Jalka (juuli 2018)

HIND 2,20 EUROT JUULI 2018

Enar Jääger: olen heasüdamlik ja aus BALTI TURNIIRI KUMMITUSED KAS ROY HODGSON KAVALDAS EESTI ÜLE? JAN VAŽINSKI – LASNAMÄELT SAAREMAALE MILLISED ON JALGPALLIREEGLITE MUUDATUSED? ISSN 1736-7379

Poster: Tallinna Levadia / Tallinna Flora / Luka Modric / Keylor Navas

KETLIN SAAR LUUBI ALLA EMMA LAUK – RUHNUST KARIKAFINAALI

juuli

Juulikuus näeb taas Premium liiga jalgpalli!

Pärast suurt suvist MMi naaseb juulikuu teises pooles puhkuselt Premium liiga. Koduse kõrgliiga pausijärgse avavaatuse peavad 20. juulil tiitlikaitsja FC Flora ning Viljandi Tulevik.

Lisaks ootab nelja Eesti klubi ees ka euromängude suvi: mullune meister Flora asub nagu ikka mängima Meistrite liiga eelringe, FCI Levadia, Nõmme Kalju ning Narva Trans osalevad Euroopa liiga eelringides.

20. juulil algab augustikuise UEFA superkarika mängu eel Euroopa suurimate karikate ringreis, mis jõuab seitsmesse Eesti paika ning kõikide Premium liiga klubide kodumängudele. Loe sellest pikemalt käesolevast Jalkast lk 62–63.

Juulikuu toob põnevust ka meie rannajalgpalli koondisele, kes sõidab taas Euroliiga etapile. Kui esialgu arvasid eestlased, et seekord tuleb sõita Venemaale, siis maikuus selgus, et sõidetakse hoopis Portugali.

Seal mängib Eesti kolmeliikmelises alagrupis Rumeenia ja Serbiaga. Euroliiga etapp peetakse 6.–8. juulil.

Foto: Lembit Peegel

2018 JUULI JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 46–49 Enar Jääger jõuab talle omasel sümpaatsel moel tõdemuseni, et halbu omadusi tal polegi. Lugejate küsimustele vastates ütleb Jääger, et kuna ta on löönud vähe väravaid, on need kõik talle ühtviisi tähtsad. Koondises on tabamus seni puudu ning see näib Enari arvates olevat probleemiks teistele, mitte aga talle, sest kaitsjana on tal teised kohustused.

MM 2018 Venemaal

20

18 Minu 11: Kristjan Jaak Kangur 20 Küsitlus Kuidas kavatsevad MM-finaalturniiri vaadata ettevõtja ja poliitik Jüri Mõis, kultuurikriitik Alvar Loog, ERRi ajakirjanik Alvar Tiisler, Pärnu Vapruse jalgpallur Karl Palatu ja näitleja Mikk Jürjens? Millised on nende varasemad mälestused MMist?

24 Kahekõne: Marko Kristal Meie 143kordne internatsionaal meenutab 1994. aasta valikmänge ja toonast õhustikku. Loo üheks peategelaseks inglasest jalgpallitreener Roy Hodgson.

26 Eesti–Šveitsi MM-mäng 1992 58 Millised on muudatused jalgpallireeglites?

Kolumn 14 Indrek Schwede

24

16 Joosep Susi

Persoonid & intervjuud 44 Treener: Jan Važinski Lasnamäel üles kasvanud Jan Važinskist on saanud saarlane. Uue koduga on kohanenud ka pere. Saarlasest jalgpallur on treeneri arvates aga liiga viisakas. Võiks nahaalsemalt.

54 Luubi all: Ketlin Saar

Rubriigid

44 4

JALKA JUULI 2018

3 Juuli 6 Lembit Peegel

Kuu tsitaat “Rahvusvahelises klubijalgpallis olen olnud lapsepõlvest peale Venemaa toetaja – see eelistus kujunes mul välja 1980. aastate esimeses pooles ning oli tollaseid olusid arvestades natuke punk, kuna ma ei teadnud kedagi, kes teaks kedagi, kes eestlaste hulgas Nõukogude Liidu koondist toetaks. Olen oma poliitiliselt ebakorrektsele eelistusele truuks jäänud – ma pole korduvkasutusega toetaja.”

Alvar Loog lk 20–22

10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid

39

39 Rannajalgpall: Nõmme BSC Olybet Mullu Eesti rannajalgpalli meistriliiga võitjaks tulnud Nõmme BSC Olybet teenis suve alguses Portugalis peetud Euro Winners Cupil 16. koha, mis on Eesti klubide läbi aegade parim tulemus. Ometi jäi hinge purema paar kahetsuseussi.

42 Pipraterad 50 Premium liiga 52 Börs 56 Naised: Emma Lauk

56

Ruhnust pärit Emma Laugu lugu kõlab nagu muinasjutt: vaid kaheksa kuud Tartu SK10 naiskonnaga harjutanud Emma mängis korraga Eesti karikafinaalis A. Le Coq Arenal.

60 Juulikuu kalender 62 Lõpulugu: kolme Euroopa

klubikarika turnee Premium liiga klubid saavad oma kodumängudel pealtvaatajatele näidata Meistrite liiga, Euroopa liiga ja UEFA superkarika trofeesid. Ainulaadne turnee toimub juulis ja augustis.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Postrid Tallinna FCI Levadia Eesti karikavõitja Tallinna FC Flora Eesti naiste karikavõitja Luka Modric Horvaatia Keylor Navas Costa Rica

62 2018 JUULI JALKA

5

lembit peegel

Kalevipojad vandusid MMile sõitnud Marokole alla

Maikuus ja juunikuu alguses sai näha õige mitmeid huvitavaid mänge, kui A. Le Coq Arenal selgitati välja selle aasta võitjad Evald Tipneri karikavõistlustel ning Eesti A-koondis pidas kodumaal kohtumisi nii Rakveres kui ka Lillekülas. Juunikuu koondisemängudele panigi punkti meie rahvusstaadionil peetud mäng Marokoga, kes pärast Eesti 3 : 1 võitmist MMile sõitis.

Fotod: Lembit Peegel

Nii andis Eesti koduplatsil lahingu Marokole, kes pärast Tallinna külastamist Venemaal peetavale MMile sõitis.

Ats Purje proovib A. Le Coq Arenal peetud sõprusmängus sobitada sõprust Maroko mehe Younes Belhandaga, kes Eestile ühe värava lõi.

6

JALKA JUULI 2018

Martin Reimil ja Andres Operil oli Marokoga peetud kohtumises mõtteainet ja nuputamist omajagu.

lembit peegel

Marek Kaljumäe proovib peatada Maroko mängumeest Ayoub El Kaabit.

Enne Maroko võõrustamist kohtus Eesti Balti turniiri raames Lätiga ja just Mattias Käit oli see mees, kes meie lõunanaabritele 42. minutil värava kõmmutas ning sinisärkidele 2 : 0 võidu andis.

Ats Purje! Just tema vastutas Eesti koondise auvärava löömise eest Maroko vastu!

Henrik Ojamaa omakorda rõõmustas Rakveres peetud Balti turniiri mängul oma kõige esimese koondisevärava üle!

Palju õnne!

2018 JUULI JALKA

7

lembit peegel

Nagu näha FCI Levadia meeste nägudelt, siis ühendklubi mängijad on vana rivaali FC Flora alistamise üle silmanähtavalt rõõmsad.

FCI Levadia peatreener Aleksandar Rogic nautis A. Le Coq Arenal pärast karikavõitjaks tulemist kõrget õhulendu.

8

JALKA JUULI 2018

lembit peegel

Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult saab kuldmedali kaela Flora naiskonna mängija Mari Liis Lillemäe.

Flora naiskonna kapten Katrin Loo, kes lõi finaalis Tartu SK 10 võistkonna võrku kolm väravat, Eesti karikavõistluste trofeega.

Pärast SK 10 naiskonna 7 : 0 võitmist jagus Flora naistel karikafinaali järel veel jaksu, et teha ka jõu- ja ilunumbreid.

2018 JUULI JALKA

9

nimed & numbrid Ats Purje Maroko koondisele meie ainsa värava löönud Ats Purjelt küsiti pärast mängu, mis koht tal Eesti koondises on.

Purje tunnistas, et ei oska vastata.

Martin Reimilt päriti sama pressikonverentsil. “Iga mängija koht koondises sõltub temast enesest,“ vastas peatreener õpetlikult, soliidselt ja diplomaatiliselt.

Ene Ergma Endine riigikogu esimees Ene Ergma on kirglik jalgpalli MMi vaataja. Tema menüüsse mahub veel EM ja Meistrite liiga finaal. Muid mänge ta ei vaata.

Suurturniiride puhul on ta aga isegi öösel tuttavaid üles ajanud – vaadake ka, kui põnev mäng!

2.

... aastat järjest kaotas Inna Zlidnise koduklubi Budapesti Ferencvaros Ungari meistrivõistluste finaalseerias kuldmedalid MTK-le.

80

... aastat ilma Balti turniiri võiduta mõjub eksitavalt, sest jätab mulje, nagu Läti ja Leedu oleksid kõik need pikad aastakümned esikohad omavahel ära jaganud. Aga ka nemad olid annekteeritud Nõukogude Liitu.

Aastatel 1939–1991 vabade Balti riikide omavahelist turniiri ei toimunudki.

8700

... piletit on vabamüügis A. Le Coq Arenal 15. augustil toimuval UEFA superkarika mängul. Eesti publik konkureerib piletitele koos teiste piletisoovijatega, kes peavad oma ostusoovi fikseerima UEFA koduleheküljel.

10

JALKA JUULI 2018

Alver Kivi 100+ rahvuskoondise mängu Eesti koondise mänge teadustaval Saaremaa mehel Alver Kivil sai Rakveres Balti turniiril Leedu vastu täis sada mängu mikrofoniga, Maroko vastu oli tegemist 101. mänguga. Aastatel 2011–2013 Jalkas töötanud Kivi andis nüüd ise meile intervjuu.

Millal sa teadustaja tööga alustasid?

Esimene mäng oli mul Kuressaares 1998, kui võitsime Andorrat 2 : 1. Mul pole aimugi, miks mind kutsuti.

Mingit kogemust mul sel alal polnud. Tegin sel ajal Kadi raadios spordisaadet ja keegi ehk kuulis seda. Teine kord oli samuti Kuressaares, kui mängisime 2001. aastal Soomega 1 : 1. Regulaarselt hakkasin koondise mänge teadustama oktoobrist 2002, kui me kaotasime A. Le Coq Arenal Belgiale 0 : 1. Sellele eelnes Alver Kivi (paremal) saab jalgpalliliidu presidendilt Aivar Pohlakult Kuressaares kunstmuruvälja- Rakveres koondise õhtusöögil kapten Karol Metsa mängusärgi koos ku avamine, mida ma juhtisin kõigi koondislaste autogrammidega. ja võibolla jäin silma-kõrva.

Kas oled kogu aja oma mängude kohta arvestust pidanud?

Ei, seda mitte. Inimesed hakkasid lihtsalt küsima, mitmel mängul ma olen seda tööd teinud. Lugesin kokku ja sain üle 90 mängu. Sealtmaalt hakkasin arvestama, millal 100 täis tuleb ja Rakveres nii juhtuski.

Kas mõni koondise mäng on vahele ka jäänud?

Ei ole ükski vahele jäänud.

Aga sa oled Eesti koondise mänge näinud ka enne teadustajaametit ja välismaal!

Käisin koondist vaatamas juba Kadriorus ja olen käinud kaasa elamas Inglismaal, Hispaanias, Portugalis, Hollandis, Serbias, Rootsis, Soome, Tšehhis, Türgis jm.

Kui palju sa eeltööd teed?

Jalgpallikoondise mängude kohta on paks raamat sellest, mida peab millistes olukordades ütlema. Kergemad asjad on muidugi peas. Tuleb meelde üks mäng, kus pidin Bosnia ja Hertsegoviina kolleegiga rääkima midagi keelatud pürotehnikast, aga ees oli meil hoopis rassismivastane tekst. See jäi muidugi ette lugemata. Ma pean teadma ka staadionite evakuatsiooniplaani, et kui tekib vajadus, saaksin juhendada, kuidas rahvas välja saab. Seda pole õnneks kordagi vaja läinud. Paar korda olen saanud sõnad peale lugeda siis, kui keegi väljakule jookseb. Siis peab ütlema, et UEFA sellist käitumist ei salli, aga seda tohib teha oma sõnadega. Ja muidugi pean end alati kurssi viima, kuidas vastaste keerukamaid nimesid hääldada.

Kui sul sada mängu täis sai, kas oli ainult pidu südames või päriselt ka?

No sõpradega sai ikka üks tširipitski ära tehtud. Maailma mastaabis pole see ehk suur asi, aga mulle küll. Sada mängu ja koondis on jalgpallis tähenduslik.

INDREK SCHWEDE

Maksimarket

Konsum A ja O

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Tundub, et treener aga ei usalda mind või ei ole ma talle sobiva mängustiiliga. Arvan, et tuleb laenulepingu alusel minna mõnda teise klubisse.“ Mattias Käit olukorrast Fulhamis “Ei midagi glamuurset, aga ometi said lapsepõlvesõbrad otsekui peavõidu – pika ekslemise järel maanduti klubis, kus neid usaldati, anti mänguaega ja kasutati eelistatud rollis.“ Ott Järvela Balti turniiri võidumängus Leedu üle avavärava sepistanud Henrik Ojamaast ja Henri Anierist

Black Velveti muusikavideo räägib jalgpallist südamlikus võtmes. Foto: Janek Eslon

“Praegu on selline aeg ka, et kõik pallid kukuvad võrku.“ Henrik Ojamaa väravast Leedule

Südamlik video ühendas jalgpalli ja muusika

“Me tulime Riiga kausi järele!“ Eesti fännide laul Riias Balti turniiril viitas sellele, et läti keeles võisteldakse Baltijas kaussile

Vahetult enne jalgpalli MMi algust ilmutas Eesti muusikakollektiiv Black Velvet muusikavideo oma uuele laulule “Väravad“. Jalgpalli ja muusikat ühendavas videos astusid üles ka Konstantin Vassiljev ning mitmed Premium liiga klubide mängijad ja nende lapsed.

Idee koduse kõrgliiga ning muusika sümbioosiks oli Eesti Jalgpalli Liidul (EJL) olnud juba varemgi, kui eelmisel aastal arutati mõtet, et Premium liigal võiks olla oma tunnuslaul. Premium ja esiliiga arendusjuhi Veiko Soo sõnul jäeti aga mullu see mõte siiski ellu viimata, kuid seda innukamalt haarati võimalusest sel suvel, kui Black Velvet EJLi juhatuse liikme Are Altrajaga ühendust võttis. Muusikakollektiivi esmaseks ideeks oli teha oma laulule “Väravad“ jalgpalliteemaline fotosessioon, kuid leiti, et saaks ju veel vingemalt teha.

“Are Altraja pakkus kohe välja, et võiksime antud loole teha video, mis oleks eelkõige Premium liiga võtmes,“ selgitas Veiko Soo. “Mõlemad pooled olid asjast väga huvitatud ja lükkasime selle projekti kiirelt käima.“ Kogu video võeti üles vaid mõne päeva jooksul. Esimene võttepäev tehti õhtupimeduses A. Le Coq Arenal. Võttepäeva juhtinud Steiv Silm ütles, et kuigi staadionil ülesvõetud materjali filmimiseks kulus oodatust rohkem aega, ei kõlanud asjaosaliste suust ühtegi etteheidet.

“Bänd oli igati koostöövalmis, Konstantin Vassiljev tuli hea meelega appi ja aitas kaasa mõelda, kuidas tema osa lahendada,“ rääkis Silm. “Meil olid jalgpallitüdrukud, kes said bändiga möllata ja jäid väga rahule. Üldine meelestatus oli väga positiivne! Eraldi tahaksin veel tänada EJLi muruhooldajaid/ töömehi, kes oma vabast tahtest meile hiliste tundideni appi jäid.“ Peale A. Le Coq Arena näeb Black Velveti laulu videos teisigi Eesti kohti.

Premium liiga klubide mängijate ja nende laste tabamiseks käidi läbi terve Eesti, et just sobivad inimesed videos üles saaksid astuda.

“Kuna laul räägib isa ja laste ühisest ajaveetmisest, siis meil oli kaks valikukriteeriumit,“ selgitas Silm. “Tahtsime, et iga mängija oleks oma klubi nii-öelda esindusnägu ehk ta oleks klubis tuntud, ning teiseks, et tal oleksid lapsed.“ Silm lisas, et kui esmapilgul võib jalgpalli ja muusika selliselt ühendamine tunduda veidi ootamatu, siis ideega tuldi väga hästi kaasa.

“Mart Poom, Martin Reim, Konstantin Vassiljev, meie Premium liiga mehed – kõik on väga hea meelega olnud nõus kaasa lööma, me ei pidanud mitte kedagi veenma,“ sõnas Silm. Ilmselt oli sooja vastuvõtu põhjuseks asjaolu, et tegemist on südamliku videoga. “Arvan, et olulist rolli mängis isalik uhkus.

Kõik tahavad ju oma lapsi näidata ja minu arust on väga tore, kui oma laste üle uhked ollakse. Selle kaudu sai ka see muusikavideo väga südamlik,“ selgitas Silm.

“Käidi esimene puude muutub luuleliseks aga üksnes väga lähedalt vaadates. Ainult siis, kui seda tunda (ka kohapeal) väga aeglaselt ja tähelepanelikult.“ Jalgpalliajakirjanik Joosep Susi leidis Mattias Käidi väravaeelses palli surmamises poeetikat “Mängite tõepoolest teistsugust jalgpalli, kuid on oluline kõigeks valmis olla.“ Maroko koondise peatreener Herve Renard võrdles Eesti koondist MM-alagrupi vastaste Hispaania ja Portugaliga “Arvan, et Kostja ütles, mida teame niigi – kui Henri Anier on heas vormis, siis on temast tipuründajana rohkem kasu.“ Martin Reim Vassiljevi kasutamisest Läti vastu tipuründajana “Kui mõnel aastal pole Saarte mängudel jalgpalli kavas, siis liigub igasuguseid kutseid.“ Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsiooni juht Mati Mäesalu eri regioonide vilkast jalkaelust “Pärast seda pole minu maailm olnud endine.“ ETV “Ringvaate“ toimetaja Kai Väärtnõu 1998. aasta Dennis Bergkampi väravast Argentiina vastu “Vaatasin oma lepingu üle ja säärast klauslit seal pole.“ Martin Reimi vastus Nõmme Kalju presidendile Kuno Tehvale, kelle sõnul eelistatakse koondises Flora mängijaid.

12

JALKA JUULI 2018

KADI PARTS

lood & tsitaadid Superkarikas toob Tallinnasse FIFAsse kuulunud klubi Kõigile neile, kel on kahju asjaolust, et ei Liverpool ega ükski Inglismaa klubi ei pääsenud 15. augustil Tallinnas peetavale superkarika mängule, peaks pisutki lohutust pakkuma asjaolu, et me saame näha kõige-kõigemat meeskonda, mida planeet Maa kunagi on kandnud. Madridi Real võitis ju viis esimest Euroopa riikide meistermeeskondade karikat ja ta valiti 20. sajandi parimaks klubiks. Me saame näha kolme viimase aasta Euroopa klubijalgpalli valitsejat.

Reali puhul on õigupoolest tähelepanuta jäänud, et tegemist on klubiga, mis on olnud üks FIFA asutajaid. Ja-jah, just nõnda! Lugu oli selles, et kui FIFA asutati, polnud Hispaanial oma jalgpalliliitu ning selle olematu jalgpalliorganisatsiooni asemel läks tähtsale koosolekule 1904. aastal Madrid FC, mis oli Reali eelkäija.

Madrid FC oli pretsedenditul moel FIFA liige aastatel 1904–1906. Siis otsustati, et liikmeteks võivad olla ainult rahvuslikud alaliidud. Hispaania jalgpalliliit võeti FIFAsse vastu alles 1914. aastal. Madridi Real sai oma praeguse nimekuju alles 1920. aastal.

Euroopa superkarika idee käis välja Hollandi ajaleht De Telegraaf pärast Amsterdami Ajaxi kaht esimest triumfi Euroopa karikasarjas. Vastaseks sai 1972. aasta Euroopa riikide karikavõitjate karikasarja võitja Glasgow Rangers.

Ajax võitis, kuid UEFA keeldus võistlust tunnustamast, sest Rangers oli saanud Euroopa karikasarjades võistluskeelu: nende fännid olid karikavõitjate sarja finaalis korraldanud taltsutamatu võidupeo. Alles aastast 1973 hakkas UEFA tunnustama superkarika võistlusi. Võitja oli jälle Ajax, mis kahe mängu kokkuvõttes alistas AC Milani.

Aastani 1997 mängiti kahest kohtumisest koosnev finaal. Erandiks oli 1991, kui Belgradi Crvena Zvezda ei saanud kodusõja tõttu kodus mängida ja võitja selgus ühes mängus Manchester Unitedi koduväljakul. Aastatel 1974, 1981 ja 1985 ei mängitud üldse: esimesel juhul ei leidnud Müncheni Bayern ja Magdeburg sobivat aega, teisel juhul ei leidnud Liverpool aega kohtumaks Tbilisi Dinamoga ja kolmandal juhul oli Everton Inglise klubina Euroopa karikasarjades võistluskeelu all. Alates 2000. aastast on superkarika üks osapool UEFA karikasarja võitja, sest karikavõitjate karikasari lõpetati. Hooajal 2009/2010 nimetati UEFA karikasari ümber Euroopa liigaks.

Kuigi sportlikult ei ole tegemist kuigi prestiižika võistlusega, avab superkarikas hooaja Euroopas ja tõmbab endale kogu jalgpallimaailma pilgud.

Tallinnal on see au.

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid

“Kokkuvõttes on Euroopa suure osa maailmast olulisel määral endataoliseks teinud, andes sellele kuju ja vormi, pilvelõhkujatest parlamendini, ametnike lipsudest rokk-kontserdi ning jalgpallini.“ Mihkel Mutt “Laenake meile väravavahti, me toome ta pärast tagasi.“ Eesti Rahva Muuseumi töötajate lõõp Vanemuise teatri suunas enne omavahelist jalkamängu “Alguses sotsiaalmeedias ja nüüd isegi pärismeedias kirjutatakse, et Indrek Tarand käib siin ja seal kompimas. Ei käi. Mina olen rahulik nagu Cristiano Ronaldo. Kui helistatakse, et mõni klubi tahab rääkida, siis räägime.“ Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand “Lauahõbe ühend-Levadiale“ Postimehe pealkiri Eesti karika võidu puhul “Lõpus oli meil õnne, aga väärisime seda õnne.“ Levadia peatreener Aleksandar Rogic Eesti karikavõistluste finaali võidust “Päris vangilaager meil siin ei ole.“ Ragnar Klavan ja Liverpool said pärast liigamänge ja enne Meistrite liiga finaali mõned vabad päevad

“Ta on geenius! Kui ta usuks endasse sama palju kui mina temasse, oleks ta maailmaklassi keskkaitsja. Kui annan palluritele valiku, keda nad viis viie vastu mängus või mingis muus harjutuses enda tiimi tahaksid, on vastus lihtne – Raggy.“ Jürgen Klopp Ragnar Klavanist “Saadame neile kellegi Tulevikust väravasse.“ Fraas Viljandi Legendi pubist, kus kommenteeriti Liverpooli puurivahi Loris Kariuse õnnetut esinemist Meistrite liiga finaalis “No isegi mina oleks võibolla palli paremini välja visanud.“ Ekspoliitik Ene Ergma Loris Kariuse ebaõnnestumisest Meistrite liiga finaalis

Euroopa superkarika trofee, millele mängitakse augustis Tallinnas, ja mehed selle kõrval (vasakult): Madridi Atletico esindaja Clemente Villaverde, Madridi Reali esindaja Emilio Butragueno, meie jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ja Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Foto: Lembit Peegel

"Meil oli meeskonnas kolm meest, kellega treener asju arutas. Mina kuulusin nende sekka. Ikka oli teistsugune tunne. Iga mängija käest ju arvamust ei küsita.“ Karol Mets NAC Bredast

2018 JUULI JALKA

13

1-teist mõtet

Lätlastele läheb Balti turniiri võit korda ja selle vaatamine teeb kadedaks. 2016. aastal triumfeerisid nad teist korda meie A. Le Coq Arenal.

Foto: Lembit Peegel

BALTI TURNIIRI VARI

I

ga kahe aasta tagant kerkib üles Balti turniiri küsimus. Pikaaegsed Eesti koondise fännid lasevad valla lootusrikka ja kaebliku kristjanjaakpetersonliku poeesia: kas siis selle maa jalgpalli rahvuskoondis palli tuules ei või staadioni kohale tõustes üles Baltimaade võitjaau omale otsida?

Ajakirjandus rehkendab välja aastanumbri, mis kulunud viimasest turniiri-

14

JALKA JUULI 2018

võidust, ja arutleb, kui motiveeritud on koondise juhtkond ja mängijad. Tagajärg on seni olnud ikka selline nagu tänavugi: võidukarikas läheb Lätile või Leedule. Üldplaanis on kõik klaar: Balti turniir ei ole ega saagi olla enam nii tähtis, nagu see oli aastatel 1928–1938, kui seda kümnel korral peeti. Praktilisest seisukohast võiks turniiri lõpetada.

Seda enam, et rahvusvahelistel mängupäevadel võistlust korraldada ei õnnestu, mis tähendab, et kõige kõvemaid koosseise ei saa kokku ükski osaleja.

Balti turniir võiks jääda noortekoondiste tasemele, kus ta annaks rahvusvahelist karastust pealekasvavale põlvele.

Aga teisalt: mis praktilist väärtust on anda Eesti karikavõistlustele Evald Tipneri nimi? Mis praktilist väärtust on Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärgi postuumsel andmisel meie esimesele profijalgpallurile Arnold Pihlakule?

Või mis praktiline väärtus on asjaolul, et aasta treener saab Albert Vollrati nimelise auhinna?

Nendel asjadel on sümbolväärtus.

1-teist mõtet Need sümboliseerivad järjepidevust ja teevad kummarduse neile, kes on meile ette tallanud rajad, mida meie oma nõu ja jõuga hooldame, parandame, laiendame, asfalteerime. Ükski kokkuhoidev perekond ei unusta vanaema-vanaisa.

Evald Tipner ja temanimelised karikavõistlused loovad väärtusruumi meie jalgpallis ja ühiskonnas tervikuna.

Rahvusvaheline tiitlivõistlus Rakveres, kus Eesti koondis võitis tänavuse Balti turniiri avamängus Leedut 2 : 0, oli pressisektoris lõbus olemine.

Läheneva MMi taustal lõbustasid ajakirjanikud end tõdemusega, et Balti turniiri võitja kohta saab kuulutada: tegu on käesoleva aasta esimese rahvusvahelise tiitlivõistluse võitjaga. See on nali, mis põhineb tõesel väitel. Balti turniir on kaks aastat vanem kui MM ja 32 aastat vanem kui EM. Alla jääb ta üksnes Lõuna-Ameerika meistrivõistlustele, mis algasid 1916. Rahvusvahelises erialakirjanduses tunnustatakse Balti turniiri üksmeelselt kui kõige vanemat regionaalset senini kestvat tiitlivõistlust. Traditsioone austavas jalgpallimaailmas on see kõva sõna. Turniir on samaväärselt meie jalgpalli mütoloogia osa, nagu Evald Tipner, Arnold Pihlak, Albert Vollrat ja paljud teised, keda meeles peame.

Muidugi ei pea väevõimuga hoidma igat traditsiooni. Ka Balti turniiri olemasolu kuulub kriitika alla. Turniiri jätkumise kasuks kõneleb minu arvates peaasjalikult tema ärakaotamisest tekkiv tühimik meie vutifolklooris. Siin on teatud ühisjooni videokohtuniku kasutuselevõtuga: millest me räägime, mille üle vaidleme, kui inimlike vigade üle hakkab otsustama videokohtunik. Ka Balti turniirid on iga kahe aasta tagant tänuväärne teema, milles ühendatud lootus, pettumus ja ... lootus.

Eestil Balti turniiri ees kaks võlga Balti turniiriga seoses on Eestil kaks võlga. Neist esimene puudutab meie üleolevat suhtumist, mis on lahtunud viimase kümmekonna aasta jooksul.

Oleme oma naabreid solvanud, saates nende täismeeste vastu oma juntsusid (1995 Riias võistlesime sisuliselt noortekoondisega) ja kasutanud võistlust koosseisuga eksperimenteerimiseks hoolimata sellest, et vastased on ena-

masti tulnud välja võimalikest parima koosseisuga ja mänginud võidule. Teine võlg puudutab fänne, kes on oodanud Balti turniiri võitu. Nende kahe võla alla kuulub senikogetud alandus.

Olen sellest kunagi kirjutanud, kuidas ekslesin 2008. aasta turniiril Jurmala staadioni siseruumes ning sattusin peale kahe Läti ja Leedu asjapulga lühisuhtlusele. Üks soovis teisele õnne eestlaste üle saavutatud võidu puhul ja mõlemast õhkus solvavat ja Eesti jalgpalli taset alavääristavat suhtumist.

Nende vandeseltslaslik käesurumine ja hääletoon ütles, et kõigepealt on vaja neile haledatele põhjanaabritele ots peale teha ja siis omavahel selgitada, kes on Balti riikide jalgpallikunn.

Nõnda ei maksnud neile grammivõrdki meie (varasem) üleolev suhtumine turniiri, nemad vaatasid võistlust sportlikust vaatevinklist ning olid üleolevad meie suhtes. Need kaks ei võtnud meid võrdväärsena. Pidin enesele tunnistama, et neil oli selleks täielik õigus.

LOOME VÄÄRTUSRUUMI

Ükski kokkuhoidev perekond ei unusta vanaema-vanaisa. Evald Tipner ja temanimelised karikavõistlused loovad väärtusruumi meie jalgpallis ja ühiskonnas tervikuna.

Me pole ju pärast taasiseseisvumist vist kordagi favoriidid olnud, olgu Läti või Leedu vastu. Või on see staatus olnud meie soovmõtlemine. Balti turniiri konkurentsis oleme oma regioonis olnud kindel kolmas. Silm silma vastu mängides pole me enamasti suutnud tõestada, et oleme FIFA edetabelis Lätist ja Leedust eespool. Just meile on Balti turniir kasulik, et saaksime endast tugevamatega mängida.

Minu arvates laieneb eelpool nimetatud alandus kõigile: alates mängijatest kuni fännideni. Lapsik on põhjendada meie altminekuid asjaoluga, et turniir ei ole tähtis ja parimatega välja minna ei saa. Sama kehtib ju naabrite kohta.

Miks nemad on suutelised järjepanu

seda tähtsusetut ja lapitud koosseisuga mängitavat turniiri võitma? Kui kõigile on tingimused võrdsed ja me peame end naabritega samaväärseteks (FIFA reitingu järgi ju lausa edestame neid), siis miks me kordagi võita pole suutnud, isegi pärast seda, kui hakkasime asja tõsisemalt võtma?

Ka meie mängijad on aastate jooksul tõdenud, et Balti turniir on ainus rahvusvaheline tiitlivõistlus, mille karikat saaksid Eesti koondislased reaalselt pea kohale tõsta. Muidugi, need on olnud sellised pressiteate viisakused. Siiani pole võita õnnestunud. Olgu põhjuseks vähene motivatsioon, vastaste paremus või sportlik ebaõnn.

Tähtsaim põhjus jätkata – jonn Nõnda olen jõudnud punkti, kus leian, et võibolla kõige tähtsamaks argumendiks, miks jätkata Balti turniiridega, on ... jonn. Sportlik jonn väljakul – kaua me laseme enda üle itsitada?

Korralduslik jonn kontoris – nagu me austame Evald Tipnerit ja teisi mineviku suurkujusid, peame lugu ka sellest maailma ulatuses ainulaadsest turniirist. Kaasaelamise jonn tribüünil – me läheme jälle koondist toetama lootuses, et ükskord me selle kausi ära toome! Meeldetuletamise jonn meedias – me ei lepi ammu saavutatud võitudega, vaid tahame seda nüüd ja praegu.

(Kusjuures peeglisse peab vaatama ka ajakirjandus – kuigi Eestil oli tänavu naabrite omavahelise viimase mängu eel päris kobe šanss võitjaks tulla, oli see mäng ja kogu turniir selleks ajaks unustatud kui ebaoluline. Aga milleks siis suured sõnad enne turniiri ja pärast võitu Leedu üle?).

Eesti jalgpalli kohal laiub Balti turniiri vari. Parim viis see hajutada on olla väljakul naabritest parem. Turniiritraditsioonile lõppu tehes jääb see meie vuti alateadvusesse ning tuleb meid unenägudesse kummitama.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2018 JUULI JALKA

15

0:0

soe ulg

1

Jalgpall on igav. Praegu on seda iseäranis paslik rõhutada, arvestades, et kuu aega on isegi tsiviliseeritud maailma kõik veinilokaalid täis telereid, kus eri rahvusest noorsugu palli taga ajab. Juulikuu hakul oleme kõik nii ehk nii tüdinud. Jalgpall on igav!

P

idades silmas Tõnis Tatari hiljuti Sirbis ilmunud arvustust, tuleks siinse mõtteharjutuse autorit nimetada siiski moodsat kultuurirelativismi harrastavaks humanitaariks, kes “kaldub eitama, et maailmas on üldse midagi olemuslikult igavat“.

Võime kontrolliks mõelda, kas leidub ülepea midagi, mis kultuurikontekstist sõltumata ei võiks kellegi jaoks olla igav.

Ilmselt jõuaksime võrdlemisi kiiresti arusaamale, et sisuliselt iga objekt või nähtus võib mõnes inimeses tekitada igavuse tunnet. Isegi Iraani jalgpallikoondis võib olla igav.

Leidub siiski hulk nähtuseid, mida tavaliselt igavuse kategooria kaudu ei avata. Ehk kõige ilmselgemad on inimese keha ja vaimuilma jõuliselt determineerivad nähtused. Ei kujutaks ette, et keegi peab füüsilist valu või armuvalu igavaks. Mingil kaudsel viisil oleks seda võimalik teha, öelda, et valu ilusa inimese eemalolekust on üldiselt igav teema. Aga minu armastus ei ole kunagi igav. Ka minu armastus jalgpalli vastu. Näiteks.

Niisiis, lähtugem sellest, et igavus on valdavalt retseptsiooniline küsimus, sõltudes taustsüsteemist ja ootushorisondist.

Muutuv igavus Taustsüsteemi tarvilikkus ilmestab loogikat, mida hiljuti meie seast lahkunud prantsuse kirjandusteadlase Gerald Genette´i järgi võiks nimetada arhitekstuaalsuseks. Me ei vaata kunagi vaid ühte jalgpallimängu, vaid n-ö 1

arhimängu, mis kätkeb endas juba varasemat kogemust, žanrilisi, kultuurilisi teadmisi, mis määratlevad iga vaataja lugemisstrateegia. Eri aegadel ja eri kultuuriruumides on need kogemused ja neist tulenevad lugemisstrateegiad paratamatult erinevad.

Näiteks 1870. aastatel, kui Inglismaa jalgpalli tipus olid Etoni ülikooli põhine Old Etonians ja Blackburn Olympic, süüdistati ajakirjanduses viimast argpükslikkuses, jalgpalli rikkumises.

Nimelt harrastasid Blackburni mängijad sellist šotlastele omast praktikat nagu söödumäng. Tõepoolest, aristokraatlikud etonlased ei saanudki leppida sellega, et mees mehe vastu võitluse, triblamise asemel käituti argpükslikult ja hoiti vastutusest eemale. Söödeti pall meeskonnakaaslasele! Milline provokatsioon! Barcajax mängustiil või tiki-taka ei tunduks sel ajal mitte üksnes igav, vaid lausa karjuvalt ebamehelik ja vastutustundetu.

Just 19. sajandi lõpul saavad muuhulgas kokku ka igavuse ja jalgpalli olulisemad (ühis)jooned. Jalgpalliteoorias on ikka väidetud, et kaks hädavajalikku tingimust jalgpalli plahvatuse juures (lisaks linnastumisele ja transpordi kiirele arengule) olid vaba aeg (palgatõus, viie ja poole päevane töönädal) ja tugev keskklass. Näib, et nüüdisaegsel igavusel ja jalgpallil on ühine algupära.

Viimastel aastatel on Lääne ajakirjanduses artikuleeritud igavus tihedalt seotud mõistega antijalgpall, mida peamiselt kasutatakse Jose Mourinho

Mõtisklus põhineb konverentsil “Igavuse esteetika“ peetud ettekandel (20.04. 2018).

16

JALKA JUULI 2018

Kas armuvalu või füüsiline valu saavad olla igavad? Aga seista väravavahina oma karistusalas vihma käes?

Foto: Lembit Peegel

mängustiili iseloomustamiseks. Kaitsest lähtuv strateegia, mille kesksemaid tunnuseid on ettearvamatuste minimeerimine, vastaste mängu lõhkumine.

Antijalgpalli mõiste pärineb aga 1950. aastatest. Siis viitas see esmajoones argentiinlasest treeneri Vittorio Spinetto käekirjale, milleks oli voolava eklektika asemel organiseeritud ja distsiplineeritud mäng. Laias plaanis midagi sellist, nagu me tunneme tänapäeva tippjalgpalli. Toona oli see Argentiinas vastuvõetamatu.

soe ulg tegeleb suurmees aktiivselt sülitamise ja eimillegagi. Igav, mis igav! Samas, harukordselt põnev!

Vaieldamatult on jalgpallil kõrge igavuse potentsiaal. Seda tingivate aspektide juures on esikohal jalgpallile omane a e g. Jalgpalli eripära seisneb suuresti selles, et midagi ei juhtu. Lakkamatu ootus, mis pidevalt luhtub. Sageli selgub nagu antiiktragöödiateski, et kõik olulised sündmused on tegelikult juba ammu toimunud, ootus on olnud asjatu.

Siit võiks muidugi järeldada, et igavus on enamasti retrospektiivne nähtus. Iga kord, kui midagi juhtub (või ei juhtu), kangastuvad kohe võimalikud sündmused, mis oleksid võinud juhtuda, miska igasugune sündmus genereerib kohe lugematu hulga igavuse potentsiaali.

Igavus kui kunagise ootushorisondi ja tegelikkuse vaheline luhtunud seos.

Kõik see on väga tšehhovlik – unistuste ja argipäeva paratamatu konflikt.

Intensiivne sündmustevaesus ja ootusseisund tingivad igavuse vahest kõige elementaarsema tunnuse: igavuse teadvustamishetkel teadvustatakse iseennast, mõeldakse iseendale. Fookus nihkub vastupidiseks. Katkeb ainitine side sündmusega, igavuse objektiga.

Igasugune keskendumine häirib igavuse potentsiaali, sest inimese tähelepanu on suunatud mujale.

Igavuse viljakus

Igavuse potentsiaal Arusaam igavast jalgpallimängust on niisiis ajas muutuv. Siiski on sõltuvalt üldkultuurilistest hoiakutest, arusaamadest teatud jalgpallilistel külgedel potentsiaali mõjuda igavana. Igavuse potentsiaal, mille puhul tuleb arvesse võtta vaatajate kogemusi, kultuurilist kuuluvust jne.

Igavuse potentsiaal on alati ühel või teisel moel seotud küsimusega õigest fookusest. Kui kõrgel tasandil mängu jälgida? Kui süvitsi minna? Meenub 2006. aasta prantsuse dokumentaalfilm “Zidane: 21. sajandi portree“. 90 minutit on võimalik näha Zidane´i tegutsemist/käitumist/liikumist Real Madridi kohtumises Villarealiga. Lähikaadris

Jalgpalli igavuse potentsiaal on kõrge, aga see kulutatakse väärtuslikult. Just tänu kõrgele igavuse potentsiaalile saab jalgpall kujundada, säilitada, koos hoida kogukondlikku identiteeti. Jalgpallilik igavus annab võimaluse tegeleda muuga, ajada tribüünil muud asja (võib meenutada kasvõi postkolonialistlikku võitlust Aafrikas).

Iseäranis hästi ilmneb see vanade jalgpallimaade madalama liiga mängudel ja põhimõttelistel vastasseisudel.

Kõik inimesed tribüünil teavad, miks nad seal on. Mängu ajal tullakse kinnitama oma kuuluvust, saama turvatunnet.

Eestis jalgpall muidugi sellist sümboolset väärtust ei kanna, see pole saanud loomulikult areneda. Siin valitseb võrdlemisi tugev sündmuslikkuse imperatiiv.

Seda võiks sümboliseerida alates 1990. aastatest ETV “Jalgpallistuudios“ suurturniiride ajal kordunud lause: “Me kõik tahame väravaid näha“. Sellist lauset tra-

ditsioonilistes jalgpallimaades ei kohta.

Jalgpallimäng on oluline autonoomselt, sõltumata selle sündmusterohkusest.

Eestis tõuseb esile aga ka vastuoksne trend. Sisestage Google´isse otsingusõna põnevuskohtumine. Päringule tuleb meeletu hulk vastuseid. Märkimisväärne osa neist on kirjutatud aga mängu kohta, mida pole veel toimunudki.

Põnevuskohtumine algab Põltsamaal kell kolm. Tulge kõik vaatama!

1907. aastal jälgis Daily Mirror rahvahulga käitumist tribüünidel. Pealkiri: “Miks on jalgpallipublik nii melanhoolne“. Mulle näib, et selles artiklis tabatakse kuidagi jalgpalli südamesse, tuuma: “Näod ilma igasuguse emotsioonita, sünged näod, huvitud näod, nägudelt ei peegeldu mitte mingit rõõmu ega põnevust; näod, millesse juurdunud melanhoolia täidab sügava depressiooniga ja paneb hämmastusega küsima: “Miks nad seal on?” Ja just see on jalgpallile olemuslik, mis paikneb riukaliku ja kärarikka pinna all: see on valulik, sageli mõttetu asi, see on tujukas viletsus, mille balletilikud hetked omavad tähendust üksnes seetõttu, et nad tungivad välja inimtegevuse läbipaistmatust supist.“ Mida öelda tahetakse? Ei midagi sellist, et jalgpall on põgenemine igavast argipäevalikkusest, tšehhovlikust paratamatusest, unistuste ja tegelikkuse paratamatust konfliktist, põgenemine igavusega laetud metafoorsesse argipäeva.

Kas ei ilmne siin mitte tähistajate igavus ja igavene etümoloogiline kokkukõla? Samatüvelisus. Meenutada võib kasvõi Kristjan Jaak Petersoni “Kuud“, kus need kaks omavahel põimuvad:

Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavust omale otsida?

Väga intuitiivselt ja rohke pateetikaga võiks ju öelda, et just jalgpalli puhul ilmneb kahe sõna – igavus ja igavik (igavene) – ühine algupära.

JOOSEP SUSI 2018 JUULI JALKA

17

minu 11

M

õni mees on eluaeg jalgpalli mänginud, aga MMi ajal ei taha telerit käimagi panna. Mispärast? No ikka seetõttu, et tegelikult peaks ju ise seal platsil ringi jooksma. Nagu ikka, jääb selgi suvel pealtvaatajaks hulk mängijaid, kelle tase lubaks MMil kindlasti kaasa teha.

Kamba peale annavad nad aga ühe vahva pundi kokku küll.

Et pool meeskonda ei koosneks itaallastest, sai koosseis paika sätitud nii, et iga riik oleks esindatud ainult ühe korra.

Näiteks Gareth Bale on just sellepärast esimene varumees.

Samuti pole siin nimekirjas neid, kelle riik küll MMile sõidab, aga keda treenerid ühel või teisel põhjusel sinna kaasa ei võta. Tõsi, ühe erandiga. Sest lõvisid ma natuke kardan...

Riyad Mahrez – Alžeeria Kunagi ei tea, milline tuju tal parajasti on. Kord mängib kirega, siis jälle eriti ei viitsi. Aga heal päeval lööb jokkerina üle kõik trumbid.

Zlatan Ibrahimovic – Rootsi Teadagi, Zlatan ei jäänud MMist eemale, hoopis MM jäi Zlatanist ilma! Jutumees, naljamees, mõne arust hoopis ülbe mees. Aga ennekõike ikka mängumees.

Alexis Sanchez – Tšiili Arsenalist jõudis enne jalga lasta, kui tabelis kuuenda kohaga lõpetati. Koondisest polnud põgeneda kuskile...

Christian Pulisic – USA Viiekümnest hallist varjundist koosneva USA koondise ainus pärl. Kui oleks kunagi valinud Horvaatia esindamise, mängiks ilmselt juba MMil, aga pidas sünnimaad hingelähedasemaks. Õige ka, 19aastane jõuab tulevikus veel küllalt tegusid teha.

Foto: erakogu

Kristjan Jaak Kangur Riyad Mahrez

Zlatan Ibrahimovic

Christian Pulisic

Alexis Sanchez

Marek Hamšik Tomas Rincon

Ben Davies

Virgil van Dijk

Eric Bailly

Vasilis Torosidis

Gianluigi Buffon

Ben Davies – Wales Tänapäeva soeng-putsad-tätoveeringud-Instagram-maailmas täiesti silmatorkamatu mees. Aga kaitsja kohta on see suur kompliment.

Virgil van Dijk – Holland Mees, kes toob platsile rahu. Suure hinnasildiga kaasnev pinge on vägevamaidki murdnud, aga van Dijki ei paista see küll karvavõrdki häirivat.

Eric Bailly – Elevandiluurannik Üsna sarnane tüüp van Dijkile – jõuline, kuid palliga osav; vajadusel aafrikalikult emotsionaalne, aga samas surve all rahulik.

Tomas Rincon – Venetsueela Kui hüüdnimi on Kindral, siis kehv mees ei ole! On aga õnnetuseks sündinud Lõuna-Ameerika kõige kehvemas jalgpalliriigis.

Vasilis Torosidis – Kreeka Vana kooli mees nagu tank, nalja ei mõista ja hoiab korra majas.

Marek Hamšik – Slovakkia Kui Pavel Nedved on sind enda mantlipärijaks nimetanud, siis palju suuremat tunnustust enam olla ei saa. Ägedamat soengut ka mitte.

Gianluigi Buffon – Itaalia No ei ole vanameistrile tänavu seda õnne antud, et pikale karjäärile ilusad punktid panna! Legenditiitlit kiputakse sageli lörtsima – Buffoni on aga võimatu teisiti iseloomustada.

18

JALKA JUULI 2018

eelmise hooaja mudelitele

Merida Ninty-Six 9.6000 carbon

Kellys Arwen Dutch

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

 süsinikraam  Rock Shox amordid  Sram 1x11 käiguvahetus

UUED MUDELID HINNAVÕIT

nüüd

Tartu jooksumaratonist sai maastikumaraton

€2379

Kõhulihased suvevormi HINNAVÕIT

nüüd

HINNAVÕIT

 Shimano Ultegra käiguvahetus  Süsinikraam  Fulcrum Racing 3 jooksud

nüüd

Merida Matts J20

HINNAVÕIT

GARMIN VIVOACTIVE 3

HINNAVÕIT

€84

HINNAVÕIT

€70

Jasmiin Üpraus jetispordi tulevikulootus Miks proovida rannatennist?

Merida Tour 3 Ladytriatlonile!

Võistkonnaga

enne €419

 21 käiku  Shimano komponendid  Alumiiniumraam

€299

nüüd

enne €329

 Sobib 5-8 aastastele lastele  2x7 käiku  Esiamort

€335

nüüd

€259

KIDZ MOTION RAPID

Chilli tõukerattad

enne €359  RANDMELT PULSSI LUGEV GPS MULTISPORT KELL  ÜLE 15 EELLAETUD SPORDIREŽIIMI, SH UJUMINE nüüd  KASUTATAV VIIPEMAKSETERMINALIDES

enne €145

Area kvaliteet-rulad

veloplus.ee R a t t a r e m o n t pumpame facebook.com/Veloplus.Estonia

|

 3-rattaline tõukeratas 3-6a, max 65kg!!!  klaasfiibrist vibratsiooni summutav laud  juhtrua kõrgus reguleeritav 73-82cm nüüd

95

HINNAD ALATES

enne €69.99

HINNAD ALATES

|

|

Töökoda: 56 229 000

|

nüüd

€335

 Sobib 5-8 aastastele lastele  2x7 käiku  Esiamort

enne €329 nüüd

€259

KIDZ MOTION RAPID

Chilli tõukerattad

Mida toob Eesti triatlonisuvi?

Miks valida kepikõnd?

Ivo Suur Eesti triatloni tipus Miks me spordivõistlusi jälgime?

enne €359  RANDMELT PULSSI LUGEV GPS MULTISPORT KELL  ÜLE 15 EELLAETUD SPORDIREŽIIMI, SH UJUMINE nüüd  KASUTATAV VIIPEMAKSETERMINALIDES

€319

€10

enne €145

nüüd

€129

HINNAD ALATES

€119.95

 3-rattaline tõukeratas 3-6a, max 65kg!!!  klaasfiibrist vibratsiooni summutav laud  juhtrua kõrgus reguleeritav 73-82cm nüüd

enne €69.99

€59.99

HINNAD ALATES

R a t t a r e m o n t pumpame

alates 50€ ostust transport tasuta

peseme

hooldame

KALEV KRUUS

€24.95

uuteks võitudeks valmis veloplus.ee

Netimüük: 5555 1511

Mis on teadveloleku treening?

Area kvaliteet-rulad

HINNAVÕIT

HIND 4.95

Kauplus: 56 488 000

enne €419

 21 käiku  Shimano komponendid  Alumiiniumraam

KELLY SILDARU

 LASTELE 5+ A 115-145CM, MAX 100KG  12” ÕHKUMMID, V-PIDUR EES JA TAGA  UUS LISATUGEVDATUD TERASRAAM

€24.95

Programm, osaleja info, rajakaart, liiklus ja parkimine

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

€70

€16

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 remondime

hooldame

GARMIN VIVOACTIVE 3

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

alates 50€ ostust transport tasuta

peseme

€399

Rahvatriatlonile võib minna igaüks

€40

enne €399

Vaheldusrikas ja nüüd €299  3 käiku põnev seiklussport YEDOO TIDIT NEW

€10

nüüd

Merida Matts J20

€84

 Rummusisene käiguvahetus  jalg- ja käsipidur

€319

HINNAVÕIT

Tartu Maastikumaratonilt €129 €59.99 €119.

En Svensk Klassikierile

Merida Matts 6.10-V

nüüd

Spordi roll lapse elus

Eeva Esse

YEDOO TIDIT HIND 4.95NEW

enne €559

HINNAVÕIT

€40

enne €399

 Shimano 3x8 käiguvahetus  Alumiinumraam  Esi-ja sadulaamort

€160

€1999

HINNAVÕIT

Emotsionaalne €100 korvpallitreener Rait Käbin

HINNAVÕIT

enne €2999 nüüd

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

nüüd

 Shimano Ultegra käiguvahetus  Süsinikraam  Fulcrum Racing 3 jooksud

€1000

ELUS TI I L

Merida Matts 6.10-V

Teet Daaniel ja €100 Ocean’s Seven Challenge

HINNAVÕIT

€399

Kas alkoholivaba õlu on tõsiseltvõetav spordijook?

Rasmus Haugasmägi maailma parim veemotosportlane

A J AV I I D E

ELU S T IIL

Merida Tour 3 Lady

€1999

€439

Ratas Merida Crossway 20-D

Mida teeb meedik spordivõistlustel?

E LUS TI I L

enne €559 Parem elu tänu spordile

nüüd

MEEL EL A H UTUS

MEELIS ATONEN

Triatloniks peab treenima mitmekülgselt

enne €549

€2379

Merida Ride 7000

Kuidas saada sügiseks 10 km jooksuvormi?

A JAVI I D E

A J AV IID E

nüüd

Suurte sihtidega maastikuratturite koondis Proovi järele!

Põnev laskesport

nüüd

Maijooksu reklaamnäod Ulvi Jukk ja Margit Partei

 Shimano 3x8 käiguvahetus  Alumiinumraam  Esi-ja sadulaamort

€160

enne €2999

Kas vigastused tähendavad spordi tegemise lõppu?

€439

M E E L E L A H UTUS

Põnev ajalugu Uno Palu: kümnevõistlus ja rock’n’roll

9 772382 818016

 Alummiiniumraam  3 käiku, Shimano Nexus  Korv, porilauad, pakiraam ja tuled

€110

enne €3399

Kiire jalaga riigiametnik

Ratas Merida Crossway 20-D

€1000

 LASTELE 5+ A 115-145CM, MAX 100KG  12” ÕHKUMMID, V-PIDUR EES JA TAGA  UUS LISATUGEVDATUD TERASRAAM

HINNAVÕIT

JUUNI 2018

TÕNU LILLELAID enne €549

Merida Ride 7000

€16

 süsinikraam  Rock Shox amordid  Sram 1x11 käiguvahetus

MAI 2018

enne €3399

HINNAVÕIT

Kellys Arwen Dutch

€1020

APRILL 2018

 Rummusisene käiguvahetus  jalg- ja käsipidur  3 käiku

eelmise hooaja mudelitele

Merida Ninty-Six 9.6000 carbon

 Alummiiniumraam  3 käiku, Shimano Nexus  Korv, porilauad, pakiraam ja tuled

€110

KOHAL Palju soodustusi

J UUNI 2 018

KOHAL Palju soodustusi

MAI 2 018

UUED MUDELID €1020

MEELELA H U T U S

ARTNER

A PR ILL 20 18

2

HIND 4.95

Triatloni ei katkestata!

remondime

9 772382 818016 facebook.com/Veloplus.Estonia | Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 | Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511

9 772382 818016

TELLI KOJU VÕI LOE VEEBIST! ajakirisport.ee

KOHAL Palju soodustusi eelmise hooaja mudelitele

Merida Ninty-Six 9.6000 carbon

Kellys Arwen Dutch

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

 süsinikraam  Rock Shox amordid  Sram 1x11 käiguvahetus

€1020

JUU NI 2 01 8

UUED MUDELID

 Alummiiniumraam  3 käiku, Shimano Nexus  Korv, porilauad, pakiraam ja tuled

€110

JUUNI 2018

nüüd

Triatloniks peab treenima mitmekülgselt

enne €549

enne €3399

€2379

nüüd

Merida Ride 7000

€439

Kas alkoholivaba õlu on tõsiseltvõetav spordijook?

Ratas Merida Crossway 20-D

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

 Shimano Ultegra käiguvahetus  Süsinikraam  Fulcrum Racing 3 jooksud

€1000

nüüd

HINNAVÕIT

€100

€399

GARMIN VIVOACTIVE 3

HINNAVÕIT

€84

Rahvatriatlonile võib minna igaüks Mida toob Eesti triatlonisuvi?

Miks valida kepikõnd?

ELU S TIIL

HINNAVÕIT

Merida Matts J20

A JAV IID E

€1999

Merida Matts 6.10-V

MEEL EL A H UT U S

enne €559

enne €2999 nüüd Merida Tour 3 Lady

Rasmus Haugasmägi maailma parim veemotosportlane

 Shimano 3x8 käiguvahetus  Alumiinumraam  Esi-ja sadulaamort

€160

€70

Ivo Suur Eesti triatloni tipus Miks me spordivõistlusi jälgime?

HINNAVÕIT

€40

 Rummusisene käiguvahetus  jalg- ja käsipidur  3 käiku

enne €399 nüüd

enne €419

 21 käiku  Shimano komponendid  Alumiiniumraam

€299

YEDOO TIDIT NEW

nüüd

€335

nüüd

€259

KIDZ MOTION RAPID

Chilli tõukerattad

HINNAVÕIT

enne €359  RANDMELT PULSSI LUGEV GPS MULTISPORT KELL  ÜLE 15 EELLAETUD SPORDIREŽIIMI, SH UJUMINE nüüd  KASUTATAV VIIPEMAKSETERMINALIDES

€319

Mis on teadveloleku treening?

Area kvaliteet-rulad

HINNAVÕIT

€16

 LASTELE 5+ A 115-145CM, MAX 100KG  12” ÕHKUMMID, V-PIDUR EES JA TAGA  UUS LISATUGEVDATUD TERASRAAM

enne €329

 Sobib 5-8 aastastele lastele  2x7 käiku  Esiamort

€10

enne €145 nüüd

€129

HINNAD ALATES

veloplus.ee

 3-rattaline tõukeratas 3-6a, max 65kg!!!  klaasfiibrist vibratsiooni summutav laud  juhtrua kõrgus reguleeritav 73-82cm nüüd

€119.95

enne €69.99

€59.99

HINNAD ALATES

KALEV KRUUS

€24.95

alates 50€ ostust transport tasuta

HIND 4.95

Triatloni ei katkestata!

R a t t a r e m o n t pumpame peseme hooldame remondime facebook.com/Veloplus.Estonia

|

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

|

Kauplus: 56 488 000

|

Töökoda: 56 229 000

|

Netimüük: 5555 1511

9 772382 818016

ajakirisport.ee

küsitlus

MMi palavik ehk Kes kuidas, kus ja kellega MMi vaatab?

Jalgpalli suurturniirid kõnetavad suurt hulka inimesi ning neist igaühel on oma harjumused, eelistused ja soosikud.

Palusime viiel erineva eluala esindajal meenutada ning selgitada, kuidas nende MMi vaatamised mööduvad.

KADI PARTS

Jüri Mõis, ettevõtja ja poliitik Jalgpalli suurturniiridel üritan ma ära vaadata kõik mängud. Senimaani on mul õnnestunud elus muud asjad turniiride ajaks ootele panna. Ka siis, kui mängud on teisel pool maakera, olen öösel ikkagi kohtumised ära vaadanud.

Mänge meeldib mulle vaadata väiksemas ringis. Nüüdseks on mu poegadest kasvanud mulle kaasvaatajad ja mulle meeldib nendega kodus vaadata. Pubis ei tunne ma end hästi, sest äkki karjun vale koha peal või olen sattunud hoopis vastasmeeskonna fännisektorisse – see tundub ohtlik. Ma olen ikkagi kodus vaataja.

Kõige eredamast mälestusest rääkides mäletan veel seda aega, kui Pele mängis.

Siis oli suur asi see, et üldse televiisori juurde said. Pärastpoole on meelde jäänud ka Prantsusmaa võit nii MMil kui ka EMil, kui Zinedine Zidane eesotsas oli. See oli tohutult mälestusväärne. Ja kolmandana tooksin välja ühe mälestuse seoses EMiga ehk selle, kui Taani tuli Euroopa meistriks.

Selle aasta MMist rääkides minu arust ühtegi selget uut säravat tähtmeeskonda ei ole. Pigem tundub, et tuleks panuseid teha vanade staaridega tiimidele, aga kui vaadata seda, kus põlvkondade vahetuseks on suurem lootus, siis tundub selliseks olevat Saksamaa. Tundub, et sealt võiks sähvatusi oodata. Mul on alati hea meel vaadata, kuidas noored esile kerkivad ja asja ära teevad.

20

JALKA JUULI 2018

Alvar Tiisler, ERRi spordiajakirjanik Mu kõige esimene mälestus on 1998. aasta MMist, kuigi olin siis hästi noor, aga mäletan seda logo: palli mingisuguse sinise asja otsas.

Aga süsteemsemalt vaatasin esimest korda 2002. aasta MMi Lõuna-Koreas. Kõige eredam mälestus – ikkagi 2006. aasta ja Zinedine Zidane. See oli nii ootamatu. Olin muidugi piisavalt noor ega teadnud kogu selle olukorra konteksti, aga samas teadsin hästi, kes Zidane on, miks ta on nii oluline mängija ning et karjäär hakkab tema jaoks läbi saama.

Ning siis see kõik lõppes, nii nagu lõppes. Jah, see Prantsusmaa–Itaalia finaal on minu jaoks läbi aegade kõige mälestusväärsem finaal.

Kui ma parajasti mängu ei kommenteeri, siis hoian pöialt näiliselt väiksematele meeskondadele, nii-öelda autsaideritele. Näiteks Panama ja sellised, kelle puhul tahaks, et neil hästi läheks ja nad turniiriga väärikalt hakkama saaksid.

Eks suurturniiride ajal on meil ERRis alati ka oma ennustus, kus tavaliselt osaleb ligikaudu kolmkümmend inimest. Helar Osila saatiski mulle just paar päeva tagasi ankeedi ära ja mul on see veel täitmata. Üldiselt olen nendes ennustustes olnud tugev keskmik ja sageli võidavad need, kes justkui kõige vähem peaksid asjast teadma.

Kõige raskem on MMi ajal iga mängupäev, kui on vaja kommenteerida. Muidugi olen ma juba enne MMi algust teinud tööd ning baasettevalmistusi, aga iga kommenteerimispäev nõuab ikkagi palju tööd. Näiteks kui pean kommenteerima mängu õhtul kell kuus, siis hommikul ärkan ikkagi kella üheksa-kümne paiku ja hakkan kohe arvutis tööd tegema: vaatan viimaseid uudiseid, käin koosseisud üle, otsin uut infot ja statistikat. Siis lähen tööle ja vaatan ära päeva esimese mängu, ise samal ajal enda ülekandeks valmistudes, kirjutan ära sissejuhatuse jne. Seejärel teen oma mängu ära – ütleksin, et see on kogu päeva juures isegi kõige lihtsam osa. Pärast mängu vaatan kodus päeva viimase kohtumise ära ja siis hakkan uuesti peale, sest järgmine päev on vaja ette valmistada, loen pressiteateid jms. Magama lähen kahe-kolme paiku ja hommikul uuesti üheksa-kümme üles. Ehk terve kuu aega järjest on see rütm väga ühesugune ja see on väga keeruline. Ülekannet tehes mul praegu enam närvi sees pole ja minu jaoks ei loe, et auditoorium on võibolla kümme korda suurem kui tavaliselt. Vastupidi, ajaga hakkad oma tööd üha rohkem nautima ja oled üha mõnusamalt selle sees.

küsitlus Alvar Loog, kultuurikriitik Ehkki mind paelub eelkõige klubijalgpall, olen alati jõudumööda vaadanud ka rahvusvahelisi suurturniire, kahel EMil – 2004 ja 2016 – ka kohapeal käinud. On olnud turniire, mida olen alustanud väikeste vaatamisplaanidega, aga saanud rütmi sisse ning lõpuks vaadanud inertsist ikkagi peaaegu kõik mängud, iseäranis play-off’id. Samas on olnud ka selliseid turniire, kus olen plaaninud vaadata väga palju, aga elu on teinud oma korrektuurid või siis olen saanud juba alagrupifaasis nii suure ja emotsionaalselt ületamatu pettumuse osaliseks, et pidanud oma vaimse tervise huvides vaatamise doose järsult vähendama.

Minu jaoks algab MM juba valikturniirist – see on finaalturniiriga üks tervik. Iseäranis Euroopa kontekstis. Et mul väljaspool kodumandrit ühtegi kindlat soosikut ei ole, siis sealseid valikturniire ma eriti pingsalt ei jälgi, välja arvatud juhul, kui tekib jooksvalt olukord, mis annab lootust, et keegi suurtest – näiteks Brasiilia või Argentina – võib finaalturniirilt eemale jääda.

Rahvusvahelises klubijalgpallis olen olnud lapsepõlvest peale Venemaa toetaja – see eelistus kujunes mul välja 1980. aastate esimeses pooles ning oli tollaseid olusid arvestades natuke punk, kuna ma ei teadnud kedagi, kes teaks kedagi, kes eestlaste hulgas Nõukogude Liidu koondist toetaks. Olen oma poliitiliselt ebakorrektsele eelistusele truuks jäänud – ma pole korduvkasutusega toetaja. Väga sümpaatsed on mulle ka Taani ja Rootsi, nende kahe mänge püüan alati vaatada. Lisaks on suurturniiridel olnud mu suureks huviks see, et vähemalt poolfinaali jõuaks keegi, keda pole sinna pakutud. On tore, kui võitjate ring pidevalt laieneb, sest minu kui vaataja jaoks on igav, kui võidavad kogu aeg samad riigid ehk Brasiilia, Itaalia, Saksamaa, Argentina. Viimasel ajal on sinna potentsiaalsete võitjate ringi lisandunud ka Prantsusmaa ja Hispaania. Minu jaoks on turniir mõnes

Karl Palatu, Pärnu Vapruse mängija Loomulikult olen ma suurturniiride vaataja! Minu kõige esimene mälestus on Brasiilia–Itaalia finaal (1994), kus Roberto Baggio eksis penaltil. See on kindlasti ka üks mu kõige eredamaid mälestusi. Teise ereda finaalina on meeles Prantsusmaa–Brasiilia finaal (1998), kus Ronaldol juhtusid salapärased asjaolud ja ta ei mänginud hästi. See oli müsteerium.

Enne turniiri ma eeltööd ei tee ega sõprusmänge ei vaata, sest lihtsalt aega pole. Kui MM algab, siis lähen sellele lainele ja proovin ära vaadata nii palju mänge,

mõttes läbi kukkunud, kui üks nendest koondistest võidab. Ka selle aasta MMil oleks väga tore, kui võidaks keegi, kes seda varem teinud pole. Eriti lahe, kui selleks oleks mõni Aafrika riik.

Kui kohtumine on minu jaoks tõeliselt oluline ning on selge, et tulemus mõjutab mu emotsionaalset heaolu ja vaimset tervist, siis eelistan seda võimaluse korral vaadata üksi. Kui sa oled mängu üksi vaadanud, siis sa oled mängu ka näinud. Kui lähed kuhugi pubisse või seltskonda vaatama, siis on üks sõber siin ja teine seal, võibolla seisad pool aega baarijärjekorras või keegi seisab või istub sul pidevalt ees ning näed ekraani ainult poolenisti. Seltskonnas on minu jaoks hea vaadata neid mänge, mis mulle nii väga korda ei lähe, sest siis saan lihtsalt meluga kaasa minna. On veel eriti hea, kui keegi sõpradest on sellise kohtumise vaatamisel mõnest tiimist huvitatud, sest siis saad antisolidaarsusest võtta vastasmeeskonna toetaja positsiooni ja üritada teravust tekitada. Ma vihkan, kui seda mulle tehakse – ja kusjuures pidevalt tehakse – ning seepärast proovin võimalusel alati ise tagasi teha.

Kõige eredama mälestusega on nii, et kahjuks või õnneks jäävad eelkõige meelde valusad asjad. Minu lapsepõlves oli üldiselt ainult päikesepaiste – tore perekond, lahedad sõbrad, vanavanemad, koduloomad jne – ning sinna sekka üks tõeliselt must päev. See oli 1986. aasta MMi kaheksandikfinaal, kus Nõukogude Liit kaotas lisaajal 3 : 4 Belgiale. Olin toona 10aastane ja see kaotusvalu ei mahtunud minu pisikesse hinge. Oma noores elus kogesin siis esimest korda midagi tõeliselt ebameeldivat – sain pettumuse, milleks ma vaimselt päris valmis ei olnud.

Selle kaotuse kordusetendus toimus 2002. aasta MMi alagrupiturniiri viimases voorus, kui Venemaa pidi edasipääsu tagamiseks vähemalt viigistama, ent kaotas 2 : 3.

See tõmbas mõned vanad haavad taas lahti. Seekordsele turniirile lähen sportlikus mõttes vastu suhteliselt madalate ootustega – minu lemmikutel kõrgesse mängu ilmselt asja ei ole...

kui võimalik. Päris puhkust ma muidugi selleks ajaks ei võta, vaatan ikka nii, kuidas mõnel konkreetsel päeval töögraafik lubab. Mänge meeldib mulle vaadata kodus üksinda või siis ühe sõbraga. Kui rahvast on rohkem, siis läheb meluks ja on keeruline mängule keskenduda. Nii et pigem üksi või ühe sõbraga, et saaks professionaalselt jälgida.

Ennustustes olen ikka osalenud, aga kui aus olla, siis väga hästi need läinud ei ole. Ka selleks MMiks on küsitud, kas tahan osaleda, aga pole veel jõudnud ära täita.

Väga kindlat soosikut mul pole, aga mulle alati meeldib, kui toimub väike üllatus ehk eeldatavalt nõrgem võistkond võidab. Ootan ka seekord mõnda edulugu, millest saaks aastakümneid hiljem rääkida.

2018 JUULI JALKA

21

küsitlus Mikk Jürjens, Linnateatri näitleja Olen jalgpalli maailmameistrivõistlusi vaadanud juba väga väikesest peale ja teinud seda usina järjepidavusega iga nelja aasta tagant ning kavatsen selle traditsiooniga jätkata ka edaspidi. Esimene mälestus on mul 1998. aasta MMist, samuti mäletan kaks aastat varem toimunud jalgpalli EMi. Väidetavalt vaatasin ka varasemaid turniire, aga nendest puudub mul täpsem mälestus.

Viimastel aastatel olen suurturniire vaadanud suure huviga ja proovinud ära näha kõik mängud. Kuna olen elukutselt näitleja, siis alati kõiki mänge vaadata ei saa ning siis tuleb lava taga lihtsalt tulemustel silm peal hoida…

Nende lava taga jalgpalli vaatamiste kohta võib kunagi kirjutada mõne paksema raamatu.

Loomulikult eelistan vaadata jalgpalli koos sõpradega ja teen seda igal võimalusel, aga tegelikult meeldib mulle jalgpalli ka üksinda jälgida. Sel aastal on nii, et olen pool turniirist Hispaanias puhkamas ning üsna tõenäoliselt vaatan suuremat osa mängudest kas üksinda või võhivõõrastega mõnes selleks tarbeks üles seatud baaris, nii et olen uute kogemuste ootel.

Kui rääkida minu kõige eredamast kogemusest, siis

neli aastat tagasi sündisid meie perre kaksikud ning tegid seda täpselt MMi ajal enne finaali. Olin finaali toimumise hetkeks ligemale 48 tundi järjest üleval olnud ning parasjagu, kui mäng algas, magasid nii beebid kui ka nende vapper ema. Ma nii väga tahtsin mängu vaadata ning sättisin end teleri ette, aga kukkusin püstijalu unne umbes iga 30 sekundi tagant. Aga võiduvärava hetkel sain silmad korraks lahti ja nägin värava ära. Uni, mis järgnes, oli magus.

Koondistest olen lapsena pöialt hoidnud Hollandile – seda tegid vist mingil ajal kõik eestlased, sest seal oli väga sümpaatne meeskond: Overmars, Bergkamp, vennad De Boerid jpt. Lähtuvalt sellest, et olen juba 20 aastat vaadanud Inglismaa liigajalgpalli, olen suurema tähelepanuga jälginud ka Inglismaa tegemisi. Samas, sel aastal jätavad need kaks meeskonda mind külmaks, Holland isegi ei pääsenud finaalturniirile. Pigem on viimastel kordadel nõnda olnud, et hakkad turniiri jooksul mõnele meeskonnale vaikselt pöialt hoidma. Nagu kaks aastat tagasi Islandile, kes EMil südikalt esines ning endale kindlasti üle maailma palju toetajaid leidis. Huvitavad meeskonnad, kelle mänge kindlasti näha tahan, on seekord Brasiilia ja Belgia, kes mõlemad vähemalt paberi peal ja koosseisuliselt lausa suurepärased välja näevad, aga kuidas tegelikult minema hakkab, seda ei tea… Ja loomulikult Saksamaa ja Hispaania, tõenäoliselt praegusel hetkel maailma tugevaimad meeskonnad.

TREENI HISPAANIA MOODI!

Valencia CF Suvelaager 27.-31. august 2018 Tabasalu Arena

REGISTREERI KOHE!

tabasalujk.ee/valencia

229 €

2-kõne

Marko Kristal: Roy Hodgson meelitas meid lühikest söötu mängima Eesti esimest MM-valikturniiri pärast taasiseseisvumist aitab meenutada toonane koondislane Marko Kristal. Muuhulgas tuleb juttu Roy Hodgsoni kavaldamisest, Šveitsi ajakirjanike külaskäigust Kristali koju ja Kadrioru staadioni pool meetrit laiemast väravast.

Kuidas mänguks valmistuti? Mida vastastest teati?

Me olime Pirital olümpiapurjespordikeskuse hotellis. Ma ei mäleta, kas meil šveitslaste kohta isegi videot oli vaadata. Vastastega tutvumine käis sel ajal rohkem niimoodi, et treener rääkis: “Neil on Stephane Chapuisat kõva mees, kes lööb igalt poolt peale.“ Praegu kõlab see naljakalt, aga siis oli nõnda ja ega me teadnudki, kas kusagil mujal tehakse sama asja teistmoodi. Ma ei mäleta enam ka seda, mismoodi ja kas meil üldse mingeid taktikajutte oli. See võis olla ka pisut hilisemast ajast, aga tuleb meelde, et meeskond istus väikse teleriekraani ees ja vaatas vastaste mängu ning peatreener rääkis midagi ja kõik mängijad rääkisid midagi.

INDREK SCHWEDE

E

nne MM-valikmängu 1992. aastal Šveitsi vastu oli koondisel kolm kohtumist: maavõistlus Sloveenia vastu ning Balti turniiri mängud Läti ja Leedu vastu Liepajas.

Esimeses vahetasid 77. minutil välja Urmas Kirsi, Balti turniiril mängisid kaks korda 90 minutit. Mis meelde on jäänud?

Kui Aleksandr Puštov sloveenidele värava lõi ja mäng 1 : 1 lõppes, oli tunne, et ju siis võime kõigiga mängida. Liepaja turniirist on meeles see, et seal oli Šveitsi koondise peatreener Roy Hodgson, kes tuli meie mänguga tutvuma – olime ju samas MM-valikgrupis. Ta tuli meie koondise bussiga Tallinnasse tagasi, istus eesotsas ja luges tarku jalgpalliraamatuid. Mäletan ka seda, kuidas ta pressis meid kiitis, et mängime hea lühikese sööduga. Ta oli vana rebane ja nägi ära, et kui me peaksime hakkama taga kaitses istuma, on neil meie vastu vähem šansse. Aga kui hakkame söötu lükkama, tekib neil palju võimalusi.

Ka mina mäletan, et peatreener Uno Piiri kritiseeriti selle eest, et ta lasi end Hodgsoni meelitustest ära petta ja tegi vastastele võidu lihtsamaks.

24

JALKA JUULI 2018

Praegune treener Marko Kristal meenutab Roy Hodgsoni kavalust.

Foto: Lembit Peegel

Samal ajal – mida pidanuks Piir sel ajal üldse teisiti tegema!? Me olime ju olnud rahvusvahelisest jalgpallist isoleeritud ega teadnud sellest suurt midagi. Nii Sloveenia kui ka Läti-Leeduga olime mänginud kui võrdne võrdsega. Alles Šveitsiga toimus esimene tõeline tasemeproov, mille kaotasime 0 : 6. Alles siis saime tunda, mida tähendab rahvusvaheline kõrgtase. Meil olid vastas ka kaks Bundesliga mängijat: Adrian Knup Stuttgardist ja Stephane Chapuisat Dortmundi Borussiast. Viimane oli Bundesliga staar. See kõik oli meie jaoks midagi uut. Seni olime ju näinud, kuidas mängib Alma-Ata Kairat.

Sul käisid Šveitsi ajakirjanikud ka kodus.

Elasin Mustamäel ja ajakirjanikud küsisid, kas nad tohivad hommikul külla tulla. Olidki juba kell kaheksa ukse taga.

Tegid meie elamisest pilti, küsisid, kui kaugele ma jõuda tahan. Nad ei teadnud meist midagi ja neile oli kõik huvitav.

Olid sel ajal üks väheseid, kes inglise keelt oskas. Sinust kirjutati isegi World Socceris. Kas pidid palju pressikonverentsidel osalema?

Intervjuusid mängijatega ei olnud palju.

Delegatsioonis keegi ikka inglise keelt oskas.

Kas mängust Šveitsiga veel midagi meeles on?

Kadrioru staadioni Lasnamäe-poolne värav oli sel ajal umbes pool meetrit laiem. Selle MM-mängu ajal me seda ei teadnud. See tuli välja umbes aasta hiljem, kui Floraga seal trenni tegime.

2-kõne Tõstsime väravad platsiga risti. Kui hakkasime neid tagasi viima, läksid need vahetusse. Siis avastasime, et kumbki värav ei sobi kokku seal olnud jälgedega: üks oli liiga lai, teine liiga kitsas. Ja me mängisime seal MM-valikmänge! Šveitsile järgnes võõrsilmäng Maltal, kus teenisime 0 : 0 eest oma ainsa punkti.

Pärast Šveitsi reaalsust oli selge, et Malta on meie valikgrupis ainus, kellelt punkte loota. Sealt on meelde jäänud tohutu palavus. Indro Olumets ei realiseerinud üks-üks olukorda ja Urmas Hepner tõi joone pealt vastaste palli ära.

1993. aasta alguses tegid Balti turniiril koondisedebüüdi mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Sel ajal käis jalgpallis nn kodakondsussõda. Kas see mängijaid ka mõjutas?

Mängijatele polnud see probleem. Kõik mängisid kodus ja teadsid üksteist. Mängijaid oli vähe, neid oli koondisse vaja.

Itaaliale kaotasime Triestes vaid 0 : 2.

Esimesel poolajal olevat pallivaldamine olnud 56 : 44 Itaaliale.

Seda on küll raske uskuda.

Mul on kirjas, et eestlased lükkasid kolme mehega vastaste kastis söötu.

Ega see välja pole mõeldud.

Ise küll selliseid asju ei mäleta. Pigem

on meeles uus staadion, mille tribüünid tõusid järsult üles. Meile oli see elamus omaette. Samuti 40 000 pealtvaatajat tribüünidel. Ja eskordiga mängule sõitmine! See oli aeg, kui Mart Poom päästis meid pidevalt hullemast. Poom oli vigastada saanud. Oli kahtluse all, kas ta saab mängida. Õnneks ikkagi sai.

Itaalia tuli 1993. aastal Tallinna, kus esmakordselt Eestis mängiti kunstvalgusega. Urmas Hepneri sõnul oli “selliste lampidega“ väga pime mängida.

Mäletan – nurgalipu juures kadusid vennad silmist. Itaallased ei kobisenud midagi, võtsid oma võidu 3 : 0 ja sõitsid koju tagasi. Mul on meeles, et Sikul (Dzintar Klavanil) oli väga hea võimalus skoorida. Me vist võitsime nurgalöökidega 3 : 2. See on ka meeles, et Giuseppe Signori, kes ise ei mänginud, tegi enne mängu platsi kõrval suitsu.

Valikgrupis olid ka Portugal ja Šotimaa. Mis sul neist meeles on?

Ega midagi konkreetset olegi. Aberdeenist on meeles väga kehv ilm, pehme väljak ja Sergei Bragini iluvärav.

Portugalil oli jube võimas koosseis.

Kahes viimases valikmängus – võõrsil Portugali ja Šveitsi vastu – ma vigastuse tõttu ei osalenud. Aga me sattusime ikka väga kõvasse alagruppi. Itaalia ja Portugal on juba nimedena atraktiiv-

sed. Šveits oli tasemelt tugev. Šotimaa fännid tõid Tallinna tänavatele aimduse sellest, milline on jalgpallikultuur mujal maailmas. Ainult Malta oligi tasemelt meieväärne.

Meil jäi puudu kõigest, aga mis oli põhiline?

Individuaalne tase ja tehnika olid meil tegelikult head. Aga me ei teadnud, kuidas tipptasemel mängitakse. Seal käib kõik natuke jõulisemalt ja natuke kiiremini ja kui sa kõik need “natukesed“ kokku paned, siis oled tasemest maas. Ma ei mäleta meeskonna koosolekutest suurt midagi, aga taktikast vist ikka väga ei räägitud. Eks loodeti, et küll hakkame saame. Ja kui vaadata meie tulemusi ja kasvõi seda, kuidas me Šveitsi kaotusest järeldused tegime, siis võib ju öelda, et me saimegi hakkama – jah, väravaid lõime üheainsa, aga skoorid olid siiski soliidsed. Me ju tulime ühest äärmusest teise: alles mängisime Bresti Dinamoga ja siis korraga Bundesliga staaridega! Nii mängijad kui ka treenerid tulid omast ajast ja suletud süsteemist. Alles Teitur Thordarson ja Arno Pijpers tõid meile arusaamise, mis on rahvusvaheline jalgpall ja kuidas selles edukas olla.

Ega me ise oleks ka õppinud, aga nemad tõid vajalikud teadmised meie jalgpalli kiiremini.

Eesti MM-mängud 1992/1993 Eesti esimesed taasiseseisvumise järgse valiktsükli mängud: 16.08.1992 Tallinn Eesti–Šveits 0:6 25.10.1992 Valletta Eesti–Malta 0:0 14.04.1993 Trieste Eesti–Itaalia 0:2 12.05.1993 Tallinn Eesti–Malta 0:1 19.05.1993 Tallinn Eesti–Šotimaa 0:3 02.06.1993 Aberdeen Eesti–Šotimaa 1:3 05.09.1993 Tallinn Eesti–Portugal 0 : 2 22.09.1993 Tallinn Eesti–Itaalia 0:3 10.11.1993 Lissabon Eesti–Portugal 0 : 3 17.11.1993 Zürich Eesti–Šveits 0:4 Tabeliseis: Itaalia 16 Šveits 15 Portugal 14 Šotimaa 11 Malta 3 Eesti 1 Marko Kristal nagu argentiinlane Malta meeste vahel Kadriorus triblamas.

Foto: Lembit Peegel

2018 JUULI JALKA

25

eesti – šveits 1992

Esimene MM-mäng Kadriorus Kolmekümnendatel aastatel pidas Eesti neli MM-valikmängu, kuid kõik võõrsil. Esimene kodune MM-mäng toimus alles 1992. aastal Kadriorus Šveitsi vastu. Korralduslikult oli see katsumus, mänguliselt paras paanika.

Meenutame.

INDREK SCHWEDE

Adrian Knup (vasakul) Eesti värava all. Mart Poom püüab tõrjuda.

26

JALKA JUULI 2018

Foto: Lembit Peegel

E

esti koondise kodune debüüt pidi toimuma 1937. aastal augustis Kadriorus Saksamaa vastu, kuid staadioni tribüüniehitus sundis ära ütlema. Mängiti Königsbergis (praeguses Kaliningradis), aga vastutasuks tingiti välja kodune maavõistlus sakslaste vastu, mis leidis aset 1939. aastal. Ka 1992. aastal kõlasid küsimused, kas Kadrioru staadionile iluravi tegevad ukrainlased jõuavad töödega õigeks ajaks valmis, sest segasid nii vihm kui ka asjaolu, et ukrainlaste viisad olid lõppemas.

Eesti Jalgpalli Liit pidi tagama FIFA nõuete täitmise. Need valmistasid peavalu: kohtunikele eraldi riietus- ja duširuum, külalismeeskonnale otsepääs riietusruumist tualettruumi, väljakujoonte tähistamine värvi, mitte kriidiga; istekohtade nummerdamine jms. FIFA tegi ka järeleandmisi ega nõudnud tribüünisektorite eraldamist ning väljaku ja tribüünide vahelist piirdeaeda.

Täiesti uus asi oli korraldajatele 40-liikmeline Šveitsi ametlik delegatsioon, lisaks 40 Šveitsi ajakirjaniku akrediteerimissoov. Pressiesindajaid oli oodata Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest, Lätist – kokku sadakond. Oodata oli 400 Šveitsi fänni, 320 piletit telliti Rootsist. Kohale pidid tulema Šotimaa ja Portugali koondiste peatreenerid Andy Roxburgh ja Eduardo Vingada. Nõukogude Liidu anneksioonist vabanenud Eesti vaatas teda ootava katsumuse poole pisut hirmunult.

Kogu matši eelarve oli 100 000 krooni. Puudus selgus, kas seda raha on võimalik tagasi teenida reklaami ja teleülekandeõiguste müügiga, sest puudusid teadmised, kuidas kõike teha. Toonane jalgpalliliidu peasekretär Siim Markus oli “Spordipeeglis“ (06.08.1992) murelik: “Rikkaks nende mängudega kuidagi ei saa. Üleüldse on jalgpall üks kalleimaid spordialasid.“ Sama artikli pealkiri kõlaski üldistavalt: “Jalgpalliga rikkaks ei saa.“ Markus kurtis, et hinnad on lakke läinud ja toad Olümpia hotellis maksavad röögatud 600 krooni, isegi Soomes saaks odavamalt. Sama meelt oli šveitslased,

eesti – šveits 1992 kes ei jäänud Olümpia hotellis toiduga rahule ning võtsid kaasa oma kokad ja toidu. Jalgpalliliit jändas sellega, kus hoida külaliste toiduaineid ja kuidas nende kokad saaksid ligipääsu hotelli köögile...

Mänguline paanika Kõik oli uus ka mänguliselt. Šveitsi koondise peatreener Roy Hodgson käis Balti turniiril Liepajas tutvumas Eesti mängupildiga ning intervjuus Päevalehele (16.07.1992) ülistas meie mängijaid (Mart Poomi, Igor Prinsi, Toomas Kallastet, Urmas Kirsi). Hodgson määris mett moka peale kulbiga: “Arvan, et taktika osas on Eesti ühel tasemel teiste Euroopa meeskondadega. (…) See, mida ma eriti kardan, on Eesti meeskonna lühisööduline mäng. Teil on palju häid pallivaldajaid, kes mängivad hästi kokku ja kui me peame liiga palju tegelema pallijahtimisega, võib see kätte tasuda.“ Tagantjärele arvati, et Hodgson püüdis kogenematuid eestlasi eksitada, nad kaitsest välja meelitada ja neil puur täis lüüa (vt intervjuud Marko Kristaliga lk 24–25).

Meie koondise peatreener Uno Piir andis intervjuu Reutersile – asi, mis Eesti spordis oli harukordne. Kas Piir püüdis omakorda kavaldada, kui ütles, et küllap Eesti kaotab, kuid loodetavasti mitte häbistavalt?

Eesti igatahes kaotas 0 : 6 ja eriti

häbistav oli teine värav (vt lisalugu).

Pealelöögid raami olid Päevalehe (18.08.1992) andmetel 15 : 4 šveitslaste kasuks, üks vastaste löök raksatas posti.

Kohe teise poolaja alguses lõi Šveits kolmanda värava, mida Uno Piir ei näinudki: “Ma ei jõudnud veel riietusruumist väljagi – mind peeti seal küsimustega kinni – kui tabloole tuli 3 : 0. See oli meile šokiks, mis halvas mängu.“ Jalgpallitreener Aavo Sarap oli kriitiline: “Teisel poolajal hämmastas, ja treenerina oleksin sellepärast väga tige, et koondise tasemel esinevad mehed, kes lõpetavad mängimise ära viis-kümme minutit pärast teise poolaja algust.“ Abitreener Aivar Pohlak nõustus Sarapiga, kuid ei ajanud seda mängijate süüks. Ta viitas suurele painele enne mängu, kui tavalise kisa asemel oli riietusruumis vaikus, ja sellele, et ilmselt pidanuks teisel poolajal hakkama kaitses istuma, et seisu hoida ja üritada seda vähendada. Ka Uno Piir tunnistas, et puudu polnud tahtmisest väravat lüüa, vaid tahtmisest oma väravat kaitsta.

Eesti koondise ärakukkumist märgates hakkasid Šveitsi fännid vaiksel Kadrioru staadionil karjuma: “Esti! Esti! Esti!“ Pohlak rääkis muuhulgas, et käis Poomile värava taga ütlemas, et mängitagu pall lahti, aga ikka läksid nii temalt kui ka kaitsjatelt teele pikad pallid. Pohlak märkis, et Poom ei mär-

Kuidas sündis teine värav 20. augusti Päevaleht näitas, kuidas Georges Bregy läbi Eesti müüri 2 : 0 lõi.

ganud vabaks jäetud mängijaid Tarmo Linnumäed, aga eelkõige Martin Reimi ja Indro Olumetsa, kellele võinuks palli käega visata: “Me oleks pidanud alustama lühikeste söötudega, siis oleks Olumets ja Reim saanud tunde kätte. (…) Reimi ja Olumetsa mängutundest sõltus aga kogu meie mäng.“ Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Jüri Saar hindas pärast mängu, et Eestil oli palju tehnilist praaki, palli ei suudetud kontrollida, alla jäädi mõtlemise kiiruses ja pabistati kõvasti: “Võibolla oleks aidanud, kui meie poolt oleks sisse võetud puhas kaitsevariant.“ Roy Hodgson lohutas pärast mängu Uno Piiri, öeldes (Postimees 18.08.1992): “Ei maksaks väga pettunud olla. Mõlemad meeskonnad mängisid nii, kuidas oskasid.“ Kui veel Balti turniiril Liepajas oli Hodgson Päevalehele öelnud, et kardab Eesti meeskonna lühisöödulist mängu ja et tal on tavaks karta enne igat mängu, siis Tallinnas põrutas mees, et juba sellise sõna nagu kardab kasutamine on vale (Spordileht 17.08.1992). Ta arvas, et mängu tegi lihtsamaks kergelt saavutatud teine värav.

Päevaleht (18.08.1992) juhtus pealt kuulama, kuidas Hodgsonilt küsiti omavahelises vestluses, kuidas ta hindab Kadrioru murukatet ja vastus oli: “No see pole muidugi Wembley!“

Šveitsi koondise teine värav sündis uuest reeglist, mis keelas sihiliku tagasisöödu oma väravavahile. Toomas Kallaste likvideeris ohtliku olukorra ja pall suundus Mart Poomile, kes selle kätte võttis. Tegemist ei olnud sihiliku sööduga, kuid kohtunik tõlgendas uut reeglit ülirangelt ning määras trahvilöögi meie karistusalas, kus müüri kaugus reeglite järgi oli viis meetrit löögikohast. Georges Bregy kihutas palli läbi meie müüri võrku.

Fotograaf Mati Hiis sai sellest olukorrast suurepärase pildi, mis näitas, et pall lendas meie võrku üle Martin Reimi, kes oli alla kummardunud ja pallile külje keeranud. Hilisem Päevalehe nn juurdlus selgitas välja, et müür oli tegelikult viiemeheline ning Martin Reim oli üks neist, kes pidi pallile peale jooksma. Seda näitab ka Mati Hiisi foto, kus lisaks Reimile on müürist väljas Tarmo Linnumäe ja veel üks meie mängija, kes on pallile selja pööranud. Koondise abitreener Aivar Pohlak tunnistas, et seda olukorda polnud koondis harjutanud ei ründe- ega kaitsevariandist lähtuvalt. Samuti märkis Pohlak, et Poom oli väravas valesti platseerunud, katmata vabaks jäetud tagumist nurka. Indro Olumets mäletas hiljem (Päevaleht 21.08.1992), et Poom olevat kahes mängusituatsioonis tahtnud lausa ise müüri seisma tulla.

Oli paras segadus.

2018 JUULI JALKA

27

Uued Eesti vutitähed sünnivad Lõuna-Eesti laagrites!

22 000 harrastajat Eestis – nii suure harrastajate arvu poolest konkureerib Eesti jalgpall vaid võimlejatega. See on aukartust äratav number, kui arvestada meie rahvaarvu.

SISUTURUNDUS Tekst: Kristjan Karis, SA Tehvandi Spordikeskus, juhatuse liige

V

iimase kümnendi harrastajate arvu kasv, eriti noorte seas, on avaldanud muljet. Ent iga positiivse uudisega kaasneb alati mõju, millega peavad tegelema omavalitsused, klubid ja riik.

Kõik, kes iseäranis suurema asustustihedusega piirkondades vähegi jalgpalliga seotud, teavad, kui raske on sobivatel staadionitel leida treeninguaegu ka suvel, rääkimata talveperioodist.

SA Tehvandi Spordikeskus on üks riigi osalusega sihtasutusi, mille (vähemalt) moraalne kohustus on kaasa aidata niisuguste probleemide lahendamisele. Sihtasutus saab seda muidugi teha peamiselt jalkalaagrite vaatenurgast lähtuvalt.

Suusatajate Mekast multispordini

Peamiselt suusatajate Mekana tuntud Tehvandi Spordikeskusest Otepääl on viimase kuue aasta jooksul kasvanud maakonna piire ületav asutus, mis haldab multispordikeskusi, hõlmates kolme Lõuna-Eesti spordikeskust. Jalgpallist ei pääse juba praegu üheski keskuses ja tulevikku suunatud investeeringud kasvatavad viimase osakaalu Lõuna-Eestis oluliselt.

Niipea kui Tehvandi Spordikeskuse suusarajad kevadel üles sulavad, ilmub nähtavale Tehvandi Staadioni jalgpalliväljak. Väljak on kodustaadioniks FC Otepääle ning kindlasti tuttav ka paljudele Eesti klubidele, kes osalenud noorte jalgpallivõistlustel või olnud Tehvandil jalkalaagrites. Peamiselt kasutavad staadioni Eesti, Läti ja Soome klubid oma laagrite korraldamiseks ning koduklubi, kes mängib siin kevadest sügiseni.

Kääriku Spordikeskuse visioon

Tehvandi staadion.

Tänavu sügisel valmib sihtasutuse teise spordikeskuse – Kääriku Spordikeskuse – aladele uus, valgustusega kunstmuru jalgpalliväljak, mis laiendab oluliselt treenimisvõimalusi lähipiirkonna vutiarmastajatele ja loob võimaluse tegeleda spordiga ka siis, kui looduslik muru enda peale enam mängijaid ei luba. Kohe, kui väljak valmis ja esimene avavile kõlanud, kuulutab sihtasutus välja riigihanke praeguse kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni renoveerimiseks. See tähendab, et aastal 2020 saavad jalkalaagrid valida

SISUTURUNDUS Kääriku staadion.

Kääriku kunstmurustaadion (valmib sept. 2018).

kahe eri kattega väljaku vahel. Seni tuleb läbi ajada kunstmuruväljakuga, rannajalka alaga või teha sisetreeninguid ja korraldada väiksemaid võistlusi järgmise aasta algul valmivas pallimängude hallis.

Teeme treenerite elu raskemaks

Sihtasutus on võtnud oma eesmärgiks anda parimaid võimalusi treeneritele ja mängijatele, et treeningud ei kulgeks ainult ägedalt ja mugavalt, vaid neid viidaks läbi ka targalt. Käärikule valmivates rajatistes tuleb laagrilistele PlaySighti kaameratega treeninguabisüsteem, mis annab olulise eelise just visuaalselt ülevaadatavate tegevuste analüüsiks nii treeneritele kui ka mängijatele. Lisaks annab see võimaluse teha otseülekandeid turniiridelt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Vutilaagritele tuleb keskustes kasutamiseks ka Polar Team Pro treeninguabisüsteem, kus treenerid

saavad jooksvalt analüüsida treenitavate meditsiinilisi, aga ka muid andmeid, mis puudutavad treeningute efektiivsust individuaalsel tasandil. Ja kui juba laagrisse tulla, siis on Kääriku Spordikeskuses koostöös TÜ Kliinikumiga võimalik teha koormusteste ning Eesti Haigekassa tasustatavaid noorsportlaste terviseuuringuid, milleta ei tohiks ükski mängija väljakule minna.

Loomulikult tähendavad kõikvõimalikud targad lahendused seda, et treeneril läheb elu raskemaks: vaja on koguda andmeid, jälgida neid pidevalt ja – mis kõige olulisem – teha nendest adekvaatseid järeldusi. Siinkohal on sihtasutus võtnud eesmärgiks teha kõik ülejäänu treenerile võimalikult mugavaks.

Tule kohale kasvõi käed taskus

Sihtasutuse keskuste laagripaketid sisaldavad kõike, mida ühe treeningulaagri

jaoks vaja: toitlustus, mitmesugused spordirajatised, ööbimine, tasuta treeneri teenused, kogu inventar, saunad ja eelmainitud tarkade lahenduste kasutamine. Tehvandi Spordikeskuse kolme tärni hotelli ööbimisega lastelaagripaketid algavad 30 eurost ööpäevas, Kääriku uues spordihostelis on hind 20 eurot.

Vanemate harrastajate laagrite hinnad on mõnevõrra kõrgemad, põhjuseks peamiselt toidukoguste erinevused.

Kõik, millele treener sihtasutuse keskustesse tulles peab mõtlema, on treeningumetoodika ja tegevused, mis ei pruugi piirneda jalgpalliga. Nagu teiste spordialade harrastajad peaaegu eranditult mängivad laagrites jalgpalli, nii saavad jalgpallurid katsetada meie keskustes mitmesuguseid teisi spordialasid.

Koostöös klubide ning otseselt treeneritega liigume selles suunas, et järgmise põlvkonna Eesti vutitähed sünniksid just meie keskuste väljakutel.

KEYLOR NAVAS Costa Rica

Foto: Juan Carlos Ulate/Reuters/Scanpix

Horvaatia

LUKA MODRIC

rie Heleen Lisette Kikkas, Katrin Loo. Kutter, Maarja Saulep, , abitreener Marko KĂľiv.

Foto: Lembit Peegel

TALLINNA FCI LEVADIA Eesti karikavõitja 2018

Foto: Jana Pipar

TALLINNA FC FLORA Eesti karikavõitja 2018

Esireas vasakult: Lisette Tammik, Siret Räämet, Grete Daut, Liis Lepik, Kelly Rosen, Ariina Mürkhain, Mar Tagareas vasakult: peatreener Aleksandra Ševoldajeva, füsioterapeut Liisi Sakala, Kethy Õunpuu, Eneli K Mari Liis Lillemäe, Daniela Mona Lambin, Silja Goroško, Getriin Strigin, väravavahtide treener Ats Kutter,

Foto: Scanpix

rannajalgpall

Väikeste kahetsustega Nõmme BSC tegi ajalugu Mullu Eesti rannajalgpalli meistriliiga võitjaks tulnud Nõmme BSC Olybet teenis suve alguses Portugalis peetud Euro Winners Cupil 16. koha, mis on Eesti klubide läbi aegade parim tulemus. Meeskonda esindanud Indrek Palm ja Andreas Aniko kinnitasid kui ühest suust, et edukast turniirist jääb ka paar kahetsuseussi hinge purema.

KADI PARTS

E

elmise aasta Eesti meister sõitis Portugali kindla eesmärgiga pääseda nelja võistkonnaga alagrupist edasi ehk lõpetada alagrupp esimese või teisena. Euroopa rannajalgpalli meistrite klubide karikaturniiri alustati mänguga Hollandi tiimi Egmondi vastu, keda võideti 5 : 4. Päev hiljem alistati alagrupi teises kohtumises 5 : 3 Taani meister Kopenhaagen ning sellega tagati alagrupi teine koht ning edasipääs – mitte kunagi varem

pole Eesti klubid seda Euro Winners Cupil suutnud.

Alagrupi viimases kohtumises kaotas Nõmme BSC küll suurelt 2 : 9 Portugali meeskonnale Sportingule, kuid kuna edasipääs oli juba taskus, jäi see kaotus tagaplaanile.

Alagrupimängude järel püsis Eestit esindanud Nõmme BSC oma esialgse eesmärgi juures ja kuueteistkümne parema hulka pääsemine ei toonud kaasa uute sihtide seadmist.

Kalju naiskond skooris igas mängus Lisaks Eesti rannajalgpalli meeste meistrile käis Portugalis Euro Winners Cupil ka Nõmme Kalju naiskond. Alagrupi avamängus tuli vastu võtta suur kaotus, kui Inglismaa naiskonnale Portsmouthile kaotati koguni 1 : 16. Teises mängus oli Kalju naiste vastaseks Hollandi tiim Zwolle, kes võitis eestlannasid 2 : 4. Alagrupi kolmandas kohtumises jäi Kalju 1 : 4 alla Hispaania klubile Caceres Femeninole.

Seega jäi eestlannadel seekord punktiskoor avamata ja tuli leppida alagrupi neljanda kohaga. Eesti võistkonna neljast väravast kolm lõi Virge Andre, ühe tabamuse sai kirja Sarah Brigitta Praun.

Nõmme BSC teenis Portugalis peetud kõrgetasemelisel Euro Winners Cup turniiril kaks võitu ja pääses alagrupist edasi. Seda pole varem suutnud ükski Eesti klubi.

Foto: Ebe Reier

2018 JUULI JALKA

39

Eesti koondis alustas turniiri kahe võiduga, mis pakkusid meestele rohkelt rõõmu.

Foto: Lea Weil

“Rääkisime korra üle selle, et miinimumeesmärk, mida tulime täitma, sai tehtud, ning sealt edasi on kõik vaid lisaboonus,“ rääkis Nõmme BSC mängija Indrek Palm. “Me ei hakanud endale uut eesmärki seadma, et mitte lisapingeid tekitada. Võtsime üsna pingevabalt ja läksime peale suhtumisega, et lähme iga järgmist mängu võitma.“ Alagrupist edasipääsemise järel loositi Eesti meistri vastaseks teine Portugali klubi Braga – mullune Euro Winners Cupi võitja ja nagu hiljem selgus, siis ka tänavune meister. Nõmme meeskond läks endast küll maksimumi andma, kuid vastaste maailmaklassi tase rääkis enda eest: taas teenis Eesti tiim 2 : 9 kaotuse.

Nõmme BSC eest mänginud Andreas Aniko selgitas, et kuigi Braga oli selgelt tugevam tiim, läks meeskond siiski ka

selles kohtumises endast kõike andma.

See võis aga hiljem saatuslikuks saada.

“Julgeksin öelda, et võibolla sai see mäng kokkuvõttes otsustavaks, mis puudutab hilisemaid kohtumisi,“ selgitas Aniko.

“Panime sinna mängu kogu oma jõu ja energia. See oli väga raske mäng. Kui vaadata, et pärast jäi meil natuke puudu nii Rumeenia kui ka Läti vastu, siis tuleb tunnistada, et kohtumine Braga vastu tõmbas meid ikkagi üsna tühjaks,“ lisas Aniko.

0,3 sekundit ja võitmatu Läti Rumeenia meister West Deva oli kohamängudes Nõmme BSC järgmine vastane. Põneva lõpuga kohtumises oli lõpuvile juba 2 : 2 viigiseisul kõlamas, kuid 0,3 sekundit enne seda sahises Eesti väravavõrk ning Rumeenia klubi teenis 3 : 2 võidu. See oli eestlaste-

Nõmme BSC Olybeti koosseis turniiril: Vaiko Tammeväli, Marten Rimmel, Andreas Aniko, Rando Rand, Aleksander Saharov, Priit Mäeorg, Rain Hindrimäe, Verner Uibo, Indrek Palm, Priit Raamat, Erik Toom ja Raido Luhaorg.

Nõmme BSC Olybeti tulemused: Nõmme BSC – Egmond (Holland) Nõmme BSC – Kopenhaagen (Taani) Sporting (Portugal) – Nõmme BSC PLAY-OFF’ID: Braga (Portugal) – Nõmme BSC West Deva (Rumeenia) – Nõmme BSC Nõmme BSC – Kreiss (Läti) Borissovi Bate (Valgevene) – Nõmme BSC

40

JALKA JUULI 2018

5:4 5:3 9:2 9:2 3:2 3:6 8:5

le äärmiselt valus kaotus, tunnistas Andreas Aniko: “Kogu turniiri peale jäi kõige rohkem kipitama see mäng, mille kaotasime 0,3 sekundit enne lõppu.“ Sama sõnas ka Indrek Palm: “Teenisime kaks kaotust, millega spordimehena ei saa rahule jääda.“ Palm lisas, et napp allajäämine Rumeenia tiimile võis saada määravaks ka järgmisel päeval, kui järgmistes kohamängudes mindi vastamisi Läti meistri Kreissiga. Palm selgitas, et paberil oleks pidanud lätlased olema eestlaste jaoks jõukohased vastased, kuid paraku läks teisiti ja tuli vastu võtta 3 : 6 kaotus.

“Ei saa öelda, et oleksime neid alahinnanud, aga me lihtsalt ei suutnud oma paremust maksma panna,“ nentis Palm. “Võibolla oli mängijate jaoks emotsionaalselt raske löök ka eelmisel päeval saadud kaotus. Lätlaste häälestus oli parem ja eks sellistes tasavägistes mängudes saavadki otsustavaks väikesed detailid.“ Turniiri viimases mängus 15.–16. kohale oli Nõmme BSC vastasteks Valgevene meister Borissovi Bate. Turniiri kahe võiduga alustanud Eesti meister ei suutnud turniiri võiduga lõpetada, kuna Valgevene tiimile jäädi alla 5 : 8.

Seega lõpetas Nõmme BSC turniiri 16. kohaga.

Eesti parim tulemus – võib rahule jääda Kuigi Eesti meistril tuli leppida nii mõnegi kibeda kaotusega, jäid mehed tulemusega rahule.

“Kui keegi oleks sügisel öelnud, et sellel turniiril tuleb selline tulemus, siis oleksime 16. koha loomulikult vastu võtnud ja öelnud, et see on super hea tulemus,“ rääkis Palm.

Ka Andreas Aniko kinnitas, et Eesti klubide seni parima tulemuse saavutamine oli uhke tunne: tagasi vaadates ei saa öelda, et tegemist oleks ebaõnnestumisega. Kokku oli seitse mängu ja pikk turniir, meestele esmakordne kogemus.

Kuigi süües kasvab isu. Turniirile tagasi vaadates võttis Aniko uudse kogemuse kokku mõttega, et meeskond sai igati väärt kogemuse, sest mängiti ju mitmete maailma tippmängijate vastu: “Nägime, et kui teeme ise veidike kiiremini neid asju, mida juba praegu hästi teeme, siis võib see edu tuua. Oli väga äge ja kasulik kogemus.“

VABASTA END LEND ALATES 90€ PÄIKESELISES 89 CONSTANTAS

Mööda Musta mere rannikut looklev lummavate vaadete, valgete liivarandade ja selge puhta veega Constanta on vaimustav paik nii elamusi otsivale noorele seiklejale kui ka perepuhkuseks.

nordica.ee

*2x NÄDALAS *16.06.—29.09.2018 *LENNUAEG: 2 h 30 min

pipraterad

Kuritöö ja kahetsus Selle Dostojevskilt saadud mõjutustega pealkirja all toome teieni fotograaf Jana Pipra tabamused. Kõigepealt väike crime vutiväljakul ja siis vastase silitamine, temalt andestuse palumine. Karm mäng ja karmid mehed, aga koore all kõigil hea süda!

Levadia pallur Dmitri Kruglov tõmbab selja tagant maha Tallinna kalevlase Roman Sobtšenko...

... ja läheb siis kukkunult andeks paluma.

Keegi on liiga teinud Flora ründajale Rauno Allikule, ...

... kes on lohutaja leidnud Tartu Tammeka puurivahis Karl Johan Pechteris.

42

JALKA JUULI 2018

pipraterad pipraterad

Fotod: Jana Pipar

Henri Anier patustab marokolase Mehdi Amine El Mouttaqui vastu...

... ja aitab vastase siis püsti.

Siis jääb Anier ise marokolaste vahele...

... ja leiab kaasatundja Youssef En-Nesyris.

2018 JUULI JALKA

43

treener

Jan VaĹžinski juhtimisel pole saarlased Premium liigas sugugi peksupoisid.

Foto: Lembit Peegel

44

JALKA JUULI 2018

treener

Jalgpall vormis

Jan Važinskist saarlase

Kui Tallinnas Lasnamäel kasvanud Jan Važinski treenerikarjäär teda 1998. aasta suvel Saaremaaga sidus, ei osanud mees arvata, et töö ja elu temast lõpuks saarlase vormivad.

ALVER KIVI

“P

akkumise Saaremaale tööle asuda tegi mulle Aivar Pohlak, kui FC Kuressaare hakkas mängima esiliigas,“ selgitab enne seda Viljandi JK Tulevikus abitreenerina tegutsenud Jan Važinski.

“Esialgu oli jutt vaid esindusmeeskonnast ja Kuressaares käisin kodumängudel, trennid olid aga Tallinnas,“ räägib Važinski. “Sel hetkel ei olnud mul küll ühtegi mõtet, et elu päriselt siia toob. Võtsin päeva ja kuu korraga ning lõpuks saime FC Kuressaarega ka meistriliigasse.“ Vaid aasta varem asutatud FC Kuressaare oli uus klubi ja pakkus võimalust kõigil areneda. Esindusmeeskonnaga toimetamise kõrval nägi Jan Važinski, milline on jalgpalli seis Saaremaal. Siis sai ta Aivar Pohlakult pakkumise, et saarel võiks ka noortega tööd alustada. Abikaasa oli saarele kolimisega nõus. Alguses elas Važinski üksi, kuid siis ostis korteri. Abikaasa koos lastega läks talle järele.

“Mulle meeldivad väljakutsed,“ märgib treener. “Saaremaal oli jalgpall lapsekingades ja mingit süsteemi ei olnud. Seepärast oli huvitav peaaegu nullist alustada ja seda asja vedama asuda. Hiljem olen saanud küll pakkumisi ka mandrile treeneriks minna, aga midagi konkreetset ei ole ma tahtnud sel teemal enam arutada.“ Täna on Jan Važinskil Kuressaare prestiižses elurajoonis oma maja,

abikaasal on töö ning lapsed leidnud sõbrad. Tekkinud on peretuttavad, kellega erinevatel tähtpäevadel läbi käiakse ja sünnipäevi tähistatakse.

Važinski sõnul oli perel algul kõige raskem, sest tütar pidi kooliaasta keskel vene kooli eesti kooli vastu vahetama, mis polnud kerge. Ka keelebarjääri ületamine võttis kõigil pisut aega.

“Aga nüüd on suur osa elust ja enamik oma treenerikarjäärist Saaremaal oldud ja nii on mul saarlase tunne juba täiesti olemas,“ tõdeb ta.

Leningradi Lesgafti akadeemia lõpetanud ja augustis 30 aasta töö-

SAARLASED LIIGA VIISAKAD:

Jalgpall ongi selline mäng, et keegi eksib ja keegi peab parandama. juubelit tähistav Jan Važinski treenib täna FC Kuressaare esindusmeeskonna kõrval veel U17 eliitliiga võistkonda ja 2006. aastal sündinud poiste gruppi.

On aastaid, kus töökoormus on olnud veelgi suurem.

“Tegelikult meeste ja poiste treenimine täiendavad teineteist,“ leiab ta.

“Premium liigas peab üritama täiskasvanutega teha samamoodi nagu profitiimidega, et meeste suhtumine, koormused ja taktika oleksid tasemel.

Noorte trennis on jälle huvitav vaadata, kuidas väikesed lapsed arenevad ja kuidas nende elu käib ümber jalgpalli.

Tööd on olnud kogu aeg palju, sest klubi on väike ja valikut pole. Aga ma ei ole kunagi tööd kartnud.“ Važinski käe alt on kasvanud praegused esindusmeeskonna mängijad Maarek Suursaar, Mario Stern, Rait Hansen, Kristo Kallas, Roland Kütt, Sander Laht, Amor Luup, Märten Opp, Mario Pruul, Margus Rajaver, Sander Seeman, Elari Valmas, Sander Viira ja Reivo Vinter. Klubi suuremad lootused järelkasvu osas on seotud just 2006. aasta grupiga.

“Saarlasest jalgpallur on liiga viisakas ja ettevaatlik,“ iseloomustab Jan Važinski oma hoolealuseid. “Potentsiaali on mängijates küll ja küll, aga nad tuleb viia selleni, et väljakul tehakse kõike pingevabalt ega mõelda, mis juhtub, kui eksitakse. Peab proovima ja peab tegema. Jalgpall ongi selline mäng, et keegi eksib ja keegi peab parandama.“ Jalgpallis UEFA Pro litsentsiga Jan Važinski treenerikreedo on distsipliin ja järjepidevus.

“Kõik asjad on vaja läbi analüüsida, et kogu aeg edasi liikuda,“ selgitab ta. “Treener ei tohi oma tegemistes kunagi paigale jääda. Kui on hetk, kus treener on toimuvaga rahul, siis on ta oma silmade eest midagi olulist mööda lasknud.“ 2018 JUULI JALKA

45

lugeja küsib ENAR JÄÄGER Sünniaeg: 18.11.1984 Koduklubi: Valerenga (Norra) Varasemad klubid: Flora, Moskva

Torpeedo (Venemaa), Aalesund (Norra), Ascoli (Itaalia), Lierse (Belgia) Koondisekarjäär: 126/0

Kuigi Enar Jääger pole oma 176 cm juures platsil kõige pikem mees, on ta duelle võitnud ka Peter Crouchi vastu.

Foto: Lembit Peegel

46

JALKA JUULI 2018

lugeja küsib

Enar Jääger: mul pole ühtegi halba omadust

Eesti koondise tugitala Enar Jääger on hetkel küll vigastuse küüsis, kuid loodab juba juulis tagasi väljakule joosta.

Lugejate küsimustele vastates meenutas 33aastane Jääger oma kirevat karjääri erinevates välisklubides ja rääkis, et tema jaoks pole probleem, et 126 koondisemängu juures on värav veel löömata. Väikest eneseanalüüsi tehes leidis aga Jääger, et ühtegi halba omadust tal polegi ja seega ei oleks tarvis enda juures midagi muuta.

KADI PARTS

M

illine treener on su karjääri kõige enam mõjutanud? (Sander,

Viljandi) Kui võtta noorteklassist, kus ma oma karjääri alustasin, siis on kindlasti suur osakaal Kehtna JK treeneritel, kes on mind mõjutanud ning suunanud. Kindlasti ka Arno Pijpers. Kui välismaast rääkida, siis ütleksin Kjetil Rekdal (oli Aalesundis Jäägeri treener – toim.). Temaga sain väga hästi läbi ja ta on mind Norrasse mitu korda tagasi kutsunud. Ta on mind kui mängijat alati austanud ja mu omadusi kõige rohkem hinnanud.

südamelähedasem. Ja ütleme nii, et võibolla korvpalli jaoks pole mu pikkus ka kõige õigem.

Mis sulle Norras kõige rohkem meeldib? (Triinu, Tallinn) Elu meeldib, siin on mõnus! Elu on rahulik ja inimesed on toredad.

Norra liiga on mulle samuti isiklikult sobinud ja mul on siin hästi läinud, olen kogu aeg mängida saanud.

Mis on su kõige meeldejäävam koondisemäng ning kas on mõni mäng, mida tahaksid sootuks unustada? (Oskar, Tartu) Mäng, mida tahaks unustada: eks see Bosnia sahmakas, kui 0 : 5 kaotasime. See on kindlasti mäng, Mis on kõige ebaõiglasem asi mida ei taha meenutada. Samuti jalgpallis, mida oled kogenud/ Eesti koondise eest on Enar Jääger seni pidanud 126 mängu, mis annab enim on olnud neid väiksemate riikide näinud? (@madliveski) kohtumisi pidanud koondislaste seas kõrge neljanda koha. Ettepoole jäävad vastu saadud kaotusi: näiteks Üks ebameeldivamaid asju on vaid Martin Reim, Marko Kristal ja Andres Oper. Fotol on Jääger jalgpalliliidu Fääri saartele kaotamine ning nii-öelda sukeldujad, kes ebaõigpresidendi Aivar Pohlakuga. Foto: Lembit Peegel San Marinoga tehtud viik. Need laselt proovivad mängu näitlemion mängud, mida pole ühelgi sega enda kasuks kallutada. Seda mängijal koondisest hea meenutada. Saon ebameeldiv vaadata ning seda võiks ikkagi väga hästi hakkama, tulin üsna muti jääb kindlasti kripeldama kodune jalgpallis vähemaks jääda. okeilt tagasi ning järgmistel aastatel play-off mäng Iirimaaga; see läks meil tegin kaasa kõik mängud. suhteliselt aia taha ning sellest on kahju.

Oled olnud päris palju vigastustega Samas on aga olnud ka toredaid mänge kimpus. Milline neist on olnud vaimKuidas hakkasid jalgpalli mängima? omajagu ja tooksin välja kodus peetud selt kõige raskem? (Martin, Kilin(Gregor, Tallinn) mängu Hollandi vastu, kui olime väga gi-Nõmme) Mäletan, et meid käidi koolis Kehtlähedal nende üllatamisele ja võitmisele.

Enne oma 30. sünnipäeva olin ma tena jalgpallikoolist vaatamas. Teatud gelikult suhteliselt terve ja mul polnud lapsed valiti välja ja kutsuti trenni Mis on mängijana sinu parim ja halsuuremaid hädasid. Seega ilmselt oli ning sealtmaalt ongi nii läinud. Enne vim omadus? (Priit, Kuressaare) kõige raskem vigastus minu jaoks põlve jalgpalli käisin ma päris tihedalt korvKõikides kohtades, kus olen mänginud, palli mängimas, aga jalgpall oli ikkagi ristatisidemete vigastus, aga sain sellega 2018 JUULI JALKA

47

Kuigi Enar Jääger on mõnda aega olnud vigastuse küüsis, loodab ta juuli alguses taas platsile pääseda.

olen kõikide inimestega väga hästi läbi saanud, nii et ütleksin, et mu parimaks omaduseks on heasüdamlikkus. Ja ka ausus. Kui rääkida negatiivsest poolest ehk omadustest, kuhu oleks juurde panna, siis ega ei olegi midagi juurde panna (naerab – toim.). Olen rahul sellega, kes ma olen.

Milliseid soovitusi sa annaksid noorele jalgpallurile? (@rolandgetiton) Eks igaüks teab, et tuleb trennis teha rasket tööd ja olla sihikindel: oma eesmärgid paika panna ja selle nimel töötada. Oluline on järjepidevus ehk iga päev tuleb endaga vaeva näha. Kindlasti on oluline ka kirg, sest kui sa kirega asja juures pole, siis on väga raske.

Milline välisklubi on sulle kõige rohkem meeldinud? Kus on olnud kõige raskem? (Timo, Pärnu) Kõik klubid on olnud omamoodi erinevad ja põnevad ning on väga raske midagi eraldi välja tuua. Kus on aga olnud kõige keerulisem – samuti väga raske küsimus, aga ilmselt Venemaal.

Olin päris noor, kui sinna läksin. Olin esimest korda üksi välismaal. Üldiselt sain suhteliselt hästi hakkama, kuigi alguses oli keelega raske, sest mu vene keel ei olnud väga hea. Aga mida aeg edasi, seda rohkem tuli keel suhu ja läks kergemaks. Ning kogu olukorra Moskvas tegid muidugi lihtsamaks Andres Oper ja Andrei Stepanov, kes seal juba ees olid.

48

JALKA JUULI 2018

Oled praegu vigastusega väljas, aga millal sind taas palliplatsil näha võib?

(Tanel, Keila) Seis on praegu päris hea ja olen juba peaaegu tagasi. Võin nüüd juba ülepäeviti meeskonnaga koos täiskoormusega trenne teha. Umbes kuu aja pärast (juuli alguses – toim.) peaksin saama juba mõned minutid mängida, seega õnneks pole tagasitulekuni enam palju jäänud.

Kas oled tundnud, et sinu üsna lühike kasv on olnud mängimisel takistuseks? (Liisa, Jõgeva) Pikkus pole küll mingisugune probleem olnud, sest jalgpalluri jaoks ei ole ma kõige lühemat kasvu, vaid pigem keskmine. Seega pikkuse taha ei ole kindlasti midagi jäänud.

MÄLESTUS ESIMESEST KOONDISEMÄNGUST:

“Eks ma mõned korrad sain palli ka puudutada.“

Kas sul on mõni pakkumine või võimalus, mille käestlaskmist oled kahetsenud? (Kaspar, Elva) Tagantjärele pole mõtet kahetseda.

Muidugi on olnud huvitavaid pakkumisi ja võib mõelda, mis kõik oleks võinud olla, aga pole mõtet põdeda.

Olen rahul nende otsustega, mis olen senini teinud.

FC Floraga on Enar Jääger tulnud korra Eesti meistriks, seda aastal 2003.

Mis on sinu kõige tähtsam värav karjääris? (@sander_pant10) Mul on neid ainult käputäis ette näidata ja ütleksin, et kõik on tähtsad olnud.

Kõik minu väravad on sama tähtsusega.

Kas lõpetad oma karjääri välismaal või Eestis? (Ilmar, Viljandi) Hea küsimus, ei teagi. Kui tuleb välismaalt mõni hea pakkumine või samamoodi Eestist, siis eks näis. Praegusel hetkel ei välistaks ma midagi.

Oled enim koondisemänge teinud meeste edetabelis neljandal kohal ja praegustest tegevmängijatest kõige rohkem mänginud – mida see sulle tähendab? (Mart, Saku) Kindlasti tähendavad need mängud ja selline number mulle palju. Arvan, et üle saja mängu koondise eest kirja saada on väga meeldiv ja iga mängija peaks selle üle uhke olema. Samuti näitab see seda, et kõikide treenerite jaoks, kes on koondise juurest läbi käinud, olen ma olnud tähtis mängija, sest olen ju stabiilselt mänguaega saanud. See on minu jaoks isiklikus plaanis väga meeldiv.

Küll aga ei jälgi ega loe ma neid mänge niimoodi ühekaupa, et palju neid kirjas on; eks nad tulevad, nagu nad tulevad.

Mida meenutad Belgias mängimisest kõige parema sõnaga? (Sirli, Tartu) Mängisin seal ühe hooaja ja mulle väga meeldis seal. Belgia liiga oli väga

Oma kõige eredamaks koondisemänguks peab Enar Jääger kodus peetud kohtumist Hollandi vastu. Fotol püüab Jääger takistada Arjen Robbenit.

Fotod: Lembit Peegel

mõnus, sealne jalgpall sobis mulle väga hästi. Seega saan öelda, et sealt on kaasa võtta head kogemused ja positiivne aeg, sest sain palju mänguaega.

Kuidas Moskva fännid teid vastu võtsid? Kas sealsete fännide ees oli teistmoodi mängida? ( Janar, Tallinn) Mäletan, et hästi võeti vastu, ja ei ütleks, et meie fännid kõige hullemad oleksid olnud. Muidugi kui olid derbimängud, siis oli õhkkond väheke pingelisem, sest Venemaa fännid on selle poolest tuntud.

Mäletan, et derbimängudel suunati inimesi metroosse erinevalt, et kõik ühel ajal ei läheks. Olid tehtud aedadega piiratud teed, kust inimesi suunati.

Kas oled kurb, et pole koondise eest veel väravat löönud? ( Jaana, Tõrva) Ma ei ole üldse nukker ega mõtlegi selle peale. Olen eelkõige kaitsemängija ja minu ülesanne on kaitses asjad korras hoida ning teha kindlaks, et taga on null. See on tähtsam kui väravate löömine ja skoorimisega tegelevad teised mängijad. Eks kindlasti oleks väravalöömine boonus ja selle üle oleks hea meel, aga kindlasti ei ole ma nukker. Pigem tundub, et see on teistele inimestele rohkem küsimusi tekitanud kui mulle endale (naerab – toim.).

Kas tahaksid minna teise klubisse või on Valerengas hea olla? (@risto_trik) Hetkel on mulle siin kõik väga sobinud

ja ma ei tahaks kuhugi mujale minna, sest Valerengas mulle meeldib.

tagasi Eestis olla ja siinset liigat mängida.

Minu jaoks oli see väga positiivne aeg.

Mis on esimesest koondisemängust kõige paremini meeles? ( Jaanus, Haapsalu) See oli ju juba kuusteist aastat tagasi!

Aga mis ma ikka sellest mäletan: mängisime Uus-Meremaa vastu ja vahetasin Marko Kristali välja. Mäletan, et mind pandi mängima keskpoolikusse, mis

Oled Valerengas löönud viis väravat.

Mis on olnud sinu harjumatu resultatiivsuse taga? ( Joosep, Tallinn) Võibolla on kogemused need, mis nende väravateni on viinud. Lisaks olen Valerengas palju rohkem olnud standardolukordades vastase kastis ja eks see annab rohkem võimalusi värava löömiseks. Ning nii palju, kui mul on neid võimalusi tekkinud, olen ma need ka üsna hea protsendiga realiseerinud.

MIKS KOONDISEVÄRAVAT VEEL POLE?

“Tundub, et see on teistele inimestele rohkem küsimusi tekitanud kui mulle endale.“ oli minu jaoks uudne positsioon. Kuna ma polnud kunagi varem poolkaitses mänginud, siis oli kerge närv muidugi sees, aga ega väga palju rohkem ma ei mäletagi sellest mängust. Tean, et võitsime ja eks ma mõned korrad sain palli ka puudutada.

Mida 2015. aastal lühikeseks ajaks Florasse naasmine sulle tähendas ja andis? (Kertu, Tartu) See oli kindlasti tore ja mulle meeldis Eestis olla, kuigi olin toona Floras vaid lühikest aega – vist ainult pool aastat.

Aga oli omamoodi kogemus üle pika aja

Kumb on sinu jaoks magusam tiitel, kas Eesti meistritiitel Floraga või Norra karikavõit Aalesundiga?

(Marko, Tapa) Ei oskagi öelda, mõlemad on omamoodi head. Eestis oli see võit ju päris ammu (2003. aastal – toim.), ega ma sellest ajast enam ei mäletagi midagi (naerab – toim.).

Aga raske on tõesti valida, nii et ütleksin, et mõlemad. Palju ma neid karikaid siis ikka võitnud olen, nii et tõesti mõlemad nendest on omamoodi suure tähendusega.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Trevor Elhi.

Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2018 JUULI JALKA

49

premium liiga

Nõmme Kalju juhtimisel suvepausile Premium liiga on suvise MMi ajal puhkepausil ning seega on sobiv aeg väikeseks ülevaateks. Liigat on napi eduga juhtimas Nõmme Kalju, kuid miski pole veel kindel ei tabeli eesotsas ega ka tagumises pooles.

KADI PARTS Foto: Jana Pipar

Poole hooaja peal on liiga liidertiimil Nõmme Kaljul koos 44 punkti, kuid Flora ja Levadia hingavad kaljukatele kuklasse.

Hooaja teine pool tuleb Kalju presidendi Kuno Tehva ennustusel Nõmme meestele väljakutseterohke.

50

JALKA JUULI 2018

18

vooru järel on liigatabelis välja kujunenud kaks gruppi: ülemised neli meeskonda ning alumised kuus võistkonda. Liidertiimiks on Nõmme Kalju, kellel on koos 44 punkti, kuid lähim jälitaja FC Flora on vaid kahe silma kaugusel. Nõmme Kalju presidendi Kuno Tehva sõnul võib hooaja esimese poolega rahule jääda.

“Patt oleks nuriseda, kui oled esimesel kohal,“ sõnas Tehva. “Samas on muidugi ka kohti, kus saame juurde panna ja oma dünaamikat paremaks muuta. Areneva klubina on meil veel ruumi edasi minna.“ Tehva lisas, et kuigi Kalju edu lähikonkurentide ees on üliväike, on see liiga üldisele arengule hea, sest vaatama peab suuremat pilti. Tema sõnul aitab tihedam konkurents kõigil areneda ja seega ei maksaks üle tähtsustada seda, kes on antud hetkel esimesel, teisel või kolmandal kohal, vaid et tugevaid ja võrdväärseid meeskondi oleks piisavalt palju.

“Rõõmu tuleb tunda siis, kui oleme kõik tugevamad,“ selgitas Tehva. Liiga tänavust seisu vaadates lisas ta, et ilmselt püsib pinge kuni lõpuni välja ning Eesti meister selgub alles viimastes mängudes.

Lisaks Eesti kõrgliigale on Kaljut juulikuus ootamas ees ka euromängud, kui asutakse mängima Euroopa liiga kvalifikatsioonikohtumisi. Tehva hinnangul on Eesti klubid sel aastal eurosarjades kehvemas seisus kui muidu.

“Esimest korda võeti Eesti klubidelt ära eelis, et euromängudele minnakse käimasoleva hooaja pealt,“ sõnas Tehva.

“Paraku tuleb öelda, et kvaliteedi mõttes on Eesti klubidel sageli raske teiste riikidega konkureerida ning senimaani on meile andnud väikese eelise just see, et eurokohtumistele minnakse nii, et kodune hooaeg käib. Sel aastal on meie jaoks suur probleem, kuidas seda kompenseerida,“ nentis Tehva MM-pausi kohta.

See pole aga Kalju meeskonna ainuke mure, sest küsimusi tekitab ka tiimi koosseis ja varumeeste pingi pikkus.

Maikuu lõpus sai teatavaks uudis, et seni Kaljus üsna olulist rolli kandnud Henrik Pürg ning Vlasiy Sinyavskiy plaanivad klubist lahkuda ja on juba käed löönud FC Floraga. Ootamatu muutus on Tehva sõnul jätnud tuntava augu Nõmme Kalju koosseisu, mis võib osutuda suureks murekohaks.

premium liiga “Kuni selle hetkeni olime väga hästi komplekteeritud, aga praegu on meil meeskond tasakaalust väljas. Nüüd peab meil olema külma närvi ning lootust, et vigastusi ei tule,“ sõnas Tehva eesootava poolaasta kohta. Samas lisas Kalju president, et meeskond on sel aastal üles näidanud eriti head tiimitunnetust ning suurepärase sisekliima abil loodetakse edukalt esineda nii eurosarjas kui ka Premium liigas.

Flora ja Levadia jälitamas Suvisele puhkepausile minnes on Kalju lähimaks jälitajaks FC Flora, kes asub Nõmme meeskonnast kahe punkti kaugusel. Tiitlikaitsja peatreener Jürgen Henn sõnas, et kuigi teise koha asemel oleks loomulikult parem olla liidripositsioonil, on hooaeg alles noor ning praeguste tabelikohtade põhjal ei tasu liiga põhjapanevaid üldistusi teha. Kõige rohkem rõõmustas Henn selle üle, et aasta esimeses pooles on Flora suutnud konkurente üllatada.

“Oleme oma peamiste konkurentidega suutnud võrdselt mängida, kuigi

Premium liiga tabel 18 vooru järel: VÕISTKOND

MÄNGE VÕITE VIIKE KAOTUSI VÄRAVAID PUNKTE

1. Nõmme Kalju FC

18

13

5

0

68 : 21

44

2. Tallinna FC Flora

18

13

3

2

57 : 15

42

3. Tallinna FCI Levadia

18

12

5

1

58 : 13

41

4. JK Narva Trans

18

10

5

3

45 : 22

35

5. Tartu JK Tammeka

18

6

4

8

27 : 30

22

6. Paide Linnameeskond 18

5

5

8

30 : 38

20

7. JK Tallinna Kalev

18

4

2

12

24 : 33

14

8. FC Kuressaare

18

4

2

12

18 : 56

14

9. Viljandi JK Tulevik

18

3

3

12

11 : 57

12

10. Pärnu JK Vaprus

18

1

4

13

15 : 68

7

hooaja alguses meilt seda võibolla ei oodatud,“ sõnas Henn hooaja eel mitmest põhimehest ilma jäänud Flora kohta. Ta lisas, et Kalju ning Levadiaga võrdselt mängimine on tema hoolealustele rohkelt vajalikku kindlust andnud.

Sarnaselt Kaljuga peab ka Flora peale koduse kõrgliiga mõtlema euromängudele. Kahe erineva sarja omavahel sobitamine saab Henni hinnangul olema keeruline, aga mitte võimatu.

“Euromängud kindlasti mõjutavad

Premium liigat, sest mingil hetkel on palju raskeid kohtumisi järjest,“ rääkis Henn. “Aga arvan, et meil on pingilt võtta korralikud noored, kes saavad vajadusel asendada. Ma tegelikult ei ole väga suure roteerimise fänn, aga kui tarvis, tuleb seda teha.“ Flora selja taga on vaid ühe punkti kaugusel ühendklubi FCI Levadia, kellel on käesolevast hooajast ette näidata juba nii superkarika kui ka Evald Tipneri karikavõistluste trofeed.

Eesti jalgpallurite edetabel Kolm uut tulijat on meie edetabelis. Neist Sander Puri ja Henrik Ojamaa on vanad koondislased ja Sergei Lepmets aastates debüteerija A-koondises. Enar Jääger ja Siim Luts peavad tabelisse tagasisaamiseks saama mänguaega klubis. Tabeli tipus tekitas elevust Joonas Tamm, kes tõusis kolmandaks. Ats Purje tõusis üheteistkümne sekka.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Joonas Tamm

+3

4. Sergei Zenjov

-1

5. Henri Anier

+2

6. Mattias Käit

+2

7. Ken Kallaste

-2

8. Taijo Teniste

-4

9. Sander Puri UUS! 10. Henrik Ojamaa UUS! 11. Ats Purje

+10

12. Konstantin Vassiljev

-1

13. Marek Kaljumäe

-1

14. Mihkel Aksalu

-4

15. Ilja Antonov

-1

16. Sergei Lepmets UUS! 17. Artur Pikk

-8

18. Madis Vihmann 19. Sergei Mošnikov

-6

20. Dmitri Kruglov 21. Marko Meerits

+1

22. Matvei Igonen

-6

23. Frank Liivak

-6

24. Trevor Elhi 25. Karl Mööl

-6

26. Rimo Hunt 27. Markus Jürgenson

+1

28. Nikita Baranov

+1

29. Brent Lepistu

-6

30. Tristan Koskor

52

JALKA JUULI 2018

Tartu Tammeka alustas hooaega hea hooga, kuid 18 vooru järel on vahe neljandal kohal oleva Transiga kärisenud juba üle kümne punkti.

Foto: Jana Pipar

Just seetõttu sõnas meeskonna tugitala Dmitri Kruglov, et senise asjade käiguga võib rahule jääda.

“Päris palju ruumi on veel parandamiseks, aga üldiselt vaatan hooaja esimesele poolele tagasi positiivselt, sest oleme juba kaks karikat võitnud,“ sõnas Kruglov. Järgmisele poolaastale ette vaadates sõnas Levadia mängumees, et tema ei näe probleemi euromängude ning koduse kõrgliiga tasakaalustamises.

“Nüüd mängime kodus ainult Eesti meistritiitli eest ja euromängud on meile selle juures abiks,“ andis Kruglov mõista, et tugevad euromängud aitavad tiimil saada karastust, et kodus konkurentidele vastu astuda.

Tabeli tihe alumine pool Esikolmikule järgneb neljandal kohal Narva Trans, kelle kaotus liidertiimile Kaljule on vaid üheksa punkti. Viiendal kohal olev Tartu Tammeka alustas hooaega küll hästi, kuid maikuu algusest alates on tartlased olnud raskustes.

Esmalt kaotati koduplatsil 1 : 2 FC Kuressaarele ning kuigi hea uudisena teeniti viigipunkt Nõmme Kaljult, tuli samuti viigiga leppida nii Paide kui ka Viljandiga. Peale selle kaotati 1 : 2 ka Tallinna Kalevile ning kõige tulemusena pudeneti liigatabeli ülemisest poolest alumise kuue hulka.

Kui tabeli esikolmik mahub vaid

kolme punkti sisse, siis sama tihe on ka tabeli teine pool, sest kuuendal kohal olev Paide jääb Tammekast maha vaid kahe silmaga. Neile järgnevad 14 punktiga mõlemad selle hooaja kõrgliiga uued tulijad ehk Tallinna Kalev ja Kuressaare.

Kalevi peatreener Argo Arbeiter sõnas poole hooaja seisu kohta, et eks alati saaks paremini. Ta lisas, et tema hoolealuste jaoks on igati hea uudis, et 5.–9. koha vahed on väikesed: “Muidugi tuleb alati enda asjad ära teha nii, et ei pea teiste seisu vaatama, aga meie jaoks teeb praegune punktitabel muidugi olukorra lihtsamaks.“ Senise hooajaga jäi Kalevi peatreener rahule, kuigi sõnas, et meeskonnal on probleeme kogenematusega, mille tõttu on seni kogetud mitmeid ootamatuid tagasilööke. Hooaja teiseks pooleks loodab Arbeiter tugevdada tiimi paari mängijaga, kuid põhjalikku uuenduskuuri oodata ei ole. Meeskonna tugevdamise tulemusel loodab Kalevi peatreener näidata hooaja teises pooles paremat minekut ning astuda kandadele ka kõrgemal olevatele tiimidele.

“See võib kõlada arrogantselt, aga usun, et võime mängida võrdselt kõikidega peale esikolmiku,“ rääkis Arbeiter.

Ta lisas, et loodab sügisringis edasiminekut just mänguliselt poolelt. Eks siis näis, kuhu hooaja lõpus platseerutakse.

Seis esiliigas ja esiliiga B-s Peale kõrgliiga on suvepausil ka muud Eesti liigad ning nii saavad puhata ka esiliiga ja esiliiga B meeskonnad. Eesti tugevuselt teist liigat on juhtimas Maardu Linnameeskond, kes on 17 vooruga kogunud 40 punkti. Maardule järgneb 35 silmaga Flora U21 ning kolmandat kohta hoiab 31 punktiga Rakvere Tarvas. Esiliiga B-s on võimsat hooaega tegemas Tallinna JK Legion, kes senises 17 mängus pole veel ühtegi punkti kaotanud ehk 51 punktiga hoitakse kindlat esikohta. Legionile järgneb 34 punktiga Tartu Tammeka U21, 28 punkti on järgmisena kogunud nii Kohtla-Järve JK Järve kui ka Nõmme United.

Söö Ja JOO naGu JaLKaStaarid Eesti Jalgpalliliidu partner SiS pakub nüüd jalgpalluritele suunatud toodete pakette. Miks pakett, aga mitte iga toode eraldi?

Kolm head põhjust:

1) Pakettides on sinu eest mõttetöö ära tehtud. Usalda neid,kes teavad, mida läheb vaja selleks, et tunda ennast platsil värskena ja taastuda paremini.

2) Pakettidesse kuuluvad samad tooted, mida kasutavad Manchester United, FC Liverpool, Glasgow Celtics jpt.

3) Paketti soetades on võimalik säästa 30% võrreldes sellega kui peaks neidsamu tooteid soetama igaühte eraldi.

Milliseid pakette on hetkel võimalik soetada:

• Jalka „Pro“ – sobib mängijale, kes lööb kaasa mõnes harrastusliigas • Jalka „Light“ – sobib mängijale, kes käib sõpruskonnaga mängimas ent soovib tunda ennast ka järgmine päev värskena

Tellimiseks mine aadressile www.sisbaltics.eu ja otsi üles alajaotus „paketid“. Toodete kogusest võiks jaguda umbes 1 kuuks. Suvisel ajal palavate ilmadega võib olla vajalik soetada veel juurde GO Hydro joogitablette (20 tk tuubis). Eriti paneks südamele lapsevanematele, kelle lapsed käivad jalgpallitrennis, et võiks vältida magusaid ja kihisevaid jooke. Samuti pole mõistlik liialdada ainult palja vee joomisega. Kui pole käepärast mineraalvett või see tõesti ei maitse, siis aitavad SiSi marja-, sidruni-, mango- ja koolamaitselised joogitabletid kenasti hädast välja. See on üks toode, mida võib julgelt soovitada kuni 14.eluaastani lasteni.

Jalgpalluritele soovituslikud tooted on kõik kokkuvõtlikult antud loo juures toodud joonisel. Kui on vaja teadmiste värskendamist, siis on soovitav lugeda läbi SiSi jalgpalli toitumise juhendmaterjal - www.scienceinsport.com/ media/pdfs/Football_Nutrition_eBook.pdf

SiS soovitused jalgpallis

või 500-1000 ml /h Enne mängu 30-60’

Kõrge min.ainete sisaldusega: suvel asendamatu

ENNE MÄNGU/TRENNI

Poolajapausil või enne mängu

2.poolaeg: Põhitreenin gute ajal kofeiin spordijook ergutab

MÄNGU / TRENNI AJAL

Pärast raskemat/ pikemat treeningut

Jõusaali- ja kiirustreeningute järel – lihastele ehitusmaterjal, rohkem valku!

PÄRAST

mängija luubi all

Ketlin Saar

Pärnu JK naiskonna ja Eesti koondise tugitala Ketlin Saar pole Eesti teadlikule jalgpallipublikule sugugi tundmatu nimi. Luubi alla võetuna analüüsisid Saare omadusi tema pikaaegne treener Jüri Saar ning sel hooajal Pärnu naiskonda juhendama asunud Anastassia Morkovkina, kes ise aastaid Saare kõrval ka mängida jõudis.

Väljakunägemine Jüri Saar: Ei tahaks kogu aeg kiita, aga väljakunägemine on tal hea. Ta näeb olukordi ette ja oskab õiget positsiooni valida.

Anastassia Morkovkina: Väga tugev külg! Ketlinil on suur roll meie võistkonnas rünnaku ülesehitamisel ning vastaste rünnakute lõhkumises.

cv

Õhuvõitlus Jüri Saar: Kindlasti on ta hea õhuvõitleja, kuigi oleks veel parem, kui saaks natuke võimsust juurde. Aga üldiselt naiste kohta on ta tubli ning oskab pallilendu õigesti ajastada.

Anastassia Morkovkina: Palli ta ei karda ning hüppab julgelt vastasega võitlusesse. Arengukohaks võib tuua ajastamised. Ta on selles hea, kuid selleks, et säilitada stabiilne edu, peame sellele rohkem rõhku panema.

Sündinud: 02.05.1997 Klubi: Pärnu JK Endised klubid: Treenerid: Jüri Saar, Jüri Talu, Anastassia Morkovkina Koondis: 27/1

Sisu Jüri Saar: Ta on väga intelligentne ja arukas.

Kui ta trennis hakkas käima, siis oli kohe näha, et ta tahab kõigest kiiresti aru saada ning saigi. Ta on võimeline rutiinset tööd tegema ja ennast arendama.

Anastassia Morkovkina: Ta on rahulik ja kinnise iseloomuga mängija. Kohati on raske aru saada tema emotsioonist, millega ta palliplatsile astub, kuid see on arengukoht minule.

Liikuvus Jüri Saar: Ajastamine ning mängulugemine on tema juures parimad asjad, aga kindlasti on ta natuke tagasihoidlik. Ta saaks liikuvust juurde panna, eriti rünnakule tõusmisel.

Anastassia Morkovkina: Sellega ma ei näe tema puhul probleemi. Nimetaks seda isegi tema üheks tugevamatest külgedest. Ta oskab olla õigel ajal õiges kohas ning vajadusel tõuseb ja toetab hea meelega rünnakuid. Samuti ei ole tal probleemi mängida keskkaitses.

Tehnika Jüri Saar: See on hea, väga hea. Eks juurde saab muidugi panna igas asjas, aga tehnika on tal juba praegu väga hea.

Anastassia Morkovkina: Väga heal tasemel, julgeb palli hoida ning palli kontrollimisel säilitab rahu.

Kiirus Jüri Saar: Asi, mis ei ole tema kõige suurem trump ja seda just stardikiiruse pärast. See on kindlasti koht, kus ta võiks parem olla.

Anastassia Morkovkina: Kiirus ei ole tema trump, kuid ta kompenseerib seda oma tarkusega. Oskab õigel ajal panna oma keha vastase ja palli vahele, mis tegelikult ju ongi kaitsja ülesanne.

54

JALKA JUULI 2018

Jüri Saar: “Tarkus ja mängulugemine on tema trumbid.“

Jõud Jüri Saar: Füüsiliselt on ta vastupidav, probleeme võib tekkida, kuidas hästi jõuliste mängijate vastu hakkama saada, sest ta ise pole väga võimsa kehaehitusega. Samas oskab ta õigesti ajastada ning olla õigel ajal õiges kohas.

Anastassia Morkovkina: Ketlin on kohati liiga intelligentne ning palliplatsil ei ole see alati kasulik. Tõsi, mulle väga meeldib, kui mängija on viisakas ja jõulisust tasakaalustab tehnika ning tarkus, kuid on olukordi, kus ka jõulisus võiks tugevam olla.

Vastupidavus Jüri Saar: Jõuab 90 minutit mängida. Ta on tubli harjutaja ja Eesti liigas pole vastupidamine kindlasti probleem.

Anastassia Morkovkina: Stabiilsete treeningutega on ta kindlasti mängija, kes mängib 90 minutit.

Sööt ja löök Jüri Saar: Söödutehnika on tal hea, pikk pass on täitsa olemas. Löögiga on nii, et ta oskab hästi lüüa, aga kui ta peakski rünnakule kaasa tõusma ja tekib võimalus lüüa, siis ega ta seda alati ei tee. Või kui teeb, siis ta ei pane löögile kogu oma jõudu. Pigem otsib ta nendes olukordades võimalust teistele sööta. Ehk siis – löök on tal olemas, aga saaks rohkem kasutada.

Anastassia Morkovkina: Lühike sööt on väga korrektne.

Pika söödu täpsus on ebastabiilne, sellega peame tööd tegema.

mängija luubi all

Suure töötahtega šokolaadijäätise maias kass Fotod: Lembit Peegel

Kas Ronaldo või Messi?

Mul pole kunagi olnud kindlat lemmikut, seega ei eelista ka siin ühte teisele. Mõlemad on suurepärased mängijad ning naudin mõlema oskusi ja mängustiili.

Kui peaksid valima, siis kas korvpall, käsipall või võrkpall?

Võrkpall, sest jalgpalli järel olen seda kõige rohkem ja ka suurima heameelega mänginud. Õiget käsipalli pole ma kunagi mänginud ning korvpalli ka ainult nii palju, kui väiksena koduhoovis vennaga oli mahti välja selgitada, kumb meist rohkem korvi sisse viskab.

Lemmikraamat?

Mulle meeldib väga lugeda raamatuid, mis panevad mõtlema ning ennast avastama. Ühtainust lemmikut ei ole ma suutnud siiski välja sõeluda.

Mis on su kõige esimene mälestus jalgpallist?

Kui mu vend jalgpalli hakkas mängima, siis käisime kogu perega igal tema võistlusel ning turniiril nii Eestis kui ka välismaal. Ma ise siis veel jalgpalli ei mänginud ega teadnud sellest suurt midagi, kuid sealt arvatavasti selle enda jaoks avastasin, olles ise tihti jalgpalli ning sellega kaasneva melu keskel.

Kas jäätis või šokolaad? Šokolaadijäätis. Tegelikult šokolaad JA jäätis, sest ma ei suuda, oska ega taha valida.

Kui oleksid loom, siis kes?

Arvatavasti kass: naudib oma elu ja on seiklushimuline, kuid samas võivad lemmiktegevusteks olla ka ainult söömine ja magamine.

Mis on Pärnus sinu lemmikkoht, mis pole seotud jalgpalliga?

Mu kodu. Kuna elan enamiku ajast Tallinnas, siis väärtustan aina rohkem aega Pärnus oma pere keskel. Ja alles seejärel on mu lemmikkohaks Pärnu rand koos lummavate päikeseloojangutega.

Mis on sinu parim ja halvim omadus?

Parimaks omaduseks pean suurt töötahet ehk soovi õppida ning anda endast igas olukorras alati kõik. Halvimaks aga suhtlemisoskust, sest olen pigem vaikne ning tagasihoidlik. Väljakul aga kuluks vali hääl ning rääkimine ära, sest pidev juhendamine on väga oluline.

MIDA TEEKSID? Oled võistkonnaga mängimas tähtsat mängu ning käimas on kohtumise viimased minutid, kui Sinu võistkond on 0 : 1 kaotusseisus. Vastased on parajasti ründamas ning näed, et tekib üsna hea võimalus anda peaga pall oma väravavahile, kes saaks palli seejärel kiirelt mängu panna, et teie võistkond jõuaks veel rünnata. Samas on enda pea vahelepanemise ning palli mängimise puhul ka suur võimalus, et pall läheb valesti ja lõpetab hoopis teie väravas. Kuidas käituksid: kas võtaksid riski, et pall väravavahile suunata ja ise veel üks rünnak teenida, või pigem jätaksid riski võtmata? Võtaksin riski. Kui oled juba kaotusseisus ning käimas on viimased minutid, siis ei ole enam midagi kaotada.

2018 JUULI JALKA

55

naistejalgpall Emma Lauk (rohelises särgis) mängis Eesti rahvusstaadionil karikafinaalis vaid kaheksa kuud pärast seda, kui läks esimest korda tõsisesse jalgpallitrenni.

Foto: Jana Pipar

t i r ä p t s u n h u R s a d i Ku t l e r i i k i l ü k u a L a m m E s i d u õ j e l a n e r A q o A. Le C nnipäeva tähistav sü .

19 a om l ve su rule sel Le Coq Arena mu uk oli sealjuures .

A La s v si da ok in jo es lis da aa n on naisk karikafi kui tiimitööga. saarelt. Tartu SK10 Tänavuses naiste lli u n pa h u lg R ja t i n el aa es ik im n vä pärit harjub se Emma Lauk, kes on heksa kuud (!) ja ka s le al is n en tr d käinu enne karikafinaali KADI PARTS

56

JALKA JUULI 2018

naistejalgpall

R

uhnu saar on vaid 11,9 km² suurune Saare maakonda kuuluv saar ning seal elab aastaringselt 55 inimest. Nagu väikeste eraldatud kohtade puhul juhtuma kipub, on vähese rahvaarvuga kohtades keeruline leida samas mahus väljundeid kui suuremates kohtades. Kes aga tahab, see leiab võimaluse ning nii tegi ka Emma Lauk. Kuusteist aastat elamist väikesel Ruhnu saarel ei tähendanud, et noor jalgpallihuviline poleks saanud oma lemmikspordialaga tegeleda.

“Suvisel ajal, kui saarel on lapsi rohkem, siis mängime omavahel ja ka turistidega koos – see on justkui selline traditsioon,“ selgitas Lauk. “Eks me enne mängu helistame omavahel terve saare lapsed läbi, et kell kaheksa on jalgpall, ja siis tulevad kõik kohale,“ jutustas ta naerdes, kuidas Ruhnus asju aetakse.

Lauk selgitas, et eelistab jalgpalli teistele spordialadele seetõttu, et see on tal alati kõige paremini välja tulnud.

Sport pole aga ainuke, millega noor neiu oma kodusaarel tegeleda jõudis – Lauk oskab ka viiulit mängida. Koos teiste kohalike tüdrukutega õpiti selgeks mõned Ruhnu viiulilood ja suvel käiakse koos Ruhnu viiulilaagris.

“Eks me proovime Ruhnu kultuuri elus hoida,“ rääkis loo kangelanna.

Tee viis Tartusse ja SK10-sse Ruhnus elades sai Lauk nautida üsna omapärast kooliteed: ta oli kooliaastate algusest kuni päris lõpuni ainuke õpilane oma klassis. See tähendas väga individuaalset lähenemist, kuid kõik muutus 2015. aastal, kui ta otsustas Ruhnu põhikooli lõpetamise järel vahetada sealse koolipingi Jaan Poska gümnaasiumi vastu.

Tema enda sõnul toimus ümberharjumine, saareelust ülikoolilinna tempole, üsna kiiresti, kuigi eks koduigatsus kippus vahel ikka kummitama.

“Vahel ei saanud kooli tõttu näiteks kaks kuud kodus käia ja siis oli raskem,“ rääkis Lauk. “Kui aga korra Ruhnult läbi käisid, siis oli jälle mõnusam olla.“ Ta lisas, et plaanib mandrile jääda ka ülikooliajaks – mida ja kuhu õppima minna, see selgub. Tartus gümnaasiumis käies jõudis Lauk kaks aastat olla ilma jalgpallitrennita, kuni mullu oktoobris viis tee ta Tartu SK10 naiskonda. Noor neiu jõudis sinna nagu enamasti ikka

– tuttavate soovitusel. Talle meeldis, et klubi polnud liiga suur, sest lähenemine on siis individuaalsem ja areng kiirem.

Oktoobrikuus SK10 treeningutega ühinenud Lauk ei olnud aga valmis selleks, et asub naiskonnaga meistriliigat mängima. Enda sõnul ei olnud ta trenni minnes isegi kursis, mis tasemel uus koduklubi mängib, sest lootis lihtsalt hobi korras veidike palli mängida.

JALGPALL RUHNUS:

“Eks me enne mängu helistame omavahel terve saare lapsed läbi, et kell kaheksa on jalgpall, ja siis tulevad kõik kohale.“ “Tuli välja, et kõik on natuke tõsisem ja tuli ikka pingutada ka,“ meenutas Lauk naerdes. Nii juhtuski, et tublilt pingutanud Lauk jõudis naiste karikafinaali mängima juba kaheksa kuud pärast treeningutega ühinemist.

Neiu tunnistas ka ise, et oli sellest väga üllatunud ega oleks oodanud, et nii kiirelt meie rahvusstaadionile jookseb.

Karikafinaalist, mille SK10 kaotas Flora naiskonnale 0 : 7, ei ole neiul eriti midagi meeles, kuid kunagi see mäng meelest kindlasti ei lähe.

Pääs finaali tegi uhkeks Kuigi SK10 naiskond teenis naiste karikafinaalis FC Floralt suure 0 : 7 kaotuse, ei lasknud võistkond end sellest liigselt morjendada.

“Juba ainuüksi finaalipääs oli meie jaoks suur asi,“ sõnas Lauk. Ta lisas, et kuigi kõrvaltvaatajatele võib tunduda, et suur kaotus tõmbab võistkonna moraali alla, siis SK10 naiskonna jaoks olid A. Le Coq Arenale sõitmine ja finaalis mängimine juba omaette uhked saavutused.

Loomulikult oli tema sõnul kahju sellest, et punktivahe nii suureks kärises, kuid tagasitee Tartusse ei kulgenud üldsegi nukralt.

“Bussis pandi muusika mängima, lauldi laule kaasa ja tuju oli hea,“ rääkis Lauk, kes käis finaalis väljakul 59 minutit. “Ka meie toetajaskond, kes finaalmängule kohale sõitis, oli väga tore.“

“Ruhnukad vaatasid seda ülekannet ja eks ma ikka tahtsin ennast parimast küljest näidata, et oskan mängida küll,“ naeris Lauk. “Närv oli suur, aga kui mäng peale hakkab, siis sa ei mõtle, kes su ümber on või et sind näidatakse ülekandes. Siis keskendud sellele, et pall läheks vastaste väravasse. Ja kuigi mul midagi erilist meeles pole, siis kokkuvõttes jääb ikkagi terve matš meelde.“

Suuri eesmärke ei sea Tõe huvides tuleb muidugi mainida, et 2018. aasta polnud esimene kord, kui Lauk A. Le Coq Arenal üles astus. Nimelt käis ta Eesti esindusstaadionil ka 2015. aastal – toona hoopis kooliga laulmas, kui Ruhnu lapsed esitasid Eesti–Islandi mängu eel meie rahvushümni. Lauk meenutas, et see kogemus oli väga meeldejääv.

“Läksime terve kooliga – meid oli kaksteist last,“ rääkis Lauk. “Meile tehti A. Le Coq Arenal tuur ja seda tegi Aivar Pohlak isiklikult – see oli väga lahe. Tomi Rahula tegi meiega veel ka lauluproovi ning see kõik oli kokku väga huvitav elamus.“ Just oma väikesest koolist, saarest ja individuaalsest lähenemisest ümberlülitumine on noore jalgpalluri sõnul olnud kõige keerulisem. Lauk tunnistas, et pole senimaani ära harjunud sellega, et on nüüd osa suuremast võistkonnast.

“See oli minu jaoks väga raske ning on seda siiani,“ sõnas Lauk. “Raske on see, et tiim peab kokku hoidma ning kõik pingutavad ühiselt. Kui midagi halvasti läheb, siis tunned, et vedasid teisi alt – see on minu jaoks keeruline.“ Uute raskustega harjumise kõrval on jalgpall toonud loo kangelanna elusse ka palju positiivset. Lauk rääkis, et eelkõige mängibki ta vutti seetõttu, et trennides on tore käia ning talle meeldib oma tiimikaaslastega suhelda. Lisaks andis see võimaluse täita üks oma unistustest: juba A. Le Coq Arenal mängimas käimine oli suur asi, üks unistusi, mis nüüd on täitunud. Lühikest aega jalgpalluriametit pidanud Lauk tuleviku jaoks suuri sihte pole seadnud ning võtab päev korraga. Peaasi, et saaks teha seda, mida ise naudib.

“Ma olen jalgpallis ikkagi nautimise peal väljas,“ sõnas Lauk loo lõpetuseks.

“Eks karjääriga läheb nii, kuidas läheb, ja vaatame, kuhu elu viib.“ 2018 JUULI JALKA

57

uued reeglid

Pilk uutele ja vanadele

jalgpallireeglitele Jalgpalli MM on täies hoos ja seoses sellega vaatame üle, millised reeglid sel aastal uuenduskuuri on läbinud, ja tuletame meelde ka varasemaid reegleid, millel suurturniiri ajal silma peal hoida. Selgitusi aitab anda Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik.

MAARJA SAULEP

R

ahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu (IFAB) teeb iga-aastaselt jalgpallireeglitesse täiendusi ja muudatusi. Oluliseks teetähiseks oli 2016. aasta, kui tehti suuri korrektuure ning kogu reeglistiku sõnade arvu kahandati pea poole võrra. Järgnevatel aastatel on muudatused olnud pigem kosmeetilist laadi. Ka sellel aastal on reeglitesse tulnud täiendusi, mis hakkasid kehtima alates 1. juunist.

“Jalgpall areneb ja koos sellega ka nõudmised mängule,“ räägib Hannes Kaasik. “Reegleid on vaja ajakohastada, et need oleksid mängijatele, kohtunikele ja pealtvaatajatele arusaadavad. Arenguga on välja tulnud ka erinevaid tüüpilisi rikkumisi, mis on võibolla seni jäänud reeglites kajastamata. Seetõttu on vaja vastu võtta otsuseid, et muuta mõned karistamised või olukorrad rangemaks.“

Toome välja valiku uutest reeglimuudatustest koos Hannes Kaasiku selgitustega: • Mängu lisaajal on lubatud üks lisavahetus.

“Kaheaastane katseaeg lisavahetuse lubamisega mängudel, kus kasutatakse lisaaega, on olnud edukas. Lisavahetuse saab teha sõltumata normaalajal lubatud vahetuste arvust. Lisavahetuse lubamine peab olema kirjas võistluste juhendis.“ 58

JALKA JUULI 2018

Kui mängija arvab, et kohtunik võiks vaadata videokordust, ja teeb sellekohase žesti, on see kohtuniku autoriteeti õõnestav tegevus. Mängija ei otsusta, millal asju vaadatakse. See on sama nagu kohtunikult kollase kaardi nõudmine.“

Mida vaatajana MMi silmas pidades meelde tuletada?

• Rikkumised, mis on tehtud väljaspool mänguväljakut, on nüüd karistatavad.

“Kui varem toimus rikkumine väljaspool mänguväljakut ajal, kui pall oli mängus, siis ei saanud seda veaks lugeda. Pidime andma kohtuniku palli.

Selles oli aga suur vasturääkivus, sest üks võistkond on oluliselt rohkem süüdi kui teine ja kohtuniku pall on siis, kui otseselt süüdlast ei ole. Reeglimuudatuse järgi, kui olukord toimub väljaspool mänguväljakut, on kohtunikul võimalus anda karistuslöök sealt, kus on lähim punkt mänguväljaku piirjoonele. Kui mängija teeb rikkumise kaitsjana enda karistusala taga värava kõrval, siis võib sellele järgneda ka penalti.“ • Mängija, vahetusmängija või väljavahetatud mängija eemaldatakse, kui ta sooritab ühe järgmistest rikkumistest: kellegi hammustamine või sülitamine.

“Sülitamine kellegi suunas on vääritu käitumine. Praeguseks on teatud intsidentide valguses sinna lisatud ka hammustamine.“ • Mängijat hoiatatakse ja talle näidatakse kollast kaarti, kui ta kasutab ülemäära ülevaatuse (teleekraani) žesti.

“Seoses videokorduste tulekuga on üheks uueks kohtuniku kasutatavaks signaaliks teleekraani näitamine.

Seoses MMiga on hea meelde tuletada reegleid, mis sisaldavad endas mitmeid nüansse ja võivad vahest tekitada segadust nii vaatajates kui ka mängijates.

Distsiplinaarkaristused karistusalas “Asi, mida meelde tuletada, oleks karistuste nii-öelda vähendamine karistusalas, mis on seotud taktikaliste rikkumistega. On olemas selline punase kaardi põhjus nagu ilmse väravavõimaluse ärahoidmine. Kui sa teed seda enda karistusalas, aga see oli üritus palli mängida, siis saadakse punase kaardi asemel kollane kaart. Kollase kaardi põhjus oleks jällegi lubava rünnaku peatamine, mis oli üritus palli mängida. Sellisel juhul peale penalti kollast kaarti ei määrata. Laialt on levinud väärarusaam, et enam ei anta sellega seoses üldse punaseid ja kollaseid kaarte. Tõsiasi on see, et need muudatused, millega me lähme kraad allapoole, on ainult sellistel hetkedel, kui mängija üritab palli mängida. Näiteks käega palli mängimine ei ole reeglite järgi üritus palli mängida.

Samamoodi kellegi särgist tõmbamine või kellegi lükkamine ei ole üritus palli mängida. Kui sa lähed ülemäärase jõu või vägivallaga palli mängima, siis on need juba füüsiliste rikkumiste kontekstis karistatavad, mitte enam taktikalised vead.“

uued reeglid

MM kui videokohtunike peaproov Ühe suurima uuendusena on tänavusel MMil kasutusel ka videokohtunikud (VAR), kes vajadusel aitavad väljakukohtunikel mängus otsuseid langetada. Kaasik näeb MMi kui uue süsteemi olulist proovi, kuid usub, et senine testperiood on andnud pigem positiivse signaali.

“Videokohtunikud on jalgpalli ja kohtunike mõistes uus teema,“ ütleb ta. “Huvitav on näha, kuidas nad hakkama saavad. Oluliseks saab otsuste kiirus, olgugi et kõige olulisem on ikkagi otsuste õigsus.

Jalgpall ei taha väga pikki seisakuid.

Liigades, kus videokohtunikku igapäevaselt kasutatakse, oli viimase raporti põhjal keskmine ajakulu kahanenud minuti pealt poole minuti peale. See näitab, et koostöö ja suhtlus paranevad. Paraneb ka nende inimeste töö, kes korduseid ette annavad. Loodetavasti saavad kohtunikud videokorduste süsteemiga kiiremini hakkama kui maailmajagude karikavõistlustel.

Kuna videokohtunikud on juba reeglitesse sisse kirjutatud, siis ega neid sealt järgmisel aasta välja ei kirjutata. Statistikat tehakse ikka kõikide mängude põhjal ja kaheaastane testperiood on selgelt näidanud positiivset mõju. Meil pealtvaatajatena jääb rohkem meelde muidugi negatiivne ja see, mis on valesti läinud. Eks näis, kuidas peaproov läheb. Kindlasti võib ette tulla äpardusi, aga oluline on vaadata suuremat pilti.”

Kaart või mitte? Kollane või punane? Kohtunik peab kursis olema ka reeglimuudatustega.

Foto: Lembit Peegel

Käega mäng

Suluseis

“Millal käega mängu eest antakse kaart ja millal ei anta? See, kui keegi tahtlikult käega mängib, tähendab karistuslööki. Ükskõik kui ilmselgelt või labaselt ta seda teeb. Kaart kaasneb siis, kui mängija üritab palli käega väravasse lüüa. Sellisel juhul on see kohtuniku petmine. Kui sa üritad käega mängides lubavat rünnakut peatada, siis on tagajärjeks kollane kaart. See ei tulene mitte käega palli mängimisest, vaid sellest, et vastastelt võetakse taktikaliselt ära midagi lubavat. Kui see on midagi väga lubavat, siis kaasneb veaga punane kaart.

Kuldreegel ütleb, et kui meil on tsenderdus kasti ja käega mäng, siis see kaarti ei nõua. Kui meil on pealelöögid väravale ja värava suunas, siis on see lubav rünnak ja sealt peaks tulema vähemalt kollane kaart. Kui see on väravajoonel, siis muutub see juba ilmselgeks väravavõimaluseks.“

“Suluseis tekitab televaatajas ikka küsimusi. Seal on kolm tõde. Kui mängija on suluseisus ja saab oma mängijalt palli, siis ta sekkub mängu. Teine põhimõte on see, kui mängija segab vastast või tema tegevus suluseisus mõjutab kuidagi vastasmängijat.

Kolmas viis on see, kui mängija saab oma positsioonist edu. Näiteks oled ründajana suluseisus, lüüakse väravale, väravavaht tõrjub palli ja see tuleb sinule. Sel juhul saad sa oma positsioonist edu. Positsioonist edu saamisel on kaks kriteeriumit. Pall tuleb sulle põrkest või kaitsemängija tahtlikust mängust. Kui see tuleb kellegi põrkest või rikošetist, siis jääb suluseis kehtima.

Kui kaitsemängijal oli piisavalt aega näha pallilendu, teadvustada palli tulemist enda suunas ja siis teeb ta ebaõnnestunud ürituse palli mängida ning pall läheb tema halvast puutest või halvast kontrollist ründajale, kes on suluseisus, siis suluseis enam ei kehti ja mängul lastakse jätkuda.“ 2018 JUULI JALKA

59

juulikuu kalender

Juulikuu pakub Kalju ja Levadia duelli Pärast MM-finaalturniiri jätkub kodune Premium liiga. Ja teised ülemised liigad samuti. Naised toovad koju kätte ühe Balti liiga kohtumise.

Vaata võimalikke kalendrimuudatusi www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 20. juuli

19.30 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik

A. Le Coq Arena Laupäev, 21. juuli

16.00 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 22. juuli

16.00 Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond

Kadrioru staadion 19.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC

Narva Kreenholmi staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka

Pärnu rannastaadion Reede, 27. juuli

19.30 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev

Viljandi linnastaadion Laupäev, 28. juuli

16.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FCI Levadia

Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 29. juuli

16.00 Paide Linnameeskond – FC Kuressaare

Paide linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans

Tartu Tamme staadion

ESILIIGA Pühapäev, 8. juuli

19.00 FC Elva – Maardu Linnameeskond

Elva linnastaadion 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tallinna Kalev U21

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora U21

Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Keila JK

Maarjamäe staadion

Neljapäev, 19. juuli

19.00 Keila JK – Tartu JK Welco

Keila staadioni muruväljak Laupäev, 21. juuli

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 22. juuli

19.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev U21

Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Elva

FC Flora Lilleküla väljak Neljapäev, 26. juuli

19.00 Maardu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Maardu linnastaadion Laupäev, 28. juuli

16.00 FC Elva – Tartu JK Welco

Elva linnastaadion Pühapäev, 29. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Keila JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21

Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Nõmme Kalju FC U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

ESILIIGA B Pühapäev, 8. juuli

Esmaspäev, 9. juuli

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Tallinna JK Legion

Paide linnastaadion 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Pärnu Jalgpalliklubi

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Nõmme United

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Vändra JK Vaprus – Lasnamäe FC Ajax

Vändra staadion

Neljapäev, 12. juuli

19.00 Võru FC Helios – Tallinna FC Flora U19

Võru spordikeskuse staadion

19.00 Tartu JK Welco – Tartu FC Santos

Tartu Tamme staadion 19.00 FC Elva – Keila JK

Elva linnastaadion

Esmaspäev, 9. juuli

Reede, 13. juuli

Reede, 13. juuli

19.00 Tallinna FC Flora U19 – Vändra JK Vaprus

Sportland Arena 19.00 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve

Wismari staadion

Laupäev, 14. juuli

Laupäev, 14. juuli

19.00 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas

Tartu Tamme staadion 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC U21

Maardu linnastaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos

FC Flora Lilleküla väljak

60

JALKA JUULI 2018

13.00 FC Nõmme United – Lasnamäe FC Ajax

Männiku staadion 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Paide Linnameeskond U21

Pärnu rannastaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Võru FC Helios

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Laupäev, 21. juuli

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – FC Nõmme United

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Lasnamäe FC Ajax – Pärnu Jalgpalliklubi

Ajaxi staadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Tammeka U21

Sportland Arena 19.00 Võru FC Helios – Paide Linnameeskond U21

Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 22. juuli

19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna JK Legion

Vändra staadion Reede, 27. juuli

19.00 Paide Linnameeskond U21 – Tartu JK Tammeka U21

Paide linnastaadion Laupäev, 28. juuli

13.00 FC Nõmme United – Vändra JK Vaprus

Männiku staadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora U19

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Võru FC Helios

Pärnu rannastaadion 19.00 Tallinna JK Legion – Lasnamäe FC Ajax

Wismari staadion

NAISTE MEISTRILIIGA Kolmapäev, 18. juuli

19.00 Põlva FC Lootos – Pärnu JK

Tilsi staadion Laupäev, 21. juuli

13.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Ajax

Tilsi staadion 13.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka

Kambja staadion 14.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 28. juuli

13.00 Pärnu JK – JK Tallinna Kalev

Pärnu rannastaadion 13.00 Põlva FC Lootos – Tartu SK 10 Premium

Tilsi staadion 13.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Ajax

Maarjamäe staadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

NAISTE BALTI LIIGA Pühapäev, 15. juuli

12.00 Tallinna FC Flora – Rigas FS

FC Flora Lilleküla väljak

UEFA superkarikas

Euroopa suurimad karikad rändavad Premium liiga kodumängudele 15. augustil Tallinnas toimuva UEFA superkarika mängu eel jõuavad Euroopa jalgpalli suurimad karikad seitsmesse Eesti linna, kui külastatakse kõiki Premium liiga klubisid.

KADI PARTS

E

nne veel, kui augusti keskpaigas asuvad A. Le Coq Arenal madistama Madridi Real ja Atletico, sätib Eesti end suure mängu puhul õigele lainele UEFA karikate turneega.

Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allase sõnul ei ole viimastel aastatel superkarika mängu võõrustanud riigid lähtunud trofeede näitamisel ühtsest kontseptsioonist, vaid iga korraldajamaa on endapoolse idee ellu viinud. Eestis käiku minev plaan valmis aegamisi.

“Algul mõtlesime, et näitaksime Meistrite liiga, Euroopa liiga ja UEFA superkarika trofeesid suurematel noorteturniiridel, mida meil Eestis juba piisavalt on,“ selgitas Allas.

Ta lisas, et laualt käis läbi ka idee teha erinevates linnades festivale, kus

rahvas saab karikatega tutvumas käia, kuid lõpuks otsustati trofeede näitamine ühendada koduse kõrgliigaga, et igal Premium liiga klubil oleks üheks kodumänguks tore üritus ning lisandväärtus, mida oma kogukonnale pakkuda.

Pärast Premium liiga trofeetuuri idee väljamõtlemist tuli saada heakskiit ka Euroopa jalgpalliliidult. Allase sõnul oli UEFA-l esialgu nii suuremahulise projekti osas kõhklusi, mis olid peamiselt seotud karikate turvalisusega.

Ent pärast piisavat veenmist suutis EJL Euroopa jalgpalliliitu siiski veenda, et seitsme erineva linna külastamine tasub end ära.

“Tahame ju ikkagi jalgpalli reklaamida ning klubidele on see suureks toeks, kui sellised karikad nende õue peale jõuavad,“ rääkis Allas. “Nad

Karikad jõuavad ka Vabaduse väljakule Lisaks kõikidele Premium liiga klubide kodumängudele saab Meistrite liiga, Euroopa liiga ja UEFA superkarika trofeesid näha ka Tallinnas Vabaduse väljakul. Seal toimuvad üritused 14.–15. augustil. “Vabaduse väljakule tuleb jalgpallistaadion ning EJLi rahvajalgpalli osakond korraldab seal erinevaid üritusi,“ rääkis Teet Allas.

“Kavas on noorteturniirid ning 15. augustil rahvaliiga tasemel täiskasvanute turniirid nii meestele kui ka naistele.“ Samuti näeb Vabaduse väljakul promomänguna pimedate jalgpalli.

62

JALKA JUULI 2018

saavad seda kasutada oma kogukonna jaoks; klubi noored saavad tulla trofeesid vaatama, osaleda festivalil ning tagatipuks veel ka toredat mängu vaadata.“

Karikatega saab ka pilti teha UEFA superkarika trofeetuur algab juba juulikuu keskel, kui 20. juulil on karikad väljas FC Flora kodumängul, ning lõpeb 12. augustil Tartu Tammeka kodus. Allase sõnul oli klubide kodumänge valides väike oht, et kui suvisel euromängude perioodil saadab mõnda meie klubi suurem edu, võib trofeetuuri kuupäevadega tekkida probleeme, kuid see selgub alles omal ajal. Üldiselt on iga klubi kodumängude jaoks paigas sama kontseptsioon. Ligikaudu kaks tundi enne mängude avavilet avatakse

Karikad Eesti Premium liigas Meistrite liiga, Euroopa liiga ja superkarika trofeesid saab näha järgmistel Premium liiga mängudel: 20.07 – FC Flora – Viljandi JK Tulevik kell 19.30 21.07 – JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare kell 16.00 22.07 – Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka kell 19.00 27.07 – Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev kell 19.30 28.07 – Nõmme Kalju FC – FCI Levadia kell 16.30 04.08 – JK Narva Trans – Paide Linnameeskond kell 16.00 05.08 – FC Kuressaare – FC Flora kell 19.00 10.08 – Paide Linnameeskond – FC Flora kell 19.00 11.08 – FCI Levadia – JK Narva Trans kell 16.00 12.08 – Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik kell 19.00

UEFA superkarikas

UEFA superkarika trofee reisib mööda Eestit kõikide Premium liiga klubide kodumängudele.

trofeede ala, kus igaüks saab karikatest või endast koos karikatega pilti teha.

“Eeskirjade järgi keegi karikaid kätte võtta muidugi ei tohi, seepärast on kohal ka turvamehed, kes karikaid valvavad,“ selgitas Allas, kelle sõnul ehitatakse karikate pildistamise tarbeks igale mängule lava, millele asetatakse karikad postamentide otsa.

“Lava on piisavalt kõrge, et saab selle juurde seista ja teha endast kasvõi tuhat pilti – kui karikate juurde tekib aga järjekord, siis päris nii me ei tahaks lubada, et keegi väga kaua end pildistab ja teised ootavad.“ Ainukordne võimalus pildistada nii tähtsaid karikaid pole aga ainus meelelahutus, mida trofeetuur kaasa toob. Karikaalal on ka moderaator, kes tutvustab karikate ajalugu. Lisaks avatakse igas linnas festivaliala. Hetkel

on konkreetsed tegevused ja auhinnad selleks veel kinnitamata, kuid Allase sõnul töö selles suunas käib: “UEFA-l on ju olemas oma toetajad ja sponsorid, kellelt loodame saada nõusolekut, et nad tuleksid oma vahvate asjadega festivalidele kohale. Läbirääkimised alles käivad, aga kui see plaan ei tööta, siis on meil olemas plaan B ehk enda formaat, millega festivalialadele välja minna.“

Loosi lähevad superkarika piletid!

EJL ei taha igas Premium liiga klubi linnas toimuvaid üritusi teha liiga enesekeskseks, vaid soovib kaasata just kohalikku kogukonda. Igale linnale soovitakse üritustel pakkuda oma väljundit ning seetõttu oodatakse iga ürituse avamisele kohaliku omavalitsuse

juhte. Lisaks loodab EJL, et iga klubi suudab oma trofeepäevale kutsuda esinema mõne artisti, kes pakuks rahvale muusikalist meelelahutust. Üllatusi jätkub ka poolajapausile, kui loositakse välja auhindu. Allas ütles, et kõiki auhindu ei saa veel hetkel välja reklaamida, sest läbirääkimised UEFAga käivad, ent kindel on see, et üks auhind on eriti magus. “Praegu saame juba välja öelda ja lubada, et igal üritusel läheb loosi kaks piletit superkarika mängule. Loodame, et see annab klubidele hea lisamotivatsiooni, miks rahvast üritusele kutsuda.“ Kel aga enne mänge ei ole aega festivalimelu nautima ja karikaid pildistama tulla, saab fotode tegemiseks võimaluse ka pärast mänge, sest trofeeala suletakse alles ligikaudu kolmkümmend minutit pärast lõpuvilet.

2018 JUULI JALKA

63

lisaaeg Jalka MM

Autor: Margus Kontus

Andke meile üksteist Urmas Roobat!

vana

foto

Alanud MMi puhul on kiusatus jälle näidata üht meie aegade parimat mängijat Cristiano Ronaldot koos meite mehega – seekord Urmas Roobaga. Mängijad kohtusid 2004. aastal Leirias MM-valikmängus, mille väljakuperemehed võitsid 4 : 0. Skoori suutis avada Ronaldo alles 76. minutil. Ta oli vaid 18aastane, kuid eelmisel aastal jõudnud Portugali A-koondisse ning sõlminud lepingu Manchester Unitediga. Noor oli ka Rooba – alles 25. Aga ta oli selleks ajaks kahekordne Taani meister (FC Kopenhaagen) ja ühekordne pronks (FC Midtjylland) ning Taani superliiga paremaid vasakkaitsjaid. Kahel varasemal aastal – 2002 ja 2003 – oli Urmas Rooba Eesti aasta parima mängija valimisel jäänud teiseks.

Rooba hingestatud mäng Eesti U21 koondises lennutas ta kiiresti Teitur Thordarsoni juhitud A-koondisse, kus ta võttis sisse koha algkoosseisus. Ta skooris oma esimeses koondisemängus Balti turniiril Narvas Läti vastu. Koondisemänge kogunes 70, väravaid jäigi arvele üks.

Pärast pildil nähtavat kohtumist Ronaldoga võitis Rooba veel ühe Taani meistritiitli ja kaks Skandinaavia klubidele peetud Royal liigat FC Kopenhaageni särgis. 2007. aastal sai ta Soome meistrivõistlustel Turu PS eest kaela pronksi. Eestis oli tal kuld Floraga aastast 1998.

Kõigis neis mängudes, kus vaatlejad on pidanud kurtma, et Eesti koondisel puudus võitlustahe, pidanuks väljakul olema 11 Urmas Roobat.

INDREK SCHWEDE

64

JALKA JUULI 2018

Kogenum Urmas Rooba (paremal) püüab Cristiano Ronaldo hoogu maha võtta.

Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ...

Juulikuu sünnipäevad 01.07 Katrin Kaarna 01.07 Mait Nõmme 01.07 Daria Narõškina 02.07 Elari Valmas 03.07 Sören Kaldma 04.07 Karel Voolaid 05.07 Kristjan Kask 06.07 Kristen Niilop 06.07 Tatjana Lebedeva 07.07 Raiko Mutle 07.07 Miina Kallas 07.07 Frank Liivak 07.07 Getriin Strigin 07.07 Mark Rõõmussaar 08.07 Urmas Rooba 08.07 Erik Sorga 08.07 Daisy Toim 09.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 11.07 Raio Piiroja 11.07 Raivo Saar 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 12.07 Kristjan Pelt 14.07 Ott Meerits 15.07 Ain Tammus 15.07 Silja Goroško 16.07 Rico Reinoja 18.07 Igor Orlov

38 35 27 30 22 41 19 19 18 34 29 22 22 20 40 19 17 34 31 39 18 66 32 17 36 49 24 18 60

18.07 Priit Penu 19.07 Peeter Lelov 19.07 Johannes Kukebal 20.07 Maksim Gussev 20.07 Sten Ütsmüts 21.07 Mati Lember 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Tuse 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 24.07 Alex Matthias Tamm 26.07 Timo Lomp 27.07 Arina Kopatš 28.07 Varje Tugim 28.07 Randin Rande 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 29.07 Alger Džumadil 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 30.07 Anastasia Dodeltseva 30.07 Crystal King 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna

48 68 25 24 24 33 51 33 39 27 26 54 17 30 20 40 21 19 54 47 43 22 39 37 21 17 54 37 31

LHV edetabel Maikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) FC Elva 5. (4.) Tallinna FC Levadia 6. (6.) JK Tallinna Kalev 7. (7.) FC Kuressaare 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) Viljandi JK Tulevik 10. (11.) Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla 11. (10.) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (13.) FC Kose 13. (-) FCI Tallinn 14. (12.) Rakvere JK Tarvas 15. (-) FC Hiiumaa 16. (15.) Viimsi JK 17. (17.) JK Welco 18. (20.) JK Tabasalu 19. (16.) Tallinna JK Piraaja 20. (18.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: ENAR JÄÄGER FOTO: JANA PIPAR NR 7 (127) 2018

Andres Eilart Maalehe peatoimetaja Ma mäletan… et Berliini olüm-

piastaadionil oli sel hetkel 82 000 pealtvaatajat. Olime autoga uhanud Saksamaale jalgpalli MMi vaatama. Sellest juba tublisti üle kümne aasta möödas, aga miljöö püsib kuidagi eriti värske. Kõik need atraktsioonid – ühisfotod Pele papitükiga ja nii edasi – teate ju küll… Mingi loteriid meenutava piletimüügi käigus tabasime end Ukraina–Tuneesia alagrupimängult. Ukraina mängu teadsin ju täitsa hästi, aga Tuneesiast kamaluga vähem. Pallilahingut ennast ei mäletagi nii täpselt enam. Andri Ševtšenko lõi penaltist 1 : 0 ja oligi kõik. Aga see silmini-kõrvuni atmosfäär! Korra olen samale staadionile aastaid hiljem uuesti sattunud, Bundesliga kohtumist Hertha ja Wolfsburgi vahel vaatama. Ja meeleolu suuresti kordus.

Mingit sarnast üleelusuurust meeleolu kogesin Zaragozas härjavõitlust vaadates, samal areenil, mida armastas Ernest Hemingway. Eks jalgpall ja härjavõitlus ongi oma olemuselt üsna sama koega, tundub nüüd. Sarnased sümbolid, struktuur, kehtestamine, kangelaste ehitustöö. Raha ja publikujanu püsib ka usinasti. Aga tagasi Saksamaale. Berliini lokaalides käisid õhtuti paralleelselt ägedad lauajalgpalli turniirid. Mõtlesime, et võtame ka osa. Taust oli ju lubav. Kõrvalt vaadates tundus, et meie mängime paremini kui nemad. Aga see oli hale pettus ja pettumus. Kohalikud lauakuningad meelitasid meid raha peale panustama, näidates oma oskusi enne lahjemalt, kui need tegelikult olid. Kui lahing algas, siis algas ka tõeline tulevärk.

Oli hetki, kui ma ei fikseerinud isegi pallikuuli veeremist enam…

Nemad võitsid, jah.

Ma mäletan… et millegipärast tundus meile, Eesti meeste pundi-

le, et on õnnestunud hankida ka MMi kaheksandikfinaali piletid.

Tagasi vaadates imestan isegi, kuidas meil see optimism nii üles sai köetud ja veendumus kujundatud. Kihutasime Hannoverisse, kus meil pidanuks olema pääsmed Hispaania–Prantsusmaa mängule. Mõlemad tiimid olid väga sümpaatsed, eriti istus mulle Zidane’i Prantsusmaa. Kohtumist vaatasime lõpuks ikkagi telerist, sest olime oma vautšeritelt lihtsalt rohkem suutnud välja lugeda, kui nad tegelikult väärt olid. Ma ei oska enam selgitada, miks, kuid küllap selle MMiga kaasas käiva loosimajanduse süüks saab ajada.

Ma mäletan… kuidas ma olin Argentiina väravavaht Goycochea…

See oli siis, kui karjakoplis hakkasime naabripoistega regulaarselt vutti taguma.

Ma mäletan… ilmselt elu lõpuni valusat kaotust ainsal suurtur-

niiril, kus olen ise osalenud. Turniir kestis terve hooaja, mäng nädalas. Kõik nii, nagu peab. Kaotasin juhtohjad ja karika hooaja päris viimase mänguga. See oli täringujalgpall ja vastaseks Indrek Schwede. Ja kaotasin suuresti ilmselt seetõttu, et tema on selle mängu leiutanud. Aga aeg on kõik haavad parandanud.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIIN TOOME-HOSMAN

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 JUULI JALKA

65

ristsõna

Juunikuu ristsõna vastus oli "kaheteistkümnes". Õige vastuse eest võitis kaks piletit 8. septembril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti-Kreeka Gregor Vigla. Võitjaga võtame ühendust.

Juulikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga "Ristsõna" 12. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja veel kaks piletit 8. septembril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti-Kreeka.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUULI 2018

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.