Jalka (aprill 2017)

HIND 2,20 EUROT APRILL 2017

MATTIAS KÄIDI elu Fulhami vutiakadeemias AASTA ALGUSES SÜNDINUTEL ON EELIS MAAREN OLANDER-DOYLE ELAB DUBAIS MIKS TIPPMÄNGIJAD KOHTUNIKUKS EI TAHA?

GERMAN ŠLEIN LUUBI ALL

KOKKAJA AIN KARUTOOM KUNAGISEST MENÜÜST ISSN 1736-7379

Postrid: Pavel Marin / Dimitri Payet / Thiago Alcantara

LEO KUNNASE 11 SÕJAMEEST

aprill Getter Laar kaitseb meie väravat MM-valikmängudes Läti, Gruusia ja Kasahstaniga.

Foto: Lembit Peegel

Ka naised alustavad Kui märtsis asusid tiitlijahile mehed, siis aprillis alustavad meistrikarika üle madistamist naisjalgpallurid. Nagu viimastel aastatel kombeks, on põhiküsimus huviliste huulil see, kas keegi suudab troonilt lükata Pärnu JK, kes triumfeerinud koguni viimasel seitsmel hooajal. Mida suudab mullune hõbe Flora? Kuidas hakkab tööle liiga uustulnuka Põlva Lootose mootor?

1. aprillil startiva liiga avab Levadia ja Noortekoondise mõõduvõtt. Jürikuu kõige põhimõttelisem vastasseis leiab aset 29. aprillil, mil Maarjamäel selgitavad parima Levadia ja Flora.

Aprill on naistevutist pungil! Kuu alguses seisavad Indrek Zelinski juhendatud Eesti koondisel ees üliolulised MM-valikmängude eelringi kohtumised. 6., 8. ja 11. aprillil ristab esindus piigid Läti, võõrustaja Gruusia ja Kasahstaniga. Valikmängude alagrupiturniirile pääsevad grupi võitja ja nelja grupi peale parim teine koht. Seal hakkavad eelringist edenejad rinda pistma Euroopa 30 parima võistkonnaga. Edukaimad teenivad endale pääsme 2019. aastal Prantsusmaal toimuvatele maailmameistrivõistlustele.

Kevade saabumisega läheneb ka traditsiooniliselt mais pallitav Evald Tipneri karikavõistluste finaalmatš. Kes klubivuti pidupäeval pühale A. Le Coq Arena murule sammuvad, on veel lahtine. Premium liiga hooaja avamisel loositud veerandfinaalipaarid selgitavad 11. ja 12. aprillil välja need neli, kes teekonda jätkavad. Tulevik või Tammeka? Tallinna Kalev vs. Paide Linnameeskond. Nõmme Kalju FCI Tallinna vastu. Narva United ja FC Kuressaare.

Põnevaid paare nagu murdu.

2017 APRILL JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 48–51

Foto: Lembit Peegel

Fulhami U23 meeskonnas palliv Mattias Käit loodab hiljemalt järgmisel aastal teha debüüdi esindusmeeskonnas. Kokkupuude klubi ässadega on täiesti olemas, näiteks on meeskonna kapten, endine Inglismaa koondislane Scott Parker mitu korda eestlase kasupere koju sõidutanud. Käit on saanud Parkerilt palju näpunäiteid. Londonis elav Käit möönab, et mõtleb inglise-eesti segakeeles, aga Eestis millegipärast inglise keeles, ja poeski kipub reageerima automaatselt võõrkeeles.

Kolumnid

14

14 Siim Kera

Tartu Tammeka – Tallinna Infoneti mäng Premium liiga avavoorus oli kui muinasjutt. Selles mängus leiab vaste kuuele rollile, mis on muinasjuttudele omased: vaenlane, kinkija, abistaja, printsess, lähetaja ja kangelane.

16 Indrek Schwede 18 Mihkel Uiboleht

Persoonid & intervjuud

38 Ain Karutoomi karjääri lõpetas

Foto: EJL

Foto: TV3

38

Sergei Pareiko 1988. aasta Eesti meistri Ain Karutoomi väravavahikarjääri lõpetas noore andeka Sergei Pareiko ilmumine Tallinna Sadama meeskonda. Telesaates “Eesti parim pagar” kolme finalisti hulka jõudnud Karutoom meenutab, milline oli menüü tema mängijapäevil, ja annab tervisliku salati retsepti.

42 Andre Ilves 46 German Šlein

Rubriigid

52

Foto: Lembit Peegel

3 Aprill 6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 20 Premium liiga 22 Punktibörs 40 Klubi lood: Narva United FC 44 Minu 11: Leo Kunnas 52 Naised: Maaren Olander Dubais

Meie endine tippväravavaht, kohtunik ja treener elab kolmandat aastat koos abikaasa ja pojaga Dubais, kus ta on kohalike riietustavadega harjunud. Aga mitte sellega, et naine on ühiskonnas tühi koht. Samas meenutab Maaren, et isegi Inglismaal oli kohtunikuna vilistada raskem kui Eestis.

4

JALKA APRILL 2017

Kuu tsitaat “Kohtunik võib presidendilt saadud aumärgi ka rinda panna, aga kui viis korda valesti vilistad, saadetakse sind ikka sinnasamusesse. Endiste mängijate puhul on ootused võibolla suuremad. Mul on see minevik, mida minult võtta ei saa ja mis kandub kohtunikutöösse üle. On visatud nalja ja karjutud, kas ma üldse kunagi jalgpalli mänginud olen või kuidas ma üldse koondisse pääsesin.

Mind on kergem hambusse võtta.”

Teet Allas lk 58–59 Foto: Lembit Peegel

60 62 64 66

10 aastat tagasi Aprillikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

24

Muu

24 Telereporteri amet Eestis

Kristjan Jaak Kangur kirjutab telereporteri elust Eestis. See ei erinegi Inglismaa kolleegide omast. Mõlemal on tool ja laud ja vahel peab taluma tuult ja vihma. Glamuursena paistab stuudioekspertide elu, aga sellest ei saa teha järeldusi reporterite kohta. Näiteks Sillamäel on kaptenimütsiga tõsifännid, seal on platsiäärne “vanameistrite pink” ja seal ilmuvad pärast mängu lõppu alati kunstmuruväljakule poisiklutid, kes veel õhtupimeduseski ennastunustavalt palli taovad. Sel kohal on hing.

Foto: Veiko Soo

26

26 Suhteline vanuseefekt mõjutab saatust Maailm murrab pead, mida ette võtta suhtelise vanuseefektiga (SVE) – uuringud näitavad, et aasta alguses sündinud jõuavad jalgpallis kaugemale. Jalka tehtud vaatluse põhjal võib sama täheldada ka Eestis, kus eri vanuseklasside koondistesse kuulub aasta esimesel poolel sündinuid isegi kolm või neli korda rohkem kui aasta teisel poolel sündinuid.

56 Rannajalgpall 58 Mängijad kohtunikuks

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Miks endised mängijad kohtunikuks ei taha? Räägivad kohtunikuna tegutsev Teet Allas ja Joel Lindpere, kes seda tööd ei tee. Muuhulgas tuleb välja, et tippmängijal on karjääri lõppedes sisuliselt võimatu saada tippkohtunikuks, sest üle 30aastaselt on hilja alustada. Madalamal tasemel saab aga vilistada küll.

Postrid

Pavel Marin Tallinna Levadia Dimitri Payet Marseille Olympique Thiago Alcantara Müncheni Bayern

58 2017 APRILL JALKA

5

lembit peegel

Vutivankrile

lükati hoog sisse Uue hooaja algus pakkus meile üsna ootamatu superkarikafinaali ja Flora–Levadia vastasseisu Premium liiga esimeses voorus.

Fotod: Lembit Peegel

Hooaja esimese trofee haaras enda võimusesse mullune meister Infonet, kes sai esimest korda superkarika oma pea kohale heita. Kuigi rõõmu jagus kõigile, oli eriti ülevoolavalt lõbus poolkaitsja Sergei Tumasjan (paremal pool kõige ees), kes näitas legendaarse Queeni saatel ka oma õhukitarrioskuseid.

6

JALKA APRILL 2017

lembit peegel

Mäng ise püsis nullis kuni 18. minutini, siis vajutasid Infoneti mehed gaasipedaali alla ning läinud nad olidki. Kaitses ebakindlalt mänginud noortele rohevalgetele kütsid kuuma Vladimir Avilov, Roman Sobtšenko, Sergei Tumasjan ja kahel korral Albert Prosa. Lõpptulemuseks 5 : 0 võit. Infoneti poolelt väljakul käinud mängijate keskmine vanus oli 27 aastat ja viis kuud, Flora samaks näitajaks 22 aastat.

Mullu Eestisse siirdunud Ghana mees Ofosu Appiah võib oma otsuse üle siirast heameelt tunda – meistritiitel võidetud, superkarikas samuti. Puudust pole ka individuaalsest tähelepanust – eelmisel aastal valisid Soccerneti lugejad ta fännide lemmikmängijaks.

Sportland Arenal toimunud aasta avaheitlust jälgis 353 silmapaari.

2017 APRILL JALKA

7

lembit peegel

Kaks päeva pärast superkarikafinaali Rock Cafes toimunud hooaja avaüritusel intervjueeris alaliidu president Aivar Pohlak (vasakul) klubide peatreenereid ja skulptor Tauno Kangro (paremal) nokitses taiese kallal, mille saab lähitulevikus endale Premium liiga avaringi mehiseim ehk parim mängija.

Kas hollandlane Arno Pijpers ja meistrikarikas satuvad ühele pildile ka hooaja lõpus? FC Flora fännid sellest kahtlemata unistavad. Tuttavale ametipostile naasnud endine Eesti koondise peatreener tuli viimati Eesti meistriks 2003. aastal.

Lustliku ülesandena pidid lavale astunud vutimehed lahti murdma oma klubi külmutatud mängusärgi. Premium liigasse naasnud Viljandi Tulevikust oli see au kogenud ja mitmekülgsel Sander Postil, kes sellest aastast on muide ka Eesti U17 koondise abitreener.

8

JALKA APRILL 2017

lembit peegel

Peaaegu! Levadia kaitsjal Artjom Artjuninil (paremal) on sassi läinud pall ja Flora ründemängija Rauno Sappineni jalg.

Saaks vaid keegi aru, mis siin pildil toimub. Tallinna vihaseim rivaliteet Flora ja Levadia vahel leidis aset juba Premium liiga avavoorus. 1 : 1 lõppenud mängus jäädvustati see suurepärane meestemeri.

Rimo Hunt (vasakul) möirgab küll tiigri kombel, aga tee, mis sa teed, ainult sellest ei piisa, et pall mängu parimaks valitud Mait Toomi väravasse toimetada.

Hundi-Toomi dialoogi jälgib keskkaitsja Madis Vihmann.

2017 APRILL JALKA

9

nimed & numbrid Kaarel Kiidron Mehine mees nagu muiste! Sepa jalgpallikeskuse rajamise üks eestvedajatest Kaarel Kiidron ainult väljaku püsti panemisega ei rahuldunud. Tartu Tammeka ja FCI vahelises Premium liiga hooaja avamatšis lõi just Urvastest pärit keskkaitsja Tammeka esindusmeeskonna esimese värava sel Ropka linnaosas asuval staadionil. Endise koondislase tabamus sillutas tee tartlaste 2 : 0 üllatusvõiduks mulluse meistri üle.

Rõuge Saunamaa 4. märtsil oli sürpriisipommi lõhkamisele ülilähedal saalijalgpalli II liigas palliv Rõuge Saunamaa, kes mängis Võrus toimunud saalikarika finaalmängus Eesti absoluutse tippsatsi Tallinna SK Augur Enematiga. Kuigi normaalaeg lõppes 4 : 4 viigiga, jäi Võrumaa tiimil uhke autasu siiski võitmata. Lisaajal suutsid pealinlased oma paremuse napilt maksma panna ja 414 pealtvaataja silme all alistati lõunaeestlased tulemusega 6 : 5.

530

... tundi ehk kokku üle kolme nädala otseülekandeid tehakse tänavu Eesti-sisestelt jalgpallivõistlustelt.

Priske arvu sisse mahuvad nii kõik 180 Premium liiga mängu, 31 esiliiga matši, karikavõistlused, saali- ja rannajalgpall ning muu.

Kõrgkoolijüts Sergei Pareiko Palliplatsil alati viimse veretilgani võidelnud armastatud puurilukk Sergei Pareiko võttis vastu uue väljakutse ehk asus kõrgharidust omandama ja pälvis 2016/2017. õppeaasta kevadsemestriks Eesti Olümpiakomitee ning haridus- ja teadusministeeriumi stipendiumi, mida saavad taotleda praegused või endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. 28 valitud haridusmaia atleedi hulka mahtus peale Pareiko veel üks vutitegelane: Ameerika ühendriikides Longwood Universitys õppiv ja palliv endine FC Kuressaare kaitsemängija Märten Pajunurm. Kui tema kooliteega on vutiüldsus veidigi kursis, siis studeeriv Pareiko võib paljudele üllatusena tulla. Tegime Tallinna FC Levadia spordidirektorile põgusa telefonitorke ning uurisime, mis toimub.

Sergei, lugesin, et said õppestipendiumi. Mida sa õpid?

Läksin eelmisel sügisel finantsjuhtimist õppima.

Kuhu?

Mainori ülikooli (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor – toim.).

Miks just see eriala?

Karjääri jooksul ma kogu aeg kolisin, ei saanud ühes kohas kaua olla, nüüd otsustasin oma haridust värskendada. Mind huvitab see, mis seisus on praegu finants- ja majandusmaailm. Mõtlesin, et miks mitte. Ükski teine eriala mulle huvi ei pakkunud, see on mulle praegu kõige lähedasem teema.

Kas sa teadsid juba karjääri jooksul, et kui kindad varna riputad, hakkad haridust omandama?

Seda küll. Ma olen nende teemadega varem kokku puutunud, aga praegu olen ma kogenum ja tunnen iseennast paremini. On hea enda mõtteid avardada. Pealegi, ma ei taha pärast karjääri lihtsalt ühel kohal seista, on vaja liikuda.

Kas see tööd ei sega?

Saan mõlemaga hakkama, seal on päris mugav graafik – kord kuus neli päeva korraga. Jalgpallitööd see kuidagi ei sega.

SIIM KERA

858

... kilomeetrit peavad läbima Narva Unitedi jalgpallurid, et jõuda karikavõistluste veerandfinaalmängule Kuressaarde ja tagasi koju. Kes ütles, et Eestimaa on väike?

1101

... inimest teenis punkte Soccerneti ja jalgpalliliidu koostöös valminud virtuaalse Premium liiga avanädalal.

Oma meeskonna on moodustanud ka näiteks Eesti koondislased Mattias Käit, Frank Liivak ja Ats Purje.

10

JALKA APRILL 2017

Nüüd, kui tuhanded lahtilöögid löödud, õpib endine puurivaht Sergei Pareiko kõrgkoolis.

Foto: Lembit Peegel

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

9.

99

Suurtoetajad:

63/31 km OSTA PILET 26. veebruar 2017 BALTIKUMI SUURIMALE TRENNIPÄEVALE!

10.30 - 13.30

Epp Mäe Kuidas rohkem pingutada?

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

Põlvevigastused ja nende ravi Kuidas valida toitumiskava?

8.45 - 9.30

Julged hokinaised

Raju trenn heviaeroobika

10.15 - 13.00

9 772382 818016

TÕNU PÄÄSUKE:

Pealtvaatajad, lühem ring / Spectators, shorter route

12.00 - 16.00

Course

11.15 - 13.30

– ekstraklass iluuisumaailmas

HIND 4.95

seni, kuni on häid noori, panen ikka edasi!

tagasi Tartu Maratonil

Kuidas arendada löögitugevust?

300 erilist jalatsipaari IRINA RODNINA

Kehaline kasvatus – rõõm liikumisest

9.15 - 10.30

Meediapartner:

9 772382 818016

Maratoni kodu:

Raul Olle

ELUST I I L

Suusapartner:

HIND 4.95

A J AV I I D E

44. Tartu Maraton 63/31 km 26. veebruar 2017 www.tartumaraton.ee

M EE LE L AHU T US

E LU S T I I L

Külma ilmaga trennis

Indrek Raadiku suur väljakutse

BALLETT – kunst või sport?

spordihetked

Indrek Kelgu suusakogu

10 motivatsiooninippi

kümnevõistlusest kikkpoksi

AET SÜVARI

27. korda Tartu Maratonile

A J AV I I DE

Kolmekordne Tartu Maratoni võitja

MEELELAHUTUS

Näeme stardis!”

HENDRIK THEMAS

152 võistlust aastas

MALLE POSKA

“Tartu Maraton ei ole lihtsalt üks suusavõistlus, vaid elulooline sündmus.

Läbisõit suletud / Track crossing closed

TÕNU HENDRIKSON

Tartu Maratoni hing

Pealtvaatajad, pikem ring / Spectators, longer route

AGNES SIRKEL

Läbisõit raskendatud / Possible traffic jams

MÄRTS 2017

Võistlusrada / Race track

VEEBRUAR 2017

26. veebruar 2017

MÄ RT S 2 01 7

ESITLEB

V E E B R UA R 20 1 7

Tule ja kirjuta oma

RADA

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

Üleminekuaeg ja üheksakümnendad Eesti spordis

ajab Eesti asja

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Kontserdiga on sedasi, et kui sa pead laulma ühe laulu, siis selle aplausi saab seada ühele pulgale värava eest saadud aplausiga. Aga tunnine kontsert ja üks värav on natuke liiga erinevad asjad, sest adrenaliin tekib väga erinevates kohtades. Kui sa jalgpallis lööd värava, hakkad kohe juubeldama. Aga kontserdil seda võimalust pole.”

Laulja Liis Lemsalu “Oleme Baranoviga lepingutingimustes kokkuleppele jõudnud, kuid vajame nüüd Nordmöre maakonna inimeste abi, et tehing lõpule viia.

Klubil on olemas 300 000 Norra krooni, kuid puudu on 200 000. Iga summa aitab.”

Norra meistriliigaklubi Kristiansund BK

Jalgpall vs. võrkpall “Nüüdseks on kõik neli lasteaeda ja kaks kooli ainult jalgpallitrenne täis, kohe valmib kolmas jalgpallistaadion. Jalgpalli surve on nii tugev, et sellele vastu seista on võimatu.

Usun, et sama probleem on terves riigis.”

Võru võrkpallitreener Aksel Saal “Ausalt öeldes oleks mul hea meel, kui väikesed lapsed käiksid esimesest kuni kolmanda klassini kõik jalgpallitrennis ning siis tuleksid üle võrkpalli. Jalgpall on lihtsalt head tööd teinud ja selle asemel, et neid kiruda, tuleb ise paremini proovida.”

Tartu võrkpallitreener Hendrik Rikand “Edukalt tegutseva Rakvere spordikooli seitsmel spordialal on õpilasi 405. Ainuüksi noori jalgpallureid on kohalikus klubis juba üle 400.”

Rakvere võrkpallitreener Mati Merirand “Selle mõttekäigu juures lööb välja suurempoiss-röövib-meid-päise-päeva-ajal-mentaliteet, mis on põhjendamatu ja pealekauba kõigile osapooltele kahjulik.”

Ajakirjanik Andres Vaher Meriranna mõttest “Mitte kusagil maailmas pole võrkpall olnud põhitegevusala. (..) Kuid ka härra Mati Merirand võiks ennast täiendada jalgpalliga just nii, nagu töötukassa inimestele soovitab: õppige uus eriala, kui teil enam tööd ei ole, sest võibolla on võrkpallitreenereid lihtsalt liiga palju.”

Postimehe lugeja Lembit Hiiop “Viimaste nädalate lugusid jalgpalli ja lasteaedade teemal näen just selles valguses: spordikoolide süsteemi mugavustsooni langenud, isemajandamisega mitte kunagi kokku puutunud ja nüüd ootamatult konkurentsist välja langenud inimeste ehmatus on mõistetav, kuid samavõrra ka paratamatu.”

Aivar Pohlak

12

JALKA APRILL 2017

Aasta oodatuim sündmus peab juubelit Juba kümnendat suve järjest saavad kõik väikesed vutihuvilised seada sammud Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi korraldatavatesse suvelaagritesse, kus parimad noortetreenerid pakuvad lastele nii suurepäraseid treeninguid kui ka mõnusat mängulusti. Meeleolukas vutinädal leiab aset peaaegu kõigis maakondades, mõnes on isegi mitu laagrit korraga. Kuigi seni on osalejate osakaal langenud nende kasuks, kes varem jalkatrennis käinud, oodatakse avasüli neidki, kel vutiga lähim tutvus tegemata.

“Meie jalkalaagrid on lõbusad, lihtsad ja kvaliteetsed,” kiidab suvelaagrite projektijuht Martti Pukk. “Lisaks sellele soodsa hinnaga. Kõik, kes osalevad, saavad oma nimega Nike jalgpallisärgi, lühikesed püksid ja kedrad. See on tore üritus, kus saab terve päeva värskes õhus olla ning uusi sõpru.”

Kirsiks tordil on alati olnud ekskursioonipäev Tallinna, mil kohtutakse aktiivsete ja põnevate vutitegevuste kõrval ka Eesti tippjalgpalluritega. Pealinna saavad teiste seas tulla ka Kihnu noored. Kohaliku rahvamaja juht Veera Leas tõdeb, et suvelaagrid on üks aasta oodatuim üritus. Kuigi Kihnu koolis õpib 29 last, on laagris tavaliselt osalenud üle 30 noore. Tõsi, seltsis on ka mandrikihnaste lapsed, kuid vägev tulemus ikkagi!

“Tänu sellele, et oleme laagrit korraldanud, on jalkamängimine väga tugeva hoo sisse saanud,” kommenteerib Leas. “Talvel mängitakse kogu aeg saalis ning kui ilm paremaks läheb, minnakse igal õhtul platsile mängima. Just nende laagrite pärast on jalgpall meil väga populaarne ala.”

Suvelaagritesse on oodatud kõik 2005.–2010. aastal sündinud lapsed (mõnes laagris on vahemik 2006–2010) ning tänavused pidunädalad leiavad aset 13.–17. juunil ja 8.–12. augustil. Laagris osalemine maksab 80 eurot. Kui laps võtab osa mõlemast laagrist, on teise laagri hinnaks 63 eurot. Registreerimine läheb lahti 4. aprillil, juunilaagritesse saab end kirja panna 29. maini ja augustilaagritesse kuni 24. juulini. Täpsema informatsiooni leiab veebilehelt www.jalgpall.ee/suvelaagrid.

SIIM KERA Suvelaagrites osalenud laste arv 2008 – 180 2009 – 550 2010 – 1003 2011 – 1185 2012 – 1210 2013 – 1540 2014 – 1470 2015 – 1728 2016 – 1873 Suvelaagrites saab piirata vutistaare. Pildil jagab autogramme Eesti koondise väravavaht Marko Meerits.

Foto: EJL0

Suvelaagri partnerid:

lood & tsitaadid

nii nad

Tauno Kangro jalgpallihooaja avamisel auhinda modelleerimas. Vasakul käeharjutuseks tehtud kaks jalgpallurit, kel selgade vahel jalgpall.

ütlesid “Kui olen nädal otsa järjest pikki tööpäevi rüganud, siis lahkun reedel kell neli ja annan kõigile teada, et kaks päeva ma jalgpalliga ei tegele. Laupäev ja pühapäev ei pea kuuluma jalgpallile, kui ma pole sportlane.”

Joel Lindpere

Foto: Jana Pipar

Tauno Kangro: pall on südame lähedal Pärast esimest ringi ehk üheksat vooru autasustab Eesti Jalgpalli Liit Premium liiga kõige mehisemat mängijat skulptor Tauno Kangro valmistatud pronkskujuga, mis kujutab endast rinnaga palli surmavat jalgpallurit. Auhinna modelleeris jalgpallihooaja pidulikul avamisel Rock Cafe laval publiku silme ees valmis Tauno Kangro isiklikult.

“Kui jalgpalliliiduga see asi mõni kuu tagasi jutuks tuli, siis monumentalist nagu ma olen, tegin kohe valmis kahe seljad vastamisi seisva jalgpalluri kuju,” räägib Tauno Kangro. “Nende kahe selja vahel on jalgpall. Seda kuju praegu vaja ei ole, aga selle tegemine aitas mind auhinna lõplikul kavandamisel. Jalgpalliliit jättis mulle vabad käed ja ma proovisin eri variante jala ja palliga ning jõudsin lõpuks selleni, et jalgpallur surmab rinnaga palli. See on sümbol. See tähendab, et pall on mängijatele südamelähedane, et mängida tuleb suure südamega.”

Kangro ütleb, et kuigi ta valmistas kuju kohapeal, siis vajalikud ettevalmistused metallkarkassina olid tehtud. Plastiliinist kuju modelleerides oli tal aega kaasa elada muule toimuvale ja aplodeerida lavale astuvatele eri meeskondade jalgpalluritele. Ometi polnud tegemist paljalt sõuga.

“Kasutasin lavale tulevaid jalgpallureid kui modelle,” räägib Kangro heatujuliselt. “Vaatasin, kui kõrgele ulatub varrukas või sääris. Jälgisin sportlaste liikumist, kehahoiakut ja proportsioone, mida oli skulptuuri jaoks vaja.”

Kümmekond aastat tagasi tegi Kangro ühe jalgpalliteemalise figuuri, mille üks modell oli Andres Oper. Aastaid tegi Kangro auhindu ka Erki Noole korraldatud mitmevõistluse jõuproovile sisehallis. Selleks tegi Kangro läbi erinevaid kergejõustikualasid. Jalgpalliga seoses meenub talle Tallinna vanalinna Rotary klubiga külastatud Wembley staadion ja isapoolne vanaema, kelle esimene abikaasa oli olnud enne sõda kesktormaja.

“Tema viis mind ja vanaemagi jalgpalli vaatama,” naerab Tauno Kangro. “Asja juurde käis lonks plaskust ja suitsetamine ning emotsionaalne kaasaelamine.

Mulle oli see kütkestav kogemus. Vanaema oli samuti hasartne pealtvaataja – tema vaatas jalgpalli ja mina vaatasin omakorda teda!

Soovitan oma kogemuste põhjal kõigile minna jalgpalli staadionile vaatama.

Unustage ära teler – see pole see!”

“Mehiste meeste mäng” on Premium liiga esimese ringi tunnuslause ja kuigi Tauno Kangro valmistatud auhind läheb sisuliselt parimale mängijale, arvestatakse seda määrates ka niinimetatud mehisuse faktorit.

INDREK SCHWEDE

“Seega pole korvpalli Eesti meistriliigas ühtegi tähte. On vaid tuntud mängijad, kuid vutikoondise kapteni ja Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavani kuulsuse staatuseni ei küüni praegu ka ükski välismaal palliv Eesti korvpallur.”

Ajakirjanik Henry Rull korvpalli tähtede mängust “Pärast talvepausi on kõik veidi rahulikum.

Eufooria on vaibunud. Tähelepanu pole kadunud, aga tänaval saan rahulikult jalutada.”

Konstantin Vassiljev oli sügisel Poola telesaadete sage külaline “Infonet on tegelikult üsna sarnane Floraga – lühikest söötu on vähem, aga meeskond proovib iga kord oma mängu peale suruda ja see sobib mulle rohkem.”

Albert Prosa ei tahtnud jääda Soome “Valitsevad meistrid nii ei mängi.”

Infoneti kaitsja Dmitri Kruglov avavooru 0 : 2 kaotusest Tartu Tammekale “Ei muud, kui et kust see raha tuleb.”

Levadia tegevjuhi Sergei Hohlov-Simsoni vastus küsimusele, mis mõtteid tekitab Flora suurusjärgu võrra suurem eelarve “Keda pean kõige suuremaks soosikuks ...?

Hea mõttepaus, eks?”

Eesti koondise abitreener Janno Kivisild Eesti meistrivõistlustest “Tahaks küll vana pärnakana Marko Lelovile ja meestele midagi positiivset öelda, aga …”

Marek Lemsalu ei hinda Pärnu Vapruse võimalusi kõrgelt “Tahan väga Eesti passi ja kui treenerid mind vajavad, siis esindada ka Eesti koondist.”

Zakaria Beglarišvili (teadmata, et Eesti ei luba topeltkodakondsust) “Regionaalsus on oluline, koduse jalgpalliliiga pilt peab olema võimalikult lai. Ning tähtis, et pealinnaväliste klubide koosseisud esindaksid kohalikke, mida Vaprus, Tammeka ja Tulevik siiani on ka teinud.”

Jalgpalliajakirjanik Joosep Susi

2017 APRILL JALKA

13

kera komm

MUINASLUGU JALGPALLIS EHK KAS VUTIMUINASJUTT ON MUINASJUTT?

SIIM KERA

B

arcelona võitis 6 : 1 PSGd. Muinasjutt! Tartu Tammeka alistas Kiidroni väravast Infoneti. Muinasjutt! Rääkimata siis Leicesterist või Islandist, mis praeguseks tunduvad juba iidsed muinasjutud. Nii on, iga üle keskmise mõõduga vutišokk on tänapäeval muinasjutt, seda nii kodu- kui ka välismaises meedias. Selles polegi midagi halba, ilusad lisandsõnad annavad pealkirjale värvi ja muinasloo kontseptsiooniga oleme me kõik juba beebist saati tuttavad. Ma usun, et enne kui ma kõndimagi hakkasin, oli mulle keegi vähemalt ühe fragmendi mõnest muinasjutust ette kandnud. Seetõttu pole imestada, et seda on kerge iga väiksemagi imevankri ette rakendada. Muuseas, Taani Ameerika jalgpalli liiga finaalmatš kannab nime Mermaid Bowl ehk on nimetatud Hans Christian Anderseni kuulsa “Väikese merineitsi” järgi. Järgnevalt sukeldun ma ülipõgusalt teooriasse ning uurin, kas ja kui palju on jalgpallimuinasjutul ja muinasjutul ühist.

Mis selle välisvuti üle ikka jahuda, võtame teemaks Tartu Tammeka ja In14

JALKA APRILL 2017

ne ees seisab. Selle kohtumise konteksfoneti vahelise Premium liiga avavooru tis on selleks kolm rasvast tabelipunkti. matši, kus tartlased tõmbasid mullusteLähetaja rolliga on keerulisem, tema on le meistritele koti pähe. Tõeline üllatus, see, kes annab kangelasele probleemist millele lisas müütilist mõõdet, et Sepa staadionil toimunud matši avavärava lõi teada ning saadab ta teele (siinjuhul mängule). Raske öelda, enam niivõrd sama platsi rajamise üks eestvedajaid kiiret assotsiatsiooni ei teki. Kas see Kaarel Kiidron. Juhtunut võiks analüüvõiks äkki olla meedia, kes kirjutab sida mitmel moel, kuid leheruum seab eelvaadetes, et Tallinnast on hiiglaslik omad piirangud. Mis on üldse muinastuldpurskav draakon saabumas, ning jutt? Eesti keele seletav sõnaraamat Tammeka teadvustab sellega, et pagan, teab: “Rahvajutt (v. sellelaadne kirjanseisan varsti silmitsi raske elajaga, kes dusteos), milles on valdav kunstiline tahab minu kaua ihaldatud auhinda ehk väljamõeldis ning tegevus toimub hrl. kolme punkti endale napsata. Või võiks imepärases maailmas.” Võtan aluseks seda rolli täita hoopis klubi treeneriduo Peterburis sündinud vene folkloristi Mario Hansi ja Kaido Koppel? Samas Vladimir Proppi 1928. aastal ilmunud tekib küsimus, kas nemad polegi osa uurimuse muinasjuttudest, kus ta tõi kangelasest ehk meeskonnast? Kangevälja 31 osakesest koosneva sündmuste lase juurde me järgmiseks jõuamegi, see rea ning seitse muinasjututegelase rolli. roll tõenäoliselt selgitust ei vaja. Tartu Jätame need 31 elementi sel korral Tammeka tiim. Aga miks mitte kogu kõrvale ja vaatleme lihtsustatult rolle. klubi? Nimekirjale tõmbab joone alla Alustame iga loo lahutamatu osa valekangelane. Keegi, kes üritab kangeehk vaenlasega. Seekord oli tartlastel lase suurte tegude au vastas eeldatavalt liiga endale võtta ning seekõige tugevam vastane.

SPORT ON läbi ise olulise kolme Milline intrigeeriv alÕIGLANE punktini jõuda. Siin gus ühele muinasjutule!

Ei ole ju nii, et jään ma lõpuks jänni, Kellele võiks me anda sest sport on õnneks suursuguse kinkija rolpärast Tammeka li? Tema on siis see, kes võitu helistab Welco selline eluala, kus teise ja kuulsust endale kangelasele võlueseme jalgpalliliitu ja ütleb, au krahmata on üsna keeannab. Siingi, tundub et hei, hoopis meie ruline, räägivad ikka mulle, pole küsimust. mängisime! numbrid ja lõpptuleLoomulikult rahvas, mused. Ei ole ju nii, et kelle abita poleks Sepa pärast Tammeka võitu jalgpallikeskus selline, nagu me seda praegu teame. Kühveldati helistab Welco jalgpalliliitu ja ütleb, et hei, hoopis meie mängisime! raha kokku, et heeros saaks enesele Vastus pealkirjas tõstatatud küsivutivõluvitsa. Abistaja rolli sobib hästi musele – miks mitte! Seitsmest rollist Kaarel Kiidron. Tema ülesandeks on kuuele leidsin vaste. Samas võib Proppi kangelasele vajalikul hetkel abikäsi ulatada. Ja mida muud ta oma kümnen- jutukäsitluse järgi ilmselt paljud asjad da minuti juhtväravaga tegi? Järgmiseks muinasjuttudeks posida. Põhjalikuma tõe tarbeks utsitan kedagi sel teemal on printsess ehk keegi või miski, mida doktoritööd kirjutama. kangelane jahib, kuid mille teel vaenla-

1-teist mõtet

ÕNN SÜNDIDA AASTA ESIMESEL POOLEL

T

änases Jalkas kirjutame suhtelisest vanuseefektist (SVE), mis äraseletatult tähendab seda, et aasta esimesel poolel sündinutel on eelis aasta teisel poolel sündinute ees: nad suudavad läbi eri vanuseklasside säilitada oma edumaad kasvus ja arengus ning just neid valivad treenerid suurema tõenäosusega võistkonda. Tegime statistikat Eesti meeste ja naiste kõigi vanuseklasside koondiste kohta, noppisime välja U17 eliitliiga I ja II liiga meeskonna mängijate sünnidaatumid ja aastatel 2000–2010 sündinud, Eesti Jalgpalli Liidus litsentseeritud mängijate sünniandmed ning vähemalt selle põhjal saame kinnitada, et SVE toimib. Eriti meeste noortekoondiste

OTSUSTAV SÜNNIEELIS

Maailmas tehtud uuringute kohaselt on suur eelis just aasta esimestel kuudel sündinud jalgpalluritel, sest nad on suuremad, tugevamad ja kiiremad ning treenerid valivad nad välja suurema tõenäosusega. puhul, mis on vastavate vanuseklasside tipptase. Naiste puhul mõjub SVE vähem.

Sama probleemi käsitles väljaanne UEFA Direct mullu novembris. Belgia noortekoondiste juht Bob Browaeys ütleb selle veergudel, et tema veendumuse kohaselt kaotab jalgpall SVE tõttu 25% talente. Maailmas tehtud uuringute järgi on suur eelis just aasta esimestel kuudel sündinud jalgpalluritel, sest nad on suuremad, tugevamad ja kiiremad ja treenerid valivad nad välja 16

JALKA APRILL 2017

suurema tõenäosusega ning nad küpsevad tugevamas konkurentsis ja paremates tingimustes. Suurtes riikides on valik suurem, seetõttu on konkurents karmim, ja seal räägitakse just aasta esimestest kuudest, mitte esimesest poolaastast. Eestis on valik väiksem, rivaliteet selle võrra lahjem ning siin ei eristu aasta esimesed kuud sedavõrd kui just esimene poolaasta teisest.

UEFA Direct toob välja, et 2016. aasta U17 EM-finaalturniirile üles antud 288 mängijast vaid 24 (8,33%) olid sündinud aasta viimasel veerandil. 135 (46,88%) olid sündinud aasta esimesel veerandil ehk kolme esimese kuu jooksul. Tervelt 69,45% olid sündinud aasta esimesel poolel.

32 väravavahist täpselt pooled olid sündinud aasta kolmel esimesel kuul ja vaid kaks kolmel viimasel. Veelgi reljeefsemad olid kahe finalisti näitajad: Portugalil oli jaanuari ja märtsi vahel sündinud kümme jalgpallurit 18st ja Hispaanial koguni 12.

Inglismaa Premier’ liiga klubide noorteakadeemiates on sel hooajal 75% mängijaist sündinud oma vanuserühma esimesel poolaastal (mis on septembrist veebruarini). U9 ja U10 tasemel pääseb aasta viimasel veerandil sündinuist oma vanuseklassi Inglismaa madalamatesse liigadesse esimesel veerandil sündinutest 5,6 korda vähem poisse.

Kuigi Barcelona kuulus noorteakadeemia La Masia on tippvutti lennutanud väikesekasvulised Lionel Messi, Xavi ja Andres Iniesta, on käimasoleva kümnendi jooksul sealt sirgunud ja Barcelonat esindanud 30 jalgpallurist tervelt 22 sündinud aasta esimesel poolel. Leuveni ülikooli professori Werner Helseni kinnitusel on SVE probleem süvenenud, mida

näitavad enam kui kümneaastase perioodi kestel tehtud uuringud Euroopa suuremates riikides.

Otsitakse ka lahendusi. Prantsusmaa jalgpalliliit on hakanud oma talendiotsijatelt nõudma, et teatud hulk mängijaid valitaks juulist detsembrini sündinute seast. Inglismaal korraldati tunamullu noorteturniir, kus osalesid võrdse bioloogilise vanusega jalgpallurid. Hollandis on selliseid turniire korraldatud kümnendi algusest: aegla-

Treenerid peavad teadvustama, et samas vanuseklassis võistlevate noorte bioloogiline vanus võib erineda mitme aasta võrra.

Foto: Lembit Peegel

1-teist mõtet Võru kui jalgpalli eiramise musternäide Priit Lööper toob oma eelmisel aastal ilmunud raamatus “Künklik teekond. 90 aastat Võrumaa jalgpalli” ilmekalt välja spordialade loomuliku tasakaalu kadumise pärast teist maailmasõda. Eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel oli jalgpall Võrus populaarseim spordiala. Piirkonna tippsats oli Võru Ilmarine, mis kolmekümnendate alguses jõudis Eesti meistriliiga piirile ja 1934. aastal muudeti spordiseltsist jalgpalliklubiks – kuna jalgpallivõistlused tõid sisse mitu korda suuremat tulu kui teiste alade mõõduvõtud, ei tahtnud vutimehed seda teistega jagada.

Võru jalgpalli üks eestvedajaist oli legendaarne Jaan Gutmann, kes 1937. aastal kutsuti niinimetatud provintsi koondisse, mida nimetati ka Eesti B-koondiseks. Ilmarises võitis Gutmann kahel aastal Lõuna-Eesti A- klassi ja kahel korral B-klassi meistritiitli. Ta oli kapten ja edukas väravakütt. Teda kauples endale Tartu Olümpia, mis 1940. aastal tuli esimese mitte Tallinna meeskonnana Eesti meistriks, kelle seas olid ka endised Ilmarise mängijad Boris Riisik ja Aleksander Kõss. Kõss jõudis välja ka Eesti koondisse ja osales kuulsal 1940. aasta maavõistlusel Läti vastu, Võrumaa kõigi aegade parimaks jalgpalluriks loetav Riisik jõudis küll koondisekandidaatide sekka, kuid algav sõda enamat ei võimaldanud.

Jaan Gutmann oli aga Võru jalgpalli hing, kes peale mängimise treenis Võru Ilmarise noori ja skaute. Tollele ajale iseloomulikult oli Gutmann mitmekülgne sportlane, kes esindas Ilmarist ka korv- ja võrkpallis ning tegeles kergejõustiku, tennise ja uisutamisega.

Ta oli amatöörnäitleja ja osales Võru meeskooris. Tänapäeval on 1993. aastal surnud Gutmann nii Võrus

kui Eesti spordiavalikkuses tuntud aga kui linna võrkpallile alusepanija. See juhtus pärast sõda, kui jalgpall hakkas üle Eesti tasapisi taanduma ja tegi Võrus korraliku taandarengu. 1955. aastast loobus Võru kolmeks aastaks mängimast Eesti NSV meistrivõistlustel. Jalgpall soikus kohalikus spordikoolis, seda ei toetanud spordijuhid ning noored valisid vuti asemel võrk- või korvpalli. Võru jalgpall imiteeris Eesti jalgpalli allakäiku ja hüljatust nii spordijuhtimise kui ühiskonna tasandil.

Kui Eesti taasiseseisvumise järel hakkasid noored üle riigi jälle vutti mängima, elustus jalgpall ka Võrus. Aga kokkupõrked vahepeal võimu võtnud vutileige põlvkonnaga ulatuvad tänapäeva. Nii toetas Võru linnavalitsus näiteks 2009. aastal Võru JKd 50 000 krooniga (3200 eurot), kuid kolm aastat hiljem sai klubi kahe meeskonna peale 700 ja 2013. aastal vaid 200 eurot. Võru võrkpallimeeskonda toetasid linnaisad 2013. aastal 16 000 euroga ja isegi vaid kümmekonna liikmega tenniseklubi VSOP sai 300 eurot.

Selles valguses on imelik lugeda Rakvere võrkpallitreeneri Mati Meriranna kurtmist, et jalgpall lämmatab teisi alasid.

Jalgpall taastab talle kuuluvat kohta, mis pika Nõukogude Liidu anneksiooni ajal kaduma läks ja mis moonutas meie spordihierarhiat. Inimlikult on mõistetav, et jalgpalli puudumisel on nii inim- kui finantsressursse omavahel jagavatel spordialadel valus oma osa käest anda, aga kuidas keelata noortele nende valikuid? Kas pole jabur keelata noortele tegelemist maailma kõige levinuma ja populaarsema spordialaga? Võrkpalli jaoks jääb lapsi üle küll: aasta tagasi liikumisfoorumil esitletud andmete järgi täidab meie lastest rahvusvaheliselt ja Eestis määratletud liikumissoovituste 60 minuti miinimummäära umbes 16–24%. Seega – ole mees ja too nad võrkpallitreeningule!

Nii Võru kui Eesti jalgpall saavad jälle vabalt hingata.

Kumbki peab seda tegema jalgpallitute põlvkondade ohete saatel.

sema arenguga pallureid grupeeritakse nende bioloogilise vanuse järgi ja kui nad oma eakaaslastele järele arenevad, saavad parimatest esindusmeeskonna mängijad.

Kõik pole siiski mustades toonides. Tegin statistikat tippude tipust ning vaatlesin viimase MMi, EMi ja UEFA Meistrite liiga finaalmängu pallurite sünniaegasid. 2014. aasta MM-finaalis kohtusid Saksamaa ja Argentiina. Algkoosseisu pallureist oli sakslaste suhe aasta esimesel ja teisel poolel sündinute osas 5/6 ning argentiinlastel 8/3. Kõiki mänguks üles antud mängijaid arvesse võttes olid need arvud 12/11 ja 18/4. 2016. aasta EM-finalistidel Portugalil ja Prantsusmaal olid samad numbrid 6/5 ja 6/5 ning 9/14 ja 11/12. Ehk siis algkoosseisus oli minimaalne eelis aasta esimesel poolaastal sündinuil,

aga kokkuvõttes oli ülekaalus hoopis aasta teine pool. 2016. aasta Meistrite liiga finalistide Madridi Reali ja Madridi Atletico näitajad olid järgmised: 7/4 ja 8/3 ning 10/8 ja 14/4. Üpris kindlasti on VSE puhul tegemist probleemiga, mida Eesti-sugune väikeriik peab teadvustama ja treeneriteni viima. Ka meist kümmekond korda suurem Belgia peab end hoolimata heast positsioonist maailma vutihierarhias väikeriigiks ning on võtnud sihiks, et kaotada ei tohi ühtki talenti. Seda enam olgu see lipukirjaks meile.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 APRILL JALKA

17

teateid tegelikkusest

Pioneer nimega Premium liiga K Meie jalgpalliliigat arendades on ees tee, mida mööda pole Eesti ja võimalik, et ka maailma spordisüsteem varem astunud.

Kümne klubiga täisväärtusliku profiliiga loomine nii väikeses riigis nõuab järjepideva töö kõrval ka palju uusi lahendusi.

MIHKEL UIBOLEHT 18

JALKA APRILL 2017

ui väike riik tahab olla milleski edukas, ei saa ta üle võtta valmis lahendusi, mis enamasti loodud suurte riikide ja ressursside juures. Klassikaline näide on teleõiguste müük: suurte riikide liigad ja klubid elatuvad sellest, väikestes maades pole lihtsalt nii palju televaatajaid ja seetõttu tuleb leida ka teisi tuluallikaid.

Küll aga saab süsteem toimida vastupidi: kui väike riik mõtleb välja midagi uut, siis võivad sellest kasu saada suured.

Näiteks (maailma mõistes väikeriigi) Hollandi aastakümneid tagasi tekkinud niinimetatud totaalne jalgpall, mis viis Madalmaade treenerid ja mängijad tippu. Või olemasoleva napi ressursi parim kasutamine, kasvõi Islandi näitel: profiliigat saareriigis ei ole, panustatakse sellele, et suur hulk hea algõpetuse saanud mängijaid lahkub kodumaalt.

Kannatlikkus ja süvenemine Kõik sellised süsteemid on isemoodi, lähtudes konkreetse riigi oludest – olgu selleks kliima, majanduslik seis, rahvuse

eripärad vms. Mõelda stiilis “kui me teeksime ka nii nagu Island, siis oleme edukad” on ju tore, aga kasutu, sest see lihtsalt ei tööta. Oma süsteem tuleb ise luua.

Nüüdisaja elutempo ei soosi süsteemi ehitamist, sest kõike tahetakse nüüd ja kohe. Tulemus on sama mis kiirtoidu puhul: saab kähku kätte, aga on ebatervislik ja kaob sama kiirelt nagu tuli, jättes maha halva enesetunde.

Eraldi teema on soovimatus protsessidesse süveneda, mille hea näide on arutelu selle üle, mitut välismängijat peaksid Eesti liigas pallivad võistkonnad kasutama. Lugesin hiljuti, kuidas üks kohaliku liiga kirglik jälgija pakkus, et Ida-Virumaa klubid, näiteks Sillamäe, võiksid kasutada hulgaliselt välismaalasi, ka keskpärase tasemega, sest seal kandis polevat jalgpallureid?! Samal ajal peab see arvaja lugu klubide jätkusuutlikust(!) arendamisest ja soovib, et publik käiks liigat vaatamas. Täiesti vastuolulised seisukohad, mis tulevad ilmselt sellest, et pole olnud aega või oskust süveneda.

Kuhupoole siis Premium liiga pürib?

teateid tegelikkusest

Mehiste meeste mäng on Nõmmele kokku toonud üle tuhande pealtvaataja.

Foto: Jana Pipar

Visioon on sõnastatud järgmiselt.

Premium liiga on Eesti jalgpalli kõrgeim tase, kus kaalul Eesti meistritiitel, eurosarjade kohad ja prestiiž. Tegemist on kõige põnevama, kvaliteetsema ja kaasahaaravama võistlussarjaga Eestis.

Premium liigas on kümme omanäolist klubi, kes viivad ellu ühtset nägemust Premium liigast kui Eesti suurimast vaatemängust. Premium liigas osaleva klubi kodumäng on piirkonnas traditsiooniline silmapaistev üritus, mis pakub võimalusi kaasa elada ja põnevaid elamusi kogeda.

Mida on Eestis tehtud?

Selle poole liikumiseks on olulised nii sportlikud kui ka korralduslikud tegevused. Mida on tehtud ja mis on plaanis?

Alates 2001. aastast käib klubide litsentseerimine, mis esitab klubile minimaalsed nõuded. See kindlustab, et tegevus oleks jätkusuutlik, mitte projektipõhine. Muu hulgas nõuab litsentseerimine kindla kvalifikatsiooniga

treenereid, noortevõistkondi ja arengukava, personali, infrastruktuuri jms.

2006. aastal lisandus siia protsessi tippjalgpalli komisjon, hiljem individuaalsete ja dialoogkohtumiste vormis, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi liiga ja konkreetse klubiga seotud küsimused. Sportlikule ja organisatoorsele poolele lisandus turundus, mis sai hoogu 2009. aastal, mil hakati korraldama meediaseminare. Viimastel aastatel on selles valdkonnas toodud sisse teadmisi Iirimaalt, Hollandist ja Rootsist.

Sportlikult hakati noortevõistkondade arvu kõrval 2012. aastal arendama ka noormängijate vaimset poolt, ettevõtmise nimega “Palli teine pool” kaudu, peagi lisandus “99 mängija projekt”, mis võttis luubi alla iga vanuseklassi andekamad. Värskelt lepiti kokku noormängijate stipendiumite süsteem, millega jalgpalliliit finantseerib igal aastal kaht mängijat kolme aasta pikkuse toetusega, samuti kaetakse U17 eliitliiga transpordikulud.

Tee kvantiteedist (2001. aastast) kvaliteedini (viimaste aastate sammud) on kulgenud kindla loogika järgi.

Aastaks 2020 on kavas jõuda selleni, et eurosarjast välja jäävatele klubidele tagab alaliit rahalised vahendid veel kuue mängija palkamiseks. Samaks ajaks on kavas kõiki klubisid toetada spordidirektori ametikoha täitmisega.

Turundusvaldkond arenes sarnaselt: tele- ja internetiülekanded kõigist mängudest, väljakuäärsed reklaamalused kõigile klubidele, vestid fotograafidele, teleülekandetiimile ja pallipoistele, müügitelgid ja filmimiseks vajalikud tellingud.

Uus tegevuskava Enne käesolevat hooaega võeti aga turunduskontseptsioon põhjalikult ette ja jõuti uue lähenemiseni, kus liigat tutvustatakse neljas osas: igal ringil on omal tunnuslause, sihtrühmad ja tegevused. “Mehiste meeste mäng” on praeguseks jõudnud ka igapäevaselt Premium liigast suhteliselt kaugel olevate inimesteni.

Suur samm korralduskvaliteedis edasi on tänu uuele lähenemisele igale mängule määratud jalgpalliliidu korraldusjuhid, kelle ülesanne on koostöös klubiga tagada kokkulepitud standard.

Eesmärk on staadionite ühtne välja-

nägemine nii tribüünil kui ka teleekraani taga asuvale publikule, parem teeninduskvaliteet alates piletimüügist, lõpetades staadioni teadustajaga, klubi nõustamine ja aitamine. Üks asi on juhendisse kirja pandud nõuded, teine aga inimeste pühendumine, millega oma tööd tehakse. Liiga külastajatele on kindlasti silma paistnud staadionite uue ilme saanud sissepääsud.

Järgmine samm – kolme või nelja aasta perspektiivis – on see, et alaliit toetab klubidesse turundusjuhtide palkamist.

Uus hooaeg tõi ka arengu virtuaalmaailmas, sest Soccernet.ee keskkonnas alustas Premium liiga fantasy – mäng, mis nõuab teadmisi reaalsest elust, tekitades seeläbi täiendavat huvi. Sotsiaalmeedias astuti samm edasi ühtsete kujunduselementide ja selle kaudu, et jalgpalliliit korraldas kõigi mängijate kvaliteetse pildistamise – nii on võimalik näiteks paremaid reklaame kujundada.

VEEL KUUS PALGALE

Aastaks 2020 on kavas jõuda selleni, et eurosarjast välja jäävatele klubidele tagab alaliit rahalised vahendid veel kuue mängija palkamiseks.

Eesmärk on sportliku, turundusliku, organisatoorse ja infrastruktuuri arendamisega jõuda olukorda, kus on nelja-viie aasta perspektiivis täisprofessionaalne liiga, kus klubid on nii vaimselt kui ka materiaalselt kindlustatud, sportlik konkurents on suurenenud ja kõik see paelub suurt hulka Eesti inimesi.

Nii sõlmitakse ühtseks süsteem, kus noorena sportima hakanud poisil on võimalik täiskasvanuks saades konkureerida nii elukutselise jalgpalluri, treeneri kui ka ametniku töökohale või leida enda kutsumus näiteks jalgpalli kajastava ajakirjanikuna või kohtunikuna või olla lihtsalt hea klubi kogukonnaliige, näiteks harrastusjalgpalluri või vabatahtlikuna. Joonistub välja terviklik sotsiaalne üksus, mis toimib paljudel erinevatel tasanditel ja pakub tohutult võimalusi elu edasiviimiseks.

Ettevõtmise mastaap on Eesti spordis esmakordne ja ainulaadne. Premium liiga on pioneer.

2017 APRILL JALKA

19

premium liiga

Kuidas Premium liigast profisari saab

Foto: Lembit Peegel

Sellest aastast alates silkavad Premium liiga murudel noored talendikad vutimehed, kellele Eesti Jalgpalli Liit maksab igakuist stipendiumit. Kes seda saavad? Kuidas stipendiaadid valitakse? Miks seda kõike vaja on? Jalka toob selgust.

SIIM KERA

V

eel mõni aasta tagasi oleks täisprofessionaalne Premium liiga utoopilisena kõlanud.

Praegusel hetkel on jalgpalliliidul aga selge siht silme ees – aastaks 2020 muutub riigi kõrgliiga professionaalseks. Esimesed konkreetsed seemned on selleks juba mulda paigutatud. Nimelt hakati käesoleva aasta algusest toetama nii Premium liiga kui ka esiliiga klubide talendikaid noori. Valem on lihtne: esimesel aastal kukub klubi kahe andeka noorpalluri kukrusse 400 eurot kuus, teisel hooajal 500, kolmandal 600.

Nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal

lisandub stipendiaatide hulka kokku neli noort, nii et 2019. aastal aitab jalgpalliliit igast klubist koguni kuut mängijat. Peale selle antakse 2020. aastal eurosarja mitte pääsenud klubidele vahendid kuue jalgpalluri palkamiseks.

Kui üldiselt on jalgpalliliit lasknud klubidel ise areneda ja üritanud võimalikult vähe nende tegemistesse sekkuda, siis selle projekti puhul on tegemist paraja kannapöördega.

“Eesti spordi toimimise majanduslik loogika ei lase klubide sportlikul tasemel tõusta nii kiiresti, kui me seda sooviksime, seepärast otsustasime neid

Herol Riiberg (paremal) Florast saab mängida stipendiumi toel.

20

JALKA APRILL 2017

Mark Oliver Roosnupp Levadiast saab karjääri jätkata stipendiumi abil.

Foto: Lembit Peegel

Peeter Klein (vasakul) on üks kahest Nõmme Kalju stipendiaadist.

Foto: Lembit Peegel

premium liiga protsesse kiirendada,” kommenteerib olukorda jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

Siit koorub välja huvitav tendents.

Kuna Eesti klubijalgpallis puuduvad maailma tippvutile omased hiiglaslik teleraha, piletitulu ja sponsorabikäed, tekib põhimõtteline küsimus, kuidas nii väikeses riigis üldse oma profiliigani jõuda. Jalgpalliliidu abi on üks vähestest reaalsetest variantidest.

Noortele rahu “Praegusel hetkel on üheks meie jalgpalli arengu pudelikaelaks noorteklassist väljuvate jalgpallurite rohke loobumine tippjalgpalluriks pürgimast, kusjuures üks põhjus on majanduslik ehk siis noorjalgpallur ega tema vanemad ei saa sellist asja lihtsalt endale lubada,” sõnab Pohlak. “Loota, et probleemi lahendavad klubid, ei ole reaalne, sest tippklubide esindusmeeskonnad on valdavalt orienteeritud kiirele tulemusele ja pikka perspektiivi vaadatakse, kui sealt energiat üle jääb. Samuti ei saanud me jääda ootama, kuni Premium liiga oleks loomulikul teel saanud täisprofessionaalseks – see oleks võtnud liiga kaua aega. On elementaarne, et täisprofessionaalses liigas hakkab konkurents olema tihedam ja klubid saavad täielikult pühenduda sportliku taseme tõstmisele.”

Käimalükatud projekt peaks pakkuma paremat kontakti klubide noortesüsteemi ja esindusvõistkonna vahel ning muutma loogilisemaks hüppe meesteklassi. Eesmärk on see, et andekas noor ei peaks oma karjääri lõpetama enne, kui ta on end kõige kõrgemal tasemel proovile saanud panna. Tallinna FC Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-Simson on veendunud, et toetussumma loob eelduse selleks, et noor vutist liialt kärmelt ei eemalduks.

“Siin pole küsimustki,” on endine koondislane kindel. “Noor saab jalkale pühenduda ning ta näeb, et tal on võimalik sellega raha teenida. Muidugi peab ta ise endal jalgpallis tulevikku nägema. Kui ta ei taha tippu jõudmiseks vaeva näha, siis pole vahet, kas talle maksta või mitte.”

Tartu JK Tammeka tegevjuht, mullu mängijakarjääri lõpetanud Kristjan Tiirik on kolleegiga nõus.

“See summa peaks mängijatele andma rahu ja soovi jalgpallurina areneda,” usub ta. “Samas on klubidel naiivne arvata, et nemad ei pea enam midagi tegema ja jalgpalliliit teeb nende eest kõik ära. Klubid peavad paralleelselt liiduga professionaalselt töötama ning meie strateegia käibki käsikäes jalkaliidu omaga.”

Kindel on see, et ambitsioonikad sammud tõstavad kogu Premium liiga

Kes Premium liigas stipendiumit saavad?

FCI Tallinn: Timur Bulavkin ja Eduard Golovljov Tallinna FC Levadia: Mark Oliver Roosnupp ja Alex Roosalu Nõmme Kalju FC: Peeter Klein ja Henri Perk Tallinna FC Flora: Martin Miller ja Herol Riiberg JK Sillamäe Kalev: Artjom Davõdov ja Erik Anohhin Paide Linnameeskond: Sten-Marten Vahi ja Randy Padar Tartu JK Tammeka: Rait Läll ja Andre Paju JK Narva Trans: Vadim Mihhailov, Nikita Savenkov ja Georgi Tunjov* Pärnu JK Vaprus: Magnus Villota ja Jako Kanter Viljandi JK Tulevik: Roger Teor ja Karl-Romet Nõmm *JK Narva Trans sai Eesti Jalgpalli Liidult eriloa kolmeks stipendiaadiks, kuna ühiselt leiti, et arvestades Ida-Virumaa üldist elatustaset ja konkreetsete mängijate tausta, oleks 400eurone kuustipendium suur. Seetõttu ei jaga jalgpalliliit Transi puhul 800 eurot mitte kahe, vaid kolme talendika jalgpalluri vahel.

Stipendiaat Viljandi Tulevikust: Roger Teor (vasakul).

Foto: Lembit Peegel

2017 APRILL JALKA

21

premium liiga taset – noored ei kipu enam nii kergelt armastatud mängu juurest eemale ja väiksematele klubidele tekib võimalus profimängijaid palgata.

“See on kõigi huvides, et suuremad ei läheks väiksematel eest ära ning tase ühtlustuks,” lausub Viljandi JK Tuleviku president Raiko Mutle. “Pealegi annab see ka tippklubidele juurde, kui nad saavad liigas kvaliteetsemaid mänge. Eks ole näha, mis stipendiaatidest saab, aga nüüd saavad ka nõrgemad tiimid igaks liigamänguks korraliku võistkonna välja panna. See pole tähtis vaid klubi seisukohalt, vaid on oluline samm kogu Eesti jalgpallisüsteemi arendamiseks.”

Märkimata jätta ei saa sedagi, et stipendiumid aitavad tillematel klubidel oma noori suurema tõenäosusega endale hoida. Enam ei pea talent iga pakkumise peale pealinna siirduma.

Uhke plaani osaks on ka klubide spordidirektorite ja kogukonnajuhtide tasustamine, mille sihiks on aidata klubidel üles ehitada lai, omanäoline,

Eesti jalgpallurite edetabel

Ka Eesti superkarika võitja Eduard Golovljov Infonetist on stipendiaat.

Foto: Lembit Peegel

sportlikult heatasemeline ja kogukondlik vundament, mis aitaks neil astuda sammu edasi nii väljakul, tribüünidel kui ka majanduslikult. Hetkel pole aga veel kindel, mil see lüke stardipaugu saab.

Kõige põletavamad küsimused

Seekordse edetabeli koostasime täiesti nullist ega kasutanud mingeid spikreid: lihtsalt reastasime jalgpallurid, nagu nende järjestus meile tundus. Pärast kontrollisime, kas mõni oluline mängija ununes.

Muuseas – ei ununenud. Koduliiga pallurite puhul lasime end mõjutada kahel esimesel Premium liiga voorul.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets 4. Sergei Zenjov

+1

5. Henri Anier

–1

6. Taijo Teniste

+1

7. Siim Luts

–1

8. Ken Kallaste 9. Henrik Ojamaa

+6

Kuidas stipendiaadid valitakse?

Klubi valib mängijad ning esitab seejärel kandidaadid jalgpalliliidule, kes kas kinnitab valikud või asub klubiga dialoogi. Viimast juhul, kui valikud ei tundu loogilised. Liidu poolt on stipendiumi määramise protsessiga seotud peasekretär Anne Rei, peadirektor Tõnu Sirel ja tehniline direktor Janno Kivisild. Kriteeriumiks on mängija perspektiiv nii üldises liigakontekstis kui ka konkreetse klubi tähenduses.

10. Mihkel Aksalu

+1

11. Artur Pikk

–1

12. Rauno Sappinen

+5

13. Nikita Baranov

+8

14. Andreas Vaikla

–1

Kellele on stipendium mõeldud?

Tippjalgpalli pürgivale andekale noorele, kelle sünniaasta jäi tänavu vahemikku 1997–1999. Järgneval kahel aastal on vahemikud 1998–2000 ja 1999–2001. Klubide ja jalgpalliliidu kokkuleppel on võimalikud ka erandid, nii mahtusid sel aastal stipendiaatide hulka näiteks 1995. aastal sündinud Andre Paju ja 2001. aastal ilmavalgust näinud Georgi Tunjov. Üks kahest mängijast peab olema KTM (klubis treenitud mängija), teine võib olla ka ETM (Eestis treenitud mängija).

15. Dmitri Kruglov

–6

16. Janar Toomet

+11

Mis juhtub siis, kui stipendiaat vutiga lõpparve teeb?

Kui mängija mingil põhjusel klubist lahkub või spordiga lõpetab, saab klubi tema asemel võtta uue stipendiaadi. Samaviisi saab käituda siis, kui mängija areng on olnud niivõrd võimas, et klubi soovib talle pakkuda paremate tingimustega profilepingut.

Kas 2020. aastal on mängijate palkamiseks ka mingisugused kriteeriumid?

Jah, mängija peab olema KTM või ETM, mis tähendab, et võõrleegionäride palkamiseks jalgpalliliit oma tengelpunga ei ava. Mängijate kohta teeb taas valiku klubi, aga liit annab ette valikuprintsiibid, mis on hetkel välja töötamata.

Kuus stipendiaati ja kuus palgaga mängijat võrdub kaksteist tasustatud jalgpallurit. Kas seda ikka saab täisprofessionaalsuseks nimetada?

Jalgpalliliit eeldab, et lisaks kaheteistkümnele mängijale, keda tasustab alaliit, suudab klubi 2020. aastal ise kuus mängijat juurde palgata. Sellest arvust ei olda kaugel praegugi.

22

JALKA APRILL 2017

17. Frank Liivak

UUS!

18. Aleksandr Dmitrijev

–6

19. Pavel Marin

+3

20. Ats Purje

–2

21. Marko Meerits

UUS!

22. Karl Mööl

–3

23. Gert Kams

–9

24. Sander Puri

UUS!

25. Andrei Sidorenkov 26. Mait Toom

UUS!

27. Markus Jürgenson

+1

28. Mattias Käit

–8

29. Mark Oliver Roosnupp UUS! 30. Peeter Klein

UUS!

telekommentaatori töö Kristjan Jaak Kangur (paremal) koos Jonas Graubergiga Tartu Tammeka mängu kommenteerimas.

Foto: Veiko Soo

Tellingud, tool, laud, vihm ja tuul – maailma parim töötuba Telekommentaatorite töö Eestis ja Inglismaal väga ei erinegi – isegi tingimuste poolest mitte. Aga see annab võimaluse hingata mänguga samas rütmis, olla lähedal kõigele, mis mängus juhtub. Ja rääkida tuleb sellest, mida oskad. Ja nii, nagu just sina seda teed.

KRISTJAN JAAK KANGUR

M

usta pole mõtet valgeks rääkima hakata – jalgpalli kommenteerimine võib ju tunduda õige edev töö, aga pole seda sugugi. Glamuuri siin ei ole. On tellingud, tool ja laud, vihm ja tuul. Ei, ma ei püüa siinkohal teha järjekordset kohmakat nalja Eesti areneva vutitaristu üle, vaid räägin praegu hoopis Inglismaast.

Vaatajale seostub sealne kommenteerimistraditsioon tihti ekslikult BBC stuudioga, kus härrad Lineker ja Shearer mõnusasti jutulõnga veeretavad. Või siis “Monday Night Footballi” nimelise saatega, kus Gary Neville’il ja Jamie Carragheril on kasutada-käsutada ekraan, mille saja eri funktsiooni abil võib mängu pulkadeks võtta eest tahapoole, tagant ettepoole ja soovi korral kasvõi ruutpesiti. Ent see kõik on vaid pinnavirvendus, jäämäe tipp.

Tegelikult teeb ka enamik sealseid kommentaatoreid tööd kitsas reavahes, karvamüts peas ja kolm kampsunit

24

JALKA APRILL 2017

seljas. Ja seda isegi kõrgliigamängudel, rääkimata madalamatest liigadest. Üks brittide tuntumaid telehääli, aastaid Sky kanalis jalgpalli ja poksi kommenteerinud ning nüüd sama tööd ESPNis tegev Ian Darke on meenutanud, kuidas ta kommenteeris kord Port Vale’i kodustaadionil mängu peatribüüni katuselt, ümberringi möllamas äikesetorm.

“Nagu oleks keset Atlandi ookeani laevatekil seisnud,” kõlas Darke’i tabav võrdlus.

Kui Eesti Tallinnas Inglismaaga mängis, ehitati BBC staaridele Lilleküla staadioni ülakorrusele eraldi klaasseintega stuudio. Kallid kolleegid rahvusringhäälingust lehvivad samal ajal sügiseti staadioni teises nurgas tuule käes nagu “tuulemehed” – ehk mäletate veel neid tubli koondisefänni Jansa püsti pandud kujusid, mis vahepeal Lillekülas põhjatribüüni ülaserva kaunistasid ...? Võimaluste-vahendite erinevus, mis muud.

See pole virin, kaugeltki mitte – asja

“Kuidas käitud?”

Pealkirjas esitatud jaanpehkilikule küsimusele nõuab kodune liiga vastust aasta-aastalt üha harvemini, sest mida professionaalsemaks kogu asjaajamine muutub, seda vähemaks jääb üllatusi. Ennekõike puudutab see insenertehnilisi lahendusi – elektrivoolu ei anta ülekande jaoks enam vahetusmeeste soojakust, kommentaatorite telki ei seota enam kaablivitstega tellingute külge, jooned saavad väljakule maha juba mängu eel, mitte poolajal.

Kommentaator on üldiselt väga vähenõudlik – esiteks tahaks telki, et vihm krae vahele ja helipulti ei sajaks, teiseks aga lauda-toole. Viimastest saaks paari aasta jooksul nähtu põhjal korraldada muidugi ülevaatliku näituse “40 aastat Eesti mööbliturul”. Üks markantsemaid näiteid on olnud ümmargune laud neljale kommentaatorile – kahjuks olime ise kaardipaki maha unustanud ...

Ja muidugi tuleb valmis olla sellekski, et mäng peetakse tihedas udus, mis laseb väljaku kaugema serva olemasolu vaid aimata. Kui sellised ekstreemsed hetked kõrvale jätta, on vastus levinud küsimusele “kuidas sa neid mängijaid ära tunned?” lihtne – putsad ja soeng. Uskuge, selles punktis on meie kodunegi jalgpall ammu maailmatasemel!

telekommentaatori töö nüüd sellest väikesest vihmast, kui töö ise meeldib. Aga miks ta siis ikkagi meeldib? Teiste eest ei julge rääkida, kuid hindan ise üle kõige toimuma hakkava ettearvamatust. Avavile ees on kõik võrdsed, etendus algab nullist – võimalikud stsenaariumid võid ju endale kodus valmis visandada, aga iga viimane kui repliik-remark kirjutatakse tekstiraamatusse improvisatsiooni korras.

Miskipärast saan üheksal juhul kümnest lausele “lähen laupäeval Sillamäele, seekord on mäng seal” vastuseks kaastundlikke pilke. No tõepoolest, miks ei võiks mängu Tallinna-stuudiost “ära teha”, selmet pankrannikul meretuule käes külmetada?

Aga ma tean, et Sillamäel on mul võimalus hingata mänguga samas rütmis. Seal on kaptenimütsiga tõsifännid, seal on platsiäärne “vanameistrite pink”. Seal ilmuvad pärast mängu lõppu alati kunstmuruväljakule poisiklutid, et veel õhtupimeduseski ennastunustavalt palli taguda. Ja minus tärkab alati korrakski veel usk, et hoovivutt ei ole lõplikult surnud ... Sel kohal on hing.

Siinkohal tuleb (mitte üleliia tõsimeeli) kiruda asjaolu, et meie kodune liiga muutub iga aastaga professionaalsemaks – ala arengule hea, kuid huumorikogumikku tekib sissekandeid aina hõredamalt. Pole ju totter-naljakamat olukorda kui lõpetada Andrei Sidorenkoviga mängujärgne intervjuu pilkases pimeduses – saame aru, ka elektrik tahtis koju minna ...

Paljugi eelmainitust jääb peitu kulisside vahele. Ja ega kõigel peagi eeslavale asja olema, kuid kommentaatorile määravad sageli just kaadritagused juhtumised mängu emotsionaalse tausta, selle lisatasandi, mis nähtav-kuuldav vaid talle. Milliseid maailmatarkusi oskab platsil asjatajatele õpetada spetsialistide rivi aiatagusel “säästutribüünil”? Mida kohtunikule väljakul tegelikult öeldakse?

Kas-kuidas dirigeerib treener platsil toimuvat?

Viimases asjas, muide, pakkus värskeima meistriklassi Kaido Koppel hooaja avamängus Tammeka ja Infoneti vahel. Tol õhtul ohjas tartlaste orkestrit Sepa staadionil üks ja ainus peanäitejuht, astumata seejuures ise kordagi prožektorivihku. Küllap tahtmatagi

sinna sattuda, mis on omamoodi austust väärt.

See on üks privileege, mida kommentaatoritöö Eestis pakub – näha ülilähedalt kõigi peatreenerite käekirja. Esimene õpetab, teine käratab, kolmas põleb sisimas ja teeb enne-pärast mängu närvide rahustamiseks võõraste pilkude eest varjudes staadioni nurga taga suitsu.

Või mitu. Üks on kindel – hingega asja Kristjan Jaak Kangur klapid peas mänguga samas rütmis kulgemas. Foto: Veiko Soo juures on nad kõik.

Hingestatusest rääkides tahaksin siinkohal õiendada kaasa antud – ühelt poolt oskus pilti paar ühise nimetaja alla käivat eksiarusõnadesse panna, teisalt oskus üleüldse saama, mis kipuvad visalt juuri ajama. aru saada, millist pilti su ees parajasti Ei, parim kommentaator pole see, kes maalitakse. kõvemini karjub. Ning vägisi ennast “Mida sa minult kui kaaskommenOtt Järvelaks / Kalev Kruusiks emottaatorilt ootad?” küsis hiljuti üks hea sioneerida ei saa, see peab tulema looinimene, kes samuti kommentaatorimupäraselt. Vahel tahaks lausa Panso puldi tõmbele järele andnud. Umbes kombel hüüda: “Ei usu!” viis aastat seda tööd teinuna – teanSamuti tunnistan, et ei suuda võtta tean, kõigest köömes – ei mõistnud ma tõsiselt ainsatki inimest, kes kõneleb talle endiselt öelda enamat kui “räägi, “õigest” kommenteerimise laadist, käimillest oskad, ja räägi, nagu räägid”. gu siis jutt mis tahes spordiala kohta.

Kui klapid pähe lähevad, tuleb küll asuMuidugi on olemas alustõed, mis vaja da vaatajale maailma looma, ent ennast endale selgeks teha, ja mõnigi selline ja teisi pettes seda siiski teha ei saa. eeldus, mis peab olema loomupäraselt

Ise loodud atmosfäär Jalgpallikommentaari tegemine väljaku äärest ja selle tegemine stuudiost on justkui kaks eri maailma. Nelja seina vahel istudes pead atmosfääri looma endale ise, sageli õhust aimates, mis võiks olla, mis võiks toimuda.

Tihti ulatab küll abikäe ülekande režissöör – televaataja seda ei näe, ent videosignaal jõuab Inglismaalt ja mujalt Tallinnasse sageli juba tubli tunni jagu enne mängu. Nii on võimalik toimuvat silmitsedes endale ise epiloogi luua, et etenduse avasõnade ajaks juba rollis sees olla. Kui muidugi helimees mäkra ei mängi, sest vutifännid pole teadagi kirikukooli keelekasutusega ja kõige lihtsam on nad igaks juhuks “maha keerata” ...

Abi võib otsida ka kõrva jõudvast ingliskeelsest kommentaarist, mis pakub tuge eeskätt juhul, kui näidatakse tribüünil istuvaid endisi mängijaid ja muid asjapulki, keda ei pruugi alati nägupidi kohe ära tunda. Samas on ka neid, kes “inglastest” kindlameelselt keelduvad – pidavat segama. Tõesti, oht hakata eetris mõtlema-rääkima kellegi teise mõtteid on vägagi olemas. Samas kõneleb legend ka mehest, kes palunud endale kõrva suunata hispaaniakeelse kommentaari, selgitades imestunud pilkude peale vastuseks: ega ma sõnagi aru ei saa, mida nad seal vuristavad, aga peaasi, et ajab pulsi kõrgele ja “õige tunde” sisse!

2017 APRILL JALKA

25

kas paratamatus?

Suhtelise vanuse efekt: aasta alguses sündinud on edukamad Maailma jalgpallis räägitakse niinimetatud suhtelise vanuse efektist (SVE) ehk sellest, et aasta esimesel poolel sündinutel on eelis aasta teisel poolel sündinute ees. Jalka uuris meie jalgpallurite sünniandmeid ja peab tõdema, et nii ongi: ühe vanuseklassi sees pääsevad suurema tõenäosusega võistkonda need, kes on kaaslastest mõni kuu kuni peaaegu aasta vanemad.

INDREK SCHWEDE

Rõõm mängust on kõigil ühine, aga saatust jalgpallis võib mõjutada sünniaeg.

K

as tõesti on nii, et aasta esimesel poolel sündinud jalgpalluritel on eelis aasta teisel poolel sündinute ees? Kas tõesti säilitavad aasta alguse lapsed oma 26

JALKA APRILL 2017

arengus sedavõrd määrava edumaa, et sama aasta teisel poolel sündinutel on nendega raskem konkureerida?

Asusime asja uurima Eesti jalgpalli põhjal ning alustasime tipust. Võtsime

Foto: Lembit Peegel

Eesti Jalgpalli Liidu koduleheküljelt välja kõigi vanuseklasside koondiste viimati avaldatud koosseisud. Meesteja naistekoondiste puhul vaatlesime viimase valikmängu koondisse kut-

kas paratamatus?

Karel Voolaid: treener peab märkama väikest mesilast

Tabel 1 Meeste A-koondis Sündide arv

5 4 3 2 1 Kuu } 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10 11

12

Eesti–Belgia MM-valikmänguks nimetatud koondis 11. novembril 2016 I ja II poolaastal sündinute suhe 12 : 8

Tabel 2 Meeste U23 koondis Sündide arv

5 4 3 2 1 Kuu } 1

2 3 4 5 6 7 12. novembril 2016 nimetatud koondis I ja II poolaastal sündinute suhe 12 :5

8

9

10 11

12

8

9

10 11

12

8

9 10 11 12

Tabel 3 Meeste U21 koondis Sündide arv

5 4 3 2 1 Kuu } 1 2 3 4 5 6 7 7. oktoobril 2016 nimetatud koondis I ja II poolaastal sündinute suhe 16 : 6

Tabel 4 Meeste U19 koondis Sündide arv

5 4 3 2 1 Kuu }

1

2

3

4

5

6

7. jaanuaril 2017 nimetatud koondis I ja II poolaastal sündinute suhe 16 : 4

7

Tabel 5 Meeste U18 koondis Sündide arv

5 4 3 2 1 Kuu } 1

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2. veebruaril 2017 nimetatud koondis (kõigi mängijate sünniaasta on 2000) I ja II poolaastal sündinute suhe 18 : 5

Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja ja U21 koondise peatreener Karel Voolaid juhib tähelepanu, et maailma tippmängijate puhul jäävad silma nende võimsad lihased.

“Võtame Cristiano Ronaldo, kes on üliheas vormis, tugev, atleetlik.

Või Gareth Bale – sama lugu. Mõlemad on võimsad tüübid prinkis särgialusega. See kandub üle ka noortejalgpalli ja mõjutab treenerite valikut. Treeneril on ju lihtsam tööd teha tugevamate ja kiiremate poistega, kellega ei pea nii palju vaeva nägema.”

“Millises valdkonnas antakse aega asju korraldada?” jätkab Voolaid.

“Igal pool on kiire. Mängijate maailmas on sama. Pole aega oodata, millal lilleke lahti lööb ja õitsema hakkab. Edukasse klubisse tulevad paremate eeldustega laste vanemad, järeltulija käe otsas. Nad valivad klubi edukuse järgi ja klubid omakorda on rahul, kui tugevamad ja kiiremad neile tulevad. See on arusaadav, seda ei saa keelata. Pole ju ka lapse süü, et ta on ette arenenud.”

Karel Voolaid tahab uskuda, et Eestis on treeninguprotsessid üles ehitatud nõnda, et ei tegeleta üleforsseerimisega. Oht on selles, et alati ei tehta otsuseid mängijate tulevikku silmas pidades, vaid püütakse hetkeedu.

“Ka mängu taktika ja strateegia ülesehitus ning mängijate positsioonidele paigutamine oleneb mängijate arengust. See ei pruugi arendada mängijate mitmekülgsust. Aga seda on samuti raske kritiseerida, sest jalgpallihariduse hulka kuulub ka see, et oma tugevaid külgi tuleb kasutada ja vastase omi neutraliseerida. Tugevamad mängivadki selle loogika järgi keskkaitses ja kiired edurivis.”

Voolaid räägib, et tegi kaks-kolm aastat tagasi statistikat 2001. aastal sündinud poiste koondises ning esimesel poolaastal sündinuid oli seal rohkem: “Aga – käsi südamel – nägin neis rohkem potentsiaali.”

Temagi võtab jutuks, et noortekoondises on ohtlik eksperimenteerida aeglasema arenguga mängijatega. See võib tuua suureskoorilise kaotuse, mida ei mõista ühiskond, mis võib võtta mänguisu mängijatelt, ja vastasedki võivad kaotada huvi Eestiga mängimise vastu.

“Meil on mulje, et lääne heaoluühiskonnas on kõik võrdsed ja kõiki poputatakse, aga jalgpallis on ka seal olemas armutu võitlusväli,” räägib Karel Voolaid. “Kusagil madalamal tasemel ongi nii, et jälgitakse võrdseid mänguprotsente, aga pikka aega selline asi tippjalgpalli silmas pidades ei tööta, sest ei arenda võitlusvaimu.”

“Meie jalgpallikultuuriga kasvab ja areneb ka treeneri silm,” jätkab Voolaid. “Me ei tohi eemale tõugata väiksema kasvupotentsiaaliga mängijaid. Treener peab nägema, et selles väikeses mesilases on midagi! Ka praegused lihastes tipud olid kunagi kiitsakad. Vaadake internetist, kuidas nägi Gareth Bale välja oma esimeses Premier’ liiga mängus ja milline on ta praegu! Milline kõrendik oli nooruses Robert Lewandowski ja kui atleetlik praegu! Ragnar Klavan, Konstantin Vassiljev, Raio Piiroja ja paljud teised meie paremad on sündinud aasta teisel poolel. Treenerid peavad jõudma selgusele mängijate perspektiivis ja ka aeglasema arenguga noortele tuge pakkuma. Meie juhime oma koolitustel sellele tähelepanu.”

sutud mängijate sünniaegasid, sest tavaliste maavõistluste puhul koostatakse koondis sageli ilma välismaal pallivate mängijateta ja neid asendavad noored, kes muidu kutset ei pruugi saada.

Noortekoondiste puhul olid nii U15, U16, U17 kui U18 koondised koostatud eranditult ühe aastakäigu poistest (vaid U15 B-koondises oli üks noorema aastakäigu mängi-

ja, kes oli sündinud aasta esimesel poolel). Alates U21 koondisest oli eri aastakäikude mängijaid juba rohkem.

Meeste osas selgus, et juba A-koondise puhul on aasta esimesel ja teisel poolel sündinute vahekord 12 : 8 (vaata tabel 1).

Samas oli vaatlusaluse mängu (viimase valikmängu) 20st koondisse kutsutud jalgpallurist tervelt 2017 APRILL JALKA

27

Tabel 6 Meeste U17 koondis

Tabel 8 Noormeeste U15 I koondis

5

5

4

4

Sündide arv

Sündide arv

kas paratamatus?

3 2

2 1

1 Kuu } 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10 11

12

22. veebruaril 2017 nimetatud koondis (kõigi mängijate sünniaasta on 2002) I ja II poolaastal sündinute suhe 19 : 7

Kuu } 1

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 5. märtsil 2017 nimetatud koondis (kõigi mängijate sünniaasta on 2003) I ja II poolaastal sündinute suhe 13 : 5

Tabel 7 Noormeeste U16 koondis

Tabel 9 Noormeeste U15 II koondis

5

5

4

4

Sündide arv

Sündide arv

3

3 2 1

Kuu }

3 2 1

1

2

3

4

5

6

7

8

9 10 11 12

22. veebruaril 2017 nimetatud koondis (kõigi mängijate sünniaasta on 2002) I ja II poolaastal sündinute suhe 19 : 4

Kuu } 1

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 5. märtsil 2017 nimetatud koondis (vaid ühe mängija sünniaasta on 2004 – esimene pool) I ja II poolaastal sündinute suhe 9 : 9

Tänased maskotipoisid võivad homme ise pisipõnniga platsile sammuda.

Foto: Lembit Peegel

Tabel 10 Meeste U17 eliitliiga 2017 Kuud 1 2 3 Nõmme United 2 1 Tallinna Levadia 2 4 Tartu Tammeka 1 7 1 Tallinna Flora 3 2 2 Tartu Santos 3 4 2 TJK/Legion 1 2 2 Eesti U15 2 4 1 Narva Trans 2 3 3 Pärnu Vaprus 2 2 1 Kohtla-Järve 2 2 Kokku 18 27 18

4 5 2 2 2 6 2 2 4 1 3 1 4 2 2 2 1 2 3 1 4 19 27

6 7 8 9 10 11 12 1 5 3 2 3 3 1 4 2 1 2 1 1 3 3 4 2 3 2 1 2 1 1 3 2 1 2 2 1 1 1 2 3 2 2 3 3 2 4 1 2 1 1 1 3 3 3 2 1 5 1 1 1 1 21 17 26 16 7 14 11

I/II poolaasta 8 : 13 15 : 11 15 : 11 15 : 10 14 : 7 12 : 10 13 : 5 14 : 10 11 : 10 11 : 10 130 : 91

Eliitliiga U17 klubide ülesantud mängijate sünniajad kuude lõikes

Tabel 11

Meeste U17 eliitliiga II liiga

Kuud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 I/II poolaasta Nõmme Kalju 2 3 4 3 2 4 2 1 2 2 4 14 : 15 Tallinna Kalev 2 1 2 3 3 1 2 1 1 3 2 11 : 10 Tabasalu/Keila 1 2 2 1 3 2 6 1 3 3 3 9 : 18 Eesti U15 4 2 1 1 1 1 2 2 2 2 9:9 FCI Tallinn 1 3 2 4 3 1 1 4 2 10 : 11 Elva 3 7 2 1 2 2 1 1 2 15 : 6 Läänemaa 2 3 3 1 2 1 4 2 1 3 11 : 11 Tartu Helios 5 1 4 3 2 1 2 2 2 1 16 : 7 Raplamaa 3 2 1 4 1 1 1 2 1 1 12 : 5 Kuressaare 1 1 1 3 2 4 1 2 2 6 : 11 Tallinna Ajax 2 4 2 2 2 1 2 3 1 2 10 : 11 Kokku 125 : 112

28

JALKA APRILL 2017

kas paratamatus? poolel sündinute suhtarv paigast ära juba klubitasemel ja koondise proportsioonid on paratamatud?

Kümme selles liigas mängivat meeskonda on üles andnud kokku 221 mängijat. Esimesel ja teisel poolaastal sündinute suhe on 130 : 91. Sealjuures on Nõmme Unitedi näitaja valitseva trendi vastu ja koguni 8 : 13! Väga võrdne on seis Pärnu Vaprusel ja Kohtla-Järve JK Järvel (11 : 10), samuti ka TJK-l/Legionil (12 : 10). Tasakaal on enim paigast ära Levadial (17 : 5) ja Eesti U15 koondisel (13 : 5).

Uurisime ka U17 eliitliiga II liiga näitajaid. Kas tipust allpool, kus löövad kaasa ka väiksema valikuga väiksema koha noored jalgpallurid, pääsevad teisel poolaastal sündinud rohkem löögile?

Selgus, et 11 meeskonna näitaja oli tõesti võrdsem – 125 : 112 (tabel 11).

Sealjuures kolmel meeskonnal olid teisel poolaastal sündinud ülekaalus ja kahel meeskonnal oli see näitaja võrdne. neljandik sündinud augustis! Belgia koondise treenerid nimetasid mänguks Eestiga 25 palluri nimed, kelle sama suhtarv oli 16 : 9.

Noortel kuni neljakordne vahe Esimesel ja teisel poolaastal sündinute vahe leidis kinnitust ka noortekoondiste juures. Võrreldes A-koondisega oli see veelgi suurem. Kuigi U23 ja U21 koondise vastavad näitajad (tabel 2 ja tabel 3) on reljeefselt välja joonistunud, on vahe veelgi suurem nooremate puhul. Valentin Granatkini memoriaalturniirile Peterburis sõitis koondis, mille koosseisust oli teisel poolaastal sündinud vaid neljandik (tabel 4). U18 ja U17 koondise suhe on sellega võrreldes parem (tabel 5 ja tabel 6), kuid U17 koondises moodustavad teise poolaasta poisid vaat et vaid viiendiku (tabel 7).

Need numbrid viitavad sellele, et aasta alguse poisid on säilitanud oma arengus edumaa võrreldes aasta teisel poolel sündinutega. Seda muljet kinnitab U15 koondise näide. 15. veebruaril kogunesid Tallinnas U15 koondise kandidaadid.

Neist moodustati I ja II koondis, mis kuulutati välja 1. märtsil. Esindusrivistus-

se valiti 13 aasta esimesel poolel sündinut ja viis aasta teisel poolel sündinut (tabel 8). Teise rivistuse samad numbrid olid võrdsed – 9 : 9 (tabel 9).

Kui liidame kokku meestejalgpalli arvud alates U15 koondisest kuni A-koondiseni välja, saame 125 : 44 (134 : 53, kui lisame U15 II koosseisu).

Vahe on peaaegu kolmekordne.

Naiste seis hulga võrdsem Veidi üllataval kombel pole sellist suurt kontrasti meie naistejalgpallis. A-koondise viimase valikmängu (Inglismaa vastu) tarvis nimetatud koosseis oli lausa vastupidine: aasta esimesel poolel sündinud jäid vähemusse 7 : 11. Viiest noortekoondisest kolmes oli ülekaal esimesel poolaastal sündinutel, ühes oli seis võrdne ja ühes olid ülekaalus aasta teisel poolel sündinud: U19 – 17 : 8; U18 – 10 : 11; U17 – 17 : 15; U16 – 16 : 14; U15 – 14 : 14.

Naistejalgpalli kogusuhe oli 81 : 73.

U17 eliitliiga üllatab Koondiste tasemelt laskusime ühe korruse allapoole ja vaatasime U17 eliitliiga käesoleva aasta näitajaid (tabel 10). Võibolla on aasta esimesel ja teisel

Ei sega vihm ega libe väljak. Eelkõige on igaüks ise oma õnne sepp.

Foto: Lembit Peegel

2017 APRILL JALKA

29

kas paratamatus?

Tabel 12

Litsentseeritud mängijad Eesti Jalgpalli Liidus 6. märtsi 2017 seisuga litsentseeritud jalgpallurid aastatest 2016–2017, kes sündinud on 2000–2010. Sellest valikust koostatakse meie noortekoondised.

Pärast aastaarvu pallurite koguarv, kaldkriipsuga on eraldatud aasta esimesel ja teisel poolel sündinud 2000 455 217/238 2001 505 259/246 2002 536 259/277 2003 629 315/314 2004 755 400/355 2005 858 452/406 2006 910 455/455 2007 870 457/413 2008 750 411/339 2009 347 216/131 2010 67 41/26 Kokku 6682 3482/3200

Litsentseeritud mängijate seas tasakaalu rohkem Vaatasime ka, milline on SVE Eesti Jalgpalli Liidus registreeritud noorte mängijate seas alates sünniaastast 2000 (tabel 12). Andmed toetuvad 2016. aastal litsentsi omanutele, kellele on lisandunud sel aastal litsentsi saanud jalgpallurid 6. märtsi seisuga. Siia hulka kuuluvad mängijad, kelle seast tehakse valik meie noortekoondistesse. Näeme, et tasakaal on aasta esimesel ja teisel poolel sündinute vahel paremini paigas, kusjuures vanemates aastakäikudes on see üsna võrdne ning 2000. ja 2002. aastal sündinute seas on ülekaalus koguni aasta teisel poolel sündinud.

Nooremate seas kaldub ülekaal aasta esimesel poolel sündinutele.

Litsentseeritud jalgpallurite suhtarve vaadates võib järeldada, et SVE mängib noortekoondiste moodustamisel rolli.

Seda kinnitab ka võrdlus U15 esimese ja teise koondise vahel (tabel 8 ja 9).

Aasta esimesel poolel sündinuil on edumaa kasvus ja arengus. Selleks, et me aasta teisel poolel sündinute seast ei kaotaks talente, peavad treenerid probleemi endale teadvustama ning mängijate potentsiaali hindama ka nende suhtelist vanuseefekti arvestades.

30

JALKA APRILL 2017

Ott Meerits: bioloogiline vanus varieerub palju Tartu Tammeka ja Eesti A-koondise füsioterapeut ja jalgpalliliidu noortekomisjoni kuuluv Ott Meerits on suhtelise vanuseefekti probleemiga kursis ja toob välja selle juurde kuuluvaid eri aspekte.

“Küsimus on ka bioloogilises vanuses: kui võtame näiteks kaks 14aastast poissi, siis üks neist võib olla oma arengus 12- ja teine 16aastane. Kui siia lisada veel üheaastane kronoloogilise vanuse erinevus, siis võivad põhimõtteliselt samas vanuseklassis mängida lapsed, kelle bioloogiline vanusevahe on viis aastat. Üks võib olla 145 ja teine 165 sentimeetrit pikk. Mulle vanuseklassid üldse ei meeldi. Noortekomisjonis oli plaan suurendada mängijate hulka, kes võivad olla pool aastat lubatust vanemad, aga see jäi selle taha, et enamik klubisid kasutaks seda suure tõenäosusega kurjalt ära. Selle asemel, et võtta meeskonda hiliseid arenejaid, võetaks neid, kes toovad karika koju ja peaks mängima pigem endast vanemate, mitte noorematega. Ei lähtuta mitte mängijate järkjärgulisest arenguperspektiivist, vaid hetkelise edu kontseptsioonist.”

Meeritsa sõnul on selge, et arengus eespool olev poiss pälvib treenerite usalduse, sest jaksab palli lüüa ja tagab parema tulemuse: “Oht on selles, et hilisema arenguga noor saab vähem võimalusi platsile saada ja ta võib spordialale kaduma minna. Samas on kasvult suurema mängija miinus asjaolu, et ta kasutab oma olemasolevaid oskusi, mis eakaaslaste seas toovad edu, ning ta ei pruugi välja arendada oma tehnilisi oskusi ja tal puudub vajadus arendada mängu. Hilise arenguga sportlastel on rohkem aega end arendada, kuid küsimus on selles, kas nende potentsiaali märgatakse, kas neid julgustatakse ja kas nad jaksavad oma aja ära oodata. Üks lahendusi võiks olla hilistele arenejatele erilubade võimaldamine.

Pikemas perspektiivis ootan muidugi, et 90% klubidest jõuab selleni, et keegi ei peaks passi kontrollima ja klubid leiavad igale lapsele parima võimaliku arengukeskkonna. Saan väga hästi aru, et hetkel võib selline mõte tunduda ulmeline, aga usun, et ideeliselt on sellega enamik inimesi nõus juba praegu.”

“Me võime ju mõelda aasta lõpus sündinute puhul, et küll nad olukorrast välja tulevad, aga enne puberteeti on ka need mõned kuud vanusevahet määravad,” jätkab Ott Meerits. “Asi on selles, et kui noorteklassis eelistatakse selgelt paremaid, kes saavad rohkem kvaliteetsemaid mänge ja kellele pakutakse arenguks paremad tingimused, siis teistel on raske nendega konkureerida.”

Peale bioloogilise vanuse peab arvestama ka sotsiaalse vanusega. Meerits toob näite koduklubist Tammekast, kus märgati, et kuigi noor võib mänguliselt hakkama saada endast vanemate grupis, on tal seal raske toime tulla sotsiaalselt.

Kuid Meerits viitab ka medali teisele küljele. Täiskasvanuikka jõudes areng võrdsustub ja kui teised seni vastastel puuri täis löönud poisile järele jõuavad, tase ühtlustub ja väravate löömine enam nii lihtne pole, võib nii mängijale kui ka treenerile tunduda, et tegemist on taandarenguga. Ka see võib viia loobumiseni.

Kuigi potentsiaal suures vutis läbi lüüa polnud kuhugi kadunud.

Suhteline vanuseefekt on probleem, millega on jalgpallis silmitsi kõik riigid.

Meeritsa sõnul luuravad suured riigid üksteise järel, mida uut keegi bioloogilise ja sotsiaalse vanuse määramisel teeb. Ott Meeritsa sõnul peaks neid asjaolusid ennekõike teadvustama U10 vanuseklassi, mitte U17 poiste treener, sest juba selles vanuses kasvavad lapsed aastas viis-kuus sentimeetrit ning 1. jaanuari ja 31. detsembri sünnikuupäevaga lapsed on suure tõenäosusega ühes grupis.

“Varases eas peaks vältima lastevanematele või endale karikate võitmist”, ütleb ta ilmekalt. “Loomulikult on oluline õppida ka võitma, aga mitte iga hinna eest. Kui treener on ebakindel, võib ta lapsevanemate tahtmistele järele anda ja eelistada edu saavutamiseks suurema kasvuga poisse. Aga me ei tea, kellest parem mängija tuleb, ja mänguisu ei tohi ära võtta ka nõrgematelt. Mängukoormust saab ju anda eri mängijatele erinevatel turniiridel.”

Samas on Eesti valik võrreldes suurte riikidega väike ja noortekoondisi koostades peab arvestama, et väljakul suudetaks vastupanu osutada, mitte edutada väljakule neid, kellest arvatakse tulevikus hea mängija sirguvat.

“Prantsusmaa U17 koondise vastu ei teeks me hiliste arenejatega midagi,” ütleb Meerits. “Tasemevahe on liiga suur ja meid löödaks maa sisse. See ei lisaks motivatsiooni. Hilise arengu puhul ei tasu ka lolliks minna, sest mõnedest ei saagi häid jalgpallureid. Treenerid peaks arvestama asjaoluga, et mängija avanemise aega on raske prognoosida. Küll aga saab iga mängija puhul jälgida liigutuste kiirust, keha ja palli kontrolli, mängulugemist, iseloomu ja võidutahet – see annab aimu, mida tulevik tuua võib. Ilmselgeid talente ei tohi ära rikkuda, aga potentsiaalsetele talentidele tuleb anda võimalus rahulikult areneda, kuni nad kehaliselt täiskasvanuks saavad.”

Müncheni Bayern Marseille Olympique

Hispaania Prantsusmaa

THIAGO DIMITRI ALCANTARA PAYET Foto: John Claude Walton/Scanpix Paris/AP/Scanpix

Tallinna Levadia

PAVEL MARIN

Foto: Jana Pipar

Marseille Olympique

Prantsusmaa

DIMITRI PAYET Foto: Claude Paris/AP/Scanpix

persoon

Ain Karutoom:

kodukokk ja väravavaht, kelle karjääri lõpetas Sergei Pareiko Endisele vutimehele Ain Karutoomile (52) meeldib hirmsasti süüa teha ja hiljuti näitas ta oma oskuseid telesaates “Eesti parim pagar”. Kui praegu maitsestab mees peenemaid roogasid kuusevõrsesoolaga, siis Jalkat huvitab, kuidas toitusid tema ja teised jalgpallurid 1980ndatel ja 1990ndate alguses.

SIIM KERA

P

anna cotta, paneeritud räimed, pilaff, pitsa – kui Ain Karutoom toidust räägib, jääb üle ainult keelt limpsata ja ennastunustavalt noogutada, juba kirjeldused tunduvad maitsvad. Endise õigusmõistja ja praeguse kohtunike kehalise ettevalmistuse treeneri suurimad kired on just jalgpall ja kokkamine. Kui jalgpallis õnnestus tal 1988. aastal Tallinna Normaga Maarjamaa meistriks tulla, siis teisel alal jäi tiitlist õige napilt puudu. Ta jõudis telesaates “Eesti parim pagar” küll kolme finalisti hulka, kuid võit jäi lõpuks kättesaamatuks nagu kaaviar tavainimesele. Karutoom, kes toidus hakkas erilisi maitseid taga ajama umbes kümme aastat tagasi, pettunud pole.

Varemgi erinevatel kokkamiskonkurssidel osalenud endine väravavaht jätkab samas vaimus ning pakub edaspidigi suviti oma koduaias pitsat ja laatadel mitmesuguseid roogasid.

Pannil, potis ja ahjus põnevaid palu loov Karutoom üritab oma toiduteostes jälgida tervislikku joont. Teadliku toitumise nõuandeid jagab ta vajaduse korral ka kohtunikele. Peale Norma ka Tallinna Sadama au kaitsnud puurilukk meenutab aga, et 1980ndate keskpaigast kuni järgnenud kümnendi alguseni olid Eesti vutis asjalood teisiti. Jalgpallurid sõid kõike.

“Mäletan, et otse peale mängu läks esimesena käiku Komeedi komm,” muigab 2005. aastal Tartu ülikooli

38

JALKA APRILL 2017

kehakultuuri teaduskonna lõpetanud mees. “See aitas energiat taastada.

Kui näiteks kuskilt Viljandist mängult tagasi tulime, siis tegime poe juures peatuse ja ostsime piima, saia ja doktorivorsti. Umbes nagu kooliekskursioonil, aga muud ei olnud ka võtta. Kui me olime treeninglaagris, siis saime toidutalonge. Käisime Pirita TOPis ja mingisugustes vanalinna söögisaalides söömas. TOPis sai näiteks praetud suitsuvorsti, mehine praad, mis praegu on pubitoit. Anti talong ja pidid sööma, lihtsalt nii oli.

Hea meel, et üldse süüa sai. Mingisugust teadlikku toitumiskava oli siis jalgpalli juures väga vähe – ikka söödi suppi, praadi ja magustoitu. Põhiline strateegia oli selline, et hommikul söö nagu kuningas, lõunal nagu prints, õhtul nagu kerjus. Ka 1993/1994. hooajal, kui ma Tallinna Sadamas mängisin, oli nii, et hommikul enne mängu viidi sadamasse sööma, sõime kartulit ja kotletti, vahepeal kapsarulli.” Üldiselt läksid ajaga asjad siiski paremaks. Suurt rolli mängis selles aastatel 1991–1994 Normat ja 1994–1995 Sadamat juhendanud Valeri Bondarenko, kes oli Moskvas õppides üht-teist kõrva taha pannud ning hakkas toitumisele suuremat tähelepanu pöörama.

“Bondarenko oli väga teadlik sellest, kuidas toituda ja treenida,” meenutab Karutoom. “Tema meetodid olid tollal

uuenduslikud. Kui ta Normasse tuli, siis ei olnud poest midagi saada, aga ta ikka teadvustas, mida meil vaja teha on.”

1979. aastal praeguse uudisteankru Priit Kuuse isa Eeriku juures jalgpalliga alustanud Karutoomi kutsuti 1983. aastal ka Tallinna Sporti (tollal Tallinna KSMK), kuid mehe napsas endale hoopis kroonu, kus ta tuli aasta hiljem Leningradi sõjaväeringkonna karikavõitjaks. Järgmisel aastal sõjaväest naastes mängis mees kuni 1991. aastani Normas, kuhu kutsus teda legendaarne Uno Piir. Kuna Karutoom hakkas vaikselt pingile vajuma, otsustas ta tõsisema vutiga lõpparve teha ning siirdus 1992. aastal tollal esiliigas mänginud Tallinna Sadamasse. Tema ja teiste kogenud mängijate toel (“kiirused olid väikesed, seal oli lihtne, lugesin esiliigat nagu aabitsat”) jõudis klubi kiirelt meistriliigasse ja Karutoom sai taas kõrgsarjas väravat valvata. Sadamas profilepinguga pallinud väravavahi kandadele hakkas aga astuma noor ja võitluslik kollkipper Sergei Pareiko.

“See oli selge, et annet oli talle antud,” ütleb Nissi ja Turba koolides varem kehalist kasvatust, kuid nüüd ajalugu õpetav mees. “Kui ise oled üle 30aastane ja sul on ees 18–19aastane hea reaktsiooniga Pareiko, kel on uskumatu anne ja kehalised omadused, siis on selge, et jääd pingile. Kui mul leping ära lõppes, ei tahtnudki enam jätkata.”

persoon Kook valmis, Ain Karutoom õnnelik!

Foto: TV3

Grillitud peedi salat rukola ja kitsejuustuga Kõigile maiastele soovitab Ain Karutoom mahedat salatiretsepti.

“Punapeet on väga hea sportlastele ning samuti neile, kel on probleeme kaalujälgimisega,” kommenteerib mees. “Peet annab vähe kaloreid, stimuleerib immuunsüsteemi, parandab vereloomet, mälu ja keskendumisvõimet. Lisaks on tal veel mitu kasulikku omadust.”

• kolm-neli väikest pestud koorimata peeti • üks väike pakk muredat feta- või kitsejuustu • väheke rukolat • palsamiäädikat • oliiviõli • rosmariini • meresoola Keeda pestud koorimata peete neli-viis minutit ja kurna. Lõika peedid sektoriteks, nirista üle oliiviõliga, puista peale jämedat meresoola, rosmariini ja grilli ahjus. Tõsta grillitud peet taldrikule, lisa rukola, lisa juust, nirista üle palsamiäädika ja oliiviõliga.

Kohtunik nagu laskesuusataja

Viisakad väravavahid Tallinna Sadama ajast on Ain Karutoomile eriti eredalt meelde jäänud üks seik kolleeg Tõnu Vanakesaga, kes toona mängis Normas.

“Varustusega oli tollal ju nii, et raha ei olnud,” nendib Karutoom. “Ma mäletan, et kui mängisime Normaga, siis Tõnu Vanakesa andis mulle, vastasvõistkonna väravavahile, väravavahikindad, et ma saaks mängida. See näitab, et ta on suur inimene ja suur sportlane. See oli väga ilus žest.”

Omal ajal puurilukuna Eesti kõrgeimas seltskonnas pallinud Ain Karutoom vastutab praegu selle eest, et õigusmõistjate füüsiline vorm oleks oivaline. Nimelt on mees jalgpalliliidus kohtunike kehalise ettevalmistuse treener ning tema valvsa pilgu all parandavad vutimängude ohjes hoidjad oma võimeid. Pikalt arbiitrina tegutsenud Karutoom tõdeb, et kohtunike ja tippatleetide lõhe jääb järjest väiksemaks.

“UEFA ootab, et kohtuniku rasvaprotsent jääks alla 15, see on põhimõtteliselt profisportlase mõõt,” pajatab mees. “Kohtunik peab olema profirežiimil sportlane. Ma ei usu, et Eesti parimate kohtunike kehalised võimed jäävad alla näiteks Eesti tasemel kergejõustiklastele. Spetsiifika on muidugi teine, aga kohtunik peab olema nii heas vormis, et mõte ja silm oleks selge ka siis, kui pulss on laes.

See on veidi nagu laskesuusatamine, et sa ei saa kõike välja panna, sest sul on tiirus selget silma vaja. Aga et silm säiliks, on vaja suurepärast vormi.”

2017 APRILL JALKA

39

rubriik

klubilood

Triobet saaliliiga 2016/2017 kolmas poolfinaalmäng Narva spordikeskuses 3. märtsil 2017: Narva United FC – Tallinna FC Rinopal.

Foto: Ilja Dmitrijev/Narva United FC

Narva United on murdnud kohaliku fänni südamesse Kui tahad näha oma meeskonda häälekalt toetavat saalitäit jalgpallifänne, siis tuleb minna kindlasti Narva United FC saalijalgpalli meeskonna kodumängule. Kohaliku spordikeskuse tribüünilt naljalt vaba kohta ja ükskõikset pealtvaatajat ei leia.

ALVER KIVI

K

eskmiselt käib Narva United FC saalijalgpallimängul üle 200 pealtvaataja, aga 2013. aastal elas meistrivõistluste finaalile Narva United FC – Tallinna Anži kaasa 594 fänni, mis peaks olema mitteametlik liiga rekord. Tänavu käis poolfinaali kohtumisel Tallinna FC Rinopaliga 527 inimest ja kahe võiduni peetavas finaalseerias Tallinna FC

40

JALKA APRILL 2017

Cosmosega oodatakse juba kindlasti täismaja.

“Kuigi oleme oma toetajate arvuga väga rahul, mahub saali veel inimesi, sest eeldatavalt on maksimum 700 fänni,” räägib üks klubi eestvedajaid Aleksandr Dmitrijev. “Ma arvan, et finaalide eel ei pea me enam midagi tegema. Kõik need pealtvaatajad, kes viimasel korral saalis olid, said suurepärase elamuse ja nemad tulevad meid kindlasti jälle toetama. Ka linna peal on sõnum liikumas, meile soovitakse edu ja lubatakse kaasa elama tulla.”

Aleksandr Dmitrijev tõdeb, et fännid on olnud tribüünidel klubi tegutsemise esimesest päevast alates, kuna eesmärk on olnud olla rahvameeskond ja kõike püütakse teha südamega.

“Tegelikult alustasime ühe esimese asjana kohe tööd inimeste tribüünidele toomisega,” märgib ta. “Meil on vaheajal palju erinevaid mänge, õnneloose ja auhindu. Tahame, et inimestel oleks saalis huvitav, ja nii tulevad nad

koos peredega. Kohal on ka need, kes tegelikult spordist suurt ei tea, aga nad naudivad siin valitsevat meeldivat õhkkonda. Neil on põnev ja lahe olla.”

Missiooniga klubi Aleksandr Dmitrijevi sõnul on Narva United FC-l kindel missioon, kus jalgpalli mängimise kõrval panustatakse ka kogukonna kaasamisele. Klubi soovib, et neil meestel Narvast ja Ida-Virumaalt, kes ei mängi Premium liigas, oleks ka võimalik jalgpalliga tegeleda. Narvas oli enne vaid JK Trans, aga mängida soovivaid inimesi palju rohkem.

“Kõigil ei ole paraku võimalusi ja võimeid kõrgeimal tasemel jalgpalli mängida, seepärast saavad soovijad meie juures end ikkagi proovida ja väljakul võideldes välja elada,” täpsustab klubijuht.

Uusi väljundeid otsides asutati Narva United FC viis aastat tagasi FC Narva-Jõesuu baasil ja esimestel hooaegadel keskendutigi peamiselt futsalile. Praegu on klubi koostöös linnavalitsuse ja

klubi lood Foto: Ilja Dmitrijev/Narva United FC

Narva Jalgpalli Liiduga esindatud veel Eesti jalgpallimeistrivõistluste teises liigas, rannajalgpalli meistriliigas ja erinevatel veteranide võistlustel. Nii võivad nad novembris julgelt tähistada oma viiendat tegutsemisaastat. Aleksandr Dmitrijev ei oska öelda, kas viis aastat nende klubi arengus on palju või vähe.

“Kui mõelda, siis hakkab juba ununema, millega me oma algusaastatel üldse tegelesime,” tunnistab klubijuht.

“Palju sündmusi on vahepeal olnud ja palju oleme ära teinud. Kui alustasime, oli ainult saalijalgpalli meeskond, nüüd on lisandunud veel rannajalgpall, suur jalgpall ja veteranid. Tempo on olnud väga kiire, võibolla poleks nii palju vajagi. Vahel tundub, et kõike kavandatut ei jõuagi teha, sest meil on ainult asjaarmastajad. Kõigil on oma pere ja töö, kuid ühiselt pingutame edasi.”

Prioriteediks on saalijalgpall Narva United FC on futsali Eesti meistrivõistlustel olnud pea alati medalikonkurentsis. 2013. ja 2016. aastal võideti hõbemedalid, 2014 saadi neljas ja 2015 viies koht. Tänavu ollakse taas finaalis. Sel hooajal purustati ka mitu klubi rekordit.

Põhihooaja 14 mänguga kogusid narvalased 31 punkti, millega ületasid kuue punkti võrra oma senise parima tulemuse, mis oli saavutatud hooajal 2012/2013.

Uued rekordnumbrid on ka ise löödud 70 ja sisse lastud 40 väravat.

Eelmised tulemused olid 64 ja 48 – 2012/2013. ja 2015/2016. hooajast.

Esimest korda sai Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste põhiturniiri suurimaks väravakütiks Unitedi mängija Vitali Andrejev, kes saatis vastaste väravavõrku 21 palli. Heade sooritustega on end Eesti koondisesse murdnud Stanislav Bõstrov. Narva United FC II võitis tänavu aga meistrivõistluste teise liiga.

Aleksandr Dmitrijev ütleb, et ka lähiajal pööratakse just futsalile rohkem tähelepanu, sest see ala on klubi nägu ja visiitkaart.

“Seda meeskonda teatakse ja meil on saalis palju pealtvaatajaid,” lausub ta.

Aleksandr Dmitrijevi hinnangul läheb saalijalgpallil hästi, sest on olemas sponsorid ja meeskond tuleb ise toime.

Ka kohalik publik on enda jaoks just selle meeskonna üles leidnud ja nii saavad klubi inimesed uhkustada sellega, et ollakse meistriliiga kõige suurema külastatavusega meeskond.

Narva United FC saalijalgpalli meeskond ja Narvas sündinud Valeri Karpin (taga vasakult kolmas), Venemaa ekskoondislane ja praegune Matš TV spordiprogrammi juhataja Venemaal.

Narva United FC pearõhk on jätkuvalt futsalil, sest siin on meeskond tuntud ja tegu on klubi firmamärgiga. Samas on eesmärk areneda kolmes suunas ning üha enam pühendatakse tähelepanu ka suurele jalgpallile ja rannavutile.

Need teised alad vajavad Aleksandr Dmitrijevi sõnul tuge ja nendega on keerulisem, sest kunagi pole selge, kuidas saab edasi minna ja oma eesmärgid ellu viia. Edukaks toimetamiseks on vaja kindlasti lisaressursse.

2016. aastal lõpetas Narva United FC meistrivõistluste teise liiga põhja/ida piirkonnas neljanda kohaga. Praegu ollakse selle tulemusega rahul ning oma võimeid ja võimalusi arvestades kõrgemate liigade poole esialgu ei vaadata.

“Suures jalgpallis oleme teise liigaga oma lae saavutanud ja praegu sellele

Narva United FC Staatus: harrastajate meeskond Asutatud: 02.11.2012 Harrastusalad: saalijalgpall, rannajalgpall, jalgpall ja veteranide jalgpall Omanik: Narva Jalgpalli Liit MTÜ Kodustaadion: Fama Staadion; Hariduse 22, Narva Saavutused: Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste teine 2013. ja 2016. aastal. 2014. aastal kolmanda liiga ida tsoonis teine koht ja esikoht Väikese karika turniiril. Rannaliigas 2015. aastal kuues koht koos Fairplay meeskonna auhinnaga. Molycorp Futsal Cup 2015 ja Narva International Futsal Cup Open 2015 võidud.

tasemele ka jääme,” märgib Aleksandr Dmitrijev. “Kui saame mõne sponsori, siis oleme valmis ka selle meeskonnaga kasvama, aga seni vajalikke ressursse pole. Meile on peamine, et mehed saaks mängida ja naudiksid jalgpalli.”

Tipneri karikasarjas veerandfinaalis Samas on edukalt mängitud karikavõistlustel, kus 2014. aastal võideti Väike karikas, ja sel aastal ollakse Evald Tipneri karikal lausa veerandfinaalis, kus kohtutakse koduväljakul esiliigas mängiva FC Kuressaarega.

“Ega me siin suuri plaane ei tee, sest vastased on tugevad ja hindame oma võimalusi reaalselt,” tunnistab Aleksandr Dmitrijev. “Oleme selle üle rõõmsad, et oleme nii kaugele jõudnud, ja tahame lihtsalt mängida.” Üha enam hakkab Narva United FC pead tõstma ka rannajalgpallis, kus klubi on esindatud meistriliigas. Eelmisel suvel õnnestus meeskonnal kahel korral alistada koguni meister Peugeot.

Dmitrijevi sõnul on kõigil huvitav ja mehed tahavad võidelda kõrgete kohtade nimel. Areng on olnud stabiilne ja tagasilööke pole olnud. Plaanis on hakata tegelema ka noortejalgpalliga, kus soovitakse keskenduda enam siiski futsalile ja rannavutile.

“Meile oleks huvitav saalis ja rannas lastega tegeleda ning aasta-paari pärast selle sammu kindlasti ka teeme. Samas oleks raske midagi paremini teha, oleme tegutsenud praktiliselt maksimumilähedaselt, kuid jätkame arengut,” lisab ta.

2017 APRILL JALKA

41

treener

Andre Ilves on Raasiku FC Jokeri kandvaid jĂľude.

42

JALKA APRILL 2017

Foto: Meelis Ahven

treener

Andre Ilves: Raasikul ongi ainult jalgpall Raasiku FC Jokeri esindusmeeskonda ja noori treeniv Andre Ilves räägib, et tema nooruses oli jalgpall poiste loomulik valik. Raasikul muid valikuid suurt polnudki.

INDREK SCHWEDE

J

algpalli mängisid Andre Ilvese vanemad vennad ja sõbrad ning kuueselt alustas temagi nahkkera tagaajamist. Kuigi vennad tegid vahepeal mängimises pausi, ei tulnud Andrele kordagi pähe mõtet, et jätaks pooleli.

“Jalgpall meeldis väga ja tahtsin väga mängida,” selgitab Andre Ilves. “Kui ma parajasti telerist jalgpalli ei vaadanud, siis olin trennis või võistlustel või sõpradega maja kõrval väljakul. Terve lapsepõlv möödus väljakul. Tahtsin saada jalgpalluriks. Koolis kirjutasin kirjandis ka, et tahan saada jalgpalluriks.”

Andre esimene eeskuju oli Ronaldo, see õige Ronaldo, brasiillane. Ta jäi meelde 1998. aasta MM-finaalist ning mõistagi soovis poiss teda kõiges jäljendada. Mängis ka tema positsioonil rünnakul. Aastatel 2011–2013 mängis Andre meistriliigas FC Kuressaare särgis ja 2013. aastal Eesti U23 koondise eest. Siis tõmbas karjäärile kriipsu vigastus. Andre Ilves tuli tagasi Raasikule, kus mängis nii Raasiku Valla FCs kui ka Raasiku FC Jokeris. Mullu tegi ta viimati nimetatus kaasa 32s esiliiga B mängus ja on tänavugi mängiv treener.

“Treeneriks olen tahtnud alati saada ja vigastus andis selleks tõuke,” räägib Andre Ilves. “Olen saanud treeneri C-litsentsi ja kavas on ära teha ka B-litsents.”

Koos Rene Lillega juhendab Andre Ilves ka üht viieaastaste lasteaiarühma ning 2008. ja 2004/2005. aastal sündi-

nute gruppi. Lasteaiarühmale on jalgpallitund kaks korda nädalas, meeste ja noortega on koormus suurem. “Ümberlülitumine võtab palju energiat,” räägib Andre. “Lasteaias oleme mängulised ja kuigi emotsionaalsus on tähtis igas vanuses, siis väikestega peame seda eriti silmas pidama. Minul ongi just emotsionaalne pool nõrgem olnud ja saan end selles nüüd arendada.

Treenerina tahtsin hakata noortega tegelema just selleks, et ise õppida. Kui meestega esiliiga B-sse tõusime, polnud mul noortega mingit kogemust. See

RAASIKU JALGPALL

“Läbi aastate on Raasikul hinnatud tehnilisi mängijaid ja seda pole ka uued treenerid muutma hakanud.

Pöörame sellele palju tähelepanu.” oli mulle uus asi ja sain aru, et see on kasulik kogemus. Meestega on teatud mõttes lihtsam, aga noortega pead oskama oma ideid sõnastada ja mängijaid motiveerida. Neile peab rääkima ka toitumisest ja muust vajalikust. Noored aitavad mul paremaks treeneriks saada.”

Oma mängijaajast on Andrel kaasa võtta Raasikul saadud kool kohalikult legendaarselt aktivistilt ja treenerilt Raivo Vagalt, keda tuntakse rohkem Jokkerina. Eelkõige hindab Ilves Jokkeri nõutud distsipliini ja tehnilisust.

“Läbi aastate on Raasikul hinnatud

tehnilisi mängijaid ja seda pole ka uued treenerid muutma hakanud,” ütleb Andre. “Pöörame sellele palju tähelepanu. Tahan ka, et minu meeskond lülituks kiiresti rünnakule. Mulle meeldib kiire jalgpall.”

Leivatööks on Andre Ilvesel köögimööbli valmistamine. Lähema viie aasta jooksul jääb tisleriamet kindlasti tähtsamaks, aga ta ei välista, et võib pühenduda senisest enam treeneritööle. Ta näeb Raasiku FC Jokeris potentsiaali tõusta esiliigasse, kuigi seal läheks raskeks: “Arvan, et me ei saaks terve hooaja lõikes hakkama. Jõudu oleks juurde vaja. Osa on veel noored ega tea, kas maailmas ringi rännata või pere luua. Pole kindlust, kas nad on ka kahe-kolme aasta pärast meeskonnas.

Kuigi seis läheb vaikselt paremaks: osa on Austraaliast ja sõjaväest tagasi. Meil oli vahepeal ligi seitsme-kaheksa-aastane tühik noorte pealekasvus ja peame ootama, et 2004. aasta poisid valmis saavad.”

Andre möönab, et Raasiku lähedus pealinnale tähendab seda, et paljud käivad küll tööl Tallinnas, aga elavad ikka kodukohas edasi. Seega ei ähvarda Raasikut inimeste äravool. Küll aga on kehvad kohalikud talvised treeninguolud. Saal, kus treenitakse, on heal juhul 6 x 12 meetri suurune ja see annab konkurentidele eelise. Peagi saab valmis küll remondis olev koolisaal, kuid seal on treeningpind veelgi väiksem. Õnneks on jalgpall endiselt Raasiku poiste esimene valik.

2017 APRILL JALKA

43

minu 11

Leo Kunnase

Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/ Scanpix

sõjakas 11

E

elmise aasta lõpus järjekordse romaani “Sõda 2023” avaldanud kirjanik ja endine kaitseväelane Leo Kunnas moodustas Jalka palvel oma sümboolse koosseisu, mis väepealikest pungil.

“Mõtlesin kohe, et mis ma neid jalgpallureid panen, ning kahtlesin pigem kirjanike ja väejuhtide vahel,” sõnab filmi “1944” stsenarist. “Lõpuks valisin erinevatest aegadest ja maailma nurkadest pärit sõjamehed. Ma usun, et mu meeskonnast saaks asja, aga kõik oleneb treenerist. Kui need mehed nüüd üles äratada, siis mõni küsib kindlasti, mis see jalgpall on. Treener peab seletama ja mõni saaks paremini aru, teine ilmselt mitte. Kui Leonidasele öelda, et see on olümpiaala, siis ta mõistab kindlasti, et nüüd tuleb võistelda.”

Kui siinses rubriigis on aegade jooksul kasutatud hulganisti vahetusmehi, siis Kunnas oli esimene, kes tahtis, et mainitud saaks ka nimed, kes kohe kindlasti koosseisu ei mahu – Hitler ja Stalin.

“Kui teiste osas saab loota, et harjutamise peale võib neist meeskond saada, siis neist kahest kindlasti asja ei saa, nad on liiga suured individualistid,” kommenteerib Kunnas oma otsust.

Leonidas I Sobib väga hästi väravasse, sest väravast ei ole kuskile taganeda. Mis tuleb, see tuleb lihtsalt vastu võtta. Tulgu kas või terve väljak peale, tema väravast ära ei lähe.

Mannerheim / Huangdi / Tokugawa Ieyasu / Saladin Kaitsjatega oli mul kõige raskem, aga lõpuks ma arvan, et leidsin päris head variandid. Kaitseliinis on mul need, kes on midagi ühendanud või loonud. Nad ei seisa ühe koha peal, aga nad ei lähe ka vastase värava alla midagi haarama ega paista silma suurte vallutustega. Mannerheim juhtis soomlaste vägesid ja tema sai valitud seepärast, et poleks kõik kaugetest aegadest ja kohtadest. Qin Shi Huangdi oli puhas kaitsetegelane, kes ei tunginud välja ning ühendas 200. aastatel eKr Hiina.

Pärast tema surma valmistati kuulus terrakotasõdalaste armee.

Siis on siin veel selline tegelane nagu Tokugawa Ieyasu, kes oli šogun ning ühendas 1600. aastate alguses Jaapani. Nagu hiinlanegi, ei vallutanud tema väljast kellegi käest grammigi maad. Kaitses on veel sultan Saladin, kes võitles Lähis-Idas ristisõdijate vastu ning sai lõpuks neist jagu.

44

JALKA APRILL 2017

Aleksander Suur

Tšingis-khaan

Napoleon

Erwin Rommel

George S. Patton

Georgi Žukov

Carl Gustaf Emil Mannerheim

Qin Shi Huangdi

Tokugawa Ieyasu

Saladin

Leonidas I

Rommel/Patton/Žukov Sakslane, ameeriklane ja venelane. Need kolm pole võibolla nii suured väejuhid kui minu ründajad, aga nad on suurte armeedega igasugu asju teinud. Tahtsin valida neid, kes on pädevad nii ründamises kui ka kaitsmises. Mul oli mitu kandidaati ning pink on poolkaitses väga pikk, teise maailmasõja väejuhtidest on ilmselt seitse-kaheksa nime, keda võiks panna.

Varumeeste pingile ma jätakski Erich von Mansteini, Dwight Eisenhoweri ja Konstantin Rokossovski.

Aleksander Suur / Tšingis-khaan / Napoleon Ründajad tulid mul esimesena pähe. Tšingis-khaan on minu kapten, tema on kõikidest vallutajatest vaieldamatult kõige suurem, siin pole midagi teha. Ülejäänud kaks jätkasid tema tööd. Nemad kolmekesi on minu võistkonna kõige silmapaistvamad ning loogiline oli neid ründajana kasutada. Varru jätaks vana hea Hannibali.

SiS soovitused jalgpallihooajaks Mitmekülgne toitumine ning piisav uni on kõige tähtsamad taastumisvahendid. Järgnevalt jagame sporditoidu nõuandeid eelseisvaks jalgpallihooajaks. Soovitused baseeruvad Science in Sport (SiS) koostöökogemusel Eesti Jalgpalliliidu, FC Flora ning FC Liverpool’iga: • Kui sõidad mängule või on viimasest söögikorrast palju aega möödas, siis võta lisaenergia saamiseks SiS GO Energy batoon. See annab 26 grammi süsivesikuid, mis on piisav energiahulk 30-60 minutit enne trenni.

• Ees ootab tähtis mäng, plaanis on alustada kohe avavilest kõrge pressinguga? Võta soojenduse ajal SiS GO energiageel ja kasuta geele ka poolajapausil nagu teeb FC Liverpool. SiS geelidele ei pea vett peale jooma. Ühest geelist saab samapalju energiat nagu 0,5 liitrisest spordijoogist.

• Trennis ja mängu ajal eelista isotoonilist spordijooki. Isotooniline jook ei sisalda tavaliselt suhkrut (vaata pakendit!). SiS GO Electrolyte ei sisalda glükoosi vaid maltodekstriini.

Viimane on pikema ahelaga süsivesik, mistõttu joogi mõju kestab kauem ning sa jaksad platsil rohkem! Joo kuni 1 liiter tunnis sõltuvalt trenni/mängu intensiivsusest.

• Taastumise seisukohalt on kõige olulisem, mida pista suhu vahetult pärast trenni/mängu.

Kuna jalgpallimäng on oma iseloomult lihast lõhkuva iseloomuga, siis ei piisa ainult süsivesiku manustamisest. SiS REGO Rapid Recovery ühest portsjonist saab 23 g süsivesikuid, 20 g valku ning 1 g soola, mis panevad taastumise kohe käima.

• Alati pole aega, et segada endale pulbrist jook. Poes müüdavad valmisjoogid ja “valgutooted” on liiga kõrge suhkrusisaldusega. Lahenduseks on maailmas esimene vadakuvalgu geel WHEY20. Kohupiimakreemi meenutav toode sisaldab 20 g puhast vadakuvalku, sh 7g asendamatuid aminohappeid (BCAA) ja ei grammigi lauasuhkrut.

ENNE GO Energy batoon

AJAL GO GO Energy Electrolyte 1,6 kg geel

PÄRAST REGO Rapid Whey20 Recovery, 1,6 kg

40 g

60 ml

40 g

50 g

78 ml

139 kcal

87 kcal

146 kcal

180 kcal

88kcal

4,7 g 25 g 10 g 2,1 g 0,1 g 1,60 €

0,0 g 22 g 0,7 g 0,0 g 0,01 g 2,25 €

0g 36 g 6,7 g 0g 0,2 g 23,90 €

20 g 22 g 4,5 g 0,3 g 1g 33,50 €

20 g 2,3 g 1,8 g 0,1 g 0,1 g 2,50 €

200

15

15

100

450 €

359 €

503 €

250 €

56 €

45 €

63 €

31 €

Jalgpallitiimi vajadus

Toote suurus / soovituslik portsjon Energia ( toote / portsjoni kohta) Valk Süsivesikud sh suhkrut Rasvad Sool Toote soodushind

Premium liiga klubi 200 vajadus Maksumus, kogu 320 € hooaeg 40 € Keskmiselt kuus

KONTAKT: SiS kontor asub Hallivanamehe 4, Tallinn (Eesti Loto majas – endise Kalevi / praeguse Politseimaja vastas

mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

German Šlein

Jürgen Henn: “Germanil on mängujuhi omadused, ta on hea löögiga ja jagab teistele palli.

Potentsiaali poolest võib tulevikus A-koondise materjal olla.”

Märtsi lõpus oma 21. sünnipäeva tähistanud kontrolliva poolkaitsja German Šleini head ja vead võtavad vaatluse alla varasem U21 esinduse juhendaja, praegune Eesti koondise loots Martin Reim ja FC Flora abitreener Jürgen Henn.

Õhuvõitlus

Väljakunägemine Martin Reim: Ma arvan, et see on üks tema tugevusi.

Ta tajub, kus olla ja kuhu palli sööta. Vahepeal on liiga turvaline ja mängib liialt taha.

Jürgen Henn: Ta näeb väljakut hästi, aga paremini võiks leida sööte ette ründajatele. Oma läheduses olevate mängijate nägemine on täiesti okei, on harjunud ühe-kahe puutega mängima.

Martin Reim: Kui võimalik, mängiks ta pigem maast. Õhuvõitlusesse läheb, hätta ei jää, aga pole seal eriti võimas.

Jürgen Henn: Võiks parem olla. Keskväljamängijad peavad päris palju väravavahtide lahtilöökide ja teiste pallide pärast võitlema. Otseselt tema mängu ei pärsi, aga saaks tugevam olla.

Jõud

Vastupidavus Martin Reim: Jälle vormiga seotud. Ma arvan, et kui seada latt rahvusvahelise taseme suunas, siis noorte mängijate puhul on vastupidavus asi, kus saab alati juurde panna. Noortekoondises oli näha, et mängu lõpud olid tal rasked ja keerulised.

Jürgen Henn: Ütleks, et okei. On viimaste aastatega paremaks läinud, aga vajab stabiilsemat mänguaega, et suudaks terve 90 minutit nii kesta, et kvaliteet ei kannataks.

Liikuvus Martin Reim: Üldine liikuvus ja positsioonivalik on okei, aga veidi teravust oleks juurde vaja, et suudaks mängurütmi paremini muuta.

Jürgen Henn: Ta on meeskonna süda ja mootor, kes oskab hästi positsiooni valida, kuid ei ole väga liikuv. Kuna palliga ei jookse, siis on ta selline mängija, kes kasutab vähe puuteid ning palli kaua enda käes ei hoia. Ei saa öelda, et see on hea või halb, et ta palju ei liigu.

Löök & sööt Martin Reim: Tal on väga korralik pikk sööt, annab häid diagonaalsööte. Löök on samuti hea, U21 koondises panin ta lõpus isegi nurgalööke lööma, tal oli kõige parem ja teravam löögiliigutus.

Jürgen Henn: Tehniliselt ja tugevuselt üks Flora parimaid. On väga hea ja stabiilse kauglöögiga, tabab hästi palli ning suur osa ta löökidest läheb kas raami või napilt mööda – löögiga ta ebaõnnestub harva. Samas võiks julgemalt peale lüüa. Sööt on samuti väga kvaliteetne ja puhta tehnikaga. Meenutab oma sööduliigutuse poolest Xabi Alonsot.

cv Sündinud: 28.03.1996 Klubi: Tallinna FC Flora Endine klubi: TJK Legion

46

JALKA APRILL 2017

Treenerid: Artjom Kalinin, Igor Garmatjuk, Mihhail Artjuhhov, Marko Lelov, Norbert Hurt, Jürgen Henn, Arno Pijpers

Martin Reim: Raske öelda. Tavaline jõud on tal olemas, aga kiiruslikku ja vastupidavuslikku jõudu oleks juurde vaja. U21 koondise mängudel jäi teatud mängudes nõrgaks, aga nii ka paljud teised, kuna vastased olid nii tugevad.

Jürgen Henn: Füüsiliselt kindlasti tugev mängija, puudujääke ei ole ning keskväljal selles osas vastastele alla ei jää.

Sisu Martin Reim: Sisu on väga seotud sellega, mis hoos ta parasjagu on. Kui vorm on kehv, jääb ka sisust puudu ja vastupidi.

Jürgen Henn: On võitlejanatuuriga hea meeskonnamängija, kes on tiimi nimel valmis palju andma.

Tehnika Martin Reim: Eesti mõistes korralik.

Rahvusvahelisel tasemel on vaja juurde panna. Suudab väikesel alal pöördeid teha, aga võiks natuke kiirem ja teravam olla.

Jürgen Henn: Täiesti korralikul tasemel, pigem tema tugevam külg. Ei ole väga suur triblaja, aga on palliga julgemaks muutunud ja suudab vajadusel surve alt välja tulla.

Kiirus Martin Reim: Võibolla element, kus on vaja kõige rohkem juurde panna. Keskväljakul, kus on vähe ruumi, pole niivõrd oluline jooksukiirus, vaid teravus ja liigutuskiirus. Sellega on tal probleeme olnud.

Jürgen Henn: Kuigi kiirus on tema tüüpi mängija kohta okei ning keskväljamehena ei peagi trump olema, siis on see tema kõige nõrgem külg. Vahel on mänge, kus peab seetõttu tema kõrvale kiirema mängija panema.

mängija luubi all

Xabialonsolik pall äärde ja tuju hea Martin Reim ja Jürgen Henn iseloomustasid just su mängijaomadusi. Millistes neis elementides sa enda arvates kõige parem ja halvem oled?

Ma arvan, et kõige paremad on vastupidavus, löök ja diagonaalne sööt. Otseselt nõrku kohti ei ole, aga vaja oleks arendada õhuduelle, väljakunägemist ja tehnikat. Õhuvõitlustesse tahaks jõulisemalt ja konkreetsemalt minna. Ma ei taha öelda, et ma kardan, aga peaksin olema julgem. Väljakul tahaksin kõike näha! Võiksin areneda selles suunas, et otsin rohkem ründajaid ja söödan ette.

Mis on su kõige halvem iseloomujoon?

Võibolla see, et ma aitan alati inimesi. Olen liiga heasüdamlik. Vahel tuleb eemale hoida.

Kas Ronaldo või Messi?

Ronaldo. Ma toetan teda juba ammusest ajast. Kui olin noor, meeldis mulle väga Manchester United, kus ta mängis. Eks ta oli kõigi noorte eeskuju, kõik tahtsid tema moodi olla. Hetkel vaatan natuke teisiti ning mu lemmikmängijaks on Xabi Alonso. Mulle meeldib tema mängustiil ja see, et ta on rahulik ja intelligentne inimene. Tema diagonaalsöödud on suurepärased, mitte suvalised palli ettepeksmised. Kui ma Legionis mängisin, siis oli meil taktika, et kui pall mulle tuli, ei otsinud ma maast söötu, vaid panin äärde diagonaali. Seal hakkasid mul sellised söödud välja tulema ja mulle meeldib väga äärele teravaid palle saata.

Kas Donald Trump on lahe või mitte?

Ma ütlen nii, et poliitikaga ei ole ma üldse seotud. Uudiseid loen, aga Trump, Putin või kes iganes mulle huvi ei paku. See ei ole minu teema.

Mitu tundi päevas internetis aega veedad?

Arvutis ma üldiselt ei istu, aga kui telefonis internet töötab ja keegi midagi kirjutab, siis ikka vastan. Kui vaba hetk tekib, siis loen uudiseid, vaatan üle Soccerneti ja jalgpalliliidu Facebooki. Mängupäeval lülitan interneti välja ja keskendun.

Kas raamat või teater?

Pigem raamat. Kui ma noor olin, siis olid mu emal sõbrannad, kes olid teatriga seotud, ja vene teatris käisin ma päris palju.

Praegu meeldivad mulle spordiraamatud. Olen lugenud näiteks Mart Poomi, Messi, Ronaldo ja Carlo Ancelotti raamatuid.

Mis spordiala peale jalgpalli kõige rohkem jälgid?

Korvpalli ma kindlasti ei vaata. Mulle kuidagi ei meeldi mängud, kus vaja kätega mängida, kuigi enne jalkat käisin ma poolteist aastat käsipallitrennis. Siis kutsus Artjom Kalinin mind jalkatrenni ja sain aru, et käsipall pole minu teema.

Mind huvitavad suveolümpiamängud, just kergejõustik, eriti jooksualad. Noorena olid mul pikad jalad ja mulle meeldis joosta.

Kas tahaksid ühes võistkonnas mängida pigem Kostja Vassiljevi või Andres Operiga?

(Naerab – toim.). Raske öelda, mõlemaga tahaks mängida.

Kui ma Legionis olin, siis tuli Kostja paar korda meiega trenni tegema, kui tal puhkus oli. Andresega olen ka paar korda mänginud. Võibolla Vassiljeviga, sest ta on samuti keskväljamängija ning mul oleks tema kogemustest palju õppida.

Mis toiduta sa elada ei suudaks?

Mu lemmiktoit on pasta Bolognese. Mängupäeval sööme me alati seda ja üritan ka pärast trenni süüa, see aitab taastuda.

Ma jälgin, mida ma söön, ja proovin õigesti toituda, sest olen profijalgpallur.

Nooruses Cristiano Ronaldo, nüüd Xabi Alonso – see on German Šleini valik.

Fotod: Lembit Peegel

Mida teeksid järgmises olukorras: sisened platsile vahetusest, kuid treener võtab su juba 15 minutit hiljem välja.

Kui treener sulle väljavahetamise põhjust mängu ajal ja pärast mängu ei selgita, kas hakkad järgmisel treeningul uurima, milles asi, või neelad uhkuse alla ja ei tee sellest välja?

Pigem läheks ja küsiks, mis teema on. See tekitab stressi ja kui sa oled stressis, ei saa korralikult treenida ega mängida. Kui sind 15 minutiga välja võetakse, siis on vaja põhjust teada. Hea, kui treener ütleb, mis sa valesti tegid, siis läheb elu lihtsamaks ning saad edaspidi paremini teha.

2017 APRILL JALKA

47

lugeja küsib

Laulumees Mattias Käit enne mängu.

48

JALKA APRILL 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Väravavaistuga

Mattias Käit harjub briti huumoriga ja unistab tippliigast

Veidi enne lugejate küsimustele vastamist sõlmis Mattias Käit (18) Inglismaa esiliigaklubiga Fulham värske kaheaastase lepingu. Londoni klubi U23 tiimis palliva mitmekülgse ründemängija käest uuriti-puuriti kõige rohkem just tema välismaaelu kohta. Kohe saate teada, milline näeb välja päev suures ja hinnatud vutiakadeemias.

SIIM KERA Mis keeles sa mõtled? (Kunnar, Tartu) Hea küsimus! Naljakas on see, et Inglismaal mõtlen ma pigem eesti-inglise segakeeles, aga kui Eestisse tulen, siis millegipärast hakkan inglise keeles mõtlema. Kui olen näiteks poes ja omas elemendis ning kui keegi midagi küsib, siis vastan automaatselt inglise keeles.

Siiski olen ma Inglismaal nii vähe olnud, et see pole eesti keelele halvasti mõjunud. Ainult vahepeal ununevad mõned sõnad ning ma ei oska end alati õigesti väljendada. Nüüd tuli mu tüdruksõber Inglismaale ülikooli, saan jälle rohkem eesti keeles suhelda.

Milline näeb välja su tavaline päev Inglismaal Fulhami akadeemias? (@pikkersven) Eks oleneb tavaliselt päevast. Esmaspäeviti on tavaliselt mängud, teisipäev on taastumispäev, kolmapäeval on esimene rahulik trenn pärast mängu.

Neljapäev-reede on suurema tempoga treeningud. Kui päevaplaanist rääkida, siis kell üheksa koguneme klubisse hommikusöögile ja 9.40 peame jõusaalis olema, kus teeme trenniks ettevalmistust. Treening ise hakkab 10.30 ning kestab poolteist-kaks tundi. Pärast seda on kas mängu analüüsimine, jõusaal või kojuminek. Õhtuti on mul palju vaba aega, hiljemalt kell 15 on treeningpäev läbi. Kui võrrelda aega siin ja Eestis, siis Eestis läks aeg ikkagi lenneldes. Enam ma väga Londoni peal ka ei käi, see oli rohkem esimesel aastal. Big Ben on mul nähtud, muuseumid ka, šopata ka kogu aeg ei viitsi. Kohanesin Inglismaal päris kiirelt. Ainus, mis alguses raske, oli see, kummale poole üle tee minnes vaadata.

Hetkel õpingi autokooliks. Alustasin eelmisel aastal Eestis ning hetkel tuubin teooriateste, et meelest ei läheks. Elan treeningukompleksi lähedal Motspur Parkis kasuperes, kuid varsti lähen Wimbledoni piirkonda korterit vaatama, tahaks järgmiseks hooajaks üürida. Väga paljud poisid on siin kasuperes. Kasupere otseselt väga palju pingutama ei pea, hommiku- ja lõunasöögi saan klubis,

INGLISE EKSKOONDISLASEGA

Scott Parker on pärast trenne mind paar korda autoga kasupere juurde toonud ning siis oleme saanud jalgpallijutte rääkida.

nemad vastutavad õhtusöögi eest. Eelmisel kahel aastal käisin ma koolitundides ka. See nägi välja nii, et 8.15 tulin treeningukeskusesse sööma ning 8.30 algas kõrvalhoones asuvas klassiruumis tund. 9.30 oli ettevalmistus treeninguks ning pärast seda trenn. Pärastlõunal oli teine tund. Klassis oli kaks õpetajat ja kui hätta jäid, said oma asju kodus teha.

Tegemist oli siis Inglismaa jalkaliidu õppekavaga, mis oli kehakultuuri poole kaldu. Inglise keelt või matemaatikat seal ei õpitud.

Kuidas on korraldatud noormängija tasustamise süsteem Fulhamis ja Inglismaa jalgpallis laiemalt? Kas taskuraha ikka antakse? (Annika, Tallinn) Taskuraha ikka antakse, aga see oleneb ka vanusest. 17aastaselt on võimalik stipendiumit saada, aga kui oled noorem ja väga hea mängija, eks antakse ilmselt siis ka.

Kui vaadata Fulhami noormängijaid, siis nii mõnigi sinuvanune on esindusvõistkonna eest vähemalt karikasarjaski platsile pääsenud. Kas see ei tekita sinus trotsi? (Tarmo Ala, Võru) Ei tekita. Isegi üks noorem poiss on platsile saanud ja värava löönud. Ma ise olen nii vaadanud, et ma olin hooaja alguses vigane ja pole olnud nii valmis või terve, et põhitiimiga olla. Ma arvan, et küll see kord tuleb. Võibolla mitte sel hooajal, aga miks mitte järgmisel aastal.

Minuga on räägitud küll, et mis variandid mul esindusse pääsemiseks on, aga ma ei taha sel teemal midagi öelda.

2017 APRILL JALKA

49

lugeja küsib

Mattias Käit (4) ja Karol Mets (18) mängus Gibraltari vastu.

Kui palju Fulhami esinduse mängijatega kokku puutud? Kapteniks ju teil Inglise koondises mänginud Scott Parker, milline inimene tema on?

(Mari-Ly, Tartu) Ta on väga sõbralik, üks sõbralikumaid.

Kui ma eelmisel aastal esinduse trennides käisin, siis polnud vahet, kas tegin midagi õigesti või valesti, ta proovis mind õpetada ning pärast trenni tuli ise rääkima ja ütles, mida oleks võinud selles olukorras paremini teha, ning lausus “keep working hard” (tee kõvasti tööd – toim.). Ta on pärast trenne mind paar korda autoga kasupere juurde toonud ning siis oleme saanud jalgpallijutte rääkida. Sel aastal ma esinduse trenni pole sattunud, sest treener on selline, kes kasutab neid, kes ka hooaja eel temaga treenisid. Kahjuks olin ma siis vigane ja uusi poisse ta sisse pole toonud.

Loodan järgmise aasta peale. Mängijatega puutun aga ikka kokku, nii hommiku- ja lõunasöögilauas kui ka jõusaalis. Kui ma eelmisel aastal olin U18 tiimis, siis oli esindusmeeskonna kodumängudel käimine kohustuslik, vastasel juhul sai trahvi.

Fulham on Championshipis näidanud resultatiivset mängu ja väravate vahet arvesse võttes võiks olla kindlalt playoff’is. Ometi ollakse hetkel esimene, kes playoff’ist välja jääb. Millised on sinu arvates põhjused, mis takistavad Fulhamil playoff’i ja Premier League’i jõudmast? (Mikk Kalavus) Võrreldes eelmise kahe hooajaga on kõvasti arenetud ning koht on parem, aga nad on veidi nagu Liverpool sel hooajal 50

JALKA APRILL 2017

Foto: Lembit Peegel

– tugevamate vastu mängivad okeilt ja võtavad punkte, aga kui tuleb kergem vastane, siis kaotatakse või mängitakse viiki. Palju kasutatakse ka erinevaid formatsioone.

Kas näed oma tulevikku Fulhamis?

(Sten, Helsingi) Järgmised kaks aastat küll, aga tahaks ikka kaugemale jõuda.

KÕIK LÄBI MÄNGITUD

Tavaliselt on nii, et alustan ühel ja lõpetan kolmandal positsioonil. Hiljuti oli ühes mängus üle pika aja erand – alustasin ja lõpetasin samal positsioonil.

Mis on su eesmärk jalgpallis? (Tõnn, Viljandi) Eesmärk on jõuda võimalikult kaugele.

Tahaks Premier League’is mängida nagu Klavangi, aga mulle meeldiks samuti Bundesliga või La Liga. Mulle pakuvad teised liigad ka huvi, ainult Inglismaa peale lootma ei saa jääda.

U21 EM-valikmängus kodus Gruusia vastu palli vedamas.

millise Inglismaa tippklubiga liitumine oleks su kõige suurema unistuse täitumine? (@siimhummal) Londoni Arsenal. Kindel vastus.

Praegusel hetkel seepärast, et mu lemmikmängija Mesut Özil on seal, aga tegelikult on mulle nende mängustiil alati meeldinud.

Millisel positsioonil oled kõige kasulikum? (Karl, Narva) (Muigab – toim.). Seda on mul raske öelda, olen nii paljudel positsioonidel mänginud, et ei tea, mis kõige kasulikum on. Ei oska ka öelda, mis endale kõige rohkem meeldib. Inglismaal mängitakse õnneks või kahjuks nii, et pean kõik kohad läbi käima. Isaga just rääkisin, et olen viimastes mängudes olnud paremal äärel ja see on meeldima hakanud. Kui olen kuskil mujal, meeldib jällegi see.

Tavaliselt on nii, et alustan ühel ja lõpetan kolmandal positsioonil. Hiljuti oli ühes mängus üle pika aja erand – alustasin ja lõpetasin samal positsioonil.

Kas arvad, et jõuad Inglismaal Premier League’i ka või? (@enri_que177) Raske arvata, aga ma loodan.

Kas oled väravas ka mänginud? (Arvi, Valga) Olen mänginud, aga väga hästi välja ei tulnud. See oli väikesena Levadias, ma ei mäleta, kui vana võisin olla. Me olime vahepeal teistest juba nii palju ees, et kaotust oli raske maha mängida, siis lasime väravavahi tipuründesse mängima, et ta saaks ka värava lüüa.

Kindlasti on üks su sihtidest jõuda kunagi Premier League’i tasemele, aga

Kui sa saaksid õhtustada ükskõik millise elava või surnud inimesega,

lugeja küsib siis kelle sa valiks? Jätame hetkel jalgpallurid välja, on põnevam! (Robi, Harjumaa) Kas võib kolm ka olla? David Beckham enam jalgpallur pole, nii et üks on tema.

Siis on mul kaks sellist lemmikumat naisnäitlejat – Mila Kunis ja Emily Ratajkowski.

Foto: Lembit Peegel

Kes on olnud sinu karjääri jooksul kõige parema huumorimeelega tiimikaaslane? Miks just tema? (Ken-Martti Reinart) Uhuu (muigab – toim.). Nii raske küsimus. Inglismaal on kõik omamoodi naljakad, kuigi ma olen nende huumoriga jube vaikselt harjumas. Vahepeal on sellised naljad, et üldse ei saa aru, aga kõik naeravad.

Uurisin su statistikat ja märkasin, et Eestis mängides lõid noorteklassides vähemalt kahel korral mängus kaheksa väravat! Kuidas sa ise tunned, on sul värava peale loomulik vaist ja hea nina?

(Rasmus, Pelgulinn) Ma ütleks küll. Isegi isa on öelnud, et mul on väravate peale väga hea nina.

Noorteklassides andis kindlasti eelise see, et ma olin teistega võrreldes üpris kiire, aga ma tunnetan, kus ma olema pean, ja oskan õigel ajal õiges kohas olla.

Kas “kõksimine” arendab tehnikat või on ajaraiskamine? Mis su enda rekord on? (Kristin Siil) Rekordit ei tea, aga ise arvan, et kindlasti arendab tehnikat ja parandab pallitunnetust. Põhimeeskond ka kõksib enne trenni, nii et ajaraiskamine see kindlasti ei ole.

Mis sa oleks teinud, kui sa ei oleks jalgpalluriks hakanud? (Tauri Bachmann) Ma olen selle peale mõelnud, aga ma ei tea, ilmselt oleks tahtnud ikka spordiga tegeleda. Olen klubis üks kiiremaid, äkki oleksin sprinteriks hakanud? Ma tahtsin juba 12–13aastaselt jalgpalli juurde jääda, kogu aeg oli siht silme ees. Teisi plaane ning huvisid pole tekkinud.

Mäng Gibraltariga oli valik- ja võidumäng ja Käidile ka skooritegemise mäng.

Foto: Lembit Peegel

Kas sinu puhul on pigem talent või töö? ( Joosep Simson) Eks kindlasti mõlemat. Ma mäletan, et kui ma Evertonis testimas olin, siis öeldi Phil Neville’i kohta, et talenti tal eriti

ei olnud, aga ta lõi oma töökusega läbi.

Peab olema annet, tahtmist ja töökust.

Kes on sinu eeskuju Eesti jalgpalluritest? (Wööbe Lipp, Väätsa vald) Hetkel kindlasti Ragnar Klavan, vahet ei ole, et ta mängib teisel positsioonil kui mina. Samuti Vassiljev. Nemad on oma sihikindlusega paljudele iidoliks. Vassiljevi jälgedesse on kindlasti raske astuda.

Ma ei tea, kas ma suudan, aga pean samamoodi edasi panema ning võibolla siis. Annan igatahes oma parima.

Miks hakkasid just jalgpalliga tegelema? Miks mitte näiteks korvpalli või mõne muu spordialaga? (@kertpaunmaa) Kui ma viieaastaselt trenni läksin, siis ei osanud arvata, mida ma teha tahan. Isa ja ema mind sinna viisid ja kui jalgpall hakkas hästi välja tulema ja väga meeldima, siis lootsin, et äkki tekib võimalus kuhugi jõuda. Olen ka tennist mänginud, aga mitte väga kaua, sest seal nii hästi välja ei kukkunud.

Kas värav või sööt? Miks? (@marcuspoder77) Eks värav ole alati parem, aga kui oled rasket tööd teinud ja kellelegi hea söödu andnud, siis on see väga hea tunne.

Võtaks hea meelega mõlemad.

Kas Eesti koondises löödud väravad andsid tiivad? (Veljo, Pärnu) Tiivad, kuhu täpsemalt? Raske vastata, ma ei tea. Enesekindlust ja tahtmist tuli kindlasti palju juurde. Sellisest kodu- ja kvalifikatsioonidebüüdist oli raske unistada, paremat on keeruline näha. Kaks väravat ja võit. Suurepärane.

Küsimused, mida saadab nimi ning asukoht, jõudsid meieni e-postiga. Ilma asukohata küsimused toimetati Jalkale Facebookis. Päringud, mille küsija nimest paistab @-märk, leidsime Instagramist.

Järgmises numbris satub lugejate turmtule alla Soomes mängiv ründetuus Signy Aarna.

Lennuta oma küsimused teele aadressil siim.kera@jalgpall.ee või Eesti Jalgpalli Liidu Facebookis või Instagramis.

2017 APRILL JALKA

51

naised

“Ü

le-eelmine suvi oli Eestis hästi palav, vilistasin jalgpalli ning kõik palusid, kas saaks joogipausi teha,” meenutab meie läbi aegade üks nimekamaid kohtunikke Maaren Olander-Doyle.

“Mängijad kaanisid vett, nagu viimnepäev oleks käes, mul ei tulnud 20 minutiga higigi lahti.”

Kuumataluvuse kursuse on Olander-Doyle hindele oivaline läbinud Dubais. Koos inglasest inseneriharidusega mehe Liami ja lapse Oskariga (6) on viimased kolm ja pool aastat just Araabia ühendemiraatides pesitsetud.

Kuigi enne Dubaid elati neli aastat Inglismaal Torquays, pole Olander-Doyle Eestit unustanud. Teekonna Maarjamaale võtab ta ette igal suvel ning üsna tihti väisavad teda Araabia poolsaarel vanad sõbrad, kes toovad kostiks musta leiba ja põdra-suitsuvorsti. Nii ei teki koduigatsust ja Oskar saab oma eesti keele oskust lihvida.

Kuigi vaikselt mõlgutatakse mõtteid Eestisse kolimise üle, ollakse hetkel kauge maa eluga rahul.

Maaren, Oskar ja Liam aastal 2013 äsja Dubaisse kolinuna.

Foto: erakogu

Dubais elav Olander-Doyle:

kui põlved ja õlad kaetud pole, tunnen end süüdi Aegade jooksul nii Eesti koondise väravalukk kui ka peatreener olnud, endine tippkohtunik Maaren Olander-Doyle (41) on end koos perega mugavalt Dubais sisse seadnud. Jalkale jutustas ta kohalikust põnevast eluolust ning oma mitmekesisest karjäärist, mis ta juba noorelt Rootsimaale viis.

SIIM KERA

52

JALKA APRILL 2017

Ühest küljest on Dubai väga glamuurne ja läänelik, samas on ühendemiraadid ikkagi araabia maa. Kumb poolus seal elades rohkem silma paistab?

Kuna Dubais on kohalikke väidetavalt vaid umbes 30%, siis enamjaolt on ta ikkagi läänelik ja aina läänelikumaks läheb. Turistina ei saaks siin kohalikest ja nende traditsioonidest ilmselt aimugi.

Siin elades püüan ma ise kohalikke mitte pahandada ning kannan suure osa ajast rõivaid, mis õlad ja põlved kinni katavad.

Kas riietumine on kõige suurem katsumus Euroopa naisena Dubais elades?

Jah. Selle kolme aastaga on mind siin täitsa ümber kasvatatud. Tean, et riides tuleb käia lugupidavalt, mitte ahvatlevalt. Võibolla mängib siin ka minu vanus pisut rolli (muigab – toim.). Korra üritasin peale tennisetrenni kiirelt ühest toidupoest läbi lipata, aga turvamees saatis mind ukselt tenniseseelikuga tagasi. Kui põlved või õlad kaetud pole, tunnen end väga ebamugavalt ja süüdi.

Eestis olles ei jõua ära ahastada, kuidas noored oma miniseelikute ja särgikutega käivad. Enam mu ajusse ei mahu,

naised et see on Euroopas täiesti normaalne nähtus. Teine harjumatu asi on teenijad.

Araablastel on kodus mitu teenijat ja ka teised rahvused on hakanud seda normaalseks pidama. Meie oleme põhimõtteliselt keeldunud teenijat võtmast, kuigi koristamine on väga suur peavalu, sest liiva ja tolmu tuleb siin pidevalt uksest-aknast sisse. Sellest hoolimata ei taha, et meie laps kasvaks üles teadmisega, et ta ei pea ise lillegi liigutama. Siin on võimalik elada nii, et ise ei pea midagi tegema. Bensiinijaamas on mehikesed, kes täidavad paagi, poodides pakitakse su kaubad kümnetesse kilekottidesse, lükatakse käru auto juurde ja tõstetakse asjad autosse.

Kodus jällegi tassivad teenijad kaubad tuppa. Ma käin poest riidest kottidega, pakin ise oma kauba kottidesse ja mind vaadatakse väga imelikult. Kui ütlen, et üritan loodust päästa, hakatakse naerma.

Inimesed ei saa aru, kui palju kurja nad oma kilekottidega maailmale teevad.

NII OLI INGLISMAAL:

Naiskohtunikule ei antud üldse mingit armu, oleks ajas nagu 20 aastat tagasi läinud – et naise koht on köögis. Eesti meeste meistriliiga vilistamine oli selle kõrval täielik õndsus. kella kaheni. See on nagu igalaupäevane väike jalgpallipidu. Vahel vilistan teisipäeviti samade inglaste organiseeritud naisteliigat. Suur soov oleks ka ise mängida, kuid vigastasin selga ja väravas hüppamine ei tule enam kõne allagi.

Väljakumängijana pabistaksin ilmselt kogu aeg kukkumise või kontakti pärast.

Võiksid ju ilmselt kõrgemalgi tasemel vilistada.

Ma tean, et üks Taani endine FIFA naiskohtunik oli siin jalkaliidu kohtunikeosakonnaga ühendust võtnud, aga

Aga kui palju torkab silma, et naiste õigustega seal kandis just kiita pole?

Mina sellega igapäevaselt kokku ei puutu, kuigi hiljuti tulid Süüriast uued naabrid ja alguses üritasime üht parkimisprobleemi lahendada. Olime kolmekesi – naabrimees, minu abikaasa ja mina – ning mul oli kõige suurem probleem. Naabrimees ei võtnud mind üldse kuulda, olin täiesti null, tühi koht.

Aga nii palju kui ma tean, siis tahab järjest rohkem naisi haridust saada ja tööle minna. Enam ei soovita ainult kodukaunistus olla. Võrreldes teiste emiraatide ja araabia maadega, käib Dubais tööl kõige rohkem kohalikke naisi.

Huvitav on see, et Dubai metroos on ju naistele ja meestele lausa eraldi vagunid.

Siin on üsna tavaline, et ahistatakse madalamast klassist naisi, näiteks keegi katsub ebasobilikult. Naistevagunis saab end turvaliselt tunda. Dubais on olemas ka roosad taksod, mis on mõeldud naistele ning kus on ainult naisjuhid.

Võib öelda, et sinu praegune amet on olla koduperenaine, aga käid laupäeviti ka kohtunikutööd tegemas.

Vilistan ühes inglaste organiseeritud noorteliigas. Mängud hakkavad iga laupäev kell 8.30 ja kestavad umbes

Maaren Olender Eestis kohtunikuna – lust ja lillepidu.

Foto: Lembit Peegel

ei antud mingit lootustki. Välismaalasi nad ligi ei lase ja ma ei teagi, kus ma vilistada saaks. Naiskohtunikke meesteliigasse ei lasta, naistejalgpall käib siin kinniste seinte taga. Kuskil mängitakse, aga kus? Kes seda teab. Ainsad väljundid ongi inglaste või teiste korraldatavad liigad ja turniirid.

Tegeled Dubais taas tennisega, milles olid nooruspõlves kõva käpp. Peale reketispordi ja jalgpalli oled harrastanud ka orienteerumist ja saalihokit. Kusjuures viimasel alal oled tulnud Eesti meistriks – vutis sul ju see tiitel puudub – ning sind on valitud ka aasta parimaks naismängijaks. Kuidas sellest pundist jalgpall kõige tähtsamaks tõusis?

Kooliajal oli mu vaieldamatu lemmik rahvastepall, ma olin paras kaak ja hulljulge. Hirmsasti meeldis palli kõvasti visata ja püüda ning kehalise tunnis jäin ma kooli tulnud tennisetreenerile silma ja nii kõik algaski. Võitsin noorte meistrivõistlustelt palju medaleid ja mängisin tennist kuni 16aastaseni. Asi kippus hapuks pärast Eesti iseseisvumist, kui ei saanud enam mööda liiduvabariike turniiridel käia. Eesti võistlustel oli võitja tavaliselt juba enne mängu algust teada.

Samal ajal hakkas Eestis naistejalgpall pead tõstma. Kuna minu tenniserühmas oli peale minu vaid üks tüdruk, sai poistega laagrites palju jalgpalli mängitud. Üks mu suusatajast sõber ütles, et Nõmmel treenib naiste vutisats, ning üsna pea peale Nõmme Chickensiga (Eesti taasiseseisvuse järgne esimene naistetiim – toim.) liitumist tuli orienteeruja Sixten Silla kaudu pakkumine minna Rootsi mängima. Ühel hetkel tundsin, et jalgpalli on mu peas liiga palju, ning siis hakkasin orienteerumisega tegelema.

Hasart tekkis siis, kui esimesel võistlusel kõik punktid üles leidsin ja metsast välja sain. Orienteerumine sobib jalgpallurile ideaalselt, see on intervalljooksmine, kus samal ajal tuleb pea selge hoida ja õigeid otsuseid langetada. Kui ma 2003. aastal FIFA-kohtunikuks sain, siis põhimõtteliselt oli mul jalgpalli mängimine keelatud, sest mul tuli ju naiste kõrgemat liigat vilistada. Otsisin oma mängunälja kustutamiseks uut väljundit ja leidsin saalihoki, mis oli Rootsist tuttav. Kas jalgpall just kõige tähtsam on olnud, on raske öelda, sest kui ma midagi teen, siis ikka südamega. Jalgpall tuli lihtsalt 2017 APRILL JALKA

53

naised õigel ajal ja olen sellega kõige pikemalt tegelenud. Väikesest Eestist Euroopa 13 parima naiskohtuniku hulka jõudmine ja Eesti meeste meistriliiga vilistamine tundub siiani täiesti uskumatu teona. Üsna uskumatu on seegi, et Eesti naisjalgpallur läks 1993. aastal 17aastaselt Rootsi mängima. Kaitsesid Tärnsjö IFi ja Östervala IFi väravat vastavalt neljandas ja kolmandas liigas.

Mulle kohutavalt meeldis sealsete klubide professionaalsus.

Treeningud toimusid kakskolm korda nädalas ja kui ma ei eksi, olid põhimõtteliselt kõik mängijad alati kohal. Põhjuseta puudumine oli mõeldamatu.

Liigat oli äge mängida, sest külarahvas käis mänge vaatamas ja kohalik ajaleht tegi mängudest ülevaateid. Rootslased lõid väravale igal võimalikul hetkel peale. Tööd jagus ja igav ei hakanud. Eestisse naastes oli pisike pettumus, et keegi ei tahtnud väravale kaugemalt peale lüüa, enamik tahtis palliga koos väravasse joosta, mulle aga meeldis väga hüppega tõrjeid teha. Mäletan koondisestki, et väravas oli tollal kõige lõbusam olla. Ma sain ilmselt kõige rohkem palli katsuda, teised ajasid seda vaid taga.

Maaren Olander-Doyle võtab oma riietuses šnitti kohalikelt.

Foto: erakogu

54

JALKA APRILL 2017

Mängisid esimeses naisteklubis, siirdusid esimesena välismaale ... tundub, et oli täiesti loogiline saada esimeseks naiskohtunikuks. Kas sulle on alati meeldinud piire lõhkuda?

Eks uus ja huvitav on mind alati meelitanud, aga ma ei ütleks, et neid asju sai piiride lõhkumise pärast tehtud. Elu andis täiesti juhuslikult need võimalused ja ma haarasin neist lihtsalt kinni. Enne mind oli juba kaks tüdrukut kohtunikuna tegutsemas, aga minust sai esimene tõsiseltvõetav naiskohtunik. Juba Rootsis vilistasin

oma klubi noorte mänge.

Eestis proovisin korraks ka treeneriametit, aga kuna olin isehakanud treener ja ainsateks oskusteks Rootsis kõrva taha pandud tarkused, siis see mulle väga ei istunud. Tundsin, et tahan jalgpallis aktiivsemalt sees olla, ning kohtunikuamet oli selleks ideaalne. Lippad poolteist tundi platsil ringi, saad füüsilist koormust ja makstakse veel peale ka. No palju parem ju, kui ise maksta ja spordisaalis metalli kangutada! Mäletan, et Inglismaal sai paar aastat ka regionaalset jalgpalli vilistatud.

See oli üsna kohutav kogemus.

Naiskohtunikule ei antud üldse mingit armu, oleks ajas nagu 20 aastat tagasi läinud – et naise koht on köögis. Eesti meeste meistriliiga vilistamine oli selle kõrval täielik õndsus.

Kui Uno Tutk alguses mainis, et hakkan meeste meistriliigat vilistama, naersin kõvasti hea nalja peale. Tundus täiesti utoopiline! Kokku sain lõpuks 16 mängu ja arvan, et sain normaalselt hakkama. Seda oli palju lihtsam vilistada kui Rootsi naiste kõrgliigat. Eestis olin ma jalgpalliringkonnas teada-tuntud tegelane ja mängijad aktsepteerisid mind.

Rootsis olid naised ülinõudlikud. Paras peavalu oli, aga hinded tulid head. Sain mõned korrad vilistada ka seni vaid televiisorist nähtud brasiillast Martat, kellel pidi alati väga lähedal olema, et aru saada, kas tehti viga või viskas end ise pikali. Euroopas jäi mul kõige kõvemaks mänguks 2008. aasta UEFA naistekarika (Meistrite liiga eelkäija – toim.) poolfinaal Bardolino ja Frankfurdi vahel.

Arvasin korra, et audisissevise võiks minna itaallastele, aga kuna Birgit Prinz nõudis palli, siis aukartus sellise mängija ees sundis mind korraks talle soodsat otsust tegema. Õnneks osutus see õigeks.

SEE ON SINU VÕIMALUS KUULUDA EESTI KOONDISSE! KUTSUME SIND OMA SÕPRUSKONNAGA OSALEMA SUUREJOONELISES EESTI JA SOOME VAHELISES MAAVÕSTLUSES! 10. JUUNIL 2017 PEETAKSE EESTI JA SOOME VAHEL SUUREJOONELINE JALGPALLILAHING, KUI ÜHE PÄEVA JOOKSUL TOIMUB VÄHEMALT 100 JALGPALLIKOHTUMIST KAHE NAABRI VAHEL. TULE JA MÄNGI PÕHJANAABRITE VASTU VUTTI! VÕITE ISE OTSUSTADA, KAS SOOVITE MÄNGIDA KODUSEL STAADIONIL VÕI SÕITA ÜLE LAHE MÄNGIMA! IGA MÄNGU TULEMUS LOEB, SEEGA AITA ÜLDVÕIT EESTILE TUUA! PANE OMA VÕISTKOND KIRJA VEEBIS: WWW.100GAMES.EU OSALEMA ON OODATUD KÕIK! OSAVÕTT TASUTA! EESTI JALGPALLI LIIT

rannajalgpall

Kuidas autosõit Belgiasse Eesti rannajalgpallile otsustava hingamise andis Mai 2007. Viis aastat pärast alaliidu loomist koguneb Viimsis esimest korda Eesti rannavutikoondis. Kümnenda sünnipäeva eel meenutame, kuidas eksootiline pallimäng Läänemere vees kosunud külmadel randadel alustas.

SIIM KERA

“L

eedu on pildilt kadunud, Läti mängib, nagu jumal juhatab,” loetleb Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask lähiriikide liivavuti hingeelu, hääles tilluke uhkusnoot, et meie seis on parem. “Me oleme oma piirkonna pioneerid. Taani pani koondise kokku alles mullu, Rootsis on huvilisi, aga tiimi mitte, Soomes sama. Kujutage ette, meie julgustame praegu soomlasi, et nad koondise moodustaks!”

Tõesti, pole ilmselt palju elualasid, kus me saame selja suursuguselt sirgu lüüa ja tunnistada, et oleme põhjanaabritest paremad. Tänavu tähistab Eesti Rannajalgpalli Liit oma 15. sünnipäeva ning augustis möödub ühtlasi kümme aastat rahvuskoondise esimesest matšist.

Eks liivase jalgpalliga mürati Eestis varemgi, kuid organiseeritud rannavuti tõid kodukamarale Kari-Andri Kask, Mart Relve ja Albert Kerstna. Esimene neist nägi 2001. aastal rannas jalgpallivõistlust ning hiljem hakkas koos kamraadidega uurima, kas selline ala ka päriselt eksisteerib. Kuna veebiaadress beachsoccer.com töötas, jõuti järeldusele, et eksisteerib küll. Aasta hiljem loodi 56

JALKA APRILL 2017

alaliit ning 2003. aasta aprillis ajasid Kask ja Kerstna hääled sisse Opel Zafirale ning võristasid üle 2000 kilomeetri Tallinnast Liege’i, kus käis parasjagu Euro Beach Soccer Cup. Belgia linna sisehallis toimunud võistlustel visati käppa rannajalkafunktsionäär Gabino Renalesele (praegune Beach Soccer Worldwide’i asepresident), kes soovitas pärast Pärnu rannast tehtud pildi nägemist alustuseks kohalik liiga püsti panna. Mõeldud, tehtud. Möödus veidi aega ning juba varsti veeti Stockmanni kaubamaja parklasse öö läbi liiva. Toimus rannavuti promoüritus ning kuulutati välja kaheksaetapiline meistrisari.

Külmaga saapad jalga Koondisest hakati unistama 2005. aastal, mil FIFA võttis rannajalgpalli oma tiiva alla ja Eesti meistermeeskond S.C. Real (ehk tulevane BSC Peugeot) sai auhinnareisil Marseille’s nautida rannakoondiste omavahelisi mõõduvõtte. Rannajalka rahvusesinduseni jõuti 2007. aastal ja peatreeneriks sai brasiillane Fredo Getulio Aurelio, kes juba aastaid varem oli Soomes elavatest sambamaameestest koosneva võistkon-

Ermo Luts (valges vasakul) ja Taavi Tammo (valges paremal) panevad end proovile ukraina rahvatantsus.

naga Capital Eesti liivadel hullamas käinud.

“See, et meie esimene peatreener oli mees rannajalgpalli sünnimaalt, oli väga märgiline ja täiesti õige valik,” sõnab Kask tagantjärele. “Meil polnud toona eriti mängijaidki, rääkimata treeneritest.

Getulio trumbiks oli see, et ta oskas sütitavat kõnet pidada, ta pani kutid uskuma, et nad on paremad kui teised. Tollal ei teadnud me oma taset, kõik mõtlesid, et nad on tegijad, aga võrdlusmomenti polnud. Getulio süstis, et te oletegi superhead! Seda tahtejõudu oligi vaja, sest koondis oli ebaühtlane ning taktikast nagunii keegi suurt midagi ei teadnud.”

OLEME PIONEERID

Taani pani koondise kokku alles mullu, Rootsis on huvilisi, aga tiimi mitte, Soomes sama. Kujutage ette, meie julgustame praegu soomlasi, et nad koondise moodustaks!

“Kari kutsus mind, olin kohe nõus ja üritasin koondisse tuua võitlusvaimu sellest ajast, kui ma veel ise rannajalgpalli mängisin,” ütleb Porto Alegrest pärit Getulio, kelle nooruspõlves palliti liivajalkat üksteist üheteistkümne vastu.

“Pidin muidugi paljusid asju õpetama, kas või seda, kuidas palli õhku saada. Sa

rannajalgpall

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

pead rannal üles kasvama, et selliseid asju osata. Algus oli raske, tingimused olid kehvad, mõned mängijad treenisid jalanõudega, sest nii külm oli.”

Maikuus hakati Viimsis kaks-kolm korda nädalas harjutama ning augustis mindi MM-valikturniiril vastamisi Ukrainaga, kes mõni kuu varem oli Euroopa meistriks tulnud. Täielik tipp!

Pealegi oli tollane süsteem selline, et üks kaotus tähendas automaatselt Marseille’st kojusõitu. Meestele oli koondise avamäng niivõrd emotsionaalne, et mõned valasid hümni ajal pisaraid. Kohtumiseks võeti end aga ilusti kokku ning avapoolaja järel oli suurüllatus lähedal ja rannavutiüldsuse kollektiivsed suud pärani lahti – mehed metsast juhtisid 1 : 0. Teisel poolajal vastasid slaavlased Indrek Siska tabamusele kolmel korral.

Koondise algusajast alates esindusse kuulunud Taavi Tammo meenutab, et hoolimata viisakast lõppskoorist oli debüütmäng paras pähkel.

“Läksime küll ette, kuid see oli ka meie ainuke väravavõimalus,” meenutab ta nüüd muigega. “Füüsiliselt olime kõvad mehed, aga kui mäng hakkas, siis oli meie ümber suur liivapilv, võhm oli otsas ja hing paelaga kaelas. Meeletult kuum oli, ainult seisime. Sai kiirelt selgeks, et nii ei ole, et tuled muru pealt ja hakkad kohe paugutama.”

Eestlaste käik oli kaotusest hoolimata edukas ja eksootiline. Eurosport tegi eriloo – ikkagi lõunaameeriklasest treener kuskil põhjamaal liivapalli õpe-

tamas. Kõik see pakkus huvi ka Eesti ajakirjanikele.

“Ma arvan, et tänu meediahuvile jäi see ala Eestisse ka püsima,” usub Kask.

“See pani paika, et rannajalgpall on olemas. Pärast seda tulid paljud tavalise jalka mehed randa mängima.”

Entusiastide sillutatud teel on peatreenerina jalutanud ka Kert Haavistu, Reigo Tõnsberg ning hetkel teeb sama Rando Rand. Murukoondise kogemusega Haavistu (44/0), kes rannakoondises ka kaptenipaela kandnud, üllatas esindust sellega, et hakkas laagrites moodustama põhjalikke päevaplaane – millal jalutatakse, millal süüakse jne.

Mehe pluss oli see, et vabal ajal oli ta mängijate sõber, kuid treeningprotsessis suutis rannapallurid end kuulama panna. Tema distsiplineeritud juhatusel jõuti 2011. aasta MM-finaalturniirist kahe mängu kaugusele ning pääseti 2013. aastal esimest korda euroliiga superfinaali. Tõnsbergi eestvedamisel saadi kappi aga esimene karikas, kui Moskvas võideti euroliiga B-divisjoni põhiturniiri etapp. Üllatuslikult peatreeneriks tõusnud mees andis 2015. aastal teatepulga Rando Rannale, kes

viis Eesti koduses euroliiga superfinaalis A-divisjoni lävele ning võitis Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna.

Kask usub, et rannavutti ootab Eestis helge tulevik. Järgmisel aastal peaks Haaberstisse kerkima kaks uut sisehalli, üks Väike-Õismäele, teine Saku suurhalli kõrvale. See tähendab, et liivajalgpallist saab ala, mida on võimalik harrastada aasta läbi.

“Kui me praegu pusime hoolega Inglismaaga, siis ma usun, et me läheme varsti neist hooga mööda ja meil on aeg hakata end võrdlema Euroopa esikaheksaga,” on Kask entusiastlik.

“Kui need hallid valmivad, pole meil enam ühtegi vabandust. Pärast Pärnus toimunud superfinaali oli eufooria ning paljud lapsevanemad helistasid ja küsisid, kus trenni saab teha. Saime ainult öelda, et tulge mais. Eestis on tegelikult hea seis. Inglased vaatavad meile alt üles ja kadestavad. Meil on võimalus jalkaliidu presidendiga otse ühendust võtta, ta vastab. Inglased ei jõua mitte kunagi selle õige inimeseni, nad saavad jalkaliidult univormi selga ja kinnituse, et olete nüüd ametlik koondis, aga see on ka kõik.”

Statistikaminutid: kes on rannakoondise rekordinternatsionaal?

Tänavu augustis saab kümme aastat Eesti rannajalgpallikoondise esimesest matšist, kus võeti Prantsusmaal Marseille’s mõõtu Ukraina koondisega. On paslik aeg kiigata numbritesse.

Mängitud: 82 kohtumist Võidetud: 36 Kaotatud: 46 Väravate vahe: 295 : 312 Vastamisi on mindud 35 riigi koondisega Peatreenerid: Fredo Getulio Aurelio (2007–2008) – 8 mängu, 2 võitu, 6 kaotust Kert Haavistu (2009–2013) – 38 mängu, 19 võitu, 19 kaotust Reigo Tõnsberg (2014) – 17 mängu, 6 võitu, 11 kaotust Rando Rand (2015– ...) – 19 mängu, 9 võitu, 10 kaotust Koondist on esindanud 54 erinevat mängijat. Kõige rohkem on esindussärki kandnud puurivaht Vaiko Tammeväli (68), talle järgnevad Andreas Aniko ja Taavi Tammo (65). Skoorijate tabeli tipus troonivad Aleksander Saharov (34), Indrek Siska (27) ja Marko Truusalu (26).

Eesti koondise suureskoorilisim võit pärineb 2009. aasta MM-valikturniiri kohtumisest Hispaanias, kui Bulgaaria alistati tulemusega 13 : 4. Huvitaval kombel pärineb samast võistlusest ka koondise suurim kaotus – Portugalile jäädi alla 0 : 9.

Kõige rohkem väravaid ühes matšis on löönud Kristian Marmor. 2014. aasta MM-valikturniiril peetud 6 : 5 võidumängus Poola vastu sai ta kirja neli tabamust.

2017 APRILL JALKA

57

rubriik

Vutistaarist tippkohtunikku ei kasva Eesti koondises üle 70 mängu pidanud Teet Allas on jalgpallikohtunik. Sarnase ülesehitusega lauset just väga tihti kirjutada ega öelda ei saa, sest endised tippmängijad tavaliselt selle töö poole ei kiika. Miks?

SIIM KERA

I

Kohtunik peab üldjuhul alustama karjääri varem, kui tippjalgpallurid oma karjääri lõpetavad.

Foto: Lembit Peegel

58

JALKA APRILL 2017

kka ja jälle kuuleme endistest Eesti tippmängijatest, kes on karjääri lõppedes valinud kas treeneriameti leiva või leidnud uue koha päikese all mõne jalgpalliklubi ametnikuna. Palju-palju harvem juhtub aga seda, et profimängija riputab putsad ja kedrad varna ning ... hakkab kohtunikuks. Jalka otsustas uurida, miks on väga vähe endisi tippjalgpallureid, keda köidab mängu kontrolli all hoidmine. Ja see pole ainult Eesti tendents, kõrgustesse küündinud vutimehed ei koli muruplatsile õigust mõistma Euroopas ega maailmas.

“Staarid tõesti kohtunikeks ei taha, nad on ilmselt karjääri lõppedes tähelepanust niivõrd tüdinenud,” tõdeb Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk. “Aga probleemiks ma seda ei pea. Nii nagu suurepärasest mängijast ei saa automaatselt suurepärast treenerit, ei pruugi hea jalgpallur olla hea õigusemõistja. Meil võib olla väga hea kaitsja, omaette nohiseja, kel on kirjas 100 koondisemängu, kuid kellel ei ole seda liidriainest, et ta suudaks 22 meest ohjata. Soov saada kohtunikuks peab tulema sügavalt südame seest, seepärast ei kavatse me ka endisi jalgpallureid eraldi värvata. Rongijuhiks minnakse siis, kui rongijuhitöö meeldib.”

Vestlust kuulav kohtunike kooli-

mängijast kohtunikuks tusjuht Hannes Kaasik ütleb seepeale enesekindlalt: “Heast mängijast võib tippkohtunik saada, kuid tippmängijast tippkohtunikku ei saa.”

Miks?

“Eeldus on ikkagi see, et hea mängija spetsialiseerub kiirelt kohtunikuks ümber, tihtipeale on sellega jäädud liiga hiljaks,” jätkab eelkõnelejale sekundeerides kohtunike osakonna spetsialist Neeme Neemlaid.

“Jah, kahes paadis korraga kiiresti ei sõua,” nendib Kaasik.

Loogika on siin lihtne. Kui jalgpallistaar 35aastaselt armastatud sportmänguga lõpparve teeb, siis on ta paraku juba liiga vana, et kohtunikemaailmas esirinda pürgida. Euroopa tasemel vilistamiseks peaks arbiitritööga alustama oluliselt varem. Tipul seda võimalust aga pole, kui ei kimbuta just traumajumal, mis profivutielule kriipsu peale tõmbab. Mullu oma viimase koondisematši pidanud Joel Lindpere tõdeb, et ta on kohtunikutööle mõelnud, kuid nüüd on tema jaoks juba liiga hilja.

“Võibolla oleks siis motivatsiooni, kui teaks, et paari aastaga on võimalik euromänge vilistama saada,” jutustab Eesti rahvusesinduses 107 kohtumist kirja saanud poolkaitsja. “Aga ma tean, et see võtaks kaua aega, ning samal ajal tiksub vanus peale ja ütleb, et paki asjad kotti ära. Mõtleme nüüd, kui kuulus mängija Konstantin Vassiljev läheks kohtunikuks.

Ta alustaks kuskilt madalamast liigast, kus ta tambitakse maatasa, kui ta vigu teeb. Kas see on endisele tippmängijale motiveeriv? Ma ei usu. Kui ta oma kogemust treenerina edasi annaks, siis sellest oleks jalgpallile kokkuvõttes suurem abi kui neljandas liigas vilistamine. Samas ma arvan, et mõned endised koondislased võiks ka kohtunikuks jääda.”

Peale vanuse ja motivatsioonipuuduse mängib olulist rolli seegi, et nii treeneripost kui ka vutiametniku töö võivad leiva lauale tuua, kuid kohtunikuks olemine on hobi, millest ära ei ela. Samas peab ikkagi pühendunult ja professionaalselt trenni tegema ning pere arvelt aega näpistama, mis endisele staarile just kõige ahvatlevam väljavaade ei tundu.

Hea hambusse võtta Eesti tuntuimatest kohtunikest on Premium liiga mängijakogemus näiteks Grigori Ošomkovil, Martin Salongil,

Millisest mängijast saab hea kohtunik?

Jalgpalliliidu peakohtuniku Uno Tutki sõnul tajuvad platsil olevad õigusemõistjad, millistest palluritest võiksid head kohtunikud kasvada.

Tähtsamad iseloomuomadused on siinkohal korrektsus, töökus ja usinus, ambitsioonikus, suhtlemisoskus, pingetaluvus, empaatiavõime, tolerantsus, kriitikameel ja kübeke edevust, kuna kohtunik on mängus vägagi nähtaval kohal. Unustada ei saa ka õiglusmeelt.

“Sellel, kes väljakul alati vaidleb, võib olla väga hea kohtunikupotentsiaal,” ütleb Tutk. “See võib tähendada, et tal on arenenud õiglusmeel, ning kui midagi valesti tehakse, siis ta õiglusmeel kannatab. Heaks näiteks on madalamast liigast leitud Rein Väin, kel oli iga asja kohta oma arvamus. Nüüd on ta hea kohtunik.”

Maine endiselt kehv Endisele koondislasele Teet Allasele tekitab kõige rohkem kummastust see, et kohtunike imago pole siiani suurem asi.

“Ma ei tea, miks see nii on,” raputab mees pead. “Kust see tuleb, et kui inimesed teada saavad, et ma olen kohtunik, siis küsitakse, miks sa sellega tegeled. Ma pean palju selgitama, et mulle meeldib kohtunikutöö. Minu jaoks on see atraktiivne ja huvitav. Abikaasa ja lapsed on väga toetavad olnud ja hästi planeerides on võimalik pere kõrvalt edukalt kohtunikutööga tegeleda.”

Uno Tutk tõdeb, et kuigi jalgpalliliit püüab teha selgitustööd ja kohtunikutöö mainet tõsta, vohab endiselt arvamus, et kohtunikud on kuidagi teistsugused inimesed, kes soovivad mängu rikkuda.

“See on mingi iganenud arusaam,” torkab ta. “On loogiline, et inimene armastab oma isa, ema, abikaasat või lapsi, aga kui mängijad lähevad väljakule, siis nad ei arvesta, et kohtunik on ka kellegi isa, kes tuli oma hobiga tegelema, ja arvavad, et võivad teda igapidi peedistada.”

Martti Pukil ja Rauno Kaldil (kes küll mullu mängijana platsile naasis).

Koondises on üks matš kirjas Dmitri Kulikovil ning vaieldamatult kõige nimekam eksmängijast õigusemõistja on 73 koondisekohtumisega Teet Allas, kelle arbiitrilaeks on seni esiliiga. Endine kaitsja sõnab, et ühtpidi tuleb pikk spordikarjäär kasuks, teistpidi kahjuks.

Peas kummitab topeltpinge ning ainult oma nime ja reputatsiooni peal liugu lasta ei saa.

“Kohtunik võib presidendilt saadud aumärgi ka rinda panna, aga kui viis korda valesti vilistad, saadetakse sind ikka sinnasamusesse,” sõnab Allas.

“Endiste mängijate puhul on ootused võibolla suuremad. Mul on see minevik, mida minult võtta ei saa ja mis kandub kohtunikutöösse üle. On visatud nalja ja karjutud, kas ma üldse kunagi jalgpalli mänginud olen või kuidas ma üldse koondisse pääsesin. Mind on kergem hambusse võtta.”

Sama teema üle mõtiskleb ka Lindpere.

“Maailma parimad kohtunikud on kas juristid või hambaarstid ning see neutraalsus on hea,” lausub mitmes erinevas välisriigis pallinud mees. “Kui Joel Lindpere vilistaks karikafinaali ja teeks apsu, siis oleks nii meedia, fännid kui ka mängijad vihased.”

Pikalt Kuressaares mänginud ja profina FC Floras pallinud Martti Pukk kostab, et kuigi nimi võib kohtunikuametis taagaks olla, pole see alati nii.

“Neilt mängijatelt, kellega oled mänginud, tuleb respekti küll,” teatab ta. “Olen kuulnud isegi, kuidas ühe probleemse võistkonna treener ütles enne mängu, et täna kohtunikega ei räägi, ja nii oligi, mitte ühtegi piuksu, mul ei olnud nendega mingit probleemi.”

Peale selle räägib endiste mängijate kasuks tõik, mida tuuakse sarnaste arutluste puhul välja ka erinevates foorumites – neil on paganama palju kogemust ning iga viimnegi situatsioon ise läbi elatud, mis lisab kõvasti usaldusväärsust.

“Kui oled korra kartuleid keetes näpud ära põletanud, siis tead, et järgmine kord nii ei käitu, ka kohtuniku puhul on kogemus väga tähtis,” kommenteerib Tutk lõpetuseks.

2017 APRILL JALKA

59

10 aastat tagasi

Andres Oper õppis Venemaalt rohkem kui Hollandist J alka teise numbri esikaanel on pika intervjuu andnud Andres Oper, kes ütleb enesekindlalt, et Eesti koondis poleks pidanud EM-valikmängus Tallinnas Venemaale kaotama, vaid hoopis võitma. Operi arvates oli vastastel tegemist nõrga koosseisuga, aga meie ei surunud neid piisavalt.

Kerkrade Rodas oma elu üht parimat hooaega tegev Oper rääkis ka sellest, et kõige enam on teda mõjutanud mängimine Venemaa liigas, kus “palliga nõuti tehnilist ja rahulikku mängu. Hollandis peab kõike tempoga tegema. Vahel tundub, et kui võtaks tempo maha, teeksime paremini. Kiirust on Holland küll andnud”. Taanit nimetas Oper oma kogemuste pagasis euroopalikuks, Venemaad teistsuguseks.

Jalka uuris meie jalgpalliinimestelt, kui kehv seis on me allakäigutrepil oleva koondisega. Nimelt pahvatanud meie koondise väravavaht Mart Poom pärast 0 : 4 kaotust Poolale, et asjad võivad veel hullemaks minna. Poom viitas noortekoondiste kehvadele tulemustele ja kroonilistele allajäämistele.

Oli neid, kes leidsid, et Poomi jutus on iva sees, ja neid, kelle arvates esikollkipper liialdas. Arengut nähti selles, et jalgpalliliidus oli tööle võetud palgaline noortetööjuht sakslane Frank Bernhardt. Jalgpalliliidu noortekomisjoni esimees Joosep Katsev rääkis: “Seni toimus ju tsirkus: treeneritel polnudki oma töö kõrvalt aega koondise kandidaate vaatamas käia. Me korraldasime küll noorte EM-valikturniire, aga põhjuski oli selge: et UEFA-lt raha saada.

Mänge käisid vaatamas lapsevanemad, sest inimesed ju teadsid, et loota midagi pole. Minu arvates peaks korraldajamaa ikka kõva konkurentsi pakkuma.”

Noortekomisjoni liige Tiit Raudnagel lisas: “Noortekoondise kaotuste puhul peab arvestama, et väiksel riigil on raske ühe aastakäigu valikuga suurematele vastu saada.”

Häbist oma jalgpalli rahvusmeeskonna üle kirjutab ka peatoimetaja 60

JALKA APRILL 2017

Indrek Schwede, kelle sõnul tunnevad inimesed avalikkuses väljendatud pettumuse järgi häbi just jalgpalli pärast. Häbist ei räägita siis, kui lati alt jooksevad läbi suusatajad, korvpallurid või kergejõustiklased. “Korvpalli ebaõnnestumiste puhul on kõneldud mõõnast. (..) Kellel oli häbi siis, kui suri välja Eesti kahevõistlus?” küsib autor.

Soomeski pallinud Tartu Tammeka mängija Siksten Kasimir meenutas,

kuidas temast sai jalgpallur ... unise peaga. Nimelt äratas ema kuueaastase poisi hommikul enne tööleminekut ja küsis, kas ta tahab jalgpallitrenni minna. Siksten oli nõus ja samal päeval viis vanaema poisikluti trenni. Sealtpeale jätkus Sikstenit vaid ühe spordiala jaoks: “Ma pole mitte ühtki päeva mitte ühegi teise spordiala trennis käinud.”

Pärnu Vapruse peatreenerit Kalev Pajulat iseloomustavad teised Pärnust pärit jalgpalliinimesed kui head vaikset inimest. Pajula ise ütleb, et demokraat ta kindlasti pole, sest treener ei saagi seda olla. Mullu meistriliigas uustulnukana 34 punkti kogunud ja seitsmenda koha saanud Vapruse peatreener vaatas asja hoopis kõrgema kännu otsast: “Poisid peaksid aru saama, et Vaprus pole mingi lagi – see on hüppelaud parematesse klubidesse. Kes on pääsenud Meistriliigasse, seda jälgitakse tähelepanelikult.

Oleme amatöörsats, meil pole lepinguid ja mängijad peavad ise vaeva nägema, et paremaks saada. Treeningul saab ka lihtsalt kohal viibida, aga mõttekam oleks täiega tööd teha. Mõned noormängijad on rahul juba sellega, kui pääsevad Vapruse treeningutele. Tegelikult pole see mingi saavutus.”

Jalkas oli veel muud huvitavat kribu-krabu, muu hulgas oli koostatud sümboolne koondis nendest välismaa jalgpallureist, kes on mänginud Eesti vastu ja kelle perenimel on eesti keeles tähendus. Patuga pooleks mahtus sellesse koondisse üksnes väravavahiks paigutatud hiinlane Liu Ye, väljakumängijad vastasid aga kõigiti standarditele: Loo (Hongkong), Rada (Tšehhi), Helin (Soome), Lima (Andorra); Mina (Ecuador), Kisa (Türgi), Tare (Albaania), Sahin (Türgi); Arst (Norra), Kass (AÜE).

Jalka tutvustas ka kõiki meistri- ja esiliiga meeskondade koosseise, klubide eelmise aasta statistikat jms ning avaldas nende postri.

INDREK MARJAMAA

MM-VALIKMÄNGUDE KOLMIKPAKETT NÜÜD SAADAVAL! 9. JUUNI 2017

EESTI BELGIA 3. SEPTEMBER 2017

EESTI KÜPROS 10. OKTOOBER 2017

EESTI

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

2018 FIFA World Cup valikmängud A. Le Coq Arenal!

PILETIPAKETID NÜÜD SAADAVAL PILETILEVIS! TOETA KALEVIPOEGI IGAL MÄNGUL!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

aprillikuu kalender

Neli kanget kolm korda vastamisi Eesti meeste kõrgliigas lähevad neli tugevamat omavahel kokku kolmel korral: kohtuvad Nõmme Kalju – FCI Tallinn, FCI Tallinn – Tallinna Flora ja Tallinna Levadia – Nõmme Kalju. Peetakse ka Eesti karikavõistluste veerandfinaalid ja alustavad naised.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata: www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Laupäev, 1 . aprill

13.00 JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik

Narva Fama staadion 13.00 Pärnu JK Vaprus – JK Sillamäe Kalev

Pärnu kunstmurustaadion 16.00 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

Sportland Arena Reede, 7. aprill

19.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka

Viljandi kunstmuruväljak 19.30 Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 8. aprill

13.00 Paide Linnameeskond – Pärnu JK Vaprus

Paide kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FC Levadia – JK Narva Trans

Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev

Sportland Arena Reede, 14. aprill

13.00 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

Sportland Arena 13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Levadia

Viljandi kunstmuruväljak 19.30 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 15. aprill

16.00 Pärnu JK Vaprus – FCI Tallinn

Pärnu kunstmurustaadion 19.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC

Narva Fama staadion Reede, 21. aprill

19.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Paide kunstmuruväljak 19.30 FCI Tallinn – Tallinna FC Flora

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 22. aprill

13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Pärnu JK Vaprus – JK Narva Trans

Pärnu kunstmurustaadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik

Hiiu kunstmurustaadion

62

JALKA APRILL 2017

Esmaspäev, 24. aprill

19.00 FCI Tallinn – JK Sillamäe Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion Teisipäev, 25. aprill

18.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC

Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide kunstmuruväljak 19.00 Viljandi JK Tulevik – Pärnu JK Vaprus

Viljandi kunstmuruväljak 20.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

Sportland Arena Reede, 28. aprill

19.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK Vaprus

Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora

Viljandi kunstmuruväljak 19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 29. aprill

13.00 JK Narva Trans – JK Sillamäe Kalev

Narva Fama staadion 19.00 FCI Tallinn – Paide Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion

ESILIIGA Laupäev, 1 . aprill

13.00 JK Tallinna Kalev – Tartu FC Santos

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 2. aprill

13.00 Maardu Linnameeskond – FC Elva

Maardu kunstmuruväljak 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco

Rakvere kunstmurustaadion 16.00 FCI Tallinn U21 – Tallinna FC Flora U21

Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 6. aprill

19.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Elva

Sportland Arena Laupäev, 8. aprill

16.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev

Kuressaare kunstmurustaadion Pühapäev, 9. aprill

16.00 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Rakvere JK Tarvas

Maarjamäe kunstmuruväljak

Tallinna Levadia (rohelises) ja Nõmme Kalju panevad sarved kokku 25. aprillil.

19.00 Tartu JK Welco – FCI Tallinn U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 13. aprill

19.00 FCI Tallinn U21 – Tallinna FC Levadia U21

Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 14. aprill

16.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev

Rakvere kunstmurustaadion 16.00 Tartu FC Santos – FC Elva

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 16. aprill

16.00 Maardu Linnameeskond – FC Kuressaare

Maardu kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 20. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev – FCI Tallinn U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 22. aprill

16.00 FC Kuressaare – FC Elva

Kuressaare kunstmurustaadion

aprillikuu kalender 16.00 Maardu Linnameeskond – Tartu JK Welco

Maardu kunstmuruväljak

Neljapäev, 27. aprill

16.00 Tartu FC Santos – Rakvere JK Tarvas

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 FCI Tallinn U21 – FC Elva

Infoneti Lasnamäe staadion

Pühapäev, 30. aprill

Pühapäev, 30. aprill

ESILIIGA B Pühapäev, 2. aprill

13.00 Keila JK – Vändra JK Vaprus

Keila staadioni kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tallinna Kalev U21

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Paide Linnameeskond U21

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Kolmapäev, 5. aprill

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Sillamäe Kalev U21

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion Laupäev, 8. aprill

16.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Tammeka U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 9. aprill

13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Vändra JK Vaprus

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Keila JK – Paide Linnameeskond U21

Keila staadioni kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Nõmme Kalju FC U21

Viimsi KK staadion Kolmapäev, 12. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Keila JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 15. aprill

13.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Raasiku FC Joker

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Paide kunstmuruväljak Pühapäev, 16. aprill Foto: Lembit Peegel

16.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos

Sportland Arena Pühapäev, 23. aprill

13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu JK Welco

Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Rakvere JK Tarvas – Maardu Linnameeskond

Rakvere kunstmurustaadion Kolmapäev, 26. aprill

19.00 Rakvere JK Tarvas – FC Elva

Rakvere kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21

Maarjamäe kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 20.00 Maardu Linnameeskond – FCI Tallinn U21

Maardu kunstmuruväljak Neljapäev, 27. aprill

19.00 Tartu FC Santos – FC Kuressaare

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 29. aprill

16.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu JK Tammeka U21

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Viimsi JK – Vändra JK Vaprus

Viimsi KK staadion Kolmapäev, 19. aprill

19.00 Viimsi JK – JK Tallinna Kalev U21

Viimsi KK staadion Laupäev, 22. aprill

16.00 Raasiku FC Joker – Paide Linnameeskond U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 23. aprill

16.00 Keila JK – Kohtla-Järve JK Järve

Keila staadioni kunstmuruväljak 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Sillamäe Kalev U21

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Vändra JK Vaprus

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Kolmapäev, 26. aprill

18.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Vändra JK Vaprus

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 18.00 Kohtla-Järve JK Järve – Raasiku FC Joker

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 18.00 Paide Linnameeskond U21 – Nõmme Kalju FC U21

Paide kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Keila JK

Viimsi KK staadion

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Tammeka U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – JK Tallinna Kalev U21

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Viimsi JK

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – Raasiku FC Joker

Keila staadioni kunstmuruväljak 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus

Paide kunstmuruväljak

EESTI KARIKAVÕISTLUSED EVALD TIPNERI KARIKALE Teisipäev, 11. aprill

18.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka

Viljandi kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond

Paide kunstmuruväljak Kolmapäev, 12. aprill

18.00 Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Narva United FC – FC Kuressaare

Narva Fama staadion

NAISED Meistriliiga Laupäev, 1 . aprill

13.00 Tallinna FC Levadia – Noortekoondis

Maarjamäe kunstmuruväljak 15.30 Tallinna FC Flora – Põlva FC Lootos

Sportland Arena 19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Pärnu JK – Tartu SK 10 Premium

Pärnu kunstmurustaadion Laupäev, 15. aprill

13.00 Noortekoondis – Tallinna FC Flora

Nike Arena 13.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK

Lootospark 16.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka – Tartu SK 10 Premium

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 22. aprill

12.00 Pärnu JK – Noortekoondis

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Põlva FC Lootos – Tartu SK 10 Premium

Lootospark 13.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

Sportland Arena 16.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Maarjamäe kunstmuruväljak Laupäev, 29. aprill

13.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Noortekoondis – Tartu SK 10 Premium

Nike Arena 13.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora

Maarjamäe kunstmuruväljak

2017 APRILL JALKA

63

lisaaeg

Autor: Margus Kontus

Talendi sünd

Jalgpallitruu Elmar Saar

vana

foto

Iseseisvuse kaotus pärast II maailmasõda määras ka Eesti jalgpalli allakäigu. Neid, kes jäid meie spordijuhtide soosingust ilma ja eestlaste hüljatud jalgpallile truuks, oli vähe. Üheks neist oli vaba Eesti internatsionaal ja koondise peatreener Elmar Saar, kes pärast Eesti annekteerimist vilistas kohtunikuna Nõukogude Liidu tippmänge ja mõnd rahvusvahelist maavõistlust ning osales Eesti jalgpallielus treeneri ja juhtiva ametnikuna. Saar pidi nägema, kuidas Eesti endisest esindusalast sai spordialade paaria.

Kadrioru staadion, mis oli näinud Eesti riigivanemate külastatud koondise maavõistlusi ja meie klubide kohtumisi Lääne-Euroopa profimeeskondadega, ei tõmmanud enam vutipublikut. 14 aastat (1969– 1975. aastal võitis Eesti NSV karika Narva Baltika. Karika annab üle Elmar Saar. Keskel endine mängija ja pikaaegne 1982) kestnud Nõukogude Liidu vutifunktsionäär Heinard Kaat, kes oli legendaarse ründetuusa Richard Kuremaa sugulane.

Foto: Lembit Peegel meistrivõistlustest eemalejäämise Ragnar Klavan ja Eestistaadion võõrustavad 28. märtsil koduväljakul Horvaatiat. Pildil peatab Klavan kümme aastat tagasi ajal võõrustas Kadrioru Jerko Lekot EM-valikmängus.

Foto: Lembit Peegel Eesti NSV meistrivõistluste mänge, mida külastas käputäis sageli viinaalandus. Ometi kohanes paljudele nud ära oodata Eesti vabanemist ja pudeliga saabunud huvilist ja mille sportlastele džentelmeni musternäijalgpalli vääramatut tõusu. ajal toimetasid staadioni jooksuradiseks olnud Elmar Saar oludega. Mis jal trenni teha kergejõustiklased.

INDREK SCHWEDE tal muud üle jäi. Fotodele jäi ta ikka See oli jalgpalli määratu allakäik ja heatujulisena. Kahju, et ta ei jaksa-

64

JALKA APRILL 2017

ma mäletan ...

Aprillikuu sünnipäevad 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Jakob Päll 05.04 Evelyn Šilina 05.05 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Randy Padar 09.04 Jaak Luhakooder 08.04 Kaspar Laur 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 11.04 Kert Krusel 11.04 Dakota Promet 11.04 Marilis Remmel 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Richard Leht 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.05 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek

63 16 30 21 19 16 16 44 36 27 22 29 19 58 17 40 46 29 61 24 20 16 16 16 33 58 40 30 20 30 24 34 30 16 48

17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.94 Henri Hanson 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Svjatoslav Jakovlev 24.04 Sabina Ahmedova 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 25.04 Nikita Komissarov 26.04 Marko Meerits 28.04 Robin Tarius 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Emily Guitor 30.04 Allan Soomets

16 54 22 42 29 27 19 54 40 38 33 28 55 64 58 45 35 41 44 36 32 21 18 17 16 17 25 18 57 44 31 24 17 36

LHV panga edetabel Veebruaris kogu toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (4.) FC Kuressaare 5. (5.) FC Elva 6. (9.) Tallinna FC Levadia 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (7.) Rahvuskoondise

fänniklubi Jalgpallihaigla 9. (8.) Tallinna FC Infonet 10.(10.) FC Nõmme United 11.(12.) Viljandi JK Tulevik 12.(11.) FC Kose 13.(14.) Tallinna JK Piraaja 14.(16.) Rakvere JK Tarvas 15.(13.) Tartu FC Santos 16.(17.) Põlva FC Lootos 17.(15.) Paide Linnameeskond

18.(20.) Viimsi JK 19.(18.) Kärdla LM 20.(–) JK Tabasalu LHV ja lgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: MATTIAS KÄIT FOTO: FULHAM FC NR 4 (112) 2017

Jaanus Getreu, jalgpallitreener Ma mäletan ... 1980. aasta suve, kui olin seitsmeaastane. Ehitasime sõpradega veski kõrval asuvale Lihula linnuse mäele, mida me toonases kõnepruugis sovhoosi mäeks nimetasime, oma esiFoto: erakogu mese jalgpalliväljaku jaoks väravaid, millele panime võrkudeks marjapõõsaste võrgud. Minu kodumaja oli sealsamas ja kui praeguseks kadunud vend Margus aknast hüüdis, et Jaak Uudmäe hakkab hüppama, jooksime kõik vaatama hüpet – 17.35 –, mis tõi Eestile olümpiakulla. See suvi, jalgpalliväravad ja Jaak Uudmäe kuldmedal on mulle mällu sööbinud.

Ma mäletan ... 1986. aasta Mehhiko MMi, mis lõppes Argentiina triumfiga, ja mina mängisin koos sõber Silveriga päevad läbi päikeses ja vihmas kahekesi jalkat. Üks teine sõber oli kinkinud mulle uhked jalgpallisaapad, mille keele peal oli 1974. aasta maailmameistri Paul Breitneri nägu. Jagasin seda putsapaari Silveriga niimoodi, et kummalgi oli üks vutisaabas jalas! Mõne aja pärast tegime vahetust nii, et kumbki sai proovida oma tugija löögijalas päris jalgpallisaabast. Pärast läksime Silveri juurde, kus tema vanaema tegi meile pannkooke.

Ma mäletan ... 1988. aasta EMi koos Hollandi ja tema mängijate Ruud Gulliti, Frank Rijkaardi, Ronald Koemani ja Marco van Basteniga. Sealtmaalt hakkas mul suur Hollandi buum. Finaalis oli selline lugu, et ma olin Hollandi poolt, aga mulle meeldis väga ka venelaste väravavaht Rinat Dassajev. Kui van Basten selle oma kuulsa vaat et nullnurga alt kõmmutatud kolli lõi, oli mul Dassajevist natuke kahju. Just sellepärast, et talle sellisest kohast selline värav löödi. Ma pole kunagi sellist teist väravat näinud. Hiljem hakkasin kergejõustikuga tegelema, aga isegi 100 meetrit joostes olid mu eeskujud ikkagi jalgpallurid. Elasin spordi sees, teadsin teiste alade tegijaid hästi, aga silme ees olid alati jalgpallurid.

Ma mäletan ... 1992. aastat, kui olin Lihula gümnaasiumis noor korvpallitreener ja me olime Luunjas võitnud Eesti Koolispordi Liidu meistritiitli. Vaatasin telerist jalgpalli, kus väravat kaitses Mart Poom, ja keset seda tollal valitsenud korvpallibuumi käis minust läbi mõte, et nüüd sellest hetkest alates võib Eestis pallimängude hierarhia teistpidi pöörduda. Mäletan, et see oli selline intensiivne tunne, et midagi võib muutuda.

Ma mäletan ... 1997. aasta Snickers Cupi turniiri Valtus, kus toimusid alati maakoolide vabariiklikud finaalid. Snickers Cup oli maakoolidele ülitähtis turniir ja meie Virtsu kooliga olime pääsenud paremate hulka. Ma olin olnud kolm aastat jalgpallitreener. Mäletan seda tunnet, kui kohtasin Valtus esimest korda Pärnu jalgpallitreenerit Märt Siigurit, kellest ma ei teadnud varem mitte midagi. Kui ma teda vaatasin, tahtsin kangesti tema moodi olla. Ma isegi imiteerisin tema liigutusi. Tal oli erinevalt teistest treeneritest alati käes pliiats ja paber, kuhu ta tegi ülestähendusi. Ta oli alati riietatud valgesse, alati soliidne. Mõtlesin, et vaat selline treener tahan mina kunagi olla! Nüüd oleme üle 20 aasta tuttavad, olen talle andnud oma õpilasi, kes on Pärnu Kalevis tulnud Eesti noortemeistriks.

Kõik need meenutused aitavad igapäevaselt töötada. Mõtted ja mälestused on tihti need, mis meid ju tegelikult edasi aitavad.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 APRILL JALKA

65

ristsõna

Märtsikuu ristsõna vastus oli “viskan Teeveri vastu”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 28. märtsil toimuvale Eesti–Horvaatia maavõistlusele Õnne Õuemaa.

Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 8. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Mika Keräneni raamatu “Väravajoonel”.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA APRILL 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.