2
EESTI ELU reedel, 26. veebruaril 2021 — Friday, February 26, 2021
Nr. 8
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Uudis või kõmu, maksma peab Hea on, et üldsus tunneb kõmu ja fakti vahet. Uudiste jagamine on mitmeti, juba kollase ajakirjanduse tekkest saadik, vajanud just seda arusaamist. Eriti pärast seda, kui Al Gore interneti leiutas. (See libauudis levis pärast seda, kui telereporter Wolf Blitzer, CNNi uudistekanalis, mida ta pole päriselt kunagi olnud, keskendudes vaid katastroofidele, skandaalidele ja sõdadele; CNN on peamiselt vaidlusfoorumiks, mitte kaine debati allikas) intervjuus küsis toonase viitsepresidendi käest ta rollist poliitikuna DARPANETi arendamisel. See oli USA kaitseministeeriumi arvuti süsteem, mis riigikaitse huvides leiutas viisi, kuidas olla virtuaalselt ühenduses, kirjasõnas. Ning seda üliturvaliselt. Interneti eelkäija. Gore kunagi ei väitnud, et ta oli interneti arengu taga – see on rumalamate arusaamine. Küll aga ta senaatorina tõi esile seadusandlust, mis aitas majanduslikult ning ka teisiti interneti arengule kaasa. Facebook sai edukaks inimkonna nõrkustele ehitades – andunult, kirglikult olla millegi sõltlane. Et just noortel on ohtralt palgeraamatu „sõpru“, ootavad, et teistele meeldiks nende seinal olev – näiteks foto tänasest õhtusöögist, kas pole tobe, kinnitab seda. Kuid Facebooki firma on kaua varastanud peavoolumeedialt uudiseid, maksmata, miljardäre veel rikkamaks tehes. Nii meeli tades kuulutajaid, ajakirjandus kannatab. Austraalia riik, mures meedia tuleviku üle, astus julge sammu, nõudes hiidfirmalt, et nad maksaksid, nagu muu meedia teeb mujalt saadud uudiste eest. Nagu laps liivakastis, keelas Facebook austraallastel uudis te jagamise. Kuid sealsed, eriti oluliste teenuste pakkujad, näiteks esimese reaktsiooni (kiirabi, tuletõrjujad jne) organisatsioonid vastasid sellega, et nad enam Facebooki olulist ei asetanud. Patiseis. On alustatud läbirääkimisi, paistab, et Facebook asub, nagu peaks, lõpuks maksma sisuliselt kuritegelikult faktide varastamise eest. Kanadas soovitakse sama sammu. Maksab ju raha, et ajalehte välja anda. Internetil on vaid ühenduse kulu, seira nagu süda lustib. Kuid paberlehes on ena mat ju kui „cnn-likku“. Mõtelge, kui poleks arvustusi, intelligentseid arvamusi, meelelahutust nagu ristsõnu ja Karla kalendri saba. Leinakuulutusi kaastunnete avaldamiseks. Ka kuulutusi, mille eest on makstud, mis avavad ärimaailmas toimuva. Asendamatu. Inimkond on hõlpsasti petetav, isegi kergeusklik, vahel kimedalt (ja anonüümselt) arvamusi esitav. Kuid uudis jäägu uudiseks, mille eest peab maksma. Muidu on kõmu. See ei muutu vist kunagi. `TÕNU NAELAPEA
Eesti Vabariigi 103. sünnipäe va tähistamine algas Narva linnuses riigilipu heiskamise tseremooniaga juba kell 7.18. Narvas tõuseb päike kõige varem, seepärast saavad Nar va elanikud Eestit sünnipäeva puhul esimesena tervitada. Tallinnas algas vabariigi aastapäeva tähistamine kell 7.30 Toompeal Kuberneri aias. Lipu heiskamise tseremoonial osales piirangute tõttu tavapärasest vähem inimesi. Kohal olid aka deemiliste ühenduste ja isa maaliste noorteorganisatsioo nide liputoimkonnad. President Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ja riigi kogu esimees Henn Põlluaas asetasid pärjad Vabadussõja võidusamba juurde. Vabariigi aastapäeva tähista miseks koguneti ka Tallinnas Jüriöö pargis, kus asetati pärjad Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. West holmi gümnaasiumi õpilased lugesid ette ka iseseisvusmani festi. Traditsiooni kohaselt süü dati pargis ka vabaduselõke. Tartus tõusis päike erinevalt varasemast pidulikust lipuheis kamisest hoopis ajaloolise toomkiriku tühjadest varemetest kostva kellamängu saatel. Alates 24. veebruarist hakkab Toomemäel kirikukellade heli installatsioon kajama iga päev päikesetõusu ja -loojangu ajal. Tavapärast lipu austamise üri tust Tähetorni juures sel aastal ei toimunud. Peeti traditsiooni line mälestustseremoonia ja pär gade asetamine vabadussamba Kalevipoeg juures, mida korral dab Kaitseliidu Tartu malev. Viiruseolukorra tõttu jäi ära kaitsejõudude paraad, Kaitseväe orkester salvestas vabariigi aas tapäeva puhul videotervituse, milles kõlas 1935. a Rein Ploo mi loodud marss ,,Kodumaa kaitsjad“. Paraadidelt tuttav marss on omamoodi popurrii
Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta taha Ettevõtluse Arendamise Siht asutuse (EASi) turismiaren duskeskus tegi kokkuvõtted eelmise aasta majutusasutuste ja Airbnb statistika kohta, millest selgus, et Eestit külas tanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega. Aasta kaks esimest kuud olid turismile mitmendat aastat järjest rekordilised, kuid pan deemia tõttu oli aasta kogu langus turistide ja ööbimiste koguarvus ligi 50 protsenti. Siseturistide ööbimisi oli 12 protsenti vähem, välisturistide ööbimised langesid ligi 70 prot senti. Viimati iseloomustasid sellised numbrid välisturismi Eestisse aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud
Foto: Siim Lõvi, ERR
Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsemise süda oli Paides
Eesti Vabariigi algusaegade populaarsetest isamaalistest lau ludest – kokku on põimitud motiivid lauludest ,,Kas tunned maad“, ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Mu isamaa armas“. Mitmetes kaitseväe väeosa des toimusid Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud piduli kud rivistused, kus anti ülenda tud kaitseväelastele üle ka nende uued auastmetunnused. Pidulikud rivistused toimusid ka mereväes ja küberväejuha tuses. Tänavuse Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamise kese oli aga Paides. Tavapärase presidendi vastu võtu asemel pidas Kersti Kaljulaid Paide teatri- ja kont serdimajas oma traditsioonilise kõne (kõne lühendatult tänases lehes lk 4) ja toimus pidulik kontsert Kinoteatri lavastuses. (ERR/EE)
Euroopa Liiduga. Ainsad välisturud, kust saabunud turistide ööbimiste arv pärast pandeemiat paaril suvekuul ka kasvas, olid Läti ja Leedu. Ööbimised Soomest vähenesid aasta kokkuvõttes 65 protsenti, ööbimised Venemaalt 70 protsenti ning Saksamaalt ja Suurbritanniast 72 protsenti. Kõige suurem langus tabas Tallinna, kokku oli 63 protsenti langust ööbimistes, samas kui Hiiumaa oli ainus piirkond Eestis, kus siseturismi suure osakaalu tõttu kõigi ööbimiste arv aasta kokkuvõttes isegi kasvas nelja protsendi võrra. Ainult siseturistide ööbimisi arvesse võttes kasvasid need li saks Hiiumaale ka Pärnu, Lääne ja Jõgeva maakonnas, kuid öö bimiste koguarv jäi erinevalt Hiiumaast siiski miinusesse. (ERR/EE)
President tunnustas tänavu 152 inimest President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aasta päeva eel riigi teenete märgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Teenetemärkidega tunnusta takse Eesti inimesi ja toetajaid välisriikides nende sihi kindluse eest oma tegevuses ning lojaal suses põhimõtetele, millele toe tub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele. Teiste seas tunnustati teene temärgiga Valgetäht IV klass: Jaan Holt – Eesti arhitektuuri hariduse toetaja, Ameerika Ühendriigid. WashingtonAlexandria arhitektuurikeskuse emeriitprofessor. Panustanud Eesti arhitektuurihariduse eden damisse Sulev Kalamäe – Eesti au konsul ja eestluse hoidja Aust raalias. Valgetäht V klass: Sirle Sööt – aktiivne Rootsi eestlaste kogukonna elu eestve daja ja eestluse hoidja. (Allikas: VPK)
Üks teenetemärgi pälvijaist on Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liit esimees ja ESTO 2019 peakoor dinaator.
