PARIMAD LAHENDUSED ROOLI JA VEERMIKU DIAGNOOSIKS NING REMONDIKS

Auto rooli- je veermikusüsteem on keerukas omavahel seotud komponentide võrgustik, mille eesmärk nii eraldi kui tervikuna võttes on tagada sujuv, stabiilne ja turvaline sõit. Kuna karmi koormuse puhul võtab esimese löögi enda peale vedrustus, siis sealsed komponendid on ka kiiremad kuluma – või lausa purunema. Vigade tuvastamine rooli- ja/ või veermikusüsteemist võib esmapilgul küll keeruline tunduda, kuid oskuslikus töökojas tuvastatakse probleem ja parandatakse see teinekord üllatavalt kiiresti – ja sõit võib jätkuda. Rool ja vedrustus on loodud tugevaid koormusi taluma. Sellele vaatamata tekib pikema kasutusperioodi käigus ikkagi teatav kulumine. Hullemgi veel, piisab väiksest lõtkust või ebatihedusest mõne üksiku detaili juures, ja süsteem tervikuna võib muutuda nõrgemaks ja ebatäpsemaks. Sõites tundub see esialgu pelgalt ebameeldivana, kuid pikemas perspektiivis mõjutab nii auto sõidumugavust kui ka ohutust.

MILLISEID SÜMPTOMEID OTSIDA?

Et tegu on sõiduohutuse seisukohalt auto ülitähtsa osaga, tasub sõiduki rooli ja veermikku kontrollida iga tavahoolduse käigus. Kui klient tuleb töökotta mõnega alltoodud muredest, viitab see lisaks üsna selgelt rooli-ja/või veermikumuredele:

ƒ sõiduk kisub sõidu ajal ühele poole

ƒ rool kisub pärast pööramist täiendavalt ühte serva

ƒ lõtv või logisev rool: liiga suured lõtkud ja teel „ujumine”

ƒ tugev vibratsioon roolirattas

ƒ rool kisub ühele poole, kui sõita üle konaruse või kui tugevalt kiirendada

ƒ raskused rooli keeramisel

ƒ ebaühtlane rehvikulumine

ƒ kolksuv või kolisev hääl

Vea Leidmine Ja Remondisoovitused

Järgides vea selgitamisel ja hilisemal kõrvaldamisel lihtsaid soovitusi, võib auto remondile kuluda kokkuvõttes vähem aega ning seeläbi vähenevad ka kulud töökojale: Enne kui osi vahetada, kontrolli üle kõik poldid-mutrid, et need oleksid korralikult kinni. Seeläbi võid oma töökojale ja kliendile rohkelt aega ja raha säästa. Otsi sõidukilt nähtavaid viiteid veale. Võimalusel vaata enne tööle asumist üle kõik nähtavad komponendid nagu puksid ja liigendid. Märgates vigastusi, mõrasid, rebendeid või muud säärast, mis ei paista õige, vaheta vigane detail. Roolivõimendiga sõidukite puhul kontrolli, kas õlireservuaar on täis. Kui mitte, täida see ja kontrolli natukese aja pärast uuesti. Kui õlitase uuesti alaneb, otsi töökoja põrandalt jälgi lekkest. Õli võib lekkida roolivõimendi pumbast, voolikutest või roolilatist endast. Loksuta rooliratast keerates seda kiiresti natukese haaval vasakult paremale ja kohe tagasi (umbes veerand ringi kaupa).

Seda tehes ei tohiks olla tunda liigset lõtku ega kolksuvaid helisid. Kui autol on roolivõimendi, tuleb säärane kontroll läbi viia töötava mootoriga.

Kui auto teeb pöörates häält, võib põhjuseks olla kulunud munakliigend. Kui liigendid on varustatud määrdenipliga, kuluvad need kiiresti, kui neid mitte määrida või kui sõiduk on lihtsalt pikalt seisnud. Kulunud munakliigendid tuleb vahetada.

Vedrustuse õõtshargi sisemise otsa küljes on kummipuksid, mis aitavad autoratast õigel kohal hoida. Kui need puksid kuluvad, järgnevad probleemid roolitavusega ja rehvide kulumine. Sellisel juhul tuleb kummipuksid vahetada.

Roolisüsteemi lahti võttes leota mutreid eelnevalt õlispreiga, et need pisut liguneksid ja seejärel keerates paremini lahti tuleks.

Pinguta mutrid alati tootja poolt ettenähtud jõuga. Ära kasuta suruõhu- või elektritööriistu, sest nendega võib vahetatavat varuosa kahjustada.

Veendu, et pingutad rattapoldid tootja poolt ettenähtud jõuga.

Keera komponendid lõplikult kinni, kui autol on rattad maas, mitte õhus. Sedasi väldid täiendavat pinget vahetatavatele osadele, kui sõiduk alles hiljem vastu maad langetada.

Ära taaskasuta kinnitusvahendeid. Rooli ja vedrustuse juures kasutatakse mutreid, mis aitavad tagada iseeneslikku lahtikeeramist vibratsiooni tõttu. Sellised mutrid on reeglina mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja neid ei maksaks autole tagasi panna.

On väga tähtis rooligeomeetria uuesti paika sättida, kui vahetati mingeid rooli või vedrustuse komponente. Uued detailid võivad olla tihedamad ja seetõttu võib ratas jääda varasemaga võrreldes erinevasse asendisse. Kontrolli rattanurki kõiges kolmes suunas, et vähendada veeretakistust, hõõrdumist ja rehvikulu.

Rooliotste vahetus mõjutab sõiduki esirataste kokku/lahkujooksu. Kui uued osad paigas, tuleb esisild uuesti paika sättida, reguleerides rooliotsad vastava keerme kaudu nii pikaks nagu tootja ette näeb.

Auto vedrustuse pidev liikumine võib muuta õõtsharkide ja vedrupüstmike geomeetriat ja seega rataste kaldenurka. See pole tavajuhul reguleeritav. Kui mõõtmisel selgub, et ühe ja teise poole ratta kalle on märkimisväärselt erinev, tuleb kontrollida rehve, rattaid ja vedrustust, mis võivad olla vigastatud.

Pikikalle võib mõjutada sõiduki juhtimisstabiilsust. Üldjoontes peaks pikikalde erinevus ühe ja teise poole rataste vahel jääma 0,5 kraadi sisse. Sellest suurem erinevus võib põhjustada sõiduki kaldumist ühele poolele ja rattad tuleb paika reguleerida.