Jalka (mai 2018) by Jalka

HIND 2,20 EUROT MAI 2018

Eksklusiiv

Glasgow' Rangers ja Celtic = Briti unionism vs. Iiri rahvuslus

TRISTAN KOSKOR VS. TÕNIS VIHMOJA VIGASTUSEST TAASTUMISE KUUS ETAPPI RIMO HUNT: KALLI-KALLI LAHENDAB KONFLIKTI JALGPALLILIIDU KULD- JA HÕBEMÄRGI LAUREAADID ISSN 1736-7379

Postrid: Markus Poom Bernardo Silva

RAUNO SAPPINEN BELGIAS

ARTJOM DMITRIJEV LUUBI ALL

mai

Maikuus ootab ees suur klubijalgpalli pidupäev! 19. mai on sel aastal see kuupäev, kui A. Le Coq Arenal toimub suur klubijalgpalli pidupäev! Tavapäraselt on kavas nii meeste kui ka naiste finaalmängud, mille võitjad saavad koju minna uhkete karikatega. Rohkelt tegevust jagub aga terveks päevaks tervele perele, sest klubijalgpalli pidupäev on iga jalgpallisõbra pidupäev! Loe seekordsest üritusest lähemalt lehekülgedelt 62–63 ja ole 19. mail kohal!

Foto: Lembit Peegel

Maikuu lõpus saab meie meeste A-koondist näha taas koduses Eestis, kui Balti turniiri raames võõrustatakse 30. mail Leedut. Seekordne koondisemäng on kolinud Rakverre, kus kohtumine peetakse kohalikul linnastaadionil. Koondisejalgpalli saab veel nautida ka Pärnus, sest meie U21 rahvusesindus peab just sealsel rannastaadionil Balti liiga kohtumise Leedu eakaaslaste vastu – see mäng toimub 29. mail.

Peale murujalgpalli saab alates maikuu lõpust nautida ka liivavutti, sest maikuu lõpust algab taas kodune rannajalgpalli meistriliiga hooaeg. Avapaugu saab 2018. aasta meistriliiga 26.–27. mail Tallinnas Haven Kakumäe rannaareenil. Tiitlit asub sel aastal kaitsma Nõmme BSC, kellel tuleb võidu kordamiseks üle mängida suur hulk näljaseid konkurente – ees ootab põnev hooaeg!

2017 MAI JALKA

sisukord Kaanelugu lk 18–22 Glasgow’ derbi Rangersi ja Celticu vahel on palju enamat kui jalgpall. See on protestantluse ja katoliikluse ning Briti unionismi ja Iiri rahvusluse kokkupõrge. Selle vastasseisuga on otseselt ja kaudselt seotud terve ühiskond. Staadionil pole inimest, kes ei teaks, kuhu ta kuulub.

Kolumn

14 Indrek Schwede Seekord ilmub žanripuhta kolumni asemel reisikiri Šotimaalt. Mis toimub Glasgow’ Rangersi ja Glasgow’ Celticu mängul? Mis toimub kummagi fännide sektoris? Reisikirjale järgnevas loos selgitame Glasgow’ derbi tagamaid.

Persoonid & intervjuud 24 Kahekõne: Rauno Sappinen Belgia klubis Beerschot Wilrijk laenul olev endine Flora esiründaja peab tipuründaja koha eest võitlema viie rivaaliga. Mänguminuteid napib. Ometi usub Sappinen, et tuleb ka tema tund.

38 Luubi all: Artjom Dmitrijev 44 Treener: Martin Klasen 46 Lugejale vastab Rimo Hunt Ründaja Rimo Hunt on kireva minevikuga mees ja arvab, et just see teda teistest ametivendadest Eestis eristabki. Lugejatele räägib Hunt, et kindlat väravatähistust tal välja kujunenud pole, sest respekteerib vastaseid. Pakkumisi on tulnud Aasiast, aga kahe lapse isana peab ta mõtlema nende igapäevarutiinile.

58 Minu 11: Jarmo Ahjupera

Rubriigid 3

Mai

Lembit Peegel

10 Nimed & numbrid

46 4

JALKA MAI 2018

12 Lood & tsitaadid 26 Premium liiga

Kuu tsitaat “Minu hõbemärk oli nii hinnaline, et kui mul kodu käidi puistamas, virutati see märk ära. Õnneks sain kuldmärgi asemele. Selle asukohta ma igaks juhuks ei ütle!”

Tarmo Rüütli lk 52–53

28 Börs 30 Martin Kiho nõuanded

Millised on vigastusest taastumise kuus etappi? Käime need läbi. Kõik on olulised ja ühessegi ei tohi suhtuda ükskõikselt või üleolevalt.

40 Saalijalgpall 42 Pipraterad 50 Naised: Jarmo Matikaineni

5 märksõna Naistekoondise peatreener tõi välja viis märksõna, mida ta lähemalt tutvustab: jalgpallispetsiifiline füüsiline valmis-

olek, terviklikkus, enesekindlus ja viimased kolmandikud nii kaitsefaasis kui ka rünnakul.

60 Maikuu kalender 62 Lõpulugu: Tipneri karikas ja jalgpallipäev Jälle toob karikafinaali päev endaga kaasa väikese jalgpallifestivali, mis pakub huvilistele erinevaid tegevusi.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 52 Jalgpalliliidu kuld- ja hõbemärgi laureaadid

55 Uut talenditreeningutes

Postrid Markus Poom Tallinna Flora Bernardo Silva Manchester City

62 2018 MAI JALKA

lembit peegel

Naiste superkarika tõstis pea kohale Flora!

Kehvade ilmade kiuste algas lõpuks hooaeg nii meie meeste kui ka naiste kõrgliigade võistkondadel. Naised pidasid hooaja avamängu superkarika nimel ja pärast põnevat penaltiseeriat sai karika koju viia Flora naiskond. Meeste Premium liigas nähti avaringis aga peale põnevuslahingute ka esimest väravateta viiki ja esimest kübaratrikki. Fotod: Lembit Peegel

Naiste koduse hooaja avas superkarika väljamängimine. Pingelises kohtumises Flora ja Pärnu vahel selgus võitja alles penaltiseeria järel ja nagu pildilt näha, oli rõõmustamiseks põhjust just Flora naistel.

Võidukarikas käes ... 6

JALKA MAI 2018

lembit peegel

Flora naiskonna kaptenina sai superkarika trofeega väikese võiduhüppe teha koondislane Katrin Loo. ... ja rõõmupidu võib Flora naiskonnal alata!

Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva sai samuti medali kaela ja võis liigahooajale vastu minna võidunaeratusega.

Kuigi Pärnu naiskond pidi superkarika mängus leppima teise kohaga, ei olnud see päev sugugi suureks kurvastuseks pärnakate juhendajale Anastassia Morkovkinale, kes on mängijana tulnud superkarika võitjaks aastatel 2011–2017. Seega on tal kuldseid medaleid kodus juba omajagu. 2018 MAI JALKA

lembit peegel Hooaega hästi alustanud Flora ja Narva Trans kohtusid omavahel 8. mänguvoorus ja tegid väravateta viigi. See oli tänavusel hooajal Premium liiga esimene matš, kus kumbki pool skoorida ei suutnud.

Sel aastal taas Premium liigas mängiv Tallinna Kalevi võistkond osutas tiitlikaitsja Florale tõsist vastupanu. Kalevi fännide kurvastuseks suutis Frank Liivak ühe tabamuse ära lüüa ning Kalevi mängumeeste Kevin Rääbise ja Takuya Matsunaga pingutustest ei piisanud, kui Flora sai kirja minimaalse 1 : 0 võidu.

Andreas Raudsepp ja Markus Poom omavahel Kalevi ja Flora eest mõõtmas, kumb siis ikkagi kiiremini jookseb.

JALKA MAI 2018

lembit peegel Tammeka mängumees Tristan Koskor Nõmme Kalju vastu avaringis küll ei skoorinud, kuid tegi see-eest korraliku avalduse Kuressaares, kus ta lõi kohalikule meeskonnale neli väravat. Tegemist oli selle aasta esimese kübaratrikiga, mis sündis 30. märtsil!

Hooaega tublide tulemustega alustanud Narva Trans avaringis uue ühendklubi FCI Levadia vastu veel rohtu ei leidnud ja leegionäride madinas Aime Marcelin Gando Biala vs. Dante Roger David Leverock sai võidupunktid koju jätta FCI Levadiat esindav Biala (vasakul). Ühendklubi võidunumbrid olid sealjuures korralikud: Narva mehed saadeti koju koguni 0 : 5 kaotusega.

Narva Transi väravavaht Artur Kotenko ja leegionär Dante Roger David Leverock proovivad peatada FCI Levadia mängumeest Nikita Andrejevit ...

... kuid on sunnitud pika ninaga vaatama, kuidas sünnib järjekordne värav FCI Levadia – Narva Transi mängus. 2018 MAI JALKA

nimed & numbrid Tarmo Neemelo Tänavu märtsis jõudis suure tähiseni Tarmo Neemelo, kes ületas Premium liigas 400 mängu piiri. Sellega kerkis Neemelo praegu Premium liigas mängivate meeste hulgas juhtima mängude üldarvestuse tabelit.

Kaire Palmaru 104 korda Eesti rahvuskoondist esindanud Palmaru asus aprillist tööle Eesti Jalgpalli Liidus, kus tema ametipostiks on tüdrukute piirkondlike treeningute projektijuht. U14 tüdrukud kogunesid Palmaru juhendamisel esimest korda juba aprilli keskpaigas.

366

... pealtvaatajat oli esimeses voorus vaatamas II liiga lõuna/lääne piirkonnas mängiva Tabasalu meeskonna kodumängu. Sama suure publiku meelitas kohale ka Tabasalu teine kodumäng, mida külastas 325 inimest – need numbrid teevad silmad ette enamikule kõrg- ja esiliiga klubidele!

142

Kevad tõi taas kohtunike baaskursused Ka tänavu kevadel toimus eri linnades jalgpallikohtunike baaskursus “Kohtunike kool”. Sel aastal olid koolitused planeeritud Tallinna, Tartusse, Jõhvi, Haapsallu ja Pärnusse, lisaks oli juba mitmendat aastat eraldi koolitus naiskohtunikele. Kursusest osavõtjad pidid kohtunikulitsentsi saamiseks peale teoreetiliste loengute tegema ka praktika ja eksami, mille läbimise järel väljastati neile esmane kohtunikulitsents. Kuidas sel aastal kõik sujus, sellest rääkis EJLi kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik. Kuidas sel aastal kohtunike baaskursus möödus? Kui suur oli huvi? Milline on naiskohtunike huvi? Koolitused, mis senimaani toimunud, on olnud edukad ja kursuse mahu kasv on ennast õigustanud. Ehk on ühe kooskäimise korra lisandumine andnud võimaluse igat reeglit põhjalikumalt tutvustada ja selgitada. Hetkel on meil sel aastal kursuse läbinuid juba 65. Huvi kahes suuremas Eesti linnas on olnud tavapärane ja kursuse täituvusega probleeme ei esine. Küll ei saa aga sama öelda Pärnu ja Haapsalu kohta, kus kursused edasi lükkusid, sest polnud piisavalt huvilisi, et kursust täita. Naiskohtunike kohta ei saa öelda, et neil oleks huvi just kasvamas, kuid see on stabiliseerunud. Millised on kohtunike osakonna ootused inimestele, kes tulevad kohtunikulitsentsi tegema? Kui palju peab olema eelteadmisi? Kas pärast litsentsi saamist on kohustus hakata käima paljudel mängudel? Oodatud on kõik aktiivsed ja teotahtelised jalgpallihuvilised. Eks natuke tuleb kasuks, kui inimene on ise enne jalgpalli mänginud, kuid mängijakogemuse puudumine ei saa kindlasti takistuseks kohtunikuks saamisel. Kui litsents on käes, siis kedagi sundida ei saa, et tuleb tingimata hakata mängudel käima. Kohtunike baaskursused pole sel kevadel ainukesed kohtunike kursused, teiste seas toimub ka Eesti TOP kohtunike koolitus. Mida see täpsemalt endast kujutab? Kui veebruaris toimus hooajaeelne seminar, siis nüüd, kus teatud arv voore ja mänge on juba mängitud, ongi õige aeg jälle kokku tulla ja tehtu üheskoos üle vaadata. Praegusel hetkel on meil Eestis 55 TOP kohtunikku. TOP kohtunikuks saadakse aastatepikkuse pühendumise ja raske töö tulemusena. Ega see ei erine väga suuresti tippmängijaks saamisest, inimesel peab olema tahet ja talenti.

KADI PARTS

... väravat löödi sel hooajal Premium liiga esimeses ringis. Suurim skoorija oli üheksa tabamust kirja saanud Nõmme Kalju leegionär Ellinton Antonio Costa Morais, seitsme tabamusega järgnes FCI Levadia ründetuus Roman Debelko.

... võiduta mängu oli tänavuse hooaja esimese ringi lõpuks pidanud järjest Pärnu Vaprus. Premium liigas mängivad pärnakad said võidurõõmu maitsta viimati eelmise aasta suvel ehk 2. juunil, kui võõrsil alistati 3 : 1 Sillamäe Kalev.

JALKA MAI 2018

Kohtunike baaskursusel osalejad saavad litsentsi kätte vaid siis, kui läbivad nii praktilise osa kui ka eksami, kus tuleb vastata kursusel läbitud teemade küsimustele ja lahendada olukordi. Foto: EJL

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Siin on küll segast pandud – äärel ei ole ma kunagi mänginud.” Mattias Käit portaalidest ja Ross Countys mängitud positsioonidest “Ma näiteks nautisin vastase nr 7 mängu keskväljal – ta tegi, mida tahtis. See oli tase, mille poole peaksid keskväljamehed püüdlema.” Martin Reim Gruusia–Eesti maavõistlusest “Seega oleks Baltimaade algkoosseisus kuus eestlast, viis leedulast ja vaid üks lätlane.” Raul Ojassaar võrdles Balti riikide koondise reitingut ja mängijate klubisid “Nagu ütlesin, jalgpallur vajab arenguks teatud minimaalset hulka mänge. Seepärast ei ole hooaja 36 voorust lühemaks kärpimine meie jaoks võimalus.” Premium liiga arendusjuht Veiko Soo “Liiga keskmine tase ja konkurents on viimase paari aastaga selgelt tõusnud. Toon vaid ühe näite: üle-eelmisel aastal mängis meil Transis Dmitri Prošin. Mulluse hooaja veetis ta Venemaa teises liigas. Tänavuseks naasis aga rõõmuga meie juurde, põhjendades, et siinne tase on kõrgem. Ka muruväljakud on hea kvaliteediga – Venemaal kohtab selliseid vaid kõrgliigas.” Narva Transi peatreener Adjam Kuzjajev Eesti Premium liigast “Ütlesin talle mõttetera, mille olen ise meelde jätnud: inimsilm on juhtunust alati ühe silmapilgu võrra eespool ja näeb seda, mis hakkab kohe toimuma. (..) Ta ütles hiljem, et talle tulid mu mängueelsed sõnad meelde ja sellest tulenevalt andis karistuslöögi. (..) Määranuks ta ekslikult penalti, võinuks möll päris suur olla, sest see andnuks Romale võimaluse 1 : 1 viigivärav lüüa. Seal tundsin, et minust oli otseselt kasu.” Uno Tutk oli kohtunike vaatleja Barcelona–Roma mängul “Aus fakt on see, et jäin lõpuni Operi ja Zelinski varju. Olin alati väga motiveeritud, sest ma tõesti väga tahtsin. Konkurents aitas mul edasi pürgida ja paremaks saada. Tahtsin koondises põhikoosseisus olla ja tegin kõike, et nendest paremaks saada. Operi ja Zelinskiga konkureerimine aitas mul jõuda välismaale ja oli väga-väga vajalik.” Kristen Viikmäe

JALKA MAI 2018

Noor Eesti laskesuusatalent, kes alustas karjääriga jalgpallis Märtsis peeti Otepääl noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistluseid, kus Eesti koondise liidriks oli Kristo Siimer. Maikuus oma 19. sünnipäeva tähistavale Siimerile pole laskesuusatamine aga ainuke ala, millega ta on tegelenud. Lapsena on ta omajagu – kokku üheksa aastat – ka jalkat tagunud. Noor laskesuusataja on praeguseks jalgpallile tõsisemas mõttes joone alla tõmmanud, kuid väikesena oli just see esimene spordiala, mida Siimer harrastama ja armastama hakkas. “Eks omal ajal saadeti kõik väikesed poisid jalgpallitrenni ja nii ka mind,” meenutas Siimer. “Sõpradega oli koos lõbus ja ega ma ühtegi teist ala ei tahtnudki sellel hetkel teha.” Tutvuste kaudu jõudis jalgpallifänn ühel hetkel ka suusatrenni ning ligikaudu kaks aastat käis Siimer mõlemas paralleelselt. Kui talialal hakkasid tulemused minema tõusvas joones, langetas Siimer otsuse: aitab jalgpallist, särav tulevik ootab hoopis mujal: “Jalgpallis oli meil küll hea tiim, aga tundsin, et seal ei saa oma annet nii hästi välja näidata. Leidsin, et individuaalne ala on parem selleks, et ennast näidata ja realiseerida.” Kahe ala suurima erinevusena toobki endine jalkapoiss välja tiimiga kaasneva pinge ja vastutuse. “Jalgpallis oli mul mängudel alati sees suurem närv, kui on olnud laskesuusatamises,” rääkis Siimer ja lisas naerdes: “Kui jalkas ikka pekki läks, siis said kõigilt puid alla.” Ta lisas, et laskesuusatamises ei ole tal kunagi tekkinud sellist vastutusest tulenevat võistlusnärvi, sest enda peale ta närvis olla ei oska. Kuigi nüüdseks on jalgpallitrennid jäänud Siimeril seljataha ja tagasi vuti juurde ta ei kipu, on nooruses võidetud medalid siiski alles. Päris ära pole visatud ka jalkapallid, sest suviti saab sõpradega ikka koksitud: “Õnneks ma nii palju ikka oskan veel mängida, et suvel on mõnus seda vahepeal teha.” Jalgpallile on Siimer küll kadunud talent, kuid laskesuusatamine paistab olevat sellest tublisti võitnud, sest kodusel noorte ja juunioride MMil tegi noormees head tööd: individuaalselt sai ta parima koha kümne kilomeetri jälitussõidus, kus kerkis 20. stardikohalt lõpuks kaheksandaks. Peale selle sai ta kolmeliikmelise teatemeeskonna koosseisus 3 x 7,5 kilomeetri distantsil seitsmenda koha. “Sõiduga võib 50% rahule jääda ehk neljast sõidust kaks olid rahuldavad, aga kahe puhul tundsin, et oli raske sõita,” rääkis Siimer kodusest suurvõistlusest. “Laskmine oli mul seekord ühtlaselt hea, aga see tähendab seda, et midagi väga säravat ei olnud. Päris nullitiiru ei tulnud.” Kuigi praegusel hetkel keskendub Siimer peamiselt laskesuusakarjäärile, annab noormees endale aru, et tark oleks kindlustada tagalat ja mõelda ajale, kui sportlaselu hakkab otsa lõppema. “See on raske, kui tegeled ainult spordiga ning alles pärast sellega lõpetamist hakkad mõtlema, kuhu edasi minna,” rääkis Siimer. “Ma ei ole endale veel leidnud ala, mida tahaksin õppima minna, aga leian, et peaks ikkagi olema mingisugune tugi eluks pärast sportlaskarjääri või vähemalt teadmine, mida sa edasi teha tahaksid,” lisas noor laskesuusalootus.

Kristo Siimer käis jalgpallitrennis üheksa aastat, kuid otsustas lõpuks, et individuaalne ala sobib talle paremini: seal ei saa teistelt puid alla ja enda peale pole ju mõtet närvis olla. Foto: Hendrik Osula

lood & tsitaadid Foto: Lembit Peegel

nii nad

ütlesid

“Ma pole väga tihti vigastada saanud, aga nüüd tegin seda just siis, kui klubisse toodi maailma kõige kallim keskkaitsja. Andsin talle kandikul võimaluse.” Ragnar Klavan olukorrast Liverpoolis

“Ega me tatsa igal pool ringi, et me läheme Meistrite liigat võitma, kuid meil on see võimalus.” Ragnar Klavan “Aga ega minu mastaabid ei ole nii suured kui Roberto Firminol või Mo Salahil. Oskan ette kujutada, et neil võib ikka väga raske olla. Sellist elu nagu ... ka ei tahaks.” Ragnar Klavan staaride elust “Midagi ähmast ei ole. Treener on olemas, aga jalgpallis on nii, et kui allkirju lepingul pole, siis ei saa öelda, et on 100%.” Pelle Pohlak Flora uuest Pro litsentsiga peatreenerist

Allan Dorbek in memoriam Allan Dorbek (26.20.1944–23.03.2018) oli viimastel kümnenditel tuntud rohkem korvpallitreenerina. Eesti naiste meistrivõistlustelt võttis ta peatreenerina kuus kulda, aga 2005. aastal tüüris ta kullani Tallinna Ehitustööriista meeskonna. Korvpalli kasuks otsustas Dorbek 1980ndatel. Ühest küljest oli korvpallitreener tema abikaasa Maia ja palli hakkasid patsutama ka Dorbeku kolm poega ja tütar. Teisalt oli tollane aeg jalgpallivaenulik, eestlased olid maailma populaarseima spordiala hüljanud ja selles laines lahkus jalgpallist ka Dorbek. Mängijana tuli Allan Dorbek 1970. aastal Tallinna Normaga Eesti NSV jalgpallimeistriks ja järgmisel aastal karikavõitjaks ning kuulus liiduvabariigi koondisse. Treenerina on ta üles kasvatanud muu hulgas hilisema Eesti koondislase Sergei Ratnikovi. “Ta oli haritud ja sümpaatne mees, inimesena väga hea, seltsiv ja sõbralik, aga jalgpallis natuke pujään,” iseloomustab Dorbekut 1970. aastal temaga koos meistritiitli võitnud Toivo Vapper. “Ta oli pikka kasvu ja mängis keskkaitses. Peaga mängis 16-kastis päris hästi, hüpe oli hea. Ta ei olnud ehitaja tüüp, (Konstantin) Vassiljev ta ei olnud. Ta oli lõhkuja, aga parem kui (Raio) Piiroja, sest oli tehnilisem. Oli tugev ja vajadusel sõitis vastastele sisse.” Koos Dorbekuga võitis Eesti meistrikulla Normaga ka Eduard Šein, kes on lahkunuga sündinud täpselt samal aastal ja kuupäeval: “Me käisime koos ka samas lasteaias ja hiljem kohtusime uuesti Hans-Davis Viirmaa jalgpallitreeningul.” “Allan oli proff nii mängijana kui ka suhtumiselt,” jätkas Eduard Šein. “Sel ajal oli nii, et vaadati – sa oled pikk poiss, lähed keskkaitsesse! See sobis talle. Kohavalik, peaga mäng ja mängulugemine olid tal heal tasemel. Muidugi võis ta sulle väljakul peale hüpata, et anna söötu või võta oma meest, aga nii see ju vutis käibki. Ta võis olla terav, aga oli õiglane. Allan oli isiksus. Mul on temast parimad mälestused.”

INDREK SCHWEDE

“Võrdleksin enamikku välismaiseid Putini valijaid mõne suure jalgpalliklubi fännidega, keda leidub igas riigis. Matši ajaks panevad nad selga Chelsea, Reali või Bayerni särgi ning mõned on valmis vastasklubi austajaga isegi kaklema. Aga kui mäng saab läbi, lähevad nad koju ja elavad tavalist elu edasi.” Vene Delfi peatoimetaja Dmitri Kukuškin “Meil on jalgpall ja meil on naistejalgpall. Jalgpall – see on meeste mängumaa.” Ajakirjanik Laura Mallene “Lähtume sellest, et vastased analüüsivad ka meid palju, seega peab meil olema võimalik olenevalt vastasest ja mängu käigust süsteemi muuta.” Martin Reim tahtis Kaukaasia-turneel koondisega katsetada “Armeenia on ju teada – väikesed poisid, kellele meeldib palju palliga rünnata ja mängida.” Ken Kallaste “Paraku kaasneb ründes mängimisega tõsiasi, et palli Vassiljev niipalju ei saa – ja selleta on tema kasutegur väike.” Ajakirjanik Raul Ojassaar koondise valikutest “Näiteks enamikus Skandinaavia klubides pesevad pesu fännid. Klubi maksab neile selle eest väikese taskuraha ja kõik on õnnelikud. Samamoodi oli Ungaris. Kui meil nii ei saa, tuleb leida muu võimalus. Vaeva on vaja näha.” Tarmo Kink ebaprofessionaalsusest Eesti jalgpallis

2018 MAI JALKA

1-teist mõtte reisikiri

Celticu fännisektorist, kus Iiri lippude kõrval ka Palestiina oma, avanes vaade kõrvaltribüünile, kus olid rojalistide sinipunavalged lipud.

Foto: Antti Kask

OMA SILMAGA GLASGOW’S:

CELTICU JA RANGERSI

FÄNNITRIBÜÜNIL Jalka käis kahekesi oma silmaga kaemas, mis toimub ühel maailma tuntuimal derbil Glasgow’s. Üks meist elas mängule kaasa Celticu, teine Rangersi fännisektoris. Midagi sellist polnud me varem kunagi kogenud. INDREK SCHWEDE

e olime seda päeva aastaid oodanud. Paraku tõmbasid reisiplaanidele kriipsu peale Rangersit tabanud finantssegadused, mille tagajärjel langetati klubi 2012/2013. aasta hooajaks neljandasse liigasse, kust ta pidi hakkama uuesti tippu ronima. Käesoleva aasta märtsis olime viimaks Glasgow’s: Eesti tuntuimaid jalgpalli-

JALKA MAI 2018

rändureid Antti Kask ja mina. Anttil on kodus enam kui 1000 maailma jalgpalliklubide salli. Ta on külastanud enam kui 100 Briti jalgpallistaadionit. Igal oma välisreisil – olgu töisel või isiklikul – käib ta vaatamas jalgpalli. Pole vahet, kas mängivad meistriliiga või madalaima taseme satsid – need viimased on vaat et eelistatumadki. Ka Eesti koondise

välismängu päeval jalutab sulle kusagil linna peal või staadionil vastu Antti, kes on juba jõudnud käia vaatamas mõnd kohaliku madalama divisjoni kohtumist. Või koguni kahte. Koos Anttiga käisime 2010. aastal vaatamas Madridi Reali ja Barcelona kuulsat el clasico’t.

Mattias Käit jääb nägemata Kuigi meie põhisiht on Rangersi–Celticu kohtumine, ei pääse Anttiga koos olles muudestki mängudest. Nii külastame kaks päeva enne suurt derbit Šotimaa tugevuselt kolmandas liigas mängivate Albion Roversi ja Clyde’i duublite liigamängu. Anttit huvitab eelkõige staadion. Ja sall.

1-teist mõtte reisikiri Kuigi abihoones asuv fännipood on suletud, tehakse see lahkelt kahe külastaja pärast lahti. 1882. aastal asutatud klubil pole kuigi suuri saavutusi ette näidata. Parimaks vahest Šoti karikafinaali pääs 1920. aastal. Nende kodustaadion mahutab praegu 2496 pealtvaatajat ja näib uskumatu, et sellesama staadioni ja klubi rekordpublik on 27 381 inimest, kes olid 1936. aastal tunnistajaks omade 1 : 3 kaotusele Šoti karikavõistluste teises ringis Rangersile. Poest ostab Antti salli ja veel miskit kribu-krabu. Kui hiljem väljaku kõrval mängu vaatame, pistetakse meile kotti klubi kleepse ja 2018. aasta (mängu)kalender. Kohal on mõnikümmend inimest, kes käivad kioskist ostmas sooja jooki ja suukõrvast. Üks mees valab tee sisse kangemat kraami. Sissepääs mängule on tasuta. Järgmisel päeval oli meie soov minna vaatama Edinburghi derbit: Hearts vs. Hibernian. Aga juba Eestis sai selgeks, et Hiberniani 20 421-kohaline kodustaadion on välja müüdud. Meie valik langeb Kilmarnocki – Ross County kohtumisele, kus loodame näha Mattias Käiti. Sa-

mal staadionil mängis Eesti 1997. aasta märtsis MM-valikmängus šotlastega ja platsil olid Poomid, Operid, Lemsalud, Kirsid, Kristalid ja Reimid. Paraku on Käit vigastuse tõttu audis ja jääb nägemata. Pilet mängule maksis 20 naela ja ilma meieta olnuks kohal 3999 pealtvaatajat. Kui mängu lõpu poole kuulutatakse, et pealtvaatajaid on 4001, upitab Antti meie eneseteadvust: “Tänu meile tuli 4000 täis!” Meie artiklist jääb välja mitu sündmust, eelkõige Šoti rahvusstaadioni Hampden Parki külastus, aga selleni jõuan Jalka järgmises numbris. Päev enne suuretendust käime Celticu 1892. aastal ehitatud, kuid hiljem renoveeritud kodustaadionil Celtic Parkis. See on uhke rajatis, mis mahutab 60 411 pealtvaatajat. Staadioni ees on klubi asutaja vend Walfridi, klubi kõigi aegade parima mängija Jimmy Johnstone’i ja legendaarse treeneri Jock Steini skulptuurid. Veidi eemal seisab “Celticu kõigi aegade parima kapteni” Billy McNeilli skulptuur. Kolm viimast olid osalised 1967. aasta suurvõidus: aasta

enne Manchester Unitedit võitis Celtic esimese Briti klubina Euroopa klubide karika. Kõik 15 meeskonnaliiget olid sündinud Celtic Parkist 30 miili raadiuses, neist 14 kõige rohkem kümne miili kaugusel kodustaadionist. Jock Stein suri 1985. aastal Šotimaa–Walesi MM-valikmängu ajal Cardiffi staadionil: üheksa minutit enne mängu lõppu määrati 0 : 1 kaotusseisus šotlaste kasuks penalti, mille nad realiseerisid. Hoolimata mängu soodsast arengust sai Stein südamerabanduse ja suri staadioni arstiruumis. Šotimaale tagas viik playoff-mängudele pääsu Austraalia vastu. Celticu fännipoes käib vilgas elu. Peagi väljub sealt neljaliikmeline perekond, mille kõige väiksem liige istub isa kukil. Kilekotid on täis Celticu sümbolitega kaupa ja pole kahtlustki, kellele tuksuvad järgmised aastakümned kahe lapse südamed. Järgmisel päeval siirdume varakult Ibrox Stadiumile (aastatel 1899–1997 Ibrox Park). Teeme poolringi ümber staadioni, külastame fännipoodi. Võrreldes Celticu koduga on kõik kulunum, väsinum, aga selle võrra kuidagi ehtsam,

Klubi looja katoliiklane vend Walfrid Celtic Parkis pronksi valatuna. Foto: Antti Kask

Ametipostil surnud Jock Steini monument Celtic Parki ees. Foto: Antti Kask

Eelmäng Celtic Parkis

Milles on Šotimaa esimene Šotimaa jalgpall võib kiidelda mitme “esimesega” maailma jalgpallis. Esimene jalgpalliklubi – Edinburgh FC – loodi 1824. aastal. Šotlased olid tunnistajaks maailma esimesele maavõistlusele, kui nad 1872. aastal kohtusid Glasgow’s Inglismaaga. Šotlased nägid ka maailma esimest organiseeritud naistemängu 1888. aastal ja esimest ametlikku penaltilööki 1891. aastal. Esimese maailmasõja alguseks paiknes Glasgow’s kolm maailma kõige suuremat jalgpallistaadionit: Hampden Park (121 452), Ibrox Park (75 000) ja Celtic Park (63 000). Kõik linna staadionid mahutanuks sel ajal 300 000 inimest ehk enam kui kolmandiku linna elanikkonnast. Hampden Parki publikurekord on 1937. aastast Šotimaa–Inglismaa maavõistluselt 149 415 inimest (mõnedel andmetel koguni 183 724). Ibrox Parki publikurekord on 118 567, mis on ühtlasi Briti liigade publikurekord. Aasta oli 1939 ja vastamisi loomulikult Rangers ja Celtic. Celtic Parki publikurekord on 83 500 inimest aasta varasemast ajast Rangersi vastu.

2018 MAI JALKA

1-teist mõtte reisikiri britilikum, ajaloohõngulisem. Antti tuttava eestkostel lastakse meil korraks siseneda peasissekäigust ja väärikusest tulvavas fuajees teeb kohalik keskastmeülemus meist suuremeelselt mõned fotod. Peagi on peasissekäigu esine nagu sipelgapesa, mille sees patrullib ratsapolitsei. VIPid saabuvad uhketes autodes ja siis sõidavad ette meeskondade bussid: Rangers saab oodatult toetusavaldusi ja Celtic vilet.

Iiri rahvuslased vs. Briti unionistid Sellise hüva koha pealt ja suurepärases seltskonnas nägi mängu reisikaaslane Antti Kask.

Foto: Antti Kask

Antti Kask: “Turistid rikuvad atmosfääri!” 11. märtsil toimunud Glasgow’ derbit sai eestlane Antti Kask vaadata Celticu fännide sektoris värava taga. Kask, kes on Inglismaal külastanud enam kui sadat jalgpallistaadionit, kümneid klubide omavahelisi mänge ja kel on kodus üle 1000 jalgpalliklubi salli, rääkis veel kuu aega hiljemgi sellest kogemusest kui erakordsest. “Olen mõttes oma mängude nimekirja läbi käinud ja pean tõdema, et see mäng on olnud parim elamus,” tunnistas ta. “Ei Liverpooli, Manchester Unitedi mängud ega isegi mitte Madridi Reali ja Barcelona kohtumine saa sellele kogemusele vastu. Asi pole mitte ainult selles, et tegemist on maailma tuntuima vastasseisuga, vaid selles, et kaks tähtsat tingimust langesid õnnelikul moel kokku. Esiteks olin ma õiges sektoris: täpselt Celticu fännisektori südames. Teiseks oli õige tulemus: Celtic võitis. Seda on raske planeerida. Vahel on ootused suured, aga staadionilt tuled välja pettununa. Seekord langes kõik kokku. Võib juhtuda, et sellist elamust ei saa ma enam kunagi kogeda.” Kask nägi mängu värava tagant, kus publik loomulikult terve mängu seisis ja omadele häälekalt kaasa elas. Sektoris lehvisid Iiri lipud. “Rahvas hüppas ümberringi üles-alla ja rahulikult seista oli võimatu,” jätkas Kask. “Kui Rangers värava lõi, oli paar-kolm minutit vaikust, aga siis olid tuurid jälle üleval. Püüdsin kaasa laulda neid sõnu, millest aru sain, ja kõik rütmilised plaksutamised tegin kaasa. Ma ei tahtnud seal nende keskel olla see rumal turist, kes meeleolu ära rikub. Alguses tegin ka palju pilte, aga siis küsis keegi, kas ma olen BBCst. Ta vist aimas, et ma ei ole kohalik. Panin oma aparaadi ära. Kui oled sellises sektoris, siis on sinu asi klubi toetada, mitte selfisid teha. Kui kõik selfisid teeksid, kaoks õige atmosfäär ära. See on just see, mida teevad turistid – rikuvad ära atmosfääri tribüünidel.” “Me näeme seda õige meeleolu kadumist isegi kodus teleri ees,” jätkas Antti Kask. “Suurte klubide mängudel, kus piletihinnad on laes ja paljud kohalikud kallite hooajapiletitega välja puksitud, kipub tribüüni keskosa enne mängu lõppu lahkuma.” Kase sõnul on ta välismängudel alati püüdnud hankida pileti värava taha. Seal saab kogeda õiget meeleolu, seal oled nagu ise mängu sees. Kui see ei õnnestu, on Kask püüdnud saada piletit nii lähedale külalismeeskonna fännisektorile kui võimalik. See on põnev koht, kus sageli käib kahe klubi fännide vastastikune aasimine. “Paljud ütlevad, et värava taga ei näe kaugemat väravat,” seletas Kask. “Aga väravaid võid pärast kodus üle vaadata! Mida sa kodus kindlasti ei saa, on väravatagune melu. Kui ma oleks Rangersi–Celticu mängu vaadanud kusagil keskel VIPi-sektoris pehme istme peal, poleks ma kindlasti saanud oma elu senist parimat elamust. Suurte klubidega ongi see häda, et tribüünidel on sageli tujutu atmosfäär ja turistid, kes on kohale tulnud linnukese pärast – käidud! Reali–Barcelona mängul 2010 lõi Barca vastaste väljakul kaks kuiva väravat ja meeleolu oli nagu matustel. Tundub, et Rangersi ja Celticu vahel olev briti unionistide ja iiri iseseisvuslaste usukonflikt on sedavõrd teravam ja põhimõttelisem, et ükskõikseid inimesi staadionile ei satu. Kindlasti mängib rolli ka asjaolu, et maailma mõistes pole tegemist suurklubidega, kelle mängule turistid tungleksid. Atmosfäär on ägedam nende klubide mängudel, kelle nimed pole kujunenud ülemaailmseteks brändideks.”

JALKA MAI 2018

Oleme Anttiga saanud piletid vastandlikesse sektoritesse: tema värava taha Celticu sektori südamesse (vaata kõrvallugu) ja mina kodufännide keskele ühte küljetribüüni otsa – Celticu sektor on mul kui peo peal ja koht selline, et võiksin fikseerida palli väravajoone ületamist. Kuigi olen teadlik Rangersi ja Celticu ajaloolise vastasseisu eri tahkudest (vaata lk 18–22) ja sageli on ootused suuremad kui tegelikkus, läheb seekord teisiti. Rangersi avavärav tuleb liiga ruttu, juba kolmandal minutil. Jään suhteliselt rahulikuks. Aga nii põhimõttelises heitluses, kus su ümber pulbitseb aastasadadevanune ajalugu rüütatuna tänapäevasesse kuube, ei saa jääda pikalt ükskõikseks. Et visuaalselt paremini sulanduda, olen end varustanud Rangersi salliga ja õige pea olen seda ka emotsionaalselt – röögin Rangersi teise kolli puhul, elan kaasa igale sinipunavalgete heale võimalusele ning ahhetan ja ohin, kui need luhtuvad. Tõlkes: olen protestant ja unionist, Šotimaa iseseisvuse ja kahe Iiri ühinemise vastane. Seda vastasseisu peegeldavad ka tribüünid: Antti on Celticu sektoris veerandsaja Iirimaa ja ühe suure Palestiina lipu all; Ibroxi ülejäänud sektorites lehvivad Briti lipud. Neile sekundeerivad üksikud võõrriigi lipud: silma jääb näiteks Iisraeli lipp, mis tähistab tõenäoliselt juudi Nir Bittoni kuulumist Celticusse. Üle 50 000 pealtvaataja mahutaval staadionil ei jää aga silma ainsatki Šotimaa lippu! Šotimaa kahe tuntuima klubi rivaliteet on üksnes kattevari iiri rahvuslaste ja briti rojalistide omavahelises konfliktis. Tundub, et tervel staadionil pole ühtki inimest, kes tulnuks kohale lootuses saada pisut meelt lahutada ja aega viita. Õhus on midagi enamat. Igaüks näib täpselt teadvat, kes ta on, kus on tema

1-teist mõtte reisikiri juured ja kellele vastanduda. See ei ole pelgalt jalgpall, mis inimesed tribüünidele tõi. Iga löödud ja sisselastud värav on tõendus ühe poole suutlikkusest ja teise abitusest, ühe poole ajaloolisest õigusest ja teise väärkujutelmast. Tribüünidel õõtsuv, kobrutav, laulev, röökiv, rõõmustav ja kurvastav inimmass on suure konflikti kehastus. Igaüks on osaline ja sõdur selles identiteedisõjas. Mu ees ja kõrval on üksinda ja oma abikaasaga eakad naised. Siia-sinna jätkub põlevasilmalisi poisikesi isa kõrval. Näib, nagu oleneks kõik sellest staadioni põhjas kulgevast matšist, selle mängu tulemusest. Kuis saakski neutraalne juhuslik võõras ühe või teise poole sektorisse sattudes ükskõikseks jääda!

Esimene maavõistlus Kõigi aegade esimene maavõistlus peeti 1872. aastal Glasgow West of Scotland Cricket Groundil. Kriketiklubi on see ka praegu. Klubihoonel on asjakohane tagasihoidlik infotahvel. Mängul oli kuni 4000 pealtvaatajat. Inglased mängisid süsteemis 1-1-8, šotlaste asetus oli 2-2-6. Mõlemat esindasid tegelikult klubid: Glasgow’ Queens Park ja Londoni Wanderers kui Inglismaa karikavõitja. Taktikaliselt seisnes mängu tähtsus selles, et šotlased lükkasid omavahel söötu, aga inglastele oli auasi triblada palliga nii kaugele kui võimalik. Sööduandmine tähendas vastutusest taganemist ega olnud ühiskonnas valitsevate arusaamadega kooskõlas.

Peksasaanud penide seas Rangers läheb kahel korral juhtima ja seisul 2 : 2 jääb Celtic arvulisse vähemusse. Ometi võtavad keldid võõrsil magusa 3 : 2 võidu. Celticu poolehoidjad on joovastuses ja nende pidu jätkub – võidukas meeskond tuleb neid toetuse eest tänama. Rangersi omad lahkuvad nukralt ja sõnatult. Esiti hoitakse Celticu fänne tribüünil, et lubada koduklubi toetajatel lahkuda ja vältida kokkupõrkeid. Kui Celticu toetajatel lõpuks lahkuda lubatakse, teevad nad seda piki politseiautodest tänavale moodustatud koridori. Celticu fännide tee on turvatud ja liiklus teistele samas suunas liikujatele suletud. Staadioni ümbrusel hoiab silma peal õhus tiirutav helikopter.

Siin mängiti maailma esimene maavõistlus.

Toetun ajutisele metallpiirdele ning vaatan “vastaste” lahkuvat ülemeelikut rongkäiku. Mu kõrval lösutab samas asendis vanem mees, kes jõllitab tühja pilguga maha. Pärast pikki minuteid kestnud vaikust kostab naabri suust südantlõhestav, ent elutark ohe. Tundub, et see väljendab tänase ja kõigi kunagi kogetud tappasaamiste mälestust, aga ka teadmist, et mõõnale järgneb tõus ja kunagi köetakse Celticule kuum keretäis. Metallpiirete taga ootab sadakond

Rangersi fänni. Sõnatult, nukralt. Vaid üks noorukipaar lubab endale mingi lõbusa naerupahvakut väärt sõnavahetuse. Lõpuks lubatakse meil minna. Celticu fännid on kaitsvas kauguses. Või vuravad lähedal asuvast pargist bussidega pikemale koduteele: kes sadamasse, et naasta koju Põhja-Iirimaale, kes mujale Šoti- või Inglismaale. Vastu bussiaknaid käib seestpoolt jube prõmmimine. Iga rohevalges särgis keldimeelne tahab tähelepanu Rangersi värvides liiklejailt. Minagi olen üks neist: mul on Rangersi sall ümber kaela, peas kaabu ja samm nagu peksasaanud penil. Olen vist üks väheseid, kes tõstab pilgu. Kohe kerkib bussiakna taga keskmine sõrm ja saan personaalse märkuse “Fuck you, cowboy!” (keri persse, kauboi – toim.). Veidi veel ja siis kohtan meie rendiauto juures Anttit. Oleme mõlemad tunnistanud üht meie elu võimsamat jalgpallikogemust. Aga on miski, mis ei taandu. Veel nädal aega hiljem Eestiski olen selle mõju all ning jõuan iga vestluskaaslasega välja Glasgow’ derbini. INDREK SCHWEDE

Siin me ootame, millal Celticu omad on ohutus kauguses ja meil lubatakse koju vantsida.

Fotod: Indrek Schwede

JALKA peatoimetaja 2018 MAI JALKA

maailm

Iiri ja Briti lipud Šotimaa meistrivõistlustel! Mis toimub? Maailma kõige tuntum riigisisene jalgpallivastasseis etendub Glasgow’s, kus Šotimaa esiklubi tiitli pärast võitlevad Rangers ja Celtic. Kui mängivad need kaks, lehvivad tribüünil Iirimaa ja Suurbritannia lipud. Siin põrkuvad religioon ja küsimus kaheks jagatud Iirimaast. INDREK SCHWEDE

JALKA MAI 2018

maailm

aailma üheks mitmekihilisemaks ja igapäevaeluga tihedalt läbipõimunuks peavad jalgpalliuurijad Glasgow’ Celticu ja Glasgow’ Rangersi rivaliteeti, mille taust on seotud religiooni (katoliiklus vs. protestantism) ja poliitikaga (iiri iseseisvuslased vs. briti unionistid). Vastasseisu aluseks on tõsiasi, et iiri päritolu inimesed moodustavad Šotimaa katoliiklastest vähemalt 80%.1 Kaht klubi tuntakse nende ägeda konkurentsi tõttu ka ühisnime Old Firm kaudu. Esimest korda on väljendit kasutatud aastal 1904.2 Nimetuse tekkele pole ühest seletust, kuid üks enim kasutatud on see, et mõlemad saavad oma vastastikusest vihkamisest ja Šotimaa jalgpallis domineerimisest kasu. Domineerimine on olnud veenev: eelmise

Rangersi pooldajate väravatagune oma kodustaadionil Ibrox Stadiumil on klubi ja Briti lipuvärvides.

Foto: Antti Kask

aasta seisuga on 121st Šotimaa meistrivõistlusest Rangers (54) ja Celtic (48) võitnud kahe peale 102.

Celtic – soov abistada vaeseid Celtic asutati 1887. aastal eesmärgiga toetada linna idaosa East Endi vaeseid katoliiklasi, hoida neid eemal protestantide supiköökidest, pakkudes ühtlasi tegevust ja ennetades nende võimalikku usuvahetust. Olukord tulenes 1845. aastal alanud Iirimaa suurest näljahädast, mis aastaga vähendas elanikkonda 8,5 miljonilt 6,5 miljonini.3 Poole sajandiga kahanes Iirimaa rahvaarv kolme miljonini ja 1920. aastateks oli Šotimaal 650 000 iiri pagulast, kes olid põgenenud näljahäda ja vaesuse eest.4 Suur immigratsioonilaine tekitas pingeid tulijate ja olijate vahel ning tekkinud stereotüübi järgi kirjeldati iirlasi kui “valgeid neegreid” ja alamat tõugu.5 William McDougall märgib viitega Thomas Devine’ile, et kui iirlased jõudsid USAs kohaliku elanikkonnaga võrreldes majanduslikult võrdsele pulgale aastaks 1901, siis Šotimaal sada aastat hiljem.6 See majanduslik ja sotsiaalne lõhe väljendus ka immigrantide loodud institutsiooni Glasgow’ Celticu ajaloos. 1920. aastate lõpus hakkas majandusliku surutise ja oskustööliste (need olid peamiselt protestandid) staatuse languse tõttu suurenema Iiri-vaenulikkus. Poolametlikult toetas seda Iiri-vastasust ka Šoti kirik (Church of Scotland) oma trükisega “Iiri tõu ähvardus meie Šoti rahvale”.7 Katoliku kiriku kõrval oli iirlastele teiseks oluliseks avalikuks väljenduskanaliks Glasgow’ Celtic.

Jalgpalliuurija Gerry Finn väidab, et Celticu võistlema hakkamine Šotimaa meistrivõistlustel oli Šoti iirlaste laiem katse osaleda Šoti ühiskonna elus. Finni järgi ei saa Celticut pidada sektantlikuks selle sõna otseses ja agressiivses tähenduses; selle asemel peegeldas klubi Šoti iirlaste kaksikidentiteeti.8 Richard Giulianotti ja Michael Gerrard viitavad 1988. aastal Celticu ametlikku ajalugu kajastavale videole, kus Tony Blairi valitsuse leiboristliku partei minister Brian Wilson (kes on ühtlasi Celticu ametliku kroonika autor) ütleb, et Celticu loojad “olid väga vastu välistavale Iiri katoliiklusele”.9 Nii Finn kui ka Wilson märgivad, et Šoti iirlased hülgasid kodusaarel tegutseva keldi spordiliidu (GAA) filosoofia, mis kaitses Iiri rahvuslikke spordialasid ja keelas oma liikmetele “välismaiste” spordialadega tegelemise. Celtic pole mängijaid värvates kunagi jälginud nende usutunnistust. Näiteks 1895. aastal nurjas Celticu juhtkond katse piirata mittekatoliiklastest mängijate arvu kolmega.10 Hiljem pole see küsimus päevakorda tõusnud. Kui Celtic võitis esimese Briti klubina Euroopa meistermeeskondade karikavõitjate karika (1967), olid meeskonna peatreener ja vähemalt neli mängijat protestandid.11

Rangers välistas katoliiklased 1872. aastal asutatud Rangers esindab vastukaaluks protestante. Jalgpalliuurija Bill Murray väidab, et Rangersi tekkes polnud religioonil mingit rolli ja protestandid oldi üksnes selles mõttes, et sel ajal asutasidki just protestandid Šotimaal jalgpalliklubisid.12 Joseph Bradley kinnitab, et Rangersi poliitiline ja kultuuriline identiteet “polnuks võimalik ilma Celticu asutamiseta”.13

1 Bradley, Joseph M., 2011. “In-groups, Out-groups and Contested Identities in Scottish International Football”. Sport in Society Vol. 14, Issue 6, lk 818–832. 2 Morrow, Stephen, 2013. “Structue and Change in Professional Football: and Old Firm’s Search for a New Market”. Soccer & Society Vol. 14, No. 4, lk 462. 3 McDougall, William, 2013. “Kicking from the Left: the Friendship of Celtic and FC St. Pauli Supporters”. Soccer & Society Vol. 14, No. 2, lk 232. 4 Burrowes, John, 2004. “Irish. The Remarkeble Sage of a Nation and a City”. Edinburgh: Mainstream Publishing, lk 48–52). 5 McDougall, William, 2013. “Kicking from the Left: the Friendship of Celtic and FC St. Pauli Supporters”. Soccer & Society Vol. 14, No. 2, lk 232. 6 McDougall, William, 2013. “Kicking from the Left: the Friendship of Celtic and FC St. Pauli Supporters”. Soccer & Society Vol. 14, No. 2, lk 232–233. 7 McDougall, William, 2013. “Kicking from the Left: the Friendship of Celtic and FC St. Pauli Supporters”. Soccer & Society Vol. 14, No. 2, lk 234. 8 Finn, G. P. T. “Racism, Religion and Social Prejudice: Irish Catholic Clubs, Soccer and Scottish Society. I – The Historical Roots Prejudice”. International Journal of the History of Sport, 8: 70–93. 9 Giulianotti, Richard, Michael Gerrard, 2001. “Cruel Britannia?: Glasgow Rangers, Scotland and “Hot” Football Rivalries”. – Gary Armstrong, Richard Giulianotti (toim.). “Fear and Loathing in World Football”. Oxford – New York: Berg, lk 24–25. 10 Sealsamas, lk 25. 11 Sealsamas, lk 27. 12 Murray, B, 1998. “The Old Firm in a New Age”. Edinburgh: Mainstream, lk 34. 13 Paterson, I. R., 2000. “Sectarianism in Scotland”. Avaldamata PhD-väitekiri, Aberdeeni ülikool.

2018 MAI JALKA

maailm meeskonda endine Celticu pallur Maurice Johnston, kelle katoliiklik taust tekitas meedias küsimusi. Muu hulgas kirjutati, et 1990. aasta MMil Itaalias olevat ta laulnud antikatoliiklikke laule.16 Läinud sajandi üheksakümnendate keskpaigast võeti klubisse järgmised katoliiklased.

Iiri rahvuslus vs. Briti unionism

Tappasaanud Rangersi fännid lahkuvad staadionilt.

Rangers oli usuküsimuses karmim, paludes oma katoliiklastest mängijatel 1900. aastatel klubist lahkuda. Olukorda teravdas 1912. aastal Belfasti firma Harland & Wolff poolt Glasgow’ lähedal Govanis avatud laevatehas. See meelitas palju Ulsteri protestante tööle Govanisse. Mõistagi soosisid omanikud töökohtade puuduse tõttu usukaaslasi, mis tugevdas Iiri mõõdet Šoti unionismis.14

Foto: Indrek McMarjamaa

1950. aastal sõlmis Rangers lepingu Laurie Blythiga, kelle isa oli protestant. Paraku ei jõudnud mees klubis ainsatki mängu pidada, sest avastati, et tema ema oli katoliiklane, ja Blyth saadeti minema. 1950. aastatel mängis Rangersis LAVist pärit Don Kichenbrand, kes 1989. aastal tunnistas, et oli katoliiklane.15 Rangers hülgas oma ei-katoliiklastele-poliitika avalikult 1986. aastal ja kolm aastat hiljem võeti

Lisaks usuküsimusele sümboliseerib Celticu ja Rangersi rivaliteet ka iiri iseseisvuslaste ja briti unionistide vastasseisu. Seda sümboliseerivad ka klubide värvid: Celtic mängib Iirimaale viitavas rohevalges vormis, Rangersi vormil on läbi ajaloo varieerunud Briti lipu sinipunavalge. Tribüünidel lehvitavad Rangersi poolehoidjad Union Jacki (Suurbritannia lipp) ja rõhuvad vana impeeriumi sümbolitele. Rangers muutus eriti britimeelseks läinud sajandi 1980ndail, paljuski vastureaktsioonina šotlastes aastakümme varem süvenenud inglisvastasusele, mille üheks väljenduseks oli Briti hümni “God Save the Queen” väljavilistamine. Rangersi fännid kandsid riietuse juures Inglise jalgpalli sümboleid, muu hulgas Inglise lippu St George’i, ning laulsid impeeriumimeelseid laule – peale hümni laule nagu “Rule Britannia”, Inglise ragbikoondise mitteametlikku hümni “Swing Lo” ja “Three Lionsit”, mis saatis Inglise koondist 1996. aasta EM-finaalturniiril, kui Wembleyl kohtuti Šotimaaga.17 Kuigi kõik protestandid pole unionistid, sümboliseerib Rangers siiski peaaegu kõike, mis on seotud protestantismi ja unionismiga. Celticu kuvand on peamiselt katoliiklik, kuid enamik klubi sümboleid on seotud hoopis Iirimaaga. Nüüdisaegsel Šotimaal on katoliiklus ja iirlus sedavõrd läbipõimunud mõisted, et neid mõistetakse kui ühist identiteeti. Mängupäevadel on Celticu kodustaadion Celtic Park täidetud Iiri lippudega ja meeskonna poolehoidjad laulavad traditsioonilisi iiri laule. Kõlavad ka IRA-meelsed laulud. Celticule kaasaelamine väljendab toetust Iirimaa ühinemisele ja Celticul on

14 Giulianotti, Richard, Michael Gerrard, 2001. “Cruel Britannia?: Glasgow Rangers, Scotland and “Hot” Football Rivalries”. – Gary Armstrong, Richard Giulianotti (toim.). “Fear and Loathing in World Football”. Oxford – New York: Berg, lk 25. 15 Sealsamas, lk 26. 16 Sealsamas, lk 29. 17 Sealsamas, lk 33–35.

JALKA MAI 2018

maailm väga tugevad sidemed Põhja-Iirimaa rahvuslikult meelestatud kogukonnaga. Klubist on saanud iiri rahvusluse sümbol väljaspool Iirimaa vabariiki. Jalgpalliuurija Anthony May sõnul on see “tõenäoliselt klubi kõige märkimisväärsem kultuuriline funktsioon 21. sajandil”.18 USA jalgpalliuurija Franklin Foer on kirjeldanud, kuidas igale Celticu–Rangersi mängule sõidab meritsi kohale tuhandeid mõlema meeskonna toetajaid Põhja-Iirimaalt. Nende vahel valitseb kirjutamata reegel: kui sõidetakse Celticu kodumängule Celtic Parkil, tohivad selle klubi fännid laeval laulda täiest kõrist, samas kui Rangersi fännid ei tohi teadvustada oma kuuluvust ega väljendada rahulolematust vastaspoole käitumise suhtes. Kõik on vastupidi, kui mängitakse Rangersi koduväljakul Ibroxi staadionil.19

Põgenemine getost vs. juurte rõhutamine Šotimaa 2014. aasta iseseisvusreferendumi ajal oli Rangers kõigile ei ütlejatele tugev sümbol ja klubi kui unionismi kultuurilise sümboli positsioon tugevnes valimisdebati ajal.20 Referendumil võitsid küll unionistid, kuid Glasgow’ linnas kuulus võit iseseisvuse pooldajatele 53,49%-ga.21 Uurijad on viidanud protestantismi muutunud kultuurilisele staatusele ja unionismi vähenenud veetlusele. Kolumnist Stuart Cosgrove on kirjutanud: “Rangers ei tunne end Šotimaa kontseptsioonis piisavalt mugavalt ... aeg-ajalt näib, nagu nad elaksid välismaal sunnitud eksiilis.”22 James MacMillan nimetab siiski just Rangersit Šoti institutsionaalse võimukliki meeskonnaks.23 Kuid ebamugavalt ei pruugi end tunda ainult Rangersi poolehoidjad. Enesemääratlused on Šotimaal

Tapmisähvardused, kirjapomm, uus seadus Kahe klubi konkurentsis on alati olnud kaudseid ja otseseid ohvreid. Töökohakaotus vale klubi toetamise pärast või peksasaamine vale klubi särgiga vales linnaosas jalutamise eest on läbi ajaloo olnud sagedane. On esinenud ka tapmisi. Hooajal 2010/2011 esines vägivalda ning kahele Celticu katoliiklasest mängijale ja peatreenerile saadeti posti teel püssikuul. Peatreener Neil Lennon oli ka kümmekond aastat varem saanud Celticu mängijana tapmisähvarduse. Need juhtumid viisid seaduseni, mis kriminaliseeris vägivalla ja sellega ähvardamise jalgpallis. Seadus jõustus 1. märtsil 2012, kuid sama aasta aprillis sai Neil Lennon koos teiste prominentsete katoliiklastega kirjapommi, mille saatjatele määrati viis aastat vangistust. Neil Lennon sai politseilt 24tunnise kaitse – abinõu, mida selle hetkeni polnud rakendatud ühelegi Briti sportlasele.

Pinged koondise toetamises Keerulised meeleolud valitsevad ka koondise toetamises. Rahvusmeeskonda toetavad Rangersi fännid osalevad küll inglisvastastes aktides, kuid pinge Rangersi unionismi ja Šotimaa koondise kuulsa fänniühenduse Tartan Army ritualiseeritud inglisvastasuse vahel on tuntav. Samas on Tartan Army liikmed vastuolus oma iiri kogukonnaga, kellest ligi 2000 toetas 2005. aastal Glasgow’s toimunud Šotimaa–Iirimaa mängul Iirimaad, lehvitades trikoloore.

muutumas ja väga komplitseeritud. Mitu uurijat märgib, et iirlaste teine põlvkond tunnetab enese madalamat staatust Šoti ühiskonnas. Philip Ullahi uurimuse järgi on teise põlvkonna iirlased kogenud endi suhtes palju eelarvamusi ja identiteediprobleem on neile väga oluline. Ullah arutleb, et kuna nad on peamiselt valged, kasutavad nad tõenäoliselt oma grupist psühholoogilise lahkumise strateegiat, et vältida iirluse rõhutamisega kaasnevaid ebameeldivusi.24 Asifa Hussain ja William Miller väidavad, et paljud iiri taustaga perekonnad on kandnud oma iiri sümpaatiad üle šoti rahvuslusele, mis köidab enam katoliikliku taustaga inimesi.25 Tom Gallagher on seda protsessi kirjeldanud kui “poliitilist põgenemist getost ja tee rajamist peavooluühiskonda”.26 Iirluse ja šotluse vähenenud vastandumist näitab ka statistika. Vaatamata sadade tuhandete iirlaste migratsioonile 19. sajandi keskpaigast kuni I maailmasõjani Šotimaale määratles end 2011. aastal iirlasena vaid 54 090 inimest 5,3 miljonist.27 2001/2002. aastal rahastas Briti majandus- ja sotsiaaluuringute nõukogu projekti “Irish 2 Project”, mille üks läbiviija oli Joseph M. Bradley. Mitu küsitletud iiri päritolu inimest rõhutas Glasgow’ Celticu osatähtsust iirlusest osasaamisel, kasvõi nende mängude külastamisel ja tribüünil kaasalaulmisel. Intervjueeritav James Brannigan rääkis: “Näha trikoloori ja ristikheina (ristikhein ehk shamrock on Iirimaa sümbol) kusagil avalikult – tavaliselt peame neid varjama – on suurepäraseim asi Celticu juures. Ilma Šotimaa iirlasteta poleks Celticut ja ilma Celticuta poleks iirlasi Šotimaal. Nad on lahutamatult ühendatud – nad on hingeliselt üks.”28 Teine küsitletu Harry McGuigan rääkis Celticu tähtsuse kohta: “Nad

18 May, Anthony, 2015. “An “Anti-Sectarian” Act? Examining the Importance of National Identity to the “Offensive Behaviour at Football and Threatening Communications (Scotland) Act””. Manchester Metropolitan. Sociological Research Online, 20 (2), 14. http://www.socresonline.org.uk/20/2/14.html. 19 Foer, Franklin, 2005. “How Soccer Explains the World”. New York: Harper Perennial, lk 58. 20 May, Anthony, 2015. “An “Anti-Sectarian” Act? Examining the Importance of National Identity to the “Offensive Behaviour at Football and Threatening Communications (Scotland) Act””. Manchester Metropolitan. Sociological Research Online, 20 (2), 14. http://www.socresonline.org.uk/20/2/14.html. 21 McInnes, R., Ayres, S., and Hawkins, O, 2014. “Scottish Independence Referendum 2014: Analysis of Results”, UK Government Research Paper 14/50. 22 Giulianotti, Richard, Michael Gerrard, 2001. “Cruel Britannia?: Glasgow Rangers, Scotland and “Hot” Football Rivalries”. – Gary Armstrong, Richard Giulianotti (toim.) “Fear and Loathing in World Football”. Oxford – New York: Berg, lk 35. 23 MacMillan, J, 2000. “Scotland’s Shame” in Devine, T.M. (toim.) “Scotland’s Shame? Bigotry and Sectarianism in Modern Scotland”. Edinburgh: Mainstream, lk 13–24. 24 Ullah, P, 1985. “Second Generation Irish Youth: Identity and Ethnicity”. New Community 12 (3): 310–320. 25 Hussain, A, Miller, W., (2006). “The Auld Enemy”, Multicultural Nationalism, Vol. 4, lk 66–84. 26 Gallagher, T, 2000. “Holding a Mirror to Scotia’s Face: Religious Anxieties and their Capacity to Shake a Post-Unionist Scotland” in Devine, T. M. (toim.). “Scotland’s shame? Bigotry and Sectarianism in Modern Scotland”. Edinburgh: Mainstream, lk 41–52. 27 Scotland’s Census, 2011. “Table DC2102SC – National Identity by Sex by Age”. http://www.scotlandscensus.gov.uk/ods-analyser/jsf/tableView/crosstabTableView.xhtml. 28 Bradley, Joseph M, 2006. “Sport and the Contestation of Ethnic Identity: Football and Irishness in Scotland”. Journal of Ethnic and Migration Studies, Vol. 32, No. 7, September, lk 1195.

2018 MAI JALKA

maailm

Celticu tribüün Iiri lippude ja rahvusvärvidega.

Old Firm vs. teised klubid Peale Old Firmi omavahelise vastasseisu provotseerib mõlema Glasgow’ klubi identiteet teisi Šotimaa meeskondi. Nii näiteks identifitseerivad Aberdeen FC poolehoidjad end poliitiliselt ja eraelus šotlastena, heites Rangersile ette selle liigset briti- ja Celticule iirimeelsust. Aberdeeni fännid pilkavad Celticu omasid, lauldes “Te olete valel maal”. Motherwelli klubi fännid on mitmel mängul sama teinud Celticu mängija Aiden McGeady kohta ja 2009. aasta veebruaris laulsid nad nende sõnadega ka James McCarthyle. Kuu aega varem laulsid Dundee Unitedi fännid McCarthyle: “Näljahäda on möödas, miks sa koju ei lähe?” (2008. aasta aprillist hakkasid Celticu fännide kohta sama laulma Rangersi poolehoidjad.) Nii McGeady kui ka McCarthy on Šotimaal sündinud kolmanda põlve iirlased, kes esindavad koondise tasemel Iirimaad, saades vastasfännide vilet peaaegu igas Šotimaa meistrivõistluste mängus.

JALKA MAI 2018

Foto: Indrek McMarjamaa

mängivad keskset osa, nad peavadki seda tegema ja sedasi jätkama. Kui Iiri emigrantide lastel pole mitte midagi, on nende ainus võimalus siin ankurdada end Celticu külge. Miks peaksid nad selle pärast vabandust paluma ja miks peaks seda tegema Celtic? See on nende võimalus ankurdada oma identiteet millegi külge ... Sa ei saa lihtsalt selga keerata ja öelda, et seda kõike pole enam olemas.”29 Joseph M. Bradley toob välja, et Šotimaa spordiajakirjandus kipub Celticu iiri taustast pigem mööda vaatama, ja toob näiteks 2003. aasta UEFA karikavõistluste finaalmängu, mis toimus Sevillas. Celticu ja tema fännide reis Sevillasse oli peaaegu eranditult kajastatud positiivses võtmes, kuid klubi iiri tagapõhi vaikiti enam-vähem maha. Bradley toob näiteid Šoti ajakirjandusest, kus rõhutati, et Celtic on Šoti klubi ja esindab Šotimaad, mis provotseeris ajalehetoimetustele palju lugejakirju. Üks lehelugeja küsib (The Daily Star, 26. mai 2003): “Kui palju

Šoti lippe oli staadionil? Mina lugesin kokku ühe, kuid võibolla ma lihtsalt rohkem ei näinud, kuna kõik oli üle ujutatud Iiri vabariigi lippudest. Kas pole käes aeg, kus inimesed ise saavad otsustada, millisest rahvusest nad on?” Bradley tõdeb, et otsustades arvukate ja laialt levinud arusaamade järgi Šoti spordiajakirjanduses, on tegu osaga assimilatsioonist, mitte integratsioonist. Nii lehelugejate (The Sunday Mail, 27. aprill 2003) kui ka kolumnistide seas ( John McLeod, The Herald, 18. veebruar 2002) on neid, kes soovitavad iirlastel, kes armastavad Iirimaad enam kui midagi muud, tagasi Iirimaale kolida. Šotimaa jalgpalliidentiteedid on keeruliselt läbipõimunud, kuid Celticu puhul on selge, et tegemist on katoliikliku ja Iiri identiteeti hoidva klubiga, ning Rangers on protestantlik ja Briti enesemääratlusega klubi. Franklin Foer on Old Firmi vastasseisu nimetanud protestantliku reformatsiooni seni lõpetamata võitluseks.30

29 Sealsamas, lk 1196. 30 Foer, Franklin, 2005. “How Soccer Explains the World”. New York: Harper Perennial, lk 36.

2-kõne

Rauno Sappinen: minu võimalus võib tulla äkki K

Belgia klubisse Beerschot Wilrijk laenulepinguga siirdunud Rauno Sappinen peab treenerile viie tipuründajaga konkureerides tõestama, et väärib mänguaega. Mullune Eesti meister on veendunud, et ükski olukord ei kesta igavesti ja ta saab oma võimaluse. INDREK SCHWEDE

as oled Belgias kohanenud? Eluoluga olen täiesti ära harjunud, meeskonnakaaslaste ja trennidega ka. Trennid on väga intensiivsed ja rasked. Millega oled kõige rohkem pidanud harjuma? Ei ütleks, et midagi ülemäära rasket olnuks. Mäng on ju sama. Muutusid näod, keel. Teistsugused inimesed, trennid. Selle kõigega harjusin kiiresti. Kas räägid kohalikes keeltes või inglise keeles? Osa räägib siin prantsuse, osa flaami keelt. Mõlemast keelest tean mina mõnda sõna. Ise suhtlen inglise keeles ja seda oskab enamik. Meie siin kaugel näeme, et mänguaega sul pole ja vahetusmeheks ka ei võeta. Koos minuga on klubis kuus tipuründajat. Konkurents on tihe. See ei tähenda, et nii igavesti jääb. See hetk, kui saan võimaluse, võib tulla kiiresti ja siis pean selle ära kasutama. Millist tagasisidet oled klubist saanud? Tagasisidet olen saanud nii palju, kui treener on rääkinud. Ta näeb mind mängijana, kes lööb väravaid lihtsasti. Mida tähendab “mängija, kes lööb lihtsasti väravaid”? See on mängija, kes on õigel ajal õiges kohas, ja kõrvaltvaatajale tundub, et tema värav tuli kuidagi kergelt ja pingutamata. See tähendab, et mängijal on väravavaist. On sul see vaist olemas? Muidugi (naerab – toim.)!

Mullu teenis Rauno Sappinen Floras palju mänguminuteid. Foto: Lembit Peegel

JALKA MAI 2018

Kas peatreener on andnud märku, mida ta sinult ootab? Me ei ole liiga palju rääkinud. Ta on öelnud, et oleksin kannatlik, küll tuleb ka võimalus.

2-kõne Sõber Frank Liivak on nüüd Floras ja mängib, sina välismaal ja ei mängi. Olete kohad ära vahetanud? (Elavnedes – toim.). Oleme ise ka rääkinud, et kohad on vahetatud. Kas Frank on nõu andnud? Olen oma olukordadest rääkinud ja talle on see kõik tuttav. Ta on tõesti oma kogemusele toetudes soovitanud, kuidas mingis situatsioonis olla. Kas kahetsed, et oled välismaale läinud ja oled ilma mänguajata? Ei, muidugi mitte! Ma ei ole ju kehvemaks jalgpalluriks muutunud, pigem vastupidi. Mida oled Belgias kõige enam õppinud? Mängijate tehniline tase on siin väga hea ja neid mängijaid on oi kui palju. Suur konkurents, mis soodustab arengut, valitseb juba kõige nooremate seas. Meie klubi 5–6aastaste treeningul lugesin kokku viis treenerit. Kõik lapsed said maksimaalset tähelepanu ja põhitõed tehakse kohe selgeks. See põhjalik töö kajastub ka Belgia A-koondise viimase aja tulemustes. Teine asi, mis on silma hakanud: väga palju pannakse rõhku füüsisele. Tegeleme igapäevaselt ka palju jooksmisega, mille käigus teeme palju spurte. Milline su igapäevaelu välja näeb? Nädala alguses on kaks trenni päevas. Hommikul kell kaheksa jõuan staadionile ja õhtul pärast nelja koju. Ega siis midagi teha ei jõua. Söön, vaatan mõnd telesarja või vedelen niisama. Kui on kergem päev, siis mõnikord lähen linna avastama. Selline tavaline profisportlase elu. Klubilt on auto, elukohast staadionile on 20 minutit sõitu. Mõnikord käivad külas vanemad ja tüdruksõber. Kas sa Eesti jalgpallurite kuulsusrikkaid kalapüügitraditsioone ka arendad? Meil on meeskonnas üks entusiastlik kalamees ja kalapüügi võimalusi on, aga mul ei ole seda huvi. Kas kohalike fännidega on suhteid? Puutume nendega kokku mängude ajal. Euroopa liiga playoff-mängus Cercle Brügge vastu oli meie kodustaadion

Beerschot Wilrijki klubis koos ühe abitreeneriga.

täis – 12 000 pealtvaatajat. Kordusmängu, mis toimus võõrsil, vaatas meie staadionil suurtelt ekraanidelt jälle 12 000 inimest. Oled öelnud, et sinu senise karjääri madalpunkt on olnud 2014. aastal, kui istusid Flora eest enamasti pingil. Kuidas sa sellest ajast üle said? Kas sellest kogemusest on midagi võtta? Muidugi. Põhimõtteliselt on olukord mingis mõttes sama ja lahendus on ka sama. Kuna olen selle läbi teinud, siis tean, et tuleb teha igapäevast tööd ja asjad muutuvad. See olukord ei kesta igavesti. Seda olen õppinud. Oled laenul pooleks aastaks. Enne selle aja täiskukkumist pole vist mõtet rabelema ja uut klubi otsima hakata? Just. Ei ole mõtet rabeleda. Hooaeg pole ju ka läbi. Kõike võib juhtuda. Flora on väärtuspõhine klubi. Kas Beerschotis ka midagi sellist on? Ma arvan, et klubil on väga hea side fännidega. Selline, et oleme üks klubi alates mängijatest, treeneritest ja staadionitöötajatest kuni fännideni välja. Kas Eesti liigat jälgid? Muidugi. Jälgin Fantasyt ja eriti Flora mänge. Ega vanal koduklubil sel aastal lihtne pole. Lihtsalt ei tule midagi, aga nad on ju hästi mänginud. Terve hooaeg on ees.

Foto: erakogu

Rääkisid enne väravavaistust. Milline peaks jalgpalluril olema vahekord andekuse ja töökusega? Kui võtame näiteks Eesti mängija, siis andekusega laias maailmas eriti kaugele ei jõua. Mujal jõuab Eesti mängija kaugele ainult tööga. Seega on esimene märksõna töökus. Kui vaatame maailma jalgpalli, siis seal on kutid, kes mängivad juba väga noorelt maailma tippklubides. Näiteks Raheem Sterling on juba väga kaua pildil olnud. Selle küsimuse peaks neile esitama. Oled Eesti kõrgliigast eemal olnud alles põgusalt, aga saanud nüüd seda vaadata siiski veidi kaugemalt. Kuidas Premium liiga tundub? Kui tahad endast maksimumi anda, siis pole probleemi astuda Eesti liigast samm edasi ja kuhugi jõuda. Hea näide on ju Anton Mirantšuk, kes kaks aastat tagasi mängis Levadias, mullu debüteeris Venemaa koondises ja mängib Moskva Lokomotivis. Sina vist pingipoisina koondisekutset ei saa, kuigi ütled, et oled Belgias paremaks mängijaks saanud. See on arusaadav, et peatreener võtab esimeses järjekorras need, kes klubis mängivad. Kas mõne sellise kutiga kontaktis ka oled? Karol Metsani on 30–40 minutit autosõitu, aga meie graafik pole seni klappinud ja oleme suhelnud telefonitsi. Aga kindlasti saame ka vahetult kokku. 2018 MAI JALKA

premium liiga

Kübaratriki Koskor

simene kuu Premium liigas tõi palju ilusaid väravaid, millest nii mõnigi jääb jalgpallirahvale ilmselt pikemaks ajaks meelde. Üheks neist oli Pärnu Vapruse mängumehe Tõnis Vihmoja imeline kauglöök, mis kogus sotsiaalmeedias populaarsust nime all Vihmoja Vikat ning valiti ühtlasi Postimees Spordi keskkonnas toimunud hääletusel märtsi ilusaimaks tabamuseks. Ajalukku kirjutas end hooaja avakuul ka Tartu Tammekat esindav Tristan Koskor, kes märtsi viimastel päevadel tegi ära selle aasta esimese kübaratriki kõrgliigas. Panime mõlemad väravameistrid rohkem või vähem jalgpalliga seotud küsimuste ette, et veidi enam aimu saada, mis meestega tegu on.

Kas pigem kübaratrikk ühes mängus või kuu ilusaim värav? Hat trick. Meeskonnale toob kindlasti rohkem kasu suurem väravate arv kui üksik hiilgamine.

Tristan Koskor

Kui mõni su tiimikaaslastest saaks kuulsaks millegagi väljaspool jalgpalli, siis kes ja millega? Kuulsuse poole astub samme Tauts, kes õpib Ameerikas kogu maailmale vajalikku küberkaitset.

Kui oleksid loom, siis kes? Kotkas, sest mulle meeldib näha suurt pilti. Millist ametit ei tahaks sa kunagi pidada? Ei tahaks olla jalgpallikohtunik, sest mängijate ja publiku emotsioonidega toimetulek võib olla päris väsitav. Mis on su lemmikfilm? Otseselt lemmikfilmi ei oska välja tuua, aga mul on välja kujunenud oma lemmiksarjad: “Game of Thrones”, “Narcos”, “Stranger Things” ning “Money Heist”. Kui peaksid valima mõne muu pallimängu, siis kas see oleks võrkpall, korvpall või käsipall? Huvitun eri pallimängudest, kuid endal tuleb kõige paremini tänu ülikoolis õpitule välja võrkpall. 26

JALKA MAI 2018

Millist keelt sa veel ei oska rääkida, aga tahaksid osata? Hispaania keelt, see kõlab ilusalt. Mis on su lemmik Eesti bänd/artist, keda kuulad kõige rohkem? Liis Lemsalu ja Tanel Padar. Kas meri, jõgi või järv? Kuna tartlasena näen jõge iga päev, siis vahelduseks meeldiks meri.

Milline on parim kompliment, mis oled jalgpallurina saanud? Parima komplimendina saan võtta seda, et Tammeka mänge käib nii palju publikut vaatamas. Sellest saame järeldada, et meeskond ajab õiget asja.

Foto: EJL

Nimi: Tristan Koskor Klubi: Tartu Tammeka Sünniaeg: 28.11.1995

Mis on elu parim kontsert, kus oled senimaani käinud? Parimad kontserdid on olnud festivalid, kus on olnud palju eri artiste. Kes on su lemmik Eesti sportlane peale jalgpallurite? Janar Talts.

Milline on selle hooaja lõpuks Premium liiga tabeli järjestus? 1. FCI Levadia 2. Nõmme Kalju 3. Flora 4. Tartu Tammeka 5. Narva Trans 6. Tallinna Kalev 7. Paide Linnameeskond 8. Viljandi Tulevik 9. Pärnu Vaprus 10. Kuressaare Kellega tiimikaaslastest saad kõige paremini läbi? Tammeka on väga ühtehoidev ja sõbralik meeskond, aga eriliselt tooksin välja kolm nime, kellega saan eriti hästi läbi: meie mõlemad väravavahid Karl Johan Pechter ja Karl Vaabel ning kolmandana Kaspar Paur. Mis on sinu unistuste auto? Rolls-Royce Ghost. Auto, millel on stiili. Mida sööd päeval, kui saad endale kõike lubada? Pitsat ja jäätist. Millise mängija vastu Premium liigas on sul kõige ebameeldivam mängida? Esimesena tuli pähe Maksim Podholjuzin. Ta oskab mängutuju nii-öelda ära võtta, on keskkaitsja kohta üllatavalt kiire ja palliga mängides hea. Kas jõulud või jaanipäev? Jõulud, see on kvaliteetaeg perega. Kui saaksid üheks päevaks koha vahetada mõne tiimikaaslasega, siis kellega? Andre Pajuga, ta on meie trenni Mr Monk (töötab uurijana). Tahaks teada, kuidas ta juhtumeid lahendab ja milline tema tööpäev välja näeb. Kuidas talud treeneri kriitikat? Arvan, et talun treeneri kriitikat pigem hästi. Võibolla pingeolukordades solvun või hakkan tujutsema, aga see on hetkeline, sest siis saan aru, et ta tegelikult ei taha ju mulle halba, vaid parimat.

premium liiga

vs. Vikati Vihmoja Kui saaksid valida ükskõik millise eksootilise looma/vee-eluka oma koduloomaks, siis kelle valiksid? Kameeleon: temaga ei hakka kunagi igav, alati on uue välimusega. Mis on sinu suurim nõrkus/miinus? Kipun mõningatel puhkudel liiga üle mõtlema. Kas suusatamine või surfamine? Surfamine. Ma pole varem tegelenud sellega, seega oleks uus ja huvitav. Kui peaksid minema sõpradega karaoket laulma, siis mis laulu valiksid? Mul on kohutav lauluhääl ja viisipidamine. Eelistaksin mingit lihtsat laulu, näiteks mõnda lastelaulu. Kas Tartu või Pärnu? Tartu: pere, kool, sõbrad, kõik on siin. Mis on su lemmikraamat? “Tüdruk rongis”. Kuni viimaste lehekülgedeni ei suutnud lahendust aimata. Kui saaksid elamiseks valida mõne muu aja/ajastu, siis millise valiksid? Kiviaeg, sest see pakub kõige rohkem väljakutseid. Iga hetk käib elu ja surma peale. Kas langevarjuhüpe või benji-hüpe? Selle valiku puhul loobuksin mõlemast. Mis on su esimene mälestus jalgpallist? See mälestus ajab praegu naerma, aga väikesena käisin keset trenni joogipauside ajal pirukat söömas. Mis on su lemmikaine ja kõige ebameeldivam aine koolis? Gümnaasiumis oli lemmikaine peale kehalise kasvatuse ka ajalugu. Mul oli väga hea õpetaja, kes tegi tunnid väga huvitavaks, tõi palju näiteid, mis tegi arusaamise lihtsamaks/meeldivamaks. Tervitused siinkohal Jüri Jekimovile! Aga läbi aegade on mul raskusi olnud matemaatikaga. Ülikoolis meeldib mulle kõige vähem füsioloogia, kõige rohkem aga anatoomia, sest saab tutvuda ka inimese sisemusega.

Tõnis Vihmoja Kui oleksid loom, siis kes? Oleksin gepard, kes on kiire ja näljane. Jalgpalliplatsil tuleb hea kiirus kasuks ja väravalöömise nälg on igas mängus. Millist ametit ei tahaks sa kunagi pidada? Kuna kardan kõrgust, siis kindlasti ei tahaks olla kõrgete hoonete akendepesija. Olen alati mõelnud, kuidas nad seda teha suudavad. Mis on su lemmikfilm? “Klassikokkutulek” (mõlemad osad). Kui peaksid valima mõne muu pallimängu, siis kas see oleks võrkpall, korvpall või käsipall? Valiksin korvpalli, sest kooli ajal kehalise kasvatuse tundides sai seda palju mängida ja tuli täitsa hästi välja. Võrkpalli jaoks jään pisut lühikeseks ja käsipall pole huvi pakkunud.

Kui mõni su tiimikaaslastest saaks kuulsaks millegagi väljaspool jalgpalli, siis kes ja millega? Ei oska öelda. Milline on parim kompliment, mis oled jalgpallurina saanud? Parim kompliment oli see, kui rahvas valis minu värava kuu parimaks. Mis on elu parim kontsert, kus oled senimaani käinud? Weekend Festival Baltic. Väga mõnus, kui maailma parimad muusikaartistid Pärnu tulevad ja põhimõtteliselt su koduhoovis show’d teevad ja häid emotsioone pakuvad. Kes on su lemmik Eesti sportlane peale jalgpallurite? Ott Tänak, kelle rallisid võimalusel alati vaatan ja tulemusi jälgin.

Kas pigem kübaratrikk ühes mängus või kuu ilusaim värav? Pigem kübaratrikk, kuna meeldib mängus võimalikult palju väravaid lüüa. Ühest jääb väheks, hing ihkab alati rohkem. Millist keelt sa veel ei oska rääkida, aga tahaksid osata? Vene keelt, mida vähesel määral mõistan, kuid rääkida väga ei oska. Aeg-ajalt tuleb keeleoskus tööga seoses kasuks, kuid kulub ära ka igapäevaelus. Mis on su lemmik Eesti bänd/artist, keda kuulad kõige rohkem? Põhja-Tallinn. Kas meri, jõgi või järv? Pärnakana kindlasti meri, saab liival päikest võtta ja sõpradega palli toksida.

Foto: Jana Pipar

Nimi: Tõnis Vihmoja Klubi: Pärnu Vaprus Sünniaeg: 15.01.1993 2018 MAI JALKA

Eesti jalgpallurite edetabel Tegime oma edetabelis väikese taaskäivituse. Mänguaja vähesus langetas esikümnest Konstantin Vassiljevi ja Enar Jäägeri. Belgias minuteid ootav Rauno Sappinen on 30. kohal. Suurim tõusja on Joonas Tamm. Talle järgnevad Marek Kaljumäe, Brent Lepistu ja Ken Kallaste.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Sergei Zenjov

4. Taijo Teniste

5. Ken Kallaste

6. Joonas Tamm

7. Mattias Käit

–1

8. Mihkel Aksalu

–1

9. Henri Anier

10. Siim Luts

–1

11. Artur Pikk

12. Konstantin Vassiljev

–9

13. Enar Jääger

–5

14. Marek Kaljumäe

15. Sergei Mošnikov

16. Brent Lepistu

17. Ilja Antonov

–3

18. Madis Vihmann

19. Frank Liivak UUS! 20. Dmitri Kruglov

21. Matvei Igonen

22. Karl Mööl

–1

23. Nikita Baranov

–12

24. Ats Purje

–8

25. Marko Meerits

–8

26. Rimo Hunt UUS! 27. Mark Oliver Roosnupp 28. Markus Jürgenson UUS! 29. Igor Morozov UUS! 30. Rauno Sappinen

JALKA MAI 2018

–17

Milline on selle hooaja lõpuks Premium liiga tabeli järjestus? 1. Tallinna FCI Levadia 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. JK Narva Trans 5. Tartu JK Tammeka 6. Paide Linnameeskond 7. JK Tallinna Kalev 8. Pärnu JK Vaprus 9. Viljandi JK Tulevik 10. FC Kuressaare Kellega tiimikaaslastest saad kõige paremini läbi? Kõigiga saan hästi läbi, aga kui valida üks, siis Magnus Villota. Mis on sinu unistuste auto? Kindlat konkreetset lemmikut pole, aga kindlasti midagi Audi või BMW uuematest mudelitest. Mida sööd päeval, kui saad endale kõike lubada? Mõnda einet friikartulitega, leivakrõpse ja kummikomme saab vahel söödud. Millise mängija vastu Premium liigas on sul kõige ebameeldivam mängida? Maximiliano Ugge on suur ja jõuline mängija, keda standardolukordades on väga keeruline kinni võtta. Kas jõulud või jaanipäev? Jõulud, sest kogu pere tuleb kokku ja veedab ühiselt mõnusalt aega. Kui saaksid üheks päevaks koha vahetada mõne tiimikaaslasega, siis kellega? Richard Alandiga vahetaks koha. Saaks näha, mis tunne on olla väljaku viimane mängija ehk väravavaht. Kuna Richard on meil Florast laenul, kasutaks kindlasti võimalust Flora trenni minna ja tunnetada profisportlase elu. Kuidas talud treeneri kriitikat? Kui tean, et eksisin ja treeneril on õigus, siis võtan kriitika vastu. Vahel võib juhtuda, et ei ole treeneriga ühel meelel, aga pigem kuulan, mis treener mulle räägib. Kui saaksid valida ükskõik millise eksootilise looma/vee-eluka oma koduloomaks, siis kelle valiksid? Valiksin kilpkonna ja ei peaks kunagi

muretsema, et ta kaugele jooksu paneb. Suure söömaga ei tohiks ta ka olla. Mis on sinu suurim nõrkus/miinus? Ärritun kiiresti. Kas suusatamine või surfamine? Äge oleks surfamist osata, aga tuleb oma liistude juurde jääda ja lihtsam ala ehk suusatamine valida. Surfamine tundub liialt keeruline. Kui peaksid minema sõpradega karaoket laulma, siis mis laulu valiksid? Esimene mõte on Smilersi “Jalgpall on parem kui seks”, sest siis oleks rahval teada, et jalgpallurid on kohale saabunud. Kas Tartu või Pärnu? Kindlasti kodulinn Pärnu. Olen Pärnus sündinud ja üles kasvanud, siin on mu pere ja tuttavad. Pärnu on hea ja rahulik linn mere ääres, kus elada ja aega veeta. Mis on su lemmikraamat? Eriline raamatute lugeja pole kunagi olnud, kuid Mart Poomi elulooraamatut oli huvitav lugeda. Kui saaksid elamiseks valida mõne muu aja/ajastu, siis millise valiksid? Praegust ajastut ei vahetaks millegi vastu, aga kui valida, siis oleks huvitav korra kogeda ajastut, mil inimesed pidid söögi saamiseks metsas küttima. Kas langevarjuhüpe või benji-hüpe? Langevarjuhüpe, kuna see kestab kauem ja kõrgemalt langedes saab vaadet kauem nautida. Mis on su esimene mälestus jalgpallist? Kui vanaema mind käe otsas esimesse trenni viis. Käisin siis esimeses klassis ja vanemad olid parasjagu tööl ja nii oli vanaema see, kes mind trenni viis. Mis on su lemmikaine ja kõige ebameeldivam aine koolis? Kui gümnaasiumi peale tagasi mõelda, siis meeldis keemia, millega lihtsasti hakkama sain, ja üldse ei meeldinud bioloogia, milles pidevalt järeltöid pidin kirjutamas käima. Kõrgkoolis pigem lemmikaineid pole ja pusimist on enamiku ainetega rohkem kui küll.

18.06-21.06 ja 30.07-03.08

12.-16. juuni ja 7.-11. august 2017 Päevane laager KADRINA STAADION

Kõigile 2006 – 2011 Päevane laager sündinud poistele ja tüdrukutele Kõigile 2005* – 2010 sündinud lastele Nike särk, püksid ja põlvikud Nike särk, püksid ja põlvikud Ekskursioonipäev Tallinnas Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja Ekskursioonipäev Tallinnas Hind 80 €

A. Le Coq Arenal

Registreerimine alates 11. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee/suvelaagrid Eelnevat kogemust Info kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee * mõnedes laagrites 2006 - 2010

jalgpallis pole vaja

Hind 80 € Registreerimine alates 10. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

martin kiho annab nõu

Vigastusest taastumise kuus etappi

olenevalt vigastuse tõsidusest võiks sõita või basseinis ujuda 15–30 minutit. Lisaks saab treenida ka piirkondi, mis pole vigastatud: kuna jalgpallurid vigastavad ennast enamasti alakeha piirkonnast, siis saab vigastuspausi ajal teha jõutreeningut ülakehale ehk piirkondadele, mis sel hetkel kannatavad hästi koormust. Vigastuspaus on hea aeg tegeleda just nende piirkondadega, mis pole nende lemmikud või kõige tugevamad, olgu selleks tasakaal, mõni kindel lihas, alaselg vms.

2. etapp: staadium, kus joosta veel ei tohi

Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho selgitab, et sageli võtavad jalgpallurid sõna “puhkama” liiga tõsiselt. Puhkust peaks andma ainult seda vajavale piirkonnale. Kiho selgitab, millised kuus etappi peaks vigastusest taastumise puhul läbima.

smalt selgitaksin, miks tuleb vigastuspausi ajal teha õiges koguses trenni ja mitte olla terve perioodi vältel tegevusetult. Kui mängijal tekib paus – pole oluline kui pikk –, siis läheb ta selle ajaga vormist nii palju välja, et esimeses trennis on korralik veremaitse suus. Treeningule naastes tuleb tegeleda kahe ülesandega. Esiteks tuleb keskenduda vigastada saanud piirkonnale, et sellele mitte liiga teha. Teiseks tuleb hakata uuesti vormi taastama, sest diivanil vedelemise ajaga on mängija võhm kadunud. Seda saab vältida sellega, kui kogu vigastuspausi ajal treenida targalt ja õigete etappide kaupa. Kui mängija ei ole suutnud neid etappe järgida ja on ikkagi otsustanud terve vigastuspausi ainult meeletult puhata, siis peaks meeles pidama vähemalt seda, et enne esimest jalgpallitrenni tuleks teha mõned metsajooksud. Keha tuleks umbes nädal aega enne harjutada jooksuga ja alles siis minna jalgpallitrenni. Ent veel parem ja vastutustundlikum oleks loomulikult järgida kuut etappi, mille puhul tuleb meeles pidada, et nende kestus oleneb mängija vigastuse tõsidusest: raske põlvevigastuse puhul 30

JALKA MAI 2018

võib iga staadium kesta kuu aega, lihtsama vigastuse puhul võib kõik etapid läbi teha kümne päevaga. Õige üleminek ühest etapist teise on siis, kui ükski tegevus selles faasis enam haiget ei tee, sest vigastuspausi ajal peavad kõik tegevused olema valuvabad!

1. etapp: vigastusjärgne periood Kui vigastusest on möödas 24–48 tundi, peaks rakendama POLICE’i printsiibi järgi OLi etappi (vaata lähemalt 2017. aasta novembrikuu Jalkast). See tähendab, et vigastatud piirkonnaga võiks juba liikuda. Tegevused peavad olema valuvabad. Haige piirkonna liigutamine valuvabas ulatuses on äärmiselt soovitatav. Peale selle võiks teha kergeid jõuharjutusi oma keharaskusega. Toetava treeninguna sobib näiteks minna ujuma või rattaga sõitma – seda soovitavad sageli ka arstid ning on oluline, et seda soovitust ei võetaks liiga kergelt, vaid kasutataks vigastusperioodil võimalikult palju ära. Esimeses faasis peaks rattaga sõitma kõige kergema koormusega ja

See etapp jääb esmase vigastuse perioodi ning jooksmise ja sellega kaasneva põrutuse faasi vahele. Samamoodi nagu eelmises etapis on siin tähtis ära kasutada ujumise ja rattaga sõitmise võimalust, mis aitab kehal võhma hoida. Sageli ei teata, kui palju ja kuidas tuleks õigesti rattaga sõita või ujuda, ning seepärast annan selle faasi jaoks juhised. Kui vigastatud piirkond kannatab juba veidi rohkem koormust, siis selles etapis tuleks tegeleda intensiivsemate intervallharjutustega. Seda seepärast, et jalgpall ei ole oma loomult ühtlane kulgemine, vaid seal käivad erinevad muutused eri tempos ja intensiivsuses – sedasama tuleks teha ka selles taastumisetapis. Basseinis ujudes võiks toimida nii: ujuda intervalliga üks ots kiiresti, kaks järgnevat rahulikult; ning seda intervalli siis korrata. Selline intervalltreening annab nii-öelda veremaitse suhu ja just see päästab mängija siis, kui ta jõuab tagasi mängimisfaasi ja peab oma võhma pealt platsil jooksma hakkama. Korraga võiks järjest ujuda 30–45 minutit. Basseini võib vahetada ka rattasõidu vastu, sest sisetingimustes on see eriti lihtne: pikali kukkuda ei saa ja sellega saavad kõik hakkama. Ka rattasõidu puhul tuleb jälgida intensiivse ja puhkusperioodi vaheldumist: kui eelmises etapis ehk vigastusjärgses staadiumis tuleks sõita stabiilselt kerge käiguga, siis selles etapis tuleb kasutada ka raskemat käiku. Rattasõidu puhul võiksid intervallid olla kas üks minut kiiresti ja kaks rahulikult või võrdselt kolm minutit kiiresti ja kolm rahulikult. Selles etapis

martin kiho annab nõu võiks rattaga sõita korraga umbes tund aega, millest esimesed kümme minutit on soojendus ja viimased kümme mahajahtumine, aga vahepealsed 40 minutit peaksid olema intensiivsed. Peale rattasõidu ja ujumise peaks siin faasis tegema ka füsioteraapilisi harjutusi, mis aitavad vigastatud piirkonnal terveneda, ning lisaks jõuharjutusi muudele keha piirkondadele. Profitasandil peaks jälgima ka seda, et taastusperioodi tegevused läheks kokku võistkonna üldise treeningukavaga, mis tähendab seda, et kui meeskonnal on mängupäev või raskem treening, siis peaks ka vigastuspausil olev mängija tegema veidi raskema trenni, et püsida samas tsüklis. Laste ja amatööride puhul pole see nii oluline, kuid seda võib jälgida.

3. etapp:

5. etapp:

6. etapp:

intensiivne ja mängule iseloomulik individuaalne trenn palliga

treening meeskonnaga

Tegu on etapiga, kus mängija saab hakata tegema kiiremaid triblinguid suunamuutustega, tugevaid sööte ja lööke, kiireid suunamuutuseid ja hüppeid jms asju, mis imiteerivad mängus toimuvat. Veel on hea jätkata intervalljooksudega, et keha saaks piisavalt koormust. Selles etapis toimub jõutreening juba samamoodi nagu tavapäraselt, mis tähendab, et vigastatud piirkond on erilise surve all. Tänu sellele saavad lihased tugevaks ja väheneb korduvvigastuse risk. Mängija saab liikuda edasi järgmisesse etappi siis, kui kõik tegevused kulgevad probleemideta ja valuvabalt.

On palju neid mängijaid, kes arvavad, et pärast vigastuspausi teevad nad ühe treeningu ja lähevad kohe mängima. See on minu arust vastutustundetu käitumine, sest enne mängimist on vaja vormi. Kui seda pole, siis ei jõua väljakul kaasa teha ja vead meeskonda alt. Peale selle on väga suur oht ennast uuesti vigastada, sest kui tahtmine on suur, aga võhma pole ja keha ei tule järele, siis ei tööta mängija aju ja keha ühel hetkel enam koos ning rumala liigutuse tõttu võib saada uue vigastuse. Seega tuleks enne mängimist teha võistkonnaga koos trenni vähemalt nädal aega ning alles siis siirduda viimase etapi ehk mängimise juurde. Raskest vigastusest taastudes võib see periood kesta kuni kaks kuud.

metsajooks See peaks olema faas, kus mängija kannatab jooksmist ja see ei tee talle valu. Üldiselt ma küll ei soovita jalgpalluritel teha rahulikku metsajooksu, sest nagu eelmises etapis selgitasin, jalgpall pole oma loomult rahulik ühtlane kulgemine nagu metsajooks, aga sellesse etappi see tegevus sobib ja on vajalik. Seda seepärast, et rahulik metsajooks annab aimu, kas vigastatud piirkond kannatab jooksmisega kaasnevat põrutust. Kui see piirkond ei lähe pärast paari korda turse ega tee valu, saab liikuda järgmise faasi juurde.

4. etapp: individuaalne trenn palliga ja jooksuharjutused See on staadium, kus mängija peaks tegema palliga trenni, aga mitte koos meeskonnaga, vaid üksi. Võiks teha triblinguid, erinevaid lihtsaid lühikesi sööte, et harjutada end palliga liikuma. Lisaks võiks teha erinevaid jooksuharjutusi, kuid erinevalt metsajooksufaasist peaksid need olema taas intensiivsed ja intervalliga: näiteks otsajoonepikkune distants kiirelt, küljejoone distants aeglaselt vms. Ka see aitab imiteerida palliplatsil toimuvat ehk seda, et äkiline tegevus vaheldub rahulikumatega. Loomulikult tuleks ka selles perioodis jätkata jõutreeningutega muudele piirkondadele.

Tähtis on teada, et vigastuspausi ajal tuleb läbida erinevaid etappe. Näiteks ei tohi liiga varakult minna meeskonnaga treenima ja hakata palliga toimetama, sest enne on vaja teha individuaalseid harjutusi ja jookse. Foto: Lembit Peegel 2018 MAI JALKA

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

Foto: AFP/Scanpix

Tallinna Flora

MARKUS POOM

Foto: Lembit Peegel

Manchester City

Portugal

BERNARDO SILVA

KALEVIPOJAD MM-ILE JÕUDNUD MAROKO VASTU!

EESTI - MAROKO

9. JUUNI 2018 MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

mängija luubi all

Artjom Dmitrijev

Sergei Ratnikov: “Jalgpallurile on kõige tähtsam pea ja see on Artjomil olemas: ta on väga tark mängija!”

Eesti koondist kümme korda esindanud Artjom Dmitrijev on jõudnud oma mängijakarjääri jooksul esindada õige mitut klubi nii Eestis kui ka välismaal. Sel hooajal Soome klubisse FC Lahtisse siirdunud Dmitrijevit hindasid tema endised treenerid Sergei Ratnikov ja Sergei Terehhov.

Väljakunägemine Sergei Ratnikov: See on tal väga hea ja hindele 5. Sergei Terehhov: Näeb väljakut päris hästi ja sellega probleeme ei ole.

Õhuvõitlus Sergei Ratnikov: Tal on olnud kogu aeg probleem õlaga ja seepärast on just õhuvõitlus minu arust tema kõige nõrgem koht. Sergei Terehhov: Ideaalne see tal ei ole, aga hindaksin päris heaks. Tal on pikkust ja ta on võitleja tüüpi, nii et jah – päris hea.

Jõud

Vastupidavus

Sergei Ratnikov: Siin mängib kaasa tema probleem õlaga. Jalad töötavad tal selles osas normaalselt ja maas on ta tugev, aga õlavööde ei ole kõige parem, nii et sellele paneksin hindeks 3,5. Sergei Terehhov: Jõulisus on üks osa tema positsioonist: ta peab pikkade pallide eest võitlema, oma keha kasutama ja palli katma. Ütleksin, et see omadus on tal päris hea.

Sergei Ratnikov: Ütleksin, et see on tal viiepallisüsteemis hindele 4,5. Just siis, kui ta on heas vormis, aga on olnud ka perioode, kus ta ei pea mängus isegi 75 minutit vastu. Sergei Terehhov: Joosta Artjom jõuab. Ta mängib positsioonil, mis nõuab väga palju liikumist ja töökust, ning usun, et ilma hea vastupidavuseta ei saaks ta keskväljal hakkama.

Sisu Sergei Ratnikov: Kui ta sai profijalgpalluriks, siis oli näha, et ta mitte ei oska kaotada, vaid ta kohe üldse ei taha kaotada. Nooremana ma seda ei näinud temas, aga nüüd profina küll. Sergei Terehhov: Ta on liidri tüüpi mängija ja sisu on temas küllaga.

Liikuvus Sergei Ratnikov: Pea töötab tal hästi ja ta on väljakul liikuvuses kaval. Seda on jalgpalluril vaja. Sergei Terehhov: Liikuvus on tal olemas, aga tal ei ole sellist plahvatuslikkust ja kiiruse muutmist.

Sööt ja löök Sergei Ratnikov: See on tal hindele 5, kõik on ilusti olemas. Sergei Terehhov: Löök on tal olemas, kuigi pole väga hea, aga on lihtsalt hea. Sööt – ka see on olemas ja võib öelda, et päris hea.

Tehnika Sergei Ratnikov: Viiepallisüsteemis paneksin hindeks 4. Tal on kiiruse pealt triblinguga väikesed probleemid, aga üldiselt on hinne 4 minult väga hea selles vallas. Sergei Terehhov: See on tal paigas: on olemas nii palli peatamised kui ka söödud ja need kõik on väga head.

Kiirus Sergei Ratnikov: Jalgpallis on nii palju erinevaid kiiruseid, aga kui need kõik kokku panna ja hinnata üldist nii-öelda jalgpallikiirust, siis sellele paneksin viiepallisüsteemis hindeks 4,5. Sergei Terehhov: See on Artjomil üks nõrgematest külgedest. Selge on see, et kuna kiirus on pigem looduse antud, siis on juba natuke hilja sellega midagi teha. Jah, veidi saab seda küll arendada, aga kardan, et Artjomil hakkab vanus peale tulema, ja selle kiirusega on, nagu ta on. Aga üldiselt saab ikkagi normaalselt hakkama.

JALKA MAI 2018

Fotod: Lembit Peegel

cv Sündinud: 14.11.1988 Klubi: FC Lahti Endised klubid: JK Vigri, Levadia, TVMK, Vetra ( Leedu), Narva Trans, Kruoja (Leedu) , Sillamäe Kalev, Antwerpen (Belgia), Turnhout (Belgia), Infonet, Nōmme Kalju, FC Lahti (Soome) Treenerid: Eduard Vōrk, Vjatšeslav Smirnov, Andrei Šapovalov, Vjatšeslav Bulavin, Sergei Ratnikov, Vladimir Kazatšonok, Igor Prins, Aleksandr Puštov, Sergei Terehhov, Sergei Francev, Toni Korkeakunnas Koondis: A-koondis 10/0, U21 9/0

mängija luubi all

Lõvikuningas vahetaks üheks päevaks kiirelt kohad Bill Gatesiga Kas Ronaldo või Messi? Messi, sest see mees on teiselt planeedilt. Kas eelistad süüa kala või liha? Liha, sest mulle kala ei meeldi. Mis on su kõige esimene mälestus jalgpallist? See ei ole võibolla kõige esimene, aga on kõige mälestusväärsem: see aeg, kui olime noored ja võitsime Taanis Dana Cupi. Kes on Eesti koondisest su parim sõber? Ma saan kõikidega väga hästi läbi. Kui oleksid loom, siis kes? Lion king ehk lõvikuningas – ta on kõikide loomade kuningas. Kui peaksid jalgpalli vahetama mõne muu spordiala vastu, siis mis see oleks? Korvpall võibolla. Päris 100% ei tea muidugi öelda, sest mulle meeldib mängida mitut erinevat sportmängu nagu näiteks võrkpalli, tennist, lauatennist. Kas elaksid pigem maal või linnas? Mulle meeldib maal oma maja, seal on hea elu koos perega ja hea õhk. Aga linnas oleks omakorda hea omada korterit. Kui saaksid üheks päevaks ükskõik kellega kohad vahetada, siis kellega? Bill Gates: päevaga jõuaks rahaülekande ära teha ja seejärel oleksin Artjom edasi! Mis on sinu parim omadus? Ausus. Treener on andnud sulle tähtsas mängus käsu valvata üht vastaste põhimeest, kelle vastu on sul lubatud mängida kollase kaardi piiril, sest pärast esimest poolaega vahetatakse sind välja. Seega on sul luba mängida riskivalt, kuid kohe kohtumise esimestel minutitel saad mänguvälise olukorra pärast kollase kaardi, mis ei ole üldse seotud selle mängijaga, keda pead valvama. Kuidas käituksid edasi: kas julgeksid siiski täita treeneri korraldust ja mängida antud juhiste järgi vea piiril või hoiaksid end tagasi, et ei teeniks teist kollast kaarti? Julgeksin siiski täita treeneri korraldust ja mängida antud juhiste järgi vea piiril.

2018 MAI JALKA

saalijalgpall

Rohkem tahet ja rohkem täpsust tõi tiitli Tallinna Cosmosele Tänavune saalijalgpalli meistriliiga leidis oma lõpplahenduse 14. aprillil, kui toimus kolmas finaalmäng, kus Tallinna FC Cosmos oli kolmandat korda parem Narva Unitedist. Võitjate mängumees Erik Grigorjev arvas, et sel hooajal tõi nende meeskonnale võidu veidike suurem tahe. Kokkuvõttes jäid saalijalgpalli meistriliiga hooajaga rahule nii värsked Eesti meistrid kui ka saalijalgpalli tehniline juht Kert Küttis. KADI PARTS

olmandat aastat järjest kohtusid finaalis Tallinna Cosmos ja Narva United, kellest viimane oli sel aastal tiitlikaitsja. Kolme võiduni peetavas finaalseerias aga mullusele võitjale suuri võimalusi ei antud, sest Tallinna Cosmos võttis igas kohtumises veenva võidu: avamängus alistati Narva 6 : 2, korduskohtumises 5 : 0 ja viimaseks jäänud matšis 5 : 1. Kuigi seisud näitavad justkui seda, et Cosmos oli finaalmängudes Narvast kindlalt üle, ei pidanud võitjate mängumees Erik Grigorjev seeriat päris nii ühepoolseks. “Ütleksin, et meie lõime lihtsalt rohkem väravaid ise ära,” selgitas Grigorjev, kes oli liiga peale playoff’ide suurim väravakütt, kui tema arvele jäi seitse tabamust ja ka neli väravasöötu. “Ka neil oli palju võimalusi, aga meid päästis see, et meie väravavaht tegi supertõrjeid, ning ütleksin, et meil oli veidike rohkem tahet ja kokkuvõttes ka täpsust.”

Cosmosel hea pikk pink Kuigi põhihooaja lõppedes oli nii Cosmosel kui ka Narval võrdselt 31 punkti, kulges kahe kange meeskonna teekond playoff’ides pisut erinevalt. Poolfinaalidest alates mängima hakanud põhi40

JALKA MAI 2018

Finaalmängud 2018. aastal 1. mäng: Tallinna Cosmos – Narva United 6 : 2 2. mäng: Narva United – Tallinna Cosmos 0 : 5 3. mäng: Tallinna Cosmos – Narva United 5 : 1

Esikolmik hooajal 2017/2018 1. Tallinna Cosmos 2. Narva United 3. Viimsi Rinopal

hooaja liidrid pidid enne finaalseeriat pidama erineva arvu mänge, sest kui Cosmos alistas kahes poolfinaalmatšis 6 : 4 ja 3 : 1 Viimsi Rinopali, siis Narva mängis kokku kolm poolfinaalkohtumist. Esmalt alistati Tallinna Augur Enemat 2 : 1, seejärel kaotati omakorda 0 : 1 ning kolmandas mängus pandi oma paremus maksma seisuga 2 : 0. Mine sa tea, kas vähem poolfinaalmänge oli üks Cosmose edu võti finaalseerias, aga igal juhul läksid Tallinna

mehed mängima kindlate võidumõtetega. Grigorjevi sõnul pidas Cosmos end finaalis favoriidiks. Oli olnud hea hooaeg ja suur tahe võita. Usuti, et selleks ollakse suutelised. Resultatiivse mängumehe sõnul sai lõpuks otsustavaks meeskondlik tegutsemine, sest Cosmosel oli pikem pink ehk rohkem varumehi, kes suutsid vajaduse korral koormat kanda. “Individuaalselt ütleksin, et mõnes momendis olime me paremad, aga mõnes jälle halvemad,” selgitas Grigorjev. “Samas tõuseb meie meeskonna keskmine tase iga aastaga. See annab poistele rohkem enesekindlust, nad julgevad rohkem mängu enda peale võtta ja seda juhtida. Narval oli praegu vähem selliseid inimesi, kes oleksid suutnud neid rolle täita.” Kuigi Grigorjevil oli Eesti liigale ka tibatilluke etteheide, võis tema sõnul vähemalt Cosmose meeskond hooajaga igati rahule jääda: “Mina isiklikult tahaksin, et meie meistriliigas oleks rohkem tugevaid meeskondi, sest kui saad mängida tugevate vastu, siis arened rohkem. Välisliigades on tase parem – ma olen ise seda näinud ja proovinud, sest olin ka sel hooajal vahepeal Soomes, kus treenisin ja mängisin Ilvese meeskonnaga. Aga üldises plaanis saab tänavuse hooaja kohta küll seda öelda, et me oleme rahul. Täitsime hooaja eesmärgi ja võitsime ju liiga ära.”

Mitu positiivset nähtust ja väike tõrvatilk Kui värske Eesti meistermeeskonna mängumehe rahulolu hooajaga on justkui iseenesestmõistetav, siis üldises plaanis kiitis lõppenud hooaja heaks ka liiga tehniline juht Kert Küttis. Tema

saalijalgpall sõnul oli 2017.–2018. aasta hooajal õige mitu positiivset joont, millest üks puudutas ka uut meistriliiga võitjat. “Cosmose mäng on mängulise poole pealt kõvasti edasi läinud,” kiitis Küttis. “Eks nad seepärast ka meistriks tulid. Seda on hea vaadata. Väga hästi on ka see, et neil on pikk pink ja kogu meeskond suudab mängida ühte joonist. Saab öelda, et selles osas on väga hea töö ära tehtud.” Teise positiivse nüansina tõi ta välja Viimsi Rinopali meeskonna, kes lõpetas hooaja 3. kohaga, kui otsustavas mängus alistati pärast viigilist normaalaega seisuga 6 : 3 Augur Enemat. Küttis kiitis aga Viimsi meeskonda hoopis selle eest, et eeskujuliku integratsioonitiimina on nad sel hooajal suutnud hästi ühendada Eesti ja Vene taustaga mängijaid. Kolmandana rõhutas Küttis asjaolu, et tänavune hooaeg tõi jõuliselt futsalikaardile Tartu, kust osales kõrgliigas koguni kaks meeskonda: Ravens Futsal

EMÜ SK ja Tartu Maksimum. Tartlased lõpetasid põhihooaja kumbki viiendal ja kuuendal kohal, veerandfinaalidest seekord edasi ei pääsetud. Kiidusõnu jagus kahele debüütmees-

PÕNEVUST JAGUB:

“Võit ei tule ühegi Eesti meistriliiga satsi vastu niisama taskusse.” konnale ka Erik Grigorjevil, kellel küll tartlaste vastu liiga suurt mängukogemust sel aastal ei kogunenud – vaid üks kohtumine Ravensi vastu. “Tartu poisid on tublid, nad arenevad hästi,” rääkis Grigorjev. “Nad ei anna niisama mitte midagi ära ja tuleb öelda, et võit ei tule ühegi Eesti meistriliiga satsi vastu niisama taskusse. Ikka tuleb ise vaeva näha.” Positiivsete nähtuste kõrval võib aga

puhtalt meistriliiga põhihooaja tabeliseisu vaadates näha, et kõrgliigas oli ka veidike tõrvatilku. Liigatabeli viimasele kohale platseerunud Sillamäe Smsraha meeskond alustas hooaega diskvalifitseeritud mänguga ja kuigi suurte kaotuste vahele saadi kohati ka viisakamaid numbreid kirja, mindi eelviimases voorus mängule vaid nelja mehega. Tasuks 0 : 20 kaotus Narva Unitedilt. “Sillamäe Smsraha ärakukkumine oli veidikene oodatud probleem, sest need mehed, kes Sillamäe meeskonda varem vedasid, mängisid sel hooajal Narva Unitedis,” nentis Kert Küttis. “Seega oli natuke ette näha, et selline asi võib juhtuda, ja kahjuks juhtuski.” Samas lisas ta, et tekkinud olukorras saab näha positiivset nüanssi nende mängijate poolelt, kes Sillamäelt Narvasse liikusid. Suuremas meeskonnas tuli meestel mänguaja saamiseks kindlasti rohkem vaeva näha ja see mõjub mängijatele arendavalt.

Tallinna FC Cosmos finaalseerias Narva Unitedile võimalust ei andnud ja kõik kolm finaalmängu võideti kindlalt – Eesti meistritiitel kuulub seega auga neile!

Foto: Eesti saalijalgpall/futsal

2018 MAI JALKA

pipraterad Rimo Hunt langeb kangelaslikult Igor Morozovi jalge ette.

Jõu- ja ilunumbrid Levadia ja Kalju esituses Fotograaf Jana Pipar sattus Sportland Arenal peale mitmele huvitavale etüüdile kahe kange – Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju – duellis. 42

JALKA MAI 2018

pipraterad pipraterad

Foto: Jana Pipar

Trevor Elhi on kehastunud helikopteriks ja pall tema pea peal propelleriks.

Siin on Rimo Hunt olukorra kuningas ja lendab Markus Jürgensonile kergelt toetudes palli poole.

Nikita Andrejevi võimlemisharjutus: jalg ja käsi painduvad hästi.

Viis meest õhulahingus. Palli asukohast ei paista kellelgi aimu olevat.

Nikita Andrejevi võimas pommlöök. Henrik Pürg naudib parimat pealtvaataja positsiooni.

2018 MAI JALKA

treener Tänavu Nõmme Unitedi esindusmeeskonda juhendav Martin Klasen tunnistab, et tegemist on vastutusrikka tööga, kuid selline lisapinge ja suurtele ootustele vastamine sobivad talle hästi. Foto: Lembit Peegel

JALKA MAI 2018

treener

Martin Klasen suunab Nõmme Unitedi ambitsioone

Nõmme Unitedi treener ja noortetöö juht Martin Klasen peab end keskmisest treenerist nõudlikumaks. Lähitulevikus on Klaseni eesmärgiks viia ellu Nõmme Unitedi uued suured ambitsioonid ehk mängida kõrgemal ja hoida andekaid mehi kauem oma klubis. KADI PARTS

aastane Klasen jõudis jalgpallitrenni tänu klassivendadele, kellega sai kooli esimestel aastatel pärast tunde palliplatsil niisama jalkat taotud. Kui sõbrad Klaseni ühel hetkel trenni kutsusid, siis sinna ta jäigi. Mõned head aastad tagasi oli praegusel treeneril silme ees terendamas ka karjäär Premium liigas, kuid 2011. aasta hooaja ettevalmistusperioodil saadud vigastuse tõttu sai talle endale selgeks, et ilmselt tuleb kõrgemal tasemel mängimises paus sisse teha. Siis sekkus juhus ja Klasen jõudis Tallinna ülikooli loengusse, kus Urmas Kirs ja Janno Kivisild õpetasid jalgpalli teooria ja didaktika kursust. Seal tärkas toona vaid mängijana tegutsenud peategelases huvi ka treeneriameti vastu ning veel üks juhus mängiski kätte soodsad kaardid teiste juhendamiseks. “Nõmme Kalju toonane noortetöö juht Rainis Maasing pakkus mulle seda võimalust, sest treenerit oli vaja kiiresti – juba järgmisel päeval,” meenutab Klasen, kes võimalusest kinni haaras ja senimaani sama ametit peab. Tänavusel aastal on Klaseni töökohustuste hulgas peale treeneritöö ka Nõmme Unitedi noortetöö juhtimine, kuid mehe enda sõnul on see vaid

ajutine tööpost, sest tulevikus tahab Klasen keskenduda treeneriametile. Noortetöö juhtimise kõrvalt treenib Klaseni käe all kaks meeskonda: 2003. aastal sündinud poisid ja Nõmme klubi esindustiim, mis mängib sellest aastast esiliiga B-s. Kui varem on Nõmme United olnud teadlikult vaid kasvatajaklubi kõrgemal mängivatele klubidele, siis tänavusest aastast on olukord muutunud ja just Klasen peab selle eest vastutama.

NOORED VÄLISKLUBIDESSE

“Võtame juba sellest aastast suurema suuna välisturule.” “Kuna klubil tekkis soov kerkida kõrgemale, siis on varasemast tähtsamaks muutunud seni mitte just kõige suuremate ambitsioonidega esindusmeeskond kõrgemale aidata,” selgitab Klasen. “Kui seni on meie mängijad pärast U17 vanuseklassi läinud mõne Premium liiga klubi duublisse – väga harvad saavad kohe esindustes peale –, siis tulevikus tahame saavutada olukorra, kus jõuame oma jõududega esiliiga

B-st esiliigasse ja meie mängijad saavad senise duublites mängimise kogemuse kätte meie oma heades tingimustes. Seejärel saaksid nad siirduda otse kõrgemal mängivate klubide esindustiimidesse. Sellise olukorra saavutamiseks tuleb meie oma esindusmeeskond aidata kõrgemale, aga mulle selline lisasurve meeldib.” Samas ei taha Nõmme United loobuda kasvatajaklubi rollist: seda saab Klaseni sõnul teha ka siis, kui mängida Eestis kõrgel – või miks mitte ka kõige kõrgemal – tasemel, sest Nõmme Unitedi ambitsiooniks on kasvatada noori ka välismaa klubidele: “Võtame juba sellest aastast suurema suuna välisturule.” Oma treenerikäekirjast rääkides tunnistab loo peategelane, et on keskmisest juhendajast nii nõudlikum kui ka kurjem – mitte alati, aga siis, kui olukord nõuab. Tulevikku vaadates loodab Klasen lähiaastatel omandada kogemust Inglismaal, kuid siis võtta tagasi tulles ette õige suured pähklid. “Viie kuni kümne aasta plaanis ma veel ei mainiks meeste A-koondise juhendamist, aga kunagi tahaksin kindlasti seda teha. Ning juhendada ka Meistrite liiga klubi!” sihib Klasen kõrgeid tähti. 2018 MAI JALKA

lugeja küsib Nõmme Kalju eest avas Rimo Hunt oma väravaskoori kohe teises voorus, kui kõmmutas kaks tabamust Pärnu Vaprusele.

RIMO HUNT

Sünniaeg: 5.11.1985 Koduklubi: Nõmme Kalju Varasemad klubid: M.C. Tallinn,

Tallinna Kalev, Levadia, Kõzõlorda Kaisar Eesti meister: 2013 Koondisekarjäär: A-koondis 7/1

JALKA MAI 2018

lugeja küsib

Rimo Hunt:

jalgpalluriamet on töö nagu iga teine

32aastase ründaja puhul ei saa üle ega ümber tema omapärasest karjäärist, sest tippjalgpalli jõudis Rimo Hunt alles 26aastaselt. Seekord rääkis ta veel oma väravatest, rasketest aegadest ja jalgpalluriametist kui sellisest. See on Hundi sõnul töö nagu iga teinegi, ainult et mitu korda parem! KADI PARTS

es on sinu karjääri kõige rohkem mõjutanud? (Kaspar, Pärnu) Minu hea perekonnatuttav Toomas. Tema on mind hilisemas eas jalgpalli juurde tagasi toonud, mind aidanud ja tagant utsitanud. Kas su karjääris on esinenud tõsiseid konflikte mängijate või treeneritega? (@veikovaldna) Tõsiseid konflikte ei ole olnud. Eks kui kapten olin, siis oli teinekord ikka vaja mingisuguseid asju täpsustada või arutada, aga tõsist konflikti pole olnud. Ma ei saa küll öelda, et ma pole konfliktne inimene, aga üldiselt mulle tülid ei meeldi ja ega ma ei luba kellelgi minna nii kaugele, et sügavamad konfliktid võiksid tekkida. Meeskonnaspordis on muidugi normaalne, et teinekord keevad emotsioonid üle ja korraks on ütlemist omavahel, aga viie minuti pärast vabandatakse, tehakse väike kalli-kalli ja on korras sellega. On väga oluline, et emotsioonid on lubatud, aga need tuleb kohe ka hea sõnaga ära lahendada. Kes või mis inspireeris sind jalgpalli mängima? (@andri_roomus) Eks mul oli nooruspõlves klassikaline juhus, kui ühel päeval tuldi ja öeldi, et jalgpallitrenn on olemas. Haapsalu on väike linn ja seal oli nii, et võisid minna vehklema, korvpalli mängima, kergejõustikutrenni või jalgpalli. Me läksime

sõpradega jalgpalli ja nii see algas. Teisi alasid ei tulnud mul pähegi proovida, sest ma pole kunagi olnud suurem asi korvpallur, kergejõustik on liiga individuaalne ala ja minu jaoks igav, vehklemisse sattus mu vend, aga mina mitte. Kas sa ootad siiani Martin Reimi kutset koondisesse? (Marten, Valga) Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal olid koondise kogunemised lähenemas, siis ikka käis mõttest läbi, kas olen nimekirjas. Vaatad siis, et esialgses nimekirjas oled, aga teises lõplikus nimekirjas enam pole, ning mõtled endamisi, et okei. See oli veel eelmisel aastal nii, aga nüüd ma enam isegi ei viitsi sellele mõelda, ju niikuinii ei kutsuta.

TEHTUD KA MUUD:

“Ülikool on tehtud, sõjaväes on täismahus käidud ja seersandipagunid on peal, lollusi on piisaval hulgal tehtud ja on olnud ka suvist vabadust.” Oled töötanud ka poliitikas ehk juhtinud Isamaa ja Res Publica Liidu Hiiu-, Saare- ja Läänemaa piirkonda – milliseid sarnasusi näed poliitikal ja jalgpallil? (Tambet, Tallinn) Mõlemas tahetakse võita. Poliitikas ta-

hetakse võita kohti riigikogus, jalgpallis tahetakse võita mänge. Milline on olnud su karjääri kõige tähtsam värav? (@jurgen.jarvekula) Üsna tähtsad väravad olid Euroopa liiga kvalifikatsioonis, kui lõin 2013. aastal kübaratriki. Neid oli vaja, et järgmisesse ringi saada – seega üsna tähtsad väravad olid need (Levadia oli avakohtumise Bala Townile kaotanud 0 : 1 ja vajas edasipääsuks kaheväravalist võitu, kui kodus alistati Bala Town 3 : 0 – toim.). Aga kui palju ma nendele väravatele igapäevaselt mõtlen – ütleme nii, et õhtul magama minnes ma ei meenuta neid. Eks kui seltskonnas on mõnikord teemakohane arutelu, siis lasen peast läbi, aga rohkem mitte. Kas tahaksid mängida ka mõnel muul positsioonil või on ründaja sulle parim koht platsil? ( Jana, Tartu) Nii kaua, kui olen professionaalset jalgpalli mänginud, olen ikka olnud ründaja. Olen sellel positsioonil juba nii kaua mänginud ja kuna iga positsioon nõuab oma eripäradega harjumist, siis on see mul jala sees. Muidugi kui mõni treener ütleb, et on vaja kaitses mängida, siis pole probleemi, kuid vaevalt keegi nii ütlema hakkab. Küll aga mingil hetkel, kui ma enam nii kõrgel tasemel ei mängi, võin ilmselt küll mängida ka mõnel muul positsioonil peale ründaja. Kui mängisid noorena Haapsalus, kas uskusid endasse, et oled tulevikus üks Eesti liiga parimatest mängijatest? (@risto_trik) Ausalt öeldes ei mõelnud ma kordagi nii kaugele ette, mis võib saada ja kas ma üldse tahaksin olla profijalgpallur. Mäletan, et nooruspõlves sai lihtsalt lainega kaasa mindud ja eks toona oli trenniskäimine tavaline, sest enamik lapsi käis kuskil ja nii ka mina. See oli lihtsalt mõnus tegevus, mida sai koos sõpradega tehtud. 2018 MAI JALKA

Kuigi Hunt lööb palju väravaid, neid tähistada talle ei meeldi, sest ka vastast tuleb austada.

Kui võrdled ennast teiste Eestis mängivate ründajatega, siis mis on sinus see, mida teistel ei ole? (Urmas, Keila) Ega meil Eestis neid ründajaid üleliia palju ei ole, aga kõik nad on omamoodi tugevad, toredad ja sõbralikud inimesed. Kui midagi välja tuua, siis neil võibolla ei ole nii kirevat minevikku kui minul. Kas pead ise arvestust, mitu väravat oled Eestis kokku löönud? ( Jaan, Pärnu) Ei. Mulle pole selline statistika kunagi oluline olnud. Samamoodi pole tähtis, et ma ise igas mängus palju väravaid lööks, sest loeb ikkagi see, et meeskond võidab. Mis jäi Kasahstanist jalgpalliväliselt kõige paremini meelde? (Paul, Viljandi) See oli üks huvitav aeg ja huvitav kogemus. Kui minuvanused või veel vanemad inimesed meenutavad, kuidas vanasti oli elu Nõukogude Liidus, siis sinna sõites näed kohaliku elu järgi, et umbes-täpselt nii oli see elu ka meil. Aga inimesed on seal sõbralikud ja toredad. Linnas, kus mina elasin, oli rohkem kui 200 000 elanikku ja enamik neist teadis, kes ma olen; kui ringi käisid, siis taheti pilti teha ja oli nagu päris kuulsuste värk. Sa tundud sellise lihtsa hoiakuga mängija, kes võtab kõike mõnuga, aga kas sul on olnud karjääris ka raskeid aegu? (Ilmar, Pärnu-Jaagupi) Raskeid aegu on ikka olnud: näiteks see aeg, kui olin välismaal. Üks aasta läks meil väga hästi, tegime tubli tulemuse ja 48

JALKA MAI 2018

Hunt usub, et ühel hetkel võib koita ka päev, kui ta asub mängima mujal kui ründaja positsioonil. See juhtub aga ilmselt siis, kui tippjalgpalli ajad on seljataha jäänud.

jäime napilt Euroopa liiga kohast ilma, siis aga klubi eelarve tõusis, osteti kallimad vennad sisse ja mina enam mänguaega ei saanud. See oli mentaalselt raske, sest endal oli tunne, et mille jaoks see kõik. Aga mis siin jalgpallis muidu ikka rasket on – töö nagu iga teinegi, ainult mitu korda parem! Ärkad hommikul üles, teed trenni, siis lähed koju või teed midagi muud jne. Profisportlase elu on küll rutiinirohke, aga samas jälle teistmoodi, sest on palju liikumist, õuesolekut ja seltskondlikkust.

KONFLIKTE EI POOLDA:

“Meeskonnaspordis on muidugi normaalne, et teinekord keevad emotsioonid üle ja korraks on ütlemist omavahel, aga viie minuti pärast vabandatakse, tehakse väike kalli-kalli ja on korras sellega.”

Kes oli lapsena sinu lemmikmängija? (@erikmadisson) Kui 1990. aastate lõpus hakkasin teadlikumalt suurt jalgpalli jälgima, siis meeldis mulle Brasiilia koondis. Nad said küll 1998. aasta MMi finaalis tappa, aga nende koondis oli väga tugev. Ja ma võiksin sealt ju valida klassikalise vastuse nagu Ronaldo, aga mulle meeldis toona väga hoopis Roberto Carlos.

Kas arvad, et oled ühe kirevama ja põnevama karjääriga Eesti mängija? (Hunt tegi pärast noorteklassides mängimist suure pausi ja jõudis tagasi jalgpalli juurde alles kaitseväes, seejärel asus ta üles ronima madalamatest liigadest ja jõudis Eesti kõrgliigasse alles 26aastaselt – toim). (Kermo, Viljandi) Eks oleneb kontekstist, aga ega ma klassikaline juhtum tõesti pole ja seda võib vist küll öelda, et sellise karjäärikulgemise poolest olen ma Eestis ainuke – vähemalt ma ei tea küll, et keegi teine oleks sellise tee läbi käinud. Nii et selles mõttes võib küll nõustuda, et mul on kirev karjäär olnud. Kui küsida, kas see on mulle tulnud kasuks või kahjuks, siis eks seda on raske hinnata. Mingis mõttes on kasuks tulnud, sest olen saanud teha ka kõike muud: ülikool on tehtud, sõjaväes on täismahus käidud ja seersandipagunid on peal, lollusi on piisaval hulgal tehtud ja on olnud ka suvist vabadust, mida klassikalisel Eestis mängival jalgpalluril ei ole. Mu karjääri poolest pole taga nutta midagi ega tasu mõelda, kas ma muude asjaolude puhul mängiksin mujal, sest võibolla ei mängiks ma üldse. Kui sa poleks jalgpallur, siis kes sa oleksid? (Sandra, Elva) Jõuluvana! Kas oled ise juba ära harjunud, et mängid nüüd Kaljus, mitte enam Levadias? (Veiko-Kert, Tallinn)

lugeja küsib

Rimo Hunt enam koondisekutset ei oota ja arvab, et tema mängud sinisärkide eest on peetud.

Eks ikka. Ma ei läinud ju täiesti võõrasse keskkonda. On küll teine klubi ja teistsugune asjaajamine, aga tegelikult on see kõik üks ja sama Tallinna keskkond. Oled ründaja ja lööd palju väravaid, aga sul ei ole endale omast väravatähistust. Miks nii? (@l6bster) Ma pole võibolla nii edev kutt sellise asja jaoks. Olen rahulik ja austan ikkagi vastast ka. Ega mulle ei meeldi hõisata väga palju enne, kui lõpuvile on kõlanud. Kas kahetsed midagi oma karjäärist? (Nastja, Narva) Õnneks või kahjuks pole mu karjäär olnud nii pikk ja mul pole olnud nii erinevaid valikuid, et oleksin saanud midagi kardinaalselt valesti teha. Arvan, et kõikidest valikutest olen võtnud maksimumi. 2013. aastal valiti sind Läänemaa parimaks sportlaseks ja 2017. aastal teenisid Premium liiga esimese ringi parima mängija auhinna. Mida sellised tunnustused sulle tähendavad? (Hannes, Tartu) Tunnustused on positiivsed ja mõjuvad hästi; eks ikka on oluline, kui saad ringi või terve liiga parimaks mängijaks, sest see on märk millestki. Kunagi on neid karikaid vaadates hea meenutada, et elus on palju asju õnnestunud. Praegu on mul need auhinnad mingisugusel riiulil kõik koos, aga kui aeg on nii

kaugel, et ma enam ei mängi, siis tuleb hakata neid natuke ilusamini paigutama.

päris keerulises olukorras, aga suudad meeskondliku tahtejõuga välja tulla ja võidu võtta.

Kui tihti meenutad oma ainukest koondiseväravat, mille lõid Gibraltari vastu? (Liisel, Tallinn) Kui tuleb teemaks koondis ja skoorimine, siis on hea meel öelda, et värav on kirjas. Muidugi on selle üle siiani hea meel, sest see oli ilus värav, mis löödud sai, aga pidevalt ma sellele ei mõtle.

Kas ihkad veel kuhugi välismaale mängima minna? (@androsuuster) Kui ma Kasahstanist tagasi tulin, ei olnud mul kohe tugevat tungi, et peaks uuesti välismaale minema. Mul on ju kaks last ja eks nad said kõvasti reisida ja muud ilma näha. See on ikkagi korralik seiklemine ja lastel on ju vaja kindlust ja järjepidevust lasteaedade ja kõige muuna. Mulle ei olnud toona prioriteet, et uuesti välismaale minna, aga kui oleks hea pakkumine tulnud, siis oleks läinud. Nüüdki oli mul võimalus sinna Aasia poole minna, aga kuna seal on kogu paberimajandus ja bürokraatia nii tugevad, siis otsustasin mitte minna. Välismaale minekuga on see, et tuleb minna õigel ajal eesmärgiga astuda järgmine samm ja jõuda veel edasi. Ma ei näe endal hetkel enam vajadust teha järgmisi samme, sest eks varsti on aeg hakata juba muid asju tegema.

VÄLISMAALE EI KIPU:

“Välismaale minekuga on see, et tuleb minna õigel ajal eesmärgiga astuda järgmine samm ja jõuda veel edasi. Ma ei näe endal hetkel enam vajadust teha järgmisi samme.” Mis on kõige parem mäng, mis sa oma karjääri jooksul oled teinud? (@miarouk) Päris palju on neid mänge, kus on olnud kõvasti action’it ja draamat, aga lõpuks on ikka kolm punkti koju toodud. Kohe puusalt ei tule sellist kõige paremat mängu meelde, aga viimastest aastatest on meelde jäänud eelmisel hooajal peetud mäng Infoneti vastu, kui jäime 0 : 2 kaotusseisu, aga lõpuks võitsime 3 : 2. Sellised mängud on emotsionaalselt väga võimsad, sest oled

JÄRGMISES NUMBRIS: Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Frank Liivak. Saada

küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2018 MAI JALKA

Viimati käis Eesti naistekoondis külas Türgil, kellele kaotati 2 : 3 ja 0 : 3. Foto: EJL/Raili Ellermaa

Naistekoondise viis märksõna uue peatreeneri käe all Alates jaanuarikuust Eesti naistekoondise peatreenerina ametisse asunud Jarmo Matikainen on saanud eestlannasid nüüdseks juhendada kaheksas mängus. Rahvusnaiskonna loots tõi seniste mängude analüüsis välja viis peamist märksõna/valdkonda: jalgpallispetsiifiline füüsiline valmisolek, terviklikkus, enesekindlus ja viimased kolmandikud nii kaitsefaasis kui ka rünnakul. KADI PARTS

atikainen asus Eesti naistekoondise juhendajana ametisse tänavuse aasta algusest ja kohe jaanuarikuu esimestel päevadel toimus naiskonna esimene kogunemine. Esimese mängu pidasid eestlannad uue juhendaja käe all 5. veebruaril, kui 1 : 0 võideti Malta naiskonda. See on senisest kaheksast mängust jäänudki Eesti ainsaks võiduks, kõikides järgnevates mängudes on tulnud tunnistada vastaste paremust ja seda kokkuvõttes väravate vahega 4 : 20. Esimeste kuude järel tunnistab

JALKA MAI 2018

rahvusnaiskonna peatreener, et kuigi tööd tuleb teha veel palju, on tal hea meel selle üle, et Eesti naiskonnal pole praegu olnud kvalifikatsioonimänge ja kõik kohtumised on peetud mõnusas sõpruskohtumiste õhkkonnas. “Oleme kõikides mängudes kokku kasutanud 40–50 mängijat,” selgitab Matikainen. “Maltal oli meil kaasas 22 mängijat, viimati Türgi vastu võtsime kaasa 12 vahetust. Oleme saanud palju mängijaid üle vaadata ja mängitada ning see on väga hea.” Matikainen lisab, et kuna Eesti nais-

te kvalifikatsioonimängudeni on veel ligikaudu poolteist aastat aega, jääb talle ka edaspidi võimalus maad uurida ja vajaduse korral koondiseringi veel rohkem mängijaid kaasata. Saab koguda piisavalt informatsiooni tuleviku jaoks ning kui tulevad rasked kvalifikatsioonimängud, ollakse nendeks valmis.

Kuidas edasi viie märksõnaga? Viiest välja toodud märksõnast – füüsiline valmisolek, terviklikkus, enesekindlus ja viimased faasid nii kaitses kui ka rünnakul – on Matikaineni sõnul kõige aluseks füüsiline ettevalmistus. Tema sõnul ei loe naiskonna mängijate taseme puhul asjaolu, kas keegi mängib välismaa klubis või koduses meistriliigas, eelkõige on oluline see, et mängija treenib tublilt ja saab regulaarselt mänguaega. See annab stardipunkti füüsilisele valmisolekule, mis vajab peatreeneri sõnul tublisti tööd. “Kui ma vaatan Eesti naiskonda, siis on kõige parem sõna terve tiimi iseloomustamiseks potentsiaal,” selgitab Matikainen. “Selle potentsiaali kallal tuleb aga tööd teha ja kõik algabki sellest, et oleme füüsiliselt õigel tasemel jalgpalli mängimiseks.” Rahvusnaiskonna juhendaja lisab selgituseks, et kuigi võistkonna mõistes on vaja füüsilises ettevalmistuses juurde panna, ei saa kõiki mängijaid mõõta ühe puuga, vaid läheneda tuleb individuaalselt. Matikaineni sõnul tuleb iga mängija puhul eraldi jõuda valdkondadeni, mida on vaja parandada, ning see info edastada ka klubidele – sellega on

naistejalgpall juba edukalt algust tehtud. Võistkondlikus plaanis on uue peatreeneri sõnul tarvis juurde panna ka kaitses ja rünnakul, et mõlemas faasis oleksid asjad väljaku viimasel kolmandikul korras. “Mängijate isiklikust arengust tuleneb loogiline areng selles suunas, kas oleme kaitses head ja kuidas suudame rünnakul suruda,” analüüsib Matikainen. “See võib küll tunduda ilmselge, aga tasub siiski meeles pidada, et just mängijate individuaalsest tasemest sõltub ka see, et kui saame kaitses palli kätte, kas meil on siis kvaliteeti teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. See on valdkond, kus meil on vaja juurde panna.” Eestlannade senist minekut rünnakul peegeldab löödud väravate arv – neli. Matikaineni hinnangul on ta olukordade loomist ja väravale tehtud lööke hinnates “mõistlikult rahul” sellega, et enamiku vastaste vastu on suudetud neid kriteeriume täita. Kuid nagu ikka: juurde saab alati panna. Koondis peab suutma luua veel rohkem võimalusi ja parandama seda kordajat, millega loodud võimalusi väravaks vormistatakse. Viimase olulise faktorina rõhutab Matikainen, et palju vaeva tuleb näha enesekindlusega. Ta selgitab, et on kursis Eesti naiskonna viimaste aegade tulemustega ja eks see mõjutab enesekindlust, aga hetkel ollakse õigel teel, et astuda järgmine samm. “Enesekindluse puhul oleneb palju

sellest, kas me suudame uskuda asjadesse, mida teeme,” sõnab Matikainen. “See ei tohi olla teeseldud enesekindlus, vaid peab põhinema faktil, et oleme teinud kõvasti tööd vajalike asjade kallal, ning me teame, mida teeme. See on õige ja realistlik enesekindlus, mida peame ehitama.”

Kiidusõnad klubidele Kui koondise uus peatreener alles hakkas ametisse asuma, oli üks tema peamine idee parandada koondise senist koostööd klubidega. Selles vallas on Matikainenil olnud esimesed kuud kiire aeg ja tehtud on palju. Esiteks on klubidega jagatud kõiki koondise treeningseansside videoid, mille abil saavad klubid rahvusnaiskonna tegemistega kursis olla. Teiseks on Matikainen jõudnud juba külastada õige mitut klubi ja loonud seal isiklikke suhteid. Samuti jälgis koondise peatreener ohtralt taliturniiri mänge ning sai sealt kasulikku infot, kuidas eri treenerid ja klubid mängude ajal töötavad ja suhtlevad. Peale selle kogus Matikainen juba mullu detsembris klubide juhendajad kokku, et ennast tutvustada ja teiste treenerite arvamusi ning muresid-rõõme kuulata. Nüüdseks on sellest astutud samm edasi seminarideni, millest esimene peeti märtsikuus. Kuid ka see pole veel kõik: Matikainen tahab Eesti klubide juhendajatele

Uue treeneri bilanss Eesti naiste A-koondise senised mängud Jarmo Matikaineni käe all 5. veebruar – 1 : 0 võit Malta üle 8. veebruar – 1 : 4 kaotus Maltalt 14. veebruar – 0 : 1 kaotus Soome klubilt PK-35 Vantaa 3. märts – 0 : 2 kaotus Soome klubilt PK-35 Vantaa 4. märts – 0 : 4 kaotus Soome klubilt HJK 14. märts – 0 : 3 kaotus Soome klubilt HJK 4. aprill – 2 : 3 kaotus Türgilt 7. aprill – 0 : 3 kaotus Türgilt SALDO: 1 võit, 7 kaotust, väravate vahe 4 : 20

pakkuda ka rahvusvahelist kogemust ja selleks minnakse maikuus naiste ja U17 neidude treenerite haridusseminarile. “Sinna kutsume kaasa meistriliiga ja esiliiga treenereid, miks mitte ka mõne noortetreeneri,” selgitab Matikainen, kes võtab senise koostöö klubidega kokku väga hästi. “Tahame neile anda võimaluse vaadata kõik koos rahvusvahelist tippjalgpalli, et seda hiljem kõik koos analüüsida ja arutada, kuidas samasugust taset Eestisse tuua. Mul on ainult kiidusõnu öelda selle kohta, kuidas klubid ja treenerid on minu ideedele reageerinud. Tõesti – meie koostöö on alanud väga hästi.”

Märtsis Soome klubide vastu mängides meie naised skoori teha ei suutnud, uue peatreeneri käe all on seni kokku löödud neli väravat. Foto: Brit Maria Tael

2018 MAI JALKA

teenetemärgid Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi laureaadid Nime järel märgi määramise aasta (mõnel juhul võis kättesaamise aasta olla hilisem).

Tiit

Kivisild

2004

Martin

Reim

2004

Mart

Poom

2004

Marko

Kristal

2004

Indrek

Zelinski

2004

Uno

Piir

2004

Tarmo

Rüütli

2004

Arno

Pijpers

2004

Olavi

Sikka

2004

Ralf

Veidemann

2004

Andres

Oper

2007

Kristen

Viikmäe

2008

Marek

Lemsalu

2008

Lembit

Peegel

2009

Olev

Reim

2010

Enn

Loog

2010

Raio

Piiroja

2011

Hillar

Otto

2012

Helmut

Hunt

2012

Frank

Bernhardt

2012

Märt

Siigur

2013

Kaire

Palmaru

2013

Leo

Ira

2014

Viktor

Mets

2014

Ott

Mõtsnik

2014

Jüri

Saar

2014

Anastassia

Morkovkina

2015

Ants

Kommussaar

2016

Boriss

Hrabrov

2016

Elvar

Eerme

2016

Enar

Jääger

2016

Joel

Lindpere

2016

Katrin

Loo

2016

Ott

Pruun

2017

Dmitri

Kruglov

2017

Aleksandr

Dmitrijev

2017

Kethy

Õunpuu

2017

Jüri

Ivanov

2017

JALKA MAI 2018

Nii hõbedat kui ka kulda leidub me maal Alates 2003. aastast annab Eesti Jalgpalli Liit eriliste teenete eest välja kuldmärki. Aasta hiljem lisandus hõbemärk. Kokku on märgisaajaid 52 (14 + 38). Mõlema märgi on saanud kolm inimest: Uno Piir, Tarmo Rüütli ja Arno Pijpers. INDREK SCHWEDE

äpne statuut kuld- ja hõbemärgil õigupoolest puudub. Hõbemärgi saavad automaatselt kõik meesmängijad, kes esindanud koondist vähemalt 100 korda, ja naismängijad, kel koondise eest kirjas vähemalt 75 mängu. Organisatsiooni koduleheküljel on kirjas, et kuldmärk omistatakse “eriliste teenete” ja hõbemärk “erakordse panuse” eest. “Sisulist vahet sel sõnastusel ei ole,” täpsustab alaliidu infojuht Mihkel Uiboleht. “Märkide väljaandmise otsustab juhatus.” Laureaatide nimekirja vaadates on kuldmärgi saanud kõik taasiseseisvusaegsed koondise peatreenerid (6), välja arvatud hetkel tüüri hoidev Martin Reim. Lisaks üks naistekoondise peatreener, jalgpallijuhid (6) ja üks jalgpallur. Hõbemärgi laureaatide seas on kõige enam jalgpallureid (18). Treenereid on 14, staadionijuhte kaks, jalgpallijuhte, kohtunikke, ajakirjanikke (fotograaf ) ja jalgpallifänne üks. Kolm inimest – Uno Piir, Tarmo Rüütli ja Arno Pijpers – on saanud mõlema märgi. See tähendab, et enne on nad saanud hõbemärgi ja seejärel on neile annetatud kuldmärk. Kes on kuldmärgi saanud, sellele hõbemärki enam ei anta.

Jalka uuris viielt märgisaajalt, millisel kohal on see autasu teiste medalite ja karikate kõrval ja kus märki hoitakse. “Minu hõbemärk oli nii hinnaline, et kui mul kodu käidi puistamas, virutati see märk ära,” muigab Tarmo Rüütli, kes elas Levadiat juhendades Maarjamäel üürikorteris. “Õnneks sain kuldmärgi asemele. Selle asukohta ma igaks juhuks ei ütle!” Rüütli sõnul on märkide annetamine väärt idee ja ta hindab seda tunnustust kõrgelt. Kõige esimese kuldmärgi sai jalgpalliliidu kauaaegne president (1994–2003) ja juhatuse liige (kuni 2017) Peeter Küttis. “Kuna statuuti auhinnal polnud, tundsin end selle kättesaamisel pisut ebalevalt – mis erilist ma siis nüüd teinud olen,” räägib Küttis, kes jätkab muhedal moel: “Suur hoobade liigutaja pole ma olnud, olen rohkem täitnud esindusfunktsiooni: olen jalgpalliliitu palju esindanud, rinna ette ajanud ja rääkinud. Märki ma kandnud pole. Käisin üksvahe palju mööda suurt ilma ja eks olnud ka kartus, et kaotan märgi ära. Olen noorpõlves mängijana palju medaleid võitnud, aga see kuldmärk on kindlasti eriline, sest seda paljudel pole. Sellele on

teenetemärgid mul kõrvale panna veel üks kuldmedal: keskkooli lõpetamise puhul saadu. Seega on mul kaks haruldast kulda.”

Hõbemärk on algus 107kordne internatsionaal Joel Lindpere ütleb, et võttis hõbemärgi jalgpalliliidu presidendilt vastu uhkustundega: “Olen kogu oma elu pühendanud jalgpallile ja vaevalt et ma praegu selle märgi tähtsusest täiel määral arugi saan. Olin kättesaamise hetkel ju suht heas mänguvormis. Usun, et selle tunnustuse mõju jõuab minuni mingil hetkel hiljem.” Lindpere hõbemärk seisab klaasi taga vitriinkapis koos teiste karikate ja autasudega. Ühtlasi on mees kindel, et tema panus Eesti jalgpalli jätkub ja jälg ajaloos hakkab olema suurem kui pelgalt mängija oma. “Töötan selle nimel, et välja teenida ka kuldmärk,” räägib Tallinna Kalevi tegevjuht. “Üks etapp mängijana on möödas. Usun, et suudan midagi veel luua. Hõbemärk ei jää kindlasti mu viimaseks medaliks või tunnustuseks.” Kadrioru staadionil juba 43 aastat töötav Olavi Sikka ütleb

Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärgi laureaadid Nime järel märgi määramise aasta. Peeter

Küttis

2003

Roman

Ubakivi

2004

Teitur

Thordarson

2004

Jaan

Lepp

2005

Jelle

Goes

2007

Arno

Pijpers

2007

Tarmo

Rüütli

2013

Arvu

Sild

2013

Josep

Katsev

2013

Vaapo

Vaher

2014

Uno

Piir

2014

Keith

Boanas

2016

Ado

Anderkopp

2017

Arnold

Pihlak

2017

tagasihoidlikult, et ega ta täpselt teagi, mille eest talle hõbemärk anti: “Ükspäev helistati ja paluti kindlasti hooaja lõpetamisel kohal olla. Kui olen hiljem veel jalgpalliliidu pidulikel üritustel käinud, on märk rinnas olnud. Muidu seisab ta kapis karbi sees. Ma ei ole pidude mees.” Ainsa ajakirjanikuna on hõbemärgi pälvinud legendaarne fotograaf Lembit Peegel. Kui Peegel ühel päeval A. Le Coq Arenale läks, avastas ta fuajeest suured stendid, millest ühel kuld- ja teisel hõbemärgi laureaadid koos piltidega. “Oli päris uhke tunne leida ennast sellises auväärses seltskonnas,” ütleb Peegel. “Olin alguses selle autasu suhtes pisut kahtleval seisukohal, sest eks spordis ole igasugu märke külluses. Aga siis jõudsin arusaamisele, et tegemist on väärika tunnustusega, ja palusin selle lisada oma nime alla Eesti spordi biograafilises leksikonis. Olen hõbemärki kandnud pintsaku revääril.”

Kuldmärgi teenetemägi saajad Eesti Jalgpalli Liidu fuajees. Foto: Lembit Peegel

2018 MAI JALKA

Sajad artiklid spordist, trennist, tervisest ja huvitavatest persoonidest.

ajakirisport.ee

ajakirisport.ee #sporttasutakĂ¤tte

noored URMAS KIRS:

“Põhitöö tehakse igal juhul ära klubides. Meie pakume kindla sisu ja eesmärkidega harjutusi ning jälgime poisse – kuidas nad hakkama saavad, kas neis on sisu, kes silma jääb.”

Urmas Kirs juhib piirkondlikke treeninguid.

Foto: Lembit Peegel

Üks kvaliteetne lisatreening nädalas Just see on piirkondlike treeningute mõte – anda nädalas üks suure tempo ja intensiivsusega lisatreening juurde oma piirkonna parimatele U14 mängijatele. Ja saada ülevaade tulevastest Eesti noortekoondislastest. INDREK SCHWEDE

elmise aasta oktoobri seisuga oli meil 817 registreeritud Eesti kodanikust jalgpallurit, kes sündinud 2005. aastal. See on Eesti Jalgpalli Liidu piirkondlike treeningute, mida varem tunti talenditreeningute nime all, põhiaastakäik. Üle 400 neist elavad Tallinnas ja Harjumaal ning jagunevad 21 klubi vahel. Teine pool jaguneb ülejäänud Eesti vahel ja kuulub 31 klubisse.

“Sel aastal lasime valiku teha klubide treeneritel,” ütleb teist aastat piirkondlike treeningute projekti juhtiv Urmas Kirs. “Eelmisel aastal valisid poisse meie treenerid ja see parimate väljasõelumine nii suurest hulgast on suur töö. Klubide treenerid tunnevad oma mängijaid paremini. Mõni klubi ütles ausalt, et selles aastakäigus neil andekaid tegijaid pole.” Piirkondlike treeningute 21 treeningut ja kümme mängu jaotuvad kuue ja poole kuu peale: hooaeg kestab märtsist poole juunini ning augustist oktoobrini. Suvel on poisid klubide juures ja paljud käivad eri turniiridel. Tallinnas ja Harjumaal on kokku kaks rühma: kummaski alustas 80 poissi. Ülejäänud Eesti viies tugipunktis on kokku 160 mängijat. Seega on piirkondlikesse treeningutesse haaratud üle kolmandiku kogu aastakäigu palluritest, kes saavad kord nädalas kaasa teha ühe lisatreeningu oma piirkonna parimatega. Lisaks kahele tugipunktile Tallinnas käiakse koos Tartus, Pärnus, Viljandis, Jõhvis, Haapsalus ja Elvas. “Narva tugipunkti tõime eelmisel aastal üle Jõhvi, sest nii on logistiliselt parem,” selgitab Kirs. “Haapsalu lisandus eelmisel ja Elva sel aastal. Oleme paindlikud ega kirjuta kellelegi ette, kus tugipunktis keegi käima peab. Näiteks Elva poiss võib käia ka Tartus ja Võru oma Viljandis. Meie praegune suurim mure on Kuressaare, kust on ebamugav mandrile käia ja mille poisid pole piisavalt kaasatud.” Kirsi sõnul olenevad tugipunktide asukohad muu hulgas klubide hulgast eri piirkondades. Kus klubisid vähem, seal oleks ka piirkondlike treeningute kasutegur tõenäoliselt väiksem. Soovime, et minimaalne mängijate arv treeningul oleks 22 poissi. Kahe-kolme väiksema 2018 MAI JALKA

talenditreeningud

Noored talendid vajavad tugevaid treeninguid teiste tugevatega.

klubiga piirkonnas tuleks tõenäoliselt probleeme rühma täituvusega. Samuti on oht, et kesisema valiku tagajärjel moodustub ebaühtlasem grupp. Taset aga alla viia ei soovita, sest asja mõte on see, et parimad saavad koos treenida ja mängida parimatega. Parimat pakub ka jalgpalliliit: iga rühmaga tegeleb pea-, abi- ja väravavahtide treener. “Tahaksin täpsustada, et põhitöö tehakse igal juhul ära klubides,” ütleb Urmas Kirs. “Meie pakume kindla sisu ja eesmärkidega harjutusi ning jälgime poisse – kuidas nad hakkama saavad, kas neis on sisu, kes silma jääb. Me mängime palju, aga otseselt me ei vormi kellestki midagi. Meie töö on pigem märkamine.”

Ka eelmise aasta poisid kaasatud Kuna Tallinna ja Harjumaa piirkonna tase on mõnevõrra parem kui mujal, otsustas Kirs, et sel aastal jätkab piirkondlikke treeninguid 36% eelmisel aastal väljaspool pealinna osalenud poistest. Nemad selekteerisid välja piirkondlike treeningute treenerid. Tõsi, nende koormus on väiksem: viis treeningut ja kümme mängu. Loodetavasti tuleb selline mudel mängijatele kasuks ja võrdsustab pisutki vahet Tallinna ja Harjumaa piirkonna edukamate klubide mängijatega. Igal aastal on piirkondlike tree56

JALKA MAI 2018

Foto: Lembit Peegel

ningute turniir. Sel aastal on kaheksa tugipunkti jaotatud kaheks alagrupiks, mille paremad selgitavad oktoobri lõpus omavahelistes mängudes edukaima tugipunkti. Kui Tallinn ja Harjumaa välja arvata, võib iga piirkond välja panna 2005. ja 2004. aastal sündinute koondvõistkonna. “Kui eelise saavad seal tõenäoliselt vanema aastakäigu poisid, siis sellest pole midagi, sest järgmisel aastal jätkab 2005. aastal sündinute paremik, kes saab siis oma võimaluse,” selgitab Urmas Kirs. Kaks aastat piirkondlikke treeninguid juhtinud Urmas Kirs, kes on A-koondises mänginud 80 mängu ja löönud viis väravat, mõtiskleb: “Piirkondlike treeningute parimatest oleks

võimalik tulevikus moodustada omaette piirkondlik meeskond U17 eliitliigas. See tähendaks, et väiksemad klubid, kelle mängijate tase on ebaühtlasem, saaksid oma jõud ühendada. Eeltöö on selleks tehtud ja see aitaks ka selle liiga taset tõsta. Praegu jääb piirkondlike treeningute ja eliitliiga vahele kaks aastat ja tekivad küsimused, mis poistest edasi saab, mis vahepeal toimub. Noorte puhul on alati ka oht, et nad võivad ära kaduda. Kuid võibolla saavad selle tühimiku täita akadeemiad! Lisaks Arte gümnaasiumile, mis hakkab tegelema 8.–9. klassiga, on jalgpalliakadeemiate avamise plaane ka mujal.” Muu hulgas tuleks Kirsi arvates kasuks ka ühtne vorm igale piirkonnale, sest see aitaks kaasa kuuluvustundele.

Piirkondlike treeningute tugipunktid Piirkondlikke treeninguid viivad kaheksas tugipunktis läbi 24 treenerit. Treeningutingimused on head. Urmas Kirs kurdab ainult Tartu üle, kus Tamme staadioni kunstmuru pole parima kvaliteediga ja mujale ei mahu peale. Kaheksa tugipunkti ning nende pea-, abi- ja väravavahtide treenerid: Tallinn Andres Koogas, Riho Pill, Aiko Orgla Tallinn Jevgeni Gurtšioglujants, Frank Sumberg, Mairon Pihor Tartu Timo Teniste, Kalmer Kaasik, Ermo Ojaste (augustist Karli Kütt) Pärnu Gert Olesk, Martin Kuldmägi, Ruslan Mironov Viljandi Antti Rosenberg, Kevin Paavo, Mati Jürisson Jõhvi Erik Steinberg, Igor Šaškov, Artjom Golubev Haapsalu Theimo Tülp, Mart Pulst, Mihhail Kolesnikov Elva Martin Teder, Laur Nurme, Arvo Käkk (augustist Ermo Ojaste)

toitumisE mEElEsPEa mänguPäEval Professionaalne jalgpallur läbib 90-minutilise mängu jooksul kuni 10km, sellest üle 700m on täiskiirusel sprint. Pulsisagedus võib kõikuda kuni 85%-ni maksimumist ning energiakulu ulatuda üle 1500kcal. Mängu iseloomust tulenevalt on matši ajal keeruline juua ja energiat taastada – mõned kiired ja lühikesed momendid siiski leiduvad – näiteks poolajal. Sellistel momentidel on õige joomine ja söömine võtmetähtsusega. EnErgiast ja vEdEliku tarbimisEst Süsivesik talletub sinu lihastes ja maksas, kiire ja intensiivse mängu ajal on see sinu põhiliseks energiavaruks. Mida intensiivsem ja sprindirohkem mäng, seda suurem on ka energiakulu. Selleks, et vastu pidada poolteist tundi, tuleb kindlasti leida hetk energia ja vedelikuvaru taastamiseks. Võrreldes poolaja pausiga, ei ole mängu ajal lihtne midagi juua. Joomise võimalus sõltub eelkõige pauside ajast mängu kestel või ka hetkelisest võimalusest platsi servas, et nt treenerilt kiirelt pudel haarata. Professionaalidel võib vedeliku kadu olla mängu ajal kuni 2.5 l. Kui kehakaal langeb vedeliku kaotuse tõttu üle 2%, hakkab see tugevalt mõjutama juba mängija sooritus ja reageerimisvõimet. kuidas mängu ajal süüa ja juua? soojendus: Lonksa soojenduse ajal spordijooki, sealt saad lisaenergiat ning säilitada organismi vedeliku tasakaalu enne mängu algust. mängu ajal: Ideaalne oleks, kui väljaku ääres oleks joogipudelite rest, kust saaksid kosutuseks haarata spordijooki. Ole aga ettevaatlik selle kangusega – alati tuleks teha pigem natukene lahjem jook.

Poolaeg: Esimene poolaeg kulutab energiavarudest juba üle poole. Sul on taastamiseks aega vaid 15 minutit. Levinuim viga, mida tehakse – juuakse üks tummine energiajook ja süüakse suhkrurikas batoon. Need kaks, eriti veel kombineerituna, võivad põhjustada tõsiseid ebamugavusi seedimise juba mängu teisel poolajal. Põhjuseks eelpool nimetatud toodete suur suhkrusisaldus. Õigeks alternatiiviks on juua lahjemat spordijooki ja/või võtta energiageel. Kui oled jälginud suuri mänge, siis geeli võetakse ka vahetult enne teise poolaja algust. vahetusmängijad: Pingil istumine ja oma vahetuse ootamine ei tähenda seda, et midagi süüa/juua pole vaja. Lonksa aegajalt spordijooki tagamaks seda, et oleksid platsile minnes sprintideks maksimaalselt valmis. uudistootEd: Lähtudes tippsportlaste ja -tiimide soovidest, on nüüdsest SiS tootevalikusse lisandunud dopinguainete suhtes 100% puhtad toidulisandid. Järgnevad tooted aitavad tõsta ka jalgpallurite sooritusvõimet ning parandada taastumist: • bCaa – http://www.scienceinsport.com/uk/our-expertise/ science-behind-bcaas-2/ • l-glutamiin – http://www.scienceinsport.com/uk/our-expertise/l-glutamine-explained-sis/ • Beta-Alaniin – http://www.scienceinsport.com/uk/our-expertise/science-behind-beta-alanine/ • Kreatiin - http://www.scienceinsport.com/uk/our-expertise/ the-benefits-of-creatine/ • Immuunsüsteemi tugevdavad energiageelid - http://www. scienceinsport.com/uk/our-expertise/go-energyimmune-gels/

minu 11

Foto: Jana Pipar

Jarmo Ahjupera O

tsustasin oma unistuste meeskonna kokku panna pelgalt sportliku määratluse alusel, kuigi mängisin ise aastatel 2000–2014 koos väga huvitavate persoonidega ja kindlasti annaks ka sealt moodustada igasuguste märksõnadega meeskondi. Lisan veel, et minu teadlik jalgpalli jälgimine algas 1994. aasta MMiga USAs. Seepärast olen sellest ajast kuni tänapäevani välja valinud enda arvates kõige paremad ja edukamad jalgpallurid omal positsioonil. Peter Schmeichel Tugev isiksus, jäi meelde väga jõulise meeskonnajuhendamisega. Roberto Carlos Milline kiirus ja löök! Siiamaani on mul meeles tema karistuslöök Prantsusmaa vastu. Paolo Maldini Mängis vist 16aastaselt kuni karjääri lõpuni Milanis ja seda ilma suuremate vigastusteta, ilma taset kaotamata. Kindel mängija. Rio Ferdinand Kuna Alex Ferguson on mu koostatud meeskonna treener, siis peab kedagi tema poistest ka valima. Füüsiliselt võimas mängija. Cafu Tema positsioon oli küll kaitsja, aga suurema osa mänguajast tegutses ta vastase väljakupoolel. Cristiano Ronaldo Samad sõnad nagu Messi kohta (vaata altpoolt). Temast efektiivsemat mängijat ei ole ilmselt olemas, vähemalt 1994. aastast kuni tänapäevani. Makelele Ilmselt kõige vähem osav mees selles meeskonnas, aga keegi peab nii-öelda musta tööd ka tegema. Zinedine Zidane Omal ajal jäi meelde kui olukordade looja, toimetas palliga väga targalt ja huvitavalt.

JALKA MAI 2018

Zlatan Ibrahimovic

Ronaldo Zinedine Zidane Cristiano Ronaldo

Roberto Carlos

Makelele

Paolo Maldini

Rio Ferdinand

Lionel Messi

Cafu

Peter Schmeichel

Lionel Messi Tuleb vasakujalgsena paremalt äärelt sisse ja teeb midagi maagilist (nagu Tarmo Kink). Vana ehk algupärane Ronaldo Minu lemmikründaja läbi aegade. Kiirus palliga, olukordade lahendamine, löök – kõik oli suurepärane. Isegi pärast põlveoperatsioone ja ülekaalu kogumist mängis ta Real Madridis kuninglikult nagu sellele klubile kohane. Zlatan Ibrahimovic Ilmselt kõige vähem tiitleid võitnud mees minu meeskonnast. Ta on aga löönud selliseid väravaid, mida keegi teine pole suutnud: käärlöök poole väljaku pealt Inglismaa vastu ja mitu kannaga lööki klubide eest. Treeneriks on Alex Ferguson Seda sellepärast, et tal õnnestus päris palju tiitleid võita. 1999. aasta Meistrite liiga finaal jääb mulle alatiseks meelde ja Ferguson suutis oma meeskonna millegipärast alati võitma panna.

KALEVIPOJAD ESIMEST KORDA RAKVERES!

EESTI - LEEDU

30. MAI 2018

BALTI TURNIIRI KOHTUMINE Rakvere linnastaadion Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. P채채smed eelm체체gis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

maikuu kalender

Algab Balti turniir. Kolm suurt kohtuvad Premium liigas Kas Eesti võidab lõpuks Balti turniiri? Koondis alustab Rakveres selle püüdlemist Leedu vastu. Premium liigas kohtuvad omavahel risti-rästi kolm suurt: Flora, Levadia ja Kalju. Vaata võimalikke kalendrimuudatusi www.jalgpall.ee. PREMIUM LIIGA Teisipäev, 1. mai

13.00 Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare Tartu Tamme staadion 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FCI Levadia Narva Kreenholmi staadion Kolmapäev, 2. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Pärnu JK Vaprus – Paide Linnameeskond Pärnu rannastaadion 19.30 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC A. Le Coq Arena Reede, 4. mai

19.00 JK Narva Trans – FC Kuressaare Narva Kreenholmi staadion Laupäev, 5. mai

13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FCI Levadia – Viljandi JK Tulevik Kadrioru staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Nõmme Kalju FC Pärnu rannastaadion Pühapäev, 6. mai

15.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide linnastaadion Reede, 11. mai

19.00 Tallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev Kadrioru staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC Tartu Tamme staadion Laupäev, 12. mai

13.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion 16.00 Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion Pühapäev, 13. mai

15.00 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond Kuressaare linnastaadion Teisipäev, 15. mai

19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka Narva Kreenholmi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FCI Levadia Hiiu kunstmurustaadion Kolmapäev, 16. mai

19.00 Tallinna FC Flora – FC Kuressaare A. Le Coq Arena

JALKA MAI 2018

Reede, 18. mai

19.00 Viljandi JK Tulevik – Paide Linnameeskond Viljandi linnastaadion Pühapäev, 20. mai

15.00 Pärnu JK Vaprus – JK Tallinna Kalev Pärnu rannastaadion Teisipäev, 22. mai

18.30 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide linnastaadion 20.30 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik Tartu Tamme staadion Kolmapäev, 23. mai

19.00 FC Kuressaare – Pärnu JK Vaprus Kuressaare linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FCI Levadia A. Le Coq Arena Laupäev, 26. mai

13.00 Tallinna FCI Levadia – Pärnu JK Vaprus Kadrioru staadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – FC Kuressaare Viljandi linnastaadion 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora Narva Kreenholmi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 27. mai

15.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

ESILIIGA Teisipäev, 1. mai

16.00 Keila JK – Rakvere JK Tarvas Keila staadioni muruväljak 19.00 Maardu Linnameeskond – Tartu JK Welco Maardu linnastaadion Neljapäev, 3. mai

19.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev U21 Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Nõmme Kalju FC U21 FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FCI Levadia U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 6. mai

13.00 FC Elva – Keila JK Elva linnastaadion 17.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev U21 Tartu Tamme staadion

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Nõmme Kalju FC U21 Maarjamäe staadion Esmaspäev, 7. mai

19.00 Rakvere JK Tarvas – Maardu Linnameeskond Rakvere linnastaadion Kolmapäev, 9. mai

19.00 Tartu JK Welco – FC Elva Tartu Tamme staadion Neljapäev, 10. mai

19.00 Tartu FC Santos – Rakvere JK Tarvas Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 12. mai

13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FCI Levadia U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Keila JK Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 13. mai

13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora U21 Maardu linnastaadion Neljapäev, 17. mai

19.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U21 Elva linnastaadion 19.00 Keila JK – JK Tallinna Kalev U21 Keila staadioni muruväljak Reede, 18. mai

19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco Rakvere linnastaadion Pühapäev, 20. mai

13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia U21 Maardu linnastaadion 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu FC Santos Hiiu kunstmurustaadion Neljapäev, 24. mai

18.30 Tartu JK Welco – Nõmme Kalju FC U21 Tartu Tamme staadion 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Rakvere JK Tarvas Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Keila JK FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – FC Elva Maarjamäe staadion 20.30 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 27. mai

13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FCI Levadia U21 Rakvere linnastaadion

maikuu kalender 19.00 FC Elva – Nõmme Kalju FC U21 Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Welco FC Flora Lilleküla väljak Esmaspäev, 28. mai

19.00 Keila JK – Tartu FC Santos Keila staadioni muruväljak 19.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev U21 Maardu linnastaadion

ESILIIGA B Teisipäev, 1. mai

16.00 Tallinna FC Flora U19 – Tallinna JK Legion Sportland Arena Neljapäev, 3. mai

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Lasnamäe FC Ajax Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – FC Nõmme United Pärnu Raeküla staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21 Vändra staadion 19.00 Võru FC Helios – Tartu JK Tammeka U21 Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 6. mai

13.00 FC Nõmme United – Vändra JK Vaprus Männiku staadion 13.00 Tallinna JK Legion – Pärnu Jalgpalliklubi Wismari staadion Esmaspäev, 7. mai

19.00 Lasnamäe FC Ajax – Tartu JK Tammeka U21 Ajaxi staadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Kohtla-Järve JK Järve Sportland Arena 19.00 Võru FC Helios – Paide Linnameeskond U21 Võru spordikeskuse staadion Laupäev, 12. mai

13.00 FC Nõmme United – Lasnamäe FC Ajax Männiku staadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Tartu JK Tammeka U21 Paide linnastaadion 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Võru FC Helios Pärnu Raeküla staadion 19.00 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve Wismari staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Flora U19 Vändra staadion Reede, 18. mai

19.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna JK Legion Ajaxi staadion Laupäev, 19. mai

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – FC Nõmme United Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Pühapäev, 20. mai

13.00 Tallinna FC Flora U19 – Paide Linnameeskond U21 Sportland Arena 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Pärnu Jalgpalliklubi Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Võru FC Helios – Vändra JK Vaprus Võru spordikeskuse staadion Neljapäev, 24. mai

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vaprus Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – FC Nõmme United Paide linnastaadion 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Lasnamäe FC Ajax Pärnu Raeküla staadion

Eesti ja Leedu kohtuvad Rakveres Balti turniiri raames.

19.00 Tallinna JK Legion – Võru FC Helios Wismari staadion Reede, 25. mai

19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U19 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 27. mai

13.00 FC Nõmme United – Tallinna JK Legion Männiku staadion 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Paide Linnameeskond U21 Ajaxi staadion 13.00 Võru FC Helios – Kohtla-Järve JK Järve Võru spordikeskuse staadion Esmaspäev, 28. mai

19.00 Tallinna FC Flora U19 – Pärnu Jalgpalliklubi Sportland Arena 19.00 Vändra JK Vaprus – Tartu JK Tammeka U21 Vändra staadion

NAISTE MEISTRILIIGA Laupäev, 5. mai

13.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion 13.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Ajax Tilsi staadion 13.00 Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Tartu SK 10 Premium Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 12. mai

13.00 Tallinna FC Ajax – Tallinna FC Levadia Ajaxi staadion 13.00 Tartu SK 10 Premium – Põlva FC Lootos Kambja staadion

Foto: Lembit Peegel

19.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 26. mai

13.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Flora Tilsi staadion 13.00 Tallinna FC Ajax – JK Tallinna Kalev Ajaxi staadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Levadia – Tartu SK 10 Premium Maarjamäe staadion Teisipäev, 29. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK Kambja staadion

KOONDISED A-koondis Kolmapäev, 30. mai

19.00 Eesti–Leedu Rakvere linnastaadion Balti turniir U21 Teisipäev, 29. mai

19.00 Eesti–Leedu Pärnu rannastaadion Balti turniir U16 Teisipäev, 15. mai

16.00 Eesti–Poola Tallinna noorte treeningkeskuse staadion

Kolmapäev, 16. mai

Neljapäev, 17. mai

18.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka FC Flora Lilleküla väljak

16.00 Eesti–Poola Tallinna noorte treeningkeskuse staadion 2018 MAI JALKA

lõpulugu

19. mai on suur

klubijalgpalli pidupäev! Tänavune kevad ei möödu ilma suure klubijalgpalli pidupäevata, kus peale tippjalgpalli jagub tegemist ja toimetamist kõikidele pereliikmetele. KADI PARTS

arikavõistluste finaalvaatus peetakse tänavu 19. mail A. Le Coq Arenal. Kui naiste karikavõistluste poolfinalistid polnud värske Jalka trükkimineku ajaks veel selged, siis meeste veerandfinaalid olid peetud ja neli edasipääsejat teada. Poolfinaalides selgitavad edasipääsejaid omavahel kokku minevad Narva Trans ja FCI Levadia, teises paaris kohtuvad omakorda kaks Flora meeskonda ehk klubi esindus ja U21 meeskond. Seega jagub karikavõistlustele põnevust juba enne finaalmängu ning suurel klubijalgpalli pidupäeval A. Le Coq Arenal saab meestefinaalis näha kindlasti haaravat mängu. Ent tippjalgpall pole ainuke

põhjus, miks peaks 19. mail terve perega Lilleküla staadionile tulema. “Tahame üha rohkem luua Eestis kultuuri, et klubijalgpalli pidupäev on kõikidele – hoolimata sellest, milline on vastasseis palliplatsil,” rääkis EJLi projektijuht Juss Tamming. “Klubijalgpalli pidupäev on kõikidele mõeldud mõnus üritus, kus inimestel on terve perega hea olla.” Tänavu jagub 19. mai programmis tõepoolest tegemist nii suurtele kui ka väikestele. Oma jõududega on kell 12 avataval festivalialal väljas politsei- ja piirivalveamet. Läbi viiakse mitu demo-show’d, kohal on politseikoerad, veekahur ja palju muud. Lisaks jooksevad korrakaitsjad

19. mail on festivaliala avatud alates 12st ja tegemist jagub kuni meeste finaalmängu alguseni. Foto: EJL

JALKA MAI 2018

ka ise palliplatsile, sest peetakse sõprusmängud nii meestele kui ka naistele. PPA naiste esindus läheb sõprusmängus vastamisi FC ERRi naiskonnaga, meeste esindus kohtub aga omakorda EJLi välja pandud meeskonnaga. Klubidele toimub ka tänavu juba eelmisel aastal kavas olnud penaltilöömise võistlus, kuhu iga Eesti klubi saab välja panna ühe esinduse. Peale selle on pidupäeval avatud toiduala ja toimub suur jalgpalliturg. Seal on võimalik oma kaupa müüa kõikidel huvilistel, kellel tasub soovi korral ühendust võtta EJLi võistluste osakonna spetsialisti Even Laanemaaga (even.laanemaa@jalgpall.ee). Samuti toimub klubidevaheline publikuvõistlus ehk spetsiaalsete piletikoodide abil selgub, milline klubi on kohale toonud kõige rohkem pealtvaatajaid. Jalgpalliklubide liikmetele on sissepääs pidupäevale tasuta, rohkem infot ja tasuta pileteid saab küsida oma klubi käest. Näeme 19. mail A. Le Coq Arenal!

KÕIK ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

19. MAIL A. LE COQ ARENALE!

13:00

16:00

NAISTE KARIKAFINAAL

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI DEMOSHOWD: POLITSEIKOERAD, VEEKAHUR, NÄGUDE MÄNG jpm!

JALGPALLITURG PÕNEVATE KAUPADEGA!

TIPNERI KARIKAFINAAL

Alates kella 12st A. LE COQ ARENA festivalialal:

SUUR TOIDUALA!

PALJU TEGEVUSI LASTELE!

EESTI JALGPALLIKLUBIDE PENALTIVÕISTLUS!

JALGPALLIKLUBIDE LIIKMETELE SISSEPÄÄS TASUTA (küsige pääsmeid klubist)!

TAVAPÄÄSE: 10€

lisaaeg Filosoofilised mõtiskluse jalgpalli üle

Suur fännilipp segas videokohtunikku

Autor: Margus Kontus

Jalkas oleme ka kirjutanud videokohtunikust (VK) ja valdavalt vastuolevas vormis. VK-d on proovitud siin ja seal ning üks pool on välja toonud asja positiivsed ja teine pool negatiivsed küljed. Veebruari keskel toimunud Portugali meistrivõistluste mängul juhtus aga üks kentsakamaid juhtumeid, mis VK katsetamisel juhtunud. Aves juhtis koduväljakul Boavista vastu 2 : 0, kui nende poolkaitsja Vitor Gomes lisas veel ühe värava. See tundus külalismeeskonnale ilmsest suluseisust lööduna ja nad nõudsid kohtunikku pöörduda VK poole. Paraku ei saanud VK aidata: ühe Boavista fänni käes oli hiigelsuur klubi lipp (pildil), mis blokeeris vajaliku kaamera pildi. Nõnda jäi värav jõusse ja mäng lõppeski skooriga 3 : 0.

vana

Alles see oli Vaid 15 aastat tagasi oli kodune jalgpall teistsugune. Kas keegi kujutab ette, et kaheksaliikmelise meistriliiga kuues meeskond on Tallinna Levadia – ka Narvast ja Viljandi Tulevikust tagapool? Hahhaa – nipp on muidugi selles, et toonane Tallinna Levadia oli Maardu sõsarklubi duubel! Ja Tulevik oli sel ajal üldse tugev: näiteks 1999. aastal tuldi isegi Flora ees hõbemedalile. Fotol on aga mees, kes 2003. aastal aitas jõudsalt kaasa Flora meistritiitlile. Norralane Tor Henning Hamre oli väravakütt jumala armust: ta kõmmutas Eesti esiklubi 105 väravast tervelt 39. Kuus aastat hiljem lõpetas Hamre jalgpalli mängimise motivatsiooni puudumise tõttu ja võib nüüd kõikidele semudele jutustada, kuidas ta skooris meeskonnas, mille kaitseliinis mängis seesama kutt, kes praegu Liverpooli särgis Anfieldil ringi lippab – seesama Ragnar Klavan! Arno Pijpersi juhendatud meeskonnas tõid meistrikulla Kitsekülla muu hulgas sellised kodumaise vuti suurnimed nagu Martin Reim, Joel

JALKA MAI 2018

Tor Henning Hamre oma hiilgehooajal 2003. aastal Flora eest mängimas.

Lindpere, Marko Kristal, Enar Jääger, Andrei Stepanov, Kristen Viikmäe, Meelis Rooba, Teet Allas, Kert Haavistu, Martin Kaalma, Taavi Rähn, Erko Saviauk, Vjatšeslav Zahovaiko,

foto

Foto: Lembit Peegel

Ott Reinumäe ja Aleksander Saharov. Hamre oli Eesti meistriks tulnud ka aasta varem.

INDREK SCHWEDE

ma mäletan ... Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 54 02.05 Janek Meet 44 02.05 Ketlin Saar 21 02.05 Kaarel Rumberg 18 02.05 Ronaldo Tiismaa 17 03.05 Tiit Kõmper 54 03.05 Rasmus Peetson 23 04.05 Sergei Kuzmitšev 60 05.05 Darja Somova 17 07.05 Eino Puri 30 07.05 Sander Puri 30 07.05 Mait Toom 28 07.05 Kevin Aloe 23 07.05 Reti Talts 18 08.05 Dmitri Ustritski 43 09.05 Sten Klaasen 36 09.05 Maarja Saulep 27 09.05 Saron Läänmäe 22 10.05 Karl Taul 30 11.05 Meelis Eelmäe 45 12.05 Aivar Priidel 41 12.05 Eerik Reinsoo 30 12.05 Mark Oliver Roosnupp 21 12.05 Riine Heinsalu 20 14.05 Martin Reim 47 14.05 Pavel Londak 38

16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 17.05 Joonas Soomre 18.05 Saskia Sonnberg 19.05 Mart Martin 20.05 Mari-Ann Ploompuu 20.05 Robi Saarma 21.05 Marius Unt 21.05 Eiko Saar 22.05 Ahti Paltseri 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Dmitri Kruglov 24.05 Aiko Orgla 24.05 Artjom Ostrovski 25.05 Andre Anis 25.05 Gert Kams 25.05 Oliver Rass 25.05 Kreete Õun 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Kutter 28.05 Dmitri Vinogradov 28.05 Mihkel Järviste 29.05 Jan Kokla 30.05 Criselle Tennosaar

37 25 18 27 39 20 20 52 37 36 28 48 46 34 31 18 43 33 18 17 29 27 44 18 21 19

LHV edetabel Märtsikuu seisuga kogu kogutud toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) Tallinna FC Levadia 6. (5.) JK Tallinna Kalev 7. (7.) FC Kuressaare 8. (17.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 9. (8.) Viljandi JK Tulevik 10. (13.) FC Nõmme United 11. (–) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (9.) Tallinna FC Infonet 13. (11.) FC Kose 14. (–) Kärdla LM 15. (16.) Viimsi JK 16. (15.) Rakvere JK Tarvas 17. (18.) JK Welco 18. (14.) JK Tabasalu 19. (20.) Tallinna JK Piraaja 20. (–) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: GLASGOW’ RANGERS – GLASGOW’ CELTIC FOTO: SCANPIX NR 5 (125) 2018

Sander Sinilaid, jalgpallur Ma mäletan ... kui käisin 2010. aasta jalgpalli MM-finaali vaatamas Tallinnas Vabaduse väljakul. Seda näidati suurelt ekraanilt ja vaatamas oli väga palju inimesi. Võitlusliku ja põneva mängu elamuse rikkus ekraani kustumine lisaajal. Kõige olulisemad minutid jäid väljakule kogunenud rahval nägemata! Kui ekraan oli kustunud, hakkasid sajad inimesed jooksma vanalinna pubidesse, et mängu lõpp ära näha. See oli nagu väike paanika. Mina maandusin sõbraga ühes “ohukolmnurga” kõrtsis Suur-Karja tänaval. Terve õhtu pubis jalgpalli vaadanud inimesed olid väga häiritud sellest, et korraga vajus sisse selline hulk inimesi, kes tahtis ka jalgpalli vaadata. Kõikjal valitses paras kaos. Osa tähtsaid asju jäigi nägemata. Näiteks selle, et Holland sai punase kaardi, sain teada kunagi hoopis hiljem. Ma mäletan ... et üks mu esimesi mälestusi jalgpallist on mäng, mida vaatasin telerist 1999. aasta kevadel: Meistrite liiga finaal Manchester United – Müncheni Bayern. Kuidas Bayern läks juhtima ja lõpu eel tundus, et ongi kõik! Kuidas 90 minutit täis sai ja siis hakkasid imed sündima! Kõigepealt Teddy Sheringham ja siis Ole Gunnar Solskjaer! Olin ManU poolt ja asjaolu, et see võit tuli sellisel üllataval moel, oli põhjus, miks see mäng nii kustumatult meelde on jäänud. Usun, et nii on see paljude minuvanustega. Ma mäletan ... kuidas me 2010. aastal sõitsime Tuleviku meeskonnaga Tallinnast Viljandisse kodumängule. See oli aeg, kui Tulevik paiknes igapäevaselt Tallinnas. Oli suvi ja umbes poole tee peal kuumenes bussi mootor üles. Kükitasime mingi tiigi ääres ja üritasime sealt võetud veega mootorit jahutada. Lõpuks korjas meid üles vastane Flora, kes oli samuti teel Viljandisse. Saime 1 : 6 tappa ja kõige kurvem oli see, et pidime nendega samas bussis tagasi sõitma. See oli väga raske. Kaotust on kergem taluda, kui oled omaette. Nagunii on tagasisõit kaotuse järel kurb, aga teha seda võitjatega samas bussis ... Ma mäletan ... kuidas eelmise aasta märtsis mängisime Paide Linnameeskonnaga õhtul prožektorite valgel Maarjamäel Levadia vastu. Umbes kümne minuti järel tuled kustusid. Läksime garderoobi. Mõne aja pärast saime uuesti alustada ja siis kustusid tuled jälle. Alles kolmandal katsel saime mängu katkestusteta lõpuni mängida. See garderoobis ootamine oli psühholoogiliselt väga raske. Oled nagunii terve päeva mängu oodanud ja selleks valmistunud ja siis pead garderoobis veel ootama ja võitlema sellega, et keskendumine ei hajuks. Pluss see, et katkestuse ajal pead end füüsiliselt soojana hoidma.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 MAI JALKA

ristsõna

Aprillikuu ristsõna vastus oli “puurilukk Strigin”. Õige vastuse eest võitis Betsafe’i kapuutsiga pusa Liia Nikiforov. Võitjaga võtame ühendust. Maikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 11. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Maroko maavõistlusele 9. juunil A. Le Coq Arenal. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA MAI 2018

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

PEAGI KAUPLUSTES!