Jalka (märts 2020) by Jalka

SELLES NUMBRIS: ALEKSANDR DMITRIJEV  ANDRE FROLOV  NIKOLAI BURDAKOV  KURE ULTRAD

INUMBE R E A G I I L UM

PREMI

MÄRTS 2020

Liverpooli edu saladused

Premium liiga rekordid

U17 koondislaste ülevaade

Koduväljakueelis Eestis

ID: POSTR tin, Subbo

Igor iivak, Frank L kor Kos Tristan

KES SUUDAB FLORA TROONILT TÕUGATA? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Levadia tantsutüdrukud

Sander Kapper vastab lugejatele

2-kõne Marko Kristaliga

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

MÄRTS

Foto: Jana Pipar

Ole osa sellest! Toimetuselt:

Mario Tromp, Nõmme Kalju fänn:

Hooaja algus on jalgpallisõpradele alati äärmiselt põnev: kes saab stardipakkudelt kõige paremini minema, kes jääb avapaugu järel tukkuma? Kas mullu võimsalt tiitli võitnud FC Florale saadakse sel hooajal paremini vastu? Kas Paide suudab Tallinna kolme suure hegemoonia murda ja medali kaela saada? Mida suudab kõvasti täiendusi teinud uustulnuk Tallinna Legion? Kõige väljakul toimuva kõrval on iseäranis viimastel aastatel olnud põnev jälgida, kuidas Premium liiga ka väljaspool platsi areneb. Publikunumbrid on tõusuteel, jalgpallikultuur teeb pidevalt väikeseid samme edasi ning ehk näevad ka Eesti inimesed üha enam, et jalgpall võib olla palju rohkem kui vaid mängijad väljakul – see on ühiskondlik fenomen. Oled siis mängija, treener, fänn, niisama huviline või veel jalgpallivõõras – kõigil on võimalik sellest fenomenist osa saada. Ole osa sellest!

Alalõpmata kerkivad ka jalgpalliringkondades üles vestlused teemal, miks peaks huvituma Eesti klubijalgpallist, kui selle sportlik tase ei vasta tingimustele, mida on meil kõigil võimalik iganädalaselt televisiooni vahendusel nautida. Lihtne vastus on see, et jalgpalli väärtus on midagi palju suuremat kui 22 osavat jalgpallurit väljakul. Premium liiga on Eesti klubispordi tähtsaim võistlussari, need on meie klubid, siin on meie inimesed, kellega me saame vahetult oma rõõmu või kurbust jagada. Ning see kõik on erakordne võimalus olla osa kogukonnast ja tunda, mida tähendab oma südame kinkimine ühele maailma mõistes väikesele jalgpalliklubile, kes üritab hoida Eestit maailmakaardil, et me ühel ilusal päeval enam nii väikesed ei oleks. Kui südant kinkida on liiga palju, ei ole ka sellest midagi hullu, sest jalgpallil on võime pakkuda peale emotsionaalse sideme ka meelelahutuslikku ja sotsiaalset väärtust. Minule tähendab jalgpall siiski eelkõige vahetut emotsiooni, mida on selle täies hiilguses võimalik kogeda ainult staadionil. Sellel kõigel on nii palju pakkuda, kui keskenduda õigetele asjadele, ja ka jalgpallifännidel on palju pakkuda meie klubidele ja nende jalgpalluritele, kes vajavad inimesi tribüünidele neile kaasa elama. Armastage ka kohalikku jalgpalli, mitte ainult iseennast selles globaalses jalgpallikarussellis!

2020 MÄRTS JALKA

SISUKORD 18

KAANELUGU Uus Premium liiga hooaeg on algamas – sel puhul teeb Jalka juttu kõigi kümne klubi mõne tegelasega: olgu selleks siis mängija, treener, fänn, kogukonnajuht või tantsutüdruk! Leia oma lemmikklubi puudutav osa sisukorrast või avasta see ajakirja lehitsedes!

Premium liiga

8 Tartu Tammeka

Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik annab aru: mis on saanud tartlaste plaanist 2020. aastal medalile tulla?

10 Tallinna FC Legion KUU TSITAAT Ma küll vaatan iga päev, kuidas poisid trenni teevad, aga ma näen end ise teatud mõttes ikka mängijana. Ma ei ole sellest piirist veel päris üle astunud, olen kusagil vahepeal. Ma ei tea, kaua veel aega läheb, enne kui ma ka ise ennast lõplikult treenerina tunnen. Võibolla tuleb see sellest, et ma ei ole kunagi unistanud sellest, et saada treeneriks – kogu elu tahtsin ju saada jalgpalluriks. Pean endast selles rollis rohkem aru saama ja sellesse sisse elama. Iga päevaga, mille ma treenerina elan, tuleb see üha lähemale.

Tallinna Kalevi peatreener, peagi koondises lahkumismängu pidav Aleksandr Dmitrijev lk 40–41

Premium liiga uustulnuk Legion palkas endale värskelt kogukonnajuhiks põneva taustaga Ülo Lombi.

11 FC Kuressaare

Eelmisel hooajal valiti Premium liiga parimateks fännideks just saarlaste poolehoidjad, kelle esiletõus oli võrdlemisi ootamatu. Tausta avab Aleks Lesk.

15 Premium liiga rekordid 18 Nõmme Kalju

FC Levadia ridades Eestis kuus trofeed võitnud Marko Kristal asub algavast hooajast juhendama Nõmme Kalju meeskonda. Mida õppis Kristal vahepealsete aastatega ja milliste katsumustega ta Kaljus maadlema peab?

26 Paide Linnameeskond

Mullu Premium liigas hea hooaja teinud Paide Linnameeskond tahab tänavu oma edulugu korrata ja kapten Andre Frolov hoiatab konkurente, et Järvamaa tiim on jõud, millega tuleb kõigil arvestada.

28 Viljandi Tulevik

Lugejate küsimustele vastab talvel Tartu Tammekast Viljandi Tuleviku ridadesse siirdunud Sander Kapper.

38 FC Flora

Luubi all on Flora väravavaht Ingmar Krister Paplavskis.

40 JK Tallinna Kalev

Eesti koondise legend Aleksandr Dmitrijev riputas 2018. aasta lõpus putsad varna, kuid ei läinud tippvuti juurest mitte kuhugi: ta asus kohe pärast seda Tallinna Kalevi peatreeneriks ning jättis seljataha võrdlemisi eduka debüütaasta.

42 Narva Trans

Piirilinna klubi pikaaegne vedaja Nikolai Burdakov räägib intervjuus Jalkale nii tõmbekeskusest väljaspool asuva vutiklubi pidamisest, Premium liiga hetkeseisust kui ka Georgi Tunjovist.

44 Koduväljakueelis Premium liigas

IMPRESSUM 22

ESIKAANEL: KARL MÖÖL, FRANK LIIVAK, ANDRI MARKOVITŠ, MARK OLIVER ROOSNUPP FOTOD: LIISI TROSKA, BRIT MARIA TAEL (SOCCERNET.EE), JANA PIPAR NR 3 (147) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF:

LEMBIT PEEGEL

48 Premium liiga klubide naiskonnad

Eesti Jalgpalli Liit on kehtestanud Premium liiga klubidele reegli, mille järgi peab igal kõrgliigameeskonnal olema ka oma naistetiim. Heidame pilgu sellele, kus meie kümne tipptiimi naistevõistkonnad mängivad.

50 Premium liiga hooaja ennustus 62 Tallinna FCI Levadia

Sparta spordiklubi tüdrukute tantsurühm on juba aastaid Levadia kodumängudel esinenud ja trupi treener Berit Kiik sõnab, et rühmaga oodatakse ühinema kõiki huvilisi, sest kui on tahtmist, saab tantsima panna isegi puujala.

Rubriigid

3 Märts 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Tsitaadid 52 Saalijalgpall

Eesti saalijalgpalli koondis teenis EM-valikmängudel kaks kaotust ja alagrupist ei õnnestunud väravate vahe tõttu edasi pääseda ka kolmanda meeskonnana. Peatreener Dmitri Skiperski lahkab olukorda.

54 Maailm: Liverpooli edu roheline saladus 58 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

22 Kus mängivad U17 koondislased? Postrid

Igor Subbotin Frank Liivak Tristan Koskor

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 MÄRTS JALKA

LEMBIT PEEGEL

Retrominutid Premium liigast Fotod: Lembit Peegel

Lembit Peegel otsis Premium liiga erinumbri jaoks välja mitu huvitavat pala aastatetagustest Premium liiga lahingutest.

 2005. aastal näitas florakas Martin Vunk oma kung fu oskuseid, neid oli sunnitud omal nahal kogema Levadia särgis mänginud Ats Purje.

Aasta on 2007 ja Aivar Anniste hakkab ette võtma Tarmo Kinki.

JALKA MÄRTS 2020

Alati tulises Flora ja Levadia vahelises vastasseisus võtavad 2003. aastal omavahel mõõtu norralane Tor Henning Hamre ja Igor Prins.

LEMBIT PEEGEL

Mulluse hooaja järel mängijakarjääri lõpetanud Tarmo Neemelo mängis 2014. aastal Nõmme Kalju särgis ja lõi 14 väravat.

Flora versus Trans ehk Sergei Mošnikov versus Dmitri Lipartov 2007. aasta lumejalgpallis.

Kas Liivimaa parim peamängija on Vladimir Voskoboinikov või Raio Piiroja?

Karl Palatu ja Ingemar Teever ei võidelnud 2004. aastal ainult palli pärast, vaid proovisid selgeks teha ka seda, kes suudab suurema grimassi teha! 2020 MÄRTS JALKA

NIMED & NUMBRID

Madis Vihmann

Sillamäe derbi

Veebruarikuus üllatas jalgpallisõpru koondislase Madis Vihmanni otsus teha tippjalgpalliga lõpparve. Viimastel hooaegadel Floras pallinud Vihmann, kes mullu mängis välismaal, jõudis Eesti koondist esindada 19 korral, viimati kandis ta sinisärki eelmise aasta juunikuus.

Jaanuarikuu lõpus kohtusid saalijalgpalli meistriliigas omavahel kaks Sillamäe meeskonda, kes selgitasid võitja hooaja suurima publikunumbri ehk 385 pealtvaataja ees. Rekordkohtumises võttis Sillamäe Alexela 4 : 3 võidu Sillamäe Silmeti vastu. Peaaegu sama suure hulga pealtvaatajaid ehk 378 meelitas saali Narva Unitedi ja Tallinna Cosmose 4 : 4 viigimäng.

Tammeka 2020 – mis läks hästi, mis halvasti? Lõuna-Eesti tippjalgpalli lipulaev Tartu Tammeka tuli mõned aastad tagasi välja arengukavaga „Tammeka 2020“, mille järgi loodeti just sel aastal mängida Premium liigas medalitele. Klubi tegevjuht Kristjan Tiirik selgitas, kuidas on arengukava täitmine edenenud. Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska Millised olid arengukava „Tammeka 2020“ eesmärgid? Meil oli kolm suuremat teemat: esiteks soovisime olla Lõuna-Eesti suurim klubi, teiseks olla terve Eesti kõige populaarsem klubi, kolmandaks mängida 2020. aastal Premium liigas medalite peale. Arengukavas oli kirjas seegi, et aastaks 2020 oleme täisprofessionaalne meeskond, mida me praegu siiski pole. Aga oleme võrreldes arengukava koostamise ajaga astunud sammu edasi ja kui räägime mängijate lepingutasudest, on meil tasustatavaid mängijaid rohkem. Seega on areng võrreldes varasema perioodiga olnud märgatav. Kuidas on seatud eesmärkide täitmine edenenud? Millega saab rahul olla, millega mitte? Esimene eesmärk – olla Lõuna-Eesti suurim klubi – on täidetud. Kui võrrelda spordiregistri andmeid teiste Lõuna-Eesti klubidega, kes meile järgnevad – Elva ja Viljandi Tulevikuga –, siis saame öelda, et Tammeka on kõige suurem klubi. Samas on tagasiminek toimunud numbriliselt, sest oleme palju pannud rõhku kvaliteedile ja see on toonud kaasa languse kvantiteedis. Aga siiski – esimese eesmärgi oleme täitnud. Eesmärk olla kogu Eesti populaarseim klubi on täitmata. Meil oli selle mõõtmiseks väga kindel norm ja selleks on publikuarv. Oleme kahel viimasel hooajal olnud Premium liiga publikunumbrite tabelis teisel kohal, seega areng on toimunud.

Tammeka lootis, et sel aastal suudetakse Premium liigas võidelda medalite eest.

2020. aastal medalitele mängimise eesmärgi puhul pole me suutnud eelarvega sellele järele jõuda. Nendel võistkondadel, kes mängivad esikolmiku kohtadele, on eelarved suuremad ja me ei ole suutnud oma rahakotiga teha nii suurt hüpet, et nende klubidega konkureerida. Sportlikult oleme teinud sammu edasi, aga täitmata jäämise peamiseks põhjuseks on eelarve. Millised on Tammeka lähiaastate eesmärgid? Avalikustame 25. veebruaril uue arengukava ja lisaks teeme siis tagasivaate ka „Tammeka 2020“ arengukavale ehk eks sealt on võimalik põhjalikumalt lugeda eelmiste eesmärkide täitmise kohta. Uus arengukava on tehtud 2022. aastani, kuigi meie idee on selline, et iga aasta lõpus põhjalikumalt ja korra ka igas kvartalis uus arengukava üle vaadata ja seda jooksvalt täiendada. Seega ei ole uues arengukavas 2022. aasta mahuliselt veel väga täpselt kirjas, aga oleme kirja pannud suunad, millega tegelema hakkame.

Coolbet

6200

Eesti jalgpall sai uue suurtoetaja, kelleks on kodumaine spordiennustuste ettevõte Coolbet. Alates tänavusest hooajast on uus sponsor Eesti meeste A-koondise, EJLi ja Premium liiga suurtoetaja, täiendava panuse annab Coolbet saalijalgpalli, rannajalgpalli ja rahvaliigasse.

võistkonda osalevad sel hooajal U17 eliitliigades. Esiliigas lööb kaasa kümme võistkonda, ülejäänud võistkonnad on jagatud II liiga kahe alagrupi vahel. U19 eliitliiga esiliigas mängib tänavu seitse võistkonda.

eurot oli jalgpallureid ühendava organisatsiooni FIFPro ja Manchesteri ülikooli andmetel 2018. aastal Premium liiga mängijate keskmine aastapalk. Eesti keskmine aastapalk oli 2018. aastal ligikaudu 15 000 eurot, mis tähendab, et vutimeeste palk oli keskmisest palgast 2,3 korda väiksem.

JALKA MÄRTS 2020

LOOD & TSITAADID

Legioni värske kogukonnajuht asub kajakaid tekitama

Nii nad

ütlesid „Aastatega on tulnud arusaam, et sa pead olema sellisel tööl konkreetne. Näitama lastele, mida neilt ootad, neid motiveerima ja lohutama. Pead olema justkui lapsevanema rollis, bussiga turniirile sõitma, vaatama, et nad sööksid.“ Laulja Inger Fridolin elust jalgpallitreenerina

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

„Minu unistus oli jääda siia, kohta, mida ma armastan, igaveseks. Kahjuks täna see unistus suri.“ Tartu Ekspressi peatoimetaja Kaur Paves laenas ajalehe sulgemise puhul sõnu Claudio Ranierilt „Elan nüüd Aranda de Duero linnas, kus on elanike 33 000. Kui mõni inimene näeb mind, siis nad tahavad pilti teha ja küsivad, kuidas mul läheb. See on olnud väga üllatav.“ Ioan Jakovlev elust Hispaania madalamates liigades „Kui keegi tunneb, et tahab end proovile panna, siis see on üleskutse! Pigem on meil see teema, et mängijad ei julge siia tulla, sest kardetakse midagi. Minu jaoks on konkurents see, mis viib edasi.“ FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva kutsub võistkonda uusi mängijaid „Lähedased küsisid kogu aeg, kuidas ikkagi võõral maal ja võõras linnas elada oli ning mida ma edasi teen. Kõige rohkem küsiti, kas ma nautisin Eestis mängimist. Sellele sain vastata väga kindlalt: jah, Narva oli profikarjääri alustamiseks väga hea koht!“ Narva Transist Ungari kõrgliigasse siirdunud Eric McWoods eelmisest aastast „Plaan vähemuses mängimist ette ei näinud, aga saime nüüd selle ka ära proovida.“ Martin Reimi juhendatav FCI Levadia jäi taliturniiri mängus Narva Transi vastu Trevor Elhi punase kaardi tõttu juba neljandal minutil vähemusse „Neymar – ideaalis maailma parim jalgpallur, ent reaalsuses parim peokorraldaja.“ Ajakirjanik Madis Kalvet „Eesti koondise peatreener, palun ära torpedeeri Eesti jalgpalli tulevikku!“ Ajakirjanik Oliver Lomp nõuab leheveergudel Georgi Tunjovi koondisesse

JALKA MÄRTS 2020

 Ülo Lomp asus Tallinna Legioni kogukonnajuhiks.

Tallinna Legioni juures asus uue hooaja eel tööle värske kogukonnajuht Ülo Lomp. Varem Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) verekeskuse arendusjuhina ametis olnud Lomp iseloomustab kogukonnajuhi tööd selliselt: „Esindusmeeskond purjetab ees, aga selleks, et nende seljataga oleks palju kajakaid, tuleb palju tööd teha.“ Kui Premium liiga klubides olid kogukonnajuhid ametis juba eelmisel hooajal, siis eelmise aasta järel esiliigast kõrgliigasse kerkinud Tallinna Legionile värvati selle ameti peale inimene enne tänavuse hooaja algust. „Nägin vilksamisi Facebookis, et Legion otsib endale kogukonnajuhti, ja see tundus väga huvitav väljakutse,“ selgitab Legioni värske kogukonnajuht Ülo Lomp. Premium liigasse kerkinud Legion ei ole Lombile sugugi võõras koht. „Mul on olnud klubiga varasemaid kokkupuuteid, sest enne Legioniks muutumist oli klubi nimi Tallinna jalgpallikool ja mu poisid käisid seal trennis,“ meenutab Lomp. „Oma toonase põhitöö kõrvalt sattusin ise ka Legionisse treeneriks ja tegin seda kokku peaaegu kümme aastat. Seepärast tunnen klubiga seotud inimesi ja olen klubiga tuttav.“ 2008. aastal Punase Risti IV klassi teenetemärgi pälvinud Lomp lisab, et soovis kogukonnajuhi töö vastu võtta seepärast, et 14 aastat verekeskuses töötamist hakkas ennast ammendama ja ta soovis uue valdkonnaga tegeleda. Varem verekeskuse arendusjuhina töötanud Lomp ütleb, et näeb kogukonnajuhi ametit sarnaselt ja seepärast uut proovikivi ei karda. „Sisuliselt on see töö arendustegevus,“ räägib Lomp. „Minu nägemuse järgi ei ole see kinni ainult esindusmeeskonnas, vaid tuleb propageerida kogu klubi ja tõsta esile kõiki tahkusid, mida klubis saab arendada.“ Veebruari keskpaigaks on Lombil esimesed toimetused Legionis juba tehtud. Ta sõnab, et esmalt on tema eesmärk luua kontaktid olemasolevate fännide, lapsevanemate, treenerite ja teiste rühmadega. Lomp nendib, et loomulikult survestab teda asjaolu, et tööd tuleb hakata tegema Premium liigas ehk jalgpalliüldsuse valvsate pilkude all. „Tunnen küll, et see paneb mulle pinge peale,“ ütleb Legioni kogukonnajuht. „Aga usun, et kui esialgne loomise aeg on möödas – olen kõik klubiga seotud tahud läbi sõelunud ja saanud selgeks, milliseid terasid pinnale jätta –, tekib teatud rahunemine ja asjad hakkavad paika loksuma,“ lisab ta. Oma mõtteid ja plaane, mis Legionis uuel hooajal toimuma võiks hakata, ei taha Lomp veel avalikustada. Kuna PERHis pandi just tema initsiatiivil tööle doonoritelgid, mis on nüüdseks jõudnud üle Eesti paljudesse paikadesse, võib arvata, et Lombil on ka Legioni jaoks mitu uut ja huvitavat ideed. Kuigi Jalka trükkimineku ajal on värske kõrgliigaklubi kogukonnajuhil uut ametiaega seljataga veel napilt, siis suuri hirme Lombil pole. „Kindlasti võib ette tulla ebaõnnestumisi, aga selleks peab olema valmis ja karastunud,“ ütleb ta. „Ei saa verest välja lüüa, kui kõik ei lähe nii, nagu loodad.“

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Veidi nõrgemate vastastega kohtumistes, kus omame rohkesti palli ja domineerime, on ülitähtis vaimne valmisolek, et olla 100% valmis selleks üheks olukorraks, mis vastasel tekib. Seda on võimalik harjutada nii, et trennis ei tohi mõte kordagi uitama minna. Nõuab kõva tööd vaimuga.“ FC Flora väravavaht Richard Aland

Kure ultrad – uued tegijad fännimaastikul Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar Eelmisel hooajal muutus vaat et tundmatuseni FC Kuressaare Premium liiga mängudel valitsev õhkkond: kevadel hakkasid sealsed tribüünid laulma ja mürtsu tegema, publikuarvu kasv oli võrreldes 2018. aastaga lõpuks koguni 85protsendiline. Meeskonda jäägitult toetavad häälekad Kure ultrad tekkisid väljaku äärde kõrvaltvaatajale võrdlemisi ootamatult, ent fännirühmituse eestvedaja Aleks Lesk tõdeb, et tegelikult oli plaan tiimile aktiivsemalt kaasa elada küpsenud juba pikemat aega. „Olime juba tükk aega enne seda mõelnud, et peaks asja käsile võtma ja natuke agaramat fänlust tegema. Alguses mõtlesime, et võtame ühe mängu ja proovime, kuidas välja tuleb.“ Välja valiti lõpuks 24. mai kodumäng Viljandi Tuleviku vastu. „Kuna alguses mõtlesime, et teeme ühe mängu ja vaatame siis edasi, mõtlesime, et kui juba, siis juba: tegime isegi püro! Kuna Kuressaares on aga puust tribüün, siis lahtise tulega ei saa seal möllata: kasutasime tossupomme. Alguses tehti meie ümber tribüünil küll suured silmad, aga midagi negatiivset selles ei olnud: kõigile meeldis,“ meenutab Lesk. Tagasiside oli igakülgselt hea: aktiivne fänlus meeldis nii rühmitusele endale, teistele tribüünil olnutele kui ka Kuressaare mängijatele. „Emotsioon oli väga hea. Lisaks veel võitsime mängu, see andis ka väga palju juurde.“ Kure ultrate tuumik on mõnekümnepealine, kuid kaasaelajate täpne arv pisut kõigub mängult mängule. „Kõige parematel mängudel oli meid ehk 30 ringis. Eks paljudel, ka minul, ole kool või töö Tallinnas või mujal, mistõttu ei ole alati võimalik kohale tulla. Samas on olnud ka neid kordi, kus oleme hilisõhtul sadamas viimast praami oodanud, et hommikul mängule jõuaksime. Uuel hooajal loodame tuumikut pisut kasvatada – oleks väga äge, kui saaksime tähtsamateks mängudeks umbes 40 pead kokku,“ loodab Lesk, kes kiidab väga ka Kuressaare kogukonnajuhti Liina Tamme, kes fänne kogu hooaja jooksul ka ise kõvasti aitas. Hooaja lõpus valiti Kure ultrad Soccernet.ee hääletusel suisa Premium liiga aasta fännideks, lisaks triumfeerisid nad ka aastalõputurniiri raames peetud fänniturniiril. Pole ime: Lesk ise on mõned aastad tagasi esiliigas Kuressaare esindusmeeskonna eest mänginud, ka mitu teist rühmituse liiget on FC Kuressaaret kõrgemal või madalamal tasandil esindanud. Hoolimata sellest, et pahandustesse pole Kure ultrad seni sattunud ega kavatse seda ka teha, nendib Lesk, et aeg-ajalt tuleb tal ikka kellelegi selgitada, et nad ei ole jalgpallihuligaanid. „See nimi – Kure ultrad – jäi meile kuidagi tribüüni pealt lihtsalt külge. Vahel tuleb ikka keegi ja küsib, et kui te olete ultrad, kas siis tahate vastasfännidega kakelda ka. Selgitan siis, et selliseid plaane meil ei ole – oleme rahumeelsed fännid!“

„Jalgpalli ja korvpalli vastandamine oli pikalt Eesti spordiajakirjanduse leib. Kui mujalt head lugu ei paistnud, siis sel teljel sai ikka intriigi püsti panna. Viimastel aastatel on see vastandamine jäänud oluliselt harvemaks, sest, noh, pole nagu põhjust olnud.“ Ajakirjanik Ott Järvela „Widzew on Poolas selline klubi, kuhu tahaksid minna peaaegu kõik Poola esiliiga mängijad ning ka osa Poola Ekstraklasa mängijatest.“ Henrik Ojamaa tegi mõneti ootamatu käigu, siirdudes Poola esiliigast aste madalamal mängiva suurklubi Łódźi Widzewi ridadesse „Kui kolm meeskonda on ühest maakonnast esiliigas, siis on midagi valesti, mitte ei ole õitseng. Pigem võiksid need jõujooned olla mis iganes viisil selgemini välja joonistatud. Mis eelised kellelgi kasutamata on jäänud või mida meie oleme nii hästi teinud, seda ma ei oska öelda. Millal tuli Pärnust viimati mingi väga hea tippjalgpallur? Peame vaatama endale otsa. Mina endale, samuti teised treenerid ja ka klubijuhid – miks see nii on?“ Vändra Vapruse eestvedaja Ranet Lepik „Jalgpalluri elukutset ei hinnata Eestis väga kõrgelt ja seda ma näen ka oma agentuuritöös noorte mängijate puhul: jalgpall on nende jaoks lõbu ja nad võivad küll hästi mängida, kuid neil puudub unistus kusagile jõuda, nad rahulduvad Eestis mängimisega. Kuid kui motiveeritud noori on vähe, ei arene ka riigi jalgpall tervikuna.“ Tartus elav kongolasest endine Tammeka pallur Maxime Mboungou „Eelmise aasta suve keskel sattusin keskväljale päris vaimukas olukorras. Meil oli kodumäng, ma ei mäleta, kelle vastu, kui [peatreener Anastassia] Morkovkina unustas mind kõigepealt üldse protokollist välja. Siis soojenduse ajal sai üks meie keskväljamängija vigastada, mistõttu ta oli pooleldi sunnitud panema mind keskväljale mängima.“ Endine Pärnu JK pallur Ketlin Saar

2020 MÄRTS JALKA

MÕTISKLUSI

Kui kaugele oleme nõus võidu nimel minema? M

õni aeg tagasi Saudi Araabias toimuse karistuslöögi korral palli ette seisnud, et vasnud Hispaania superkarikafinaali ajal tased ei saaks trahvilööki kiirelt mängu panna? sai näha olukorda, mis jagas suure osa Kohtunikult küljeauti oma võistkonna kasuks jalgpallirahvast kahte lehte. Lisaaja lõpuminutitel nõudnud, sisimas teades, et tegelikult peaks pääses Madridi Atlético ründaja Álvaro Morata mänguõigus vastasele minema? Selliseid näiteid Reali kaitsjate eest jooksu ja väravavahiga silmitsaab tuua veel ja veel. si. Moratat maruliselt taga ajanud Madridi Reali Võistlussporti tehes olen ise alati teatud määpoolkaitsja Federico Valverde otsustas mehe 25 ral gamesmanship’i võtteid kasutanud – ma ei Tekst: meetri kaugusel väravast selga tagant sihilikult taha lihtsalt mängida, tahan võita! Seetõttu olen Raul Ojassaar maha niita. Karistuseks oli mõistagi punane kaart, alati salamisi Suáreze ja Valverde masti tegusid ent penalti või üks ühele olukorra asemel sai Atfännanud, sest saan aru, et teeksin ise platsil ilmlético tavalise karistuslöögi. Trahvilööki väravaks selt samamoodi. Samal ajal saan aru ka nendest, realiseerida ei suudetud, penaltiseerias triumfeekellele on tegu vastuvõetamatu käitumisega – ma ris Real, kes suutis lisaaja viimased minutid kümlihtsalt ei pea selle seisukohaga nõustuma. Minu nekesi vastu pidada. jaoks on tegu hingestatuse, mängutarkuse ja poOsa Reali fänne pidas Valverdet kangelaseks, tentsiaali maksimeerimisega, nende jaoks ebaeesuur osa Atlético poolehoidjaid aga ilusa mängu tiliste võtetega. rüvetajaks. Kummal leeril on õigus? Segasele olukorrale valas õli tulle veel omaKuidas pääseda vastasmängija pärane tõsiasi: uruguaylane ise tunnistas kohtukõrvade vahele? mise järel, et ei oleks pidanud niimoodi käituma, Jäägu aga reeglite ärakasutamine praegu taAtlético peatreener Diego Simeone aga tõdes, et gaplaanile – gamesmanship’i vaatlemise seiValverde tegi väljakul seda, mida ta pisukohast on minu hinnangul hoopis digi tegema. Paistab, et sääraste sihilike huvitavam see, milliseid vahendeid vigade puhul jookseb tunnetuslik eetilikasutatakse vastase üle psühholoogine piir jalgpallisõprade seltskonnas läbi lise eelise saavutamiseks. Verbaalne kuskilt keskelt: osa hinnangul on see ja/või füüsiline töötlemine on selles RAADIO ELMARIGA ausa mängu põhimõtete räige rikkuosas ilmselt kõige levinum ja sageli VÕIDULE? mine, teised leiavad, et tegu on lihtsalt efektiivseim variant (lihtne näide: Zijalgpallireeglite osava enda kasuks äranedine Zidane’i punane kaart 2006. Huvitava eksperimendina kasutamisega. võiks mõne kodumängu eel aasta MMi finaalis), ent väga palju on Inglise keeles on sellise tegutseka viise, kuidas võistkonda väljaspool lasta Lilleküla staadionil mise kohta hea termin, millel täpplatsi mõjutada. Kõige efektiivsemad soojenduse ajal kõlaritest ne eestikeelne vaste paraku puudub: meetodid on seotud alateadvusega – gamesmanship. Mõnes mõttes on kui vastane ei oska mõnd võtet oodavaid kodumaist muusikat tegu spordimehelikkuse vastandiga – ta või gamesmanship’iga seostada, ei – katse tulemusi oleks gamesmanship’i põhimõtete järgi käioska ta sellele ka õigesti reageerida. muidugi võimatu mõõta, tuv sportlane teeb (lubatu piires) kõik Kõik see ei ole aga sugugi piiratud selleks, et võita, spordimehelikkuse põent ehk saab tunnetuslikult vaid platsil olevate mängijatega – jalghimõtteid järgiv sportlane seab konfpalli näitel saab selles „kaasa lüüa“ aimu, kas ja kuidas see liktisituatsioonis aga esikohale ausa kogu klubi, iseäranis matši võõrustav vastaseid mõjutas. mängu printsiibid. koduvõistkond. Inglismaal on aastaid Kui eeltoodud Valverde näide on piräägitud kindlatest staadionitest, kus gem ekstreemne ja läheb ühte patta näiteks Luis millegipärast just külalismeeskonna riietusruuSuáreze legendaarse rusikatõrjega 2010. aasta mis soojaveetorud või radiaatorid ei tööta – või MMi veerandfinaalis, siis tegelikult saab gamessiis on radiaatorid just põhja keeratud, et vasmanship’i jälgida sisuliselt igas vutimängus igal tased mängu eel mõnusas soojas end lõdvaks tasemel, tavaliselt lihtsalt pisut väiksemas malaseksid. hus. Kes jalgpalluritest poleks eduseisus palli Psühholoogilisel tasandil on sarnast trikaudist mängu panekuga pisut viivitanud? Vastaki tehtud külaliste riietusruumi seinu roosaks

JALKA MÄRTS 2020

MÕTISKLUSI võõbates: roosa värv sisendavat inimesse malbust ja rahulikkust ning langetavat testosterooni taset – see aga ei ole mõistagi ideaalne seisund, mille pealt tähtsat vutimatši mängima minna. Olen vahel välismaal koondisemänge külastades mõelnud, miks mängitakse staadionil soojenduse ajal rahvusvahelist muusikat. Vaevalt, et UEFA selle kohta ettekirjutusi teeb – diskor paneb peale lood, mis on parasjagu populaarsed, ent need tekitavad ilmselt ka vastasmängijates (ja -fännides!) mõnusa tunde ja annavad neile enesekindlust. Muide, kas olete tähele pannud, et Eesti koondise kodumängudel mängitaksegi juba paar aastat vaid Eesti artistide muusikat? Mõistagi on keeruline hinnata, kas see ka reaalset mõju avaldab, kuid usutavasti ei ole vastastel kõige toredam valmistuda mänguks täiesti võõra tümpsu saatel.

Kas olla hea võõrustaja või võita?

Sinu käes oleva ajakirja lehekülgedelt 54–55 saab lugeda selle kohta, kuidas Liverpooli peatreener Jürgen Klopp on korduvalt süüdistanud halvas tulemuses platsi seisukorda – kui muru on kas liiga pikk või kuiv, muudab see tema tiimi mängustiili harrastamise keerulisemaks ja mõjutab mängu tulemust. Platsi seisukorraga (või isegi mõõtmetega!) mängimine ei ole jalgpallitiimidele sugugi võõras: kodumängudele autsaiderina vastu läinud tiimid on vahel edu saavutanud sihilikult kehvi tingimusi luues, et mängutempo alla lüüa või vastaste põhilised relvad halvata. Kümmekond aastat tagasi säras Premier League’is Stoke City ridades ülipikkade ja -teravate audivisete poolest tuntud iirlane Rory Delap, kelle takistamiseks leiutasid vastasmeeskonnad erinevaid leidlikke taktikaid – põhiline siht oli vä-

Karikatuur: Margus Kontus

2020 MÄRTS JALKA

MÕTISKLUSI

hendada ruumi küljejoone ääres, et Delap ei saaks pika viske jaoks piisavalt hoogu võtta. Vastaste varumängijad üritasid „ohutsoonis“ sooja teha ja teda sellega häirida, mõned tiimid paigaldasid reklaamtahvlid mänguks Stoke’iga platsile tunduvalt lähemale kui tavaliselt, sahistatud on isegi seda, et mõni klubi lasi väljaku lihtsalt võimalikult laiaks joonistada, et Delapi audid nii ohtlikud ei oleks. Ehk võiks ka Eesti koondis katsetada tähtsate mängude eel sarnaseid võtteid, et koduväljaku eelist pisutki rohkem ära kasutada? Delapi masti meest igas tiimis ei ole, kuid tugevate vastaste vastu piisaks ehk sellestki, kui plats kastmata ja muru lubatu piires kõrgeks jätta. Võib ju vastu väita, et see häiriks ka sinisärkide söödumängu,

 Kohtunik saab õigust mõista nii väljaku peal kui ka tehnilises alas. See, et mõni mängija tegu on reeglitepärane, ei pruugi aga tähendada seda, et see on ka eetiline. Foto: Jana Pipar

kuid tugevate vastaste vastu minnes on ju siililegi selge, et meie mängu domineerima ei hakka. Võibolla midagi sellist juba ka tehakse, ent praegune statistika on kurb ja vajab hädasti ilusamaks tegemist: viimasest üheksast mängust Lillekülas on Eesti kaotanud kaheksa ja viigistanud ühe. Mõistagi jookseb kuskilt piir, mida ületada ei maksa. Käitume vastaseid võõrustades üldiselt viisakalt ja lugupidavalt, sest tahame, et ka meile samaga vastataks. Kust kohast see piir aga tõmmata? Mõnele on võibolla juba muru kastmata jätmine ausa mängu põhimõtetega vastuolus, teisele on aga igati okei, kui vastaste riietusruumis küte välja lülitatakse, fännid mängueelsel ööl vastaste akna taga ilutulestiku korraldavad või hotellis tuletõrjehäire tööle lülitavad. Lõpetuseks soovitan internetist üles otsida 2018. aastast pärit video, kus kanadalasest väravavaht Niko Giantsopoulos tõrjub gamesmanship’i olemust kehastades penalti: kui vastane asub parajasti lööma 11 meetri trahvilööki, tormab Giantsopoulos väravast välja ja virutab penaltipunktil asunud nahkkera näiliselt ilma igasuguse põhjuseta eemale. Kohtunik andis talle selle eest mõistagi kollase kaardi, ent säärane ootamatu käitumine viis penaltilööja rivist välja ja kollkipper suutis tema löögi tõrjuda!

Ettevõtete EM – OlyBet Summer Session Mängud ajavahemikul 27.04 kuni 17.06 argiõhtuti Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi väljakul. Igale võistkonnale garanteeritakse 6-8 mängu erinevate vastastega – mängu juhib kohtunik, võistluspaigas tarbevesi, pesemisvõimalused, parkimine ja vajadusel meditsiiniline abi. Kõikidele võistkondadele 2020 EM finaalturniiri kujundusega Adidase pall, ametlikul avamisel ja alagruppide loosimisel saab üks võistkond uued mänguvormid (põlvikud, püksid, särgid)! Võistlus toimub juba 12. kord, kokku mahub osalema 24 võistkonda. Lisateave: info@spordipilet.ee ja +372 51 36 174, www.spordipilet.ee

STATISTIKA

Premium liiga (meistriliiga) rekordid Statistika: Mati Kesaväli | Foto: Jana Pipar

MEESKONNAD

Suurim punktiarv, millega on välja kukutud (alates 2005. aasta hooajast) 27 – FC Kuressaare (2005) (9. koht, kaotas üleminekumängudel Lasnamäe FC Ajaxile) 22 – Viljandi JK Tulevik (2015) (10. koht liigatabelis)

Hooaja rekordid

Enim väravaid hooajal löödud 138 – Tallinna FC TVMK (2005)

Suurim punktisaldo 97 – Tallinna FC Levadia (2009)

Parim väravate vahe +117 (138 : 21) – Tallinna FC TVMK (2005)

Väikseim punktisaldo (alates 2005. aasta hooajast) 3 – Rakvere JK Tarvas (2016)

Halvim väravate vahe –181 (11 : 192) – Lasnamäe FC Ajax (2011)

Suurim punktivahe esimese ja teise koha vahel 21 – Tallinna FC Levadia (97) versus Sillamäe Kalev (76) (2009)

Enim kollaseid kaarte hooajal 102 – JK Tallinna Kalev (2013) Enim punaseid kaarte hooajal 14 – JK Tallinna Kalev (2013)

Suurim punktivahe esimese ja viimase vahel 86 – Tallinna FC Levadia (91) versus Lasnamäe FC Ajax (5) (2007)

Enim punaseid kaarte teise kollase kaardi tõttu hooajal 10 – JK Tallinna Kalev (2013)

Väikseim punktivahe esimese ja viimase vahel (alates 2005. aasta hooajast) 62 – Tallinna FC Flora (84) versus Viljandi JK Tulevik (22) (2015)

Enim otse punaseid kaarte hooajal 8 – JK Tartu Merkuur (2005)

Väikseim punktiarv, millega on liigasse püsima jäädud (alates 2005. aasta hooajast) 8 – Pärnu JK Vaprus (2017) (JK Sillamäe Kalev kaotas koha Premium liigas)

Enim teenitud ja resultatiivseid penalteid hooajal (resultatiivsed/eksitud) 20 (16/4) – Tallinna FCI Levadia (2019) Enim omaväravaid hooajal 7 – Tartu JK Tammeka (2017) 2020 MÄRTS JALKA

STATISTIKA

INDIVIDUAALNE Karjäär Enim mänge karjääri jooksul 517 – Andrei Kalimullin Kõige rohkem hooaegu kaasa tehtud 21 – Maksim Gruznov, Stanislav Kitto, Konstantin Nahk Enim väravaid karjääri jooksul 304 – Maksim Gruznov Kõige rohkem hooaegu, kus on löödud vähemalt üks värav 21 – Maksim Gruznov Enim järjest mänge kaasa tehtud 140 – Ken Kallaste Enim kübaratrikke 22 – Vjatšeslav Zahovaiko Enim resultatiivseid penalteid 55 – Konstantin Nahk Enim omaväravaid 6 – Rauno Tutk Kõige rohkem mänge ilma väravat löömata (väljakumängijad) 151 – Dmitri Šelehhov Enim kollaseid kaarte 73 – Markus Jürgenson Enim punaseid kaarte 10 – Andrei Kalimullin ja Risto Kägo Enim otse punaseid kaarte 9 – Andrei Kalimullin Enim punaseid kaarte teise kollase kaardi tõttu 8 – Risto Kägo Enim nullimänge karjääris (väravavahid) 175 – Vitali Teleš Kõige rohkem klubisid esindatud 11 – Ivan O’Konnel-Bronin

Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

JALKA MÄRTS 2020

Kõige vähem minuteid mängitud 1 minut: Kirill Andrejev, JK Narva Trans (1999) Ruslan Valejev, Kohtla-Järve FC Lootus (2002) Raido Kuurmaa, Viljandi JK Tulevik (2004) Mark Boskin (väravavaht), Tallinna FC TVMK (2004) Magnus Rosen, JK Tallinna Kalev (2007) Rustam Rustamov, JK Narva Trans (2009) Pavel Gribanov (väravavaht), Kohtla-Järve FC Lootus (2010) Maario Laansoo, Viljandi JK Tulevik (2015) Kert Saarmets, Rakvere JK Tarvas (2016)

STATISTIKA

HOOAEG Enim väravaid hooajal 46 – Aleksandrs Čekulajevs, JK Narva Trans (2011) Enim kübaratrikke hooajal 6 – Andrei Krõlov, Tallinna FC TVMK (2002); Vjatšeslav Zahovaiko, Tallinna FC Flora (2004); Tarmo Neemelo, Tallinna FC TVMK (2005); Aleksandrs Čekulajevs, JK Narva Trans (2011) Enim resultatiivseid penalteid hooajal (resultatiivsed/eksitud) 10 (10/0) – Zakaria Beglarišvili, Tallinna FC Flora (2018) Enim penalteid hooajal (resultatiivsed/eksitud) 12 (9/3) – Maksim Gruznov, JK Narva Trans (2001) Enim omaväravaid hooajal 3 – Jürgen Lorenz, Tartu JK Tammeka (2017) Enim kollaseid kaarte hooajal 26 – Risto Kägo, JK Tallinna Kalev (2013) Enim punaseid kaarte hooajal 7 – Risto Kägo, JK Tallinna Kalev (2013) Enim otse punaseid kaarte hooajal 3 – Mindaugas Bagužis, JK Sillamäe Kalev (2014) Enim punaseid kaarte teise kollase kaardi tõttu hooajal 6 – Risto Kägo, JK Tallinna Kalev (2013) Enim nullimänge ühel hooajal (väravavahid) 24 – Roman Smiško, Tallinna FC Levadia (2014) Pikim seeria järjest mängudest, kus on värav löödud 15 – Tor Henning Hamre, Tallinna FC Flora (2003)

ÜHE MÄNGU REKORDID Suurim publikuarv (alates 2004. aasta hooajast) 3250 – Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora (2 : 2, 25.07.2010, Kadrioru staadion) Enim väravaid 24 – FC Tevalte Tallinn – JK Sillamäe Kalev (24 : 0, 27.05.1994) Enim väravaid ühe meeskonna poolt 24 – FC Tevalte Tallinn – JK Sillamäe Kalev (24 : 0, 27.05.1994) Enim väravaid ühe mängija poolt 10 – Anatoli Novožilov (FC Tevalte Tallinn – JK Sillamäe Kalev, 24 : 0, 27.05.1994) Enim kollaseid kaarte ühes mängus 13 – Paide Linnameeskond (6) – Tallinna FCI Levadia (7) (0 : 2, 21.04.2019, kohtunik Roomer Tarajev)

Enim punaseid kaarte ühes mängus 4 – JK Narva Trans (2) – FC Lantana Tallinn (2) (1 : 1, 23.07.1995, kohtunik Sergei Pravon) Enim penalteid ühes mängus 4 – Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond (4 : 2, 10.11.2009, kohtunik Sten Kaldma) (Mõlemad klubid realiseerisid kahest penaltist ühe) Enim ühe mängija realiseeritud penalteid mängus 3 – Igor Morozov (Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora, 5 : 4, 20.08.2012, kohtunik Kristo Tohver) Enim omaväravaid ühe mängija poolt 2 – Kaur Tomson (Viljandi JK Tulevik – Tallinna FCI Levadia, 0 : 3, 17.05.2019) Kiireim värav 5 sekundit – Jaanis Kriska omavärav (Tallinna FC Levadia – FC Kuressaare, 8 : 0, 12.09.2009) Noorim mängija 14 aastat ja 336 päeva – Andrei Tjunin (14.05.1994, Tartu JK Merkuur – Tallinna JK Dünamo, 1 : 5) Vanim mängija 51 aastat ja 153 päeva – Boriss Dugan (5.11.2011, Tartu JK Tammeka – Lasnamäe FC Ajax, 9 : 0) Noorim väravalööja 15 aastat ja 261 päeva – Martin Vetkal (9.11.2019, JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik, 3 : 0) Vanim väravalööja 43 aastat ja 16 päeva – Sergei Zamogilnõi (15.09.1996, JK Vall Tallinn – JK Eesti Põlevkivi Jõhvi, 1 : 4)

Iga Premium liigas 2020. aastal osaleva klubi kodumängu publikurekord 3250 – Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora (2 : 2, 25.07.2010, Kadrioru staadion) 2730 – Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora (3 : 0, 10.09.2011, Hiiu kunstmurustaadion) 2610 – Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC (0 : 2, 27.09.2014, A. Le Coq Arena) 1200 – Tartu JK Tammeka – JK Merkuur Tartu (2 : 0, 31.07.2005, Tamme staadion) 1068 – JK Narva Trans – Tallinna FC Flora (0 : 1, 24.08.2019, Kreenholmi staadion) 710 – JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora (1 : 1, 04.08.2012, Kalevi keskstaadion) 710 – Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora (1 : 1, 1.09.2019, Paide linnastaadion) 633 – Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev (2 : 2, 27.07.2018, Viljandi linnastaadion) 550 – FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev (0 : 1, 26.05.2009, Kuressaare linnastaadion) 210 – Tallinna JK Legion – Tallinna FCI Levadia U21 (3 : 0, 12.05.2019, Kadrioru staadion) Alates 2004. aastast

2020 MÄRTS JALKA

2-KÕNE

Marko Kristal: vaheaastad tippjalgpallist eemal tulid kasuks

Aastatel 2012–15 FC Levadia peatreeneriks olnud Marko Kristal on siiani viimane treener, kes on suutnud oma meeskonnaga Premium liigas tiitlit kaitsta. Pärast nelja-aastast pausi on ta tagasi tiitlinõudleja juures, sedapuhku Nõmme Kaljus. Intervjuus Jalkale rääkis Kristal Kaljuga liitumisest, oma vaheaastatest ja põgusalt ka 12aastasest pojast Patrikust. Tekst: Raul Ojassaar

led öelnud, et pakkumine Kalju peatreeneriks asuda tuli ootamatu ja äkilise üllatusena. Kas sa ei osanud oodata, et mõni Premium liiga tippklubi sinu vastu huvi tunneb? Üllatus oli see selles mõttes, et rääkisime esialgu hoopis teisest töökohast ja olime põhimõtteliselt

JALKA MÄRTS 2020

Nõmme Kaljut on Kristal seni juhendada saanud hooajaeelsetes kohtumistes. Foto: Liisi Troska

kokku leppinud, et hakkame hoopis teisi asju tegema. Asjad aga käisid kähku, muud müstilist seal ei olnud. Minust pidi saama duubli peatreener ja jalgpalli suunajuht, kes koordineeriks tegevusi. See oli aga siis, kui hooaeg veel käis ja midagi kindlat treenerite osas veel ei olnud. Levadias võitsid sisuliselt kõik, mis Eestis võita annab. Mis annab sulle motivatsiooni, et nüüd täiesti uue klubiga neidsamu juba võidetud tiitleid taas jahtima asuda? Seesama annabki! Tean, kuidas seda saavutada – ja hea meel oleks seda uuesti teha. Lisaks veel ka see, et võita on lihtsalt sedavõrd kihvt tunne. Kas oled inimene, kes armastab võita, või inimene, kes vihkab kaotada? Jalgpallis meeldib mulle pigem võita, ka viigiga ei saa nagu eriti rahul olla. Aga kui nii küsida, siis ega mulle kaotada ka ei meeldi! Üks asi on muidugi mängu võitmine, teine tiitli võitmine. See tunne on väga tugev.

2-KÕNE

28. märtsil 2001

trofeed võitis Kristal peatreenerina FC Levadia ridades: kaks meistritiitlit, kaks karikat ja kaks superkarikat.

pidas Kristal oma 100. kohtumise Eesti ridades ja tähistas seda ka väravaga – temast sai toona Euroopa noorim mängija, kes 100 koondisemänguni jõudnud. Hiljem on see rekord üle löödud.

143 kohtumist pidas Marko Kristal Eesti koondises. Tema 2005. aastal peetud lahkumismäng Norra vastu oli Eesti koondisele esimene selline matš.

Kuidas on sisseelamine Kaljusse sujunud? Väljastpoolt vaadates tundus, et alguses tuli mängijate seas natuke rehitseda – keda võtta, keda jätta? Kui läksin Levadiasse, siis oli samamoodi. See, kuidas Kalju enne mängis, pole minu jaoks päris see – tahan juurutada domineerivamat stiili, nii et mäng sõltuks meist, mitte sellest, kuidas vastane lubab. See eeldab, et oled rohkem palliga, aga ka seda, et oled rünnakul efektiivsem. Efektiivne saab olla nii lühikese kui pika sööduga – peaasi, et oleme efektiivsed.

vähemaks jääb? Kas on mingid reeglid, mida võiks muuta? Loomulikult on see halb, et kohti vähemaks jääb, aga suurenev konkurents paneb ehk klubid paremini tööle. Kuno Tehva ütles hiljuti Jalkale, et ta nägi, et sul olid Levadiast lahkudes patareid sisuliselt tühjad. Kas tundsid ise ka end niimoodi? Sel hetkel ma ei tundnud seda. Kui tagantjärele vaadata, siis võibolla tõesti. Need neli aastat, mis ma seal olin, olid edukad, aga ka väga pingelised. Mängida kogu aeg tiitli peale… see sööb. Võibolla tulid kasuks need aastad, mis ma päris tippjalgpallist eemal olin.

Millised ülesanded sulle klubi juhtkonnalt ette anti? Kas pead lihtsalt tulemust tegema või on selle kõrval ka muid nüansse? Klubi president Kuno Tehva vihjas näiteks hiljuti, et soovib muuta meeskonda pisut eestikeelsemaks. Minu toomisega on see samm juba tehtud. Treeningutöö käib eesti keeles, mul on ka see võimalus, et räägin lisaks inglise ja vene keeles. Portugali keeles veel mitte, aga ehk hakkab ka see varsti külge! Oled praeguseks kindlasti pildi ette saanud – kui palju hakkab kuulus KTMi reegel Kalju tegemisi ja sinu valikuid uuel hooajal mõjutama? Kui reegel on vastu võetud, siis tuleb seda täita ja seda me ka teeme. Kuidas see kõik välja kukub – seda näitab hooaeg. Kui tekib situatsioon, et ma ei saa selle reegli pärast väljakule saata kõige tugevamat koosseisu, siis ei ole see tegelikult meie, vaid kogu liiga probleem.

FC Levadia lootsina oli Kristal edukas, võites kokku kuus trofeed. Sel pildil rõõmustatakse 2014. aasta karikavõidu üle. Foto: Lembit Peegel

Pärast Levadiast lahkumist olid suure jalgpalli mõttes natuke peidus – töötasid Ida-Virumaal ja viimati Tabasalus, vahepeal põikasid ka Viljandist läbi. Võis tunduda, et olin peidus, aga tegelikult nägin väga palju jalgpalli teist poolt. Olin enne olnud mängija, siis kohe koondise ja tippmeeskondade juures treener. Mis saab siis, kui ei olegi Eesti mõistes kõiki võimalusi? Kuidas toimub klubi juhtimine, millised on murekohad? Selles mõttes oli see huvitav kogemus. Sain aru ka sellest, et üks asi on treenida ja olla Eestis tippmeeskonna juures, ja teine on see, kui töötad madalama liiga klubis. Kõike ei saa üks ühele üle võtta, kõik ei ole enesestmõistetav. See on kaugel sellest, kuidas suures jalgpallis asjad käivad.

Vastu võib ju väita, et see on klubi probleem: KTMi reegel on juba pikalt kehtinud. Miks pole klubist häid noori sirgunud? Nüüd jõuamegi sinna. Kui see on ainult meie klubi probleem, siis miks on üldse vaja luua sellist asja nagu kunstlik KTM? See loob sellise fooni: võta see noor mängija, tee ta kunstlikuks KTMiks ja saad temaga mängida. Aga kui see mängija pole valmis? Nimeta mulle näiteks mõni 1997. aastal või hiljem sündinud Eesti keskkaitsja, kes oleks saadaval ja suudaks meid tiitlivõitluses aidata. Uue hooaja eel on tippklubidel panused veelgi kerkinud, sest kui varem tagas koha eurosarjas Premium liiga esikolmikusse saamine, siis algaval hooajal saavad 2021. aasta suvel eurorahaga kindlalt arvestada vaid esimesed kaks meeskonda. Kuidas selle uudise vastu võtsid? Kui üks koht jääb vähemaks, siis loomulikult pinged tõusevad. Samas tuleks nüüd vaadata ka suuremat pilti: miks on nii läinud, et Eestil üks koht

2020 MÄRTS JALKA

2-KÕNE Kas Viljandi Tuleviku juurde ei jäänud sa pikalt selsamal põhjusel? Jah. Minu nõudmised ja minu arusaamised olid ehk klubile liiga palju, rääkimata mängijatest. Asjad ei läinud kokku, oldi harjutud teistmoodi.

Premium liiga muutumisest: „Arvestada tuleb lihtsalt sellega, et üks põlvkond on vahepeal vahetunud ja nad on pisut teistmoodi üles kasvanud – kui enne tuli see mängijatele loomulikult, siis nüüd tuleb neile rohkem seletada, et jalgpallimäng on võitlus.“

Lõpetasid mängimise vaid 31aastaselt ning oled vahepeal, kasvõi Tabasalus, juhendanud päris noori mängijaid. Kas nad üldse on kursis, kes oli jalgpallur Marko Kristal? Lõpetasin toona varakult, kuna Jelle Goes tegi mulle konkreetse pakkumise hakata koondise abitreeneriks. Kaalusin seda ja leidsin, et sellist pakkumist rohkem võibolla ei tulegi. Tagantjärele oli see õige otsus. Kas nad teavad… ma ei ole nende käest küsinud! Tabasalus teati küll, kes ma olen, aga ma ei tea, kas mängija või treenerina. Ega see ei olegi oluline, kas nad mind mäletavad – tähtis on see, mida ma teen. Kui vaatled ennast treenerina Levadia-aegadel ja nüüd Kaljus – kui palju tunned, et oled vahepeal arenenud? Kuidagi kindlasti olen. See mängust arusaamine, see, mismoodi mina jalgpalli näen ja tahan, et

Marko Kristali esimene tööots pärast mängijakarjääri lõppu oli kohe prestiižne: ta oli Eesti koondise abitreener. Foto: Lembit Peegel

meeskond mängiks, on suures plaanis jäänud samaks, aga võibolla olen hakanud mängijaid rohkem mõistma. Olen selle aja jooksul näinud eri tasemel pallureid ja aru saanud, kuidas neile läheneda, nendega suhelda ja neist rohkem kätte saada.

Kas teised Premium liiga klubide peatreenerid on sulle pigem kolleegid või konkurendid? Martin Reimiga olete nüüd uuesti koos treenerid – olete omavahel juba lõõpinud? Muidugi oleme! Kui Martin Floras oli, siis olime ka koos treenerid. Paljude nende treeneritega, kes praegu meistriliigas on, olen isegi koos mänginud või siis on nad minu käe all näiteks koondises olnud. Saame hästi läbi, aga eks väljakul vaatame, kuidas asjad kujunevad. Võibolla on selles mõttes lihtne, et saab midagi teravamat öelda, sest tead, et sõber nii kergesti ei solvu. Kuidas on tööprotsess Premium liiga tippklubis aja jooksul muutunud? Suures plaanis väga ei ole. Samas on juurde tulnud väga palju uusi vidinaid, mille abil saab mängijate kohta rohkesti uut informatsiooni. Mänge saab teatud programmide abil paremini analüüsida. Informatsiooni on palju juurde tulnud, aga küsimus on nüüd selles, et seda liiga paljuks ei läheks – see hakkaks segama seda, mis tegelikult väljakul toimub. Infoga tuleb osata midagi teha. Kui fookus läheb mängult liiga eemale, ei ole ka see hea. Mängijate osas ei ole ju suurt vahet, kas või kui palju nad selle eest raha saavad – kui mängutahet ei ole, siis seda ei ole. Arvestada tuleb lihtsalt sellega, et üks põlvkond on vahepeal vahetunud ja nad on pisut teistmoodi üles kasvanud – kui enne tuli see mängijatele loomulikult, siis nüüd tuleb neile rohkem seletada, et jalgpallimäng on võitlus. Järgmisest põlvkonnast rääkides – su oma poeg Patrik mängib jalgpalli Tallinna Kalevis. Sina pole selle klubiga otseselt kunagi seotud olnud – kuidas nii läks? See on läinud täiesti loomulikku rada. Kui tulin Tartust tagasi, siis elasin Laagris ja panime Patriku trenni meile kõige lähemal asunud klubisse, mis oli Harju JK. Ühel hetkel liikus kogu grupp koos treeneriga Tallinna Kalevisse. Mina olen treeneriga ja klubiga rahul ja mis kõige tähtsam: Patrik on rahul. Näha on, et ta areneb mängijana, ja see on minu jaoks kõige olulisem. Kas poisil on potentsiaali, et isa jälgedes käia? Ma arvan, et potentsiaali poolest võib ta isegi isast kaugemale minna!

JALKA MÄRTS 2020

U17 EM

Kus mängivad meie EMi-koondislased? Eesti noormeeste U17 koondis valmistub koduseks EMiks, mis algab juba 21. mail. Heitsime pilgu koondislaste eelmise hooaja mängupaikadele ja vaatasime, millistes liigades meie EMi-koondislased pallivad. Tulemusi aitab kommenteerida noortekoondise peatreener Norbert Hurt. Tekst: Kadi Parts | Fotod: Liisi Troska

aanuari alguses kogunes peatreener Norbert Hurda käe all kaks koosseisu U17 koondise mängijaid, kummaski koosseisus oli esialgu 20 mängijat. Just sama arv noormehi on lubatud üles anda U17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusteks, mida Eesti võõrustab 21. maist 6. juunini. Noortekoondise loots selgitab kahe koosseisu kohta, et kumbki nimekiri veel lukus pole ja loomulikult võib toimuda liikumisi. „Maailmas on mitmes kohas nii, et on oma vanuseklassi põhikoosseis ja siis nii-öelda tulevikutiim ehk järelkasv,“ räägib Hurt. „Meie kahe koosseisu puhul tuleb arvestada, et alati võib mõni põhikoosseisu mängija vigastuse tõttu ära kukkuda või altpoolt tuleva konkurentsi tõttu esimesest koosseisust välja jääda. Jalgpall nii toimibki.“ Ta lisab, et jaanuari alguses toimunud kogunemisel jäi tiheda konkurentsi või mõne muu põhjuse (näiteks välismaal viibimise) tõttu esimesest koosseisust välja mitu noormeest, kes on viimasel aastal siiski esimeses koosseisus põhiraskust kandnud. Nendeks koondislasteks on Aleksandr Šapovalov, Rocco Robert Shein, Richard Tohver,

Norbert Hurt: „Me pole väga palju uut informatsiooni peale jaganud, vaid oleme lasknud asjadel ajas kinnistuda.“ 22

JALKA MÄRTS 2020

Tristan Toomas Teeväli on üks kahest U17 koondise mängijast, kelle eelmise hooaja peamine mängupaik oli Premium liiga.

Miikal Roos, Miikael Johann Raassalu, Karl Läänelaid ja Kirill Aleksandr Antonov. Peatreeneri sõnul on neist esimesed viis koondises juba korralikult kanda kinnitanud ja seepärast kajastame neid ka mängijate mänguminutite tabelis. Läänelaid ja Antonov jäävad hetkel Hurda soovitusel lähema vaatluse alt välja.

Premium liigast U16 liigani

Võtsime lähema vaatluse alla need mängijad, kes kuulusid jaanuarikuisel kogunemisel U17 koondise esimesse koosseisu. Nagu mainisime, oli esialgses nimekirjas 20 noormeest, kuid teise koosseisu kogunemise järel kaasati esimesse koosseisu veel

U17 EM

mängijat, kes kuuluvad U17 koondise esimesse koosseisu, teenisid mullu enim minuteid Premium liigas.

aprillil toimub U17 Euroopa meistrivõistluste alagruppide loosimine ehk selguvad eestlaste vastased.

Eesti linna – Tallinn, Tartu, Rakvere, Viljandi, Võru, Otepää, Haapsalu – võõrustavad U17 EMi.

üks väravavaht, et EMiks valmistuva meeskonna juures oleks kolm puurilukku. Nii tõsteti teise koosseisuga treenimise järel esimese koosseisu juurde Tartu JK Welcos mängiv Kaur Kivila. Nii moodustus aasta esimese kogunemise järel 21meheline esimene koosseis. Vaatasime EJLi kodulehe abil üle kõikide nende noormeeste 2019. aasta mänguminutid ja liigad/karikavõistlused, kus kaasa löödi (vaata tabelit U17 koondislaste liigade kohta), välismaal mängivate noormeeste statistika pärineb Transfermarkti lehelt. Peatreener Hurda soovitusel lisasime jaanuarikuus kogunenud 21-le esimese koosseisu noormehele viis eespool mainitud nime, kes on varem koondises põhiraskust kandnud. Kokkuvõttest selgus, et mänguminutite kogusummana oli kõige populaarsem liiga U17 eliitliiga esiliiga, kus mängijatel kogunes mänguaega 12 688 minutit. Järgnesid esiliiga (10 290 minutit), esiliiga B (9742) ja II liiga (6104). Nende järel platseerus viiendaks Premium liiga (3304). Vaatame neid liigasid veidike lähemalt, alustades kõige suuremate minutitega liigast. Kõige popim mängupaik ehk U17 eliitliiga esiliiga oli peamine mängukoht seitsmele mängijale: Nikita Vassiljevile, Georg Mattias Lagusele, Nikita Ivanovile, Daniil Tarassenkovile, Aleksandr Nikolajevile, Andrei Smirnovile ja Henri Leokesele. Ühe noormehe, mullu Elvat esindanud Andreas Kiiviti suurimad minutid tulid U17 eliitliiga II liigast. 26

Daniil Sõtšugov (vasakul) mängis mullu Premium liigas 1186 minutit. Pildil võitleb 2003. sünniaastaga Sõtšugov 1995. aastal sündinud Kevin Aloega.

Iganädalased treeningud ja Šveitsi laager EMiks valmistuvad koondislased ei tee tööd mitte ainult oma koduklubi, vaid iganädalaselt ka koondise juures. Nii on igal nädalal – kui samal ajal pole just koondise kogunemist/laagrit – kavas meeskonna koosolek ja treening. Individuaalsed kontaktid mängijate ja koondise taustajõudude vahel toimuvad olenevalt vajadusest. Jaanuari lõpus toimunud koondise kogunemise kohta sõnab koondise peatreener Norbert Hurt, et arengut tuleb vaadata pikema protsessina. „Mul on hea meel, et oleme saanud pikalt koos töötada; meil on välja joonistunud kindel vundament ja mängijad teavad, mida me suures pildis üksteiselt ootame,“ räägib Hurt. „Me pole väga palju uut informatsiooni peale jaganud, vaid oleme lasknud asjadel ajas kinnistuda. Oluline on ka see, et väljaspool treeningut käitub meeskond nii, nagu üks meeskond toimima peab: kokkulepetest peetakse kinni, töö käib ühtsete väärtuste alusel ja tööeetika on oluline.“ Veebruarikuus käis U17 koondis lisaks kodusele kogunemisele ka laagris Šveitsis, kus peeti kaks treeningmängu.

mängijast kümme noormeest ei teinud U17 eliitliigas või U17 eliitliiga II liigas kaasa ühtegi minutit. Nende kümne hulka kuulusid ka Soomes mängiv Taaniel Usta ja poole hooaja pealt Saksamaa noorteliigasse siirdunud Aleksandr Šapovalov. Esiliiga oli peamine mängupaik seitsmele mängumehele ehk Maksim Paskotšile, Martin Vetkalile, Danil Kuraksinile, Kaur Kivilale, Richard Tohverile, Rocco Robert Sheinile ja juba mainitud Šapovalovile. Seitsmest noormehest vaid üks – Vetkal – mängis eelmisel hooajal ka U17 eliitliiga esiliigas. Mänguminutite koondsummalt populaarsuselt järgmises paigas ehk esiliiga B-s kogusid oma minutitest suurima hulga viis noortekoondislast: Sten Jakob Viidas, Erko Jonne Tõugjas, Rasmus Kallas, Karl Gustav Kokka ja Sander Alex Liit. Neist neli lõid mullu kaasa ka U17 eliitliiga esiliigas, Kallas käis platsil sama vanuseklassi II liigas. Meeste II liiga oli peamine mängupaik kolmele noormehele: Miikal Roosile, Maico Rimmelile ja Miikael Johann Raassalule. Vaid Rimmel mängis ka U17 eliitliigas, Roos teenis lisaks mänguaega esiliigas ja mõlematel karikavõistlustel, Raassalu seisis puurisuul veel esiliiga B-s ja väikestel karikavõistlustel. Premium liigas said mullu kaasa lüüa neli EMiks valmistuvat mängijat, kellest kaks – Tristan Toomas Teeväli ja Daniil Sõtsugov – teenisidki oma suurimad minutid just Premium liigas. Samuti Tallinna Kalevit esindanud Martin Vetkal sai kolmanda mehena kõrgliigas kirja 325 minutit, Paide Linnameeskonna eest sai meistriliigas 98 minutiks platsile Rasmus Kallas. Peale kõigi eespool mainitud liigade ja karikavõistluste lõi kaks mängijat kaasa ka U19 eliitliiga esiliigas ja üks U16 esiliigas. 2020 MÄRTS JALKA

U17 EM Liigad populaarsuse järgi Lõime kokku iga mängija minutid igas liigas ja reastasime liigad mänguminutite kogusumma järgi. Mullu mängisid meie U17 koondislased enim minuteid U17 eliitliiga esiliigas, järgnesid esiliiga ja esiliiga B. U17 eliitliiga esiliiga Esiliiga Esiliiga B II liiga Premium liiga Tipneri KV U17 eliitliiga II liiga U19 eliitliiga esiliiga Välismaised liigad (Soome esiliiga, Saksamaa U17 liiga) Väikesed KV U16 esiliiga

Kuidas mängupaiku hinnata?

Kuigi mängijate vanuse ja U17 eliitliiga esiliiga nime järgi võiks kõrvaltvaatajana arvata, et just see on meie noormeestele õige mängupaik, ei ole noortekoondise peatreener Norbert Hurt sellega päris nõus. „Eliitliiga on ikkagi täiendav liiga; seal mängitakse väga ebakorrapäraselt üle teatud perioodide ja ei saa öelda, et iseseisva liigana toimiks see kohana, mille pealt mängitakse koondisetasemel häid mänge,“ selgitab Hurt. „See liiga on iseenesest atraktiivne ja täiendusena väga hea, aga tulevikus võiks see olla konkreetselt toimiv liiga, kus on igal nädalal mäng ja teatud ajal pikem paus. Praegu pole seda parimal viisil toimima saadud,“ lisab ta. Hurt räägib sedagi, et kui veel tunamullu mängisid praegused U17 koondislased eliitliigat aasta vanemate noormeestega, oli liiga tasavägine ja tänu sellele üliväärtuslik aeg mängijatele. Mullu kerkis selgelt esile kaks tugevamat klubi (Nõmme United ja Tallinna Legion – toim.), mistõttu polnud liiga enam nii konkurentsivõimeline. Seepärast ongi hea, et koondislased said noorteliiga kõrvalt paralleelselt mängida ka meesteliigades. „See on oluline väärtus,“ sõnab Hurt oma hoolealuste kohta, kes teenisid meesteklassides mänguaega Premium liigast II liigani. „Treenerina tahad muidugi, et mängijad mängiksid kõrgemal, aga seda ikkagi selle piirini, kus nad edukalt toime tulevad. Ideaalis võiksid koondislased mängida meie kolmes profiliigas ehk Premium liigas, esiliigas ja esiliiga B-s.“ Kui rääkida kõige kõrgemal tasemel mängimisest, siis Tallinna Kalevit esindanud Tristan Toomas Teeväli ja Daniil Sõtšugov teenisid mullu Premium liigas minuteid 1695 ja 1186. Hurt sõnab tipptasemel meeste vastu mängimise kohta, et

JALKA MÄRTS 2020

 Eelmisel aastal alistas meie U17 koondis sõprusturniiril Hispaania, kes suure tõenäosusega tänavu EMi-pääsme lunastab. EMil osalejad selguvad märtsikuu lõpuks, kui ära mängitakse eliitringi kohtumised.

12,688 10,290 9742 6,104 3304 2112 1980 967 956 411 133

„kõik sõltub sellest, kuidas mängija selles keskkonnas hakkama saab“. Ta selgitab, et Teeväli, kes on mentaalselt väga tugev mängija, suutis Premium liigas hästi kohaneda ja mängis arvestataval tasemel. Sõtšugovi kohta nendib koondise loots, et võibolla tuli see samm veidike vara: „Tal oli raske. Kehaliselt ei ole ta veel niivõrd tugevaks sirgunud ja see pärssis eelmisel aastal tema kindlust ja palliga tööd. Teisalt oli ta siiski tubli ja astus sammu edasi. Kui aga oleks saanud valida, oleks selle sammu kõrgliigas võinud teha natuke hiljem.“ Koondislaste mängupaiku kokkuvõttes hinnates ütleb Hurt nii: „Pole põhjust olla kriitiline.“

U17 II koosseis Peale U17 koondise esimese koosseisu kogunes jaanuari alguses ka U17 koondise II koosseis, mille toome teieni mängijate nimekirjana.** Väravavahid: Miikael Johann Raassalu (Viimsi MRJK) Kaitsjad: Mihhail Tõsjatov (Tallinna JK Legion), Karl Läänelaid (Tartu JK Tammeka), Frank Andrew Annion (JK Tabasalu), Kirill Aleksandr Antonov (Nõmme Kalju FC), Kaspar Sander Born (FC Nõmme United), Miikal Roos (Tartu JK Welco, laenul FC Santosest). Poolkaitsjad ja ründajad: Kristo Põldsaar (FC Elva), Valter Pärn (FC Nõmme United), Virgo Vallik (Pärnu JK Vaprus), Oskar Jõgi (Viimsi MRJK), Luukas Aeg Arbeiter (FC Nõmme United), Martin Valkiainen (FC Nõmme United), Marten Henrik Kelement (Keila JK), Mattias Villem Ormisson (JK Tabasalu), Rene Busch (FC Nõmme United), Robin Kaljumäe (Raplamaa JK), Richard Tohver (Kohtla-Järve JK Järve), Jevgeni Kuprikov (Tallinna JK Legion). ** Kuna mõned mängijad kuulusid jaanuarikuus II koosseisu, kuid on varem kandnud põhiraskust ja lisatud seepärast peatreener Norbert Hurda soovitusel mängijate tabelisse, leidub nimekirjades korduvusi.

U17 EM

mängijat tohib iga koondis U17 EMiks üles anda.

koondislast kogus mullu minuteid rohkem kui 2000.

mängija – Taavi Usta ja Aleksandr Šapovalovi – kodusteks liigadeks olid välisliigad.

U17 koondislaste liigad kogunemisel osalenud noormeestele lisatud veel viis nime, kes aasta esimesel kogunemisel koondise esimesse koosseisu ei kuulunud, kuid on viimasel aastal siiski põhiraskust kandnud.

Välja on toodud jaanuaris kogunenud U17 koondise esimese koosseisu mängijad, nende klubid ja kõik liigad, kus koondislased 2019. aastal mänguaega kogusid. U17 koondise peatreeneri Norbert Hurda soovitusel on jaanuarikuu Mängija

Positsioon

Klubi

Sten Jakob Viidas

Tabasalu

Tristan Toomas Teeväli

Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja

Erko Jonne Tõugjas

Kaitsja

Nõmme United

Rasmus Kallas

Kaitsja

Richard Tohver

Sander Alex Liit

Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja Kaitsja

Paide Linnameeskond Kohtla-Järve JK

Miikal Roos

Kaitsja

Aleksandr Šapovalov

Poolkaitsja/ ründaja

Georg Mattias Lagus

Andreas Kiivit Nikita Vassiljev Karl Gustav Kokka

Tallinna Kalev

EsiPremium liiga liiga

II liiga

U19 eliitliiga esiliiga

2052 1695

589 1923

Tallinna Flora*

U17 eliitliiga esiliiga

225

298

270

130

2644

252

2626

609

2622

1530

2278

1236

887

2213

Nõmme United

1112

960

2162

338

Nikita Ivanov

Poolkaitsja/ ründaja Kaitsja

Tallinna Legion Tallinna Kalev

1186

675

1324

990

396

501

1387

Tallinna Flora

Aleksandr Nikolajev

Kaitsja

Tallinna Legion

209

1463

Andrei Smirnov

Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja Poolkaitsja/ ründaja Kaitsja

Tallinna Legion

122

1395

1437

Tallinna Flora

Kaur Kivila

Väravavaht

Tartu Welco

Taaniel Usta

Poolkaitsja/ ründaja

KTP (Soome)

847 325

1248

1978

292

1833 1797

1661

1009

1628 180

1522

180

1315

199

1301

1035

1170

225

1672

495

1065

1883

180

585

Viimsi JK

2024 90

180

327

Tallinna Flora

300

90 405

2095

2089

607

Nõmme United

2153 882

Maksim Paskotši

Poolkaitsja/ ründaja Väravavaht

177

1213

Tallinna Legion

Tallinna Kalev

2274

1473

Poolkaitsja/ ründaja Kaitsja

Miikael Johann Raassalu

180

Nõmme United

Tallinna Kalev

Danil Kuraksin

2311

1233

Väravavaht

Martin Vetkal

1041

Maico Rimmel

Rocco Robert Shein

2419

Nõmme United

Väravavaht

Henri Leoke

MänVälismaised gumiliigad** nuteid kokku

450

2041

460

Daniil Tarassenkov

U16 Tipneri VäiU17 kesed esi- KV eliitKV liiga II liiga liiga

462

1871

Santos (oli laenul Tartu JK Welcos) Tallinna Flora / Freiburg (Saksamaa) Nõmme United

Daniil Sõtšugov

Esiliiga B

810

133

943 74

* Kiivit on alates sellest hooajast laenul Floras, mullu esindas ta Elvat **Taaniel Usta mängib Soome esiliigas ja Aleksandr Šapovalov Saksamaa U17 liigas

2020 MÄRTS JALKA

PAIDE

Kapten Frolov:

Paide on jõud, millega arvestada

Uue hooaja eel alistas Paide taliturniiril nii Nõmme Kalju kui Levadia. Alates märtsist hakkab selguma, kas jõujooned on ka tänavu sellised.

Mullu Premium liigas hea hooaja teinud Paide Linnameeskond tahab tänavu oma edulugu korrata. Kapten Andre Frolov hoiatab konkurente, et Järvamaa tiim on jõud, millega tuleb kõigil arvestada.

lega tegelemisi, sest igaüks on omaette indiviid: mõnele see sobib rohkem, mõnele vähem,“ selgitab Frolov. „Vaimuga meil kellelgi probleeme ei olnud, kõigil olid pead korras.“

Kiire tempo ja palliga mängimine

Eelmine hooaeg on nüüdseks möödanik ja Paide on samamoodi nagu konkurendid teinud tublisti Tekst: Kadi Parts | Fotod: Liisi Troska tööd, et valmis olla 2020. aasta hooajaks. Kapten Frolovi sõnul on Järvamaa meeskonna ettevalmistus kulgenud plaanipäraselt. „Oleme aastate jooksul jälginud seda plaani, mis mõned aastad tagasi 019. aasta Premium liiga hooaja üheks märkpaika sai pandud: igal aastal on koormused tõussõnaks olid Paide Linnameeskonna tublid nud,“ selgitab Frolov. „Selle aasta ettevalmistuses esitused ja tugev koputamine esikolmiku on koormused tunduvalt suuremad kui mullu. uksele. Peaaegu viimaste voorudeni medalikonkuMeie enda nooremad mängijad on saanud tugevarentsis püsinud Järvamaa klubi pidi lõpuks leppima maks, ka täiendused on füüsilised tugevad mehed neljanda kohaga, pronksmedalist jäi neid lahutama ja see kõik tähendab, et oleme saanud mahtu tõsta. kolm punkti, teine koht jäi nelja silma kaugusele. Oleme programmiga seal, kus olema peame.“ „Kindlasti oli eelmine aasta meie jaoks eduluHooaja ettevalmistuse hulka kuulusid Paigu ja korralik kordaminek,“ vaatab hooajale tagasi de puhul tänavu ka traditsioonilised taliturniiri Paide kapten Andre Frolov. „Natuke kripeldab, et medalit ei tulnud, aga kõva töö, mida mängud, milles saavutati korralikud meeskond tegi, sai väärt tasu neljanda tulemused. Peale Tartu Tammeka 2 : 1 koha näol. Jäime väga rahule.“ alistamise kohtuti veel Tallinna suure Paide edu võtmest rääkides toob kolmikuga, kellega jäid skoorid järgmiFrolov välja hooaja hea alguse. Kui kased: Nõmme Kaljut võideti 2 : 1, Levadia Taliturniirilt saadud info: hel varasemal aastal alustasid paidelaalistati 1 : 0 ja Floraga tehti 1 : 1 viik. „Oleme nende mängude sed hooaega kahvatute skooridega, siis „Põhjalikke järeldusi nendest mäneelmist aastat alustati 2 : 0 võiduga vagudest veel teha ei saa,“ ei taha Fropõhjal näinud, et meie litseva Eesti meistri Nõmme Kalju üle. lov hakata ennustama, kas taliturniiri mehed kuuluvad Premium Frolov sõnab, et esimesed head tuleskoorid võivad peegeldada tänavuse liiga tippmängijate hulka, mused andsid mängijatele indu juurde hooaja jõujooni. „Samas midagi need alla kellelegi ei jääda.“ ja see tegi hooaja alguse lihtsamaks. kohtumised ikkagi näitavad, aga meie Ta kiidab tiimi ka selle eest, et hooaja jaoks on see pigem võimalus koguda jooksul ei lastud ennast kordagi lõdvaks ja alati teiste mängijate kohta informatsiooni. Oleme suudeti endast anda maksimum. nende mängude põhjal näinud, et meie mehed Pika hooaja vastupidamiseks mullu vaimse kuuluvad Premium liiga tippmängijate hulka, alla poolega eraldi vaeva ei nähtud. „Meeskonnaga kellelegi ei jääda.“ koos ei ole me eriti teinud selliseid vaimse pooTaliturniiril sai näha sedagi, kuidas paidela-

JALKA MÄRTS 2020

PAIDE

Lõpuks sulasid paidelaste südamed

sed suutsid tiitlikaitsja Flora vastu näidata kiiret pressingut, mis Frolovi sõnul hakkabki olema Paide selle hooaja käekiri. „Kõrge tempo ja palliga mängimine – see on see jalgpall, mida me tahame mängida,“ lubab Paide kapten. Ta selgitab, et agressiivse pressinguga hakati töötama juba eelmisel aastal ehk sellega on meeskonnas palju vaeva nähtud. Nii lisandujad kui tiimi nooremad mängijad on uue stiiliga harjunud ja Frolov avaldab lootust, et kiiret pressingut suudetakse näidata hooaja jooksul igas mängus.

Jahitakse rekordeid

Kolmel viimasel hooajal on Paide suutnud igal aastal oma tabelikohta parandada: kui 2017. aastal korrati eelmise hooaja kuuendat kohta, siis 2018. aastal saavutati viies koht ja eelmisel aastal lõpetati neljandal tabelireal. Meeskonda on nendel hooaegadel juhendanud Vjatšeslav Zahovaiko, kes 2017. aastal suure treenerikogemusega hiilata ei saanud. Iga aastaga on Paide aga astunud sammu edasi ja kapten Frolovi sõnul on palju arenenud ka peatreener. „Kui ta alustas, siis ta teadis ka ise, et on alles lapsekingades,“ räägib Frolov Zahovaikost. „Nüüdseks on temast kasvanud väga korralikul tasemel treener ja seda tänu sellele, et ta näeb väga palju vaeva ja tahab areneda. Arvan, et paljud Eesti treenerid ei ole valmis nii palju tööd tegema kui tema.“ Frolovi sõnul ei saa alahinnata sedagi, et endise tippmängijana on Zahovaiko suur eeskuju. „Ta on korralik autoriteet meeskonna ees,“ räägib Paide kapten. „Nüüdseks on meil meeste sünniaastad juba muidugi sellised, et paljud pole teda mängi-

Peale sportliku poole tubli hüppe tegi Paide mullu sama ka pealtvaatajate hulgas: kui 2018. aastal oli esindusmeeskonna keskmine pealtvaatajate hulk 187, siis 2019. aastal kerkis see 349 peale. Andre Frolov sõnab, et kogukonnajuhi Arto Saare tubli töö tribüünide täitmisel tegi mängijatel meele heaks. „See annab meeletult juurde!“ räägib Frolov. Ent tee paidelaste südamesse oli keeruline ja võttis aega, sest viimased paar aastat on Paide Linnameeskond treeninud Tallinnas, publik asub ju aga Järvamaal. Frolov nendib, et kahe linna vahelise distantsi mõttes oli arusaadav, miks rahvas kohe tiimi seljataha ei tulnud. „Eks eelmised kaks aastat olid keerulised, sest pealtvaatajate jaoks olid mängijad uued ja võõraste osas ollakse ikka skeptilised. Siis peadki oma mänguga end tõestama ja kui eelmisel aastal näitas tiim head jalgpalli, siis oleks olnud kriminaalne seda mitte vaatama tulla!“ Paidelaste südame võitmisel mängisid suurt rolli ka koolikülastused ja muud projektid, mida meeskond kogukonnajuhi Arto Saare eestvedamisel ette võttis. „Eks me tegelikult tegime selliseid aktsioone – näiteks käisime Paides kellelgi puid lõhkumas jne – ka kahel eelmisel aastal, aga siis veel südamed ei sulanud. Eelmisel hooajal see juhtus. Väga mõnus ja soe tunne on Paide eest mängida!“ tunnistab Frolov. Paide kapten räägib sedagi, et kuigi Premium liiga hooaeg on pikk ning trenne ja mänge palju, ei ole mängijatel olnud probleem kogukondlikes tegevustes kaasa lüüa. „Eks eestlasel on esimene asi muidugi natuke viriseda, aga kõik mängijad, kes on mõnes projektis kaasa löönud, on saanud sellest väga positiivse energia,“ sõnab Frolov. „Näiteks koolikülastused on väga toredad. Sa näed, et lapsed on rõõmsad ja nende päev on korda läinud – see tekitab ka endas väga mõnusa tunde.“ mas näinudki. Peab vist varsti hakkama poistele videoid näitama, kuidas Slava (Zahovaiko – toim.) omal ajal mängis!“ viskab Frolov nalja. Uuele hooajale ette vaadates sõnab Paide kapten, et meeskond peab olema valvas, et mulluse hea aasta järel tänavu keegi lõdvemalt ei võtaks. Samas lisab ta, et meeskond on treeningutel ja mängudes väga motiveeritud, seega väga suureks ta selle probleemi tõenäosust ei pea. Frolov ütleb, et Järvamaa klubi eesmärk on astuda samm edasi, ja loomulikult soovitakse teha rekordiline hooaeg – nii punktide, võitude kui ka tabelikoha poolest. Frolov annab endale aga aru, et võibolla ei tule tänavu kõik nii lihtsalt. „Kui konkurendid võtavad meid kui tippklubi, siis võib juhtuda, et nad mõtlevad paremaid plaane meie peatamiseks,“ nendib Frolov. „Aga see ongi koht, kus peame näitama oma kindlust. Absoluutselt igal juhul on Paide jõud, millega peab arvestama!“

3:1

koondisemängu on ette näidata Paidega liitunud Sergei Mošnikovil.

võiduga Levadia üle lõpetas Paide mulluse hooaja.

koondisemängu on pidanud Paidesse siirdunud Joseph Saliste.

2020 MÄRTS JALKA

LUGEJA KÜSIB

Sander Kapper:

Viljandi Tuleviku tabelikohta ei taha Kapper ennustada, aga koduklubisse naasnud ründav poolkaitsja usub, et viljandlased on kõrgliigas jokriks.

ma tahan hirmsasti! Tänavu tagasi oma koduklubisse Viljandi Tulevikku jõudnud ründav poolkaitsja Sander Kapper (25) räägib lugejate küsimustele vastates, kuidas ta välismaale kolides jalgpalli suure pausi sisse jättis ja tänaseni seda auku lapib. Südikas mulk aga alla andnud pole, vaid unistab särasilmil A-koondise debüüdist ja ütleb, et tema suurim pluss on äärmiselt suur tahtmine. Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

illine oli sinu esimene kokkupuude jalgpalliga? (@renar.2007) Olin umbes kuueaastane, kui klassivend kutsus mind Viljandi Tuleviku trenni. Paar kuud sain käia, aga siis tuli vanematel selline eluetapp, et kolisime ära. Sel hetkel tuli mul jalgpalliga pikk paus sisse; koolis sai muidugi mängitud, aga trennis ma ei käinud. Tõsisem kokkupuude, kui tahtsin ise uuesti mängima hakata, tekkis umbes 13aastaselt. Selle pausi tõttu olen teistest mängijatest päris palju maha jäänud.

Kas Taani, Soome või Eesti? Millist neist keeltest kõige paremini valdad? (Keiu, Viljandi) Kui rääkida elamisest, siis Eesti tundub mulle kõige kodusem. Samas sportlikus plaanis on Taani koht, kus inimesel on väga suured võimalused areneda, sest sport on seal väga kõrgelt hinnatud. Soomes elasin ma Helsingis ja seal oli kõik väga kultuurne, palju rahvuseid jne. Ehk kui oled avatud inimene, siis on Soome hea koht, kus kasvada. Keelte osas: räägin ja mõistan nii taani, soome kui eesti keelt. Kuna Soomes pidime õppima ka rootsi keelt, siis oskan ka seda. Aga kui

JALKA MÄRTS 2020

Sander Kapper Sünniaeg: 08.12.1994 Koduklubi: Viljandi Tulevik Varasemad klubid: Hornslet IF, Auning IF, Øster Alling IF, Hobro IK (kõik Taani), FC Viikingit, FC Myllypuro (mõlemad Soome), Tartu JK Tammeka Koondisekarjäär: U23 1/0

LUGEJA KÜSIB aus olla, siis kõige paremini oskan inglise keelt. See on ka põhjus, miks mu sotsiaalmeedia on ingliskeelne: tunnen ennast selles keeles kõige kindlamalt. Eesti keeles rääkimises ja kirjutamises tuleb päris palju praaki sisse, sest olen Eestis käinud koolis ainult ühe klassi.

tagasi! Viimase minuti võiduväravat olen proovinud, kui lõin hooaja viimases mängus Nõmme Kaljule võiduvärava, nii et äkki siis hat-trick, sest seni pole ma ühes mängus kolme väravat löönud.

Millised olid Tammeka plussid ja miinused? (@renku10) Tammeka pluss on see, et mängijad saavad väga tugeva jalgpallihariduse. Treenerid ja ülejäänud taustajõud suunavad ja aitavad mängijaid, et nad oleksid võimalikult mitmekülgsed nii füüsiliselt kui taktikaliselt. Juhul kui mängija liigub oma karjääris edasi, on ta valmis mängima kõikidel tasemetel võistkondade eest. Ma ei ütleks, et see oleks otseselt miinus, aga Tammeka on praegu sellises arenguetapis, kus ei konkureerita medalitele. Seega tekib olukord, et kui mängija jõuab teatud vanusesse ja teeb järjepidevalt head tööd, siis võib tekkida ahvatlus minna mängima kõrgemale ehk Premium liiga esikolmiku klubide juurde.

Kuidas sa Eestisse tagasi tulid? (Liisi, Tallinn) Eestisse tulin 2014. aasta talvel, kui käisin Sillamäe Kalevis testimisel. Olin seal nädal aega, aga leppisime kokku, et see pole siiski minu jaoks sobilik koht. Seejärel läksin vanavanematele külla ja vanaisa rääkis, et Viljandi Tulevik tõusis uueks aastaks kõrgliigasse, nii et saatsin neile e-kirja. Rain Tölpus võttis ühendust ja kutsus testimisele, 2015. aasta jaanuaris jõudsime kokkuleppele, et esindan Tulevikku. Käisin samal ajal Soomes viimast aastat ametikoolis, et omandada ärijuhtimise eriala, aga õnneks olid õpetajad väga vastutulelikud ja sain oma kodutööd saada Eestist. Päris palju oli muidugi ka eksameid, aga siis tuli jälle Tulevik mulle palju vastu ja sain kõik ära teha. Aga see aasta oli päris raske nii füüsiliselt kui vaimselt.

Kas omavärav või punane kaart? Viimase minuti võiduvärav või hat-trick? (@lisetteteder) Omavärav, aga siis lööksin vastastele kolm väravat

Kas unistad A-koondise debüüdist? Kui reaalseks seda pead? (Caspar, Tallinn) Kes ei tahaks jõuda A-koondisesse! Mul hakkavad

Kuidas oled oma jalgpallipausi ja teistest mahajäämist tagasi teinud? Kas sul on olnud ka vaimses plaanis keeruline? (Rando, Paide) Palun räägi, kuidas sattusid nii noorelt välisOlen teinud jõhkralt, jõhkralt, jõhkralt – ja rõmaale! Kuidas jõudsid seal tagasi jalgpalli juurhutan veel korra, et jõhkralt – tööd. Kui lahkusin de? (Jaanus, Viljandi) Tammekast, siis saatsin kiidusõnad nende treeKuigi välismaal mängimist kiidetakse Eestis väga neritele ja taustajõududele, sest nad on minuga palju, siis mina liikusin välismaale ainult perekondmetsikult palju maha istunud ja arutanud. Olen likel põhjustel, ma ei läinud sinna jalgpalli mängiteinud lisaharjutusi ja küsinud nõu suuremate ma. Aga Taanis on jalgpall ja üldse sport väga au kogemustega mängijatelt. Mõned inimesed, kelsees ning seepärast hakkasin ka seda ühel hetkel lelt olen abi küsinud, imestavad, kuidas ma olen siiski mängima. Ma ei ole tohutu geenius või väga Premium liiga mängija, aga ei tea elementaarseid tark, seega sain endale sõpru just jalgpalli kaudu. asju. Aga nii on: kui oled teistest nii palju maas, Ma ei osanud Taanis ega Soomes kohalikku keelt, pead tegema kõik, et järele jõuda. aga jalgpallitrennis hakkasin vaikselt õppima ja Kindlasti on olnud raske ka vaimselt. Minu sealt tekkis ka muu sotsiaalne elu. Ma ei kujuta arust alahindavad paljud jalgpallurid ette, kuidas oleksin hakkama saanud, vaimse poole tähtsust, sest see pole aikui poleks jalgpalli mänginud! nult see, kas sa karjud väljakul kohtuniku peale, vaid see on pidev töö endaga. Kas kahetsed, et tegid välismaal jalgSee on oskus olla enesekriitiline, aga sapallis pausi? (Oskar, Pärnu) mas mitte liiga kriitiline. Vaimne pool on Seda kahetsen väga! Ma ei suuda enEelistab inglise keelt: ka see, kas suudad näiteks mõneks ajaks dast noorematele mängijatele piisavalt „Eesti keeles rääkimises sõpradest loobuda, et endaga rohkem rõhutada, et ärge tegelege igasuguste ja kirjutamises tuleb päris vaeva näha, või kas suudad toitumisel jamadega! Kui sa tahad milleski õnnespalju praaki sisse, sest olen teha õigeid valikuid. Kuna mul pole olnud tuda, siis sa ei tohi teistest maha jääda! inimest, kellega pidevalt sellistest asjaKui mul oleks võimalus kõike otsast Eestis käinud koolis ainult dest rääkida, on vaimse poolega liiga kaua peale teha, siis ma keskenduksin õigeühe klassi.“ aega läinud. Jah, areng on toimunud, aga tele asjadele. Ma ei ütle, et olen Eesõige inimesega rääkimise puhul oleksin oma eestis tippmängija, aga mängin siiski kõrgliigas ja kui märke saavutanud palju kiiremini. Praegu on U17 minu taustaga mängija saab Eestis hakkama, siis koondise juures spordipsühholoogia konsultant ma ei kujuta üldse ette, milline mängija võiksin olla ja minu arust peaksid mängijad sellest maksimusiis, kui mul oleks noorest alates kuni täiskasvanumi võtma ja küsima nõu nii palju, kui saab. ni olnud jalgpalliharidus...

2020 MÄRTS JALKA

Foto: Liisi Troska

LUGEJA KÜSIB

Tänavu on Sander Kapper taas selga tõmmanud oma kodulinna Viljandi vormi.

Foto: Lembit Peegel

Tartu Tammekat jõudis Sander Kapper esindada neli hooaega, selle ajaga lõi ta kõrgliigas 11 väravat.

silmad särama, kui kuulen A-koondist mainitavat! Kui Eesti mängis Rahvuste liiga mänge, käisin kõikidel kohtumistel kohal ja see tunne oli vau! Ma ei kujutaks ette, et oleksin seal platsil nende mängijatega, ja ma ei kujuta ette ka seda, kui hea hooaja peaksin tegema, et üleüldse A-koondise nimekirja pääseda... Samas, nagu ütlesin: kuna olen teistest mängijatest nii palju maas, siis ei tunneks ma sinna mitte jõudes, et olen läbi kukkunud. Kui aga peaksin selle saavutama, siis tean, et olen saavutanud lae, sest A-koondis on minu jaoks lagi!

Kui kergelt või raskelt läks välismaalt tagasi tulles kohanemine Eesti kõrgliigaga? (Hans, Tapa) Soomes mängisin tugevuselt kolmandas liigas, aga ma ei olnud seal hea mängija, vaid lihtsalt mängija, kes sai hakkama. Tagantjärele olen mõelnud, kuidas ma olin tookord nii julge, et mõtlesin, et tulen Eesti kõrgliigasse ja saan hakkama! Ütlen ausalt: esimesed kolm kuud oli täielik kaos! Kõik need bussisõidud, vastased, kellega tuli mängida. Imestan, kuidas ma Tuleviku eest üldse platsile sain, kui minu tase mängijana ei olnud aktsepteeritav. Nii et jah, keeruliselt läks kohanemine.

Kas oled pettunud, et sa noortekoondistes nii vähe mänginud oled? (SanMis on sinu suurim pluss ja miinus der, Rakvere) mängijana? (Sergei, Tallinn) Räägin selle kohta ühe loo. Oli 2018. aasSuurim pluss on see, et ma tahan. Ma ta oktoober, kui jõudsin koju ja vaatasin, tahan hirmsasti! Mul on tahtmist teha Algus Eestis oli raske: et toonane tiimikaaslane Tauno Tekko kogu aeg tööd. Jään pärast igat treeninon mulle helistanud. Imestasin selle üle, gut 20–30 minutiks lisatrenni tegema, „Esimesed kolm kuud oli sest tavaliselt ta kirjutab mulle Facesest tean, et see toob mulle pikemas täielik kaos!“ booki, mitte ei helista, aga helistasin siis perspektiivis kasu. Miinuseks on laietagasi ja ta küsis, kas ma juba nägin. Ma ei saanud mas plaanis see, et olen teistest maha jäänud, aga aru, millest ta räägib, aga ta küsis uuesti, kas ma kitsamalt arvan, et kogemus, ja seda just olukornägin. Küsisin teist korda, mida ma nägema pidin, dade lahendamises ja tunnetamises. Kui võtame ja ta vastas nii: „Sõber, me saime U23 koondisesmõne noore A-koondislase – näiteks Vlasi Sinse!“ Mul kukkus telefon maha ja pisarad hakkasid javski –, siis ta on jalgpalli mänginud 15 aastat, jooksma, tüdruksõber jooksis köögist kohale ja kui mina kümme. Tal on viis aastat rohkem kogemust kuulis, et jõudsin koondisesse, vastas ta „Lõpuks jalgpalliga seotud olukordades, minul jääb sellest ometi!“. Minu kui jalgpalluri unistus on alati olnud puudu. esindada Eestit: vahet pole, kas see on U13, U23 või A-koondis. Ma tahan lihtsalt selle sinise särgi selga Kas kiikad ka Tallinna suurte klubide poole? tõmmata! Ja kui ma U23 koondise kutse sain, olin (Mart, Pärnu) nii-nii õnnelik, see ei lähe mul kunagi meelest. Kui mängid Eesti kõrgliigas, siis peaks iga jalgpalAga tulles tagasi küsimuse juurde: ei, see ei häiri luri soov olema jõuda esikolmiku klubidesse, ning mind. Mu elus on olnud need etapid, mis on olnud, nii on ka minuga. Aga ma ei taha sinna minna lihtja ilma nendeta poleks ma praegu võibolla siin. Misalt seepärast, et minna, vaid tahan mängida. Mul dagi halba on alati midagi head ja vastupidi. on olnud variant minna, aga siis tundsin, et ma

JALKA MÄRTS 2020

LUGEJA KÜSIB

Foto: Jana Pipar

Noortekoondiste eest on Kapperil kirjas vaid üks mäng ja hingega mängumees väärtustab seda kõrgelt.

pole piisavalt küps. Nüüd tunnen, et kui teen hea hooaja, siis miks ei peaks see võimalus tekkima. Tuleb vaeva näha, tööd teha ja treeneritele muljet avaldada.

Foto: Liisi Troska

Sander Kapper võitleb palli pärast Paide Linnameeskonna kapteni Andre Froloviga. võib Viljandi olla jokker. Meil on väga huvitav sats koos ning kui mängijad näevad järjepidevalt vaeva ja õnn on ka natuke meie poolt, võime sel aastal paljudele tiimidele peavalu valmistada!

Mis on sul oma ainsast U23 koondisemängust Kes oli Tammekas parim tiimikaaslane, kellega kõige paremini meeles? (Joonas, Antsla) mängisid? (@karltinniste) See, et kokku tulid nii head mängijad, kes tahtsid Kui mõelda, kellest võiks tulla Tammeka läbi aeesindada oma kodumaad. Keegi ei tulnud sinna gade parimaid mängijaid, siis minul on kõik panuniisama olema, vaid kõik olid suhtumised Mihkel Järviste peal. Mäletan, kuisega, et „hea küll, kutid, oleme Eesti das poiss tuli 2017. aastal taliturniirile: eest väljas!“. Seda ei öeldud niimoodi hästi peenike, ei julenud midagi teha. kõvasti välja, aga tunne oli selline, kõik Nüüd kohati lausa domineerib keskvälhoidsid kokku. ja! Ta on uskumatu poiss, tal on suur Meenutus U23 töötahe ja ta näeb endaga palju vaeva, Mida kahetsed oma karjääris kõige koondise kutsest: kuulab teisi ja oskab nõu anda. Tunnen, rohkem? Mille üle oled kõige uhkem? et tal on olemas kõik eelised jõuda väga „Mul kukkus telefon (Sven, Avinurme) kaugele, ning hoian talle väga pöialt! maha ja pisarad hakkasid Kahetsen seda, et kui Taanist Soome Aga kui küsida, kes oli mu parim sõber, jooksma.“ kolisin – olin vist 15aastane –, ei julenud siis Tristan Koskor. Saame praegugi ma jalgpallitrenni minna. Hakkasin teväga hästi läbi, helistame ja toetame gelema mõttetute asjadega, näiteks kaubandusüksteist väga palju. keskustes tšillima. Oleksin pidanud olema julge ja tegelema jalgpalliga. Kõige uhkem olen selle üle, Kui sa poleks jalgpallur, siis mis ametit tahaksid et minu taustaga mängijat teatakse, et Premium proovida? (Jevgeni, Sillamäe) liiga vaatajad teavad, kes on Sander Kapper, ja Kuna mulle meeldib inimestega suhelda, siis võiknad hindavad seda, kuidas ma mängin. sin teha oma talk show või jalgpallisaate! Aga kui realistlikult rääkida, siis ilmselt tegeleksin riietega. Oleksin riidepoes tööl või mõne brändi omanik, sest riided meeldivad mulle väga! Kas sel hooajal saab parema koha Tulevik või Tammeka? (Vova, Tallinn) Parema koha saab see, kes saab rohkem punkte! Aga tegelikult on raske öelda. Tammeka esines taliturniiril väga viisakalt, nad mängisid ootuspärast jalgpalli ja neil on head täiendused. Samas

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Kevin Aloe. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2020 MÄRTS JALKA

Tartu Tammeka

Eesti

Tristan Koskor

Foto: Jana Pipar

FC Flora

Eesti

Frank Liivak

Foto: Jana Pipar

NĂľmme Kalju

Eesti

Igor Subbotin

Foto: Liisi Troska

MÄNGIJA LUUBI ALL

Ingmar Krister Paplavskis Tänavu Flora esikinda koha eest võitlevat noortekoondislast Ingmar Krister Paplavskist iseloomustavad väravavahtide treenerid Andrus Lukjanov ja Aiko Orgla. ÜKS ÜHELE OLUKORRAD

VÄLJAKUNÄGEMINE

Aiko Orgla: Kindlasti üks tema tugevamaid külgi. Sekkub olukordadesse väga ennastsalgavalt ja hea hooga, ei karda tugevat lähilööki kehasse ega vastasega kontakti minekut. Andrus Lukjanov: Üks tema trumpidest. Julge, otsustav, teeb sammud vastu ja julgeb kogu kehaga lööki blokeerida.

Aiko Orgla: On teinud suure arengu edasi, aga on vaja veel kõvasti vaeva näha. Mängu avamisel peab kiiremini leidma vaba kaasmängija. Lisaks tahab parandamist vastaste pressingust arusaamine. Andrus Lukjanov: Noorteklassis tuli eksimusi sisse mänguolukordade hindamisel. Aastatega on see paremaks läinud, hetkel näeb mängu enda ees kenasti.

VÄLJATULEKUD

KÄEGA/JALAGA MÄNG

Aiko Orgla: Taas kord teema, mis paar aastat tagasi oli väga probleemne. Nüüd on aga kannatlikkus, palli lennu ajastamine ja konkreetsus pallileminekul kõvasti paranenud. Andrus Lukjanov: Noorteklassis oli probleeme palli lennu hindamise ja ajastusega, aga ajaga on paremaks ja kindlamaks läinud.

Aiko Orgla: Viske tugevus ja teravus on üsna heal tasemel, aga täpsusega kipub vahel nihu minema. Jalaga mäng oli aastaid tagasi kindlasti üks Ingmari kõige nõrgemaid külgi. Selles osas on teinud läbi väga suure arengu iseseisvalt meeletult harjutades. Andrus Lukjanov: Lühike sööt on tugev ja täpne, poolpikk ja pikk pall on aastatega kõvasti arenenud. Näen Paplavskist pärast treeninguid selle elemendi kallal tööd tegemas.

SUHTLEMINE JA JUHENDAMINE

Aiko Orgla: Juhendab meeskonda väga kõva häälega. Natukene peab paranema info jagamine mängu avamise olukorras, kaitsefaasis juhendab väga aktiivselt ja nõudlikult. Andrus Lukjanov: On mängus sees, juhendamist on kenasti kuulda. Ta on avatud persoon, väljakul kujuneb temast liider. Mõttekoht on hääletoon – ärev või rahustav – ja selle mõju kaitseliinile.

TÕRJED

Aiko Orgla: Tõrjetöö on tänu väga heale plahvatuslikkusele ja tugevale kehale heal tasemel. Suudab kohapealt väga kiiresti minema lennata. Tehnilise poolega on veel vaja nokitseda. Andrus Lukjanov: Julge, hea reaktsiooniga. Vanasti oli löögimomentidel liiga pinges, nüüd on liigutus vabam, dünaamilisem ja tänu sellele ka kiirem.

REAKTSIOON

Aiko Orgla: Väga hea reaktsiooniga. Võib lähilöökidel teha väga häid ja kiireid liigutusi. Kui tehniliselt saab tugevamaks ja keha rohkem elastsemaks, siis võib reaktsioonitõrjetest ka üks tema trumpe saada. Andrus Lukjanov: Julgus annab eelise püsida heas lähteasendis enne lööki ja kasutada oma hea reaktsioon maksimaalselt ära.

SISU

Aiko Orgla: Ingmari kõige suurem trump. Väga töökas, sihikindel ja emotsionaalne väravavaht, teeb väga palju iseseisvalt tööd. Lisaks on hea õppimisvõimega ja näeb kõvasti vaeva oma eesmärkide täitmise nimel. Võrdleksin Ingmarit legendaarse USA väravavahi Tim Howardiga, kes oli tehniliselt üsna omapärane väravavaht, aga oma tugeva emotsionaalsuse ja töökusega mängis ennast parimate sekka. Andrus Lukjanov: Suure tahtega, sihikindel ja väga töökas. Eesmärgid on paigas ja liigub vankumatult nende poole. Väljakul võiks natuke rohkem ennast usaldada ja mängu nautida.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

Käega/jalaga mäng

Tõrje

JALKA MÄRTS 2020

Sisu

POSITSIOONIVALIK

Aiko Orgla: Kui mõtleb kaasa ja suudab mängus sees püsida, siis on kõik hästi. Vahel kipub liialt palli jälgima jääma, mistõttu võib kohavalik tagaplaanile jääda. Andrus Lukjanov: Paikneb kenasti liini seljataga ja liigub palliga ilusti kaasa. Noorteklassis oli vahepeal probleeme raami kontrollimisega, aga see on aastatega kenasti paremaks läinud.

4,5

Üks ühele olukorrad

3,5

Väljatulekud

Suhtlemine ja juhendamine

4,5

Reaktsioon

3,5

Positsioonivalik

MÄNGIJA LUUBI ALL

Kana, lõvi ja „Rocky“ filmid Kes on hetkel maailma parim jalgpallur? Varem olen kõrgeimalt hinnanud Cristiano Ronaldot, kes on tippu jõudnud tänu oma töökusele ja pühendumusele, kuid viimasel ajal olen jõudnud arusaamale, et maailma osavaim jalgpallur on Lionel Messi. Milline on valusaim värav, mis sulle on löödud? 2018. aastal olin laenul Kuressaares ning mängisime kodus Floraga. Meeskond võitles suurepäraselt ja ka endal oli mäng kenasti välja tulnud, kuni 65. minutil sai lähedalt peaga löögile minu hea sõber Mark Anders Lepik. Pall lipsas sisse minu jalgade vahelt. Tegemist oli selgelt ärahoitava väravaga, mis muutis oluliselt mängu käiku, sest lõpuks kaotasime 0 : 4. Mul on tunne, et ilma selle apsakata oleksime võinud Floralt punkti näpata.

FOTOD: Liisi Troska

CV Sündinud: 17.05.1999 Positsioon: väravavaht Klubi: FC Flora Endised klubid: Martin Reimi Jalgpallikool, Nõmme United, Kuressaare, Viljandi Tulevik Treenerid: Ivo Lehtmets, Martin Kaalma, Martin Klasen, Mart Poom, Jyri Nieminen, Andrus Lukjanov, Ats Kutter, Ats Sillaste, Joel Indermitte, Arno Pijpers, Jürgen Henn, Aiko Orgla Koondis: U21 3/0, U19 11/0, U17 4/0

Mida pead oma suurimaks plussiks ja miinuseks? Suurimaks plussiks pean üks ühele olukordi ja lähilööke. Kindlasti tahan parandada jalaga mängu, kus olen küll teinud edusamme, kuid arenguruumi jagub veel küllaga. Kas talent või töökus? Töökus. Ainult talendi pealt pole tippu jõudmine võimalik. Mulle pole ehk looduse poolt kõige rohkem kaasa antud ja imetalendiks ma ennast pidada ei saa, seega olen alati leidnud, et minu võimalus jalgpallis kuhugi jõuda on olla ülimalt töökas. Kumb peaks sel hooajal seisma Flora postide vahel: sina või Richard Aland? See ei ole minu asi öelda. Kindlasti on esinumbriks olemine minu suureks eesmärgiks ja usun oma võimetesse, kuid Richard on väga tugev konkurent. Annan endast maksimumi, et postide vahel seista, aga eks elu näitab, kelle treenerid lõpuks väljakule usaldavad. Kui oleksid loom, siis kes? Lõvi, sest siis saaksin ilutseda Chelsea, kellele kuulub välisklubidest minu sümpaatia, ja Eesti riigi vappidel. Teisalt oleks huvitav olla kana, sest vähemalt Chicken Joe multifilmist „Surf’s Up“ tundus olevat igati muhe tegelane. Millisel alal peale jalgpalli võiksid Eesti koondisesse kuuluda? Ei saa öelda, et ma ühelgi alal peale jalgpalli praegu koondisetaseme lähedal oleks, aga proovida võiksin poksimist. „Rocky“ filmid on mu suured lemmikud ja nende põhjal julgen väita, et poksimiseks vajalik võitlusvaim on mul olemas ja poksitreeningud meeldiksid ja sobiksid mulle samuti.

Aiko Orgla:

„Ta ei ole ehk tehniliselt kõige tugevam väravavaht, aga tänu oma sisule võib ta veel väga kaugele jõuda.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? Üks kõige eredamaid mälestusi on kindlasti soojendus enne võõrsilmängu Frankfurdi Eintrachti vastu. Mängus mul kahjuks osaleda ei õnnestunud, kuid juba soojenduse ajal oli staadionil peaaegu täismaja ja valitses võimas jalgpalliatmosfäär, mis tegi väljakul olemise ääretult mõnusaks. Selgelt on meeles hetk, kui kogu vastastribüün hakkas ühel hetkel tegema niinimetatud Poznańi tantsu ehk väljakule pöörati selg ja hakati üheskoos hüppama. Vaatepildi tegi meeldejäävamaks tõik, et 95% pealtvaatajatest kandsid valget särki. Töö käib selle nimel, et kunagi iganädalaselt sellise publiku ees mängida.

2020 MÄRTS JALKA

TREENER

Aleksandr Dmitrijev tunneb end endiselt mängijana

JALKA MÄRTS 2020

TREENER

„M

se meile värav. Treener peab sellisel hetkel ikka õni kuu enne hooaja lõppu, võibolla positiivseid momente leidma, aga see võib olla juba suvel hakkas sees midagi kasväsitav, kui neid hetki ei ole väga palju.“ vama,“ meenutab Dmitrijev 2018. Noorte mängijatega töötamise puhul toob aastat, mida ta alustas FC Flora mängijana, kuid Dmitrijev välja ka huvitava nüansi. „Sõbrad ütmille lõpetas Kalevi lootsina. Ametlik teade vutilevad mulle tavaliselt Sanka. Vahel ütlevad seda koondise legendi palkamise kohta jõudis avalikminu mängijad ka, aga see tekitab minus natukuseni kolm päeva enne aasta lõppu. ke imeliku tunde. Saan aru, et olen veel noor „Flora on päris noor meeskond ja mina olin seal treener ja pole veel nii palju tööd teinud, aga juba vana mees! Kui oleksin mänginud mõnes teitreenerite ja mängijate vahel peab mingi piir ses, vanemas võistkonnas, oleksin võibolla karjääri olema. Muidugi – Joel (Lindpere – toim.) ja Liijätkanud. Kui sõidad Eestis noore meeskonnaga vo (abitreener Leetma – toim.) kutsuvad mind bussis kogu aeg samade linnade ja samade staaka Sankaks, aga see on normaalne, me tunneme dionite vahet ja oled seal kõige vanem mees, siis üksteist juba ammu.“ tekib selline tunne, et võibolla on minu aeg mööda Eeskujudest rääkides toob Dmitrijev eriliselt saamas. Kui tõsiselt rääkida – meil on noor liiga. välja Tarmo Rüütli, kelle käe all mängis ta nii LeKümmekond aastat tagasi ei olnud päris nii – toovadias kui Eesti koondises. „Mulle meeldis, kuidas na oli päris palju neid „vanu mehi“, kes olid üle 30, ta mängijatega suhtles, see oli minu jaoks õige. isegi üle 35,“ selgitab endine keskväljamees. Ta suutis mängijatest maksimumi välja pigistaTõsiasi, et värskelt karjääri lõpetanud Dmitda. Isegi nende mängijatega, kes rijevist sai kohe peatreener Premium põhikoosseisus ei olnud, suutis ta liigas, oli suur üllatus kogu Eesti vutiniimoodi käituda, et nad ei olnud ringkonnale. Tegelikult tuli pakkumipettunud.“ ne ootamatult ka mehele endale – kui Huvitava nüansina toob 38aastaklubi spordidirektor Joel Lindpere talle MÄNGIJAST TREENERIKS ne mees välja, et pole veel päriselt sellekohase pakkumise tegi, võttis vasharjunud mõttega, et ta on nüüd tuse andmine tükk aega. EI SAADA NIPSUST: treener, mitte mängija. Võistkon„Mõtlesin mitu nädalat, kujutasin „Ma küll vaatan iga päev, naga teeb ta ise trenni kaasa mitu ette, kuidas hakkan teisi treenima. Olin kuidas poisid trenni teevad, korda nädalas. juba treenerikursustel ka (Dmitrijevil aga ma näen end ise teatud „Ma küll vaatan iga päev, kuidas on UEFA A treenerilitsents – toim.) ja lõpoisid trenni teevad, aga ma näen puks ütlesin endale: proovin!“ mõttes ikka mängijana. Ma end ise teatud mõttes ikka mängijaProovida võivad paljud, aga välja tuleb ei ole sellest piirist veel päris na. Ma ei ole sellest piirist veel päris vähestel. Debüüthooajal oli kollanokast üle astunud, olen kusagil üle astunud, olen kusagil vahepeal. treeneri käsutuses koosseis, mis oli keskvahepeal.“ Ma ei tea, kaua veel aega läheb, mise vanuse poolest Euroopa kõrgliigaenne kui ma ka ise ennast lõplikult de kõige noorem, kuid sellest hoolimata treenerina tunnen. Võibolla tuleb see sellest, et suudeti viimases voorus kindlustada kaheksas koht ma ei ole kunagi unistanud sellest, et saada treeja sellega võistkond kõrgseltskonda püsima jätta. neriks – kogu elu tahtsin ju saada jalgpalluriks. „Mõnes mängus oli meil koosseisus mitu Pean endast selles rollis rohkem aru saama ja sel16aastast. Kui Martin Vetkal tuli, siis tema oli laulesse sisse elama. Iga päevaga, mille ma treenerisa 15aastane. Üldiselt jään rahule – jäime liigasse na elan, tuleb see üha lähemale.“ püsima, kuigi see oli raske. Kõige keerulisem Vormis tuleb Dmitrijevil end igatahes hoioli just see: kui olin jalgpallur, siis mängisin da – 26. märtsil ootab ees tema lahkumismäng meeskondades, mis näiteks Eesti liigas sageli Uus-Kaledoonia vastu. Senise 106 kohtumisega võitsid ja kogesid häid emotsioone. Kui oled pole mees väravat veel kirja saanud – mis saab treener meeskonnas, kes võitleb selle niaga näiteks siis, kui tema väljakul oleku ajal Eesti mel, et püsima jääda, siis pead valmis olepenalti teenib? ma selleks, et nii palju häid emotsioone „Mina lööma ei lähe! Kui värav tuleb, siis ma ei ei tule. Kaotame palju. Mõnikord tuletahaks, et see oleks kingitus. Äkki tuleb kuidagi vad viigid. Teinekord tundub juba, et muudmoodi, põrkab näiteks peast…“ võit tuleb, aga viimasel hetkel lüüak-

107. korda jookseb Dmitrijev Eesti koondise eest väljakule 26. märtsil oma lahkumismängus Uus-Kaledoonia vastu.

III liiga lõunatsoonis

Kadrioru staadionile

mängis Dmitrijev eelmisel hooajal Lilleküla JK Retro ridades 13 kohtumist. Väravaid oli sealjuures rohkem kui kollaseid kaarte: kaks versus üks!

kolib Tallinna Kalevi meeskond oma kodumängud alates Premium liiga teisest ringist.

2020 MÄRTS JALKA

NARVA

Nikolai Burdakov: VIPi-loož mind ei tõmba Narva Trans on FC Flora kõrval ainus klubi, mis on alates taasiseseisvumisest järjepidevalt Eesti kõrgliigas mänginud, ent seni on meeskonna laeks jäänud teine koht. Klubi president Nikolai Burdakov sihib tänavu kohta nelja parema seas, kuid annab aru, et solidaarsusmehhanismide jõustumise tõttu on konkurents varasemast tihedam. Tekst: Robin Rohumaa | Foto: Jana Pipar

algpallihooaeg saab tänavu avapaugu just Narvas, kui 1. märtsil võtab Trans superkarikafinaalis vastu mulluse meistri FC Flora. „Kuna varem toimus superkarikafinaal ainult Tallinnas, on see Narvale suur sündmus,“ kinnitab Burdakov, kes on Transi asja ajanud juba aastakümneid. Viimasel ajal üha rohkem koos perega: klubi heaks teeb tööd nii tema abikaasa Galina kui lapsed Konstantin ja Christina. Koos esindusmeeskonna mänedžerist pojaga istub Burdakov Transi mängudel tehnilises alas varumeeste pingil, mis on kaasa toonud palju kriitikat – ei Eestis ega laias maailmas leia naljalt sellist klubi presidenti, kes oleks meeskonna tegemistega nii tihedalt seotud ja mängijatele nii lähedal. „Kes mind teavad, teavad ka seda, et olen olnud ise mängija ja sellesama klubi treener. Mulle on varumeeste pink omane koht, kus olen harjunud istuma, et olla mängijatele lähemal. VIPi-loož mind ei tõmba,“ selgitab tänavu suvel 70. sünnipäeva tähistav vutitegelane. Mullu liigahooaja kuuenda kohaga lõpetanud Trans ei saanud möödunud hooajaga kindlasti lõpuni rahule jääda: nelja peatreeneri käe all mängides ei tekkinud meeskonnal stabiilsust ning lõpuks jäädi alla isegi Tartu Tammekale, keda erinevalt Transist täisprofimeeskonnaks nimetada ei saa. „Seda, kas Tartu Tammeka on või ei ole profimeeskond, teavad nemad paremini. Mina seda nii üheselt ei näe. Tartu on siiski tõmbekeskus, kus on Narvast palju rohkem õppimisvõimalusi. Seal on võimalik saada kõrgharidust, seal on paremad töökohad. Tartul on Narva ees palju eeliseid. Ta on Eesti teine linn, kus palju olulisi institutsioone,“ loetleb Burdakov, nentides, et Narva on Eesti mängijaid keeruline meelitada. „See pole ainult meie, vaid kogu riigi probleem: kuidas hoida noori perifeerias, kust nad tahavad suurematesse kohtadesse minna. Mõnele mängi-

JALKA MÄRTS 2020

Nikolai Burdakov koos poja Konstantiniga 2019. aasta võiduka karikafinaali järel. jale peame seetõttu rohkem maksma, aga üritame leida ka selliseid mängijaid, keda motiveerib lisaks rahale mõni muu põhjus Narva tulla.“ Algaval hooajal näeb Burdakov konkurentsi Premium liigas suurenevat, kuid Transi eesmärk on endiselt esinelikusse jõuda – hoolimata sellest, et 2021. aasta suveks jäi Eesti ühest eurosarjakohast ilma. „See on muidugi halb uudis kõigile Eesti klubidele. Esiteks aitas eurosarjades osalemine tutvustada meie jalgpalli ja teiseks aitas sealt teenitud raha arendada Eesti jalgpalli. Ma ei nõustu nendega, kelle arvates tekitab jalgpalliliidu solidaarsusmehhanismi kaudu jagatav raha ebatervet konkurentsi. See on reaalne abi nendele klubidele, kes eurosarjadesse ei pääse. Mujal saab ju raha teenida ka kodustel meistrivõistlustel, aga meil mitte, ja see raha aitab klubisid, kel on muidu raske oma tegevust finantseerida.“

„Mina tahaksin koondises Tunjovi näha!“ Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud 18aastane Georgi Tunjov, kes on Itaalia kõrgliigaklubi S.P.A.L.-i eest platsile pääsenud nii liigas kui karikasarjas. Teatavasti on Tunjov Narva Transi kasvandik, kes pääses Eesti Premium liigas platsile juba 15aastaselt. „Tunjovil oli talenti, ta tahtis ise väga saada profimängijaks ja klubi andis omalt poolt kõik, et see õnnestuks. Oleks vaid rohkem selliseid noori!“ õhkab Burdakov. „Mina tahaksin teda väga A-koondises mängimas näha, aga seda, kas ta on selleks valmis ja kas teda peetakse vajalikuks kaasata, otsustavad koondise treenerid, mitte kõrvalseisjad.“

AASTA ESIMENE MATS!

ALEKSANDR DMITRIJEVI

LAHKUMISMÄNG

EESTI

UUS-KALEDOONIA

26. MÄRTS 2020 A. LE COQ ARENA

Festivaliala kell 17.00. Avavile kell 19.00. PILETID PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

PREMIUM LIIGA

Kellel on Premium liiga

suurim koduväljakueelis? Väga paljude spordialade, iseäranis jalgpalli puhul räägitakse palju koduväljakueelisest. Mida see endast täpsemalt kujutab ja kas saame seda vaadelda ka meie oma Premium liiga näitel? Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

as see on psühholoogia, füüsika või nende omavaheline kombinatsioon? Miks nopivad mõned klubid kodus tunduvalt rohkem punkte kui võõrsil? Kelle koduväljakueelis on Premium liiga parim? Statistika põhjal on raske vastu vaielda sellele, et koduväljakueelis eksisteerib: Euroopa tippliigades võidab tavaliselt 45–46 protsenti mängudest just kodumeeskond, samal ajal kui võõrsiltiim jääb peale umbes 30 protsendil kordadest. Eestis on koduväljakueelis küll olemas, kuid meeskondade pisut suurema suhtelise tasemevahe ja muude faktorite mõjul on see pisut väiksem: alates 2005. aastast, kui meistriliiga läks üle kümne meeskonna ja 36 vooruga süsteemile, on

JALKA MÄRTS 2020

kodumeeskond peale jäänud 43,9 protsendil kordadest, võõrsiltiim aga 39,4 protsendil kordadest. Vahe on väike, kuid siiski märgatav. Asjatundjad lausuvad aga kui ühest suust: erinevalt välismaa suurliigadest ei mõjuta Eestis võõrsilmeeskonda oluliselt võõrustava tiimi fännid. „Eestis ei ole veel paraku sellist meeskonda, kelle puhul mõtled: pagan, nüüd peame sinna karukoopasse nende fännide ette mängima minema. Kui välismaal on suured staadionid tuhandeid pealtvaatajaid täis, siis võib see mõjutada, lausa hirmutada. Eestis nii veel öelda ei saa,“ sõnab üks Jalkaga vestelnud mängija, kes pallinud ka Eesti koondises. Koduväljakueelise fenomeni on palju uuritud ka teaduslikult ning palju on toodud välja selle psühholoogilist poolt: kodus mängides on mängueelne ja -aegne rutiin tuttav, harjumuspärane ja tavaline. Samuti on ootused kodus mängivale meeskonnale suuremad, mis suurendab küll pinget, kuid pigistab meeskondadest rohkem välja kui võõrsil mängides, kus sageli ei eeldata võitu. Huvitaval kombel toimuvad muutused ka füsioloogias: uuringud on näidanud, et kodumängude eel tõuseb mängijate testosterooni- ja kortisoolitase, mis toob kaasa suurema intensiiv-

PREMIUM LIIGA

Meistriliiga mälestused: Lasnamäe heinamaa ja Pärnu uisuplats

Linnuse tornid, tuultele avatud väljak ja võõrsilmeeskonna jaoks pikad sõidud – FC Kuressaare koduväljakueelise saladus?

suse, agressiivsuse ja kalduvuse enesekindlamalt käituda. Üks Hispaania uuring näitas 2012. aastal, et Balkani maades on koduväljakueelis suurem – põhjuseks pakuti seda, et mägede vahel paiknemine ja regiooni etnilistest ja religioossetest konfliktidest tulvil ajalugu on loonud seal suurema territoriaalsuse. Mängijad ja fännid kipuvad seal oma koduväljakut ehk oma territooriumi rohkem „kaitsma“ kui mujal Euroopas.

Kuressaare, Viljandi või hoopis Tallinna Kalev?

Lõppenud 2019. aasta hooaeg oli Premium liigas pisut erandlik, sest vaid kolm klubi kümnest teenisid kodus rohkem punkte kui võõrsil: FC Kuressaare võttis kodus lausa 78 protsenti kõikidest teenitud punktidest, Maardu Linnameeskonna puhul oli see näitaja 76%. Plussi jäi veel ka Paide (51%), Tallinna Kalev noppis kodus ja võõrsil täpselt võrdselt punkte. Muide, võõrsilmeeskonnad tervikuna võtsidki eelmisel hooajal rohkem punkte kui kodumeeskonnad: kodutiimide võiduprotsent oli 40,56, võõrsiltiimidel 41,67. Sellist „anomaaliat“, kus Eestis eksisteeriks justkui hoopis võõrsilväljakueelis, on kõrgliigas alates 2005. aastast juhtunud veel 2011. aastal (41,11%

Endiste ja praeguste Premium liiga palluritega vesteldes korduvad ikka ja jälle sarnased vastused: kõige ebamugavamateks võõrsilmängude paikadeks peetakse tunnetuslikult üldiselt Narvat ja Kuressaaret, eelkõige pikkade ja väsitavate bussisõitude, kuid osaliselt ka sealsete olude tõttu. Narva puhul tuuakse välja näiteks Fama kunstmurustaadioni väga väikesed riietusruumid, mis mängu eel ebamugavust tekitavad, Kuressaare kaubamärgiks on aga saanud tuul, mis sageli kodumeeskonda „eelistab“. „Kui meie mängule tuleme, siis juba eeldame, et Kuressaare linnastaadionil puhub tugev tuul. Võõrsiltiimid aga tulevad kohale ja siis ahastavad, et tuul ei lase neil korralikult mängida,“ sõnab üks endine FC Kuressaare pallur. Huvitavatest seikadest koorub välja ka põnev juhus Lasnamäe Ajaxiga. „See oli veel siis, kui Ajax mängis meistriliigas: sõitsime mängule kohale ja avastasime platsiga tutvudes, et muru oli väljakul täiesti niitmata, vaat et kümne sentimeetri kõrgune! Ainult jooned olid niidetud. Aga mäng toimus!“ Tänapäeval on Premium liiga juhendis kirjas, et väljaku muru peab olema niidetud ühtlaselt ja lible pikkus peab jääma vahemikku 20–40 millimeetrit. „Kuigi nad pole vist kõrgliigas viimasel ajal mänginud, siis väga suur koduväljakueelis on näiteks Kiviõlil: sealse muruväljaku põhi on väga omapäraselt savine ja libe. Mäletan, et mängisime seal kunagi karikamängu ja meie võistkond oli suures hädas: kõik pidevalt koperdasid ja kukkusid, kodumeeskonnal ei olnud sellega aga probleeme,“ meenutab teine Eesti endine tippmängija. Mitu Jalkaga vestelnud pallurit tõdevad, et koduväljakueelise mõttes on suur vahe, kas ja kui palju meeskond oma koduplatsil igapäevaselt treenib. „Tean, et Pärnus oli hooaja alguses nii, et linnameeskond oli kogu ettevalmistusperioodi teinud trenni jäisel kunstmuruplatsil ning selle „uisutamisega“ ära harjunud – kui esimestes voorudes sõitsid neile külla pealinna meeskonnad, kes treenisid sisehallis, siis neil oli seal päris keeruline. See koduväljakueelis oli aga päris ajutine, kuna kui ilmad soojaks läksid, siis oli hoopis pärnakatel endal keerulisem,“ kõlab üks meenutus.

versus 41,67%) ja 2014. aastal (40,56% versus 41,11%). Anomaaliaks võib seda julgelt nimetada seepärast, et kui vaadelda aastatel 2005–2019 Premium liigas vähemalt viis hooaega mänginud klubisid, siis tuleb välja, et eranditult iga klubi on tegelikult teeninud koduväljakul rohkem punkte kui võõrsil (tabel 1). Tabelit 1 uurides saame teada, et kuigi FC Levadia võiduprotsent koduväljakul (74,1) on vaadeldava perioodi kõige suurem, ei ole neil tegelikult väga olulist vahet, kas mängida kodus või võõrsil – kodus on nad võtnud 50,6 protsenti, võõrsil 49,4 protsenti kõikidest punktidest. On loogiline, et Eesti tipptiimide puhul on need kaks näitajat suhteliselt võrdsed, sest tabeli tagumise otsa meeskondade vastu võetakse üldjuhul võit ära nii kodus kui võõrsil. Nagu näha, on koduväljakueelis aga tunduvalt olulisem tabelis tavapäraselt teises pooles paiknevatele meeskondadele: mida taha-

2020 MÄRTS JALKA

PREMIUM LIIGA Tabel 1

Premium liiga klubid koduväljakul 2005–2019 Vähemalt viis hooaega kõrgliigas Klubi

Võidu- Kodus teenitud protsent punktide protsent kodus kogusummast

Levadia 74,1 50,6 Flora 71,1 50,7 Kalju 64,4 51,6 Infonet 53,3 52 Sillamäe 50,6 51,9 Trans 48,5 51,5 Paide 36,4 54,2 Tammeka 29,6 54,6 Tulevik 28,3 57,6 Tallinna Kalev 22,9 58,8 Kuressaare 18,5 59,1 Pärnu 15,1 51,2 Tabel 2

poole liikuda, seda suuremaks kipub minema kodus võetud punktide osakaal. Kõige märgilisem vahe on kodus ja võõrsil mängimisel FC Kuressaarel, kes võidab kodus hooaja jooksul keskmiselt 59,1 protsenti punktidest – nagu enne mainitud, oli see näitaja 2019. aastal aga lausa 78%. Ehk ongi saarlased kõige parema koduväljakueelisega meeskond Eesti tippvutis? Igatahes saab öelda, et nende meeskonna tulemusi mõjutab tõik, kas mängitakse kodus või võõrsil, kõige enam. Kuressaare kõrval võtavad kodus oluliselt rohkem punkte ka Tallinna Kalev ja Viljandi Tulevik – sellest kolmikust on viljandlastel aga selgelt kõige parem kodune võiduprotsent. Seega võiks ehk öelda, et kui neid kaht parameetrit kõrvutada, võivad hoopis Tuleviku mehed rinna kummi ajada ja parima koduväljakueelisega uhkeldada. Kusjuures 2019. aastat eraldi võttes olid Viljandi näitajad aga hoopis kehvemate killast!

Viljandi Tuleviku kodumängudel valitsev rahumeelne, kuid omasid jäägitult toetav atmosfäär mõjub meeskonnale hästi. Foto: Liisi Troska

Purustame müüdi: suur publikuarv ei ole tingimata seotud tulemustega! Kui aeg-ajalt on mõne klubi kommunikatsioonist jäänud kõlama väide, nagu oleks parim viis publikut tribüünidele meelitada väljakul häid tulemusi teha ja tiitli peale mängida, siis Viljandi Tuleviku näide lõppenud hooajast lükkab selle teooria suhteliselt veenvalt ümber. Viimase kolme hooaja tulemusi publikuarvudega kõrvutades saab selgeks, et Viljandis on tehtud rahva staadionile toomise ja kogukonna kasvatamisega suurepärast tööd hoolimata sellest, mis väljakul toimub: kuigi kogu hooaja jooksul saadi kokku vaid kolm koduvõitu, mida oli näiteks ühe võrra vähem kui 2018. aastal, suurenes keskmine publikuarv 278-lt 386-le (publikumediaan 237-lt 343-le). Samuti suurendati lausa 21 protsendi võrra klubis mängivate laste arvu.

JALKA MÄRTS 2020

Premium liiga mängutulemused hooaegade lõikes Aasta

Koduvõidu Võõrsilvõidu protsent protsent

2005 46,7 2006 46,7 2007 45 2008 45 2009 43,9 2010 42,8 2011 41,1 2012 39,4 2013 48,3 2014 40,6 2015 45 2016 46,7 2017 43,3 2018 43,3 2019 40,6

37,2 37,8 44,4 38,9 41,3 41,7 41,7 38,3 38,3 41,1 36,7 35 39,4 37,2 41,7

Tabel 3

Koduväljakueelis 2019. aastal Klubi Võiduprotsent Kodus teenitud kodus punktide protsent kogusummast

Flora 72,2 Levadia 61,1 Kalju 61,1 Paide 66,7 Tammeka 27,8 Trans 33,3 Tulevik 16,7 Tallinna Kalev 22,2 Kuressaare 27,8 Maardu 16,7

45,6 50,7 51,6 51,3 40,8 45,8 42,9 50,0 78,3 76,5

MAAVÕISTLUS

EESTI LEEDU

31. MÄRTS 2020 A. LE COQ ARENA

Festivaliala kell 17.00. Avavile kell 19.00. PILETID PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

NAISTEJALGPALL

Naistevuti arendamine: enam ei istuta, käed risti Premium liiga erinumbris võtame naistejalgpallis vaatluse alla kümne meeste kõrgliigaklubi naiskonnad ja uurime, millistes liigades nad mullu mängisid. EJLi litsentseerimismänedžeri Birgit Veebeli sõnul on üha vähem klubisid, kes naistejalgpalli arendamise vastu protesteerivad. Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

nangul kaasa aidanud seegi, et klubid on aru saaremium liigas osalevad klubid peavad enne nud, et tütarlastest harrastajad mõjuvad kasulikult uut hooaega läbima litsentseerimisprotsessi ka klubi rahakotile. „Kõigile on ju teada, et noorteja nõuete seas on ka punkt S.09, mis reguleejalgpall genereerib klubile tulu,“ räägib Veebel. rib naistejalgpalli Premium liiga ning ka esiliiga ja Naistejalgpalli tähtsust rõhutavad ka mitme Preesiliiga B klubides. S.09 tingimused kasvavad koos mium liiga klubi tegevjuhid. „Meie jaoks on naisteliigapüramiidi arenemisega: esiliiga B-s peab klubil jalgpall oluline osa ja kuigi meil on väikesele kohale olema naiskond või tütarlaste võistkond, kes osaleb iseloomulikult omad mured, soovime sinna panusEesti meistrivõistlustel või rahvaliigas. Järgmisel tatada,“ räägib Viljandi Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus. semel ehk esiliigas peab klubil olema naiskond või Naistejalgpalli tähtsust rõhutab ka Tartu Tammetütarlaste võistkond, kes lööb kaasa Eesti meistka tegevjuht Kristjan Tiirik: „See annab klubile meerivõistlustel ehk vähemalt II liigas. Premium liiga letult tagasi ja liidab kogukonda. Ma ei kujuta ette, klubidele on nõue kõige jõulisem ehk klubil peavad et meil oleks naistejalgpall ainult selleks, et olema nii naiste kui tütarlaste võistkonnad, litsentseerimisel linnuke kirja saada, aga sikes osalevad Eesti meistrivõistlustel. sulist tööd ei teeks.“ EJLi litsentseerimismänedžer Birgit Veebel selgitab S.09 nõude kohta, et see lisati litsentsimiskorrale juba 2000. aastate Kes meistriliigas, kes rahvaliigas Kristjan Tiirik: keskpaigas. Nõude eesmärk oli toona ja on Kus siis aga Premium liiga klubide nais„Ma ei kujuta ette, et ka praegu suunata klubisid tegutsema segkonnad mullu mängisid? Pilk tabelile ütmendis, kus harrastajate osakaal on väike. meil oleks naistejalgpall leb, et nelja klubi naistetiimid heitlesid „Kuna meeste tippliigades osalevad klubid mullu naiste kõrgliigas, tänavu lisandub ainult selleks, et peaksid olema kõige võimekamad mitte neile Nõmme Kalju naiskond. Veel mullu litsentseerimisel linnuke mängis Kalju naiste esiliigas, kus mängis ainult sportlikus, vaid ka organisatoorses kirja saada, aga sisulist mõttes, saigi see klausel litsentseerimisse ka Tallinna Legioni naiskond. Legioni pandud – need klubid peaksid olema võimenaised jätkavad esiliigas ka tänavu. tööd ei teeks.“ lised arendama nii meeste- kui naistejalgNaiste II liigas lõid eelmisel aastal kaapalli,“ räägib Veebel. sa kolme Premium liiga klubi naiskonnad, kes sel Kuna naistejalgpalli nõue algab juba esiliiga B hooajal kuuluvad uuendatud 12-liikmelise esiliiga tasandilt, on Premium liigasse jõuda soovivatel koosseisu. Need on Narva Transi, Kuressaare ja klubidel aega enne kõrgliigasse pürgimist atra Paide võistkonnad. Paide on selleks hooajaks ütseada ja oma naistejalgpalli arendada. Veebel lema jõud Lasnamäe Ajaxiga ja mängitakse ühendsõnab, et klubid on selles muutunud üha parenaiskonnana. Vaid ühe klubi – Levadia – naiskond maks. „Meil on varem olnud klubisid, kes tulevad mängis eelmisel hooajal kõige madalamal tasemel litsentseerimisele, istuvad, käed risti, ja ütlevad, ehk rahvaliigas. et nad ei hakka kunagi naistejalgpalliga tegelema, Kiire meenutus loo algusest peaks lugejale aga tegelikkuses on neilgi tänaseks päevaks see meenutama, et S.09 nõude järgi peaks Premium täiesti olemas.“ liiga klubil olema naiskond, kes osaleb EesNaistejalgpalliga tegelemisele on Veebeli hinti meistrivõistlustel. Seda klauslit täitsid mullu

JALKA MÄRTS 2020

NAISTEJALGPALL peaaegu kõik klubid (välja arvatud Maardu Linnameeskond, kelle naiskond ei osalenud Eesti meistrivõistlustel, ent kuna Maardu mängib tänavu meeste esiliigas, ei ole neid tabelisse kaasatud), tippklubide erand oli Levadia. Birgit Veebel selgitab, et aeg-ajalt on litsentsikomisjon teinud selliseid erandeid nagu Levadia puhul. „Litsentsikomisjonil on enne otsuse tegemist klubidega individuaalsed kohtumised ja kui klubil on naistevõistkonnaga probleeme, on nad seda olukorda meile tutvustanud,“ räägib Veebel. „Näiteks Levadia puhul lõpetas üks põlvkond mängijaid mängimise ja nad ei saanud meistrivõistlustele vajalikku võistkonda kokku, aga nad on meile esitanud tegevuskava selleks, kuidas nad võistkonna tagasi kõrgemale mängima saavad: kui palju on neil praegu tüdrukute gruppe ja lapsi. Kui klubi on valmis tööd tegema, siis ei taha litsentsikomisjon klubi sanktsioneerida, vaid anda võimaluse tegutseda vastavalt tegevuskavale.“ Olukord, kus mitu Premium liiga klubi peab peale kõrgliigameeskonna juhtima ka kõrgliiganaiskonda, ent Levadia saab läbi rahvaliiga tasemel, Tallinna klubi konkurente ei häiri. „Ma ei oska teiste klubide organisatoorset poolt kommenteerida, aga meil on naiskonna peatreeneri Sirje Roopsi näol olemas inimene, kes on ka tüd-

STRUTUD E

2019. aastal mängisid Premium liiga klubide naistevõistkonnad nii meistri- kui esiliigas, kolm naiskonda osales II liigas ja üks võistkond mängis rahvaliigas. Klubi nime taga on välja toodud võistkonna eelmise hooaja liiga, sulgudes on märgitud naiskonna liiga tänavuseks aastaks. Flora – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga) Levadia – rahvaliiga (rahvaliiga) Nõmme Kalju – naiste esiliiga (naiste meistriliiga) Paide Linnameeskond – II liiga (naiste esiliiga) Tallinna Kalev – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga) Tallinna JK Legion – naiste esiliiga (naiste esiliiga) Tartu Tammeka – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga) Kuressaare – II liiga (naiste esiliiga) Narva Trans – II liiga (naiste esiliiga) Viljandi Tulevik – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga)

rukute koordinaator,“ annab Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik mõista, et klubi saab siiski piisavalt keskenduda Premium liiga võistkonnale. Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus on sama meelt: „Ma ei ütleks, et see olukord on ebavõrdne. Usun, et kui Levadial oleksid naistevõistkonna komplekteerimisel olud paremad, mängiksid nad samuti võimalikult kõrgel tasemel.“

Koduväljakud korda kodumaise tehnikaga! Hinnad ei sisalda käibemaksu

DE KON TOO JA

UD T I R EE ESTIS

Premium liiga klubide naistesatsid

Hüdrauliline kunstmuruhari - 2090€ • Masina tagahaakes kasutatav hüdrauliline hari ühtlustab täitematerjali ja tõstab lamandunud murulibled. 4-meetrine töölaius ja hüdrauliliselt tõstetavad tiivad teevad harjast tõsise töövahendi ka suurte väljakute hooldamisel. • Harjal kasutatavad harjaplokid on lihtsalt vahetatavad. • Nutikas tõstetavate küljesektsioonide lahendus teeb harjaga manööverdamise mugavaks. Ülestõstetud tibadega asendis on harja lihtne hoiustada, selleks kulub vaid 2,7 m² • Parandamaks väljaku imamisvõimet, saab harjale lisavarustusena paigaldada teraspiid, mis kobestavad täitematerjali ning seeläbi kuivab väljak sadeveest kiiremini.

Kunstmurusahk - 1995€ • Suure jõudlusega sahk lume koristamiseks kunstmuruväljakutelt. • 4-meetrise töölaiusega sahal on tibade asendi muutmise võimalus. Seetõttuu saab hõlpsalt lund kuhja kokku koguda või sõidu ajal ühelt küljelt teisele suunata. • Saha tööterad on lihtsalt vahetatavad nii et vastavalt muru eripärale saab kasutada kas kummi polüuretaani (PUR) või tekstiili ja kummi segust tööteri. • Saha töökõrgus on tugirataste reguleerimise abil muudetav. Rattad hoiavad saha tera vajalikul töökõrgusel ja ei lase lõikuda murusse. • Rattad pöörlevad 360 kraadi ümber oma tugitelje, seetõttu ei kahjusta need manööverdamisel muru.

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 521 8462, +372 528 2732 E-post: myyk@sami.ee

www.masinakeskus.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-post: heiki.kuld@sami.ee

ENNUSTUS

Ajakirjanikud: Sappinen tassib Flora meistriks Jalka palus Premium liigat kajastavatel ajakirjanikel teha oma ennustused algavaks hooajaks. Tuleb välja, et žurnalistid on võrdlemisi ühel nõul: kui Rauno Sappinen hooaja lõpuni FC Flora ridadesse jääb, tassib ta parima väravakütina Flora taas meistriks! Paide Linnameeskonna ja võimaliku esikolmikukoha suhtes läksid aga arvamused üpris lahku. Vaata suurest tabelist, kuidas keegi ennustas!

Konstantin Vassiljev ja Rauno Sappinen: kas Premium liiga kardetuim duo? Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

Kris Ilves, Kasper Postimees Elissaar, Soccernet.ee

Gunnar Kristjan Ott Järvela, Madis Soccernet.ee Kalvet, Delfi/ Jaak Kangur, Leheste, Soccernet.ee Delfi/EPL EPL

Ivar Lepik, Soccernet.ee

Kes tuleb Eesti meistriks?

FC Flora

FCI Levadia

Milline näeb välja esikolmiku järjestus?

Flora, Levadia, Paide

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Levadia, Paide

Flora, Levadia, Kalju

Levadia, Flora, Paide

Kes võidab suvel Eesti karika?

Nõmme Kalju

Tartu Tammeka

FC Flora

Nõmme Kalju

FC Flora

Kas Paide murrab esikolmikusse?

Jah

Mitmenda koha saab Premium liigas uustulnuk Tallinna Legion?

10.

Kes jääb Premium liigas viimaseks?

Tallinna Kalev

FC Kuressaare

Tallinna Kalev

FC Kuressaare

Tallinna Legion

FC Kuressaare

Kellest saab Premium liiga parim väravakütt?

Rauno Sappinen

Manucho

Millise klubi publikuarvu mediaan on kõige parem?

FC Flora

Tartu Tammeka

Kumb meeskond lõpetab tabelis kõrgemal, kas Narva Trans või Tartu Tammeka?

Narva Trans

Tartu Tammeka

Narva Trans

Tartu Tammeka

Viljandi Tulevik

Tallinna Kalev

Viljandi Tulevik

Viljandi Kumb meeskond lõpetab tabelis kõrgemal, kas Tallinna Tulevik Kalev või Viljandi Tulevik?

JALKA MÄRTS 2020

ENNUSTUS

Raul Ojassaar, Jalka

Kadi Parts, Jalka

Jana Pipar, EJL fotograaf

Joel-Rasmus Aet Süvari, ERR Remmel, kommentaator

Kaarel Täll, Õhtuleht

Andres Vaher, vabakutseline

Mart Treial, Rasmus Õhtuleht Voolaid, Soccernet.ee

FC Flora

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Levadia, Paide

Flora, Kalju, Paide

Flora, Kalju, Levadia

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Kalju, Levadia

Flora, Kalju, Paide

Mullusest erinev

FCI Levadia

Nõmme Kalju

FC Flora

Nõmme Kalju

FC Flora

Jah

FC Kuressaare

Tallinna Kalev

Kuressaare

FC Kuressaare

Konstantin Vassiljev

Rauno Sappinen

FC Flora

Paide Linnameeskond

FC Flora

Tartu Tammeka

FC Flora

Narva Trans

Tartu Tammeka

Narva Trans

Tartu Tammeka

Narva Trans

Viljandi Tulevik

Tallinna Kalev

Viljandi Tulevik

2020 MÄRTS JALKA

SAALIJALGPALL

Saalikoondise peatreener: kas meie edasipääs olnuks õiglane? Eesti saalijalgpalli koondis teenis EM-valikmängudel kaks kaotust ja alagrupist ei õnnestunud väravate vahe tõttu edasi pääseda ka kolmanda meeskonnana. Koondise loots Dmitri Skiperski sõnab, et kuigi edasipääsust jäi puudu minimaalselt, oleks olnud omaette küsimus, kas kahe kaotusega edasi edeneda oleks olnud õiglane. Tekst: Kadi Parts | Foto: Eesti saalijalgpalli / futsali Facebooki leht

esti futsalikoondis pidas jaanuarikuu lõpus Lätis EM-valikmänge, kus meie vastaseks olid võõrustajad ja taanlased. Esimeses mängus tuli meie meestel tunnistada Läti paremust seisuga 1 : 6, sealjuures detsembrikuus toimunud Balti turniiril jäime lõunanaabritele alla skooriga 0 : 4. Koondise peatreener Dmitri Skiperski ütleb matšile tagasi vaadates, et Eesti jäi keerulisse olukorda kohe mängu alguses, kui juba viiendaks minutiks oldi kaheväravalises kaotuses. „Võtsin isegi timeout’i, et nende rütmi rikkuda, aga nad ei lasknud ennast häirida ja tuleb tunnistada, et neil õnnestus kõik. Läbi läksid isegi sellised söödud, mida tavaliselt sellises pingelises olukorras ei anta. See tegi meie elu keeruliseks ja

JALKA MÄRTS 2020

Eesti koondis EMil. Alumine rida vasakult: Kristjan Paapsi, Ervin Stüf, Igor Ivanov, Egert Peljo, Raul Rebane, Maksim Babjak. Ülemine rida vasakult: Mark Boskin, Temari Nuuma, Edwin Stüf, Sergei Kostin, Artur Bõstrov, Rene Puhke, Madis Rajando.

ega me esimesest poolajast ei toibunudki,“ nendib Skiperski. Teises kohtumises jäi Eesti Taanile alla seisuga 2 : 4 ja meie koondise juhendaja sõnas, et taas lasti endale mitu väravat lüüa lihtsate eksimuste tõttu. Skiperski sõnul jäi puudu just oskusest pingega toime tulla: „Rahvusvaheline tase on väga erinev võrreldes Eesti meistrivõistlustega. Mängus tuleb olla algusest lõpuni keskendunud, ei saa kordagi jalga sirgeks lasta.“

Debütant Nuuma: oma esimest puudet ma ei unusta

Kahe kaotuse põhjustest rääkides toob Skiperski ühest küljest välja asjaolu, et ühiseid treeninguid oli seekord väga vähe ja seetõttu ei jõutud mängudeks korralikult valmistuda. Teise suure faktorina toob ta välja vigastused, mistõttu jäi koondisest eemale mitu olulist meest. Samuti ei saanud nii mõnedki koondislased liituda töö- või isiklikel põhjustel, mis jättis koosseisule oma jälje. Samas ei taha meie rahvusmeeskonna loots öelda, et valikmängudel käinud esindus oleks olnud kehv. „Nemad olidki hetkel meie parimad mängijad,“ ütleb Skiperski. „Suur tänu Tartu Ravensi meestele, kes suutsid oma tööd ja isiklikud tegemised ümber korraldada ja appi tulla, sest etteteatamise aeg oli väga lühike.“ Just Ravensi nelik oli see, kes pääses Viimsi meeste kõrval EM-valikmängudeks koondisesse. Võrdluseks: detsembris peetud Balti turniiril olid meeskonnas vaid Viimsi ja Tallinna Cosmose mehed. Ravensit esindasid seekord kolm varasema kogemusega mängijat ja debütant Temari Nuuma. 23aastane mängumees tunnistab, et veidike teadis ta koondisekutset oodata. „Teadsin, et Ravensist lähevad mõned mängijad koondise juurde, ja sisimas lootsin, et äkki avaneb mul ka võimalus, sest koduses saaliliigas on päris hästi läinud,“ meenutab Nuuma. „Aga kindlasti oli see samas üllatus, sest sain kutse alles kaks-kolm päeva enne kogunemist.“ Nuuma sõnul ei kohutanud teda mõte, et eesootavad kohtumised pole sõprusmängud, vaid kaalukad EM-valikmängud: „Minu jaoks oli kõik niikuinii uus ja äge.“

SAALIJALGPALL Jelgavasse, kus valikmängud peeti, sõitis Nuuma koos kolme klubikaaslasega. Kuna teiMiks on lätlased meist paremad? sed Ravensi mehed olid juba varasema koondisekogemusega, sai debütant teel Lätti üsna Kui vaadata Eesti ja Läti viimase viie aasta (2016–2020) omavapalju rahvusmeeskonna kohta uurida. Seepähelisi kohtumisi, on saldo selgelt lätlaste kasuks. Peetud on seitse mängu ja kõik seitse võitu on läinud Lätile, väravate vahe on meie rast oli tema sõnul koondisega ühineda ja sisse poolt vaadatuna 9 : 29. Meie lõunanaabrite tugevust rõhutas Eesti elada lihtne. koondise peatreener Dmitri Skiperski tänavu ka jaanuarikuu JalNuuma pääses platsile mõlemas kohtumises kas, kui sõnas, et lätlased olid Balti turniiril omaette klassist. ja sõnab, et mänguaja üle nuriseda ei saa: „Läti Kahe riigi saalijalgpalli koondiseid võrreldes selgitas Skivastu mängisin peaaegu terve teise poolaja, Taani perski, et Lätil on hea kooslus kogemusest ja nooruslikkusest. vastu küll vähem, aga debütandi kohta sain kor„Lätil on põlvkondade vahetus lõpule jõudmas ja see läks väga ralikult platsile.“ sujuvalt,“ rääkis Eesti koondise loots. „Kolmandik nende koonPeatreener Dmitri Skiperski hindab Nuuma disest on vana kooli mängijad, kes on saalijalkat juba 15–20 esitust selliselt: „Eks ta oli nagu teistelgi debüaastat mänginud ja koondist palju esindanud. Need on kogenud tantidel.“ Koondise juhendaja selgitab, et enne mängijad, kellele toetuda. Teiseks on neil keskmise vanusega kohtumist rääkis ta Ravensi mehega üle, et rahmängijad, kes alustasid futsaliga päris ammu ja on nüüd jõudnud oma parimasse vanusesse. Ning lõpetuseks on neil noored, vusvaheline tase on koduse meistriliigaga võrrelkellele antakse juba mänguaega. Nende trumbiks on kogemudes sootuks midagi muud ja selleks tuleb valmis sega mängijad ja motiveeritud noored,“ selgitas Skiperski. olla. „Kui ta esimesest vahetusest tuli, siis küsisin, et nüüd siis tundsid, jah? Ta sai esimese vahetusega kohe maitse suhu ja rohkem probleeme polhoobi andsid. Samas rõhutab Skiperski, et kuigi nud,“ lisab Skiperski. kõrvaltvaatajale võib tunduda, et avapoolaja kehEsimese koondisekogemuse kõige eredamaks vade esituste taga on keskendumisprobleem, ei hetkeks peab Nuuma oma kõige esimest puudet: saa seda nii üheselt öelda. Tema sõnul on murenimelt oleks sellest hetkest Eestile peaaegu väkohaks see, et meie meestel jääb puudu külmarav löödud! Nuuma sõnul oli see „hea pauk eneverelisusest, mida rahvusvahelisel tasemel vaja sekindlusele“, aga pärast esimest platsilkäimist läheb. läks kõik edasi lihtsamalt. Samas nendib Ravensi Kuidas seda asjaolu parandada ja vajalikku mängumees, et rahvusvaheline tase oli tõepookülmaverelisust juurde saada, ei oska Skiperski lest hoopis teine tera. „Sul polnud ühpraktikas öelda. Teoorias on asi tema sõnul tegi hetke, et mingit otsust vastu võtta, loomulikult lihtne: tuleb mängida võimalivaid pidid kohe teadma, mida teha. Aga kult palju mänge heal tasemel vastastega, mu esimene puude jääb kindlasti meelkes on meisterlikud, palliga osavad ja hea de, seda juba nii lihtsalt ära ei unusta!“ kiirusega. „Aga see on ainult teooria,“ nenvõtab Nuuma debüüdi kokku. Dmitri Skiperski: dib Skiperski Eesti olude kohta, kus mängiPeatreener Skiperski ütleb uue koon„Võibolla minu aja jad peavad sageli töö või isikliku elu kõrvalt dislase esimese hetke kohta, et muretjooksul kõige rahvusmeeskonnast eemale jääma. sema see teda ei pannud, sest Nuumal EM-valikmängude kokkuvõtteks peab on murujalgpallist piisav kogemus oleebaõnnestunumad tunnistama sedagi, et turniiri süsteemi järmas, kuna on mänginud Premium liigas mängud.“ gi pääsesid üheksast alagrupist edasi viie Tartu Tammeka eest. Skiperski lisab, et alagrupi kolm parimat ehk Eestil oleks olnud seltal polnud kordagi kahtlust, et Nuuma uue prooleks võimalus, kui väravate vahe oleks olnud piivikiviga hakkama ei saaks. savalt soodne. Paraku jäi meie saldoks –7 (3 : 10) ja viimasena edasi pääsenud Montenegro väravate Aus hinnang: rahule ei saa jääda vahe oli –6. Positiivse noodina toob koondise peatreener „Ühelt poolt jääb see muidugi kripeldama, sest välja asjaolu, et hoolimata viimase aja kaotustest meil oli võimalusi lasta endale vähem lüüa ja ise on koondise sisekliima hea ja selle pärast pole ta rohkem lüüa,“ sõnab koondise peatreener. „Aga kordagi muretsema pidanud. Ent kahe mängu teiselt poolt: esimene kaotus oli suureskooriline, kokkuvõtet tehes on Skiperski kriitiline ja sõnab teine veidi väiksem. Kuivõrd õiglane oleks see olnii: „Väga rahule ei saa jääda. Võibolla minu aja nud, kui oleksime edasi saanud? Kuigi jah, loomujooksul kõige ebaõnnestunumad mängud.“ likult oleksime tahtnud saada veel kaht tugevat Ta nendib, et mõlemas kohtumises olid keerumängu, seega kahju. Kahju, et nii läks.“ lised eelkõige esimesed poolajad, mis eestlastele

3 : 10

23aastaselt

jäi kahes EM-valikmängus Eesti saalikoondise väravate vaheks.

tegi koondise eest debüüdi Tartu Ravensi mängija Temari Nuuma.

koondisemängu on kirjas meie kõige kogenumal mehel Sergei Kostinil.

2020 MÄRTS JALKA

MAAILM

Liverpooli edu roheline saladus

Paljud pidasid seda haledaks vabanduseks, kui Jürgen Klopp süüdistas 2017. aasta maikuus pärast väravateta viiki Southamptoniga tulemuses kuiva väljakut. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Scanpix

„M

a tean, et keegi ei viitsi seda kuulata, aga olen piisavalt julge, et see välja öelda: väljak oli tõeliselt kuiv,“ teatas Klopp. „Seda kasteti palju, aga 15 minuti järel oli tuul selle uuesti kuivaks puhunud. Oli näha, et mängijatel oli raske normaalselt söötu anda. Meie mänguplaan nõuab ka väga häid olusid, eriti kodumängudes – ent seekord ei olnud see võimalik. See ei ole kellegi süü, aga praegune olukord ei ole selline, nagu tahaksin. Edu jaoks on vaja, et kodu oleks meie kindlus.“ Kloppile tundus, et Anfieldi aegunud muru-

JALKA MÄRTS 2020

plats hoiab tema meeskonda tagasi – kuival murul ei liikunud pall piisavalt kiiresti ja pidurdas nende lennukat ründemängu. Sama murega on Klopp hiljem nii mõnelgi korral kohtumiste järel kehva tulemust põhjendanud – kuid enamasti võõrsilmängude puhul, kus vastastiim on sihilikult platsi pigem kuivaks jätnud, et Liverpooli ründemasinat pidurdada. Klubi omanik Fenway Sports Group (FSG) otsustas järgnenud suvel selles osas midagi ette võtta ning kiitis heaks mitu miljonit naela maksma läinud investeeringu Liverpooli klubi infrastruktuuri. Võib julgelt öelda, et raha läks asja ette, sest 30aastase pausi järel on meeskond tänavu Inglismaa meistriks tulemas – kui just midagi katastroofiliselt valesti ei lähe.

Vaenlane päike

„Paljud tiimid, kes Anfieldile meie vastu mängima tulevad, teevad seda väga kompaktselt, mis tähendab, et palju ruumi väljakule ei jää,“ selgitas The Athleticule Liverpooli väravavahtide

MAAILM

Trent Alexander-Arnold saab nurgalööke anda murult, mille hooldamiseks kasutatakse absoluutset tipptehnoloogiat.

Eraldi tööstusharu Areenimeistrite töö on Inglismaal au sees, kusjuures paljude madalamate liigade klubide juures tegutsevad inimesed selles ametis vabatahtlikuna – lihtsalt sellepärast, et see töö neile meeldib. Kuna Briti saarte ilm on talvekuudel teadupoolest heitlik, toob kaasa palju vihma ja aeg-ajalt ka külmakraade, peetakse sealseid areenimeistreid maailma parimateks – neil tuleb muruväljakuid kõige kiuste kogu talve jooksul mängukõlblikuna hoida. Kunstmuruga küll kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel eksperimenteeriti, kuid 1995. aastal keelas Inglismaa jalgpalliliit selle kasutamise liigamängudes ära. Hoolimata sellest, et viimase 25 aastaga on kunstmuruplatside kvaliteet tohutult paranenud, ei ole inglased tagasi vaadanud ja on selle asemel keskendunud muruväljakute kvaliteedi parandamisele: kui veel mõnikümmend aastat tagasi võis tavaliseks pidada olukorda, kus kõrgliigamäng peeti kas mudasel või kuivanud väljakul, siis tänapäeval on Premier League’is muruplatsid igal aastaajal erkrohelised. 2016. aasta EM-finaalturniiril Prantsusmaal paistsid Lille, Marseille’i ja Saint-Denis’ linna väljakud silma sellega, et need ei pidanud tugevatele vihmasadudele vastu. Inglased tegid suured silmad: te asute meile ju nii lähedal, kuidas te nende probleemidega tegelema pole harjunud? Pariisis toimunud finaalmatš kulges aga igati muretult – selle väljaku eest vastutas põhjaiirlane Jonathan Calderwood…

treener John Achterberg. „Meil oli varem sageli probleeme meeskondade vastu, kes seisid palli taga üheteistkümne mehega – kaotasime nende vastu punkte, eriti kui ilm oli päikeseline ja kuiv. Nüüd on meie väljak aga alati parajalt niiske, mis lubab mängutempo tunduvalt kiiremaks muuta.“ Investeeringu abil paigaldati Anfieldile moodsast tehnoloogiast pulbitsev lahendus: hübriidväljak, mis koosneb 97 protsendi ulatuses naturaalmurust ja kolme protsendi ulatuses kunstkiududest. Kui sarnane hübriidlahendus oli paljudel Premier League’i staadionitel juba olemas, siis esimese Inglismaa vutitiimina paigaldas Liverpool väljakule ka Permavoidi niisutussüsteemi, mille abil on võimalik kogu väljak ära kasta vaid kolme minutiga. Peale selle asetati murupinna alla ka uus „põrandaküte“. Nende ridade kirjutamise ajal ei ole Liverpool pärast uue süsteemi paikasaamist mitte kordagi Premier League’i kodumängu kaotanud, kusjuures ka viike on üha vähem sisse lipsanud. Jaanua2020 MÄRTS JALKA

MAAILM

Kuidas Rod Stewart Manchester Unitedilt tiitli röövis Tänapäevased vahendid on ka sedavõrd efektiivsed, et peale jalgpalli võib Premier League’i tippstaadionitel aeg-ajalt korraldada ka muid üritusi, ilma et platsi kvaliteet kannataks. Kui Manchester United hooajal 1991/92 võitluses Inglismaa meistritiitli nimel napilt Leeds Unitedile alla jäi, süüdistasid Manchesteri fännid selles rokitäht Rod Stewartit – õieti tema kontserti, mis 1991. aasta suvel Old Traffordil toimus ja mille järelmõjuna muru kvaliteet hooaja teisel poolel väidetavalt kõvasti kannatas. Mullu suvel esines Stewart Wolverhampton Wanderersi kodustaadionil Molineux’l, kuid veerandsajandiga on tehnoloogia ja oskusteave sedavõrd palju arenenud, et Wolvesi areenimeistrite sõnul võiks Stewart piltlikult öeldes üle nädala nende vutiplatsil üles astuda – muru ega jalgpalli kvaliteet sellest ei kannataks.

jätvad mängijad. Kaheksa soojus- ja niiskusandurit jälgivad pidevalt, et murul oleksid parimad võimalikud kasvutingimused, lisaks sellele kasutatakse 15 soojuslampi, millega liblede kasvule kaasa aidatakse. Tehnoloogia abil on areenimeistritel võimalik kontrollida nii temperatuuri kui õhuniiskust, et tagada võimalikult optimaalsed tingimused. „Väljaku põhi koosneb kümne protsendi ulatuses mullast ja 90 protsendi ulatuses liivast,“ selgitab Geoff Webb, Inglismaa areenimeistrite instituudi tegevjuht. „Isegi muruseemne taga peitub suur tehnoloogia – iga staadioni jaoks muundatakse seemet geneetiliselt, et see konkreetsete oludega võimalikult hästi klapiks.“

Maastikuarhitektid jalgpalliparadiisis

Suvel kolib Liverpooli esindusmeeskond uue hooaja ettevalmistuse alguseks senisest legenrikuu lõpus täitus aasta eelmisest korrast, kui daarsest Melwoodi treeningukompleksist linmõni võõrsilmeeskond Anfieldilt üldse liigamänna põhjaosas asuvasse Kirkby baasi, kus seni on gus mõne punkti kätte sai. treeninud klubi noormängijad. Melwood jäi Liverpooli ultramoodsale ja rohke abipersonaliga esinAreenimeister – Kloppi käepikendus dusmeeskonnale lihtsalt kitsaks, samuti soovis Anfieldi platsihoolduse eest vastutab Dave RoKlopp, et esindustiim harjutaks noortega samas berts, kes liitus Liverpooliga 2016. aasta aprillipaigas, et akadeemia mängijad kuus, olles enne sama tööd teineid sagedamini oma silmaga nud Southamptonis. Sama klubi näeksid. See aga ei tähenda, et on naljatamisi sageli nimetatud noored hakkavad A-rivistuse Liverpooli sõsarklubiks: just selruumides ringi tatsama – õigus lest klubist on viimaste aastate esindusmeeskonna aladele pääLIVERPOOLI VÄRAVAVAHTIDE jooksul liikunud Liverpooli selseda tuleb välja teenida. lised ässad nagu Virgil van Dijk, TREENER JOHN ACHTERBERG: 24 hektaril laiuma hakkav uus Sadio Mané, Dejan Lovren, Adam „Meil oli varem sageli probleeme kompleks sisaldab muu hulgas Lallana ja Nathaniel Clyne. Jürmeeskondade vastu, kes seisid palli 92 000 ruutmeetri suurust klugen Klopp on Robertsiga pidevas bihoonet, kuid kogu suur plaan ühenduses: sakslane tahab olla taga üheteistkümne mehega – kaotasion juba saanud omajagu kriitikindel, et Anfieldi väljaku omadume nende vastu punkte, eriti kui ilm oli kat seetõttu, et millegipärast ei sed on täpselt sellised nagu vaja. päikeseline ja kuiv. Nüüd on aga meie ole Liverpool seal leidnud kohta Peale selle töötab Roberts ka väljak alati parajalt niiske, mis lubab naiskonnale, mis on viimastel Liverpooli Melwoodi treeninguaastatel meeste edu taustal pamängutempo tunduvalt kiiremaks keskuses, kus ta saab aeg-ajalt raku unarusse jäetud. Kloppilt ka eriülesandeid. Näimuuta.“ Vinge kompleksi juures oli teks eelmise hooaja lõpus pidi Kloppil vaid üks probleem, milta väljaku mängueelse treeningu le lahendamiseks võeti appi maastikuarhitektid: jaoks võimalikult kuivaks ja aeglaseks muutma, nimelt leidis sakslane, et Kirkbys on väljakud liialt sest Klopp aimas ette, et võõrsilmäng Cardiffiga tuultele avatud. Say no more: klubi tellis uuringu, tuleb pidada just sellistes tingimustes. Täpselt nii kuidas olukorda parandada, ning maastikuarhika läks – Cardiff otsustas koduväljakueelist kasutektide abiga projekteeriti platside ümber metsatada ja väljakut mitte kasta, ent Liverpooli mängitukad, mis suurema tuule kinni püüavad. Mõeldud jad olid selleks valmis ja võitsid lõpuks 2 : 0. on kõigele. Anfieldi muruväljak on täpselt samamoodi Allikad: Liverpool FC, The Athletic maailma tipptase nagu selle peal võitmatu mulje

40 000

Üle 30

millimeetrit kõrge on Anfieldi muru. Premier League’i reeglid sätestavad, et muru võib olla kõige enam 30 millimeetrit kõrge.

kilomeetri jagu kunstkiude on Anfieldi muruväljaku sees – kui kõik kiud üksteise kõrvale üles rivistada, ulatuks nende rivi ümber maakera.

kilomeetri torusid kütab Anfieldi väljakut altpoolt.

JALKA MÄRTS 2020

U17 EM-finaalturniir

21. MAI – 6. JUUNI 2020 Tallinn, Haapsalu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Otepää, Võru #TulevikAlgabTäna #FutureStartsToday #U17EURO

Rohkem infot: jalgpall.ee/u17euro

KLÕPSUD

Karlssonist kiirabini – möödunud kuu hetked kaamerasilma läbi Fotod: Liisi Troska, Jana Pipar

Naistekoondise kapten Katrin Loo näitab, et oleks hea

Viljandi Tuleviku mehed leiavad väljakul aega ka tango tantsimiseks.

ka tõkkejooksus.

Kui tunded üle pea keevad, tuleb endale Vaikushetk enne tormi.

JALKA MÄRTS 2020

meelde tuletada Karlssoni motot: rahu, ainult rahu!

KLÕPSUD

See valu, kui pead palli oma selja tagant välja korjama...

Saalijalgpalli meistriliiga liider Viimsi alistas küll põhiturniiri viimases mängus Tartu Ravensi, kuid jäi ilma oma põhiväravavahist Mark Boskinist, kes pidi lahkuma kiirabi toel.

Sel ajal kui Paide Linnameeskonna mängumees Karl Mööl palliga edasi purjetab, on taustal mehi langenud kui loogu.

Nõmme Kaljust Levadiasse liikunud Trevor Elhi mänguaeg jäi Narva Transi vastu õige lühikeseks, sest juba neljandal minutil välkus tema poole punane kaart. Nii palju siis mängurõõmust...

2020 MÄRTS JALKA

10 AASTAT TAGASI

Tallinna ülikooli

Ben Johnsoni

Aivo Erkmaa

tutvustati Jalkas kui kohta, kus hakatakse õpetama jalgpalli. Õppeaine nimeks oli „Jalgpalli teooria ja didaktika“, õppejõududeks Janno Kivisild ja Urmas Kirs.

kohta sõnas Aavo Sarap nii: „Selleks ajaks, kui Ben Johnson end pakkudelt lahti tõugates päris püsti saab ajada, on jalgpalluri spurt lõppenud ja pass ära antud.“

ehk tuntud korvpallitreener toodi välja kui advokaat Jüri Leppiku naise sugulane. Seetõttu aasisid Leppiku sugulased selle üle, miks pere lapsed Jüri-Karl ja Johann Erik hoopis vutti mängisid.

Meisternaiskond

ehk Hesburgerist politseinike ja ratsahobusteni

010. aasta märtsikuu Jalka võttis luubi alla eelmisel hooajal Eesti meistriks kroonitud Levadia naiskonna ja vaatas, millega mängunaised väljaspool platsi tegelevad. Välja toodi 14 naise ametid või rollid, mis ulatusid seinast seina. Näiteks oli naiskonnas kaks politseinikku, kaks pangandusega seotud naist, kaks Hesburgeri töötajat ja üks Bauhofi müügiesindaja. 21aastane Tatjana Životova töötas aga loomadega, kui oli Hipodroomil ametis ratsahobuste hooldajana. Rohkelt oli Levadia naiskonnas ka erineva tasemega tudengeid, kelle erialade hulka kuulusid näiteks geneetika, moedisain ning hüdrometeoroloogia ja loodushoid. Naiskonna pesamuna – vaid 16aastane poolkaitsja Maria Krugljak – käis alles 10. klassis. Märtsikuu Jalka kaanelooks oli Indrek Schwede pikk ülevaade sellest, kuidas Eestis jalgpall pärast teist maailmasõda populaarsust kaotas ja eestlaste põlatud alaks muutus. Schwede tõi oma artiklis välja mitu põhjust, miks jalgpall troonilt langes, ja ühe võimaliku faktorina kirjutas ta okupantide vastu mängimisest. „Üheks jalgpalli kadumise põhjuseks võib olla ala kiire venestumine ja eestlaste pelg võistelda silmast silma okupantide vastu. Jalgpallitreener ja poliitvang Taivo Uibo kõneles sellest nii: „Venelased olid ainult üks osa liitlastest, aga võtsid asja nii, et nemad üksi võitsid sõja. Nad said sellest võidust enesekindluse, aga eestlased, keda küüditati, kaotasid enesekindlust. Sa ei võinud venelastele öelda, et tibla, tema võis sulle öelda, et fašist.““ 2010. aasta märtsikuu Jalkas heideti pilk 2012. aasta EM-valikgrupile ja Eesti vastastele. Eesti võimalikku edu lahkas kolumnis ristsõnameister ja koondise toetaja Tarmo Tuule, kelle hinnangul võis igati rahule jääda alagrupiga, kus olid meie vastasteks Itaalia, Serbia, Põhja-Iirimaa, Sloveenia ja Fääri saared. „Praegune alagrupp on seevastu väga mitmekesine – külas on nii kõrts, kirik, litsimaja kui ka kool,“ oli Tuule kokkuvõte vastaste kohta.

JALKA MÄRTS 2020

Nõmme Kalju president Kuno Tehva rääkis Kalju omapärasest suunast ja sellest, et erinevalt konkurentidest tuli Kalju jalgpalli juurde turunduse kaudu. Tehva sõnul ei olnud Eesti jalgpall paljudele toetajatele piisavalt atraktiivne ja olukorra parandamiseks oli vaja parandada just turundust. Tehva rõhutas ka pealehakkamise tähtsust: „Oleme teinud mitmesuguste partneritega kokkuleppeid. Selle asja nimi on bartertehingud. See on läbirääkimiste ja turunduse kunst. Või pigem: selle asja nimi on pealehakkamine. Astu sisse ja räägi läbi.“ Koduse kõrgliiga rubriigis oli kümme aastat tagasi teemaks idee, et peale põhihooaja võiks mängida playoff’e. Loo autori Indrek Schwede hinnangul võiks see muuta põnevamaks Eesti meistri selgumise, samas suurendaks see juhuse osakaalu. Oma sõna ütles sel teemal sekka ka Levadia peatreener Igor Prins, kes mõtte maha laitis. Tema sõnul muutuks terve hooaeg siis kavaldamiseks, suureneks intriigide ja mängude äraandmise oht. „Ei, see pole ikka see!“ võttis Prins playoff’ide idee kokku. Teenekas spordifotograaf Lembit Peegel tõi märtsikuu Jalkas oma pildirubriigis välja kohtunike eri rollid. Omapärase pildina oli Peegel kaadrisse saanud selle, kuidas 2008. aastal peetud noortekoondise mängus proovis üks kohtunik ise mängu sekkuda, lüües palli peaga! KADI PARTS

SUPERKARIKAS

2020

GETTER SAAR

ANETT KADASTU

TALLINNA FC FLORA VS JK TALLINNA KALEV 22. MÄRTS KELL 19.00 SPORTLAND ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU Sparta spordiklubi tüdrukute tantsurühm on juba aastaid Levadia kodumängudel esinenud ja trupi treener Berit Kiik sõnab, et rühmaga oodatakse ühinema kõiki huvilisi, sest kui on tahtmist, saab tantsima panna isegi puujala.

Levadia tantsutüdrukud aastalõputurniiril. Neiud vasakult: Catleen, Lisette, Ketlin, Berit, Andra, Liisbet, Alice, Maria, Lisette.

Levadia tantsutüdrukud panevad ka puujalad tantsima Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

te grupil on ka vanusepiirang ehk sinna võetakse tüdrukuid alates 15. eluaastast. Kui mõni huviline on noorem või vähema tantsukogemusega, saab ta enne kätt ja jalga harjutada veidi nõrgemas eelrühmas. Ülemist vanusepiiri trupil pole, seega on oodatud kõik huvilised. Sealjuures isegi need, kellel väga suurt kogemust pole. „Ära me kedagi enda juurest ei saada; kui tuleb mõni puujalg, siis paneme temagi tantsima!“ naerab Kiik.

antsutüdrukud ei ole jalgpallis just igapäevane nähtus, kuid Eestis on mitmel jalgpalliklubil oma tantsutrupp ette näidata. Üks neist klubidest on Levadia, kelle kodumängudel pakuvad silmailu igapäevaselt Sparta spordiklubis treenivad neiud. Rühma treener Berit Kiik selgitab, et ühelgi tantsijal jalgpallitausta pole ja Levadiaga viis neid kokku juhus: ühe tüdruku isa oli Aprillist aastalõputurniirini just selle pealinna vutiklubiga seotud. Levadia tantsutrupp esindab cheerleading’u ehk Nii kutsutigi neiud 2015. aastal ühele mänergutustantsu kahest harust – akrogule tantsima, kuid Kiik meenutab, et baatilisest ja tantsulisemast osast – just kvaliteet polnud toona veel kuigi hea. tantsulisemat, kuigi nendegi tantsuka„See esinemine oli täiesti kohutav!“ vades on veidike tõsteid. Kiik meenunaerab Kiik. „Kõik olid erinevate riietab, et mõni aeg tagasi käisid Sparta tega, oma isiklike pusadega jne. Tüdtüdrukutele akrobaatilisemat osa deBerit Kiik kiidab rukud olid muidugi toona ka väga noomonstreerimas TalTechi ergutustantsired – 10–15aastased –, aga mäletan, et jalkapublikut: jad, kelle hulgas on ka noormehed. „Kui mõtlesin, et see jääb meie esimeseks ja „Pole kunagi juhtunud, et tüdrukud said poistega koos viskeid viimaseks korraks. Aga pärast esineproovida, olid nad väga elevil ja lubavastasfännid meile midamist tuli Levadialt kiri, kas sooviksime sid kohe sügisel kõik oma klassivennad gi koledat karjuksid. Alati jätkata – järelikult polnudki nii hullu trenni kutsuda, et saaksime ka akrobaamidagi!“ aplodeeritakse ja ollakse tilisemat osa teha,“ räägib Kiik. Kui esimese esinemise ajal olid viisakad.“ Kui sügis saabus, jäid poisid paratantsijad väga noored, siis nüüdseks ku trenni tulemata ja nii ongi Levadia on keskmine vanus kerkinud. Spartas tantsutrupi etteasted endiselt peamiselt tantsaab tantsutüdrukute trennis käia kolmes rühsulist laadi. Samas lubab Kiik, et kui ühel hetkel mas, Levadia tantsutüdrukud on kõige vanemad poisid trenni jõuavad, antakse akrobaatikale taas ja edasijõudnumad. Kiik selgitab, et vutilahinguvõimalus.

JALKA MÄRTS 2020

LÕPULUGU

2015.

Aprill/mai

aastast on Sparta spordiklubi tüdrukud käinud tantsimas Levadia kodumängudel.

gruppi tantsutüdrukuid tegutseb hetkel Sparta spordiklubis.

on enamasti kuud, kui tantsutüdrukud hakkavad mängudel käima.

Iganädalaselt teevad Levadia rühma tüdrukud trenni kaks korda nädalas, lisaks toimuvad suvised laagrid. „Viimastel aastatel oleme käinud Võsul, kus õpime uueks hooajaks kavasid, teeme üldfüüsilist trenni jne,“ räägib Kiik. „Kõik tüdrukud alati väga ootavad seda laagrit.“ Levadia tantsuneidude aasta on jalgpallihooaja järgi jagatud eri perioodideks. Aasta alguses, kui vutimeestel on ettevalmistusperiood, keskendub trupp tantsuvõistlustele, mis toimuvad enamasti aprillis. Just aasta neljandal või viiendal kuul – oleneb ilmataadist – hakkavad tüdrukud Levadia kodumängudel käima. „Me ei käi küll päris kõikidel mängudel, aga hooaja kestvuse mõttes oleme tavaliselt ikka tantsinud kuni novembri ehk viimase mänguni; siis on tüdrukud juba soojalt riides, et saaks oma tantsud ära teha,“ räägib Kiik. Kui jalkahooaeg läheb pausile, on Sparta tüdrukutel jõulukontsert ja siis algabki aasta juba otsast peale. „On väga hea, et meil on terve aasta võimalik kogu aeg millelegi keskenduda,“ sõnab tantsutrupi treener. Kiik nendib, et kohati on tekkinud probleeme sellega, et mängudele vajalikud tantsijad kokku saada. Ta selgitab, et suvisel ajal, mis on jalkasõbrale eriti magus aeg, on paljud tüdrukud tööl või rannas puhkamas. „Kui võrrelda meid nende tantsutruppidega, kes käivad korvpallile kaasa elamas, siis korvpallihooaeg on sügisest kevadeni ja tüdrukud saavad seda teha kooli kõrvalt,“ räägib Kiik murekohast. „Mul on vist juba tuhat närvirakku läinud sellele, et igal suvel tüdrukuid mängudele kohale saada.“ Samas lisab Kiik, et kui probleemide korral ähvardab ta trupi laialiminekuga, tuleb tüdrukutelt kiire reaktsioon ja mängudel ollakse tublisti kohal. Peale Levadia kodumängude saab tantsutüdrukuid näha ka Levadia pereüritustel ja märtsikuus toimuval Levadia tiimi esitlusel. Tantsuneidude lemmiküritus on aga aastalõputurniir, kus on juba aastaid käidud. Kiik selgitab, et ühest küljest on sisehallis soe tantsida, teisalt loeb ka kavade arv. „Kui tavalisel jalkamängul tantsid ainult mängu eel või poolajal, siis aastalõputurniiril on nii palju mänge, et saab rohkem tantsida,“ sõnab Kiik. „Lisaks saavad tüdrukud tiimile kaasa elada. Mäletan, et kui ühel aastal oli turniir Tartus, käisime isegi seal kaasas. Aastalõputurniiril on alati ka palju vaatajaid ja see meeldib tüdrukutele.“

Ainult positiivne tagasiside

Kuivõrd tantsutüdrukud ei käi tingimata jalgpalliga kokku, võib kõrvaltvaataja küsida, kuidas suhtub Levadia truppi keskmine jalkafänn. „Kui võrdlen jalgpallifänni korvpallifänniga, siis viimased on

üldiselt rahulikud, jalgpallis võivad fännid minna rohkem keema,“ räägib Sparta treener. „Aga meil pole veel kordagi olnud imelikke või inetuid olukordi, pole kunagi juhtunud, et vastasfännid meile midagi koledat karjuksid. Alati aplodeeritakse ja ollakse viisakad,“ kiidab Kiik vutipublikut. Positiivset tagasisidet on saadud ka Levadia kogukonnalt. Kiik selgitab, et eriti tore on kuulda emotsioone nendelt inimestelt, kes tantsutruppi viimati paar aastat tagasi mängudel nägid. „Siis imestatakse, et näe, samad tüdrukud, kes on suureks kasvanud ja nii palju arenenud!“ selgitab Kiik. Ta lisab, et kuigi Eesti publik ei pruugi olla tantsutüdrukutega harjunud, vaadatakse ja elatakse kavadele ilusti kaasa. „Ei ole seda, et võetakse telefonid näppu ja keegi ei viitsi vaadata,“ räägib Kiik. Huvitavamatest seikadest meenutab Levadia trupi treener mullust hooaega, kui neiud olid tantsimas A. Le Coq Arenal. Kuna ilm oli toona soe, vajas rahvusstaadioni muru kastmist, kuid tüdrukutele seda ei öeldud. Nii juhtuski, et Levadia tantsijad olid keset platsi täies hoos esinemas, kui vihmutid äkki tööle hakkasid ja tüdrukud ära ehmatasid. Kiik meenutab olukorda naerdes, kuid sõnab, et tüdrukud ei löönud verest välja ja tantsisid kava lõpuni. Levadia tantsutruppi näeb Premium liigas ka tänavu ja Kiigi sõnul oodatakse kõiki huvilisi ühinema. Selleks tasub esmalt kirjutada aadressile berit@sparta.ee, seejärel saab juba minna tasuta proovitrenni, et järele uurida, kas ergutustants sobib!

Ergutustantsu kiire tõus Kui veel viis kuni kümme aastat tagasi ei olnud tantsutüdrukud ja -poisid Eestis väga populaarsed, siis viimastel aastatel on kasv olnud märgatav. „Vahepeal tundus, et Eestis polegi spordivõistkonda, kellel poleks oma cheerleader’ite rühma!“ räägib Sparta/Levadia tantsutüdrukute treener Berit Kiik. „Arenguga on liigutud väga kiiresti ja on tore, et korraldatakse võistluseid, sest seal näed teiste truppide taset ja see motiveerib.“ Peale tantsutruppide rohkuse näitab ala arengut seegi, et 2018. aastal loodi Eesti Cheerleadingu Liit ehk EstCU. Liidu Facebooki lehelt saab lugeda, et tantsutruppidele korraldatakse praktilisi töötubasid, kaasatakse truppe ka välismaalt ja korraldatakse rahvusvahelistele reeglitele vastavaid võistluseid. Hooaja 2019/2020 alguseks oli liiduga ühinenud kaheksa klubi üle Eesti. Eelmise aasta lõpus korraldas EstCU koostöös kolme tantsutrupiga ka esimesed Eesti meistrivõistlused ergutustantsus. Kokku osales võistlustel ligi 160 sportlast ja võitjad selgitati nii akrobaatilises kui tantsulises klassis. Lisaks oli eraldi võistlusklass ka minidele ehk kuni 12aastastele ergutustantsijatele.

2020 MÄRTS JALKA

LISAAEG

Kaks tilka vett

Märtsikuu sünnipäevad 01.03 Mikk Sillaste 02.03 Rauno Alliku 02.03 Renate-Ly Mehevets 02.03 Karl Johan Pechter 02.03 Rasmus Saar 02.03 Markus Soomets 03.03 Märt Siigur 03.03 Ivo Lehtmets 03.03 Annaliis Strigin 04.03 Siim Roops 04.03 Karl Mööl 04.03 Artjom Davõdov 05.03 Artur Pikk 05.03 Anastasia Ivanova 07.03 Jaanus Mutli 08.03 Andres Prits 08.03 Jaanus Getreu 08.03 Mihkel Ainsalu 09.03 Aleksandr Puštov 10.03 Erki Kesküla 10.03 Sander Reelo 10.03 Silver Nõmmiksaar 10.03 Vladimir Avilov 11.03 Rauno Kald 11.03 Inger Fridolin 12.03 Siim Luts 13.03 Martin Klasen 14.03 Reio Laabus 15.03 Priit Pikker 15.03 Richard Aland 16.03 Aavo Tomingas 16.03 Andri Hõbemägi 16.03 Andrei Stepanov 16.03 Laura Jaansen 17.03 Roman Minlibajev 18.03 Carmen Elisabeth Loime 18.03 Heiko Tamm 19.03 Sergei Bragin 19.03 Mikk Metsa 19.03 Marko Lipp 20.03 Raido Kannel 21.03 Viktor Alonen 21.03 Jan Harend 22.03 Kaarel Kallandi 22 03 Ruslan Mironov 23.03 Kevin Kauber 24.03 Roman Ubakivi 24.03 Viktor Mets 25.03 Artur Uljanov 25.03 Madis Rajando 26.03 Bruno Rammo 26.03 Brent Lepistu 27.03 Aleks Taurafeldt 27.03 Mikk Haavistu 27.03 Meelis Peitre 28.03 Ats Kutter 28.03 German Šlein 29.03 Argo Aava 29.03 Riin Emajõe 31.03 Markus Meresma 31.03 Mihhail Artjuhhov

JALKA MÄRTS 2020

33 30 21 24 20 20 77 45 22 34 28 21 27 21 46 55 47 24 56 51 35 35 25 29 21 31 30 30 34 26 60 48 41 22 33 18 33 53 27 21 22 51 33 31 48 25 75 66 21 31 45 27 75 35 30 29 24 34 27 20 52

NUNO ESPÍRITO SANTO Tartu Tammeka

KAIDO KOPPEL Wolverhampton Wanderers

Soome koondis hoiab kaotuste maailmarekordit Araablane Ammar Alyousfi koostas eestlase Mart Jürisoo andmebaasi põhjal rahvusvaheliste koondisemängude uurimuse, millest selgus, et Soome jalgpallikoondis on läbi aegade kõige rohkem kaotusi kirja saanud rahvuskoondis. Ajavahemiku 1872–2018 ehk enam kui 40 000 koondisemängu põhjal koostatud uurimuse tulemusena selgus, et soomlased on selle aja jooksul tunnistanud vastaste paremust koguni 395 kohtumises – võite on nad seevastu saanud 183. Kui juurde panna ka 2019. aastal toimunud kohtumised, kasvab soomlaste kaotuste saldo täpselt

400ni, võidukonto aga 190ni. Soomlaste „edu“ on kaotuste sektoris võrdlemisi selge: teisel kohal on Šveits (2019. aasta lõpu seisuga 344 kaotust) ja kolmandal kohal Põhja-Iirimaa (332). Eesti koondis (240) on selles tabelis esikümne lähedal, kusjuures erinevalt eelmainitud riikidest pidas Eesti Nõukogude okupatsiooni tõttu koondisemängudest 52aastase pausi. Suhteliselt selge ülekaaluga on enim võite saanud kirja Brasiilia (2019. aasta lõpu seisuga 625 võitu), järgnevad Inglismaa (572) ja Saksamaa (555).

Foto: Jana Pipar

LISAAEG RUBRIIK

Väravahai Krõm Endine lõvipoiss Toomas Krõm jõudis karjääri jooksul mängida nii FC Floras, FC Levadias kui Nõmme Kaljus – ainult et Kaljus sai ta oma mängud kirja siis, kui Nõmme klubi madalamates liigades pallis. Levadias saabunud karjääri kulminatsiooni eel pallis ta aga aastakese Tallinna Sadama ridades. Muide, toonase Sadama koosseis oli vägagi esinduslik ja võitis meistrivõistlustel järjest hooaegadel pronksi ja hõbeda. Sadama ridu esindasid toona näiteks Sergei Pareiko, Igor Prins, Konstantin Nahk, Indro Olumets, Andrei Krõlov, Maksim Rõtškov ja Sergei Terehhov. Tallinna Sadama eest mängimise järel pallis Krõm Soomes, enne kui kodumaale Levadiasse naasis ja seal nii 1999. kui 2000. aastal ennast meistriliiga parimaks väravakütiks kõmmutas. Eesti koondises sai Krõm kirja 11 kohtumist, väravaarve jäi paraku avamata.

VANA FOTO

Toomas Krõm (Tallinna Sadam) 1997. aastal mängus FC Flora vastu. Foto: Lembit Peegel

LHV edetabel Jaanuarikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) FC Nõmme United 6. (5.) Viljandi JK Tulevik 7. (9.) Tallinna FCI Levadia 8. (7.) JK Tallinna Kalev 9. (10.) JK Tabasalu 10. (8.) FC Kuressaare 11. (12.) Paide Linnameeskond 12. (11.) Viimsi JK 13. (14.) Rakvere JK Tarvas 14. (17.) Põhja-Tallinna JK Volta 15. (16.) Pärnu JK Vaprus 16. (13.) FC Kose 17. (18.) Keila JK 18. (20.) Põlva FC Lootos 19. (19.) FC Hiiumaa 20. (15.) JK Welco LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 MÄRTS JALKA

RISTSÕNA

Veebruarikuu ristsõna vastus oli „Me kolmekesi tuleme“. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisalli Hanno Varblane. Võitjaga võtame ühendust. Märtsikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu kruusi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA MÄRTS 2020