Jalka (mai 2017)

HIND 2,20 EUROT MAI 2017

EESTI LEIDIS kindluse ja ületas Horvaatia EKSKLUSIIV: INTERVJUU MATEO KOVACICIGA SIGNY AARNA ELUST KUOPIOS LUULE KOMISSAROV: TÖÖ SEGAB VUTTI VAATAMAST RANNAJALGPALL SAAB KAKS SISEHALLI ISSN 1736-7379

Postrid: Madis Vihmann James Milner Emil Forsberg

JAKO KANTER LUUBI ALL VLADIMIR VOSKOBOINIKOVI SÜMBOOLNE 11

mai

Eesti karikafinaali ootuses Foto: Lembit Peegel

Naiste meistriliigas tuleb hooaja esimene suur vastasseis Tallinna FC Flora ja Pärnu JK vahel 13. mail. Põnevust jagub, sest suure tõenäosusega leiab sealt vastuse põletavale küsimusele – kas jõujooned hakkavad muutuma? Mullu hõbeda võitnud Flora kaotas eelmisel aastal vaid suvepealinlastele. Kas selleks hooajaks on välja võlutud lisakäik või saab Pärnu JK rahulikult järjekordse meistritiitlini kruiisida?

FC Flora Lilleküla väljakul toimuv matš peaks ses osas veidigi selgust tooma.

~Kui sa oled Eesti jalgpalli poolehoidja, siis tasub kohe märkmik välja otsida ja 27. mai peale suur sinine rist tõmmata. Nimelt toimub A. Le Coq Arenal suur klubijalgpalli pidupäev, mille kirsiks tordil on Evald Tipneri karikavõistluste finaalmäng! Samuti selgitatakse välja naiste karikavõitja.

Peale sportliku poole pakub tervele perele melu spetsiaalne festivaliala!

Aga ega pärast klubijalgpallipäeva Eesti vuti hoog ei rauge! Lehekuule tõmbab piduliku kriipsu kolm päeva pärast karikafinaali toimuv matš mulluste meistrite ja pronksmedalistide vahel.

30. mai õhtul ristavad XIV vooru kohtumises Lasnamäe Infoneti staadionil piigid FCI Tallinn ja Nõmme Kalju.

2017 MAI JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 38–40 Eesti koondis hoidis oma värava taga nulli nii Küprosel MM-valikmängus kui ka kodus maavõistlusel Horvaatiaga.

Peatreener Martin Reim ütleb, et järelikult on midagi tehtud õigesti ja paremini kui varem. Mängus Küprose vastu suudeti neutraliseerida vastaste tegevus äärtel ja sealt tulnud ohtlikud tsenderdused. Võidumängus Horvaatia vastu suudeti lüüa ise kiire värav, mis vajutas mängule pitseri.

Foto: Lembit Peegel

16

Kolumnid 14 Siim Kera 16 Indrek Schwede

Kui kaotame, siis oleme kehvad. Kui võidame, siis kogemata. Kui võidame suurelt, siis polnud vastastel motivatsiooni.

Kui peaksime võitma ülisuurelt, siis polnud vastastel üldse motivatsiooni. Kas Eesti ajakirjandus märkab teha positiivset pealkirja, kui Eesti võidab tugevat vastast?

Persoonid & intervjuud 22 Luule Komissarov:

22

teatritöö segab vutti vaatamast!

Populaarne näitleja Luule Komissarov elab kirglikult kaasa Eesti koondisele ja Ragnar Klavanile Liverpoolis ning üritab töö kõrvalt käia vaatamas Viljandi Tuleviku mänge. Käiks rohkem, aga töö segab! Nii ta ise ütleb.

26 Joonas Ljaš 28 Tõnu Sireli 20 aastat jalgpalliliidus 42 Mateo Kovacic Foto: Heigo Teder

Madridi Reali poolkaitsja Mateo Kovacic ütleb Jalkale antud eksklusiivintervjuus, et on alati tahtnud saada ainult jalgpalluriks. Ta on aga ikka koos oma esimese tüdruksõbraga ning pere loomine ja õnnelik elu on talle veel tähtsamad.

46 Jako Kanter 48 Signy Aarna

Lugejate küsimustele vastav Signy Aarna ütleb, et on võibolla Kuopiosse liiga kauaks jäänud, kuid edasi kõvemasse liigasse aitaks ainult tutvused. Kahtlasi vahetalitajaid ta jutule ei võta. Ta tunneb end Kuopios hästi, aga sinna elama jääda pole plaanis.

Rubriigid

Foto: Jana Pipar

4

JALKA MAI 2017

42

3 Mai 6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid

Kuu tsitaat “Ükskord ma rääkisin kellegagi Eesti jalgpallist ja olin võimeline talle lausa käsitsi kallale minema. Ta ütles, et miks sa mängu vaatad, nagunii koondis kaotab. Ma olin nii vihane, läksin näost punaseks ja vastasin, et kui sa midagi ei tea, hoia suu kinni!”

Luule Komissarov lk 22–24 Foto: Heigo Teder

12 Lood & tsitaadid 20 Premium liiga 21 Punktibörs 30 Minu 11: Vladimir Voskoboinikov 52 Naised: tüdrukute jalgpallifestival

48

külvab vutipisikut

54 Pipraterad: uus fotorubriik

Fotograaf Jana Pipar hakkab igas numbris läbi kaamera kajastama üht sündmust. Algust teeb ta sellega, kuidas kohtunikud mänguks valmistuvad. Jana vaatles seda Premium liiga mängus Nõmme Kalju – Paide Linnameeskond, osaledes ka mängueelsel koosolekul ja hoides silma peal, kuidas kohtunikud endale tehnikat külge riputavad, kuidas väljakul soojendavad ja väravavõrke kontrollivad.

Foto: Oliver Olinen

56 Klubi lood: Võru Helios 62 Maikuu kalender 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 18 Rannajalgpall saab kaks sisehalli

54

Foto: Jana Pipar

Järgmise aasta sügiseks on Tallinnas kaks täismõõtmetega, rannajalgpalli vajadusi katvat sisehalli. See annab Eesti rannajalgpallile hoo, millega murda maailma paremikku. Praegu on Eesti Baltikumi ja Skandinaavia ainuke riik, kus harrastatakse nii päris, ranna- kui ka saalijalgpalli.

58 Soccernet.ee ajalugu: palju tasuta

tööd ja suur areng

Postrid

Madis Vihmann Tallinna Flora James Milner Liverpool Emil Forsberg RB Leipzig

Foto: Eksinvest OÜ

18 2017 MAI JALKA

5

lembit peegel

Metsik märts Nagu kombeks saanud, näitas Eesti koondis ka sel kevadkuul südikat mängu. Võõrsilt nopiti valikmängupunkt ja kodus külvati kaost horvaatide seas.

Nikosias läksid punktide nimel lahingusse Ragnar Klavan (vasakult), Mihkel Aksalu, Aleksandr Dmitrijev, Mattias Käit, Karol Mets, Nikita Baranov, Henrik Ojamaa, Taijo Teniste, Sergei Zenjov, Dmitri Kruglov ja Konstantin Vassiljev.

Pingelises õhkkonnas peetud MM-valikmängus sai kergelt hingata tabloomeister – tulemus jäi samaks, nagu foto ülemises paremas nurgas näha.

Eesti kohtumise teravaim mees oli igapäevaselt Aserbaidžaanis leiba teeniv Sergei Zenjov. Korra pani ta lati värisema, korra vuhises tema löök tagapostist napilt mööda.

6

JALKA MAI 2017

Neil fotodel üritab teda tasakaalust välja viia Liege Standardi mees Konstantinos Laifis.

lembit peegel

Kaamerasilm tabas Siim Lutsu tantsimast kohalikku eriskummalist rahvatantsu või põlvega kõksimast.

Tõde jääb vaataja otsustada.

Konkurendid võivad mõtte pallist peast pühkida. Pole võimalustki, sest kõige kõrgemale vetrub Taijo Teniste. Mees lasi luhta küll ühe vägeva väravavõimaluse, kuid kaitses kindlalt, ning Soccernet.ee valis ta ka mängu parimaks.

Kuldne trio: Kostakis Artymatas, jalgpall ja Henrik Ojamaa.

2017 MAI JALKA

7

lembit peegel rubriik

Enne Eesti–Horvaatia mängu avavilet täideti Ragnar Klavani käed auhindadega.

Tähtsaimaks neist 2016. aasta Eesti parima jalgpalluri tiitel.

Avapoolajal tegi meie väravasuul kassilikke hüppeid Mihkel Aksalu.

Maavõistluses eneses olime ilmselt kõigi üllatuseks vastastest peajagu üle. 3 : 0, daamid ja härrad, 3 : 0! Ülikiire avavärava löönud Siim Lutsule Domagoj Vida raskusi ei valmista.

8

JALKA MAI 2017

Teisel neljakümne viiel rikkus horvaatide tuju Marko Meerits.

lembit rubriik peegel

Ajab muigama! Mängu hoidis ohjes maailma tippkohtunik Mark Clattenburg. Hetkel jälgimas, ega Artjom Dmitrijev ja Duje Cop määrusi ei riku.

Ken Kallaste näitab horvaadile trikki.

Pärast mängu omadele plaksutamas. Aplodeerime meiegi – hea töö, kutid!

2017 MAI JALKA

9

nimed & numbrid Ronaldo Tiismaa Ei saa üle ega ümber Ronaldost!

Vändra oma Ronaldo tegi 1. aprillil kõike muud kui nalja. 83. minutil platsile vahetatud Tiismaa skooris oma esimeses Premium liiga kohtumises ja tõusis tabamusega kõigi aegade noorimaks Eesti meistriliigas värava löönud mängijaks. Pärnu Vapruse mehe tabamus Sillamäe Kalevi vastu sündis 15 aasta, kümne kuu ja 30 päeva vanuselt. Varem hoidis rekordit elav legend Raio Piiroja, kes oli kõrgsarjas esimest korda täpne 16 aastat ja 15 päeva pärast sündimist.

Ago Kärtmann Igapäevaselt politsei- ja piirivalveametis leiba teenivast mehest sai esimene Eesti rannavutikohtunik, kes on kutsutud universumi absoluutsesse tippseltskonda. Aprilli lõpus ja mai alguses mõistab ta õigust Bahama kuldsetel liivadel toimuvatel rannajalgpalli maailmameistrivõistlustel.

Reelika Turi: võimas, et sain Clattenburgiga koostööd teha Uskumatult metsiku tulemusega lõppenud Eesti–Horvaatia maavõistlus jalkafännide südamest ilmselt lähiajal ei kustu. Mõnusa noodiga saab 28. märtsi õhtul toimunud mängule tagasi vaadata ka Reelika Turi, kes nägi kohtumisel ülilähedalt maailma tipptaset. Hinnatud arbiitri, mullu Meistrite liiga ja Euroopa meistrivõistluste finaali vilistanud Mark Clattenburgi brigaadis täitis ta neljanda kohtuniku rolli.

Clattenburg tundus platsil ülirahulik. Oli nii?

Loomulikult oli mäng temale lihtsam, kui ta tavaliselt harjunud on. On ju tegemist mehega, kes nädala jooksul vilistas nii Inglise karika kui ka Meistrite liiga finaali. Sellise kogemuse ja enesekindluse pealt saadki maavõistlusel nautida ja rahulik olla.

Olen kuulnud, et temaga oli lihtne suhelda – mingisugust staaritsemist ei olnud.

Ta on inimesena väga sõbralik ja avatud, suhtleb hästi palju. Mulle väga meeldis temaga koostöö. Eks kui jalgpallurid ootavad Messi või Ronaldoga kohtumist, siis minu jaoks on ta sarnasel kohal. On võimas, et sain oma suure eeskujuga samas tiimis olla. Minule on ta ikkagi oma valdkonna tippjuht, ta on jalgpalli enda jaoks väga hästi lahti mõtestanud. Oskab hästi nii väljakul operatiivseid olukordi lahendada kui ka suurt pilti ja jalgpalliüldsust mõista.

Mulle meeldis tema mõtteid kuulata ja mõista, et me siin Eestis mõtleme väga paljudes asjades samamoodi.

Mis sa temalt kõrva taha panid? Õppisin koostööd assistentidega, räägiti väga vähe ja konkreetselt. Samas polnud ka erilisi olukordi, mille üle arutleda.

13

... silmapaari jäi puudu, et Eesti koondise edukat kohtumist Horvaatia vastu oleks jälginud 5000 inimest.

Seljavõidust sai staadionil osa 4987 jalgpallifänni.

Panin tähele, et tavaliselt tulevad kohtunikud enne mängu varem sooja tegema. Kas Clattenburgil oli külm?

Eks soojendusel ongi erinevates riikides erinevad lähenemised. Meie oleme siin harjunud 35 minutit enne mängu välja minema, aga mõned teevadki nii, et soojendus on väga intensiivne ja siis vahetult enne mängu algust käiakse kiirelt särki vahetamas. Iga kohtunik vastavalt oma soovile.

SIIM KERA

96

... tüdrukut osalesid märtsi lõpus toimunud selle aasta esimestel Rimi tüdrukute jalgpallifestivalidel. Viljandis lustis 44, Võrus 52 noort neiut. Sel aastal on plaanis mängulõbu jagada veel Paides, Rakveres, Pärnus, Tallinnas, Kuressaares, Põlvas ja Kärdlas.

212

... pealtvaatajat nautisid Tarmo Rüütli juhendatava Põhja-Tallinna JK Volta ajaloolist esimest mängu Eesti meistrivõistlustel. Sõle jalgpallihallis toimunud III liiga kohtumises viigistas Volta FC Hell Hundiga 1 : 1.

10

JALKA MAI 2017

Reelika Turi Horvaatia varumeeste pingi lähedal neljanda kohtunikuna mängu jälgimas.

Foto: Jana Pipar

AASTAT

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Mitte ainult Newcastle’is, vaid ükskõik millises maailma otsas ei saa ma kuigi rahulikult avalikkuses liikuda, sest ikka leidub keegi, kes mu ära tunneb.”

Eesti–Horvaatia mängu vilistanud tähtkohtunik Mark Clattenburg

“Eesti, löö kolmas veel!”

Eesti–Horvaatia mängu publik pärast Eesti 2 : 0 juhtima asumist “Eesti, löö neljas veel!”

Eesti–Horvaatia mängu publik pärast Eesti 3 : 0 juhtima asumist “Pean sellele ilmselt homme vastama. Seda on isegi keerulisem öelda kui pärast mõnda kaotatud mängu.”

Martin Reimi vastus küsimusele “Mis just juhtus?” pärast Eesti 3 : 0 võitu Horvaatia üle “Ma ei oska ise ka täpselt öelda.”

Siim Lutsu vastus küsimusele “Mis just juhtus?” pärast Eesti 3 : 0 võitu Horvaatia üle “Miks rõhutatakse Horvaatia kehva esitust ja motiveeritust, aga mitte seda, et me lihtsalt ei lasknud neil soovitult mängida?”

Martin Reim “Islandi tabanud beebibuum üheksa kuud pärast saareriigi võitu Inglismaa üle jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel paneb mõtlema, kas siinsete ärimeeste erakondadele tänutäheks lastetoetamise tõstmise eest annetatud 800 000 eurot poleks sihipärasemat kasutust leidnud: noorte jalgpallitalentide toetamisest võiks tõusta suuremgi tulu kui üks võit.” Õhtulehe ajakirjanik Elis Kusma “Seal oled nagu turul.”

Ilja Antonov Austria esiliigast kui heast hüppelauast “Tagusin poisikesena Kalevi staadionil jalkat ja õppisin seal ka suusatama. Olen Tatari tänava poiss ja mu kadunud vanaema-vanaisa elasid staadioni kõrval, praegu elab seal mu vend.

Ajalooline seos missugune.”

Joel Lindpere Tallinna Kalevi juhtimisest “Kui võidad Florat ja kaotad Paidele, siis oled ikka kolmest punktist ilma ja hooaja lõpus ei mõju see tabeliseisule hästi.”

Nõmme Kalju president Kuno Tehva “Kui otsustasin ülikooli astuda, hakkas ka jalgpallis kõik ülesmäge minema.”

Janar Toomet

12

JALKA MAI 2017

Eesti–Soome 100+ maavõistlusele järgneb juubelipralle Vabaduse väljakul 10. juuni ja Eesti–Soome 100+ maavõistlus lähenevad ähvardava kiirusega.

Aprilli alguseks oli naabritega mõõtu otsustanud võtta 96 Soome tiimi ja 113 võistkonda Maarjamaalt. Kes soovib samuti meie soome-ugri vendadega madistada, saab oma satsi kirja panna 30. aprillini aadressil 100games.eu.

Väärika seltskonnaga tasub liituda, sest oma riigi eest lähevad teiste seas võitlema näiteks arstid, näitlejad, veteranid, politseitöötajad, aga ka erinevad ministeeriumid.

Kui vutt mängitud, ootab vägev kultuuriprogramm. Soome 100 aasta juubeli auks toimub 10. juunil Soome päev, mille naelaks on Vabaduse väljaku suurkontsert, mis on ka juubeliaasta peasündmus Eestis. Soome instituudi kommunikatsioonijuht Eva Toome on veendunud, et jalgpall ja muusika passivad hästi kokku.

“Jalgpall mahub väga hästi siia võrrandisse,” ütleb ta. ““Soome 100” juhtmõte on “üheskoos” ning jalgpall on asi, mis maailmas kõige rohkem inimesi ühendab ja erutab. Meile oli väga suur üllatus ja on hea meel, et nii kontsert kui ka maavõistlus ühele päevale langesid. Muidu on nii, et kütad end üles, mängid palli, aga mis edasi? Hea, kui õhtul on tore pidu.”

Jaani kirikus hakkab muusika kõlama juba kella kolmest, kui kõrvapai serveerivad Eesti ja Soome noorte kammeransamblid. Kell kuus algaval sündmusel astub üles plejaad kahe riigi staare, kes esitavad versioone üksteise lauludest ja lõõritavad koos. Õhtu tõmbenumbrid on Tõnis Mägi ja Vesa-Matti Loiri. Samuti rõõmustavad publikut Chalice, Iiris, Mari Kalkun, Lenna, Jaan Pehk, Jüri Pootsmann, Stig Rästa, Villu Tamme, Petri Laaksonen, Paleface, Ronya, Scandinavian Music Group, Tuomo ja Ailu Valle.

“See üritus on ennekõike Eesti inimestele mõeldud,” kommenteerib Toome.

“Soome muusikal on kunagi Eestis suur roll olnud, seda kuulati väga palju.

Tundus hea plaan muusika kaudu Soome sünnipäeva tähistada. Tegemist ei ole ainult nostalgiakontserdiga, esinevad ka noored oma uute lauludega.”

Kellele nimekiri kosutavalt ei mõju, võib otsida põnevat Soome toitu Tallinna tänavatoidufestivalilt või põhjanaabrite tänavaartiste Tadaa! festivalilt.

Peale selle avatakse samal päeval Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones näitus “100 Soome asja”. Kel 10. juunil kuidagi Vabaduse väljakule tulla ei õnnestu, see ei pea muretsema, juubeliaastal toimub üritusi igale maitsele – rohkem infot leiab veebilehelt soome100.ee.

SIIM KERA

lood & tsitaadid Lembit Ulfsak jagas matsu Kadunud Lembit Ulfsak oli suur jalkafänn. Ja sai suurepäraselt aru, milline koht on jalgpallil muu spordi hulgas.

1989. aastal, kui jalgpall oli Eestis ikka veel ärapõlatu staatuses ning valdav osa eestlasi pidas olümpiamänge spordimaailma absoluutseks tipuks, ütles Ulfsak intervjuus ajakirjale Kehakultuur: “Sest mõni asi on minu meelest tõepoolest lapselegi päevselge. Näiteks, et suure maailma kõigi sporditegemiste tipus kõrgub uhkelt ja vääramatult ainult üks spordisündmus – jalgpalli MM. Alles seejärel võib kõnelda OMist. On ju nüüdseks olümpiamängud sedavõrd gigantseiks paisutatud, kõiksugu alad, vaat et koroonamänguni kokku kuhjatud, et hajutatult, üht ala teise järel pidades võiks OM kesta aasta ringi. See kõik kokku on kaootiline ja ülesehitusNooruslik Lembit Ulfsak täies säras.

Foto: Scanpix likult lõtv. Pealtvaatajatelegi väsitav ja tappev töö. Seevastu jalgpalli MM on kui erutav teatritükk, tiheda dramaturgiaga, iga stseeniga pingestuv. Alul – nagu näidendiski – on kõigil võrdsed võimalused, siis kukub tegelasi muudkui ära, sündmused kulmineeruvad ja harilikult lõpeb kõik ehmatava puändiga.”

Samas intervjuus jutustab Ulfsak, kuidas ta mängule kaasa elab: “Mina jälgin emotsionaalselt. Ühest mängust saadav nauding ei piirdu sugugi kohtumise mänguajaga, paari tunniga. Protsess on kaugelt pikem, algab hulga varem enne mängu. Ootamine, ennustamine. Paljud intelligentsed, tasased inimesed käivad äkki justkui juhuslikult koos, vaidlevad, vehivad kätega. Ja ka elamuste lõpp ei saabu koos mängu lõpuvilega. Kaunis mäng jääb minuga kauaks, minus küpseb aja kestel terve mälestuste süsteem, sportlik nostalgia.”

Ulfsak räägib, et võib telerist vaadata ka tundmatute meeskondade madistamist, aga “elan otsemaid sisse, kiidan mõnuga ühe poole hüvasid sööte, taunin teise poole toorutsemist, hakkan endamisi tegema prognoose, aiman, kust miskit võiks tulla. Siis lööb mus välja ka teatraal, otsin loo dramaturgilist loogikat, ja see on igas mängus olemas, ehkki teinekord üpris ootamatul kujul.” Üheksa aastat varem samuti Kehakultuurile antud intervjuus tunnistas Räpinas keskkooli lõpetanud Ulfsak, et tegi noorpõlves küll palju sporti, kuid palli mängis vähe. Tippsporti jälgis Ulfsak kogu elu ja jalgpall oli lemmik. Kui ajaleht Päevaleht korraldas 1992. aastal esimest korda ringküsitluse aasta parima jalgpalluri valimiseks, küsiti ka Lembit Ulfsaki arvamust. Ta tõstis esile kolm nime – Mart Poomi, Risto Kallaste ja Sergei Ratnikovi – ning lisas: “Risto Kallastet olen jälginud lapsest saadik, sest me elasime kõrvuti trepikodades.

Tema plussiks on see, et ta mängib väga perspektiivikas regioonis, Rootsis.

Kui külm ära ei võta, võib tast asja saada. (..) Ütleksin siiski veel, et minu arvates on Eestis olnud õigupoolest kaks tõelist mängumeest: üks oli Georg Rjabov ja teine Ott Mõtsnik. Kahju, et Mõtsnik enam ei mängi, või õigemini pean küll tunnistama, et ma ei tea, millega ta Rootsis tegeleb.”

Maestro on rääkinud. Praeguseks on vähemalt meie noorsugu jalgpalli kohast maailma spordis samal arvamusel kui Ulfsak aastal 1989.

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid

“Kartsin üht vana vene meest, kes elas Annelinnas ja ajas mind ja mu sõpru vikatiga taga. Selle mehe sõnul polnud lillepeenar õige koht jalgpalli mängimiseks.”

Muusik Daniel Levi Viinalass oma lapsepõlvehirmudest

“Kartsin, et on külm ja vastik. Aga tegelikult oli väga värskendav ja tekitas mõnusa tunde.”

Tartu Tammeka poolkaitsja Tauno Tekko tegi järele Vladimir Voskoboinikovi seoses kihlveo ja võiduga Infoneti üle “Seni olen seda nautinud, aga on tõsi, et lõpmatuseni ei ole võimalik sellise tempoga panna.

Olen 45aastane – ei teagi, kas juba või alles.”

Mart Poom oma jalgpallikooli vedamisest “Olen nõus, et vigastusohtlikud olukorrad võrduvad punase kaardiga.”

Levadia mängija Igor Morozov “Värava järel lööb pea korraks täiesti klaariks. Siis saabub rahulolu, kui võistkond mu juurde õnnitlema jookseb. See on tunne, mille nimel jalgpalli mängitakse!”

Mark Oliver Roosnupp “Ma ei ole väga suur jalgpallifänn: kodus ei vaata seda praktiliselt üldse. Ma ei vaata isegi Meistrite liigat ega suviseid suurvõistlusi.

Olen piisavalt palju kodust ära ning vaba aeg on mul konkreetselt perekonna jaoks.”

Ragnar Klavan “Isegi kõigi meeskonnakaaslaste nimesid ei teadnud. Lehtedest vaatasin pilte, kui neid oli. Enamasti polnud.”

Raio Piiroja meenutab oma Hiina-aastaid “See on derbi!”

Küprose koondise peatreener Christakis Christoforou mängust Eesti vastu “See oli hästi teenitud punkt. Eesti koondise jaoks on võõrsilt punkt alati hea, kui vastas pole just San Marino.”

Konstantin Vassiljev 0 : 0 viigist Küprose vastu “Kui väljapoole vahel tundub, et debatti ei olegi, siis ühehäälse toetuse põhjus on, et tegelikult on kogu jalgpalli kogukond väga hästi kaasatud. Otsused sünnivad jalgpalliga tegelevate klubide kaasamise kaudu.”

Aivar Pohlak oma tagasivalimisest jalgpalliliidu presidendiks “Ronaldo röövis Piirojalt 22aastase rekordi.” Õhtulehe pealkiri Ronaldo Tiismaast kui Eesti liiga noorimast väravalööjast

2017 MAI JALKA

13

kera komm

PAISU PALUN VEEL, OSAVUSFESTIVAL!

SIIM KERA

K

uigi mullu sain ma Vastseliina gümnaasiumi staadioni avamisel joosta ühes võistkonnas platsile Joel Lindpere ja Teet Allase endaga, pärinevad kõik mu parimad vutimälestused legendaarselt maakoolide vutivõistluselt Snickers Cup. Kõikide alaealiste hirm number üks – esimene september – pakkus mulle oluliselt vähem õõva, sest ma teadsin, et kuu keskel algab šokolaadinimeline karikavõistlus!

1994. aastal stardipaugu saanud turniir oli legendaarne. Esmalt kohalik eelvõistlus (Võrumaal toimus see Väimela staadionil), siis finaal Raplamaal. Kuigi kodukamaral me vastastele armu ei andnud, oli meeskonnal alati keeruline lõppvõistlusele Kehtnasse või Valtusse (olenevalt aastast) jõuda, sest see oli Eesti kagunurgast lihtsalt nii kaugel! Ühel korral jäigi ressursipuudusel minemata (siiani jube mälestus!), teisel aastal ajasid lapsevanemad autod hanerivvi ja vajutasid gaasi põhja. Kolmas kord saime lõpuks bussiga sõita. Viimaste hingetõmmete ajal Mesuca Cupi nime kandnud turniiri süda lakkas tukslemast millalgi eelmise kümnendi keskpaigas.

14

JALKA MAI 2017

Aprilli alguses kolmandat korda peetud Rimi jalgpalli osavusfestivali finaal 4.–5. klassi lastele on oma olemuselt küll teine (vutimatši asemel selgitatakse parim harjutustega ja osavõtt on avatud ka linnakoolidele), kuid õhkkonna poolest sama. Kohal on jalgpallihuvilised üle kogu riigi, näod säravad kõrvuni, ühed on tulnud suurima uhkusega finaalvõistlusele ning tahavad lihtsalt melust osa saada, teistel on otsaette piltlikult öeldes “võit” tätoveeritud.

Ei mingit suhtumist “osavusfestivalil on tähtis osalus”. Nii oli ka sel korral näha, et mõned koolid olid harjutused, mille põhikomponentideks löök, sööt ja pallivedamine, filigraanseks viilinud. Iga ebaõnnestunud liigutus tõi kaasa võistkonnaliikmete pinges nägude kollektiivse ohke, harvemini peast haaramise või murule langemise. Üks koolidest ei soovinud isegi üldkasutatavat soojendusala kasutada, vaid ehitas kaasavõetud abivahenditest endale privaatse harjutusraja! Mõtleme sellele hetke. Milline

LÕUNA-EESTI TULEB KAASATA

Kuigi üritus töötab päris hästi, ei tohiks kellelgi olla täit rahulolu enne, kui eelvõistlused toimuvad igas maakonnas ning osavusfestivalist saavad osa terve riigi noored. professionaalsus 4.–5. klassi võistlustel!

Kui harjutused tehtud, piirasid noored vutihuvilised ümber kahe peale 210 koondisemängu pallinud Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi, kes jagasid meelsasti autogramme nii oma pildiga postkaartidele kui ka jalgpalliputsadele

ning meenutasid, et nende nooruspõlves polnud selliseid sündmusi ollagi.

Rimi jalgpalli osavusfestival sündis Eesti Koolispordi Liidu korraldatud võistluse “Osavaim jalgpallur” eeskujul. Jalkaliit otsustas, et jõukatsumist on vaja lustlikumaks ja haaravamaks muuta. Kui 2015. aastal osales 54 kooli ja 705 last ning teisel aastal 49 kooli ja 594 koolijütsi, siis tänavu tehti absoluutne rekord – 74 kooli ja koguni 973 last! Finaali jõudis neist iga 4.–5. klassi eelvõistluselt (1.–3. klassi õpilastele lõppturniiri pole) kaks parimat ehk kokku 22 võistkonda 21 koolist. Eelvõistluste vahvaimaks näiteks on ilmselt Saaremaal asuv Kihelkonna kool, kus õpib üheksa õpilast, neist kaheksa esimeses kolmes klassis. Kuus neist (!) ehk 66,6% kogu kooli õpilastest osales Kuressaares peetud eelvõistlusel.

Saaremaa eelring ei pidanud alguses toimumagi, kuid Lümanda põhikooli õpetaja Urve Vakker võttis ürituse südameasjaks ning lõpuks osales seal 12 erinevat võistkonda. Igal pool nii hea seis pole, sel aastal jäi eelturniir pidamata Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnas. Päris hirmus, kui terve Lõuna-Eesti on eelturniiridest puutumata! Kuigi üritus töötab päris hästi, ei tohiks kellelgi olla täit rahulolu enne, kui eelvõistlused toimuvad igas maakonnas ning osavusfestivalist saavad osa terve riigi noored. Loodetavasti teevad selle nimel tööd nii jalgpalliliit kui ka maakondade koolispordi eestvedajad.

Pole ju tore, kui kõik klassikaaslased saavad sõbra sünnipäevale minna, aga sina isegi ei tea, et selline pralle toimub.

Kaasame ikka kõik!

Osavusfestivalil triumfeeris tänavu teist aastat järjest Lasnamäe vene gümnaasium, kellele järgnesid Paikuse põhikool ja Tallinna Tõnismäe reaalkool.

KÕIK ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

PIDUPÄEVALE 27. MAIL A. LE COQ ARENAL!

KELL 13

KELL 16

NAISTE KARIKAFINAAL

TIPNERI KARIKAFINAAL

SOODSATE HINDADEGA JOOGID A. LE COQILT!

SUUR LASTE MÄNGUALA!

ALATES KELLA 12st A. LE COQ ARENA FESTIVALIALAL:

JALGPALLITURG PÕNEVATE KAUPADEGA!

NB!

ESIMESELE 1000 KÜLASTAJALE TASUTA SEAPRAAD SAAREMAA LIHATÖÖSTUSELT!

EESTI JALGPALLIKLUBIDE PENALTIVÕISTLUS!

PIDUPÄEVA KÜLALISEKS ON IDA-TALLINNA KESKHAIGLA! TASUTA PÄÄSMEID PIDUPÄEVALE KÜSI OMA KLUBIST! Vaata päeva täpsemat ajakava: www.jalgpall.ee!

1-teist mõtet

PEALKIRI AMMU ENNE

MÄNGU VALMIS? M

ulle eestlaste eluterve skeptilisus meeldib. Ei lase me end kõrvust tõsta ega mesisõnadel meelitada. Tarvitame eneseirooniat ja paraku ... vähendame vahel ka omaenda saavutusi, otsides põhjusi, miks on meie edu alaväärtuslik. Vahel on see omadus aga haiglaslik. Lähim näide on Eesti–Horvaatia meie 3 : 0 võiduga lõppenud maavõistlus.

Jah, vastastel kolm maailmaässa puudus, aga enne mängu olid kõik nõus, et ega see maailma edetabelis 16. kohal paiknenud meeskonda mängus eestlaste vastu oluliselt nõrgenda (Horvaatia kukkus pärast võõrsil

peetud võidukat valikmängu Ukraina ja kaotatud maavõistlust Eesti vastu kaks kohta allapoole). Ja pärast Eesti triumfi laiutas ühe Eesti päevalehe veergudel pealkiri “Tujutu Horvaatia näris Lilleküla muru”. Eesti viimase katastroofi – 1 : 8 kaotus Belgiale – puhul oli samas väljaandes pealkiri “Õuduste õhtu Belgias. Jälle lagunemine, jälle saun”.

Tekib küsimus: millal saavad meie mehed sellise suhtumise korral üldse tunnustust? Pole ju mingit vahet, kas kaotada 1 : 8 või võita tugevat 3 : 0. Sisuliselt on negatiivse pealkirja eri variandid toimetuses juba valmis mõeldud.

Kui Eesti oleks kaotanud, saanuks pealkirja valmis vorpida teemal, et me ei suuda vastu hakata isegi tugevasti nõrgendatud Horvaatia koondisele.

Et me ei suuda tulemust näidata isegi koduväljakul ega tavalisel maavõistlusel.

Kui Eesti oleks napilt võitnud, saaks süü ajada juhuse, kohtunike eksimuse või nende soosingu kraesse.

Kui Eesti juhtuks võitma aga suure skooriga, nagu praegusel juhul oligi, saab viidata vastaste tujutusele ja motivatsioonipuudusele. Kui Eesti võitnuks 6 : 0, saanuks kirjutada, et vastased olid eriti tujust ära ja eriti vähemotiveeritud.

Alati saab kirjutada külmast ilmast ja

Marco Pjaca (20) ja Andrej Kramaric (9) siilide seas: okkaid turritavad Karol Mets (vasakul) ja Mattias Käit.

Foto: Lembit Peegel

16

JALKA MAI 2017

1-teist mõtet kehva kvaliteediga väljakukattest. Igal juhul on toimetusele juba ette selge, et Eesti on viletsam pool, ja juhtugu väljakul mis tahes, mängijad saavad sellest pealkirja kaudu teada.

Kui see kibe suhtumine üle võtta, peaks Eesti jalgpalliajaloo ümber kirjutama. Kusjuures sellest saaks vormida suure eduloo! Nimelt on Eesti ise mänginud suure portsu oma maavõistlusi välisturneedel tugevasti nõrgendatud koosseisus ja meile väga ebasoodsates kliimatingimustes.

1995. aastal saatis Eesti Balti turniirile Riiga sisuliselt lasteaia, solvates sellega naabreid, kes tulid kohale oma hetke parimas rivistuses. Need armetud 0 : 2 ja 0 : 7 kaotused saaks aga ajaloo annaalidesse ümber kirjutada selles võtmes, et meie motivatsioonipuudus ei alanud mitte mängijatest platsil, vaid juba meeskonna komplekteerimise tasandil! Me olime lätlastest-leedulastest sedavõrd üle, et ei suvatsenud oma parimaid kokku ajadagi! Me olime nagu Horvaatia 2017. aasta märtsis Tallinnas, aga veelgi vähem motiveeritud! Milline hiilgav peatükk meie vutiloos! Ehk oli lõunanaabritegi meediaväljaannete seas selliseid, kus ilmusid omasid alavääristavad pealkirjad – mis nüüd meie võidud, näe, eestlastel polnud tuju!

tõsta ja asjaolu, et horvaatidel oli tervelt 89 minutit aega teha vigade parandust ja jultunult skoori avanud Eesti mutta tampida, pigem suurendab meie saavutust. Kui ka vastastel oli vähem mängutuju, tuleks esmalt vaadata seda, et äkki rikkusime selle mängulusti meie oma õnnestunud vastumänguga. Äkki tuli meil välja midagi, mis ei Suur tükk Eesti jalgpalliajalugu A. Le Coq Arenal tablool.

Foto: Lembit Peegel võimaldanud kõvades klubides mänginud vastastel oma kõrgemat taset välja mängida?

Räägime ju ise oma kaotuste korral, A. Le Coq Arenal on meie koondis et ei loe mitte oleksid, vaid tulemus. pidanud 93 mängu, millest üle 2/3 on Mida on selles valguses ette heita 3 : 0 lõppenud võidu või viigiga: võite 37, võidule Horvaatia üle? viike 24 ja kaotusi 32. Väravate vahe Muidugi on alati olemas mingid Eesti kasuks 106 : 92. Endiselt on jõus võitu pehmendavad asjaolud, aga anomaalia, mille kohaselt on vastastele spordis on küsimus tulemuses ja jõukohane lüüa enam-vähem võrdsel enesekindluses. Isegi siis, kui vastased hulgal väravaid nii põhja- kui lõunatribüünipoolsesse puuri, aga Eesti koondise läkitatud pealelööke imeb magnetilise jõuga sisse PÕHJUSE LEIAB ALATI just fännidepoolne lõunavärav.

Kui Eesti oleks kaotanud, saanuks Eestlased on löönud lõunasse 68 pealkirja valmis vorpida teemal, ja põhja 38 kolli, vastaste samad et me ei suuda vastu hakata isegi arvud on 43 ja 49.

Meie oma okkaline Seega oleme suutnud oma tugevasti nõrgendatud Horvaatia siilikoobas koondise kodust kujundada koondisele. Kui Eesti võitnuks Enne mängu ütles Horvaatia okkalise siilikoopa, kust kolme 6 : 0, saanuks kirjutada, et koondise peatreener Ante Cacic: saatusliku torkega lahkusid viivastased olid eriti tujust ära ja eriti “Pean peatreenerina oma 20. mati horvaadid ning kus oleme vähemotiveeritud. mängu ega ole kunagi näinud, et alistanud teiste seas Venemaa, mu mängijatel motivatsiooniga Uruguay ja Belgia, kui nimetaprobleeme oleks. Nad mängivad da nimekamaid. 3 : 0 on uhke oma riigi eest kirega ja teevad seda ka mingil põhjusel meid alahindavad tulemus ja see tuleb ka valju hääle ja kõhomme.” ja karistada saavad, pole see meie lavate pealkirjadega välja öelda. Ei pea Cacici käe all sai koondis alles oma asi. Meie asi on rind kummi ajada ja pabistama: küll annab koondis edaspidi teise kaotuse ja näiteks analoogses olutrummi lüüa: me võitsime! Meie asi põhjust ka krõbedamaid pealkirju leiukorras mullu novembris, kui horvaadid on võitudest rõõmu tunda ja mitte tada. Nagu mujalgi maailmas. võitsid esmalt MM-valikmängus 2 : 0 otsida vabandusi oma edule. VabanIslandi ja pidasid kolm päeva hiljem dusi otsigu kaotajad. Meie asi on Belfastis maavõistluse Põhja-Iirimaaharjuda mõttega, et karistame igaüht, ga, veeretasid nad väljakuperemeeste kes eeldab kerget jalutuskäiku A. Le võrku kolm kuiva – nagu Eesti nüüd Coq Arenal. Statistika näitab, et väike neile. Ja pole sugugi võimatu, et eelise Eesti on oma koduväljakust suutnud andis neile juba 9. minutil saavutatud teha väikese kindluse, kust võiduga avavärav. väljumine pole lihtne ühelegi vastaKaotusseisu jäämine Eesti vastu INDREK SCHWEDE sele, kusjuures bilanss on positiivseks aitas mängutuju ja motivatsiooni pigem JALKA peatoimetaja pöördunud just viimastel aastatel.

2017 MAI JALKA

17

rannajalgpall

Rannajalgpall saab kaks sisehalli Eesti rannajalgpall saab vajaliku arengusüsti järgmisel aastal, kui Tallinnas valmib kaks täismõõdus sisehalli. Siis muutub spordiala aastaringseks ja tegijate motivatsioon võib Eestist teha rannajalgpalli tippriigi.

INDREK SCHWEDE

Rannaspordimängude hall Õismäel hakkab välja nägema nõnda.

18

JALKA MAI 2017

Foto: Eksinvest OÜ

“H

ooaeg kestab Eestis kolm kuud ja igal aastal oleme sellest perioodist maksimumi välja võtnud,” ütleb meie rannajalgpalli arendanud Kari-Andri Kask. “Oleme Eestis tegelenud alaga 15 aastat ja edasi saab liikuda ainult siis, kui meie hooaeg pikeneks. Muidu pusime ühe koha peal edasi. Nüüd on meie ees perspektiiv, et rannajalgpall muutub aastaringseks spordialaks.”

Kari-Andri Kask meenutab, et käis juba 2006. aastal tollase Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni jutul eesmärgiga ehitada sisehall. Erinevalt toonasest on praegu olemas asjast huvitatud, kel on olemas ka raha. Juba tänavu sügisel peaks valmis saama rannavõrkpalli sisehall ja tuleval aastal kaks täismõõtmetes liivahalli – mõlemad Õismäele.

“Rannaspordi halli valmimiseks sõlmisid Tallinna Spordibaasid OÜ ja Tallinna linn möödunud aastal hoonestusõiguse lepingu ja sinna tuleb lisaks liivaväljakule ka suur pallimängude saal, kus on võimalik pidada ka saalijalgpalli mänge.”

“Me saame käima lükata täispika hooaja ja tegeleda alaga aasta ringi!” õhkab Kari-Andri Kask. “Ja koondise koha pealt saame hakata unistama.

Ilma sisetingimusteta MM-finaali pääseda pole reaalne. Me mängime Inglismaaga võrdselt, aga sisehalliga läheme neist hooga mööda ja saame end võrrelda maailma kuue tippriigiga.”

Eesti rannajalgpalli koondisel on hea võimalus tõusta tippu.

rannajalgpall

Marko Truusalu (vasakul) Poola koondise vastu käärlööki sooritamas.

Kase sõnul annab aastaringne treeninguvõimalus tohutut motivatsiooni noortele. Praegused Eesti tipud on amatöörid, kes kehalise ettevalmistuse treeneri Roman Minlibajevi juhendusel treenivad nagu profid. Paljud käivad treenimas Nõos, kus vanasse võimlasse on liiv sisse veetud. Sealne plats on 40 x 20 meetrit (rannajalgpalli väljak peab olema 36 x 28 meetrit), aga ajab asja ära.

“Seda entusiasmi ei tohi lasta maha

käia,” rõhutab Kask. “Sisehall on kuttidel silme ees ja selle abil tõuseme oma praeguselt positsioonilt Euroopas – oleme tosina esimese seas – kindlasti kõrgemale.”

“Kuniks meil sisehalli pole, pole ju suurt mõtet rannajalgpallile päris jalgpallist mängijaid otsida, sest kolmekuine hooaeg pole paljudele motiveeriv,” jätkab Kari-Andri Kask. “Oleme väga lühikese ajaga suutnud üpris palju. Kui

Foto: BSWW

me 2015. aastal Pärnus euroliiga superfinaali korraldasime (MMi järel tähtsuselt teine võistlus – toim.), lõi see rannajalgpallile soodsa fooni, kuid sellest on pikas plaanis vähe kasu, kui me ei suuda pakkuda pikka hooaega. Sisehallidega saame anda alale suure arengutõuke ja moodustada ka noortekoondised. Hea on ka see, et Eesti Jalgpalli Liidu juhatus on rannajalgpalli asjadega kursis ja mõtleb kaasa.”

Eesti võiks haarata initsiatiivi

Foto: BSWW

Aprillis sõitis Eesti koondis laagrisse Hispaanias, et olla maailma nelja parema hulka kuuluva Šveitsi koondise viimaseks maavõistluspartneriks enne MMi. Mullu käis Eesti šveitslaste kutsel avamas Hispaanias avatud uut treeningukeskust.

Suhted maailma tippmeeskondadega on head.

“Oleme rannajalgpallis heas kirjas ja meid kuulatakse, sest oleme rahvusvaheliselt tõendanud, et me tegutseme, mitte ei jutusta,” ütleb Kari-Andri Kask.

“Minu arvates võiks Eesti võtta initsiatiivi enda kätte ja välja tulla algatustega, mis aitaks mängul areneda. Näiteks on välja kujunenud, et kui MM välja arvata, siis rannajalgpallis pole tavaks küsida piletiraha. Aga see sissetulek aitaks võistluste korraldajaid ja rahvuslikke alaliite. Niimoodi tapetakse riikide entusiasmi ala arendada, sest sissetulekut pole. See pole ju normaalne, et Eesti on Baltikumis ja Skandinaavias ainus riik, mis viljeleb nii päris, ranna- kui ka saalijalgpalli. Rootsis ja Soomes koondist pole, Taani tuli esimest korda välja eelmisel aastal ja Norra on ainsana pikemalt mänginud. Soomlased ja taanlased käivad meie juures koolitusel, aga kui nad vaimustunult tagasi kodumaale lähevad ning nähtust-kuuldust räägivad, pilte ja videoid näitavad, pole kohalikus suure jalgpalli alaliidus kedagi, kes neid kuulaks. Nad ei pääse õige inimeseni. Eestil on võimalus muuta selle spordiala käekäiku maailmas.”

2017 MAI JALKA

19

premium liiga

Premium liigas

minnakse täiega peale!

Peeter Klein hävitas viimasel minutil Sillamäe, Mihkel Ainsalu triblas läbi Tammeka nagu Messi! Mark Oliver Roosnupu repertuaar on lai – oma hooaja kolm esimest väravat lõi ta pea, vasaku jala ja parema jalaga. Noored on avavoorudes võimsad olnud. Teises ringis saavad nad kamaluga tähelepanu.

SIIM KERA

P

remium liiga avaringis mütanud mehised mehed ei kao kuhugi, kuid “Mehiste meeste mängu” asemel tervitab 5. mail startiv teine ring uue loosungiga – “Täiega peale!”.

“Teises ringis kolib liiga parimatele staadionitele, paljud võistkonnad hakkavad mängima muruväljakutel,” kommenteerib Premium liiga arendusjuht Veiko Soo. “Väljas on kevad, soe, muru on roheline ja see lausa kutsub mängima – täiesti uus energia, mis nakatab kõiki! Fookuses on noored staarid, kel on uljust, mängulusti ning uut energiat.”

Vestlesime aastat hea hooga alustanud kolme noore talendiga ning uurisime neilt muu hulgas, millistelt oma eakaaslastelt nad sel aastal võimsat minekut ootavad. Andekate jalgpallurite teemal mõtiskles ka esiliigas palliva JK Tallinna Kalevi peatreener Marko Pärnpuu. Nelja vooru järel leidis ta, et noormängijatest on kõige säravama stardi teinud Levadia jalgpallur Mark Oliver Roosnupp (19, saab 12. mail 20).

Mullu Paide Linnameeskonnas laenul olles viis väravat löönud ründemängija skooris kolmes esimeses voorus kokku kolmel korral – eelmisel hooajal läks tal sama arvu tabamuste jaoks 12 kohtumist.

“Ta on olnud väga aktiivne ja silmapaistev,” kiitis Pärnpuu. “Mul on hea meel, et noor mees tiitlinõudleja põhikoosseisus mängib. Ilmselgelt on ta endale ise koha võidelnud, ega Igor Prins (Levadia peatreener – toim.) niisama kandikul kellelegi midagi ei paku.

20

JALKA MAI 2017

Tähtis on see, et ta sobib hästi treeneri mängujoonisesse. Lisaks on ta palliga osav, kiire, samas kohusetundlik tegemaks pallita tööd, mida tavavaataja alati näha ei pruugi. Tal ei ole ühtegi selgelt nõrka külge ning kui samas vaimus jätkab, siis ma ei usu, et on kaugel see aeg, mil ta A-koondise uksele koputab.”

2016. aastal 20 korral esiliigas vastaste võrku sahistanud Peeter Klein (20) lõi tänavuse esimese nelja vooruga kaks väravat ning andis ka ühe resultatiivse söödu. Eriti magusaks hetkeks oli kahtlemata üleminutite 2 : 1 võiduvärav Sillamäe Kalevi vastu. Andekas ründaja on siiralt õnnelik, et ta on esindustiimis niivõrd palju minuteid teeninud, kuid oma mänguga ta rahul ei ole.

“Väravavõimalusi on mul natuke rohkem olnud,” mainis ta. “Pean kindlasti neid olukordi paremini lahendama ning külmemalt mõtlema ja tegutsema. Ei tohi rabistada, peab targalt lahendama.”

Mis saab Golovljovist?

FC Flora keskväljal tõmbab niite Mihkel Ainsalu (21), kes sai võrdlemisi palju platsile ka mullu, kokku 26 kohtumises. Tänavu lõi ta esimese nelja vooruga kaks väravat ehk sama palju kui tervel eelmisel hooajal kokku ning andis ühe tabamuse toonud passi.

Kirsiks tordil oivaline soolotabamus Tammeka vastu. Silmatorkavalt on ta mänginud ka kaitsefaasis.

“Statistika osas nuriseda ei saa,” tunnistas Ainsalu. “Aga mänguliselt on vaja juurde panna, just mängutunnetuses, mis tuleb mängides. Ütleme nii, et ma

Uute nägude jaht Kui Premium liiga avaringi kommunikatsioon oli suunatud klubide sisemistele kogukondadele ja traditsioonilisele jalgpallihuvilisele, kes on harjunud vutimängu väisama, siis teises ringis on lisandunud uus fookus – eesmärk on kõnetada ka jalkavõõrast inimest, kes varem staadionile ei ole jõudnud.

“Kindlasti oli ka avaringis uut publikut, aga nüüd on see konkreetne eesmärk,” lausus Veiko Soo. “Tahame minna võimalikult suureks ja kõnetada erinevaid sihtgruppe, kes varem fookuses ei olnud. Eesmärk on olla linnapildis nähtavamad, kasutada võimalikult palju erinevaid kanaleid, et jõuda oma sõnumitega maksimaalse hulga uute inimesteni.”

tahaks rohkem mänge otsustada ning olla Floras kandva rolliga põhilüli.”

Kel aga tasub mängijate ja Pärnpuu arvates sel aastal hoolikalt silma peal hoida? Uustulnuka Viljandi Tuleviku väravavaht Karl-Romet Nõmm (19) kaitses klubi puuri juba kaks aastat tagasi, kui viimati kõrgseltskonnas mängiti.

Liiga tagumise otsa satsi postide vahel seistes tõotab tal tänavu töö jätkuda.

“Kui su mäng on kaitsest lähtuv, siis on vaikimisi sisse kirjutatud, et rasketel hetkedel on väravavaht see, kes päästab ja aitab,” jutustas Pärnpuu. “Kindlasti on Nõmmel päris paras koorem kanda.

Ma ei taha öelda, et see on tema jaoks läbimurde hooaeg, aga eks aasta näitab, kui valmis ta on mehiste meeste mängu mängima.”

Eesti jalgpallurite edetabel Mattias Käidil aitasid kaks koondisemängu teha 17kohalise hüppe (eelmisel kuul langes ta kaheksa kohta). Peale koondisemängude toetusime ka Premium liiga kohta tehtavale InStati statistikale, mis seab pallureid järjestusse nii erinevates kategooriates kui ka üldiselt.

Järgmises tabelis kajastub eelkõige meeste toimetulek oma klubides.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets

Mihkel Ainsalu on üks lubavaid noori Premium liigas.

Tallinna Kalevi peatreener soovitab pilgud suunata ka Tallinna Levadiast Paide Linnameeskonda suundunud Magnar Vainumäele (19). Tema roll Paide palliga mängus peaks kokkumängu paranedes aina tõusma. Mullu peamiselt Levadia duubli eest esiliigas pallinud ja Premium liigas kaks kohtumist kirja saanud poolkaitsjalt ootavad tegusid ka Roosnupp ja Klein.

“Mulle meeldib väga Magnar Vainumäe mäng,” sõnas Klein. “Nüüd on tal võimalus end meistriliigas tõestada. Olen temaga U19 koondises koos mänginud ning ta avaldas mulle oma töökusega muljet. Ta on rahulik, mängib oma vanuse kohta väga küpselt, samas ei jäta olukordadesse minemata ning üritab alati palli võita.”

Noorenduskuuri läbinud Paide Linnameeskonnast tuuakse esile ka endisi Nõmme Kalju jalgpallureid, oodatakse Sören Kaldma (20) ja Andre Järva (20) säravaid esitusi.

“Mina ootan, et Järva oleks Paide staarründaja,” kostis Mihkel Ainsalu.

“Loodan, et ta jõuab vormi, kus võib temalt igas mängus väravat oodata.”

Samuti hindab Ainsalu kõrgelt võistkonnakaaslast Henri Järvelaidu (18). Õlavigastusest taastuv ääremängija sai mullu Flora eest platsile ühes

Foto: Lembit Peegel

kõrgliigamängus. Kolm aastat tagasi Tottenham Hotspuri noorteakadeemias testimisel käinud Järvelaiul on Ainsalu sõnul olemas kõik omadused, et läbi lüüa.

“Eestis pole palju selliseid mängijaid, kes oleksid üks ühele olukordades nahaalsed ja konkreetsed,” kommenteeris Ainsalu. “Tal on ründav suunitlus ja kõva mootor.”

Veel mainiti Herol Riibergi (20), Martin Mäge (20), Martin Millerit (19), Märten Kuuske (20), Marco Lukkat (20) ja Jan Koklat (19, saab mai lõpus 20). Mida aga oodata Infoneti mehest Eduard Golovljovist (20), kes skooris Premium liigas esimest korda juba 2013. aastal, kuid on viimasel kahel aastal peaasjalikult rikkunud esiliiga kaitsjate und – tugevuselt teisel astmel on ta 54 matšiga löönud uskumatud 82 väravat.

“See küsimus on juba mitmendat aastat, et kas ja millal hakkab Golovljov kandvamat rolli kandma,” arutleb Pärnpuu. “Kas ta suudab teha järgmise sammu? Eks seal mingi põhjus on, miks tema asemel teised mehed mängivad. Albert Prosa ja Vladimir Voskoboinikov on ees, eks tal on, kellest läbi murda.”

4. Siim Luts

+3

5. Sergei Zenjov

–1

6. Taijo Teniste 7. Henri Anier

–2

8. Ken Kallaste 9. Henrik Ojamaa 10. Mihkel Aksalu 11. Mattias Käit

+17

12. Nikita Baranov

+1

13. Artur Pikk

–2

14. Rauno Sappinen

–2

15. Janar Toomet

+1

16. Marko Meerits

+5

17. Dmitri Kruglov

–2

18. Karl Mööl

+4

19. Aleksandr Dmitrijev

–1 UUS!

20. Rimo Hunt 21. Frank Liivak

–4

22. Mark Oliver Roosnupp

+7

23. Pavel Marin

–4

24. Markus Jürgenson

+3

25. Andreas Vaikla

–11

26. Andrei Sidorenkov

–1

27. Artjom Dmitrijev

UUS!

28. Mihkel Ainsalu

UUS!

29. Joonas Tamm

UUS!

30. Mait Toom

–4 2017 MAI JALKA

21

fänn

Luule Komissarovi mure: töö segab jalgpalli vaatamist

Luule Komissarov (74) on jalgpallihull. Kui vaid saaks, istuks ta päev läbi teleka ees ja vahiks vutti. Jalka käis Viljandis Ugala teatri legendaarselt näitlejalt uurimas, kuidas ta nii sügavale jalgpalliusku pööras.

SIIM KERA

“Ü

Luule Komissarov on tulihingeline Eesti koondise poolehoidja.

22

JALKA MAI 2017

Foto: Heigo Teder

kskord ma rääkisin kellegagi Eesti jalgpallist ja olin võimeline talle lausa käsitsi kallale minema,” alustab armastatud näitleja Luule Komissarov pingeliselt. “Ta ütles, et miks sa mängu vaatad, nagunii koondis kaotab. Ma olin nii vihane, läksin näost punaseks ja vastasin, et kui sa midagi ei tea, hoia suu kinni!”

Värskelt renoveeritud Ugala teatris tehakse märtsikuu lõputundidel veel viimaseid viimistlustöid, kuuleb pirinat-põrinat. Kohtun Luulega tema uues garderoobis, kuhu ta tõstis oma jala esimest korda vaid päev varem.

Sellest hoolimata on ta jõudnud puust riidenagile hoolikalt sättida koondise vutisalli. Tegemist on märgilise esemega – selle salliga käib näitleja Eesti rahvusesinduse mängudel omadele kaasa elamas. Vahepealsel ajal pesitseb sümboolne kaelasoojendaja uhkelt rõivistus. Märksa võimsam jalkaaltar on Komissarovi kodus. Sealt leiab tütre, endise tippujuja Kaja kingitud Madridi Reali kodustaadioni Santiago Bernabeu mudeli ja sama klubi kalendri. Menusarjas “Õnne 13” Lainet kehastava naise öökapiraamatuks on tunnustatud vutiajakirjaniku Sid Lowe’i kirjutatud, Barcelona ja Reali vastasseisust pajatav “Viha ja kirg staadionil”. Cristiano Ronaldo pildiga särki kannab ta suurima auga. Suurvõistluste ajal ei pea noo-

fänn

Kuidas Luule jalgpalli mängis

Pärast edukat mängu tiimikaaslastele ja publikule aplodeerimas.

remad kolleegid pead vaevama, Luule käest saab alati küsida, mis seis on, sest ta täidab turniiritabelit ja märgib üles kõik väravalööjad. Jalgpallihull selle sõna parimas tähenduses!

“See on täiesti seletamatu,” ei oska Luule öelda, miks ja kuidas jalkasõgedus teda nii tugevalt tabanud on. “Ma ei saanud jalgpallist alguses mitte midagi aru. Mina kudusin ning abikaasa Kalju Komissarov ja poeg Johannes vaatasid.

Olin päris vihane! Nemad karjusid ja mina ehmatasin nii, et vardad kukkusid sülest. Mind ei huvitanud jalgpall üldse, aga vaikselt hakkasin vaatama ning päris

Foto: Heigo Teder

tema süda Eesti koondise peale ning võimaluse korral ei jää nägemata Viljandi Tuleviku matšid. “Ütlen otse välja, töö segab jalgpalli vaatamist, hea meelega vaataks lihtsalt päev läbi,” lõkerdab Luule, kes naudib televiisori vahendusel meeleldi ka teisi spordialasid.

Koos pere, kolleegide ja sõpradega kuulub Komissarov jalgpalliklubisse.

Küll mitte selle mõiste traditsioonilises tähenduses. Tegemist on seltsinguga, kus vaadatakse aeg-ajalt üksteise pool jalgpalli ning koondisemängude puhul võetakse ette teekond Tallinnasse. Luulele kamp meeldib. Kui tal ALGUSES EI VÕTNUD VEDU miski mängus mõistetamatuks jääb, on Mina kudusin ning abikaasa Kalju kõrval abilised, kelle Komissarov ja poeg Johannes vaatasid. käest seletust küsida.

Olin päris vihane! Nemad karjusid ja Kuigi suurepärase mina ehmatasin nii, et vardad tulemusega lõppenud kukkusid sülest.

Eesti–Horvaatia maavõistluses jäi tal Siim Lutsu avavärav nägemata – lihtsalt sassi läksin umbes kümme aastat tagasi. ei osanud seda nii kärmelt oodata –, Viimasel ajal on väga palju seda, et isegi meenutab ta kohtumist naeruga. Nalja täiesti võõrad minuealised inimesed, kes Viljandis vastu tulevad, tahavad jalgpalpakkus grimeerijast sõbranna Merle, kes list rääkida. Väga ootamatu mäng, mis on väisas oma esimest koondisemängu ja täis igasuguseid pöördeid.” kohe staarkohtunik Mark Clattenburgi otsuste peale sõrme viibutama hakkas.

Pisar silmas Viigilahingut Küprosega oli teleka ees Kui käed-jalad pole etendusega märksa närvesöövam vaadata. hõivatud, on Komissarovi nädalava“Kui Belgia 1 : 8 oli õudne – mul hetus jalgpalliga täidetud – Klavani oli pisar silmas ja ma ei saanud aru, Liverpooli mängude jälgimine Viasat mis poistega juhtus –, siis see mäng oli Sport Balticu kanalilt on kui aamen teistpidi hull,” jutustab ta elavalt žestikirikus. Samuti vaatab ta teisi Premier kuleerides. “Väga pingeline. Teisel pooLeague’i heitlusi ning Meistrite liiga lajal läksin nii sassi, hüüdsin, et poisid, madistamisi. Kõige tugevamalt tuksub ärge laske väravat! Helistasin sõbran-

Eelmise aasta 3. septembril sai Komissarov omal nahal tunda jalgpalluri rasket elu. Viljandi staadioni kunstmuruväljakul toimunud firmade turniiril jooksis ta platsile Ugala Unitedi punases särgis. Ugala teatri korraldusjuht Heigo Teder meenutab, et näitleja mängis oma rolli esmaklassiliselt välja.

“Panime Lulli protokolli ning kui otsustavas kohtumises oli kaks minutit lõpuni, tõime ta jokrina platsile,” jutustab mees. “Klassikaline tähelepanu hajutamine. Kui ta väljakule tuli, olid vastased kivistunud ning viimased kaks minutit kadusid kiirelt. See oli esimene ja viimane õnnestunud strateegiline vahetus Ugala Unitedi ajaloos. Kui ma pärast Lulli koju viisin, istusid tädid hruštšovka ees ning olid väga üllatunud, kui spordivormis Luule ütles, et ta käis jalgpalli mängimas.”

Mullusügisene põlveoperatsioon pani turniirilt hõbemedali võitnud Komissarovi säravale jalgpallikarjäärile aga põntsu. Millal on oodata tagasitulekut?

“Kui elu ja tervist on, siis võibolla jooksen 80aastaselt veel kaheks minutiks platsile,” itsitab ta.

Poksitreenerina laval.

Foto: Lembit Peegel

2017 MAI JALKA

23

fänn Luule vs. Laine Luule, skaalal 1–10, kui suur jalgpallifänn sa oled?

9,5.

Ma arvasin, et rohkem, näiteks 11.

Ma ei saa rohkem olla, ma pole sel aastal Viljandi Tuleviku mängudele jõudnud. Harilikult on nende mängud etendusepäevadel. Mul on selle pärast südametunnistuspiinad!

7. aprillil on Tuleviku ja Tammeka mäng.

Sinna peab minema! 7. aprill (vaatab märkmikust järele – toim.) on mul vaba, täitsa vaba! Nüüd ei ole enam ühtegi vabandust, kohe ütlen Heigole (Heigo Teder, Ugala korraldusjuht – toim.). Mul on Tuleviku sallid ja kõik olemas, muudkui antakse!

Koos poja Johannesega Wembley staadionil!

nale ja ütlesin, et süda jääb seisma. Viik oli minu arust väga hea tulemus.”

Televiisori ja staadioni vastasseisus võidutseb Luule puhul viimane. Ekraani vahendusel näeb küll korduseid, kuid staadionil on parem ülevaade, lisaks saab kõvasti plaksutada, kaasa laulda ja täielikult mängu sisse elada.

Mängule meeldib talle saabuda nii vara kui võimalik. Nähtud peavad saama nii mängijate kui ka kohtunike soojendused. Ainuüksi arbiitrite silkamine tõstab Luule emotsiooni lakke: “Issand, kui kihvt see on!”

Võimsaim staadionikogemus pärineb tal 2015. aasta oktoobrist, mil Inglismaa võõrustas Eestit maailma jalgpallipühamus Wembley staadionil. 75 427 silmapaari seas oli esindatud ka Luule.

Praeguseks on ta põlveoperatsioonil käinud, toona võitles veel valuga. See aga ei takistanud koos klubikaaslastega mööda Londonit lonkimast. Igal hommikul kaks pakitsust alandavat tabletti sisse

Foto: Heigo Teder

ning 15 kilomeetrit päevas läks nagu niuhti!

“Ma ehmatasin Wembleyl täitsa ära, hirmus palju rahvast,” lausub ta suurte silmadega. “Tegime ümber staadioni tiiru, nii suur, et ma ei oska seda sõnadesse pannagi. Väga võimas ja uhke tunne oli seal istuda ja oma poisse vaadata.”

Omadest poistest ehk Eesti koondislastest on Komissarovi lemmikud Ragnar Klavan (“tema on a ja o”) ja Konstantin Vassiljev (“mängu ajal karjun “Kostja, Kostja””), kuid talle sümpatiseerivad kõik, kes riiki esindavad.

“Mul on üks suur unistus ka, pane see kirja,” loeb ta mulle sõnad peale.

“Tahaksin meie jalgpallikoondisega näost näkku kohtuda. Kui ma saaks vaid nende kätt suruda, see oleks nii tore! Ma vaataks lihtsalt suurte silmadega neid noori mehi. Jalgpallis on platsi peal 11 noort meest, kes teevad sporti, jooksevad. Issand jumal. See on ju võimas!”

Ma ei saa küsimata jätta. Kui suur jalgpallifänn “Õnne 13” Laine on?

Krissu (Kristjan, mängib Väino Aren – toim.) kõrvalt on ta sunnitud vaatama. Ühes osas ütleb Laine, et me vaatame kõige rohkem just sporti.

Kardan, et stsenarist Andra Teede on selle minu pealt võtnud, kuna ma olen jalkaga orbiidis. Pani ka Laine sporti vaatama! Ma arvan, et viis kümnest.

Kas vaataksid pigem head lavastust või head jalgpallimatši?

“Assa kurja, nüüd sa esitasid küll alles küsimuse,” muigab Komissarov. “Igal juhul läheks pigem jalgpalli vaatama. See emotsioon on palju võimsam kui see, mis sa teatrist saad. Teatris on teine emotsioon. Etendus võib kohutavalt meeldida, sa võid nutta või naerda, aga ta ei tõuse kunagi nii kõrgele. Jalgpallis tõuseb süda siia (koputab pealaele – toim.).”

24

JALKA MAI 2017

Pärast etendust publiku tänada.

Foto: Lembit Peegel

SEE ON SINU VÕIMALUS KUULUDA EESTI KOONDISSE! KUTSUME SIND OMA SÕPRUSKONNAGA OSALEMA SUUREJOONELISES EESTI JA SOOME VAHELISES MAAVÕSTLUSES! 10. JUUNIL 2017 PEETAKSE EESTI JA SOOME VAHEL SUUREJOONELINE JALGPALLILAHING, KUI ÜHE PÄEVA JOOKSUL TOIMUB VÄHEMALT 100 JALGPALLIKOHTUMIST KAHE NAABRI VAHEL. TULE JA MÄNGI PÕHJANAABRITE VASTU VUTTI! VÕITE ISE OTSUSTADA, KAS SOOVITE MÄNGIDA KODUSEL STAADIONIL VÕI SÕITA ÜLE LAHE MÄNGIMA! IGA MÄNGU TULEMUS LOEB, SEEGA AITA ÜLDVÕIT EESTILE TUUA! PANE OMA VÕISTKOND KIRJA VEEBIS: WWW.100GAMES.EU OSALEMA ON OODATUD KÕIK! OSAVÕTT TASUTA! EESTI JALGPALLI LIIT

treener

Joonas Ljaš mängib ise Rakvere Tarva eest esiliigas edasi.

Foto: Lembit Peegel

26

JALKA MAI 2017

treener

Joonas Ljaš

kasvatab Rakveres tarvaid Neli aastat treenerina töötanud Joonas Ljaš tunneb rõõmu tööst ja poiste arengust ning töötab välja Rakvere Tarva noortetöö süsteemi.

Ta peab oluliseks võitluslikkuse ja visaduse kasvatamist ning lubab treeningutel emotsioone välja näidata.

INDREK SCHWEDE

“M

eie imago on olla võitlejad, ehtsad Rakvere pullid,” sõnastab Rakvere Tarva noortetöö juht Joonas Ljaš klubi ja oma isikliku treenerikreedo. “Muidugi on tehnika kõige alus ja ABC, seda me teeme nagunii iga päev, aga nõuan oma poistelt ka võitlust ja seda, et ei tohi alla anda! Ka iga treening on sõda. Luban poistel riidu minna, kuigi seda võib olla kõrvalt raske seedida, aga see näitab, et ollakse asja sees. Hasarti ja emotsiooni ei tohi maha suruda, aga rõhutan, et pärast treeningut olete jälle sõbrad. Iga trenn olgu pingutus, kes ei viitsi võidelda, selle koht pole väljakul.”

Joonas Ljaš on rahul, et on saanud oma poisid võitlema, ja näeb selle vilju võistlustel. Kuigi algus oli raske, sest noorel treeneril puudusid kogemused.

“Oleme käinud võistlemas ka välismaal ja kohtunud palju slaavi võistkondadega,” selgitab Ljaš. “Alguses ehmatas mind ennastki ära, kui nägin, millise võitluslikkuse ja kiirusega vastased peale tulid ja kuidas lastevanemad neile kaasa elasid. Samas see ka õpetas ja andis ettekujutuse, kuidas minu poisid mängida võiks. Esimesel aastal tulid Eesti meistrivõistlustel – me män-

gime ida piirkonnas – suured kaotused ja jõudsin isegi mõelda, kas see amet on üldse minule. Aga ma ei hakanud rapsima ja järgmised hooajad on olnud meil korralikud.”

“Tule proovi, vii üks treening läbi!”

2013. aastal Estonian Business Schooli lõpetanud Joonas Ljaš sattus jalgpallitreeneriks juhuslikult. Tarvas komplekteeris 2005. aastal sündinud poiste rühma, treeneritest oli puudus ja Reijo Kuusik pakkus Joonasele, et proovi, tule vii üks treening läbi. Ljaš läks ja jäi.

Kaks esimest aastat olid rasked.

“Kannatasin ja õppisin, kuniks

EI ANNA ALLA!

Alguses ehmatas mind ennastki ära, kui nägin, millise võitluslikkuse ja kiirusega vastased peale tulid ja kuidas lastevanemad neile kaasa elasid. poisid hakkasid mängima ja tulemused paranesid,” meenutab Joonas, kel nüüdseks tehtud treeneri B-litsents.

“Praegu olen väga rahul, olen samade poistega siiamaani koos. Poisid on mul südames.”

Nüüd on Joonas Ljašil ka 2007. aastal sündinute grupp, mille ta võttis lasteaiast. Kuigi algus nii väikestega nõudis noorelt treenerilt mõtlemist ja katsetamist, tunneb Ljaš end viimased paar aastat oma ametis kindlamalt ja on ka oma teise rühmaga väga rahul. Hea läbisaamine on ka lastevanematega, kes käivad esindusmeeskonna mängudel.

Võistluste ja ühiste ürituste kaudu on tekkinud vajalik kogukonnatunne.

Senise treeneritöö jooksul on Joonas Ljaš õppinud kõige enam kannatlikkust ja väikestest asjadest rõõmu tundmist.

Hea on kogeda, kui poistel hakkavad välja tulema asjad, mille kallal treeningutel vaeva nähtud. Olgu selleks või lihtne seinasööt. Ta on õppinud lahendama ka konfliktseid olukordasid ja aina enam neid ennetama. Ta on õppinud ka kõigilt treeneritelt, kellega ta koos on töötanud. Ta nimetab Mati Pari, Urmas Kirsi, Sergei Zamogilnõid, Jan Važinskit ja Valeri Bondarenkot.

“Vahel olen lastele midagi õpetanud ja siis tuleb korraga meelde, kellelt ise selle idee sain!” räägib Ljaš. “Praegu on minu suurim mõjutaja Urmas Kirs, kellelt saame häid näpunäiteid ja kasulikke nippe. Ta on esindusmeeskonna peatreener. Talle meeldib asju lihtsana hoida ja mulle ka meeldib selline lähenemine. Ma ei aja oma poiste puhul liigset taktikat taga. Ei aja asja keeruliseks, seda jõuab hilisemas eas õpetada.”

Hea meelega näeks Joonas Ljaš, et tema poisid jõuavad noortekoondistesse ja välismaale klubijalgpalli mängima. Et nad püsiksid jalgpalli juures ja jõuaksid kaugele. Tulevikus tahaks ta proovida ka mehi treenida. Praegu veel mitte, sest käsil on klubi noortesüsteemi ülesehitamine.

“Teeme seda koos Urmasega (Kirs – toim.) ja tahame teha nii, et iga treener annab oma rühma pärast kaht-kolme aastat edasi järgmisele treenerile,” seletab Ljaš. “Mängijad saavad niimoodi mitmekesisema ettevalmistuse. Muidugi ei tahaks oma poisse veel ära anda, aga nii on loogiline ja nii on ka mujal maailmas. Tahame igal aastal võtta uue aastakäigu poisse ja sügisel avame 2011. aastal sündinute grupi. Täituvusega meil probleemi pole.”

2017 MAI JALKA

27

20 aastat

Tõnu Sirel:

“Me peatume Kuressaare Olümpia hotellis!”

Endine suusataja Tõnu Sirel on kaks viimast aastakümmet töötanud jalgpalliliidu peasekretärina. Kolleegid iseloomustavad teda hea sisekliima loojana, legendaarselt kokkuhoidlikuna ja hea naljasoonega inimesena.

INDREK SCHWEDE

Kaks aastakümmet jalgpalliliidu igapäevatööd juhtinud Tõnu Sirel üldjuhul ülikonnas lavale ei kipu ...

28

JALKA MAI 2017

Foto: Lembit Peegel

“M

ina ütlen tema kohta võrokene,” lausub jalgpalliliidu peakohtunik Uno Tutk, kes on jalgpalliliidus töötanud veidi kauem. “Tema esimene vastus on alati ei! Ta ei tee uisapäisa otsuseid, seepärast ütlebki ei. Aga kui mõte settib või suudab keegi anda sellele Tõnu jaoks ratsionaalse seletuse, siis on kõik võimalik.

Tõnu ei taha uhke ülikonnaga esireas patseerida. Kui esimest korda Inglismaaga mängisime, oli üks asjapulk küsinud, kas peasekretär ei tulnudki pidulikule lõunasöögile. Üks meie inimene näitas: näe, seal ta läheb – kastiga mööda tribüüni. Meie mõistes polegi peasekretär ju mingi iluisik, vaid paneb ise ka vajadusel käe külge.

Meile kontoris seostub ta suusahundiga. Jalgpalliliidu talvepäevad on teoks saanud tänu temale ja siis ta sunnib kõiki suuskadele. Kord aastate eest Haanjas ärgitas Tõnu kõiki endale järgnema ja pani esimesest mäest nii üles, et ainult üks inimene suutis sabas püsida. Ja ka sel talvel üllatas ta seltskonda, kui pani suusamatkal vile peale ning lubatud looduse nautimise asemel tuli kokku vast ligi kolmkümmend kilomeetrit tõsist suusaliugu. Kogu see meie seltskond, koondise treenerid ja hästi treenitud jalgpallurid, kes püüdis tempos püsida, oli täiesti läbi. Jäi õhtul juba enne sauna magama.”

“Tõnu on väga inimlik, arusaaja ja hea empaatiavõimega ülemus,” iseloomustab teda võistlusosakonna juhataja Kadri Jägel. “Ta on meie kontori hing, kes mõjutab sisekliimat väga positiivselt.

Ta lööb alati kõigis tegemistes suure sportliku kirega kaasa. Töö juures on tal kombeks sõrmi nipsutada ja selle järgi kuuleb alati ära, kui ta koridoris käib.

Tema kokkuhoidlikkus on legendaarne, aga sellisena tasakaalustab ta juhatuses kõlavaid lennukaid ideid, mille

20 aastat

… pigem leiab ta endale praktilist tegevust, nagu 2001. aastal Lilleküla staadioni ehitusel.

puhul puudub inimestel sageli teadmine, kui palju miski maksab. Mul on meeles, kui jalgpalliliit asus veel Rapla tänaval ja mul hakkas arvuti ekraan virvendama. Siis maksis kõik arvutiga seotu muidugi rohkem kui praegu, aga Tõnu ei võtnud mu muret kuulda.

Lõpuks läksin tema tuppa ja ütlesin, et enne ei lahku, kui saan uue kuvari. See taktika töötas!

Ta kipub nimesid segamini ajama, eriti naisterahvastel. Ütleb viis valet nime, enne kui sinuni jõuab. Seletus on selline, et kõikidel naistel on ühesugused soengud ja nad näevad selja tagant sarnased välja. Üht lugu, mis juhtus aastaid tagasi Saaremaal, naerame siiamaani.

Olin jalgpalliliidus vähe töötanud ja sõitsime Tõnu autos Kuressaarde. Küsisin, mis hotellis me peatume. Tõnu vastas, et Olümpia hotellis. Mina: kas tead, kus see asub? Tõnu: ei tea, peaksime küsima. Ja siis pidas ta auto kinni ja palus mul läbi autoakna küsida, kus asub Kuressaare Olümpia hotell!”

“Tuleb meelde 2005. aasta Eesti–

Slovakkia MM-valikmäng Tallinnas,” meenutab avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. “Kui praegu on jalgpalliliidus iga töö peale inimesed olemas, siis toona töötas siin hulga vähem inimesi ja koondise mängude ajal rakendati kogu kontor mängude ettevalmistusse. Teha oli palju, õhkkond närviline ja inimesed

KADRI JÄGEL:

“Tema kokkuhoidlikkus on legendaarne, aga sellisena tasakaalustab ta juhatuses kõlavaid lennukaid ideid, mille puhul puudub inimestel sageli teadmine, kui palju miski maksab.” jooksid mööda staadionit ringi. Oli märts, väljas oli külm ja lumine ning mind saadeti lippe staadioni mastidesse tõmbama. Mul puudus sellega kogemus ja aega kulus palju. Tahtsin kõike teha maru korralikult, et lipp hiljem lahti ei

Foto: Lembit Peegel

hargneks. Mingil hetkel märkas Tõnu mu tegemist, tuli ja tõmbas ise kõik lipud masti. Sellega seoses olen mõelnud, et ta on vist ainuke jalgpalliliidu peasekretär maailmas, kes on mängupäeval lippe masti tõmmanud.

Tõnu on väga praktiline, heas mõttes kokkuhoidlik ja majandusliku mõtlemisega. Tema tegevus viib resultaadini, kusjuures ta leiab olukordadele praktilisi lahendusi. Tõnu toonitab, et kuigi Eesti-siseselt võrreldes oleme heas seisus, siis Euroopas kuulume siiski vaesemate alaliitude sekka ja peame majandama kokkuhoiu tingimustes.

Et me ei konkureeri mitte kellegagi Eestis, vaid just rahvusvaheliselt. Kõige lihtsam on võtta kallim lahendus, aga et saada sama asi soodsa hinnaga, tuleb vaeva näha. Ta on olnud hea tegevjuht, mida näitab kasvõi see, et paljud inimesed, kes on läinud mujale tööle või välismaale, on tagasi tulnud. See näitab, et organisatsiooni igapäevatöös on palju vastastikust klappimist ning töö on korraldatud mõistlikult ja inimlikult.”

2017 MAI JALKA

29

minu 11 Foto: Jake Farra

Vladimir Voskoboinikovi tiim: megastaarid ja inimlikkus

T

alvel ronis Vladimir Voskoboinikov jääauku, kevade saabudes pani mees Jalka tarbeks kokku oma sümboolse koosseisu. Eesti koondises neljal korral tabanud ründaja on kodu- ja välismaiste ässade kõrvale lisanud ka siirast isiklikku inimlikkust.

“Ma ei tahtnud väga sirgjoonelist võistkonda teha, vaid soovisin anda laiema tähenduse,” kommenteerib mullune Eesti meister. “Siin tiimis on kõik vajalikud inimesed olemas – on sõber, on isa, on treener, on legendid.”

Rinat Dassajev Legendaarne Nõukogude Liidu väravavaht, kes oli Moskva Torpedos üks minu treeneritest. Oli suur au temaga ühes meeskonnas olla, ei suutnud uskuda, et olen legendiga samas tiimis. Esimest korda kuulsin temast võibolla kuue-seitsmeaastaselt, kui isa ütles, et selline väravavaht on olemas. 1988. aastal valiti ta ka maailma parimaks väravavahiks!

Dmitri Kruglov Minu parim sõber. Olen temaga koos mänginud nii Levadias, Venemaal, Aserbaidžaanis kui ka Infonetis. Oleme temaga samm-sammult koos käinud. Ta on mu sõber ja ilma sõpradeta ei saa! Eestis on ta omal positsioonil üks parimaid.

Ragnar Klavan Temaga on samuti olnud suur au ühes võistkonnas mängida.

Suur eeskuju noortele, näitas, et Eestist on võimalik tippklubisse saada. See pole mitte ainult tema, vaid kogu eesti rahvuse suur saavutus. Kui me koos koondises mängisime, siis oli näha, kui professionaalne ta on. Ta töötas enne ja pärast trenni, tal ei olnud kunagi kellegagi ühtegi konflikti.

John Terry Üks parimatest keskkaitsjatest, kelle vastu mul mängida õnnestus. Kui me Inglismaaga mängisime, oli mul tema vastu väga-väga raske. Ta jättis sügava mulje, mul ei olnud tema vastu võimalustki.

Pavel Voskoboinikov Minu isa. Igal lapsel peab olema nii ema kui ka isa. Olen oma isale väga tänulik, et ta tekitas minus huvi jalka vastu, käisime koos statkal palli mängimas ja ta unistas alati, et tema pojast saab jalgpallur. Olen väga õnnelik, et mul oli selline eeskuju.

Cristiano Ronaldo / Lionel Messi Ma ei hakka muud välja mõtlema. Meie ajastu parimad mängijad ja meil veab, et me elame sellisel ajal, kus kaks mängijat niimoodi domineerivad. Oma lemmikut mul neist

30

JALKA MAI 2017

Külmas karastunud Voskoboinikovi koosseisust leiab teisigi mehiseid mehi.

Ronaldo

Vladimir Voskoboinikov

Cristiano Ronaldo

Zinedine Zidane

Vitali Kobašov

Dmitri Kruglov

Ragnar Klavan

John Terry

Lionel Messi Pavel Voskoboinikov

Rinat Dassajev

ei ole, meeldivad mõlemad, paneks nad koos ühele tasemele.

Ronaldo on väravakütt, Messi pigem individuaalne mängija.

Zinedine Zidane Minu arvates parim poolkaitsja läbi aegade. Nüüd tõestab ka treenerina, et ta on üks parimaid. Raske on kirjeldada, sest ta on nii hea. Hakkasin temale tähelepanu pöörama siis, kui ta Torino Juventusesse läks.

Vitali Kobašov Minu esimene treener FC Puumast. Siin on täpselt sama jutt nagu vanematega. Nii nagu vanemal, on ka treeneril suur roll, sest ta tekitab samuti spordiala vastu huvi. Olen tänulik, et Vitali andis mulle võimaluse ja nägi minus potentsiaali.

Ronaldo Brasiilia Ronaldo, kes kahjuks on oma karjääri lõpetanud.

Kui vaadata tema statistikat, siis oli ta alati suur väravakütt.

Tema lõpplahendus oli suurepärasel tasemel, hoidis lõppfaasis alati pea külmana.

Vladimir Voskoboinikov Kui ma juba sellise koosseisu valisin, siis tahaks ise ka sellest osa olla. Ma isegi ei tea, mis minu roll on, aga eks igal jalgpalluril ole unistus selliste mängijatega koos võistkonnas olla.

KALEVIPOJAD PUNASTE KURADITE VASTU!

EESTI . BELGIA

9. JUUNI 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 19:45. Avavile kell 21:45.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Liverpool

Inglismaa

JAMES MILNER Foto: Scanpix

Foto: Martin Meisner/AP/Scanpix

Tallinna Flora

MADIS VIHMANN Foto: Jana Pipar

Liverpool

Inglismaa

Rootsi

JAMES EMIL FORSBERG MILNER RB Leipzig Foto: Scanpix

rubriik

Laagriga Kreekas said sinisärgid oma read korrastatud. Dividende tõi see ka kodumängus Horvaatia vastu.

Foto: Lembit Peegel

Küproselt punkt, Horvaatialt skalp Karol Metsa (vasakul) roll kaitse südames oli oluline. Pildil õhuvõitlus Kostakis Artymatasega (18).

Foto: Lembit Peegel

MM-valikmängus saavutatud punktile Küproselt lisandus kodune 3 : 0 võit Horvaatia üle. Koondise peatreener Martin Reim näeb arengut kaitsemängus ja seda, kui oluline on lüüa ise kiire värav.

INDREK SCHWEDE

E

esti koondis sõitis Küprosele plaaniga lüüa vastasel käest nende trumpkaart, millega olid hädas olnud nii Belgia, Kreeka kui ka Bosnia ja Hertsegoviina. Saareriigi koondis oli oskuslikult tekitanud ülekaalu äärtel, kust trahvikasti saadetud tsenderdused kujutasid vastasele suurt ohtu.

“Meie vastu nad niimoodi hakkama ei saanud,” ütleb Eesti koondise peatreener Martin Reim. “Nende mängu analüüsides nägime, et Küpros ründab 75% ulatuses äärtest, kust ei tule lihtsalt tsenderdused, vaid väga ohtlikud tsenderdused. Sellise mängu vastu on kolm varianti: kas peab äärepoolkaitsja olema valmis kasvõi oma otsajooneni välja vastast katma; kas tuleb keskpoolkaitsja äärekaitsjat julgestama või lükkame ühe poolkaitsja keskkaitsjate vahele.

Me tegime seda viimast – Karol Mets 38

JALKA MAI 2017

koondis läks Ragnar Klavani ja Nikita Baranovi vahele, mis võimaldas neil kahel äärekaitsjaid toetada.”

Reimi sõnul taktika töötas ja kõige ohtlikumad olukorrad meie värava all olidki siis, kui Karol Mets pidi pikki minuteid ninaluumurru tõttu väljaku ääres tohtrite käe all olema, ja ühes olukorras ei saanud Klavan äärele vastu tulla, sest tema seljatagune jäi julgestuseta.

VASTASE ÄÄRED KINNI

Karol Mets läks Ragnar Klavani ja Nikita Baranovi vahele, mis võimaldas neil kahel äärekaitsjaid toetada.

“Tohtrid püüdsid Metsa verejooksu kinni saada ja see aeg jättis meie mängule pitseri,” tõdeb Reim. “Alles pool tundi pärast mängu algust tegime ise oma esimesed rünnakud.”

Reimi sõnul võis rahule jääda 0 : 0 tulemusega ja sellega, et kaitse pidas.

Kaasa aitas mängueelne laager Kreekas, kus oli aega koostööd harjutada.

15 sisselastud väravat neljas varasemas valikmängus nõudsid probleemiga tegelemist.

“Midagi tegime paremini kui varem, aga mängupilt polnud selline, nagu tahaksime,” täpsustab Reim. “Ründefaas

jättis soovida ega andnud täit rahuldust, sest pall oli väga vähe meie käes. Samas oli meil kaks-kolm väga head kontrarünnakut.”

Ise tuleb kiiresti skoorida!

Kui vahetult pärast 3 : 0 maavõistlusvõitu Horvaatia üle ei leidnud Martin Reim reporterite ette astudes seletust sellele suurtulemusele, siis nädala jagu hiljem lausub ta reipalt: “See mäng näitas, kui oluline on ise ruttu värav lüüa! Oleme korduvalt kogenud, kui keeruline on 0 : 1 seisust tagasi tulla, ja ka horvaatidel polnud pärast meie kiiret avaväravat lihtne.”

Meeskonda häälestades rääkis peatreener enne kohtumist mängijatele, et sel aastal võib koondisel olla vaid neli kodumängu ja seepärast on iga matš ülimalt tähtis, et rahvas ei peaks pettuma ja omasid toetaks.

“Varasem kogemus on näidanud, et kui teine mäng tuleb väikese vahe järel, siis on meil raske, ja seetõttu tegime koosseisus vahetusi, et olla värsked,” selgitab Reim. “Leidsime ka hea plaani, kuidas eelmisest mängust taastuda: saime hästi klappima tagasireisi, mis tagas vajaliku magamisaja ja treeningud sobivatel aegadel. Paistis, et läks täkkesse. Meeskonnal oli jõudu ja energiat.”

Reim on rahul ka kõigis kolmes koduses valikmängus meeskonna näidatud emotsiooni ja energiaga väljakul.

Küprose korrumpeerunud jalgpall Küprose liigas on Inglise meistrisarja järel Euroopa suurim välismängijate arv (69,2% ja 57,1%). Seda tendentsi on püütud pidurdada nõudega, et vähemalt kaks algkoosseisu mängijat peavad olema küproslased. Iga puuduv mängija toob klubile trahvi 1500 eurot, mis tähendab, et jõukamad klubid saadavad algkoosseisus väljakule 11 pallurit ja maksavad kahe puuduva omamaise mängija eest 3000 eurot.

Reeglite avalikule ja “legaalsele” eiramisele sekundeerib Küprose jalgpallis valitsev suur korruptsioon.

Kokkuleppemängud on suur probleem ja treeneritele, kes on keeldunud kaasa mängimast, on saadetud pomme. 2015. aastal kehtestati esimeses kokkuleppemängus vahele jäämise eest 5000 euro ja teise eksimuse puhul 10 000 euro suurune trahv.

Mullu detsembris karmistati reeglit: esimese eksimuse puhul kaotab klubi kuus punkti ja maksab 50 000 eurot trahvi ning teise eksimuse puhul klubi eemaldatakse meistrivõistlustelt.

Kolmas eksimus tähendab viieaastast eemaldamist kõigilt Küprose jalgpalliliidu egiidi all toimuvatelt võistlustelt ja miljoni euro suurust trahvi. Üldiselt arvatakse, et kokkuleppemängudega pole seotud riigi suurimad klubid, vaid nende nõrgemad vastased. Kaks hooaega tagasi suurendati kõrgliiga klubide arvu tosinalt 14-le ja see on tõstnud nende klubide hulka, kelle fännibaas on väike ja mängud seeläbi üldises kontekstis tähtsusetud. Just väiksemaid klubisid kahtlustatakse mängude müümises.

Ründefaasis jäime hätta: Henrik Ojamaa ümbritsetuna neljast vastasest.

Foto: Lembit Peegel

2017 MAI JALKA

39

koondis Ja muidugi sellega, et kahes viimases mängus on kaitse pidama saadud.

“Muidugi ei tähenda see seda, et enam meile väravaid ei lööda,” muigab Reim. “Me nii kõvad ei ole, et vastastel ühtki momenti ei teki. Aga me teame kindlamalt, mida kaitses teha.

Vajadusel kasutame viiendat kaitsjat.

Saame paremini äärtesse pressi teha ja äärepoolkaitsjad ei pea nii palju jooksma.”

Eesti meeskonna pingilt leiab taustajõudude seast omamoodi dream team’i – peatreeneriks meie rekordinternatsionaal ja kõigi aegade parimaid poolkaitsjaid Martin Reim, väravavahte juhendab kõigi aegade parim jalgpallur Mart Poom ja ründajaid koondise suurim väravakütt Andres Oper. Puudu on vaid Raio Piiroja, kes kantseldaks kaitsjaid.

“No ma olen ise ka kaitses mänginud,” pareerib Reim selle mõtte ilmselge huumoriga. “Aga tõsi on see, et oleme palju koos mänginud, palju asju koos läbi elanud ja tunneme üksteist

hästi. Samas on meil piisavalt erinevusi, et asju arutada. Meil ei nooguta kõik kaasa. Mardil on küll selge ülesanne treenida väravavahte, aga ta on ka kõiges muus treeneritega ühe laua taga.

Andrese roll on olla pidevas suhtluses ründajatega ja neile nõu anda. Tal on selles vabad käed, aga lähtuda tuleb muidugi meie taktikalisest plaanist.

Vaatame üheskoos vastase üle: tugevused ja nõrkused, kuidas ta mängib, mida peame arvestama, kes sobivad meie poolt platsile ja keda saame kasutada.”

Järgmised etteasted on koondisel kodus MM-valikmäng Belgiaga ja võõrsil maavõistlus Lätiga. Reimi sõnul ei mäleta siis keegi enam viimast mängu ega tulemust.

“Esimese mängu märksõna on revanš,” ütleb Reim naljaga pooleks.

“Teise mängu kaotust ei andestaks keegi. Võit Horvaatia üle andis eneseusku: tuleb ise olla usin, siis tuleb ka tulemus. Oma momendid peab ära lööma, kaitse peab pidama ja õnne peab ka olema.”

Põhja-Küpros tahab pildile Nikosia on unikaalne pealinn – poole sellest on okupeerinud tunnustamata Põhja-Türgi vabariik. Jalgpalliski on näha saareriigi põhjaosa okupeeritud staatus: kuulsa kuurortlinna Famagusta kaks meeskonda kannavad nimesid Famagusta Anorthosis ja Famagusta Nea Salamis, kuid paiknevad mõlemad Larnacas. See pole muuseas haruldus: ka Soomes tegutseb ikka edasi Venemaa annekteeritud Viiburi spordiselts Urheilijat, mis asetseb Helsingis. See oleks sama, kui Eestis kannaks mõni spordiklubi Venemaa poolt annekteeritud Petseri nime.

Rahvusvaheliselt isoleeritud Põhja-Küpros on kadedalt kiiganud saare lõunaosa poole. Eriti pärast seda, kui Nikosia APOEL jõudis Meistrite liigas veerandfinaali. FIFA vahendusel oli jutuks ka Põhja-Küprose jalgpalliliidu ühinemine Küprose jalgpalliliiduga, kuid pärast 2009. aasta valimisi see dialoog Põhja-Küprosel vaibus.

Horvaadid on surutud kaitsesse: Sergei Zenjovi (10) selja tagant paistavad samuti palli jahtivad Ragnar Klavan (vasakul) ja Karol Mets. Neid on takistamas Matej Mitrovic.

Foto: Lembit Peegel

40

JALKA MAI 2017

KÕIK ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

PIDUPÄEVALE 27. MAIL A. LE COQ ARENAL!

KELL 13

KELL 16

NAISTE KARIKAFINAAL

TIPNERI KARIKAFINAAL

SOODSATE HINDADEGA JOOGID A. LE COQILT!

SUUR LASTE MÄNGUALA!

ALATES KELLA 12st A. LE COQ ARENA FESTIVALIALAL:

JALGPALLITURG PÕNEVATE KAUPADEGA!

NB!

ESIMESELE 1000 KÜLASTAJALE TASUTA SEAPRAAD SAAREMAA LIHATÖÖSTUSELT!

EESTI JALGPALLIKLUBIDE PENALTIVÕISTLUS!

PIDUPÄEVA KÜLALISEKS ON IDA-TALLINNA KESKHAIGLA! TASUTA PÄÄSMEID PIDUPÄEVALE KÜSI OMA KLUBIST! Vaata päeva täpsemat ajakava: www.jalgpall.ee!

eksklusiiv Kukkuv Ragnar Klavan (vasakul) püüab Mateo Kovacicit tasakaalust välja viia.

Foto: Lembit Peegel

Mateo Kovacic:

Zidane teab, kuidas mängijatega suhelda 2015. aastal 29 miljoni euro eest Milano Interist Madridi Reali kolinud Mateo Kovacic on tõeline mängumootor, kes tunneb end keskväljal nagu kala vees. Maikuu alguses 23. sünnipäeva tähistav horvaat vastas päev enne Eesti–Horvaatia maavõistlust meili teel Jalka küsimustele. Mida Meistrite liiga võitjal öelda oli?

SIIM KERA

42

JALKA MAI 2017

eksklusiiv

J

algpalliväljakul on sinu hüüdnimeks professor. Kui sa oleksid ülikooli professor, siis mis alal?

Ausalt öeldes on jalgpall mulle juba kolme-nelja-aastasest saati ainus eesmärk olnud. Ma olen alati mõelnud ainult jalgpallist, jalgpallist ja jalgpallist ning kõik, mis ma tegin, oli jalgpalli silmas pidades. Koolis olin ma matemaatikas päris hea ja ma ei pidanud selleks palju vaeva nägema, nii et ma ilmselt oleks seda teed läinud, kui jalgpalli ei oleks.

Sa oled öelnud, et sinu lemmikpositsioon on kaitsev poolkaitsja. Miks?

Tavavaatajale on tegemist üsna nähtamatu rolliga ning sel kohal mängivaid pallureid tihti ei märgata.

Ma ei arva, et kaitsvad poolkaitsjad on alahinnatud, ning mulle tegelikult meeldivad kõik keskväljapositsioonid, kus ma saan palju palliga olla – midagi Andres Iniesta, Luka Modrici ja teiste samasuguste mängijate sarnast. Sellised jalgpallurid on iga klubi võtmemän-

ELAB JALGPALLILE

Ma olen alati mõelnud ainult jalgpallist, jalgpallist ja jalgpallist ning kõik, mis ma tegin, oli jalgpalli silmas pidades. gijad – mootorid, kes panevad mängu tööle, ning ma üritan sama teha.

Tunnen end poolkaitses kõige mugavamalt, sest mulle meeldib palli jalaga mängida.

CV Mateo Kovacic Sündinud: 06.05.1994 Sünnikoht: Linz, Austria Positsioon: poolkaitsja Statistika:

2010‒2013 Zagrebi Dinamo 43/7 2013‒2015 Milano Inter 80/5 2015‒... Madridi Real 45/1 2013‒... Horvaatia koondis 35/1 Tiitlid:

2010‒11, 2011‒12 Horvaatia meister ning karikavõitja 2015‒16 Meistrite liiga võitja 2016 UEFA superkarika võitja 2016 klubide MMi võitja Klubide puhul arvestatud ainult liigamänge. Statistika 6. aprilli seisuga.

vutatud Meistrite liiga võiduga, et on suurepärane treener. Me oleme sel aastal samamoodi jätkanud ning ta on meeskonnale palju juurde andnud.

Ta teab, kuidas mängijatega suhelda, sest ta oli ise täielik tipp. Mul on väga hea meel, et hea treener ja endine suur jalgpallur mind juhendab, temalt on palju õppida.

Reali ja Barcelona vastasseis el clasico on meeletu heitlus. Meedia ja fännid

kütavad pingeid ja rivaliteeti üles. Kui palju see mängijate isiklikke suhteid mõjutab? Barcas mängiva koondisekaaslase Ivan Rakiticiga suhtled ikka samamoodi nagu varem?

El clasico on eriline matš, pingeline, minu jaoks klubijalgpalli suurim sündmus. Siiski, mängijate suhteid see ei mõjuta, vähemalt horvaatidel mitte.

Rakiticiga saan ma täpselt sama hästi läbi kui enne seda, kui me oma praegustesse klubidesse siirdusime. Mängu ajal oleme muidugi suured rivaalid, aga väljaspool matši saame hästi läbi.

Mis on Madridi Realis mängimise juures parim?

Ma üritan sellist suurt klubi esindades iga hetke nautida. Bernabeul (Santiago Bernabeu, Reali kodustaadion – toim.) mängimine on iga jalgpalluri unistus ning minul on see täitunud. Ma ei suuda vaid üht asja nimetada, kogu kogemus on fantastiline. Ma tahan lihtsalt iga hetke nautida ja oma oskuseid näidata.

Oled polüglott ja räägid viit erinevat keelt: saksa, horvaatia, inglise, itaalia ja hispaania. Nii mitutki La Liga võõrleegionäri on hurjutatud, et nad pole hispaania keelt selgeks õppinud.

Kas klubivahetuse puhul on uue keele õppimine hädavajalik?

Ma sündisin Austrias, kus sain selgeks

Foto: Jana Pipar

Kes olid noorena sinu eeskujudeks?

Mulle meeldis väga Robert Prosinecki, sest ta oli horvaat ja tõeline fenomen! Üks parimatest. Mul oli palju eeskujusid, näiteks Ronaldinho, kes tegi väljakul asju, mida mitte keegi teine ei suutnud. Nüüd ma mängin nii rahvuskoondises kui ka klubis koos Luka Modriciga ja see on minu jaoks unistuse täitumine. Ta on minu eeskuju ja mulle meeldiks tema jälgedes käia.

Zinedine Zidane oli uskumatu mängija. On tal treenerina samasugused omadused – näiteks loovus ja temperament –, mida me palliplatsil nägime?

Ta näitas oma esimesel hooajal saa-

Ragnar Klavan (vasakul) püüab Mateo Kovaciciga sammu pidada.

2017 MAI JALKA

43

eksklusiiv saksa keele. Kodus vanematega rääkisin ma horvaatia keeles ja inglise keelt õpetati koolis. Itaalia ja hispaania keel jäid külge neis riikides mängides. Ma austan rahvusi ja kultuure, kus ma mängin, ja mulle meeldib keeli õppida. Oskus treenerite ja võistkonnakaaslastega suhelda on ülioluline faktor, nagu ka kvaliteet väljakul.

Sa sündisid ja kasvasid üles Austrias.

Horvaatiasse kolisid sa 13aastasena, kui liitusid Zagrebi Dinamo noortetiimiga.

Mu vanematel oli raske Austriasse kolida ja mul oli keeruline Horvaatiasse minna, aga iga samm eduni on raske, miski pole kerge. Ma läksin Dinamosse, sest nad veensid mind, et ma võin seal heaks mängijaks kasvada ja edasi suuremasse klubisse liikuda. Mu perekond võttis väljakutse vastu ja kõik läks nii, nagu me ootasime.

Tegid Zagrebi Dinamo eest oma debüüdi 16aastaselt, praegu oled 22, seljataga 80 liigamängu Milano Interis, 45 Madridi Realis, üle 30 kohtumise Horvaatia

koondises. Väga kiire lend. Kuidas seda seletada?

Mul on alati olnud tugi perekonnalt ja tüdruksõbralt, kellega olen juba 15aastasest saati koos. Mu sõbrad on mulle samuti väga tähtsad olnud.

Inimesed võivad öelda, et mulle on kõik kuidagi kergelt ja kiirelt tulnud, kuid see pole nii. Ei ole lihtne siirduda suuremasse klubisse ja mängida

EESMÄRK OLLA ÕNNELIK

Jalgpall on oluline, kuid mitte kõige olulisem – ma tahan perekonda luua ja olla õnnelik inimene. vähem, kui sa soovid. Treeneritel on mõnikord lihtne noormängijad pingile jätta. Ma tahan oma arengut ja jalgpallis kasvamist nautida ning täita oma maksimaalne potentsiaal.

Jalgpall on oluline, kuid mitte kõige olulisem – ma tahan perekonda luua ja olla õnnelik inimene.

Eesti jalgpallis levib stereotüüp, et Balkani meeskondasid tuleb võimalikult kaua nullil hoida, sest siis kaotavad nad oma pea ja mängulusti. Samas olen selle piirkonna vutisõpradelt ka vastupidist kuulnud – kui Balkani tiim välja vihastada, saavad nad just uut indu juurde. Kumba koolkonda sina kuulud?

Mina oskan ainult Horvaatia koondise eest rääkida, me oleme alati võidule keskendunud ja me teame, et mäng ei kesta mitte 30 või 45 minutit, vaid 90 minutit, mis tähendab, et meil on alati võimalus värav lüüa. Üheks meie tugevuseks on see, et me oleme väga kannatlik võistkond. Kõik, kes Horvaatiat esindavad, teevad seda suure kirega.

Austria koondise esindamine ei tulnud sinu puhul kõne allagi?

Ei, ma pole sellest kunagi mõelnud. Ma austan austerlasi, mu vanemad elavad seal ning ma olen väga tänulik, et ma sain seal elada ja hariduse saada, kuid ma kolisin Horvaatiasse üsna noorelt ning mu soov on alati olnud Horvaatia koondist esindada ja nii ka läks. Ma loodan, et teen seda veel aastaid, see on suur au.

Mateo Kovacic (vasakult) ees, Henri Anier ja Mattias Käit kannul ning kohtunik Mark Clattenburg seda kõike tähelepanelikult jälgimas.

44

JALKA MAI 2017

Foto: Lembit Peegel

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

9.

99

Suurtoetajad:

63/31 km OSTA PILET 26. veebruar 2017 BALTIKUMI SUURIMALE TRENNIPÄEVALE!

10.30 - 13.30

Epp Mäe Kuidas rohkem pingutada?

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

Põlvevigastused ja nende ravi Kuidas valida toitumiskava?

8.45 - 9.30

Julged hokinaised

Raju trenn heviaeroobika

10.15 - 13.00

9 772382 818016

TÕNU PÄÄSUKE:

Pealtvaatajad, lühem ring / Spectators, shorter route

12.00 - 16.00

Course

11.15 - 13.30

– ekstraklass iluuisumaailmas

HIND 4.95

seni, kuni on häid noori, panen ikka edasi!

tagasi Tartu Maratonil

Kuidas arendada löögitugevust?

300 erilist jalatsipaari IRINA RODNINA

Kehaline kasvatus – rõõm liikumisest

9.15 - 10.30

Meediapartner:

9 772382 818016

Maratoni kodu:

Raul Olle

E LUS T I I L

Suusapartner:

HIND 4.95

AJ AV I I D E

44. Tartu Maraton 63/31 km 26. veebruar 2017 www.tartumaraton.ee

M E EL E LA HU TU S

E LU S T I I L

Külma ilmaga trennis

Indrek Raadiku suur väljakutse

BALLETT – kunst või sport?

spordihetked

Indrek Kelgu suusakogu

10 motivatsiooninippi

kümnevõistlusest kikkpoksi

AET SÜVARI

27. korda Tartu Maratonile

A J AV I I D E

Kolmekordne Tartu Maratoni võitja

M E E LE L AH U T U S

Näeme stardis!”

HENDRIK THEMAS

152 võistlust aastas

MALLE POSKA

“Tartu Maraton ei ole lihtsalt üks suusavõistlus, vaid elulooline sündmus.

Läbisõit suletud / Track crossing closed

TÕNU HENDRIKSON

Tartu Maratoni hing

Pealtvaatajad, pikem ring / Spectators, longer route

AGNES SIRKEL

Läbisõit raskendatud / Possible traffic jams

MÄRTS 2017

Võistlusrada / Race track

VEEBRUAR 2017

26. veebruar 2017

M Ä RT S 20 1 7

ESITLEB

VE E BR UA R 2 0 1 7

Tule ja kirjuta oma

RADA

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

Üleminekuaeg ja üheksakümnendad Eesti spordis

ajab Eesti asja

mängija luubi all

Jako Kanter

Foto: Lembit Peegel

Noor vasakkaitsja Jako Kanter tõusis mulluse hooaja jooksul Pärnu Linnameeskonna põhimeheks ning sai kirja kümme U19 koondise kohtumist.

Mehe head ja vead võtavad vaatluse alla Pärnu Vapruse juhendaja, endine U19 rahvusesinduse loots Marko Lelov ja Kanteri endine treener Jüri Ivanov. Õhuvõitlus Marko Lelov: Ta mängis alles paar aastat tagasi III liigas. Õhuvõitlus on jäänud mängulugemise ja kogemuse taha. Lühike jalgpallur peab oma kasvu mängulugemisega kompenseerima. Vajab rohkem kogemusi, mänguaega ja enesekindlust.

Jüri Ivanov: On pisike poiss ja eks tal ole raske pikemate vastastega võidelda. Võitleb muidugi kõvasti ja püüab kõike teha, et õhuvõitluses võitjaks tulla. On küll äärekaitsja, aga peamäng peab olemas olema, ilma selleta ei saa.

Jõud Marko Lelov: Kui noormängijad pääsevad tavaliselt varakult meesteklassi tänu tehnilistele omadustele, siis teda aitas just füüsiline tugevus.

Kui ta eelmisel aastal Premium liigasse tuli, oli kehaliselt valmis.

Jüri Ivanov: Juba noorena oli jõuline poiss, praegu on ka meesteklassi jaoks piisavalt jõudu.

Liikuvus Marko Lelov: Ta pole positsioonimängija, kes ainult kaitseb, vaid liitub võimalusel rünnakule. Oli noorteklassides ääreründaja ja see on ta päris liikuvaks teinud.

Jüri Ivanov: Ta on selline moodne äärekaitsja, kes katab terve ääre, suudab rünnakule tõusta ja kaitsesse tagasi tulla.

Jõudu ja liikuvust jätkub.

cv Sündinud: 09.01.1998 Klubi: Pärnu JK Vaprus Endised klubid: Pärnu JK, Pärnu Linnameeskond Treenerid: Jüri Ivanov, Märt Siigur, Andres Aljaste, Taavi Midenbritt, Lars Hopp, Karel Voolaid, Marko Pärnpuu, Aivar Lillevere, Gert Olesk, Marko Lelov

46

JALKA MAI 2017

Kiirus Marko Lelov: Kiirus on oma vanuse kohta heas seisus. Äärekaitsja peab tõusma ja langema ja tal on nii stardi- kui ka distantsikiirusega korras.

Jüri Ivanov: On alati väga kiire olnud ja see kiirus pole kuhugi kadunud. Premium liiga jaoks piisavalt. Stardib hästi ja distantsikiirusega jookseb terve ääre ära.

Marko Lelov: “Väga eeskujulik ja kohusetundlik mängija, kes teeb iga treeneri rõõmsaks. Järgmise sammu tegemiseks peab olema õpihimuline.”

Väljakunägemine Marko Lelov: Tema puhul on see seotud otsuste vastuvõtmise ja otsuste langetamisega. Ääremängija peab nägema keskvälja ja ründajaid. Ta teab, mis kohtadesse ta söötu otsima peab, aga väljakunägemine sõltub sellest, kui palju tal aega on.

Jüri Ivanov: On kindlasti ajaga paremaks läinud.

Nooremana oli tal sellega probleeme, tihti jooksis kinni ja mõte kadus ära, nüüd näeb väljakut paremini ja oskab käike leida.

Vastupidavus Marko Lelov: Äärekaitsjal on vastupidavus väga tähtis, ta peab olema õigel ajal kaitses ja rünnakul. See on üks tema trumpe. Saab hästi hakkama.

Jüri Ivanov: Peab 90 minutit vastu ja mängib ka Premium liigas rahulikult ära. Kui kõik on korras ja ta on terve, siis ma ei näe vastupidavusega mingit probleemi. Ikkagi Vapruse põhimees.

Sisu Marko Lelov: Kui eesmärgi seab, siis tahab selleni ka jõuda. Mängija, kes tahab jalgpallurina tippu jõuda.

Jüri Ivanov: Väga kohusetundlik. Võtab kõike tõsiselt, teeb hoolega tööd ja kuulab treenerit. Trennis teeb asju täie jõuga ja ei viili. Mul ei ole tema kohta kunagi ühtegi pretensiooni olnud.

Tehnika Marko Lelov: Tehniliselt on ta oma vanuses väga okei, vasak jalg on väga hea. Juurde on vaja kiiruslikku tehnikat ja liikumise pealt tehnikat.

Oluline on see, kuidas saada surve all hakkama.

Jüri Ivanov: Eks tal ole nii, nagu kõikidel on – tuleb igal ajal selle kallal töötada. Triblamisoskus on tal olemas, saab hakkama. Sama ka pallipuute ja omaksvõtmisega.

Löök & sööt Marko Lelov: Äärekaitsja peab tõusma ja palli kasti panema, löögil nii suurt rolli ei ole, samas võiks rohkem lüüa, kui kasti lähedale jõuab. Söötu oskab anda, aga vaeva tuleb näha selle kallal, et õigel ajal õige sööt leida. Vasak jalg on tugevam, paremat jalga tuleb lihvida.

Jüri Ivanov: Löögi kohta ei saa midagi öelda. Päris hea, tugev ja terav. Sööduga tuleb vaeva näha ja pidevalt harjutada, et kvaliteeti tõsta. Hea on see, et üldiselt saab mõlema jalaga hakkama.

mängija luubi all

Kettaheitjast olümpiavõitja nõbu Marko Lelov ja Jüri Ivanov iseloomustasid just su mängijaomadusi. Millistes neis elementides sa enda arvates kõige parem ja halvem oled?

Väljakunägemine pole just kõige parem, õhuvõitlus on samuti natuke kehv. Ma arvan, et vastupidavus ja jõud on minu trumbid. Löök ja sööt on ka enam-vähem ja sisu mul on.

Kes on Pärnu parim jalgpallur läbi aegade?

Ma ütleks, et Raio Piiroja. Ta on olnud tulihingeline jalgpallur, kes on endast kõik andnud. Oli alati hingega asja juures ja tänu sellele jõudis ka kaugele.

Oled Gerd Kanteri sugulane. Kas oled temalt spordinõu küsinud?

Jah, olen küll. Ta on mu isa venna poeg. Mingisuguseid nippe ma tema käest küsinud pole, olin üsna noor, kui viimati nägime. Eks tal ole kiire elu ja suhtleme põhiliselt perekokkutulekutel.

Kas Ronaldo või Messi?

Kindel vastus on Messi, siin pole mingit kahtlust. Ta on rohkem mängus sees ning ilus on vaadata, kuidas ta mängib. Olen Barcelona fänn, nii et see on kohustuslik vastus.

Mitu tundi päevas internetis aega veedad?

Päris palju. Kindlat arvu ei oska öelda, aga üle nelja tunni kindlasti.

Pole midagi teha, tänapäeva elu keerleb neti ümber. Põhiliselt loen jalgpalliuudiseid.

Kumb on magusam: kas see, kui hoiad taga nulli, või 2 : 1 võit, kus lööd värava?

Kuna ma löön suhteliselt harva väravaid, siis pigem 2 : 1 võit.

Eriti magus oleks lüüa Levadia või Flora vastu võiduvärav, see oleks üpris hea tunne. Värav on minu puhul üsna harv nähtus.

Võimalusi tekib vähe, aga kui tekib, siis otsin tihti söötu ja lööma ei lähe. Peaksin kindlasti rohkem proovima.

Kas meri või jõgi?

Võin mõlemas ujuda, aga isiklikult eelistan isegi jõge. Käin jões hea meelega, kuigi üldjuhul külastan merd, sest sõprusringkonnas eriti neid pole, kes jões ujumist naudiksid.

Mis spordialasid sa peale jalgpalli jälgid?

Väga vähe jälgin. Muud alad mind nii palju ei tõmba, et neid vaadata, ainult jalgpall. Kui olümpiamängud on, siis vaatan kergejõustiku sprinte ja oma sugulast, aga muust pole väga huvitatud.

Mis muusikat enne mängu riietusruumis kuulad?

Kõige rohkem elektroonilist tantsumuusikat. See kütab üles, teeb mind energiliseks, toob eluvaimu ja tahtmist sisse.

Mis on su kõige halvem iseloomujoon?

Ma ärritun liiga kergelt ja täitsa tühjade asjade peale. Reageerin üle. See tuleb ka jalgpalliplatsil välja, lihtsad asjad võivad frustratsiooni tekitada.

Mida teeksid järgmises olukorras: käib 80. minut, seis on 1 : 1, ning sul on võimalus teha viimase mehe viga ja võtta ära kindel värav, kuid saada punane. Kas lased vastastel kümme minutit enne matši lõppu juhtima minna või korjad punase ja jätad mehed raskeks lõpuks kümnekesi?

Mina võtaks punase, ma ei laseks lüüa. Kaitsjana tuleb endast kõik anda, et väravate arv minimaalsena hoida. Ma loodaks, et meeskond peab kümnekesi kümme minutit vastu. Parem jätta seis viiki, kui lasta vastastel juhtima minna.

Foto: Jana Pipar

2017 MAI JALKA

47

lugeja küsib

Signy Aarna Kuopio välikohvikus.

48

JALKA MAI 2017

Foto: Oliver Olinen

lugeja küsib

Signy Aarna: võibolla olen Kuopiosse liiga kauaks jäänud Talutöödest, peokleidist, kalapirukast ja Premium liigast – Soome kõrgsarjaklubis Kuopio Pallokissat neljandat hooaega alustanud ründetuus Signy Aarna seisis silmitsi Jalka lugejatega. Kõige rohkem köitis inimesi, kuidas Põlvamaalt pärit jalgpalluril põhjanaabrite juures käsi käib.

SIIM KERA

M

eesjalgpallurid unistavad tavaliselt Premier League’ist või La Ligast. Mis liigasse pääsemine oleks sinu unistuste täitumine? (Kuldar, Võrumaa) Ohoo. Üks tõusvamaid liigasid on praegu Inglismaa liiga. Rootsi liigas oleks samuti väga kõva sõna mängida.

See on väga raske, aga miski pole võimatu. Ma ei usu, et Soome liigas väga palju skaute käib. Minutaolised mängijad, kelle nimi pole tuntud, peavad pigem tutvustele lootma, et saada end kuhugi näitama. Samas on Soome liiga tugev ja selle tase on mulle väga paras.

Mängisid pikalt väravavahina, kas oled pettunud, et noorena su ründetalenti ei märgatud? Oleksid ju praegu ilmselt veelgi parem? (Kadri, Tartu) Pettunud ei ole, aga seda ei saa me vist kunagi teada, kas ma oleks parem või mitte. Ma ei olnud väravas olemisest vaimustuses. Vahel juhtus see lihtsalt olude sunnil. Kui ma kodukülast Akstest Põlvasse läksin, siis ma julgesin vaevu rääkida. Võibolla ma ei julgenudki öelda, et ma väravas olla ei taha. Seda oli näha, et väljakul meeldis mulle rohkem olla, aga ju võistkond vajas mind väravas rohkem.

Kas sinu mängu on kohapeal kunagi käinud vaatamas Eesti koondise treenerid? Aga Eesti ajakirjanikud ja fännid? (Sten, Helsingi) Koondisetreenerid pole käinud. Ei teagi, miks. Helsingisse mõnele mängule pole ju kaugele tulla, võibolla uus peatreener Indrek Zelinski tuleb mind tulevikus vaatama. Kaks aastat tagasi,

kui meil Helsingis mäng oli, oli Põlva Lootos esindatud! Kaido-Meinhard Kukli ja Indrek Käo käisid ning tegid mulle sellega üllatuse. Kuopios on minu mängul käinud Indrek Schwede (Jalka peatoimetaja – toim.) ja Mihkel Uiboleht (jalgpalliliidu infojuht – toim.).

Kas jalgpall liigitub sinu jaoks meesteja naistejalgpalliks? (Tiivi, Rapla) Lõppude lõpuks on jalgpall ikka jalgpall, üks ja sama asi. Muidugi, kuna mehed on füüsilisemad, on nende mäng kiirem, aga ma ei ütleks, et meeste mäng on põnevam. Kõrvaltvaatajale võib muidugi teisiti tunduda.

Kas Eesti naistejalgpall liigub maailma tipptasemele lähemale või liigub tipptase meie eest ära? (Tõnis, Tartu) Ma arvan, et me liigume lähemale.

Selge see, et kõik tippriigid arenevad, aga see ei tähenda, et meie taandareneks. Tee tippu ei ole kerge, aga teeme tööd, et saada paremaks. Võrreldes teiste riikidega on meil naistejalgpall lapsekingades, paratamatult oleme teistest maas.

Soome naised on FIFA edetabelis 28. kohal, Eesti seevastu 77. kohal.

Mängides ise Soome naiste meistriliigas, kas oskad välja tuua, mida tehakse Soome naistejalgpallis erinevalt, et tulemused on rohkem kui kaks korda paremad? Oma kogemusi arvesse võttes, millised on sinu kolm soovitust Eesti naistejalgpallile, et ka meie riik ühel päeval 28. positsioonile jõuaks?

Ja kui väike ennustusmäng teha, siis

Signy Aarna kiiruse peale on ehitatud paljud Eesti koondise rünnakud.

Foto: Lembit Peegel 2017 MAI JALKA

49

lugeja küsib üle poole oma elust jalkat mänginud, hea oleks treeneritööga midagi tagasi anda.

Kindlalt ei oska öelda – elan üks hooaeg korraga. Jalgpalliliidu C-litsents on mul olemas ja enne kui Soome läksin, andsin Ahja koolis lastele jalkatrenne.

Kui palju jälgid maailma naistejalgpalli? (Riivo, Kalamaja) Suurturniire vaatan nii palju kui võimalik, liigamänge otse ei vaata, aga tulemustel hoian silma peal. Asi on selles, et neid mänge ei kanta eriti üle, pole lihtsalt kuskilt vaadata. Viimati trehvasin nägema naiste Meistrite liiga mängu Hjörringi Fortuna ja Manchester City vahel. Meestejalgpalli vaatan rohkem, Meistrite liigat näiteks. Üritan ka kõiki Premium liiga mänge vaadata! Hoian Tammekale pöialt, nad on sümpaatsed ja oma klubi hästi üles ehitanud, tundub äge sats. Pealegi, kuna Põlva meistrisarjas ei mängi, tuleb valida lähim klubi, kellele kaasa elada.

sellistele asjadele tähelepanu ei pööratud, lihtsalt mängiti. Minu kolm soovitust oleks: esiteks peaksid jalgpalliliit ja klubid omavahel veelgi rohkem koostööd tegema, arenguplaan peab paigas olema. Palju sõltub mängijatest endist. Teatud vanuses tuleb teha valik jalgpalli kasuks. Kolmandaks, ma arvan, on lihtsalt aega vaja. Asjad ei juhtu üleöö. Palju aega läheb? Ma ei tea, kas minu jalad seda tunda saavad, aga see võiks olla kümmeaastaku plaan. Kas see on liiga suur number? Viis aastat oleks vist liiga vähe.

Jalgpallihooaegade lõpetamistel on Signy Aarna saanud alati käed auhindu täis.

Fotod: Lembit Peegel

millal võiks see sinu arvates juhtuda?

(Eva Nõmme) Soome alustas naistejalgpalliga meist palju varem. See on väga oluline asi, nad on meist lihtsalt ees. Kui vaadata väikeste laste trenne, siis jalkaga alustatakse noorelt, juba viie-kuueaastaselt. Nad keskenduvad trennides söötmisele, palli vastuvõtmisele ja muule tehnikale. Praegu on Eestis sama, aga kui mina alustasin, siis 50

JALKA MAI 2017

Oled Ahja lähedal üles kasvanud, kas maatöödega saad hakkama? (Teet, Põlva) Jah, olen Akstes üles kasvanud. Saan küll, vigla, labida ja kõik muu võtan ilusti kätte, kui vaja. Võin puid lõhkuda ja heina teha, kõik on väga tuttav.

Väikesena mulle muidugi ei meeldinud heina teha, siis oli see sunniviisiline, rist ja viletsus! Maad oli palju ja kõik pidid tegema. Eriti raske oli heina sõtkumine kuskil küünis, kus õhku polnud. Aga pidi tegema!

Kas pärast karjääri jätkad treenerina?

(Heli, Kuressaare) See on üks variantidest, miks mitte? Olen

Mis oli esimene emotsioon, kui koondisekutse tuli? Kuidas reageerisid ja mis tunde see tekitas? (Dona-Ly Sinimeri) Ma mäletan, kui mind esimest korda U16 koondise kogunemisele kutsuti.

Saime Pärnus Rae staadionil kokku, kohal oli 25 tüdrukut ja vist 23 valiti turniirile. Pärast trenni rivistati kõik üles ja öeldi, kes kaasa saab. Tunne oli väga hea ja vinge, suurepärane emotsioon. Lõin vist turniiril ühe värava ka, see oli veel see aeg, kui ma Põlva eest olin väravas, aga koondises sain platsi peal mängida. A-koondise ametliku debüüdi tegin ma Põlvas Balti turniiril.

Lõin kohe kodupubliku ees värava, ema ja sõbrad olid tribüünil.

Kuidas tunneksid end ballil uhkes riietuses ja kümnesentimeetriste kontskingadega? (Henri, Nõmme) Jalgpallurid ei kanna kogu aeg putsasid

VAIKNE VÄRAVAVAHT

Kui ma kodukülast Akstest Põlvasse läksin, siis ma julgesin vaevu rääkida.

Võibolla ma ei julgenudki öelda, et ma väravas olla ei taha.

lugeja küsib ja dresse! Mulle meeldib ilusas kleidis olla, aga nii kõrgetes kontsades ma end mugavalt ei tunneks, võiks veidi madalamad olla.

Millest te Pille Raadikuga räägite, kui Soome liigamängude ajal kokku saate?

Mida teete? (Nele, Pärnu-Jaagupi) Väljaku peal me väga ei räägi, vahel võibolla vahetame paar sõna. Pille vastu on liigas väga raske mängida, ta teab minu nippe ja trikke. Nende aastate jooksul olen ma vaid ühe värava löönud, kui ta platsil on olnud. Ükskord lõin kaks, aga siis ta ei mänginud. Pärast mängu saame muljetada. Kui Ahvenamaal on mäng, siis saab Pillega õhtust süüa. Kui nemad on Kuopios käinud, on ta kauemaks minu juurde jäänud.

Kas oled soomestunud? Kas jäädki sinna elama? (Raigo, Räpina) Ei jää. Ei ole plaanis. Kunagi ei tea, aga praegu võib pigem kindlalt ei öelda.

KOOS PILLE RAADIKUGA

Kui Ahvenamaal on mäng, siis saab Pillega õhtust süüa. Kui nemad on Kuopios käinud, on ta kauemaks minu juurde jäänud.

Kui Soomes töötavad eesti mehed on Kalevipojad, kas sina oled siis Kalevitütar? (Riks, Tallinn) Ei, ma olen Linda!

Kas sa oled Soomes professionaal või pead ka mingisugust tööd tegema?

(Merily, Pärnu) Praegu ma muud tööd ei tee. Treenin ja mängin. Korter on klubi poolt, söök ka, lisaks saan palka. Kuna meil klubis rohkem välispallureid ei ole, siis võib öelda, et ma olen erand, aga mingisugused hüved on siin kõigil mängijatel. Mul on Kuopios oma režiim kujunenud, iga kindel nädalapäev on nädalast nädalasse samasugune.

Kui hommikul trenni pole, teen seda ise ehk kui teised mängijad peavad hommikul tööle minema, saan ma lisatrenni teha.

Pärast on lõuna, hiljem loen raamatuid – viimati oli käsil Väino Linna “Tundmatu sõber” –, seejärel on ettevalmistus õhtuseks trenniks ning siis trenn.

Signy Aarna Malta vastu ründamas.

Palju sa Soomes palka saad? (Karl, Viljandi) (Naerab – toim.). Praegu on selline võimalus, et saan mängimisele keskenduda, aga ütleme nii, et tulevikku ära ei kindlusta. Seda ei ole, et kui tulen Soomest tagasi, viskan jalad seinale ja hakkan elu nautima.

Sul algas Kuopios juba neljas aasta, kas ei oleks aeg muutusteks? (Kristina S, Tallinn) Jah, võibolla tõesti oleks. Üritasin küll endale variante leida, aga ausalt öeldes ma väljastpoolt Soomet pakkumisi ei saanud. Soomest oli paar pakkumist, aga otsustasin Kuopiosse jääda.

Kui palju sinu vastu teistest klubidest huvi tuntakse? On sul oma agent?

(Maarja Nurm, Rakvere) Agenti ei ole, aga ütleme nii, et Soomes mind teatakse. Vahepeal kirjutavad Facebookis agenditaolised tegelased, aga kunagi ei tea, kui tõsiseltvõetavad nad on. Naistejalgpallis peab palju ise otsima. Nagu enne ütlesin, siis loevad tutvused. Võibolla saan kunagi Keith Boanase (endine koondise peatreener – toim.) kaudu Inglismaale proovima.

Nimeta see kõige-kõigem mäng üldse, kus oled pallinud? Selline, mis jääb meelde ja kus tundsid ennast 100% omas elemendis. Mitu väravat seal

Foto: Lembit Peegel

allkirjastasid? (Siiri Roops) (Naerab – toim.). Võibolla üks emotsionaalsemaid matše oli MM-valikmäng 2010. aastal võõrsil Horvaatiaga.

Võitsime 3 : 0 ja mul õnnestus kaks väravat lüüa. Olin siis 19aastane, see emotsioon ja kõik, see oli super (rõhutatult – toim.). Noorteklassis lõin ühes mängus 16 väravat, vastastel polnud vist täiskoosseisu ka, see oli päris kole.

Alguses on põnev, aga kui nii palju väravaid tuleb, hakkab vastastest kahju.

Võitsime 37 : 0.

Kas sulle Kuopio kuulus kalapirukas maitseb? (Igor, Tallinn) Jah, väga maitseb. Soovitan kõigile! Kui mängule tulete, siis võime pärast koos turule kalapirukat sööma minna. See on siin kohalik traditsiooniline toit, neil on sellest isegi laul tehtud. Praetud räimi süüakse ka palju. Siin on palju järvi, metsa ja maad. Mõnus maalähedane paik. Mulle meeldib siin rohkem kui mõnes suures linnas.

Küsimused saabusid Jalkale nii meili kui ka Facebooki teel.

Järgmises numbris saab sõna Nõmme Kalju ääremängija Janar Toomet.

Lennuta küsimused teele aadressil siim.kera@jalgpall.ee või jalgpalliliidu Facebookis ja Instagramis.

2017 MAI JALKA

51

naised Väravalöömine on nauding olenemata vanusest ja soost!

Foto: Jana Pipar

Tüdrukute jalgpallifestival külvab vutipisikut Vutt on ka naistemäng – enam ei kahtle selles keegi. Loodetavasti ei ole enam lapsevanemaid, kes tütre soovi peale hakata jalgpalli mängima kostavad – eiiiiiiiiii, mitte mingil juhul!

ALVER KIVI

P

ole kaugel ajad, kui naistejalgpallist rääkimine tõi nii mõnelegi hirmuvärinad peale. Ettekujutus poris müttavatest, higistest ja räuskavatest naistest, kelle jalad on palli tagaajamisest kõverad ja näod inetud, oli vastuvõetamatu.

Praegu on Eestis üha rohkem naiskondi ja erinevas vanuses mängijaid. Tüdrukud mängivad jalgpalli koolis ja klubides, naised on leidnud 52

JALKA MAI 2017

väljundi klubides ja sõpruskondades.

Eelneva taustal kogub aina suuremat populaarsust jalgpalliliidu algatatud tüdrukute jalgpallifestival, kus osalejate rõõmsad näod, hinges pakatav energia ja mängulust on loonud pinnase, kust minnakse selle maailma populaarseima spordialaga vaid edasi.

“Eesmärk on anda tüdrukutele jalgpallist lõbusa päeva kaudu erinevaid vaatenurki. Ja tahame aidata klubisid

nende vanuserühmadega tegelemisel,” märgib Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas.

“Rõõmu teeb see, et üha rohkem on Eestis tekkinud klubisid, kes tüdrukute jalgpalliga tegelevad. Meie tahame selle festivali kaudu huvi suurendada ja uusi mängijaid ala juurde tuua.”

Teet Allase sõnul üritatakse lihtsa, lõbusa ja võimetekohase tegevusega hoida festivalile tulnud tüdrukute huvi üleval. Nii jagatakse nad vanuse järgi rühmadesse, kus on mängude ja harjutuste ajal juhendajateks koondiste ja kohalike jalgpalliklubide treenerid ja mängijad.

“Festival on eelkõige tüdrukutele, aga kui kellelgi on vend kaasas või poisid on lihtsalt huvi pärast vaatamas, siis pole neilt palli ära võetud ja nad on saanud omasoodu edasi toimetada,” räägib Teet Allas, lisades, et kindlasti ei ole poistel olnud soovi tüdrukutele mõeldud roosat särki selga panna.

Samal ajal kui tüdrukud palli taga ajavad, on leitud tegevust ka lapsevanematele. Selleks, et isad ja emad niisama pealt ei vaataks, korraldatakse neile põnev jalgpalli kümnevõistlus. Tüdrukud on saanud võimaluse joonistada endale ka sobiva mänguvormi.

naised FIFA algatusest jalgpalliliidu projektiks 5–14aastaste tüdrukute jalgpallifestival sündis FIFA algatatud ülemaailmsest tüdrukute jalgpalli arendamise projektist “Live Your Goals” ja 2016. aastani jagas alaliit selle korraldamiseks ka rahalist toetust.

Eesti esimene tüdrukute jalgpallifestival toimus 11. mail 2013 Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus osales 321 tüdrukut ja 77 juhendajat. Esimest korda peetud festivali avas patroon Liis Lemsalu.

2016. aastal toimusid tüdrukute jalgpallifestivalid juba seitsmes linnas, kus osales rekordilised 545 noort, kellest lausa 348 polnud varem jalgpalliga aktiivselt kokku puutunud ega treeningutel osalenud.

Peale suuremate linnade on jalgpallifestivalid toimunud veel Raplas, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Viljandis.

Esimest korda on sel aastal plaanis viia tüdrukute jalgpallifestival ka Põlvasse ja Kärdlasse ning tänavu on kavas jõuda juba üheksasse linna.

“Arengu ja osalejate arvu poolest on meie ootused muidugi suured,” tunnistab Teet Allas, lisades, et kui plaanitud arvu tüdrukuid ei saa täis, siis tehakse analüüs, mille taha asi jäi. “Korraldame festivali seal, kus osalejatel on pärast kohaliku klubina olemas trenni minekuks ka väljund. Lihtsalt festivali festivali pärast ei ole mõtet teha. Püüame ka võimalikult hästi korraldada ja anda klubidele suuniseid, et nad saaksid kohapeal ise sama asjaga edasi tegeleda.”

Klubidel oluline panus Rimi tüdrukute jalgpallifestivalide avalöök toimus tänavu Viljandis, kui kohalikku spordihoonesse tuli jalgpalliga tutvuma 44 tüdrukut. Päev hiljem saadi juba kokku Võru spordikeskuses, kus osavõtjaid oli kokku 52.

Peale Eesti Jalgpalli Liidu treenerite aitasid põnevaid mänge ja harjutusi läbi viia JK Tuleviku treenerid, FC Flora naiskond ja jalgpalliliidu maskott Siil.

Võrus olid abiks FC Heliose ja Põlva Lootose noortetreenerid.

“Kohalikel klubidel on jalgpallifestivali läbi viies tähtis roll ja kindlasti on neil arenguruumi,” märgib Teet Allas.

“Klubid on tulnud igal pool kaasa, kuid näen nende tegevuses veel päris palju

OSAVÕTT TÕUSUTEEL 2013: 11. mail 2013 Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimunud tüdrukute jalgpallifestivalil osales 321 tüdrukut ja 77 juhendajat.

2014: 10. mail toimus üle Eesti kolmes linnas tüdrukute jalgpallifestival “Live Your Goals”. Eesti Jalgpalli Liidu, FIFA ja naistejalgpalli edendavate klubide koostöös läbi viidud jalgpallipäevad tõid Lilleküla jalgpallikompleksi, Tamme staadionile ja Pärnusse kokku 375 vutihuvilist noort ja treenerit.

2015. aastal toimus Eesti erinevates linnades viis tüdrukute jalgpallifestivali, mis kandis sõnumit “Tüdrukud on mängus”. Ühtekokku leidis tee festivalidele 523 vutihuvilist tüdrukut, kellest lausa 316 neiut polnud varem jalgpallitrenni sattunud.

2015: Rakveres 64, Tartus 62, Tallinnas 233, Pärnus 108, Kuressaares 56 tüdrukut.

2016. aastal toimusid tüdrukute jalgpallifestivalid seitsmes linnas, kus kokku osales 545 noort, mis ühtlasi märgib ka festivalide osalusrekordit.

2016: Võrus 58, Rakveres 87, Viljandis 42, Tallinnas 133, Pärnus 109, Raplas 39, Kuressaares 77 tüdrukut.

arenguruumi. Tundub, et naised ja tüdrukud on kuidagi omaette jäetud ja toetus neile võiks sisemiselt olla suurem.”

Klubide kanda jääb suuresti festivali info edastamine koolides ja vajalik suhtlus lapsevanematega, sest lihtsalt reklaamidele pole mõtet lootma jääda.

Teet Allas peab oluliseks, et pärast festivali oleks ka neid tüdrukuid, kes tahavad hakata trennis käima, sest seni on julgelt pooled osalenutest saanud selle mänguga kokkupuute esimest korda.

“Viljandis, Rakveres ja Pärnus ongi tekkinud treeninggrupid ja edasi mindud. Kui igalt ürituselt läheb üks-kaks last trenni, on see juba kordaminek,” tõdeb Allas.

Vajalik ettevõtmine Võru FC Heliose treeneri Sandra Londoni muljed tüdrukute jalgpallifestivalist on ainult positiivsed.

“Väga vinge üritus ja midagi sellist võiks veel tulla,” märgib ta. “Tüdrukud tulevad kokku, mängivad jalgpalli ja saavad sõpradeks. Tegu on väga lõbusa ettevõtmisega, kus kõik on võimetekohaselt tegevusse haaratud ja aeg on kasulikult sisustatud.”

Sandra Londoni hinnangul teeb see festival jalgpalli tüdrukute hulgas kindlasti populaarsemaks, sest nad näevad, et tegu on väga lõbusa mänguga, ja mitugi on seejärel tulnud juba trenni, et alaga tõsisemalt tegeleda.

Ka FC Kuressaare neidude treener Liisa Mere peab jalgpallifestivali toredaks ja vajalikuks ürituseks, kuid samas leiab ta, et ainult ühest jalgpallipäevast ei piisa. Küll aga annab festival hea võimaluse edasi minna.

“Positiivne on see, et palju tüdrukuid tuleb korraga kokku, nad mängivad koos jalgpalli ja näevad, et tegu on vahva mänguga,” räägib ta. “Aga suuresti sellega asi ka piirdub ja trennis hakkavad käima üksikud. Klubid peavad tüdrukute saadud emotsiooni edasi arendama ja koolides ise edasi töötama.”

Peale Eesti Jalgpalli Liidu toetasid jalgpallifestivalide toimumist FIFA, Sànte ja Rimi.

Tüdrukute festival mullu Raplas – palli tagaajamine on hasartne tegevus.

Foto: Kertu Tutk

2017 MAI JALKA

53

pipraterad

Tõsine töö Hiiul:

koosolek, ettevalmistus ja sooritus Fotograaf Jana Pipar jälgis läbi objektiivi, kuidas valmistus Roomer Tarajevi kohtunikebrigaad Premium liiga mänguks Nõmme Kalju – Paide Linnameeskond.

Fotod: Jana Pipar

2

1

Kõik peab käima reegliraamatu järgi.

Peakohtunik Roomar Tarajev (vasakult), abikohtunik Marto Kiisk, neljas kohtunik Jagnar Jakobson ja abikohtunik Jaan Roos on heas tujus, mänguni on veel kaks tundi ja seitse minutit.

3

4

Väravavõrkude kontroll on rutiinne tegevus. Roomer Tarajev mõõdab käega isegi lati kõrgust.

5

Tund aega enne lahtilööki kohtunike toas mängueelsel koosolekul (vasakult): Jagnar Jakobson, Jaan Roos, Marto Kiisk, mängu kohtunike vaatleja Kaupo Õismaa, Roomer Tarajev, Paide Linnameeskonna esindaja Liisi Sakala ja Nõmme Kalju esindaja Pavel Londak.

Roomer Tarajevi (vasakul) ja Jaan Roosi ilmed tõsinevad, mänguaeg läheneb.

6

Värske õhu käes on mehed oma elemendis: põlv tõuseb ja tuju on hea.

8

7

Ka soojendus on meeskonnatöö.

54

JALKA MAI 2017

Keha on valmis, nüüd on vaja end mängukorda seada.

pipraterad rubriik 9

Kohtunikele vajalikud esemed alates vilest ja lõpetades kollase ja punase kaardiga.

12

“Kas kuuled?!”

15

Ees ootab mitukümmend otsust, mida vaidlustavad mängijad, varumeeste pink, pealtvaatajad tribüünil ja ekraani taga.

18

10

Marto Kiisk nokitseb oma lipu kallal.

13

Ka vaimu peab valmis panema.

16

Kõlab Premium liiga hümn.

11

Jaan Roos (paremal) aitab Roomer Tarajevile juhtmeid külge panna.

14

“Mehed, teeme ära!”

17

Kull või kiri?

19

Marto Kiisk käib omapoolse väravavõrgu veel kord üle.

20

Süvenenud Roomer Tarajev.

Mäng on alanud ja erimeelsused koos sellega.

2017 MAI JALKA

55

klubi lood

Kaikad kodarates lisavad Võru jalgpallile rammu Võru vutt pole enam endine! 15 aastat linna esindusmeeskonna rolli täitnud Võru JK andis uueks aastaks teatepulga II liiga kohana Võru FC Heliosele. Kas see tähendab, et lõpuks ometi jõuab Kagu-Eesti suurima linna jalgpall tipule lähemale?

SIIM KERA

56

JALKA MAI 2017

alustati oma ajaloo esimest II liiga seiklust, mille jooksul sõidetakse maha koguni 5500 kilomeetrit! Kui tavapäraselt on Heliose värvid punane ja kollane, siis esindusmeeskonna rüüs tehti väike erand ja Võru JK auks mängitakse tänavu sinistes särkides.

Kolm sammu Praegu UEFA A treenerilitsentsi omandaval klubi juhil Jaanus Vislapuul on suured plaanid. Kui 2011. aastal avaldas kohalik portaal vsport.ee klubist artikli nimega “Päikeseline unistus: Võrust saab jalgpallilinn”, siis nüüdseks võib väita, et soovunelm on vähemalt osaliselt täitunud. Harrastajate arvu poolest pole vutile Võrus vastast ning Heliose 16 treeningrühmas naudivad nii Võrus, Vastseliinas, Rõuges, Antslas kui ka Kääpas jalkavõlusid üle 500 noore. Peale selle juhendatakse lapsi üheksas lasteaias. Nüüd on vaja lisada

vunki ning viia esindusmeeskond uuele tasemele ja Võru inimeste südamesse. Teekonna esimene proovikivi oli litsentseerimine. Nimelt otsustas klubi ainsa II liiga meeskonnana taotleda esiliiga B litsentsi. Edukalt.

“Tegemist oli väga aeganõudva protsessiga, läbi tuli töötada päris suur hunnik dokumente,” muigab Vislapuu rahulikult. “Me jõuame kunagi Võrus jalkaga kindlasti kaugemale kui II liiga. Ma tahan, et klubil oleks kindel struktuur; tahan teada, mida meilt jalgpalliliidus oodatakse. Ma sean juhina endale ja klubile suured nõudmised. Litsentseerimine oli tulevikku suunatud tegevus.”

Teiseks ja kõige olulisemaks astmeks on plaanitav kunstmuruväljak. Ilma selleta pole Vislapuu sõnul Võru jalgpallil võimalust kuhugi jõuda. Mees loodab, et Kreutzwaldi kooli kõrvale kerkib plats juba selle aasta jooksul. Kol-

Võru esindusmeeskond ja Võru FC Helios Eesti meistrivõistlustel

KOHT

K

es ootab tüliõuna ja vihavaenu, peab pettuma – Võru jalgpallimaastikul hakkas uus briis puhuma üsna rahumeelselt. Juba mõned aastad tagasi oma noorterühmad Võru Heliosele üle andnud Võru JK meeskonna hoog hakkas mullu II liigas vaikselt, kuid kindlalt raugema. Hooaja lõpus maadeldi koosseisuprobleemidega ning klubi viimaseks kodukohtumiseks Eesti meistrivõistlustel jäi Tartu Santose duublilt saadud nukker 0 : 6 kaotus (mis hiljem läks mänguõiguseta palluri tõttu kirja tehnilise kaotusena) seitsme(!) pealtvaataja ees ...

Tõele näkku vaadates oli meeskondade ühinemine loogiline samm, tunnistab Võru JK endine esindaja ja Heliose poolkaitsja Reijo Künnapuu.

“On kurb, et nii läks, aga ega mingit muud võimalust ei olnud, niisama vireleda polnud mõtet,” nendib ta. “Meil ju mingit klubisüsteemi otseselt ei olnud, saadi kokku ja lihtsalt mängiti. Ühiseid trenne ei olnud, sest kõik olid laiali.

Saime ise ka aru, et nii jätkata ei saa.”

Paratamatusega on leppinud ka Võru JK juhiks olnud Eston Kurvits, kes tunnistab, et saatuslikuks sai seegi, et enam ei olnud aega tavatöö kõrvalt sada protsenti klubile pühenduda.

“Ei jätkunud enam energiat,” ütleb praegune Heliose juhatuse liige ausalt.

“Tulemusi ei tulnud, tiksusime ühel kohal ning II liigast edasi ei jõudnud. Võrus ei peagi kaht klubi olema, piisab täiesti ühest.”

Nimevahetusest hoolimata jätkab suur osa Võru JK mängijatest pallimist ka uues klubis, kus neile pakuvad konkurentsi Heliose noored. 2010. aastal asutatud Võru FC Helios alustas täiskasvanute meistrivõistlustel mängimist 2014. aastal.

Esimesed kolm hooaeg maadeldi Võru JK duublina IV liiga lõuna tsoonis, nüüd

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1992 II liiga

1995/96 1996/97 Võru LM IV liiga

III liiga

Võru esindusmeeskond

1997/98 III liiga

1998 1999 JK Võru Kalev IV liiga

III liiga

2000 2001 Võru SK Silja Sport III liiga

III liiga

2002

2003

2004

III liiga

III liiga

IV liiga

Võru FC Helios

Pidev joon ühendab meeskonna saavutatud kohti sama liiga sees ja katkendlik joon ühendab eri liigades saavutatud kohti.

klubi lood Tants ümber linnastaadioni Võru vutimaastikul tekitas hooaja eel paksu verd Võru staadioni hinnatõus.

Võru spordikeskuse hallataval väljakul peab nüüd ühe jalgpallimängu pidamise eest renti maksma 160 eurot. Mullu oli summaks 128 eurot, aasta enne seda 90 eurot. Tegemist on üsna tavapärase muruväljaku üürimise summaga, näiteks Paide linnastaadioni rent on Eesti meistrivõistluste kohtumiseks 140 eurot ja Tallinnas Kotka tänaval asuval TNTK staadionil saab mängu peetud 180 euroga. Ometi on Võru jalkainimestel raske mõista, miks on hind viimaste aastatega koguni 78% suurenenud.

“See on üüratu tõus,” ütleb klubi juht Jaanus Vislapuu. “Mõistan, et murustaadioni hooldamine on kallis, aga võrreldes eelmise aastaga on staadioni rent 412eurone lisakulu ning see lööb rahakoti pihta. Võru linn küll toetab meid, aga väikelinnas on klubil igal juhul keerukas opereerida.”

Variant oleks pallida Võru kesklin-

nast kuue kilomeetri kaugusel asuval Väimela staadionil, kus mängu hind on 60 eurot, kuid linna esindusvõistkond ei soovi esindusstaadionit hüljata.

Võru vutikultuuri edendamiseks peab võistkond nähtaval olema ja kodus mängima.

“Väimelasse ei taha me kuidagi minna, see oleks kaks sammu tagasi,” kommenteerib klubi poolkaitsja Reijo Künnapuu. “Raske on, aga midagi pole teha, tuleb kuidagi selle hinnaga hakkama saada.”

Võru spordikeskuse juhataja, endine kergejõustiklane Maidu Laht nendib, et hinnatõus on paratamatu.

“Jalgpallistaadioni muru eeldab kvaliteeti ja hooldust ning meie ostame seda teenust sisse,” kommenteerib 2002. aasta Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel Eestit esindanud mees. “Ega me jalgpalli pealt rikkaks ei saa. Kõik läheb kallimaks ning kuskil tuleb hinda tõsta. Eelmistel aastatel

Võru FC Helios pärast ajaloo esimest II liiga mängu. Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadionil alistati Kohtla Järve JK Järve II tulemusega 2 : 0.

Foto: erakogu

2005

2006

2007

2008

2009 JK Võru

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

III liiga

III liiga

II liiga

II liiga

II liiga

II liiga

III liiga

III liiga

III liiga

II liiga

II liiga

II liiga

Võru FC Helios IV liiga IV liiga IV liiga

on jalkamuru hooldus teiste asjade abil kinni makstud, näiteks tõstsime rühmatreeningute saali hinda ja tegime selle eest väljaku hooldust. Me ei küsi meeletut hinda, üritame lihtsalt oma kulud-tulud tasakaalus hoida.”

Võru abilinnapea Sixten Sild tõdeb, et esindustiimi koht on esindusstaadionil.

“Kindlasti on võimalik see probleem lahendada,” sõnab endine orienteeruja.

“Meil on spordikeskuse nõukogu koosolek tulemas, kindlasti arutame seda küsimust. Peame leidma tasakaalu linna ja klubi rahakoti vahel.”

Linna jalgpallurites on küsimusi tekitanud seegi, et jooksuhuvilised ei pea Võru staadioni tartaanil liigutamise eest maksma.

“Ega meil kergejõustiklasi palju polegi,” tõdeb Laht. “Kui pereema tuleb ja tahab staadionil seitse ringi joosta, siis ma ei arva, et me peaks temalt raha küsima.”

mandaks tuleb välja nuputada, kuidas kohalik rahvas Võrus hoida. Kusjuures, asi ei puuduta vaid abituriente.

“Meil läks eelmisel aastal kolm-neli poissi juba pärast põhikooli Tartusse õppima,” lausub Vislapuu. “Ma tahan, et jalka hoiaks noori vähemalt keskkooli lõpunigi Võrus. Ma loodan, et jalka on üks põhjus, miks inimesed tulevikus Võrru jäävad või tagasi tulevad.”

Aga enne, kui kaugest tulevikust unistada, tuleb tänavune aasta vastu pidada. Mänguliselt on seatud nii maksimaalne kui ka minimaalne eesmärk.

Esimeseks pääs esiliiga B-sse, teiseks II liigasse jäämine. Publikut soovitakse kodumängudele saada keskmiselt sada inimest ja staadionile üritatakse meelitada ka jalgpallikaugeid kodanikke. See võib osutuda raskeks, kuna nii mõnegi teise spordiala kultuurikiht on Võrus paksem. Jalgpallile harrastajate arvu poolest alla vanduvad alad vaatavad vuti poole tihti kulm kortsus, kuid Vislapuule mõjub see vaid motiveerivalt.

“Las nad vaatavad viltu,” ütleb ta stoilise rahuga. “Kui keegi jalgpallile kaikaid kodarasse loobib, paneb see mind rohkem tõestama, et jalgpall on Võrus spordiala number üks. Harrastajate arvult kohe kindlasti. Ma soovin, et jalgpall oleks number üks ka organisatoorse ja meelelahutusliku poole pealt.”

2017 MAI JALKA

57

ajalugu

Soccernet.ee ajalugu: palju tasuta tööd ja suur areng

Tänavu 16aastaseks saavas Soccernet.ee portaalis on tehtud suur osa tööst ilma rahalise tasuta. Aastate jooksul on olnud olulisi muutusi, portaalist on läbi käinud mitusada inimest. Toimunud on järkjärguline areng ning viimasel ajal on sammutud professionaliseerumise poole.

KRISTJAN REMMELKOOR

Soccerneti lehekülg 10. juunil 2001.

58

JALKA MAI 2017

S

occernet.ee portaal avaldati 1. juunil 2001, kui foorum oli juba olemas. Soccerneti asutajaliikmetega – Glen Meri, Martin Šmutov, Indrek Tambek – liitus veel enne portaali sündi Veiko Kampura. Asutajaliikmed lahkusid peagi, aga Kampura jäi ning on tänaseni asja vedanud.

“Kindlasti on minu roll selles mõttes oluline, et ma olen kogu aeg asja juures olnud ja punti kuidagi koos hoidnud,” ütleb tegevjuht Kampura. “Aga sisulise tööga – artiklite kirjutamise ja Soccerneti näo tekitamisega – on aegade jooksul tegelenud paljud teised inimesed. Tõstaksin kõige rohkem esile Siim Pulsti, Kasper Elissaart ja Mihkel Uibolehte, kes on sisulist poolt vedanud.”

Praegune Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) infojuht Uiboleht töötas Soccernetis 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta augustini, olles toona vanuses 15–17.

Ka enamik teistest toimetajatest olid umbes sama noored.

“Soccernet põhines täielikult vabatahtlikkusel,” räägib Uiboleht. “Kõik, mis tegime, oli puhtalt meie oma kirg ja huvi. Paljudele asjadele pidi ka peale maksma. Ma olin hea meelega nõus, nii palju kui mul raha oli, bussiga mängudele sõitma või treeneritele helistama.

Praegu tundub naljakas, aga treeneritele helistamine pani mind toona alustava lapsajakirjanikuna närveldama.

Käisin mööda tuba ringi ja kogusin intervjuu küsimiseks julgust.”

Vahel käis Uiboleht ise mänge pildistamas, vest seljas. Kui teiste väljaannete fotograafidel olid käes suured torud, siis temal oli algeline digikaamera. Pildistamise vahepeal märkis ta mängusündmuseid üles ning pärast tegi ta intervjuusid ja kirjutas mänguülevaate.

“Mäletan, et kirjutasin Tartus Tammeka ja Merkuuri talvistest

ajalugu treeningmängudest nõretavaid pikki ülevaateid,” sõnab Uiboleht. “Ka tähtsamate mängude ümberjutustamine oli toona oluline. Praegu näevad neid kõik ja on järelevaatamise võimalused.”

Kuigi reklaamitulu puudus ja töötajatele palka ei makstud, siis väljaminekuid portaalil oli. Renditi serverit ning telliti BNSilt 300kroonise kuutasu eest jalgpalliuudiseid, mida algul Šmutov ja seejärel Kampura omast taskust kinni maksid. Aastail 2003–2004 kuulus Soccerneti kollektiivi Raimo Nõu, kes tellis oma raha eest arvamuskolumne Indrek Schwedelt, andes tuntud ajakirjanikule iga kirjutise eest 500 krooni.

“Ma küll täpset statistikat ei tea, aga Indrek Schwede kolumnid olid kindlasti väga loetavad ja tõid uusi inimesi Soccerneti portaali juurde, sest Schwede on heas mõttes väga provotseeriv ja tema kommentaar ei jäta külmaks ühtegi inimest,” märgib Nõu.

Tasulistest arvamuslugudest polnud siiski kõik nii vaimustuses.

“Maksta välistele kirjutajatele, samas kui omad teevad tasuta tööd, tundus tol ajal hästi ebaloomulik,” meenutab Kampura.

Nägemuste põrkumine Schwede lugudest tunduvalt suuremaks erimeelsuste tekitajaks oli augustis 2004 registreeritud OÜ Soccernetiga seonduv. Nimelt tegi Nõu ettepaneku Soccerneti juhtimine ümber korraldada ja teda toetas peaaegu kogu toimetus, aga Kampura polnud ideega nõus.

“Raimo oli see ühendlüli, kes tundis nii jalgpalliliidu kui ka Soccerneti inimesi. Idee järgi oleks jalgpalliliit investeerinud raha ja juhtimine oleks ära jaotatud nii, et üks inimene ei oleks saanud enam üksi portaali tuleviku üle otsustada,” mäletab Uiboleht, kes ideed toetas. “Veiko polnud sellega nõus ja asi jäi katki.”

“Ma arvan jätkuvalt, et see oli mõistlik ettepanek,” lausub Nõu. “Meil oli jalgpalliliidu inimestega asi läbi arutatud. Meil oli olemas neli reklaamipartnerit, kes olid tollal, 2004. aastal valmis panustama reklaamidesse ühekordse summana kokku 100 000 krooni. Selle rahaga oleks saanud muuta Soccernetti oluliselt professionaalsemaks. Veiko hinnangul see idee väga hea ei olnud ja siis jäi see seisma.”

“Minule see seljataga sahistamine ei

Soccernet on 2003. aastal kohal U21 Balti turniiril Maardus, kus oli ka Läti koondise fänne.

istunud,” selgitab Kampura. “Asi läks nii kaugele, et ma vaatasin äriregistrist, et OÜ Soccernet ongi registreeritud, aga mulle ei olnud keegi sellest otsesõnu rääkinud. Kui ma õigesti mäletan, siis OÜ Soccernet saigi tehtud selleks, et see oleks läinud jalkaliidu omandusse. Aga minule oli väga oluline iseseisvuse säilitamine.”

Praeguse Põhja-Tallinna Volta vedaja Nõu sõnul oleks Soccernet jäänud ka idee vastuvõtmise korral ajakirjanduslikult sõltumatuks. Kampura keeldumise järel taandus Nõu aga Soccernetist ning lühikese aja jooksul lahkus peaaegu kogu toimetus. Paar toimetajat kirjutas portaali töötajate privaatfoorumis kurja lahkumispostituse. Uiboleht poleks aga enda kinnitusel lahkunud, kui EJL poleks talle tööpakkumist teinud – tema läks ära puhtalt uue töö tõttu.

Öösel tuli kümme kilomeetrit jalutada Loodus tühja kohta ei salli. 2004. aastal liitus Soccernetiga teiste seas Siim Pulst, kellest kujunes 2006. aastaks Soccerneti peatoimetaja. Seda ametinimetust kandis ta kuni aastani 2013, olles portaali ajaloo kõige pikaajalisem peatoimetaja.

“Vastasin millalgi foorumis olnud üleskutsele ja võeti kohe omaks,” kirjeldab Pulst Soccernetiga liitumist.

“Enamik vanast toimetusest oli just lahkunud, nii et sisuliselt oli peatoimetaja koht kohe vakantne.”

Foto: Mihkel Uiboleht

Värskelt Soccernetti tulnuna ei leidnud Pulst eest rõõmustavat seisu: “Asjad olid nii halvad, et Veiko kirjutas isegi vahel ise uudiseid. Ei olnud harvad päevad, kui portaalis ilmuski ainult paar artiklit, neist pooled BNSi uudised.”

BNS saatis Soccernetile kogemata veel mitu aastat pärast lepingu lõppemist uudiseid edasi, aga millalgi avastas eksituse ja siis sai koostöö läbi.

Oma esimesi aastaid meenutab Pulst väga soojalt: “Kuigi küünarnukitunne on Soccernetis alati väga olulisel kohal olnud, siis 2005.–2008. aastal oli see ilmselt suurem kui kunagi hiljem. Oli kogunenud väga ühtne kollektiiv, rabasime mõnuga tasuta tööd teha ja saime pidevalt ka tööväliselt kokku. Kahjuks said inimesed siis täiskasvanuks ja lendasid oma teed. Kõik, mis tehtud sai, oli puhtalt entusiasmi pealt. Pärast seda on uued aastakäigud järjest professionaalsemaks ja erialaselt tugevamaks muutunud. See on muidugi väga hea.

Ma lihtsalt loodan, et ei unustataks ära seda, kust Soccernet tuleb ja et see kõik on rajatud kogukonna peale.”

Pulst peab Soccerneti tähtsaimateks sündmusteks kogukonnaüritusi. 2005. aastast hakkasid suviti toimuma suvepäevad, kus foorumlased kokku saavad ja pidutsevad. Aastast 2011 on suvepäevad ühendatud Soccerneti korraldatava jalgpalliturniiriga. Talvist fänniturniiri korraldatakse aastast 2009.

2017 MAI JALKA

59

ajalugu

U21 Balti turniiril Maardus 2003. aastal: Marko Pärnpuu (vasakul) ja Konstantin Vassiljev. Foto: Mihkel Uiboleht

“Fänniturniir oli idee, millel nägime potentsiaali,” märgib Pulst. “Amatöörlus ja asjatundmatus ei olnud kunagi takistuseks uute ja suurte projektide ette võtmisel.”

2007. aasta paiku tõi Oliver Markvart turundusjuhina Soccernetile esimesed tõsised sponsorid. Inimestele sai hakata motivatsioonitasusid maksma.

Tasud määrati aga esimese hooga liiga suured ning kui Markvart motivatsiooni kaotas ja lahkus, tekkis tasude maksmisega raskusi. Seejärel kordus sarnane tsükkel veel mitu korda.

“Pankrotilugudest rääkides tuleb meelde mingi suvi, kui käisin Haapsalust hääletades Tallinnas mänge kajastamas,” räägib Pulst. “Ükskord jäin tee äärde ja jõudsin alles öösel koju, kõndisin viimased kümme kilomeetrit jala. Siis asusin mänguülevaate kallale ja hommikuks jõudsin magama.”

2011. aasta paiku suudeti Soccerneti rahaline pool stabiliseerida. Suurimad sissetulekuallikad läbi portaali ajaloo on olnud panustamisettevõtted ja reklaamvõrgustikud.

“Fantasy” oli vaja teha iga hinna eest 2010. aasta veebruaris astus Soccernet arengus olulise sammu, kui käiku läks valvetoimetajate süsteem. Kui varem olid uudisvoos suured augud, eriti päevaajal, siis nüüd hakati koostama 60

JALKA MAI 2017

graafikut – iga päev kella üheksast hommikul kuni südaööni peab olema vähemalt üks soccernetlane arvutis tööpostil. See reegel suurendas oluliselt kajastuse stabiilsust.

2013. aastal taandus kurnatud Pulst peatoimetaja kohalt ja väikese “võimuvaakumi” järel kujunes 2014. aastaks uueks peatoimetajaks Kasper Elissaar, kes on sellel ametipostil tänaseni. Kui Elissaar kaitseväes aega teenis, asendas teda Raul Ojassaar.

2010. aastate jooksul on Soccernetis toimunud palju olulisi arenguid ja uuendusi, millest kõike ei jõua lühikeses artiklis välja tuua. Näidetena võib mainida toimetuse ühisvestlust Skype’is, koondise võõrsilmängudel käimist, talviseid ja suviseid Premium liiga üleminekulehti, võõrsil mängivate eestlaste maailmakaarti ja statistikasüsteemi, meelelahutuslikku alamlehte Ristnurk, mobiililehte, ennustusmängu “Fantasy”. Praeguseks töötab Soccernetis kaks täiskohaga ajakirjanikku ja tänavu suvel loodetakse seda arvu suurendada. Eelmise aasta novembris oli Soccernet ainsa Eesti meediaesindajana kohal koondise reisil Kariibidel.

“Mulle meeldivad väga viimastel aastatel lisandunud Premium liiga üleminekute lehed, kust saab operatiivse ja hea ülevaate klubide talvistest ja suvistest üleminekutest,” rõõmustab Elissaar.

“Ma ei teagi, kuidas varem ilma selleta hakkama saadi.”

Sel aastal EJLiga koostöös loodud Premium liiga “Fantasy” on olnud Soccerneti ammune unistus, mille

vaheetapina mängiti aastail 2014–2016 “Striker Maniat”. “Oleme aastaid sellest rääkinud, aga läinud sügisel ütlesin ma Veikole, et praegu on meil vaja “Fantasy” ära teha. Ükskõik mis hinnaga,” räägib Elissaar. Kampura võttiski põhitöölt palgata puhkuse ja nägi suurt vaeva, et ennustusmäng hooaja alguseks valmiks.

“See on ikka ülikõva, et see tehtud sai! On näha, kuidas inimesed on esimeste voorude ajal foorumis ja mujal elama löönud. Paljud uurivad, kes on vigased ja kes kaartidega väljas,” sõnab Elissaar.

Soccernet jäi pikkadeks aastateks kõigi raskuste ja läbirääkimiste kiuste täiesti iseseisvaks. Tänavu läks aga enamik osalusest Soccernetti haldavas OÜ Vutivõrgus üle jalgpalliliidule. Kampura, kes oli 2004. aastal ja hiljemgi sellisele asjale vastu seisnud, otsustas nüüd majandusliku olukorra parandamiseks partneri kaasata. “Mitu meie pikaajalist toimetajat andis mõista, et kui kooli kõrvalt Soccernetti tehes tuldi pakutava tasuga toime, siis nüüd iseseisvat elu alustades on kulutused suuremad. Ilma põhimõttelise muudatuseta rahastuses oleks olnud oht, et Soccernet laguneb,” selgitab Kampura otsuse tagamaid. Varasemale peatoimetajale Pulstile oli iseseisvusest loobumine vastuvõetamatu ja ta lahkus Soccernetist. EJLiga sõlmitud lepingus sisaldub aga punkt, mis ei luba jalkaliidul Soccerneti ajakirjandusliku sisu üle otsustada.

EJAKis soccernetlaste “massiimmigratsioon” Aastail 2014–2016 Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) liikmete arv kahekordistus, kuna klubisse kutsuti 16 uut liiget. Väärib märkimist, et 16st kaheksa või üheksa (oleneb, kas korraks läbi käinud inimene sisse arvestada) on kas endised või praegused soccernetlased.

“Eesti jalgpallimeedias on Soccernetil täita tähtis roll ja minu hinnangul on aastatega hakatud seda ka aina enam hindama,” kommenteerib Madis Kalvet (Postimees), kes kannab eelmise aasta aprillist kuni tänavuse aprillini EJAKi kaptenipaela. “Teise põhjusena tooksin välja tõsiasja, et Soccernet on praeguse seisuga peamine kasvulava, kust saavad ka Eesti suuremad ajalehed tihtipeale endale uusi spordiajakirjanikke.”

Aasta ja keskmine uudiste arv päevas:

2001 – 4 2002 – 5 2003 – 7

2004 – 6 2005 – 6 2006 – 9

2007 – 11 2008 – 14 2009 – 20

2010 – 24 2011 – 22 2012 – 22

2013 – 24 2014 – 33 2015 – 32

2016 – 31 2017 – 31

Kuidas sporditoitu valida?

“Süsivesikud” ja “sh suhkrud” Märka seda rida pakendil. Mida rohkem suhkrut on lisatud, seda rohkem tuleks tarbida vett, et organism suudaks süsivesikud omastada. Kui suurendada spordijoogis süsivesikute hulka üle 6-8%, langeb selle imendumise kiirus.

Milline süsivesik tootes on?

Kas lihtsüsivesik ehk glükoosfruktoos või liitsüsivesik maltodekstriin. Enamus tootjaid kasutavad oma toodetes esimest kahte (soodsam).

Selliste toodete energialaeng ei kesta nii kaua kui maltodekstriini sisaldavate toodete puhul (nt SiS).

Kaera- ja müslibatoonid?

Eelista trenni eel kuivatatud puuviljade ning puuviljamahla kontsentraadist tehtud batoone.

Seeduvad kiiremini ning võimaldavad treenida juba 3045 minuti pärast.

Banaan või mesi trennis ei ole paha mõte, aga mõlemad sisaldavad puuviljasuhkrut ehk fruktoosi. Fruktoos võetakse

kasutusele kui maksas ja lihastes tagavarana hoitud glükogeen on ära kulutatud.

Selleks võib kuluda rohkem aega ning enne saab trenn läbi.

Kiiremaks laenguks eelista energiageeli.

kaseiin. Piim koosneb 80% kaseiini- ning 20% vadakuvalgust. Juhul, kui sa pole suurem asi piimajooja või kohupiim ei meeldi, proovi õhtust valgujooki (SiS Overnight Protein)

Tavaline vesi pole arati parim lahendus, sest meie kehas ei ringle kraanivesi. Juues suurtes kogustes paljast vett, jääb see makku loksuma. Vette lisatud mineraalained parandavad vedeliku omastamist kuni 2 korda. SiS GO Hydro joogitabletid sobivad sel puhul oma soola, magneesiumi ning kaltsiumi sisaldusega hästi.

Tarbi usaldusväärset sporditoitu juhul, kui pead seda tegema.

Kui tahad olla oma valikutes 100% kindel, otsi sporditoidu pakendilt Informed-Sport logo.

Tegu on märgisega, mida peaks võtma sama tõsiselt, kui ettevõtete puhul näiteks ISO kvaliteedimärgist. Maailmas on kokku ca 500 toodet, mis kannavad sellist logo.

Baltikumis müüdavatest kaubamärkidest on nende seas näiteks SiS.

Väldi kõrge suhkrusisaldusega valgutooteid. Uuri konkreetsesse tootesse lisatud suhkrute ja suhkruasendajate arvu. Pea meeles, et ka suhkruasendajate seas on neid, mida pigem vältida (nt polüoolid).

Parim taastaja on uni. Keha vajab öösel lihaskahjustuste parandamiseks “ehitusmaterjali”. Selleks sobib meie kehas aeglaselt imenduv valk

Pole harvad need juhud, kui sporditoidu tootjad lisavad mõnda partiise sooritusvõimet parandavaid, kuid keelatud aineid. Kui sa oled endasse treeningutel palju investeerinud ja tahad teha häid valikuid, võta sporditoidu puhul eeskujuks FC Liverpool ja Eesti jalgpallikoondis.

Science in Sport Baltikumis: www.geelijaam.ee FB: Science in Sport Estonia Instagram: @geelijaam

maikuu kalender

Mänguderohke kuu kodumurul Maikuu on mänguderohke kodustel meistrivõistlustel, kus suurtest kohtuvad omavahel Nõmme Kalju – Tallinna Levadia ning Tallinna Flora – FCI Tallinn ja FCI Tallinn – Nõmme Kalju. Väga olulisi vastasseise on ka tabeli keskmike vahel.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Foto: Lembit Peegel

Pühapäev, 14. mai

PREMIUM LIIGA

19.00 FCI Tallinn U21 – Maardu Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion

Reede, 5. mai

19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Levadia

Pärnu rannastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik

A. Le Coq Arena 19.30 JK Sillamäe Kalev – JK Narva Trans

Sillamäe Kalevi staadion

Kolmapäev, 17. mai

19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Levadia U21

Tartu Tamme staadion Neljapäev, 18. mai

19.00 FC Elva – FC Kuressaare

Elva linnastaadion

Laupäev, 6. mai

13.00 Paide Linnameeskond – FCI Tallinn

Paide linnastaadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion

Laupäev, 20. mai

16.00 FCI Tallinn U21 – JK Tallinna Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 Maardu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Maardu linnastaadion 16.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

Reede, 12. mai

19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Tamme staadion 19.30 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmurustaadion

Kolmapäev, 24. mai

19.00 FC Kuressaare – Maardu Linnameeskond

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Welco

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – FCI Tallinn U21

Maarjamäe staadion 20.00 Tartu FC Santos – FC Elva

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

Laupäev, 13. mai

13.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora

Narva Kreenholmi staadion 16.00 FCI Tallinn – JK Sillamäe Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Pärnu rannastaadion Reede, 19. mai

19.00 JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus

Narva Kreenholmi staadion 19.30 Tallinna FC Flora – FCI Tallinn

A. Le Coq Arena Laupäev, 20. mai

13.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC

Viljandi linnastaadion Esmaspäev, 22. mai

19.00 FCI Tallinn – Pärnu JK Vaprus

Infoneti Lasnamäe staadion Teisipäev, 23. mai

18.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Paide linnastaadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Viljandi JK Tulevik

Kadrioru staadion 20.00 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 27. mai

20.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion Esmaspäev, 29. mai

19.00 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev

A. Le Coq Aren Teisipäev, 30. mai

18.00 FCI Tallinn – Nõmme Kalju FC

Infoneti Lasnamäe staadion

62

JALKA MAI 2017

Nõmme Kalju Tarmo Neemelo (vasakul) ja Tallinna Levadia Pavel Marin kohtuvad 12. mail.

19.00 Pärnu JK Vaprus – Paide Linnameeskond

Pärnu rannastaadion 20.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Levadia

Narva Kreenholmi staadion

ESILIIGA Esmaspäev, 1. mai

16.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Kuressaare

Sportland Arena Laupäev, 6. mai

16.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora U21

Kuressaare linnastaadion 16.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu FC Santos

Rakvere linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia U21 – JK Tallinna Kalev

Maarjamäe staadion

Neljapäev, 25. mai

19.00 JK Tallinna Kalev – Rakvere JK Tarvas

Kalevi keskstaadion Laupäev, 27. mai

13.00 Maardu Linnameeskond – Tartu FC Santos

Maardu linnastaadion Pühapäev, 28. mai

16.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U21

Elva linnastaadion 16.00 FCI Tallinn U21 – Tartu JK Welco

Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare

Kalevi keskstaadion 16.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia U21

Rakvere linnastaadion

ESILIIGA B Esmaspäev, 1. mai

Pühapäev, 7. mai

16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Nõmme Kalju FC U21

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion

Neljapäev, 11. mai

19.00 Raasiku FC Joker – Keila JK

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak

16.00 FC Elva – FCI Tallinn U21

Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FC Levadia U21

FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 13. mai

16.00 FC Elva – Rakvere JK Tarvas

Elva linnastaadion 16.00 FC Kuressaare – Tartu FC Santos

Kuressaare linnastaadion 16.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Welco

Kalevi keskstaadion

Kolmapäev, 3. mai Pühapäev, 7. mai

16.00 JK Tallinna Kalev U21 – JK Sillamäe Kalev U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21

Viimsi KK staadion 16.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21

Vändra staadion

maikuu kalender Kolmapäev, 10. mai

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Paide Linnameeskond U21

Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 14. mai

16.00 Keila JK – Viimsi JK

Keila staadioni muruväljak 16.00 Raasiku FC Joker – Kohtla-Järve JK Järve

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Tallinna Kalev U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Vändra JK Vaprus – JK Sillamäe Kalev U21

Vändra staadion Kolmapäev, 17. mai

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Viimsi JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 21. mai

16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Keila JK

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Paide Linnameeskond U21 – Raasiku FC Joker

Paide linnastaadion 16.00 Vändra JK Vaprus – Tartu JK Tammeka U21

Vändra staadion Kolmapäev, 24. mai

18.00 Keila JK – JK Tallinna Kalev U21

Keila staadioni muruväljak 18.00 Tartu JK Tammeka U21 – Nõmme Kalju FC U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 18.00 Vändra JK Vaprus – Viimsi JK

Vändra staadion

Neljapäev, 25. mai

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Paide Linnameeskond U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Raasiku FC Joker – JK Sillamäe Kalev U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Laupäev, 27. mai

13.00 Vändra JK Vaprus – JK Tallinna Kalev U21

Vändra staadion Pühapäev, 28. mai

Laupäev, 20. mai

13.00 Pärnu JK – Tallinna FC Levadia

Pärnu rannastaadion 13.00 Põlva FC Lootos – Noortekoondis

Lootospark 13.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tallinna Kalev

Kambja staadion

13.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Keila JK

Paide linnastaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Raasiku FC Joker

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Viimsi JK

Hiiu kunstmurustaadion

Teisipäev, 30. mai

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

19.00 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka

Pärnu rannastaadion

Kolmapäev, 31. mai

NAISED Meistriliiga Laupäev, 13. mai

13.00 Tallinna FC Levadia – Tartu SK 10 Premium

Maarjamäe staadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Noortekoondis

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

19.00 Noortekoondis – JK Tallinna Kalev

EJL TNTK 19.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Levadia

Lootospark 19.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Flora

Kambja staadion Kolmapäev, 31. mai

KOONDISED Naised U19 Kolmapäev, 3. mai

16.00 Eesti–Makedoonia

UEFA sõprusturniir

Sportland Arena Reede, 5. mai

15.00 Eesti–Läti

UEFA sõprusturniir

Sportland Arena

2017 MAI JALKA

63

lisaaeg Autor: Margus Kontus

Krimm

Foto: Internet

Maracana jälle hooletuses Uhke Maracana staadion Rio de Janeiros on jälle unaruses. 2014. aasta MMiks löödi see 300 miljoni Inglise naela eest lille ja anti erakonsortsiumile majandada. Paraku tõmbavad jaanuarist maini kestvad osariigi meistrivõistlused staadionile vähe rahvast ja teiseks loobus kohalik omavalitsus plaanist rajada Maracanale kergejõustiku jooksurajad ja ujula, mis on negatiivselt mõjunud konsortsiumi ärile. Loobumise tingis niigi kalliks läinud staadioni renoveerimine, mis tõi kaasa inimeste pahameele, ning võimud ei riskinud staadionile rohkem kulutada.

Eelmisel aastal anti Maracana Brasiilia olümpiakomitee käsutusse. Staadionil toimus olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia ning jalgpallifinaalid. Kokkuleppe järgi pidi olümpiakomitee staadioni tagastama samas seisus, milles see saadi, kuid tegelikult on Maracana käest ära lastud ning keegi pole huvitatud selle kordategemisest.

vana

Karl Palatu tagasi Pärnus

foto

Pärnakas Karl Palatu pallis oma parimad aastad Tallinna Floras. Kahel aastal (2010, 2011) tõstis ta just kaptenina Eesti meistrivõistluste karika pea kohale. Kokku mängis ta Flora eest 185 mängu ja lõi 22 väravat. 2007. aastal maitses pärnakas ära ka profileiva välismaal: ta mängis Norras Sogndalis.

Karl Palatu on üheksakordne internatsionaal, mängis koondises kaasa ühe EM-valikmängu ja ühe Balti turniiri kohtumise ning tegi kaasa mõlemad maavõistlused 2011. aastal Lõuna-Ameerikas, kui Eesti mängis Tšiili ja Uruguayga. Ühtlasi tegi ta varumehena kaasa koondise kõigi aegade parima valiktsükli, mis lõppes 2011. aastal kahe playoff-kohtumisega Iirimaa vastu.

Praegu on Palatu Pärnu Vapruse mängiv esindaja. Just tema tegi väljakul ruumi Ronaldo Tiismaale, kes vahetusest sekkununa lõi mängus Sillamäe Kalevi vastu värava kõigi aegade noorima mängijana Eesti meistrisarjas.

Oma jalgpalli juurde sattumisest rääkis Palatu kolm aastat tagasi antud intervjuus: “Jalgpallitrenni läksin koos sõpradega 7–8aastaselt. Kuna see meeldis mulle ning tuli ka hästi välja, siis selle juurde ma jäingi. Tollal käisid lapsed trennis ja lapsevanemad sellesse ei sekkunud. Eks mängudel ikka käidi, aga suurt rohkem treeningud kodus jutuks polnud. See oli täiesti minu enda rida ajada. Tänapäeval on muutunud laste treeningud ja võistlused ka vanemate hobiks. See on muidugi tore, aga nii mõnigi tahab väljaku ääres treeneriameti üle võtta.

Jätkem ikka laste juhendamise treenerile.”

INDREK SCHWEDE

64

JALKA MAI 2017

Karl Palatu 2005. aastal Flora eest pallimas.

Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ...

Foto: Lembit Peegel

Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 02.05 Ketlin Saar 03.05 Tiit Kõmper 03.05 Rasmus Peetson 04.05 Sergei Kuzmitšev 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 07.05 Kevin Aloe 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 09.05 Saron Läänmäe 11.05 Meelis Eelmäe 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 12.05 Mark Oliver Roosnupp 12.05 Riine Heinsalu 14.05 Martin Reim

53 43 20 53 22 59 29 29 27 22 42 35 21 44 40 29 20 19 46

14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 19.05 Mart Martin 20.05 Mari-Ann Ploompuu 21.05 Eiko Saar 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Aiko Orgla 25.05 Andre Anis 25.05 Dmitri Kruglov 25.05 Gert Kams 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Vals 28.05 Dmitri Vinogradov 29.05 Jan Kokla 30.05 Criselle Tennosaar

LHV edetabel Märtsis tehtud tehingute summa esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (3.) Tallinna FC Flora 3. (2.) Nõmme Kalju FC 4. (9.) Tallinna FC Infonet 5. (5.) FC Elva 6. (4.) FC Kuressaare 7. (13.) Tallinna JK Piraaja 8. (8.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 9. (7.) JK Tallinna Kalev 10. (6.) Tallinna FC Levadia 11. (14.) Rakvere JK Tarvas 12. (10.) FC Nõmme United 13. (11.) Viljandi JK Tulevik 14. (15.) Tartu FC Santos 15. (16.) Põlva FC Lootos 16. (12.) FC Kose 17. (17.) Paide Linnameeskond 18. (–) JK Welco 19. (20.) JK Tabasalu 20. (–) Tõrva JK LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: RAGNAR KLAVAN FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 5 (112) 2017

37 36 24 38 19 36 27 47 45 30 42 33 32 28 26 43 20 18

Rimo Hunt, Tallinna Levadia jalgpallur Ma mäletan ... ühe oma esimese jalgpallimälestusena Meistrite liiga 1999. aasta finaali, kui Manchester United oli terve mängu 0 : 1 taga ja oli kaotusseisus ka siis, kui 90 minutit sai mängitud. Võita üleminutitel 2 : 1 on midagi sellist, mis võiks suvalise inimese pahviks lüüa. See emotsioon on jäänud meelde. Olin siis 14aastane ega osanud hinnata, kumb paremini mängis, aga see, mismoodi kõik välja kukkus, varjutas kõik muu. Bayern tabas latti ja posti ja pall kukkus juba peaaegu sisse ja 2 : 0 oli õhus, aga ikka ManU võitis.

Ma mäletan ... kuidas sügisel tuli meie kolmandasse klassi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja kutsus poisse jalkatrenni. Õpetaja ise oli suusahüppaja ja talviti käisime Paliveres suusahüppeid tegemas, Otepääl laagris ja Nõmmel võistlustel. Aga jalgpall oli ikka peamine. Meie treeningutel puudus küll jalgpalliline loogika, aga õpetaja oli hingega asja kallal, käis koolitustel ja andis maksimumi. Meil oli hea punt, 3.–5. klassis tulime võistlustel medalitele. Kuni ühe aasta jooksul käis mingi vanusenõks ära ja teiste edasiminek oli suurem ja nad olid meist igapidi üle. Aga meie käisime nädalavahetuseti Kehtnas Flora laagrites. Reedel sinna, pühapäeval tagasi. Kehtnas oli poisse üle Eesti. Viisime sealt uusi harjutusi koju Haapsallu.

Ma mäletan ... Kasahstanis mängimise ajast hooaja rituaalset algust. Igal aastal möödus ettevalmistus Türgis ja nädal enne liiga algust tulid satsid sealt tagasi. Ühel päeval kamandati meid väljakule. Ma ei teadnud midagi oodata, vene keel polnud ka mul suurem asi ja ega ma süvenenudki, mis ees ootab. Väljakul ootas täisrüüs vaimulik, värava taha oli kaevatud auk. Kogunesime ümber augu ja laskusime põlvili. Toodi lammas, vaimulik mõmises ja ümises midagi, lambal lõigati kõri läbi ja veri lasti auku. Nii oli mõlemal minu Kasahhi-perioodil. Eks välismaalastele oli tegemist väikese šokiga, aga see võttis ka muigama.

Samas saime aru, et oleme Kasahhis ja siin on nii kombeks.

Ma mäletan ... kuidas ma ilma regulaarse treenimiseta muudkui edenesin ja lõpuks Eesti koondisse jõudsin. Haapsalust läksin ülikooli ja sealt pärast kaht aastat sõjaväkke, kus hakkasin pärast paariaastast pausi uuesti jalgpalli mängima. Olin vormist väljas ja pidin pärast spurti mitu minutit taastuma. Kaitseliit Kalevi meeskonnas seisin keskjoonel, siis pandi pikk ette, spurtisin ja lõin ära. Siis hingeldasin ja puhkasin kümme minutit ning jälle pandi pikk ette ja mina lõin ära. Ja oligi esimene poolaeg möödas. Mulle on füüsiline vorm alati tähtis olnud ja võtsin ennast kätte. Aga korralikku jalgpallurielu ma ikka veel ei elanud. Kui MC Tallinnaga oli liigamäng Tallinna Kalevi vastu, siis läksin pool tundi varem kohale, asjad kilekotis, ja vaatan, mis nüüd toimub – väljakul on mingid torbikud ja vastased valmistuvad mänguks! Pärast mängu hakkas Kalev mind endale meelitama ja lõpuks läksingi. Aga käisin nende eest mängimas Haapsalust, trenni ma ei teinud. Karikamängus Levadiaga jäin silma vastaste treenerile Marko Kristalile ja alles Levadias, 26aastaselt, hakkasin korralikult treenima. Üks asi viis teiseni ja lõpuks jõudsin ka Eesti koondisse ja välisklubisse mängima.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 MAI JALKA

65

ristsõna

Aprillikuu ristsõna vastus oli “juba ammu ajalugu”. Õige vastuse eest võitis Mika Keräneni raamatu “Väravajoonel” Karli Nummert. Võitjaga võtame ühendust.

Maikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 11. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu torusalli.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA MAI 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.