6
EESTI ELU reedel, 18. veebruaril 2022 — Friday, February 18, 2022
Nr. 7
Eestikeelse kirikulaulu teemaline konverents VEMU korraldusel koostöös EELK Toronto Peetri kogu dusega toimus laupäeval, 12. veebruaril virtuaalne kon verents teemal „Eestikeelne kirikulaul 475 ja kiriku lauluja palveraamat.“ Ettekan ne tega esinesid kuus vaimulikku ja üks muusik. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani oma avasõnas tähen das, et käesolev sündmus pole ainult kiriku-, vaid ka kul tuurikonverents. Praost Mart Salumäe andis koheselt sõna peapiiskop Urmas Viilmale sis sejuhatavaks sõnavõtuks. Pea piis kop rõhutas, et luterlikuks traditsiooniks on koguduse osalus jumalateenistusel, mida võimaldab laul. Lauldes kuulu tab kogudus evangeeliumi, see on ühine palve Jumala poole. Laulmine on ka füüsiline tege vus: kogu inimese olemus peab laulma, mitte ainult hääl. Nelja sajandi eest, kui eestikeelne kirikulaul alguse sai, ei olnud kodu- ega väliseestlasi, eestla sed kandsid maarahva nimetust. 1991. aastal oli aga kodu- ja väliseesti vaheline koostöö vajalik ja see õnnestus võrratult hästi. Peapiiskop lõpetas oma sõnavõtu avapalvega. Omaaegse lauluraamatuko misjoni sekretäri Ivar-Jaak Salumäe kirjaliku ettekande luges ette Mart Salumäe. Ta pü sis sel positsioonil aastatel 1976 – 1992. Pisut enne tema ametia ja lõppu võimaldus tal sõita Torontosse pärast 12 aastat kestnud välisreiside keeldu. Pastor Salumäe jagas ühiseid elamusi ja meenutas 30 aastat tagasi tehtud tööd. Dr Roman Toi ettekanne Tartu Ülikooli aastapäeval 1995. aastal oli esitatud videolindil meenutushetkena VEMU arhii vist. Dr Toi andis väga põhja liku ülevaate kirikulaulu raama tute järkjärgulisest arengust ja uuendamisest. Veel põhjalikumalt ja üksik asjalisemalt käsitas sama küsi must Mart Salumäe, kes oma ettekannet nimetas eestikeelse kirikulaulu ajaloo kiirkursuseks. Ta naelutas kinni olulisi täht päevi alates aastast 1546 ja
juhtis tähelepanu mõningatele arengulistele pöördepunktidele. 19. sajandil näiteks õpetasid vennastekogudused maarahva mitmehäälselt laulma. Esimene Eesti üldlaulupidu a. 1869 oli sisu poolest valdavalt vaimulik. Vaimuliku muusika mõju eesti kultuurile on olnud sügav ja kestev. Ka nõukogude ajal oli kirikulaul aktsepteeritav kultuu rivaldkond. Samuti sai eesti kirjakeel alguse eestikeelsest piiblist. Lauluraamatu vajadustest ja laululehtede kirjastamisest ko dumaal kõneles piiskop Tiit Salumäe. Rootsis ja Saksamaal välja antud trükised Eestisse ei jõudnud. Juba 1960. aastatel oli Eestis olemas lauluraamatu töörühm. Materjalid olid aga suures osas kättesaamatud. Vanu lauluraamatuid polnud piisavalt ja needki olid gooti kirjas. Kasutati peamiselt laulu lehti, mille koostamiseks oli aga vaja Glavliti luba, trükkimine takerdus sageli tsensuuri taha. Püha Vaimu koguduse õpeta ja Gustav Piir tähendas, et laulu raamatu koostamisel aita sid aktiivselt kaasa ka vabako gudused. Materjali sai omavahel jagatud, laululehtedel oli oluline roll. Välismaise materjali osas olid soomlased sillaks, nende käsutuses olid faks ja paljun dusmasinad, mis eestlastel puu dusid. Laulva revolutsiooni ajal oli palju materjali välismaal ja võinuks sinna jäädagi, kui lõpptulemus olnuks teistsugune. Lauluraamatu koostamisel esi nes ka eriarvamusi, vahetati isegi teravusi. Tegemise juures oli admirale palju, kuid madru seid nappis. Praeguse EELK uue laulu raamatukomisjoni tegemisest ja uue lauluraamatu koostamise seisust a. 2022 andis ülevaate komisjoni esimees, Viljandi Jaani koguduse õpetaja assessor praost Marko Tiitus. Raamat ilmub kavakohaselt aastal 2025. On arutatud ka lisavihiku välja andmist uue asemel, kuid siiski jäädud uue raamatu mõtte juurde. On läbi viidud hulk ankeetküsitlusi, et kõigi huve rahuldada. Olulisteks põhimõte
teks kontseptsioonis on jätta alles teatud luterlikud tuumik laulud, suurendada muusikalist mitmekesisust, korraldada rüt miseerumist, eestipärasuse rõ hu tamiseks taasavastada rahva koraale ja vaimulikke regilaule, pidada silmas laulutekstide mõistetavust ja kontekstuaalsust ning seost pühakirjaga. Kokku võib raamatusse saada kuni 900 laulu, nende hulgas umbes 500 uut. Komisjoni töös osaleb 13 eritoimkonda. Ettekannetele järgnevas mõt te vahetuses, mida juhtis Piret Noorhani, palju küsimusi ei esi tatud. Erinevuse kohta kodu- ja väliseesti kogudustes tähendas Mart Salumäe, et tuumikvara on mõlemal ühine. Matustel või muudel ametitalitustel on siin peamiseks erinevuseks, et kasu tatakse valdavalt koraale, mida on võimalik laulda nii eesti kui ka inglise keeles. Gustav Piir lisas täiendavalt, et pole olemas ühtset väliseestlust. Soome kogudused näiteks suhtlevad kodumaaga nii tihedalt, et mingit erinevust polegi. Tiraaži küsimuses vastas Marko Tiitus, et seda pole veel üldse arutatud. E-raamatu küsi mus on päevakorral, kuid teh noloogia areng on niivõrd kiire, et on veel vara midagi täpsemat öelda. Urmas Viilma avaldas arvamust, et kui eelmise laulu raamatu tiraaž oli 50.000, siis seekord tuleb see tunduvalt väiksem, eelmisest vast pool või kolmandik. E-raamat kind lasti tuleb ja edaspidi kasutavad paljud raamatu asemel nutitele foni või laululehti. Piret Noorhani arhivaarina pani omalt poolt koostajaile südamele, et kultuurivarad säi litataks ja suunataks õigesse kohta. Mart Salumäe oma lõppkom mentaaris avaldas arvamust, et kui Eestis käib igal pühapäeval kirikus keskmiselt 5000 inimest, siis ei pea paika väide, et eestlased on usukauge rahvas. Ta küsis retooriliselt, millisel teisel eluavaldusel osaleb regu laarselt nii palju inimesi. EERIK PURJE
Uus raamat KODUTUNA KODUMAAL Vabakutseliselt kirjanikult ja ajakirjanikult Andre Tammelt on ilmunud uus kolmest raamatust koosnev ajalooline romaan ,,Kodutuna kodumaal“, mis kajastab Eestimaa ja eestlase käekäiku 1934-2018 ühe suguvõsa näitel. Haarav, liigutav, seikluslik Eesti lugu. See on aegumatu väärtusega ja sobib ideaalselt Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamise eesmärgil nii kodumaal kui võõrsil. Raamat annab ülevaate igale ajastule omasest olustikust, huumorist ja traagikast, lihtsa Tellige endale Välis-Eesti ajaleht
inimese elupäevadest ja mär gilistest ajaloolistest pööretest. Sisse on kirjutatud ka eestlaste läände põgenemine. muuhulgas näeme kirjavahetust ja pakkide saatmist väliseestlaste poolt Eestisse nõukogude okupatsioo niaastatel ja muud huvitavat. Loo kolmandas osas tuleb mängu autori tegelaskuju, nime ga Armin Kadak, kelle vanaisa Georg Kadak tegutseb juba esimeses raamatus. Läbi peate gelase ja tema perekonna loo kajastub Eesti riigi õitseng, langus ja taassünd. — hea teabeallikas igale vanusegrupile!
Foto L. Rull, ERR
Eestit esindab Eurovisioonil Stefan looga ,,Hope“ Laupäeval toimus lauluvõist luse Eesti Laul 2022 finaal, kus selgitati välja võidulaul, mis esindab Eestit kevadel Eurovisioonil Torinos. Žürii ja publiku häälte tule musel valiti superfinaali: Stefan ,,Hope“, Minimal Wind ft. Elisabeth Tiffany ,,What To Make Of This“ ja Elysa ,,Fire“. Rahvusvahelise žürii lemmi kuteks olid Minimal Wind ft. Elisabeth Tiffany, Stefan ja
Anna Sahlene. Võidulaulu ,,Hope“ autorid on Stefan Airapetjan ja KarlAnder Reismann ja esitaja üks autoritest – Stefan. Suur muusikaõhtu tõi laval taas kokku Annely Peebo ja Marko Matvere, kes Tallinna Kammerorkestri saatel esitasid R. Valgre ,,Muinaslugu muusi kas“. Kontserdi avas möödunud aasta võitja Uku Suviste, värske singli esmaesituse tegi varasem Eesti Laulu võitja, tänavu saa det juhtinud Jüri Pootsmann. Finaalsaadet juhtisid MaarjaLiis Ilus, Priit Loog ja Jüri Pootsmann. (ERR/EE)
VEMU tähistab taas emakeelepäeva Alates 1996. aastast tähistatakse Eestis Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil emakeelepäeva. Pühapäeval, 13. märtsil algusega kell 14 EST leiab aset järjekordne VEMU emakeelepäevaüritus, sedakorda veebis ja pealkirja ga ,,Sõna võtad siita maalta, tõise tõisesta ilmasta“. Ettevõtmine on saanud alg tõuke Kaja Weeksi 2020. a USAs ilmunud ingliskeelsest luulekogust ,,Mouth Quill“. Pagulaste peres sirgunud ja võõrsil elava eestlase identitee diotsingud on viinud teda meie keele ja kultuuri vanima kihis tuseni, regilauluni. Muusiku ja muusikaõpetajana, kes rakendab muusikat ka näiteks töös puue tega lastega, teab ja tunnetab Kaja hästi laulu ja laulutradit siooni tähtsust nii inimese minapildi kujunemisel kui isik liku vaimse heaolu saavutami sel. Paradoksaalsel viisil on Kaja ingliskeelse luule üheks käivitavaks jõuks olnud just eesti keel. Miks? Mil viisil? Kuidas siduda oma erinevad identiteedid ühtseks, tervislikuks ja produktiivseks tervikuks? Ja mis rolli võiks selles mängida regilaul? Sellest kõigest ja paljust muust räägimegi emakeelepäe
vale pühendatud üritusel. Lisaks Kaja Weeksile osalevad vest lusringis Kaja Telmet Toron tost, folklorist Janika Oras Tartust Eesti Kirjandusmuu seumist ja noored Viinis elavad regilauluharrastajad Triinu Vii lukas ja Madli Oras ansam blist ,,Wööt“. Vestlust juhib Piret Noorhani. Juttu ajame eesti keeles, luulet loeme ka in glise keeles ja muidugi kuulame muusikat. Tule ja liitu meiega Zoomis: https://us06web.zoom. us/j/84665246537, Meeting ID 846 6524 6537. PIRET NOORHANI
Kaja Weeks.
Foto: erakogust
