12
EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020
Nr. 9
Eesti gaidlus 100 Eesti gaidlus tä histab käesole val aastal oma 100. sünnipäe va! Liikumine, mis sai oma alguse vabas Eestis sada aastat tagasi, võt tis tollal sihiks kasvatada häid kodumaa tütreid; paguluses sai gaidluse rahvuslik ja isa maaline osa eriti oluliseks. Gaidid paguluses hoidsid oma armsat organisatsiooni elus lootes, et ühel päeval saab Eesti jälle vabaks, et taastatakse eesti gaidlus kodumaal. Gaidüksused väljaspool Eestit osalesid asu kohamaa gaidide üritustel, maa ilmalaagrites ja paraadidel, kus alati võeti eesmärgiks Eestit ja tema olukorda tutvustada. Tänapäeval on gai didel võima lik osaleda üritustel, maailma laagrites ja paraadidel ka Eestis. Aga alustame algusest! Lehe küljelt www.gaidid.ee loeme järgmist: „Gaidide tegevus Eestis tugineb 1907. aastal Inglismaal Lord ja Leedi BadenPowelli poolt loodud rahvusva helise skautluse ja gaidluse põhimõtetele. Esimesed gaidi üksused tekkisid Eestis 1919. aastal ning Eesti Gaidide Malev loodi 1920. aastal. [Esimene ise seisev gaidmalev asutati Tallinnas 21. märtsil 1920.] 1922. aastast alates olid Eesti gaidid Rahvusvahelise Komitee liikmed. 1928. aastal, kui loodi gaidide maailmaorganisatsioon WAGGGS (World Association of Girl-Guides and Girl-Scouts), oli Eesti Gaidide Malev üheks selle asutajaliikmeks. Viimased täpsed andmed gaidide arvu kohta enne gaid luse keelustamist Eestis 1940. aastal pärinevad aastast 1938, mil Eesti Gaidide Maleval oli 2538 liiget ja gaidid tegutsesid
kõigis maakondades. Seoses Ees ti okupeerimisega Nõu kogude Liidu poolt keelustati gaidlus Eestis. 1944. aasta sügi sel olid paljud inimesed II maail masõja sündmuste tõttu sunnitud lahkuma oma kodudest ning suunduma välismaale. Gaidijuhid jätkasid eesti noor sootööd esmalt põgenikelaagreis Saksamaal, Rootsis ja Taanis. ... Eesti gaidijuhid hoidsid võõrsil alles Eesti gaidluse traditsioonid ja ajaloolise järjepidevuse, mis on kestnud tänaseni. Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). Mõlemad organi satsioonid registreeriti 26. ok toobril 1989. aastal Eesti NSV Haridusministeeriumi poolt. 1992. aastal moodustati Eesti Gaidide Maleva ja Eesti Gai dide Ühenduse Koostööliit, mis võeti 1993. aastal WAGGGS-i vaatlejaliikmeks. 1999. aastal ühines Eesti Gaidide Ühendus Eesti Gaidide Malevaga, muutes oma nime Eesti Gaidide Liiduks. Väljaspool Eestit tegut senud eesti gaidide organisat siooni juhid olid nõus nimetama oma organisatsiooni ümber vä lis-Eesti Gaidide Liiduks. Seega tegutseb alates 1999. aastast Ees tis üks gaidide organisat sioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliik meks. [2020.] aastal on gaidiük susi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s.“ Üle aastate on eesti gaidük susi tegutsenud väljaspool Ees tit mitmel pool maailmas, alates põgenikelaagritest Saksamaal ja Austrias ning edaspidi Argen tiinas (1951-1974), Austraalias
Gaidlusest tunti palju rõõmu vabas Eestis, aga sõjapilved olid kogunemas. Fotol on gaidid laagris 1939. aastal Võsul, Eestis. Nõukogude võim keelustas gaidluse juba aasta pärast. Meeta Liiva fotokogust
Juba DP-laagrites hakati taastama kodumaal armsaks saanud gaidliikumist. Fotodel on „Koidula“ gaidüksus Geislingeni DP-laagris, tõotuse andmisel ja koondusel jaanuaris 1947. Meeta Liiva fotokogust
USA eesti gaidjuhtide aastakoosolek 1957. a.
(1950-1994), Brasiilias (19681976), Inglismaal (1947-1951), Kanadas (esimene gaidüksus asutati 1949), Rootsis (19452007), Saksamaal (1944-1994), Taanis (1945-1948) ja USAs (esimesed gaidüksused loodi 1949). Praegu juhib Kanada ühendatud gaid-skautmalevat nskm Aleks Kivi ja USA Eesti Gaidide Malevat ngdr Hillevi Ets. Eesti Gaidide Liidu Pea gaidiks Eestis on ngdr. Merili Laul. Välis-Eesti katusorgani satsiooni ehk välis-Eesti Gai dide Liidu juhiks on gdr Ingrid Kütt. Juhtkonna tööd on aastate jooksul aidanud kooskõlastada gaiderkogud. Kanada Gaider kogu juhib praegu gdr Tiiu Remmel ja USAs gdr Tiina Ets; Rootsis noorte tegevust ei ole, aga Gaiderkogu tegutseb edasi, juhiks gdr Maj-Lis Liiv. Alles mõne aasta eest lõpetas Aust raa lia Gaiderkogu tegutsemise, viimane juhataja oli gdr HeleMall Risti. Eestis on gaiderkogu juhataja gdr Aira Laul. Kogu sajandi vältel on gaidlus sisestanud tüdrukutele enese kindlust ja oskusi toime tulla oma kodus, ühiskonnas ning nii linnas kui ka metsas. Ükskõik kus nad maailmas ka ei asu, on iga gaid teise gaidi õde. Neil on ühised arusaamad ja tõekspida mised, nad annavad sama tõo tuse ja peavad kinni samadest seadustest ja kommetest. Nad saavad seal läbi katsete ja män gude õppida asju, mida koolis ega kuskil mujal ei õpetata ja suudavad end igasugustes olu kordades proovile panna. Gaid likus ringis sõlmitakse eluaeg seid sõprusi, õpitakse tundma loodust, austama oma päritolu ja asukohamaad. Välismaal on Eestit tutvustatud igal võimali kul juhul. Väljaspool Eestis asuvate eesti gaidüksuste liikmeid on juba kolmandat ja neljandat põlvkonda. Neil on võimalik käia Eestis laagrites ja kutsuda Eestist aatekaaslasi oma laagri tesse. See pakub ka võimalust harjutada eesti keelt ja paremini tundma õppida oma esivane mate maad. Juubeliaastal kogub välisEesti Gaidide Liit gaidlusega tegelenud isikute elulugusid – nende, kes kodumaalt lahkunu na hakkasid juba põgenikelaag
Foto: H. Roomeri
Järvemetsa (New Jersey, USA) laagriala osteti gaidlike-skautlike noorte kasutamiseks 1955. aastal. Seal peetakse gaidide ja skautide laagreid ikka edasi! Fotol on gaidjuhtide koosviibimisest osavõtjad 2019. a Malevate suvelaagris „Lennuk“. Foto: Ingrid Kütt
USA Malevate suvelaagris „Mesipuu“ tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Nüüd on ka eesti gaidlus saja-aastane. Aga noori tuleb aina juurde! Foto: Tiina Ets
Välis-Eesti gaidide vahel on olnud tihedad sõprussidemed. Fotol on Kanada esindusüksus Austraalia eesti gaidide-skautide korraldatud suurlaagris Lõunarist 1989. a. Foto: Ingrid Kütt
rites gaidüksusi moodustama; nende, kes võtsid vaevaks uuel maal uue elu sisseseadmise kõr val eesti gaidliku liikumise põ himõtete edasikandmise; nende, kes tänagi leiavad, et eesti gaid
lust on väärt edasi viljeleda, üks kõik kus eesti noored laias maailmas asuvad. Eesti gaidid on nüüd ja edas pidi – alati valmis! TIINA ETS, gdr
