4
EESTI ELU reedel, 5. märtsil 2021 — Friday, March 5, 2021
Kanada eesti noored osalesid TV-saates Family Feud : ,,Oleme uhked eestlased!“
Paul mängib Fast Money; saatejuht Gerry Dee.
Küllap vaatasid paljud Kana da eestlased möödunud näda lal, 16. ja 17. veebruaril CBC kanalil populaarset TV- saa det Family Feud, kus seekord sete võistlejate hulgas Toronto eesti perekond Põldma/ Lillakas, kes võist le sid võist konnanime Poldma all. Võist lejate hulgas olid vennad Markus, Mihkel ja Alek sander (Sass) Põldma ning õde ja vend Kristina ja Paul Lillakas. Nad on omavahel lähedalt sugulased: Markuse, Mihkli ja Sassi isa Mart ning Kristina ja Pauli ema Linda on vend ja õde, kelle vanemad olid Selma ja Meinhard Põldma. Sellest huvitavast TV-koge musest rääkis pikemalt Eesti Elule Paul Lillakas, kes oli võistkonna juht. Olgu öeldud, et Paulil on ka endal suur televi sioonikogemus: ta on TV-kokk, kes jõuab regulaarselt teleekraani kaudu hommikusel ajal Kanada kodudesse, valmistades toitu ning tutvustades oma huvitavaid retsepte, mida on jät kuvalt lahkelt jaganud ka Eesti Elu veergudel. Samuti võitis ta 2014.a. saate Chopped Canada, kust saigi alguse tema kokan dusalane karjäär ja tähelend. Kõnealune saade Family Feud oli aga hoopis teistsugune koge mus. Kuidas nad üldse sinna saa tesse pääsesid? Paul räägib, et lapsena vaatas ta alati seda saa det, kus üks pere võistles teise pere vastu, aga ise osalemise mõtet polnud kunagi tulnud. Kõik sai alguse umbes 1,5 aas tat tagasi – õde Kristina rääkis, et miks mitte proovida sinna kandideerida, võiksime kõik koos teha audition video ja vaatame, kuidas läheb. 2019.a. septembrikuus Jõekäärul Mar kuse sünnipäeva pidades otsus tati, et teeme ära, ja seal video sündiski. Nad tahtsid rääkida
Aleksander (Sass) Põldma
Vas. Paul, Kristina, Sass, Mihkel ja Markus TV-saates Family Feud, kandes esimeses mängus, kus nad olid võidukad, eesti rahvariideid.
just sellest, et on eestlased ja väga uhked selle üle, samuti näidata neile armsaid Jõekääru paiku. See koht on neile süda melähedane lapsest saadik, seal on ka pereliikmete suvilad. Nad lootsid, et video sai huvipakkuv – kuna tegemist on Kanada saatega, on inimeste päritolu ja etniline tagapõhi väga olulisel kohal. Möödus mitu kuud, enne kui nad saatest oma video kohta tagasisidet said: see oli posi tiivne ja nad kutsuti teise astme auditionile. See läks samuti edukalt ning peatselt kutsuti kolmandale, mis oli juba proo vimäng ühe teise perekonna vastu. Kuna vahepeal oli alanud COVID-19 pandeemia, toimus see Zoomi vahendusel. Kõik läks hästi ja lootus saatesse saada läks aina suuremaks! Möödunud suve lõpul helis tati Paulile kui võistkonna juhile, et nad on välja valitud, aga polnud täpselt teada, kuidas saadet teha saab, millised on viirusenumbrid ja võimalikud piirangud. Õnneks oli olukord siis parem ning saadet oli võimalik oktoobrikuus läbi viia, muidugi kõiki Covid protokolle täpselt jälgides. Kuna nad rääkisid palju oma üleskasva misest eesti ühiskonnas – koolidest, laagritest, skautlusest, rahvariietest – küsiti, kas nad oleksid nõus rahvariietes tule ma. Mõte oli hea, kuid kuna neil polnud täielikke rahvariidekomplekte, kardeti esialgu, et äkki nad teevad midagi valesti ja võivad ehk kedagi puuduliku komplektiga solvata. Siiski sai kõik vajalik kokku: saabus stuu diopäev, kõik panid rahvariided selga ja läksid.
Ühepäevasele saate lindista misele eelnes palju ettevalmis tustööd. Osalejad tegid eelnevalt Covidi-testid, et nad saaksid koos olla. Stuudiokogemus oli väga teistmoodi: kõik oli vaikne, ei mingit publikut, teistega kokku ei puututud. Esimene mäng läks suurepäraselt, nende pere võitis. Vahepeal oli aega 30 minutit riideid vahetada ja järgnes teine mäng, kus nad olid casual riietes, kõigil seljas sinised teksapluusid. Seda män gu nad enam ei võitnud. Paulile jäi siiski hea tunne, et just rahvariietes mängus olid nad võidukad! Paul lisab, et nad on kõik alati oma eestluse üle uhkust tundnud: juba väikese poisina selgitas ta Kanada koolis kõi gile, kus Eesti asub, ja rääkis ka Eesti koolis käimisest. Lisaks huvitavale TV-koge musele jääb Family Feud saates osalemine Põldma/Lillakas pere noortele meelde kui üks tore päev, kui nad said üle pika aja jälle koos olla – sellist võima lust polnud ju pandeemia tõttu väga kaua olnud. Kuna testid olid tehtud, said nad koos aega veeta ning mängu järgselt tehti videokõnesid vanematega, kes kahjuks stuudiosse kaasa elama tulla ei saanud. Mida tehakse aga saates või detud 10.000 dollari suuruse auhinnarahaga? Paul, Kristina, Markus, Mihkel ja Sass otsusta sid juba samal õhtul, et kui pan deemia on lõppenud, teevad nad perekonnareisi: „Me pole ku nagi teinud terve pere reisi. Tahame jälle seda toredat koo solemise tunnet kogeda!“ KAIRE TENSUDA
Nr. 9
NOORTE NURK Lõvid või leopardid? „Eesti riigi/vapil on kaks kuju: suur riigi/vapp ja väike riigi/vapp. Riigi/vapil on kuld sel kilbil kolm sinist sammu vat ja otsa vaatavat lõvi (leo pardi).“ (Vikipeedia) Täpselt nii ongi kirjas: lõvi ja siis sulgudes leopard. Mida?! Lõvi on heraldikas (heraldry) taga/jalgadele või vasak/pool sele taga/jalale TÕUSNUD lõvi, kes vaatab enda ette. Ja seega (peaga, mis profiilis) on ta „leopardne lõvi“. Eesti keeles kasutatakse selle tähistamiseks ka terminit ,,ründav lõvi“. Prantsuse ja inglise keeles lion või lion rampant. Leopardiks nimetatakse SAM MUVAT ja OTSA/VAA TAVAT lõvi, teise nimega lion passant guardant. Need meie kolm! Selle terminiga eris ta takse nii öelda meie lõvisid taga/jalgadel seisvast lõvist, nagu on näiteks Soome riigi vapil. Aga mõlemad on ikka lõvid. Kas sai selgemaks? Nagu soki/pesu/vesi? Või sama selge kui otsavaatavate lõvide (leopar dite) silmavaade?!... Tegelikult taas/ise/seisvumi sel leiti, et vapil on tõe/poolest lõvid, mitte leopardid. 1993. aasta 13. aprillil vastu võetud riigi/vapi/seaduses kirjeldatakse Eesti vappi järgmiselt: „Eesti Vabariigi [...] riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist sam muvat, otsa/vaatavat (passant gardant) lõvi.“ Kui on hetkekski kahtlus, siis vaata – neil kõigil on lakk (mane), nagu isa-lõvi del ikka. Kogu see leopardi jutt on heraldika täpsustamiseks. Ka põnev, kui süveneda viitsid (if you care to delve deeper).
Eesti väike riigi/vapp. Suurel riigi/ vapil on sama kilp ja vapi/kujund, kuid kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi ala/osas ristuvat kuldset tamme/oksa. Joonis: 2005. a avaldatud väikese riigi/vapi etalon/ kujutis. „Eesti riigivapi lugu“, Gert Uibo/aed, Riigi/kogu Toimetised 31/2015
Heraldikas nimetatakse lõviks seda lõvi, mis on taga/jalgadele või vasak/poolsele taga/jalale tõusnud ja vaatab enda ette. Täpsemini ründav lõvi ehk lion rampant. Sarnane on Soome riigi/vapil. Eesti vapil olevad lõvid aga sammuvad ja on näoga vaataja poole pööratud, seega heraldili ses keeles on nad hoopis leopardid ehk lion passant guardant – et eristada neid püsti/ seisvatest liigi/vendadest. Joonis: Vikipeedia
KOLME LÕVI JÕUDMINE EESTISSE Eesti looduses lõvisid ei esine. Ometigi jõudsid siia kolm lõvi/kutsikat hiljemalt 1219. aastal, kui Taani kuningas Valdemar II jõudis Põhjala risti/ sõja käigus Eesti/maale. Taani aeg Eestis sai läbi 1345. aastal Jüri/öö üles/tõusu järel ning Taani kuninga/vapi kasutamine Eestimaal lõppes. Arvatakse, et Taani kuningas andis Tallinna linnale (siis nimega Reval) ja Eestimaa rüütel/konnale (knight hood) õiguse kasutada Taani va (Järgneb lk. 13)
Kevadel 2018 valiti hunt Eesti rahvus/loomaks. Disainer Asko Künnap kujundas mängeldes hundid vapi/lõvidele sarnaselt t-särgile ja muudele meenetele (souvenirs). Nad ei sammu ega vaata otsa, vaid „kappavad“ sihi/päraselt otse edasi. Eesti Aja/loo/muuseumis saab osta nii huntide kui ka vapi/lõvidega särke. Foto: Riina kindlam
Tallinna Linna/muuseumi vapi/lõvid on head jutu/vestjad ja linna ajaloo hoidjad. Neid võib linna/peal kohata. Foto: www.linnamuuseum.ee
