Eesti Elu / Estonian Life No. 8 | February 26, 2021

This newspaper was mailed on Friday, February 26, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–14)

Alates / since 2002 Nr. 8, 2021

Reedel, 26. veebruaril — Friday, February 26

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

E ESTI VABARIIK 103 Virtuaalaktus Toronto eestlaskond tähistas Eesti Vabariigi 103. aasta­ päeva käesoleval aastal tava­ kohase pidulikkusega, kuigi COVID 19 põhjustatud pii­ rangute tõttu erinevalt. Kui meeldivalt erinevalt! Endast­ mõistetavalt tundsime puu­ dust võimalusest veeta seda rahvuslikku tähtpäeva ühes­ koos ühise perena Eesti Maja saalis. Samas aga võime olla tänulikud tänapäeva tehnoloo­ giale ja meie rahvusgrupi liik­ mete oskusele seda maksi­ maalselt ära kasutada. Aasta­ päeva virtuaalne tähistamine võimaldas pidulikust sünd­ musest osa saada tunduvalt suuremal hulgal kaasmaalas­ test, ka neil, kes liikumis­ puuete või lihtsalt turjale kogunenud aastate tõttu ol­ nuks sunnitud rahvuslikust elamusest ilma jääma.

Toronto Eesti Seltsi juhatus, kelle õlgadel lasus aastapäeva

pidustuse raskus nagu varase­ mailgi aastatel, oli koostanud seks puhuks umbes poolteise­ tunnise video, mis Youtube’i va­ hendusel kaasmaalaste kodu­ desse jõudis. Video algas ­esi­naise Anne-Liis Keelmanni tervituse ja sissejuhatava sõna­ võtuga. Järgnes vabadusvõitlu­ ses langenud sõdurite mälesta­ mine, mille viis läbi korp!

Sakala vilistlane Hillar Allan Meret. Sealt edasi algas oiku­ meeniline jumalateenistus, mis oli õieti kogu pidustuse raskus­ punkt, aktus lummavalt erilises rüüs. Mitte aktus, nagu oleme harjunud kogema; ka mitte tavaline jumalateenistus, vaid ­ nende mõlema õnnelik süntees. Ühe rahvakillu ühine truudus­ vanne oma kodumaale ja Loojale. Ei midagi pateetilist, paatost asendas armastus.

Teenistusel osales neli vai­ mulikku: baptistikoguduse pas­ tor Timo Lige, kohalike luteri koguduste vaimulikud praost

Niagara värvus sini-must-valgeks

Rahvusvärvides Kanada poolne Niagara juga. Sinimustvalge kaunistas ka Ameerika-poolset koske.

Foto: Paul Kiilaspea

(Järgneb lk. 10)

EV103 Eesti lipp Toronto Raekoja ees

Eestlasi oli koos mitmelt poolt Niagara lähedusest, aga ka kaugemalt, Torontost. Teiste seas EKNi president Kairi Taul Hemingway ja Eesti Elu fotograaf Peeter Põldre, kelle fotogaleriid saab vaadata Eesti Elu veebile­ hel. Juuresoleval pildil grupp eestlasi, suurte Eesti lippudega on Ants Rannala ja Madis Tambre, Kanada lipuga Toomas Ellerbusch.

Foto: Paul Kiilaspea

Toronto eestlased on aastaid harjunud 24. veebruari ennelõunal kogunema linna südamesse Raekoja juurde, et ühiselt heisata meie rahvuslipp Kanada suurlinnas. Sel aastal kahjuks kokku­ saamist ei toimunud, kuid lipp lehvis uhkelt raekoja ees kõigest hoolimata. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas sai kokkuleppele linnaga ja tänavu heiskasid sinimustvalge Toronto rae madalale katusekorrusele linnavalitsuse töölised. Kõigile möödakäijatele olid meie rahvusvärvid seal terve päeva imetlemiseks.

Foto: Paul Kiilaspea

Eesti Vabariigi aastapäev on eriti võõrsile elavatele eest­ lastele ja Eesti päritoluga inimestele üks kõige olulise­ matest tähtpäevadest aastas.

Seda on pühitsetud nii suurte kokkusaamistena kui väikse­ mates seltskondades või ka lihtsalt oma pere ringis.

Pole kellelegi uudiseks, et tänavu toimub kõik teisiti ja põhiliselt virtuaalselt. Siiski on juuresolev foto kinnituseks, et ka suurema korraldamiseta, on võimalik neis erakorralistes oludes sel olulisel tähtpäeval kokku saada, oma rõõmu ja rah­ vuslikku uhkusetunnet jagada ning ühiselt rõõmustada. Aga muidugi tervishoiuameti nõuan­ deid järgides.

Eestlaste Kesknõukogu Ka­ na­das (EKN) teatas juba varem,

et sel päeval värvuvad nii Toronto kesklinnas asuv maamärk CN Tower kui üks maailmaimedest – Niagara kosk – meie rahvusvärvidesse. Mõle­ mat oli huvilistel võimalik arvutiekraanide vahendusel vir­ ­ tuaalselt jälgida.

Et aga mõlemaid sai nautida vabas õhus, siis polnud ime, et hoolimata üsna hilisest kella­ ajast tuli Niagara koske imet­ lema grupp rahvuskaaslasi mitmelt poolt, kaasas nii rah­ vuslipud kui Kanada punavalge vahtralehelipp ja nii mõnelgi korporatsiooni tekkel.

Oli üsna kummastav olla pea inimtühjal Niagara jõe kalda­ pealsel, mis muidu nii rahva­ rohke. Ka õhtutundidel. Aga samal ajal oli see nii eriliselt ­ ilus ja lummav – meie rah­

vuslipud sel korral sinimustval­ gelt valgustatud maailmakuulsa kose taustal tuules uhkelt ja võimsalt lehvimas. Lisaks lühike päevakohane sõnavõtt St. Catharines’i Eesti Seltsi esi­ mehelt Toomas Ellerbuschilt (korp!Ugala) ja ühine Eesti hümni laulmine sealsamas kaldapealsel.

Suur aitäh korraldajatele – selle erilise hetke võimalda­ jatele. Aitäh tulijatele – see ajalooline hetk jääb kindlasti ühe erilisemana meelde. Ehk on võimalik – nagu ka ühe ko­ halviibija suust kuuldus – kui olud lubavad, sellist asja korrata ja pärast kaunite värvide vaatemängu nautimist olla koos päriselt ühes restoranis ja tõsta tervisejook meie Eesti tervi­ tuseks. (EE)

2

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uudis või kõmu, maksma peab Hea on, et üldsus tunneb kõmu ja fakti vahet. Uudiste jagamine on mitmeti, juba kollase ajakirjanduse tekkest saadik, vajanud just seda arusaamist. Eriti pärast seda, kui Al Gore interneti leiutas. (See libauudis levis pärast seda, kui telereporter Wolf Blitzer, CNNi uudistekanalis, mida ta pole päriselt kunagi olnud, keskendudes vaid katastroofidele, skandaalidele ja sõdadele; CNN on peamiselt vaidlusfoorumiks, mitte kaine debati allikas) intervjuus küsis toonase viitsepresidendi käest ta rollist poliitikuna DARPANETi arendamisel. See oli USA kaitseministeeriumi arvuti­ süsteem, mis riigikaitse huvides leiutas viisi, kuidas olla virtuaalselt ühenduses, kirjasõnas. Ning seda üliturvaliselt. Interneti eelkäija.

Gore kunagi ei väitnud, et ta oli interneti arengu taga – see on rumalamate arusaamine. Küll aga ta senaatorina tõi esile seadus­andlust, mis aitas majanduslikult ning ka teisiti interneti arengule kaasa.

Facebook sai edukaks inimkonna nõrkustele ehitades – andunult, kirglikult olla millegi sõltlane. Et just noortel on ohtralt palgeraamatu „sõpru“, ootavad, et teistele meeldiks nende seinal­ olev – näiteks foto tänasest õhtusöögist, kas pole tobe, kinnitab seda.

Kuid Facebooki firma on kaua varastanud peavoolumeedialt uudiseid, maksmata, miljardäre veel rikkamaks tehes. Nii meeli­ tades kuulutajaid, ajakirjandus kannatab. Austraalia riik, mures meedia tuleviku üle, astus julge sammu, nõudes hiidfirmalt, et nad maksaksid, nagu muu meedia teeb mujalt saadud uudiste eest. Nagu laps liivakastis, keelas Facebook austraallastel uudis­ te jagamise. Kuid sealsed, eriti oluliste teenuste pakkujad, näiteks esimese reaktsiooni (kiirabi, tuletõrjujad jne) organisatsioonid vastasid sellega, et nad enam Facebooki olulist ei asetanud. Patiseis. On alustatud läbirääkimisi, paistab, et Facebook asub, nagu peaks, lõpuks maksma sisuliselt kuritegelikult faktide varastamise eest. Kanadas soovitakse sama sammu.

Maksab ju raha, et ajalehte välja anda. Internetil on vaid ühenduse kulu, seira nagu süda lustib. Kuid paberlehes on ena­ mat ju kui „cnn-likku“. Mõtelge, kui poleks arvustusi, intelligentseid arvamusi, meelelahutust nagu ristsõnu ja Karla kalendri­ saba. Leinakuulutusi kaastunnete avaldamiseks. Ka kuulutusi, mille eest on makstud, mis avavad ärimaailmas toimuva.

Asendamatu.

Inimkond on hõlpsasti petetav, isegi kergeusklik, vahel kimedalt (ja anonüümselt) arvamusi esitav. Kuid uudis jäägu uudiseks, mille eest peab maksma. Muidu on kõmu. See ei muutu vist kunagi. `TÕNU NAELAPEA

Eesti Vabariigi 103. sünnipäe­ va tähistamine algas Narva linnuses riigilipu heiskamise tseremooniaga juba kell 7.18.

Narvas tõuseb päike kõige varem, seepärast saavad Nar­ va elanikud Eestit sünni­päeva puhul esimesena tervitada.

Tallinnas algas vabariigi ­aastapäeva tähistamine kell 7.30 Toompeal Kuberneri aias. Lipu­ heiskamise tseremoonial osales piirangute tõttu tavapärasest vähem inimesi. Kohal olid aka­ deemiliste ühenduste ja isa­ maaliste noorteorganisatsioo­ nide liputoimkonnad.

President Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ja riigi­ kogu esimees Henn Põlluaas asetasid pärjad Vabadussõja ­võidusamba juurde.

Vabariigi aastapäeva tähista­ miseks koguneti ka Tallinnas Jüriöö pargis, kus asetati pärjad Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. West­ holmi gümnaasiumi õpilased lugesid ette ka iseseisvusmani­ ­ festi. Traditsiooni kohaselt süü­ dati pargis ka vabaduselõke.

Tartus tõusis päike erinevalt varasemast pidulikust lipuheis­ kamisest hoopis ajaloolise toom­kiriku tühjadest varemetest kostva kellamängu saatel.

Alates 24. veebruarist hakkab Toomemäel kirikukellade heli­ installatsioon kajama iga päev päikesetõusu ja -loojangu ajal.

Tavapärast lipu austamise üri­ tust Tähetorni juures sel aastal ei toimunud. Peeti traditsiooni­ line mälestustseremoonia ja pär­ gade asetamine vabadussamba Kalevipoeg juures, mida korral­ dab Kaitseliidu Tartu malev.

Viiruseolukorra tõttu jäi ära kaitsejõudude paraad, Kaitseväe orkester salvestas vabariigi aas­ tapäeva puhul videotervituse, milles kõlas 1935. a Rein Ploo­ mi loodud marss ,,Kodumaa kaitsjad“. Paraadidelt tuttav marss on omamoodi popurrii

Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta taha Ettevõtluse Arendamise Sih­t­ asutuse (EASi) turismiaren­ duskeskus tegi kokkuvõtted eelmise aasta majutusasutuste ja Airbnb statistika kohta, millest selgus, et Eestit külas­ tanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega.

Aasta kaks esimest kuud olid turismile mitmendat aastat järjest rekordilised, kuid pan­ deemia tõttu oli aasta kogu­ langus turistide ja ööbimiste koguarvus ligi 50 protsenti.

Siseturistide ööbimisi oli 12 protsenti vähem, välisturistide ööbimised langesid ligi 70 prot­ senti. Viimati iseloomustasid sellised numbrid välisturismi Eestisse aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud

Foto: Siim Lõvi, ERR

Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsemise süda oli Paides

Eesti Vabariigi algusaegade populaarsetest isamaalistest lau­ ludest – kokku on põimitud motiivid lauludest ,,Kas tunned maad“, ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Mu isamaa armas“.

Mitmetes kaitseväe väeosa­ des toimusid Eesti Vabariigi ­aastapäevale pühendatud piduli­ kud rivistused, kus anti ülenda­ tud kaitseväelastele üle ka nende uued auastmetunnused.

Pidulikud rivistused toimusid ka mereväes ja küberväejuha­ tuses.

Tänavuse Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamise kese oli aga Paides.

Tavapärase presidendi vastu­ võtu asemel pidas Kersti Kaljulaid Paide teatri- ja kont­ serdimajas oma traditsioonilise kõne (kõne lühendatult tänases lehes lk 4) ja toimus pidulik kontsert Kinoteatri lavastuses.

(ERR/EE)

Euroopa Liiduga.

Ainsad välisturud, kust saabunud turistide ööbimiste arv pärast pandeemiat paaril ­suvekuul ka kasvas, olid Läti ja Leedu. Ööbimised Soomest vähenesid aasta kokkuvõttes 65 protsenti, ööbimised Venemaalt 70 protsenti ning Saksamaalt ja Suurbritanniast 72 protsenti.

Kõige suurem langus tabas Tallinna, kokku oli 63 protsenti langust ööbimistes, samas kui Hiiumaa oli ainus piirkond Eestis, kus siseturismi suure osakaalu tõttu kõigi ööbimiste arv aasta kokkuvõttes isegi kasvas nelja protsendi võrra.

Ainult siseturistide ööbimisi arvesse võttes kasvasid need li­ saks Hiiumaale ka Pärnu, Lääne ja Jõgeva maakonnas, kuid öö­ bimiste koguarv jäi erinevalt Hiiumaast siiski miinusesse.

(ERR/EE)

President tunnustas tänavu 152 inimest President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aasta­ päeva eel riigi teenete­ märgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.

Teenetemärkidega tunnus­ta­ takse Eesti inimesi ja toetajaid välisriikides nende sihi­ kindluse eest oma tegevuses ning lojaal­ suses põhimõtetele, millele toe­ tub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Teiste seas tunnustati teene­ temärgiga Valgetäht IV klass: Jaan Holt – Eesti arhitektuuri­ hariduse toetaja, Ameerika Ühendriigid.

WashingtonAlexandria arhitektuurikeskuse emeriitprofessor. Panustanud Eesti arhitektuurihariduse eden­ damisse Sulev Kalamäe – Eesti au­ ­ konsul ja eestluse hoidja Aust­ raalias.

Valgetäht V klass: Sirle Sööt – aktiivne Rootsi eestlaste kogukonna elu eestve­ daja ja eestluse hoidja.

(Allikas: VPK)

Üks teenetemärgi pälvijaist on Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liit esimees ja ESTO 2019 peakoor­ dinaator.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

3

President süütas küünla kommunismiohvrite memoriaalis

Tartu toomkiriku varemed.

Foto: Tartu Ülikool

Vabariigi aastapäevast kõlavad Tartu toomkiriku tornides taas kirikukellad Vabariigi aastapäeva päikese­ tõusul kõlab toomiriku torni­ dest taas avalikult kunstnik Hendrik Kaljujärve heliinstal­ latsioon, mis täidab kunagise vana Liivimaa võimsaima ka­ teraali vahetu ümbruse kirikukellade kajaga.

Heliinstallatsioon on inspi­ reeritud toomikiriku kunagisest vägevusest ja varemetes talle­ tunud ajaloost. „Toomkiriku kellade heli­ installatsioon aitab meid ühe­ aegselt sammukese lähemale keskaegsest Tartu toomkirikust ettekujutuse loomisele ning tekitab samas uudishimu selle tänaseks nii paljuski nähtamatu hoone loo järele. Need helid

p­anevad mõtlema, mis tunne võis olla keskaegsel tartlasel, kui ta seisis selles Vana Liivi­ maa võimsaimas katedraalis ning nägi pea kohal sinise taeva asemel kõrgumas kirikuvõlve,“ ütles Tartu Ülikooli muuseumi näitustejuht Karollina Kalda.

Esmakordselt kõlas heli­ installatsioon 2017. aastal, kuid see suleti tehniliste probleemide tõttu kaks aastat hiljem. Uue tehnilise teostuse lõi Timo Tootsi.

Kirikukellade helid hakkavad Toomemäel kajama iga päev päikesetõusu ja -loojangu ajal ning päeval kell 13.

(Tartu Ülikool)

Pärnus avati mälestustahvel Tuljaku loojale Anna Raudkatsile Pärnus avati 23. veebruaril Anna Raudkatsi 135. sünni­ aastapäeval eesti rahvatantsu emale pühendatud mäles­ tustahvel maja ees, kus ta elas aastatel 1908-1912.

Katte eemaldasid mälestus­ märgilt Anna Raudkatsi Tant­ suseltsi rahvatantsujuht Roland Landing ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Musit­ seeris Sindi lõõtsapoiss JohnSilver Mitt.

Legendaarne Anna Raudkats (Johanna Natalie Elisabet Raudkats) sündis 23.02.1886. a Tartumaal.

Elu tõi teda Pärnusse, kus o­ tsiti progümnaasiumisse prant­ suse ja saksa keele õpetajat.

Ajutiselt õpetas ta ka gümnasti­ ka ettevalmistusklassis, lisaks erinevaid mänge ja tantse ning seadis kokku koolipidude tarvis esinemise kavasid. Liitumisel Pärnu kooliseltsiga laulis Raud­ kats segakooris. Ta kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkon­ na kirjatoimetaja, lasteaia juha­ tuse liige ja osales eelgümnaa­ siumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonnas.

Aastast 1908 osales Raud­ kats karskusseltsi Valgus tege­ vuses, asutas seltsi juurde nais­ sektsiooni, kus õpetas ujumist ja korraldas naistele nii mänge kui turnimisi.

1911. aastal osales ta juba Tampere lähistel naiste võimle­ mise, mängu ja ujumise kursus­ tel. 1912. aasta sügisel astus Helsingi Ülikooli. Temast sai Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.

Edaspidi kujunes Raudkatsist tantsupärimuse koguja ja tantsu­ looja. Mälestustahvli avamisel meenutas Roland Landing, et tantsumemm kogus ja avaldas kaheksa raamatu jagu tantsu- ja mängukirjeldusi. Ta on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise, neist tuntuimad on pulgatants ja kaerajaan, aga kõige kuulsam ja meelepärasem on olnud kõikide tantsupidude ,,Tuljak“.

Mälestustahvli paigaldamise eest seisis hea Anna Raudkatsi nimeline tantsuselts – ARTS. Aia tn 28 majas, kus Raudkats Pärnu perioodil elas, asus aastatel 1991-1993 taas­ loodud Kaitseliidu Pärnumaa maleva esimene staap. Enne seda kasutas hoonet pikemat aega nõukogude okupatsioonire­ žiimi sõjakomissariaat. Roland Landing leidis, et mälestustahv­ li asukoht on randa viiva suure tänava ääres väga sobilik palju­ de Pärnut külastavate puhkajate jaoks.

Anna Raudkats suri Tapal 1965. aasta 12. aprillil. Tant­su­ memme puhkepaik asub Aegvii­ dus. (KÜ)

Vabariigi aastapäeva eel süü­ tas president Kersti Kaljulaid küünla kommunismi­ohvrite memoriaali juures Tallinnas Maarjamäel.

Tegemist on osaga Kaljulaidi algatatud vabariigi aastapäevale eelnevast tänuüritusest, kus sel aastal koroonaolukorra tõttu rohkem inimesi peale presi­ dendi ja tema saatjaskonna ei osalenud. ,,Jätsin Maarjamäe kommu­ nismiohvrite memoriaalile küünla kõigile neile tublidele inimestele, kes väevõimuga Eestist viidi. Viimastel aastatel oleme neid ühiselt meenutanud, ent tänavu on siin tühi,“ kirjutas president sotsiaalmeedias.

Loodi Eesti Välissuhete Nõukoda Kolmkümmend Eesti välis- ja julgeolekupoliitika eksperti, poliitikut, ettevõtjat ja amet­ nikku teatasid kolmapäeval Eesti Välissuhete Nõukoja loomisest. Nõukoja moodusta­ mise algatasid Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves ja riigikogu väliskomis­ joni esimees Marko Mih­ kel­ son. ,,See oli mu ammune mõte, mis aeglaselt küpses,“ tunnistas Ilves. Nõukoja loomise otseseks ajendiks sai tema sõnul eelmise aasta hilissügisel peetud vestlus Mihkelsoniga, kui nad mõlemad olid lugenud sama artiklit USA Välissuhete Nõukojast, mis loodi 100 aastat tagasi. ,,USA-s loodi see vastukaaluks Ameerika Ühendriikide järsule pöördele isolatsionismi ja protektsionismi suunas,“ selgitas Ilves.

Ilves meenutas, et kui 30 aastat tagasi oli Eestis vaid käputäis välis- ja julgeoleku­ poliitikas orienteerujaid, siis nüüd on sadu inimesi, kes tege­ levad aktiivselt – mitte ainult riigiametites, aga ka ettevõtlu­ ­ ses, ajakirjanduses – välispolii­ tika ja diplomaatiaga.

Välissuhete nõukoja juha­ tusse valiti Marko Mihkelson, Toomas H. Ilves, Merle Maigre, Liisa Past ja Eiki Berg. Juha­ tuse ametiaeg kestab kaks ­aastat.

Nõukoda kutsub endaga liitu­ ma välis- ja julgeolekupoliiti­ kast tõsiselt huvitatud inimesi.

Liitumiseks on vaja kahe nõu­ koja liikme soovitus.

Nõukoja moodustanud liik­ med on Eiki Berg, Piret Ehin, Ardo Hansson, Henrik Holo­lei, Toomas Hendrik Ilves, Taavet Hinrikus, Marina Kalju­ rand, Siim Kallas, Indrek Kannik, Andres Kasekamp, Indrek Kasela, Riina Kionka, Meelis Kitsing, Mart Laar, Kadri Liik, Vivian Loonela, Jüri Luik, Peter Lõhmus, Matti Maasikas, Merle Maigre, Marko Mihkelson, Sven Mikser, Urmas Paet, Liisa Past, Tiit Pruuli, Kristi Raik, Raul Rebane, Rainer Sternfeld, Sten Tamkivi, Raivo Vare.

(ERR/EE)

Välisluureamet hindab Venemaa endiselt julgeolekuohuks Hiljuti avalikustatud Välis­luu­ reameti (VLA) aastaraportis hinnatakse Venemaad endiselt julgeolekuohuks.

Venemaa jätkas mullu vaata­ mata koroonapandeemiale di­ viiside loomist Lääne suunale ning rakettrelvastuse moderni­ seerimist ja paigutamist, kirju­ tab VLA oma aastaraportis.

VLA hinnangul jätkab Vene­ maa oma relvajõudude pika­ aegset strateegiat – suurendada valmisolekut täiemõõtmeliseks vastasseisuks NATO-ga. ,,En­di­ selt on näha, et selles vallas on Venemaale esmatähtis regio­ naalse jõuülekaalu suurenda­ mine, seda nii vägede kohal­ oleku võtmes kui ka rakettrel­ vastuse moderniseerimisel ja paigutamisel,“ märgiti raportis.

Kaliningradi oblastis loodi 2019 uus tankipolk ja mullu uus motolaskurdiviis. Viimane on juba järjekorras kuues diviis viimase seitsme aasta jooksul, mille Vene relvajõud on Lääne suunal loonud. Ühtlasi paigutab Venemaa Soome lahe kaldale kaldakaitseraketisüsteeme Bal, laskeulatusega 120 km.

Lisaks käib Venemaal õhu­ dessantvägede (VDV) reformi­ mine.

Kui seni on Vene relvajõud pidanud oma sõjajõudude nur­ gakiviks Euroopas lähi- ja kesk­ maaraketisüsteemide ülekaalu ning taktikaliste tuumalõhke­ peade täielikku ülekaalu, siis keskmaa tuumarelvastuse piira­ mise (INF) lepingu lõppemise tõttu on Venemaa riigikaitse juhtkond hakanud muretsema selle ülekaalu säilimise pärast.

Samuti on Venemaa jätkanud samas mahus õppustega Lääne sõjaväeringkonnas ja luurelen­

S P ORT

Daisy Kudre tuli maailmameistriks ja võitis hõbeda Suusaorienteerumise maail­ mameistrivõistlustel Käärikul võitis kolmapäeval naiste sprindi Daisy Kudre (15.22), edestades rootslannat Anna Magdalena Olssonit (+0.17) ja norralannat Anna Ulvensöeni (+0.22).

Kudre oli 2,8-kilomeetrisel ja 11 kontrollpunktiga rajal TV vaheajapunktis teisel-kolmandal positsioonil ja kaotas kolme sekundiga Olssonile, aga suutis distantsi teisel poolajal möödu­ da.

See on 27-aastasele eestlanna karjääri esimene individuaalne medal MM-võistlustelt. 2017. aastal kuulus ta koos Doris Kudre ja Epp Paalbergiga teate­ võistlusel pronksi võitnud tiimi.

Neljapäeval võitis Daisy Kudre naiste jälitussõidus hõbe­ da, jäädes 19 sekundiga alla rootslanna Lisa Larsenile.

11,3 km pikkusele 25 kon­ trollpunktiga rajale startis 38 naist, kellest finišeeris 34.

(ERR/EE)

dudega. Tänavu on oodata järje­ kordset suurõppust Euroopa ­suunal, ,,Zapad 2021“, kus har­ jutatakse tavapäraselt sõda NATO-ga Läänemere regioonis VLA hinnangul võib tänavune ,,Zapad“ kujuneda uudseks Valgevene olukorra ja Hiina võimaliku osalemise tõttu.

VLA märkis, et Venemaa ja Hiina sõjalist liitu lähiajal ei teki, sest Hiina ei ole sellest ­huvitatud.

Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda https://www. valisluureamet.ee/pdf/raport/­ 2021-EST.pdf (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaidi kõne vabariigi aastapäeval Paide Muusika- ja Teatrimajas (lüh.)

24.02.2021 Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõtteis nägu nii vagune.

Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata.

See on Juhan Liiv, eesti valu­ luule ehedaim ja ürgseim kehas­ tus. Las mälestavad need read elamata jäänud aastaid, mida kroonviirus Eesti rahvalt viis.

Need olnuksid elutarkusega elatud aastad – väärt jagamist, väärt kogemist, väärt meiega olemist.

Pärgviirus võtab Eesti rahvalt tubli tüki eakate elutarkust.

Mitte ainult selle osa, mille jää­ davalt. Ka selle osa, mille jagu jääb meil tänavu oma eakate sugulaste ja sõpradega silmast ­ silma teetassi taga istumata.

Olen teravalt tajunud nende vestluste puudumist. Elutar­ ku­ sega sõnastatud argipäev on tihti vajalik tugi ja juhatus, isegi kui me sellele tavaoludes ei mõtle.

Nüüd mõtleme.

Selle võrra oleme jällegi ­rikkamad.

Kogu halb ei saa muutuda heaks. Lahkumine on pöördu­ matu. Kaotatud koolinädalaid ei saa tagasi. See, mida tahtnuks vanaemaga pikemalt arutada, läheb meelest ajaks, kui jälle külla saab minna.

Aga halvad ajad saavad meid endid teha paremaks. Ja head Eesti inimesed teevad ka halvad ajad paremaks.

Kõik Eesti inimesed ühes­ koos saavadki meid sellest krii­ sist välja aidata. Jah, vaktsinee­ rimine on vabatahtlik, kuid juba täna, kui vaktsiine kõigile ei jagu, on meil liiga palju neid, kes saaksid, aga ei taha ennast vaktsineerida. Usaldame neid teadlasi ja arste, kes on need vaktsiinid ohutuks tunnistanud!

Ma palun kõiki Eesti inimesi – kaitseme endid, meie lapsi, meie inimeste töökohti ja perede toimetulekut ning vaktsineerime end niipea, kui selleks võimalus avaneb! /…/ Nüüd oleme harjunud elu hapruse peale igal hommikul mõtlema. Ma loodan, et seda empaatiat jätkub meil kaue­ maks. Oleme näinud oma ars­ tiabi tõelist, tugevat ja hoolivat palet, paremat kui paljudes meist jõukamates riikides. Meie tervishoid on olnud üsna odav pidada võrreldes paljude hea­ oluühiskondadega. On isegi us­ kumatu, kui palju me selle raha eest saame. Ma loodan, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus ko­ gu maailmas. Iga päev haiges­ tub Eestis kasvajahaigustesse 24 inimest ja sureb 11. Vaimse ­tervise alane ravi ja ennetus ei vasta isegi me igapäevavajadus­ tele. Muidugi on see kriisis ­selgemini silma paistnud – ehk mõistame nii, kui pikk tee meil on minna. Need on vaid kaks

auku paljudest me turvavõrgus, millest inimene võib läbi kuk­ kuda.

Tervishoid on palju suurem kui haiguste ravi. Siia kuulub pidev tugi puuetega lastele, et nende haigus ei süveneks. Dia­ beedilaps või eridieedil aineva­ hetushäirega laps väärib abi ka siis, kui tema elu on tänu kulu­ katele meetmetele ja vanemate pidevale murele ja hoolele pigem täisväärtuslik. Ja nii ­ haigete laste kui täiskasvanute pered vajavad kindlat teadmist, et see abi on alati kättesaadav, ükskõik mis paragrahvi alusel abivajadust kaalutakse. /…/ Kallid sõbrad, viiruskriisis jäid eakad hool­ dekodudes lähedasteta. Puue­ tega inimestel, kes elavad ja töötavad meie hulgas, kästi viiruse saabudes kodus püsida. ­ Muidugi kaotasid nad töö.

Kangesti tundub, et just nõrge­ mad ja vanurid peavad kandma suuremat osa viiruskriisiga toi­ metulemise koormast, kui on nende õiglane osa. Mul on sellest kahju. Ma ei pea seda ­ õiglaseks. Aga selle eest ei vastuta kuidagi need head ­ inimesed, kes seda rasket hool­ dajatööd teevad. Tihti veel hale­ dama palga eest, kui on nende hoolealuste tervis.

Meie riigieelarves ei kaaluta nende inimeste tööd õiglaste kaaludega. Elutähtsate teenuste osutajad on justkui nähtamatud.

Kui nad pole parasjagu meie kangelased. Pärast on nad ­muidugi jälle nähtamatud.

Nii hariduselu kui sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu. Ta läheb hommikul tööle ja teeb seda, mida vaja. Ükskord ta väsib.

Väsib ka sellest, et tähtis on ta tehtav ikka sõnades, aga mitte päriselt valitsejate tegudes.

See asi on meil halvasti.

Eesti kool ja Eesti sotsiaalhoo­ lekanne toetuvad liialt õpetajate, hooldajate, medõdede kannat­ likkusele ja missioonitundele.

Päästeamet värbab edukalt val­ davalt majanduskriisi ajal ja jookseb kasvu taastudes jälle nooremast verest tühjaks.

Eesti riigi tulud ei jagune ka üle Eesti õiglaselt. Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võibolla mitte alati abivajajale ja ­vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus.

Ent Jõgeval, Hiiu-, Pärnu- ja Setumaal ei sära mitte suurlinna tuled, vaid inimeste soe süda läbi nende silmade. /…/ Eesti inimene on loomuldasa kahepaikne. Korraga maa- ja linnainimene. Iga pealinlane vajab ülejäänud Eestit. Andres ­ Ehini sõnadega: Taas hingab hing, mis talvel paeseks paatus, ja maas on kõige rohelisem rohi.

Nüüd linlast rõhub raskelt rohu-

maatus.

Ta küsib lehmalt, kas ta tulla tohib.

Kroonviirus on maa ja linna tihedamalt kokku sidunud. Me oleme äkki kõik üks maarahvas.

Kasutame selle hetke ära! Me saame päriselt teoks teha vana ja varem võimatuna näinud unistuse olla ühtaegu oma ­kodus mere ääres metsa sees ja samal ajal ka Tallinna kesk­ linnas. /…/ Ees on kohalikud valimised, on paras aeg välja mõelda, kui­ das Eestist saaks maailma pari­ ma regionaalpoliitikaga riik.

Arenenud riikide viimase kümnendi kogemus näitab, et regionaalse ja sotsiaalse kihistu­ mise, põlvkondadevahelise loo­ tusetuse tähelepanuta jätmine viib meeleheiteni. Meeleheide ja ebaõigluse tajumine võib panna hulle asju tegema. Me oleme seda mujal näinud.

Kallid Eesti inimesed!

Rasketel aegadel, sellistel nagu praegu, on kuuluvustunne tähtsam kui muretutel aegadel.

Teadmine, et ollakse osa 1,3 miljonist, on meile tähtis. See tunne aitab toime tulla maail­ mas, kus suuremad sõbradki paanikahetkedel liigselt ei kõhkle, et teha otsuseid pigem ­ oma rahva huvides. Kriisiajal tulid paljud eestlased koju taga­ si, et siin – omade keskel – see aeg üle elada. Nad lendasid ­mesipuu poole, varjule.

Sest me kuulume kokku.

Läbi isamaa-armastuse. Rahvus­ tunne on ülev tunne. Aga ta võib kergesti muutuda väikla­ seks, kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see hirm eales tõeks ei saaks.

Väikerahvana vajame me alati kinnitust, et eesti keel, kul­ tuur ja komberuum on kaitstud. /…/ Aga meil on endal vaja ühtteist teha.

Järjekordsele grandioossele kultuuriobjektile eelistaksin mina alati toetada päriselt Eesti inimesi, eesti kultuuri tõelisi kandjaid. /…/ Kallid teistsuguse kultuurija keeletaustaga kaasmaalased!

Saan aru, et teil on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – eestlastena vajame kindlat teadmist, et saame kõikide siin koolis käinud inimestega eesti keeles rääkida. Vajame veendu­ must, et kõigil siia sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud va­ rem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli. Usku, et suudame kõigile siin kasvava­ tele lastele pakkuda sissevaadet meie keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaastee­ listeks. Kui meil on see kindlus, oleme avatumad ja uudishimuli­

kumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killu­ kestena toimetavad.

Rahvustunne on ka võima­ luses olla uhke oma riigi üle mujal maailmas. Kuulumine teiste, demokraatiat ja vabadusi armastavate ja inimõigusi aus­ tavate rahvaste hulka. /…/ Muidugi on meie rahvusva­ heline tegevus alati ka meie jul­ geoleku küsimus. /…/ Julgeolek on suuresti hoiak.

Nii meie endi hoiak oma liit­ laste suhtes kui liitlaste hoiak meie suhtes. Me ei tohi seda iial unustada.

Eesti tähistab paljude maail­ ma riikidega just tänavu diplo­ maatiliste suhete sajandi täitu­ mist. /…/ Hea Eesti rahvas – jõuamegi tagasi rahvustunde ja rahvusliku enesekindluse juurde. Kas pole väikerahva kestmine mitte kin­ del siis, kui tema elujärg on naabritega enam-vähem võrrel­

dav? Kas mitte liitlaste olema­ solu pole see, mis eesti kultuuri ja keele kestmisele lisatagatise annab?

Oleme 30 aasta jooksul teinud palju asju õigesti. Kuidas saame sel keerulisel aastal, mil möödub 30 aastat meie iseseis­ vuse taastamisest, seda tähtpäe­ va kõige paremini tähistada?

Mul on ettepanek: teeme nii nagu oma vabariigi 100. sünni­ päeva puhul. Siis tegime kõik üksteise võidu ja üksteisega koos oma riigile kingitusi.

Teeme jälle nii! Juba sügisel on meil kõigil võimalus anda oma hääl 79 maailma parima kohali­ ku poliitika poolt. Meil kõigil on oma roll kanda – kellel nõudliku valijana, aga ma loodan, et võimalikult paljudel teist ka inspireeriva kandidaadi­ na!

Teeme poliitikat nii, nagu Eesti inimesed sellel aastal kriisi üle elavad – hoolides, ­ märgates, isetult appi rutates! /…/ Et aastal 2051 vaadataks ­tagasi 2021. poliitika-aastale ja küsitaks rahulolevalt – kuidas nad suutsid? Nii nagu me täna vaatame tagasi aastasse 1991 ja imetleme siis tehtud kiireid ja julgeid otsuseid. Olgu 2021 just 1991. aasta vääriline julge ­poliitika aasta!

Ilusat vabariigi aastapäeva, kallid Eesti inimesed kodudes!

Hoiame Eestit! (www.president.ee – lüh.)

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Helmi Hess Helmi Hess on üks kahest Kanada Eesti teaduskraadi üliõpilasest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Vilma ja Heinrich Blumi Stipen­ diumi­ fond. Het­ kel on Helmi lõpetamas ma­ ­ gistrikraadi metsanduses UBC ülikoolis.

Oma magistrantuuri väitekirjas uurib Helmi seleeni mõju veeökosüsteemidele Briti Kolumbia Kalju­mäesti­kus (söekae­ vanduse järelmõju). Pärast nädalate­ pikkust põldudel matkamist läbi mägi­ jõgede, lindude püüdmist ja nendelt vereproovide kogumist, kirjutab Helmi oma dissertatsiooni, mida ta loodab kaitsta 2021. aasta aprillis.

Helmil on bakalaureusekraad biomeditsiinilises teaduses.

Esialgselt plaanis Helmi õppida arstiteadust, kuid teadus­ stipendiumi raames linnupoegadega töötamine Bay of Fundys muutis tema elu. Täna on Helmi eesmärk lõpetada veterinaar­ kool ja töötada Arktikas, et uurida kliimamuutuse mõju loomadele.

Lapsepõlves oli Helmi tihe­dalt seotud eesti kogukonnaga, osaledes T.E.S. Täienduskoo­li­des ja koorides, gaidides ning veetes suved Seedriorul ja Jõekäärul. Helmi on praegugi väga aktiivne –koorilaulus, Korp! Amicitias, Seedriorul ning õpeta­ des Hamiltoni Eesti Koolis.

Eestlaseks olemise kohta: Eestlus on minu jaoks oluline, sest see on minu minevik, ole­ vik ja tulevik. Eestlus on alati voolanud minu soontes. See on alati minuga, ükskõik kuhu lähen ja kodu, kuhu saan alati tagasi tulla. Eestlus on õpetanud mulle vastupidavust, traditsioo­ nide hoidmist ja kogukonna väärtustamist – oskused, mida ma kindlasti oma lastele edasi annan.

ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on meie kogukonnale tähtis, et kindlustada Eesti kultuuri tulevikku Kanadas. Ilma rahaliste vahendite asjakohase eralda­ miseta, lakkaks olemast meie esivanemate loodud tegevused, üritused ja rühmad. Eesti kogukond saab raha annetamiseks ja raha palumiseks pöördu­ da ühe keskse organisatsiooni poole, kuna ESK on tuntud ja usaldusväärne... Õnneks on ESK austatud sihtasutus, mille kaudu inimesed saavad kogu Eesti kogukonda toetada.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Balti riigid peavad Hiina 17+1 lähenemise otsustavalt tagasi lükkama Nathan Law, Hongkongi seadusandliku nõukogu endine liige

Marcus Kolga, digitaalkommunikatsiooni strateeg (Ilmunud Postimehes) Ahvatlus ajada äri maailma ühe suurema majandusega on tohutu. Riigid Aafrikast kuni osalt ka Euroopani on rõõmu­ ga vastu võtnud Hiina rahas­ tamis-, arendus- ja taristutoe­ tusi. Kuid selle riigi poole kaldumine tähendab tavaliselt suuremat geopoliitilist komp­ romissi, olgu selleks siis riikli­ ku julgeoleku ohustamine või põhiväärtuste reetmine.

Nagu oleme näinud varase­ matel kordadel, satuvad koos­ töös Hiinaga ohtu riiklik julge­ olek ja demokraatia. Baltimaad ja teised kaasatud Euroopa rii­ gid peaksid 17+1 algatusest väl­ juma, et kaasa aidata Euroopa ühtsele Hiina-strateegiale ja säilitada demokraatlikud väär­ tused, mida me kõik kalliks peame.

Pekingi 17+1 formaat on Hiina valitsuse loodud foorum.

Mitu Kesk- ja Ida-Euroopa valitsust on kutsutud osalema ­ tippkohtumistel, et arutada Hiina ,,üks vöö, üks tee“ alga­ tuse taristuprojekte – selle eesmärk on aidata kaasa Hiina laiendatud kaubateedele ja sel­ lega seotud kaubandusküsimus­ tele. Üks selline projekt on nn

Quo vadis, eestlus?

Karl Herbert Grabbi Eestlased läbi aja on olnud ohustatud liik. Neid on vähe ja neid on raske leida (samas on nad igas sadamas), aga nad pakuvad maailmale midagi väga erilist, mis lähtub nende minevikust maa- ja metsarahvana. Nende ürgsed instinktid võimaldasid neil kiiresti muganduda, kui aeg oli linnadesse kolida, kuna nad olid juba harjunud erine­ vate keskkondadega.

On eriti muljetavaldav, kuidas eesti rahvas muutus ­ mahasurutud pärisorjadest ha­ ­ ritlas­ konnaks vähem kui saja aastaga. Alles 1868 olid eestla­ sed ­talupojad, kellel teoorjus ja juba 1933 kuulutas Eduard Vilde vaimukalt välja, kuidas sajast eestlasest on leida ühek­ sakümmend üheksa, kes oska­ vad lugeda ja kirjutada ning üheksakümmend kaheksa ja pool, kes on kirjanikud.

Võib nimetada Eesti ärka­ misaja perioodi põhjamaade ­renessanssiks. Kui vaadata aega 1991 – 2020, siis leiad impo­ nee­ riva näite, kuidas eesti rah­ vas lõi endale toimiva riigi­ struktuuri ja kerkis maailmaliid­ riks digitaalses valdkonnas. Mis

Talsinki tunnel Tallinna ja Helsingi vahel. Hinnanguliselt 15 miljardit eurot maksva tun­ neli rahastamine tuleks peami­ selt Hiinast, kes ka lõpuks tun­ nelit omaks ja haldaks. Endine Soome diplomaat Alpo Rusi on kirjutanud, et projekt on julge­ oleku seisukohalt problemaati­ line ning see võib ,,tugevdada Venemaa ja Hiina sõjalist kohal­olekut Läänemerel“.

Pealtnäha võivad Hiina valit­ suse rahastatud suured taris­ tuprojektid tunduda ligitõmba­ vad, kuid nendega kaasnevad pikaajalised kulud riigi julge­ olekule, suveräänsusele ja poliitilisele sõltumatusele.

Koostööle demokraatiatega Vöö ja tee algatusi, nagu Talsinki tunnel, kasutatakse ehi­ tamaks üles Hiina geopoliitilist mõjuvõimu, samas kui 17+1 stiilis tippkohtumised on mõel­ dud Euroopa Liidu liikmete jagamiseks piki vanu külma ­ sõja aegseid eraldusjooni. Koh­ tumised on veel omakorda jagatud kahepoolseteks suhe­ teks, mis võimaldavad Pekingil nende rahvaste üle vastuvaidle­ matult domineerida.

Täiesti vastupidiselt on Ameerika Ühendriikide presi­ dent Joe Biden aktiivselt jul­ gustanud edasi arendama lääne demokraatlike riikide liitu. See tugevdaks ühtekuuluvust, luues ,,ühise tegevuskava, et tegeleda meie ühiseid väärtusi ähvarda­ vate ohtudega“.

Pidades lääne liberaalsete

on täpsemalt see salaretsept, mida eestlased omavad, mis on aidanud neil ennast muuta pärisorjadest edasi haritlasteks, kes arukalt nuputasid välja raja digivaldkonna maailma kange­ lasteks? Vastus on üpriski mit­ metahuline aga baseerub teesis, et eestlased on alati pidanud võitlema millegi eest.

Võitlus vabaduse eest kestis palju aegu ja oli Eesti rahva põhjatäht kuni taasiseseisvumis­ perioodini. Alates 1991, eest­ laste võitlus muutus võitluseks ideede tasandil, et leida kõige paremaid ideid, mis hõlbus­ tak­ sid moodsa, lääneliku ja hästi toimiva riigi ülesehitamist.

Kuigi väliseestlased mängisid olulist rolli nendes võitlustes, nende suurim väljakutse läbi 20. sajandi oli Eesti keele, kul­ tuuri ja identideedi säilitamine välismaal. See õilis mission oli nende sine qua non. Kui nüüd mõelda tuleviku peale, tuleb loota, et see missioonitunne ei kao nende südametest ja eestlus õitseb edasi eesti koolides, majades, seltsides ja teistes ­ kohtades. Nagu Lennart Meri kord julgelt proklameeris ,,oma riigi eest vastutame kõik koos, ja igaüks eraldi“.

Head Vabariigi aastapäeva!

Elagu Eesti!

demokraatiate kogukonna sees läbirääkimisi väiksemate blok­ kidega ja kasutades majandus­ likke hoobasid nende ühtsuse purustamiseks, on president Xi Jinpingi peamine taktika ,,jaga ja valitse“. Hiljutine ELi-Hiina investeerimislepingu allkirjas­ tamine tõi ELile vähe kasu.

Samal ajal andis see Hiinale olulise diplomaatilise võidu, tekitades Atlandi-üleses liidus uue lõhe ajal, mil president Biden üritab seda uuesti üles ehitada.

Mõistes Hiina pingutust ELi ühist kindlameelsust lõhkuda, tegid Eesti ja Leedu targalt, kui keeldusid saatmast kõrgetase­ melisi esindajaid Hiina 17+1 kohtumisele. Nad peaksid astu­ ma järgmise sammu: lükkama selle formaadi tagasi ja nõudma kooskõlastatud väärtuspõhist lähenemist, mis kaitseks Balti riikide huve, edendades inimõi­ gusi, demokraatiat ja läbipaist­ vust.

Kui Hiina valitsus sõlmib rahvusvahelisi lepinguid, jagub vähe näiteid, mis võimaldaks teda eeskirjade järgimise või rahvusvaheliste seaduste austa­ mise koha pealt usaldada.

Alates intellektuaalse omandi vargusest kuni inimõiguste mas­ silise rikkumiseni – president Xi on selgelt näidanud, et tema arvates seisab tema valitsus iga­ sugustest seadustest kõrgemal ja võib inimeste õigusi eirata. Ühendkuningriigi ja Hiina valitsuse allkirjastatud HiinaBriti ühisdeklaratsioon tagab

Tartu maratoni võit jäi Eestisse Tänavune Tartu legendaarne Tartu Maraton toimus 21. veebruaril klassikalisel Otepää-Elva 63 km pikkusel trassil keerulistes oludes.

Meestest võidutses üle 16 aasta eestlane. Esimesena ületas finišijoone Mart Kevin Põlluste (aeg 3.03.12,8), järgnesid Henri Roos (+00.29,5) ja Taavi Kaiv (+02.24,4).

Viimati võitis Tartu Maratoni eestlane 2005. aastal, kui võidutses Raul Olle.

Naiste seas tuli kolmandat korda Tartu Maratoni võitjaks Tatjana Mannima (3.17.58,8).

Talle järgnesid Piret Pärnik (+08.03,3) ja Reeda TuulaFjodorov (+08.53).

Kokku startis põhisõitudel 3477 suusasõpra, neist 2510 pikemale 63 km distantsile ja 967 lühemale 31 km distantsile.

Esimest korda Tartu Maratoni ajaloos on võimalik osaleda ka virtuaalselt ja seda saab teha kuni 14. märtsini.

Esmakordselt lõi Tartu Maratonil kaasa ka president Kersti Kaljulaid, kes lõpetas ajaga 5:27,21 ning saavutas 1579. koha. (D/EE)

demokraatia Hongkongis ,,üks riik, kaks süsteemi“ kaudu.

Riikliku julgeoleku seadus (NSL) on selle hävitanud. Hiina valitsus on korraldanud demok­ raatiameelse liikumise vastu ­v ägivaldsete repressioonide kampaaniaid. Alles eelmisel kuul pidasid võimud NSLi alu­ sel kinni üle 50 Hongkongi demokraatiameelse aktivisti; samm, mille mõistsid hukka Austraalia, Ameerika Ühend­ riikide, Suurbritannia ja Kanada välisminister.

Tasuta lõunaid pole olemas Püüdes Hiinas vähemusrah­ vuste kultuure kaotada, on Peking üle võtnud nõukoguliku massilise vangistamise ja in­ doktrineerimise taktika Gulagi tüüpi sunnitöölaagrites, mille lääne valitsused on tunnistanud genotsiidiks. Xinjiangi provint­ sis on miljoneid uiguure kinni peetud ning sunnitud neid tootma kaupu Hiina ja lääne ­ tarbijatele. Leidub tõendeid, et samasugust kampaaniat korral­ datakse ka tiibetlaste vastu.

Kasvab Taiwani ärevus oma ­uusimperialistliku naabri pärast.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhid peaksid olema nendest inimõiguste rikkumistest teadli­ kumad ja võtma tarvitusele asja­kohaseid meetmeid, et selle vastu võidelda. Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson hoiatas hiljuti, et ,,Euroopa Liidu liikmesriikidel on viimane aeg mõista, et igaüks neist on Hiina suurtele ­ huvidele kerge saak“, lisades, et ,,ainult ühine strateegiline lähenemine aitab Hiina kasvavat domineerimist tasakaalustada“.

Eesti endised välisministrid

Urmas Reinsalu ja Urmas Paet on Mihkelsoniga sama meelt ning ütlevad, et Eesti peaks Hiinaga suhtlema ainult ühtse ELi lähenemise kaudu.

Nii ligitõmbav kui Hiina ra­ hastatud Eestit ja Soomet ühen­ dav tunnel või väljavaade oda­ vast ja ohtrast Hiina vaktsiinist ka ei oleks – Eesti ja teiste Baltimaade juhid peaksid mee­ les pidama vana ütlust, et tasuta lõunaid pole olemas. Balti rii­ kide pikaajalisi majandus- ja julgeolekuhuve aitab kõige ­ pare­ mini teenida solidaarsuse tugevdamine tugevas lääne­ riikide liidus koos Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kana­ da ja ELiga. 17+1 koostöö on siin ilmselgeks takistuseks.

17+1 formaat • Kesk- ja Ida-Euroopa koos­ tööformaat Hiinaga loodi Hiina välisministeeriumi al­­g atusel investeeringute ja ettevõtluse edendamiseks.

• 2012. a liitusid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bul­ gaaria, Eesti, Horvaatia, Lee­du, Läti, Montenegro, Poola, PõhjaMakedoonia, Ru­­meenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

• 2019. a liitus Kreeka, mis on 17+1 formaadi ainus mitte postsotsialistlik riik.

• 12 liikmesriiki on Euroopa Liidu liikmed, neli on kandidaatriigid, Bosnia ja Hert­ se­ goviina on esitanud taotluse liikmesuse saamiseks.

• Eelmisel aastal liitus 17+1 ühisavaldusega Malta, mis võib vihjata riigi tulevasele liikmesusele.

Avastati Euroopa ajaloo suurim kokaiinilaadung

Mailis Reps sai kahtlustuse omastamises

Saksamaa ja Belgia võimud konfiskeerisid kokku 23 tonni kokaiini, mis on kõigi aegade suurim Euroopas konfiskeeri­ tud uimastikogus.

Hamburgi sadamast leitud laadung oli peidetud Paraguayst saabunud konteineritesse, ütle­ sid kolmapäeval Saksa tolli­ ametnikud. Narkolaadung avas­ tati 12. veebruaril.

Koostöö Hollandi uurijatega viis Belgiast Antwerpeni sada­ mast veel 7,2 tonni kokaiini leidmiseni.

Hamburgi sadama tolliamet­ nikes äratasid kahtlust Paraguay konteinerid, mis pidanuks sisal­ dama plekkpurke kitiga. Lähe­ mal uurimisel tuli konteineritest välja üle 1700 purgi kokaiini. ,,See on suurim kogus ko­ kaiini, mis iial Euroopas kon­ fiskeeritud, ja üks suuremaid maailmas,“ teatas Saksa toll.

Eelmisel aastal saadi kätte kokku 102 tonni Euroopasse mõeldud kokaiini. (ERR/EE)

Keskerakonna aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) käis reedel keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas ja sai ametliku kahtlustuse omastamises.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

,,Sel nädalal esitati M. Repsile kahtlustus omastamises.

Tegemist on esialgse kahtlus­ tusega ning menetluse huvides ei ole praegu võimalik selle täpsemat sisu avaldada,“ seisab kahe ametkonna ühises vastuses Õhtulehele.

Omastamiskahtlustus sisal­ dab nii ministeeriumile soetatud Jura kohvimasina omale koju paigaldamist, Horvaatia pere­ reisiks ministeeriumi auto ka­ sutamist koos kütusearvega, ral­ li MM-etapi ajal Tartu hotellis Pallas perega veedetud majutuse eest 360-eurose arve esitamist ja pere lennupiletite eest üle 1500-eurose hüvitise küsimist ministeeriumilt. (Allikas: ERR)

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Topeltlahing Tannenbergi liinil Laupäeval, 20. veebruaril oli meeldiv võimalus VEMU vahendusel vaadata You­ tube’ilt Taska Filmi linastust „1944“, mis käsitas Sini­ mägede lahinguid ja nende ängistavaid järelmänge. Filmi direktor on Elmo Nüganen, stsenarist Leo Kunnas. Vii­ masega oli filmi lõppedes ette nähtud vestlus, mis vaatamata ette tulnud takistustele siiski kuidagi läbi viidi.

Sinimägede lahinguid tunneb laiem avalikkus kui võitlust Tannenbergi liinil, seda saks­ laste definitsiooni kohaselt.

Siinkirjutaja jutt topeltlahingust vihjab ootamatult üles kerkinud probleemidega filmi näitamisel, kus VEMU korraldajana pidi heitlema YouTube’iga mitte vähem sangarilikult kui noored eesti mehed kummaski armees.

Saade katkestati kahel korral, sest kuigi kokkulepe oli saavu­ tatud, paistis, et keegi oli mängu keskel reegleid muutnud. Kiitus VEMU kiire taibuga tehnilisele personalile, kes suutis linastuse

teisele kanalile suunata. Aeg venis küll oodatust veidi pike­ ­ maks, kuid kannatlikud jälgijad lõpptulemusena millestki ilma ei jäänud Filmist endast kõneldes peab tunnistama, et kuigi lahinguid ja lahingujärgseid sündmusi näi­ datakse ohtralt ja usutavalt, on temaatiline põhiraskus mujal.

Läbiva juhtmotiivina kumavad sõdivate meeste hingeheitlused.

Kummalgi pool rindejoont võit­ levad võõra ideoloogia teenis­ tusse sattunud mehed. Vend sõdib venna vastu, ilma et kum­ magi südames leiduks kübetki vennavaenu. Mitte ainult sünd­ mused rindel, vaid ka tagalas, saadavad selge sõnumi, et inim­ likkus säilib ka kõige hulle­ mates olukordades. Ägedas lahingus satuvad enese teadmata vastamisi Eesti Korpuse ja Saksa armee koos­ seisus võitlevad sõdurid. Enne kui seda taibatakse ja antakse käsklus tulistamine jätta, on punaarmee mundris sõdur sur­ ­ manud kraelõkmeil Eesti

Eestlaste Kanada kogemus inspireerib kirjutajaid ESK lühijutukonkursil Juhul, kui tekkiski kahtlus, eestlased on tõesti loov rah­ vas. Ajal, mil Covidi tõttu olid kõik oma kodudes seotud ainult piiratud tegevustega, pakkus Eesti Sihtkapital Kanadas meeldivat võimalust tähelepanu hajutamiseks ja kutsus üles osalema lühijutu­ konkursil.

Jutustused võisid olla kas ilukirjanduslikud või tõsielu­ lised, kuid pidid omama otsest seost Kanada Eesti elukoge­ musega. Konkursi eesmärgiks oli tähelepanu alla tuua siin Kanadas elavate eesti juurtega inimeste kogemused – ja julgus­ tada kogukonda selle seose üle uutmoodi mõtlema.

Konkurss ja mõte uurida eestlaste Kanada kogemusi sai palju positiivset vastukaja, ­kokku esitati üle 20 lühijutu nii lastelt, noortelt kui täiskasva­ nutelt üle Kanada. Suur tänu kõigile, kes oma lood esitasid.

ESK värbas kolm kohtunikku, kes hoolikalt lugesid läbi, kaalusid ja arutlesid iga neile anonüümselt esitatud võist­ lustöö omadusi ning valisid võitjad. Suur tänu kohtunikele Anneli Andre-Barrettile, Kati Kiilaspeale ja Karin Marleyle, kes heldelt annetasid oma aega ja kogemusi.

Võidutöid saab lugeda https://estonianfoundation.ca/en/ efc-short-story-contest ja need ilmuvad Eesti Elu ajalehes.

Kohtunike üldine kommentaar Meil oli au ja rõõm sellel aastal lugeda kõiki konkursile saadetud lugusid – teemade, stii­ lide ja keele osas oli palju

vaheldust ning õppisime kõi­ gest, mida lugesime. Lugude hindamisel arvestasime mitut kriteeriumi: tugevad tegelasku­ jud ja kaasahaarav süžee, hästi välja kujunenud ja veenvad ­keskkonnad ning ladus ja kaasa­ haarav keel ja stiil. Kuid pööra­ sime ka erilist rõhku KanadaEesti seosele ja meie erilisele kultuurile, mille oleme siin aastakümnete jooksul üles ehi­ ­ tanud.

2020. ESK lühijutukonkursi tulemused: Lapsed (18 ja nooremad) Võitja – „Rambipalavik“, Imbi Uukivi Ära märgitud – „Mesipuu“, Häli Puust Kohtunikud: Neile meist, kes kasvasime üles siin Kanadas eesti koolis käies, kus iga püha ajal olid kohustuslikud esine­ mised, puudutas „Rambipala­ vik“ kindlasti hella kohta. Kuid see romantiline element tõi loosse armsa pöörde.

Lavataguse närvilisuse kirjel­ damine oli tugev ja kaks pea­ tegelast oleksid justkui olnud noorsooromaanist.

Jutustuse asukoht on hästi välja töödeldud ja tihedasse stseeni on pakitud palju emot­ ­ sioone.

Noored (alla 25-aastased) Võitja – „Kärbes“, MarjaLeena Kiik Ära märgitud – „Prints, küp­ sisepagar“, Monika Hutchings Kohtunikud: Selles kategoorias oli väga tugevaid kandidaate ja

Leegioni tunnuseid kandva mehe. Ta leiab langenu taskust selle abikaasa aadressi ja otsus­ tab surmateate isiklikult kätte toimetada. Talitabki nii ja ­avastab, et abikaasaks peetu oli hoopis langenud leegionäri õde.

Noorte vahel tekib kiindumus, mida varjutavad sõnumitooja hingepiinad. Ta ei suuda neiule öelda, et vend langes tema käe läbi. Hingeahastus süveneb, kui vestluse käigus selgub, et neiu vanemate Siberisse küüditami­ ses oli süüdi tema isa. Tütarlast

võidulugu võiks vabalt lühijutu­ na ära trükkida. „Kärbes“ oli meeldivalt jube lugu tugevalt kujundatud peategelastega kesk­ konnas, mis on tuttav paljudele meist siin Kanadas, ning lool oli meeldejääv süžee. Eriti meeldis meile dialoog, milles oli meile tuntud segu inglise ja eesti keelest – estish, mida meist nii paljud räägivad. Veidi tujukas Vanatädi, kellega on raske suhelda, kuni ta hakkab lugusid jutustama, on tuttav tegelaskuju. Ja kujutlus hiigla­ sest väljaroomavatest kärbestest tekitas ebamugavust – kõige paremas mõttes!

Täiskasvanud Võitja – „Nagu alati“, Elmar Maripuu 2. koht – „Eesti Pompei“, A. Christina Tari 3. koht – „Elu alus“, A. Christina Tari Ära märgitud – „Killukesed Antsla lapsepõlvest. Minu ema lugu“, Ruth Patterson Kohtunikud: „Nagu alati“ – See oli lihtne, meeldejääv, nooruslik lugu, mis oli jutus­ tatud toreda dialoogi ja huumo­ riga. See sobib kõige paremini lühijutu määratlusega, kuna lool on tugev süžee, erinevad hästi kujundatud stseenid ja tegelased ning vormitud stsenaarium, mil­ lel on algus, tegevuse kulminat­ sioon ja lõpp. Loos oli piisavalt pinget, mis tekkis laste võlu ja jõuluvanaga seotud küsimuste vahel, nende küsimustest Eesti ja Kanada kultuuride erinevuse kohta, isegi jumala kohta – kuid taustal oli tunda ka täiskas­ vanute suuremaid pingeid.

Kanada eestlased võivad seo­ seid luua enda jõulutraditsioo­ nide eripäraga, sest näeme jõuluvana isiklikult ja saame ­ ümber lükata Kanada päritolu ninatarga Fraseri väite, et jõulu­

Nr. 8

jumalaga jättes annab ta sellele mitte enda, vaid ühe rühma­ kaaslase perekonnanime.

Enne, kui lahingud kanduvad Sõrve säärele, jõuab partorg ­lisada sõduri juba niigi pilgeni täis kannatustekarikasse veel ühe priske piisa. Talle antakse korraldus kaaslaste meelsust kontrollida ja iga pisimgi eksi­ samm ette kanda. Kui Sõrves võetakse vangi grupp lapseohtu lennuväe abiteenistuslasi, nõuab partorg oma arvatavalt aatekaas­ laselt nende hukkamist. See keeldub ja saab ise partorgilt surmava kuuli. Kui teised me­ hed suunavad oma relvatorud ähvardavalt partorgile, soovitab see pilkavalt järele mõelda, mil­ line saatus võiks tabada nende omakseid. Ebaleva vaikuse kat­ kestab tagantpool tulnud lask, mis surmab partorgi. Laskjaks on surmatud sõduri sõber, Siberi venelane, kes kõik oma lähedased juba ammu kaotanud.

Tuttav stseen kordub. Siber­ lane võtab langenud sõbra põuetaskust tütarlapsele adres­ seeritud kirja ja koputab tütar­ lapse korteriuksele. Taas seisab neiu silmitsi võõra sõduriga,

kellega tuleb vestelda vene kee­ les. Jutuajamise sisu jääb vaata­ ja kujutlusvõime lahti mõtes­ tada. Ülaltoodu ei taotle olla fil­ mikriitika, isegi mitte sisu üm­ berjutustus. Palju ilmekaid ja meeldejäävaid stseene jäävad siinkohal kirjeldamata, samuti ­ jäävad teadlikult mainimata osaliste ja osatäitjate nimed. Üritan vaid rõhutada põhilist – eesti rahva saatustraagikat ajas­ tul, mil tahtmatult olime suurrii­ kide mängukannid. Tundub, et just seda suutis stsenarist kõige veenvamalt esile tuua.

Järgnev vestlus stsenarist Leo Kunnasega, mida juhendas prof Andres Kasekamp, võis ­siinkirjutaja oletustele ehk kin­ nitust anda. Kahjuks ei suutnud seda jälgida. Zoomis, kuhu film üle kanti, tekkis jutuajamise vältel segav vastukaja, taga­ plaanil toimus teine vestlus, polnud võimalik millelegi kes­ kenduda. Tahaks loota, et see toimus vaid siinkirjutaja arvutis ja et kellegi teise moodsam teh­ noloogia või tugevamad arvuti­ teadmised andsid paremaid ­tulemusi.

EERIK PURJE

vana pole olemas. Me oleme teda näinud!

Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Jüri Viikberg

„Eesti Pompei“ – Sellel loomingulisel mälestusel on tu­ gev algus, kus ema on alati mures oma pere pärast iga aasta 9. märtsil – 1944. aasta kuu­ päeval, mille tähtsust jutustaja oma nooruses ei tea. Lugu pee­ geldab tugevalt pagulaskoge­ must, milles elatakse koos vane­ matega, kelle traumat me ei pruugi teada ega mõista ja mille kohta püüame täiskasvanuna rohkem teada saada. Loos, milles on rohkelt traagikat, õn­ nestub autoril segada seda huu­ mori ja tugeva sümboolikaga kingade näol, mis Tallinna pom­ mitamisööl emal kaduma läksid. „Elu alus“ – See loomin­ guline mälestuslugu kajastab immigrantide laste universaalset kogemust läbi Eesti leiva kujun­ di. Vanemate põlvkond tunneb nostalgiat eestipärasest leivast – leivast, mida ei saa osta ega osata õigesti teha nende uuel kodumaal. Lugu jutustatakse humoorikalt ja on väliseestlaste­ ga tihedalt seotud. Ära märgitud: ,,Killukesed Antsla lapsepõlvest“ – hinge puudutav mälestuskild lapse­ põlvest Eestis peaaegu sada aastat tagasi. Meile meeldis ­ seda lugeda ja täname autorit, et ta leidis aega oma lugu meiega jagada!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Sel aastal pälvis F. J. Wiedemanni nimelise kee­ leauhinna Jüri Viikberg pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.

Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Insti­ tuudis, samuti Tallinna Üli­ koolis ja Uppsala Ülikoolis.

1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekir­ jaga Siberi eestlaste keelest ,,Eesti keelesaared Siberis (tek­ kimine, areng, kontaktid)“.

Viikbergi peamised uurimis­ valdkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Ta on juhtivaid mur­ deuurijaid, kellelt ilmus äsja ,,Eesti murrete grammatika“, mis ühtlasi on esimene tervi­ k­ ülevaade eesti murrete gram­ matilisest ehitusest. Jüri Viik­ berg on koostanud ja toimeta­ nud ka mahukat ,,Eesti murrete sõnaraamatut“ ning ta on kõrg­ kooliõpiku ,,Eesti murded ja­ kohanimed“ üks autoreist. Mur­ deuurimise kõrval on Jüri Viik­ berg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keele­ kontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara.

F. J. Wiedemanni keele­ auhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimi­ sel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutami­ sel. Esimesena sai selle 1989. a Henn Saari. Auhinna suurus on 65 000 eurot. (ERR/EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1042 1

2

3

4

5

12

6

7

8

13

21

18

22

11

19

23

24

25

28

26

29 32

33

31

34

35 38

27

30

36

39

40

41

42

47

48

49

50

PAREMALE:

1. Koht, kuhu saab istuda.

5. Korea auto.

8. Maapõuevara.

12. Sõjaväeline auaste.

14. President T.H. Ilvese kodutalu.

15. (Filmi)täheke.

16. Nimi (ingl.k.).

17. Militaar- (lüh.).

18. Tuntud õmblus­ masin.

20. Laevade kodu.

23. Leia üles!

24. Türgi ohvitseri tiitel.

25. Praakija.

28. Õhk (ingl.k.).

29. Filmirežissöör, Eestis osaliselt filmi­tud ,,Teneti“ autor.

30. Kaalu!

32. S____t, jalats.

34. Teat. lind.

35. Railroad Retirement Tax Act. 36. Makaronitooted.

37. Türgi pealinn.

40. Pindalaühik.

41. Kandetarind.

42. Väikeplaneet.

43

44

45

46

12. Iva, 13. Erak, 14. Piir, 15. Kar­ neval, 17. Aare, 18. ITR, 19. Rama­ dan, 21. Osiris, 24. Vat(s), 25. Rub, 26. Sik-(sak), 28. Neeva, 32. (S)agin, 34. Nut, 36. Leek, 37. Sadam, 39. Ise, 41. San(remo), 42. AOL, 44. Esitle, 46.

Metseen, 50. Psi(i), 51. Arak, 52.

Vooremaa, 56. Aspe, 57. Iiri, 58. ALR, 59. Tael, 60. Krai, 61. AKA. Alla: 1. Tik(-tak), 2. Eva, 3. Kariibid, 4. Keeris, 5. Irv, 6. Saar, 7. Aklav (Valka), 8. Spaatel, 9. Aiad, 10.

Mira(akel), 11. Aren(g), 16. NTR, 20.

Man, 21. Oras, 22. Suga, 23. Sin, 27.

Kui, 29. Eestimaa, 30. Veal, 31. Akne, 33. Naaskel, 35. Tse(e), 38. Moe, 40.

Esprii, 43. Levik, 45. Ise, 46. Maat, 47. Ersa, 48. Tape, 49. Noir, 53. Ora, 54. Alk, 55. Ara.

Nädala retsept 51

47. Vee-elanik (tagurpidi).

48. Prantsuse filosoof ja kirjanik (1694-1778).

49. Filmide linastamise koht.

50. Piirkond.

51. Pettur, tüssaja.

ALLA:

1. ____ias, Tootsi haigus.

2. Hulk, komplekt, sett (ingl.k.).

3. Teat. kuum jook (ingl.k.).

4. Privaatterritoorium.

5. Teat. sootaim.

6. Tint (ingl.k.).

7. Tunnistus, iseloomustus (van.).

8. Männimets.

9. P____uai, LõunaAmeerika riik.

10. Vooremaad läbiv jõgi.

11. Teat. teravili.

13. Special Risk Insurance Managers.

19. ______d, saks,

peremees.

20. _____v, kääne.

21. Pl_____at, loomevargus.

22. Teat, vandesõna ingl.k.

23. _____ns, linn Prantsusmaal.

25. Linn Ukrainas, tuntud Vene ja Rootsi vägede lahingupaigana Põhjasõja ajal.

26. Omas.

27. Serv, äär, ääris.

29. Tola.

31. Electronic Travel Authorization.

33. ____n, lohemadu.

34. Kirjastus Eestis.

36. Eesti euroametnik.

37. ____k, rünnak.

38. Ajab naerma.

39. _____n, hõim, sugukond.

40. Eesti läänepoolseim laht.

43. Noot.

44. Oigamine.

45. Endine erakond Eestis.

46. Saksa mark.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Tutvu • Loe • Kommenteeri

T

Volli veste

Köögist

Paremale: 1. TEK, 4. Kisa, 8. Sama,

16 17

37

10

S

Ristsõna nr. 1041 LAHENDUS

14

15

20

9

I

7

www.eestielu.ca

Chef Paul Lillakas tutvustas seda mõnusat talvist retsepti eelmisel nädalal CTV hommi­ kuprogrammis ja jagab seda siinjuures lahkelt Eesti Elu lugejatega! Head isu!

Spinach and Carrot Red Curry with Tiger Shrimp Hands on time: 25 minutes Total Time: 1 hour 25 minutes Makes: 4 servings Tip: This delicious, and im­ mune-boosting, curry can be served over steamed rice or eaten on it’s own as like a stew.

Armastus käib kõhu kaudu. Rahvatarkus. Luuletaja Hando Runnel lisas lausele vallatult, „leiaks ainult õige augu“. Olen veendunud, et üks oluline osa meie abi-, kooselust on valmi­ dus – ning mis ma praalin – ühe oskus köögis tegutseda tu­ lemustega. Eriti sel aasta-ajal. Sest reedeti kujuneb sellest toast sibulate, põrknate, kartulite ja kaali hakkimise paik. Õnneks tubane, mitte nigu soldatikeeli supikahur, nende väliköök. Tänavuse pakasega ei tea, kudas need vaprad sõdu­ rid seal teispool Peipsit toime tulid, supiga ja supita kül­ mades punkrites ja kaevikutes. Olen varem kirjutanud sellest, kudas me temakesega oleme suured supilürpijad. Kuna isegi ku aega kulub valmistamiseks, on suure katlatäie tegemine esiteks suhteliselt odav - isegi ku gemüse praegust maksab hingehinda – ja teiseks saab mitu päeva järjest seda süüa.

Istudes läheb veel parempakski kui keetmispäeval.

Olen võlgu memmele, kellest, kummaline küll, kirjutades tõmblevad ikke silmad ja süda. Õpetas koduseks. Ta tegi juba varakult kindlaks, et oskaksin niidi ja nõelaga ümber käia, pükse lappida, nöpse hamele tagasi ette. Ei minu sugune hilpe ära viska, kuna põle enam moes. Aias saab ikke kanda, metsas samuti. Elus võib ikka takerduda riie oksa taha või nöps minema lennata. Paunvere Kiir ma’p aga põle, rätsepaks nigu linnarahvas üttel, ei pretendeeri.

Ning temake on täitsa rahul, et ei pea köögis askeldama.

Kik smoorimine, vaaritamine ja keetmine on minu teha. Vaid küpsetamise jätan talle. Ei viitsi nende mõõtmislusikatega jännata ning seda jahu ja sukkurt on kik kohad täis enne, kui kook saab ahju. Ja ta piirakad on oivalised, seda pean tunnis­ tama.

Selles kartsas olekuga olen nati rohkem tuleviku peale mõtleja. Toidupoes ostan ikke rohkem ku nädalamoona.

Panen sügavkülma lihad ja seakoodid tulevaste suppide hu­ vides. Vaid aiavilja ei saa külmetada, kahjuks. Rehkendasin hiljuti, et inventuur on korralik – olemas on kaheks kuuks.

Korralik eestlane, eks. Sahver ja kartulikeller olgu pilgeni.

Kertu aga tahab frikadelli-, herne- ja kana-, hapukapsasup­ pidest vaheldust. Tal on olemas kokaraamat, mille ta kunagi õndsa Meie Õlu raamatupoest ostis. Kirjutas, küll angliskis, too kaunis kunagine Miss Esto Nehv Jorgist, inamasti vana­ emalt saadud retsepte. Olen sirvinud ja kui kellelgi teisel on see olemas, siis tasub sealt inspiratsiooni leida. Käib küll mu iseloomu vasta, mina viskan vürtse nii, nagu soovin, ei mõõ­ da. Ku Ets vahel retsepti küsib pärast meie toidulauas olekut, naeran lustakalt. Et silma ja kõhu järgi. Vaat sellised on ühe heatujulise kulbiliigutaja kogemused, õpetused.

VABARNA VOLLI

Ingredients: 1 tbsp canola oil 1/3 cup red Thai curry paste 3 (400 ml) cans full-fat coconut milk 1 large red onion, peeled and sliced into wedges 6 large carrots, peeled and cut into chunks 2 red bell peppers, seeded and roughly chopped 1 bunch green onions, sliced 2 tbsp seasoned rice vinegar 2 tsp fish sauce 1 tsp sea salt 4 cups baby spinach 12 large (or 24 small) tiger shrimp, peeled and deveined Steamed rice (optional) In large pot over medium heat, combine oil and curry paste. Cook, stirring, for 1 minute. Add coconut milk, ­ onion, carrots, peppers, green ­ onions, rice vinegar, fish sauce and salt. Bring to a simmer; ­reduce to low. Cover and sim­ mer, stirring occasionally until vegetables are softened, about 1 hour. Add spinach and shrimp, stir to combine. Continue to cook until shrimp are pink and cooked through and spinach is wilted, about 5-6 minutes more.

Serve over steamed rice, if desired.

Madagaskaril elab maailma väikseim roomaja Teadlased on enda sõnul leid­ nud maailma kõige väiksema roomaja, vahendab BBC News. Uus rekordiomanik on umbes seemnesuurune kamee­ leoni alaliik.

Saksa ja Madagaskari uuri­ misrühm leidis kaks uue til­ lukese sisalikuliigi esindajat Madagaskari saarelt. Brookesia nana ehk nanokameeleoni isas­ looma kere osutus ainult 13,5 millimeetri pikkuseks.

See tähendab, et nanokamee­ leon on kõigi teadaoleva umbes 11 500 roomajaliigi seas kõige väiksem, märgivad Baieri liidu­ maa zooloogiakogu esindajad.

Ninast sabaotsani on isasel nanosisalikul pikkust vaid 22 millimeetrit.

Emane sisalik on isasest suurem: tema kogupikkuseks mõõtsid uurijad umbes 29 milli­ meetrit. Uut kameeleoni leiti seni vaid ühest halvas seisus mägisest vihmametsast PõhjaMadagaskaril. Liik võib tead­ laste sõnul olla seetõttu välja­ suremisohus.

Sisalik toitub alusmetsas leiduvatest lestadest ja peidab

Naljanurk ,,Mul on tunne, et mu naine petab mind,“ kurdab mees sõbrale. ,,Miks sa nii arvad?“ ,,Ta kordab mulle igal öösel – Peeter, mu kallis Peeter.“ ,,Aga sa ju oledki Peeter,“ on sõber nõutu. ,,Jah, aga kui palju on maailmas Peetreid!“

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448 end öösel kiskjate eest rohu­ kõrte vahele.

Uut liiki tutvustatakse ajakir­ jas Scientific Reports.

(ERRNovaator/EE)

8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

Nädala portree

Annaliisa Kapp: ,,Holistiliseks toitumisnõustajaks saamisel mängisid suurt rolli lapsepõlves omandatud looduslähedased tarkused“ Briti Kolumbias, Vancouveri lähedal White Rock’is elav Annaliisa Kapp on holistiline toitumisnõustaja ja toitu­ misterapeut, kelle eesmärk on aidata naistel pöörata ümber stressi mõjusid läbi toitumise ja enese eest hoolitsemise, saada tagasi oma energiat, et teha armastatud tegevusi, ning vajadusel saavutada optimaalset ja tervislikku ke­­ hakaalu. Tema eesmärk ei ole aidata oma klientidel lugeda kaloreid parema kehakaalu saamiseks, vaid ta õpetab inimestele terviklikul viisil, mida on kehale vaja, et olla igas mõttes tasakaalus ja õnnelik. ,,Paljud haigused on seotud sellega, mida me sööme, kuidas liigutame oma keha ja milline on meie mõtteviis ning hinge­ line tervis,“ on Annaliisa veen­ dunud. Ta selgitab, et talle meeldib alati mõelda, kust min­ gi haigus on saanud alguse ja proovida tegeleda algallikaga.

Holistiline tähendab tervik­ likku lähenemisviisi toitumisele, mille juurde, samuti oma äri avamise teekond sai Annaliisa jaoks alguse ka läbi omaenda kogemuste. Ta räägib, et tal oli varastes 20-ndates eluaastates kalduvus depressioonile. Ta on kogenud ka emotsionaalset söö­ mist ja teismelisena arvas ta, et selleks, et olla terve, tuleb näiteks kinni pidada teatud toitumisreeglitest, mitte süüa ­ rasva, jälgida toitude kalorsust jne. Hiljem ta mõistis, et see protsess on palju keerulisem kui lihtsalt teatud asjade söömine ja teistest loobumine. Torontos ­keskkooli lõpetamise järel asus ta õppima Ryersoni Ülikooli toitumisteadust/dietoloogiat.

Murdepunktiks sai ühel suve­ vaheajal reis Briti Kolumbiasse, kus ta osales joogatreeningutes, kohates inimesi, kelle toitumis­ viis oli hoopis erinev – tema ­jaoks avanes koos joogaga terve uus maailm ning ta avastas palju uusi huvitavaid toidu­ ­ aineid, näiteks kinoa, mis nüüd on väga populaarne. Huvi holis­ tilise poole vastu viis Annaliisa õppima Torontos asuvasse kooli Institute of Holistic Nutrition, kus ta õppis palju: nii tradit­ sioo­nilisi toitumisviise kui seost loodusega, saades aru sügava­ test, nn. juurte juures asuvatest põhjustest, näiteks kuidas mõju­ tab seedimine üldist tervist, mida keha tolereerib, mis on põletiku tase organismis, mil­ lised reaktsioonid toimuvad ke­ has, kuidas keha võtab omaks teatud aineid jpm. Ta õppis, kuidas stress mõjutab hormoone, väsimust ja põletikku, millist rolli mängib toit organismi ­parendamisel.

Annaliisa räägib, et õppis nägema ka üldist pilti, miks inimesed tänapäeval sageli kan­

natavad depressiooni all: rolli mängib mitte ainult toit, mida sööme, vaid ka looduse tsüklid.

Näiteks aastasadu tagasi tõusid inimesed päikesega ja elasidki rohkem looduse rütmis, kui aga liigume loodusest kaugemale, lähevad ka loodusepoolsed rüt­ mid segamini. Loodus, elustiil, depressioon, une kvaliteet – on palju faktoreid, mis mõjutavad tervist.

Enne Briti Kolumbiasse koli­ mist oli Annaliisal ligi kolm aastat firma ,,Two girls cook­ ing“, kus toodeti tervislikke snäkke, mida müüdi üle Kana­ da. Kui tal sündis esimene laps, võttis ta natukeseks aja maha ning täiustas oma toitumisala­ seid oskusi.

Holistilise Toitumise Insti­ tuu­di lõpetamisest on nüüdseks möödas kümme aastat, viima­ sed kuus aastat on Annaliisal B.C.-s oma konsultatsiooniäri, kus ta nõustab kliente indivi­ duaalselt, koostades neile toitu­ misplaane, praegusajal toimub suurem osa tegevusest virtuaal­ selt. Varem töötas ta ka paaris kliinikus. Tema fookuses on naiste tervis, saavutamaks suurepärast balanssi ja energiat, vajadusel kaotada kaalu. Ta liigub oma kliendiga käsikäes, ­ aitamaks soovitud tulemusteni jõuda.

Esimesel paaril aastal Briti Kolumbias õpetas Annaliisa joogat, kuna lapsed olid väi­ kesed ja seega ei tulnud nende juurest kodust pikaks ajaks ära minna, aga siis kuus aastat ­tagasi tuligi aeg oma äri alusta­ miseks, mis on Annaliisa jaoks suur rõõm. ,,Minu kirg on õpetada inimestele toidu meditsiiniliste omadustega seonduvat: kuidas saab erinevate toitude ja taime­ dega mõjutada tervist ning kui­ das keha räägib sinuga läbi sümptomite. Kuidas saada aru oma kehast, signaalidest ja kui­ das ennast aidata.“ Tema jaoks ei ole tervisliku toitumise osas ,,üks sobib kõigile“ lähenemist: inimesele unikaalset plaani koostades peab ta silmas just teda ja mitte kedagi teist, minnes igaühe sügavate põh­ juste juurde ja tulles välja lihtsa, mõistliku ja maitsvaid roogi ­sisaldava plaaniga.

Kontor asub tal kodus, olles tihedalt seotud kauni köögiga, kus valmivad tema suurepärased road. Samuti peab Annaliisa toidublogi, kus jagab nii ret­ septe kui kirjutab toitumistee­ madel.

Huvi looduse ja toitumise seoste vastu on Annaliisal kind­ lasti pärit Eestist, kus ta üles kasvas – maalähedased tradit­ sioonid toiduvalmistamisel ja mitmed oskused olid osaks va­ navanemate elustiilist. Kana­ dasse saabus ta 11-aastasena 1990-ndatel aastatel. Ta on palju

aega veetnud koos oma vanava­ nematega, kelle juurde ta esial­ gu jäi, kui vanemad Riina ja Neeme Kanadasse kolisid ja võttis paar aastat aega, kui Annaliisa koos noorema venna­ ga järele tulla said. Tallinnas õppis Annaliisa muusikakesk­ koolis, kust jäid head sõbrad, kellega ta siiamaani kontaktis on.

Kanadas elas nende pere e­sialgu Markhamis, kus Anna­ liisa 5. klassi läks. Inglise keelt oli ta õppinud juba Eestis ning kohanemine läks kiirelt, mõne aja pärast tekkisid ka parimad sõbrad. Palju oli neil ka eesti peresõpru, samuti käis Annalii­ sa eesti gaidides. Tal on kaks venda: Silver ja Lauri, kellega on lähedane side. Lauri käis koolis vaheldumisi Kanadas ja Eestis ning ühel hetkel otsustas kolida tagasi Eestisse. Mõlemal vennal on pered ja kuigi elatakse erinevates paikades, suheldakse tihedalt.

Suurepärane side on Annalii­ sal ka Eestis elavate pereliik­ mete ja sugulastega. Ta on regu­ laarselt Eestit külastanud, viimati 2019.a. suvel.

Annaliisa on kahe tütre ema: Isabella on 10- ja Annika 8-aas­ tane. Nad elavad B.C.-s White Rock’is, mis asub 45-minutise sõidu kaugusel Vancouverist põhja pool. Annaliisa abikaasa on pärit Torontost ja nad mõle­ mad on väga rahul B.C.-sse ­kolimisega. Algul tulid nad aas­ taks, ent elu meeldis sedavõrd, et nad müüsid oma Torontos asuva korteri ja jäidki sinna.

Annaliisa sõnul oligi tema ­viimane nende perekonnast, kes Torontosse jäänud; kõik olid mujale kolinud. Kuna esimene tütar oli juba sündinud, sai Annaliisa jaoks otsustavaks ka soov kolida oma emale lähe­ male, kes elas juba B.C.-s.

Torontos käib Annaliisa v­ahel ikka, viimati kaks aastat tagasi jaanuaris – see aitas tal meelde tuletada, millised kar­ mid talved Torontos on. Kanada läänekalda kliima ja elustiil meeldib talle väga ning tegele­ mine oma unistuste tööga toob igapäevaselt rõõmu ja rahulolu, kui teab, et saab inimesi aidata nende keerulisel teel.

Holistiliseks toitumisnõusta­ jaks saamine on Annaliisa jaoks mõnes mõttes ka vanavanemate poolt õpetatud tarkuste edasi­ kandmine ja täiendamine. „Hea­ olu on kõigi jaoks ligipääsetav,“ on ta veendunud. „See on saa­ daval toitudes, millega õpid end tervendama. Loodus aitab sul ühineda omaenda natuuriga – õnneliku, terve iseendaga, kel­ leks oled võimeline saama.“ KAIRE TENSUDA

Lisatud on üks Annaliisa retseptidest, mis sobib hästi soojendama külmi talvepäevi..

Annaliisa koos tütardega.

Foto erakogust

Annaliisa naudib tervislike toitude valmistamist, ta peab ka toidublogi.

Foto erakogust

Warming Veggieful Borscht Annaliisa Kapp This warming soup is a great way to include many liver and heart supporting foods into your diet. Beets contain a blood pressure lowering substance called nitrate, as well as support­ ing micronutrients like good dose of folate, antioxidants man­ ganese and vitamin C, and potassium. Phytonutrients in beets called betalains provide support for the liver’s Phase 2 detox­ ification process. Have it as a f­lavourful side dish or a main meal with an addition of a healthy protein source like chick­ en, turkey, or lentils.

1 yellow onion, coarsely chopped 2 garlic cloves, minced 1 16oz can tomatoes, chopped 2 bunches beets cubed (about 1 lb) 1 celery root, peeled and shredded 1 small green cabbage, sliced thinly and chopped 3 carrots, coarsely chopped 4 cups of filtered water 3.5 cups vegetable broth 1 cinnamon stick or ¼ tsp of ground cinnamon 1/2 tsp allspice 1 tsp Himalayan salt 1/4 cup Raw Apple Cider Vinegar 1/3 cup chopped dill or green onions garnish Instructions 1. In a large saucepan or pot, melt oil over medium heat. Add onion and cook for 5 minutes or until opaque. Add garlic, cinnamon stick, and allspice and cook for 30 seconds. Add tomatoes, beets, celery root, water, and broth.

2. Cover, bring to a boil, and then simmer for 10 minutes over low heat. Stir in cabbage, carrots, and cook for 10 – 15 minutes, depending on how crispy you like the carrots.

3. Stir in vinegar and dill.

Enjoy! Makes 7 servings.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

9

Kohvik Kajakas ja Metro Caravan Andres Raudsepp Kes meist mäletab Metro rah­ vusvahelist Karavani? See oli siis, kui eestlased hakkasid kohe kaasa lööma ühele näda­ lapikkusele festivalile suurlin­ na piires Torontos. Festivali ingliskeelne nimi oli Metro International Caravan ning selle peakorraldaja ja looja oli hoogne ukraina päritoluga kanadalane, nimega Leon Kossar, kes koos oma abikaa­ saga andis Torontole värske multikultuurse värvingu. Ja meie kohalik kogukond oli aktiivselt selle tegevuse tuli­ punktis.

Caravan alustas oma tegevust 1969. a hiliskevadel. Nii teiste rahvuste keskustest kui ka Eesti Majast kujunesid paviljonid, mis uhkelt avaldasid oma kul­ tuuride rikkust. Eesti Maja sai ajutiseks uue nime – Tallinn Paviljon –, mis peaaegu kümne aasta jooksul hakkas pälvima mitmel alal auhindu.

Leidsin, et esimesel aastal olid meie väljapanekud siiski veidi keskpärased. Peamiselt tehti rahvatantsu. Toimus ka ­ iluvõimlemist. Otsustasin teise ­ festivali puhul – aasta 1970 kevadeks – midagi uuemat ning elavamat Tallinn Paviljonile juurde lisada.

Palusin korraldajatelt, kes olid Kalju Jõgi ja Vello Hubel, oma kasutusse Eesti Maja alu­ mise korruse koos kohvikuga.

Kohvikusse kavatsesin tuua lava ja noori esinejaid, kellega olin tutvunud, kui saabusin Toron­ tosse neli aastat varem. Alumise korruse esiku aga tahtsin lasta dekoreerida Tallinna-teemaliste väljapanekutega. Olime ju Tal­ linn Paviljon. Selleks tuli kohe lahkelt appi elukutseline disainer CBC’ist Tiina Lipp, kes kohan­ das vastavalt kogu esiku ilmet.

Seintele tekkisid haruldased suurendused, mis iseloomusta­ sid meie kodumaa pealinna.

Aga kust saada lava, mille tahtsin kohvikusse paigutada?

Tiina ütles, et nende perele oli Rootsist saadetud suur klaver, aga nad ei teadnud, mida vas­ tava kastiga teha. Nägusast hiiglaslikust klaverikastist saigi ideaalne lava vähemalt kolmele isikule. See oli kunstipärane ­tulemus.

Hakkasin ise noorte naissõp­ radega laule harjutama, kutsu­ des veel noori mehi ja muusi­ kuid kaasa. Olin hakanud lõke­ tel laulma Mare-Lii Sootsiga ja ,,Leelo“ koorist sain kena soprani Heli Kopti kampa. ­ Nendega lõin trio. Leelo kooris tegutses ka haruldane noor bass Urmas Toming, kes eriti laulis meremehelaule. Sellel alusel panin kohvikule Caravani ajaks uue nime - kohvik ,,Kajakas“.

Lasin kohvikusse üles panna värvilised kalapüügivõrgud.

Tegelikult see ilus ruum ei ­pidanud olema kohvik, vaid pi­ gem kõrts, täis laulu ja head tuju. Aga siis tuli ette probleem!

Ja see oli hetkeks tõsine.

Kuna Eesti Maja alumisel korrusel olid klassiruumid, oli see osa majast linna seaduste alusel määratud alkoholivabaks,

isegi siis, kui tunde ei toimu­ nud, siinjuures juunikuu teisel poolel. No kuidas saame siis kõrts-kohvikut niimoodi pida­ da?

Kutsusin korraldaja Kalju Jõgi appi. Tema võttis ühendust Caravani peakorraldaja Leon Kossariga, kes sai linnavalitsu­ selt loa meil vähemalt pakkuda õlut. Väike ajalooline märkus.

See oli esimene kord, kui Eesti Maja kohvikus võis – isegi alguses küll vaid nädalaks – ­ juua õlut. See oli 50 aastat ­tagasi.

Aga oli veel lauljaid vaja.

Tuli juurde juba haruldaseks lauljaks kujunenud bariton Avo Kittask, kes tõi kohale oma akordioni, millega ta saatis mitte ainut ennast, vaid ka merelaulude esinejat Urmast. ­ Akor­dionimuusikat pakkus meile veel selle ala kunstnik Enn Matsoo, kes aeg-ajalt saatis rah­ vatantsijaid suures saalis. Suu­ reks üllatuseks oli just siis kerkinud esile noor duo Matti ja Valev, kes tulid tihti harmoni­ seerima Kajaka eeskavades.

Asjaajajaks ja kordapanijaks tuli appi ka endine ,,Miss Estonia“ Lilian (Lee) Ennist, kes paar korda esines publikule oma andeka õega. Ja kui nädala keskel pidi triost lahkuma Mare-Lii, tuli teda oskuslikult asendama Pärja Vilistus (Tiis­ lar).

Helisüsteem. Olin eelneval aastal üllitanud kaks heliplaati ja selle tegevuse juures saanud sõbraks elukutselise helitehni­ kuga. See hoolitses, et Kajakal oli super helitehnika.

Nädala keskel löödi meid päevaks kohvikust välja. Keegi oli varem ruumi sünnipäevaks kinni pannud. Mida nüüd teha?

Kolisime oma krempliga väike­ sesse saali, mis pakkus meile aga isegi veidi rohkem ruumi.

Ja just tolleks päevaks saabus New Yorgist – juhuslikult ja isiklikel põhjusil – Torontosse Põhja-Ameerika tipp pop-laulja Ell Tabur, kes lõi selle veidi ­õnnetu päeva hoopis kuldseks.

Külaliste hulgas oli ka kanadalasi. Tuntud saatejuht Stanley Burke CBC’ist tuli nautima meie Kajaka eeskavu ­ rohkem kui ühel korral. Ta nautis eriti meie meeleolukat ­ atmosfääri, milles tihti rõkkas ­ uljas ühislaul, tänu rohketele noortele, kes täitsid kohvikut.

Edu ja populaarsus meie pa­ viljoni juures oli irooniline.

Caravan ja Tallinn paviljon said kohalike eestlaste juures nii tun­ tuks, et tuleval aastal polnud ruumi kanadalaste jaoks, kellele lõppude lõpuks meie paviljon oli ju suunatud. Olime järgneval aastal sunnitud vaid oma rah­ vale esinema. Tollel aastal aga jõudsime valmis teha heliplaadi ,,KAJAKAS, kodused kajad eesti kohvikust kanadas“, niisu­ gune on kirjapilt heliplaadi ümb­risel.

Kõik see sai ägedaks ning koheseks eellöögiks esimestele Ülemaailmsetele Eesti Päeva­ dele aastal 1972 – tollele suurjoonelisele ning vägevale ­ ESTO’de eelkäijale. Nii et laul­ sime samas vaimus edasi!

Kohvik Kajakas Toronto Eesti Majas Metro Toronto Caravan raames 1970.a esinesid Valev Vastopä, Matti Kopamees, Enn Matsoo, Avo Kittask, Urmas Toming, Andres Raudsepp, Pärja Vilistus-Tiislat, Heli Kopti.

Arhiivifoto

Abja-Paluoja on aastaks soome-ugri kultuuripealinn

Kunstnik ja elukutseline disainer Tiina Lipp oli kohe valmis appi tulema esimese kohvik ,,Kajaka“ kujundamise juures aastal 1970. Kuna Eesti Maja kandis Metro rahvusvahelise Karavani jooksul nimetust ,,Tallinn Paviljon“, oli sobiv esitada suurendatud pilte Eesti pealinnast. Need olid meisterlikult valmistatud Tiina poolt ja need kaunistasid peamiselt alumist korrust, kus asus laulev kohvik.

Ahiivifot

Ell Tabur (New Yorgist) oli isiklikul külaskäigul Torontos ajal (1970), kui esimest korda oli hoogsalt käigus kohvik ,,Kajakas“. Loomulikult kutsu­ ti tema kampa.

Arhiivifoto

Mulgimaa pealinnast AbjaPaluojast sai aastaks soomeugri kultuuripealinn. 2013. aastal algatatud kultuuripea­ linna staatus jõudis Eestisse teist korda – seda tiitlit on kandnud ka Setomaa Obinitsa küla.

Mulgid plaanivad nüüd 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale üle maailma tut­ vustada oma kodukanti eelkõige ajalooliste mulgi mustrite kau­ du.

Abja-Paluoja võttis tiitli üle Venemaal Baškortostanis asu­ valt Miškani külalt. Koroona­ viirus ei lubanud hõimurahvaste esindajaid maailma eri paigust Abja-Paluoja kultuurimaja ette kohale sõita, kuid virtuaalseid pidulisi võinuks täna olla 25 miljonit, sest just nii palju on maailmas soome-ugri keelte kõnelejaid.

Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves sõnas, et pole ühtki soome-ugri rahvust, kes poleks tundnud suuremate survet hüljata oma keel ja kul­ tuur. ,,See on ilmselt meie väikesearvulisuse hind. Ent siis­ ki oleme jätkuvalt olemas, olles sajandeid tundnud teiste rõhu­ mist. Meid ei ühenda mitte niivõrd meie geenid, vaid meie kombed, meie muusika.“ Aasta jooksul kantakse Mulgimaalt üle mitmeid veebi­ loenguid ja mais loodetakse koos hõimurahvastega maha ­pidada äge mulgi pidu.

President Kersti Kaljulaid rõhutas, et oluline on seista oma murdekeelte eest. ,,Ma nii väga tahaksin, et meil poleks mitte ainult võru ja setu keele aabit­ sad ja õpikud ja mulgi töövihik, vaid ka teiste Eestimaa murde­ keelte töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu.“ Mulgi murret kõneleb kuni 10 000 inimest. (ERR/EE)

10

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

E ESTI VABARI I K 103 Ehatare Oleme kõik teadlikud, et tänavune aasta on meie Eesti Vabariigi aastapäeva tähista­ miseks väga eriline – üle­ maailmselt levinud Covid vii­ ruse tõttu ju tavapäraseid vahetuid kokkusaamisi ei ole võimalik teha. Õnneks on ka erandeid – kui kuulutakse samasse ,,mulli“.

Toronto eestlaste puhke-ja põetuskodu Ehatare on selleks hea näide. Ka seal peetakse väga rangelt kinni kõikidest rii­ gi tervishoiuameti ettekirjutus­ test ja hetkel veel on külalised väljastpoolt maja väga harul­ dased. Aga Ehatare elanikel oli pärast ­ hiljutist karantiini väga hea võimalus kaunilt ehitud söö­ gisaalis üksteist näha ja omavahel vajalikku distantsi hoides soovida üksteisele ,,Head Vaba­riigi aastapäeva!“ Ehatare tegevusjuht Janne Laanemaa oli koos abilistega koostanud päeva täitva pro­ grammi, millest ei puudunud

Dr Jüri Daniel.

aktuski – sel korral läbisegi ko­ hapealt ja virtuaalselt. Kohapeal esinesid päevakohaste sõnavõt­ tudega Ehatare elanik, dr Jüri Daniel ja Eesti Abistamis­ komitee Kanadas esimees Piret Komi, virtuaalselt, eestlaste loo­ dud Skype’i vahendusel, täitsid sõna­ list ja muusikalist osa Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas ja To­ron­to Baptisti Koguduse pastor Timo Lige, kelle eestvedamisel kõla­ sid ka ühislaulud, eeslauljana ekraanil, kuhu ka laulusõnad projekteeritud. Muidugi kõlasid aktusel nii Eesti hümn kui Hoia, Jumal, Eestit.

Meeleoluka pidupäeva kavas oli ka EV103 pidustuste vaata­ mine Eesti Televisioonist ja Toronto Eesti Seltsi virtuaalak­ tusele kaasa elamine.

Pidupäevameeleolu kinnita­ sid ka tervisešampus Eesti Vabariigile ja Ehatare eelmise juhataja Einar Medri saadetud maitsvad šokolaadikompvekid elanikele.

(EE; fotod Janne ja­­

Liivi Laanemaa)

Eesti Abistamiskomitee esinaine Piret Komi.

Eesti lipu heiskamine Ehatare ees.

Ehatare pere Eesti hümni laulmas.

Virtuaalaktus

Tartu College

(Algus lk. 1)

Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadakas, Eesti EKB (Evangee­ liumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit) president Erki Tamm, igaüks oma kodukiriku altari ees. Muusikalises osas esi­ nesid lauluga Tõnis Mägi, pastor Timo Lige ja kohalikest lauluentusiastidest moodustatud ansambel. Lüürikat pakkusid Monika Lige taustaetlejana, ekraanile ilmumata, ja pastor Timo Lige värsivormis usu­ sõnu­miga.

Siinkirjutajale olid kõrghet­ kedeks kaks Tõnis Mägi helin­ dit, üks tema enda, teine pastor Timo Lige esituses, tekstide ­autoreiks Leelo Tungal ja Villu Kangur ning Monika Lige diskreetselt tagasihoidlik, kuid hingeminev deklamatsioon.

Muljetavaldav oli ka laulu­ ansambel ja selle oskuslik tervi­ kuks liitmine soolohäältega.

Patt oleks jätta mainimata ka videotehnilist külge, visuaalsete efektide osav ühendamist sõna ja heliga. Ülimat tunnustust pälvib aga kõikide elementide maitsekas tasakaal: vaimulike läkitused, palve ja õnnistamine, sõna, heli, rahvusvärviline ja põhjamaiselt karge looduslik taust – kõik oli sujuvalt ühte sulatatud, piirjooned puudusid. ­ Pastor Timo Lige koostajana väärib siinkohal küll sügavaimat aupaklikku kummardust.

Video teine osa on nostalgi­ line. See viib vaataja kolm aastast tagasi toimunud juube­ ­ liüritusele Toronto raekoja ees kõnede, laulude ja lippude lehvitamisega. Sealt edasi va­ ­ bamarsil üle tänava Sheratoni avarasse peosaali. Seal esinevad ansambel Võlukeeled, laulab Leiki Kopvillem instrumentaa­ lansambli saatel, kinnitavad truudust esivanemate maale koolinoored lauldes Heli Tenno juhatusel, kõneleb aupeakonsul Laas Leivat, noorte ees aukohal istuvad kaheksa Teise maailma­ sõja veterani. Mõlemat üritust ühendavaks juhtmõtteks oli, on ja jääb kolm lihtsat sõna: Hoia, Jumal, Eestit!

EERIK PURJE

Eesti sünnipäeval lehvis meie sinimustvalge lipp ka Toronto ­südalinnas Tartu College’i ees, just Eesti Elu kontori akende all.

Foto: Taavi Tamtik

Väike grupp Toronto eestlasi pühitses EV 103. aastapäeva, kor­ raldatud Rutt Veskimetsa poolt, Hillsdale Eesti Seltsi (HES) juha­ taja. Eesti lipud lehvisid, aktusekõne pidas aupeakonsul Laas Leivat, tervitused tulid mitmelt organisatsioonilt (EERK, AKEN, Seedrioru, Jahtklubi, Majandusklubi, Holly tänava ühistu muu hulgas), šampus sai joodud ja kõik kiitsid hästi korraldatud ja mõnusalt lühikest aktust. Elagu Eesti!

Foto: Maaja Matsoo

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

11

E ESTI VABARI I K 103 Ottawa

Foto: ©Ülle Baum

,,Head EV 103 aastapäeva!“ soovivad T.E.S. Täienduskooli lapsed. Rohkem pilte: www.eestikool.ca

NOORTE NURK Kas tantsime jenkat?

Ei, ikka kaera-jaani!

Toronto eesti kooli tunnis on päev enne Eesti Vabariigi sünnipäeva olulisteks sõna­ ­ deks rahvuslind, rahvuslill, rahvuspuu ja teised Eestiga seotud sümbolid, nagu vapp, lipp. Nii ka hümni laulmine

video saatel, aupaklikult püsti seistes. Erika Kessa klassi õpi­ lastel on hümni sõnad peas ja lauldakse vabalt ning kindalt.

Eelmistel aastatel olime koos Eesti Maja saalis ja tundsime ennast ühtse kooliperena, esi­ nedes ja lauldes laule Eesti­ maast.

Kuigi koolinoored ei näinud,

Eesti Maja

Eesti lipp – meie rahvustunde väljendamise üks kõige olulise­ maid sümboleid heisati 24. veebruaril Toronto eestlaste kodu Eesti Maja ees koos Kanada lipuga.

Foto: Leena Temisevä

mida teised klassid tegid, oli kõigil kavas vaadata videoklippi.

Eesti Vabariigi 100. a juubeli auks kogunesid 2018.a. veeb­ ruaris Toronto eesti kooli õpi­ lased, õpetajad ja lapsevanemad uisutama Toronto City Halli esisele uisuväljakule. Koos ­ lauldi eesti kooli motolaulu ­ Peeter Kopvillemi ,,Eesti, mu isamaa“. Marcus Kolga jääd­ vustas esinemise videole ja ­videokaart saadeti Eestisse pre­ sidendikantseleisse, haridus­ ministeeriumisse ja Eesti Instituuti kingituseks Eestile.

Piilusin Eve Järve klassi.

Lapsed mängisid arvutil Ka­ hoot! mängu – küsimustele vas­ tamine ja õige vastuse valimine 12 sekundi jooksul. Raskeimaks küsimuseks oli eesti rahvuspuu ja -kivi valimine. Lastel oli mit­ meid Eesti esemeid õpetajale ja kaaslastele näidata. Veral oli rahvariideseelik seljas ja käes rahvarõivas nukk. Ka Kaja näi­ tas oma eesti nukku. Hannal oli seljas eesti triipudega kampsun, Hillevil oli eesti sõlg, Siena kandis peas eesti vapiga talve­ mütsi. Kaial olid kaaslaseks eesti raamatud. Ka õpetaja Evel oli laual Eesti lipp ja lipuvär­ vides ning vapiga sall kaelas.

Lapsed soovisid Eesti Vaba­ riigile palju õnne ja tervist, eemale koroonaviirusest; head ­ haridust ja toredaid õpetajaid ja igaühel oleks oma kodu olemas.

Sama klass jätkas õpetaja Elin Marley juhtimisel. Kuna tavaliselt oleks olnud rohkem loodustund, siis seekord oli ­rahvatants loodusega. Elin valis karutantsu, konnatantsu, nalja­ polka ja lisatantsuks korrati kaerajaani tantsu. Kaera-jaan on eesti rahvalaul, mille järgi tant­ sitakse kaerajaani. ,,Kaera-Jaa­

24. veebruaril tähistavad eest­ lased ja eestlaste sõbrad kogu maailmas Eesti Vabariigi sünni­päeva sini-must-valgetes värvi­des.

See on püha päev igale vabadust armastavale eesti hin­ gele.

Kanada pealinnas tõusis selle päeva varahommikul sümboolselt Eesti Vabariigi aasta­ päeva tähistamise puhul Eesti sini-mustvalge riigilipp Ottawa linnavalitsuse maja ees kõrgele taevasse.

Ja lehvis pealinna kohal Kanada riigilipu, Ontario provintsi ja Ottawa linna lippudega uhkelt, lumesajust hoolimata. Talvisel hilisõhtul traditsiooniliselt värvus aga meie maailmaime – Niagara juga 24. veebruaril sini-must-valgeks. Vabariigi aastapäeva tähis­ tamine toimus aga sel aastal Vahtralehemaa erinevates linna­des virtuaalselt ja erilistes tingimustes seoses pandeemia reeglitega ning seda tehti oma kodudes, oma mõtetes. Lootus jääb, et juba peatselt lähematel aastatel kogunetakse jälle kokku suuremates gruppides, et väljendada oma austust ja lugupida­ mist Eesti Vabariigi aasta­päeval. Elagu Eesti ja eest­laste ühtsus! ÜLLE BAUM

Hamilton

Covid-viiruse tõttu ei saanud Hamiltonis Eesti Vabariigi aasta­ päevaks mingit kokkutulekut korraldada, kuid Hamiltoni Eesti Selts palus linnavalitsuselt luba Raekojas Eesti lipp heisata.

Foto: Merike Koger

nile“ nime andnud mees oli sepp Jaan Matson (1858–1921), hüüdnimega Kaera-Jaan. Te­ma­ ga juhtus Ahja mõisas tüdrukuid passides mingi koomiline vahe­ juhtum, millest sepitseti pilke­ laul algusridadega „Ai KaaraJaan, Kaara-Jaan, ai karga välla kaema“.

Kaera-Jaan, oi Kaera-Jaan, oi karga välja kaema!

Kas on kesvad keerulised, kaerad katsa kandilised!

Niimoodi eesti kool kargas ja hüppas Eesti auks juubeldades.

Võttis võhmale küll! Eriti pärast lisatantsu!

Meie oleme koos ,,ühes mullis“ Eestiga!

Huvi, edu ja suhtlust uuteks eesti kooli tundideks soovides EDA OJA

12

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Report: Intelligence update on foreign adversaries Estonia’s recently published annual Foreign Intelligence Service report focuses on the aggressive activities of two main adversaries – Russia and China. Historically Rus­ sia has been a primary con­ cern for Estonia’s clandestine services. Its activities have not decreased since Estonia regained its independence, but have shifted in tradecraft and tactics.

Estonia is not alone as a target for Moscow’s active ­ ­measures. Russia is the primary threat for the EU, the latter being besieged by cyber war­ ­ fare, online espionage and the deployment of growing deep­ fake technology.

The report predicts that Russian special services will boost their development of ‘deepfake’ technology within cyber warfare. This technology involves the generation of synthetic media, mostly video, ­ employing artificial intelligence and machine learning tools.

This permits an individual’s ­facial expression and speech to be altered so that the fake ­appears to be real. This threat is of serious concern, because the technology will inevitably make messages so convincing that an audience will be unable to dis­ tinguish between true and false information.

By delivering falsified mes­ sages by well-known leaders, the technology is the perfect tool in deploying politically motivated ‘deepfakes’ to foment social u­ nrest and political polar­ ization.

Europol, the EU’s law en­ forcement authority has already urged the development of con­ firmation processes to expose ‘deepfakes’, new screening technologies that could help in detecting its malicious use.

The COVID pandemic has given Russia a prime opportu­ nity to weaken Western unity.

With the West absorbed in fighting a monumental crisis both at home and abroad, it would facilitate the emergence of populist and extremist move­ ments. This could leave the field wide open for Moscow to gain more prominence in inter­ national affairs and a decline of Western influence on the world stage.

The report predicts that Russia will actively discredit COVID-19 vaccines developed in the West. Moscow has al­ ready called the vaccine pro­ duced by the British-Swedish firm AstraZeneca at Oxford University as a “monkey vac­ cine”. Russia’s efforts in Europe to promote its vaccine, Sputnik V, has resulted in only two purchase orders, from Serbia and Hungary. The first country has historically held a pro-Russian position, especially during and after the break-up of Yugoslavia. Hungary’s current government enthusiastically aligns with Russia’s anti-im­ migration and anti-EU policies.

But its known that dozens of orders have been submitted by third world countries. The Russian misinformation efforts have probably taken hold and been a deciding purchasing ­factor for some.

In focusing on China’s clan­ destine services, the report describes Beijing’s efforts in ­ silencing foreign criticism and ­ dominating key technologies in Estonia and elsewhere. Through flexing its economic muscle, keeping an eye on Chinese ­nationals abroad and cultivating local elites in key countries, China has augmented its ability to execute influence operations.

Estonia has a long history in weathering Russia’s authoritarian encroachment. China’s actions in recent years ring similar alarm bells in Estonia’s intelli­ gence services’ analysts. Under­ standably Russia has been an enduring security concern for Estonia, and China doesn’t pose any immediate military threat for the country. But Estonia has recognized the Chinese use of economic coercion for geo­ political gains, its cyber espio­ nage capability and its growing economic co-operation with Russia.

The report states that China has an obvious goal of making the world dependent on Chinese technology. It states that 5G producer Huawei and the navi­ gation system BeiDou are two most fitting examples of Chinese tactics.

The report points out that China has increased its distribu­ tion of biased and misleading information with more aggres­

Raised glasses and raised voices: Estonian folk singers in Russia Vincent Teetsov In 2004, Elviine Klimson and Emilie Floren sat around a small table with what appears to be sliced sausage and dark bread on the table, and glasses of vodka in their ­ hands. They sang the song “Hellad vennad astkem kok­ku” (“Dear Brothers Let’s Step Together”), gesturing to those behind the camera to grab a glass and join as they had fun around the party table (“lusti pidulaua üm­­ber”). Based on the way they sang with aban­ don, it was clear that the song had been sung countless times before, from when they were young women, into the 21st century, as older ladies.

This party wasn’t in Estonia, but in Tomsk oblast in western Siberia. Surveying the online collection of “Songs of Siberian Estonians”, based on a 2005

sive content since the outbreak of the pandemic. Its influence operations in Europe clearly aim to weaken Europe’s open society. China is also aware of its confrontation with a united West and thus is set on disrupt­ ing Western unity, namely forc­ ing rift between Europe and the USA. The Chinese embassy’s reac­ tion to the report was swift and brimming with anger: “It is full of hearsay and patchwork, and smears China by citing sources which ‘can not be commented’, spreads fake news publicly, and misleads the public with faint motives. ... China expresses its dissatisfaction and firm opposi­ tion to it.”

Estonia, like the Czech Republic have been more forth­ right and open in their criticism of China than larger EU mem­ bers. It was the experience of Soviet domination that allows these smaller states to recognize the ulterior goal of Beijing’s foreign policy. It’s been said that this isn’t the first time that the small European states have pointed others in the right di­ rection by identifying potential threats.

LAAS LEIVAT

Estonian vocal ensemble in Tsvetnopolye (1997).

CD of the same name published by the Estonian Literary Museum, there are many more examples of songs like this.

Performed by Estonians in Russia.

When talking about Siberia, the deportation of Estonians to forced labour camps there during and after the Second World War is likely the most associated thought. However, as Anu Korb (Senior Researcher of the Estonian Literary Mu­ seum) explains in the online collection she compiled, Esto­ nians were in Siberia since at least the 1700s. Korb states, “From the first half of the 19th century, the numbers of con­ victs and forced labourers sent to Siberia started to increase dramatically... With the core settlements becoming over­ crowded, new ones were estab­ lished primarily along ethnic lines.”

Prior to the First World War and Russian Civil War, Esto­ nians in Siberia were able to maintain a relatively comfort­ able existence, with collections of towns that practiced regional Estonian traditions and lan­ guage. But in the subsequent decades of war and instability, residents left these towns for cities or returned to Estonia.

The recording of these people’s music, stories, and dances was done between 1991 and 2012, offering a glimpse into this far away community. The lyrical content may be perplexing to listeners now, but it is a record of what they believed and what was on their minds. It gives us an idea of how old songs like these became the soundtrack to their lives as they proceeded through good and

Photo: Anu Korb

bad times alike.

One song that I found in­ teresting was “Kui mina alles, umpa-umpa”, a song about a boy named Juku, who makes a pipe and is caught smoking by his younger sister. When Juku’s parents find out, they break the pipe he made. The song is sung

by Pauliine Frei, Linda Grigošina, Ilda Holland, Aine Kislova, and Elfriede Paukson in the town of Tsvetnopolye, with Juri Netsel on mandolin and Valeeri Talvik on accordion.

It’s a boppy tune with a narra­ tive that could just as easily have taken place today with a misbehaving teenager.

To learn Estonian folk songs like this one, to keep singing them and teach others how to sing them, is not easy even with accessible internet. Estonian folk music doesn’t always show up on song lyric sites or stream­ ing platforms. It takes some digging to find the songs’ chords and lyrics. Even more difficult to find is sheet music with melodies. So it’s im­ pressive to hear audio resources recorded by the Estonian Folklore Archives. The fact that these Estonians were able to keep the music going long enough to share it with re­ searchers in the field means there is a capsule of cultural knowledge to inform the new work of musicians even 100 years from now.

Whether you have an ency­ clopedic knowledge of Estonian folk songs or haven’t heard these songs before, there is much to learn about on this website (http://www.folklore.ee/ pubte/eraamat/siberilaulud/ eestlased/index-en.html).

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

13

Symbols of heritage in new Canadian architecture Vincent Teetsov At the Art Gallery of Nova Scotia, in Halifax, to visit the transplanted house and paint­ ings of Canadian folk artist Maud Lewis, you have to go through a network of passage­ ways across from the Do­ minion Building, built in 1867, to the Provincial Build­ ing. Standing outside at the intersection of Hollis Street and George Street, both of these buildings stand firmly in stone, the former with a more plain appearance and the latter bearing ornate column ­ capitals. It’s not a purpose­built facility, and unfortunate­ ly, it doesn’t go unnoticed.

With questions surrounding making the most of existing buildings, financing, and the possibilities of new construc­ tion, there are similarities between the development of the International Estonian Centre and the new Art Gallery of Nova Scotia.

AGNS was in need of more office space and storage for its growing collection of art when the Provincial Building became part of the gallery’s expansion project in 1998. When the gal­ lery’s 100th anniversary came around in 2008, that need was still there, and the director then, Ray Cronin, put forward his commitment to remake the gal­

lery entirely. Current director Nancy Noble, appointed in 2016, is continuing this com­ mitment. In November 2020, after a half-year international design competition and the Design Competition Exhibition that started in September 2020, one of three designs was chosen for the new Art Gallery of Nova Scotia. With public conversation encouraged and designs con­ sidered by a jury of profession­ als, the choice became KPMB Architects, together with Omar Gandhi, Jordan Bennett Studio, Elder Lorraine Whitman (Native Women’s Association of Cana­ da), Public Work, and Trans­ solar.

Among the most noticeable differences in this design from the existing AGNS facility are the gallery’s location and the shapes that illustrate the knowl­ edge of the Mi’kmaq people in Nova Scotia. Renderings of the new gallery show the building moved down to the corner of Salter Street and Lower Water Street. It extends out all the way out to Halifax Harbour, where there is currently a large parking lot.

Where the front of the gal­ lery faces the street, the defined shape of a peaked cap like those traditionally worn by Mi’kmaq women is visible.

Passing under this shape, visi­

Composite of architectural renderings from AGNS (left) and IEC (right).

tors enter into the Mawiomi Odeum. Mawiomi means “a gathering.” The space rises up high with light let in between the sloped timber columns.

Wherever walls meet, curves are used instead of right angles, which are believed to trap ­energy. This curvature emulates the organic shapes of nature.

The exterior’s metal, terra cotta, and timber will ideally be sourced locally, built with a vertical orientation that’s meant to resemble Mi’kmaq basket weaving. The overall building is lower in height than surround­ ing buildings and ripples out to the water like the body of katew (“eel”), an animal that has been a vital part of traditional Mi’kmaq meals and ceremo­ nies, and reflects a relationship of respect for all living orga­ nisms. Around this shape, ­spaces outdoors are designed to be inviting for gatherings and

Canada must get serious about targeting Putin’s circle with Magnitsky sanctions Six years after Russian opposition leader Boris Nemtsov was assassinated, Ottawa has made scant use of the laws he desperately wanted this country to pass Marcus Kolga, Maclean’s February 22, 2021 Six years ago, just before mid­ night on a February night in Moscow, eight shots pierced the darkness along the Moskva River. Just steps from the Kremlin, on the Bolshoi Mosk­voretsky Bridge, lay the motionless body of the leader of Russia’s pro-democracy opposition movement, Boris Nemtsov.

I saw Nemtsov for the last time the previous Spring, when we had breakfast in a Tallinn hotel. Boris told me that he was counting on Canada to help hold the Putin regime to ac­ count with Magnitsky sanctions – allowing the government to place targeted asset freezes and visa bans on corrupt foreign officials and human rights ­ ­abusers. The deterrent effect of sanctions, he believed, would help protect Russian activists from Putin’s efforts to silence them.

Canada would not adopt Magnitsky human rights sanc­ tions until 2017, nearly three years after Nemtsov was killed.

And not a single name has been

added to Canada’s Magnitsky list since 2018 – greatly dimi­ nishing the law’s effectiveness.

Boris Nemtsov was not the first or last activist targeted for elimination by the Kremlin.

Earlier this month, the British open-source investigative web­ site Bellingcat published a de­ tailed report outlining how Nemtsov’s close friend and ­colleague, Vladimir Kara-Murza, had been tailed by a Russian FSB hit squad in 2015 and 2017. These Kremlin hitmen succeeded in poisoning him twice, both times to within a hair of his life.

In August, anti-corruption activist, Alexei Navalny, fell suddenly ill on a flight to Moscow from Siberia. Naval­ ny’s flight made an emergency landing in Omsk – to the chagrin, we can be sure, of ­ Vladimir Putin – where he re­ ceived quick medical attention and was later flown to Berlin.

Navalny returned to Moscow in January and was quickly arrest­ ed and imprisoned, facing an uncertain future.

Where Canada failed Boris Nemtsov, we now have an opportunity to help Navalny, ­

Kara-Murza and their fellow activists. They are calling for ­ the application of Magnitsky sanctions against those officials and oligarchs who act as Putin’s caretakers and keepers of ­billions in assets pilfered by the regime.

Among those topping Alexey Navalny’s list are Putin asso­ ciates with significant business interests and assets in Canada, including Roman Abramovich and Oleg Deripaska.

In 2018, the U.S. Treasury Department placed Oleg Deri­ paska on the U.S. sanctions list “for having acted or purported to act for or on behalf of, directly or indirectly, a senior ­ official of the Government of the Russian Federation.” Deri­ paska had owned a significant stake in Canada’s Magna International, when in 2007 he purchased a $1.5 billion stake in the auto parts manufacturer, before his shares were dumped a year later in the midst of the financial crisis. According to Catherine Belton, the British author of “Putin’s People,” Deripaska had told her in an interview, “I don’t separate ­ ­myself from the state. I have no

events.

The total cost of the new ­gallery is 130 million Canadian dollars, with 70 million coming from the Nova Scotia provincial government, 30 million from the federal government, and 30 million from AGNS fundraising.

As voiced by Jennifer Angel, CEO of Develop Nova Scotia, once the gallery is completed in 2025, it can bring the local community closer together.

Considering Halifax’s substan­ tial tourism industry from visit­ ing cruise ships, it will give these cruises another solid ­reason to stop in the city.

Symbols are also used in the design for the International Estonian Centre. For instance, the shape of the centre’s court­ yard follows the contours of mainland Estonia’s borders.

Birch trees in the courtyard remind visitors of the glowing ­ white forests of Estonia, while

local vegetation on the roof terrace also ties the outdoor ­ spaces to Canada. The cast foam aluminum panels sur­ rounding the tops of floors point to the practice of õnneva­ lamine (literally “luck pour­ ing”), where drips of cast metal are used to predict the future.

Wood floors elicit the aes­ thetic of modern Nordic design, where neutral surfaces become a canvas for splashes of colour, as would come through in events and exhibits. There is room for music to resonate and fill the community areas. Space and minimalism are understated symbols of heritage that reflect the wide open Estonian land­ scape.

Looking ahead years from now, in either of these complet­ ed buildings, there will be time and space to examine subtle ­details that remind us of where we came from.

other interests.” If Deripaska has any current financial in­ ­ terests in Canada, they are ­unknown. He and his company En+ remain members of a pro-Kremlin Russian-Canadian trade promotion organization.

f­inance the construction of a fabulous mansion on the Black Sea coast.”

Abramovich’s association with Putin goes much deeper. His 2003 acquisition of the Chelsea football club was, according to one of Belton’s sources, in fact directed by Vladimir Putin, while another source told her that Abramovich “is Putin’s ­representative.” The leading Russian oligarch, writes Belton, “had become part of the Putin machine, one of the Kremlin’s trusted custodians.”

Abramovich is the largest shareholder of Russian steel producer, Evraz, which operates four large Canadian steel pro­ cessing facilities that produce pipes for the oil industry. Abra­ movich’s company is a leading supplier of pipes for the Cana­

Roman Abramovich, whose estimated wealth exceeds $10 billion, is also identified as a top target for western sanctions

by Russian activists. Belton writes that Abramovich’s chari­ table organization contributed hundreds of millions to a fund controlled by a company created

by Putin’s inner circle called “Petromed.” In a recent exposé about Putin’s US$1.37 billion Black Sea palace, Alexey Navalny found that “35 percent of these [Petromed] funds were funnelled through a special off­ shore firm owned (de facto) mostly by Putin, in part to

(Continued on page 14)

Russian opposition activist Alexei Navalny, centre, and his wife Yulia, right of him, take part in a march last year in memory of assassinated opposition leader Boris Nemtsov. Navalny, himself, has survived a ­poisoning and has been imprisoned.

Photo: Pavel Golovkin/AP

14

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

Canada must…

(Continued from page 13)

Detail from The Adventures of Tintin – The Red Sea Sharks.

3 times when Estonia has made a “cameo” in English language media Vincent Teetsov Hearing things about Estonia in English language films, TV shows, music, and books is an infrequent thing. Have you ever noticed those subtle verbal mentions or characters attribu­ ted with Estonian nationality?

Often, it’s used arbitrarily as the butt of a joke, with seemingly little knowledge of the country or the language. Much like how Canada is referred to in US media, in fact. But then, there are also earnest, intricate con­ nections to be found. Regard­ less, here are three examples of Estonia or an Estonian being featured in English language media.

1) “Cause” by Rodriguez: The story of American folk musician Sixto Rodriguez is itself like a detective’s case. As unveiled in Malik Bendjelloul’s documen­ tary Searching for Sugar Man, the singer-songwriter started his career in Detroit, Michigan in 1967, releasing two albums: Cold Fact in 1970, and Coming from Reality in 1971. Due to the limited sales of his albums, he was dropped from his record label, ended his musical profes­ sion, and became a construction worker. While his notoriety was limited in the United States, the popularity of his music explo­ ded abroad, most notably in South Africa. Information about Rodriguez was limited, but in the late 90s, South African fans tried to search for and recon­ nect with him, leading to a big tour there.

The Estonian connection comes from his second album, where he sings about how “My Estonian Archangel came and got me wasted” after Rodriguez lost his job two weeks before Christmas. An extensive ERR report looked into the fascinat­ ing origins of Rodriguez’s friendship with his Estonian friend. This “Archangel” was a man by the name of Heikki Kansa, a väliseestlane who was born in Viljandi in 1943 and who was brought to the US after the Second World War when his

parents fled Estonia. Based on information provided by Kan­ sa’s family and friends, he was known to be a spontaneous spirit. He obtained a PhD in ­ math and taught at the univer­ sity level, then grew his hair long and left it all to ride ­motorcycles and live the Hippie life, before finally working as a logger in his later years.

It’s surmised that Kansa met Rodriguez through the latter’s performances in Detroit or through their mutual friends in the Hippie community. The ­value of this friendship was also injected into another song of Rodriguez’s, called “Heikki’s Suburbia Bus Tour.” The song is based on a true story, where folks from outside of Detroit would take bus tours downtown to gawk at people living in financial hardship and also ­ Hippies. When one visitor made fun of Kansa, Rodriguez came up with the idea to charter a bus with Heikki and their friends, drink copious amounts of wine, and take a tour of the suburbs as a humorous retaliation.

Heikki passed away in 2010 after a battle with cancer, but his life and friendship lives on in these songs as an unexpected Estonian presence.

2) Crowded House’s music video for “Don’t Dream It’s Over”: Neil Flynn, the vocalist and lyricist of this Australian band, is known to make songs that are partially veiled and partially accessible for inter­ ­ pretation. The same goes for the video, with several oblique references to home addresses ­ and momentous years of his life. Flynn walks through doors of living rooms and kitchens where band members are ­situated, and there is eager use of 80s-era video layering ­special effects. In the first room he walks into at the video’s 54 second mark, by a rotating movie projector there is a short, three-legged metal lamp with an emblem of a figure holding a tall flag and the word “Tallinn” on one side.

The figure on the side is

dian government owned Trans Mountain Pipeline. As such, the transparency of Evraz’s owner­ ship structure and their possible links to Vladimir Putin require much greater scrutiny In addition to Deripaska and Abramovich, many other Rus­ sian officials have been added to the sanctions lists of Cana­ da’s allies, but remain missing from Canada’s. Among them are Yevgeni Prigozhin, the head of the Russian “troll factory” and the Wagner mercenary group. Furthermore, Dmitry Kovtun and Andrei Lugavoi, the notorious killers of whistle­ blower, Alexander Litvenenko, are on allied sanction lists but not on our own.

Canada has the tools to limit the impunity with which cor­ rupt Russian human rights abusers are allowed to operate ­ but have chosen not to use them since 2018 – despite growing repression by authoritarian regimes around the world. On ­ February 22, EU foreign minis­ ters agreed to apply sanctions on Russian officials responsible for human rights violations and the jailing of Alexey Navalny. If we wish to support activists like Alexey Navalny and Vladimir Kara-Murza, and honour the memory of Boris Nemtsov, we must act now and use the Sergei Magnitsky Law to protect them and hold their tormentors to ­account.

(Marcus Kolga is a human rights activist and expert on foreign disinformation and influence operations. He is part of the global Magnitsky campaign and is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Insti­ tute.)

Vana Toomas (“Old Thomas”), a legendary guardian of the city of Tallinn from the 1500s.

Toomas was a boy who was skilled at archery and won a competition, but because he was a peasant, he couldn’t win the real prize and was given the role of guarding the town for the rest of his life. Indeed, he went on to serve his town to the very end, and the copper ­weather vane on Tallinn’s town hall was named after Toomas due to its resemblance to him, as In Your Pocket Guides’ ­information on Tallinn claims.

Closer investigation reveals that these lamps were designed in 1965 by artist Bruno Vesterberg and were manufac­ tured for many years at the Estoplast factory in the Kitse­ küla subdistrict of Tallinn. No members of Crowded House appear to have family connec­ tions to Estonia, though. The song and music video are from 1986, which means the band, or video director Alex Proyas, must have obtained the lamp from someone who visited Estonia or who left after the 60s and prior to the regaining of independence. Even after all ­ those miles and years, it was deemed useful for the video.

At the initiative of the Estonian Central Council in Canada, Niagara Falls was decorated with Estonia’s blue-black-white colours on Independence Day. The Niagara Estonian Society suc­ ceeded to convene one of the few non-virtual celebrations at the Falls itself. Kairei Taul, President of the Council also participated at the cere­mony, overflowing with massive energy and historic symbolism.

Photo: Peeter Põldre

New Estonian Honorary Consul in Montreal Connor Olev O’Brien is CEO of O’Shares ETF Investments, as well as Stanton Asset Management. He has over 25 years of global investment experience, involving Cana­ dian, U.S. and international markets.

His career includes 15 years in New York, first in mergers and acquisitions and capital markets at Lehman Brothers and Merrill Lynch, and then in private equity management, fol­ lowed by asset management and the development of fund management businesses. Mr. ­ O’Brien is a graduate of Dartmouth College (MBA) and Middlebury College (BA in Physics and Economics).

Mr. O’Brien (born February 4, 1961) is a former alpine skier who represented Estonia in the 1994 Winter Olympics in Lillehammer and prior to that, for the United Kingdom in the 1984 Winter Olympics in Sarajevo. O’Brien was born and raised in Montreal and holds

3) The Adventures of Tintin – The Red Sea Sharks (1958): As a kid reading this comic by Belgian cartoonist Hergé, I was puzzled by the appearance of an Estonian mercenary pilot by the name of Piotr Skut. It’s not the most accurately crafted charac­ ter, as the surname “Skut” is likely to be found in Poland instead. It’s possible that Piotr is an Estonian of Russian back­ ground with a Polish father. But the name is mostly a set-up for a joke where Captain Haddock, one of the main characters, thinks he’s being rudely told to “scoot” over. In this comic, he’s an adversary at first, attempting

Estonian and British citizen­ ship, as well as Canadian.

His mother, architect Tiiu Tammist, immigrated to Canada from Estonia in the late 1940s via Sweden and England as a child, and his father was born and raised in Belfast, Northern Ireland. O’Brien attended schools in Montreal and went on to Middlebury College in Vermont, where he received a BA degree in physics and eco­ nomics and was a member of Middlebury’s alpine ski team.

He then earned an MBA from the Tuck School of Business at Dartmouth College.

KJR

to get rid of Tintin and Captain Haddock. Yet, when they shoot his plane down and then rescue him from the wild sea waves, he becomes their sidekick.

While I’m not sure if I should cheer, get excited, or laugh nervously, these little blips in an artistic production always catch my attention. I wonder if it’s a smaller popula­ tion that makes a country susceptible to these kind of ­ “cameos.” In the end, it’s a per­ plexing phenomenon that must indicate these writers’ desire to showcase their wit and knowl­ edge of a less-frequented corner of Europe.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Tähekene, miks sa vilgud, miks sa nõnda virvendad?

Sinu püsimata pilgud hingesse mul tungivad.

MEIE KALLIST EMA JA VANAEMA

Kui on vabad õhtutunnid sind mu silmad otsivad.

Sa mind igatsema sunnid, enda juurde meelitad.

Oma viimsel eluõhtul sinu poole vaatan ma, oma viimsed ohkamised taevaruumi saadan ka.

Linda Kurvits

15

Mälestame kallist

Linda Kurvits’at 28.01.1931 – 24.02.2021

neiuna ARGET sündinud 28. jaanuaril 1931 Kihnus surnud 24. veebruaril 2021 Torontos

SIINA ja ILMAR KASEKAMP WIRGE ja HENN KASEKAMP IMBI ja REIN LAINEVOOL SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL SALME ja HEINO JEEGER RUTH LANNO ja MAI POHLAK REET LAMBUR ja ENE-LIIS MARTENS ESTER KASS

Mälestavad sügavas leinas TIINA ja ROB

Südamlik kaastunne tütar TIINALE ja tema pojale ROBERTILE ja lähedastele

ARMAST EMA JA ÄMMA

Alide Kuus Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

(nee KOLK) sündinud 21. märtsil 1922 Muhus surnud 3. jaanuaril 2021 Torontos mälestavad kurbuses

Linda Kurvits’at ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

ANNE, KATI ja KEITH

Mälestan kallist kauaaegset perekonnasõpra

Suuremad toetused aitavad Eesti kogukonna tuleviku eredana edasi hoida

enamus nendest juhatuse esimehena, ning Raivo’t valiti hiljuti kolmeks aastaks tagasi aseesimeheks.

Kui Raivo ja Anne-Mari Remmel mõtlevad järgmise põlvkonna eestlastele, siis näevad nad tulevikus eredalt põlevat leeki.

Et tulevikuvaade vaid mõtteks ei jääks, otsustas Torontos elav abielupaar oma panuse anda. Mis tähendas seda, et nad suurendasid oma esialgset annetust International Estonian Centre (IEC) heaks.

Kapitalikampaania Viru Vanemate annetajate seast liitusid nad nüüdseks Kalevipoja Laud toetajatega $100,000 toetusega.

Toronto kesklinnas Madison Avenuel IEC ehitustegevuse alustamisjärk on tekitanud Eesti kogukonnas elevust. ,,Tunneme end suurepäraselt oma otsuse üle,“ ütlesid Raivo ja Anne-Mari. ,,See on meie meelest parim tegu oma võima­ luste piires suunata oma toetust.

Kogukonna tugev ja kindlustatud tulevik on sügaval meie südametes.“ ,,Selle projekti arengukulg on olnud uskumatu,“ ütles Raivo, kes on keemiainsener ja keemiaettevõtete Nortek Inc. ja Aqua-Tek Inc. omanik.

Raivo on olnud ise aktiivselt seotud Toronto Eesti kogukonna tegevusega. Ta on olnud Eesti Maja juhatuses üle 20 aastat,

,,Uus keskus loob nende jaoks kaasaegse kohtumispaiga, kus nad saavad oma pärandit hoida ning luua eluaegseid sidemeid.“

Liidi Kuus’i Südamest kaastunne perekonnale

,,Meie noored on oma pärandi üle väga uhked ja seda on väga positiivne kogeda,“ kommenteerib Anne-Mari, kes on Ryersoni ülikooli vilistlane.

Raivo toob välja, et Eesti on väike riik, mis on hoolimata oma suurusest alati on võimsamalt läbi löönud. Eesti peab jääma tugevaks ja nähtavaks, et alal hoida oma väärikat mainet ja sõltumatust.

Anne-Mari ja Raivo usuvad, et uus ­keskus aitab seda eesmärki saavutada.

Abielupaari sõnul pole kahtlustki, et eesti kogukonnaga ühenduses püsimine on olnud üks olulisemaid tahke nende elus – ja nad usuvad kindlalt, et igaühe toetus hoiab Eesti vaimu eredana põlemas. ,,Mida rohkem me kogukonnana ­anname, seda paremaks keskus saab!“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise ­ õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit.

Hoidke end kursis Kungla Rahvas annetuste algamisega 2021. aastal.

Toetuste tegemiseks pöörduge aadressile donations@estoniancentre.ca. Anne­ tu­ sed võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, ­antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre. ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

ALVER RÕIKA

Eesti eelmise aasta müüduim raamat ,,Mina hoolin Eestist“ Eesti kirjastuste liidu avalda­ tud edetabelist oma liikmete 2020. aasta menuraamatute­ kohta selgub, et möödunud aasta enimmüüdud raamat Eestis oli Heli Illipe-Sootaki ,,Mina hoolin Eestist“. ,,Mina hoolin Eestist“ väl­ jaandja oli kirjastus Päike ja Pilv ja läbimüük 11 762 ek­ semplari. Teiseks jäi sama raa­ matu venekeelne väljaanne – läbimüük 8512 eksemplari. ­ Mõlemad raamatud on välja ­antud Maxima tellimusel.

Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško ,,Nupu­ tame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad“, väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 7338 eksemplari, järgnesid Olav Osolini ,,Minu esimene elu“ (kirjastus Varrak ja läbimüük 6659 eksemplari) ja J. K. Rowlingu ,,Harry Potter ja saladuste kamber“ (illustreeri­ tud väljaanne) kirjastuselt Varrak, läbimüük 4960 ek­ semplari.

Enimmüüdud e-raamat oli Jorn Lier Horsti ,,Katharina kood“, kirjastus Eesti Raamat, läbimüük 1296 litsentsi.

Suured müügiarvud olid mit­ mel teosel, mille andsid välja kirjastuste liitu mittekuuluvad kirjastajad. Nii olid edukad

Mälestame kurbuses armast sõpra ja kooliõde

Lehti Merilo’d AINO PEDEL LAINE VESK MALLE TAEL Californias EVI VINK Inglismaal ELLE LEPP Eestis

Lahkus armas ristiema ja kauaaegne perekonnasõber Avon, Ohiost

Aino Samoson Südamlik kaastunne ERIKULE ja perele

Puhka rahus!

Mälestavad ristitütar PIA MACHADO perega PEETER HEINSAR perega

Rahva Raamatu kirjastuse välja antud Delia Owensi ,,Kus laula­ vad langustid“ (8420 eksem­ p­ lar) ning Aleksei Turovski ja Leelo Tungla ,,Kati, Carl ja ise­ värki farm“ (5005 eksemplari).

Palju müüdi ka Jesper Parve kirjastuse välja antud Marju Karini ,,Naine. Otse ja ausalt“, Kirsti Timmeri ,,Taroskoop 2021“. Hästi on müüdud Igor Mangi ,,Astroloogiline prog­

noos 2021“ ja Mihkel Raua ,,Võtku mind homme või saatan“.

Suurimad muudatused 2020. aastal toimusid e-raamatute müügi osas. Liidu hinnangul oli siin kindlasti suur roll kevadis­ tel piirangutel, mil kauplused ja vabaajaveetmise kohad olid suletud ning aja sisustamiseks oli kiireim viis tellida kontakti­ vabalt e-raamat. (ERR/EE)

16

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

Edgar Liik

LAHKUS MEIE ARMAS ISA JA VANAISA

Edgar Liik

1925 – 2021

* 21. veebruar 1925 Hiiumaal † 18. veebruar 2021 Torontos Mälestame kurbuses MARET MIHKEL ja LESLIE MARKUS KRISTIAN MORGEN Puhka rahus!

Ärasaatmine pereringis.

Meenutame isa elu ühiselt, kui Covidi olukord lubab.

Päike, kuu ja tähevalgus Sinu kalmu kullaku…

Südamest kaastunne MARETILE ja MIHKLILE perekonnaga. Teie isa oli üks kallis mees, kellel oli alati naerunägu ees ja toredad jutud ja mälestused, mida tema jagas Hiidlaste Seltsi koosolekutel, pidudel ja supisöömistel Eesti Maja kohvikus liikmetega. Edgar oli Toronto eestlaste üks armas, austatud eestvedaja, Hiidlaste Seltsi asutajaliige ja kauaaegne esimees.

Mälestavad Hiidlaste Seltsi liikmed koos endise juhatusega.

Puhka rahus, meie kallis Edgar, meie hiidlaste sangar.

Lahkunud on meie väga kauaaegne armas sõber juba Hiiumaalt

Edgar Liik

Edgar Liik

1925 – 2021 Oleme leinas koos perekonnaga LINDA LIIK VAIGE NIITENBERG

Jääme alati mäletama Sinu rõõmsameelsust, heatahtlikkust ja abivalmidust. Avaldame südamest kaastunnet MARETILE, MIHKLILE ja LESLIELE perega SILVI ja EVALD perega PEETER ja ELLEN perega BOB ja LII perega

Lahkus armas õemees

Mälestame teenelist liiget

Alide Kuus’i

Edgar Liik

Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra

Südamlik kaastunne MARETILE ja MIHKLILE perega armsa isa surma puhul

Edgar Liik’i Südamlik kaastunne MIHKLILE perega ja MARETILE

Sügavas leinas ERLI perega

Puhka rahus!

NELLI ja SELINA TREI PEREKOND

TORONTO EESTI MEESKOOR Mälestame armast sugulast

Edgar Liik’i Avaldame kaastunnet MARETILE, MIHKLILE ja LESLIELE perega HILLO ja GAIL CAROL ja BRAD MARK ja MAGDA

Lahkus hea sõber

Edgar Liik

• TORONTO. Linn jätab koroo­naviiruse tõttu ära suured lähikuudesse plaanitud väliüri­ tused nagu festivalid jm. kuni 1. juulini, kaasa arvatud Canada Day tähistamine. (Lüh. Globalnews)

Edgar Liik Südamlik kaastunne MARETILE, MIHKLILE perega ja omastele ASKO RITA, TOOMAS, EVA ja MIHKEL KATRIN ja EDUARD

Avaldame siirast kaastunnet MARETILE ja MIHKLILE

Edgar Liik

Mälestab kurbuses HELJU SALUMETS

LÜ H I DALT K ANADAST

• OTTAWA. Oma esimesel vir­ tuaalsel kahepoolsel kohtumisel teisipäeval leppisid Kanada peaminister Justin Trudeau ja USA president Joe Biden seada prioriteediks võitluse COVID19ga, majanduse pandeemia­ järgse taastamise ja globaalsed kliimaprobleemid. (Lüh. CTVNews)

Puhka rahus

Puhka rahus!

ENE LIIS PALMER MIHKEL TOMBAK MARI ANN TAMMARK peredega

Kaastunne perele

Lahkus meie armas sõber ja hea eestlane

Edgar Liik Mälestavad sügavas kurbuses ELLEN ja LAAS LEIVAT KRISTINA ja THOMAS HEINSOO EESTI VABARIIGI KONSULAAT

Puhka rahus, armas

Edgar Liik

Südamlik kaastunne MARETILE ja MIHKLILE perega KAY ja MICHAEL perega ELLEN ja THOMAS perega ANNE LIIS ja VÄINO perega

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

märkmik

Riina Kindlam

Mälestame head kauaaegset perekonna sõpra

17

Armast sugulast

Edgar Liik

Edgar Liik’i mälestavad tänutundes ja avaldavad kaastunnet perele

URVE SIIM, MICHAEL perega, KRISTIE perega MIHKEL, KATI, ADAM ja MAILA perega

AIKI KAMA perega kodumaal EHA LIIK kodumaal KADI LIIK perega kodumaal KATRIN MARLEY perega

Avaldame kaastunne MARETILE, MIHKLILE, LESLIELE ja lastele

Piruka sees on hapendatud korea­pärane kapsas kimchi, selle ümber vanaema taldrikul tema aia helesinised meelespead. Kokku ära-unusta-mind vabariigi aasta­ päeva hommikukohvi hetk.

Foto: Riina Kindlam

Lahkus meie keskelt kõigile armas

Edgar Liik

Hapendamist meeles pea ehk mida ütleks vanaema?

Mida ütleks vanaema, kui näeks pirukate valikus sõna KIMCHI? Arvan, et ta ütles: „Aga see on ju hapukapsas!“ Ja tal oleks tuline õigus.

Tulisem on ka maitse selle korea hapendatud kapsasalati puhul, aga mitte üleliia, vähe­ malt mitte vabariigi aastapäe­ va hommikul Bekkeri paga­ riäris Põhja-Tallinnas.

Kimchid peetakse Korea köögi südameks ja hingeks – ­sisuks sobiv. Pirukas jääb ikka pirukaks, kelle ridades endiselt uhkelt liha, porgand, kapsas, kohati kilu ja teises võtmes moos. Tol päeval Bekkeris ka kõrgelt ümar, kuldsest pärmi­ taignast metsaseene – „soolatud riisikatesegu, kartulitambi ja röstitud sibula täidisega“.

Kimchid saab kiirkäigus val­ mis­tada ka meie oma hapukap­ sast, lisades tšillikastet, rohelist sibulat ja koriandrit. Muidu võib hapneda päevi ja kuid (võt­ me-koostisosadeks veel küüs­ lauk ja ingver), säilides hästi ning muutes toidu meie organis­ mile hulga kasulikumaks tänu elusbakteritele. Tuttav lugu!

Silmad on suureks teinud ka Ristikheina kohvikus nähtud TOM KHA pirukas. Sees on sellenimelise magus-hapu, vürt­ sika Tai köögi kuulsa koo­ kospiima-kanasupi tummisem osa.

Vaheduv sisu lisab elule vürtsi ja ega vanaema köögi­ klassika ega lõosilmadki kuhugi kao, kui me nende eest hoolt kanname. Lõosilm on meeles­ pea (forget-me-not) ametlik nimi. Eestis aed-lõosilm (kul­ tuuris ehk vanaema aias), põldlõosilm, soo-lõosilm ja teised, perekond Myosotis.

Kes aga ihkab sinist värvi teed siniste lilledega kauni­ statud serviisi, saab seda lihtsalt valmistada kuivatatud metsiku kassinaeri roosakaslilladest õi­ test (common mallow, Malva sylvestris) – Eestis tavaline i­luja iidne ravimtaim, mis ka Põhja-Ameerikasse rännanud.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Lahkus Hiidlaste Seltsi ülem ja kauaaegne perekonnasõber

Edgar Liik Avaldame siirast kaastunnet MARETILE ja MIHKLILE

Kurbuses ja leinas mälestavad HARRI ja LISA perega ANNE ja REIN perega TÕNU ja ELVI perega

ELNA KUNGLA EDDY KUNGLA ANNE KERRIGAN LEIDA PAJUR ANU RANDMAA

Lahkus meie kallis

Edgar Liik

Mälestame kurbuses armast ristiisa ja head perekonnasõpra

Edgar Liik’i

Südamlik kaastunne MIHKLI perele ja MARETILE Mälestame armastusega

Onu Edgar, puhka rahus

Südamlik kaastunne MARETILE ja MIHKLILE perega

AINO ja ULRICH JOHN ja SUSAN MARY ja ERNIE MICHAEL, RACHEL ja ABIGAIL KIRSTEN, FEDERICO ja KYLIAN WILL ja MAYA Puhka rahus!

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

ristitütar TIIU ja LARRY perega SIIM ja MARY perega KRISTINA ja SCOTT perega MICHAEL ja MAGDA

Lahkus meie armas sõber ja ristiisa

Edgar Liik’i

Edgar Liik

ja avaldame kaastunnet perekonnale

Südamlik kaastunne MIHKLILE perega ja MARETILE

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

ristipoeg TIIT ja SUSAN perega KEN ja MONIKA perega ASTA

Edgar Liik Mälestame energilist rõõmsameelset eestvedajat

1925 – 2021

Edgar Liik’i

Südamlik kaastunne MIHKLILE perega ja MARETILE armsa isa kaotuse puhul

ja avaldame südamlikku kaastunnet MARETILE ja MIHKLILE koos peredega

KIILASPEA PERE

Puhka rahus ANNE ja ED KUNGLA TOOMAS MARLEY ja EPP LUIK VIIVI RITA PIIL ja STAN MacLACHLAN INGRID PIIL MARY RANDSALU MARIS-ANN, THOMAS ja HELI VANASELJA

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles teisi­päeval, et vaktsineerimise tulemused on nii julgustavad, et vajadus massiivseteks lock­ downideks lõpeb võimalikult enne suve lõppu, kuid sõltub siiski mitmetest faktoritest.

Samas märkis ta, et isiklikud kaitsevahendid ja limiteeritud kontaktid võivad jääda kaue­ maks, sõltudes sellest, kui hästi vaktsiinid hoiavad ära mitte ainult tõsisemat haiges­ tumist ja surma, vaid ka vii­ ruse levikut – edasikandumise andmed on analüüsimisel.

Teisipäevaks oli saanud vähe­malt ühe vaktsiinidoosi 1,1 miljonit kanadalast. Enamuses provintsides on vaktsineerimine hoolekandeasutustes lõpule vii­ dud või on see peatselt lõpule jõudmas, liigutakse edasi järg­ miste gruppide vaktsineerimise juurde.

Juba pikka aega on palutud kanadalastel vältida mitte-häda­ vajalikku reisimist. Selle nädala esmaspäevast hakkas lisaks teistele piirikontrolli meetme­ tele kehtima föderaalne reegel, mis nõuab lennukiga Kanadasse saabujailt kolmepäevast viibi­ mist hotellis, kuni oodatakse COVID-19 testi tulemusi. Hotel­ likulud tuleb maksta omast taskust. Reisijaid see reegel ­ mõistagi ei rõõmusta.

Nagu teatas Kanada Statisti­ kaamet, lendas 2020.a. det­ semb­ ris välismaalt tagasi koju enam kui 170.000 kanadalast, mis on 33,7%-line tõus võrrel­ des novembriga.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 18. veebr. 1038, reedel 1150, lau­ ­ päeval 1228, pühapäeval 1087, esmaspäeval 1058, teisipäeval 975, kolmapäeval 1054. Posi­ tiiv­susnäitaja on kõikunud, sõl­ tudes tehtud testide arvust: näiteks reedel, kui eelneval päeval oli läbi viidud umbes 65.000 testi, oli see madalaim – 2,1%, ning kõrgeim – 4,2% – teisipäeval, kui eelmise päeva testide arv oli ligi 26.000.

Pühapäevaks oli aktiivsete juhtude arv provintsis madalaim alates novembrikuu algusest – 10.300; nädal varem oli see olnud 12.343; kõrgeim punkt ­ aga 12. jaanuaril – enam kui 30.000.

Esmaspäeval liikus York re­ gioon lockdownist edasi värvi­ koodi süsteemi – punasele ­tasemele, mis lubab mitte-esma­ vajalikel äridel, spordiklubidel ja restoranidel avada oma uksi, arvestades inimeste arvu pii­ rangutega. Torontos ja Peeli ­regioonis jääb stay-at-home ­kehtima kuni 8. märtsini.

Teisipäeval oli Ontarios hai­g­ laravil 718 COVID-19 patsienti (esmaspäeval 646), neist 283 ­intensiivraviosakonnas.

Endiselt on murettekitavad viirusevariandid, mida teisipäe­ vaks oli registreeritud 400, ent paljud proovid veel uurimise all.

Teisipäevase seisuga oli

NOORTE NURK

Nr. 8

Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber

Edgar Liik Südamlik kaastunne perekonnale Mälestavad leinas HELVE ja ROBERT SUSAN perega LINDA perega

Eesti Aja/loo/muuseumi Maarja/mäe lossis Laulu/väljaku lähedal elab üks tore sinine lõvi. Ta on pärit eriti haruldaste sõbralike Siniste Lõvide seltsist. Aeg-ajalt kutsub Sinine Lõvi lapsi enda juurde külla ja näitab põnevaid paiku Maarjamäe lossis. www.ajaloomuuseum.ee

Lahkus armas õemees ja ristiisa, onu

Edgar Liik

Lõvid luusivad, aga pole „luuserid“ 24. veebruaril kutsus Tallinna Linna/muuseum tähistama Eesti Vaba/riigi 103. aasta/ päeva veebi/keskkonnas ning jalutus/käiguga aja/loost ju­ ­ tustavas linna/ruumis. Män­ gu/tee „Leia lõvi!“ viib huvi­ tavale ring/käigule süda/lin­ nas. Aga miks on Eestis nii palju lõvisid kõikjal? Ja pealegi siniseid!

Kindlasti oled kuulnud Tallinna linna pea/kaitsjast VANAST TOOMASEST. Tema valve/post on Rae/koja torni ­tipus. Aga isegi vapraim valvur ei suudaks üksinda meie linna kaitsta. Kas tead, kes teda ­aitab?

Tallinna linna on sajandite jooksul kaitsnud vaprad (julged) ja õilsad (noble) lõvid. Linna tänavatel jalutades võib kohtuda mitme/suguste linna/lõvidega.

Mõned neist kannavad uhket krooni, teistele meeldib ennast peita näiteks maja fassaadile (esi/küljele), kolmandad aga ­aitavad avada välis/ust.

Mängima kutsutakse koos pere või väikese sõprus/konna­ ga. Mäng sobib kõigile alates 10. eluaastast, hea oleks siiski koos täis/kasvanutega.

provintsis täielikult vaktsineeri­ tud 247.042 inimest, vaktsiini­ doose oli kokku manustatud 585.707.

Kolmapäeval teatati, et vakt­ sineerimiseks aja kinni pane­ mise portaal avatakse Ontarios 15. märtsil ning üle 80aastased ontariolased hakkavad saama vaktsiini märtsi kolmandal nädalal. Nagu peaminister Doug Ford varem teatas, on provintsi kõik 34 terviseüksust vastutavad oma piirkonna vaktsineerimis­ plaani koostamise ja läbiviimise eest.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 739 uut viirusjuhtu, ak­ tiivsete juhude arv oli 7880 – esmakordselt alla 8000 alates oktoobri algusest.

Albertas avati 75 a ja vanemate seenioride jaoks ­ vaktsi­neerimise registreerimine kolmapäeva hommikul, mis ko­ heselt suure koormuse osaliseks sai. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Südamlik kaastunne MARETILE, MIHKLILE ja LESLIELE perega

Puhka rahus!

Tallinna Linna/Muuseum julgus­ tab vabas õhus käies lõvisid linna pealt leida. Miks on nii kaugel põhjas nii palju lõvisid?

www.linnamuuseum.ee

Enne mängu alustamist soovitame kodus alla laadida LoQuizi mobiili/rakenduse Google Plays või App Store’is.

Mängu/kesk/konda pääsemiseks sisesta mobiili/rakendusse män­ gu/nimi (username) Eesti103 ja parool (password) 103.

Rakenduses olev mäng on ligi/pääsetav kuni juulini 2021, nii et kes hoiavad sõrmed ristis ja lisaks ka pöialt võivad ehk selleks ajaks Eestisse jõuda! Ja kui ei jõua, jäävad need lõvid, kes linna/ruumi vaikselt ja paik­ selt (paigal olles) valvavad teid kõiki ootama nagunii. Rohkem aga lõvide rohkusest ja käitu­ mises järgmises lehe/numbris.

RIINA KINDLAM

Eestis tekitab muret koroonasse nakatumise tõus Eesti terviseameti neljapäeva­ hommikuste andmete järgi lisandus ööpäevaga 1154 posi­ tiivset testi (analüüsiti 4939 testi).

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 672 inimesel. 511 uu­ test Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

25. veebruari hommikuse seisuga viibis haiglas 504 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 41 patsienti, kel­ lest omakorda juhitaval hinga­ misel oli 26 inimest. Ööpäeva jooksul suri kümme koroonaviirusega nakatunud ini­ mest.

25. veebruari seisuga on ter­ venenud 47 460 inimest.

ELGI ristipoeg VILLI ja CINDY perega JOHN ja LIISA perega MARK

Lahkus meie hea sõber

Edgar Liik Me südames sa ikka elad, jääd mõtteis meie keskele.

Südamlik kaastunne omastele NAANI HOLSMER TAMARA NORHEIM-LEHELA VAIKE KÜLVET

Mälestame sügavas kurbuses armsat head sõpra

Edgar Liik’i Avaldame kaastunnet MARETILE, MIHKLILE ja LESLIELE perega

SANDRA, ED, JAMES, LAUREN ja KAILI WERNER ANU, JAAN ja MARTY REITAV

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

Edgar Liik’i Südamlik kaastunne MARETILE ja MIHKLILE perega VIRVE ja JOHANNES JAANUS, REET KARIN ja ELIN NAIMA ANU perega

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 68 629 inimesele, kaks doosi on saanud

28 351 inimest. Üle 80-aastas­ test oli vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMUALAUAGA. Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 28. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Joshua Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Kanada uus kaitse­ jõudude ülem admiral Art McDonald astus kolmapäeval tagasi oma ametikohalt, kuni sõjaväepolitsei uurib väiteid tema võimaliku väärkäitumise kohta. Kaitseminister Harjit Sajjan määras tema kohuse­ täitjaks kindral-leitnant Wayne Eyre. (Lüh. CBC)

Advokaat: Navalnõi viidi Moskva vanglast teadmata kohta ERR vahendas neljapäeval teadet, mille kohaselt viidi Vene opositsioonipoliitik Alek­ sei Navalnõi Moskva vang­last teadmata kohta.

President Vladimir Putini tuntuim vastane mõisteti veeb­ ruaris rohkem kui kaheks ­aastaks vangi varasema kohtuot­ suse karistustingimuste rikku­ mise eest ajal, mil ta viibis mürgitatuna Saksamaal ravil.

Advokaat Olga Mihhailova sõnul ei tea kaitsemeeskond, kuhu Navalnõi viidi, aga see koht võib olla karistuskoloonia.

Navalnõi staabijuht Leonid Volkov ütles, et mehe asukohast ei ole teavitatud isegi tema ­perekonda.

Navalnõi peeti kinni jaanuari keskel, kui ta naasis ravilt Saksamaalt, kus ta paranes mitu kuud rünnakust närvimürgiga Novitšok. Navalnõi enda ja lääneriikide hinnangul on tema mürgitamise taga julgeoleku­ teenistus FSB. Vene võimud on süüdistusi eitanud.

Berliinis viibides ei saanud ta täita karistustingimusi, sestap muudeti tema tingimisi karistus tegelikuks vangistuseks.

Möödunud nädalal mõisteti Navalnõi süüdi ka sõjaveterani laimamises, mille eest tuleb tal tasuda 850 000 rubla (9484 ­eurot) trahvi. (ERR/EE)

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Teine paastuaja pühapäev reminiscere Pühapäev on saanud oma nimetuse ladinakeelsest anti­ phonist.

Algselt missa liturgia algus­ osas vaimuliku ja koori gregoo­ riuse lauluna lauldava psalmi esimesest värsist „Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!“ (Psalm 25.1) Üksnes usu kaudu, mis an­ nab meile kindluse, et Jumal pöördub meie poole tingimuste­ ta armastuses, julgeme loota uuele algusele.

Usus oli Aabraham kuu­ lekas, kui teda kutsuti mine­ ma paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.

Usus ta asus elama tõo­ tatud maale otsekui võõrsile...

Heebrealaste 11.8-9 Aabraham läheb, teadmata, kuhu ta läheb. Aga ta on usus tuleviku tundmatusele avatud. Ööpimedus ega päeva lühidus ei tohiks kuulutada trööstitust ka meile. „Meie usk on nagu lind, kes laulab meile lootuste viit ka siis, kui öö on veel pime ja pikk,“ ütleb idamaa mõtleja Rabindranath Thakur.

Usk ei vabasta meid elu kur­ badest hetkist, kuid ta vabastab meid hirmu krambist. Usk ei ole üksnes elurõõmu allikaks.

Usk pole pelgalt veendumus selles, nagu kõik meil selles elus peaks üksnes õnnestuma.

Usk on kindel veendumus sel­ les, et miski meie elus omab mõtet, vaatamata meie õnnele või ebaõnnele.

Aabraham rändab mööda võõ­ rast, tundmata maad tõo­ tatud maale. Igas ööbimispaigas peab ta telgi püstitama. Meiegi siin maailmas oleme telgi püsti­ tanud. Ajutise nagu Aabra­ hamgi. Inimesel pole siin ilmas püsivat aset ega igavest koda.

See on ju ajutine. Meile tead­ matul tunnil tuleb see kõik aga maha jätta. ,,Ühel India VII sajandist pärineval sillal seisab ­ kiri: ,,Jeesus ütles: ,,See maailm on sild. Minge üle teda pidi, kuid ärge asutage end temasse elama.““ Meil on vähe aega, et tohik­ sime meile kingitud päevi

mõttetult raisata. Carpe diem – hoia päeva – on antiikajast inimest tänagi manitsev tarkuse­ tera. ,,Meil pole siin jäädavat lin­ na, vaid me taotleme tulevast.“ (Heebrealaste 13.14) Loodame kord pärale jõuda sellesse linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

Keegi laulik on kord öelnud: ,,Ma usun päikest ka siis, kui ta ei paista. Ma usun armastust ka siis, kui ma teda ei koge. Ma usun Jumalat ka siis, kui ma Teda oma silmaga ei näe. Aga usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.

(Heeberalastele 11.1) Aamen!

Helde Isa, me täname sind selle päeva eest, mida sa meil oled lubanud näha.

Tuleta meile meelde, et me Sinu omad tohime olla Jeesuse meie Õnnistegija ­pä­­rast!

Tuleta meile meelde, et me ka täna tohime lapsekombel Sinult uut õnnistust

oodata!

Tuleta meile meelde ka seda, et me selle päevaga sammukese igavesele ajale lähemale peame astuma!

Tuleta meile meelde, et me sellepärast Sinuga peame kindlamas usus ja sügavamas usalduses ühes­ koos käima!

Tuleta meile meelde, et me ka täna hoolsamad peame olema, palves Sinule oma südant puistama!

Tuleta meile meelde, et me ei unustaks kellelegi Sinu armastust tunnistamast!

Tuleta meile meelde, et me tänagi ei tohi kõikuda ristiini­mese lootuses!

Tuleta meile meelde, et me ainult Sinu armust võime elada, ainuüksi Sinu armust end val­ mistada Su aujärje ette astuma!

AAMEN!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021

Nr. 8

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Eesti ja Kanada lipud lehvimas Niagara kose lähedal 24. veebruari õhtul kella 10 paiku.

Foto: Peeter Põldre

Mart Sanderi film Santa Fe filmifestivalil võidukas Mart Sanderi film „Kennedy intsident“ kuulutati 21. korda toimunud Santa Fe Filmi­festi­ vali (USA) lõputseremoonial parimaks filmiks. Tegu oli filmi maailmaesilinastusega.

Santa Fe festival kuulub USA indie-festivalide esiküm­ nesse ning keskendub maail­ makinole; eelmisel aastal võitis parima filmi preemia Soome film, lavastaja Heikki Kujanpää tragikomöödia ,,Laugh or Die“, mis Soomes valiti aasta pari­ maks kodumaiseks filmiks.

Film „Kennedy intsident“ põhineb ajaloofaktidel ja on lugu USA tulevase presidendi John F Kennedy külaskäigust Tallinna 1939. aasta kevadsuvel.

Film valmis osana teleekraanil esilinastuvast sarjast „Naiste sõda“, mis baseerub Mart Sanderi romaanitsükli „Litsid“ II raamatul. Romantiline põne­ vik on saanud positiivset kriiti­ kat: filmi- ja meelelahutusaja­ kirjade The Variety Magazine, We Are Cult, Back to the Movies jt. filmikriitik Nick Clement nimetab filmi „väikeseks juveeliks, mis ootab avastamist“.

Filmi autori Mart Sander sõnade kohaselt oli esialgu plaan teha filmist omamoodi ühendav sild sarja „Litsid“ ning saagat jätkava uue sarja „Naiste sõda“ vahel. Kuna film Eesti Filmi Instituudilt rahastust ei saanud, tuli see valmis saada plaanitust väiksema eelarvega ning osana sarjast. Sander on ise materjali autor, stsenarist, režissöör, helilooja ja monteeri­ ja. Filmi produtsent on Raivo Suviste. (ÕL/EE)

Sündmuste kalender

EV103 CN Tower

• Pühap., 28. veebr. Metsaüli­ kool esitleb: KRISTIINA EHIN, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 3. märtsil kl 7 õ PEETER PÕLDRE ,,Covid-19: Variants & Vaccines – Present & Future“ – Zoomis, ID:932 0187 5163; passcode 128156.

• Neljap. 11. ja neljap. 18. märtsil AKVARELLI-ÕPITUBA Zoomis ENDA BARDELLI juhendamisel EKKT, VEMU ESK koostöös.

• Pühap., 14. märtsil kl 3 p.l.

(EST) DOKFILM ,,Betti Alver.

Ilmauks on irvakil“ ja jutuajamine SIRJE KIINIGA“ VEMU ja MÜ koostöõs VEMU YouTube’i kanalil.

• Kolmap., 17. märtsil kl 7 õ (EST) COOKING WITH PAS­ TOR MART: PAASTUTOIDUD VEMU YouTube’i kanalil.

• Pühap., 21. märts Metsa­ ülikool esitleb: JÜRGEN ROOSTE, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

Eesti värve oli meie riigi sünnipäeval mitmes paigas Kanadas. Teiste hulgas vär­ vus sel õhtul sini-must-val­ geks ka Toronto oluline maamärk CN-torn, samuti kui EV100 puhul. Suur tänu EKNile seda Toronto linna­ ga kooskõlastamast.

Foto: Reet Marten-Sehr

Tänu!

Suur aitäh Eesti Abista­mis­komiteele/Ehatarele, kelle lahke toetus võimaldas tuua eelmise Eesti Elu – EV aasta­päeva erinumbri teieni värvitrükis.

Mart Sander.

Foto: EE arhiiv