Jalka (jaanuar 2017) by Jalka

HIND 2,20 EUROT JAANUAR 2017

HENRIK OJAMAA: individuaalset tööd olen teinud alati EESTI LIIGA VANIMAD MÄNGIJAD NAISTEKLUBID SAID RAHALIST TOETUST 25. KORDA AASTA SÜMBOOLNE KOONDIS

ANDRES OPER: MÄNGIJANA OLI LIHTSAM

PREMIUM LIIGA, ESILIIGA JA ESILIIGA B STATISTIKA ISSN 1736-7379

Postrid: Ats Purje / Lionel Messi Adam Lallana / Diego Costa

PEETER KLEIN LUUBI ALL

a ita ts u u k

sisukord

m uidugi suure treenerina m on a se em ta g si te es a “Str te, mid a öeldakse et n läks ri is llu m a p d, le lg – ja ära ja mõt u g n ä m a id om seda mõtlepead. Mäng eenerina on tr a g a i, st a halv treenerihästi ja mis nnen ma seda tu d ü ü N l. äda ik tahavad mist terve n eita ei saa, kõ p lla a va lii d ele ja stressi ja pea stata fännid hel on vaja va va , .” le id se da u n st ee va ka is e, aga vahel ajakirjanikel er Andres Op 7 2 – lk 26

KAANELUGU LK 48–51 Henrik Ojamaa imestab, kui palju ebaprofessionaalsust on ka jalgpalli kõrgeimal tasandil. Iseennast näeks ta koondises kõige ohtlikumana vasakul äärel, kus on oma mõlemal koondisemängul üles astunud aga muidu kaitsjana tegutsev vend Hindrek! Poiste onu on endine korvpallur Valdo Lips, endine lõvipoiss.

KOLUMNID

individuaalset tööd olen teinud alati EESTI LIIGA VANIMAD MÄNGIJAD NAISTEKLUBID SAID RAHALIST TOETUST 25. KORDA AASTA SÜMBOOLNE KOONDIS

ANDRES OPER: MÄNGIJANA OLI LIHTSAM

PREMIUM LIIGA, ESILIIGA JA ESILIIGA B STATISTIKA Postrid: Ats Purje / Lionel Messi Adam Lallana / Diego Costa

PERSOONID & INTERVJUUD

HENRIK OJAMAA:

ISSN 1736-7379

16 18 20

Siim Kera Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

HIND 2,20 EUROT JAANUAR 2017

26 40 42

Andres Oper Peeter Klein Mario Degtjov

PEETER KLEIN LUUBI ALL

ESIKAANEL: HENRIK OJAMAA FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 1 (109) 2017

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

RUBRIIGID Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Minu 11: Oliver Kuusik Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B statistika Maailm: Inglise liiga vs. Meistrite liiga Naised: rahalisest toetusest Klubi lood: FC Taritu Lisaaeg Ristsõna

6 12 14 44

52 56 58 62 64 66

MUU Aasta parimad jalgpallurid Jalka sümboolne koondis ja laureaadid Eesti liiga vanimad mängijad Raamat Võrumaa vuti ajaloost Parimad ütlemised Jalkas 2016

4 22 28 46 60

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

POSTRID Ats Purje Lionel Messi Adam Lallana Diego Costa

Nõmme Kalju Barcelona Liverpool Chelsea 2017 JAANUAR JALKA

parimad jalgpallurid Ragnar Klavan suhtles jalgpalligalal Eesti jalgpalliavalikkusega video vahendusel. Foto: Lembit Peegel

Ragnar Klavan ja Inna Zlidnis aasta parimad P

arim meesjalgpallur valiti 25. korda ja kolmandat korda järjest (neljas kord üldse) on selleks Ragnar Klavan, kes mängib Liverpoolis. Parimat valis 31 Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi ja 31 Eesti Jalgpalli Liidu inimest, kes reastasid kolm parimat (punkte saadi vastavalt 3, 2, 1). Klavani ülekaal oli selge: 180 punkti ja 56 esikohta.

Eesti parim meesjalgpallur 2016 Nime järel punktid, sulgudes esikohtade arv 1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Sergei Zenjov 4. Karol Mets 5. Mihkel Aksalu 6. Taijo Teniste 7. Dmitri Kruglov 8. Artur Pikk 9. Henri Anier 10. Mattias Käit 11.–12. Siim Luts 11.–12. Rauno Sappinen

JALKA JAANUAR 2017

180 (56) 116 (6) 19 17 17 8 5 4 2 2 1 1

Kes kuidas? Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Zenjov, 3. Konstantin Vassiljev Marko Kaljuveer: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Artur Pikk Merili Luuk: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Artur Pikk Raul Ojassaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Lembit Peegel: 1. Ragnar Klavan, 2. Henri Anier, 3. Mattias Käit

Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Jana Pipar: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Kristjan Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Dmitri Kruglov

Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Siim Kera: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Brit Maria Tael: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Gunnar Leheste: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Dmitri Kruglov

Mart Treial: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev

Tarmo Lehiste: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste

Kaarel Täll: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Ivar Lepik: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Rasmus Raidla: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

parimad jalgpallurid Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Mart Poom: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Dmitri Kruglov

Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Artur Pikk

Marko Pärnpuu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Rando Rand: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Steiv Silm: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Zenjov, 3. Konstantin Vassiljev

Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Artur Pikk

Martin Reim: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Eduard Rõžov: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste

Aet Süvari: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Siim Luts

Arvu Sild: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Tarmo Tiisler: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Mihkel Aksalu

Andrian Tšeremenin: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Zenjov

Dmitri Skiperski: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Dmitri Kruglov

Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Indrek Zelinski: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Teet Allas: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Uno Tutk: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Taijo Teniste

Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Mihkel Uiboleht: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste

Keith Boanas: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Mihkel Aksalu

Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mattias Käit

Lars Hopp: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Rauno Sappinen

Karel Voolaid: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Andri Hõbemägi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets

Läinud aasta parimaks naisjalgpalluriks hääletati Budapesti Ferencvaroses mängiv Inna Zlidnis. Valijaiks olid treenerid, mängijad, jalgpallijuhid ja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi.

Kadri Jägel: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Josep Katsev: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov Urmas Kirs: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Janno Kivisild: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Dmitri Kruglov Marko Lelov: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov Ainar Leppänen: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste Andres Oper: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Anastassia Morkovkina: 1. Inna Zlidnis, 2. Anete Paulus, 3. Kethy Õunpuu Kristiina Möller: 1. Kristina Bannikova, 2. Getter Laar, 3. Signy Aarna Aiko Orgla: 1. Inna Zlidnis, 2. Kethy Õunpuu, 3. Getter Laar Priit Penu: 1. Pille Raadik, 2. Anastassia Morkovkina, 3. Getter Laar Anne Rei: 1. Inna Zlidnis, 2. Signy Aarna, 3. Getter Laar Jüri Saar: 1. Anastassia Morkovkina, 2. Anete Paulus, 3. Inna Zlidnis Allan Soomets: 1. Anastassia Morkovkina, 2. Getter Laar, 3. Inna Zlidnis Aleksandra Ševoldajeva: 1. Inna Zlidnis, 2. Signy Aarna, 3. Getter Laar

Eesti parim naisjalgpallur 2016 1. Inna Zlidnis 2. Getter Laar 3. Anastassia Morkovkina 4. Signy Aarna 5. Pille Raadik 6. Kethy Õunpuu 7. Anete Paulus 8. Kristina Bannikova 9. Eneli Vals

26 12 9 6 5 5 4 3 2

(8) (2) (1) (1)

Kes kuidas? Keith Boanas: 1. Inna Zlidnis, 2. Eneli Vals, 3. Kethy Õunpuu Kaidi Jekimova: 1. Inna Zlidnis, 2. Getter Laar, 3. Signy Aarna

Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi: 1. Inna Zlidnis, 2. Pille Raadik, 3. Anastassia Morkovkina

Aivar Pohlak: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Katrin Kaarna: 1. Inna Zlidnis, 2. Getter Laar, 3. Kethy Õunpuu

Inna Zlidnis on Eesti parim naisjalgpallur 2016. Foto: Lembit Peegel

2017 JAANUAR JALKA

lembit peegel

Vutiaastale tõmmati kriips peale Estonias Eesti vutihooaeg lõpetati traditsiooniliselt Estonia kontserdisaalis. Auhinnati ja õnnitleti rohkesti, toome teieni põgusa valiku. Fotod: Lembit Peegel

Vanasti olid nad koos Eesti vormis, nüüd koos Estonia laval. Eesti Jalgpalli Liidu jalgpalligalal auhindu jaganud Joel Lindpere (vasakul) on just andnud endisele koondisekaaslasele Alo Bärengrubile üle Raplamaa JK-le kuuluva III liiga läänetsooni võidukarika. Mehe koduklubil oli üldse edukas aasta – endale napsati ka III liiga üldvõitja tiitel ja peale selle jõuti väikeste karikavõistluste finaali.

Lusti jagub nii AS Jalajälje esindajal Alari Lellil (vasakul) kui ka Eduard Golovljovil. Kui 2015. aastal sai Infoneti mees tugevuselt teises liigas kirja 41 tabamust, siis möödunud hooajal 39. Suurepärase saldo abil võitis ta nii esiliiga suurima kollmeistri kui ka parima mängija tiitli. Kas jaanuaris 20. sünnipäeva tähistav skooriguru teeb uuel aastal oodatud läbimurde aste kõrgemal? 6

JALKA JAANUAR 2017

lembit peegel Kohtunik Egerd Pajustik (paremal) mõistis lõppenud hooajal õigust koguni 71 kohtumises. Temast rohkem aega veetis arbiitrina erinevatel väljakutel vaid Andres Kalvik, kes sai kirja 81 matši. Naiste arvestuses oli teistest üle Anni Koppel, kes kogus kokku 68 mängu.

Nagu häid lambaid mahub ühte lauta palju, mahub ka osavaid Ragnareid Eesti vutimaailma mitu. Rannavuti meistriliiga suurim väravakütt oli 2016. aastal Ragnar Rump, kes aitas oma pronksil lõpetanud kodutiimi BSC Peugeot’d 28 tabamusega.

Esiliiga B võidukarika võis sel aastal Estonia kontserdisaalist otse praamile viia FC Kuressaare. Pildil annab esindusmeeskonna kaptenile Elari Valmasele trofee üle Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. 2017 JAANUAR JALKA

lembit peegel Premium liiga parima skoorija aunimetuse peale käis kõva andmine viimaste voorudeni. Pingelisest võitlusest väljus võitjana ka 2014. aastal edukaim olnud Sillamäe Kalevi ründeäss Jevgeni Kabajev (pildil), kes sai kirja 25 väravat. Teist ja kolmandat kohta jagasid 19 tabamusega Vjatšeslav Zahovaiko ja Rauno Sappinen.

Ühes käes karikas, teises diplom, kaelas medal. Infoneti kapten Andrei Kalimullin võib rahul olla.

JALKA JAANUAR 2017

lembit peegel

EOK president Urmas Sõõrumaa (vasakul) ja Mattias Käit poseerivad koos EOK järelkasvuprojekti “Märka järgnevat põlvkonda” stipendiumiga, mis kaasneb aasta parima meesjuuniori tiitliga. Suure tunnustuse au osaliseks saanud Käit tuli auhinda vastu võtma Inglismaalt.

Parima naisjuuniorina sai tänavu rõõmustada Tallinna Flora jalgpallur Lisette Tammik. Oktoobris 18aastaseks saanud Tammiku – kel naistekoondises kirjas juba kümme kohtumist ja üks värav – kõrval jõudsid esikolmikusse veel Siret Räämet ja Laada Tereštšenkova.

2009. aastal Eesti naistevutti arendama asunud inglase Keith Boanase (paremal) aeg Maarjamaal on selleks korraks läbi. Alati kirgliku ja emotsionaalse Boanase tehtud töö sai tunnustatud EJLi kuldmärgiga. 2017 JAANUAR JALKA

lembit peegel Juunis sai Kaire Palmarust esimene Eesti naine, kel kirjas 100 koondisemängu. Suure tähiseni jõudis ta 6. juunil, kui Eesti pallis Tartus Bosnia ja Hertsegoviinaga. Toona kingiti Palmarule spetsiaalselt sündmuse puhuks valmistatud särk. Jalgpalligalal sobitas EJLi president Aivar Pohlak Palmaru pähe uhkemast uhkema mütsi.

Heategevusprojekt aitas Eesti koondise võidule

esti Jalgpalli Liit koostöös suurtoetaja Tele2 ja toitlustusettevõttega Amps korraldasid heategevusprojekti “Jalgpallile lähemal”, mille raames külastasid lastekodulapsed Eesti koondise võidukat MM-valikmängu Gibraltariga. Tele2 kinkis lastele bussisõidu pealinna, torusalli ja maitsvaid komme. Amps pakkus projektis osalejatele kehakinnitust. Kokku võtsid reisi ette 86 last ja nende 21 saatjat. “Mulle meeldis, et meid sinna kutsuti. Veel meeldis vaadata võistlust kohapeal, mitte telekast. Sai kaasa elada ja muidu oli ka väga tore,” lausus üks elamuse saanud noor. “Meie pere lapsed jäid päeva ja üritusega väga rahule. Laste sõnul oli mängu kohapeal palju-palju huvitavam jälgida 10

JALKA JAANUAR 2017

kui televiisorist. Eriti põnev oli laste jaoks see, et teisel poolajal kõik väravad meie nina all löödi. Väga vahva ja teistmoodi üritus meie lastele. Suur aitäh korraldajatele!” kiitis Siimusti lastekodu Metsatareke oma tagasisides.

“Jõudsime koju väsinute, aga väga rahulolevatena. Tele2-lt saadud sallid kulusid sooja saamiseks ära ja toit oli maitsev,” lausus MTÜ Vahtramägi esindaja. Rõõmsast päevast said osa Kohtla-Nõmme lastekodu, MTÜ Maria ja Lapsed asenduskodu, MTÜ Vahtramägi, SA Tartu Perekodu Käopesa, Juuru SOS Lasteküla, Põltsamaa SOS Lasteküla, Siimusti lastekodu Metsatareke, Viljandi SA Perekodu, Tallinna lastekodu ja Narva-Jõesuu SOS Lasteküla. “Koondise nimel tänan südamest Tele2 ja Ampsu ning reisi ette võtnud lapsi. Sellised tegevused on väga olulised, et pakkuda noortele positiivseid emotsioone,” märkis Eesti koondise kapten Ragnar Klavan.

nimed & numbrid Janar Toomet 27aastase ääremängija möödunud hooaeg oli sõit parajalt metsikul raudteel. Kui aasta esimeses pooles ei suutnud ta end Paide Linnameeskonna põhiveduriks mängida, siis suvine üleminek Nõmme Kaljusse tõi enesega kaasa hoopis sujuvama kulgemise. Olles end Hiiu staadionil oluliseks jõuks mänginud, sai mees novembris kirja oma kaks esimest koondisemängu.

Taliturniir Varem Halliturniiri all tuntud talvine mõõduvõtt EJLi jalgpallihallis kannab 2017. aastast Taliturniiri nime. Juba neljandat korda toimuva heitluse kroon on A-turniir, kus osaleb mulluse Premium liiga hooaja kuus parimat. Kuigi võidupärga välja ei mängita, tasub kõigil huvilistel jaanuaris ja veebruaris matše jälgida – klubid testivad hoogsalt nii kohalikke pallureid kui põnevaid võõrleegionäre.

... meeskonda ja kolm naiskonda võtavad osa järjekordsest saalijalgpalli rahvaliigast. Kiire arvutus ütleb, et neljandat korda toimuval turniiril osaleb sel korral üle 1200 spordihuvilise.

932

... Tartu noort tegeles 2016. aasta 1. novembri seisuga jalgpalliga. Selle numbriga on vutt ülikoolilinna populaarseim spordiala, esikolmikusse mahtusid veel ujumine (809) ja võimlemine (752).

3500

... ja veidi pealegi jalgpallurit jõudis detsembrikuu lõpus esimest korda Tartus toimunud Triobeti aastalõputurniirile. Kokku mängiti A. Le Coqi spordimaja põrandale paigutatud kunstmurukattel üle 140 tunni vutti.

JALKA JAANUAR 2017

Premium liiga palluri kass teeb Youtube’is trikke Mida teeb üks jalgpallur, kui vigastuspaus on karm tõsiasi ja vaja kuidagi vutist jäänud tühimikku täita? Viise on ilmselt mustmiljon. Üks võimalus on käituda täpselt nii nagu Tartu Tammeka mees Marek Tšernjavski. 2015. aasta juunis putitati mehe põlve operatsioonil ja hiljem kodus taastudes oli vaba aega laialt. Internetist nähtud kassivideo pani mehe mõtteid mõlgutama – võibolla peaks ka proovima? Mõeldud, tehtud. Nii õppiski Tšernjavskilt juba varem oma tüdruksõbrale kingitud energiline Bengali kass Müstik oma esimese triki. Praeguseks on nurrumootori repertuaar oluliselt suurem. “Vaatasin, et Guinnessi rekord on 21 trikki minutis, Müstik teeb selle ajaga umbes 15 trikki,” kommenteerib Tšernjavski, kes detsembri keskel laadis Youtube’i video, kus kiisu teeb üle 30 erineva viguri. “Siin läheb tegelikult hullult palju kannatust vaja, kõik asjad ei tule esimese korraga välja. Mõnda asja on ikka kümneid või isegi sadu kordi harjutatud. Kui ta teeb ühe triki ära, siis peaks seda kordama, et kinnistuks, aga tavaliselt tuleb peale tuhin, et võiks nüüd midagi uut proovida. Ma olen tema õpetamisega jätkanud, sest see pakub mõlemale rõõmu – mina näen tulemust ja Müstik võtab seda kui mängu.” Tšernjavski, kes ei tea, kas Eestis veel mõni selline trikimaias hiirekuningas on, seletab, et Aasia leopardkassi ja kodukassi ristamise tulemusel sündinud Bengali tõu esindajad ongi hästi aktiivsed vurrunäod, kellele meeldib tähelepanu. Tihti võetakse ühele kiisule veel teine seltsi, et nad saaks omavahel mängida. Kui seda ei tehta, peabki omanik rohkem vaeva nägema. Neljakuuselt esimese nipi õppinud Müstikule meeldib eriti sülle, õlale või jalale hüpata, kuid otse loomulikult oskab ta ka käskluse peale surnut mängida, põrandal rullida või siis hoopiski maiuse saamiseks kella helistada. Kuidas aga kassi dresseerimisega üldse algust teha? “Tähtis on see, et iga kassiomanik peab ise tunnetama, kuidas oma looma tähelepanu saada,” lausub lõppenud hooajal Premium liigas neli väravat löönud mees. “Kui temal ikka tuju ei ole, siis trikke teha ei saa. Pead leidma midagi, millega teda premeerida, kui ta triki ära teeb. Mina annan talle näiteks kanaliha. Alguses pead natuke juhendama – kassid saavad käeviibete järgi aru, ning hiljem lisad juurde sõnad, mida nad siis mingi tegevusega seostama hakkavad.” Veebruaris kaheseks saav kass, kelle Youtube’i kanal on “Mystic the Bengal”, oskab peremehe eeskujul ka jalgpalli mängida! Nimelt suudab ta saalijalgpalli peal käppadega tasakaalu hoida ja sellega ka edasi liikuda. Milline vapustav triblaja!

SIIM KERA

Kui Tartu Tammekal oleks kasside jalgpallivõistkond, teeks seal kindlasti ilma Tammeka inimtiimi ründaja Marek Tšernjavski kass Müstik! Foto: erakogu

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Ei ole nii, et mul on kõik lubatud. Pean trennides pidevalt tõestama, et olen füüsiliselt piisavalt heal tasemel, ning ebaõnnestumiste puhul saan adekvaatset kriitikat.” Konstantin Vassiljev oma rollist Bialystoki Jagiellonias “Kui minu poole pöördub mõni treener, siis annan talle ausa vastuse: ütlen, et pean teda meeles ja püüan anda endast parima. Treeneritel on tõesti väga keeruline välismaale tööle pääseda.” Jalgpalliagent Tarmo Lehiste “Kindlasti oli see meeskonnale kasulik laager.” Karol Mets Eesti koondise kahest maavõistlusest Kariibi saartel “Saaremaa korvpallielu vedav Enn Laanemäe märkis, et lapsi jääb aina vähemaks ning treeningugruppide komplekteerimine muutub aasta-aastalt keerulisemaks, sest massiivset propagandat tegev jalgpall korjab poisid ja tüdrukud juba mudilaseeas ära.” Ajakirjanik Peep Pahv

Ragnar Klavani eri “Väga stoiline esitus, nagu eestlastele omane.” Liverpool Echo Ragnar Klavani mängust Inglismaa liigakarika veerandfinaalis Leeds Unitedi vastu “Ütlen ausalt, et ettevalmistus oli kõva ja trenni maht meeletu. Kohati oli ikka tunne, et enam ei jõua. Tegelikult on treeneritel kõik nii täpselt välja arvestatud, et järgmisel päeval jõuad taas.”

Esimene Eesti saalitreener sai tipptunnistuse Marko Arge (29) võib käe südamele panna ja rahumeeli tunnistada: ta on üks vähestest kohalikest vutitreeneritest, kes on end täielikult saalijalgpalli õpetamisele pühendanud – Tallinna SK Augur Enemati juhendaja ja Eesti koondise abitreener murule ega randa juhtnööre andma ei kipu. Peale selle sai mehest novembris esimene eestlane, kel taskus UEFA B saalijalgpalli treenerilitsents. Kui muruvutis võib osav loots enda CVsse märkida ka A- ja Pro-litsentsi, siis saalis praegu üle B hüpata ei saa. “Kui keegi kutsuks, siis ma saaksin selle paberiga minna ükstapuha mis koondise või meeskonna treeneriks,” sõnab Arge. Vajaliku tasemeni jõudmiseks rassis mees augustis ja hingedekuul kokku kaks nädalat. Soomes toimunud koolitusel läks auru nii teooria kui ka treeningute läbiviimise peale. Põhjanaabrite juures tarkusi omandanud mees tõdeb, et tegelikult oleks selliseid üritusi vaja ka Eestis korraldada. Seni on Tallinnas toimunud üks FIFA korraldatud kursus ja kolmepäevase seminari on meie entusiastidele pidanud Soome saalistaar Panu Autio. Kuuldavasti on lähiajal plaanis siinmail ka üks põhjalikum kursus läbi viia. “See on kindlasti probleem, et meil koolitusi ei korraldata, ning üks põhjustest, miks meie ala areng nii aeglane on olnud,” ütleb Arge. “Suures jalgpallis kuuleme tihti, et käiakse Hollandis ja muudes riikides vaatamas, kuidas seal asju tehakse. Meil nii ei ole.” Arge, kes oma karjääri jooksul on mänginud nii muru-, ranna- kui saalivuti meistrisarjas, võrdleb sisejalkat korvpalliga. Mõlemas alas kasutatakse erinevaid kombinatsioone ja blokke. “Saalijalka võlu on selles, et sa tuled saali ja sa ei pea passima 15 minutit, et olukord tekiks,” jutustab endine Valga Warriori ja Viljandi Tuleviku mängija. “Iga paari minuti tagant toimub midagi. Ega treener väga istuda ei saa, mäng on intensiivne ja kiire, tuleb aidata mängijatel väljakul kergemini lahendusi leida.” 2015. aastal Augur Enemati saalimeistriks tüürinud Arge sattus saalivutti ranna kaudu – mängib tema koduklubi ju edukalt nii plaažil kui ka põrandal. Nagu paljud teisedki jalgpallurid, tunneb Arge end koduselt mõlemas distsipliinis. Viimasel ajal on ta pigem sisejalgpallile keskendunud. “Tundub, et rannas on vähe lõbusam, sest seal on suvi ja päike,” alustab ta. “Aga aastast aastasse läheb ilm aina hullemaks ja nii kaob paljudel motivatsioon ära. Mängid küll juulikuus, aga sooja on ikka viis kraadi, lisaks paduvihm ja orkaan. Paraku on see Eesti suvi heitlik. Saalis pole külma, tuult ega vihma.”

SIIM KERA

“Kuna treenerid on oma ala tipud ja oma kodutöö hästi ära teinud, siis on kõik viimseni paika pandud. Kellelgi ei lasta lisatrenni teha.” “Saksamaal hüpatakse palli pärast võitlusesse minnes õhku, käed kõrval. Inglismaal on lubatud ka käsi kasutada. Juba trennid on seetõttu hoopis teistmoodi ja intensiivsemad.” “Liverpoolis on jalgpallurid erilise tähelepanu all. Minu jaoks oli see midagi uut. Varasemast olin harjunud sellega, et näidatakse lihtsalt klubi ja linna ning vaata ise, kus elad. Liverpoolis on isegi elukohtadeks ette nähtud vaid kindlad piirkonnad.”

JALKA JAANUAR 2017

Marko Arget (vasakul) juhendas Soome koondise horvaadist peatreener ja koolitaja Mico Martic. Foto: erakogu

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Pidin valima kas muusika või jalgpalli. Ma olin väravas ja sõrmed said kogu aeg viga. Tegelesin pikka ega mõlemaga korraga, kuid lõpuks sain aru, et jalgpalliks pole aega.” Pärimusmuusik Sandra Vabarna

“Kui Ulfsak oleks jalgpallur, ei oleks ta Lionel Messi ega David Beckham, kelle puhul me imetleme triblamise professionaalsust ning tsenderduste ilu. Ta oleks Zlatan Ibrahimovic, kes mängib, sest tal lihtsalt ei ole teist võimalust, kui mängida. Zlatan ei tule väljakule selleks, et mängida “hästi” või “nauditavalt” – ta tuleb selleks, et võidelda.” Eero Epner näitleja Lembit Ulfsakist Tallinna ülikoolis murdis ajusid 41 satsi, kelle punkte lõid kokku Eesti koondise särgis kohtunikud.

Foto: Jana Pipar

Jalka tahab kaotada! Jalka tuli tagasi. Teiste sõnadega tegi ajakirja Jalka toimetus (mõlemad toimetajad ja kolleegiumi liige Mihkel Uiboleht) novembris toimunud Eesti jalgpallimälumängu meistrivõistlustel comeback’i. Eelmisel aastal mitte osalenud ja küsimuste koostamisele kaasa aidanud Jalka tuli kaheksandat korda peetud tšempionaadil kuuendat korda meistriks. Ka osaletud on täpselt kuus korda. Võit tuli ülinapilt, nagu on juhtunud ka mitmel varasemal korral. Vaid ühe punktiga edestati võistkonda Ümisejad, mis ühendab tuntud Eesti kohtunikke. “Oleme viimase nelja aasta jooksul vaheldumisi osalenud võistlejate ja küsimuste koostajana,” rääkis võitjavõistkonna liige Indrek Schwede. “Ühest küljest oleme tahtnud anda võimalust teistele, sest tajume, et meie võit teeb võistluse tervikuna igavamaks. Teisalt olen ise küsimusi koostades ja neid võistlustel ette lugedes tundnud suurt kadedust võistlejate suhtes, kel on võimalus nende kallal kolmekesi pureda. See on selline sõjaratsu efekt – kuuled pasunahelisid ja tahad võitlusse tormata.” “Teisest küljest oleme mõelnud, et kui me ei osale, ei anna me teistele võimalust meid võita,” jätkas Schwede. “Usun, et meistritiitel maitseb magusam, kui jagu on saadud ka meie võistkonnast. Seni pole me kordagi kaotanud ja anname endale mõistusega aru, et meie võitmise tõenäosus iga korraga langeb, ja võistluse huvides olekski see, kui me kaotaksime. Aga loomulikult ei kavatse me nimme kaotada. Võistluspinge on mõnus ja motiveerib alati võitma. Aga eeltoodud põhjustel oleks meie kaotus tervitatav. Selleks peaksime andma vastastele võimaluse ja järgmisel aastal jälle osalema.” 41 võistkonna konkurentsis juhtis pikka aega võistlust tiitlikaitsja MRG Vilistlased. Viimased küsimusteplokid kiskusid aga kiiva ja lõpuks kukkus mullune kuld hoopis medalikohalt välja. Küsimused koostasid sel aastal ürituse hing Siim Avi ning Timo Tarve, Urmas Oljum ja Jaan Pärn. ESIKUUIK 1. Jalka (Indrek Schwede, Siim Kera, Mihkel Uiboleht) 2. Ümisejad (Jaan Roos, Sten Klaasen, Hannes Reinvald) 3. Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) 4. MRG Vilistlased (Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru, Kristjan Remmelkoor) 5. Toru (Kristjan Leppik, Toomas Lokk, Ants Põldoja) 6. JK Piraaja (Kaarel Berg, Ilmar Põhjala, Madis Eskusson)

MÄRT MÄLUPULK

65 64 62 61 59 57

“Olen algusest peale öelnud: alates päevast, mil platsile jookseb alla kuue kohaliku kasvandiku, ärge meile enam arveid tooge. See on olnud mu põhimõte. Ja seda pole juhtunud.” Sillamäe Kalevit toetav ärimees Heiti Hääl “Kui hommikuti ärgates liigesed valutavad, siis on piin. Pole mõtet end piinata.” Taavi Rähn loobub jalgpallist “Saaliaegu on raske leida ja tegelikult on saalid jalgpalli mängimiseks väiksed. Valitseb ka treenerite põud, kuid õnneks saame järjest enam oma kooli vanemaid mängijaid koolitada.” Martin Reim olukorrast oma jalgpallikoolis ja meie noortevutis tervikuna “Eestis käingi mängdel tihti ainult sallide pärast. Tänavu sattusin seetõttu isegi Maardu Linnameeskonna mängule, sest nad võtsid minuga Facebookis ühendust ja kiitlesid, et neil on kena sall.” Kirglik sallikoguja Antti Kask “Teame mõne liidermängija tugevusi, aga praeguseni ei teadnud me isegi seda, kes neil mänguks olemas on. Naljaga pooleks öelduna ei tea nad ise ka seda infot.” Martin Reim St. Kitts ja Nevise koondisest “Müür peab seisma lõpuni, ükskõik, mis löök sealt tuleb! Iga mees peab enda sees mees olema, et müür ei laguneks.” Martin Reim 1 : 1 viigist St. Kitts ja Nevisega “Seni on Flora püüdnud koos oma mängijatega teadlikult arendada ka Eesti treenereid, mistõttu klubi on enamasti vedanud noorema põlvkonna juhendajad. Nüüd tahame siin teha teatava suunamuutuse. Leiame, et peatreener peab eelkõige olema vahend tulemuse saavutamiseks, mitte niivõrd koos mängijatega arenemiseks.” Flora president Pelle Pohlak

2017 JAANUAR JALKA

kera komm

AASTA KOLM A-d

SIIM KERA

ärast kuid argipäeva ulgumerel loksumist on uus aasta nagu majakas, mis peaks inimese taas õigele teele suunama. Antakse uued naiivsed lubadused, esitatakse universumile värsked soovid, üritatakse olla parem inimene – ühesõnaga, tehakse igasugu naeruväärseid asju. Aastavahetus on üks aegade mõttetuimaid teetähiseid, tavaliselt ei muutu mitte midagi peale selle, et kalendrisse piiludes vaatab vastu järjest futuristlikum number ja ma söön jaanuari alguses neli päeva pitsa asemel porgandit. Küünilisusest hoolimata tekib mul detsembris alati hinges mingi torge – peaks jälle endale mingid eesmärgid seadma!? Võibolla ma viitsin 2017. aastal rohkem pingutada? Kuna ma olen tavapäraselt olnud kesine uusaastalubaduste pidaja, siis loodetavasti annavad järgnevad mõtted inspiratsiooni kõigile jalgpallihuvilistele. Või vähemalt ühelegi – see oleks midagigi. 1. Austa naistejalgpalli. Üks kohalik jalgpalliajakirjanik sõnas mulle möödunud suvel jutu sees täie veendumusega,

JALKA JAANUAR 2017

et “aga naistejalgpall, see on ju täiesti guks! Ja kui nad kord juba tulevad, läteine ala!”. Mul pole õrna aimugi, milheb edasine lepase reega. Järgmisena ka lest me rääkisime, sest see on ainus, mis näide, kuidas semusid ümber veenda. mul sellest vestlusest meeles on. Äkki Peedu: “Aga ma pean perega Aegviitu olen ma võhik, aga kui mängitakse matkama minema.” Sina: “Appi, seda vutireeglitega ning platsil on mängusaad ju iga nädal teha, aga see kindel vahend ja kaks võistkonda, siis on ju Infoneti ja Tuleviku matš 2017. aasta tegemist jalgpalliga? Nojah, võtab aega, x-voorus toimub ainult üks kord kogu kuni vanemaid ei ründa enam irratsiomaailma ajaloos.” Peedu: “Okei, sul on naalne hirm, et nende tütred muutuvad õigus, kolmikud ja naine tahavad ka trennis mingisugusteks seletamatuteks tulla!” Viis uut fänni nagu niuhti. monstrumiteks. Võtab aega, kuni kõik 3. Anna Reimile aega. Pärast bossid on selle üle uhked, et nende Gibraltari matši oli Reim Eesti rahva töömesilased Eesti riiki esindavad. päästja, uus Guardiola! Veidi üle kuu Aga mina ja sina, kes sa praegu ajakirja hiljem, Belgia mängu lõppedes leidsid loed – me oleme jalgpallifännid. Me paljud, et pole enam midagi teha, tuleb ju mõistame, mida vutt mängijatele ja Eesti koondise rekordinternatsionaapoolehoidjatele tähendab. Kui vutiinilile kinga anda. Kõik lihtsalt ei suuda mesed ise naistejalgpalli võõrastavalt oma piinlikke kommentaare päevasuhtuvad (mida paganat, eks?) ning valguse eest tagataskus peidus hoida. seda ei toeta, siis miks me peaks eelÕnneks ei saanud Martinist Repinsdama, et kõrvaltvaatajad naiste ühekit, kelle aeg jäi värskel ametipostil teistkümnespordist sotti saavad? Nii et ütlemata lühikeseks. Kui valitsust on edaspidise “naistejalgpall on mõttetu!” tavaliselt saatnud 100 kriitikavaba vingumise asemel mõtle sellele, et päeva, siis värskel peatreeneril võiks need on inimesed, kes – sel ajal, kui see ajavahemik olla aasta. Jalgpallifänsina maakodus ni napilt kestev jooke trimpad – mälu on üks ANNAME kulutavad suure vuti veidramaid REIMILE AEGA osa oma aasta asju. Mõistetav, puhkusepäevaaga ikka imelik. Õnneks ei saanud Martinist dest sellele, et Ja väga väsitav Repinskit, kelle aeg jäi Eesti koondist lugeda. Sa võid värskel ametipostil ütlemata või oma koduteha midagi klubi esindada. uskumatut, aga lühikeseks. Kui see ei vääri mõni kuu hiljem austust, siis mis ei huvita see üldse? kedagi (vaata 2. Aja ja utsita oma sõpru Premium Claudio Ranierit, keda paljud Leicesliiga mängudele. Tõenäoliselt teevad teri fännid detsembri alguses enam seda paljud tihedad staadionikülastaoma lootsiks ei tahtnud). Tuulelipuks jad, aga siin läheb vaja senisest hoopis olemise asemel võiks asju ratsionaalsüstemaatilisemat lähenemist. Minu selt vaadata. Tõenäoliselt näeme uuelgi senisest taktikast (kutsun korra kuus aastal kohati logisevat koondisevaguja saan korvi) ei piisa. Uuel aastal peab nit, aga see on arusaadav, kui treener iganädalaselt pinda käima. Tõenäoliselt alles alustas oma tööga. Ega Roomatki omandad sa mõneks ajaks oma sõpruspäevaga ehitatud. ringkonna tüütu sääse maine, aga ära muretse, see on kõik jalgpalli hüvan-

Number üks spordisisu! Viaplay Sport toob Sinuni maailma olulisemad spordi otseülekanded. Inglismaa Premier League, Vormel 1 etapp, korvpall, hoki… ainult nimeta! Lisaks veel filmid, seriaalid ja lastesaated.

Viaplay spordipakett

9,99

€ kuu

Lisainfo ja tingimused: tele2.ee/viaplay

1-teist mõtet

Kes on kes neil piltidel: milline on Porthos, milline d'Artagnan, Aramis ja Athos?

Fotod: Lembit Peegel

EESTI JALGPALLI NELI MUSKETÄRI V

iimane Premium liiga hooaeg lubab loota, et Eesti klubijalgpalli ootavad ees iga-aastased punkt punkti mängud. Flora ja Levadia on nagunii viimaste aastate kaks suurt, kes lähevad välja maksimumi peale. 2012. aastal Eesti meistritiitlini küündinud Nõmme Kalju on samuti iga-aastane tiitlipretendent. Tänavuse võiduga on end sellesse seltskonda tõstnud ka Tallinna Infonet. Nii on pealinnas tekkinud neli musketäri. Huvitav, kas neid nelja annaks sobitada Alexandre Dumas’ konkreetsete mõõgavirtuoosidega? Kuigi selline võrdlus on kangevõitu, saaks sellega vist igaüks olenevalt oma subjektiivsest arusaamast hakkama. 18

JALKA JAANUAR 2017

Kui esimesena püüda leida vaste meie neliku edukamaile klubile Florale, siis arvestades klubi aateid, kuuluks talle kindlasti Athose roll. Aumees, kes paari aastakümne jooksul pole arendanud mitte ainult oma klubi, vaid tervet Eesti jalgpalli üle riigi erinevate tütarklubide ja kasvõi Kehtna jalgpallikooliga. Ehitanud jalgpallistaadioni, millest praeguseks on kujunenud spordiala rahvusstaadion. Sageli on Athose aumeel tavainimesele nii arusaamatu ja võõras, et mõjub elukauge ja ebapraktilisena. Niimoodi lihtsalt ei mõelda ega tegutseta, sest oma särk peab ikka ihule kõige lähemal olema. Tõsi, vahel käitub klubi vastuoluliselt ka omaenda väljakuulutatud põhimõtteid silmas pidades.

Kasvõi Argo Arbeiteri vallandamine. Seniajani usaldas Flora peatreenereid kauem ega kiirustanud neid samamoodi nagu teised kannatamatult vallandama. Seda enam, et Arbeiterile oli siiski raske midagi sisulist ette heita. Flora puhul on vastuoluline ka tõik, et kui muidu tavatseb klubi kehvade tulemuste taustal rääkida suuremast plaanist ja terviklikust arengust, siis Arbeiter vallandati just tulemuse (medali) puudusele vihjates. Ometi tõi just Arbeiter klubi medalilahingusse tagasi. Ju olid põhjused siiski mujal. Muidugi ei tea kõrvalseisja klubi ja Arbeiteri kokkuleppeid ning treenerite palkamine ja vallandamine ongi klubi teha, aga Eesti treeneriteturul võis nii

1-teist mõtet

kiire lahtilaskmine nii hea töö eest saata välja signaali, mille puhul võib Floral edaspidi olla raske leida kodumaist juhendajat – lahkud healt kohalt Florasse (aga kehva meest nii hea klubi ju ei võtaks), saad poole aasta pärast sule sappa ja vana koht on ka juba mehitatud! Jah, konkreetselt Arbeiteriga olid lood teised, ta tahtiski Levadiast ära tulla ja tundub, et lahkus Florast vähimagi pahanduseta, aga ma räägin põhimõtteliselt.

Kes on d’Artagnan, Aramis ja Porthos? Ülejäänud kolmiku ühitamine Dumas’ kangelastega on keerukam. Nii näiteks sobiks Nõmme Kalju nii d’Artagnani kui Aramise rolli. Esimese puhul kattuks tormakus, millega siseneti kõrgliiga konkurentsi, ja lubadus võita viie aasta jooksul Eesti meistritiitel, mis ka õnnestus. Teisega kattuks aga edevus – oli ju Aramis naistekütt, kes armastas end kõrvalestast näpistada, et neis punetus esile kutsuda. Inimeste tähelepanu on küttinud ka Kalju. Kuid – Aramis oli diskreetne naistekütt, samal ajal kui Kalju möllas mõned aastad tagasi sotsiaalmeedias, tänavareklaamides ja kunagiste Privest bussidega staadionile

sõitudega avalikult ja lärmakalt ning tagatipuks vahetas oma nimes JK ära FC vastu. Levadiat on raske seostada D’Artagnani ja Aramisega, pigem on tegemist alati tõsiseltvõetava Porthosega, kellega peavad arvestama kõik, kes kavatsevad oma käsi mistahes Eestis väljamängitava karika poole sirutada. Porthose kombel on sirgjooneliselt ja tulemuslikult vastu astutud ka välisvaenlastele Euroopa karikasarjades. Levadia pole Flora kombel trikitanud ega ebaedu kirjutanud selle arvele, et aetakse taga kõrgemaid väärtusi. Nemad tegelevad jalgpalli arendamisega siin ja praegu ning eesmärk on võit nüüd ja sel hooajal. Infonetile ei oskagi ühegi musketäri rüüd selga sobitada. Liiga vähe on klubist teada. Omanik Andrei Leškin lendab madalalt. Klubi tagasihoidlik käekiri jääb nelja raamatukangelasega võrreldes liiga hillitsetuks. Kõige hilisema tulijana ollakse justkui d’Artagnan, aga tulisust annab tikutulega otsida. Treener Aleksandr Puštov rääkis eelmises Jalkas klubi selgetest põhimõtetest, mida on seni täidetud kadestamisväärse tulemuslikkusega ja milles võib leida tagasihoidlikku seost Athosega.

Varjusolek sarnaneb Aramisega, aga eraldavaks asjaoluks on edevuse puudumine. Porthose jaoks jääb välist jõudu, power’it, väheseks. Nii võibki resümeerida, et Eesti vutis on selgelt välja joonistunud Athos ja Porthos, vähemal määral Aramis ning neljas liituja peab end veel pisut näitama. Nagu pidi seda raamatulehekülgedel ka eelnimetatud kolmikuga liitunud d’Artagnan! Aga need võrdlused on muidugi kujundlikud. Hoopis tähtsam on see, et kõik neli klubi jätkaksid hoo ja innuga ka järgmistel hooaegadel ning et nendevahelistel duellidel lendaksid kaabukarvad. Eriti tore, kui mõnel lähemal hooajal liituks nendega mõni konkurent provintsist. Loodetavasti aitab sellele kaasa 2020. aastast käivituv täisprofiliiga.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 JAANUAR JALKA

teateid tegelikkusest

Iduettevõtlus, jalgpall ja Eesti Nüüdisajal on laialt levinud ja äärmiselt ligitõmbav mõiste “iduettevõte” ehk inglise keeles start-up, millega iseloomustatakse uusi ärimudeleid ja nutikaid lahendusi. Eesti on selles valdkonnas esirinnas. Kas mõtteviis kehtib ka jalgpallis?

tamisega ka liiale mindud ja teinekord tundub, et igast algatusest on saanud “idundus”. Laia rahvahulga sekka läinud mõistetega nii paratamatult juhtub – nad on oma menukuse ohvrid.

Siilitarkuses on võimalus

MIHKEL UIBOLEHT

kype, ZeroTurnaround, Fortumo, SportID, Transferwise, Sportlyzer, Click and Grow, Taxify ja paljud teised – nende kunagiste või praeguste Eesti iduettevõtete edulugude jälgedes astuvad uued üritajad. Sellist lähenemist ärile saadab uuenduslik õhkkond, teatav salapära ja ootusärevus, et kohe-kohe võib alata mõni maailmavallutuslik tähelend. Tõukeks on unistus või nägemus ning eelduseks meid praegusest olukorrast edasi aitav tark mõte, selle peale ehitatud sisuline lahendus ja hästi läbimõeldud töö tulevase kogukonnaga ehk turundus. Kuna iduettevõtlus on saanud Eesti kaubamärgiks, siis on selle mõiste kasu20

JALKA JAANUAR 2017

Mu teadmised iduettevõtlusest olid ahtad, kuni sain kutse 9. detsembril Eesti rahva muuseumi uues hoones toimunud Startup Day 2016 spordivaldkonna ettekannetele. 2700 osalejaga üritusel valitses ühelt poolt õhinat ja mõtteid, teiselt poolt kogemust täis õhkkond. Jah, teatud osale inimestele on esikohal ikkagi raha, kuid enda jaoks noppisin välja just õhinapõhise suhtumise. Mida rohkem oma esinemist ette valmistasin, seda enam leidsin võrdlusi jalgpalliga, eriti pärast kohapealsest õhustikust parima kättesaamist. Aivar Pohlaku tsitaat “Sa pead olema unistaja, et seada endale siht, lihtsameelne, et asuda sihi suunas teele, sinus peab olema jõudu ja usku teel püsimiseks ja sa pead saama teel targaks, et jõuda kohale” ehk lühidalt mõttetera “targana ei asuta teele ja unistajana ei jõuta kohale” sobib iduettevõtlusesse nagu valatult. Jalgpallikoondise vapiloom siil kannab edasi iduettevõtluse alusmõtet: me ei pruugi olla kõige suuremad ja tugevamad, kuid võime olla kõige targemad. Nii juba Kalevipoja-aegadest. Siili ettenägelikkus, võime mõjuda armsana, aga vajaduse korral ka rünnata või end

Jõgevamaa omavalitsusjuhid ja klubid tegid jalgpalliliiduga koos ajurünnaku infrastruktuuri arendamiseks.

kaitsta ja kerra tõmmata aitab tulemuseni jõuda. Startup Day spordivaldkonna arutelus tõi Sportlyzeri eestvedaja Tõnis Saag välja, et Eesti turg on liiga väike ja see sunnibki ettevõtteid välismaale liikuma, rohkem pingutama ja kõrgemaid sihte seadma. Sama kehtib Eesti jalgpallis – peame meiegi ala parimaks rahastamiseks leidma lisavahendeid välismaalt, olgu tegu teleõiguste või mängijate müügiga, sest kohalikul turul puudub väiksuse tõttu profispordi rahastusloogika. Kui mõni välisasjatundja Eestisse satub, kõlab tihti naiivne küsimus kohaliku liiga teleraha, piletitulu või pealtvaatajatele mõeldud toodete müügi kohta, sest suurtes riikides on need põhiline sissetulekuallikas. Meil ei ole võimalik võistelda suurte riikidega nende reeglite järgi (näiteks rahvaarv ja rahahulk), sest siis jääme alati kaotajaks ja võime loobuda enne avavilet. Seepärast oleme iduettevõtlusele täiuslik paik maamunal. Teatud mõttes võib väita, et kõik meie tegevused siin ongi üks paras idundus ja siililikus tarkuses on peidus kogu Eesti võimalus. Iduettevõtlust iseloomustab see, et toote või teenuse tulusust ei ole veel tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas jõulises arengus, samal ajal tuleb kulud hoida väikesena. Rahastamiseks on mitu võimalust: teha seda ise, kaasata välisvahendeid, loota mõne üksikisiku või suurema seltskonna huvi peale.

teateid tegelikkusest

Foto: Jana Pipar

Levadial on laua taga võimas nelik (vasakult): Sergei Hohlov-Simson, Indrek Petersoo, Igor Prins, Segei Pareiko.

Kõlab täpselt nagu arenev klubijalgpall, kus valikud, võimalused ja ohud on väga sarnased. Klubid on samamoodi ülesehitusjärgus, tuleb luua sidemed kogukonnaga ja muutuda usaldusväärseks kaaslaseks; ka jõuline areng on pidevalt jalgpalli liikumist iseloomustanud. Millisest klubist saab meie jalgpalli Skype või Taxify? Kellel on tahtmine, siht silme ees ja tee selleni paigas?

Millised on meie kiirendid? Start-up’ide arengu taganttõukamiseks kasutatakse niinimetatud kiirendeid. Tegemist on keskkonnaga, kus alustavale ettevõttele pakutakse teadmisi ja see viiakse kokku võimalike rahastajatega, peale selle pakutakse mõnikord ka väiksemat finantstuge. Jalgpallis nimetatakse niisugust “kiirendit” klubidega peetavateks kohtumisteks ja sellel on paslik pikemalt peatuda. Avalikkusele paistab jalgpalliliidu ja klubide hooajast vaid jäämäe tipp – sportlikud lahingud rohelisel väljakul. Ettevalmistus, iduettevõtluse keeles kiirendis või teise nüüdisaegse väljendiga loomeinkubaatoris olek jääb varju. Mida siis õigupoolest tehakse? Kuulen sageli novembri lõpus jalgpalligalal mõnelt tuttavalt: “Nüüd saad pärast pingelist aega ka natuke puhata, hooaeg on ju läbi!” Vale – oktoobrist kuni märtsini on kõige töömahukam aeg! Alaliidu ja tippklubide koostööks on mitu erinevat vormi. Esmalt kogunetakse septembris ja oktoobris dialoog-

Foto: Veiko Soo

kohtumistele, milleks alaliit valmistab ette analüüsid ja pakub välja teemad, mis puudutavad kõiki, peamiselt võistlusjuhendi ja pikaajalisemate arengutega seotuid. Näiteks sel aastal keskenduti kollaste kaartide süsteemile, esimese ringi mängimisele kunstmuruväljakutel ja liiga täisprofessionaalseks muutmisele järgmise nelja-viie aasta jooksul. Kutse kohtumisele saavad klubide üld- ja sportlikud juhid, alaliidu poolt on kohal samuti tippjuhtkond ja erinevate valdkondade eest vastutajad. Teiseks vormiks on novembrist kuni

RAHA JA RAHVAGA EI VÕISTLE

Meil ei ole võimalik võistelda suurte riikidega nende reeglite järgi, sest siis jääme alati kaotajaks ja võime loobuda enne avavilet. Seepärast oleme iduettevõtlusele täiuslik paik maamunal. jaanuarini vältavad individuaalsed kohtumised klubidega, mida saab võrrelda iduettevõtlusest tuntud kiirendiga. Tegemist on kohaga, kus ühiste jõududega saavad lahenduse klubile eriomased mured, olgu selleks raskused suhtlusel omavalitsusega või turundusvaldkonnas järgmise sammu astumine. Teiseks pooleks on klubipõhised ülesanded, näiteks kogukonnategevuste elluviimi-

ne, sportliku arengukava täiustamine kindla lõiguga või kvaliteediraamatusse uue peatüki lisamine. Kolmas kiirendi vorm on infrastruktuuri koosolekud, mida aasta jooksul on peetud ligi 20 piirkonnas. Eesmärk on vastava maakonna või linna treening- ja võistlusstaadionite arengu planeerimine, kaasates omavalitsused ja kohaliku jalgpalliaktiivi. Kohtumisteks valmistas alaliit ette analüüsi vastava piirkonna infrastruktuurist, misjärel lepiti kokku plaan järgmisteks sammudeks. Neljas selline vorm on litsentsiprotsess koos oma finaali ehk litsentsikaitsmisega. See võib tunduda bürokraatlik, kuid ainult sellele, kes ei süvene asja sisusse. Jätkusuutlik majandamine, tippklubile vastav isikkoosseis või vajaliku juriidika paikasaamine – see on eeldus, et üldse võistlema hakata. Eraldi väärivad väljatoomist litsentsiprotsessi koolitused, kust ei puudu ka turundusja meediaväljaõpe. Omaette teema on erinevate komisjonide, näiteks noortekomisjoni koosolekud kahe hooaja vahel. Uueks hooajaks ettevalmistamisel on seekord astutud veel üks samm: nimelt valmib Premium liigale uus turunduskava, mille väljatöötamiseks toimusid ajurünnakud (või peaks kasutama iduettevõtluse keelt ja ütlema, et veedeti aega loomeinkubaatoris?). Tulemus viiakse klubide ette jaanuari lõpus jalgpalliliidu juhatuse iga-aastasel visioonikoosolekul (loe: start-up’i-päeval). 2017 JAANUAR JALKA

jalka laureaadid

25. sümboolne koondis teie ees! Tänavu ilmub aasta Eesti sümboolne koondis juba 25. korda! Jalka võttis kaheksa aastat tagasi üle varem Sporditähes ilmunud paberkoondise moodustamise ja kuulutab välja ka teised aasta laureaadid.

Aasta kaitsja

Aasta forvard

2016 Vjatšeslav Zahovaiko – oma viimasel mängijahooajal Premium liiga resultatiivseim (väravad + söödud) 2015 Ats Purje 2014 Frank Liivak 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

Aasta poolkaitsja

Foto: Lembit Peegel

2016 Konstantin Vassiljev – hullumeelse hoo eest Poola meistriliigas 2015 Karol Mets 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

JALKA JAANUAR 2017

2016 Ragnar Klavan – selle eest, millest ei saa mööda vaadata: leping Liverpooliga 2015 Ragnar Klavan 2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

Aasta väravavaht

2016 Andreas Vaikla – Rootsi meistrivõistluste pronksi ja Eesti koondisse murdmise eest Foto: Lembit Peegel

2015 Mihkel Aksalu 2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

jalka laureaadid Aasta naismängija

Foto: Lembit Peegel

2016 Kaire Palmaru – esimese naisena 100 koondisemänguni ja välislepinguni jõudmise eest 2015 Anete Paulus 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Aasta treener

Aasta klubi

Aasta kohtunik

2015 Norbert Hurt 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

2015 Tartu Tammeka 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

2015 Triinu Laos 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

2016 Jürgen Klopp – Ragnar Klavani palkamise ja väärtustamise eest

2016 Tallinna FC Eston Villa – ETV EM-stuudiole välisekspertide rikkaliku andmise eest

2016 Uno Tutk – UEFA kohtunike vaatlejana hindas muu hulgas maailma parimat kohtunikku Mark Clattenburgi

2017 JAANUAR JALKA

jalka laureaadid

Foto: Lembit Peegel

Aasta staadion

2016 Pärnu rannastaadion – suvepealinna taastatud kaunitar 2015 A. Le Coq Arena 2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone

2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Foto: Lembit Peegel

Aasta turniir

Aasta publik

2015 Rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 Rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 Rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

2015 Premium liiga publik 2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

2016 Premium liiga – ülipõneva lõpplahenduse eest

JALKA JAANUAR 2017

2016 FC Elva – Eesti suuruselt seitsmenda publikuarvu eest (esiliiga B-s!)

Aasta pealtvaataja 2016 Maskotipoiss Siil – eriti aktiivse tegutsemise eest Pärnus Eesti–Malta mängul

2015 Luule Komissarov 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik

2016 Hugo Tipner – poleemiliste arvamusartiklite eest Õhtulehes

2015 Kristjan Jaak Kangur 2014 Priit Pullerits 2013 Marko Kaljuveer 2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

jalka laureaadid Aasta sponsor

2016 LHV – jalgpallikaardi kaudu Eesti klubide peaaegu kolmekordistunud toetuse eest 2015 Triobet 2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq

2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

Aasta parim alla 21aastane vutimees

2016 Mattias Käit – meeldejääva ja resultatiivse debüüdi eest MM-valikmängus 2015 Rauno Sappinen 2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag

2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

sümboolne koondis 2016 Tänane paberüksteist on ajalooline: see on veerandsajas! Nende aastate jooksul on kõige enam meie valikusse kuulunud sellised mängijad: Martin Reim ja Andres Oper 13, Mart Poom ja Ragnar Klavan 12, Raio Piiroja 11, Marko Kristal ja Enar Jääger 10, Joel Lindpere ja Konstantin Vas-

siljev 9 korda. Tänavu on esimest korda 11 seas Siim Luts, Mattias Käit ja Nikita Baranov. Mullusest koondisest on välja pudenenud Ats Purje, Ken Kallaste, Aleksandr Dmitrijev ja Enar Jääger. Klavan on koondises järjest 12. ja Vassiljev 9. korda.

HENRI ANIER

MATTIAS KÄIT

SIIM LUTS

ARTUR PIKK

KAROL METS

KONSTANTIN VASSILJEV

RAGNAR KLAVAN

NIKITA BARANOV

SERGEI ZENJOV

TAIJO TENISTE

MIHKEL AKSALU

2017 JAANUAR JALKA

persoon Andres Oper: sa ei saa kunagi seda aega tagasi – mängija peab tööd tegema nüüd ja praegu! Foto: Lembit Peegel

JALKA JAANUAR 2017

persoon

Andres Oper treeneriametist: jalgpallurina on lihtsam, kõik öeldakse ette! Mis ooperit Andres Oper viimati vaatas? See on vaid üks tõik, mida Jalka Inglismaal Boltonis elavalt endiselt staarründajalt teada sai. Eesti koondise uus abitreener jutustab meile, kuidas läks üleminek mängijakarjäärist tavaellu, kuidas meie meeste väravavaistu parandada ning palju muud. SIIM KERA

ui Andres Oper äsas 2002. aastal venelaste väravavõrku kaks palli ja saatis A. Le Coq Arena ekstaasi, ei jäänud vastust võlgu rahvusooper Estonia, kes pakkus oma peaaegu nimekaimust ründetuusale paariks aastaks tasuta sissepääsu Eesti kultuuripühamusse. Kuigi Andresel on Estonia teatri vastu soojad tunded juba lapsepõlvest, mil ema teda ja tema venda lavalaudadel toimuvat vaatama viis, jäi toona välismaal pallinud Operil erinev etenduskunst kaemata, polnud aega. Praegu Inglismaal elades jõuab mees sõrme tihedamini kultuuri pulsil hoida. Londoni legendaarses kontserdisaalis Royal Albert Hallis sai nähtud ballett “Luikede järv”. Viimane ooper, mida Oper nautis, oli aga “Carmen”. “Mulle meeldib end kultuurselt harida,” ütleb Eesti koondise ajaloo suurim väravakütt. “Siin on jalgpalli söögi alla ja söögi peale. See meeldib mulle ja ma ei oskagi ilma olla – mis on muidugi jama (naerab – toim.) –, aga hea on end vahel välja lülitada. Teatris on vinge käia, saab hea elamuse.” Ega tegelikult pole Operil praegugi üleliia palju vabu hetki. Pole ju Eesti koondise abitreeneri amet tal ainus, mees juhendab ka Inglismaa tugevuselt IV liiga klubi Accrington Stanley noori.

Suurte vutikantside Manchesteri, Liverpooli, Blackburni ja Burnley läheduses asuvas 50 000 elanikuga linnakeses on meie mehe ülesanne olla U16 võistkonna peatreener. Aeg-ajalt näiteks Manchester Unitedi või Evertoni akadeemiaga tutvumas käiv endine jalgpallur sõnab, et tema koduklubis tehakse head tööd, ning toob näiteks hiljutise matši, kus Accringtoni U13 võistkond alistas Manchesteri punase klubi eakaaslased! Opi tõdeb, et kui alguses soovis ta kohe täiskasvanute juurde pukile saada, siis noortetöö on talle järjest rohkem meeldima hakanud. Treeneriametist räägib Andres röögatu entusiasmiga ja ta mainib erinevaid Inglise jalgpalliliidu korraldatavaid koolitusi, mida iga hinna eest väisata sooviks. Tundub, et mängijakarjääri lõpetamine läks valutult?

ANDRES OPER:

Nüüd ma tunnen seda treeneristressi ja pead liiva alla peita ei saa, kõik tahavad vastuseid, vahel on vaja vastata fännidele ja ajakirjanikele, aga vahel ka iseendale. “Pärast karjääri oli väga raske aeg,” tunnistab ta aga vastupidist. “Ei saanud aru, mis toimub, ei näinud päikest pilvede taga. Praegu on käed ja jalad tööd täis, aga tunne on hea. Stressitase on treenerina muidugi suurem – jalgpallurina öeldakse ette, mida tegema pead. Mängid oma mängu ära ja mõtled, mis läks hästi ja mis halvasti, aga treenerina on seda mõtlemist terve nädal. Nüüd tunnen ma seda treeneristressi ja pead liiva alla peita ei saa, kõik tahavad vastuseid, vahel on vaja vastata fännidele ja ajakirjanikele, aga vahel ka iseendale.” Inglismaale pääses ta tänu tuttavale Boltoni treenerile, kellega tehti koostööd Operi Jalgpallikooli ajal ning kes palus teda endale appi. Poole kohaga

alustanud mees tõusis juba paari kuuga ametiredelil ülespoole. Ilusalt alanud treenerikarjäärist hoolimata tähendab Eesti koondise legend, et tegelikult on sealne juhendajate ringkond pigem suletud ja sinna pääseda üsna raske. “Lihtsalt siia tulla ja loota, et saad treenerina tööd, on päris keeruline, aga eks ta ole ka kättevõtmise ja julguse asi,” lausub Oper, kelle ambitsioon on tulevikus saada mõne meeskonna peatreeneriks. “Enesearengu koha pealt on see mulle kahtlemata väga hea samm olnud. Ma ei taha öelda, et üks on õige ja teine vale, aga olles hollandlaste koolkonnaga tuttav koondisest ja ise Hollandis mängides, on põnev näha Inglismaa jalka köögipoolt, siin lähenetakse teise nurga alt. Erinevusi on väga palju, näiteks pööravad noored iga nädal rõhku erinevatele mängijaomadustele ning hästi palju uuritakse neilt endalt, mida nad on teinud ja kuidas hakkama saanud. Sellist asja ma Hollandis või Eestis näinud pole.” Uusi kogemusi ja vaatenurki soovib ta kodumaalegi kaasa tuua. Alates viimasest septembrist Eesti koondise abitreener olev Oper keskendub rahvuskoondise juures otse loomulikult ründetööle. Ta jälgib koondiseringi kuuluvate edurivimeeste klubimänge ja üritab välja nuputada, kuidas me vastaste väravavõrkudele kahju saaks teha. “Absoluutselt,” vastab mees, kui uurin temalt, kas ta tunneb kohustust koondislased skoorima panna. “Mängijatel on vaja individuaalselt juurde teha. Välismaal olles tegin sõpradega koos palju lisatööd. Eks Eestis olles ka, tund aega jalkatrenni oli üks asi, pärast mängisid ikka hoovis edasi. Mängija peab aru saama, et loeb ainult käimasolev hetk. Sa saad küll teha vigade parandusi, aga sa pead tahtma igas trennis ja mängus parim olla. Sa ei saa kunagi seda aega tagasi, pole vaja pärast kahetseda, et oleks võinud endast rohkem anda. Kui oled värava ees, tuleb endast kõik teha, et pall võrku jõuaks.” 2017 JAANUAR JALKA

vanimad mängijad Mauro Peduzzi trumbiks on võitlejahing.

Foto: Eiko Pohlak/jalkafoto.com

Meistrivõistluste raudpallureid aeg ei peata Mis on jalgpalluri parim iga? Järgnevast artiklist seda teada ei saa. Küll saab aga selgeks, et putsade varnariputamisega ei tasu kiirustada – vutti võib taguda igas eas! SIIM KERA

oortest ja talendikatest pallivõluritest räägib jalkameedia küll ja küll, aga vutivorsti teises otsas paiknevad mehed ja naised, kellest mõned juba mitukümmend aastat nahkkeraga sõbrustanud, jäävad tihti tähelepanuta. Parandame selle vea! 2016. aastal osales Eesti meistrivõistlustel hulk sportlasi, kel passis vanusenumber suurem kui 50 (uuri tabelist). Mis ajendab neid jalgpallisõpru endast kaks või lausa kolm korda noorematega platsil madistama? Oktoobris 51. sünnipäeva tähistanud JK Jalgpallihaigla pallur Heiki Martinoff sai lõppenud hooajal IV liigas kirja 18 kohtumist. Tema põhjendus mängimiseks on lihtne ja loogiline: meeldib! “Hea on noorematele ära teha,” muigab mees. “Nad vahel ikka alahindavad, vaatavad näkku ja mõtlevad, et see vana päss küll joosta ei jõua, aga selgub, et jõuab küll, kurat!” Aastal 1976 jalgpalliga alustanud Martinoff treenis neli aastat legendaarse Roman Ubakivi all, seejärel jättis spordialaga umbes kümneks aastaks hüvasti. Ka maratonijooksu harrastanud mehe trumbiks on vastupidavus, kevadel 28

JALKA JAANUAR 2017

lipatud Cooperi testis tõmbas ta kõigile satsikaaslastele koti pähe. Möödunud aastal ei osalenud ükski Jalgpallihaigla asjaarmastaja rohkemates kohtumistes kui tema, vaid Madis Hallimäe sai samuti kirja 18 matši. Mänguminutite arvestuses jäi mees alla vaid viiele tiimiliikmele. Mehe kestvusele aitab kaasa see, et uskumatul kombel on ta oma karjääri jooksul suutnud suurematest traumadest kõrvale põigata, kõige pikem vigastus kestis kaks nädalat, mil hüppeliiges paistes oli. Enese põhiprobleemiks peab ta seda, et kere ei taha kuidagi soojaks minna. Tavaliselt on teisel poolajal hoopis kergem mängida kui esimesel. Vahetusest väljakule sisenedes on aga eriti raske organismi tööle saada. Mees lubab meistrivõistlustel mängida veel nii kaua, kuni keha lubab. Selge on aga see, et heatasemelisi noori tuleb järjest rohkem peale. “Kümme ja 15 aastat tagasi olid madalamad liigad paras loomadejalgpall,” naerab ta. “Mõni mees oli elus võibolla kaks korda kuskil maja taga jalgpalli mänginud. Praegu on paremad nii ettevalmistus, söödutäpsus kui ka

ENE MIDENBRITI NIPID Pärnu JK II üks põhilülidest Ene Midenbritt teenib hetkel oma igapäevast leiba lasteaias, kuid varem on ta mõned aastad tüdrukuid treeninud. Siin on tema nõuanded noortele, kel isu vutiga lõpparve teha: • leia aeg järjepidevalt trennis käimiseks; • iga algus on raske, aga kui üks kogemus juures, saab ainult kergemaks minna; • püüa raskusi ületada samm-sammult. Sea endale pisikesi eesmärke, pinguta just täna natuke rohkem; • püüa unustada kellegi kohatu märkus. Selle tegijal võis endal olla ka raske hetk; • räägi oma muredest ja õnnestumistest treeneriga. Tea, et isegi tema on inimene; • tee iseendaga tööd; • vaata palju erineva tasemega jalgpallimänge, arutle sõprade ja lähedastega; • ära tarvita treeningute ja võistluste ajal ülearu valuvaigisteid. Sa oled selleks liiga noor!

taktikaline pool. Enam nii palju pallist mööda ei lööda.” Viivuks sai Martinoff 2016. aastal heidelda liigakonkurendi Rumori Calcio palluri Mauro Peduzziga (51), kui augustis peetud omavahelises kohtumises viis minutit koos samal platsil veedeti. Maalilise Como järve kaldalt

vanimad mängijad Foto: Toomas Ellmann

pärit itaallane sai oma Eesti meistrivõistluste debüüthooajal kirja kaheksa kohtumist. Igapäevaselt ehitusalal töötav kuldsete kätega mees on vajaduse korral meeskonna füsioterapeut, kes poolajal kaaslased ühtseks löögirusikaks mudib. Koos naise ja kahe lapsega Eestis elav saapamaalane on alati valmis meeskonnavaimu kõrgel hoidma. Aprillis Tartu Ülikool Faunaga peetud väikeste karikavõistluste matšis sai mees juba viiendal minutil punase kaardi, kuid sellest hoolimata ei põgenenud ta kevadkülmuse eest riietusruumi duši alla, vaid toetas omasid nii normaal- kui lisaajal väljakupiirde tagant. Klubi eestvedaja Angelo Palmeri sõnul on Peduzzi väga hea eeskuju. “Mauro on oma vanuse kohta suurepärases vormis, me kutsume teda raudmeheks,” jutustab mehe rahvuskaaslane. “Kuldne vahetusmees, kes on alati valmis meid aitama, jookseb vabalt ka 17aastastega võidu. Ta meeldib kõigile väga.”

29aastaselt väljakule Kui Peduzzi on raudmees, siis raudnaine võiks olla Pärnu JK II eest esiliigas palliv Ene Midenbritt (46), kes sai meistrite duubli eest kirja 16 matši ja 1263 minutit. Vähemalt viimasel viiel aastal on ta mõelnud, et uuel hooajal ta enam ei mängi, kuid lõpuks on ta ikka putsad jalga tõmmanud. Talvel meestega korvpalli mängiva naise sõnul kuidagi lihtsalt kujuneb nii, et enne hooaja algust on vorm esiliigas pallimiseks piisavalt hea. Nägemishäiretega laste rühmas lasteaiaõpetajana töötavat Midenbritti saadab platsile üleliigne energia ja tugev võitlustahe. “Tegelen igapäevaselt 14 imetoreda lapsega, kes süstivad minusse särtsu ja tuld,” lausub hobusekasvatajate perekonnast pärit Midenbritt. “Samas pigistavad nad tööpäeva lõpuks seda sama palju välja ning trenn ongi nagu rusikas silmaauku, kus saab päevased emotsioonid välja mürgeldada. Kodused on õhtul kindlasti rõõmsamad, kui sisse astub rahulik pereema. Oluline on ka hea seltskond Pärnu trennides. Meenub paar aastat tagasi toimunud sügisene trenn, kus treener ütles, et mängime viimase väravani, aga väravat ei tulnud ega tulnud. Vihma tibutas ja väljas hakkas pimedaks minema. Öeldi

juba, et lõpetage ära, muidu saab keegi viga, aga meie ei teinud väljagi, kõigil oli tuhin sees ja lustisime päris pimedani välja. Rõõm on Eesti parimatega treenida. Nad on avameelsed inimesed, ehk annavad märku, kui mu samm liiga töntsiks kisub või nende mängutempot pärsin.” Jalgpalliga hakkas ta tegelema üsna hilja, alles 29aastaselt. Eeskujuks meistriliigaski mänginud poeg Taavi, kellelt ta jalkapisiku külge sai. Kõigepealt käis ema oma võsukese mänge vaatamas, hiljem kuulis lastevanemate päeval esimest korda naistejalgpallist. Nii see lumekuul veerema hakkas. “Ju ma lapsena hobuse seljast kukkudes põrutada sain, et nii vanalt jalgpalli juurde jäin,” muigab naine lõpetuseks.

Heiki Martinofile meeldib noorematele kohta kätte näidata.

Vanimad mehed ja naised 2016. aasta meistrivõistlustel Esiviieteistkümne mehed Tarmo Rüütli (11.08.1954) Valeri Protsenko (09.08.1958) Sergei Ivanov (02.12.1958) Tõnu Lillsaar (16.05.1960) Eduard Lehtmets (14.04.1962) Villu Meresmaa (01.06.1962) Fjodor Voronin (07.09.1964) Tarmo Mölder (26.09.1964)

JK Retro (III liiga põhja piirkond) Tallinna Depood (IV liiga põhja/ida piirkond) Tõrva JK (II liiga lõuna/lääne piirkond) FC Lelle (III liiga lääne piirkond) Jõgeva SK Noorus-96 (II liiga põhja/ida piirkond) FC Lelle (III liiga lääne piirkond) FC Zenit Tallinn (III liiga lääne piirkond) Tallinna FC Eston Villa ja Tallinna FC Eston Villa II (III liiga põhja piirkond ja IV liiga põhja/lääne piirkond) Toomas Klasen (20.10.1964) FC Nõmme United II (III liiga lääne piirkond) Alik Karajev (10.05.1965) Kassisaba FC Igiliikur (III liiga põhja piirkond) Mauro Peduzzi (07.08.1965) Rumori Calcio Tallinn (IV liiga põhja/lääne piirkond) Heiki Martinoff (11.10.1965) Tallinna JK Jalgpallihaigla (IV liiga põhja/lääne piirkond) Eduard Hmeljov (14.06.1966) Rummu Dünamo (II liiga lõuna/lääne piirkond) Toomas Wilson (08.10.1966) FC Zenit Tallinn (III liiga lääne piirkond) Toomas Sassian (08.11.1966) Raplamaa JK Märjamaa (IV liiga põhja/lääne piirkond) Esikümne naised Carina Viktoria Adolfsson Rakvere JK Tarvas (II liiga) (07.06.1970) Ene Midenbritt (30.09.1970) Pärnu JK II (esiliiga) Rano Normatova (21.12.1970) Marina Karžetskaja (17.06.1973) Pille Plakk (10.02.1975) Kristel Uuspalu (24.07.1975) Mirjam Link (13.06.1976) Radina-Diana Neifert (09.10.1977) Nele Rogenbaum (13.10.1977) Varje Tugim (28.07.1978)

Pärnu JK II (esiliiga) Tallinna FC Levadia (meistriliiga) FC Jokeri ja Kuusalu ÜN (II liiga) TÜ Fauna Female (II liiga) TÜ Fauna Female (II liiga) JK Tallinna Kalev II (II liiga)

Rakvere JK Tarvas (II liiga) Pärnu JK, Pärnu JK II, Tallinna FC Infonet (meistriliiga, esiliiga, II liiga) Mõlema tabeli puhul on arvestatud vaid liigamänge.

15/0 11/2 2/0 3/0 17/3 8/0 12/4 18/1

2/0 8/0 8/0 18/0 2/0 7/1 8/0

1/0 16/0 4/0 14/0 10/6 15/1 3/1 5/0 3/0 19/0

2017 JAANUAR JALKA

SEE ON SINU VÕIMALUS KUULUDA EESTI KOONDISSE! KUTSUME SIND OMA SÕPRUSKONNAGA OSALEMA SUUREJOONELISES EESTI JA SOOME VAHELISES MAAVÕSTLUSES! 10. JUUNIL 2017 PEETAKSE EESTI JA SOOME VAHEL SUUREJOONELINE JALGPALLILAHING, KUI ÜHE PÄEVA JOOKSUL TOIMUB VÄHEMALT 100 JALGPALLIKOHTUMIST KAHE NAABRI VAHEL. TULE JA MÄNGI PÕHJANAABRITE VASTU VUTTI! VÕITE ISE OTSUSTADA, KAS SOOVITE MÄNGIDA KODUSEL STAADIONIL VÕI SÕITA ÜLE LAHE MÄNGIMA! IGA MÄNGU TULEMUS LOEB, SEEGA AITA ÜLDVÕIT EESTILE TUUA! PANE OMA VÕISTKOND KIRJA VEEBIS: WWW.100GAMES.EU OSALEMA ON OODATUD KÕIK! OSAVÕTT TASUTA! EESTI JALGPALLI LIIT

Barcelona

Argentiina

LIONEL MESSI

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

NÃµmme Kalju

ATS PURJE

Foto: Jana Pipar

Liverpool

Inglismaa

ADAM LALLANA

Foto: Paul Ellis/AFP/Scanpix

Londoni Chelsea

Hispaania

DIEGO COSTA

Foto: Richard Sellers/Scanpix

REKLAAMTEKST

Mida õppida Liverpoolist?

Mängupäeva menüü 9am: Hommikusöök Söök: Süsivesikurikas, harilikult hommikusöögihelbed, puder või moosisai. Jook: 500 -1000 ml mineraalidega rikastatud vett, et hoida organismi vedeliku tasakaalu 1.45pm: Soojendus Söök: Energiageel

lismaal läbib Premier liiga mängija keskmiselt 10 kilomeetrit mängu jooksul. Sellest ligikaudu 700 meetrit läbitakse täiskiirusel. Mängijate keskmine südame löögisagedus on mängu jooksul 85% maksimaalsest pulsist. Kokku on selliste näitajate puhul energiakulu ligemale 1500 kilokalorit. Arvestades kõrget mängutempot pole tihti võimalik teha mängu ajal tasa kaotatud energiat ning taastada vedelikukadu. Seetõttu on kriitilise tähtsusega see, kuidas mängija toitub enne ja pärast mängu või treeningut. Mängija toidusedel sõltub konkreetsest rollist platsil. GPS-tehnoloogia abil on võimalik määrata energiakulu individuaalselt mängijate lõikes. Äärekaitsja, kes tõuseb tihti üles ja sprindib kaitsesse tagasi kulutab palju energiat. Sama lugu on poolkaitsjaga, kes on mängu ülesehitaja. Nende mängijate toidusedelist peaksid lõviosa moodustama süsivesikud. Seevastu ründajad peavad olema

Jook: 500 ml spordijooki (SiS GO Electrolyte). 3.45pm: Poolaeg Söök: Energiageel (SiS GO Energy geel), soovitavalt kofeiinisisaldusega 5.15pm: Mängujärgne taastumine Söök: 500ml taastusjooki (REGO Rapid Recovery) 6pm: Mängujärgne söök Söök: Söök tunni aja jooksul pärast mängu, mis sisaldab 60% süsivesikuid, 20% valku, 20% rasva. Jook: 500-1000ml vett, kuhu on lisatud C-vitamiin immuunsüsteemi tugevdamiseks (SiS Immune)

valmis kiireteks äkksööstudeks ning füüsilisteks kontaktideks. Selleks on vaja rohkem jõudu. Seetõttu peab olema tema toit valgurikkam võrreldes teiste positsioonidega vutiväljakul.

Science in Sport maaletooja Baltikumis: Scandinavian Fuel Company

ürgen Klopp viib Liverpooli klubis läbi toitumise revolutsiooni. Latt on tõstetud kõrgele. Mängijatele lähenetakse individuaalselt. Kui vaja, siis tuleb toitumisnõustaja ka Ragnar Klavani koju ning revideerib külmiku sisu. “Reds” sööb nüüd pastatoite alati koos värske salatiga. Menüüst on välja arvatud tomatiketshup selle kõrge suhkrusisalduse tõttu. Enam ei serveerita munatoite mängupäeval. “Teadusuuringud näitavad, et mängueelne valgu- ja rasvarikaste toitude tarbimine nõuab seedimiseks palju aega,” selgitab SiS toitumisnõustaja Ted Munson, miks FC Liverpoolis tehakse just nii. Klopp ise on sporditeaduse taustaga. Seetõttu ootab ta mängijatelt lisaks heale taktikavaistule ka suurepärast füüsiist ettevalmistust. Aga kuidas motiveerida kõrgepalgalist mängijat sööma õigesti? Selleks tuleb tõsta meeste teadlikkust, mida, millal, mis koguses süüa. Ing-

“Tervikliku toitumise, põhjaliku ettevalmistuse ja õige taastumise roll jalgpallis on väga suur. Hea meel on näha, et nii koduklubi kui ka koondise juures on kõrge kvaliteet tagatud."

Ragnar Klavan Eesti jalgpallikoondise kapten FC Liverpooli keskkaitsja

#ScienceinSportEstonia www.geelijaam.ee

2017 JAANUAR JALKA

mängija luubi all taktikajutud Foto: Lembit Peegel

Peeter Klein Jaanuari lõpus 20. sünnipäeva tähistav Peeter Klein lõi viimatisel esiliiga hooajal Nõmme Kalju U21 meeskonna eest koguni 20 väravat, lisaks sai ta esindusvõistkonna eest tabamusi kirja nii Premium liigas kui ka karikavõistlustel. Noore ründetuusa head ja vead võtavad ette teda nooruspõlves kuus aastat juhendanud Erki Kesküla ja Kalju abitreener Sergei Terehhov. Õhuvõitlus Erki Kesküla: Standardolukordades oli ta kõva abimees, oli võistkonna üks pikemaid ning sai oma asjadega hakkama. Sergei Terehhov: Sellega on kõik korras. Pikkust tal on, võimsust ka. Suhteliselt hea.

Jõud Erki Kesküla: Selle poolest oli ta mul kindlasti üks tugevamaid, mingi hetk avastas endale minu teada jõusaali, nüüd on ülakeha veel võimsamaks muutunud. Sergei Terehhov: Sellega on tal kõik korras. On füüsiline, suur ja tugev ründaja. Väga hea. Ära teda ei lükata.

Väljakunägemine Erki Kesküla: Taevani kiita ei saa, puudujääke ka ei ole. Ründemängijana peavad teised rohkem teda nägema, aga vajadusel leiab äärtele söötudega kaaslasi ka. Sergei Terehhov: Suhteliselt hea. Väljakut näeb, aga juurde oleks vaja mängulugemist, et kuhu ja millal avaneda. Tema positsioonil on see olulisemgi kui väljakunägemine.

Sisu

Vastupidavus

Erki Kesküla: Kui ta noorteklassis minu käe all mängis, siis päris tihti toimetati ta suveperioodil vanavanemate juurde. Ilmselt ei saanud ta kodustele palju vastu rääkida. Sisu poolest oleks võibolla tahtnud näha rohkem jonnakust ja vastuhakku. Sergei Terehhov: Noore mängija kohta on tal sisu piisavalt. Selles komponendis saab kindlasti alati juurde panna, aga ta on suur võitlejahing ja see on üks tema tugevaim külg.

Erki Kesküla: Saab esiliigas ilusti 90 minutit hakkama. Nooruspõlves oli juba Cooperi testidel ja maastikujooksudel üks parimaid. Sergei Terehhov: Pigem hea. Võibolla tal keha veel kasvab, saab natuke areneda, aga peab vastu ja kestab lõpuni.

Liikuvus Erki Kesküla: On arenemisruumi just selles, kuhu ja millal palli küsida. Sergei Terehhov: Liikuvust tal on, aga vaja on targemalt liikuda, niisama pole mõtet joosta.

Löök & sööt Erki Kesküla: Kasutab nüüd nõrgemat ehk vasakut jalga rohkem, aga minu ajal vajas see järeleaitamist. Paremal äärel ta suunamuutuseks palliga keskele ei läinud, teadis, et tunneb end siis ebamugavalt. Sergei Terehhov: Mõlema kallal tuleb vaeva näha. Löögitugevus on olemas, aga tehniline sooritus peab järele tulema, et ta suudaks palli suunata sinna, kuhu tahab.

Kiirus Erki Kesküla: Kergejõustikutreenerid ihusid omal ajal talle ja klassivend Andre Järvale hammast. Tihti taheti neid jooksma meelitada. Peetril on ikka väga plahvatuslik liikumine, start on väga jõuline. Vanasti tõid teravamad minekud kaasa ka vigastusi, lihased ei pidanud lihtsalt vastu. Sergei Terehhov: Kiirus on tal päris hea. Ma ei teagi, kas selles saab väga juurde panna, sest kiirus on looduse poolt antud.

JALKA JAANUAR 2017

Erki Kesküla: “Ta on isikupärane mängija – ta ei ole eriti plastiline, ta jääb kohati puiseks ja mängib võibolla liiga sirgetel jalgadel, aga samas on tema plahvatuslikkus üle mõistuse hea.“

Tehnika Erki Kesküla: On küll paremaks läinud, aga arenguruumi on veel. Kuna ta ei ole väga plastiline, siis mingil hetkel jäävad pallikontaktid puiseks. Pallitunnetus on hea, žongleerimisega sai ka hakkama, aga mitte midagi imelist. Sergei Terehhov: Ei saa öelda, et tal tehnika täitsa puudu oleks, aga saab juurde panna. Kõik need asjad – et kas võtab palli omaks liikumise pealt või katab palli ära nagu Tarmo Neemelo. Kõik see, millal vaja pall kaasa võtta ja millal katta, tuleb kogemusega. Pall peab kontrolli all olema nii, et vastane selleni ei pääse.

Sündinud: 28.01.1997 Klubi: Nõmme Kalju FC Endised klubid: Tallinna FC Atletik, Operi JK, FC Nõmme United Treenerid: Aleksandr Ševtsov, Allan Järvine,

Aleksandr Altosar, Erki Kesküla, Zaur Tšilingarašvili, Martin Maasing, Kaupo Margusonov, Igor Prins, Sergei Terehhov, Sergei Frantsev

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

treener

Kärdla Linnameeskonna mängiv peatreener eelistaks võimaluse korral meeskonnakaaslasi pingilt juhendada.

Foto: Argo Nurs/Hiiumaa Fotoprojekt

treener

Mario Degtjov

ohjab Hiiumaal nii mehi, naisi kui ka noori III liiga mehed teavad ja värisevad – Mario Degtjov (31) suudab mõlema jalaga pommlööke teele saata. Kärdla Linnameeskonna mängiv peatreener seletab Jalkale, kuidas ta mänguvahendit nii kõvasti virutama on õppinud, mis juhendajat ta kõige rohkem jälgib ning kuidas Hiiumaa jalgpalli käbarad käivad. SIIM KERA

ui tihti kuuleb, et Eesti treenerite suurimad eeskujud on näiteks Pep Guardiola, Jose Mourinho või Jürgen Klopp, siis Kärdla Linnameeskonna mängiv peatreener Mario Degtjov toob tavapärasesse rivistusse väikese värskusekübekese! Nimelt on tema suurim eeskuju Prantsusmaa koondise loots Didier Deschamps. “Ta on väga äge tegelane,” kommenteerib Degtjov, kes juhendab ka Hiiumaa spordikooli ja MTÜ Hiiumaa Jalgpalli noori ja Kärdla Linnanaiskonda. “Mulle meeldis, kuidas ta Torino Juventuses ja Marseille’s toimetas, ning meeldib ka praegune Prantsusmaa mäng. Talle on tähtis meeskond, ta on silma jäänud sellega, et teeb huvitavaid valikuid, sest alati ei mängi platsil need mehed, kes paberite järgi kõige kõvemad on. Eks ma olen ise üritanud samuti nii proovida, amatööridel pole midagi kaotada!” III liiga lääne tsoonis palliva Kärdla Linnameeskonna pingil on Degtjov praeguseks istunud kaks aastat. Kui 2015. aastal võideldi mehe treeneridebüüdil pääsu eest aste kõrgemale, siis viimati käis hooaeg üle kivide ja kändude ning kõige lõpuks kukuti üleminekumängude järel IV liigasse. Juba kuueaastaselt Hiiumaa legendaarse treeneri Stanislav Šarkovski käe all vutiga tegelema hakanud Degtjov tõdeb, et saatuslikuks said koosseisumured. Tema esimesel juhendamisaastal ei mahtunud vahepeal kõik pallurid protokolligi, nüüd saadi napilt algkoosseisu jagu mehi kokku. Kes läks välismaale tööle, kes Kanadasse seiklema, kes ajateenistusse. Lisaks kimbutas traumakoll. Kõigest hoolimata on Degtjov optimistlik: “Mehed tulevad tagasi,

vigastused paranevad, noored kasvavad peale – seega küll me ühel päeval veel mängima hakkame!” Ennast pani mees lõppenud hooajal platsile 19 korral. Hea meelega tõmbaks ta niite väljaku kõrvalt (“ise mängides ei jõua eriti midagi juhtida, hapnik saab otsa”), kuid ratsionaalsetel põhjustel ronib ise rohelisele ristkülikule. Aasta jooksul viiel korral skoorinud mehe trumbiks on tugevad löögid mõlema jalaga. Seda kõike tänu vigastusele. “Üheksandas klassis sain parema põlve trauma ning siis ei saanud pool aastat üldse mängida,” meenutab mees. “Pärast oli veidi hirm paremat jalga kasutada ja tuli ümber õppida, mitu aastat mängisin ainult vasaku jalaga.” Vahepeal mandril nii ehituse kui ka kinnisvaraga tegelenud Degtjov kolis Hiiumaale tagasi 2014. aastal, mil ta elukaaslasele saarel tööd pakuti. Pikalt ei mõeldud – linnaelust ja ummikutest oligi juba kõrini. Veidi pärast seda hakkas mees Käinas noori treenima ja läks ka jalgpalliliidu koolitustele. Praeguseks on treeneriamet tema põhitöö ning CVs on tal kirjas UEFA B litsents. Põlise hiidla-

se heast tööst annab aimu seegi, et mees pärjati tiitliga “Hiiumaa aasta ringijuht 2016”. Oma treenerifilosoofia võtab ta üsna kergelt kokku. “Kõigepealt mõistus ja hing, siis alles keha ja jõud,” sõnab Degtjov ning täpsustab: “Inimene peab tahtma seda, mida ta teeb. Kui ta tahab trennis käia, siis on mõtet talle ka midagi õpetada.” Tal pole vahet, kas juhendada noori või vanemaid. Täiskasvanutelt ootab ta rohkem, lastega on lõbusam ja nende arengut on tore jälgida. Palli maast, kiirelt ja läbi äärte mängida sooviv treener on Eesti suuruselt teise saare noortevuti olukorraga väga rahul. Kohaliku vuti hüvanguks tegutseval MTÜ Hiiumaa Jalgpallil oli oivaline aasta. “Seis on parem kui kunagi varem,” rõõmustab nooruspõlves kergejõustikuga tegelenud treener. “2016. aasta oli murranguline – Hiiu maakond on jalgpalliharrastajate osakaalult Eestis esimene, 2,77% protsenti meie rahvastikust tegeleb jalgpalliga. Muidugi on võrreldes Rootsi või Soomega pikk maa minna, aga Eesti-siseselt me häbi tundma ei pea.”

Kasvatab poistest mehed Nomineerimiskirjas kiitsid Hiiumaa aasta ringijuhiks valitud Mario Degtjovi lapsevanemad, treenerid ja asutused järgmiselt: “Ta on pannud meie väikesel saarel lapsed tänu jalgpallile sporti tegema. Ta on ise kogu hingega asja juures ning ootab seda ka lastelt ja lastevanematelt. Ta on õpetanud lastele distsipliini, toitumist ja reeglitest kinni pidamist. Usaldan oma lapse tema kätte, kui minnakse võistlustele, ja usaldan ka siis, kui on pikad laagrid mandril. Lastel on tulemused ja areng silmaga näha. Ta on õpetanud poistele pühendumist, vastutustunnet ja mehelikult väärikat käitumist eelkõige enda eeskujuga. Tema mõju poiste meheks kasvamisel on väga oluline. Olen tänulik, et minu pojal on võimalus tema treeningrühma töös osaleda.”

2017 JAANUAR JALKA

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Ooperilaulja Oliver Kuusik ei saa üle ega ümber Operist

ahvusooper Estonia hinnatud solistile Oliver Kuusikule pole jalgpall sugugi võõras kunstivorm – vutt on tema elus maast madalast tähtsal kohal olnud ning Kuusiku veli Marko töötab juba aastaid FC Flora noortetreenerina. Mehe sümboolses koosseisus jätkub vutimeeste kõrval kohta nii kultuuriinimestele kui ka teiste eluvaldkondade esindajatele. “Häid mängijaid on maailmas palju,” alustab 36aastane muusik. “Seetõttu üritasin oma võistkonnas välja tuua erinevaid tegelasi, kes on seotud nii minu päevasündmuste, jalgpalli kui ka muu eluoluga. Seda kõike ikka läbi kerge huumoriprisma – kuidas siis veel? Praegu pime aeg, nali kulub marjaks ära.” Luciano Pavarotti: Olles noorena pidanud tegema valiku jalgpalli ja ooperi vahel, oskas ta toona vaevu unistada, et aastaid hiljem oleks ta ainuüksi oma kuulsa koguka kehaga katnud vähemalt kolmveerandi jalgpalliväravast! Lembit Ulfsak (Rebase-Rein): Oscari-nominent ja vanameister. Eesti täielik suurkuju. Lisaks platsil hädasti vajaminevale näitlejameisterlikkusele oskab ta Rebase-Reinuna palli peale pea ja jala lüüa ka sabaga (Kuusik viitab “Mõmmist ja aabitsast” tuntud “Spordimehe laulule”, mida esitas just Rebase-Rein – toim.). Donald Trump: Muudele erinevatele omadustele lisaks oskab ta enne karistuslööki suurepäraselt müüri ehitada ja selle siis omakorda vastasvõistkonnal kinni lasta maksta. Fidel Castro: Teda on üritatud sadu kordi – Wikipedia andmetel täpsemalt 638 korda – maha tõmmata, aga lõpuks oli ta ikkagi 90 minutit (aastat) vankumatult platsil. Nii moodustub naabrite vahel terav keskkaitsepaar!

Aivar Mäe

Andres Oper

Aivar Pohlak

Victoria Beckham

Diego Maradona

Konstantin Vassiljev

Lembit Ulfsak (Rebase-Rein)

Donald Trump

Fidel Castro

Margus Hunt

Luciano Pavarotti

Diego Maradona: Üks parimaid mängijaid läbi aegade, oskas õigel hetkel käega lüüa, kui vaja. Väga muljetavaldav on vaadata noort Maradonat – seda väikest siblivat venda, kelle jala küljest pall ära ei tule. Konstantin Vassiljev: Isegi kui tal ei ole vahel kõige parem tuju, ootab Eesti rahvas Kostjalt vaid üht (paremal juhul kaht) ja tavaliselt see tal ka õnnestub. Tal on suurepärased löögid ja ta ei peagi alati kõige aktiivsemalt mängima, aga inimestel on alati parem tuju, kui ta platsil on.

Margus Hunt: Olles juba suur staar Ameerika jalgpallis, ei näe ma põhjust, miks ta ei võiks seda olla ka Euroopa jalgpallis!

Aivar Mäe / Aivar Pohlak: Värvikad härra Aivarid Eesti kultuuri ja spordi lähiajaloost. Mõlemad oskavad suurepäraselt mänge, süsteeme ja karistusalakaste üles ehitada. Lähenemine võib olla erinev, but they have the same goal (aga neil on sama eesmärk – toim.).

Victoria Beckham: Mehed koonduvad paremini, kui ka naine platsil on! Pakub vürtsikat silmailu ja on alati oma keskkohaga rahul. Ja muidugi, mis seal salata – ta triblab nagu Beckham.

Andres Oper: Peale suhteliselt harvanähtava sähvatuse Eesti ründejalgpallurite ajaloos ja kõige muu on tal mulle sobivalt meeldiv perekonnanimi.

JALKA JAANUAR 2017

19.-30.DETSEMBER A. LE COQ SPORT SPORDIMAJA

TARTU

2016

600 LAHINGUT 5000 MÄNGIJAT 10 PÄEVA VÄGA PALJU VÄRAVAID

raamat Foto: Vana-Võromaa kultuurikoja (Võrumaa muuseumi) kogu

Ajad, mil Võru elas jalgpallivaimustuses Kui palju Võrumaal vanasti vutti taoti? Kui suured olid publikunumbrid? Kas suusatamine oli seal au sees ka enne teist maailmasõda? Vestlesime asjatundja Priit Lööperiga, kelle sulest ilmus just Võrumaa jalgpallilugu koondav raamat. SIIM KERA

riit Lööper – ilmselt suurim Võrumaa jalgpalliajaloo ekspert maailmas – on viimastel aastatel oma vabast ajast teinud meeletut tööd. Kui kohaliku vuti lugu köitis teda varemgi, siis 2013. aastal tegi ta esimese intervjuu oma detsembris ilmunud raamatu “Künklik teekond. 90 aastat Võrumaa jalgpalli” jaoks. Mahuka teose 448 leheküljelt leiab ligi 600 pilti ning enam kui 200 kohaliku jalgpalluri lühieluloo. Uurisime mehe käest, milline sealne vutielu aegade jooksul olnud on. “Ma ju tegelikult teadsin, et enne teist maailmasõda oli jalka publikuhuvi suur,” jutustab Priit Lööper, kes on ka

JALKA JAANUAR 2017

portaali vsport.ee eestvedaja. “Aga vauefekt oli see, et siis käis Võru mängudel stabiilselt 500 inimest. Lehtedes olid pidevalt reklaamid, eelvaated, koosseisud. Jalgpalliajakirjandust oli maakonnalehtedes tohutult, kuid see kadus 1930ndate lõpuks natuke ära. Jalgpall oli toona Võrumaal raudselt ala number üks, nii publikuhuvi, saavutuste kui ka toetajate poolest. Natuke oli küll maadlust ja raskejõustikualasid, kuid näiteks suusatamist enne teist maailmasõda Võrumaal tipptasemel ei tehtudki. Korvpall ja võrkpall läksid jalgpallist mööda alles pärast sõda.” 1930ndatel mõlgutati mõtteid

Ärimehe Julius Tibbingu välja pandud Võru–Tartu linnavõistluste karikat hoiab 1930. aastate algul käes Võru Ilmarise kapten Karl Puustus. Võru meeskond sai linnavõistluse autasu pärast kolmandat korda võitmist jäädavalt endale. Sõja ajal läks see aga kaduma.

Võrumaa meistrivõistlustest, kuid toona jäi turniir siiski sündimata. Selle asemel ristasid mitu korda aastas piigid kohalikud meeskonnad nagu Ilmarine, Kaitseliit ja sõjaväelastest koosnenud 7. rügemendi tiim, kes omavahel pallides parima selgitasid. Kui üldiselt on Võrumaa vutikese koondunud maakonna pealinna, siis 1950ndate keskpaigas ja lõpu poole koosnes kõige kõvem tiim Antsla meestest, korraks olid pildil ka Vastseliina vutivõlurid. See oli aeg, mil vutt hakkas Eesti spordimaastikul võssa kasvama. Lööper tõdeb, et Võrumaal oli seis veel hullem kui mujal. “Kümme aastat pärast sõda oli okei, inimesed käisid vaatamas ning mängijad olid eestlased,” kirjeldab ta. “Pärast seda läks olukord ikka väga hapuks. Ajalehtedes midagi ei kirjutatud, meeskondades oli tavaliselt üks-kaks eestlast, 1980ndatel mängis Võru Eesti NSV meistrivõistluste III liigas ning jäi kogu aeg viimaseks, rohkem põhjas poleks olnud võimalik olla.” Taasiseseisvunud Eestis tekkisid kiirelt uued vutikantsid, aga Võrus läks teisiti. Kui mõnes kohas harrastati jalgpalli spordikoolides, siis praegu rahvaarvu poolest Eesti kümnendas linnas mitte. Polnud ka aktiivseid eestvedajaid. Kui tulemusi vaadata, pole ükski Võru meeskond II liigast kõrgemale jõudnud, samal ajal on Paides, kus elab ligi 5000

raamat inimest vähem, oma meistriliiga sats. Ajalooga kursis olev Lööper tunnistab, et tema ei tea, kuidas olukorda parandada. Olud on muutunud ning vanaviisi läheneda ei saa. Kust tuli aga üldse mõte niivõrd hullumeelne ülesanne ette võtta? “Võrumaa jalgpall pole just kuulsa saatusega, aga mind see huvitab,” põhjendab mees, kes hakkas teemat kõigepealt oma lõbuks uurima. “Samamoodi oleks mulle põnev, kui keegi kirjutaks näiteks raamatu Viljandi jalkast enne sõda.” Raamatu fookus jõudis kirjutamise ajal aga muutuda. Kui esimene idee oli keskenduda esimesele iseseisvusele ja perioodile vahetult pärast teist ilmasõda, siis lõpuks kulus pragmaatilistel põhjustel üsna palju ruumi ka viimasele 10–15 aastale. “Tahes-tahtmata pidin mõtlema, et mul on vaja seda raamatut müüa,” ütleb ta. “Oleks ainult vanemale ajaloole keskendunud, oleks võibolla 20 inimest huvi tundnud, nüüd saab loodetavasti ühe nulli juurde panna. Võibolla see uuem osa läkski mahult liiga suureks, aga minu käest hakati palju uurima, et kas sellest ka kirjutad, kuidas me kümme aastat tagasi mängisime.” Kui avastasid eneses Võrumaa jalgpalli kire ja soovid kärmemas korras raamatut soetada, kontakteeru Priit Lööperiga telefonil 517 6875 või meiliaadressil vsport@vsport.ee.

Kuidas Võru Ilmarine kodulinna telefonid helisema pani 1932. aastal said pidutseda kõik Võru vutisõbrad, sest kohalik Ilmarine alistas A-klassis (liiduklassi järel tugevuselt järgmine liigatase) Tartu JK ja tuli esimest korda Lõuna-Eesti meistriks! Toome teieni raamatust pärineva lõigu selle suursündmuse kohta. “Meistritiitli saatuse otsustanud mäng peeti 24. juulil ja pakkus ligemale 500pealisele vaatajaskonnale närvepingutava 90minutilise elamuse. “Võistluse hasart hakkas külge kõige külmaverelisemale ja rahulikumale pealtvaatajalegi. Säärast hoogsat ergutavat kisa pole meie varem kunagi kuulnud. Võistluse lõpul oli pealtvaatajaskond sama väsinud kui värske A-klassi meistermeeskonna 11 võidutoojat,” kirjutas Wõru Teataja. Juba esimestel mänguminutitel sai selgeks Ilmarise paremus pallivaldamisel ja kombinatsioonides, eriti aga kiiruses. Pall kandus kohe Tartu poolele ja jäi sinna 9. minutini, kui Jaan Gutmann Evald Kade nurgalöögi järel skoori avas. 20. minutil viis Kade palli taas tartlaste värava alla ja Nikolai Noorkõiv põrutas lähedalt 2 : 0. Ilmarine oli suures ülekaalus ja väravalisa ei jäänud tulemata. 30. minutil lõpetas hea kombinatsiooni sööt trahvikasti joonele Paul Mikheimile, kes surmas palli ning jõuliselt ja täpselt vasakusse nurka 3 : 0 lajatas. Rõkatas vägev aplaus. Meistritiitel oli juba käega katsuda ning muutus veelgi reaalsemaks mõni minut enne vaheajale minekut, kui hea püstsöödu saanud Kade palliga veel kümmekond meetrit edasi triblas ja siis üle tartlaste mahaviskuva väravavahi 4 : 0 lõi. Teine poolaeg algas Ilmarisele õnnetult: 49. minutil puutus Mikheim käega palli, Tartu JK sai 20 meetrilt karistuslöögi ja sellest tulnud palli torkas tartlaste vasaksisemine Boris Tanton väravavaht Eugen Karolinile püüdmatult väravasse – 4 : 1. Ilmarise edurivi jätkas saamatult, saates lööke üle külaliste värava. Vastased püüdsid nõelata üksikläbimurretega. 54. minutil lõi Tartu JK vasakäär Taska kaugelt peale, Karolin pudistas palli püüdes ja see veeres ta sõrmede vahelt väravasse, seisuks 4 : 2. Nüüd oli võrulastel vaja lüüa vähemalt kaks väravat, et väravate suhe Tartu Olümpiaga samaks saada ja lisamängu pidamine kindlustada, meistritiitli toonuks 7 : 2 võit. Rahva hoogsa ergutuskisa saatel algas press Tartu väravale. Mida aga ei tulnud, olid väravad. Jäi veel 25 minutit. Ilmarise ridades oli mõni mees juba nähtavalt käega löönud, tundes, et pole lootust kolme väravat lüüa. Ainsana ei kaotanud külma rahu kaitsjad Leonhard Dobrus ja Karl Puustus, kes mõlemad kogu hingega edasi rabasid ja ka juba eneseusu kaotanud ründajaid uutele pealetungidele kihutasid. 66. minutil vilistas kohtunik tartlaste kaitsjal, hiljem väravavahina Eesti koondisse jõudnud Evald Miksonil trahvikastis käega mängu. Penaltit läks lööma Puustus ja virutas vasakusse nurka 5 : 2. Veel oli lootust, rahvas tõusis pinkidel püsti, press jätkus. 79. minutil tegi Mikson värava all taas vea ja Puustus põrutas penaltist palli üle väravavahi väljasirutatud käe lati alla – 6 : 2. Rahvas huilgas vaimustusest, vähemalt võrdne tulemus Olümpiaga oli käes. Meistritiitli kindlustanud värav tuli kuus minutit enne mängu lõppu Gutmannilt, kes palli kaugelt tugeva poolkõrge löögiga väravasse saatis. Kui lõpuvile Ilmarise 7 : 2 võidu fikseeris, puhkes tormiline aplaus. “Värske meistermeeskond piiratakse rahvakogult ümber. Algavad õnnesoovid ja tuuakse roosegi,” kirjeldas Wõru Teataja. Kimbu roose oli Ilmarise juhatuse liige August Torop hankinud juba vaheajal, kui Ilmarine 4 : 0 juhtis. Teisel poolajal, kui tartlased 4 : 2 lõid, kommenteeriti publikust: “Läinud mehe sendikesed kõige liha teed.” Lõpuks sai Torop roosid ikkagi üle anda ega puudunud rõõmupisaradki. Kogu Võru elas jalgpallivõidu vaimustuses. Telefoni- ja telegraafipreilidel algasid pärast mängu lõppu kibedad töötunnid: võidujoovastuses läkitati Võrust kohe teele neli telegrammi, rohkem kui kunagi varem mõne Võrus peetud vutimatši järel, ning telefonid helisesid rõõmuakordides veel poolteist tundi.”

2017 JAANUAR JALKA

lugeja küsib

Suvel Hollandi kõrgliigaklubisse Go Ahead Eagles siirdunud Henrik Ojamaa tahab rahvale meelde jääda julge mängijana. Foto: Erik Pasman/Go Ahead Eagles

JALKA JAANUAR 2017

lugeja küsib

Henrik Ojamaa:

olen oma elu parimas vormis Korvpall, Donald Trump ja ebaprofessionaalsed vutitegelinskid. Need on mõned näited teemadest, millest Henrik Ojamaa lugejate küsimustele vastates jutustada saab. Terav ääreründaja meenutab Jalka vahendusel minevikku ja vaatab tulevikku.

eegi ütles paar aastat tagasi, et sinu onu on endine korvpallur Valdo Lips. Mul jäi suu täitsa lahti. Kas see on tõsi? Kui on, siis kas ja kui suurt rolli on tema sinu spordiarmastuses ja jalgpallurikarjääris mänginud? Kas utsitas sind ka korvpalli mängima? (Artur V, Pirita) Vastab tõele. Jälgisime tema mänge ja elasime talle Kalevi hallis kaasa. Mäletan, et ta viskas ükskord vabaviskeid üks silm kinni, sest kontaktlääts kippus mängu ajal kaduma. Onu kuulus nooremana ka Lõvide jalgpallimeeskonda ja olen temaga kindlasti rohkem jalkat kui korvpalli mänginud. Onupoeg Karl-Johan mängib korvpalli ja minu õde Hanna Leena on samuti korvpallur – ta õpib Audentese spordigümnaasiumis, kuulub Eesti noortekoondisse ja mängib naiste kõrgliigas. Nii et korvpall on meie peres aktuaalne teema. Läksid üsna noorelt välismaale, kui raske oli sul kodust eemal olla? (Wööbe Lipp, Väätsa vald) Mulle endalegi oli toona üllatus, et kuigi olen koduga ja perega väga tihedalt seotud olnud, siis Derbys mingit koduigatsust ei tekkinud. Kõik oli uus ja huvitav: väga pingelised ja tihedad treeningupäevad, palju mänge ja sealt ka rohkelt positiivseid emotsioone. Meil oli akadeemias kümme ühevanuselist mängijat, elasime kõik koos ja kokkuvõttes on see aeg väga toredana meelde jäänud. Suhtlen mõne tolleaegse sõbraga siiani, kuigi oleme nüüdseks kõik väga erinevatel radadel.

Kas sulle edu pähe ka hakkas, kui väga noorelt Derby County akadeemiasse pääsesid? (Katri, Kohila) Pigem nägin akadeemias seda, kui palju on mul vaja veel tööd teha, et saada tõeliselt edukaks profiks, nagu olid Derby staarid. Klubi mängis tollal Premier League’is, tase oli väga kõrge.

PALJU EBAKOMPETENTSUST

Noorena oli mu ettekujutus selline, et kõrgemal tasemel on ainult oma ala tipud ja väga suure kompetentsiga inimesed. Kindlasti saad küsimuse peale vihaseks, aga hinga sisse-välja ja püüa rahulikult seletada, miks on sulle erinevates meeskondades ette heidetud, et sa söötu ei anna. (Kristjan, Haapsalu) Söötmine pole mul küll probleem olnud. Šoti kõrgliigas andsin 2012/2013. hooajal kõige rohkem resultatiivseid sööte kogu liiga peale, 16. See söötmise jutt tekkis eelkõige Poola meediast, kuigi ka seal andsin hooaja peale kaheksa väravasöötu. Poola ajakirjandusele meeldis Varssavi Legiast igasuguseid vastuolulisi artikleid kirjutada, sest riigi suurima klubina läksid inimestele nende tegemised korda. Ühest küljest oled teinud eestlase kohta suurepärase karjääri, kui vaadata, millistes meeskondades oled mänginud. Teisalt pole veenvat läbimurret toimu-

nud. Kas nõustud? (Kalle, Tallinn) Oleneb muidugi, mida keegi veenvaks läbimurdeks peab. Esimeseks suureks saavutuseks oli mul Derbys profilepingu teenimine. Medalite poolest on ette näidata meistritiitel Poolast. Seda hooajal, mil mängisin 32 liigamängu! Samuti teine koht Šotimaal Celticu järel, kolmas koht Celticu ja Rangersi taga ning Euroopa liiga alagrupiturniiril mängimine. Vaatasin Wikipediast, et oled mänginud lausa üheteistkümnes erinevas klubis. Kui mängud ja väravad kõrvale jätta, siis kus elu kõige mõnusam oli? (Karmen, Raasiku) Mulle meeldis väga Šotimaal, seal on toredad inimesed. Olime tiimis enam-vähem samaealised ja suhtlesime meeskonnakaaslastega väga palju ka jalgpalliväliselt. Vabal ajal käisin mägedes matkamas. See oli tõesti väga mõnus aeg. Käisin suvel Šotimaal ja ma ei saanud kohalike jutust küll mitte midagi aru, täiesti ulme. Kas sul oli Motherwellis sama? (Andres, Kalamaja) Kui Derbyga liitusin, oli peatreeneriks šotlane, nii et hiljem Motherwellis polnud sellega probleemi. Küll oli Derbys esimesel aastal raske saada aru oma Liverpoolist pärit toakaaslasest ning paari iiri mängijaga oli sama. Kas sooviksid kusagil klubis kanna maha ja mänguminuteid saada või on plaan veel ringi reisida? (Tristan, Keila) Ei saa öelda, et mul on olnud plaan ringi reisida ja olen sellepärast klubisid va2017 JAANUAR JALKA

lugeja küsib

MM-valikmängus Gibraltari vastu: Joseph Chipolinal on valus, Henrik Ojamaal mõnus.

hetanud. Kui asjad on hästi läinud, olen kõrgemale tasemele liikunud. Kui olen näinud, et ei saa ennast realiseerida, ja toppama jäänud, siis olen alati leidnud variandi teist teed mööda liikuda, et mängijana edasi areneda. Kas unistad endiselt tippklubisse jõudmisest või on see rong läinud? ( Jarmo, Saaremaa) Eesmärgid ja plaanid on olemas ning töö käib iga päev. Olen alles 25aastane ja tunnen, et olen praegu füüsiliselt, vaimselt ja ka oskuste poolest elu parimas vormis.

Foto: Lembit Peegel

Nägin ühes intervjuus, et rääkisid täitsa normaalselt saksa keelt. Kas oled igas uues klubis alati ka keelt õppima läinud? Kas poola keelt oskad? Hollandi keel on selge? (Maarja Nurm, Rakvere) Keeled jäävad mulle päris kergesti külge ja olen alati üritanud kohaliku keele selgeks saada. Naljakas tunnistada, aga kõige kehvem seis oli mul soome keelega. Inglise ja saksa keel on väga head, hakkama saan ka poola ja norra keelega, hollandi keel on enam-vähem. Keele mõttes oli kõige huvitavam alguses Poolas, sest peatreener ei osanud inglise keelt. Küll aga oskas ta hispaania keelt 2014. aasta EM-valikmängus Inglismaa vastu Leighton Bainesi vastu õhulahingus. Foto: Lembit Peegel

VASAKÄÄREL OHTLIK

Kõige ohtlikum olen vasakul äärel üks ühele olukordades. Seal saan nii mööda äärt kiirusega minna kui ka sisse lõigata. ja üritas siis minuga trennis millegipärast selles keeles rääkida. Kahjuks hispaania keelt ei oska ma siiani, aga küll jõuab. Milline on sinu kõige vingem jalgpallielamus pealtvaatajana? (Villem, Pärnu) Käisin 2012. aasta märtsis vaatamas Rangersi ja Celticu mängu. Istusin üsna fännide ala lähedal ning kõva andmine käis nii väljakul kui ka tribüünidel. Rangers võitis 3 : 2 ja kokku jagati kolm punast kaarti. Kas on midagi, mis sulle jalgpallimaailmas üldse ei meeldi? Olgu see siis teadmatus tuleviku ees, pidevad klubivahetused, pidev reisimine, tüütud ajakirjanikud või üldse mõni muu asi. (Gert, Rapla) Mulle on olnud üllatus see, et jalgpallimaailmas on palju ebaprofessionaalseid inimesi, sealhulgas klubiomanikke ja treenereid, kes teevad mängijate saatust mõjutavaid väga tähtsaid otsuseid. Noorena oli mu ettekujutus selline, et kõrgemal tasemel on ainult oma ala tipud ja väga suure kompetentsiga inimesed. Olen kõrvalt näinud, et alati ei otsusta vaid mängija anne ja oskused, vaid peab ka õnne ja vedamist olema. Mis muusikat sa kuulad? (Rasmus, Peetri) Vabal ajal üldiselt muusikat ei kuula, aga jõusaalis või joostes meeldib mulle

JALKA JAANUAR 2017

lugeja küsib väga kuulata Audiomachine’i, David Robidoux’d, Two Steps From Helli või Hans Zimmerit (ehk siis valdavalt filmimuusika heliloojaid – toim.). Nad annavad head energiat ja aitavad endast viimase välja panna. Mida arvad Donald Trumpist? (Kristofer, Tabasalu) Pean tunnistama, et mulle tõesti meeldib tema soeng. Minu teada pärined sa Flora süsteemist. Kas see tähendab, et kui sa peaksid kunagi kümne aasta pärast Eestisse naasma, siis sa kohe kindlasti ei mängiks Levadia või Kalju eest? ( Jakob, Kose) Mängisin tõesti Flora noortemeeskonnas, meie tiimist on lisaks minule A-koondise eest mänginud ka Henri Anier, Mikk Reintam ja Meelis Peitre. Meil oli väga hea meeskond, võitsime palju välisturniire ja koduseid liigatiitleid. Ühegi Eesti klubi vastu ma ei ole, Floraga on mu suhe nii kaugeks jäänud, et mingit erilist tõmmet pole. Tere, Henrik! Loodan, et sa ei pahanda, aga mina pole sinu suurim fänn. Samas läheb Soccerneti kommentaarium alati hulluks, kui sa kas oled või ei ole koondises. Sind nähakse kui Eesti jalgpalli päästeinglit – miks see sinu arvates nii on? (Kevin, Nõmme) Tere, mittefänn Kevin! Mina ei oska avaldada arvamust teiste inimeste arvamuse kohta.

SÖÖDUGA POLE PROBLEEMI

See söötmise jutt tekkis eelkõige Poola meediast, kuigi ka seal andsin hooaja peale kaheksa väravasöötu. Poola ajakirjandusele meeldis Varssavi Legiast igasuguseid vastuolulisi artikleid kirjutada. äärt kiirusega minna kui ka sisse lõigata. Tunnen ennast seal väga hästi. Huvitaval kombel on oma mõlemad koondisemängud sel positsioonil mänginud minu noorem vend Hindrek, kes on muidu paremkaitsja. Kas oled nõus väitega, et Eesti koondises on liiga vähe ülbeid ja nahaalseid ründajaid? (Tarmo Ala, Võru) Ei ole nõus. Näiteks Henri Anier on väga hea ründaja, kes ei tunne kellegi ees aukartust. Samuti Tarmo Kink, kes on agressiivne ja enesekindel ründaja.

Lugesin kusagilt, et treeningul oli sul Raio Piirojaga ütlemist tulnud. Mis juhtus? (Andre, Kallaste) Kaks kirglikult jalgpalli suhtuvat meest olid ühe olukorra pärast eriarvamusel ning asi oli peale trenni unustatud. Kas on mõni mänguelement, mida individuaalse tööga iga päev arendad? (Sten, Helsingi) Individuaalne treening on mulle alati tähtis olnud. Profikarjääri alguses Derbys tegin treeneritega palju tööd, et füüsiliselt areneda, seejärel olen töötanud erinevate tehniliste aspektide kallal. Praegu harjutan äärekaitsjast mööda mängimist üks ühele olukorras. Üks variant on üleasted vasakule ja seejärel madala tsenderduse saatmine ründajale. Teine on parema jalaga sissetulek ja ise rünnaku lõpetamine löögiga. Järgmises numbris võtavad lugejad pihtide vahele Sander Puri. Oma küsimused saatke

aadressile siim.kera@jalgpall.ee. Või esitage küsimus Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki lehel.

2012. aastal Prantsuse staaride Yohan Cabaye (6) ja Alou Diarra (18) vastu kaitsetegevuses. Foto: Lembit Peegel

Millise mängijana tahaksid publikule meelde jääda? (Kairi, Viljandi) Tahaksin publikule meelde jääda julge, riskiva ja tehniliselt osava mängijana. 25 mängu koondises ja null väravat. Miks nii kehv statistika? (Riks, Ülenurme) Need numbrid ei näe head välja, aga nende põhjuste väljatoomine näeks vabanduste otsimise moodi välja. Nii et kes viitsib numbritesse ja mängudesse süveneda, see leiab ka vastuseid. Mis positsioonil sa ise end Eesti koondises treenerina kasutaksid? (Tom, Pääsküla) Kõige ohtlikum olen vasakul äärel üks ühele olukordades. Seal saan nii mööda 2017 JAANUAR JALKA

tippliigad

Kes? Mitmes? Kui palju? Kodune tippliiga 2016 Avaldame Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B lõplikud tabelid ning väravakütid. Meistrisarja puhul toome teieni kõik väravalööjad ja penaltid ning kollased ja punased kaardid, samuti kohtunike statistika. PREMIUM LIIGA

ESILIIGA Liiga tabel

Liiga tabel 1 Tallinna FC Infonet 2 Tallinna FC Levadia 3 Nõmme Kalju FC 4 Tallinna FC Flora 5 JK Sillamäe Kalev 6 Paide Linnameeskond 7 Tartu JK Tammeka 8 JK Narva Trans 9 Pärnu Linnameeskond 10 Rakvere JK Tarvas

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

24 24 22 21 14 14 12 11 5 0

8 6 9 10 9 6 5 8 2 3

4 6 5 5 13 16 19 17 29 33

74 : 33 77 : 30 70 : 28 96 : 31 65 : 55 58 : 61 43 : 65 60 : 68 24 : 98 15 : 11

80 78 75 73 51 48 41 41 17 33

Väravakütid

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

28 20 18 16 15 16 13 12 8 8

5 8 2 6 5 1 6 5 8 6

3 8 16 14 16 19 17 19 20 22

106 : 38 78 : 47 98 : 81 83 : 75 81 : 69 63 : 70 56 : 58 62 : 86 48 : 96 42 : 97

Võistkond JK Sillamäe Kalev Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora JK Narva Trans Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Tallinna FC Infonet Tartu JK Tammeka

Väravaid 25 19 19 15 14 14 14 14 12 12

Premium liiga üleminekumängud

Nr Nimi 1 Eduard Golovljov 2 Vitali Gussev 3 Kristen Kähr 4 Peeter Klein 5 Erik Sorga 6 Sander Post 7 Alex Meinhard 8 Aleksei Belov 9 Indrek Ilves 10 Edgar Tur

Võistkond Tallinna FC Infonet II Maardu Linnameeskond Viljandi JK Tulevik Nõmme Kalju FC U21 Tallinna FC Flora U21 Viljandi JK Tulevik Tartu FC Santos JK Tallinna Kalev Viljandi JK Tulevik Tallinna FC Infonet II

12.11 Tartu JK Welco – Nõmme Kalju U21 2 : 3* * Mäng tühistati seoses sellega, et Nõmme Kalju U21 kasutas mänguõiguseta pallurit. Tartu JK Welco pääses esiliigasse.

Väravakütid

ESILIIGA B 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

23 21 20 18 16 16 14 15 4 4

7 5 4 5 7 5 10 6 7 2

6 10 12 13 13 15 12 15 25 30

117 : 48 67 : 39 74 : 50 89 : 64 72 : 53 70 : 61 74 : 66 56 : 64 27 : 85 26 : 142

76 68 64 59 55 53 52 51 19 14

Nr Nimi 1 Maarek Suursaar 2 Jürgen Kuresoo 3 Rauno Esop 4 Karl Anton Sõerde 5 Erki Mõttus 6 Sander Laht 7 Roman Grigorevski 8 Mikk Rajaver 9 Mikk Valtna 10 Andre Ilves

Võistkond FC Kuressaare FC Elva Raasiku FC Joker JK Tallinna Kalev II Tartu JK Tammeka U21 FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev II FC Kuressaare Tartu JK Welco Raasiku FC Joker

Esiliiga B üleminekumängud 12.11 Keila JK – Viimsi JK 2:1 19.11 Viimsi JK – Keila JK 1:0 Viimsi JK säilitas tänu võõrsil löödud väravale koha esiliiga B-s. JALKA JAANUAR 2017

Väravaid 39 31 22 20 17 16 14 13 13 13

Esiliiga üleminekumängud

12.11 Maardu Linnameeskond – Pärnu Linnameeskond 1 : 5 19.11 Pärnu Linnameeskond – Maardu Linnameeskond 4 : 3 Pärnu Linnameeskond säilitas koha Premium liigas.

89 68 56 54 50 49 45 41 32 30

Väravakütid

Nr Nimi 1 Evgeny Kabaev 2 Vjatšeslav Zahovaiko 3 Rauno Sappinen 4 Rauno Alliku 5 Dmitry Proshin 6 Anton Miranchuk 7 Sakari Ilmari Tukiainen 8 Ats Purje 9 Vladimir Voskoboinikov 10 Kristjan Tiirik

1 FC Kuressaare 2 FC Elva 3 Tartu JK Welco 4 Tartu JK Tammeka U21 5 JK Tallinna Kalev II 6 JK Sillamäe Kalev II 7 Raasiku FC Joker 8 Viimsi JK 9 Tallinna FC Flora U19 10 Viljandi JK Tulevik II

1 Viljandi JK Tulevik 2 Tallinna FC Flora U21 3 Tallinna FC Infonet II 4 Maardu Linnameeskond 5 Tallinna FC Levadia U21 6 Tartu FC Santos 7 JK Tallinna Kalev 8 Nõmme Kalju FC U21 9 Vändra JK Vaprus 10 Kohtla-Järve JK Järve

Väravaid 33 29 25 22 17 17 15 15 14 11

tippliigad VÄRAVALÖÖJAD Mängija Võistkond Väravaid Jevgeni Kabajev JK Sillamäe Kalev 25 Rauno Sappinen Tallinna FC Flora 19 Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 19 Rauno Alliku Tallinna FC Flora 15 Anton Mirantšuk Tallinna FC Levadia 14 Ats Purje Nõmme Kalju FC 14 Dmitri Prošin JK Narva Trans 14 Sakari Ilmari Tukiainen Tallinna FC Flora 14 Kristjan Tiirik Tartu JK Tammeka 12 Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet 12 Dmitri Barkov JK Narva Trans 11 Rizvan Umarov JK Narva Trans 11 Albert Prosa Tallinna FC Flora 10 Jevgeni Kobzar Tallinna FC Levadia 10 Aime Marcelin Gando Biala Tallinna FC Levadia 9 Jevgeni Harin Tallinna FC Infonet 9 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 8 Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond 8 Kevin Kauber Tallinna FC Levadia 8 Maksim Gussev Tallinna FC Flora 8 Ofosu Appiah Tallinna FC Infonet 8 Aleksandr Kulinitš Tallinna FC Infonet 7 Aleksandr Savin JK Sillamäe Kalev 7 Nikolai Mašitšev Tallinna FC Infonet 7 Rimo Hunt Tallinna FC Levadia 7 Roman Nesterovski JK Narva Trans 7 Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC 6 Henri Hanson Pärnu Linnameeskond 6 Igor Morozov Tallinna FC Levadia 6 Karl Mööl Nõmme Kalju FC 6 Pavel Marin Tallinna FC Levadia 6 Sergei Mošnikov Tallinna FC Infonet 6 Tarmo Neemelo Nõmme Kalju FC 6 Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev 5 Herol Riiberg Tallinna FC Flora 5 Kassim Aidara JK Sillamäe Kalev 5 Kirill Nesterov JK Narva Trans 5 Maksim Paponov JK Sillamäe Kalev 5 Mark Oliver Roosnupp Paide Linnameeskond 5 Markus Jürgenson Tallinna FC Flora 5 Omar Nabil Rashad Elhussieny Paide Linnameeskond 5 Artur Rättel Tallinna FC Infonet 4 Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet 4 Kaspar Paur Tartu JK Tammeka 4 Luc Landry Tabi Manga Tallinna FC Levadia 4 Marek Kaljumäe Tallinna FC Levadia 4 Marek Tšernjavski Tartu JK Tammeka 4 Maximiliano Achille Ugge Nõmme Kalju FC 4 Rauno Tutk Pärnu Linnameeskond 4 Sander Sinilaid Paide Linnameeskond 4 Zakaria Beglarišvili Tallinna FC Flora 4 Vitalijs Zils JK Sillamäe Kalev 4 Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet 3 Artjom Škinjov JK Narva Trans 3 Damiano Quintieri Nõmme Kalju FC 3 Draman Haminu Tallinna FC Infonet 3 Gert Kams Tallinna FC Flora 3 Hidetoshi Wakui Nõmme Kalju FC 3 Janar Toomet Nõmme Kalju FC 3 Kevin Rääbis Tartu JK Tammeka 3 Martin Kase Paide Linnameeskond 3 Martin Miller Tartu JK Tammeka 3 Rasmus Tauts Tartu JK Tammeka 3 Robert Kirss Nõmme Kalju FC 3 Siim Luts Tallinna FC Levadia 3 Svjatoslav Jakovlev JK Narva Trans 3 Taavi Rähn Paide Linnameeskond 3 Timo Lomp Paide Linnameeskond 3 Toomas Pent Pärnu Linnameeskond 3 Tristan Koskor Tartu JK Tammeka 3 Vladimir Avilov Tallinna FC Infonet 3 Alan Gatagov Tallinna FC Levadia 2 Alessandro La Vecchia JK Sillamäe Kalev 2 Ander Ott Valge Paide Linnameeskond 2 Artur Valikajev Nõmme Kalju FC 2 Deniss Malov JK Sillamäe Kalev 2 Erik Listmann Nõmme Kalju FC 2 Joonas Tamm Tallinna FC Flora 2 Joosep Juha Paide Linnameeskond 2 Jorge Manuel Ferreira Rodrigues Nõmme Kalju FC 2 Joseph Saliste Tallinna FC Flora 2 Juhan Jograf Siim Rakvere JK Tarvas 2

Kaarel Kiidron Kristen Saarts Maksim Lipin Martin Jõgi Martin Vunk Mihkel Ainsalu Märten Kuusk Peeter Klein Sander Puri Siim Rannamäe Taavi Laurits Tauno Tekko Alari Aunapuu Aleksandrs Solovjovs Aleksei Larin Alex Sander Sepp Alexander Semakhin Alexandre Jansen Da Silva Andre Frolov Andrei Kalimullin Anton Panov Bi Sehi Elysee Irie Brent Lepistu Deniss Tjapkin Dmitri Tšernuhhin Eduard Golovljov Henrik Pürg Igor Dudarev Igor Subbotin Ilja Antonov Jaanus Kaasik Juri Jevdokimov Jürgen Lorenz Kristian Lenk Lauri Varendi Madis Reimal Madis Vihmann Maksim Podholjuzin Mario Kuokkanen Marten Saarlas Martin Mägi Mihkel Gull Nikita Baranov Oleksandr Suhharov Pavel Dõmov Radanfah Abu Bakr Raido Leokin Rait Läll Randin Rande Rando Leokin Sander Kapper Sergei Tumasjan Silver Grauberg Stanislav Goldberg Tanel Melts Trevor Elhi Viktor Plotnikov

Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond JK Sillamäe Kalev Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Tallinna FC Flora Rakvere JK Tarvas Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Rakvere JK Tarvas Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Rakvere JK Tarvas JK Sillamäe Kalev Rakvere JK Tarvas Rakvere JK Tarvas JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev JK Narva Trans Tallinna FC Flora JK Sillamäe Kalev JK Narva Trans Tallinna FC Infonet Nõmme Kalju FC JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC Tallinna FC Levadia Rakvere JK Tarvas Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Paide Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Rakvere JK Tarvas Paide Linnameeskond Pärnu Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Flora JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Infonet Tartu JK Tammeka Rakvere JK Tarvas Pärnu Linnameeskond Nõmme Kalju FC JK Narva Trans

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

PENALTID Mängija Võistkond Löödud Reali- Protsent seeritud

Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 6 Anton Mirantšuk Tallinna FC Levadia 5 Roman Nesterovski JK Narva Trans 5 Jevgeni Kabajev JK Sillamäe Kalev 4 Nikolai Mašitšev Tallinna FC Infonet 4 Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond 3 Kristjan Tiirik Tartu JK Tammeka 3 Markus Jürgenson Tallinna FC Flora 3 Hidetoshi Wakui Nõmme Kalju FC 2 Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet 2 Omar Nabil Rashad Elhussieny Paide Linnameeskond 2 Albert Prosa Tallinna FC Flora 1 Andre Frolov Tallinna FC Flora 1 Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC 1 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 1 Deniss Malov JK Sillamäe Kalev 1 Martin Vunk Pärnu Linnameeskond 1 Rauno Tutk Pärnu Linnameeskond 1 Taavi Laurits Pärnu Linnameeskond 1 Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet 1 Alan Gatagov Tallinna FC Levadia 1 Ats Purje Nõmme Kalju FC 1 Gert Kams Tallinna FC Flora 1 Rauno Sappinen Tallinna FC Flora 1 Siim Luts Tallinna FC Levadia 1 Tauno Tekko Tartu JK Tammeka 1

5 83.3333 5 100.0000 4 80.0000 3 75.0000 3 75.0000 3 100.0000 3 100.0000 1 33.3333 2 100.0000 1 50.0000 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0

50.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000

KAARDID Kollased kaardid

Mängija Võistkond Kokku Ofosu Appiah Tallinna FC Infonet 12 Rizvan Umarov JK Narva Trans 12 Aleksandr Dmitrijev Tallinna FC Infonet 11 Igor Ovsjannikov JK Narva Trans 10 Luc Landry Tabi Manga Tallinna FC Levadia 10 Aleksandrs Solovjovs JK Sillamäe Kalev 9 Deniss Malov JK Sillamäe Kalev 9 Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond 9 Jevgeni Harin Tallinna FC Infonet 9 Joonas Ljaš Rakvere JK Tarvas 9 Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev 8 Aleksei Larin Rakvere JK Tarvas 8 Kassim Aidara JK Sillamäe Kalev 8 Marco Lukka Pärnu Linnameeskond 8 Sander Sinilaid Paide Linnameeskond 8 Taavi Rähn Paide Linnameeskond 8 Alan Gatagov Tallinna FC Levadia 7 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 7 Jorge Manuel Ferreira Rodrigues Nõmme Kalju FC 7 Kristen Saarts Pärnu Linnameeskond 7 Magnus Villota Pärnu Linnameeskond 7 Maksim Paponov JK Sillamäe Kalev 7 Markus Jürgenson Tallinna FC Flora 7 Reginald Mbu Alidor Nõmme Kalju FC 7 Bi Sehi Elysee Irie JK Narva Trans 6 Daniil Ratnikov Tallinna FC Levadia 6 Dmitri Barkov JK Narva Trans 6 Dmitry Proshin JK Narva Trans 6 Ilja Antonov Tallinna FC Levadia 6 Jaanus Kaasik Rakvere JK Tarvas 6 Kevin Anderson Tartu JK Tammeka 6 Martin Kase Paide Linnameeskond 6 Martin Mägi Pärnu Linnameeskond 6 Mihkel Gull Rakvere JK Tarvas 6 Pavel Marin Tallinna FC Levadia 6 Rasmus Tauts Tartu JK Tammeka 6 Tauno Tekko Tartu JK Tammeka 6 Toomas Pent Pärnu Linnameeskond 6 Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet 6 Aime Marcelin Gando Biala Tallinna FC Levadia 5 Aleksandr Savin JK Sillamäe Kalev 5 Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet 5 Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC 5 Brent Lepistu Tallinna FC Flora 5 Dmitri Tšernuhhin JK Narva Trans 5 Igor Dudarev JK Sillamäe Kalev 5 Kevin Kauber Tallinna FC Levadia 5 Khurshed-Timur Džuraev JK Narva Trans 5 Kirill Nesterov JK Narva Trans 5 Maksim Lipin JK Sillamäe Kalev 5 Maksim Podholjuzin Tallinna FC Levadia 5 Martin Jõgi Tartu JK Tammeka 5 Nikita Baranov Tallinna FC Flora 5 Oleksandr Suhharov JK Sillamäe Kalev 5 Viktor Plotnikov JK Narva Trans 5 Vladimir Avilov Tallinna FC Infonet 5 Aleksandr Ivanjušin JK Sillamäe Kalev 4 Aleksandr Kulinitš Tallinna FC Infonet 4 Aleksander Semahhin JK Sillamäe Kalev 4 Alexei Tšerkasov JK Sillamäe Kalev 4 Andre Paju Tartu JK Tammeka 4 Anton Panov JK Sillamäe Kalev 4 Artur Valikajev Nõmme Kalju FC 4 Damiano Quintieri Nõmme Kalju FC 4 Eino Puri Nõmme Kalju FC 4 Elar Tovstik Rakvere JK Tarvas 4 Erik Listmann Nõmme Kalju FC 4 Gert Kams Tallinna FC Flora 4 Henri Hanson Pärnu Linnameeskond 4 Henrik Pürg Nõmme Kalju FC 4 Igor Morozov Tallinna FC Levadia 4 Joonas Tamm Tallinna FC Flora 4 Juri Jevdokimov Paide Linnameeskond 4 Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka 4 Karl Johan Pechter Tartu JK Tammeka 4 Karl Mööl Nõmme Kalju FC 4 Mario Kuokkanen Rakvere JK Tarvas 4 Mark Oliver Roosnupp Paide Linnameeskond 4 Maximiliano Achille Ugge Nõmme Kalju FC 4 Nikita Novopashin Paide Linnameeskond 4 Nikolai Mašitšev Tallinna FC Infonet 4 Omar Nabil Rashad Elhussieny Paide Linnameeskond 4

2017 JAANUAR JALKA

tippliigad Pavel Dõmov Radanfah Abu Bakr Raido Leokin Rando Leokin Ruslan Kuzjajev Silver Grauberg Svjatoslav Jakovlev Taavi Trasberg Tanel Melts Tanel Tamberg Vjatšeslav Zahovaiko Alex Sander Sepp Andreas Raudsepp Anton Miranchuk Artjom Škinjov Draman Haminu Evgenii Kobzar German-Guri Lvov Joosep Sarapuu Jürgen Lorenz Karl Palatu Lauri Varendi Madis Reimal Maksim Gussev Martin Vunk Rauno Alliku Rauno Kald Sergei Mošnikov Taavi Laurits Taavi Münter Tristan Koskor Vitali Teleš Yao Silven Kouassi Alessandro La Vecchia Andrei Kalimullin Artur Rättel Dmitri Kruglov Hidetoshi Wakui Hindrek Ojamaa Joosep Juha Kaarel Saar Kristian Lenk Kristjan Tiirik Marten Saarlas Martin Miller Matvei Igonen Michael Lilander Mihhail Starodubtsev Märten Kuusk Rait Läll Rauno Tutk Reio Laabus Rimo Hunt Roman Nesterovski Sander Kapper Sander Susi Sergei Tumasjan Siim Luts Tarmo Neemelo Toomas Kiis Trevor Elhi Vlasi Sinjavski Alari Aunapuu Aleksei Matrossov Andre Frolov Andre Järva Artjom Davõdov Ats Purje Daniil Mironov Denis Vnukov Deniss Tjapkin Erki Mõttus Jevgeni Kabajev German Šlein Greger Könninge Igor Subbotin Jako Kanter Jan Kokla Janar Toomet Joel Vabrit Johannes Kukebal Kaspar Paur Marek Kaljumäe Marek Tšernjavski Marko Meerits Martin Ustaal Mihkel Ainsalu

Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Pärnu Linnameeskond Pärnu Linnameeskond JK Narva Trans Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Rakvere JK Tarvas Pärnu Linnameeskond JK Narva Trans Paide Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia JK Narva Trans Tallinna FC Infonet Tallinna FC Levadia JK Narva Trans Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Paide Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Flora Pärnu Linnameeskond Tallinna FC Flora Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Infonet Pärnu Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Rakvere JK Tarvas JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet Tallinna FC Infonet Tallinna FC Infonet Nõmme Kalju FC Tallinna FC Levadia Paide Linnameeskond Rakvere JK Tarvas Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Infonet Paide Linnameeskond JK Sillamäe Kalev Rakvere JK Tarvas Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Levadia JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Infonet Tallinna FC Levadia Nõmme Kalju FC Rakvere JK Tarvas Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Rakvere JK Tarvas JK Narva Trans Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Tartu JK Tammeka JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora Pärnu Linnameeskond Nõmme Kalju FC Pärnu Linnameeskond Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Pärnu Linnameeskond Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka Rakvere JK Tarvas Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora

JALKA JAANUAR 2017

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Nikita Savenkov Peeter Klein Randin Rande Rauno Sappinen Richard Aland Sakari Ilmari Tukiainen Samuel Vard Sergei Lepmets Stanislav Goldberg Zakaria Beglarišvili Vadim Mihhailov Vitali Andrejev

JK Narva Trans Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Levadia Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Flora JK Narva Trans JK Narva Trans

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Punased kaardid Mängija Võistkond Otsene Teine Kokku kollane Jaanus Kaasik Rakvere JK Tarvas 2 1 3 Kassim Aidara JK Sillamäe Kalev 1 2 3 Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet 1 1 2 Maksim Podholjuzin Tallinna FC Levadia 1 1 2 Ofosu Appiah Tallinna FC Infonet 1 1 2 Tauno Tekko Tartu JK Tammeka 1 1 2 Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 1 1 2 Aleksandrs Solovjovs JK Sillamäe Kalev 0 2 2 Aleksandr Savin JK Sillamäe Kalev 1 0 1 Aleksei Larin Rakvere JK Tarvas 1 0 1 Anton Miranchuk Tallinna FC Levadia 1 0 1 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 1 0 1 Damiano Quintieri Nõmme Kalju FC 1 0 1 Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet 1 0 1 Geir-Kristjan Suurpere Tartu JK Tammeka 1 0 1 Igor Dudarev JK Sillamäe Kalev 1 0 1 Igor Ovsjannikov JK Narva Trans 1 0 1 Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka 1 0 1 Kaarel Saar Rakvere JK Tarvas 1 0 1 Luc Landry Tabi Manga Tallinna FC Levadia 1 0 1 Maksim Paponov JK Sillamäe Kalev 1 0 1 Marco Lukka Pärnu Linnameeskond 1 0 1 Martin Jõgi Tartu JK Tammeka 1 0 1 Martin Ustaal Paide Linnameeskond 1 0 1 Martin Vunk Pärnu Linnameeskond 1 0 1 Mihkel Ainsalu Tallinna FC Flora 1 0 1 Nikita Novopašin Paide Linnameeskond 1 0 1 Rauno Tutk Pärnu Linnameeskond 1 0 1 Tanel Tamberg JK Narva Trans 1 0 1 Viktor Plotnikov JK Narva Trans 1 0 1 Vitali Andrejev JK Narva Trans 1 0 1 Bi Sehi Elysee Irie JK Narva Trans 0 1 1 Daniil Ratnikov Tallinna FC Levadia 0 1 1 German-Guri Lvov JK Narva Trans 0 1 1 Jorge Manuel Ferreira Rodrigues Nõmme Kalju FC 0 1 1 Juri Jevdokimov Paide Linnameeskond 0 1 1 Magnus Villota Pärnu Linnameeskond 0 1 1 Oleksandr Sukharov JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Omar Nabil Rashad Elhussieny Paide Linnameeskond 0 1 1 Rizvan Umarov JK Narva Trans 0 1 1 Sander Sinilaid Paide Linnameeskond 0 1 1

Hoiatuste põhjused Põhjus Kokku Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 383 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 118 Ebasportlik käitumine – kinnihoidmine 47 Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 39 Ebasportlik käitumine – muu 27 Korduv rikkumine 19 Jätkamisega viivitamine 15 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 15 Ebasportlik käitumine – tahtlik käega mäng 13 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 12

Eemaldamiste põhjused Põhjus Kokku Teise hoiatuse saamine 20 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine 12 Tõsine viga 12 Vägivaldne käitumine 6 Solvavate jmt. väljendite kasutamine 1

KOHTUNIKUD Väljakukohtunikud Kohtunik

Mänge Penalteid Hoiatusi Eemaldamisi Väravaid

Kristo Tohver 22 Roomer Tarajev 22 Juri Frischer 19

4 6 3

99 87 63

9 3 5

68 67 66

Grigori Ošomkov Kristo Külljastinen Eiko Saar Siim Rinken Andrei Karhu Miko Pupart Mart Martin Dmitri Kulikov Martin Salong Tomi Rahula Joonas Jaanovits Elar Tarkus Marko Liiva Toomas Nõmmiste

18 4 18 9 17 7 13 4 10 5 10 5 8 4 7 1 5 1 4 3 2 1 1 1

61 6 62 1 64 3 55 5 45 4 29 1 26 1 39 6 18 1 18 1 5 1 9 3 7 1 1

57 49 50 40 31 34 38 29 15 11 12 8 2 5

Abikohtunikud Kohtunik

Mänge

1. abikohtunik

26 25 25 22 21 21 21 21 20 20 18 16 15 15 15 14 11 11 11 5 2 2 1 1 1

20 15 16 11 11 11 5 13 8 15 4 12 8 9 7 6 1 2 5 0 0 1 0 0 0

Hannes Reinvald Aron Härsing Sten Klaasen Dmitri Vinogradov Neeme Neemlaid Maikel Mikson Lauri Salei Jaan Roos Veiko Mõtsnik Silver Kõiv Rando Kesküla Riivo Stolts Martin Lember Raul Kaivoja Sander Saga Artur Telling Egerd Pajustik Risto Eelmaa Jaanus Mutli Marto Kiisk Rein Väin Silver Sepp Triinu Laos Igor Kübarsepp Roman Laidinen

2. abikohtunik

6 10 9 11 10 10 16 8 12 5 14 4 7 6 8 8 10 9 6 5 2 1 1 1 1

Lisakohtunikud Kohtunik

Mänge

Marko Liiva Joonas Jaanovits Kristo Külljastinen Reelika Turi Toomas Nõmmiste Mart Martin Grigori Ošomkov Miko Pupart Jagnar Jakobson Raul Kaivoja Tomi Rahula Igor Kübarsepp Andrei Karhu Revo Sirel Juri Frischer Jaan Roos Siim Rinken Dmitri Kulikov Karl Koppel Danel Udu Elar Tarkus Eiko Saar Veiko Mõtsnik Denis Petrov Aron Härsing Egerd Pajustik Sander Saga Lauri Salei Roomer Tarajev Sten Klaasen Maikel Mikson Neeme Neemlaid Kristo Tohver Ainar Kuusk Triinu Laos Andrei Vorobjov Dmitri Kirilov Artur Telling Martin Salong Silver Kõiv Dmitri Vinogradov Rein Väin Reigo Teearu Risto Eelmaa Roman Treial Ander Hindremäe Rando Kesküla Viljar Pennert

18 15 13 13 13 12 11 9 9 8 8 7 7 6 6 6 6 6 5 5 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1

Neljas kohtunik

15 7 3 13 10 2 5 3 5 8 5 7 5 6 0 6 4 5 5 5 4 1 4 4 4 4 4 3 2 3 3 3 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 1 0 1 1 1

1. lisa-

2. lisa-

kohtunik kohtunik

1 4 4 0 1 7 4 2 0 0 1 0 1 0 5 0 1 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

2 4 6 0 2 3 2 4 4 0 2 0 1 0 1 0 1 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0

AMSTERDAM AJAXI KEVADLAAGER 2017 24. - 26. märts LILLEKÜLAS

� a m � � � s P� u � i � n � � � � � j� � s i � � k � ! �� d i � � o s � � � a r

Laagri us maksum

235.-

tabasalujk.ee/ajaxi-kevadlaager-2017 /ajaxilaager Meie ettevõtmisi toetavad

Amsterdam Ajaxi laagri korraldab JK Tabasalu

maailm

Rahamägede otsas istuvad inglased näitavad tagatulesid Raha pärast muretsemine on täiesti tavaline inimloomusesse kodeeritud tegevus. Tundub, et Inglismaa kõrgliiga klubid sellise probleemi üle pead vaevama ei pea ja tänavusest hooajast alates võivad nad veelgi kergemini hingata kui varem, va kõlisev pressib end igast aknast ja uksest sisse. SIIM KERA

eebruar 2015. Kui Inglismaa vutifunktsionääridel oli põhjust tantsukingad läikima lüüa ja klaase kokku kolksutada, siis mujal Euroopas vaadati üksteisele murelikult ja närviliselt otsa – kuidas edasi? Nimelt selgusid just tollel küünlakuul Inglismaa kõrgsarja Premier League’i (PL) värske teleraha summad, mis hakkasid kehtima alates käimasolevast hooajast. Järgmise kolme aasta jooksul teenib PL kohalikelt telekanalitelt Sky Sports ja BT Sports veidi üle kuue miljardi euro ja erinevatel andmetel laekub 3,7–6,2 miljardit välismaa kompaniidelt. Jagades selle kolmega, saame mõtiskleda fakti üle, et PLi kukrusse kukub ühel hooajal 3,2–4 miljardit eurot! Hoomamatud summad nii tavainimesele kui ilmselt ka Onu Roberti kombel kuldmüntides suplejatele. “Inglismaa kõrgliigast saab jalgpalli NBA, Premier League muutub suuremaks võistluseks kui Meistrite liiga,” kommenteeris uudist Prantsusmaa klubi Saint-Etienne kaaspresident Bernard Caiazzo, kes nõudis, et UEFA inglased peataks. “See on tõsine probleem, aasta pärast pole meie liiga enam parim,” lausus omalt poolt La Liga president Javier Tebas. Albioni klubidel on alati finantsvõimekust olnud, näiteks hooajal 2014–2015 teenis Inglismaa kõrgliiga viimane Queens Park Rangers (QPR) koduliigas rohkem teleraha (90,8 miljonit eurot) kui AC Milan (76,4), Müncheni Bayern 56

JALKA JAANUAR 2017

(50,6), PSG (45,5) või Madridi Atletico (41,6)! Peale PLi klubide suutsid QPRi selles arvestuses alistada vaid Barcelona, Madridi Real ja Torino Juventus. Sama hooaja sissetulekute järgi mahtus 30 rikkaima klubi hulka koguni 17 PLi satsi! Teiste riikide tippklubidele valmistab tõenäoliselt enim tuska tõik, et tavapärased Inglise liiga keskmikud on vaikselt, kuid visalt jõudnud rahalises mõttes Euroopa tippu. Stoke, West Bromwich, Bournemouth – need on linnad, millest ilma vutita ei teaks me suurt midagi. Ometi suudavad sealsed klubid mängijate eest välja köhida 15 miljoni euro suuruseid rahapatakaid ja pakkuda neile märgatavat palgatõusu (eespool mainitud üle-eelmisel hooajal maksti PLis rohkem palgaraha kui Bundesligas ja La Ligas kokku). Peale selle pole Inglismaa tillukesemad klubid enam suurte lükata ja tõmmata. Järjest suurenevate telelepingute tõttu ei pea nad oma staarmängijaid gigantidele ilmtingimata maha parseldama.

Barca ja Real on võrdsemad kui teised Väiksemate klubide finantsiline esiletõus tuleneb sellest, et inglased on sõbralikud ja solidaarsed – nad lasevad kõik karud meepoti ligi, kõik soovijad teekannu ümber. Pool Briti saarte telerahast makstakse PLi klubide vahel võrdselt (nagu ka kõik mere tagant saabuvad telemammonad), veerand krõbisevast jaotatakse selle järgi, kes kui

Queens Park Rangers (triibulises) teenis hooajal 2014/2015 Premier League’is Kun Agüero ja teiste tähtedega mängides rohkem teleraha kui AC Milan, Müncheni Bayern, PSG või Madridi Atletico. Foto: Paul Ellis/AFP/Scanpix

palju otseülekandes ekraanile on pääsenud, ning viimase neljandiku puhul võetakse arvesse sportlikku tulemust. Säärane lihtne lahendus hoiab eemale ebavõrdsuse tüliõunad ja garanteerib Inglise liiga teadatuntud ühtlase taseme. Näiteks Hispaania kõrgsarjas oli veel hiljuti kombeks, et iga klubi võitleb endale ise telelepingu välja, mistõttu suured klubid aina kosusid ja tillukesemad jäid kiduramaks. Väiksemad ähvardasid ühel hetkel lausa streigiga, kuid praeguseks on tsentraliseeritud leping sõlmitud ja La Liga klubid jagavad kohalike teleõiguste eest järgmise kolme hooajaga ära 2,65 miljardit, mis on ikkagi pisikesem summa kui Inglismaal. Vähemalt ei saa enam juhtuda nii nagu 2014/2015. hooajal, mil tšempion Barcelona teenis koos rahvusvahelise teletuluga 164 miljonit eurot ja liigas 18. positsioonil lõpetanud Eibar rikastus vaid 14 miljoni euroga. Värskest kontrahtist hoolimata on Barca ja Real endiselt teistest kõvasti ees. “Me teadsime, et me ei jaga raha nii võrdselt kui Inglismaal või Saksamaal,” ütles Tebas. “La Liga peab kasvama, aga me ei lõika selleks Barcelonat või Madridi Reali välja. Mida paremaks nad saavad ning mida rohkem staare neil on, seda paremini saame me teleõigusi müüa.” Kui eeldatavalt teenib tänavuse Premier League’i hooaja võitja koduselt

teleturult 177 miljonit eurot ja viimaseks jääv sats 117 miljonit eurot, siis La Ligas on käärid suuremad – Barcelona peaks kotti pistma 150 miljonit eurot, Eibar 42 miljonit. Madridi Atletico saagiks jääb ilmselt umbes 102 miljonit eurot, mis on Inglise liiga viimasest vähem. Kui hispaanlased on inglaste rahahunnikule reageerinud, siis ka Saksa klubid hakkavad järgmisest hooajast alates rohkem teenima. Suve hakul sõlmitud uus leping toob järgneva nelja aasta jooksul Bundesliga ja Bundesliga 2 klubidele sisse 4,64 miljardit eurot, mis on võrreldes varasemaga koguni 85% rohkem. Kuigi vahed on vähenenud, usutakse siiski, et konkurendid inglastele järele ei jõua. PLi suurenev mammonamägi tõmbab Inglismaale megastaare ja tõstab liiga atraktiivsust, kuid ei ole head ilma halvata. Esiteks on teleõiguste rahanumbrid 99% inimestele täiesti uskumatud ja tekitavad juba seeläbi vastumeelsust. Pidevalt tõusvad palgad ja kosmosesse ulatuvad üleminekutasud ainult suurendavad seda. Neil MandriEuroopa klubidel, kel võibolla finantsiliselt käbarad kõige paremini ei käi, on hea võimalus inglased enda pihku haarata – kuna PLi klubidel on võimalus maksta, saab neilt küsida ka hiiglaslikke

Premier League’i telelepingute ajalugu 1992–1997 – kokku 225 miljonit eurot, otse näidati 60 mängu hooajal 1997–2001 – kokku 789 miljonit eurot, otse näidati 60 mängu hooajal 2001–2004 – kokku 1,4 miljardit eurot, otse näidati 110 mängu hooajal 2004–2007 – kokku 1,2 miljardit eurot, otse näidati 138 mängu hooajal 2007–2010 – kokku 2 miljardit eurot, otse näidati 138 mängu hooajal 2010–2013 – kokku 2,1 miljardit eurot, otse näidati 138 mängu hooajal 2013–2016 – kokku 3,5 miljardit eurot, otse näidati 154 mängu hooajal 2016–2019 – kokku 6 miljardit eurot, otse näidatakse 168 mängu hooajal Arvestatud on ainult Briti kanalite lepinguid. Summad on arvutatud praeguse kursi järgi.

summasid. Siit tekib ka järgmine küsimus, kas paljude meelest ülemakstud staarid ikka annavad väljakul enesest kõik. Tribüünidel möllavad poolehoidjad on oma klubiga nagu sukk ja saabas, aga pallur mängib X meeskonnas tihti vaid seepärast, et seal saab lihtsalt kõige rohkem pappi. Hingestatuse puudumist on oma meeskonnale viimasel ajal ette heitnud näiteks Manchester Unitedi toetajad. Inglismaa suurklubil pole probleemi üleminekuturul järjest suuremaid summasid letti laduda, tehti ju suvel maailmarekord, kui Paul Pogba eest maksti Torino Juventusele 105 miljonit eurot. Teiseks meelitab raha kohale igasuguseid vigurväntasid. Vutimaailmas on palju näiteid, kuidas

ebakompetentsed omanikud on klubid karile sõidutanud. On väga tõenäoline, et ka PLi klubide etteotsa hakkab järjest rohkem kippuma neid, keda jalgpall tegelikult väga ei huvita ja kes tahavad lihtsalt pudrukausi ligidale. Kolmandaks, kui PL aina kasvab ja kasvab, siis mis saab Meistrite liigast? Kas UEFA esindusturniir kahaneb teisejärguliseks? Kui inglased eest libisevad, siis kuidas üritavad konkurendid järele jõuda? Kas hakatakse järjest rohkem mõlgutama Euroopa superliiga mõtteid? Igatahes peavad meie maailmajao teiste tippliigade funktsionäärid midagi ette võtma, kui nad soovivad, et universumi parimad vutimehed neid tulevikus PLi pärast ei hülgaks. 2017 JAANUAR JALKA

naised

Kuhu kulub meistriliiga klubide rahaline toetus? Lihtne loogika ütleb: peale särasilmsete ja tegusate inimeste on vaja ka raha, et miski läheks professionaalsemaks. Naiste kõrgsarja klubid said aasta lõpus esimest korda Eesti Jalgpalli Liidult finantssüsti. Miks? Kui suur see summa oli ja mida tiimid sellega peale hakkavad? Jalka uuris. SIIM KERA

Naistejalgpallis on kirge ja võitlust, mida on peale Anastassia Morkovkina (vasakul) huvitav vaadata ka tribüünilt. Foto: Lembit Peegel

JALKA DETSEMBER 2016

naised

ui sportlikult veereb naiste “See raha läheb abipersonali töötrükiks? Samas ei ole see summa nii meistriliigas kõik vanaviisi – tasudeks,” ütleb endine koondislane. suur, et me jälgiks, mida klubid sellega Pärnu konkurentidele ei “Mängijate palgarahaks sellest summast teevad, neil on täiesti vabad käed.” halasta –, siis administratiivse pooei piisa, pigem saame treeneritele ja Ideid seinast seina le pealt leidis möödunud aastal aset meditsiinilisele personalile konkurentsioluline värskendus. Nimelt oli lõppenud Mida klubid sel sügistalvel nendeni võimelisemat palka maksta.” hooaeg esimene, mil naiste kõrgeimas jõudnud krõbisevaga plaanivad? Kas Tallinna Kalev pole veel täpselt sarjas osalevad tiimid pidid läbima luuakse mõni lisaväärtus või kulub kõik otsustanud, mida jalgpalliliidu toetuseEesti Jalgpalli Liidu klubide litsentseejooksvate kulude katteks? Uuest aastast ga korda saadetakse, kuid klubi tegevrimise (loe eesmärke kõrvalkastist), mis Tartu Tammeka kommertsjuhi positjuhi Sigrid Karpova sõnul selle eest põgusalt öeldes tähendab, et naiskonsioonile asunud klubi varasem tegevtreenerite palku maksta ei kavatseta. nad pidid vastama teatud sportlikele, juht Kalle Paas tõdeb, et jalgpalliliidu Tõenäolisemad variandid on varustuse juriidilistele, infrastruktuuri-, personali- finantssüst aitab klubil lootusrikkamalt uuendamine ja naiskonna transpordija finantskriteeriumitele. Meeste kolme tulevikku vaadata. kulude katmine. Tõsiselt mõeldakse ka tippliiga klubid on säärases paberima“Naiste kõrgliiga jalgpall on ilmselt tüdrukutejalgpalli tutvustavate ürituste janduses juba eksperdid, miks hakati igas Eesti klubis suure miinusmärgiga korraldamisele. sama nõudma vastassoolt? projekt,” lausub mees. “Meil kulub “Me oleme varemgi lasteaedades ja “Me tahame, et naiste meistriliiga see raha kahjumi vähendamiseks. See, koolides käinud,” teatab Karpova. “Iga ümber tekiks rohkem kvasumma, mis juurde tuleb, liteeti,” sõnab jalgpalliliidu annab suurema võimaluse peasekretär Anne Rei. “Litsellega tegeleda. TüdruLITSENTSEERIMISE KASU: sentseerimise kaudu seab EJL kutel on väga palju muid Esimest korda ajaloos maksis klubidele ette suuna, kuidas tegevusi, neile on vaja jalkat jalgpalliliit püramiidi tippu kuuluvatele nad arenema peaks. Eesmärk tutvustada! Meil läheb naiskondadele raha – 3000 eurot. on see, et meistriliiga tõuseks see raha selgelt naiste- ja järjest professionaalsemaks. tüdrukutejalgpalli arendaProtsess on alles alanud, miseks.” järgmistel aastatel on olulised sportliku et esindusnaiskonna miinus väheneb, Mullu detsembrini FC Flora tegevpoole arendamine ja töö kogukonnaga. võimaldab meil tegutseda selle nimel, juhi ametit pidanud Jaak Prints märgib, Klubid peavad mõistma, et naistejalget leida lisasissetulekuallikaid. Eelarve- et tolleks hetkeks saabumata raha kulusurve väheneb, saab julgemalt tuleviku pall on võimalus noori kaasata.” tati ette hooaja vältel. Umbes pool sumpoole kiigata. Naiskond saab plussi Litsentseerimisega kaasneb paar mast kulus meistriliigas teise kohaga tulla, kui sponsortugi all on. Sponsormõnusat boonust, nimelt saavad naislõpetanud esindusnaiskonna kahe laagri toe saamiseks peab aga korraldama era- korraldamiseks Viljandis, ülejäänud osa teklubide esindajad ammutada uusi kordseid projekte, olema silmapaistev tarkuseid erinevatelt hooajaeelsetelt eest kompenseeriti finantsilisi vajakaning avatud ja kaasav klubi. Kui sa seda jäämisi tüdrukutegruppides. Aastast seminaridelt, ning mis veel olulisem oled, leiadki sponsori. Kui ei, töötad – esimest korda ajaloos maksis jalgaastasse vastaseid purustava Pärnu JK aegade lõpuni miinusega. Reklaamipalliliit püramiidi tippu kuuluvatele president Andres Alari tõdeb, et summa naiskondadele raha. Kui meestejalgpal- müügi loogika on sama nii meeste-, nii suur pole, et enne selle kulutamist lis on kohalikele tippklubidele laekuvad noorte kui naistejalkas – väljund peab nõu pidada. Hulk sellest läheb kevaUEFA solidaarsusrahad tavapärane hea olema.” dise Jõulumäe laagri korraldamiseks ja Tallinna Levadia tegevjuhil Sergei nähtus, siis naiskonnad sellega uhkelvõibolla plaanitakse Riias mõne tugeva Hohlov-Simsonil on lihtsam ja konkdada ei saa. Seepärast otsustas EJL vastasega piigid ristata. reetsem vastus. asjad oma ohjesse haarata ja lisada hooajaks litsentsi saanud klubide pangakontole 3000 eurot. Kusjuures, MIKS LITSENTSEERITAKSE? selline tegu pole esmakordne vaid Eesti naistejalgpalli kontekstis – analoogset Klubisid litsentseeritakse jalgpalli erinevate valdkondade arendamiseks, sammu pole tehtud ühelgi teisel võistsealhulgas konnaalal. Jalgpalliliit loodab, et igal • noormängijate treenimise ja nende eest hoolitsemise tähtsustamiseks; aastal makstavat toetust kasutatakse • klubide juhtimise ja organiseerituse tagamiseks; • turvalise ja mugava infrastruktuuri arendamiseks; organisatoorse poole tugevdamiseks. • meistrivõistluste ausaks ja ladusaks toimimiseks; “Soovime, et naiskondadel oleks • klubide andmete võrdlemiseks Eestis ja Euroopas kindlate kriteeriumite alusel; rohkem taustajõude,” lausub Rei. “Selle • klubide majandusliku ja finantsvõimekuse parandamiseks nende läbipaistvuse raha eest võiks mängudele näiteks ja usaldusväärsuse suurendamise kaudu; füsioterapeudi palgata. Miks mitte ka• klubide distsiplineeritud ja ratsionaalsete finantside majandamiseks; • kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. sutada seda summat ala tutvustamiseks, mängude reklaamimiseks või kavade 2017 JAANUAR JALKA

made in jalka

Nii nad ütlesid 2016. aastal Ikka traditsioone aus hoides jätkame tavaga Jalkale 2016. aastal öeldud parimaid kilde kokku köites. Kriteeriumiks öeldu õpetlik, vaimukas, humoorikas sisu. Häid sõnameistreid on meil palju, aga igaühelt võtsime ühe tsitaadi. “Me pole mingid “Juhtisime poolajaks kas 6 : 0 või 7 : 0, aga “Aga naljakas oli see, et vahetult enne Tiidus polnud millegipärast meie tegutprofijalgpalluvõistlust vaatasime telefonist Sergei “Pani kusemisega rahul. Poolajal vastasmeeskond rid. Samas käiZenjovi ja Konstantin Vassiljevi kalt kratsima, et olen ilusti puhkas, aga meie tegime võidu peale vad meil vahel koduklubi logo ja mina ütlesin, et Eestis, aga inimesed tempojookse.” füsioterapeusee on nüüd otsustav teadmine. Ja poes minust aru ei saa; Ats Purje noortetreener Aivar Tiidudid kaasas ja tuligi küsimus Vassiljevi koduklubi oli veidi teine maailm.” sest palliplatsil on logo kohta, ehkki oleksime seda ka Kristjan Tiirik é need kindlasti niisama teadnud.” meenutab karjääri “Pärnu on mu kodulinn, Tallinn maakoht.” aasta kõige 2015. aasta Eesti jalgpalli Narvas Sergei Ratnikov tähtsamad mälumängu meisteré hetked.” võistkonna liikme “Kui 18 venda sind süüdistavad, siis on see Eesti muusikute Kristjan Remkõva psühholoogiline surve ning lõpuks jalgpallikoondise liige Indrek melkoori sõnul hakkab noor end ka ise süüdistama.” võistluseks Ditmann Väravavahtide treener Jüris Sahkur eraldi ette ei é eksimuste unustamise tähtsusest valmistutud “Kuna jalgpall mind emoté é sionaalselt ei tõmba, saan “Loomingulisusel on jalgpallis väga “Kohtunitreeningutel ja mängudel tähtis roll. Kui vaadata suures pildis, kutöö kõige oma tähelepanu sada protsiis toob iga pallipuude kaasa selle, et 22 ägedam hetk senti mängijatele pöörata.” mängijat peavad oma tegevuse ümber on see, kui oled Tallinna FC Flora füsioteramõtlema.” teinud pika diapeut Jüri Salupere Indrek Zelinski gonaalse spurdi, é é jõudnud karistusalasse “Mõtlesin, et otsin mõne tuttava nime, “Vahe on selles, et igapäevaelus on võimaning siis juhtub midagi. Pead ja ühtäkki nägin enda oma. See oli ikka lik otsuseid langetada nii, et kõik on rahul, otsustama, kas on penalti, kas on punane tohutu üllatus.” aga jalgpallis annad ühele õiguse ja teine või kollane. Mis otsuse vastu võtad, kuidas Kaspar Mutso avastas end B-koondikaotab.” mängijad reageerivad, kas nad tulevad sind se nimekirjast Kohtunik Artur Telling sõimama. Sa tunned oma pulssi ja tekib see é é “Ema on adrenaliin, mida ma oma ellu vajan. See on “Minu meeskonnas peab “Inimesed on minust mul pärit Valg see kohtunikutöö salsakaste, see vürts.” evekaitsma põhiliselt väravaloonud kuvandi, et ma nest ja isa Ukr Kooliõpetajast kohtunik Reelika Turi ainast. vaht, ülejäänud tormavad lõpetasin jalgpallurikarVa na isa oli Eestist, é rünnakule. Kui kaheksakejääri, mina ise nii ei arva. sa in te m a perekonna“Ma teadsin, et meestekoondis on olemas, si minnakse ründama, siis Lõpetasin ühe jalgpalliga, nime endale.” aga naistekoondisest ei teadnud midagi. lüüakse ära küll. Kaitsesse alustan teisega! PõhimõtArtur Pikk Võibolla mõtlesin, et pannakse minu jaoks nad muidugi tagasi ei jõua, teliselt on kõik sama – löö mingi segakoondis kokku.” jalaga palli.” aga see pole enam minu asi.” Kristina Bannikova unistas tüdrukuIngemar Teever rannaNäitleja Lembit Ulfna Eesti koondisest jalgpalliga tegelemisest sak oma sümboolé é sest koondisest “Kahjuks valiti mind soccernet.ee aasta “Mulle tundub, et meie é väravavahiks ja hakkasin endast veelgi kultuuriline taust ja see, “Ei oska neid kaht rohkem arvama. Florasse minek tõi mind et oleme olnud erinevate väga võrrelda, reaalsusesse tagasi.” võimude all, kajastub ka aga kui nad kokku Mait Toom oma küpsemisest meie olekus ja mentaliteepanna, saaks ühe é dis. Vahel on tunne, et olekorraliku Messi “Eesti male noortekoondises olen ma üks me väljakul liiga pehmod, valmis!” vanemaid ja kõik nooremad on jalkahulliiga viisakad.” Urmas Kirs Ott lud, kogu aeg ainult sellest räägivadki.” Getter Laar Maletaja Ottomar Ladva, kes käis Mõtsnikust ja noorena jalkatrennis Andres Operist

JALKA JAANUAR 2017

made in jalka “Mulle ei meeldinud selles trennis üldse käia, tundus, et kõik vihkasid mind, peamiselt seetõttu, et ma ei osanud sõnagi vene keelt. Vihkasin vastu ka. Veri oli mul ikka iga kord ninast väljas, eks see motiveeris mind jalgpalliväljakul nendest paremaks saama: tahtsin neid võita isegi trenni harjutustes, pingutasin iga jooksulõigu võitmiseks.” Kristen Viikmäe käis trennis vene poiste grupis é

s ma ea, ka a olen t i e “Ma i mah delitk b end talit u p e e v le u T . ud ” visan seda. i pole ütl ü R o idagi Tarm pärast m i all ud jalgp a lõhkun är

“Olin 13aastane, ega ma jalgpallist suurt teadnud, aga mängu alguses olime [sõbrannaga] hullult Brasiilia poolt. Et selline kauge ja eksootiline maa. Kui Prantsusmaa oli 2 : 0 juhtima läinud, otsustasime, et Brasiilia ikka nii äge maa ka pole, ja sealtmaalt olime hoopis Prantsusmaa poolt.” Jalgpallifänn Kristi Leinus 1998. aasta MMist é “Jalkalugu ei ole muidugi lihtne kirjutada. Nagu ikka – õige värk peab sündima inimese enda seest. Ei saa mõelda, et lähen istun koju ja kirjutan loo jalkast, kui samal ajal olen ise pigem jääkeegli mees.” Muusik Hendrik Sal-Saller oma loost “Jalgpall on parem kui seks” é “Meie muskel saab esmalt olla meie aju.” Harju Jalgpallikooli tegevjuht Kalmar Liiv

é “Vaatan end kõrvalt, et mängis selline mees, kes ei olnud tippmees. Vaatan olnut treeneri pilguga: pigem mõtlen, miks ma ei jõudnud kuhugi. Natuke kergelt andsin alla valudele ja sellistele asjadele. Mulle polnud looduselt nii palju antud. Mus polnud sisu või täpsemini ei jätkunud mus pühendumust.” Argo Arbeiter enesekriitiliselt endast kui mängijast

“Klubis oled sa kogu aeg ühtede ja sam ade nägude ga ninapidi, aga koondise s näed ju Liverp ooli meest ja kust mujal t kõik kohale tulevad.” Markus Jürg enson koondisest

ks , et ü n nii ma vao l a bo epe ik “ Vah nd võida astat kõ o a k ole mees upis mitu ängijal p sr u m t g nuse d. Mõnel ust kao ma m o u e e g g män ibolla ko t. Ollaks s õ ” e . v s gi nis mi s ole stsoo seisu mugavu rs Hopp ast m La uuri ner Tree r tevuti s t i noo õrkuses Eest n

“Posti mängus on alati olnud aristokraatlikku arrogantsi ja stiili. Suheldes väljakul vastasmängijate ja kohtunikega, kes on temast enamasti kahe või kolme pea jagu lühemad, ütleks Posti kehakeel justkui: “Mehel, kes pole vähemalt kaks meetrit pikk, ei tohiks olla isiklikku arvamust, ega ammugi mitte õigust seda avalikult väljendada!” Kultuurikriitik ja Viljandi Tuleviku fänn Alvar Loog oma sümboolse koondise liikmest Sander Postist

é “Kaitses meeldib mulle rohkem mängida. Mulle meeldib vastutus ja see, et väljakust on parem ülevaade. Seal on rahulikum ja rohkem siaega toimetada, i eda dug et mind i u poolikus peab n m i, nii ale. tusi p “Sat te grup ja parem et palju siblima.” le nu n, Olümpialajõud i vasaku ja ütlesi !” t i m u sest odavisloob sin koj agi ena iko k a n ä u L kaja, Jõgeva hov ek smitt slav Za aadlu SK Noorus-96 m e š s t Vja ooruse ni mängija Mihkel in d i i tren v Kukk 2017 JAANUAR JALKA

klubi lood

FC Taritust tuule tiibadesse saanud Sander Laht FC Kuressaare ridades pealelöögil.

Foto: Alver Kivi

Taritus on jalgpall kohalikuks majakaks Eesti läänepoolseimal Taritu jalgpalliväljakul tegutsev väikeklubi on nakatanud kohaliku kogukonna jalgpalliusku ja vaevalt leidub ümbruskonnas inimest, kes pole leidnud vähemalt korra teed mängule või kelle tuttav nahkkera taga ei aja. ALVER KIVI

ui keegi tahab Saaremaal või Eesti rahvaliigas tõusta jalgpallitroonile, peab ta üle mängima FC Taritu, sest meeskonna arvel on kümme maakonna meistritiitlit ja rahvaliiga võit 2015. aastal. “Edu taga on eelkõige meie omavaheline hea läbisaamine ja klapp,” tunnistab meeskonna üks liidreid ja väravavaht Martin Prostang. “Tähtis on üksteise 62

JALKA JAANUAR 2017

usaldamine ja julgus mängitada ka neid mehi, kes oskuste poolest teistest veidi maha jäävad. Sellel tasemel, kus meie oma mänge mängime, sõltub väga palju tahtmisest.” Kuigi tiitleid on võidetud palju ja auhinnakapp on rikkalik, hindab Martin Prostang seni kõige suuremaks võiduks koos mängimist. Tema sõnul teevad tiitlid alati tuju heaks ja vanemad mehed

annavad edaspidigi endast kõik, et ka nooremad mängumehed medaleid kaela ja karikaid pea kohale tõsta saaks. “See emotsioon, mis võitudega kaasneb, on alati eriline, olenemata sellest, mis tasemel mängime,” lisab väravavaht. “Me ei pea ennast traditsiooniliseks jalgpalliklubiks, pigem oleme sõpruskond, kes pühapäeviti jalgpalli mängib. Jalgpalliga on samamoodi nagu Taritu

klubi lood kandis kõige muuga – me hindame järjepidevust, traditsioone ja oma ühtset kogukonda, sealt edasi tuleb kõik juba iseenesest. Nii lihtne see ongi!”

Kindel tuumik Praeguse FC Taritu tuumiku moodustavad mehed, kes alustasid oma jalgpalliteed 2001. aastal Raimond Salongi käe all. Praegu kuuluvad meeskonna ridadesse juba ka sellised mehed, kes eespool mainitud aastal veel sündinudki polnud. Vastu on võetud kõik mehed, kes on soovi avaldanud, ning aeg-ajalt on tulnud ka ise lisajõude tikutulega taga ajada. Kuid põhiraskus on langenud ikkagi Taritu kandi meestele ja püsima jäävad need, kellel Tarituga tugevam side. Taritu vormi kannavad juba kaheksandat aastat Kristen Mere, Martin Prostang, Keito Liiv, Priit Salong, Peeter-Jaak Ait, Margus Valge ja muidugi Raimond Salong, kelle najal kogu klubi püsti seisab. Martin Prostang räägib, et oma klubi asjaajamised saadakse enamasti korda telefoni või interneti teel, tähtsamad küsimused lahendatakse trennides või paremal juhul grillvorsti närides. “Kuna meie puhul on tegu läbi ja lõhki spordimeestega, siis kokku saame enamasti ikkagi trennis,” täpsustab väravavaht, lisades, et enne mängu proovitakse riietusruumis ikka tuju üleval hoida. Suu peale pole mehed kukkunud ja hea nali hoiab alati vaimu värske. Võimaluse korral premeeritakse end peale võidumänge ka kuuma saunaga. Läbi aegade on FC Taritul olnud üks vihasemaid vastasseise Torgu meeskonnaga, kellega on maid jagatud nii maakonna meistrivõistlustel ja saaliliigas, kui ka erinevaid karikaid välja mängides. Kuigi nii mõnigi omavaheline kohtumine on lõppenud kahekohalise arvu kaartidega, pole rivaalitsemine väljakupiiridest välja jõudnud ja iga järgnevat kohtumist oodatakse kui hooaja põnevaimat. “Tahame mängida jalgpalli, seda nii lühemas kui pikemas perspektiivis,” tunnistab Martin Prostang. “Tahame oma punti koos hoida – nii, et meie oma noortel kuskil mängida oleks. Tähtsaks peame sedagi, et meil ka kellegagi

mängida oleks, ja seepärast tahame, et ka Saaremaa jalgpall jätkusuutlik oleks. Loomulikult läheme me igat mängu ja turniiri võitma, aga kõik see on vaid boonus!” Seni on FC Taritu mänginud vaid maakonna tasandil ja rahvaliigas, 2011/2012. aastal löödi koostöös FC Kosega kaasa Eesti saalijalgpalli II liigas.

Eesmärk on mängida lihtsalt jalgpalli “Eesti liigasse mineku peale oleme mõelnud rohkem kui ühe korra,” avalikustab Martin Prostang. “Siiski oleme jõudnud arusaamisele, et kui tahame oma klubi ka oma järeltulevatele põlvedele hoida, ei tohi me nii suuri muudatusi teha ja lihtsam on jätkata sissetallatud rajal liikumist. Saame oma mängunälja kustutatud ka Saaremaal mängides ning teravamaid elamusi otsime rahvaliiga playoff’ist.” Aastatel 2010–2013 valitses FC Taritu ka Saaremaa naistejalgpalli, kui klubi võistkond krooniti meistriks, kuid paraku jääb see seos siiski aastate taha, kui veel maakonna meistrivõistlusi korraldati. “Aga võime uhkusega väita, et Taritu naiskond valitses Saaremaa meistrivõistlusi täielikult, sest tiitel võideti kõigil neljal aastal,” tõdes Martin Prostang. “Kahjuks on meie tüdrukud praeguseks mööda ilma laiali ning FC Taritu naiskonda me sellisel kujul ilmselt enam mängimas ei näe.”

Tuntuim mängija on Sander Laht Lõppenud hooaja algul FC Florasse kuulunud, kuid suvel taas FC Kuressaarega liitunud poolkaitsja Sander Laht alustas oma jalgpalluriteed just FC Taritus. “Omal ajal, kui Raimond Salong Taritu kanti elama tuli ja minu vanaisa kuulis, et ta on jalgpalliga tegelenud, läks ta Raimondi juurde mõttega, et ta võiks ümbruskonna lastele hakata jalgpalli õpetama,” räägib Sander Laht. “Sellega oli ta nõus ja nii saingi oma esimesed pallipuuted tehtud just legendaarsel Taritu jalgpalliväljakul Raimondi silme all. Põhimõtteliselt kõik, kes seal praegugi mängivad, olid osalised ka esimestes trennides.” Sander Laht on FC Tarituga mängi-

nud aga ainult talviseid saaliturniire. “Võin julgelt öelda, et tegu on kõige südamelähedasema võistkonnaga mulle, kuna sealt on kõik alguse saanud ja hindan selle panust suurelt,” märgib ta. “Meeskond ise on kokkuhoidev, südikas ja mängitakse meeskondlikult. Ühtsusega suudetakse peaaegu alati seisud oma kasuks pöörata.” Sander Lahe hinnangul ongi edu taga juba pikki aastaid kokkumänginud meeskond, kus teatakse, mis on ühe või teise mängija tugevused ja miinused, ning neid osatakse hästi ära kasutada. “Ühel hetkel, kui olen loobunud mängimast Eesti meistrivõistlusi, tahan nendega ikka edasi mängida ja sealseid noori õpetada, et nad jõuaksid kaugemale kui mina. Taritus on väga soodne pinnas heaks jalgpalluriks sirguda,” vaatab poolkaitsja meeskonna tulevikku optimistlikult.

FC Taritu olulisemad võidud 2010., 2012., 2013., 2015. aasta Saaremaa meistrivõistlused meestejalgpallis – I koht 2012., 2013. aasta Saaremaa jalgpallisõpruse karikas – I koht 2012/2013., 2013/2014., 2015/2016. aasta Saaremaa saalijalgpalli liiga – I koht 2013., 2015. aasta Saaremaa minijalgpalli meistrivõistlused – I koht 2013., 2015. aasta Saaremaa jalgpallimeistrite superkarikas – I koht 2013. aasta EJLi rahvaliiga Saaremaa tsoon – I koht 2013. aasta EJLi rahvaliiga üldarvestus – II koht 2014. aasta EJLi rahvaliiga Saaremaa tsoon – I koht 2015. aasta EJLi rahvaliiga Saaremaa tsoon – I koht 2015. aasta EJLi rahvaliiga üldarvestus – I koht 2015., 2016. aasta Saaremaa meistrite duell – I koht

2017 JAANUAR JALKA

lisaaeg Särk Autor: Margus Kontus

Islandi liigas langes publikuarv Hoolimata sellest, et Islandi koondis tegi mällusööbiva debüüdi EM-finaalturniiril, langes saareriigi koduliiga pealtvaatajate arv. Alates 2008. aastast, kui meistriliiga laienes kümnelt meeskonnalt tosinale, oli tegemist paremuselt eelviimase näitajaga. 132 mängu vaatas kokku 128 742 huvilist, mis on keskmiselt 975 inimest. Eelmisel aastal oli pealtvaatajaid keskmiselt 1107. Samal ajal külastas Prantsusmaal toimunud EM-finaalturniiri 10% Islandi elanikkonnast. Koduliiga publikulangust on seletatud asjaoluga, et inimesed, kes olid suvel näinud palju kõrgekvaliteedilist vutti, pöörasid sügisel tähelepanu mujale. Samal ajal tekitas Islandi edu tohutut huvi välismaal: päeval, mil koondis EM-finaalturniiril välja kukkus, tunti lennureiside vastu saareriiki 656 korda rohkem huvi kui samal päeval täpselt aasta tagasi.

Artur Kotenko 27 mängu koondises

Foto: Lembit Peegel

van a

Artur Kotenko debüteeris Eesti koondises MM-valikmängus Liechtensteini vastu 2004. aastal ja oli osaline 2 : 1 võidus. MM-mänge on väravavahi kaukasse kogunenud kokku kaheksa ja saldo on erakordselt hea: neli võitu, üks viik ja kolm kaotust. Tõsi, võidud tulid kahel korral Liechtensteini ja korra Luksemburgi üle, millele lisandus ajalooline 2 : 1 võit Läti üle – esimene pärast 65 aastat. Ja MM-viik oli ka väärikas: kodutanumal 1 : 1 Venemaa vastu. EM-mänge sai Kotenko kirja vaid ühe, kui ta 2011. aastal sekkus vahetusest 0 : 2 kaotusmängus Ukraina vastu ja lasi oma selja taha ühe palli. Kokku on Kotenko Eesti koondist esindanud 27 kohtumises. Võinuks ühe rohkem, aga see arvestati kõigil osalejatel maha: 9. veebruaril 2011 Türgis toimunud maavõistlus Bulgaariaga tühistati seoses kihlveopettusega. Kohtunikud pidid omalt poolt tagama, et löödaks vähemalt kolm väravat, ning nende abiga see toimuski: 2 : 2 lõppenud mängus löödi kõik kollid penaltist! 27 mängust 19s mängis Kotenko 90 minutit ja neljal korral hoidis puuri kuivana. Koondise debüüdiaasta oli talle hea ka klubijalgpallis, kui ta tuli Levadiaga Eesti meistriks ja lõi omalt väljakupoolelt värava Viljandi Tulevikule – pall põrkas märjal väljakul üle mulkide väravavahi!

INDREK SCHWEDE

JALKA JAANUAR 2017

Pooled MM-valikmängud on Artur Kotenko võitnud!

foto

lisaaeg Jaanuarikuu sünnipäevad 01.01 Aivar Israel 01.01 Angelo Palmeri 01.01 Kaspar Kaldoja 02.01 Karina Kesvatera 02.01 Katrin Loo 03.01 Janek Kiismann 05.01 Andre Paju 07.01 Sergei Mošnikov 07.01 Rasmus Tauts 09.01 Reelika Turi 15.01 Veiko Mõtsnik 15.01 Maikel Mikson 15.01 Karl-Eerik Luigend 16.01 Rene Kaas 16.01 Hannes Anier 17.01 Egon Tintse 18.01 Kert Haavistu 20.01 Liivo Leetma 22.01 Are Habicht

49 42 27 28 26 45 22 29 20 28 35 32 23 35 23 47 37 39 58

22.01 Raimo Rand 22.01 Jaanus Reitel 23.01 Aivar Lillevere 23.01 Rauno Sappinen 24.01 Artjom Artjunin 25.01 Tiit Kivisild 25.01 Kent Männik 25.01 Märt Kosemets 25.01 Roman Sobtšenko 27.01 Vaapo Vaher 27.01 Toomas Kallaste 28.01 Peeter Klein 29.01 Henrik Kummer 30.01 Oleg Andrejev 31.01 Valeri Vinogradov 31.01 Sergei Pareiko 31.01 Roomer Tarajev 31.01 Taijo Teniste

31 31 54 21 27 63 42 35 23 72 46 20 20 55 63 40 37 29

Staadionile fänni nimi Jalgpallistaadionid on läbi ajaloo saanud kuulsate mängijate, treenerite, isegi ajakirjanike ja kohtunike nimesid. Bundesliga klubi Darmstadt otsustas panna oma staadionile aga 2016. aasta alguses vähki surnud meeskonnafänni nime. Aastatel 1921–2014 oli staadioni nimi Stadion am Böllenfalltor, kaks aastat oli nimeks sponsorist tehnoloogiafirma järgi Merck am Böllenfalltor ja nüüd Jonathan Heimes am Böllenfalltor.

LHV panga edetabel Novembrikuu seisuga olid kogu kogutud toetussumma esimesed 20 klubi sellised (sulgudes koht eelmisel kuul):

1. (2.)Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (1.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (7.) Tallinna FC Levadia 5. (9.) FC Elva 6. (11.) JK Tallinna Kalev 7. (5.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 8. (8.) FC Kuressaare 9. (4.) Tallinna FC Infonet 10. (6.) FC Nõmme United 11. (12.) Tallinna JK Piraaja 12. (15.) Põlva FC Lootos 13. (13.) Rakvere JK Tarvas 14. (16.) Viljandi JK Tulevik 15. (18.) FC Kose 16. (10.) Tartu FC Santos 17. (–) Viimsi JK 18. (–) Tallinna FC Reaal 19. (20.) Paide Linnameeskond 20. (–) Kärdla LM

LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ... Oliver Lomp jalgpalliajakirjanik Ma mäletan … kuidas sain jalgpallipisiku ja ühtlasi oma lemmikmeeskonna. Nagu tihtipeale fänlusega, juhtus ka mul see täiesti ebaratsionaalsel põhjusel. Nimelt vaatasin – või õigemini ilmselt mängisin lihtsalt põrandal, samal ajal kui isa jalgpalli jälgis – 1990. aasta maailmameistrivõistluste finaali. Teatavasti kaotas Argentiina dramaatiliselt 85. minutil penaltist ning nagu lõunamaalastele kombeks lasid nii mõnedki pisarakanalid valla. Mul oli kurb meel ja pärisin isalt, kes need nutjad on. Sain vastuseks Argentiina ja pärast seda nad mu lemmikud ongi. See fänlus sai alguse kaastundest ja kahjuks on nad mu senise 30 eluaasta jooksul lõpu eel enamasti just seda emotsiooni pakkunud. Ma mäletan … kuidas eriti tõsine jalgpallihuvi tekkis mul 1998. aasta MMi ajal ja seda koos noorema vennaga. Polnud minutitki, mil me telekavabal ajal suvel maja taga olevat vaibakloppimisraamistikku väravana ei kujutanud ning sinna tuhandeid palle ei kihutanud. Pärast MMi mõtlesime välja oma süsteemi, kuidas tegime maailmameistrivõistlusi üha uuesti ja uuesti läbi – koosnes see penaltist, üks ühele olukorrast ja mingist kaugemast karistuslöögist. Kui parasjagu meie oma MM ei väldanud, lõime lihtsalt peale. Vanema vennana olin enamasti lööjaks mina ja et vennal parem tunne oleks, kinnitasin talle kogu aeg, et ta on väga hea väravavaht ja just postide vahele sobib ta kõige paremini. Mingil ebaselgel põhjusel hakkasin teda kutsuma ka Teraskiivriks, mida iganes see ka siis ei tähendanuks. Kuigi tegelikult tal tuligi väravavahitöö hästi välja. Ma mäletan … kui ma puhtjuhuslikult sattusin ajalehekuulutuse kaudu Postimehe sporditoimetusse tööle. Tegin proovitöö, tundus sobivat ja olingi valmis oma esimesi telliseid hunnikusse laduma – nagu tollane vanem kolleeg Deivil Tserp armastas noorte kohta öelda. Aga tegelikult oli olukord sürrealistlik sellegipoolest. Piltlikult öeldes aitasin nipsakatel hotelliklientidel kohvreid tuppa tassida (kuigi olin siis ka ajalootudeng) ja järgmisel hetkel istusin ühes lauas Andres Operiga, et teha temaga personaalintervjuu. Meeldejääv oli ka seik oma esimese väliskomandeeringu ajal jalgpallikoondisega, kui Liege’is mängiti Belgiaga. Pärast mängu segatsoonis tahtsin Daniel van Buytenilt autogrammi võtta, ent keegi kogenum kolleeg hurjutas, et nii pole sobilik. Kusjuures see “nii pole sobilik” jäi mulle aastateks vasardama ja tagantjärele on mul kahju, et ma ka edaspidi staaridelt – kusjuures palju suurematelt kui van Buyten – autogramme ei küsinud. Üldiselt jagati neid lahkesti. Ma mäletan … väga hästi oma praegusse tiimi Rumori Calciosse tulekut. Liitusin nendega jaanuaris ja kuna seal mängib rohkem kui kümme erinevat rahvust, olid treeningud sageli nagu üks suur laat. Simuleeriti, vaieldi, sõimati. Mulle see mitmekesine kaader sobis – oligi teistmoodi –, ent erilist edu ma tiimile ennustada ei julgenud. Ent see, milline areng toimus sellesama aastaga, oli müstiline. Suuremad ninatargad saadeti minema või lahkusid ise, korraga muutusid kõik tiimi liikmed ühtseks löögirusikaks ja seda näitasid tulemused. Katastroofiline hooaja algus pöörati klubi esimesel aastal pääsuks III liigasse ja karikasarjas sepistati järjest üllatusi. Mul pole olnud lahedamat aastat!

2017 JAANUAR JALKA

ristsõna

Detsembrikuu ristsõna vastus oli “Ats aktsioonis”. Õige vastuse eest võitis Mika Keräneni raamatu “Väravajoonel” Alar Haavistu. Võitjaga võtame ühendust. Jaanuarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise maskoti Siilipoisi.

JALKA JAANUAR 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

NIKE PRO HYPERWARM AEROLOFT Hoiab sind soojas. Ideaalne vÃ¤litreeninguteks.

NIKE PRO PARIM VALIK NIKE ESINDUSKAUPLUSTES JA SPORTLANDIDES.