Jalka (juuni 2016)

HIND 2,20 EUROT JUUNI 2016

ARTUR PIKK elab Valgevenes nagu kuninga kass SANDRA SILLAMAA MÄNGIS MEISTRILIIGAS KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJAD JALGPALLIST EM-FINAALTURNIIRI TABEL JA VIKTORIIN

KAIRE PALMARU NORRAS

OTSIME UUT KOSTJA VASSILJEVIT ISSN 1736-7379

Poster: Rimo Hunt

RICHARD ALAND LUUBI ALL

a ita ts u u k

sisukord

ias kokku jaga Levad st o K a m i ku üpi “Nii palju, rofessori tü ta selline p li o l , n va si a k tu i u pu on häst ängija. Ta n o i keskväljam p sarnast tüü jalgpallur – a.” eeruline leid kindlasti k je il vist Kostja Vass Igor Prins lk 54–55

KAANELUGU LK 46–49 Valgevene tippsatsi FC BATEsse siirdunud Artur Pikk pajatab elust Minski lähedal.

Nimekaim Artur Kotenkoga ta ei suhtle, autot klubilt ei saanud, aga muidu on kõik ette-taha ära tehtud ja jalgpalluri elu Barõssavis on nagu lill.

KOLUMNID

12 14 16

Siim Kera

HIND 2,20 EUROT JUUNI 2016

Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

elab Valgevenes nagu kuninga kass SANDRA SILLAMAA MÄNGIS MEISTRILIIGAS KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJAD JALGPALLIST EM-FINAALTURNIIRI TABEL JA VIKTORIIN

KAIRE PALMARU NORRAS

OTSIME UUT KOSTJA VASSILJEVIT ISSN 1736-7379

Poster: Rimo Hunt

RICHARD ALAND LUUBI ALL

ESIKAANEL: ARTUR PIKK FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 6 (102) 2016

20 22 46 50

Richard Aland Sandra Sillamaa Artur Pikk Jüris Sahkur

RUBRIIGID Lembit Peegel

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Nimed & numbrid

KOLLEEGIUMI ESIMEES:

Premium liiga

INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

Lood & tsitaadid Klubi lood: Keila JK

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Naised: Kaire Palmaru

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Juunikuu kalender

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Lisaaeg

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

Minu 11: Anni Koppel

Ristsõna

24

EM-viktoriin Kehalise kasvatuse õpetajad projektist “Jalgpall kooli!”

Spordimuuseum jalgpallist Logistik Juri Frischer korraldab liikumisi vutimurul

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD

Kes on järgmine Kostja Vassiljev?

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

4 8 10 18 38 52 56 62 64 66

42

MUU

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT

22

PERSOONID & INTERVJUUD

ARTUR PIKK

Maailm: Hiina tõuseb?

26 30

50

42 54 59

POSTRID

ASULA 4C, 11312 TALLINN

EM-FINAALVÕISTLUSE TABEL

TRÜKITUD UNIPRINDIS

RIMO HUNT

t

TALLINNA LEVADIA 2016 JUUNI JALKA

3

lembit peegel

Premium liiga

pinevus tõuseb iga hetkega Premium liiga tänavune hooaeg on seni möödunud ülipõnevalt. Mai keskpaiga seisuga mahtus esikolmik (Kalju, Levadia, Infonet) vaid punkti sisse ning hooaega üllatavalt kehvalt alustanud tabeli neljas Tallinna FC Flora oli vaikselt oma mängumootorisse võidukamat võnget lisamas.

Foto: Lembit Peegel

14. mail peetud Tallinna FC Infoneti ja Tallinna FC Levadia matš oli tõeline küte! Tõeline triller! Ofosu Appiahi pea oma kasti joonelt antud ülipikk sööt leidis üles Jevgeni Harini, kes seisuks 1 : 0 kindlalt palli Levadia väravavahi Sergei Lepmetsa selja taha äsas.

4

JALKA JUUNI 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Infoneti teise värava lõi 74. minutil Dmitri Kruglovi nurgalöögi järel Ofosu Appiah. Seekord jäi Harini ülesandeks pall võrgust välja korjata ning sellega kiirelt keskjoone poole liduda – 2 : 2 Infonetti ei rahuldanud. Lõpuks triumfeeritigi 3 : 2.

Foto: Lembit Peegel

Omad õnnitlevad! Ghanalane Appiah on Infoneti särgis hooaega suurepäraselt alustanud, keskkaitsja oli mai keskpaigaks saanud kirja juba kuus tabamust, millega hoidis väravaküttide edetabelis lausa kolmandat kohta.

Foto: Lembit Peegel

Kõige kõrgemale kerkimisega pole Ofosu Appiahil probleeme – pole vahet, kas vastane on tarvis alistada kaitse- või ründefaasis.

2016 JUUNI JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Pall on otsustanud esimesena ratsutada Infoneti mängija Artur Rätteli turjal. Teised seisavad kannatlikult rivis ja ootavad oma korda.

Foto: Lembit Peegel

Kalju Artjom Dmitrijev (vasakul) ja Flora Jan Kokla on justkui kurjast vaimust (või pallist) vaevatud. Pall tõesti kummalegi helde ei olnud, kohtumine lõppes seisuga 0 : 0.

Foto: Lembit Peegel

Aleksandr Dmitrijev on otsustanud Igor Morozovit toolina kasutada. Veidi hiljem pidi tänavuseks hooajaks Maarjamaale naasnud Morozov platsilt lahkuma.

6

JALKA JUUNI 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Aega läks, aga asja sai! Töömesilane Rimo Hunt sai oma hooaja esimese värava kirja alles 7. mail, kui ta lõi 87. minutil 2 : 1 võiduvärava JK Sillamäe Kalevi vastu.

Foto: Lembit Peegel

Levadia meeste rõõmupeost on näha, kui tähtis Hundi värav meeskonnale oli. Pallis ju koduvõistkond Levadia viimasel 22 minutil arvulises vähemuses.

2016 JUUNI JALKA

7

nimed & numbrid Tartu JK Welco Äsjasel emadepäeval tõmbas kaabust südamliku triki välja esiliiga B tippsats Tartu JK Welco. Värvikate fännide poolest tuntud klubi kodumäng Raasiku FC Jokeriga sattus pühapäevasele 8. maile ning sel puhul kingiti kõigile praegustele ja tulevastele emadele lilleõis. Ürituse naelaks oli aga hetk, mil Welco mängijad sammusid Tartu Tamme staadioni murule emade käte kõrval. Hea töö! “Leiame, et meie mängudel võiks rohkem perekondi koos käia! Ja just nii, et isa-ema ja lapsed kõik koos tuleksid jalgpalli nautima ja head emotsiooni saama,” kommenteeris olukorda Welco esindaja Mart Raamat.

Andreas Vaikla Alles eelmises numbris peatusime pikemalt Kanadas sündinud 19aastase Eesti väravavahi Andreas Vaikla tegemistel. Toona ei osanud arvatagi, et kohe-kohe saab Vaikla tehtud oma Rootsi kõrgliiga debüüdi. Nimelt sai valitseva Rootsi meistri IFK Norrköpingu senine põhipuurivaht David Mitov Nilsson raske trauma ning tema kohta on vähemalt mai keskpaiga seisuga edukalt täitnud Vaikla.

Kevin Kauber – klubikaaslaste õnneks eestlane Eesti U21 koondislase Kevin Kauberi karjäär on seni käinud heas mõttes kummalist rada pidi. 21aastane noormees pole mänginud sekunditki Eesti meistrisarjas, küll on tal kirjas kõrgliigaminutid nii Soomest, Sloveeniast kui Lätist.

Lõunanaabrite juurde maandus mees hooaja eel, koduklubiks Pärnu sõpruslinna Jelgava esindusklubi FK Jelgava.

Sveiki (tere – eesti k), Kevin!

(Naerab – toim.). Tere!

Ma alustan viktoriiniküsimusega. Kas sa tead, kui kõrge on lätlaste kõrgeim tipp?

Ei tea.

312 meetrit, nimeks Gaizinkalns. Lätlased on alati Suure Munamäe pärast väga kadedad olnud. Kas lätlased on ka praegu eestlaste peale millegi poolest kadedad?

Ma ei tea! Aga see on küll, et lätlased võtavad eestlasi rohkem omaks kui leedukaid. Klubikaaslased on mitu korda öelnud, et väga hea, et oled eestlane, mitte leedukas (muigab – toim.). Ma ei tea, miks see nii on. Võibolla on neil eestlastega lähemad suhted? Mind on igatahes siin hästi vastu võetud.

Oled Eestile väga lähedal, kas ei teki mõtet, et sama hästi võiks ju Eestis mängida?

Eestis olid mul küll läbirääkimised mõne kõrgliiga klubiga, aga otsese pakkumise tegi ainult FK Jelgava. Nad tundsid minu vastu huvi juba enne seda, kui ma 2014. aastal Sloveeniasse läksin. Siis ma otsustasin ise Sloveenia kasuks, aga nad jälgisid mind vahepealsel ajal kogu aeg ning küsisid ja uurisid agendi kaudu, mis seis mul on.

Kui tihti kodus Eestis käid?

Mitte väga tihti, aga vahepeal olen isegi Pärnusse sõitnud (Jelgavast 226 kilomeetrit – toim.), kui paar vaba päeva on olnud.

99%

... oli Rõuge Kevad Cupil Rõuge kunstmuruväljaku vast valminud tribüüni täitumus! 6000 eurot maksma läinud tribüün mahutab 54 jalgpallihuvilist.

156

... võistkonda osaleb tänavu rahvaliigas! Rahvaliiga A tasandile mahub 74 meeskonda, rahvaliiga B võtab vastu 59 satsi. Naiste arvestuses osaleb kümme tiimi ning noorte rahvaliigasse mahub ava-aastal 13 kooslust.

701

... km2 on Eesti kahe novembrikuise vastase Saint Kitts ja Nevise ning Antigua ja Barbuda pindala kokku. Eesti on umbes 64,5 korda suurem.

8

JALKA JUUNI 2016

Mille taha jäi Sloveenias läbimurre?

Ega täpselt niimoodi ei oska öeldagi. Kui läksin, siis treener, kes mind tahtis, lasti umbes kuu jooksul lahti. Uue treeneri mänguplaani ma nii hästi enam ei mahtunud.

Eesti kõrgliigas sa mänginud pole, aga äkki oskad ikkagi hinnata Läti kõrgliiga taset?

Oskan ainult Sloveeniaga võrrelda. Sloveenias on tehniline ja kiire mäng, kus antakse rohkem maast söötu. Lätis on jällegi jõulisem ja võitluse peale mäng.

Vahe on täitsa olemas. Mulle endale meeldib pigem palliga mööda maad mäng, ma pole nii pikk, et õhus pikkade kaitsjate vastu võidelda. Sloveenia mäng sobis mulle võibolla rohkem, aga jalgpall on jalgpall, kui palju ta ikka erineb? Eesmärk on sama – mängida, võita ja tulla meistriks!

SIIM KERA

Kevin Kauber (esiplaanil valges) võitlemas aprillis 3 : 0 kaotusmängus Jurmala Spartaki vastu.

Foto: Nora Krevneva

Liivalaia 32, Tallinn 10118 E, T, N, R 9.00–17.00 K 9.00–19.00 L 10.00–13.00

Tel: 6000666, 55519838

TALLATOED SPORTLASTELE ORTOPEEDILISED TALLATOED TUGISIDEMED JA ORTOOSID ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Minu poeg on täiesti hull jalgpalli järele.”

Dirigent Kristjan Järvi

“Näiteks tippjalgpallurid on üldjuhul sündinud aasta alguses ja aasta lõpus sündinuid tippude hulgas peaaegu polegi.”

Loomaökoloog Tuul Sepp vanuseklasside põhjustatud vahest: aasta alguses sündinud on pea aasta vanemad aasta lõpus sündinuist, nad on edukamad ja edu motiveerib rohkem pingutama “Läksin olukorda liiga naiivselt, ei pidanuks jalga sinna panema. Aga lootsin, ütleme nii, et isegi teadsin, et Sergei (Lepmets – toim.) võtab penalti ära!”

Igor Morozov “Saaks Eesti poistel suu lahti, et nad küsiksid, kuidas ja miks. Inglismaal esitavad juba üheksa-aastased poisid trennis ohtrasti küsimusi, kui nad millestki aru ei saa.”

Andres Oper õpetab meie ründajaid “Ega seal platsil muru ju ole – puhtalt liiva peal mängime. Kui mätas ajab teist taga, siis pole trikitamiseks aega, tuleb pall nobedamini edasi toimetada. Läheme täiega panema!”

Nõmme Kalju Erik Listmann karikamängust võõrsil Sillamäe Kalevi vastu “Iga mäng on 50 : 50 ja kui sa seda enda kasuks ei pööra, siis see hakkab sind sööma. Kui tuled väljakule sellise rolli pealt (meistrina – toim.), siis kõigest lahti lasta ja nullist alustada võib olla keeruline. Eks ta lõpuks mentaalsuse taha jääb.”

Norbert Hurt Flora mängust

Nagu Cristiano Ronaldo tuleks Eestisse!

Pealkiri ei valeta. Üheks läbi aegade parimaks rannajalgpalluriks tituleeritud portugallane Madjer veedab 9.–13. juunini aega Tallinnas. Nimelt toimub esimest korda Eestis FIFA rannajalgpallitreenerite koolitus ning oma üüratut tarkusekoormat jagab rahvale ei keegi muu kui mullune universumi parim liivapallur ning maailmameister Madjer! Mees, kelle lõputu autasude nimekirja lugemiseks tuleb Wikipedias suurem hulk aega varuda.

Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask on uudist teatades püha rõõmu täis. Viimati toimus Eestis rannajalgpallialane FIFA koolitus 2011. aastal, siis noppisid teadmisi kohtunikud. Nüüd on aeg jõudnud juhendajate kätte.

“Hea on see, et kui viis aastat tagasi tulid tiimid kokku ja lihtsalt mängisid, siis nüüd teevad meeskonnad päris palju trenni,” seletab Kask lahti rannavuti treeningutaseme hetkeseisu. “Aga erinevates klubides on treeningud niivõrd erinevad. Asi on läinud professionaalsemaks, aga praegu ei ole meil ju ühtegi rannajalkakoolitust saanud treenerit. Aastaid rannajalgpallikarussellil keerelnud tippmängijad teevad trenne oma kogemuse pealt, aga nüüd saame lisada akadeemilist poolt. Peale eelmise aasta rannajalkamelu oleme jõudnud tasemele, kus võistkonnad vajavad häid juhendajaid. Usun, et treeninguprotsessid muutuvad loogilisemaks ja seeläbi tõuseb ka üleüldine kvaliteet. Pealegi on Madjeri tulek super, ta on aastaid olnud FIFA koolitaja, ta on poistele suureks eeskujuks ning saab praktiliselt kõik asjad ise ette näidata.”

Tegelikult pole treeneritega hõisata ka paljudel teistel riikidel. Esimesed rannajalgpallitreenerite koolitusmaterjalid töötati välja alles eelmise kümnendi lõpus ning mugavalt saavad end tunda vaid liivajalka suurriigid nagu Portugal, Šveits ja Itaalia, kus on kohalikud eksperdid varnast võtta – väiksemad riigid peavad ootama ja lootma, et koolitus mingil hetkel nendeni jõuab.

Juunis toimuvast üritusest üksi ei piisa, et hakata liivavuti Pep Guardiolaks – ka rannajalgpallitreenerid peaksid läbima murutreeneri koolituse, kust saab endale ehitada tööks vajaliku vundamendi. Kahe jalgpalliala erinevustest on praeguseks küllalt räägitud, kuidas lahknevad aga treeneritööd?

“Rannajalgpall on võrreldes murujalgpalliga nii taktikaline mäng, see paneb treeneri pingelisemasse olukorda,” tõdeb Kask. “Kogu aeg on action, kogu aeg pead formatsioone ümber tõstma, mäng on kiire ja muutuv. Treener peab mõtlema käike kiiremalt ette kui murujalgpallis.”

SIIM KERA

“Võibolla mängitakse liiga üksluiselt.

Paistab, et mehed on saanud juhtnööri, et peavad söötudega värava alla jõudma ja alles seejärel lööma. Kõigutatakse palli seal vastaste karistusala ümber.”

Marek Lemsalu Flora mängust “Ehitame üles kindlal jalgpallilisel ja maailmanägemisel põhinevat klubi ja esindusmeeskonna edukus peab olema selle tagajärg, mitte eesmärk omaette. Ma ei kujuta ette, et võiksime pettuda oma kontseptsioonis. Küll aga on võimalik pettuda neis inimestes, kes kontseptsiooni ellu viivad, ent sinnani on pigem pikk maa, sest oleme ju üsna teekonna alguses.”

Aivar Pohlak “No mis siin ikka, rünnak võidab sulle mänge, kaitse aga tiitleid.”

Igor Morozov kordab vana tõde

10

JALKA JUUNI 2016

Madjer (paremal) on Pärnu inimestele oma oskuseid juba näidanud, juunis tuleb ta tagasi – seekord sihikul treenerid.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit, Triin-Heleri Letner

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Müstilist nippi pole. Proovin anda pallid sinna, kuhu jooksevad meie kõige ohtlikumad mängijad.”

Andrei Sidorenkov oma resultatiivsetest tsenderdustest “Kuigi olen vaimu selle sammu astumiseks juba võibolla pool aastat valmis pannud, sain alles täna siia sõites päriselt aru, mida teile ütlen.”

Joel Lindpere oma lahkumisuudisest “Käies rahvast täis staadionitel ja vaadates tippmänge, siis tundub endalegi kohati uskumatuna, et mängisin siin ja sain hakkama.”

Mart Poom käis Sunderlandis Premier League’i mängu vaatamas

Printsessid said ka maskott Mõmmikuga palli mängida.

Fotod: Tartu Tammeka

Tartu printsessid mängisid vutti ja punusid patsi Tartu esiklubi korraldas 1. mail teist aastat järjest Tammeka printsesside päeva, kuhu olid oodatud 5–12aastased tüdrukud koos vanematega. Muidugi ei saadetud tagasi ka nooremaid ja vanemaid tulijaid. Tammeka naiskonna liikmed korraldasid tüdrukutele näidistreeningu, palliga tegevust pakuti ka lastevanematele ja kahetunnise ürituse lõpetas ühine mäng. Tüdrukuid tuli kokku 90 ning koos vanemate ja korraldajatega oli tegevuses 160 inimest.

“Printsesside päeva idee tuli meie endiselt treenerilt Aleksandra Ševoldajevalt,” selgitas Tammeka naiste ja tüdrukute koordinaator Eva Nõmme. “See nimetus toimib väga hästi, sest eriti väiksemaid tüdrukuid kutsudes lähevad neil silmad särama. Tuletame neile meelde, et iga tüdruk on ju natuke printsess ka, ja soovime näidata, et printsessid pole ainult tantsutrennis ja iluvõimlemises, vaid mängivad ka jalgpalli. Mängulisus on väga oluline. Printsesside päevale ei tulda rasket trenni tegema, vaid siin peab olema tore ja lõbus.” Üritus toimus koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi vabatahtlikega, kes väikese annetuse eest punusid tüdrukutele patse ja tegid küünekaunistusi.

“See oli väga populaarne!” rääkis Eva Nõmme. “Kui tüdrukud jooksmisest väsisid, oli neil võimalus hinge tõmmata ning patside punumise ja küünekaunistuste kõrval sai ka lastefondi maskoti Mõmmikuga kallistada.”

Lastevanematele oli samuti tegevust: neile oli Tamme staadionil loodud omaette nurgake, kus sai takistusrada läbida ja palli mängida. Eva Nõmme sõnul jätkatakse kindlasti ka järgmisel aastal ja püütakse kaasata veelgi enam printsesse.

“Tänavu alustasime ürituse tutvustamist nädal varem ja enim tulijaid oli nendest Tartu koolidest, kus me ise kohal käisime,” rääkis Eva Nõmme. “Niisama kuulutuse ülespanemisest ei piisa, kuigi osa lasteaedade puhul see aitas.

Järgmisel aastal püüame jõuda rohkema hulga tüdrukuteni. Sel aastal oli tulemus äge. Kindlasti jätkame koostööd ka lastefondiga, sest nende eesmärk läheb kokku Tammeka naiskonna omaga – pakkuda lastele toredust ja head meelt. Lastevanematelt saime väga positiivset tagasisidet ja see annab ainult jõudu juurde, et järgmisel korral üritus veel paremini korraldada!”

INDREK SCHWEDE

“Ma pole meie pere esimene kalevlane – mu isa juhtis omal ajal viis aastat Kalevi Viljandi rajoonikomitee tegevust ja plaanin kindlasti tema kogemusi kasutada.”

Ragnar Klavanist saab uus Tallinna Kalevi president “Inimesed jooksevad kiiremini, söödavad paremini ja võitlevad rohkem.”

Mullune Soome meister Mihkel Aksalu selgitab, et tiitlikaitsjate vastu mängitakse tugevamini “Emiratese külalismeeskonna riietusruumis olek pani mõtlema, kes seal kõik riietunud on. Ja kes platsil mänginud ... Väga-väga huvitav kogemus, mis andis Premier League’i lõhna ninna.”

Mattias Käit käis Fulhami U21 meeskonnaga Londoni Arsenali koduväljakul “Ei oska ka pikemas plaanis hoolida sellest, kas Eestil läheb hästi või halvasti. See, kas Eesti jalgpallimeeskonnal läheb hästi, huvitab mind rohkem. Kui ma muidugi juba vaatan, siis tahaksin, et läheks hästi.”

Muusikakriitik Tõnis Kahu Eurovisiooni lauluvõistlusest

2 x kirjanik Mika Keränen “See võtab muidugi läbi, minu jaoks on kohtumine lugejatega nagu jalgpallimäng.

Annan endast sellistel kokkusaamistel kõik, pärast olen alati uimane ja väsinud.”

“Neil esinemistel, muide, räägin väga palju jalgpallist, sest kui tahta elust või kirjandusest midagi selgitada, siis jalgpall on alati väga hea metafoor. Näiteks kui mult küsitakse, kas mul ei ole imelik või raske eesti keeles kirjutada, siis ma seletan seda niimoodi, et soome keel on mul muidugi tugevam kui eesti keel, aga jalgpallilise näitena olen ma vasaku jalaga – ehk selle raskemaga – skoorinud märksa rohkem. Ja kirjandusse üle tuues on minu vasak jalg just eesti keel.”

2016 JUUNI JALKA

11

kera komm

VUTT ON KUNINGAS, LEICESTER ON KUNINGAS, RICHARD ON KUNINGAS fakt, et tiimi hiigelhoog algas möödunud hooaja lõpus pärast seda, kui linna maeti 1485. aastal surnud Inglise kuninga Richard III jäänused, mis leiti parkimisplatsi pinnasest. 2015. aasta märtsis liigatabeli põhjas virelenud ning kindla väljalangemise poole liikunud Leicesteri ajuvaba tõus algas nädal pärast matuseid, kui West Ham Unitedi vastu lõi neli minutit enne lõppu võiduvärava Andy ... King (tõlkes kuningas – toim.). Pärast seda on klubi Premier League’is mänginud veel 45 kohtumist, võitnud 29, viigistanud 12 ning kaotanud vaid neli (12.05 seisuga – toim.). Enne seda oli 2014/2015. aasta hooaja saldo neli võitu, seitse viiki ja 18 kaotust. PS. Huvitav, kuidas hakkab käima Nõmme Kalju FC käsi pärast seda, kui juuni alguses maetakse Marie Underi säilmed Rahumäe kalmistule?

Euroopa liiga alagrupiturniir? Sellega oleks rahul küll.

Eelnevat faktipuru seedides pole imestada, et maailm on hullumas.

See on ka minu lemmikosa rebaste

silmadega valmis Kesk-Inglismaa tiimi teemadel kaasa rääkima. Kui palju on üldse neid positiivseid sündmuseid, mis leiavad sedavõrd suurt kajastamist ja mis inimesi nii kõvasti liidavad? Mitte just väga. Säärast universaalset huvi pakkuvad asjad tunduvad tavaliselt olevat loodusõnnetused, terrorirünnakud ning muud jubedused. Leicesterist sai aga järsku kõigi väetite kaitsja ja motivatsioonipomm, kes süstib indu kõigile, kes pole oma eluga võibolla seal punktis, kus nad tegelikult olla tahaks. Kui nemad suudavad, suudan minagi. Ka siinkirjutaja on saanud uut hingamist, et lõpuks saada üle kahest Achilleuse kannast – lahendada Rubiku kuubik ning võita elus esimest korda SIIM KERA malematš. Aitäh, Leicester!

Kui visata kiire pilk sotsiaalmeeKui suur on tõenäosus, et seltskonnadiastatistikasse, saab kinnituse vanale tegelane ja ärinaine Kim Kardashian teadmisele, et jalgpall on kuningas. saab järgmiseks Ameerika ühendriikide Pärast Londoni Chelsea–Tottenhapresidendiks? Kui vahtida lolli näoga mi mängu, mis lõpuks otsustas tiitli otsa Inglise liiga lõpptabelile, siis päris saatuse, säutsuti Leicesteri teemal sel hea. Tiitlivõitja Leicester City võiduõhtul 5,5 miljonit korda. Ainuüksi koefitsiendiks oli hooaja eel ühendkuningriigis tõusis 1/5000. Kardashiani ja Valge populaarse Twitteri kasutaMaja kombinatsiooni koefitmine 86% võrra. Leicester PARALLEEL LEICESTERIGA siendiks on aga 1/2000. Sama City ametliku konto siristatõenäoline on ka tõik, et Elvis tud säuts, kus nad teavitasid Huvitav, kuidas hakkab käima Nõmme Presley on elus! Seegi tundub meistritiitli võitmisest, tõuKalju FC käsi pärast seda, kui juuni umbes sama reaalne kui fakt, sis kiirelt ajaloo populaaralguses maetakse Marie Underi et Indrek Schwede lööb Balti seimaks sporditeemaliseks säilmed Rahumäe kalmistule? Euroopa turniiril Siim Kera söödust tweet’iks. Queeni legenLätile värava. Usutavasti daarset pala “We Are the liiga alagrupiturniir? saavad kõik vutihuvilised veel Champions” voogedastati 50 aastagi pärast meenutada, sel õhtul Leicesteris 2357% milline imeline aasta 2016 oli. rohkem kui tavaliselt. Kui Esimene tiitel 132 aasta jooksul. What a triumfist – tegemist on täiesti univerme tahame, et maamuna seisma jääks, time to be alive! See ei unune. Kunagi. sumiülese teoga. Järsku ilmusid välja et Eestit tuntaks, tuleb vaid hästi Inglismaa ühes mitmekultuurilipoolehoidjad Hiinast Nicaraguani, jalgpalli mängida. Lihtne ja loogiline. semas linnas toimunu pakub kindkõigil südamed ääreni heldinud.

Leicester sai seda teada, kui telekalasti huvi kõigile müstikahuvilistele.

Soomeugrilasele liigagi tagasihoidlinalid üle ilma Inglismaa muinaslugu Leicesteri edust rääkides ei saada üle kult levis internetis pilt Udmurdimaal kajastama sõitsid. Muinaslugu, mis ega ümber buda munkadest, kes klubi küpsetatud kalapirukast, kuhu oli peale Leicesteri linnapea Peter Soulsby Tai omanike palvel selle kodustaamaitserohelisega Leicester kirjutasõnul oli kohalikule kandile suurem dionit hea karma nimel järjepidevalt tud! Sõbrad, kes jalgpallist suuremat sündmus kui Richard III matused. õnnistamas käisid. Judinaid tekitab ei hooli, olid järsku hämmeldunud Elagu vutt!

12

JALKA JUUNI 2016

1-teist mõtet

Jalgpall ehk munaveeretamise kunst on tõepoolest kunst.

MUNAVEERETAMISE KUNSTI SÕNAVARAST E

elmises Jalkas kirjutas kolleeg Siim Kera eestikeelsest jalgpalliterminoloogiast ja ahvatlusest leiutada uusi sünonüüme, sest aina sama väljendit korrata on tüütu. Näiteks toob ta internetipõhise eesti keele instituudi sünonüümisõnastiku, kus jalgpallile on vaid üks vaste: vutt. Kerale on see jahutav tuuleiil, aga mina mäletan, kuidas veerandsada aastat tagasi rääkis mu toonane Noorte Hääle / Päevalehe kolleeg Gunnar Press, kuidas selle “vuti” eest tuli vihaseid kõnesid linnukaitsjatelt. Nendele oli vutt lind ja vutitagumine linnu jalaga löömine. Inimeste suhtumine keelde oli praegusest hulga tõsiusklikum ning kirjasõna, sealhulgas ajalehekeel pidi olema korrektne ja igapidi hoitud. Üheksakümnendatest on meeles spordiajakirjanduse ümarlaudasid ja seminare, kus arutati ka keeleküsimusi ja kas isegi mitte Tiit Hennoste taoline autoriteet ei pannud pahaks, kui väravavahi sünonüümina kasutati sõnu kollkipper ja puurivaht. Et nagu madal stiil.

Mu arvates on spordiajakirjanduse keelele rohkem lubatud kui teiste vald14

JALKA JUUNI 2016

kondade meediakeelele. Kui rikas on soome spordikeel! Milliseid vabadusi, fantaasiat ja tõlkimatut sõnademängu lubab endale Inglismaa spordiajakirjandus! Ja lust on lugeda! Sport on ka ise mänguline ja miks ei tohi seda siis olla seda kajastav keel? Ükskõik kuhu ei vaata – olgu selleks meie Skandinaavia riikidest kordades

PEALTVAATAJA 1931. AASTAL:

Kui mängijad on loiud, siis see pall näeb ka alati nii rumal välja. kehvem elatustase või mistahes muu eluoluilming –, ikka jõuame tagasi meie jaoks saatusliku iseseisvuse kaotuseni II maailmasõjas. Sealt pärit anneksioon ja Nõukogude Liidu rakendatud riiklik terror tingis kultuurilise katkemise igas eluvaldkonnas. Ka spordiajakirjandus polnud erand. Vaadake sõjaeelseid ajalehti! Huvitavad pealkirjad, lugema kutsuvad alapealkirjad. Nõukogude Liidu okupatsioon tegi sellele lõpu. Nüüd olid spordirubriigi sagedased pealkirjad

kiretu “Jalgpall” jms. Kunagine spordiajakirjanik, meie esimesi raadiomehi ja hilisem ETV spordiosakonna looja Heino Mikkin kurtis mulle okupatsioonirežiimi käekirja umbes nii: tegin vana kooli kohaselt pealkirjale veel mitu alapealkirja juurde, et kui ruumi pole, on toimetajal valikuvõimalus, millist neist kasutada, aga ei – pandi omast peast kõige igavam ja mittemidagiütlev pealkiri!

Ja millised olid kahe maailmasõja aegsed reportaažid ja ülevaated koondise reisidest näiteks Balti turniirile lõunanaabrite juurde ja nende kirjeldused – ning kui vaimukas sõnakasutus! Kui ma neid esimest korda lugesin, puksusin tahtmatult naerda ja mõni kirjeldus ajas lausa valju häälega naerma – situatsioonikoomika missugune! Hakkasin parimaid väljendeid lausa välja kirjutama. Seda märkmikku praegu lehitsedes jagan lugejaga pisut seda iidset sõnavara.

Mängud algasid sageli “kohtuniku vilemuusika” saatel, nõrgem meeskond kamandati pärast algusminutite “demokraatiat” oma väljakupoolele ning tugevama poole mängijatel olid “löögid

1-teist mõtet

Alati näljased Fotod: Lembit Peegel

jala otsas valmis ja väravaid kallati kui lehtrisse”. Vahel iseloomustati ühe poole kaitseliini kui karja, “millest hea tuule ja vedamise korral võis ilma hävinguta mööda triivida”. Häid lööke kirjeldati kui “rammusaid”, “tüsedaid”, “kibedaid” või “kihvtiseid”. Mängu “alusvoodriks” peeti mõistust, oluline oli “kiirust ja täpsust paaritada”. Nimeka välisklubi küllasaabumisel räägiti “müra” teinud meeste tulekust või meie pallipubliku “kohutamisest” X-nimelise meeskonnaga. Väravavahil soovitati võtta “peakorter” sinna, kust pall paremini näha on, head skoorivõimalused olid “valged momendid”.

Meeskonna veteranidele ei pidanudki tingimata “matuselaule laulma” või neid “vanarauaks arvama”, vahel andis ajakirjanik aru, kuidas “võit valmis taoti”. Meistrivõistlused olid huvitavad ikka siis, kui “üllatustepann särises”.

Ohtlik ründaja oli “hädaohu isa”, aga olid ka “värava” ja “võidu” isad. Keegi võis olla “sööduminister” ja mõne mehe söödud võisid olla “relvaladu meie meeskonna edurivimeestele”. Oodatud oli, et meeskonna liider “valitsuse enda kätte võtaks” või sandi mängu korral “päevakorda muudaks”.

Kui kellelgi oli halb päev ja pall kippus aina eemale põrkuma, võis lugeda leebelt salvavat sõnastust, et “pall pidas talle igal väljaku ruutmeetril halastamatut jahti”. Meeskonda, kes ise palju skooris, aga lasi endale muudkui tagasi lüüa, sai iseloomustada kui “katkisesse kukrusse teenijat”. Vastaste parimad mängijad võisid “sinepit jagada”. Mõni

ründaja võis hea positsioonitaju korral “värava alla jõuda just au ja kuulsuse jagamise hetkel” ja mõni võis olla “segaste väravaesiste olukordade isand”. Aga mõni võis “jõuda oma jalaga vastase trahvikasti välja, kuid vaim ja valmisolek jäid maha oma kaitsesügavusse”.

Võiksin jätkata, aga aitab küll. Lõppu lihtsalt üks lehemehe tähelepanek 1931. aasta augustist, kui kohtusid kaks meie tippmeeskonda Sport ja Estonia. Loiult kulgenud mängu võitis Sport 3 : 0. Paar minutit enne lõpuvilet tähendanud üks staadionil mängu vaadanud preili: “Kui mängijad on loiud, siis see pall näeb ka alati nii rumal välja.” Ajakirjanik tähendab, et tema vastu ei vaielnud.

Eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendate aastate spordiajakirjandus ei seadnud mingeid piire kujundlikule keelele. Jalgpalli nimetati ka munaveeretamise kunstiks, nahkkuulispordiks ja üheteistkümnespordiks. Jalgpallureid nimetati näiteks nahkkuuli rüütliteks.

Saame rääkida ka munaveeretamise kunstnikest, üheteistkümnesportlastest.

Küllap leiaks vasteid veelgi.

Minu arvates on tänapäeva ajakirjanikud eestikeelses sõnaloomes laisad ja fantaasiavaesed. Kerguse ja ilma igasuguse kriitikata võetakse omaks ingliskeelseid termineid, kuigi hulga loomingulisem ja rahuldustpakkuvam oleks uutele sõnadele leida emakeelne tabav vaste. Selles osas jääb meie põlvkond selgelt alla kahe ilmasõja vahel toimetanud tegijatele. Side selle ajaga on läbi lõigatud. Katkestuse kultuur kehtib ka jalgpalliajakirjanduses.

Oleme Jalkaski käsitlenud niinimetatud kolmanda aasta needust, mis seisneb selles, et just kolmandal aastal on treeneril end eriti raske kehtestada ning motiveerida mängijaid, kes on treeneri “nipid” juba läbi näinud, ja raske on üllatada ka vastaseid.

Ometi on olemas rida treenereid, kel pole probleeme pallurite motiveerimisega. Nende kohta räägitakse, et pallurid mängivad justkui nende jaoks ja nende nimel. Sama asja on jutuks võtnud Dortmundi Borussia peatreener Thomas Tuchel, kes tõstab esile (World Soccer aprill/2016) Pep Guardiola võime alati parandada oma meeskonna esitustaset: “Pole mingit vahet, kas Bayern mängib Mainzis, Darmstadtis või kodus Dortmundi vastu. Nad on alati näljased.”

Tuchel jätkab, et kogu oma talendi juures tegutsevad nad tagasihoidlikult, teades, et see on nende töö, lisades, et soovib luua Dortmundis samasugust ülevat atmosfääri.

Samad sihid on kindlasti ka madalamatel tasanditel tegutsevatel treeneritel. Näiteks Eestis suutis sel sajandil niisuguse mentaliteedi saavutada Tallinna Levadia: eelmisel kümnendil oldi alati näljased, punkte ei kaotatud tabeli ees- ega tagaotsale.

Tallinna Flora ja Nõmme Kalju pole sellist stabiilsust suutnud saavutada.

Tucheli öeldule mõeldes on treeneri üheks põhiküsimuseks: kuidas hoida mehed näljased?

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 JUUNI JALKA

15

teateid tegelikkusest

Foto: Lembit Peegel

Eesti jalgpallikoondise fännid alustavad teekonda staadionile Vabadussõja ausamba juurest.

Milleks meile üldse Eesti sport ehk kümme minutit patriotismi Uurime kümne minuti jooksul ja kümne näite abil, milleks on meil üldse Eesti sporti tarvis.

MIHKEL UIBOLEHT

1.

Eesti vabariigi loomise ja taastamise alus oli rahva soov enda tegemiste üle ise otsustada, olla iseseisev maailma kultuurrahvaste peres. Nii nagu eestikeelne haridus, ajakirjandus või ettevõtlus, on kehakultuur üks selle iseseisvuse väljendusviise.

Sport on ühiskonna minimudel.

Jalgpalli näitel: 11 platsile mineva võitleja hulgas on esindatud eestlane ja lõimunu, tallinlane ja tartlane, linnavurle ja maakas, isakuju ja iluideaal, paha poiss ja viieline. Sama kehtib klubi esindusvõistkonna kohta. Nagu iga nelja aasta tagant valid oma piirkonna esindaja riigikokku, annab sinu kool või linnaosa oma esindaja ka kohalikku vutivõistkonda.

Sport on otseselt seotud oma riigi ja

2.

16

JALKA JUUNI 2016

rahvaga. Kui Eesti jalgpallurid kohtuvad Inglismaaga, on platsil tükike meist kõigist ja kui meie seda tükikest ei toeta, ei olegi seda kellelegi vaja. Teiste riikide toetamist saime harjutada ligi 50 aastat.

Jah, Eesti on väike. Nii väike, et kandideerib Mandri-Euroopa väikseima rahvusriigi tiitlile. Seda fakti kiputakse kasutama meie vastu: kõlavad ju tuttavalt mõttekäigud “vastased on meist palju rikkamad” või “mis mõtet on seda mängu üldse vaatama minna, niikuinii kaotame”. Kas paneme vabatahtlikult pillid kotti ja loobume? Mida soovitada meist pisematele Euroopa vutiriikidele nagu Andorra, Fääri saared, Gibraltar, Island, Montenegro, San Marino, Luksemburg, Liechtenstein, Küpros ja Malta?

Tuues paralleeli Euroopa liiduga – mida arvaksime, kui Brüssel täiesti õigustatult väidaks, et Eesti oma 1,3 miljoni elanikuga on liiga väike, et omada eraldi riigiaparaati? Hoiame kulusid kokku ja moodustame Balti ühendriigi,

3.

nii saab koos Läti ja Leeduga kokku veidi üle kuue miljoni elaniku, mis annab ühe suurlinna mõõdu välja! Selles on potentsiaali saada reaalsuseks, kui me ise suurriikliku mõtteviisi omaks võtame. Spordis väljendub see igasuguste superliigade või väiksemaid riike välistavate suletud võistluste loomise kaudu.

Väiksematel on võimalus, mida tõestavad muuhulgas Taani triumf 1992. aasta EMil, Islandi ime, Leicesteri muinasjutt, Eesti võidud Venemaa, Poola, Belgia, Serbia jt üle ning pääsemine playoff’i.

Praegusel ajastul taandatakse paljud tegevused vaid meelelahutuse ja kasumlikkuse tasandile (kuidas muidu põhjendada näiteks Austraalia osalemist Euroopa lauluvõistlusel?). On siis sport vaid meelelahutus?

Meelelahutus on vaid üks osa spordist. Tuleb meeles pidada, et sport on kohaliku ja rahvusliku traditsiooni, kultuuri ja ajaloo osa, spordil on eluliselt tähtis roll kogukondade ühendamisel,

4.

teateid tegelikkusest Lasnamäel või Lillekülas kvaliteetset, pakkudes võimalust kohaliku ja rahvus- juspäi. Lõuna-Ameerika klubijalgpalli esindusvõistluse Copa Libertadorese tempokat ja haaravat jalgpallilahingut, liku patriotismi ja ühtekuuluvustunde mängus jooksis väljakule koer, kelle kuid usume seda alles pärast mõne positiivseks väljendamiseks, samas mängijad ja kohtunikud süles minema välismaa eksperdi vastavat hinnangut. lähendades inimesi ja kultuure. viisid. Soome meistri hooaja kolme esiEnt see toimib ka vastupidi: liiga Tasakaal spordi ja äritegevuse vahel mese mängu tulemused tühistati, kuna tihti peetakse välismaalase arvamust on ülioluline, sest muidu satuvad löögi ülimuslikuks siis, kui hinnang lähtub alla ausa mängu põhimõtted ning spor- paberimajandus polnud korras. Soome vaid tolle isiklikest huvidest või lihtsalt kõrgliigaklubi Tampere Ilves mängis divõistlused muutuvad kohaks, kus edu ebakompetentsusest. Niiviisi on reserveeritud kõige rikkamatele ja jõukamatele klubidele ja RAHVUSLIKUST EBAKINDLUSEST toimivad teinekord “agendid”.

Ettevaatlik tuleb olla välismaiste rahvastele. See omakorda suurenNäeme Eesti klubide osavõtul või spordaks ebavõrdsust veelgi. Sport ei Lasnamäel või Lillekülas kvaliteetset, treeningumetoodikate disüsteemi üks ühele ülevõtole oma olemuselt majanduslik tempokat ja haaravat jalgpallilahingut, misega. Oluline on, et ülevõetu tegevus. kuid usume seda alles pärast mõne sobiks Eestile.

Sport annab võimaluse tutvustada riiki maailmas, pakKüllaltki tavapärased on välismaa eksperdi vastavat hinnangut. kudes mõõduka investeeringu eest olukorrad, kus koduste erilisi reklaamiväljundeid. Olgu spordivõistluste korraldajad ei ilma peatreenerita, sest too kommenselle näiteks meelelahutusmeediasse toimi kehvemini oma välismaistest teeris Inglismaa kõrgliiga kohtumist. jõudnud laskesuusataja Grete Gaimi kolleegidest, vahe tuleb mastaapidest.

USA – Costa Rica MM-valikmäng müstilised läätsed Sotšis, Gerd Kanteri Kui mõni Eesti spordiklubi korraldab toimus totaalses lumesajus. võidusprint Pekingis või maailma parikampaania sotsiaalmeedias, saab tema Kui mõni neist intsidentidest oleks ma jalgpalluri Kaka seiklused Tallinnas, suurimat kogukonda mõõta paariaset leidnud Eestis, olnuks irvhammaste kümne tuhandega, välismaal on see samuti erinevad kultuurilised puuted, reaktsioon: ainult siin on see võimalik! kust võib välja tuua mullu sügisel suurema rahvaarvu tõttu teises järgus.

Londonis peetud Inglismaa–Eesti EM- Vale puha – nendes olukordades pole Absoluutnumbrites oleme väiksemad, midagi imelikku ja neid juhtubki igal valikmängu, millega seoses analüüsis aga töö kvaliteeti saab mõõta mastaape pool. tuntud Inglismaa veebipõhine kunstiarvestades.

Rahvuslik ebakindlus tuleb välja portaal Eesti Jalgpalli Liidu logol olevat Kas teadsid, et kui Eesti jalgpallisiis, kui otsime enda loodu väärkirjastiili. Sport annab meile võimaluse liigat käiks vaatamas keskmiselt 650 tuslikkuse kohta kinnitust välismaalt. oma lugu jutustada ja mida suurem on inimest, oleksime võrdsed Saksamaa auditoorium, seda võimsamalt kinnistub Näiteks näeme Eesti klubide osavõtul Bundesliga keskmise publikuarvuga, Eesti olemasolu maailmas. arvestades protsenti elanike arvust?

Foto: Lembit Peegel Kõrgetasemeline esinemine Mida rohkem külastame kohalikke rahvusvahelisel areenil nõuab spordivõistlusi, ostame erinevaid muuhulgas enesekindlust, mis saab nendega seotud tooteid või tarbime alguse kodust. Liiga tihti kipume teenuseid, seda rohkem on Eesti spordis alavääristama Eesti sportlasi või Eestis töökohti, tegevust spordirajatisele, toimuvaid võistlusi, tuues välja ja toitlustajale, ajakirjandusele, turvateevõimendades iga vähimatki ebaõnnesnistusele jne. Mida rohkem on mainitutumist või nüanssi, mis ei ole võrdne tel rakendust, seda professionaalsemaks maailma parimaga. Loomulikult tuleb nad muutuvad. vigadest rääkida, ent reaalsus on see, Kui on valida, kas vaadata televiisoet mitte kusagil ei ole elu perfektne ja rist Hispaania liigat või minna kaasa selle ebaõiglane võimendamine mooelama oma kodukoha võistkonnale, siis nutab tegelikkust. otsus viimase kasuks on ehk klassikaToon näited viimase paari aasta lises mõttes “ebamugavam”, aga tuleb juhtumistest jalgpallimaailmas. Keset ringiga tagasi kogu ühiskonnale.

Inglismaa kõrgliiga mängu Fulham “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on – Manchester United kadus elekter kallis. Ta on kulukas kodaniku rahatasja staadion oli kümme minutit pime, kule ja ta on kallis kodaniku südamele.” täpselt sama olukord leidis aset UEFA Nii lausus president Lennart Meri.

Meistrite liiga mängus Braga – ManKui lugu algas mõttega, et sport chester United. Chelsea alistas Aston on üks iseseisvuse väljenduse Villa tulemusega 8 : 0, kusjuures seitse viisidest, siis on ju tegelikult ka vastuerinevat mängijat lõi värava. Tšehhi pidi: hetkel, mil kaotame oma spordi, kõrgliigas eemaldati keset mängu kaks oleme teel oma riigi kadumisele, sest Ragnar Klavan laulab täiel häälel mängueelset hümni. kohtunikku, kes olid oma ametis purmilline tulevik on kultuurita riigil?

5.

8.

7.

6.

9.

10.

2016 JUUNI JALKA

17

premium liiga

Lühike pink langetab idavirulased konkurentsist Kui Premium liiga medalite jagamisel riisuvad paksema koore ikka pealinna klubid, siis oma osa on õnnestunud hammustada ka Sillamäe Kalevil ja Narva Transil. Ida-Virumaa meeskondadel oleks isu ka tänavu, kuid hooaja algus neile magusat suutäit kohe kuidagi ei luba.

ALVER KIVI

Foto: Lembit Peegel

N

ii Sillamäe klubi president Aleksandr Starodubtsev kui ka Narva esindusmeeskonna president Nikolai Burdakov tunnistavad, et hooaega on alustatud oodatust kehvemini ja medaliheitlusse on tänavu raske sekkuda.

“Me ei ole olnud edukad ja 0 : 4 kaotus Tammekalt oli juba tõeline läbikukkumine,” tõdeb Aleksandr Starodubtsev.

“Aga oleme terve esimese ringi pidanud mängima ilma oma liidrite Jevgeni Kabajevi, Aleksandr Savini ja Aleksandr Semahhinita, kes on olnud meil paraku vigastatud.”

Samas leiab Starodubtsev, et meeskonnal on olnud ka häid ja õnnestunud sooritusi ning väga edukalt on mängitud karikasarjas, mille võitmine seati endale ka üheks peamiseks eesmärgiks.

Sillamäe Kalevi kevadiste mängude tipphetkeks on olnudki just Nõmme Kalju alistamine karikasarja poolfi18

JALKA JUUNI 2016

naalis ning liigas tehtud võitluslikud viigid Tallinna Infoneti ja Tallinna Floraga.

Nikolai Burdakov ütleb otse välja, et Transi meeskonna sooritus on olnud esimeses voorus nõrk. Tema sõnul on mängitud liialt palju mänge viiki, neist positiivseim on siiski 1 : 1 Tallinna FC Levadiaga, kuid suur 0 : 6 kaotus saadi Nõmme Kaljult.

“Kui me teaksime, miks see nii on, siis oleksime ju mänginud paremini,” märgib Nikolai Burdakov. “Meeskond ei näita seda mängu, mida peaks ja tahame ning mida fännid meilt ootavad. Kahjuks ei ole see seni õnnestunud. Mõnes kohtumises suudame vaid poolaja olla vajalikul tasemel.”

Probleemid komplekteeritusega Transi ja Kalevi üheks hädade põhjuseks on olnud probleemid koosseisuga.

Meeskondade vajalike mängijatega

Mihhail Starodubtsev kaitsmas Sillamäe Kalevi väravat ja idavirumaalaste au.

komplekteerimine venis liialt kaua ja jäi paljuski viimasele minutile.

Lühikese pingiga on põhimeeste vigastuste tõttu tekkinud probleemid.

Samas ei ole palgatud leegionärid millegagi silma paistnud ja enda kasvandikud pole Premium liiga taset veel välja vedanud.

“Mängijate valik ei ole olnud kõige õnnestunum,” tunnistab Aleksandr Starodubtsev, kelle hinnangul ei ole leitud sellise tasemega leegionäre, nagu loodeti. “Meil on palju oma noori ja praegu näeme klubi stabiilsust just nende arendamises. Aga poistel on vaja veel mängida ja kogemusi omandada. Loodetavasti saame tuleval aastal juba neile rohkem toetuda ja lisaks veel mõned leegionärid palgata.”

Starodubtsevi sõnul on klubi rahalised võimalused mängijatele palka maksta varasemate aastatega võrreldes väiksemad, kuid ainult oma mängija-

premium liiga tega Premium liigas vajalikku taset ei saavutaks.

Ka Nikolai Burdakov leiab, et meeskonna pink on liiga lühike, sest vajalike oskustega oma mängijaid on vähe ja leegionäridelt ootas ta enamat: “Võibolla ei ole nad veel kohanenud ja panevad mängus juurde. Narvasse on raske sobivate oskustega mängijaid saada, aga samal ajal jääb meil endal noori aina vähemaks, sest nad lähevad siit lihtsalt ära.”

Võimaluse korral otsitakse täiendusi Ebaõnnestunud eelmise hooaja järel toimus mõlemas Ida-Virumaa meeskonnas suur verevahetus. Kalevist lahkus koguni üksteist põhimängijat, Transist seitse.

Kuigi Sillamäe Kalevi ja Narva Transi rahalised võimalused uute mängijate palkamisel on piiratud, sunnib tabeliseis mõlema klubi juhtkonda meeskondade konkurentsivõimelisemaks tegemisse investeerima.

“Töötame oma võimaluste piires, aga võimalik, et ka praegused mängijad panevad mängukvaliteedis piisavalt juurde,” räägib Nikolai Burdakov. “Messit ja Neymari meil ju pole ning peame tegutsema oma jõududega ja võimaluste järgi. Noored on veel toored, aga loodame, et suve jooksul panevad nad veel juurde ning näitavad sellist arengut ja mängu, mida me neilt ootame.”

Siiski on ta sunnitud tõdema, et väljakul on positsioone, mis vajavad kindlasti tugevdamist.

“Meile oleks tähtis, et me ei laseks nii palju väravaid sisse, ning seega oleks vaja paremat väravavahti ja tugevda-

da kaitseliini,” täpsustab Narva klubi president.

Aleksandr Starodubtsev ei soovi konkreetsetest muudatustest ja täiendustest veel rääkida, kuid ta ei välista uute mängijate palkamist. Ta lisab, et paljugi sõltub siin sellest, kuidas mehed traumadest paranevad ja meeskond edaspidi mängib.

“Kindlasti tahame näha paremaid sooritusi ja seda ootavad ka meie fännid,” märgib ta. “Meeskonna mänge tullakse staadionile vaatama ikka siis, kui hästi mängitakse. Meil on Ida-Virumaal palju toetajaid, kes meie tegemistele kaasa elavad, nüüd oleks aeg hakata nende toetust ka väljakul õigustama.”

Mõlema klubi juhid tunnistavad ühest suust, et vajaduse korral tuleb uute mängijate leidmisel vaadata piiri taha, sest Eestist ei soovita Ida-Virumaale eriti jalgpalli mängima tulla. Nii on Kalevis viis meest Venemaa ja kaks meest Läti kodakondsusega, Transis on kaheksa mängijat idanaabri juurest.

“Ida-Virumaale tullakse mängima, kui saab maksta suuremat palka kui mujal,” selgitab Aleksandr Starodubtsev.

“Me oleme ikkagi provintsi klubi ja inimesi on vaja siia meelitada. Tallinna klubid on oma potentsiaali ka ilusti ära kasutanud ja vabu tasemel mängijaid on vähe.”

Nikolai Burdakov on oma kolleegiga päri, kuid lisab, et ka kodune valik jääb aasta-aastalt ahtamaks, sest noori, kelle hulgast valida, on vähe.

“Noored kolivad lihtsalt Narvast ära ja siin ei saa me midagi teha,” kurdab ta. “Aga eks see ole kõigi väljaspool Tallinna olevate jalgpalliklubide probleem, siin pole meie kindlasti erandiks.”

Sillamäe Kalev plaanis jätkamist esiliigas 2014. aastal hõbemedalid võitnud Sillamäe Kalevi eelmise hooaja eesmärk oli meistritiitel. “See oli loomulik samm,” selgitab Aleksandr Starodubtsev, lisades, et klubi võttis selle nimel majanduslikke riske ja kahjuks mindi alt.

Kokkuvõttes saadi viies koht ja keskmike hulka langemine tähendas ka ilmajäämist eurosarja pääsemisega kaasnevast 200 000 eurost, mis on aidanud Kalevil kahel eelmisel aastal klubi eelarvet täita.

Nii oli Kalevi juhtkonnal aasta algul isegi plaan Premium liigast loobuda ja jätkata mängimist esiliigas. “Kuna me eelarve tegemisel arvestasime eurosarja jõudmisega, aga see eesmärk ei täitunud, siis tekkis meil rahaauk ja võlad,” tunnistab Aleksandr Starodubtsev. “Praegu oleme sellest suurte jõupingutustega suures osas välja tulnud ja uute sihtide seadmisel reaalsusega arvestanud.”

Kalevil oli tänavu siiski võimalus euroraha juurde saada, selleks tuli Evald Tipneri nimelises karikafinaalis võita Tallinna FC Flora.

Eesti jalgpallurite edetabel Konstantin Vassiljev taastas oma koha Ragnar Klavani seljataga tänu löödud väravatele Poolas ja Mihkel Aksalu koduklubi kehvale stardile Soomes.

Suurim tõusja on aga Andreas Vaikla, kes kaitseb Rootsi meistri ja meistrivõistluste liidri puuri 90 minuti mehena.

Kaks uut tulijat on Premium liigas silmapaistvad Igor Morozov ja Pavel Marin, tabelist kukkusid Rauno Alliku ja Kristjan Tiirik. Suurim langeja on Henrik Ojamaa, kes toimetab Austria tugevuselt teises liigas ega mahu jätkuvalt koondise vaatevälja.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev

+2

3. Karol Mets 4. Mihkel Aksalu

–2

5. Artur Pikk 6. Ken Kallaste 7. Enar Jääger 8. Taijo Teniste 9. Andreas Vaikla

+20

10. Siim Luts

–1

11. Sergei Zenjov 12. Sander Puri

+1

13. Ats Purje

–1

14. Henri Anier

–4

15. Aleksandr Dmitrijev

–1

16. Nikita Baranov

–1

17. Ilja Antonov

–1 UUS!

18. Igor Morozov 19. Rauno Sappinen

–1

20. Gert Kams

–3

21. Dmitri Kruglov

+1

22. Markus Jürgenson

+2

23. Maksim Gussev

+2

24. Joonas Tamm

+2 UUS!

25. Pavel Marin 26. Andre Frolov

+1

27. Andreas Raudsepp

–7

28. Pavel Londak

–7

29. Frank Liivak

–6

30. Henrik Ojamaa

–11

2016 JUUNI JALKA

19

mängija luubi all

Richard Aland

Foto: Lembit Peegel

Aiko Orgla: “Meeletu tahtega mees ja tänu sellele võib ta veel üsna kaugele jõuda.”

Tallinna FC Flora kollkiprit Richard Alandit analüüsivad sama klubi puurivahtide treener Aiko Orgla ning noortekoondiste väravavahtide treener Andrus Lukjanov.

Väljakunägemine Suhtlemine ja juhendamine Aiko Orgla: See on kindlasti tema trump.

Juhendab väga häälekalt ja nõudlikult.

Innustab oma kaasmängijaid jõuliselt ja emotsionaalselt.

Andrus Lukjanov: On kõva häälega ja annab konkreetset infot. Standardolukordade ajal peab veel rohkem jälgima, et mängijad oma ülesandeid täidaksid.

Sisu Aiko Orgla: Otsib pidevalt võimalusi, kuidas ennast arendada. Vahel ehk liiga enesekriitiline ja tahab muutusi liiga kiiresti näha.

Andrus Lukjanov: Väga töökas, analüüsiv ning edasipüüdlik. Uurib videoid, küsib tagasisidet ja teeb lisatööd.

Tõrjed Aiko Orgla: Lähilöökide tõrjumine on tema lemmiktegevus. Hüppevõimet ja plahvatuslikkust on vaja parandada, et ta suudaks ka nurka minevatele pallidele hästi järele jõuda.

Andrus Lukjanov: Tehniline pool kõvasti arenenud, eriti just hüppetehnika. Korralik tase.

Reaktsioon Aiko Orgla: Väga korralik reaktsioon. Lähilöökide tõrjumine on üks tema tugevustest.

Andrus Lukjanov: On hea, kuid tõrjete tegemisel on mitu faktorit koos. Lisaks reaktsioonile on vaja jõuda asendisse. Potentsiaal on suurem, kui hetkel avaldub.

Positsioonivalik Aiko Orgla: Positsioonivalik on paranenud, aga on veel natukene ebastabiilne. Vanad harjumused kipuvad vahepeal tagasi tulema. Näiteks see, et kipub tsenderduse ajal etteposti jääma. See on kuskilt varasemast sisse jäänud harjumus.

Andrus Lukjanov: Tsenderduste puhul kõvasti paranenud, mänguliselt küllaltki hea – kontrollib ala kaitseliini taga. Tööd on vaja teha kaug- ja lähilöökide positsioonivalikuga.

Näen seal veel arenemisruumi.

20

JALKA JUUNI 2016

Aiko Orgla: Väljakut näeb hästi ja tänu sellele võib algatada häid kontrarünnakuid. Suudab mänguga kaasa liikuda ja vastavalt vajadusele positsiooni valida.

Andrus Lukjanov: Viimase aasta jooksul on kõvasti arenenud otsuste langetamine seoses väljakunägemise ning vastaste paiknemisega.

Oskab olukordi hästi hinnata, kuid kiire mängutempo ehk rahvusvahelise taseme korral jääb mõnikord veel positsioonist välja.

Väljatulekud Aiko Orgla: Tuleb veel palju vaeva näha. Eelmisel aastal suureks probleemiks olnud läbisöötudele vastu tulemine on märgatavalt paranenud. Mis puudutab aga tsenderdusi, siis nendes olukordades peab paranema otsuse vastuvõtmine ja kannatlikkus. Hetkel eelistab väljaminemise asemel liiga kiiresti joonele taganeda.

Andrus Lukjanov: Valdkond, mis vajab mängupraktikat. Hetkel Richard mängib ning tänu sellele näen ka edasiminekut. On otsustuskindel. Pöid peab saama tugevamaks, et paraneks esimeste sammude kiirus.

Üks ühele olukorrad Aiko Orgla: Üks ühele olukordades, kus on vaja minna vastasmängijaga kontakti, on Richard veel veidi ebakindel ja kõhklev. Olukordades, kus mängija sooritab löögi enne kontakti, on ta aga väga hea ja suudab ennast õigel ajal suureks teha.

Andrus Lukjanov: Piisavalt julge, kuid mõnes olukorras sooviks näha veel agressiivsemat Richardit. Idee, kuidas distantsi vähendada ja millal välja minna, on olemas. Tehnilist sooritust, kuidas selles olukorras võitjana välja tulla, saab veel parandada.

Käega/jalaga mäng Aiko Orgla: Käega mängu avamine on väga hea, võib pikkade väljavisetega väga häid kontrarünnakuid algatada. Jalaga mäng on samuti korralik. Stabiilsemaks peab muutuma pikkade pallide täpsus. Lühikesed söödud on tugevad ja täpsed.

Andrus Lukjanov: Jalaga mäng keskmine. Kvaliteeti on, kuid stabiilsust veel ei ole. Käega mängu avamisel ning käest pika palli löömisel on arenemisruumi palju.

cv Sündinud: 15.03.1994 Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: Tartu JK Merkuur, Tartu SK 10, Viljandi JK Tulevik, Nõmme Kalju FC Treenerid: Andrus Meinart, Kalev Kajak, Leho Tamvere, Antti Rosenberg, Igor Prins, Fredo Getulio Aurelio, Zaur Tšilingarašvili, Norbert Hurt, Aiko Orgla, Jürgen Henn, Martin Reim, Urmas Kirs, Andrus Lukjanov, Jyri Nieminen, Ain Tammus

MIS?

TALLINK FOOTBALL 2016 R AHVUSVAHELINE NOORTE JALGPALLITURNIIR

KUS? KUS?

@ Lilleküla Lilleküla & & Kalevi Kalevi väljakud väljakud @

MILLAL? MILLAL?

20.

20. –– 22.

22. juunil juunil

KES?

Poisid 2002-2007 KES? & tüdrukud 2002-2004 Poisid 2002-2007 & tüdrukud 2002-2004

MIKS?

Pooled võistkonnad MIKS?välisriikidest!

Hoolime loodusest – Pooled võistkonnad välisriikidest! toimetame paberivabalt ja kasutame ühistransporti!

Hoolime loodusest – Täielik online statistika toimetame paberivabalt ja kasutame ühistransporti!

Finaalidest otseülekanded interneti s!

Täielik online statistika PALJU MAKSAB? Finaalidest otseülekanded internetis!

Võistkonna registreemine alates 120 €

VEEB? VEEB?

www.tallinkfootball.ee www.tallinkfootball.ee

FACEBOOK? FACEBOOK? tallinkfootball tallinkfootball

RÄÄGIME?

RÄÄGIME? Kristjan Jägel: Kristjan Jägel: kristjan@tallinkfootball.ee kristjan@tallinkfootball.ee 56 220 221 56 220 221 Argo Kungla: argo@tallinkfootball.

Argo Kungla: ee 56 237 263 argo@tallinkfootball.ee 56 237 263

Torupillimängijana sobiks Sandra Sillamaa väga hästi Šotimaa koondisse!

22

JALKA JUUNI 2016

Foto: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

persoon

Ennasthävitav väravavaht Sandra Sillamaa: jalgpall on cool!

Aasta ansambel. Aasta etno-, folk-, rahvalik album. Aasta album. Sääraste väärt tasudega krooniti mõned kuud tagasi diskofolkbändi Trad.Attack!. Koosluse torupillimängija Sandra Sillamaa (31) on omal ajal aga jalgpalligi mänginud ning seda lausa naiste meistrisarjas!

SIIM KERA

K

es suudaks küll praegu kokku rehkendada, mitu minutit on torupillimängija Sandra Sillamaa lavalaudadel oma lemmikinstrumendiga miilustanud? Vutistatistikaga on lihtsam – see on olemas, tuleb lisada vaid algklassilikud arvutustehted ning tulemus käes. Eesti meistriliigas on auhindadega pärjatud muusik Sillamaa platsil veetnud kolm hooaega ehk 18 mängu ehk 1620 minutit! Kui viimasel kahel Eesti muusikaauhindade galal on Sillamaa bänd Trad.Attack! endale haaranud kokku lausa viis autasu, siis väljakul pidi naine enda rüppe haarama pallid. Ja seda verinoorelt. 12aastaselt trenni sammunud tüdruk tegi Viljandi JK Tuleviku eest meistriliiga debüüdi paar nädalat enne oma 13. sünnipäeva!

“Mulle meeldis, väravas oli badass (vinge – toim.) olla, sai maha hüpata,” muigab Sillamaa, kes marsruudi kodu–trenn–kodu läbimiseks väntas tavaliselt 20 kilomeetrit rattaga. “Ma olin ennasthävitav, olen selle eest isegi soomlaste käest mingi auhinna saanud, hüppasin vajadusel porisse või peaga vastu posti! Olin hulljulge, julgesin üks ühele vastu minna, samas ei suutnud isegi latti puudutada. Vastased said aru, et olin pisike, lajatasid lihtsalt ristnurka. Üks mäng läks nii nutuseks, et ühtegi palli ei võtnud ära. Vahetasin siis kaitsjaga kohad ära, ta oli suurem.”

Sporti tegi Sillamaa juba varemgi, aeg-ajalt saadeti teda koolidevahelistele võistlustele. Küll lidus ta erinevatel jooksudistantsidel, lemmikuks 60 meetrit, vajaduse korral tegi muudki. Esimest korda elus kuuli tõugates sai kohe Viljandi maakonnas oma vanuseklassis teise koha! Kuna vend käis trennis, puutus jalgpalliga kokku ka õde. Erilisteks

SANDRA SILLAMAA MEISTRISARJAS 1998 Viljandi JK Tulevik. 11 mängu / 990 minutit 2003 Viljandi JK Tulevik. 3 mängu / 270 minutit 2004 Viljandi JK Tulevik. 4 mängu / 360 minutit

pidupäevadeks olid suurvõistlused, kus absoluutselt kõik mängud vaadati otsast lõpuni ära. Sillamaa tunnistab, et võistlushimu ning võidusoov on tal alati hiigelsuur olnud.

“Mäletan üht ujumisvõistlust, hüppasin vette ja teised olid kohe minust kiiremad,” alustab ta, nägu rõõmu täis.

“Ma teesklesin seepeale jalakrampi ja katkestasin, sest ma ei tahtnud viimaseks jääda (naerab südamest – toim.). Aga jalgpalli juures meeldis mulle kõik. Igal nädalavahetusel sõitsime mängule ja ema tegi võileivagrillis kaasa saiu, mis said juba minnes ära söödud. Nii palju toredaid asju oli. Meil oli ühtekuuluvustunne, kuigi me kogu aeg kaotasime (1998. aastal lõpetas Tulevik meistriliiga kaheksa punktiga ning väravate vahega 10 : 156 – toim.). Mäletan, et mängisime Lelle vastu, sain palli kätte ja siis vastane lõi mulle putsaga näkku ja nina viltu.

Mängu lõpus rivistuti üles ja meie võistkonnast ei andnud talle keegi patsu!”

Gümnaasiumi esimese aasta veetis Sillamaa Belgias, kus õppis Antwerpeni lähedal asunud Sint-Rita kolledžis. Katoliiklikus koolis oli elu karm – kaks minutit hilinemist ning juba võis päevikusse saada suure, hirmujudinaid tekitava punase templi. Kuigi Madalmaadesse oli retkelnud ka tema pill, kulus priskem osa ajast

jalgpallile. Seekord poolkaitses. Mängitud sai isegi professionaalide vastu. Esindanud on ta kolmanda riigigi võistkonda – vutti pallis ta ka Taanis rahvaülikoolis käies.

Belgiast naastes mängis Sillamaa veidi veel, kuid siis jättis jalgpalliga hüvasti.

Põhjuseks muusiku kalleim vara – sõrmed.

Näpud said pahatihti välja väänatud ning haiget. Ragnar Klavani paralleelklassiõde ja naistekoondislase Hannaliis Jaadla inglise keele tunni pinginaaber tõdeb, et vuti pärast pole teda keegi kunagi hurjutanud.

Jalgpalli oli cool mängida! Pigem on viltu vaadatud torupilli peale.

“Käisime 2006. aastal Cätlin Jaagoga Itaalias torupillifestivalil ning kui korraldaja vastu tuli, oli ta väga pettunud, et me pole mehed ja oleme noored,” jutustab nii Viljandi kultuuriakadeemias kui Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias õppinu. “Seal olid kõik vanad mehed, keegi isegi ei teretanud meid, null respekti! Kui ära mängisime, siis said aru, et me oskame küll. Ega vanasti oligi pillimäng meeste pärusmaa, naistele polnud see lubatud.”

Sillamaa tunnistab, et praegu ta jalgpalliga enam nii hästi kursis pole, kuigi vutt mõjutab sellegipoolest ansambli Trad.Attack! tegemisi. Koos oma bändikaaslaste Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubliga on nad sel aastal esinenud juba Hiinas ning Lõuna-Koeras, hiljem ootavad ees muuhulgas Kanada ja Austraalia. Suveks planeeritud tuur Saksamaal lükati aga sügisesse, sest juunis ja juulis toimuvad Prantsusmaal Euroopa meistrivõistlused.

Polevat mõtet kontserte anda, inimesed on ju jalgpalli külge liimitud.

Suvise EM-finaalturniiri ajal on Sandra Sillamaa oodatud külaline ERRi jalgpallistuudios.

2016 JUUNI JALKA

23

em-viktoriin

Mälumäng Eesti ja EM-võistluste kohta Lisaks eelmises numbris väljakuulutatud ennustusvõistlusele teeme nüüd ka Eesti ja EMi teemalise viktoriini, mis nõuab osalejatelt süüvimist statistikasse.

Kolmele parimale on auhinnaks juuni alguses ilmuv Raio Piiroja elulooraamat “Ninamees Raio Piiroja, õhuvõitleja”.

Vastused saatke meile palun hiljemalt 20. juuniks aadressile Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn või meiliaadressile jalkaennustus2016@gmail.com.

1. Mitme vastasega on Eesti mänginud EM-võistluste arvestuses? ........................................................................................................

2. Mitu Eesti mängijat on EM-võistlustel skoorinud? (+/– 3 mängijat 1 punkt) ........................................................................................................

3. Kes on Eesti parim EM-snaiper? ........................................................................................................

4. Tervelt neli meest on EM-võistlustel löönud neli väravat, mis on 2.–5. näitaja eestlastel. Kolm neist on Martin Reim, Andres Oper ja Sergei

Zenjov. Kes on neljas? ........................................................................................................

5. Täida lüngad: Eesti on osalenud kuuel EMil, nende valiktsüklite parimaks väravakütiks on meie meeskonnas olnud Martin Reim, Andres Oper (koos Sergei Terehhoviga), ......, Raio Piiroja, Konstantin Vassiljev, ......?

(1 õige 1 punkt) ........................................................................................................

6. Millise kolme meeskonnaga on Eesti EMil kõige enam kohtunud?

(2 õiget 1 punkt) ........................................................................................................

7. Millise maailmameistri vastu on Eesti EMil skoorinud? ........................................................................................................

8. Mitu mängu järjest pole Eesti EM-valikmängudes skoorinud? ........................................................................................................

9. Mitu EM-mängu järjest on Eesti hoidnud oma värava puhtana? ........................................................................................................

10. Eesti väravat on EMi 62 mängus kaitsnud kuus kollkiprit. Vii kokku nimed ja mängude arv: Mihkel Aksalu, Martin Kaalma, Pavel Londak, Sergei Pareiko, Mart Poom, Rain Vessenberg; 35, 15, 6, 4, 1, 1.

(Kõik õiged 2 punkti, 4 õiget 1 punkt) ........................................................................................................ ........................................................................................................

11. Eesti meeskonda on EMi 62 mängus juhendanud seitse peatreenerit.

Vii kokku nimed ja mängude arv: Jelle Goes, Viggo Jensen, Magnus Pehrsson, Arno Pijpers, Tarmo Rüütli, Teitur Thordarson, Roman Ubakivi; 12, 10, 10, 10, 8, 7, 5. (Kõik õiged 2 punkti, 4 õiget 1 punkt) ........................................................................................................ ........................................................................................................

Nimi: ....................................................................................................

Telefon: ................................................................................................

Meiliaadress: ........................................................................................

VÄÄRIB SINU AEGA! 24

JALKA JUUNI 2016

Vida Press

A R T S K E he Õhtule lijalgpal ajakiri

Cristiano Ro n a l d o

SUPERTÄHE VIIMANE SUUR VÕIMALUS!

7. JUUNIL ILMUB JAL G PALLI EMi AJAKIRI

Mahukas ülevaade jalgpalli tähtsündmusest ● TUTVUSTUS: kõigi koondiste põhjalik ülevaade – meeskondade nimekirjad, staarihoiatused, senised saavutused ● ANALÜÜSID: millist taktikalist eksperimenti tõotab EM? Millised on soosikute trumbid ja nõrkused? ● ENNUSTUS: kes on turniiri mustad hobused? ● Suur turniiritabel koos ajakavaga ● Palju muud põnevat ja vajalikku

Jalgpall kooli!

Kas jalgpall jäi kooli?

Uurisime, millise jälje jättis Eesti Jalgpalli Liidu projekt “Jalgpall kooli!” neljas Eestimaa koolis, kus viimase pooleteise aasta jooksul käidud. Millist kasu nägid külaskäigust kehalise kasvatuse õpetajad?

INDREK SCHWEDE

2

014. aasta sügisel käivitus Eesti Jalgpalli Liidu projekt “Jalgpall kooli!”, mille käigus alustati ringkäike üldhariduskoolide 1.–5. klassi õpilaste juurde. Koostöös Coca-Cola HBC Eesti ASi ja Nikega tehtud ettevõtmise eesmärgid on noortes spordiharjumus tekitada, abistada õpetajaid kirjavara ja konkreetsete harjutustega, parandada jalgpallivarustuse kinkimise kaudu harjutamistingimusi ning võimalus osaleda osavusfestivalil. Projekt kestab kuni 2020. aastani, aga Jalka uuris, millise jälje on jalgpalliliidu külaskäigud seni jätnud. Jalkaga vestles neli kehalise kasvatuse õpetajat: Rutt Kuusemäe Kadrinast (külastus toimus 6. oktoobril 2014), Janika Kilk Pühajärvelt (30.

26

JALKA JUUNI 2016

märts 2015), Anne-Ly Viimne KiviVigalast (17. november 2015) ja Kaili Leht Noarootsist (15. jaanuar 2016).

Riikliku õppekava järgi on koolidel kohustus õpetada kaht sportmängu ja Kadrina kool on nii poistele kui tüdrukutele välja valinud jalg- ja korvpalli, lisaaladeks on poistel võrkpall ja saalihoki, tüdrukutel võrkpall, sulgpall ja laptuu ning 1.–5. klassid mängivad ka rahvastepalli.

Pühajärve kool on kaheks põhialaks valinud korv- ja võrkpalli. Üheks põhjuseks on asjaolu, et jalgpallitreeningutel saavad kohalikud lapsed käia juba alates lasteaiast. Jalgpalli mängitakse siiski ka, sest lastele see meeldib.

Kivi-Vigala koolis takistas jalgpalli-

mängu seni pallide puudus, Noarootsi koolis on mängitud erinevaid mänge, mis on sõltunud õpilaste vanusest. Koolis tegutseb pallispordiring, kus saab tegeleda ka jalgpalliga. Välitundides kevadel ja sügisel on jalgpallil kindel osa kõigis neljas nimetatud koolis.

Nagu ikka, on igal koolil välja kujunenud oma meelisalad. Noarootsis on nendeks võrkpall ja saalihoki.

Kaili Leht lisab, et tema ise on lisanud joogatreeningud. Pühajärve põhikoolis on õpetaja Janika Kilgi hinnangul populaarseim jalgpall – justnimelt tänu juba lasteaias algavatele treeningutele.

Kivi-Vigalas, kus klassid on väikesed, on poiste eelistatuimaks mänguks korvpall. Kadrina kehalise kasvatuse

kool & jalgpall õpetajate nimel kõnelev Rutt Kuusemäe kiidab kooli häid sportimisvõimalusi, mis on ka alade valiku suureks teinud, ja jätab meelisala nimetamata. Järgnevalt valik küsimusi ja vastuseid.

Kas tegite oma ettevalmistusi enne jalgpalliliidu treenerite tulekut?

Janika Kilk (Pühajärve): “Õpilastele sai räägitud, kes ja miks külla tulevad, nad olid väga elevil ja ootasid väga. Kahjuks suuremad klassid sellest külaskäigust osa ei saanud, aga see-eest oli väiksematel siis üks tore ja teistmoodi päev.”

Kas lapsed ootasid külaskäiku?

Kaili Leht (Noarootsi): “Jah. Kogu selle päeva suurim efekt oli see, kui suurtest kottidest lasti saal palle täis. Laste emotsioon oli: “Nii palju palle!””

Annely-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Alguses ei saanud nad aru, mis see on, aga kui nägid, et igaüks saab palli, läks väga peale.”

Milline oli laste tagasiside pärast üritust ja milline hiljem (järgmisel päeval, nädalal)?

Janika Kilk (Pühajärve): “Kõik olid hasardis, osalejatele väga meeldis. Nad said treeneritega hästi kiiresti klapi ja oskasid tublisti vastata küsimustele, mida neilt trenni alguses küsiti. Elevust jätkus kindlasti pikemaks ajaks. Kui koolis käivad külalised, eriti oma lemmikalaga seotult, siis on see eriline päev ja jääb kauaks meelde.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Paar õpilast tulid, kes ütlesid, et “oh, ma lähen jalkatrenni!”. Ma ei tea, kas keegi läks ka.

Meil on maakool ja lähim jalgpalliklubi on Haapsalus. See võib jääda aja või transpordi taha. Osa käib Haapsalus.”

Mis lastele eriti meeldis?

Janika Kilk (Pühajärve): “Erinevad tegevused, alguses maas ringis istudes, kui vastati küsimustele, ja ka hilisemad mängulised tegevused.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Saan vastata oma kogemusest: mu oma laps käib 2. klassis ja oli ka seal. Tal oli just sünnipäev ja kui tuli jutuks, mis mängu ta tahaks oma sünnipäeval mängida, tahtis ta üht jalgpalliliidu tutvustatud mängu.

Lastele meeldisid erinevad mängud.

Igaüks sai oma palliga proovida ja näidatud trikid meeldisid ka.”

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Nad said omaette harjutada ja õppida palli valitsema. Lastele meeldisid eriti harjutused, mida on võimalik palliga teha. Kõik ei tulegi lihtsalt välja, nad nägid, et vaja on harjutada.”

palliga tegelema, oli ka neid, kes trenni läksid. Kehalise tundides ja vahetundides on õpilastel suur soov mängida jalgpalli.”

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Mul oli tunnis üks või kaks palli, aga nüüd on igaühel oma pall!”

Millist kasu saite teie õpetajana?

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Vahendid: pallid, tähised, eraldussärgid. Õpikust saame ideid tundide läbiviimiseks.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Tore, kui lastele kingitakse üks eriline päev oma lemmikalaga! Muidugi oli ka suur abi projekti raames kingituseks saadud asjadest. Kasulikud on sellised üritused ka seetõttu, et õpilased, kes veel ei ole endale mõnd treeningut leidnud, võivad selle avastada ja soovida treeningutega liituda. Õpilased paraku liiguvad vähe ja igal juhul oleks vaja vähemalt üht treeningut, kus laps regulaarselt osaleb.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Mina sain mõned soojendusharjutused, mis meeldisid ja mida on hea tunnis kasutada.”

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Mängud ja soojendusharjutused. Pluss raamat. Paljut saab kasutada ka teiste sportmängude puhul. Saime juurde särke ja tähiseid, mida teatud mängude puhul ongi rohkem vaja.”

Kas laste jalgpallihuvi tõusis / oli enne juba suur / ei tõusnud märgatavalt?

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Meil on 9. klass suur klass. Neil on vähene huvi spordi vastu – lihtsalt ongi selline klass. Aga väikestega on nii, et kolmenelja õpilasega ei tee meeskonda. Laste vähesus tingib selle, et väga huvi pole.

Kui lapsi oleks rohkem ja kui oleks trenn, saaks rääkida ehk suuremast huvist.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Jalgpalli mängitakse nagunii. Ei saa öelda, et huvi tohutult kasvas. Paar last küsisid pärast. Kui oleks käidud ragbit tutvustamas, siis ehk oleks uudsusmoment suurem olnud. Suur asi oli see, et käiakse koolides ja hoolitakse, et lapsed mängivad.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Jalgpalli on Pühajärve põhikoolis harrastatud juba 12 aastat. Lastega osaleme erinevatel Eesti Koolispordi Liidu võistlustel.

Seega oli huvi juba enne suur. Eks huvi suurenes veelgi.”

Milline oli külaskäigu mõju lastele, koolile, kehalise tundidele?

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Pärast seda külaskäiku lisandus jalgpallitreening I kooliastme lastele: kaks rühma treenivad kaks korda nädalas.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Mõju oli igal juhul positiivne, ärgitas veel enam jalg-

Kuidas jalgpall tüdrukutele meeldib?

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Meeldib. Nad vastu ei ole. Vahel saame tüdrukud ja poisid tunnis kokku võtta.

Poisid küsivad, kas saame kõik kokku võtta ja jalgpalli mängida.”

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Kui alustada I kooliastmes (II, III klass), siis

Lapsed Kivi-Vigala koolis mänguhoos.

Foto: EJL

2016 JUUNI JALKA

27

katkend raamatust

Rauno Tutk vestleb lastega Noarootsi koolis.

meeldib. Üldjuhul nagu tavaliselt – kellele meeldivad sportmängud, see mängib meelsasti kõiki mänge!”

Janika Kilk (Pühajärve): “Lasteaias on ka tüdrukuid jalgpallitreeningutel osalemas, aga koolis hetkel ühtegi tüdrukut treeningutest osa ei võta. Vahepeal oli ka tüdrukuid treeningutel, aga erinevatel põhjustel nad enam ei osale, eks nad ole vähemuses ka. Meie koolis see nii väga tüdrukute ala pole.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Meeldib ikka, aga mitte nii palju kui poistele.”

Kas on mingit tagasisidet tulnud lastevanematelt?

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Jalgpalliliidu külaskäigu järel panime kohe info ja pildid kohalikku Facebooki keskkonda ja sealt tuli positiivne tagasiside.”

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Mingil määral jõudis ja mina sain reklaami teha. Pilte pandi üles palju, kodudes räägiti. Sellist vaimustust polnud, et hakkaks trenni tegema.”

Millised on teie kooli võimalused jalgpalli mängida (oma väljak, saal – kui suur)?

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Koolimaja kõrval on murukattega staadion – ring on 250 meetrit. Seal on korralikud jalgpalliväravad, võrgud peal. Seda niidetakse kogu aeg, vaja oleks vaid tasandada.

Jalgpalli saab ka saalis mängida.”

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Treeningtunnid on spordikeskuse võimlas, mis on suur, täismõõtmetega võimla. Staadionil on muru, mida hooldatakse.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Tingimused on väga head, koolil on kohe võimla 28

JALKA JUUNI 2016

Foto: EJL

kõrval suur staadion, kus saab mängida. Suures saalis on samuti väga head tingimused.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Jalgpalliväljak on olemas. On ka võimla, kus mängime jalgpalli.”

Kas üritus ärgitas teie kooli osalema võistlustel või mängima naaberkoolidega?

Kaili Leht (Noarootsi): “Läänemaal korraldatakse päris palju jalkavõistlusi.

Saalijalgpallis ka. Käime üksteisel koolidega jõudu katsumas.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Me osalesime juba enne ja teeme seda ka nüüd.”

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Osalesime ka varem ja praegu maakonna koolidevahelistel võistlustel. Treenerilt ootame suuremat aktiivsust võistlustel osalemisel nende lastega (I, II kooliaste), keda ta treenib. Seni on osalemine vähene.”

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Võistlusi on olnud saalihokis Märjamaaga. Koos oleme spordipäeva teinud.

Vallas on kaks kooli, peale meie veel Vana-Vigala põhikool. Märjamaa on lähim, aga väljaspool ka trennis ei käida.”

Kas teie kool on seotud või teeb koostööd mõne ümbruskonna jalgpalliklubiga?

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Osa lapsi treenib Rakvere JK Tarva võistkonnas.

Sealt ka treener Reijo Kuusik. Jalgpalli suvelaagreid viiakse läbi ka Kadrinas, kus on lastel võimalus osaleda.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Teeme koostööd FC Elva ja FC Otepää jalgpalliklubidega. Meil on tegu põhikooli-

lasteaiaga, lasteaialastega ja 1.–5. klassiga tegeleb FC Otepää ning 6.–9. klassi poistega FC Elva. Treeningud toimuvad neli korda nädalas.”

Kas olete kasutanud ja saanud abi raamatust “Jalgpall õpetab!”? Millist?

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Jah, eriti naisõpetajad. Algõpetuse harjutusvara, mängud.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Ise ausalt öeldes sirvisin. Jätsin lauale – kui läheme välja mängima ja sügisel hakkame pihta, siis saan sealt kindlasti midagi kasulikku.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Jah, olen sealt võtnud jalgpalliga mängitavaid liikumismänge.”

Millist rakendust on leidnud projekti raames kingitud kümme jalgpalli, vestid ja madalad tähised?

Anne-Ly Viimne (Kivi-Vigala): “Tõime pallid õue. Lastele jäi meelde ja huvi kindlasti tekkis juurde – mulle endalegi.”

Kaili Leht (Noarootsi): “Pallid on vastu pidanud, lapsed küsisid kohe, kas igaüks saab omale palli. Väiksemate palle meil polnudki varem. Oleme tänulikud, et tuldi, käidi, tutvustati. Noored jalgpalliliidust olid lahedad. Jalgpall on hea mäng, et noori jooksma saada.”

Janika Kilk (Pühajärve): “Kasutame neid kõik.”

Rutt Kuusemäe (Kadrina): “Kasutame neid pidevalt! Kahjuks on osa jalgpalle aastaga puruks mängitud! Algõpetuses, harjutuste tegemisel on pallide arv väga oluline! Tähiseid ja veste kasutame ka teistes sportlikes tegevustes, mängudes.

Tore oleks, kui jalgpalliliit jätkaks koolide toetamist pallidega!”

“LITE Work” - lühikesed tööpüksid.

Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, 230 g/m². Polüamiidist tugevdused: 100% Cordura®.

6103/0404

3923/1804

6905/8704

81 €

95 €

98 €

art 8015/1704

Kui ostad 100 € eest Snickers Workwear tavahinnaga tooteid, anname sulle pusa art 8015/1704

TASUTA

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TAVAHIND

SNICKERS Workwear A.I.S fliisist Body Mapping

81 €

SNICKERS Workwear ripptaskutega piraadipüksid.

2/3 pikkusega püksid sobivad hästi just soojadesse tingimustesse. Valmistatud kergest ja hingavast Rip-Stop materjalist.

Cordura® tugevdustega põlvekaitsmetaskud ja nutikas lõige tagavad vastupidavuse ja mugavuse. Rohked taskud võimaldavad kõike vajalikku kaasas kanda.

Materjal: 65% polüester, 35% puuvill.

Värv: hall/must

96 €

6904/8704

Kaasaegne töömees vajab kaasaegset töörõivast.

SNICKERS Workwear uue põlvkonna tööpükstel on suuremat liikumisvabadust andvad materjalid ja mugavam lõige.

Tule proovi uusi suviseid tööpükse LITE Work ja FLEXI Work.

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja ainult Snickers Workwear tavahinnaga toodete ostu puhul!

74 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.07.2015 või kuni kaupa jätkub!

6101/0404

“LITE Work” - lühikesed tööpüksid.

Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, 230 g/m². Polüamiidist tugevdused: 100% Cordura®.

65 €

“FLEXI Work” - lühikesed tööpüksid.

Materjal: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m².

6102/2004

Püsivalt lahe!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

spordimuuseum

Astu Tartus jalgpallilukku!

Millised putsad tõmmati jalga enne teist maailmasõda? Missugused jalgpallid põrkasid staadionitel?

Millistele karikatele mängiti? Kui šeff oli toonane vutisärgimood?

Kui te olete kunagi endalt neid küsimusi küsinud, tasub juuni alguses Tartusse minna. Ja kui ei ole, minge ikka – silmaring on fantastiline.

Foto: Eesti spordimuuseum

SIIM KERA, TARTU

S

el suvel on end kerge vutilainele kruttida – tuleb ainult 10. juuni õhtul maha istuda ning nautida Euroopa meistrivõistluste avamängu Prantsusmaa ja Rumeenia koondise vahel. Kel jalgpallinälg liiga pirakas, võib paar päeva varem minna Tartusse eelroa jahile. Nimelt avatakse 8. juunil ülikoolilinnas asuvas spordimuuseumis Eesti jalgpalli ajalugu käsitlev näitus.

Jalka käis uurimas, kui suure vutiesemete koguga saab Rüütli tänava asutus uhkeldada ning mida head ja paremat pakutakse jaanikuul avataval väljapanekul.

Eesti spordimuuseumi arendusjuht Siim Randoja tõdeb, et nii mastaapset jalgpallinäitust pole Eestis varem olnud.

Kindlale spordialale ning selle spetsiifikale ja tutvustamisele keskenduvad näitused on spordimuuseumis nii või teisiti pigem harv nähtus – viimastel aastatel on oma kuulsuseminutid kätte saanud näiteks vehklemine ja sumo. Nüüd on siis järg vutini jõudnud. Oktoobris hõikas muuseum välja kogumisaktsiooni, kus loodeti saada 20. sajandi algusest pärinevat jalgpallivarustust. Kahjuks tuleb tõdeda, et ettevõtmise tulemused olid tagasihoidlikud.

“Oli küll väga suur lootus, et õnnestub sellest ajaperioodist midagi üles kaevata, aga läks nii, nagu oodata oli,” kostab Randoja. “Eks ta ole loogiline. Teistel spordialadel jäävad samuti alles pigem medalid, karikad ja fotod.

Varustus ei jää – need kantakse tööd

30

JALKA JUUNI 2016

Spordimuuseumi peavarahoidja Kaarel Antons demonstreerib muuseumikogus olevat vanimat jalgpallisärki.

tehes ära. Pärast sõda oli kitsas käes, riided ja jalanõud kulusid lihtsalt ära.

Samamoodi mängiti palli, kuni sellest ainult ribad alles jäid. Pidi ikka omal ajal tahtmine olema, et midagi kappi panna ja säilitada.”

“Spordiriietust pole kahjuks samamoodi põlvest põlve hoitud nagu rahvariideid,” muigab omalt poolt Foto: Eesti spordimuuseum

Eesti spordimuuseumi kogust leiab tõenäoliselt ühe vanima Eesti jalgpallifoto. 1908. aasta kevadel pandi pall mängu Kadriorus, Tallinna keisrinna Katariina II nimelises linnakoolis.

spordimuuseumi peavarahoidja Kaarel Antons. “Vanaisa jalkasärk oleks ju tore rariteet!”

190 aastat vana karikas Kui muuseumi kogus on kokku 138 470 museaali, siis jalgpalliesemete täpset osakaalu sellest hulgast ei oska mehed öelda. Neid on ja on palju, kuid selge see, et Nõukogude Liidu ajal väärikamat staatust omanud spordialade kogud on priskemad.

“Korvpall ja kergejõustik on kogumise koha pealt alati paremas seisus olnud,” tõdeb Antons. “Nende veteranid on isikutasandil ka muuseumiga paremat tööd teinud. Ei tasu unustada, et Eesti rahvas on medaliusku. Kergejõustiklasel on näiteks kerge oma elutööd

spordimuuseum meile anda, neil on palju medaleid.”

Kuid see ei tähenda, et avatav näitus oleks igav liiv ja tühi väli. Põnevaid eksemplare jagub kamaluga. Randoja ja Antons viivad mind väikesele ekskursioonile museaalide juurde. Kõigepealt püsinäitusele, mis kingib vutiekspositsioonile ühe oma uhkeima eseme – Eduard Saarepera karika. Juba 1826. aastal Inglismaal valminud hõbekarikas ringles alguses hobuvõistlustel, 1921. aastal sattus see ärimees Saarepera valdusesse, kes annetas selle Eesti jalgpalli meistrivõistlustele. Kuus aastat hiljem omandas selle igaveseks viienda meistritiitli võitnud VS Tallinna Sport. Helde südamega Sport lasi väärika auhinna hiljem taas ringlusesse – uhket autasu said oma käes hoida Eesti karikavõitjad ajavahemikus 1938–1943.

Sügavaid katakombe muuseumis pole, on vaid lõputud trepid ja koridorid ning loendamatud ruumid, kus esemeid täis riiulid alustavad kõrgumist põrandalt ning lõpetavad pea lage puudutades. Ühes sellises demonstreerib Antons muuseumikogus olevat vanimat jalgpallisärki – klubiks TJK ning aastateks 1930ndate lõpp. Teises sarnases toas tõstetakse karbist välja 1924. aastal Eesti olümpiakoondisse kuulunud jalgpallur Ralf Liivari putsad. Uhked nahast jalavarjud, mis tõmbaks pilke ka gentrifikatsiooni läbi elanud asumis! Muljetavaldav on ka Evald Tipnerile 20. koondisemängu eest kingitud graveeritud portsigarikarp. Erinevad meened olid tol ajal tõesti uhkemast uhkemad.

“Isegi kohaliku tähtsusega jooksuvõistlustel anti hõbedasi autasusid,” ütleb Antons. “See on eriti huvitav, kui arvestada seda, et tegemist oli amatöörspordiga.”

Hõbedat, kulda ja karda näeb vutinäituselgi. Kolmeks osaks eraldatud näitusesaalis saab esiti tutvuda Eesti jalgpalli sünniga ning esimese iseseisvuse aegsete esemetega. Teises osas ootab ees nõukogude aeg ning otse loomulikult paneb lõppakordi tänapäeva vutt, kust ei puudu Eesti tippmängijate varustus. “Üritame olustikku edasi anda,” lausub Randoja. “Igas ruumis satud kindla aja keskele. Materjali ja infot on meil palju, kuid tulemuste puistamise asemel rõhume sellele, et jalgpallisõber saaks Eesti jalgpalliajaloost tervikuna aimu.”

32

JALKA JUUNI 2016

Uhke Evald Tipnerile kuulunud portsigarikarp.

Foto: Eesti spordimuuseum

Ralf Liivari putsad on puhas vana kool ‒ puudub bling ja erksad toonid.

Foto: Eesti spordimuuseum

PANE VUTITEADMISED PROOVILE 9. juunil algusega kell 18 toimub Eesti spordimuuseumi jalgpallinäituse raames meeleolukas jalgpallimälumäng. Kõigile huvilistele avatud mängule on oodatud osalema ühe- kuni kolmeliikmelised võistkonnad, sest mälumäng peetakse spordimuuseumi mängudes traditsiooniliselt kasutusel olevas stiilis, mis võimaldab korraga osaleda eri suurusega võistkondadel (seda näilist ebavõrdsust kompenseerib koefitsiendiga punktiarvestus). Mängu pannakse vähemalt 40 nii Eesti kui ka maailma jalgpalli puudutavat küsimust nii sõnas kui ka pildis. Pääs mängule on jalgpallinäituse piletiga ja paremaid ootavad auhinnad. Osalema on oodatud kõik soovijad, kuid ruumipiirangute tõttu saavad eelistuse eelregistreerimise käigus oma mängusoovist teada andnud. Eelregistreerimine kestab 5. juunini meiliaadressil malumang@spordimuuseum.ee. Mälu krampi! Kõik huvilised on oodatud!

JAGA KRAAMI! Kel pööningul põnevat kraami vaarisa vutikarjäärist, sel tasub igal juhul Eesti spordimuuseumiga ühendust võtta. Ega alati ei pea väärtuslikust varast loobuma, saab ka heasüdamlikult laenata. Eriti on oodatud 20. sajandi alguse ja keskpaiga vutivarustus. Särgid, püksid, kaitsmed, säärised, putsad, pallid – kõik sobib! Oodatud on aga muugi jalgpalliga seotu. Huvi korral aitavad Siim Randoja (siim@spordimuuseum.ee) ja Kaarel Antons (kaarel@spordimuuseum.ee).

Euroopa meistrivõistl Prantsusmaa 10. juuni – 10. juuli A-alagrupp

FAR

ROM

ALB

SUI

Punkte Väravate vahe

Koht

B-alagrupp

Prantsusmaa

Inglismaa

Rumeenia

Venemaa

Albaania

Wales

Šveits

Slovakkia

10.06 Pariis, Stade de France 22.00 11.06 Lens, Stade Bollaert-Delelis 16.00 15.06 Pariis, Parc des Princes 19.00 15.06 Marseille, Stade Velodrome 22.00 19.06 Lille, Stade Pierre-Mauroy 22.00 19.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 22.00

C-alagrupp

GER

UKR

POL

NIR

Prantsusmaa–Rumeenia Albaania–Šveits Rumeenia–Šveits Prantsusmaa–Albaania Šveits–Prantsusmaa Rumeenia–Albaania

Punkte

Väravate vahe

Koht

D-alagrupp Hispaania

Ukraina

Tšehhi

Poola

Türgi

Põhja-Iirimaa

Horvaatia

E-alagrupp

ITA

BEL

SWE

IRE

Poola – Põhja-Iirimaa Saksamaa–Ukraina Ukraina – Põhja-Iirimaa Saksamaa–Poola Põhja-Iirimaa – Saksamaa Ukraina–Poola

Punkte

Väravate vahe

Koht

F-alagrupp Portugal

Belgia

Island

Rootsi

Austria

Iirimaa

Ungari Iirimaa–Rootsi Belgia–Itaalia Itaalia–Rootsi Belgia–Iirimaa Rootsi–Belgia Itaalia–Iirimaa

WAL

SVK

Punkte Väravate vahe

Koht

SPA

CZE

TUR

CRO

Punkte

Väravate vahe

Koht

12.06 Pariis, Parc des Princes 16.00 Türgi–Horvaatia 13.06 Toulouse, Stadium Municipal 16.00 Hispaania–Tšehhi 17.06 Saint-Etienne, Stade Geoffreu-Guichard 19.00 Tšehhi–Horvaatia 17.06 Nice, Allianz Riviera 22.00 Hispaania–Türgi 21.06 Bordeaux, Nouveau Stade de Bordeaux 22.00 Horvaatia–Hispaania 21.06 Lens, Stade Bollaert-Delelis 22.00 Tšehhi–Türgi

Itaalia

13.06 Pariis, Stade de France 19.00 13.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 22.00 17.06 Toulouse, Stadium Municipal 16.00 18.06 Bordeaux, Nouveau Stade de Bordeaux 16.00 22.06 Nice, Allianz Riviera 22.00 22.06 Lille, Stade Pierre-Mauroy 22.00

RUS

11.06 Bordeaux, Nouveau Stade de Bordeaux 19.00 Wales–Slovakkia 11.06 Marseille, Stade Velodrome 22.00 Inglismaa–Venemaa 15.06 Lille, Stade Pierre-Mauroy 16.00 Venemaa–Slovakkia 16.06 Lens, Stade Bollaert-Delelis 16.00 Inglismaa–Wales 20.06 Saint-Etienne, Stade Geoffreu-Guichard 22.00 Slovakkia–Inglismaa 20.06 Toulouse, Stadium Municipal 22.00 Venemaa–Wales

Saksamaa

12.06 Nice, Allianz Riviera 19.00 12.06 Lille, Stade Pierre-Mauroy 22.00 16.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 19.00 16.06 Pariis, Stade de France 22.00 21.06 Pariis, Parc des Princes 19.00 21.06 Marseille, Stade Velodrome 19.00

ENG

POR

ISL

AUT

HUN

Punkte

14.06 Bordeaux, Nouveau Stade de Bordeaux 19.00 14.06 Saint-Etienne, Stade Geoffreu-Guichard 22.00 18.06 Marseille, Stade Velodrome 19.00 18.06 Pariis, Parc des Princes 22.00 22.06 Pariis, Stade de France 19.00 22.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 19.00

Väravate vahe

Koht

Austria–Ungari Portugal–Island Island–Ungari Portugal–Austria Island–Austria Ungari–Portugal

uste finaalturniir 2016 1/8-FINAALID 25.06 Saint-Etienne, Stade Geoffreu-Guichard 16.00

A2

-

25.06 Lens, Stade Bollaert-Delelis 22.00

C2

I

B/E/F

-

A/C/D

26.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 16.00

A1

C/D/E

-

F1

VI

VEERANDFINAALID 30.06 Marseille, Stade Velodrome 22.00

1

-

3

A

2.07 Bordeaux, Nouveau Stade de Bordeaux 22.00

5

2

-

7

C

1.07 Lille, Stade Pierre-Mauroy 22.00

-

6

3.07 Pariis, Stade de France 22.00

4

-

8

D

B

POOLFINAALID 6.06 Lyon, Parc Olympique Lyonnais 22.00

A

-

B

-

A/B/F

7.06 Marseille, Stade Velodrome 22.00

C

FINAAL 10.06 Pariis, Stade de France 22.00

EUROOPA MEISTER

-

27.06 Pariis, Stade de France 19.00

E1

D

-

D2

VII 27.06 Nice, Allianz Riviera 22.00

26.06 Toulouse, Stadium Municipal 22.00

IV

II

C1

V

III

25.06 Pariis, Parc des Princes 19.00

B1

-

D1

26.06 Lille, Stade Pierre-Mauroy 19.00

-

E2

B2

VIII

-

F2

Tallinna Levadia

Rimo Hunt Foto: Jana Pipar

27. - 29. august TABASALUS Georg, Patrik ja Hendri on käinud korduvalt Amsterdamis laagris.

4Tulge laagrisseõ Soovitame iga hinna eestõ4

AMSTERDAM AJAXI SUVELAAGER 2016 Treeni nagu päris Ajaxi mängijaõ Ehtsad Ajaxi akadeemia treeneridõ Ajaxi laagrivormõ Kaugelt tulijatele vajadusel peremajutus.

Loe lisa ja tule laagrisse

tabasalujk.ee/ajax-suvelaager /ajaxilaager Meie ettevõtmisi toetavad

Laagri us maksum

210.-

Registreerimise lõpptähtaeg 14 juuli Amsterdam Ajaxi laagri korraldab JK Tabasalu

em-ennustusvõistlus

Löögil on Kaspar Kaldoja.

Foto: Gerli Israel

Harjumaa jalgpallimekas Keilas panustatakse noorte arengusse Pealinna külje all tegutseval Keila JK-l on ambitsioonid ja sihid täpselt paigas. Hetkel nähakse end siiski klubina, kus antakse hoogu juurde neile, kel potentsiaali saada tippjalgpalluriks.

ALVER KIVI

“M

e oleme kasvatajaklubi ja meie eesmärk pole jõuda esindusmeeskonnaga Premium liigasse, kuigi seal mängimist ei saa kunagi välistada,” selgitab Keila JK juhatuse esimees Targo Kaldoja, lisades, et meistriliiga tasemel mängimiseks on vaja rikast toetajat, kes 38

JALKA JUUNI 2016

on nõus olema klubiga pikka aega. “Aga me tahame anda oma poistele siiski võimaluse jõuda tippjalgpalli. Praegu oleme juba oma andekamatel noortel võimaldanud liituda Eesti suurklubidega ja tasu pole selle eest küsinud.”

Keila JK tegevjuhi Rasmus Heinla sõnul hakati jaanuaris Targo Kald-

ojaga suurt pilti kokku panema ning koos mõtestati klubi esmased ja pikemad eesmärgid. “Üheks esimeseks tegevuseks on saada esindusmeeskond toimima, nagu peab,” selgitab ta. “Tänavu kaotasime duubli, sest liikumist oli kahe meeskonna vahel liiga palju.”

klubi lood Targo Kaldoja lisab, et pikem eesmärk on jõuda esindusega esiliigasse ja seal püsida. Kui tase paraneb, siis saavad noored esiliigas Keila eest mängides kokkupuute meeste mänguga ja nii on hea oma arengus samm edasi teha.

Elu ise viis jalgpalliklubi sünnini Nagu paljude Eesti jalgpalliklubide puhul ulatuvad ka Keila JK juured taasiseseisvuse algusesse, kui linna meeskond mängis Tallinna meistrivõistluste teises liigas.

Paljudele oli siis jalgpallipisiku süstijaks Eerik Kuusk, kelle juures mitu mängijat oma karjääri ka alustas.

Kuna varsti jõudis aga meeste vanus sinnamaale, et oma lapsed olid juba nii suured, et oli vaja nad trenni panna, sai loomulikuks valikuks jalgpall.

Selleks tegid Ott Aunver, Alar Eller ja Raivo Link 1985.–1986. aastal sündinud poiste võistkonna. 1995. aastal pandi ka Keila Jalgpalliklubile alus.

2000. aastal sai sellest Keila JK. 1997. aastast hakkas klubi vedamine üha enam vajuma Targo Kaldoja õlule, kelle jalgpallurikarjääri rikkus vigastus.

Vahepeal mängis ta sõpradega korvpalli, kuid siis hakati teda vana ala juurde tagasi kutsuma. Tingimuseks oli, et Keila JK viimast kodumängu oli jälgimas 120 inimest.

klubiga pidi liituma ka Aivar Israel, kes selle sammu ka tegi.

Praegu on Keila JK-l 230 liiget, Targo Kaldoja hinnangul oleks optimaalne arv 300. “Võtame rahulikult ja ei forsseeri,” märgib ta. “Saadame oma andekamad linna, las proovivad läbi lüüa. Need, kes on ära käinud ja tulevad tagasi, võtame lahkelt vastu. Ja neid on palju, sest oleme oma mängijate eest alati hoolitsenud.”

Keila JK kasvandikke on Eesti tippjalgpallis päris mitu. Kaspar Kaldoja on mänginud Eesti U23 koondises, 16aastaselt läks ta FC Florasse ja mängis ka Tartu JK Tammekas. Paide Linnameeskonnas mängib väravavaht Mart-Mattis Niinepuu ja FC Levadias Pavel Marin.

Veel eelmisel hooajal kuulus Levadia koosseisu ka Henry Rohtla, kes kevadel taasliitus koduklubiga. Pärnu Linnameeskonna koosseisu kuuluvad käesoleval hooajal Raido ja Rando Leokin, kellest esimene on esindanud ka U21 koondist. Kõiki noortekoondistesse jõudnuid ei jõua üles lugedagi, välja saab tuua praeguse U16 koondise kapteni Markkus Seppiku.

Vajalikku taristut edasi arendades pannakse lähiajal tempot kindlasti juurde. Augustis valmib uus koolistaadion uue kunstmuru ja 300 meetri pikkuse

jooksuringiga. Uue katte saab praegune staadion. Plaanis on koostöös Keila linna ja Eesti Jalgpalli Liiduga rajada kahe lasteaia, algkooli ja gümnaasiumi juurde mini-arena’d. Suvel valmib uus 60 ruutmeetri suurune klubihoone koos vajalike pesemisruumidega.

“Oleme tingimustega rahul,” tunnistab Rasmus Heinla, kelle hinnangul on Keilast kujunenud Harjumaa jalgpallimeka, kõige sinna juurde kuuluvaga.

Rõhk kvaliteetsel noortetööl Oma tegevuse algusest on Keila JK igal aastal võtnud uued treeningrühmad, kus on koos kaks aastakäiku, et meistrivõistlustel mängimiseks jaguks võistkonda ikka 25 mängijat.

2000. aastast alates pole alla nelja noortevõistkonna Eesti meistrivõistlustel mänginud ning tänavu ollakse lisaks esindusmeeskonnale esindatud veel kuue noorte- ja ühe rahvaliiga tüdrukute satsiga.

“See on väiksema koha sündroom,” tõdeb Targo Kaldoja. “Keilas on pea kõik spordialad esindatud ja konkurents on tihe.”

Rasmus Heinla näeb võimalust klubi liikmeskonda suurendada tõhusama noortetöö kaudu. “Praegu on meie Foto: Gerli Israel

2016 MAI JALKA

39

klubi lood

Järjekordne löödud värav.

Legendid, mis ei unune 1990ndate keskel sõitis Keila meeskond külla Kiviõli FC Irbisele. Siis mängiti veel ka talveliigat ja omavahelises esimeses kohtumises murdis üks Kiviõli mees talvises mängus Keila kaitsjaga kokku põrgates jalaluu. Kui Keila mehed jõudsid kevadel Kiviõlisse, võttis neid vastu palju publikut ja staadioni ääres ootas kiirabiauto. Kui vastased nägid, et nende mehe jalaluu murdnud kaitsjat ei ole kaasas, sõitis kiirabi kohe minema. Keila võitis selle mängu 3 : 2.

Palju juhtus mängudes Hiiumaal kohaliku satsi vastu. Ühes neist lõi Keila ründaja Aivar Israel peaga hästi madalalt teise värava ja viis Keila 2 : 0 juhtima. Paraku tabas vastase jalalöök teda samal ajal pähe ja peapõrutusega järgnes sõit haiglasse.

Kui Israel enne mängu lõppu haiglast tagasi jõudis ja kuulis, et seis on 2 : 0, oli ta mures, et tema meeskond on mängu kaotamas.

Teises kohtumises hiidlastega mängiti väga tugeva vihmasajuga.

Väljak oli korralikult vee all ja pall eriti ei veerenud. Siis läks ühes suures loigus löögile hiidlane Martti Pukk, kes lähedal olnud Keila mehed veega “korralikult” üle kastis.

40

JALKA JUUNI 2016

Foto: Gerli Israel

lastegrupid Keilas ja Padisel, peagi oleme alustamas läbirääkimisi ka teiste lähiümbruse valdadega,” räägib ta.

“Klubi liikmeskond koosnebki suuresti noortest ja meie eesmärk on pakkuda neile positiivset tegevust, mitte niipalju jõuda tippjalgpalli. Tahame toetada kogukonda, mitte mõelda ainult meistriliigasse jõudmisele.”

Lisaks kuuele meistrivõistlustel osalevale võistkonnale viiakse treeninguid läbi ka kolmes lasteaias.

“Hetkel on see piisav, aga tahaks noorte- ja esindusmeeskonna koostöös taastekitada duubli,” avalikustab tegevjuht ühe eesmärgi.

Eelmise aasta detsembris alustas esimest korda Keila JK ajaloos mängimist naiste võistkond, kes saavutas Rakvere JK Tarvas Winter Cupil kõrge teise koha.

“Initsiatiiv tuli nende endi poolt,” räägib Rasmus Heinla. “Klubi administraator ja treener Moonika Mürk on seda asja vedanud ja debüüt tehakse suvel rahvaliigas.”

Teises liigas hea algus 2012. aastast teises liigas mängiv Keila JK alustas hooaega lääne tsoonis hästi ja kindlalt esikolmikus.

“Unistan suurelt, aga ei taha katteta lubadusi anda,” sõnab Rasmus Heinla. “Oleme esimestes mängudes hästi mänginud ja püsib lootus, et oma klubis kasvatatud mängijate toel saame teha sammu edasi.”

Treener Tiit Tikenbergi hinnangul on algus olnud küll hea, kuid õige pildi saab ette alles pärast esimest ringi, kui on ka kõigi tugevamatega mängitud.

Samas on ta hooaja alguse tulemustega rahul, kuigi mängus on pisiasju, mis vajavad muutmist.

“Kõige enam tuleb parandada kokkumängu ja üksteise mõistmist, sest kohalikel poistel on oma kodukanti esindades motivatsioon olemas,” leiab ta.

Keila JK esindusmeeskonnal on ajalooliselt kujunenud välja ka vastased, kellega mängud on kujunenud tõeliseks derby’ks. Mängud naabrite Saue JK Laagri ja Rummo Dünamoga on alati oodatud.

“Mehi pole vaja nendeks kohtumisteks motiveerida,” tunnistab Tiit Tikenberg. “Need on mõlemalt poolelt hästi võitluslikud mängud, kus kaotada ei taha kumbki pool.”

OSTA 3 CORNY TOODET, REGISTREERI OSTUTÅ EKK NING GARMIN VIVOACTIVE GPS NUTIKELL! www.corny.ee

Kampaania kestab: 09.05-30.06.16

Alustame suvi läbi kestva minirubriigiga, milles tutvustame,

Logistik Juri Frischer

korraldab liikumisi vutimurul Seitse aastat tagasi kohtunikuametiga algust teinud Juri Frischer on tõusnud meie kohtunike paremikku ja juhtinud mitut Premium liiga tippmängu. Igapäevaelus on mees aga tollindusega tegelev logistik tuntud eraettevõttes Vopak E.O.S. AS. INDREK SCHWEDE

“T

egelikult on iga inimene logistik,” naljatleb Juri Frischer. “Me kõik ju tegeleme iga päev enda ja oma lähedaste liikumisega. Lõpetasin sisekaitseakadeemia tollinduse erialal ja tegelen sellega viimased seitse aastat.”

Praegu on Juri Frischer Vopak E.O.S. ASis tollindus- ja laoarvestusgrupi juhataja. Tal on seitse alluvat või nagu ta ise ütleb: temaga kokku kaheksa meeskonnaliiget.

“Koostöös riigi maksu- ja tolliametiga jälgime, et kaubavahetus vastaks Eesti ja Euroopa tolliõigusaktidele ja et laoarvestus oleks kooskõlas,” selgitab Frischer.

“Eesti on e-riik, me ei pea kuhugi ise kohale minema, teeme kontoritööd. Minu ülesanne on osakonna töö koordineerimine, igal inimesel on vastutada kitsama valdkonna eest. Lähtekohas vormistatakse dokumendid, nende alusel tulevad kaubad Eestisse meritsi või raudteed pidi.

Alates Euroopa Liidu piirist vastutame meie kaudselt või otseselt, et kaup tuleks õiges koguses õigesse kohta.”

Juri Frischer leiab oma põhitöö ja kohtunikuameti vahel palju paralleele, 42

JALKA JUUNI 2016

millest põhilisim on meeskonnatöö.

Firma töötab ööpäev ringi, kuid Frischeri pidev kohalolek pole vajalik. Tal on oma töögraafik. Nädala sees toimuvate mängude ja välislähetuste korral asendavad teda kolleegid. Mõistagi teavad Frischeri töökaaslased, et ta tegutseb kohtunikuna. Küsimusele, kas kolleegid aasivad teda ka, vastab Frischer: “Seda peab võtma huumoriga. Pead aru saama, mis toimub jalgpalli ümber, ja pika ajaloo jooksul väljakujunenud kohtuniku rollist. Kui võtad seda kõike liiga tõsiselt, võid kõrbeda. See on elu. Palju asju, mida mina kohtunikuna kuulen, lasen kõrvadest mööda. Sihilikult.”

Nagu päästeametnikud Kohtunikutöö nõuab muuhulgas teravate eriarvamuste lahendamist, külma vere säilitamist kuumades olukordades ja inimeste tundmist. See kõik arendab stressitaluvust, analüüsivõimet ja kasvatab paksu nahka.

“See on tihedalt seotud psühholoogiaga,” räägib Juri Frischer. “Tavalises olukorras on inimene mugavustsoonis.

Mängus ei ole mugavustsooni. Mängud

on tähtsad ja tekitavad osalejais stressi.

Analüüsivõime ja info vastuvõtt on häiritud. Kohtunikena tegeleme mängudes inimestega, kelle emotsionaalne tasand on tavainimese omast kõrgemal. Oleme nagu päästeametnikud (naerab – toim.).

Me põhieesmärk on kaitsta mängijaid nii vigastuste kui ka ebavajalike karistuste ehk kaartide eest. Et mängija saaks osaleda ka järgmistes mängudes.

Me oleme abistavas rollis, me ei ole prokurörid, kes tulid karistama.”

Kolleegide erilist tähelepanu pälvis eelmisel aastal ETV saates “Pealtnägija” näidatud film “Tallinna Levadia – Tallinna Flora”, kus kõike toimuvat näidati läbi kohtunike silmade (vaata kõrvallugu).

“Nende reaktsioon oli selline, et “me ei teadnudki, et see töö nõuab nii palju!”,” räägib Juri Frischer. “Küsiti, kas me tegelikult ka teeme nii palju trenni.”

Iga päev Frischer trenni ei tee. Tavaline nädal, mis mahutab ühe mängu, näeb välja nii: laupäeval mäng. Pühapäeval on pooletunnine taastav treening (70% südame maksimaalsest löögisagedusest). Esmaspäev on puhkepäev, teisipäeval on kõrge intensiivsusega

millega tegelevad meie tippkohtunikud igapäevaelus Kohtunik Juri Frischer on palli tõe ja õiguse kaalukausile asetanud.

Foto: Lembit Peegel

treening. Kolmapäev on puhkepäev, neljapäeva märksõna on kiiruslik vastupidavus ja reedel toimub mängueelne treening. Kui nädala sees on veel mäng, kohandatakse treeningukava ümber.

“Puhkepäev ei tähenda, et laman diivanil,” täpsustab Juri Frischer. “Tegelen oma kehaga, et vältida vigastusi.”

Tahtis olla heas vormis Kohtunikuks hakkas Juri Frischer 2009. aastal. Põhjuseks jalgpallimängijana saadud vigastus ja opereeritud põlved.

Aga Juri tahtis olla heas sportlikus vormis ja kui märkas kuulutust, mis kutsus kohtunikuks, küsis tuttavate vilemeeste käest, kas selle tegevusega saab end heas vormis hoida.

“Vastus oli, et kohtunikuna jooksed, palju ise tahad,” naerab Juri Frischer.

“Mulle oli oluline koormust saada, leida endale väljund, kus ei saa vigastada, aga saan olla vormis. Tegin kursused läbi ja siin ma nüüd olen.”

Kohtunikud puutuvad sageli kokku sellega, et mängijad ja treenerid pole kursis kõigi reeglite või nende tõlgendustega. Ka Frischer tõdeb, et reeglid

ise on lühikesed, aga nende tõlgenduste ulatus suur.

“Näiteks lubav rünnak – millal on ja millal pole?” toob ta näite. “Siin ei saa mängijate ja treenerite teadmatust pahaks panna, olukord muutub hetkega ja sekundi pärast on see hoopis teistsugune. Meie oleme kõigele sellele

MIKS HAKKAS KOHTUNIKUKS

Mulle oli oluline koormust saada, leida endale väljund, kus ei saa vigastada, aga saan olla vormis. keskendunud, me fikseerime olukorra selle toimumise hetkel, aga mängijad ja treenerid jälgisid samal hetkel hoopis teisi asju. Kui nad kohtunike vilele reageerivad, on situatsioon juba muutunud, pall ja mängijad edasi liikunud ning nad võivad teha valesid järeldusi. Aga kohtumõistmine polegi ju nende töö.”

Oma kohtunikukarjäärist toob Frischer välja kaks meeldejäävamat mängu: Taanis Elfsborgis, kus koha-

lik klubi mängis poolakate Chorzowi Ruchiga ja Frischer oli neljas kohtunik.

Külaliste fännid laulsid tribüünidel juba kolmveerand tundi enne avavilet. Kui lisandusid kohalikud, lõi see võimsa atmosfääri. Teiseks oli eelmise aasta Evald Tipneri karikavõistluste finaal, kus Frischer oli peakohtunik ja staadionil oli samuti hea atmosfäär. Samuti olid panused kõrged, sest Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna kohtumise tulemusest sõltus eurokoht.

“Mängud jäävad meelde eri aspektide pärast,” selgitab ta. “Esiteks on õhkkond, kusjuures selleks ei pea olema sugugi suur staadion. Aga kui see staadion on täis, siis on enamasti hea atmosfäär. Teiseks – mängu tähtsuse pärast, kui on mängus midagi suurt. Kolmandaks negatiivne aspekt: meelde jäävad ka need mängud, kus pidi tegema raskeid otsuseid, mis pole ilmselged ja mis mõjutavad mängu tulemust. Need on mängud, mis riivavad ka kohtunikku, aga nendest mängudest saame me häid õppetunde. Õnneks ei jää ebaõnnestunud otsused kummitama ega tohigi jääda. Ma teen alati män2016 JUUNI JALKA

43

tippkohtunikud igapäevaelus

Kunagi tahaks Juri Frischer joosta nõnda Barcelona meeste vahel, praegu teeb ta seda Paide triibuliste keskel.

guanalüüsi ja vaatan, mis läks valesti, ja kõige tähtsam: miks läks valesti. Me oleme ikkagi inimesed ja eksime. Me ei taha eksida, tahame teha kõike ilma vigadeta, aga nad tulevad. Vahel saame pärast mängu ka mängijatelt kiita. See annab jõudu juurde. Inimene on loom, kellele meeldib, kui teda kiidetakse.”

Juri Frischer tunnistab, et halb on sõdur, kes ei taha saada kindraliks, ning lisab, et iga end austav kohtunik tahab vilistada MM-finaali või Meistrite liiga finaali. Eesmärgid peavad olema suurimad, aga samas peab säilitama ka külma pead. Jalgpalli vaatab ta nagunii teisiti: “Vanasti olin kellegi poolt, praegu mul polegi lemmikmeeskonda. Vaatan kõike läbi kohtuniku silmade, olen kohtunike poolt – minu tiim on alati finaalis! (naerab – toim.).”

44

JALKA JUUNI 2016

Foto: Lembit Peegel

KAS SEE FILM TEGI HEAD? Eelmisel aastal lõi laineid jalgpalliliidu hooajalõpu galaõhtul näidatud ja ETV “Pealtnägijas” korratud film Levadia–Flora Eesti meistrivõistluste mängust.

Juri Frischer oli kastikohtunik, kelle info põhjal andis peakohtunik Kristo Tohver punase kaardi Sergei Pareikole. Vaatajad kuulsid kohtunike omavahelist suhtlemist mikrofonide kaudu, aga ka seda, milliste räigete sõnadega kostitasid pallurid kohtunikke. Kas see film aitas paremini mõista kohtunike tööd?

“Me ei ole õiged, kelle käest seda küsida,” vastab Juri Frischer. “Mängijad peaksid sellele vastama. Meie igapäevaelu see film ei muutnud. Ma siiski loodan, et avaldas mõju, oleme saanud ka mängijatelt head tagasisidet.”

“Aga asjal on ka teine pool: kui koduliigas peaks juhtuma, et keegi ei vaidle sinuga, siis välismaal nii pole,” räägib Frischer. “See on mängu osa. Päris ilma ka ei saa, oleks isegi igav võibolla. Meie kohtunikena saame emotsioonidest aru, kui nad on viisakuse piires ja põhjendatud. Ka mängijad võivad vahel pärast mängu paluda vabandust liigemotsionaalsuse pärast. Ma ütlen mõnikord mängijale, et kui mina lööks tühjast väravast mööda, siis ka vist ropendaks. Sellest emotsioonist saad aru, aga olemas on piirid. Tehnilisi kaarte ajavenitamise, ropendamise ja vajaliku distantsi eiramise eest üritame ära hoida, tegutsedes ennetavalt. Arvan, et neid ei taha anda ükski kohtunik. Kahjuks sellised asjad ikkagi juhtuvad ning neile lihtsalt peab reageerima.”

lugeja küsib

Koduliigas Nõmme Kalju ja Erik Listmanni pressi all.

46

JALKA JUUNI 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Artur Pika elu

Valgevenes nagu kuninga kassil Valgevene – nii lähedal, aga nii kaugel! Sellise klišee võib välja tuua, kui vaadata, mida Jalka lugejad talvel FC BATEsse siirdunud Artur Pika kohta kõige rohkem teada tahtsid. Kus Pikk elab? Kas klubi talle auto andis? Kuid see on vaid üks osa küsimustest, Eesti rahvuskoondislane jõudis vastata ka tõsisematele teemadele.

SIIM KERA

S

ul on eesti nimi, aga sa oled pärit venekeelsest perekonnast.

Mis rahvusest su vanemad on?

(Tarmo Ala, Võru) (Naerab – toim.). Ema on mul pärit Valgevenest ja isa Ukrainast. Vanaisa oli Eestist, sain tema perekonnanime endale. Eesti keele sain juba noorena selgeks – vanemad panid mind eesti lasteaeda!

Oled Tartust pärit ja ka Tammekas laenul olnud. Kui sel aastal kohtuvad Premium liigas Tammeka ja Levadia, siis kelle poolt oled? (Sander Ots, Tartu) Olen mõlema meeskonna poolt! Levadias veetsin neli head aastat, seal on oma sõbrad. Tammekas ka. Kogu aeg vaatan internetist Premium liiga mänge. Tuleb huvitav hooaeg, kui isegi Tammeka võtab tugevatelt punkte!

Millises jalgpalliklubis tahaksid sa kindlasti elu jooksul mängida? (Tauri, Põhja-Tallinn) (Muigab – toim.). Raske öelda. Pole selle peale mõelnudki. Lemmikklubiks on mul juba lapsepõlvest saati Manchester United. Kui nende treeneriks (Sir Alex) Ferguson oli, siis väga meeldisid. Praegu olen ikka nende poolt, kuigi vahepeal on raske vaadata. Arvan, et tulevikus läheb jälle paremini.

On palju äärekaitsjaid, kes on väga populaarsed ja tuntud – näiteks Dani Alves. Kas äärekaitsja on praegusel ajal seksikas positsioon?

(Sten, Helsingi)

Ma arvan, et on. Lapsepõlves ma mängisin tegelikult üldse ründajana ja siis poolkaitsjana. Kui meestejalgpalli läksin ja Tartu HaServis ning samal ajal ka Levadia U19s mängisin, siis prooviti mind äärel. Kõik läks edukalt, mul polnud selle vastu midagi. Proovisin ja meeldis. Eks ründajana mängimine on sel positsioonil kindlasti kasuks tulnud.

Ma usun, et minu ohtlikem relv äärekaitsjana on tsenderdused. Kui jõudu on, harjutan neid pärast trenne.

PERENIMI VANAISALT

Ema on mul pärit Valgevenest ja isa Ukrainast.

Vanaisa oli Eestist, sain tema perekonnanime endale.

Milline treener on sind kõige rohkem õpetanud? (Ummi, Põlva) Alustasin Tartu JK Merkuuris, seal õpetati mind jalgpalli mängima. Esimeseks treeneriks oli Anatoli Trojanov. Mäletan, et esimeses klassis läksid sõbrad jalgpalli mängima ning mina läksin paar korda nende trenni vaatama. See meeldis mulle väga ja vanemad panid mind seepeale trenni.

Kust sa välja kargasid? Mulle tundus, et noorteklassis sa väga pildil ei olnud, ja siis kohe tähelend koondises ja juba pääsesid välisklubisse. (Marko, Taebla vald) Ma arvan, et kõik algas sellest, kui ma sattusin Tammekasse (alates 2011. aastast oli Pikk poolteist aastat Levadiast Tartus laenul – toim.). Sain seal põhisse ja palju

mänguaega. Tammeka peatreeneriks oli siis Marko Kristal ja kui ta Levadiasse läks, kutsus ta mind tagasi. Lõpetasin kooli ära, helistati Levadiast ja küsiti, kas tahan põhimeeskonnas mängida. Ütlesin, et muidugi tahan. Tallinnas tegin kõvasti tööd, mu eesmärgiks oli saada Levadia põhimängijaks. Kui see sai täidetud, oli järgmiseks sihiks A-koondis. Lihtne ei olnud, tööd oli vaja palju teha. Tegelikult olin ma ka noorteklassides nähtav jalgpallur, lõin turniiridel alati palju väravaid ja mind valiti mitmel võistlusel parimaks mängijaks.

Kas jalgpallurikarjääri oli kerge valida?

Kas peas ei tiksunud mõte, et peaks võibolla hoopis ülikooli minema?

(Aleksander, Tallinn) Kui ma keskkooli lõpetasin, siis ma tegelikult astusin Tallinna tehnikaülikooli. Õppisin seal pool aastat infotehnoloogiat, aga sain aru, et kaht asja korraga on väga raske teha. Kui tekib aega ja võimalust, siis õpin edasi. Haridust on vaja ning arvutid ja programmeerimine pakuvad mulle huvi.

Sinu koduklubi asub Barõssavis, mis on Minskist umbes 75 kilomeetri kaugusel. Kas sa elad Minskis? (Maarja Nurm, Rakvere) Jah. Terve meeskond elab Minskis.

Trenni läheme kõik koos bussiga, Barõssavisse sõidab umbes tund aega. Ega sealset elu me eriti ei näe. Läheme kohe treeningubaasi, seal on meil muruväljakud, basseinid, jõusaalid, kõik muu vajalik (loetleb rõõmsa entusiasmiga – 2016 JUUNI JALKA

47

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

Võibolla natuke ongi. Täpselt ei oska öelda!

Valgevenega meenuvad mulle esimese asjana korruptsioon ja halvad inimõigused. Kas kohalikud elanikud tunduvad õnnelikud? (Toomas Salumaa, Mustamäe) Kui ma siia tulin, siis mu esimene mulje oli see, et nad on väga õnnelikud. Kohe nägin, et nad on väga sõbralikud ning tervitavad üksteist. Mulle tundub, et siin on kõik korras. Siin on väga puhas – nii Minskis kui mujal. Kui tikutulega prügi otsida, siis leiab, aga muidu on väga korras.

Ma ei kujuta Valgevene elu üldse ette, kas igal pool on president Aleksandr Lukašenka pildid ja loosungid? (Teele, Viljandi) Pilte pole veel näinud, loosungeid ka mitte. Aga kui ma olen klubis küsinud, mida nad oma presidendist arvavad, siis kõik väga austavad teda. Eks ma olin Valgevene olukorraga kursis, olen siin kunagi turniiridel käinud. Kusjuures, mu ema jaoks polnud vahet, et ma just siia mängima tulin! Tema oli niikuinii õnnelik (naerab – toim.).

Tallinna Levadiaga Belfasti Crusadersi vastu Euroopa väljakutel.

toim.). Pärast trenni saame süüa, tehakse igasugused protseduurid ning sõidame koju tagasi. Kui on kaks trenni, siis saab vahepeal baasis olla ning puhata. Väga head tingimused, jalgpalluri jaoks on kõik olemas.

Kui palju sa üldse igapäevaeluga kokku puutud? Kas käid ise poes või on treeningubaasis kogu aeg laud lookas?

Kui palju on klubi poolt ette ja taha tehtud? ( Jorma, Tartu) Iga päev pärast trenni saame süüa, ses mõttes pole probleemi. Poes ikka käin, aga argimurede üle pead vaevama ei pea.

Klubi poolt saab kõike, mis vaja. Poes saab rahulikult käia, keegi ära ei tunne – fännid elavad ikka Barõssavis, mitte Minskis.

48

JALKA JUUNI 2016

Vaatasin piltide pealt seda linna, kus BATE asub. Tundus suhteliselt igav tööstuslinn. On seal üldse midagi teha? Kui palju oled jõudnud riigis ringi reisida? (Stanislav, Maardu) Barõssavi kohta ei oskagi midagi öelda – pole seal ringi käinud. Tean, et on üsna väike linn (umbes 145 000 elanikku – toim.), pole seal midagi teha. Minsk on ikka väga suur linn. On palju tegemist, aga ma pole veel eriti ringi jalutanud, kinos olen käinud. Klubilt sain korteri, kus siis üksi elan.

Avastasin suure üllatusena, et Barõssav on Narva sõpruslinn. Kas need kaks linna on kuidagi sarnased ka?

(Merle, Jõhvi)

Valgevene klubidest teavad inimesed tavaliselt ainult BATEt. Milline on kogu liiga tase? Kas parem kui Eestis?

(Robert, Kalamaja) Ma arvan küll, et parem. Siin on hea tase.

BATE on väga tugev võistkond, võib öelda, et enamik meeskondi mängib meie vastu väga kaitsvalt, ainult kontrarünnakutega.

Minu rolliks ongi meeskonda võimalikult palju rünnakul aidata, aga kaitsetööd ei tohi ära unustada. Pallikaotuse puhul tulevad vastased alati väga kiiresti üle. Ega ei saa öelda, et BATE kõiki väga lihtsalt võidab, aga otse loomulikult on meil ainsaks eesmärgiks võita kõik kohalikud tiitlid ja pääseda Meistrite liigasse. Hooaja algus on mul edukalt läinud, treenerile meeldib, kuidas ma mängin. On vaja kuulata, mida treener minust tahab. Kui treenerit kuulata, siis pole selles klubis probleemi. Ma arvan, et mu tase lubab täiesti ilusti BATEs mängida. Olen mängutempoga ära harjunud.

Kas sa klubilt auto said? Millise? (Taavi Masing, Tallinn) Ei saanud. Polnud sellist pakkumist!

Kas Minskis metroo on? Kas sa oled

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

sellega sõitnud? (üheksa-aastane Kristofer, Viimsi) Metroo on, aga sõitnud veel pole. Minskis liigun jala, kõik on lähedal, pood on kümne minuti kaugusel. Kui kaarti vaadata, siis elan pigem äärelinnas.

Kas ja kui palju erinevad vene ja valgevene keel? ( Jako, Pärnu) Väga erinevad keeled. Kui ma esimest korda valgevene keelt kuulsin, ei saanud üldse aru, mida räägiti. Õnneks oskavad kõik vene keelt väga hästi, mõned räägivad ka inglise keeles. Mul ei ole plaani valgevene keelt õppida, sest suhtlemine käib vene keeles (mis on samuti riigikeel – toim.).

Kui palju sa Valgevenes palliva Artur Kotenkoga suhtled? (Tõnu M., Saaremaa) Ei suhtle temaga, me ei tea üksteist.

Tean, et ta on eestlane, väravavaht ja koondises mänginud, aga isiklikku kontakti pole temaga olnud. Kui ma koondisse tulin, siis teda ju ei olnud. Kui tema vastu mängin, siis tervitan – see on kõik.

Eelmisel aastal leedulaste vahel palliga talitamas.

Foto: Barõssavi BATE

Kes on kõige tuntum jalgpallur, kelle vastu oled mänginud? Mis sul sellest meeles on? (Siimo, Mustvee) Kõige tuntum? Eks ikka keegi Inglismaa koondisest. Raheem Sterling mängis minu vastu. Oli kiire, nagu telekast tundub!

Mis on su nõrgad omadused, millega pead veel kõvasti tööd tegema? ( Jaak, Loo alevik) Ma arvan, et tööd peab kogu aeg tegema. Jõusaalis peab füüsilist alati tegema, sööte peab parandama. Vasak jalg on mul hea, aga paremat pean treenima.

See oli väga kõva, kuidas sa tulid armeest inglaste vastu mängima!! Kui palju sul pärast Inglise meediaga kokkupuuteid oli, kas helistati veel päevi hiljem? (Rasmus, Kärdla) Ei olnud üldse nii palju kokkupuuteid.

Pigem kirjutasid suvalised inimesed ja küsisid, kas see on tõesti tõsi, et ma pidin pärast ajateenistusse naasma. Nad ei uskunud üldse! Sõjaväes oli mul muidu väga edukas aeg. Minu jaoks käis kõik kiiresti, olin seal kolm kuud, mind lasti trenni ning liiga- ja koondisemängudele. Oli huvitav, sain kogemuse. Midagi

Artur Pikalt oodatakse Valgevenes rünnakutele liitumist.

rasket ei olnud – kui sa oled sportlane, siis sinu jaoks pole seal midagi rasket.

Võibolla ainult eksamid on keerulisemad. Käisin ka kahes metsalaagris, ei hirmutanud mind needki.

Järgmises numbris vastab lugejate päringutele naistekoondise väravavaht Getter Laar. Saatke küsimusi julgelt aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

2016 JUUNI JALKA

49

treener

ja maa? Seda e it r ip k ll o on k

muud rääg

ib

i r? Kas Eest 5). e u e N l e u (2 Man ris Sahkur olla nagu Jü d r a e v n a e h e r a t t ahid htide ored puuriv C väravava o F n u lj ik a õ K k e s Ka Nõmm l õppinud a a m s li g In SIIM KE

RA

Jüris Sahkur püüab olla noori õpetades positiivne.

50

JALKA JUUNI 2016

Foto: Lembit Peegel

treener

Jüris Sahkur:

kui väravavaht eksib, pean mina treenerina midagi paremini tegema

M

ida teeb üks kümneaastane, kelle mängulust on pingipoisiks olemisega kahanenud?

Variante on paremaid ja hädisemaid, kuid praegune Nõmme Kalju väravavahtide treener Jüris Sahkur suutis olukorrast välja tõmmata ühe parima võimaliku õlekõrre. Varem platsil sibanud laps otsustas enne treeningute algust seada end postide vahele – võibolla treener märkab, et tal tuleb pallide tõrjumine edukalt välja. Märkaski!

“Väravavaht oli minu jaoks lahe positsioon, kus sai hüpata ja hullata,” tõdeb Rakveres Aivar Voodi käe all pallinud mees. “Selles eas oli ikka see, et väljakul oli kaheks kõige tähtsamaks positsiooniks väravavaht ja ründaja, kes pidi resultatiivne olema. Me paraku palju väravaid ei löönud, aga sisse lasime kõvasti. Vahepeal tegin häid tõrjeid, siis olin pärast trennis kõva tegija, aga kui mäng läks tuksi, olin jälle madalam kui muru.”

Sahkuri suurejoonelise plaani tulemuseks on olnud erinevate noortekoondiste esindamine, Rakvere eest esiliigas pallimine ning nahkkerade pareerimine meistriliigas põgusalt nii FC Kuressaare kui ka Narva JK Transi ridades. Kõvasti karastust sai mees Birminghami ülikoolis spordimänedžeriks õppides, ta sai testimisel nuusutada Inglismaa esiliiga klubi Readingu õhku ning treenis pikalt koos toona Conference Northis (tugevuselt kuues liiga) mänginud Redditch United FCga, mille U21 võistkonnas mänguaega teenis. Seal koges ta stereotüüpset Inglismaa jalgpalli.

“Tsenderdustega olid mul väga suured probleemid, kõik toppisid ainult pikki palle kasti,” meenutab mees nüüd.

“Päris raske oli suurte jõuliste poiste vastu mängida. Kohtunikku väga ei

huvitanud ka, kui ründaja tuli kastis väravavahile sisse.”

Pärast Eestisse naamist oli mees pool aastat Tartu FC Santose turundusjuht, kuid siis otsustas treeneritöö kasuks, sest jalad hakkasid kontoris istudes taas väljaku poole kibelema. Mullu detsembrist Nõmme Kalju vormis nii esindusvõistkonna, duubeltiimi kui ka naiste ja noorte puurilukke juhendav Sahkur (“Peaksin vist sissekirjutuse Hiiu staadionile tegema,” naljatab ta ise) tõdeb, et väravavahtide üks olulisemaid elemente on töökus. Mees toob välja ka eksimuste unustamise.

“Kui 18 venda sind süüdistavad, siis on see kõva psühholoogiline surve ning lõpuks hakkab noor end ka ise süüdistama,” jutustab pedagoogide perekonnast

VÄRAVAVAHI AMETIST

Kui 18 venda sind süüdistavad, siis on see kõva psühholoogiline surve ning lõpuks hakkab noor end ka ise süüdistama. pärit jalgpallitegelane. “Mängijad ja treenerid ei mõista, et võibolla on nad ise midagi valesti teinud, alati on väravavaht süüdi! Lihtne on kõige tagumist süüdistada. Mida mina sellises olukorras teha saan? Ma saan öelda, et ära pane teisi tähele, neid pole vaja kuulata. Kui treener ütleb, et tegid midagi valesti – vaat siis peab kuulama. Ma proovin olla positiivne, mängija peale ei pea karjuma. Kui väravavaht tegi vale otsuse, siis pean mina treenerina midagi paremini tegema.”

Sahkur tõdeb, et kõige rohkem mõjutavad väravavahtide mängu ajas muutuvad taktikad. Mees toob välja Kalju esivärava-

vahi Vitali Teleši kohta tehtud statistika, kust selgub, et käesoleva hooaja esimese kaheksa mängu peale tegi ta keskmiselt ühe tõrje kohtumises, kuid sellest hoolimata kogunes matši lõpuks puurivahile keskmiselt üle 40 pallipuute. Seepeale ei jää üle muud, kui küsida, kas noored kollkiprid üritavad treeningutel jäljendada näiteks manuelneuerlikku stiili?

“Sellist tendentsi pole, aga on näha, et tänapäeva noored salvestavad mänge vaadates teatud liigutusi, mida nad hiljem kogemata järele teevad,” sõnab mees, kes oma eeskujudena nimetab muidugi Mart Poomi, aga ka Real Sociedadi väravavahtide treeneri Roberto Navajase ning Lissaboni Benficas sama ametit pidava Hugo Oliveira. “Tehakse mingi liigutus, ma küsin, miks nii tegid, vastatakse, et telekast või Youtube’ist õppisin. Näiteks jalatõrjed, mis on üks ühele maailma tippude pealt kopeeritud. See on äge. Ma üritan neid mängukomponente neil elu eest alles hoida.”

Vabal ajal hispaania keelt õppiv mees ei hakka aga ennastunustavalt noogutama väite peale, et Eesti on väravavahtide maa.

“Kui aus olla, siis ma ei saa sada protsenti nõustuda,” poetab ta. “Meil on Eesti mõistes häid väravavahte, aga maailma tasemel enam mitte. Pole täiuslikku kompotti, kes oleks igas elemendis hea. Muidugi ma olen nõus, et koondises on Mihkel Aksalu väga hea valik. Mulle väga sümpatiseerib tema stiil – mängib mööda maad ega tao kogu aeg pikka palli ette. Üleüldiselt tahan öelda, et Eestis on väravavahtide treenimises endiselt kõvasti arenguruumi. Väravavahtide treenereid on liiga vähe. Sealjuures on paljuski puudu mõistmine, et väravavaht on osa suurest pildist ja neid tuleks meeskonnatöösse rohkem kaasata.”

2016 JUUNI JALKA

51

naised

Kaire Palmaru Norrast: siin jooksed 90 minutit nii kõvasti, et lõpus ei saa arugi, kus oled Eesti koondislased just väga tihti maailmameistriks tulnud riigi klubisse mängima ei satu, aga vahel ikka! Rahvusesinduse kauaaegne raudvara Kaire Palmaru (31) jättis talvel (vähemalt üheks hooajaks) hüvasti Pärnu ja tekstiilitehnoloogi ametiga ning siirdus Norra esiliiga klubisse FL Fart.

Kuidas tal 1995. aastal naistevuti maailmameistriks tulnud norrakate juures elu möödub?

SIIM KERA

Tere tulemast! Kaire Palmaru seismas oma uue koduklubi staadionil hiigellogo kõrval.

52

JALKA JUUNI 2016

Foto: erakogu

P

aar aastat tagasi jättis maise eluga hüvasti 91aastane Norra härrasmees Erling Andreassen.

Kogu oma vara (ligi 450 000 eurot pluss maja müügist saadud krõbisev) annetas mees aga oma nooruspõlveklubile FL Fart. Ajaloo jooksul pigem naistevuti poolest tuntud, Hamari külje all asuvasse Vangsasi küla klubisse siirdus hooaja eel ka Eesti naistekoondise rekordinternatsionaal Kaire Palmaru (31).

“Ma olen selle härra kohta kuulnud, olen isegi ta putsasid näinud, need olid väga kihvtid,” sõnab Norra esiliiga jalgpallur. “Ta oli kohalik mees, kes elas klubi lähedal ja hoidis end klubi tegemistega kursis – linna patrioot. Olen kuulnud, et ta ei jätnud isegi kellelegi oma perest midagi, andis kogu oma varanduse klubile!”

Maailma tuntud kiiruisutamiskeskuses Hamaris elav Palmaru kogeb igapäevaselt fjordimaalaste jalkakultuuri tihedust. Sponsornimedest pungil vutiriietega tüdrukuid on nädalavahetusel terve linn täis, nii mõnedki FL Farti nooremad mängijad õpivad spetsiaalsetes jalgpalliklassides. Naiskonna juures on aga üdini aktiivsed mängijate isad.

Kui paljud mängijad otsivad endale ise isikliku sponsori, kelle nimi palluri soojendussärki katma hakkab, siis Palmaru aitasid just teiste mängijate isad. Lisaks leiti talle kohalike ettevõtete seast toetajad, kelle abiga saaks ta nii toitlustatud kui elamispinna. Niisiis pakutakse Palmarule erinevaid mugavusi, kuid sisuliselt on ta Norras ikkagi amatöör – klubi talle palka ei maksa. Tööotsimine oli mai alguses tal poolel teel, käidud on intervjuudel ja katsepäevadel, kuid kindlat leiba veel laual ei ole. TTÜ materjalitehnoloogia magistriõppe cum laude’ga lõpetanud Palmaru aga erialast tööd ei otsi – see pole oluline, jalgpall on põhiline!

naised Foto: erakogu

Mälestust FL Fartile terve varanduse jätnud vanahärrast Erling Andreassenist hoitakse elus klubihoone vitriinis.

“Ma arvan, et see üleminek tuli õigel ajal, kindlasti on suur muutus, kui pead oma mugavustsoonist välja astuma ja end nullist tõestama, aga siiani ma ei kahetse, ma naudin jalgpalli mängimist,” tõdeb Palmaru, seljas 2013. aastal Eesti meistri Pärnu JK auks valmistatud T-särk. “Otsisin juba eelmisel aastal välisklubi ja käisin Boston Breakersis (Ameerika ühendriikide profiliiga NWSL klubi – toim.) testimisel, aga sel aastal lihtsalt õnnestus. Ma ei olnud varem aktiivselt otsinud, võibolla jäi enesekindlusest vajaka, ei olnud oma võimetes kindel. Aga ma teadsin, et tahan end kõrgemal tasemel proovile panna.

Siin on kõik teistmoodi, palju rohkem jalgpallureid, kes õpivad maast madalast asju, mida meil võibolla vanematelegi ei õpetata.”

Norra esiliiga taseme kohta ta veel täit pilti kosta ei oska – intervjuu tegemise ajal oli FL Fartil kirjas kolm mängu, kolm punkti ning 12 võistkonna hulgas 9. koht –, kuid mõned märksõnad võib välja tuua: kiirem mängutempo kui Eestis, jõulisem stiil ning tasavägisus.

“Kui Eestis on aastas alla kümne kõva mängu, siis siin on neid üle 20,” lausub kümnekordne Eesti meister, kel varsti plaan alustada norra keele õpingutega. “Siin jooksed 90 minutit nii, et lõpus ei saa arugi, kus oled.”

Kui võrreldes Maarjamaaga käib Norra väljakutel kõvem madistamine, siis olukord on teistviisi ka platsi kõrval.

SADA MÄNGU! ILMSELT Hetkel on Kaire Palmarul koondise eest kirjas 98 mängu ning üheksa väravat. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab temast veel sel aastal esimene naine, kel Eesti rahvusesinduses kirjas 100 mängu! “Ärme rutta asjadest ette, eks aeg näitab, kas see tuleb või ei tule,” kallab ta ajakirjaniku entusiasmilõõmale hetkega peale ämbritäie külma vett.

Aga sada või mitte, 15 aastat koondises on igal juhul pikk aeg. Kui lõbusa loona on Palmaru varem korduvalt välja toonud ammuse koondisereisi Makedooniasse, kuhu lennuprobleemide tõttu pagas õigel ajal jõudmata jäi, siis mis on olnud tema senise karjääri masendavaim koondisehetk?

“Eks näiteks Islandi ja Prantsusmaa 12 : 0 kaotused (septembris ja oktoobris 2009 – toim.). See on masendav, kui oled platsil ja lihtsalt näed, et tasemevahe on nii suur, et pole midagi parata. Ma olen käinud tööl ja mänginud jalgpalli, peab aru andma, et enne ei muutu naistejalgpalli tasemes midagi, kui mängijatel on aega rohkem trenni teha (elavneb silmanähtavalt – toim.). Kui lähed pärast tööd trenni, siis kas see 100%, mis trennis annad, on võrreldav selle sportlase 100%-ga, kes õigel ajal magab, sööb, treenib, puhkab? Seda ei saa võrrelda, et kui mina istun kontoris, siis teeb tema jõusaalis jõudu või annab 50 nurgalööki. Tasemevahe on niivõrd suur, et sa ei tee seda töö kõrvalt tasa. Kui jooksed, annad maksimumi, üritad teha kõike, mida suudad, ja ikka kasu ei ole ja väravaid ei tule, siis see tekitab väga negatiivseid tundeid.”

NAISED SÕIDAVAD TARTU!

Foto: Lembit Peegel

3. ja 6. juunil pole ülikoolilinna jalgpallisõpradel mingisuguseid vabandusi! Tuleb sammud seada Tamme staadionile, kus naistekoondis võtab 2017. aasta EM-valikmängude raames vastu esiti Belgia ning siis Bosnia ja Hertsegoviina rahvuskoondise. Kaire Palmaru teab, et midagi kerget tulemas ei ole.

“Need on minu arust kaks väga rasket mängu,” sõnab ta. “Ma arvan, et Belgia on tugevam kui Bosnia. Eks tulevad võitluslikud ning kaitsvad mängud. Meil tuleb taga null hoida ja proovida kiire kontraga ise ära lüüa.

See oleks lihtsalt super!”

Alagrupi hetkeseis on enne kaht saabuvat kodumängu selline (riigi nime järel punktid ja sulgudes mängude arv): 1. Belgia 2. Inglismaa 3. Serbia 4. Bosnia ja Hertsegoviina 5. Eesti

11 (5) 10 (4) 7 (4) 6 (6) 0 (5)

Näiteks saab Norra esiliiga naiskond endale lubada nädalast treeningulaagrit Türgis. Ja kui Palmaru sõnade kohaselt on Eestis peatreener nii logistik, psühholoog kui ka abi- ja väravavahtide treener, siis vaevalt tunnise autosõidu kaugusel olümpialinnast Lillehammerist asuvas Vangsasi klubis tegelevad naistega lisaks kolmele juhendajale ka mänedžer ning spordidirektor. Päris suur kamp amatöörvõistkonna kohta!

Eesti rekordinternatsionaal Kaire Palmaru ja vastane on mängima pannud ka patsid.

2016 JUUNI JALKA

53

uus põlvkond

Kust sirgub järgmine Kostja?

Oleme Konstantin Vassiljevi kaunite kaugkollidega harjunud. Filigraansed passid on kirsiks tordil. Kahjuks käib aeg omasoodu ja millalgi jõuab kätte aeg, mil keegi peab Kostja rolli enda kanda võtma. Kus on meie loovad mängijad?

SIIM KERA

K

ui Konstantin Vassiljev (31) rahvusesinduse eest platsile jookseb, võivad fännid kergendatult hinnata – kõik on võimalik!

Meie superkangelane, kes oma söötude ja kauglöökidega on valmis konkurentide mänguplaani tükkideks rebima.

Hirmus mõelda – ja loodetavasti seda lähiaastatel ei juhtu –, aga mis saab siis, kui keskväljamaestro kord dirigendikepi varna riputab? Uurisime Eesti vutiinimeste Igor Prinsi, Indrek Koseri, Marko Pärnpuu, Indrek Zelinski ja Janno Kivisilla käest, kas paistab mängijat, kes võiks Kostja mantli pärida, ning kas ja kui palju meile üldse loomingulisi jalgpallureid jätkub?

Kõigi vutihuviliste kurvastuseks arvatakse üldjoontes seda, et A-koondise ringis ei leidu hetkel sellist pallurit, kes oma väljakunägemise, loovuse ja tehniliste oskuste poolest oleks potentsiaalne Vassiljevi asendaja.

“Nii palju, kui ma Kostjaga Levadias kokku puutusin, oli ta selline profes54

JALKA JUUNI 2016

Meie nr 14, meie Johan Cruyff. Meie number 1. Kes teda asendaks?

sori tüüpi keskväljamängija,” sõnab endine Nõmme Kalju FC peatreener Igor Prins. “Ta on hästi kaval jalgpallur – sarnast tüüpi on kindlasti keeruline leida.”

Nimesid nimetatakse sellegipoolest.

Kõige rohkem mainitakse Ilja Antonovit (23) (vaata tema ja Vassiljevi koondisestatistika võrdlust tabelist), kuigi tunnistatakse, et tema positsioon ja ülesanded on väljakul veidi teised.

Foto: Lembit Peegel

Kuigi ta võib jagada kauneid sööte, jääb tal siiski loovusest vajaka. Antonov on tugevam kaitsvates ülesannetes, ta seob mängu tervikuks ning ühendab kaitse- ja poolkaitseliini. Prins usub siiski, et praeguses Levadia poolkaitsjas on potentsiaali Vassiljevi asendamiseks, hetkel jääb veel miski puudu.

“Keskväljavenna rolliks on ehitamine, toetamine ning mängu enda peale võtmine,” sõnab ta. “Antonovil on te-

uus põlvkond gelikult kõik vajalikud oskused olemas, aga ta pole suutnud ennast seni väljakul teostada. Tundub, et ta pole lihtsalt veel lõpuni avanenud – loodetavasti ta suudab seda teha.”

Peale Antonovi nimetati palju erinevaid vutimängijaid – kindla kandidaadi puudumist näitab seegi, et loetleti pallureid, kelle roll või sootuks positsioon on koduklubis tavaliselt teine kui Vassiljevil. Nii jätkus tähelepanu nii Jan Koklale (sai mai lõpus 19), Kaspar Mutsole (17), Mattias Käidile (17), Rauno Sappinenile (20), Rasmus Peetsonile (21) kui ka Martin Millerile (18).

Viimase kahe oskustesse usub Milleri meeskonna Tartu JK Tammeka peatreener Indrek Koser.

“Eestis on loovaid mängijaid küll, kindlasti saab Peetson ühel hetkel taas jalad alla,” räägib ta. “Milleri plussiks on töökus ning platsinägemine ja hea tehnika. Muidugi on tal Vassiljevini veel väga pikk tee minna, ei saa võrdusmärki vahele panna, aga Milleril on eeldused olemas, kui ta edasi töötab.”

Kunstniku hingeelu Eesti U16 koondise peatreener Marko Pärnpuu tõdeb, et loominguliste keskväljamängijate rohkuse üle me kindlasti rõõmustada ei saa. Ta leiab, et eestlased ongi rahvusena vaoshoitumad ning distsiplineeritud inimesed, kes täidavad hästi pigem etteantud ülesandeid.

Loovust ei saa aga kellelegi eesmärgiks seada – ei saa öelda, et mine väljakule ja hakka looma!

“Loomingulisust õpetada on praktiliselt võimatu,” sõnab ta ja jätkab üllata-

valt: “Küll on võimalik loomingulisus ära tappa. See on just see, mille taha on loovate mängijate karjäärid toppama jäänud. Loomingulised mängijad on nagu kunstnikud – neil on omad raamid, neil peab säilima mingisugune vabadus. Selge on see, et mängijat ei saa ilma ülesanneteta väljakule hõljuma lasta, aga see, kuidas sa seda loomingulisust toetad, kuidas sa seda säilitad, see on tõeline treenerikunst. Palju loo-

LOOVUSE TÄHTSUSEST

Iga pallipuude toob kaasa selle, et 22 mängijat peavad oma tegevuse ümber mõtlema. mingulisi mängijaid on läinud jalgpalli jaoks kaduma, sest neil ei lubata väljakul teha seda, mida nad kõige paremini teevad. Teada ju on, et kunstniku hingeelu on keerulisem kui distsiplineeritud töömesilase oma.”

Aga kuidas siis kreatiivsete mängijatega ümber käia? Mida teha, et nad ka pärast lapsepõlve jalgpalliplatsil kastist välja mõtleks? Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild tõdeb, et juhendaja peab treeningud koostama niiviisi, et mängijatele jääks võimalus ise otsuseid vastu võtta ning oma peaga mõelda. Treeningud ei tohi olla nagu rividrill! Ta toob välja huvitava mõiste – Playstation-treener. Nimi viitab populaarsele mängukonsoolile ning tegemist on juhendajaga, kes hõikab mängijatele väljaku kõrvalt kõik

sammud ette, nii et pallurid oma ajuga mõtiskleda ei jõuagi.

“Loovust pärssida on väga lihtne,” nõustub Kivisild Pärnpuuga. “Aga treeningud peavad mängijatele väljakutseid esitama. Pole mõtet sööta lihtsalt punktist a punkti b ja joosta punkti c. Me paneme koolitustel treeneritele südamele, et see keskkond, kus mängijad igapäevaselt on, soosiks iseseisvate otsuste vastuvõtmist.”

“Ja loomingulisusel on jalgpallis väga tähtis roll,” lisab jalgpalliliidu noortetöö tehniline direktor Indrek Zelinski. “Kui vaadata suures pildis, siis iga pallipuude toob kaasa selle, et 22 mängijat peavad oma tegevuse ümber mõtlema.”

“On uuritud, et ühe mängu jooksul võtab mängija vastu 3000–4000 otsust,” jätkab Kivisild omalt poolt. “See näitab jalgpalli keerulisust. Sa pead mõtlema ning siis tegutsema, sul on vaja pead!

Väga oluline on võimekus mängust aru saada. Raamid, milline otsus tuleb vastu võtta, seab treener, aga platsil on ikka mängija.”

Lõpetuseks ütleb endine rahvuskoondise ründaja Indrek Zelinski Vassiljevi teemal sõna võttes, et ründavate mängijate küpsemiseks lähebki rohkem aega kui kaitsvate mängijate valmimiseks.

“Ehitada on alati raskem kui lõhkuda,” ütleb ta tõetera. “See lihtsalt võtab rohkem aega, et saada heaks ründavaks mängijaks. Ja alati ei olegi kohe kedagi samaväärset asemele võtta, võtame kasvõi sellise suure jalgpalliriigi nagu Argentiina. Millal Maradona lõpetas?

Millal Lionel Messi välja ilmus?”

ANTONOV VS. VASSILJEV KOONDISES Ilja Antonov

Konstantin Vassiljev

Sünniaeg

05.12.1992

16.08.1984

Koondisedebüüt

8. novembril 2012 Omaan

31. mail 2006 Uus-Meremaa

Esimene värav

17. novembril 2015 Saint Kitts ja Nevis

28. märtsil 2009 Armeenia

Mitmendas mängus esimene värav?

21

16

Vanus esimese värava ajal

8383 päeva ehk 22 aastat, 11 kuud ja 13 päeva

Debüüdi ning esimese värava vahe

1105 päeva ehk 3 aastat ja 10 päeva

Mängud/väravad

24/1

8991 päeva ehk 24 aastat, 7 kuud ja 13 päeva 1033 päeva ehk 2 aastat, 9 kuud ja 29 päeva 87/21

2016 JUUNI JALKA

55

minu 11 Foto: Brit Maria Tael

Kohtunik Anni Koppel paigutas igasse liini kohtuniku

V

ile ja lipuga pallimurul jooksev Anni Koppel oli oma sümboolse koosseisu Jalkale ära saatnud, kui saatis siis kohe telefonisõnumi: “Ma mõtlen, et paneks igasse liini ühe kohtuniku ka mängima. Siis on kõik kontrolli all!”

Oma koondist kommenteeris Anni Koppel nii: “Ühesõnaga palju pikki ja ilusaid mehi! Nendega võiks vist isegi kossu mängida, kui korvile pihta saavad!”

Manuel Neuer: Vaieldamatu lemmik ja väga hea väravavaht.

Oma tõrjete ja väljatulemistega umbes sama segane mees nagu Ibra(himovic) oma löödud väravatega.

Marcelo: Minu arvates üks parimaid vasakkaitsjaid, kes võib edukalt mängida ka ründava poolkaitsjana.

Sergio Ramos: Tundus loogiline valik sellesse liini.

Vladimir Avilov: Sel hooajal hoian Premium liigas silma peal Infonetil ja sealt ka esimene valik: Vladimir Avilov.

Head õhuvõitlused, enesekindel ja kirglik mängija, kes annab igas mängus endast kõik.

Hannes Reinvald: Lisaks äärel asjade kontrolli all hoidmisele jälgib ta, et vastane suluseisus ei oleks, ja kui on, siis ta teab, mis tegema peab – ootab ja vaatab.

Neeme Neemlaid: Ootab ja vaatab ka.

Andres Iniesta: Võiks selles satsis kanda kaptenipaela. Hea väljakunägemine ja sellest tulenevalt teevad ta täpsed söödud temast ohtliku mängija.

Jana Pipar: Soccernetis neid ristakavideoid olete näinud?

Ma nägin isegi ühte pommi, kui tollel mängul joonel olin.

Pole küsimustki, üks hea jalaga naine peab ka seltskonnas olema.

Edgar Davids: Selline vanameister, kelle pärast ma vist kunagi jalgpalli üldse vaatama hakkasin. Ma ei tea siiani, miks ta mulle meeldima hakkas, prillide pärast vist.

Ibra: Ei vaja ilmselt põhjendamist, miks teda ikka ja jälle põhikoosseisu valitakse. Mulle lihtsalt sellised karakteriga julged mängijad meeldivad, las kõmmutab neid väravaid.

56

JALKA JUUNI 2016

Zlatan Ibrahimovic

Eiko Saar

Neeme Neemlaid

Andres Iniesta

Jana Pipar

Edgar Davids

Marcelo

Sergio Ramos

Vladimir Avilov

Hannes Reinvald

Manuel Neuer

Eiko Saar: Asjad peavad ikka kontrolli all olema igas liinis.

Saarekas ilmselgelt väravaid ei löö, aga vähemalt teab, millal “viga” karjuda, kui oma võistkonnal ründaja maha võetakse.

Ibraga paar parajaid naljamehi – sõna otseses mõttes.

Treener: Seda väga kirjut ja temperamentset seltskonda paneks ohjama U16 koondise abitreeneri ja Saku Sportingu treeneri Jan Harendi. Oma nelja-aastase abikohtuniku ameti jooksul olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega.

Jani puhul on mulle alati meeldinud tema rahulikkus ja oskus suhelda mängijatega, öelda asju õigel ajal või üldse jätta ütlemata.

“NINAMEES RAIO PIIROJA, ÕHUVÕITLEJA” Autor Gunnar Press 336 lk, kõvad kaaned

“Kodumaa esindamine on ülim, mida sport suudab pakkuda.

Eesti koondislasena end hoida ei saa, ühegi olukorra ees risti ette lüüa pole võimalust ega õigust,”ütleb Raio Piiroja oma raamatus.

SAJALE KIIREMALE TELLIJALE RAIO AUTOGRAMMIGA RAAMAT.

Telli raamat ette ohtuleht.ee/piiroja või tule raamatu esitlusele 1. juunil kell 17.00 Solarise Apollo raamatupoodi Tallinnas, 3. juunil kell 18.00 Kaubamajaka Apollo raamatupoodi Pärnus, 8. juunil kell 17:00 Kaubamaja Apollo raamatupoodi Tartus või 9.juuni 17.00 Kroonikeskuse Apollo raamatupoodi Rakveres.

SEE ON LUGU, MIS VÄÄRIB SINU AEGA!

maailm

Hiinlased löövad massiga!

Foto: AP/Scanpix

Ja maailmameistriks tuleb ... Hiina?

Aasta 2030. “Tule nüüd ruttu, kohe algab,” ütleb üks eestlasest vutifänn teisele, istudes teleri ette. Uuteks Messideks ja Ronaldodeks tituleeritud mehed jooksevad platsile. Algamas on Guangzhou Evergrande ning Shanghai Shenhua vaheline mõõduvõtt. Kas see on tulevik?

SIIM KERA

K

ui tavaliselt lehvitavad kõige suuremate rahapatakatega Inglismaa satsid ning paar Hispaania tippklubi, siis selle aasta alguses olid jalgpallihuviliste üllatunud pilgud suunatud Hiina poole. Kohalikus liigas (Chinese Super League) järgnes üks hullumeelne hiigelüleminek teisele (uuri kõrvalkasti). Kuidas see võimalik on, mis on tegelikult motiivid ning mis saab edasi?

Kust tuleb raha?

Hiina jalgpallirevolutsiooni käilakujuks on 2013. aastast riigi presidendiks olev Xi Jinping, kellel on silme ees üks siht – muuta 2025. aastaks Hiina sporditööstuse väärtuseks ligi 730 miljardit eurot.

Viiekümne punktiga plaani keskmes on olümpiamedalite asemel jalgpalli rahvuskoondis, kes peaks tiitlivõistlustelt vilju noppima – Xi tahab järgneva 15 aasta jooksul Hiinasse tuua nii vuti-

MMi kui maailmameistritiitli. Kõik see peaks tõstma hiinlaste staatust maailma silmis. On ju hiinlased seni meeste tasemel MMi õhku nuusutanud vaid 2002. aastal, mil jäädi alagrupis väravate vahega 0 : 9 ja ühegi punktita viimaseks. Kui Hiina tahab saada tõeliseks maailma superjõuks, on tarvis ka vutiedu. Takistusi aga on – näiteks ei näe kohalikud lapsevanemad profisportlase ametit auväärse tööna ning soovivad, et nende 2016 JUUNI JALKA

59

maailm võsukesed valiks mõne traditsioonilisema elukutse. Kõige vastu aitab aga raha, mis peaks tõstma Hiinas pikalt kihlveopettustega võidelnud spordiala mainet. Üheks oluliseks tuluallikaks on planeeritud riiklik jalgpalliloterii, millest kogunev summa suunatakse täielikult vuti arengusse. Raske on aga öelda, kui palju krõbisevat kukub vuti heaks riigi kukrust, kui palju mujalt.

“Riik suunab praegu palju oma raha jalgpallile ning kohalikud ettevõtjad tahavad näidata, et nad toetavad riigi eesmärki,” lausus Salfordi ülikooli spordiettevõtluse professor Simon Chadwick International Business Timesile. “Seetõttu on Hiina jalgpallis praegu tohutult raha.”

Hiina miljardäridest ärimehed investeerivad nii kohalikesse kui välismaistesse klubidesse – nii on hiinlastest omanikud näiteks Prantsuse tiimil Sochaux ning Barcelona tippklubil Espanyol. Hiina ühel rikkamatest meestest Wang Jianlinil on 20% Madridi Atleticost ning hiljuti ostis Hiina Meedia Kapital (CMC) 13% Manchester City osakuid, plaanides nii pääseda ligi City akadeemiale ja sealt teadmisi kõrva taha panna.

Ka kallite välismängijate soetamise tagamaad on lihtsad – kohalikud klubid ja mängijad saavad nii õppida maailma parimatelt, suurriigi eeskujuks on just Euroopa jalgpallimudel. Pealegi tõmba-

JALGPALL KOOLIS

Kui praegu on Hiinas 5000 jalgpallile keskendunud kooli, kus vutt on õppekava kohustuslikuks osaks, siis viie aasta pärast peaks see number olema 20 000, kümne aasta pärast aga juba 50 000. vad suured nimed tähelepanu Hiina liigale ning nii sünnivad aina uued ja uued jalgpallihuvilised. Püsiva fännikultuuri tekkimiseks on vaja küll kohalikke staare, aga nende sünnini peavad nende kohta täitma kalli raha eest Euroopast ostetud.

“Jalgpalli areng järgib sama mudelit mida Hiina industriaalsektorid – nad omandavad võõrriikide ettevõtteid ning tööjõudu, et tõsta kohalike töötajate os60

JALKA JUUNI 2016

Foto: internet

Kõva drill peab Hiina ka sellel spordialal tippu viima.

kuseid,” ütles Chadwick Briti ajalehele The Guardian.

Sellest vaatevinklist on tähtis seegi, et imporditud vutimehed Hiina eluoluga harjuks, mitte pärast aastatpaari kartlikult saba jalge vahel tagasi Euroopasse punuks. Minevikku peavad jääma ka varasemal ajal sealset jalgpalli saatnud palgaprobleemid. 2013. aastal Tianjini Tedas mänginud eesti päritolu austraallane Erik Paartalu märkis veebruaris CNNile, et kui jalgpallur tahab Hiinas näidata oma parimat mängu, on võtmesõnaks kohaliku kultuuriga kohanemine.

“See oli minu elu kõige nõudlikum, aga samas ka kõige tulutoovam periood,” lausus kaks korda Austraalia koondist esindanud mees toona. “Seal on väga raske – igas teises kohas oleks oluliselt kergem integreeruda, aga Hiina on kõikidest ülejäänud riikidest erinev.”

Jalgpall kooli!

Kuna Hiinas mängivad välismaalased ei saa oma koduklubiriiki maailmameistritiitlini aidata, läheb palju higi ja verd kohalike noortalentide kasvatamiseks.

Ja olgem ausad, oleks loogiline, et 1,36 miljardi suurusest rahvamassist kooruks vähemalt 11 tipptasemel jalgpallurit.

Kui praegu on Hiinas 5000 jalgpallile keskendunud kooli, kus vutt on õppekava kohustuslik osa, siis viie aasta pärast peaks see number olema 20 000, kümne aasta pärast aga juba 50 000.

Hiina kõige uhkem jalgpalliakadeemia kuulub aga Guangzhou Evergrandele.

160 miljonit eurot maksnud kompleksi peahoone näeb välja kui kellatornidega muinasjutuloss. Väravate ees tervitab noori 12 meetri kõrgune (teistel andmetel kõigest 4,5 meetrit kõrge!) koopia maailmameistrile antavast karikast. Väravate taga laiub 67 hektaril 50 jalgpalliväljakut ning kõik muu treeninguteks ja õppimiseks vajalik nagu näiteks korvpalli-, võrkpalli- ja tenniseväljakud, ujula, kino, jõusaal, raamatukogu ja mitu sööklat, kus töötavad muuhulgas Edela-Hiinas asuvast Xinjiangi Uiguuri autonoomsest piirkonnast pärit spetsiaalsed kokad, kes valmistavad eineid moslemitest mudilastele. Ligi 3000 õpilasest (kelle hulgas on väidetavalt ka tiibetlasi) saavad stipendiumit vaid kõige andekamad, ülejäänute

maailm Silmapaistvamad talvised üleminekud Hiina liigasse Alex Teixeira Jackson Martinez Ramires Gervinho Fredy Guarin

48 miljonit eurot 40 miljonit eurot 27 miljonit eurot 17 miljonit eurot 12 miljonit eurot

Donetski Šahtar > Jiangsu Suning Madridi Atletico > Guangzhou Evergrande Londoni Chelsea > Jiangsu Suning AS Roma > Hebei China Fortune Milano Inter > Shanghai Shenhua

Kokku kulutasid Hiina klubid talvel üleminekute peale 337 miljonit eurot.

Tõenäoliselt luhvtitatakse rahataskuid taas suvel ning ilmselt ei jää Alex Teixeira eest makstud 48 miljonit eurot Hiina liiga suurimaks tehinguks. Juba praegu seostatakse sealsete tippklubidega Premier League’i staare Diego Costat ja Wayne Rooneyt.

Allikas: transfermarkt.co.uk

Foto: AP/Scanpix

vanemad peavad rahakotist igal aastal kõrvale noppima 8000 eurot, mis on napilt üle Hiina keskmise aastapalga. Üks paljudest hispaanlastest – Sergio Zarco Diaz –, kes akadeemias treeneritööd teeb, tõdes CNNile, et kuigi noored on tohutult arenenud, on tee maailma tippu veel kauge.

“Lapsed on küll tehniliselt väga heal tasemel, aga suurim vahe on taktikaline, eriti otsuste tegemisel,” sõnas mees, kelle platsi kõrvalt hõigatud õpetussõnad viib hetkega hoolealusteni tõlk.

Kuidas hiinlaste suurplaan õnnestub, on hetkel raske öelda. Kas ja kui palju kannatust jätkub investoritel, kui liiga populaarsus kärmelt ei tõuse ning koondis jääb paigale sammuma (FIFA aprilli edetabelis oli rahvusesindus 81. kohal, paiknedes Küprose ja Jordaania vahel – toim.)? Kas hiinlaste mull lõhkeb? Igatahes on seda põnev jälgida. “Üks asi on hea liiga, mida inimesed tahavad vaadata, hoopis teine aga rahvuskoondis, mis suudaks maailmameistriks tulla,” poetas Chadwick The Guardianile. “Inimesed peavad mõistma, milline on nende kahe omavaheline suhe. Edu ei saabu üleöö.”

Kasutatud kirjandus: Bishara, Motez (2016). “January Transfer Window: China’s Million-dollar Dream of Soccer World Domination”, edition.cnn. com Chadwick, Simon (2016). “What Are the Secrets Behind China’s Football Boom?”, europe.newsweek.com Evans, Joshua (2016). “Chinese Super League: Why $850bn Investment Could Tempt Wayne Rooney to New Football Superpower”, ibtimes.co.uk Gibson, Owen (2016). “The Great Windfall of China: a Football Revolution That May Lead to World Cup”, theguardian.com Stayton, Jonathan (2016). “Guangzhou Evergrande: Inside China’s $185M Football Factory”, edition.cnn.com Wong Tsoi-lai, Catherine ja Qingyun, Hu (2015). “China Eyes World Cup with Ambitious Soccer Overhaul”, globaltimes.cn

JALKA EM SINU MOBIILIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

juunikuu kalender

2005. aastal A. Le Coq Arenal Läti vastu MM-valikmängus, esiplaanil Andres Oper, taga paremal Raio Piiroja. Kas juunis võidame samal murul lätlaste vastu Balti karika?

Foto: Lembit Peegel

Kas juunis oleme Balti meistrid?

4. juunil toimub A. Le Coq Arenal Balti turniiri viimane mäng Eesti ja Läti vahel. Eesti läheb teadupärast seda turniiri võitma. Vist esimest korda pärast möödunud sajandi kolmekümnendaid aastaid. Kas see õnnestub meil?

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Neljapäev, 9. juuni

18.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka

Rakvere linnastaadion 20.00 Pärnu Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Pärnu rannastaadion Pühapäev, 19. juuni

13.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka

Narva Kreenholmi staadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora

Rakvere linnastaadion 13.00 Tallinna FC Infonet – Pärnu Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC

Sillamäe Kalevi staadion

62

JALKA JUUNI 2016

19.00 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond

Kadrioru staadion

ESILIIGA Teisipäev, 7. juuni

19.00 Maardu Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik

Maardu linnastaadion Kolmapäev, 8. juuni

Laupäev, 11. juuni

12.00 Tallinna FC Infonet II – Viljandi JK Tulevik

Infoneti Lasnamäe staadion 12.00 Tallinna FC Levadia U21 – Nõmme Kalju FC U21

Maarjamäe staadion

ESILIIGA B Pühapäev, 12. juuni

18.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FC Levadia U21

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC U21

Kalevi keskstaadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Infonet II

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

12.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 12.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos

FC Flora Lilleküla väljak 12.00 Vändra JK Vaprus – Maardu Linnameeskond

Vändra staadion

Neljapäev, 9. juuni

Neljapäev, 30. juuni

19.00 Vändra JK Vaprus – Tartu FC Santos

Vändra staadion

19.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora U21

Maardu linnastaadion

juunikuu kalender Teisipäev, 7. juuni

19.00 JK Sillamäe Kalev II – Tallinna FC Flora U19

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev II – Tartu JK Tammeka U21

Kalevi keskstaadion Kolmapäev, 8. juuni

19.00 FC Kuressaare – Tartu JK Welco

Kuressaare linnastaadion 19.00 Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II

Viimsi staadion 20.00 FC Elva – Raasiku FC Joker

Elva linnastaadion Laupäev, 11. juuni

12.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Tammeka U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 12.00 Tallinna FC Flora U19 – JK Tallinna Kalev II

Sportland Arena Pühapäev, 12. juuni

12.00 FC Elva – Viimsi JK

Elva linnastaadion 12.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik II

Kuressaare linnastaadion 12.00 Tartu JK Welco – JK Sillamäe Kalev II

Tartu Tamme staadion

EXPERT LIIGA Laupäev, 11. juuni

12.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 12.00 Tartu JK Tammeka – Noortekoondis

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 12.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Levadia

Kambja staadion 14.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC

FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 18. juuni

12.00 Noortekoondis – Nõmme Kalju FC

EJL TNTK 14.00 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka

Pärnu rannastaadion 14.00 Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev

Maarjamäe staadion

Eesti naised peavad juunikuus kaks EM-valikmängu. Fotol Lisette Tammik (vasakul).

14.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Flora

Kambja staadion

KOONDISED A-koondis Kolmapäev, 1. juuni

U21

18.00 Eesti–Läti

Vändra staadion Balti turniir

NAISTE A-KOONDIS Reede, 3. juuni

19.00 Eesti–Andorra

A. Le Coq Arena

15.00 Eesti–Belgia

Tartu Tamme staadion

Laupäev, 4. juuni

Esmaspäev, 6. juuni

19.00 Eesti–Läti

A. Le Coq Arena

Balti turniir

Foto: Lembit Peegel

EM

19.00 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina

Tartu Tamme staadion EM

JALKA EM SINU MOBIILIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

lisaaeg Sepa jalgpallikeskus Autor: Margus Kontus

LHV panga edetabel Eelmisel kuul tehtud tehingute kogusumma järgi on esimesed 20 järgmised: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. Tallinna FC Infonet 5. FC Nõmme United 6. FC Elva 7. FC Kuressaare 8. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 9. JK Tallinna Kalev 10. Põlva FC Lootos 11. Tartu FC Helios 12. Tallinna FC Levadia 13. JK Sillamäe Kalev 14. Viljandi JK Tulevik 15. Tartu FC Santos 16. JK Tabasalu 17. Pärnu Linnameeskond 18. Türi Ganvix JK 19. FC Kose 20. Tallinna FC Reaal

Nelja värava mees Argo Arbeiter Argo Arbeiter on ainus Eesti jalgpallur, kes on koondise eest löönud neli väravat. Peale tema on vaid viis meest suutnud teha kaabutriki: Vladimir Tell (1923), Arnold Pihlak (1928), Friedrich Karm (1931), Eduard Eelma (1933) ja Indrek Zelinski (1996). Arbeiter tegi oma tembu ära 13. novembril 1996 Andorra la Vella mängus Andorra vastu, mille meie rahvusüksteist võitis 6 : 1. Samal aastal võitis Arbeiter ühe oma Andorrale löödud kolli eest Hõbepalli.

Argoga seoses on mul üks isiklik mälestus. 1998. aastal olin ühe seltskonnaga bussireisil Teplicesse, et kaasa elada Eesti– Tšehhi EM-valikmängule. Ühel hetkel sai selgeks, et bussiga me mängule ei jõua. Kõige tulisemad fännid pugesid kahte taksosse ja sõitsid nagu kilud karbis Teplice poole. Kui kohale jõudsime, jäi mängida kümmekond minutit ja Eesti oli 0 : 4 kaotusseisus. Mälusopis seisab, et olime justkui otsatribüünil, Eesti ründas teisele poole platsi. Ja siis, 90. minutil lõi Arbeiter meie auvärava!

Nõnda, et meie, äpardunud bussifännid võisime lohutuseks öelda: Eesti võitis 1 : 0!

Kokku lõi Arbeiter koondise eest kuus kolli ja mängis 29 mängu.

INDREK SCHWEDE

64

JALKA JUUNI 2016

Foto: Lembit Peegel

van a

foto

lisaaeg Juunikuu sünnipäevad 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Anette Rõõmussaar 03.06 Priit Tomingas 03.06 Juri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 05.09 Kirke Mähar

80 77 43 39 19 38 28 20 56 32 17

05.06 Laada Tereštšenkova 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 09.06 Arvu Sild 09.06 Grenelin Herlis Raud 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Marek Randma

17 24 18 36 72 19 40 36 35 57 36

12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 14.06 Ott Ottis 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 15.06 Ivo-Henri Pikkor 15.06 Kristina Bannikova 16.06 Cristofer Kuusma 17.06 Anne Rei 17.06 Rahel Repkin 18.06 Dzintar Klavan

Eesti spordimuuseumi arendusjuht Ma mäletan ... kuidas oli lapsena 90ndate teises pooles Viljandis jalgpalli vaadata. Suvepäevad rannas lõppesid tihtipeale sellega, et sammud said seatud Viljandi staadioni kassaakna juurde, et mõne krooni eest mängupilet soetada. Seejärel oli juba vaba valik, kas mängu nautimiseks oma rannalina murusemale staadioniservale laotada või koht kergelt ajahambast puretud tribüüniistmetel sisse võtta. Ja pärast rattaga koju.

Olid ajad.

Ma mäletan ... selsamal staadionil toimunud ja kustumatu mulje jätnud Tuleviku mängu Jõhviga. Kui esimese pooltunni möödudes oli eduseis juba 4 : 0, siis oli kibe tegemine potentsiaalsete lõppskooride arvutamisega. Lõppresultaat 14 : 0 purustas senise arusaama jalgpalli piiridest. Tagantjärele protokollist vaadates ilmneb, et Ustritski ja Lelov lõid kahe peale üheksa. Pole paha.

Ma mäletan ... kui ma samal ajal nägin esimest korda oma silmaga Eesti koondise mängu. Kodulinnas toimunud mõõduvõtud Aserbaidžaaniga olid küll väravavaesed, ent telekaamerad, Mart Poom ja Andres Oper olid kohal ning see oli suur asi.

Ma mäletan ... et kuigi omal ajal sai hoovivutti ja koolivutti mängitud parasjagu, siis ilmselge andetuse tõttu piirdusid mu võistluskogemused klassidevaheliste mõõduvõttudega.

Seejuures vastastest nimekamad olid hoopis kohtunikud. Kui

18.06 Martin Mägi 18.06 Martin Käos 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Michael Lilander 20.06 Eliise Poopuu 21.06 Leo Ira 22.06 Algis Roog 22.06 Aliisa Mürkhain

20 18 22 66 48 37 19 17 65 19 17

23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 28.06 Jevgeni Novikov 29.06 Mattias Käit 30.06 Olev Reim

28 17 75 45 45 26 36 18 81

õigesti mäletan, siis mõistsid õigust nii paralleelklassi Ragnar Klavan kui mõned aastad noorem Kaimar Saag.

Ma mäletan ... kui 2005. aastal Tartusse ülikooli astudes sai Tammele mängu vaatama minnes algaja võõrsilmängudel käijana ennast Tammeka toetajate keskel sisse seatud.

Avapoolaja 2 : 0 kaotanud Tulevik lõi teisel poolajal kodumeeskonnale neli ning suurepärase come-back’i üle rõõmustamine ei jäänud samavõrra vihasemaks muutunud tribüüninaabrite tähelepanuta. Kõik lõppes kenasti ning endine Tuleviku karm konkurent Tammeka on klubi suurepärase kogukonnatöö toel tänaseks pea samavõrd sümpaatseks saanud.

Ma mäletan ... kui ma 1994. aastal vaatasin kodu teisest telerist üksinda MM-finaali. Imelise mänguga poolehoiu võitnud lokkidega mängumehe penaltieksimus murdis noore südame.

See aga tagas selle, et järgmine kümnend möödus kirglikult Itaaliale kaasa elades, eriti sümpaatne oli 2000. aasta EMi võitluslik kaitse, mitmekesine rünnakuarsenal ja tärkav Totti maagia. Kuigi nüüdseks olen võõrkoondiste sümpaatiatest pigem hoidunud, siis kergest nostalgiatundest Itaalia puhul on tahes-tahtmata keeruline lahti lasta.

Ma mäletan ... oma mõnetist üllatust, kui hakkasin muuseumis töötades kokku puutuma jalgalliajalooga. Olles olnud teadlik, et jalgpall on ka varasemal ajal Eestis populaarne olnud, oli imestus suur, mida see populaarsus reaalselt tähendas. 1920ndatel oli valdav osa spordilehtede sisust pühendatud jalgpallile – leheruumi said taktikanurgad, mänguanalüüsid, naljajutud jne. Seejuures räägiti 1929. aastal jalgpallist kui rahvusspordist. Rõõm näha, et vaatamata keerulisematele aegadele on jalgpall taas jõuliselt pildis ning tulnud, et jääda.

ma mäletan ...

Siim Randoja

21 47 27 38 21 23 25 18 47 18 55

JALKA EM SINU MOBIILIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

ristsõna

Maikuu ristsõna vastus oli “koondise tohter”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 1. juunil toimuvale Eesti–Andorra maavõistlusele Johann Kõre. Võitjaga võtame ühendust.

Juunikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Joel Lindpere auks tehtava fännisalli.

66

JALKA JUUNI 2016

KIA cee‘d GT-Line.

PEAB VASTU KA LISAAJAL

www.kia.ee

Kia 7-aastast garantiid võid usaldada ka siis, kui konkurendid juba väsivad. Lisaks pakuvad cee’d GT-Line‘i turbomootor ning topeltsiduriga käigukast võidukat kooslust dünaamikast ja ökonoomsusest.

FC Flora väravavaht, Mait Toom Eesti meister: 2015

Parim tiim, parimad partnerid!

Toetame ja elame kaasa valitsevale Eesti meistrile ja mitmekordsele karikavõitjale! Jälgime põnevusega, kuidas kulgeb Eesti jalgpalliajaloo suurima ja mõjukaima klubi FC Flora juba 26 hooaega kestev mängude seeria, mille jooksul on võidetud 10 meistritiitlit, 6 Eesti karikat ja 9 Superkarikat. Kia on FC Flora ametlik autopartner.

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47.

PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 6,2/115, maanteel alates 3,7/113 , keskmine alates 4,9/115.