Jalka (jaanuar 2020) by Jalka

SELLES NUMBRIS: KRISTJAN PELT  ANDREAS VENTSEL  NEEME KORV  KUNO TEHVA

JAANUAR 2020

NUMBER ISTIKA ERI

PUBLITS

Jalka aasta laureaadid Eesti e-koondislasteks said tuttavad nimed Pärnu Vapruse naiskonna tõus Premium liiga maskottide elu ID: POSTR s, iim Lut

S mobile m I o r i C

MÄRTEN KUUSK: KUI JALA SIRGEKS LASED, SIIS EI ARENE

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Jalgpall ja 10 käsku

Stoilise fänni mõtisklused

Jalgpallitrenn kui kutseõpe

AASTA ESIMENE MATS!

ALEKSANDR DMITRIJEVI

LAHKUMISMÄNG

EESTI

UUS-KALEDOONIA

26. MÄRTS 2020 A. LE COQ ARENA

Festivaliala kell 17.00. Avavile kell 19.00. PILETID PILETILEVIST!

KONVERENTS

Jalgpallikonverents tõi mõtlejad kokku

Foto: Liisi Troska

Toimetuselt: Hoiad käes ajakirja Jalka ajaloo teist erinumbrit – kui septembris oli selles vallas esimeseks pääsukeseks taristu eriväljaanne, siis jaanuarikuine number on pühendatud publitsistikale. Detsembri algul Lillekülas toimunud esimene ajakirja Jalka konverents tõi huvilisteni viis eriilmelist ettekannet ja põneva vestlusringi – loodetavasti saab jalgpallikonverentsist tore detsembrikuine traditsioon, mis aitab täita võrdlemisi tühja kohta Eesti spordiväljal. Kui sina konverentsile ei jõudnud, pole hullu – selles numbris on kõik ettekanded trükitud kujul olemas.

Ajakirja Jalka konverentsi korraldaja Indrek Schwede: Iga algus on omamoodi otsimine ja õige viisi kompamine. Ka jalgpallikonverents püüab alles leida oma kohta meie jalgpallimaastikul. Kõige suuremat heameelt tegid osalejad – nii esinejad kui kuulajad. Nendega suheldes oli tunda õhinat. Ettekandjad tundsid uhkust, et said selles rollis olla, ja kuulajad olid tänulikud, et nendega mõtteid vahetati. Eriti hea on mõelda selle peale, et potentsiaalsete esinejate hulk on järgmistel kordadel suur. Kuulajaid toovad loodetavasti kõige paremini kohale suust suhu levivad jutud esimese korra õnnestumisest.

2020 JAANUAR JALKA

SISUKORD 24

KAANELUGU LK 48–50 2019. aastal Floraga Eesti meistriks tulnud keskkaitsja Märten Kuusk mängis rohevalgete tiitlivõidus olulist rolli ja sai kirja ka oma esimesed kohtumised A-koondises. 23aastane Kuusk sõnas, et igas mängus tuleb lõpuni pingutada ka siis, kui seis on kehv, sest kui lased jala sirgu, ei saagi teada, milleks sa võimeline oled.

KUU TSITAAT „Suur osa õppimist puudutavast on sügavalt kontraintuitiivne. Paljud väited – kiirus võrdub andekusega; kui ülesanded kiirelt lahendad, siis jäävad need sulle meelde; läbilugemine ja -kirjutamine on kasulik, pikalt ja jutti treenimine on kasulik – on õppimise mõttes valed. Õigete asjade peale intuitiivselt ei tulda.“ Grete Arro lk 44–46

Jalgpallikonverents

20 Kaupo Põld

Ligi 3500 aastat tagasi võttis prohvet Mooses Siinai mäel Jumalalt inimkonna jaoks vastu kümme käsku kahel kivilaual. Kas ja kuidas sobivad need tänapäeva ühiskonda? Ja kuidas neid rakendada muutuva maailma igapäevaelus – nii kodus, tööl, aga ka jalgpalliväljakul ja tribüünil?

24 Andreas Ventsel

Miks me jalgpallist nii palju räägime? Enamiku Euroopa riikide spordilehtede, paljudel juhtudel ka tavaliste päevalehtede, esikaaneruumi vallutab nädalalõpu liigavoorude ajal või koondise mängupäevadel jalgpall. Sama käib teleülekannete kohta, kus on eri jalgpalliliigade ja suurvõistluste ülekanded võtnud kindla koha ka neis kultuurides, kus tulemused jalgpallimurul pole ehk kõige hiilgavamate killast.

28 Alvar Loog

Kuidas avaldada jalgpallikeeles armastust?

37 Aivar Pohlak

Jalgpall kui kutseõpe

40 Neeme Korv

Sinised päevad mu elus – eneserefleksioon-muinasjutt

44 Vestlusring

Jalgpalli ja tehnoloogia suhte ja palju muu üle arutlevad Joosep Susi, Kristjan Port, Grete Arro ja Tarmo Tiisler.

Aasta kokkuvõtted

6 Aasta parim mees- ja naisjalgpallur 14 Jalka laureaadid 2019 60 Aasta tsitaatides Persoonid & intervjuud

18 2-kõne: Kuno Tehva

Nõmme Kalju palkas pärast nelja aasta pikkust venekeelsete treenerite aega peatreeneriks Marko Kristali. Klubi presidendi Kuno Tehva sõnul oli Kristal tegelikult nende radaril juba aastaid.

IMPRESSUM ESIKAANEL: MÄRTEN KUUSK FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 1 (145) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

52 32 Treener: Reivo Vinter 52 Luubi all: Kristjan Pelt

Kahel viimasel hooajal Premium liigas Paide Linnameeskonna kaitseliinis mänginud 18aastast Kristjan Pelti iseloomustasid tema endine treener Marko Pärnpuu ja Paide abitreener Erki Kesküla.

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 EVA@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM:

Rubriigid

INDREK SCHWEDE (ESIMEES)

8 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 51 10 aastat tagasi 54 Naised: Pärnu Vaprus Vaid kolme hooajaga on Pärnu Vaprus suutnud teenida kahel korral naiste rahvaliiga võidu ja kerkida teisest liigast esiliigasse. Naiskonna eestvedaja Maarja Virula sõnul on Vapruse eduloo taga mitu faktorit, millest tähtsaimad on äärmiselt hea läbisaamine ja esimesel hooajal väga hästi moodustatud tiim.

56 Klõpsud 62 Lõpulugu: Tim, Leff ja MarWin Lõppenud aastal leidis Premium liiga klubide juures oma kodu õige mitu vahvat maskotti. Uurisime, mis elu elasid Tartu Tammeka juures pesitsenud tammetõru Tim, Levadias elupaiga leidnud lõvi Leff ning merest Maardusse kolinud MarWin.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

Postrid

Siim Luts

Paide Linnameeskond

Ciro Immobile

Lazio

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 JAANUAR JALKA

AASTA PARIMAD

Klavan tõusis Poomist mööda, Zlidnis naasis troonile Eesti aasta parimate jalgpallurite hääletusel triumfeerisid sedapuhku taas kord keskkaitsjad: nagu ka 2016. ja 2017. aastal, oli võidukas duo Ragnar Klavan ja Inna Zlidnis.

lavanile oli seekordne tiitel juba kuues järjestikune ja kokku seitsmes. Ta tõusis meeste arvestuses ühtlasi läbi aegade ainuliidriks, sest seni jagas ta kuue tiitliga esikohta Mart Poomiga. Klavani edumaa oli teiste ees küll mõnevõrra napim kui mullu, kuid sellegipoolest noppis ta 66 hääletaja seast peaaegu pooled esikohapunktid. Naiste seas oli Zlidnise edumaa 2018. aasta parima Katrin Loo ees vaid ühepunktine! 2016. ja 2017. aastal samuti parimaks valitud Zlidnis hoiab naiste kõigi aegade arvestuses kolme tiitliga teist kohta, ent kaheksa korda parimaks tunnistatud Anastassia Morkovkina tippmargini on tal veel kõvasti minna. Eesti aasta parimaid jalgpallureid valiti juba 28. korda. Nii meeste kui naiste parim selgus ringküsitluse tulemusena. Parima mehe valis 66 inimest: 33 Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubilt (EJAK) ja 33 Eesti Jalgpalli Liidult. Parima naisjalgpalluri valis kümme inimest, lisaks andis ühe hääle EJAK ühiselt.

JALKA JAANUAR 2020

Sardiinias suureks mänguks valmistunud Ragnar Klavan oma autasu jalgpalliliidu aastalõpugalal vastu võtta ei saanud, ent tervitas pidulisi videosõnumiga. Võitjana kuulutas Klavani välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi kapten Indrek Schwede Foto: Jana Pipar (vasakul).

Eesti parim meesjalgpallur 2019 Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv. 1. Ragnar Klavan 126 (30) 2. Konstantin Vassiljev 110 (19) 3. Karol Mets 88 (11) 4. Erik Sorga 36 (5) 5. Sergei Lepmets 12 (1) 6. Gert Kams 7 7. Ats Purje 5 8. Taijo Teniste 4 9. Sergei Zenjov 3 10.–11. Joonas Tamm, Mattias Käit 2 12. Henrik Ojamaa 1

Teet Allas: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Erik Sorga Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Erik Sorga Aivar Anniste: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Mario Hansi: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Jan Harend: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ragnar Klavan Norbert Hurt: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Erik Sorga Andri Hõbemägi: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ragnar Klavan Teet Ilves: 1. Erik Sorga, 2. Sergei Lepmets, 3. Konstantin Vassiljev Kadri Jägel: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ats Purje Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Erik Sorga, 3. Karol Mets Marko Kaljuveer: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ats Purje Madis Kalvet: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets Kristjan Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Sergei Zenjov Josep Katsev: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Siim Kera: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Erik Sorga Janno Kivisild: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Erik Sorga Martin Klasen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets

AASTA PARIMAD Kaspar Koort: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Karol Mets Indrek Koser: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Zenjov, 3. Gert Kams Gunnar Leheste: 1. Karol Mets, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev Tarmo Lehiste: 1. Erik Sorga, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Ivar Lepik: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ats Purje Ainar Leppänen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Karol Mets, 3. Ragnar Klavan Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Merili Luuk: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Kristian Marmor: 1. Erik Sorga, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Lepmets Jarmo Matikainen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Joonas Tamm, 3. Mattias Käit Anastassia Morkovkina: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Lepmets, 3. Mattias Käit Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Anders Nõmm: 1. Karol Mets, 2. Erik Sorga, 3. Konstantin Vassiljev Raul Ojassaar: 1. Karol Mets, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev Lembit Peegel: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Karol Mets, 3. Gert Kams Priit Penu: 1. Karol Mets, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev Jana Pipar: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste Aivar Pohlak: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ragnar Klavan Mart Poom: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Gert Kams, 3. Erik Sorga Igor Prins: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Erik Sorga Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev,

3. Erik Sorga Rasmus Raidla: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Raivo Rauts: 1. Sergei Lepmets, 2. Erik Sorga, 3. Ragnar Klavan Anne Rei: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ats Purje Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Erik Sorga, 3. Karol Mets Eduard Rõžov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Erik Sorga Daniil Savitski: 1. Erik Sorga, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Lepmets Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Steiv Silm: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Tõnu Sirel: 1. Karol Mets, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Lepmets Dmitri Skiperski: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Karol Mets Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ats Purje Aet Süvari: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Karol Mets, 3. Henrik Ojamaa Brit Maria Tael: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Tarmo Tiisler: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Karol Mets, 3. Ragnar Klavan Mart Treial: 1. Karol Mets, 2. Erik Sorga, 3. Ragnar Klavan Andrian Tšeremenin: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Lepmets, 3. Ragnar Klavan Uno Tutk: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Taijo Teniste Kaarel Täll: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Mihkel Uiboleht: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Erik Sorga Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Erik Sorga Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Gert Kams Karel Voolaid: 1. Erik Sorga, 2. Gert Kams, 3. Karol Mets

Eesti parim naisjalgpallur 2019 Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv. 1. Inna Zlidnis 23 (5) 2. Katrin Loo 22 (3) 3. Kristina Bannikova 14 (3) 4.–6. Siret Räämet, Pille Raadik, Lisette Tammik 2 7. Kethy Õunpuu 1 Kaidi Jekimova: 1. Inna Zlidnis, 2. Kristina Bannikova, 3. Katrin Loo Jüri Saar: 1. Kristina Bannikova, 2. Inna Zlidnis, 3. Katrin Loo Richard Barnwell: 1. Katrin Loo, 2. Siret Räämet, 3. Pille Raadik Janno Kivisild: 1. Kristina Bannikova, 2. Katrin Loo, 3. Inna Zlidnis Jarmo Matikainen: 1. Kristina Bannikova, 2. Katrin Loo, 3. Inna Zlidnis Anastassia Morkovkina: 1. Katrin Loo, 2. Inna Zlidnis,

3. Kethy Õunpuu Martin Kaalma: 1. Inna Zlidnis, 2. Kristina Bannikova, 3. Katrin Loo Kätlin Hein: 1. Inna Zlidnis, 2. Katrin Loo, 3. Lisette Tammik Priit Penu: 1. Inna Zlidnis, 2. Katrin Loo, 3. Pille Raadik Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi: 1. Inna Zlidnis, 2. Katrin Loo, 3. Lisette Tammik Anne Rei: 1. Katrin Loo, 2. Inna Zlidnis, 3. Kristina Bannikova

Eesti koondise keskkaitsja Inna Zlidnis võitis koduklubi ridades sel hooajal nii Ungari meistritiitli kui karika. Edu Katrin Loo ees oli aga ülinapp: vaid üks punkt! Foto: Jana Pipar

LEMBIT PEEGEL

Aasta lõpus pärjati taas

parimaid

Fotod: Lembit Peegel

Detsembrikuu keskel kogunes jalgpallipere taas pidulikule aastalõpugalale, kus tunnustati lõppenud hooaja parimatest parimaid. Auhinnad ja nende võitjad püüdis kaamerasilma ette Lembit Peegel. Aasta meesjuunioriks valiti Flora noor ründetuus Erik Sorga, kes kõmmutas Premium liigas 31 väravat. Aasta treeneri auhinna viis koju Flora Eesti meistriks tüürinud Jürgen Henn. Mõlemad mehed said oma auhinna kätte EOK presidendi Urmas Sõõrumaa käest.

Kulda ja karda jagus Flora meestest ka Konstantin Vassiljevile, kes valiti nii peatreenerite kui fännide hääletusel lõppenud aasta Premium liiga parimaks mängijaks. Vassiljevile andis auhinna üle EJLi juhatuse liige Are Altraja.

JALKA JAANUAR 2019

Aasta naisjalgpalluri trofee teenis Inna Zlidnis, kes tuli Ungaris oma koduklubi Ferencvárosega riigi meistriks ja karikavõitjaks.

LEMBIT PEEGEL

Flora naiskonda esindanud Mari Liis Lillemäe valiti aasta naisjuunioriks, auhinda annab üle EJLi peasekretär Anne Rei.

EJLi juhatuse liige Are Altraja ja Flora kapten Gert Kams, kes võttis pidulikult oma kätte Eesti meistrikarika.

Pille Raadikul täitus tänavu naiste A-koondise eest 75. mäng. Selle puhul teenis ta EJLi hõbemärgi, mida oli üle andmas EJLi president Aivar Pohlak.

Esiliigas krooniti võitjaks Tallinna JK Legion, kelle eest on auhinnatrofee kätte saanud kapten Deniss Vnukov. 2019 JAANUAR JALKA

NIMED & NUMBRID

1310.

6 000 000

Statistikaagentuur InStat pani oma põhjalike andmete põhjal kokku hiiglasliku maailma jalgpallurite edetabeli, kus parima eestlasena jagab Ragnar Klavan 1310. kohta.

eurot on riigieelarves ette nähtud pilootprojekti rahastamiseks, mille abil alustatakse sel aastal neljas Eesti linnas – Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Raplas – jalgpallihalli rajamist.

Esimesed Eesti e-koondislased: parimatest sõpradest kõvad vutimehed UEFA korraldab sel aastal läbi aegade esimesed Euroopa meistrivõistlused e-jalgpallis. Nagu ka päris vutis, toimub esmalt kevadel suuremates alagruppides valikturniir, finaalturniirile pääsevad selle kaudu 16 paremat riiki. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu E-jalgpalli EM peetakse PlayStationi konsoolil „eFootball PES 2020“ mängus. Eesti eelvõistlusel said osaleda kõik vähemalt 16aastased Eesti kodakondsusega mängurid, kel oli võimalus osaleda turniiril kindlaksmääratud ajal üle võrgu. Tuleb välja, et päris väljakul jalgpalli mängimise oskus ei jookse mööda külge maha ka e-jalgpallis: nimelt tuli mõlemal turniiri võitjaks mängija, kes on Eestit ka reaalsel vutiplatsil esindanud! Eelturniiri võitnud 33aastane Miroslav Rõškevitš mängis aastatel 2004–2009 Eesti meistriliigas ja tuli FC Levadia ridades 2007. ja 2008. aastal suisa Eesti meistriks. 2008. aastal sai ta kirja ka oma ainsa kohtumise Eesti U21 koondises. Teise koha saanud ja sellega samuti koondisekoha lunastanud Vladislav Tšurilkin (30) on suures jalgpallis mänginud meistriliigas Sillamäe Kalevi, Tallinna Kalevi ja Maardu Linnameeskonna eest. Eesti saalijalgpalli koondises on Tšurilkinil kirjas 30 mängu ja 13 väravat. Peale selle on Rõškevitš ja Tšurilkin parimad sõbrad, kes on ka vutiplatsil ühes tiimis mänginud ja üheskoos isegi Soomes pallinud! Rõškevitši sõnul tuli turniiri võit talle võrdlemisi lihtsalt – ainus mängija, kes talle üldse vähegi vastu sai, oli just Tšurilkin. „Eestis teist meest, kelle vastu oleks raske mängida, ma ei tea. Meil on palju tuttavaid jalgpallureid, aga keegi „PESi“ regulaarselt ei mängi – tundub, et Eestis mängivad kõik ainult „FIFAt“ („PESiga“ konkureeriv jalgpalli videomäng – toim.). Mängisin ka ise aastatel 2011–2017 „FIFAt“, aga kui „PESi“ mängumootor ja graafika on nii palju are-

Teet Allas ja Rain Tölpus pälvisid Eriolümpia Eesti Ühenduse (EOEÜ) tänuüritusel organisatsiooni hõbemärgi. Allas ja Tölpus on aidanud läbi viia intellektipuudega inimeste jalgpalliüritusi ja -turniire. EOEÜ andis hõbemärke välja esimest korda.

JALKA JAANUAR 2020

Miroslav Rõškevitš ja Vladislav Tšurilkin: tasemel mehed nii reaalsel kui virtuaalsel palliplatsil. Ja peale kõige veel parimad sõbrad!

nenud, siis ma ei saa aru, kuidas üldse saab enam „FIFAt“ mängida – see oleks justkui lastemäng, mis päris jalgpalliga ei sarnane üldse,“ põrutas Rõškevitš, kes enda sõnul mängib „PESi“ nädalas kaks kuni viis tundi. Võidumees kasutas Eestiga mängides tavaliselt 4-4-2 formatsiooni, kusjuures eriti palju väravaid õnnestus tal lüüa Henri Anieri kasutades. „Konstantin Vassiljev oli ka hea, aga „PES“ on ta mängus millegipärast vasakujalgseks teinud,“ lisas Rõškevitš.

Linnamäe vene lütseum

6817

tuli gümnaasiumiealiste noormeeste konkurentsis Eesti koolinoorte meistriks. Mitme noortekoondislase ja Premium liiga kogemusega palluriga kool alistas finaalis Tallinna Arte gümnaasiumi, kus tegutseb teadupoolest jalgpallisuunaga klass. Kolmandale kohale tuli Tallinna saksa gümnaasium.

päeva ehk 18 aastat, seitse kuud ja 29 päeva oli Georgi Tunjov vana, kui sai läbi ajaloo kolmanda Eesti jalgpallurina platsile Euroopa tippliigas. Tunjov sekkus 15. detsembril koduklubi S.P.A.L. Serie A mängu AS Roma vastu 73. minutil vahetusest.

LOOD & TSITAADID

Skiperski Balti turniiri järel: rõõmustamiseks põhjust pole

Nii nad

ütlesid „Kui näiteks jalgpallis räägitakse Aafrika rahvuste karikast, siis tegelikult on ju tegu riikide võistlusega. Kui kõik Aafrika rahvad seal mängima hakkaksid, siis läheks pilt oluliselt kirjumaks.“ Rahvusatlase koostaja Taavi Pae selgitab sõna „rahvus“ üleekspluateerimist jalgpalli näitel

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar Eesti saalijalgpalli koondis tunnistas kodusel Balti turniiril nii Leedu kui Läti paremust ja turniiri kokkuvõttes nentis peatreener Dmitri Skiperski, et rõõmustamiseks põhjust pole. Esmalt jäid eestlased Raasiku saalis 0 : 3 alla Leedule, seejärel tuli tunnistada 0 : 4 lätlaste paremust. Dmitri Skiperski nentis, et leedulaste vastu oli meie meestel rohkem väravavõimalusi, kuid paraku jäi puudu realiseerimisest. Läti kohta tunnistas saalikoondise peatreener, et lõunanaabrid olid kõrgemast klassist ja domineerisid mängu. „Lasime endale kaks väravat ära lüüa ja siis oli väike kontsentratsiooni kaotus, mis viis eemaldamiseni,“ meenutas Skiperski olukorda, milles Edwin Stüf sai punase kaardi. „Meil olid ka omad momendid, aga ega rõõmustamiseks põhjust pole,“ sõnas saalikoondise peatreener. Väravate vahe 0 : 7 kohta sõnas Skiperski, et realiseerimise puhul jääb meie meestel puudu külmaverelisusest: „Kusagil alateadvuses istub mõte, et tegemist on koondisemänguga ja vastased on meist paremad. Koduses meistriliigas seda tunnet koondisemeestel pole.“ Külmaverelisusest rääkides meenutas Skiperski kaht näidet. Esmalt tõi ta välja ühe debütandi Marek Naali, kellel avanes turniiril hea üks ühele olukord, kuid esimest korda rahvusmeeskonna juures mänginud mees ei suutnud palli vastaste võrku saata. Teiseks tõi Skiperski välja Viimsi mängijad: „Viimsi nelikul on väga head standardolukorrad ehk nurgalöögid ja audid. Eesti meistrivõistlustel löövad nad need momendid sisse, aga koondises ei tulnud välja.“ Kui varem on sel aastal rahvustiimi juurde kutsutud ka näiteks Tartu Ravensi mehi, siis seekordne koondis koosnes vaid kahe meeskonna ehk Viimsi ja Cosmose mängijatest (ainus erand oli JK Kohila väravavaht Madis Rajando). Skiperski selgitas, et kuna saalijalgpallis on väga tähtis ühe meeskonna mängijate kokkumäng, ei olnud tal mõtet hetkel poolikuna funktsioneerivat Ravensi nelikut koondise juurde kutsuda. „Kui vaatame neid mehi, kes Ravensist koondise juures käisid, siis ainsana on stabiilselt mänginud Raul Rebane,“ selgitas Skiperski. Juba jaanuarikuu lõpus ja veebruari alguses ootavad meie saalikoondist ees EM-valikmängud, kus on vastaseks Läti ja Taani. „Läheme nendele mängudele vastu heade mõtetega, sest tänu muutunud formaadile on ka alagrupi kolmandal kohal võimalik edasi pääseda. Valmistume, teeme trenni ja läheme mängima!“ lubas Skiperski.

„Kui jalgpallis läheb väravavaht ühel hetkel pingile istuma, on suur tõenäosus, et vastane lööb värava.“ Markko Märtin selgitab, kuidas Toyota rallitiimi boss Tommi Mäkinen Ott Tänaku teenetest ilma jäi „Kopp läheb maasse 2020. aastal ning ülejärgmisel aastal samal ajal siin galaõhtul kohtudes võime usutavasti öelda: tehtud!“ Viljandi Tuleviku hooaja lõpetamisel lubas Viljandi linnapea Madis Timpson, et linn saab peagi kauaoodatud vutihalli „Me austame liiga palju vastast. Ka treenerite tiim.“ Joel Lindpere Eesti koondisest „Rahvuskoondis peab mängima tulemuse peale. Kas pallivaldavalt või mitte, ei oma mitte mingisugust tähtsust. Kui hakata rõõmustama, et koondis valdab palli ja kaotab, ma ei tea… Nii madalale pole vaja latti asetada.“ Marko Kristal tahaks rõõmustada tulemuste, mitte mängupildi üle „Kaks-kolm klubi olid, kellega oli tasavägine – ülejäänuid võitsime ikka 11 : 0 ja 15 : 0.“ Noorteklassides FC Floras mänginud, hilisem korvpallikoondislane Sten Olmre loobus jalgpallist, sest tal oli väravavahina platsil igav, kui tema meeskond ainult ründas „Korvpall on number üks, siis tuleb laskesuusatamine, mida ma telekast väga hea meelega vaatan, ja siis alles see ala, millega ma ise tegelen, ehk jalgpall.“ Östersundi laskesuusatamise MK-etappi vaatama sõitnud Mait Toom sattus ETV otseülekandesse ning rääkis spordialadest, mida ta vaadata armastab „Ma ei taha kellelegi liiga teha, aga ma olen üldse jalgpalli mänginud koos kahe ründajaga.“ Karl-Eerik Luigend meenutab hea sõnaga Vjatšeslav Zahovaiko ja Andres Operiga ühes tiimis pallimist

JALKA JAANUAR 2020

 Marek Naal (nr 20) oli üks kahest debütandist, kes sel korral koondise hõngu nuusutada sai.

LOOD & TSITAADID  Võidukas kolmik FC United Brains: Igor Habal, Matis Song, Illar Tõnisson. Foto: Jana Pipar

ütlesid

„Kurotškin oli väga energiline mees, tema julges kohtunikega rääkida, et võidelda meeskonna punktide ja võidu eest. Tema jäi vist sellel hooajal treeneriks, kes kogus kõige rohkem punkte. Aga räägin saladuse välja – ta ei olnud mitte üheski trennis kohal!“ Hooaja Narva Transis mänginud Joseph Saliste avaldas, et aasta lõpus meeskonda tüürinud Oleg Kurotškin juhendas narvalasi ainult mängudel

Jalgpalli mälumäng sai uue Eesti meistri Detsembri keskel 11. korda toimunud Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus tõid areenile uue meistri – troonile tõusis FC United Brains koosseisus Igor Habal, Matis Song ja Illar Tõnisson. Võit oli sealjuures ülimalt kindel: 100 punktist kogus United Brains 75, edestades ajakirja Jalka esindust (Raul Ojassaar, Indrek Schwede, Mihkel Uiboleht) lausa 16 punktiga. Võidumehed said mängu lõppu võtta külma rahuga, sest United Brainsi võit oli juba enne viimast küsimuste plokki selge. Habal, Song ja Tõnisson on kõik Eesti kogenud ja edukad mälumängurid ning meeste endi sõnul see neile võidu ilmselt tõigi, sest peale jalgpalliteadmiste oli vastates kõvasti kasu ka üldteadmistest. „Mälumängus pead erinevaid asju teadma, ei saa ainult jalgpallile spetsialiseeruda,“ selgitab värske Eesti tšempion Habal. „Selleks mänguks me ka kuidagi eraldi ei valmistunud. Kümme minutit enne algust vaatasin üle Eesti koondise peatreenerid ja selle, mis mänge Eesti on mänginud. Ega sellest väga kasu ei olnudki, pigem oli kasu jalgpallivälistest asjadest – geograafia, ajalugu ja kultuur tuli kõik kokku panna. See võis meie eelis olla.“ Habali sõnul osales ta kunagi kahtedel esimestel meistrivõistlustel ning tuli kõige esimesel võistlusel teiseks, kuid eelmised kaheksa aastat jäid tal vahele. Nüüd siis tagasi ja kohe võidukalt! „Toona mängisin koos töökaaslastega, nüüd aga koos teiste mälumänguritega.“ Tõnisson tõdeb, et mälumängurina tuleb paratamatult ka sporti jälgida – ning suur osa spordiküsimustest puudutab tavaliselt just jalgpalli. „Mälumängurite osas oleme me jalgpallis ehk ühed paremad,“ lisab Habal. Pronksile tuli võistkond Barankad (Ivar Lepik, Erki Lomp, Rasmus Voolaid), kes jäi Jalka tiimile vaid ühe punktiga alla. Neist omakorda vaid punkti kaugusele jäi Eesti tippkohtunikest koosnenud Ümisejad (Aron Härsing, Hannes Reinvald, Jaan Roos). Tiitlikaitsja Nulliring (Joonas Einfeldt, Karl Martin Jaup, Raul Toomla) piirdus seekord kohaga teise kümne alguses, varasem kahekordne võitja MRG vilistlased (Kristjan Remmelkoor, Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru) tuli seitsmendaks. Küsimused koostasid sedapuhku Siim Avi, Indrek Petersoo ja Sander Jürjens. Jalgpalli mälumängu esikuuik 2019 1. FC United Brains (Igor Habal, Matis Song, Illar Tõnisson) 2. JALKA (Raul Ojassaar, Indrek Schwede, Mihkel Uiboleht) 3. Barankad (Ivar Lepik, Erki Lomp, Rasmus Voolaid) 4. Ümisejad (Aron Härsing, Hannes Reinvald, Jaan Roos) 5. Puupallurid (Andres-Andi Sarv, Rene Štrik, Andro Velberg) 6. Taktikalaud (Anders Nõmm, Joosep Susi, Tarmo Tiisler)

Nii nad

75 59 58 57 55 50

„Ma mõtlesin, et võiksin oma elus midagi muuta. See on minu jaoks uus väljakutse ja Legion on uus ja noor meeskond Eesti liigas. Oleks huvitav nendega midagi võita.“ Pavel Londak siirdus Nõmme Kaljust TJK Legioni „Tänavu liitusid põhimeeskonnaga viis väikesest peale meie klubis treeninud poissi. Kui me oleks kehvad ja meil poleks tingimusi ega häid treenereid ega tulemusi, siis need Paide poisid ei oleks meil, vaid mõnes Tallinna meeskonnas.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe

Kolm x Tarmo Kink „Minuni on veel pikk maa. Ütleme lihtsalt, et tal on vasak jalg.“ Henri Järvelaiu löögijalast „Normaalsed vennad ei mängigi sada mängu.“ Koondises 100 mänguni mittejõudmisest „Saad ju mingile vennale tonni anda, aga kui ta on lohv, siis ta on lohv.“ Solidaarsusmehhanismidest

Kolm x Kuno Tehva „Võin öelda, et eesti keelt kuuleb kõvasti rohkem kui eelmisel hooajal.“ Tehva mõtleb Nõmme Kalju meeskonda uuendades Eesti jalgpalli arendamisele „Elu on nagu jalgratas – selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda.“ Kalju tõi nii esindus- kui duubelmeeskonna ette uue peatreeneri „Ta on kaval rebane ja tema silmadest on näha, et ta tahab midagi suurt korda saata.“ Kalju uuest peatreenerist Marko Kristalist

2020 JAANUAR JALKA

LAUREAADID

Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid Juba aastast 1992 oleme välja kuulutanud Eesti jalgpalli sümboolse koondise, kõik teised laureaadid on lugejatele tuttavates kategooriates nimetatud alates 1995. aastast. Jalka võttis selle traditsiooni 2009. aastal üle ajakirjalt Sporditäht.

Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

Aasta forvard

2019 Erik Sorga – läbimurdehooaeg Floras ja koondises 2018 Mark Anders Lepik 2017 Joonas Tamm 2016 Vjatšeslav Zahovaiko 2015 Ats Purje 2014 Frank Liivak 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

JALKA JAANUAR 2020

Foto: Jana Pipar

Aasta poolkaitsja

2019 Mihkel Ainsalu – tõusvas joones hooaeg, kartmatud esitused koondises ja värav Frankfurdi Eintrachtile 2018 Konstantin Vassiljev 2017 Mattias Käit 2016 Konstantin Vassiljev 2015 Karol Mets 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

Foto: Jana Pipar

Aasta kaitsja

2019 Karol Mets – stabiilne ja tugev hooaeg klubis, tugitala koondises 2018 Joonas Tamm 2017 Ragnar Klavan 2016 Ragnar Klavan 2015 Ragnar Klavan 2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

Foto: Jana Pipar

Aasta väravavaht

Aasta naismängija

2019 Matvei Igonen – Eestisse naasmise järel tehtud ülitugev poolaasta 2018 Sergei Lepmets 2017 Sergei Lepmets 2016 Andreas Vaikla 2015 Mihkel Aksalu 2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

2019 Inna Zlidnis – Ungari meistritiitel ja karikavõit 2018 Katrin Loo 2017 Anastassia Morkovkina 2016 Kaire Palmaru 2015 Anete Paulus 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Aasta klubi

Aasta kohtunik

2019 FC Nõmme United – triumfeerimine esiliiga B-s ning nii U17 kui U19 eliitliigas 2018 JK Tabasalu 2017 Pärnu Poseidon 2016 Tallinna FC Eston Villa 2015 Tartu Tammeka 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

Foto: Jana Pipar

Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

2019 Karolin Kaivoja – U19 tüdrukute EM-finaali jõudmine ja Premium liigas kanna kinnitamine 2018 Kristo Tohver 2017 Ago Kärtmann 2016 Uno Tutk 2015 Triinu Laos 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

Aasta treener

2019 Jürgen Henn – noore treenerina FC Flora tiitlile tüürimine 2018 Aleksandra Ševoldajeva 2017 Arno Pijpers 2016 Jürgen Klopp 2015 Norbert Hurt 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Foto: Matt Browne, UEFA

2020 JAANUAR JALKA

LAUREAADID Aasta turniir

2019 U17 sõprusturniir LõunaEestis – Eesti noored alistasid 0 : 2 kaotusseisust Hispaania ja pakkusid publikule vägevaid emotsioone 2018 UEFA superkarikas Tallinnas 2017 Naiste Meistrite liiga alagrupi turniir Pärnus 2016 Premium liiga 2015 Rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 Rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 Rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

Aasta staadion

2019 Kuressaare linnastaadion – uskumatud tormituuled ja lendav teivashüppematt katkestasid Premium liiga mängu 2018 A. Le Coq Arena 2017 Tartu Sepa jalgpallikeskus 2016 Pärnu rannastaadion 2015 A. Le Coq Arena 2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 Üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

JALKA JAANUAR 2020

FC Flora – Frankfurdi Eintracht

Aasta publik

2019 FC Flora – Frankfurdi Eintrachti publik Tallinnas – tõeliselt vägev atmosfäär Eesti klubi kodumängul 2018 Narva Trans 2017 Nõmme Kalju 2016 FC Elva 2015 Premium liiga publik 2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta ajakirjanik

Aasta pealtvaataja

2019 Sebastian Luhtaru – 13aastane poiss sai „Minu unistuste päeva“ raames Eesti–Saksamaa mängu eel koos kohtunikega palli väljakule tuua 2018 Kersti Kaljulaid 2017 Eesti kolmik (Nele Akulin / Martin Kasesalu / Frank Kolde) Okeaania turneel 2016 Maskotipoiss Siil 2015 Luule Komissarov 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

2019 Indrek Schwede – ajakirja Jalka pikaaegne vedamine ja jalgpallikonverentsi korraldamine 2006 Andres Must 2018 Aet Süvari 2005 Anton Siht 2017 Kasper Elissaar 2004 Aavo Sarap 2016 Hugo Tipner 2003 Mihkel Uiboleht 2015 Kristjan Jaak Kangur 2002 Helar Osila 2014 Priit Pullerits 2001 Andres Vaher 2013 Marko Kaljuveer 2000 Indrek Kannik 2012 Kalle Paas 1999 Tiit Karuks 2011 Tarmo Tiisler 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 2010 Kristjan Roos 1997 Veiko Asu 2009 Joosep Susi 1996 Andrus Allika 2008 Ott Järvela 1995 Margus Luik 2007 Aet Süvari

sümboolne koondis 2019

Foto: Jana Pipar

Aasta sponsor

Rekordilist 15. korda kuulub meie sümboolsesse koondisse Ragnar Klavan. 13 korda on kirjas Martin Reimil ja Andres Operil, 12 korda Mart Poomil ja Konstantin Vassiljevil. Eelmise aasta koosseisust hoidsid oma kohta peale Klavani ja Vassiljevi veel Karol Mets, Taijo Teniste, Artur Pikk, Henrik Ojamaa ja Sergei Lepmets. Koha kaotasid Joonas Tamm, Siim Luts, Henri Anier ja Rauno Sappinen. Debütante on kaks: Mihkel Ainsalu ja Erik Sorga.

2019 LHV pank – Eesti jalgpalli peatoetajana jätkamine 2018 Rimi 2017 Betsafe 2016 LHV pank 2015 Triobet 2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

HENRIK OJAMAA

ERIK SORGA

SERGEI ZENJOV

MATTIAS KÄIT

KONSTANTIN VASSILJEV

MIHKEL AINSALU

Aasta parim alla 21aastane vutimees

2019 Vladislav Kreida – tõeline läbimurre nii Floras kui koondises 2018 Karl Jakob Hein 2017 Martin Miller 2016 Mattias Käit 2015 Rauno Sappinen 2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

ARTUR PIKK

RAGNAR KLAVAN

KAROL METS

TAIJO TENISTE

SERGEI LEPMETS

2020 JAANUAR JALKA

2-KÕNE

Kuno Tehva:

mida rohkem nägemusi, seda rohkem jalgpalli rikastame Nõmme Kalju palkas pärast nelja aasta pikkust venekeelsete treenerite aega peatreeneriks Marko Kristali. Klubi presidendi Kuno Tehva sõnul oli Kristal tegelikult nende radaril juba aastaid. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu

on meeletult kasuks tulnud, et ta on teinud ära rasked keerdkäigud väikestes klubides. Valencia laagritega tegelemine on teinud temast oluliselt parema treeneri. Meile vaatab praegu vastu täiesti teistsugune Marko kui neli aastat tagasi. Oled välja öelnud, et Kaljus hakkab uuel hooajal kuulma tunduvalt rohkem eesti keelt kui varem. Kas Frantsevi ja Kožuhhovskiga läks asi ühel hetkel liiga venekeelseks, oli see probleem? Päris nii see ei olnud. Kinnitan, et mul on vene keele ja kultuuriruumiga suurepärased suhted ning see mulle probleeme ei tekitanud. Selge on aga see, et kui töötad Eestis ja oled neli aastat ükskõik millise võõrkeelse treeneriga töötanud, siis ühel hetkel tunned, et tahaks töökeskkonnas vaheldust. Samamoodi oleks see olnud itaallase või ingliskeelse treeneri puhul. Tundus, et oleks värskendav, kui sellise muudatuse teeksime. See oli üks argument, aga mitte väga suur argument.

elmisel aastal poole hooaja pealt Kalju peatreeneriks ülendatud Roman Kožuhhovski sai tulemusi vaadates ametis väga hästi hakkama – Premium liigas sai Kalju tema juhendusel ainult ühe kaotuse. Miks otsustasite temaga koostööd mitte jätkata? Arvan, et üheski koostöös ei saa kunagi olla vaid üks pool otsustaja – otsus oli mõlemapoolne. Kui aega natuke tagasi kerida, siis oli hooaja alguses Sergei Frantseviga koostöö lõpetamine õige otsus – samuti oli õige toona U21 meeskonda juhendaMullu Kalju esiväravavahiks olnud Pavel Londak nud Roman hooaja lõpuni peatreeneriks ülensiirdus TJK Legioni ridadesse ning dada. Ta nägi lähedalt, mis meeskonmärkis, et lepingutingimused olid panas toimus, ja tal oli sisemine arusaam remad kui Kaljus. Ütlesid meedias välmeeskonna toimimisest. Kui oleksime ja, et te ei näinud 40aastast Londakut toonud kellegi väljastpoolt, oleks tal enam väravasuul. aega läinud, enne kui ta oleks asjadele Klubi filosoofiast Kõigepealt – müts maha Paveli ees! täpselt pihta saanud – meil aga ei olnud „Olen kindel, et kõik klubid Olen ise ka madalamal tasemel jalgpalaega, rong oli vaja rööbastele tagasi li mänginud ning kui neli aastat järjest teadvustavad, et Eestisaada ja sellega sai Roman hästi hakkarannajalgpallis meistriks tulime, siis ma. Saame siiani hästi läbi ja suhtleme. suguses riigis on ainus tundsin ise ka, et kurat, ma ju tean ja Edasi on aga hoopis uus olukord: pijätkusuutlik klubi-DNA suudan kõike, aga tegelikult tuli vanus dime aru saama, kellega ja kuidas edasi noorte arendamine.“ peale ja ühel hetkel tuleb lõpetada. minna. Jõudsime Romaniga koos ühisele Oleme juba viimased paar hooaega jäljäreldusele, et parem on koos mitte edaginud väravavahtide osakonda ja noorenduskuuri si minna, meie vajadus oli teistsugune. Lisaks Marplaneerinud. Kui talle pakkumise tegime, siis võtkole oli meil veel kolm tugevat kandidaati ning kui sime neid asju arvesse. Legioni jaoks on Londak väga lihtsalt öelda, miks me Marko kasuks otsusoma kogemustega suurepärane täiendus. tasime, siis saame temaga juba pikemat aega väga hästi läbi. Kui neli aastat tagasi Frantseviga käed lõime, oli Marko juba siis kandidaat peatreeneri kohale. Kui temaga toona kohtusime, oli ta värskelt Levadiast lahkunud ja nägin, et kuigi ta ise hirmsasti tahtis ja meie tahtsime, oli ta seest katki. Neli edukat aastat Levadias olid ta tühjaks pigistanud. Oleme seejärel pidevalt ühenduses olnud ja olen kõrvalt näinud tema sisemist muutust – talle

JALKA JAANUAR 2020

Vitali Teleši, Robert Kirsi, Reginaldi ja Alex Matthias Tammeta jääb Kaljul klubis treenitud mängijaid (KTM) väheks. Kas toote tiimi Eesti noori, keda kunstlikuks KTMiks teha? Kõik see, mida sa oma lausesse kokku panid – sellele on vaid üks vastus: niimoodi jalgpalli arendada ei saa. Punkt. Aga saame hakkama.

2-KÕNE

Kuidas suhtud selles valguses solidaarsusmehhanismidesse? Need ei ole minu hinnangul asjad, mille üle peaks väga piike murdma. Ma arvan, et on täiesti okei, kui eri klubidel ja jalgpallijuhtidel, kelleks ma ennast ikkagi pean, on erinevad nägemused. Olen Euroopas aktiivselt tegev suurtes asjades ja võin kinnitada, et ühe laua taha mahub ära vähemalt 30 erinevat huvi, vaadet, ego ja ambitsiooni. Kõik need inimesed suudavad rahulikult laua taga istuda ja tasakaalukohta otsida. Üksteist kuulatakse ära, arutatakse ja räägitakse. Sellest ma tunnen Eestis puudust. Kui kellelgi on mõnest asjast teine arvamus, ei ole me üksteise vastu. Vastupidi! Mida rohkem on nägemusi, seda rohkem me jalgpalli sellega rikastame. Mis puudutab KTMi reeglit, siis oli see viis aastat tagasi suurepärane idee, aga maailm on meie ümber nii palju muutunud ja oleme jäänud justkui väikeseks saareks, mis on enda ümber loonud mulli. Peame aru saama, et kui me ei kohenda oma reegleid selle järgi, kuhu Euroopa klubid lähevad, siis me lihtsalt ei ole enam Euroopas klubidena konkurentsis ja sealt edasi on suur mõju ka Eesti koondisele. Olen põhimõtteliselt vastu reeglile, kus on sees sõna „kunstlik“. Spordi kõige selgem fundamentaalsem alus on konkurents. Sa tuled trenni, tõestad, võitled oma koha eest. See on raske tee, aga ainult nii on võimalik tippu jõuda. Nii kui need laused ütled, valitakse aga mugavam keskkond, näiteks Tammekas

Mihkel Uiboleht, EJLi avalike suhete juht: „Intervjuus jäetakse mulje, nagu Eestis ei räägitaks klubidega või ei toimuks eriarvamusi sisaldavaid arutelusid. See ei vasta tõele: jalgpalliliit korraldab juba aastaid klubidega dialoogkohtumisi, kuhu Kuno pole viimastel aastatel tulnud. Kõik põhimõttelised muudatused Premium liigas saavad toimuda ainult klubide toel ja räägitakse enne läbi. KTMi reegel areneb Euroopas selles suunas, et üha rohkem liigasid on hakanud väärtustama oma kasvandikke.“

või kuskil mujal. „Ma ei pea pingutama, mul on seal mõnus areneda“. Mida sa arened, kui sa oled üle 20 aasta vana? Pead just konkureerima. Väikesed riigid on niivõrd väikesed, et seal pole vaja rääkida KTMist, vaid piisab Eestis kasvatatud mängijatest. Pole vahet, kas Nõmmel jookseb platsile 18aastane Nõmme mängija või 18aastane Otepää mängija, Eesti jalgpallile on sellest kasu, sest see mängija jookseb platsile. Kui KTMi reegel loodi, siis andis see selgelt ka meile tõuke noortetöö arendamiseks. Praegu olen kindel, et kõik klubid teadvustavad, et Eestisuguses riigis on ainus jätkusuutlik klubi-DNA noorte arendamine. Probleemiks on aga kaks asja: väga nadi infrastruktuur ja väga väike valik häid spetsialiste. Mina kulutaks kõige rohkem raha just nendesse kohtadesse, et kasvatada üles teistsugune põlvkond, kes on harjunud konkurentsi taluma.

13.

237

hooaega alustab Nõmme Kalju meistriliigas.

koondisemängu on Kalju treeneritandemil Marko Kristalil ja Sergei Terehhovil kahe peale kokku: Kristalil 143, Terehhovil 94.

Premium liiga meeskonnaks on treener Marko Kristalile Nõmme Kalju – varem on ta juhendanud Tartu Tammekat, FC Levadiat ja Viljandi Tulevikku.

2020 JAANUAR JALKA

LUGEJA KONVERENTS KÜSIB

10 käsku ja jalgpall L

igi 3500 aastat tagasi võttis prohvet Mooses Siinai mäel Jumalalt inimkonna jaoks vastu kümme käsku kahel kivilaual. Kas ja kuidas sobivad need tänapäeva ühiskonda? Ja kuidas neid rakendada muutuva maailma igapäevaelus – nii kodus, tööl, aga ka jalgpalliväljakul ja tribüünil? Eesti on üks usuleigemaid riike maailmas, aga südametunnistus on meil kõigil ja südametunnistuse järgi tuleks elada igal ajal ja igas ühiskonnas, ka meie väikesel Maarjamaal. Ideaalis võiksidki kõik elada oma südametunnistuse järgi ja kõik olekski korras, aga paraku ei ela me ideaalses maailmas. Igapäevaelu vajab reegleid, et me asjadest ühtmoodi aru saaks. Liikluses on reeglid, et me ellu ja terveks jääksime. See kehtib ka jalgpallis – võistelda ei saa ausalt, kui pole reeglistikku, mida peavad kõik järgima. Sisemine Jumala käsk on meie südametunnistus, aga väliseks on Jumala kümme käsku. Need on selleks, et kontrollida oma südametunnistust ja meie üldist seisundit – kas oleme õigel teel või mitte. Kümme käsku on õpetus armastusest, esimesed neli käsku räägivad armastusest Jumala vastu ja järgnevad kuus käsku armastusest ligimeste vastu. 1. Mina olen Issand, Sinu Jumal; ärgu olgu sul teisi jumalaid minu kõrval. 2. Ära tee endale nikerdatud kuju ega mingisugust nägu ei sellest, mis taevas üleval, ega sellest, mis all maa peal, ega sellest, mis on vees maa all; ära kummarda nende ette ega teeni neid. 3. Ära võta Issanda, oma Jumala nime ilmaasjata suhu. 4. Mõtle hingamisepäeva peale: kuus päeva tee tööd ning tee ära kõik oma tegemised, aga seitsmes päev on hingamisepäev Issandale, sinu Jumalale.

Tekst: Kaupo Põld, Eesti õigeusu vaimulik ja harrastusjalgpallur

JALGPALL AVAB OLEMUSE Jalgpall kui hasartne spordiala võimendab inimese omadusi ja kalduvusi, sellel spordialal ei ole võimalik oma olemust varjata. 20

JALKA JAANUAR 2020

5. Austa oma isa ja ema, et sa kaua elaksid maa peal. 6. Ära tapa. 7. Ära riku abielu. 8. Ära varasta. 9. Ära tunnista valet oma ligimese vastu. 10. Ära himusta oma ligimese koda, ära himusta tema naist, tema sulast ega ümmardajat, tema härga ega eeslit ega midagi, mis on ligimese oma.

käsu rikkumised on ateism (Jumala eitamine), ebausk, kergeusklikkus, paganlus (mitme jumala kummardamine), valeõpetused, usu salgamine, kui loodetakse enda ja inimeste peale rohkem kui Jumalale. Ei tohi „oma usku“ teise omast paremaks pidada. Mis usku sa ka ei oleks, sa ei tohi kellelegi kurja teha. Jalgpalli kohta teame: ainult nii saab meeskonnas mängida, kui sa end teistest paremaks ei pea ja arvestad teistega.

käsk keelab kummardada loodut Looja asemel. Tänapäeva ebajumalad (iidolid) on pigem mitmesugused kired ja pahed. Inimene saab patu orjaks ja teenib teda kui isandat: liigsöömine, hoorus, rahaahnus, viha, kurbus, meeleheide, auahnus, ülbus. Neid ebaju-

Foto: Liisi Troska

LUGEJA KONVERENTS KÜSIB pidamine, kättemaksuhimu, mitteandestamine malaid teenides unustab inimene Jumala ja oma jms. Vaimne tapmine (ahvatlemine, meelitamine ligimese. Selle käsu vastu on ka kirglik side kelkurjale) ei ole parem füüsilisest ja hävitab hinge. legagi (isik, artist, sportlane vm), kellest tehakse Kõik asjad saavad alguse mõtlemisest, meie iidol ja kellest satutakse sõltuvusse. Eeskuju võib psüühikast ehk „kõrvade vahelt“. Kogu meie teolla nii halb kui ka hea. gevus, sõnad ja mõtlemine oleneb sellest, kuidas Jalgpallis peaks olema rohkem häid eeskujuseda oma vaimusilmas alustame. sid ja neid tuleks rohkem esile tuua. Jalgpall kui hasartne spordiala võimendab iniEi tohi karta ka „halbu“ treenereid, sest vaid mese omadusi ja kalduvusi, sellel spordialal ei tühine osa kasvatusest tuleb väljastpoolt kodu; ole võimalik oma olemust varjata, vaid see tuleb pigem tähtsustada peresuhteid ja kodust kasvavarem või hiljem ikka välja – inimene näitab oma tust – vanemaid ei saa lapsele asendada keegi. tõelist palet. Kui kodused suhted on korras, ei saa ükski „halb treener“ lapse elu rikkuda. Treenerid peavad arvestama ka lapse koduse käsuga keelatakse patud pekasvatuse ja kultuuriga. Meie puhul rekonna vastu, hoorus, samuti eelkõige slaavi traditsioonide eripäraebapuhtad soovid ja mõtted. Ka teise ga. Treeneris tahetakse näha isakest abielu lõhkumine ja selle soodustavõi emakest oma lapsele, aga ta ei saa ÄRA KARDA TREENERIT mine. Igasugune reetmine lõhub kõigi asendada kodu ja vanemaid. osaliste elu, seda on peaaegu võimatu Ei tohi karta ka „halbu“ ja üliraske andestada. Elus treenereid, sest vaid tühine heastada kehtib seadus, et mida külvad, seda lõikäsk tuletab meelde, et ei tohi osa kasvatusest tuleb kad. Ehk – kui teha teisele halba, tuleb Jumala nime ilmaasjata nimetasee meile varem või hiljem tagasi. väljastpoolt kodu. Kui da, pühi asju labastada või rüvetada. Ka Usaldust ei tohi kuritarvitada! ei tohi halba öelda asjade kohta, mida kodused suhted on korras, Peres võiksid olla ühised huvid ja ka teine pühaks peab (näiteks naisterahei saa ükski „halb treener“ näiteks ühine spordiala, mis ühendaks, vast alandada). Meie tsivilisatsiooni lapse elu rikkuda. et oleks millestki rääkida ja midagi teitulevik sõltub sellest, kuidas mehed ja sega jagada. naised omavahel läbi saavad. Tuleb vältida igasugust vastandumist. Ehk siis mitte provotseerida lahkhelisid, mis kipuvad võimenduma käsu alla kuulub võõra vara omandamine. ja käest minema. Röövimine, vargus, pettus, pistise võtmiKa ei tohiks halba esile kutsuda vandumise ja ne, „meelehea“ andmine, maksudest kõrvalehiikurja sõnaga. Tuleb jälgida teadlikult, mis suust limine, looderdamine, igasugu afäärid, mahhivälja tuleb. Inimene peaks teadlikult kontrollima natsioonid ja pettused. Selle käsu alla mahuvad kogu oma tegevust. ka vale, vassimine, silmakirjalikkus, meelitamine, pugemine, soov meeldida kõigile, sest sellega soovitakse omakasu saada. Siin kehtib sama seakäsk. Selleks et terve olla, tuleb järgida ka duspärasus: kõik, mida teed, tuleb sulle omale teatud reegleid. Inimese päev on jaotatud tagasi. Võõra varaga omale ei ehita, varem või hilkolmeks: puhkus, töö ja „vaba“ (isiklik) aeg. Elu jem tuleb kõige eest maksta. näitab, et palve aitab inimesel keskenduda ja ta Endas tuleb kasvatada heldust, headust, tööjõuab rohkem, loodril möödub aeg nii, et ei jõua kust, ausust ja püüelda kõrgemate väärtuste pooei palvetada ega ka tööd teha. Kui tahad töös edale. Sport annab selleks hea võimaluse. si jõuda, tuleb osata ka puhata ja vabal ajal head Igasugused kokkuleppemängud ja sobi ei tee teha. „Andja käsi ei jää kunagi tühjaks!“ head ei osalistele ega alale. Muidu hea spordiala muutub vastikuks, kui halvad asjad hakkavad varkäsk. Vanemate käest oleme saanud elu, jutama selle tõelist ja tegelikku sisu. seepärast peame neid austama, millised nad ka ei oleks. Vanemaid tuleb austada nii ameti kui kogemuste poolest, sest meie elus loeb kogekäsk ütleb, et ei tohi laimata oma ligimest, mus ja eluala staaž. mitte ainult kohtus, vaid ka igapäevases elus. Kuulujutud, nende levitamine, liigne rääkimine, sulle usaldatud asjade väljalobisemine, ligikäsk: tapmine ehk elu võtmine teiselt (ka mese oma juttudega raskesse olukorda panemienesetapp) on raskeim patt. Enesetapp on ne. „Minu keel on minu vaenlane!“ Sõna võib teha „sülitamine“ oma vanemate ja Jumala peale. Muipalju kasu, aga ka palju kahju. Selle käsu vastu dugi on vahe, kas tapmine oli tahtlik või tahtmaeksime ka siis, kui nõustume teiste öelduga – seltu; ka sõnaga või mõttega võib tappa. Ka on süüdi lega osaleme süüdistamise patus. see, kes soodustas tapmist või kallutas sellele. Kerge on hukka mõista, raske mõista. Vaid JuKahjulikud harjumused tapavad meid, lühenmal, kes teab nii minevikku, olevikku kui tulevikdavad eluiga ja rikuvad tervist. Siia kuuluvad ka ku, võib õiglaselt kohut mõista. viha, kurjus, kaklused, kahjurõõm, kurja meeles

2020 JAANUAR JALKA

KONVERENTS

Karikatuur: Margus Kontus

Jalgpallikohtunik saab kõige sagedamini riielda olukordades, kus tuleb kiirelt anda õigus kas ühele või teisele poolele. Miks see nii on? See on mõistetav just selle käsu valguses, kui tuleb valida, kellel on õigus. Üks saab õiguse, teine „jääb süüdi“. Ja sageli jääb mulje, et kohtunik „tunnistab valet“. Kuidas sa ka ei otsusta, teine pool ei ole ikka rahul. Aga kohtunikutöö kuulub jalgpalli juurde ja osaliste südametunnistus vaidleb tehtud otsusega veel kaua.

10.

käsk keelab kadeduse, iga patt algab mõttest, millegi peale mõtlemisest. Algul inimene kadestab teist, edasi mõeldes tahab kadestamisobjekti endale ja kui ei pidurda oma mõtteid, siis viibki selle teoks. Kadedus (olgu siis selle põhjuseks varandus, talendikus, tervis vm) tapab meis armastuse ligimese vastu. Kadedal inimesel on raske suhelda teistega, teda rõõmustab vaid selle inimese mure ja kurbus, keda ta kadestab. Aga lõpuks hävitab kadedus ka inimese, kes selle pahe omale sisse laskis ja sellele vastu ei hakanud. Jalgpalli puhul ei tohi meil ära kaduda usk sellesse alasse, igal rahval on oma eripära ja ka jalgpall on iga rahva oma nägu. Me usume, et hea tahtega tehes läheb meil asi veelgi paremaks. Parem on uskuda headusesse ja sellele oma ootused ja lootus rajada.

JALKA JAANUAR 2020

Mida tähendab siis see jalgpallihüüe „Me usume Eestisse!“? Eelkõige seda, et me ootame tulemusi, loodame meie oludes parimat ja anname igaüks sellesse oma panuse. Kokkuvõtvalt saab armastuse panna Kristuse sõnadesse – et mida sa ei soovi endale, seda ära tee ka teisele.

Muljed konverentsilt Kultuurikorraldaja Kalle Paas: „Kuna olen ise olnud sarnaste foorumite väljatöötamise ja korraldamise juures, siis oli väga huvitav olla publikuks. Esinejad ja teemad olid iseenesest huvitavad. Ma usun, et Jalka konverentsil on potentsiaali anda jalgpallile Eestis suuremat tähendust ja väärtust, tõstes esile neid konkreetselt sporditegemisse absoluutselt mitte puutuvaid aspekte, mis tegelikult teevadki jalgpalli paljudele – kaasa arvatud mulle endale – ülihuvitavaks. Kõige ägedam asi oli konverentsil minu jaoks vestlusring, sest arutelu osalised olid säravad ja karismaatilised inimesed. Mida aga paremini teha? Osa esinejaid suhtus neile antud aega üsna loominguliselt ja minu maitsele oli liiga palju lauseid nagu „mõtlesin eile, et räägin täna ka sellest“ või „tahtsin sellest rääkida, aga ei jõua“. Usun, et korraldajad ja järgmised ettekandjad võiksid töötada koos selle nimel, et laval näidatav ja räägitav oleks rohkem läbi proovitud ja fookustatud.“

KONVERENTS

Jalgpalli hegemooniline diskursus M

iks me jalgpallist nii palju räägime? Enamiku Euroopa riikide spordilehtede, paljudel juhtudel ka tavaliste päevalehtede, esikaaneruumi vallutab nädalalõpu liigavoorude ajal või koondise mängupäevadel jalgpall. Sama käib teleülekannete kohta, kus on eri jalgpalliliigade ja suurvõistluste ülekanded võtnud kindla koha ka neis kultuurides, kus tulemused jalgpallimurul pole ehk kõige hiilgavamate killast. Järgnevalt püüangi vaadelda seda, millele tugineb jalgpalli hegemoonia, teisisõnu domineerimine, teiste spordialadega võrreldes. Mõelgem siinkohal kasvõi tuttavale metafoorile „kuningas jalgpall“. Ennekõike huvitab mind, kuidas on jalgpalli diskursus kujunenud kohati sünonüümseks spordidiskursusega. Seega on minu lähenemine ennekõike diskursuseteoreetiline.

PASCAL LARDELLIER’ UURIMUS Meedial õnnestub tekitada ühiskonna suurtele rituaalsetele sündmustele kõikjal kohalolutunde.

Tekst: Andreas Ventsel, Tartu ülikooli semiootika vanemteadur ja Tartu kõrgema kunstikooli Pallas lektor

Hegemoonia diskursiivne olemus

Selle lähenemise, mida esindab Essexi koolkond eesotsas Ernesto Laclauga, üks peamisi eeldusi on objektiivsus ehk see, kuidas me mõistame/ tähendustame majandust, kultuuri, religiooni, poliitikat jne, kui see konstitueeritakse üksnes diskursuse pinnal. See ei tähenda, et maailmas poleks midagi peale diskursuste või et kogu maailm diskursus(t)ele taanduks. Nii võime perekonda kontseptualiseerida näiteks kristliku diskursuse kaudu kui üht peamist ühiskondlike väärtuste kandjat, teisalt võib sama perekond esineda majandusdiskursuses kui spetsiifiline tootmisüksus, mis allub teatud turuloogikale. Kuna maailm avaneb meile diskursiivse vahendatuse kaudu, siis saab ka jalgpalli ühiskondlik roll ja positsioon – selle domineerimine – tähenduslikuks ennekõike teiste diskursuste, retooriliste kujundite, metafooride kaudu, mille vahendusel me jalgpalli mõtestame. Hegemooniline diskursus eel-

Foto: Liisi Troska

JALKA JAANUAR 2020

KONVERENTS rahvuste stereotüüpseteks üldkarakteristikuteks, dab, et mingi tähistaja (praegusel juhul jalgpall) mida see meeskond esindab. Tihti on niisugune kaotab osaliselt oma esialgse tähendusliku sisu mängustiil seotud arusaamadega kultuuritradit(jalgpall kui pelk mäng) ning loob selle kaudu sioonist ja identiteedist. Võtame näiteks brasiilseoseid teiste ühiskonda kujundavate diskurlaste „sambajalgpalli“, või sakslaste „jalgpallimasustega. Tähistamisprotsessis dominantse posina“. Rahvuslikud stereotüübid (sakslaste täpsus, sitsiooni saavutanud tähistajat nimetab Laclau brasiillaste sambalikkus) kantakse jalgpallimängu, tühjaks tähistajaks (Laclau 2005). mis neid taas kinnitab. Mis on jalgpalli kui mängu esmane tähendus? Võtame defineerimiseks appi Wikipedia, kust võime lugeda (et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall): „JalgJalgpalli emotsionaalsus pall on sportlik pallimäng, milles on kahe 11-liikja mängude seriaalsus melise võistkonna eesmärk toimetada jalgpalliks Peale stereotüüpide representeerimise võimalnimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikudab jalgpall vajalikku emotsionaalset sidet selle kujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalvaatajatega ja teeb seda seriaalselt, järjepidevalt liväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud eri liiga- ja koondisemängudena (Shobe, 2008). mängida palli käega, kuid erandina on see lubaKui lähtuda Prantsuse sotsioloogi Emil Durktud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid heimi (2001) kollektiivse identiteedi kohta tehtud löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist töödest, on emotsioonid kollektiivse teadvuse kuvõib kohtumine lõppeda ka viigiga.“ junedes üliolulised, seeläbi ka rühma samastumist, Sellest lühikirjeldusest näeme, et põhimõtteliühtekuuluvustunnet ja solidaarsust suurendades. selt on jalgpall mäng nagu paljud teised mängud: Durkheimi järgi on üks niisugune kollektiivsete siin on reeglid, siin on osalised, siin on identiteetide kinnitamise mehhanism mängu piiritlevad aegruumilised tingiühiste rituaalide läbiviimine. See võimused, mängu siht ehk võit. Nüüd võimaldab inimestel ületada oma indivimegi küsida, miks just jalgpall. Tundub, duaalset ja kitsast maailma ning luua et ühel või teisel viisil on jalgpall tugeühiste tähenduste ja sümbolitega ühine ESIALGSE SISU KAOTUS valt seotud inimeste identiteedi diskurmaailm. susega, olgu siis rahvuslikul, etnilisel Hegemooniline diskursus Vaatame jalgpalli solidaarsuse mavõi muul subkultuurilisel tasandil. nifestatsioone: massiivsete lippude eeldab, et mingi tähistaja lahtiharutamine, ilutulestiku maha(praegusel juhul jalgpall) panemine, ühiselt laulmine, fännisalJalgpall kui identiteedi kaotab osaliselt oma lide väljapanek jms. Need kõik aitavad representeerija siduda osalejaid, tekitades samal ajal esialgse tähendusliku sisu Kultuuriteoreetik Stuart Halli järgi pole sageli võimsaid ja isegi ekstaatilisi elaidentiteedid (rahvuslikud või kultuu(jalgpall kui pelk mäng) musi, mis on põimitud ja võimendatud rilised) fikseeritud, vaid neid kujundaning loob selle kaudu heli ja värvide mänguga. Need rituaalid vad mitmesugused protsessid ja nad seoseid teiste ühiskonda taastoodavad meie solidaarsustunnet, on pidevalt avatud muutustele, uuesti kujundavate diskursustega. mida paljud teised spordialad ei suuda määratlemisele ja ülesehitamisele… see tagada. Seejuures säilitavad rituaalselt annab inimestele aimu, kes nad on teisloodud sümbolid – jalgpalli näitel lipud ja muud te suhtes, ja sisendab eesmärgi, mis paneb neid meeskonnaga seotud sümbolid – staadionil omaend koduselt tundma (Hall 1996, lk 56). Üks viis, korda kollektiivselt kogetud emotsioonid, mis kuidas suuri kogukondi üksteisest eristada, on muidu rituaali, see tähendab jalgpallimängu lõstiil, milles neid ette kujutatakse (Anderson 1991, puvile kõlades, järel kaovad. lk 6). Muidugi on ka teisi spordialasid, mida on Niisuguste jalgpalliga seotud sündmuste, risoovitud kujutada ühiskondlike väärtuste repretuaalide jäädvustamisel ja levitamisel on tänasenteerijana. Siinkohal meenub Nõukogude Liidu päeval tähtis roll meedial. Just kommunikatsioosoov saavutada ülemvõim males, mis pidi ühtlasi nivormid – olgu siis fotod, filmid, selfid – on need peegeldama ka nõukogude inimese, proletariaavahendid, mille kaudu elame taas läbi neid ühidi intellektuaalset üleolekut kodanlase ees. Peale selt kogetud hetki ja rituaale, ning taastoodavad tippmale olid tollal laialt levinud telesaated male nii identiteedi- kui ka jalgpallidiskursust. Pascal kohta, mitmeski liiduvabariigis oli male osa kooLardellier (2005) osutab oma uurimuses meeliharidusest jne. Kuid siiski, pigem sinna see jäigi. dia rolli kohta rituaalide lavastamisel, et meedial Siinkohal tuleb nõustuda Vic Duke’i ja Liz Crolõnnestub tekitada ühiskonna suurtele rituaalseleyga (1996, lk 4), kes märgivad, et rahvast on rahtele sündmustele kõikjal kohalolutunde. Jalgpalvusliku identiteedi kinnitajana palju lihtsam ette li liigamängud, nii kohalikul kui rahvusvahelisel kujutada, kui üksteist mängijat esindab rahvast tasemel, suurvõistlused jne, mida edastatakse, matšil teise rahvuse vastu. kommenteeritakse, analüüsitakse eri meediakaJalgpalli „mängustiili“ võib siin vaadelda rahnalite kaudu, taastoodavad jalgpalli mediatiseevusidentiteedi representeerijana. Mängijate inritud vorme. dividuaalseid ja meeskondlikke omadusi peetakse 2020 JAANUAR JALKA

KONVERENTS Jalgpall kui tühi tähistaja

Need mediatiseeritud vormid on sageli rüütatud „meie“ kogukonda kõnetavasse vormi. Nii on jalgpallireportaaž kujunenud žanriks, mis ise kubiseb eri žanrite, pop- ja kõrgkultuuri vihjetest ja kujutab tänapäeval ühte areeni, mille kaudu käivad eri sotsiaalsete klasside ja rühmade identifikatsiooniprotsessid. Sisu tasemel piirangud on vaid teabe üksikasjad: kes võitis, kes lõi väravaid, kuidas ja millal need löödi, kes sai kollase kaardi jne. Olulisem aga on see – nagu kirjutab Douglas Ponton, kes uuris Briti jalgpalli legendaarset reporterit Stuart Halli (mitte segi ajada eespool välja toodud samanimelise kultuuriteoreetikuga) –, et tänapäeva infotainment’i ajastul on informatsiooni edastamine alati ka meelelahutuslik. Igaüks tunneb reportaažis ära, et kõnetatakse just teda. Sageli toetatakse jalgpallireportaažis konkreetset poliitilist või sotsiaalset agendat. Meenutagem kasvõi Eestis jalgpalliliidu eestvedamisel läbiviidud integratsiooniteemalist sotsiaalkampaaniat, kus Konstantin Vassiljev oli üks käilakuju.

Väljakul toimuvast on sageli tunduvalt märgilisem see, mis toimub selle kõrval. Need fännid ei osanud ilmselt enne Eesti–Saksamaa kohtumist oodata, et Emre Cani mäng lõpeb punase kaardi tõttu vähem kui 15 minutiga. Foto: Liisi Troska

Muljed konverentsilt Jalgpallikohtunik Kristo Tohver: „Kui 2020. aasta Jalka konverentsi kuupäev oleks teada, oleks see juba kindlalt minu kalendris kirjas. Esimese konverentsi puhul läks hinge see, kuivõrd erinevate erialade inimesi jalgpall liidab ja kõnetada suudab ning kuivõrd erinevate nurkade alt me seda tajume ja armastame. Väga vajalik teemapüstitus oli Aivar Pohlaku nägemus jalgpallist kui elukutsest, mis on oluliselt laiem kui esmapilgul tajutav mängijakarjäär. Sümpaatne oli ka Alvar Loogi nägemus elust Viljandi Tuleviku fännina ja arusaam

JALKA JAANUAR 2020

Võime öelda, et jalgpalli puhul ei ole mängu esmane tähendus, mille esitasime artikli alguses Wikipedia abil, enam esmatähtis. Kui paljud meist oskavad rohkem kui mõne lausega rääkida jalgpallireeglitest? Küll aga räägitakse jalgpalli seostest muude ühiskonna valdkondadega, olgu see fänlus, mängijate palganumbrid, jalgpalli ja riigi maine, jalgpall ja majandus või palju muud. Me konstrueerime jalgpallidiskursust pidevalt uuesti, olgu siis reportaažide, lehelugude, akadeemiliste kirjutiste, tavavestluste ja muu kaudu. Jalgpalliga seotud loo jutustamise käigus kasutame kultuuri pakutud eri retoorilisi vahendeid nagu metafoorid (jalgpalliteater, kuningas jalgpall, jalgpalli sõjatanner jne), analoogiad jm. Ka käesolev artikkel on üks selle hegemoonilise diskursuse kujunemise osa. Kirjandus

• Douglas Ponton (2015), „Moving the Generic Goalposts? The „Poetry“ of Stuart Hall“. Soccer & Society, DOI: 10.1080/14660970.2015.1067788 • Pascal Lardellier (2005), „Ritual Media. Historical Perspectives and Social Functions“. „Media Anthropology“, Eric Rothenbuhler, Coman Mihai. Thousand Oaks, CA, Sage, 70–78 • Ernesto Laclau (2005), „On Populist Reason“. London, Verso • Emile Durkheim (2001), „The Elementary Forms of Religious Life“. Oxford, Oxford UP • Hunter Shobe (2008), „Place, Identity and Football: Catalonia, Catalanisme and Football“. Club Barcelona, 1899–1975. National Identities Vol. 10, No. 3, september, 329–343 • Vic Duke & Liz Crolley (1996), „Football, Nationality and the State“. London, Longman • Benedict Anderson (1991), „Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism“. New York, Verso • Stuart Hall (1996), „Introduction: Who Needs „Identity“?“. „Questions of Cultural Identity“, Stuart Hall, Paul du Gay. London, Sage Publications

sellest, kuidas jalgpalli saab väga erinevalt armastada. Minu lemmikuks kujunes vaieldamatult konverentsi viimane vestlusring jalgpalli ja tehnika suhtest, mis ootamatult ei käsitlenudki videokohtuniku temaatikat. Esinejad olid suurepäraselt valitud ja täiendasid üksteist võrratult. Tarmo Tiisleri sisemine põlemine jalgpalli vastu, Kristjan Pordi ratsionaalne ja alati ülipõnev maailmapilt ning Grete Arro mõttekäigud treenimise ja õppimise kohta ja võime lennult oma laialdasi teadmisi jalgpalliteemadega haakida – kõik see kokku tekitas arutelu, mida oleks hea meelega kuulanud pikemaltki. Jään ootama uute kuupäevade avalikustamist!“

KONVERENTS

Kuidas avaldada jalgpallikeeles armastust? S oovin alustuseks rõhutada, et neist viiest semantilisest üksusest, mis moodustavad minu ettekande pealkirja, on oluline eelkõige viimane – küsimärk. Ning järgnev jutt ei püüa seda sealt ära kustutada. Lähtun seisukohast, et jalgpalliarmastuse avalikuks väljendamiseks ei tohiks ideaalis olla kindlat rituaali ega kaanonit; et see võiks olla võimalikult personaalne, spontaanne ja reglementeerimata. Ometi on mul olnud pidevalt tunne, et niisugused standardid on olemas ning kehtivad oma vaiksel, ent vastuvaidlematul kujul peaaegu üle maailma. Moodsas akadeemilises žargoonis väljendatult kujutab jalgpallifanatism globaalset diskursust. Diskursus – nagu me kultuuriteooriast teame – on teatud tõekspidamiste ja normide vabatahtlikult (ja

Tekst: Alvar Loog, kultuurikriitik

sageli teadvustamata) omaks võetud kogum meie kollektiivses (ala)teadvuses. Diskursuse loomuses on määrata, mis on enesestmõistetaval moel „normaalne“ ja seega ka normatiivne ning mis mitte. Jalgpallifanatismi diskursus näeb ette, et jalgpalliklubi ja/või -koondist armastaval ja toetaval inimesel tuleb tõlkida oma tunded ja pühen-

SAGEDANE ETTEHEIDE „Mees, kus su trumm on?“

Foto: Liisi Troska

JALKA JAANUAR 2020

KONVERENTS eest vastutab alati justkui keegi teine; mitte need dumus välispidiseks, tema eneseväljendus peab inimesed, kes selle arengu puudulikkust kriitiliolema oma rituaalses väljapeetuses võimalikult selt esile toovad. aktiivne, metoodiline, tseremoniaalne, dekoraSee kõik sunnib mind kiuslikult ja kriitiliselt tiivne ja lärmakas, otsapidi ka provokatiivne ja küsima: kas oma tundeid peab väljendama? Kas ekstsessiivne ning soovitatavalt võimalikult kolsee on kohustuslik osa jalgpallikultuurist? Kas lektiivne. Jalgpallifanaatik peab olema nähtav, tundeid peab väljendama kogu aeg ja etteantud jalgpallifanaatik peab olema kuuldav. Ja seda kõike viisil? Kas seda poolehoidjat, kes ei väljenda oma möödavaatamatul moel. Kes ei ole oma koduklubi tundeid avalikult, regulaarselt ja häälekalt, pole või lemmikkoondise kohtumiste eel, kestel ja järel justkui olemas? Kellele on need tundeavaldused pidevalt ja mööda vaatamata kuuldav ja nähtav, ei suunatud – kas klubi omanikele, mängijatele, ole jalgpallifanaatik, see inimene ei armasta disvastasmeeskonna poolehoidjatele, „tavalistele“ kursuse seatud standardi seisukohast oma klubi pealtvaatajatele, meediale, iseendale jne? või koondist piisavalt, tema pühendumus on puuJalgpallifanatism on subkultuur. Ja me teame, dulik. et subkultuuride loomuses on olla väga väärNagu iga diskursus, avaldub ka jalgpallifanatuspõhine ja seega ka hierarhiline, neis on alati tismi oma meie tõekspidamistes ja hoiakutes, olulisel kohal sellised mõttelised ja suhtelised taastoodab, levitab ja kinnistab end meie avalikus kvaliteedid ja kategooriad nagu autentsus, kompeneseväljenduses. Toon portaali Soccernet.ee fooromissitus, tõsiseltvõetavus, reputatsioon jne. rumi sissekannetest paar näidet, mis valitsevaid Küsimused selle kohta, kes on „õige(m)“ arusaamu ja standardeid väga ilmekalt fänn ja kuidas peaks üks „tõeline“ fänn iseloomustavad. Esiteks postitus, mis käituma, ei kao käibelt enne, kui on on tehtud 2006. aasta 20. juunil peale 4. kadunud viimased end jalgpallifanaatijuunil toimunud mängu Tartu Tammeka kuna määratlevad (ja määratleda sooja Tartu Merkuuri vahel: „See et pealtLOOME OMA vivad) inimesed ja ühiskondlik nõudlus vaatajaid on nii vähe, on kurb, kuid see nende järele. mis mind veelgi kurvemaks tegi, oli fänFÄNNIKULTUURI Selle subkultuuri liikmete sisemine nikultuur või mis iganes see oli ka. Okei, Kõik märgid näitavad, eneseväljendus-, eneseteostus- ja enekeset tribüüni oli umbes 10-20 inimest et jalgpallifanatismi kui setõestusvajadus on jalgpallifanatissinistes Tammeka särkides. Kaasas globaalse diskursuse mist – kui võistlusspordi sekundaarsest olid ka sallid ja vist kaks pinipakaas- ja kõrvalnähtusest – teinud koos sunat. Fännamine põhines selnõudmised on meie sotsiaalse tellimusega omaette spordilele, et umbes veerandi tunni rahvuslikule genotüübile ala. Eesti kontekstis on paslik nentida, vahedega puhuti korra-kaks liiast. Me peame oma et seda näib sellisena tunnistavat ja pasunat ja siis oldi vaikselt... rahvusliku fännikultuuri ise kultiveerivat ka kohalik jalgpalliliit, kelistuti.. mõnusalt.“ le korraldatava iga-aastase fänniturniiJa veel üks, kirjutatud leidma. ri üheks ametlikuks ning objektiivselt 2010. aasta 23. augustil foohinnatavaks osaks on olnud juba aastaid fännilakusega Eesti rahvuskoondise fännitrihing: võistulaulmine, -skandeerimine, -karjumine büüni tegemistel: „lihtsalt valus vaadata, ja -hüppamine, mis käib „kuivalt“, ilma tegeliku kuidas koondise ja jalgpalli tase tõuseb, mänguolukorrata, ning kujutab enesest eri fänaga fänlus jääb samale tasemele, ei arene, nirühmituste üksteist üle trumbata püüdvat kirgei viitsigi areneda. [...] tra, me võtame oma likku kaasaelamist mitte kellelegi. Osavõtjate arlapsi tribüünidele, ja mis need näevad seal? vukus ja innukus demonstreerib ilmekalt, millises „eeeeeeeeejooooo, Eeesti“... ja kõik! mingit tunde- ja tähendusvaakumis suur osa sedasorti showd, midagi. [...] kas fännid on lihtsalt laijalgpallifanaatikuid igapäevaselt opereerib. sad. Mis tõeline toetaja on toetaja, kes ainult Igas jalgpallifanatismi diskursust ülima stanistub. Saan aru, et kõik ei pea seisma, laulma, dardina täielikult aktsepteerivas ja kompromissiplaksutama, karjuma, salle lehvitama. Aga kui tult järgivas jalgpallisõbras on minu heasoovliku näeb inimese kellel on särk ja sall ja siis ainult hinnangu kohaselt midagi halearmsalt tragikooistub vaikselt.... Miskit on valesti.“ milist. Nagu don Quijotes, keda tunneme Miguel Minu meelest on midagi valesti neis arvade Cervantese samanimelisest romaanist ja selle musavaldustes, täpsemalt neis implitsiitsetes adaptsioonidest. Don Quijote karakterile annab eeldustes, millelt see karm kriitika tõukub. Neis selle kvaliteedi asjaolu, et ta on lugenud liiga palkõneleb diskursus, mis sätestab, et fänn – ehk ju rüütliromaane ja hakkab end rüütlina tõestada teisisõnu inimene, kellel on vastav pühendumussoovides täitma püüdlikult õigeid rituaale, kaoaste ja seda väljendavad särk ja sall – ei tohi istuda tades seeläbi oma mõistuse ja tegelikkuse taju, „vaikselt“ ja „mõnusalt“, fänn ei tohi olla laisk, ta minnes konflikti argielulise maailmaga ja jõudes peab pakkuma teistele pealtvaatajatele ja nende koguni kriminaalsete tegudeni. lastele oma tegevusega meelelahutust. Ning mis Olen käinud suhteliselt regulaarselt oma kopeaasi: fänlus peab arenema, aga selle arengu 2020 JAANUAR JALKA

KONVERENTS

duklubi mängudel juba peaaegu kolm ja pool kümnendit ning jõudnud selle aja jooksul väsida kuulmast, kuidas ma pettunud kaasfännide ja suvaliste pealtvaatajate meelest „õige“ fännina kuidagi välja ei vea, sest põlen – introvert ja individualist, nagu ma olen; pealegi huvitab mind isikliku soorituse asemel hoopis oma meeskonna oma – tribüünil liiga madala leegiga („Mees, kus su trumm on?“, „Miks te ei laula!?“, „Miks teid nii vähe on?“ jne); ning kogemast, kuidas mind püütakse pidevalt eri argumentide ja taktikatega „õige“ fänni rolli suruda. Mulle on proovitud kogu aeg selgeks teha, et mul peaks justkui olema piinlik, et ma pole päris „õige“ fänn; et ma olen organiseerimatu ning pealegi veel justkui arg ja laisk; et ma ei taha olla tähelepanu keskpunktis; et ma pole suutnud ja/või soovinud konverteerida oma tundeid ja pühendumust ülejäänud pealtvaatajate (nii-öelda tavaliste inimeste) mängupäeva atraktsiooniks, nende mängukogemust rikastavaks miljööks ja meelelahutuseks. Olen näinud oma eluajal Eesti jalgpallis kümneid fännirühmitusi tulemas ja kadumas. Ning avastanud sealjuures, et need, kes on otsustanud põleda tribüünil eriti suure leegiga, põlevad ühtlasi kiiresti läbi. Sest jalgpallifanatismi diskursus on armutult ja ebainimlikult nõudlik, eriti kui võtta see eneseteostuse ja eneseväljenduse ideaaliks ning hakata seda viljelema kui võistlusspordi ala. (Sportlik intriig taastoodab sealjuures iseennast alaliselt: kui sul pole võistelda „õige“ ja parima fänni(kamba) tiitlile teistega, siis võistled paratamatult eilse iseendaga, kuna pead saavutatud taset kui mitte parandama, siis vähemalt hoidma.) Mul on väga raske leppida eeldusega, et fänlus on justkui miski, mida tuleb välismaiseid eeskuju-

JALKA JAANUAR 2020

Alvar Loogi sõnul ei ole jalgpallifänniks olemise põhieelduseks tribüünil valjuhäälne kaasaelamine. Tema toetab oma lemmiktiimi Viljandi Tulevikku teisiti. Foto: Jana Pipar

sid järgides kultiveerida iga hinna eest nagu kõiki neid erinevaid vabatahtliku kultuurilise enesekolonisatsiooni käigus innukalt imporditud diskursusi, mida on siinmail püütud aegade jooksul rahvusliku enesehinnangu ja välise kuvandi parandamise nimel suhteliselt kriitikavabalt omaks võtta ja ellu viia. Sest teadagi: „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Kõik märgid näitavad, et jalgpallifanatismi kui globaalse diskursuse nõudmised on meie rahvuslikule genotüübile liiast. Kõik senised üritused seda kohalikus kultuuriruumis juurutada ja arendada on kukkunud läbi nagu Nõukogude Liidu omaaegse riigijuhi Nikita Hruštšovi omaaegsed katsed kasvatada külma kliimaga piirkondades kampaania korras maisi. Me peame oma rahvusliku fännikultuuri ise leidma. Aga see saab sündida üksnes olemasoleva diskursuse surveta ja võimalikult spontaanselt, loovalt, pingevabalt ja reglementeerimata. Mitte austusest diskursuse, vaid armastusest oma lemmikklubi ja/või -koondise vastu.

Muljed konverentsilt Jalgpallifänn Frank Kolde ehk Papa: „Väga hästi tehtud asi! Mulle meeldis see, et jalgpalli vaadati väljastpoolt või natuke üldistatumalt, et see sport ei ole ainult mäng platsil. Tegu oli hädavajaliku ja tänuväärse üritusega ja minu meelest läks see väga hästi. Nii palju kui mina tean, on see fännide seas arutelusid tekitanud, ning olen kuulnud, et konverentsi jälgiti päris palju ka netiülekandena, kuna tööpäeval ei saanud paljud ise kohale tulla. Üritusele suutsid palju lisada ka suhteliselt jalgpallikauged inimesed, kasvõi minu naaber Grete Arro. Kokkuvõtteks – mina kiidan!“

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

TREENER

Aasta noortetreeneri

110 minutit

Eesti meistriks

auhinna teenis Reivo Vinter 2019. aastal Saare maakonnas.

mängis Vinter lõppenud aastal kõrgliigas Kuressaare esinduse eest.

tüüris Vinter 2019. aastal Kuressaare U15 tüdrukute võistkonna.

Muhe saarlane otsib tasakaalu

FC Kuressaare 22aastane treener Reivo Vinter tunnistab, et tänu oma noorele eale on ta pigem muhe ja sõbralik, kuid samas nendib, et just muheduse ja karmikäelisuse tasakaalu leidmine on töö juures kõige keerulisem. Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

ui väike Reivo Vinter põhikooli keskel koolidevahelisele võistlusele jalgpalli sattus mängima, astus tema juurde tuntud Kuressaare treener Jan Važinski, kes uuris, kas poiss ei tahaks päriselt jalkatrenni minna. Sealt saigi kõik alguse, kuigi Vinter tunnistab, et jalgpalluri elukutsest pole ta kunagi mõelnud. „Ma ei ole unistanud, et jõuaksin mängijana tippu, sest jalgpall on minu jaoks alati olnud hobi,“ nendib Vinter. Kui palliplatsil tegude tegemine ei ole olnud noore saarlase unistus, siis treeneritöö talle meeldib: „Praegu näen, et see sobib mulle suurepäraselt, ja ma ei kujuta ennast enam mõnes teises ametis ette.“ Teiste juhendamisega hakkas Vinter tegelema üsna juhuslikult. Kui pärast gümnaasiumi lõppu läks ta aega teenima kaitseväkke, saadeti ta sealt tervislikel põhjustel oodatust varem koju tagasi. Poole aasta pealt ei olnud aga enam võimalik koolidesse astuda ja nii asus Vinter tööd otsima. FC Kuressaare tegevjuht Mario Pruul olevat esmalt naljaga pooleks Vinterit treeneriks kutsunud, hiljem võttis noormees seda juba tõsiselt ja nii asuski ta 2017. aasta kevadel lasteaedades kätt proovima. Sealt edasi on kõik arenenud nii, et praegu juhendab Vinter U15 tüdrukute rühma ja 2008. aastal sündinud poiste gruppi, samuti on ta treener kohalikes huviringides ja maakoolides. Ennast treenerina iseloomustades arvab Vinter, et ta on üsna muhe. „Kuna olen noor ja minu vanusevahe treenitavatega ei ole nii suur, siis olen sellest tulenevalt muhe ja lastele sageli ka sõbra eest,“ selgitab Vinter. Samas tunnistab ta, et ainult muhedusega treeneritöös hakkama ei saa: „Minu jaoks on kõige raskem leida tasakaal selle vahel, millal olla sõbralik ja millal karm. Ainult muheduse pealt ei

JALKA JAANUAR 2020

Juhendajana proovib noor Reivo Vinter leida õiget tasakaalu muheduse ja karmikäelisuse vahel. tule selles ametis midagi, oluline ongi leida õiged momendid, millal kuidas käituda.“ Treeneritöö teise keerulise, kuid olulise osana toob Vinter välja selle, kuidas iga mängija puhul eraldi märgata tema vajadusi. Ta selgitab, et võistkonnas tahab iga mängija tunda ennast erilise ja märgatuna; kui treener seda tagada ei suuda, võib treeningurühm hakata laiali jooksma. Noorest east hoolimata on Vinteril eelmisest hooajast ette näidata nii mõndagi: tema juhendatav U15 tüdrukute võistkond krooniti oma vanuses Eesti meistriks ja Vinter valiti Saare maakonna aasta noortetreeneriks. „See oli aasta suurim üllatus!“ tunnistab Vinter. Ta lisab, et loomulikult tähendab tunnustus talle palju ja ta on selle üle väga uhke. Tulevikku vaadates näeb noor treener end vähemalt esialgu Saaremaaga seotuna. Ta unistab, et saaks kätt proovida Kuressaare esindusnaiskonna ja miks mitte ka esindusmeeskonna juhendajana. „Ainult noortetreeneriks ma ei soovi jääda, pigem tahaksin suurel väljakul juhendada täisvõistkonda. Treenerina on mu ambitsioonid suured,“ lubab Vinter.

Foto: Fotografo01 / IPA/PA Images/Scanpix

Paide Linnameeskond

Eesti

Siim Luts

Foto: Liisi Troska

Lazio

Itaalia

Ciro Immobile

KONVERENTS

Jalgpall kui kutseõpe K

ui mõelda jalgpallist traditsiooniliselt ja ilma suuremate vapustusteta kujunenud kultuuriruumis, siis täidab see mäng loomupäraselt mitut laiemat tähendust, olles iseeneslikult läbi põimunud paljude teiste ühiskonna valdkondade ja asjaoludega. Kui vestlesin hiljuti ühe jalgpalli kui teletoote spetsialistiga teemal „Televisiooni tulevik ja jalgpall“, selgus, et traditsioonilise televisiooni püsimise põhiliseks argumendiks on tänapäeval jäänud jalgpalli otseülekanded, kusjuures seos on ka vastupidine, sest ka jalgpalli jaoks on kasulik üleval hoida traditsioonilist telemeediat, mitte liikuda uisapäisa uutesse meediavormidesse. Nii hoitakse positsiooni, suisa tugevdatakse seda, välditakse konkureerimist muu meelelahutusega või isegi pelgaks meelelahutuseks muutumist. Kirjeldaksin jalgpalli ka kui universaalset religiooni, mis hõlmab kõiki rahvuseid, usugruppe ja maailmajagusid, kusjuures selles religioonis puudub konkurentide suhtes agressiivne element ja jumalakuju – mäng ise ongi jumal.

Tekst: Aivar Pohlak

Jalgpalli kui universaalse religiooni olulisim tähendus seisneb võimaluses olla protsesside suunaja ja uisapäisa maailma pöörlemise kiirusega kaasajooksmise vajaduse puudumine. Mõistagi tuleb jalgpallilgi mõelda kommertstähendustele, aga seda on võimalik teha väärtuspõhiselt, jälgides samal ajal ka seda, kuidas on inimesele päriselt kasulikum ja parem. Loo alguses kirjeldatud teemat saab samuti vaadelda selle nurga alt – traditsioonilise televisiooni ülevalhoidmine hoiab inimese keskendumist ühele asjale, sest nutiseadmest või arvutist mängu vaatamine tekitab varem või hiljem ahvatluse tegeleda samal ajal millegi muuga ehk see on tegelikult esimeseks sammuks tähelepanu hajumise, keskendumisvõime halvenemise ja pealiskaudsuse süvenemiseni.

Foto: Liisi Troska

2020 JAANUAR JALKA

KONVERENTS

Aivar Pohlak lik käsitleda selliselt kõiki pallimänge. kirjeldab jalgpalli Veidi jõulisemalt üldistades võime öelda, et Kusjuures, kui jalgpalli juurde tagasi tulla, väikui maailma suujalgpallil kui universaalsel religioonil on võimalus ke ei ole ka Eesti-sisene tööjõuturg – elukutselisi rimat positiivset pidurdada maailma pöörlemise tempot, et maajalgpallureid on 200–250, kohtunikke umbes 300, haridussüsteemi. ilm püsiks kauem elamisväärsena. treenereid umbes 600 ja igasuguseid ametnikke Kui tulla Eesti ühiskonna juurde ja otsida kohti, umbes 150. Päris arvestatav valdkond. kus jalgpalli kultuurikihi paksus võimalTänapäeval näeme, et just selle nurdaks meil leida sarnaseid seoseid, olega alt on võimalik ehitada üles püsivad me hakanud sagedamini kõnelema jalgsuhted riigi ja omavalitsuste ning jalgpallist kui kutseõppest ja jalgpallist kui palli vahel. Vastutuspõhiselt ja –võiharidussüsteemist. Kusjuures, kui siit mekusega üles ehitatud valdkond, mis „Veidi jõulisemalt korraks tagasi maailma suunas vaadata, annab võimaluse osaleda tööjõuturul, üldistades võime öelda, et julgeksin väita, et jalgpall on maailma millega samaväärset on raske leida, on jalgpallil kui universaalsel kõige suurem positiivne haridussüsselle nurga alt lähenemist väärt. teem. Jalgpalliõpetuse käigus puudureligioonil on võimalus Mõistame, et see mõte võib tundutatakse mitut sotsiaalset ja üldinimlikda alguses võõravõitu, aga kujundlipidurdada maailma ku teemat – grupikäitumine, lojaalsus, kult oleme praeguseks jõudnud justpöörlemise tempot, et vanemate austamine, vastutus –, ilma kui ühe seina äärde ja teame, et kuskil maailm püsiks kauem milleta ei ole selles mängus võimalik selles seinas on uks, millest soovime osaleda, ja kuna mäng on alati parim elamisväärsena.“ siseneda. õpikeskkond, siis omandatakse need Meie ülesanne on see uks üles leida asjaolud lihtsalt ja loomulikult. Sisuliselt tähenja oodata ukse avamiseks õiget hetke. dab see, et jalgpalliharidust antakse reaalses harmoonias inimese tegeliku olemusega, sest mängu olemus näitab ette, kuidas on õige toimida. Muljed konverentsilt Jalgpalluriamet on Euroopas üks ahvatlevamaid, mis tähendab sisuliselt loogikat, mille järgi Mart Treial, Õhtulehe spordiajakirjanik: oleks riigil mõistlik vaadelda jalgpalli kui ühte kut„Väärt ettevõtmine. Jalgpall pole kaugeltki ainult väravad, punktid ja taktika, kuid Eestis jääb mängu ühiskondlik ja seõppevaldkonda ning jalgpalliliitu ja klubisid kui kultuuriline pool (praegu veel) pigem spordi varju. Seepärast kutseõppeasutusi. Investeeringuid jalgpalli oleks oli too konverents äärmiselt värskendav kogemus ja pani aju aga võimalik vaadelda kui eelduste parandamist vahelduseks teistmoodi pöörlema. Ülekohtune oleks kedagi Eesti noorte jaoks konkureerimaks nendele aheraldi pjedestaalile tõsta, sest iga kõneleja jutus leidus teri, vatlevatele töökohtadele. Sisuliselt tähendab semida tallele panna, aga formaadilt teeb vestlusring monodasama ka maakonnakeskustesse jalgpallihallide loog-ettekandele loomulikult 1 : 0. Loodetavasti kasvab tänavusest üritusest äge traditsioon.“ ehitamise riiklik plaan. Õigupoolest oleks Eesti kultuuriruumis mõist-

JALKA JAANUAR 2020

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

KONVERENTS

Sinised päevad mu elus (eneserefleksioon-muinasjutt) Holland–Eesti, eelõhtul Kord Madalmaades baaris šotlast kohtasin, from Motherwell. „My friend, well,“ ta hüüdis: „One-two-three! Terviseks! Ojamaa Henriik, hope he scores!“ Kõrtsmik, kes välimuselt võinuks olla Kender Kauri kaksikvend, hakkas äkki valjusti rääkima Hollandi iseseisvuspäevast, Oranje kuldsest ajast. 21.03.2013

ee vabavärsi vormis diletantlik ajaluule sündis Lõuna-Hollandis kunagise Hispaania Madalmaade piirialadel Breda linnas 21. märtsil 2013. Istusin ühes mõnusas pubis selle rohelise ja vaikse, natuke Tartut meenutava linna südames kanali ääres.

Tekst: Neeme Korv, Äripäeva arvamustoimetuse juht

Tegelikkus oli muidugi, nagu ikka, mõnevõrra erinev kirjanduslikust ilupildist. Kõigepealt – mainitud lustlik šotlane oli väljaspool luuleridu sünge nagu öö ega tahtnud vestluskaaslasena vedu võtta. Kuidagi – empaatiline jutupaunik, nagu ma olen – õngitsesin talt välja, et ta oli pärit Motherwellist, ja see lõi aluse pisut lähemaks vennastumiseks. Põhjust oli. 2012/2013. aasta hooajal võis Henrik Ojamaa tibukollase särgiga pilte päris sageli meedias kohata. Väravaid ja väravasööte tuli nagu Vändrast saelaudu. Ja see teema šotlasele ilmselgelt meeldis. Ojamaa oli kohalik täht. Jõulise olekuga, Kaur Kenderi moodi sell teisel pool letti kukkus kangesti tulpidemaad ülistama, kartes vist, et äkki

*** *** ***

Foto: Liisi Troska

JALKA JAANUAR 2020

KONVERENTS juhtub temale ilmselt ootamatult ilmnenud Eesti-Šoti ühisrinde tõttu Amsterdam Arenal järgmisel õhtul mingi jama. Tegelikult ei juhtunud selles 2014. aasta MMi valikmängus muidugi midagi ebatavalist. Tablool oli väga hea seis. Mängu alguses. 0 : 0. Henrik Ojamaa oli algkoosseisus, aga ei skoorinud. Eesti sai kolm kolli sisse. Martin Vunk luhtas elu võimaluse pall Hollandi postide vahel seisnud Kenneth Vermeeri selja taha lüüa. Järgmisel päeval läks elu edasi nagu ikka.

ees või on koondisega kaasas, kui pean mängu ise ekraanilt jälgima. Nendega, kellega olen kunagi koos jalgpalli vaadanud. Ja nendega, kellega ma pole seda kunagi koos teinud. Aga ma ei alustanud juhuslikult Hollandist. *** *** ***

Kui ma olin Tartu ülikooli tudeng, kohtusin 1990ndate esimeses pooles täiesti juhuslikult tulevase hollandlasest ornitoloogiga, kes tuli oma magistritöö tarvis Matsallu linde vaatlema, Tartusse vahetustudengiks. See juhuslik kohtumine *** *** *** muutis mu elu ja sillutas ka teed jalgpallikultuuri mõistmise ja mõtestamiseni. Sellest kohtumisest Mul on aastakümnetepikkune tava kansai sõprus, kuhu on alati kuulunud ka jalgpall. da meeste rahvuskoondise mängupäeval sinist Sest Hollandi ühiskonnast jalgpalli lahutada ei koondisesärki. Sinise särgi päev on mulle alati saa. Veendusin selles juba siis, kui esimest korda püha. Ükskõik, kas Eesti mängib Uus-Kaledoonias sõbrale külla sõitsin. Aasta võis olla 1994. või Uruguays, Amsterdamis või Pärnus. Ja vahet Ei Alberti – Albert on mu sõbra nimi – peres pole, mida ma sel päeval tegema pean. Kirjutama ega lähisugulaste seas pole ühtki professionaalset lugu, käima pressikonverentsil, juhtima mingit jalgpallurit. Kui kohtusin esimest korda koosolekut või raadiosaadet. Või lihtAlberti vanema venna Jackiga, oli tollel salt istun vabal päeval pereringis. Või jalg kipsis – külastaadionil saadud jalgärkan öösel üles ja vaatan mängu, mis pallitrauma. Jack käis kunagi koolipoisijõuab mu arvutisse mingi jubeda kahtna samal ajal trennis Pierre van Hooijlase hanguva netistriimi kaudu kuskilt TEADJAID ÜHA ROHKEM donkiga, kes sirgus kohaliku klubi RBC maakera kuklapoolelt. Minu sinist koondisesärki Roosendaali ridades mängumeheks, Seda tava – kanda sinist särki – ja põmmutas neil aastail juba NACi eest hakatakse viimasel tava põhjust teadsid kõik mu toredad väravaid ja oli just jõudnud ka koondiskolleegid pikkade aastate jooksul Posajal küsivalt näperdama se, kus temast sai hiljem 46kordne intimehes ja sellega on ära harjunud mu veel ainult siis, kui ternatsionaal – koondise eest lõi Hooijuued vahvad kolleegid Äripäevas. mäng pole Eestis. donk 14 väravat. Muide, Aivar Pohlakul oli tuline õiJack, kusjuures, ei hoobelnud kunaIsegi jalgpallikauged gus, kui ta pärast Mainzi veresauna ja gi sellega, et oli Hooijdonki-lähedane sellega kaasnenud koondise peatreeinimesed on järjest kaasteeline. Ta hooples küll, aga selleneri vahetust ütles, et jalgpalli tähenenam kursis siniste ga, et ta olevat olnud palju parem kui dus on Eesti ühiskonnas muutunud. päevadega. Hooijdonk. Noh, ei vedanud lihtsalt, eks Jaanipäevaeelses Äripäeva raadio saaju. Alberti vanematekodu asub Breda tes „Kuum tool“ rääkis Pohlak mulle linna lähedal maal. Kui tallu saabusid tema väiintervjuus järgmist: „Jalgpalliliit on väärtuspõhine kesed sugulased, oli pallitoksimine täiesti tavaliorganisatsioon, mis püüab oma mõju kasutada ne meelelahutus. Üks kuuriaken oli katki löödud. maailma paremaks muutmiseks. Peame arvestaJalgpalliga. ma, et inimesi, kes neid puuteid kinni püüavad, Oli tavaline, et kohaliku lehe kaheksalehekülon järjest rohkem.“ jelisest spordilisast oli kuus pühendatud jalgpalMa olen neid puuteid sõna otseses mõttes füülile. Aga kõige enam jahmatas mind pereema, kes siliselt tajunud. katkestas köögis talitamise selleks, et ühe silmaga Minu sinist koondisesärki hakatakse viimasel Eredivisie vooru kokkuvõtet vaadata. ajal küsivalt näperdama veel ainult siis, kui mäng Mu sõbra koduasula amatöörklubi (kus nii mu pole Eestis. Isegi jalgpallikauged inimesed on järsõber kui tema vend mängisid) juubeli puhul välja jest enam kursis siniste päevadega. antud ajalooraamat, oli – ma ei liialda – nii paks ja *** *** *** nii uhke pildimaterjaliga, et Eesti parim jalgpalliajaloolane Indrek Schwede läheks kadedusest „Ürgroheluse laine, sinikaunis voog / mind üle lõhki. ujutab / ja kõige elavaga / ekstaatilisse osadusse Albert jagas oma riigi jalgpalliviirust meeleldi viib,“ on kirjutanud luuletaja Kersti Merilaas. minuga. Aastal 2001 saabus mu sõber Eestisse Mina tunnen sinise särgi kandmise päevadel Lilleküla staadioni kuulsale avamängule, kaasas just seda tunnet. Osadust. Hollandi lipp, mille triipudele maalisime tema Nendega, kes võitlevad platsil vastaste ja sageli soovil kirja „Albert tervitab Eestit!“. See lipp on iseendaga. Nendega, kes on mu ümber tribüünil, nüüd olnud meiega mitmel Eesti–Hollandi mänkui olen staadionil. Nendega, kes pole saanud gul. kohale tulla. Nendega, kes istuvad kodus telerite 2020 JAANUAR JALKA

KONVERENTS

*** *** *** Arvan, et minu komme kanda sinist koondisesärki ongi tulnud sellest, mida tajusin alates oma esimesest reisist Hollandisse. Sellest, kuidas ühiskond mingitel hetkedel tajutavalt jalgpalli rütmis hingab. Kuidas väikesed märgid hakkavad omandama suuri tähendusi. Märgid moodustavad märgisüsteemi ja see hakkab levima. Avaldama mõju, andma resonantsi, praegusel juhul siis rahvuslikku resonantsi, nagu ütleks kommunikatsiooniekspert Raul Rebane. Resonants kipub üldiselt olema negatiivne. Aga: „Suurt edu,“ kirjutab Rebane oma raamatus „Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit“ (2019), „võib saavutada inimene või rühm, kes suudab luua positiivsusest algava resonantsi, rahvuslikul tasandil on see eriti haruldane. Kultuuril ja spordil on siin suuremad võimalused. Spordis kaasneb suure võiduga ülisuur resonants ja tekib rahvuskangelane.“

Märts 2013: sõbrad ja segunev jalgpallikultuur. Amsterdam Arenal enne mängu Albert, Neeme ja Lindy. Muhu oranžid rahvuslikud murumütsid sobivad imehästi ka Hollandi fänni peakatteks. Kõnealune „lahingulipp“ oli esimest korda väljas Lilleküla staadioni avamängul. Foto: erakogu

Tegelikult peaksime juba oskama näha neid väikeseid teetähiseid (või puuteid), mis kinnitavad, et liigume õiges suunas. Kui Eesti jõudis 2012. aastal EM-finaalturniiri playoff’i, nägin Lillekülas rohkesti sellist publikut, keda ma pole seal mitte kunagi varem näinud. Suur Brasiilia ei toonud tribüünidele selliseid inimesi. Paljud neist, kes tulid vaatama mängu Iirimaaga, polnud igapäevased jalgpallisõbrad, vaid nii-öelda tavalised inimesed, kes läksid jalgpallimatšile kui rahvuslikule üritusele – nii, nagu minnakse laulupeole. Isegi siis, kui ise pole kunagi laulnud ja kui ei olda erilised koorimuusika austajad. See oli Raul Rebase kirjeldatud rahvusliku resonantsi näide Eesti jalgpallis ning ehkki jalgpall on meeskonnamäng, oli meil ka inimene, kes asus lähedal rahvuskangelase staatusele. Konstantin Vassiljev. Enne teist ilmasõda Evald Tipner. Ühiskonnas oli Iiri 0 : 4 järel tunda pettumust ja isegi eemaldumist jalgpallist, kuid tegelikult oli Eesti avalikkus pakutud sinise emotsiooni tõlgendamiseks veel liiga toores. Aga küll me küpseme. *** *** *** Mõni mängujärgne päev võib Eesti koondise fännile olla sinine esmaspäev nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ent kunagi me saadame taas jalgpalliplatsil korda „siniseid imesid“, kui korraks saksa keele fraseoloogiasse põigata, ehk teeme midagi uskumatut. Tuleb ka päev, kus me läheme Lillekülas Hollandi vastu 2 : 1 juhtima ja võidame selle mängu. Ja ühiskond hakkab hingama siniste päevade rütmis.

*** *** *** Hollandlaste rahvusvärv on oranž. Tiit Kuningas kirjutab raamatus „Sinine ajaloos, kultuurides, looduses“ (Koolibri 2015): „Johann Wolfgang Goethe värviõpetuse järgi kuulub sinine „passiivsete“ värvuste hulka. Ta on oranži vastandvärvus, spektris kõige tumedam värvus, samas kõige kurvem, igatsema panev.“ Kui enne mainisin osadust, siis kõige sagedamini räägitakse osadusest jumalaga. Usust. „Me usume Eestisse,“ on kirjas minu vanal fännisallil. Mulle sümboliseerib sinine värv ennekõike usku ja lootust. Seda peab Eesti koondise fännil olema rohkesti. Ja ma ei mõtle ainult mängulisi asjaolusid.

JALKA JAANUAR 2020

Muljed konverentsilt Lilli Arumäe, Arte gümnaasiumi õppealajuhataja, jalgpalli õppesuuna juht: „Jalka konverentsi ettekanded tundusid intrigeerivad. Iga ettekandja oli kohe kindlasti oma ala asjatundja. Kui mõtlesin, millest puudu jäi, siis oleksin andnud lektoritele rohkem aega. Väga põnev oli lõpuosas olnud arutelu, mis pani saalisolijad kaasa hingama samas rütmis, kas nõusse jäädes või kaheldes. Olen seotud nii jalgpalliakadeemia kui ka Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi poistega. Mõte oli koguda ideid ja kutsuda võimalusel lektoreid kooli noorjalgpallurite ette, et jagada teisi vaatenurki jalgpallist, mis on mängimise kõrval sama vajalikud ja põnevad. Soovin tegijatele jõudu ja tahtmist jätkata.“

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumĂ¤ngudele pĂ¤Ă¤smete ostmisel!

VESTLUSRING

Oluline sõnum treeneritele:

aju õpib aeglaselt! Ajakirja Jalka konverentsi lõpetuseks korraldati ka diskussioon, kus osales kolm võrdlemisi erineva taustaga inimest: Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi ja haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro (tekstis edaspidi GA), Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi professor Kristjan Port (KP) ja Eesti jalgpalliajakirjanike klubisse kuuluv ajalooharidusega telereporter Tarmo Tiisler (TT). Vestlusringi juhtis Tartu ülikooli doktorant ja Tallinna ülikooli kirjandusdidaktika lektor Joosep Susi (JS). Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

JALKA JAANUAR 2020

uigi vestluse teemaks oli ametlikult välja hõigatud „Jalgpall ja tehnoloogia“, siis tegelikult puudutati väga paljusid nüansse. Avaldame siinkohal mõned kõlama jäänud mõtted ja sõnavõtud, mis vestlusringis välja tulid. JS: Jalgpalli ja hariduse positsioon on spordi- ja kultuuriväljal mõneti sarnane ning tundub, et mõlemad suhtuvad tehnoloogiasse pisut ettevaatlikult. GA: Mulle tuleb sellega meelde ütlus „Näe, siin on rakett. Lendame kuhugi!“. Ehk me ei peaks tehnoloogiat tehnoloogia pärast kasutama, et olla kuidagi eesrindlikum. Hariduses on palju näiteid, kus kasutatakse digivahendit, aga ei saada aru, et see ei tee head, vaid on negatiivse mõjuga. JS: Tarmo just rääkis, et teda huvitab väga küsimus, kuidas me jalgpallimänge mäletame. See meenutab probleemi nutitelefonidega: saame kogu aeg palju infot, aga kokkuvõttes ei mäleta me midagi. GA: Aju ei õpigi nii. Midagi lugedes või videot

VESTLUSRING Vestlusringist võtsid osa (vasakult) Tarmo Tiisler, Grete Arro, Kristjan Port ja moderaatori rollis olnud Joosep Susi.

Kui lepime kokku, et eesmärk on saada pall üle teatud joone, siis lepime kokku, et nii on. Kui milleski kokku lepime, siis tekivad reeglid. Kolmas eeldus on see, et see ei tohi olla efektiivne. Siin hakatakse küsima – oot-oot, mis mõttes efektiivne? Küsin vastu – kuidas on kõige lihtsam palli väravasse toimetada? Üks osa meeskonnast peksab väravavahti ja teine osa lihtsalt viib palli väravasse? Või lastakse pall tankiga väravasse? Seda ei tuleks ju mitte keegi vaatama, pall oleks kogu aeg väravas ja mingit pulli ei tekikski. Seepärast peabki mäng olema ebaefektiivne. Kui me muudame selle tõhusaks, siis ei pane me tähelegi, kui see muutub tööks. Ehk siis kolm reeglit: eesmärk; reeglid, kuidas seda saavutada; vaata, et see ei oleks efektiivne. GA: Need reeglid tekivad seepärast, et aju tahab dopamiini saada. Ta tahab kogu aeg paremaks saada ja see juhtub ainult siis, kui ta rämedalt pingutab. Reegel võimaldab ka eksimusi ja see on koht, kus aju kõige paremini õpib. Õpetajad enamasti rikuvad selle arusaama inimeste peas ära, nii et nood hakkavad kartma kõige paremat õppimisviisi – eksimist. KP: Dopamiini vabanemine tekib siis, kui me meelehead ootame. Kui me seda liiga sageli saame, siis kukub dopamiini tase alla. Kui seda liiga vähe saame, siis kukub samamoodi alla. Järelikult ei tohi me olla väga tõhusad – need üksikud viigimängud Hollandiga ongi ju need, mille pärast te siia kokku tulete! vaadates on aju suhteliselt passiivne. TT: Võtan lihtsa ajakirjanikuna natuke Meelde jääb hoopis teistel viisidel. Kui taset maha. Ma ei tea, kuidas on kirjutavatahta saada targemaks, siis lihtsalt mintel ajakirjanikel, aga minul on rääkivana see gi materjali lugemine on väga ebatõhus mänguootus suur. Nädal aega enne mängu moodus. Kui on soov saada targemaks, algust olen pere jaoks kadunud. See on TARMO TIISLER: siis on ääretult tähtis, et sa samal ajal info täiesti haiglane ootamine! Aeg-ajalt olen „Nädal aega enne mängu mänguks ennast tühjaks oodanud. Siis on üle jauraksid: teeksid pause ja mõtleksid selle üle. Kui see info ei reaktiveeri eelmäng käes, lähen staadionile ja nagu polegi algust olen pere jaoks nevaid teadmisi, siis seda eraldi tarbides midagi. Ma ei räägi üldse tulemusest – see kadunud. See on täiesti see meelde ei jää. Meelde jäävad asjad, on selle hetke ootus, et nüüd hakkab pihta, haiglane ootamine! et nüüd juhtub midagi vinget. kui neid pidevalt meelde tuletada. Aeg-ajalt olen mänguks GA: See on ootuste ja tegelikkuse vahe. TT: Minu meelest on nii, et enamik eestlasi, kes jalgpalliga kokku puutuvad, ennast tühjaks oodanud.“ Ootad midagi väga suurt ja ägedat, aga võibolla on kõik tavaline. ei taju seda kui puhast kunsti. Nad ei JS: Jalgpallitreeneritega kunagi vesteldes jäi lähe jalgpalli vaatama ja ei saa seal mingimeelde motiiv, et edukaks saad siis, kui ühte sugust kogemust või tunnet – nad istuasja hästi palju kordi teed. vad televiisori taha ning vaatavad kelleGA: Viimase paarikümne aasta eksperigi kokku pandud lugu. Ülekanne algab mentaalsed uuringud on igasuguses konsaatepeaga, siis tulevad koosseisud, tekstis näidanud, et väga palju tõhusamalt mängu ajal näidatakse super-hüõpivad need, kes just nimelt ei tee ühte ja perkorduseid. Tavainimesele on see sama liigutust, vaid kes teevad eesmärgijalgpallimäng. Ei ole nii, et minnakse harjutust konteksti võimalikult palju vaavatud meelega staadionile ja kogerieerides. Pallimängu kontekstis: võtame takse seal midagi, mis on hoopis erinev kaks gruppi noori. Kui esimene neist viskab sellest, mida kogen televisiooni kaudu. palli korvi kogu aeg samast kohast, aga teine KP: Paljud seostavad mängu mingi emotvarieerib kogu aeg kaugusi, siis on teine grupp siooni otsimisega, aga sel hetkel jäetakse otsing lõpuks tunduvalt edukam: kui panna nad palli pooleli. Tuleb välja, et mängus on selged reeglid selviskama sellest kohast, kust esimene rühm aile kohta, millal on mingi tegevus mäng ja millal töö. 2020 JAANUAR JALKA

VESTLUSRING nult ja ainult harjutas, saavad teise grupi erinevusi: mõni jõuab lahenduseni kiiliikmed ikkagi rohkem sisse, kuigi nad remini, mõni teistsugusel moel. Reegel polnud ehk varem mitte kordagi täpon aga see, et õppimine on aeglane. Kui selt sealtsamast viskamist harjutanud. sul on treener, kes ootab kiiret tulemust KRISTJAN PORT: Kui varieerid eesmärgioskuse konteksti ja vaatab, et kahel kolmandikul grupist võimalikult mitmekesiselt, siis lood neu„Kui võtad pallimängus tuleb mingi harjutus välja kiiresti, ent ronaalsel tasemel eri teid sellesama taühel kolmandikul mitte, ja seetõttu selendale partneri, kes sinust seme kättesaamiseks. Raskem õppusel, parem on, siis sa arened. Kui le kolmandiku kõrvale heidab, siis on kergem lahingus. Tasub kummutada tal vaja teada ainult ühte asja: kunagi ei luuakse robot, kes mängib seda tõde, et tasub teha üht ja sama liitohi öelda, et selle ühe kolmandikuga ei gutust – lõppude lõpuks ei oska sa nii- jalgpalli ja on selles inimesest olegi mõtet pingutada. viisi isegi sedasama liigutust nii hästi kui TT: Kas tulevikujalgpall on ikkagi andparem, siis oleks robotist need, kes olusid varieerivad. mete töötlemise tulemusel saadav võiinimese treenimisel kasu.“ KP: Paar aastat tagasi tehti Saksamekus? Kui palju jääb sinna seda inimlikmaal uuring, kus selgus, et jalgpalliakaku faktorit? deemiatest tippu jõudjate arv on suhKP: Arvatavasti jõuame piirini, kus teliselt väike võrreldes muust spordist saame aru, et muutume liiga tehnolootulijatega – mitmekülgsus aitab paremini giliseks, see muutub liiga kuivaks ehk see arengule kaasa. Kui võtad pallimängus muutub tööks. Siis lepime kokku, et ärme endale partneri, kes sinust parem on, nii tee – tahame emotsionaalsust tagasi. siis sa arened. Kui luuakse robot, kes GA: Räägime natuke täidesaatvatest mängib jalgpalli ja on selles inimesest funktsioonidest. See, mis teeb meist iniparem, siis oleks robotist inimese treemese: keskendumisvõime, võime hoida nimisel kasu. infot meeles ja sellega manipuleerida, võiJS: Tippjalgpall ja ettevalmistus on täme vahetada ülesandeid (mida on jalgpallis napäeval tehnoloogiast üleküllastunud. Kas väga vaja), võime pidurdada kohest impulssi. intuitiivsus võib hakata kaduma? Me oleme nendes aspektides teistest loomadest KP: Mul on tekkinud selline arusaam. Meil on arenenumad. Need on omadused, mis ennustavad väga lihtne enda kohta igasuguseid andmeid tekikõike alates koolis hakkamasaamisest, peresuhetest, tada, aga kui palju olete te näinud, et otsustusprotõnnelikkusest kuni vangi sattumise tõenäosuseni. sess on tänu sellele paremaks läinud? Sellest, kes Adele Diamond ütleb nende funktsioonide kohta oskab andmeid koguda, saab hea andmete koguja, nii: reeglitega pallimängud, muusika, tantsimine, mitte hea otsustaja. Otsustamine on minäitlemine või rollimängud, lugude dagi hoopis teistsugust. Näeme seda ka jutustamine – miks on inimkond neid spordis, kus midagi mõõdetakse ära ja alati teinud ka enne kooliiga? Sest kõik otsuseid hakatakse tegema tõenduspõneed tegevused arendavad tohutult hiselt. Aga otsustaja ise, see algoritm, on täidesaatvaid funktsioone. Jalgpall – treenimata. See on ohukoht. GRETE ARRO: eriti kui seda mängida strateegiliselt TT: Mulle tundub, et viimasel ajal „Kui vaadata seda, kus haridus ja – arendab täidesaatvaid funktsioone on hakatud rohkem väärtustama neid psühholoogia kokku saavad, siis väga. Inimkond on need asjad välja juhendajaid, neid treenereid, kes suumõelnud ja ma arvan, et need ei kao davad strateegia kõrval hoolealustest on selge, et intuitsioon juhib meid ära, sest nende funktsioon aju mõttes need ekstra kaks protsenti välja pigistäiesti rappa. Suur osa õppimist on arendada täidesaatvaid funktsiootada, et ta läheks tõesti tiimi eest surene, mis on kõige tähtsam asi, mida puudutavast on sügavalt ma. Ma arvan, et see on midagi sellist, kontraintuitiivne. Õigete asjade arendada. Ja need funktsioonid ei aremida ei õpeta ükski robot. ne ise, vaid vajavad kohest tuge – näipeale intuitiivselt ei tulda.“ GA: Kui vaadata seda, kus haridus ja teks jalgpalli. psühholoogia kokku saavad, siis on selVaata kogu konverentsi ja täispikkuge, et intuitsioon juhib meid täiesti rapses vestlusringi aadressilt https:// www.facebook.com/jalgpalleestis/ pa. Suur osa õppimist puudutavast on videos/565004164353405/. Videoni sügavalt kontraintuitiivne. Paljud väited saab jõuda ka selle QR-koodi abil: – kiirus võrdub andekusega; kui ülesanded kiirelt lahendad, siis jäävad need sulle meelde; läbilugemine ja -kirjutamine on kasulik, pikalt ja jutti treenimine on kasulik – on õppimise mõttes valed. Õigete asjade peale intuitiivselt ei tulda. Mis puudutab aga andmete hulka, siis neurobioloogiline fakt on see, et aju õpib alati aeglaselt. Meil võib olla individuaalseid

JALKA JAANUAR 2020

UD T I ER STIS

E D EE U R ST TU

E KONOOD JA

Koduväljakud korda

kodumaise tehnikaga! Kolmnurk kunstmuruhari - 990€

• Kolmnurkne kunstmuruhari on soodsaim lahendus kunstmuruväljaku hoolduseks. Harja saab kasutada iga kunstmuruväljakule sobiva sõidukiga, olgu selleks sõiduauto, väiketraktor, -laadur või ATV. • Harja igas nurgas on veoaas. Veoköie kinnitusnurka saab vahetada. See tagab harjaste ühtlase kulumise ning võimalikult pika tööea. • Harjal kasutatavad harjaplokid on lihtsalt vahetatavad.

Hüdrauliline kunstmuruhari - 2090€

• Masina tagahaakes kasutatav hüdrauliline hari ühtlustab täitematerjali ja tõstab lamandunud murulibled. 4-meetrine töölaius ja hüdrauliliselt tõstetavad tiivad teevad harjast tõsise töövahendi ka suurte väljakute hooldamisel. • Harjal kasutatavad harjaplokid on lihtsalt vahetatavad. • Nutikas tõstetavate küljesektsioonide lahendus teeb harjaga manööverdamise mugavaks. Ülestõstetud tibadega asendis on harja lihtne hoiustada, selleks kulub vaid 2,7 m² • Parandamaks väljaku imamisvõimet, saab harjale lisavarustusena paigaldada teraspiid, mis kobestavad täitematerjali ning seeläbi kuivab väljak sadeveest kiiremini. • Suure jõudlusega sahk lume koristamiseks kunstmuruväljakutelt. • 4-meetrise töölaiusega sahal on tibade asendi muutmise võimalus. Seetõttuu saab hõlpsalt lund kuhja kokku koguda või sõidu ajal ühelt küljelt teisele suunata. • Saha tööterad on lihtsalt vahetatavad nii et vastavalt muru eripärale saab kasutada kas kummi polüuretaani (PUR) või tekstiili ja kummi segust tööteri. • Saha töökõrgus on tugirataste reguleerimise abil muudetav. Rattad hoiavad saha tera vajalikul töökõrgusel ja ei lase lõikuda murusse. • Rattad pöörlevad 360 kraadi ümber oma tugitelje, seetõttu ei kahjusta need manööverdamisel muru.

Kunstmurusahk - 1995€ Hinnad ei sisalda käibemaksu

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 521 8462, +372 528 2732 E-post: myyk@sami.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-post: heiki.kuld@sami.ee

www.masinakeskus.ee

LUGEJA KÜSIB

Märten Kuusk: kui jala sirgeks lased, ei saagi oma võimetest aimu

2019. aastal Floraga Eesti meistriks tulnud keskkaitsja Märten Kuusk mängis rohevalgete tiitlivõidus olulist rolli ja sai kirja ka oma esimesed kohtumised A-koondises. 23aastane Kuusk sõnas, et igas mängus tuleb lõpuni pingutada ka siis, kui seis on kehv, sest kui lased jala sirgu, ei saagi teada, milleks sa võimeline oled. Tekst: Kadi Parts | Fotod: Lembit Peegel

disse, aga enne seda mängisin kortermaja hoovis naabrite ja sõpradega jalkat. Ka üks mu vanaisa oli jalgpallur ja temalt sain esimese inspiratsiooni. Suurturniire vaatasin televiisorist esimest korda 2000. aastal (EMi) või 2002. aastal (MMi). Jalgpall on minu jaoks olnud peamine spordiala, kuigi põhikoolis harrastasin neli-viis aastat hobi korras ka breiktantsu. Mis on olnud sinu senise karjääri meeldejäävaim hetk? (@hugolehtmets6; @sander.gontmacher) Lõppenud hooajast jäävad kindlasti meelde Eesti meistritiitel ja euromängud Frankfurdi Eintrachti vastu. Mõlemal euromängul olnud atmosfäär oli väga nauditav ja ma pole kunagi varem nii suure rahvahulga ees mänginud. Samuti oli meeldejääv A-koondise debüüt. Mul on meeles, et kui sain teada, et alustan algkoosseisus, siis mõtlesin väga korralikult sellele, kuidas mängida. Kui mäng peale hakkas, siis oli viis kuni kümme minutit ärevus sees, aga vanemad mängijad rahustasid mu maha ja saime õnneks ise kohe oma söödumängu hästi käima. Mida andis sulle pool hooaega Rakvere Tarvas? Kas oled pettunud, et pärast Rakvere Tarvas mängimist jäid Premium liiga minutid Nõmme Kalju eest siiski üürikeseks? (Mart, Haaslava) Enne Rakvere Tarvast polnud ma Premium liigas nii palju järjest mänginud, seega oli see kindlasti vajalik kogemus. Sain teada, mida liiga endast kujutab ja kuidas on iga võistkonna vastu mängida. Rakveres veedetud aeg oli väga vajalik ja andis enesekindlust, et suudan Premium liigas mängida. Samuti oli see tore aeg, sest tiim oli väga kokkuhoidev. Kuigi tulemuste poolest väga hästi ei läinud, tulid mehed, kelle jaoks ei olnud see põhitöö, väljakule ja andsid endast maksimumi; respekt selle eest! Kui Kaljusse tagasi läksin, olin kindlasti tahtmist täis ja soov mängida oli suur, aga teadsin, et pole kerge minna tagumise otsa meeskonnast klubisse, mis võitleb tiitli eest. Eks ma üritasin mänguminutite eest võidelda, aga kohati oli vigastuste näol ebaõnne. Midagi kahetsema ma ei jää, ju pidi nii minema.

led juba nii noorelt Eesti meistriks tulnud; kuhu edasi? (Jevgeni, Tallinn) Tänavune tiitel oli mulle tõesti oluline, sest kandsin terve hooaja põhirolli. Mis edasi? Eks aeg otsustab. Minu ambitsioon on minna välismaale, aga ma ei hakka kiirustama ja minema lihtsalt minemise pärast. Kui peaksin jätkama Floras, siis see on hea võimalus arenemiseks, sest Floraga pole ma veel võitnud ei Eesti VARJATUD TANTSUANNE: karikat ega superkarikat. Lisaks oleks „Põhikoolis harrastasin eesmärgiks ka meistritiitli kaitsmine.

Mis on Nõmme Kaljust kõige eredamalt meeles? (Hannes, Narva) See, kui olin alles noor – 16–17aastane – ja neli-viis aastat hobi võitsime U17 eliitliiga. Ka oma esimese profileKas tahaksid kaitsja asemel mängida korras ka breiktantsu.“ pingu sõlmisin just Kaljuga. Samuti on meeles, ründajana? (Anneli, Tartu) et Kalju duubliga kerkisime suuresti oma noortele Muidugi oleks tore kogeda, mis tunne on värarajatud tiimiga II liigast mõne aastaga esiliiga kõrvaid lüüa ja korraks näiteks Erik Sorgaga kohad gemale tasemele. Kaljus veedetud aastad olid minu ära vahetada, aga pikemas plaanis tunnen ennast jaoks kindlasti huvitav aeg ja ka see oli huvitav kogekeskkaitses loomulikult ja paremini. mus, et seal oli palju välismaalasest mängijaid. Milline oli sinu esimene kokkupuude jalgpalliga? Kas oled ka muid alasid harrastanud? (@hugolehtmets6; Tiit, Tallinn) Jalgpallitrenni läksin viieaastaselt Nõmme Unite-

JALKA JAANUAR 2020

Mis annab sulle selle motivatsiooni, et töötada kõik mängud lõpuni isegi siis, kui tead, et tuleb kaotus? (Raimond, Tallinn) Minu põhimõte on selline, et isegi siis, kui män-

LUGEJA KÜSIB

Märten Kuusk Sünniaeg: 05.04.1996 Koduklubi: Tallinna Flora Varasemad klubid: Tallinna Kotkas, Nõmme Kalju, Rakvere Tarvas Koondisekarjäär: U17 8/1, U19 11/0, U21 22/1, U23 1/0, A-koondis 2/0

Kõikidest klubidest on Kuusk end kõige kodusemana tundnud Floras.

gida on vaid viis minutit ja oled rohkem kui viie väravaga kaotusseisus, tuleb lõpuni pingutada. Kui sa endast maksimumi ei anna, siis sa ei arene; kui jala sirgeks lased, siis sa ei näegi, milleks võimeline oled. Usun, et igat mängu tuleb ära kasutada edasiseks arenguks nii isiklikus plaanis kui võistkondlikult. Rakvere Tarva ridades mängides saime mõned suured kaotused, aga ikkagi tuli iga mäng lõpuni mängida. Alati on võimalus selleks, et kaotusseisust tagasi tulla ja väravaid lüüa; kunagi ei tohiks mõelda, et kaotus on tulemas. Kus tahaksid järgmisena mängida? Kas oleksid pettunud, kui uuel hooajal mängiksid endiselt Floras? (Jorma, Haapsalu) Mul pole mõttes olnud konkreetset sihtkohta, aga sooviksin mängida Kesk-Euroopas mõnes riigis või Skandinaavias, näiteks Norras või Rootsis. Usun, et pole mõtet teha liiga suurt sammu korraga, sest peamine on jõukohane liiga, kus suudad areneda ja saad mänguaega, kui oled ise mees ja võimaluse ära kasutad. Kui aga jään Florasse, siis ei ole ma kindlasti pettunud. Flora on väga hea klubi ja usun, et siin on võimalik areneda kõigil, isegi Kostja Vassiljevil! Kas Kaljust suure konkurendi Flora juurde üleminek tekitas sinus vastakaid tundeid? (Oskar, Tallinn) See otsus ei tulnud lihtsalt. Mõtlesin sellele palju, aga tundsin, et arvestades Floras olevaid arenguvõimalusi on see õige otsus. Milline (noorte)koondise mäng on su enda arvates olnud seni su parim? (Kristjan, Pärnu) See on raske küsimus, aga ega ei peagi kerge olema! Usun, et A-koondise debüüt tuli täitsa hästi välja. Mitte küll väga hästi, aga suutsime taga nulli hoida ja debüüdi kohta võib enam-vähem rahul olla. Noortekoondistest on meeles, kuidas mängisime U17 koondisega valikturniiri ja võitsime Walesi. Tänu sellele pääsesime edasi eliitringi. Ma küll ei mäleta, kui hästi ma selles mängus mängisin, aga lõin värava ja see kohtumine on hästi meeles. Kas usud, et oleksid pidanud edukate Premium liiga esituste eest saama tänavu koondises rohkem võimalust platsile pääseda? (Ingmar, Tallinn) Minu eesmärgiks ja võtmesõnaks oli sel hooajal hea stabiilsus. Usun, et sain sellega hakkama ja Premium liiga hooaeg tuli üsna hästi välja. Koondisest rääkides usun, et sain oma võimaluse. Eestis on palju häid mängijaid ja edu koduses liigas ei garanteeri võimalust ega kohta koondises, selleks tuleb lisavaeva näha ja veel paremini mängida. Usun, et sain oma võimaluse, ja pettunud ma pole. 2020 JAANUAR JALKA

LUGEJA KÜSIB kokk teeb väga häid ja koduseid toite, enda kodus mul ei tehta nii head sööki! Kes/mis on sind jalgpallis kõige rohkem inspireerinud? (@pajukas133) Kui lapsepõlvele mõelda, siis mõlemad vanaisad, kes olid sportlikud. Üks neist oli ka jalgpallur ja tema õpetas mulle esimesena peaga lööki – võibolla seepärast mulle meeldibki peaga mängida ja keskkaitsja olla? Samuti on mind inspireerinud mu vanemad, kes on mind alates lapsepõlvest trenni viinud ja alati toetanud. Kui rääkida jalgpalli mõistes, siis meeldis mulle, kui lõbusalt mängis 2000ndate alguse Brasiilia koondis. Noorena jäi silma ka Carles Puyol, kes oli suur võitleja, ning Zinedine Zidane oma meisterlikkuse ja kapteniomaduste poolest. Samuti oli Eestist palju mängijaid, keda jälgisin, aga eredamalt on meelde jäänud Raio Piiroja, Mart Poom ja Andres Oper. Usun, et on väga tähtis, et noorest peast oleks nii oma koduriigist kui välismaalt eeskujusid, kes inspireeriksid.

Millises klubis oled end kõige kodusemalt tundnud? (@kupitskaspar) Arvan, et Floras. Siin on kõik eestlased, välja arvatud üks lõppenud hooajal võistkonda kuulunud soomlane (Anselmi Mikael Nurmela – toim.), aga isegi tema muutus lõpuks sisemiselt eestlaseks! Meil on ühtehoidev ja nooruslik võistkond; meeldib just see, et minuvanuseid noori on palju ja neist moodustub tuumik; juurde muidugi ka paar nii-öelda isakest ehk Gert Kams ja Konstantin Vassiljev. Muidugi on ka treenerid olulised! Ja omalt poolt tooksin välja ka Flora koka, kelleks on minu teada endiselt KarlEerik Luigend (endine Flora mängija – toim.). Meie

Märten Kuusk pidurdamas FCI Levadia ründajat João Morellit.

Mis on sinu parim ja halvim omadus? (Ilmar, Rakvere) Parimateks omadusteks on ilmselt mängulugemine, kaitsetöö, kahevõitlused ja võistkonna juhendamine; juurde saaks panna palliga mängus ja selles, kuidas anda sööte liini pidi ülespoole ning leida õigel ajal õigetes ruumides õigeid mängijaid. i. Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Andres Oper. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

PNEUMOHALLID SOE, VIHMA- JA LUMEKINDEL MEIE PÕHJAMAA TINGIMUSTESSE

www.sportbuilding.ee

10 AASTAT TAGASI

Kaká

Tartu Santose

Aivar Pohlak

ehk kuulsa Brasiilia mängumehe valis Jalka toimetus 2009. aasta parimaks poolkaitsjaks.

trennides käis juhatuse liikme Meelis Eelmäe sõnul tänu lasteaedade trennidele ligikaudu 1000 last.

tuli II Eesti täringujalgpalli meistrivõistlustel võitjaks, alistades finaalis Jaanus Nuutre.

Duublite liiga ja pirukatest peldikuteni

010. aasta esimeses Jalkas sai sõna mitu jalgpalliinimest, kes arutlesid intrigeerival teemal, kas duubelmeeskondadele oleks aeg luua omaette liiga. Kui Levadia peatreener Igor Prins ja EJLi noortetöö juht Frank Bernhardt arvasid, et duublite liigaks on liiga vara, siis Viljandi Tuleviku loots Aivar Lillevere oli idee poolt. EJLi tippjalgpalli komisjoni juht Are Altraja sõnas aga, et esmalt tik-tak, aeg tiksub Adi d tuleks keskenduda kõrgliigale: Koo ndi s + LAu reA AAs tA süm boo Lne 100 0 JAL gpA LLu ri üLe es tos sAn tArtu t „Kõigepealt tahaks ühegi liiga n JA VAL Lo rein Kor Käb i & Kän d: ste LLi u mA ALi b JAL gpA käima saada, ehk siis meistriAug ust Kün nAp / daniel van buyten e / Karim benzema postrid: robbie Kean liiga kogu selle hiilguses. Meil s Fedorenko, boris s, nune pluss: Felipe a, , Anastassia morkovkin tarmo poborsky tuule napib sealgi inimressurssi, et müller mati pari, thomas hoolitseda mängudel kõige eest, peldikutest pirukateni.“ Ajakirja kaaneloos rääkis elust Floras väravavaht Mihkel Aksalu, kes oli toonaseks olnud rohevalgete esikinnas kolm aastat. Puurilukk tahtis piiluda piiri taha, sest ei leidnud enam motivatsiooni koduses kõrgliigas mängida. „Kui mängudes adrenaliini enam ei ole, mis kaks aastat tagasi oli, ja kui mängus saad heal juhul 3–4 korda palli puudutada, siis on raske leida motivatsiooni,“ nentis Aksalu. Ta lisas: „Hooaja jooksul on 40 mängu ja ainult 15 on sellised, et vana hea tunne on sees: adrenaliin on laes. See on mulle häirekellaks, et on aeg edasi liikuda.“ Saaremaalt pärit Flora väravavaht rääkis ka koondisest ja sõnas, et kui Saaremaalt jõutakse juba noortekoondisesse, aetakse Eesti suurimal saarel õiget asja. Endale seatud ootuste kohta meenutas Aksalu, et Aivar Pohlak oli kunagi öelnud, et näeb just Aksalus meest, kes peaks täitma Mart Poomi kindad. Nende ootuste täitmise kohta sõnas Aksalu nii: „Jalgpallis pole midagi kindlat. Asjad ei käi nii, et keegi ootab kellestki midagi ja siis nii lähebki. Aga kahtlemata on see tunnustus ja üritan nende inimeste ootusi mitte petta.“ hind 29 Krooni JAAnuAr 2010

mihKeL AKsALu:

ISSN 1736-7379

2010 JAANUAR JALKA

„Naistejalgpallis“ rääkis koondise loots Keith Boanas oma plaanist hakata Eestis koolitama naistreenereid, et hoida mängijakarjääri lõpetanud naiste teadmised jalgpalli juures. Artiklis rääkis oma treenerikogemusest Katrin Kaarna, kelle sõnul on mängimise lõpetanud naiste vuti juures hoidmine siiski keeruline. „Treeneri ja õpetaja amet ei ole meie ühiskonnas kahjuks väga prestiižsed ning teisalt ei saa kedagi sundida. Kutsumus peab ikka sees olema,“ analüüsis Kaarna. „Käbi ja kännu“ rubriigis aeti juttu endise tippkorvpalluri Vallo Reinkordi ja tema poja Steniga. Isa tunnistas, et on 11aastaselt pojalt aeg-ajalt uurinud, kas ta ei tahaks muruväljaku asemel minna platsile palli põrgatama, aga Steni jalgpallipisik olla juba nii suur, et korvpalliga ta enam vedu ei võta. Vallo Reinkort rääkis sedagi, et tal poleks midagi selle vastu, kui poeg valiks elukutseks tippsportlase ameti, sest endise korvpallurina oleks tal teadmisi, mida edasi anda. Ise poisipõlves ja kooliajal samuti jalkat mänginud isa Reinkort nentis, et kui poja võistkond turniiridel aina võidab, muutub temagi pulss kiiremaks. Steni mänge jälgis isa hoolikalt ka õpetamise mõttes: „Vahel joonistan paberile kõik üles, et kuhu liikuma peab. Arutame asjad üksipulgi läbi. Vahel olen ka karmim olnud.“ 2010. aasta jaanuarikuu Jalkast sai lugeda ka kunsti kohta, sest Indrek Schwede ajas juttu August Künnapuga. Kuigi Künnapul suurt jalgpallitausta ei ole, meeldib talle siiski sporti ja sealhulgas jalgpalli kujutada. „Minu jaoks ei ole niivõrd oluline, kas tegemist on jalgpalluri, kassi või majaga. Mind huvitab portreteeritava olemus. Üritan tabada asja hinge,“ selgitas Künnapu. Lisaks sai Jalkas näha kaht Künnapu maali, üks neist kandiski nime „Jalgpallurid“. KADI PARTS 2020 JAANUAR JALKA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kristjan Pelt Kahel viimasel hooajal Premium liigas Paide Linnameeskonna kaitseliinis mänginud 18aastast Kristjan Pelti iseloomustasid tema endine treener Marko Pärnpuu ja Paide abitreener Erki Kesküla. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Erki Kesküla: Oluline komponent keskkaitsja positsiooni juures. Siin annab juurde panna. Marko Pärnpuu: Tugev poiss, aga võibolla natuke pelglik mõnes olukorras. Pikkust ja jõudu on piisavalt, et võiks olla nahaalsem.

Erki Kesküla: Mängust arusaamine on tal heal tasemel. Kindlasti saab juurde panna, aga see on tema puhul pigem plusside poolel. Marko Pärnpuu: Mängu loeb ta hästi!

VASTUPIDAVUS

JÕUD

Erki Kesküla: Arenemisruumi on, aga samas ei ole vastupidavus tal kõige halvem. Noorteklassides oli ta pikemates jooksudes alati treeningurühma esimeses pooles. Hindaksin selle heaks. Marko Pärnpuu: Keskkaitsja ja väravavaht liiguvad väljakul kõige vähem, seega on mul keeruline seda kõrvalt hinnata. Seda oskavad öelda tema praegused treenerid.

Erki Kesküla: Uueks hooajaks ettevalmistumisel näeme vaeva, et muuta teda atleetlikumaks; see on meie jaoks prioriteet. Marko Pärnpuu: On vaja teha tööd ja saada tugevamaks, aga kindlasti ei ole ta nõrk poiss – juba noorena oli teistega võrreldes suur.

SISU

LIIKUVUS

Erki Kesküla: Kristjani suurim probleem on tema loomust tulenev tagasihoidlikkus. Lisaks sellele, et üheks meie suurimaks ülesandeks on muuta teda atleetlikumaks, on meil peatreener Vjatšeslav Zahovaikoga murekohaks see, kuidas saada Kristjan häälekalt initsiatiivi haarama. Marko Pärnpuu: Vaikne – teda ei ole väljakul väga kuulda –, aga võitleja. Hea tahtejõuga.

Erki Kesküla: Kuna ta ei ole kõige kiirem mängija, siis annaks neid puuduseid peita positsioonivaliku ja ennetava mõtlemisega, aga just seda ennetavat mõtlemist oleks rohkem vaja. Marko Pärnpuu: Teeb ära need asjad, mida kaitsja peab kaitsefaasis ja mängu ülesehituse faasis tegema, aga ta ei ole selline mängija, kes ise palliga tõuseks.

KIIRUS

Erki Kesküla: Kiiruslikud omadused võiksid olla paremad, aga selles vallas enam praegu väga midagi parandada ei anna. Samas kui arendada füüsilist võimekust, siis võib sealt midagi juurde tulla. Marko Pärnpuu: Tema mitte kõige kiiremaid jalgu kompenseerib hea mängulugemine.

TEHNIKA

Erki Kesküla: Ta ei ole kõige tehnilisem mängija, aga võibolla keskkaitsja positsioon ei nõuagi nii palju tehnikat, sest seal taga viimase mehena ei hakka sa ju enamasti kedagi triblingus üle mängima. Marko Pärnpuu: Tehnika on olemas. Ta ei ole olnud kunagi triblajamees, sest on mänginud keskkaitses, aga elementaarsed asjad on paigas.

SÖÖT JA LÖÖK

Erki Kesküla: Rahule võib jääda sellega, mis puudutab tema tugevamat poolt ehk paremat jalga. Löögile ta väga tihti küll ei jõua, aga pikk pall ja tugevama jalaga söödud on suhteliselt head. Vasakut jalga tuleks veel arendada. Marko Pärnpuu: Löögist on keeruline rääkida, kuna keskkaitsjana seda väga tihti ette ei tule. Aga söödud on head. 5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

3,5

Vastupidavus

Sisu

JALKA JAANUAR 2020

3,5

Sööt ja löök

Õhuvõitlus

Jõud

Tehnika

3,5

Liikuvus

2,5

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Magusamaias

rahulik koaala

FOTOD: Liisi Troska, Jana Pipar

CV Sündinud: 12.07.2001 Positsioon: keskkaitsja Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: Operi JK, Nõmme United Treenerid: Ralf Rogov, Marko Pärnpuu, Erki Kesküla, Vjatšeslav Zahovaiko Koondis: U16 2/0, U17 12/0, U19 5/0, U21 4/0

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur? Kui Ballon d’Ori võitjaks valiti Lionel Messi, siis ma ütleksin sellele vastu hoopis Virgil van Dijk. Ma pole ammu näinud nii head kaitsjat ja ta vääriks maailma parima mängija tiitlit. Millisel spordialal oleksid eriti kehv? Arvan, et golfis, sest kätega löökide puhul ei oska ma tugevust hinnata nii hästi kui jalgadega. Ma pole seni veel golfi proovinud, aga olen minigolfi mänginud ja mu isa on selles kunagi isegi Eesti meistrivõistlustel hõbeda võitnud. Kas soolane või magus söök? Kindlasti magus! Loodan, et mu treenerid seda ei loe, aga söön magusat tihedamini, kui treenerid tahaksid, ja mu lemmiksöögiks on pannkoogid maasikamoosiga. Kellega tiimikaaslastest tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Mikel Gurrutxaga Barruetabeñaga, sest tahaksin osata baski keelt. Kui oleksid loom, siis kes? Koaala, sest olen sama rahulik ning mulle meeldib magada ja süüa. Kas veedaksid aasta džunglis või mere peal? Mere peal, sest seal ei ole kogu aeg nii palju tegemist ja saab rahulikult oma mõtteid mõelda. Paku, mida toovad treenerid sind analüüsides välja sinu suurima nõrkuse ja tugevusena! Otseselt sellist kategooriat pole, aga arvan, et nõrkusena kindlasti juhendamise ja meeskonna juhtimise, tugevusena oskuse väljakul rahulikuks jääda ja võibolla kaitsja kohta mingil määral ka tehnika. Mis on su lemmikfilm/seriaal? „Black Mirror“. Selle mõistmiseks peab sarja ise vaatama, aga üldiselt räägib see huvitavatest tulevikuversioonidest.

Marko Pärnpuu: „Korralik spordimehe hing on sees.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? Esimesena tuleb lähitulevikust meelde hooaja viimase vooru võit Levadia üle. See oli minu jaoks elu esimene võit Eesti mõistes suure võistkonna üle. Hoolimata sellest, et meil enam midagi medalikonkurentsi mõttes mängus polnud, näitasime, et suudame ja oskame mängida. Mäletan, kuidas Tarmo Neemelo seal mängus värava lõi, oli palju rahvast ja atmosfäär oli väga äge. Edaspidiseks karjääriks andis see palju motivatsiooni.

2020 JAANUAR JALKA

NAISTEJALGPALL

Pärnu Vapruse

kolme hooaja edulugu Vaid kolme hooajaga on Pärnu Vaprus suutnud teenida kahel korral naiste rahvaliiga võidu ja kerkida teisest liigast esiliigasse. Naiskonna eestvedaja Maarja Virula sõnul on Vapruse eduloo taga mitu faktorit, millest tähtsaimad on äärmiselt hea läbisaamine ja esimesel hooajal väga hästi moodustatud tiim. Tekst: Kadi Parts | Foto: Svetlana Tšižova

apruse naiskond sündis 2017. aasta kevadel. Selle loomise juures olnud Maarja Virula meenutab, et pärast isiklikus plaanis keerulist 2016. aastat otsustas ta mõneks ajaks jalgpallist pausi teha. Üsna kiirelt sai talle aga selgeks, et ilma jalkata on keeruline elada, ja nii hakkas peas küpsema mõte, et võiks oma sõbrannadest, kellest paljud olid varem samuti vutti mänginud, uue võistkonna kokku panna. „2016. aasta oli minu jaoks otsustamise aasta ning lahkusin Pärnu JKst,“ meenutab Virula. „Kui seda tegin, siis tundsin, et Eestis pole ühtegi teist klubi, kus ma tahaksin mängida. Seega oli uue võistkonna eesmärk luua keskkond, kus kõigil oleks hea, lõbus ja turvaline ning kõik saaksid omavahel hästi läbi.“ Esialgsest mõttest jõuti pooleldi juhuse kaudu

JALKA JAANUAR 2020

Pärnu Vapruse naiskond oskab pärast mänge ka nalja teha! Pildil vasakult Kristel Lepik, Anastasia-Grazõna Stšerbatšenia, Maarja Virula, Merle Viidebaum, Leila Ilisson, Jana Mäeväli, Jaanika Järve, Kelly-Ly Tomingas, Linda Vaikla, Kristel Ojaste, Kaja Jaakson. Peapealseisu teeb Ene Midenbritt.

just Vapruse juurde, sest Virula jagas võistkonna loomise mõtet oma esimese treeneri ning nii PJK kui praeguse tiimikaaslase Ene Midenbritiga, kelle poeg Taavi on Vapruse treener. Kuna toona oli Vaprus just liitunud Premium liiga seltskonnaga ja klubis oli arutlusel, et litsentseerimise tarvis oleks vaja oma naiskonda, langesid pusletükid omavahel ilusti kokku. „Meid on klubiga selles osas väga õnnistatud, et meid võeti nii kiiresti omaks,“ kiidab Virula. „Olime nende jaoks ju must auk, sest nad ei teadnud, mida oodata. Aga meil ei palutud ennast kuidagi tõestada vms, vaid võeti oma hoole alla ja aidati; öeldi, et ka meie oleme olulised,“ lisab Virula.

Rahvaliigast samm edasi

Nii algaski uue võistkonna elu Vapruse hõlma all. 2017. aasta märtsis alustati trennidega ja kuigi Virula meenutab, et kohati oli ka raskemaid hetki, kui trennides oli näiteks vaid kuus mängijat, ei kaotanud ta kordagi lootust. Esimesi vilju said pärnakad nautida juba debüüthooaja lõpus, kui rahvaliigas võideti kuldmedalid. Järgmisel aastal korrati oma edu ja need kaks hooaega olid võistkonna eestvedaja sõnul väga vajalikud. „Rahvaliigas saime end palju koguda ja tiim sai kokku kasvada,“ räägib Virula. „Samuti leian, et on hea, et me kohe esimese aasta järel edasi ei liikunud, teine aasta rahvaliigas oli justkui kontrollaasta enda kohta.“

NAISTEJALGPALL

13. märtsil

32 punkti

FC ERRi

2017. aastal pidasid Pärnu Vapruse naised oma esimese treeningu.

kogusid Vapruse naised II liigas. Ise löödi 60 väravat, endale lasti lüüa 21 väravat.

naiskonna suutis Vaprus alistada rahvaliiga finaalis kahel aastal järjest.

henduse. Meil on algusest peale olnud väga hea tiiKahe kulla järel astuti 2019. aastal siiski järgmivaim ning see on eesmärk, mida tahame hoida.“ mine samm ja asuti mängima naiste teises liigas. Teise edu pandina toob Vapruse eestvedaja Virula sõnab selle otsuse kohta, et peamine põhvälja asjaolu, et 2017. aastal moodustati tiim väga jus oli mänguaeg: selleks ajaks oli Vapruses naisi heale baasile: ühest küljest olid samamoodi nagu 17–20, kuid rahvaliigas soovis enamik vastaseid Virula kogemusega mängijad, teisalt aga uued mängida seitse versus seitse formaati. Seega vajas tulijad, kes olid väga motiveeritud ja tahtsid end Pärnu naiskond võimalust rohkem naisi mängitatõestada. „See faktor, et meil oli selline hea sulam da. „Lisaks hakkasid ka mängijad ise mõtlema, et mängijatest, aitas kindlasti meie kokkumängule ja see oleks äge uus väljakutse,“ lisab Virula. arenemisele kõvasti kaasa,“ räägib Virula. Kuue naiskonna osalusel peetud teises liigas Nüüd ootabki Vapruse naiskonda ees saavutas Vaprus aasta lõpuks teise koha. senisest suurim katsumus, kui 2020. aasMängiva eestvedaja Virula sõnul ei mintal mängitakse esiliigas. Detsembri keskdud teadlikult kõrget kohta püüdma, paigaks olid tehtud alles esimesed ettevaid selle tõi hea tiimitöö. „Minul ei olvalmistused, kuid naiskonna ambitsioone nud enne hooaega muid ootusi kui see, ei saa kuidagi alahinnata, kui peatreeneet meil jääks kõik omavahel toimima Maarja Virula: riks toodi mitmekordne Eesti meister ja ja saaksime hästi läbi,“ selgitab Virula. „Võibolla kõlan naiivselt, 67 korral Eesti naiste A-koondist esinda„Meie edu tuli välja igas mängus eraldi, kui ütlen, et jalgpall peab nud Kristina Bannikova. Naiskonda seni sest võtsime kõike kaine mõistusega: juhendanud Virula sõnab, et otsus looolema lõbus, aga mõtlen tugevamate vastu ei läinud suhtumisega, et nüüd on jama majas, ja nõrgemate selle all, et lisaks väljakul bumise kohta tuli temalt, mitte Vapruselt. „Tundsin, et olen oma panuse andnud ja vastu ei läinud mõttega, et see on lihtne. toimuva nautimisele on mu eesmärk on täidetud; võistkond vajab Iga mäng oli uus ja kui võistkond toimib väga oluline ka see, mis uut doosi uue inimese näol,“ ütleb Virula. hästi, siis tuleb ka edu.“ Kuigi detsembrikuu keskpaigaks oli toimub väljaspool trenni.“ Bannikova Vapruse juures alles lühikest Mis on edu saladus? aega ametis olnud, on ta oma otsusega rahul. Liiga teine koht tähendas pääsu üleminekumän„Mõtlesin sellele pakkumisele umbes nädal aega, gudele, kus pärnakad võitsid Nõmme Kaljut kahe sest arutasin asja ka lähedastega,“ vaatab Bannimängu kokkuvõttes 9 : 0. Sellega lunastati 2020. kova tagasi. „Väga suurt kokkupuudet mul võistaastaks pääs naiste esiliigasse, kuid otsus see konnaga veel olnud pole, aga esialgu tundub, et samm astuda ei tulnud kergelt. „Pidime maha meie koostöö klapib. Mina kompan, kuhumaani istuma ja päris pikalt seda arutama,“ tunnistab võin nendega minna, ja nemad annavad mulVirula. Ta lisas, et kuigi esmalt oli tema soov jätle oma tagasisidet minu töö kohta. Hetkel mulle kata teises liigas, nägi ta hooaja lõpus, kui palju meeldib väga!“ ütleb Vapruse uus peatreener looon naiskonnal sisu. „Kui suudame teatud väikesed tusrikkalt uue proovikivi poole vaadates. puudujäägid ära lihvida, siis võime kaugele minna,“ sõnab ta. Samas rõhutab Virula, et kuigi rahvaliigast esiliigasse jõudmise protsessis on endale aru antud, Uuel hooajal jahitakse head mängu et puhas lõbu on üha enam asendunud sportliEsimest aastat naiste esiliigas osalev Vaprus pole endale uue ku poolega, ei tohi lõbu jalgpallist ära kaduda ka peatreeneri Kristina Bannikova sõnul suuri eduloolisi eesmärke tugevuselt teises liigas, sest just see on Vapruse seadnud. „Minu jaoks on üheks eesmärgiks naiskonnaga ühise naiskonna edu üks võti. keele leidmine,“ sõnab Bannikova. „Teiseks eesmärgiks on män„Võibolla kõlan naiivselt, kui ütlen, et jalgpall gulises mõttes hea hooaja tegemine. Kui sellega kaasneb ka hea peab olema lõbus, aga mõtlen selle all, et lisaks välkoht, siis see on boonus, aga see pole otseselt ei minu ega klubi jakul toimuva nautimisele on väga oluline ka see, seatud eesmärk.“ mis toimub väljaspool trenni,“ selgitab Virula. Ta Kolm hooaega naiskonda vedanud Maarja Virula sõnul on tulisab: „Me ei ole üksteisele ainult tiimikaaslased, gevuselt teises liigas oluline jääda naiskonnana selliseks nagu vaid veedame väga palju aega koos ka trenniväliseni: „Tulgu võidud, viigid või kaotused – peaasi, et mängurõõm selt. Meie lõbu tulebki sellest, kes me üksteisele alles jääks. Paljudel mängijatel on praeguseks tekkinud isiklikud oleme ja mida tähendame. Meie omavaheline side eesmärgid ja kui suudame need maksimaalselt ellu viia, siis on ka tiim edukas. Aga just mängurõõm on see, mis ei tohi ära kaon väga tugev ja see on aidanud luua hea ja turduda, tulemused on teisejärgulised.“ valise keskkonna. Loomulikult on ka meil väikeseid omavahelisi kitkumisi, aga need saavad kohe la2020 JAANUAR JALKA

KLÕPSUD

Jalgpalligala pildis

 Jalgpalligalat juhtisid traditsiooniliselt Aivar Pohlak ja Mihkel Uiboleht.

Foto: Jana Pipar

 Gala seekordne teema oli „Sinimustvalge palliga (Newtoni radadel)“. Sinine, must ja valge pall leidsid laval ka kasutust!

Foto: Jana Pipar

JALKA JAANUAR 2020

KLÕPSUD

 2019. aasta kõige aktiivsemaks kohtunikuks osutus Voiteh Karnatsevitš, kes sai aastaga kirja suisa 89 teenindatud mängu. Auhinna andis kätte Eduard Rõžov.

Foto: Jana Pipar

 Naiste meistriliiga parima mängija tiitliga pärjati Katrin Lood, kes sai auhinna

 Üllatusesinejana astus laval lauluga üles ERRi

kätte jalgpalliliidu peasekretärilt Anne Reilt.

raadiohääl Ragnar Kaasik.

Foto: Jana Pipar

Foto: Liisi Troska

2020 JAANUAR JALKA

KLÕPSUD

Jalgpallikonverents pildis

 Ajakirja Jalka esimest konverentsi olid uudistama tulnud mitu tuntud jalgpallitegelast. Sel pildil on mõttesse vajunud tippkohtunik Kristo Tohver. Foto: Liisi Troska

 Esinejatele sai esitada ka küsimusi. Kaupo Põllult pärib aru tuntud vutifänn Frank Kolde ehk Papa.

Foto: Liisi Troska

 Mõistagi olid üritust kuulama tulnud ka ajakirjanikud. Fotol Delfi ja Eesti Päevalehe spordižurnalist Gunnar Leheste.

Foto: Liisi Troska

JALKA JAANUAR 2020

KLÕPSUD

 Eesti Jalgpalli Liidu tehnilisele direktorile Janno Kivisillale pakub midagi nalja. Tema kõrval muheleb ka vutiliidus taristu eest hoolitsev Targo Kaldoja.

Foto: Liisi Troska

 Kohtunik Jaan Roos mõtleb elu üle järele. Tema ümber on ajakirjanikud Kristjan Jaak Kangur, Ott Järvela ja Tarmo Tiisler.

Foto: Liisi Troska

2020 JAANUAR JALKA

PARIMAD PALAD

Mida meile 2019. aastal öeldi Nagu ikka, paneme järjekordse aastaringi täitumise puhul kokku valiku tabavatest, humoorikatest või lihtsalt huvitavatest ütlustest, mida lõppenud aastal meie ajakirjale lausuti. Traditsiooniliselt pääseb iga ütleja valikusse vaid ühe noppega.

„Päris alguses polnud mul mobiiltelefoni ja mängude korraldamisel oli raske inimestega ühendust pidada. Meid olid vähe ja näiteks mina keetsin kodus teed, mille siis Kadrioru staadionile toimetasin.“ Raili Ellermaa meenutas jalgpalliliidu algusaegu „Ma vahel loen ka kommentaare, et midagi mõtlemapanevat teada saada, aga kahjuks ajavad need enamikus muigama, sest neid ei kirjuta inimesed, kes oskavad analüüsida (on muidugi väheseid erandeid). See paistab neile olevat stressimaandamise koht. Tuleb meelde, kui võitsime 3 : 0 Horvaatiat ja abitreener Andres Oper ütles, et nüüd ei saa keegi midagi öelda. Ütlesin talle naljatades, ise teadmata, milline on tegelikkus: Opi, mine löö Soccerneti esimene kommentaar lahti! Ta tegi seda ja sealt vaatas vastu pasahunnik.“ Martin Reim „Ütlen ausalt – Pärnu jalgpall on minu jaoks haige teema. Mul on väga kahju ja valus vaadata, mis Pärnus praegu toimub. Sellest linnast on Eesti jaoks väga palju koondislasi tulnud, aga see sats, mis praegu mängis… Mille jaoks nad üldse kõrgliigasse tõusid? Pärast kaotavad 0 : 6 või 0 : 8… Las noored mängivad ja arenevad esiliigas ja kui on valmis, siis tõusevad. Ma ei tea, milles probleem on, aga seda on valus vaadata.“ Sergei Mošnikov „Tegelikkuses on asi selline, et helistasin ise Martinile (Reim) ja ütlesin, et ta mind koondisse enam ei kutsuks. Mul ei ole nii tugevat keha, mis peaks vastu kõvale mahvile. Koondisepausid kuluvad mulle taastumiseks ära.“ Mait Toom

JALKA JAANUAR 2020

„Kujutan ette, kuidas poisikesed mõnel murulapil vutti taovad ja väravaposte tähistavatele koolikottidele asetatakse telefonid või mingid spetsiaalsed kuni kümme eurot maksvad vidinad, millega saab luua väravajoonetehnoloogia.“ Andres Must „Minu ajal oli Gruusias nii, et koolis mängiti jalkat, enne trenni mängiti jalkat, pärast trenni mindi koju ja mängiti jälle jalkat.“ Zakaria Beglarišvili „Suurima enesekindluse annavad kaotused. Sealt algab protsess, mille jooksul selgub, kas sinust kasvab võitja või kaotaja. Kaotus ei ole ainult tulemus. Ebaõnnestumine on tagasiside tehtud tööst, millele peaks järgnema analüüs leidmaks kohad, mis õnnestusid või mis vajavad parandamist.“ Aleksandra Ševoldajeva „Kõva meelakkumine! Minu amet on klubi juhist kuni traktorijuhini välja. Klubi ülesehitamine on raske ja kõike, mida tahaks, ei saa paraku teha.“ Joel Lindpere klubijuhi elust „Psühholoogia on tüdrukute puhul teistsugune. Kui poisid ebaõnnestuvad, siis nad proovivad uuesti, uuesti ja uuesti. Kui tüdrukutel ei tule midagi välja, siis tahavad nad täpselt teada, miks see välja ei tule ja mida peab tegema. Kui varem poistega tegelenud treener läheb tüdrukuid treenima, siis võib see psühholoogiline aspekt raske olla.“ Andrus Lukjanov „Sain korraga aru sellest kuulumise tundest. See on sama tunne, mis tekib laulupeol. Inimene ei pruugi olla laulja ega tohutu patrioot selles mõttes, et käib kogu aeg ringi, lipp peos, aga laulupeol sa saad aru, et sa kuulud kuskile. Jalgpall on samasugune: see on justkui kõigi oma.“ Aet Süvari kirjeldas hetke, mil armus jalgpalli „Otsus tuli raskelt – üks asi oli jalgpall, teine see, et mul oli just Tartu tüdrukuga suhe tekkinud.“ Kaspar Paur seisis Tammekast Kaljusse siirdudes dilemma ees

PARIMAD PALAD „Ajas tagasi vaadates oli see noorele mängijale loomulikult suur tunnustus, kui võrreldakse sellise Eesti jalgpalli legendiga (Raio Piirojaga). Ma pole endale kunagi seetõttu lisapingeid peale pannud, vaid olen alati oma rida ajanud. Võib öelda, et mina Piiroja saapaid täitnud pole ja eks see on kellegi teise ülesanne.“ Mikk Reintam „Meenutan ikka 2017. aasta karikafinaali, kus FCI-le küll kaotasime, kuid seal oli tunda tõeliselt suure jalgpalli hõngu. Mängus oli tiitel ja euroraha, ning kohal oli palju fänne. Mängueelsel perioodil sai tööd tehtud ka öötundidel, nii et lõpuks tundsin Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Volodinit nagu oma pereliikmeid.“ Kaido Koppel „Tahe on see, mille pealt tõrjutakse, ja nagu ma alati rõhutan: ära mõtle, lihtsalt tõrju!“ Väravavahtide treener Aiko Orgla jagas oma salanippi

„Minu karjäär on läinud vastupidi. Igasugune loogika minu käikudes puudub. Aga olen nüüd aru saanud, et minu elus ongi loogika puudumine normaalne, ja üritan elada tänases päevas. Olen õnneks jõudnud seisu, et suudan jalgpalli nautida. Vahepeal oli see tunne kadunud.“ Frank Liivak „Tegin reaalselt kolm kiirendust oma väljakupoolelt teisele poole ning iga kiirenduse lõpus oli värav. See ajas naerma. Tulin vahetusest ja vastased vaatasid, mis vend see on. Pime kana leiab ka tera, aga et ta kolm tera korraga leiab – ma ka ei tea!“ Kaarel Nurmsalu säras III liiga mängus kübaratrikiga „Üks mäng oli selline, kus Viljandi Tuleviku mees Raido Roman lõi hooaja kauneima värava. Mina ei olnud aga isegi tähele pannud, et ta platsile oli tulnud! Ta rebis tähistades särgi kiirelt seljast ära ja lõpuks ütlesin veel ta nime kuidagi valepidi – Roman Raido…“ Vutikommentaator Joel Remmel meenutas piinlikku hetke

„Mängijad peavad andma A-koondisele, mitte A-koondis mängijatele. Enamasti on nii, et inimesed peavad palju tööd tegema, et koondisse jõuda, aga kas meil ei ole vahel vastupidi: koondisse võtmine aitab karjääri edendada?“ Konstantin Vassiljev

„Olen ilmselt persoon, keda paljud võivad vihata: meie juurest käis suur hulk mängijaid läbi ja pole lihtne neile ära öelda. See on kogemus, mis võib noort inimest elu lõpuni saata.“ Vjatšeslav Zahovaiko

„Olen Euroopa rannajalgpalli ässadele näidanud kavandeid ja nad ei usu, et siia on võimalik midagi sellist rajada. See on juba midagi Star Treki moodi, see on ulmeline!“ Rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask kiidab sisehalli, mis võiks sel aastal Õismäele kerkida

„Ei ole nii, et saan palli ja pean seda siis võimalikult kaua enda käes hoidma, et tõestada, kui hea ma olen. Minu töö on see, et pean teistele olukordi paremaks tegema, et neil tekiksid väravavõimalused.“ Laskesuusataja Rene Zahkna käib jalgpallis tiimitööd nautimas

„Miks ma uute hallide tulekus nii kindel olen? Sest avalik surve suureneb. Jalgpalli roll ühiskonnas on muutunud. Jalgpall on suur tööandja ja ka maksude maksja. Ta annab ühiskonnale tagasi. Sisehallide rajamisega vabaneb spordisaalides ja tervisekeskustes ruumi teistele aladele. Saaliaegade nappus on Eestis suur probleem.“ Targo Kaldoja

„Kui vastasmeeskonnaks pole mõni Eesti meediaväljaanne ja ründajaks mõni ülimalt ambitsioonikas ajakirjanik, siis tundub, et Nublu suudaks värava puhtana hoida küll.“ Sandra Raju valis oma sümboolse koosseisu väravavahiks räppar Nublu

„Olid ajad, kus meil oli vaid paar puutoolidega kino. Nüüd ei käi inimesed enam kinos ainult hea filmi pärast, vaid ka seetõttu, et see keskkond on hea. Jalgpall peaks samuti lisaks mängule pakkuma ka keskkonda selle nautimiseks.“ Kuno Tehva

„Jalgpallis tuleb lähtuda sellest, et mina lähen ja teen. Lähtun sellest ka laulmises: mina olen parim, lähen ja teen. Kui treener paneb sind jalgpallis pingile, siis mõtled, et see on tema viga, ta ei saa ilmselt aru, kui hea sa oled. Mul on samamoodi: kui ma kellelegi ei meeldi muusikuna, siis on nemad valesti aru saanud. Vot selle olen jalgpallist kaasa võtnud.“ Jüri Homenja

2020 JAANUAR JALKA

LÕPULUGU

Tim, Leff ja MarWin Lõppenud aastal leidis Premium liiga klubide juures oma kodu õige mitu vahvat maskotti. Uurisime, mis elu elasid Tartu Tammeka juures pesitsenud tammetõru Tim, Levadias elupaiga leidnud lõvi Leff ning merest Maardusse kolinud MarWin. Tekst: Kadi Parts

ui enne 2019. aastat olid maskotid Premium liiga klubides pigem harv nähtus ja peamiselt võis märgata vaid Tallinna Kalevi ja Pärnu Vapruse karusid, siis kogukonnajuhtide eestvedamisel suurenes maskottide hulk lõppenud aastal oluliselt. Nii võis Kuressaares näha viikingeid, Paides väikeseid rüütleid ja Flora mängudel koer Pennut. Tartlasi rõõmustas aga hoopis tammetõru Tim, kelle tegemisi ka lähemalt vaatasime.

Foto: Anni Ulm / Tartu Tammeka Facebook

ja lõi kaasa poolajamängudel, lastekaitsepäeval kutsus ta endale külla mitu sõpra: kolm jänest ja elevandi. „Tammetõru Timi ülesanne on suhelda inimestega, tuua lastele naeratus näole ja tekitada side Tammekaga,“ räägib Tammeka kogukonnajuht. „Lisaks – kui lähed kahemeetrise tammetõruga linna peale seiklema ja klubi tutvustama, siis see on enamasti üsna hea jäämurdja.“ 2019. aastal kõrgliigas kaasa löönud Maardu Linnameeskonna juurde kolis sinine kaheksajalg, kel nimeks MarWin. Klubi kogukonnajuhi JekateKuidas jõudsid maskotid koju? rina Nagovitsõna sõnul oli maskotti valides kõne Kui mitu klubi leidis oma maskoti või nende nime all ka muid variante, kuid just kaheksajalg sümavaliku konkursi teel, siis Tammekal läks lihtsaboliseerib Maardut kõige paremini. „Ühest küljest malt. Klubi kogukonnajuht Heiko Sallok selgitab, on oluline see, et meie klubi president Maksim et juba varem oli olemas ühe väikese fänni visand Krivošein on ka meie esindustiimi ja nüüd tuli see vaid ellu viia. „Tammängija ja kannab numbrit kahekmeka, Tammelinn, tammed, meie uus sa – kaheksajalal on sama arv jalgu,“ logo – kõik langes kokku ja seega oli räägib Nagovitsõna. „Kuna ilma oma tammetõru igati loogiline,“ räägib presidendi toetuseta ei oleks me siin, Sallok. kus praegu oleme, siis oli see üks Ta lisab, et oma maskoti olemasolu Heiko Sallok: põhjus, miks meile just kaheksajalg aitab klubil näidata, et oluline pole ai„On väga oluline leida sobis.“ nult palliplatsil toimuv sportlik pool, õige inimene, kes suudab Teise põhjusena toob Nagovitsõna vaid kogu mängupäevast saadav elakostüümi ellu äratada.“ välja asjaolu, et Maardu paikneb mere mus. „Meil on klubis ligikaudu 700 last,“ ääres, ja seega oli igati loogiline, et sõnab ta. „Võibolla suuremaid ei kõneta maskott leiti mereelukate seast. Sinine värv valiti, maskott nii palju, aga see paneb kõigil näo naerakuna see on ka Maardu Linnameeskonna amettama. See on väike asi, mis esindab klubi ja meie lik värv. Nime sai kaheksajalg avalikul konkursil ja kodumänge, see tekitab klubitunnet.“ võitjaks osutus MarWin. „See moodustub kahest Tammeka kodumängudel tervitas tammetõosast: Maardu ja Winners,“ selgitab Nagovitsõna. ru Tim inimesi staadioni väravas, mängis lastega

JALKA JAANUAR 2020

Tammetõru Tim pole kade poiss ja nii kutsus ta lastekaitsepäeval Tammeka kodumängust osa saama ka sõbrad, kellest üks Timi taustal oma pallilöömiskorda ootab.

LÕPULUGU „Tegin selle kohta internetis ka uuringu ja ühelgi teisel klubil pole sellise nimega maskotti, seega iseloomustab see ainult meie klubi!“ Tallinnas leidis omakorda kodu üks lõvi, kes asus elama Levadiasse. Aleksandr Grafov, kes asus 2019. aastal ametisse klubi kogukonnajuhina, selgitab, et ideed ja isegi visand olid juba enne tema aega olemas, kuid just lõppenud aastal astuti viimane samm ja anti maskotile elu. „See kukkus välja oluliselt paremini, kui ma lootsin,“ märgib Grafov. „Üks asi on visandid ja see, mida sa ette kujutad, aga kui see valmis saab – see on hoopis midagi muud. Kui lapsed meie lõvi näevad, siis nad jooksevad kohe teda kallistama.“ Grafov selgitab, et arvestades Levadia ajalugu ning nime oli lõvi igati sobilik maskott. Nimi leiti samamoodi nagu mitmes teises klubis avaliku konkursi teel ja nii sai lõvi nimeks Leff, hellitusnimega Leffu. Maskotile kohaselt oli üks Leffi ülesandeid lüüa kaasa klubi kodumängudel, kuid Grafovi sõnul käis ta kaasas ka lasteaedades ja noortetrennides. Seda aga siiski vaid võimaluste piires. „Eks pidime käituma vastavalt ilmale: kass ju teadupärast kardab vihma,“ vihjab Grafov naljaga pooleks, et kui mõnikord oli Leff ürituselt puudu, võis asi olla vihmases ilmas.

Mis saab edasi?

Kõik kogukonnajuhid kinnitasid, et maskotid on hästi vastu võetud. „Kõik tahavad MarWiniga pilti teha ja võib öelda, et ta oli lõppenud aastal kõige meeldejäävam ja meelelahutuslikum asi, mis me oma kodumängudel tegime,“ sõnab Maardu kogukonnajuht Jekaterina Nagovitsõna. Levadia kogukonnajuht Aleksandr Grafov meenutab, et kui hooaja lõpus peeti Tallinna T1 kaubanduskeskuse Skyparkis kooliprojekti lõpupidu, oli Leff hitt kõigi laste, mitte ainult Levadia kasvandike seas: „See oli väga armas vaatepilt.“ Ka Tammeka kogukonnajuht Heiko Sallok kinnitab, et tammetõru Tim on suur hitt kõigi laste seas: „Näiteks meie tegevjuhi Kristjan Tiiriku kaFoto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee / Maardu Linnameeskonna Facebook

Levadia maskott lõvi Leff sai oma nime avaliku konkursi käigus. Foto: Jana Pipar

Maardu Linnameeskond maskott on sinine kaheksajalg, kes kannab nime MarWin.

heaastane laps klammerdub iga kord staadionile jõudes tema külge. Ja olen kuulnud, et on teisigi väikeseid lapsi, kes kodus söögilaua taga nõuavad, et tahaks juba tammetõru Timi näha.“ Samas nendivad kogukonnajuhid sedagi, et maskoti pärast võib tekkida ka keerulisi olukordi, sest tuleb leida õige inimressurss. „On väga oluline leida õige inimene, kes suudab kostüümi ellu äratada,“ selgitab Sallok. Tammeka oli õige maskotiinimese leidmisega hädas vaid loetud mängude jooksul, seejärel leiti sobiv inimene oma vabatahtlike seast. Teistel klubidel nii hõlpsasti ei läinud. Levadia kogukonnajuht Grafov nendib, et nad on kasutanud eri inimesi, kuid alati ei ole õiget vabatahtlikku lihtne leida. „Kui see tundub inimesele huvitav, siis tegelikult saab maskotina palju nalja ja naeru,“ räägib Grafov parematest maskotirollidest. Maardu kogukonnajuht Nagovitsõna meenutab, et nemad kasutasid klubis hooaja jooksul kolme inimest: ühe mängija 13aastast tütart, kellel oli oma tagasihoidlikkuse ja pisikese kasvu tõttu selles rollis pigem keeruline hakkama saada, ühe mängija isa, kes esines üsna tublisti, ning üht tublit fännipoissi. „Ta ise kirjutas mulle mitu korda ja palus, kas ta saaks proovida,“ rääkis Nagovitsõna. „Tal tuli kõige paremini välja ja loodan, et ta tahab ja saab seda teha ka järgmisel aastal.“ Kõigi kolme klubi kogukonnajuhid kinnitavad, et Timi, Lefi ja MarWini lepinguid on pikendatud ja neid näeb klubide juures ka uuel hooajal. 2020 JAANUAR JALKA

LISAAEG Jaanuarikuu sünnipäevad 01.01 Aivar Israel 52 01.01 Priit Ailt 37 01.01 Kaspar Kaldoja 30 02.01 Karina Kesvatera 31 02.01 Katrin Loo 29 02.01 Kevin Rääbis 26 03.01 Janek Kiisman 43 04.01 Karl-Romet Nõmm 22 04.01 Grete Daut 20 04.01 Samantha Aleksandra Žurkin 20 04.01 Raiko Randlahe 18 05.01 Andre Paju 25 05.01 Martin Jõgi 25 05.01 Daaniel Maanas 20 06.01 Martin Tilk 18 07.01 Sergei Mošnikov 32 07.01 Rasmus Tauts 23 07.01 Arseni Kovaltšuk 19 08.01 Steven Salmistu 19 09.01 Reelika Turi 31 10.01 Marek Naal 27 11.01 Even Laanemaa 29 11.01 Alina Terebunskaja 21 12.01 Joonas Luts 19 15.01 Veiko Mõtsnik 38 15.01 Maikel Mikson 35 15.01 Karl-Eerik Luigend 26 15.01 Liisa Merisalu 18 16.01 Rene Kaas 38 16.01 Hannes Anier 26 17.01 Egon Tintse 50 17.01 Astrid Erik 20 18.01 Kert Haavistu 40 20.01 Liivo Leetma 42 21.01 Pavel Rubel 29 22.01 Are Habicht 61 22.01 Jaanus Reitel 34 23.01 Aivar Lillevere 58 23.01 Rauno Sappinen 24 24.01 Artjom Artjunin 30 25.01 Tiit Kivisild 66 25.01 Kent Männik 45 25.01 Märt Kosemets 38 25.01 Roman Sobtšenko 26 25.01 Eduard Golovljov 23 26.01 Rait Oja 28 27.01 Vaapo Vaher 75 27.01 Toomas Kallaste 49 27.01 Markus Vaherna 21 27.01 Heidi Melis 18 28.01 Peeter Klein 23 29.01 Henrik Kummer 23 30.01 Oleg Andrejev 58 30.01 Deniss Tjapkin 29 30.01 Artjom Škinjov 24 31.01 Valeri Vinogradov 66 31.01 Sergei Pareiko 43 31.01 Roomer Tarajev 40 31.01 Taijo Teniste 32

JALKA JAANUAR 2020

Maletšempionist fantasy-geenius Võiks ju arvata, et maailma esimaletaja Magnus Carlsen ei tegele nii tühiste asjadega kui fantaasiajalgpall, kuid võta näpust. Tegeleb küll, ja kuidas veel! 2013. aastast alates male maailmameistritiitlit hoidev 29aastane Carlsen on varem oma parimal Premier League’i fantasy-hooajal tulnud 2397. kohale (mis ei ole seitsme miljoni kasutajaga mängus üldse paha!), sel hooajal on tema tähelend olnud aga eriti särav: oktoobri lõpus tõusis ta saja parema sekka, novembri lõpus ja detsembri alguses püsis stabiilselt esikümnes. 14. detsembril tõusis ta aga mõneks ajaks lausa esikohale! Kuigi vooru lõpuks oli norralane „vaid“ kolmas, on ta end siiski järjekordsel alal maailma tipuna tõestamas. „Paljud inimesed küsivad, mis mu edu taga on – midagi enneolematut siin ei ole. Osaliselt kasutan statistikat, teine pool on aga puhas kõhutunne,“ selgitas Carlsen sotsiaalmeedias. Norra maleajakirjanik Tarjei Svendsen rääkis The Guardianile, et Carlsenile võib fantasy’s kasuks tulla tema imetabane mälu. „Tema teadmised Inglise jalgpallist on uskumatud. See, et ta fantaasiamängus hea on, on juba mõned hooajad teada olnud, aga sel aastal läheb tal eriti vägevalt.“ Norralaste suur huvi Premier League’i vastu on teada-tuntud ning peale Carlseni on sealt tulnud veel mitu head fantaasiamängijat – näiteks 2017. aastal olid maailma 50 parimast fantasy-mängijast lausa kaheksa tükki norralased! Muide, Carlsen pole sugugi ainus spordiäss, kellel tänavu Premier League’i fantasy’s väga hästi läheb – aastatel 1988–1994 Liverpoolis mänginud kaitsja Nick Tan- Carlsen oli oma saavutuse üle nii uhke, et lisas selle Twitteris oma ner on detsembri keskpaiga profiilile. Male maailmameister ja maailma parim fantasy-mängija – kõlab hästi! Foto: ekraanitõmmis seisuga suisa liidrikohal!

Jalgpallihipster Sri Lankalt Ballon d’Ori hääletusel Sri Lanka ajakirjanikke esindav Hafiz Marikar on kolmel aastal järjest ujunud omajagu vastuvoolu: maailma viie parima jalgpalluri valimisel on ta iga kord teinud ülejäänud hääletajatega võrreldes väga huvitavaid valikuid. Kui 2017. aastal hindas ta maailma parimaks Leonardo Bonucci, siis 2018. aastal Eden Hazardi ja 2019. aastal hoopis Trent Alexander-Arnoldi! Seekordsel hääletusel jõudis Marikari viisikust ainsana Ballon d’Ori esikümnesse Robert Lewandowski, kes sai kaheksanda koha. Hafiz Marikari valikud Ballon d’Ori hääletusel 2017: 1. Leonardo Bonucci, 2. David de Gea, 3. Falcao, 4. Eden Hazard, 5. Harry Kane 2018: 1. Eden Hazard, 2. Roberto Firmino, 3. Paul Pogba, 4. Cristiano Ronaldo, 5. Harry Kane 2019: 1. Trent Alexander-Arnold, 2. Pierre-Emerick Aubameyang, 3. Antoine Griezmann, 4. Robert Lewandowski, 5. Marc-André ter Stegen

LISAAEG RUBRIIK

Ühe trepikoja poisid tagasi meistriliigas Uuel Premium liiga hooajal saab Tallinna suurklubide treeneripingil näha taas lapsepõlvesõpru ja Eesti jalgpalli absoluutseid legende: kui FCI Levadia peatreeneriks asub Martin Reim, siis Nõmme Kalju ohjad võtab üle Marko Kristal. Ühes Mustamäe trepikojas üles kasvanud Reim ja Kristal on varemgi teineteise vastu treenerina meistriliigas piigid ristanud – Reim juhendas aastatel 2010–2012 FC Florat, Kristal oli toona Tartu Tammekas ja Levadias, hiljem on ta põgusalt töötanud ka Viljandi Tulevikus. Reim ja Kristal on sellega seoses meenutanud ETV saates „Tähelaev“ seika 2010. aastast, kui esimene oli Floras ja teine Tammekas. „Hooaja lõpus oli meil Tartus mäng – kui oleksime võitnud, oleks peaaegu kindel olnud, et tuleme meistriks, aga kaotasime,“ rääkis Reim. „Marko oli juba enne mängu küsinud, kas ta saab meie bussiga Tartust Tallinna koju. Siis ta istus seal, vaeseke, ühtegi sõna ei rääkinud!“

VANA FOTO

Foto: Lembit Peegel

LHV edetabel Detsembrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) FC Nõmme United 6. (5.) JK Tallinna Kalev 7. (8.) Tallinna FCI Levadia 8. (7.) Viljandi JK Tulevik 9. (13.) FC Kuressaare 10. (10.) JK Tabasalu 11. (12.) Viimsi JK 12. (16.) Paide Linnameeskond 13. (18.) Rakvere JK Tarvas 14. (19.) Keila JK 15. (15.) FC Hiiumaa 16. (14.) FC Kose 17. (9.) Põhja-Tallinna JK Volta 18. (–) Pärnu JK Vaprus 19. (20.) Põlva FC Lootos 20. (11.) JK Welco LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

2020 JAANUAR JALKA

RISTSÕNA

Detsembrikuu ristsõna vastus oli „Premium liiga võitjad“. Õige vastuse eest võitis Lembit Peegli raamatu „Eesti jalgpall pildis“ Annika Marleen Masing. Võitjaga võtame ühendust. Jaanuarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 19. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA JAANUAR 2020