Jalka (juuni 2017) by Jalka

HIND 2,20 EUROT JUUNI 2017

JANAR TOOMET on kehvadest olukordadest välja tulnud EESTI KÕIGI AEGADE PARIM: MART POOM VÕI RAGNAR KLAVAN? INTERVJUU NAISTEKOONDISE PEATREENERI INDREK ZELINSKIGA ESILIIGA DERBY : FLORA U21 – LEVADIA U21

LISETTE TAMMIK LUUBI ALL

SÜNDMUSKOHALT: TORINO JUVENTUS – ROMA ISSN 1736-7379

Postrid: Sander Kapper Kylian Mbappe Paulo Dybala

TREENER RAUL REBANE

juuni

Aasta tippsündmus on siin

Suve ja tegelikult kogu 2017. aasta Eesti vutisündmus number üks leiab aset jaanikuu 9. päeval, mil Eesti koondis võõrustab kodumurul maailma absoluutsesse tippu kuuluvat Belgia koondist. Staaridest kubisev koondis tuleb Tallinna võitu jahtima, kuid A. Le Coq Arena murule sammuvad pallurid ja vaatemängu nautivad pealtvaatajad ei paku vastastele hõlpsat tööpäeva. Niigi pikisilmi oodatud mängule lisab müütilisust sügisene 1 : 8 krahh Belgias.

Kolm päeva hiljem, 12. juunil leiab võõrsil aset vihane matš Lätiga. Kuna päevad varem mängime Belgiaga, jääb see madistamine Madalmaade vutimeeste varju. Heitlus lõunanaabritega on sellegipoolest meie vutiloo täielik klassika ning loodetavasti suudame seekord esitada parema partii kui mullu juunis, mil Kitseküla murul lepiti 0 : 0 viiki. Juunis saab traditsiooniliselt alguse Evald Tipneri karikavõistluste uus hooaeg. Hetkel on paarid küll veel teadmata, kuid selge on see, et fortuuna tekitab nii mõnegi intrigeeriva vastasseisu. Kuna loosirattas on ka rahvaliiga tiimid, siis pole võimatu, et just sinu külasats võtab koduväljakul vastu mõne kõrgsarja meeskonna. Ole omadele toeks!

2017 JUUNI JALKA

sisukord Kaanelugu lk 48–51

Foto: Lembit Peegel

Janar Toomet vastab lugejate küsimustele väga põhjalikult. Kõige pikema vastuse saab küsimus, kas Eesti võib kunagi tulla maailmameistriks! Muidugi huvitas lugejaid Toometi kujunemislugu: kuidas ikkagi Paide Linnameeskonna pingipoisist sai Eesti koondislane? Miks kujunes teekond koondisse nii pikaks? Toomet räägib oma kõrgkooliõpingutest ja sellest, et üks täiendab teist. Juttu on ka rahast, eeskujudest, tulevikust ja Nõmme Kaljust.

Kolumnid

14 Siim Kera 16 Indrek Schwede Kes on Eesti kõigi aegade parim jalgpallur? Mart Poom? Ragnar Klavan? Subjektiivne värk. Aga joonistame õige tabeli ja paneme kirja mõlema saavutused ja näitajad. Võrdleme neid. Kummal on edu sees koondisekarjääris, kummal klubikarjääris? Kumb on ikkagi parem?

Persoonid & intervjuud 24 Lisette Tammik luubi all

Fotod: Lembit Peegel

Lisette Tammik on raudse iseloomuga: ta ei vahetaks head ja tasuvat töökohta Eesti koondise esindamise vastu. Nelja-aastaselt jalgpalli mängimisega alustanud Tammikut iseloomustavad Flora peatreener Aleksandra Ševoldajeva ja neiut kunagi poistetrennis juhendanud Heigo Väljas.

30 Treener Raul Rebane 38 Joosep Sarapuu – Premium liigast

Prantsuse Guajaanasse Pärnu Vapruses poolsada Premium liiga mängu pidanud Joosep Sarapuu põrutas sügisel Prantsuse Guajaanasse, kus ta Tartu ülikooli bioloogiatudengina õppetööga tegeleb. Ta räägib, kuidas sobivad kokku jalgpalli mängimine ja akadeemilise hariduse omandamine.

Foto: Lembit Peegel

Rubriigid 3 6 10 12 18

38 4

JALKA JUUNI 2017

Juuni Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Eesti–Soome 100+ Eesti–Soome 100+ maavõistlust lähevad mängima ka meie endised koondislased. Selle tähtede mängu eel meenutab meeskonna koostaja Teet Allas oma kogemusi Soomest ja seal võistlemas käimisest. Oma sõna ütleb sekka ka põhjanaabrite legend Jari Litmanen!

Kuu tsitaat “Olen Eesti mõistes väheste treeneritega kokku puutunud, aga hindaksin kõige kõrgemalt oma esimest treenerit Hillar Ottot, kes suutis nii suure hulga inimeste seas jalgpalli pühaks muuta. Paides on samasugust rolli täitnud Viktor Mets. Nemad on minu jaoks need Eesti kõige kõvemad mehed.”

Mario Hansi vastus küsimusele, kes on Eesti kõigi aegade parim treener ja kellelt on enim õppida lk 20–22

20 Premium liiga 22 Punktibörs 42 Pipraterad 44 Minu 11: Anu Säärits 52 Naised: intervjuu Indrek Zelinskiga 56 Maailm: Torino Juventuse – Roma

Foto: Lembit Peegel

mängul Jalgpalliajakirjanik Oliver Lomp elas staadionil kaasa Serie A kohtumisele Torino Juventus – AS Roma ja vahendab meile kogetud emotsioone.

60 62 64 66

10 aastat tagasi Juunikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

Muu

26 Eesti kohtunikud kohtumisest

Mark Clattenburgiga Mis jäi Eesti parematele jalgpallikohtunikele meelde kohtumisest maailma parimaks peetava Mark Clattenburgi-

Foto: Oliver Lomp

ga? Kas oli konkreetseid nippe, mida sai ise järele proovida? Räägivad Kristo Tohver, Mart Martin, Marko Liiva ja jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Hannes Kaasik.

Foto: Uno Tutk

28 Rannajalgpall viib läbi liigade reformi 40 Derby esiliigas: Flora U21 – Levadia U21 46 Evald Tipneri karikavõistlused

Postrid Sander Kapper Tartu Tammeka Kylian Mbappe Monaco Paulo Dybala Torino Juventus 2017 JUUNI JALKA

lembit peegel

Mõniteist kevadist hetke Aprillis ja mais sai jalkahooaeg üles korralikud tuurid. Pingeline penaltiseeria, metsikud tõrjed, skooriv keskkaitsja – elamusi jagus ka kõige nõudlikumale maitsemeelele. Oh seda rõõmu! Just hetk tagasi on tänu Vladimir Avilovi skooritud 11 meetri karistuslöögile avanenud FCIle Evald Tipneri karikavõistluste poolfinaaliuks. 12. aprillil alistasid Lasnamäe mehed finaaliväärilises mängus penaltiseeria järel Nõmme Kalju. Fotod: Lembit Peegel

Meeskonnatöö musternäidis – puurivaht Matvei Igonen valvab ühelt poolt, keskkaitsja Vladimir Avilov hoolitseb teise nurga eest. 6

JALKA JUUNI 2017

lembit peegel

Penaltiseerias demonstreeris oma tõrjeoskust Matvei Igonen, kes suutis ühe käega pareerida ka lisaajal posti tabanud Robert Kirsi soorituse.

Vahetult enne FCI viigiväravat platsile pääsenud Tarmo Neemelo ehk Karu etendab lavastust “Karu ja kera kahekõne”.

Aprilli keskel toimunud kohtumises läks Andre Frolov esimest korda ametlikus mängus kokku endise koduklubi FC Floraga. Frolovi juhitud Paide kaotas Sportland Arenal 0 : 3.

Florakate kaks väravat lõi Sangastest pärit keskkaitsja Madis Vihmann (vasakul). Mai alguseks oli sihvakas punapea sel hooajal rohevalgete eest kirja saanud koguni neli väravat. Eelmisel kahel aastal jäi mehe saldoks üks värav hooaja kohta. 2017 JUUNI JALKA

rubriik lembit peegel

Salakaval kaameranurk! Siit fotolt tundub, et Kalju mehe Janar Toometi teele saadetud löök veereb üle väravajoone, kuid võta näpust – pall otsustas postist mööduda Kalju mängijate ja fännide jaoks valelt poolt. Paide väravavaht Magnus Karofeld ja kaitsja Alex Sander Sepp jälgivad liikumatult palli liikumistrajektoori.

Toometi õigustatud meeleheide. Tõesti jäi vähe puudu! 8

JALKA JUUNI 2017

lembit rubriik peegel Kaljule oli kohtumine Paidega paras pähkel. Võimalusi jagus, kuid lõppviimistlus jäi pahatihti andmata. Juba 3. minutil eksis penaltil Andrei Sidorenkov. Lõpuks tõi kolm võidupunkti Igor Subbotini 84. minuti pealöök ...

… mille vastu kohtumise algusminutitel penaltitõrjega säranud Karofeld oli võimetu.

Hooaja esimesel A. Le Coq Arenal peetud Premium liiga kohtumises lustis päris murule pääsenud FC Flora Viljandi Tulevikuga. 5. mail peetud matši lõppskooriks kujunes koguni 7 : 0. Fotodel käib kõva andmine Flora kapteni Brent Lepistu ja viljandlaste väravavahi Karl-Romet Nõmme vahel. 2017 JUUNI JALKA

nimed & numbrid Rimo Hunt Kui mullu jäi Rimo Hundi Premium liiga saldoks 32 kohtumisega löödud seitse väravat ja üheksa resultatiivset söötu, siis tänavu murrab Haapsalu hunt kaitsjaid märksa vägevamalt. Esimese kümne mänguga sai mees kirja üheksa tabamust ja viis väravapassi. Ründetuus valiti ka Premium liiga esimese ringi parimaks mängijaks.

Kõmsi lasteaed-algkool Et Läänemaal saaksid kasvada uued ründeloomad, käisid programmi “Jalgpall kooli!” treenerid Kõmsil tarkusi jagamas. Kehalise kasvatuse õpetaja Anneli Mänd tõdes hiljem, et lapsed nägid palju uusi asju ja olid “jumala õnnelikud”. Kusjuures, Kõmsis ei pea muretsema, et virtuaalmaailm jalkahuvilised endale napsaks, sest kooli arvutid on nii aeglased, et need ei paku lastele enam huvi!

Getter Laar suure otsuse eel: naisprofi elu pole lust ja lillepidu Eesti naistekoondise väravavahil Getter Laaril (27) lõpeb juunis leping Prantsusmaa kõrgliigaklubi FC Metziga. 2013. aasta suvel välismaale siirdunud ning esiti sama riigi klubis Guingamp leiba teeninud puurivaht pole hetkel kindel, mis tulevik toob. Getter, mis edasi saab? Ma ei oska hetkel vastata. Mingisugused jutud on, midagi tahab Metz mulle pakkuda, aga ametlikku koosolekut pole veel olnud ja konkreetselt ei saa midagi öelda. Ootan, mis nad pakuvad. Mul on endal paar ideed, pean mõtlema ja otsustama. Mis need muud ideed on? Enne ei taha rääkida, kui rohkem informatsiooni on.

11 674

... pealtvaatajat külastas Premium liiga esimese ringi kohtumisi. Võrreldes mulluse avaringiga oli tõus 20%.

95%

... oli Marko Meeritsa tõrjeprotsent Vaasa Palloseura ja HJK vahelises Soome kõrgliiga matšis. Puurilukk tõrjus 20st raamide vahele liikunud pallist koguni 19.

... kaotust teenis väravavaht Getriin Strigini koduklubi Granada lõppenud hooajal Hispaania esiliiga neljandas rühmas. 22 võidust ja neljast viigist hoolimata maanduti tabeli teisel real, triumfeeris Sevilla. Detsembris klubiga liitunud Strigin tegi oma debüüdi aprillikuus.

JALKA JUUNI 2017

Koondise esinumbri Getter Laari tulevik on lahtine. Foto: Lembit Peegel

Saan sellest aru, et oled muid võimalusi uurinud? Kas just uurinud, aga olen peas keerutanud neid mõtteid, et mida tahaksin edasi teha. Variante on, aga kontakteerunud pole. Kui ma tahaksin klubi vahetada, siis ma kindlasti midagi leiaksin, ma arvan, et ei tohiks probleeme tekkida. Nii et oled Prantsusmaal silma jäänud? Hetkel ei räägi ma Prantsusmaast. On ka teisi mõtteid peas olnud, varsti peaks selguma, mis edasi saab. Kas jään siia, lähen mujale või tulen hoopis Eestisse. Kas Eestisse naasmine on reaalne? Alati on reaalne. Mõnes mõttes on see plaan b. Eelisjärjekorras jääksin mujale Euroopasse, aga Eesti variant poleks halb – liituksin mõne klubiga, mängiks, teeks treeneritööd. Sellised mõtted on, aga praegu on see puhas spekulatsioon. Prantsusmaal oled profielu mekkinud, võiks ju arvata, et sa ei taha sellest loobuda. Naiste- ja meestejalgpallis on profielu niivõrd erinev. Naisprofi elu ei ole Prantsusmaal lust ja lillepidu. Ma ei ole väravavahi mõistes vana, aga nii-öelda reaalne elu koputab uksele ja tuleb mõelda, mida edasi teha – kas mängida profijalgpalli või tegeleda paralleelselt ka muude asjadega. Naistejalgpallis pole finantsvõimalused nii head, et saaks kuni 35. eluaastani lihtsalt palli mängida. Neid mängijaid on, aga nad on tipud. Kas see ongi siis see põhiline otsus, mis vaja teha? Jah, põhiline küsimus on, kas jätkata profimängijana või tegeleda paralleelselt millegi muuga.

SIIM KERA

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

HansTHEMAS Uku Leitham HENDRIK – tulevikutäht kümnevõistlusest Kristjan Gold – sportlik raadiohääl BALLETT –

AET SÜVARI

Kairit Kaasik 30. korda Maijooksule Miks selg

Rulluisuvirtuoos Tõnis Paalme

Jooksud ainult

Kaspar Taimsoo trennirutiinid

Lõbusad tantsutrennid

11 trennimüüti

naistele Neli spordiblogijat

Kuidas mõjutada hingamist? Jumping – hüpates vormi!

Liina Sulev Kraam Tšernov E LUST II L

"Maijooks on jooksufestival!"

Kuidas valida toitumiskava?

TARTU JOOKSUMARATONI KA ANEPOISS

MARATONI INFO

Kehaline kasvatus – rõõm liikumisest HIND 4.95

Üleminekuaeg ja üheksakümnendad Eesti spordis

Purjetaja Kätlin Tammiste toitumisnipid

9 772382 818016

AJAVIID E

Mäe

Põlvevigastused ja nende ravi

M EE LE LA HUT US

kõnd

Raju trenn heviaeroobika

E LUS T I I L

ELU S TI I L

ON Epp

Kuidas arendada Energiline löögitugevust? sõudespinning

AJ AV I I D E

A JAV I I DE

HIND 4.95

M E E L E L AHU T U S

M EE L EL AH UT US

300 erilist jalatsipaari

Valdo Jahilo katsetab ﬁtnesskellasid

valutab?

kunst või sport?

Maijooks tähistab 30. aasta juubelit

Kas minitreeningust

Keenia jooksjate on kasu? saladused

kikkpoksi

152 võistlust aastas

spordihetked

MAI 2017

Vabatahtliku töö avardab silmaringi

7 km jooks, käimine ja kepikõnd www.tartumaraton.ee 20. mai 2017

ajab Eesti asja

35. TARTU JOOKSUMARATON 35. TARTU

23/10/5 km jooksJOOKSUMARATON ja kepikõnd 23/10/5 km jooks ja kepikõnd 7. mai 2017 7. mai 2017

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5

MARATONI INFO

Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

MARATONI INFO www.tartumaraton.ee www.tartumaraton.ee

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton toimub 7. mail. Tartu Maratoni Kuubiku sarja kuuluv Tartu Jooksumaraton

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton 7. mail.ja Tartu Maratoni sarjaEtkuuluv Tartu Jooksumaraton toob igal aastal kevadisi jooksumõnusid nautima ligitoimub 10 000 väiksemat suuremat jooksusõpraKuubiku ning kepikõndijat. nii osalejad ka pealtvaatajad ürituse ajal kõigeligi toimuvaga paremini kursis oleksid kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, kõigil toob igal aastal kevadisikui jooksumõnusid nautima 10 000 väiksemat janing suuremat jooksusõpra ningpalume kepikõndijat. Et nii osalejad jooksusõpradel ja ka lihtsalt Tartu Jooksumaratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni

Osaleja info lehekülgedel 2-6 HIND 4.95

TÕNU HENDRIKSON

M AI 2017

A PR I L L 20 17

M ÄRT S 20 1 7

APRILL 2017

MÄRTS 2017

9 772382 818016

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Infonetiga mängides pole mul kunagi derby-tunnet.” Nõmme Kalju mängija Karl Mööl “Ma nutan. Ma tean, et see kõik on naeruväärne, aga ma ei häbene. Seda ma tulingi siia otsima.” Dramaturg Eero Epner Liverpooli kodumängul tunnuslaulu “You’ll Never Walk Alone” ajal

Jalgpall vs. muu sport: Aivar Pohlak: “Rikkust pole meil siin küll kuskil. Harrastajate arvu kasv on nii kiire, et sellele massile tingimuste loomine ja samal ajal tippjalgpalli edendamine on väga suur ja keeruline väljakutse. Näiteks ei tea ma, et teised alad oma rahast baase rajaksid ja peaksid neid igapäevaselt hooldama.” “Teatud struktuurides nähakse jalgpalli millegipärast kui end monopoolselt kehtestada üritavat spordiala. Aga tegelikult on see mäng ju liikumisharrastuse üks põhivaalasid, mis sobib igas vanuses lastele. Selle laiema missiooni eest seismine peaks igale omavalitsusele, spordi korraldamise eest vastutajale ja ka riigile väga korda minema. Teistes ühiskondades on selline hoiak tavapärane, meil veel mitte.” “Aga Tallinnas on äärmiselt keeruline: linn ei taju ühtki tippklubi oma kogukonna osana. Püüame sellest hoolimata hakkama saada ja elu edendada. Üks omavalitsus jällegi soovis meilt jooksuraja ning heite- ja tõukeringidega staadioni ehitustööde 30% katmist. Olime nõus maksma jalgpallilised 30%. Ehitus jäi ära.” Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht: “Meil on jalgpalli kättesaadavus ehk väljakute arv elanike kohta ligi kümme korda väiksem kui näiteks Soomes.” Ajakirjanik Andres Vaher: “Pelkade arvude taha jääb aga palju esmapilgul märkamatut. Näiteks Türgis ja mitmes teiseski riigis on tavaks, et kohalikud omavalitsused ehitavad staadioni ja annavad tasuta klubidele kasutada. Või lähem näide: Helsingi olümpiastaadioni rekonstrueerimiseks kuluvast 261 miljonist katab pool Soome riik ja pool Helsingi linn ehk teisisõnu: kõik see on muu hulgas sealsete alaliitude puhas võit.”

JALKA JUUNI 2017

FC Reaali väravad pakuvad rõõmu paljudele.

Foto: Kuldar Pajula

FC Reaali tabamused aitavad vähihaigeid Liigavuti a ja o on kogutud punktid – see, mitu väravat löödud sai, ei mängi hooaja lõpus suurt rolli. Parem lüüa 30 ja võita liiga, kui tabada 100 korral ja leppida viimase kohaga. Eesti meistrivõistluste IV liiga teada-tuntud püsiasukas Tallinna FC Reaal on otsustanud sel hooajal enese löödud väravatele lisaväärtust anda. Iga Reaali tabamuse korral annetab üritusturundusagentuur Orangetime vähiravifondile “Kingitud elu” 30 eurot! Idee hakkas idanema, kui Reaal otsis endale toetajaid. Mõttetöö tulemusena jõuti järeldusele, et sponsorlusest võiks abi saada veel mõni osapool, ning Orangetime, kel oli juba varem soov vähiravifondi toetada, tuli eesrindliku mõttega kiirelt kaasa. Klubi mängija ja Orangetime’i projektijuht ja partner Mikk Puurmann usub, et heategevuslik pool annab Reaali jalgpalluritele jõudu juurde. “Me mängime küll amatöörliigas, aga kui iga tabamus tähendab lisaks tavapärasele väravale veel midagi olulist, siis see inspireerib ja motiveerib,” sõnab ta. “Isegi kui kaotame, aga lööme värava, annab see nii meile kui ka teistele midagi juurde. Meil on nüüd lisanüanss, mis muudab jalgpallimängu veelgi hasartsemaks. Me teame, et meie mängu tulemusena juhtub midagi.” Tänavust hooaega kolme järjestikuse 1 : 2 kaotusega (juba 90 eurot kirjas!) alustanud Reaal skooris mullu 30 korral. See on ka tänavuse aasta minimaalne eesmärk. “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe muigab, et Reaalilt oodatakse palju väravaid: “Meile sobib, kui nad löövad kümme väravat, aga veel parem oleks, kui 50!” Naise sõnul tuli vähiravifond ideega kärmelt kaasa. “Oleme väga tänulikud, meile meeldivad sellised projektid, kus me saame koostööd teha ning inspireerida teisigi ettevõtteid Eestisse panustama ja Eestit ravima,” lausub Kuusemäe. “Niiviisi tilk tilga haaval me saamegi aidata ning lõpuks ämbri täis koguda.” Varem rohkem korvpalliklubidega koostööd teinud “Kingitud elu” fondi on järjest enam märkamas jalgpalliinimesed. 13. mail toimunud Pärnu JK Vapruse ja Viljandi JK Tuleviku Premium liiga matšil koguti Vapruse sponsori Coolbeti ja publiku koostööl fondile ligi 4000 eurot. “Kingitud elu” fond aitab neid vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik “kulutõhusaks”. Haigekassal on omad moodused, mille järgi nad otsustavad, kas ravim mahub riikliku kindlustuskaitse alla või mitte, ning sageli uutele medikamentidele soodustust ei anta. Just sellises olukorras tõttab appi fond, mis mullu toetas 40 inimese vähiravi kogusummaga 750 000 eurot. Oma panuse saad anda veebilehel kingitudelu.ee.

SIIM KERA

lood & tsitaadid

nii nad

Mängumehe lahkumine Arvu Sild (09.06.1944–28.04.2017) kuulus põlvkonda, kes käis Eesti tasemel võidetud hõbe- ja pronksmedalitega Pirita jõel lutsu viskamas. Oma mälestusteraamatus “Jalgpalliga läbi elu” kirjeldab ta Tallinna Normaga 1969. aastal Eesti NSV meistrivõistlustel kullata jäämist: “Pettumus oli suur. Nii edukalt kulgenud hooaeg sai kurva lõpu. Pärast Kihnu Jõnnis (laevrestoran Pirita jõel – toim.) väljaelamist lendas hõbemedal lutsuviskest Pirita jõkke. Arvatavasti lebab see seal jõemudas tänaseni.” Samast põlvkonnast sirgunud ja Sillaga koos mänginud Roman Ubakivi on kahvatute medalitega lutsuviskamise lood edasi andnud oma lõvipoistele. Mart Poomi raamatus hurjutas Ubakivi oma kasvandiku jalgpallikooli noortemeeskonda, mis polnud Eesti noorte meistrivõistlustel esikohal: “Küsisin, kas ta ei mäleta, mis ma talle rääkisin. Teise või kolmanda koha medaliga võib minna Piritale lutsu viskama.” Ka Arvu Sild oli – oma perekonnanime kohaselt – sild kahe ajastu vahel. Üks ots ulatus okupatsiooniaega, kui Sild oli mängija, ning teine vabanevasse ja vabasse Eestisse. Mängijana oli ta Eesti meister, kolmekordne karikavõitja ja Eesti NSV koondise mängija. 1988. aastal oli ta üks Eesti Jalgpalli Liidu taastajaid ja aastatel 1990–1999 selle asepresident. Kuni tänavu märtsini kuulus ta alaliidu juhatusse. Ta nägi vahetult Eesti jalgpalli vajumist kliinilisse surma, kui meie spordijuhid otsustasid 1969. aastast loobuda osalemisest Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Mälestusteraamatus nimetab ta seda “meie spordiajaloo kõige tagurlikumaks otsuseks” ega mõista: “Miks hävitada spordiala?” Veel oli publikut tribüünidel, kui see otsus tehti, ja Silla hinnang on halastamatu: “Aga see valitsejaid-oinapäid ei huvitanud.” Ta oligi kirglik ja otsekohese ütlemisega jalgpallijuht. Sild taotles alati parimat ja kõik, mis alla selle – sellega võis minna lutsu viskama. Lutsuviskamise vastand oli “mängumees”. Just nii nimetas Sild neid pallureid, kellest ta lugu pidas, ja seda väljendit kasutades oli tonaalsus tema hääles tunnustav, et mitte öelda aupaklik. Vahest seetõttu oli Sillale vaba Eesti jalgpalliliidu juhatuse liikmena eriti tähtis, et ei lakkaks töö järelkasvuga, et ei läheks kaduma eelmiste põlvkondade talletatud teadmised. Just Silla ettepanekul käivitati süsteem, mille kohaselt hakati endisi mängijaid suunama Foto: Lembit Peegel treeneritööle. Arvu Sild ise oli legendaarse treeneri Albert Vollrati õpilane. Kui jalgpalliliit hakkas 2013. aastal aasta treenerit autasustama Albert Vollrati nimelise autasuga, oli Sild see, kes preemia Estonia teatri laval üle andis. Silla 1969. aastal saadud hõbemedal võib küll lebada Pirita jõe põhjas, kuid lisaks mängijana võidetud kuldmedalitele oli ta kulda väärt ka jalgpallijuhina: 2013. aastal sai ta Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärgi kavaleriks. Mängumees oli Arvu Sild ka väljaspool jalgpalli: nii Salvo kui Flora peainsenerina, eraettevõtja, perekonnapea ja vanaisana.

INDREK SCHWEDE

ütlesid

“Tegin põhiliselt aerutamist, kogu lapsepõlv möödus jalgpalli mängides ja jalgratast sõtkudes.” Näitleja Marko Matvere oma noorusest “Kui nüüd tuua võrdluseks jalgpalliklubi Madridi Real, siis pink on pikk, ja tore on istuda peanäitejuhi toolil.” Anonüümne teatraal Elmo Nüganeni kohast Tallinna linnateatris “Teadsime, et ta võtab mõne löögi ära. Küsimus oli, kas ühe või kaks.” Aleksandr Dmitrijev FCI Tallinnast oma väravavahi Matvei Igoneni kohta karikamängu penaltiseerias Nõmme Kalju vastu “Mõtlesin, et ei või olla.” Markus Jürgenson pommiähvardusest Soome meistrivõistluste mängu järel, kui pallurid pidid kaks ja pool tundi ootama, et riietusruumi pääseda

“Eestis on jalgpalli juhtimise juures 40 inimest, EOKs kaheksa inimest, see näitab ka midagi.” EOK president Urmas Sõõrumaa ei tea, et Eestis on jalgpalli juhtimise juures üle 70 inimese “Mänguliselt pole me ühelegi vastasele alla jäänud – ütleksin isegi, et oleme kõigist paremad olnud –, ent puudu on kõige tähtsam: tulemus.” FCI Tallinna peatreener Aleksandr Puštov “Ema, isa, kaks venda ja kolm õde ning mu sõbratar jälgivad kõiki mu mänge kellaajast hoolimata. Isegi kui neil on öö, panevad nad endale äratuse.” Tallinna Levadia brasiillasest pallur Joao Morelli “Eks tulin seepärast ka tagasi, et tegemata asi jäi õhku. Oleksime meistriks tulnud, olnuks eriti hea lõpetada.” Ingemar Teever otsusest mitte karjääri lõpetada “Kui mäng jookseb ilusti ja juhid, on lihtsam ilma kannatada. Aga kui esitus on kehv, hakkad kõrvalisi asju tähele panema: kehv ilm, kehv väljak, võibolla kehv kohtunik. Mure on kuskil mujal, mitte sinu enda mängus.” Flora väravavaht Mait Toom halvast ilmast “Rahast on tore rääkida, aga tihtilugu võib juhtuda nii, et saad vastaseks kaugel asuva meeskonna ning suur osa summast läheb ainuüksi võõrsilmängul käimisele.” Tammeka jalgpallikooli tegevjuht Kristjan Tiirik Euroopa liigasse pääsemisest

2017 JUUNI JALKA

kera komm

KAS FANTAASIA NEELAB REAALSUSE?

SIIM KERA

uni aastani 2017 oli reede kell 17.30 üsna tähtsusetu aeg, mõttetu tilk maailma ajaloo üüratus ajatünnis. Sel aastal on kõik teisiti. Higi otsa ees, kolba sees tossav protsessor, leiavad tuhanded Eesti vutisõbrad minuti (või tunni) või kaks või kolm, et saata enne saatuslikku kellaaega uueks vooruks punkte noppima oma Premium liiga virtuaalliiga (inglise keeles fantasy league) meeskond. Jalgpalliliidu töötajana on mul keelatud metsikust spektaaklist osa saada, kuid virtuaalliiga ja vutisõprade suhe paistab ka kõrvaltvaatajatele kirglik. Kogu asja iva on lihtne. Mängija saab oma meeskonda muretseda 15 jalgpallurit, kes teenivad punkte olenevalt palliplatsil näidatust – kukrut täiendavad näiteks resultatiivne sööt, värav, nullimäng jne. Pika ajalooga mäng sai alguse 46 aastat tagasi Inglismaal, kuigi sarnasel põhimõttel toimiv Ameerika jalgpalli fantasy tekkis juba 1960ndate alguses. Praeguseks võib fantaasiasporti mängida kõikvõimalikel aladel – alates golfi, lõpetades NASCARi autode kihutamisega. Võib tunduda kui mõttetu tilulilu, kuid tegelikult võ14

JALKA JUUNI 2017

mainitud sai, siis ka paljudel kohalikel tab üle kogu mängija keha alates varbaküüntest kuni kõige pikema juuksekarva jalkafännidel on silmis uus säde. Üks sõber, keda varem Eesti vutt väga ei otsani. Mujal maailmas on tegemist ka köitnud, vaatab nüüd internetist mitut metsiku äriga, väidetavalt kulutavad Premium liiga mängu korraga, sest tapõhjaameeriklased fantaasiaspordi peale hab kindlasti näha, kuidas tema valitud igal aastal kokku 24 miljardit (!) eurot. Krõbisev kulub siis nii liigatasudeks kui mehed väljakul hakkama saavad ja kas nende tegutsemine aitab tal virtuaalliika näiteks tasuliste veebisaitide peale, gas oma tuttavatele tagatulesid näidata. kus oma ala eksperdid jagavad juhtVirtuaaljalgpalli suurim häda seisnööre, keda oleks ikka kõige sobilikum nebki selles, et fantaasia võib reaalsusest oma tiimi valida. teerulliga üle sõita. Kõige klassikalisem Mitu aastat potis podisenud Eesnäide on see, et sa oled hiiglaslik Flora ti virtuaalliiga idee sai tänavu tänu fänn, kuid sul on meeskonnas näiteks Soccerneti ja jalgpalliliidu koostööle Levadia ründaja. Päris maailmas ei korraliku roana serveeritud. Mekkitohiks sa Levadia väravat soovida, kuid jaid praeguseks üle 2000. Kui hetk fantaasiamaailmas on see võibolla kõik, mõelda ja koondisemängud unustada, mida sa vajad, et tüütust kolleegist siis ega sellist massi Eesti jalgpallis mööduda ja tulevasel nädalal tööl veidi tihti ei näe. Meeldiv on see, et paljud uhkema olekuga patseerida. Karm. Selneist teevad Premium liigaga esimest line jube dilemma ja hinges möllav vaskorda põhjalikumat tutvust. Selleks tasseis on fantaasiaspordis tavaline. Eriti see virtuaalliiga loodud saigi. Mitu hull on olukord siis, kui tuttavat on maininud, Flora ja Levadia mänet ega nad tegelikult MEIE OMA givad omavahel. Võib suuri osa mängijaid VIRTUAALLIIGA tunduda naeruväärne, alguses ei teadnudki, et internetis korjatud kuid on mõne kuuga Mitu aastat potis punktid on fänlusest pildi selgeks saanud. Ja podisenud Eesti tähtsamad, aga Premier teatud osa neist saab virtuaalliiga idee sai League’i virtuaalliiga aja jooksul kohaliku tänavu tänu Soccer- netikommuunides arujalgpalliga kindlasti veel lähemaks. Nagu neti ja jalgpalliliidu tatakse selle fenomeni kassid, kes alguses koostööle korraliku üle üsna tihti. Parim lahendus? Väidetavalt uut inimest väikeselt roana serveeritud. ainult üks – fantaasiadistantsilt piidlevad, Mekkijaid praeguvutist loobumine. kuid hiljem juba kaissu seks üle 2000. Loodetavasronivad. ti suudavad stoilise Fantaasiaspordi rahuga eestlastest vutisõbrad paremini kutseühingu (jah, selline asi tõesreaalsust ja fantaasiat eristada. Tänu ti eksisteerib) andmetel jälgib 61% virtuaalliigale räägib, arutab ja mõtleb virtuaalliigade mängijatest varasemast üle 2000 inimese iganädalaselt (võibolla rohkem sporti ja 60% loeb rohkem isegi igapäevaselt) Eesti vuti kõrgsarja spordiuudiseid kui enne. Tegemist on iseärasustest ja peensustest. See on kõva küll Ameerika ühendriikide ja Kanada saavutus. Ja mitte vähe. Ning see on inimestel (neis kahes riigis on kokku alles algus. Vaatame, milline number 56,8 miljonit fantaasiamängijat!) põsee 46 aasta pärast on. hineva statistikaga, kuid nagu eespool

1-teist mõtet

EESTI KÕIGI AEGADE PARIM:

POOM VÕI KLAVAN? R

agnar Klavani pääs Liverpooli ja mängud põhikoosseisus on paljude vutisõprade peas tõstatanud küsimuse, kas Raku pole juba ületanud Mart Poomi saavutatut ja võime teda pidada Eesti kõigi aegade parimaks jalgpalluriks. Sellised võrdlused on jalgpallis alati subjektiivsed ja päris lõplikku tõde võrdsete pallurite puhul polegi. Sageli aitab aeg setitada mõtteid ja näidata asju uues valguses. Aga alati saab vähemalt püüda kõrvutada olemasolevaid saavutusi ja näitajaid ning katsuda nii objektiivselt kui see võimalik siiski kaht pallurit võrrelda. Proovime! Eesti koondises on mõlema seis sisuliselt võrdne: Poomil 120, Klavanil 118 mängu. Klavan saab väljakumängijana enda arvele lisada kolm väravat. Muidugi saab välja tuua seda, et Poom oli omal ajal koondisele vajalikum mängija kui Klavan omal ajal. Eelmise sajandi üheksakümnendatel toetus kogu meie mäng kaitsetegevusele ja seal oli kõige suurem lootus Poom, kes oli kõige lähemal rahvusvahelisele tasemele ja kes kümnendi alguses läks mängima Soome, kümnendi keskel Šveitsi ja Inglismaale Portsmouthi. Sealt edasi tuli Derby County. Poomi autoriteet oli just tollast aega ja teiste mängijate koduklubisid arvestades väga suur. Tal ei olnud üheksakümnendatel arvestatavaid asendajaid. Alles Martin Kaalma suutis sajandivahetusel aeg-ajalt vigastuse tõttu eemale jäänud Poomi asendada, olgu selle näiteks või 2001. aasta mälestusväärne 2 : 4 mäng Lillekülas MM-va-

JALKA JUUNI 2017

limängus Hollandi vastu või aasta hiljem sealsamas saavutatud 2 : 1 võit Venemaa üle. Väravas oli neis mängudes Kaalma ja sealtmaalt hakkas Poomile tuge tulema esialgu Sergei Pareiko ja Artur Kotenko poolt. Klavan on koondisele väga tähtis, aga tänu meie jalgpalli arengule on teda kergem asendada kui omal ajal Poomi. Seega saab Poom koondise eest siiski Klavani ees teatava edu.

Suurepärased klubikarjäärid Klubidega läheb asi põnevamaks. Kahe suure võrdluses on väiksemate jalgpalliriikide väiksemad klubid vähem tähtsad. Poomile on kõige olulisem klubi Derby County, mille eest ta pidas 191 mängu ja tegi 57 nullimängu (134 mängu ja 41 nullimängu Premier League’is). Sealjuures oli Poom oma suhteliselt väikese klubiga edukas: meistrisarja 134 mängust 41 võitu, 36 viiki, 57 kaotust. Tema osakaal klubis oli vaat et sama tähtis kui Eesti koondises. Kohalik ajakirjandus ülistas oma eestlasest väravavahti ja klubi fännid valisid ta hooajal 1999/2000 aasta parimaks mängijaks – Inglismaal on see väga kõva tunnustus. Väravavahte reastati Carling Opta Player Indexi järgi ning seal figureeris Poom parimatel hetkedel esikolmikus. Ehk teisisõnu: Poom oli omal positsioonil Inglise liiga kolme parema hulgas. Ehk kolmandat moodi: Poom kuulus oma positsioonil maailma absoluutsesse tippu. Derby County peatreener Jim Smith nimetas Poomi

avalikult maailma parimaks kollkipriks ja linnakese ajalehes avaldasid sama arvamust kõhklev-vaimustunud kõneviisis paljud sõnasaajad: meil on vist maailma parim väravavaht!? Poomi karjääri ilmestavad ka mängud Sunderlandi ja Watfordi eest – ta oli Inglismaal renomeega tegija. Sunderlandi eest lõi Poom oma endisele koduklubile Derbyle Inglismaa tugevuselt teises liigas värava, mis saareriigis suurt vastukaja pälvis. Ja kuigi Londoni Arsenali eest pidas Poom vaid kuus mängu, oli ainuüksi lepingu saamine suur imagoloogiline võit nii talle enesele kui ka Eesti jalgpallile. Muuseas: kahes Arsenali eest peetud ametlikus mängus (90 minutit Premier League’is ja 45 minutit liigakarikas) hoidis Poom võrgud puhtad. Klavan on teinud silmapaistvat väliskarjääri Hollandis, Saksamaal ja Inglismaal. Nullindate keskel mängis ta Almelo Heraclese eest 95 mängu ja lõi neli väravat ning 2009. aastal tuli AZ Alkmaari koosseisus Hollandi meistriks! Ta on esimene eestlane, kes pääses platsile Meistrite liigas. Hollandist viis ta teekond Bundesligasse

1-teist mõtet

Tiitlid Tippliigad Tippklubid Mänguaeg

Klavan Hollandi meister (AZ 2009) Saksamaa, Inglismaa (Holland) Liverpool põhikoosseisus, vahetusmees üks paljudest üks paljudest

Poom Inglismaa esiliiga (Sunderland 2003) Inglismaa Arsenal* põhikoosseisus**

Tähtsus klubis väga oluline Omal positsioonil esimeste seas klubis/liigas Tähtsus fännidele üks paljudest aasta mängija Derbys (2000) Eesti parim jalgpallur neli korda kuus korda * Eelis läheb Klavanile, sest Poom mängis Arsenalis väga vähe ** Tervena oli Poom põhikoosseisus, v.a Portsmouthis

Augsburgi, mille särgis mängis ta 125 mängu ja skooris neljal korral. Hooajal 2014/2015 oli Augsburg Bundesligas viies ja pääses UEFA Euroopa liigasse. Klavan ise oli üks kahest väljakumängijast Bundesligas, kes mängis kaasa kõik mängud! Klavani edu jätkus Liverpoolis, kuhu ta siirdus 2016. aastal. Ta tegi mitu head mängu, liigakarikas lõi kuulsa klubi eest ka värava.

Kes keda? Kuna koondisevõrdlus annab kerge paremuse Poomile, on küsimus selles, kumma klubikarjäär on hiilgavam. Milles Klavan Poomi, milles Poom Klavanit edestab? Joonistame tabeli (vaata ülal). Tabelist näeme, et Klavanil on selge edu tiitlite poolest: Hollandi liigavõidule on Poomil vaid hädapärast vastu panna Sunderlandiga 2003. aastal võidetud Inglismaa esiliiga, mis võimaldas tõusta meistrisarja. Ka tippliigadega on Klavan plussis: tal on kirjas kaks ja pool tippliigat, kuivõrd Holland päris suurte hulka ei kuulu. Mänguajaga on lood teised: Klavan

oli kindel põhikoosseisumängija üksnes Saksamaal. Poom oli seda tervena alati. Ka Poomi positsioon meeskonnas oli ülitähtis – tema päästis tiimile punkte! Klavan oli üks teiste seas. Omal positsioonil, väravas, oli Poom selge esikinnas ja kuulus parimate hulka ka liigas. Ehk siis terves maailmas. Klavan võitleb Liverpoolis seevastu pääsu eest algkoosseisu. Fännidele oli Poom kohati jumala asemik – üks neist kirjutaski meedias, et Derbyt ei päästnud mitte jumal, vaid Poomi tõrjed. Klavan on Liverpoolis jällegi üks paljudest tublidest. Poomi väljapaistvus oma positsioonil ja meeskonnas tähendab omakorda, et ta oli ka rohkem meedias ja pealkirjades. Temast olenes rohkem. Eesti parima auhindasid on Poomil kuus, Klavanil neli. Samas on Klavanil ees mitu mänguaastat, mille jooksul võib ta Poomist mööduda koondisemängude arvuga. Samuti on Klavanil kõik võimalused ületada Poomi kuus Eesti parima jalgpalluri tiitlit. Kuid see statistika iseenesest ei vii Klavanit Poomist ette. Võti asub välisliigades. Klavan peaks suutma end murdma olgu Liverpooli või mõne muu Inglismaa meeskonna põhikoos-

Fotod: Lembit Peegel

seisu. Ta peaks olema omal positsioonil samasugune kindel mees, nagu ta oli Augsburgis. Veel parem, kui ta tõuseks omal positsioonil liiga parimate hulka, mis tähendaks, et ta oleks ühtlasi ka maailma parimate seas. Selles on Klavani peamine mahajäämus Poomist – Poom kuulus oma positsioonil klubi, liiga ja maailma absoluutsesse tippu. Ja see on ka mõõdupuu kõigile, kes tahavad Poomi Eesti kõigi aegade parima jalgpalluri kohalt tõugata. Kõige parem on seda muidugi teha edurivimehel või ründaval poolkaitsjal, sest sellel positsioonil on kergem silma paista. Kasuks tuleks tippliiga tippklubisse kuulumine, tiitlid ja resultatiivsus. Selles ei ole midagi võimatut ja Poomi seatud latt on ühtaegu kõrgel ja teistpidi siiski ületatav. Poomi CV nõrkuseks on just tiitlite puudus ja vähene mänguaeg tippklubis. Mis muud kui: edasi, väikesed Kentucky poisid üle Eesti! INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 JUUNI JALKA

eesti–soome 100

Nostalgiapahvak

saadab endised staarid Soome Ü Juuni teisel laupäeval pakutakse siin- ja sealpool Soome lahte ilmselt nii imelisi tabamusi kui ka kummalisi omaväravaid. Eesti–Soome 100+ maavõistluse üheks vingeimaks madistamiseks tõotab kujuneda mõõduvõtt kahe riigi endiste koondislaste vahel. SIIM KERA

le tuhande koondisemängu uhkelt turjal, astuvad Eesti rahvusesinduse legendid 10. juuni hommikul laevale ja liuglevad üle lahe põhjanaabritele külla. Sama päeva õhtul toimub Eesti–Soome 100+ mammutürituse raames tähtede mäng, kus üksteiselt võtavad mõõtu mõlema riigi endised koondislased. Eestlaste poolt võib hellitavalt meeskonna mänedžeriks kutsuda Teet Allast, kes staarikamba kokku ajas. Kuigi tööülesannete, puhkuste ja vigastuste

tõttu on eemalejääjaid – nimekamatest A-koondisega hõivatud Martin Reim, Andres Oper ja Mart Poom –, läks tiimi moodustamine lepase reega, jaa-sõnad kukkusid huulilt kiirelt. “Sellist asja ei olnud, et keegi oleks üritanud välja vingerdada,” muigab Allas. “Saab taas vanade koondislastega koos mängida, see on asi, mida oodata, põhimõtteliselt on tegemist koondise vilistlaste kokkutulekuga. Uhke on taas Eesti koondise vorm selga tõmmata. Eks vaatame, mis särk meestel mängijaperioodil selga läks ja mis nüüd läheb. Kui on mitu numbrit vahet, siis tuleb alguses pingile jääda. Oleme jõudnud seeniorite ikka ja siin on nagu lastejalgpalliski, et väljakutse on vahva! Meie väljakutse on Soome ära võita ja punkt Eestile tuua.”

Ennenägematu Soome

Marko Kristal võis vastaseid ette võtta ka kinnisilmi.

JALKA JUUNI 2017

Foto: Lembit Peegel

Vanade kolleegidega üheteistkümnespordi mängimisele lisaks pakub nostalgiadoosi Soome. Võrreldes liiduvabariikide noorteturniiride väisamisega oli põhjanaabrite külastamine ehk raudse eesriide tagant läänemaailma kiikamine teine tera ning jättis kustumatu mulje. “Tallinlased olid ju Soome televisiooni vaadanud, põnev oli, et need asjad, mis telekast nähtud, olidki reaalselt olemas,” lausub koondises 143 kohtumist pidanud Marko Kristal. Legendaarne keskväljamees banaanikuhja all kängus olles Maarjamaale ei naasnud, küll tassis troopilist puuvilja kodustele pärnakas Teet Allas. Mehel on sellest ajast, kui ta esimest korda üheksa-kümneaastasena Soomes turniiril käis, lõbusaid meenutusi rohkem kui rubla eest. “Ma ostsin sadamast perele kolm kilo banaane, muidu oli ju ainult üks roheline banaan mitme kuu peale,” lõkerdab endine paremkaitsja. “Soomes

eesti–soome 100 Eesti esialgne koosseis Nime järel koondisemängude ja väravate arv Marko Kristal Kristen Viikmäe Joel Lindpere Sergei Terehhov Andrei Stepanov Teet Allas Urmas Rooba Meelis Rooba Alo Bärengrub Aivar Anniste Vjatšeslav Zahovaiko Janek Meet Argo Arbeiter Pavel Londak Aleksander Saharov Mati Pari Jevgeni Novikov Vahur Vahtramäe Rain Vessenberg

143/9 115/15 107/7 94/5 89/1 73/2 70/1 50/4 48/0 45/3 39/8 37/0 29/6 27/0 25/1 22/1 13/2 7/0 5/0

Kokku: 1038/65 Treenerid: Tarmo Rüütli ja Igor Prins

Soomlaste esialgne koosseis Nime järel koondisemängude ja väravate arv Mikael Forssell Teemu Tainio Mika Väyrynen Harri Ylönen Janne Lindberg Veli Lampi Mika Kottila Jari Ilola Roni Porokara Ville Nylund Jussi Nuorela Paulus Roiha Peter Enckelman Tommi Kautonen

87/29 64/6 64/5 46/1 34/1 33/0 31/7 30/1 24/5 21/0 20/0 20/4 12/0 9/0

Kokku: 495/59

käik lõi täiesti pahviks. Meid paigutati kohalikesse peredesse ja vahvaid üllatusi oli palju. Näiteks määriti saia peale šokolaadi! Ma polnud ka kunagi šokolaadikrõbinaid näinud, mõtlesin, et mis asjad need veel on. Me sõime tol ajal ainult putru ja vorstileiba. Purgis Coca-Cola tekitas küsimuse, et mis

Kristen Viikmäe on vilistlaste koondise suurim väravakütt.

Foto: Lembit Peegel

Jari Litmanen: Eesti–Soome 100+ toob meid üksteisele lähemale Kui eestlaste poolt on Eesti–Soome 100+ suurürituse patroonid Mart Poom ja Signy Aarna, siis põhjanaabrid panevad esindusnägudena vastu Katri Mattssoni ja Jari Litmaneni! Eduka karjääri jooksul näiteks Barcelona ja Liverpooli särki kandnud ning Amsterdami Ajaxiga Meistrite liiga võitnud Litmanen lausus Jalkale, et 10. juuni on eriline päev. “See üritus on tähtis nii eestlastele kui ka soomlastele,” sõnas üleaedsete jalkakuningas. “Jalgpall on mõlema riigi üks populaarsemaid spordialasid ja kuigi meil on palju kultuurilisi sarnasusi, toob see üritus meid üksteisele sõbralikul viisil veelgi lähemale. Ma arvan, et ürituse idee ja atmosfäär sobivad amatöörjalgpalli suurepäraselt ning lõpptulemuse asemel on tähtsam mängust saadav nauding.”

mõttes. Praegu tundub see jabur, et sealt sai igasugust kraami kaasa ostetud. Ega väga ei mäleta, kas ja kuidas me jalgpalli mängisime, tähtis oli see käik ise.” Kui kapitalismi lõputu valik lõi silme ees kirjuks, siis ka jalkaväljakul kogeti palju seniolematut. “Mäletan, et saime selleks sõiduks uue vormi ja uued putsad, meid vuntsiti korralikult üles,” mäletab mees. “Kõik oli ilus ja puhas, muru oli muru – meie olime harjunud mülgastel treenima. Võistkondadel olid joogitopsid, mis tundus uskumatu. Meil ei tulnud pähegi, et võiks mängu ajal juua. Vaatasin suu ammuli vastaste jalgpallisaapaid ja varustust, raske oli mängida! Mäletan, et ostsin sadamas olnud kirpputori’lt (täika – toim.) kaks paari putsasid ja müüsin need pärast Eestis kalli raha eest maha.” 10. juuni heitluse koosseisu kuuluvatest meestest on soomlaste väravavõrku sahistanud Meelis Rooba, Joel

Lindpere ja Kristen Viikmäe. Neist viimane on 15 tabamusega kokku kutsutud koondise suurim skoorija. Kuigi ühistrenni ei plaanita enne mängu teha, üritavad mehed end võimalikult heasse seisu ajada. “Endalgi lõbusam mängida, kui on normaalne vorm ja jõuab väljakul midagi teha,” kommenteerib Viikmäe. Allas loodab, et matšil saavad jala valgeks Alo Bärengrub, Janek Meet ja Vahur Vahtramäe ehk need meeskonda kuuluvad väljakumängijad, kel jäi karjääri jooksul A-koondises värav löömata. Eesti ja Soome legendide vaheline mõõduvõtt toimub 10. juunil kell 17 Telia 5G staadionil. Varem Sonera staadioni nime kandnud väljakul avab päeva kell 13 toimuv U19 koondiste Balti turniiri heitlus ning enne endisi koondisetähti mängivad omavahel riikide erivajadustega esindused. Infot Eesti–Soome 100+ maavõistluse kohta leiab veebilehelt 100games.eu. 2017 JUUNI JALKA

premium liiga

Igava jalgpalli jaoks on elu liiga lühike Rambost ja Phil Collinsist. Kerjustest ja tantsutrennist. Tartu JK Tammekat juhendab tänavusest aastast treeneriduo Kaido Koppel (29) ja Mario Hansi (30) – endised jalgpallurid, kellest esimesel Eesti meistrikuld Nõmme Kalju päevilt ning teisel graafilise disaineri paberid. Panime põneva paari küsimuste abil erisugustesse olukordadesse. SIIM KERA

Kaido Koppel

Sündinud: 09.05.1988 Premium liigas mängijana 61/0

Palun alusta ühe üllatava faktiga enda kohta. Väikesena tahtsin arhitektiks saada. Joonestamine meeldis! Tammeka on poolajaks 0 : 2 taga. Tahad kaitsemängija asemel ründaja platsile saata, kuid Mario on kategooriliselt vastu. Kelle sõna jääb peale? See oleneb täiesti vastasest. Arutame läbi, kus võiks olla nende nõrkused ja kuidas me edu saavutada võiks. Võibolla ei saada me värava löömiseks platsile ründajat, vaid hoopis kaitsja või poolkaitsja, et mängu taktikaliselt muuta. Tammeka mängib eeldatavasti nõrgemaga ja poolajaks on seis 0 : 0. Näha on, et mängijad on loiud ja isutud. 20

JALKA JUUNI 2017

Kaido Koppel.

Millise kõnega tiimi võistlusvaimu süstid? Tuletan neile meelde, miks nad jalgpalli mängivad. Selleks, et häid emotsioone saada. Tuletan ka seda meelde, et mängida tuleb nii, et pärast saad väljakult sirge seljaga ära tulla. Endast tuleb kõik anda. Kes on Eesti parim jalgpallitreener läbi aegade ning millistelt Eesti treeneritelt on sinul kõige rohkem õppida? Tarmo Rüütli. See elamus, mis ta suutis Eesti rahvale pakkuda, on kõigil, kaasa arvatud minul, siiamaani eredalt meeles. Õppida – ma pean lugu Karel Voolaiust, kes oli Pärnu Tervises minu treener. Ta on intelligentne inimene ja hea õpetaja ning mulle väga meeldis, kuidas ta mängis. Eelmise aasta Infonet oli põnev, Puštovil oli distsipliin paigas ja mängujoonis huvitav. Iseloomusta oma treenerifilosoofiat. Aktiivne ja intensiivne stiil. Peab olema

Fotod: Lembit Peegel

näha, et võistkond tahab võidelda ja huvitavaid lahendusi leida. Jalgpalli tuleb julgelt mängida. Lõppkokkuvõttes on jalgpall meelelahutus, väljakul peab olema, mida vaadata. Vaatan seda ise sama pilguga. Kui väljakul on aeglane ja tuim nühkimine, siis ei taha seda ise ka näha. Olen jalgpalliarmastaja, tahan ägedat andmist! Ajakirjanik kirjutab, et Kaido Koppel on läbi aegade halvim Tartu Tammeka peatreener. Kuidas käitud? Unustad või teed vihase kõne ja nõuad selgitust? Kui kriitika on asjakohane, siis tuleb sellega hakkama saada ja omad järeldused teha. Ma olen noor inimene, mul on veel palju õppida, aga eks ma näeks vaeva ja tõestaks mängupildi ja tulemustega vastupidist. Kõnnid Tartus Küüni tänaval ja märkad kolme kõrvuti istuvat kerjust. Mille järgi otsustad, kellele sente anda?

premium liiga Mulle meeldib, kui inimene mängib pilli või näeb muudmoodi vaeva. Kui ma näen, et inimene, kellele ma raha andsin, ostab õlle, siis ma enam ei anna. Olen ise ostnud neile salatit või muud süüa, siis vähemalt tean, et raha läheb õigesse kohta. Kui Vassiljev ja Klavan välja jätta, siis millise ühe Eesti koondislase sa Tammekat tugevdama võtaks? Ma ei tea, kas on vaja? Ken Kallaste või Siim Lutsu, nad on mul head sõbrad ja ma saaksin neid usaldada. Kus sind vabal ajal suurema tõenäosusega kohata võib: tangokursustel või lasketiirus? Mitte kummaski, suvel meeldib hoopis sõpradega korvpalli mängida. Aga kui peaks valima, siis tulistamine. Algkoolis käisin tantsutrennis, aga pisikut sisse ei jäänud. Sinu lemmikbänd esineb samal ajal, kui toimub Mario suurejooneline sünnipäevapidu. Millise valiku teed? Olen käinud Mario sünnipäeval, kus ta on ise bändiga esinenud. Kaks kärbest ühe hoobiga! Mart Helme, Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkur ja Mario lähevad baari. Kellega neist Mario kõige suuremaks sõbraks saab ja miks? Ossinovski, kuna ta on Mario eakaaslane. Rohkem ühiseid teemasid. Kes võidaks sinu ja Mario malepartii? Käisime kohvikus Säde malet mängimas, aga partii jäi lõpetamata. Mario oli võidule väga lähedal, aga tulin tagasi ja lõpuks oli seis võrdne. Kes on parem autojuht, kokk, jalgpallur – sina või Mario? Mariol on pikem sõidustaaž ja väga heaks kokaks ma end ei pea. Parem jalgpallur olen mina, pean end lihtsalt paremaks! Olen tugevamates meeskondades mänginud ja ka Eesti meistriks tulnud. Iseloomusta Mariot kolme sõnaga. Töökas, korraarmastaja, kunstiinimene.

Mario Hansi.

Mario Hansi

Sündinud: 21.05.1987 Premium liigas mängijana 72/5

Palun alusta ühe üllatava faktiga enda kohta. Võibolla on huvitav see, et mul on Siim Valtnaga (Tartu JK Welco peatreener – toim.) üks metal-bänd, mis on kogu aeg ootel. Mõlema töögraafik on päris tihe, aga kui aega tekib, paneme asja käima. Tammeka on poolajaks 0 : 2 taga. Tahad kaitsemängija asemel ründaja platsile saata, kuid Kaido on kategooriliselt vastu. Kelle sõna jääb peale? See näeks välja nii, et ma proovin võimalikult hästi argumenteerida. Kui ma ei suuda Kaidot mõtlema panna, et idee on hea, siis ma olen kehvasti argumenteerinud ja plaan ei ole piisavalt tugev. Tammeka mängib eeldatavasti nõrgemaga ja poolajaks on seis 0 : 0. Näha on, et mängijad on loiud ja isutud. Millise kõnega tiimi võistlusvaimu süstid? Kõige tähtsam on see, et tuleb endale

selgeks teha, miks nad loiud on. Kui asi pole laiskuses, vaid selles, et kellelgi on näiteks tööpäev olnud, siis ma üritaks nad omavahel rääkima saada, et nad hoo üles tõmbaksid. Kui inimesed on laiskusest loiud, siis ma prooviks midagi ümber lüüa või vähe karmimalt ja otsekohesemalt öelda. Ma ei lepi sellega, kui inimesed oma parimat ei anna. Kui annavad ja ei tule välja, on okei. Kes on Eesti parim jalgpallitreener läbi aegade ja millistelt Eesti treeneritelt on sinul kõige rohkem õppida? Olen Eesti mõistes väheste treeneritega kokku puutunud, aga hindaksin kõige kõrgemalt oma esimest treenerit Hillar Ottot, kes suutis nii suure hulga inimeste seas jalgpalli pühaks muuta. Paides on samasugust rolli täitnud Viktor Mets. Nemad on minu jaoks need Eesti kõige kõvemad mehed. Õppida, ma usun, on kõigilt killuke, aga personaalselt huvitab mind väga, kuidas Aleksandr Puštov Infonetis oma asju ajab. Korvpallist oleks õppida Aivar Kuusmaa vaimujõudu ning tähtede ja egode manageerimist Alar Varrakult. 2017 JUUNI JALKA

premium liiga Iseloomusta oma treenerifilosoofiat. Selle aasta alguses mõtlesin ma enda jaoks hea lause – elu on liiga lühike, et igavat jalgpalli mängida. Tahan kõiki mänge võita, aga ma ei saa sellest kunagi täit rahuldust, kui me ei mängi hästi ega anna pealtvaatajatele etendust. Ajakirjanik kirjutab, et Mario Hansi on läbi aegade halvim Tartu Tammeka peatreener. Kuidas käitud? Unustad või teed vihase kõne ja nõuad selgitust? Iseenesest mind teiste arvamus huvitab, aga kui arvab ajakirjanik, kellel ei ole täpsemat infot, kuidas ma oma asju teen või kui palju ma olen Tammekale aega pühendanud, siis see mind väga ei kõiguta. Jätan meelde, aga ei reageeri. Eks see näitab ajakirjaniku enda taset, kui ta õunte pealt lahmib. Kui tal on mingi tõde, siis tuleb leppida ja teha paremini. Kõnnid Tartus Küüni tänaval ja märkad kolme kõrvuti istuvat kerjust. Mille järgi otsustad, kellele sente anda? See, kes kõige kainem on, saab raha. Kui Vassiljev ja Klavan välja jätta, siis millise Eesti koondislase sa Tammekat tugevdama võtaks? Karol Metsa. Piisavalt mitmekülgne, kes suudab erinevatel positsioonidel mängida. Pealegi, meil juba kaks head keskkaitsjat on, keegi peab neile vahetust pakkuma. Kus sind vabal ajal suurema tõenäosusega kohata võib: tangokursustel või lasketiirus? Tahaks vastata, et kummaski ei või kohata, aga kui peaks valima, siis ilmselt lasketiirus, sest olen suur Rambo fänn (muigab – toim.).

Sinu lemmikbänd esineb samal ajal, kui toimub Kaido suurejooneline sünnipäevapidu. Millise valiku teed? Õnneks Kaido ei pea eriti sünnipäevasid. Mulle meeldib väga muusika ning eks oleneb sellest, kas olen bändi kontserdil varem käinud. Kui ei, siis valiks kontserdi. See, kas Kaido solvub, oleneks bändist. Kindlasti ta ei solvuks hiphopi peale, aga see ei ole minu lemmik. Mulle meeldib väga Phil Collins, aga Kaidole ei meeldi üldse. Kui ma valiks Phil Collinsi, siis ta võib solvuda. Mart Helme, Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkur ja Kaido lähevad baari. Kellega neist Kaido kõige suuremaks sõbraks saab ja miks? See olukord võib isegi tekkida! Ossinovski paistaks suure tõenäosusega Kaidole nohiklikult igav. Seda petlikult, sest usun, et Ossinovskis on rohkem, kui ta alguses välja näitab. Pevkuriga on see asi, et Kaido hiphopitaust ei sobi Pevkuri politseiriigiga, võib tekkida ideede põrkumine (naerab – toim.). Ma arvan, et ta saaks Helmega sõbraks, sest Kaido on Elva maapoiss ja Helme küllaltki konkreetne hoiak sobiks Kaidole kõige paremini. Kes võidaks sinu ja Kaido malepartii? Ükskord mängisime. Kaido põhimõtteliselt võitis. Ma olin halvas seisus, kust oleks olnud raske välja tulla. Kes on parem autojuht, kokk, jalgpallur – sina või Kaido? Autojuht mina – Kaidol pole lube. Ta oskab hästi arbuusi puhastada, aga kokakunsti olen ma rohkem harjutanud. Väravas on tema parem, väljakul mina. Iseloomusta Kaidot kolme sõnaga. Agressiivne, konkreetne, südames hea.

Eino Puri (paremal) ja Tammeka peab treenerite soovil püüdlema ilusa jalgpalli poole.

JALKA JUUNI 2017

Eesti jalgpallurite edetabel Koduliiga esimese ringi parim mängija Rimo Hunt on seda ka meie tabelis: ta on 14. kohal, eespool kuraditosin välisliigades pallijat. Suurima tõusu on teinud kaks uustulnukat: Enar Jääger ja Madis Vihmann. FCI Tallinna ebaedu langetas 30 seast Aleksandr Dmitrijevi ja kukutas Dima Kruglovi kümne koha võrra. 1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Siim Luts

4. Karol Mets

–1

5. Sergei Zenjov 6. Taijo Teniste 7. Ken Kallaste

8. Mihkel Aksalu

9. Nikita Baranov

10. Henri Anier

–3

11. Mattias Käit 12. Henrik Ojamaa

–3

13. Artur Pikk 14. Rimo Hunt

15. Marko Meerits

16. Karl Mööl

17. Rauno Sappinen

–3

18. Janar Toomet

–3

19. Andreas Vaikla

20. Markus Jürgenson

21. Enar Jääger UUS! 22. Madis Vihmann UUS! 23. Joonas Tamm

24. Mark Oliver Roosnupp

–2

25. Pavel Marin

–2

26. Mait Toom

27. Dmitri Kruglov

–10

28. Marek Kaljumäe UUS! 29. Brent Lepistu UUS! 30. Mihkel Ainsalu

–2

NOORED KALEVIPOJAD ALUSTAVAD UUT TEEKONDA! U21 EM-VALIKMÄNG

EESTI PÕHJA-IIRIMAA 8. juuni kell 18:00 Kadrioru staadion Pääsmed 5€/3€ saadaval Piletilevis! LHV Jalgpallikaardiga ja Jalgpallihaigla liikmeskaardiga sissepääs tasuta! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

persoon mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Lisette Tammik Eesti naisvuti lootuse Lisette Tammiku plussid ja miinused võtavad analüüsida FC Flora naiskonna peatreener ja koondise abitreener Aleksandra Ševoldajeva ja neiut Tallinna JK Kotkaste poistetiimis juhendanud Heigo Väljas.

Väljakunägemine

Õhuvõitlus Aleksandra Ševoldajeva: On natukene lühem mängija ja pigem on tema tugevus teiste pallide võitmises ja mängulugemises, et kuhu pall maandub. Õhuvõitlus pole tema mängijatüübile kindlasti kõige iseloomulikum, aga õhuvõitlustesse läheb alati ilma igasuguste probleemideta. Heigo Väljas: Poistega mängides tuli ette ka peaga löödud väravaid, aga hetkel jääb õhuvõitlus kindlasti tagaplaanile. Kui olukord nõuab õhuvõitlust, siis ta kindlasti tagasi ei hoia.

Vastupidavus Aleksandra Ševoldajeva: Ei ole probleemi. Suudab terve mängu kesta. Ei mäleta olukorda, kus ta oleks pidanud väsimuse pärast mängust lahkuma. Heigo Väljas: Noorteklassides tal vastupidavusega probleeme ei olnud. Alati võiks parem olla, aga mängides nüüd suurt jalgpalli on see tal siiski piisavalt hea.

Sisu Aleksandra Ševoldajeva: Tuleb trenni ja mängudele alati suure isuga, isegi kõige suurema isuga! Peaaegu alati esimene ja viimane mängija trennis. Heigo Väljas: Võitlejahing. Alla ei anna. Seda, et “täna trenni ei tule”, tema suust ei kuulnudki. Sisu näitab seegi, et suutis aastaid poistega koos võrdselt pingutada.

Löök & sööt Aleksandra Ševoldajeva: Ühed tema tugevustest – söödutäpsus ja -kvaliteet on päris heal tasemel. Löögid samamoodi. Kujutan ette, et kümnest pallist kaheksa suudab sööta või lüüa sinna, kuhu ta soovib. Heigo Väljas: Mõlemad väga head omadused, mida sai varakult kõvasti treenitud ja mis ta anSündinud: 14.10.1998 deka mängijana Klubi: Tallinna FC Flora hästi omaks Endised klubid: Operi JK, Tallinna JK võttis. VäikeKotkad seks miinuseks Treenerid: Kait Talve, Olev Reim, Heigo on tema parem Väljas, Richard Barnwell, Aleksandra jalg ja pikema Ševoldajeva, Katrin Kaarna, Keith Boanas, palli mängimiIndrek Zelinski ne, aga neid Koondis: 16/1 saab igapäevaselt treenida.

Heigo Väljas: “Esimestes trennides ei jõudnud ära imestada, milline talent, tahtmine ja kirg. Poistega treenides ja mängides ei jäänud ta üheski elemendis hätta.”

JALKA JUUNI 2017

Aleksandra Ševoldajeva: Suudab hästi näha ja tekitada olukordi, mida kõik võibolla kohe ei näe. Heigo Väljas: Väga hea, eriti palliga tegutsedes. Kaval.

Jõud Aleksandra Ševoldajeva: Ma ei ütleks, et see tema nõrkus on, aga nagu tehnilistel mängijatel ikka, avaldub temagi tugevus osavuses ja palliga ettearvamatute asjade sooritamises. Ei ole väga jõuline mängija. Heigo Väljas: Aastaid poistega treenides ta kellelegi jõu poolest alla ei jäänud. Hetkel ei ole jõud kindlasti tema tugevamaid külgi, aga selle saab kavalusega kompenseerida.

Liikuvus Aleksandra Ševoldajeva: Üks suurimaid tugevusi. On platsil väga mobiilne ja suudab väga hästi leida ruumi nii kaitseliini vahel kui ka nende taga. Heigo Väljas: Hea. Liigub väljakul targalt. Oleneb muidugi ka positsioonist väljakul ja sellest, mis ülesandeid täita tuleb.

Tehnika Aleksandra Ševoldajeva: Tema kõige suurem tegevus. Palliga tal probleeme ei ole. Suudab seda hoida, kiiresti palliga keerata, üks ühele olukordasid tekitada. Triblamine ja petted tulevad Lisettel täiesti loomulikult. Heigo Väljas: Kindlasti tema tugevaim külg. Tehnilised elemendid omandas ta tänu andele ja töökusele juba väga noorelt. Lisaks tegeles ta tehnika lihvimisega väga palju individuaalselt. Ta võiks oma tehnilisi oskuseid veelgi rohkem ära kasutada.

Kiirus Aleksandra Ševoldajeva: Maksimaalne kiirus on kindlasti selline, kus jääb vahepeal natukene-natukene soovida. See on miski, mille kallal ta ise vaeva näeb, ja oleme koos mõelnud, kuidas seda parandada. Reaktsioonikiirus on tal hea. Heigo Väljas: Saab alati juurde panna nii stardi- kui ka spurdikiirust. Mulle tundub, et hetkel jääb just mõlemast natuke puudu.

persoon mängija luubi all

Jalgpallita elu ei mäleta Aleksandra Ševoldajeva ja Heigo Väljas iseloomustasid just su mängijaomadusi. Millistes neis elementides sa enda arvates kõige parem ja halvem oled? Kõige parem on tehnika, sest poistega mängides oli konkurents niivõrd suur, et seal silma paistmiseks pidi väga tehniline olema. Kuna poisid on väga kiired, siis minu trumbiks oli just tehnika. Mulle meeldis kunagi väga Cristiano Ronaldo, ta oli mu iidol ja mu tehnika on tema pealt õpitud – kõik üleasted jne. Nõrgimaks küljeks on õhuvõitlus. See ei saa mu trump olla, sest olen lühike mängija, selle kallal tuleks vaeva näha. Kas Marta või Messi? See on hea küsimus. Marta! Ta on tehniliselt rohkem minu tüüpi mängija, võtab trikkidega teisi ette. Messi jookseb rohkem mängijate vahelt läbi. Mitu tundi päevas internetis aega veedad? Põhiline aeg kulub koolile ja trennile, nii et võibolla tund on maksimum. Netis tegelen tavaliselt kooliasjadega või vaatan mõnda mängu – ma jälgin hästi palju naistejalkat, mida telekast ju üle ei kanta. Meeldib väga USA naistekoondis ja jälgin ka liigamänge. Naistejalgpall pakub huvi, sest ma tahan teada, mis toimub ja kuidas nad mängivad. Naiste mängust on mul rohkem õppida kui meeste mängust. Kas raamat või teater? Teater. Käin seal paar korda kuus. Ma ei ole lugeja tüüpi inimene, meeldib pigem vaadata, kui lugeda. Mis spordialasid sa peale jalgpalli jälgid? Praegu jälgin Kelly Sildaru. Olen ka ise välismaal suusatamas käinud ja tore on vaadata nii noort ja andekat inimest, kes toob Eestile uhkust. Meeldib ka võrkpall ja muidugi kergejõustik, olümpiamängud ja sellised asjad. Pallimänge ikka vaatan, kui telekast tuleb. Sügisel on tulemas kohaliku omavalitsuse valimised. Saad esimest korda valima minna. Kas lähed? Ei ole plaanis, poliitika mind väga ei huvita. Eks mingil määral minu hääl loeks, aga kui ma seda asja väga ei jaga, pole mõtet ka häält anda. Kes on sinu suurim eeskuju? Alex Morgan. Ta pole üldse minu stiiliga tehniline mängija, vaid hoopis väga sirgjooneline. Kuna ta alustas jalgpalliga üsna hilises eas, siis see, kuidas ta end üles töötas, on väga võluv. Oleme mõlemad ka vasakujalgsed. Mis muusikat enne mängu riietusruumis kuulad? Mul ei ole selliseid harjumuspäraseid lugusid, pigem kuulan seda, mida riietusruumis lastakse ja mis teistel tuju heaks teeb. Pophitid ja Eesti laulud tõmbavad Flora käima! Mis on su halvim iseloomujoon? Võibolla olen liiga kergesti mõjutatav. Näiteks kui teistel on väljakul halb tuju, siis see mõjub ka mulle. Olen tiimimängija, tahan, et teised tunneks mängides samasugust rõõmu kui mina. Halb, et lasen end mõjutada, tegelikult tahaks neid just rohkem utsitada.

Sulle pakutakse su unistuste tööd, kuid see nõuab suurt pühendumist ja ootamatuid komandeeringuid, mis tähendab, et sa saad jalgpalli küll edasi mängida, aga koondise vaateväljast langed välja. Kuidas käitud? Ei võta pakkumist vastu. Koondise esindamine on siiski au ja uhkus. Ma teeksin kõik, et Eesti koondis oleks parem ja areneks. Jalgpalli juurest mind ära meelitada ei saa. Ma alustasin jalgpalliga neljaselt, nii et ma reaalselt ei mäleta aega, mil ma poleks jalgpalli mänginud.

2017 JUUNI JALKA

kohtumine number ühega

Lihast ja luust Mark Clattenburg Päev enne Eesti–Horvaatia maavõistluse vilistamist kohtus maailma parimaks kohtunikuks loetav inglane Mark Clattenburg oma Eesti ametivendadega seminari vormis. Kõik olid sama meelt, et midagi põhimõtteliselt uut ei kuuldud, aga kinnitust seniteatule ja üksikuid nippe sai kõrva taha panna. INDREK SCHWEDE

risto Tohver: Mina sain Clattenburgi kuulates ühe konkreetse idee, mida hakkasin kohe kasutama. Ka meie analüüsime Eestis ammu oma mänge, lõikame välja videoklippe, kategoriseerime neid ja anname oma hinnangud ning püüame nendest õppida, näiteks vea raskusastmed tald ees libistamiste puhul või lubavate rünnakute peatamine või positsioneerimine väljakul. Kõik mu mängud on sedaviisi olukorraspetsiifiliselt kategooriate kaupa läbi töötatud. Clattenburg kirjutab aga kokkuvõtte iga mängu kohta: mis meeldis, mis on kolm suurimat õppepunkti, kui on võimalik neid välja tuua. See annab lõpetatuse – kirjutad oma mõtted läbi ja need jäävad meelde. Hea on seegi, et tekib omamoodi päevik. Koos kirjutamisega saan olulise paremini välja tuua ja endaga kaasa võtta ning mängule enda jaoks joone alla tõmmata.

Teine asi, mida ma küll teadsin, aga mida Clattenburg aitas meelde tuletada, on see, et iga mängu puhul saab midagi olulist ette näha: näiteks kas tekivad mingid võitluspaarid. Kohtunikule on hea, kui ta teab, mis teda oodata võib, ja ta on valmis teatud pingeid maandama. Kohtunik peab olema taustal ja minu jaoks on Clattenburg ses osas vahel liiga piiri peal, aga samas saab ta kasutada oma karismat, mis aitab tal mängijatega paremat kontakti saada. Mart Martin: Ma ütleks, et Clattenburgi esinemise märksõna oli manageerimine. Mulle jäi eelkõige meelde mänguks valmistumise teema. Tema brigaad analüüsib mõlemat võistkonda: kuidas nad mängivad, kes on muretekitajad, kes teevad ja kelle vastu tehakse rohkem vigu, kelle kaudu mängitakse. See aitab olla õigel ajal õiges kohas. Kui

Mark Clattenburg kohtus eestlastest kolleegidega hubases õhkkonnas. Foto: Uno Tutk

JALKA JUUNI 2017

sa pole mänguks valmis, oledki oluliste juhtumiste puhul vales kohas. Vahel on kasulik endale välja joonistada mõne mängija tegutsemismuster – nii heas kui halvas. Clattenburg rääkis ka mängijatepoolsest survestamisest. Nad ei survesta kohtunikku mitte sellepärast, et see oma otsust muudaks, vaid edasiste otsuste pärast. Kohtunik ei muuda ju otsust sisuliselt kunagi, aga teda püütakse mõjutada, et järgmised otsused oleks soodsamad. Reeglid on kõikjal samad, aga Inglismaal on võrreldes Eestiga suurem vaimne surve ajakirjanduse poolt. Oled kogu aja luubi all ja suurema eksimuse korral saad vastu päid ja jalgu. Minul poleks midagi selle vastu, kui pressis arvustataks ka kohtuniku tegevust, aga see peaks olema argumenteeritud, mitte lahmiv analüüs.

MARKO LIIVA:

“Osa Clattenburgi räägitud ivasid ei saagi avalikult edasi rääkida, sest mängijad võivad seda hakata ära kasutama. Näiteks nõksud, kuidas ära hoida lollide kollaste kaartide andmist.” Marko Liiva: Osa Clattenburgi räägitud ivasid ei saagi avalikult edasi rääkida, sest mängijad võivad seda hakata ära kasutama. Näiteks nõksud, kuidas ära hoida lollide kollaste kaartide andmist. Ükski kohtunik ei taha kaarte lehvitada, ükski kohtunik ei taha mängu rikkuda. Samas rõhutas Clattenburg, et neid nõkse saab rakendada ja teatud reegleid pisut venitada vaid ausameelselt: et kumbki pool sisuliselt ei kannataks. Ta rääkis, et kohtunik peab ära tabama, millal mäng raskeks läheb, millal võib see käest libisema hakata. Vahel on kasulik keskväljal edu mitte anda ja peatada mäng, et mängijaid maha rahustada. Ja vahel on isegi hea, kui arst väljakule tuleb, sest see võtab ka mängijatel emotsiooni maha. Clattenburg rääkis, miks ta paneb kella viis sekundit varem käima: siis saab mängule keskenduda esimesest

kohtumine number ühega sekundist. Võib ju juhtuda, et vajutad valesti, kell ei käivitugi, ja võibolla peaks juba viiendal sekundil kollast kaarti näitama, aga sina tegeled hoopis oma kellaga. Selle viis sekundit varem käivitatud aja jätab ta meelde ega tegele avavile järel muu kui mänguga. Clattenburgi sõnul pole ideaalset mängu olemas isegi – ja eriti – mitte maailma parima kohtuniku jaoks. Kõrgemal tasemel kohtunikud teadvustavadki endale rohkem, mida nad tegid mängus halvasti ja mida hästi. Eneseanalüüsi tase on kõrgem, käib pidev töö tehtud eksimuste põhjuste leidmiseks ja otsitakse lahendusi, et neid tulevikus vältida. Meelde jäi ka tema ütlus: iga järgmine mäng on kohtunikule uus võimalus ... oma karjäär lõpetada. Igal tasemel kohtunik unistab kõrgemale tasemele tõusmisest ja Clattenburgi assistent Jake Collin on hea näide selle kohta, kuidas võib kohtunikuna tippu jõuda. Ta liitus Clattenburgi tiimiga 2014. aastal, kui oli 42aastane. Enne seda tal kohtunikuna saavutusi ei olnud ja ta polnud ka eriti noor. Ühel hetkel pakuti võimalust, ta võttis selle vastu ja on nüüd tippude hulgas.

Hannes Kaasik: alustasime Clattenburgiga koos Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik alustas oma rahvusvahelist karjääri 2006. aastal Mark Clattenburgiga samal seminaril ning on inglasega koos mitmel UEFA koolitusel osalenud. “Kuna tähestikus on England ja Estonia lähestikku, siis sattusime tihti koos grupitöid tegema,” räägib Hannes Kaasik. “Nüüd oli Tallinnas meil rõõmus ja meeldiv taaskohtumine.” “Ma loodan väga, et meie kohtunikele ei olnud Clattenburgi jutus midagi põhimõtteliselt uut,” naeris Hannes Kaasik, kelle üks ülesanne on hoida Eesti kohtunikke kursis kõige uuega, mis puudutab kohtunike tööd. “Loodan, et meie kohtunikud said kinnitust, et olgugi Eesti ja rahvusvaheline tase erinev, on mänguks valmistumine üldjoontes sarnane. Ja nad nägid, et Clattenburg on lihast ja luust inimene, kes on jõudnud nii kõrgele. Ta ei ole üliinimene ja see annab ehk teistelegi lisamotivatsiooni edasi pürgida.” Ka Kaasik iseloomustas Clattenburgi väga viisaka, meeldiva ja avatud inimesena. Provotseeriva mõtteavalduse “Telerist vaatab alati vastu kipras kulmuga ja mitte kunagi naeratav Clattenburg” peale Kaasik muigas: “Üks asi on olla suure sõu osaline kõigi vaateväljas teleri kaudu ja teine asi olla avalikkuse tähelepanust eemal. Aga see kipras kulm teleris – eks ta ehk tunnetab, et maailm vajab Pierluigi Collinale järglast, keda imetleda. Temalt oodatakse võibolla Collina suurtesse kingadesse astumist. Omavahel suheldes viskab Clattenburg nalja ja on teistmoodi inimene.”

2017 JUUNI JALKA

rannajalgpall Käärlööki sooritab Sander Lepik (SK Augur Enemat).

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit/Ants Liigus

Rannajalgpallurid viivad läbi liigade reformi Pidevas arengus Eesti rannajalgpall on nüüdisaegset infrastruktuuri arendades ja korralduslikku taset parandades jõudnud sammsammult maailma parimatele lähemale. Algaval hooajal võetakse mängutaseme ja konkurentsi tõstmiseks ette ka mitu muudatust nii meistri- kui ka esiliiga tasemel. ALVER KIVI

JALKA JUUNI 2017

ui varasematel aastatel selgus Eesti rannajalgpalli meister kuue ühepäevase etapi kokkuvõttes, siis tänavu on kavas viis etappi, millest neli esimest on kahepäevased. “Kindlasti tõuseb selle muudatusega mängude kvaliteet,” märgib Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask. “Kui eelmistel aastatel oli meeskondadel kolm mängu päevas, siis see on sellisel tasemel, kuhu oleme jõudnud, juba liiga palju. See annab ka võimaluse liiga ühtlustamiseks, sest kaks mängu päevas kannatavad kõik mängida.” Eelmisel aastal oli meistriliigas

üheksa võrdset meeskonda, vaid IAFA langes ansamblist välja. Kolmas mäng päevas hakkas juba tulemusi mõjutama, sest meeste füüsiline vorm ei pidanud vastu ning tulid 1 : 11 ja 2 : 15 kaotused. Sel aastal on taseme võrdsustamiseks meistriliigas kaheksa võistkonda. Kari-Andri Kase sõnul ongi muudatuste eesmärk tõsta mängu kvaliteeti ja kasutada paremini ära meeskondade potentsiaali. Samas parandab kahepäevane turniir ka tabeli tagumise poole satside võimalusi. Uuendusena saavad väljakud ka tabloo, mis näitab mänguaega. Kui

rannajalgpall varem oli jooksev, siis nüüd on puhas aeg. Ka see võimaldab muuta mängu dünaamilisemaks.

Aitab mängu populariseerida Eesti meistri FC ValiceCari treener Aleksei Galkin peab uuendusi väga heaks ja ütleb, et muudatused on positiivne samm ala populariseerides. “Inimesed saavad ka Tallinnas käia mänge vaatamas ja Narvas on alati palju rahvast,” leiab ta, lisades, et kui väljakul hakkab ka tabloo olema, siis on tehtud jälle suur samm edasi. Galkin tõdeb, et koduväljaku eelis on ka rannajalgpallis tuntav. Pärnus elab mängudele tavaliselt palju publikut kaasa ja ta avaldas lootust, et fännid on meeskonnaga ka Tallinnas ja Narvas, sest toetus tribüünidelt on tähtis. Samas ei usu ta, et konkurents läheks tihedamaks, sest mängijate kvaliteeti uuendused ei paranda. “Need, kes on seni medalitele mänginud, teevad seda ka edaspidi ning viiendale ja kümnendale kohale mängivad satsid võitlevad ka nüüd oma positsioonide eest,” lausub Aleksei Galkin. Mullu hõbemedali võitnud SK Augur Enemati esindaja Kristian Marmori hinnangul tõstab kahepäevane turniir eelkõige mängukvaliteeti, sest mehed saavad oma jõuvarusid paremini sättida. “On suur vahe, kas mängida päevas kaks või kolm mängu, ja saab näha, kuidas mõjutab puhas mänguaeg 36 minutit tulemusi,” märgib ta. Kristian Marmori hinnangul muudatus esimese nelja hulgas tulemusi suurt ei mõjuta, küll aga teeb see olukorra raskemaks tabeli tagumise poole meeskondadele, kellele hakatakse nüüd lööma veelgi rohkem väravaid. “Tasemevahe on esimestel ja viimastel lihtsalt nii suur,” leiab ta. “Samas suurendavad kahepäevased turniirid klubide kulutusi, sest peab arvestama öömajaga ja see maksab.” Mullu üheksanda koha saanud BSC Cosmos Alpha-Innoteci esindaja Anti Luik tervitab muudatusi. “Varem olid mehed kolmandaks mänguks tühjad ja kvaliteeti ei olnud,” räägib ta. “Kahepäevane turniir on tegelikult ka inimestele ja nende peredele parem, sest aega jääb ka muuks

tegevuseks, mitte ainult väljakul olemisele ja mängule mõtlemisele.” Anti Luik usub, et ka konkurents muutub tihedamaks: “Arvan, et tagumised meeskonnad saavad nüüd esimestele ka rohkem hambaid näidata, sest varem tulid väsimuse pealt ka suureskoorilised kaotused.”

Mängud kolmes linnas Meistrivõistluste viis etappi mängitakse kokku kolmes Eesti linnas: Tallinnas Kakumäe areenil, Pärnu RannaAreenil ja Narva-Jõesuus. Meistriliigas on seitse võistkonda Tallinnast, kaks Pärnust ja üks Narvast. Kuna koduväljak annab päris korraliku eelise, siis suurendatakse mängude arvu ka pealinnas, kus arendatakse Kakumäele korralik nüüdisaegse väljakuga rannajalgpalli keskus. Varem mängiti Pirital, kuid kuna seal on avalik rand, kus inimesed igasugu prahti maha loobivad, siis ei suutnud võistluste korraldajad seal enam vajalikku taset ja turvalisust tagada. “Läheme mängupaikade poolest kindlasti professionaalsemaks,” tunnistab Kari-Andri Kask. “Kui Kakumäel ja Pärnus hakkavad olema nüüdisaegsed areenid, siis Narva-Jõesuus mängime juuli lõpus, kui seal on palju puhkajaid ja turiste, kes mängudele saavad kaasa elada. Seal on ka linn ja kohalik meeskond palju panustanud ning positiivset huvi üles näidanud.

Rannajalgpalli meistriliiga kalender 2017 17.‒18. juuni (Tallinn, Kakumäe areen) 1.‒2. juuli (Pärnu RannaAreen) 8.‒9. juuli (Pärnu RannaAreen) 22.‒23.juuli (Narva-Jõesuu) 19. august (Pärnu RannaAreen)

Rannajalgpalli esiliiga kalender 2017 17. juuni (Pärnu RannaAreen) 1. juuli (Pärnu RannaAreen) 8. juuli (Pärnu RannaAreen) 22. juuli (Pärnu RannaAreen) 12. august (Pärnu RannaAreen) 19. august (Pärnu RannaAreen)

Narvas on ka pisut teistmoodi publik.” Kui hetkel peab meistrivõistluste mänge läbi viies arvestama kolme linnaga, siis alaliidule on ka teised Eestimaa rannad ja kohad aktuaalsed ning jõudu mööda on plaanis geograafiat laiendada. Koostöös Viljandi linnaga on juba muretsetud vajalik väljakuinventar, kuid liivaalust platsi ei saadud seekord veel valmis, seepärast avaneb järve ääres rannavuti mängimise võimalus heal tasemel alles järgmisel aastal. Sihikul on ka Kuressaare ja Haapsalu, kus pole seni sobivat kohta leitud, kuid kindlasti kantakse lähiajal ka need mereäärsed kuurortlinnad rannajalgpalli kaardile. Oma osa hakkab siin olema harrastajate liigal, mis soodustab uute väljakute teket. Rahvaliigat sel aastal käivitada ei jõuta, küll aga saab rannajalgpall tänavu 15aastaseks ja sel puhul korraldatakse mitu turniiri, kus kõik soovijad saavad kaasa mängida ja oma võimed proovile panna.

Palju tähelepanu esiliigale Kari-Andri Kask märgib, et suurt tähelepanu pööratakse algaval hooajal ka esiliiga arengule, kus on samuti võetud suund saada Euroopa-sarnaseks, ehk siis mängitakse õige mänguaja ja tasemel väljakutega. “Esiliiga erineb varasemast märgatavalt,” rõhutab Kari-Andri Kask. “Senise turniirisüsteemi vahetame välja liigasüsteemi vastu, mis on analoogne meistriliigaga. Esiliigas hakkab mängima kümme võistkonda, kelle mängijad registreerivad end ka jalgpalliliidus. Viimane on tervitatav uuendus, et saaksime mängijaid üle Eesti kaardistada.” Kui eelmisel aastal tegi esiliigas kaasa 16 meeskonda, siis tänavu on neid kümme ja kõik mängivad omavahel kaks korda läbi. Esialgu on liigasse arvatud 2016. aasta kümme paremat, kellegi loobumise korral saab võimaluse järgmine. “Soovime ka esiliiga taset tõsta ja meeskondade oskusi ühtlustada,” selgitas Kari-Andri Kask. “Korraldame mängud Pärnus headel väljakutel ja loodetavasti on ka sportlik tase korralik.” 2017 JUUNI JALKA

treener

Võitmine ja noortejalgpall “Jalgpallis on väga tähtis teada, millises eas mida mängijatele õpetada,” räägib Raul Rebane. “Need asjad on klubis kõigile treeneritele teada ja neid järgitakse. Lastele endile on isegi trennis väga tähtsad väravad – kes kui palju skooris. Aga mina rõhutan, et kõige tähtsam on õppida. Selleks peab oskama valida turniire. Mängudes peab kogema nii võite kui kaotusi. Kui ainult kaotad või võidad, siis ei õpi suurt midagi. Kõige suurem kasu on siis, kui vastased on võrdse tasemega.”

Jalgpallimaailmas pole Raul Rebast tema nime pärast kellegagi segamini aetud.

JALKA JUUNI 2017

Foto: Kalle Paas

treener

Raul Rebane:

lapsed võivad kõike korraldada! Tartu Tammeka noortetreener Raul Rebane naudib tööd nii oma vanemate gruppide kui ka lasteaialastega. Lapsed nõuavad kannatlikku meelt ja peegeldavad treeneri enda meeleolu ausalt tagasi. Samas panevad naerunäod unustama mured. INDREK SCHWEDE

“P

oisina tegin palju erinevaid spordialasid suusatamisest maleni, aga kõige rohkem tahtnuksin siiski jalgpalli mängida,” räägib Mõniste vallast Hüti külast pärit Raul Rebane. “Seda ma tegingi, aga paraku puudus väikeses kohas jalgpallitreening. Vennaga mängisime iga suvi vanaema juures heinamaal vutti. Kaks tokki oli püsti ja mäng käis õhtutundideni, eriti MMi ajal. Etendasime seal kahekesi telestuudios nähtud top-viie tõrjeid ja väravaid. Seal lähedal oli kuulus Metsavenna talu. Vahel oli teisi poisse ka kambas, sõitsime ratastega küla läbi ja kutsusime kõiki mängima, aga enamasti askeldasime kahekesi. Pärast läksime ujuma.” Mõniste kooli esindusalaks kujunes saalihoki, milles suudeti koolinoorte tasemel olla parimaks üle terve Eesti. Jalgpallimeeskonna kokkusaamine ja konkurentide leidmine on väikeses kohas aga raske ja nii pidi jalgpall ootama. Alles siis, kui Raul Rebane läks õppima Võru Kreutzwaldi gümnaasiumisse, pääses ta Võru JKs korralikult jalgpalli harrastama. Esialgu duublis ja aasta-pooleteise pärast oli ta juba esindusmeeskonnas ning pallib tänaseni Võru

Helioses. Edasi viis tee Tartu ülikooli kehakultuuri õppima. “Kuulsin, et Tartu Tammeka otsib noortetreenereid, ja mõtlesin, et miks ma üldse õpin, kui ei püüa erialast rakendust leida,” selgitab Raul Rebane. “See oli 2014. aastal, kui läksin klubisse vestlusele ja mind võeti vastu.” Rebane tunnistab, et sai ülikoolist palju kasulikku teooriat, eriti psühholoogiasse puutuvat. Aga praktiline töö on hoopis midagi muud: “Lapsed võivad kõike korraldada! Näiteks poisid läksid enne ja pärast trenni omavahel kaklema. Tead ju küll, et nii ei tohiks, aga tollal ei osanud ma midagi mõistlikku öelda, ma ei saanud aru, miks peaks selline asi üldse juhtumagi. Toona ei osanud nii vaadatagi, et tegemist on väga tõsise asjaga. Praegu järgneks kohe kõne lapsevanemale ja vestlus. Oht on selles, et kui asjaosalised pääsevad kergelt, siis on sellised asjad kergemad korduma. Õppisin paari kuuga Tammekas rohkem kui ülikoolis terve stuudiumi ajal. Õppisin oma vigadest ja teisi kõrvalt vaadates. Töötasin Alar Trummi kõrval, kellelt sain palju kasulikku.” Praeguseks on bakalaureuseõppe läbinud Raul Rebane Tammekas 2003/2004. aastal sündinud ja 2011. aastal sündinud Valgete rühma peatreener. Jalgpallitunde käib ta andmas ka Hansa kooli esimese ja teise klassi õpilastele ning Karu lasteaialastele. Väikestega tegelemine talle sobib. “Iga grupi puhul peab arvestama, et treening oleks eakohane ja harjutustega saadaks hakkama,” räägib Raul Rebane. “Kõige väiksemate puhul on tähtis, et oleks lõbus ja selle varjus nad õpiksid ka. Kui nad maha istuvad ja väsivad, siis on see märk, et on igav. Treening ongi selline, et vahepeal räägid juttu ja siis tuleb jälle uus harjutus. Meeleolu

peab olema positiivne ja see algab alati treenerist. Kui lähed halva tujuga, siis peegeldavad lapsed selle kohe vastu. Sa saad selle täpselt sama mõõduga tagasi: neil ei tule asjad välja nõnda, nagu peaks. Märksõnaks on kannatlikkus ja seda mul õnneks jätkub. Mulle meeldib, et nad on rikkumata ja mul on võimalus neid aidata saada paremaks jalgpallis ja inimesena. Püüan õpetada, kuidas peaks elus käituma. Nendega tegelemine on suurepärane: mulle meeldib, kui naerul näod vastu tulevad ja kõik mured ununevad.” Treeneri D-litsentsiga Raul Rebane tahab lähiajal rõhku panna koolitustele. Iga treening on oluline ja ka treener peab omalt poolt suutma andma maksimumi, kasutama võimalikult tõhusalt talle antud aega. “Mingit muud eesmärki peale õppimise mul hetkel ei ole,” ütleb Rebane. “Tahan saada võimalikult kõrge kvalifikatsiooni ja oma ametis edasi liikuda. Lastega tegelemist ei tahaks samas jätta, nendega meeldib mulle väga. See on ka paras proovikivi, sest tänapäeva lapsed kipuvad olema jonnakad. Kui kullimängus ei saa olla kull, siis on nutt lahti. Aga sellele tahtmisele ei tohi järele anda. Muidu saab ta vale õppetunni, et nutmine viib sihile. Aga elus nii ei ole. Ei juhtu suurt midagi, kui tema tönnimine märkamata jätta, ta saab sellest üle. Jalgpallitreening ongi nagu elukool. Siin käib ju pidev suhtlemine, olukorrad vahelduvad ja kõigele sellele peab reageerima. Kukutakse ja tõustakse. Vahel aidatakse teineteist püsti – tore vaadata, kui nii juhtub! Mulle on väga oluline, et minu gruppides oldaks üksteise suhtes sallivad ja uusi tulijaid võetaks hästi vastu. Et kõigil oleks hea olla. Oleme üks võistkond ja kõik peavad end võrdselt hästi tundma.”

2017 JUUNI JALKA

Torino Juventus

Argentiina

PAULO DYBALA Foto: Paolo Magni/AP/Scanpix

Foto: Eric Gaillard/Reuters/Scanpix

Tartu Tammeka

SANDER KAPPER

Foto: Jana Pipar

AS Monaco

Prantsusmaa

KYLIAN MBAPPE

rubriik kaks jumalat

Paremkaitsja madudega maadlemas Joosep Sarapuu Pärnu Vapruse eest Tartu Tammeka meeste vahel söötu otsimas.

Pärnakas Joosep Sarapuu (22) on ehe näide sellest, et jalgpalli ja kõrghariduse omandamist saab ühendada. Premium liigas poolsada mängu kirja saanud noormehe haridustee on viinud teda eksootilisse Prantsuse Guajaanasse. KRISTJAN KARRON

artu ülikooli bioloogiatudeng Sarapuu on 2016. aasta sügisest Eestist eemal, kuna talle avanes ainulaadne võimalus praktiseerida oma erialaga seostuvat kohas, kuhu eestlane tihti ei satu – vihmametsas. Pärnu Linnameeskonna eest nii Eesti tippliigas kui ka esiliigas kokku peaaegu sada korda väljakule jooksnud mees nii kaugelt enam trennis käia ei saa ja pidi meeskonnale hüvasti ütlema. “Teadsin, et kutid saavad ka ilma minuta ilusti hakkama,” ütleb Sarapuu, kelle lahkumine meeskonnast käis ladusalt ja heade sõnade saatel. Varem oli Sarapuu mänginud jalkat lihtsalt Tartus õppimise kõrvalt. 38

JALKA JUUNI 2017

“Kui mind alguses meeskonda kutsuti, siis me ikka rääkisime sellest, et ma käin Tartus ülikoolis ja sealt nagu ära tulla ei tahaks, ning ütlesin, et käin nii palju kui võimalik ja vaatame, mis välja tuleb. Seega oldi teadlikud ja arvestati ja minu arust saime asja klappima. Mina olin rahul.” Tõepoolest, kõrghariduse omandamine ja Eesti kõrgeimas liigas mängimine ei tundu olevat üksteist välistavad asjad, mispärast loodab Sarapuu sügisel Eestisse naastes jalgpalli edasi mängida. Ta tahaks mängida võimalikult kõrges liigas, olenemata sellest, kuhu võib jalgpallikarjäär teda viia; ja loodab, et saab kõvasti mänguaega, ilma et see takistaks haridusteed. Pärnus läks Sarapuul tudengi kohta üpris ladusalt. “Pidime hakkama saama nendega, kes parasjagu võtta olid. Tänu sellele ilmselt püsisingi satsis ka kooli kõrvalt ja minimaalselt meeskonnaga treenides sees,” meenutab Sarapuu, kes noortejalgpallis on samamoodi nagu paljud teised päris mitu positsiooni läbi mänginud. “Päris noorena olin isegi väravavaht ja hiljem ründaja, aga pigem ilma väravavaistuta ründaja. On ka äärepoolkait-

Foto: EJL

set proovitud ja ka keskkaitset. Mingil hetkel tundsin, et äärekaitse võiks olla see positsioon, kus end kõige paremini realiseerida saan, ja nii ta läks.”

Marko Lelov tagaselja kiitis Paremkaitse Sarapuule sobib, kuigi arenemisruumi on alati, nagu õigel jalgpalluril ikka: “Suur nõrkus on minu puhul kindlasti kiirus. Mu tippkiirus on ikka jube väike ja esimesed sammud on ka nagu äsja ärganud kilpkonnal. Võibolla heal päeval teeks sprindis mõnele väravavahile ära, kui hästi läheb. Ja peaks ütlema, et tehnikat mul ka eriti ei ole.” Kuid hoolimata eestlasele kombeks olevast tagasihoidlikkusest on Sara-

KILPKONNAGA VÕIDU

Mu tippkiirus on ikka jube väike ja esimesed sammud on ka nagu äsja ärganud kilpkonnal. Võibolla heal päeval teeks sprindis mõnele väravavahile ära, kui hästi läheb.

kaks jumalat tee peal kuningboad ja siis, noh, tegelesin ülejäänud aja maoga.” Guajaanas tuntakse ka jalgpalli, kuid tagasihoidlik Eesti võib julgelt öelda, et selle riigi jalgpallist on meie vutt ikka kaugemale arenenud. Sarapuu sattus korra kohaliku meistriliiga mängule, mille põhjal julgeb teha järelduse, et sealne tase on nõrgem kui Eesti oma ja meie jalgpall on arenenum. Aga sellest saab väljakul olles kindlasti paremini aru. “Enamikul ajal mängust peksti suvaliselt diagonaale ja pikki palle,” meenutab Sarapuu. “Kohtunik määras penalti ja lasi palli juba paika panna, aga siis tühistas selle

Joosep Sarapuu – ikka omas elemendis, aga kaugel Prantsuse Guajaanas.

puul jalgpalliväljakul tegelikult ka häid omadusi: “Kunagi olevat Marko Lelov mingis trennis öelnud, et mul on väga hea mängulugemine, ja et ma olen tänu sellele suuteline tegema palju vaheltlõikeid. Mind ennast ses trennis kohal küll ei olnud, ilmselt olin Tartus, aga sõbrad pärast ütlesid.” Nagu kõik teavad, on terves kehas terve vaim, ning Sarapuu pole seda õpingute kõrvalt unustanud. Küll aga on Prantsuse Guajaanas trenni teha raskem kui Tartus või Pärnus. “Nüüd natuke aega tagasi ostsin endale palli, et mingisugune tunnetus alles oleks, kui Eestisse tagasi tulen,” räägib Sarapuu. “Eks see loodus siin muidugi segab ka seda trennivärki. Ükskord jooksma minnes lõppes trenn viis minutit pärast seda, kui see alanud oli, sest kohtasin

Foto: erakogu

pärast seda, kui oli abikohtunikega rääkima läinud. Selgus, et pool minutit enne penalti määramist oli audiga mingi jama olnud. Pallipoisse ei olnud ja vahetusmehi oli ka mõlemal meeskonnal paar-kolm.” Guajaanasse läks Sarapuu, kuna on juba lapseeast saati vihmametsas elamisest unistanud. Eestlastest (bioloogia)tudengid on sealses kämpingus töötanud ligi 20 aastat. Üks eestlane on kirjutanud ka raamatu “Minu Prantsuse Guajaana”. Sarapuu sai kontaktid kaugele maale minekuks ühel kanuumatkal paadikaaslaselt. Sarapuule polnud Eestist lahkumine eriti raske, ilmselt ka seepärast, et ees ootas keskkond, kus ta oli tahtnud viibida. “Kõige raskem osa oli vist teadmine, et sa ei näe oma sõpru aasta aega, aga kui ma poleks siia tulnud, siis ma oleks endas ikka väga pettunud olnud,”

tunnistab ta. “Teen kõike, mida vaja: ehitan, parandan, hoian ümbrust korras, tassin asju, vaatan, et elekter ja vesi oleks olemas jne.” Vahepeal on tarvis ka turiste loodusesse viia, aga suurema osa ajast saab ikka džunglis seigeldes veeta. Seiklustest hoolimata hakkab elu ilma jalkata ikka kripeldama. “Kui nüüd märtsis uus hooaeg hakkas, siis oli küll igatsustunne natuke peal – et tahaks ka mängida ja möllata ja jalkast mõnu tunda,” tõdeb Sarapuu. Kuna ülikooli pooleli jätma Sarapuu kindlalt ei hakka, siis tuleb valmistuda samasuguseks drilliks nagu enne välismaale minekut. Ülikooli kõrvalt jalgpalli mängida on muidugi raske ning mõnikord üks ikka teist natukene mõjutas. Nädalavahetusel tuli sageli ette võtta marsruut Tartu–Pärnu–Narva–Pärnu–Tartu ja näiteks teisipäeval ootas ees eksam. Aga hakkama ta sai. Kas sellist rakkes olemist Sarapuu ka teistele soovitab, ei oska ta kohe öelda, ning sõnab, et täiesti professionaalsel jalgpalluril ikka teises linnas ülikoolis käia ei tasu. Kui aga selline proovikivi vastu võtta, siis peab oma valikus ikka väga kindel olema. “Pean ütlema, et kõige tähtsam asi on õige eriala valik, ja tähtis on kindlasti proovida endale sellel alal mingi väljund leida,” soovitab Sarapuu. Asju poole südamega teha ta ei soovita, peab ikka väljakule saama ning ka koolis häid tulemusi saavutama: “Aga kui juba mina suutsin sellisel moel teha mõlemat, siis ma ei näe põhjust, miks teised seda suutma ei peaks. Nii et tasub proovida, ajaraiskamine see kindlasti pole ja kes teab, võibolla leiate ka ennast kunagi Jalka ajakirjast.” Mis kasu on bioloogiast jalgpallis ja jalgpallist bioloogias, ning kas on üldse mõtet kahte korraga teha? Sarapuu on oma valikuga rahul, kuid ei oska üht teise ette panna. “Mõlemad on omamoodi ettearvamatud ja suudavad tekitada minus väga häid emotsioone. Ilmselt kui üks oleks märgatavalt põnevam kui teine, siis oleksin ammu juba ühest loobunud,” tõdeb Sarapuu. Jalkast tulenev võhm aitab ka teadustööl kaasa: “Võibolla kui kunagi bioloogina vaja jaaguareid või liblikaid metsas taga ajada, siis olen jalgpallile tänulik.” 2017 JUUNI JALKA

esiliiga

Levadia U21 vs. Flora U21

ehk 412 mängu Premium liigat esiliigas Kuigi Premium liiga esinelik on viimasel kahel hooajal olnud Tallinna tiimidest pungil, mistõttu on suurenenud vihaste ja oluliste linnamadistamiste hulk, võib pealinna ja kogu vabariigi kõige klassikalisemaks derby’ks pidada endiselt Flora ja Levadia vahelist heitlust. Jälgida kahe priske mõõduvõttu ainult kõrgsarjas oleks aga liiga peavooluline. Tõsiuskliku vutihipsteri vunts sahiseb erutatult siis, kui ta läheb kaema, kuidas pallivad esiliigas kahe suurklubi duubeltiimid. SIIM KERA

õuan 26. aprilli õhtul Maarjamäe kunstmuruväljakule kell 18.20 ehk 40 minutit enne mini-derby algust. Esiliigat juhtiva Flora ja kuuendal kohal paikneva Levadia kohtumise eel on sooja küll neli-viis kraadi, kuid tigeda tuule abrakadabra teeb tajutava temperatuuri üsna võikaks. Teised on nupukamad kui mina – nemad pole õigustatult soostunud niivõrd

Premium liigas skoorinud mehed esiliigas – Valeri Šabanov jälitamas Herol Riibergi.

vaatemängu nautima näiteks Eesti naistekoondise ründemängija Lisette Tammik ja hetk hiljem Flora esindusmeeskonna juhendaja Arno Pijpers, kellele tulevad seltsi teisedki treenerite kamba liikmed Aiko Orgla, Norbert Hurt ja Jürgen Henn. “Treenerite tiimil on alati midagi kindlat, mida me mängijalt näha tahame; mida ta peab näitama, et meile muljet avaldada,” kommenteerib abitreener Flora ja Levadia duublid esiliigas Henn seda, millise pilguga esindussatsi 1 2 tehniline tiim 3 esiliiga matše 4 jälgib. “Selline 5 6 mäng ütleb suh7 tumise, vaimse 8 poole, tehniliste 9 omaduste ja 10 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 mänguliste asjade kohta päris Tallinna FC Levadia II Tallinn FC Flora II Aastast 2016 nimedeks: Tallinna FC Levadia U21 ja Tallinna FC Flora U21. palju.”

JALKA JUUNI 2017

vara staadionile tulema. Küll on kohal kohtumiseks konte soojendavad meeskonnad ja arvatavasti äsja treeningu lõpetanud kaks teismeea-eelset, kes peavad riietusruumide poole sammudes heikinabilikku maadlusmatši. Suurem osa rahvast hakkab saabuma umbes kümme minutit enne mängu algust, mil tribüünidel istub peale minu veel viis inimest. Varsti jõuavad platsi kõrvale

Foto: Lembit Peegel

esiliiga Sügav vastasseis Meeskondade koosseisudes on peale värske vere ka omajagu kogemusi, mängu jooksul käib platsil 32 jalgpallurit, kel on kamba peale kokku koos lausa 412 kohtumist Premium liigas (vaata lähemalt kõrvalkastist). Tuntumatest nimedest sibavad palliplatsil ringi Priit Pikker, Svjatoslav Jakovlev, Kevin Aloe ja Herol Riiberg. Kuigi Premium liiga mehi jagub, on duublite vastasseisust esmapilgul raske tabada Flora ja Levadia esindusmeeskonna omavahelise mängu atmosfääri. Ametliku protokolli järgi on kohal 80 silmapaari ning trumme põristavaid fännirühmitusi või teisi tulihingelisi toetajaid nende hulgas ei ole. Üldiselt jälgitakse kohtumist vaikuses, publikus tekitab suuremat müra vaid värav ehk floraka Oliver Rassi poolt 69. minutil tagaposti saadetud pall. Aga kui unustada vaatajaskond, leiab derby-tunnuseid küll – vaid üks tabamus ja kompromissitu võitlus, kus keegi jalga lõdvaks ei lase. Levadia U21 tiimi kapten Kaspar Mutso tõdeb, et mängijatele on tegemist erilise õhkkonnaga heitlusega. “Treenerid rõhutavad alati, et see on põhimõtteline mäng,” sõnab ta. “Vahet pole, mis tabeliseis on, see on igipõline vastasseis. Siin on suure mängu atmosfäär.” Varem ka ise FC Flora duubli peatreeneriks olnud Jürgen Henn leiab, et vähemalt tema ajal oli omavaheliste heitluste puhul tegemist hooaja suurimate mängudega. “Duubli peatreenerina tundsin seda erilise mänguna,” alustab Viljandist pärit mees. “Kui Argo Arbeiter oli samal ajal Levadia duubli peatreener, siis ta arvas sama, meil oli omavahel kihvt andmine.

Levadia on tiim, keda tahad alati võita, ja nende vastu pole kunagi viigiga rahul. Flora ja Levadia vastasseis on nii sügaval, et siin ei ole vahet, mis kohtadel tiimid on, lihtsalt tahad vastast võita, ning Levadia võitmine on kõige magusam tunne.”

Tuul puhub pisara Kui päev varem samal väljakul toimunud Premium liiga matš Levadia ja Kalju vahel pakkus lisaks kahele väravale vihma ja lörtsi, mistõttu osa publikust otsustas poolajal, et kodu on mõnusam paik, siis sel kohtumisel ilmataat rahvast märjast ollusest säästab. Sellegipoolest on tuul nii kõva, et puhub siinkirjutajal silmast pisara välja. Kojusõidu asemel otsustavad mõned pealtvaatajad seekord kahe poolaja vahel oma keha autos soojendada. Isegi mängul viibiv kõikenäinud fotograaf Lembit Peegel tõdeb, et sellist aprilli ta ei mäleta. Kõleda ilma talujate hulgas tundub kõige rohkem olevat mängijate tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid, kellest paljud on end sooja fliisteki sisse kookonisse mähkinud. Noorte Kerdi, Jete ja Beatrice temperatuuri hoiab kollane tekike. “Ma ei arvanud, et nii külm on, ma polnud sellega arvestanud,” muigab Kert, kes lause peale külmavareseks tituleeritakse. Kolmekesi on tuldud vaatama sõbra, FC Flora U21 tiimi kapteni Romet Ridamäe esitust. Kohtumises kollase kaardi teeninud 19aastase nooruki mänge käivad nad võimaluse korral alati jälgimas. Ridamäe juhatusel hoiab Flora kaitseliin oma puuri puutumatuna ja liigub Levadiast tabelis juba 12 silmaga ette. Aga tühja sellest punktivahest – vihane vastasseis jääb.

Premium liiga esiliigas Flora ja Levadia vahelises U21 satside mõõduvõtus käis mõlemalt poolt platsil 16 jalgpallurit ning murule pääsenud sportlastel oli kokku lausa 412 matši Premium liiga kogemust. Nime järel meistrisarja mängude ja väravate arv.

Tallinna FC Levadia U21 Priit Pikker Martin Käos Moorits Veering Alex Roosalu Valeri Šabanov Kaspar Mutso William Opoku Asiedu Svjatoslav Jakovlev Mart Paul Preiman Markus Vaherna Jevgeni Gurtšioglujants Markus Lokk Daniil Sheviakov Cristofer Kuusma Devid Lehter Robert Lepik

83/0 0/0 0/0 0/0 36/1 11/1 1/0 83/8 0/0 1/0 71/3 0/0 0/0 1/0 0/0 0/0

Kokku: 287/13 Mängus osalenud Levadia pallurite keskmine vanus: 20 aastat ja 5 kuud

Tallinna FC Flora U21 Ingmar Krister Paplavskis Mairo Miil Romet Ridamäe Marco Lukka Kevin Aloe Kristjan Kask Herol Riiberg Raimond Eino Oliver Rass Henri Järvelaid Pavel Fedorenko Otto-Robert Lipp Rasmus Saar Joonas Soomre Oskar Berggren Kristjan Jürgenson

0/0 0/0 0/0 36/0 54/1 0/0 21/6 0/0 0/0 1/0 3/0 0/0 0/0 0/0 13/0 0/0

Kokku: 125/7 Levadia U21 kapten Kaspar Mutso (vasakul) võitlemas Flora mehe Raimond Einoga.

Mängus osalenud Flora pallurite keskmine vanus: 18 aastat ja 3 kuud Allikad: transfermarkt.com, jalgpall.ee Statistika 2. mai seisuga

Foto: Lembit Peegel

2017 JUUNI JALKA

pipraterad pippraterad

Jalgpall ja melu selle ümber

Fotod: Jana Pipar

Fotograaf Jana Pipar on üles võtnud Nõmme Kalju meeskonna kolmel kodumängul toimunud platsikõrvaseid tegevusi. Oma kolme peamise Tallinna rivaali vastu on klubi pakkunud korralikku valgussõud, tuntud lauljaid, kirbuturgu ja näidistreeningut.

Nõmme Kalju ja Tallinna Flora marsivad väljakule ja korraga algab vägev valgussõu.

Nõmme Kalju ja FCI Tallinna mängul esines publikule Jana Kask. 42

JALKA JUUNI 2017

pippraterad pipraterad

Kui vastaseks oli Levadia, toimus staadionil kirbuturg.

Kristen Viikmäe viis Kalju–Levadia mängu raames läbi näidistreeningu väikestele huvilistele.

Merlyn Uusküla hoidis Levadia-mängu vaheajal publiku meeled erksad.

Ka Roosad Pantrid saavad hakkama meeleolu loomisega.

Soojalt riidesse ja täiega peale! Hiiul saab kogeda küünarnukitunnet. 2017 JUUNI JALKA

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Anu Sääritsa 11: Ruhnu karust ja Neymarist

“S

iin on loomingulised pallivõlurid ja akrobaadid, temperamentsed ja intelligentsed liidrid,” avab spordireporter Anu Säärits oma koosseisu tagamaid. “Mehed, keda olen intervjueerinud, kelle mänge olen vahetult vaadanud, keda erinevatel põhjustel väga imetlenud.” Fabien Barthez Tekitab mõnusa surina, sest mine sa tea, kas teeb vapustavaid pantrihüppega tõrjeid, püstihulle konnahüppeid üle ründajate või triblab palliga poole väljaku peale. Raamist väljas etteaimamatu akrobaadi postrid kaunistasid 1990ndatel Tartus minu toa seinu. Laurent Blanc Kes teine Barthezi kiilaspead õnnemärgiks suudleks? Sellisest kilomeetrite kaugusele enesekindlust ja väärikust kiirgavast kaitsejuhist unistaks iga tiim. Põnev valik Eesti koondise ette, kui mingil hetkel otsustatakse suunda muuta. Gerard Pique Lendur, kelle peale võib loota. Võimsa keha, hea vaistu ja kõva distsipliiniga. Kümne aasta jooksul on isegi kuuvarjutusi rohkem olnud kui katalaanil punaseid kaarte. Tiki-taka söötmiskunsti valdav karuse naeratusega romantik. Giovanni Trapattoni Loominguliste mängijate toitja, kes sai ka Musta Pantri (Eusebio – toim.) rünnakuisu kustutamisega hakkama. 2011. aastal intervjueerisin teda Dublinis, kui ta võttis Iirimaaga meie poistelt EM-pääsme. Jagas vastuseid unustamatu väärikuse ja respektiga. Claudio Suarez Asteekide asutatud linnast sirgunud rekordiline mehhiklaste tööhobune, kes väljakul iga ilma ja valuga. MXi liiga (Mehhiko kõrgsari – toim.) mängul rääkisid mulle kohalikud, et ta kasvas kahte tuppa surutud üheksalapselises peres ja läks õhu saamiseks hoovi, kus toksis tunde mudas ja liivas palli. Zinedine Zidane Mees, kes ei jäta sind hätta ega häbisse. Kohe näha, et tegelenud ka judoga. Esimesest sammust väljakule annab märku, et on kohal ja juhib loomulikul moel vägesid. Kaka Brasiillase jalutuskäik Tallinnas oli sama müütiline kui Ruhnu karu seiklus. Elegantse kiiruse ja tehnikaga vastastest mööda purjetaja, kes pommitab mõlema jalaga. Rio olümpial olin samas väikeses hotellis, kus Brasiilia koondis, ja Neymariga lifti jagamine tundus sama loomulik 44

JALKA JUUNI 2017

Lionel Messi

Zlatan Ibrahimovic

Diego Forlan

Zinedine Zidane

Kaka

David Beckham

Laurent Blanc

Gerard Pique

Giovanni Trappatoni

Claudio Suarez

Fabien Barthez

kui hambapesu – olümpial tähti ju igal meetril. Küll tundub siiani sürrina, et Eesti sai Brasiiliaga oma kodumurul mängida ja tabloole jäi 0 : 1. David Beckham Kui Tallinnas pärast EM-valikmängu inglasel randmest kõvasti kinni haarasin, et rahvas ässa arvamuseta ei jääks, siis vaatasid mulle vastu ülipeenelt hooldatud sõrmed ja värvitud küüned. Ikkagi moeikoon! Kui mees jagab millimeetri täpsusega selgeks õpitud tsenderdusi ja kõmmutab karistuslöökidest nii ägedaid väravaid, siis võib ju tal ka mõni nõrkus olla. Lionel Messi Pekingi olümpial nägin, kuidas väike geenius ei saanud sportlaskülas hingegi tõmmata, sest isegi teiste alade ässad tahtsid skoorimasinaga pilti teha. Ei kadesta ühtegi kaitsjat, kes peab teda taga ajama. Zlatan Ibrahimovic Talle jäävad kõrgemate korruste akrobaatilised pallid. Sobiks mõne trikiga hästi filmi “Gravitatsioon”, kus kõlab Pärdi muusika. Zlatanil on äge killer-instinkt ja karisma. Diego Forlan Intelligentne, tundlik ja sõbralik liider. MM-turniiri parima mängijana Eestis lumehange sukelduma pidanud uruguaylane näitas kaotuse järel, et on džentelmen jalgpallisaabastes, sest ei muutnud ühegi žesti ega sõnaga Eesti koondise suurt võitu väiksemaks.

Juua või mitte juua - selles pole küsimus! Tavalise vee puhul ei tajuta piiri, millal on küllalt. Tulemuseks on ebamugav loksumistunne maos. Suurte koguste palja vee joomisel lahjeneb veri, üleliigne vesi väljub neerude kaudu, tekib peavalud ning äärmuslikul juhul isegi hüperhüdratsioon. Süsivesikutega spordijoogi puhul on probleemiks liigne suhkur. Enamus tootjaid eelistab lisada spordijoogile tavalist suhkrut (odavaim tooraine). Jälgi tooteetiketil “süsivesikud” rea all “sh suhkruid” rida. Mida rohkem on lisatud suhkrut (glükoosi), seda problemaatilisem võib olla joogist saadava energiahulga omastamine. Juhul, kui kogu suhkruhulk vereringesse ei imendu, tekivad kõrvetised. Nõnda pole pärast trenni mõnda aega võimalik süüa normaalset toitu. Kui palju ma higistan? Vedelikukaotus sõltub meie ainevahetuse kiirusest ning on väga individuaalne. Parim viis vedelikukaotust ennustada on oma kehakaalu monitooring. Astu kaalule enne trenni, liida juurde tarbitud vedeliku hulk

ning lahuta saadud summast enda kehakaal pärast trenni. Saadud number on higistamisel kaotatud vedeliku hulk. Kui sa tead kaalukaotust 30 min. intensiivse treeningu järel, võid prognoosida enda vedelikukadu jalgpallimängus sama tempo juures. Kui palju ma pean jooma? Selle parimaks kontrollvahendiks on kehakaal ning selle muutus raske pingutuse järjel. Meie kehakaal langeb trenni ajal valdavalt vedeliku arvelt. Suurt rolli mängib õhutemperatuur- ja niiskus. Sõltuvalt trenni intensiivsusest võib kaotada 0.5-2 L vedelikku tunnis. 2% vedelikukaotust kehakaalust võib vähendada kehalist töövõimet isegi kuni 20%. Sporditeadlased soovitavad taastada 150% koormuse ajal kaotatud vedelikust 5 tunni jooksul pärast pingutust. Tuleks juua 600 ml vedelikku tunnis (5 h jooksul) juhul, kui koormuse tagajärjel oli vedelikukaotus 2kg. Igaüks saab teha omad arvutused ise.

Mida ma peaksin jooma? Inimorganismist 60-65% moodustab vesi. Kehas ringlev vedelik pole sama, mis kraanivesi. Uuri, kas joodavas vees on piisavalt soola (naatrium). Sportlane vajab minimaalselt 0.7g soola 1 L vedeliku kohta. Kõige rohkem kaotamegi higistamisel soola. Vette lisatud mineraalained (eriti sool) parandavad vedeliku omastamist isegi kuni 2 korda. Palju vähem läheb kaotsi magneesiumi ja kaltsiumi. Ometi on ka neid aineid vaja. Ilma nendeta ei toimu lihaste pingutus- ja lõdvestusfaas piisavalt tõhusalt. Kuidas vältida lihaskrampe? Kes kurdavad lihaskrampide üle, peaksid juba enne raskemat trenni jooma mineraalvett magneesiumi ja kaltsiumiga. Teine võimalus on valida mineraalijoogi tabletid. Eesti Jalgpallikoondis kasutab SiS Go Hydro veeslahustuvaid tablette. Soolakapslid ja magneesiumi-ampullid jäägu pigem triatleetidele, kelle treeningkoormused on kohati ekstremaalsed.

Science in Sport Baltikumis: www.geelijaam.ee FB: Science in Sport Estonia Instagram: @geelijaam

tipneri karikas

Hiigelkaotusega kuulsaks ehk külamehed professionaalide vastu Eesti karikavõistlused on aegade jooksul kuulsaid ja kummalisi tulemusi kamaluga pakkunud. Rahvaliiga satside lubamine tõotatud maale lõi pildi veelgi kirjumaks. Jalka meenutab viimaste aastate megakaotusi. SIIM KERA

“E

ks see ole nagu valikturniiridega, suured ütlevad, et Eesti ja San Marino võiks mudagruppi lükata, et nad jalus ei oleks, aga jalgpall oma eheduses sellest kaotaks,” kommenteerib Virtsu Jalgpalliklubi esindaja Veiko Valdna olukorda Evald Tipneri karikavõistlustel, kus fortuuna tahe võib kõrgsarja ja rahvaliiga klubid omavahel kemplema panna. Valdna on loosijumala kummalist keerdkäiku omal nahal tundnud. 2015. aasta 13. juunil pallis ta Infoneti ja Virtsu vahelises sensatsioonilises karikamängus, mis lõppes tugevas koosseisus pallinud kodutiimi 36 : 0 võiduga. Meedia läks tulemuse peale sõgedaks! Uskumatust skoorist kirjutasid BBC, Telegraph, Eurosport, erinevad Itaalia portaalid; külas käis “Aktuaalne kaamera”. Isegi paar aastat hiljem on tillukese sadama-

Üheskoos sõbralikult ringis – karikavõistluste kaval kämmal võib kõige tug

aleviku nimi vutifännidel meeles – hiljuti Saksamaal jalgpalli nautinud Valdna tuttav sattus kohalikega jutusoonele ja Virtsu nime mainides meenus neile kohe suureskooriline jalkamatš. Pärast mängu sai Virtsust kuum koht, kuhu tahtis leiba teenima tulla mitu vutimeest. Kohaliku klubi esindamiseks saadeti sooviavaldusi näiteks nii Inglismaalt, Itaaliast kui ka Brasiiliast. Võõrpallurid ei mõistnud aga Eesti liigasüsteemi olemust. Nimelt loodeti, et tegemist on klubiga, mis suudab palka maksta ja elukohta pakkuda. Kui tehti selgeks, et nii teps mitte pole, kadusid Virtsu-entusiastid kui vits vette.

Mäng otsustati poolajal Kui Eurovisionil kehvema koha saanud artistide pihta meeldib netikommentaatorile visata kergekäelisi nooli stiilis “ta häbistas tervet Eestit!!!”,

siis kohtumises 80 minutit pallinud kapten Valdna tunnistab, et tema pole legendaarse matši kohta negatiivseid arvamusi kuulnud. “Kindlasti olid mõned sellised, kes mõtlesid, et juhtus midagi jubedat, kuid tasemevahe oli lihtsalt üüratult suur,” meenutab mees praeguseks tegevuse lõpetanud klubi kuulsamat hetke. “Kõik, kes jalgpallist midagi teavad, saavad aru, et külamehed läksid professionaalide vastu mängima. Kui nemad omavahel kiiresti söötsid ja me söödu saanud mängijale peale jõudsime, polnud pall mitte teisele, vaid juba kolmandale mehele edasi söödetud. Väga vinge kogemus oli, üritasime kõigest väest, aga kuna tahtsime Infonetile üht väravat ära lüüa, läks skoor selliseks. Kui me oleks läinud kohe algusest peale hambad

Tartu või Tallinn?

Legendaarne mäng legendaarse skooriga.

JALKA JUUNI 2017

Foto: Virtsu Jalgpalliklubi

Tänavuse aasta Evald Tipneri karikavõistluste finaali pressisid end esimest korda nii kõrgele pääsenud FCI Tallinn ja Tartu JK Tammeka. Viimase kümne aasta jooksul on see teine kord, mil mõni ülikoolilinna klubi karikafinaalini jõuab – 2008. aastal jäi Tartu JK Maag Tammeka alla FC Florale, 2014. aastal polnud Tartu FC Santosest vastast Tallinna Levadiale. Suur Tartu–Tallinna vastasseis leiab aset 27. mail kell 16 A. Le Coq Arenal. Suurel klubijalgpallipäeval selgitatakse ka naiste karikavõitja, avatud on festivaliala ja põnevat vutinodi saab soetada jalgpalliturult. Täpsemat infot kõigi ürituste kohta leiab veebilehelt jalgpall.ee.

tipneri karikas

gevamad saata vastamisi kõige väetimatega.

ristis bussi parkima, oleks meile 15 või 20 väravat löödud.” Avapoolajal (vaid) 13 korral skoorinud Infoneti pallurid võtsid 15minutilise puhkepausi ajal naljaga pooleks eesmärgi vähemalt 30 tabamust kirja saada. Õnnestus! Kümme neist läks praeguse Kalju mehe Trevor Elhi arvele, kes hiljem luges Facebookist kommentaari, et Elhi tuleks nüüd kindlasti Madridi Reali osta! Mees, kes on karjääri jooksul pallinud viies sellises karikamängus, kus tema võistkond üle kümne värava lööb, tõdeb, et skoorimise möllus tal vastastest kahju ei hakka: “Ise on nad karikavõistlustele tulnud ja eks nad ikkagi pingutavad.” Koondises ühe mängu pidanud vasakkaitsja on Valdnast vastupidisel arvamusel ning leiab, et esiti võiksid omavahel madistada madalama liiga meeskonnad, ning alles siis peaks võistlustulle lisanduma tippsatsid. “Ma arvan, et selliseid mänge ei ole väga kellelegi vaja,” lausub Elhi. “Suured ei saa midagi, väikesed saavad suured pakid ja lähevad koju tagasi.”

Kaotus pole uhke Paar nädalat ja mõni päev pärast Virtsu vintsutamist Infoneti poolt oli õhus uus rekordskoor. Paide Linnameeskond võttis rahvaliigas palliva JK Raudteetöölised korralikult ette ja oli juba poolajaks 19 : 0 eduseisus. Teisel neljakümne viiel keskeestlaste hoog rauges ja lõpptulemusena säras tablool 31 : 0. Täismängu kirja saanud JK Raudteetööliste esindaja Tarvo Luide sõnab,

Foto: Lembit Peegel

et kohtumisele vaadatakse positiivselt tagasi ning pikisilmi oodatakse juba järgmist Premium liiga vastast. “Kui tihti tekib võimalus mängida oma riigi kõige tugevama liiga meeskonnaga?” küsib mees. “Me oleme asjaarmastajate meeskond, me ei teinud kellelegi häbi ja oleme seda asja kogu aeg huumoriga võtnud, saime aru, et kaks eri

Tammeka ning FCI tee finaali 1/64-finaal Tartu JK Tammeka – Tartu FC Santos 2:0 1/32-finaal Tartu JK Tammeka – Läänemaa JK 3:0 FCI Tallinn – Tallinna JK Piraaja 9 : 0 1/16-finaal Tallinna FC Levadia III – Tartu JK Tammeka 1 : 8 FC Tartu – FCI Tallinn 0 : 11 1/8-finaal Tartu JK Tammeka – Rumori Calcio Tallinn 5 : 1 FCI Tallinn – Tallinna FC Levadia 2 : 1 1/4-finaal Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka 0 : 0 (0 : 1, l.a) Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn 1 : 1 (3 : 5 pen) 1/2-finaal Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond 0 : 0 (4 : 2 pen) FCI Tallinn – Narva United FC 2 : 0

maailma sattusid kokku. Kui pall meile juhtus, siis lõime selle nii kaugele, kui saime, ja ootasime, millal Paide tagasi tuleb. 90% ajast oli meie väljakupoolel 19 mängijat, teisel pool oli ainult nende väravavaht ja üks kaitsja.” Raudteetöölised sattusid samuti Eurospordi veergudele ning tegid ilma mujalgi meedias, näiteks päev pärast mängu oli Luide telefonitoru teises otsas Moskva ajakirjanik. Vastupidi Virtsule aga terasteelaste postkast välismängijate CVdega ei täitunud. Nii nagu unistab A. Le Coq Arenal mängimisest Luide, teeb sama Kohtla-Nõmme mängumees Marko Rooden. Kui FC Helios oli 2012. aastal esimene rahvaliigasats karikasarjas, siis Kohtla-Nõmme mängis aasta hiljem esimese rahvaliiga meeskonnana karikasarjas Premium liiga tiimi vastu. Kadrioru staadionil peetud 1/32-finaali kohtumises kaotati Nõmme Kaljule 0 : 14. Kohtla-Nõmmel oli toonase valitseva meistri vastu suur au mängida ja kohtumist oodati huviga. Kaotusnumbreid peab Rooden viisakaks, eriti kui arvestada, et kohtumise kulgu mõjutas tugevalt külaliste väravavahi Artjom Golubevi 36. minuti punane kaart seisul 0 : 1. 0 : 14 kaotus aga nii imetabane ei olnud, et sellega maailma meediaväljaandeid kõditada. “Ma ei arva, et suure kaotusega välismaa meediasse saamise üle tuleks võistkonnal uhkust tunda,” arvab Rooden. “Meile oli uhke see, et 0 : 14 ei olnud meie jaoks nii suur lüüasaamine, ning mehed said edaspidiseks indu juurde!” 2017 JUUNI JALKA

lugeja kĂźsib

Janar Toomet on Kaljule andnud palju hoogu ja loovust.

JALKA JUUNI 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Janar Toometiga

jalgpallimängu sügavama sisu otsingutel Kas Eesti koondisel on kunagi võimalus maailmameistritiitel võita? See on kõigest üks küsimus, mis Estonian Business Schoolis õppiva Janar Toometi (27) teele heideti. Nõmme Kalju ja Eesti koondise mängumees vastas Jalka lugejate küsimustele põhjalikult ja endale omase filosoofiaga. SIIM KERA

aljud jalgpallurid elavad sada protsenti ainult jalgpallile. Kas teised huvid – sinu puhul siis kõrgharidus – pärsivad pallurit või aitab silmaringi avardamine ka väljakul uusi uksi avada? (Carl, Nõmme) Hea küsimus. Minu puhul on ülikool kasuks tulnud. Olin pikka aega seisukohal, et kõige parem on keskenduda täielikult ühele asjale, aga kogemus on näidanud, et teiste huvidega tegelemine tuleb kasuks ja aitab mõtteid mujale viia. Huvitav on märgata paralleele jalgpalli ja muude asjade vahel. Tänu koolile olen mõistnud, kui väärtuslikud on need kogemused, mis ma jalgpallist saanud olen. Vahepeal ma mõtlesin, et mingis muus valdkonnas oleks raske alustada, aga nüüd arvan pigem, et jalgpalli sees oldud aeg on väga õpetlik olnud. Jalgpallis olev suhtlemine ja meeskonnatöö on mind inimesena aidanud. Arvestades, millistes tingimustes ja keskkonnas olen suutnud vastavalt oma väärtushinnangutele käituda, paistavad mõned teised olukorrad kordades lihtsamad. Millega seletad oma “hilist arengut” ja alles nüüd “õidepuhkemist”? (Tom, Kalamaja) Suurimaks takistuseks olid pidevad

vigastused, millest ma ei suutnud lahti saada. Ma võtsin noorest saati jalgpalli tõsiselt – vahepeal isegi liiga tõsiselt –, ja see tähendas seda, et sisuliselt andsin endast igas olukorras kõik ning paratamatult vajas keha sel juhul vastavat taastumist, ning mul polnud tol hetkel sellist haridust, et sellega ise toime tulla. Tänu inimestele, kes mulle nõu andsid, õppisin neid probleeme vältima. Ootasid üsna pikalt oma suuremat läbimurret, paljud oleks selleks ajaks ilmselt karjäärile kriipsu peale tõmmanud. Kuidas sina vastu pidasid? Kas oli endal nii suur tahe? Kas oli suur pere tugi? (Maarja Nurm, Rakvere) Jalgpalliga jätkamine on mul mitmel korral suure kahtluse all olnud. Olukord on nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult väga kehv olnud, aga otsustasin toona jalgpalli mängida vähemalt seni,

Alati ei tule välja!

kuni leian selle kõrvalt midagi, mis võiks tõsiselt huvi pakkuda. Selle aja jooksul õnnestus aga tervis pidama saada ja nälg tuli tagasi. Jalgpall pakkus taas positiivseid tundeid, mille pealt kasvas motivatsioon alaga edasi tegeleda. Palun seleta, kuidas on see võimalik, et mees, kes ei saa hooaja alguses Paideski eriti peale, jõuab aasta lõpuks Eesti koondisse? (Tarmo Ala, Võru) Ma detailidesse ei tahaks minna, aga see oli minu jaoks huvitav aasta. Kui ma Paidesse läksin, olin ma väga rahul ja nägin, et see on hea lüke. Paraku lihtsalt läks niimoodi, et mulle ei usaldatud mänguminuteid, mistõttu pidin plaanid ümber tegema ja uue lahenduse leidma. See, et sain Kaljus põhis mängida ja koondisekutse teenisin, tuli puhtalt tänu sellele, et kuigi mind Paides ei usaldatud, töötasin iga päev täpselt samamoodi, nagu ma oleks seda teinud põhikoosseisu kuuludes. Tegutsesin oma süsteemide ja plaanide kohaselt ning tänu sellele oli mul võimalik Kaljus normaalses vormis jätkata. Miks valisid just Nõmme Kalju? (@liisi.m2esalu) Kuna minule oli tähtis kooli minna, siis tähendas see seda, et pidin Tallinnas trenni tegema, ja ega väga palju valikuid ei olnud. Teised klubid huvi üles ei näidanud ja tegelikult oli Frantsevi (Sergei Frantsev, Kalju peatreener – toim.) usk minusse see, mis lõpuks määravaks sai. Varem mul Kaljus (Toomet oli seal ka aastatel 2013–2014 – toim.) nii hästi ei läinud, mängisin ebastabiilselt ja olin vigastustega kimpus. Eks ole arusaadav, miks minusse usk nii suur ei olnud, aga Frantsev tõi välja selle, et kui ma Sillamäel olin, siis ta mind mujal ei näinudki kui ainult trennis. Küsis naljatades, kas ma elan ja magan 2017 JUUNI JALKA

lugeja küsib ka riietusruumis. Tema oli minu teist poolt näinud ja oli valmis minuga riskima. Kui sa ei teeniks leiba jalgpallurina, siis millise elukutse esindaja sa oleksid? (@hhehelena) Keeruline küsimus. Enne valiku tegemist tahaksin veel õppida. Praegu meeldib mulle koolis väga käia. Kahju, et seda huvi varem ei tekkinud, nooremas eas oleks olnud lihtsam kool läbi käia. Eks see amet oleks juhtimise ja ettevõtlusega seotud. Mulle meeldib, kui peale süsteemse tegevuse on ruumi ka loomingulisuseks. Kas elad oma jalgpalluripalgast kenasti ära või pead koonerdama? (Simo, Keila) Ütleme nii, et soe kodu ja söök on olemas. Kooli eest tuleb maksta, seega üle ei jää suurt midagi, puhkuse ja meelelahutuse jaoks peab rahaasju planeerima. Pilguga palli taltsutamas.

Mida on sul öelda neile inimestele, kes veel ei käi Eesti meistriliiga mängudel? (@mrlegokas) Tulge toetage oma kodukandi meeskonda! Kogukonna väärtuse loomine on üks tähtsamaid ülesandeid, mida Eesti jalgpall kannab. Oleks ju tore, kui iga meistriliiga klubi suudaks saada kokku mõnusa arvu publikut, kes looks mängul kihvti ja meeldejääva õhkkonna nii endale kui ka jalgpalluritele. Mäng võiks rohkem inimesi kõnetada ja suuremale rahvahulgale huvi pakkuda. Eks tuleb meie jalgpallikultuuriga arvestada ning areng ei saa ka liiga kiire olla. Kas oled mõnel teisel spordialal ka hea? (@marcuspoder77) (Muigab – toim.). Ma olen erinevaid spordialasid proovinud küll. Noorena käisin näiteks ujumas, paar korda sattusin tennisetrenni ja käsipalli harrastasin ka. Seal ma olin väravas ja täitsa meeldis, aga tegelesin samal ajal ka jalgpalliga ning mul soovitati üks ala valida. Foto: Lembit Peegel

Kirjelda oma parimat väravat, mille oled löönud! (Kevin, Pärnu) Ma arvan, et minule on kõige parem värav see, mis on suure emotsionaalse tähendusega. Näiteks värav Haifa Maccabi vastu (Nõmme Kalju eest Euroopa liiga eelringis – toim.) oli väga suure töö tulemus. Vastane oli tugev, tingimused väga rasked ja pingutus, mis tuli välja panna, oli üle võimete. Kas Eesti jalgpallikoondisel on kunagi lootust võita maailmameistritiitel? (@annikajarvsaar) Maailm on koos jalgpalliga piisavalt arenenud, et pakkuda ligipääsu informatsioonile, mille abil saaksime kõrgemale tasemele jõuda. Kuna meil on väike rahvaarv, siis on edu puhul määrav, milline on jalgpalli arendamise kohalik süsteem. Minu arvates on Eestis piisavalt andekaid noori, kellest tihtipeale suurem osa lõpetab varakult. Üks põhjus on finantspool, aga võibolla jalgpall ei ole Eestis veel sellises staatuses, et sellega tegelev inimene oleks ühiskonna poolt tunnustatud. Sama on ka treeneriametiga. Tegelikult on jalgpall samasugune töö nagu iga teine. Selle tipptasemel tegemine nõuab inimestelt oma valdkonnas väga suurt pädevust. Tihti seda ei märgata ja arvatakse, et jalgpall on kõigest mäng oma lõbuks. Jalgpalli kaudu on võimalik palju õppida ja areneda ning mina ise näen selles piisavalt sisu. Näiteks trennis on väljakutseks nii vaimne kui ka füüsiline ettevalmistus ja enda viimine seisundisse, kus ma suudan täielikult jalgpallile keskenduda. Väljakutsed on kasvõi lihtsad sööduharjutused, kus mõtled pidevalt palli tunnetamisele ja sellele, millised oleks parimad lahendused erinevates situatsioonides. Jalgpallil ja spordil on ühtpidi emotsionaalne väärtus, teisalt on seal füüsilise pingutuse pool, mis lisab võrrandisse veel rohkem keerukust. Kui suudame välja töötada stabiilse keskkonna, mis toetab noorte jalgpallurite arengut olenevalt meie tugevustest kõigis neis valdkondades, siis usun, et võime tõesti kunagi midagi suurt korda saata. Kas koondislasena oled hakanud unistama välislepingust? (Sten, Helsingi) Ma tahaks väga kogeda kõrgema taseme jalgpallikultuuri, samuti meeldiks kogeda erinevaid keskkondi igapäevases elus. Kui mul õnnestuks seda jalgpalliga

JALKA JUUNI 2017

lugeja küsib teha, oleks see unistuste täitumine ning kindlasti naudiksin iga hetke. Kas rändaksid pigem tulevikku või minevikku? (Margo, Märjamaa) Uuh. Väga hea küsimus. Tervitused Märjamaale, seal asub minu suvekodu! Varem mõtlesin pikalt, et minevikku, aga nüüd paistab tulevik huvitavam. Oleksin tahtnud lihtsalt mingeid asju paremini teha või omada informatsiooni, et teisi valikuid teha. Nüüd paistab nendesamade asjade uuesti üle elamine igavalt. Kõige väärtuslikum on kogemus, mis sellega kaasnes. Äge oleks näha, mis tulevikus teistmoodi on ja kuidas asjad arenenud on. Mida kaugemale tulevikku, seda huvitavam. Kes on su iidol/eeskuju mõnelt teiselt spordialalt? Ja miks? (@eero.maling) Mul ei ole jalgpallis ega ka muus spordis üksikuid iidoleid. Mulle meeldib jälgida kõiki sportlasi, kes paistavad silma oma tehniliste oskuste poolest. Mulle meeldivad iseloomuga sportlased, kelle mängus paistab tihti välja see, millised nad inimesena on. Mõned sportlased jäävad silma, näiteks tennises Roger Federer. Üldiselt olen ma selline, kes hindab inimeste puhul väga erinevaid omadusi, tihti ka vastandlikke. Igas olukorras on olemas käitumine, mis on just sellel hetkel kõige tõhusam. Kas Karl-Erik Taukar või Ott Lepland? (@karl.joosep) (Naerab – toim.). Reket! Ma just hiljuti kuulasin Reketi viimast plaati, oli sümpaatne. Enne mänge ma muusikat pigem ei kuula, mul on omad mõtted, mida pidevalt läbi kordan, et matšiks valmis olla. Kuhu tahaksid oma jalgpallikarjääriga jõuda? (Victoria Laht) Kõige suurem asi, mida saavutada, oleks Eesti esindamine mõnel suurvõistlusel. Seda ei saaks muuga võrrelda. Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris on lugejate meelevallas Tarmo Kink. Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

Kuulsas 3 : 0 võidumängus Horvaatia üle, taamal Domagoj Vida. 2017 JUUNI JALKA

naised

Indrek Zelinski: tahame mängida jalgpalli targalt MM-eelringiturniiril Gruusias kolm kaotust saanud Eesti naiskond ei suutnud oma mängulist üleolekut maksma panna. Peatreener Indrek Zelinski peab palliga mängimist pikas perspektiivis siiski õigeks. Samuti klubide arengut. Konkurent Läti rõhub eelkõige koondise tulemustele. INDREK SCHWEDE MM-eelringi mängudes kaotasime kõik kolm mängu: Lätile 0 : 4, Gruusiale 1 : 2, Kasahstanile 0 : 1. Vaid viimane on meist maailma edetabelis eespool. Miks me kaotasime? Me domineerisime nii mänguliselt kui territoriaalselt Läti ja Gruusia vastu, aga mängijad ei olnud piisavalt kiiresti valmis pallikaotusele õigesti reageerima. Vastased said palli ja tegid kontrarünnaku. Meile löödigi väravaid kas meie rumalate individuaalsete eksimuste või vasturünnakute tõttu. Mängupildil polnud viga, jõudsime trahvikasti ja suutsime luua häid väravamomente. Aga seal jäime kas kauaks unistama või nappis oskusi. Meil endil puudus võimalus mängida kontrate peale, sest meil puudub hetkel ees vajalik kiirus. Läti aga just selle peale mängiski. Nad kasutavad kolme väga kiiret ründajat, kes on ka palliga osavad. Kaitses tegutsevad ülejäänud väga agressiivselt ja võitluslikult ja kui palli saavad, lendab see ette. Vaatamata kaotustele arvan siiski, et oleme õigel teel. Peame paremini olema valmis olukordadeks, kui kaotame palli, peame teadma ja olema valmis selleks, kus ja kuidas paiknevad ning kuhu 52

JALKA JUUNI 2017

liiguvad vastaste ohtlikumad mängijad hetkel, kui nad palli saavad. Kas te enne MM-eelringi ei teadnud pallikaotusteks ette valmistuda? Me mängisime samamoodi ka Küprose turniiril (Eesti viigistas seal Läti ja Leeduga 0 : 0 – toim.). Olime domineerivad ja seal õnnestus meil Leedu ja Läti ohtlikud ründajad ära nullida. Aga mitte mänge võita. Jah, kuid me lõime väga palju momente. Kui mängija ei suuda kolme meetri pealt palli tühja väravasse lüüa, siis ... minu käed jäävad lühikeseks. See on klubitreenerite pärusmaa. Küprosel meie taktika toimis. Gruusias MM-eelringis andsime oma eksimuste pealt võimalusi vastastele. Kas asi oli Getter Laari puudumises? Ma ei ütleks. Ma ei süüdista Getriini (Strigin – toim.), sest tal oli nendes olukordades vähe teha. Muidugi on Getter olnud pikaajaline esikinnas ja võibolla alguses põhjustas tema puudumine

Foto: Jana Pipar

naised kaitsemängijates ebakindlust, aga Getriin elas hästi sisse ja tundis end väravas aina kindlamalt. Kas ja mis muudatusi oled sisse viinud võrreldes Keith Boanase perioodiga? Organisatoorse poole pealt mitte väga palju. Rohkem just jalgpalliga seostuvates asjades. Audid, standardolukorrad. Üks asi on palliga tagant rünnaku alustamine. Ka noortekoondistes. Ei pea pimesi palli ette peksma. Isegi siis kui vastased on näiliselt kõrgel meid pressimas. Seda eelkõige selleks, et vastane kaitsest välja meelitada ja liikuma saada. Mängijad peavad kõik teadma, mida teha erinevates olukordades. Olen püüdnud viia mängijateni teadmist, et tegutseme vastavalt oma mänguplaanile, mida kohandame vastaste ja ka meie endi tugevusi ja nõrkuseid arvestades. Mängijate kiituseks

AMATÖÖRSPORT

Peame arvestama, et meie naistejalgpall on amatöörsport. Me ei saa teha kahenädalast treeninglaagrit veebruaris, sest esiteks kannatavad klubid ja näiteks Pärnu Jalgpalliklubist ja FC Florast oleks siis pool satsi kadunud. pean ütlema, et nad on meie planeeritu väga hästi ellu viinud. Ma saan aru, mis on meie pallurite võimed, ega nõua neilt tiki-taka’t. See pole realistlik. Nad on täitnud oma ülesandeid vastavalt oma oskustele ja neid oskusi on neil rohkemakski. Mul on üks pikem ja põhimõttelisem küsimus ka: kas Eesti hakkab pisitasa oma positsioone naistejalgpallis kaotama? Me ise rõhutame, et meie naistejalgpall areneb, ja täpselt nii ta ju ongi, ka jalgpalliliit pöörab sellele aina enam tähelepanu. Aga siin on ju ka teine aspekt – eks teisedki teevad sama. Ja kui lisame siia teiste suuremad inimja majandusressursid, siis võib see tähendada, et tulemuslikult parimad ajad on Eesti naistejalgpallis rahvusvahelisel tasemel seljataga. Hoolimata meie arengust. Varem saime Lätist ja Leedust jagu, nüüd ... Ressursid on suurtel muidugi suuremad. Aga kui võrdleme Lätit ja Eestit, siis nende suund on baaskoondis, mis enne valikturniiri laagerdab rohkem kui meie. Neil on selge visioon, milleks on kiired ründajad. Taga kaitses istub kuus kuni kaheksa mängijat ja need kolm ootavad vasturünnakute võimalust. Neil algas sellesuunaline süsteemne töö paar aastat tagasi ja selle taktika pealt nad meid võitsid. Ka eelmise aasta Balti turniiril võitsid nad Eestit 2 : 0. Aga kas see on pikaajaliselt tulemuslik? Peame arvestama, et meie naistejalgpall on amatöörsport. Me ei saa teha kahenädalast treeninglaagrit veebruaris, sest esiteks kannatavad klubid ja näiteks Pärnu Jalgpalliklubist ja FC Florast oleks siis pool satsi kadunud. Teiseks ei saaks mängijad seda enesele lubada pere ja kolmandaks töökoha tõttu. Muidugi

oleks see koondise seisukohast kasulik, aga veel kord: me räägime amatöörspordist. Klubid on need, kus ka amatöörspordi tase peab tõusma. Treeningute kvaliteet peab tõusma. Nii naistel kui tüdrukutel. Klubide omavahelisest konkurentsist tõuseb liiga tase ja mängijate oskused ning sedamööda ka koondise tase. Kui ainult koondisetaset tõsta, siis on see lihtsalt üksik projekt. Klubisid peab ka arendama. Millest meil praegu puudu jääb? Ma ei ütleks, et meil midagi puudu jääks. Mängijate valik võiks olla suurem. Aga seda ei saa forsseerida, see kasvab ajapikku koos naistejalgpalliga. Kui vaadata NU19 rahvusvahelisi kohtumisi või PJK ja Flora duublite omavahelisi mänge, siis on seal selliseid mängijaid, kes kolme-nelja aasta pärast võiks olla A-koondises. Mis oleneb meist, mida saame olemasolevates tingimustes parandada? Meil toimivad asjad väga hästi. Koondise vaateväljas olevad mängijad võivad näiteks igal hetkel pöörduda füsioterapeudi poole. Jalgpalliliit populariseerib tüdrukutejalgpalli, kandepind läheb suuremaks. Kõik tüdrukud, kes tahavad, leiavad tee jalgpallitreeningule. Toimuvad koolitused, ka klubitreeneritele, kes ju samuti teevad vabatahtlikult oma tööd. Aga treenerite soov areneda, teha asju veelgi paremini peab tulema nende seest, seda ei saa peale sundida. Kui me iseendas ei tee muutusi, siis me jäämegi saama seda, mida seni oleme saanud! Kas rohkem mängijaid välisliigades aitaks tõsta koondise taset? See oleneb. Meil on Inna Zlidnis, kes mängib profina Ungaris, on väravavahid Getter Laar Prantsusmaal ja Getriin Stigin Hispaanias, kel mõlemal saavad lepingud läbi. Pille Raadik ja Signy Aarna on Soomes. Lambin mängib Soome esiliigas õppimise kõrvalt, Saskia Sonnberg on Taanis, Liis Pello Maltal ja siis mängib osa Inglismaal ja USAs, aga madalamatel tasemetel. Vahe on selles, kas sa lähed profiks või välismaale teistel põhjustel ja tegeled amatöörspordiga edasi. Muidugi, mida rohkem naisi saab välismaal heal tasemel trenni teha, seda parem. 2017 JUUNI JALKA

naised Kui suur on konkurents A-koondisse? On see piisav? Mõnel positsioonil ei olegi meil kindlat rahvusvahelisele tasemele piisavate oskustega mängijat ja me peame kasutama alternatiive. Konkurentsipuudus on äärekaitses ja rünnakul. Nagu oli meestel mitu aastat tagasi – koondise ründajakandidaadid mitte ainult ei löönud väravaid, vaid nad isegi ei mänginud oma klubides. Signy Aarna on ründavatest mängijatest ainus välismaal palliv, kes mängib, aga kellelt väravaid ei tule tihti. Kui teda pole, on meil Eesti meistriliigast Vlada Kubassova Levadiast või Ulrika Tülp, kes pole Pärnus põhikoosseisumängija, küll aga hea vahetusmängija. Tagasi Gruusias toimunud MM-eelringi juurde tulles – analüüsisin, kas saanuksime taktikaliselt ja positsiooniliselt muuta midagi. Aga kui oleksime otsustanud vasturünnakule mängida, siis heal juhul oleks mänginud kolm korda 0 : 0, ja edasi poleks see ikka viinud. Samas jõudsime oma valitud mängijate ja rünnakute ülesehitusega väga paljude väravamomentideni. Minu signaal koondise ründavatel positsioonidel mängijatele oli, et nad peavad ise individuaalselt tööd tegema, kui klubides teatud aspektidele tähelepanu ei pöörata. Kui palju oled hakanud naistejalgpalli jälgima? Maailma tasemel olen seda jälginud mitu varasemat aastat. Raske on leida internetist vastaste mänge. Kasahhide mänge oli raske

Indrek Zelinski sai esimese karastuse MM-eelringis ja omab infot, mida analüüsida. Foto: Lembit Peegel

JALKA JUUNI 2017

KONKURENTSIPUUDUS

Mõnel positsioonil ei olegi meil kindlat rahvusvahelisele tasemele piisavate oskustega mängijat ja me peame kasutama alternatiive. Konkurentsipuudus on äärekaitses ja rünnakul.

saada. Väljaku kõrvalt silmade kõrguselt filmitud videod ei anna treenerile midagi. Mis on sinu eesmärgid oma ametis? Eesmärgi teeb segasemaks see, et UEFA-l pole kindlat plaani, mida teevad need koondised, kes eelringist edasi ei pääsenud. Aga üldiselt on ees-

märgiks see, et tasemelt võrdse vastase vastu domineeriksime palliga. Hea, kui klubitreenerid ka kaasa tuleks. Et ei oleks sellist sumbuurset sudimist, et “äkki juhtub midagi!”. Et mängijad julgeksid taseme poolest tugevamate vastu ka palliga mängida. Et naisjalgpallurite ja tüdrukute tehnilised oskused läheksid kõvasti paremaks, saades hakkama ka kiirema mängutempoga. Kasahhiga olime ka mänguliselt võrdsed, aga üks moment – nõrk tagasisööt – ja vastane lõi ära. MM-eelringi turniiris olen pettunud, eriti pärast kahte esimest mängu, et taga nulli ei hoidnud ja oma momente ära ei realiseerinud. Tahtsin vähemalt üht võitu saada. Koondise treenerina soovin, et konkurents läheks Eesti meistrivõistlustel tihedamaks. Et Tammeka, SK 10 ja Tallinna Kalev astuks Levadia kannale, et see omakorda pingutaks, et Florale ja PJK-le järele jõuda. Aprillis toimunud ja lisaajale läinud karikamäng PJK ja Flora vahel oli hea tempoga, võitluslik, parajalt jõuline ja huvitav. Oli näha, et mõlemal oli oma plaan, kuidas taheti väravani jõuda. Ja kuidas kaitses vastaste plaane nurjata. Selliseid meie klubide omavahelisi tuliseid mänge on rohkem vaja.

KÕIK ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

PIDUPÄEVALE 27. MAIL A. LE COQ ARENAL!

KELL 13

KELL 16

NAISTE KARIKAFINAAL

TIPNERI KARIKAFINAAL

Pärnu JK - JK Tallinna Kalev

SOODSATE HINDADEGA JOOGID A. LE COQILT!

JALGPALLITURG PÕNEVATE KAUPADEGA!

FCI Tallinn - Tartu JK Tammeka

ALATES KELLA 12st A. LE COQ ARENA FESTIVALIALAL:

NB!

ESIMESELE 1000 KÜLASTAJALE TASUTA SEAPRAAD SAAREMAA LIHATÖÖSTUSELT!

SUUR LASTE MÄNGUALA!

EESTI JALGPALLIKLUBIDE PENALTIVÕISTLUS!

PIDUPÄEVA KÜLALISEKS ON IDA-TALLINNA KESKHAIGLA!

maailm Francesco Totti jäi truuks ainult AS Roma värvidele. Foto: Filippo Monteforte/AFP/Scanpix

Huvitavad faktid: 2014. aasta novembris lõi Totti värava Moskva CSKA vastu, millega sai temast vanim väravalööja Meistrite liiga ajaloos. Totti sünnist oli siis möödas 38 aastat ja 59 päeva. Tänavuse Serie A hooaega alustanud mängijatest 26% polnud isegi sündinud ajaks, mil Totti tegi oma kõrgliiga debüüdi (28.03.1993). Tottil on neli tätoveeringut: kolm neist pühendatud naisele ja lastele, üks, täpsemalt gladiaatori kujutis, pühendatud mehe 2001. aastal võidetud ainsale scudetto’le.

JALKA JUUNI 2017

maailm

Roomlane, kes pettis kõiki peale ühe Teda on pidanud maailma parimaks jalgpalluriks kõik konkurendid ja treenerid, jalgpallikuningad Pele ja Diego Maradona. Ometi on ta veerandsada aastat kestnud karjääri jooksul võitnud vaid ühe koduse meistritiitli. 2006. aastal sai ta väärilise autasu oma elukestva truuduse eest. Ta on Francesco Totti. OLIVER LOMP, Rooma

FRANCESCO TOTTI Sündinud:

27.09.1976 Roomas

Mänge/väravaid:

AS Roma – Serie A 616/250 Itaalia A-koondis – 59/9

Tiitlid: ühe korra maailmameister Itaalia koondisega (2006) ühe korra Serie A tiitel scudetto (2001) kaks korda Coppa Italia karikasari (2006/2007, 2007/2008) kolm korda Itaalia superkarikas (2006, 2008, 2010)

Olulisemad individuaalsed auhinnad: ühe korra Euroopa suurim väravakütt Golden Shoe (2010) kaks korda Serie A parim jalgpallur (2000, 2003) viis korda Serie A parim Itaalia jalgpallur (2000, 2001, 2003, 2004, 2007)

14.

mai, Rooma Stadio Olympico. AS Roma on Serie A kohtumises Torino Juventusega 3 : 1 juhtimas. Tegemist pole ilmselt küll tiitlit määrava kohtumisega (artikkel valmis kohe pärast lõpuvilet – enne kohtumist, kolm vooru enne meistrisarja lõppu juhtis Juventus Serie A-d AS Roma ees seitsme punktiga – toim.), ent roomlastele on kohtumine suurem kui elu. Staadion on tulnud peaaegu täis, mis on Serie A kohta viimasel kümnendil pigem haruldane, kuna on lootus, et platsile tuleb AS Roma ajaloo suurim legend Francesco Totti. Kohtunik Luca Banti annab mängule viis lisaminutit ja neist esimesel tuleb sisse Totti. Staadion hullub. Kuigi 40aastane vanameister ei jõua lahingusse isegi sisse elada, jätkub staadionitäiel rahval nendeks nappideks minutiteks silmi ainult ühe mehe jaoks. Ja seda põhjusega. Totti kasvas üles Porta Metronias, Rooma kesklinnast veidi lõunas, kuulsa keisri Aurelianuse rajatud müüri lähedal. Noore poisi esimene unistuste amet oli bensiinijaama müüja oma – alati kui tulevane linna valitseja koos emaga tankimas käis, näis Tottile, et selle elukutse valinutel on väga palju raha, mille eest saaks endale head elu lubada. Ent läks veidi teisiti ja võib väga kanget mürki võtta, et Rooma bensiinijaamade omanikud pole sugugi kurvad, et jäid aastaid tagasi võimalikust säravast töötajast ilma. Ilmselt isegi need, kes on Lazio fännid. Kodukandis sattus nii, et Totti sõprusringkonnas oli enamik poisse temast vanemad, ja nii tuli vutti taguda nendega. Esimestel aastatel kehtis suuremate ja tugevamate reegel, ent see soodustas arengut ja üsna pea ilmnes, et pisikesest

Francescost võib saada väga korralikul tasemel jalgpallur. Kaheksa-aastaselt liitus ta esimese noortetiimiga Lodigiani Calcio, mille treeningutel pani talle silma peale legendaarse AC Milani noortesüsteemi skaut. Vaid ema tungiv soov poega kodulinnas hoida jättis ära ülemineku, mis tähendanuks Itaalia praeguses jalgpalliajaloos ilmselt mitme lehekülje ümberkirjutamist. Mõne aja pärast oli ka Rooma Lazio noortesüsteem andekast noormehest väga tõsiselt huvitatud, ent AS Roma noortetreener Gildo Giannini veenis vanemaid tegema teise valiku. 1989. aastal liitus Totti AS Romaga …

Petnud tüdruksõpru, kuid mitte klubi Edasine karjäär liikus meteoriidikiirusel. Juba 1993. aastal, tol hetkel vaid 16aastasena, tegi ta Serie A debüüdi, järgmisel aastal lõi esimese värava ja eespool kirjeldatud Juventuse mängu eel oli ta 250 väravaga Serie A ajaloo väravalööjate edetabelis 250 tabamusega teisel kohal (aastatel 1929–1954 lõi Silvio Piola 274 tabamust – toim.). Vastupidi kõigile ootustele on Totti veerandsajandipikkuse karjääri suurim autasu vaid üks scudetto. Kuulsusejahtijad võivad siinkohal kukalt kratsides nina krimpsutada – tippjalgpalluri kohta tundub seda kulda-karda ju vähe –, ent see auhinnakapp on olnud Totti teadlik valik. Hoolimata kümnetest megapakkumistest Euroopa absoluutsetelt tippklubidelt jäi ta alati AS Romale truuks. “Olen petnud kõiki oma tüdruksõpru, ka üksteisega, kuid ma pole kunagi petnud AS Romat. Ja ei peta ka kunagi,” on Totti öelnud. See pole võltstagasihoidlikkus, mil2017 JUUNI JALKA

maailm lega itaallane end teda niigi armastavate fännide seas kuidagi üllamaks oleks teha proovinud. See on avaldus, mis tugineb tegelikele faktidele. Tottit on enda ridadesse soovinud kõik gigandid Inglismaast Hispaaniani, rääkimata kodustest rivaalidest. Oma suurt imetlust on avalikult väljendanud Sir Alex Ferguson, Jose Mourinho, Franz Beckenbauer, Massimo Moratti ja paljud teised. Ent kõige paremini võtab Totti truuks jäämise kokku Madridi Reali legendaarne omanik Florentino Perez, kes on Tottit meeleheitlikult jahtinud. “Ma olen elus kulutanud väga palju raha ehitamaks nii võimsat tiimi nagu Madridi Real, kuid minu alatine soov on olnud palgata AS Roma kapten Francesco Totti. Kahjuks oli temani võimatu jõuda, kuna ta on alati jäänud truuks oma klubile. Ja oma linnale,” on Perez sõnanud. Sarnaseid avaldusi on erinevatel perioodidel teinud sisuliselt kõikide Euroopa tippklubide ninamehed, ja pakkunud ka väga muljetavaldavaid palganumbreid, millega AS Roma iialgi konkureerida ei saaks, ent Rooma uks on jäänud alati suletuks. Väga vähesed jalgpallurid on suutnud elu jooksul suurtele ahvatlustele vastu panna. Kesk-

misele jalgpallifännile meenuvad une pealt ehk ainult Paul Scholes ja Ryan Giggs (mõlemad Manchester United), Carles Puyol ja Xavi (mõlemad Barcelona) ning ehk mõni veel. Kuid neid on vähe.

FLORENTINO PEREZ:

“Ma olen elus kulutanud väga palju raha ehitamaks nii võimsat tiimi nagu Madridi Real, kuid minu alatine soov on olnud palgata AS Roma kapten Francesco Totti.” “Rooma on minu perekond ja perekonda ei vahetata. Kas te kujutaksite ette, et jätate oma perekonna maha, kuna üks oluliselt rikkam perekond pakub võimalust enda juures elada?” on Totti oma vankumatust kommenteerinud. Kuigi praegusele jalgpallifännile tundub, et Gianluca Buffon on Torino Juventuses mänginud igavesti, sest sisuliselt on ta ju klubi sümbol, siis tegelikkuses mängis mees esimesed hooajad

Nii jätsid AC Milani fännid 7. mail hüvasti oma suure rivaaliga.

JALKA JUUNI 2017

Serie A-s Parma eest. Tõsi, Buffon jäi Juventusele truuks ajal, mil klubi kihlveoskandaali tõttu Serie B-sse langes, ja suuresti seepärast on ta ka absoluutselt iga jalgpallifänni poolt alati armastatud. Tottiga on lood veidi teisiti. Ta on olnud keevaline, mille tõttu pidanud mõned korrad ränka hinda maksma.

Konfliktne Totti Totti on alati olnud egoist, mis on tekitanud ebameeldivaid intsidente nii väljakul kui isegi oma tiimi sees. 2007. aastal lükkas ta frustratsiooni tõttu kogu publiku ees enda ihutohtrit Vito Scalat, kes kõigi silme all uppi lendas. Nagu praegugi, oli Roma peatreener siis Luciano Spalletti, kes sellise teguviisi eriti jõhkralt hukka mõistis. Ent ükskõik, mida treenerid ka ei ütleks, on Totti puutumatu. Fännidele on ta niikuinii tähtsam kui ükskõik milline juhendaja. Nagu ütles poolteist kuud tagasi esimest korda Totti karjääri lõpetamise uudise välja öelnud spordidirektor Monchi: “Totti on Rooma ja Rooma on Totti.” Oma imelise mänguga tõusis Totti jalgpallimaailma tippude hulka 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel, mil

Foto: Miguel Medina/AFP/Scanpix

maailm Itaalia sai finaalis dramaatilise kaotuse Prantsusmaalt (Silvian Wiltford lõi 1 : 1 viigivärava normaalaja kolmandal üleminutil – toim.), ent nelja aasta pärast oli Totti üks koondise altvedajaid, kui ta itaallaste ründemängujuhina alagrupimängus Taani vastu Christian Poulsenile näkku sülitas, selle eest punase kaardi ja mängukeelu sai. Itaalia teekond lõppes toona alagrupis ja jättis mõru maitse suhu ka neutraalsele kaasaelajale. Viimases kohtumises Taani ja Rootsi vahel tagas 2 : 2 viik mõlema meeskonna edasipääsu alagrupist ning Itaalia väljajäämise ja sobiliku 2 : 2 skooriga see mäng lõppeski. Totti koondisekarjäär on ka temast sõltumatutel põhjustel näinud väga korralikke kivisid ja kände. Pärast 2000. aasta EMi head mängu läks Itaalia 2002. aasta MMile ühe suurfavoriidina – koondis oli nimede poolest hirmkõva –, ent kodupubliku ees mänginud Lõuna-Korea lõpetas MMide ajaloo ühes skandaalseimas mängus favoriitide teekonna. Itaalialt võeti reeglitepärane värav olematu suluseisu ettekäändel, korealased olid erakordselt toored – eriti Totti vastu – ja väärinuks mitut punast kaarti, ent kohtunikuvile vaikis. Lisaajal anti Tottile karistusalas kukkumise teesklemise eest punane kaart, kuigi kordused ja terve maailm nägi, et otsus oli ebaõiglane. Tõe huvides olgu märgitud, et veerandfinaalis Hispaania vastu mängisid asiaadid veelgi jälgimalt ning hispaanlaste vastu anti veelgi rohkem fantoomvilesid. Aastaid hiljem mõisteti kohtunik Byron Moreno narkokaubanduse eest vanglatrellide taha, mis jätab kahtlusotsad veelgi lahtisemaks – kas kriminaalne kohtunik oli toonases mängus ära ostetud, nagu Itaalia meedia on korduvalt väitnud? 2006. aasta maailmameistrivõistlustel läks sama Itaalia koondis väikeste muudatustega uuele katsele. Itaallased ei kuulunud päris esimese ringi favoriitide hulka, ent distsiplineeritud koondisena on nad alati võiduvõimelised. Totti sai uue võimaluse. Saatuse nöögina sai Totti aga MMi-aasta veebruaris oma karjääri ühe kõige jõhkrama vigastuse – mängus Empoli vastu läks ründava poolkaitsja hüppeliiges tagurpidi. Prognooside kohaselt pidi Totti hooaeg läbi olema ja sellega kriips peal ka MMi unistusel.

Francesco Totti siseneb vahetusest kodumängus Torino Juventuse vastu.

Vigastus. Usaldus. Maailmameister! Ent elus on olukordi, mil tahtejõud võib alistada ka kõige raskemad tagasilöögid. Totti alustas meeletut võiduajamist ajaga. Tema kindel soov oli mängida MMil ja olla traumast üle. Doktorite arvamusjões vastuvoolu ujunud Totti tervenemine läkski oodatust paremini

AS Roma on nagu Paul Keres On äärmiselt märkimisväärne, et maailma absoluutne tippjalgpallur Francesco Totti on veerandsaja aasta jooksul AS Romaga võitnud kõigest ühe scudetto. 2000/2001. aasta hooajaks sai AS Roma oma ridadesse pea sama legendaarse Serie A jalgpalluri Gabriel Batistuta, kelle abil võideti kohalik meistrisari kahe punktiga Juventuse ees. Toona olid Roma võimsas ründekolmikus Argentiina koondise läbi aegade suurim väravakütt Batistuta, Totti ja praegune AC Milani loots Vincenzo Montella. Lisaks särasid koosseisus sellised maailmanimed nagu Cafu, Emerson, Aldair ja teised. Pärast triumfi on Roma sisuliselt alati medalimängus figureerinud, ent tiitlit endale napsanud pole. Just nagu Eesti malelegend Paul Keres sai endale “igavese teise” nimetuse, on samamoodi hakatud kutsuma AS Romat. AS Roma on pärast scudetto’t saanud hõbeda 2002., 2006., 2007., 2008., 2010., 2014. ja 2015. aastal.

Foto: Scanpix

ja mais nimetas toonane peatreener Marcelo Lippi ta MMile sõitvasse koosseisu. Lippi näitas Totti vastu üles erakordset usaldust: kuigi Totti sai suurvõistluse eel mängupraktikat vaid ühes kohtumises, kuulus ta esimeses alagrupimängus Ghana vastu Itaalia koosseisu ning oli üks viiest itaallasest, kes tegi kaasa eranditult kõik mängud. Vähe sellest: Totti neli resultatiivset söötu oli turniiri parim näitaja. Võitlusvalmidus sai vääriliselt tasutud 9. juulil 2006, kui Totti koos ülejäänud itaallastega tõstis enda pea kohale MM-karika. Toona ei osanud Totti isegi veel aimata, et saatuse tahtel ei võida ta enam ka ühtegi scudetto’t. Mida rohkem Totti karjääri eri tahkudesse ja tema mõjusse Roma mängupildi osas süveneda, seda selgemaks saab, et tegemist on meie generatsiooni ühe alahinnatuima jalgpalluriga. Ja hakka või arvama, et jalgpalliorganisatsioonid oma sageli hämarate juhtidega on kallutatumad, kui me üldse ette kujutame. Järgmisel hooajal pärast MMi oli Totti mäng AS Roma eest nii muljetavaldav, et tõi talle Euroopa kuldse jalgpallisaapa auhinna, ent teda ei valitud FIFA parima mängija valimisel isegi esimese 50 hulka … Serie A võib lihtsale Eesti jalgpallifännile veidi kaugeks jääda, ent kõik teavad, et Rooma on ajalooliselt olnud suurte meeste linn. Bussipiletite peale on läbi ajaloo trükitud siiski vaid kolme mehe nägu. Kahe paavsti ja Francesco Totti oma. 2017 JUUNI JALKA

10 aastat tagasi

Jalgpallitippu viib nahaalsus J

alka juunikuunumbri kaanepoiss Mart Poom räägib lugejatele, mida on väljakul oodata EM-valikmänguks külla tulevalt Inglismaa koondiselt: “Inglased saavad juba emapiimaga kaasa otsustavuse ja hoiaku, et mida kohtunik ei näe, on lubatud. Nad võitlevad koha eest, et pall väravasse lüüa, nad tulevad ja kui vaja, lükkavad su eest ära. See on jalgpallikultuur. Nad on näinud, kuidas isad ja vanaisad on mänginud. Inglise jalgpall on kiire ja võitluslik. Suur riik saab lubada suurt mängijate valikut ja kui oled möku, siis sind kaua ei hoita. Loeb anne, töökus, kirg – enese maksmapaneku tahe.” Poom heitis kriitilise pilgu ka kodumaisele jalgpallile, rääkides A. Le Coq Arena loodusliku muruga harjutusväljakule pandud sõelumata liivast, mille sees olid suured kivid, põhiväljaku ühe poole väravaesisest, mis on teisest madalam ja mille tõttu ulatab Poom üht väravalatti seistes vaevata ja teist vaevu-vaevu puudutama jpm. Ja sellest, et Euroopas ehitavad jalgpallirajatisi omavalitsused, mitte alaliit. Ühest Jalka loost selgub, et kümme aastat tagasi oli Eestis 21 täismõõtmetes kunstmuruga jalgpalliväljakut ja lähitulevikus oli plaan ehitada veel kuus juurde. Eestis oli 15 miniväljakut (15 x 30 meetrit), mis olid rajatud UEFA, kultuuriministeeriumi ja A. Le Coqi toel. Eestis polnud ainsatki täismõõtmetega sisehalli. Oma sisehallist unistas aga Eesti rannajalgpall. Ja mitte ainult – ala eestvedaja Kari-Andri Kask põrutas: “FIFA eesmärk on ala olümpiale viia, seega esmane eesmärk on OMile jõuda ja sealt edasi pole palju mõelda – olümpiavõitjaks Eesti koondis!” Rubriigis “Käbi ja känd” olid lugejate ees Jarmo Ahjupera ja tema käsipallurist ja odaviskajast isa Rainer Ahjupera, kes on poja suhtes karmi sõnaga: “Jarmol puudub sportlik na-

JALKA JUUNI 2017

haalsus. Ta on liiga leebe. On olukordi, kus kehaline kontakt on vältimatu. Käib positsiooniotsimine ja mängija ei saa olla viisakas. Pead olema nahaalne. Olen seda aastaid rääkinud. Seda on raske õpetada, sellega peab mängija ise hakkama saama. Kui oled leebe, lased end lükata-tõmmata, siis ei saagi väravaid lüüa. Kuna ründajalt nõutakse väravaid, tekib kramp ... (..) Jarmo mänge vaadates tekib vahel tunne, et ... võiks vastutuse enda peale võtta ja väravale lüüa! Ründajana peab olema egoist. Ta ju oskab mängu lugeda ja on võimeline improviseerima.” Jarmo ise oli isa kriitikaga nahaalsuse puudumise kohta päri: “Ma ei karda kahevõitlusi, aga minus võiks olla rohkem Raio Piirojat.” Samal teemal rääkis Jalkale meie jalgpalliliidu koolitusjuht Urmas Kirs, kes oma karjääri jooksul oli kogenud ja näinud igasuguseid professionaalsed sulitempe. Kirsi sõnul kuuluvad jalgpallitarkuse sekka ka sellised nõksud nagu vastase tasakaalust väljalükkamine enne

peapalli järele hüppamist, mida talle ei õpetanud omal ajal ükski treener. See tulenes meie katkenud jalgpallikultuurist, kui hulk olulist informatsiooni, mis pidanuks minema põlvkonnalt põlvkonnale, jäi üle andmata. Kirs meenutas äärmuslikumaid nähtud võtteid: “Nurgalöögi ajal peab väravavaht arvestama, et mõni vastane võib tal ootamatult kinda krõpsuvad pandlad lahti tõmmata. Või pistab mõni vastane talle sääriste ümbert lahtivõetud tumepruuni kleepuva plastriba pihku. Väravavaht ei jõua pandlaid kinni panna ega käkras plastikriba lahti kiskuda, sest pall on kohe-kohe tulemas. Või vastupidi: ta ei pane mänguhoos midagi tähele ja läheb palli püüdma lahtise kinda või prügise peoga ilma seda teadmata. Muidugi pole sellised asjad lubatud, aga me peame arvestama, et tipptasemel just nii asjad käivadki. Rääkimata jõhkramatest võtetest, mis võivad tekitada vigastusi.” Jalka lasi jalgpalluritel ja treeneritel meenutada endist Eesti noortekoondise väravavahti Jürgen Veberit, kelle saade “Trikimees” oli tõusnud üheks enim vaadatud telesaateks. Veberit mäletati tööka ja põhjalikuna. Mõni ei teadnudki tema trikitamislembusest suuremat, teised mäletasid, et Veber lausa esines neile või demonstreeris niisama oma oskusi. Mäletati end kaotavat Veberile kaardimängus. Rait Kasterpalu ütleb, et tundus, nagu teinuks Veber kaarte mängides sohki. Verner Uibo: “Kaarte mängisime temaga tihti raha peale ja mäletan, et pärast viit mängu oli mul raha otsas.” Osa mäletas teda suure hilinejana, keda pidi sõrmeküüsi närides ootama, kuid Lauri Senješi sõnul oli trikimehel kõik minuti pealt paigas ja planeeritud ning ta ei lasknud aega raisku minna. Ka II liigal on oma legendid – Jalka kirjutas hiidlasest Martti Pukist, kes oma saare kolme klubi eest oli aastatel 1994–2006 mängitud 123 mängus löönud 122 väravat! Kümme aastat tagasi kaitses Pukk FC Kuressaare värve meistriliigas. Jalka kirjutas ka Mikk-Mario Mõistlikust, Tor Henning Hamrest, Gert Kamsist, kuulsast Kiievi “surmamängust”, üleriigilise jalgpalliesseede võistluse võidutööst jpm. INDREK MARJAMAA

KALEVIPOJAD PUNASTE KURADITE VASTU!

EESTI . BELGIA

9. JUUNI 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 19:45. Avavile kell 21:45. Pääsmed eelmüügis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

juunikuu kalender

Võõrustame Belgiat. Noortekoondisel valikmäng Põhja-Iirimaaga Juunikuus võtame kodus MM-valikmängus mõõtu Belgialt. U19 koondis ootab EM-sarjas külla Põhja-Iirimaad. Premium liigas on kaks suure neliku vahelist kohtumist: Tallinna Levadia – FCI ja Tallinna Flora – Nõmme Kalju. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 2. juuni

19.00 JK Sillamäe Kalev – Pärnu JK Vaprus Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion 19.30 Tallinna FC Levadia – FCI Tallinn Kadrioru staadion Kolmapäev, 3. juuni

13.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Paide linnastaadion 16.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion Reede, 16. juuni

18.00 Viljandi JK Tulevik – FCI Tallinn Viljandi linnastaadion 19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka Narva Kreenholmi staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion 19.30 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Levadia Paide linnastaadion 20.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev Hiiu kunstmurustaadion Esmaspäev, 19. juuni

18.00 FCI Tallinn – JK Narva Trans Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion 20.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC A. Le Coq Arena Reede, 30. juuni

19.30 Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Paide linnastaadion

ESILIIGA Neljapäev, 1. juuni

19.00 Tallinna FC Flora U21 – FCI Tallinn U21 FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas Tartu Tamme staadion

JALKA JUUNI 2017

Pühapäev, 4. juuni

13.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 FC Elva – Maardu Linnameeskond Elva linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia U21 – FC Kuressaare Maarjamäe staadion Neljapäev, 15. juuni

19.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev Elva linnastaadion Laupäev, 17. juuni

19.00 FC Kuressaare – Tartu JK Welco Kuressaare linnastaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora U21 Maardu linnastaadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – FCI Tallinn U21 Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu FC Santos Maarjamäe staadion Neljapäev, 29. juuni

19.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev Maardu linnastaadion 19.00 Tartu JK Welco – Tartu FC Santos Tartu Tamme staadion

ESILIIGA B Kolmapäev, 3. juuni

13.00 Keila JK – Vändra JK Vaprus Keila staadioni muruväljak 13.00 Viimsi JK – Raasiku FC Joker Viimsi KK staadion

16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Paide Linnameeskond U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Viimsi JK – Kohtla-Järve JK Järve Viimsi KK staadion 16.00 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC U21 Vändra staadion Kolmapäev, 28. juuni

19.00 Keila JK – Nõmme Kalju FC U21 Keila staadioni muruväljak

NAISED Meistriliiga Kolmapäev, 3. juuni

13.00 Noortekoondis – Tallinna FC Levadia EJL TNTK 13.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK Kambja staadion 18.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Flora Lootospark Laupäev, 17. juuni

13.00 Tallinna FC Flora – Noortekoondis FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka Kambja staadion 16.00 Pärnu JK – Põlva FC Lootos Pärnu rannastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion

Pühapäev, 4. juuni

16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Paide Linnameeskond U21 – JK Sillamäe Kalev U21 Paide linnastaadion Kolmapäev, 14. juuni

19.00 Raasiku FC Joker – JK Tallinna Kalev U21 Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 18. juuni

16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Keila JK Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak

KOONDISED A-koondis Reede, 9. juuni

21.45 Eesti–Belgia MM A. Le Coq Arena

U21 Neljapäev, 8. juuni

18.00 Eesti – Põhja-Iirimaa EM Kadrioru staadion

lisaaeg Pissihäda Autor: Margus Kontus

Raio ja Ronaldo

vana

foto

Raio Piirojal on nende Ronaldodega ühtlugu tegemist: aprilli alguses võttis 15aastane Pärnu Vapruse ründaja Ronaldo Tiirmaa meie legendaarselt kaitsemehelt Eesti meistriliiga noorima väravalööja aunimetuse. Raio tundis heameelt, et tiitel jäi ikkagi pärnakale. Aga Raio Piiroja on väljakul vastamisi olnud ka ühe Portugali Ronaldoga, kelle riiulil seisab mulluse aasta parima jalgpalluri auhind. 2004. aasta MM-valikmängus Leirias suutis Eesti Portugalile vastu seista 76. minutini, mil Cristiano Ronaldo skoori avas. Väljakuperemehed võitsid 4 : 0. Eesti ja Portugal on omavahel mänginud kaheksal korral. Piiroja on Portugali vastu mänginud kolmel ja Cristiano Ronaldo Eesti vastu samuti kolmel korral. Kuid omavahel on kokku saadud just sel ainsal mängul. Sealjuures on Ronaldo alati skoorinud: 2005. aastal Tallinnas 1 : 0 lõppenud MM-valikmängus ja mullu enne EMi toimunud 7 : 0 võidetud maavõistlusel kahel korral. Raiol on koondise eest kirjas 114 mängu ja kaheksa väravat – parim näitaja kaitsemängijate seast. Karjääri jätkava Ronaldo numbrid on 138/71. Raio on valitud neljal korral Eesti parimaks jalgpalluriks, sealjuures neljal järjestikusel aastal (2006–2009), mida pole suutnud ükski teine meie mängija. Cristiano Ronaldo, maailma kõigi aegade parimate sekka kuuluva ründaja auhindu on raske isegi kokku lugeda. Näiteks maailma parima jalgpalluri auhinda on välja andnud nii FIFA kui meediaväljaanded World Soccer ja France Football küll paralleelselt, küll kombineerituna. Kindel on see, et Raio Piiroja on Eesti jalgpallile sama tähtis – kui mitte rohkem – kui Cristiano Ronaldo Portugali ja maailma vutile.

INDREK SCHWEDE

JALKA JUUNI 2017

25aastane Raio Piiroja ja 19aastane Cristiano Ronaldo MM-valikmängus Leirias. Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ... Juunikuu sünnipäevad 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Anette Rõõmussaar 03.06 Priit Tomingas 03.06 Juri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 03.06 Renita Roopalu 03.06 Georg-Eric Kurus 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 05.09 Kirke Mähar 05.06 Laada Tereštšenkova 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 08.06 Matheas Madik 09.06 Grenelin Herlis Raud 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Marek Randma 12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 13.06 Karl-Erik Pukk 14.06 Ott Ottis 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 15.06 Ivo-Henri Pikkor

81 78 44 40 20 39 29 21 17 16 57 33 18 18 25 19 37 16 20 41 38 36 58 37 22 48 16 28 39 22 24

15.06 Kristina Bannikova 16.06 Cristofer Kuusma 16.06 Dominic Laaneots 17.06 Anne Rei 17.06 Rahel Repkin 17.06 Pavel Fedorenko 18.06 Dzintar Klavan 18.06 Martin Mägi 18.06 Martin Käos 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Ulrika Tülp 20.06 Michael Lilander 20.06 Eliise Poopuu 20.06 Joel Kokla 21.06 Leo Ira 22.06 Algis Roog 22.06 Mariana Kees 22.06 Ariina Mürkhain 23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 28.06 Jevgeni Novikov 29.06 Mattias Käit 29.06 Andreas Kallaste 30.06 Olev Reim

26 19 16 48 19 18 56 21 19 23 67 49 38 26 20 18 16 66 20 17 18 29 18 76 46 46 27 37 19 17 82

LHV edetabel Selle aasta toetussummade esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (3.) Nõmme Kalju FC 3. (2.) Tallinna FC Flora 4. (5.) FC Elva 5. (6.) FC Kuressaare 6. (10.) Tallinna FC Levadia 7. (9.) JK Tallinna Kalev 8. (4.) Tallinna FC Infonet 9. (8.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 10. (12.) FC Nõmme United 11. (13.) Viljandi JK Tulevik 12. (16.) FC Kose 13. (7.) Tallinna JK Piraaja 14. (11.) Rakvere JK Tarvas 15. (15.) Põlva FC Lootos 16. (14.) Tartu FC Santos

17. (17.) Paide Linnamees kond 18. (–) Viimsi JK 19. (18.) JK Welco 20. (19.) JK Tabasalu LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: JANAR TOOMET FOTO: JANA PIPAR NR 6 (114) 2017

Lars Hopp, Eesti Jalgpalli Liidu noortetöö koordinaator Ma mäletan ... oma esimest klubi Kieli FC Kiliat, mis oli linna tugevuselt teine klubi ja mänFoto: Lembit Peegel gis Saksamaa neljandas liigas. Olin selles klubis alates kuuendast eluaastast ja tosin aastat hiljem mängisin ka esindusmeeskonnas. Mäletan siiani klubi nelja väljakut, millest üks oli alati vaba, ja seal said kõik soovijad omapäi mängida. Kui olime poisikesed, oli meil nädalas kaks treeningut, millele lisandus mäng. Ülejäänud aja olimegi seal neljandal vabal väljakul. Seal valitses tõeline oma klubi tunne. Suvel toimusid seal grilliõhtud ja oli ka pidusid. Eestis õnnestub ehk Mart Poomil oma jalgpallikoolis midagi sellist luua. Mu isa saadab siiani mulle ajaleheväljalõikeid Kilia tegemistest, sest internetist saadav info pole nii põhjalik. Ma mäletan ... väravate löömise tunnet. Lõppude lõpuks on ju see mängu eesmärk ja kui oled seda teinud, oled hakkama saanud tööga meeskonna heaks. Just see õnnetunne, mida sain mängijapäevil tunda enam kui sajal korral, on midagi sellist, mida meeldib tagantjärele meenutada. Need suured õnnehetked, inimesed, kellega koos mängisin, mu treenerid ja kõik klubis ametis olnud taustajõud on minule kõige tähtsamad mälestused. Ma mäletan ... et, kui mängisin kaks aastat Inglismaal, oli seal üheks minu treeneriks Keith Boanas. Kui tuli uudis, et Eesti naistekoondis saab uue treeneri, siis ma ei teadnud, et siia tuleb tuttav mees, sest ma ei mäletanud enam tema nime. Jalgpalliliidus oli siis pressikonverentsi ruum läbikäidav ja ma läksin sealt läbi ja nägin korraga Keithi! See oli väga ootamatu. Ma mäletan ... tagantjärele eelkõige tunnet eri meeskondadest, mille osaks olen olnud mängija või treenerina, ja inimesi. Aeg filtreerib olulise ja ebaolulise, detailid ununevad, aga mingi väga spetsiifiline tunne jääb. Nagu näiteks Alex Fergusoni aegne Manchester United või praegune Diego Simeone juhendatud Madridi Atletico või ka Tarmo Rüütli aegne Eesti koondis – neist meeskondadest on säilinud mingi eriline tunne. Samamoodi mäletan väga hästi oma Eesti U17 koondist, millega 2012. aastal jõudsime alagrupist edasi eliitringi. Teiste meeskondadega on ka olnud väga palju toredaid hetki, aga selle U17 koondisega olime koos kolm aastat ja see sulatas meid kokku, paljudega olin koos ka talenditreeningutel. Tekkis ühtsustunne, hoidsime kokku nii eduhetkedel kui tagasilöökide korral. Oli selline tunne, et me ei lagune, mis ka ei juhtuks. Ma mäletan ... oma treeneriaega St Pauli U23 meeskonna juures. Tegemist on klubiga, kel on väga kuulsad vasakpoolse orientatsiooniga fännid. Isegi kõigile võõrsilmängudele, mis vahel toimusid mõnes külas, tuli osa neist meile kaasa elama kahe bussitäie toetajatega. Nende jaoks oli esindusmeeskond liiga kommerts! Nende arvates vajasime meie rohkem toetust kui esindusmeeskond ja teatud määral see nii ju oligi. Me olime põhimeeskonna duubel, kelle ülesandeks oli arendada noormängijaid. Eriti rõõmu tegi see, et meie kapten pääseski hiljem põhimeeskonda ja sai seal ka kapteniks!

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 JUUNI JALKA

ristsõna

Maikuu ristsõna vastus oli “kiirkahur Siim Luts”. Õige vastuse eest võitis Eesti Jalgpalli Liidu torusalli Alar Haavistu. Võitjaga võtame ühendust. Juunikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 8. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu torusalli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA JUUNI 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.