Eesti Elu / Estonian Life No. 9 | March 5, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 5, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–12)

Alates / since 2002 Nr. 9, 2021

Reedel, 5. märtsil — Friday, March 5

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Helisild üle ookeani Kes seda nüüd täpselt teab, millal see sild ehitati. Kuid kindlasti on see heast tugevast materjalist ja kannab. Siin­ kirjutajal – ja loodetavasti paljudel teistel – oli meeldiv võimalus neljapäeva, 25. veeb­ ruari õhtul üle selle silla jalu­ tada. Ehitusinsenerideks olid kaks eesti soost muusikut: Tiina Kiik Kanadast ja Tuulikki Bartosik Eestist.

Mõlema rahvuslik helivaramu on aukartustäratav ja mõlema vahend selle edastamiseks publikule on originaalne ja omanäoline: meloodiabassiga akordion.

Täeliku tõe huvides lisagem ülalmainituile veel kaks nime: koreograaf ja tantsija Julia Aplin ja Northern Birch Credit Union sponsorina. Endast­ mõistetavalt ka VEMU, kelle virtuaalsete sündmuste sarjas üritus aset leidis.

Kava alustas Tiina Kiik kuue palaga. Esimesele, mis kandis pealkirja „Vaikelu“, oli kunstnik lisanud kütkestavad visuaalsed efektid, ise meeleolutsevate he­ lide taustal nähtamatuks jäädes.

Teises ilmus ta ekraanile ja üllatas mängu kõrval vokaal­ ­

soologa. Kolm eesti pala olid oskuslikult akordionile seatud.

Elma Milleri „Dialoogi“ seade pärines autorilt endalt. Priit Ardna hästituntud helindi „Varsakabi“ oli seadnud Aino Kurg, Arvo Pärdi „Ukuaru val­ si“ Tauno Aints. Lõpunumbriks Torn Walshi originaalne ja mõnevõrra virtuooslik „The Bells“.

Eesti pärimusmuusik Tuu­lik­ ki Bartosik esitas omaloomingut äsjavalminud albumist „Tempest in a Teapot“ ehk eesti keeles „Torm veeklaasis“. Selle spet­ siifiliselt oma instrumendile loodud muusika kuulamine oli omaette elamus, millist võib kogeda harva. Ühes palas lisan­ dus pillihelidele võrukeelne laul Artur Adsoni sõnadele.

Kel janu, sel...

Eesti vanasõna ütleb: kel janu, sel jalad. Metsaülikool ütleb: kel janu, see kuulaku Kristiina Ehinit. Kristiina arvates on janu kõikidel üks.

Omaloomingut ilmutas ka Vähemalt tema äsjailmunud Tiina Kiik palaga „Time to luulekogu pealkirja kohaselt.

Exercise“, mille nauditava vahe­ Pühapäeval, 28. veebruaril palana esitas Julia Aplin. See andis Metsaülikooli juhtkond oli omapärane võimlemine, mis huvitatuile võimaluse selle pakkus vaataja ilumeeltele teose lehekülgedesse põgusa kaugelt enam kui võimleja füü­ pilgu heita ja särava poetessi­ sisele. Elegantselt graatsiline ja ga virtuaalselt tutvuda. esteetiline üleannetus, kus peale Zoom’i vahendusel edastatud kehakeele mängis olulist rolli saade algas Maimu Mölderi ka miimika. Ainult tõeline avasõna ja luuletaja tutvusta­ (Järgneb lk. 3) misega. Siis ilmus ekraanile ­poetess ise, lausus oma tervitus­ sõnad ja asus esitama luule­ näited vaheldumisi selgitavate märkustega. Kõige enam ele­ vust pakkusid kuulajaile kaks damine. Hr O’Brien on lõpeta­ pikemat vabavärsilist luuletust nud Dartmouthi kolledži (MBA) „Minu suguvõsa naised“ ja ja Middlebury kolledži (BA „Minu suguvõsa mehed“.

Mõlemad süvendasid juba niigi füüsikas ja majanduses). tugevat kihku seda luulekogu Connor O’Brien (sündinud 4. omandada. veebruaril 1961. a) on endine Järgnes vestlus luuletajaga mäesuusataja, kes esindas Eestit kirjandusteadlase Sirje Kiini 1994. aasta taliolümpiamängu­ juhtimisel. Viimane esitas poe­ del Lillehammeris ja enne seda tessile hulga küsimusi, enami­ Ühendkuningriike 1984. aasta kus ta enese poolt, osa vahen­ taliolümpiamängudel Sarajevos. dades teisi ettekande jälgijaid.

O’Brien sündis ja kasvas üles Alljärgnevalt mõned olulisemad Montrealis ning tal on Eesti ja ja huvipakkuvamad vastused Briti ning samuti Kanada koda­ nii, kuidas reporteri mälu ja kondsus. tähelepanu neid talletada suutis.

Tema ema, arhitekt Tiiu Oma isast Andres Ehinist, Tammist, immigreerus lapsena kes lahkus üheksa aastat tagasi, Eestist läbi Rootsi ja Inglismaa tunneb Kristiina väga puudust.

Kanadasse ning tema isa sündis Ta andis hiljuti välja valikkogu ja kasvas üles Põhja-Iirimaal isa luulest. See sisaldab ka üksi­ Belfastis. O’Brien käis Mont­ kuid, mis pole varem avaldatud. reali koolides ja läks edasi Osa leidis ta KGB arhiividest, Middlebury kolledžisse Ver­ kuhu need olid paigutatud kui montis, kus ta omandas baka­ kahtlased. Sürrealisti puhul laureusekraadi (BA) füüsikas ja tekib ju see mõistetav hirm, et majanduses ning oli Middlebury pole võimalik täie kindlusega mäesuusatiimi liige. Seejärel väita, et luule sisaldab midagi teenis ta ärijuhtimise magis­ seadusevastast. Pole ka õiget trikraadi (MBA) Dartmouthi põhjust ära keelata, niisiis luku kolledži Tucki Majanduskoolis. ja riivi taha ja ongi probleem

(KJR) lahendatud.

Uus Eesti aukonsul Montrealis Connor Olev O’Brien on tegevjuht O’Shares ETF Investmentsis, samuti Stanton Asset Managementis. Tal on rohkem kui 25 aastane glo­ baalne investeerimiskogemus, hõlmates Kanadat, USA-d ja rahvusvahelisi turge.

Tema karjäär sisaldab 15 aastat New Yorgis, esmalt ­ühinemiste ja ülevõtmiste vallas ja kapitaliturgudel Lehman Brothersis ja Merrill Lynchis, seejärel erakapitali haldamise alal, millele järgnes varahaldus ja fondihaldus ettevõtete aren­

Muusikalist helisilda ehitasid Tiina Kiik ja Tuulikki Bartosik. Fotod: Peeter Põldre / Tuulikki Bartosik kodulehelt

Loomekriis, mille eest ükski kirjanik kaitstud pole, viis luuletaja rahvaluule ja muisten­ dite juurde. Rahvapärase tausta­ ga on ka ta laululised „ülean­ netused“ – Naised köögis! Need tekstid on valdavas enamuses olemasolevaile viisidele, au­ toreiks eakaslased nagu näiteks Tõnu Kõrvits või ta enda abika­ sa Silver Sepp.

Teistest eesti luuletajatest a­ rmastab Kristiina oma mõlema vanema kõrval Marie Underit, Betti Alverit ja Artur Alliksaart.

Hiljuti loetud Mats Traadi tartu­ murdeline luule avaldas sügavat mõju. Ise ütleb end mõnevõrra hakkama saavat setu keelega.

Ka head proosat on paberile siginenud. Näiteks memuaristi­ ka valdkonda kuuluv „Paleon­to­ loogi päevaraamat“. Nii noortel inimestel nagu ei tohiks olla eriti palju mäletada. Kristiina ­ aga leiab, et tema põlvkond on läbi teinud suure poliitilise (Järgneb lk. 7)

Kristiina Ehin esinemas Tartu College’is külaskäigul Torontosse 2013.a.

Foto EE arhiivist

Palju õnne 13 a Johanna Kaasikule, kes on MÜ loosi võitja – saadame New Yorgi osariigi elanikule Kristiina Ehini ,,Janu on kõikidel üks“ luulekogu. Johanna (paremal) on Kristiina Ehiniga kokku sattunud ka Tartus poes ,,Sokisahtel“ ja koos pildi teinud 2017. aastal. Johanna teab teda ,,Naised köögis“ muusika kaudu. Fotol on veel Johanna Eesti sõbranna.

Foto: Eda Kaasiku erakogust

2

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

Eestlastele on sõnavabadus Euroopa keskmisest tähtsam

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust selgub, et eestlased peavad erinevalt enamusest teistest Euroopa rahvastest Europarlamendi tähtsaimaks ülesandeks sõnavabaduse kaits­mist.

Kui poolte Euroopa Liidu riikide elanikud nimetasid ­ Euroopa Parlamendi kolme tähtsaima ülesande seas enim inimõiguste kaitsmist kogu maailmas, siis Hollandis, Eestis ja Soomes oli vastajate esimene eelistus sõnavabaduse kaitse.

Hollandis arvas nii 59, Eesti 54 ja Soomes 53 protsenti vasta­ nutest. Euroopa Liidu keskmine oli 35 protsenti.

Pisut vähem ehk 52% vasta­ nud eestlastest (EL-i keskmine 41%) leiab, et Euroopa Parla­ ment peaks edendama solidaar­

sust ja koostööd liikmesriikide vahel ning 49 %, et kaitseks inimõigusi kogu maailmas (ELi keskmine 51 %).

Suurimate erimeelsustena oma riigi ja Euroopa Liidu va­ hel tõid eestlased välja rände- ja põgenikeküsimused (seda nime­ tas 41 % eestlastest, EL- kesk­ mine 28 %), põllumajanduse ja toidutööstuse (15 %, EL-i kesk­ mine 7 %) ja vähemuste õigu­ sed (Eesti 12 %, EL-i keskmine 2 %) Uuringufirma Kantar viis uuringu Euroopa Liidu arva­ ­ mus­­uuringute keskuse Euro­ baro­meter tellimusel läbi mullu ­novembris ja detsembris, küsit­ ledes igas riigis umbes tuhandet inimest. Eestis viidi küsitlused koroonapiirangute tõttu läbi in­ terneti teel. (ERR/EE)

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kodutud jah, vanurid ei Jahmatav oli pühapäevane uudis, et Toronto linn asetab kodu­ tuid, pandeemiat pidurdamaks, vaktsiinisüsti saamise eelisjärjekorda. Alles siis saavad vanemad kui 80-aastased. Siis, kui tervishoiutöötajad on juba inokuleeritud, teadmata tulemustega.

Kuna kaitse- või kõrvalmõjude olemasolu pole kindlaks tehtud.

Kodutuid, keda me tänavatel näeme, on Torontos umbes 10 000, on seal mitmel põhjusel. Vaimuhaigus. Sõltlus, kas alkohol või teab, mis. Ning poliitiliselt korrektselt nimetatakse neid pea­ voolumeedias kui ajutiselt kodutust kogevad. Kuidas palun? Ei paljud neist soovigi olla kodanikud, tagasi anda töökuse ja maksude läbi oma kogukonnale. Ametlikud arvud puuduvad teiste kodutute kohta – neist, kes ei ela tänavatel, parkides, varjupaikades. Need, kes on töökoha kaotanud, ka kodu, arvatakse olevat umbes 50 000. Elavad autodes, mitte parkides. Magavad sõprade diivanil. Ootavad töökoha, korteri tagasi saamist – viisakalt, mitte riigi abil.

Toronto on Pelgupaigalinn, mõeldud pagulaste kaitseks. Mitte nende, kes maske ei kanna, hirmutavad inimesi, reostavad vaikseid, rahulikke elamutepiirkondi.

Kui nähtavaid kodutuid, sõltlasi, kerjuseid, joodikuid vaktsi­ neeritakse enne meie emasid-vanaemasid, kes ometi peaks pärast arste, nn rindelolevaid, süsti saama, siis see kinnitab poliitikute lühinägelikkust. Meie ühiskonna tulevik on tume. Paljud kodutud kindlasti ei soovigi süsti, kui nende vaimse tervisega arvestada.

Süüdi on mitmeti vasakpoolsete surve sulgeda vaimuhaiglaid Ontarios enam kui 50 aastat tagasi. Et tuleb neid ühiskonna abiga hoopis inimlikumalt toetada. Vaadake tulemusi. Tänavatel.

Jahmatav on ka, et Toronto linna eelarves on $1,1 miljardit suu­natud varjupaikade, nende tööliste ja hiljem ajutise elamispinna suunas. Ning et hetkel linna varjupaikades, kuhu majutatakse kodutuid külma eest, toidetakse, on nina pealt kulu $220. Toit ja säng, turvateenistus, tööliste palgad. 300% rohkem kui vaid viie aasta eest. Siis oli selline kulu inimeselt $71.92. Üldsus tuleb toi­ me palju vähemaga.

Ontario valitsuse 2018.a. eelarve järgi suunati hooldekodudes olevatele $149.95. Vähem kui kodututele. Midagi on jämedalt viltu. Hetkeseisu kulutusi ei ole avalikustatud. Poliitikud lubavad ju alati, et teevad paremini. Päriselt aga ei muutu midagi. Visatakse raha tuulde. Ootame kannatlikult, utoopiasse uskudes, mõistusele tulekut.

TÕNU NAELAPEA

Möödub 77 aastat nõukogude lennuväe terrorist Eesti linnadele Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgne­ val ööl. Kahes laines: esmalt kell 19.15 ja seejärel öösel kolme ning kuue vahel kohale lennanud punalendurid heit­ sid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.

Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümbo­ liks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnaku­ laines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest.

Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdu­ rit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava hal­ jasalal Niguliste kiriku ümbru­ ses.

Seoses koroona-olukorraga palutakse rahvakogunemisi väl­ tida ja mälestada ohvreid omaette.

9. märtsi keskpäeval peetakse hingepalve Siselinna kalmistul ja kell 19.15 helisevad Tallinna kirikute kellad.

Eesti Muinsuskaitse Selts kogub mälestusi 1944. aasta märtsipommitamisest. Esimese põlve järeltulijate meenutused oma vanemate läbielatust aita­ vad hoida ajaloolist mälu. Eesti Muinsuskaitse Selts oleks rõõ­ mus, kui selliseid mäletajaid veel leiduks ja nad läkitaksid oma talletatu aadressile info@ muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133.

Sada aastat tagasi tunnustasid Läti ja Leedu Eesti Vabariiki de jure 1921. aasta 2. märtsil tun­ nustasid Läti ja Leedu Eesti Vabariiki de jure. Eesti oli Läti ja Leedu Vabariike tun­ nustanud de jure veebruaris 1921.

Oluline on, et Eesti, Läti ja Leedu on üksteist alati tun­ nustanud suveräänsete ja ise­ seisvate riikidena juba nende riikide iseseisvaks kuulutami­ sest alates.

Nii nagu Eestil, jäid ka Lätil ja Leedul pärast Teist maail­ masõda vabasse maailma välisesindused, mis tegutsesid ­ kogu okupatsiooniaja. Näiteks Ameerika Ühendriikides jät­ kasid tegevust Läti ja Leedu saatkonnad Washingtonis ning Eesti peakonsulaat New Yorgis.

Seal töötanud diplomaadid kooskõlastasid tihtilugu omava­ hel tegevust, kaitsesid oma ko­ danike huve ning kehastasid Balti riikide õiguslikku järje­ pidevust.

1991. aastal pärast Nõu­ kogude okupatsioonist vabane­ mist tunnustati üksteist taas ja samuti taastati diplomaatilised suhted.

EV taasiseseisvumise referendumil küsiti ka väliseestlaste arvamust 20. augustil möödub 30 aastat iseseisvuse taastamisest. Eesti Televisiooni saates ,,Täna 30 aastat tagasi“ meenutati 3. märtsi 1991.a referendumit.

Nõukogude Liit tahtis end päästa referendumiga, kus 15 lii­duvabariigis tulnuks hääletada impeeriumi püsimise poolt või vastu. Eesti parlament otsustas vastukäiguna korraldada oma referendumi, milles 3. märtsil 1991 küsiti, kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist.

Hääletada said kõik Eesti alalised elanikud ning kuna iga hääl luges, tuli need kokku kor­ jata ka neilt, kes asusid välis­ maal. Põhja-Rootsis käis hääli korjamas tollane meditsiinitu­ deng Peep Talving, kes 1985. aastast Stockholmis elas.

Doktor Talving meenutas saates: ,,Ma mäletan seda, et Aadu Must, kes oli ametis [töö­ tas Stockholmis Eesti Vabariigi infokontoris], ütles, et kõik hääled loevad ning PõhjaRootsis on teatud hulk eestlasi, kes teevad kuskil Kiruna kandis tööd ja peaksime korjama kok­ ku kõikide nende hääled.

Mulle anti selline oranži vär­ viga – kui ma õigesti mäletan – valimisurn, kus oli plastikust kaas peal, mis oli plommitud kinni, ja seal oli pilu. Selle ma pidin kotti panema ja lendama Kirunasse, mis on ca 900 km Stockholmist.“ Iseseisvuse taastamise poolt hääletas 737 694 inimest ning iseseisvuse taastamiseni jäi veel 171 päeva. (ERR/EE)

S P ORT

Aleksa Gold täitis olümpia B-normi Möödunud nädalal toimunud Läti lahtistel meistrivõistlustel esines hästi Kanadast Eestisse elama asunud Aleksa Gold.

Aleksa püstitas Riias 200 meetri seliliujumises Eesti re­ kordi ajaga 2.13,12, ka varasem rekord 2.13,48 kuulus Aleksa nimele ja oli ujutud 2019. a Torontos. Ühtlasi täitis Gold ka olümpia B-normi, milleks on 2.14,30.

Samadel võitlustel ületas Eesti ujumisnaiskond viis aastat püsinud Eesti rekordi 4 x 100 m kombineeritud teateujumises.

Rekordi püstitanud naiskonda kuulus ka Aleksa, lisaks temale Eneli Jefimova, Aurelia Roos ja Marie Toompuu. Uus rekord on 4.14,96, eelmine rekord 4.16,99 oli ujutud 2016. a aprillis.

(ERR/EE)

Tänapäeval on Eestil, Lätil ja Leedul tihe suhtlus nii Euroopa Liidus, NATO-s, Kolme mere algatuses, Läänemeremaade Nõukogus kui ka Balti (3B), Põhjala-Balti (NB8) koostöö raames ja teistes rahvusvahe­ listes koostööformaatides.

(VMPT/EE)

Aleksa Gold.

Foto: Ujumisliit/FB

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

3

Laas Leivat 80 Südamlikud õnnesoovid juubelisünnipäeval KOLLEEGID EESTI ELUST

Riigikantselei kuulutas välja stipendiumikonkursi Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurijatele Riigikantselei koostöös Rah­ vusarhiiviga kuulutas vabarii­ gi aastapäeva puhul välja ­stipendiumikonkursi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“.

Võidupühaks antakse välja 25 tuhande euro suurune stipen­ dium Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimiseks.

Stipendiumi eesmärk on toetada eestikeelset uurimistööd Eesti riigivanematest ja pea­ ministritest aastatel 1918– 1940/1944. Stipendiumi saab taotleda Ado Birki ja Jüri Uluotsa elu ja tegevuse uuri­ miseks.

Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemust omavad isikud. Stipendiumi taotlemi­ seks tuleb Rahvusarhiivile 14. maiks 2021 esitada avaldus, elulookirjeldus isiku- ja kon­ taktandmetega, seniste uuri­ muste ja publikatsioonide nime­ kiri ning lühike põhjendus koos uurimistöö ideekavandi, kasuta­ tavate allikate ülevaate ja töö valmimise ajakavaga.

Stipendiumitaotluste läbi­vaa­ ta­ miseks ja stipendiumisaajate otsustamiseks moodustab rii­ giarhivaar teadusekspertidest koosneva stipendiumikomisjoni.

Stipendiumi saaja kuulutab rii­ gikantselei välja võidupühaks, 23. juuniks.

Riigikantselei asutas stipen­ diumi „Eesti riigijuhid 1918– 1940/1944“ 2007. aastal. Sti­ pendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sar­ jas, mille on asutanud Rahvus­ arhiiv.

2008. a anti stipendium pro­ fessor Jüri Antile August Rei ­tegevuse uurimiseks, kelle koh­ ta valminud monograafiat ,,August Rei – Eesti riigimees,

Helisild üle…

(Algus lk. 1)

kunst­nik suudab publiku südant rõõmsalt põksuma panna, keha­ studes ulakavõitu kooliplikaks.

Lõpupalaks kuulsime Tuu­ likki Bartosiki improvisatsiooni kahele akordionile, kus kaks muusikut üle vahutavate vete end ühiseks tervikuks mängi­ vad. Küsigem: kas nad pole

poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. a ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. a pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi aka­ deemilise biograafia koostami­ seks. Raamat „Õiguse ja oma­ riikluse eest: Otto Tief (1889– 1976)“ avaldati 2014. a sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi ­v­alitsuse moodustamisest.

2013. a anti välja kaks sti­ pendiumi: Toomas Karjahärmile ja Ago Pajurile Konstantin Pätsi ning Krista Arule Jaan Tõnis­ soni akadeemiliste biograafiate koostamiseks. Konstantin Pätsi kohta valminud tööd „Konstan­ tin Päts. Poliitiline biograafia.“ esitleti EV100 juubelinädalal.

Jaan Tõnissoni kohta valminud tööd „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esitleti 2019. a novembris.

2014. a sai stipendiumi Ivo Juurvee, kes kirjutab koos Meelis Saueauguga akadee­ mi­ lise biograafia Kaarel Eenpa­ lust, 2015. a stipendiumi sai Priit Rohtmets Friedrich Akeli ja 2016. a Hent Kalmo Ants Piibu akadeemilise biograafia koostamiseks. 2017. a stipen­ dium anti Mari-Leen Tammelale Jaan Teemanti, 2018. a stipen­ dium Küllo Arjakasele Juhan Kuke, 2019. a stipendium Kalev Kukele Otto Strandmani ning 2020. a Olev Liivikule Jüri Jaaksoni akadeemilise biograa­ fia koostamiseks.

Stipendiumikonkursi statuut: http://www.riigikantselei.ee/et/ stipendium Stipendiumi taotlemiseks va­ jalikud materjalid tuleb Rahvus­ arhiivile saata elektrooniliselt e-posti aadressile rahvusar­ hiiv@ra.ee või posti teel aadres­ sile Nooruse 3, 50411 Tartu.

seda kogu aja olnud?

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et akordion on instrument, mil­ lesse tõsise muusika austajad on seni suhtunud ülekohtuse hooli­ matusega. Kui mitte sõnades, siis südames kindlasti. Kuuldud tunnine programm tõestas, et pill väärib senisest suuremat lu­ gupidamist. Tänu kahele vaprale pioneerile, kes võtsid vaevaks avardada vaadet helikunsti süga­ vustesse.

EERIK PURJE

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kuigi Kanadas on viirusjuh­ tumite tõus viimase kuu jook­ sul vähenenud ja provintsides toimub enam ja enam taasa­ vamisi ning piirangute leeven­ damisi, ütles riigi kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam teisipäeval, et on taas märgata mõõdukat tõusu, mis võib hakata mõjuma hospi­ tali­ seerimiste, kriitilise hool­ duse ja surmajuhtude trendi­ dele.

Vaktsineerimised provintsi­ des on käimas. Kõikjal tööta­ takse välja kohalike tasandite vaktsineerimiste läbiviimisi – avatakse registreerimisportaale aegade kinnipanekuks jm.

Eelmisel nädalal kiitis Health Canada heaks AstraZeneca vaktsiini kasutamise riigis – kolmanda vaktsiinina Pfizeri ja Moderna kõrval.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles kolmapäeval vaktsineerimise tempost rää­ kides, et riik on täielikult tagasi kursil ja isegi ees plaanist, kuhu loodetakse jõuda märtsikuu lõpuks.

Ta teatas ka, et valitsus pikendab Canada Emergency Wage Subsidy ja Canada Emer­ gency Rent Subsidy programme kuni juunikuuni – märkides, et oleme käinud pika tee võitluses pandeemiaga, kuid pole veel „metsast väljas“ ja vajadus ­toetuse järele on olemas.

Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud järgmised: neljapäeval, 25. veebr. 1138, reedel 1258, laupäeval 1185, pühapäeval 1062, esmas­ päeval 1023, tei­ sipäeval 966, kolmapäeval 958.

Sel päeval ületas COVID-19 surmade arv provintsis 7000 piiri. Seitsme päeva keskmine uute juhtumite arv oli 1084, sama mis eelmisel nädalal.

Aktiivsete juhtude arv provint­ sis oli sel päeval 10.937, haiglaravil oli terviseministee­ riumi andmetel 668 inimest (päev varem 677). Täielikult vaktsineeritud oli kolmapäevase seisuga 266.710 Ontario elanik­ ku. Rekordarvuliselt vaktsiini manustati provintsis teisipäeval – 27.398 doosi. Prioriteediks on praegu vanusegrupp 80 ja vane­ mad.

Kui mitmetes provintsi piir­ kondades leevendatakse piiran­

Ida-Virumaa nõiakaevud keevad

EKRE toetus tõusis rekordtasemele

Kevadine sulaaeg on tööle pannud Ida-Virumaa vana­ dest kaevanduskäikudest vett maale toovad toruallikad, mida rahvas kutsub nõiakae­ vudeks.

Alutaguse vallas asuv Ratva kahe nõia kaev tegutseb kol­ mandat kevadet. Hea ligipääsu tõttu on ta veerohketel aegadel muutunud üheks Ida-Virumaa populaarsemaks vaatamisväär­ suseks. ,,Kui kaevandus suleti, siis ujutas vesi põllud üle ja siis ot­ sustati siia puurida kaks umbes 50-meetrist auku. Pandi poole­ meetrise läbimõõduga torud maa sisse. Ja nüüd see vesi kae­ vanduse šahtidest purskab siia üles,“ saab teada infotahvlilt.

Jõhvi vallas Kose külas pa­ kub juba aastaid suurvee ajal veemänguilu kolme nõia kaev.

Viimase MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse tule­ mustest selgub, et Refor­ miera­ konna ja Eesti Kon­ servatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on jätkuvalt kasvanud ja EKRE populaar­ sus on tõusnud rekordtase­ mele ning erakond möödus Keskerakonnast.

(ERR/EE)

guid, liigutades neid provintsi värvikoodi raamistikus alla­ poole, siis Thunder Bay ja Simcoe-Muskoka terviseametite piirkonnad viidi alates esmas­ päevast tagasi halli lockdowni tsooni. Grey Bruce piirkond vii­ di jällegi rohelisse, kõige vähe­ mate piirangutega tsooni.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 588 ja kolmapäeval 729 uut viirusjuhtu, aktiivsete juh­ tude arv provintsis oli 7336.

Siiski on murettekitavad viiruse variandid. Üle Kanada oli 2. märtsi s­eisuga registreeritud 872.747 COVID-19 viirusjuhtu, parane­ nute arv oli 820.450 ning aktiiv­seid juhtumeid 30.252.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,9%, EKRE-t 19,5 ja Kes­ kerakonda 19% valimisõigusli­ kest kodanikest.

Reformierakonna toetus on tõusnud seitse nädalat järjest, kasvades selle ajaga 6,5 prot­ sendipunkti võrra. EKRE toetus kasvas nädalaga 1,1 protsendi­ punkti võrra ning sellega tõusid rahvuskonservatiivid populaar­ suselt teiseks erakonnaks.

EKRE toetus on nüüd kõrgei­ mal tasemel alates 2019. a algu­ sest, kui Norstati reitinguid ­esmakordselt avaldati.

Keskerakonna toetus nädala­ ga ei muutunud.

Populaarsuselt järgnevad esi­ kolmikule Eesti 200 (12,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,2 ning Isamaa 5,3 prot­ sendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,9% ja opositsiooniera­ kondi 31%. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

4

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Kanada eesti noored osalesid TV-saates Family Feud : ,,Oleme uhked eestlased!“

Paul mängib Fast Money; saatejuht Gerry Dee.

Küllap vaatasid paljud Kana­ da eestlased möödunud näda­ lal, 16. ja 17. veebruaril CBC kanalil populaarset TV- saa­ det Family Feud, kus seekord­ sete võistlejate hulgas Toronto eesti perekond Põldma/ Lillakas, kes võist­ le­ sid võist­ konnanime Poldma all. Võist­ lejate hulgas olid vennad Markus, Mihkel ja Alek­ sander (Sass) Põldma ning õde ja vend Kristina ja Paul Lillakas. Nad on omavahel lähedalt sugulased: Markuse, Mihkli ja Sassi isa Mart ning Kristina ja Pauli ema Linda on vend ja õde, kelle vanemad olid Selma ja Meinhard Põldma.

Sellest huvitavast TV-koge­ musest rääkis pikemalt Eesti Elule Paul Lillakas, kes oli võistkonna juht. Olgu öeldud, et Paulil on ka endal suur televi­ sioonikogemus: ta on TV-kokk, kes jõuab regulaarselt teleekraani kaudu hommikusel ajal Kanada kodudesse, valmistades toitu ning tutvustades oma ­huvitavaid retsepte, mida on jät­ kuvalt lahkelt jaganud ka Eesti Elu veergudel. Samuti võitis ta 2014.a. saate Chopped Canada, kust saigi alguse tema kokan­ dusalane karjäär ja tähelend.

Kõnealune saade Family Feud oli aga hoopis teistsugune koge­ mus.

Kuidas nad üldse sinna saa­ tesse pääsesid? Paul räägib, et lapsena vaatas ta alati seda saa­ det, kus üks pere võistles teise pere vastu, aga ise osalemise mõtet polnud kunagi tulnud.

Kõik sai alguse umbes 1,5 aas­ tat tagasi – õde Kristina rääkis, et miks mitte proovida sinna kandideerida, võiksime kõik koos teha audition video ja vaatame, kuidas läheb. 2019.a. septembrikuus Jõekäärul Mar­ kuse sünnipäeva pidades otsus­ tati, et teeme ära, ja seal video sündiski. Nad tahtsid rääkida

Aleksander (Sass) Põldma

Vas. Paul, Kristina, Sass, Mihkel ja Markus TV-saates Family Feud, kandes esimeses mängus, kus nad olid võidukad, eesti rahvariideid.

just sellest, et on eestlased ja väga uhked selle üle, samuti näidata neile armsaid Jõekääru paiku. See koht on neile süda­ melähedane lapsest saadik, seal on ka pereliikmete suvilad. Nad lootsid, et video sai huvipakkuv – kuna tegemist on Kanada saatega, on inimeste päritolu ja etniline tagapõhi väga olulisel kohal.

Möödus mitu kuud, enne kui nad saatest oma video kohta tagasisidet said: see oli posi­ ­ tiivne ja nad kutsuti teise astme auditionile. See läks samuti edukalt ning peatselt kutsuti kolmandale, mis oli juba proo­ vimäng ühe teise perekonna vastu. Kuna vahepeal oli alanud COVID-19 pandeemia, toimus see Zoomi vahendusel. Kõik läks hästi ja lootus saatesse ­saada läks aina suuremaks!

Möödunud suve lõpul helis­ tati Paulile kui võistkonna juhile, et nad on välja valitud, aga polnud täpselt teada, kuidas saadet teha saab, millised on viirusenumbrid ja võimalikud piirangud. Õnneks oli olukord siis parem ning saadet oli võimalik oktoobrikuus läbi viia, muidugi kõiki Covid protokolle täpselt jälgides. Kuna nad rääkisid palju oma üleskasva­ misest eesti ühiskonnas – koolidest, laagritest, skautlusest, rahvariietest – küsiti, kas nad oleksid nõus rahvariietes tule­ ma. Mõte oli hea, kuid kuna neil polnud täielikke rahva­riidekomplekte, kardeti esialgu, et äkki nad teevad midagi valesti ja võivad ehk kedagi puuduliku komplektiga solvata. Siiski sai kõik vajalik kokku: saabus stuu­ diopäev, kõik panid rahvariided selga ja läksid.

Ühepäevasele saate lindista­ misele eelnes palju ettevalmis­ tustööd. Osalejad tegid eelnevalt Covidi-testid, et nad saaksid koos olla. Stuudiokogemus oli väga teistmoodi: kõik oli vaik­ne, ei mingit publikut, teistega kokku ei puututud. Esimene ­ mäng läks suurepäraselt, nende pere võitis. Vahepeal oli aega 30 minutit riideid vahetada ja järgnes teine mäng, kus nad olid casual riietes, kõigil seljas sinised teksapluusid. Seda män­ gu nad enam ei võitnud. Paulile jäi siiski hea tunne, et just rahvariietes mängus olid nad ­ võidukad!

Paul lisab, et nad on kõik alati oma eestluse üle uhkust tundnud: juba väikese poisina selgitas ta Kanada koolis kõi­ gile, kus Eesti asub, ja rääkis ka Eesti koolis käimisest.

Lisaks huvitavale TV-koge­ musele jääb Family Feud saates osalemine Põldma/Lillakas pere noortele meelde kui üks tore päev, kui nad said üle pika aja jälle koos olla – sellist võima­ lust polnud ju pandeemia tõttu väga kaua olnud. Kuna testid olid tehtud, said nad koos aega veeta ning mängu järgselt tehti videokõnesid vanematega, kes kahjuks stuudiosse kaasa elama tulla ei saanud.

Mida tehakse aga saates või­ detud 10.000 dollari suuruse auhinnarahaga? Paul, Kristina, Markus, Mihkel ja Sass otsusta­ sid juba samal õhtul, et kui pan­ deemia on lõppenud, teevad nad perekonnareisi: „Me pole ku­ nagi teinud terve pere reisi.

Tahame jälle seda toredat koo­ solemise tunnet kogeda!“ KAIRE TENSUDA

Nr. 9

NOORTE NURK Lõvid või leopardid? „Eesti riigi/vapil on kaks kuju: suur riigi/vapp ja väike riigi/vapp. Riigi/vapil on kuld­ sel kilbil kolm sinist sammu­ vat ja otsa vaatavat lõvi (leo­ pardi).“ (Vikipeedia) Täpselt nii ongi kirjas: lõvi ja siis sulgudes leopard. Mida?!

Lõvi on heraldikas (heraldry) taga/jalgadele või vasak/pool­ sele taga/jalale TÕUSNUD lõvi, kes vaatab enda ette. Ja seega (peaga, mis profiilis) on ta „leopardne lõvi“. Eesti keeles kasutatakse selle tähistamiseks ka terminit ,,ründav lõvi“.

Prantsuse ja inglise keeles lion või lion rampant.

Leopardiks nimetatakse SAM­ MUVAT ja OTSA/VAA­ TAVAT lõvi, teise nimega lion passant guardant. Need meie kolm! Selle terminiga eris­ ta­ takse nii öelda meie lõvisid taga/jalgadel seisvast lõvist, nagu on näiteks Soome riigi­ vapil. Aga mõlemad on ikka lõvid. Kas sai selgemaks? Nagu soki/pesu/vesi? Või sama selge kui otsavaatavate lõvide (leopar­ dite) silmavaade?!...

Tegelikult taas/ise/seisvumi­ sel leiti, et vapil on tõe/poolest lõvid, mitte leopardid. 1993. aasta 13. aprillil vastu võetud riigi/vapi/seaduses kirjeldatakse Eesti vappi järgmiselt: „Eesti Vabariigi [...] riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist sam­ muvat, otsa/vaatavat (passant gardant) lõvi.“ Kui on hetkekski kahtlus, siis vaata – neil kõigil on lakk (mane), nagu isa-lõvi­ del ikka. Kogu see leopardi jutt on heraldika täpsustamiseks. Ka põnev, kui süveneda viitsid (if you care to delve deeper).

Eesti väike riigi/vapp. Suurel riigi/ vapil on sama kilp ja vapi/kujund, kuid kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi ala/osas ristuvat kuldset tamme/oksa. Joonis: 2005. a avaldatud väikese riigi/vapi etalon/ kujutis. „Eesti riigivapi lugu“, Gert Uibo/aed, Riigi/kogu Toimetised 31/2015

Heraldikas nimetatakse lõviks seda lõvi, mis on taga/jalgadele või vasak/poolsele taga/jalale tõusnud ja vaatab enda ette. Täpsemini ründav lõvi ehk lion rampant. Sarnane on Soome riigi/vapil. Eesti vapil olevad lõvid aga sammuvad ja on näoga vaataja poole pööratud, seega heraldili­ ses keeles on nad hoopis leopardid ehk lion passant guardant – et eristada neid püsti/ seisvatest liigi/vendadest.

Joonis: Vikipeedia

KOLME LÕVI JÕUDMINE EESTISSE Eesti looduses lõvisid ei e­sine. Ometigi jõudsid siia kolm lõvi/kutsikat hiljemalt 1219. aastal, kui Taani kuningas Valdemar II jõudis Põhjala risti/ sõja käigus Eesti/maale. Taani aeg Eestis sai läbi 1345. aastal Jüri/öö üles/tõusu järel ning Taani kuninga/vapi kasutamine Eestimaal lõppes. Arvatakse, et Taani kuningas andis Tallinna linnale (siis nimega Reval) ja Ees­timaa rüütel/konnale (knight­ hood) õiguse kasutada Taani va­ (Järgneb lk. 13)

Kevadel 2018 valiti hunt Eesti rahvus/loomaks. Disainer Asko ­ Künnap kujundas mängeldes hundid vapi/lõvidele sarnaselt t-särgile ja muudele meenetele (souvenirs).

Nad ei sammu ega vaata otsa, vaid „kappavad“ sihi/päraselt otse edasi.

Eesti Aja/loo/muuseumis saab osta nii huntide kui ka vapi/lõvidega särke.

Foto: Riina kindlam

Tallinna Linna/muuseumi vapi/lõvid on head jutu/vestjad ja linna ajaloo hoidjad. Neid võib linna/peal kohata. Foto: www.linnamuuseum.ee

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Rahvuskaaslaste poliitika vajab uut käiku (ERR) Keit Spiegel, siseminis­teeriumi globaalse Eesti nõunik

Martin Tulit, siseministee­riumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonnajuhataja

Eesti riik on seni keskendunud peamiselt eesti keele ja kultuuri hoidmisele rahvuskaaslaste kogukondades üle maailma.

Seda on tehtud pühendumusega, kuid arvestades konkurentsitihe­ dust maailmas, peame riigina mõtlema laiemalt, kirjutavad Keit Spiegel ja Martin Tulit.

Rahvuskaaslaste rolli täna­ päeval ja nende peamiselt vaba­ tahtliku tegevuse positiivset mõju Eestile on seni alahinna­ tud.

Uue üleilmse eestluse pro­ grammiga on võetud senisest laiahaardelisem suund kolme põhieesmärgiga: et Eesti identi­ teet säiliks ning kõigil meie rahvuskaaslastel oleks võimalik hoida ja edendada meie keelt ja kultuuri, et välismaal asuv eestlaskond ning ka Eesti sõbrad oleksid tihedalt kaasatud Eesti ühiskonna, majandus- ja kultuuriellu ning et kõigil eestlastel, kes soovivad Eestisse (tagasi)pöörduda, oleksid ole­ mas info ja võimalused seda teha ning et nende tagasipöör­ dumine oleks oodatud ja toe­ta­ tud.

Diasporaapoliitika Mitmed riigid alustasid juba 1990. aastatel riiklike program­ midega, et hoida sidet oma

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne Eesti lipu heiskamise tseremoonial Tallinnas 24.02.2021 Tere, kallis eesti rahvas!

Täna on eriline päev – Eesti sünnipäev, meie kõigi rõõmu­ päev!

Eestlased on elanud siin Läänemere kallastel kauem, kui keegi täpselt öelda oskaks, kauem kui teised Euroopa rah­ vad. Me tunneme ja armastame igat jalatäit sellest maast, me oleme sellega kokku kasvanud.

Me oleme andnud nime igale allikale, mäele, orule, saarele, jõele ja järvele. Me tunneme igat metsa, kivimürakat, sood ja raba. Me oleme harinud ja ku­ jundanud seda maad ning künd­ nud ka Läänemerd aastatu­ handeid.

See maa ja meri on hoidnud ja toitnud meid. Siin on eest­ laste kodu ja turvapaik. See maa, mille meie esiisad nimeta­ sid Eestiks, on meile püha! See on meie maa!

Ometi ei ole me kogu see aeg olnud iseenda maa pereme­ hed. Meie paleus ja unistus, ise­ seisev ja vaba Eesti riik sündis täna 103 aastat tagasi. Aasta hiljem heisati Pika Hermanni ­

välismaal elavate rahvuskaas­ lastega. Kiired arengud on toi­ munud viimasel paarikümnel aastal, kui paljud riigid on mõistnud oma diasporaa ehk väliskogukonna potentsiaali.

Ometi on valdkonnast kõnel­ des siiski keeruline riikide lõikes saada selget pilti, keda täpselt oma diasporaaks loe­ takse, sest ei ole ühtset diaspo­ raa definitsiooni ning puudub ka universaalne monitoorimisja hindamissüsteem, pigem iga riik lähtub oma käsitlusest.

Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid rändelainete tulemusena on Eestil suur ja ­ hajali paiknev väliskogukond. ­ Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, moodustades ligi­ kaudu 15 protsenti kõikidest eestlastest1. Eesti loeb rahvus­ kaaslasteks (nimetatud ka kui hajala eestlane, väliseestlane, ulgueestlane, eestlaskond välis­ maal) kõiki väljaspool Eestit elavaid Eesti kodanikke, eestlasi ja nende järeltulijad.

Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad käesolevalt Soomes, Rootsis, Venemaal, USA-s ja Kanadas. Siinkohal tasub rõhutada, et vaatamata sellele, et tagasipöördumine Eestisse on hoogustunud, lah­ kub välismaale endiselt mitu ­tuhat Eesti inimest aastas2.

Siiski, kui riik suudab ,,ajude väljavoolu“ pöörata ,,ajude ring­ luseks“, võib sellest riigile palju kasu olla. Seega võiks sõnum olla, et minge, kuid ärge jääge kaugeks ning tulge ikka kodu­

maale tagasi,

torni esimest korda meie sini­ mustvalge rahvuslipp.

Kuid vabadus ja omariiklus ei tulnud kergelt. Juba varsti tungisid Eestisse punased hor­ did idast ja algas Vabadussõda, üks heroilisemaid heitlusi meie ajaloos. Vabadussõjas saime hakkama millegi uskumatuga – me võitsime sõja Venemaaga.

On imekspandav, millega tuleb toime rahvas, kellel on ­ olemas eneseusk, rahvuslikud aated ja väärikus ning kelle südametes tuksleb kustumatu ­ vabaduseleek. Seda me ei tohi iial unustada ja selle tähtsust ei ole võimalik üle hinnata.

Tänavu tähistasime 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahuleping, mis on raiutud meie põhiseadusesse, kehtib rahvusvahelise õiguse järgi ka täna. Samuti kehtib sel­ lega kindlaks määratud riigipiir, hoolimata sellest, et Venemaa okupeerib endiselt Petserimaad ja Narva-taguseid alasid.

Meil puudub igasugune vaja­ dus, ammugi kohustus seadusta­ da kuritegelik okupatsioon ning sõlmida meisse varjamatu vae­ nulikkusega suhtuva Venemaaga uus, loovutuslik ja äraandlik piirileping, millest tänane valit­ sus räägib. Argadel ja allaheit­ likel puudub tulevik!

Kuhu on kadunud need aated,

väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi ja kaitsesid seda?

Needsamad aated, väärtused ja väärikus, mida hoidsime süda­ metes viiskümmend ränkrasket okupatsiooniaastat ning millest lähtudes taastasime oma riigi ja iseseisvuse?

Tegelikult ei ole need kuskile kadunud. Need rahvuslikud aated, end läbi aastatuhandete ­ tõestanud tõelised euroopalikud väärtused, väärikus ja kustu­ matu vabadusepürgimus on en­ diselt meie rahva südametes.

Need hoiakud, mis on meid toonud siia, viivad meid ka edasi ning tagavad meie rahva ­ ja riigi kestmise läbi aegade.

Ma tean, et see on tänapäeva heitlikus ja moraalitus, meile jõuliselt pealesurutavas maail­ mas raske, kuid me ei tohi lasta end oma teelt eksitada.

Filosoof Hegel on öelnud, et vaid nendest, kes peavad vaba­ dust kallimaks kui elu, saavad isandad. Meist endist sõltub, kas suudame jääda peremees­ teks omaenda maal ning kaitsta enda rahvusriiki ja rahvuslikke väärtusi. Kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima.

Igaüks meist. Riik, see oleme meie.

Palju õnne, kallis eesti rah­ vas! Head vabariigi aastapäeva!

Rahvuskaaslaste poliitika 2.0 Eesti riik peab senisest veel­ gi süsteemsemalt suhtlema välismaal elava eestlaskonnaga.

Jätkata tuleb juba käimasolevate tegevustega, mis aitavad hoida ja edendada Eesti identiteeti välismaal, kuid on vaja leida veelgi nutikamaid lahendusi.

Tegelikult on rahvuskaas­ lased läbi aastakümnete omanud suurt rolli – esmalt toetati Eesti riigi taasiseseisvumist ja siis riigi ülesehitamist, rääkimata ­ eestluse hoidmisest ja eden­ damisest oma koduriikides üle põlvkondade. Üleilmse eestlas­ konna seas on palju ühiskondli­ kult aktiivseid inimesi, kes saa­ vad ja soovivad aidata kaasa Eesti arengule.

Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on riigi mitteametlikeks esindajateks maailmas, aidates tutvustada Eestit ning tugevda­ da näiteks riigi poliitilisi, ma­ jandus- ja kultuurisidemeid.

Nad saavad olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomi­ sel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisiht­ kohta või sobivat investeerin­ gute ja ettevõtluskeskkonda.

Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvaheli­ sest mõjust ning Eesti ühiskon­ nast ja poliitikast laiemalt.

Rahvuskaaslased saavad aktiiv­ selt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid Eestiga seonduvalt. Neid tegevusi tuleb

omakorda riigi poolt tunnusta­ da.

Rahvuskaaslastele suunatud poliitika kontekstis on Eestile heaks koostööpartneriks teised Balti riigid. Valdkonna kitsasko­ had on kolmel riigil sarnased.

Peamiseks erinevuseks on kogukondade suurused. Leedu diasporaa on sama suur, kui kogu Eesti elanikkond kokku ehk hinnanguliselt 1,3 miljonit inimest.

Läti ja Leedu on valdkonnale juba lähenenud laiahaardelise­ malt – pööratakse enam tähele­ panu näiteks ühiskondlike- ja majandussidemete tugevdami­ sele, oma rahvuskaaslaste tege­ vuse tunnustamisele, sihipära­ sele tööle tagasipöördumise toetamiseks, aga ka laiahaarde­ lised programmid rahvuskaas­ lastest noortele (nt praktika­ programmid avalikus sektoris töötamiseks jms).

Balti riikide koostöö antud valdkonnas on võimalusi pak­ kuv töösuund, vajalik on koge­ muste vahetus ka teiste riiki­ dega.

Tööandjadki hindavad üha enam rahvusvahelist kogemust, sest seeläbi avarduvad nii eks­ pordivõimalused (keeleoskus, kultuuri- ja äriruumi tundmine) kui ka kogu organisatsiooni ­kultuuriline pilk.

(Tagasi) Eestisse

Veel avaldamata Eesti integ­ ratsiooni monitooringu 2021 tu­ lemustest, kus on esmakordselt analüüsitud ka tagasipöör­ dumist, selgub, et Eestisse naas­ mise levinumad põhjused on emotsionaalsed ja/või perega seotud. Kõige rohkem naas­ takse, sest tuntakse end Eestis koduselt või perega seotud põh­ justel. Eesti ühiskonnaga (taas) kohanemisel saadi enim tuge eestlastelt sõpradelt, teistelt pereliikmetelt või ei vajatud ­ seda üldse kellegi abi.

Riigi sihipärane tegevus rah­ vuskaaslaste suunal toetab ka nende võimalikku tagasipöör­ dumist Eestisse. Lähitulevikus eeldatakse Eestis tööhõive kasvu ja tööealiste inimeste ­hulga vähenemist3.

Seetõttu on oluline, et Eesti riigil on olemas lisa inimres­ surss ehk n-ö brain bank.

Siinkohal on oluline meeles pi­ dada, et tagasipöördujad naa­ sevad avardunud kogemuste, teadmiste ja rahvusvaheliste kontaktvõrgustikega.

EELK peapiiskop Urmas Viilma lipu heiskamisel Eesti Vabariigi 103. aastapäeval EELK peapiiskop Urmas Viilma pidas Kuberneri aias Eesti Vabariigi 103. aastapäeva lipu­ heiskamisel Pika Hermanni torni kõne, milles osundas sini­ mustvalge värvikombinatsiooni 140. aastapäeva saabumisele juba tänavu sügisel. Ta mõtisk­ les lipuvärvide üle ja kutsus Eesti inimesi nende värvide alla koonduma.

Armsad sõbrad!

Tähistame käesoleval aastal sinimustvalge värvikombinat­ siooni 140. aastapäeva.

29. septembril 1881. aastal pidas rühm Tartu Ülikooli rah­ vuslikult meelestatud üliõpilasi „Vironia“ osakonna asutamis­ koosoleku, millel valiti oma värvideks sinine, must ja valge.

Ametlikku staatust osakond bal­ tisaksa korporatsioonide vastu­ seisu tõttu kahjuks veel ei saanud, kuid sinimustvalge vär­ vikombinatsioon oli sündinud.

Kõigest kolm aastat hiljem, 4. juunil 1884 pühitseti sinimust­ valge liputrikoloorina ning sün­ dis meie rahvuslipp.

Vaimulik Aleksander Mäe­ välja (1857-1938) on 1934. aas­ tal ajalehes Postimees (nr. 144,

Leidub palju häid näiteid, kuidas kord Eestist lahkunud, kuid hiljuti tagasi pöördunud eestlased on elavdanud kogu­ konna elu (nt Soomest naasnud arst lülitus aktiivselt Türi kogu­ konna ellu), suurlinnades edukat karjääri teinud eestlased naas­ nud oma kodukohta (nt Pärnu linna ettevõtlusspetsialist kolis Londoni tulesärast kodukohta Häädemeestele või Inglismaal edukat karjääri teinud eestlane kolis Pärnumaa väikekülla).

Seega varasemalt kohati levinud negatiivne kuvand ta­ gasipöördujatest kui välismaal läbikukkunutest ei pea kuidagi paika, vastupidi – neil on palju pakkuda. Siinkohal on oluline märkida, et riik ei oota tagasi üksnes ,,talente“, vaid kõiki oma elanikke.

(Järgneb lk. 14)

30. mai 1934) ühe värvivaliku tegemise juuresviibijana selgita­ nud: „Värvid pidid meile tuleta­ ma meelde, kes oleme, kuhu kaldume ja püüame – sama ­pidid teisedki tulevikus teadma: oleme eestlased, tahame eest­ lasteks jääda, selleks on meil õigustus ja kohustus /…/ Eks sinine taevas kata meie kodu­ maad, lõunas on meil sinipin­ nalised järved, põhjas Virumaal asetsevad sininimelised mäed.

Must värv võitis omale koha meie rahva musta ja piinarikka mineviku, kodumaa musta toot­ va mulla, mulgi musta kuue ja head tuld andvate mustade süte meenutajana.“ Valge värvi kohta ütles aga koolipapa Hugo Treffner (1845-1912): „Ise püüame valguse poole ja rah­ vale anname valgust. Päike­ se­ paiste ei tohi meil puududa – valge värv kuulugu meie rah­ vuslikkude sümbolite hulka!“ Täna, Eesti Vabariigi 103. aastapäeval oleme heisanud ­sinimustvalged lipud üle Eesti­ maa, et nende pühade värvide alla võiks koonduda kogu Eesti rahvas – Vilsandilt Narva jõeni, Mohni saarest Haanja kõrgusti­ kuni. Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen!

6

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Johannes Aavikule mõeldes

Tähistati Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäeva 2. märtsil märkisid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Eesti Kirjanike Liit Friede­ bert Tuglase 135. sünniaasta­ päeva.

Kavas oli kirjanduslik jalu­ tuskäik (jälgida sai Facebooki vahendisel) Mart Juure, Andrus Kivirähki ja Robiniga noore Tuglase revolutsioonilistel rada­ del Tallinnas talve kõige külme­ mal päeval.

Friedebert Tuglas: „1906. aasta algas Tallinna Toompea vanglas, kuhu olin mõistetud administratiivsel teel kolmeks kuuks „Volta“ vabriku keldris 11. XII 1905 toimunud Põhja-

Tuglase sünnipäevaks ilmus trükist Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaik koostatud Tuglase ja Ast Rumori reisiraamat „Omni­ busega ümber Põhja- ja KeskEuroopa. Väike Skandinaavia reisisaatja“. 1931. aastal reisisid Friede­ bert Tuglas ja Karl Ast Rumor ärimees Aleksander Puhki matkabussiga poolteist kuud Skan­ dinaavias ja KeskEuroopas. Matkabussi rooli keeras ralli­sõitja Heinrich Tael.

Raamatu andis välja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kirjastus.

Saksa sarja ,,Babülon-Berliin“ muusika üks helilooja on Kristjan Järvi Netflixi vahendusel nähtava Saksa läbi aegade kalleima teleprojekti, auhinnatud tele­ sarja ,,Babülon-Berliin“ üks helilooja on Tom Tykweri, Johnny Klimeki, Reinhold Heili ja Gene Pritskerka kõr­ val rohkem dirigendina tuntud eestlane Kristjan Järvi, kes on koos Absolute Ensemble’i ja MDR Radio sümfoonia­orkest­ riga osaliselt sarja muusika ka salvestanud. ,,Babülon-Berliin“ äratab ellu 1920. aastate Berliini, mis pais­ tab silma oma kontrastidega.

See on aeg, mida ilmestavad kommunistide rahutused, vene salaluure, kasvav vaesus ja töö­ tus ning samas hedonistlik ja külluslik ööelu. Just sellisesse keskkonda satub noor uurija Gereon Rath, kes on saadetud

Kristjan Järvi.

Foto: Aino Siebert

Sirje Vihma-Normet

Eesti valdade saadikute kong­ ressist osavõtmise eest. Veeb­ ruari alguses pandi vanglas rõugeid, mis mul ka üles tulid.

Liikusin nagu väike laps, käsi­ vars hell!“ (Tuglase „Eluloolisi märkmeid I“, lk 12. Vaata ka „Mälestused“ ja „Noorus­mäles­ tusi“.) Tuglas vabanes vanglast päev enne 20. sünnipäeva.

Samuti anti välja tänavused Tuglase novelliauhinnad. Žürii Maarja Kangroga eesot­sas valis võitjateks: Lilli Luuk’i „Kol­ hoosi miss“ ja Tauno Vahteri „Taevas Tartu kohal“.

Kölnist Berliini jälitama sealset põrandaalust pornotööstust.

Sarja loojad on Tom Tykwer, Achim von Borries and Hendrik Handloegten. Stsenaarium põ­ hineb Saksa kirjaniku Volker Kutscheri krimiromaanidel.

Peaosalisi kehastavad Volker Bruch (Gereon Rath) ja Liv Lisa Fries (Charlotte Ritter). ,,Babülon-Berliinile“ muusikat komponeerinud ka Kristjan Järvi ning koos Absolute Ensemble’i ja MDR Radio süm­ fooniaorkestriga osaliselt sarja muusika ka salvestanud.

Praeguseks on valmis sarja kolm hooaega, neljas hooaeg peaks ekraanidele jõudma käes­ oleval aastal. (ERR/EE)

ERM on märtsis virtuaalmuuseum Seoses koroonapiirangute kar­ mistumisega Eestis on ka Eesti Rahva Muuseum (ERM) märtsis külastajatele suletud, kuid museum pakub sel ajal erinevaid kunsti- ja kultuuri­ teemalisi tegevusi veebikesk­ konnas.

Avatud on veebituurid ning virtuaalnäitused. Põnevaid lu­ gusid saab kuulata ERM-i taskuhäälingus, lugeda ERM-i ­ aastaraamatu artikleid ning vaa­ data ringi ERM-i vaibaportaalis ja kogude osakonna blogis.

ERM ootab endiselt kaastöid mitmetel teemadel, näiteks ,,Ööelu ja öine linnaruum nõu­ kogude ajal“, ,,Keha mõõtmine“ ja ,,Kuidas mõjutab koroo­ na­ epideemia sinu elu?“. (ERR/EE)

Nr. 9

Noor Friedebert Tuglas 1910. ­aastal.

Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi sai Rasmus Puur Eesti muusika- ja teatriaka­ deemia fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi 2021. aasta stipendium anti noorele heli­ loojale ja dirigendile, EMTA magistrandile Rasmus Puu­ rile.

Rasmus Puur on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadee­ mia bakalaureuseastme heli­loo­ mingu erialal ning jätkab samal erialal magistriõppes professor Tõnu Kõrvitsa juhendamisel.

Rasmus Puur on kirjutanud muusikat mitmetes žanrites, 2017. a esietendus tema ooper ,,Pilvede värvid“ Rahvusooperis Estonia, eelmisel aastal tuli Pärnu linnaorkestri esituses esi­ ettekandele tema viiulikontsert, ta on kirjutanud arvukalt koorimuusikat ning muusikalise jutustuse ,,Sipsik“.

Dirigendina on ta juhtinud noorteorkestrit Reaalmažoor ning 2015. aastast on ta Vana­ linna hariduskolleegiumi keel­ pilliorkestri dirigent. Rasmus Puur oli 2017. a noorte laulupeo ,,Mina jään“ ideekavandi üks autoreist ning sümfooniaorkest­ rite liigi dirigent, eelmisel üld­ laulupeol ,,Minu arm“ juhatas ta segakoore.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaal­ muusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiu­ mi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. ­ Eelmistel aastatel on stipendiu­ mid pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson ja Kadri Toomoja.

(ERR/EE)

Johannes Aaviku 140. a juubeliks ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel Helgi Vihma raamat ,,Johannes Aavik – aatemees ja keele­ uuendaja“, mis on sisutihe teejuht meie tuntud keele­ filosoofi elutöö juurde. Raa­ matu toimetas Edakai Sim­ mer­ mann, kujundas Eneken Moorlat.

Johannes Aavik kirjutas 1918. aastal oma päevaraama­ tusse: ,,Vahest alles 1960-80 aastatel hakatakse mind täieli­ selt mõistma ja hindama.“ See ennustus läkski täide. 1944. aas­ tal Rootsi põgenenud Johannes Aavikust ilmus kodu-Eestis al­ les 1971. aastal raamat ,,Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule“, kus keele­Aavikut meenutavad Jaan Kross, Ain Kaalep, Nigol Andresen, jt.

Raamatus olid ka katkendid Aaviku kõige olulisematest ­kirjatöödest. See raamat saadeti Aavikule 90. a juubeliks Stockholmi. Hellar Grabbi kir­ jutas Aaviku mälestusele pühen­ datud ajakirjas Mana (nr 43, 1976): ,,Tallinnas 1971 ilmunud raamat ,,Üheksa aastakümmet“, mille toimetasid Helgi Vihma ja Karl Mihkla, on väärikas ja rikkaliku sisuga pühendusteos ­ Johannes Aavikule. Ühtlasi tähendas selle teose ilmumine Aaviku peaaegu täielikku reha­ biliteerimist Nõukogude Eestis, kus sõjajärgseil kahel esimesel aastakümnel nii ta isiku kui ta keeleuuendusliku loomingu

peale ametlikult poolt halvasti vaadati.“ Tallinna ülikoolis oli taasise­ seisvunud Eestis 1993. aastal laiemat huvi pakkunud väitekir­ jade kaitsmine. Esimest korda pärast Teist maailmasõda sai akadeemilist kraadi kaitsta välis­ eesti teemadel. Oskar Kruusi teema oli ,,Raimond Kolga elukäik ja looming“ ja Helgi Vihmal ,,Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks“.

Selleks ajaks oli Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud juba Aaviku J. Randvere pseu­ donüümi all kirjutatud novell ,,Ruth“(1980) ja Rein Kruusi koostatud J. Aaviku artiklite­ kogu ,,Rahvustunde nõrkusest Eestis“(1988). Antoine Chal­ vine’i prantsuskeelne raamat Aavikust ja eesti keele uuendu­ sest ootab veel eestindamist. (,,Johannes Aavik et la renova­ tion de la langue estonienne“; 2010).

Taasiseseisvunud Eestis loodi 1992. a ka Johannes Aaviku Selts, mis korraldab iga-aasta­ seid keelekonverentse ning an­ nab välja toimetisi ja kirjastab Aaviku kirjatöid. Aaviku Seltsi asutajaliikmeks ja eestvedajaks oli Helgi Vihma. Praegu on Seltsi esimeheks filosoofiadok­ tor Peep Nemvalts, kes osales ka Johannes Aavikule pühenda­ tud uudissõnade konkursi žüriis.

Keele-Aaviku hüüdlause ,,Kee­ le­ uuenduse kurv tuleb lõpma­ tuseni tõmmata!“ on aktuaalne ju nüüdki, kui tuleb leida eesti­ keelseid vasteid juba kosmose teemadel.

Kuldgloobused jagatud Tänavu jäi koroonapiirangute tõttu ära Kuldgloobuste pu­ ­ nase vaiba pidu. Auhinnagala kanti üle virtuaalselt.

Parimaks draamafilmiks tun­ nistati sel aastal ,,Nomadland“, filmi režissöör Chloe Zhao tun­ nistati omas kategoorias samuti parimaks.

Parimaks draamanäitlejan­ naks nimetati Andra Day osa eest filmis “Ameerika Ühend­ riigid Billie Holiday vastu“ (,,The United States vs Billie Holiday“) ja meesnäitlejaks varalahkunud Chadwick Bose­ man ,,Ma Rainey must põhi“ (,,Ma Rainey’s Black Bottom“).

Keeleuuendaja Johannes Aavik (26.11 (vkj 8.12. 1880 Saaremaa – 18.03.1973 Stockholm).

Kuldgloobuse parima võõr­ keelse filmi tiitli pälvis ,,Mi­ nari“, mis räägib 1980-ndatel aastatel Arkansase maapiirkon­ nas asuvasse farmi kolinud Korea-Ameerika perekonnast.

Kuldgloobuseid jagati tänavu 78. korda. Auhinnatseremoonia toimus New Yorgis ja Los Angeleses ning auhindade kättejagamist juhtisid Tina Fey ja Amy Poehler. (ERR/EE)

Rasmus Puur.

Foto: P. Kiilaspea

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1043 1

2

3

4

5

6

7

8

11

12

13

15

16

17

18 22

19

20

23

24

28

32

33

34

40

41

42

36

37

38

39

43 46

52

53

54

56

57

PAREMALE:

1. Piirkond.

4. Must surm.

8. I gas suunas suure ulatusega, avar.

11. ______k, väga vana inimene.

12. Tšehhi lennuki- ja autotootja.

13. Naisenimi.

15. Eesti maatähis.

16. Anum lillede hoidmiseks.

17. Eesti end. dirigent (1939–2016).

18. Terava otsaga metallvarras.

20. Viljandimaa ajaleht.

22. Teat. kohvioaliik.

24. Islamistlik terrori­ organisatsioon.

26. L_____, eesti kinnisvaramaakler Torontos.

27. Valge ja indiaanlase segavereline järglane.

32. _____as, hea söögiisuga, suure isuga.

33. Philadelphia Museum of Art. 34. Pealinn Baltikumis.

35. Hooldab, vaatab järele, juhib (nt.

30

31

44

45

55

10 14

29

47

48

49

näitust).

37. A_____, Eesti keelemees, keeleuuendaja (1880-1973).

38. Läti riiklik uudiste­ agentuur.

39. Õhk-, õhu-, lennu-.

40. Planeet.

44. Korea National League.

45. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

46. Nuhk.

49. Saksa mark.

52. Õhuke plastikmaterjal.

53. Agar, tegus.

54. Ohver.

55. Kellel.

56. ______e, suveniir, mälestusese.

57. Sinul.

ALLA:

1. Asula TallinnaPärnu maanteel.

2. Lase, luba.

3. Garaaž.

4. Programm.

5. Auk. 6. ______Maria, liköör.

7. Piirkond Tallinna kesklinna läänealal.

8. Hobuse juuksed.

Huvitavat

Tordi kaunistuseks söödavad hologrammid Araabia Ühendemiraatide ja Ühendkuningriigi teadlased leiutasid laseril põhineva mooduse, kuidas printida hologramme kuivatatud mai­ sisiirupist kilele. Leiutist saab rakendada toiduohutuses, too­ temärgistusena või suhkrusi­ salduse näitamiseks.

Söödava hologrammi tegemi­ seks segasid teadlased kokku maisisiirupist, vanillist ja veest koosneva lahuse ning lasid sel kuivada õhukeseks kileks.

Uurijad katsid kile õhukese ja mittemürgise musta värviga.

Seejärel söövitasid nad laseriga kilele interferentsimustri eemal­

50

Volli veste

T

Ikke ette

Paremale: 1. Iste, 5. KIA, 8. Maak,

25

27

S

Ristsõna nr. 1042 LAHENDUS

21

26

35

9

I

7

51

9. Üles ja _____ .

10. Lääge.

14. American Sociological Association.

19. Mitte kerge.

21. Aste, samm.

22. Jumestus.

23. Alevik Järvamaal.

24. Trükiandmed (raamatu tiitellehel).

25. ______e, semiit (ingl.k.).

28. Riik Lähis-Idas.

29. ,,Süda paha“ tunne.

30. Väike veelind.

31. Soome käsitulirelvade tootja.

36. Aeg sünni ja surma vahel.

40. _____s, vanaaegne pikkusmõõt.

41. Eeskoda.

42. Päev tagasi.

43. Levinud kinnitus­ vahend.

44. Joogi hoidmise ja serveerimise nõu.

47. Voodi vm. maga­ miskoht.

48. Valetama, vale (ingl.k.).

50. Lõplik (väe)teenistusest lahkumine.

51. Militaar- (lüh.).

dades enamiku värvist, jättes kilele vaid reljeefsed imetil­ lukesed jooned, mis moodusta­ sid valgust juhtiva difraktsioo­ nivõre.

Kui valgus kilele tekkinud nanostruktuurile langes, lahutas viimane valguse erinevateks vikerkaarevärvideks. Vaadates kilele söövitatud mustrit eri nur­ kade alt, võis vaataja näha vastu peegeldumas erinevaid värve.

Uurimisrühm sai värvide ere­ dust ja spektrit ise sättida, muutes mustrijoonte vahelisi vahesid või siirupist kile suhk­ rusisaldust.

Siirupist hologramme siiski veel poelettidelt ei leia, selleks on vaja asendada katses kasu­ tatud sünteetiline värv mõne toiduvärviga.

(ACS Nano/ERRNovaator/EE)

12. Seersant, 14. Ärma, 15. Staarike, 16. Name, 17. Mil, 18. Singer, 20.

Sadam, 23. Otsi, 24. Agaa, 25.

Praaker, 28. Air, 29. Nolan, 30. Vae, 32. (S)andalet(t), 34. Vint, 35. RRTA, 36. Pasta, 37. Ankara, 40. Aar, 41.

Tala, 42. Asteroid, 47. Alak (kala), 48.

Voltaire, 49. Kino, 50. Ala, 51. Kelm.

Alla: 1. Iss(ias), 2. Set, 3. Tea, 4.

Eramaa, 5. Kail, 6. Ink, 7. Atestaat, 8.

Männik, 9. (P)arag(uai), 10. Amme, 11. Kaer, 13. Srim, 19. Isan(d), 20.

Saa(v), 21. (Pl)agia(at), 22. Darn, 23.

Orlea(ns), 25. Poltaava, 26. Evis, 27.

Rant, 29. Narr, 31. ETA, 33.

Draako(n), 34. Varrak, 36. Paet, 37.

Atak(k), 38. Nali, 39. Klan(n), 40. Atla, 43. Sol, 44. Oie, 45. IRL, 46. DEM.

Nädala retsept

Minu jalad oskavad, uskumatu küll, vältida üksteist. Eriti talvel. Et ei komistaks. Ja suunata edaspidist käiku.

Tagurpidist oskavad ju teised parempki. Kuna muud ei nää.

Vihje muidugi tollele poliitikale. Kuid ka sellele, et oleks ehk suusad võ uisud jalan, et liikuda saaks. Selline see tobedus.

Talve naudin. Aasta vist parim aeg. Tee kas jääl või lumes meda tahad, ei keegi sega. Sel aastal nigu teistmoodu. Keeld on olemas, et ei tohi! Ja inämpkitki. Ää mine majast välja!

Aga mul ju päevane kirikukonsistoorium. Pean naaber-mehe Mike’iga arutama, mida Pühakiri õpetab. Tema loeb seda head Raamatut ja soovitab, mida uurida.

Hea mees on vanemp, ku mina. Mike’il on aastaid üle 90-ne. Ning kirub – ku see õige sõna, et ei saa käia oma koguduses mõtlemas. Palvetab, mõtiskleb ikka kodus. Aga too rutiin. Et pühapäev. Saan hästi aru. Ise tunnen sellest võimalusest puudust.

Kuid Mike on kindel jalutuskaaslane. Selline, keda Kertuke ütleb, et vaat – Mike on meitelt mööda minemas.

Olen ikka nii nobe, valju häälega, et saan isegi pakasega õue, hüüda, - veit upp! Tavast on kasu. Kuna Mike’i kaasal ka aastaid palju. Ning ei tema inämp kodunt välju. Meie aga jäl­ gime distantsireegleid, kuigi ju värskes õhus.

Saime Mike’iga kuidagi minevikus sellisteks, kuna ta kiitis mu sammu. No, õigemini nobedust. Et mul liikus kiiremini jala-asetus kui tol. Noh, mis ime. Ma ei ole veel üheksakümmend.

Nii, et meie patseeringud on rahulikud. Kuigi kibelen kiirema tempotahte loomisega. Ning õpetasin, kuna Volli ju teistmoodunimi, eesti keeles, et üks-kaks. Et üits jalg enne, siis too teine.

Suvikõrvitsamuffinid Jaane Orav Suvikõrvitsa- (tegelikult igasu­ guse kõrvitsa) muffinid sobivad hästi nii hommikukohvi kõrvale kui ka pealelõunaseks ampsuks.

Kogus: 12 Koostisained: ½ liitrit jämedalt riivitud suvikõrvitsat, 2 keskmist (courgette), 75 grammi võid, sulatatud 2 muna 2/3 tassi suhkrut (võib ka vähem panna) 1 teelusikat vaniljet 150 gr / 1 tass jahu ½ tl soola 1 ½ tl küpsetuspulbrit 1-2 tl jahvatatud kaneeli (või omal maitsel vürtsi, karde­ moni) 100 g kuivatatud marjasegu (jõhvikad, kirsid, rosinaid), leotatud ja nõrutatud 100 g seemnesegu (kõrvitsa-, päevalilleseemned) Valmistusviis: 1. Riivi suvikõrvits jämedalt, pigista üleliigne vedelik väl­ja.

2. Sulata või.

3.

Löö mikserikannus vahtu munad ja suhkur.

4. Lisa või ja lisa kõrvits. Sega.

5. Lisa sõelutud ja teiste kui­v­ ainetega segatud jahu. Sega.

6. Lisa marjad ja seemned.

Sega.

7. Võid kasutada nii muffini­ panni kui silikoonvorme või piklikku keeksivormi.

8. Soovi korral riputa veidi seemneid ka peale.

9. Küpseta 180 C/350F kraadi juures 25-30 minutit; suu­ re­ mas vormis küpseb veidi kauem, umbes 45-50 min; või kuni test-tikk tuleb kui­ valt välja.

Head isu!

Sellest sai parajat nalja. Hääldamise poolest. Kuna Mike on britt. Aga õppis selgeks. Ütles veel, et õpetagu veel toda toredat keelt. Mina vastu – kuule sõber Mike, ku me jälle patseerima läheme, siis õpetan pigem, kuda rumalisti ütelda.

Vali ainult keel. Kolmes oskan ja ei ütle milleis. Seniks aga üks jalg teise ette. Saad ehk isegi omavanuses vitsa.

Jalutuskaaslane jäi vakka. Sammus edasi. Muide, mas­ keeri­ mata võtame selle vajaliku ette. Kuna oleme piisavas eas ja no surm siin või Siberis. Või pargis.

Ja siis tsitseeris Piiblist mulle tuntud lugu. Et tahtsin Jumala rüpes olla – kuid kus Ta oli? Jalajälgi oli, aga vaid ühed. No kes Sind siis kaisus kandis?

Vaat sellised jalajäljed on jäetud maha naabri huvitavas elus. Teekond missugune. Ja et märkan Mike’i, kui ta läheb oma pöönigut tuulutama, ku ta kodus on ehk pisut keeruline, siis loodan, et ehk jõuan ise ka 90-aastaseks. Minep tia, ehk isegi vanemaks. Paistab teistele sobivat. VABARNA VOLLI

Kel janu…

LÜ H I DALT K ANADAST

(Algus lk. 1)

muutuse. Miski pole sama, mis lapsepõlves.

Oma kunagisest Toronto külastusest on Kristiinal palju helgeid mälestusi. Sõlmitud meeldivate tutvuste hulgas on nii noori kui ka vanemaid.

Kõrgpunktiks oli kohtumine Ehatares Roman Toiga.

Luulekogu „Janu on kõikidel üks“ on võimalik tellida Eesti raamatukauplustest. Mõned ek­ semplarid on Torontos saadaval ka Maimu Mölderi kaudu (kui ikka veel on?) Üks eksemplar loositi välja programmi jälgijate vahel vanusega alla 18 eluaasta.

Tahaks väga loota, et selline luulehuviline siinses kogukon­ nas tõesti olemas on. Veel enam valmistaks rõõmu teadmine, et ta kingiks saadud raamatu ka läbi loeb.

EERIK PURJE Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

OTTAWA. Kanada peaminister Justin Trudeau teatas kolma­ päeval $518 miljoni suurusest rahaeraldusest teadlaste tööle vaktsiinide alal, samuti kliima­ muutuste jm. seotud projekti­ dele. (Lüh. Global News) • ONTARIO. Provintsivalitsus teatas $500 miljoni suurusest lisaraha-eraldusest munitsipaa­l­ üksustele, võitlemaks COVID19 pandeemiast põhjustatud finantsiliste mõjude vastu.

(Lüh. CP24)

Naljanurk Tunnistaja kirjeldab koh­ tus süüdistatavat: ,,Kui ma tema ruumi sisse astusin, seisis ta akna juures. Ta nägi jube välja – nägu täiesti valge, vaht suu ümber. Ja käes oli tal habe­ menuga.“ ,,Mis edasi sai?“ ,,Ta hakkas habet aja­ ma.“

8

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

Opinion: Putin’s political intimidation targets NHL superstar Artemi Panarin Marcus Kolga, Toronto Star contributor Fri., Feb. 26, 2021 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Demonizing Putin Since Josef Stalin, no Soviet Communist or Russian leader has been as vilified personally as the current president, Vladimir Putin. But is it justi­ fied and needed? No, says the Russian media. Not sur­ prisingly, so do numerous commentators in the West.

Their rationale: It revives and exacerbates the dangerous stand-off of the Cold War. It magnifies unnecessarily the East-West tensions of the Soviet period. By demonizing Putin, Russia itself is also the target.

Calling Putin an outlaw or rogue leader eliminates Putin as a viable partner in international security. The Russian media sees this as a deliberate effort in weakening Putin’s international standing.

Russians identify the anti­Putin rhetoric in the West to be focused on some traditional ­issues. It’s the interpretation of Western hawks that the legacy of democracy which Boris Yeltsin left for Putin was de­ graded into an autocratic klep­ tocracy. By arresting or killing his political opponents, by orga­ nizing the disappearance of ­numerous journalists, by claim­ ing to fight corruption while paving the way repulsive wealth for friendly oligarchs, Putin achieved this stable state in which abject poverty rubs up against venal affluence.

The Russian media totally rejects any Western accusations of an accelerated espionage and active measures campaign. One notes that Russia’s role in inter­ fering in the 2016 US election campaign was also dismissed

by Mr. Trump.

Russians argue that Putin was not motivated to restore the Soviet Union, but rather to re­ turn Russia to a progressive and stable state. Sovereignty and strong national security would guarantee this.

Most recently, the Russian media even claim that US commentators, in demonizing ­ Putin, have drawn a somewhat causal relationship between the Kremlin and the storming of the Capital on January 6th.

The Russia media insists that venerable media institutions such as the New York Times, Washington Post and others have lowered their standards

and weakened their very fragile journalistic integrity by promot­ ing anti-Putin allegations for which there’s no basis in truth.

Some Russian media even make an equivalency between an anti-Putin campaign of false­ ­ hoods and the ‘unwarranted ­vilification’ that Mr. Trump had to bear.

Russian media insist that since Russia’s national security had significantly diminished in the 1990’s, NATO’s ‘incursion’ east with new member states dug in right at the country’s border threatened Putin’s mis­ sion.

One is reminded that the new members had either been occu­ pied or held captive within the Soviet Bloc. Moscow is keenly aware of the historical memory of these new NATO members, the repressions, the political stranglehold the Soviet Union had on its neighbours and the Kremlin’s obdurate i­nsistence that the Red Army was only the victorious liberator of Eastern Europe, not its occupier.

But how do those who are accused of demonizing Putin view his track record for the last 20 years?

In 2008 Russia attacked Georgia in support of separat­ ists in South Ossetia and Abkhazia. Russia maintains it troops in both territories, recog­ nizing their independence, but in fact occupying them.

In 2014 Russia deployed its special forces to Crimea, forced through a fraudulent referen­ dum which facilitated a formal annexation.

Again in 2014 Russia sent regular troops and equipment to augment pro-Russian separatists in the Donbas area of eastern Ukraine. The region still remains as a war zone.

In 1918, Memorial, the Russian human rights organiza­ tion, had identified at least 50 political prisoners and 108 ­prisoners held for their religious beliefs. These totals have grown since groups such as the Jehovah’s Witnesses and other minority groups have been banned.

Observers have exposed nu­ merous murders targeting jour­ nalists, human rights activists, dissidents and opposition politi­ cians at home as well as abroad.

The Kremlin has shown its contempt for democracy by sup­ porting numerous authori­ tarian regimes. By providing military and diplomatic support,

Earlier this week, the hockey world was shocked when allegations that New York ­ Rangers star winger, Artemi Panarin, had hit an 18-yearold woman in the Radisson Hotel in Riga, Latvia in 2011, were published in a Russian tabloid.

Panarin, who was a candi­ date for the NHL’s MVP Hart Trophy award in 2020, is a supporter of Russian anti-cor­ ­ ruption activist Alexey Navalny and an outspoken critic of Vladimir Putin.

The allegations against Pana­ rin were made by his former KHL coach, Andrei Nazarov, in an interview published in a notoriously pro-Putin tabloid ­ newspaper, Komsomolskaya Pravda. For his part, Nazarov has been involved in several ­violent incidents.

In 2015, when he was coach of the St. Petersburg KHL team, Nazarov beat up the team’s doctor, causing brain trauma.

Another video from November 2011, shows Nazarov wildly flailing and slashing a hockey stick at the heads of fans of an opposing hockey team. The KHL coach is a vocal supporter of Putin and even campaigned for recent constitutional changes that will allow Putin to remain as president until 2036.

Critics of Putin often face r­ epression and grim conse­ quences. Among the most com­ mon is the targeting of critics both at home and abroad with disinformation campaigns and narratives intended to discredit them.

Panarin’s former teammate, Mikhail Anisin, who was with him that night, told a Latvian sports media outlet that while his political views differ from Panarin’s, he rejected the alle­ gations made by Nazarov, say­ ing that it’s “definitely not what happened.”

Why would Putin feel threat­ ened by the criticism of an NHL hockey player? For Putin, Russian and Soviet success in war, space, and sporting are core elements of the domestic propaganda narratives that are used to distract Russian attention away from his government’s rampant corruption, lack of ­democracy, and low standard of living. As such, Putin is ex­ tremely sensitive to criticism by high-profile stars, like Panarin, who Russians would consider to be a national sporting hero.

Over the past year, Putin’s popularity has been falling while his repression against critics and the opposition has been escalating. Crackdowns on protestors who have called for the release of Navalny, who was poisoned by Russian FSB agents in August and arrested on Jan. 17 in Moscow, have been violent. In January, Pana­ rin broke with most other Russian NHL stars when he boldly posted a photo of Navalny and his family on his Instagram account after the ­arrest with the hashtag, #freena­ valy.

This is not the first time Panarin has criticized the Putin regime. In 2019, he told a Rus­ sian interviewer that “Putin’s time is up, he can no longer distinguish between right and wrong; I don’t like the lawless­ ness.” He lamented that because of Putin, “all the major brains have already left (Russia).”

Latvian journalist Aivis Kalnins contacted Riga’s Radis­ son Hotel about the alleged in­ cident with Panarin. The hotel officially replied to Kalnins that they had no record of any such incident occurring on Dec. 11, 2011. In fact, Kalnins himself faced a swarm of Kremlin trolls and bots after reporting this fact.

In view of how Putin has s­ilenced other high-profile po­ litical critics, Panarin’s recent decision to take some time to collect himself and consider the potential cost to him and his family is wise.

by propping up bankrupt dicta­ torships in exchange for energy resources, by vetoing U.N. resolutions demanding an end ­ to repressions, by secretly by­ passing international trade sanc­ tions against the most brutal re­ gimes, Russia has prolonged the agony of people in Nicaragua, North Korea, Iran, Venezuela, Syria.

parties in Bulgaria, Bosnia and Herzegovina, Moldova, Mon­ tenegro, Serbia, Italy and Austria. Russia has also de­ veloped a close relationship and provided financial support for other similar parties elsewhere.

Russia has succeeded in po­ larizing voters in several European countries. The domi­ nant political party in Russia, United Russia, has struck for­ mal agreements with far-right

In 2006, journalist Anna Politkovskaya, who exposed Putin’s crimes during his

It’s known that none of the above has occurred without, at the very least, Putin’s approval, if not his direct initiative. It’s also widely acknowledged that there are striking parallels be­ tween Vladimir Putin’s and Josef Stalin’s appetite for sup­ pressing political opponents.

But while it’s acceptable to con­

Chechnyan war, was gunned down in the elevator of her apartment block. That same year, Alexander Litvinenko, an FSB whistle-blower, was poi­ soned with a highly radioactive government controlled sub­ stance, Polonium-210. In Feb­ ruary 2015, Russian pro-democ­ racy opposition leader Boris Nemtsov was gunned down steps from the Kremlin, while his protégé and close friend, Vladimir Kara-Murza, was poi­ soned by FSB agents just a few months later, and then again in 2017. In 2019, two Russian GRU agents killed a British woman after they tried to kill another whistle-blower, Sergei Skripal in Salisbury, England, with a banned Russia mili­ tary-grade chemical agent called Novichok, the same ­poison that was used to poison Alexey Navalny.

While the allegations against Panarin should be taken ­seriously, their political context and the absence of credible facts to support his former coach’s claims, indicate that this is most likely an effort to silence Panarin’s criticism of Putin.

Panarin’s teammates, The New York Rangers and the NHL should be applauded for being alert to the Kremlin’s tactics. Putin’s political intimi­ ­ dation campaigns are intended to terrify and psychologically traumatize their targets into silence. Recognizing them as ­ such helps other victims of Russian government intimida­ tion and political activists build critically important resilience against them.

While it may be unique for the Kremlin to target a wellknown NHL superstar, the tactic itself is not, and should ­ serve as a wake-up call to the threat of Russia’s political inti­ midation in North America.

(Marcus Kolga is a humanrights activist, filmmaker and expert on foreign disinformation and influence operations. He is a senior fellow at the Mac­ donald-Laurier Institute.)

demn the latter’s ruthlessness, criticism of Putin’s methods of rule are denounced as the unfair demonizing of a political ad­ versary. And yes, abundantly numerous comments in the Western press echo the pro-­ Putin Russian media. Is legiti­ mate criticism demonizing? To some the accusation against Western media has the subtext of Mr. Trump’s “the mainstream press is the enemy of the peo­ ple”.

LAAS LEIVAT

ESTONIAN LIFE

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

We're Listening with EMW: Party Vibes as Created by Dance-O-Phones

ry market, but on the stage at Sõru Jazz in Hiiumaa.

Vincent Teetsov When was the last time any of us went to a party? A few hours where we could really let loose, sing along to what's played by a DJ or a band, hug a friend, be in each oth­ er’s company, and “dance like no one's watching” as the say­ ing goes. So many weeks and months have rolled on with­ out these revelries, but that hasn't meant that the per­ formers who create these vibes can afford to stop pre­ paring for their eventual return.

In Estonia, one of the in-de­ mand bands for parties has been a group of musicians called Dance-O-Phones. As you might have guessed, the songs they play are ideal for getting people to move on the dance floor.

This includes, as one fan has

pointed out, tantsuvõõramad (“strangers to dance”). For some, dancing is frightfully em­ barrassing, and the people in society who can alleviate that are heroes.

Since their members started playing together in 2006, the lineup of Dance-O-Phones has varied from show to show, with a rotating roster of talented young Estonian musicians that has included guitarist Mihkel Pilt, saxophonist Tobias Tammearu, bassist Raimond Mägi, and drummer Karl Helmeste. The principal ele­ ments of this outfit are the uni­ fied rhythm created by the deep bass (sometimes acoustic dou­ ble bass, sometimes electric),

Seedrioru Fundraiser Once upon a time, there were four selt­ sid who dreamt of having a place where their children could be together, play, sing, learn and converse in Estonian.

It was not easy finding the perfect spot, one that was suit­ able for a children’s camp, girl­ guides and scouts, for family camping and for song festivals.

After considering 50 acres of forest outside of Flamboro, also looking at another property which is now know as African Lion Safari, the perfect spot was found.

On Sunday, May 22, 1955, Arnold Voltre, aka “Seedri­ vana”, and Jüri Juurand drove over to Lot #3, Concession “C” township of Pilkington to have a look at a 62 1/2 acre property.

Mr. Voltre left Mr. Juurand, along with the realtor in the car.

Almost two hours later, cold and wet, Arnold Voltre came back and said, “Jüri, see on see koht!” “Jüri, this is the place!”

And as they say, the rest is history!

These wonderful pioneers, who were many, bought, planned, built and sustained this magical, one of a kind place called Seedrioru.

Bought in 1955, the first children’s camp and song festival was held in 1956! ­ Incredible! 474 volunteers, 352 men, 118 women working to­ gether, along with the spirit of Seedrioru and the strength of the Grand!

We thank you. We honour these immigrants, volunteers, parents, grandparents, who, while building their own per­

Discriminating against faith

apparently. But one that is absurd in the context of other places, questionable services being declared essential.

Some of the draconian deci­ sions made by our self-serving politicians imposing the lock­ down on a (mostly) subser­ vient population make no sense whatsoever. Recent presidential decrees and harsh legislation – as in Ontario – without public consultation are a sign of growing authori­ tarianism, undermining com­ mon values. A reasonable in­­ dividual may, and should, question the limitations placed on important religious cere­ monies. Such as limiting attendance at funerals to 10 people, including the pastor or minister. That’s a govern­ ment decision, enforced vi­ ­ gorously and rigorously,

Recently the slender one lost a dear friend and was fortunate enough to be one of the select number allowed indoors into the chapel to say farewell, until we meet again. The collection of personal information was ­understandable, considering the fears of many, the need for contact tracing. Yet all were ­ masked, and the chapel, where the staff had placed chairs more than two metres apart, could easily have accommodated many more than the 10. At a guess 40 would have been able to honour the departed. And curiously, the chapel asked the widow for the names of those who would be attending, this days before the funeral. Estonians are not in­

9

Still from Dance-O-Phones’ “Popurrii 2021” video.

crispy hi hat rolls, and chunky rhythm guitar. Soaring on the edges are saxophone and key­ board textures. Typically lead­ ing the group with her soprano voice is Mirjam Dede, who au­ diences in Toronto have had the chance to see before, when a cappella group Estonian Voices came to perform at Lula Lounge for Estonian Music Week in 2018.

rock songs.

Discussions of music tend to form around the original songs of artists. But while new songs are needed more than ever, more appreciation could be giv­ en to artists who reinterpret es­ tablished pieces of music.

Making new arrangements of familiar songs reorients the way a piece of music is appreciated, and is rejuvenating for both performers and listeners.

Classical and jazz musicians do it all the time. Music YouTuber duo Pomplamoose also come to mind, for the many cover songs they've spent time shaping in original ways.

They’re musicians who have a myriad of other solo projects and bands. Though in this configuration, setlists are mainly built on disco, funk, and

While parties have receded, Dance-O-Phones recently re­ leased their “Popurrii” video song sample that comes out every year or so, with a loot bag full of hits. At their shows, there’s a mixture of Estonian songs like Tõnis Mägi’s “Peegel”, and also English lan­ guage music like The Pointer Sisters’ “I'm So Excited” and Dua Lipa’s 2020 chart-ascender “Levitating”. The music has brought them to the stage not only at private functions and weddings, which is their prima­

sonal lives, came together and built this loved and special Seedrioru! All for the lapsed, the children. For theirs, for ours, and for generations to come. To learn Estonian lan­ guage and heritage. To sing Estonian songs by a camp fire, to dance in traditional colours and most importantly, to raise our Estonian flag. A place that keeps us together, where their efforts are not forgotten.

Seedrioru keeps growing through each generation as they bring in new ideas and ways of life. But one thing that stays constant is growth… trees!

Covid19 caused the cancellation of Suvihari, children’s summer camp and Seedrioru’s 65th birthday last year.

However, we CAN celebrate Seedrioru’s Summer Children’s Camp turning 65 this year!

We can’t hold hands but we can grow roots. We are cele­ brating in a different way while

ensuring that Seedrioru thrives for years to come!

65 YEARS! 65 WHITE BIRCH TREES! $65.00 EACH TREE! Purchase a beautiful 4 to 5 ft white birch tree for yourself, children, grandchildren or in memoriam.

Come plant your birch tree in a predetermined spot in Seedrioru. However, if you can not make it, we will plant it for you. You will receive a birthday certificate with each tree.

Commemorate the past and plant a tree for the future!

Watch your roots grow, and with your financial support know that you will have con­ tributed to the preservation of Estonian language, culture and youth of Seedrioru!

65 YEARS! 65 WHITE BIRCH TREES! $65.00 EACH TREE! Hoo-rei, me Seedrioru noored Vaba mets me kaitseja!

ORDER and BUY your trees NOW!

vited to funerals – they come to show their respect.

cians harshly, it is the final judgment that individuals need to be concerned about, hold im­ portant.

commodate another 500. Surely, with a separation of more than two metres, enforced by the wardens and beadles (if Baptists have them) at least 300 people, at a rough guess, could partake in one of the two Sunday services. Which, alas, are not ­ being offered.

Ironically, the local LCBO has a prominent sign in its ­window – maximum number of customers – 40. Masks are also worn, as is the case everywhere.

So why are purchasers of alcohol given this advantage? ­ But not those attending a funeral.

To add insult to injury, places of worship are closed for ser­ vices, except for virtual ones.

Which is ridiculous. Faith is a very important part of the human make-up, at least for ­ some, if certainly not for all.

Religion is personal, and one needs regular reminders whether through a sermon during a service, the readings from the ­ Bible, and in the Lutheran tra­ dition of singing religious songs, together. While we may judge the covidiots and politi­

Yet we cannot follow our spiritual needs, and no reason is given why a church service, a funeral, is more dangerous than picking up a bottle of wine. Or for that matter, jostling in gro­ cery store aisles with oblivious churls who have lowered their mask below their nostrils, or even to their chin for otherwise they cannot breathe. Or their glasses fog up. So they claim.

Yorkminster Baptist Church, on Yonge Street north of St. Clair Avenue is huge. It has hosted large Estonian united choral concerts and during those the church was never completely occupied. The pews seat 1,200 worshippers; the transept and galleries can ac­

As we speak, bands like Dance-O-Phones are preparing for those first few times when partying will feel weird. Many professionals have been nega­ tively impacted by the pandem­ ic, but I have a good feeling that the musicians who admin­ ister party atmosphere will be in great demand to turn our moods around.

To order your trees, first email Helle and Rutti at seedri­ orubirches@gmail.com SOLD OUT!! SOLD OUT!!

SOLD OUT!!!

Thanks to this wonderful community, we are SOLD OUT of trees!

Suit aitäh! A huge thank you to all of you for making this happen and supporting Seed­ rioru!

To add your name to our list should we plant more trees in the future, please email seed­ riorubirches@gmail.com Thank you to Northern Birch Credit Union for supporting this initiative. With their support, all funds raised go directly to ­supporting Seedrioru. works cited Seedrioru 1955-1980

Yorkminster was also a won­ derful retreat at this time of year, pre-pandemic. Wednesday noontime, from fall to spring the church hosted free organ concerts by Southern Ontario’s best organists. The organ itself, it must be said, is wonderful as well, filling the airwaves with lush and beautiful sounds. It was the perfect place to gather spiritual and musical energy, much needed at any time, per­ haps even more so at present.

But the program has been (Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

To my grandsons Bruce and Dane: Exploring Estonia’s countryside Arved Plaks Once this corona virus has been conquered, I hope you will continue to travel. We all have ancestors who emigrated here from distant lands, and travel may increase your appreciation for the reasons for them leaving their home to come to this wonderful land.

Estonia has recently gained interest as a travel destination, so maybe you want to include it on your bucket list. Most people who have seen Estonia as tour­ ists have done that as a stop on a cruise. Cruises stop for a day at the harbor of Tallinn, the capital city of Estonia. Cruisers are bussed to the center of the city, where they will enjoy the sights of the 500-year-old Hanseatic City. Then they are bussed back to their ship where they dine in luxury, as they cross Estonia off their list of places to visit.

But what will you see if you rent a car and venture into the countryside? I have done that more than every five years. I include in my trips time to ­ explore the countryside at the ­ time of solstice, and to get back to the city for song festivals.

Solstice is the longest day of the year, on which the sun ­almost but really does not set. It happens there because Estonia is far north, as far north as is Juneau in Alaska. The photo above was taken at midnight on solstice.

On my most recent car trip, which was in 2019, I drove to a village called Kambja, about 110 miles south from Tallinn.

This is the place where my

e­arliest known ancestors lived as peasants. They rented their farms by paying for the use of the land with a portion of their ­harvest.

At solstice, bonfires are lit in every Estonian village and peo­ ple dance and sing around it. I used to think it was just a ritual from pre-Christian times, but 100 years ago, this day took on a new meaning. 100 years ago, Estonia had to fight two enemies to gain its indepen­ ­ dence: one attacking from the east and the other from the south. As a history professor (your father) once said: “free­ dom is seldom given, you take it!” On that day in 1919, Esto­ nia’s improvised army won a decisive victory over an army of German mercenaries and peace followed. Therefore, the bon­ fires may celebrate both events.

After all, Estonians do not like to waste any excuse to sing and dance the night through. Re­ member, it stays light all night through.

In most villages are swings onto which up to a dozen people can climb. The swingers, by shifting their weight, can get the swing to rotate nearly to the top. Woe to anyone to wanders into the swing’s path!

Kambja has a 250-year-old cemetery, where some of my ancestors are buried among the trees. They toiled here in the feudal times well before they had a family name. The over­ lords just called them by the name of the farm they were renting. There was no need for a family name when people did not own property that could have passed on to one’s chil­ dren. This changed in the year 1826 when peasants were given the right to buy the farms they were living in, and to choose a family name. My ancestral ­family chose the name ‘Tornius’ from the name of the farm ‘Torni’ meaning a farm with a tower.

Every year on the Sunday nearest to solstice, a church ser­ vice is held in Kambja to honor the dead. This seems unusual for a predominantly Protestant country. Even more unusual is that it is held in its forested cemetery. During the service,

families gathered at their family burial plots and lit candles. I too lit a candle.

The tombstones are illustrated with crosses only half of the time, the others have symbols that are similar to our Unitarian flaming chalice, that dates back to Czechoslovakia’s time of Nazi occupation.

Having explored the land, it was time to head back to Tal­ linn. The highway is patrolled by silent sentries that just snap a picture of your car license plate should you exceed the speed limit. The speeders get a ticket by mail. Estonia is a very internet-connected country.

Most banking transactions, tax payments, elections and pay­ ments for parking one’s car in the cities are conducted by the internet.

On the way back to Tallinn, I stayed overnight at a hotel that had sauna privileges. We call it just ’saun’. It is a room with all-wood interior except for a stove. It is heated to the point that one can hardly stand it.

Then water is thrown with a cup onto the stove and the steam intensifies the heat in the room. There are benches of varying height. The higher you sit, the hotter it is. But as if this is not enough – bunches of birch branches are used to hit yourself to intensify the heat on the skin. After sweating pro­ fusely for perhaps 10 minutes, you exit and wash yourself in the adjoining room.

As a 10-year-old, I spent a summer on a farm. Its saun was heated once a week and the farm family washed commu­ nally. The saun was almost a holy place. Babies were birthed there, and the deceased were laid there upon death until their burial. Washing there seemed to me almost a spiritual experience of cleansing.

Much refreshed, I continued my drive to Tallinn. This drive took me longer than for the ­local folk, because my compul­ sion to photograph storks’ nests along the way. They were on telephone poles, church steeples and abandoned chimneys. To have stork’s nests on your farm was thought to bring it good luck.

Each nest was a challenge to photograph: to capture chicks being fed, or being cooled by the parent by waving his or her wings. Estonia used to be the northernmost area for them to nest after migration from the south. Now because of global warming they have been seen also in Finland.

My time in Estonia included time to participate in the Esto­ nian National Song and Dance Festival. This festival is held every five years in Tallinn. The tradition was started in 1869, as Estonia emerged from the feudal times, and there was a ­ national awakening.

Since the song festival stage cannot accommodate more than

30,000 singers, the choirs wish­ ing to participate have to pass an audition. The weaker choirs are eliminated. Each singer has to belong to a choir to be included. Competition among ­ choirs is fierce and they prac­ tice hard for months.

For the 2019 festival’s audi­ tion I attended a workshop in Toronto, Canada, where I am a member of the Toronto Esto­ nian Men’s Choir. The choir passed the audition and the choir now had to gather in Tallinn at the city main square in our uniforms for the parade to the festival grounds at the ap­ pointed time.

On the first Saturday of July, 40,000 singers and folk dancers gathered in the summer heat at the city’s main square. At 1 pm the parade started, led by choir and folk-dance group leaders.

All choirs wore their unique costumes and carried placards with the choir’s name and place of origin.

Being a Toronto-based choir, we marched with a Canadian flag. Streets were lined with on­ lookers, shouting to us “long live Canada!” and we shouted back: “long live Estonia!”.

Behind us marched a choir from New York waving a United States flag. People shouted to them “Long live Ameri­ ca”… and so on the whole walk to the festival ground’s gate.

Though the distance to the festival grounds was only a ­little over two miles, because of the huge number of marchers the final groups did not get there until early evening. There we were fed from army kitchen kettles. At 7 p.m. rang the opening song of the concert, watched by 150,000 onlookers.

After the opening songs, selected choirs gave separate ­ performances. This lasted until late at night. I stopped singing occasionally to take photos from the stage. The rest of the choir just kept on singing. I put my camera away and sang on with elation.

Since at that time of the year Estonian nights don’t get dark, the performance just seemed to go on for ever. The audience demanded many encores and in the case of generally familiar song joined in singing.

The following day the con­ certs continued from noon until late evening. For the finale all choirs, including youth choirs, also came onto the stage and the final concert ended with 30,000 singers singing the most beloved songs with great enthu­ siasm.

Even the president of Estonia stayed to the very end, she being a member of a sorority ­ choir. That gave me a chance to get a photo with her.

Then, exhausted and drained, the singers and listeners walked back to the city.

No wonder Estonia is called a ‘singing nation’. Three de­ cades ago, it literally sung itself free from the grips of the occu­ pation of the Soviet Union, and freedom was gained without ­firing a shot.

After the festival I spent an­ other week visiting relatives or just walking around on the ­cobblestone paved streets of the old city. And, of course, I at­ tended a simultaneous dance festival.

I said to myself, “Tonto, this is not Kansas any more.” But of all that I will write another time. In mid July I flew home.

Love, grandpa. Pearland, TX 7/7/2020

Discriminating…

(Continued from page 9)

shelved thanks to politicians. As a regular attendee of those concerts the music-lover could ­ venture that there were never more than 50 people using their lunch break, or making an express visit for the half-hour ­ concert in attendance. Surely exceptions could be made. York­ minster is not like Grossman’s tavern, where everyone was cheek-to-jowl during Saturday night blues concerts. Or Scruffy Murphy’s, the North Toronto gem forced to close for ever, due to these restrictions. A small, intimate place, where it was hard to find seating Saturday nights, when local musicians jammed on a tiny stage. Shame.

If there was logic behind these lockdown decisions, one might be able to accept them.

But there is not. The predicted third wave promises to be long, if judging by the Spanish flu pandemic of more than a cen­ tury ago is any indication, as an example. Certainly one can survive without classic Organ­ ­ spiele (such as works by Bach, Buxtehude and Handel), openstage jams and the blues. But to irrationally limit funeral atten­ dance, close houses of worship makes absolutely no sense. For many Sunday services are indeed essential. But in our ­ increasingly antagonistic and ­ atheistic, if not laic society, this fact is sadly not being acknowl­ edged.

OTEPÄÄ SLIM

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

The Estonian Pompeii by A. Christina Tari 2020 EFC Short Story Contest Adult – 2nd Place

O

n March 9th my mother would contact her children.

Heedless of time zones, exam schedules, work obli­ gations or social engagements, her call on March 9th was a command performance. She had to speak directly to each child. When I moved to Fredericton, New Brunswick, to complete my under­graduate studies I blithely got caught up in my studies and forgot the date.

On that particular March 9th I came down from the stacks with a book on Etruscan pottery (Art History) to find a sign printed in large, capitalized black magic marker letters at the checkout: “CHRISTINA TARI: CALL YOUR MOTHER, IT IS AN EMERGENCY”.

After a quick panic, I focused on the date now stamped on the card inserted in the back pocket of the book: Date Borrowed: March 9th.

The emergency was always the same. “I am calling to check that you’re alive. It’s March the 9th, you know. It’s a very unlucky day for us. In fact, remember that the whole month is unlucky. Be careful. Don’t travel. Don’t drive anywhere.

Stay inside.”

Over time I came to under­ stand the annual angst. My mother’s mother and her favourite sister, Nina, were ­ killed in a Soviet air raid on March 9, 1944. Her account of this fact was always a cause for tears. One year she announced that she had now outlived the age reached by her mother. “I guess I am going to die soon,” she moaned dramatically amid tears. Seasoned by at least eleven March 9ths, I couldn’t ­ condone this logic. “Your mother died when a building ­ fell on her in an air raid,” I pointed out, “that would not constitute a natural cause of death.” Logic was unwelcome on March 9th.

As a baby boomer, born and raised in the peace of a first world country, I didn’t have a lot of compassion for the trauma that this date so clearly caused my mother. Frankly, the annual hysteria was often an embar­ rassment. I couldn’t help notic­ ing that no one else’s mother

seemed to freak out to this degree on any particular date. ­ At other times it was an incon­ venience. Like the years when Easter fell in March and my Dad would take my sister and me to Washington to see the cherry blossoms and the three­dimensional copper-coloured Abe Lincoln sitting in his white Greek temple, high above all those steps. We’d have to call every night to reassure my Mom that we were still alive.

In an effort to understand my mother, I asked my cousin to recollect what she could of my mother’s family history. She observed that the war, and ­ ­particularly the night of March 9, 1944 had fundamentally changed my mother. Apparently a naïve, happy-go-lucky, ­sheltered twenty-three year old, she had graduated, been en­ gaged to marry, and had ob­ tained a coveted posting at an electrical company – a promis­ ing career path. Then came the war and a wave of death. Her fiancé, now a soldier at the front, was killed first. Next, an air strike shortly before March 9th loosened the chandelier in my grandmother’s dining room.

Gravity directed the fixture downward to kill my mother’s infant nephew, Nina’s son. The baby had been placed in a carrier on my grandmother’s ­ dining table while his mother was removing her coat. On March 9, 1944 my grandmother took Nina to the cinema – likely an attempt to distract a grieving young mother.

I wondered that my mother, the consummate videophile, had not gone with them. And mixed with a new understanding of the extent of the trauma that my mother had been forced to en­ dure in such a short timeframe,

and a bit of guilt at how callous I had been through the years in my reaction to her observance of March 9th, was a sudden ­appreciation for the vagaries of destiny: had my mother gone with her mother to the cinema on March 9, 1944, I would not be listening to my cousin’s ­story.

My mother had gone search­ ing for her mother and sister on that March 9th. She’d ended up having to take shelter in the basement of a building when yet another air raid began.

Remembering her manners, she’d taken off her shoes at the door, leaving them in the door­ way. When she emerged, the shoes were gone. My cousin re­ ported that she had eventually arrived at their country proper­ ty, days later, barefoot, joining the family of her second eldest sister, my cousin’s family, the only relatives that she could find. It was the ‘theft’ of her shoes that represented some turning point in my mother’s mind, my cousin reported.

Shoes were not easily acces­ sible during the war and my mother’s tiny foot size was very different from my aunt’s. A pair of ill-fitting white summer shoes was scrounged up for her, the only pair that she would own for many months to come.

For the rest of her life, my mother was incapable of throw­ ing out shoes.

“Today,” my cousin said, “everyone accepts that trauma can be addressed and there is therapy. But then, any sign of mental illness was a sure ticket to Siberia or a firing squad. We focused on the need to re-estab­ lish our lives, and tried to forget the past. Be thankful that we live in a time of peace.” My mother emigrated with my aunt and my cousins in August of 1944, wearing those ill-fitting white summer shoes.

In December 2001 I had the opportunity to visit Estonia for the first time. In the mad whirl­ wind of my life as a yuppie establishing her mark in the ­ peace of a first world country, I didn’t have time to do any re­ search on my destination before leaving home. I bought an English guidebook in a travel bookstore in Stockholm, turning to the part captioned “Tallinn, What to See”. I was surprised to find peppered references to the Soviet air raid of March 9, 1944. For some reason, it had never occurred to me that this was an event that had marked a whole country. In my frame of reference, March 9, 1944 was strictly a family event. I was stunned to find this passage: On leaving the church, turn right to the memorial to the writer Eduard Vilde (1865– 1933)…. Proceed down the steps to Harju and then turn right again. This bombed site has deliberately been left as it was after the raid of March 9 1944. The inscription com­ memorates the 463 people

11

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Helmi Hess Helmi Hess is one of 2 EstonianCanadian graduate students who re­ ceived a 2020 EFC Scholarship with funding from the Vilma and Heinrich Blum Scholarship Fund. Currently com­ pleting an MSc in Forestry from UBC, Helmi’s Master’s thesis investigates the effects of selenium in aquatic eco­ systems in the Rocky Mountains of BC (an aftereffect of coal mining). After weeks in the field trekking through riv­ ers in the mountains, catching birds and collecting blood samples, Helmi is writing her thesis which she hopes to defend by April 2021.

Helmi also has a BSc in Biomedical Science. In fact, Helmi was planning for medical school when a research scholarship working with baby birds in the Bay of Fundy changed her life. Today Helmi’s goal is ­veterinary school af­ ter which she hopes to work in the Arctic to study climate change effects in animals.

After a childhood embedded in the Estonian community including TES language school and choirs, guides, and sum­ mers at Seedrioru and Jõekääru, Helmi continues to be incre­ dibly active – in choir, Korp! Amicitia, Seedrioru and teach­ ing at the Hamilton Estonian School.

On being Estonian Being Estonian is very important to me because it is my past, present and future. It has always flowed in my veins. It is always with me, wherever I go and it is the home to which I can always return. Being Estonian has taught me to perse­ vere, to uphold traditions and to honour community – values that I will pass on to my ­children.

On EFC: Estonian Foundation of Canada is important to our com­ munity in order to ensure the future of Estonian culture in Canada. Activities, events and organizations that our fore­ fathers established would cease to exist without appropriate financial assistance. Our Estonian community is able to do­ nate and access funding through one central organization be­ cause EFC is well-known and trusted…. Thankfully, EFC is a repu­table foundation through which individuals are able to support our whole Estonian community. killed by the raid.

In all the observations of this date that I had endured, there had been no mention of 461 other people. For a moment I had an image of 461 other crazy mothers causing black ­ magic marker notes to be left at the checkout in libraries around the world on March 9th. And the site was still there! Clearly, this was a site that I was not going to miss.

Finding it, however, proved a challenge. When I saw the stone pillars of the Vilde monu­ ment I knew that I had come too far along Harju Street, and must have passed it. Stopping a few young people to ask for ­directions proved futile. An old­ er street cleaner stood near the monument.

“Excuse me, I’m looking for the site preserved after the bombing in 1944,” I ventured.

“Ah”, he responded, his bright blue eyes twinkling, “the Estonian Pompeii. Just walk this way,” he pointed. “It’s may­ be 10 meters”. But for the rela­ tive precision with which he had described the distance, I probably would have missed it again.

It was no wonder I’d missed it. How profoundly disappoint­ ing. I had expected that the site would cause me to picture the horror of that night. That I would see black, scarred, torn walls, and imagine billowing black smoke, thick, slippery,

oily pools in the streets, acrid smells, and the sound of people screaming hysterically.

Instead, I stood looking at a series of ancient stone founda­ tions, once basements, now bleached to white and cream after years of exposure to the ­ elements, protected by a sag­ ging, chain-link fence, on which signs in four languages recorded an atrocity: …53 per cent of living space was destroyed. ca 20,000 people lost their homes. 463 people were killed and 659 were wounded.

Yet, all I felt was peace. A colourful, vibrant city was growing up behind. How appro­ priate the moniker ‘Estonian Pompeii’, I thought. Infor­ mation about Pompeii from ­history books and articles in the National Geographic passed through my mind’s eye.

This quiet, calm, bleached scene was like the voids left in those ancient Italian ruins: once animated people, now spaces useful as moulds to make plas­ ter casts portraying gruesome deaths. March 9, 1944 was a long time ago. A point in the past. A travesty. A tragedy. A date of genocide. But a date from which new generations and a revitalized country was moving on. Proper thing, I thought. It can be far too easy to remain captive to a date best relegated to history.

12

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

Strong educational legacy lives on in honour of Edgar and Renate Marten

Image used with permission from Kalev Nisbet

Malt, Yeast, Hops, and Other Ingredients in a Brewer's Life with Kalev Nisbet Interview by Vincent Teetsov In Toronto's west end, north of The Junction, Shacklands Brewing Company has been making and serving craft beer to Torontonians since it was founded in 2012. Recently, one of their creations called “Saison Davenport” has been chosen, for the first time, by the LCBO to be stocked on their shelves.

It just so happens that their Head Brewer, Kalev Nisbet, is Estonian-Canadian. He seemed like the perfect person to learn about what exactly goes into the making of a beer — and furthermore, what goes into the making of a brewer.

How long have you been brewing with Shacklands?

Were you at other breweries before?

I actually started with Shacklands by volunteering in 2017, during a [faculty strike] while at Niagara College. I was enrolled in the Brewmaster and Brewery Operations Manage­ ment program, and was also working for the college brewery and lab during my time there.

Before that, I was an assistant brewer at the Mill Street Brew Pub in the Distillery District, and a home brewer prior to that.

What transformed beer from being an enjoyable bev­ erage into a craft that you wanted to pursue each day?

Going back to the beginning, sometime in my early 20s, I be­ came captivated by the diversity of styles and flavours that the still relatively new craft beer scene had to offer.

Next thing I knew, I was home brewing and reading about the history of beer and re­ gional styles. A couple visits to Belgium sealed the deal. I end­ ed up changing course from my career in architecture, finding the combination of science, technology, and creative artistry required in brewing to be both compelling and fulfilling.

What is the start of a work day like for you?

Being a small brewery, tasks and schedules vary quite a bit.

With only a handful of people behind the operation, we all wear many hats. If I’m brewing, I’ll be in before 7:00 to heat up the water and get things pre­ pared for the day. Things change if I’m heading in to package a beer, clean tanks, take out local beer deliveries, or if I’m just going in to check on things.

Is it a very lively and social environment, or is it more in­ dividual and meditative?

Before everything was locked down, the tap room at the front of the brewery would often be bustling with chatter and whatever funky music was playing. Dave, our owner and tireless beer slinger, keeps an eclectic mix of records, 8-tracks, and other retro forms of media. Lately, when I’m in the back, it’s unusually calm and quiet.

In a step-by-step way, how is a beer like the new Saison Davenport made?

When brewing a batch of our Saison Davenport, we use a blend of simple North American malted grains and steep, or mash, them in hot water to ex­ tract and develop fermentable sugars, as well as colour and some flavour. The sweet malt water, which we call “wort”, is drained and separated from the solid grain and moved over to the kettle, where we bring it up to a boil.

During this boil, we add a variety of hops from Alsace, which introduce bitterness, fla­ vour, and aroma. Then we cool down the wort and transfer it to a fermenter, where we introduce our house blend of saison yeast.

The yeast ferments at warm temperatures, producing alcohol and a variety of esters that con­ tribute complex flavours and aromas.

When the beer is finished fermenting, we package it by hand into kegs and cans and get it ready to sell at the brewery and the LCBO. I should also note: the labels we put on Saison Davenport, as well as all our other beers, are designed by my lovely and talented wife Ashley Lennox!

What are some unique ways of delivering these steps at Shacklands?

Most breweries will artifi­ cially introduce CO2 to carbon­ ate their beers. We actually in­ troduce a little sugar to the beer right before packaging and let it go through a secondary fermen­ tation, where the yeast naturally carbonates the beer! It’s an ex­ tra step that adds some time to the process, but it produces a fine quality of fizz that works well with our beers. We also use yeast that results in most of our beers being less sweet.

LCBO’s description of Saison Davenport mentions “red berry, clove, black pep­ per, and tea.” How are ingre­ dients included to bring out these flavours?

Actually, we don’t physically use any of these ingredients. All the complex flavours found in Saison Davenport, as well as many of our other beers, are de­ rived from the skillful use of nothing but malted grains, yeast, and hops. Many Belgianstyle ales, including Saisons, are what one would consider “yeast forward”, as they show­ case many interesting spice and fruit esters that are produced by some particular strains of yeast during fermentation.

Do you believe there is a link between your Estonian heritage and the work you do?

While I wouldn’t say that my Estonian heritage drove me to become a brewer, it has helped me to further explore it.

Different forms of taluõlu [“farm beer”] have existed in Eesti for eons, and the craft beer scene there is currently ex­ ploding! During visits there, I've learned lots about the histo­ ry of beer and its connection to Estonian culture. From late night drinks with the brewer at Pühaste in Tartu, dropping in on the one-man operation at Pihtla Pruulikoda on Saaremaa, to touring the amazing new Põhjala facility in Tallinn, I’ve come across as many interesting stories as I have beers.

I’ve found inspiration from both historical practices to new

For the Sehr and Marten families of Toronto, continuing the educational legacy of Edgar and Renate Marten is a natural progression in their unwavering commitment to Estonians’ future.

The family has made a Viru Vanemad donation in their memory as part of the International Estonian Centre’s (IEC) Capital Campaign.

They want to help ensure that the IEC will be ready to continue to serve the next generation of young people such that education, through the Estonian supplementary school remains a strong focal point at the IEC. The donation is being made by Edgar and Renate’s children and grandchildren, and their respective families. This includes daughter Reet, son Juhan and grandchildren Paul, Eric, Andres, Katrina and Alexia.

“Our grandfather was a big supporter of the new centre,” said grandson Paul. “He was always asking about it, wanting to know when it would open and what it will look like. He would have loved seeing it built.”

Edgar, known affectionately to many in the Toronto Estonian community as “koolipapa” (school father), was the principal of the Toronto Estonian School for a remarkable 43 years. An influential community leader, he also served on many boards including an Estonian church and the Estonian Central Council in Canada. He passed away in October 2020, having lived to 100 years of age.

Born in the fishing community of Neeme, Estonia, Edgar studied to become a teacher at Tallinn’s Õpetajate Seminar. His first teaching assignment after graduation was in his own home town, but he was able to teach there only one term before his life’s path changed abruptly due to World War II. Renate Marten was born in Nurste, Hiiumaa, Estonia and attended business school in Tallinn. She went on to work for the Estonian government. The couple met and worked in Norrköping, Sweden where they married and started an active social life, including frequent leading roles with the local theatre company. Renate passed away in 2002.

After Edgar and Renate immigrated to Canada, he immersed himself in building the educational legacy that thrives to this day. Although his daily work in Toronto was in other fields, Edgar remained a teacher for the rest of his life. The Toronto Estonian Supplementary Schools were his passion, and he was enormously proud of his students. He spent his 90’s writing a sweeping history of the Estonian supplementary schools from their inception, often spending up to eight hours a day at his computer.

“He always remained young at heart,” Reet said. “My father had a deep influence on many people’s lives, in particular with raising generations of Estonian-Canadians through the Toronto Estonian Supplemen­ tary Schools. He was instrumental in making sure Estonian culture and language lived on in Canada.”

Edgar and Renate’s influence on their family has been profound.

“Estonian culture was so influential and important as we grew up,” Paul explained.

“Both Eric and I have children who are now

craft brewers finding unique ways to incorporate Estonian ingredients and identity. It helps pave the way for how I think about beer and what I brew, and how I might infuse a little bit of who I am into what I make.

going to the Estonian school here in Toronto. Andres’ children attend the Stockholm Estonian School. We are all really excited to see the new centre being built for the next generation.”

Eric serves on the board of the Estonian House and also on the Estonian Arts Centre board. They plan on making very good use of the IEC. “We will be at the new centre all the time,” says Paul. “We’ll be there with our kids, we’ll go there to do our banking, and it will be a central gathering place for all the Estonian activities that take place in Toronto.”

“And the downtown location is fantastic,” he adds. “We can walk there.”

The international aspect of the IEC’s mandate is also a huge plus, says Reet, who is Vice President of the Estonian Central Council in Canada (EKN).

“There are approximately 200,000 Estonians outside of Estonia,” she said.

“Any connections we can make with each other – whether that is locally or globally – will bring tremendous value to our community as a whole. Over the past 3 years, the Estonian government has worked with EKN and other global Estonian organizations to develop an exciting new program to support the Estonian diaspora. The IEC can act as a hub for these efforts, here in Toronto and beyond.”

The life journey for so many Estonians of Edgar and Renate’s generation spans almost unimaginable hurdles and mile­ stones. It is thanks to lives like the one that began in a fishing village in northern Estonia over 100 years ago that a striking new institution that will envelop and enrich our community into the next century can ­become a reality.

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact ­donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre. ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @EestiKeskus

(Shacklands Brewing Co. has their online shop at www.shack­ lands.com and does free deliv­ eries for Toronto orders over $50.)

(This interview has been edited and condensed.)

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

13

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kevadine aeg on ideaalne puhastuseks

St. Catharines’i Eesti Seltsi esimees Toomas Ellerbusch.

Foto: Paul Kiilaspea

Eesti hümni laulmas: Madis Tambre, Paul Eichenbaum, Toomas Eichenbaum.

Foto: Paul Kiilaspea

Eesti Vabariigi 103. aastapäev Niagaral Eesti Vabariigi aastapäeva, 24. veebruari õhtul kella kümne paiku said kokku umbes 20 inimest Niagara kose juures, et meenutada meie kodumaad ja pühitseda tema 103. a. ­sünnipaeva.

Kohal oli St. Catharines’i Eesti Seltsi liikmeid Jordan Stationist, Niagara Fallsist, Niagara-on-the-Lake’ist, Port Colborne’ist, St. Catharines’ist ja Wellandist. Koosolijaid oli ka Burlingtonist, Hamiltonist ja Torontost.

Kella kümne ajal valgustati kosed: Horseshoe Falls Kanada pinnal ja American Falls üle Niagara jõe, Ameerika pinnal, Eesti lipu värvides: sinine, must ja valge.

See tõesti oli vaga südamlik ja unustamatu sündmus näha ja nautida meie lipu värve alla

voolavate koskede vee peal. Tõi kohe pisara silma.

Tooms Ellerbusch, St. Catharines’i Eesti Seltsi esmees tõi tervitusi koosolijatele, soovis kõigile ilusat ja rõõmsat EV103. aastapäeva tähistamist, head tuju ja sõprust. Laulsime Eesti lippude ja Kanada lipu ümber Eesti hümni, mis kõlas üle koskedest alla langeva vee mühinast. Tore oli kuulata ilusat eesti keelt.

Suur tänu Eestlaste Kesk­ nõukogule Kanadas, kes organi­ seeris koskede rahvusvärvidega valgustamise ja kaunistamise Eesti Vabariigi 103.a. sünnipäe­ vaks ja eriti esinaisele, Kairi Taul-Hemingwayle, kes oli ­kohal Torontost.

ELAGU EESTI VABARIIK! TOOMAS ELLERBUSCH, St. Catharines’i Eesti Seltsi esimees.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Meil siin Beaconis, New Yorgi osariigis, on küll veel lumi maas, kuid päike on juba kõrgemal taevas ning tema valgus kuulutab kevade tule­ kut. Kevadine aeg on nii kor­ terile/majale kui ka inimke­ hale ideaalne aeg puhastuseks.

Pärast raskemaid talviseid toite ja suhkruseid maiustusi, mida paljude talviste pühade ajal kõikjal pakutakse, ihkab keha puhast ja värsket toitu ning tunneb rõõmu võimalu­ sest vabaneda mürkidest ja ainevahetuse jääkidest. Üks lihtne viis kehale vastu tulla on keskenduda köögivil­ jadele, kaasa arvatud lehtköö­ giviljadele ning vähendada liha­ tooteid ja teisi loomseid toite mõneks ajaks. Kui sööd köögi­ viljade kõrvale keedetud teravil­ ju (riis, kinoa, hirss, tatar) ja kaunvilju (herneid, ube ja läät­ sesid), siis saad ka täiusliku valgu kätte – kõikide vajalike ­ aminohapetega, sest teravili ja kaunvili täiendavad üksteist.

Värskendav ja puhastav jook päeva alguseks võiks olla klaas toasooja vett, millele on lisatud poole sidruni mahl.

Siin üks lihtne köögivilja­retsept minu veebilehelt: https:// marikab.com/steamed_veggies/ Kes soovib süviti oma keha puhastada, võib liituda minu kevadpuhastusega, mis algab 7. aprillil.

Lihtne puhastus terviktoidu­ ga on suurepärane moodus toetada oma maksa, suurendada elujõudu ja tõsta energiataset kehas.

See terviktoidu puhastuskuur on väga leebe viis keha ­puhastamiseks, energiapuuduse kõrvaldamiseks ja ainevahetuse seadmiseks uuele aastaajale.

Lõvid või…

(Algus lk. 4)

piga väga sarnast vappi, millest kujunes välja Eesti vapp. Esi/ algu võttis Tallinna (Revali) magistraat kasutusele kolme lõviga pitseri (seal).

Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega (tegeli­ kult vesiroosi lehtedega). Inglis­ maa vapil on kujutatud kolme kuldset sammuvat ja otsa vaa­ tavat (passant guardant) lõvi (leopardi) punasel kilbil.

Kui teid huvitavad vapid, siis järgmine kord, kui olete Tallinnas, ronige vana/linnast Toom/peale Toom/kirikusse.

Selle kiriku seinad on täis balti-sakslastest aadlike (nobi­ lity) pere/kondade vappe, täp­ semini vapp-epitaafe. Need on puust nikerdatud ja värvitud ning kanti matuse/protsessiooni

Steamed Vegetables with Lemony Soy Dressing Marika Blossfeldt Serves 6 Dressing: 2 cloves garlic, pressed 1 piece fresh ginger, about 1½ inches (4 cm), peeled and chopped fine juice of 2 lemons ¼ cup (60 ml) olive oil ¼ cup (60 ml) soy sauce (I like tamari and shoyu) 1 tablespoon snipped chives, optional Vegetables: 2 red beets 3 carrots all peeled, cut into bite-size pieces 1 turnip 1 cauliflower, separated into florets 1 leek, cut into ½-inch (1-cm) pieces 1 can (15 ounces or 420 g) chickpeas, drained and rinsed 6 leaves kale, stalks removed, torn into bite-size pieces 1 Combine the dressing ingredients in a glass jar. Close the lid and shake to mix.

2 Fill a pot with 1 inch (2½ cm) of water, insert a steamer basket and bring the water to a boil. Add the vegetables – start with the beets, then add the carrots, then the turnip, then the cauliflower – waiting three minutes after each addition.

Follow with the leek, chickpeas and kale, added at once.

Steam until tender.

Serve on a bed of cooked brown rice or quinoa – spoon the rice on individual plates, then top with the vegetables.

Pour on the dressing and garnish with cilantro leaves or chopped scallions.

ENJOY !

Meeldiv on, et hüvede kogemi­ seks ei pea paastuma ega nälga tundma. Süües loomuldasa mineraalaineterikkaid toite, te­ ­ kib kehas soodne keskkond, et terveneda, paraneda ja taastuda sügaval rakutasandil. Sama­ aeg­ selt annad kehale pehme tõuke

ees ja hiljem pandi haua/kambri lähedale. Toom/kiriku vapi/kogu on ainu/laadne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Hunt ei ole meie vapi/loom, sest vanasti teda hirmsasti kar­ deti ning peeti kurjaks ja sala/ kavalaks inimeste poolt peetud loomade sööjaks. Nüüd saame õnneks hunti vaadata teise mätta otsast. „Ta on väga hea ­ vastu/pidavusega, sitke ja äär­ miselt nutikas. Hunt on ellu/­ jääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust – tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaati­ line. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvus/looma­ na Eestit ja eestlasi sümboli­ seerima.“ (Looduskalender.ee kodulehelt „Hunt – Eesti rah­ vusloom“.)

RIINA KINDLAM

nii mürkidest, seedejääkidest kui mõnest lisakilost vabane­ miseks.

Vaata täpsemalt siit: https:// m a r i k a b. c o m / c l e a n s e s - e t c / spring-cleanse/

KANADA UUDISED

TORONTO. Toronto Regional Real Estate Board’i teatel kallines linna kinnisvaraturg taas veebruaris ning keskmise kodu hind ületas esmakordselt $1 miljoni piiri. Kodude müü­ gid tõusid võrreldes eelmise aasta veebruarikuuga 52,5% võrra. (Lüh. Global News) • KANADA. Pandeemia-aegsed töökaotused ähvardavad jätta naised püsivalt tagaplaanile: RBC hiljuti avaldatud uuringust selgus, et ligi 100.000 tööealist Kanada naist on alates pan­ deemia algusest lahkunud töö­ jõudude seast ega otsigi tööd.

(Lüh. CBC)

14

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

Mälestame kurbuses oma klubi liiget

Linda Kurvits

Linda Kurvits’at

Mälestame kurbuses meie õde ja tädi LINDAT, kes suri raske ja pika haiguse tõttu BIBLIOGRAAFIA KLUBI MARI MURU MARGI ja SERENA ROBERT ja ANNE JACKIE ja MATTI

Puhka rahus

Mälestame kurbuses

Linda Kurvits’at Rahvuskaaslaste…

(Algus lk. 5)

Eesti üleilmseks Üleilmne eestlus teeb Eestit suuremaks, aga see saab toi­ mida üksnes kahesuunaliselt.

Rahvuskaaslased on läbi aasta­ kümnete Eestit läbi erinevate tegevuste toetanud ja tugev­ ­ danud, seetõttu on tähtis riigi poolne sihipärase tegevuse (sh vajalike teenuste pakkumise) ja suhtluse tõus.

Sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega peavad veelgi tugevnema, et eesti keel ja -kul­ tuur jõuaksid võimalikult pal­ jude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni ning et Eestit toe­ tavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti posi­ tiivset kuvandit maailmas, tut­ vustada meie kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid.

Lisaks mõjub riigi majan­ duse ja ühiskonna sidususe sei­ sukohalt positiivselt Eesti pärit­ olu inimeste tagasipöördumine Eestisse, sest tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rah­ vastiku arengule ja kestmisele.

••• 1 Esimene väljarändelaine Ees­ tist toimus 19. sajandi keskpai­ gast ida poole, peamiselt ajen­ datud majanduslikest põhjustest (aga ka kõrghariduse kättesaa­ davus jne). Teise väljarände­ laine, tuntud ka kui 1944. aasta Suurpõgenemine, peamiselt lääne poole, põhjustas II maailmasõ­ da ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvu­ misega ja astumisega Euroopa Liitu ning rände põhjused on peamiselt majanduslikku laadi.

Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 ,,Eesti rändeajas­ tul“. Peatoimetaja Tiit Tam­ma­ ru.

2 Eestlaste väljaränne 2019 – 6 500 inimest (peamised sihtrii­ gid Soome, Suurbritannia ja Saksamaa).

3 Majandus- ja kommunikat­ siooniministeerium. Tööjõuvaja­ duse ja -pakkumise prognoos aastani 2025.

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

Avaldame kaastunnet tütar TIINALE pojaga

Lahkus kauaaegne näitleja

Oudi Kalm

MARET ja TOIVO VISNAPUU

Puhka rahus!

Mälestame kurbuses ja südamliku kaastundega perele EESTI RAHVUSTEATER

Pühapäeva suur juubel Märtsis 2021möödub 1700 aastat, kui Konstantin Suur, kes oli tollase Rooma impee­ riumi, ka Euroopa, keister, andis välja käsu aastal 321 A.D. pühitseda nädala esimest ehk päikese auväärset päeva, puhkepäevana.

Keiser oli vastu võtnud krist­ luse ja arvatavasti koostöös ka­ toliku kirikupeaga, otsustati väl­ ja anda see käsk kogu riigis, et teha ristiusku tulek paganatele populaarseks. Samal ajal toodi kirikusse ka piltide ja kujude kummardamise komme, selle vahega, et need nimetati ümber kristlike nimedega, nagu püha Maarja, püha Peetrus, jne.

Sellest ajast algas paganate suur sissevool kirikusse. Aga ka paljud kiriku õpetused muutusid paganlikeks. Õpetuse aluseks sai katekismus, kus Jumala käsud on muudetud. Võrreldes ­ seda Piibliga puudub seal täiesti teine käsk, mis keelab piltide ja kujude kummardamise; neljas, hingamispäeva käsk, on muude­ tud nädala seitsmendalt nädala esimesele päevale ja et arv täis oleks, selleks poolitati kümnes käsk. See fakt on kõigile kätte­ saadav võrdlemiseks. Jumala käsud Piiblis asuvad Moosese teise raamatu 20ndas peatükis.

Rooma paavst ütleb avali­ kult, et temal on autoriteet ka muuta Jumala käske, kuna tema on Jumala Poja asemik (VICARIVS FILII DEI) maa peal. Kui Piibel trükiti rahvaste keelde, algusega 16ndal sajan­ dil, siis leiti, et Piibli õpetused on vastuolus rooma katoliku kiriku omadega. Nii tekkis pro­ testantism ehk usupuhastuse ­liikumine, mis levis kulutulena.

Protestandid ütlesid paavsti kohta, et tühjagi sa oled Jumala

Poja asemik. Oled hoopis üle­ kohtu inimene ja hukatuse poeg (2.Tess.2:3-4). Koguni nimeta­ des paavsti metsaliseks, kes pii­ nab ja tapab kõiki teisiti mõtle­ jaid.

Kuna rooma tähestikus osa tähti esindavad rooma numbreid ehk arve, siis sellega protes­ tandid asetasid paavsti tiitli ehk nime arvuks Piiblis esineva 666 (Ilm.13:18).

Praegune rooma paavst, kes on jesuiitide ordust, pooldab valitsuste otsust lubada sama­ soolistel abielluda. Sellega siis võib munk mungaga ja nunn nunnaga abielluda. Aga see ei ole sama abielusuhe, nagu Aadam Eevaga on. See on otsene, Piibli seitsmenda käsu alusel, abielu rikkumine!

Aga tänapäeval on protestan­ tide hääl peaaegu vaikinud.

Jesuiitide algatatud oikumeeni­ line liikumine on populaarseks saanud. Kiriklik traditsioon on astunud Sola Scripture asemele.

Kõigele vaatamata ei ole Jumal ega Piibel muutunud ja Jumala Sõnast kostab veel praegu Jeesuse hääl, mis ütleb: ,,Miks te rikute Jumala käsku oma pärimuse (traditsiooni) pärast?“ Mt.15:3.

Usuasi on muutunud ena­ mikel kombeks. Aga fakt jääb, et nädala seitsmes päev on laupäev, mis on kristlik sabat ehk hingamispäev, säilinud pal­ judes keeltes (itaalia, portugali, hispaania). Vene keeles samuti nimetatakse laupäeva pühitse­ jaid subbotnikuteks. Edasi, kol­ mapäev on kesknädal (soome, saksa keeles) ja pühapäev on päikese päev (inglise k.)

Selline on asi pühapäevaga, olles paganlik pärand ristiusus 1700 aasta jooksul.

OLEV TRALLA

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Mälestame leinas kauaaegset sõpra

Linda Kurvits’at Avaldame kaastunnet TIINALE ja ROBERTILE PEETER SPIRKA TIINA MARIPUU

Lahkus meie hulgast

Linda Kurvits Mälestab EESTI KODU PERE

Mälestan sügavas leinas oma kauaaegset sõbrannat ja tema varakult lahkunud poega

Eve Marie Rebassoo (nee ILVES) * 15. detsember 1941 Saaremaal † 1. märts 2021 New Yorki osariigis

Lehho Rebassoo * 7. juuli 1970 New Yorki osariigis † 15. oktoober 2020 New Yorki osariigis Avaldan sügavat kaastunnet Eve tütrele LAINE TAYLOR-DUNHAM’ile ja tema vennale VALEVILE MARE KOPPEL

Tänuavaldus Oleme südamest tänulikud kõikidele, kes meile armsa abikaasa, ema, tütre, õe ja tädi

TIINA (VELTMANN) STEWART’i ootamatul lahkumisel toeks olid.

Suur aitäh kõikidele, kes meid lillede, kaartide, leinakuu­ lutuste ja sõnumitega lohutasid ja nii meie kaotusekurbust aitasid leevendada.

Täname südamest kõiki, kes on panustanud Tiina tütre Annika õppefondi.

Siiras tänus PEREKOND

Nr. 9

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Palume end hiljemalt püha­ päevale eelnevaks neljapäevaks registreerida koguduse kantseleis emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jätta sõnum telefonile: 416 483 5847.

Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMUALAUAGA. Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 7. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Jeesus on Eluleib”. Muusika TEBK Ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 14. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.: ,,Jeesus on Eestkostja”. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jeesus on Tee, Tõde ja Elu”.

Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Sport

Ilvese karjääri parim tiitlivõistluste tulemus Eesti kahevõistleja (suusa­ hüp­ ped+murdmaasuusatamine) Krist­ jan Ilves tuli Oberstdorfi maailmameistrivõistlustel suure mäe võistlusel 11. ko­hale.

Hüpete järel (124,5m) 7. ko­ hal olnud Ilves andis murd­ maarajal ära neli kohta, aga saavutas karjääri parima esituse tiitlivõistlustel.

Maailmameistriks tuli 19 a austerlane Johannes Lamparter, hõbeda sai Jarl Magnus Riiber Norrast ja pronksi jaapanlane Akito Watabe.

Kristjani vend Andreas Ilves lõpetas 42. kohal. (ERR/EE) OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Sa oled seda väärt

Kallid kaasmaalased!

k­ urjuse väe alt ühe inimese elu.

Mis oli sellega võrreldes kaks tuhat notsut. Ja ärritatud kü­ laelanikud. Üks päästetud isik tasus ära kogu majandusliku kahju.

Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel!

1 Ja nad tulid järve vastas­ kaldale gerasalaste maale.

2 Ja kohe, kui Jeesus oli paa­ dist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene, 3 kelle eluase oli hauakamb­ rites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada, 5 Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.

6 Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha (Markuse 5:1-3,5-6).

Mäletate, kuidas see lugu edasi läheb? Jeesus vabastab inimese ta sees olevatest dee­ monitest; aga kurjad vaimud suunduvad hoopis seakarja ­ sisse. Sead ent otsustavad, et neile ei meeldi uued toakaas­ lased ja uputavad end järve. Ümbruskonna inimesed tulevad uudishimust vaatama. Kui sel­ gub, mis tegelikult juhtus, põh­ justab see tohutu kohkumise ning ümbruskonna inimesed ­paluvad Jeesust nende paikkon­ nast lahkuda. Nii lähebki Jeesus tagasi samasse paati, kus ta juba öö veetis ja suundub mujale.

Kas see oli asja väärt?

Jeesusele – jah! Ta päästis

PALUGEM: Issand, ma tänan sind, et olen Sinu jaoks oluline.

KASULIK TEADA

kanduks edasi lemmikloomade karva kaudu.

Siiski on mõistlik mitte lasta oma lemmikutel võõraste ini­ mestega kokku puutuda, seega mitte lasta perre mittekuuluvatel inimestel neid paitada. Kasse on targem hoida toas ka nende üldise turvalisuse seisukohalt.

Health Canada on soovitanud inimestel, kel on diagnoositud COVID-19, olla eriti ettevaatlik ka oma lemmikloomadega kok­ ku puutudes ja paluda võima­ luse korral mõnel teisel pere­ liikmel nende eest hoolitseda.

Seega peaks haigestunud ini­ mesed mitte oma lemmikutega sel perioodil väga lähestikku olema, vältides nendega näiteks samas voodis magamist, süles hoidmist ja kindlasti jälgima, et ei köhitaks või aevastataks looma peale. (Lüh. CTVNews)

Koroona Briti tüve on Eesti nakatunutest 13 protsendil

Lemmikloomad ja COVID-19: füüsilise distantsi hoidmine vajalik KANADA. COVID-19 pan­ deemia on toonud muudatusi ka lemmikloomade omanikele.

Teatavasti on suletud näiteks paigad, kus koeraomanikud said oma lemmikuid vabalt joosta lasta. Ka koeraga tava­ pärane jalutamine toob enese­ ga kaasa erinevaid väljakut­ seid – ikka distantsi hoidmise­ ga seoses ja samuti teistega suhtlemisel.

Ekspertide kinnitusel kehti­ vad lemmikloomadele samad reeglid, mis inimestele: füüsilise distantsi hoidmine, kirjutas CTVNews. Veterinaaride sõnul on võimalik, et kassid ja koerad võivad kanda viirust ilma seda ise omamata; et nende karv võib olla potentsiaalne vahend edasikandumisel.

Dr. Scott Weese, Guelphi Ülikooli professor ja veterinaar tõi näite, et keegi läheb koeraga välja ja laseb tal vabalt joosta, keegi inimene paitab teda, siis tuleb teine inimene ja paitab jälle ning kui koer tuleb tagasi omaniku juurde ja tema teda paitab, siis on tal n-ö ka kontakt veel kahe inimesega, mida aga püüame vältida.

Selline stsenaarium on hetkel küll välistatud, kuna nn. koera­ pargid on juba ammu suletud, aga isegi tuleb vältida võima­ lust, et lapsed mängivad maja ees naabri koeraga.

Koera jalutama on vaja ikka viia, aga vältida tuleks olukordi, kus ta ,,suhtleks“ teiste inimeste või loomadega, ütles dr. Ian Sandler, Toronto loomaarst, kelle sõnul peaksid inimesed, kellel on viirus diagnoositud, isoleerima end ka lemmikloo­ madest. ,,Me arvame, et eda­ sikandumise tõenäosus on väga väike, aga me ei tea, kui kaua võib viirus olla aktiivne kasside ja koerte karval.“ Centers for Diseases Control and Prevention (CDC) ütleb oma veebilehel, et praegu ei ole tõen­ deid uskumaks, et COVID-19

Ja nii suhtub ka Jeesus si­ nusse. Sa oled seda väärt – väärt Teda, kes sündis looma­ laudas, käis mitu aastat ringi kodutute jutlustajana, kes ree­ deti ja löödi risti. Sa oled väärt Tema surma Kolgata ristil. Ta kavatses sind päästa kurjuse väe käest ja tegigi seda. Ta ostis sind tagasi oma elu hinnaga. Ja nüüd pakub Ta sulle igavest elu.

Sa oled seda väärt.

Tartu ülikooli teadlaste ja ter­ viseameti koostöös tehtud analüüsi esmastest tulemus­ test selgus, et koroonaviiruse Suurbritannia tüve osakaal Eesti nakatunute seas on ligi 13 protsenti.

Teadlased ei leidnud juhu­ valimist Lõuna-Aafrika koroo­ naviiruse tüve, mille puhul kardetakse, et see allub vakt­ ­ siinidele kehvemini. Seda on Eestis leitud vaid nendest testi­ dest, mida on teinud välisriigist saabujad.

Kuu aega tagasi oli ka ena­ mik Briti tüvedest sisse toodud, nüüd levib see Eesti-siseselt.

(ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021

Nr. 9

Tellige EESTI ELU! Otsa kool sai kingiks Eesti lipu

Eesti Lipu Seltsi poolt Georg Otsa Muusikakoolile 100. a juubeliks kingitud piduliku lipu pühitsemistseremoonial Tallinna Jaani kirikus 25. veebruaril 2021. Kooli liputoimkond koos direktor Ivo Lille, õpilaskonna esindaja Eleri–Sirje Treimani, vilistlaskogu esindaja Hirvo Surva ja ELS esimehe Jüri Treiga Jaani kirikus.

Antarktikast eraldus uus tohutu jäämägi Möödunud reedel murdus Antarktikas Brunt’i šelfiliusti­ ku küljest lahti tohutu jäämä­ gi, mis on sama suur kui umbes üks ja veerand Hiiu­ maad.

Antarktika uurijad jälgisid šelfiliustikku (mandriliustiku ookeanipinnal olevat osa), mille küljest eraldus 1270-ruutkilo­ meetrise pindalaga ja 150 meetri paksune kamakas, juba ­ ammu. NASA hoiatas selle juh­ tumise kohta juba aasta eest.

Euroopa kosmoseagentuuri andmetel eraldus Bruntist nii suur tükk viimati 1971. aastal.

Suurimate jäämägede hulgas paigutub see pindalalt kahek­ sandale kohale.

Jäämägede tekke põhjustaja pole alati kliimamuutus. Šelfi­ liustik võib kasvada soodsate olude korral aja jooksul nii suureks, et laguneb omaenda ­raskuse all. Hetkeandmete põh­ jal ei näe teadlased ka ülal­ nimetatud jäämäe tekke põh­ jusena kliima soojenemist.

(DForte/EE)

Pompei lähedal kaevati välja Roomaaegne kaarik Itaalias Pompei äärelinna villa Civita Giuliana juurest leiti uhke peaaegu terve Roomaaegne kaarik, teatas arheoloo­ giapark hiljuti.

Neljarattaline ehitud kaarik leiti tallide portikusest, kust aastal 2018 kaevati välja ka kolm hobuse skeletti, kellest ühel olid veel ratsmed peal.

Pompei mattus keeva laava alla aastal 79 pärast Vesuuvi purset, milles hukkus 2000 kuni 15 000 inimest. ,,Suur nelja rattaga paraad­ kaarik, metallosade, pronksist ja tinast kaunistustega, minerali­ seerunud puidu ning orgaani­ liste materjalide jäänustega (köitest kuni lilledest kaunis­ tusteni) leiti peaaegu tervena,“ seisab arheoloogiapargi aval­ duses. (ERR/EE)

S P ORT

Tänak võitis Arktika ralli Möödunud nädalal näitasid head minekut autoralli MM-sarja hooaja teisel etapil PõhjaSoome teedel Ott Tänak-Martin Järveoja (Hyundai), kes edesta­ sid 17,5 sekundiga üldliidriks kerkinud soomlast Kalle Rovanperä (Toyota) ja 19,8 sekundiga tiimikaaslast Thierry Neuville’i.

Tänak võitis kümnest kiirus­ katsest pooled ja juhtis võistlust algusest lõpuni. Tasuks karjääri 14. esikoht MM-etappidelt ja teine Hyundai roolis pärast mul­ lust triumfi Rally Estonial.

(ERR/EE)

Eestis nähakse ohtu Hiina tehnoloogias Veebruaris avaldatud Eesti välisluureameti (VLA) aasta­ raportis märgitakse, et Hiina ambitsioonikas plaan saada maailma tehnoloogialiidriks kätkeb suuri julgeolekuohte.

Peaminister Xi Jinpingi stra­ teegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid teh­ noloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõus­ ta ja teised riigid Hiina tehno­ loogiast sõltuvaks teha.

Hiina plaan on ligi pääseda maailma tipptehnoloogiale ning üle maailma üle osta andekaid inimesi, et pääseda ligi teadmis­ tele, millest hiinlastel on vajaka.

Hiina eesmärk pole aga vastupi­ diselt nende poliitretoorikale koostöö, vaid Hiina võimekuse väljaarendamine tasemele, kus ei sõltuta enam välismaistest tarnijatest. Eesmärgini jõudmi­ seks kasutatakse ka küberluuret ning varjatud Hiina osalusega ettevõtete loomist välismaal.

Raportis märgitakse, et kau­ gem eesmärk on panna kogu Hiina tehnoloogia tööle Hiinas loodud Beidou navigatsiooni­ süsteemis ning eksportida Beidou süsteem ,,Ühe vööndi, ühe tee“ algatusega ühinenud riikidesse. ,,Teisisõnu ehitab Hiina üles autonoomset globaal­ set ökosüsteemi, kus asjade in­ terneti, tehisintellekti, pilve­ teenuste ja ülikiire interneti (täna 5G, tulevikus 6G) ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahen­ dused. Esialgu võib Hiina teh­ noloogia kasutada paralleelselt GPS ja Beidou süsteemi, kuid lõppeesmärk on panna Hiina tehnoloogia kasutama ainult Beidoud, viidates sellele, et Beidou süsteem on võimeline asukohta määrama palju täpse­ malt kui GPS,“ seisab raportis.

Sündmuste kalender • Neljap. 11. ja neljap. 18. märtsil AKVARELLI-ÕPI­ TUBA Zoomis ENDA BAR­ DELLI juhendamisel EKKT, VEMU ESK koostöös.

• Pühap., 14. märtsil kl 3 p.l.

(EST) DOKFILM ,,Betti Alver.

Ilmauks on irvakil“ ja jutuaja­ mine SIRJE KIINIGA“ VEMU ja MÜ koostöõs VEMU YouTube’i kanalil.

• Kolmap., 17. märtsil kl 7 õ (EST) COOKING WITH PAS­ TOR MART: PAASTU­ TOI­ DUD VEMU YouTube’i kanalil.

• Pühap., 21. märts Metsa­ ülikool esitleb: JÜRGEN ROOSTE, www.eesti.ca/mu.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­P ÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

VLA hinnangul muudab Eesti integreerimine Hiina au­ tonoomse tehnoloogia ökosüs­ teemiga Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast.

Tähelepanu juhitakse ka as­ jaolule, et eraettevõtlus ja kom­ munistlik partei on Hiinas tihti seotud.

(Välisluureameti avalik raport 2021/ERR)