2
EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022
Eesti suursaadik Ühendkuningriigis andis üle volikirja
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Vabariigi aastapäevaks 2022 Läbi 104 aasta on eestlased 24. veebruaril tähistanud riiklikku iseseisvust – nii salaja kui avalikult. Meie mõtted keskenduvad just vabaduse vaimule Eesti tähtsaimal pidupäeval. Vabadusel on eestlastele spetsiifiline tähendus. Pärast vabaduse puudumist aastasadadel, on selle mõiste sidunud eelkõige Eesti iseseisvus. Meie rõhutame just riikliku vabaduse ideed. Vabaduse puudumisega mäletame totalitaarset rõhumist, repressioone, rahva kannatusi. Vabaduse võiduga tuli eestlastel õigus uskuda ja õelda välja oma mõtteid, lahkuda kodumaalt ilma piiranguteta, toetada ükskõik missugust ideoloogilist rühmitust, vabalt valida riigi juhte, jne. Eestlased on vabadust võitnud, kaotanud, taas võitnud. Seda vabadust hindame mitte nostalgiast lähtudes ja meie ei hakka moonutama ega pisendama vabaduse mõistet. Katkestamatu vabadus on muutunud hapraks endistele N. Liidu poolt ahistatud riikidele. Nüüd, mil kaasliitlasel Ukrainal on vabadus – tõeline vabadus – kriitiliselt ohus, üks kogukond haistab poliitilist kasu vabaduse tähenduse labase väänamisega ja inimeste vastutustundetu manipuleerimisega. See poliitiline grupeering külmalt ekspluateerib rahva eba kindlust, väsimust, frustratsiooni, hirmu ja usaldamatust valitsuse vastu. Nad aitavad kinnitada inimeste veendumusi, et arstid valetavad, haiglates on rohkelt vabu kohti, et koroona on lihtne gripp, mis ravitav veterinaarse rohuga, et vaktasiinid on vandenõu. Nad kroonivad vaktsiinivastaseid vabaduse eest võitlejateks. Kuid tõelisi vabadusvõitlejaid on meile senini iseloomustanud trots, jonn ja pühendumus, millele kaasneb isamaa-armastus ja eneseohverdus. Need, kes nüüd pandeemia ajal protesteerivad piirangute vastu, ei arvesta teiste inimeste huvi ega heaoluga. Vaktsineerimata inimese vabadus selgelt ohustab teiste tervist ja elu. Peab tajuma, et vabadusega kaasneb ka vastutus. N. Liidu poolt karistatud teisitimõtlejad ja vabaduse eest võitlejad ei kahjustanud teisi rahva hulgas. Need, keda tituleeritakse nüüd vabadusvõitlejateks, peaks aru saama, et vabadus ei ole kunagi absoluutne. Selle inimese vabadus end mitte vaktsineerida piirab teise inimese vabadust tervisele ja elule. Meie vabadus võib tihti olla ohus. Soovin Vabariigi aastapäevaks kõigile tarkust ja meelekindlust seda vabadust kaitsta ja hoida võltsimatuna. LAAS LEIVAT
Teisipäeval andis Eesti suur saadik Ühendkuningriigis Viljar Lubi Londonis Ühend kuningriigi kuningannale Elizabeth II-le üle oma voli kirja. Volikirja üleandmise tsere mooniale järgnenud vestluses avaldas suursaadik Viljar Lubi heameelt Ühendkuningriigi ja Eesti erakordselt tihedate suhete üle. „Kuninganna meenutas oma visiiti Eestisse 2006. aastal. Tänasin kuningannat ja tema valitsust suurepärase riikideva helise sõpruse eest ja soovisin president Karise ja kogu Eesti rahva nimel kuningannale õnne tema 70 aasta puhul Briti troonil,“ ütles Eesti suursaadik. Suursaadik Viljar Lubi on sündinud 1977. a. Ta on õppi nud Hugo Treffneri Güm naa siumis ja lõpetanud cum laude Tartu ülikooli majandustea duskonna rahvamajanduse eriala ning omandanud magistrikraadi Tallinna pedagoogikaülikoolis politoloogias. Lubi on täien danud end Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvaheliste suhete ja
Euroopa integratsiooni kursusel ning Sussexi ülikoolis Ühend kuningriigis Euroopa uuringute erialal. Alates 1999. aastast on Viljar Lubi välisteenistuses. Ta on töötanud välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas, välis majanduse ja arengukoostöö osakonnas, Eesti saatkonnas Londonis, ELi osakonna üldasjade büroo direktorina ja Eesti suursaatkonna nõunikuna Washingtonis. Alates 2011. aastast kuni Indiasse Eesti suur saadiku ametikohustusi täitma suundumiseni töötas Viljar Lubi majandus- ja kommunikat siooniministeeriumis ELi ja rahvusvahelise koostöö osakon na juhatajana. Vahemikus 2013– 2016 oli Lubi Eesti suursaadik Indias resideerimisega New Delhis. Enne 2021. a augustis Londonisse saabumist töötas Viljar Lubi majandus- ja kom munikatsiooniministeeriumis majandusarengu asekantslerina, vastutades Eesti majanduspolii tika kujundamise eest. Lubi räägib inglise, vene ja prantsuse keelt. (VMPT/EE)
Erakondade esikolmik Pärnumaal toimus mahub kahe viimaste aastate protsendi sisse suurim maalihe Uuringufirma Norstat Eesti Eestis küsitluse kohaselt mahub kolme kõige populaarsema erakonna toetus kahe protsen di sisse. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,4%, Reformierakonda 21,7% ja Keskerakonda 20,6% valimisõi guslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (18,2%), Sotsiaaldemok raat lik Erakond (7,7%) ning Isamaa 7,3%-se toetusega. Eestimaa Roheliste toetus on kasvanud eelmise nädala 1,4%lt 1,6 protsendini. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöö küsit luste viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. jaanuarist 14. veebruarini ning kokku küsitleti 4006 valimisea list Eesti kodanikku. (ERR/EE)
Venemaa nõuab USA vägede lahkumist Ida-Euroopast Venemaa välisministeerium andis neljapäeval üle Moskva vastused USA-le, milles tea tati, et Ukraina kriisi lahene mise eeltingimus on relvatar nete lõpetamine Ukrainale. Samuti nõuab Moskva kõigi USA vägede väljaviimist Kesk- ja Ida-Euroopast. ,,Kui USA ja tema liitlased ei suuda leppida kokku kind lates ja õiguslikult siduvates julgeolekugarantiides, siis Vene maa on sunnitud reageerima, sealhulgas rakendama sõjalistehnilisi meetmeid,“ seisab kir jas.
Pärnumaal Audru lähistel Tamme talus oli eelmisel ree del suur maalihe. Geoloogide hinnangul on see üks viimase aja ulatuslikumaid. Jõekallas hakkas liikuma ja vajus sisse, kui töömehed hakkasid kaldale puurkaevu rajama. Tamme tallu tuntud ürdiaia rajanud Heli ja Rein Viedehof on selles paigas elanud 17 aas tat. 2001. aastal, kui asuti maja ehitamist ette valmistama, ei ehitatud seda jõele lähemale kui lubatud. Maja kaugus jõest oli 90 meetrit, nüüd on vahemaa umbes 30 meetrit. Jõe kaldalt ei võtnud nad puid maha, aga rohkem kui hektar kaldast läks nüüd koos puudega ja viis endaga kaasa ka puurkaevu rajamiseks kasutatud tehnika. Puurmasinal töötanud kaks meest pääsesid napilt. ,,Oleme püüdnud siin elada loodusega kooskõlas, ei ole puid maha võtnud. Mets kasvab kalda peal. Need tammed ja kõik olid tegelikult majaga sa mas tasapinnas ja samal kõrgu sel. Kui seda vaadata, siis on see ju katastroof, mida muidu televiisorist näed,“ ütles Rein Viedehof. Pererahval on mure, mis saab edasi. Kas maa variseb veel ainult nii palju, kui näitavad praod või on seal üldse ohtlik elada. (ERR/EE)
Vene valitsus kinnitab samas, et ei kavatse Ukrainat rünnata. Venemaa kirjeldas USA hoia tusi sellise rünnaku kohta kui katset devalveerida Vene julge olekutagatiste ettepanekuid. (ERR/EE)
Nr. 7
Euroopa aasta puu kandidaat on ka Kuningamänd Eestist 2015. aastal sai Euroopa aasta puu tiitli Orissaare jalgpalli väljaku tamm. Sel aastal saab hääletada järgmise Eesti kandidaadi poolt, Järvselja 380-aastane Kuningamänd. Kuningamänd on teada olevalt mahult Eesti suurim puu, selle tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter. Kuningamänni tüvi läheb kõr gele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks. Männi üm bermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33 meetrit. Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, Kuninga mänd on ainus mänd. Kõige rohkem on võistlusel tammesid – kuus, nende seas Turgenevi tamm Venemaalt, Bialowieza ürgmetsa valvav tamm Poolast ja vanaisa Kolja tamm Bulgaariast. Horvaatiat ja Belgiat esinda vad hiidsekvoiad, Prantsusmaad ja Itaaliat kastanid. Pärnapuid on kaks – laulev pärn Tšehhist ja ajaloo esimese Instagrami kontoga pärn Madalmaadest. Šotimaad esindab viirpuu, Slovakkiat pöök ja Ungarit rippuvad jaapani akaatsiad. Euroopa aasta puu konkursil saab hääletada 28. veebruari ni lehel treeoftheyear.org. Võitja kuulutatakse välja 22. märtsil. Lisainfo: Loodushoiu Fondi kodulehel: loodushoiu fond.ee. Metsatöll pühendas laulu ,,Toona“ oma viimaselt albu milt. ,,Katk kutsariks“ samuti Kuningamännile. Video, mille tegid Rauno Laikjõe ja Jan Henrik Pärnik, on nähtav YouTube’is. (ML/EE)
Eestis alustas tööd Venemaa uus suursaadik Teisipäevast Venemaa suur saatkonna teadet, mille koha selt jõudis uus Venemaa suur saadik Vladimir Lipajev Tal linna ning asus oma kohustusi täitma, vahendas ERR. Lipajev vahetas välja senise suursaadiku Aleksandr Petrovi, kes lahkus ametist jaanuaris. Petrov oli Venemaa suursaadik Eestis alates 2015. aastast. Lipajev (sünd. 1959) on töötanud Vene (endise N. Liidu) välisministeeriumis alates 1981. a, kui ta lõpetas Moskva rah vusvaheliste suhete instituudi (MGIMO). Ta on töötanud mit metel ametikohtadel nii välis maal kui Moskvas, muuhulgas Venemaa saatkonna nõunikuna Norras ja Vene peakonsulina Saksamaal Maini-äärses Frank furdis. Enne Eestisse siirdumist töötas ta Venemaa välisminis teeriumi personaliosakonna di rektori asetäitjana. Lipajev oskab inglise, saksa ja prantsuse keelt. (ERR/EE)
