Eesti Elu / Estonian Life No. 9 | Mar 6, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, March 6, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 9, 2020           Reedel, 6. märtsil — Friday, March 6

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vancouveris ja EKNi teenetemärkide üleandmine

Edda Davis ja Thomas Kirves.

Pühapäeval, 23. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Van­ couveri Meie Kodus. Päev algas hommikul oikumeenilise tänujumalateenistusega, mida pidas õp. Algur Kaerma ja millest võttis osa poolsada kaasmaalast. Järgnesid pidu­ lik lõunasöök allsaalis, kuhu oli registreeritud sada inimest ning hiljem aktus aulas. Aktus algas lippude defilee ja Kanada hümniga, avasõna ütles Vancouveri Eesti Seltsi president Thomas Pajur, palvuse õp. Algur Kaerma. Järgnes Vaba­ dussõja võitlejate mäles­ tamine. Tervituste ja sõnavõttudega

Aukonsul Evaleen Jaager Roy. Foto: Thomas Pajur

Foto: Olev Rumm

esinesid aukonsul Evaleen Jaager Roy ja abiaukonsul Evi Mustel. Läti kogukonna poolt tervitas Rita Blosmanis. Järgnes tänavuste Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teene­ temärkide üleandmine. See­kord­ seteks teenetemärkide saajateks Vancouverist olid Edda Davis ja Thomas Kirves, kelle tegevuse lühikirjeldused luges ette EKNi esindaja Vancouveris Ingrid Soide, kes ka märgid üle andis. Edda Davis, kes on sündi­ nud Eestis ja lapsena koos vanematega kodumaalt põge­ nenud, on olnud pidev kaua­ aegne, aktiivne toetaja Van­ couveri eestlaskonna organisat­ sioonides ja üritustel. Saabudes Vancou­ verisse, aitas ta kohe asutada gaidlust, osales Lääne­ ranniku Eesti Päevade korral­ damistel ja on nüüdseks juba 40 aastat teeninud juhatuse liikme­ na püsivalt Eesti Kultuuri Ühingut ja Eesti Arhiivi Vancouveris. Ta on olnud ka luteri kiriku nõukogu liige ja viimastel aastatel Van­couveri Pensionäride Klubi eestvedaja. Edda on ustav ja hingeline eestluse teenija, kes usub välis­ eestlaste panuse väärtusesse ­kodumaa heaks ja rõhutab eesti keele alalhoidmise vajadust (Järgneb lk. 3)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kolmkümmend aastat Eesti Kongressi kokkutulekust niarmee kindralit, enam kui kol­ mandikuni ulatuva mitte-eesti Märtsis käesoleval aastal kogukonna liikmed; ameti­ keel­ tähistame 30 aasta möödumist teks olid eesti ja vene keel. Kui Eesti Kongressi esimesest is­ ­ Eesti Vabariik oleks taastatud tungist, mis toimus 11./12. uue riigina lähtuvalt sellest, märtsil 1990. Eesti Kongress ­okupatsiooni ja koloniseerimise kujunes 20. sajandi suurima tulemusena kujundatud valijas­ kodanikualgatuse – E.V. ko­ ­ konnast, poleks ka parimal danike komiteede liikumise – juhul olnud võimalust kõnelda kulminatsiooniks. 1989. a. al­ rahvusriigist. Sellisest riigist, guseks oli okupeeritud Eestis mille põhiseadus tagab eesti tunda kevade hõngu. Avali­kuks rahva, keele ja kultuuri säili­ oli tulnud tõde selle kohta, et mise läbi aegade. Eesti pole seaduslikus abielus Sellele võtmeküsimusele and­ Nõukogude Liiduga, vaid on sid 24. veebruaril 1989 vastuse õigusevastaselt okupeeritud kolm rahvuslikku organisatsioo­ Stalini-Hitleri sõbramehe kok­ ni – Eesti Muinsuskaitse Selts, kuleppe tagajärjel. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Nõukogude võimuaparaat oli Partei ja Eesti Kristlik Liit. nõrgenenud ja segaduses, kuid Vastus kõlas: otsustada saavad eksisteeris edasi. Seda toetasid Eesti tuleviku üle 1918. a välja okupatsiooniväed. Samas idanes kuulutatud Eesti Vabariigi ko­ rahva seas lootus, et kui äkki danikud. Püsis ju EV demok­ kõik läheb soodsalt, siis võiks raatlike riikide jaoks juriidiliselt Eesti iseseisvus taastuda. Pal­ edasi. Tõeline avastus oli aga jude arvates küll vaid auto­ see, et lisaks õiguslikule järje­ noomse liiduvabariigi vormis. pidevusele eksisteerib füüsiliselt Selles olukorras kerkis võt­ – lihas ja veres – ka EV koda­ meküsimusena vajadus teha nikkond. Ehkki enamusele olid s­elgeks, kes – kui ime peaks okupatsioonivõimude poolt pih­ juhtuma ja iseseisvuse võimalus ku surutud nõukogude passid. avanema – on need, kes on Nüüd oli vaja need kodanikud ­õigustatud otsustama Eesti tule­ kindlaks teha. See tähendas tegelikult rah­ viku üle? Kas kõik okupatsioo­ niga kujunenud elanikkonna valoendust, mida tuli läbi viia ­esindajad? Kas ka Eestisse pai­ oma jõududega. 24. veebruaril gutatud nõukogude väed? Just 1989 kutsusid kolm eelnime­ nii valiti ju saadikud nõukogude tatud liikumist valima kõikjal parlamenti – ülemnõukogusse. Eestis kodanike komiteed, mis Isegi viimane, märtsis 1990 hakkaksid EV kodanikke re­ valitud ülemnõukogu oli moo­ gistreerima. 1989. aasta keva­ ­ dustatud sellel baasil – esinda­ dest kuni 1990. aasta veebrua­ tud olid seal neli okupatsioo­ rini registreeriti rahvaalgatuse

Tunne Kelam

Tunne Kelam. Foto: Endel Tammepõld, Meie Elu arhiiv

korras üle 790 000 Eesti Vaba­ riigi kodaniku (koos lastega) nii kodumaal kui ka paguluses. Tõsiasi, et sajad tuhanded Nõu­ kogude Liidu kodanikeks vor­ mistatud eestlased kuulutasid end avalikult ja massiliselt Eesti Vabariigi kodanikeks, tähendas ainulaadset rahvahääletust 1918. aastal loodud rahvusriigi taasta­ mise kasuks. See tähistas ka vabanemist nõukogude terrori ­ hirmukammitsaist ning andis tõuke võimumonopoli teostanud kohaliku kompartei lagune­ mi­ sele. Kodanike komiteede liiku­ mise edu võimaldas rahvuslik­demokraatlikel jõududel kor­ raldada veebruaris 1990 EV koda­ ­ nike esinduskogu – Eesti Kong­ ressi – valimised. Kong­ ressi 499 kohale esitati 1113 kandidaati. Valimistel, mida jäl­ (Järgneb lk. 4)

Üksmeelne hääletamine. Ees vas. Vardo Rumessen, Trivimi Velliste, Paul-Eerik Rummo. Foto: Ülo Laumets, Meie Elu arhiiv


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.