JALKA (mai 2014)

HIND 2,20 EUROT MAI 2014

Rootsi keeles

Magnus Pehrssoniga Mida toob meile asetus 4-2-3-1?

Herol Riiberg luubi all Eesti klubid sotsiaalmeedias MM-teemaline ennustusv천istlus Tartu welco Elekter teeb ja unistab ISSN 1736-7379

Postrid: MM-tabel / Taavi R채hn / Philippe Coutinho

Siim Tenno naudib Narvat

Romantik Sergei Ratnikov

LISAB PÕNEVUST

a ita ts u u k

sisukord Foto: Lembit Peegel

Kaanelugu lk 18 Toimetuse kolleegiumi liige Ülev Aaloe vestles meie koondise uue peatreeneri Magnus Pehrssoniga rootsi keeles. Räägiti Eestist, Rootsist, perekonnast ja muidugi jalgpallist.

Persoonid & intervjuud Herol Riiberg

HIND 2,20 EUROT MAI 2014

Sergei Ratnikov Eduard Golovljov Siim Tenno

25 28 44 50

s. palli panek ngu ja pikka ä m agi st li u ku õ “J et tuleb id ei valda, nii t a e ik n h . a te trügid Se Ise ma e pall sisse se lt ea e p i el tr et ta võim paari mee uleb vaada T . ll a p lg ja ku igades, s on realistlik ühapäevali P . a id g n ä m akse näkku ja nii ine, et joost olukord sell n o , in g ” n ä e. ma m imataks tsa ja siis sõ pauguga o dab oma ma põhjen Madis Aes 0 valikut lk 3 unistuste 11

25

Rootsi keeles

MAGNUS PEHRSSONIGA Mida toob meile asetus 4-2-3-1?

HEROL RIIBERG LUUBI ALL EESTI KLUBID SOTSIAALMEEDIAS MM-TEEMALINE ENNUSTUSVÕISTLUS TARTU WELCO ELEKTER TEEB JA UNISTAB ISSN 1736-7379

Postrid: MM-tabel / Taavi Rähn / Philippe Coutinho

SIIM TENNO NAUDIB NARVAT

ROMANTIK SERGEI RATNIKOV

Kolumnid Kirsi Altjõe Aet Süvari Indrek Schwede

12 15 16

Esikaanel: Magnus Pehrsson Fotod: Lembit Peegel Nr 5 (77) 2014

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Kolleegiumi esimees: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Marju viliberg Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 reklaam@nordicom.ee Kolleegium: : Ülev Aaloe, Lennart Komp, Siim Kera, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede (esimees), Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22,24 eurot Poolaasta 11,12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud Reusneris

Rubriigid Kuu peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Taktikajutud Premium liiga Minu 11 – Madis Aesma Klubilood: Tartu Welco Elekter Expert liiga Mai kalender Lisaaeg Ristsõna

Muu Emotsionaalsus vs. ratsionaalsus elus ja vutis Tüdrukute jalkafestival tulemas MM-finaalturniir: mälestused ja ennustusvõistlus Eesti tudeng Portugali jalkaelust

4 8 10 22 26 30 46 56 62 64 66

t

46

50 38 41 53 58

Postrid MM-finaalturniiri tabel Taavi Rähn Philippe Coutinho 2014 MAI JALKA

3

lembit peegel

Naiste superkarikas

selgus penaltiseeria järel

Oli naiste jalgpalli kuu: superkarika finaal ja naistejalgpalli konverents. Lembit Peegli pildid reedavad, et oli ka väravavahtide kuu: Elis Meetua peatas palle penaltiseerias, tema meeskolleegid pidid mõne palli selja tagant ka välja võtma.

Foto: Lembit Peegel

Naiste superkarika finaalis on palli noolimas pärnakas Ave Pajo (vasakult), florakad Eneli Vals, väravavaht Veera Kaarela, Laura Paas ja pärnakas Kairi Himanen.

4

JALKA MAI 2014

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Elis Meetua näitab, et naistemängudele pole tantsutüdrukuid vajagi!

Elis Meetua oli penaltiseerias ületamatu.

Foto: Lembit Peegel

Flora naised ootavad penaltiseeria tulemust.

Foto: Lembit Peegel

Pärnu JK naiste rõõm on piiritu.

Foto: Lembit Peegel

Aasta esimene karikas rändas Pärnusse.

2014 MAI JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju tantsutüdrukud esinevad, nii et lakad lehvivad.

Foto: Lembit Peegel

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei ja Experdi turundusjuht Jaan Naaber kirjutasid naistejalgpalli konverentsil heatujuliselt alla koostöölepingule ...

Foto: Lembit Peegel

... ja kinnitasid, et naiste meistrisari hakkab kandma Expert liiga nime.

6

JALKA MAI 2014

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Matvei Igonen Infoneti puurisuul peab välja korjama Levadia sinna lähetatud palli.

Foto: Lembit Peegel

Stanislav Prins (endine Pedõk) on Flora värava Narva Transi ohu eest päästnud.

2014 MAI JALKA

7

nimed & numbrid

Evald Tipneri karikavõistlused annavad meile ühe finalisti esiliiga B-st, sest poolfinaalis on vastamisi Tartu Santos ja HÜJK Emmaste. Karikavõistlused ongi üllatuste tarvis!

kuu

-

kuu ?

UEFA plaanib aastast 2018 luua sõprusmängude asemel rahvuste liiga. Ühelt poolt tõuseb põnevus, teisest küljest on jalgpall konservatiivne spordiala ning igasugused muutused tekitavad alati küsimusi ning ootusärevust.

1.

... inimesena esitas Vabariigi Valimiskomisjonile oma Euroopa Parlamendi valimiste kandidatuuri endine rahvuskoondise peatreener Roman Ubakivi.

26

... uut võistkonda on võrreldes eelmise aastaga lisandunud noorte erinevate vanuseklasside meistrivõistlustele.

23

... postilööki on Bundesliga uus rekord. Sellega on hakkama saanud 1. FC Nürnberg, kellel kulus selleks kõigest 29 mängu. Uus rekord võib tabeli lõpus tilpnevale klubile minna maksma kõrgliigakoha.

8

JALKA MAI 2014

Rahvusringhäälingus Eesti meistrivõistluste mänge kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Tarmo Tiisler võeti 7. aprillil vastu Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubisse (EJAK). Mõlemad on aastaid kommenteerinud ka Eesti koondise mänge ning on suvel mikrofoni ees MM-finaalturniiri ajal.

Koos ERRi duoga võeti klubisse ka Soccernetis töötavad Kasper Elissaar, Raul Ojassaar ja Kristjan Remmelkoor. Nüüd on EJAKil kokku 21 liiget (võrdluseks: Eesti Spordiajakirjanike Seltsil on 61 liiget ja enamik liikmeid kattuvad). Nädal enne klubi tänavust laienemist lahkus jalgpalliparadiisi Andrus Allika ...

EJAK loodi 7. aprillil 1995. Asutajaliikmed olid Marko Kaljuveer, Tarmo Lehiste, Margus Luik, Ants Põldoja ja Indrek Schwede. Hiljem lisandusid Andrus Allika (†), Raivo Rauts, Ott Järvela, Madis Kalvet, Siim Pulst, Kristjan Roos, Joosep Susi, Aet Süvari, Andres Vaher, Oliver Lomp, Gunnar Leheste, Andres Must ja Kristjan Jaak Kangur.

EJAK annab välja Hõbepalli auhinda, valib koos jalgpalliliiduga aasta parimat jalgpallurit ning arendab mitmekesist seltsielu.

Kristjan Kalkun.

Foto: Lembit Peegel

ERRi sahker-mahker. Marko Kaljuveer on langenud nii EOK kui Margus Allikmaa põlu alla. Põhjus? Maailma populaarseimale spordialale tähelepanu pööramine.

Kristjan Kalkun ja Tarmo Tiisler jalgpalliajakirjanike klubi liikmed Foto: Lembit Peegel

kuu +

Tarmo Tiisler.

Rannajalgpallurid said teada euroliiga vastased Eesti rannajalgpallikoondis osaleb 11.–13. juulini toimuval euroliiga Moskva etapil, kus tuleb liiva sees üle olla Kreekast, Aserbaidžaanist ja Moldovast.

Alagruppide kaks parimat tagavad endale pääsu euroliiga superfinaali, mis peetakse augustis Hispaanias ning kus kroonitakse Euroopa parim rannajalgpalliriik. Uus peatreener Reigo Tõnsberg leiab, et midagi lihtsat ees ei oota, kuid samas ei ole ka midagi hirmutavat. Eesmärgiks on võetud pääseda superfinaali.

Tarvo Kunz lõi 76 väravat Võrukas Tarvo Kunz lõi 45 tundi kestnud saalijalgpallimatšil 76 kolli. Oxford Brookesi ülikoolis õppiv Kunz osales mängus 22 tundi ja nautis koos meeskonnakaaslastega võitu 804 : 776. Võitjad olid jaganud mänguaja 2–4tunnisteks vahetusteks, kuid lõpus mängisid need, kel jaksu jätkus. Mõlemalt poolt osales mängus 12 mängijat. Tõenäoliselt registreeritakse mäng Guinnessi rekordite raamatus. Senine rekord oli 40 tundi järjest saalijalgpallimängu.

Viljandi Tulevik käis Soomes karikat võitmas Märtsis käis Viljandi Tulevik Lahti siseturniiril meeskonnavaimule uut hingamist sisse puhumas. See õnnestus suurepäraselt, sest finaalis suudeti kohalikust Lahti meeskonnast penaltitega üle olla ning võistluste parimaks väravakütiks osutus seitsme tabamusega Tuleviku mängumees Kristen Kähr.

Klubi president Raiko Mutle tõdes, et varasematel aastatel on turniir olnud tasavägisem, seetõttu käis Tuleviku tase teistest üle ning tugevaid mänge saadi kõigest paar.

Maaletooja: A.I.R.Sport Projekt OÜ Laki 9a, Tallinn 6546 603 Edasimüüja: Spantal Rocca al Mare keskuses ja Spantal Tartu Kaubamajas

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Märtsist kuni novembrini toimuvatel võistlustel on peaaegu igal nädalal võistlustules üks Tartu suusamaratoni jagu inimesi, teisisõnu on jalgpallis igal nädalal üks Tartu maraton.”

1982. aasta Tartu suusamaratoni võitnud Eesti Jalgpalli Liidu peadirektor Tõnu Sirel “Oleme poisid, kes on televiisorist vähemalt korra jalgpalli näinud.”

Raasiku Valla FC teeb IV liigas debüüdi “Kui me koristame oma esimest kodu, siis on loomulik hoida korras ka teist kodu.”

FC Tartu esindaja Svetlana Rand koristustalgutest Mart Reiniku kooli staadionil, mis on klubi kasutuses “Kui aus olla, siis venelased olid meist nii jalkas kui kakluses üle, aga mängida oli ometi vaja. Kõigest hoolimata käisin ma seal pidevalt, pall kaenlas, ja aeg-ajalt sain lõuga ka, aga mis teha. Elu oli selline. Selles mõttes vääris Nõukogude tänav täiega oma nime. Seal õppisin ma vutti mängima ja vene keelt rääkima, elasin igas mõttes nõukogude elu.”

Kirjanik Mart Kivastik poisipõlvest Tartus “Lihtne ja hea sõna meie laste suunas on kõige suurem tunnustus. Niisamuti on ka maakonna katusorganisatsiooniga. Kohalik spordiliit jäi nii kaugeks ja astusin sealt oma klubiga lihtsalt välja. Ma ei ootagi pudrumägesid, kuid lihtne küsimus – kuidas jalgpallilastel läheb – seda ei tulnudki.”

Lõuna-Läänemaa JK juht Jaanus Getreu olukorrast vallas “Eestis on jalgpallur olla palju lihtsam kui Egiptuses, sest baarid ei ole terve öö avatud!”

Levadia pallur Omar El Husseiny

Tuleviku number üks Eesti Jalgpalli Liit on alustanud projektiga “Tuleviku number üks”, mille eesmärk on pakkuda noortele väravavahtidele üht lisatreeningut nädalas.

Ettevõtmist korraldab jalgpalliliidu väravavahtide treenerite töö koordinaator soomlane Jyri Nieminen (väikesel pildil). Jalkaga rääkimise ajaks on seljataga kaks treeningut nii vanemale (U21, U19, U18) kui ka nooremale (U17, U16, U15) vanuserühmale.

“Treeningute kestuseks on planeeritud tund ja 15 minutit, aga nad venivad pikemaks,” räägib Jalkale Jyri Nieminen, kelle sõnutsi on teretulnud ka klubide väravavahtide treenerid. “Soovi korral on tegemist sellise töötoaga, kus saab informatsiooni ja omavahel asju arutada. Ühel korral näiteks jälgis meie tegemisi Mart Poom.”

Projekti tingis asjaolu, et mõnel talendikal väravavahil pole klubis eraldi väravavahtide treenerit. Kasulik on see ka neile, kel koduklubis väravavahtide treener olemas, sest nad saavad ühe kvaliteetse trenni nädalas lisaks.

“Väravavahtide töös on viis põhielementi, millest kahega tegelevad nad nagunii klubis pidevalt ja millest kolmele keskendume oma lisatreeningul,” selgitab Jyri Nieminen. “Palli väljaviskamise ning püüdmise ja tõrjumisega tegelevad nad klubis. Meie lahendasime kahel esimesel korral üks-üks-olukordi. Me töötamegi nii, et ei tee mitte natuke kõike, vaid keskendume kindlale elemendile. Edaspidi võtame luubi alla tsenderdused ja jalaga mängu. Minu eesmärk on anda neile iga kord midagi juurde, lisada mõni detail nende arsenali.”

Vanemas grupis on kuus ja nooremas kaheksa kollkiprit. Kõik on välja valinud Jyri Nieminen. Kaks poissi on Viljandist ja Kohtla-Järvelt, ülejäänud Tallinnast. Nieminen jäi kahe esimese lisatreeninguga väga rahule.

“Muidugi ei saa võrrelda meie noorte väravavahtide taset suurte riikide tasemega, aga me saame võrrelda andekust,” seletab soomlane, kes treenib üle Eesti noori väravavahte ka talenditreeningute raames. “Ettevõtmise eesmärk on kasvatada väravavahte A-koondisele. Sellele viitab ka projekti nimi. Olen noortele rääkinud, et praegu on koondise esinumber Sergei Pareiko, tema järel tulevad Mihkel Aksalu, Artur Kotenko ja siis Marko Meerits. Aga selle neliku järel avaneb võimalus juba neile. Selleks peab treenima end sedavõrd heaks, et pääseda tugevasse välisliigasse. Edasi on kõik võimalik.” Üks-üks-olukordi hakkas Jyri Nieminen treenima seepärast, et nägi selles elemendis vajakajäämisi. Tänapäeva jalgpallis, kus väravavahi otsus üks-üksolukorras võib lõppeda punase kaardi ja meeskonna vähemusse jätmisega, on see element oluline. Niemineni sõnul ei hoia puurivahid end kindlasti silm silma vastu ründajaga tagasi eemaldamise kartuses, kuid oskuslik tegutsemine aitab neid olukordi ohutumalt likvideerida.

“Peab olema nii hea ja kiire, et sellist ohtu ei tekikski,” selgitab Nieminen.

“Kõik võimalikud nüansid peavad olema läbi harjutatud, sest see vähendab juhuslikkuse osatähtsust. Serie A-s mängiva Genua Sampdoria väravavahtide treener rääkis mulle, kuidas kõik vastased teadsid nende puurivahi tegutsemist üks-üks-olukorras: ta tegi alati ühe kindla liigutuse, mis lubas ründajatel penalti välja meelitada. See väravavaht pidi oma rutiinset tegutsemist muutma, mida on aga raske teha. Ka mina tahan, et sellised üksikasjad oleks meie väravavahtidel nii korras kui võimalik.”

Indrek Schwede

“Saan areneda ka Tallinna vanalinna jalutades. Ei pea trennis 1000 korda palliga latti tabama. Võin ühest jalutuskäigust saada tohutult inspiratsiooni, mille järgmisel päeval trennis või mängul ära realiseerin.”

Flora pallur Karl-Eerik Luigend “Ja lisaks sellele on meil ju looduskaitses praegu väga suur rahastus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas ja seal tuleb meie jalgpalliväljakule veel üks mängija ja see on PRIA ja põllumajandusministeerium.”

Keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani ootamatu võrdlusega selgitus ETV saates “Osoon”

10

JALKA MAI 2014

Jyri Nieminen töötab noorte väravavahtidega sisehallis.

Foto: Sander Jürjens

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Selles vanuses ma mingit muud ametit enam õppima ei hakka ... Ei, ühte ametit võiks ikka proovida! Aga keegi ei kutsu ...

Võiks kommenteerida televisioonis Inglise liiga jalgpalli.”

Riigikogu esimees Eiki Nestor “Pühapäeval vaatasin Harkovi Metallisti ja Simferoopoli Tavria mängu Ukraina jalgpalliliigas. Mõlema osapoole fännid, kes nimetavad ennast ultrateks, laulsid mitu korda Ukraina hümni.”

Ukraina olümpiakomitee presidendi büroo juhataja Jüri Tamm olukorrast riigis

Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Väätsa mehed võivad ainult pealt vaadata, kuidas Pirita RJK Reliikvia neile värava lööb.

Paidelaste turniir jõudis neti vahendusel üle kogu maa Kuuendat korda toimunud sisejalgpalliturniir Paide Spring Cup tõi Paides asuva E-Piima spordihalli naljakuu esimesel nädalavahetusel hulganisti vutimehi. Üksteiselt mõõtu võtnud kümme tiimi mängisid hingestatult ning lõid hea õhkkonna. See ongi ühe korraldaja Kaspar Tammisti sõnul võistluse peamine eesmärk.

“Tahame, et kõigil oleks päeva lõpuks hea emotsioon,” lausub mees. “Et kõik saaks rabeleda ja mängida. Ei taha, et keegi läheks vingus näoga ära, sest tal oli halb või paha.”

Pole patt väita, et ilmselt ongi kõigil alati priima olla, sest kui algab registreerimine uuele turniirile, täitub Kesk-Eesti vutisündmus tiimidega nagu niuhti ning sooviavaldusi on rohkemgi kui potentsiaalseid kohti. Tammist usub, et nende turniir pakub tavapärasest rohkem elevust – näiteks tehakse alagruppide loosimisest video (seekordne fortuuna oli Ott Järvela) ning iga võistkonna üks mäng laetakse internetti üles. Sel aastal oli kasutusele võetud veelgi vingem nipp: nimelt said huvilised tervet turniiri Youtube’i vahendusel otse vaadata. Kui Tammist ja tema kaaslased lootsid, et võibolla viskab umbes 100 inimest pilgu peale sellele, millega harrastusjalgpallurid Arvo Pärdi sünnilinnas tegelevad, siis reaalsus pakkus hämmingut – 606 hinge lülitas end vähemalt korrakski vutilainele. Keskmiselt viibiti ülekande juures 16 minutit, mis oligi ühe mängu keskmine pikkus. Umbes 580 vaatajat olid eestimaalased, ülejäänud huvilised istusid arvutiekraani ees kas Soomes või mujal maailmas.

Vaadata oli kindlasti palju, sest kuigi tegemist on põhiliselt harrastajate turniiriga, siis keegi naljatlema ei tule ning võideldakse viimse veretilgani.

Tammist on rahul, et osa võtab palju Järvamaa tiime, see tekitab maakonna derby’de näol turniirile intriigi juurde. Kohalikelt võttis võidurõõmu aga Pirita RJK Reliikvia, kes troonis kõrgeimal astmel teist korda järjest. Pealinna meestele järgnesid JK Väätsa Vald, FC Paidelona ning Paide Jalgpallilabor.

Siim Kera

“Põhimõtteliselt juhib Eesti spordielu EOK. Riiklike rahastamisküsimuste üle otsustab aga kultuuriministeerium, kus spordi eest vastutajaid on äärmiselt piiratud. Tagatipuks on suurim spordiorganisatsioon hoopis jalgpalliliit, kes viimasel ajal EOKga enam eriti üht jalga ei käi.”

EOK presidendi valimistel Neinar Selile alla jäänud Madis Kallas “Selliseid sööte annab peale minu ainult Xavi! Jah, noh, vahel harva Kostja (Vassiljev) kah!”

Igor Morozov oma ebaõnnestunud pealelöögist, mis muundus ilusööduks “Ründajate olukord on lihtne. See, kes hakkab väravaid lööma, see ka mängib.”

Marko Kristal olukorrast Levadias “Spordisündmus number üks, millele olen nõus pühendama terve suve, on minu jaoks jalgpalli MM. Kui kerkis õhku võimalus, et ETV seda ei näitagi, tõmbas korraks silme eest mustaks küll. Esimest korda elus tuli pähe mõte Eestist emigreeruda, vähemalt MMi ajaks.”

Andrus Kivirähk “Raha igatahes me leidsime ja seda tänu Kaljuveerile ja tema initsiatiivile, mitte tänu Allikmaa absurdsele mõttele neid õigusi Tallinna televisioonile müüa.”

Andrus Ansip “Niisiis, mina arvasin, et ma hõiskasin linna kiituseks, tuli välja, et hoopis jalgpalli ja kodumeeskonna ülistuseks. Mina arvasin, et ma tantsisin roomlastega, tuli välja, et ma tegin seda Roma tifosi’dega.”

Kirjanik Olev Remsu lõbutses enese teadmata AS Roma fännidega pärast nende võidukat heitlust igivaenlase Lazio vastu

2014 MAI JALKA

11

kui omad on omad?

Müüge mulle jalgpallureid!

Pealtvaatajad tulevad, kui nad teavad, kellele kaasa elada. Nähtamatu tiimi ja tundmatute mängijate vastu ei saa armastust tekkida, usub pärnakas ja kahe vutipoisi ema Kirsi Altjõe.

Kes nad siis on?

Kirsi Altjõe ja tema jalkapoisid.

P

ubliku saamine mängudele on vutiringkondades üha piprasem teema. Üsna nutune hala teemal “Miks on Eesti liiga jalkamatšidel nii vähe kaasaelajaid?” on juba natuke piinlikukski muutunud. Küll süüdistatakse halba ilma, küll viletsas seisus staadioneid, siis jälle jalkaliitu, meediat ja isegi mängijaid. Ikka on keegi süüdi.

Aga pole sel ilmal viga midagi, oleme ju harjunud vihmaste jaanipäevadega tule ümber tantsima. Ka staadionid on üha vuntsimad või kui ei olegi, siis Zlatani mängu ei jätaks vaatamata ka siis, kui peaks 90 minutit paduvihmas püsti seisma. Ka ei näe ma süüd karismaatilise ja silmatorkava liidriga jalkaliidul, isegi meediat ei saa nahutada – Eesti vutti näeb teles, veebis, ajalehtedes palju.

Sellegipoolest on asi halb – tribüünid tühjad ja klubid õnnetud. Miks?

KÜSIMUS POLE TASEMES

Ka ei tunne me ühtki oma linna pallurit tänaval ära.

Nendega ei käi kaasas ühtegi põnevat linnalegendi, keegi neist ei tee väljakul tagurpidisaltot ega kanna roosat peapaela.

12

JALKA MAI 2014

Pärnakana ja suure jalgpallihuvilisena pean (küll punastades, aga siiski) tunnistama, et ma ei tea mitte ühtegi Pärnu Linnameeskonna mängijat. Oleme küll lastega käinud usinasti oma linna kuttidele kaasa elamas, aga kui keegi küsiks mõne palluri nime, siis meist kolmest ei oskaks keegi vastata. Ka ei tunne me ühtki oma linna pallurit tänaval ära. Ja see ei ole seotud sellega, kui hästi või halvasti läheb meeskonnal, meile pole lihtsalt mitte keegi neid noori huvitavaks teinud ega tegelikult üleüldse tutvustanudki. Nendega ei käi kaasas ühtegi põnevat linnalegendi, keegi neist ei tee väljakul tagurpidisaltot ega kanna roosat peapaela. Ei ole teada, kes neist on tegelikult superhea parkuuris, kes aga õpib põhialana torupilli. Ja nõnda ei paistagi ükski neist eriliselt silma ega jää meelde. Isegi väravalööjad ei ole tähemad kui teised, sest nad on tublid Eesti poisid – rahulikud, keskendunud, emotsioonitud ja seetõttu pisut igavad.

Mida siis teha? Kui meil on Eestis märkimisväärne jalgpalliarmastajatest publikum olemas (peagi algav MM on kindlasti üks ETV suuremaid “hittsaateid”), aga needsamad vutisõbrad kohalikele mängudele kaasa elama ei tule?

Ehk peaks vaatama vuti väikeste vendade, futsali ja rannajalgpalli poole?

Need alad on efektsed ja atraktiivsed.

Eriti rannavutt, mis tuleb sinu juurde ise kätte, sa ei pea mitte midagi tegema ega kuhugi minema. Lihtsalt lebad rannas ja voilà! oled ühtäkki ümbritsetud muusikast ja spordist, sumisevast rahvasummast ja testosteroonist. Isegi need, kes midagi rannavutist ei tea, jäävad vaatama – sest see tasuta meelelahutus on niisama sülle kukkunud ja tegelikult on ju täitsa põnevgi. On endisi koondisemehi, on noori nägusid,

TEHKE PALLURID HUVITAVAKS

Kas Karl on oma kubemevigastusest korralikult paranenud? Kuidas on mõjutanud abielulahutus Peetri vormi ning kas Steveni kaalulangus on aidanud tal eesliinis kiiremaid spurte teha? on kuulsusi muudelt aladelt. Kogu seda möllu tutvustab kõlaritest vali, aga sõbralik hääl. On mõnus. Tõelised fännid (need kõige pisemad ja usinamad) saavad samal ajal tühjal väljakul või vabana seisvatele väravatele ise pealelööke teha.

Jalkapisik nakkab iseenesest.

Näoga vutt Kuidas seda mustrit kanda üle suurele Eesti liiga vutile, nii et asi ei muutuks tsirkuseks, aga sinnagi uudishimutsejaid ning kaasaelajaid jaguks? Esimene lihtne soovitus – müüge mulle jalgpallureid!

Tehke nad huvitavaks, meeldejäävaks, nii et nende tegemistele kaasa elama hakkaksin ja mulle tõesti läheks korda, kuidas Peetril, Karlil ja Stevenil seekord mäng õnnestub! Kas Karl on oma kubemevigastusest korralikult paranenud?

Kuidas on mõjutanud abielulahutus Peetri vormi ning kas Steveni kaalulangus on aidanud tal eesliinis kiiremaid spurte teha? Paraku on nii, et kui sind ei ole pildil, siis sind pole olemaski ja on väga raske kaasa elada olematule tiimile ja nähtamatutele mängijatele. Kui sinust ei räägita-kirjutata, siis sind ka ei teata ega ole võimalik armastada. Silma paistmiseks ei lähe palju vaja – tilgutage uu-

kui omad on omad? diseid, tutvustage inimesi, tehke ägedaid fotosessioone (sest fakt on, et esimene pilgupüüdja on pilt, alles teisel kohal on sõna). Ja ärge jääge lootma ainult spordiajakirjanikele (kes on tihtipeale statistikat täis kuivikud), viige sportlased ka meelelahutusmaailma, naisteajakirjadesse, blogidesse, moesõudele. Laske lahti konservatiivsuse rüüst (see ei toida ega kata), ärge kartke teha mõnest poisist poppi. See pole häbiasi, sinnamaani, kus on Inglise press oma ülemeelikuses, on meil ikka väga pikk tee minna. Meie ajakirjanikud on siiani üsna siivsad ja

kohalikul meedial on ikka uudiseid ning teemasid puudu. Omad poisid leiaksid kindlasti koha ajaleheveergudel.

Teiseks. Võtke appi moodsad vahendid. Tehke mängu eel klippe (kasvõi nutitelefoniga, ei pea omama uhket videotehnikat) ja postitage neid näoraamatusse, Youtube’i, Vimeosse. Kindlasti on igal tiimil oma täpsuslööja, oma sprinter, oma triblaja, kelle oskused pakuks huvi suuremale ringile. Leidke igaühes tema hea omadus ja reklaamige seda. Kasutage oma fänniklubi aktiviste, et nad aitaks teil sotsiaalmeedias

Poisike jälgimas Pärnu Kalevi staadionil toimuvat. Kes mängivad? Kas ma tunnen neid? On nad ikka meie linna poisid?

silma paista, sest seal peitub tohutu jõud ja võimalused.

Kolmandaks. Uskuge, et fännid tulevad, ja nad ongi kohal! Meistrite liiga veerandfinaalid on sel aastal ilmekalt tõestanud, et päris sport ei ole kadunud rahavoogude alla. Ka maailma suurimat kukrut omamata saad sa olla edukas ja võluda laia publikut sellega, et oled sümpaatne, oma asja eest väljas. Ja kui täna ei olegi ühtegi fänni tribüünil, tuleb ikkagi anda endast parim, kasvõi naabri kassile, kes aia peal turnib. Homme tuleb ka publik.

Foto: Lembit Peegel

2014 MAI JALKA

13

VÕITLE, EESTI, VÕITLE!

EESTI GIBRALTAR

26. MAI AMETLIK MAAVÕISTLUS

A. Le Coq Arena Väravad avatakse kell 18:00 Kohtumise algus kell 20:00 Pääsmed osta Piletilevist! Lisainfo: PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

Eesti jalgpall MEEDIAPARTNERID

3 veergu

Eesti jalgpalli õigus telepildile

Aet Süvari

Eesti Päevaleht

K

ui ma selle kolumni mõtteid vaikselt hauduma hakkasin, oli plaanis kirjutada Eesti Premium liiga vaadatavusest platsi ääres, telepildis ja portaali vahendusel.

Mõte oli arutleda selle üle, kuidas teles või portaalis näidatav matš võib küll röövida tribüünilt nii mõnedki kümned pealtvaatajad, kuid kuidas kokkuvõttes on sellest Eesti jalgpalli vaadatavusele ikkagi rohkem kasu. Suures pildis loeb ju see, kui palju inimesi kodust vutti südamelähedaseks peab, mitte see, kui paljud neist teevad seda igal nädalavahetusel tribüünil seistes.

Vahepeal juhtus aga, et ERRis käärinud sisetüli lahvatas suureks skandaaliks ja sõnasõjaks, kus just jalgpallist, sellestsamast kodusest kõrgliigast sai üks relv, mida kõik need, kes tundsid, et osale spordialadele tehakse rahvustelevisioonis põhjendamatult liiga, mõnuga ära kasutasid. ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa ja sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri vastuolu näis küll olevat alguse saanud jalgpalli MMi ülekannetest, kuid lõpuks jõudsid paljud targutajad ikkagi välja koduse vutini, mis oleks nagu kogu ETV spordikajastuse kurja juur.

Selle väärtus olevat null, kirjutas üks ajakirjanikust arvaja. Narva Transi

kolmanda liiga meeskonna ülekannet (sic!) eelistatakse teise spordiala Eesti meistrivõistlustele, kirjutas teine, alajuhist kommenteerija. Üle 30 Eesti jalgpalli liigamängu ETV ekraanil!, ahastati kollektiivis ja vangutati päid: ei, see on juba tõesti üle mõistuse palju. Taustaks muidugi lõputud võrdlused sellest, kuidas teised alad üldse pilti ei pääse.

Lisaks siis veel need jutud vaatajanumbritest. Ühelt poolt jutlustati sellest, kuidas avalik-õiguslikus teleruumis ei tohiks kokku lugeda vaatajate päid, sest see number ei olevat oluline. Oluline olevat muu – see, et edendataks Eesti sporti, et viidaks seda edasi, et seda näidataks osakesena meie identiteedist, kultuurist.

Teisalt viidati kohaliku liigajalgpalli ebapopulaarsusele, lausa ebaatraktiivsusele vaataja silmis: jalgpall polevat ju Eestis ala number üks, kes ikka viitsib seda koduvutti telerist vaadata?! Nii et mine võta kinni, kus kivi all siin see tõde pesitseb.

Ma ei taha rääkida sellest, kuidas peaks koostama ETV spordiprogrammi – kodune liigajalgpall jõudis sinna lõppude lõpuks alles tänavu märtsis, ja oli ka enne seda väga hästi kajastatud –, aga ma ei näe, miks ei võiks just jalgpall olla see, mida meie rahvustelevisioon aitab edendada? Keegi ei saa vaielda tõsiasjaga, et maailmas on jalgpall spordiala number üks. Keegi ei saa vaielda sellega, et Eestis on see harrastajate arvult esikohal. Kas siis rahvustelevisiooni roll ei võiks olla aidata Eesti jalgpallil tippu pürgida?

Kas see polegi seesama, millele osa telejalgpalli tigedaid oponente on viidanud – et edendataks Eesti sporti ja näidataks seda osana meie identiteedist? Kui avalik-õiguslikul telekanalil on laiem roll ühiskondlikul tasemel, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks see kaasa aitama meie koduse jalgpalli arengule.

Kas keegi kriitikutest üldse kujutab endale ette, kui palju lisab noorele vutimehele motivatsiooni teadmine, et tema esitus on Eesti rahvustelevi-

siooni esikanalil kõigile eestimaalastele näha? Olgu peale, et ilm on külm ja tribüün tühjavõitu, olgu peale, et Flora ja Infoneti kohtumist ei saa võrrelda Barcelona ja Reali mõõduvõtuga, aga see on parim, mis meil on pakkuda, võtke või jätke. Pakkudes parimaid võimalusi kasvab nende hulk, kes tahavad endast parimat anda. Mitte saja inimese ees tribüünil, vaid potentsiaalselt kogu Eesti telepubliku ees. Nii, mängija mängija haaval areneb kogu Eesti liiga, järelkasv saab sellest meeletut innustust ja lõpuks võidab kogu Eesti jalgpall. Kui see ei ole ühe avalik-õigusliku telekanali üks rolle, siis mis veel?

JALGPALL RIISUB KOORE

Oleme väike riik, oma kahaneva rahvaarvuga peaksime niikuinii varem või hiljem eelistama ühtkaht meeskonnamängu.

Arvestades ala kandepinda oleks igati loogiline, kui see oleks just jalgpall, mis juba praegu riisub laste seast koore, lasteaiast peale.

Näen juba, kuidas vutivastased küsivad: aga miks just jalgpall? Küsin vastu: aga miks mitte? Oleme väike riik, oma kahaneva rahvaarvuga peaksime niikuinii varem või hiljem eelistama üht-kaht meeskonnamängu. Arvestades ala kandepinda oleks igati loogiline, kui see oleks just jalgpall, mis juba praegu riisub laste seast koore, lasteaiast peale. Jalgpalliga on tehtud süsteemset tööd, on ehitatud korralik taristu. See liigub, kasvab ja elab, mitte ei hingitse vananevate staaride abil väljasuremise äärel. Eesti jalgpallil on õigus igale minutile, mida telepildis üle kantakse, sest ta on selle õiguse järjepideva tööga kätte võidelnud, mitte odavat populaarsust taga ajades saavutanud.

Väita midagi muud näib lihtsalt puhta kadedusena.

2014 MAI JALKA

15

1-teist mõtet

Õhtu Vaapo Vaheri seltsis A

prillis kujunesid ühel sünnipäeval ootamatult õhtu hitiks ajakirja Sporditäht vanad numbrid. Konkreetsemalt Vaapo Vaheri üheksakümnendate aastate kirjutised.

Teravapilguline Vaher pilbastas oma kriitilistes ja vaimukates veergudes Eesti sporti halastamatult. Paljud lugejadki olid haavunud ja nördinud. Spordijuhtidest rääkimata. Aga paljud alustasid uue Sporditähe lugemist just Vaherist.

Nautides täiega.

Paljudele oli Vaapo kirjeldatud maailm äärmuseni liialdatud. Nii groteskne ei saanud ju tegelikkus ometi olla!

Ajakirjad liikusid sel õhtul käest kätte, põlvedelt põlvedele. Lugejaks oli valdavalt noor põlvkond, alla kolmekümnesed mehed, kellest paljud olid Sporditähega üles kasvanud. Nüüd olid nad taasavastamas ajakirjas avaldatud Vaapo Vaherit. Ja tõmbasid paralleele meie spordiühiskonnas toimuvaga.

Muidugi on märgiline Eesti rahvusringhäälingus (ERR) puhkenud lahing jalgpalli pärast. Tõenäoliselt ei taju meie poliit- ega spordiladvik päris lõpuni seda, et jalgpalli vastu võitlemine tähendab sõjapidamist omaenda riigi noorsoo vastu. Poliitikute keeli: see on võitlus suure hulga valijate vastu. Sellest, et Eesti spordis on asjad mädad, saab aru aina enam inimesi.

Olukord oleks ehk parem, kui üheksakümnendatel oleks suhtutud tõsisemalt Vaapo Vaheri kirjutatusse. Vaher kirjutas 1998. aastal, et Eesti sport saab sellisena, nagu teda terve 20. sajandi endale ette oleme kujutanud, õige pea otsa: “Meie suurim viga praegu on, et me ei tunnista endale surmatõbe.

Hoidume diagnoosist, ütleme, et häda pole miskit, meil on üks Nool, kõik on hiilgav ja aina säravamaks muutub. (..)

Meie spordiisad ei ihka kõnelda Eesti kergejõustikust kui tervikust, kõigist 16

JALKA MAI 2014

aladest kompleksselt, sest – rahvusliku kergejõustiku edetabel kannab endas juba pöördumatult selget surmamärki.

Enamik kergejõustikualasid on katkenud, need tuleks tabelitest kõrvaldada, eraldada, nii nagu koolnud eraldatakse elavaist. Uudmäe (toonane kergejõustikuliidu peasekretär Jaak Uudmäe – toim.) ei taju, et ta pole võiduka ja vintske väe juht, vaid kalmistuvaht, kelle vaikseks kohuseks jääb kätte näidata matmiskohti. (..)

Eesti spordis tervikuna valitseb eksistentsiaalne kaos, milles keegi ei taha luua korda või arusaamist. Osa spordialasid on lootusetult välja surnud ega taastu enam iial, näiteks naiste käsipall jms. (..)

VAAPO VAHERI HINNANG

Eesti sport on kui üks suur laatsaret, kus enamik haigeid teadvusetus seisundis, ravijad aga liiguvad, äraolev õnnis naeratus näol, pakkudes vähihaigeile aspiriini.

Korvpalli hoitakse elus hapnikupadja ja mustade muulaste abil, iga-aastased rahasüstid tehakse tundmatutesse elunditesse ja see ei sigita mingeid tervistavaid tagajärgi. Lootusi on andnud suusatamine, ent aina soojenevas kliimas ei saa see ala olla tulevikusport, pealegi on professionaale näppudel lugeda.

Eesti sport on kui üks suur laatsaret, kus enamik haigeid teadvusetus seisundis, ravijad aga liiguvad, äraolev õnnis naeratus näol, pakkudes vähihaigeile aspiriini.”

Ainsa kosuva organismina märgib

autor ära jalgpalli, mis on “laatsaretist ja ametlikust arstimisest otsustavalt loobunud, pühendudes ravile iseseisvalt ja omamoodi”.

Vaher tõstab esile jalgpalli teadlikku sidemete otsimist oma sõjaeelse ajalooga, sellega järjepidevuse sõlmimist ja sellestsamast järjepidevusest jõu ammutamist. Nii näiteks hakkas jalgpall taasiseseisvumise järel koondislaste-internatsionaalide arvestust pidama segamini sõjaeelsetega – kaks kauget aega kuulutasid end nõnda üheks. Ülejäänud Eesti sporti iseloomustab aga aina enam sõna “katkestus” – hinge on vaakumas suur osa spordiharudest (naiste sportmängud, trekisõit, mõlemad maadlused jms), muulaste kätte on läinud rida minevikus harrastatud ja kuulsustki toonud alasid nagu poks, jäähoki, iluuisutamine ja võimlemised.

Kas näidata sporti või sponsoreid?

Jalgpalli suhestatus minevikuga on orgaaniline ja aina jätkub. Kolmandat aastat kannavad Eesti karikavõistlused sõjaeelse iidoli Evald Tipneri nime.

Mullu anti aasta treenerile Albert Vollrati auhind. Vollrat viis peatreenerina kahel korral Nõukogude Liidu karikavõiduni Moskva Spartaki, enne sõda abitreenerina Inglismaa meistriks Londoni Arsenali ning Ungari meistriks ja karikavõitjaks Budapesti Ferencvarose. Abitreeneri rollis aitas Vollrat Ferencvarose 1928. aastal Mitropa Cupi võiduni – tegemist oli toonase Meistrite liigaga. Tallinna Kalev korraldab turniiri sõjaeelse ründetuusa Eduard Ellmanni mälestuseks. Trükis on ilmutatud läinud sajandi kahekümnendatel aastatel Viini Austrias profileiba maitsnud Arnold Pihlaku päevik.

Ja nii edasi.

1-teist mõtet Foto: Lembit Peegel

Jalgpall on teinud järjepidevat tööd, et suhestada end Eesti ühiskonnaga: koondise mängudele kutsutakse tuntud ja austatud inimesi teistelt elualadelt mängijatega kätlema ning nendega tehakse intervjuu, mis avaldatakse jalgpalliliidu koduleheküljel. Eesti hümni esitavad tuntud artistid. Koondise särkidel on põhimõtteliselt kirjas “Eesti”, mitte “Estonia”. Ametlikus pruugis on põhimõtteliselt tegemist saalijalgpalli, mitte futsaliga. Koondise logoks on siil, kes andis nõu juba Kalevipojale.

Kirjafont, mida kasutatakse koondise riietusel ja alaliidu logol, on samuti kalevipoeglik.

See on olnud laiaulatuslik ülesehitustöö, mis on haaranud endasse peale tippvuti ka rohujuuretasandi.

Eesti noortele on jalgpall ülekaalukalt populaarseim spordiala, aga rahvaliiga ja tänavu esimest korda ka saalijalgpalli rahvaliiga hoogne käivitumine näitab poolehoidu jalkale. Kolmeaastane leping ERRiga Premium liiga mängude otseülekannete kohta rahvustelevisioonis on olnud selle arengu loomulik osa.

Jalgpalli peale kadedad teised alaliidud võiks peeglisse vaadata ja mõelda, millise edumaa on nad veerand sajandiga käest andnud: varem võisid nad oma valiku teha sisuliselt kõigi eestlaste seast; nüüd peavad nad pallipatsutajaid ja medalisportlasi vormima neist, kes jalgpallist üle jäävad. Üks suurimaid käestandjaid on muidugi korvpall, mis aastakümneid asendas jalgpalli rahvuslikku identiteeti ülal hoides kitsukeses Kalevi spordihallis. Selle eest korvpallile siiras aitäh! Tänapäevaks on palju muutunud, ka see, et jalgpalli harrastab Eestis kaks korda rohkem inimesi kui korvpalli.

Aga kui nii, siis järelikult jalgpall ongi väärt neid ülekandeid! Seda enam, et vahe jalka ja teiste alade harrastajaskonna vahel kasvab ja jääbki kasvama.

Kümne aasta pärast imestame, kuidas see korvpalliga kõigest kahekordne oli!

Sellest hoolimata jõudis vutt ERRi ekraanile alles teise valikuna pärast korvpalli. Korvpalliliit ei hoolinud ka ERRi pakutud abist ülekannete tarvis raha leidmiseks, sest kossule osutus oluliseks oma sponsorite reklaamimine, mis rahvusringhäälingus on keelatud.

Jalgpallile polnud tähtis näidata oma sponsoreid, vaid jalgpalli. Ja ERRile oli

Marko Kaljuveer 2010. aasta MM-finaalturniiri stuudios. Tõepoolest: mis maa see on ilma selliste teleülekanneteta?

oluline näidata mõnd kodust liigat (ja mitte selle sponsoreid). Nii lihtne see oligi.

Jalgpalli vastu murrad hambad ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõda jalgpalli vastu on mehe täiesti marginaliseerinud. Tõsi, küllap on põhjuseid mujalgi, et tal puudub austus suure hulga oma alluvate seas, kellest paljud on telemajas võtmepositsioonidel. Jääb arusaamatuks loogika, mille järgi peaks organisatsioonist lahkuma kõik kolm riiukukke (Margus Allikmaa, Marko Kaljuveer, Hanno Tomberg), nagu kirjutas Postimehes Tuuli Koch. Milles seisneb Kaljuveeri ja Tombergi riiakus?

Kui üks oma positsioonist kümne küünega kinni hoidev karjerist hakkab segama tööd südamega tegevaid alluvaid, ei peaks nood ometi kannatama, sest nõnda kannatavad eelkõige vaatajad.

Vanu Sporditähtesid lehitsev sünnipäevaseltskond on uus põlvkond, kellele

üheksakümnendate vahekorrad spordis on avastuslikud ja üllatavad. Vaapo Vaheri vaimukate tekstide võrdlused ajavad naerma, aga sisu kõlab tänapäevaselt. Nagu üks noormees selle sõnastas: “Praegu võiks sellised tekstid ilmuda kellelt tahes mistahes väljaande arvamusküljel, aga toona sai neid kirjutada üksnes Vaapo Vaher.”

Muuseas, Vaher lõpetas tsiteeritud loo (Sporditäht 10/1998, lk 12–13) nõnda: “Eesti sport sureb õige pea. Eesti jalgpall asetab ta hauale pärja.”

16 aastat tagasi tundus see lugejate enamikule ilmse liialdusena. Nüüd paneb loodetavasti mõtlema. 16 aasta pärast ei saa Vaheri mõttekäigust aru üksnes margusallikmaad.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2014 MAI JALKA

17

selges rootsi keeles

Tund aega persoon Pehrssoniga Foto: erakogu

Jalka kolleegiumi liige Ülev Aaloe kutsus Eesti koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni endale külla ning vestles temaga rootsi keeles.

Millest mehed rääkisid, selgub allpool.

H

etkel pendeldad sa veel Rootsi ja Eesti vahet. Kuidas sinu elurütm praegu välja näeb?

Pere (abikaasa Britta, kaheaastane poeg Morris ja neljane tütar Leonie) on Stockholmis. Rootsis viibides püüan oma ajagraafikut nende järgi sättida.

Pean tunnistama, et klubitöö kõrvalt jäi mul pere jaoks märksa vähem aega kui praegu, hommikul läksin ja õhtul hilja tulin. Minu arvates asi toimib. Hetkel on abikaasa veel lastega kodus, aga sügisest hakkab poole kohaga tööle, lapsed lähevad lasteaeda.

Töökohustustest on mul Rootsis jäänud veel vaid mõnede mängude kommenteerimine TV-le. Esimest korda tegelesin sellega treeneritöös tekkinud vaheaastal – 2007. Pärast Djurgardenist

cv Magnus Pehrsson Sündinud 25.05.1976 Malmös Mängijana klubides: 1982–1990 JK Lidingö 1991–1993 Brommapojkarna 1994–1996 Djurgarden 1996 – laenuks Bradford Citys (Inglismaa) 1997–1998 IFK Göteborg 1999–2003 Djurgarden

Treenerina: 2004–2005 Atvidaberg 2006 – JK Sirius 2008 – AIS Göteborg 2009–2010 Aalborg (Taani) 2011–2013 Djurgarden 2013 – Eesti koondis Magnus Pehrsson koos tütre Leoniega 2010. aastal Taanis.

18

JALKA MAI 2014

selges rootsi keeles (DIF) lahkumist alustasin taas suvel 2013, keskeltläbi oli 6 Champions League’i ja Premier League’i ülekannet kuus. Sel aastal olen piirdunud poole vähemaga, lepinguaeg saab peagi läbi ja esmatähtis on ikkagi Eesti koondis.

Olen teinud teletööd sellepärast, et see pakub mulle huvi, eksperdiks olemine õpetab mind ennast paremini väljendama ja suhtlema. Pealegi – neid mänge vaataksin ma telekast ju niikuinii.

100 päeva Eesti koondise treenerina saab mul varsti täis. Üle 20 päeva olen sellest ajast Eestis olnud, teist nii palju on kulunud selleks, et vaadata kohapeal erinevates Euroopa klubides mängivate koondislaste mänge ja nendega seal suhelda. Aga ka Rootsis olles saan ma pidevalt Eesti koondise vaateväljas olevatel mängijatel silma peal hoida – praegune maailmas olemasolev scouting-programm võimaldab vaadata enam-vähem iga mängu ükskõik mis riigis. Kogu meeskonnaga kohtusin esimest korda enne Gibraltari mängu.

Pärast mängu oli põhjalik arutelu ja andsin mängijaile tagasisidet. Järgmine kogunemine on mais, selleks ajaks olen jõudnud võõrsil isiklikult suhelda tosina mängijaga. See aeg, kui koondis enne maavõistlusi või valikmänge kokku saab, on ju suhteliselt lühike, eeltöö peab olema tehtud põhjalikult ja kõik ette hoolikalt läbi mõeldud.

Arvestades Rootsi treenerite rahvusvaheliselt head mainet ja näiteks Lars Lagerbäcki hiljutist “imet” Islandi koondisega oli üsna loogiline, et uue treeneri otsingul suundusid pilgud Rootsi poole. Kuidas sulle endale tundub, miks rahvuskoondise treeneri kohta just sinule pakuti?

Ju nad otsisid inimest, kes oleks võimeline meeskonda üles ehitama ja arendama. Saavutama positiivset mängupilti.

Leidma mängijate individuaalsete omaduste järgi isikupärast stiili, mis sobiks just Eestile. Head suhtlejat ja motiveerijat. Ma ei pea end treeneriks, kes keskendub üksnes treeningumetoodikale. Pärast mängijakarjääri lõpetamist olen treeneritöö kõrvalt tegelenud ka administratiivse juhtimisega ja enne UEFA Pro treenerilitsentsi saamist tegin Rootsis läbi kõik treeneriõppe staadiumid. Alates 2011. aastast koolitan end regulaarselt hollandi jalgpalli-

Foto: erakogu

Poisina jõuluõhtul Lõuna-Rootsis Skanes.

Foto: erakogu

guru Raymond Verheijeni juures. DIFis tegelesin kõigi ja kõigega, juunioridest põhikoosseisuni ning kogu süsteemiga.

See oli minu “elu projekt”. Tekkinud situatsioonis ei saanud ma sellesse enam 100% panustada, sealt lahkumine oli mulle suur tragöödia.

Eesti pakkumine oli minu jaoks uus ja huvitav ja ega ma eriti pikka mõtlemisaega ei võtnud, haakusin kohe.

Suhtlesime Aivar Pohlakuga lahtiste kaartidega, juttu oli paariaastasest perioodist, siis võib keegi hiljem üle võtta või vajaduse korral pikendatakse lepingut minuga.

KOLM TRUMPI

Ma ei usu, et on olemas mängustiili, mis võiks igas mängus edu tagada, igale vastasele tuleb läheneda erinevalt, aga kõige olulisem meeskonna põhitugevus on ikkagi – distsipliin, ühtsus ja tahe.

1980ndate keskpaigas oma esimese klubi IFK Lidingö särgis ühe järjekordse karikaga.

Foto: erakogu

Nooruke Magnus 1997. aastal IFK Göteborgi mängijana.

Mainisid “isikupärast stiili, mis võiks sobida just Eestile”? Nüüd, kus oled mängijaid lähemalt tundma õppinud, milles see Eesti “identiteet” jalgpallis võiks seisneda?

Tegemist on ju väikese rahvaarvuga riigiga. Eestil pole praegu ka kuigi palju jalgpallureid, kes oleksid võimelised rahvusvaheliselt läbi lööma.

Peame ennekõike ära kasutama nende oskusi, kes juba mängivad Euroopa tugevamates klubides ja saavad seal head mängupraktikat. Tugevus seisneb meeskonnavaimus, et ollakse valmis tõsiseks koostööks ja tahetakse anda endast parim – sellest olen ma vestlustes mängijatega aru saanud. Me peame väljakul tegutsema targalt ja tegema õigeid valikuid. Ma ei usu, et on olemas mängustiili, mis võiks igas mängus edu tagada, igale vastasele tuleb läheneda erinevalt, aga kõige olulisem meeskonna põhitugevus on ikkagi – distsipliin, ühtsus ja tahe. Minul on oma selge visioon mängupildist olemas ja see tuleb koos abipersonaliga paika panna. Tahan, et 2014 MAI JALKA

19

selges rootsi keeles meeskond võitleks kogu väljakul, oskaks palli hoida ja oleks suunatud rünnakule. Meil on praegu kolm päris head ja suhteliselt noort ründajat, kelle ühiseks plussiks on hea kiirus, mis on tänapäeva jalgpallis väga oluline. Viimaste aastate väljapaistvaim Eesti jalgpallur on muidugi Konstantin Vassiljev. Et olla võimalikult kasulik, peab ta mängima küllaltki ees. See ilmnes ka esimeses mängus Gibraltariga: iga kord, kui ta rünnaku üles võttis, järgnesid ka väravavõimalused.

Kõige aluseks on suhtlemine mängijatega, et nad saaksid infot minu nägemuse kohta meie stiilist, taktikast ja rollidest. Mängude ja mängijate analüüs peab olema põhjalik ja töö koondisega rajatud teaduslikule alusele. Mina ise ei

KOSTJA VASSILJEVIST

Et olla võimalikult kasulik, peab ta mängima küllaltki ees. See ilmnes ka esimeses mängus Gibraltariga: iga kord, kui ta rünnaku üles võttis, järgnesid ka väravavõimalused. saa mängijate individuaalse meisterlikkuse puhul palju kaasa aidata, küll aga meeskondliku mõtlemise ja taktikaga.

Eestile on näiteks väga tähtis standardolukordade lahendamine. Koondises

Foto: erakogu

1995. aasta oli Magnus Pehrssonile suur läbilöögi aasta Djurgardenis.

20

JALKA MAI 2014

ei saa me mehi ümber õpetada, peame oskuslikult ära kasutama nende olemasolevaid parimaid omadusi ja andma ülesandeid, mis vastavad nende kvaliteedile.

Rõhutasid, et töö koondisega peab olema rajatud teaduslikule alusele.

Selle tähtsusest tippspordis on Eestiski viimasel ajal juttu olnud, aga erinevatel aladel on asi jäänud toppama ressursside taha. Kuidas on lood jalgpallis?

Jalgpalli investeeritakse tänapäeval muidugi tohutuid summasid ja Eesti võimalused on suhteliselt piiratud. Aga me püüame üles ehitada struktuuri, kus oleksid garanteeritud erinevad kompetentsuse tasandid. Mainisin sulle algul moodsat scouting-tehnikat. Nüüd on niisugune aparatuur ka Eesti Jalgpalli Liidul olemas. See oli muide üks esimesi asju, mida ma siin tööle asudes mainisin. Ma ei ole kunagi öelnud, et ma tahan seda ja seda, pigem nii, et see ja see on hädavajalik, et saaksime arendada Eesti jalgpalli pikemas perspektiivis – ja mulle on vastu tuldud. Sain endale abiliseks ühe rootsi analüütiku – Jesper Norbergi, kelle ülesanne on jälgida kõiki koondise ja koondislaste matše ning aidata teha nii statistilisi kui ka kvalitatiivseid analüüse, kusjuures ta teab täpselt, mis on minule oluline.

Meditsiiniline personal tundub olevat võimekas ja seda kinnitavad oma kogemuste põhjal ka mängijad.

Ees ootavad viis maavõistlust maisjuunis on selles osas hea test: taastumisstrateegiad, kuidas vältida vigastusi jms.

Praegu tegeleme sellega, et logistikaga oleks kõik korras, sest mängude vahele jääv aeg on napp – tavakohase kolme päeva asemel ainult kaks: võimalikult lühike reisiaeg, korralikud ja hea asukohaga hotellid, kõik peab ideaalselt klappima.

Jälgid praegu järjepanu Eesti Premium liiga mänge. Kas eriline tähelepanu on suunatud potentsiaalsetele koondislastele? Annad sa neile individuaalseid eriülesandeid?

Ei, olen ise olnud aastaid klubitreener, see kogemus on mul olemas. Mehed peavad saama teha rahus oma tööd klubides ja täitma ülesandeid, mida nende

selges rootsi keeles treenerid neile annavad. Samas pean vajalikuks saavutada koondise vaateväljas olevate meestega hea isikliku kontakti. Näiteks arutasime Karol Metsaga põhjalikult kaht viimast Flora mängu. Ütlesin talle, et kõiges, mis puudutab Florat, peab ta kuulama Norbertit, mina räägin talle sellest, mida ma peaksin tema kui mängija arengus tähtsaks koondist silmas pidades. Sama kehtib ka teiste Eesti liigas mängivate koondislaste kohta.

Foto: erakogu

võimalik kasutada abitreenereid Mart Poomi ja Janno Kivisilda.

Mis keelt mängijad omavahel väljakul kasutavad, on nende endi asi.

Nagu ma olen aru saanud, on sinu elus kõige tähtsamal kohal jalgpall ja perekond. Aga sinu hobid?

Perekond on praegusel hetkel minu elus kindlalt number üks.

Tahan näha, kuidas lapsed kasvavad. Mulle meeldib lugeda, vahel teatris käia, aga tunnen, et aega napib. Mulle meeldib enda lõbuks sporti teha, nooruses tegelesin tõsiselt tennise ja golfiga, tennist mängin siiamaani kord nädalas, golfi üsna harva.

Käin jooksmas, tegelen joogaga.

Mis mulje on sulle Premium liigast jäänud? Koondise vaateväljas olevad mehed on mitmes klubis laiali. Kas sulle peatreenerina ei oleks mugavam, kui üks meeskond oleks nii-öelda baasmeeskond, kus mängijad õpiksid üksteist läbi ja lõhki tundma.

Varem on seda praktikat nii Eestis Viimane treeningmäng enne kui ka mujal kasutatud.

EM-turniiri valikmänge on 4. Ühest vastust sellele küsimusele septembril Stockholmis. Kas Enne Eestisse tulekut töötas Magnus Pehrsson Djurgardenis. on raske anda. Kui võtta praegune selle korralduses oli ka sinu Rootsi koondis, siis ega seal polegi käsi mängus? põhimängijat, kes mängiks koduliigas.

Eesti keelt ei ole sul pikemas perspek- Ei, selle leppis kokku Eesti Jalgpalli Ka Eesti koondisele oleks parim vatiivis plaanis ära õppida?

Liit, aga loomulikult suurendab sealset riant, kui kõik koondislased mängiksid Esmalt pean oma inglise keelt täiustahuvi mängu vastu fakt, et vastasmeesvälisklubides. Praegune liigatase, kus on ma, sest suhtlemine mängijatega nõuab konna treener on rootslane. Ootan seda neli-viis võrdset meeskonda, tõstab iga ülimat täpsust ja selgust. Töökeeleks põnevusega. Aga minule on Eesti hea mängu kvaliteeti ja arendab mängijaid meeskonna kogunemistel on inglimäng tähtsam kui tulemus. Sest edasi rohkem. Muidugi: kui üks meeskond se keel. Ning tõlkimisel on mul alati ootab juba Sloveenia. domineeriks ja pääseks aastast aastasse euroliiga valikmängudele, annaks see Magnus Pehrsson ehk MP rahvusvahelisi kogemusi ning mängijatele võimaluse end välismaal nähtavaks ... on sündinud Malmös, kuid juba paar aastat hiljem kolis pere elama Stockholmi. teha ja tulevikus läbi lüüa. Samas väKuni 13. eluaastani oli tal raske teha lõplikku valikut tennise ja jalgpalli vahel, kuid heneks pinge ja publikuhuvi koduliiga viimane jäi siiski peale. Profimängija karjäär on suuresti seotud Stockholmi suurmängude vastu. klubiga Djurgarden (DIF), kelle ridades mängis ta Rootsi kõrgliigas (Allsvenskan) Kui palju sa varem Eesti jalgpallist teadsid, Eestist üldse?

Eesti on ju üks meie naaberriike, aga kui aus olla, siis kuigi palju ei teadnud.

Ennekõike ikka jalgpalli kaudu. Tean, et Djurgarden mängis eelringis Eesti klubi vastu, mina olin siis juba lõpetanud.

Aalborgis treenerina oli juttu sellistest mängijatest nagu (Andres) Oper ja (Indrek) Zelinski, aga see oli enne mind. Eestiga seostub mul kahjuks esimesena parvlaev Estonia hukkumine, eriti vist seetõttu, et üks minu parimaid sõpru pidi sel päeval laevas olema ... Õnneks tuli tal midagi vahele.

keskväljamehena 120 mängu ja lõi 10 väravat, tuli korra Rootsi meistriks ja kandis ka kaptenipaela. Mängis korduvalt Rootsi noortekoondises ja tõusis ka põhikoondise huviorbiiti. Rohked vigastused 2002. aastal sundisid MPd (nii kõlab ta hüüdnimi) mängijakarjääri lõpetama. Loogiliseks jätkuks sai nüüd suurte praktiliste kogemustega mehele kõrghariduse omandamine spordijuhtimise erialal Stockholmi kehakultuuri- ja spordiinstituudis (2002–2005) ja treeneritöö. 2004. aastal alustas ta tööd teise liiga klubi Atvidaberg abitreenerina ja juba järgmisel aastal viis ta klubi peatreenerina Rootsi karikafinaali. Edukaks kujunes ka 2009/2010. aasta hooaeg Taani tippklubiga Aalborg: meistritiitel ja UEFA sarjas jõuti nimekas seltskonnas koguni alagrupist edasi 16 parema hulka. 2011. aastal tuli pakkumine ammuselt koduklubilt Djurgarden, kellel oli raskusi kõrgliigasse püsima jäämisega. See ülesanne sai täidetud, kuid ka 2013. aasta ei alanud meeskonnale kuigi edukalt. Klubi fännide üliagressiivne reageering (ähvardused treeneri ja tema perekonna kohta) sundisid peatreenerit ootamatult lahkuma, koos temaga astus tagasi ka klubi juhatuse esimees Tomas Jakobsson.

Kui Eesti jalgpallijuhid pöördusid MP poole pakkumisega hakata meie koondise peatreeneriks, töötas ta jalgpallikommentaatori ja stuudioeksperdina telekanalis Canal+ / Viasat. 5. detsembril 2013 allkirjastati leping ja uut peatreenerit tutvustati Eesti spordiavalikkusele pressikonverentsil Tallinnas.

2014 MAI JALKA

21

taktikajutud

Foto: Lembit Peegel

Kõik on kinni asetuses! Selles, kuidas paiknevad meie mehed kaitstes.

Kas uus formatsioon upitab koondise uuele tasemele?

Eesti koondise on enda võimusesse haaranud rootslane ning spordiajakirjanduses näeb järjest rohkem numbrikvartetti 4-2-3-1. Mõni kratsib seepeale kukalt, teine mitte. Mis tuuli uus taktika tooma hakkab ning mis on selle formatsiooni eripärad?

Siim Kera

4

-2-3-1. Vutikaugele inimesele võivad need krüptilised numbrid tunduda kui mürsiku veerandihinded või möödunudnädalased lotonumbrid. Jalgpallisõber hammustab aga koodi läbi ning tunneb ära formatsiooni, mida nüüdsest hakkab koondise uue peatreeneri Magnus Pehrssoni taktikepi all mängima ka meie rahvussats. Aga numbrid numbriteks. Mida see taktika endast sisuliselt kujutab ja kuidas avakohtumises Gibraltariga mänguplaan välja joonistus? Võtsime ühendust Eesti jalgpallitreeneritega, et teha kõik Eesti koondise uuele sümbolile siililegi selgeks. Sõna saavad UEFA

22

JALKA MAI 2014

Pro litsentsiga juhendajad Norbert Hurt ning Jan Važinski.

Praegune Flora peatreener Hurt mainib, et võrreldes varasemaga oli juba esimeses mängus erinevusi näha, kuid paikapanevaid järeldusi veel teha ei saa.

“Mäng oli liikuvam, äärekaitsjad tõusid,” seletab Tartust pärit mees. “Minu jaoks oli see küsimärk, milliste ideedega nõrgemate koondiste vastu minnakse.

Gibraltari vastu veel palliga väga hästi ei mängitud, oleks võinud loogilisem olla.

Aga aega on vähe olnud, palju tööd on veel ees, ideed hakkavad alles kujunema.”

Samuti oli ka Važinski nõus, et täit pilti on praegu veel keeruline näha.

Taktika on kõigest ... taktika. Reaalselt loevad ikkagi treeneri mõtted ning filosoofia. Koondised teadupoolest üleliia palju koos aega veeta ei saa, kuid Hurt usub oma noortekoondiste juhendamise kogemusest, et uut mõttetarkust juurutades see probleemiks ei osutu. Mõningal määral on koondiselootsil isegi kergem – tal pole lihtsalt nii palju aega, et mängijat liigse infoga üle külvata.

Karol Mets ja Põhjamaade komme Kuigi uue mängujoonisega pidid harjuma kõik Gibraltaril käinud koondislased, siis õhukese koosseisu tõttu sattusid

taktikajutud Foto: Lembit Peegel

4-2-3-1 plussid ja miinused PLUSSID: Kaitses ollakse tugevamad, sest kaitsvaid mängijaid on rohkem ning oma kasti juures on palju jõudu.

Palli kaotades ei saa vastane kohe nõelata, sest meeskond on selleks valmis.

MIINUSED: Ründejõuga pole lood roosilised. Esiteks võib positsioonirünnakul jääda inimmassist puudu, teiseks on vastastel kergem omalt poolelt rünnakut üles võtta, sest seal on palju vaba ruumi.

Allikad: Norbert Hurt, Jan Važinski

kõige tavatumasse olukorda Karol Mets, kes mängis kaitsva poolkaitsjana, ning Konstantin Vassiljev, kes leidis end äärelt. Hurda sõnul on keskkaitsja kasutamine poolkaitses Põhjamaade komme, samamoodi käitus ka Stockholmi AIK, kui nad novembris uue sisehalli avamängus Floraga võistlesid. Säärase käigu mõte on kaitse betoneerida.

“Samasugusel tasemel ning nõrgemate riikide vastu võiksime üritada palliga mängida, aga nende vastu keskkaitsja panemine keskväljale muudab mängukiiruse aeglasemaks,” arvab Flora juhendaja. “Kui vaja tugevamate käest punkte saada, enda värav puhtana hoida ja edasipääsule mõelda, siis on see kindlasti hea samm. Kui Karol Mets Taanis testimas käis, siis arvati ka, et ta võiks keskväljal mängida, ja ma olen teda ise ka huvi pärast treeningul sel positsioonil kasutanud. Gibraltari mängus oli näha, et see on talle harjumatu. Tal puuduvad kinnistunud ideed, sest ta tavaliselt ei mängi seal, aga ta sai hakkama.”

Važinski usub, et teoreetiliselt oli võimalik kaitsvaks poolikuks panna ka Vassiljev, aga ilmselt soovis Pehrsson vaadata, kuidas noormängija hakkama saab.

“Meil ei ole sellele kohale väga suurt valikut,” tõdeb suvel 50 aasta juubelit tähistav Važinski. “Ei ole mängijaid, kes oleks agressiivsed ja suudaks vastaste rünnakuid nende algfaasis kustutada.”

Kui kahe kaitsva keskpooliku valimine hakkab rootslasest peatreenerile ilmselt peavalu pakkuma, siis äärele on valikut küllaga. Sinna meeste sättimine jääb juhendajale pigem positiivseks pähkliks. Važinski usub, et kui on tarvis vastast üllatada, siis võib Vassiljev edaspidigi äärel mängida. Pealegi ei

Eesti koondise ajutrust: abitreener Janno Kivisild (vasakul) ja Magnus Pehrsson vaevad koondise kandidaatide mängu.

Milliseid mängijaid on tarvis ja mis on nende ülesanded?

Kaitsemängijad: Keskkaitsjad võivad alustada rünnakuid, aga ei pruugi. Oleneb täielikult treeneri käekirjast. Äärekaitsjad peavad olema kiired ning hea töövõimega, et nad teeks mängu liikuvamaks. Nende puhul ei saa üle ega ümber ründeomadustest, mõnikord pannaksegi äärekaitsjate asemel platsile mehed, kes tavaliselt täidavad äärepooliku rolli. Eks näitab seegi, millist panust äärekaitsjatelt oodatakse.

Poolkaitsjad: Kahest tagumisest keskpoolikust keskendub üks kaitsele ning teine toetab pigem rünnakut. Nad peavad olema tugevad ning sellised, keda eest lükates jääks isegi tõeline musklimägi hätta. Ründe taga oleval kolmikul on käed natukene vabamad, nad võivad iga hetk kohti vahetada ning rotatsioon on nende positsioonide loomulik osa. Samas peavad nad võimaluse korral tulema keskele appi, et täita seal poolkaitsjate rolli ning tekitada keskväljale jõudu juurde.

Ründaja: Peab suutma ise tööd teha ja samas olema ka jõuline ning nahaalne. On klassikaline number 9 ehk tipuründaja.

Allikad: Norbert Hurt, Jan Važinski NB! Ära tuleb märkida seegi, et kõike siinkirjutatut ei tasu võtta puhta kullana, lõppude lõpuks otsustab treener, kuidas ta nupud mänguväljakule asetab.

Hurda ideaalne koosseis Üritasin Flora peatreenerilt välja pinnida, milliste meestega tema seda formatsiooni mängiks, kui ta oleks Eesti koondise boss.

Diplomaatilise mehena ei tahtnud Hurt mulle kindlaid poisslapsenimesid ette lugeda.

Foto: Lembit Peegel

“Peaksin ikka enne meestega tööd tegema, see loob selgema pildi,” lausub Hurt.

“Nagu Taavi Rähniga oli, varem olin teda ainult koondisemängudes näinud, aga nüüd tean, kui hästi ta mängib. Meil on trennides käinud A-koondise mängijaid, kelle puhul tekib küsimus, miks ta seal üldse on. Trennis näed, et ei saa meie tasemelgi hakkama. Kui ma oleksin treener, siis ma peaksin ikka nägema, mis nende peas toimub. Aga nii palju võin vihjeks öelda, et ma olen paraku mees, kellele meeldib palju palliga mängida.”

2014 MAI JALKA

23

taktikajutud Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Karol Mets tegutses Gibraltari vastu harjumatu tagumise poolkaitsja kohal.

Kõik on kinni asetuses: selles, kuidas paiknevad meie mehed rünnates.

täitnud ta traditsioonilise winger’i rolli, vaid lõikas pidevalt keskele. Ka Hurt rõhutab just võimalikku sürpriisimomenti. Kui hea poolkaitsja tuleb äärelt keskväljale, siis see võib vastased muuta peata kanadeks, nad pole selleks valmis ja nad ei tea, kes teda katma peaks.

Miinuseks on aga see, et äärel mängides ei kata Vassiljev tervet väljakut ära ja seetõttu muutub tema roll marginaalseks.

Tarmo Rüütli ajal oli koondise mängijatel rohkem vabadust ning

improviseerimisruumi, praeguseks on see muutunud. Lahtiseid otsi on vähem ning mängijatel on Hurda arvates kindlamad ülesanded ning rollid. Kuigi ka palluritele vabaduse andmine võib toimida, siis on endine Tammeka peatreener kindel, et Pehrsson on tulnud ajal, mil meeskond vajab konkreetset ja väga detailset mängujoonist.

“Ründefaasis peavad olema kindlad ideed, mille vahel mängija saaks valida,” seletab ta. “See on nagu male. Kui sa

Foto: Lembit Peegel

Kas Konstantin Vassiljev on äärel piisavalt efektiivne?

24

JALKA MAI 2014

oled palju mänginud, siis sa tead, mida ette teha, aga kui sa improviseerid, võid palju kaotada.”

Pehrssoni suhtes on positiivselt meelestatud Važinskigi, kelle arust on uus treener ja mänguplaan täiesti õige ning loomulik samm.

“Me tahame, et meie mäng areneks,” ütleb ta välja iga poolehoidja soovi. “Aga fännid tahavad peale selle ka tulemust ning ma arvan, et see skeem annab kõik need asjad, mida me tahame.”

Kindla mänguplaani tähtsusest

Gigantide heitlus: Saaremaa vs. Gibraltar

Flora juhendajale Norbert Hurdale sümpatiseerib, kui mänguplaan on viimse detailini kindel. Taktikate puhul on tuhandeid võimalusi, kuidas mängida. Ainult number ei ütle midagi, sõltub sellest, mida treener plaanib.

“Mängijad peavad teadma, mida iga erinev olukord endaga kaasa toob,” arvab ta. “Siis saab selle peale ehitada oma loovuse selle järgi, kuidas vastane lubab.”

Hurdale teeb tuska, et maailmas taktikamängu piisavalt ei hinnata.

“Minu arvates võiks taktikad olla maailmas kõrgemal tasemel,” leiab ta.

“Nagu males suurmeistreid, on ka vutis häid taktikuid vähe, seda nii Eestis kui maailmas. Edu ehitamise asemel seda ostetakse.”

Kui 2011. aastal Wighti saarel toimunud Saarte mängude jalgpalliturniiri võitis just nimelt korraldajamaa, siis 5.–6. koha kohtumises kaotas Saaremaa Gibraltarile 0 : 4 ning viimaste koosseisu kuulus nii mõnigi praegune koondislane. Saarlaste treener oli tol turniiril Jan Važinski, kelle sõnul olid gibraltarlased seal üsna keskmine võistkond, kellele meeldis lühikest söödumängu harrastada. Važinski juhendatud meestele sai saatuslikuks tihe mängugraafik, ei peetud lihtsalt füüsiliselt vastu. Vutitreenerile jäi meelde, et meie eelmine ning järgmine vastane on võimeline kauneid väravaid lööma, ning tema mängustiilist on võimalik välja lugeda, et naabriks neil Hispaania.

mängija luubi all

Herol Riiberg

Jürgen Henn: “Tehnika on tal kindlasti väga tugev trump.

Pall on tema parim sõber.”

17aastast Flora II mängijat, kes mängib enesest vanematega U19 koondises, arvustavad Flora peatreener Norbert Hurt, abitreener Jürgen Henn ning U19 koondise abitreener Aivar Lillevere.

Foto: Lembit Peegel

Oliver Lomp

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Jürgen Henn: Kasvu tõttu ei ole see paratamatult tema tugevaim külg, aga samas ei pelga ta võitlusesse minna.

Aivar Lillevere: Pigem on ta mängija, kes tahab söötu nii jalga kui õhku, aga õnneks ta mängib enamasti äärel, kus õhuvõitlust nii palju vaja ei ole. Samas, ega ta õhuvõitlusi ka ei karda.

Norbert Hurt: See on kindlasti tema üks tugevamaid külgi. Ta oskab hästi positsiooni valida ja leiab hästi kaasmängijaid.

Aivar Lillevere: See on tal hea, kindlasti suudab õigel ajal sööduga kaaslast leida. Muidugi saab see pool kogemustega veel paremaks minna, aga oma vanuse kohta väga hea.

Jõud Jürgen Henn: Ta pole eriti tugev mängija, kes suudaks jõusaalis suuri raskusi tõsta, aga kuna ta on väga sitke, siis oskab seda varjata ning osutub vastastele väga ebameeldivaks.

Aivar Lillevere: Jõud on see, mida ta peab tuleviku tarbeks treenima. Teisalt on paljud brasiillased ka kerged ja väikesed, kuid nad kompenseerivad selle kiiruse, osavuse ja plastilisusega.

Ta võib sama tüüpi olla.

Sisu

Mootor Norbert Hurt: Töövõime on samuti tema üks suuri tugevusi. Kui ta liitus Flora esindusmeeskonnaga, oli ta hoolimata vanusest selle poolest kohe eesotsas.

Aivar Lillevere: Rünnakusse läheb alati täiskiirusega sisse, tagasitulemisega läheb natukene aega.

Norbert Hurt: Meesteklassis peab veel vaimselt küpsema ja enesekindlamaks muutuma. Aga suhtumine on tal väga hea ja natuuris on potentsiaali kaugele jõuda.

Jürgen Henn: Suhtumine on tal kindlasti paigas, ta naudib jalgpalli mängimist ja tahab endaga tööd teha. Lisaks on ta platsil võitleja ja ei anna kunagi alla.

Norbert Hurt: Töövõime on tal kõva ja talle meeldib väljakul teha tööd suure raadiusega.

Jürgen Henn: Liikuvus on hea, kohati isegi liiga hea. Ta töövõime on väga suur ja ta võib kohati taktikaraamidest välja kanduda.

Kiirus

Tehnika

Norbert Hurt: Kiirus on keskmine, kuid tal pole lihased veel meeste tasemel välja arenenud ja jõu arvelt jääb kiirusest puudu.

Kindlasti võib see pool areneda.

Jürgen Henn: Tippkiirus tal väga hea ei ole, aga stardikiirus ehk see, mida jalgpalliväljakul tegelikult vaja, on hea.

Sündinud: 14.04.1997 Klubi: FC Flora Treenerid: Raivo Vaga, Norbert Hurt, Priit Adamson, Marko Kuusik

cv

Liikuvus

Norbert Hurt: Tehnika on tal suurepärane, ta valitseb palli väga hästi. Eks suuresti ka seepärast on ta jõudnud nii noorena sellisele tasemele.

Aivar Lillevere: Tehnika on poisil väga hea, kõik tehnilised elemendid on korralikud. Head tehnikat näitab seegi, et ta on jõudnud U19 koondisesse, kuigi on tegelikult noorem.

Löök & sööt Norbert Hurt: Sööt ja löök on väga head, täiesti meistriliiga tasemel. Kuid olgugi et löök on mõlema jalaga olemas, võiks ta seda rohkem kasutada.

Jürgen Henn: Vasaku jalaga on kõik paigas, nii sööt kui löök. Tihtipeale kardavad vasakujalgsed mängijad oma paremat jalga kasutada, nii ka tema. Ta parem jalg on tegelikult parem, kui ta ise arvab.

2014 MAI JALKA

25

premium liiga

Kas sotsiaalmeedias peitub uus sünergia klubide ja fännide vahel?

Kuidas kasutavad klubid ära sotsiaalmeedia erinevaid võimalusi? Milline on kvaliteedi ja kvantiteedi suhe? Aga kuidas tuua fännid arvuti tagant staadionile?

Andres Must

E

esti jalgpalli meistrivõistlused tõusid märtsis meedia huviorbiiti värvikamalt kui kunagi varem: põhjuseks avalikkuse ette tõugatud organisatsioonisisesed vastuolud Eesti rahvusringhäälingus, mille üheks käimalükkavaks jõuks olid erinevad arusaamad jalgpalli maailmameistrivõistluste kajastamise otstarbekusest ETVs. Selle vaidluse järellainena sai kriitikutelt oma osa ka ERRi sporditoimetuse otsus tuua teleekraanile jalgpalli Eesti meistrivõistlused.

Alljärgnevas loos ei puuduta me ERRi programmipoliitikat, kuivõrd astume loodud õhustikus sammu edasi ning küsime, kuidas kajastavad oma tegemisi klubid ise? Mida teevad klubid, et pälvida tähelepanu üha tihenevas inforuumis? Üha kiiremini ja osalt ka ettearvamatus suunas arenev meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia pakub tänapäeval kõikides valdkondades oma tegemiste tutvustamiseks avaralt võimalusi. Võimaluste rohkus avab end aga kaheti – esmalt annab see tõesti võimaluse end tutvustada, kuid üha enam tuleb pöörata tähelepanu tõsiasjale, et tohutus infokülluses võib meie pakutav teave lihtlabaselt ära kaduda. Võib küll juhtuda, et Nõmme Kalju bowling’u-mängu imiteeriv väravatähistus satub veel tulevikuski maailma juhtivate ajalehtede veebilehtedele, nii nagu see märtsi lõpus juhtus, kuid sihipärast meediatööd sellised lotovõidud asendada ei suuda. Üks võimalus pildil püsida on liikuda ajast ees – teha seda, mida teised varem pole teinud. Milline on pilt Eesti jalgpallimaastikul ning kes liigub Eestis esirinnas?

Kõigil kõrgliigas osalevatel meeskondadel on koduleht

SUHTLEMINE FÄNNIDEGA

Sotsiaalmeedias võib tervikuna näha kahesuunalist liikumist: klubidel on võimalus suhelda fännidega neile arusaadavas keeles ja ruumis, kuid ka fännid ise saavad vabatahtlikkuse alusel anda panuse klubi arengusse.

26

JALKA MAI 2014

Jalgpalliklubid sotsiaalmeedias (seisuga 11.04.2014) Klubi

Facebook/ Youtube/ Twitter/ jälgijaid tellijaid jälgijaid

Kalju jah/14 976 jah/114 Infonet jah/4622 jah/9 Trans jah/976 jah/249 Tallinna Kalev jah/2802 jah/64 Tammeka jah/797 jah/93 Paide jah/1101 jah/40 Flora jah/4498 jah/234 Levadia jah/2349 ei Jõhvi jah/244 ei Sillamäe jah/42 ei

jah/262 jah/36 jah/98 jah/186 jah/89 ei ei ei ei ei

ning kõrval olevast tabelist selgub, et valikusse kaasatud kolm populaarseimat sotsiaalmeedia platvormi – Facebook, Youtube ja Twitter – on kümnest meeskonnast kasutusele võetud pooltes. Ja kuigi FC Flora sellesse progressiivsemasse poolde Twitteri mittekasutamise tõttu ei kuulu, jääb just Flora eriliselt silma tänu eriti tõhusale tööle teistel platvormidel. Enim väärib tähelepanu Youtube’is kättesaadav TV Flora, mis töömahukuselt ületab konkurentide pakutava.

Flora kommertsdirektor Jaanus Pruuli ütleb, et klubidel tuleb inimeste harjumustega kaasas käia: “Regulaarne meediakajastus on informatsiooni jagades ja fännidega suheldes ülioluline ning kes selles vallas ajale jalgu jääb, annab konkurentidele suure eelise.”

TV Flora on edukas Flora panustab enim TV ja Facebooki arendusse. Pruuli sõnul hakkab TV Flora vaatamiste arv jõudma 200 000 ringi ning jõudsalt on tänavuse hooaja alguses kasvanud ka jälgijate arv Facebookis. Siinkohal ei tee Pruuli edu taustast saladust: “Heameel on tõdeda, et vabatahtlikele suunatud üleskutse toob meie tiimi mitu kujundus-, meedia- ja

premium liiga montaažihuviga fänni, ja see peaks pakutavat sisu veelgi kasvatama ja mitmekesistama.”

Ajal, mil majanduslikud tingimused sunnivad kõiki loominguliselt pingutama, on vabatahtlike panust uute platvormide töösse rakendades raske üle hinnata. “Vabatahtlike musternäidis on Janek Eslon, kelle pühendumus ja energia on TV Flora tänavuste lühifilmide nurgakivi,” ütleb Pruuli ning lisab, et töös olevaid projekte rahaliselt mõõta pole mõtet: “Pigem käib arvestus uneajaga.”

Pruuli ütleb, et olenevalt materjali kogumahust on lühifilmide tegemisele kulunud neli kuni kaheksa tundi. Näiteks Tartu Tammeka mängu materjali maht küündis ligi 25 gigabaidini.

Flora linnarivaali Levadia arendusjuht Indrek Petersoo jagab konkurendile kiidusõnu ning tunnistab, et koostöö vabatahtlikega on ka Levadias arutlusel olnud. Petersoo meenutab, et mõned aastad tagasi tegid paar vabatahtlikku Levadia TVd, mida klubi ka toetas, kuid vabatahtlike entusiasmi raugedes soikus ka projekt ise. “Uute hakkajate vabatahtlike üle oleks muidugi hea meel,” lisab Petersoo.

Põhiosa meediatööst teevad Levadias ära kolm palgalist klubiliiget, neile lisandub inimene, kes teeb venekeelsed tõlked.

“Kuna Levadiaga seotud inimestest on arvestatav osa venekeelne, on ka kodulehekülg juba algusest peale kakskeelne,” selgitab Petersoo. Peale Levadia on kakskeelsed koduleheküljed ka teistel tugeva Vene taustaga klubidel nagu Infonet, Sillamäe, Trans ja Jõhvi.

Levadia keskendub kahele platvormile – lisaks kodulehele ka Facebookile, mis on Petersoo sõnul sisuliselt kohustuslik sotsiaalmeedia vahend: “See toimib hästi, meil on arvestatav jälgijate kogukond.”

Vabatahtlik töö on oluline Youtube’i ja Twitteri mittekasutamist põhjendab Petersoo ressursside puudumisega ning leiab, et keskendudes vaid tähtsaimatele platvormidele saab enam rõhuda kvaliteedile. Tema sõnul sai klubi ebaõnnestunud TV-projektiga õppetunni ja uute

projektidega ollakse ettevaatlikumad. Peagi avab klubi uue kodulehekülje.

Omaette suur küsimus on, kuidas kasvatada tuhandetest sotsiaalmeedia jälgijatest reaalselt staadionile tulevad fännid. See on lähiaastate suur töö. Kiireid lahendusi Petersoo ei looda: “Mina usun praegu põlvepikkustesse lastesse.

Neil näib jaguvat entusiasmi ning neid on võimalik klubiga kokku kasvatada. Küll need tuhanded ka staadionile jõuavad.” Üks võimalus virtuaalfänne reaalselt klubiga siduda ongi vabatahtlik töö, kus Flora näite toel on näha, kuidas seda teha, järgides 21. sajandi nõudmisi.

Vabatahtlikega seotud väljaminekud võtab Pruuli kokku lihtsalt: “Vabatahtlikele on suurim boonus olla väga aktiivselt kaasatud klubi tegemistesse, näha köögipoolt, ja see on fännile oluline!”

Klubi on rahul ning kui vabatahtlik saab samuti oma tööst loomingulise rahulduse, tõestuse enese vajalikkusest ning suudab tugevdada ja arendada oma sotsiaalseid sidemeid, võib sotsiaalmeedias tervikuna näha kahesuunalist liikumist: klubidel on võimalus suhelda fännidega neile arusaadavas keeles ja ruumis, kuid ka fännid ise saavad vabatahtlikkuse alusel anda panuse klubi arengusse. See on sünergia, mis ootab veel avastamist.

Any publicity is good publicity (iga reklaam on hea), teatakse turundusmaailmas.

Kontrollime. Aprilli alguses jagas Andrus Kivirähk, mees, kes peab end üle keskmise spordi- ja jalgpallisõbraks, ERRi skandaali kohta oma arvamust Eesti Päevalehe lugejaga. Me saame teada: “Küll aga näitab ETV Eesti koondise ja kohaliku vutiliiga mänge. Esimesi olen vahel vaadanud, aga enamasti teleri ahastusekarje saatel enne lõppu kinni pannud. Teisi pole ma kunagi näinud ja ausalt öeldes tuli mulle nende olemasolu ETV ekraanil suure üllatusena.”

Nüüd Kivirähk teab, ja kindlasti pole ta ainus.

Any publicity is ...

2014 MAI JALKA

27

treener

Kiidab Eesti treenereid “Meie tingimustes ja finantsvõimalustega on Eesti treenerid väga kõvad tegijad. Hollandlaste koolitus annab tunda ja kõik saaks ka välismaal kindlasti hakkama.”

Foto: Lembit Peegel

28

JALKA MAI 2014

treener

Sergei Ratnikovi meeskonnad mängivad romantilist jalgpalli Sillamäe Kalevi peatreener omandas treeneripõhimõtted Moskva Spartaki duubelmeeskonnas mängides. Pika palli mängimine ei tule kõne allagi – ikka hea tehnika ja tark liikumine väljakul.

Alver Kivi

E

esti ühe tituleerituma treeneri, mitu meeskonda meistritiitli ja medalini tüürinud Sergei Ratnikovi nägemuses peavad tema mängijad mängima “romantilist jalgpalli”.

Oma treeneripõhimõtted omandas Sergei Ratnikov 1980ndate algul Moskva Spartaki duubelmeeskonnas, mida juhendas legendaarne Konstantin Beskov. Seal õppis ta enda sõnul selgeks “romantilise jalgpalli” alused.

“Meeskond peab väljakul liikuma ja mitte pikka palli lööma ning tegevusel peab olema mõte,” toob treener välja oma nägemuse. “Mängija peab olema töökas, hea tehnikaga ja ise mõtlema.

Mees peab armastama jalgpalli, mitte ennast jalgpallis. Siis ta mängib meeskonnale ja annab endast väljakul kõik.”

Platsi ääres mehi juhendades tugineb Sergei Ratnikov paljuski isiklikele kogemustele, sest mängijana on ta tõusnud poodiumi kõrgeimale astmele Pärnu Kalakombinaadi ja FC Floraga, ta on olnud mitmel korral liiga suurim väravakütt ja mänginud 14 kohtumist Eesti koondises. Ratnikov räägib, et tippmängija kogemus on teda treeneritöös seganud, kuid ka aidanud.

“Nii ja naa,” tõdeb ta. “Kui olin veel noor treener, siis vaatasin, mida ma ise oleks selles olukorras teinud, ja hakkasin sõimama. Mõni mängija sai aru, mõni sai vihaseks. Praegu võtan asja rahulikumalt, kuigi närvid on läbi, kui mäng läheb kehvasti. Profispordis peab ise kõik läbi tegema, siis oskad ka teisi õpetada. Kõike peab ise kogema.”

Sergei Ratnikov on eelistanud töötada meestega ja teda ei ole köitnud laste meistriteks kasvatamine. Üheselt ta selle põhjuseid välja tuua ei oska.

“Minu iseloom on kahjuks selline, et tahan kohe resultaati ja kannatust pole,” põhjendab ta.

Tiitlid mitme meeskonnaga Sergei Ratnikov tüüris oma meeskonna Pärnu Kalakombinaat / MEK ainsa Eesti NSV meistritiitlini, valitses kaks aastat Maardu FC Levadiaga kodust jalgpalli ja aitas abitreenerina troonile FC TVMK. Tartu JK Tammeka / JK Maag Tammeka ja Tallinna Kalevi juhendamist ei pea treener erinevatel põhjustel kõige õnnestunumaks. Nüüd tahab ta tippu viia Sillamäe JK Kalevi.

Tuleristsed sai Sergei Ratnikov Pärnus, kui 1984. aastal Tallinnasse siirdunud Pärnu Kalakombinaadi / MEKi peatreener Ants Kommussaar ütles lahkudes, et Raika peab jääma treeneriks.

TAMMEKA JA MAAGI ÜHINEMISEST

See oli ka minu initsiatiiv teha üks meeskond, aga meeste mentaliteet vedas alt.

Sergei Ratnikov räägib, et tema seda ei oodanud, ega oska ka öelda, miks Kommussaar just tema oma järglaseks valis, kuid 25aastase mehena oli ta energiat ja tahtmist täis. Kuigi noor treener jätkas ka ise mängimist ja mõned meeskonnakaaslased, teiste seas ka Tarmo Rüütli, olid temast vanemad, ei olnud see probleem.

“Meil oli hea kollektiiv ja normaalne sisekliima, kus vanemate ja noorema-

te mängijate vahel ei olnud mingeid intriige,” märgib oma meeskonna aasta hiljem esimese ja viimase meistritiitlini tüürinud Ratnikov.

Just Pärnuga võidetud meistritiitlit ning 1999. ja 2000. aastal Maardu FC Levadiaga saavutatud tulemusi hindab nimekas treener oma karjääri parimateks saavutusteks.

Hiljem on Sergei Ratnikov juhendanud FC TVMKd, Tartu JK Tammekat, JK Maag Tammekat, Narva JK Transi, JK Tallinna Kalevit ja eelmise aasta algul täitis ta koguni Paide Linnameeskonna abitreeneri kohuseid, kuni sai pakkumise asuda JK Sillamäe Kalevi peatreeneriks. Sergei Ratnikovile on pakutud tööd Soomes, Venemaal, Kasahstanis ja Bulgaarias, aga ta on võimalusest loobunud.

“Mul pole keelega lood kõige paremad,” toob treener välja ühe põhjuse.

“Venemaa on jälle liiga suur ja seal oleks see sõitmine tervise peale hakanud. Vanus on juba selline, et eriti enam ei taha Eestist ära minna.”

Ratnikovi sõnul on ta igal pool hästi hakkama saanud, vaid JK Maag Tammeka juhendamine 2007. aastal oli tema üks negatiivsemaid kogemusi.

“See oli ka minu initsiatiiv teha üks meeskond, aga meeste mentaliteet vedas alt,” tunnistab ta. Raske oli ka siis, kui Ratnikov asus Tallinna JK Kalevi peatreeneri ametisse – sest tal puudus kogemus amatöörmeeskonnas tööd teha.

“Peab olema kannatlikum, sest reaalsus profi- ja amatöörspordi vahel on väga suur ning meistrivõistlused näitavad seda,” lausub ta. Samas ei põlgaks Sergei Ratnikov ära ka Eesti koondise juhendamist.

2014 MAI JALKA

29

minu 11 Foto: Hanna Samoson

Madis Aesma: pikka palli mängiks. Palli trügiks võrku

R

aadio 2 hommikuprogrammi “Silmad lahti” üks saatejuhte ning Paide rokkbändi Ans. Andur bassimees Madis Aesma pani kokku korralikest tööhobustest koosneva tiimi, kust ei puudu ei tema ega korvpallur!

“Jõulist mängu ja pikka palli paneks,” räägib hüüdnime Tursk kandev mees. “Ise ma tehnikat ei valda, nii et tuleb kuidagi paari meetri pealt see pall sisse trügida. See on realistlik jalgpall. Tuleb vaadata võimetele näkku ja nii mängida. Pühapäevaliigades, kus ma mängin, on olukord selline, et joostakse pauguga otsa ja siis sõimatakse. On hea professionaalidest sama koolkonna mehed valida.”

Madis Aesma

Aleksander Karavajev

Toni Polster

Robert Prosinecki

David Batty

Marko Kristal

Nigel Winterburn

Trifon Ivanov

Ronald Koeman

Madis Kirss

David Seaman

David Seaman:

Ta on mu lemmikjalgpallur olnud alates sellest ajast, kui hakkasin jalkat mängima ja vaatama. Olen ise ka kogu aeg väravas olnud.

Nigel Winterburn:

Arsenal on mu lemmikklubi ja Winterburn lemmikvasakkaitsja.

Trifon Ivanov:

Võiks olla seepärast, et on kõva standardite mees ja põhilise Bulgaaria õlide koondise kapten. Õudse välimusega mees, võimas habemega koll. Tänapäeval liigituks võibolla hipsteri alla.

Ronald Koeman:

Võimas löök ja standardid. Küll me ees ära lööks.

Madis Kirss:

Ans. Anduri trummar, olen ise temaga viimasel ajal palju mänginud. Jagame seda värki. Teised Anduri tüübid oleks pingil.

David Batty:

Ma ei tea, millega tema sümpaatseks muutus, aga mõnus suvaline lõhkuv poolkaitsja. Eks tööinimesi tuleb ka vahel kuidagi tunnustada.

Robert Prosinecki:

Omal ajal meeldis, eriti just 1998. aasta MMil. See MM on jätnudki mulle kõige kustumatuma mulje, vahepeal isegi vaatan õhtuti neid videoid, kus on kõik sealsed väravad järjest.

Marko Kristal:

Kristal on mul vist Eesti lemmikmängija läbi aegade. On ju ka Ans. Anduril lugu nimega “Marko Kristal”.

30

JALKA MAI 2014

Vahetuses: Rinat Dassajev, Ott Mõtsnik, Tõnu Eapost, Rickie Lambert, Gert Pajuväli, Mihkel Kirss, Yaya Toure.

Madis Aesma:

Ma arvan, et selle tiimiga mõne kobistaks ära. Ma tavaliselt küll kogu aeg väravas, aga äkki mõne rebound’i (tagasi põrkunud palli – toim.) lööks sisse, kui ma suluseisus pole.

Aleksander Karavajev:

Seda tiimi vaadates läheks ilmselt kõrgete pallide peksmiseks ja Karavajev on lihtsalt nii pikk mees.

Toni Polster:

Ikka perenime ja mullet’i (soenguliik – toim.) pärast. Austria mulle ei meeldi ja pole kunagi meeldinud, aga ta oli vist üks viimaseid mehi, kes 1998. aasta MMil veel mullet’iga ringi jooksis.

Vahetuses: Rinat Dassajev, Ott Mõtsnik, Tõnu Eapost, Rickie Lambert, Yaya Toure, Gert Pajuväli, Mihkel Kirss (kaks viimast nime Aesma bändikaaslased) Koosseisu oli kerge valida, aga nüüd, kus ära öeldud, tuleb meelde 50 meest, kelle võiks juurde panna. Jalkat on palju vaadatud. Varus võiks olla mõned ENSV mehed, kellest keegi eriti midagi ei tea, näiteks Eapost ja Mõtsnik. Eapost ju vanim mees, kes Eesti kõrgliigas mänginud, kahju, et enam ei saa seda teha. Tänapäevastest mängijatest võiks tegelikult olla Yaya Toure. Kui tema oleks tiimis, siis võiks vabalt kõik ülejäänud olla Anduri tüübid, eestikatel saaks ikka kulla.

Sumedad suveĂľhtud

Peterburis

alates

8290â‚Ź

www.estonian-air.ee

Tallinna Flora

Taavi R채hn Foto: Lembit Peegel

Philippe Coutinho Brasiilia

Liverpool

33

2014 MAI JALKA

Saksamaa–Portugal Ghana–USA Saksamaa–Ghana USA–Portugal USA–Saksamaa Portugal–Ghana

Salvador Natal Fortaleza Manaus Recife Brasilia

Šveits–Ecuador Brasilia Prantsusmaa–Honduras Porto Alegre Šveits–Prantsusmaa Salvador Honduras–Ecuador Curitiba Honduras–Šveits Manaus Ecuador–Prantsusmaa Rio de Janeiro

15.06 19.00 15.06 22.00 20.06 22.00 20.06 01.00 25.06 23.00 25.06 23.00

16.06 19.00 16.06 01.00 21.06 22.00 22.06 01.00 26.06 19.00 26.06 19.00

Kolumbia–Kreeka Belo Horizonte Elevandiluurannik–Jaapan Recife Kolumbia–Elevandiluurannik Brasilia Jaapan–Kreeka Natal Jaapan–Kolumbia Cuiaba Kreeka–Elevandiluurannik Fortaleza

14.06 19.00 14.06 04.00 19.06 19.00 19.06 01.00 24.06 23.00 24.06 23.00

Sao Paulo Natal Fortaleza Manaus Brasilia Recife

Brasiilia–Horvaatia Mehhiko–Kamerun Brasiilia–Mehhiko Kamerun–Horvaatia Kamerun–Brasiilia Horvaatia–Mehhiko

12.06 23.00 13.06 19.00 17.06 22.00 18.06 01.00 23.06 23.00 23.06 23.00

Alžeeria Venemaa Lõuna-Korea

Ghana

USA

Belgia

Portugal

Saksamaa

H-alagrupp BEL ALG RUS KOR

G-alagrupp GER POR GHA USA

Koht

Honduras

Väravate vahe

Nigeeria

Prantsusmaa

Punkte

Iraan

Ecuador

Argentina

NIG

Bosnia ja Hertsegoviina

Šveits

F-alagrupp ARG B&H IRA

E-alagrupp SWI ECU FRA HON Koht

Itaalia

Jaapan

Väravate vahe

Inglismaa

Elevandiluurannik

Punkte

Costa Rica

Kreeka

Uruguay

D-alagrupp URU CRC ENG ITA

C-alagrupp COL GRE CIV JPN

Kolumbia

Austraalia

AUS

Kamerun

Hispaania

B-alagrupp SPA HOL CHI

Tšiili

Koht

Koht

Mehhiko

Väravate vahe

Väravate vahe

Holland

Punkte

Punkte

Horvaatia

Brasiilia

A-alagrupp BRA CRO MEX CAM

Sinise värviga on mänguajad, mis Eesti aja järgi toimuvad tegelikult juba järgmisel päeval võrreldes siin näidatud kuupäevaga.

Punkte

Punkte

Punkte

Punkte

Väravate vahe

Väravate vahe

Väravate vahe

Väravate vahe

Koht

Koht

Koht

Koht

Uruguay – Costa Rica Inglismaa–Itaalia Uruguay–Inglismaa Itaalia – Costa Rica Itaalia–Uruguay Costa Rica – Inglismaa

Hispaania–Holland Tšiili–Austraalia Austraalia–Holland Hispaania–Tšiili Austraalia–Hispaania Holland–Tšiili

Fortaleza Manaus Sao Paulo Recife Natal Belo Horizonte

Salvador Cuiaba Porto Alegre Rio de Janeiro Curitiba Sao Paulo

17.06 19.00 17.06 01.00 22.06 19.00 22.06 22.00 26.06 23.00 26.06 23.00

Belgia–Alžeeria Venemaa – Lõuna-Korea Belgia–Venemaa Lõuna-Korea – Alžeeria Lõuna-Korea – Belgia Alžeeria–Venemaa

Belo Horizonte Cuiaba Rio de Janeiro Porto Alegre Sao Paulo Curitiba

15.06 01.00 Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina Rio de Janeiro 16.06 22.00 Iraan–Nigeeria Curitiba 21.06 19.00 Argentina–Iraan Belo Horizonte 21.06 01.00 Nigeeria – Bosnia ja Hertsegoviina Cuiaba 25.06 19.00 Nigeeria–Argentina Porto Alegre 25.06 19.00 Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan Salvador

14.06 22.00 14.06 01.00 19.06 22.00 20.06 19.00 24.06 19.00 24.06 19.00

13.06 22.00 13.06 01.00 18.06 19.00 18.06 22.00 23.06 19.00 23.06 19.00

XX jalgpalli MM-finaalturniir Brasiilias

12. juuni – 13. juuli 2014

Foto: Jeffrey Guy/Scanpix

Neymar, Brasiilia

II

C1

28.06 23.00 Rio de Janeiro

I

A1

28.06 19.00 Belo Horizonte

1/8 FINAALID

–

–

Foto: Andrew Matthews/Scanpix

Lionel Messi, Argentina

D2

B2

–

–

–

–

–

MAAILMAMEISTER

FINAAL

–

B

II

VI

C2

A2

C

–

09.07 23.00 Sao Paulo

D

III

05.07 23.00 Salvador

C

VII

05.07 19.00 Brasilia

VI

G1

30.06 23.00 Porto Alegre

V

E1

30.06 19.00 Brasilia

13.07 22.00 A/B võitja – C/D võitja Rio de Janeiro

12.07 23.00 A/B kaotaja – C/D kaotaja Brasilia

3. – 4. KOHA MÄNG

A

08.07 23.00 Belo Horizonte

POOLFINAALID

B

I

04.07 23.00 Fortaleza

A

V

04.07 19.00 Rio de Janeiro

VEERANDFINAALID

IV

D1

29.06 23.00 Recife

III

B1

29.06 19.00 Fortaleza

–

–

–

–

–

D

IV

VIII

H2

F2

Foto: Joe Giddens/Scanpic

Cristiano Ronaldo, Portugal

VIII

H1

01.07 23.00 Salvador

VII

F1

01.07 19.00 Sao Paulo

–

–

G2

E2

Foto: Clint Hughes/AP/Scanpix

jalgpall & maailm

Aivar Pohlak: jalgpall aitab hoida tasakaalu pragmatismi ja emotsionaalsuse vahel Kirjalikus intervjuus Jalkale selgitab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, milline on maailma populaarseima spordiala üks rolle nüüdisajal: aina pragmaatilisemaks muutuvas tänapäevas aitab jalgpall alal hoida emotsionaalsust.

Indrek Schwede

O

led öelnud, et emotsionaalsus peab vutis võitma, sest mujal on juba võitnud pragmaatilisus. Mida täpsemalt silmas pead?

Maailm kulgeb kindlas suunas ja kindlate loogikate järele ja ma väidan, et praeguse ajastu üks olulisemaid märke inimtähendustes on mingi kriitilise joone ületamine skaalal, mille üks ots asub emotsionaalsuses ja teine ratsionaalsuses. Hästi lihtsalt selgitades räägin sellest, et ratsionaalsed tähendused muutuvad üha olulisemateks ja meie otsused sõltuvad üha enam pragmaatilistest kaalutlustest; eespool mainitud skaalal hakkab ratsionaalsus domineerima üha nooremas eas ja ehk võib koguni öelda, et osa emotsionaalseid asjaolusid ei jõuagi enam inimeseni.

Mõistagi jagunevad kõnealused rohkem ja vähem olulisteks, aga on veidi üllatav avastada, et emotsionaalsete hulka kuuluvad elu sedavõrd olulised tähendused nagu põhimõtted, inimlikkus, tõde ja õiglus.

Samal teljel saab kirjeldada kõike – näiteks ida-lääne suhteid –, aga ka jalgpalli kulgemist ja tema olemust, temast arusaamist ja tema kirjeldamist.

Nagu juba ütlesin, käib inimese tee sünnist surmani mingi nurga alt vaadates emotsionaalsel skaalal ja sellel teel on oma kriitiline punkt, mille ületamisel muutub sisemaailm oluliselt.

Eesti jaoks on taasiseseisvumise järel toimunud kiire liikumine pragmaatilisuse poole ja seda on lihtne kirjeldada

38

JALKA MAI 2014

Foto: Lembit Peegel

jalgpall & maailm näiteks läbi raha tähenduse muutumise, sest ühiskonnas, kus raha on pigem lihtne maksevahend, eksisteerib kõnealuses tähenduses eeldus olla emotsionaalne, kuid ühiskonnas, kus raha on kõige mõõdupuuks ja eraldiseisev väärtus, muudab ta ümbruse iseenesest ratsionaalseks, ehkki siin on ka emotsionaalseid asjaolusid.

Ehk siis reaalset eelarvet ükskõik kas riigi, organisatsiooni või pere tasandil planeerides treenib inimene ennast praktiliselt mõtlevaks – igaks juhuks lisan, et ma ei eita praktilist mõtlemist, vaid püüan selgitada, et kirjeldatud keskkonnas tuleb püüda vältida emotsionaalsete tähenduste kadumist.

Eespool kõneldu tähendab automaatselt, et ühiskonnas satub olulistesse rollidesse üha rohkem inimesi, kes vastavad ajastu olemusele, mis paratamatult toob kaasa ühiskonna muutumise, sest elu sisulisi väärtusi luuakse emotsionaalses ruumis ja neid, kes suudavad olla võrdselt tugevad nii emotsionaalses kui ratsionaalses keskkonnas, sünnib vähe ja inimese sellesuunalist arendamist meile ei õpetata – räägin nüüd laste kasvamisest ja kasvatamisest.

Näiteks on arvutite ja mobiiltelefonide areng vähendanud kasvava inimese üksindustunnet – kui laps on üksi kodus, siis läheb ta virtuaalmaailma ja suhtleb seal; samuti saab ta alati helistada emale ja küsida, kus see on ja millal koju jõuab – üksindus on aga üks olulisemaid emotsionaalse arenemise allikaid.

Mõistagi toob eeltoodud loogikast lähtuvalt emotsionaalse ja ratsionaalse konflikt kaasa ka konflikti sisu ja vormi vahel, ehk siis oht, et ajas liikudes allutab vorm sisu, on tõsine.

Millised jõud või huvirühmad, millised persoonid esindavad selles emotsionaalsuse ja pragmaatilisuse vastasseisus üht ja teist poolt?

Kui nüüd natuke kujundeid kasutada ja püüda kirjeldada, kes on need inimesed, kes asuvad skaala ühes ja teises otsas, siis võiks telje algusesse paigutada boheemlased, kellel ükskõik sellest, kus ja kuidas nad elavad, aga miks mitte ka kodutud, keda näiteks Lõuna-Euroopa soojas kliimas kohtab sageli; nende vastandiks ratsionaalse poole peal on bürokraadid, kes oskavad elu näha ainult võrdluses paberi peal kirjeldatuga. Kuna kõik me teame, et reaalses elus pole lillelapselike põhimõtetega suurt midagi peale hakata, siis tuleneb siit loogiline järeldus, et bürokraat on suurim oht elu sisulisele kulgemisele, ja kuna lillelapsi jääb järjest vähemaks, aga bürokraatide hulk suureneb, siis võime väita, et ühiskond on tasakaalust väljas.

Tulles tagasi tõe kui ühe olulisema emotsionaalse asjaolu juurde, ütleksin, et paradoksina kirjeldatakse ratsionaalsuse võitu ajas tõesena ja väidetakse, et see on ajastu toimimise olulisimaks ja vääramatuks aluseks ehk siis ratsionaalsuse esmasust tõestatakse emotsionaalsuse kaudu.

Ja kindlasti on olemas inimesed, kes kohanenud ajas paremini ja suudavad oma emotsionaalseid vajadusi – ka emotsionaalseid väärastumisi – läbi maailma pragmaatilise toimimise osavamalt realiseerida.

Kas suured tippklubid esindavad selles vastasseisus emotsionaalsust või pragmaatilisust?

Jalgpall on selles mõttes huvitav valdkond, et ta hõlmab jõuliselt nii maailma emotsionaalset kui ratsionaalset poolt. Kui võrdleme koondise- ja klubijalgpalli, siis mõistagi esindab esimene neist pigem emotsionaalset maailma – jalgpallurid tulevad ju vabatahtlikult ja sisuliselt tasuta mängima oma kodumaa eest, luues erilise õhkkonna, kusjuures samal ajal muudetakse kirjeldatud emotsionaalne õhkkond ja püsiväärtused täpselt mõõdetavaks rahasummaks.

Klubijalgpalli tipptasand on esmalt kirjeldatav läbi rahamõõtme, samal ajal on aga ka siin jõuliselt esindatud emot-

TEHNOLOOGIA EI taga ÕIGLUST

2012. aasta EM-finaalturniiri Ukraina–Inglismaa mängul jätsid kohtunikud ukrainlaste rünnakul fikseerimata suluseisu ja mõni sekund hiljem ka selle, et pall ületas täielikult väravajoone. Kui seal oleks kasutatud väravajoone tehnoloogiat, saavutanuks me ebaõiglase tulemuse.

sionaalne maailm ja seda läbi kõike unustavate poolehoidjate ja võistlusmomendi.

Arvan, et jalgpalli populaarsuse põhjus praegusel ajastul peitubki selles, et ta haarab ühtviisi võimsalt nii mineviku mälestusi kui tuleviku unistusi, nii emotsionaalset kui ratsionaalset maailma, mis tähendab, et jalgpall jääb kestma praeguses võimsuses seniks, kuni need kaks maailma jätkavad võrdsel määral eksisteerimist.

Vaata iseendasse ja leia vastus küsimusele, kas ootad jalgpallimängult pigem lõppseisu teadasaamist või kogu protsessist saadavat elamust alates vastasseisu peale mõtlemisest kuni mängujärgsete tunneteni, ja sa saad teada, millises vahekorras on sinu sees emotsionaalne ja ratsionaalne maailm.

Kas emotsionaalsuse-pragmaatilisuse skaala hõlmab ka kohtupidamist jalgpallis: et eelistada tuleks inimest ja vähem jätta otsuse tegemist tehnoloogia hooleks?

Loomulikult on see nii igasuguse kohtupidamisega.

Selles tähenduses otsuste tegemise aluseks saavad ju olla vaid kirjutatud reeglid ja otsustaja peab olema väga tugev inimene, suutmaks arvestada ka õiglust selliselt, et mõlemad osapooled jäävad rahule ega hakka oma õigust taga nõudma seal, kus see jääks vaid vormiliseks.

Hästi robustselt kirjeldades võivad 2014 MAI JALKA

39

jalgpall & maailm MINEVIK JA TULEVIK JALGPALLIS

Arvan, et jalgpalli populaarsuse põhjus peitubki praegusel ajastul selles, et ta haarab ühtviisi võimsalt nii mineviku mälestusi kui tuleviku unistusi, nii emotsionaalset kui ratsionaalset maailma, mis tähendab, et jalgpall jääb praeguse võimsusega kestma seniks, kuni need kaks maailma jätkavad võrdsel määral eksisteerimist. ju osa seaduse mõistes üheselt kuritegudena tõlgendatavaid tegevusi olla oma sisuliselt olemuselt õiglased ja nii jubedalt, kui see ka kõlab, saab õiglane olla isegi mõrv. Tõsi, austusest elu ees ei tohiks keegi omada õigust mõrvaotsuse langetamiseks.

Kuidas põhjendad oma skepsist tehnoloogia suhtes? Mis on halba selles, et tehnoloogia abil muutuvad otsused õiglasemaks?

Maailm on olemuselt polariseerunud, kõik toimub plussi-miinuse skaalal ja selles seisneb elu võlu. Ilma inimliku eksimise võimaluseta ei ole maailm enam ligikaudugi sama elamisväärne.

Jalgpalli mõistes tähendab see, et võttes kohtunikult läbi tehniliste arengute eksimisvõimalused, ei ole jalgpall emotsionaalselt enam seesama mäng. Mõelge näiteks, kui suure osa mängujärgsetest aruteludest võtavad enda alla kõnelused kohtunike vigade üle – ehk siis inimlik eksimine on maailma toimimise loomulik ja normaalne osa.

Lisaks ei saavuta me ka läbi tehniliste arengute 40

JALKA MAI 2014

absoluutset lõpptulemust, kuna plussimiinuse maailm ei kao kusagile, nihkub vaid nullpunkt. Rääkimata olukordadest, kus miinus ja miinus annavad kokku plussi, mida jalgpalliliselt võiks kirjeldada 2012. aasta EM-finaalturniiril juhtunuga, kus Ukraina–Inglismaa mängul jätsid kohtunikud ukrainlaste rünnakul fikseerimata suluseisu ja mõni sekund hiljem ka selle, et pall ületas täielikult väravajoone. Kui seal oleks kasutatud väravajoone tehnoloogiat, saavutanuks me ebaõiglase tulemuse.

Ma ei arva, et emotsionaalsus peab jalgpallis võitma, emotsionaalsus peab lihtsalt jääma ja me ei tohi teda sellest mängust hävitada. Samas eksisteerib mingi kriitiline piir, millest allapoole ei tohi kukkuda. Pean näiteks silmas klubide emotsionaalsest majandamisest tekkinud võlakoormaid, mis ühel hetkel hävitavad klubi või ei lase jalgpalliliigal areneda. Selline oli olukord Tartu Tammeka ja Tallinna Kaleviga, kui konkreetseks minna.

Usun, et emotsionaalsel-ratsionaalsel skaalal tasakaalus olev jalgpall aitab sellisena püsida ka maailmal.

Suhtled sageli FIFA presidendi Sepp Blatteri ja UEFA presidendi Michel Platiniga. Kas nemad on selle küsimuse endale teadvustanud? Kumba skaala otsa nad eelistavad?

Eks mul olegi mingil moel selline filosoofi roll mõlema organisatsiooni juures ja nende juhtidega suheldes. Minu jaoks on enesestmõistetav, et mõte peab hoidma maailma. Mis Blatterit ja Platinid puudutab, siis on esimene neist oma olemuselt mõistagi pragmaatilisem ja teine emotsionaalsem, aga suurte organisatsioonide juhtidena peavad nad olema ka diplomaadid ja suutma näha asju väljaspool enda jaoks tavapärast ruumi. Minu jaoks on mure emotsionaalse ja ratsionaalse tasakaalu pärast võrdne vastutusega maailma ees.

Selles tähenduses on jalgpall vaid minu toimetamiste mõõtkavaks.

Millised on emotsionaalsuse võimalused võita?

Väidan, et emotsionaalsus ei pea, saa, ega tohigi võita. Kõiges on oluline tasakaal, kusjuures tähtis on, et taipaksime, milline on optimaalne telje pikkus mõlemal pool nullpunkti. Võib öelda ka nii, et emotsionaalsus määrab ära ruumi suuruse, milles ratsionaalsus saab tegutseda.

Maailm liigub paratamatult ratsionaalsuse suunas, aga nagu eespool ütlesin, tähendab see ka nullpunkti nihkumist samas suunas. Tasakaalu kõrval teine oluline tähendus on arusaamal, et kuna maailm on lõplik ja absoluutsesse ratsionaalsusesse saabumisel jõuab kätte maailma lõpp, siis peaksime kulgema ajas nii aeglaselt kui võimalik, sest sellisel juhul kestab maailm kauem.

Aivar Pohlakul on kahe maailma jalgpallijuhi, Sepp Blatteri ja Michel Platini juures kanda ka filosoofi roll. 2009. aastal Tallinnas nimetaski Blatter Pohlakut filosoofiks.

Foto: Lembit Peegel

festival

Tüdrukute jalgpallifestival murrab tabusid Emadepäev pole enam mägede taga – ees seisab üks vahva pühapäev. Kõik tasub võtta ka sellele eelnevast laupäevast, mil kolmes Eesti linnas vuhisevad neiud ning vihisevad pallid. Toimumas on järjekorras teine tüdrukute jalgpallifestival, mis propageerib vutti ning pakub kõigile osalistele siirast meelehead.

Siim Kera

Palliga sõbraks saamiseks tuleb palliga ka jalutada.

T

üdrukute jalgpallifestival sai oma tuleristsed mullu maikuus. Ka sel aastal pakub Eesti Jalgpalli Liit (EJL) koostöös FIFAga 5–14 aasta vanustele noortele neidudele võimaluse lehekuul üks päev vuti ning lustiga veeta. Laupäeval, 10. mail saavad tüdrukud rõõmsal ilmel sammuda staadionile nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus, kus neid ootab kaks tundi lõbusat õhkkonda. Kui mullu osales kolmes linnas 321 noort, siis sel korral loodab Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei 500 lapse osalust.

“Igal pool tuleks natukene juurde panna,” räägib Rei, kes on ka UEFA

naistejalgpalli komitee liige. “Aga kõige olulisem on see, et klubidesse tekiks harrastajaid juurde. See on ürituse eesmärk.”

Nii nagu eelmiselgi aastal, on jalgpallifestival osa FIFA programmist “Live Your Goals”. Selleks korraks on projekti kontseptsiooni aga kõvasti edasi arendatud ja tsentraliseeritud ning EJL pidi FIFA-le esitama näiteks nelja aasta arenguplaani selle kohta, kuidas üritus sobib naistejalgpalli tulevikuplaanidesse. Taotluse esitajate hulgast valiti 20 riiki, kes ürituse korralduse enda õlule said. Meil läks õnneks!

Mõnes mõttes kestab festival peaaegu

terve nädala: EJL loodab, et enne laupäeva korraldavad klubid omakeskis tüdrukutele suunatud üritusi, ning programmi mahub ka 8. mail toimuv MM-valikmäng Eesti ning Hispaania rahvuskoondise vahel. Põhimõtteliselt üritatakse terve nädal naistevutti propageerida! Põhitähelepanu on aga emadepäevaeelsel laupäeval, kui tüdrukud saavad Keith Boanase koostatud plaani järgi kaks tundi palli taguda. Keegi midagi kartma ei pea ning kõik võivad julgelt ligi astuda, sest Anne Rei sõnul on üritus mõeldud ennekõike neile, kes pole varem jalgpallitrennis käinud.

“Tahame jalgpalli populariseerida,” 2014 MAI JALKA

41

festival lausub Rei. “Tahame, et noored leiaks tee jalgpalli juurde, tõuseks mängu maine ning inimesed näeks, et tegemist on tõesti toreda spordialaga. Praegu on paljudel lastevanematel naistejalgpalliga erinevad tabud. Me üritamegi näidata, et naisjalgpallurid ei kaota naiselikkust.

Muide, üritusele on oodatud ka emad.

Treenerite juhendusel saavad nemadki erinevaid harjutusi teha.”

Tuldagu lõbutsema! Ürituse kondikava on lihtne, kõigepealt jaotatakse tüdrukud vanuse järgi kolme rühma ning siis hakatakse lõbutsema! Alustatakse jalgpalliharjutustega, siis maiustatakse ning lõpuks toimub vutimäng. Tartu Tammeka tüdrukute treener Maria Sootak, kes eelmisel aastal organiseeris ülikoolilinnas toimunud festivali, jäi üritusega väga rahule.

“Kindlasti üllatas meid osalejate arv,” toob ta välja. “Ilm oli tookord üsna kehv, pool tundi enne algust sadas vihma ning väljak oli sopane. Kartsime, et eriti kedagi ei tule, aga tuli ikka umbes 90 osalejat. See andis positiivse emotsiooni.”

Kuigi eelmise aasta numbri üle ei saa viriseda, loodab Sootak, et see aasta külastab Tamme staadionit veelgi rohkem noori.

“Tüdrukutel endal on ka ägedam näha, et nad on osa suuremast tervikust,” arvab Tammeka naiskonna abitreener. “Pole viit-kuut aktivisti, kes peavad endast seitse aastat vanemate

Tüdrukute jalgpallifestival on hea tuju üritus.

vastu mängima, vaid ongi umbes 40 seitsmeaastast tüdrukut, kes saavad omavanustega mängida.”

Plikatirtsude üritustele meelitamiseks jõuavad nii linnalehtedesse kui üleriigilistesse meediaväljaannetesse reklaamid, kus peal festivali saadikud Getter Laar, Pille Raadik, Inna Zlidnis ning Kethy Õunpuu. Lisaks jõuavad koolidesse plakatid, kuid Sootak usub, et haridusasutuses mõjub paremini lastega vahetult suhtlemine – postri pealt infot lugeda pole tema sõnul nii efektiivne. Naine tahaks muuseas, et meedia pööraks sel aastal üritusele roh-

Hispaania naistekoondis pürgib esimest korda (!) MM-ile Kui meeste hulgas on hispaanlastest viimastel suurturniiridel saanud tõeline vutimonstrum, kes vastaseid elusalt alla neelab, siis õrnemat sugu pole seni edu saatnud.

Maailmameistrivõistlustel on seni piirdutud valikmängudega, Euroopa parimatega on mõõtu võetud vaid aastatel 1997 ja 2013, mil jõuti lõppturniiril pool- ja veerandfinaali. Samas on viimastel aastatel ilma tehtud noorteklassides (U17 neiud on vilju noppinud nii Euroopas ja maailmas) ning senine edu valikgrupis näitab tuleviku potentsiaalset roosilisust. Huvitav karakter on koondise peatreener Ignacio Quereda, kes on seda ametit pidanud koguni 26 aastat ning kellega tundub olevat üsna kerge sõnasõtta astuda. Näiteks koondisesärgis 39 kohtumisega 40 väravat löönud ründetuus Laura del Rio pole alates aastast 2011 Hispaania vormi kandnud. Põhjuseks just verbaalsed kismad Queredaga.

Hispaania naiste meistrisarjas Primera Divisionis on viimasel kahel aastal oma paremuse maksma pannud FC Barcelona, kes sel hooajal sõuab uhkelt oma ajaloo kolmanda tiitli poole. Jah, saite õigesti aru, 1988. aastal loodud võistlustel troonisid FC Barcelona naised esimest korda alles 2011/2012. hooajal. Kes siis ometi varem võitsid?

Edukamate satsidena on end kehtestanud Levante ja Bilbao Athletic, kel mõlemal neli meistrikarikat. Enne Barcelona võite istus kolmel järjestikusel aastal kuldseimal astmel Rayo Vallecano. Aga kus on Madridi Real? Uskumatu, aga Madridi Realil lihtsalt ei olegi naistetiimi. Lihtsalt ei ole ja kõik. Ja nii on Primera Division ilma ka el clasico’st, mis lisaks (Hispaania) naistevutile kõvasti vunki ja furoori.

42

JALKA MAI 2014

Foto: Lembit Peegel

kem tähelepanu. Rei sõnab selle peale, et kuigi toimunut kajastati mullu nii “Terevisioonis” kui ETV spordiuudistes, siis sel aastal üritab EJL ise rohkem panustada, et aktsioon rohkemate inimesteni jõuaks. Möödunud aastal ei jäänud festivali ettevalmistamiseks eriti palju aega. Sel aastal on olukord parem ning jalgpalliliidulgi silme ees selgem pilt, kuidas kõike edukamalt organiseerida. Rei kiidab kõigest väest ka klubisid, kes on üritusega hästi kaasa tulnud.

“Kõik on väga positiivsed ning abivalmid,” mainib Rei. “Klubid on väga entusiastlikud, et endale harrastajaid saada ning end teiste klubide seas tõestada. Nad on valmis palju tegema, et ala populariseerida. Müts maha.”

Tulevikus planeeritakse üritust pidama hakata septembris. Põhjus on muidugi lihtne ja loogiline – see on aeg, mil klubid niikuinii endale uusi tüdrukuid värbavad. Võimalik on Anne Rei arvates seegi, et festival peagi oma geograafilist haaret laiendab. Järgmisel kahel aastal on plaanis küll sama formaat, aga kui EJL näeb, et on jõudu ja võimalusi, siis võiks lausa kuues linnas korraga vutipidu pidada. Miks mitte minna nii Ida-Virumaale, Saaremaale kui Põlvasse? Praegu on valikus aga kolm kohta ning igal juhul tasub endale sobiv valida ning kohale minna. Kaasa ei pea võtma ei jalgpallioskuseid ega vutisaapaid.

Piisab ainult heast tujust.

festival Koondis astub võistlustulle alagrupi liidri Hispaania vastu Eesti esindusnaiskonda ootab sel aastal ees kõva graafik, alates maist tuleb MM-valikmängudes rinda pista nii Hispaania, Makedoonia, Rumeenia, Tšehhi (neli järjestikust kodumängu!), Itaalia kui Rumeeniaga. Peale selle madistati aprilli lõpus tšehhide vastu võõrsil, kuid uus Jalka jõudis juba enne seda trükipressiga semuks saada. Koondise rekordinternatsionaal Kaire Palmaru (pildil) on mängude suhtes ootusärev.

Kindlust andsid sõprusmängud, kus alistati Läti 8 : 2 ning jäädi Põhja-Iirimaale kaks korda võõrsil 0 : 1 alla.

“Alati on hea palju väravaid lüüa,” vestab Palmaru Läti mängu kohta ning tõmbab samas hoogu maha. “Eks oli üllatav, et lõpuskoor nii suur jäi, kuid samas oli näha, et lätlastel olid mõned mängijad puudu ning palju noori oli platsil. Põhja-Iirimaa kaotustest on kahju, sest oleksime võinud mängida ka viiki või võita. Nad ei olnud meist üle, tegemist oli võrdsete heitlusega.”

Eelmise aasta oktoobris mängiti hispaanlastega Madridis, kus võõrus-

tajad suutsid meie puuri taguda kuus kolli. Eesti koondis jäi tol päeval nulli peale. Palmaru sõnul on Hispaania sats täis kiireid ja tehnilisi mängijaid ning neid saab mingil määral võrrelda sama riigi meestekoondisega, kuigi leidub ka erinevusi.

“Nad ei mängi nii kiiret ühepuute söödumängu,” arutab klubijalgpalli Pärnu JKs mängiv naine. “Lisaks tundus mulle, et neil ei olnud selget liidrit, kes oleks teistest silma paistnud. Kõik väga head mängijad, aga kellegi konkreetse peale mängu ei ehitatud.”

Eelolevatest mängudest rääkides ei taha Palmaru potentsiaalsetest punktidest suure suuga pajatama hakata, kuid kuna hooaja ettevalmistuses on astutud uus samm, siis tagasihoidlikult mainib ta, et kaheksa punkti tahaks ikka tabelisse juurde saada. Sellise saldo saavutamiseks on eriti olulised mängud Rumeenia ning Tšehhiga, kellega möödunud aastal piike ei ristatud ning kes seetõttu on hetkel veidi tundmatumad konkurendid.

Foto: Lembit Peegel

Kaire Palmarut ja Eesti koondist ootab 8. mail ees MM-valikmäng Hispaania vastu.

Foto: Lembit Peegel

persoon

Palli valdav Eduard Golovljov otsib järgmist käiku: luurab silmanurgast sööduvõimalust. Või teeb kaitsjale hoopis jalgade vahelt ära?

44

JALKA MAI 2014

Foto: Lembit Peegel

persoon

Eduard Golovljov – mees, kelle nimi lubab väravaid Poisipõlves kaitses mänginud Eduard Golovljovi edutas treener edurivvi 13- või 14aastaselt. See osutus paslikuks nii mängija nime kui ka olemusega.

Kristjan Jaak Kangur

F

C Infoneti 17aastane ründaja Eduard Golovljov on jõudnud Premium liigas mängida vaid aasta, kuid selle aja jooksul oma nime paljudele tuttavaks teinud. Kuid kui väravalöömine on Golovljovile harjumuspärane tegevus, siis selgub, et tähelepanu keskpunktis olemine veel mitte.

“Natuke jah,” tunnistab ta tagasihoidliku naeratusega, kui küsida, kas väike närv on sees – Jalkale antav intervjuu on Golovljovi sõnul tema elu esimene kokkupuude trükiajakirjanduses ilmuva persoonilooga. Aga suure tõenäosusega ei jää see viimaseks.

13. aprill 2013 – see päev on Golovljovil hästi meeles. Toona 16aastane olnud noormees meenutab meistriliiga debüütvärava toonud mängu väikese muigega: “Sellega oli naljakas lugu – veel eelmisel päeval käisin Pärnus veepargis, puhkasin rahulikult. Alles tagasi Tallinnasse jõudes sain teada, et mind on meistriliiga mänguks algkoosseisu pandud. Oli üllatus küll!”

Tallinna Kalevi vastu kulus Golovljovil tol päeval napp 13 minutit, et saada kirja elu esimene meistriliiga värav.

“13. aprill ja 13. minut ... selline numbrite maagia,” sõnab ta ise. “Mäletan veel, et mängu ajal tundus hirmus ilus värav, mõtlesin, et lõin otse ristnurka. Pärast video pealt vaadates selgus muidugi, et tegelikult läks löök üsna keskele ja väravavaht vist ka natuke eksis ... Aga värav on värav,” muigab ta.

Alguses kuulutati Golovljov ühtlasi meistriliiga noorimaks väravalööjaks, ent see au jääb siiski Raio Piirojale, kes sahistas 1995. aastal Pärnu JK eest võrku kaks kuud nooremana. Kui mullu jäi Golovljovi arvele kõrgliigas lõpuks

kolm tabamust, siis tänavu on tal sama arv väravaid koos juba seitsme vooruga – tema löögi järel on palli pidanud oma võrgust välja võtma nii Tammeka, Paide kui ka Flora puurivaht.

Kui tabamus Flora vastu tõi Infonetile üllatusvõidu, siis Paidele löödud värav andis Golovljovile rahvahääletusel märtsikuu ilusaima tabamuse tiitli. Kuid kas tegu on ka ründaja enda karjääri ilusaima väravaga?

“Ei,” tuleb kiire vastus. “Kõige ilusam oli värav, mille lõin Aserbaidžaanile U17 koondises mängides, karistuslöögist.”

MEISTRISARJA ESIMESEST VÄRAVAST

13. aprill ja 13. minut ... selline numbrite maagia.

Küsimusest, millise värava ta ise oleks kuu ilusaimaks valinud, põikleb Golovljov algul diplomaatiliselt kõrvale, kuid tunnistab viimaks muigega, et ega tal hääletuse tulemuse vastu suurt midagi pole. “Aga märtsis löödi tõesti väga palju ilusaid väravaid, nii et ootamatult tuli see võit mulle küll!”

Jalgpalliga hakkas Golovljov tegelema seitsmeaastaselt, kui vanemad ta FC Atletikusse trenni viisid. Ta alustas paremkaitsjana, aga juba siis meeldis talle rünnakule tõusta. 13- või 14aastaselt panigi treener ta edurivvi. Sinna Golovljov, kel on väravakütile sobilik perekonnanimi, jäigi. Eelmisest hooajast on erinevates liigades ja noortekoondise eest peetud mängudes tema arvel 35 tabamust.

“Praegu võin öelda, et mu elu on jalgpall, kõik on sellega seotud,” räägib Golovljov ja tänab oma vanemaid. “Nad ei ole kumbki ise spordiga tegelenud, aga mind toetavad igati. Näiteks saan iga päev tervislikult süüa – see on väga oluline, sest püüan tegutseda igas mõttes professionaalselt.”

Golovljovi koormus tundub kõrvalt vaadates suur – sageli käib ta platsil nii laupäevases meistriliiga kohtumises kui ka pühapäevases duubli mängus, lisaks koondisekohtumised ja logistikaõpingud Tallinna transpordikoolis. Golovljov ise aga väsimuse üle ei kurda. “Normaalselt mängin, võiks isegi tegelikult rohkem.

Kogemusi saab ju niimoodi juurde. Ja kooliga on ka asjad korras – peavadki olema, sest ehkki praegu näen end tulevikus kindlalt jalgpallurina, tuleb elukutse samuti omandada,” lausub ta.

Samamoodi nagu iga ambitsioonikas noor mängija mõtleb ka Golovljov ühel päeval A-koondise esindamisele, kuid tunnistab, et selleks on kindlasti vaja omandada esiteks kogemusi platsil, teiseks aga veel üks oluline asi – eesti keel.

“Platsil saan vajalikud asjad räägitud – mina saan aru ja minust saadakse aru.

Tavaelus läheb aga raskelt ... Eks asi ole ka selles, et viibin nii klubis kui ka koolis peamiselt venekeelses keskkonnas,” arutleb ta. “Kui aga oleme näiteks koondisega nädal aega koos ja olen eestlaste keskel, jääb eesti keel ka kohe palju kergemini külge,” märgib Golovljov.

Mitte ühtegi teise Eesti klubisse pääsemisest Golovljov aga isegi ei mõtle.

Eestis mängides on kindel valik Infonet!

Välismaale tahaks noormees ka, aga sinna on veel aega. Kuhu? Talle meeldib Inglismaa tugev ja jõuline stiil.

2014 MAI JALKA

45

klubilood Welco tänavuse hooaja esimene kodumäng oli 13. aprillil Kaitseliit Kalevi vastu. 2 : 2 viiki saatis võimas etendus.

Foto: Anet Ayrapetjan

Väikese klubi suured teod ja eesmärgid Tartu suuruselt kolmas klubi Welco Elekter toimib ja unistab nagu FC Barcelona ning plaanib luua oma noorteakadeemia ja ehitada staadioni. Välismeedias on pilku köitnud klubi fännid.

Madis Kalvet, Postimees

2

007. aastal otsustasid Hugo Treffneri gümnaasiumi poisid osaleda Tartu linna jalgpallimeistrivõistlustel ning kutsusid meeskonda ka mõned Miina Härma staadionil harjutamas käinud sõbrad, kellega koos moodustati tiim, millel nimeks JK Masuudinaine. Aasta hiljem loodi juba klubi ja hakati mängima IV liigas JK Welco Elektri nime all.

Sellele järgnenud areng on olnud üsna

46

JALKA MAI 2014

tormiline ning praeguseks mängitakse II liigas, 2012. aastal loodud duubelmeeskond tõusis tänavu III liigasse ja lisaks tegutseb sellest aastast ka rahvaliiga tiim. Peale mänguliste oskuste on nende aastate jooksul pilke tõmmatud veelgi rohkem. Nagu vanasõnagi ütleb – iga algus on raske –, oli alguses üheks põhimureks mängijate leidmine.

“Aga toona oli tõesti nii, et piisas ainult kellegi jutust, et mingi vend on

kunagi jalgpalli mänginud, kui mul sai siis peol üks õlu lisaks võetud ja mindud teda moosima. Millal on keegi varem tasuta joogist ära öelnud?” meenutatakse Welcos siiani klubi ühe asutaja Mirko Kikkamäe toonast värbamispoliitikat.

Praeguseks on Welco aga kerkinud Eesti suuruselt teise linna Tartu kolmandaks klubiks (taseme poolest kõrgemal mängivad Premium liigas pal-

klubilood

Korraldasime käesoleva hooaja eel fännide seas valimise ning uueks logoks valiti selline. Logo autor: Lauri Särak

liv Tammeka ning esiliiga B-s mängiv Santos). Mängijate otsimise asemel tuleb tihtilugu juba valida, keda võtta ja keda jätta. Lisaks on mõlgutatud mõtteid oma staadioni ja noorterühmade kohta. Kõige selleni poleks võibolla aga jõutudki, kui 2008. aastal poleks meeskond leidnud toetajat, kes pani ettevõtmisele õla alla.

Kopsakas liikmemaks “Täiesti juhuse tahtel viis meie tee kokku Tõnu Tiirmaaga, kes on Welco Elektri üks omanikke,” meenutas Welco juhatuse esimees Priit Raamat.

“Sealt saime rahasüsti, millega pandi klubi tegevusele alus. Selle pealt käiski Kikkamägi mööda linna ja otsis mängijaid juurde. Sinna kuulub ka legendaarne lugu, kuidas ta Mikk Valtna (praegune peatreener ja Tartu Tammeka mängija) õlle ja praega ära ostis.

Peale selle olid sponsori poole pealt ka mõned inimesed, kes soovisid mängida, ja nii asi käima läkski.”

“2008. aasta oli selline aeg, kus majanduses ei olnud just parimad ajad,” lisas juhatuse liige Kadi Parts. “Kuna klubil ei olnud toona ei peatreenerit, visiooni ega mängijaid, siis praegu tundub sellise sponsori leidmine õnneliku juhusena. Hiljem selgus,

ÜLE LINNA LÄRM

Tähtsamate mängude eel on meil linnas rongkäigud. Kui sportliku poole pealt ei ole meil veel midagi suurt ette näidata, siis fännibaas on kujunemas meie trumbiks.

et tema (Tõnu Tiirmaa) pikaajaline unistus oli, et tal oleks firma nimega jalgpallimeeskond. Kokkuvõttes oli väga soodne asjade kokkulangemine.

Kumbki pool ei pidanud eriti moosima ning mõlemad olid koostööst huvitatud.”

Praeguseks on klubi alustanud oma seitsmendat hooaega ja nii mõneski plaanis võetakse eeskuju selle maailma vägevatelt. Nii on Tartus paiknev meeskond, nagu maailmakuulus FC Barcelona, liikmete omanduses. Alates 2013. aasta hooaja algusest tehtud muudatuse järgi maksavad liikmed igakuist kümneeurost liikmemaksu, saavad hääleõiguse ning õiguse käia üldkoosolekutel.

Praeguseks on klubil 75 liiget, kelle seas on ka kõik mängijad. Samamoodi kantakse hoolt selle eest, et ajapikku tekiks rohkem inimesi, kes Welco vastu huvi tunnevad. Juhatuse üks põhiline ülesanne on kodumängudele pealtvaatajaid meelitada.

“Meil on Facebookis reklaamid, A. Le Coqi toetatud publikumängud,” kirjeldas Parts, kes on ka Welco veebiajakirja peatoimetaja. “Lisaks üritame aasta jooksul kaks-kolm kohtumist suureks mängida.

Tähtsamate mängude eel on meil linnas rongkäigud. Kui sportliku poole pealt ei ole meil veel midagi suurt ette näidata, siis fännibaas on kujunemas meie trumbiks.

Me ei eelda, et inimesed tulevad lihtsalt staadionile. Näeme selle nimel vaeva.”

Staadionile koht olemas Nii soovitaksegi tekitada klubis ühtsuse tunnet, et kõik tunneksid end osalisena ja annaksid seeläbi panuse edasisse arengusse. Samas üritatakse vältida vigu, mida on teinud paljud meie suuremad ja tuntumad klubid. “Vaadates meistriliiga klubisid, kellel on esindusvõistkond, duubelmeeskond, naiskond ja noortevõistkonnad, siis mina ei saa aru, kuidas kogu see seltskond ei ole alati ühiselt üksteise mänge vaatamas,” toob Raamat välja tema jaoks kummalise tõsiasja.

“Ma ei tea, kust see viga sisse tuli, kuid meie üritame sellist asja vältida. Tahame säilitada ja tugevdada sidet fännide, mängijate ja kõikide liikmete vahel.”

Sidemete ja järjepidevuse loomiseks on jalgpallimaailmas olulised veel kaks asja ning need on oma staadion ja järelkasv. Mõlemas vallas on klubi visioonikonverentsil pandud plaanid idanema ja

Welco ümber maailma ja pilke püüdev kalender Kuidas liita mingit inimeste rühma tihedamalt kokku? Loomulikult tuleb selleks leida ühiseid tegevusi. Nii on ka Welcoga seotud inimesed leidnud aastate jooksul aina rohkem platsiväliseid asju, mis aitavad seltskonda veelgi ühtsemaks muuta.

Eelmisel aastal osutus äärmiselt populaarseks Facebooki fännimäng “Welco Käekiri Worldwide!”, kus inimesed postitasid oma reisidest pilte koos Welco logoga. Tänavu on aga plaanis algatada veel ka videomäng, mille sisu on klubi fännilaulude laulmine. Eesmärk on leida kõige lahedam Welco laul.

Viimasel kahel aastal on tiimi meesperet oodanud jõulude puhul ka meeldiv üllatus – Welco naisfännid on andnud välja pilke püüdva kalendri. Kalender ilmub ka järgmisel aastal. Peale erinevate mängude ja kalendri ühendavad klubi seltskonda ka peod, mida peetakse hooaja alguse, keskpaiga ja lõpu puhul. Samas täidetakse niiviisi ka klubi kassat.

“Igal aastal on hooaja lõpupeol olnud oksjon. Näiteks viimasel korral oli oksjonil vendade Mikk ja Siim Valta bändi Forest Kämp esinemine.

Pakkumist alustati viiest eurost ja lõpuks maksti selle eest 485 eurot,” tutvustas Welco juhatuse esimees Priit Raamat veel ühte lõbusat ettevõtmist.

Foto: erakogu

“Welco Käekiri Worldwide!” ‒ klubi logo hoiab Afganistanis üks kohalikest.

2014 MAI JALKA

47

klubilood Foto: Laur Kaarna

Welco naisfännid on kaks aastat välja andnud kalendrit.

astutud ka reaalseid samme.

“Seal joonistus välja skeem, et esimene samm on rajada noortemeeskonnad.

Meil ei ole praegu püramiidi alumist osa, on vaid tipp. Oleme seni hakkama saanud, kuid mingil ajal tuleb praegusel koosseisul vanuse mõttes piir ette.

Peame looma endale noorteakadeemia, oleme pidanud läbirääkimisi ühe noorteklubiga. Meie ühine huvi on rajada staadion,” tutvustas Raamat ideid.

Mängupaiga ehitamine ei ole ühel MTÜ-l siiski kõige lihtsam ettevõtmine ja praegu on tõmmatud sellele ideele pidurit. Seega jätkab Welco lähiajal mängimist Tamme staadioni nurgas paikneval kunstmuruareenil, kus tribüünid on praeguseks juba võõbatud Welco värvidesse.

“Koha staadioni rajamiseks me juba leidsime, samas seda kohta veel avaldada ei tahaks. Käisime juba ka abilinnapea jutul,” tutvustas Raamat reaalselt astutud samme. “Praeguseks on idee natuke maha vaibunud, kuna me ei leidnud enda seast inimest, kes saaks ja suudaks seda projekti vedada. Meie juhatuses on kõik tööinimesed ja kel48

JALKA MAI 2014

PRIIT RAAMAT IMESTAB

Vaadates meistriliiga klubisid, kellel on esindusvõistkond, duubelmeeskond, naiskond ja noortevõistkonnad, ei saa ma aru, kuidas kogu see seltskond ei ole alati ühiselt üksteise mänge vaatamas. lelgi pole sellega tegelemiseks piisavalt aega. Tegelikult on see kättevõtmise asi!

Reaalselt tuleks võtta palgale inimene, kellele see oleks põhitöö. See on arutlusel olnud, kuid me ei ole leidnud niisugust inimest. Kindlasti peab ta olema keegi Welco ringkonnast.”

Kui staadioni rajamise idee on praegu pandud seisma, siis visioonikonverentsidel lauale pandud mõtted loodetakse pikas plaanis ikkagi täita.

“Idee kohaselt peaks staadioni rajamise järel saama jalgpalliklubist spordiklubi ehk kaasaksime ka teisi alasid. Sealt edasi oleks aga soov kasvada kõigepealt Lõuna-Eesti suurimaks spordiühenduseks ja siis Eesti suurimaks spordiühenduseks,” rääkis Raamat. Üks kaugematest ideedest on, et Welcost võiks saada bränd.

Welco võrsed Tallinnas Kuigi Welco klubi ajalugu ei ole veel väga pikk, siis omad legendid on ka neil.

Kõige nimekamaks meheks tiimi ajaloos on võistkonna praegune peatreener Mikk Valtna, kes alates 2012. aastast pallib Premium liigas Tartu Tammeka ridades.

Samas sooviks Welco oma läbi aegade suurimat väravakütti peale treeneripingil istumise taas näha ka väljakul.

“Minu käest on viimased kaks aastat iga päev küsitud, millal ma taas nende särgi selga tõmban. Ilma naljata!” märkis Valtna, kes on SK Kuremaa ridades mänginud ka meistriliiga tasemel korvpalli. “Sõprade ring on Welcos nii

klubilood suur, et keegi ikka küsib. Ise mõtlen, et üritan kõrgemal tasemel mängida ikka nii kaua, kuni jalad on veel all.”

Kuna Tammekas mängimine võtab oma aja, siis jagabki Mikk Valtna Welco esindus- ja duubelmeeskonnas treenerikohuseid koos venna Siim Valtnaga, kes ise mängib jalgpalli esiliiga B-s FC Santose ridades.

“Kompromisse tuleb kindlasti teha.

Vend on samuti klubis treener ja kahe peale saame asjad ära klappida,” märkis Mikk Valtna, et ükski harjutuskord pole

Foto: erakogu

Mikk Valtna 2011. aastal FC Kuressaare vastu karikamängul.

mängijakohustuste tõttu ära jäänud. “Üksi ei saaks selle tööga hakkama, kuid praegu asjad toimivad.”

Kuna paljud Welco mängijad elavad aga igapäevaselt Tallinnas, siis tänavusest hooajast on neil ka pealinnas kindel koht, kus on võimalik ennast mänguvormi viia.

“Kikkamägi lõi Tallinnas nüüd uue klubi, mis kannab nime Jalgpalliselts,” avaldas Raamat, kuidas Welco võrsed juba vaikselt pealinna on jõudnud.

Fännid tuntud kodus ja võõrsil Eesti klubijalgpallis on aastaid räägitud ühest probleemist, mis on fännide vähesus tribüünidel. Siinses teises liigas mängiv Welco Elekter on selles vallas silmad ette teinud paljudele nimekamatele klubidele. Loomulikult ei ole siinkohal jutt tuhandetest pealtvaatajatest, kuid keskeltläbi saab rääkida ligi sajast fännist mängu kohta, kes elavad seejuures aktiivselt kaasa – laulavad laule, lehvitavad lippe ja võõras ei ole ka püro-show. Ka klubi sees on endale teadvustatud, et uued fännid ei satu tribüünidele juhuslikult ja nende sinna meelitamiseks on vaja teha tööd.

“Reklaam on Facebookis ja kodumängude puhul on Tartu linnas ka plakatid üleval,” loetles klubi juhatuse liige Kadi Parts. “Alguses oli mängudel käimine juhuslikum ja võõrsil toimunud kohtumistele läks kohale umbes poolteist autotäit inimesi. Nüüd on asjad tunduvalt paremini organiseeritud. Meil on koostöö bussifirmaga Arilix, kelle

325 Welco fänni oli eelmisel aastal klubi rekord Tamme staadionil.

Foto: Kristjan Aruoja

abiga saavad nii mängijad kui ka fännid võõrsilmängudele tasuta sõita.”

Nii jõudis Welco eelmisel hooajal oma tulihingeliste fännide “süül” ka Inglismaa tuntud ajalehe The Guardian veergudele. Kui eelmisel hooajal said nad klubi ajaloos esimest korda mängida Tartu Tamme põhiareenil, siis haaratigi härjal sarvist – tribüünidele oli kogunenud üle 300 pealtvaataja ning sai näha korralikku tifo- ja püro-show’d.

Guardian kirjutas blogis video juures: “Eesti kolmas divisjon ei pruugi olla suur asi, aga seal teatakse, kuidas käituda suurelt. Vähemalt senimaani, kuni mängijad peavad tekitatud segaduse ära koristama.” (Kes pole seda videot veel näinud, siis pilgu sellele saab peale visata aadressil youtube.com/ watch?v=9iWPxr1XG2o.)

Welco fännid ongi Eestis saanud küllaltki tuntuks. Ka tiimi juhatuse esimees Priit Raamat meenutab, et mõnele sõprusturniirile kutseid saades on sinna lisatud, et võtke ikka poolehoidjad kaasa, siis on ka mängijatel lõbusam. “Loomulikult tahaksime olla tuntud oma sportlike tulemuste poolest, kuid praegu teatakse meid eelkõige tänu fännidele,” tunnustas Raamat poolehoidjaid.

Tänavu saab Welco Tamme staadionil mängida lastekaitsepäeval, 1. juunil. Sel korral plaanitakse korraldada kohalikele lastele sportlik päev, mis lõppeks Welco mängu ühisvaatamisega.

Welcol on kujunenud traditsiooniks pidada iga hooaja alguses, keskel ja lõpus mängijate ning fännide suur ühispidu; siin fotol käesoleva aasta hooaja avapeo ühishetk, kui käidi Tartus Raekoja platsil laulmas.

Foto: Laur Kaarna

2014 MAI JALKA

49

usutlus

Siim Tenno: Narvas saan keskenduda jalgpallile

Siim Tenno maav천istlusm채ngus kahekordse maailmameistri Uruguay vastu.

50

JALKA MAI 2014

Foto: Lembit Peegel

usutlus Kolmekordne internatsionaal Siim Tenno siirdus ähmase tulevikuga Tartu Tammekast Narva Transi. Ta käis testimas ka Bundesliga IIs mängivas Paderbornis, ühes Saksamaa neljanda liiga satsis ja Nõmme Kaljus. Kahe viimase pakutuga ei jäänud ta rahule. Narvas käib Tenno vähe väljas ja on pühendunud ainult jalgpallile.

Indrek Schwede

K

uidas Transiga ühinemine käis?

See tuli Andrei Stepanovi kaudu. Küsisin, kas ta saab mind aidata välismaale. Mingil hetkel ta küsis, kas oleksin nõus Narva Transis mängima.

Ma polnud vastu. Siis helistas Transi peatreener, et neil on treeningmäng uues Tallinna sisehallis ja ma võin ka tulla. Nii ta hakkas minema tasapisi.

Ida-Virumaa sind ilmselt ei kohutanud. Kas keegi meeskonnas eesti keelt ka räägib?

Tanel Tamberg ja Vjatšeslav Fjodorov räägivad puhtalt. Olen kindel, et Sergei Lepmets räägib, kapten Nesterovski oskab, aga iseasi, kas nad ei julge või ei taha rääkida. Aga saame hakkama.

Kus sa elad?

Elan Narva kesklinna korteris koos ühe Venemaalt pärit kutiga. Kahetoaline korter on.

Mida sa vabal ajal teed?

Ega seal väga teha ei ole midagi. Pärast trenni tulen, magan, ja siis vahepeal käin poes. Väga ei liigu väljas.

Oled keskendunud spordile?

See oli üks põhjus, miks läksin. Saan seal ainult jalgpallile keskenduda.

Narva on vana jalgpallilinn. Kas tänaval sind ka ära tuntakse?

Võibolla nägupidi tunnevad ära, aga ligi küll keegi ei tule.

Tartu Tammekasse jäämine ei tulnud kõne alla?

Eks ma ikka kaalusin seda asja. Aga Tammekas olid noored mängijad, ma ei tea, kas ... Ei olnud lihtne jätta Tammekat, aga pidin selle valiku tegema, sest tahan mängijana midagi saavutada.

Mida?

Ikka välismaale tahaks minna. Hea oleks Saksamaa. Teine unistus on Eesti koondis.

Saksamaal käisid ju ka testimas?

Jah. Seal, kus käisin, pakkusid nad lepingut 4. liigas, aga seal pakutud rahaga poleks ära elanud. Muidu jäin rahule, nägin eri tasandeid. Käisin ka Paderbornis, mis mängib Bundesliga IIs, sain sinna meie Tammeka sakslasest treeneri kaudu. Mulle ei öeldud midagi, aga ma lugesin nende kodukalt, et kui on võimalus, kutsuvad nad mu suvel tagasi.

Käisin seal hooaja lõpus pärast Premium liiga viimast mängu, tegin kaasa kolm treeningut. Olin sel hetkel jalgpallist väga väsinud. Eks selle taha jäi ka midagi. Tase oli seal muidugi väga kõva, kõik käis väga kiiresti.

erines Eesti treeneritest?

Eks ta ikka erines. Sakslasena pidi distsipliin paigas olema. Talle meeldis väga trenni teha. Nädalas tegime kaheksaüheksa trenni pluss mäng. Mulle ta meeldis, eks ta jagas ka jalgpalli.

Kas Tammeka ebaselge tuleviku ajal tulid pähe ka loobumismõtted?

Ikka tulid. Vahepeal polnud ju selge, kas Tammeka üldse jätkab. Aga siis tuli Trans ja ka Nõmme Kalju.

Kas Transi treeningud erinevad Tammeka omadest?

Mulle väga meeldib, kuidas treeningud on Narvas korraldatud. Esmaspäeval ja teisipäeval oli meil mingi aeg kaks trenni. Hommikused on fitnessitreeningud, teised on pallitreeningud. Treenerile meeldivad hirmsasti sööduharjutused. Ei saa öelda, et need oleksid keerulised, aga nad on teistmoodi. Pole varem näinudki.

BUNDESLIGA II KLUBIST

Mulle ei öeldud midagi, aga ma lugesin nende (Paderborni) kodukalt, et kui on võimalus, kutsuvad nad mu suvel tagasi.

Kalju ei tahtnud sind?

Nad pakkusid lepingut, aga see, mida nad pakkusid, mind ei rahuldanud.

Millest see Tartu nõrkus tippjalgpallis läbi lüüa?

Kõik on raha taga. Ei ole tingimusi, kus talvel trenni teha. Kui väljak on jääs, pole see normaalne. Ei suudeta meeskonda tugevdada kõvade mängijatega ega suudeta olemasolevaid hoida.

Tallinnas makstakse rohkem.

Tammeka eelmise hooaja peatreener Uwe Erkenbrecher paistis meediale kui karismaatiline kuju. Kuidas sina teda hindad ja kuidas ta lähenemine

Kipud ise ka Saksamaale. Sulle Saksa jalgpall meeldib?

Jah, olen seal käinud ja näinud. Kogu see jalgpallikultuur meeldib mulle väga. Olen võtnud sihiks seal mängida, aga vanus hakkab peale tulema. Ei ole enam lihtne 23–24aastaselt kuhugi saada. Peaks teistest peajagu üle olema. Pigem otsitakse noori mängijaid.

Mis ootused on Valeri Bondarenko sinule pannud?

Ta pole sellest rääkinud, aga ta on kiitnud, et olen jõuline mängija. Et võiksin olla teistele eeskujuks, kuidas jõuliselt mängida, ja ma ei anna kunagi alla.

Hooaeg algas hästi ka sulle isiklikult: lõid kaks väravat Jõhvi Lokomotivi vastu.

Teise värava puhul oli õnne – see oli rikošett.

Milline on meeskonna siht?

Põhimõtteliselt öeldi, et tahame eurokohta saada, see on eesmärk. Praegu on ikka väga hea meeskond. Ühtne. Ainuke miinus on see, et pink on lühike.

Eesti koondises oled mänginud kolm mängu. Kõik meie jaoks eksootiliste vastaste vastu: Tšiili, Uruguay, Sal2014 MAI JALKA

51

usutlus vador. Lõuna-Ameerika turneel olid vastas Alexis Sanchez, Luis Suarez, Diego Forlan, Edinson Cavani, Diego Lugano jt. Kui palju sul platsil konkreetselt nende tegelastega tegemist oli?

Tšiili vastu tegin debüüdi. Enne mängu olid nad kõik suured nimed. Aukartust nende vastu polnud, aga uhke tunne oli mängida. Mängus sees olles sellele muidugi ei mõtle.

Salvadori vastu said kogeda ka võidutunnet.

Mu mäng oli väga kehv. Pärast seda pole mind koondisse kutsutud kah.

Mängupraktikat polnud, olin mänginud

duubli eest madalamates liigades. Selle taha mu mäng suht kindlalt jäigi.

Kui reaalseks uuesti koondisse pääsemist pead?

Ma ei mõtle sellele. Teen tööd ja kui kutsutakse, on see boonus. Üritan end heast küljest näidata.

Magnus Pehrsson rakendas Gibraltari vastu uut formatsiooni 4-2-3-1. Kas sa sobiksid sellesse süsteemi?

Seda peab otsustama treener, aga eks ma ikka sobin.

Foto: Lembit Peegel

Oled kunagi mänginud seda paigutust?

Ei meenu, et oleks mänginud.

Milles sa juurde peaks panema, et koondisse saada?

Ma ise arvan, et vajan rohkem stabiilsust. Mitte nii, et nõrkade vastu mängid väga hästi ja tugevamate vastu kaod vahepeal pildilt ära. Isegi Tammekas panin tähele, et ma polnud stabiilne ja oli ärakukkumisi. Palliga peab ka kiiremaks muutuma. Tunnen, et Narvas arenen edasi. Seal on ümber head mängijad ja kõik on kvaliteetsem.

Sinu Tšehhi siirdumine oli paras üllatus. Kuidas ise hindad seda perioodi Žižkovi Viktorias?

See tuli meile Kiidroniga ka äkki. Olin Rootsi kruiisil, kui tuli sõnum, et on võimalus Tšehhi minna. Minek selline, et 2. jaanuaril pidime trennis olema.

Läksime 31. detsembri õhtul Saksamaale, aastavahetuse olime hotellis ja sealt lendasime Tšehhi. Jõudsime sinna, nemad polnud ka veel trenni teinud. Siis vaatasime, et siia me sobime, me ei olnud kehvad. Tundsi-

me, et olime seal üpris head. Testimine kestis kaks nädalat. Siis öeldi, et minge koju, pakkige asjad ja tulge tagasi.

Mida sealt kõige enam õppisid?

Tagantjärele mõtlen: kas see üldse tuligi kasuks? Väliskogemuse muidugi sain.

Aga ma ei saanud mängida seal. Isegi kui minu positsioonile polnud mängijat panna, siis pandi ikka keegi teine. Kui küsisin, miks ma ei mängi, oli vastus: oota oma aega! Aga ma sain sealt siiski enesekindlust, kui tagasi Eestisse tulin.

Olin ikkagi välismaa klubis. Aga kui praktikat pole, siis Salvadori mäng näitaski, et ei saa väga hakkama. Samas: kui ma Tšehhis poleks käinud, poleks ma praegu ehk sealmaalgi, kus nüüd olen.

Euroopas on praegu ärevad ajad, kas piirilinnas on mingisugust pinget õhus tunda?

Ei ole midagi tundnud. Enne kui ma Narva läksin, kuulsin, et see on nagu Venemaa ja narkareid täis. Ei ole üldse midagi sellist näinud. Mind võeti väga hästi vastu, venelased hoiavad mind.

Eesti mängijad kardavad Narva minna, aga pole põhjust.

Kui pikk su leping Narvas on?

Aastane leping. Aga on klausel, et võin terve juunikuu otsida klubi välismaalt.

Sinu agent on Andrei Stepanov?

Mul ei ole paberitega agenti. Uwe (Erkenbrecher – toim.) aitab mind oma kontaktide kaudu. Tema oli mu treener, nägi mu potentsiaali ja oskab mind hinnata.

Välismaale kiikad endiselt?

Ega ei pruugi, olen Narvas rahul.

Vaja on kõvasti tööd teha, et meeskonnal hästi läheks.

Kui välismaale ei saa, siis kavatsed profipallurina jätkata Eestis?

Eestis profina rikkaks ei saa, aga ära elada saab ilusti.

Kas tulevikus oled treener?

Ma üritan ikka jalgpalliga seotuks jääda, aga lubada küll ei oska midagi.

Siim Tenno on Narva Transis kindel keskväljamootor, mis aeg-ajalt kukutab ka vastaseid.

Mida arvad kulunud küsimusest: kas Premium liiga alumine ots läheneb tipule või kaugeneb sellest?

Mina arvan, et pall on ümmargune.

mm-mälestused

Mida mäletan, mida ootan – MMi magnetist läbi kolme silmapaari Küsisime kolmelt erineva taustaga inimeselt, mida nad mäletavad eelmistest MM-finaalturniiridest ja mida ootavad eelseisvalt suurturniirilt Brasiilias. Kes ootab kontinentidevahelist suurt heitlust, kes ennustab, et üllatusi ei tule. Eestis elav hispaanlane on omade võidu asemel nõus ka üllatustega.

Siim Kera

B nagu Belgia

Foto: erakogu

Suurim MMilt saadud emotsioon?

Eks neid sähvatusi ole palju. Postid, penaltid, võidud, kaotused. Kõige suurem emotsioon on ikkagi viimane Hispaania võit. See on püsiv emotsioon, seda võitu oli oodatud. Seda enam, et panus oli tehtud. Spordiajakirjanikud tegid ennustuse ja ma ühe või kahe punktiga riisusin koore.

Kirjanik ning kultuurikriitik Tarmo Teder (pildil) on suur vutifänn, kelle esimesed MM-mälestused jäävad juba aastakümnete taha. Palusime tal oma mälus tuhnida ning tuua lagedale senised eredamad emotsioonid, millele literaat segas mõnuga juurde juunis algava suurturniiri mõtisklused.

Milline oli esimene MM, mida sa nägid?

See oli 1970. aasta MM Mehhikos, kui Brasiilia tuli kolmandat korda maailmameistriks ning nad said vana karika endale jätta. Iga MM on väga erutav olnud, eelmine kord ma aimasin ära, et Hispaania võidab. Teid kindlasti huvitab, kes tuleb maailmameistriks? Loomulikult tuleb B-tähega meeskond, aga mitte Brasiilia, mitte Bosnia ja Hertsegoviina, vaid hoopis Belgia! Kui nad muidugi playoff’is õnnetult välja ei kuku. Miks ei võiks nad üllatada? Oleks ilus, kui Lõuna-Ameerikas lõpuks üks Euroopa sats võidaks.

Mäng, mis on kõige rohkem meelde jäänud?

Viimase MMi finaal vist. Kõige värskem ning seal oli omajagu dramaatikat, kuigi väravaid oli vähe. Üks kõva mäng oli, kui Prantsusmaa võitis Brasiiliat 3 : 0. See oli selline mustade Prantsusmaa asumaa poiste ülesõit. Ronaldo ei teinud seal finaalis mitte midagi. See oli korralik jõu-

demonstratsioon. Maailmameistriks võiks tegelikult tulla Holland, kes on kolm korda finaalis mänginud. Samas, kui nad seekordki hõbedaga lepivad, siis ma neile väga kaasa ei tunneks.

Belgias on palju toorest jõudu ja musti hobuseid. Kui hea treener nad kokku klapitab ja paneb satsi mängima, siis võivad väga kõrgele sõita. See oleks suur pauk, kui nad alagrupist edasi ei saaks. Alati ma tahan, et tuleks uus meeskond maailmameistrite hulka.

Belgia on üks minu varajane ennustus, mida ma olen tuttavate jalgpallihaigetega jaganud.

Mida ootad tulevalt suurturniirilt? Üldisem ootus on, et televisioonis ei ole mingisuguseid tõrkeid, et ülekannetega ei oleks jama, et rahvas saaks ilusti kõik vastu võtta, ka internetis.

Tahaksin, et eurooplased ikkagi näitaks, et ka nemad mängivad, ja jõuaks finaali. Olgu kas Holland, Belgia, Saksamaa või Hispaania. Saksamaal muidugi materjali külluses, aga võibolla treener natuke õhku täis. Muidugi võiks rääkida Venemaast, nad kindlasti teevad ühe väga hea mängu, aga teadagi, mis pärast hiilgust juhtub. Äärmisel juhul võivad nad alagrupist edasi minna, sest loos oli soodne, kuigi nõrku pole mitte kunagi kuskil.

Võiks tulla suur Ladina-Ameerika ja Euroopa vaheline andmine. Põhimõtteline maailmajagudevaheline kisma, kuhu võiks sekkuda ka mõned poisid Aafrikast, aga miks ka mitte mõni Aasia sats. Konkreetselt ootakski seda kontinentide võitlust. Kes võidab, selle ees tuleb müts maha võtta. Kõik on tugevad ja pall on ümmargune. See on sentimeetrite mäng, mis võib teinekord otsustada.

2014 MAI JALKA

53

mm-mälestused Isegi vuvuzela hakkas meeldima

Foto: Gertrud Alatare

sid Hispaania lippe, sest tavaliselt on see väljaspool sporti konservatiivse ja parempoolse Hispaania sümbol. Lippude lehvimine positiivses ja rõõmsas kontekstis jättis sügava mulje.

JK Tammeka fännikoordinaatoriks on sel hooajal Hispaaniast pärit Nicolas Tamargo (pildil), kes otse loomulikult hoiab juunis-juulis pöialt valitsevatele maailmameistritele.

Milline oli esimene MM, mida sa nägid?

Kuigi ma olen kindel, et ma nägin osaliselt nii 1994. kui 1998. aasta maailmameistrivõistlusi, siis ma neist suurt ei mäleta. Lapsena olin ma Valencia fänn, kuid teismelisena ma eemaldusin vutist: jalgpall oli “normaalne”, aga meile “nohikutele” meeldisid arvutid, lugemine ja rollimängud. Hiljem hakkas mulle vastu jalgpalli majanduslik pool, mis häirib mind mingil määral siiamaani.

Ausalt öeldes hakkas mulle klubijalgpall taas meeldima alles siis, kui ma Eestisse tulin. Kuigi ma praegugi vaatan näiteks Premier League’i või Serie A-d ja oleksin väga õnnelik, kui Madridi Atletico võidaks Hispaania liiga, siis ainuke mitte Eesti tiim, kelle poolt ma tõsiselt olen, on Hispaania neljanda liiga klubi UC Ceares. Igatahes, mu huvi tuli vaikselt tagasi ja 2010. aasta MM oli esimene, mida ma täiskasvanuna täie tähelepanuga vaatasin. Kuigi me olime tulnud kaks aastat varem Euroopa meistriteks, siis ma eeldasin, et MMil kaotame veerandfinaalis. Ava-

Midagi šokeerivat ei tule!

mängu kaotus Šveitsi vastu pani mind kahtlema, kas me üldse nii kaugelegi jõuame. See oli aga väga meeldiv, kuidas kõik lõppes – praeguseks mulle peaaegu meeldib vuvuzela’gi! Peaaegu. Eelmine MM sisaldas palju momente, mis on senini mu lemmikute jalgpallihetkede hulgas, nagu näiteks Luis Suareze viimase minuti tõrje, punane kaart ning penalti. Ma tean, et see on vastuoluline arvamus, ja ma jälestan, kui jalgpallis sohki tehakse, aga Suarez ei üritanud kedagi lollitada, vaid kasutas lihtsalt reegleid perfektselt ära.

Mäng, mis on kõige rohkem meelde jäänud?

Muidugi 2010. aasta finaal. See oleks valmistanud tohutult pettumust, kui me oleks kaotanud hollandlastele, kes tulid matšile nagu MMA-võistlusele (sportlik vabavõitlus – toim.). Sel päeval juhtusin ma olema suvalises Kesk-Hispaania väikelinnas. Terves linnas oli kuulda karjeid ning tuututavaid autosid. Üsna harva on näha, et inimesed lehvitak-

Foto: Lembit Peegel

Levadia juhendaja Marko Kristali (pildil) MMide ajaarvamine algab 1980ndatest.

Milline oli esimene MM, mida sa nägid?

Esimene, mis kindlasti meeles, on 1982. aasta oma Hispaanias. Mäletan sealt Saksamaa (Lääne-Saksamaa – toim.) ja Prantsusmaa poolfinaali, mis läks penaltite peale. Meelde tuleb Paul Breitner – kedrad olid all, jooksis seal ringi oma karvaste jalgadega. Rohkem sealt ei meenu. See mäng on kuidagi meelde jäänud.

54

JALKA MAI 2014

Mäng, mis on kõige rohkem meelde jäänud?

Eks igasuguseid ole meelde jäänud.

Näiteks Ameerika ühendriikides 1994. aastal, kui (Roberto – toim.) Baggio lõi penalti üle.

Kas on kripeldama jäänud mingi mäng, mida sa mingil põhjusel ei näinud?

Mitte eriti, aga ma tahaks, et mul oleks jäänud nägemata eelmise aasta maailmajagude karika finaal (Brasiilia võitis Hispaaniat 3 : 0 – toim.). Ma vaatasin seda koos Brasiiliat toetavate eestlastega ning minu üle naerdi isuga.

Mida ootad tulevalt suurturniirilt?

Kas ootad Hispaania võitu?

Grupist edasipääsemine on juba üsna raske. Vaevalt, et hollandlastel tuleb kaks häbistavat suurturniiri järjest (2012. aasta EMil jäädi alagrupis 0 punktiga viimaseks – toim.), ning Tšiili on ohtlikum, kui inimesed arvavad. Me peaksime hakkama saama, aga ma ei oota, et me grupist kerge vaevaga läbi kõnniks. Pärast alagruppi võib vabalt vastu tulla Brasiilia, kes meile eelmisel aastal maailmajagude karikal kere peale andis. Muidugi loodan, et me võidame, ning meil on kindlasti mõistlikud šansid, aga “ootama” on võibolla liiga tugev väljend. Kui Hispaaniat meistriks ei kroonita, siis ma ootaksin mõnda üllatust: Kolumbia, Belgia, Uruguay või Tšiili võit oleks hea. Kõike võib juhtuda, tuleb lihtsalt oodata ja näha.

Kas on kripeldama jäänud mingi mäng, mida sa mingil põhjusel ei näinud?

Kõik tähtsad kohtumised olen ära vaadanud. Otseselt (MMi järgi – toim.) plaane ei säti, aga loomulikult üritad mängud kuidagi ära vaadata. Ega maailmameistrivõistlused iga päev pole.

Mida ootad tulevalt suurturniirilt?

Ma loodan, et tulevad mänguliselt põnevad kohtumised. Võiks olla efektiivne jalgpall, et lüüakse palju väravaid ning rõhutakse ründavale poolele.

Favoriitideks Brasiilia, Argentina, Hispaania, Saksamaa. Midagi šokeerivat ei tule.

ennustusvõistlus Ennustusvõistlus Adidase auhindadele Spordisõbra aasta tippsündmus jalgpalli maailmameistrivõistlused pole enam mägede taga. 12. juunil lüüakse Brasiilia ja Horvaatia vahelises mängus pall lahti ning sambatralli rütmis saab elada tervelt kuu ja üks päev.

Et gigantide omavahelisi heitlusi oleks põnevam jälgida, korraldab ajakiri Jalka ennustusvõistluse. Kokku esitame teile 15 lihtsamat ja raskemat pähklit ning kuna iga küsimus annab 2 punkti, siis on võimalik kokku koguda 30 silma. Õigeid vastuseid ootame 11. juuni südaööni aadressil jalkaennustus2014@gmail.com. Igale ankeedile palume lisada vastaja nime ning telefoninumbri.

Terad eraldatakse sõkaldest augustikuu numbris, mil ilmub paremusjärjestus. Esikolmikut rõõmustavad Adidase auhinnad: esikoht saab MMi ametliku Brazuca palli. Teiseks-kol-

Jaagup Kreemi ennustus Ega ennustamine pole käkitegu. Aju tuleb väänata nii palju, et lõpuks saab endalt küsida igivana filosoofilise küsimuse – kes paindub paremini, kas taip või Nadia Comaneci? Et lugeja elu oleks kergem, palusime esimese ankeedi täita muusik Jaagup Kreemil.

1. Kes tuleb maailmameistriks?

Brasiilia 2. Mitu väravat lööb turniiri parim väravakütt? 6 3. Mitme erineva maailmajao tiimid jõuavad veerandfinaali? 2 4. Mis skooriga lõpeb 20. juunil peetav Hondurase–Ecuadori mäng? 0 : 1 5. Mitu punkti kogub alagrupis

Nigeeria

Saksamaa

Hispaania

mandaks jäänud saavad valida endale kas Argentina, Saksamaa, Hispaania, Jaapani, Mehhiko, Nigeeria, Kolumbia või Venemaa koondise särgi (suurused M ja L).

1. Kes tuleb maailmameistriks?

2. Mitu väravat lööb turniiri parim väravakütt?

3. Mitme erineva maailmajao tiimid jõuavad veerandfinaali?

4. Mis skooriga lõpeb 20. juunil peetav mäng Honduras–Ecuador?

5. Mitu punkti kogub alagrupis MMi ainuke debütant Bosnia ja Hertsegoviina?

6. Mitmendas mängus saadakse esimene punane kaart? (Arvesse lähevad nii kaks kollast kui otse punane) 7. Mis tiim lööb alagrupiturniiril kõige rohkem väravaid?

8. Mitu Aafrika koondist pääseb alagrupist edasi?

9. Kes Argentina koondislastest lööb turniiril enim väravaid?

10. Mis riigi kohtunik vilistab finaali?

11. Kas Euroopa meeskond suudab esimest korda ajaloos võita MMtiitli Lõuna-Ameerikas? (jah/ei) 12. Kas Portugal pääseb alagrupist edasi? (jah/ei) 13. Kas turniiri parima väravaküti meeskond jõuab finaali? (jah/ei) 14. Kas korraldajamaa Brasiilia mängib finaalis? (jah/ei) 15. Kas Inglismaa suudab kellegi penaltiseerias alistada? (jah/ei) (Inglismaa ei pääse alagrupist edasi või ükski nende mäng ei jõua penaltiteni = ei)

Foto: Karli Saul/Scanpix

Jaagup Kreem tegi ennustamisega käe valgeks.

Kas suudad armastatud muusiku üle trumbata?

MMi ainuke debütant Bosnia ja Hertsegoviina? 3 6. Mitmendas mängus saadakse esimene punane kaart? (Arvesse lähevad nii kaks kollast kui otse punane) 6. mängus 7. Mis tiim lööb alagrupiturniiril kõige rohkem väravaid? Argentina

Venemaa

Argentina

8. Mitu Aafrika koondist pääseb alagrupist edasi? 1 9. Kes Argentina koondislastest lööb turniiril enim väravaid?

Lionel Messi 10. Mis riigi kohtunik vilistab finaali? Inglismaa 11. Kas Euroopa meeskond suudab esimest korda ajaloos võita MMtiitli Lõuna-Ameerikas? (jah/ ei) Ei 12. Kas Portugal pääseb alagrupist edasi? (jah/ei) Jah 13. Kas turniiri parima väravaküti meeskond jõuab finaali? (jah/ei) Ei 14. Kas korraldajamaa Brasiilia mängib finaalis (jah/ei) Jah 15. Kas Inglismaa suudab kellegi penaltiseerias alistada? (jah/ei) (Inglismaa ei pääse alagrupist edasi või ükski nende mäng ei jõua penaltiteni = ei) Jah

Mehhiko

Jaapan

Kolumbia 2014 MAI JALKA

55

expert liiga

Pärnu JK tahab uuesti ree peale saada Mullu meie esimese vutiklubina jalgpalli Meistrite liiga põhiturniiril mänginud Pärnu JK tänavuse aasta peaeesmärk on kaitsta kodust meistritiitlit ja jätkata Eesti vuti valitsemist.

Kristjan Roos

Linnaleht

“E

i saa, ei tohi, ega tahagi eesmärgiks seada vähemat kui Eesti meistritiitel. See on kõige esimene eesmärk,” tunnistab Pärnu JK peatreener Jüri Saar. Muidugi tahab Pärnu edukalt mängida ka naiste Meistrite liigas ning tagasi enda kätte võidelda mullu Florale kaotatud Eesti Foto: Lembit Peegel

Ave Pajo on PJK-le oluline täiendus.

56

JALKA MAI 2014

karika. Ühe tänavuaastase eesmärgi on Pärnu JK aga juba täitnud: hooaja alguses peetud superkarika mängus alistati penaltiseeria järel Flora. Omad kaod olid Pärnul paraku ka selles mängus, sest nii Aljona Maletsi kui ka Varje Tugimi vigastused osutusid nii tõsiseks, et mõlemad peavad suure tõenäosusega

terve hooaja vahele jätma.

“Ma ei ütleks, et superkarika finaal väga pingeline oli, aga me lihtsalt ei löönud kõiki oma võimalusi ära,” räägib Pärnu naiskonna läbi aegade üks paremaid mängijaid, kogenud Anastassia Morkovkina. “Kui me oleks need ära löönud, siis oleks mäng lõppenud normaalajal. Ise olime süüdi. Aga Floral on päris tore noor võistkond, nendega on väga huvitav mängida.”

Tema sõnul võiks Pärnu naiskonna tänavune eesmärk olla välja tulla mõõnast, kuhu mullu hooaja lõpus satuti. Tuleb saada ennast moraalselt ja füüsiliselt korda, et saaks värske peaga minna ka tänavu Meistrite liigat mängima. Superkarika võit oligi Pärnu naiskonnale selles mõttes väga suur palsam ja tekitas head enesekindlust, sest mullune hooaeg lõpetati väga tumedates toonides. Esmalt kaotati Meistrite liiga põhiturniiril suurelt 0 : 14 ja 0 : 13 naiste maailma klubijalgpalli valitsejale Wolfsburgile, seejärel alistuti karikafinaalis Florale. Ka hooajaeelsed mängud ei kulgenud Pärnu jaoks kõige paremini. Näiteks jalgpalliliidu uue sisehalli turniiril kaotati Florale, sõprusmängudes tuli alla vanduda küll paljuski teise koosseisuga mängides aga naiskondadele, kellele varem kaotatud poldudki. Nii kaotas Pärnu JK Tartu SK 10-le lausa kolm korda ja kaotus tuli vastu võtta ka Kohtla-Järve naiskonnaga mängides.

“Eelmise hooaja lõpus olime nii moraalselt kui füüsiliselt täiesti läbi,” nendib Morkovkina pärast superkarika võitu. “Ma arvan, et praegu hakkame sellest katastroofilisest seisundist tasapisi välja tulema.”

Kahe hooaja vaheline periood on olnud klubile väga kriitiline, sest mitu naiskonna põhikoosseisu mängijat polnud kindlad, kas nad tahavad tippjalgpallis jätkata. Nii näiteks käis Morkovkina terviseuuringutel, Kairi Himanenil oli põlveoperatsioon ning peaaegu olid karjääri lõpetamas väravavaht

expert liiga Elis Meetua ja Anete Paulus. Hooaja ettevalmistust alustasid hiljem ka Eesti liiga üks tehnilisemaid mängijaid Olga Ivanova, Aljona Malets ja Merlyn Mletsin. Meistrite liiga põhiturniiri kordusmängus punase kaardi saanud Elis Meetuat asendanud Triinu Esken otsustas aga sõita Austraaliasse. Nüüd on ta küll tagasi Eestis ja Saar loodab, et jätkab ka treeningutega. Mõistagi on hiline alustamine jätnud ettevalmistusse omad lüngad. Teisalt võib paljude võtmemängijate hiline alustamine tulla ka kasuks. Morkovkina pakub, et tänu pikemale pausile on mitu võtmemängijat paremini välja puhanud ja saanud värskuse uuesti silmadesse.

Kahe hooaja vahel on Pärnu JK naiskonnast lahkunud Nõmme Kaljusse väravavaht Maarja Virula, hooaja jätab vahele Heleri Saar. Naiskonda on juurde aga tulnud ründaja Ave Pajo ja Tallinna Kalevist väravavaht Karina Kork.

Pärnu JK naiskonna treeningutesse jätab jälje see, et treenitakse kahes rühmas. Tallinnas elavad mängijad treenivad pealinnas Allan Soometsa ja Risto Kranbergi juhendusel kolm korda nädalas, Pärnus treenib naiskonda Jüri Saar. “Üheks kitsaskohaks on just kokkumäng, sest palju ei saa koos trenni teha,” räägib 16aastane Pärnu naiskonna mängija Ketlin Saar, kes hoolimata samast perekonnanimest pole peatreeneri sugulane. “Pärnu grupis on rohkem nooremaid mängijaid, kes ei mängi veel meistriliigas.”

Peatreener Saar on aga rahulolev, et tänavu on saadud nautida ka Tallinnasse Lillekülla valminud uut täismõõdulist sisehalli. Klubi on leidnud vahendeid, et

Morkovkina jalgpallita ei saa Pärnu JK naiskonna raudvara Anastassia Morkovkina tunnistab, et jalgpall lihtsalt haarab teda kaasa.

“Mul ei ole otseselt tervisega probleeme, aga ütleme, et tervis jamab,” tunnistab Morkovkina, kes peab pidevalt käima spordiarsti juures ja tervist jälgima. “Vaatame, kuidas organism saab koormusega hakkama, ja selle järgi saab teha ka otsuseid, kas õnnestub mängida terve hooaeg sada protsenti või tuleb sekkuda vahetusest.”

Ta tõdeb, et arstide soovitus on tegelikult lihtne: 33aastase Morkovkina vanuses on vaja juba mõelda, mis on elus kõige tähtsam.

“Kas lähed trenni või teed kodus rahulikult süüa ja puhkad. Võibolla see ongi kõige tähtsam, sest kui ma vahepeal jalgpalli ei mänginud, siis just seda ma tegin: pere, kassid, rahulikult oma tööga tegelemine. Võibolla see aitas,” mõtiskleb ta.

Kuid tõmme jalgpalli poole on korduvalt Eesti aasta naisjalgpalluriks valitud Morkovkinal siiski vägagi alles: “Jalgpall on selline mäng, mis haarab kaasa. Sa lihtsalt ei saa olla ja vaadata kõrvalt, eriti kui mängib sinu võistkond. Isegi need tüdrukud, kes on ise lapsed saanud, tulid juba kaks-kolm kuud pärast sünnitust tagasi. Seda, mis kutsub pere loonud ja lapsed saanud naised tagasi palliplatsile, ei olegi võimalik seletada. Äkki on kuskil taevas sellele seletus.”

korra nädalas seal trenni teha: “Tingimused on seal väga head. Alati oleme üritanud ka vähemalt ühe autotäie mängijaid Pärnust juurde tuua, et treening oleks rohkemate mängijatega.”

Kui pealinnas on saadud harjutada uues kvaliteetses sisehallis, siis Pärnus on tulnud läbi ajada kitsas Raeküla kooli võimlas. Ka Pärnu kunstmuruväljak on kõva ja ebakvaliteetne, kuid siin on lahendus lähedal: mais vahetatakse vana kunstmuru välja ja uus kunstmurukate tuleb Pärnusse sama kvaliteetne kui Sportland Arenal. Mullu läks naiskonnal Meistrite liiga eelturniiril ülihästi, aga peatreener Saar ei välista, et tänavu võiks tema hoolealused suuredu korrata.

Palju oleneb sellest, kellega ühte alagruppi satutakse ja kus eelringi mängud toimuvad. Eelmine aasta läks kõik täkkesse. Sõit ei olnud kauge, pooleteise tunniga sõideti Soome, kus hotell ja staadion olid käe-jala juures. Varasematel aastatel on pärnakad mänginud eelringe Serbias, Sloveenias ja Kreekas, kus on olnud ligi 40 kraadi sooja, millele on lisandunud pikad lennureisid. See on kindlasti jätnud oma jälje.

Samas on Jüri Saar veendunud, et iga aastaga on Pärnu naiskond Euroopas konkurentidele järele jõudnud. Saar on rahulolev, et nendega on hakatud arvestama. Kõik asjaosalised ütlevad kui ühest suust, et Meistrite liiga on ka tänavu Pärnu JK naiskonnale suur proovikivi.

“Kasu oli Wolfsburgiga kohtumisest kindlasti,” arutleb teises mängus Wolfsburgiga vahetusest sekkunud nooruke Ketlin Saar. “Just tänu kogemusele, lisaks oli see hea võimalus näha maailma absoluutset tipptaset. Oleme seda nüüd omal nahal kogenud.”

Ketlin Saar nõustub ka sellega, et nüüd, kui tipptase on ära nähtud, on täpselt teada, mismoodi mängida, et ise tulevikus päris tippu jõuda.

HEA ELU TEHNIKA TALLINN Magistrali Keskus / Sõpruse pst. 201/203 • 677 7256 HAAPSALU Rannarootsi Keskus / Rannarootsi tee 1 • 473 4033 JÕHVI Keskväljak 6 • 337 1308 JÕGEVA Suur 42 • 772 2047 KOHTLA-JÄRVE Vironia Keskus / Järveküla tee 50 • 332 8410 KURESSAARE Tallinna tn 27 • 453 3611 PÄRNU Kaubamajakas / Papiniidu 8/10 • 44 50065 RAKVERE Põhjakeskus / Haljala tee 4 • 324 4147 RAKVERE Koidula tn 2 • 322 3268 VILJANDI UKU Keskus / Tallinna tn 41 • 433 5333 VÕRU Vabaduse 1 • 782 1822 RAPLA Tallinna mnt • 484 4040 TÜRI Tallinna tn 4 • 384 8762.

www.expert.ee

maailm

Portugali jalgpalli vaatenurgad ülikooliraadio suitsunurgast Jalgpall on portugallastele justkui religioon. Kas Eusebio või Cristiano Ronaldo? Või hoopis Figo? Benfica või Sporting? Või hoopis FC Porto? Kõige üle vaieldakse. Coimbras jälgib mängu üliõpilane Krismar Rosin.

A

jalehtede kaantelt vaatavad tavaliselt vastu Porto, Sportingu või Benfica jalgpallurid. Kui toimub miskit Ronaldo või Mourinhoga, ei hoia leheneegrid samuti tagasi.

Portugallased ütlevad, et sport on isegi tähtsam kui poliitika, sestap sobivad jalgpallurid iga väljaande kaanele. Paraku ei taha spordiväljaanded nõustuda, et sport ei ole ainult jalgpall. Kui avada tuntumaid neist, nagu A Bola, näeb, et sisus on 80 protsenti jalgpalli. A bola tähendab portugali keeles palli ja nii on mõistetav, miks sama ajakiri pühendab ühe väikese kolmerealise teate olümpiavõitudest 80protsendilise jalgpallikirjanduse kõrvale.

Iga päev on tasca’d täis vanu aegu taga igatsevaid papisid, veiniklaas ees. Mina, tudengivahetuse praktikant Eestist, saan kõike seda jälgida Coimbras, Portugali tuntuimas tudengilinnas.

Igavesti põleb nende rullitud sigaret, kui nad oma igatsust, saudade’t, portugali mentaliteeti teleri ees läbi elavad. Isegi kui tasca on täis mõlema klubi toetajaid, isegi kui mängivad vihased rivaalid, nagu Sporting ja Benfica, ei lähe kähmluseks. Kui värava lööb Benfica, kisavad ja karjuvad benfiquista’d ja kui Sporting, siis sportinguista’d. Aga mitte kunagi ei unustata, nii noored kui vanad vuntsimehed, kirumast kohtunikku, vaidlemast omavahel antud penaltite üle.

Vahel satub vaidlus lausa ajalukku, kui veinistunud vuntsivennad parima klubi tõestuseks fakte välja toovad.

Kuulen jalgpalli tagamaid ülikooli raadios, kus suitsuruumi ähmasnägudel on ääretult palju aega, et muljetada ja tuliselt koduklubi kaitsta. Vahepeal tekib juurde uus vuntsimees, kes varem öelduga üldse ei nõustu – tavaliselt oma erineva lemmikjalgpalliklubi tõttu – ja püüab sigaretti kimudes kogu minu arusaama Portugali jalgpallist üm58

JALKA MAI 2014

Vanemad veinistunud vuntsivennad peavad Eusebiot (paremal) Portugali parimaks jalgpalluriks läbi aegade ega oska midagi pihta hakata Cristiano Ronaldoga. Ka nooremad jagunevad tema puhul kahte lehte.

Foto: Patrik Stollarz/AFP/Scanpix

maailm ber muuta. Kui lõngustest ja hipidest raadioajakirjanikud vaidlevad jalgpalli üle, siis kohalikud naisilud vorbivad teises toas uudiseid. Panevad kõrvaklapid pähe, et vaidlused neid ei segaks.

Vahel on isegi nii armsad, et tuletavad meelde, et mõni neist vuntsimeestest unustas oma saate algusaja ära.

Eelkõige õnnestub mul kuulda jutustusi härra Oliveiralt, karvaselt Karlssonilt, kes on üks tudeng-ajakirjanikke, kes

teeb kohaliku jalgpallitiimi FC Academica mängude ajal otseülekandeid.

Naised Ronaldost. Vastandlikult Härra Oliveira on mulle öelnud, et Lissaboni Benfica on kohalik Manchester United, kellel on kõige rohkem toetajaid ja ka enim vihkajaid. Lissaboni Sporting on olnud viimasel ajal ebastabiilne. Klubi peetakse rikaste ja edevate sümboliks, ilusate naiste ligimeelitajaks. Samas on

Foto: AFP/Scanpix

klubi noor ja alati toetab noorte arengut.

Pole ime, et Sportingu noorteakadeemiat peetakse riigi ja võibolla ka Euroopa üheks parimaks. Tasub mainida, et Sportingu noorteakadeemiast on pärit mängijad Cristiano Ronaldo, Nani, Joao Moutinho, Figo, Simao.

Viimaseid aastaid arvesse võttes on muidugi FC Porto kõige tugevam ja võimekam klubi. Viie aasta jooksul pole FC Porto kordagi kodus, Estadio Dragaol kaotanud.

Meedia ja avalik arvamus ühtib kahe Portugali jalgpalli ikooni – Ronaldo ja Mourinho – puhul sada protsenti.

Kehtib mentaliteet “sa kas armastad või vihkad antud inimest”. Ronaldot peetakse Portugali parimaks jalgpalluriks.

Tavaliselt käib valik kolme nime hulgast – Ronaldo, Eusebio ja Figo. Kohalikud internetiportaalid soosivad statistiliselt Ronaldot, kellele avaldab poolehoidu enamik portugali rahvast.

Samas – tasca-mehed, kurvad suitsumehed, ju arvutit ei kasuta. Nemad igatsevad minevikuaegu ja peavad ikkagi Eusebiot Portugali parimaks jalgpalluriks. See Benfica imelaps oli kuuekümnendatel mitu aastat järjest parim väravalööja liigas. 1968. aastal kõmmutas ta 42 kolli. Rekordit hoiab enda käes Lissaboni Sportingu Yazalde, kes 1973/74. hooajal kõmmutas 46 väravat.

Tagasi Ronaldo juurde. Mäletan oma kontoripraktikat Coimbra ülikoolis, kui faksimise ja meeletu Portugali bürokraatia kõrval sai puhutud natukene jalgpallijuttu. Minu juhendaja Ana, kes oli parasjagu rase, rääkis oma pehme häälega, et Ronaldo on pisike üleslakutud naiivne poiss. Et ta on eputis, häbiplekk, lapselik jobu, kes arvab, et musklite näitamine ja ilutsemine teeb teda eriliseks. Anal on muuseas suur kultuurihuvi ja jälestus spordi vastu. Temaga ei nõustunud järgmise kabineti Regina – tõrelev kontoridiktaator, kes oli üsna jalgpallikauge. Aga Regina austas Ronaldot kui portugali kultuuri tutvustajat, nende riigi ja jalgpalli sümbolit. Ta respekteeris Ronaldo austust oma kodusaare Madeira vastu, tema algatusi kohaliku elu parandamiseks. Ta austas Ronaldo pidevat kiidukõnet Lissa. boni Sportingu kohta, kelle noorteakadeemia temast tõelise talendi tegi, ning Manchester Unitedi ja Alex Fergusoni kohta, kes temast superstaari ja Portugali parima jalgpalluri tegid. Isegi nüüd, kui 2014 MAI JALKA

59

maailm Ronaldo on ametlikult maailma parim jalgpallur, lähevad kohalike arvamused lahku. Meenub mäng Rootsi vastu, kui Ronaldo kübaratrikki tähistas 20pealisest raadioseltskonnast (mitte vuntsimehed, vaid marukulturnikud) kolm inimest.

Mulle tundub, et vihkamise taga on tegelikult kahetsus, sest Ronaldo hiljuti tekkinud küpsus ja tagasihoidlikkus ei saa põhjustada tulevärke, mida toob esile näiteks Mourinho vastuoluline isiksus. Üldjuhul ei salli Mourinhot Benfica toetajad. Oli ta ju mõnda aega seal treener, kuid juhtkond ei mõistnud tema talenti ega osanud pikendada tema lepingut. Nii ta läks, tehes lõpuks imet FC Portoga (võideti Portugali karikas, liiga, UEFA ja Meistrite liiga). Pole samas olemas ühtegi portugallast, kes ei respekteeriks tema saavutusi Porto ja ka teiste klubidega. Samas on Mourinho väljaütlemised tihtilugu vastuolulised, minu arvates liiga isiklikud ja liiga ausad.

Tühjad tribüünid heategevuseks Portugallased aga ei ole nii teravad kriidid olnud majanduskriisiga tegeledes. Suure küsimärgi all on kohalikud staadionid. Põhjuseid nuriseda leiab 2004. aasta EMi tegemistele pilku heites. Eelkõige küsimus: kas 2004. aastal oli nii palju staadioneid vaja?

Portugali häbi ja ahastus on Algarve staadion, rajatud varem mainitud EMi ajal. Solidaarsuse näitamise eesmärgil otsustasid tollased riigiisad staadioni rajada kahe suure linna vahele, jättes alles kohalike klubide oma staadionid. Portugali Primera Ligas mängiv SC Olhanense peab mänge oma kodulinnas Olhaos. Teised geograafiliselt lähedal asuvad klubid pärinevad aga esiliigast ja isegi madalamatest liigadest, seega nende maksevõimetus ei lubaks mängida nii võimsal staadionil.

Kuna staadion asub pärapõrgus, polnud sinna mõtet ka supermarketeid, ostukeskusi, jõusaale, restorane ja poode rajada.

Staadionit ei kasuta ükski klubi, sest sinna mängupäevadel liikuda oleks kulukas. Ehk korra aastas kasutab staadionit koondis.

Suhteliselt sarnane on seis staadioniga Leirias. Kui varem suudeti ots otsaga kuidagi kokku tulla, kui Uniao Leiria oli veel Primera Ligas, siis majandusraskuste tõttu kukuti esimesse liigasse ja praegu ollakse seal tabeli lõpuosas. Halvemad tulemused, väiksem publik. Pole normaalne, et EMi mõõtu staadionil tiksub mängu vaatamas 60

JALKA MAI 2014

Foto: internet

12. jaanuari liigamäng Benfica ja Porto vahel: meeskonnad leinavad suurt Eusebiot.

PORTUGALI NAINE ARVAB

Ronaldo on pisike üleslakutud naiivne poiss. Ta on eputis, häbiplekk, lapselik jobu, kes arvab, et musklite näitamine ja ilutsemine teeb teda eriliseks. ainult paarsada inimest.

Majanduskriis on pannud põntsu rahvale, kes ei saa enam jalgpallipileteid lubada. Kuigi Portugali jalgpallipiletid ei ole teiste Euroopa liigadega võrreldes nii kallid – näiteks võib Porto ja Benfica vahelist mängu näha 15 euro eest ja nõrgemaid tiime paari euro eest –, on palkade alandamine ja suur töötus vähendanud piletitulu meeletult. Staadionid on tihtilugu tühjad. Portugal on kriisis, veel hullemaks tegid eluolu siin suvel mäslevad metsatulekahjud. Tuletõrjujad pidid nädalaid järjest töötama, tuli aga muudkui levis ja levis. Solidaarsust näitas mitu klubi, kasutades staadioneid heategevuseks. Kui kohalik tiim Academica mängis nõrgemate vastastega, näiteks nagu FC Belenensesega, kes hoiab liigas 11. kohta, oli piletihind ostja valida. Tulu läks vabatahtlikele tuletõrjujatele.

Kuna piletitulu on väiksem, otsivad ka suuremad klubid nagu Porto ja Benfica viise, kuidas raha kokku hoida.

Üks markantsem juhtum on muidugi Moutinho müük Portost AC Monacosse. Kui Moutinho müüdi Sportingust Portosse, kirjutati klausel, et kui Porto peaks Moutinho edasi müüma, teenib Sporting müügist 25 protsenti. Et seda protsenti mitte maksta, müüs Porto Moutinho Monacosse koos James Rodriguezega, sama kontrahti all, koguväärtuses 70 miljonit. Kuna summa oli kahe mängija jaoks ja Moutinho väärtust ei saanud paberil eristada, võis Porto Moutinho väärtuse ise genereerida, välja mõelda. Avalikkuse ees puuduvad täpsed andmed, kui palju oli Porto nõus Sportingule maksma, aga loogika ja sisetunne ütlevad, et see protsent oli kordades väiksem Moutinho tõelisest väärtusest.

Tänavune aasta on Portugali liigale olnud juba üsnagi sündmusterohke. Aastavahetusel olid kolm klubi – Sporting, Benfica, Porto – üsnagi võrdsed, mõnepunktiliste erinevustega võitlemas karika eest. Peale selle võitis Ronaldo lõpuks maailma parima jalgpalluri auhinna, mida pool rahvast ikka veel ei tähista ja mille puhul vuntsimehed ei leia suitsuruumis ühist keelt, kuidas temasse suhtuda.

Samuti langevad mõnes tasca’s ikka veel pisarad, kuskil põlevad igavesti küünlad, kui meenutatakse Musta Pantrit, Eusebiot, kelle lõpuks murdis alkoholism. Avalikult ei taheta sellest rääkida, kuid aastaid kannatas suur staar viinakuradi küüsis. Kuigi tegemist oli kuulsaima benfiquista’ga, ühinevad kõik tema leinaga, tänavad tema imede eest ja soovivad head teed taevasse. Benfica– Porto liigamäng toimus pärast Eusebio surma. Mängiti kodustaadionil Estadio da Luzil. Kõik benfiquista’d kandsid särgil Eusebio, mitte oma tavapärast mängijanime. Eusebio hing oli kõikjal: möirgavas rahvamassis, kotkas, kes iga mängu eel sümboolse linnulennuga mängu sisse pühitseb, ja kahes väravas, mida FC Porto oma puurist välja pidi võtma.

Hispaania naised jalgpallimeelsemad Üldiselt pole portugali naised nii jalgpallimeelsed, õigemini jalgpallihaiged, võrreldes hispaania tüdrukutega. Mäletan siiani oma hispaania tüdruksõpra, armsat ja rahulikku, tavaelus isegi häbelikku plikat, kes pärast minu kihutuskõnet Madridi Reali mõttetusest ja Hispaania tiki-taka igavusest noa haaras ja mind susata tahtis. Ja kuidas ta enne mängu Skype’i kaudu isaga jalgpallist “vestles”! Meie mõistes ta karjus, ennustades mängu käiku, algkoosseisu, võimalusi ja täpset skoori. Kui Real kaotas, ei tohtinud ma piuksatada – veel vähem kritiseerida. Sest kritiseerimine tähendas diivanil magamist.

Väga harva võib Portugalist jalgpallihaigeid naisi leida.

mai kalender

Mai toob Gibraltari, Venemaa ja Hispaania Mais algab üsna tihe koondiste sissetung meie pallimurule: A-koondis võõrustab Gibraltarit, U21 EM-valiksarjas Venemaad ja naistekoondis MM-valiksarjas Hispaaniat. Nii poistele kui tüdrukutele tulevad aga külla ka Põhja-Iirimaa, Slovakkia, Rootsi, Soome ja veel kord Venemaa.

Võimalikke kalendrimuudatusi ja puuduvaid algusaegu vaata www.jalgpall.ee.

Premium liiga

Laupäev, 24. mai

Kolmapäev, 21. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet

Kalevi keskstaadion

Laupäev, 24. mai

Kolmapäev, 21. mai

19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Tamme staadion

Laupäev, 24. mai

13.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Paide Linnameeskond Jõhvi linnastaadion

Laupäev, 31. mai

Reede, 2. mai Reede, 2. mai

Laupäev, 3. mai Laupäev, 3. mai

16.00 Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia

Narva Kreenholmi staadion Laupäev, 3. mai

19.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion Reede, 9. mai

19.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

A. Le Coq Arena Reede, 9. mai

19.00 Tallinna FC Infonet – Narva JK Trans

Sportland Arena Reede, 9. mai

19.00 Tallinna FC Levadia – Jõhvi FC Lokomotiv

Kadrioru staadion

Laupäev, 10. mai

16.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion Laupäev, 10. mai

19.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion Esmaspäev, 12. mai

19.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia

Sportland Arena

Teisipäev, 13. mai

13.00 Narva JK Trans – Paide Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Jõhvi FC Lokomotiv

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadion 16.00 Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans

Tartu Tamme staadion

Esiliiga

Neljapäev, 1. mai

19.00 Pärnu Linnameeskond – Kiviõli FC Irbis

Pärnu Kalevi staadion Reede, 2. mai

Laupäev, 24. mai

13.00 Nõmme Kalju FC II – Pärnu Linnameeskond

Hiiu kunstmuru

Pühapäev, 25. mai

13.00 Tallinna FC Levadia II – Viljandi JK Tulevik

Maarjamäe kunstmuru 13.00 Tallinna FC Puuma – Rakvere JK Tarvas

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak

19.00 Kiviõli FC Irbis – Tallinna FC Flora II

Kiviõli linnastaadion

Kolmapäev, 7. mai

20.00 Vändra JK Vaprus – FC Kuressaare

Vändra staadion

Reede, 9. mai

Neljapäev, 1. mai

Laupäev, 10. mai

Neljapäev, 1. mai

19.00 Vändra JK Vaprus – Kiviõli FC Irbis

Vändra staadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – FC Kuressaare

Pärnu Kalevi staadion

Laupäev, 10. mai

Pühapäev, 11. mai

19.00 Tallinna FC Levadia II – Kiviõli FC Irbis

Maarjamäe kunstmuru

Kolmapäev, 14. mai

Esiliiga B

10.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Ararat TTÜ

Sportland Arena 13.00 Tallinna JK Legion – FC Elva

Sportland Arena Neljapäev, 1. mai

16.00 HÜJK Emmaste – JK Sillamäe Kalev

Männiku staadion Neljapäev, 1. mai

16.00 Maardu FC Starbunker – Tartu FC Santos

Maardu linnastaadion Neljapäev, 1. mai

19.00 Tallinna FC Puuma – Nõmme Kalju FC II

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak

19.00 Tallinna FC Flora III – Kohtla-Järve JK Järve

Sportland Arena

19.00 Kiviõli FC Irbis – FC Kuressaare

Kiviõli linnastaadion

16.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Maardu FC Starbunker

Sportland Arena

Kolmapäev, 14. mai

19.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Tallinna FC Infonet

Jõhvi linnastaadion

19.00 Nõmme Kalju FC II – Rakvere JK Tarvas

Hiiu kunstmuru

19.00 Paide Linnameeskond – JK Tallinna Kalev

Paide linnastaadion

19.00 Tallinna FC Flora II – Pärnu Linnameeskond

A. Le Coq Arena I muru

Teisipäev, 20. mai

19.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC II

Viljandi linnastaadion

19.00 Tallinna FC Flora II – Rakvere JK Tarvas

A. Le Coq Arena I muru

Pühapäev, 4. mai

Esmaspäev, 19. mai

Teisipäev, 20. mai

Kolmapäev, 21. mai

Pühapäev, 25. mai

Pühapäev, 11. mai

Teisipäev, 20. mai

19.00 Tallinna FC Puuma – Kiviõli FC Irbis

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak

19.00 Nõmme Kalju FC II – Tallinna FC Levadia II

Hiiu kunstmuru

Teisipäev, 13. mai

19.00 Nõmme Kalju FC – Narva JK Trans

Kadrioru staadion

Kolmapäev, 21. mai

Laupäev, 24. mai

Pühapäev, 4. mai

13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora II

Viljandi linnastaadion

19.00 Narva JK Trans – Tallinna FC Flora

Narva Kreenholmi staadion

19.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia II

Rakvere linnastaadion

19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Puuma

Vändra staadion

19.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC

Kalevi keskstaadion 19.00 Jõhvi FC Lokomotiv – Tartu JK Tammeka

Jõhvi linnastaadion

Kolmapäev, 21. mai

Laupäev, 24. mai

Reede, 2. mai

13.00 Rakvere JK Tarvas – Vändra JK Vaprus

Rakvere linnastaadion

Teisipäev, 13. mai

19.00 Pärnu Linnameeskond – Vändra JK Vaprus

Pärnu Kalevi staadion

19.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik

Salme staadion

19.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion Teisipäev, 13. mai

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora II

Salme staadion

Kolmapäev, 14. mai Kolmapäev, 14. mai

Pühapäev, 4. mai Pühapäev, 4. mai

16.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora III

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 4. mai

19.00 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion Pühapäev, 4. mai

19.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

A. Le Coq Arena

19.00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Puuma

Maarjamäe staadion

19.00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev

Tartu Tamme staadion

19.00 Vändra JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Vändra staadion

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

19.00 FC Kuressaare – Vändra JK Vaprus

Salme staadion

19.00 Tallinna FC Flora III – Tallinna FC Ararat TTÜ

Sportland Arena

Teisipäev, 20. mai Reede, 23. mai

19.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Flora

Sportland Arena Reede, 23. mai

19.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC

Kadrioru staadion

62

JALKA MAI 2014

Kolmapäev, 14. mai Pühapäev, 18. mai Pühapäev, 18. mai

19.00 Kiviõli FC Irbis – Nõmme Kalju FC II

Kiviõli linnastaadion

19.00 HÜJK Emmaste – Tallinna FC Infonet II

Männiku staadion Pühapäev, 4. mai

Neljapäev, 8. mai Laupäev, 10. mai

13.00 Maardu FC Starbunker – HÜJK Emmaste

Maardu linnastaadion

mai kalender Pühapäev, 11. mai

Expert liiga

19.00 FC Elva – Kohtla-Järve JK Järve

Elva linnastaadion

Laupäev, 3. mai

19.00 JK Sillamäe Kalev II – Tallinna FC Infonet II

Sillamäe Kalevi kunstmuru

Laupäev, 3. mai

Pühapäev, 11. mai Pühapäev, 11. mai

19.00 Tallinna JK Legion – Tartu FC Santos

Sportland Arena

Reede, 5. mai

19.00 HÜJK Emmaste – Tallinna FC Flora III

Männiku staadion Reede, 5. mai

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Sillamäe Kalev II

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Reede, 5. mai

19.00 Tartu FC Santos – FC Elva

Tartu Tamme staadion Laupäev, 17. mai

13.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Tallinna JK Legion

Sportland Arena

Laupäev, 17. mai

19.00 Tallinna FC Infonet II – Maardu FC Starbunker

Sportland Arena

Neljapäev, 22. mai

18.00 Tallinna FC Flora III – Tallinna FC Infonet II

Sportland Arena Neljapäev, 22. mai

20.30 Tallinna JK Legion – HÜJK Emmaste

Sportland Arena Laupäev, 24. mai

19.00 FC Elva – Tallinna FC Ararat TTÜ

Elva linnastaadion Pühapäev, 25. mai

19.00 JK Sillamäe Kalev II – Maardu FC Starbunker

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak – Kesk 30,

40232 Sillamäe

Pühapäev, 25. mai

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu FC Santos

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

13.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora

Hiiu kunstmuru 13.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK

Tartu Tamme kunstmuru Laupäev, 3. mai

Koondised Mehed

Esmaspäev, 26. mai

20.00 Eesti–Gibraltar

A. Le Coq Arena, Tallinn

U23

Teisipäev, 27. mai 19.00

19.00 Tallinna FC Levadia – Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN

Maarjamäe kunstmuru

Eesti–Slovakkia Rakvere linnastaadion International Challenge Trophy

12.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora

Pärnu Raeküla staadion

U21

Pühapäev, 11. mai Pühapäev, 11. mai

13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Tamme kunstmuru Pühapäev, 11. mai

13.00 Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN – Nõmme Kalju FC

Valga keskstaadion Laupäev, 24. mai

Laupäev, 31. mai

Eesti–Venemaa A. Le Coq Arena EM

U16

Reede, 9. mai

Eesti – Põhja-Iirimaa Tallinn

Naised

13.00 Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN

A. Le Coq Arena I muru

Neljapäev, 8. mai

19.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmuru

U17

Laupäev, 24. mai Laupäev, 24. mai

19.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe kunstmuru Kolmapäev, 28. mai

19.00 Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN – Pärnu JK

Valga keskstaadion Laupäev, 31. mai

13.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmuru

18.00 Eesti–Hispaania

A. Le Coq Arena MM Reede, 2. mai

17.00 Eesti–Rootsi

Sportland Arena Laupäev, 3. mai

17.00 Eesti–Soome

Sportland Arena

Esmaspäev, 5. mai

13.00 Eesti–Venemaa

Sportland Arena

Laupäev, 31. mai

15.00 Pärnu JK – Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN

Pärnu Raeküla staadion Foto: Lembit Peegel

Lisette Tammik meie U17 koondisest proovib palliga norralannade eest pakku pääseda.

2014 MAI JALKA

63

lisaaeg Saatke Jalkale postreid!

Kuidas tähistada väravaid Autor: Margus Kontus

"

"

Julgustame kõiki asjahuvilisi fotograafe saatma Jalkale postreid Premium liiga jalgpallureist! Tahame senisest veelgi enam avaldada just Eesti jalgpallurite postreid. Foto peab postriks sobima kompositsiooni poolest: pallur on pildil pealaest jalataldadeni, nägu on selgesti näha, eelistatult on ta palliga ja üksi. Muidugi on sellele reeglile ka erandeid – kõik oleneb konkreetsest fototabamusest. Parimad palad pääsevad trükki ja nende eest maksame ka honorari.

vana foto

Kohe näha, et vanad sõbrad!

Sellel pildil madistavad Sergei Hohlov-Simson ja Toomas Krõm 1997. aastal. Esimene Flora ja teine Tallinna Sadama särgis.

Hooaegadel 1996/1997 ja 1997/1998 (siis toimis sügise/kevade süsteem) olid nimetatud kaks Eesti klubivutis vastamisi just nendes meeskondades.

Tagantjärele tunnistab Sergona tuntud Sergei HohlovSimson, et talle sobis rohkem mängida suuremate ja aeglasemate ründajate vastu: “Krõm aga oli kiire, liikuv, tehniline ja agressiivne ning lõi mõlema jalaga. Seega mulle ebameeldiv vastane, kes oskas väravaid lüüa. Väljakul tekivad alati duellid

ja meil tekkisid nad keskkaitsja ja ründajana samuti. Mäletan ka seda, et teda oli lihtne endast välja viia ja vahel läks ta kergesti närvi, mis mõjutas tema mängu (naerab – toim.). Ma ei teinud seda teadlikult – selline asi käib lihtsalt mänguga kaasas.”

Krõm elavneb silmanähtavalt, kui jutuks tuleb Sergo, ja tunnistab üheksakümnendaid meenutades, et Hohlov-Simson oli viletsamaid variante, kelle vastu ründajana mängida. Seda juba Lõvide ajast saadik.

“Julgen öelda, et tema vastu oli raskem mängida kui Mareki (Lemsalu) vastu,” räägib Krõm ja jätkab läbi naeru: “Mul on see kogu aja keelel ja meelel, et ta oli paha inimene!”

“Tegelikult on ta muidugi suurepärane inimene, aga jalgpallurina paha ja kõige agressiivsem vastane, kelle vastu Eestis olen mänginud,” parandab Krõm tõsinedes.

“Ta oskas su elu nii kehvaks teha, näpistas ja tegi haiget.

Ta otsis variante, kuidas sind segada. Aga ta ei mänginud räpaselt ega tekitanud oma agressiivse stiiliga kunagi vigastusi.”

Hooajal 1995/1996 mängisid mehed koos Floras. Kolm mängu on koos tehtud ka Eesti koondises. Sergei Hohlov-Simson (58kordne internatsionaal) debüteeris koondises 1992. aastal Balti turniiril Läti vastu, Toomas Krõm (11) 1994. aastal USA vastu. Koos mängiti 1996. aastal: Aserbaidžaani (0 : 0), Küprose (0 : 1) ja Fääri saarte (2 : 2) vastu.

“Kui me temaga veel ühes meeskonnas mängisime ja hommikul treeningul kohtusime, siis polnud enne vaja kunagi ajalehte lugeda – Toomas tuli ja luges kõik uudised üles,” muheleb Sergo.

Indrek Schwede

Sergei Hohlov-Simson (vasakul) ei anna Toomas Krõmile asu maal ega õhus.

64

JALKA MAI 2014

Foto: Lembit Peegel

PS. Eelmises vana foto rubriigis lipsas sisse faktiviga: 5. juuni kodumängus oli KSMK vastasena tsooni liider Grodno Himik, mitte Gomeli Gomselmaš. Vabandust.

lisaaeg

JALGPALL

Ilmus ajakiri Eesti Jalgpall

M ÄRTS 2014 / HIND 5,00

Välismaalaste

All Stars

Kuidas mängiti

80 aastat

SUUR LIIGAGIID 2014

Märtsis ilmus ajakirja Eesti Jalgpall number, mis on keskendunud PreNOORT, mium liiga meeskondade koosseiKEDA JÄLGIDA sude tutvustamisele. Muuhulgas on ajakirjas ka persoonilugu Marko MARKO JA PATRIK Kristalist ja Heigo Niilopi tänuväärKRISTALI ELU ne artikkel, mis korrigeerib Eesti ONGI endisaegsete internatsionaalide JALGPALL seni ebatäpseid sünni- ja surmadaatumeid. Niilop on sukeldunud kirikuraamatutesse, et õiged kuupäevad välja uurida.

Eesti Jalgpall ilmus ka aastatel 1998 ja 2001–2005 kord aastas hooajaeelse liigatrükisena. tagasi

8

FOTOSESSIOONI SPONSOR

u JALGPALL I MM POSTER: TABELID JA AJAKAVA t KAUNID VUTIPIIGA D AVE PAJO KOSTÜÜM IDES

Al Hilali rekord: 136 kaotuseta mängu koduliigas

Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 03.05 Tiit Kõmper 04.05 Sergei Kuzmitšev 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 11.05 Meelis Eelmäe

50 40 50 56 26 26 24 39 32 41

11.05 Christian Happel 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 14.05 Martin Reim 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 19.05 Mart Martin 21.05 Eiko Saar 22.05 Ahti Paltseri

37 37 26 43 34 33 21 35 33 32

22.05 Mikk Reintam 24 24.05 Risto Sarapik 44 24.05 Ainar Leppänen 42 24.05 Aiko Orgla 27 25.05 Andre Anis 39 25.05 Dmitri Kruglov 30 25.05 Gert Kams 29 27.05 Igor Morozov 25 27.05 Eneli Vals 23 28.05 Dmitri Vinogradov 40

Aleksei Jahhimovitš vs.

Oleg Valov Foto: Lembit Peegel

Täna mängime nii, et pall on maas ja mehed õhus

Foto: internet

Klubi Al Hilal oli Sudaani liiga koduväljakumängudes kaotuseta enam kui 11 aastat tervelt 136 mängu jagu.

Seeria algas 29. augustil 2002, kui Al Hilal võitis Ahli Madani 4 : 1, ja lõppes 4. aprillil 2014, kui kaotati Ahly Shandile 0 : 2. Viimane kaotus enne tänavust oli 26. Sellel staadionil, nende ultratest augustil 2001, kui kaotati Al siniste lõvide ees, oli Al Hilal 11 aastat Mawradale 0 : 1. Eelmine re- kaotuseta. kord oli Madridi Reali nimel – 121 kaotuseta mänguga koduväljakul – ja kestis kaheksa aastat: 17. veebruarist 1957 kuni 7. märtsini 1965.

Al Hilal (araabia keeles poolkuu – toim.) loodi 13. veebruaril 1930 Omdurmanis ja nime sai klubi poolkuu järgi, mis nimepaneku ajal taevas säras. See on esimene Al Hilali nimeline klubi, hiljem on samanimelisi klubisid araabia maailmas veelgi asutatud.

Minu lemmikklubi Tallinna Flora ründaja Rauno Alliku: Minu lemmikmeeskond on Barcelona.

Hakkasin neile pühenduma umbes 2005. või 2006. aastal ja alguses ka Ronaldinho pärast. Vaatan nende mänge telerist, aga eelkõige internetist ja laigin Barcelona Facebooki-leheküljel. Floras fännab Barcat ka Froll (Andre Frolov – toim.), ka Pärnus on mul selliseid tuttavaid.

Mulle meeldib Barcelona omapärane stiil ja see, et nad Foto: Lembit Peegel ise kasvatavad väga häid noori.

Tiki-taka on küll vahel igav, aga olen sellega harjunud ja kui kõik õnnestub, võib väga ilusaid asju juhtuda. Barca särki mul pole, aga kavatsen hankida – kindlasti originaali. Barcelona toetamine ei tähenda minu puhul Madridi Reali vaenamist. Reali tegemised mind ei huvita, aga halba neile ei soovi.

Pooldan Barcelonat.

Ma korraks panen käed maha siiski ...

Vaata aga vaata Indoneesia liigat!

Maailmas on vähe liigasid, mille meeskonnad kannaks sarnaseid või samast sõnatüvest pärinevaid nimesid, ja maailmas on palju keeli, mille sõnad võivad mõnes teises keeles tähendada hoopis midagi muud. Hea näide on Indoneesia, mille meistrivõistlused toimuvad kahes piirkonnas. Ida piirkonna 11 satsi seas mängib ka kaheksa niisuguse nimega meeskonda: Persela, Persipura, Persebaya, Perseru, Persiram, Persepam, Persiba Balikpapan ja Persiba Bantul. Huvitav, kas sama sõnatüvi on ka meeskonna PSM nimes?

Lääne piirkonna 11 meeskonna seas on olukord mitmekesisem ja eesti keele “persega” kõlavad sarnaselt vaid Persib, Persija, Persita, Persijap ja Persik Kediri.

LHV edetabel Tehingute arvu järgi on LHV pangakaardi esimene 20 järgmine: 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. Tartu JK Tammeka 3. JK Tallinna Kalev 4. Nõmme JK Kalju 5. Põlva FC Lootos 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. Tallinna FC Flora 8. Tallinna JK Piraaja 9. FC Nõmme United

10. FC Kuressaare 11. FC Hell Hunt 12. Tallinna FC Reaal 13. FC Eston Villa 14. Sillamäe JK Kalev 15. TÜ Fauna 16. Haapsalu FC Flora 17. Rakvere JK Tarvas 18. JK Welco Elekter 19. SK Tääksi 20. Martin Reimi JK 2014 MAI JALKA

65

ristsõna

Aprillikuu ristsõna vastus oli “külgtuul”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Gibraltari maavõistlusele Heret Kannastik.

Võitjaga võtame ühendust. Maikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 16. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Gibraltari maavõistlusele.

Palume vabandust eelmise numbri trükivea pärast: muidugi oli õige vastus “pool elu Eesti koondises”, mitte “pool elu Eesti kroonides”. Võitja loosisime välja ikka õigesti vastanute seast!

66

JALKA MAI 2014

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.