2
EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020
Nr. 9
President Kaljulaid töövisiidil Ameerikas
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Majandusmured Nagu teame, maailma majandusmured tihti sõltuvad palju otsus tusvõimetusest. Näiteks praegune tähelepanu halvav koroonaviirus ei luba tulevikku prognoosida. Mis on majandusteadlaste ja panku rite lemmiktegevus, lihtsurelik saab ainult õlgu kehitada. Kanadas on ametlikult ametist lahkumas jaanikuul keskpanga kuberner Stephen Poloz. Tema eelkäija Mark Carney siirdus Londonisse märksa tähtsamale kohale. Inglased on ju ikka majan duses olulised, Bank of Englandi juhtimine on vastutustega koht. Poloz pole veel pensioniealine – aga ta ametiaeg saab juunis täis. Tänu Bloombergile, peale Wall Street Journali usaldusväärseim ma jandusuudiste edastaja, saime teada, muidugi internetist, et Poloz ehk jätab oma järeltulijale portsu probleeme lahendada. Nagu pankurid ikka. Ja Polozil on uute ametikohtade valik teatavasti ah vatlev. Just selle koroonaviiruse tõttu ei tea keskpankurid, mis oleks õige samm võtta. Lahendust pole näha, turismi ja inimliikumiste äri huvisid on seganud väga see tervishoiu küsimus. Polozil olevat Bloombergi järgi valik: vähendada väljamakstavaid intressiprotsente, mis on alati keskpankurite strateegia kummalistel aegadel, et rahus tada investoreid. Tavaliselt aumehemäng on selline, et ei jäeta tu levastele parajate pähklite järamist. Praegune Vahtralehemaa peapankur on tuntud ettevaatuse poo lest, jälgides, mida teised teevad. Et ehk olukord paraneb. Paraku seda ei tohiks keegi ütelda, julgust, Churchilli stiilis on tarvis, mitte mökutamist. Risk on osa investeerimisest. Samas on aga teadmine, et keskpank kaitseb, tavaliselt mitte just rikkureid, vaid tavainves torit, aru saadud kohustus. Mida USAs küll vastutustundlikult pole juba kaua saavutatud, tänu sealsele Federal Reservile ja ahnetele pankadele, mis kõigutavad börsi, aastast aastasse. Ning siis teine majandusuudis, seekord just Wall Street Journalist. Soomlaste kuulus Nokia telefoni-, kommunikatsiooni firma võitleb maailmas toimuvate tehnomuutustega. India päritolu Rajeev Suri astus sel nädalal peamehe kohalt tagasi, peamiselt kuna Nokia aktsiate väärtus on poole aastaga langenud enam kui 20%, sest ei suudeta võistelda uuema 5G mobiil- ja muu tehnoloo giaga. Teda asendab taas soomlane, Fortuna energiakontserni juht Pekka Lundmark. See näide rõhutab, et praegust majandust tõukab just energia ja internetitehnoloogia. Sõltlased oleme, aga energiata ei tule keegi toime, isegi kui nutitelefonita saab elada. Kokkuvõtlikult, enam ei loe, kuhu dollarid lähevad börsil, mis va nasti määras mitmeti otsustajate lähenemist. Kartused paraku, mis kahjuks selliseks kujunenud globaalselt sõltuvusest, oodates, mida Hiinas ette võetakse terviseküsimuses, on keskpankades oma rahva, maksumaksjate kasuks majandusprognoose teravdanud niivõrd, et isegi targad majandusteadlased ei oska kristallkuuli julgusega vaa data. TÕNU NAELAPEA
President Kersti Kaljulaid on sel nädalal töövisiidil Ameeri ka Ühendriikides. Washing tonis keskendub ta suvel Eestis toimuva Kolme Mere tippkohtumise ettevalmistus tele ning New Yorgis ÜRO julgeolekunõukoguga seotud teemadele. Washingtonis esineb Kalju laid Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitee (AIPAC) kong ressil digi- ja küberteemadel, kohtub Rahvusvahelise Valuu tafondi juhi Kristalina Geor gievaga ning president Trumpi administratsiooni esindajatega – vanemnõunik Jared Kushneri, president Trumpi riikliku julge olekunõuniku Robert O’Brieni ja nõuniku Ivanka Trumpi, justiitsminister William Barri ja aseenergiasekretäri Dan Broui lette’iga.
Suvel esmakordselt Eestis toi muv Kolme Mere tipp koh tumine toob kohale riigipead, äriliidrid ja tippametnikud nii Euroopast kui ka Ameerikast. Kolme Mere algatuse eesmärk on edendada koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digitaal sektorite taristute arendamiseks. Tallinnas keskendutakse eraldi digitaliseerimisele ja targale ühenduvusele. Kolme Mere al gatusega on tänaseks liitunud 12 Euroopa Liidu riiki – Aust ria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühend riigid ja Saksamaa. „Tallinna tippkohtumise ja ärifoorumi eel on hea võimalus tutvustada nii president Trumpi administratsioonile kui ka po
tentsiaalsetele regiooni inves teerijatele, milline on meie nägemus suvisest sündmusest, aga see on ka hea võimalus tut vustada potentsiaalsetele inves toritele Eesti digilugu ja mida meie tänane keskkond või maldab,“ selgitas Vabariigi Presi dendi välisnõunik Lauri Kuusing.
Keskmine palk Eestis oli eelmisel aastal 1407 eurot
Eestis kasvab koroonaviirusesse nakatunute arv
Statistikaameti hiljuti avalda tud andmete põhjal oli Eesti keskmine palk lõppenud aas tal 1407 eurot, neljanda kvar tali keskmine palk oli 1472 eurot. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk info ja side tege vusalal ning finants- ja kindlus tustegevuses, madalaim maju tuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning teistes teenindavates tegevustes. Võrreldes 2018. aastaga oli keskmine brutokuupalk Eestis eelmisel aastal 7,4 protsenti kõrgem. Kõige rohkem tõusis keskmine brutokuupalk teenin davates tegevustes (organisat sioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus) ning tervishoius ja sotsiaalhoole kandes. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse ja kin nisvaraalases tegevuses. Avalikus sektoris oli kesk mine brutokuupalk 1525 eurot ja tõus aastas 9,5 protsenti. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli kesk mine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus aastas 6,7 protsenti. Piirkondade lõikes oli eel mise aasta viimase kvartali keskmine brutopalk kõrgeim Tallinnas ja Harjumaal ning madalaim Hiiumaal. Tallinnas oli keskmine brutopalk sel aja vahemikul 1611 eurot, Harju maal 1506 eurot. Tartumaal oli keskmine brutopalk 1533 eurot. Viimase kvartali keskmisest brutopalgast (1472 eurot) oli 13 maakonnas keskmine palk eel nimetatule aga alla. Üle 1300 euro oli keskmine palk Lääne maal – 1353 eurot. Ülejäänud maakondades vähem – Vil jan dimaal 1292, Raplamaal 1274, Järvamaal 1248, Pärnumaal 1232, Võrumaal 1209, Põlva maal 1191, Ida-Virumaal 1182, Saaremaal 1157, Lääne-Viru maal 1123, Valgamaal 1112 ja Jõgevamaal 1111 eurot. Kõige madalam oli keskmine bruto palk neljandas kvartalis Hiiu maal – 1042 eurot. (ERR/EE)
Möödunud nädalal teatati, et koroonaviirus on jõudnud Eestisse – esimene viirusega nakatunu oli naasnud töörei silt Iraani. Terviseameti labori kolma päeval analüüsitud 43 koroo naviiruse proovist oli positiivne 29. veebruaril Itaaliast Berga most Riiga saabunud tallinlase oma. Neljapäeval tuvastati veel kahel Bergamost naasnud tallinlasel nakatumine koroo naviirusesse. Koroonaviirusesse on nakatunud ka üks tartlane. Eesti Elu trükkimineku ajaks oli ajakirjanduses teatatud kok ku viiest koronaviirusesse naka tunust Eestis. Valitsus arutas koroonavii ruse küsimust neljapäevasel is
tungil, keskendudes sellele, kui das reageerida, kui haigus peaks tuvastatama mõnes koolis. Peaminister Jüri Ratas ütles, et sel juhul ootaks seda kooli sul gemine kaheks nädalaks. Koroonaviirust tasub kaht lustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käi nud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomu likud sümptomid. Lisaks hin gamisteede haiguste sümptom itega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushai gustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine. Koroonaviiruse riskipiirkon dadeks on Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Ve neto, Emilia-Romagna ja Pie monte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. (ERR/EE)
Leviv koroonaviirus läheb lennufirmadele maksma miljardeid dollareid Rahvusvaheline Lennutrans pordiliit (IATA) hoiatas nelja päeval, et maailma lennun dussektor võib sel aastal uue koroonaviiruse mõju tõttu kaotada miljardeid dollareid. IATA prognoosis lennufirma de reisilendude käibelanguseks 63-113 miljardit dollarit, sõltu valt sellest, kui laialdaselt viirus levib. Veel paar nädalat tagasi prognoositi languseks ainult 29,3 miljardit dollarit. Halvim stsenaarium kujutab endas ülemaailmse reisilennun duse jaoks 19 protsendilist käibe langust, märkis IATA. Koroonaviiruse esimeseks ohvriks sai lennundusturul sai Briti regionaallennufirma Flybe, mis esitas pankrotiavalduse. Lufthansa teatas, et koroonavii rusest tuleneva nõudluse vähe nemise tõttu jääb õhku tõus mata umbes 120 lennukit ehk umbes viiendik lennufirma len nukitest. Soome lennufirma Finnair kavatseb kõik töötajad koroonaviiruse tõttu sundpuh kusele saata. (ERR)
New Yorgis osaleb riigipea naiste ja laste tervise eest seisva liikumise Every Woman Every Child juhtkomitee kohtumisel, president Kaljulaid on 2018. aastast liikumise kaasjuht. Lisaks on planeeritud kokku saamine ÜRO asepeasekretäri Amina Mohammediga ning Kolme Mere-teemaline ümar laud kohalike ettevõtjatega. (Allikas:VPK)
Eesti kaitseminister kohtus oma USA kolleegiga Sel nädalal kohtus Eesti kait seminister Jüri Luik Washing tonis USA kaitseminister Mark Esperiga. Kohtumisel räägiti Balti regiooni julge olekust, USA juhitud ja sellel kevadel toimuvast õppusest Defender-Europe 2020, Põhja diviisi olulisusest, küber koos tööst ja olukorrast Afga nis tanis. Mõlema riigi ministrid nõus tusid, et NATO peamine julge olekuoht tuleneb endiselt Vene maa suunalt, kellel on NATO ees oluline ajaline ja distant siline eelis oma vägede liiguta miseks Balti regiooni lähistel. Luik ja Esper rõhutasid USA juhitava õppuse DefenderEurope 2020 olulisust. Luik tõstis esile, et õppuse jooksul harjutatakse läbi regionaalset juhtimisstruktuuri ning liitlaste vastuvõttu nii maal, õhus kui merel. Kohtumisel arutati ka 5G teemasid ja ministrid tõdesid ühiselt vajadust tõsta teadlik kust 5G-ga kaasnevatest ohtu dest. (KMPT/EE)
