5 aastaks ja oota mas 4-aastane stuudium San Jose Riiklikus Ülikoolis. /... / Martinil ei ole pagasis fagotti, sest dr Vernon Read on lubanud noormehele oma kooli poolt pilli kinkida. /... / Martin Kuuskmann on lõpetanud Muu sikakeskkoolis Ilmar Aasmetsa fagotiklassi ja teinud igaks juhuks eksamid ka meie konser vatooriumisse. Tal olevat natuke
Et joovad ja tantsivad-laul vad baabad on peamiselt vane mad naised, pole juhus. Setu külakultuuris olid abielunaised koduperenaised ja sünnitusma sinad, kellele sedalaadi lõbut semine ei sobinud, seda oli võimalik harrastada alles lese põlves. Mustas riides naine, setu murdes eksütaja nime kan dev surmakutsar on üheselt setu mütoloogiast võetud. Autentset küla tausta oli tänapäevasel Petserimaal raske leida. Värska kirik ja kirikuaed on vähestena Pääsukese aegsena hästi säilinud. Enamik võtteid tehti siiski Setumaal, kuid vaja duse korral mindi ka mujale. Uppunud Nasta veest tõmba mine näiteks on filmitud Loobu jõel. Tiitrite inglise keelde tõlki mine oli omaette pähkel, seal tegi suure tänuväärse töö ära endine torontolane Hillar Tork. Toortõlge tehti talle küll ette, kuid ta töötas selle sõna-sõnalt läbi ja andis tõlkele viimase lihvi. EERIK PURJE
Martin Kuuskmann
kahjugi, et jääb ilma õpingutest suurepärase pedagoogi Andres Lepnurme juures. „Ikka lähen, sest võimalused ennast teostada on seal võrreldamatult avara mad!“ otsustas ta. /... /“ Helilooja Pall Ragnar Palsson ütles enne fagotikont serdi „Play“ ettekannet, et temagi teosesse on kirjutatud Martini enda lugu ja vaimsus; muusiku teekond Nõmme män dide alt Ameerika suurlinna desse. Palsson on ka ise mitmeid aastaid Nõmmel elanud, õp pides kompositsiooni eriala doktorantuuris Eesti Muusika akadeemias (Helena Tulve juhendamisel). Nii on talle Nõmme heliline atmosfäär igati tuttav. Teise osa jaoks sai islandi helilooja inspiratsiooni Väike- ja Suur-Ameerika täna vate läheduses asuvast Uue Maailma „aeglasest ja kuidagi hägusast meeleolust“. Kol manda osa kohta ütleb heli looja: „Viimane osa kujutab omamoodi „pärast üleujutust“ seisundit, kus muusika kulgeb pehmetes lainetes ja fagott „laulab“ meile otsekui teiselt kaldalt.“
Palssoni teost kuulates püüdsin algul leida nõmmelikke allusioone, kuid leidsin sealt hoopis jäiseid Islandi tuuli, mis vuhisesid üle metsavaba müs tilise saare.... Kas oli see vihje metsalagedale Eesti tulevikule?! Õnneks sain kohe aru, et teose nautimiseks tuleb helilooja eelnev selgitav tekst ära unusta da ja äärmiselt põnevat teost kui niisugust nautida. Helilooja mängis fagotimängija võimete piiril – võib-olla just sellest teose pealkiri „Play“. Seda teost tuleks veel mitmeid kordi kuu lata, et suudaksid tõusta heliloo ja mõttemaailma tasemele ja täiuslikult nautida niivõrd põne valt orkestreeritud helikangast. Ka Martin Kuuskmann on tun nistanud, et teose lahtimängi mine ja mõistmine on võtnud tal omajagu aega. Tänaseks on see teos aga saanud ta lemmik teoseks kogu talle kirjutatud repertuaaris. Ometi on Kuusk mannile fagotikontserte kirjuta nud tõesti väga huvitavad heli loojad, nagu Erkki-Sven Tüür, Christopher Theofanidis, Tõnu Kõrvits ja David Chesky.
Noorte laulupeole registreerus 873 koori ja orkestrit, tantsupeole 793 rühma Jaanuari viimasel päeval lõp pes registreerumine 13. noorte laulu- ja tantsupeole. Esmaste andmete põhjal registreerus laulu- ja tantsupeole 873 koori ja orkestrit, 793 rah vatantsu- ja võimlemisrühma ning 105 rahvamuusikakollek tiivi. Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul ei ole need lõpli kud andmed, kuna kestab välis kollektiivide registreerumine ja andmeid saab korrigeerida 15. oktoobrini. Laulupeole registreerus kõige arvukamalt mudilaskoore – 310 mudilaskoori. Tantsupeol olid kõige agaramad registreerujad 3.-4. klassi segarühmad, kokku 113. Rahvamuusikapeol on kõige arvukamalt esindatud koondorkestrid – 57. Laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg.
13. noorte laulu- ja tantsupi du ,,Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. (ERR/EE)
Toronto Eesti Koolikoori juhatas 2017.a noortepeol Reet Lindau Voksepp. Foto: EE arhiiv
