Jalka (jaanuar 2018) by Jalka

HIND 2,20 EUROT JAANUAR 2018

Joonas Tamm: viimane meistritiitel on eriline JALKA AASTA LAUREAADID FOTOD JALGPALLIAASTA LÕPETAMISELT SÖREN KALDMA: MINUST LÄBI EI MINDA! KATRIN LOO SKOORIS VENNA KÄSUL ITAALIALE ISSN 1736-7379

Postrid: Andreas Raudsepp Dries Mertens / N’Golo Kante / Edin Džeko

KRISTJAN TIIRIKU SÜMBOOLNE 11

MAGNUS KAROFELD LUUBI ALL

jaanuar

Aasta algab taliturniiriga

Jaanuari esimestest päevadest algab taas peale traditsiooniline taliturniir. Klubidele on see hea hooajaeelne ettevalmistus ja konkurentide kompamine, traditsiooniliselt turniiritabelit ei täideta ja kedagi võitjaks ei kuulutata. Eesti meeste A-koondis alustab 2018. aastat juba 7. jaanuaril, kui Abu Dhabis peetakse maavõistlusmäng Rootsiga, kes hoiab FIFA edetabelis 18. kohta. Viimati mängisid Kalevipojad rootslastega 2016. aasta alguses, kui samuti Abu Dhabis tehti 1 : 1 viik. A-koondisele saab jaanuarikuus selgeks see, kellega minnakse kokku Rahvuste liiga alagrupiturniiril. FIFA kinnitas Eesti C-tasandi neljandasse potti koos Leedu ja Küprosega. Meie mehi ootab ees neljane alagrupp, millele pandi ka nii-öelda talveriikide piirang ehk ühte alagruppi ei loosita kokku rohkem kui kaks talvise kliimaga riiki. See tähendab, et C-tugevuse teistest pottidest ei loosita Eestile vastaseks korraga Norrat ja Soomet. Alagruppide loosimine toimub 24. jaanuaril.

2017 JAANUAR JALKA Foto: Lembit Peegel

sisukord Kaanelugu lk 46–49 Lugejate küsimustele vastav Joonas Tamm tõdeb, et sai Itaalias viibides väärt kogemuse: kohalikud ei olnud küll välismaalaste vastu eriti vastutulelikud, kuid kõva sisekonkurents arendas teda kui mängijat. Paljud endised meeskonnakaaslased pallivad praegu Inglismaa ja Hispaania meistrisarjas.

Kolumn

20 Indrek Schwede Esimest korda võttis A-koondise algrivistus mängueelse hümni ajal üksteisel õlgadest kinni Uus-Kaledoonias. Millal tungib see mujal maailmas ja meie noortekoondises tavaks olnud komme lõplikult esindussatsi?

Persoonid & intervjuud 26 Treener Kristel Vidaja Tartu Tammeka noori treeniv Kristel Vidaja peab üheks suurimaks proovikiviks tüdrukute toomist jalgpalli juurde. Ise jõudis ta jalgpalli alles 15aastaselt, kuid tundis kohe, et see on tema ala.

27 Minu 11: Kristjan Tiirik 28 Kahekõne: Sören Kaldma A-koondises debüüdi teinud neljanda põlve jalgpallur Sören Kaldma räägib oma läbimurdehooajast Premium liigas ning vaeb oma mängulisi omadusi. Muu hulgas

ütleb Kaldma, et peab kujundama endas mentaliteedi, et temast läbi ei minda.

52 Magnus Karofeld luubi all

Rubriigid 3 Jaanuar 8 Lembit Peegel 16 Nimed & numbrid 18 Lood & tsitaadid

28 4

JALKA JAANUAR 2018

22 Punktibörs 39 Saalijalgpall

Kuu tsitaat “Mõelge sellele nii: kui teil oleks võimas ja vinge F1 masin, siis ei tahaks te sinna panna suvalise tankla suvalist kütust, sest see võib mootori ja kogu auto ära rikkuda. Inimkeha töötab samamoodi nagu mootor ja vajab ainult tipptasemel kütust ehk sööki.”

Martin Kiho lk 44–45

42 Pipraterad 44 Martin Kiho nõuanded

50 Naised: Katrin Loo tee jalgpalli Katrin Loo jalgratturist vend Martin viskas õele 2013. aastal enne mängu Itaaliaga: löö siis värav ka! Katrin läks ja skooris esimest korda Eesti eest! Seda heameelt ei anna võrrelda ühegi teise löödud värava puhul olnuga.

54 Premium liiga Mis asi on litsentsimine ja miks seda vaja on? Sillamäe Kalevi juhtum on selle teema teravamalt esile tõstnud. Selgitame.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 6 Aasta parimad 22 Jalka laureaadid & sümboolne koondis 58 Küsitlus: esiliiga formaadist Kas teha 16 meeskonnaga suur esiliiga või jätkata esiliiga ja esiliiga B-ga? Meeskondade esindajad arutavad, milline variant oleks parem neile, aga ka seda, mis on parem Eesti jalgpallile tervikuna.

62 Nii nad ütlesid

Postrid Andreas Raudsepp

Tallinna Levadia

Dries Mertens

SSC Napoli

Edin Džeko

AS Roma

N’Golo Kante

Chelsea

58 2018 JAANUAR JALKA

aasta parimad

Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi kapten Kasper Elissaar (vasakul) hoiab käes auhinda, mis kuulub Ragnar Klavanile suurel ekraanil.

Fotod: Lembit Peegel

Nagu mullugi: Inna Zlidnis ja Ragnar Klavan Parim meesjalgpallur valiti 26. korda ja neljas aasta järjest pälvis selle au Ragnar Klavan, kes on kokku viis korda parimaks osutunud. Parimaid valisid 32 Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi ja 32 Eesti Jalgpalli Liidu inimest. Reastati kolm parimat, kes said punkte vastavalt 3, 2 ja 1. Klavan kogus ühe punkti ja ühe esikoha vähem kui mullu, mil oli kaks valijat vähem. 6

JALKA JAANUAR 2018

Eesti parim meesjalgpallur 2017 Nime järel kogutud punktid ja esikohtade arv 1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Mattias Käit 4. Konstantin Vassiljev 5. Mihkel Aksalu 6. Taijo Teniste 7. Rauno Sappinen 8. Ats Purje 9. Joonas Tamm 10. Enar Jääger 11.–12. Sergei Zenjov 11.–12. Henri Anier

179 75 52 47 11 7 4 3 2 2 1 1

55 3 1 2 2 1

Kes kuidas? Teet Allas: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Enar Jääger Are Altraja: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Konstantin Vassiljev Argo Arbeiter: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev Kasper Elissaar: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets Andri Hõbemägi: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Lars Hopp: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Norbert Hurt: Konstantin Vassiljev, Ragnar Klavan, Mattias Käit

aasta parimad Teet Ilves: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev

Siim Pulst: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev

Kadri Jägel: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Konstantin Vassiljev

Rasmus Raidla: Ragnar Klavan, Karol Mets, Sergei Zenjov

Ott Järvela: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets Janno Kaljuvee: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Marko Kaljuveer: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen Kristjan Kalkun: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Madis Kalvet: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets Kristjan Jaak Kangur: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Rando Rand: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mattias Käit Raivo Rauts: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mihkel Aksalu Anne Rei: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Martin Reim: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Kristjan Remmelkoor: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets

Josep Katsev: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mihkel Aksalu

Kristjan Roos: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets

Siim Kera: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev

Eduard Rõžov: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets

Janno Kivisild: Ragnar Klavan, Karol Mets, Henri Anier

Daniil Savitski: Mihkel Aksalu, Mattias Käit, Karol Mets

Andres Koogas: Mattias Käit, Ragnar Klavan, Karol Mets

Indrek Schwede: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Kaspar Koort: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Peeter Küttis: Konstantin Vassiljev, Ragnar Klavan, Taijo Teniste Gunnar Leheste: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mihkel Aksalu Tarmo Lehiste: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Karol Mets Marek Lemsalu: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets Ivar Lepik: Ragnar Klavan, Ats Purje, Mattias Käit

Steiv Silm: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets Tõnu Sirel: Ragnar Klavan, Mihkel Aksalu, Mattias Käit Dmitri Skiperski: Karol Mets, Joonas Tamm, Ats Purje Joosep Susi: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev Aet Süvari: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Ainar Leppänen: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Karol Mets

Brit Maria Tael: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mattias Käit

Lomp Oliver: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mattias Käit

Kaarel Täll: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Karol Mets

Merili Luuk: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Tarmo Tiisler: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Anastassia Morkovkina: Mihkel Aksalu, Ragnar Klavan, Taijo Teniste

Mart Treial: Karol Mets, Ragnar Klavan, Mattias Käit

Andres Must: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Enar Jääger Raul Ojassaar: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit Andres Oper: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Karol Mets Lembit Peegel: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen Priit Penu: Ragnar Klavan, Karol Mets, Konstantin Vassiljev Jana Pipar: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Andrian Tšeremenin: Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Mattias Käit Uno Tutk: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen Mihkel Uiboleht: Ragnar Klavan, Karol Mets, Taijo Teniste Andres Vaher: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Konstantin Vassiljev Vaapo Vaher: Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen

Aivar Pohlak: Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit

Karel Voolaid: Ragnar Klavan, Karol Mets, Taijo Teniste

Mart Poom: Karol Mets, Ragnar Klavan, Mattias Käit

Indrek Zelinski: Taijo Teniste, Ragnar Klavan, Mattias Käit

Eesti parim naisjalgpallur 2017 1. Inna Zlidnis 23 2. Kristina Bannikova 11 3. Katrin Loo 9 4. Anete Paulus 7 5. Anastassia Morkovkina 6. Lisette Tammik 5 7.–8. Vlada Kubassova 3 7.–8.Pille Raadik 3 9.–10. Siret Räämet 2 9.–10. Ulrika Tülp 2 11.–12. Ariina Mürkhain 1 11.–12. Getter Laar 1

6 2 1 1 5 1 1

Kes kuidas? Richard Barnwell: Anete Paulus, Siret Räämet, Inna Zlidnis Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi: Inna Zlidnis, Anastassia Morkovkina, Lisette Tammik Kaidi Jekimova: Inna Zlidnis, Katrin Loo, Kristina Bannikova Martin Kaalma: Katrin Loo, Inna Zlidnis, Anete Paulus Anastassia Morkovkina: Kristina Bannikova, Katrin Loo, Anete Paulus Kristiina Möller: Inna Zlidnis, Ulrika Tülp, Ariina Mürkhain Kaire Palmaru: Kristina Bannikova, Anastassia Morkovkina, Lisette Tammik Priit Penu: Pille Raadik, Inna Zlidnis, Getter Laar Anne Rei: Inna Zlidnis, Kristina Bannikova, Anete Paulus Jüri Saar: Vlada Kubassova, Kristina Bannikova, Anete Paulus Aleksandra Ševoldajeva: Inna Zlidnis, Katrin Loo, Lisette Tammik Indrek Zelinski: Inna Zlidnis, Lisette Tammik, Anastassia Morkovkina 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel

Jalgpalligalal autasustati parimaid Detsembri keskel peeti Estonia kontserdisaalis pidulik 2017. aasta hooaja lõpugala. Suurel peol jagati tunnustusi parimatest parimatele ja oma auhindade järel käisid nii meeste ja naiste meistriliiga võistkonnad kui ka madalamate liigade ja noorteliigade tipud. Kiitust teenisid nii kohtunikud kui ka treenerid ning pidulikult galalt ei puudunud ka mõnus meelelahutus. Fotod: Lembit Peegel

Flora kapten Brent Lepistu võtab vastu Eesti meistritiitli karika. 8

JALKA JAANUAR 2018

lembit peegel

Pärnu naiskonna tugitala Anastassia Morkovkina järjekordse võidukarikaga.

Hooajale pandi pidulik punkt Estonia kontserdisaalis.

Võiduka Pärnu naiskonna trofee. 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Eesti naistekoondislane Kethy Õunpuu oli üks neljast hõbemärgi teenijast. Õunpuu on pikalt kandnud naistekoondises kaptenipaela ja saanud kirja 82 kohtumist, olles neljas koondislane, kes ületanud 75 mängu piiri.

2017. aastal oli kõige aktiivsem kohtunik Andres Kalvik, kes teenindas 74 Eesti meistrivõistluste kohtumist.

2017. aastal Premium liigas kolmanda koha saanud Nõmme Kalju kolmik. 10

JALKA JAANUAR 2018

lembit peegel

Esiliiga võitnud Maardu Linnameeskond võidutrofeega. Peale selle tõmbas Maardu võistkond auhinnagalal tähelepanu ka sellega, et kõik 21 meest olid peole saabunud identsetes ülikondades ja kikilipsudes. Väga šikk!

Parima naiskohtuniku trofeega sai koju minna Anni Koppel.

Aasta meesjuunioriks valiti Mattias Käit! 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Raio Piiroja on ümbrikust välja tõmmanud Rauno Sappineni nime, mis tähendab ...

... et Flora mängumehe valisid lõppenud aastal parimaks nii fännid kui ka peatreenerid.

Aasta treeneriks valitud Arno Pijpersile annab auhinda üle EJLi president Aivar Pohlak. 12

JALKA JAANUAR 2018

lembit peegel

2017. aasta ilusaimaks väravaks valiti Viktor Plotnikovi 11. märtsi kaunis kauglöök FCI Tallinna vastu.

Lisette Tammik valiti naiste meistriliiga parimaks mängijaks.

FC Flora naiskonna mängijale Ariina Mürkhainile läks aasta parima naisjuuniori tiitel.

Ervin Stüf sai lõppenud aastast endale aasta parima rannajalgpalluri trofee. 2018 JAANUAR JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

EJL ja AS Jalajälg pikendasid koostöölepingut, millele anti tseremoniaalselt allkirjad auhinnagalal.

2017. aasta Eesti meistrid rannajalgpallis ehk Nõmme BSC Olybet. 14

JALKA JAANUAR 2018

Auhindasid oli üle andmas ka EJLi peasekretär Anne Rei.

nimed & numbrid Kristian Marmor Kui eelmises Jalka numbris kirjutasime, et meie meeste rannakoondise senine peatreener Rando Rand loobub ametist, siis praeguseks on selge, et rahvusmeeskonna uueks juhendajaks saab Kristian Marmor.

Aleksandr Altosar Huvitavad ajad Tallinna jalgpallis jätkuvad: ligikaudu kuu aega pärast Levadia ja FCI Tallinna ühinemisest teatamist tuli FCI endine tegevjuht Aleksandr Altosar välja uudisega, et loob uue jalgpallikooli. FC Tallinna nime kandvas jalgpallikoolis asub noori treenima Andrei Kalimullin. Jarmo Matikainen tunnistas, et võttis Eesti koondise peatreeneri koha vastu vaid viieminutilise mõtlemise järel.

Foto: Jana Pipar

Soomlane asub naistekoondise struktuuri uueks looma Eesti naistekoondise uueks peatreeneriks sai soomlane Jarmo Matikainen, kellega sõlmiti 3 + 2 aastat kestev leping. Kogenud treener ütles ametit vastu võttes, et loodab eelkõige muuta koondise suhtlust klubidega ehk suurendada omavahelist koostööd. Esimesed sammud selles suunas on juba ka tehtud.

25 776

... last oli 2017. aasta novembri lõpu seisuga osalenud projektis “Jalgpall kooli!”. Kokku oli projekt möödunud aasta eelviimase kuu lõpuks jõudnud 262 kooli, laiali jagatud palle oli 2600 ja kogu projekti raames oli läbitud 38 744 kilomeetrit.

U17

... tüdrukute koondis saab loosi tahtel teist aastat järjest võõrustada EM-valikturniiri. Kui möödunud sügisel käisid meie neidudel Tallinnas külas Hollandi, Tšehhi ja Türgi eakaaslased, siis tänavuse 2018. aasta septembris sõidavad külla Austria, Valgevene ja Sloveenia tüdrukud.

33 000

... ja veidi peale läbisid Eesti meeste A-koondise mängijad, kui käisid Okeaania ringreisil, kus mängiti Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledooniaga. See tähendab, et 12 päeva jooksul lendasid kalevipojad 43 tundi ja 35 minutit.

JALKA JAANUAR 2018

Millised olid teie esimesed mõtted, kui teile pakuti Eesti naistekoondise peatreeneri kohta? Kui esialgne pakkumine tehti, siis tegelikult olin ma kohe huvitatud ja mõtlesin ainult viis minutit. Rahvusvahelises jalgpallis töötades tuleb ära kasutada võimalused ennast arendada, sest neid pakkumisi ei tule liiga tihti. Loomulikult on vaja läbi mõelda palju aspekte, aga kui ollakse tööst ikkagi huvitatud, siis on alati võimalik lahendusi leida. Ütlesite oma esimesel pressikonverentsil, et Eesti naistejalgpall on sarnases seisus Soome naistejalgpalli 20 aasta taguse seisuga. Milline seis see täpsemalt on? Näen, et Eesti naistejalgpallil on palju potentsiaali: siin on olemas korralik võistluste struktuur, head mängijad ja entusiasm. Kõik see vajab aga juhendamist ja kindlat suunda, kuhupoole liikuda. Sama olukord oli Soomes ligikaudu 15 aastat tagasi. Selle suuna leidmine on oluline, et siinne jalgpall saaks areneda. Mainisite pressikonverentsil ka seda, et arenemiseks ja tulemuste saavutamiseks on vaja õiget struktuuri – milline see olema peaks? Seda öeldes mõtlesin, et ühtse struktuuri järgi peaksid kõik koondised töötama ühe eesmärgi nimel. Üheskoos peaksime paika panema, kuidas saame töötada nii professionaalselt kui võimalik. Tänapäeva jalgpall on ju nii võitluslik ja suure konkurentsiga, et kuhugi jõudmiseks on vaja head struktuuri. Isegi siis ei pruugi aga edu saavutada. Mina taotlen eelkõige seda, et muuta suhtlust klubidega. Mängijad on suurema osa ajast just klubide juures ja viibivad koondisega väga vähe koos. Seepärast peab koostöö klubidega olema hea. Kas sellele koostööle klubidega on juba alus pandud? Tulen enne jõule Eestisse ja siis on plaanis kohtuda naiste meistriliiga ja esiliiga klubide treeneritega, et üheskoos arutada, kuidas senist koostööd parandada. On vaja aru saada, mida saan mina selle jaoks teha ja mida saab EJL teha, et klubisid aidata. See aitaks arendada Eesti mängijaid rahvusvahelise jalgpalli jaoks. Nii et selles mõttes on koostöö klubidega juba alanud, sest oleme paika pannud plaani kohtuda detsembris ning juba jaanuaris-veebruaris loodan minna kõikidesse klubidesse kohapeale ja seal koostööd edasi arutada.

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid Eesti koondise Okeaania-turneest

„Eks algul, kui vaatan ja uurin, palju lendama peab, siis hoian ikka peast kinni. Ma olen suhteliselt pikk mees, ei oota neid lennureise suure hasardiga.“ Mart Poom „Te olete Euroopa meeskond? Siis me saame kindlasti pähe!“ Fidžilane Savnesh Fidži – Eesti mängu eel „Õhk on tõesti väga niiske. Selline tunne on, nagu oleks Tallinna loomaaeda troopikamajja sattunud.“ Rauno Sappineni esmamuljed Fidžist „Mängukava tegi Kasesalu õnnelikuks kui kaev kõrbes eksleja, sest jalgpallinodi ning tippsportlaste autogrammide kogumine on tema hobi. Täpsemalt öeldes siiski diagnoos.“ Ott Järvela Fidžile sõitnud fänn Martin Kasesalust „Arvan, et see oli üks halvemaid muruväljakuid, kus ma treeninud olen. Kui saab jalkat mängida ja soojas kliimas olla, siis ei ole mõtet kiruda väljakut.“ Karl Mööl Vanuatust „Põrkasin väravavahiga kokku, lamasin pikali maas ja kui silmad lahti tegin, nägin palli. Mõtlesin, et see on vaja nüüd sisse lüüa!“ Frank Liivak võiduväravast Vanuatu vastu “See ei ole minu asi. Vilistab nagu vilistab, mis siin teha.” Sergei Mošnikov Uus-Kaledoonia suluseisuhõngulisest väravast „Kui sul on treenerina juba tunne, et tuleb end kokku võtta, siis mängijatel on väljakul seda enam. Kolm nädalat koos olla on ikka liiga pikk aeg. Klubijalgpall on natuke teine, saad vahepeal koju ja oled teiste inimeste ja perega, aga siin nagu eladki kellega teisega koos.“ Martin Reim pikast turneest „See on perverssuse vorm, fetiš, tulla siia ning vaadata jalgpalli. Muidu ei tuleks siia ju kunagi. Eestis kõik vinguvad elu üle, aga mind viidi sinna, kus kohalikud elavad. Kuradi hea on Eestis elada. Lund sajab, aga kuradi hea. Vaata siin ringi, sa ei taha ju siin elada?“ Frank „Papa“ Kolde

JALKA JAANUAR 2018

Võidu tõid ühtne kogukond ja ootamatult õige kohavalik Lõppenud hooaja järel korraldas Premium liiga esimest korda oma Facebooki lehel fotovõistluse, mille võitjateks osutusid Viljandi Tuleviku fotograaf Marit Stepanova ja FC Flora piltnik Janek Eslon. Fotokonkursile oodati nii profifotograafide kui ka hobipiltnike töid, mida sai esitada kahes kategoorias: sport ja pealtvaatajad/melu tribüünil. Premium liiga arendusosakond sõelus saabunud töödest välja sobivad ja konkursile pääses 30 fotot, millest 17 kvalifitseerusid spordi ja 13 pealtvaatajate piltide alla. Konkursi võitja selgus Facebookis rahvahääletuse abil ehk enim reaktsioone kogunud fotod saavutasid mõlemas Viljandi Tuleviku väravavahi Karl-Romet Nõmme reaktsioon kategoorias võidu. tagas Marit Stepanovale võidu spordi kategoorias. Spordipiltidest osutus võit Foto: Marit Stepanova jaks Marit Stepanova foto, mis oli tehtud Viljandi Tuleviku 1 : 0 võidumängus FC Levadia üle. Võidupildil rõõmustab Nõmm penalti üle, mille Herol Riiberg on just sisse löönud ja millega Tuleviku juhtima viinud. “Mu süda jättis sel hetkel küll lööke vahele, aga kohe oli hea tunne, et sain hea emotsiooni kätte, ja sellel hetkel oli veel ka selline tunne, nagu oleksin ise just värava löönud!” meenutas Stepanova. Spordi kategooria võitja lisas Pilt FC Flora fännist osutus parimaks pealtvaatajate fotode hulgas. Foto: Janek Eslon veel, et konkursile esitas ta fotod eelkõige sooviga hoida Viljandi klubi pildis. Kokkuvõttes tasus see ära, sest just klubi kogukonna viimase paari päeva aktiivne hääletus andis Stepanova fotole kokku 213 reaktsiooni – teise koha saanud foto saagiks jäi 160 reaktsiooni. “Just kogukond tõi selle võidu, sest Viljandi on nii väike, siin on ainult üks klubi, üks väravavaht, ja ei tekkinudki küsimust, kellele oma hääl anda,” kiitis Stepanova kohalikku kogukonda. Pealtvaatajate kategoorias võidutses omakorda FC Flora fotograaf Janek Eslon, kes oli oma kaamerasilma ette püüdnud rohevalgete fänni. Võidufoto, mis oli tehtud 35. voorus Tartu Tammeka vastu ja kogus 205 reaktsiooni, ei paistnud Eslonile aga alguses sugugi nii hea, kui oleks võinud arvata. “Natuke isegi kahetsesin sellel hetkel, et olin fännide pildistamisele keskendunud. Arvasin, et olin valel ajal vales kohas, sest seetõttu jäi mul Arno Pijpersi õhkuviskamine kehvasti peale. Sel hetkel mõtlesin tõesti, et läks veidike puusse see valik, aga nüüd vaatan, et vist ei läinudki,” meenutas Eslon, kuidas võidukas pilt sündis. Premium liiga arendusosakond jäi esimest korda Facebookis korraldatud konkursiga kokkuvõttes igati rahule ning eelkõige rõõmustati selle üle, et Premium liiga mänge käib jäädvustamas nii palju häid piltnikke ja et nad oma töid ka konkursile saatsid. Võistlusele saadetud pildid läksid hästi käima ka rahvahääletusel ning seega täitis konkurss oma eesmärgi.

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

Eesti alistanud 89 vastasest 48 Eesti koondis on jalaga palli löönud 89 vastasega. Neist vähemalt ühe korra oleme suutnud alistada 48 eri rahvuskoondist ehk üle poole. Positiivne bilanss on meil aga 26 oponendi vastu: võite kaotustest rohkem. Võitude ja kaotuste arv on tasakaalus 13 vastasega. Oleme kohtunud 48 maailmameistrivõistluste finaalturniiril mänginud koondisega ja 19 neist oleme vähemalt korra võitnud. Seega on meil nii-öelda 20 MM-skalpi. Kui lisame sinna juurde suvel Venemaal startiva Islandi, siis on vastaseid koguni 49 ja skalpe 21. Katariga, mis korraldab 2022. aasta MMi, oleme mänginud kahel korral ja mõlemad kohtumised kaotanud. Seisuse poolest kõige auväärsemad Eesti ohvrid on olnud kahekordne maailmameister Uruguay, kahekordne MM-finalist Ungari ja Euroopa meister Venemaa. Kõik kolm on olnud ka olümpiavõitjad, mis jalgpallis pole muidugi eriline näitaja. Kõige haruldasem positiivne bilanss on meil Andorraga: tosin mängu, tosin võitu, ei ainsatki komistust! Seitsmes mängus oleme taga nulli hoidnud. Peale Andorra on meil 100% tulemus ette näidata selliste rahvuskoondiste vastu: kaks võitu Kanada, üks Indoneesia, Filipiinide, Hongkongi, Ekvatoriaal-Guinea, Angola, El Salvadori, Trinidadi ja Tobago, Tadžikistani, Jordaania, St. Kittsi ja Nevise, Antigua ja Barbuda, Fidži ja Vanuatu vastu. Ehk siis kokku 15 koondist. Viigiline on meie bilanss 13 rahvusüheteistkümne vastu: Malta, Egiptus, Gruusia, Iraak, Türkmenistan, Saudi Araabia, Omaan, Põhja-Iirimaa, Taani, Usbekistan, Serbia, Uruguay ja Uus-Kaledoonia. Nimetatuist oleme vähemalt korra võitnud Maltat, Gruusiat, Saudi Araabiat, Põhja-Iirimaad, Serbiat ja Uruguayd. Nimetatuist pole suutnud meid kordagi alistada Egiptus, Taani, Usbekistan ja Uus-Kaledoonia. Negatiivsetest bilanssidest üks huvitavamaid on Leedu vastu: 19 võitu, 8 viiki ja 20 kaotust. 26 positiivsest bilansist väärivad esiletõstmist koondised, mis osalenud MM-finaalturniiril: Indoneesia (Hollandi-India nime all 1938), Uus-Meremaa, Kanada, Angola, Trinidad ja Tobago. Ülejäänuist on märkimisväärsed Nõukogude Liidu ajal suure riigi meisterklubisid andnud Valgevene ja Armeenia ning Nõukogude Liidu kõrgliigaklubisid omanud Aserbaidžaan ja Moldova.

INDREK SCHWEDE

ütlesid “Võrdleksin valitsuse rolli praegusaja maailmas jalgpallikohtuniku omaga, kes saab ette mängureeglid ning jälgib nende täitmist. Kohtunik ei kipu aga ise palli lööma. Tal on õigus küll esitada ettepanekuid mängureeglite täiendamiseks, kuid ta ei tee seda tihti.” Poliitik Mart Laar “Mu isa mängis Norras elades selle võistkonnanumbri all jalgpalli – ma ei tea, miks ja kuidas. Aga juba siis hakkasin vaatama, et kui temal läheb selle numbriga nii hästi, ju siis läheb ka minul.” Liis Lemsalu number 21-st “Põhjus, miks kettaheide pole maailmas väga populaarne, peitub minu arvates jalgpallis, korvpallis ja teistes suurtes meeskonnamängudes. Seal on olemas finantsid ja tingimused.” Kettaheite maailmameister Andrius Gudžius Eesti Päevalehes “Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg ja soome keel on mul ka tugevam. (..) Eesti keeles mul nii palju registreid ei ole, see on mul nõrgem, aga kujundlikult olen just oma vasaku jalaga skoorinud palju rohkem. Kõik eestikeelsed raamatud on läinud otse väravasse ehk lugejate südamesse.” Kirjanik Mika Keränen “Eesti väikeste linnade klubid ei jõua mitte iialgi sellele tasemele, et rahaga armastust osta.” Marek Tiits publiku hulgast ja kogukondadest klubide ümber “Nagu lotovõit. Pealegi on ta ju Pärnu poiss, kindlasti teeb ta asja südamega.” Pärnu Jalgpalliklubi president Raio Piiroja peatreener Igor Prinsist “Vii mind sinna!” Väike Michael Lilander oma isale pärast seda, kui Loo lasteaias kutsuti poisse jalgpallitrenni

Eesti on mänginud ja võitnud kõige erinevamaid koondisi.

Foto: EJL

“Mõnikord näeb siiski kenasid mehi ka. Enamasti on nood jalgpallurid, näiteks Robert Lewandowski kõõmavastase Headi & Shouldersi šampooni ja Neymar Gillette’i habemeajamisreklaamis. Jalgpallurid on, teadagi, ülemakstud ilueedid. Mind solvab, et ei näidata pärisspordimehi, nagu jalgratturid ja suusatajad.” Prit Pullerits reklaamidest

2018 JAANUAR JALKA

1-teist mõtet

NOORTEKOONDISE KOMBED

JÕUAVAD A-KOONDISSE

998. aasta 2. novembril Ludwigshafenis pani Kert Haavistu oma parema käe südamele ja laulis enne Eesti U19 koondise EM-valikmängu Saksamaa vastu rahvushümni. Ta on esimene Eesti jalgpallur, kes nõnda talitas. Praeguse A-koondise põhimeestest hoiab kätt südamel Ragnar Klavan ja varumeestest väravavaht Marko Meerits. Kert Haavistu, 44kordne muruvuti internatsionaal, kes mängis hiljem nii saali- kui ka rannajalgpallikoondises ning tegutses ka mõlema peatreenerina, seletas 1999. aasta 3. aprillil Eesti Päevaleht Plussis: “Hümni laulmine on häälestumine mänguks. Käsi südamel rõhutab, kui tähtsaks hindan Eesti esindamist.” Maailma mastaabis pole selline käitumine haruldane. MM-finaalturniiril

oleme näinud, kuidas mõned staarid hingestatult ja kuni pisarateni hümni laulavad, ning on koondisi, kus kõik 11 meest ja terve pikk varumeeste pink hoiavad kätt südamel.

UUED TAVAD TULEVAD

Füüsiline side kaaslastega, kellest enamik eestlased ja kes laulsid rahvuslaulu, pani kapten Mošnikovi sundseisu. Levinud on ka teine komme: hümni ajal hoiavad mehed ja varumeeste pink üksteisel õlgadest kinni. Värskeim näide rahvusvahelisest vutist meenub MM-võistluste playoff-mängudest, kui Itaalia koondise mängijad

A-koondise arengukõver: meeskonnapildil panevad ka vanad kalad käed ümber kaaslase. Varem seisti ja kükitati eraldi.

JALKA JAANUAR 2018

eesotsas Gianluigi Buffoniga täiest kõrist hümni laulsid. Sealjuures rappus ja võppus nende algkoosseis hümni kõige emotsionaalsemate helide taustal kui tervik – sel hetkel sümboliseerisid need 11 Itaalia pallurit ühtset rahvuskeha.

Okeaanias murdus jää Eesti noortekoondiste algkoosseisud on aastaid hümni ajal samamoodi õlakuti ühendatud olnud. A-koondises on ees ootamas teised kombed ja ükshaaval esindussatsi poetuvad noored on pidanud “täismeeste” tavadega kohanema. A-koondises teeb pisut patriootlikuma käitumise raskemaks selle rahvuslik koosseis: võrreldes noortekoondistega on venekeelseid pallureid rohkem. Nemad hoiavad loomupäraselt ühte. Isegi koondise treeningutel

Foto: Jana Pipar

lükkavad ühes ringis palli eesti- ja teises venekeelsed mängijad. Viimaste enamus mängueelset Eesti hümni kaasa ei laula. Esimese venelasena tegi seda üheksakümnendatel praegune jalgpalliagent Andrei Stepanov. Hetke põhimeestest laulab selge häälega kaasa Ilja Antonov. Huvitav olukord tekkis Okeaania turneel, kus mängus Uus-Kaledoonia vastu oli kapteniks Sergei Mošnikov. Ilmselgelt oli mees endale ebamugavas situatsioonis, sest kaptenina tundis ta kohustust – telekaamera kauge maa ja mere tagant näitas meile, et Mošnikov liigutas suud. Võibolla aitas sellele kaasa veel üks asjaolu. Nimelt oli tegemist mänguga, kus A-koondis hoidis esimest korda ajaloos hümni ajal üksteisel õlgadest kinni. Füüsiline side kaaslastega, kellest enamik eestlased ja kes laulsid rahvuslaulu, pani kapten Mošnikovi sundseisu. Okeaanias tegi A-koondis läbi selgesti fikseeritava arengu õlgadest kinnihoidmises. Esimeses kohtumises Fidži vastu seisid mehed harjumuspäraselt eraldi ja Marko Meerits hoidis talle omaselt kätt südamel. Teise kohtumise ajal Vanuatus seisis osa mängijaid eraldi ja osa hoidis kaaslastel õlgadest kinni. Kolmandas mängus Uus-Kaledoonias jää murdus. Tundus, et ühiselt koos veedetud aeg kaugel kodust, põhitegijate puudumine ja noortekoondis-

Eesti Päevaleht Plussis ilmunud artiklit ilmestab foto Kert Haavistu tavast hoida kätt südamel juba eelmisel sajandil.

Mängus Fidži vastu on Marko Meeritsal käsi südamel ja mehed seisavad eraldi.

Foto: Kasper Elissaar

Olemasolev fotomaterjal kinnitab, et mängus Vanuatu vastu haaras pool satsist juba õlgadest.

Foto: Kasper Elissaar

Kuumas kliimas sulas jää: Uus-Kaledoonia vastu moodustas A-koondis esimest korda ajaloos ühtse keti.

Foto: Kasper Elissaar

test pärit tavad lõid läbi: hümni ajal moodustus meie algüheteistkümnest inimkett. Oleks naiivne arvata, et järgmiste mängude ajal see traditsioon A-koondises jätkub. Vanad kalad ju naasevad ja nemad on teistmoodi harjunud. Vaevalt söandab esindusüheteistkümnesse edutatud noor naga kogenud autoriteetsele kaaslasele omal algatusel käe õlale panna. See initsiatiiv peab tulema vanematelt mängijatelt. Tõenäoliselt jääb see

tulemata. Kindlasti ei jää aga tulemata põlvkondade vahetus A-koondises. Kui seal mängivad kõik need, kel noortekoondistest harjumus ühendada õlad, hakkab nõnda olema ka suures koondises.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2018 JAANUAR JALKA

jalka laureaadid

Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid Koos aasta jalgpalluri valimisega on sümboolse koondise moodustamine üks taasiseseisvusaja pikimaid traditsioone. Kuulutame selle välja 26. korda. Peale selle tutvustame teisi aasta laureaate, kelle väljakuulutamise võttis Jalka üheksa aastat tagasi üle ajakirjalt Sporditäht.

Aasta kaitsja

Aasta forvard

2017 Joonas Tamm – unustamatu kübaratriki eest MM-valikmängus Gibraltari vastu 2016 Vjatšeslav Zahovaiko 2015 Ats Purje 2014 Frank Liivak 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

Foto: Lembit Peegel

JALKA JAANUAR 2018

2017 Ragnar Klavan – Liverpool,

Foto: Lembit Peegel

Aasta poolkaitsja

2017 Mattias Käit – koondise põhikoosseisu ja MM-valiksarja parimaks väravakütiks tõusmise eest 2016 Konstantin Vassiljev 2015 Karol Mets 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

Inglise Premier’ liiga, UEFA Meistrite liiga – mida veel? 2016 Ragnar Klavan 2015 Ragnar Klavan 2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

Foto: Lembit Peegel

jalka laureaadid Aasta väravavaht

Aasta klubi

2017 Sergei Lepmets – mängis

kaasa kõik Premium liiga mängud, Levadiale löödi vähim väravaid 2016 Andreas Vaikla 2015 Mihkel Aksalu 2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

Foto: Lembit Peegel

2017 Pärnu Poseidon – oma jõududega staadioniehitusega alustamise eest 2016 Tallinna FC Eston Villa 2015 Tartu Tammeka 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

Foto: Lembit Peegel

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

Aasta treener

2017 Arno Pijpers – noore

Aasta naismängija

2017 Anastassia Morkovkina – jätkuva vitaalsuse ja värava eest Amsterdami Ajaxile Meistrite liigas 2016 Kaire Palmaru 2015 Anete Paulus 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

koosseisuga vastu ootusi Eesti meistriks tuleku eest 2016 Jürgen Klopp 2015 Norbert Hurt 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Foto: Lembit Peegel

Aasta kohtunik

2017 Ago Kärtmann – esimese eestlasena rannajalgpalli MMil vilistamise eest 2016 Uno Tutk 2015 Triinu Laos 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter 2018 JAANUAR JALKA

jalka laureaadid Aasta turniir

Aasta publik

UEFA prestiižseima klubiturniiri korraldamise eest 2016 Premium liiga 2015 Rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 Rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 Rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

trotsimise ja hea atmosfääri loomise eest tribüünil 2016 FC Elva 2015 Premium liiga publik 2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valik mängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

2017 Naiste Meistrite liiga alagrupiturniir Pärnus –

Aasta staadion

2017 Tartu Sepa jalgpallikeskus

– tribüünikatuse ehitamise ja keskuse jätkuva arenduse eest 2016 Pärnu rannastaadion 2015 A. Le Coq Arena 2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 Üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

JALKA JAANUAR 2018

Foto: Lembit Peegel

2017 Nõmme Kalju – Tallinna Flora publik – elektrikatkestuse

Aasta pealtvaataja

2017 Eesti kolmik (Nele Akulin / Martin Kasesalu / Frank Kolde) Okeaania turneel – ka suurimad

kaugused ei heiduta Eesti vutifänne 2016 Maskotipoiss Siil 2015 Luule Komissarov 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik

2017 Kasper Elissaar – kvaliteetse

töö eest Soccernetis (ja FCI Tallinnale hambussejäämise eest) 2016 Hugo Tipner 2015 Kristjan Jaak Kangur 2014 Priit Pullerits 2013 Marko Kaljuveer 2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

jalka laureaadid Aasta sponsor

2017 Betsafe – renoveeris ja andis

uue näo A. Le Coq Arena VIPi-alale ning esimest korda toimus Betsafe’i penaltilahing ehk Eesti meistrivõistlused penaltilöömises 2016 LHV pank 2015 Triobet 2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

sümboolne koondis 2017 Nii järjest kui ka kokkuvõttes kuraditosinandat korda kuulub meie paberkoondisse Ragnar Klavan. Järjestikku ja kokkuvõttes kümnendat korda on selles seltskonnas Konstantin Vassiljev. Pärast aastast pausi on Enar Jääger sümboolses koondises 11. korda. Taijo Tenistele on see seitsmes, Sergei Zenjovile viies ning Mihkel Aksalule, Karol Metsale ja Henri Anierile neljas kord. Siim Luts ja Mattias Käit kuuluvad koondisse teist korda. Debütandiks on Joonas Tamm. Võrreldes mullusega on välja langenud Artur Pikk ja Nikita Baranov.

Aasta parim alla 21aastane vutimees

2017 Martin Miller – Eesti meistrikulla ja A-koondisse jõudmise eest 2016 Mattias Käit 2015 Rauno Sappinen 2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

Henri Anier

Siim Luts

Enar Jääger

Joonas Tamm

Mattias Käit

Konstantin Vassiljev

Karol Mets

Ragnar Klavan

Sergei Zenjov

Taijo Teniste

Mihkel Aksalu

Foto: Lembit Peegel

2018 JAANUAR JALKA

treener

Hoovijalka tüdrukust Tammeka treeneriks Tartu Tammeka kolme noorterühma treener Kristel Vidaja jõudis tippjalgpalli juurde hoovijalka kaudu ja praeguseks on ta treeneriametit nautinud juba peaaegu neli aastat. Suurimaks proovikiviks peab ta just nooremate tüdrukute värbamist ning päris tipptreeneriks ta praegu veel ei kipu. KADI PARTS

aastane Vidaja on enda sõnul terve elu jalgpalli nautinud ja ühtegi muud ala ta korralikult proovinud polegi. Kui sõpradega sai juba noorest peast hoovijalkat taotud, siis ühel hetkel võttis noor neiu kuulda head nõuannet, mis ta viimaks trenni viis. “Ma ei teadnud tüdrukute trennidest üldse mitte midagi,” meenutab Vidaja. “Kuna mu vend ja sugulane aga juba mängisid jalgpalli, siis nemad mainisid, et staadionil on ka mingeid tüdrukuid näha ja ma peaks samuti proovima minema.” Kuigi treeningutele jõudis loo kangelanna üsna hilja – alles 15aastaselt –, tundus see kohe olevat õige koht. Oma mängijakarjääri jooksul on Tammeka neiu saanud korduvalt esindada meie noortekoondisi ning veel 2016. aastal käis ta Tartu naiskonna eest väljakul nii naiste meistri- kui ka esiliigas. Mullu Vidajat palliplatsil enam näha ei saanud, kuid seeeest oli ta tublilt ametis treenerina. Sellegi tööpostini jõudis ta üsna juhuslikult, kui läks Tartu ülikooli kehakultuuri õppima. “Tammeka naiskonna toonane peatreener Aleksandra Ševoldajeva kirjutas ja pakkus, et kui juba kehalist kasvatust ja sporti õpime, siis võiksime tulla ka päriselt treeneritööd proovima. Nii läksimegi ja mulle hakkas ühel hetkel väga meeldima,” räägib Vidaja. Nüüdseks ongi neiu ametis kolme Tammeka noorterühma treenerina ning naudib keerulise töö valu ja võlu. Samamoodi nagu teised naistreenerid ütlevad, on ka Vidaja sõnul kõige raskem saada trenni noori tüdrukuid, sest väiksemad lapsed ei jõua eriti vuti juurde: “13–14aastased tüdrukud hakkavad juba ise tulema, sest siis enam ei kuulata nii palju vane26

JALKA JAANUAR 2018

mate nõu. Kui endal see soov tekib, siis tullaksegi. Nooremate tüdrukute värbamine on aga endiselt keeruline.” Kuigi peale Tammeka on Tartus ja selle lähiümbruses üsna palju jalgpalliklubisid, siis vähemalt tüdrukute noortetöös Vidaja sõnul Tammekale konkurenti pole. Ta toob välja, et kuigi SK 10-l on temale teadaolevalt mõned tüdrukud või rühmad, siis järgmine kõige lähem tüdrukute kasvataja on FC Elva. Küll on Vidaja sõnul vaja laste pärast võidelda teiste aladega ning ka ühe tänapäevase kurja juurega – lapsed tuleb kätte saada nutimaailmast. Oma treenerikarjäärile tagasi vaadates ei taha Tammeka noortetreener ühtegi konkreetset mälestust välja tuua, vaid rõhutab, et kõige toredam on see, kui saab välismaal turniiridel käia ja lastega üheskoos aega veeta. Just see – noortele ägedat emotsiooni pakkuda – ongi Vidaja sõnul tema suurim motiiv. Tulevikku vaadates 23aastane Tartu juhendaja liiga suuri samme astuma ei kipu. Hetkel on Vidajal taskus EJLi C-kategooria litsents ja praegu sellest täiesti piisab: “Mulle meeldibki just noori treenida ja kuigi kunagi ei tea, mis tulevik toob, siis tippjalgpalli poole ma hetkel püüelda ei plaani.”

Kristel Vidaja sõnul Tartus tüdrukute pärast teiste jalgpalliklubidega võistelda ei tule, küll aga tekitavad konkurentsi muud spordialad. Samuti tuleb võidelda nutimaailmaga. Foto: Tartu JK Tammeka

minu 11

Kristjan Tiirik

Foto: erakogu

ndine Tartu Tammeka tugitala Kristjan Tiirik on oma unistuste koosseisu kutsunud üsna kirju seltskonna. Kohalikku Tartu poliitikaellu siirdunud Tiirik saadaks platsile nii Ragnar Klavani kui ka David Beckhami, kuid oma koha on algüheteistkümnes välja teeninud ka näiteks laskesuusataja Ole Einar Björndalen ja Eesti kirjandusest tuntud Meeme. Igav selles seltskonnas igatahes ei hakka! Durga Kaheksakäeline naisjumalanna, kellel on nii rahuarmastav kui ka raevukas külg, mis teeb temast vankumatu puuriluku ja vastasmeeskonna ründajate õudusunenäo. Ragnar Klavan Patt oleks jätta võistkonnast välja Eesti koondise ja Liverpooli kaitsetala. Samamoodi nagu Eesti koondises kannaks Ragnar ka siin võistkonnas kaptenipaela. Kersti Kaljulaid Kersti tasakaalukus, terasus ja liidriomadused teeksid temast hea keskkaitsepartneri Ragnarile. Kalev Kruus Mänguliselt tõenäoliselt võistkonna üks nõrgemaid lülisid, kuid kompenseerib ta selle hea huumorisoonega: hoiab oma ütlemistega võistkonna meeleolu üleval. Lisaks saab platsiväliselt õpetada võistkonnale kalapüüki. Ole Einar Björndalen Tõeline legend! Meeletu töörügaja ja kompromissitu võitleja. Sellist kogemuste pagasit on igasse võistkonda vaja. Frank Underwood Siin võistkonnas saab ainus eesmärk olla vastane alistada ja tema üle domineerida – Frank on mees, kes tahab seda kõige rohkem. Tema ülemvõimu keskväljal tunnetavad kõik!

Ronnie O’Sullivan David Beckham

Meeme Magnus Carlsen

Reio Laabus

Frank Underwood

Kalev Kruus

Ole Einar Bjorndalen Kersti Kaljulaid

Ragnar Klavan Durga

David Beckham Ei vaja pikemat tutvustust – tema snaipri täpsusega tsenderdusi ja filigraanseid karistuslööke oleme kõik näinud. Oluline on ka võistkonna finantspool, millele aitaks Davidi särgi müük oluliselt kaasa.

Reio Laabus See on võistkond, kus Reio saab ennast täielikult realiseerida ja näidata seda mängu, milleks ta kõige paremini suuteline on.

Meeme (“Mees, kes teadis ussisõnu”) Tema tulekut ei näinud kunagi keegi – ta oli lihtsalt juba kohal. Sellist mängijat on ülimalt keeruline markeerida ning pealegi saab ta vajaduse korral Kruusi eksimusi kiiresti lappida.

Magnus Carlsen Kes teine saaks sellel positsioonil näidata ülimat loovust ja teha käike, mille peale keegi teine ei tulekski – male Mozart on selleks parim valik.

Ronnie O’Sullivan Tema ülikiire mängustiil, külmavereline olukordade lahendamine ja keevaline temperament teevad hüüdnime Rakett kandvast mängumehest tõelise ründaja!

2kõne

Sören Kaldma:

pean looma hoiaku, et minust läbi ei minda! Paide Linnameeskonna ja Eesti U21 koondise kaitsja Sören Kaldma tegi novembris debüüdi A-koondises ja õppis kõigis neis mängudes. Ta on neljanda põlve jalgpallur ja räägib lähemalt oma läbimurdehooajast. INDREK SCHWEDE

aid Okeaanias kirja mitte ainult kolm mängu, vaid ka ühe täismängu. Kui palju sa oma mänguaega ette teadsid? Peatreener Martin Reim ütles, et kõik saavad mängida, aga kui palju täpselt, see selgub kohapeal. Plaan oli kasutada värskemaid mängijaid. Kas koondisse sisse elades tuli kasuks, et oli teisigi debütante, keda juba tundsid? Kindlasti oli kergem kohaneda. Lisaks Paide Linnameeskonna ja U21 koondise mängijatele olid Kalju päevilt tuttavad ka Karl Mööl, Deniss Tjapkin ja Trevor Elhi. Olid mõned asjad, mille kohta pidin teistelt küsima. Näiteks mida? Noortekoondises on igal mängijal üks särk, aga A-koondises sai särki vahetada ka poolajal. Enamik küsimusi oligi varustuse ja koosolekute kohta. Mis koosolekutel teisiti oli? Videomaterjali oli rohkem. Ega midagi muud olulist olnudki. Vanadest kaladest olid teiega ainult Henri Anier, Sergei Mošnikov ja Marko Meerits. Kas oli üldse A-koondise tunnet? Oli kindlasti. Reisimist oli päris palju, unega oli probleeme ja see nõudis kohanemist. Kui

JALKA JAANUAR 2018

olid aga trennid ja mängud, siis oli kindlasti A-koondise tunne. Kas Martin Reim andis sulle tagasisidet? Pärast iga mängu toimus videoanalüüs ja mõne mängijaga rääkis Reim ka eraldi, aga kuna mina sain täismängu kirja viimases mängus ja sellele järgnes tagasisõit, siis otsest tagasisidet ma ei saanud. Debüüt oli sul vägev: tulid vahetusest Fidži vastu sisse ja andsid kohe väravasöödu! See oli õnnelik juhus. Võitsin palli tagasi ja tahtsin peale lüüa, aga rikošetist lendas pall Martin Millerile, kes skooris. Kas tahtsid sellest kohast peale virutada? Jah, sealt oleks ohtliku löögi saanud. Kuidas sa oma esitustega tervikuna rahule jäid? Kui rääkida ainsast täismängust Uus-Kaledoonia vastu, siis ainus asi, mis puudu jäi, oli võit. Muidugi oleks saanud ära hoida vastaste värava, kui meie koostöö oleks kaitses paremini sujunud. Mina ei oska öelda, kas oli suluseis või mitte, ise ma sellele ei apelleerinud. Piiri peal see oli. Mis koostöös puudu jäi? Oleks saanud väravavaht Andreas Vaiklaga

Esimene täishooaeg Premium liigas tegi Sören Kaldma palliga enesekindlamaks. Foto: Lembit Peegel

2kõne suhelda. Ta pidanuks jääma väravajoonele. Või kui ta juba välja tuli, saanuksin mina minna joonele julgestama. Vastane liikus terava nurga alla ega olnud enam eriti ohtlik. Okeaania on meile eksootiline paik. Sinna sattuvad vähesed ja veel vähesemad lähevad sinna teist korda. Kas see eksootika keskendumist segas? Ümbrus oli tõesti teistmoodi ja bankett Fidžil oli ootamatu, aga mängu ajal unustad sellised asjad ära. Keskendumist segas mingil määral võibolla see, et esimesel minutil pärast spurti tõmbas klapi kinni ja hingata polnud midagi. Pidid leidma lisa eikusagilt. Keha polnud sellega harjunud. Paide Linnameeskond sai Premium liigas 6. koha. Said korraliku koormuse. Mida sa enda kui jalgpalluri kohta teada said? Päris palju. Enesekindlus ja kvaliteet palliga tegutsemisel tõusis, samuti mängu lugemine. Hakkasin paremini tajuma, mis mu ümber toimub. Kui võrrelda hooaja algust lõpuga, siis leidsin stabiilsuse. See oli ikkagi esimene täishooaeg Premium liigas. Kas klubivahetust ei pidanud kahetsema? Kalju põhis ma ju ei mänginud ja duubel langes esiliiga B-sse. Treener ütles, et tema mulle esindusmeeskonnas sel hooajal mänguaega ei näe. Pakuti laenuleminekut eri klubidesse. Need variandid ei sobinud. Lõpetasime lepingu ja leidsin Paide. Klubivahetust ei pidanud ma kahetsema. Mida Paide peatreener Slava Zahovaikolt juurde õppisid? Meil olid väga põhjalikud videoanalüüsid. Enne mängu õppisime tundma vastaste mängu ja pärast mängu analüüsisime oma mängu. Trennides rääkis Zahovaiko ka individuaalselt mängijatega. Erki Kesküla juhtis tähelepanu paljudele detailidele, mis aitasid ja millele ise ei osanud mõeldagi. Näiteks? Erki rääkis, et kui teine keskkaitsja annab söödu, siis esimene puude peaks olema diagonaalis vastasest eemale. See tegi rünnaku ülesehitamise kergemaks. Teil oli väga noor koosseis. Kas pidanuks vanemaid mängijaid ka olema? Kui meil oli juulis ja augustis mõõn ja meie kõige kogenum mängija Andre Frolov oli vigastatud, siis oli küll tunda, et oleks vanemaid ka vaja. Neid, kes suudaks pea külma2018 JAANUAR JALKA

Oled neljandat põlve jalgpallur. Nii isa Sten kui ka vanaisa Toomas Kaldma olid mängijad ja kohtunikud. Kas nendega muid jutte ka peale jalgpalli ajate? Jalgpall on tihtipeale peateema, aga eks meil on ka muid jutte. Kas isa käib mänge vaatamas ja pärast õpetab? Isalt saan iga mängu kohta tagasisidet. Ta käib vaatamas umbes 90% mu mängudest või vaatab ülekannet. Küsin ka ise temalt nõu. Vanaisa annab ka väikeseid näpunäiteid. Kas isa rõhutab positiivset või otsib vigu? Mõlemat. Ta leiab alati positiivset, aga vahel on videos välja otsinud need kohad, kus tegin valesti, ja ta seletab, mida ja kuidas peaks paremini tegema. Näiteks? Kui mängisin keskväljal, soovitas ta selja taga olevat vastast käega kontrollida. Paljud tippmängijad sirutavad käe selja taha välja, et teada, kus vastane asetseb.

Sören Kaldma hoiab õhu Paide kohal puhtana.

na hoida ega laseks endale rumalaid väravaid lüüa. Viimases ringis leidsime stabiilsuse. Kas sa InStati statistikat ka jälgid? Poole hooaja pealt hakkasin seda korraga meilile saama. Hea on see, et seal on videoklipid mänguolukordadest. Varem vaatasin alati mängu täispikkuses üle, eriti need hetked, kus oli probleem või teadsin, et midagi oli valesti. Statistikanumbritele otseselt palju tähelepanu ei pööranud. Kui aga õhuvõitluste puhul nägin, kui palju olin neid võitnud või kaotanud, siis teadsin, miks on arvud sellised. Millele pead rõhku panema? Rõhku peab kõigele panema. Kaitsele ja rünnakule. Võimsamalt peab vastaseid 30

JALKA JAANUAR 2018

Foto: Lembit Peegel

peatama, peab looma endale mentaalse hoiaku, et minust läbi ei minda! Samuti rünnaku ülesehitamine: kvaliteetsed söödud maast liinide vahele. Mängus Uus-Kaledoonia vastu jäi silma, et liikusid palliga väga julgelt üles. Kui ma palliga seisan, siis vastased seisavad samuti. Kui liigun, liiguvad ka nemad ja mulle avanevad sööduvõimalused. Kas näed end keskkaitsjana? Olen sel positsioonil harjunud ja see on hakanud mulle sobima. Samas võtan end siiski universaalina, kes võib mängida ka keskpoolikus, nagu ma Fidži ja Vanuatu vastu ka koondises tegin.

Vanaisa Toomas Kaldma oli andekas ründaja ja on rääkinud, et talle hakkas kuulsus pähe. Kas sul on ka vahel nina püsti läinud? Võibolla väga noorena hetkeks. Kalju duublis olin mingil hetkel kõige vanem ja seepärast kõige autoriteetsem. Aga ma tean, et ma pole perfektne mängija ja pikk tee on minna. Olen kahe jalaga maa peal. U21 koondis on näidanud sitket mängu, aga võite ei tule. Miks? Kirss on jäänud tõesti tordile panemata. Me ei suuda mingil vajalikul hetkel mängu rahustada ja allume vastaste domineerimisele. Väljakul jääb liidrist puudu. Oleme andnud punkte ära standardolukordadest ja lõpuminutitel! EM-valiksarja võinuks mängude järgi otsustades alustada kuue punktiga, aga ... Millal A-koondisse algrivistusse murrad? Järgmisel aastal tahaks U21 koondise valiksarja lõpuni mängida. Aga ma olen ambitsioonikas. Miks mitte järgmisel aastal A-koondise kutse teenida? Näen vaeva ja annan endast parima, et see kutse tuleks.

ANDREAS RAUDSEPP Tallinna Levadia

Londoni Chelsea

Prantsusmaa

Nâ&#x20AC;&#x2122;GOLO KANTE

Foto: Paston Foto: NickSteven Potts/Scanpix

JOSEPH SALISTE Tallinna Flora

Foto: Jana Pipar

AS Roma

Bosnia ja Hertsegoviina

EDIN DÅ½EKO

Foto: Paston Foto: NickSteven Potts/Scanpix

Foto: Jana Pipar

JALKA JAANUAR 2018

saalijalgpall

Olud Šiauliais olid eestlastele pisut harjumatud, sest kate saalis oli veidike kõva ja pallid teistsugused kui Eesti liigas.

Foto: Eesti saalijalgpalli Facebooki leht

Saalijalgpallikoondis näitas Balti turniiril iseloomu Eesti saalijalgpallikoondise peatreener Dmitri Skiperski rõõmustas detsembris peetud Balti turniiri järel selle üle, et klubid tegid lõppeval aastal meestega head tööd. Eelkõige rõhutas Skiperski just seda, et turniiri teises kohtumises Läti vastu näitasid mehed korralikku sisu ja iseloomu. KADI PARTS

etsembri esimeses pooles sõitis Eesti koondis kaheks Balti turniiri kohtumiseks Leetu Šiauliaisse. Pärast esimesi trenne tõi Dmitri Skiperski välja asjaolu, et kohalikud tingimused on meie meestele veidi harjumatud. Nimelt olid võrreldes koduse meistriliigaga pisut teistmoodi pallid ja ka väljakukate oli ootamatult kõva. Sama mure jäi eestlasi veidike kimbutama terve turniiri vältel, kuid koondise peatreeneri sõnul selle taha pugeda ei saa. “Tingimused olid kõigile võrdsed,

kuid kahju oli lihtsalt meeste tervisest,” rääkis Skiperski üldistest tingimustest. “Pärast esimest mängu kurtsid mehed, et selg ja jalad valutavad,” lisas koondise juhendaja.

Tublid debütandid Turniiri avamatši pidas Eesti rahvusmeeskond võõrustajamaa Leedu vastu. Kodus mänginud leedulased võitsid avapoolaja 1 : 0, kuid 27. minutil oli Eesti omakorda juhtima asunud, kui võõrustajate poolt vaadatuna säras tablool seis 1 : 2. Paraku teenis Leedu võimaluse 2018 JAANUAR JALKA

saalijalgpall

Eesti viigistas Balti turniiri avamängus Leeduga. Foto: Eesti saalijalgpalli Facebooki leht

kümne meetri penaltiks ja selle realiseerimise järel lõppes matš 2 : 2 viigiga. Skiperski jäi avamänguga rahule selles osas, et eestlased suutsid luua üsna palju momente. Paraku ei suudetud neid piisavalt hästi realiseerida ja seega jäi võiduarve avamata. Lisaks tõi Eesti koondise peatreener välja asjaolu, et nii mängijatele kui ka kohtunikele endale oli ilmselt ebameeldiv, et vilemehed olid pärit Balti riikidest: peakohtunik oli leedulane, abikohtunikud Lätist ja Eestist. Skiperski sõnul ei saa väita, et mängutulemus oleks teiste kohtunike puhul olnud tingimata teistsugune, kuid neutraalsetest riikidest kohtunike puhul oleks olnud igal juhul kõigil mugavam mängida. Kohtumine Leedu vastu oli kahele Eesti mängijale ka debüüdiks, kui esimest korda said koondise eest platsile Stepan Tšernoussov (FC Cosmos) ja Anton Lahmanov (Augur Enemat). Skiperski jäi mõlema mehega väga rahule: “Stepan Tšernoussovil on Cosmosega võibolla olemas varasem rahvusvaheline kogemus, kui on mängitud Läti klubide vastu, aga nii kõrgel tasemel oli see ikkagi esimene mäng.” Lahmanovi kohta selgitas Skiperski omakorda, et tema sai koondiseringi kaasatud tänu headele närvidele: “Olen kõiki Eesti meistriliiga mänge jälginud ja näinud, et ta on rasketes olukordades külma verega ega hakka paanitsema. Uskusin, et ta ei hakka ka sel tasemel jalga väristama.”

Läti vastu peeti seekord vastu Turniiril ühtegi puhkepäeva eestlastele ei antud ja juba järgmisel päeval pärast Leedu matši kohtuti Lätiga. Avapoolaja 40

JALKA JAANUAR 2018

Balti turniir 2017 Meeskonna järel punktid ja väravad Leedu 4 5-4 Läti 3 5-5 Eesti 1 4-5

järel oli seis 1 : 1 ja 28. minutiks oli Läti juba 3 : 1 ees. Kuigi Andrei Antonov vähendas 34. minutil Eesti poolt vaadatuna vahe minimaalseks, siis rohkemat ei suudetud ja lätlased võitsid mängu 3 : 2. “Kui vaadata lätlaste väravaid, siis neist kaks tulid individuaalse meisterlikkuse pealt ja üks meie vea tõttu,” rääkis Skiperski kohtumise järel Eesti futsali Facebooki lehele. Koondise loots nentis kaotusest hoolimata, et standardolukordadega suudeti lõunanaabrite elu kibedaks teha ja seda plaanitakse ka edaspidi. Üldisemalt analüüsides leidis Eesti koondise juhendaja, et väga rahule võib jääda sellega, et pärast rasket Leedu mängu suudeti turniiril ka teine keeruline kohtumine vastu pidada, sest varem on just see meie meeste komistuskiviks olnud. “Kui ajalugu vaadata, siis turniiri teised mängud pole meil üldse hästi

Eesti koondise koosseis Balti turniiril Nikolai Pulkkinen (väravavaht, 09.01.1988) – SK Augur Enemat Mark Boskin (väravavaht, 10.07.1988) – FC Rinopal Edwin Stüf (30.07.1989) – FC Rinopal Maksim Aleksejev (24.05.1989) – FC Cosmos Erik Grigorjev (31.12.1986) – FC Cosmos Aleksei Panin (26.12.1987) – FC Cosmos Pavel Rubel (21.01.1991) – FC Cosmos Sergei Kostin (28.05.1984) – FC Rinopal Aleksandr Starodub (21.04.1989) – SK Augur Enemat Anton Lahmanov (27.12.1985) – SK Augur Enemat Stepan Tšernoussov (05.03.1983) – FC Cosmos Robert Veskimäe (04.09.1990) – SK Augur Enemat Andrei Antonov (27.01.1985) – SK Augur Enemat Kristjan Paapsi (30.07.1987) – Tartu Ravens Futsal EMÜ SK

Koondise peatreener Dmitri Skiperski rõõmustas selle üle, et teises kohtumises Läti vastu suutsid mehed näidata sisu ja suurest füüsilisest koormusest hoolimata vastu pidada. Foto: Eesti saalijalgpalli Facebooki leht

saalijalgpall läinud, oleme enamasti suureskoorilised kaotused saanud,” nentis Skiperski. Tema sõnul tõi seekord edu parem mängueelne kommunikatsioon ja meeste tõeline sisu: “Seekord arutasime enne mängu läbi selle, et oleme teistes mängudes füüsilise poolega hädas olnud. Panime sellele rõhku ja võin julgelt öelda, et mängus Lätiga näidati tõelist iseloomu. Hea õnne korral oleks võinud ka tulemus olla parem.” Mängijate sisu näitamist rõhutas Eesti peatreener ka siis, kui selgitas teise mängu taktikat. Nimelt kui avamatšis Leedu vastu käisid nelikud platsil kahe minuti kaupa, siis teises kohtumises Lätiga andis füüsiline koormus nii tugevalt tunda, et vahetusi tehti minuti ringis või isegi tihedamalt. Skiperski sõnul prooviti end tihedamate vahetustega päästa ja see õnnestus.

VÕIB RAHULE JÄÄDA

“Kaitsemäng pidas ja väravate vahe jäi ju ainult –1.”

Turniiri hindeks 4 Nii jäi Eesti meeste saldoks seekord viik ja kaotus, mis andis kokku ühe punkti ja kolmanda koha. Skiperski jäi Eesti futsali Facebooki lehele antud intervjuus rahule sellega, et kuigi ise löödi vähe väravaid, lasti ka endale vähe lüüa. “Kaitsemäng pidas ja väravate vahe jäi ju ainult –1,” võttis koondise loots turniiri kokku. “Kui võtta arvesse asjaolusid nii ettevalmistuses kui ka koosseisus, siis üldiselt võib mõnede asjadega väga rahule jääda, mõnedega mitte nii väga. Kokkuvõttes paneksin hindeks 4.” Häid ja halbu asju vaagides tõi Skiperski välja juba varem mainitud asjaolu, et mehed pidasid seekord füüsilise poole pealt vastu ja suutsid teha korraliku teise mängu. Miinuspoolelt rääkides tunnistas meie meeste peatreener, et komplekteerimine oli varasemast raskem. Võrreldes eelmise aastaga oli palju muudatusi ja tuli mõelda, kuidas praegused mehed omavahel mängima panna. Pealegi oli seekord üsna raske mehi valida, sest eelmisest aastast oli puudu ühe neliku jagu mängijaid. Ta

Eesti koondise peatreener Dmitri Skiperski pani Balti turniirile hindeks nelja.

tõi välja ka ühe argise murekoha: nimelt olid 2017. aasta Balti turniiri mängud meie meestel teisipäeval ja kolmapäeval ehk keset töönädalat. See jättis nii mõnegi mehe töökohustuste tõttu seekord eemale. Üldises plaanis koondise olukorda ja praegust seisu hinnates on Skiperski sõnul näha nii positiivseid nähtusi kui ka valdkondi, kus tuleks edasi areneda. Plusspoole pealt kiitis koondise peatreener üldist tööd meistriliiga klubides, kes suutsid koondislased turniiriks hästi ette valmistada. “Sel aastal käib klubides tubli töö,” rääkis Skiperski. “Mängisime turnii-

Foto: Läti Saalijalgpalli Liit

ril klubide nelikute kaupa ja nägin, et meestega on tehtud tõesti head tööd.” Miinuspoole pealt on Eesti rahvusmeeskonna juhendaja sõnul veel aga arenguruumi mängijate isiklikust vaatenurgast vaadates. Skiperski sõnul tuleks individuaalsel tasemel juurde panna nii mängijate tehnikas kui ka taktikas. Kokkuvõttes ei paista Skiperski aga Eesti saalijalgpalli hetkeolukorra üle liiga palju muretsevat, vaid kõik tundub olevat kontrolli all. Ning kui üldine seis võtta kokku tema enda muhedate sõnadega, millega ta lõpetas ka Eesti futsali Facebooki lehele antud intervjuusid, siis: „See on futsal!“

Uus projekt loob laiema kandepinna Eesti Jalgpalli Liit (EJL) astus möödunud aastal korraliku sammu selles suunas, et Eesti saalijalgpalli luua ühtne suur süsteem. Värskesse projekti on kaasatud saalijalgpall juba kõige madalamast astmest ehk rahvaliigast kuni kõrgema taseme ehk meistriliigani. Kuigi esimeste korralike viljade nägemiseni läheb kindlasti veel veidike aega, on Eesti koondise peatreener Dmitri Skiperski projekti suhtes positiivselt meelestatud ja loodab abi saada ka rahvusmeeskonnale. “See pole kellelegi saladus, et meie koondise mängijate valik ei ole suur,” rääkis Skiperski. “Parema valiku jaoks tuleks kandepinda laiendada ja selleks tuleb loomulikult saalijalgpalli populariseerida.” Tema sõnul oleks vaja juurde saada eelkõige noori mängijaid, sest Eesti koondise keskmine vanus on pigem suur: “Kui vaadata meie koondislaste vanust, siis on väga vähe kandidaate, kelle sünniaasta algab 1990. aastatega, enamik on ikka 1980. aastate mehed. Uuelt projektilt ootan just seda, et suudetaks rohkem nooremaid mängijaid selle ala juurde meelitada, sest eks koondisele on seda parem, mida rohkem inimesi saalijalgpalli mängib.”

2018 JAANUAR JALKA

pipraterad

Hüpped üles ja langemised alla Jana Pipar on kokku võtnud koondislaste eelmise aasta tõusud ja langused. Sõna otseses mõttes. Karol Mets kontrollib põrget enne kodust MM-valikmängu Belgia vastu.

Janar Toomet lätlase poolt tasakaalust välja viiduna ja küpse ladvaõuna rollis.

JALKA DETSEMBER 2017

Sergei Zenjov Gibraltari vastu balletikunsti näitamas.

Rauno Sappinen langeb maltalase abil.

JALKA JAANUAR 2018

Siim Lutsul seiab ees kohtumine maaga.

pipraterad pipraterad

Fotod: Jana Pipar

Karol Mets on kõrgelt kukkunud.

Aleksandr Dmitrijev (vasakul valges) on õhus koos küproslase Kostakis Artymatasega.

Enar Jääger jõuab hüppelt palli kreeklase pea eest ära lüüa. 2018 JAANUAR JALKA

martin kiho annab nõu

Jalgpallur vajab vormelikütust

Foto: Lembit Peegel

Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho selgitab, miks on sportlasele tähtis õige energia tasakaal ehk miks ja kuidas tuleb oma treenimist ja toitumist balansis hoida. Tema sõnul peaksid nii jalgpallurid kui ka teised sportlased mõtlema oma kehale kui vormel 1 autole: tippmasin vajab loomulikult tippkütust.

nergia tasakaalu teada saamiseks tuleb esmalt välja selgitada inimese söömise (tarbimise) ja liikumise/aktiivsuse (kulutamise) vahekord. Nii tavainimeste kui ka sportlaste (sealhulgas jalgpallurite) seas on nii peenema kui ka veidi suurema kehakujuga indiviide. See näitab, et esimesse kategooriasse kuulujad söövad oma liikumisharjumusi arvesse võttes liiga vähe. Sinna kuuluvad ka need inimesed, kes on sportlikus mõttes justkui vormis, aga kelle tulemused siiski ei parane. Veidike suurema kaaluga inimesed söövad energia tasakaalu mõttes liiga palju. Mida see tähendab ning kuidas ühte või teise äärmusesse kaldumisest aru saada ja seda vältida?

Tarbi õigesti! Energia tasakaal tähendab balanssi tarbimise ehk söömise ja sellest saadava energia kulutamise vahel. Inimene saab oma tasakaalu mõõta ühest küljest kaalu jälgides ja teisest küljest näiteks kehamassiindeksit (KMI) arvutades. Samas tahan rõhutada, et kaal ja kehamassiindeks pole kindlasti ideaalsed ega ainukesed vahendid, kuid teatud info ja konkreetse indikaatori annavad need siiski iga inimese kohta. Kaalu ja KMId jälgides tuleb teadvustada, et inimene peaks jääma nii-öelda ideaalsesse alasse ja ükskõik kummale poole kaldumine on ekst44

JALKA JAANUAR 2018

reemsus. Liigne äärmuslikkus ei ole kunagi hea. Kui tavainimene või sportlane näeb, et tema kaal on liiga suur, tuleb söömist vähendada. Kui sportlase kaal ja KMI on vastupidi liiga väikesed, siis peab sööma rohkem, sest on tähtis, et sportlane jõuab trenni teha. Kui süüakse liiga vähe, ei ole enam jaksu trennis korralikult töötada. Loomulikult võib mõni sportlane mõelda, et kui ta toitub enda arvates korralikult ja teeb palju trenni, aga tulemusi ei tule, siis peab lihtsalt treeningkoormust suurendama. Alati see siiski paika ei pea. Eesti jalgpallurid treenivad piisavalt palju ja iga treener teab, kui palju igal tema mängijal on vaja trenni teha. Oht on selles, et suurema koormusega treenides võivad ülekoormuse tõttu tekkida vigastused. Kui treeneri arvates ei ole mõnel sportlasel vaja lisatrenni teha, aga jalgpallur ise näeb, et tulemust selle koormusega ei tule, siis on võibolla vaja oma toitumist muuta. Võtame näiteks olukorra, kus sportlane teeb kuus korda nädalas trenni. Ühes äärmuses on jalgpallur, kes teeb need trennid ära ja kelle kehakaal püsib normaalsel tasemel, aga nagu varem mainitud, kelle tulemused ei parane. Sel juhul tulebki rohkem või kvaliteetsemat toitu süüa. Kui aga sportlane teeb kuus trenni nädalas, kuid ei jaksa neid liigse kehakaalu tõttu korralikult kaasa teha, siis tuleb söömist vähen-

Sportlaste jaoks on oluline hoida oma treeningud tasakaalus toitumisega, sest kummagagi liiale minna ei tohiks.

dada. Selles olukorras ei tohi kindlasti mõelda, et kuue trenni asemel on kaalulangetamise jaoks vaja veel rohkem treenida. Tähtis on hakata energia tasakaalu mõjutama toitumise kaudu, sest praeguse näite puhul on rohkem kui kuus trenni nädalas jaburus ja sportlane hakkaks ennast lõhkuma. Paljude vigastuste põhjus ongi liigne kehakaal, sest sellisel juhul lõhub inimene sportides oma keha.

Toitu kvaliteetselt! Nagu varem mainisin, on nii liiga väikese kui ka liiga suure kehakaalu poole kaldudes tähtis oma söömist õiges suunas muuta, samuti on oluline aru saada, et toitumise puhul on tähtis kvaliteet. Tooksin siinkohal ühe näite

martin kiho annab nõu

Martin Kiho soovitab sportlastele ja ka tavainimestele, et šokolaadi asemel võiks süüa apelsine, sest sealsed vitamiinid teevad apelsinidest väga kvaliteetse energiaallika.

surfimaailmast. Surfaritele on oluline, et oleks tuult, kuid alati ei piisa ka tugevast tuulest. Selleks, et surfarid saaksid tuulest kasu, peab see puhuma õigest suunast. Sama on ka toitumisega: võime ju süüa õiges koguses, aga kui me sellest kasu ei saa, siis on see mõttetu tegevus. Nii tavainimene kui ka sportlane peaks aru saama, et kuigi igaüks meist naudib toidu juures erinevaid nüansse ja maitseid, siis kokkuvõttes ei ole oluline ainult energia, mida me toidust saame, vaid ained ja aineühendid, mida inimene saab ära kasutada. Niisiis liigitan energia kvantiteediks ning ained ja ühendid

kvaliteediks ning kasutan lähenemist, kus kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Üldises plaanis jaguneb toit suuremateks makroaineteks ja väiksemateks mikrotoitaineteks. Esimeste hulka kuuluvad rasvad, valgud ja süsivesikud, mida inimene vajab toimimiseks suuremas koguses. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, mida inimene vajab vähem, kuid mille rohkus määrab ära toidu kvaliteedi. Siin kehtib ütlus “mida rohkem, seda uhkem” ehk heas toidus on rohkem mikrotoitaineid: apelsinides on kasulikke mineraale ja vitamiine, sama energia võib kätte

saada ka limonaadist, kus aga mineraale ega vitamiine pole. Inimesed peaksid jälgima makrotoitainete tarbimist: kõiki neid on vaja, kuid mõistlikus koguses. Hea näide on suhkur, mis kuulub süsivesikute hulka. Loomulikult vajab inimene seda teatud määral, kuid sugugi mitte nii suurtes kogustes, kui seda enamasti tarbitakse. Sellise liialdamise üks põhjus on asjaolu, et suhkur tekitab sõltuvust. Elulise näitena võime siinkohal võtta appi limonaadi. Olen oma kogemusest näinud, et jalgpallurid joovad päris palju limonaadi, mahla ja teisi suhkruga jooke. Kui seda teha enne trenni, siis võib sellest ühest küljest aru saada, sest sportlasel on vaja energiat ning limonaadi või mahla sees olev suhkur seda lühikest aega ka annab. Teisest küljest on need tühjad kalorid. Selle asemel oleks võinud tarbida midagi muud, näiteks süüa ära kolm apelsini – ja see oleks olnud palju kasulikum. Apelsine süües oleks sportlane pööranud tasakaalu kvaliteedi poole. Sportliku edu saavutamiseks on toidu kvaliteet väga oluline. Samas tuleb siinkohal välja tuua ka asjaolu, et jalgpallur kulutab ühest limonaadist saadud energia trennis ära ja sellest talle lisakaalu ei teki, aga tavainimese puhul see alati paika ei pea, sest trenni intensiivsus ei pruugi olla sama suur. Kokkuvõttes tahaksin, et sportlased ja ka tavainimesed taipaksid, kui tähtis on hoida tasakaalus toitumine ja sealt saadava energia kulutamine. Kummagi poolega ei tohi üle pingutada. Kui treenimine on korras, siis tuleks üle vaadata just oma toidukogus ja -kvaliteet. Olen kuulnud selle kohta väga head näidet ühe endise kolleegi käest, kes võrdles sportlase keha vormel 1 autoga. Mõelge sellele nii: kui teil oleks võimas ja vinge F1 masin, siis ei tahaks te sinna panna suvalise tankla suvalist kütust, sest see võib mootori ja kogu auto ära rikkuda. Inimkeha töötab samamoodi nagu mootor ja vajab ainult tipptasemel kütust ehk sööki. 2018 JAANUAR JALKA

lugeja küsib JOONAS TAMM Sünniaeg: 02.02.1992 Koduklubi: FC Flora Varasemad klubid: Viljandi

Tulevik, Sampdoria Primavera (Itaalia), IFK Norrköping (Rootsi), IF Sylvia (Rootsi), Trelleborgs FF (Rootsi) Eesti meister: 2010, 2015, 2017 Koondisekarjäär: 16/3

Olgu positsioon väljakul ründaja või kaitsja oma, kohtunikuga kisub ikka vaidlema.

JALKA JAANUAR 2018

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Kübaratriki

Joonas Tamme süda kuulub kaitsele

Joonas Tammele oli 2017. aasta äärmiselt edukas. Ta tuli Premium liigas FC Floraga meistriks, tehes esimest korda meistertiimis põhimehena kaasa terve hooaja. Eesti koondises kirjutas Tamm end ajalukku Gibraltarile löödud kübaratrikiga. Karjääri jooksul on Tamm jõudnud mängida nii keskkaitsja kui ka tipuründajana, aga südames on mehe kutsumus kaitseliin, kus Tamme arvates on raskem mängida kui rünnakul. KADI PARTS

led sündinud 2.02.1992 ja koondises mängid numbriga 2 – kas tegemist on teadliku “kokkusattumusega”? Ja juhul kui ei ole, siis kas ebausk, mängueelsed rituaalid jms on sulle tähtsad? (Andreas) Kuna mängisin koondises kaitsjana, siis mulle anti number 2, sest see on kaitsjate puhul tavaline number. Aga üldiselt mul enne mänge ebausku või mingeid rituaale absoluutselt pole. Mis on olnud sinu karjääri kõige raskem hetk? (Martin, Jõgeva) See aeg, kui tulin Rootsist tagasi ja liitusin Viljandiga. Oli raske tulla professionaalsest meeskonnast amatöörvõistkonda. See oli raske aeg, sest ei teadnud, mis edasi saab. Sõlmisid Sampdoriaga aastase lepingu, kuid nii kaua seal ei mänginud. Mis juhtus? (Anneli, Tallinn) Itaalias oli ikkagi väga raske elu, sest sealsed tingimused olid siinsetest hoopis teistmoodi. Itaallased ei ole oma loomult väga vastutulelikud välismaalaste suhtes, nii et seetõttu oli keeruline. Kui rääkida aga positiivse poole pealt, siis sain väga tugevaid trenne, sest minu treeningukaaslased mängivad praegu näiteks Inglismaa ja Hispaania kõrgliigades. Nendega koos trenni teha oli väga suur kogemus. Kui nüüd tagantjärele mõelda sellele ajale, siis

ilmselt oleksin praegu käitunud veidi teistmoodi. Miks otsustasid just jalgpalli mängima hakata? (Kaspar, Pärnu) Käisin noorena erinevates trennides – näiteks kergejõustikus ja mängisin mitut muud pallimängu –, aga lõpuks meeldis jalgpall kõige rohkem ja sinna ma jäingi. Ega ma eriti ei mäleta, miks nii otsustasin, aga mulle ilmselt meeldis jalgpalli juures see, et see tuli mul kõige paremini välja.

RÜNNAK VS. KAITSE

“Kaitses on selle võrra raskem, et eksimisruumi on vähem.” Mis on jalgpalli juures parim asi? Mis omakorda kõige halvem? (Randar, Narva) Parim asi on see, et saan teha seda, mis mulle meeldib ehk tegeleda meeskonna spordialaga, ja selle eest makstakse ka palka. Kõige halvem asi on võibolla see, et kunagi ei tea, mis tulevikus saab ehk kindlust ei teki tuleviku kohta kunagi. Kas uskusid kunagi, et lööd Eesti koondise eest ühes mängus kolm väravat? Mis tunne pärast neid väravaid oli? (Tiina, Keila) Enne löömist ei olnud ma sellele kunagi mõelnud (naerab – toim.). Eks pärast mängu oli kõigepealt see tunne, et kuna

Kuigi Joonas Tamm lõi Gibraltarile kolm väravat, tunnistas ta tagantjärele, et oleks võinud veelgi rohkem lüüa. See kripeldab mehe hingel siiani. Foto: Lembit Peegel

võimalusi oli veel, siis oleks võinud rohkem lüüa. See jäi kripeldama, sest mäng oli selleks sobiv ja võimalusi jagus. Mängisid juba 16aastaselt Tuleviku eest kõrgliigas. Mis on sellest ajast kõige paremini meeles ja mis oli kõige raskem? (Heiki, Tartu) See on küll raske küsimus, pean sellele natuke mõtlema! Ega ma sellest ajast eriti palju ei mäleta ja ka kõige esimene mäng kõrgliigas pole enam väga selgelt meeles. Ilmselt oli mul väike pinge peal ja suur tuhin kindlasti sees. Füüsiliselt oli muidugi meistriliigas raskem, sest mängutempo oli palju suurem kui noorteklassis, aga kui ma õigesti mäletan, siis väga suuri probleeme see ei valmistanud, sest olen juba noorest peale mänginud sellise füüsilise stiiliga. Kes on su iidol? ( Janar, Kohila) Kunagi meeldis mulle Zinedine Zidane, aga otsest iidolit mul praegu enam pole. Eesti koondislaste puhul vaatasin väikesena alati Andres Operit – see on väga kõva saavutus, kui palju väravaid ta Eesti eest löönud on. Kas oli raske liikuda tipuründaja kohalt kaitsesse? (Sander, Tartu) Ei olnud. Usaldasin sel hetkel seda, mida treener mulle rääkis. Uus koht oli huvitav ja muidugi tuli palju õppida, aga probleeme mul sellega ei tekkinud. 2018 JAANUAR JALKA

lugeja küsib Kui kaugele tahad jõuda oma karjääris? (Mihail, Nõo) See on raske küsimus. Võiks vist öelda, et oleksin oma karjääriga rahul, kui saaksin mängida kesk-Euroopas. Mitte Saksamaal ega Hispaanias, vaid näiteks Šveitsis, Belgias või Austrias. Ilmselt võiks öelda, et oleksin rahul, kui jõuaksin sinna ja seal hästi mängiksin. Milliste staaride vastu oled mänginud? Kas meenutad seda tihti? ( Jaanus, Haapsalu) Suurimate staaride vastu pole ma mänginud klubides, vaid ikkagi Eesti koondise eest: näiteks Tšiili puhul sain mängida Alexis Sanchezi vastu ja kui Uruguayga kohtusime, siis neil olid Edinson Cavani, Luis Suarez ja Diego Forlan. Eks kõik Eesti koondislased on mõne staari vastu mänginud ja liiga tihti ma sellele ei mõtle, ainult vahel harva, kui mõni sõber või tuttav seda küsib ja ma vastama pean. Mis on Rootsi jalgpalli suurim erinevus võrreldes Eestiga? (Helina, Tartu) Kindlasti mängutempo, mis on Rootsis palju suurem, ja söödumäng, mis on oluliselt parem. Enne kaitsesse liikumist mängis Joonas Tamm ründajana ja on löönud ka omajagu väravaid. Ühtegi neist ta liiga palju esile tõsta ei taha, sest enda sõnul pole ta kunagi liiga ilusaid tabamusi kirja saanud.

Kas raskem on mängida ründes või kaitses? (Priit, Viljandi) Seda on keeruline valida. Kaitses ei tohi eksida, sest muidu lüüakse sulle värav, samas ründes pead suutma väravaid lüüa, sest kui sa seda ei tee, siis pannakse sind pingile. Need kaks on täiesti erinevad positsioonid, aga ütleksin, et kaitses on selle võrra raskem, et eksimisruumi on vähem. Kui minu enda kohta rääkida, siis mulle meeldib kaitses rohkem. Milline treener on sind kõige rohkem mõjutanud? ( Jaan, Tallinn) Kindlasti Rootsis Norrköpingus mängides treener Jan Andersson, sest tema pani mu just ründe asemel keskkaitsesse mängima. See on ilmselt minu karjääri kõige enam mõjutanud. Mis on sinu parim ja halvim omadus mängijana? (Kristo, Võru) Oma kasvu kohta on mul väga hea kiirus – vähemalt treenerid räägivad nii. Juurde tahaksin aga kõvasti panna söödumängus. Seda eriti seepärast, et kui tahta välismaale minna, siis on oluline, et kaitsja suudab ettepoole häid sööte anda.

2017. aastal tegi Tamm Flora eest kaasa 34 mängus ehk kandis esimest korda oma karjääri jooksul Flora meistriks tulemise aastal põhiraskust ja kuulus meeskonda terve hooaja vältel.

JALKA JAANUAR 2018

Millises välisklubis meeldis sulle kõige rohkem? (Frederik, Tallinn) Kõige rohkem meeldis mulle Norrköpingus, sest seal olid suurepärased treeningutingimused ja ka treener oli väga hea, mispärast olid treeningud äärmiselt head. See oli vajalik just

noortele mängijatele, kellele oli tähtis areneda. Kui teistest klubidest meenutada, siis Trelleborgsis mängides oli tore kogemus see, et Trelleborg ise oli väike koht, aga kodumängudel oli alati hästi palju rahvast. Meeskonna staadion oli väike ja see mahutas vähe rahvast, aga tribüünid olid alati täis ja mängudel oli väga hea atmosfäär. Kelle vastu on Eesti meistriliigas kõige ebamugavam mängida? (Hanna, Võru) Tarmo Neemelo vastu on väga raske, sest kui ta mängu lõpus sisse tuleb, siis läheb temaga alati kõvaks võitluseks. Ja kui veel rääkida, siis 2017. aastal ta küll enam ei mänginud, aga muidu oli Vjatšeslav Zahovaiko vastu ka raske, sest tema puhul tuli kogu aeg kõigeks valmis olla. Kas oled kunagi mõelnud siirduda ka Saksamaa, Hispaania või mõne muu Euroopa riigi klubisse mängima? Kas Itaaliasse ka tagasi läheksid? (Koit, Antsla) Kui võimalus oleks, siis ikka läheks. Itaaliasse tahaksin samuti minna, kui oleks konkreetne pakkumine. Eks kui ma omal ajal seal käisin, siis olime rohkem noorteakadeemias – elasime kõik koos hotellis, mitte oma korterites jne. Kui nüüd minna, siis oleks kindlasti kõik teistmoodi ja parem. Kui aga rääkida reaalsematest pakkumistest, siis ise kujutan ette, et sobiksin kõige paremini Skandinaaviasse, mille poole ma ka praegu vaatan. Sealt sobiksid üldiselt kõik riigid, aga võibolla oleks kõige tõenäolisem Norra.

SUURIM PLUSS:

“Oma kasvu kohta on mul väga hea kiirus – vähemalt treenerid räägivad nii.” Mis oli see faktor, mis Floral sel hooajal Arno Pijpersiga nii hästi klappis ja meistritiitli tõi? (Paula, Tartu) Ütleksin, et meil mängisid päris paljud mehed kogu aeg ehk vahetusi ei tehtud liiga palju, ja nii tekkis meil väga hea kokkumäng. Ning kui sattusime rasketesse olukordadesse – näiteks olime kaotusseisus Viljandi või Narva vastu –, siis tulime alati nendest olukordadest välja, kui lõime tähtsaid ja raskeid väravaid.

Möödunud hooaja järel tunnistas Tamm, et kiikab piiri taha ja tahaks taas siirduda mängima välismaale. Kõige tõenäolisemaks sihtkohaks peab ta Norrat. Fotod: Lembit Peegel

Mis on Eesti jalgpalli suurim pluss ja suurim miinus? (Kert, Haapsalu) Praegu on hästi see, et Eesti tippmeeskonnad on hakanud välismaa tiimide vastu hästi mängima. Seda siis nii sõprusmängudes kui ka näiteks Nõmme Kalju ja Levadia ka euromängudes. Eesti klubid on hakanud näitama, et paberil tugevama vastase vastu saame mängida nagu võrdne võrdsega. Miinuseks on see, et Eesti kõrgliiga tase võiks olla tugevam, et poleks nii suurt tasemevahet esimeste ja viimaste vahel. Kui raske oli välismaalt tagasi tulla Eestisse? Kas kahetsed, et kauemaks ei jäänud? (Kasper, Tallinn) Muidugi oli raske, aga ma ei kahetse, et kauemaks ei jäänud. Eestisse tulles lahenes kõik väga hästi ja ma poleks oodanudki, et kõik läheb nii hästi ehk kohe Viljandist saan Florasse, kus olen nüüdseks kolm aastat mänginud. Milline värav on kõige paremini meeles? Aga milline eksimus kaitsjana? (Triinu, Paide) Väravatest on meeles viimane värav, mille lõin suhteliselt kaugelt Tammekale lõppenud aasta 35. voorus, kui meistriks tulime. Aga üldiselt ei ole ma eriti ilusaid väravaid kunagi löönud, nii et ühtegi väga kindlat ei ole meeles. Kaitsetööst rääkides – üht kindlat eksimust on samuti raske öelda. Võibolla

2016. aastast, kui põhjustasin Narva vastu penalti. See viga oli terve hooaja jooksul meeles. Oled küll alles noor mängija, aga kas oled mingil hetkel tahtnud ka muud proovida jalgpalli asemel? (Paul, Pärnu) Kui Rootsist tagasi tulin ja Viljandisse läksin, siis oli küll palju mõtteid, mida edasi teha. Tol hetkel otsustasin, et proovin ikkagi veel, ja see tunne, et peaks lõpetama, kadus ära. Seda otsust ma veel kahetsema pole pidanud. Milline kolmest Eesti meistritiitlist on sulle kõige erilisem? (Oskar, Tartu) Kui Martin Reimi käe all 2010. aastal meistriks tulime, siis liitusin Floraga poole hooaja pealt. Kui 2015. aastal tuli Flora võitjaks, siis tulin samuti poole hooaja pealt, nii et 2017. aasta tiitel on mulle esimene täisaasta. Tegin lõppenud aastal kaasa 34 mängus, nii et see tiitel on selles mõttes praegu kõige erilisem. JÄRGMISES NUMBRIS: Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Konstantin Vassiljev. Saada küsimused

indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2018 JAANUAR JALKA

naised

Üheks oma suurimaks tugevuseks peab Katrin Loo iseenda motiveerimist ja sisemist põlemist.

Katrin Loo lõi venna käsul Itaaliale värava Kogenud koondislane ja Flora naiskonna tugitala Katrin Loo on läbi ja lõhki sportlane. Teiste alade juurest meelitas jalgpall ta enda juurde seepärast, et see tundus kõige raskem. Spordilembesest perest pärit Loo naudib oma lähedaste toetust – isegi oma karjääri ühe kõige meeldejäävama värava lõi ta naljatamisi venna Martini käsul. KADI PARTS 50

JALKA JAANUAR 2018

6aastane Katrin Loo on Eesti jalgpallis tuntud nimi – Eesti meistriliigas tegi ta debüüdi juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Sportlikule piigale ei olnud jalgpall sugugi esimene spordiala, millega ta tegelema asus: enne käis ta nii ju-jutsu-, ujumis- kui ka tantsutrennis. Kõige kauem tegeles naine aga hoopiski kergejõustikuga. Teiste huvide kõrvalt jõudis Loo lõpuks vutitrenni seetõttu, et mitu aastat tuli koolidevahelisel võistlusel leppida teise kohaga. “Kaotasime kogu aeg ühele ja samale koolile, nii et võib öelda, et kaotusviha viis mind jalgpallitrenni!” meenutas loo kangelanna. Esialgu jätkas Loo nii kergejõustiku kui ka jalgpalliga, kuni sõbranna ta ühel päeval otse koolist käe kõrval kergejõustikuhalli asemel Flora trenni viis. Sinna Loo jäigi ning enda sõnul on ta peale seda murdehetke vaid üliharva mõnest trennist puudunud – sedagi vigastuse tõttu. Mis oli aga see, mis erinevate alade harrastajat jalgpalli juures nii palju võlus, et ta oli nõus naelikud varna riputama ja lõplikult putsade vastu vahetama? “Kergejõustikus tuli mul kõik väga hästi välja ja see oli lõbus. Jalgpall oli minu jaoks suur väljakutse – see tuli ikkagi päris raskelt. Tahtsin endale tõestada, et kui midagi väga tahta, saab sellega hakkama küll,” selgitas Loo.

Sisepõlemismootor ja tippkultuuriga Soome Nii saigi sportlikule neiule jalgpallist number üks spordiala ja alates 2005. aastast kuulus Loo Flora meistriliiga naiskonna ridadesse. Naiste A-koondise eest tegi ta debüüdi 2007. aastal Läti vastu ja 2009. aastal kuulutati ta aasta parimaks nooreks jalgpalluriks. Loo enda sõnul on loomulikult tore, kui tehtud tööd selliste auhindadega meeles peetakse ja tunnustatakse, kuid liiga suurt tähtsust ta sellele ei omistaks. “Üheks minu kõige suuremaks tugevuseks on iseenda motiveerimine,” rääkis loo kangelanna. “Muidugi mõjutavad ka välised motivaatorid ja asjaolud, aga sisemine põlemine on minu puhul väga suur ja suudan selle abil ennast ise motiveerida.” Jalgpallisuguse võistkonnaala juures ei olene aga tulemused alati iseendast, vaid ka ülejäänud tiimist. See on üks

naised aspektidest, mis Lood jalgpalli juures suvel veel natuke Soome liigas mängida, üksteise võistluseid paraku vaatama ei jõuta, kuid kui vähegi võimalik, siis võlub – tuleb osata teha koostööd. Peale kuid lõpuks jäi ta siiski kodumaale. tehakse seda siiski. selle usub 26aastane vutineiu, et sport Kas tagantjärele on ka veidike kahju, et “Mul on perekonnaga väga vedanud, annab üleüldises plaanis palju juurde ka väliskarjäär nii lühikeseks jäi? me kõik toetame üksteist,” rääkis ta. tavaelule: “Minu jaoks on üheks sportlase “Ma ei kahetse midagi, sest ol“Kui mu vend on Eestis, siis ta käib edu võtmeks kohanemisvõime. Ka tööl nud asju ei saa muuta,” rääkis Loo. ikka mu mänge vaatamas, ning kui ja eraelus ehk suhetes pere ja sõpradega “See on minu jaoks raisatud energia minul juhtub olema õigel ajal väike tuleb sageli leida parim lahendus ja teha ja emotsioon. Loomulikult olen oma puhkehetk, olen alati proovinud käia kompromisse – kohanemisvõime teeb peas kerinud, et mis oleks, kui oleksin selle võimalikuks.” nooremana jalgpalliga alustanud või va- talle Eesti maastikuratta meistrivõistlustel kaasa elamas.” Kui Loo käest laiemas plaanis uurida, rem välismaale siirdunud, kuid kõikide Vend Martinil on 26aastase vutitari mida on jalgpall talle kui naisterahvale nende agade puhul ei saa ju teada, kas koondisekarjääri juures kanda tähendusandnud ning miks erineb naistevutt rikas roll. Nimelt meenutas Loo, et Eesti meeste omast, siis soolist erinevust ta ALGUS OLI RASKE rahvusnaiskonna eest löödud väravatest välja tuua ei taha. Jalgpall on seesama jalgpall kõigile. Jalgpall aitab mõista, et “Tahtsin endale tõestada, et on talle kõige paremini meelde jäänud tegeleda võib ükskõik millega. See annab kui midagi väga tahta, saab kaks: kõige esimene tabamus Kasahstani vastu ja 2013. aastal Itaaliale löödud värav. teadmise, et spordialad ja laiemas mõttes sellega hakkama küll.” Kuna Martin Loo elas sel ajal Itaalias, sai eluala valikud on piiramatud ning ei ole terve perekond enne koondisemängu ühilahterdatud meeste- ja naistealadeks. sel õhtusöögil kokku. Eks natuke arutati Neid elukogemusi, mis aitavad Lool tingimused oleksid samad olnud. Olen ka eesootava kohtumise teemadel ja kui jalgpalli enda jaoks lahti mõtestada, on rahul sellega, et olen karjääri jooksul koosviibimise järel hakati laiali minema, ta lisaks Eesti meistriliigale kogunud ka nii palju jalgpalli panustanud ning alati siis olevat vend andnud õele hüva nõu. aasta Ameerikas mängides ning mitu endast maksimumi andnud.” “Vahetult enne seda, kui läksin tagasi hooaega Soomes veetes. Seal mängis ta Perekond aitab skoorida koondise juurde, ütles Martin mulaastatel 2013–2015 ning jõudis esindada nii Pori Nice’i kui ka Merilappi Uni- Samas pole jalgpall päris ainuke spordi- le: “Noh, löö siis Itaaliale värav kah!” Viskasin vastu nalja, et eks ma ikka löön, tedi klubi. Põhjanaabrite jalgpallielust ala, millega Loo seotud on. Nimelt on Itaalia-sugusele tugevale koondisele on rääkides jagub Lool vaid kiidusõnu, sest tema vend Martin Loo tuntud Eesti ju eriti lihtne ära lüüa,” meenutas Loo. sealne kultuur on Eesti omast sootuks maastikurattur, kelle töödel-tegemistel “Kui siis paari päeva pärast lõingi selle erinev. Kui eelkõige toob loo kangelanõde tublilt silma peal hoiab. Väga tihti värava ära, siis see naljaviskamine na välja, et Soome liigas on tuli mulle kohe meelde ja võin tase nii klubide vahel kui ka Foto: Lembit Peegel öelda, et ma pole vist kunagi elus iga võistkonna sees ühtlasem, jalgpalliväljakul nii õnnelik olnud siis Maarjamaast erinev on ka kui selle värava löömise hetkel.” üldine suhtumine naistejalgSkoorimine – mida Loo suupalli. Loo meenutas, kuidas tis lõppenud, 2017. aasta hooajal naiskonna mängudele tehti teha Eesti meistriliigas Flora eest reklaami ja tribüünidel oli koguni 30 korda – pole aga tema piisavalt pealtvaatajaid. Meainuke seos vutiga. Nimelt on rilappi eest mängides tulid ta ametis ka kahe noorterühma inimesed linna peal vastu ja treenerina ja see töö on talle igati soovisid järgmisteks mängumeelepärane. Tuleviku kohta ei deks edu. tahtnud Loo veel ennustada, kas “Eestis juhtub endiselt nii, kunagi saab teda näha täiskohaga et kui seltskonnas mainin, et treenerina või jätab ta endale mängin jalgpalli, siis küsitakse muu töö kõrvalt pigem üks-kaks vastu, kas naised tõesti mängruppi. Igal juhul plaanib ta givad jalgpalli,” selgitas Loo juhendajaametit jätkata ka pärast naaberriikide jalgpallikultuuri mängijakarjääri lõppu: “Mulle suurimat vahet. meeldib, et noortetreenerina Põhjanaabrite juurest saanäen iga päev, kas panustan piibus vutineiu tagasi Eestisse savalt ning kuidas noored sellele 2014. aastal, kui astus ülireageerivad. See on väga hariv ka kooli õppima antropoloogiat, minu kui mängija jaoks, sest õpin milles ta on praeguseks ka bakalaureusekraadi omanda- Peale Flora on Katrin Loo jõudnud mängida ka Soomes, kus tema sõnul aktsepteeritakse kogu aeg midagi uut.” nud. Kooli kõrvalt jõudis Loo naistejalgpalli palju rohkem: keegi ei imesta, et naised jalkat mängida oskavad. 2018 JAANUAR JALKA

vabatahtlik abi mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Magnus Karofeld

Aiko Orgla: “Julgen väita, et ta seab võistkonna vajadused enda omadest kõrgemale.”

20aastane Magnus Karofeld käis lõppenud aastal laenul Paide Linnameeskonnas, kus ta tegi kaasa 32 mängus. Hooaja lõppedes siirdus noormees tagasi Florasse, kus tema tulevik hakkab selguma sel aastal. Veel enne seda lahkasid Karofeldi väravavahiomadusi teda puurilukuna treeninud Aiko Orgla ja Jüris Sahkur. Väljakunägemine Aiko Orgla: Pingevabamas mängus ei ole probleemi. Pingelisemas mängus võib teha liialt kiirustatud ja valesid otsuseid. Kord noortekoondise eest mängides suutis ainsale vastasele, kes oli tema poolel, palliga pihta lüüa. Jüris Sahkur: Minu jaoks tema kõige nõrgem külg. Ei tunneta ära, millal millist palli kuhu panna.

Üks ühele olukorrad Aiko Orgla: Nendes tegutseb hästi. Magnus on väga julge ja läheb kontakti ennastsalgavalt, samas vahel võib liialt kergelt läbi lennata. Jüris Sahkur: Tunnetab ära olukorra, aga tehniliselt on vaja veel järele aidata.

Tõrjed

Suhtlemine ja juhendamine

Aiko Orgla: Tõrjed on väga korralikud, ta on väga hea reaktsiooniga väravavaht: hea plahvatusliku hüppega, aga veidi kohmaka liikuvusega. Jällegi on kergeks probleemiks ebastabiilsus, mille tõttu võib rumalaid olukordi sisse tulla. Jüris Sahkur: Alla läheb kiiresti, aga mõnikord jääb hea tõrje vale otsuse taha (samm jääb puudu, vale käsi, püüdmise asemel tõrje jne).

Aiko Orgla: Juhendamine on pigem heal tasemel. Tahab juhendada ja teeb seda emotsionaalselt. Vahel võiks aga lühemate lausetega konkreetsema info edasi anda. Jüris Sahkur: Suhtlemist ja juhendamist võiks rohkem olla. Muidu on väga positiivse auraga vana, kes oma olekuga on võistkonnale väga vajalik liige.

Käega/jalaga mäng Aiko Orgla: Mängu avanemisel on kvaliteet väga hea. Probleem on aga liigne ebastabiilsus ja väljakunägemine. Tihti ei suuda tunnetada ka seda, kas mõistlik oleks avada pika või lühikese palliga. Jüris Sahkur: 2017. aasta hooaja lõpuks paranes silmanähtavalt, aga on võimeline selles osas veel paremaks saama.

Positsioonivalik Aiko Orgla: Positsioonivalik on ehk kohati liiga turvaliselt joonel. Seetõttu on probleemiks kaitseliini taha tulevate pallide klaarimine. Kiire positsioonivalik on probleemne. Jüris Sahkur: Joonel on okei positsioonivalik, aga taktikaline valik peaks olema julgem ja parem. Peab olema valmis julgemateks muutusteks.

Väljatulekud Aiko Orgla: Väljatulekud on ebastabiilsed ja vajavad kindlasti parandamist. Suudab tulla julgelt ja kaugele välja, aga olukordade hindamisel ja palli lennu ajastamisel tekib palju probleeme. Jüris Sahkur: Ühel põhjusel jääb teatud olukordades puudu eneseusust ja valib kergema variandi: jääda joonele. Peab selles elemendis julgemaks muutuma.

JALKA JAANUAR 2018

Sisu Aiko Orgla: See on tema suurim trump! Tahab väga ennast arendada. Annab nii trennis kui ka mängudes alati endast maksimumi. Kindla sihiga väravavaht. Jüris Sahkur: Sisu on rohkem kui küll. Loodetavasti suudab keerata selle enda kasuks ja jõuda oma unistusteni.

Reaktsioon Aiko Orgla: Reaktsioon on väga hea. Kui on mängus korralikult sees, siis võib teha väga häid reaktsioonitõrjeid. Kui aga korraks unistama jääb, siis ei pruugi heast reaktsioonist enam kasu olla. Jüris Sahkur: Kiired jalad, kiired käed. Üks suurimaid plusse tema puhul.

cv Sündinud: 20.08.1996 Klubi: FC Flora, 2017. aastal laenul Paide Linnameeskonnas Endised klubid: Operi JK, SC Real, FC Flora U17, FC Flora duubel, FC Flora esindus, Paide Linnameeskond Treenerid: Olev Reim, Aivar Tiidus, Marko Kuusik, Norbert Hurt, Jürgen Henn, Joel Indermitte (kõik on olnud võistkondade peatreenerid), Aiko Orgla, Jüris Sahkur, Oleg Andrejev, Ats Kutter (kõik väravavahtide treenerid) Koondis: U21 4/0, U19 6/0

vabatahtlik abi rubriik mängija luubi all

Suur pastafänn tahaks kaasa lüüa filmis “The Karate Kid” Kas raamat või teater? Teater. Mulle meeldib päris palju filme vaadata ja ka teatris on nii, et saab nii-öelda lihtsalt vaadata, ja see on igaühe enda asi, kas mõelda kaasa või mitte. Raamatutega päris nii pole, et niisama vaatad neid lehti. Kui aga peaks raamatute hulgast valima, siis kindlasti on psühholoogilised raamatud mulle kõige rohkem meeltmööda. Aga raamatu ja teatri vahel valides oleks mu eelistus 100% teatri kasuks! Kas Ronaldo või Messi? Mitte kumbki, Iker Casillas hoopis! Kui aga ikkagi peaks valima Ronaldo ja Messi vahel, siis see oleks päris keeruline. Kõige lihtsam oleks öelda, et las mõlemad tulevad ja löövad ning siis ma ütlen. Mõlemad mängijad on omamoodi: võibolla on Ronaldo ohtlikum standardolukordades ja oma löögi tugevuse poolest, aga Messi oskab jällegi oma väikest keha hästi ära kasutada ja võib peale lüüa ootamatutest kohtadest. Kes on väravavahtidest su iidol? Iker Casillas ongi. Ta on algusest peale mu lemmik olnud ja ma pole kellegi teise otsa isegi vaadanud. Casillas läheb minu pikkuse alla, sest ma pole ka päris kaks meetrit pikk, ja mulle tundub, et ta on inimlikult oma oleku poolest väga huvitav kuju. Kas koer või kass? Koer, sest kasside vastu on mul allergia. Mul endal pole elu jooksul kumbagi neist olnud, aga onul olid mõlemad. Koera ma väga palju ei näinud ja kass oli enamiku ajast maal, kus ma saingi aru, et mul on allergia. Pidin siis kogu aeg temaga distantsi hoidma. Koertega sellist probleemi pole, nendega on mul väga hea läbisaamine.

ehk see oligi rohkem jalgpalliring. Läksin kohe sinna ja kuna ma lõuna ajal magada ei viitsinud, siis sain sellega tegeleda. Huvi muudkui kasvas ja järgmine tõsisem asi oli see, et kuna meile oli koolis trennist räägitud, siis läksin koju ja teatasin, et hakkan nüüd trennis käima. Ma ei mäleta, kas läksin sinna kohe päris järgmisel päeval, aga nii see jäi. Kui otsi veel kokku panna, siis oli mu esimene sõna ka “pall” – järelikult peab olema mingi seos ja oleks olnud rumal jalgpall nurka lükata.

Oled Premium liiga mängus väravas ja ligikaudu 30 minutit enne kohtumise lõppu vigastad hüpates oma kätt. Kuna mäng on väga intensiivne, siis tead, et vigastusega mängides ei pruugi sa olla oma parimal tasemel ja võid sisse lasta mõne apsaka. Paraku on meeskonnal jäänud teha veel vaid üks vahetus ja poolajal on kokku lepitud, et 75. minutil tehakse taktikaline vahetus, mispärast peaksid sina mängima matši lõpuni. Kuidas käitud: kas küsid treenerilt siiski vahetust või riskid vigastusega mängides? Eks see on kahe otsaga asi, sest oleneb ka vigastusest, aga pigem olen üsna kindel, et mängiksin lõpuni. See on selline läbi tule minek, mis on mulle alati meeltmööda olnud – hambad ristis lõpuni võidelda, meeskonna nimel endast alati maksimum anda ja mäng ära võita. Kui senisest karjäärist rääkida, siis ma pole õnneks eriti vigastatud olnud, kuigi ei taha seda nüüd ära sõnuda. Kui hästi meenutada, siis ehk ühe korra olen olnud kirjeldatud olukorraga sarnases situatsioonis, aga see ei olnud nii tõsine, et ma poleks saanud enam meeskonnale kasulik olla ja oleksin pidanud vahetust küsima.

Millise söögita ei suuda sa elada? Kohe kindlasti ilma pastata! Seda saab süüa söögi alla ja söögi peale. Kui oleme käinud näiteks Venemaal turniiridel, siis seal pakutakse ka makarone nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Ühel hetkel viskab kopa ette, aga siis võtan midagi muud – näiteks riisi –, ja küll ma siis pöördun ikkagi tagasi pasta juurde. Kui saaksid kaasa teha mõnes filmis/telesarjas, siis millises? Mu lemmiknäitleja on olnud Jackie Chan, kes teeb nii märulifilme kui ka märulikomöödiaid – just see viimane žanr on see, mis mulle meeldib. Nii et kui saaksin, siis teeksin temaga koos mõne filmi, näiteks “The Karate Kidi”. Mida sa veel ei oska, aga tahaksid osata? Kui näiteks pillidest rääkida, siis on klaver selline instrument, mida tahaksin osata mängida. Olen seda paar korda puutunud, aga sinna on see seni jäänud. Aga see on muidu väga huvitav küsimus. Olen alati mõelnud, et kui mul oleks mõni hea äriidee, siis tahaksin selle kunagi tulevikus ellu viia. Hetkel ma sellele siiski tähelepanu ei pööra, vaid keskendun tähtsamale – jalgpallile. Milline on su kõige esimene mälestus jalgpallist? Tean, et alustasin jalgpalliga juba päris varakult – lasteaias. Meil oli seal spordiring, mis puudutas tegelikult ainult jalgpalli,

2018 JAANUAR JALKA

premium liiga

Mis imeloom on klubide litsentseerimine? Kui mängijatele on hooaegadevaheline paus väikene hingetõmbeaeg, siis klubide köögipoolel käib just sel ajal kõige kibedam töö. Peale uue hooaja ettevalmistuse on kõrgemate liigade klubide ülesanne läbida litsentsimise protsess, mis toob endaga kaasa rohkelt sisulist tööd ja paberimajandust. Mida kogu litsentseerimine ikkagi tähendab ja kuidas see välja näeb? KADI PARTS

avalisele jalgpallisõbrale või mängijale võib kõrgemate liigade klubide litsentsimine olla veidi võõras teema, kuid ühel hetkel võib see ootamatult kõikide uksele koputada. Nii näiteks avanes 2017. aasta hooaja lõppedes mitme Premium liiga ja esiliigade vangerdusega uusi uksi esiliiga B-sse pääsenud võistkondadele, kes oleksid liigakoha lunastamiseks pidanud hüppama litsentsimisrongi peale. Esimese hooga võib see muidugi üsna hirmutav tunduda, nagu kinnitas ka EJLi klubide litsentseerimismänedžer Birgit Veebel. “Kõige esimene samm on kõige raskem ehk kõige keerulisem on neil klubidel, kes teisest liigast esiliiga B-sse tulevad,” rääkis Veebel. Ta lisas, et kuigi Premium liiga klubidelt nõutakse rohkem dokumente ja ka tema ise on vastutava mänedžerina kõrgliigasatside suhtes veidi nõudlikum, on esiliiga B-sse jõudnud klubidel paraku kõige rohkem tööd. “Vanadel olijatel ei ole väga palju asju esitada või muuta,” lisas Veebel. “Kui neil on näiteks kõige mahukamas valdkonnas ehk personalikriteeriumites esitatud tähtajatud lepingud, siis nad ei peagi eriti midagi uuendama. Esiliiga B klubid, kes tulevad esimest korda,

JALKA JAANUAR 2018

peavad aga kõik dokumendid esimest korda koostama. Seetõttu ütleksingi, et uutele tulijatele on eelkõige keerulised vajalike dokumentide maht ja üleüldises plaanis litsentseerimise protsessis orienteerumine.”

Kohustuslikust soovituslikuni Klubide litsentsimisega on Eestis tegeletud alates 2000. aastate algusest. Kui 2003. aastal viidi läbi pilootprojekt, siis 2004. aastast on see olnud hooaja ettevalmistuse tavapärane osa. Esialgu jagati litsentse vaid kõrgliigas mängivatele klubidele ja samuti anti selle käigus sertifikaate neile, kes soovisid osaleda UEFA klubivõistlustel ehk mängida euromänge. Alates 2006. aastast lisati protsessi ka esiliiga klubid ja 2013. aastal tuli ka esiliiga B-s mängimiseks kogu karussell kaasa teha. Naiste meistriliiga litsentsi taotlemine on kõige uuem nähtus ja sellega on tegeletud paar aastat. Niisiis on Eesti meistrivõistlustel osalemiseks kohustuslik läbida litsentsimise protsess neljal tasandil. Oluline on seejuures asjaolu, et kõik nõuded pole loomulikult kõikidel tasanditel samad. Erinevates kategooriates nõutavatel dokumentidel on kolm nii-öelda astet: A-tasand ehk absoluutselt ko-

hustuslik, B-tasand ehk mööndustega kohustuslik ja C-tasand ehk soovituslik. Olenevalt liigatasemest vastavad klubidele esitatud nõudmised nende kohale – näiteks esiliiga B klubidel on mõnes kategoorias oluliselt väiksemad nõudmised kui Premium liiga meeskondadel. Esimese ehk A-tasandi puhul ei loe, millisel tasemel klubi mängida tahab, sest seal aruteluks ruumi pole: kõik peab olema täidetud nii, kuis litsentseerimise juhendis kirja on pandud. Kui seda ei suudeta, siis klubile litsentsi ei väljastata. A-tasandi nõuded on näiteks noortetöö arengukava, tegevjuht ja turvalisuse eest vastutav isik. Teise ehk B-kriteeriumi puhul tuleb juhendis sätestatud nõudmised samuti täita ettekirjutuse järgi, aga kui sellega ei saada hakkama, siis on klubil võimalik siiski litsents saada, ent sellega kaasnevad ka sanktsioonid. Neid

premium liiga Sillamäe Kalev mängis mullu Premium liigas, kuid EJLi litsentsikomisjon tühistas nende kõrgliiga litsentsi ja saatis suure võla tõttu esindusmeeskonna mängima II liigasse. Foto: Jana Pipar

sand ehk tegemist on ettekirjutustega, mille täitmine on klubile soovituslik. Siinkohal on oluline klausel, et kuigi esialgu võivad klubid C-tasandi nõuded tähelepanuta jätta, on EJL juhendisse sisse kirjutanud asjaolu, et praegused C-tasandi nõudmised võivad kohustuslikuks muutuda järgnevatel aastatel. Seega oleks litsentsitaotlejatel tark end nende nõudmistega siiski kurssi viia. C-tasandi nõudmised on teiste hulgas näiteks väravavahtide treener (kõikidele klubidele C-tasand) ja fännikoordinaator (C-kategooria kahele esiliigale ja naiste meistriliigale, B-kategooria Premium liiga klubidele). Niisiis on erinevate nõudmiste juures kokkuvõttes oluline jälgida, millised neist on igale konkreetsele klubile kohustuslikud või soovituslikud.

Viis kriteeriumit

on võimalik EJLi litsentsikomisjonil määrata alates väga leebest kuni äärmiselt karmini. Nii näiteks võib litsentsitaotlejale määrata mõne nõudmise täitmatajätmise eest ainult hoiatuse või noomituse, rahatrahvi või uute mängijate registreerimise keelu, halvimatel juhtudel aga koguni litsentsi tühistamise ja madalamasse liigasse viimise. Just see juhtus teadupärast Sillamäe Kaleviga, kes mullu Premium liigas pallides ei suutnud täita oma finantsplaani ja sattus suurtesse võlgadesse. Hooaja lõpus otsustaski litsentsikomisjon neilt senise litsentsi eemaldada ja saata nad mängima II liigasse. “Üldine praktika ongi see, et kui klubi taotleb litsentsi ja ei suuda nõudmisi täita, siis ei anta neile aste madalama liiga luba, vaid saadetaksegi otse II liigasse,” selgitas Birgit Veebel, miks ei kukutatud Sillamäed vaid ühe või kahe liigataseme võrra.

B-kategooria alla lähevad näiteks esindusvõistkonna abitreener ja noortetöö juht. Küll pole aga selle nõudmise puhul kõik klubid ühel pulgal, sest esindusmeeskonna abitreeneri kategooria on B-tasand Premium liiga ja esiliiga klubidele, C-tasand aga esiliiga B ja naiste meistriliiga võistkondadele. Noortetöö juht on omakorda B-tasandi nõue esiliiga B ja naiste meistriliiga satsidele, absoluutselt kohustuslik ehk A-tasand kõrgliigale ja esiliigale. C-tasand on litsentsimise korra järgi nii-öelda parima praktika ta-

BIRGIT VEEBEL:

“Uutele tulijatele on eelkõige keerulised vajalike dokumentide maht ja üleüldises plaanis litsentsimise protsessis orienteerumine.”

Heidame pilgu erinevatele valdkondadele, millega seotud dokumente tuleb litsentsimise protsessi käigus esitada. Kokku on erinevaid kriteeriume viis ja esimeseks tähtajaks tuleb esitada neist kolme dokumendid. Esimene kategooria on juriidilised nõudmised, mille järgi tuleb EJLile saata teiste hulgas klubi põhikiri, allkirjaõiguslike inimeste nimikiri koos volitustega ja klubi liikmete nimekiri. Teine kategooria, mille tõendid tuleb esitada samuti esimeseks tähtajaks, on infrakriteeriumid. Nende alla lähevad mängudeks kasutatavad staadionid ja treeningrajatised. Kolmas kategooria on sportlikud kriteeriumid. Võrreldes kahe eelmise kategooriaga on see oluliselt mahukam ja esitada tuleb mitu dokumenti alates noormängijatest ja noortevõistkondadest kuni naistevõistkondade ja sallivusdeklaratsioonini. Samuti tuleb litsentsitaotlejatel osaleda mitmel EJLi korraldataval koolitusel, mille teemad on antidopingureeglite tundmine ja kihlveopettuste ennetamine. Kogu litsentsimise protsessi kõige mahukam kriteerium on nõuded personalile. Nagu mainitud, olenevad need suurel määral konkreetse klubi liigatasemest, mistõttu kõik litsentsitaotlejad ei esita samasuguseid dokumente. Kokku on personalikriteeriumi all 19 erinevat ametit alates esindusvõistkonna peatreenerist kuni raamatupidaja ja 2018 JAANUAR JALKA

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Tabelit mõjutas kõige enam Eesti koondise Okeaania-turnee. Selle mõjul tõusis kukesammukese võrra mitu edetabelis olijat ja lisandus neli uut tegijat. Lahkusid Markus Jürgenson, Mait Toom, Rimo Hunt ja Herol Riiberg. Meie punktibörs läheb nüüd talvepuhkusele ja tuleb tagasi kevadel. Premium liiga klubid, kes on juba aastaid litsentseerimise protsessis osalenud, on üldiselt üsna heas seisus ja muretsemise tõttu küüsi närima ei pea. Foto: Jana Pipar

pressiesindajani. Selle kategooria teeb keerulisemaks ja mahukamaks asjaolu, et kõikide ametite kohta tuleb lisaks lepingule esitada ka ametijuhend. See tähendab lisatööd justnimelt klubidele, kes esimest korda litsentseerimises osalevad ja kellel sellised juhendid on varem puudunud. Viies kriteerium on finantsküsimused, mille kohta peab klubi esitama näiteks oma majandusaasta aruande ja erinevate võlgnevuste puudumise.

Jätkusuutlik klubijalgpall Kui kõik nõutud dokumendid on ette valmistatud ja EJLile ära esitatud, siis ei saa klubid sugugi mugavalt oma kodus litsentsi ootama jääda. Nimelt toimuvad peale erinevate kriteeriumite esitamise veel ka personaalsed kohtumised EJLi ja klubide vahel. Tänavusel aastal ehk 2018. hooaja litsentside väljastamiseks on igal klubil kohtumine EJLi komisjoniga, kes veedab iga litsentsitaotlejaga kaks tundi. Neist esimene kulub puhtalt sportlike kriteeriumite arutamiseks, teine tunnike aga mängupäevade turunduse ja eelarve tutvustamiseks ning mõlemapoolsetele küsimustele vastamiseks. Pärast personaalseid kohtumisi peab litsentsikomisjon koosoleku, kus vaadatakse kõikide klubide taotlused läbi ja tehakse otsused, kas anda klubile litsents või mitte. Nagu öeldud, väl56

JALKA JAANUAR 2018

jastatakse litsentse ka sanktsioonidega ehk mõni klubi võib saada loa mängida vastavas liigas, kuid sellega kaasneb hoiatus või trahv. 2018. aastal kuuluvad neljaliikmelisse litsentsikomisjoni Janno Kaljuvee (esimees), Ivar Sikk, Vaiko Tammeväli ja Jaanus Mutli. Kui mõni klubi pole rahul enda kohta langetatud otsusega, on võimalik see edasi kaevata apellatsioonikomisjoni. Neil on iga apellatsiooniga õigus käituda kolmel viisil: rahuldada see täielikult, rahuldada osaliselt või jätta rahuldamata. Sel aastal kuuluvad apellatsioonikomisjoni Priit Põldmäe (esimees), Eduard Koger, Antti Arst ja Peeter Küttis. Niisiis on litsentsimine kokkuvõttes üsnagi pikk ja mahukas protsess, mis ajapikku ja kogemuse kasvades peaks igale klubile kergemaks minema. Kui kõrvaltvaatajale võib kogu see sehkendamine tunduda keeruline ja võibolla ka küsitav, siis pikas perspektiivis on see klubijalgpalli arendamise jaoks hädavajalik. “Meie eesmärk on arendada stabiilset ja jätkusuutlikku klubijalgpalli,” selgitas Birgit Veebel. “Et kui meil tekib olukord, kus kaks Premium liiga klubi ära kukuvad, siis oleks meil neid klubisid, keda saab kõrgemale mängima tuua ja kelle infrastruktuur ja tehniline baas on selleks väljakutseks valmis. Tahame, et siinne jalgpall areneks samamoodi nagu mujal Euroopas.”

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Konstantin Vassiljev 4. Sergei Zenjov 5. Taijo Teniste 6. Mattias Käit 7. Mihkel Aksalu 8. Enar Jääger 9. Siim Luts 10. Henri Anier

11. Nikita Baranov

–1

12. Ken Kallaste 13. Rauno Sappinen

14. Ilja Antonov

–1

15. Joonas Tamm

16. Ats Purje

–1

17. Marko Meerits 18. Artur Pikk +2

19. Madis Vihmann 20. Sergei Mošnikov

–2

21. Karl Mööl 22. Marek Kaljumäe 23. Dmitri Kruglov

24. Brent Lepistu

25. Martin Miller

26. Matvei Igonen

UUS!

27. Mark Oliver Roosnupp UUS! 28. Aleksandr Dmitrijev

29. Sören Kaldma

UUS!

30. Mihkel Ainsalu

UUS!

esiliiga

Suurema esiliiga poolt või vastu? Novembrikuus korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ümarlaua, et arutleda esiliiga ja esiliiga B tuleviku üle. Ajendiks oli mitme klubi ettepanek moodustada kahe esiliiga asemel üks suurem ühisliiga, kus oleks 16–18 klubi. Poolt- ja vastuargumendid arutati kokkusaamisel läbi, ent liigat reformima siiski ei hakatud. Viie erineva taustaga klubi kommentaaridest koorusid välja omapärased põhjendused ja huvid. KADI PARTS

Ranet Lepik, JK Vändra Vaprus – 2017. aasta lõpetati esiliiga B-s kolmanda kohaga, 2018. aastaks teeniti EJLilt koht esiliigas, kuid otsustati jätkata esiliiga B-s. Meie algatasime selle ettevõtmise ja idee, et kahe esiliiga asemel võiks olla üks ühtne liiga, kus oleks 16 võistkonda ja mängitaks omavahel senise nelja ringi asemel läbi kaks ringi. Selle plaani ajel kontakteerusime enamiku iseseisvate klubidega telefoni teel ning kuigi paar klubi vajas mõtlemisaega, saime esialgu ligikaudu 95protsendilise toetuse. EJLiga peetud kohtumisel paraku kõik enam sama juttu ei rääkinud, ei suudetud endale kindlaks jääda ning nii see paraku läks. Kui välja tuua põhjuseid, miks muuta senine liigasüsteem suuremaks ühisliigaks, siis ei ole ju saladus, et praegused 36 mängu käivad selliste tingimuste juures ja sellistele mängijatele, nagu Eesti liigades võtta on, üle jõu. Meie Vaprusega oleme saanud seda praegust süsteemi juba mitu aastat proovida ning iga aastaga läheb üha rohkem punnitamiseks, sest kogu aeg samade vastastega mängides on keeruline meeldida rahvale ja samuti müüa liigat mängijatele. Uus liigasüsteem lühendaks hooaja kestust rohkem kui kuu võrra ning kui 15 vastasega mängida läbi kaks korda, siis oleks see tunduvalt kaalukam ja huvitavam kõigile. Mängijate motivatsioon oleks suurem ja selline süsteem ka publikule atraktiivsem – küsisime selle kohta 58

JALKA JAANUAR 2018

arvamust ligikaudu 50 inimeselt, kes on käinud mänge vaatamas. Eks see kõik on muidugi kulunud jutt: hooaeg on pikk, mängijatel vaba aega pole ja tuleb elada justkui profijalgpalluri elu, samas kui kõik on tööja pereinimesed. Selle kompoti juures ongi väga raske leida head kompromissi jalgpalli ja tavaelu vahel. Teisest küljest saan ma EJLi seisukohast aru, sest

RANET LEPIK:

Kui meiega koostööst loobutakse – näiteks nii Pärnu JK kui ka Pärnu Vaprus tahavad uuel hooajal jälle kumbki omaette punnitama hakata –, siis paraku olenevad ka meie tegemised sellest.

kaks kõrgemat liigat peaksidki olema sarnase süsteemiga: esiliiga peaks Premium liiga jaoks olema ettevalmistav aste, nagu praegu on tehtud. Kui rääkida sellest, et mitu klubi loobus sel aastal esiliiga B kohast ja otsustas mängida II liigas, kus on vähem kohtumisi ja mängitakse omavahel kaks korda, siis käib ka meil üldiselt igal aastal sama mõte korraks peast läbi. Vändra klubi sõltub väga palju teistest, eriti sellest, mis toimub Pärnus. Ainult oma jõududega on meil raske hakkama saada, sest noori mängijaid ei tule hordidena peale. Meil on abi vaja, aga kui meiega koostööst loobutakse – näiteks nii Pärnu JK kui ka Pärnu Vaprus tahavad uuel hooajal jälle kumbki omaette punnitama hakata –, siis paraku olenevad ka meie tegemised sellest. Konkreetselt sel hooajal meil esiliigast loobumise plaane polnud, aga näiteks eelmisel hooajal oli küll. Sel aastal oli tähtsaks argumendiks see, et mängijate arvates oleme sportlikus plaanis endale loomulikus kohas. Seepärast püüame kasvatada oma mängijate arvu piisavaks, et ka järgmisel aastal esiliiga B-s hakkama saada. Miks aga loobusime kohast aste kõrgemal ehk esiliigas – seal mängimine nõuaks rohkem ühiseid treeninguid, mille jaoks on meil väga keeruline leida vajalikul hulgal ühiseid aegu.

esiliiga Janar Sagim, FC Santos Tartu – esiliiga hooaeg lõpetati kaheksanda kohaga, kuid kõik üleminekumängud jäeti ära ja Santos jätkab esiliigas. Meie olime selles olukorras erand, sest kui üldiselt vedas liigasüsteemi muutmise ettepanekut Vaprus, siis meie ei kuulnud sellest otse nende, vaid hoopis Welco käest. Otsest vastust me suurema liiga moodustamise kohta ei andnud, sest selleks hetkeks teadsime juba, et niikuinii kutsutakse kokku mingis vormis konsiilium, ja otsustasime ära oodata, mis seal räägitakse. Seega me enne EJLis toimunud kokkusaamist kummalegi poolele oma nii-öelda allkirja ei andnud. Mulle oleks uue liiga juures olnud sportlikus võtmes argumendiks see, kui senist 36 mängu oleks hakatud vähendama, sest on omaette küsimus, kas meil on kolme liiga ja 30 võistkonna jagu materjali, et mängida hooajal 36 mängu. Kuna EJLis peetud kokkusaamisel sai aga üsna kiirelt selgeks, et mängude arvu ei hakata vähendama,

siis ei olnud meie arvates väga suurt mõtet võtta kindlat seisukohta, kas olla praeguse süsteemi või uue liigasüsteemi poolt. Kuna mängude arvu ei planeeritud muuta ka suuremas liigas, siis polnud süsteemi muutmisel enam mõtet. Kui rääkida Santose jätkamisest esiliigas, siis usun, et oleksime säilitanud oma koha ka siis, kui oleksime pidanud mängima üleminekumänge. Mingisugust vaheaasta plaani, et mängida teadlikult nõrgemal tasemel, meil ei olnud. Kuna Santose koosseis on noor, siis ei seisa me samasuguste probleemide ees nagu näiteks vanemate mängijatega Viimsi, Vändra või Keila. Loomulikult on meil teised probleemid, sest noored mehed alustavad oma eluga ja mängu tuleb ülikool ja kaitseväeteenistus, aga üldises plaanis kavatseme kindlasti täie rauaga panna.

JANAR SAGIM:

“On omaette küsimus, kas meil on kolme liiga ja 30 võistkonna jagu materjali, et mängida hooajal 36 mängu.”

Reijo Kuusik, Rakvere JK Tarvas – 2017. aastal saadi esiliigas kolmas koht, sel hooajal jätkatakse samuti esiliigas.

REIJO KUUSIK:

“Suurema liiga puhul on loomulikult oht, et tase võib nõrgeneda.”

Kuna Rakvere võistkond koosneb üsna vanadest mängijatest – meie keskmine vanus on üle 25 eluaasta –, siis emotsionaalselt oleks meil olnud lihtsam motiveerida oma mehi mängima suurema formaadiga liigas. Meie mängijatele on praegune esiliigade süsteem ses mõttes igav, et oleme selles rattas juba nii kaua olnud. Suurem ühisliiga oleks olnud põnevam ja uudsem ning seetõttu olime selle poolt mitte niivõrd ratsionaalselt mõeldes, kuivõrd oma emotsionaalsest vaatevinklist vaadates: kuidas meile oleks edasi huvitavam mängida. Suurema liiga puhul on loomulikult oht, et tase võib nõrgeneda, aga see ei olnud meile ühisliiga

loomise puhul liiga suur probleem. Meie kui noore klubi puhul on praegu tähtis pigem tekkinud olukord, kus esimene põlvkond hakkab karjääri lõpetama, aga auk järgmise põlvkonna ehk oma noorte vahel on veel liiga suur, et kogu esindusmeeskonda ära katta. Just seepärast oleks meie vanematest meestest koosnev võistkond eelistanud nautida jalgpalli suuremas liigas. See, et EJL otsustas jätkata sama formaadiga, ei mängi selles osas meie jaoks rolli – eks me teeme ikka oma tööd edasi. Rakvere mängib ikka edasi esiliigas, ennast kuhugi madalamale me tõsta ei lase ning ka meil endal madalamale mineku huvi ega plaane pole. 2018 JAANUAR JALKA

esiliiga Rasmus Heinla, Keila JK – 2017. aasta lõpetati esiliiga B-s neljanda kohaga, 2018. aastaks teatas EJL esialgu, et Keila mängib esiliiga B-s, kuid kuna Vändra Vaprus loobus esiliiga kohast, asus nende asemele Keila. EJLiga peetud kokkusaamisel toetasime meie ühtse suurema liiga loomist ja tõime selle poolt välja kolm peamist argumenti. Suuremas liigas oleks hooajal paar mängu vähem. Suurem liiga oleks atraktiivsem publikule ja ka mängijatele, sest kui hooajal neli korda läbi mängida sama vastasega, siis ei õpi enam nende kohta midagi uut ning see pole väljakutse ühelegi mängijale ega treenerile. Suurem liiga olekski just mängijatele parem väljakutse – see oli meile kõige olulisem argument. Meil oleks olnud väga raske motiveerida mängijaid jätkama esiliiga B-s, sest meie andekad ja ambitsioonikad noored tahavad mängida kõrgemal ja praegu lähevad nad selleks suurklubide duublitesse, kes mängivad just esiliigas, mitte aste madalamal. Kui oleks üks suur ühisliiga, siis poleks neil vaja minna suurklubide juurde, vaid nad saaksid jääda meile ja muuta meie võistkonda tugevamaks. Seeläbi oleks ühises liigas rohkem tugevaid võistkondi ja

RASMUS HEINLA:

Kui hooajal neli korda läbi mängida sama vastasega, siis ei õpi enam nende kohta midagi uut ning see pole väljakutse ühelegi mängijale ega treenerile.

tase ühtlustuks. Sel aastal pääsesime sellest motiveerimise probleemist, sest saime võimaluse esiliigas mängida, ent kui seda poleks juhtunud, oleks olnud suur probleem veenda mängijaid jätkama tugevuselt kolmandal tasemel. Suuremas ühisliigas mängimist oleks olnud neile lihtsam maha müüa. Loomulikult ei saa vastu vaielda faktile, et suurema liiga puhul võib tabeli keskel tekkida nii-öelda mugavustsoon, aga mina arvan, et siin aitaks probleemi lahendamisele kaasa klubidevaheline rivaliteet. Igal klubil on oma peamised vastased ja endise jalgpallurina ei näe ma, et Keila läheks Vändra või Raasiku vastu mängima poollõdvalt. Usun, et sellisel hetkel kaaluks sportlaste ego üle võimaliku mugavustsooni. Kui rääkida praegusest kahe esiliigaga süsteemist üldises plaanis, siis keskpikas perspektiivis olen ma Aivar Pohlaku seisukoha ja loogikaga nõus. On arusaadav, miks on selline kolme tippliigaga süsteem loodud, ja ma usun sellesse projekti, kuid praegu ei täida see oma rolli veel selliselt, nagu peaks.

Jaan Jalas, Raasiku FC Joker – esiliiga B hooaeg lõpetati kaheksanda kohaga, EJL pakkus 2018. aastaks kohta esiliiga B-s, kuid otsustati jätkata II liigas. Meil oli tegelikult juba suvel olemas mõte, et jätkame uuel hooajal II liigas, seega ei olnud meie puhul väga suurt vahet, kas esiliigasse tuleb 16 meeskonda või mitte. II liigas mängimise otsuse tegid esindusmeeskonna treener ja mängijad. Võib-olla natuke rutakalt see tehti, sest kui spekuleerida variandiga, et ühtsesse liigasse oleks tõesti pandud 16 meeskonda ja nii oleks olnud vähem mänge ja väiksem koormus, siis võibolla oleks see pannud meid mõtlema. Praeguse 36 mänguga läheks meil aga ikkagi liiga raskeks, kuigi pigem oli selle otsuse põhjus meis endas, mitte niivõrd liigasüsteemis. Meie mängijate keskmine vanus on 27 eluaastat ja nädalas korra võiks seejuures ikkagi trenni ja mängudele 60

JALKA JAANUAR 2018

jõuda, aga kui seda ei tehta, siis on natuke kahju. Eks esiliiga B puhul ongi ju nii, et kui seal mängida ja trenni mitte teha, siis on raskem läbi lüüa, samas kui II liigas on suvepuhkus ja seal on kergem mängida ka siis, kui ei jõua trennidesse. Need kõik on muidugi sellised tavalised amatöörsatsi probleemid ja eks me peame lihtsalt ootama, kuni meil noored peale kasvavad. Praegu on meie kõige vanemad noored U14 vanuseklassis, seega tuleb veel mõned aastad oodata, kuni nad meesteklassis kanda saavad hakata kinnitama. Tuleviku mõttes võiks muidugi ikkagi esiliiga B-s mängida, aga praegu peame II liigas oma jõududega hakkama saama ja loodetavasti see õnnestub.

JAAN JALAS:

Meil oli tegelikult juba suvel olemas mõte, et jätkame uuel hooajal II liigas, seega ei olnud meie puhul väga suurt vahet, kas esiliigasse tuleb 16 meeskonda või mitte.

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

made in jalka

Nii nad 2017. aastal ütlesid Lugeja ees on tavakohane valik Jalkale 2017. aastal usaldatud parimatest ütlemistest. Otsisime õpetlikke ivasid ja muhedat huumorit. Nagu ikka – igalt inimeselt üks tsitaat. “Miks jalgpall i juurde jõudsin ? Isa üt les kun gi, et ra aske o kolm ho leks olnud bust os ta.” Sande r Puri v ihje kaksikv ennale ja kaks ikõele

“Stressitase on treenerina muidugi suurem – jalgpallurina öeldakse ette, mida tegema pead. Mängid oma mängu ära ja mõtled, mis läks hästi ja mis halvasti, aga treenerina on seda mõtlemist terve nädal. Nüüd tunnen ma seda treeneristressi ja pead liiva alla peita ei saa. Kõik tahavad vastuseid: vahel on vaja vastata fännidele ja ajakirjanikele, aga vahel ka iseendale.” Andres Oper ............................................................. “Üks põhimõte, mis on mind saatnud terve elu ja mida süstin ka oma õpilastesse, on see, et alati on kõige tähtsam võit. Võistlustele peab minema eesmärgiga võita. Kui see aga ei õnnestu, siis tuleb olla väärikas kaotaja ja õppida kogemusest nii palju kui võimalik. Hiljem saab teha järeldused ja minna reipalt edasi. Loomulikult tuleb ka võitu jahtides jääda alati ausaks ja väärikaks.” Treener Dagmar Hekki ............................................................. “Väravavahid mängisid paljakäsi, olematu varustusega. See oli jube. Poes oli saada pahupidi pööratud lauatennisekummiga kindaid – naljakoht! Ka kiri jõuluvanale ei aidanud. Isegi täiskasvanute meistrivõistluste tasemel oldi nendega. Mu esimesi iidoleid Tõnu Eapost Kohtla-Järvel mängiski paljakäsi, sest usaldas käsi rohkem kui neid kindaid. Pärnakad Aivar Brandt ja Tõnu Meetua mängisid töökinnastega või ümberpööratud lauatennisekummiga kaetud kinnastega.” Toomas Tohver okupatsiooniajast ............................................................. “Minu vanaisa mängis Eesti ajal Narvas klubijalgpalli ja temalt sain oma esimesed jalgpalliteadmised. Meelde on jäänud tema sõnad, et ristnurka löömine on parim, sest sealt ei saa väravavaht kaitsta. On kinnistunud, et see on kõige väärtuslikum värav. Kunstniku seisukohalt võib välja tuua diagonaalkontseptsiooni, mis on maalikunstis üks klassikalisemaid võtteid. Väga lihtsalt seletades tähendab see seda, et maalis olevad struktuurid, jõujooned või valgusasetus liiguvad enam-vähem diagonaalis, nii on silmale kõige parem vaadata. Nii jalgpallis kui ka maalikunstis on ristnurk punkt, kust diagonaal alguse saab.” Kunstnik Jaan Toomik

JALKA JAANUAR 2018

“Vanaema oli samuti hasartne pealtvaataja – tema vaatas jalgpalli ja mina vaatasin omakorda teda!” Skulptor Tauno Kangro lapsepõlvest .............................................................

“Heade treenerite vähesus on positiivne mure. Tähtis on mõista selle põhjust: jalgpall on populaarne.” Karel Voolaid ............................................................. “Ristnurka löödud pall on rohkem kunst kui füüsika.” Priit Reiska .............................................................

“Naiskohtunikule ei antud üldse mingit armu, oleks ajas nagu 20 aastat tagasi läinud – et naise koht on köögis. Eesti meeste meistriliiga vilistamine oli selle kõrval täielik õndsus.” Maaren Olander-Doyle Inglismaast .............................................................

“Ootasin alati, millal meie väravavahid saavad punaseid kaarte või vigastada, sest sain tänu sellele ka aeg-ajalt väravas olla “Olen Eesti mõistes väheste treeneritega ja hoidsin isegi meistriliiga mängus Narva kokku puutunud, aga hindan kõige kõrgevastu taga nulli.” malt oma esimest treenerit Hillar Ottot, Jan Õun mängis karjääri kes suutis nii suure hulga inimeste jooksul kõik positsioonid seas jalgpalli pühaks muuta. läbi Paides on samasugust ................................. rolli täitnud Viktor “ T äri fenom “Noorena oli mu Mets. Nemad on minu et tem en seisn eb se ettekujutus selline, et alt o lles, jaoks need Eesti kõige n r ü a le v ske kõrgemal tasemel on õppid õtta, sest midagi kõvemad mehed.” ku as ainult oma ala tipud Mario Hansi komb eda, kuid idas a el va ja väga suure kompe.................................. hetu s tema si teh Igor tentsiga inimesed.” a!” “Selfi on mälestus Prin T s a r Henrik Ojamaa mo R endale, kellelegi teisele ei üütli st tähenda see mitte midagi. Autogrammi saab surres kasvõi pojapojale pärandada – see jääb alles ja tal on püsiv väärtus. Seepärast pean autogrammi olulisemaks.” Jalkafänn ja autogrammikoguja Martin Kasesalu ............................................................. “Kui sa lähed hommikul oma tavatööle, siis ütledki, et lähed tööle, aga kui lähed õhtul trenni või mängule, siis ei ütle sa kunagi, et lähed tööle, kuigi tegelikkuses see ju seda on.” Treener Kristiina Möller oma tööst

made in jalka “Minu arust on jalgpall spordiala, kus peab olema pisut ülbe, aga kõik minu poisid on nii korralikud ja toredad.” Eesti poisse treeniv Yusuf Erdogan “Ma olen kogu aeg öelnud – kui end meestekeeles väljendada –, et õllejärjekorras ei kukuks keegi sellise nügimise peale pikali, vaid prooviks elu eest püsti seista. Väljakul on aga teine lugu: väikese puute peale kukutakse kohe ümber. Nii et see võib olla koht, kus videokohtunik suudab kaasa rääkida ja aidata infoga, kas oli piisavalt tugev puude.” Urmas Kirs ............................................................. “Kui võrrelda jalgpalli teiste aladega, siis võib vist öelda, et korvpalli ja võrkpalli fookus on rohkem olnud kõrgliigal, samas kui meie oleme peamiselt panustanud noortetöösse ja mitte niivõrd esindusmeeskonda. Selle põhjus on asjaolu, et meie filosoofia järgi saab esindusmeeskond tekkida ainult meie enda noortesüsteemi korralikust töötamisest. Meie eesmärk ei ole tuua ja osta rohkelt mängijaid mujalt, vaid oodata oma noori järele ja siis astuda järgmine samm kõrgliiga poole.” Rakvere Tarva tegevjuht Reijo Kuusik olukorrast kodulinnas

“Talent ei löö läbi, kui pole töökust. Minu arust on seda eriti näha meestejalgpallis, kus on palju noori poisse, aga teismeeas ei viitsi nad tööd teha ja vajuvad ära.” Tartu Tammeka kapten Sirje Roops ............................................................. “Meil on vist nii olnud, et kuna oleme kolm venda, siis on ka talent ära jagunenud kolme peale. Oleme mõelnud, et kui saaks kõigilt kolmelt midagi võtta ja kokku panna, siis oleks päris jalgpallur olemas.” Kaspar Rõivassepp kolmest meistriliigas mänginud vennast ............................................................. “Kui natukene jalkat mängida, natukene koolis käia ja natukene tööd teha, siis sellest jääb natukene väheks, et tippu jõuda.” Kuno Tehva

“Kui ma kodukülast Akstest Põlvasse läksin, siis ma julgesin vaevu rääkida. Võibolla ma ei julgenudki öelda, et ma väravas olla ei taha.” Signy Aarna oli nooruses olude sunnil väravavaht

“Tekkis hirm eksimuste pärast: äkki teen midagi valesti, äkki ei saa palli kätte ja tuleb negatiivne vastukaja. Pelgasin olla heas mõttes nahaal, varjusin väljakul, et ei tuleks eksimusi, ei kaotaks palli ega teeks valesid otsuseid.” Herol Riiberg kirjeldab oma mõõna

agi elleg sin k meline i k ä ä i a. ma r a olin võ j inem kord “Üks lgpallist allale m tan, k a si va i ja Eest käsit a ängu ausa ks ma m aotab. M l e l l i a k ta n i m i sis, gun st pu Ta kü ondis na ksin näo agi ei o id ä kui k vihane, l Kui sa m ii :“ ”” ! n n i i s n n i ol kin asta u v u a arov s j seks tea, hoia Komiss uule leja L Näit

“Mul on olnud sellised tobedad juhused, et kõik need, kellega ma hästi läbi saan ja enne trenni paaris söötu lükkan, hakkavad ära pudenema: esmalt riputas Kristjan Tiirik putsad varna, nüüd läks Eino Puri poole hooaja pealt minema. Ei tea, kas asi on minus, aga kõik kuidagi eemalduvad ja ma ei julgegi enam kedagi välja valida …” Kaarel Kiidron

“Ma ei usu, et seda saab tree nida nii, et lähed tr enni ja hakkad sellega tegele ma. See tuleb ikka rohkem iseene sest ja refleks ist, sest ega män gus ei jõua se llele eriti mõelda ja väravavais t peab tulema kuidag i enda seest.” Sergei Zenjo v väravavais tust

“Kui ma praegu palli saan ja trenni lähen, siis ma olen ikka nagu väike poiss.” Sander Post ............................................................. “Nüüd oleme olukorras, kus treener ei tohi enam küsida õpilaselt treeningult puudumise põhjust. Kui nii, tuleb õpetajal alla anda, sest minu õpetamisfilosoofiasse selline asi ei kuulu. Kehalise kasvatuse õpetajana ei tohi ma mõnd asendit korrigeerides õpilast puudutada. Kõik räägivad, et õpilast peab kaitsma. Kelle või mille eest? Kas elu eest, milleks me õpilasi ette valmistame? Või minu, õpetaja eest? Aga kes kaitseb õpetajat?” Õpetaja ja treener Jaanus Getreu ............................................................. “Ma ei ole kunagi olnud selline suur talent, keda oleks kiiremas korras vaja toimetada kuhugi teise Euroopa otsa mõne tippklubi akadeemiasse arenema.” Markus Jürgenson ............................................................. “Ärge mind sinna mälumängu kutsuge, mul on kombeks võita!” Muru-, ranna- ja täringujalgpalli Eesti meistri Kristian Marmori hoiatus ............................................................. “Tahaks teha ühe asja – kinnitada oma praeguse pea oma 20aastase keha külge.” Dmitri Kruglov

lisaaeg

Autor: Margus Kontus

vana

Pärnu imperaator Jüri Saar

foto

Jüri Saarest on saanud meie naistejalgpalli sünonüüm. Pärnus on ta loonud lausa oma impeeriumi: PJK naiskond on tema juhatusel tulnud kolmeteistkümnel korral Eesti meistriks ja tegi tänavu kodumurul meeldejäävaid esitusi Meistrite liiga alagrupiturniiril. Tema isiklikus “impeeriumis” on üles kasvanud PJK ja Eesti koondise raudvara Heleri Saar ja meie kohtunike tippu kuuluv Erko Saar. Aastatel 1997–1998 ja 2002–2007 tüüris ta Eesti koondist ja võitis kolmel korral Balti turniiri. Enne naistejalgpalliga tegelemist oli Jüri Saar viljakalt mitmekülgne: mängijana Eesti NSV meister (1985) ja karikavõitja (1981, 1982) ning mängiva treenerina karikavõitja (1988). Peale selle arvukalt muud karva medaleid. Aga ta oli ka FIFA mõõtu kohtunik (1994–1997), kelle arvel sellised kohtumised nagu Saksamaa–Norra naiste MM-valikmäng (1997), Saksamaa–Gruusia naiste U21 EM-valikturniir (1995) jms. Ta on vilistanud vaba Eesti karikafinaale aastatel 1995, 1997, 1999 ja superkarika finaale 1997. ja 2005. aastal. Pärnus oli jalgpall populaarne ka siis, kui see ala Eestis koos male, kabe ja veel kolme alaga tähtsuselt neljandasse kategooriasse paigutati. Üle linna oli ja on kuulus ka Jüri Saar. Meenub lugu, kui Jürile tuli külla soomlane, kes istus taksosse ja ütles aadressiks “Jüri Saar”. Taksojuhile sellest piisas.

INDREK SCHWEDE

JALKA JAANUAR 2018

Mees, kelle aadress on “Jüri Saar, Pärnu”.

Foto: Lembit Peegel

lisaaeg Foto:erakogu

Jaanuarikuu sünnipäevad 01.01 Aivar Israel 50 01.01 Angelo Palmeri 43 01.01 Priit Ailt 35 01.01 Kaspar Kaldoja 28 02.01 Karina Kesvatera 29 02.01 Katrin Loo 27 03.01 Janek Kiismann 46 04.01 Grete Daut 18 04.01 Samantha Aleksandra Žurkin 18 05.01 Andre Paju 23 05.01 Daaniel Maanas 18 07.01 Sergei Mošnikov 30 07.01 Rasmus Tauts 21 09.01 Reelika Turi 29 09.01 Taavi Christopher Tuisk 18 11.01 Alina Teerbunskaja 19 12.01 Joonas Luts 17 15.01 Veiko Mõtsnik 36 15.01 Maikel Mikson 33 15.01 Karl-Eerik Luigend 24 16.01 Rene Kaas 36 16.01 Hannes Anier 24 17.01 Egon Tintse 48

17.01 Astrid Erik 18.01 Kert Haavistu 20.01 Liivo Leetma 22.01 Are Habicht 22.01 Raimo Rand 22.01 Jaanus Reitel 23.01 Aivar Lillevere 23.01 Rauno Sappinen 24.01 Artjom Artjunin 25.01 Tiit Kivisild 25.01 Kent Männik 25.01 Märt Kosemets 25.01 Roman Sobtšenko 27.01 Vaapo Vaher 27.01 Toomas Kallaste 28.01 Peeter Klein 29.01 Henrik Kummer 30.01 Oleg Andrejev 30.01 Deniss Tjapkin 31.01 Valeri Vinogradov 31.01 Sergei Pareiko 31.01 Roomer Tarajev 31.01 Taijo Teniste

18 38 40 59 32 32 55 22 28 64 43 36 24 73 47 21 21 56 27 64 41 38 30

LHV edetabel Lõppenud hooaja jooksul kogutud toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) FC Elva 5. (6.) Tallinna FC Levadia 6. (13.) JK Tallinna Kalev 7. (8.) FC Kuressaare 8. (9.) Viljandi JK Tulevik 9. (7.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 10. (4.) Tallinna FC Infonet 11. (11.) FC Nõmme United 12. (16.) Põhja-Tallinna JK Volta 13. (14.) FC Kose 14. (12.) Rakvere JK Tarvas 15. (19.) JK Welco 16. (–) Kärdla LM 17. (17.) Viimsi JK 18. (18.) Põlva FC Lootos 19. (20.) JK Tabasalu 20. (–) Tallinna JK Piraaja LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka. EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: JOONAS TAMM FOTO: JANA PIPAR NR 1 (121) 2018

Rasmus Haugasmägi Veemoto viiekordne maailma- ja Euroopa meister Ma mäletan … kui me Ülenurme gümnaasiumi põhikooli meeskonnaga võtsime osa koolidevahelisest maakondlikust jalgpalliturniirist. See võis olla 2006. aasta suvel. Võitsime Tartumaa alagrupi ja suundusime meeskonnaga Tallinnasse Lilleküla jalgpallikompleksi finaalturniirile. Mäletamist mööda oli lõppresultaadiks teine koht. Kõige eredamalt on sellest turniirist meeles bussisõit Tallinnasse ja kaksikvenna Hannese nagistamine oma parima sõbraga. Ei mäletagi, millest asi algas, aga see oli selline poistevaheline kraaklemine ja Hannes poetas sõbra nokkmütsi närimiskummi. Asi lõppes sellega, et peast nätsu kättesaamiseks pidi kääridega juuste kallale minema. Kui õigesti mäletan, siis ise ma platsile ei saanudki, jalgpallis olin rohkem varumees. Samas oli jalgpall Ülenurmes poiste seas popp ja seda mängiti koos viie miinuse ja persekaga palju. Koolis olin ma alati valmis tegelema mistahes spordialaga, et tundidest ära saada. Olen käinud ka korvpalli- ja kergejõustikutrennis ning minu ja kaksikvenna sahtel oli diplomitest ja medalitest pungil. Ma mäletan … 2014. aasta Nike ja Sportlandi ühist jõulupidu Saku suurhallis, kus patroonina esines Mart Poom. Minu rõõmuks õnnestus endale samalt ürituselt saada ka Mart Poomi autobiograafia koos autogrammiga. Tänase päevani on see raamat minu raamaturiiulis. Olen olnud seotud nii Sportlandi kui ka Nikega. Sportlandis töötasin 2013. ja 2014. aastal ning peale seda olin poolteist aastat Nike Ülemiste kaupluse juhataja. Mäletan veel, et sama päeva esimeses pooles krooniti mind Tartumaa parimaks sportlaseks ning peale seda vurasin autoga Tallinna poole, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda. Ma mäletan … üht eredaimat Eesti koondise mängu A. Le Coq Arenal. Selleks oli Raio Piiroja lahkumismäng 2015. aastal, kui Eesti mängis Islandiga. Koondislased andsid endast parima ja fännide toel lõppes mäng tugeva viigiga. Käin Eesti koondist vaatamas paar korda aastas. See on lihtne, sest elan staadioni lähedal. Üksi mängu vaatamas käia mulle ei meeldi ja olen alati leidnud kaaslase. Vahel olen oma sõpruskonnaga jalgpalli vaadanud ka telerist ja emotsionaalsete inimestena elame häälekalt kaasa. Iga kohtuniku vile saab väärilise kommentaari. Välismaal käin võistlustel suvel ja ma ei mäleta, et need oleks sattunud MM- või EM-finaalturniiride ajale. Aga kui sattuksid, siis tõenäoliselt oleks mu fookus oma tegemistel ja vaevalt oleks aega kaasa elada. Mu lemmikud on Saksamaa ja Hollandi koondis. Sakslaste juures meeldib mulle nende ründetegevus, kindlameelsus ja enesekindlus. Hollandi puhul samad asjad ja vist natuke ka ... oranž värv. Veemotosportlaste hulgas on jalgpallihuvilisi küll. Tean, et põhikonkurendi tiim vaatas veemoto ka maailmameistrivõistluste õhtul Juventuse ja Real Madridi mängu. Kunagi noorena Poolas võistlustel viibides kingiti meile ühe kohaliku klubi särgid.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 JAANUAR JALKA

ristsõna

Detsembrikuu ristsõna vastus oli “hõbedane kapten”. Õige vastuse eest võitis Eesti Jalgpalli Liidu torusalli Rome Veske. Võitjaga võtame ühendust. Jaanuarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 11. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise mängukaardid. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA JAANUAR 2018

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.