Jalka (mai 2019)

JALKA

SELLES NUMBRIS: KAIMAR SAAG  MAARJA SAULEP  GEORGE BEST  JOOSEP SUSI

MAI 2019

Eesti koondis Põhja-Iirimaal ja Gibraltaril Jalgpalliakadeemia interaktiivsest treeningupäevikust Kus on väravavahtide naistreenerid?

ID: POSTRpistu

JK Tabasalu publikuhulga fenomenist

e Brent L rratti e Marco V

ROBERT KIRSS: ründajalt küsitakse, kuhu väravad jäävad ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Alex Matthias Tamm luubi all

Treener Sirje Roops

Raivo Nõmmiku sümboolne koondis

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

MAI

lubijalgpalli pidupäeval ehk 25. mail avalikustatak se ka uute karikavõistl uste avaringi paarid! Peale sel le, et 25. mail selguvad seekordse d karikavõitjad, algab kõik jälle uuesti ehk klubijalgpalli pidupäeva l avalikustatakse ka uute karika võistluste avaringi paarid! See on hea uudis kõikidele võistkondade le, kelle teekond sai Tipneri karika võistlustel eelmisel aastal või sel kevadel enne finaali otsa, sest järgmised karikavõistlused algava d kõigile uute võrdsete võimalus tega.

K

raditsiooniliselt on maikuu see aeg, kui selguvad nii naiste kui ka meeste karikavõistluste võitjad! Seekord peetakse suurt klubijalgpalli pidupäeva 25. mail, mil ootab huvilisi lisaks A. Le Coq Arenal peetavatele finaalmatšidele Lilleküla staadioni festivaliala ja palju põnevaid tegevusi! Loe kõigest pikemalt lk 22–23.

T

M

aikuus sa ab nii m eeste kui ka na iste kõrgli igades näha tõe liste tipp mõõduvõtt tiimide e! 5. ma il võõrus tiitlikaitsja tab Nõmme Kalju Pre mium liig a mullust hõbedame konda FC esI Levadia t ning 21. peetakse mail samade ti imide lah FCI Levad ing ia kodus. K uu lõpus e 29. mail hk madistava d omava aga Flora hel ja Levadia . Naiste kõ liigas näe rgb 11. ma il tiitlikait Flora ja p sja ikka aega meistriliig valitsenud at Pärnu JK vastasseis u!

Maikuus tähistame klubijalgpalli pidupäeva!

2017 OKTOOBER 2019 MAI JALKA JALKA

3

SISUKORD 20

KAANELUGU LK 46-49 Viimane aasta on 24aastasele Robert Kirsile olnud vägagi edukas: esmalt tuli ta mullu sügisel Nõmme Kaljuga Eesti meistriks ja seejärel debüteeris A-koondises. Kirss meenutas mullust hooaega ja arvas, et kuigi valitsev meister on tänavu alustanud tagasihoidlikult, suudab Kalju ka sel aastal sekkuda tiitliheitlusesse.

KUU TSITAAT „Psühholoogia on tüdrukute puhul teistsugune. Kui poisid ebaõnnestuvad, siis nad proovivad uuesti, uuesti ja uuesti, kuni välja tuleb. Kui tüdrukutel ei tule midagi välja, siis tahavad nad täpselt teada, miks see välja ei tule ja mida peab tegema.

Kui varem poistega tegelenud treener läheb tüdrukuid treenima, siis võib see psühholoogiline aspekt raske olla.“ Andrus Lukjanov lk 42–43

30

Kolumnid

12 Indrek Schwede 14 Joosep Susi Persoonid & intervjuud

20 Kahekõne: Kaimar Saag

Pärast 11 aastat välismaal pallib Kaimar Saag koduliigas Viljandi Tuleviku eest ja treenib klubi noori. Kodulinnast lahkus Saag kiiresti ja tunnistab, et just kodust ja Eestist lahkumine aitas kaasa profimängijaks kasvamisele.

28 Minu 11: Raivo Nõmmik 30 Luubi all: Alex Matthias Tamm

Nõmme Kalju mängijat analüüsivad treenerid Sergei Terehhov ja Kristen Viikmäe. Noormees ise ütleb, et kõige enam tahaks ta mängida Virgil van Dijki vastu, kes on hetkel Inglismaa kõrgliiga paremaid kaitsjaid.

40 Treener: Sirje Roops Rubriigid

3 Mai 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 24 Premium liiga

Millega seletab FC Kuressaare head starti peatreener Jan Važinski ja kuidas põhjendab Tartu Tammeka tagasihoidlikku algust peatreener Kaido Koppel? Kas hooaja edenedes loksuvad jõuvahekorrad paika?

26 Börs

IMPRESSUM ESIKAANEL: ROBERT KIRSS

24

16

FOTO: JANA PIPAR NR 5 (137) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee

61

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

38

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: SIIM JUKS

42 Naised: väravavahtide treeneritest 44 Saalijalgpall: tutvustame meistreid!

54 Pipraterad 56 10 aastat tagasi 58 Maikuu kalender 61 Lõpulugu: ebatavalised jalgpalliajakirjad

Anders Nõmm tutvustab meile jalgpalliajakirju, millest osal pole isegi numeratsiooni ega ilmumisaastat – need on ajatud lugemisvarad, mis tehtud hoole ja armastusega ega taotle kasumit.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

+372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE

Muu

16 Koondis alustas EM-valiksarja

Asjatundja Marko Lelovi abiga analüüsime Eesti koondise EM-valiksarja algust Põhja-Iirimaa vastu. Segadus vastaste katmisel ja liigne aukartus andis põhjaiirlastele vaba ruumi realiseerida oma paremus.

22 Klubijalgpalli pidupäev 38 JK Tabasalu publikuedu

Uskumatu, aga tõsi: mullu II liigas mänginud klubi kodumänge külastas keskmiselt 321 pealtvaatajat, mis oli üle Eesti neljas näitaja! Kuidas on see võimalik?

51 Jalgpalliakadeemia interaktiivsest treeningupäevikust Postrid

Brent Lepistu Eesti Marco Verratti PSG

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 MAI JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Fotod: Lembit Peegel

Flora naiskond teenis superkarika

Kodune jalgpallihooaeg algas nii Premium liigas kui ka naiste kõrgliigas. Enne veel mängiti välja naiste superkarikas, mille viis 2 : 1 võiduga Pärnu JK üle koju Flora naiskond. Premium liigas algas hooaeg mitme suureskoorilise kohtumisega ja põnevust on oodata kuni hooaja lõpuni!

Rõõmust on hüppes 2019. aasta superkarika võitja ehk Flora naiskond! Vasakult: abitreener Marko Kõiv, Ariina Mürkhain, Anastasia Ivanova (sinise mütsiga), Kristiina Tullus, Valeria Liik, Liis Lepik, Kelly Rosen, Anastasia Dodeltseva (Roseni selja taga), Kethy Õunpuu, Maarja Saulep (Õunpuu selja taga), Silja Goroško, Siret Räämet, Kerlin Rassadkin (Räämeti selja taga) ja Getter Saar. Naiskonna ees on karikaga kapten Katrin Loo.

6

JALKA MAI 2019

LEMBIT PEEGEL

Naiste superkarika mängus sai Flora ja Pärnu vahel otsustavaks 89. minut, kui penaltipunktile seisis Katrin Loo.

Premium liigasse on tagasi jõudnud Kaimar Saag, kes võitleb Viljandi Tuleviku eest palli pärast Andreas Raudsepaga.

Herol Riiberg näitab tehnikat.

2019 MAI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Liisa Merisalu

Stanislav Tšertšessov

Kui Eesti naiste koondis pidas aprillis sõpruskohtumisi Aserbaidžaaniga, võideti esimene mäng seisuga 1 : 0. Eestlannade eest skooris 17aastane Liisa Merisalu, kellele oli see kolmandas koondisemängus esimene värav Eesti rahvusnaiskonna eest. Teine sõpruskohtumine lõppes 0 : 0.

Venemaa jalgpallikoondise peatreener Stanislav Tšertšessov aitas aprillikuus läbi viia venekeelset etteütlust, mida on Venemaa eestvedamisel korraldatud juba 15 aastat. Tallinnas said huvilised etteütlust kirjutada Lasnamäe kergejõustikuhallis, kus teksti kandis ette just Tšertšessov.

6. voorus

258

300

... sai Premium liigas eelmise aasta suurim skoorija Ellinton Antonio Costa Morais sel hooajal jala valgeks. Mullu oli Liliul esimese viie vooru järel ette näidata juba viis tabamust. Tänavu sündis brasiilia päritolu ründaja esimene tabamus Tartu Tammeka vastu.

... otseülekannet tehti Eestis eelmisel aastal erinevatest jalgpallimängudest. Nende hulka kuulusid näiteks rahvuskoondiste kohtumised, Premium liiga, meeste ja naiste karikavõistluste mängud, aastalõputurniir, naiste Balti liiga mängud ning väikeste karikavõistluste ja rahvaliiga finaal.

... mängu täitus Premium liigas aprilli keskel Rauno Tutkil. Kogenud mängumees sai 7. aprillil peetud juubelimängus kirja nii värava kui ka väravasöödu.

300 mänguga sai Tutkist 35. mees, kes on Premium liigas nii suure numbrini jõudnud.

Kalev pakub kodumängudel omamoodi toitlustust Tallinna Kalev on käesoleval hooajal kasutusele võtnud uue lähenemise, mille kohaselt ei pakuta oma kodumängudel tavapärast ehk toitlustajatelt tellitud sööki, vaid appi on kutsutud kodukokad. Kalevi kogukonnajuht Tom Erik Luoma-aho selgitas, et idee taga on soov pakkuda toitlustust taskukohasema hinnaga.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar Kuidas tekkis mõte tavapärased toitlustajad kõrvale jätta ja kodumängudele hobikokad kutsuda?

Alguse sai see sellest, et kui ma ise käin mängudel või näiteks kontsertidel, siis on üks suurim miinus see, et alati peab arvestama suure väljaminekuga toitlustusele ja jookidele. Jäin omaette mõtlema, kuidas teha nii, et mängule tulevad inimesed ei peaks hinna pärast muretsema. Leidsin, et kui kutsuda hobikokad, kes teevad söögi kodus valmis, on võimalik hoida omahind väga madalal. Ja kuna Kalev ei võta söögi müügilt vahelt ühtegi senti, siis on toidu valmistajatel võimalik isegi väikest kasumit teenida, samas kui pealtvaatajatel on mugav ja odav toitu osta.

Kui suur on olnud kogukonnaliikmete huvi? Milline on olnud pealtvaatajate tagasiside?

Mulle on isegi toitlustusfirmad helistanud ja tahtnud tulla. Olen neile siis reeglid selgeks teinud ja osa neist pole leppinud sellega, et nad peaksid nii odavalt müüma. Aga hobikokkade huvi on olnud samuti suur, isegi teistest jalgpalliklubidest on helistatud ja tahetud tulla. Siiani pole olnud raske kedagi leida.

Pealtvaatajate tagasiside on samuti siiani väga hea. Tundub, et rahvale meeldib, sest me pole veel ühtegi negatiivset tagasisidet saanud! Aga eks hooaeg on veel noor ja saab näha, kuidas edasi läheb.

Aprilli keskpaigaks on Kalevil olnud kolm kodumängu: mida on nendel pakutud?

Esimesel mängul toitlustasid Joel Lindpere vane-

8

JALKA MAI 2019

Kalevi kogukonnajuht Tom Erik Luoma-aho on oma klubi kodumängudel ametis nii teadustaja kui ka hobikokana, sest aprilli keskel Maardu Linnameeskonna vastu peetud mängus said pealtvaatajad süüa just tema valmistatud kartulisalatit.

mad. Nad pakkusid natšosid, grillvorste ja erinevaid salateid: tõeline pidulaud oli valikus! Teisel kodumängul oli üks slaavi sugemetega toitlustaja, kes pakkus pelmeene, pirukaid ja tšeburekke. Viimati tegin ise süüa: kümme tundi hakkisin kartulisalatit, hommikul kell viis lõpetasin ja viisin kohale. Läksin natuke lihtsamat teed mööda, kui Joel Lindpere vanemad olid läinud, aga pakkusin ikkagi ka grillvorste ja pitsat salati kõrvale.

Kas praeguseks on laias laastus kõikidele kodumängudele hobikokad olemas või võivad huvilised veel Kaleviga ühendust võtta ja teile appi tulla?

Absoluutselt saab appi tulla! Kuna tegemist on hobikokkadega, siis on enamikul raske ette öelda, millisele mängule nad täpsemalt saavad tulla. Palju sõltub ka mängust: meil on suuremaid mänge ehk igakuised heategevusmängud, kuhu on oodata tavapärasest oluliselt rohkem rahvast. Kõik hobikokad ei suudakski nii suurele rahvamassile süüa teha. Samas on ka väiksemaid mänge, kuhu ongi hea tulla ühel või kahel hobikokal. Nii et miski pole kivisse raiutud: alati võib mulle helistada ja ma hea meelega tutvustan, kuidas see meil välja näeb!

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Kui keegi on meie meeste enesekindlust mõnel tänaval lonkimas näinud, palun andke kohe teada, toimetame selle neile tagasi. Seda on hädasti vaja.“ Jalgpalliajakirjanik Siim Kera „Tahaks inimestele tõestada, et Eestis ei ole ainult kolm meeskonda. On teisedki, kes võivad tagant tulla ja esimesi natuke raputada.“ Paide Linnameeskonna ründaja Kevin Kauber „Kohtusime ükskord tanklas – ta tundis mu ära, sest hoiab Kristiansundi tiimi tegemistel ikka silma peal. Rääkisime jalgpallist.“ Brent Lepistu ManU peatreenerist Ole Gunnar Solskjärist „Siin pole emotsioonidele ruumi. Võibolla köögis toidulaua taga röögatad korra, aga päeva lõpuks lahendad olukorra teistmoodi. Klubi juhtimist tuleb hinnata selle põhjal, kuidas sellest olukorrast välja tullakse, mitte kuidas reageeritakse.“ Kuno Tehva Nõmme Kalju kehvast stardist Premium liigas „Mängijate ja ka välismaiste mängijate müük peab saama meie eelearvestrateegia üheks oluliseks osaks.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe „Kohtunikust ei sõltu enam midagi. Loeb see, kuidas asi külje pealt paistis.“ Tarmo Rüütli videokohtunikest

Martin Reimi mõttevaramust

„Jalgpalliklubi on kutseõppe vorm. Klubis mängimise lõpetanud andekas noor konkureerib atraktiivsetele jalgpalluri töökohtadele nii oma piirkonnas kui ka üle maailma. Juba ainuüksi Eestis on neid sadu.“ „Kindlasti ei tule sellest tiki-taka-positsioonimäng, vaid hull meetrite mahajooksmine.“ Mängust Põhja-Iirimaaga „Viiene kaitseliin pole mõeldud selleks, et me seal viiekesi rivis seisame.“ Mängust Põhja-Iirimaaga „Olen rahul seisuga ja mingi osaga mängust. Oli palju asju, mis vahepeal pingi peal südame seisma pani.“ Mängust Gibraltariga

10

JALKA MAI 2019

 Gibraltarilt tõuseb päevas õhku vaid neli lennukit.

Gibraltar ja Saaremaa Tekst ja foto: Indrek Schwede Kui osa Eesti delegatsioonist hakkas pärast maavõistlust Gibraltariga koju naasma, märkas jalgpalliliidu juhatuse saarlasest liige Priit Penu kohalikus lennujaamas: „Siit tõuseb õhku vähem lennukeid kui Saaremaalt!“ Tõepoolest, teadete tahvlil oli kirjas selle päeva neli lendu: kolm Londonisse ja üks Manchesteri. Juhuslik pilk Kuressaare lennujaama infole näitab, et vähemalt kevadel tõuseb päevas õhku kolm lennukit Tallinna ja kolm Ruhnu suunas. Saaremaa on Briti krooni alla kuuluva territooriumiga võrreldes ülekaalus ka pindala poolest: 2673 km Gibraltari 6,7 km vastu.

Võrdsed ollakse elanike arvult: 32 000. Sooline võrdsus valitsemisel on kui peegelpildis: mõlema maa kõrgeimad valitsejad on naised, kes asuvad mere taga: ühel Elizabeth II, teisel Kersti Kaljulaid. Kohalikud kõrgeimad ninad on mehed: kuberner Ed Davis ja vallavanem Madis Kallas.

Enam kui kümnekordne ülekaal on Gibraltaril eelarves: 2019. aastaks on tulusid planeeritud 754 miljoni euro ulatuses ja kulusid on 726 miljoni eest; Saaremaa eelarves on sel aastal 62,8 miljonit eurot.

Jalgpalliharrastajaid on enam-vähem võrdselt: 600 ja 476 Gibraltari kasuks. Staadionite poolest on suur ülekaal Saaremaal: spordiregister.ee annab jalgpalli spordiobjektide arvuks 42. Pole täpsustatud, kui suurte väljakutega on tegemist. Gibraltaril on üks staadion, kus peetakse kõik kohalike meistrivõistluste mängud. Tõsi, vaade kuulsalt Gibraltari kaljult näitas, et lennuraja ääres on veel üks tõenäoliselt täismõõtmetega, kuid ilma tribüünita jalgpallistaadion. Väiksemamõõdulisi kunstmuruplatse jäi ka silma mõni harv. Victoria esindusstaadion mahutab 5000, Kuressaare linnastaadion 2000 pealtvaatajat.

Omavahel on kaks kanget jalgpallimurul ka kohtunud: 2011. aastal üleilmsete Saarte mängude 5.–6. koha matšis. Gibraltar võitis 4 : 0. Kolm väravat skoorisid muu hulgas mehed, kes mängisid äsja Eesti vastu: Roy ja Joseph Chipolina ning Liam Walker! Toonasest koosseisust Saaremaa vastu leiame ka Lee Casciaro, kes oli Eesti vastu algkoosseisus, ja Jean-Carlos Garcia, kes jäi seekord varumeeste pingile.

LOOD & TSITAADID

Tule vaata Eesti koondist oma silmaga otse väljaku äärest!

Nii nad

ütlesid „Euroopa Komisjon on ebapopulaarne nagu jalgpallikohtunik.“ Postimehe pealkiri

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar EJL on loonud sel aastal süsteemi, mille järgi saavad väikesed jalgpallihuvilised koguda punkte ja tulla A-koondise mängudele maskoti- või pallilasteks! Uut süsteemi aitas tutvustada EJLi peadirektor Tõnu Sirel.

Kui varem on EJL teinud valiku huviliste hulgast, kes saavad tulla A-koondise mängudele väljaku äärde pallilasteks või maskotilasteks, kes enne avavilet mängijatega väljakule kõnnivad, siis uue süsteemi järgi on Eesti jalgpalliklubide noormängijatel võimalik ennast tõestada ja see pääse punktide kogumise kaudu lunastada. „Meeste A-koondise mängud on klubide seas väga nõutud ning selle üle on meil väga hea meel,“ selgitas EJLi peadirektor Tõnu Sirel. „A-koondise kohtumine on meie jaoks alati tippsündmus ning soovime platsi ääres olevatelt pallilastelt samuti parimaid oskuseid, mis tulevad kindlasti varasema kogemusega lõpuks rahvusstaadionile kaasa.“ Uus süsteem tähendab seda, et selles osaletakse jalgpalliklubide kaudu ehk vaid klubid saavad oma mängijaid registreerida vastavatele noorteturniiridele või muudele mängudele. EJL on oma kodulehele üles pannud kalendri turniiride ja mängude kohta, mille juures abistamise eest saab teenida punkte. Sel kalendriaastal on sellisteks üritusteks näiteks meeste ja naiste karikafinaalid, UEFA sõprusturniirid, U19 ja U17 Balti turniir, noortekoondiste sõprusmängud, U23 koondise sõprusmäng ja U21 koondise EM-valikmängud.

„Jalgpallikasvatus nagu Islandil ja kooseluseadus – no kui paljusid huvitab kooseluseadus?“ Poliitik Siim Kallas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa planeeritavast koalitsioonileppest

Eesti klubide noormängijad saavad nüüd teenida punkte, et pääseda A-koondise mängule maskotivõi pallilasteks.

„Kui kaotanud jalgpallimeeskonna poolehoidjad lahkuvad staadionilt, ei maksa nende nina ees vastasmeeskonna salliga vehkida.“ Ajakirjanik Mart Raudsaar poliitilisest olukorrast „Eks see riigi väärikuse küsimus on. Jalgpalliga mõõdetakse paljusid asju, see on paratamatult psühholoogiliselt hästi võimas spordiala. (..) Island vajutas valusasse kohta. Kui nad oma edulugu tegid, siis nägime, et töö ja suhtumisega on võimalik imet teha. Oleme seitse-kaheksa aastat maha jäänud, kuid eilse päevaga ei maksa võidelda. Kui koalitsioonileping alla kirjutatakse, siis jalgpallihallide loomine on Islandi mudeli juurutamiseks hea algus, seeme pannakse mulda.“ Poliitik Jaanus Karilaid „Sattusin viimati eile õhtul Youtube’is nende otsa.“ Põhja-Iirimaa peatreener Michael O’Neill mängueelsel pressikonverentsil 2011. aasta Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumistest „Mart (Poom – toim.) ütleb lõpliku sõna siis, kui oleme mõned treeningud koos teinud.“ Peatreener Martin Reim väravavahi valimisest Eesti koondise mängule

Klubi saab kalendrist valida endale sobivad mängud ja vastaval kohtumisel teenitakse pallipoisi ameti pidamise eest punkte. Mängude kalendris on kirjas seegi, mitu punkti iga mängu eest teenitakse. Punktide kogumiseks tuleb klubil välja valida endale sobivad mängud ja saata nimekiri aadressil vabatahtlikud@jalgpall.ee. Kui klubi poolt kirja pandud mängude punktisumma on kümme, siis tuleks lisada ka see, millisel A-koondise mängul klubi lapsed osaleda soovivad. Samuti tuleks lisada, kas klubi noormängijad soovivad A-koondise mängul olla palli- või maskotilasteks.

Oma soove saates tasub tähele panna seda, et pallipoisid ja -tüdrukud peavad olema vähemalt 12aastased. Maskotilastele kehtib omakorda UEFA määratud reegel, mille järgi võib mängijate saatjate pikkus olla kuni 140 sentimeetrit. Pärast enda välja valitud mängude nimekirja edastamist tuleb jääda ootama EJLi vastust. Täpsemalt saab reeglite ja kalendriga tutvuda aadressil http://jalgpall.ee/ejl/palli-ja-maskotilapsed.

„Mina lõplikku sõna ei ütle, Martin (Reim – toim.) on ikkagi peatreener.“ Väravavahtide treener Mart Poom väravavahi valimisest Eesti koondise mängule „Kui kutsume kokku U15 vanuseklassi talenditreeningu, näeme, et Tallinna poisid arenevad ka talvel mitu sammu edasi.“ Marko Lelov sisehallide vajalikkusest „On öeldud, et kaitsevägi, jalgpall ja Keskerakond aitavad inimestel, kelle emakeel pole eesti keel, Eestis tunda ennast täieõigusliku ja … täisväärtusliku ühiskonnaliikmena.“ Poliitik Kadri Simson

2019 MAI JALKA

11

1-TEIST MÕTET

See on Besti lapsepõlvekodu, millel vastav tahvel. Fotod: Jana Pipar

Vaade Besti kodu eest tänavale.

George Besti radadel „K

ui ma sündinuks inetuna, poleks te midagi kuulnud Pelest,“ on öelnud aegade kuulsamaid põhjaiirlasi George Best, kelle perekonnanimi tähendab eesti keeles „parim“. Hea välimus, edu naiste juures ja ohtralt alkoholi hukutas Besti. Ta jõi end surnuks 59aastasena. Ometi suutis ta kõigi nende segavate asjaolude kiuste palju. 1968. aastal valiti ta Euroopa parimaks jalgpalluriks. Belfasti linna lennujaam kannab George Besti nime (olemas on ka Belfasti rahvusvaheline lennujaam). Temast jäi maha unustamatuid mälestusi, võrdlusi Pelega ja rida vaimukaid ütlemisi (vaata Sporditäht 1/2004 ja 1/2006).

Eesti koondise reisil EM-valikmängule Belfasti võttis Jalka ette väikese matka George Besti radadel. Käisime mööda neid Belfasti tänavaid, kus liikus igapäevaselt väike George. Teeme sellest sõnas ja pildis põgusa ülevaate.

Ida-Belfastis elanud George Besti ridamaja (Burren Way 16) on ehitatud 1940ndatel, Besti pere kolis sisse 1949. aastal. Best elas selles kuni Manchesteri (leping ManU-ga) siirdumiseni. Korteris elanikke pole, kuid seda saab ööbimiseks broneerida. George’i tuba on taastatud sellisel kujul, nagu ta eelmise sajandi viiekümnendatel oli. Voodile on laotatud Wolverhamptoni Wanderersi särk – seda klubi noor Best toona toetas. All-

12

JALKA MAI 2019

Tekst: Indrek Schwede

Selles majas asus 1936. aastal avatud kino

Ambassador, kus Best käis poisiklutina laupäeviti filme vaatamas.

Surematu George Best on Belfasti kunn.

korrusel on söögilaud, seintel pildid perekonnast, Besti karjäärist jms.

Igal hommikul teel kooli triblas väike Best tennisepalliga bussipeatusesse. Bussist väljunud, triblas ta minipalliga koolimajani. Sellest majast saadeti George 2005. aasta 3. detsembril ka viimsele teekonnale. Kirstu teekonda palistas Belfasti tänavatel kuni pool miljonit inimest, 25 000 kuulas kõlarite kaudu Belfasti kuningliku ülikooli suures saalis toimunud matusetalituse kulgu.

Suures saalis oli 300 kutsutud külalist.

Besti kodu lähedal on ringtee (Bells Bridge Roundabout), mis jätab teadmatule turistile mittemidagiütleva mulje. Oluline on ülaltvaade: värvilistest lilledest on moodustunud Põhja-Iirimaa jalgpalliliidu logo. Best mängis koondise eest 37 mängu ja skooris üheksal korral.

Ringteed lõikab Cregagh Road, mida mööda väikese George’i jalg pidevalt tatsus. See tänav kuulub väikeettevõtlusele ja näeb välja peaaegu samasugune nagu Besti aegadel: väikepoed, kohvikud, söögikohad, juuksurisalongid. Siin on ka Ambassadori kino, mis on tänapäeval kaubanduskeskus.

Pärast pooletunnist jalutuskäiku piki Cregagh Roadi tuleb teha pööre paremale. Mõnesaja meetri pärast jõuame Spence’se chip shop’i, väikesesse söögikohta, mida kutsutakse tänu selle legendaar-

1-TEIST MÕTET

Spence’se chip shop oli Besti lemmikpaik, kus pakuti piirkonna parimat kala ja friikartuleid.

Just selles kitsas vahes armastas Best

Spence’se poes einestada. Praegu on söögikoha seinad kaetud Besti piltidega.

Suurmehe haud ...

... mille jalamil on tema austajate toodud esemeid.

Selline leheke anti Roselawni kalmistu valvemajast Besti haua otsijale.

susele aupaklikult Ida-Belfasti institutsiooniks.

See 1921. aastal rajatud äri on ikka sama perekonna käes ja Jalka külastuse ajal on avamiseni paar tundi. Ust katsudes selgub aga, et see on lahti, ning lahke abielupaar lubab siseneda. Väikese söögisaali kaks seina on pühendatud Bestile: siin on raamitud fotosid Belfasti kangelasest, viienda biitli nime kandnud glamuursest jalgpallurist.

Eemal nurgas on erakordselt kitsas lauake ja pingirida, kuhu vahele iga täismees end ei mahutagi. Just selle laua taga armastas einestada George. Eriti maitsenud talle praepanni põhjast kraabitud krõbekartulid. Omanik räägib, et Besti õde Barbara astub nende juurest läbi üle nädala.

Jalka lõpetab rännaku Besti lapsepõlvemail Desano jäätisekohviku juures. Kahjuks avatakse see alles pärast lõunat. Seal pakutav Itaalia jäätis oli nii hea, et õde Barbara viis seda haigele George’ile Londoni haiglasse.

Edasi sõidame taksoga Roselawni kalmistule, kus Best puhkab oma soovi järgi ema kõrval. See on lihtne haud (S295), kuid piisab vaid surnuaia valvemajakeses teed küsida, kui teenindaja võtab tagantkätt lehekese juhatusega Besti haua juurde.

Esimese hooga tuiskame õigest kohast mööda.

Seejärel märkame kalmukivi, mille ette on asetatud mitmesugust atribuutikat. Siin on raamitud foto Bestist; pronkskuju istuvast poisist, kellel jalgpall jalge vahel (keegi on poisile silmini pähe tõmmanud Manchester Unitedi logoga villase suusamütsi); PSGd vihkavate Prantsuse fännide tänukiri tänapäeva ManU-le, kes suutis Meistrite liiga 1/8-finaalis PSG välja lülitada jpm.

Langetame pea lahkunud geeniuse ees, keda kirjeldatakse vaimuka sõnamänguga: Maradona – hea, Pele – parem, Best – parim.

Belfastist lahkume sealtkaudu, kust ka saabusime: George Besti lennujaamast.

George Besti ütlemisi „Kui peaksin valima, kas lüüa 30 meetrilt värav FC Liverpoolile või magada Miss Universumiga, oleks see päris raske valik. Õnneks olen teinud mõlemat.“

„1969. aastal loobusin alkoholist ja naistest ... Need olid minu elu halvimad 20 minutit.“

„Olen kulutanud palju raha alkoholile, ilusatele naistele ja kiiretele autodele. Ülejäänu olen lihtsalt ära raisanud.“

2019 MAI JALKA

13

SOE SULG

Jalgpallimõnu V

iimastel aastatel olen üha sagedamini jäänud kimpu küsimusega, mis minuga jalgpalli vaadates ikkagi toimub. Teoreetiline kirjandus jalgpalli kohta pakub rohkelt eri tüüpi analüüse seoses vaatajate/fännide käitumuslike aspektide, turva- ja kogukonnatunde, rahvuse ja identiteediga. Miskipärast räägitakse jalgpalli kontekstis sageli küll meelelahutuslikkusest ja anomaalsest mõjust maailma eri paigus, aga peaaegu täielikult on unustatud vahest keskseim: emotsioonid ja naudingud.

Toon ühe võrdlemisi juhusliku näite. 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiril võitis Prantsusmaa Inglismaad 2 : 1. Inglased asusid juhtima, nende kasuks määrati seejärel ka penalti, millel David Beckham eksis, aga Zinedine Zidane lõi viimastel minutitel kaks väravat. Mina olin muidugi inglaste poolt, elasin läbi seinast seina emotsioone, tundsin, kuidas ärevus moondub põnevuseks, seejärel joovastuseks, mis mõne hetkega variseb kolinal kokku õõvastavaks kannatuseks. Pärast mängu kobisin kiiresti voodisse teki alla ja endalegi ootamatult hakkasid lausa pisarad voolama. Mind valdas füüsiline viha ja mõistmatus. Mingi lootusetuse või väljapääsematuse seisund. (Kui Beckham hiljem Portugali vastu penaltil eksis, nutsime juba kogu perega.)

Mis kõige kummalisem, see viha ja mõistmatus olid mingil äraspidisel moel nauditavad.

Eks ma olen hiljemgi väravate puhul metslase kombel röökima pistnud või hakanud ahvilikke liigutusi tegema, aga sellist vahetut ja kõikehaaravat kaasaelamist, afektiivsust, piiripealsust pole ma hiljem enam tundnud, kuigi taga olen seda

14

JALKA MAI 2019

igatsenud omajagu. Aga jah, inimene ju kasvab ja emotsionaalsus kipub vargsi nivelleeruma. Tookordne pisarate valamine on nagu esimene õllelonks, mida terve õhtu vältel iga järgmise sõõmuga imiteeritakse, aga milleni päriselt enam ei küündi. Kui kasutada Philippe Delermi kirjeldust ühe väikese naudingu kohta.

Mis minu kui partikulaarse vaatajaga ses mängus – või näiteks mõnes lemmikmeeskonna liigakohtumises – niisiis ikkagi toimub? Võib oletada, et tänuväärse panuse vastusele lähemale jõudmiseks annaksid näiteks neuroesteetilised uuringud, aga olen hakanud otsima pisut üldisemat lähenemist, mis aitaks laiemalt mõtestada minu muutlikku ja paradoksaalset positsiooni üksiku vaatajana ühe mängu lõikes.

Nagu elus ikka, asub lahendus muidugi otse nina all. Prille otsides tuleb ju esmalt ikka üle kontrollida, ega need juhuslikult ees pole. Pean siinkohal silmas mitmekesise Prantsuse teoreetiku (filosoofi ja semioloogi ja kirjandusteadlase ja …)

Roland Barthesi hilisloomingus välja pakutud kaksikjaotust mõnu- ja naudinguteksti kohta.

Mõnu ja nauding

Autor vaatab telerist Manchester Unitedi ja Barcelona vahelist mängu Meistrite liiga veerandfinaalis.

Foto: erakogu

Barthesile oli sport muidugi puhas vaatemäng, mis – nagu kunagi teater – täidab esmast sotsiaalset funktsiooni, tekitab kogukonnas jagatud kogemuse. Aga see selleks. Pärast 1968. aasta kultuurirevolutsiooni toimus Barthesi mõtlemises järjekordne pööre, mille järel nihkus tähelepanu tekstile kui mõnuallikale. Ta otsis teooriat, mis põhineks lugeja ihal teksti vastu. Raamatus „Tekstimõnu“ jagab ta lugemismõnu kaheks kategooriaks, mida saab hõlpsasti rakendada ka jalgpallile.

Miskipärast pole jalgpalli – ja laiemalt spordi – puhul siiani keskendutud niinimetatud ihale mängu vastu, erootilisusele, mis on vaatamisprotsessi kesksemaid käimatõmbavaid jõudusid. Jalgpallimäng kui fetiš: ta ihaldab mind, köidab mind, aga täielikult kätte ei anna mitte kunagi.

Valdavalt domineerib vaatamisprotsessi mõnu: seda iseloomustab turvalisus, kultuurilisse teadmisse ja konteksti sobitumine. See on mugav vaatamisregister, mis jääb vaatajate uskumuste ja harjumuspä-

SOE SULG (tribüünidel toimuv rituaalne skandeerimine toimib raste praktikate piiresse. Teisisõnu, vaatamise ajal seejuures pigem vahendatust vähendavana). on jalgpall valdavalt mõnumäng.

Senise müstifitseerimisprotsessiga jõuan aga Üksikutel hetkedel toimub aga üleminek niilõpuks siinse mõtiskluse impulsini. Mänguni, mille nimetatud naudingumängule, mis on perversne puhul meenusid kõik need tundmused 2004. aasja skandaalne kriisisituatsioon, mis häirib, tekita EMi kohtumise järel. Viha. Lämmatav väljapäätab šokki, raputab seniseid kultuurilis-ajaloolisi sematus? Mõistmatus! Vaatasin ühel kolmapäeva teadmisi, pöörab pea peale psühholoogilised piõhtul televiisorist Old Traffordil toimunud Meistdepunktid. See on kohati isegi traagiline ja valus rite liiga veerandfinaali Manchester Unitedi ja FC vaatamisfaas. Need on need hetked, mil vaataja Barcelona vahel. (Eks ole ju nii, et valdav osa jalgintellektuaalne aluspind lööb kõikuma. Ja nagu lupallilistest emotsioonidest saavutatakse paraku gemisegi puhul võib see toimuda eri situatsiooniteleviisori vahendusel, kus igasuguste aistingute des: mõne puhul lõpmatult igaval mänguperioodil, osakaal on märgatavalt väiksem ja tehnoloogiline teisel jällegi narratiivse kulminatsiooni olukorras, vahendaja suurendab nii ehk nii vahendatust.) kolmandal aga näiteks suvalise pallipuute järel.

Näis, et telekanal oli eesmärgiks võtnud segada Jalgpalli puhul näeme sageli aga seda, mis kõikide jalgpallihuviliste vaatamist. Mõnu- ja naumuudab ka kvaliteetsete ilukirjanduslike tekstide dingupotentsiaal jäi kättesaamatuks, mäng libises lugemise sedavõrd raputavaks. Nimelt hakkavad lakkamatult käest. Saatsin mitmele kaasneed praktikad (mugav mõnu ja skanteelisele sõnumi „Nad sülitavad meile lihtdaalne nauding) teineteist ohustama, salt näkku!“. Selle asemel et sisse elada, tuli katkestama, teineteisega mängima astuda dialoogi kommentaatoritega. Ennast ja manipuleerima. Jalgpallifänni olenautlevate reporterite Indrek Kanniku ja muses on kummaline kahepalgelisus: Mart Mardisalu esitus oli omamoodi kontühelt poolt naudib ta mugavustsooni, TUUMSED EMOTSIOONID septuaalne akt – retromaiguline pilguheit mängu lihtsat nautlemist – mõnu; teiKas pole nii, et jalgpalli 1990. aastate algusesse. Lobiseti niisama, salt naudib ta ka oma piiride hävitajälgimise vahest kõige loeti ette suvalist statistikat, anti tõsimeelmist, kontrolli kaotamist – naudingut. tuumsemad ja kaude selt nõu peatreenerile jne. Mis kõige hullem, Puht empiirilise kogemuse põhjal julvaatajatel ei lubatud mängule keskenduda, gen väita, et nauding ilmneb sageli just ka naudingut tekitavad sest täiesti arusaamatu mängusse mitte niinimetatud negatiivsete emotsioonide emotsioonid on väga puutuv kõnevoog häiris lakkamatult mängu kontekstis. On üksikud kultuurivaldinimlikud ja sellised, mida ja mängusituatsioonidesse sisse elamist. konnad, milles paigutuvad väga häiritavaelus soovime vältida.

See vastutustundetu kontseptuaalne vad ja sisemust negatiivselt raputavad akt tõi silme ette ühe võrdpildi. Võime emotsioonid lugemise/vaatamise mõju Viha! Hirm! Lootusetus! ette kujutada sellist situatsiooni: abielukeskmesse. Peamiselt muidugi kirjanPettumus! Kadedus! Jne! paar on pühapäevasel jalutuskäigul koos dus (näiteks tegelaste psühholoogilised umbes nelja-aastase lapsega, kes kõnnib heitlused), aga ka film ja teater. neist omajagu eespool ja hakkab mänguhoos ühSiia tuleks lisada mõistagi ka jalgpall. Kas pole täkki astuma tiheda liiklusega sõiduteele. Pakun nii, et jalgpalli jälgimise vahest kõige tuumsemad välja kaks stsenaariumi: ja kaude ka naudingut tekitavad emotsioonid on a) lapsevanemad karjuvad kaugelt üksikuid sõnu väga inimlikud ja sellised, mida tavaelus soovime („Seis!“, „Eii!) või lauseid, teevad lapseni jõudmivältida. Viha! Hirm! Lootusetus! Pettumus! Kadeseks meeleheitliku pingutuse; dus! Jne! Ja alatine lootus, et need üle lähevad. b) lapsevanemad lobisevad omavahel ega märkagi, et nende läheduses toimub midagi ohtlikPiinav tegelikkus ku. Küll on vaja rääkida statistikaameti viimasest Vaatamismõnu ja -nauding ei ole mõistagi midaanalüüsist, naabriproua armukesest ja elust glogi objektiivset, milleni jõuaksid mõne konkreetbaliseeruvas maailmas. se mängu puhul kõik vaatajad. Pigem on tegeMingil hetkel tabasin end aga hoopis mõttelt, mist mängupotentsiaaliga, mis tuleb vaatajatel et see viha, pettumus, lootusetus, mida pakkusid aktualiseerida. Teisalt on oluline, et mäng ise ei kommentaatorid, on jalgpallivaatamisele ju omaole olemuselt dialoogiline – me saame seda vaamoodi sobilik. Ehk peaks seegi äraspidist mõnu data vahetult, me ei pea kartma petmist, me ei pakkuma. Sest jalgpalli vaatamise essents on ju ikpea kellegagi rivaalitsema. Ses mõttes on jalgpalli kagi mõnu ja nauding. Peaaegu nutma ajas küll … vaatamine – hoolimata tugevast kultuurilis-sotPS. Roland Barthes teeb sessamas raamatus siaalsest mõõtmest – kõige esmasemal vastuvõ„Tekstimõnu“ ettepaneku asutada „tekstisõpratutasandil asotsiaalne. Siin puuduvad igasugused de ühing“, kuhu kuuluvaid inimesi ühendaksid kõrvalised inimsuhetele omased muutujad. üksnes vaenlased. Ehk oleks paslik teha siinkohal Nii asotsiaalsus kui ka mõnu- ja naudingupoüleskutse luua just Eestis ülemaailmne organisattentsiaal eeldavad aga vaatamisprotsessi vahetust, sioon kõikidele inimestele, kes vihkavad FC Livervähest vahendatust. Vahest kõige lihtsam tingimus pooli klubi! seisneb selles, et keegi ei sega pidevalt vaatamist 2019 MAI JALKA

15

KOONDIS

Briti valitsev meister

Iirimaade lahknemine

Põhja-Iirimaa on valitsev Briti meister, sest võitis viimaseks jäänud turniiri 1984. aastal. Esimene Briti (Inglismaa, Šotimaa, Wales, Põhja-Iirimaa) meister oli selgunud sada aastat varem.

1951. aastal tegi FIFA lõpu olukorrale, kus osa mängijaid esindas koondise tasemel nii Põhja-Iirimaad kui ka Iiri vabariiki.

Kas julgestame liiga palju?

Kas tunneme aukartust?

Meie kaitse kippus kobaras koos olema ja jättis vastaste teisele lainele võimaluse kasti servalt põrutada.

Belfastis Eesti jalgpallikoondise EM-valiksarja avanud mängu analüüsinud Marko Lelov ütleb, et liigne julgestamine jättis põhjaiirlastele vabu tsoone. Mart Poom arutleb meie väravavahtide vahekordade üle. Tuulemängust Gibraltaril.

Tekst: Indrek Schwede | Fotod: Jana Pipar

1

982. aasta sügisel alistas Põhja-Iirimaa kodus EM-valiktsüklis sama aasta MM-finalisti Saksamaa ja võitu korrati järgmisel aastal Hamburgis. Seda polnud sakslastega suutnud teha keegi. Meie oleme Põhja-Iirimaa vastu saatnud korda samalaadse teo: see on ainus tiitlivõistluste finaalturniiril pallinud koondis, keda Eesti on suutnud ühes valiktsüklis (EM 2012) võita nii kodus kui ka võõrsil. Sealjuures oli Eesti vahekord põhjaiirlastega enne tänavu Belfastis tehtud

16

JALKA MAI 2019

EM-valikmängude avalööki positiivne: nelja mängu juures kaks võitu, kaks kaotust, aga väravate vahe meie kasuks 6 : 4.

Vahepealse kaheksa aastaga oli muutunud palju. Põhja-Iirimaa oli esimest korda ajaloos kvalifitseerunud EM-finaalturniirile (2016). Eestil polnud peale 2011. aastal EM-valikmängude playoff’i jõudmise ette näidata väärilist saavutust. Mõlemad koondised olid põrunud esimesel Rahvuste liiga turniiril: meie vastased kaotanud kõik neli kohtumist B-divisjonis ja langenud korrus allapoole, Eesti suutis kuuest mängust võtta võidu ja viigi, kuid C-divisjonist väljakukkumist ei suutnud me vältida.

Belfastis toimunud mängu eel tulid Eesti kaks võitu 2011. aastal jutuks väljakuperemeeste pressikonverentsil. Põhjaiirlastel oli rivis kuus meest, kes olid väljakul kaheksa aastat tagasi, ja neli neist said ka mänguaega (Steven Davis, Craig Cathcart, Niall McGinn, Kyle Lafferty). Meie poolt olid Belfastis kohal Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov

KOONDIS

George Best

18 176 pealtvaatajat

Kuulsaim põhjaiirlasest jalgpallur realiseeris kõigi aegade esimese mängujärgse penaltiseeria 11 meetri karistuslöögi 1970. aastal ManU eest Watney Cupi mängus Hull City vastu.

Just nii palju publikut vaatas Windsor Parkis Põhja-Iirimaa – Eesti mängu. 2011. aastal oli kohal 12 604 pealtvaatajat.

ja Dmitri Kruglov, kellest kaks esimest pääsesid platsile. Aga kõik oli uus tänavu märtsikuus. Eesti kaotas 0 : 2. ETV teletiimis eksperdina Belfastis olnud Marko Lelovi sõnul oli meie meeskonna kodutöö hästi tehtud.

tähelepanu, et kuigi Põhja-Iirimaa on meie jaoks tippsats, polnud ta sugugi tippvormis. Nagu meile, nii ka neile valmistas peavalu asjaolu, et pallurid olid kimpus mänguajaga oma klubides. Lelovi sõnul ei tundnud vastasedki end kindlalt.

Liigne julgestamine tekitab kaitselõhesid

Palju aukartust vastase ees

„Peatreener Martin Reim ootas tempokat ja võitluslikku kohtumist, milles vastased kasutavad ääri, on sirgjoonelised ja head standardolukordades,“ rääkis Lelov Jalkale. „Meie läksime välja viiese kaitseliiniga, mille ees oli Karol Mets.

Ka kaks ründajat Henri Anier ja Henrik Ojamaa pidid olude sunnil mingites momentides äärtele kaitses toetust andma. Mis tähendas, et vastaste rünnaku korral olime väga taha ära vajunud ja kui palli võitsime, ei olnud ees piisavalt mängijaid ja me ei suutnud neid sinna ka kiiresti viia.“ „Algkoosseisus tegutses meil väljakul kuus kaitseformatsiooniga mängijat: väravavaht, viiene kaitseliin ja Karol Mets, mida on päris palju,“ jätkas Lelov. „Mõttekoht on selles, et Metsal on keskkaitsja instinktid ja poolkaitsjana tegutsedes läheb ta minu hinnangul liiga palju kaitsele appi.

Selle tagajärjel langeme liiga palju taha. Minu arvates oli meie poolt ka palju julgestamist: kui meie äärekaitsjad Gert Kams ja Artur Pikk läksid vastase äärtega duelli pidama, siis meie äärmised keskkaitsjad Joonas Tamm ja Nikita Baranov liikusid neid abistama. Nii tekkis vaba tsoon äärmiste keskkaitsjate ja keskmise keskkaitsja Madis Vihmanni vahele. Sinna tekkinud ruumi said vastased ära kasutada.“ „Mängijate katmine oli ka meile probleem,“ analüüsis Lelov. „Kui vastased äärest palli tsenderdasid, oli eriti ohtlik see, kui keskväljamängijad teise lainena kasti tulid. Siis tekkis segadus: kes peaks keda katma? Meie mängijate pilk oli keskendunud pallile, aga korraga olid kastis vastaste lisajõud. Sageli mindi mitmekesi palliga mängija peale ja teised jäid vabaks. Esimene värav nii tuligi: neli meie mängijat, sealhulgas Mets, olid ümber palliga mängija ja teisest lainest tuli skoorija, keda keskväljal polnud takistamas kedagi.“ Marko Lelovi sõnul tegutseb Eesti alateadvuses rohkem kaitsmisega kui mõttega, kuidas palli võita ja rünnakule minna. See on osaliselt mõistetav ja tuleneb tasemevahest – enamik meie vastastest pallib igapäevaselt kõvemates klubides ja liigades kui meie koondislased. Samas juhib Lelov

 Gibraltaril kippus tuul eestlaste lippe käest rebima.

„Meie poolt torkas silma liiga palju aukartust vastase ees,“ ütles Lelov. „Mingites olukordades võinuks me olla pisut julgemad. Mingites mängudes peame riskima. Ka Reim ütles, et äärekaitsjad võinuks olla julgemad ja kõrgemale tõusta. Samas pidid Anier ja Ojamaa positsioonikaitses äärtele toetust andma ja see maksis kätte rünnakul – kui palli võitsime, polnud ees mehi, kellele sööta.“ Lelovi sõnul ei ole Eesti nii tugev, et pikalt positsioonirünnakut teha. Seepärast avanevad meie võimalused pigem vasturünnakutest. Kuna oleme pallivõitmise järel raskustes rünnakule siirdumisega, saame tugevate vastu vähe võimalusi. Näiteks Kreeka vastu suutsime oma hea olukorra ära kasutada ja võitsime, kuid Põhja-Iirimaa vastu jäi Anieril see kasutamata. Lelovi sõnul räägiksime teist juttu, kui suutnuksime oma võimaluse realiseerida. „Ma ei ütle, et meie süsteem oli vale, sest peamegi mängima nii, et kaitses oleks asjad korras,“ täpsustas Lelov. „Kuid peame püüdlema kaitse ja rünnaku parema tasakaalu poole. Praegu jõuame rünnakule harva. Ühest tekkivast väravavõimalu-

2019 MAI JALKA

17

KOONDIS

Steven Davis ja Craig Cathcart

Liikuva palli löömine

Vaid need kaks mängijat on osalenud 90 minutit kõigis kolmes Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmängus. Kõige resultatiivsem kuues peetud mängus on Kostja Vassiljev kahe kolliga.

Mihkel Aksalu lõi väravalöögil tugeva tuule tõttu liikuvat palli kaks korda, mis on reeglite järgi keelatud. Gibraltari kollkipper tegi seda korra.

Kui Gibraltari vangivalvur skoorib ...

Glamuurses jalgpallimaailmas on tippmängijad paratamatult kaugenenud fännidest. Seda enam tekitavad näiteks koondisetasemel elevust Fääri saarte eest pallivad kalurid ja teiste lihtsate elukutsete esindajad. Gibraltari koondislane Joseph Chipolina, kes mängis ka Eesti vastu, on näiteks vangivalvur. Kui mees koondise eest skoorib, plõmmivad vangid selle tähistuseks oma kambrite uksi.

Gibraltari koondis, mille liikmed tunnevad üksteist mudilasest peale ja elavad veerandtunnise jalutuskäigu raadiuses, on saanud endale toetajaid ka väljaspool oma maa piire. Näiteks Londonis elava ja Tottenhami hooajapiletit omava John Bonfieldi, kellele näib Inglismaa koondisele kaasaelamine igav. Viimased viis aastat on Bonfield raisanud tuhandeid naelu, et käia Gibraltari koondist toetamas. Küsimusele, miks ta seda teeb, vastab mees: „Sest nad (mängijad – toim.) on normaalsed kutid. Siin valitseb tõeline kogukonnatunne, mida on võimatu kogeda koondisejalgpallis Inglismaal.“

18

JALKA MAI 2019

 Üks Eesti harvadest võimalustest Belfastis: väravavaht Bailey Peacock-Farrell tõrjub palli oma kaitsemängijate vahel ja Madis Vihmanni (13) pea eest.

sest on vähe. Me peaksime neid saama viis-kuus mängu jooksul. Ja muidugi peame olema nahaalsemad, tahtma rohkem võita ja seda ka välja näitama.“

Lepmets on võimaluse ära kasutanud

Belfastist lendas koondis Gibraltarile maavõistlusele, mis toimus kodumeeskonnale tuttavates tuulistes oludes. Pressitribüünil lendasid paberid ja tõusis servapidi õhku üks kergekaalulisem sülearvuti. Väljakul tegi pall igasugu tükke. Martin Reimi sõnul on tuul raskendanud kõigi külaliste mängu. Gibraltari mängijad oskavad palli lendu sellistes tingimustes paremini lugeda. „Õhupallide võitluses hüppas üles kolm meest, aga keegi ei saanud pallile pihta,“ kirjeldas olukorda väljakul Brent Lepistu, kes on üks neid pallureid, kes ei kipu koduklubis mänguaega saama. „Kui sa kohalikest peajagu üle ei ole, siis istud pingil. Sellest on kahju, sest tunnen, et mul oleks koondisele palju anda ja saaksin põhikoosseisus hakkama ka valikmängudes.“ Mängus Gibraltariga seisis meie väravapostide vahel Mihkel Aksalu, kes on samuti andnud klubis ära põhimehe positsiooni. Konkurents esikinda kohale on koondises põnev.

KOONDIS

Viiest mängust neli võitu

Joonas Tamme kaabutrikk

Eesti on viiest mängust Gibraltari vastu võitnud neli. Väravate vahe on 14 : 1. Mihkel Aksalu on teinud kolm nullimängu. Sergei Pareiko on kahes mängus lasknud lüüa ühe värava.

Gibraltarile on kübaratriki teinud Joonas Tamm. Kolm kolli on kaljumaa koondisele löönud ka Mattias Käit – seda kahes mängus.

„Väravavahi valikul loeb palju ka kogemus ja staatus,“ rääkis koondise väravavahtide treener Mart Poom. „Muidugi vaatame seda, kes mängib klubis, kes mitte. Mängupraktika on oluline, sest sellest sõltub kindlus olukordade hindamisel. Sergei Lepmets on näidanud, et Eesti liiga väravavaht saab hästi hakkama ka rahvusvahelisel tasemel. Ta sai oma võimaluse, kui Aksalul ei olnud head ajad, ja on osanud seda ära kasutada.

Lepmets debüteeris hästi Rakveres Balti turniiril ja tuli hästi vahetusest sisse Ungari vastu, kui tegi kohe hea jalatõrje. Pluss nullimäng Kreeka vastu ja hea esitus jaanuaris Soome vastu. Ta on pigem päästnud, kui alt vedanud. Natuur on tal rahulik, tema olek annab kaitseliinile kindlustunnet. See on oluline.“ Poomi sõnul anti Gibraltaril võimalus Aksalule, kelle hooaeg pole veel alanud, sest Marko Meeritsal oli väike vigastus. Kui olnuks lihtsam mäng, võinuks Aksalu ja Meerits mänguaega ka jagada, kuid Poomi sõnul oli võit Eestile tähtis ja vahetusega ei riskeeritud. Peale nimetatud kolme hoitakse silma peal ka Matvei Igonenil ja Andreas Vaiklal. „Nende kahega on see asi, et nad ei saa enam esindada U21 koondist,“ selgitas Poom. „Varem oli neil kasulik saada kindlat mänguaega seal, nüüd enam mitte. See tihendab konkurentsi, kuid näiteks Vaikla seis ei ole kiita, sest ta pidi saama klubis esikindaks, kuid sealt lahkunud senine esinumber naasis ootamatult.“ Järgmised mängud peab Eesti juunis: kodus Põhja-Iirimaaga ja võõrsil Saksamaaga. Poomi sõnul on hetkeseisuga põhiväravavaht pigem Lepmets.

Penalti ja müüri loojad

 Eesti meeskond tänab oma fänne kaasaelamise eest Gibraltari tuules.

Põhjaiirlased pretendeerivad mitmele olulisele uuendusele jalgpalliajaloos. Kõige tähtsam on kahtlemata 11 meetri karistuslöök. Selle soovitas kasutusele võtta Armagh’st pärit veskiomanik William McCrum, kes kaitses Milfordi külameeskonna väravat. Eesmärk oli teha lõpp robustsetele võtetele, mida kasutas kaitsev meeskond ründajate vastu oma karistusalas. Vastaste ründajad tõmmati jõhkralt jalust ja värava vältimiseks mängiti palli käega. McCrum veenis 1890. aastal Iirimaa jalgpalliliitu (toona polnud Iirimaa lõunapoolne osa iseseisvunud), et see esitaks niisuguse taotluse rahvusvahelisele reeglitekomiteele (IFAB), kuhu kuulusid Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa esindajad.

IFAB arvas, et penaltilöök pole kooskõlas mängu vaimuga, kuid see arvamus muutus kiiresti. Inglismaa karikavõistluste veerandfinaalis Stoke City – Notts County tõrjus vastaste kaitsja 0 : 1 kaotusseisus oleva Stoke City mängija pealelöögi väravajoonelt käega.

Stoke sai karistuslöögi mõne sentimeetri kauguselt väravast. Vastased rivistusid palli ja värava vahele ning blokeerisid löögi. Järgmisel, 1891. aastal seadustas IFAB penalti.

Ka müür vastaste karistuslöögi takistamiseks on väidetavalt pärit põhjaiirlastelt. Inglasest treener Harry Redknapp, kelle tugevaim juhendatud klubi on olnud Tottenham Hotspur, on palju rääkinud, kuidas sama klubi endisaegne staar Danny Blanchflower tegi 25. aprillil 1957. aastal Roomas peetud Põhja-Iirimaa – Itaalia MM-valikmängus ettepaneku kasutada müüri. Alguses arvanud kaaslased, et lugupeetud kapten räägib päris müüri ladumisest, ja peatreener Peter Doherty polevat lõpuni aru saanud, mis on asja mõte. Tollal katsid kaitsva poole pallurid karistuslöögi ajal vastaseid, aga Blanchflower seletas, et kui trahvilööki läheb sooritama Sergio Cervato, järgneb alati löök väravale ja mängijate markeerimine on asjatu.

Seeasemel peaks löögile ette sättima meestemüüri. Mängijad võtnudki nõu kuulda. Tõsi, esimene katse läks aia taha: itaallased olid nende ette kerkinud seinast hämmingus, kuid Cervato tõstis palli selle asukohast viis meetrit eemale ja põrutas võrku.

2019 MAI JALKA

19

2-KÕNE

Kaimar Saag:

kodust eemal jõuab kohale, miks jalgpalli mängid Pärast 11 aastat välismaal pallib Kaimar Saag koduliigas Viljandi Tuleviku eest ja treenib klubi noori. Kodulinnast lahkus Saag kiiresti ja tunnistab, et just kodust ja Eestist lahkumine aitas kaasa profimängijaks kasvamisele.

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

Kaimar Saag esindab esimest korda kodulinna kõrgliigas.

L

äksid Viljandist 14 aastat tagasi Tallinna Levadiasse. Nüüd oled kodulinnas tagasi, aga Tuleviku särki kannad esimest korda. Kas areng oli nii kiire, et see etapp jäi noorena vahele?

Pigem oli nii, et Levadia märkas mind ja tegi lepingu ära. Läksin Tallinnasse, kus hakkasin õppima ühisgümnaasiumi jalgpalliklassis. Levadia napsas mind tõesti enne Tallinnasse, kui jõudsin Tulevikus mängida. Enne pealinna siirdumist sain meestega koos füüsilisemat jalgpalli mängida Viljandi Kodugaasis.

Kui proff sa Tulevikus oled? Kas treeningud on tasemel? Kas teed individuaalselt juurde?

Olen 11 aastat välismaal professionaalset jalgpalli mänginud ning see on olnud kogu aja minu põhitöö.

Samasugune rutiin on sees ka nüüd, kui paberil olen hoopis noortetreener. Viljandis on treeningud samuti väga professionaalsed, siin tahetakse asja arendada. Ma ei tee praegu trenni vähem kui aasta tagasi.

Lisaks meeskonnatreeningutele treenin vabal ajal ka individuaalselt, harjumus trenni teha on sees.

Oled oma meeskonna kapten. Kas oled varem sellises positsioonis olnud?

Kolm aastat tagasi Nybergsundis olin samuti kahel hooajal kapteni rollis. See ei ole mulle uus asi.

Mida peatreener Sander Post sinult ootab?

Et ma annaks edasi oma kogemust ja teadmisi.

Olen näinud, kuidas professionaalsed jalgpallurid käituvad ja trenni teevad, ning vahel on vaja noorematele õpetussõnu jagada. Eks kõige kogenum mängija näeb ikka rohkem, mida meeskonna heaks oleks vaja teha. Proovin võistkonna vaimu ülal hoida ja seda esile tuua.

Hiljuti tekitas suurt vastukaja kahe Tuleviku mängija eksimus klubi reeglite vastu ja nende karistamine. Kas sina ka nooruses vahel libastusid?

Kui vahele ei ole jäänud, siis ei ole ju libastunud (naerab – toim.). Mul võttis aega, et profiks saada, aga sain siiski kiiresti aru, mis on oluline. Kui lähed üksi noorena kodust ära, siis jõuab kiiremini kohale, mille pärast sa jalgpalli mängid. Kodus on sõbrad, seal võib tekkida ahvatlusi. Üksi välismaal elades ja sada protsenti jalgpallile pühendudes on aega mõelda ja lihtsam prioriteedid paika saada.

20

JALKA MAI 2019

2-KÕNE

Modrici vastu

Kolm väravat

Viis välisklubi

Koondise debüütmängus 2007. aastal olid Saagi vastas pallimurul hilisemad superstaarid Luka Modric ja Ivan Rakitic.

Koondise eest on Saag mänginud 46 korral ja löönud kolm väravat: Angola, Fääri saarte (EM) ja Põhja-Iirimaa (EM) vastu.

11 välismaal viibitud aasta jooksul esindas Saag viit klubi: Silkeborg, Vejle Kolding, Assyriska, Nybergsund-Trysil ja B36 Torshavn.

Kas sihid ühe silmaga uut välislepingut?

Hetkel mängin Tulevikus, aga ei välista, et tulevikus taas välismaale suundun. Aasta alguses olid mul teatud tingimused ja rahalised piirid paigas – millist lepingut tahaks ja kuhu sooviks minna. Eks professionaali eesmärk on ikka sihtida tugevamasse välisklubisse. Jalgpall mulle meeldib ja võibolla on järgmisel aastal paremaid pakkumisi. Mul on vanu tuttavaid Skandinaavias ja ikka hoiame ühendust. Vaatame, kuidas hooaeg läheb ja kuidas asjad välja tulevad.

Kas sa Tallinnas mängimise vastu huvi ei tundnud? Kas Levadia ei olnud huvitatud?

Ei tundnud ise huvi ega tea, et klubid oleks tundnud. Kui otsustasin Eestisse tulla, siis sihiga naasta koju Viljandisse.

Viimasest koondisemängust on möödunud neli ja pool aastat. Kas uut kutset ootad?

Ma ei oota seda mitte ainult praegu, vaid olen kogu aja oodanud. See on eesmärk, mis peab olema. See annab motivatsiooni.

Sellel ajal oli taktika minule kui ründajale selline, et segada kaitsjaid nii palju kui võimalik. Romb oli rohkem poolkaitsjate teema.

Sul oli õnn kaasa teha koondise suurepärane EM-tsükkel Tarmo Rüütli juhendusel. Lõid Põhja-Iirimaale 4 : 1 võidumängus A. Le Coq Arenal värava. Mis oli edu võti?

Me olime kaua koos mänginud. Palju mängijaid oli tuttavad vanast Levadia ajast, üksteise tundmine oli hea. Võistkonnavaim oli üks parimaid, mida kogenud olen. Natuke oli õnne ka, suutsime terve tsükli jooksul oma võimalused ära realiseerida.

Kas sa ise suutsid välisklubis oma võimalused ära kasutada?

Olen alati proovinud endast maksimumi anda ja midagi kripeldama ei ole jäänud. Raskusi oli siis, kui sain 2012. aastal Vejle Koldingu eest Taani esiliigas mängides vigastada. Tagasitulek pärast põlve ristatisideme vigastust ja operatsiooni oli raske, kuna leping hakkas läbi saama ja keegi ei olnud mind palliplatsil näinud üle aasta. Taastumine TREENIB NOORI võttis aega ja olin mõnda aega pildilt välMul on U14 vanuserühm, jas, mis tegi edasised klubiotsingud raskellega on nädalas neli kemaks.

Sind on nimetatud ka Viggo Jenseni mängijaks. Tema su 2007. aastal koondisse treeningut ja mäng. kutsus. Debüütmängus tulid vahetusest Milline peaks olema Tuleviku edu võti sisse EM-valikmängus Horvaatia vastu.

Eelmisel aastal treenisin Premium liigas?

Vastas olid nii Luka Modric kui ka Ivan Fääri saartel U15 noori.

Siiamaani oleme näidanud, et suudame Rakitic. Mida sellest mängust mäletad?

See sobib mulle hästi. tugevamatele ka väravaid lüüa. Peame Mänguliselt väga palju ei mäleta, sain umrohkem uskuma oma taktikasse: me ei bes kümme minutit mänguaega. Aga on peksa lihtsalt palli ette, vaid püüame rohüks mälupilt: sain kuskil trahvikasti nurgas kem palli vallata ja jalgpalli mängida. Ei ütle, et me palli ega näinud ühtki oma mängijat, kuhugi ei olpeaks midagi muutma. Peame samamoodi jätkama nud sööta. Ümberringi olid ainult punavalgeruuja oma rajal püsima. dulise särgiga vastased.

Eesti satsis olid meie oma staarid nagu Andres Oper, Joel Lindpere, Raio Piiroja, Venemaa meistriliigas pallivad Andrei Stepanov ja Dmitri Kruglov ning ka praegune peatreener Martin Reim jt.

Kas toonane sats oli praegusest tugevam?

Raske öelda. See on sama keeruline, kui hakkad võrdlema Eesti liigat välismaa eri taseme liigadega. Jalgpall on ajas kindlasti muutunud. Vastu võeti mind väga hästi, omavahel oldi sõbrad ja üksteist toetati. Sisekliima oli hea, polnud nii nagu mõnes klubis, kus üritatakse kedagi välja puksida.

Samas ei sobinud meie mängijatele Viggo Jenseni kuulus romb, mida ta keskväljal juurutas. Mis värk selle Viggo ja rombiga oli?

Treenid praegu klubis noori. Kas treeneriamet on sinu tulevik?

Mul on U14 vanuserühm, kellega on nädalas neli treeningut ja mäng. Eelmisel aastal treenisin Fääri saartel U15 noori. See on vanus, mis hakkab suurel väljakul mängima, ja see sobib mulle hästi. Tunnen end poistega hästi, kuigi kontakti saamine võib alguses olla raske. Fääridel tuli see mul siiski välja, mind hakati usaldama, tuldi oma probleemidest rääkima. Viljandis olen olnud treener mõned nädalad ja soovin, et siin hakkaks olema samamoodi: et mängijad ei kardaks minuga suhelda. Hakata tulevikus treeneriks? Jah, miks mitte. Jalgpalliga olen tegelenud terve oma elu ning see on südamelähedane teema, millega võiks jätkata.

2019 MAI JALKA

21

KLUBIJALGPALLI PIDUPÄEV

Penaltilahing ja MyFitness ootavad

klubijalgpalli pidupäevale!

Sel kevadel toimub suur klubijalgpalli pidupäev 25. mail. Traditsiooniliselt on kavas nii meeste kui ka naiste karikafinaalid, kuid tegevust jagub ka väljapoole palliplatsi.

Tekst: Kadi Parts | Foto: EJL

N

agu varasematel aastatel on Lilleküla kompleksis avatud jalgpallifestivali ala.

Sealt leiab mitu batuuti ja lastele mõeldud atraktsioone, mis on tore meelelahutus just lastega peredele. Loomulikult ei puudu ka toiduala, kus saab õues mõnusalt kevadises õhkkonnas keha kinnitada. „Meie ürituse põhisõnum on see, et klubijalgpalli pidupäev on üritus kõikidele jalgpallipere liikmetele,“ selgitas EJLi projektijuht Juss Tamming. Tema sõnul on üritus mõeldud ka neile lastele ja peredele, kelle klubid ei mängi karikafinaalides, kuid kes tahaksid tulla nautima üht toredat päeva jalgpalli keskel.

Klubijalgpalli pidupäeva suurtoetaja MyFitness on otsustanud oma põnevaimad võistlused ja

22

JALKA MAI 2019

 Ka sel aastal on klubijalgpalli pidupäeva festivalialal lastele mõeldud batuudid.

treeningud klubiseinte vahelt õue tuua. Esimest korda toimub MyFitnessi CrossTrainingu võistlus välitingimustes ja oodatud on kõik, kes soovivad ennast proovile panna. Lisaks on Madness Race’i alal püsti pandud kümne takistusega rada, mille saavad läbida kõik huvilised. MyFitnessi treenerite juhendusel toimuvad põnevad rühmatreeningud, kus klubijalgpalli pidupäevale kohaselt kasutatakse ka jalgpallielemente. „Tegevust jätkub kõigile – nii algajatele kui ka edasijõudnutele, nii rühmatreeningute fännidele kui ka jõusaalihuntidele, kes tahavad oma võimed tõeliselt proovile panna,“ lisas MyFitness Grupi turundusjuht Marika Mäsak. Esimene MyFitnessi treening algab kell 12.

Võrreldes eelmise aastaga on klubijalgpalli pidupäeval sel aastal veidike muutunud populaarse penaltilahingu formaat. Sel kevadel kannab see võistlus nime A. Le Coqi penaltilahing ja kui varem on võistlema lubatud eri jalgpalliklubide võistkondi, siis sel aastal on ära kaotatud klubisse kuulumise klausel. See tähendab, et oma neljaliikmelise võistkonna (kolm penaltilööjat ja üks väravavaht) võivad välja panna nii klubid kui ka lihtsalt sõpruskonnad. Osaleda saavad kõik 16aastased ja vanemad mängijad. Penaltilahingu finaal peetakse meeste karikafinaali poolajapausil ja parimad võistkonnad saavad penalteid lüüa A. Le Coq Arena peaareenil.

Auhinnad on sel aastal välja pannud A. Le Coq. Parim penaltilöömise võistkond saab valida endale A. Le Coqi tooteid 700 euro väärtuses. Muu hulgas on võimalik valida ka A. Le Coqi uus toode ehk isotooniline alkoholivaba õlu, mis on pärast treeningut suurepärane värskendus. Loomulikult ootavad auhinnad ka teise ja kolmanda koha võistkonda, kelle auhinnafondiks on vastavalt 500 ja 300 eurot.

Penaltilahingusse registreerimiseks vajaliku lingi leiab leheküljelt jalgpall.ee.

ESITLEVAD:

KLUBIJALGPALLI

PIDUPÄEV 25. mai 2019 A. Le Coq Arena

PÄEVA SISUSTAVAD: MyFitnessi rühmatreeningud, CrossTraining võistlused ja Madness Race rada Sportland Arenal A. Le Coqi penaltilahing | Batuudid ja meisterdamisnurk lastele | Jalgpalliturg

12.00

13.00

16.00

SUUR TREENINGPÄEV

KARIKAFINAAL

KARIKAFINAAL

MYFITNESSI

NAISTE

TIPNERI

MyFitnessi liikmetele üritus TASUTA! Pääsmed Piletilevist!

PREMIUM LIIGA

Kuressaare sai hea stardi, Tammeka otsib r체tmi

Koduse k천rgliiga alguse j채rel vestlesime Kuressaare peatreeneri Jan Va탑inski ja Tartu Tammeka lootsi Kaido Koppeliga, et aimu saada, millest on tingitud saarlaste hea start ja tartlaste aeglane algus.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

24

JALKA MAI 2019

PREMIUM LIIGA

7.

15

2020.

koht on see, millest Kuressaare meeskond peatreener Jan Važinski sõnul esmalt unistab. Kui aga sihtida veel kõrgemale, vaadatakse sel aastal isegi 6. koha poole.

väravat lõi eelmisel hooajal Kuressaare ründeäss Sander Laht. Sel aastal oli tal kuue vooru järel kirjas kaks tabamust.

aastal lubas Tartu Tammeka aastaid tagasi mängida Premium liiga medalitele. Praegu ütleb Kaido Koppel, et see võib tõesti olla lähiaastatel võimalik, kui kõik mängijad suudavad ära realiseerida oma potentsiaali.

A

prilli keskpaigaks, kui värske Jalka trükki läks, oli Premium liigas peetud kuus mänguvooru. Mullu kõrgliiga üheksanda kohaga lõpetanud ja üleminekumängudele sunnitud Kuressaare oli alustanud edukalt: seitse punkti tabelis andsid kümne meeskonna hulgas viienda koha. Saaremaa tiimi peatreeneri Jan Važinski hinnangul oldi sel aastal kõrgliigaks paremini valmis. „Kui veel eelmisel aastal olime debütandid, siis nüüd teadsime paremini, mis meid ees ootab,“ rääkis Važinski. Ta lisas, et samuti pandi sel aastal täppi täiendustega, kes on meeskonnale andnud sügavust ja tekitanud tiimisisest konkurentsi.

Võistkonnavaim veab viikingeid

Tammeka loodab sel hooajal palju ründajast Albert Prosast (keskel). Esimeses ringis jäid Prosal Nõmme Kaljule väravad löömata ja Tammeka kaotas tiitlikaitsjale 0 : 2.

Kuressaare peatreener tõi välja ka asjaolu, et viikingite meeskonnal on väga hea meeskonnavaim ja suhtumine: „Meie tulemusi toetab väga palju see, milline on riietusruumis meeskonnavaim, sest see kandub ka väljakule edasi. Praegu võib sellega rahul olla.“ Važinski kiitis ka Kuressaare mängijate suhtumist, mis tema sõnul vastab profimeeskonna suhtumisele hoolimata sellest, et saarlaste puhul on tegemist amatöörvõistkonnaga.

Oma hoolealuste stardiga Premium liigas oli Važinski rahul, sest suudeti võita tõenäolisi lähinaabreid Viljandi Tulevikku ja Tallinna Kalevit.

Peale selle teeniti väärtuslik viigipunkt Narva Transilt, kellega tehti hooaja avamängus võõrsil 0 : 0 viik. Meepotis on aga ka väike tõrvatilk: Važinski sõnul jääb kripeldama mäng Maarduga, kui tuli tunnistada maardulaste 1 : 0 paremust. „Ei ole saladus, et nelja võistkonna – meie, Maardu, Kalevi ja Tuleviku – vahel tuleb kompromissitu võitlus selle eest, kes langeb esiliigasse ja kes saab 7. koha,“ selgitas Važinski. „Nende tiimide omavahelistes kohtumistes on mängus väga väärtuslikud punktid ja kahjuks me praegu kaotasime need Maardule.“ Esimese kuue vooru järel vaatas Kuressaare tabelirealt vastu saldo 4 : 4 – ise oli löödud neli väravat ja ka endale lastud lüüa neli tabamust.

Võrreldes eelmise aasta algusega on see kui öö ja päev, sest 2018. aasta esimestes voorudes pidid Kuressaare mehed vastu võtma mitu suurt kaotust: 0 : 5 jäädi alla Narva Transile, 0 : 4 Levadiale, 0 : 5 Tallinna Kalevile, 0 : 4 Tartu Tammekale ja 0 : 7 Florale.

2019 MAI JALKA

25

PREMIUM LIIGA olu, et mitmele võtmepositsioonile toodi uued „Eelmisel aastal võttis meil mängutempoga mängijad, kelle meeskonda sulandumine võtabki kohanemine palju aega ja alguse saldo oli väga aega. Seega on tartlaste hooaja algust mõjutanud negatiivne,“ meenutas Važinski. „Tegime sellest mitu faktorit. Kuna Eesti meistriliigas on piisavalt omad järeldused ja hetkel ei saa ma öelda, et kõva tase, peavad heade resultaatide jaoks kõik oleksime selle 4 : 4-ga päris rahul, aga liigume õiasjad sujuma. ges suunas selles osas, kuidas mängime kaitses ja „See ongi äge, et sind ei lasta lihtsalt läbi, vaid kuidas tegutseme ilma pallita.“ edu saavutamiseks peavad kõik nüansid hästi paiKuressaare peatreener lisas, et kui tahetakse gas olema,“ sõnas Koppel. oma kõrget tabelikohta hoida ja pääseda ülemiHooaja eel said Tammekast rohkem nekumängudest, tuleb kindlasti parantähelepanu tartlaste viimaste aastate dada rünnakut. Saarlaste head minekut lähikonkurendid Paide ja Narva Trans, on märganud teisedki võistkonnad ja kelle puhul rõhutati selle aasta head Tartu Tammeka peatreener Kaido Kopkomplekteeritust. Koppeli sõnul jälgis ta pel avaldas vastastele kiitust. Ta küll Eesti liiga fännina küll teiste tiimide tetunnistas, et kui vaadata saarlaste klubi Kaido Koppel: gutsemist, kuid muretsema selle pärast staatust Eesti liigas ajalooliselt, siis võib „Keegi sind välja ei ei hakanud, sest iga võistkond peab kesviikingite kõrge koht olla kerge üllatus, vilista ja keegi ei tule ka kenduma oma tegemistele. Tänavusele aga tegelikult on meeskonnal sel hooajal ütlema, et sa oled hooajale seatud ootustest rääkides sõnas sisu küllaga.

Tammeka peatreener, et pingete pärast, „Nende koosseisus on näiteks minu geenius või jobu.“ mille on peale pannud ajakirjandus või hea sõber Rauno Tutk, kellel täitus just muud välised faktorid, ta ei muretse. hiljuti 300 mängu kõrgliigas,“ rääkis „Eesti kõrgliigas on küll hea tase, aga kui linKoppel. „See ei saa olla juhuslik, järelikult pead na peal ringi käia, siis saab seda üsna rahulikult olema hea mängija, et kõrgliiga tasemel nii kaua teha,“ selgitas Koppel. „Keegi sind välja ei vilista vastu pidada. Samuti näiteks Sander Laht, kes ja keegi ei tule ka ütlema, et sa oled geenius või tabeli teise poole võistkonna mängijana lööb nii jobu. Seega ei ole väliseid pingeid tegelikult olepalju väravaid ja seda juba mitu aastat – see ei ole mas.“ juhus või hetkeline sähvatus. Kuressaarel on piiTa lisas, et pingeid võib tajuda pigem tiimi sees, savalt kvaliteediga mängijaid.“ kuid mitte tingimata negatiivses mõttes, vaid on igati loomulik, et endale seatakse eesmärke ja kui Tammeka pingeid ei taju need ei täitu, tekivadki pinged: „Me ei ole senisKui Kuressaare sai uuel hooajal stardipakkudelt te sooritustega rahul ja näeme trennides kõvasti üsna muretult minema, siis vastupidine oli oluvaeva, et oma mängu parandada. Meie plaan on kord Tartu Tammeka puhul, kes oli kuue mänhakata kõvasti paremini mängima.“ guvooru järel kogunud neli punkti. See andis küll Kindlat tabelikohta ei tahtnud Tammeka loots alles seitsmenda tabelikoha, aga konkurentidest siiski veel maha hõigata, sest tema sõnul oleneb viikingite peatreener Važinski arvas, et Tartu palju ka konkurentidest, kelle tegemisi ta kontmeeskond kogub alles hoogu. rollida ei saa. „Nende hooaja algus ei ole läinud nii hästi, aga näen, et neil on väga suur potentsiaal: targad treenerid ja hea koosseis,“ sõnas Važinski. Tartu tiimi peatreener Kaido Koppel nentis samuti, et Esikolmikus muutusi ei ennustata tartlaste hooaja algus ei ole läinud plaanipäraselt.

Tema sõnul jäävad kripeldama kaks mängu: avaNii Tammeka kui ka Kuressaare peatreenerid arvavad, et kuigi tiitkohtumise 2 : 2 viik Maardu Linnameeskonnaga likaitsja Nõmme Kalju alustas hooaega kahvatult, ei maksa väga ja kodus teenitud 0 : 3 kaotus Paide Linnameessuuri muutusi medalikolmikus oodata. konnale. „Ma ei kiirustaks ennustusega, et keegi senisest esikolmikust mi„Teistes senistes mängudes oleme kaotanud nema lüüakse,“ arvas Tammeka juhendaja Kaido Koppel. „Praeguseks Eesti tippvõistkondadele ja nende vastu polegi on veel väga vähe mängitud ja ma jälgiksin hooaega natuke pikemalt, lihtne punkte saada,“ ei näinud Koppel hooaja alenne kui hakkan nii revolutsioonilisi ennustusi tegema.“ gust aga liiga tumedates toonides. Tammeka esiKuressaare loots Jan Važinski sõnas, et ilmselt on Paidel ja Narmeste mängude tulemustest rääkides tõi Koppel val esikolmikusse trügida veel vara. välja asjaolu, et ettevalmistus ei kulgenud plaani„Mõlemad on head võistkonnad ja eelmise aastaga võrreldes tugepäraselt, sest kuni esimese vooruni oli tartlaste vamad, aga ütleksin siiski, et natuke on veel vara, sest neil kummalgi treeninguväljak jääs ja tingimused kehvad. Seeei ole piisavalt pikka pinki,“ rääkis Važinski. Samas ei tahtnud Kurestõttu ei olnud meeskond hooaja alguseks piisavalt saare peatreener esikolmikut veel siiski päris lukku panna: „Kui Kaljul hästi valmis ja läheb kauem aega, et oma rütm saaesineb veel ootamatusi ja Paidel-Transil langeb kõik väga hästi kokku, vutada. siis võib juhtuda üllatusi.“ Samuti rõhutas Tammeka peatreener asja-

26

JALKA MAI 2019



MINU 11

Raivo Nõmmik

E

esti koondise endine internatsionaal koostas sümboolse koosseisu inimestest, kellega tal on isiklik kokkupuutepunkt. Väljakul moodustavad nad tugeva löögirusika..

LUIS HERNA NDEZ

JAN KO L L E R

         TARMO RÜÜTLI

ERKI NOOL

JOEL LINDPE RE

RAIVO NÕMMIK

R AG N A KLAVANR

MART P



SA M I HYYPIÄ

OOM

Mart Poom

Laitmatu tööeetika, pühendumus ja oskused. Enesekindlus, mida ta suudab mängijatesse süstida, kui ta postide vahel seisab, on ülioluline. Üks ere kokkupuutepunkt Mardiga oli minu sünnipäeval 11. veebruaril 1997 Monacos, kus kurikuulus Eesti–Šotimaa MM-valikmäng Mardi Inglismaale viis.

mängijana. See aeg tipnes Viljandi Tuleviku jaoks 1999. aastal Eesti meistrivõistlustel klubile ajaloolise teise kohaga.



Are Altraja

EJLi juhatuse liige, FC Elva asutaja, südamega jalgpalli juures olev inimene ja Eesti spordi suurtoetaja nii isikliku panuse kui oma ettevõtete kaudu. Keda muud panna keskväljakule (ning Eesti spordi) niite tõmbama ja sööte jagama?



Ragnar Klavan

Mäletan Ragnarit Viiratsi tillukeselt staadionilt, kus Tulevik parema puudumisel vahel trenni tegi. Juba noorel Rakul – kui ta esimest korda meestega trenni tuli (ta oli vist 14aastane) – oli näha sellist tahtmist ja hingestatust, mida on vaja kuhugi jõudmiseks.



Raivo Nõmmik

Ei küündinud oma parimatel päevadel ei Klavani ega Sami Hyypiä lähedalegi, aga see polegi tähtis. Sellise meeskonnaga tahaksin üheskoos väljakule joosta ja tegusid teha küll, ei saa ennast välja jätta. Seda enam, et mina otsustan, kes mängib ja kes mitte, mitte Joel Lindpere.



Sami Hyypiä

Minu koosseisu pääses Hyypiä seepärast, et puutusin temaga kokku Soomes mängides, kui ta oma endist koduklubi MyPa-d külastas. Elasime samas hotellis ja pärast üht hommikusööki rääkisime paar tundi nii jalgpallist kui ka muust ja ta jättis äärmiselt sümpaatse mulje.



Erki Nool

Sportlik multitalent vähemalt kümnel alal, hullumeelse tahtejõuga mees, kes vasakul äärel kõik vastased üle trumpab. Kui mitte jalgpallioskustega, siis jutu ja tahtejõuga. Otsekohese väljaütlemisega. Kokkupuutepunktiks Erkiga on Nike koostöö tema kergejõustikukooliga.



Tarmo Rüütli

Selliseid tüüpe, kes suudavad mängijatest meeskonna vormida, ei ole väga palju. Tarmoga olime koos Viljandis, tema treenerirollis ja mina

28

GERD KANTER

ARE ALTRAJA

JALKA MAI 2019



Gerd Kanter

Foto: Vytautas Dranginis

Mees kui mägi, tsementeerib keskvälja ja süstib vastastesse füüsilist hirmu. Kui aga vastane ei karda mehe suurust, siis küll Gerd vastaste hoo oma rahuliku jutuga maha võtab ja olukorra kontrolli alla saab. Gerdiga kokkupuutepunktiks on töö ehk Nike bränd.



Joel Lindpere

Klassiga mängija ja sama hea – kui mitte paremgi – jutu- ja pullimees. Oleme koos ja teineteise vastu koduses liigas mänginud ning koos teenisime aega ka kaitseväes. Mängija, kes otsustab mänge, on teretulnud igasse võitu ihkavasse meeskonda. Ega sport ei ole ainult tõsine asi, nalja peab ka saama.



Luis Hernandez

Minu kokkupuude El Matadoriga oli 1998. aastal Itaalias Eesti–Mehhiko sõprusmängul, kus ta kolmel korral meie väravavõrku sahistas. Ründaja, kes lisaks mängijaoskustele häirib su vaatevälja oma pikkade blondide juustega, suutes need sulle kõige ebasobivamal ajal näkku lükata, on ebameeldiv igale kaitsjale.

Jan Koller

202 sentimeetri pikkune ründaja, 55 väravaga Tšehhi koondise suurim väravalööja ja üliefektiivne peamängija kulub igasse tiimi marjaks ära.

Mängijakvaliteedi kontrollisin isiklikult üle 1998. aastal Eesti koondise 1 : 4 kaotusega lõppenud MM-valikmängus.

MÄNGIJA LUUBI ALL

Alex Matthias Tamm U19 koondislane Alex Matthias Tamm sõlmis tänavuse aasta alguses oma koduklubi Nõmme Kaljuga profilepingu ja jõudis skoori teha hooaja avamängus ehk superkarika kohtumises, kus Kalju alistas 3 : 2 Levadia. Noort mängumeest aitasid analüüsida tema treenerid Sergei Terehhov ja Kristen Viikmäe, kes hindasid Tamme viiepallisüsteemis.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Sergei Terehhov: Kui ta alles tuli esinduse trenni, siis oli näha, et jäi kohati hätta, aga tänavune aasta on juba näidanud, kui kiiresti ta on võimeline õppima ja juurde panema. Hinne tugev 4 või isegi 4+.

Kristen Viikmäe: Tema vanuse kohta on see väga heal tasemel, ta on tark poiss. Hinne 5.

Sergei Terehhov: Hetkel paneksin hindeks 4, aga usun, et tal on olemas kõik, et jõuda maksimumhindeni. Ta õpib kiiresti ja potentsiaali on.

Kristen Viikmäe: Selles kategoorias on tal kõvasti arenguruumi. Kuna ta on füüsiliselt päris tugev poiss, siis suudab õhus küll päris palju palle võita, aga on kõvasti arenguruumi tehnikas: millal õhku minna, kuidas keha hoida jne. 3 oleks hindeks vähe, seega paneksin 4.

VASTUPIDAVUS

JÕUD

Sergei Terehhov: Paneksin hindeks 4+. Arvan, et praegusel hetkel kestaks ta ühel tasemel ilma kvaliteedi langemiseta 75 minutit, aga tal on kõik olemas, et jõuda tippu. Aasta või kaks veel meistriliigas ja siis ta kestab kindlasti terve mängu samal tasemel.

Kristen Viikmäe: See on tal noore mängija kohta normaalne, aga ei midagi erilist. Hinne 3, sest see jätab rohkelt arenguruumi.

Sergei Terehhov: Selles komponendis on vaja kõige rohkem juurde panna, et tänapäeva võimsate ja kiirete keskkaitsjatega sammu pidada ja neist üle olla. Aga ta on alles noor ja eks vanusega tuleb juurde kavalust, kuidas keha panna ja palli katta – see tuleb kogemusega. Hindeks paneksin praegu 4–.

Kristen Viikmäe: Ütleksin, et üks tema tugevamaid omadusi. Vastastele jõu poolest alla ei jää, nii et hinne 5.

SISU

Sergei Terehhov: Mulle tundub, et Alex seisab kahe jalaga maa peal. Ta ei ole õhku tõusnud sellepärast, et pääses esindusmeeskonda ja saab mänguaega, lööb väravaid ja esindab noortekoondist. Ta on tark ja intelligentne inimene, kes saab aru, et ainult oma tööga on võimalik astuda järgmine samm edasi.

Kristen Viikmäe: Ta on oma suhtumiselt, professionaalsuselt ja tahtmiselt üks eeskujulikumaid mängijaid meie klubis. Siin saab anda ainult maksimaalse hinde.

LIIKUVUS

Sergei Terehhov: Hetkel paneksin hindeks 4, aga on näha, et ta on viimase aastaga palju juurde pannud selles osas. Õpib ja teeb õiget asja.

Kristen Viikmäe: Ta on väga liikuv. Oskab ka ilma pallita õigesti liikuda ja ajastus on hea. Paneksin hindeks 5.

TEHNIKA

Sergei Terehhov: Tehnikaga on Alexil kõik korras, paneksin selle eest hindeks 5. Ta on ise individuaalselt selle kallal vaeva näinud ja on näha, et ta areneb iga kuu ja aastaga edasi.

Kristen Viikmäe: Baastehnika on Alexil pigem hea, tal on hea pallipuude ja söödukvaliteet. Paneksin hindeks tugeva 4, sest ta on siiski veel noor ja on kõvasti arenguruumi, et teha kõike kiiremini ja täpsemalt.

SÖÖT JA LÖÖK

Sergei Terehhov: Söödu eest paneksin 4+ või isegi 5, aga löögiga on veel vaja natuke vaeva näha, et see oleks täpsem.

Lööki hindaksin 4-ga.

Kristen Viikmäe: Söödutehnika on hea, aga kindlasti saaks paremini, et oleks rohkem täpsust ja tugevust. Noore mängija kohta on see kõik muidugi normaalne, nii et paneksin hindeks 3, et jääks ka suur arenguruum.

5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

30

JALKA MAI 2019

KIIRUS

Sergei Terehhov: Paneksin hindeks 4+, sest tal on küll ründaja jaoks piisavalt kiirust, aga see oleneb sellest, kas võrdleme teda Eesti või välismaaga. Siin on arenguruumi.

Kristen Viikmäe: Alex on kiire, aga mitte välkkiire. Tema hea omadus on palliga liikumise kiirus ehk pikemal distantsil suudab ta palliga kiirust hoida ja vältida seda, et kiirus hakkab langema. Hinne 4.

5 3,5

Vastupidavus

3,5

Sisu

Sööt ja löök

4

Õhuvõitlus

4,5

4,5

Jõud

Tehnika

4,5

Liikuvus

4

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Koduloomadega rääkija loodab kujuneda Harry Kane’iks

Fotod: Lembit Peegel

CV Sündinud: 24.07.2001 Klubi: Nõmme Kalju Endised klubid: – Treenerid: Mikk Haavistu, Paul Kask, Indro Olumets, Kristen Viikmäe, Peeter Kusma, Zaur Tšilingarašvili, Valeri Bondarenko, Sergei Frantsev, Sergei Terehhov Koondis: U19 8/2, U17 11/2

Kas Harry Kane või Antoine Griezmann?

Kindlasti Harry Kane, kuna tegemist on ühe mu lemmikmängijaga. Üritan igat tema mängu jälgida, kui mul selleks vähegi võimalust on.

Tulevikus tahaksin temasuguseks ründajaks kujuneda.

Millise kuulsa jalgpalluri vastu tahaksid mängida?

Ilmselt Virgil van Dijki vastu, sest minu arvates on ta hetkel Inglismaa kõrgliiga üks paremaid kaitsjaid ja oleks väga huvitav sellise tasemega kaitsja vastu mängida.

Kui saaksid endale võtta eksootilise kodulooma, siis kelle?

Ma arvan, et papagoi, kes suudab mingil määral rääkida. Põhjus see, et mulle meeldib koduloomadega nii-öelda rääkida, ja see tundub üsna vinge, kui papagoiga oleks võimalik mõni lühem dialoog maha pidada.

Kui saaksid mängida mõnes sarjas/filmis, siis millises ja keda kehastaksid?

Filmis „Inception“ („Algus“ – toim.) ja kehastaksin Leonardo DiCapriot, sest tegemist on mu lemmikfilmiga. See on väga mõtlemapanev ja segadust tekitav film.

Kas oleksid nõus proovima pigem talisuplust või benji-hüpet?

Tulevikus tahaksin kindlasti mõlemad ära proovida, aga kui peaksin ühe valima, siis benji-hüpe, kuna mulle meeldivad ekstreemsed tegevused väga.

Milline on parim kompliment, mis sulle mängijana on tehtud?

See, et ma ei oska või mulle ei meeldi kaotada.

Kui sa ei saaks jalgpallur olla, siis millist elukutset tahaksid proovida?

Arvan, et see töö oleks seotud astronoomiaga. Kui peaksin kindla ameti nimetama, siis ilmselt tahaksin olla astronaut. Põhjus on see, et juba lapsest saati on pakkunud mulle huvi paljud astronoomiaga seotud küsimused; ma tahtsin väga teada, mis toimub teistel planeetidel ja kas elu on üldse võimalik väljaspool maakera. Huvi astronoomia vastu on mul ikka alles ning aeg-ajalt vaatan filme ja loen selle kohta.

Kuidas võtad kriitikat omaks?

Kriitika vastu pole mul kunagi midagi olnud. Kriitika ja see, kuidas seda omaks võtan, oleneb sellest, kelle käest see tuleb. Minu arvates on väga hea, kui mõni inimene, kelle arvamust sa usaldad, näeb sinus midagi, mida annaks paremini teha, kuna me ise üsna tihti ei märka selliseid asju.

Sergei Terehhov:

Alexil on olemas absoluutselt kõik, et jõuda tippu.

Kui ta jätkab samamoodi õppimist ja töötab oma miinuste kallal, siis võib temast tulla väga hea mängija, kes jõuab kindlasti ka A-koondise ridadesse.

Mis on su senine eredaim jalgpallimälestus?

Minu eredaim mälestus on kindlasti superkarika mäng, kus ma alustasin algkoosseisus. Üsna raske on sõnadesse panna seda emotsiooni, mis oli minu sees nii enne kui ka pärast mängu. Eriti rõõmsaks tegi veel see, et lõin seal mängus ka värava, mis andis mulle väga palju enesekindlust ja -usku. Kui aus olla, siis enne mängu ma väga magada ei saanud, kuna mul oli tohutu närv sees. Sama juhtus ka pärast mängu – mul ei tulnud und –, kuna tänu sellele võidule tekkinud emotsioonid olid nii laes. Tagantjärele vaadates – mulle isegi meeldis see adrenaliin ning loodan, et see ei jää mu elu viimaseks finaaliks. Peale kõige muu tegi selle mälestuse palju eredamaks see, et terve mu perekond – kaasa arvatud väikevend – elas mulle kodus televiisori ees kaasa ning koju jõudes ootas mind väga südamlik vastuvõtt.

2019 MAI JALKA

31

Foto: Patrick Fife/AFP/Scanpix

JALKA

Eesti

Brent Lepistu

Foto: Jana Pipar

JALKA

PSG

Itaalia

Marco Verratti

HOLLANDI

JALGPALLI SUVELAAGER GU A IN !

LASTELE N E F E TR ROF P 28.-30.08 KURESSAARE

Treenerid Eddie van Schaick (ex-Ajax) ja Roel van Wayenburg (ex-Feyenoord) Lõunasöögid, laagri särk, auhinnad, diplom!

Hind 150 €

Registreerimine kuni 31. mai 2019 riho@varmapartner.ee telefon 5240614

KLUBILOOD

Tabasalu hooaja esimest kodumängu Pärnu jalgpalliklubi vastu vaatas 17. märtsil 335 pealtvaatajat.

Esiliiga B-sse tõusnud JK Tabasalu kasvab orgaaniliselt koos fännidega End kogu Harku valla meeskonnaks pidav JK Tabasalu teeb publikut staadionile meelitades silmad ette enamikule kõrgliigaklubidele.

Kuidas see neil õnnestub, selgitasid Jalkale klubi eestvedaja Riho Saksus ja peatreener Marko Kristal.

Tekst: Gunnar Leheste, Delfi / Eesti Päevaleht | Foto: Mihkel Naukas

J

alka poolt möödunud aastal aasta klubiks tunnistatud JK Tabasalu näitas mullu publikunumbri poolest kõikide Eesti satside peale neljandat tulemust FC Flora (559), Tartu Tammeka (444) ja Nõmme Kalju (404) järel. Nende kodumänge külastas keskmiselt 321 inimest, kuigi meeskond mängis alles II liigas, saavutades lõuna/lääne tsoonis kolmanda koha ja tõustes üleminekumängudega esiliiga B-sse. „Hakkasin mõtlema, kuidas publikut staadionile saada,“ rääkis JK Tabasalu juhatuse liige Riho Saksus ja jätkas mängukorralduse juurde käivate elementaarsete elementide ülelugemisega: „Et ei oleks ainult kohtunik, kodu- ja vastasvõistkond ja kolm sõpra tribüünil. Esiteks, kui iga mängija tuleb väljakule maskotipoisiga, on sul juba 22 mudilast, kellel on kaasas ema või isa. Teiseks tood pallipoisid, kolmandaks avad kohviku …“ Publikunumbri järsule kasvule pani aluse 2017.

38

JALKA MAI 2019

aasta sügisel valminud uus 1000 istekohaga staadion. Varem peeti kodumänge Männikul. Kogukonnatunnet loogilistel põhjustel lihtsalt ei tekkinud.

Saksus jätkas: „Inimese vaba aja peale on tänapäeval julm konkurents. Tal on nii palju võimalusi: seal on kontsert, siin on kino, kuskil on sünnipäev, kodus on telekas. Sa pead talle midagi pakkuma. Miks peaks ta tulema staadionile, kui seal pole midagi teha? Kui ta juba staadionile tuleb, siis ta tahab saada emotsiooni. Emotsioon võib olenevalt sportlikust tulemusest olla ka negatiivne, aga kõik muu peab olema positiivne. Ta peab mõtlema: „Ah, kaotasime, läksin kehva tulemusega ära, aga kõik muu oli okei – ma sain oma õlle, nägin sõpru, sain mingis loosis osaleda, muusika mängis, natuke tehti sõud, lasti saluuti ja natuke uhke tunne oli ka, sest minu laps oli maskoti- või pallipoiss!“ Sellega koos peab tekkima tunne: „See on minu klubi. Lähen ja elan siis kaasa neile!““ Saksus sattus Tabasalu jalgpalliklubi vedama 2012. aastal, mil ainult noortega tegelenud klubi kandis veel nime Tabasalu Palliklubi. „Viisin oma poisi 2012. aasta kevadel Risto Sarapiku juurde trenni,“ meenutas Saksus, kuidas ta ühel päeval otsustavalt klubi üles ehitamisele käe külge lõi. „2012. aasta lõpus otsustas mingi rühm lapsevanemaid seal elu natuke ringi korraldada.

Siis olin veel lihtsalt aktiivne lapsevanem, kes natuke aitas ja toetas ka rahaliselt. 2014. aastal vajusid need eestvedajad ära ja oli vaja kedagi, kes asjaga tegelema hakkaks.“

KLUBILOOD 2018. aasta augustist Tabasalu esindusmeeskonda juhendav Marko Kristal tõdes, et ka temal on oma tööd mõnusam teha, kui see nii paljudele inimestele korda läheb. „Väga kihvt on niimoodi toimetada! Eelmisel aastal mänge vaatamas käinud inimeste hulk oli muljetavaldav. Kuna siin saab mängida ka kunstvalgustusega, siis on vahel päris jalgpalli moodi kohe!“ muigas Eesti koondise 143kordne internatsionaal, väike uhkusnoot hääles.

Klubis mängivad isa ja poeg Nahk

Tabasalu meeskond kujutab endast sümbioosi klubi oma noortest ja kogenumatest mängijatest. On ka päris veterane. Näiteks pallib Kristali käe all Ilmandu külas elav 44aastane endine levadialane Konstantin Nahk, kelle poeg ja tütar samuti JK Tabasalus treenivad. Esimest korda mängis Nahk oma 16aastase poja Alaniga oktoobris Läänemaa vastu. Väljakut jagati ka 2019. aasta hooaja avamängus, milles võideti võõrsil Võru Heliost koguni 8 : 4. „Nahk on eriline ja fenomenaalne mängija!

Olla 44aastaselt sellises vormis ... Kiirus ei ole küll enam see, aga nagu öeldakse – vorm on ajutine, klass igavene,“ märkis Saksus, kelle sõnul on hoopis suuremad publikumagnetid aga klubi oma noored ja noortetreenerid. „Näiteks tüdrukute treener Martin Tšegodajev on täielik hitt!“ Tabasalu suurima väravaküti tiitlit jäid mullu 14 tabamusega jagama endine noortekoondislane ning Kalevis, Floras ja Tulevikus mänginud Edwin Stüf (29) ning 2017. aastal Paide Linnameeskonnast tulnud Rasmus Tomson (33). Enamik mängijatest on mõistagi amatöörid, vaid kaks noormeest on niinimetatult jalgpalliliidu palgal ehk stipendiumi peal – Kristo Hussar (16) ja Kevor Palumets (16). Palumets lõi jaanuari lõpus käed Bologna akadeemiaga, kus ta sügisel testimas käis. „See oli väga hea signaal teistele noormängijatele, näitamaks, et ka siit on võimalik kuhugi minna,“ lausus Kristal noore poolkaitsja kohta. „Nii palju kui mina olen kuulnud, läheb Kevoril seal väga kenasti. Ta on seal hooaja lõpuni laenul ja siis vaadatakse edasi.“

Kalle Palling rajab Harku valda sisehalli JK Tabasalu kodumängudel on harjunud käima mitu prominentset isikut, teiste seas ka Harku vallavolikogu esimees Kalle Palling. „Kodumängudel proovin võimalusel alati kohal olla,“ ütles Palling, kes on sage külaline ka Eesti koondise mängudel ja kelle poeg mängib Loo alevikus tegutsevas klubis FC Tiigrid. „Olen sarnast efekti, kus heade tingimuste tekkides hakkab kodumeeskonnale palju inimesi kaasa elama, näinud lähedalt Raplas korvpalli puhul. Üle 500 inimese külmal sügisõhtul mängule kaasa elamas on miski, mida peab nägema!“ Pallingu eestvedamisel üritatakse Tabasalule pakkuda ka paremaid talviseid treeninguvõimalusi. Seni on Tabasalu võistkonnad harjutanud külmal ajal Tallinna hallides, kuid paari aasta pärast on neil lootust pääseda katuse alla ka kodule palju lähemal, Uus-Kakumäe Apametsa piirkonnas, kuhu rajatakse detailplaneeringu järgi kool-lasteaed ja staadion. „Staadioniosa tahaksime muuta selliselt, et sinna oleks võimalik ehitada ka statsionaarne hall,“ selgitas Palling, kel on plaanis hall rajada koostöös erasektoriga. „Käivad arutelud, kas see oleks täispuhutav hall nagu Sõles või nagu Mart Poomi oma Männikul, mida saab suveks maha võtta. Enne ehitamist, mis ei toimu kindlasti enne 2020. aastat, on vaja kinnitada detailplaneering ja saada see krunt riigiomandist munitsipaalomandisse. Vald oleks üks partneritest.“ Mis JK Tabasalu ambitsioone puudutab, siis siinkohal soovitab Palling Saksuse tiimil areneda samm-sammult: „Olen Rihole öelnud, et võtame rahulikult. Redeliga võrdlust tuues, ärme lähe paari pulka vahele jätma. Tähtis on, et meeskond kasvaks orgaaniliselt ning et fännide ootused ei läheks kohe esimeste edukate hooaegade järel lakke.“

Ambitsioonikas eesmärk: Eesti meister 2025

Kuigi Tabasalu Charma ja Tabasalu Palliklubi mängijatest moodustatud meeskonna esimene siht on sel hooajal esiliiga B-sse püsima jääda, ei tähenda see, et klubi eestvedajatel poleks pikemas perspektiivis meistriliiga ambitsioone.

400

17

last ja noort treenib JK Tabasalus.

JK Tabasalu võistkonda esines mullu Eesti meistrivõistluste eri tasanditel.

„Olen endale kunagi ühele paberile kirja pannud, et tahaksime 2025. aastal Eesti meistriks tulla,“ unistas Saksus suurelt. „Olen algusest peale öelnud, et kui midagi teha, siis teha suurelt! Selleks, et neljandas liigas jalgpalli mängida, ei ole vaja klubi arendada, selleks on vaja lihtsalt punt kokku klopsida ja teha. Aga kui sul on juba klubi, siis pead sihtima nii kõrgele kui võimalik.

Kui kõik kaasa elavad – noored, lapsevanemad, toetajad, kohalikud elanikud, ettevõtted, söögikohad – ja üheskoos tegutsevad, on võimalik teha suuri asju. Ühel päeval võiks olla nii, et kui pühapäeval on mäng, siis esmaspäeval kõik räägivad sellest.“ Saksus lisas, et pole seni jõudnud veel kordagi kahetseda, et ta omal ajal klubi vedada võttis: „Ei ole ühtegi korda kahetsenud, sest see positiivne emotsioon, mis sa sellest saad, kaalub kõik üles. Oleksin ju võinud selle aja ja raha mujale panna või endale hoida, aga andmisrõõm ja tegutsemisrõõm mõne kuti silmades on palju rohkem väärt kui raha.“

80 000 300 000

eurot on esindusmeeskonna aastaeelarve.

eurot kulub kogu klubi majandamise peale.

2019 MAI JALKA

39

TREENER

Sirje Roops usub, et noorte mängijatega tuleb olla karm ja hoida distsipliin paigas, sest muidu võib tekkida laiskus.

40

JALKA MAI 2019

TREENER

0

5. koht

tüdrukut tuli kohale esimesse trenni, mida Sirje Roops Tartu Santoses koos Kristina Bannikovaga juhendas.

oli eesmärk, mille Tammeka naiskonna eelmine peatreener Maiko Tamme eelmisel aastal poole hooaja pealt oma hoolealustele seadis. Paraku lõpetasid tartlannad hooaja seitsmendal kohal.

2 kuud pidas Sirje Roops nõupidamisi ja kaalus endamisi, kas tasub vastu võtta Tammeka naiskonna peatreeneri töö.

Sirje Roops

asub Tammekat esikolmikusse viima Tartu Tammeka naiskonda tüürib uuest hooajast Sirje Roops, kes loodab, et ühe ajaloo kõige kehvema aasta järel suudavad tartlannad tuhast tõusta ja koputada viie aastaga esikolmiku uksele.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Lembit Peegel

E

elmise hooaja lõpetas Tammeka naiskond meistriliiga kaheksa võistkonna hulgas seitsmendal positsioonil ja nii tuli oma koha eest päikese all võidelda üleminekumängudel. Kahemänguline seeria suudeti võita ja nii jätkatakse ka sel aastal kõrgseltskonnas, aga uue treeneri käe all. Nimelt otsustas 26aastane Sirje Roops, kes veel mullu Tammeka eest palliplatsil ringi jooksis, et asub naiskonna peatreeneriks ja proovib sättida Tartu tiimi tagasi teele, kust veidike sohu on eksitud.

Noorena jalgpallitrenni jõudnud Roops asus treeneritööd proovima pärast keskkooli lõppu, kui tema jalgpallurist vend Siim Roops käis välja idee, et ehk tahab õde Tartu Santoses tüdrukuid juhendada. Kuna Tammekas oli tüdrukute rühmadel toona piisavalt treenereid, võttis Sirje Roops uue proovikivi vastu ja asus koos Kristina Bannikovaga treeneritööd katsetama. Mõne aastaga oli Santoses kolm tüdrukute gruppi ja Roopsile hakkas vaikselt tunduma, et asi läheb käest ära. „Mängisin toona ju ise Tammekas ja pidevalt oli nii, et jooksin Santose trennidest Tammeka trenni,“ rääkis Roops. „Santose punased värvid ja Tammeka sinised toonid on nii kontrastsed ja ma ei sulandunud sisse, kui oma trenni valedes värvides läksin. Pidevalt pidin tualettides või autos riideid vahetama.“ Peale selle hakkas üha enam tekkima tendents, et noor treenerineiu kasvatas ühes klubis lapsi teisele klubile. „Santosel ei olnud toona naiskonda, aga kui

mul olid seal andekad tüdrukud, siis tahtsin, et nad saaksid mängida, ja nii saatsin neid Santosest rivaalklubi Tammeka juurde,“ rääkis Roops moraalsest dilemmast.

Nii siis läkski, et kui ühel hetkel oli Tammekas noortetreenereid puudu, läks Roops Santosest Tammekasse üle. Varem tüdrukuid treeninud Roopsi ootab sel hooajal aga ees uus proovikivi, sest kõrgliiga kahe hooaja vahel sai temast Tammeka naiskonna peatreener. Roops selgitas, et pidi vastutusrikka töö vastuvõtmise üle palju mõtlema, kuid kuna ta oli eelmise hooaja lõpus otsustanud mängijakarjääriga tagasi tõmmata, tundus otsus peatreeneriks hakata üsna õige.

Roops tunnistas, et kuna esindustiimis on endiselt mitu mängijat, kellega ta on viimastel aastatel koos platsil palli taga ajanud, mõtles ta pikalt sellegi üle, kuidas võistkonnakaaslased tema uude ametisse suhtuvad. „Rääkisin sellest nendega ja nad ise palusid, et ma võiksin peatreeneriks hakata,“ selgitas Roops.

Naiskonna peatreeneri debüüthooaeg pole Roopsi liiga palju närveerima pannud ja sel hooajal liigseid pingeid ei tunta, sest plaan asjad paika saada on pikaajalisem. Ta selgitas, et kuigi aastaid tagasi oli naiskonnal paigas tulevikku vaatav visioon, on mitme treeneri vahetumine selle plaani veidike ära lõhkunud. Ennast näeb Roops pikaajalise treenerina ja ta loodab, et suudab Tammeka naised sättida õigele rajale. „Vanasti olime see naiskond, kes heitles koos Levadiaga kolmanda koha pärast,“ meenutas Roops. „Viie aasta jooksul tahaksime sinna tasemele tagasi jõuda ja siis juba järgmise sammu edasi astuda.“ Kumb jõuab aga enne esikolmiku uksele koputama: kas uuesti sihid paika seadnud Tammeka naiskond või juba mitu aastat oma pikaajalise strateegiaga eurokohta jahtinud Tammeka meeskond? „Neil on käsi selle jaoks pulsil olnud juba pikemat aega, meie panime käe tagasi pulsile alles hiljuti,“ nentis Roops raske küsimuse peale. „Seepärast oleks loogiline öelda, et mehed jõuavad enne ja siis meie.“ 2019 MAI JALKA

41

NAISTEJALGPALL

2 rühma poisse treenis Floras Imbi Hoobi käe all. See kogemus andis Hoobile arusaamise, et terve rühma treeneri töö talle ei sobi, vaid ta eelistab siiski väravavahtidega töötamist.

ÕPETAJA Hetkel Imbi Hoop väravavahtide treenerina ei tööta, vaid on ühe poisi tugiisik. Sügisest asub ta ametisse just õpetajana.

Kus on väravavahtide naissoost treenerid?

Väravavahtide naissoost treenereid saab Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Nende hulka kuuluv Imbi Hoop ja noortekoondiste väravavahtide treener Andrus Lukjanov selgitasid selle töö eripära ja põhjuseid, miks tegutseb sel ametil niivõrd vähe naisi.

kaotuseid raskelt üle. „Kui lasin värava lüüa, siis oli kogu päev hukas ja järgmine päev ka veel hukas!“ Kogemuste ja aastatega on juurde tulnud olukorraga leppimist ja enam Hoop nii kergelt verest välja ei löö.

Väravavahiameti juurest jõudis Hoop treeneriks justkui muuseas: ta ei mäleta, et oleks olnud kindlat hetke, mil ta otsustas, et hakkab nüüd teisi juhendama. Kui kord oli juba vaikselt treenerina tegutsema hakatud, käis ta aastaid tagasi Andrus Tekst: Kadi Parts | Foto: Brit Maria Tael Lukjanovi koolitusel. Paraku on naised väravavahtide treeneritele mõeldud kursustel harvad külalised. Lukjanov meenutas, et Hoobiga samal kuresti naiste A-koondis ja kolm järgmist noorsusel olid toona veel Maarja Virula ja Elis Meetua, tekoondist – U19, U17 ja U15 – tegutsevad mõni aasta hiljem osales ainsa naisena Mari-Ann korralike taustajõududega, kelle hulka kuuPloompuu. Peale nende on Prantsusmaal tegutluvad ka väravavahtide treenerid. Kuigi varem on senud väravavahtide treenerina Getter Laar. Just sel tööpostil olnud ametis ka naisterahvad, on Laarist loodab Lukjanov tulevikus suuri viimastel koondisekogunemistel olnud tegusid treeneritöös. kõikides naiskondades väravavahtide „Mulle meeldiks, kui Getter Laar tutreeneriteks mehed. Nii on A-koondise leks ühel päeval koju, võtaks endale noojuures Martin Kaalma, noortekoondisri tüdrukuid treenida ja ka A-koondise te puurilukke on viimasel ajal juhendaenda kätte,“ rääkis Lukjanov. „Minu arust nud omakorda Mattias Traublum, Ats Andrus Lukjanov: on väga oluline, et kui endistel koondiKutter ja Kalmer Klettenberg. „Minu arust on väga semängijatel on vähegi huvi treeneritöö Hetkel Pärnu JK ridades mängiva Imbi oluline, et kui endistel vastu, siis nad tuleksid sellega tegelema.

Hoobi sõnul ei ole see probleem, et tüdSee annab noortele palju.“ rukuid juhendavad meessoost treenerid. koondisemängijatel on Lukjanov usub, et kuigi hetkel on Peamine on juhendaja oma iseloom. vähegi huvi treeneritöö naissoost väravavahte Eestis vähe, on „Kuna väravavahtidel võib tekkida rasvastu, siis nad tuleksid selle põhjuseks vähene aeg. Ta selgitas, keid olukordi – lased endale värava lüüa, sellega tegelema. See et puurilukkude meessoost juhendajaid ei saagi võibolla üldse mängida –, siis on selle võrra rohkem, et meesmängijaid peab väravavahtide treener olema justkui annab noortele palju.“ on rohkem. Tegutsevaid naisväravavahte ka psühholoogi eest,“ selgitas ta. „See kõik ja mängimise lõpetanud naisi ei ole meil oleneb inimese iseloomust, mitte soost.“ sama palju, aga kui kulub veidi rohkem aega, tekib võimalus, et meil on üha rohkem tegutKas aeg annab naistreenereid juurde? sevaid ja ka mängimise lõpetanud naisi, kes võiksid 30aastane Hoop jõudis jalgpalli juurde üsna hilja: alpuurilukkude treenerina tööle asuda. les siis, kui ta Tartusse keskkooli õppima läks. Talle Imbi Hoop toob välja oma põhjuse: naistejalgjäi silma Tammeka kuulutus ja nii saigi mindud trenpall ei ole veel nii professionaalsel tasemel tasusni, kus ta mõne aja pärast väravasse suunati. tatud kui meestevutt. „Olin varem korvpalli mänginud ja pallihirmu pol„Kui vaadata meeste kõrgliigaklubide või nud,“ meenutas Hoop, miks ta oli nõus kolima väljakoondise väravavahte, siis see on nende põhitöö,“ kult väravasse. Oma karjääri algusaegadel elas Hoop

E

42

JALKA MAI 2019

NAISTEJALGPALL

20 koondisemängu on Imbi Hoop teinud naiste A-koondise eest.

2006. aastal tegi üks Eesti väheseid väravavahtide treenereid oma esimese mängu naiste kõrgliigas, kui ta kaitses Tartu Tammeka naiskonna väravat. Peale selle on Hoop aastate jooksul seisnud ka Levadia ja Nõmme Kalju väravas, praegu mängib ta Pärnu JKs.

Lukjanov: kõik väravavahid võiksid tulla koolitusele Noortekoondiste väravavahtide treener Andrus Lukjanov leiab, et kõik väravavahid võiksid leida selle aja, et külastada vähemalt ühepäevast koolitust. Ta paneb väravavahtidele südamele, et koolitustele võivad tulla mitte ainult treeneriks pürgijad, vaid ka mängijad. „Ei ole vahet, kas need on nooremad või vanemad mängijad või need, kes hakkavad karjääri lõpetama – mida rohkem koolitustel osaleda, seda rohkem suudavad väravavahid väljakul oma tegemisi teadvustada,“ kõlab Lukjanovi üleskutse. Ühepäevasel koolitusel keskendutakse tehnilisele sooritusele: milline on väravavahi tehnika, kuidas palli püüda, millised on levinumad vead ja mustrid, mida oleks võimalik välja treenida. Pikem ehk kolmepäevane koolitus on juba põhjalikum ja keskendub lisaks tehnikale ka muule: taktikale, üks ühele olukordadele, tsenderdustele jms mänguelementidele.

Kõik huvilised saavad ennast koolitustele registreerida Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel.

rääkis Hoop. „Mina ei saa seda luksust endale lubada, mul peab olema kõrvalt põhikohaga teine töö. Kui selline võimalus oleks ja naistele suudetaks luua toetav süsteem, siis tahaksin küll olla väravavahtide täiskohaga treener.“

Kas tüdrukud vajavad treeneriks naisi?

Hoop on aastate jooksul juhendanud noortekoondiseid ja olnud väravavahtide treener ka U14 piirkondlikel treeningutel. Tüdrukuid juhendades saadud kogemuste põhjal rääkides on ta kindel, et kui treener on kogenud ja haritud, ei ole vahet, kas neidusid juhendavad mehed või naised. „Kui olen noortekoondislastega rääkinud, siis pole keegi kunagi öelnud, et mulle see või teine treener ei meeldinud, sest ta oli meesterahvas,“ sõnas Hoop. „Kõik treenerid – näiteks Aiko Orgla, Ats Kutter jne –, kes on noorte, sealhulgas ka tüdrukute, treenimisega tegelenud –, on nii professionaalsed, et mängijal ei teki probleemi sellega, kas treener on mees või naine.“ Andrus Lukjanov usub samuti, et tüdrukutest väravavahtidel ei pea tingimata olema samast

30aastane Imbi Hoop on tegutsenud mitme tüdrukute noortekoondise juures, kuid praegu ta regulaarselt ühtegi rühma ei treeni, vaid mängib Pärnu JKs.

soost treener. Küll on aga tõsi see, et tüdrukuid ja poisse treenitakse erinevalt, ning seda peaks tüdrukuid juhendama asuv puurilukkude treener teadma. „Psühholoogia on tüdrukute puhul teistsugune,“ selgitas Lukjanov. „Kui poisid ebaõnnestuvad, siis nad proovivad uuesti, uuesti ja uuesti, kuni välja tuleb. Kui tüdrukutel ei tule midagi välja, siis tahavad nad täpselt teada, miks see välja ei tule ja mida peab tegema. Kui varem poistega tegelenud treener läheb tüdrukuid treenima, siis võib see psühholoogiline aspekt raske olla.“ Tulevikku vaadates on Lukjanov optimistlik ja usub, et mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem jõuab karjääri lõpetanud naisväravavahte ka treeneritööle asuda. Imbi Hoop tunnistab samuti, et tahaks tulevikus jalgpalli juurde jääda, kuid selleks tuleb veel vaeva näha. „Kui oled ise mängija, siis see annab suure pagasi ja teadmised, aga tahaksin lisaks käia koolitustel, kus saab teiste treeneritega rääkida ja analüüsida – see annab palju juurde,“ sõnas Hoop lõpetuseks.

2019 MAI JALKA

43

SAALIJALGPALL

Eesti meistrid 2019! Vasakult: Edwin Stüf, Oleksandr Sorokin, Andrei Arhipov, Sergei Kostin, Mark Boskin, Egert Peljo, Yury Pronin (Peljo selja taga), Kevin Sooaluste, Rostyslav Vorontsov, Artur Makarov (Vorontsovi selja taga), Vladyslav Vorontsov, Ervin Stüf, nende selja taga tagumises reas Jevgeni Merkurjev, Artur Bõstrov ja Alex Renin, ees sinises fännide keskel Andrei Golovin, paremas ääres Anton Smetanin.

Müürsepp, dokumendihaldur ja tarkvaraarendajad on

Eesti meistrid Viimsi Smsraha krooniti sel aastal Eesti saalijalgpalli meistriks, kui 3 : 1 alistati finaalseerias Tallinna Cosmos. Heidame Viimsi võistkonna esindaja Andrei Golovini abiga põgusa pilgu finaalseeriale ja toome teieni mõned võitjatiimi mängijate ankeedid, mis aitavad värskeid Eesti meistreid tutvustada.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Mihkel Naukas/Eesti futsali Facebooki leht

P

õhiturniiri kolmanda kohaga lõpetanud Viimsi kohtus finaalseerias eelmisel aastal triumfeerinud Cosmosega, kes suutis esimese finaalmängu 4 : 1 võita ja kolme võiduni peetavat seeriat juhtima asuda. Viimsi võistkonna esindaja Andrei Golovin sõnas, et finaalseerias tõid neile võidu mängiva peatreeneri Anton Smetanini head taktikalised käigud. „Pärast esimest kaotatud mängu muutsime paljusid asju ja kokkuvõttes tõigi see edu ja tulemuse,“ selgitas Golovin. Uute plaanidega teisele finaalmängule vastu läinud Viimsi võitiski teise kohtumise 3 : 0 ja seeria oli viigis. Kuigi kolmas mäng kuulus veenvalt 8 : 0 Viimsile, ei peegeldanud see Golovini sõnul kohtumise tõelist iseloomu.

44

JALKA MAI 2019

„See seis ei tähenda absoluutselt mitte midagi; võitlust oli igas mängus ja kõik matšid olid rasked,“ sõnas Golovin. Neljandas kohtumises panid Viimsi mehed oma paremuse maksma skooriga 4 : 1 ja seejärel krooniti nad Eesti meistriteks. „Kergelt see ei tulnud, aga üllatusena ka mitte, sest Eesti meistritiitel oligi meie eesmärk,“ rääkis Golovin. Ta lisas, et seerias sai otsustavaks Viimsi hea füüsiline vorm, mis ajastati täpselt finaalmängude ajaks.

Pronksiseeriast väljus võidukalt Tartu Ravensi meeskond, kelle edu Golovinile üllatusena ei tulnud. Ta sõnas, et ütles juba enne hooaega oma tiimile, et Ravensi medalivõitu võib oodata. Viimsi esindaja sõnul oli aga hoopis suurem üllatus Narva Unitedi kehv hooaeg, kui 2016. aasta Eesti meister sai põhiturniiril neljanda koha ja langes veerandfinaalides välja just Ravensi vastu. Golovini hinnangul võis Narval olla sel hooajal probleeme korraliku tiimi kokkupanemisega. Liiga üldise taseme kohta ütles Viimsi esindaja, et oli keeruline hooaeg. „Betsafe saaliliiga tase on selline, et iga vastasega on vaja pingutada ja kõik mängud olid rasked,“ rääkis Golovin. „Liiga tase tõuseb küll tasapisi, aga siiski tõuseb.“

SAALIJALGPALL

Meeskond Fotod: Jana Pipar

Yury Pronin

Igapäevane töö: Tarkvaraarendaja.

Vabaajategevus: Saalijalgpall, jalgpall, golf ja tennis.

Mida tiimikaaslased ei tea: Käisin 2014. aastal parimate koolilõpetajate seas presidendi vastuvõtul. Samuti olen osalenud golfiturniiril.

Senised saavutused jalgpallurina: Eesti meistritiitel kolmel korral, Eesti saalikarikas kolmel korral, Eesti saalijalgpalli superkarikas kolmel korral.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Meeldib kiire ja dünaamiline mäng. Samuti see, et mängu jooksul osalevad selles kõik mängijad.

Viimsi relv sel hooajal: Iseloom, meeskond.

Kevin Sooaluste

Igapäevane töö: Müügijuht.

Vabaajategevus: Sport (rannajalgpall, jalgpall, futsal).

Mida tiimikaaslased ei tea: Saladus.

Senised saavutused jalgpallurina: Rannajalgpalli koondislane, rannajalgpalli karikavõitja 2017. aastal, saalijalgpallis kahekordne karikavõitja, ühekordne superkarika võitja ja ühekordne Eesti meister.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Et see on jalgpalli vorm, mida saab harrastada talvel. Mulle meeldib mängu kiirus ja tehnilisus.

Viimsi relv sel hooajal: Ühtne meeskond.

Edwin Stüf

Igapäevane töö: Autode iluhooldus.

Vabaajategevus: Xboxi peal „FIFA“ mängimine, kinos käimine.

Mida tiimikaaslased ei tea: – Senised saavutused jalgpallurina: U21 koondise esindamine murujalgpallis, saalijalgpalli koondise esindamine ja MM-valikmängus Hollandile löödud värav.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: See on atraktiivne, kiire, tehniline ja mängud on suhteliselt väravarohked.

Viimsi relv sel hooajal: Ühtne meeskond.

Anton Smetanin

Igapäevane töö: Dokumendihaldur.

Vabaajategevus: Saalijalgpall.

Mida tiimikaaslased ei tea: – Senised saavutused jalgpallurina: Seitsmekordne Eesti meister, kolm karikavõitu, kolm superkarika võitu.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Kiirus, dünaamika.

Viimsi relv sel hooajal: Meeskond.

Mark Boskin

Igapäevane töö: Elektrifirma projektijuht.

Vabaajategevus: Kalapüük.

Mida tiimikaaslased ei tea: Tegin meistriliiga debüüdi 2004. aasta 4. juunil ja olin siis kõige noorem väravavaht – vaid 15aastane.

Senised saavutused jalgpallurina: Viis aastat järjest tulin Eesti meistriks, olen Eesti saalikoondise kapten.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Tempo.

Viimsi relv sel hooajal: Meeskonnavaim.

Artur Makarov

Igapäevane töö: Müügimees/ettevõtja.

Vabaajategevus: Tennis, reisimine.

Mida tiimikaaslased ei tea: Oma esimese töö Inglismaal sain ma ainult jalgpalli pärast.

Senised saavutused jalgpallurina: Olen ühekordne meistriliiga võitja, kahel korral võitnud saalijalgpalli karika ja ühel korral superkarika.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Saalijalgpall meeldib seepärast, et kõik toimub väga kiiresti. Mõtlemisaeg platsil on väga lühike ja iga samm on tähtis.

Viimsi relv sel hooajal: Arvan, et sel aastal olime lõpuks vaimselt valmis meistritiitliks.

Jevgeni Merkurjev

Igapäevane töö: Müürsepp.

Vabaajategevus: Mängin futsalit.

Mida tiimikaaslased ei tea: :) Senised saavutused jalgpallurina: Eesti meistritiitleid on neli, Eesti karikavõistluste karikaid kolm ja superkarikaid kolm.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Kiirus, väravad.

Viimsi relv sel hooajal: Meeskonna iseloom, kirg.

Sergei Kostin

Igapäevane töö: Tarkvaraarendaja.

Vabaajategevus: Peamiselt jalgpall.

Mida tiimikaaslased ei tea: – Senised saavutused jalgpallurina: Viiekordne Eesti meister, kolmekordne karikavõitja ja kolmekordne superkarika võitja.

Mis meeldib saalijalgpalli juures kõige rohkem: Vajadus tegutseda platsil kiiresti ja oskuslikult.

Viimsi relv sel hooajal: Meeskonnavaim ja tahe.

2019 MAI JALKA

45

LUGEJA KÜSIB

Robert Kirss usub Kaljusse: loeb hooaja lõpp Viimane aasta on 24aastasele Robert Kirsile olnud vägagi edukas: esmalt tuli ta mullu sügisel Nõmme Kaljuga Eesti meistriks ja seejärel debüteeris A-koondises. Kirss meenutas mullust hooaega ja arvas, et kuigi valitsev meister on tänavu alustanud tagasihoidlikult, suudab Kalju ka sel aastal sekkuda tiitliheitlusesse.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

O

led Hiiumaal sündinud, Pärnus elanud ja nüüd Tallinnasse kolinud – kas pead ennast hiidlaseks, pärnakaks või tallinlaseks? (Anton, Tallinn) Kuigi olen Tallinnas kuus aastat elanud, siis selle välistaksin. Pigem pean ennast nii hiidlaseks kui ka pärnakaks. Kogu oma teadliku elu olen küll Pärnus elanud, aga ka Hiiumaa on väga südamelähedane. Mu vanavanemad ja suguvõsa on sealt pärit ning mulle meeldib see saar väga.

elamas. See motiveerib edasi töötama ja sellistes mängudes tunned, et mängid kellegi jaoks. Nii et selles mõttes pole vahet, kas fännid on mängudel minu või mõne mu tiimikaaslase särgiga – igal juhul on positiivne fänne tribüünil näha.

Miks ja kuidas hakkasid jalgpalli mängima? (Kert, Viljandi) Juba väikesest peale jooksin Hiiumaal palliga ringi.

Vanemad on rääkinud, et kohe kui meie lähedusse tekkis jalgpallitrenn, tahtsin ma sinna minna. Sellest ajast on jalgpall mu sisse jäänud. Mu kõige esimene trenn oli aga tegelikult peotants, kuhu ema mu viis. Pidasin seal üks-kaks trenni vastu.

Mis on olnud sinu senise karjääri raskeim hetk?

(Toomas, Pärnu) Eks ikka need hetked, kui klubis või endal mängijana pikemal perioodil asjad ei õnnestu või vigastused kimbutavad. Mul on vahepeal käinud peast läbi mõtted, kas see kõik on seda väärt ja kas see on see, mida ma teha tahan. See on motivatsiooni küsimus, kas ma tahan siin pusida või on ka mõni muu alternatiiv, sest jalgpall nõuab ikkagi väga palju pühendumust ja aega, et seda hästi teha.

UNISTAB SUURELT: Kas olid koondisekutset saades üllatuKes oli lapsena su lemmikmängija ja „Kui rääkida nud? Kas lootsid kutset saada juba vamiks? (@helisvalk) rem? (Triinu, Narva) Esimene tõsisem lemmik oli Zinedine Ziideaalmaailmast, siis – Kindlasti oli üllatus. Teadsin, et see võib dane. Mulle meeldis, kuidas ta rahulikult kuigi ma ei tea hetkel, küll juhtuda, sest igal mängijal on selja targalt oma asju majandas, liikus ringi mis valemiga see leks võimalus, kui hästi esineda, aga ma elegantsiga. Praegu enam otsest suurt juhtuks – tahaksin jõuda ikkagi ei oodanud seda. Samas usun, et lemmikut ei ole, aga eks kõik tippu jõudsee tuli siiski õigel ajal, sest tegin mullu nud jalgpallurid on seal põhjusega ja neid oma lemmikklubisse päris tubli hooaja ja astusin sammu edaon alati huvitav vaadata. Lemmikklubi on Barcelonasse!“ si. Kui saad pärast edukat hooaega veel aga Barcelona ja see kiindumus sai alguse ka koondisekutse, siis see on justkui lisiis, kui Ronaldinho sinna mängima läks. sapreemia ja motivatsioonitõuge.

Teda oli huvitav jälgida, sest ta oli kogu aeg lõbus ja tõi huvitavate trikkidega mängu elevust.

Kui raske on olla Eesti liigas KTMi rolli mängiv mängumees? (@kristertammerand) Mis tunne on näha fänne omanimelise särgiga?

Ma ei tunne, et see trennides mind vähem pinguta(Ilmar, Tallinn) ma paneks, ja ma ei mõtle, et KTMi reegli järgi saan Kui tean neid inimesi lähemalt, siis on muidugi niikuinii mängida, ja võtan asja suvaliselt. Seda ei emotsioon suurem ja soojem, sest näed, et inimesed, keda sa isiklikult tunned, käivad sulle kaasa ole. Kui sa ikkagi trennides ja mängudes ennast elamas. Samas on alati positiivne ja südantsoojennäidata ei suuda, siis sa ei saa niikuinii mängu – vadav näha staadionil kõiki fänne vaatamas ja kaasa het pole, kas oled KTM või mitte.

46

JALKA MAI 2019

LUGEJA KÜSIB

Robert Kirss

Sünniaeg: 03.09.1994 Koduklubi: Nõmme Kalju Varasemad klubid: Pärnu Vaprus, Pärnu Linnameeskond Eesti meister: 2018 Koondisekarjäär: A-koondis 1/0, U23 2/0, U21 22/4

KTMi REEGLI LAINEL EI SÕIDA: „Ma ei mõtle, et KTMi reegli järgi saan niikuinii mängida, ja võtan suvaliselt asja.“

Mis on ründaja positsiooni juures kõige raskem? (Jana, Tallinn) See, kui meeskond või sina ise ei löö väravat, siis oled esimene, kellele kõik otsa vaatavad ja küsivad, kus need väravad siis jäävad. Skoorimine on sinu töö ja kui väravaid ei tule, siis on raske välja mõelda, kuidas sellest välja tulla ja mida teistmoodi teha.

Kas Nõmme Kalju suudab sel hooajal veel heidelda meistritiitli eest? (Johannes, Tallinn) Loomulikult suudab! Algus läks meil küll aia taha, aga tähtis pole see, kuidas alustad, vaid see, kuidas lõpetad. Punktivahe tabelis ei ole nii suur, et me seda tagasi ei mängiks (intervjuu tegemise hetkel kaotas neljandal kohal olev Kalju liidritele Florale ja Levadiale kaheksa punktiga – toim.).

Kõik on meie enda kätes.

Kuidas su lähedased jalgpallurikarjääri suhtuvad? (Oliver, Pärnu) Mulle tundub, et see meeldib neile. Nad elavad mulle kaasa ja toetavad alati; pärast mänge helistame ja nad küsivad mu tervise kohta ja uurivad, kuidas mäng läks. Vahel vaatavad kodus ka ülekandeid.

Jaanuarikuus pidas Kirss oma esimese koondisemängu, kui sai Soome vastu platsile 60 minutiks.

2019 MAI JALKA

47

LUGEJA KÜSIB Kui kaks hooaega tagasi kohtusid Kirss ja Aleksandr Dmitrijev palliplatsil, siis sel hooajal seda ei juhtu: Dmitrijev on teadupärast kolinud platsilt Tallinna Kalevi peatreeneriks.

inimese kui ka jalgpallurina super. Aga üldiselt on Kaljus nii palju häid mängijaid, kellelt on palju õppida olnud, et rohkem ma kedagi välja ei tooks ja mingisugust edetabelit paika panna ei oska.

Robert Kirss

Kui palju minuteid/tunde peaks päevas treenima, et jõuda tipptasemele? (@richard_kiviselg) Selleks, et läbi lüüa, peab grupitrennide kõrvalt ka iseseisvalt vaeva nägema. Loomulikult tuleb alati kuulata oma keha, sest ei saa hulluks minna ja ennast puruks tõmmata, aga nädalas tuleks mõned korrad ikkagi rühmatrennide kõrvalt individuaalselt oma probleemsete kohtadega tööd teha.

Kuidas jõudsid Pärnust just Nõmme Kaljusse?

(Anton, Tallinn) Ma ise usun, et ju ma Pärnus mängimise ajal neile Foto: Jana Pipar silma jäin. Saime klubi presidendi Kuno Tehva ja peatreeneri Igor Prinsiga kokku, arutasime asja ning leidsime sobiva lahenduse. Olen käinud ka Levadias ja Floras testimas, aga otsustasin Kalju kasuks. Mis USUB KALJU selle otsuse niipidi kallutas, on raske öelda. Toonane kollektiiv NOORTESÜSTEEMI: Kaljus oli väga mõnus – oli palju „Pole nii, et ainult kogenud mängijaid ja kvaliteetFlora annab noortele seid välismaalasi –, aga pigem mänguaega ja Kaljus oli mu oma sisetunne see, mis ütles, et peaks Kalju kasuks otistud pingil.“ sustama.

Kui oled Hiiumaal sündinud, siis kuidas jõudsid Pärnusse mängima? (Priit, Tartu) Seda peaks küsima mu vanemate käest, sest nemad võtsid vastu otsuse, et kolime Pärnusse ja elame oma edasist elu seal. Aga kuidas ma mängima jõudsin: nagu varem ütlesin, jooksin juba väikesest peale Hiiumaal palliga ringi ja eks ma korteris mängisin ka sellega, vanematel olid lõpuks närvid läbi ja pandigi mind trenni.

Mitu pakki krõpsu nädalas läheb? (@rpeetson) Nädalad on erinevad! Kui on Meistrite liiga õhtu, siis teinekord ühe paki ikka naha vahele panen (naerab – toim.). Aga igapäevaselt või -nädalaselt ei saa muidugi seda nalja endale lubada. Usun, et Rasmuse mure minu pärast on asjatu; ta on lihtsalt näinud mind krõpsu söömas ja võibolla teinud valed järeldused.

Kuidas sulle seestpoolt vaadatuna tundub Nõmme Kalju noortesüsteem? Floras saavad noored rohkem pildile, Kaljus on see justkui keerulisem – kas oled nõus? (Indrek, Tõrva) Pigem ei ole nõus. Mitu praegu Floras mängivat noort on tulnud Kalju süsteemist. Meie esinduse juures teeb praegugi mitu noort trenni, näiteks Alex Matthias Tamm on hästi pildil. Muidugi ei ole lihtne noorena tulla ja suure pauguga ust lahti lüüa, aga kui mängijal on tahtmist ja sisu, on kõik tema enda teha. Ka Kaljus on see võimalik. Pole nii, et ainult Flora annab noortele mänguaega ja Kaljus istud pingil.

Kes on sinu lemmikmängijad Nõmme Kaljust? (@mpg_o.p) Üks on kindlasti olnud Tarmo Neemelo. Ta on nii

48

JALKA MAI 2019

jagamas 2017. aastal maid Artjom Artjuniniga. Kui asjad oleks läinud teisiti, oleks Kirss võinud samuti hoopis Levadia särgi selga tõmmata, kuid noormees otsustas valida Nõmme Kalju.

Foto: Lembit Peegel

Kuidas elad üle luhtunud võimalusi ja kaotuseid?

(Urmas, Tartu) Ma ei ole väga pika vinnaga, et jääksin põdema.

Võibolla mõtlen nendele hetkedele päeva või paar – maksimaalselt järgmise mänguni –, aga siis on aeg seada fookus uuele mängule ja väljakutsetele.

Tuleb edasi minna.

Kui jätta kõrvale eelmise hooaja viimane mäng ja sellele järgnenud karikasaamise hetk, siis mis on sulle möödunud hooajast kõige eredamalt meelde jäänud? (Kerli, Rakvere) Meil oli eelmisel hooajal mitu mängu, mille võitsime kaotusseisu jäämise järel või viimaste minutite väravast. Need on kõige erilisemad ja neist on jäänud kõige positiivsemad mälestused. Sellised mängud näitasid, et meie võistkonnas oli sisu – ja seda on siiani.

Mis on unistuste klubi, kuhu tahaksid jõuda? (@henry_molder) Kui rääkida ideaalmaailmast, siis – kuigi ma ei tea hetkel, mis valemiga see juhtuks – tahaksin jõuda oma lemmikklubisse Barcelonasse! Aga mõnda realistlikumat klubi ei oska praegu nimetada.

Välismaale minemise huvi on loomulikult olemas, sest muidu ma ei mängiks jalgpalli ega pühendaks oma energiat sellele.

Kelle vastu on Premium liigas kõige raskem mängida? (Hans, Tartu) Kui mõned aastad tagasi mängisin tihti tipuründa-

Kirssi püüab pidurdada FCI Levadia mängumees Markus Jürgenson.

Foto: Jana Pipar

ja koha peal, siis oli raske mängida Joonas Tamme vastu. Ta oli kaitsja kohta kiire mängumees ja ka tugev. Kui tema lähedusse liiga kauaks jäid, siis ta võttis lihtsalt jõuga palli ära. Aga üldiselt ma ütleks, et Eesti liigas ei ole sellist mängijat, kelle vastu üldse ei saaks mängitud.

Mis on sul oma esimesest A-koondise laagrist ja debüütmängust meeles? (Andrei, Kohtla-Järve) Tööd tuleb teha! Kui näed rahvusvahelist taset, siis ei ole vahet, millise koondise mängijad sulle vastu tulevad, sest nad kõik on füüsiliselt võimsad ja tehniliselt osavad. Selleks, et neist paremini mängida või samale tasemele jõuda, tuleb trennides kõvasti vaeva näha. Seega motivatsiooni poolest oli see hea koht, kus viibida. Kui esimest korda koondise eest platsile läksin, siis ei olnud närvi sees. Pigem selline mõnus ootusärevus, mis peaks enne igat korralikku mängu olema.

Robert Kirss on saanud maigu suhu ka euromängudes.

2017. aastal tehtud pildil valvavad Kirssi Fääri saarte klubi Torshavni mängijad Roaldur Jakobsen ja Lukasz Cieslewicz.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Kevin Kauber. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

Foto: Lembit Peegel

2019 MAI JALKA

49

Päevane laager

Kõigile 2007 – 2012 sündinud poistele ja tüdrukutele Nike särk, püksid ja põlvikud

#KÕIKMÄNGIVAD

17.06 - 21.06 ja 05.08 - 09.08 Hind 80 €

Ekskursioonipäev Tallinnas A. Le Coq Arenal

REGISTREERIMINE www.jalgpall.ee juunikuu laagritesse lõpeb 2. juunil ja augusti laagritesse 21. juulil

Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja

Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

AKADEEMIA Jalgpalliakadeemia poisid saavad talvel treenida Lilleküla sisehallis.

Interaktiivne

treeningupäevik jalgpalliakadeemias Eesti Jalgpalli Liidu ja Arte gümnaasiumi koostöös toimivas jalgpalliakadeemias on kasutusel interaktiivne treeningupäevik.

Selle toimimist selgitas akadeemia peatreener Marko Pärnpuu.

Tekst: Indrek Schwede | Fotod: Lembit Peegel

I

gal hommikul kell 7.30 piiksub 22 jalgpalliakadeemia poisi telefon: tekstsõnum tuletab meelde, et on vaja täita igapäevane küsimustik interaktiivse treeningupäeviku Quanteri vahendusel. Vastamine võtab aega kuni minut. Noored jalgpallurid peavad teada andma, kui kaua nad magasid, mitu söögikorda neil eelmisel päeval oli, kas enda arvates tarbiti piisavalt vedelikku, kas midagi valutab puhkeasendis, ning hindama viiepallisüsteemis une kvaliteeti, väsimusastet, lihasväsimust, stressitaset, meeleolu jms. „Muidugi on see subjektiivne, aga meile, treeneritele, annab kasulikku tagasisidet,“ rääkis akadeemia peatreener Marko Pärnpuu. „Kõik saadud näitajad annavad kokku heaoluindeksi, mis näitab

Siit näevad treenerid mängijate enesetunde näitajaid ...

 … ja siit seda, kuidas mängijad on taastunud.

2019 MAI JALKA

51

AKADEEMIA valmisolekut treeninguks. Mida detailsemalt teame mängijate seisundit, seda kvaliteetsema treeningu saame läbi viia. Poistele on tagasiside andmine kujunenud rutiiniks, enamik teeb seda teel kooli või esimeses vahetunnis. Kella 9–10 ajaks on meil kõigi kohta info olemas ja saame seda sama päeva treeningul arvestada.“ Pärnpuu nendib, et vahel on oma enesetunnet hinnatud tegelikust paremaks.

Enamasti on õpilasel suur soov näidata end parimast küljest. See pole aga õige, sest treenerid vajavad ausat vastust. Kõigile jalgpalluritele lähenetakse individuaalselt.

Kehvema seisundiga mängijale pööratakse eraldi tähelepanu ja püütakse selgusele jõuda, miks on valmisolek igapäevasest madalam. Peamine põhjus on tavaliselt väsimus, kurnatus.

Saadud andmeid vaatavad peale Pärnpuu üle akadeemia juhataja Marko Lelov, kehalise ettevalmistuse treener Andrei Veis, väravavahtide treener Andrus Lukjanov ja füsioterapeut Sten Ütsmüts. Kui poisid bussiga Arte gümnaasiumist treeningule jõuavad, on juhendajate kollektiiv nende olukorraga kursis ja treeningut ette valmistades sellega arvestanud.

Pärast treeningut saavad poisid uue tekstsõnumi. Hindama peab treeningu

Kogu päeval kogetud koormus ja sellele järgnev enesetunne kajastub interaktiivses treeningupäevikus.

Väärtuslikud andmed selle kohta, milline on mängijate raskusastme hinnang treeningutele.

 Ülevaade nädala treeningutest ja osalejatest.

52

JALKA MAI 2019

raskusastet ja vastama küsimustele: kas treenimise ajal oli kuskilt valus ja kas see segas; kuidas hinnatakse oma sooritust jms. Lisada saab kommentaare. Treeneritel on kõigest hea ülevaade arvutiekraanil, kus terve rühma olukord on nagu peo peal: iga poisi nime taga on üldnäitaja, mida illustreerib olenevalt seisundist kas roheline (treeningut tajuti kergena), sinine (optimaalsena), oranž (keskmisest raskemana) või punane (väga raskena) värv. „Ühele mängijale võib sinine ehk optimaalne treening olla raske, teisele mitte,“ selgitab Marko Pärnpuu. „Mängijate seisundit mõjutab ka see, et nad mängivad oma koduklubi eest ja seal võib neil olla erinev koormus. Need andmed peavad nad ise sisestama ja see võtab kõige enam aega. Näiteks peavad nad koormuse hulka arvestama ka mängueelse soojenduse. Akadeemia treeninguja mänguminutite kohta sisestame andmed meie.“ Interaktiivne treeningupäevik on kasulik ka pikemas perspektiivis, sest võimaldab mängijate koormust ja enesetunnet võrrelda tagasivaatena nädala või kuu lõikes. Samuti kajastub seal treeningust puudumise põhjus, olgu selleks haigus, vigastus või midagi muud. Järgmise nädala kava saabub poiste telefoni igal pühapäeval kell 18.

Jalgpalliakadeemia kohta loe lähemalt: Jalka 4/2019.

PIPRATERAD

Fotod: Jana Pipar

Kuidas kohtunik pildi rikkus ...

Fotograaf Jana Pipar oli esiti kindel, et kohtunik, kes tema fotoobjektiivi ette jäi, rikkus ka pildi ära. Kuid tulemus pani ta muigama: välja tuli päris huvitav kaader! „Õnn on hea pildi saamiseks üpris oluline,“ rääkis Jana Pipar. „Pildistades püüad alati arvestada, et fookus oleks paigas: et käsi ega jalg kaadrist välja ei jääks ning pall ikka tervenisti pildil oleks. Aga kunagi ei tea, kuidas see kõik õnnestub.“ „Ka praegune pilt on näide sellest, kuidas tulemus on ennustamatu,“ jätkas Pipar. „Samamoodi juhtus Eesti koondise treeningul pildiga Markus Poomist (vaata Jalka 2/2019 – toim.). Olin väga lähedal, kartsin palliga pihta saada ja klõpsasin kiiresti selle pildi ära. Arvasin, et fookus polnud paigas, aga siis vaatasin kaamerast, et asi ei läinudki metsa. Fotograafidel on kindlasti palju selliseid lugusid jutustada!“

54

JALKA MAI 2019

PIPRATERAD

2019 MAI JALKA

55

10 AASTAT TAGASI

Viimane sõjaeelne

Esimese internetiülekande

Hispaania jalgpallist

Eesti koondislane Ralf Veidemann suri Rootsis 2. veebruaril.

Ta lõi 13 mängus kolm väravat.

katsetuse tegi jalgpalliliit koostöös Leviraga 28. aprillil 2009 Eesti karikavõistluste poolfinaalist Narva Trans – Tallinna Flora.

oli kaks kolumni: üks saarlase Anna-Maria Penu ja teine Jalka püsikolumnisti hispaanlase Antonio Diaze arvutiklahvidelt.

Kunstnikukutse on sama riskantne kui jalgpalluri oma

K

olme vanuseklassi noortekoondiste peatreener ja Eesti noortesüsteemi koordineerija Frank Bernhardt rääkis ettevalmistusest U19 EM-eliitturniiri mängudeks. Eesti oli jõudnud valikturniirilt edasi ja nüüd ootas ees hirmkõva alagrupp, kuhu kuulusid Saksamaa, Hispaania, Tšehhi ja Eesti. Sakslase Bernhardti sõnul alahindasid meid nii Hispaania kui ka SaksaKrooni hind 29 maa, eriti viimane, ja see oli üks mAi 2009 aspekt, millele ta lootis.

Bernhardt oli murelik, et kui koondislased pärast klubide juures treenimist jälle kokku said, oli neil varem omandatu unustatud ja alustama pidi jälle nullist: „See, mis oli kuu tagasi, ei ole nende jaoks oluline.“ as Poiste taktikalisi oskusi pidas pear Tallinn ii n r u t elu treener heaks, aga: „Pigem on nad liiga PA L L & JA L g & Poeg e id intelligentsed ja kohusetundlikud. Nad d And o o m iK A T iv n s A T JA Ud o ä iT e L mAA n e e n in g r is tahavad teada, kuidas nad täpselt tegeL iT g d iA in TA L e n o Lo o g h h ü s l eto´o L L iP ma peavad, ja aeg-ajalt mõtlevad üle – / samue JA L g PA rooney / Wayne s di t on ko ezegue jev, nad mõtlevad, kus nad peavad asetsema, eesti U19 david Tr a Andre Postrid: senna / ur, nikit marcos ris sahk hannes hardt, Jü ku enn, rn ni pen, kuhu liikuma, kellele survet avaldama, Be än A k m FC an nna, imela Pluss: Fr arcos se eco, vä ltseri, m ku Balt Ahti Pa alev, sa K u kuid unustavad, et nad peavad ka jalgpalli rn tundma hakanud Toomik ütles, , Pä reinvald Aeg nisvara/ A&A Kin mängima.“ et tal pole eelarvamust jalgpalOma tööga Eestis oli Bernhardt väga raluriameti suhtes, ja tõi välja huvitava võrdhul, kuid märkis, et „noortetöö probleem ei luse: „Kunstnikukutse on muuseas sama riskantole treenerites, vaid selles, et meil ei ole füsioterane kui jalgpalluri oma, peamine vahe on selles, et peute, üldfüüsilise treenereid“ ja et meie nõrkus on sportlase karjäär on ajaliselt lühem.“ meditsiiniline tase.

Oma poja Taso (10) jalgpalliharrastuse kohta lauRubriigis „Käbi ja känd“ rääkis kunstnik Jaan sus Toomik, et anne ja tahtmine selguvad teismeToomik, et ta tahtnuks saada jalgpalluriks, kuid eas nii spordis kui ka kunstis. End pojaga võrreldes tema nooruses oli mäng Eestis mandunud. Seeütles Jaan, et tema oli nooruses keevalisem, Taso pärast tegeles ta noorena Haapsalus aastakese rahulikum ja intelligentsem. Kunstniku sõnul olid vehklemisega, käis kergejõustiku- ja karatetrentema nooruses inimesed kirglikumad, kirg paistis nis ning togis kohalike venelaste ja volgasakslasrohkem silma, samal ajal kui nüüdisaja paljude võitega jalkat, sest eestlased polnud selle ala suhtes malustega maailm on hajutatum. entusiastlikud. Üheksandas klassis kunsti vastu tõsisemalt huvi Indrek Marjamaa Foto: lembit peegel

ondise

U19 Ko

20

JALKA 2009 MAI

-7379

ISSN 1736

56

JALKA MAI 2019

Kunstiakadeemia professor Jaan Toomik koos poeg Tasoga. Viimasest võib tulla professor mis tahes alal – miks mitte jalgpallis?

JALKA MAI 2009

1

JALKAFÄNN!

TUTVU SISUGA www.jalgpallpildis.ee

SOOVITA SÕBRALE, RUTTA RAAMATUPOODI!

Lembit Peegel

KALENDER

Levadia, Flora ja Kalju pakuvad kolm lahingut Maikuu kolm kõige oodatumat vastasseisu on kindlasti Premium liiga kolme suure omavahelised mängud. Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia kohtuvad kahel korral, Tallinna Flora madistab korra Levadiaga. Kindlasti on põhjust jälgida, kui tõsiselt ohustab suurt kolmikut nende vahele kiilu lüües Paide Linnameeskond.

Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga, N BL – naiste Balti liiga.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Neljapäev, 2. mai

Neljapäev, 9. mai

Esmaspäev, 13. mai

Reede, 3. mai

Reede, 10. mai

Neljapäev, 16. mai

EL 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion PL 19.00 Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

Sportland Arena

Laupäev, 4. mai

PL 16.00 Paide Linnameeskond – Maardu Linnameeskond

Paide kunstmuruväljak 19.00 JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik

Narva Kalevi Fama staadion EL 13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – JK Tallinna Kalev U21

Maarjamäe kunstmuruväljak 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Elva

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Pärnu JK Vaprus

Sportland Arena 19.00 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas

Tartu Annelinna kunstmurustaadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Nõmme Kalju FC U21

Männiku kunstmuruväljak 19.00 JK Taba salu – Keila JK

Tabasalu Arena 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Vändra JK Vaprus

Pärnu kunstmurustaadion 19.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Viimsi JK

Sõle kunstmuruväljak N ML 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN –

Tallinna FC Flora Viljandi kunstmuruväljak 14.00 Pärnu JK – JK Tallinna Kalev

Pärnu rannastaadion 14.00 Põlva FC Lootos – Tartu SK 10 Premium

Tilsi staadion 18.00 Tartu JK Tammeka – Saku Sporting

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Pühapäev, 5. mai

PL 15.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FCI Levadia

Hiiu kunstmurustaadion EL B 13.00 Võru FC Helios – Paide Linnameeskond U21

Võru jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

58

JALKA MAI 2019

EL 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Welco

Pärnu rannastaadion PL 19.00

19.30

FC Kuressaare – Maardu Linnameeskond Kuressaare linnastaadion JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Laupäev, 11. mai

PL 16.00 Tallinna FCI Levadia – Tartu JK Tammeka

A. Le Coq Arena 19.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – FC Elva

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora U21

Rakvere linnastaadion EL B 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Keila JK

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Põhja-Tallinna JK Volta

Vändra staadion N ML 14.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK

Lilleküla harjutusväljak I 14.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tulevik ja

Suure-Jaani Unitedi ÜN

Kambja staadion 18.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 18.00 Saku Sporting – Põlva FC Lootos

Saku staadion

Pühapäev, 12. mai

PL 15.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora

Viljandi linnastaadion EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FCI Levadia U21

Kadrioru staadion EL B 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Pärnu Jalgpalliklubi

Paide linnastaadion 17.00 Viimsi JK – Võru FC Helios

Viimsi KK staadion

EL B 19.30 JK Tabasalu – FC Nõmme United

Tabasalu Arena EL 19.00

19.00

Tallinna FCI Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21 Maarjamäe staadion Tartu JK Tammeka U21 – JK Tallinna Kalev U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

PL 19.00

19.30

Nõmme Kalju FC – FC Kuressaare Hiiu kunstmurustaadion Viljandi JK Tulevik – Tallinna FCI Levadia Viljandi linnastaadion

Reede, 17. mai

Laupäev, 18. mai

PL 16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

A. Le Coq Arena 19.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion EL 19.00 Tartu JK Welco – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Tamme staadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Pärnu Jalgpalliklubi

Männiku staadion 13.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Nõmme Kalju FC U21

Sõle kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – Võru FC Helios

Keila staadioni muruväljak N ML 14.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN –

Saku Sporting

Viljandi kunstmuruväljak 14.00 Pärnu JK – Tartu SK 10 Premium

Pärnu rannastaadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Pühapäev, 19. mai PL 15.00

EL 13.00

Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev Maardu linnastaadion Pärnu JK Vaprus – Rakvere JK Tarvas Pärnu rannastaadion

KALENDER 19.00 FC Elva – Tallinna JK Legion

Elva linnastaadion EL B 13.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21

Vändra staadion 17.00 Viimsi JK – JK Tabasalu

Viimsi KK staadion

Teisipäev, 21. mai

PL 19.30 Tallinna FCI Levadia – Nõmme Kalju FC

A. Le Coq Arena

Kolmapäev, 22. mai

PL 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion

Neljapäev, 23. mai

EL 19.00 FC Elva – Kohtla-Järve JK Järve

Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Tammeka U21

Lilleküla harjutusväljak I 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Pärnu JK Vaprus

Maarjamäe staadion EL B 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus

Hiiu kunstmurustaadion

Reede, 24. mai

PL 19.00 JK Narva Trans – Maardu Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion

19.00 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.30 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik

Kuressaare linnastaadion EL B 19.00 Keila JK – Põhja-Tallinna JK Volta

Keila staadioni muruväljak 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – JK Tabasalu

Pärnu rannastaadion 19.00 Võru FC Helios – FC Nõmme United

Võru spordikeskuse staadion

Laupäev, 25. mai

EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Rakvere JK Tarvas

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna JK Legion – Tartu JK Welco

Kadrioru staadion EL B 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Viimsi JK

Paide linnastaadion

Teisipäev, 26. mai PL 19.00

19.00

19.00

19.30

JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Maardu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Maardu linnastaadion Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Paide linnastaadion

Kolmapäev, 29. mai

PL 19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FCI Levadia

A. Le Coq Arena

Neljapäev, 30. mai

EL 18.30 Rakvere JK Tarvas – FC Elva

Rakvere linnastaadion 18.30 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Pärnu JK Vaprus

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Tallinna JK Legion – JK Tallinna Kalev U21

Kadrioru staadion 19.30 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U21

Tartu Tamme staadion EL B 18.30 Võru FC Helios – Pärnu Jalgpalliklubi

Võru spordikeskuse staadion 19.00 FC Nõmme United – Keila JK

Männiku staadion 19.30 JK Tabasalu – Nõmme Kalju FC U21

Tabasalu Arena 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – Paide Linnameeskond U21

Sõle kunstmuruväljak 19.30 Viimsi JK – Vändra JK Vaprus

Viimsi KK staadion

Reede, 31. mai

PL 19.00 JK Narva Trans – JK Tallinna Kalev

Narva Kreenholmi staadion

EM-VALIKMÄNG

ESITLEB

Koondise kodumängude hooaega avab partnerina Ülemiste keskus!

MATTIAS KÄIT

Eesti koondise poolkaitsja

EESTI PÕHJA-IIRIMAA

8. JUUNI 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 17.00. Avavile kell 19.00.

Pääsmed saadaval Piletilevis!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

MAAILM

Trükisõna

 Põnevaid jalgpalliajakirju võib autori kodus leida igas toonis.

vastupandamatus lummuses Viimastel aastatel on ilmavalgust näinud mitu säravalt värsket võõrkeelset jalgpalliajakirja, mis tahavad meile tõestada, et ilusat mängu saab nautida väga erineval moel.

Tekst: Anders Nõmm | Fotod: erakogu

K

ui popikoon Katy Perry avaldas albumi „Teenage Dream“ suhkruvati järele lõhnavas plastümbrises, arvasin, et see on üks jabur reklaamitrikk. Või et ta on lihtsalt natuke hull. Päriselt – kui keegi sellise idee välja käib ja on nõus seda oma taskust rahastama, ei saa ta ju ikkagi täie mõistuse juures olla. Nõnda mõtlesin ma toona. Nüüd, aastaid hiljem, saan sellest lõpuks aru. Sest ma ei mäleta oma esimese nime.

Ainult lõhna.

Olen verekoerana üritanud selle jälgi ajada. Ka nüüd istun vaibal, avatud ajakirjad minu ümber ringis nagu mõnes keskpärases õudusfilmis nähtud rituaalis, nina nende kohal õhu ahmimisest krimpsus. Elukaaslane saadab mind pilguga. Tänan tema kannatlikkuse eest vargsi kõigevägevamaid. Aga seda, mida otsin, ma ei leia. Nagu pole võimalik uuesti kogeda seda aukartustäratavat tunnet, mis lõi lennukiistmel kõhtu esimesel õhkutõusul. Nagu pole võimalik peast pühkida mälupilte oma lemmikfilmidest, et neid uuesti esimest korda vaadata. Esimene jääb esimeseks.

Päris kindlasti oli minu esimene kas World Soccer või FourFourTwo, kaks jalgpalliajakirjanduse suurnime, mida võib ka nüüd Eesti poelettidelt ilma suurema vaevata leida. Aga ega peale nende ja käesoleva üllitise siin palju rohkem olegi. Ja sellest on ütlemata kahju, sest mida tahes ei pruugi teadjamad rääkida tõejärgsest ajastust, üldise lugemuse vähenemisest ja muust säärasest, sammub jalgpalliajakirjade kultuur kahel 2019 MAI JALKA

61

MAAILM veidrana, aga lõhn on kogu kogemuse tähtis osa.“

tugeval jalal. Kas just kuldajastusse, aga millegi särava poole igatahes. Luba, ma näitan sulle teed.

Jalgpalli ja kunsti abielu

Pikalt ja põhjalikult

Üks esimesi asju, mis jääb vilunud lugejale These Football Times Magazine’i sirvides peale julge disainilahenduse ja lugude pikkuse silma, on igasuguse ajamääratluse puudumine. Ei mingit infot selle kohta, mis aastal on käes olev number ilmunud, rääkimata kuudest, või hoidku, nädalatest. Põhjus on lihtne. Lugeja peab igast väljaandest saama ajatu emotsiooni, ükskõik millal ta selle riiulilt sõrmede vahele haarab. These Football Timesi ajakiri on kehaline jätk 2011. aastal loodud samanimelisele ingliskeelsele veebilehele, kuhu on üheksa kevade jooksul kogunenud muljetavaldav hulk pikki jalgpalliartikleid. Tahad läbi elada toda õhtut, mil Alfonso Alves lõi Heerenveeni eest seitse väravat ja mille järel inimesed teda Romarioga võrdlema hakkasid?

See on neil olemas. Sind huvitab, kas Garrincha talent jäi lõplikult realiseerimata viinavea või sootuks millegi muu tõttu? Täitsa olemas. Lev Jašinit? Pead ei anna, aga arvan, et vähemalt kolm artiklit. Kes otsib, see leiab.

Põhjalikku kajastust pakkunud These Football Timesi veebileht sai kiirelt tunnustuse ja liideti peatselt Suurbritannia väljaande Guardian spordivõrgustikku. Ühel hetkel 2016. aasta alguses leidsid lehe vedajad, et ka nemad võiksid trükimaailmas õnne proovida, ja nõnda ilmus juulis Argentiinale keskendunud esimene These Football Timesi ajakiri. Sellele järgnesid „Calcio“, „Saksamaa“, „Holland“, „Mehhiko“ ja „Brasiilia“, enne kui horisonti veidi laiendati ja 2017. aasta oktoobris toodi poelettidele legendaarsete mängujuhtide erinumber. Viimased kaks on pühendatud ajaloolistele klubidele: Boca Juniorsile järgnes märtsis Amsterdami Ajax. Igas väljaandes on keskeltläbi 120 lehekülge, see on reklaamivaba, põhjalik. „Kehtib arusaam, et trükimeedia on suremas,“ räägib mulle peatoimetaja Omar Saleem. „Me ei olnud sellega nõus. Surnud on ainult kehv trükimeedia.“ Abstraktselt on These Football Timesi ajakirjal eriline lõhn. Teisiti polekski võimalik. Suvise põrgupäikese tagajärjel kollaseks kärsanud muru.

Jalgpallikleepsude magus keemia. Tasub vaid lehti keerates korraks silmad kinni panna. Ma ei ole ainus. Küsin Saleemilt, miks ta kirjutamist armastab ja kuidas ta ennast uut numbrit käes hoides tunneb. „Asi on lõhnas,“ vastab ta. „See aitab aktiveerida kunagisi mälupilte. Jah, see võib tunduda

62

JALKA MAI 2019

 Nooruslik Mundial proovib lugeja tähelepanu köita suuremate ja julgemate pealkirjadega.

Ajakirja Glory Rootsi erinumber.

Ühest küljest paneb minu kiindumus jalgpalliajakirjadesse imestama mind ennastki. Mind, kes ma eelistan paberraamatule üldjuhul sellist, mida saab ilma suurema tülita kanda püksitaskus ja hiljem poolkinniste silmadega padjal lugeda, kuni äratuskell hommikul äkitselt võpatama sunnib.

Igaüks mõistab ju, et nii on praktilisem. Keskkonda säästvam. Rääkimata sellest, et raamatupoes tuleb kassasse sammudes omaette ümiseda ja kaardiga makstes terminali vaatamata kobada, et jumala eest summat mitte kuulda ega näha. Aga ennäe inimest, kes igatseb alateadlikult millegi muutumatu, millegi päris ehtsa järele. Tõenäoliselt tekitab see meis kindlustunde; teadmise, et kui me tunneme sõrmede vahel paberi soojust ja kuuleme lehekülgede krabinat, on kõik meie maailmas vähemalt selleks hetkeks jätkuvalt omal kohal. Ja noh, ikka on tore asju riiulisse või kohvilauale seada. Selle viimase tarbeks kõlbab ajakiri Glory ideaalselt.

Glory on minimalistlik ja nii selgelt disainile orienteeritud, et esmapilgul võib selle vabalt segamini ajada mõne kunstiajakirjaga. Ma ei olegi päris kindel, kuidas ma selle leidsin. Küllap Twitterist. Oled kuulnud Wikipedia jäneseurust? Sellest, kuidas päriselt vajamineva info tarbeks mõnd artiklit lugedes klikitakse järgmisele ja järgmisele ja järgmisele, kuni kaks tundi hiljem avastatakse end lugemas esimeste polaaruurijate saavutustest? Mul kipub Twitteris samamoodi minema. Mõni jalgpalliajakirjanik jagab oma väljaande postitust ja järgmisel hetkel istun juba jahmunult, krediitkaart käes. Samal ajal hakkab keegi Londonis või Manchesteris Gloryt pappümbrikusse pakkima. Aga põrgu päralt, ma ei kahetse midagi.

Ajakirja Glory veab tugeva foto- ja disainitaustaga kolmemeheline tiim, kes igatses välja murda suure jalgpalliajakirjanduse seatud piirangutest.

Nõnda kinnistab Glory jalgpallifotograafia täieõigusliku ja iseseisva kunstivormina. Ajakiri tutvustab huvilistele Euroopa jalgpalli äärealasid – neli siiani ilmunud numbrit on keskendunud Fääri saartele, Kosovole, Rootsile ja Iirimaale – ja erineb paljudest teistest väljaannetest selle poolest, et kõikide lugude jaoks käiakse numbri sihtpunktis kohal. Nõnda on ka lugeja konksu otsa saamine täielik. „Meie ülesanne on jäädvustada nende riiki-

MAAILM de hääled ja näod,“ sõnab mulle üks kaasasutaja Louis Rossi. „Et me saame reisida näiteks Kosovosse ja tuua lugejateni lood inimestelt, kellel poleks neid muidu kellelegi rääkida – see on midagi väga erilist.“

Trükimeedia surm? Või ümbersünd?

Veendunult võib öelda, et neid ajakirju välja andes ei planeeri keegi miljonäriks saada. Suurbritannias on traditsioonilise suure tegija FourFourTwo tiraažiks umbes 45 000, kaks korda vähem kui kümme aastat tagasi. Ajakirjad nagu These Football Times ja Glory elatavad ennast ära tänu sellele, et on üksikutest inimestest koosnevate gruppide vaimuüllitised. „Meile on tehtud lugematul hulgal reklaamipakkumisi,“ nendib Omar Saleem. „Võime uhkelt öelda, et oleme siiani vastu pidanud. Me tegutseme äärmise piiri peal. Maksame kõigile kirjutajatele, disaineritele ja fotograafidele, kuid rahaga on vahepeal kitsas. Aga samas – keegi ei armunud jalgpalli raha pärast.“ Louis Rossi tunnistab üsna konkreetselt, et Glory ilmub siis, kui parasjagu raha on. Tema arvates räägib see ajakirja kasuks: „Me arvame, et see muudab ajakirja eksklusiivsemaks ja kruvib inimestes põnevust.“ Uus meedia, mille pealetungi järel on trükiväljaannete numbrid drastiliselt kahanenud, võib mõnel puhul samas sootuks vastupidi mõjuda. Mundial on bränd, mida olin palju kordi näinud ringlemas sotsiaalmeedias, aga alati rõivaste või muu müügil oleva kraamina. Üks Mundiali logoga särk nägi päris tore välja ja nõnda sattusingi nende veebilehele. Kui ma seejärel taipasin, et Mundial on ka jalgpalliajakiri, tundsin ennast üsna rumalana. Kuidas ma polnud sellest varem kuulnud? „Me ei ole ennast kunagi näinud vaid ajakirjana, oleme Mundiali loomispäevast saadik olnud teadlikud, et soovime oma publikule pakkuda sisu erinevate platvormide ja meediumite kaudu,“ iseloomustas pea-

 Ajakiri Glory pakub rõõmu ka kunsti- ja disainihuvilisele.

toimetaja Owen Blackhurst Mundiali aasta alguses Suurbritannia meediamaastikul toimuvast kirjutavale Press Gazette’ile. Poole tulust teenib Mundial umbes 11 000se tiraažiga ajakirja ja omanimeliste toodete müümisest, teine pool laekub koostööst brändidega nagu näiteks Adidas ja New Balance.

Trükis ilmub Mundial neli korda aastas, mis võimaldab töötajatel tegeleda samal ajal pikaajaliste projektidega ning tagab ühtlasi selle, et ajakirja eluolu ei sõltu ainult müüginumbritest. „See näitab, et meie ärimudel töötab turul, kus traditsiooniline trükimeedia kannatab,“ tõdes Blackhurst. Suurem osa Mundialist on kirjutatud noortelt noortele, läbi kergelt eneseiroonilise huumoriprisma. See on seda väärt. Sirvin eelviimast, 15. numbrit. Paar lehekülge pärast naljakat lugu Moskva–Riia rongis taskunoaga kurki koorinud mehest jutustab möödunudsuvisel MMil pildistanud Kanada fotograaf Celia Spenard-Ko, et eelistab analoogkaamera sooje pilte digikaamera kliinilisusele. Sellele järgnevat intervjuud Arsenali äärekaitsja Hector Belleriniga, milles ta avab oma moelembuse tagamaid, saadavad fotod, mis sobiks hästi ka Vogue’i. Veel moepilte, seekord mitte Adidas, vaid Taani meesterõivaste bränd Le Fix. Jalgpall on kirju. Jalgpall on kõigile.

Jalgpalliajakirjad on mulle näidanud, kui erinevate nurkade alt on võimalik maailmamängu võlu näha. Selle üle olen ma lõputult tänulik. Koguni nii palju, et ostsin fotode pärast Mundiali jaapanikeelse väljaande – ma ei räägi sõnagi jaapani keelt – ja Hispaania noorema põlvkonna ajakirjanike üllitise Panenka kaks numbrit. Ma ei räägi nende lugemiseks ka piisavalt hispaania keelt. See ei olegi tähtis. Sest kui pisik sind nakatab, on haigust ravida äärmiselt keeruline. Suure osa oma sünnipäevast veetsin sel aastal koos kannatliku elukaaslasega Stockholmis Põhjamaade suurima valikuga ajakirjapoes Papercut. Peale meie oli seal veel üks kiires prantsuse keeles vadistav paar.

Minu ja prantsuse tüübi pilgud kohtusid viivuks.

Mul ei olnud teadmiseks rohkem vajagi. Kaks nuusutajat olid Euroopa eri otstest tulnud järjekordset doosi saama.

2019 MAI JALKA

63

LISAAEG

Maikuu sünnipäevad 02.05 Ain Karutoom 02.05 Janek Meet 02.05 Ketlin Saar 02.05 Kaarel Rumberg 02.05 Ronaldo Tiismaa 03.05 Tiit Kõmper 03.05 Rasmus Peetson 04.05 Sergei Kuzmitšev 04.05 Alex Roosalu 05.05 Darja Somova 07.05 Eino Puri 07.05 Sander Puri 07.05 Mait Toom 07.05 Kevin Aloe 07.05 Reti Talts 08.05 Dmitri Ustritski 09.05 Sten Klaasen 09.05 Maarja Saulep 09.05 Saron Läänmäe 10.05 Karl Taul 11.05 Meelis Eelmäe 12.05 Aivar Priidel 12.05 Eerik Reinsoo 12.05 Mark Oliver Roosnupp 12.05 Riine Heinsalu 14.05 Martin Reim 14.05 Pavel Londak 16.05 Taavi Rähn 16.05 Karol Mets 17.05 Joonas Soomre 17.05 Ingmar Krister Paplavskis 18.05 Saskia Sonnberg 19.05 Mart Martin 20.05 Henrik Ojamaa 20.05 Mari-Ann Ploompuu 20.05 Robi Saarma 21.05 Marius Unt 21.05 Eiko Saar 21.05 Mario Hansi 22.05 Ahti Paltseri 22.05 Mikk Reintam 24.05 Risto Sarapik 24.05 Ainar Leppänen 24.05 Dmitri Kruglov 24.05 Aiko Orgla 24.05 Artjom Ostrovski 25.05 Andre Anis 25.05 Gert Kams 25.05 Oliver Rass 25.05 Kreete Õun 27.05 Igor Morozov 27.05 Eneli Kutter 27.05 Carmen Juurik 28.05 Dmitri Vinogradov 28.05 Mihkel Järviste 29.05 Jan Kokla 30.05 Criselle Tennosaar

64

JALKA MAI 2019

55 45 22 19 18 55 24 61 20 18 31 31 29 24 19 44 37 28 23 31 46 42 31 22 21 48 39 38 26 19 20 28 40 28 21 21 53 38 32 37 29 49 47 35 32 19 44 34 19 18 30 28 18 45 19 22 20

Sünnipäevalaps Maarja Saulep Esimene suurturniiri mälestus on 2002. aastast, kui MMi finaalis läksid vastamisi Brasiilia ja Saksamaa. Mäletan, et olime tädi juures ja tal oli pööningul telekas. Kuna toona oli tädil kolimine pooleli, oli ülejäänud pööning asjadest täiesti tühi. Samal ajal kui teised allkorrusel koristasid ja kolisid, istusin mina üleval üksi põrandal ja vaatasin seda mängu suure huviga. Tol ajal hoidsin pöialt Saksamaa koondisele ja eriti meeldis mulle Oliver Kahn, kes ka selles mängus oma hea tegutsemisega meeskonna paaril korral halvimast päästis. Kahjuks kaotas Saksamaa kohtumise 0 : 2, mõlemad väravad lõi „originaalne“ Ronaldo. Pärast lõpuvilet oli mul meel igatahes üsna kurb ja mõni pisar tikkus ka silmanurka.

 Oma meistriliigadebüüdi tegin Tammeka ridades 2012. aasta juulis, kui läksime Tamme staadionil vastamisi Levadia naiskonnaga. Alustasin kohtumist vahetusmängijate pingilt ja tulin teiseks poolajaks vahetusest sisse. Ei teagi, kas asi oli poolikus soojenduses või milleski muus, aga igatahes suutsin juba esimeste minutite jooksul oma reielihase ära tõmmata. Vahetust ma küsida ei tahtnud ja pingutasin kuidagimoodi ikkagi lõpuvileni välja. Mäng lõppes õnneks meie jaoks positiivselt, sest võitsime 2 : 0.

Mind ootas pärast seda igatahes ees lühike mängupaus, nii et omamoodi meeldejääv debüüt meistriliigas.

 Ametlik debüüt Flora eest jääb ka kindlasti pikemaks ajaks meelde, kui möödunud aastal läksime superkarika finaalis vastamisi Pärnuga ja võitja välja selgitamiseks läks vaja penaltiseeriat. Minule langes vastutus olla meie poolelt viimaseks lööjaks.

Selleks ajaks kui järg minuni jõudis, oli eksimusi sisse tulnud juba mõlemalt poolt.

Minul oli aga seisu arvestamine sassi läinud. See tähendas seda, et lööma minnes ei teadnud ma, et tegemist võib olla otsustava penaltiga. See arusaam jõudis kohale pärast seda, kui olin palli sisse löönud ja nägin võistkonnakaaslaste juubeldamist.

Hea õppetund selle kohta, kuidas mitte üle mõelda ja olukord enda jaoks pingevabaks muuta.

LISAAEG

Dino Baggio taltsutamine Üks Eesti jalgpalliajaloo märgilisemaid vastasseise on seotud itaallase Dino Baggioga. Oma karjääri jooksul muu hulgas Milano Interis, Juventuses, Parmas ja Lazios mänginud 60kordne internatsionaal on kolmes kohtumises pallinud Eesti vastu. Ta tegi kaasa 1994. aasta mälestusväärses MM-finaalis, kus tema mittesugulasest tiimikaaslane Roberto Baggio mängujärgse otsustava penalti taevasse lennutas.

Aga 25. märtsil 1995. aastal pani Eesti koondise peatreener Roman Ubakivi selle maailmaklassi keskväljamängija vastu tegutsema Eesti tugevuselt teises liigas mängiva A-koondise debütandi! Selleks mängijaks oli FC Lelle pallur Alari Lell. 18aastane Lell sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama ja vahetati pingile 1 : 3 kaotusseisus 77. minutil. Eesti koondises käis lisaks I liigas pallivale Lellele väljakul kümme Flora ja üks Viljandi Tuleviku mängija ning FC Portsmouthi hingekirjas olev Mart Poom. Vastastel olid esindatud klubid nagu Juventus, Lazio, Milan, Parma, Inter ja Sampdoria. Itaalia võitis 4 : 1.

Alari Lell mängis 1995. aastal veel viis mängu A-koondise eest ja tegi järgmisel aastal debüüdi U21 koondises.

A-koondises ei mänginud ta enam kunagi.

VANA FOTO

Dino Baggio (pikali) ümber on EM-valikmängus Kadriorus 8. oktoobril 1994 valgesärgid Viktor Alonen (taamal vasakul), Urmas Kirs (esiplaanil) ja Tooma s Kallaste.

Foto: Lembit Peegel

INDREK SCHWEDE

Tabasalu

LHV edetabel Märtsikuu tehingute järgi on esimesed 20 sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) FC Elva 5. (6.) Viljandi JK Tulevik 6. (4.) JK Tallinna Kalev 7. (7.) Tallinna FC Levadia 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) JK Tabasalu 10. (14.) Viimsi JK 11. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (10.) FC Kuressaare 13. (12.) JK Welco 14. (13.) FC Kose 15. (17.) Paide Linnameeskond 16. (15.) FC Hiiumaa 17. (18.) Rakvere JK Tarvas 18. (20.) Pärnu JK Poseidon 19. (19.) Põlva FC Lootos 20. (16.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa www.lhv.ee/jalka.

Autor: Margus Kontus

2019 MAI JALKA

65

RISTSÕNA

Märtsikuu ristsõna vastus oli „ninapidi kinni“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmängule 8. juunil Marge Artma. Võitjaga võtame ühendust.

Maikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 17. maiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmängule 8. juunil.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA MAI 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.