Nr. 9
EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Omastehoolduse probleemid vajavad kiiret ja inimlikku lahendamist Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees (SDE) Eesti inimesed elavad kauem, suureneb nii eakate kui eriva jadustega hooldust vajavate inimeste arv. Kui 2019. aastal oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8%, siis statistikaameti prognoosi järgi kasvab see arv 2040. aastaks 25,6%ni. 2018. aastal elas Eestis 156 700 puudega inimest, mis moodustas rah vastikust 12%. 2040. aastaks võib nende osakaal jõuda 17%ni. Kõik see näitab, et ühiskon nas kasvab üha enam ka hool duskoormus. Neli aastat tagasi hooldas või abistas oma lähe dast umbes 65 000 inimest. 2018. aasta tööjõu-uuringu and metel oli seetõttu tööturult ee mal ligi 8000 inimest ja ligi 5000 töötas osaajaga, mis kõige muu kõrval tähendab ka laeku mata maksutulu. Viimaste parlamendivalimiste
eel juhtisid sotsiaaldemokraadid tähelepanu sellele, et ebapiisav hoolekande korraldus ja eriti just halb olukord omastehool duses on meie ühiskonna üks suurimaid valupunkte. Nii on hooldekodude tasud kerkinud kaugelt kiiremini kui pensionid või palgad. Näiteks Viljandi hoolekandekeskuses tõusis hooldekodu kohatasu 2019. aasta 770 eurolt 1. jaa nuaril 895 euroni, kusjuures see summa ei sisalda ei ravimeid ega mähkmeid. Suure ravimiva jadusega või mähkmeid kasuta vate inimeste eest tuleb kuus välja anda 1000-1100 eurot, millest pension katab heal juhul vaid 40-50 protsenti. Mõistagi langeb nii suur koorem lähe daste õlgadele. Kui hooldekodu pole jõu kohane, siis ollakse tihti sunni tud jääma omastehooldajaks. Omavalitsused suhtuvad lähe daste toetamisse väga erinevalt – osa linnu ja valdasid paneb perekonnaseadusele viidates lapsed ja lapselapsed sundseisu. Lisaks pole hooldekodu kohta
Sajand Eesti esimesest põhiseadusest
Alanud aastal saame tähista da 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud I Riigikogu valimis test. 1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, Vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhi seadus. Aasta ja kaks kuud hil jem olid rahvasaadikud oma
tööga valmis saanud. Põhi sea dus võeti vastu 15. juunil, see jõustus sama aasta 21. det sembril. Asutavas Kogus suurt ena must omanud sotsiaaldemok raatide ja Tööerakonna eestve damisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma de mokraatlikumaid. Võim koon dati rahva poolt valitud üheko jalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õigu ses ettenähtud riigipea ülesan deid täitis valitsusjuhina riigiva nem. Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoo
USA ja Taliban allkirjastasid rahuleppe
Navalnõi süüdistas võime pangakontode külmutamises
USA erisaadik Afganistani küsimustes Zalmay Khalilzad ja Talibani kaasasutaja mulla Abdul Ghani Baradar allkir jastasid 29. veebruaril Katari pealinnas Dohas ajaloolise rahuleppe. Leppelt loodetakse Afganis tanis 18 aastat kestnud sõja lõpetamist ning USA ja tema liitlaste vägede lahkumist vas tutasuks islamistide julgeoleku tagatistele ja lubadusele pidada kõnelusi Afganistani valitsusega riigi tuleviku üle. Allkirjastamistseremooniast võttis osa ka USA välisminister Mike Pompeo. USA ja liitlased kavatsevad viia väed Afganistanist välja 14 kuuga. Vastutasuks võõrvägede lah kumisele tuleb Talibanil täita
Reuters vahendas teadet, mille kohaselt süüdistas Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi sel nädalal võime sel les, et viimased on tühjendanud või külmutanud nii temale kui ka tema pereliikmetele kuulu vaid pangakontosid. Navalnõi hinnangul on tegu võimude järjekordse ebaõiglase katsega teda ja tema toetajaid finantsili selt taga kiusata. 43-aastane Navalnõi selgitas oma teadaandes, et külmutatud on nii tema enda pangakontod kui ka tema naisele, pojale, tütrele ja tema eakatele vane matele kuuluvad pangakontod. (ERR/EE)
Jaak Juske Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
mitmeid julgeolekulubadusi ning pidada kõnelusi Afganistani valitsusega. (ERR/EE)
sid piisavalt. Laienemas on era hooldekodude võrk, aga nende hinnad on taskukohased vaid jõukaile peredele. Analüüse ja ülevaateid on sotsiaalministeeriumis juba enne 2017. aastal valminud Maailma panga uuringut, mis tõi välja, et omastehooldajate koormus on ülemäära kõrge ja riigi panus hoolekandesse liiga väike. Ini mese ja tema lähedaste oma osalus hooldekoduteenuses on tõusnud juba 80 protsendini ja tõus jätkub. Et tuua pisutki leevendust, tegin tulumaksuseaduse muut mise arutelul ettepaneku, mis lubaks neil, kes maksavad oma omaste hooldekodu eest, selle oma maksustavast tulust maha arvata sarnaselt laste huvi koo lide tasuga. Rahanduskomisjon lükkas selle muudatuse tagasi. Üha valusam probleem ei vaja jalgratta leiutamist. Vaadata tuleb seda, kui inimlikult on hakkama saadud mitmes teises riigis. Põhimõtteliselt on vali kuid kaks, mis ei tähenda, et me ei saaks luua erinevatest headest praktikatest kõige paremini so bivat Eesti varianti. Naaberriigis Soomes ei ole eakate hoolekande eest tasumise
kohustus mitte lastel ja lastelas tel, vaid omavalitsustel. Sealsed omavalitsused teevad kõik sel leks, et inimesed saaksid või malikult kaua oma kodus elada ning pakuvad igapäevast elu toetavaid teenuseid. Hoolde ko du koha vajadusel tuleb osa va jalikust summast tasuda loomu likult pensionäril endal oma pensionist, puudujääva osa mak sab omavalitsus. Lastel ei keela mõistagi keegi tõsta mugavustaset. Kui aga soovi takse jääda oma lähedaste hooldajaks kodus, on see töö tasustatud. Saksmaal kehtib 1995. aas tast kohustuslik hoolduskindlus tus, kus inimesed on maksnud oma palgalt igakuist kindlustus makset, et saada vanaduspäevil lisaks pensionile ka vajalikku hooldusteenust. Süsteem toimib seal selliselt, et töötaja maksab 1,525% (lastetuil inimestel lisandub alates 23 eluaastast +0,25%) ja tööandja maksab 1,525% ehk siis kokku on see protsent 3,05 (lastetuil 3,3%). Eestis on hoolduskindlustuse loomisest rääkinud doktor Kai Saks. Eelmisel aastal haaras sellest mõttest kinni sotsiaal minister Tanel Kiik, kes teistelt
ministritelt tuge ei leidnud. Taolise makse puhul on ka rida küsitavusi. On selge, et vald konda see kohe lisaraha ei too. Sotsiaaldemokraadid andsid valitsusele 17. veebruaril üle ot suse eelnõu, mis kohustab valit sust töötama välja lahendused väärika vananemise, hoolekande ja omastehooldusega seotud probleemide jaoks. Vastavad sea dusemuudatused peavad rii gikokku jõudma juba lähikuu del, et tagada hiljemalt 2021. aasta alguses üleminek oluliselt inimkesksemale ja paremini ra hastatud hoolduse korraldusele. Ettepaneku järgi peab valitsus kehtestama sotsiaalteenustele kohustuslikud miinimumnõuded, mis tagaksid hooldusteenuste võrdsema ja parema kättesaada vuse üle Eesti. Lisaks tuleb omavahel paremini sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenused. Omastehooldajad tuleb kindlus tada väärilise hooldajatoetuse ja sotsiaalsete garantiidega. Riik peab eelnõu järgi seisma ka selle eest, et hoolduse vallas oleks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. Eesmärgiks on vä hendada nii hooldatavate kui hooldajate koormust, parandada nende heaolu.
mia rahvusvähemustele. Need täna iseenesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindli kud. Samas olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis. Esimesed põhiseaduse-koha sed Riigikogu valimised toimu sid 1920. aasta novembri lõpus. Enim kohti said sajakohalises parlamendis Tööerakond ja Põllumeeste Kogud. Samal ajal oli alanud Toompeal keskaegse ordulinnuse konvendihoone alus müüridele ka Riigikogu hoone ehitus. See Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeri tud ja 1922. aastal valminud hoone on maailma ainuke eks pressionistlikus stiilis parlamen
dihoone. Kuni Riigikogu hoone valmimiseni pidas parlament is tungeid Toompea lossi Valges saalis. Tulles aga tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale Riigikogule olid an tud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadus andliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Selle tagajär jeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ula tusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhi seaduse muutmiseks koguni
kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises aga Eesti demokraatlik riigikorraldus üldse kokku.
S P ORT
Vasaloppeti maratoni võit läks Norrasse Nädalavahetusel peeti Rootsis maailma kõige kuulsam suusa maraton Vasaloppet. Tänavu 96. korda toimunud Vasaloppeti 90-kilomeetrise distantsi võitis norralane Petter Eliassen (4 tundi, 25 min), kellele oli see teiseks võiduks viieaastase vaheaja järel. Ka teisest neljanda kohani võtsid norralased – Stian Hölgaard, Torleif Syrstad ja Tord Asle Gjerdalen. Naistest võitis rootslanna Lina Korsgren, kes lõpetas üldarvestuses 57. kohal. Eesti parimana sai Mart Kevin Põlluste 63. koha (4 tundi, 42 min ja 12 sekundit). Kokku oli stardis üle 15 000 suusataja. (ERR/EE)
Oluline on minevikust õppi da. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänaseni kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Sa mas püüti tagada paremat tasa kaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänaseni. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjatel teha iga päev tööd.
Eesti sõdurite Afganistanist äratuleku aeg pole veel teada Kaitseministeeriumi esindaja sõnul ei ole Eesti kaitseväe laste äratoomine Afganistanist veel otsustatud. Afganistani operatsioonil Resolute Support osaleb ligi kaudu 40 Eesti kaitseväelast. Missiooni eesmärk on läbi stra teegilise partnerluse Afganistani valitsusega tagada nende julge olekujõudude funktsionaalne toetus, et luua usutavam, või mekam ja jätkusuutlikum Afga nistani armee ja julgeolekujõud. Operatsioon Resolute Support on operatsiooni ISAF (Inter national Security Assistance Force) jätkuoperatsioon, Eesti osaleb selles alates 2015. aas tast. ISAF-is osales Eesti 11 aastat (2003−2014). USA ja Taliban sõlmisid eel misel nädalavahetusel kokku leppe, mille peamine eesmärk
on vägivalla vähendamine Afga nistanis ning laiapõhjaliste kõ neluste alustamine Afganistani valitsuse ja Talibani vahel. Lep pelt loodetakse Afganistanis 18 aastat kestnud sõja lõpetamist ning USA ja tema liitlaste vägede lahkumist vastutasuks islamistide julgeolekutagatistele ja lubadusele pidada kõnelusi Afganistani valitsusega riigi tu leviku üle. USA ja tema liitla sed kavatsevad viia kõik oma väed Afganistanist välja 14 kuu ga, kui islamiliikumine Taliban peab rahuleppest kinni, teatasid Washington ja Kabul kokku leppe sõlmimise ajal tehtud ühisavalduses. (ERR/RR)
www.eestielu.ca
