Jalka (aprill 2018)

HIND 2,20 EUROT APRILL 2018

Karl Mööl: töötan vaimse valmisoleku kallal SÜGISEL ALUSTAB JALGPALLIAKADEEMIA MIDA SÜÜA ENNE JA PÄRAST TREENINGUT VIDEOKOHTUNIK? MÄNGIME PAREM JALGPALLI! MAAILMAMEISTER RASMUS MAALINN ON VUTIKOHTUNIK ISSN 1736-7379

Postrid: Rauno Alliku Giorgio Chiellini Casemiro

MINU 11: RAIVO E. TAMM

LUUBI ALL: ANDER OTT VALGE

aprill

Naiste meistrisari saab hoo sisse aprillis Evald Tipneri nimi on hakanud Eesti karikavõistlustega kokku sulama.

Nii ongi hea, sest kinnistab Eesti omaaegse legendaarse väravavahi ka järgnevate põlvkondade mällu. 17. ja 18. aprillil on Tipneri karikavõistlustel veerandfinaalid ja kõige kuumem paar on muidugi Nõmme Kalju - Tallinna Levadia. Naiste kõrgliigahooaeg saab täishoo sisse aprillis, kuid hooaeg lükatakse käima märtsi lõpus. 28. märtsil peetakse Flora ja Pärnu vahel superkarika finaal ja meistriliiga algab 31. märtsil. Tiitlikaitsja Pärnu läheb avavoorus vastamisi SK 10 naistega, mullune hõbe Flora kohtub Tallinna Kaleviga, kes veetis märtsis pika aja Portugali laagris. Eelmisel aastal pronksmedalid kaela saanud Levadia mängib esimesena Põlva Lootosega, Lasnamäe Ajax võõrustab aga Tartu Tammekat.

Veel enne kui algab aprill, koguneb meie meeste A-koondis, et märtsi viimasel nädalal pidada maha kaks sõpruskohtumist. Esmalt mängitakse Armeenia koondisega Jerevanis, kus mäng on kavas 24. märtsil. Kolm päeva hiljem ehk 27. märtsil kohtutakse omakorda Tbilisis Gruusia meeskonnaga. Naiste A-koondis sõidab samuti võõrsile mängima, kui 4. ja 7. aprillil mängitakse Istanbulis Türgi naiskonnaga.

Foto: Lembit Peegel

2017 APRILL JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 46–49 Karl Mööli elu moto on olla aus inimene. Umbes viis korda nädalas mängib ta internetis malet. Enamasti mõne võõraga.

Taani esiliigas tahab ta kaitsjana hoida taga nulli, aga eesmärgiks on ka igas mängus lüüa värav või anda resultatiivne sööt.

Eesmärgid, ka üksikus mängus, peavad olema suured.

Kolumn

14

14 Indrek Schwede Kas videokohtunikud panevad kassid naerma? Mõni arvab, et kassid ei naeragi, aga kolumnist Schwede püüab tõestada vastupidist.

Persoonid & intervjuud 20 Luubi all: Ander Ott Valge 22 Kahekõne: Mihkel Uiboleht 24 Minu 11: Raivo E. Tamm Rahvast naerutav näitleja Raivo E. Tamm pani paberplatsile kirja oma sümboolse koondise. Muu hulgas pajatab ta oma ühest kirkamast jalgpallimälestusest.

30 Rasmus Maalinn Uskumatu lugu, aga Rasmus Maalinn on ühendanud jääpurjetamise ja jalgpalli! Esimeses on ta juunioride Euroopa ja maailmameister ning teises kohtunik. Sealjuures jalgpalli ta ise mänginud polegi – sellesse maailma sattus ta õe kaudu!

24

44 Treener: Tarmo Rebane

Rubriigid 3 Aprill 6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 16 Premium liiga

30 4

JALKA APRILL 2018

28 Pipraterad 41 Saalijalgpall

Kuu tsitaat “Mind huvitavad jalgpalliajakirjanike otsuseid mõjutavad tegurid. Kindlasti püüavad neid ära kasutada klubide kommunikatsioonijuhid, kogenumad mängijad ja nende agendid. Huvitav on uurida, kas ja kuidas näiteks agendid ajakirjanikke ära kasutavad. Kujutan ette olukorda, kus agent helistab ajakirjanikule ja pakub infot, et mängija ei taha enam oma klubis olla. Sisuliselt püütakse ajakirjandust uues müügitehingus ära kasutada. Ühest küljest saab ajakirjanik seda infot avaldades näidata end informeerituna, aga teisalt näen siin ka moraalseid probleeme.”

Kristjan Karron lk 62–63

50 Naised: Tallinna Kalev vs.

Tallinna Levadia

50

Karina Kork ja Kadre Päri vastavad ühesugustele küsimustele. Välja tulevad nende isiklikud eelistused ja üht-teist koorub ka naiskonna kohta.

52 Martin Kiho nõuanded 58 10 aastat tagasi 60 Aprillikuu kalender 62 Lõpulugu: Praktikandid Jalkas Jalkas on viimase aasta jooksul käinud praktikal kaks noort inimest: Katre Kuusik keeletoimetajana ja Kristjan Karron

62

ajakirjanikuna. Tagasivaates meenutavad mõlemad, mis tunne oli.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 26 Sügisel alustab jalgpalliakadeemia Eesti Jalgpalli Liit ja Arte gümnaasium asutavad sügisest 8. klassi baasil jalgpalliakadeemia, kus Tallinna ja selle lähiümbruse klubide parimad pojad saavad aasta ringi heades tingimustes treenida ja haridust omandada.

38 JK Volta Põhja-Tallinnas 54 Maailm: maffia Itaalias

Postrid Rauno Alliku Tallinna Flora Giorgio Chiellini Torino Juventus Casemiro Madridi Real

26 2018 APRILL JALKA

5

lembit peegel

Hooaeg avati

puudesaagimise ja põneva superkarikaga Kultuurikatel talub kõike: ta on hakkama saanud Euroopa Liidu tipp-poliitikute võõrustamisega, aga näinud ka seda, kuidas täismeestest jalgpallurid tõsimeeli puid saevad. Just nii avati hooaeg Eestis.

Fotod: Lembit Peegel

Kultuurikatlas peetud pidulikul Premium liiga hooaja avamisel pandi mehised mehed puid saagima. Pildil võtavad omavahel mõõtu Igor Morozov, Mait Toom, Artur Kotenko ja Hidetoshi Wakui, kaadrist on välja jäänud Nõmme Kalju väravavaht Vitali Teleš, kes sai kirja päeva kiireima aja.

6

JALKA APRILL 2018

lembit peegel

Hooaja avapeol loositi ka Evald Tipneri karikavõistluste veerandfinaalpaarid.

Tõelises surmapaaris kohtuvad Premium liiga tippmeeskonnad Nõmme Kalju ja FCI Levadia, teises kõrgliigade klubide vastasseisus loositi kokku FC Kuressaare ja FC Flora. Narva Trans võõrustab veerandfinaalis II liigas mängivat FCI Tallinna, Flora U21 meeskond kohtub Viljandi Tulevikuga.

Mehiste meeste vahel pakkus hooaja avamisel silmarõõmu kaunis lauljanna Laura Põldvere.

Uus ühendklubi FCI Levadia andis liigahooaja eel korraliku tormihoiatuse, kui Flora alistati superkarika finaalis penaltiseeria järel.

2018 APRILL JALKA

7

lembit peegel

Flora mehed on superkarika finaalis ära mänginud normaalaja, mis lõppes 2 : 2 viigiga, ja jälgivad põnevusega penaltiseeriat.

Paraku lõppes see nende kahjuks 3 : 4.

Eelmisel hooajal vigastuse tõttu suuremast osast mängudest eemale jäänud Igor Morozov saab 2018. aastat alustada võiduka karikatõstmisega.

Eesti koondise peatreener Martin Reim annab superkarika trofee üle kogenud koondislasele Dmitri Kruglovile.

Sellest hooajast FCI Levadiaga liitunud Markus Jürgenson näitab täpselt ära, mitmes superkarika trofee see klubile on.

Kameruni mees Aime Marcelin Gando Biala saab senikaua võidukarikat enda käes hoida.

8

JALKA APRILL 2018

FC Flora mehed pidid sel aastal superkarika võidutrofeed vaid eemalt vaatama.

lembit peegel

FCI Levadia rõõmupidu!

Premium liiga avavoor lükati tänavu külmade ilmade tõttu edasi ning enamik teise vooru mänge peeti EJLi sisehallis, vaid Kuressaare ja Narva kohtusid Kuressaare staadionil.

Superkarika võitnud FCI Levadia alustas liigahooaega viigiga, kui EJLi sisehallis tehti Paide Linnameeskonnaga skooriks 1 : 1.

2018 APRILL JALKA

9

nimed & numbrid Pärnu rannastaadion Noormeeste U21 koondis viib Balti turniiri tänavu suvepealinna, kus 29. mail kohtutakse Leeduga. Lisaks mängitakse Balti turniiril 1. juunil Lätiga, kuid see mäng peetakse meie lõunanaabrite juures Jurmala Sloka staadionil.

UEFA õppeprogramm Esimest korda võõrustas Eesti selle aasta märtsis UEFA Study Group Scheme’i seminari, kus olid fookuses jalgpalli roll koolides ja koolispordis.

San Marinost, Gibraltarilt ja Portugalist saabunud ametnikele räägiti pikemalt projektist “Jalgpall kooli!”, Rimi jalgpalli osavusfestivalidest ja suvelaagritest, Arte gümnaasiumi jalgpalliklassidest ja SPINi spordiprogrammist.

25. augustil vallutavad A. Le Coq Arena kompleksi firmade jalgpallurid, keda loodetakse kokku saada ligikaudu 100 võistkonna ja 1000 mängija ringis.

Foto: Jana Pipar

Suur firmade jalgpallifestival loob ühtsustunnet Selle aasta 25. augustil toimub Tallinnas A. Le Coq Arenal ettevõtetele mõeldud jalgpallifestival “Firmade jalgpall 2018”. Eesti vabariigi 100. sünnipäeva aastal on turniirile oodatud osalema sada võistkonda eri ettevõtetest Eestist ja mujalt Euroopast. Projektist rääkis pikemalt turniiri peakorraldaja Vallo Lokko.

11. korda ... alustab tänavu hooaega U17 eliitliiga. Seekord osaleb rekordilised 24 võistkonda, kellest kümme kuulub U17 eliitliiga esiliigasse, ülejäänud 14 aga U17 eliitliiga II liigasse.

22 minutit ... kulus Rimo Hundil, et lüüa oma koduklubi Nõmme Kalju eest hooaja esimene värav, kui ta skooris Pärnu Vapruse vastu 23. minutil. Just Hunti ennustas Jalka eelmises numbris mitu osalejat ka tänavuse aasta suurimaks skoorijaks.

300. mängu ... tegi uue hooaja avavoorus oma klubi eest FC Flora pikaajaline mängumees Gert Kams. Temast sai teine Flora mängija, kes seda on suutnud. Rekord kuulub 385 mänguga Martin Reimile.

Parandus: Eelmises Jalkas ilmunud graafikus (lk 42–43) oli kaks ebatäpsust: Jõgeva maakonna kunstmuruväljak asub Vaimastveres, mitte Jõgeval. Ja altküttega väljakuid on Eestis neli, mitte kolm: peale märgitute veel Tartus Sepa tänaval.

10

JALKA APRILL 2018

Kuidas tekkis idee korraldada firmadele nii suur turniir?

Olen ise aastaid olnud seotud noorteturniiride korraldamisega ning tundsin, et tahaksin midagi uut proovida. Mõtlesin pikalt ja leidsin, et võiks proovida firmadele sellist asja teha. Ettevõtetele on küll juba varem tehtud omaette turniire, aga need on olnud väiksemas mahus ja tehtud nii-öelda poolkõvalt.

Kui rääkida sellest, kas firmade seas on jalgpall üldse nii populaarne, siis eks see ettevõtmine selline “käsi kullas või pepu mullas” on, aga kui hakkasin ettevõtteid kaardistama, leidsin, et spordiga tegelevate firmade kogukond on päris suur. Seega miks mitte sellist suurt festivali teha.

Märtsi keskpaigaks oli registreerunud 35 võistkonda ehk 100 tiimini on veel omajagu minna. Mis saab siis, kui kokku ei tulegi 100 võistkonda?

Ma olen rahul iga võistkonna ja igasuguse arvuga, mis me kokku saame. Sada võistkonda sai valitud seepärast, et seda on sel aastal hea siduda Eesti vabariigi 100. sünnipäevaga, aga kui tuleb rohkem võistkondi, on see juba pluss. Kui tuleb vähem, siis tuleb lihtsalt vähem. Üks selle turniiri eesmärkidest on tekitada ettevõtetele rutiin, et nad tegeleksid iganädalaselt jalgpalliga, ning mul on väga hea meel, et paljud võistkonnad on selle ürituse tarbeks juba alustanud treenimist.

Aga me ikkagi teeme tööd, et saada kokku võimalikult palju ettevõtteid. Oleme selleks firmad ära kaardistanud ja igal nädalal olen võtnud kaks päeva selleks, et käia ettevõtetes kohal ja rääkida projektist inimestega näost näkku. Lisaks on meil Facebookis lehekülg ja ka turniiri koduleht, samuti olen palju huvilisi leidnud noorteturniiridelt, kus on palju aktiivseid lapsevanemaid. Hetkel on registreerunud kolm Soome võistkonda, loodame osalejaid ka Lätist ja Venemaalt.

Mis on turniiril osalemise kõige olulisemad reeglid ja milline on turniirisüsteem? Ütleksin üle, et turniirile on oodatud osalema kõik rohkem või vähem sportlikud ettevõtted igast valdkonnast. Tähtsaim reegel on juhendis selgelt välja toodud: võistkonna eest võivad mängida ainult need inimesed, kes on ettevõttesse registreeritud. Loodan siinkohal palju ka ettevõtete oma aususele, sest eesmärk pole ju tingimata võita, vaid tekitada ühtsustunnet firmas. Vaevalt on võitjal esikoha üle väga suur rõõm, kui see on saavutatud mõne valemängija abiga. Turniirisüsteem on aga lihtne: mängitakse neljastes alagruppides, kust kaks paremat pääsevad A-playoff’idesse. 3. ja 4. koht mängivad B-playoff’e, mille võitjale on samuti auhind välja pandud. Sissepääs festivalile on kõikidele pealtvaatajatele tasuta ja loodame, et festivalile ei tule ainult mängijad, vaid ka pered võetakse kaasa ja sellest tuleb suur perefestival.

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Näiteks Tokyo tänaval kõndides tekkis laul “Jalgpall on parem kui seks”.”

Hendrik Sal-Salleri paljud laulud sünnivad Eestist ja tavarutiinist eemal “Igast maailma sadamast leiab ühe Liverpooli särgiga jalgpallifänni, kes teab Ragnar Klavanit.”

Joosep Susi “Meeste maailmas pakuvad võistluspõnevust jalgpalli tiitlivõistlused. Naistele on sünnitusest saanud sooritusvõistlus.”

Ajakirjanik Heidit Kaio “Vaevalt on pidulik sündmus näiteks jalgpallimatš või muu tavaline spordivõistlus.”

Jurist Carri Ginter hümniseaduse eelnõust, mis lubab hümni laulda üksnes pidulikel üritustel “Mäesuusatajad mängivad üldse palju jalgpalli. See annab osavust. Kui staadionil on trenn, siis ikka mängitakse jalgpalli.

Ise olen läbi mänginud kõik positsioonid alates väravavahist kuni ründajani. Praegu tunnen end kõige paremini keskkaitses.”

Mäesuusataja Tormis Laine “Kui mingil perioodil oli Kuressaares üsna vähe saarlasi võistkonnas, siis tribüüni peal vanemad saare mehed rääkisid, et täna on ainult kolm saarlast põhis: (Amor) Luup, (Elari) Valmas ning Pohlak!”

Pelle Pohlakut peetakse Saaremaal saarlaseks

Mitmekülgne Kaupo Õismaa osaleb filmides Eesti Vabariik 100 raames linastus ETVs lühisari “Hetk ajalukku”, kus jalgpalliinimesed võisid ekraanil näha tuttavat meest. Kaupo Õismaa astus üles episoodilises rollis: džentelmenina, kes luges härrasteklubis raamatut. Sarja peategelasi kehastasid professionaalsed näitlejad, kes etendasid Päästekomitee püüdlusi kuulutada 1918. aasta veebruaris välja Eesti vabariik.

“Mul on koolipõlvest saadik olnud huvi Eesti filmi vastu ja praeguseks olen osalenud umbes kümnes filmis, kus mu nimi on tiitrites läbi jooksnud,” selgitab Õismaa. “Ega see polegi näitlemine, see on rohkem taustajõuna tegutsemine.”

Kaupo Õismaa osales esimestes massistseenides juba eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate alguses filmides “Arabella, mereröövli tütar” (1982) ja “Lurich” (1983). Järgnes “Agent Sinikael” (2002). Pärast pikemat pausi asus mees 2016. aastal uuesti aktiivselt osatäitmisi otsima ning kaasas oma entusiasmiga ka poja ja naise. Nii näiteks anti oma panus Soome, Rootsi ja Eesti ühisfilmi “Igitee” (2016), mis pälvis Santa Barbara filmifestivalil parima põhjamaade filmi auhinna.

“Selle ajaloolise filmi tegemisel elasime kolm nädalat Rakvere lähedal Varangul,” meenutab Õismaa. “Vahepeal oli meid seal koguni sadakond inimest. Oli väga vahva, laiendasin kõvasti oma tutvusringkonda.” Õismaad peaks kahes stseenis näha saama ka tuleval aastal valmivas suurfilmis “Tõde ja õigus”. Ühel juhul on ta kõrtsis tunnistajaks Andrese ja Pearu esimesele kohtumisele – tõstab leti ääres toopi ja naerab külameeste jutu peale – ning teisel juhul ootab kohtuhoones oma järjekorda, kui Vargamäe kanged sealt oma õigust otsivad.

“Selleks et filmi pääseda, on vaja erksat meelt, et näha, kuhu osatäitjaid vaja on,” selgitab Õismaa. “Muidugi aitab ka väljakujunenud tutvusringkond, kelle vahel info liigub.”

Jalgpallis on Õismaa olnud tegev kohtunikuna, kes kolm aastat tegutses ka meistrisarjas abikohtunikuna. Praegu vilistab ta madalamate liigade mänge, kohtunikuna algas talle kahekümnes hooaeg. Ühtlasi on käsil seitsmes hooaeg Premium liiga ja esiliiga inspektori ja kohtunike vaatlejana. Ta kuulub ka jalgpalliliidu kohtunike komiteesse.

“Paar aastat olen tegutsenud paralleelselt nii jalgpalli- kui ka karatekohtunikuna,” selgitab Õismaa. “Karateföderatsioonis olin peakohtuniku ametis. Praegu on mulle südamelähedased jalgpall ning Eesti film ja teater, mida vaatan sageli.

Ja koorilaul samuti – registreerisin end oma kooris juba järgmisele laulupeole!”

“Äärtest madalam katus tähendab, et jalgpalliplatsi tavapärane dimensioon madaldub, mis omakorda kohitseb jalgpalli.”

Ott Järvela Eesti meistrivõistluste mängudest EJLi sisehallis “Libe väljak võib mängutulemust mõjutada rohkem kui sisehalli lagi.”

Premium liiga ja esiliiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo “Robootikaring, kaunid kunstid, jalgpalliklubi jms peaks kasvatama nende noorte ühiskonnaliikmete võimalusi, et nad oleksid võrdsed, st võrdselt väärikad ja väärtustatud.”

Riina Solman sugude võrdsusest “Vahel tundub, et Eestis ei saa inimesed päris hästi aru, mis tasemel kogu asi siin toimub. Siin elades on asi tunduvalt suurem, kui välja paistab.”

Andres Oper Ragnar Klavanist

12

JALKA APRILL 2018

Kaupo Õismaa (tagareas paremal) ETV sarja “Hetk ajalukku” haritlaste klubis koos teiste taustajõududega. Foto: erakogu

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Teatud riikides puudub juriidiline võimalus keelata mängida isegi neil, kellel rike juba avastatud. Nad teevad seda isiklikul vastutusel. Eestis on kord majas – riski avastamisel väljakule ei lubata või äärmisel juhul tuleb kohustuslikus korras käia tavapärasest sagedamini uuringutel.”

Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp sportlaste äkksurmadest

Mullu Skopjes peetud superkarika vabatahtlikud.

“Konkurents on meeletu, klubis on kuus tipuründajat. Keegi neist ei ole halb mängija, enamiku CV on minu omast märksa uhkem.

Ma ei üllatunud, et treener otsustas ülitähtsates mängudes usaldada kogenumaid mehi, keda ta varasemast pealegi minust paremini tundis.”

Rauno Sappinen olukorrast Wilrijki Beershcotis Foto: UEFA

2018. aasta UEFA superkarikas ootab vabatahtlikke!

Eesti jalgpallipere elab tänavuse aasta augustikuu ootuses, sest just siis võõrustab Tallinn esimest korda UEFA superkarikat, kus kohtuvad Meistrite liiga ja Euroopa liiga võitja. Suurel jalgpallipeol kasutatakse ka vabatahtlikke, kellel on hea võimalus näha nii suurt üritust seestpoolt. Rohkem infot vabatahtlikuks kandideerimise kohta saab leida leheküljelt vabatahtlikud.jalgpall.ee, kõikide huviliste sooviavaldused on oodatud kuni 30. aprillini.

Just 15. august on see kuupäev, kui Lilleküla staadionil pannakse pall mängu kahe maailma tippklubi vahel, kuigi ettevalmistused suurejooneliseks sündmuseks algavad juba oluliselt varem. Kogu ürituse läbiviimiseks on seekord plaanis kaasata 140 vabatahtlikku, kellel on võimalus kaasa lüüa eri valdkondades ja täita olulisi ülesandeid. UEFA-lt on vabatahtlikele väljaõpe, tööriietus, toitlustus ja tasuta ühistransport, lisaks saavad vabatahtlikud aega veeta Lilleküla staadionil asuvas vabatahtlike keskuses. Küll tuleb aga vabatahtlikel abilistel meeles pidada, et suurmängu korraldamises kaasalöömine ei tähenda, et saab ise mängu tribüünil vaadata!

Valdkondi, kuhu vabatahtlikke kaasatakse, on erinevaid: staadionile pääsemise eest hoolitsemine, inimeste akrediteerimine, avatseremoonia läbiviimine, kommertsteenused, mänguga seotud tegevused, meediaala, piletitega seonduv, kogu ürituspaiga administreerimine ja VIPi-külalistega seonduvaga tegelemine.

140 vabatahtlikust koguni 40 võetakse appi transpordivaldkonda, mis on UEFA-le väga oluline. Eesti vabatahtlike programmi koordinaatori Katrin Lageresti sõnul peetakse transpordivaldkonda nii tähtsaks, et eelmisel aastal Skopjes peetud superkarikal kohalikke selleks ei kaasatudki. Lageresti sõnul on Eestil nüüd hea võimalus näidata, et siinsed vabatahtlikud on nii vastutusrikka ülesande jaoks usaldusväärsed.

Kuna valdkonnad ja ülesanded on mitmekülgsed, on ka nõuded positsioonidele erinevad. Üldisteks nõueteks on hea inglise keele oskus ja vanuse alampiir 18 eluaastat. Täpsemalt saab vabatahtlike valdkondade, ülesannete ja nõuetega tutvuda leheküljel vabatahtlikud.jalgpall.ee, samuti võivad kõik huvilised ühendust võtta Katrin Lageresti ja tema meeskonnaga e-posti teel vabatahtlikud@jalgpall.ee. Tegemist on ainulaadse võimalusega, mida ei saa käest lasta – kandideeri!

KADI PARTS

“Sotsiaalmeedias hakati hoobilt arutama, kas Klavan peaks “asumiselt” lõpuks pääsema.”

Jaan Martinson Eesti Päevalehes Dejan Lovreni nõrga mängu järel Manchester Unitedi vastu “Ega mul muud üle jää kui poliitkorrektne olla. Klubikarjäär praegu kestab, see on mulle ikkagi a ja o. Ütleme siis nii, et on päev, kui toimub korraga kaks tähtsat mängu.”

Ragnar Klavani vastus küsimusele, kas talle on tähtsam Liverpooli ja Manchester Unitedi või tema esimese koduklubi Viljandi Tuleviku ja praegu tema juhtida oleva Tallinna Kalevi vaheline mäng “Seal on nagu vana hea nõukaaeg, kus miilitsahärral on võimu, feimi ja otsustusõigust. Poliitik on kunn, teised inimesed joonduvad nende järgi. Meie linna või isegi oblasti kõige kõvem vend ikka kontrollis, kuulas meid vahepeal üle, andis head sõna.

Teine aasta väga paljud inimesed jaurasid, et nende rahade eest makstakse palka. Kunagi ei tohtinud öelda, palju palka saad.”

Rimo Hunt meenutas elu Kasahstanis “Näiteks jalgpallistuudiod ETVs ei taotlegi lähemalt seletada sündmust, vaid pakkuda mängu kõrvale lihtsalt natukene huvitavat juttu. Saab kohvi tuua, uue õlle avada.”

Joosep Susi ”Heas jalgpalliklubis peab mitte ainult duubelmeeskond, vaid terve noortetöö olema seatud nii, et alt tulev noor jalgpallur teaks esindusse jõudes täpselt, mis on igal positsioonil tema taktikalised ülesanded. Esindusmeeskond pole koht, kus õppima hakata.”

Gert Kams

2018 APRILL JALKA

13

1-teist mõtet

KAS KASS

OSKAB

NAERDA? E

simesed 30 minutit Tottenhami ja Rochdale’i kordusmängus Inglismaa karikavõistlustel kujunesid aabitsapooltunniks videokohtuniku (VK) kui sellise jaburusest. Selle aja jooksul tegi VK kaks kaheldavat otsust kahes tüüpilises 50-50 olukorras, kus eri kohtunikud võivadki langetada eri otsuseid. Sellega on kõik harjunud, see

14

JALKA APRILL 2018

on jalgpallimängu osa. Videokohtuniku poole pöörduti selle pooltunni jooksul korduvalt. Kuigi esimesel 45 minutil puudusid vahetused ja vigastuspausid, lisas kohtunik viis minutit üleaega. Viasat Sport Balticus kaikus aga kommentaator Dannar Leitmaa ahastav hääl: mida?; jälle videokohtunik?; palun mängime jalgpalli!

Samal meelel olid ka pallurid: mitte keegi ei protesteerinud Tottenhami avavärava pärast, mängijad ootasid palli keskelt mängupanekut, kui VK otsustas, et värav ei loe. Ühes järgmistest situatsioonidest ootas Tottenhami poolkaitsja Erik Lamela kohtuniku vilet, et karistuskastist väljaspool trahvilööki sooritada, kui VK otsustas, et Tottenham saab hoopis penalti. Mängijate ja pealtvaatajate suureks üllatuseks. See oli tõeline tsirkus, kus keegi enam ei teadnud, kas äsja sündinu vastas reeglitele, kas värav oli seaduslik, kas tehtud viga tõeline,

kas suluseis ehtne. VK otsust oodates vilistas publik rahulolematult.

Ka Kuku “Spordireporter” sai raadiokuulajailt kaks küsimust selle teema kohta. Üks pärijaist kinnitas, et kui saatejuht Ott Järvela hakkab jälle VKd õigustama, hakkab isegi küsija kass kõva häälega naerma. Järvela vastuse kõige konstruktiivsem osa oli asjatundlik selgitus, et kassid ei oska põhimõtteliselt naerda. Ülejäänus oli Järvela deklaratiivne, üleolev, sildistav ja saatejuht Joosep Susi suhtes ebaviisakalt domineeriv: segas korduvalt Susi selgitustele vahele ja kui Susi söandas korra sama teha, torkas kiiresti: las ma räägin lõpuni!

Susi seletas kannatlikult, kuidas VK rakendamine muudab jalgpalli olemust ning tippvutt ja poisikeste viljeldav hoovivutt pole enam sama mäng. Oponent Järvelalt oodanuks sisulist arutelu jalgpalli olemusest VK valguses. Selle asemel rääkis Järvela kuraasikalt, kuidas VK tuleb nagu-

1-teist mõtet Kohtunik Paul Tierney ootab VK vastust ega luba Tottenhamil karistuslööki sooritada. Mängijad ootavad, rahvas vilistab. Ootamatult määrab Tierney penalti!

Foto: AFP/Scanpix

nii ja “virisemisel” olgu lõpp. Järvela jaoks oli küsimus väga lihtsustatud: kes tahes ilmutab kriitilist meelt VK suhtes, pole aru saanud, et VK tuleb nii või teisiti. Aga need on ju kaks eri küsimust. Ka surm tuleb nagunii, ometi arutlevad ja filosofeerivad inimesed elu üle.

Millal siis veel mingi asja üle arutleda, kui mitte olukorras, kus VK kasutamine enne tänavust MM-finaalturniiri pole veel otsustatud? Millal siis veel asja üle arutleda, kui see on kasutusel üksikutes liigades või võistlussarjades?

See on suur šanss ka VK pooldajatele, kes saavad oma intellektuaalseid võimeid rakendades VK kritiseerijaile vastu hakata ja veenda jalgpallisõpru VK eelistes. Just praegu on aeg vaielda ja arutleda ning oleks eriti kummaline, kui Tottenhami–Rachdale’i mängu valguses seda ei tehtaks. Virisemisega oleks tegu siis, kui VK võit oleks üleilmselt lõplik, aga ikka leiduks neid,

kes muud jututeemat ei leiaks.

Jalgpalli võlu ongi selles, et muutujaid on palju ja vaidlusteemasid lõputult. Paljuski on see kinni olnud asjaolus, et kohut mõistab inimene.

Kuigi ka videokohtunik teeb kaheldavaid otsuseid, nagu nimetet mäng näitas, vähendab ta siiski muutujaid ja teemasid, mille üle piike ristata.

Tuline oli ka Järvela ja Susi debatt.

Esimest kuulates reageeris viimane: pole ime, et sinu jutu peale, Ott, hakkab meie kuulaja kass tõepoolest naerma.

Minul kodus kiisut pole, aga jutt kasside võimest naerda tundub usutavam kui videokohtunike pooldajate oma. Maailmas (ja Eestis) suruvad eri

huvirühmad pidevalt läbi otsuseid, mille potentsiaalset kasu on vähe uuritud ja mille kasu on küsitav. “Tugevam” pool rullib ülejäänuist lihtsalt üle. Ja seda jutu saatel, et kõiki osapooli tuleb kuulata, kedagi ei tohi sildistada ega alavääristada. Kassid naeravad!

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2018 APRILL JALKA

15

premium liiga

Premium liiga ülekannetele lisandus kvaliteeti ja uus dimensioon Tänavune Premium liiga hooaeg toob koduste jalgpallifännideni taas suurel hulgal otseülekandeid, mida näeb varasemast veidi erinevates kanalites ehk uue dimensioonina lisandus veel üks rahvusringhäälingu kanal. Miks ja mis on 2018. aastal teisiti, sellest rääkis Premium liiga ja esiliiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo. KADI PARTS

A

lates 2015. aastast said huvilised näha Premium liiga mänge otseülekannetes peaaegu täismahus, kuid mitte siiski päris 100%.

180 liigamängust olid otsepildis nähtavad 177 mängu, sest ülekannetest jäid erinevatel põhjustel välja mõned kahe esimese vooru mängud. 2016. aastast olid kõik 180 mängu nähtavad eri kanalitel ning sama mudelit on kasutatud nii mullu kui ka sel hooajal.

Pealtvaatajad tribüünil vs. kodus Igasuguse spordi, sealhulgas ka jalgpalli vaatamise puhul on juba ammu tekkinud vastasseis, kas tulla staadionile kohale või vaadata seda kodust televiisorist või tänapäeval juba mõne muu moodsa vahendi abil. Sama duell kehtib ka Premium liigas, mille puhul soovib EJL hoida staadionil käivate pealtvaatajate numbrid heal tasemel ja kasvamas. Kas teleülekannete suur maht ei tähenda siis seda, et pealtvaatajad hakkavad üha roh16

JALKA APRILL 2018

kem jääma koju ja nautima jalgpalli sealt? “Ülekanded aitavad Eesti jalgpallile ja oma lemmikklubile kaasa elada siis, kui inimesed ei saa minna staadionile kohale,” selgitas Premium liiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo, kes ei näinud staadioni pealt-

1162 INIMEST:

Keskmiselt just nii paljude inimesteni jõudis eelmisel aastal iga Premium liiga mäng tribüünidel ja otseülekannete vahendusel. vaatajate ja teleülekannete vaatajate vahel suurt kurja vastasseisu. Ülekanded aitavad suurendada inimeste teadlikkust nii liigast kui ka klubidest. Nad pigem täiendavad üksteist ja aitavad ühtses sümbioosis hoida teadlikkust ja huvi koduse kõrgliiga

vastu. Sellest, et teleülekanded ei varasta ära tribüünidel käivaid pealtvaatajaid, räägib seegi, et Soo sõnul on nelja-viie aasta lõikes pealtvaatajate numbrid suurenenud, ainsaks erandiks on 2016. aasta.

“Siis olid suvel nii olümpiamängud kui ka Euroopa meistrivõistlused jalgpallis ning seetõttu hakkasid suvisel ajal numbrid vaikselt langema,” meenutas Soo. Samas lisas ta, et ilmselgelt ei ilmne selliste suursündmuste mõju igal aastal, laiemas plaanis kajastuvad staadionil viibivate pealtvaatajate arvud liiga ja klubide vahelises koostöös: “Eks palju oleneb sellest, millised on iga klubi eesmärgid, sest pealtvaatajate

premium liiga Operaatorite töö pole sugugi meelakkumine, sest arvestada tuleb ilmaoludega. Ja selleks, et vaatajateni tuua võimalikult head pilti, tuleb vahel end isegi jope alla peita.

Fotod: Jana Pipar

arvu tõstmiseks on vaja teha järjepidevat tööd kogukonnas ja pakkuda inimestele head mängupäeva kogemust koostöös liigaga.”

1162 inimest Kuna Premium liiga ülekandeid näidatakse mitmes erinevas keskkonnas, on ka vaatajate üldarvu mõõta keeruline, sest kasutusel on erinevad mõõdikud.

Nii rääkis Soo, et kui muude Premium liiga mängude puhul mõõdetakse internetikeskkondades unikaalsete vaatajate arvu, siis ka rahvusringhäälingu ülekannetes on lisaks EMORi telereitingutele internetipõhised unikaalsete vaatajate arvud, mis võetakse analüüsimiseks alu-

TELE AITAB:

“Ülekanded aitavad Eesti jalgpallile ja oma lemmikklubile kaasa elada siis, kui inimesed ei saa minna staadionile kohale.” seks, et erinevaid ülekandeid omavahel kõrvutada.

“EMORi numbreid ei saa teiste meie ülekannete arvudega võrrelda ja nii võtame ERRi mängude puhul arvesse internetist laekuvaid numbreid ehk mõõdame seda, kui palju on mänge vaadatud otse.err.ee lehel,” rääkis Soo.

“See annab meile võimaluse panna kõik arvud ühesugusesse tabelisse ning võrrelda neid samadel alustel ehk kui palju oli igal mängul unikaalseid vaatajaid ehk kui paljud inimesed panid mängu vähemalt korra käima.”

Viimastel aastatel, kui Premium liiga ülekannete maht on olnud 100%, on ülekannete vaatajanumbrid pigem suurenenud. Kui rääkida täpsemalt eelmisest aastast, siis nägi igat Premium liiga mängu keskmiselt 1162 inimest – seda kokku nii staadionil kui ka ülekannete vahendusel. See number jaguneb omakorda nii, et tribüünidel oli keskmiselt 282 pealtvaatajat ja ülekannet jälgis 880 unikaalset vaatajat.

2018 APRILL JALKA

17

premium liiga Käesoleval hooajal on varasemaga võrreldes viidud sisse mõned muudatused. Kui eelmisel aastal näidati ERRi kanalites ja spordiportaalis otsepildis ühte mängu, siis sel aastal on maht suurenenud.

Uus dimensioon ETV+ kanalina “Muutunud on see, et oleme nüüd nähtavad rohkematel ringhäälingu kanalitel,” selgitas Soo. “Laupäeviti näeb Premium liigat ETV+ kanalil, kus saab seadistustest valida ka eestikeelse heli.

Ka ERRi spordiportaalist vaadates on võimalik kuulata mängu eestikeelsete kommentaaridega.”

ETV+ kanali kui uue dimensiooni kaasamise põhjuseks on asjaolu, et jalgpall on Eestis üks väheseid spordialasid, kus eesti- ja venekeelne ruum eksisteerivad koos. ETV+ kanalil näidatavad mängud võimaldavad mõlemas keeles saada ühe ja sama kogemuse.

Lisaks ETV+ kanalile näeb aga mänge endiselt ka ETV2 ekraanilt: pühapäeviti on eetris üks mäng ja ka nädalasisestest voorudest näeb kolmapäeviti just sealt otsepilti. Samamoodi nagu eelmisel aastal jätkuvad ülekanded ka Postimehe veebis ja jalgpall.ee lehel, uuendusena on igast voorust kolinud üks mäng Soccernet.ee portaali. Lisaks on väikese uuenduskuuri läbi teinud ka ülekande graafika.

“Oleme koosseisude tutvustamisele lisanud mängijate profiilipildid ehk muutnud graafikat nüüdisaegsemaks,” tutvustas Soo muudatust.

Samamoodi nagu eelmisel aastal jätkuvad esiliiga mängude ülekanded ning seal on näha väikest tõusu. Soo selgitas, et kui eelmisel hooajal nägi Soccernet.ee vahendusel otsepildis veidi rohkem kui 30 mängu, siis sel aastal on kavas igast voorust üks mäng ehk kokku 36 kohtumist. Soccernet.ee ülekannete vaatajanumbritega on Soo rahule jäänud ning ta nentis, et sarnaselt Premium liigaga on ka esiliigas aidanud ülekanded suurendada teadlikkust liigast. Tugevuselt kolmas liiga ehk esiliiga B aga ilmselt veel lähiajal otsepilti ei jõua.

“Lähitulevikus ei ole meil plaanis esiliiga B-d hakata otsepildis näitama, sest keskendume sellele, et hoida head kvaliteeti esiliigas,” rääkis Soo lõpetuseks.

18

JALKA APRILL 2018

Teleülekandeid näeb sel aastal rahvusringhäälingus poole rohkem, sest peale ETV2 kanali tehakse nüüd mänge ka ETV+ kanalisse.

Ülekannete kommenteerimine kui sõit trollis Ülekanded ei saa hakkama ilma kommentaatoriteta ja Premium liigat on juba aastaid kommenteerinud Jonas Grauberg, kes 2013. aastal Inglismaalt saabudes sellega alustas. Praeguseks on Grauberg jätnud jalgpalli kommenteerimise veidi tagaplaanile ja asunud rohkem kommenteerima korvpalli, kuigi nendib, et ega vutti kommenteerida meeldib talle endiselt.

“Kui pean üksi kommenteerima, siis eelistan korvpalli, sest see on lihtsam,” selgitab Grauberg. “Aga kui saan kommenteerida kahekesi, siis eelistan jalgpalli, ja mulle väga meeldib kommenteerida koos Kristjan-Jaak Kanguriga.”

Kuigi praegu ta Premium liiga ülekannetega seotud ei ole, on tal oma kommenteerimispäevadest meenutada nii mõndagi. Mitu huvitavat seika on meeles Eesti ilmaga: “Kõige toredam oli alati minna Paidesse, sest seal ei teadnud kunagi, mis sind ees ootab. Oleme seal ühe mängu jooksul näinud nii lund, päikest kui ka välku. Ja eks kui sellised tormid olid – mitte ainult Paides, vaid ka mujal Eestis –, pidime Kristjaniga kommenteerima nagu trollis, et hoidsid ühe käega telgist kinni, et minema ei lendaks.”

Lisaks meenutab Grauberg hea sõnaga asjaolu, et kuna Premium liigat mängitakse üle Eesti, said nad paarilise Kanguriga aastate jooksul korralikult maanteid künda.

“Kui sõitsime näiteks Narva, siis saime kolme tunni jooksul rääkida niisama elust-olust, aga ka jalgpallist,” meenutab Grauberg. “Sellega saime end väga hästi ühele lainele sätitud ja kui ülekandel kõlas avavile, siis olime väga hästi mänguks valmis.”

Omapäraseid seikasid on tal meenutada Ida-Virumaalt, kus keset ülekannet on enda ees nähtud kohalikke tervisesportlasi, kes leidsid, et Premium liiga mäng on just õige aeg staadionil sportimiseks. Kohalikud turvatöötajad eskortisid entusiastlikud rahvasportlased siiski lõpuks staadionilt ära.

Ida-Virumaa meenub Graubergile ka siis, kui meenutada ülekannete tehnilist poolt ja sellega seotud viperusi. Tema sõnul juhtus teatud kohtades mitmel korral seda, et vaid mõni hetk enne ülekande algust pandi neid nii-öelda ootele, sest midagi oli valesti – näiteks oli ootamatult internet otsa saanud. Samas jagub Graubergil vaid kiidusõnu neile, kes keerulistes oludes siiski ülekannetega tegelevad.

“Kõigil ei ole nii suurt võimekust nagu ETV-l, et sõidad suure telebussiga kohale,” kiidab Grauberg neid, kellega ta on aastate jooksul koos ülekandeid teinud.

“Seega minu kummardus Babahh Mediale ja MIND Mediale, kes väga väheste vahenditega siiski nii head pilti toodavad.”

mängija luubi all Fotod: Jana Pipar

Ander Ott Valge 19aastane Ander Ott Valge on mõne aastaga kerkinud Paide Linnameeskonna põhimängijaks ja käesoleva hooaja eelsel ettevalmistusperioodil lõi ta oma meeskonna eest õige mitu väravat, ameeriklaste PSC Soccer Academy meeskonnale kõmmutas koguni neli tabamust.

Valge mängijaomadusi vaatlesid seekord tema treenerid Vjatšeslav Zahovaiko ja Erki Kesküla. Õhuvõitlus Väljakunägemine Vjatšeslav Zahovaiko: Kui väljakunägemine panna kokku mängulugemisega, siis see on tal hea omadus.

Ta oskab olukordi ennetada, loeb kenasti mängu ja on tihtipeale seal, kus peab olema. Lisaks on mulle jäänud mulje, et tal on 16 meetri kasti sees ka hea nina. Antud hetkel jääb selle juures külmaverelisusest puudu, aga see tuleb kogemusega.

Erki Kesküla: Väljakunägemisega on asjad paigas, aga mängulugemine on putitamist vajav element, et ta näeks paremini, kellele pärast vastuvõttu söötu mängida.

Vjatšeslav Zahovaiko: Ta ei ole väga pikk poiss, aga tal on hea põrge ja ka lennutrajektoor on tal suhteliselt heal tasemel. Ütleksin, et on selles vallas täitsa keskmine mängija: see pole tema trump, aga saab hakkama.

Erki Kesküla: Kasvust tulenevalt ei ole see tema tugevamaid külgi. Kui talle ette palle antakse, siis valdavalt on need ikkagi sellised, mis peaksid minema mööda maad, või olema sellised, et ta suudab neid kehaga katta.

Vastupidavus Vjatšeslav Zahovaiko: Üks töökamaid mängijaid minu meeskonnas. Ta teeb meeskonna heaks väga palju musta tööd ja selle pealt saan öelda, et vastupidavus on tal heal tasemel.

Erki Kesküla: Siin on minu arust õige vähe juurde panna, sest vastupidavus on tal hea või isegi väga hea. Suudab tööd teha väga suurel hulgal ning läbida päris pikki maid 90 minuti jooksul.

Jõud Vjatšeslav Zahovaiko: See on läinud tal kõvasti paremaks. Ta on hakanud ära kasutama oma gabariite, mis pole küll võimsad, aga ta on õppinud oma keha võimeid maksimaalselt ära kasutama.

Ei pelga vastastele keha panna ja läheb alati julgelt sisse.

Erki Kesküla: Ühest küljest on ta kasvult lühike, aga teisalt ma näen, et teatud kohtades oleks tal kahevõitluses vaja rohkem massi. See ei tähenda, et peaks olema paks poiss, aga lihtsalt kahevõitlustes kipub nende võitmine jääma tugevuse ja lihasmassi taha.

Sisu Vjatšeslav Zahovaiko: Võin julgelt öelda, et ta on iga treeneri unistuste mängija. Ta teeb alati tööd, tal on sisu olemas ja teda ei pea kunagi motiveerima, tal on endal selleks kõik olemas. Ta on väga treenitav ja tugeva sisuga poiss.

Erki Kesküla: Töö käib, sest ta on aru saanud, et temas on sisu ja tuleb edasi püüelda.

Liikuvus

Tehnika Vjatšeslav Zahovaiko: Baastehnika on tal heal tasemel, aga ründajal peaks esimene puude olema kõvasti pehmem. Selle kallal peab ta veel tööd tegema.

Erki Kesküla: Üldiselt ei ole viga, aga kui jagame ta pooleks, siis nõrgema jala ehk vasaku poolega oleks vaja kõvasti lisatunde teha.

cv

Kiirus Vjatšeslav Zahovaiko: See on tal heal tasemel, esimesed sammud on tal kiired ja selle omaduse üle kurta ei saa.

Erki Kesküla: Kiiruslikud omadused võiksid olla veidi paremad kasvõi juba seepärast, et ründajana kaitseliini taha palli saades jõuaks vastastel palliga eest ära joosta.

20

JALKA APRILL 2018

Erki Kesküla: “Varem oli tal Hunt Kriimsilma moodi mitu muud hobi, aga nüüd on aru saanud, et kui ta jalgpallis teeb hästi tööd, siis on tal võimalus läbi lüüa ja mitte ainult Premium liiga tasemel.”

Sündinud: 20.10.1998 Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: Loo Jalgpalliklubi, TJK Legion, Nõmme United, Paide Linnameeskond Treenerid: Sven Elenurm, Eerik Elenurm, Anti Schulz, Viktor Passikuta, Erki Kesküla Koondis: U19 6/0

Vjatšeslav Zahovaiko: See on tal hea omadus. Ta on mobiilne poiss, tahab alati palli läheduses olla, pakub ennast ja küsib palli. Ta pole selline tipuründaja, kes hiiliks ja ootaks õiget hetke, vaid ta on suure töötahtega ja tahab kogu aeg tegevuses olla. Tema liikumisraadius on päris suur.

Erki Kesküla: Paneksin selle ühte patta vastupidavusega ehk see on tal väga hea.

Tema tööraadius on muljetavaldav.

Sööt ja löök Vjatšeslav Zahovaiko: Nendes kahes elemendis peab enda kallal palju lisatööd tegema. Löök on ebastabiilne. Söödu puhul on sama – ka see tuleb stabiilsemaks saada.

Erki Kesküla: Parema jala poolest väga etteheiteid pole, aga vasak jalg on kõvasti nõrgem mõlemas elemendis: eriti keeruline on pikk pall.

mängija luubi all

Väle tiiger unistab elust vaikses maakohas

Oled üksi ees palliga vastaste kastis ja näed, et vastaste kaitsja tormab sinu poole. Tajud ette, et kindlasti järgneb temalt puude, mille tagajärjel võid kukkuda ja teenida meeskonnale penalti, mida praegu äärmiselt vajatakse.

Näed ka seda, et kohtunik on praeguses olukorras positsioonil, kus ta ei näe päris hästi, kui tõsine vastase puude on ja kas see on penaltit väärt. Kas sellises olukorras käib su peast läbi mõtteid, et väikese professionaalse kavaluse ehk kukkumisega on võimalik teenida hädavajalik penalti, või ei kaalu sa sellist varianti üldse?

Usun, et ootaksin ikkagi ära, kuidas vastaste kaitsja käitub ja kas ta teeb viga meenutava puute või mitte.

Enne seda, kui ta aga üldse minuni jõuab, vaataksin ise värava poole ja prooviksin peale lüüa, et see värav nii ära lüüa. Kui aga kaitsja jõuab kohale ja teeb enne minu lööki puute, mis segab mul löögi sooritamist, siis ilmselt ikkagi kukuksin ja prooviksin penaltit teenida.

Kas Ronaldo või Messi?

Valiksin Ronaldo, sest ta on atleetlikum. Kindlasti on nad mõlemad omamoodi head, aga Ronaldo oskab mõlema jalaga mängida ja lüüa, ta lihtsalt meeldib mulle rohkem.

Kas kala või liha?

Eelistan pigem liha, sest seal on rohkem valku, aga liha puhul (linnuliha, loomaliha jne) mul kindlat eelistust pole. Kõige lemmikum söök on aga pitsa.

Milline on kõige esimene mälestus jalgpallist?

See, kui läksin 1. klassi ja sain seal tuttavaks oma sõpradega, teiste hulgas ka Michael Lilanderiga. Tema kutsus mu trenni ja sealt saingi oma esimese kogemuse ja mälestuse. Ühtegi muud ala polegi ma tahtnud proovida.

Kui oleksid loom, siis kes?

Oleksin tiiger, sest see loom on seotud mu esimese jalgpalliklubiga ja lisaks on tiiger kiire loom, kes läheb murdma.

Kas elaksid pigem maal või linnas?

Valiksin vaikse maakoha. Olen kogu aeg tahtnud endale oma kodu ja aeda, kus saaks niisama väljas käia ja ka jalgpalli mängida. Tahaksin, et seal oleks rahulik, sest mujal elus on nii palju kiirust ja müra, et kodus võiks vähe rahulikum olla.

Kellega tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Santiago Munezega, sest see film, mis temast tehti (“Goal! The Dream Begins”), on väga motiveeriv ja tahaksin, et ka minu karjäär läheks ühel hetkel sedamoodi.

Kui peaksid valima omanimelise toote, siis mida hakkaksid müüma?

Minu bränd võiks teha pintsakuid, aga mitte päris pidulikke riideid, vaid selliseid igapäevaseid casual-pintsakuid. Ja sinna juurde ka kaabusid.

Kes Eesti koondislastest on su suurim iidol?

See võis olla Andres Oper, kui ta veel mängis, aga ka Martin Reim. Praegusel ajal on iidoliks Ragnar Klavan, kelle puhul ei loe, et ta mängib minust erineval positsioonil, sest ta on ikkagi Inglise kõrgliigas ja kõik tahaksid seal mängida.

Seega on ta kõikidele mängijatele motiveeriv.

2-kõne

Mihkel Uiboleht: jalgpall on aastaringne spordiala Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht rõhutab, et jalgpall kuulub nende paljude spordialade hulka, mida harrastatakse aasta läbi. Selle loomulik osa on sisehallid. Kuigi alaliit ei peaks taristut ehitama, tehakse omalt poolt kõik, et suurendada hallide arvu.

INDREK SCHWEDE

T

änavune talv otsustas end maksma panna veebruari teisel poolel. Külmakraadid lükkasid edasi Premium liiga avavooru. Kas see on jalgpallijumala vihje, et hooaeg on Eestis ikkagi liiga pikk ja looduse tsüklit üle ei kavalda?

Võrdleme ennast analoogide ja eeskujudega. Eesti liigahooaeg vältas mullu 247 päeva, vahepeal oli kahenädalane puhkus, nii et sisuliselt kestis mängude periood 230 päeva. Šveitsi liiga, mis mängib samuti kümne võistkonnaga 36 vooru, vältas puhkepäevi välja arvestades 255 päeva, koos puhkepäevadega 302 päeva, sest neil on hooaja sees 47 päeva kestev talvepaus. Šveitsis toimub nädal pärast hooaja lõppu karikafinaal, mis mõnele võistkonnale teeb hooaja pikemakski. Nii et meil on võrreldes šveitslastega 25 päeva arenguruumi.

Vastan, et hooaeg ei ole liiga pikk, küll aga peab arenema edasi infrastruktuur.

Mis puudutab ilma, siis on Eesti hooaeg alanud vahemikust 25. veebruar kuni 9. märts juba viimased 15 aastat. Esimest korda olime olukorras, kus tuli voor edasi lükata. Senised temperatuurid on avamängul jäänud nulli ümber: kord kerge pluss, siis kerge miinus. 15 aastat on piisavalt pikk aeg järelduste tegemiseks.

Tallinnas toimusid meistrivõistluste esimesed mängud sisehallis. Jalgpal-

22

JALKA APRILL 2018

liliit pidi taganema põhimõttest, et meistrivõistluste tasemel sisetingimustes ei mängita.

Jah, seni oli sisehallis mängitud naisteja noortekoondiste maavõistlusi ning madalamate liigade mänge. Tegemist oli eriolukorraga: mõtlesime alaliidus ja seejärel rääkisime klubidega läbi, kõik olid päri, et praegu on hallis mängimine mõistlik. Hall on olemas, võistkonnad hooajaks valmistunud, samuti polnud teada, kui kaua kogu Euroopa endasse mässinud külmalaine püsib.

Ott Järvela kirjutas Postimehes, et jalgpalliliidu sisehallis mängimine moonutab mängu: kuna halli katus on mõlema külje poolt madalam, välistab see piki äärt antavad pikad kõrged söödud ning mäng koondub seetõttu väljaku keskteljele. See on arvestatav argument.

Mängijad ja treenerid ise kirjeldavad sisehalli tingmusi kui väga häid, mõni ütleb suisa ideaalne. Näiteks Aleksandr Puštov, endine Infoneti ja Levadia pealik, oli ETV+ otseülekandes eksperdi rollis ja kasutas just sellist sõnastust.

Lugesime esimesel hallis toimunud mängul kokku: pall läks lakke neli korda selliselt, et õues oleks see mängu jäänud. Kahtlemata oleks ideaalne olnud mängida õues või suuremas sisehallis: võistlusmängudeks sobilikku halli on

2-kõne Mihkel Uiboleht: me ei taha teistele aladele vastanduda.

Foto: Lembit Peegel

meile vaja. Aga praeguses olukorras – kui oli valida õues kehva kunstmurukatte ja sisehalli vahel, siis sisehall mõjutab mängu kindlasti vähem.

Kas Järvela pakutud alternatiiv – pidada praegu ärajäänud mängud MMi ajal – on hea mõte?

Pidasime selle arutelu ära 2017. aasta mais, mil kutsusime kõik tippliigade klubid dialoogkohtumistele. Jalgpalliliit valmistas ette kaks varianti: mängida MMi ajal või mitte mängida. Ja kui mitte mängida MMi ajal, oli ka kaks varianti: kas alustada hooaega varem või mängida novembris pikemalt. Kõik Premium liiga klubid nõustusid, et MMi ajal tehakse paus, ning peamiselt osalenud mängijate ettepanekul valiti variant, et alustatakse hooaega tavapärasest üks nädal varem. Laua taga olid näiteks Rimo Hunt, Sergei Pareiko, Igor Prins, Sergei Hohlov-Simson, Kristjan Tiirik, Kalle Paas, Vjatšeslav Zahovaiko, Andre Frolov, Karl Palatu, Sander Post, Raiko Mutle, Rain Tölpus, Norbert Hurt, Arno Pijpers, Sergei Terehhov, Sergei Frantsev, Vitali Teleš, Kuno Tehva, Joel Lindpere, Marko Pärnpuu, Sander Viira, Elari Valmas, Vadim Dobiža, Dmitri Skiperski, Aleksandr Puštov, Andrei Leškin jt.

Kas Eestisse on lähiajal kerkimas mõni võistlusmängudeks sobilik sisehall?

Lähiajal mitte. Esimene eesmärk on jõuda nii kaugele, et Eesti eri paikades oleks piisavalt treeninghalle, aga suurem hall on ka vajalik ja meie infrastruktuuri nägemuses olemas.

Eesti on kaetud korralike spordihallidega, kus saab treenida ja võistelda korv-, võrk- ja käsipallis. Kõige massilisemal sportmängul jalgpallil pole isegi võistlusteks vajalikku ühtainumat sisehalli. Kulissidetagusest on kuulda, et riik ja omavalitsused sõdivad jalgpalli vastu. Kui tõsine see probleem on?

Jalgpall ei soovi ennast vastandada teiste alade või omavalitsustega. Küll aga on meie kohus juhtida tähelepanu: jalgpalli harrastab niivõrd palju noori ja täiskasvanuid, need inimesed on kõik ühe või teise omavalitsuse elanikud, kes vajavad oma lemmikalaga tegelemiseks tingimusi. Jalgpalli sisehallis pole

midagi ebaloomulikku, nagu pole ka jäähoki, tennise või teiste pallimängude sisehallis. See pole jalgpalluritele mingi eelise nõudmine, vaid elementaarne, sest sporti tehakse aasta ringi. Ei kujuta ju ette, et jäähoki mängimine või iluuisutamine sõltuks sellest, kas ilm lubab õues jääd teha, või et tennist mängitaks vaid suvel või kergejõustiklastel poleks talvel maneeži, kus jooksu- ja hüppealasid teha.

Peavoolumeedia sihib oma kriitikanooled pigem jalgpalliliidu poole: miks te teete asju nii ja mitte naa. Ei mäleta, et oleks ette võetud riik ja omavalitsused: miks te ei toeta jalgpallitaristu ülesehitamist, miks me kõik üheskoos ei võiks teha Islandi (Islandi kuulsad sisehallid on ehitatud tänu maksudele, mitte alaliidu rahale)?

Tegelikult on üle Eesti muudatused toimunud või toimumas. Uutes koalitsioonilepingutes on sisehalli ehitamine sees Tartu linnas ning Saku, Rae ja Harku vallas, võibolla praeguseks juba mujalgi. Tõsi, kunstmuruväljakute ehitamise puhul peetakse tihti loomulikuks, et kohalik klubi või jalgpalliliit võtab arvestatava rahalise koormuse enda kanda, mis pole õiglane. Jalgpall pole alaliidule ega klubidele rikastumise vahend, vaid sügavalt mittetulunduslik tegevus, mille kaudu pakutakse inimestele nii sportimisvõimalust kui ka klubilisi tegevusi, kogukonnaüritusi jms. Kõik, mida suudetakse teenida, investeeritakse kogukonda tagasi.

Laiemalt rääkides on näha, et riik ja omavalitsused investeerivad spordirajatistesse: viimasest ajast meenuvad 12 miljonit eurot Kääriku baasi arendamiseks, 10 miljonit Tartu ülikooli spordihalli juurdeehituseks, 3,7 miljonit Aidu karjääri veekompleksile, 2 miljonit Pärnu sõudebaasi. Kahtlemata vajalikud objektid.

Eesti hooaja pikkus – üheksa kuud – on teema, mis kerkib üles peaaegu igal aastal. Samas kinnitab jalgpalliliit, et klubid on hooaja pikkusega rahul. Kui üksmeelsed klubid on?

Premium liiga tasemel pole hooaja pikkuse üle keegi kurtnud. Esiliiga ja esiliiga B klubidega oli meil eelmisel aastal koosolek, kus arutasime läbi ka alternatiivsed võistlussüsteemid, hääletusel jäi peale praegune formaat.

2018 APRILL JALKA

23

minu 11

Raivo E. Tamm

Jaan Talts Meie võimsaim olümpialane. Minu unelmate koosseis peab olema võidukas ja selle mehe sportlikku võidukust imetlesin juba lapsena.

Foto: Terje Atonen

V

iimasel ajal ei ole ma olnud enam kuigi suur jalgpallivaataja, kuid jalgpall on üks esimesi spordialasid, mida vaatamise järel ise mängima asusin: 1996. aastal esimesel sõjajärgsel Eesti–Soome näitlejate mängul Kadrioru staadionil. Tuli tahtmine ka ennast ajaloolisse meeskonda möllida ja tegime prooviväljakul trenni, aga kui esimest korda võistlusel päris väljakule sain, oli täielik šokk: kus see vastaste värav ometi on? See oli nii kaugel, et silm ei võtagi, ja siis ma tundsin küll, et ma diivanil vaadates enam iial ei virise, et no kas tõesti ei jaksa joosta ja kas tõesti ei saa nüüd seda söötu kätte jne. Juba sõjaeelsed matšid eesotsas Paul Pinnaga olid naljakad ja nalja sai ka tol korral, seepärast koostan ka oma tänase meeskonna sel printsiibil, et oleks uhke ja lustlik!

Marina Kaljurand

Lauri Nebel

Riho Terras

Riho Terras Meie üks võimsamaid väejuhte.

Martin Herem Meie üks järgmisi võimsamaid väejuhte.

Meelis Kiili Võimsa sportliku kaalukaotuse läbi teinud kaitseliiduülem.

Lauri Nebel Ma pole seoses jalgpalliga kunagi niimoodi naernud kui 1996. aastal Kadriorus, kui Soome näitlejad jooksid väljakule oma putsadega murutükke õhku paisates ja siis tuli Lauri Nebel Kommunaari kingadega murul liugu lastes! Ma tahaks seda veel ja veel näha, et ta oleks platsil just Kommunaari kingadega.

Kalju Koch Eesti jalgrattalegend, üks minu maanteerattatreenereid, äsja 76aastaseks saanud fantastilise füüsilise vormiga vanahärra.

Raivo E. Tamm Ma tahan seda kõike ise kõige keskelt näha ka ja mitte mingil juhul tribüünil olla.

24

JALKA APRILL 2018

Ivo Linna Johannes Hermann Tamm

Kalju Koch

Martin Herem

Raivo E. Tamm

Ain-Alar Juhanson

Meelis Kiili

Jaan Talts

Ain-Alar Juhanson Tipptriatleet, kes pole aktiivse võistlusspordi järel oma vormi kaotanud ja on fantastiline meeskonnatöö tegija.

Marina Kaljurand Võimas naine. Kui ei lastud näidata, mida ta Eesti presidendina oleks korda saatnud, siis anname talle väljakul võimaluse.

Johannes Hermann Tamm Minu poeg, kes saab 2018. aasta võidupühal kolmeaastaseks. Oleme vaimustuses, kui täpseid palliga lööke ta juba kaheaastaselt õuemurul tegi, ja oleme mõelnud ta sügisest jalgpallitrenni panna. Seega tema on rünnakul kõige ees oma ülitäpsete löökidega.

Ivo Linna Kes siis veel?

18.06-21.06 ja 30.07-03.08

12.-16. juuni ja 7.-11. august 2017 Päevane laager KADRINA STAADION

Kõigile 2006 – 2011 Päevane laager sündinud poistele ja tüdrukutele Kõigile 2005* – 2010 sündinud lastele Nike särk, püksid ja põlvikud Nike särk, püksid ja põlvikud Ekskursioonipäev Tallinnas Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja Ekskursioonipäev Tallinnas Hind 80 €

A. Le Coq Arenal

Registreerimine alates 11. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee/suvelaagrid Eelnevat kogemust Info kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee * mõnedes laagrites 2006 - 2010

jalgpallis pole vaja

Hind 80 € Registreerimine alates 10. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

akadeemia

Jalgpalliliit ja Arte gümnaasium loovad jalgpalliakadeemia Tänavu sügisel avab Eesti Jalgpalli Liit koostöös klubide ja Arte gümnaasiumiga jalgpalliakadeemia, mille 8. klassi võetakse vastu 20–24 sportlast. Nii saavad senised jalgpalliklassid, mis tegutsevad Arte gümnaasiumi 10.–12. klassis, jätku nooremate näol.

INDREK SCHWEDE

U

ue loodava akadeemia juhataja on Marko Lelov, kes aitab akadeemia peatreenerit Marko Pärnpuud ka treeneritöös.

Väravavahtide treener on Andrus Lukjanov ja kehalise ettevalmistuse treener Andrei Veis. Igal aastal hakatakse 8. klassi vastu võtma 20–24 õpilast, kes saavad jätkata üheksandas

Ka Madis Vihmann on jalgpalliklassist jõudnud A-koondisse.

26

JALKA APRILL 2018

Foto: EJL

klassis. Edasi on neil võimalus jätkata jalgpalliklassis.

Sel aastal on jalgpalliliit alustanud läbirääkimisi 12 klubiga, kust loodetakse saada akadeemiale liikmeid. Nendeks on Martin Reimi JK, Harju JK, FC Flora, Tallinna Kalev, FC Levadia, Nõmme United, Nõmme Kalju, Tabasalu JK, Keila JK, Loo JK, Raplamaa JK ja TJK Legion.

“Akadeemia mõte on luua Tallinna ja selle lähikonna oma vanuseklassi parimatele mängijatele parimad tingimused,” rääkis Marko Lelov. “Klubid ise teevad väga head tööd noorte kasvatamisel, aga nende treeningrühmade suurus on tavaliselt 14–16 mängijat.

Teatud vanusest peaks parimad mängijad aga saama treenida 11 üheteistkümne vastu suurel väljakul. Muidu treenivad samad pallurid poole platsi peal. Jalgpalliliit saab pakkuda kahe kunstmuruväljaku, sisehalli ja Tallinna noorte treeningkeskuse muruväljakuga väga häid tingimusi, mis on eriti tähtsad just talvel. Oluline on ka see, et mängijaid ei võeta klubidelt ära.

Nad treenivad akadeemias esmaspäevast neljapäevani. Reedel treenivad nad klubi juures ja nädalavahetusel on neil mäng. Teisipäeval ja neljapäeval on hommikused lisatreeningud, mis täidab ka kooliprogrammi kehalise kasvatuse ülesannet. Tegeleme seal näiteks lihashoolduse või ujumisega. Igal treeningul viibib kohapeal

Rauno Sappinen on Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi nimekamaid õpilasi.

Foto: Lembit Peegel

TREENINGUD TUGEVATEGA

Iga treening peab mängijale olema proovikivi. Ka treeningukaaslased peavad olema ambitsioonikad. füsioterapeut. Meilt on ka varustus.

Mängijatele on tagatud meditsiiniline järelevalve. Igast nimetatud klubist võiks akadeemias olla kaks-kolm mängijat.”

Lelovi sõnul peab iga treening olema mängijale proovikivi. Ka treeningukaaslased peavad olema ambitsioonikad. Samal ajal on oluline, et Arte

akadeemia Arte gümnaasium tagab hea hariduse

gümnaasium tagab noortele korraliku hariduse ning õppe- ja treeningtöö on oskuslikult ja paindlikult ühendatud.

Ka need, kel ei õnnestu jalgpallis oma unistust täita, on kindlustatud korraliku keskharidusega.

Akadeemiasse kuuluvate jalgpallurite päev on planeeritud nõnda, et kella 18.30 või 19.00 ajaks oleks trennid ja kodutööd tehtud ning algab vaba aeg.

Koolist treeningupaika ja vastupidi viib õpilasi buss. Pärast õhtust treeningut saavad pallurid süüa ning kodutööde lahendamiseks pakutakse neile jalgpalliliidu kulul A. Le Coq Arenal asuvas klassiruumis õpiabi.

“Esimestel kuudel anname õpilastele aega sisseelamiseks,” selgitas Lelov.

“Tõenäoliselt laseme neil ka kolmapäeval klubi juures treenida.”

Lelovi sõnul on akadeemia hea koht praegustele U15 vanuseklassi Eesti koondislastele, kelle paremik hakkab täiendama järgmiste vanuseklasside Eesti koondisi.

“Me näeme, et ümberringi on naabrid läinud akadeemiate loomise teed ja see on neile edu toonud,” rääkis Marko Lelov. “Eriti oluline on see väikeriigis, kus akadeemia pakub võimaluse parimatel igapäevaselt koos treenida ja areneda. Meil on tänu talenditreeningutele nimekiri ligi 80 poisiga, kes võiksid akadeemiasse tulla, aga mõistagi teeme otsused koos klubide ja lapsevanematega.”

Lelovi sõnul saavad ka klubid aru, et see on tee, mis aitab nende parematel mängijatel heades tingimustes veelgi paremaks saada. Samas peab arvestama,

Jalgpalliliidu ja Arte gümnaasiumi koostöö jalgpalliklassides on kandnud head vilja. Neist klassidest on sirgunud ka A-koondisse jõudnud Rauno Sappinen, kes on klubijalgpalli siirdunud mängima Belgiasse, ja Madis Vihmann.

“Akadeemilist haridust anname me õppekava järgi,” räägib Arte gümnaasiumi õppealajuhataja Lilli Arumäe. “Selles osas mingeid järeleandmisi ei ole. Kehalises kasvatuses saame jälgida, et niigi iga päev treenivatel noortel ei tekiks ülekoormust. Osa kehalise kasvatuse tundidest saavad nad teha oma jalgpallitreeningute arvelt.”

Lilli Arumäe sõnul pole veel selge, kas jalgpallurid hakkavad õppima ühes klassis või moodustavad nad oma õppesuunaga rühma. Igatahes saab kool pakkuda paindlikke lahendusi.

“Oleme koolis juba arutanud, kuidas õppetööd korraldada,” jätkas Arumäe. “Meie senine kogemus on olnud gümnaasiumiosa õpilastega, jalgpalliakadeemia puhul lisanduvad nooremad. Õnneks on meil kogemusi. Oskame õppimist planeerida juhul, kui õpilased on vahepeal kauem ära treeninglaagris või võistlustel.

Vajadusel saame pakkuda õpiabi.

Meil on juhtunud, et sportlane on olnud pikemalt vigastatud ja see on põhjustanud valusaid läbielamisi. Või pole pääsetud noortekoondisse. Paljud on harjunud ju võitma, aga elus peab hakkama saama ka kaotustega. Meil on koolis psühholoog, kes oskab sellistes olukordades aidata.

Pöörame kindlasti tähelepanu, et uue kooliga kohanemine läheks võimalikult valutult. Tänapäeval on palju internetipõhist õppimist ja suhelda saab ka Skype’i teel.

Näiteks Kevin Kauber lõpetaski oma gümnaasiumi viimase klassi peamiselt kaugsuhtlemise teel.”

et mängijate sidet oma koduklubiga ei tohi ohustada ning klubid ei tohi tunda, et nende huvisid on riivatud.

“Akadeemia ise ametlikel võistlustel oma meeskonnaga ei osale,” lisab Lelov.

“Peame ainult sõprusmänge sarnaste akadeemiatega Soomes, Lätis ja Leedus nendel aegadel, kui kalendris muid mänge pole.”

2018 APRILL JALKA

27

pipraterad

Superkarikas on minu!

Juhtus nii, et tänavune superkarika mäng kujunes Levadia ja Flora vahel põnevusetenduseks, mille finaaliks oli mängujärgne penaltiseeria. Levadia võitis ja esimesena sai medali kätte Igor Morozov, kes suundus triumfikaare alla. Enne kui saabusid teised meeskonnakaaslased, sai Morozov kujutleda, mida kogevad individuaalalade tegijad.

28

JALKA APRILL 2018

pipraterad pipraterad

Foto: Jana Pipar

2018 APRILL JALKA

29

jää ja muru Rasmus Maalinn (vasakul) sai Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult aktiivse kohtunikutöö eest auhinna.

Foto: Jana Pipar

Jääpurjetajast jalgpallikohtunik

Rasmus Maalinn 18aastane Pärnu noormees Rasmus Maalinn on hoolimata oma noorusest aktiivne kahel rindel. Ta on mitmekordne maailmameister ja Euroopa meister jääpurjetamises ning ühtlasi aktiivne jalgpallikohtunik.

MAARJA SAULEP

V

eebruarikuu oli Maalinnale edukas: esmalt teenis ta esikoha Leedus Rekyva järvel peetud juunioride maailmameistrivõistluste DN-klassis ning seejärel tuli Lätis samas klassis ka juunioride Euroopa meistriks. Kokku oli see talle juba kolmas võit omavanuste MMil. 30

JALKA APRILL 2018

“Kindlasti olin ma väga õnnelik, sest tulin viimati kaks aastat tagasi meistriks,” tunnistas võitja rõõmu oma tiitlite üle. “Olen sellel talvel päris palju aega pühendanud purjetamisele, oleme käinud mitmes võistluslaagris ja väga tore oli, et kõik lõpuks ära tasus.”

Võistlused on treeningute eest Purjetamistrenni läks Maalinn juba kaheksa-aastaselt ja nagu tema sõnul paljud Eestis sama ala harrastavad noored jõudis ta sealt lõpuks ka jääpurjetamiseni. Noormees on viimasel kolmel aastal kuulunud ka purjetamises Eesti koondisesse ja võtnud osa eri tiitlivõistlustest. Ta tunnistab, et eelistus langeks ehk alale, mis talle seni rohkem edu toonud: “Seda küsimust on päris tihti küsitud. Iga kord olen peaaegu samamoodi vastanud, et mõlemad meeldivad väga, aga jääpurjetamises on tulemused

olnud ikkagi paremad ja kaalukauss võib ikkagi rohkem selle kasuks kalduda. Kuid mitte ainult sellepärast, et jääpurjetamises on paremad tulemused, ka sellepärast, et jääpurjetamine tekitab palju rohkem adrenaliini. Kõik on selle juures kiirem ja otsuseid tuleb väga ruttu teha, kuna 70–80 km/h on üpris tavaline kiirus. Tippkiirus võib olla kuni 120–130 km/h.”

Selleks et olla edukas ja näidata sõitudes head minekut, on juunioride maailmameistri sõnul vaja mitme eri teguri koostööd. Jää peal treenimine moodustab sellest vaid ühe osa.

“Tavaliselt (käin jääl – toim.) ainult nädalavahetuseti,” räägib Maalinn. “Kui on koolivaheaeg, siis saab põhimõtteliselt ka koolivaheaegadel käia, aga enamasti on siis võistlused. Koolipäevad kestavad kolme või neljani ja talvel on Eestis siis juba peaaegu pime ega ole

jää ja muru aega. Asjade ülesseadmine ja kokkupanemine võtavad ka kumbki umbes pool tundi.”

Seepärast on võistlused tihtipeale see koht, kus oma oskusi lihvitakse ja kogemusi hangitakse. Mida rohkem võistelda, seda paremaks saadakse. Jääl olekust võtavad võistlused 90% ajast ja 10% kuulub treeningutele. Väga tähtis on ka füüsiline vorm. Samamoodi nagu jalgpallurite puhul häirivad liiga lumised ilmaolud ka jääpurjetajaid ja nende treeningprotsessi.

“Alguses oli väga raske, sest kui külm tuli, siis tuli ka lumi. Ja Eestis polnud siis üldse tingimusi,” selgitab Rasmus Maalinn. “Siis pidime käima Soomes ja alles veebruari alguses saime paar nädalat enne juunioride maailmameistrivõistlusi Eestis treenima hakata. Nüüd on küll külma tulnud, aga kui lund on jää peal üle kümne sentimeetri, siis ei saa peaaegu midagi teha. Võib olla küll külm, aga kui lund on palju, siis on ikkagi oludega keeruline.”

Jalgpalliarmastus sündis hiljem Kuidas jõudis noormees, kes juba väikesest peale purjetamisega tegelenud, üldse kohtunikuameti juurde? Üllataval kombel pole loo peategelane ise kordagi jalga jalgpallitrenni tõstnud ega palli tagunud. Küll on tal alaga aga perekondlikud sidemed.

“Mu õde (Karoliine Maalinn – toim.) on mänginud jalgpalli noortekoondises ja üsna pikalt Pärnu Jalgpalliklubis ja siis ta läks kohtunike koolitusele,” räägib Maalinn. “Mind hakkas sealt kõrvalt üha rohkem jalgpall huvitama.

Kuna ma olin juba viis-kuus aastat purjetamisega tegelenud, ei tahtnud ma enam ala vahetada ja mõtlesin, et kohtunikutöö ei võta nii palju aega. See ei nõua nii palju pühendumist. Tahtsin selle alaga ikka seotud olla ja järjest rohkem on hakanud kohtunikuamet meeldima.”

Jalgpallimaailmas toimuvaga hoiab Maalinn ennast väga kursis ka ameti õppimise eesmärgil: “Jalgpalli jälgin väga palju. Lemmikklubi on FC Barcelona ja seepärast jälgin välismaisest jalgpallist kõige rohkem La Ligat, aga muidugi jälgin kõiki Euroopa suurimaid liigasid ja samuti Champions League’i.

Kodumaisest jalgpallist ma enne kohtunikuks olemist eriti ei huvitunud,

kuid nüüd, kui olen ise kohtunik, olen üha rohkem üritanud jälgida ka Eesti jalgpalli. Jälgin tulemusi ja vaatan erilise huviga neid mänge, kus Eesti FIFA ja teised tipp-väljakukohtunikud tegutsevad. Neilt on väga hea õppida.”

Eelmisel hooajal oli Maalinn üks

RASMUS MAALINN:

“Kuna ma olin juba viiskuus aastat purjetamisega tegelenud, ei tahtnud enam ala vahetada ja mõtlesin, et kohtunikutöö ei võta nii palju aega.” aktiivsemaid vilemehi, teenindades eri liigades kokku 60 mängu. Alates sellest aastast on noormees arvatud ka esikohtunike gruppi, kuhu kuuluvad Eesti parimad kohtunikud, kes mõistavad õigust kõrgeimates liigades.

Noore kohtunikuna on Maalinna sõnul kõige keerulisemad mängud need, kus võistkonnad proovivad mõjutada vilemehe otsuseid. Samas tunnistab ta, et seal on suureks abiks hea vastupidavus.

“Füüsiliselt olen ma enda arvates suhteliselt heas vormis, jõuan kogu mängu fokuseerida ja otsuste tegemine ei ole nii raske kui psühholoogiline

Juunioride MM-võistlustel Leedus.

pool,” hindab ta. “Kui sa oled füüsiliselt paremas vormis, jõuad kiiremini olukordadesse ja teed ka õigeid otsuseid.

Kui sa otsuse teed, siis mõnele võistkonnale see kindlasti ei meeldi. Alati ei saagi langetada otsuseid, mis mõlemale poolele meelt mööda oleksid.”

Oma kõige keerulisemaks mänguks väljakukohtunikuna peab ta eelmisel hooajal Evald Tipneri karikavõistluste 1/8-finaali Flora U21 ja JK Volta vahel: “Nii rasket mängu pole mul olnud kunagi. Mõlemad meeskonnad olid võitluslikud, üks oli esiliiga ja teine III liiga võistkond, aga kuni 61. minutini oli võrdne mäng. Siis tuli punane kaart ja Volta langes veidi ära. Mängijate surve oli seal ikkagi päris suur. Kui sa oled enamikust noorem, siis on tihti väga raske ennast kehtestada, aga tuleb ka sellega hakkama saada.”

Kohtunikutöö tulevikuplaanide üle on Maalinn mõtteid mõlgutanud, kuid hetkel jätab endale kõik teed avatuks.

“Olen veel suhteliselt noor ja mul on aega otsustada,” lausub Maalinn. “Kui ma ei soovi teha purjetamist professionaalselt, siis ma tahaks kindlasti saada FIFA kategooria väljakukohtunikuks.

Aga selleks peab niikuinii olema vähemalt 25aastane, nii et aega veel on. Nii kaua kuni üks teist ei sega, üritan teha mõlemat.”

Foto: Andrius Repšys

2018 APRILL JALKA

31

Madridi Real

Brasiilia

CASEMIRO

Foto: Reuters/Scanpix

Tallinna Flora

RAUNO ALLIKU

Foto: Brit Maria Tael

Torino Juventus

Itaalia

GIORGIO CHIELLINI

Foto: Scanpix

klubi lugu

JK Volta pakub Põhja-Tallinnas lootuskiirt Poolteist aastat tegutsenud Põhja-Tallinna JK Volta on arenenud kiirelt ja võitnud kohaliku kogukonna südame. Klubi juhatuse esimehe Raimo Nõu sõnul on see nii suures kakskeelse elanikkonnaga linnaosas hea saavutus ja Volta peamine eesmärk ongi töö kogukonnaga.

KADI PARTS

K

ui Raimo Nõu 2016. aastal oma elukohta Põhja-Tallinnasse kohaliku klubi ehk Volta lõi, ei olnud see sugugi esimene klubi, mille ta rajas (vaata lisalugu). Kuna Tallinna Kaleviga oli see teekond juba läbi käidud, teadis Nõu hästi, mida on klubi edukaks käivitamiseks vaja.

“Selleks on tarvis kolme olulist faktorit: oma kodubaasi, head kollektiivi ja kogukonna jaoks enda nähtavaks muutmist,” selgitas Nõu. “Põhja-Tallinnas tahame lastele pakkuda lootust ja mõnusat keskkonda, kus oma raskused unustada.”

Oma kodubaas Kui Volta 2016. aasta septembris kohaliku elektrimootorite tehase toega loodi, langes neile sülle kingitus, sest vaid kuu aega hiljem valmis Sõle spordibaas, kus oleks olnud igati loogiline Volta noortel treenida. Paraku ei hakanud vanker spordiameti tõttu alguses kõige paremini vedama.

“Käisime koolides oma trenne tutvustamas ja päris suur hulk lapsi tahtis meile tulla, aga paraku saime spordiametilt väga vähe trenniaegu selle hulga laste kohta ja see tegi elu keeruliseks,” meenutas Nõu.

Nüüdseks on need ajad möödanik ja 38

JALKA APRILL 2018

Volta saab edukalt oma praeguses kodubaasis treenida. Juba juuni lõpuks või juuliks loodetakse aga astuda ka järgmine samm ja rajada päris oma staadion. Uus baas on Sõle spordikeskusest linnulennult vaid kilomeetri kaugusel ja seega üsna kompaktne lahendus.

KOGUKOND & ROHUJUUR:

“Kogukonna kaasamine ei ole tuumateadus, vaid lihtne rohujuuretasandil suhtlemine!”

“Siis on meil suurepärased tingimused ja see annab meile väga hea perspektiivi,” andis Nõu mõista, et ootab staadioni valmimist pikisilmi.

Hea kollektiiv Kui Nõu hinnangul on eduka klubi rajamise teine eeldus hea kollektiiv, siis sellega on hakkama saadud igati edukalt.

Voltas on kokku 11 personaliliiget ja nende efektiivsus paistab olevat ülimalt hea, sest ainult pooleteise tegutsemisaasta jooksul on klubis juba 250 jalgpallurit.

Nõu sõnul on tal eriti hea meel selle üle, et suurepäraselt on hakkama saadud

integratsiooniga, mis vene- ja eestikeelses Põhja-Tallinnas on vägagi oluline.

“Usun, et Volta on integratsioonis esirinnas,” ei jää Volta juhatuse esimees selles osas tagasihoidlikuks. “Me oleme algusest peale andnud selge sõnumi, et me ei liigita inimesi skaalal eestlased-venelased.

Me oleme Põhja-Tallinna ühendav klubi ja selle tõenduseks on meil praegu noori eesti ja vene rahvusest ligikaudu pooleks.”

Sellise tulemuse saavutamiseks on Volta ühest küljest appi võtnud kakskeelsed reklaamid, mis kutsuvad lapsi trenni, ning teiseks on igas rühmas kaks treenerit: üks vene-, teine eestikeelne.

Just see on aidanud lahendada lapsevanemate mured, kes Nõu sõnul tahaksid oma lapsed tuua eestikeelsesse keskkonda, kuid pole seda varem julgenud.

“Vanemad kartsid, et laps jääb võõrkeelses keskkonnas üksi, aga meil räägivad treenerid mõlemas keeles. Ka lapsevanemad ise saavad treeneriga oma asjad aetud ja nad teavad, et see on lapsele turvaline keskkond.”

Ole kogukonna jaoks nähtav Volta kogukonnana määratleb Nõu tervet Põhja-Tallinna piirkonda, kus elab 60 000 inimest. Nii suure numbri inimesteni jõudmine aga ei hirmuta

klubi lugu Raimo Nõu klubid ehk Volta ja Kalev

Esimese tegevusaasta jooksul on Volta siniste ridadega liitunud juba üle 250 jalgpalluri, kellest suur osa on noored. Põhja-Tallinnas on kokku 60 000 elanikku ja Raimo Nõu sõnul moodustavad nad kõik Volta potentsiaalse kogukonna olenemata rahvusest.

Foto: Arno Reede

ambitsioonikat klubijuhti, sest Nõu sõnul on avatud juhtimisstiili puhul kõik võimalik: “Eesti ei ole Inglismaa või Premier League, kus klubijuhid sõidavad ringi tumedates klaasides autodega ega hooli kogukonnast.

Kogukonna kaasamine ei ole tuumateadus, vaid lihtne rohujuuretasandil suhtlemine.”

Tema sõnul tuleb aktiivselt suhelda nii lastevanemate kui ka lastega, peale selle olla lihtsalt olemas, kui keegi abi vajab: “Loomulikult lasen ma inimesi üle tee ja kõik näevad, et seda teeb Volta logoga auto. Olen paaril korral tänaval kinni pidanud, kui vanemad ja lapsed tulevad vastu ilma helkurita, ja andnud neile helkuri. See ongi kogukonnaga suhtlemine.”

Nii koos Volta liikmetega kui ka üksi käib Nõu aitamas ka kohalikku loomade varjupaika. Esimese pooleteise aasta järel tundub, et Volta on selles vallas õigel teel ja kogukond on tõesti hästi kaasa tulnud. Nii on Nõu sõnul lühikese ajaga juba 40 inimest teinud endale LHV kaardi, et Voltat toetada, ja noore klubina püsitakse LHV toetuste edetabelis esikümne piirimail.

Samuti oli Volta mullune keskmine publikuarv III liigas 122 pealtvaatajat,

mis jäi terve Eesti – sealhulgas Premium liiga klubide – arvestuses 13. kohale.

Nõule pole aga olulised ainult numbrid, mida on ilus teistele ette näidata, vaid just reaalne töö kogukonnaga. Tema sõnul peaks klubi olema kohaliku elu kujundaja ja aitama oma piirkonnas aktiivselt neid, kes seda vajavad. Nõu usub, et Volta on Sõle halli toonud korraliku elusädeme ja andnud lastele lootuskiire.

“Ma ju näen päevast päeva lapsi, kellel on kodus rasked tingimused, aga siia trenni tulevad nad suure rõõmuga,” räägib ta. “Me peaksimegi tegema kõik, et siit, Voltast, saaksid nad kaasa lootuskiire ja suudaksid natukeseks ajaks oma raskused unustada.”

Sportlikud eesmärgid tulevikuks Peale kogukonna ei saa aga mööda vaadata sportlikest eesmärkidest. Eelmisel hooajal esimest aastat Eesti meistrivõistlustel osalenud Volta võitis III liiga põhja piirkonnas esikoha ja asub sel aastal mängima II liigas. Nõu sõnul teab meeskond, et 2018. aasta ei ole enam sama lihtne, kuid samas kiigatakse siiski esikolmiku poole, et järgmisel

JK Volta rajaja Raimo Nõu oli 2002. aastal ka JK Tallinna Kalevi asutamise üks eestvedajaid ja Kalevi kauaaegne juht. Kalevit luues ei osanud ta arvata, et rajab aastaid hiljem teisegi klubi.

“Ent kui mulle tehti ettepanek kaasata Kalevi juurde Ragnar Klavan, tundus idee huvitav,” selgitas Nõu. “Kalev on kahtlemata mu elutöö ning eks tegelikult nägin ennast Kaleviga tihedalt seotuna veel aastakümneid. Samas oli selge, et see samm võib muuta Kalevi veelgi paremaks. Kuna olin Põhja-Tallinna elanikuna varem mõelnud, et see piirkond tegutseb jalgpallis tagasihoidlikult, tekkiski nende läbirääkimiste tulemusena mõte ja kokkulepe, et Ragnari meeskond võtab üle Kalevi arendamise ja mina asun tegema kogukondlikku klubi, jätkates Kalevi aupresidendina.”

JK Volta eestvedaja märkis, et kui mõned käivitamisprobleemid on Kalevi omadega sarnased, siis on ka täiesti teistsuguseid nüansse: “Suurim erinevus on vast selles, et JK Volta on kogukondlik kohalik jalgpalliklubi, samas kui Kalev ennast konkreetse piirkonnaga ei sidunud. Ent staadioni, personali ja rahastamise poolest on täpselt samad päevakohased mured ja väljakutsed. Eks loomulikult on kohati emotsionaalselt raske taas selliste nii-öelda eksistentsiaalsete küsimustega tegeleda, kui oleks võinud juba hästi toimiva klubiga edasi minna. Teisalt on ühe klubi nullist ülesehitamine väga palju väljakutseid pakkuv tegevus, mida ei saa võrrelda lihtsalt mõne toimiva klubi ülevõtmisega. Kes on ise midagi üles ehitanud, mõistab seda väga hästi.”

aastal oleks lootust mängida esiliiga B-s. Pikemas perspektiivis unistatakse ka Premium liigast ning seda siis juba veel suurema kogukonnana.

“Põhja-Tallinn on suur kogukond ja usun, et Volta on klubi, kes suudab edukalt ühendada sportlikud eesmärgid ning kaasa tuua suure kogukonna ja korraliku publikunumbri,” unistab Nõu meistriliiga kohast.

2018 APRILL JALKA

39

TULE UEFA Super Cup 2018

VABATAHTLIKUKS! 2018 UEFA Super Cup finaal 15. august, Lilleküla staadion, Tallinn

Kandideeri kuni 30.04 vabatahtlikud.jalgpall.ee

saalijalgpall

Suurim skoorija igatseb Eestisse välismaa kogemust Eesti saalijalgpalli meistriliigas on lõppenud tänavune põhihooaeg, mille suurim skoorija oli Viimsi Rinopali mängija Jevgeni Merkurjev.

28aastane futsalimees rääkis oma senisest karjäärist ja leidis, et Eesti koondis vajab järgmise sammu astumiseks kodusesse meistriliigasse rohkem välismaist kogemust.

KADI PARTS

T

allinnas sündinud Merkurjev kasvas üles Rummus ja jõudis jalgpallitrenni kümneaastaselt, kui otsustas minna Paldiskis asuvasse Pakri SK tiimi.

Tingimused olid head ja veidi kaugemal elavale Merkurjevile leiti ka transport. Korra juba jalgpallile sõrme andnuna ta enam muude hobide poole ei vaadanud.

“Minu jaoks oli olemas ainult jalgpall, sest see oli kõige parem!” meenutab ta naerdes.

Esialgu jätkas Merkurjev murujalgpalliga ning enda sõnul hakkas see tal üha paremini käppa saama, kuid siis otsustas hoopis saalijalgpalli kasuks.

Alates 2008. aastast asuski muruvuti asemel mängima futsalit. Saalijalgpalli meistriliigas tegi ta oma esimesel hooajal (aastatel 2008–2009) kaasa 13 mängus, kus lõi Rummu Dünamo eest 11 väravat. Järgmisel hooajal osales Merkurjev futsali kõrgliigas 14 mängus ja skooris 17 väravat, veel aasta hiljem sai 13 mänguga kirja kümme tabamust.

Anži hiilgeajad ja euromängud 2011. aasta sügisest liitus Merkurjev FC Anži tiimiga ning kohe samal

Eesti futsalikoondise eest on Jevgeni Merkurjev mänginud 15 kohtumist ja löönud kaks väravat.

Fotod: Jana Pipar

Jevgeni Merkurjevi tiitlid Eesti meistritiitel: hooaegadel 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014 Eesti karikas: 2015 Superkarikas: 2012, 2013

aastal ehk hooajal 2011–2012 tuli ta ka esimest korda Eesti meistriks. 2012. aastal teenis ta Anžiga esimese superkarika ning hooajal 2012–2013 võitis teist korda Eesti meistritiitli. Toona peeti Eesti meistriliigas võitja selgitamiseks esimest korda playoff ’e ning see on Merkurjevil enda sõnul senisest karjäärist üks meeldejäävamaid hetki.

Kõnealuses finaalseerias läks võitja selgitamiseks vaja kolme mängu, millest viimases alistas Anži vastasmeeskonna Narva 9 : 2, Merkurjevi arvele kanti üks värav.

Oma kolmanda Eesti meistritiitli võitis Merkurjev aasta hiljem ehk hooajal 2013–2014, kui Anži oli finaali teises mängus 5 : 2 parem Auguri võistkonnast. Toona skooris just Merkurjev otsustavaks jäänud kohtumise kaks esimest väravat. Peale juba mainitud trofeede on loo kangelasel ette näidata ka 2013. aasta superkarikas ja 2015. aasta Eesti karikavõistluste võit. Ise peab ta neist kõige väärtuslikumaks Eesti meistritiitleid.

“Meistrivõistluste võitmine on kõige tähtsam, sest nende võitja saab mängida euromänge UEFA Futsal Cupil,” selgitab Merkurjev. “See annab mängijatele palju kogemust ja on väga motiveeriv.”

Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) korraldatavatel turniiridel on Anži võistkond käinud aastatel 2010–2014, Merkurjev on alates 2011. aastal Anžiga liitumisest käinud euromänge pidamas neljal korral. Kui 2011.–2012. aasta turniiril jäi Eesti võistkonnal punktiarve avamata, siis aasta hiljem koguti neli punkti, kuid jäädi alagrupis kolmandaks.

Kaks aastat hiljem ehk 2014.–2015. aasta turniiril saadi taas kirja neli punkti, mis seekord andis alagrupis teise koha.

Just seda euromängude turniiri peab Merkurjev kõige paremaks.

“Euromängudest on mul kõige eredamalt meeles see viimane kord, kui käisime Anžiga Küprosel mängimas ja võtsime kokku neli punkti,” meenutab Merkurjev.

“See oli vist mu elu parim võistlus.”

Tallinna Anži võistkonnas jätkas loo peategelane kuni 2016. aasta veebruari2018 APRILL JALKA

41

saalijalgpall Kodust meistriliigat tahaks Merkurjev tugevdada võõrmängijate ja Euroopa treenerite abil.

kuuni, alates sama aasta sügisest ilutseb tema särgil Viimsi Rinopali meeskonna nimi. Kui mullusel hooajal pidi ta põhihooaja väravaküttide edetabelis leppima 4.–5. kohaga, siis tänavu võttis ta selles arvestuses 22 väravaga esikoha. Liiga tähtsaks Merkurjev seda tiitlit ei pea, kuid veidike heameelt pakub ikka.

Mänginud ka koondises “Ma olen ikkagi eelkõige meeskonnamängija,” selgitab ta. “Loomulikult mulle meeldib, et sain selle tiitli, aga pean ikkagi ütlema, et mul on head kaaslased, kes jagavad hästi söötu, ja nii saangi mina skoorida.”

Merkurjevil on peale klubimängude ette näidata mänge ja väravaid ka Eesti koondise eest. Oma esimese mängu rahvusmeeskonna eest tegi ta 2013. aastal Läti vastu ning lõi selles 5 : 5 viigimängus ka ühe värava. Teisegi koondisevärava on Merkurjev kõmmutanud meie lähinaabritele, kui 2015. aastal skooris ta kohtumises Leedu vastu.

VAJA MUUTUST:

“Eesti meistriliiga tase peaks olema tugevam.”

Viimsi meeskonna eest skooris Merkurjev selle aasta põhihooajal 22 väravat, mis andis suurima skoorija tiitli.

Viimati esindas Merkurjev Eesti rahvustiimi 2016. aasta lõpus Andorra vastu, möödunud aastal ta Eesti värvides ei mänginud. Nii meie koondise kui ka Eesti futsali üldise taseme kohta leiab Merkurjev, et hullu pole midagi, aga alati saab paremini. “Ütleksin, et seis on hea, aga võiks parem olla,” räägib Merkurjev. “Arvan, et meie meistriliiga tase peaks olema tugevam. Näiteks võõrleegionärid ja Euroopa treenerid tooksid juurde välismaist kogemust, just seda oleks vaja. Usun, et see annaks palju juurde ka koondisele.”

Kokkuvõttes usub ta, et Eesti saalijalgpallil on arenguruumi küll ning seda mitte ainult mängulise poole pealt, vaid ka selles osas, mis puudutab tribüünil toimuvat. Nii leiabki Merkurjev, et Eesti futsali pealtvaatajanumbrid võiksid olla suuremad. Ta annab ka mitu head põhjust, miks peaks ikkagi tulema saalijalgpalli vaatama.

“Futsal on dünaamiline ja kiire mäng, lüüakse palju väravaid. Ja saalid on soojad, ei saja kellelegi vihma ega lund peale,” lõpetab ta oma jutu muhedal toonil.

treener

Tarmo Rebane

töötab Rakvere Tarva identiteedi kallal Esimest aastat Rakvere Tarva esindusmeeskonna peatreenerina ametis olev Tarmo Rebane on asunud parandama tiimi ühtekuuluvustunnet ja loodab, et lähiaastate jooksul suudab ta välja töötada ühtse identiteedi tervele klubile.

See peaks aitama nii esindusvõistkonda kui ka noormängijaid, kes kunagi Tarvast vedama peavad hakkama.

KADI PARTS

32

aastane Rebane on jalgpalli juures olnud juba lapsest peale, kuigi jõudis esimest korda trenni alles 12–13aastaselt. Enne seda jõudis ta proovida lauatennist, maadlust, kergejõustikku ja korvpalli.

Korvpallitrennis käis Rebane hea mitu aastat, aga ühel hetkel tundus, et ehk võib tulevikus kasvust vajaka jääda.

Spordipoisi anded ei läinud aga raisku, sest Rebase ema oli Rakveres juuksur ja ühe kliendi – ei kellegi muu kui kogenud treeneri Jaak Proosa – kaudu jõudis Rebane lõpuks jalgpallitrenni, kuhu jäigi.

Nii asus Rebane Tarva vutiklubi eest mängima juba noorena ja jätkas ka täiskasvanuna. Selle kõrvalt jõudis ta Tallinnas lõpetada ka ülikooli, õppides ehitusinseneriks. Selleks hetkeks oli ta aga juba mõistnud, et “nii palju mul sees pole, et tippmängijana läbi lüüa”. Samas idanes mõte, et treeneritöö paistab olevat päris huvitav. Seda enam, et sel hetkel Tabasalus elades hakkas igapäevane kontoritöö muutuma üksluiseks ja Rebane soovis jõuda suuremas mahus tagasi jalgpalli juurde.

“Rääkisin sellest Tarva tegevjuhi Reijo Kuusikuga ja kui talle lõpuks 44

JALKA APRILL 2018

kindla jah-sõna andsin, siis hakkasin vaikselt peale noortetreenerina,” meenutas Rebane naerdes oma esimesi samme. “Või noh, mis väga vaikselt: kohe visati kolm gruppi kaela. Eks see oli upu-või-uju-olukord, aga enda arust ujusin päris hästi välja.”

TREENERI PROOVIKIVI

“Tarva võistkonnas on olnud viimastel aastatel tendents, et ühtekuuluvustunne ja motivatsioon on hakanud ära kaduma.”

Eelmise aasta novembrist töötab loo kangelane uues ametis, kuna Rakvere esindustiimi peatreenerikoht usaldati Urmas Kirsi järeltulijana just talle. Kuigi tibusid loetakse Eesti jalgpallis alles sügisel, on esialgu läinud kõik edukalt.

“Kartsin, et võivad tekkida konfliktid ja võistkonnasisesed minigrupid, kes hakkavad omaette nii-öelda ussitama ja meeskonda lõhkuma,” rääkis Rebane.

“Seda seepärast, et paraku on Tarva võistkonnas olnud viimastel aastatel tendents, et ühtekuuluvustunne ja

motivatsioon on hakanud ära kaduma.

Aga usun, et praegu oleme suutnud küll võistkonna juba veidi ühtsemaks siduda.”

Mängija- ja treeneriametit võrreldes on Rebane kindel, et pingil teisi juhendada on keerulisem: “Mina ütlen alati, et kui meeskond kaotab, siis on treener süüdi. Ning lisaks vastutan ma ju linna esindusvõistkonna treenerina ka linna maine eest – kui saad 0 : 10 tappa, siis ikka vaadatakse just sulle otsa.”

Ta lisab, et kuigi arusaadavalt oodatakse esiliigas kohe tulemusi ja head kohta, siis tema kui peatreeneri üheks eesmärgiks on hoopis terve klubi ühtne identiteet välja töötada.

“Meil ei ole praegu ühtset mängumudelit või -stiili,” analüüsis Rebane.

“Tahaksin, et nelja-viie aasta pärast oleks meil platsil oma identiteet ehk teaksime, kuidas tahame mängida, kuidas tahame võita ja kuidas tahame ka kaotada, et nendest asjadest õppida.

Tahaksin, et terve klubi oleks ühtne tervik ja ka meie noored mängiksid sama stiiliga kui esindusmeeskond, sest kui noored ühel päeval sinna välja jõuavad, siis nad teavad juba, mida neilt oodatakse ja kuidas seal mängida.”

treener Tarmo Rebane tunnistab, et amatöörmängijate treenerina on üks raskem ülesanne planeerimine: “Kui sul pole profimängijad, siis pead arvestama sellega, et mõnel mängijal on vahepeal pulm või juubel või muu üritus. Ei saa neile selle pärast selga lennata ja küsida, et kuhu sa lähed oma arust. Sellistele asjadele tuleb läheneda inimlikult.” Foto: Ain Liiva

2018 APRILL JALKA

45

lugeja küsib

KARL MÖÖL

Sünniaeg: 04.03.1992 Koduklubi: Köge (Taani) Varasemad klubid: Tallinna

Kotkad, FC Flora, Valga Warrior, Viljandi Tulevik, FC Viljandi, Kuressaare, Nõmme Kalju Koondisekarjäär: A-koondis 9/0

Kaljus kaitsjana mängides lõi Mööl 2016. aastal kuus väravat ja 2017. aastal seitse väravat.

Fotod: Lembit Peegel

46

JALKA APRILL 2018

lugeja küsib

Karl Mööl:

igas kohtumises nullimäng ja värav!

Sel aastal esimest korda välismaale mängima siirdunud Karl Mööl (25) jõudis Eesti tippklubidest esindada nii FC Flora kui ka Nõmme Kalju meeskonda. Hobi korras malet mängiv Mööl lõi kaitsjana kahel viimasel hooajal kokku 13 väravat. Sama ambitsioonikalt loodab Mööl esineda ka Taanis, kus tema eesmärgiks on igas kohtumises oma seljatagune puhtana hoida ja lüüa ise värav või anda väravasööt.

KADI PARTS

K

palju ja kui vahel on rohkem aega olnud, siis olen ka maleraamatuid lugenud ja end erinevate taktikatega kurssi viinud.

Sinu värav 2016. aasta maikuus valiti toona kuu parimaks tabamuseks. Mida see sulle tähendas? ( Jaanus, Haapsalu) Kui ei oleks tunnustatud, siis poleks probleemi olnud, sest see on ikkagi kõrvaline asi. Samas kui valitakse sellist kuu parimat väravat, siis on muidugi tore, kui tunnustatakse. Selles mõttes on lahe, kui oled suutnud lüüa värava, mis inimestele on meelde jäänud, sest mängid ju ikkagi rahvale ja on tore, kui teed midagi, mis publikule meeldib.

Su isa on suur NBA-fänn, nii et kas sind ei suunatud jalgpalli asemel hoopis sinnapoole? (Henri, Tallinn) Mul ei ole kunagi olnud mingisugust blokki, mis trenni ma tohin või ei tohi teha. Mu isa huvitas NBA niisama hobi korras, sest ta ise oli tegelikult kunagi judoka, nii et siis oleks ta pigem juba tahtnud, et ma oleksin judoga tegelenud. Aga mulle pole keegi kunagi öelnud, mida ma peaksin tegema. Mäletan, et käisin nooremana ka laulukooris ja mul läks päris hästi, aga kui mul hakkas igav ja tahtsin ära tulla, siis ei öelnud keegi, et pean edasi käima. Kui rääkida NBAst, siis mind see igapäevaselt ei huvita ehk mänge ja skoore ma ei jälgi, aga kui isa NBA-kaarte kogus, siis väikesena meeldis mulle neid vaadata. Mõned nimed on meeles ja midagi ma sellest ikka tean.

uidas jõudsid jalgpalli juurde? ( Jaanus, Rakvere) Ma ise tahtsin mängida jalgpalli ja lihtsalt läksin seitsmeaastaselt Tallinna Kotkaste trenni. Mulle meeldis seal ja jäingi käima. Muudest aladest mängisin ka korvpalli ja eks koolis tegin ka teisi alasid, aga jalgpall meeldis kõige rohkem.

LIHTNE ELU MOTO:

“Tahan olla aus inimene.”

Kui tihti tegeled oma hobi ehk malemänguga? (Liis, Võru) Kui satun sõpradega päriselt laua taha mängima, siis on see eriti äge, aga mängin suhteliselt palju ikkagi internetis võõraste inimeste vastu. Päris iga päev ei mängi, aga keskmiselt viis korda nädalas teen paar mängu vähemalt. Ma huvitun sellest päris

seal on huvitavam ja rünnata on ikka lahedam kui kaitsta. Aga kui aus olla, siis reaalsustaju ütleb, et ma õnnestun paremini äärekaitses. Kui tahan ikkagi mängida kõrgemal tasemel, siis äärekaitsjana on mul rohkem potentsiaali. Aga kui küsida ainult meeldimise poolest, siis jah, ründav poolkaitsja on loovam ja seal meeldib rohkem. Olen mänginud ka ründajana, kui Floras oli ühel hetkel ründajatega kehv seis. Mängisin euromängus Baseli vastu ründajana (2012. aastal – toim.) ja ka liigamängudes, lõin isegi mõned väravad. Ründaja positsioon oli hoopis teistsugune, aga väga põnev.

Kas Taani esiliiga tase on kõrgem kui Eesti meistriliiga tase? (@marttikallas) Mängijate keskmine tase on Taani esiliigas parem, aga samas ütleksin, et Eesti kolm tippklubi saaksid siinsetele meeskondadele vastu küll. Siin on aga parem just see, et trennitempo on kiirem, ma Peale jalgpalli armastab Karl Mööl mängida malet, mida ta harrastab nädalas keskmiselt viis korda.

Alustasid ründava poolkaitsjana, kuid nüüd oled mänginud paremkaitsjana. Kus sulle endale meeldib rohkem mängida? (Ilmar, Valga) Rohkem meeldib mängida number 10 peal ehk ründava poolkaitsjana, sest 2018 APRILL JALKA

47

lugeja küsib pean rohkem pingutama ja olen rohkem väsinud. Huvitav on ka see, et kui Eestis ma tean juba kõiki äärepoolikuid, kelle vastu pean mängima, siis siin on kõik uued: kunagi ei tea, kas sulle tuleb vastu kiire, tehniline või väga jõuline mängija.

Keda tahaksid peale Martin Reimi näha Eesti koondise peatreenerina? (Raimond, Tallinn) Martin Reimi käe all on kõik praegu korras, aga kui peaksin nii-öelda puusalt kellegi valima, siis selleks oleks Karel Voolaid. Olen temaga rääkides alati palju kasu saanud, ta on väga tark treener ja oskab oma mõtted hästi mängijateni viia.

Oled kaitsja, aga 2016. aastal lõid Kalju eest kuus väravat, 2017. aastal seitse väravat. Kuidas sul see õnnestus? (Oliver, Võru) Nendel aastatel oli üheks mu eesmärgiks lisaks kaitses nullihoidmisele lüüa igas mängus värav või anda väravasööt. See andis mulle motivatsiooni teha kaasa ka ründefaasis ja sinna panustada. Loomulikult sain aru, et päris igas mängus ma ei täida seda eesmärki, aga vähemalt seadsin selle endale sihiks ja see hoidis mind fookuses, et rohkem üles-alla töötada.

Nagu väravatest näha, õnnestus eesmärk päris hästi täita, kuigi Eestis on seda ilmselt lihtsam teha kui välismaal, sest kui mängid ühes kolmest Eesti tippklubist, siis saad rohkem palliga mängida ja neid võimalusi tekib rohkem.

Eesti koondise eest on Mööl seni pidanud üheksa mängu, millest parimaks hindab ta oma esitust Antigua ja Barbuda vastu.

Foto: Jana Pipar

48

JALKA APRILL 2018

See oli siis, kui saime U19 koondisega kvalifikatsioonist edasi eliitringi.

Kvalifikatsioonis võitsime 2 : 0 Norrat, kaotasime 1 : 2 Šotimaale ja 3 : 0 võitsime Liechtensteini. Saime alagrupist esimesena edasi ja eliitringi mängudes saime kirja viigipunkti Belgia vastu. Nii kaugele jõudmine ja sellise tulemuse saamine oli natuke rohkem, kui keegi senimaani oli suutnud.

Milline enda löödud värav on sul kõige eredamalt meeles? (Kaire, Tallinn) Noorteklassidest mäletan üht väravat, mis tekkis nii, et Pärnu väravavaht lõi pika palli ette otse keskjoonele, seal põrkas see maha ja ma lõin ühe põrke pealt kohe tagasi üle väravavahi sisse.

Täiskasvanuajast on aga meeles Narva Transile 2016. aastal löödud käärvärav – ma ei ole väga akrobaatiline mängija ja see värav jäi seepärast meelde.

KLUBIVAHETUSTEST:

“Olen alati tahtnud olla lojaalne mängija, aga see tähendab, et klubiga peab olema kahepoolne austus.”

Mis on su eesmärgid Taanis? (@ggasymovv) Eesmärk on olla põhikoosseisu mängija, hoida igas mängus taga nulli ja eespool lüüa värav või anda väravasööt. Väiksemaid eesmärke ma endale ei sea! Kui need õnnestuvad, siis ilmselt on ka mu esitused head ning äkki õnnestub silma jääda Taani kõrgliiga meeskondadele või kellelegi teisele. Aga sellele on praegu veel vara mõelda, hetkel tuleb keskenduda sellele, et siin tiimis endast parim anda.

Kas leiad, et said oma esimese välislepingu õigel ajal, kui olid selleks valmis? (Taavi, Tallinn) Tundsin juba 2016. aasta järel end hästi, aga toona polnud mul agenti ja ma polnud tegelenud sellega, et oleks varianti kuhugi minna. 2017. aasta järel oli mul juba agent ja olemas suund, kuhupoole töötada. Samuti mõtlen, et kuna jäin pärast 2016. aasta hooaega Eestisse, siis sain poole aasta jooksul kooli ära lõpetada ja selles mõttes kõik tehtud, et varem minnes oleksid Eestisse jäänud lüngad, mida oleksin pidanud ühel hetkel täitma hakkama. Nii et selles osas oli välislepingul hea ajastus. Vanuse mõttes oleks muidugi võinud leping varem tulla, sest sel juhul oleks ehk võinud endale lubada ka samme tagasi, aga praeguses vanuses ei saa seda enam lubada.

Sul on seljataga pikk noortekoondise karjäär. Mis on eri vanuseklassidest kõige paremini meelde jäänud? (Lili, Tallinn)

Milline on su suurim puudus ja milline suurim pluss mängijana? (Kris, Tartu) Kui alustada miinuspoolelt, siis võiksin mitu tehnilist nüanssi välja tuua, sest

Floras mängis Karl Mööl ründava poolkaitsjana, Kaljus pidi aga ümber harjuma äärekaitsja positsiooniga. Siiani meeldib talle rohkem mängida ründava poolkaitsjana, aga usub ise, et paremini õnnestub äärekaitses.

Foto: Lembit Peegel

Kui Eesti meistriliigas on Karl Möölile vastased juba läbi ja lõhki tuttavad, siis Taanis paelub teda just uudsus – kunagi ei tea, milline on seekordne vastasmängija.

Foto: Lembit Peegel

Euroopa ja maailma mõistes ei ole ma tippmängija. Aga pigem valiksin hoopis ühe asja, millega ma eraldi tööd teen: vaimne valmisolek. See on oluline, et tunneksin ennast väljakul enesekindlalt ja suudaksin keskenduda õigetele asjadele. Tean, et kui kaotan trennis või mängus keskendumise, siis olen palju kehvem mängija, ning seega tuleb töötada selle nimel, et kogu aeg olla fookuses. Kui seda suudan, siis tean, et teen platsil õigeid asju, ning siis tulevad tehnilised oskused ise järele.

Minu kõige parem omadus – usun, et selleks on mängulugemine ja mängust kiiresti arusaamine. Kui treener räägib, mida ta minult väljakul tahab, siis ma võtan selle päris kiiresti omaks ja proovin oma oskused selle taktikaga siduda.

teise ainult seetõttu, et minna. Sellel on alati olnud oma põhjused – nii Florast Kaljusse minekul kui ka sellel, et nüüd talvel treenisin taas Floraga. Olen alati oma otsuseid teinud võimalikult kaalutledes ja seepärast ei tunne ma end nende langetamise tõttu kehvasti.

Olen alati andnud klubile võimaluse minuga läbi rääkida ja kui nemad oma pakkumist ei tee, sest neil on teised eesmärgid või muud põhjused, siis mina langetan oma otsuse selle järgi. Olen alati tahtnud olla lojaalne mängija, aga see tähendab, et klubiga peab olema kahepoolne austus. Kui olen mingeid otsuseid teinud, siis on selles vallas olnud järelikult takistusi.

Mis on sul noorteklassidest kõige eredamalt meeles? (Hannes, Elva) Esimesena tuleb meelde, et noorteliigades suutsin 8 : 0 mängus kaheksa väravat lüüa.

Oled öelnud, et kui sind anti 2013. aastal Kuressaarde laenule, oli see sinu jaoks karjääri kõige sügavam auk.

Kuidas sa sealt välja tulid? (Neeme, Viljandi) Mul läks sealt väljasaamiseks ikka natuke aega ja kui saaksin tagantjärele nõu anda, siis tasub oma muret kindlasti sõprade ja lähedastega jagada, sest äkki oskavad nad anda nõu, kuidas motivatsioon tagasi saada. Minul läks selleks liiga kaua aega, sest aasta aega istusin seal ja lihtsalt mängisin, mingisugust lisatrenni ei teinud. Eks saingi sellest august välja lihtsalt ajaga: lõpuks leidsin uuesti üles mõtte, miks tahan hea mängija olla.

Oled tulnud Flora süsteemist ja jõudsid Kaljusse, kuigi Eesti mõistes ei ole selline klubivahetus väga tavaline.

Kas oled omal ajal pidanud seda palju ka põhjendama ning kas kahetsed midagi? ( Jevgeni, Tallinn) Eks ta korraks tekitas inimestes ärevust, aga minul isiklikult ei olnud sellega mingisugust probleemi, sest ma pole olnud mängija, kes läheb ühest klubist

Mis on su elu moto? (Urmas, Pärnu) Tahan olla aus inimene.

Usun, et seal olles ei olnud kaugel ka see hetk, kui ma enam poleks tahtnud mängida, aga õnneks ei leidnud ma siis ühtegi valdkonda, mida oleksin tahtnud täiega rohkem teha. Mõtlesin, et kui lähen tööle, siis võin poole aasta pärast olla ikkagi samasuguses motivatsiooniaugus.

Nii et õnneks leidsin taas üles mõtte, et peaksin jalgpalli mängima ikka nii kaua, kui keha lubab. Ning kui olin selle mõtte pähe võtnud ja hakanud end üles töötama, siis tegi Nõmme Kalju tookord oma pakkumise väga õigel ajal ja meie huvid kattusid – nii ta läkski.

Mis on senimaani su karjääri parim mäng koondises? (Priidik, Tartu) Ise olin kõige rohkem rahul mänguga Antigua ja Barbuda vastu, mille võitsime 1 : 0. Tundsin kogu mängu vältel, et tegin häid otsuseid. Ega mul muidugi pole väga palju koondisemänge, mille hulgast valida, aga kõikide puhul olen tundnud, et midagi on kripeldama jäänud, ja tean, et oleks saanud paremini.

Selle Antigua ja Barbuda mängu järel oli mu enesetunne kõige parem.

JÄRGMISES NUMBRIS: Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Rimo Hunt.

Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2018 APRILL JALKA

49

naistejalgpall

Hea võistkonnavaimuga Tallinna Naiste meistriliiga uus hooaeg algab märtsi lõpus ja selle puhul võtsime pihtide vahele kahe pealinnaklubi esindajad ehk Tallinna Kalevi väravavahi Karina Korgi ja FCI Levadia kaitsja Kadre Päri. Muu hulgas saame teada, mis on konkurendi parim omadus.

ehk väravas kõige rohkem kasuks.

KADI PARTS

Millist riiki/üritust/kohta maailmas tahaksid kunagi külastada?

Tahaksin kunagi näha Jaapani Ebisu rada. Jaapanis on driftimine ja autosport hoopis teistmoodi nähtus ja suur osa kultuurist. Videoid olen sellel maailmakuulsal rajal sõitmisest palju vaadanud, aga tahaks ise ka sinna jõuda.

Mida sa tahaksid osata, aga veel ei oska?

Tahaks saksa keele suhtluskeelena selgeks saada.

Kuidas sa treeneri kriitikat talud?

Keeruline on. Pigem jõuab kohale pärast mängu. Oleneb muidugi olukorrast, aga kui asju liiga palju kuhjub mängu jooksul, siis lükkan enamiku lihtsalt kõrvale.

Nimi: Karina Kork Sünniaeg: 23.02.1995 Klubi: Tallinna Kalev

Milline on su esimene mälestus jalgpallist?

Mängisime isa ja vennaga vahel kodus aias jalgpalli. Isa mängis minu ja venna vastu alati. Väravatena kasutasime pesunööriposte ja aiaposte.

Miks valisid just Tallinna Kalevi naiskonna?

Jana Pipar on heas mõttes süüdi. Ta juba mängis Kalevis, kui mu sinna kaasa kutsus. Esialgu läksin ainult proovima, aga mulle hakkas meeldima.

Milline on parim kompliment, mille oled jalgpallurina saanud?

On öeldud, et mulle sobib musta värvi vorm valatult. No kompliment seegi!

Kui saaksid valida ühe supervõime, siis mille valiksid?

Jalgpalli mängimise jaoks kindlasti mõtete lugemine. Oleks ju tore ette teada, kuhu ründaja lööb või läheb.

Kas rong või buss?

Rong. Sõidab kiiremini ja mulle kiirus meeldib.

50

JALKA APRILL 2018

Nimeta konkurendi Levadia naiskonna juures mõni hea omadus.

Nende ründajate tehnilisus on alati meile peavalu valmistanud.

Millise filmi ajal alati nutma hakkad?

“Kiired ja vihased 7”.

Milline laul aitab alati tuju heaks teha või tõmbab motivatsiooni üles?

Mul ei ole ühtegi sellist laulu, mida enne igat mängu kuulaks ja mis motiveeriks. Pigem aitab muusika kuulamine enne mängu lihtsalt mängule keskenduda ja muu hetkeks unustada.

Kas soolane või magus söök?

Endale meeldib soolast teha, aga kui keegi mulle magusat pakub, siis ära küll kunagi ei ütle. Soolasest on vaieldamatud lemmikud pastatoidud.

Kas meri või mets?

Mets. Olen ise maal üles kasvanud ja mets tundus alati selline koht, kuhu minna, kui soovid omaette olla.

Mis on su lemmikraamat?

Robin Sharma “Juht ilma tiitlita”. Sattusin selle otsa oma õppejõu soovitusel kaks aastat tagasi. Ja loen seda ka praegu hetkedel, kui vajan mingeid ideid, kuidas edasi minna. Pole võibolla igaühe öökapiraamat, aga eks me olemegi kõik erinevad.

Mis on hea jalgpalluri kõige tähtsam omadus?

Koostööoskus. Jalgpall on võistkonnasport ja individuaalselt ei saa saavutada sama, mida võistkonnaga koos.

Milline Eesti naisjalgpallur on sulle suurim eeskuju?

Alates ajast, kui olin aasta laenul Pärnu JKs, on Nastja (Anastassia Morkovkina – toim.) olnud see inimene, kes paneb mind alati naeratama. Mitte isegi niivõrd see, mida ta väljakul teeb, vaid see, kui positiivne ja meeldiv inimene ta on väljaspool väljakut.

Kui peaksid jalgpalli vahetama mõne muu ala vastu, siis mis see oleks?

Ma arvan, et pöörduksin tagasi suusatamise juurde, mida enne jalgpallitrenni tulemist kaheksa aastat tegin.

Kui saaksid oma naiskonnas ühelt mängijalt valida endale mõne omaduse, siis kellelt ja mida sa valiksid?

Igaühelt on midagi võtta, aga Merlyn Mletsini positsioonivaliku oskus tuleks

Kalevi naiskond mängis 2017. aastal Eesti karikafinaalis, Karina Kork (väravavahi vormis) kaitses siis oma võistkonna väravat.

Foto: Brit Maria Tael

naistejalgpall

Kalev vs. tehniline FC Levadia just kõige osavam küpsetaja. See oleks üks oskus, mida sooviksin omandada.

Kuidas sa treeneri kriitikat talud?

Treeneri kriitikat ma südamesse kindlasti ei võta. Kuulan ja püüan analüüsida ta kriitikat ning seda kindlasti arvestada oma tegemistes.

Nimi: Kadre Päri Sünniaeg: 09.03.1993 Klubi: FCI Levadia

Milline on su esimene mälestus jalgpallist? Üks esimesi mälestusi on kindlasti küla poistega põllul palli kõksimine.

Miks valisid just Levadia naiskonna?

Tol hetkel, kui klubi otsustasin vahetada, kutsuti Florasse ja Levadiasse.

Kohtusin ja rääkisin mõlema treeneriga ning tundus, et Levadia naiskonda saaksin rohkem aidata.

Mis on parim kompliment, mille oled jalgpallurina saanud?

Hetkel midagi eredat küll pähe ei tule, kuid mõned võistkonnakaaslased on päris tihti öelnud, et mängin ka siis hästi, kui trenni ei tee (eriti viimastel hooaegadel), ning võrdlevad mind nendega, kes käivad kogu aeg trennis ja peaksid selle võrra rohkem arenema.

Kui saaksid valida ühe supervõime, siis mille valiksid?

Ilmselt valiksin võime, kus ma loeksin ja saaksin muuta nende inimeste mõtteid, kes kiusavad ja kasutavad lapsi kurjasti ära.

Nimeta konkurendi Tallinna Kalevi naiskonna juures mõni hea omadus.

Viimastel aastatel on silma paistnud just nende võistkonnavaim. Väliselt paistab, et nad toetavad üksteist, ei riidle omavahel ja võitlevad alati lõpuni.

Millise filmi ajal alati nutma hakkad? Üksi filme vaadates nutan rohkem, aga kui vaatan filmi “P.S. I Love You”, siis ei ole vahet, kas olen üksi või suurema seltskonnaga, ma nutan alati.

Milline laul aitab alati tuju heaks teha või tõmbab motivatsiooni üles?

Hetkel on üks mu lemmikutest Tanel Padari laul “Aega on”. Sellel on hea sõnum, mida peaksid kõik endale mõnikord meelde tuletama.

Kas soolane või magus söök?

Pole eriline magusasõber ja kindlasti eelistan soolast sööki. Mu lemmik kodune toit on ühepajatoit, kuid ma armastan väga erinevaid mereande.

Kui peaksid jalgpalli vahetama mõne muu ala vastu, siis mis see oleks?

Mulle meeldib käsipall, kuid seda trenni kahjuks minu koolis tol ajal ei olnud ning ma ei teadnud ühtegi tüdrukut, kes seda mängiks.

Kui saaksid oma naiskonnas ühelt mängijalt valida endale mõne omaduse, siis kellelt ja mida sa valiksid?

Valiksin kindlasti Marinalt (Karžetskaja – toim.), ta on nii abivalmis, rahulik ja elurõõmus, kõigile nagu teine ema.

Kas meri või mets?

Oleneb aastaajast, suvel kindlasti mõlemad. Sügisel kindlasti mets, mulle meeldib seenel käia.

Millist riiki/üritust/kohta maailmas tahaksid kunagi külastada?

Tahaksin külastada Indiat ning aidata ja õpetada sealseid lapsi.

Mis on su lemmikraamat?

Kindlat raamatut pole, kuid üldiselt meeldib mulle lugeda elulooraamatuid.

Mis on hea jalgpalluri kõige tähtsam omadus?

Oskus suhelda.

Milline Eesti naisjalgpallur on sulle suurim eeskuju?

Jällegi mainiksin meie endi võistkonnast Marinat. Ta mängis väga pikalt jalgpalli ja võitles isegi siis edasi, kui tal vigastused olid. Ta aitas meid korduvalt välja, kui meil väravavahtidega probleeme oli.

Kas rong või buss?

Ilmselt rong. Elasin kunagi Kohila lähedal, mis tähendas, et pidin nädalas mitu korda rongiga Tallinnasse trenni sõitma.

Rongis veetsin päris palju oma aega ja gümnaasiumi kodutööd said kõik seal lahendatud.

Mida tahaksid osata, aga veel ei oska?

Kuna ma magusasõber ei ole, siis pole ma

Levadia naiskond teenis mullu Eesti meistriliigas pronksmedalid, Kadre Päri (vasakult viies) oma võistkonna koosseisus enne järjekordset kohtumist.

Foto: EJLi pilvekonto 2018 APRILL JALKA

51

Jalgpallur peab teadma, et süüa tuleb nii enne kui ka pärast trenni, kuid söögikorra suurus ja aeg olenevad treeningu või mängu raskusest. Foto: Lembit Peegel

Millal enne ja pärast treeningut süüa?

Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho selgitab seekord, kuidas peaks jalgpallur planeerima oma söögikordi nii treeningute kui ka mängude eel ja järel.

Tema sõnul tuleks jälgida tsüklilist rütmi, kus iga treeningu/mängu vahele jääb kaks söögikorda.

E

smalt tooksin välja põhimõtte, et inimesel võiks olla ööpäevas kolm korralikku söögikorda, millest igaühe nii-öelda kaalukauss ehk portsjon on ligikaudu sama suur. Kui see pole võimalik, siis võib päevased söögikorrad jagada ka kaheks suuremaks eineks ja lisada neile kolm snäkikorda, kus sobiks süüa näiteks puuvilju, pähkleid või spordikokteili. Üldises plaanis annaksin jalgpalluritele oma söögikordade jälgimiseks lihtsa nipi: tasub meeles pidada, et 52

JALKA APRILL 2018

süüa tuleb nii enne trenni kui ka pärast seda. Tuleks arvestada, et see on justkui tsükliline rütm, kus treeningute/mängude vahele mahub kaks söögikorda.

See näeb välja selline: söök, trenn, söök; söök, trenn, söök; söök, trenn, söök jne.

Söö kolm-neli tundi enne trenni või mängu Kui jalgpallurit ootab raske treening või mäng, siis tuleb süüa kolm-neli tundi enne seda. Loomulikult on konkreetne tundide arv igal inimesel individuaalne

ja seega tasub seda katsetada, aga keskmiselt on selleks ajaks just kolm-neli tundi. Siis on toit jõudnud meie maost edasi ega hakka treeningu ajal kõhus nii-öelda mulksuma ega sportlikku sooritust segama. Tähtis on meeles pidada just seda, et raskele treeningule peab eelnema korralik söögikord, sest kergema eine – näiteks kahe banaani – pealt ei ole võimalik rasket treeningut kvaliteetselt teha, sest kehal pole selleks energiat.

Kerge treeningu puhul on ainult paari puuvilja söömine lubatud, aga seda vaid juhul, kui sportlane annab endale aru, et tegemist on tõepoolest kergema trenniga. Kui on teada, et treeneri plaanide kohaselt on tegemist siiski raskema treeninguga, ei ole mõne puuvilja tarbimine mõistlik. Kui planeeritud raske treening on hommikul väga vara, siis tuleb sellega söömist plaanides arvestada ning selle võrra varem üles tõusta, et hommikusöögi ja

martin kiho annab nõu treeningu/mängu vahele jääks ikkagi kolm-neli tundi. Tuleb und selle arvelt veidi ohverdada, sest korralikku trenni ei saa teha, kui selleks pole mahtu, ning mahtu saab just süües.

Pärast trenni söö kahe tunni jooksul Treeningu või mängu järel on oluline meeles pidada, et korralik söögikord tuleks teha kahe tunni jooksul! Kui seljataga on raske treening/mäng, võib kohe pärast treeningu lõppu teha ka kerge snäki, et keha saaks kätte esmase energia, mis hakkab organismi taastama. Kerge treeningu järel ei ole kohest snäkki vaja, sest keha ei kulutanud nii palju energiat. Seega peaks sportlane ise aru saama, millise raskusastmega treeninguga tegu oli ja kas keha vajab kohest turgutust või mitte.

Samas ei olene treeningu raskusest asjaolu, et – nagu öeldud –, treeningule/mängule peab järgnema korralik söögikord kahe tunni jooksul. Kujutame näiteks ette, et oled sõitnud Tallinnast Tartusse mängule. See tähendab, et peaksid mängu järel sööma korraliku eine kohe Tartus või hiljemalt poole tee peal ehk Mäo kandis. Kui sööd korralikult alles Tallinnasse jõudes, on juba selgelt hilja, sest mängu ajal kulutasid sa energiat ja su keha oli mängu järel energiadefitsiidis. Taastumiseks on vaja puudujääk likvideerida ja keha taas tasakaalu viia, ent kui sa kahe tunni jooksul ei söö, on su keha energiadefitsiit läinud Tallinnasse jõudmise ajaks palju suuremaks.

Mängupäeval söömise puhul pean tunnistama, et olen varem kohati jälginud põhimõtet, et mängupäev on pidupäev ja seega võib süüa ka neid asju, mida sportlasel ei ole igapäevaselt sobilik tarbida. Tegelikult ei ole see põhimõte õige, sest selline toiduga patustamine tuleb ikkagi millegi arvelt. Sportlane peab ise mõtlema, kas mängupäeval tähistamine ehk näiteks pitsa söömine on väärt seda, et taastumine selle arvelt kannatab.

See tähendab seda, et kui sa ei võta mängupäeval söögiks pitsat, vaid valid midagi tervislikumat, taastud paremini ja oled ka järgmises mängus parem sellest kolleegist, kes pitsaga tähistas ja selle arvelt oma taastumist ohverdas.

EI TOHI UNUSTADA:

“On oluline meeles pidada, et korralik söögikord tuleks teha kahe tunni jooksul pärast treeningut või mängu!”

Sama kehtib ka hooaegadevahelise perioodi kohta: ega kellelgi ei saa otseselt keelata midagi süüa või söömata jätta. Sportlane peab ise endale aru andma, kas ta lubab endale eksimusi ja mis on tema eesmärgid ehk kui väga ta tahab edukas olla. Söögiga patustamine annab sportlikus tasemes tunda ja seega on jalgpalluri oma valik, kas ta eelistab aeg-ajalt süüa kehvema toiteväärtusega toitu või jõuda oma sportlikus tasemes kaugemale.

Varalõunased mängud ja õhtused treeningud Peatume korraks ka veidi ebatavalisematel aegadel ja söömistel. Kui jalgpallurit on ees ootamas varalõunane mäng – näiteks kell 13 –, tuleb ka oma toitumist sel päeval kohandada. Kui sportlase tavapärane ärkamisaeg on näiteks kell kaheksa, siis tuleks sellel mängupäeval nihutada ärkamine hilisemaks, et saaks kell üheksa või kümme korralikult enne mängu süüa. Muidu sööb sportlane pärast kell kaheksa ärkamist

korraliku hommikusöögi, aga peab siis ühe-kahe tunni pärast tegema uue söögikorra ehk nii-öelda lõunaoote, mis peaks aga samuti olema korralik, sest keha vajab just kolm-neli tundi enne mängu suurt söögikorda. Seega peab arvestama, millal on kolm-neli tundi enne mängu õige aeg korralikult keha kinnitada, ning selle järgi korrigeerida oma ärkamisaega. Loomulikult ei tasu unustada ka seda, et kaks tundi pärast mängu tuleb korralikult süüa ja õhtul teha kolmas korralik söögikord.

Sageli tuleb aga ette ka seda, et treeningud või mängud on nii hilistel aegadel, et jalgpallur jõuab koju alles hilisõhtul. Ka siis tuleb korralikult süüa – sest nagu eespool rõhutatud, peab igasuguse raskusastmega treeningu järel kahe tunni jooksul korralikult sööma –, kuid tasub meeles pidada ka asjaolu, et liiga täissöödud kõhuga ei tule uni kõige kvaliteetsem.

Seega tasub siin jälgida põhimõtet, et kui oled sunnitud sööma väga hilisel ajal, siis tuleb ka magama minna veidi hiljem ja selle arvelt omakorda hommikul veidi hiljem tõusta, sest vajalikud tunnid tuleb täis magada (vaata lähemalt Jalka 12/2017). See tähendab, et professionaalse lähenemise järgi tuleks hilise treeningu ja söögi puhul teha järgnev hommik võimalikult vabaks, et saaks tavapärasest kauem magada ja taastuda.

Ei kummikommidele ja viineritele!

Loomulikult pole toitumise puhul oluline ainult õigel ajal söömine, vaid ka see, mida sportlane oma kehasse paneb. Pikemalt rääkis Martin Kiho sellest Jalka 2018. aasta jaanuarikuu numbris, kuid põgusalt tuleb seda teemat puudutada ka praegu, sest tema sõnul on jalgpalluritel mitu halba kommet, mis tuleks välja juurida.

“Olen näinud juhtumit, kus mängija sööb enne trenni ära paki viinereid. See on minu jaoks täiesti mõistetamatu, sest ta tahab teha ju kvaliteetse trenni, aga enne seda sööb ära paki viinereid, mis on sportlasele äärmiselt ebakvaliteetne toit,” selgitab Kiho.

Ta lisas, et on märganud üht kummalist trendi ka Eesti naisjalgpallurite seas: nimelt armastavad eestlannad süüa kummikomme.

“See ei ole õige toitumine,” hurjutab Kiho. “Seal on küll suhkrut, mida läheb treeninguks vaja, aga palju parem oleks selle asemel süüa puuvilja.”

Samas selgub, et kõik puuviljad ei ole igal ajal ühtviisi head. Enne mängu sobib süüa banaane, ent vältida tasub happelisi vilju ehk hapusid õunasid ja tsitruselisi (apelsin, greip). Pärast mängu sobivad need aga igati. Samuti võiks taastumiseks süüa kirsse või arbuusi või kui neid pole, juua kirsi- või arbuusimahla. Peale selle tasub suvel, kui Eestis on marjade tippaeg, süüa Kiho hinnangul julgelt kõike, mis on värske. Puuviljade ja marjade kõrval ei tasu ära unustada ka pähkleid, mis on kõik väga kasulikud.

2018 APRILL JALKA

53

maailm

Kuidas “ristiisa” päriselt tegutseb Postimehe ajakirjanik Merili Luuk õppis pool aastat (2016–2017) Sitsiilias asuvas Catania linnas ning kuulis ja luges piisavalt Itaalia jalgpalli mädapaisest. Jalka lugejatele kirjutab ta kokkupuutest probleemiga, mille nimi on “maffia ja jalgpalli seosed”.

N

icola Campolongo ehk Coco lamas koos vanaisa ja peretuttavaga tapetuna maas. Nende surnukehad leiti Itaalia lõunaosas Calabria rajooni väikelinna Cosenza lähedalt põlenud Fiat Puntost. Kõigi kolme surm oli müstiline, ent ometi kumas sealt välja tuntud käekiri: Coco vanaisa maja oli arestitud, kuid tema kontol oli suurem summa raha, mis pärines ’Ndrangheta, maailma ühe kuritegelikuma maffiarühmitise kontolt. Annad näpu, võtab käe. Ja võibolla elugi. Coco oli kolmeaastane.

Kuigi kohati suudavad lõunaitaallased oma maffiakuulsuse üle nalja teha ning suveniiripoodides on väike maffiameene – isegi mängupüstolit on võimalik osta! – mõistagi kõva kaup, on asi naljast kaugel. Uhketes Armani ülikondades ja päikeseprillides mehed, mitu revolvrit tagataskus, pole pelgalt Mario Puzo filmi “Ristiisa” väljamõeldis, vaid igapäevane reaalsus. Tõsi, päevavalges tegutsema nad ei kipu ja ilmsüütuid inimesi ka niisama ehku peale ei mõrva, kuid hirm ja aukartus kuritegelike jõudude ees on siiski tugev. Üha enam tungitakse aga jalgpallimaailma. Maffia rahapesusüsteemid on suretanud Lõuna-Itaalias hulgaliselt väikeklubisid ning probleem kummitab ka jalgpalligigante.

Napolist loodes asub 40 000 elanikuga väikelinn Quarto. Koht, mille maalilised vaated mõjuvad postkaardilikult ja tekitavad tunde “See ongi Itaalia!”. Väikesed lapsed mängivad tänavatel palli ning võibolla ehk unistavad ka jalgpalliedetabelite vallutamisest.

54

JALKA APRILL 2018

Oma kodulinnas nad seda aga enam teha ei saa, sest linnakese jalgpalliklubi La Nuova Quarto Calcio lõpetas kaks aastat tagasi tegevuse. Õigemini ametlikult seda jalgpalliklubi ei olnudki – selle töö oli sujuvalt organiseeritud kuritegevuse katteks.

2011. aasta veebruarini oli satsi omanik Giuseppe Polverino, kellel olid tihedad sidemed Napolis tegutseva maffiaüksusega Camorra. Koostöö oli vastastikune: mafioosod kasutasid klubi oma tegevuse varjamiseks, paigutades sinna raha ja relvigi, vastutasuks oli nii mängijatel kui ka fännidel relvastatud kaitse, tõstes nii usaldusväärsust. Paar aastat skeem toimis, kuid helesinine unistus sai seitse aastat tagasi oma lõpu, kui mafioososid talitsev politseiüksus operatsiooni Polvere käigus 39 asjaga seotud liiget (koos Polverinoga) vahistas ja vangi pani. Linnakesele polnudki see niivõrd suur šokk, kuid siiski üritati veel paar aastat jalgu alla saada.

2015. aasta maikuus tuli lõplik teade: “Pole mõtet edasi teha, kui puudub tahtmine, julgus ja soov projekti jätkata. Keegi ei suuda seda teha.”

Sellisel kujul on lõppenud paljude Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia jalgpalliklubide töö. Rahaprobleemide küüsi sattudes võetakse lahkelt käsilastelt tulnud rahaline abi vastu ning edu harjal on kõik ilus.

Seadusesilma kinni pigistamine läheb aga üha keerukamaks ning juhtu keegi ametnik oma maffiasidemetega vahele jääma, ei suuda toetuse kaotamise tõttu andestada ei fännid ega ka grupeeringud.

Oluline toetus kaob ju ära!

Näiteks kadus viiendas liigas män-

Endine Juventuse ja Palermo jalgpallur Fabrizio Miccoli saadeti eelmisel aastal kolmeks ja pooleks aastaks vanglasse.

Foto: /Fabrizio Giovannozzi/AP/Scanpix

ginud Rosarno üldse pildilt, sest Pesce rühmituse kontrollituna polnud meeskonna tegevusele rahastajaid lihtne leida. Keegi ei julgenud Pesce tegevusega oma käsi määrida ning targem oli karta kui kahetseda.

Polverinogi kummardajatele oli tema ja ta käsilaste vahistamine löök allapoole vööd ning saatusega leppida oli raske.

Kord murti klubisse sisse ja rööviti kõik autasud, mida Quarto Calcio oli võitnud pärast Polverino vahistamist. Ülejäänu jäi kenasti oma kohale.

maailm

Hall kardinal nukuteatris Probleem kummitab üha enam ka jalgpalligigante. Mängu tuleb taas ’Ndrangheta.

2017. aasta septembrikuus mõisteti piletitega hangeldamises süüdi Torino Juventuse esimees Andrea Agnelli. Itaallast kahtlustati pikalt ’Ndrangheta maffiaga koostöö tegemises: maffia tagas ultratele kodumängudel kaitse ja vastutasuks pidi Agnelli neile lihtsamalt mängupileteid tekitama. Kaudselt aitas Agnelli seega kaasa ka maffia rahastamisele, kuid itaallase

võttis vahele hoopis Itaalia piletimüügiseadus. Itaalia jalgpalliliit andis Agnellile aastase tegutsemiskeelu, Juventus kaebas aga otsuse edasi, rõhutades, et nemad pole midagi valesti teinud.

Tähelepanuväärne on aga tõik, et veidi enne Agnelli kohtuotsust tunnistas ’Ndrangheta sidemeid Juventusega klubi ultrate liider Raffaello Bucci. Päev hiljem tegi mees enesetapu.

Miks maffia aga üldse jalgpalli nii väga tikub? Staatuse tekitamise nimel.

Jalgpalliklubi, isegi väikese klubi, oma-

mine parandab mafioosode sotsiaalset staatust ja suurendab jalgpalli armastavas Itaalias nende võimu. Loomulikult tähendab suurem kapital ka võimsamat rahapesu, ent kõik taandub siiski heale nimele. Jalgpalliklubi omamine tõstab klientide usaldusväärsust, samas tagab see hallidele kardinalidele ka toetuse: kui probleeme pole ette tulnud, on kõigile aru saada, et mafioososid tasub näiliselt usaldada. Käsi peseb kätt.

Samas meeldib mafioosodele jääda pigem kaadritaguseks hääleks, kes vaja2018 APRILL JALKA

55

maailm duse korral suunab ja nukuteatrijuhina oma alamaid liigutab. The Guardianile antud intervjuus rääkis ajakirjanik Roberto Saviano: “Nende suurim hirm on tähelepanu keskpunkti tõusta. Nad tahavad olla VIPid, oma territooriumil kuulsaks ja kardetuks saada. Sealt eemal või isegi rahvusvahelisel tasandil tahaksid nad pigem olla anonüümsed.”

Tõsi, vahel lendavad maffiabossid ka ise orki. Näiteks leiti Camorra maffia kontrollitud FC Giugliano staadioni ruumidest hunnik relvi. 2009. aastal pühendas praegu Serie C-s mängiva Agrigento linna Akragase klubi president Gioacchino Sferrazza oma meeskonna võidu heale sõbrale Nicola Ribisile. Üllatus-üllatus, Ribisi on väidetavalt Sitsiilia kõige mõjuvõimsama rühmituse Cosa Nostra liidreid.

Vahel võib teadmatus palju maksta ning mõned situatsioonid on eriti koomilised. 2004. aastal lubas toona 20aastane kohtunik Paolo Zimmaro Strongoli ja Capo Rizzuto vahelises kohtumises pidada leinaminutit, sest talle oli öeldud, et Capo Rizzuto klubi presidendi nõbu hukkus. Leinaminut oli mõeldud aga maffiaperekondade omavahelises sõjas basuugilasust hukkunud ristiisale Carmina Arenale.

1995. aastal peeti Reggio Calabrias aga lasteturniiri Maurizio Audino mälestuseks. Audino oli aga paadunud narko-

Catania staadioni sissepääsud erilise elegantsusega ei hiilga, küll aga on kultuurikihiks fännide grafiti.

Foto: erakogu

ärimees, kes hukkus autopommiplahvatuses. Märter missugune!

Jalgpallurist maffiabossiks Tihedast läbikäimisest mafioosodega pole puutumata jäänud ka jalgpallurid.

Nii mõnelgi noorel palluril on mõni maffiategelane oma isiklik sponsor, kes näiteks ka poearveid või bensiini kinni maksab. Hiljem, edukaks saades, peab noormees sponsoreid mõistagi hästi meeles pidama või vähemalt tema hea nime tagama. Võib juhtuda, et mõni

Fänniks pommi ja haamriga Fotod: erakogu

52 paberpommi, kümme pesapallikurikat ja neli pesapalli, paar haamrit, seitse suitsupommi ja kasteedid – see oli saak, mille konfiskeerisid politseinikud hiljuti Serie C-s mängiva Matera klubi fännidelt. Nodi oli peidetud kahte bussi ning rahvas oli teel Cataniasse. Paraku Sellise relvalaadungiga ilmusid Matera klubi fännid Cataniasse – lisaks on sellised juhtumid suitsupommidele ja kasteetidele olid neil kaasas ka pesapallikurikad. üsna igapäevased ning et itaallased on keevalised, on nende jalgpalliklubide ultrad ehk tifo’d veelgi keevalisemad. Catania jalgpalliajalugu on paraku näinud ka surmajuhtumeid, kui 2007. aastal tabas Sitsiilia derbi Catania–Palermo ajal ultra visatud rakett politseinik Filippo Racitit näkku ja ta hukkus silmapilkselt. Järgnenud rahutused tühistasid kõik kõrg- ja esiliiga kohtumised, turvanõuded läksid karmimaks ning staadionidki ehitati ümber. Fännikultuur aga ei hääbu.

56

JALKA APRILL 2018

pallur leiab jalgpallikarjääri asemel töö hoopis väljapressijana või turvamehena.

Viimase aja piinlikema situatsiooni eest vastutab aga endine Juventuse ja Palermo klubi jalgpallur Fabrizio Miccoli, kes saadeti väljapressimises süüdistatuna eelmise aasta lõpus kolmeks aastaks ja kuueks kuuks trellide taha. Nimelt tahtis Miccoli sõbralt Mauro Lauricellalt oma diskobaari ülalpidamiseks 12 000 eurot laenata ning Lauricella oli sellega päri. Ent mees ei andnud võlaraha mitte omast taskust. Kuna tema isa Antonino on Cosa Nostra eesotsas, kasutas ta oma töömehi ja pressis kõrvalistelt isikutelt raha välja. Miccoli väidab tänini, et ei teadnud sõbra isa kuritegelikest sidemetest midagi. Küll aga sattus ajalehe La Repubblica kätte Miccoli ja Lauricella vaheline telefonivestlus, kus pallur viitab kohtunik Giovanni Falconele mitu korda kui “t**akotile”. 25 aastat tagasi just maffia poolt mõrvatud Falcone algatas Sitsiilias tänini kestva maffiavastase liikumise ja omamoodi ristisõja.

Sõda jätkub siiani. Ka Itaalia jalgpalliliidu juurde on loodud komisjon, mis üha enam üritab jälile jõuda klubide ja maffia omavahelisele koostööle.

Mõistagi saab maffia vastu võidelda ka sõnadega: Serie D-s mängiv Sitsiilia väikelinna Gela klubi on korduvalt marssinud väljakule särkidega, millel sõnum “Io non pago il pizzo” (tõlkes “Ma ei maksa pistist”). Julgus on juba pool võitu.

Ajakiri Sport - põnevad persoonilood, sütitavad intervjuud, kasulikud nõuanded!

6 kuu tellimus

ainult 9.99€ Telli spordilood endale postkasti siit: www.tellimine.ee/sport-heahind

M Ä RTS 2 0 1 8

MÄRTS 2018

Hannes Prikk süstib noortesse motopisikut Motospordihooaeg 2018 - põnevust täis

M E E L E L A H U TU S

Eesti raudsed motoleedid

Jooksev professor Pärtel Piirimäe

A JAV IID E

Projektirataste konkursi võitja Anton Suvorov

Mida peaks teadma reielihase vigastustest?

ELUST IIL

Väljakutse iga päev ujumas

Haigena trenni või mitte?

90 aastat Eesti esimesest motoklubist

Spordijutud õiguskantsler Ülle Madisega

Kellele sobib TrainingPeaks?

KIIRED JA VIHASED HIND 4.95

Kevin Saar ja Hannes Soomer

9 772382 818016

Mis toimub Tallinn Motor Show'l? kava • plaan • eriprojektid

610818 283277

kava • plaan • eriprojektid Mis toimub Tallinn Motor Show'l?

10 aastat tagasi

Ojamaa, sisehallid, lumemäng, käbi ja känd ning küsimus lugejale J

alka külastas Derby County akadeemias treenivat ja õppivat 16aastast Henrik Ojamaad, kelle eesmärk oli jõuda Inglismaa kõrgliigasse. Välismaale siirdumist põhjendas Ojamaa asjaoluga, et tema vanuses toimub areng kiiresti ning ta soovis Euroopa eakaaslastega sammu pidada. Ojamaa elas majas, kus oli 11 akadeemia poissi ja kus nende eest hoolitses vanem paar. Põhimeeskonna eest lootis eestlane väljakule pääseda juba järgmisel aastal.

Treener Viktor Mets rääkis, kuidas okupatsiooniajal jalgpalli vaenati ja milliste absurdsustega pidi jalgpalli arendades kokku puutuma. Jalgpall haaras Metsa juba varakult, isegi lugema õppis ta tänu jalgpallile, sest tahtis lehest teada, millal armastatud mängu teleris näidatakse.

Jalgpalliliidu toonane peasekretär Tõnu Sirel rääkis hooajaeelses intervjuus, et 2008. aastal peaks Eestis valmima kaks täismõõtmetega jalgpallihalli: Tartus Raadil oli jõutud asjaajamisega kõige kaugemale ja Tallinnas oli

lootust, et A. Le Coqi toonane omanik Flora, jalgpalliliit, Tallinna linn ja UEFA jõuavad rahastuses kokkuleppele. Kokku oli riigis 25 kunstmuruväljakut ja 12 Pro-litsentsiga treenerit.

Lembit Peegli fotorubriigis olid

elamuslikud fotod Eesti–Kanada maavõistlusest, mis toimus paksus lumesajus. Vaheajal lükkasid väljakut puhtaks vabatahtlikud pealtvaatajate hulgast, kes said seda teha rinnutsi alaliidu presidendi Aivar Pohlakuga!

Rubriigis “Käbi ja känd” tutvusid lugejad kunstnike Kadri Jäätma ja Marko Kekiševiga ning nende jalgpallurist poja Jaan Kekiševiga. Keraamik Kadri Jäätma oli muu hulgas selleaegse Hõbepalli auhinna autor ja tuntud ka kultusfilmist “Siin me oleme”, milles just tema koos Lauri Nebeliga laulis igihaljast laulu “Kui on meri hülgehall”.

Tema abikaasa Marko on tunnustatud plakatikunstnik. Jaan mängis esiliigas Valga Warrioris ja soovis südamest jalgpalluriks saada.

Jalkas olid isikulood ka Ingemar Teeverist, jalgpallifännist ja autogrammikütist Žurawskist, endistest jalgpalluritest Peeter Priksist ja Taivo Keinastist, Ronaldinhost. Oma kõige kallimast kollist rääkis Ats Purje ja parimast tõrjest Pavel Londak.

Küsisime juhtklubidelt, miks nad ei võta tõsiselt Balti liigat, ja seda, kas Põlvast saab tulevane naistejalgpalli pealinn.

Muu hulgas oli küsimus lugejale.

Eesti iseseisvuse taastamise järel oli koondises mänginud üheksa mängijat, kelle ees- ja perekonnanimi algasid sama tähega. Kahe- ja kolmekümnendatest võtsime appi kaks samale tingimusele vastavat pallurit ja paigutasime nad väljakule süsteemis 3-4-3. Panime välja auhinna ja palusime lugejatel väljak täita nõutud mängijatega. Kuidas teie selle ülesandega hakkama saaksite (vaata skeemi)?

INDREK MARJAMAA

58

JALKA APRILL 2018

punaste kuradite leMMik Sporditoitu ja toidulisandeid seostatakse enamasti jooksjate, jalgratturite ning jõusaalis käijatega. Jalgpallurid peaksid lähtuma oma energiavajaduste katmisel „toit esimesena“ („food first“) põhimõttest. See tähendab seda, et käe võiks sirutada „suplementide“ järele vaid siis, kui tavatoitu pole võimalik kasutada või pole see praktiline. Toome näited: 1) Kui harrastaja läheb pärast tööd jalgpalli mängima, siis pole mõistlik süüa 1-2 tundi enne trenni võileibu või koguni liha ja salatit. Ajaperiood on liiga lühike selleks, et organism suudaks söödu täielikult ära seedida. Meie lihased pole võimelised saadud toiduenergiat mängu ajal kasutama. Seedimata toit võib tekitada ebamugavustunnet ning rikkuda treeningust saadava naudingu.

2) Poolajal tuleks kindlasti manustada midagi selleks, et kehal jaguks energiavarusid kuni 2 poolaja lõpuni. Science in Sport (SiS) on leidnud tippjalgpalli kogemuse (Manchester United, FC Liverpool, Glasgow Celtic) põhjal, et poolajapausil oleks vaja saada umbes 40 g süsivesikuid selleks, et kestaks mängu viimased 10 minutit.

Mida peaks jalgpallur pidaMa silMas sporditoidu valikul, Mida eelistada?

1) süsivesik on kuningas – kuna jalgpallis on võtmetähtsusega anaeroobne võimekus (võime spurtida, avaldada vastasele survet, kaitsta väravat), siis kaasneb sellega suurem energiakulu kui teistel spordialadel. Seetõttu enne trenni ainult supi söömisest ei piisa.

2) toit olgu kergelt omastatav – kui jalgrattur võib aeglasema veeremise ajal süüa sadulas võileiba või batooni, siis jalgpallur ei saa seda endale lubada sama menüüd isegi mitte 30-60’ enne mängu algust. Seetõttu sobivad rohkem

isotooniline energiageel või spordijook. Märksõnaks on toidu kerge omastatavus.

3) väsimust peletab kofeiin – samamoodi nagu teistel vastupidavusaladel aitab kofeiin jalgpalliski taluda väsimust paremini.

Teisisõnu me tunneme, et me justkui ei pinguta niivõrd palju ehkki koormus pole vähenenud. Meie närviimpulsid, mis tulevad jalgadest ajusse ning annavad käsu tempot alandada ei pääse enam niihästi löögile.

4) taastumisaken on a ja o – profitiimide mängijaid ootab pärast mängu riietusruumis füsiode/arstide poolt valmistehtud taastusjook. Oluline on anda kurnatud kehale õigel ajal süsivesikute näol energiat ning valkude kaudu lihastele ehitusmaterjali. Amatöörtasemel võib alternatiivina soovitada trenni nt smartšeikeri kaasavõtmist (õige joogipulber topsiga kohe kaasas), et teha endale jook esimesel võimalusel. Ei tohiks lasta olla kehal „kuival“ kauem kui 30 minutit. See lükkaks taastumisprotsesside algust edasi.

Lõpetuseks, Ted Munson (SiS tiimide toitumisnõustaja, amatöörjalgpallur) rõhutab seda, et nr 1 soovitus kõigile lihtsurelikele (iseenesestmõistetavalt ka pro-dele) on tark etteplaneerimine. Ta toob näite oma praktikast, kui pidi jooksma oma tiimi eest väljakule laupäeva hommikul juba kl 10.

Selleks, et jaksata maksimaalselt pingutada oleks tulnud ärgata varem, kuid tema ärkas kl 9. Oleks pidanud sööma korraliku hommikusöögi, tarbima juba ette natuke rohkem vedelikku. Ehkki unetunde oli 5+ hinde vääriliselt, siis see ei korvanud jõuetuse tunnet, mis tekkis trennis energiavõlga jäämise tõttu. Seega tasub natuke ette mõelda. Ainult oskusliku toitumise, piisava une ja targa treeningu sümbioosis sünnivad parimad tulemused.

aprillikuu kalender

Karm kuu Levadiale Aprillis kogub kodune tšempionaat hoogu. Tänavuseks tiitlisoosikuks peetav Tallinna Levadia kohtub mõlema oma põhikonkurendiga: Nõmme Kalju ja Tallinna Floraga. Palju huvitavaid kohtumisi on ka tabeli keskmike vahel. Eesti karikavõistlustel Evald Tipneri karikale peetakse veerandfinaale ja sealgi on vastamisi Levadia–Kalju.

Vaata võimalikke kalendrimuudatusi www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Pühapäev, 1. aprill

15.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

Sportland Arena Teisipäev, 3. aprill

18.30 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 20.30 JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik

Narva Kalevi Fama staadion Kolmapäev, 4. aprill

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Kuressaare kunstmurustaadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Vaprus

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FCI Levadia – Nõmme Kalju FC

Sportland Arena Laupäev, 7. aprill

13.00 Paide Linnameeskond – FC Kuressaare

Paide kunstmuruväljak 13.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FCI Levadia

Pärnu kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

Sportland Arena 19.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka

Viljandi kunstmuruväljak Pühapäev, 8. aprill

15.00 Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev

Hiiu kunstmurustaadion Reede, 13. aprill

19.30 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 14. aprill

13.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC

Viljandi kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FCI Levadia – Tallinna FC Flora

Sportland Arena Pühapäev, 15. aprill

15.00 Pärnu JK Vaprus – FC Kuressaare

Pärnu kunstmurustaadion Reede, 20. aprill

19.30 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus

Tartu Tamme staadion Laupäev, 21. aprill

13.00 FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC

Kuressaare linnastaadion 13.00 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik

A. Le Coq Arena 16.00 JK Narva Trans – JK Tallinna Kalev

Narva Kreenholmi staadion

60

JALKA APRILL 2018

Pühapäev, 22. aprill

15.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia

Paide linnastaadion Reede, 27. aprill

19.30 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 28. aprill

13.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev

Kuressaare linnastaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Paide linnastaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion Pühapäev, 29. aprill

15.00 Viljandi JK Tulevik – Pärnu JK Vaprus

Viljandi linnastaadion

ESILIIGA Pühapäev, 1. aprill

13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Maardu Linnameeskond

Maarjamäe kunstmuruväljak Neljapäev, 5. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Welco

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – FC Elva

Keila staadioni kunstmuruväljak 19.00 Maardu Linnameeskond – Tartu FC Santos

Maardu kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas

Sportland Arena Pühapäev, 8. aprill

13.00 FC Elva – Tartu JK Welco

Nike Arena Elva 13.00 Tartu FC Santos – Keila JK

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Esmaspäev, 9. aprill

19.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC U21

Rakvere kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Maardu Linnameeskond

Sportland Arena 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – JK Tallinna Kalev U21

Maarjamäe kunstmuruväljak Neljapäev, 12. aprill

19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu FC Santos

Rakvere kunstmurustaadion Laupäev, 14. aprill

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Maardu Linnameeskond

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 15. aprill

13.00 Keila JK – Tallinna FCI Levadia U21

Keila staadioni kunstmuruväljak

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – FC Elva

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 19. aprill

19.00 Maardu Linnameeskond – Keila JK

Maardu kunstmuruväljak Laupäev, 21. aprill

13.00 FC Elva – Tallinna FCI Levadia U21

Nike Arena Elva 13.00 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 22. aprill

13.00 Tartu FC Santos – Nõmme Kalju FC U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev U21

Sportland Arena Neljapäev, 26. aprill

19.00 Keila JK – Tartu JK Welco

Keila staadioni muruväljak Laupäev, 28. aprill

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Maardu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – FC Elva

Rakvere linnastaadion Pühapäev, 29. aprill

13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu FC Santos

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21

Maarjamäe staadion

ESILIIGA B Esmaspäev, 2. aprill

19.30 FC Nõmme United – Paide Linnameeskond U21

Männiku kunstmuruväljak Teisipäev, 3. aprill

19.00 Lasnamäe FC Ajax – Kohtla-Järve JK Järve

Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Vändra JK Vaprus

Sportland Arena 19.00 Tallinna JK Legion – Võru FC Helios

Wismari staadion Neljapäev, 5. aprill

19.00 FC Nõmme United – Pärnu Jalgpalliklubi

Männiku kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Paide Linnameeskond U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 8. aprill

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora U19

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Võru FC Helios

Paide kunstmuruväljak

aprillikuu kalender

Tallinna Flora (rohelises) ja Narva Transi duellid on alati olnud võitluslikud.

13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Tallinna JK Legion Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Lasnamäe FC Ajax

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – FC Nõmme United

Vändra kunstmurustaadion

Laupäev, 14. aprill

13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Kohtla-Järve JK Järve

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna JK Legion – Paide Linnameeskond U21

Wismari staadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Võru FC Helios

Sportland Arena Pühapäev, 15. aprill

13.00 FC Nõmme United – Tartu JK Tammeka U21

Männiku kunstmuruväljak 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Vändra JK Vaprus

Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion Reede, 20. aprill

19.00 Paide Linnameeskond U21 – Tallinna FC Flora U19

Paide kunstmuruväljak Laupäev, 21. aprill

13.00 FC Nõmme United – Võru FC Helios

Männiku kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna JK Legion

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 22. aprill

13.00 Lasnamäe FC Ajax – Pärnu Jalgpalliklubi

Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion

13.00 Vändra JK Vaprus – Kohtla-Järve JK Järve

Vändra kunstmurustaadion Laupäev, 28. aprill

13.00 FC Nõmme United – Tallinna FC Flora U19

Männiku staadion 19.00 Tallinna JK Legion – Vändra JK Vaprus

Wismari staadion 19.00 Võru FC Helios – Lasnamäe FC Ajax

Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 29. aprill

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Pärnu Jalgpalliklubi

Paide linnastaadion

TIPNERI KARIKAVÕISTLUSED Teisipäev, 17. aprill

18.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FCI Levadia

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 JK Narva Trans – FCI Tallinn

Narva Kreenholmi staadion Kolmapäev, 18. aprill

18.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Viljandi JK Tulevik

FC Flora Lilleküla väljak

Foto: Lembit Peegel

14.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 18.00 Pärnu JK – Tallinna FC Ajax

Pärnu kunstmurustaadion 18.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 21. aprill

13.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 18.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe kunstmuruväljak Kolmapäev, 25. aprill

19.00 Tallinna FC Ajax – Tallinna FC Flora

Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion Laupäev, 28. aprill

12.00 Tallinna FC Ajax – Tartu SK 10 Premium

Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion 13.00 Pärnu JK – Põlva FC Lootos

Pärnu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

Sportland Arena 19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

NAISTE MEISTRILIIGA Laupäev, 14. aprill

12.00 Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 Premium

Sportland Arena 2018 APRILL JALKA

61

lõpulugu

Praktikale Jalkasse?

Aga miks mitte!

Jalka pole ainult koht, kus avaldatakse tekste Eesti jalgpallist. Meie ajakiri on ka paik, kuhu noored inimesed soovivad tulla praktikale. Vestlesime kahe eelmisel aastal Jalkas praktikal olnud noorega: Katre Kuusiku ja Kristjan Karroniga.

INDREK SCHWEDE

T

artu ülikoolis magistriõppes ajakirjandust tudeeriv Kristjan Karron otsis eelmisel aastal praktikakohta, kus saaks tegeleda jalgpalliga. Ülikoolist soovitati Postimeest ja Soccernet.ee portaali.

“Olen püüdnud oma õpinguid nii kombineerida, et saan tegeleda jalgpalliteemaga,” räägib Kristjan Karron.

“Postimehe spordiosakonnas pidanuksin tõenäoliselt kirjutama ka teistest aladest, aga mulle see poleks sobinud. Soccernet.ee on väga hea portaal, aga minu eelistus oli Jalka, sest siin avaldatakse pikemaid tekste.”

Ka magistritöös keskendub Karron armastatud alale. Ta uurib jalgpalliajakirjanike moraalseid valikuid: “Mind huvitavad jalgpalliajakirjanike otsuseid mõjutavad tegurid. Kindlasti püüavad neid ära kasutada klubide kommunikatsioonijuhid, kogenumad mängijad ja nende agendid. Huvitav on uurida, kas ja kuidas näiteks agendid ajakirjanikke ära kasutavad.

Kujutan ette olukorda, kus agent helistab ajakirjanikule ja pakub infot, et mängija ei taha enam oma klubis olla.

Sisuliselt püütakse ajakirjandust uues müügitehingus ära kasutada. Ühest

62

JALKA APRILL 2018

Kristjan Karron oli oma parematel päevadel ikka väravavaht.

Foto: Henry Narits

küljest saab ajakirjanik seda infot avaldades näidata end informeerituna, aga teisalt näen siin ka moraalseid probleeme.”

“Eri allikate vahel laveerides tekib paratamatult küsimus, kuidas neid kõiki õnnelikuna hoida, kuidas mitte kaotada kontakte olukorras, kus kirjutama peab ka negatiivsetest asjadest,” jätkab Karron. “Eesti on ju väike, kui allikad välja vihastad, ei taheta võibolla enam intervjuud anda ja on raske oma tööd teha. Samas pead ausaks jääma

lugeja, kuulaja, vaataja ees. Uurin seda, kas jalgpalliajakirjanik on endale teadvustanud, kellele ta kirjutab. Kas eesmärk on kirjutada kõigile meeldivat juttu või on ka neid, kes on teadlikult valinud endale mõne niši ega muretse väga selle pärast, mida allikad asjast arvavad.”

Jalkas praktikal olles osales Kristjan Karron ajakirja kolleegiumi koosolekul.

Samuti Skype’i vahendusel toimunud toimetuse koosolekutel, kus planeeriti järgmisi ajakirjanumbreid. Ta kirjutas ajakirja loo Premium liigas poolsada mängu pidanud pärnakast Joosep Sarapuust, kelle viisid bioloogiaõpingud Tartu ülikoolis Prantsuse Guajaanasse ( Jalka 6/2017), ja Eesti üliõpilasjalgpallist enne teist maailmasõda ( Jalka 7/2017).

Paradoksaalsel kombel läks praktika aga ametlikus arvestuses vett vedama.

“Saatuslikuks sai Jalka harv ilmumistsükkel,” muigab Karron.

“Ajakiri ilmub kord kuus ja seetõttu polnud ka mu kontaktid toimetusega sagedased. Hiljem selgus, et minult oodati ülikoolis aruannet iga nädala kohta. Kooli kontekstis ma eesmärke küll ei saavutanud, aga isiklikult sain praktikast palju kasulikku. Väga kasulik oli ka üliõpilaskonna jalgpalliajaloo jaoks materjalides tuhnimine.”

Karron ütleb, et Jalka töö köögipoolt nähes pakkus talle huvi ajakirja suunitlus: jalgpalliliidu väljaandena puudub kohustus koguda klikke ja teha kerglasi tekste ning erinevalt teistest väljaannetest lasub ajakirjal vastutus tutvustada ja promoda alaliidu tegevusi ja eesmärke. Samas peab ajakiri oma tekste serveerides pakkuma ka ajakir-

lõpulugu janduslikke konfliktielemente.

Koolitunnis näiteid jalgpallist Huvi jalgpalli vastu sai Kristjan Karron isalt, kes oli korvpallitreener, aga ka jalkafänn. Esimene jalkamälestus on Kristjanil 1998. aasta MMist.

Isalt kandus talle üle Saksa jalgpalli ja eriti Müncheni Bayerni fännamine. 2002. aasta MMi vaatas ta juba teadlikuma pilguga ja eriti sümpatiseeris talle “hirmsa näoga” Oliver Kahn. Rakveres elades käis Karron Flora treeningrühmas ja oli Kahni eeskujul väravavaht.

“Ma vaatasin internetist, et olen kusagil Virumaa meistrivõistlustel noorteklassis isegi värava löönud, aga ma ei mäleta sellest ise midagi!” naerab ta. “Pidin selle värava lööma väravavahina. Äkki siis lajatasin väikesel platsil otse lahtilöögist?”

Rakverest Tallinnasse kolinuna jäi jalkatrenn unarusse, kuigi oma lõbuks käis Kristjan ikka mängimas ja teeb seda siiani. Tõsi, nüüd eelistab ta väljakumängija rolli, et endale rohkem koormust anda.

“Mul on praegugi nina sinine!” tõdeb ta lõbusalt viimast mängu meenutades. Võimaluse korral käib Karron vaatamas Eesti koondise mänge. Üks esimesi mälestusi on kunagine Eesti–Venemaa kohtumine, kus ta poisiklutina sattus koos sõbra ja Eesti lipuga ootamatult Vene fännide sektorisse istuma. Kõik kulges rahumeelselt, venelased elasid väga lõbusalt mängule kaasa.

Karron kirjutab Müürilehte veel muusikaarvustusi ja töötab Põlva keskkoolis ühiskonnaõpetuse õpetajana.

“Vahel saan koolitundides tuua näiteid jalgpallist: näiteks El Salvadori ja Hondurase vahel puhkenud sõjast, mille ajendiks sai kahe riigi vastasseis MM-valikmängudes,” räägib Kristjan, kes hea meelega asub pärast hariduse omandamist tööle erialale, kus saaks tegeleda jalgpalli ja ajakirjandusega. “Aga ma annan endale aru, et Eesti on väike ja selliseid

Katre Kuusik leidis keeletoimetaja praktikakoha Jalkast.

Foto: erakogu

töökohti on vähe.”

Huvitav ka mitu korda lugedes Katre Kuusik lõpetas Tartu ülikooli bakalaureuseõpingud hispaania filoloogina ja õpib praegu Tallinna ülikoolis keeleteadust. Eelmise aasta lõpul hakkas ta endale otsima praktikakohta keeletoimetajana ja kirjutas sooviavalduse kolme kohta.

“Ma ise ka täpselt ei tea, miks ma

MEEDIA & MORAAL

Huvitav on uurida, kas ja kuidas näiteks agendid ajakirjanikke ära kasutavad.

Jalka poole pöördusin,” seletab Katre Kuusik. “Kuskilt kargas selline mõte pähe, ma olin Jalkat varem lugenud.

Kunagi ammu käis ajakiri kodus ja olen seda mõned korrad ka ostnud. Ma tahtsin ka keeletoimetajana lugeda teemal, mille kohta saaksin rohkem teada.

Ja et teksti mitu korda lugedes oleks ikka huvitav.”

Katre tunnistab, et otsest seost tal jalgpalliga polegi ja treeningutel pole ta käinud. Kui vend ja isa koos telerist vutti vaatasid, jäi Katre kõrvale. Huvi

tekkis 2006. aasta MMi aegu, kui ta juhtus koos vennaga mänge vaatama.

Tal on meeles Itaalia ja Prantsusmaa finaalmäng ja see, et meeldis Portugali mäng. Hiljem on lemmikuks saanud Saksa jalgpall, mida ta jälgib rohkem. Kristjan Karroni kombel nimetab temagi oma lemmikuna Bayernit ning mängijatest Manuel Neuerit ja Robert Lewandowskit.

“Eesti jalgpalli jälgisin tähelepanelikumalt siis, kui koondis jõudis 2011. aastal EM-võistluste playoff’i,” ütleb Katre. “Tribüünile olen jõudnud harva, aga näiteks Eesti–Inglismaa viimasel kodumängul olin kohal. Kohapeal olles jõuab melu muidugi paremini inimesteni, aga telekast on jalgpalli siiski mugavam vaadata.”

Jalkas oli Katre Kuusiku keelepraktika kestus 70 tundi. Füüsiliselt ta toimetuse inimestega kokku ei puutunud, vaid suhtles ajakirja keeletoimetaja Triinu-Mari Vorbiga meilitsi. Töö vastas ootustele, Katre sai lisaks keeletoimetaja kogemusele ka jalgpalli kohta rohkem teada.

“Erialast praktikat mul varasemast polnudki, olin ainult koolis harjutusi teinud,” rääkis ta. “Sain Triinu-Marilt tagasisidet ka. Ta soovitas mul julgemalt tekstide sõnastust parandada ja rõhutas, et õigekirjakahtluse korral on oluline infot hankida ja kontrollida eri allikatest. Ma tegelikult alguses tahtsingi kõike parandama hakata, aga mingil hetkel tõmbusin tagasi.

Kogemusi oli vähe. Samas on selge, et kirjutaja stiili ei tohi keeletoimetaja muuta. Jalgpalliterminoloogiaga olin varasemast tuttav ja töö käigus tekkinud vilumuse arvelt kulus tekstidele aina vähem aega.”

Tulevikus tahab Katre end siduda hispaania keele ja keeleteadusega.

Hispaania keeles loeb ta internetist uudiseid, et väärt oskus rooste ei läheks.

“Mul on huvi ka eesti keele vastu ja võin hakata ka tõlkijaks,” ütleb ta. “Miks mitte tõlkida eesti keelde hispaania ilukirjandust! Igatahes keeleasjandusega tahaks kindlasti edasi minna.”

2018 APRILL JALKA

63

lisaaeg Jääjalgpall

Autor: Margus Kontus

14 aastat tagasi Portugali vastas

vana

foto

8. septembril 2004 suutis Eesti koondis MM-valikmängus Portugali vastu 5/6 mänguajast vastu seista väljakuperemeeste rünnakutele. Ingemar Teeveril oli suurepärane võimalus Eesti Leirias peetud mängus juhtima viia. Lõpuks oli nooruke Cristiano Ronaldo see, kes 76. minutil skoori avas.

Viimasel veerandtunnil löödud kollidega võitis Portugal 4 : 0. Eesti koondist juhendas hollandlane Arno Pijpers, portugallasi aga Brasiilia kaks aastat varem MM-tiitlile tüürinud Luiz Felipe Scolari.

Mäng oli Mart Poomile karjääri sajas koondises. Huvitaval kombel mängis Poom ka oma lahkumismängu Portugali vastu: 10. juunil 2009 Tallinnas A. Le Coq Arenal, kui saavutati nimeka vastase vastu 0 : 0 viik.

Toonastest väljakul käinutest on tänaseni rivis Enar Jääger, Dmitri Kruglov ja Ragnar Klavan, kes sekkus vahetusest 46. minutil. Teadagi jätkab tegevpallurina ka skoori avanud Cristiano Ronaldo.

MM-valikmäng Portugal–Eesti Leirias. Vasakult Teet Allas, Jorge Andrade, Raio Piiroja ja Cristiano Ronaldo.

INDREK SCHWEDE

64

JALKA APRILL 2018

Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ...

Aprillikuu sünnipäevad 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Jakob Päll 05.04 Evelyn Šilina 05.04 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Randy Padar 09.04 Jaak Luhakooder 08.04 Kaspar Laur 08.04 Gabriela Kaskmaa 09.04 Marko Lepik 09.04 Valeri Minkenen 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 11.04 Kert Krusel 11.04 Dakota Promet 11.04 Marilis Remmel 12.04 Raily Anter 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Richard Leht 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek

64 17 31 22 20 17 17 45 37 28 23 30 20 59 18 17 41 29 47 30 62 25 21 17 17 31 17 34 59 41 31 21 31 25 35 31 17 49

17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Henri Hanson 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Aavo Sarap 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Svjatoslav Jakovlev 24.04 Sabina Ahmedova 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 28.04 Robin Tarius 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Emily Guitor 29.04 Wanda Prost 30.04 Allan Soomets 30.04 Laura-Liis Tamm

17 55 23 43 30 28 20 55 41 39 34 29 56 65 59 46 36 42 45 37 33 22 19 18 17 18 17 26 19 58 45 32 25 18 18 37 21

LHV edetabel Veebruarikuu jalkakaardi tehingute summa esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (6.) JK Tallinna Kalev 6. (5.) Tallinna FC Levadia 7. (7.) FC Kuressaare 8. (10.) Viljandi JK Tulevik 9. (9.) Tallinna FC Infonet 10. (–) Pärnu Jalgpalliklubi 11. (13.) FC Kose 12. (–) Pärnu JK Vaprus 13. (12.) FC Nõmme United 14. (18.) JK Tabasalu 15. (14.) Rakvere JK Tarvas

ESIKAANEL: KARL MÖÖL FOTO: JANA PIPAR NR 4 (124) 2018

jalgpalliajakirjanik Ma mäletan ... oma kõige eredama jalgpallimälestusena 1988. aasta suve vanavanemate juures Abja-Paluojas. Kõik pidid tööd tegema, aga mul kui suurel huvilisel lubati üksinda vaadata EM-finaalmängu Hollandi ja NSV Liidu vahel. Ümberkaudu olid inimesed Hollandi poolt ja kui nad võitsid, vallandus suur rõõmupidu. Korraga visati meie alevis asuva maja aken sisse. Järgmisel päeval tuli üks viisakas ja soliidne noormees vabandust paluma ja seletas, et tema see süüdlane oligi.

Ta oli nimelt nii hoogsalt Hollandi võitu tähistanud, et kaotas alkoholi ja rõõmu koosmõjus kontrolli enese üle, kusjuures põhimõtteliselt oli ta karsklane! Kui ta oli asja ära seletanud, ei pidanud keegi tema peale viha. Oli vaat et vastupidi!

Ma mäletan ... et 1986. aasta oli MM-aasta ja mina läksin samal sügisel I klassi 44. keskkooli, kus Olev Reim kutsus poisse jalgpallitrenni. Moodustamisel oli Lõvipoegade meeskond. Meie koolis oli kolm paralleelklassi ja kahest neist tulid trenni peaaegu pooled poisid. Kumbki klass pani oma meeskonna välja turniirile, kus kolmandana osales üks linna teistest koolidest moodustatud meeskond. Olev Reim pakkus välja, et pangu me oma võistkondadele nimi: toimunud MMi taustal võiks me valida endile mõne riigi nime. Meie valisime Argentiina, paralleelklassi omad Inglismaa ja üle linna kokku liidetud poisid Hollandi. Mis eriti huvitav: nende riikide särkide järgi pidime riietuma ka treeningutel!

Ma mäletan ... et 2006. aastal olin esimest korda Inglismaal Londo-

nis. Ajalehtedes oli suureks teemaks Arsenali uue staadioni Emiratesi avamine. Ma ei lootnudki sinna Arsenali ja Amsterdami Ajaxi mängule piletit saada ja läksin staadionit vaatama paar päeva enne avamist.

Olin juba pikalt olnud Arsenali fänn ja seal mängis ka Mart Poom, kelle särk oli huvilistele avatud fännipoes müügis. Lahkusin Londonist pärast staadioni avamist ja sain lennujaamas sõnulseletamatu elamuse. See oli täis sadu, kui mitte tuhandeid Amsterdami Ajaxi fänne, kes olid tulnud ühelt poolt toetama oma klubi ja teiselt poolt hüvasti jätma nii Ajaxis kui ka Arsenalis mänginud hollandlase Dennis Bergkampiga, kellele see oligi lahkumismäng.

Ma mäletan ... Eesti–Inglismaa EM-valikmängu Tallinnas 2007. Olen

16. (16.) Viimsi JK 17. (8.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 18. (17. JK Welco 19. (–) Paide Linnameeskond 20. (–) Tallinna JK Piraaja LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Kristjan Roos

olnud Inglismaa koondise toetaja ja see mäng oli kuidagi teistsugune kui mistahes muu vastase vastu. Eredalt on meelde jäänud aga mängujärgne: olin ajakirjanikuna segatsoonis, et küsitleda mängijaid, ning olin elevil, et äkki õnnestub jutule saada ka mõne inglasega. Aga meelde jäi hoopis nende ülbus Eesti ajakirjanike vastu, mis valmistas pettumust. Steven Gerrard ajas eestlased üldse minema ja ütles, et ta annab parajasti tasulist intervjuud. Kõik see jättis ebasümpaatse mulje. Samas olid Frank Lampard ja Peter Crouch soliidsed ja vastasid Eesti ajakirjanike küsimustele. Hiljem, kui inglased olid ära läinud, tuli meiega vestlema Aivar Pohlak. Tema rääkis väga pikalt ja kui õigesti mäletan, siis ta ütles, et meie mängufilosoofia peaks sarnanema Saksa mudeliga. See jutt mõjus palsami ja lohutusena.

Ma mäletan ... kuidas poisina Kadrioru staadionil Eesti–Itaalia mängu järel tagaukse juures koos teiste huvilistega itaallasi ootasime. Toona oli kõik teistmoodi, turvanõuded hoopis lõdvemad. Kui itaallased tulid, said kõik nendega koos pilti teha, autogramme võtta ja vestelda. Mul on pildid koos Paolo Maldini ja Giuseppe Signoriga ja lisaks üks pilt, millel on keegi, keda ma ei teagi!

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 APRILL JALKA

65

ristsõna

Märtsikuu ristsõna vastus oli “Wakui tagasi Eestis”. Õige vastuse eest võitis Eesti jalgpallikoondise mängukaardid Markus Mitt.

Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 11. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Betsafe’i kapuutsiga pusa.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA APRILL 2018

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.