Nr. 7
EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
Palju õnne, Eesti! Toomas Lukk Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas 24. veebruaril, Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeval, heisatakse kõikjal üle Eestimaa sinimust valged riigilipud. Tavaliselt algab Eesti Vabariigi aasta päeva tähistamine päikesetõu sul rahvuslipu heiskamisega Pika Hermanni torni, jätkub jumalateenistuse ja sõjaväelise paraadiga, kus koos meie sõduritega osalevad ka meie liitlasvägede esindajad. Päeval antakse üle riiklikud pree miad ja tunnustused, õhtul toimub pidulik kontsert ja presidendi vastuvõtt. Päeva kohased üritused leiavad aset kõikjal üle Eestimaa, tema linnades ja valdades. Kuna elame ebatavalisel ajal, siis on sellest mõjutatud ka tänavuse aasta hõredam pidustuste kava, kuid sellegipoolest on Eesti pidurüüs ja isamaa sünnipäeva meeleolus. Kanadas heisatakse sellel päeval Eesti lipp traditsioonili selt Ottawa ja Toronto linnava litsuse lipuplatsil. Kindlasti ka paljudes Kanada eestlaste- ja eestlaste kodudes üle maailma. Kanada eestlaskond, pea 25
Üleilmne eesti hajaküla Marin Mõttus Üleilmse eestluse erivoli tustega diplomaatiline esindaja, välisministeerium ERR Üleilmset eesti kogukonda võiks näha kui võrgustikku, mis kannab meid terves maail mas ja mida Eestis loodud digivõimalused tuge valt toetavad. Mida enamad inimesed maailmas end ühel või teisel moel Eestiga seos tavad, seda suuremalt saame mõelda, kirjutab Marin Mõttus. Statistika järgi elab välisrii kides 121 243 Eesti kodanikku, kuid eesti juurtega inimesi on välismaal kuni 180 000. See on arvestatav osa rahvast, mistõttu võikski küsida: mis nurga alt peaksime seda probleemi vaata ma? Või peaks pigem rääkima hoopis potentsiaalist, mida need inimesed Eesti jaoks tähenda vad? Välismaal elavate eestlaste teemat vaatlevad kaks uut tõsielufilmi: Terje Toomistu ,,Põlvkond piiri taga“ viimasel ajal Eestist lahkunud noortest ja Monika Siimetsa ,,Kaks tundi õnneni“ eestlastest Soomes. Nii et midagi on me ühiskonnas õhus, mis sunnib vaatama süga vamale kui iga-aastased numb rid, kui palju inimesi Eestist
000 inimest, moodustab rah vaarvult Eesti viienda suurema linna enne Viljandit. See on märkimisväärne arv Eestile olu lisi ja Eestit südameis hoidvaid inimesi. Eesti riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tun nustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada. Selleks moodustas välisministeerium üleilmse eestluse erivolitustega diplo maatilise esindaja ametikoha ja teda abistava üksuse. 1870. aasta algul hakati Tartus, Jakob Hurda eestve damisel, korraldama Kalevipoja õhtuid. Sellest välja kasvanud mõttekaaslaste ühendus Vironia pidas avakoosoleku 17. sep tembril 1881 ja valis oma vär videks sinise, musta ja valge. Korporatsioonide esinduskogu Chargierten Convent ei rahul danud Vironia taotlust kinnitada ühenduse värvid ja vapp. Samad värvid võttis üle 1883. aastal teadusliku seltsina vor mistatud Eesti Üliõpilaste Selts ja kinnitas aasta hiljem Otepääl need oma lipuvärvideks. 27. juunil 1922 võttis Riigi kogu vastu Riigilipu seaduse, mis kinnitas sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. Nii tähistab Eesti tänavu oma riigilipu sa jandat aastapäeva. Meie rahvusvärvides peegel dub Eesti mälu – tema minevik ja olevik, kuid ka tema tulevik, mida vormivad meie tänased otsused. Nende värvide all
võitlesid Eesti mehed ja naised Vabadussõjas, neid värve pei deti kiivalt okupatsiooniajal ja toodi välja tormilistel 80ndatel, Eesti taasiseseisvumise koidi kul. Saksa ajaloolane Leopold von Ranke on öelnud, et „kõige õnnelikum aeg inimkonna jaoks on tühjad lehed ajalooraama tus“. Eesti ajalooraamatus tühje lehti ei ole – eestlaste ajalugu ulatub sajandite taha, kuigi Eesti iseseisvuse lugu on vaid sajandipikkune. Üks Eesti iseseisvuse raja jaid, admiral Johan Pitka, kir jeldab oma raamatus „Raju sõlmed“ Eesti vägede ennast salgavaid manöövreid vaenlase tagalasse Vabadussõjas. Nende jäägitu pühendumus Eesti vaba dusele ja liitlaste toetus viisid Tartu rahulepingu sõlmimise ja Eesti iseseisvuse kinnistumise ni. Möödunud aasta 20. augustil möödus 30 aastat Eesti iseseis vuse taastamisest. Nädalapäevad hiljem, 26. augustil 1991, tun nustas Kanada taasiseseisvunud Eestit. Tähtpäeva puhul külastas HMCS Fredericton augustis Tallinna. Need aastad on olnud muljet avaldav teekond, mida kinnitab Eesti kõrge inimarenguin deks, majanduskasv ja innovatsiooni buum. Ühe põlvkonna vältel on Eesti tõusnud maailmas hari duse ja digitaalse arengu ab soluutsesse tippu. NATO liitla
sena, Euroopa Liidu ja paljude rahvusvaheliste organisatsioo nide liikmena on Eesti julgeolek nii kindel kui ei kunagi varem. Eesti julgeolekusse panustab ka Eesti hea sõber ja liitlane Kanada, kellega on nii kahe poolne kui ka rahvusvaheline koostöö viimastel aastatel jõud salt edasi arenenud. Tänane julgeolekuruum on varasemast tunduvalt keeruli sem, mis vajab muuhulgas võimekust seista vastu sellistele ohtudele, nagu seda on küber ründed, väärinfo levitamine, energiajulgeolek, kliimamuu tused ja pandeemiad. Koroona viirus näitas selgelt, kuidas ter vishoiuküsimused võivad üleöö hakata mõjutama riikide välisja julgeolekupoliitikat. Kasva nud küberohte aitab tõrjuda rah vusvaheline NATO Küberkaitse Koostöö Keskus Tallinnas, millega Kanada on liitumas. Eesti välispoliitilist tegevus välja ilmestab lai, üle kõikide mandrite ulatuv koostööpart nerite võrgustik. 2021. aastaga lõppes Eesti kahe aasta pikkune edukas tööperiood ÜRO Julge olekunõukogu mittealalise liik mena, mille kohta on Eesti saanud vaid kiitvaid hinnan guid. Eesti aktiivsus rahvusva helise poliitika kujundamisel paistab silma. Uue ilme sai Eesti diplo maatiline esindatus Ottawas, kus Eestil on esimest aastat päris oma saatkonnahoone
Kanada pealinna muinsuskait selist väärtust omava maja näol. Saatkonna raamatukogus säilita tav kinkeraamat, mille signeeri sid toonane Eestlaste Kesknõu kogu Kanadas esimees Laas Leivat ja peasekretär Priit Aruvald, meenutab, et Eesti Vabariigi saatkond Ottawas avati rendipinnal 22. veebruaril 2001. Saatkonnahoone oman damine kannab endas sõnumit Eesti ja Kanada headest ja püsivatest suhetest liitlaste ja mõttekaaslastena.
lahkus ja kui palju siia (tagasi) tuli. Miks me läheme ja mis meist välismaal saab; kas ja miks me tagasi tuleme ja mis meist siis siin Eestis edasi saab? Toomistu jõuab oma poole tunnises filmis neid keerulisi teemasid üsna pisut pinna pealt kriipida: kui noored vaatajale filmi lõpus lehvitavad, tekib tunne, et siit oleks film pidanud algama, mitte siin lõppema. Siimets keskendub Soome eestlastele ning jaksab rohkem sügavuti ja südamesse minna. Kuid silmapiiri avardavad mõle mad. Riik on eesti väliskogukon dade juhtidega paari aasta jook sul neid asju aktiivsemalt aruta nud – taudi tahtel küll enamasti virtuaalselt – ja pannud kokku tegevuskava, mille elluviimist koordineerib välisministeerium. Muidugi jätkavad kava raames tööd asutused, mis seni on aidanud hoida eesti keelt ja meelt üle ilma: haridusministee rium ja Eesti Instituut eesti keele õppe ja eestikeelse õppe korraldamisel, kultuuriministee rium eesti seltside toetamisel, Integratsiooni Sihtasutus Ees tisse elama asujate nõustamisel ja teisedki. Kõik algab suuresti sellest, kuidas me üksteisega räägime. Riik, mis oma välismaal elava tele haritud noortele ,,Talendid koju!“ käratab, ei mõju kuigi kutsuvana. Tarvis on ühtset eesti inforuumi, kus me eluko hast sõltumatult mõtteid vahe taksime ning kust välismaal
elav eestlane leiaks kergesti teabe keeleõppe, kultuuriüri tuste, Eesti ärivõimaluste ja Eestisse kolimise võimaluste kohta. Seda ülesannet täidab Kana da eestlaskonna Eestile kingitud ja aasta algul põhjaliku uuen duskuuri läbinud internetipor taal Global Estonian, mis lisaks eesti- ja ingliskeelsele hakkab üsna pea pakkuma ka venekeel set sisu. Üleilmset eesti kogukonda võiks näha kui võrgustikku, mis kannab meid terves maailmas ja mida Eestis loodud digivõima lused tugevalt toetavad. Mida enamad inimesed maailmas end ühel või teisel moel Eestiga seostavad, seda suuremalt saame mõelda: riigi hea maine ja edulise kuvandi hoidmine on iga maailmas ringi liikuva eestlase kätes. Pika rahvusvahelise kogemu sega tehnoloogiaettevõtja ning investor Rainer Sternfeld teeb taskuhäälingut ,,Globaalsed eestlased“ eesmärgiga interv jueerida sadat silmapaistvat eestlast ja Eesti sõpra üle maail ma: nad kõik ehitavad Eestit omal moel suuremaks. Ühes meie vestluses võrdles Sternfeld seda tabavalt Eestile nii omase hajakülaga ning temalt saigi laenatud siinse mõtiskluse pealkiri. Kõike digivõimalused siiski ei lahenda ning välismaal eest luse hoidmiseks tuleb pinguta da, panustada aega, energiat ja raha. Keelt saab õppida neti teel –hea näide on väsimatu Helja
Kirberi juhitav Üleilmakool –, kuid see ei asenda lapse vahetut suhtlust eestikeelse õpetajaga. Riik küll toetab eesti koolihari dust Helsingis, Stockholmis, Riias ja mujalgi, kuid vaja oleks rohkem ja stabiilsemalt, muidu võib sealsetel õpetajatel õhina põhine jaks otsa saada. Head kooli ilma rahata ei pea, juba härra Maurus teadis seda. Identiteet pole ainult keel ja haridus, seda hoiavad koorid ja tantsurühmad, eesti spordivõist konnad, pereklubid, matkarin gid, miks mitte näiteks ka luulekümblus või kokandusõh tu? Siiani on saanud tegevustoe tust taotleda eesti kultuuriseltsid välismaal, nüüd aga oleme neid võimalusi laiendanud ja jõudu mööda paneb riik õla alla väga eripalgelistele algatustele. Seda toredat, mida tehakse, võiksime rohkem teadvustada Eestiski. Kui siin tundub eestikeelse ning –meelse elukeskkonna püsimine enesestmõistetav, siis mujal mitte, sestap mõeldakse seal vahel ärksamaltki kui Eestis endas. Et teeksime neid otsuseid tundliku meele, sooja südame ja targa peaga, tellis välisministee rium Balti Uuringute Instituu dilt diasporaauuringu, mille tulemustest saame peagi kuulda ja lugeda. Üleilmse eesti kogukonna nägu on ju viimastel aasta kümnetel põhjalikult muutunud. Ehkki eestlasi rändas laia maail ma Siberist kuni Kanadani juba XIX sajandil, tekkis arvukas
o rganiseerunud kogukond 1944. aasta pagulaslaine tulemusel. Just tänu neile vapratele mees tele ja naistele algas eestimaise metsavendluse jätkuna vastu panuvõitlus ka vabas maailmas. Paaril viimasel kümnendil on neile lisandunud tuhanded noored, kes läksid maailma õppima, töötama, armastama... Kuidas saaks nii, et eri põlv konnad üksteist toetaksid, paneksid eesti asja ajamisel kokku pika kogemuse ja noorte energia? Et lapsena koos vane matega siit lahkunud noorel oleks elu esimesi olulisi otsu seid tehes valikuvõimalus, kas siduda end Eestiga või mitte. Selleks peab tal identiteet, keel ja meel lapsepõlvest kaasas olema ning just selles püüame välismaal elavaid eesti peresid toetada. Eestis on puudus kõrge kvalifikatsiooniga IT-inimestest, keskkonnaekspertidest ning muudestki spetsialistidest ja siin peaks rohkem mõtlema välis maal õppivatele eesti noortele. Välisministeerium koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapita liga on käivitamas toetusvooru eesti juurtega noortele, kes tahaksid siia tööpraktikale tulla: see annaks nii maatunnetuse kui ka keelepraktika, nii sõbrad kui ka professionaalse kontaktivõr gustiku. Küllap saaks teha rohkemgi, et ärgas eesti noor talle sobiliku Eesti tööandjaga kohtuks: meil on agentuur Work in Estonia, haridus- ja noorteamet, üliõpi
Kui möödunud aasta võt mesõna oli „vaktsiin“, siis käes oleval aastal võiks see olla sõna „turvatunne“ – loodetavasti pal ju muret ja valu põhjustanud pandeemia taandub ja julgeolu foon maailmas paraneb. Horisontaalset turvatunnet pakuvad meile meie igapäe va sed kaasteelised, keda kriisiolu korras oleme hakanud nimeta ma „eesliini töötajateks“. Nende igapäevane tegevus ja panus väärib meie tänu ja lugupida mist. Eesti riigi kõige tähtsam üles anne on tagada Eesti kodanike julgeolek ja kindlusta da nende heaolu. Lennart Meri ütles, et „meist igaühest sõltub Eesti püsimine“ … ja turva tunde tagamine, mida käesolev aasta pakub meile, loodetavasti, kõigile varasemast rohkem. Palju õnne Eesti!
(Järgneb lk. 7)
