Jalka (juuli 2019)

SELLES NUMBRIS: AIKO ORGL A  JAAN ROOS  LEMBIT PEEGEL  RASMUS RAIDLA

JUULI 2019

Eesti koondise ilusast ja koledast kaotusest

Juss Tamming Meistrite liiga finaali korraldamas

Saaremaa üleilmsetel saarte mängudel

Neli Eesti naist Napolis

ID: POSTRrans

Narva T lora aF Tallinn nd naisko

KONSTANTIN VASSILJEV:

liiga kergesti pääseb A-koondisse ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Mikk Reintam vastab lugejatele

GustavHendrik Seeder luubi all

Maradona film Eesti kinodes

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

JUULI Foto: Lembit Peegel

Tippklubide tõehetk: kuidas läheb euromängudel?

Toimetuselt:

Ajakirjanik Ott Järvela:

Juulikuus alustavad Eesti klubid taas euromängudega nii Meistrite kui ka Euroopa liiga kvalifikatsiooni eelringides.

Viimaste aastate parima tulemuse tegi 2016. aastal Nõmme Kalju, kes jõudis Euroopa liiga kolmandasse ringi, kus tuli kahe mängu kokkuvõttes tunnistada 0 : 3 Türgi klubi Osmanlispori paremust. 2017. aastal jõudis taas ainsa Eesti klubina avaringist edasi Kalju, kuid siis jäädi toppama Euroopa liiga teises ringis. Mullu ei olnud aga põhjust rõõmustada kellelgi: Meistrite liigas lõppes esimeses eelringis Flora teekond, Euroopa liigas tabas sama saatus Levadiat, Transi ja Kaljut. Kas tänavune suvi toob eurorindel rohkem rõõmu?

Pallimängudes on ikka olnud kombeks nimetada rahvusvahelise konkurentsi madalaimat taset mudaliigaks.

Jalgpalli eurosarjade kontekstis on selleks Meistrite ja Euroopa liiga valikringidele eelnev eelring, kust tänavu alustasid oma teekonda Luksemburgi, Põhja-Iirimaa, Walesi, Fääri saarte, Gibraltari, Andorra, San Marino ja Kosovo (mõned) esindajad. Kui Eestit tänavu eurosarjades esindavad neli klubi ei suuda kamba peale alistada vähemalt kahte vastast, on oht, et Eesti langeb 2021. aasta suve eurosarjamänge silmas pidades vastavas edetabelis kaheksa viimase sekka ehk mudaliigasse.

Seda tuleb igal juhul vältida.

2019 JUULI JALKA

3

SISUKORD 26

KAANELUGU LK 18–20 Eesti koondise raudvara Konstantin Vassiljev mõtiskleb Mainzis saadud 0 : 8 kaotuse taustal meie jalgpalli üle laiemalt. Ta ei ole nõus loovutama kunagi raskelt kätte võidetud koondisekohta noorematele lihtsalt avansi korras. Andma peavad mängijad koondisele, mitte koondis mängijatele. Profiks pürgijate mentaliteet peab olema tõsisem alates lapsevanemate suhtumisest.

30

Kolumnid

12 Indrek Schwede 56 Joosep Susi Persoonid & intervjuud

KUU TSITAAT „Ajas tagasi vaadates oli see noorele mängijale loomulikult suur tunnustus, kui võrreldakse sellise Eesti jalgpalli legendiga (Raio Piirojaga – toim.). Ma pole endale kunagi seetõttu lisapingeid peale pannud, vaid olen alati oma rida ajanud. Võib öelda, et mina Piiroja saapaid täitnud pole ja eks see on kellegi teise ülesanne.“ Mikk Reintam lk 26–29

26 Lugejale vastab: Mikk Reintam

Sel hooajal Nõmme Kaljusse naasnud Mikk Reintam meenutas lugejate küsimustele vastates Šotimaa kohutavat ilma ja avaldas, et õpib jalgpalli kõrvalt spordijuhtimist. Koondisekarjäärist rääkides sõnas 29aastane Reintam, et legendaarse kaitsja Raio Piiroja kohta pole ta suutnud täita, kuid klubitasandil tublisid esitusi näidates on võimalik koht koondiseringi tagasi võidelda.

30 Luubi all: Gustav-Hendrik Seeder

Noor kaitsja Gustav-Hendrik Seeder mängib teist hooaega Premium liigas Viljandi Tuleviku eest. Tema plusse ja miinuseid analüüsisid noorteklassides teda juhendanud Leo Ira, U19 koondises Seedriga töötanud Argo Arbeiter ja Tuleviku praegune peatreener Sander Post.

42 Treener: Aiko Orgla

Väravavahtide treeneri Aiko Orgla sõnul tuleb puurilukuna tippujõudmiseks olla küll heade refleksidega, aga tõeliselt suured tõrjed tulevad selle pealt, kui sees käib ära plõks – ja sa lihtsalt tõrjud.

47 Minu 11: Rasmus Raidla Rubriigid

3 Juuli 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid

IMPRESSUM ESIKAANEL: KONSTANTIN VASSILJEV

52

FOTO: HENDRIK OSULA NR 7 (139) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

60

TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee

48

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

44

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: SIIM JUKS

22 Premium liiga 44 Naised: meie Napoli nelik

Lõppenud hooajal Napoli naiskonda esindanud nelja eestlanna kogemused Itaaliast ulatuvad seinast seina: kui Lisette Tammik ja Vlada Kubassova jäid hooajaga rahule, siis Eneli Kutter ja Kristina Bannikova kogemusest ülivõrdes ei räägi. Uurisime asja.

52 Rannajalgpall 54 Pipraterad 58 Juulikuu kalender 60 Lõpulugu: Saaremaa saarte mängudel

Saare jalgpallurid meenutavad põnevamaid hetki ülemaailmsete saarte mängude jalgpalliturniiridelt. Mängitud on väga kirju seltskonna vastastega ja kaasa on elatud ka Saaremaa teiste spordialade esindajatele.

63 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

14 Eesti koondise kahest valikmängust 39 Juss Tamming Meistrite liiga finaali korraldamas 48 Film Diego Maradonast Eesti kinodes

Eesti kinodesse jõuab 5. juulil dokumentaalfilm Diego Maradonast, keda paljud peavad maailma kõigi aegade parimaks jalgpalluriks. Kahetunnises filmis on kasutatud avalikkusele seni tundmatut materjali. Kokku vaatasid filmitegijad läbi 500 tundi materjali.

Postrid

Narva Trans Eesti meeste karikavõitja Tallinna Flora Eesti naiste karikavõitja

+372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 JUULI JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Fotod: Lembit Peegel

Karikavõitja on Narva Trans!

Maikuu lõpus selgus järjekordne karikavõitja, kelleks on Narva Trans! Premium liiga klubide heitluses alistas Trans 2 : 1 lisaajal Nõmme Kalju ja võis seejärel oma klubi ajaloo jooksul teist korda koju viia Tipneri karika.

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak demonstreerib Tipneri karikat, mis rändas tänavu Narva Transi koju. Selle aasta karikafinaali patroonideks olid Heldur Tuulemäe (keskel) ja Viktor Zamorski.

6

JALKA JUULI 2019

LEMBIT PEEGEL Transi puurilukk Marko Meerits valvab oma seljatagust iga hinnaga ja Kalju mängumehel Maximiliano Achille Uggel hoiab valvsalt silma peal ka Transi mängumees Denis Poliakov. Õhuakrobaat Viktor Plotnikov jäi Kalju meestele Peeter Kleinile (nr 21), Reginald Mbu Alidorile ja Vladimir Avilovile püüdmatuks ning nii sündis Transi 2 : 1 võiduvärav!

Narva Transi president Nikolai Burdakov võis karikafinaali järel rahul olla, sest aasta aega kaunistab Tipneri karikas nüüd Transi kontorit.

Transi kaptenina sai esimesena oma võistkonnast karikale käed külge väravavaht Marko Meerits.

2019 JUULI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Inna Zlidnis

Alari Saar

Zlidnise tööandja alistas kahe võiduni peetud finaalseerias MTK naiskonna 2 : 1 ja 3 : 0, eestlanna tegi mõlemas kohtumises kaasa terve mängu.

Premium liigas Kuressaare meeskonda esindav Alari Saar jätkab rügamist kahel rindel, kui sõlmis uueks hooajaks lepingu Saaremaa võrkpalliklubiga, kes lööb kaasa Eesti kõrgliigas. Varem on Saar esindanud nii Rakvere kui ka TTÜ meeskondi, kes on samuti mänginud võrkpalli meistriliigas.

Noored väravavahid treenisid tippklubi treeneri käe all Juunikuus toimus noortele väravavahtidele laager, mida viis läbi Lissaboni Sportingu treener Miguel Miranda. Laagrist rääkis Jalkale lähemalt selle korraldaja Jüris Sahkur.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu Kes noortele väravavahtidele mõeldud laagris osalesid?

Kolmepäevases laagris osales kokku 40 last, kellest enamik olid poisid, aga oli ka kaks tüdrukut. Lapsi oli 13 klubist, sealhulgas üks poiss ühest Läti klubist.

Noorim osaleja oli kaheksa-aastane, kõige vanem omakorda 15aastane. Laagris osalemiseks saatsin kirja kõikidele klubidele, kellega olen suhtluses olnud, ja nende kõigi kasvandikel oli võimalus tulla. Juhendajatest olid peatreeneriks Lissaboni Sportingu treener Miguel Miranda, abitreeneriteks olid Oliver Ani, Mattias Traublum, Karli Kütt ja mina, lisaks olid abis Mait Toom ja Kaarel Rumberg. Olen neile kõigile väga tänulik, kuna nende abita poleks saanud see laager toimuda.

Milline oli peatreeneri Miranda tagasiside laagri õnnestumise ja osalejate taseme kohta?

Ta rääkis, et meie noorte tase on teatud vanuseni sama nagu mujal maailmas, aga pärast 12. eluaastat tekivad paljudes maades käärid sisse: osas riikides liigub tase üles-, teistes riikides allapoole. Meie laagri kohta ütles ta, et leidis neli noort, kelle tase talle meeldis, ja neist üks pääses ka tema jälgimisnimekirja. Ta oli üllatunud selle üle, kui palju lapsi laagrisse tuli: ta eeldas, et osalejate arv on ligikaudu poole väiksem.

Juunikuu keskel läks ta kümneks päevaks Ameerikasse laagrit läbi viima ja seal pidavat osalema 126 last, aga näiteks Hispaanias oli ühes tema laagris käinud ainult 20 osalejat. Nii et me ei olnud kõige väiksema osalejate arvuga laager.

Mis on peamised õpetused, mis te sellest laagrist kaasa võtsite?

Kõige rohkem avaradasid minu silmaringi Migueli õpetussõnad, kuidas väravavahte skautida ja kuidas head

8

Juunikuus läbi viidud laagris osales kokku 40 noort väravavahti.

väravavahti ära tunda. Kui rääkida treeningute sisust, siis ei leidnud ma enda jaoks väga palju uusi teadmisi, sest olen ise palju panustanud, et väravavahtide treenimist õppida, sealjuures käinud mitmel erineval konverentsil, kus ka Miguel on juhendaja olnud. Pigem võiks öelda, et minu jaoks oli uus kogemus see, kuidas Miranda oma treeninguid läbi viis. Lisaks saime tema käest uurida ka maailma tippnimede nooruspõlve ja treenimise kohta, sest ta on töötanud näiteks koos Jan Oblaki ja Edersoniga.

Kas Eestis on noortele väravavahtidele mõeldud laagreid piisavalt? Kas sarnaseid laagreid on veel tulemas?

Kindlasti ei ole piisavalt, sest minu teada on neid ainult kolm olnud, needki minu tehtud. Aga proovin parandada senist tendentsi ja kindlasti tuleb laagreid veel.

Miranda pakkus välja ka sellise variandi, et Eesti väravavahid saaksid minna Sportingu akadeemiasse, aga sinna pääseks siis juba taseme järgi. Hetkel veel vaatame, kas teeme selle koostöö ära või mitte.

Aga kui on inimesi, keda huvitavad noortele väravavahtidele mõeldud laagrid, siis tuleks seda informatsiooni küsida oma koduklubi kaudu. Ka seekordse laagri info saatsin ma laiali paljudele klubidele, aga edasi oleneb kõik juba sellest, kas klubi edastab selle info lapsevanematele. Sageli seda ei juhtu, sest kardetakse, justkui tahaksin ma teiste klubide juurest lapsi ära võtta, aga see ei ole kindlasti minu eesmärk. Minu eesmärk on see, et noored väravavahid areneksid ja väravavahi positsioon muutuks tähtsamaks.

1:1

30.

44

Sellise skooriga suutis Põlva Lootose naiskond juunikuus viigistada Eesti naistejalgpalli edukaima naiskonna Pärnu JKga. Kuigi pärnakad on viimastel aastatel pidanud vastu võtma kaotuseid Flora naistelt, jäädi viimati kellelegi muule kui Florale alla 2013. aasta juulis – niisiis suutis Lootos katkestada selle peaaegu kuus aastat kestnud seeria.

... sünnipäeva tähistas juunikuus Tartu Tammeka klubi.

Tartlaste esiklubi asutati 1989. aasta 13. juunil.

... aasta vanuselt lõpetas tänavu juunikuus karjääri Konstantin Nahk, kes tegi Eesti kõrgliigas kaasa 481 mängus ja lõi 153 väravat! Oma lahkumismängu pidas Nahk esiliiga B-s, kus ta esindas Tabasalu klubi.

JALKA JUULI 2019

ORIGINAL ARCHIVE LORTONLINE ENTERTAINMENT PRESENTS AN ON THE CORNER FILM ‘DIEGO MARADONA’ ANTONIO PINTO VFX & ONLIEDITORNE JAIME LEONARDPRODUCEDCOLOURIST PAUL ENSBY PRODUCERS LINA CAICEDODIRECTEDFIAMMETTA LUINO MUSIC BY EXECUTIVE RAQUEL ALVAREZ ASI F KAPADI A GEORGE PANK WI L L CLARKE JULI A N BI R D BI L BUNGAY CHRI S KI N G JAMES GAY-REES AND PAUL MARTIN ASIF KAPADIA PRODUCER PRODUCERS BY BY EDITOR DiegoMaradonaMovie

© 2019 Scudetto Pictures Limited

LOOD & TSITAADID

Augur käis Portugalis kogemust saamas

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: Auguri spordiklubi Facebooki leht

„Olen seda võrrelnud jalgpalliplatsi kohale pandud mikrofoni abil matši kirjeldamisega – kuuled küll üldist müra, aga platsil toimuva kohta ei saa sellega suurt midagi teada.“ Ajuteadlane Jaan Aru aju uurimisest sellele klemmide paigaldamisega

Mullune rannajalgpalli Eesti meister Augur Enemat teenis Euro Winners Cupil kolm kaotust ja seega alagrupist edasi ei saanud. Võistkonna esindaja Rasmus Munskind sõnas, et edasipääsuks seatud eesmärk jäi täitmata, kuid meeskond võttis Portugalist kaasa nii mõnegi hea kogemuse.

Augur loositi eri riikide meistritele mõeldud rannajalgpalli turniiril ühte alagruppi Lissaboni Sportingu (Portugal), Saratovi Delta (Venemaa) ja MFC Spartakiga (Bulgaaria). Rasmus Munskind selgitas, et kui esialgu pääses turniiri formaadi järgi alagrupist järgmisesse faasi kaks esimest tiimi, siis hiljem selgus, et edasipääs on tagatud kolmele paremale meeskonnale. See muutis ka Auguri eesmärke ning endale seati sihiks alagrupi kolmas koht ja edasipääs.

Paraku kaotasid eestlased kõik kolm mängu ja nii tuli leppida alagrupi viimase kohaga. Esimeses matšis jäi Augur 2 : 4 alla Sportingule ning seejärel tunnistati 4 : 7 Delta paremust. Munskindi sõnul võib kaotustest hoolimata kahe esimese kohtumisega rahule jääda. „Sportingu vastu olime mängus peaaegu lõpuni, aga viimase kuue minuti jooksul toimus väike lagunemine,“ selgitas Munskind. Ta lisas, et Portugali tiimi trumbiks oli väravavaht, kes tuli väravast välja, ja nii sai Lissabon mängida ülekaalus. Deltaga peetud mängus püsisid eestlased samuti hästi mängus ja Munskindi sõnul näitas Augur head mängupilti.

Pettumus oli aga alagrupi viimane kohtumine Bulgaaria tiimiga, kelle vastu mindi võidumõtetega. „See mäng ebaõnnestus täielikult,“ nentis Munskind kohtumise kohta, mis kaotati 3 : 9. Tema sõnul teadis meeskond, et turniiri fookus on seatud just mängule Spartakiga, ent seda eesmärki ei suudetud täita. Munskind selgitas, et ta ei usu, et kolmandat mängu mõjutasid kaks esimest kaotust, vaid pigem oli probleemiks Auguri füüsiline vorm. „Kuna see turniir toimub maikuu lõpus, saame meie enne seda liival trenni teha kaks-kolm nädalat,“ rääkis Auguri esindaja. „Lõuna-Euroopa riigid saavad trennidega alustada varem ja eks just see erinevus ettevalmistuses on Eesti rannajalgpalli puudulik koht.“ Munskind sõnas sedagi, et kuigi Portugalis käidi igati korraliku koosseisuga, oli tiimist puudu mitu olulist lüli. Perekondlikel põhjustel ei ühinenud Auguriga Taavi Tammo, kes kandis mullu ühes nelikus tagumise kaitsemängija olulist rolli. Samuti oli puudu esimeses nelikus mänginud Joonas Laurits, kes sai treeningul vigastada. Paari puuduja taha aga Munskind varjuma ei hakanud ja ütles, et kuigi Tammo ja Lauritsiga oleks võimalik koosseis olnud tugevam, peab võistkond olema komplekteeritud selliselt, et puudujad saaks asendada teiste mängijatega.

Kuigi eesmärk ehk alagrupist edasipääs jäi mullusel Eesti meistril täitmata, võttis Augur Munskindi sõnul Portugalist kaasa mitu head kogemust. „Kuna oleme amatöörmängijad, siis oli hea, et saime nädal aega seal koos olla, trenni teha ning mängupäevadel ka taktikalisi koosolekuid pidada – Eestis me seda väga tihti ei tee,“ rääkis Munskind.

„Millal avatakse näiteks üle riigi uued lubatud jalgpallihallid noorte treenimiseks?“ Õhtulehe juhtkiri alkoholi tarbimisest ja alternatiividest noortele „Olen ennastki üllatanud. Väravaid muudkui tuleb ja mu enesekindlus on laes!“ Erik Sorga enne koondisedebüüti „Me peame saama islandlasteks jalgpallis, iisraellasteks kaitsestrateegias, šveitslasteks oskuses elada üksteise kõrval.“ Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esimesel tööpäeval

Europarlamendi kandidaatide vastus küsimusele, keda toetatakse jalgpalli EMil „Jalkasse suhtun leigelt.“ Evelin Ilves „Jalkas olin Islandi poolt. Just sellisena näen tugevaid väikeriike.“ Artur Talvik „Jalgpalli puhul ei ole kindlat eelistust.“ Marina Kaljurand „Jalgpallis olen hoidnud pöialt Saksamaa koondisele.“ Lauri Hussar „Jalgpalli EMi finaalturniiril olen pooldanud Hispaaniat ja Portugali.“ Raimond Kaljulaid „Alagrupimängude esimesi ringe jälgin suhteliselt neutraalselt. Lemmikud tekivad ja vahetuvad turniiri jooksul.

Kui meeskond, kelle mäng mulle meeldib, langeb turniirilt välja, siis tuleb uus lemmik asemele. Viimasel EMil olid lemmikud Island, Saksamaa, Prantsusmaa ja Portugal.“ Andrus Ansip

10

JALKA JUULI 2019

 Mullune Eesti meister Augur Enemat pidi Portugalis leppima kolme kaotusega.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Karjääri lõpusirgel liikuv sportlane tohib juba ise otsustada, kas koondisse tulek on samasugune kohustus nagu kodumaa kaitsmine vaenlase rünnaku korral.“ Ajakirjanik Deivil Tserp Ragnar Klavani eemalejäämisest koondisest „Põhjaiirlased Eesti liigat ei jälgi ja mul õnnestus neid üllatada.“ Konstantin Vassiljev oma väravast „8-0.“ Mainzi tapaderestorani reklaamvoldiku tagaküljele joonistatud rasvased numbrid

Helmut Schöni haual Wiesbadenis Tekst: Indrek Schwede | Foto: Andres Must Jalka kasutas Mainzis olles võimalust ja tegi asja pooletunnise autosõidu kaugusel olevasse Wiesbadenisse, kus asub kuulsa Helmut Schöni haud. Aastatel 1937–1941 mängis ta Saksamaa eest 16 mängu ja skooris 17 korral. 1972. aastal viis ta Lääne-Saksamaa peatreenerina Euroopa meistriks ja 1974. aastal MM-tiitlini. Finaalis seljatati Johan Cruyff ja hollandlaste totaalne jalgpall.

Jalka hauaotsing Wiesbadeni kalmistul oli seikluslik. Interneti abil arvasime end jalgpalliajakirjaniku Andres Mustaga otsivat õigest kandist, kuid tulemusteta. Surnuaial liikus vähe inimesi, kellelt nõu küsida. Lõpuks õnnestus juhatust küsida heas vormis vanapaarilt, kellest mees osutus Frankfurdi Eintrachti juhatuse endiseks esimeheks Volker Sparmanniks!

Tema abikaasa helistas kalmistu direktorile ja küsis Schöni haua asukohta. Eelmisel aastal Tallinnas käinud paar võttis oma südameasjaks juhatada meid Schöni haua juurde ja üheskoos me selle leidmise üle ka rõõmustasime.

Schön ei olnud Wiesbadeni poiss. Ta oli sündinud Dresdenis, mis jäi pärast II maailmasõda NSV Liidu mõjusfääri. Kuna piir oli mõnda aega avatud, elas Schön Dresdenis edasi ja käis mängimas St Pauli eest. Kuid ta jäi jalgu Manfred Ewaldile, hilisemale Ida-Saksa dopingusüsteemi juhile, teda ähvardati tollal veel vähe tuntud Erich Honeckeri, hilisema Saksa DV esikommunisti pahameelega ning 1950. aastal suundus ta koos perega Lääne-Berliini. Aasta pärast liikus ta Saarbrückenisse, kus oli 1.

FC Saarbrückeni peatreener. Ühtlasi juhendas ta Saarimaa koondist (1952–1956), mis nautis Prantsusmaa protektoraadina jalgpallilist iseseisvust. 1956. aastal sai temast Saksamaa LV koondise abitreener ja 1964. aastast peatreener. Sellel Helmut Schöni haud Wiesbadenis. Foto: Indrek Schwede postil oli ta 1978. aastani.

 Endine Frankfurdi Eintrachti juhatuse esimees Volker Sparmann on Eesti ajakirjanikud Schöni hauale toonud!

Kolm korda Martin Reim „Jalg on tal kerge ja Eesti liigas jookseb ta vastastelt eest ära.“ Enne valikmänge Kostja Vassiljevist „Meil on plaan, kuidas rünnata, aga neid võimalusi ilmselt ei tule väga palju.“ Enne mängu Saksamaa vastu „Ega me vähemuses mängima ei lähe.“ Olukorrast koondises enne EM-valikmänge Põhja-Iirimaa ja Saksamaa vastu

Kolm korda Andres Vaher „Edasine ei tõota midagi kerget, küll aga rohkelt põnevust.“ Enne mängu Saksamaaga „Kõik vastutavad. Mängijad. Reim.

Pohlak. Ka Ratas.“ Pealkiri Postimehes „Ma ei tea mitte ühtegi kantsi, kus jalgpalli saatnuks tõeline edulugu ilma riigi tunnetatava toeta. Meil aga hargneb ikka ja jälle täiesti sisutühi vaidlus, miks saab jalgpall teiste aladega võrreldes niivõrd palju suuremat rahvusvahelist toetust.

Pidevalt unustatakse, et Eesti jalgpall ei võistle Eesti korvpalli, võrkpalli või kellega iganes, vaid kõigi teiste riikide jalgpalliga.“

2019 JUULI JALKA

11

1-TEIST MÕTET

Loovutatud kodumäng.

Skandaal Königsbergis 28. juulil 1937 otsustas Eesti Jalgpalli Liit loobuda MM-mängu korraldamisest Saksamaaga. Kuna korralduskulud olid minimaalselt 6200 krooni, aga Kadrioru staadioni tribüün oli remondis ja osa olemasolevatest istekohtadest pakkus piiratud vaadet platsile, oleks mäng lõppenud suure rahalise miinusega. Nii jäi Eesti publik 27. augustile kavandatud aasta suurimast spordisündmusest Eestis ilma.

Saksamaale tehti ettepanek pidada MM-valikmäng Saksamaal ja kaubelda vastutasuks välja maavõistlus järgmisel aastal Tallinnas. Sakslaste äraütlemise korral pidanuks Eesti leppima loobumiskaotusega. Vastased olid nõus mängu korraldama ja see toimus 29. augustil Königsbergis (praeguses Venemaale kuuluvas Kaliningradis). Nad olid nõus ka

12

JALKA JUULI 2019

Tekst: Indrek Schwede

oma rahvuskoondise lähetamisega Tallinnasse järgmisel aastal (see plaan teostus siiski 1939. aastal).

Königsbergis toimunud mäng kujunes skandaalseks. Sakslased pakkusid välja kolm kohtunikku, kelle vahel Eesti valiks: Poolast, Taanist ja Tšehhoslovakkiast. Eestlased valisid viimase.

Osutus, et tegemist on Sudeedimaalt pärit sakslase Bruno Pfützneriga. Georg Siimenson viis Eesti avapoolajal juhtima 1 : 0 ja Richard Kuremaal oli suurepärane võimalus eduseisu suurendada. Poolaja võitis Eesti 1 : 0. Teisel poolajal luges kohtunik ära värava, mille puhul eestlased väidavad, et nurgalöögist tulnud pall põrkunud postist väljakule tagasi, ja Oskar Koni mäletab, et väravavaht Evald Tipner olevat palli õigeaegse vastujooksuga vastu posti surunud. Ajakirjanik Oskar Lõvi (pseudo-

1-TEIST MÕTET Eesti rahvusmeeskond Königsbergis.

Ees vasakult: Ralf Veideman, esindajad August Silber ja Oskar Koni, Elmar Tepp, Georg Siimenson.

Taga vasakult: peaesindaja J. Luks, Saksamaa esindaja, Egon Parbo, Heinrich Uukkivi, Ferdinand Murr, Edmund Karp, Julius Kaljo, Juho Matsalu, Valter Neeris, Evald Tipner, Richard Kuremaa, ajakirjanik Oskar Lõvi, Karl-Rudolf Sillak, ajakirjanik Heino Mikkin, treener Bernhard Rein, ajakirjanik Ilmar Peterson.

nüüm Toomas Kivi) kinnitas, et oli Eesti treenerite ja varumeestega mõne meetri kaugusel meie väravast ning „pall ei olnud üle väravajoone!“.

See värav murdis eestlased. Kõik neli väravat lõid sakslased nurgalöögiolukorrast, blokeerides Tipnerit. Ühel juhul lendas pall otse võrku. Eesti kaotas 1 : 4. Banketil keeldusid meie jalgpallijuhid andmast kohtunikule alaliidu märki, mis oli sellistel puhkudel tavapärane. Suure ehmatusega pääsenud sakslased tundsid aga suurt kergendust ja ülistasid eestlaste mängu, tituleerides Eestit isegi aasta kõige tugevamaks vastaseks.

Banketil sai Oskar Lõvi jutule mitme Saksa tähega ja ka kohtunik Pfützneriga, kes esiti intervjuust keeldus (Eesti Spordileht 9/1937). Kui Lõvi ütles, et pärast rahvusvahelisi matše on kombeks kohtuniku kommentaar, mees soostus. Lõvi sõnul tuli kohtunik ise sakslaste värava juurde, öeldes: „Täna oli üks õnnetuse värav.“ Kui Lõvi sellele ei reageerinud, jõudis Pfützner uuesti sinna, kuhu Lõvi sõnul „koer oli maetud“, ja ütles: „Pean kahetsema, et viigivärav tuli sellasel viisil. Olen ise vana mängija ja mõistan, et see värav pidi deprimeerima (masendama – toim.) teie meeskonda.“

Aarne Saluveeri valearvestus Eesti – Põhja-Iirimaa mängu eel kõlanud kodumeeskonna hümni kolmas salm läks nässu. Seda on varemgi juhtunud, et kui kohal on arvukas ja häälekas kogum külalisfänne, alustavad nad kohe pärast esimese salmi lõppu oma sõjakisaga. Kui siis selgub, et Eesti hümn jätkub, jäävad nad vait. Kuid suurim oht varitseb pärast teist salmi, mille järel on sügavmõtteline paus. Seda tõlgendavad vastasfännid alati valesti ja lasevad häälepaelad valla. Nõnda juhtus ka nüüd: kui teine salm lõppes, algas põhjatribüünil märul. Hümni esitanud Eesti Televisiooni tütarlastekoori lugupeetud dirigent Aarne Saluveer pöördus ilmekalt põhjaiirlaste sektori poole ja tõstis vaikust paludes käe. Kuid jalgpallistaadion pole kontserdisaal. Kontserdil on dirigent keskseid figuure, kelle taktikeppi ja kehakeelt jälgitakse, staadionipõhjas on ta täpike, kelle roll on sekundaarne. Nõnda pikenes paus Saluveeri tõttu veelgi pikemaks ning PõhjaIirimaa koondis asus eestlasi kätlema. Ilmselt ajas paus segadusse ka kohtuniku, kes pidanuks teadma, et kõlama peab kolm salmi.

Miskipärast ei kostnud koori hääl ka kõlarites. Televisioon pidi töörutiinidest olenevalt manama pärast kätlemist ekraanile koosseisud ja kui see oli sündinud, kostis ootamatult staadionil ja kodudes seni täiesti kuulmatu Eesti hümni kolmanda salmi viimane rida.

Ilmselt oleks tark teha sellisel puhul erand ning hoida paus teise ja kolmanda salmi vahel lühike. Ja dirigent peab teadma, et tema žeste jälgib staadionil üksnes koor.

Saksa ründetäht Fritz Szepan kiitis eriti Richard Kuremaad, Georg Siimensoni, Heinrich Uukkivi ja Egon Parbot, aga kui tema kõrval istunud teine tähtmängija Ernst Lehner lisas väravavaht Tipneri, visanud Szepan heatahtliku vähehoolivusega: „Ah see väravavaht ...“ Reichssportblatt oli oma mängu ülevaates aga täis imetlust, et eestlased, kellele koos teiste baltlastega oli seni ette heidetud süsteemilagedat mängu, olid taktika üles ehitanud britilikult, markeerides vastaseid tagasitõmmatud keskväljameestega.

Igal juhul kujunes sellest käest antud MM-kodumängust üks enim kirjutatud mänge Eesti koondise ajaloos. Saksa ajakirjandus õnnistas meie mängijaid epiteetidega, mis paitasid kõrvu. Jalgpallitegelane Oskar Koni on hiljem meenutanud, kuidas üks Saksamaale kolinud endine tallinlane talle kergendatult öelnud: „Mein Gott, mis füürer meiega oleks teinud, kui oleksime kaotanud!“ 2019 JUULI JALKA

13

KOONDIS

Pilgud ühe ilusa

ja ühe koleda kaotuse taha Eesti koondis sai juunikuistes EMvalikmängudes ühe nii-öelda ilusa ja ühe koleda kaotuse. Jalgpallitreeneri Marko Pärnpuu abiga vaagime kahe allajäämise põhjusi. Muu hulgas teeme selgeks, mis on jalgpalliline vastupidavus.

Tekst: Indrek Schwede | Fotod: Lembit Peegel

M

„Sellises olukorras kuuleme tihtipeale, et on vaja viia liinid kõrgemale ja mitte lasta vastaseid liiga oma värava ligi toimetama,“ rääkis Pärnpuu. „Aga see on mängijate ja treenerite poolt vaadates tunnetuse küsimus, sest siis on oht, et kaitseliini taha jääb palju tühja ruumi, mida vastased saavad hakata ära kasutama. On oht, et meid meelitatakse positsioonidelt välja või mängitakse lihtsalt üle, ja kuna vastastel on ruumi kiiresti edasi liikuda, jookseb ka meie kaitseliin näoga oma värava poole. Lisaks väsinud paremale äärele oli teiseks võtmekohaks see, et me ei suutnud ise palli rohkem hoida. Surve alla jäämine oli ju ennustatav ja me pidasime suure osa ajast vastu, aga ei suutnud lisada sellele pallihoidmist.“

äng Põhja-Iirimaaga tõi Tallinna tänavatele sajad vastaste poolehoidjad, kes liikusid paari päeva jooksul enne mängu üksi ja kambakesi mööda vanalinna munakiJalgpalliline vastupidavus pole viteid, täitsid söögi- ja joogikohtade väliterrassid tavaline vastupidavus ning togisid suuri pehmeid jalgpalle Suur-Karja Aastakümneid on sajad Eesti spordisõbrad sarjaja Väike-Karja tänava ristumispaigas. Iga möödunud kaotuste puhul: metsas joosta ja vastupidaja, kellele pall parajasti ette sattus ja kes kerale vust treenida ei sega ju keegi! Et jutud väsimusest vopsu andis, pälvis tunnustavaid hõiskeid. Erilise reedavad jalgpallurite viitsimatust treenida end toetuse pälvisid naised. See oli suurepärane siselemendis, mis on individuaalse kättevõtmise asi. sejuhatus Eesti – Põhja-Iirimaa kohtumisele A. Le Marko Pärnpuu ütleb, et jalgpalliline vastupidaCoq Arena murul. vus ja tavaline vastupidavus on kaks eri asja.

Samaga sai hakkama meie koondis: Konstan„Metsas jooksmine ei jookse mööda tin Vassiljevi karistuslöök oli ülitäpne. külgi alla, aga jalgpallifitness tuleneb treeTelekordus värava tagant näitas, et teoningutest ja mängudest ja eelkõige rasreetiliselt oli vastaste kollkipper Bailey Eesti senised ketest mängudest,“ lausus ta ja selgitas: Peacock-Farrell ladunud müüri õigesti: mängud „Jalgpallilise vastupidavuse alla kuuluvad poolteist meest loetakse küllaldaseks, sellised mänguelemendid nagu spurdid, et löögi sooritaja ei suudaks palli nende Põhja-Iirimaa – Eesti 2 : 0 pidurdused, suunamuutused, kohavalik, ümber valveta jäetud väravapoolde keeVäravad: 56. Niall McGinn, 75. kehamäng ja nügimine vastasega, mis tärutada. Vassiljev suutis. pen Steven Davis hendavad hoopis teist laadi vastupidavust Värav andis meile enesekindlust, Publik: 18 176 ning nõuavad pidevat reageerimist vastase mida suurendas Madis Vihmanni lugeja oma meeskonnakaaslaste tegevusele ja mata jäetud peatabamus. Teise poolaja Eesti – Põhja-Iirimaa 1 : 2 liikumisele. See ei ole samarütmiline jooks alguses raksatas latti Vassiljevi kaugVäravad: 25. Konstantin Vassilühes suunas, mis ei lase end ümbritselöök. Kuid ring Eesti koondise värava all jev – 77. Conor Washington, 80. vast häirida. Ja siit tuleneb tähtis moment: hakkas kokku tõmbuma. Kaotusseisus Josh Magennis jalgpallilise vastupidavuse juurde kuulub oleva Põhja-Iirimaa initsiatiivi haaramiPublik: 8378 ka väsimuse foonilt murdsekundi jooksul ne oligi loogiline. Mängujärgsetes hinõigete otsuste vastuvõtmine.“ nangutes jäi kõlama asjaolu, et Eesti paSaksamaa–Eesti 8 : 0 „Põhjaiirlastel oli hooaeg küll lõpperem tiib väsis: Sergei Zenjov ei jõudnud Väravad: 10., 37. Marco Reus, nud, aga klubid ja liigad, kus nad mängienam appi Taijo Tenistele, kes jäi oma 17., 62. Serge Gnabry, 20. Leon vad, kindlustavad neile keskkonna, kus äärel hätta. Sealt tulid vastaste otsustaGoretzka, 26. pen Ilkay Gündoon võrreldes Eestiga võimalik laduda hea vad kaks väravat. gan, 79. Timo Werner, 88. Leroy jalgpalliline vastupidavus,“ jätkas PärnTreener Marko Pärnpuu arvates piSane puu. „Treeningukeskkonna olulisus tuleb danuks väsinud mehed varem välja vaPublik: 26 050 hästi välja Konstantin Vassiljevi näite puhetama, kuid ta lisab, et tegemist on tahul. Poola meistrisarjameeskonna duublis gantjärele tarkusega.

14

JALKA JUULI 2019

KOONDIS

treenimine ja sellega kuuendas liigas mängimine mõjub mängulisele fitnessile. Selle kõrval on Eesti liiga midagi hoopis enamat, see pole jalutuskäik ja sealt on saanud Vassiljev enesekindlust. Muidugi on Vassiljev erandlik näide, sest tema tase on parem kui paljudel teistel Eesti koondislastel ja isegi kui ta mängis Poola kuuendas liigas, ei tulnud peatreener Martin Reimil pähegi, et jätab kutsumata mehe, kes mängib kusagil Poola metsade vahel.“ Mängukeskkond on Pärnpuu arvates see põhjus, miks eelistas Eesti koondise peatreener Martin Reim Eesti liigas pallivaid debütante neile, kes välisklubis mänguaega ei saa. Meie debütantidest-floralastest sai Vlasiy Sinyavskiy mängida 90 minutit ja Erik Sorga pool tundi. Samas jäi koondisekutseta Brent Lepistu, kes sai tuule tiibadesse sealtsamast Florast. „Ei saa öelda, et Sinyavskiy tegi väga hea mängu, aga hea mängu tegi ta kindlasti,“ hindas Pärnpuu. „Statistilised näitajad polnud küll nii head, aga tal oli võimalus lüüa 2 : 0. Väravavahi jalatõrje päästis vastased. See võinuks saada otsustavaks.

Sinyavskiy mängis julgelt ja ma ütleks nii: see pall veel ei läinud sisse.“ „Sorga puhul ei näinud me tema võimekust, sest ta pidi tegema kaitsetööd,“ ütles Pärnpuu. „Ei Rauno Sappinen ega Sorga võtnud maha õhupalle põhjaiirlaste keskkaitsjate vastu, aga see on aru-

Sakslasi ei pidanud Mainzis ei Eesti kaitseliin ega meestemüür.

saadav, sest kaitsjad olid ülekaalus. Kolmandaks võtmekohaks selles mängus oli see, et me ei võitnud teisi palle. Vastased läksid neile julgelt peale ja said teised pallid kiiresti oma kontrolli alla.“

Saksa saun ja Mainzi masendus

Saksamaal Mainzis saadud 0 : 8 kaotus vallandas õigustatud pahameele ja epiteetide nagu Saksa saun ja Mainzi masendus laine. Õhtuleht lausa loobus „jalgpallihävingu ümberjutustusest“, et säästa oma lugejaid, ja piirdus fotokokkuvõttega.

Eesti on varemgi kohtunud väga kõrgest klassist vastastega, kelle võidunumbrid on jäänud viisakuse piiridesse. Sakslaste puhul oli teada, et nemad vähemalt koduväljakul ei halasta ja kui on võimalus, lüüakse puur täis. Jalgpallis on aastakümneid räägitud sakslaste efektiivsusest. Kas see on põhjus, miks õnnestub sakslastel oma paremus suureskooriliselt maksma panna? Kas teistel tugevatel koondistel puudub võime oma tase suure skooriga maksma panna? Ja konkreetsel juhul: kui palju oli Mainzis tegemist sakslaste meisterlikkuse ja kui palju meie vigadega, mida saanuks vältida? „Arvan siiamaani, et sakslaste taset me 100% ei näinudki,“ rääkis Marko Pärnpuu. „Neil ei olnudki vajadust kogu auru välja lasta. Asi oli osaliselt ka

Georg Siimenson

70 050 pealtvaatajat

on ainus eestlane, kes Saksamaale värava löönud: MM-valikmängus (1937) Königsbergis, kus Eesti võitis avapoolaja.

kokku on vaadanud Eesti–Saksamaa nelja mängu: 17 000 Stettinis (1935), 18 000 Königsbergis (1937), 9000 Tallinnas (1939) ja 26 050 Mainzis (2019).

2019 JUULI JALKA

15

KOONDIS

Ernst Lehner

Evald Tipner,

on kolme tabamusega kahe riigi vaheliste mängude resultatiivseim mängija. Kaks kolli on löönud Wilhelm Siemetsreiter, Josef Gauchel, Marco Reus ja Serge Gnabry.

Valter Neeris, Heinrich Uukkivi ja Richard Kuremaa on mänginud kolmes omavahelises kohtumises. Viis eestlast ja viis sakslast on osalenud kahes mängus.

C-alagrupp ja Eesti tulevased mängud 1. Põhja-Iirimaa 2. Saksamaa 3. Holland 4. Eesti 5. Valgevene

4 3 2 3 4

4 3 1 0 0

0 0 0 0 0

0 7 : 2 0 13 : 2 1 6 : 3 3 1 : 12 4 1 : 9

12 9 3 0 0

06.09 Eesti–Valgevene 09.09 Eesti–Holland 10.10 Valgevene–Eesti 13.10 Eesti–Saksamaa 19.11 Holland–Eesti

meie teatud passiivsuses ja tagantjärele otsustades mitte kõige õnnestunumas taktikas: läksime liiga madalalt mängima. Aga sakslaste meisterlikkus oli määrav.“ Pärnpuu sõnul sai eestlaste armutu nüpeldamine võimalikuks põhjusel, et Saksamaa koondis on hetkel seisus, kus nad on varustatud kõigega: nad on tehnilised, kiired, osavad, füüsiliselt tugevad ja traditsiooniliselt efektiivsed. Sergei Lepmets tegi mõned head tõrjed, kuid samas võib öelda, et sakslased lõid enamiku headest väravavõimalustest ära. „Eesti ei ole hetkel neile mõõdupuu,“ selgitas Pärnpuu. „Nende meisterlikkust saab mõõta järgmise aasta EM-finaalturniiril ja arvestades koondislaste vanust võibolla isegi 2022. aasta MMil.“ Jalgpalli üks käibetõdesid kõlab: vastaste erinevaid kvaliteete on võimalik kompenseerida ja vahel saab otsustavaks lihtlabane õnn. Kas Saksamaa vastu pole Eestil lootustki? „Ei tahaks öelda, et see on võimatu, aga ülimalt keeruline,“ kommenteeris Pärnpuu. „Et mängida sakslastega nende kodus kasvõi viiki, nõuab asjade täielikku kokkulangevust. 0 : 8 kontekstis võib sellest rääkimine tunduda naljakas, aga nii see on. Peaks olema sakslaste kehv päev ja meie suurepärane päev. Aga vaja on veel midagi, millest osal meie jalgpalluritel Mainzis puudu jäi: ennastohverdavusest ja kõikidesse olukordadesse täiega sisseminekust. Mind on häirinud mängujärgsetes väljaütlemistes see, et koondis ei võidelnud. Nii saab öelda teatud mängijate kohta, aga mitte üldistada kogu koondist.

Osale mängijatele teeme sellega liiga. Võtame Lepmetsa või Gert Kamsi või Artur Pika – nende kohta ei saa öelda, et mängisid poole jõuga.

Nad panid endast kõik välja. Osa jäi samas pas-

16

JALKA JUULI 2019

Sergei Lepmetsal tuli ridamisi palle võrgust võtta.

siivseks. Mõne puhul tundus, et mäng oli juba ette suurelt kaotatud. Kui vastase peatamiseks pannakse lihtsalt käsi ette, millest tuleb penalti, siis tundub, et see on kergema vastupanu tee, ja tekitab tunde, et ei pingutata piisavalt.

Jõuame sinna, millest alati sellisel puhul räägitakse: vaata nimede taga klubisid ja mõtle, milliseid mänge igal nädalal mängitakse. Tasemevahe on nii suur. Meil oleks vaja viit mängijat tippliigadesse. Pool alustavast koosseisust. Nende ümber saaks midagi ehitada ja siis võiks loota paremaid tulemusi.“

Kas 0 : 8 on pikemaajalisem mõju? „Murelikuks teeb, et sügisel sõidame Amsterdami,“ rääkis Jalkale Marko Pärnpuu. „Hollandist on meil varasemast kurbi kogemusi. Kui ka need mehed seal panevad välja kõik selle, mis neil on, siis ei ole kerge. Samas moodustavad suured kaotused meie koondise tulemustes mingi mustri. Üldjuhul on tehtud pärast seda ilusaid tulemusi ja suure kaotuse mõju võibki olla positiivne. See võib olla äratus. Kui tahame mingeid tulemusi saavutada, ei saa grammigi tagasi hoida ühegi vastase vastu. Kõik nad on tähtsad, iga mäng nende vastu oluline ja see peab väljakult kiirgama kõigi vaatajateni. Fännide ja avalikkuse arusaam sellest, kuidas kaotatakse, on paranenud. Inimesed saavad aru, kas laskuti varakult põlvili või tehti seda võideldes. Pahameelt tekitab, kui ei kaotatud võideldes.“ „Jalgpalli tähtsus on Eesti ühiskonnas suurenenud,“ lisas Pärnpuu. „Kahju, kui saame sellele kinnitust sellistel hetkedel. Eesti suurema võidu puhul ei tormata nii hirmsasti arvama. Huvi ja teadlikkus ning tähelepanu jalgpalli vastu suureneb veelgi. Ka meie treenerid ja mängijad on suure luubi ja avalikkuse surve all, nagu see oli enne Saksamaa mängu. Sellega peab hakkama saama. See on üks osa spordi olemusest.“

2-KÕNE Konstantin Vassiljev ei taha ära anda koondisekohta, mille kunagi raskes konkurentsis saavutas.

Et vormi jõuda, pidin tegema rohkem trenni.

Kas sa teed individuaalset trenni?

Jah. Vanematele mängijatele tuleb see kasuks, aga ei kahjusta ka noori. Kui on suurem koormus, siis on vajalik puhata, aga kui avaneb võimalus lisatrenni teha, olen seda teinud.

Peatreener Jürgen Henn on sinust kaks aastat noorem. Kas selline asi võib segada vanemaid mängijaid?

Arvan, et vanemad mängijad võivad segada hoopis noort treenerit, kui hakkavad riietusruumis oma visiooni peale suruma. Mul sellega probleemi ei ole. Austan meeskonnasisest hierarhiat.

Treener on treener ja mängija on mängija. Kui olen kunagi teisel pool seda joont, siis tahan, et ka mind austataks.

Konstantin Vassiljev: liiga kergesti pääseb A-koondisse

Eesti koondise raudvara Konstantin Vassiljev mõtiskleb Mainzis saadud 0 : 8 kaotuse taustal meie jalgpalli üle laiemalt. Ta ei ole nõus loovutama kunagi raskelt kätte võidetud koondisekohta noorematele lihtsalt avansi korras. Andma peavad mängijad koondisele, mitte koondis mängijatele. Profiks pürgijate mentaliteet peab olema tõsisem alates lapsevanemate suhtumisest.

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

M

artin Reimi hinnangul on sul jalg kerge ja Eesti liigas jooksed vastastel eest ära.

Kuidas sa nii hea vormi oled kogunud?

Ma arvan, et asi on motivatsioonis. Ma ei tulnud Eestisse niisama väljakule passima. Tahaks pakkuda emotsiooni oma klubi noortele ja fännidele.

18

JALKA JUULI 2019

Flora ja Levadia on nagu kass ja koer. Mõned florakad on öelnud, et nemad Levadia särki selga ei tõmbaks. Kas sul ei olnud tõrget Florasse tulla?

Ei olnud. Ma polnud nii kaua aega Eestis mänginud ja selle ajaga on paar põlvkonda mängijaid vahetunud. Nende klubide suurem vastasseis oli 2000. aastate alguses. Siis olid tulised mängud, kus näidati tihti punaseid kaarte, treenerid jooksid väljakule, oli kätega vehkimist ja palju emotsioone. Viimastel aastatel on see vana rivaliteet võibolla natuke tagasi tulnud.

Su kälimees Aleksandr Dmitrijev, kes on praegu Tallinna Kalevi peatreener, mängis Floras eelmisel aastal. Kui palju te omavahel jalgpallijuttu ajate?

Väga palju. Arutame kõiki asju, mis puudutab Kalevit, Florat, koondist ja teisi meeskondi. Dima Krugloviga arutame ka Eesti jalgpalli üle. Üks asi on koondise tulemused ja mõni üksik mäng, aga meie räägime ka sellest, kuidas meie jalgpalli arendada.

Mis nemad arvasid kaotusest Saksamaale?

Seda peab nende käest küsima. Tulemus oli selline, et ... see polnud isegi pettumus, vaid pigem tõstatas muret tekitavaid küsimusi. Just Eesti jalgpalli suhtes tervikuna, mitte ainult koondise suhtes. Viimases mängus oli tasemevahe väga-väga-väga märgatav. Peame mõtlema, kuidas seda distantsi tipptaseme vahel vähendada. See ei ole lihtne protsess, aga see on võimalik.

0 : 8. Mis seal Mainzis juhtus?

Ma ei ole nõus, et mängijad ei tahtnud. Kõik tahtsid, aga ei olnud eneseusku ja enesekindlust. Oli aukartus Saksamaa ees ja nii see asi läks. Iga järgmise väravaga suurenes sakslaste eneseusk, nad tahtsid aina enam ja tahtsid kuni viimase sekun-

2-KÕNE dini meil võrgu täis lüüa, tegid viimase minutini pressingut. Kui Eesti liigas lüüakse viis väravat ära, lõpetatakse mängimine. Kõrgemal tasemel tahetakse väravaid edasi lüüa. Asi oli ikkagi enesekindluses, ma ei usu, et me üldse ei oska mängida.

Enamik meie välisklubide mängijaid ei saa stabiilselt mänguaega. Tundub, et iga aastaga tuleb selliseid mängijaid juurde. Meie valik on väiksem ja saame arvestada ka vanemate koduliiga mängijatega. Kogenud mehed nagu Dmitri Kruglov, Gert Kams ja mina suudavad üheks mänguks end kokku võtta. Me teame, mis meid ees ootab.

Noortega on see raskem, sest sageli arvatakse, et kui Eestis olen tegija, siis edu jätkub ka rahvusvahelisel tasemel, mis on käeulatuses. Tegelikult on tasemevahe tippjalgpalli ja meie vahel suur.

Marko Pärnpuu hinnangul (vaata lk 14–16) osa mängijaid Saksamaa vastu ei võidelnud.

Ma ei saa kellegi peale näpuga näidata.

Vahel on sellest ka raske aru saada. Kõrvalt vaadates võib ju nii tunduda, et ei võidelda. Minu arvates kadus usk. 0 : 2 kaotusseis ei ole ju hull, aga mingil hetkel ootad, millal see mäng lõpeb.

vaid ühiskonnalt. Nad on meie mehed, meie kunagised tippmängijad, kel ei ole suva Eesti jalgpallist. Mul on isiklikult väga kahju, et see treenerite tiim ei võtnud asja üle kohe pärast Tarmo Rüütlit. Neil olnuks rohkem võimalusi realiseerida oma ja meeskonna potentsiaali ja midagi suuremat korda saata.

Sa olevat pärast mängu nutnud?

Mina ei nutnud (väga kindlalt – toim.). Teiste kohta ei oska öelda, ise küll ei märganud. Mõnikord on reaalsus karm. Seda on vaja aktsepteerida, et edasi liikuda. Tarmo Rüütli ajal saime Bosnias 0 : 7 tappa. See oli kõigile halb hetk ja õppetund.

Meil õnnestus teha õigeid järeldusi ja Rüütli ajal selliseid asju enam ei juhtunud, ükskõik kellega mängisime. Mingi regulaarsusega esinevad koondisega sellised tulemused. Minuvanused ei jaksa seda parandada, seda peab tegema järgmine põlvkond.

KERGESTI KOONDISSE „Enamasti on nii, et inimesed peavad palju tööd tegema, et koondisse jõuda, aga kas meil ei ole vahel vastupidi: koondisse võtmine aitab karjääri edendada?“

Ka Aivar Pohlak tõi peatreener Martin Reimi tagasiastumise puhul välja, et osa mängijaid ei andnud endast väljakul kõike, et treeneri eest seista.

Nagu ütlesin, on sellised hinnangud subjektiivsed. Väljakul näed ja tajud üht, tribüünil võibolla midagi muud. Olen nõus Martin Reimiga, kes tagasiastumise pressikonverentsil ütles, et kui vastased on osavad ja kiired ning liiguvad kogu aeg eest ära, ongi raske nendega võidelda. Kogesin seda ise: nad on nii kiired ja eelkõige targad, et ei lasegi endaga kehakontakti astuda. Aga tribüünilt võib tunduda, et me ei tahtnud lisasammu teha.

Kas treenerite tiimi tagasiastumine oli õige samm?

Olen kindel, et nad võinuks jätkata. Treenerivahetus ei garanteeri, et teeme hüppe järgmisele tasandile. Mängijate valik jääb suures osas ikka samaks. Ma ei näe, et praegused treenerid poleks hakkama saanud. Nende pühendumine oma tööle on olnud suurepärane. Nad väärinuks toetust ka rasketes olukordades ja mitte ainult mängijatelt,

Kas käis peast läbi koondisekarjäär lõpetada?

Seda on küll olnud, et inimesed mu ümber küsivad vahel, miks mulle seda vaja on.

Vastan niimoodi, et mulle tuli koondissepääs raskelt kätte, sest konkurents oli tugev. Miks ma pean selle koha ise nii lihtsalt ära andma? Las noored tulevad ja võtavad selle koha ära. See rõõmustaks mind rohkem. Jutt põlvkondade vahetusest on küll ilus, aga me ei ole Saksamaa, et vahetame viis-kuus pallurit korraga välja.

Kas sinu arvates peaks A-koondises mängima parimad, olenemata vanusest?

Muidugi. Mängijad peavad andma A-koondisele, mitte A-koondis mängijatele. Enamasti on nii, et inimesed peavad palju tööd tegema, et koondisse jõuda, aga kas meil ei ole vahel vastupidi: koondisse võtmine aitab karjääri edendada? See on koht, kus peame mõtlema. Kui oled oma koha koondises raskelt kätte võidelnud, siis on ka motivatsiooni selle eest võidelda ja seda noorte eest kaitsta. Kui saad koondisse avansi korras, siis ei saa mõned aru, mis on selle väärtus ja hind. Meil on mõned mängijad debüteerinud A-koondises ja seejärel jalgpalliga lõpetanud. See kahjuks devalveerib koondisekohta.

Mida peaksime tegema, mis suunas jalgpalli arendama?

114 mängu

18 eri vastasele

Kostja kaks väravat

on Vassiljev Eesti koondises mänginud. Sama palju kui Raio Piiroja.

on Vassiljev löönud koondise eest 25 kolli. Kõige enam – kolm – Põhja-Iirimaale.

läksid Eesti–Bulgaaria 2 : 2 lõppenud manipuleeritud mängu tõttu (2011) tühja.

2019 JUULI JALKA

19

2-KÕNE

Kõigi aegade

Aasta kodanikuks

Aasta parimaks

Eesti seitsmendaks jalgpalluriks valis ajakiri Jalka Vassiljevi eelmises numbris.

valiti Kostja 2011. aastal. Valgetähe IV klassi teenetemärgi sai ta 2013. aastal.

jalgpalluriks on Kostja valitud kolmel ja Hõbepalli on ta pälvinud viiel korral.

Paar asja. Järgmisel aastal on Eestis U17 EM-finaalturniir. Praegu valmistatakse meeskonda ette. Nendega tegeldakse intensiivselt. Olen ka paar korda käinud nende mänge vaatamas, suhelnud treeneritega. Järgmisel aastal saame teada, kas meie ettevalmistus õigustas end, kas see on põlvkond, mis viib meid edasi.

Räägitakse, et A-koondise peatreener peab proovima noori mängijaid, kes viivad meid edasi. Sellest on lihtne rääkida, aga kui peatreeneril on lühike leping, siis ei hakka ta sellega tegelema. Ajakirjanikud ise ka vaatavad tulemusi ja kui treener kaotab, siis lepingut ei pikendata. Kui on pikem perspektiiv, saab treener tegeleda noorte kaasamisega. Aga kas see on õige tee? Me ei tea.

Garantiid ju ei ole.

Teiseks: meil on palju lapsi, kes tahavad jalgpalli mängida. See on hea. Aga mulle tundub, et paljuski on see jalgpalliga tegelemine. Ma ei ütle, et kehalise kasvatuse tunni tasemel, aga see on selline amatöörlik suhtumine jalgpalli. Mina läksin juba kümneaastasena jalgpallilaagrisse. Tegime kolm korda päevas trenni. Muul ajal mängisime lauatennist, tennist, koroonat, piljardit. Kuidas on lood praegu? Kas vanemad on nõus sellega, et lapsed treenivad terve suve? Jalgpalliga tegelemiseks on vaja palju ohverdada. Ei ole nii, et perekonnareisid viivad lapsed paariks nädalaks treeningult eemale.

Kui ta siis jälle trenni tuleb ja kohe esimeses mängus väljakule ei pääse, on vanemad rahulolematud!

Nemad tahavad, et lastel oleks huvitav ja lõbus.

Aga kui tahame arendada tippjalgpalli, peavad olema eesmärgid ning suhtumine treeningutesse tõsisem ja rangem. Mitte natuke, vaid palju tõsisem. Ma räägin nendest, kes tahavad kuhugi jõuda.

20

JALKA JUULI 2019

Mitte midagi halba ei ole selles, kui ei taheta saada elukutseliseks jalgpalluriks, aga kui selline soov on, peab pühenduma.

Lugesin Poola ajalehest, kuidas käivad asjad Saksamaal, kus on spetsiaalsed internaatkoolid.

Sealt kasvavad profijalgpallurid. Me võime teha õigeid asju, aga teised ka arenevad.

Miks meie välisklubidesse siirduvad mängijad pingile potsatavad? Sageli on muster selline, et treener, kes ta kutsus, saab kiiresti kinga ja uus treener Eesti mängijat ei hinda. Kas asi on selles, et eestlasi palkavadki tabeli lõpuosa klubid, kes otsivad odavamaid mängijaid, ja treeneritool nagunii kõigub?

Minu karjääris on pidevalt olnud nõnda, et treener vallandatakse. See on osa jalgpallist. See on nii olnud ja jääb nii. Kui uus treener eelistab kedagi teist, peab tööd ikka edasi tegema. Peab olema kannatlik, küll see lõpuks ära tasub. Sellega peab arvestama, et konkurents on suur, isegi väga suur, sest turg on lai. Ükskõik kust maailma nurgast võib tulla häid mängijaid. Muidugi loeb ka raha ja paljud Kesk-Euroopa klubid otsivad odavamaid mängijaid, aga peame olema ise piisavalt head, et oma šanss ära kasutada.

See on ju meie võimalus, kui meid odavama hinna pärast tahetakse. Praktika näitab, et välismaale minna on üks asi, aga platsile saada teine asi. Iga uut tulijat vaadatakse kui koha äravõtjat. Nii vuhises Konstantin Vassiljevi imeline karistuslöök Põhja-Iirimaa väravasse.

Foto: Lembit Peegel

Mis on lahti koondise füüsilise vastupidavusega?

Meie treenerite koolituse süsteem soosib seda, et kõike tehakse palliga. Et treening oleks mänguline, et imiteeritaks mänguolukordi. Siit saame küsida, kas see suund aitab kaasa sellele, et mängijad oleksid vastupidavad. Oma karjääri jooksul olen kogenud eri treenerite lähenemist treeningule ja märganud, et palliga harjutamine on väga kasulik siis, kui rühmas on tehniliselt osavad mängijad. Siis püsib pall mängus, tempo on kiire ja selle käigus saavutatakse ka hea füüsiline vastupidavus. Kui grupis on aga tehniliselt vähem osavad pallurid, lendab pall kolme-nelja puute pärast mängust, mis tähendab tempo langust. Siis ei saa arendada ka füüsilist vastupidavust. Seega sõltub palliga treenimise efektiivsus paljuski rühma tehnilisest tasemest.

Vana kooli inimesena ütlen, et pallita joosta on igav ja ebameeldiv, aga ka seda tuleb teha ja kui selleks valmis olla, tuleb see mängus kasuks. Jällegi – minu ajal tegime trenni ja ülejäänud aja veetsime ka staadionil. Saime kõva põhja alla. Kui palju tänapäeva lapsed treeningu kõrvalt sporti teevad?

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

HOLLAND 9. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

PREMIUM LIIGA

Otseülekanded: kasu saavad nii fännid kui ka kohtunikud

Premium liigas on viimastel aastatel jõutud olukorrani, kus otseülekannete vahendusel näidatakse igal hooajal ära kõik 180 kõrgliiga kohtumist. Eesti Jalgpalli Liidus on ülekannetega tihedalt seotud tippliigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo, kelle sõnul saavad otseülekannetest kasu nii jalgpallihuvilised, klubid, mängijad, treenerid kui ka kohtunikud.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

V

iimase seitsme aasta lõikes on Premium liiga otseülekannetes tehtud kolossaalne hüpe: kui 2012. aastal kanti üle vaid 17% kohtumistest (vaata juuresolevat tabelit), siis praeguseks näeb otsepilti kõikidest mängudest. Seitse aastat tagasi valitses ülekannete maastikul olukord, kus TV6 vahendas hooaja jooksul otsepilti 20–30 mängust, kuid EJLi soovide järgi oleks televaatajateni võinud jõuda oluliselt rohkem kohtumisi. Nii asuti koostööd tegema nii Eesti rahvusringhäälingu kui Postimehega ja tänu sellele suudeti mõne aastaga jõuda olukorrani, kus juba 2015. aastal näidati otsepildis 98% Premium liiga kohtumistest.

EJLi tippliigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo selgitas, et toona oli tekkinud olukord, kus otseülekannete tootmine kasvas hüppeliselt ja muutus järjest paremini kättesaadavaks. See tähendas, et ka EJL leidis, et on sobiv hetk suurendada oma otseülekannete mahtu. „Meie selge soov ja eesmärk oli pakkuda kõikidele inimestele võimalust Premium liiga mängudele otsepildi vahendusel kaasa elada,“ sõnas Soo.

Kui hilined praamile või staadion mattub pimedusse 2016. aastal jõuti olukorrani, kus otseülekandes jõuavad vaatajateni kõik Premium liiga mängud. Tänavu näeb otsepilti ERRi kanalite vahendusel, Soccernet.ee portaalist ja jalgpall.ee lehel.

22

JALKA JUULI 2019

Kui 2015. aasta hüppelise kasvu järel näidati otsepildis 177 kõrgliiga mängu, siis 2016. aastal jõuti selleni, et otseülekandena näidati ära kõik 180 mängu. Ka 2017. aastal näidati otseülekandes 100% mängudest, mullu oli see number aga mõneti üllatavalt 99%.

PREMIUM LIIGA Viperuste kõrvale tõi Soo aga hea näite ka proSoo selgitas, et samamoodi nagu kahel eelmisel aktiivse käitumise kohta, mis on korra ülekande hooajal oli ka 2018. aastal plaanis näidata otsepildis tegijad halvimast päästnud. Nimelt sõitis ERRi ülekõiki mänge, kuid paraku jäi üks Kuressaare kodukandebuss mõni aasta tagasi Tartusse, et vahenmatš otsepildis näitamata. Selle põhjus oli asjaolu, dada otsepilti Sepa staadionil peetavast Tammeet ülekande tootjad ei jõudnud õigele praamile ja ka kodumängust. Kui kohtumise alguseni oli kaks oleksid järgmise praamiga saabunud mängule alles tundi, tundus telemeestele, et generaator, millega kohtumise 75. minutiks. Olukord lahendati kohaülekandebussi varustati, käitub kahtlaselt. Nii asulike operaatorite abiga: Saaremaa mehed võtsid ti probleemi lahendama juba enne, kui see tegemängu kaameratega korralikult üles ja hiljem laalikkuses kätte oli jõudnud. See tasus end ära, sest diti EJLi kodulehele üles täispikkuses mäng. Soo Soo meenutas olukorda selliselt: „Tellisime märkis, et ülekande tootja pidas seejärel kiirelt asendusgeneraatori, mis jõudis staakoosoleku ja sarnaste juhtumite vältimidionile mõned minutid enne kohtumise alseks kehtestati konkreetsed ajapiirangud, gust, ning vahetult enne ülekande ja mänmillal peavad ülekande otsepildi eest vasgu algust vahetati generaator uue vastu tutavad isikud staadionile saabuma. välja. Hiljem tuvastatigi vanal generaatoril Värvikamatest seikadest rääkides tõi Veiko Soo: tõsine rike, millega poleks ülekannet mänSoo välja ka 2017. aasta teise vooru koh„Meil on otseülekannete gu lõpuni teha saanud.“ tumise, kus äsja renoveeritud valgussüstootjatele selgitatud, Kui rääkida proovikivist, siis on otseteemiga Hiiu staadionil kohtusid Nõmme Kalju ja FC Flora. Ta meenutas, et kuna ühe millistes olukordades ei ülekannete puhul Soo sõnul kõige suurem valgusmasti elektrikilbis tekkis ülepinge, tohiks väljakul toimuvat murekoht meie staadionite infrastruktuur ja kohapealsed võimalused heal tasemel kustusid mängu ajal kahel korral tuled. näidata või korduseid otseülekannete tootmiseks. Tema sõnul „Ülekannet tootnud ERRi telejaamad eetrisse lasta.“ on olemas mitu staadionit, mis on otsetöötasid iseseisvate generaatorite pealt ülekannete vahendamiseks väga head, ja nende kaamerad surisesid edasi, kuid kuid kahjuks neid napib siiani. staadionil oli kahel korral kolm-neli minutit pime „Oleme investeerinud sellesse, et tingimuja mäng tuli ajutiselt peatada,“ rääkis Soo. „Väsed oleksid tootjatele võimalikult head ja vaatahendasime peatreenerite ja meeskondade nõusja näeks head pilti, aga selleks peame enamikule olekul valgust ning saime kohtumisega jätkata, staadionitele ehitama spetsiaalsed platvormid ja aga palju emotsiooni tekitas see kindlasti kõigile!“ kasutama tihti generaatoreid, et tagada piisava Selleks, et vältida kõikvõimalikke möödarääkivoolu olemasolu,“ rääkis Soo. misi – kasvõi juhtumeid, kus keeratakse mängujärgse intervjuu ajal kogemata staadioni valgusÜlekanded on ka tus maha –, on alates 2017. aastast määratud igale kohtunikele ja treeneritele Premium liiga mängule korraldusjuht. Tema ülesLoomulikult on otseülekanded jalgpallisõbrale suuanne on tagada koostöös koduklubiga võimalikult repärane variant jälgida mängu juhul, kui pole aega hea mängukorraldus ja olla ühenduslüli mängu või võimalust staadionile kohale minna. Samas on korraldajate ja otseülekande tootjate vahel.

EJL aga välja öelnud, et nende eesmärk on suurendada tribüünil olevate pealtvaatajate arvu. Kas Premium liiga ülekanded otseülekannete vahendamine ei õõnesta seda eesaastatel 2012–2018 märki? Soo selgitas, et staadionilt saadav elamus ja kodust otseülekande jälgimine ei ole vaenlased.

Tõime Premium liiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo abiga välja „Staadionil olles saad nautida mängupäeva võlu: kõrgliiga viimase seitsme aasta mängude ülekannete arvu. Sulgudes seal on teised fännid, lastele on palju tegevusi, elaon märgitud osakaal, mitu protsenti kõikidest Premium liiga mängutakse toimuvale vahetult kaasa, lauldakse jne – see dest igal aastal otsepildi vahendusel huvilisteni toodi. kõik kokku on omaette mängupäevakogemus,“ rääkis EJLi tippliigade arendusosakonna juhataja. „Kodus saad mängu vaadata rahulikumas kesk180 180 179 177 konnas ja keskenduda rohkem sportlikule poolele, (100%) (100%) (99%) (98%) sest ülekandest näed ka korduseid, mida staadionil ei ole. Seega on kohapeal viibimine ühte sorti 119 elamus ja kodus vaatamine teistsugune kogemus.“ (66%) Kuigi otseülekannete üks eesmärk on vahendada Premium liiga kohtumisi võimalikult paljudele 66 jalgpallisõpradele, ei ole see sugugi ülekannete (37%) ainuke ülesanne. Täispikkuses filmitud ja salves30 (17%) tatud ülekandeid kasutavad ka kohtunikud, kellel on oma ülesannete täitmise hindamiseks eraldi süsteem, kus vaadatakse iga kohtumise otsused 2019 JUULI JALKA

23

PREMIUM LIIGA

1113

99%

5 aastaga

unikaalset vaatajat oli 2018. aastal igal Premium liiga mängu otseülekandel.

Premium liiga mängudest kanti mullu üle otsepildis. Ainsana jäi näitamata üks Kuressaare kodumäng.

jõuti Premium liiga mängude ülekandmises 17%-lt 100%-ni.

Mis saab edasi?

üle ja antakse nende kohta tagasisidet. See annab kõikidele tippkohtunikele võimaluse oma ja teiste tööd analüüsida ning positiivsetest ja negatiivsetest momentidest õppida.

Peale selle on ülekannete materjal oluline ka treeneritele: just see võimaldab Premium liiga tiimide juhendajatel viia läbi videoanalüüse, et mängijad saaksid ennast kõrvalt vaadata ja nõrku kohti märgata. Samuti on videomaterjalile rajatud InStati statistika analüüs, mida kasutatakse igas matšis mängijate esituste jälgimiseks ja hindamiseks. Treeneritele ja statistikutele annavad need andmed olulist informatsiooni, et jälgida nii oma hoolealuste kui teiste tiimide tegemisi.

Premium liiga huvilised on kindlasti märganud sedagi, et alates 2014. aastast valitakse nii iga kuu kui ka aasta ilusaimat väravat, ning sotsiaalmeedia vahendusel on jõudnud jalgpallihuvilisteni ka paljud iluväravate lühiklipid nagu „Vihmoja vikat“, „Liliu litter“, „Lahendaja Laht“ jne. Neidki klippe – nagu ka iga mängu tipphetki – saab kokku panna tänu sellele, et iga mäng on EJLi töö tulemusel nähtav otsepildis.

Veiko Soo selgitas, et kvaliteetse materjali saamiseks on oluline kasutada professionaale ehk teleülekannete tootjaid ja operaatoreid. Hea näitena tõi ta välja 2016. aasta ilusaimaks väravaks valitud Dmitri Kruglovi pommlöögi. „Tänu heale ülekande tootjale saime värava tagant suurepärase kordusplaani, mis näitab Dima ettevalmistust, (Vladimir) Voskoboinikovi soovitust, millisesse nurka peaks lööma, seejärel suurepärast lööki ja ka emotsionaalset tähistust.

Need kaadrid on hindamatud!“ meenutas Soo.

24

JALKA JUULI 2019

Premium liiga mänge saab vaadata nii otseülekandena kui ka kohapeal, mõlemal variandil on oma plussid ja miinused.

Foto: Liisi Troska

Otseülekannetega käib alati kaasas ka riskifaktor: mida teha siis, kui platsil juhtub olukordi, mida ei taheta näidata? Veiko Soo selgitas, et lõplikult ei saa loomulikult ennustada, mis juhtub, ja seega välistada, et midagi ebasobilikku eetrisse ei jõua, ent režissöörid ja operaatorid on koolitatud nii, et sellistele olukordadele reageeritaks võimalikult kiiresti. „Tänavuse aasta Meistrite liiga finaalis oli näha, et kui trikoos neiu väljakule jooksis, hakati näitama rahvast ja treenereid,“ rääkis Soo. „Ka meil on otseülekannete tootjatele selgitatud, millistes olukordades ei tohiks väljakul toimuvat näidata või korduseid eetrisse lasta: seda ei tehta raskete vigastuste ja vägivalla puhul, samuti juhul, kui keegi tõesti väljakule jookseb.“ Kvaliteetsete ülekannete vahendamiseks on Soo sõnul Eestis juba hea arv inimesi ja tegijate võimete taha ülekannete kvaliteet ei jää. Küll aga usub EJLi tippliigade arendusosakonna juhataja seda, et nüüd, kui arvuliselt on 180 Premium liiga ülekandega saavutatud maksimum, saab veel juurde panna kvaliteedis. „Alati saab lisada kaameraid ja teha olukordadest kiiremaid korduseid, kuid ainult see ei too kvaliteedi paranemist,“ rääkis Soo. „Ülimalt tähtis on loo jutustamine ehk mis on selles mängus erilist, kes on võimalikud peakangelased või kes võivad nendeks tõusta – ja kuidas seda kõike televaatajale edasi anda.“ Ta lisas, et viimastel aastatel on EJL pannud palju rõhku kvaliteedi parandamisele koolituste kaudu, mida on tänu Euroopa jalgpalliliidule tehtud mitme maailma tipptegijaga. Nii viidi 2017. aastal läbi režissööridele, operaatoritele ja korduste eest vastutavatele videotehnikutele mõeldud kolmepäevane koolitus, 2018. aastal koolitas superkarika eel siinseid spetsialiste prantslasest tipptasemel režissöör.

Kommentaatorid läbi aegade Otseülekannete näitamine tähendab, et televaatajate jaoks on vaja eetrisse leida ka kommentaatorid. Läbi aegade on Premium liiga kohtumisi kommenteerinud mitmed endised jalgpallurid, ajakirjanikud, asjatundjad, mitut sorti jalgpallifunktsionääri, aga ka kultuuriinimesed.

Teiste seas on kommentaatoriteks olnud: Marek Tiits, Igor Prins, Martti Pukk, Joosep Susi, Aleksandra Ševoldajeva, Alver Kivi, Marko Rooden, Joel-Rasmus Remmel, Artur Saariste, Siim Kera, Siim Hummal, Rasmus Voolaid, Ival Lepik, Rasmus Raidla, Mihkel Uiboleht, Sander Jürjens, Maia Tammjärv, Alvar Loog jpt.

LUGEJA KÜSIB

Mikk Reintam: Raio Piiroja saapaid pole ma täitnud Sel hooajal Nõmme Kaljusse naasnud Mikk Reintam meenutas lugejate küsimustele vastates Šotimaa kohutavat ilma ja avaldas, et õpib jalgpalli kõrvalt spordijuhtimist. Koondisekarjäärist rääkides sõnas 29aastane Reintam, et legendaarse kaitsja Raio Piiroja kohta pole ta suutnud täita, kuid klubitasandil tublisid esitusi näidates on võimalik koht koondiseringis tagasi võidelda.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Lembit Peegel

K

uidas hakkasid jalgpalli mängima? (Tauno, Tartu) See juhtus Sauel, kui lasteaia lõpus sai mindud esimest korda trenni ja seal käidud kuni kooli alguseni. Seejärel tuli paar kuud pausi ja siis nägin kooli seinal kuulutust ja liitusin 1. klassis Flora noortesüsteemiga.

Mis on sul Floras mängimise ajast kõige paremini meeles? (Viljar, Viljandi) Floral oli sel ajal huvitav süsteem, mille järgi olid eri liigades eri meeskonnad, ja Flora noortetreener Zaur Tšilingarašvili oli sel ajal paralleelselt ka Valga Warriori treener. Kui mul oli aeg teha samm meesteklassi, siis 16–17aastaselt mängisin just Tšilingarašvili käe all esiliigas Warrioris. Esimesel hooajal olin rohkem pingil, teisel hooajal juba põhimeeskonnas. Seejärel sain suure üllatusena kutse osaleda Flora treeningutel! Järgnes ettevalmistusperiood Tarmo Rüütli käe all ning samamoodi suure üllatusena saingi jääda Flora esindustiimi ja teha ka oma meistriliiga debüüdi. Nii et kõige paremini ongi meelde jäänud esimene samm meestejalgpalli: sain aru, kui teistsugune on see võrreldes noortejalgpalliga ja kui palju peab vaeva nägema, et platsile saada.

Mis on Soomest kõige eredam mälestus? (Tarmo, Tallinn) Kõige eredamalt on meeles esimene hooaeg Jyväskyläs, sest meil oli hästi tugev meeskond ja mängisime väga kõrgetele kohtadele. Noore mängijana oli see minu jaoks samm suure jalgpalli poole ja tiimis oli palju kogenud mängijaid, kellelt sai õppida. Samuti on Soomest meeles meeskon-

26

JALKA JUULI 2019

navaim ja see, kuidas tiim igapäevaselt toimib ning millised on ühised üritused.

Millises välisklubis on olnud kõige ägedamad fännid ja kogukond? (Liisi, Jõgeva) Kindlasti tooksin välja Soome. Jyväskylä tegevjuht oli kogukonna kaasamises väga tugev ja pidevalt toimus erinevaid üritusi selleks, et inimesi mängule saada. See avaldus ka pealtvaatajate arvus, sest staadion oli pidevalt välja müüdud ja mänge käis vaatamas üle 3000 inimese. See oli väga vinge! Teiseks tooksin välja Šotimaa. Sealt jääb mulle igaveseks meelde see, kui saime võõrsil mängida Glasgow’ Rangersi vastu: oli peaaegu täismaja, ligikaudu 40 000 inimest. Ja Šotimaalt jääb meelde ka see, milline oli inimeste arusaam jalgpallist: igaühel oli arvamus, mida ja kuidas teha, ehk pealtvaatajad olid väga haritud.

Mille poolest erineb Tšehhi jalgpall Eesti jalgpallist? Kas oli ka sarnasusi? (Siim, Tartu) Tšehhi jalgpalli võib iseloomustada kui hästi füüsilist jalgpalli. Mängud on 90 minutit üles-alla jooksmist ja suurt võitlust. Suurim erinevus Eestiga ongi see, et Eestis üritatakse mängida taktikaliselt ja võib öelda, et ka natuke targemalt, sest alati ei ole ju mõtet joosta, pea ees, rünnakule.

Sarnasusi pigem ei leidu, võiks öelda, et Tšehhi ja Eesti jalgpall on skaala eri otsades.

Milline oli jalgpall ja elu Šotimaal? Kas läheksid sinna tagasi? (Fredi, Tallinn) Kõik rääkisid enne, et valmis tuleb olla ilmaks, sest vihma sajab palju ja talved on pikad. Eestlasena arvasin, et küll saab hakkama, sest ega meilgi ju parimad ilmad pole. Aga kohapeal olles oli isegi eestlasena raske hakkama saada, kui pidevalt on temperatuur null kraadi ringis, sajab vihma ja on tormid. Aga sportliku poole pealt jäi sealt meelde treenerite hästi hea tase: treeningud olid väga hästi läbi viidud ja ka meeskonna motiveerimine oli tasemel. Ma ei ole kusagil mujal paremaid treenereid näinud. Tagasimineku kohta – kõik sõltub võimalustest, mis tekivad.

Millises välisklubis oli tase kõige parem?

Millises klubis oled end kõige kodusemalt tundnud? (@immatupoiss ja Jaan, Põltsamaa)

LUGEJA KÜSIB Mikk Reintam Kalju roosas särgis. Klubiga hoidis ta kontakti ka välisklubides mängides.

Mikk Reintam

Sünniaeg: 22.05.1990 Koduklubi: Nõmme Kalju Varasemad klubid: FC Flora, Viljandi Tulevik, Jyväskylä (Soome), Frydek-Mistek (Tšehhi), Alloa Athletic (Šotimaa), Trinec (Tšehhi) Koondisekarjäär: 12/0

ŠOTIMAA ILM ŠOKEERIS: „Isegi eestlasena oli raske hakkama saada, kui pidevalt on temperatuur null kraadi ringis, sajab vihma ja on tormid.“

2019 JUULI JALKA

27

RUBRIIK

Mikk Reintam lööb palli ära Uruguay koondislase Diego Lugano eest.

Kui võtta arvesse sportlikku taset, siis see oli parim Soomes Jyväskyläs esimesel hooajal, kui lõpetasime liiga kolmanda kohaga. Klubilises mõttes oli tase kõige parem viimases välisklubis ehk Tšehhis Trinecis – seal olid kõik asjad mängijate jaoks korda aetud ja sai keskenduda ainult mängimisele. Kõige kodusemalt olen tundnud end Soomes ja ka viimased kolm aastat Trinecis. See sai mulle väga koduseks ja sealt oli väga raske lahkuda.

Mikk Reintam on oma 191 sentimeetri juures nii pikk mängumees, et lühemad konkurendid – nagu 173 sentimeetri pikkune Denis Poliakov – mahuvad ta kaenla alt läbi pugema.

Tarmo Rüütli nimetas sind kunagi kohmakaks mängijaks ja mõne aja pärast tunnustas, et enam sa ei ole kohmakas. Avalikkuse ees oma arvamuse korrigeerimine ei ole sagedane. Mis on sinu kogemus: kui palju treenereid tunnistab mängijatele ja meeskonnale, et ta on eksinud?

(Tauno, Tallinn) Arvan, et see käib treeneri kui elukutse omaduste juurde, et julgetakse tunnistada, kui midagi on valesti öeldud või tehtud. Meeskond on ühtne tervik ja kõik on ju ühise asja eest väljas, et saavutada võimalikult hea tulemus. Kui treener tunnistab oma eksimusi, lisab selline käitumine tiimi ühtsusele palju juurde ja keegi ei pane pahaks, kui treener oma meelt muudab.

Noorena kuulusid Flora süsteemi, aga 2014. aasSind on kunagi ristitud uueks Raio Piirojaks – tal asusid mängima nende konkurendi Nõmme kas see oli toona või on ka praegu õigustatud Kalju ridades – miks nii? (Liisi, Ilmatsalu) võrdlus? (Kaspar, Haapsalu) Kui toona Soomes hooaeg lõppes, seadsin eesAjas tagasi vaadates oli see noorele mängijale loomärgiks jätkata Euroopas mängimist. See ei õnmulikult suur tunnustus, kui võrreldakse sellinestunud ja kuna Kalju oli minu vastu pise Eesti jalgpalli legendiga. Ma pole endale devalt huvi tundnud, siis tegin nendega kunagi seetõttu lisapingeid peale pannud, mõned treeningud kaasa – mulle sobis vaid olen alati oma rida ajanud. Võib öelda, seal väga hästi ja kuna nende huvi oli et mina Piiroja saapaid täitnud pole ja eks VÕRDLUS TŠEHHIGA: suur, tundus see parim valik. see on kellegi teise ülesanne.

„Eestis üritatakse mängida taktikaliselt ja võib öelda, et ka natuke targemalt, sest alati ei ole ju mõtet joosta, pea ees, rünnakule.“

Miks otsustasid just praegu Eestisse naasta? Kas oli pakkumisi ka muudest Eesti klubidest peale Kalju? (Hans, Otepää) Tšehhis hakkas leping läbi saama ja tundsin, et vajan muudatust. Kalju oli minu vastu huvi tundnud ja kogu välismaal viibimise perioodi jooksul olime Nõmme Kaljuga kontakti hoidnud, vajadusel sain ka nende trennides käia. Niisiis tuli otsus Kaljus jätkata üsna lihtsalt. Muudesse Eesti klubidesse ei olnud mul mõttes minna, sest minu ja Kalju vaheline huvi on olnud kahepoolne ning see oli mu jaoks ainuke valik.

28

JALKA JUULI 2019

Milline on olnud su kõige meeldejäävam koondisemäng? (Priidik, Viljandi) Kõige meeldejäävamad olid mängud, mida koondis pidas Lõuna-Ameerikas, kus sai mängitud Tšiili ja Uruguay vastu. Mõlemad meeskonnad mängisid täiskoosseisus, sest valmistuti algavaks Copa Americaks. Need olid väga tugevad mängud. Lisaks ka melu, mis kohtumistega kaasas käis – pilgeni staadion mängus Uruguay vastu. See on unustamatu kogemus.

Miks on su tee koondises toppama jäänud? (Elli, Pärnu) Eks treenerid teevad koondise jaoks ise oma va-

likud. Mängija ülesanne on muuta nende valikute tegemine oma klubijalgpallis tehtavate esitustega võimalikult lihtsaks. Kui sa sellega silma ei jää, siis tuleb rohkem vaeva näha, et treeneril oleks sinu kohta otsust lihtsam teha.

Karikafinaalis madistas Mikk Reintam Narva Transi ründaja Eric Lemond Mc Woodsiga.

Mis on olnud kõige valusam kaotus ja miks?

(Kristofer ja August, Haapsalu) Kohe tuleb meelde see, kui mängisime Jyväskyläga Euroopa liiga kvalifikatsiooni ja kaotasime Montenegro meeskonnale kümme minutit enne kohtumise lõppu löödud värava tõttu. See tähendas, et võõrsil löödud värava reegli järgi kukkusime sarjast välja. Samuti on meeles üks mäng, kus me ei teeninud kaotust, aga saime kirja kaotusmaigulise viigi. See oli üle-eelmisel hooajal Tšehhis, kui lasime vastastel kodus ühes mängus viimase minuti väravast viigistada. See tõmbas toona meie meeskonna hoogu kõvasti maha.

Mille üle oled oma karjääris kõige uhkem? (Vadim, Tallinn) Kõige uhkem olen selle üle, et mul on olnud võimalus teha oma hobist elukutse. Seeläbi olen saanud palju ringi reisida, tutvuda erinevate kultuuridega ja leida palju sõpru – need on asjad, mida ma kunagi ei unusta.

Kas plaanid veel välismaale mängima minna?

Mis on sinu unistuste liiga? (Kaido, Tartu) Välismaa suunas tasub silmad alati lahti hoida, sest see annab mängijale motivatsiooni nii igapäevastel treeningutel kui ka mängudel, et ennast võimalikult heast küljest näidata. Unistuste riiki või liigat mul ei ole.

Kas on veel midagi, millega tahaksid tegeleda peale jalgpalli? (@dylansalalsaller) Hetkel on mul käsil õpingud FIFPro Online Aca-

Oma senise koondisekarjääri kõige meeldejäävamateks kohtumisteks peab Mikk Reintam Lõuna-Ameerikas peetud kohtumisi, kus ta sai mõõtu võtta ka maailmakuulsa Luis Suarezega.

demy kaudu – see on rahvusvaheline jalgpallurite ühendus, mis pakub koostöös ühe Taani ülikooliga spordijuhtimise programmi. See on mõeldud selleks, et mängijad saaksid ennast ette valmistada karjäärijärgseks perioodiks. Mul hakkab esimene aasta läbi saama ja olen valikuga väga rahul.

Kes on su lemmikmängija ja mis on lemmikklubi? (@luuksilver ja @k.r.i.s.12) Viimasel ajal ei ole ma maailma jalgpalli nii pingsalt kui noorena enam jälginud. Minu lemmikud on jäänud püsima varasemast ajast: kuigi ta enam ei mängi, siis noorena oli mulle eeskujuks John Terry. Klubidest on Chelsea jäänud meeskonnaks, kelle käekäigul hoian silma kõige rohkem peal.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Andreas Vaikla. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 JUULI JALKA

29

MÄNGIJA LUUBI ALL

Gustav-Hendrik Seeder Noor kaitsja Gustav-Hendrik Seeder mängib teist hooaega Premium liigas Viljandi Tuleviku eest. Tema plusse ja miinuseid analüüsisid noorteklassides teda juhendanud Leo Ira, U19 koondises Seedriga töötanud Argo Arbeiter ja Tuleviku praegune peatreener Sander Post. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Leo Ira: Risti ette ei löö ja kui vaja, läheb võitlusesse. Samas on siin veel reservi, et paremaks minna.

Sander Post: Peaga mängimine ei ole tema kõige tugevam külg. Kehakaal on kerge ja ta alles kosub. Peaga mängimisega peab veel vaeva nägema.

Argo Arbeiter: Väga tark ja intelligentne inimene. Mul ei ole meeles hetki, kus ta ei oleks osanud mängu lugeda. Vajakajäämised ja olukorrad, kus ta on eksimusi teinud, on tulnud teiste puudujääkide arvelt, aga mitte väljakunägemise tõttu.

Sander Post: Väljakut näeb hästi, söötu otsib ettepoole.

VASTUPIDAVUS

Argo Arbeiter: Kas ta mängudes kestab – siiamaani on ju kestnud. Eks ta on olnud vähe hilisema arenguga ja kindlasti on siin parandamisruumi, aga vastupidavuse taha ei jää midagi.

Sander Post: Võiks olla veel parem, aga noorele mängijale on Premium liiga koormus suur ja sellele ta peab vastu.

JÕUD

Leo Ira: Kehalist kontakti ei väldi. Saab meistriliigas hakkama ega võta üheski olukorras keha eest ära, kuigi on habras tüüp. Samas on siin veel reservi, on vaja mehistuda.

Sander Post: Ta on noor mängija, kes ei ole kehaliselt veel väga tugev, aga küll see tuleb ajaga.

SISU

TEHNIKA

Leo Ira: Tahtmine on tal suur; ta on tark inimene ja oskab hästi analüüsida, psüühiliselt on tasakaalukas ja ükski asi teda rivist välja ei vii.

Sander Post: Sellega on väga hästi: iseloomu ja sisu on, tahab trenni teha ja eesmärgid on paigas.

Leo Ira: Tehnika on tal kogu aeg hea olnud.

Noorena omandas väga kiiresti mitmesuguseid võtteid, näiteks petteid. Oli väga andekas.

Sander Post: See on üks tema tugevamaid külgi. Tehniliselt on heal tasemel oma vanuse kohta.

LIIKUVUS

Argo Arbeiter: Kaitsefaasis ei ole positsioonivalik väga probleemne, pigem tekitab muret jalgade töö ja see, kuidas ta kaitsesituatsioonides vastasega koos liigub. Aga kohavalikul pole probleemi, ta on väga tark poiss.

Sander Post: Liikuvus on tal hea, mängu loeb hästi ja kohavalik on ka hea.

KIIRUS

SÖÖT JA LÖÖK

Leo Ira: Eks ta on pikka kasvu mees pikkade koibadega ning Messi-suguse kiirusega ta pole. Samas – ega jänni ei jää.

Sander Post: Pikka kasvu ja pika sammuga, tema esimesed sammud ei ole kõige kiiremad, aga kompenseerib seda hea kohavalikuga.

Argo Arbeiter: Teatud sööduelemendid võiksid paremad olla.

Kuna ta mängib kaitsjana, siis ei ole löök tema puhul primaarne oskus, mis peaks hea olema.

Sander Post: Lühemad söödud on üsna heal tasemel, pikad söödud on teravad ja üsna head. Löögi osas – ta mängib kaitsjana ega satu seega väga sellisesse positsiooni, et väravaid lüüa.

5 4 3 2 1 0

4

Väljakunägemine

30

JALKA JUULI 2019

4

Vastupidavus

5

Sisu

4

Sööt ja löök

3,5

Õhuvõitlus

3,5

Jõud

4,5

Tehnika

4,5

Liikuvus

4

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Harry Potteri fänn,

Fotod: Lembit Peegel

CV Sündinud: 29.11.2000 Klubi: Viljandi Tulevik Endised klubid: – Treenerid: Leo Ira, Argo Arbeiter, Sander Post Koondis: U19 7/0

kes võiks olla advokaat Kas Kane või Griezmann?

Griezmann, sest ta tundub palliga osavam. Küsib palli rohkem alla ja tegutseb sellega ise rohkem kui Kane.

Mis on su suurim pluss ja miinus?

Plussiks on mängulugemine ja väljakunägemine, miinuseks on kiirendus ja esimesed sammud.

Kui saaksid endale võtta mõne eksootilise kodulooma, siis kelle sa valiksid?

Tiigri, sest olen juba väikesest peale tiigreid fännanud.

Nad tunduvad julged loomad.

Kas oled pigem hommiku- või õhtuinimene?

Kindlasti õhtuinimene, sest ega mul hommikuti see ülessaamine kergelt ei tule!

Mis on su lemmikraamat?

Harry Potteri raamatud. Alustasin filmist ja kuna see väga meeldis, siis lugesin raamatuid ka, ning võin öelda, et kõik osad meeldivad.

Mis on parim kompliment, mis on sulle jalgpallurina tehtud?

Need olukorrad, kui midagi on öeldud väravasöötude kohta või kiidetud väljakunägemise eest – need on mulle endale kõige rohkem meeldinud.

Kas Ott Tänak või Kelly Sildaru?

Kelly Sildaru. Ralliga ei ole ma eriti kursis, aga Kelly on noor inimene ja samastan ennast temaga rohkem.

Kas sulle meeldib rohkem soolane või magus söök?

Soolane. Kui lemmiksöökidest rääkida, siis kõik krõpsud lähevad väga hästi peale!

Kui sa poleks jalgpallur, siis mis ametit tahaksid proovida?

Tahaksin olla advokaat, sest see on mulle meeldinud nii palju, kui olen filmidest näinud. Ja mulle meeldib väga vaielda!

Leo Ira: „Tubli mees, oleks selliseid ainult rohkem!“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

2014. aasta MMi finaal Saksamaa ja Argentiina vahel, mida vaatasin kodus koos sõpradega. Finaalis mängis mu lemmikmängija Lionel Messi ja tahtsin väga, et ta võidaks selle finaali, kuna täiskasvanute koondise eest tal veel suuri tiitleid ette näidata pole. Saksamaa võiduvärav löödi lisaajal ja see tegi kaotuse eriti valusaks. Pettumus oli suur ja võib öelda, et lausa paar päeva olin tagantjärele pettunud.

2019 JUUL I JALKA

31

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

VALGEVENE 6. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 17.00. Avavile kell 19.00.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

Esireas vasakult: Kristiina Tullus, Getriin Strigin, Mari Liis Lillemäe, Kethy Õunpuu, Kelly Rosen, Siret Räämet, Getter Saar, Liis Lepik, Ariina Mürkhain ja Katrin Loo. Tagareas vasakult: peatreener Aleksandra Ševoldajeva, füsioterapeut Martin Seeman, Anastasia Ivanova, Silja Goroško, Maarija Mikiver, Anastasia Dodeltseva, Anastasija Zabello, Valeria Liik, Marta Raidna, väravavahtide treener Ats Kutter ja abitreener ChristopherMagnus Rosen.

Foto: Lembit Peegel

Narva Trans Eesti karikavĂľitja 2019

Esireas vasakult: Roman Nesterovski, Joseph Saliste, Marko Meerits, Tanel Tamberg, Artjom Škinjov.

Keskmises reas: Bi Sehi Elysee Irie, Vadim Mihhailov, Aleksei Stepanov, Dmitri Prošin, Eduard Golovljov, Deniss Poljakov, Aleksandr Zakarljuka. Tagareas: president Nikolai Burdakov, peatreener Valeri Bondarenko, tegevjuht Konstantin Burdakov, esindaja Andres Pajuste, füsioterapeut Vladislav Vesselov (Vadim Mihhailovi õla all), Viktor Plotnikov, Nikita Mihhailov, Maksim Tšerezov, Aleksei Matrossov, Eric Lemond McWoods, Abdoulaye Diallo, Markas Beneta.

Tallinna Flora Eesti karikavĂľitja 2019

Foto: Jana Pipar

Kõigile 2007 – 2012 sündinud poistele ja tüdrukutele

#KÕIKMÄNGIVAD

Päevane laager

5. - 9. august 2019

Nike särk, püksid ja põlvikud

Hind 80 €

Ekskursioonipäev Tallinnas A. Le Coq Arenal

Registreerimine kuni 21. juulini kodulehel www.jalgpall.ee

Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja

Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

Juss Tamming (paremal) tööhoos selgitamas ja üle rääkimas detaile kohaliku Hispaania bussifirma esindajale.

MEISTRITE LIIGA

Eesti bussiboss Meistrite liiga melus Kui 1. juunil mängiti Tottenham Hotspuri ja Liverpooli vahel välja selle aasta Meistrite liiga trofee, oli klubijalgpalli suurüritusel ametis ka üks eestlane: Eesti Jalgpalli Liidu projektijuht Juss Tamming. Nädala aja jooksul olid eestlase hallata kõik bussid, millega tähtsad külalised ringi sõitsid, ning seepärast võis teda julgelt nimetada kohalikuks bussibossiks.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu

J

uss Tammingu teekond Meistrite liiga finaali sai alguse sellest, kui ta määrati UEFA superkarika mänguks ametisse kohaliku korralduskomitee ehk EJLi-poolseks transpordi ja liikuvussüsteemide eest vastutavaks ametnikuks.

Kuigi superkarikas mängiti Eestis välja eelmise aasta augustis, algas Tammingu jaoks see töö juba poolteist aastat varem, mil hakati esimesi detaile Euroopa jalgpalliliiduga läbi arutama. Kuna koostöö Tallinnas peetud suurüritusel sujus hästi, jäeti õhku mõte, et Tammingu ühistegevus UEFAga võiks jätkuda ka tulevikus.

Nii juhtuski, kui Euroopa jalgpalliliit andis aasta alguses selgelt mõista, et nad tahaksid eestlase appi võtta Meistrite liiga finaalile. Kuigi Tamming pidi enne jah-sõna ütlemist saama loa ka oma tööandjalt ehk EJLilt, ei olnud tal ettepaneku vastuvõtmise suhtes ühtegi kõhklust. „See on Euroopa mastaabis kõige suurem ühe-

päevane jalgpalliüritus, kuhu minna oma võimeid testima,“ sõnas Tamming.

Kuidas ja kuhu tuleb sõita?

Enne Madridi lendamist viis UEFA läbi mitu infotundi, nii osakonna- kui rollipõhiselt. Tamming selgitas, et võrreldes superkarikaga oli Hispaanias muutunud just tema roll: kui Eestis toimunud suurüritusel vastutas ta kõikide transpordiga seotud valdkondade eest – olgu selleks kasvõi suhtlemine lennujaamaga või Tallinna parkimisalade informatsiooni eest vastutamine –, siis Meistrite liiga finaalil oli ta üks transpordiosakonna ametnik.

Tammingu vastutusalasse kuulusid bussid, mille liikumiste arv ulatus mängupäeval 160ni.

Tamming meenutas, et kui ta nädal enne finaalmängu kohale jõudis, ootas ees lai tööpõld. Ta selgitas, et kuigi bussihanke võitnud kohalik firma olevat olnud Meistrite liiga finaali mastaapsusest teadlik, tuli jalgpallipeo tõeline ulatus neile siiski šokina.

Tamming selgitas, et oluline polnud mitte ainult leida bussifirma kaudu vajalik arv busse ja juhte, vaid ka kõik muu sinna juurde kuuluv: esmalt täpne informatsioon iga bussijuhi kõigi ametlike sihtkohtade pealevõtu ja mahapaneku punktide kohta, parimad marsruudid neile lähenemiseks ja sealt järgmisse punkti liikumiseks.

Teiseks tuli veenduda, et bussijuhid on läbinud akrediteerimise protsessi ja et bussis oleksid õiged infotahvlid, vajalikud parkimisload jne. Peale selle tuli olulisemate huvirühmade (VIPi-külaliste ja võistkondade) liikumiseks ja parkimiseks korraldada treeningud, et igale bussijuhile oleks mängupäeval toimuv võimalikult selge.

2019 JUULI JALKA

39

MEISTRITE LIIGA

1

21

160

4000

minuti nägi Juss Tamming Meistrite liiga finaalist: tegemist oli esimese minutiga, mil Liverpool lõi värava.

tundi kestsid mõned Juss Tammingu tööpäevad Madridis. Kokku viibis eestlane Hispaanias nädal aega.

bussidega sooritatud liikumist olid finaalipäeval Juss Tammingu koordineerida.

sõitu – nii autode kui bussidega – tehti Meistrite liiga finaali nädalal transpordiosakonna kaudu.

saama, et sündmuste puhul, kus on kaalul palju, on „Oluline oli kõiki bussijuhte väga detailselt väga oluline kõik asjad mitu korda üle rääkida. koordineerida, vältimaks seda, et näiteks VIPi-kü„Kui vaatasime bussifirma esindajaga igal õhtul lalisi sõidutav buss sõidab staadionil vale sissepääüle järgmise päeva sõitude üksikasjad, oli minu su juurde ja seal pole bussil ega ka selles viibivatel ülesanne veenduda, et ta on kõigest aru saanud,“ tähtsatel külalistel sissepääsuks vastavaid pileteid selgitas Tamming. „See tähendas, et pidin mõnda või akrediteeringuid,“ rääkis Tamming. asja viis korda nämmutama ja seda sageli „Mängupäeval toimub staadioni suuelementaarsete asjade kohta, aga nii olulinas meeletult palju liikumisi, mis ei jäta se ürituse puhul tulebki seda teha.“ ruumi eksimusteks. Kõikidel muudel Kuigi tööpäevad olid Madridis pikad ja tegevustel kaob ära igasugune tähtsus, kurnavad, jäi eestlane kogemusega rahule. kui mängule ei jõua selle peategelased.

Tammingu sõnul andis töö transpordiosaSellega seoses on liikumised koostöös ÕPPETUND: kohaliku politsei ja muude osapooltega „Kuidas jääda rahulikuks konnas hea õppetunni otsuste tegemise kohta ehk kuidas seada asju tähtsuse järjevaja viimse detailini paika panna ja teosja panna inimesi korda olukorras, kus samal ajal toimub palju tada laitmatult,“ andis Tamming mõista, tegutsema olukorras, erinevaid sündmusi. Lisaks andis see EJLi et bussijuhtide ja ka teiste osapoolte projektijuhile hea kogemuse ka inimestega informeerimine pidi olema paigas kuni kus sa näed, et nad on suhtlemise keerukates ja nõudlikes olukorviimse detailini. juba oma piiri peal, aga dades.

Mängupäeva meenutades rääkis eestsamas nõuab situatsioon „Mulle meeldis selle töö keerukus sellane, et vastutus oli väga suur. Ta selgijärgmist sammu ja sa ei les vallas, kuidas jääda rahulikuks ja panna tas, et kui mängueelsetel päevadel liikuinimesi tegutsema olukorras, kus sa näed, sid erinevad huvirühmad – kohtunikud, saa öelda, et las jääda, et nad on juba oma piiri peal, aga samas meeskonnad, VIPi-külalised jne – eri puhkame ennast välja.“ nõuab situatsioon järgmist sammu ja sa aegadel eri marsruutidel, siis finaalipäeei saa öelda, et las jääda, puhkame ennast val asusid kõik kasutuses olevad bussid välja,“ selgitas Tamming. kõikvõimalikest sihtkohtadest teele üsna ühel ajal.

Esmase kogemuse järel sõnas bussibossina ameTammingu kui bussibossi ülesanne oli vastutatis olnud eestlane, et tahaks hea meelega ka tuleda, et iga buss liiguks talle ette antud teekonna ja vikus nii suure kaliibriga üritustel kaasa lüüa. Kuigi graafiku järgi ehk kõik saabuksid staadionile õigel Tamming oleks valmis taas transpordiosakonnas ajal. kätt katsetama, kisub süda staadionile lähemale. „Telefon oli punane ja pinge päris suur,“ mee„Hing ihkab venue management’i ehk mängunutas Tamming. päevakorraldust staadionil, kuid enesearenduse mõttes ei pane kätt ette ka muudele valdkondaTähtsad asjad tuleb üle nämmutada dele,“ sõnas Tamming.

Eestlane meenutas mängupäevast rääkides, et kuigi turniiriks ettevalmistumise aeg oli pikk ja plaanid olid üksipulgi läbi arutatud, juhtus ka selliseid olukordi, kus tehti alles mängupäeval turvaTöö ei lõppe finaaliga lisuse kaalutlustel või mõnel muul olulisel põhjuMeistrite liiga finaali korraldustiimi töö ei lõppe sugugi finaalmängu ava- või lõpuvilega. Juss Tamming meenutas, et kuigi sel plaane natuke ümber. mängu alguseks olid kõik vajalikud inimesed staadionile jõudKuigi tema hinnangul juhtus finaali läbiviiminud, ei olnud tal sugugi aega finaalmatši vaadata, sest just se ajal mõningaid viperusi – aga kus neid ei juhsel ajal tuli intensiivselt tegeleda mängujärgse transpordiga. tuks? –, usub ta kokkuvõttes, et üritus suudeti Pealegi oli tähtsad inimesed vaja toimetada lennujaama, kuhu läbi viia kvaliteetselt. Oma soorituse kohta sõnas inimesed asusid liikuma juba mõni tund pärast finaali lõppu.

Valdav osa külalisi oli sealjuures vaja lennujaama toimetada ta nii: „Usun, et sain hakkama, aga arvan ka, et juba päeva esimeses pooles, mis tähendas Tammingule veel alati saaks paremini. Teatud määral oleksin ma üht tihedat tööpäeva. endale harjumuspäraselt alustanud mõne protTamming meenutas, et pärastlõunast jäid alles vaid hotellisessiga juba varem, aga selle ürituse töökohusde ja lennujaamade vahel sõitvad regulaarsed liinid. tused algasid kokkulepitud ajal ning see määras „Sel hetkel teadsin, et nüüd on sõitma jäänud ainult need paljuski tempo ja võimalused. Kokkuvõttes oli see juhid, kes on juba hommikust saadik samal marsruudil olnud ja teavad, kuidas kõik käib,“ rääkis Tamming. „Siis tekkis nii vaimselt kui füüsiliselt päris karm kogemus.“ esimest korda tunne, et saan võtta natuke rahulikumalt ja asju Finaalinädalale tagasi vaadates ütles Tamming, distantsilt jälgida.“ et võttis Madridist kaasa nii mõndagi. Esiteks aru-

40

JALKA JUULI 2019

TREENER Floras on Aiko Orgla väga rahul ja tunnistab, et klubitöö on talle südamelähedasem, kui oleks koondisega tegelemine.

42

JALKA JUULI 2019

TREENER

Aiko Orgla õpetus: ära mõtle, lihtsalt tõrju Väravavahtide treeneri Aiko Orgla sõnul tuleb puurilukuna tippujõudmiseks olla küll heade refleksidega, aga tõeliselt suured tõrjed tulevad selle pealt, kui sees käib ära plõks – ja sa lihtsalt tõrjud. „Tahe on see, mille pealt tõrjutakse, ja nagu ma alati rõhutan: ära mõtle, lihtsalt tõrju!“ tutvustas Orgla oma salanippi.

Oma tööst rääkides ütles Orgla, et see on mitmekülgsem, kui arvatakse, sest lisaks väravavahi tehnilise poole arendamisele tuleb õpetada sedagi, kuidas väravavaht suudab mängus sees püsida ehk igaks olukorraks valmis olla. Orgla ülesannete hulka kuuluvad veel ka see, kuidas väravavaht suhtleb nii kaitseliini kui teiste mängijatega, mil viisil tuleb puurilukk toime oma vigadega ja kuidas peaks ta tiimi ergutama või vastupidi kaaslastega negatiivse tooniga suhtlema, kui kõik ei suju nii, nagu vaja. Oma hoolealuseid juhendab Orgla Tekst: Kadi Parts | Foto: Lembit Peegel enda sõnul enamasti rahulikult, kuid ette võib tulla ka teistsuguseid hetki. ärva-Jaanist pärit Aiko Orgla sattus jalgpal„Võin teatud hetkedel ärrituda, aga siis pole litrenni vanema venna kaudu ja ka väravasse ma mitte kuri, vaid emotsionaalne,“ iseloomustas läks ta velle käsul: „Mu vend oli ründaja ja ta Orgla ennast. Ta lisas, et stiili poolest on ta treelihtsalt ütles, et sa oled väravas ja kõik!“ ner, kes suhtleb mängijatega väga palju ja pigem Kui veidi vanemana oli käes aeg minna Tallinsuunab, mitte ei õpeta. Mida aga loo peategelane nasse ülikooli, jõudis Orgla aastate jooksul esindada kindlasti oma hoolealustele õpetab, on see, et tõePremium liigas nii Kuressaaret, Florat, Viljandi Tuliselt suured tõrjed tehakse tahte pealt. levikku kui Paide Linnameeskonda, kuni ta „Üks tippväravavahi trumpe on see, 2012. aastal kindad varna riputas. Tagantkui ta vihkab – tõesti kogu südamest järele ta seda kahetsenud pole, sest juba vihkab – seda, kui talle värav lüüakse,“ siis kiskus süda treeneriameti poole. rääkis Orgla. „See paneb sind nii kõvas„Mul olid väikese poisina suurte mänti tööle ja sul tekib tunne, et sa lihtsalt TUGEVAD TUNDED: gijate plakatid seinal ja mõtlesin, et nad pead iga palli kätte saama. Suured tõrjed on toredad vennad, aga ma ei näinud sünnivadki nii, et väravavaht ei tea sageli „Üks tippväravavahi ennast ise suure mängijana,“ meenutas pärast öelda, kuidas ta seda tehniliselt trumpe on see, kui ta Orgla. Nii juhtuski, et kui 2012. aastal tegi, aga peas käis ära plõks – ja see juhvihkab – tõesti kogu hakkas loo peategelasel mängijana letus. Nagu ma alati ütlen: ära mõtle, lihtsüdamest vihkab – seda, ping Floras lõppema ja muude tippklusalt tõrju!“ bide pakkumisi laual polnud, otsustas ta Tulevikust rääkides ütles Orgla, et on kui talle värav lüüakse.“ vastu võtta Florast pakutud treeneritöö. oma tööga Floras väga rahul. Ta ei sihi „Tulin juba Tallinnasse kooli sooviga, et õpin tingimata piiri taha ega unista meeste A-koondise treeneriks,“ andis Orgla mõista, et tema kutsuväravavahtide treeneri kohast, vaid tema ambitsioomus oligi juhendada, mitte mängida. nid on seotud oma hoolealustega: et nemad jõuaksid Praeguseks on Järva-Jaanist pärit mehel juhenvõimalikult kaugele. Kui veel lõpetuseks uurida, kes dada nii Flora esindusvõistkond kui ka rohevalgete on Orgla arvates hetkel Eesti parim väravavaht, on süsteemi kõige vanem noorterühm. Peale selle veel tema vastus kiire tulema: Sergei Lepmets. noormeeste U23 ja U21 koondis ning tagavarava„Ta on rahulik ja temaga tekib tunne, et taga on riandina käib Orgla vajaduse korral abiks ka naiste alati kõik korras,“ iseloomustas Orgla. „Aga paari A-koondisel ja kõikidel tüdrukute koondistel. Nii aasta pärast usun, et Matvei Igonen võib olla see naiste kui tütarlaste U19 koondise puurilukkudega mees, kes ütleb Lepmetsale „Aitäh!“ ja võtab töö teeb ta kuus paar korda ka treeninguid. üle. Ning ka Marko Meerits on seal lähedal.“

J

128 mängu

3 omadust,

Karel Voolaid

on Aiko Orglal ette näidata Eesti kõrgliigast, kus ta mängis aastatel 2005–2012.

mis teevad Aigo Orgla arust väravavahi heaks, on töökus, enesekindlus ja hea tehnika.

oli Aiko Orgla jaoks mentor, kelle esialgsetest õpetustest hakkas Orgla oma treeneritööga peale.

2019 JUULI JALKA

43

NAISED

Eestlannade nelik

Napolis

Lõppenud hooajal Napoli naiskonda esindanud nelja eestlanna kogemused Itaaliast ulatuvad seinast seina: kui Lisette Tammik ja Vlada Kubassova jäid hooajaga rahule, siis Eneli Kutter ja Kristina Bannikova kogemusest ülivõrdes ei räägi. Mis meie mängijatele meeldis ja mis mitte, seda uurisime iga Napoli neliku liikme käest lähemalt.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Napoli naiskonna Facebooki leht

E

elmise aasta suvel siirdus neli Eesti naistekoondise liiget mängima Itaaliasse, tugevuselt kolmandas liigas Serie C-s mängivasse Napoli naiskonda. Mõnel sündis otsus kergemalt, teisel raskemalt. Lisette Tammikul oli pakkumisi ka teiste riikide klubidest ja ta pidi pikalt kaaluma,

44

JALKA JUULI 2019

Eestlannade nelik Napolis (vasakult): Vlada Kubassova, Lisette Tammik, Kristina Bannikova ja Eneli Kutter.

mida teha. Vlada Kubassova ja Kristina Bannikova otsused sündisid samuti raskelt, sest Kubassova oli juba astunud ülikooli õppima, Bannikova aga vedas Pärnus lastele mõeldud spordiklubi. Eneli Kutter oli juba mõnda aega kiiganud piiri taha ja tema otsus tuli lihtsalt.

Tammiku ja Bannikova sõnul oli eestlaste kinnisema mentaliteedi tõttu kohati keeruline harjuda ülevoolavate ja ülisõbralike itaallastega, ent kõik neli Napoli naist kinnitasid, et teiste eestlannade kohalolu aitas olukorda lihtsamaks muuta. „Raske oli harjuda organiseerimatusega ja suhtumisega kokkulepetesse,“ selgitas Kutter. „Mitmekesi oli kindlasti lihtsam asju ajada ja ennast kuuldavaks teha.“

Treeningud said kriitikat

Peale kohaliku elu tuli eestlannadel harjuda ka uue naiskonna treeningutega. Napolis pöörati vähe tähelepanu individuaalsele lähenemisele.

NAISED ega mentaalselt. Kui oled vaimselt väsinud, annab „Eestis jagasid treenerid koormust väga hästi, aga Itaalias tundus kohati, et treener ei mõelnud ka keha järele.“ sellele, et kui mõni mängija oli eelmisel päeval Kutter, kes maadles lõppenud hooajal vigasmänginud 90 minutit ja mõni pingil olnud, siis tustega, tõi omakorda välja sellega seotud mured: võiks nende treeningukoormus olla erinev,“ nen„Kõige raskem oli hakkama saada vigastustega tis Tammik. Kubassova lisas, et kuigi kohapeal oli ja nendest taastuda, kuna Napoli meditsiiniline koormuste ühekülgsus probleem, siis tagantjäpersonal ei osanud mind aidata ja seetõttu oli rele ta seda väga suureks miinuseks siiski ei pea. see hooaeg minu jaoks nii füüsiliselt kui vaimselt Treeningute ülesehituse suhtes jäid eestlannad väga valulik. Olen tänulik Eesti Jalgpalli Liidule, eriarvamusele. kes võimaldas mul Eestis spetsialistide toel oma „Mulle tõesti meeldis treeningute ülesehitus: vigastustega tegeleda.“ sealne jalgpall on väga sarnane Hispaania jalgpalliga ehk palju tahetakse palli hoida ja söötu Uued positsioonid ja fännide suur huvi jagada – see mulle sobis,“ rääkis Tammik. Kutteri Tugevuselt kolmandas liigas mängides võitis Nasõnul oli hooajasiseste trennide intensiivsus küll poli oma alagrupi 61 punktiga. Kuigi lähimate konsuurem kui Eestis, kuid puudus piisav kurentidega olid punktivahed väikesed, vaheldus. ei saanud näiteks alagrupi viimane Po„Oli keeruline harjuda treeningute tenza hooaja jooksul ühtegi silma pähe. ühekülgsuse ja selle klubi treeninguTammiku sõnul oli iga mäng proovikivi. metoodikaga,“ sõnas Kutter. „Igas trenSelles mängisid rolli ka tingimused, sest nis tehtavad harjutused olid kogu hooSerie C-s sai näha ka selliseid väljakuid, MÖLL ITAALIA STIILIS aja vältel enamasti samad, tegemist oli kus mängida polnud sugugi lust ja lille„Sinist tossu ajavad sigdrillidega ja mängulisi harjutusi kasutati naalraketid pandi põlema, pidu. väga harva.“ Alagrupi võit tähendas Napolile seda, Hooaja jooksul koges Napoli nelik ka mängijad ronisid mööda et neil avanes võimalus mängida kõrgeerinevaid probleeme ja raskusi. Kubasväljakut piiravat aeda üles male tõusmise ehk Serie B koha peale. sova meenutas, et kui alguses oli uue fännide poole ja kogu varu- Eestlannade koduklubi kohtus otsustanaiskonna hooajaeelse treeninglaagriga vas mängus Novese naiskonnaga, keda liituda lihtne, sest eestlannad ühinesid mängijate pink jooksis alati võideti 1 : 0. Hooajale tagasi vaadates tõi Napoliga poole Eesti hooaja pealt ja olid väljakule tähistama.“ Tammik just selle kohtumise välja kui seega juba vormis, siis hooaja lõpu poole kõige eredama mälestuse. läks olukord keerulisemaks. „Mul oli selleks ajaks kaks hooaega seljataga ja „Kuna tegin sisuliselt kaks hooaega järjest – selles mängus oli kõik mängus,“ meenutas Tamühe Eestis ja teise kohe otsa Itaalias –, siis koormik. „Kui see võit tuli, siis olid rõõmupisarad ja mus oli suur ja jalgpalli mängimise isu kadus ära,“ pingelangus, väga palju emotsioone!“ ütles Kubassova. Ka Bannikova ja Tammik kinniÜlejäänud eestlannad rõhutasid samuti, et Setasid kui ühest suust, et suure füüsilise koormuse rie B-sse kerkimine oli võistkondlikult suur saatõttu muutus hooaja lõpp keeruliseks. vutus, millega võib väga rahule jääda. Oma hoo„Tundsin, et panin robotsüsteemi peale ja lihtaegadele andsid meie koondislased aga erinevaid salt tegin trenni; jalgpallist ei tundnud ma enam hinnanguid. Tammik, kes lõi Napoli eest 28 väranii suurt rõõmu,“ rääkis Bannikova. Tammik lisas: vat, jäi võõrsil veedetud hooajaga rahule. „Oli päevi, kus ma enam ei jaksanud ei füüsiliselt „Arvasin, et üks minu ülesanne ongi skoorida, aga et neid väravaid nii palju tuli – see oli üllatus,“ rääkis Tammik. „Aga see oli raske töö vili ja võin öelda, et lõppenud hooajal ma ületasin ennast.“ Kaks vs. kaks Kubassova jäi võistkondlikus plaanis hooajaga Kõik neli Napoli eestlannat rääkisid, et kuigi esialgu tegi nii rahule, kuid tundis, et tema isiklik panus ei vaspaljude kaasmaalannadega uues klubis viibimine harjumise tanud võimetele: „Eestis mängisin ründajana, aga lihtsamaks, siis laias laastus neljakesi väga palju aega koos Napoli treener kasutas mind keskpoolkaitsjana. ei veedetud. Lisette Tammik selgitas, et kuigi elati koos ühes Mulle meeldis seal mängida, aga tundsin, et olekkorteris, veetis tema rohkem aega Vlada Kubassovaga, kellesin saanud rohkem panustada.“ ga ta oli juba varem hea sõbranna, ja samuti hoidsid omavahel rohkem kokku head sõbrannad Eneli Kutter ja Kristina Uuel positsioonil pidi mängima ka Bannikova, Bannikova. kes tavapäraselt ründaja kohalt saadeti kaitsesse.

Ka treeningutel ei olnud nii, et eestlannad oleksid neljakesi Tänu uue positsiooni õppimisele oli tal piisavalt kampa hoidnud. Bannikova meenutas, et juba hooajaeelses motivatsiooni, et end arendada ja uuel kohal võilaagris pandi meie koondislased elama koos itaallannadega malikult vähe vigu teha. ja see aitas neil hästi võistkonda sisse elada. Kutter lisas, et tänu tihedale suhtlusele teiste tiimikaaslastega said eestlan„Sain juurde agressiivsust ja kaitsemängija nad ka üsna kiirelt kohaliku keele suhu. tarkust. Eestis pigem peljatakse füüsilist kontakti ja rohkem sutsatakse jalgadega, mitte ei min2019 JUULI JALKA

45

NAISED

28

1:0

Teesklemine

väravat lõi kõige resultatiivsema eestlannana Napoli eest Lisette Tammik.

võitsid eestlannad üleminekumängu, mille järel kerkiti Serie B-sse.

oli Kristina Bannikova sõnul Itaalias oluliselt suurem probleem kui Eestis.

da nii palju kellelegi õlg õla kõrval keha panema,“ võrdles ta Itaalia ja Eesti vutti. Bannikova tõdes, et kõik ei olnud üdini tore: „Kuna minu elus on tähtsal kohal perekond ja lähedased sõbrad, siis sain Napolis aru, et professionaalina ei ole ainult treenimine ja mängimine minu jaoks, kuigi süda on rahul, et sain selle kogemuse.“ Mitme eestlanna jutust jäid kõlama positiivsed kogemused pealtvaatajate huviga. Tammik meenutas, et hooaja arenedes hakkasid tänaval vastu tulevad inimesed teda ära tundma ja taheti ka pilti teha. „Ühel korral käisin arsti juures, ta tundis mu ära ja tahtis samuti pilti teha!“ rääkis Tammik huvitavast juhtumist. Kutter meenutas omakorda seda, kuidas ta nägi esimest korda, kuidas klubijalgpallis fännatakse tõeliselt naistevõistkondi. „Väga erinev oli ka see, kuidas mängijad ja võistkonnad alati koos väravaid tähistasid, ja meeletu möll, mis riietusruumis peale võidukaid mänge käima läks,“ rääkis Kutter. Ta meenutas veel üht eriti eredat kohtumist Roomas. Napoli vastaseks oli Grifone, keda peeti eestlannade koduklubi peamiseks rivaaliks liigas. Naiskonnale olid oma toetust avaldamas nii Napoli president

46

JALKA JUULI 2019

kui ka teised klubijuhid, kes enne avavilet naisi väljakul kätlemas käisid. Suurte panustega mängu võitis Napoli 5 : 0. „See emotsioon, millega me selles mängus koos fännidega väravaid tähistasime, oli ülivinge: sinist tossu ajavad signaalraketid pandi põlema, mängijad ronisid mööda väljakut piiravat aeda üles fännide poole ja kogu varumängijate pink jooksis alati väljakule tähistama,“ meenutas Kutter.

Neljast jätkab kaks

Kuigi kõik neli kannavad ka Eesti koondise sinist särki, on nad siin siiski Napoli sinises treeningul (vasakult): Vlada Kubassova, Lisette Tammik, Kristina Bannikova ja Eneli Kutter.

Foto: Vahur Vahtramäe

Nüüdseks on nelja eestlanna ühine hooaeg Napolis lõppenud ja kõik neist ei jätka Itaalias. Napoliga peaksid jätkama Tammik ja Kubassova, kes pidasid uuele hooajale ette vaadates pikalt aru. „Rääkisime Lisettega sellest juba siis, kui hooaeg alles käis,“ sõnas Kubassova. „Pidasime pikalt aru ja otsustasime jätkata. Ootame senimaani lepinguid, nii et kõik veel 100% kindel pole, aga tahaksime Napolis jätkata.“ Vigastuste küüsis olnud Kutter käis juunikuus operatsioonil ja eelmise hooaja koduklubis ta jätkata ei soovinud. Bannikova on tagasi Pärnus, kus ta asub taas mängima Pärnu JK eest.

Rasmus Raidla

P

remium liiga osakonna kommunikatsioonispetsialist Rasmus Raidla koostas oma unistuste võistkonna nii vutimeestest kui ka teiste elualade tuntud inimestest ja esindatud on nii ajakirjanikud, muusikud kui ka jalgpallurid.



Ain Tammus

Praegune Levadia väravavahtide treener ja kolmekordne internatsionaal, kes mulle seitsme-kaheksa-aastaselt esimesed jalgpallitõed õpetas ja ka praegu minu III liiga koduklubi Hella Hunti juhendab. Oleks huvitav meest ka päriselt tõrjetööd tegemas näha.

MINU 11



THIERRY HENRY

  

HANK MOODY

HENDRIK OSULA

MIHKEL RAUD



Mihkel Raud

Mees nagu orkester. Olles huviga läbi lugenud kõik tema kirjutatud raamatud, olen kindel, et multitalendina ei jääks ta hätta ka vutiplatsil ning oleks meie tiimis see, kes vajadusel vastaseid krõbedamate sõnadega kostitab.



Andres Vaher

Mees, kes mulle kunagi suuremas meediamajas esimese võimaluse andis, oskaks meie tiimi ebaedu korral ka kriitilisi küsimusi küsida. Ajakirjanike jalgpallitiimi FC Cosmose mängudest meenub, et Andres võiks äärekaitses edukalt hakkama saada küll.



Rasmus Raidla

Oleks patt ise mitte platsile joosta. Äkki tuleks isegi mõni tsenderdus välja ja siis oleks uhke

TOM-OLAF UR B EHK REKET

CAFU

tunne öelda, et oled näiteks Henryle väravasöödu andnud.



Konstantin Vassiljev

Et parem äär minu tõttu päris läbikäiguhoov ei oleks, on siia positsioonile vaja suure töövõimega meest, ja kuna 2002. aasta MM oli mulle esimene suurturniir, mida täispikkuses vaadata õnnestus, siis oleks au jagada äärt mehega, kes selle turniiri lõpetuseks karika pea kohale tõstis.

Nagu mees isegi laulab, siis „poiss on 210 suurepärases füüsi-vormis“, nii et pikkusega peaks ta iga palli kastist puhtaks lööma. Suurepärane sõnaseadmisoskus aitaks pärast mängu ka igasuguse kaotuse ilusaks rääkida.



RASMUS RAIDLA

AIN TAMMUS

Cafu

Tom-Olaf Urb ehk Reket

KONSTANTIN VASSILJEV

RONIN

    

ANDRES VAHER





IVAN O’KONNEL-B

Eesti mõistes fenomenaalne mängumees, kellele omaseid kauglööke ei ole mul õnnestunud kellegi teise jalast näha.



Hendrik Osula

Foto: Oliver Tsupsman

Selline koosseis oleks vaja fotograafilgi jäädvustada. Keskväli oleks ka hea koht, kust saada ainulaadseid kaadreid tulisest vutimängust.



Hank Moody

David Duchovny kehastatud peategelane seriaalist „Californication“, mis on ainus sari, mille olen algusest lõpuni ära vaadanud kolm-neli korda. Hank Moody tegelaskuju põhimõtted pakkusid mulle teismeeas palju mõtteainet.



Thierry Henry

Kuigi üleliia palju jalgpalli-iidoleid mul lapsepõlves polnud, oli üks mängija, kes hinge pugeda suutis: Londoni Arsenali legendaarne number 14, mispärast oli temanimeline särk ka üks esimesi, mis lapsepõlves Kadaka turult tee minu riidekappi leidis.

Ivan O’Konnel-Bronin

Kunagi mängisime sõbraga mängu „FIFA 98: Road to World Cup“, üritades Eesti koondist viia MM-tiitlini. Alati lõppes teekond hiljemalt veerandfinaalis. Aga suutsime Eestisse tuua parima väravaküti tiitli Ivan O’Konnel-Broninina, kes jättis käärlöökväravatega seljataha ka sellised suurnimed nagu Rivaldo või Pep Guardiola.

2019 JUULI JALKA

47

MAAILM

Napoli jumal jookseb väljakule.

Napoli jumal, kes valitses maailma Tõenäoliselt on just tema maailma kõigi aegade parim jalgpallur. Parem Pelest, Cruyffist, Messist, Cristiano Ronaldost ja kõigist teistest. Keegi teine ei suutnud üksinda tassida koondist ega klubi kõrgete tiitliteni ja seda visuaalselt niivõrd ahhetamapaneva mänguga. Alates 5. juulist on tema suurusest võimalik aimu saada Eesti kinodesse jõudvast Asif Kapadia vändatud filmist „Diego Maradona“.

Tekst: Indrek Schwede | Fotod: Hea Film

T

ehniliste viperuste tõttu olen saanud seda filmi vaadata vaid esimesed 45 ja viimased viis minutit, aga algusest peale polnudki mu eesmärk kirjutada arvustust. Sihiks oli saada filmist tõuge, et kirjutada eelmise sajandi ühest vastuolulisemast ja ilmselt kõigi aegade parimast jalgpallurist.

48

JALKA JUULI 2019

Oluliste auhindadega pärjatud režissöör Asif Kapadia („Senna“, 2010, F1 piloodist Ayrton Sennast; „Amy“, 2015, lauljatar Amy Winehouse’ist) ja tema meeskond vaatasid läbi 500 tundi avalikkusele seni tundmatut filmimaterjali, sealhulgas Maradona oma arhiivi. Hulga materjali oli kogunud produtsent Paul Martin, kes oligi filmi idee taga. Väga väärtuslikke kaadreid saadi Maradona eluaegselt sõbralt ja esimeselt agendilt Jorge Cyterszpilerilt, kes palkas juba 1980. aastate alguses kaks kaamerameest, et dokumenteerida Maradona elu. Nii filmiti sadu tunde Maradona tegemisi alates hooajast 1981/1982 kuni tema Napoli aastateni, kuni Maradona loobus Cyterszpileri teenetest.

Filmimeeskond pääses ligi ka Maradona endisele abikaasale Claudia Villafanele, kes oli seni keeldunud osalemast mistahes Maradonaga seotud projektides, ning sai temalt samuti filmimaterjali. Kuus kuud pidid nad aga moosima Cristiana Sinagrat, kellega on Maradonal ühine poeg, keda superstaar aastakümneid maha salgas.

MAAILM

500 tundi

Iglesia Maradoniana

Diego Costa

avalikkusele seni tundmatut filmimaterjali vaatas läbi filmi teinud meeskond.

ehk Maradona kirik on religioon, mis loodi 1998. aastal ja millel on ligi 200 000 liiget, kelle ajaarvestus algab Maradona sünniaastaga (1960).

sai oma Brasiilia vanematelt eesnime Maradona järgi, hoolimata sellest, et Brasiilia ja Argentiina on jalgpallis suurrivaalid.

Väärtuslikke kaadreid saadi ka Napoli ultrate juhilt Gennaro Montuorilt, kes suhtles Maradonaga lähedalt ja viibis muu hulgas meeskonna riietusruumis, kui 1987. aastal võideti Itaalia meistritiitel.

Tänu nendele varastele kaadritele hõlmab film sisuliselt kogu Maradona elu: lapsepõlv, maailmarekordiliste üleminekutasudega klubivahetused (Boca Juniorsist Barcelonasse ja sealt Napolisse), neljade MM-võistluste kogu dramaatika (käega löödud ja imelise triblingu tulemusena löödud väravad inglastele, diskvalifitseerimine dopingu tarvitamise pärast jpm), eraelu ja muidugi tema hullumeelne Napoli-periood, mis kätkes ka sidemeid kohaliku maffiaga.

Napoli oli erakordne valik. Ta saabus meeskonda, mis polnud võitnud ainsatki Itaalia meistritiitlit ja oli eelmisel hooajal meistrisarja 16 satsi seas 12. kohal. See oli keskpärane meeskond sellel hetkel maailma kõige tugevamas liigas Serie A-s.

Maradona esimesel hooajal (1984/1985) tõusis meeskond kaheksandaks. Veel aastake hiljem kolmandaks ning krooniti 1987. aastal Itaalia meistriks. Järgneval kahel aastal oldi teised ja 1990. aastal jälle meistrid.

Mõeldes maailma kõige suuremate meistrite peale, on raske ette kujutada, kes neist suutnuks Napoli-suguse keskpärase meeskonna tassida sisuliselt üksinda maailma tugevaima liiga meistriks. Seda sai teha üksnes keskväljamängija ja seepärast langevad jalgpallikuningaks peetav Pele ja Cristiano Ronaldo kohe välja – nad saanuks liiga vähe palli. Johan Cruyff? Aga tema tugevus seisnes heas mängujuhtimises, mis tähendas, et ka kaaslased pidid olema tasemel. Mis kasu on

Filmi toimetaja Chris King tööhoos.

Filmi Eesti esilinastuse päeval, 5. juulil saab täpselt 35 aastat päevast, mil Maradona liitus Napoliga ja tõusis jumala staatusesse.

headest söötudest keskväljakul, kui edasine rünnak ikkagi takerdub? Alfredo di Stefano? Võibolla.

Aga temagi mängis Madridi Realis ja samamoodi nagu teiste staaride puhul puudub meil võrdlusmaterjal selle kohta, mida suutnuks mees keskpärases klubis. Lionel Messi? Olukorras, kus ta on terve elu mänginud Barcelonas ehk parimatest parimate keskel, puudub igasugune ettekujutus, kuidas saaks ta hakkama teistsuguses keskkonnas. (Tehkem mõtteeksperiment ja kujutlegem, et Messi siirdub sügisel näiteks Crystal Palace’i, Udinesesse või Mainzi – kõik tänavu oma riigi 12. meeskonnad. Superstaare juurde ei osteta. Kas kolme aastaga meistriks?)

Sama kehtib koondisejalgpallis. Maradona kohta võime kujundlikus keeles öelda, et 1986. aasta MM-tiitli võitis ta Argentiinale üksi. Pele panus Brasiilia kolme MM-tiitlisse oli kindlasti väiksem. Cruyffi ja Messi tee peatus finaalis.

Napoli jumal

Kuid tagasi Napoli juurde. See linn ja selle jalgpallihullus üllatas isegi Maradonat, kes tõdes: see on linn, mis elab pühapäevast pühapäevani (mänguvoorust mänguvooruni). Itaalia jalgpallis võimendus riigi rikka põhjaosa ja vaese lõuna konflikt.

Eriti terav oli vastasseis väljakul eduka Torino Juventusega. Põhjas võeti Napolit vastu mõnitavate tribüüniloosungitega, milles nimetati lõunast pärit inimesi alaarenenuks. Sooviti, et Vesuuvi vulkaan uuesti purskaks ja Napoli linna enda alla mataks, napollasi tervitati tsivilisatsiooni saabumise puhul ja filmis kõlas ka üleskutse „peske end tulega!“.

Maradona maandus keset armastust ja vihkamist.

2019 JUULI JALKA

49

MAAILM

Kahe esimese hooajaga teenis klubi piletimüügist rohkem kui varasema 24-ga kokku. Kui Napoli koos Maradonaga Juventusest jagu sai, minestas tribüünil viis inimest ja kaks said südameataki.

Napoli oli tõusnud ja jõukale põhjale koha kätte näidanud. 10. mail 1987 kohtus Napoli Fiorentinaga ning vajas tiitlivõiduks vähemalt viiki. Mängu ajal oli linn vaikne nagu haud. Antropoloog Amalia Signorelli kirjutas, et „Euroopa kärarikkaim, ülerahvastatuim ja kõige kaootilisem linn oli mahajäetud“.

Pärast 1 : 1 tulemusega lõppenud matši lakkas linn administratiivselt toimimast. Rahvas valgus tänavatele ja järgnes terve nädala kestev karneval.

Järgmisel päeval ei läinud keegi tööle. Sellist rõõmupidu polnud linlased kogenud pärast II maailmasõja lõppu. Liiklus peatati ja inimesed tantsisid blokeeritud busside katustel. Kõikjal Napoli lipud ja laul. Suur täispuhutav võidukarikas kinnitati Dante monumendile. Inimesed korraldasid tänavatele tõstetud laudade taga spontaanseid piknikke, milles võis osaleda iga mööduja. Linlaste vahelt olid kadunud vanuse ja ühiskondliku staatuse põhjal tekkinud piirid. Linna surnuaiale oli kellegi käsi maalinud teksti: „Te ei tea, millest te ilma jääte!“ John Foot kirjutab raamatus „Calcio. Itaalia jalgpalli ajalugu“: „Napoli võit oli võimalus kätte maksta selle eest, et linna oli aastaid käsitletud kui vaeste linna, mis on täis varganägusid.“ Korraldati teatraalseid Põhja-Itaalia tippklubide matuseid. Maradona ajastul anti tuhandetele lastele tema nimi (tüdrukute puhul Diega) ja ühes regioonis oli see hulk koguni neljandik vastsündinuist. Lapsevanemad palusid temalt kollektiivselt õnnistust ja ristiisaks hakkamist. Maradona – kes nimetas end Napoli pojaks ja tiitlivõitu tähtsamaks kui MM-kulda – nimi anti linna tänavatele

50

JALKA JUULI 2019

Kahetunnise filmi jaoks vaadati läbi 500 tundi materjali.

23aastane Maradona saabub Napolisse.

ja asumitele. Majadele ilmusid hiigeljoonistused Maradona kujutisega.

Maradona, kellele see võit võlgneti, tõusis jumala staatusesse. Väidetavalt oli 20 000 kohalike valimiste sedelit rikutud, kuna neile oli kirjutatud „Elagu Maradona!“.

Maradona staatus Napolis oli nii oluline, et kui 1990. aastal kohtusid selles linnas MM-poolfinaalis Itaalia ja Argentiina, söandas ta paluda publiku toetust Argentiinale: „Mind ärritab, et nüüd paluvad kõik Napoli elanikel olla itaallased ja toetada oma rahvusmeeskonda.“ Maradona tuletas napollastele meelde, et neid on igapäevaselt koheldud kui alaväärtuslikke inimesi, ja tõotas veelkordset kättemaksu Napoli eest. Tema üleskutse lõhestas

MAAILM

River Plate’i

Bresti Dinamo

Kokaiinisõltlane

särki ei ole Maradona nõus mingi hinna eest selga panema, sest see on tema Boca Juniorsi suurim konkurent. Pigem on Maradona nõus selga tõmbama Brasiilia särgi.

juhatuse esimees oli Maradona 2018. aastal. Klubi oli Tallinna KSMK ja Spordi vastane NSV Liidu II liigas 1980. aastatel.

oli Maradona aastatel 1984–2004. Uimasteid hakkas ta tarvitama 1983. aastal Barcelonas, kuid Napolis hakkas see mõjutama tema esitusi platsil.

kohalikud fännid. Kuid kõlama jäid siiski sellised fraasid nagu „Diego on meie südametes, Itaalia meie hüüetes“. Ühtlasi vastati Maradonale, et teda küll armastatakse, kuid nende kodumaa on siiski Itaalia. Kui kaamera hümnide ajal üle mängijate nägude libises ja Argentiina hümni ajal vilistati ja hüüti, võis pettunud Maradona huulilt lugeda „Hoorapojad“.

Maradona ja Messi

1986. aasta MMil lõi Maradona veerandfinaalis Inglismaa vastu kaks väravat, mis on tõusnud sümboli tasandile. Kõigepealt käega löödud koll, mida mees ise visalt eitas, kinnitades, et lõi selle „peaga ja Jumala käega“. Selle värava pärast teda vihatakse. Teine tabamus sündis üle poole platsi aset leidnud pika triblingu järel, mida peetakse meistriteoseks. See on diegoal ja sellepärast teda armastatakse. Selle värava üks tabavamaid iseloomustusi pärineb Brian Glanville’ilt, kelle sõnul oli värav „nii ebatavaline, nii romantiline, nagu löönuks selle mõni hoovijalgpalli kangelane“. Kuid Jumala käega löödud värava puhul peab arvestama niinimetatud Falklandi faktorit, nagu Jimmy Burns seda oma raamatus „Jumala käsi.

Diego Maradona elu“ on nimetanud. Argentiina jäi 1982. aastal toimunud Falklandi (Malviini) saarte kümnenädalases sõjas kaotajaks ja Suurbritannia säilitas selle ülemereterritooriumi.

Käega löödud värav oli Maradona kättemaks alandava kaotuse eest. Ja teisest perspektiivist: kes jalgpalluritest üldse tunnistaks üles käega löödud värava?

Rwany Sibaja ja Charles Parrish kirjutavad (Soccer & Society 5/2014), et Argentiina rahvusidentiteedi on loonud 1920. aastate spordiajakirjandus. Maradona sobib erinevalt Di Stefanost ja Messist, kes ei räägi kaasa identiteediloomes, sellesse suurepäraselt. Esiteks on Messi pärit peaaegu keskklassist, teiseks pole ta ilma teinud Argentiina liigas, kolmandaks pole ta suutnud midagi võita koondisega ja neljandaks on tal topeltkodakondsus. Ja kõige tähtsamaks peavad autorid asjaolu, et Messil pole ette näidata dramaatilist lugu, kuidas ühiskonna põhjast tõusta jõukate sekka, tal puudub side töölisklassiga. Messi ei ole pibe.

Pibe tähendab jalgpallis erakordse loomingulisusega siiralt oma tundeid väljendavat ja distsiplineerimatut poisikest, kes ei saa kunagi täiskasvanuks, kes suudab rasketel hetkedel pakkuda ootamatuid, vastaseid naelutavaid ja publikut võluvaid lahendusi. Pibe vastandub kõigele kalkuleeritule ja ratsionaalsele, pibe ei saa olla

1986. aasta maailmameistrina.

kaitsemängija. Pibe olemusse on sisse kirjutatud teatud pahelisus. Argentiina jalgpalli suurim pibe on kahtlemata Maradona, keda argentiinlased tajuvad rahvusliku iseloomu kehastusena. Kui vihkad Maradonat, vihkad iseend.

Aga kes siis ikkagi on maailma kõigi aegade parim jalgpallur (vaata ka kõrvallugu)? Olen ise vaimustunud Johan Cruyffi tegudest 1974. aasta MMil ja veendunud rojalistina tunnistan Pele kuningastaatust, aga pean iseendale tunnistama, et parim on vist ikkagi Maradona. Seletus on suuresti eelnevas tekstis kirjas.

Linastuv film on kindlasti kasulik vaadata ka neil vutihuvilistel, kelle kangelased on nende nooruse tõttu kujundanud tänapäev. Maradonast võib saada jumal nendegi silmis.

20. sajandi parim mängija FIFA tegi sajandivahetusel internetihääletuse 20. sajandi parima selgitamiseks. Maradona kogus 53,5 protsenti häältest ja Pele teisena 18,53%. Olgu selle vahekorraga kuidas on, aga tulemuste nihestatust näitas neile järgnenute rida: Eusebio, Roberto Baggio, Romario, Marco Van Basten. Nimekiri oli selgelt kaasaja poole kaldu. FIFA otsustas seepeale teha küsitluse oma ametnike, ajakirjanike ja treenerite vahel ning sai järjestuseks tunduvalt adekvaatsema: Pele 72,75, di Stefano 9,75, Maradona 6, Franz Beckenbauer 2,5 ning Cruyff ja George Best 2%.

Rahvusvahelise jalgpalliajaloo ja -statistika liidu küsitlus oma liikmete vahel andis tulemuseks järgmise: Pele 1705, Cruyff 1303, Beckenbauer 1228, Maradona 1215, di Stefano 1214, Ferenc Puskas 810.

2019 JUULI JALKA

51

RANNAJALGPALL

Rannakoondis

jahib kolme samba abil kulda Sel aastal täitub Eesti rannajalgpalli koondisel 12 tegutsemisaastat. Sellele ajale vaatab tagasi koduse rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kask. Ta usub, et Eesti plaan ehk kulla jahtimine on endiselt toimiv idee ja see peaks lähiaastatel täituma tänu kolmele alussambale, millele plaan toetub.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Lea Weil

E

Marmor. Kuigi mullu tegi Eesti rahvusmeeskond oma viimaste aastate kõige kehvema hooaja, ei suhtu Kask sellesse liiga dramaatiliselt. Ta selgitas, et endise koondisemängijana võis Marmor küll koondise toimimise mehhanismidega hästi kursis olla, kuid peatreeneritöö on hoopis midagi muud kui mängija ülesanded. „Usun, et eelmisel aastal sai Marmor oma esimesed õppetunnid kätte ja sel aastal on ta treenerina juba küps,“ avaldas Kask lootust.

Kolm sammast

Kask on entusiastlik ka Eesti koondise tuleviku suhtes. „Meie hunting the gold’i (kullajahtimise) plaan on endiselt elus,“ sõnas Kask. Eesti tulevane edulugu peaks tema sõnul rajanema kolmel sambal. Esimene oluline lüli on sisetingimused, mis paranevad Eestis oluliselt 2020. aastal, mil Õismäel avatakse sisehall. „Kui see juhtub, siis pole võimalust, et me ei pääse A-divisjoni!“ usub Kask, et õigete tingimuste puhul astub Eesti esindus suure sammu edasi.

Teine edu alussammas on Kase sõnul teadmised. Eesti pallimängualadel on Hindeks 3+ sageli arutletud teemadel, kas meil enKask vaatas senisele 12 aastale tagasi ja dal on piisavalt tippspetsialiste, kes suunentis, et edukaid etteasteid on tehtud daksid võistkonnad tippu viia, või oleks korralikult. Ta meenutas, et Haavistu käe VÄRAVAVAHTIDE selleks vaja välismaiste ekspertide abi. all ehk vahemikus 2008–2013 tegi meie Kask sõnas, et rannavutis on juba mõnda koondis tubli arengu ja 2014. aastaks oli PROBLEEM: aega vaadatud Eestist väljapoole ja ühe Eesti rannavutimaailmas arvestatav jõud, „Seda annaks lahendaasjatundjana on leitud ka hea abimees, kelle vastu ei eeldatud lihtsaid mänge. da sellega, kui kohalikud kelleks on Šveitsi koondise praegune „Sellele aitas kaasa asjaolu, et alates treenerid teeksid rohkem peatreener Angelo Schirinzi. 46aastane 2003. aastast oli meil toimiv meistriliiga, kus mängijad said praktikat, ja tänu selleskautimistööd ja kutsuksid šveitslane on oma koduriigi rahvusmeesle oli koondiseringi valik korralik,“ selgitas mängijaid rannaliigadesse konna viinud korduvalt MMile ja 2013. aastal palgati ta MMi võõrustanud Tahiti Kask. Ka Tõnsbergi juhendatud hooajal mängima.“ esinduse juhendajaks. Schirinzi viis Tahiehk 2014. aastal näitasid eestlased head ti koguni poolfinaali, kus tuli lõpuks alla mängu, ent kui 2015. aastaks sai Eesti vanduda rannavuti valitsejatele brasiillastele. euroliiga superfinaali korraldamise õiguse, leiti, et Kask selgitas, et endisel mängijal ja nüüdseks meie rahvustiim vajab sildtreeneri asemel tõsisehinnatud treeneril on tema ja Eesti koondisemat juhendajat. Ettepanek tehti Rando Rannale, kes ga head suhted juba 2009. aastast. Peale ühiste oli Kase sõnul tagantjärele ainuõige valik. Seda näilaagrite ja omavahel peetud mängude on Schitavad ka tulemused: nii 2015. kui ka 2017. aastal jõurinzi jälginud ka eestlaste tegemisi ja tunneb dis Eesti koondis euroliiga B-divisjoni finaali, mille meie mängijaid hästi. Kuigi Schirinzi ei ole tahtvõit oleks tähendanud kohta euroliiga A-divisjonis nud oma muude töökohustuste tõttu asuda Eesehk Euroopa 12 parema meeskonna hulgas. ti meeskonna peatreeneriks, on ta nõus jagama Paraku ei suudetud kummalgi aastal finaaoma teadmisi, mis võiksid Eesti lõpuks järgmisele li võita. Kask selgitas, et pärast 2017. aasta hootasemele aidata. aega tahtis peatreener Rand aja maha võtta ning „Aga ta loodab meile tõsisemalt appi tulla siis, nii sai koondise uueks peatreeneriks Kristian esti rannajalgpalli koondis moodustati 2007. aastal ja selle esimeseks peatreeneriks oli Fredo Getulio Aurelio. Aasta hiljem võttis rahvusmeeskonna juhendamise üle Kert Haavistu, kes oli ametis 2013. aasta lõpuni. Järgmine peatreener, keda Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask nimetas sildtreeneriks, oli Reigo Tõnsberg, kellelt võttis 2015. aastal juhendamise üle Rando Rand. Mullu asus koondise etteotsa Kristian Marmor.

52

JALKA JUULI 2019

kui Eestis on korralik sisehall,“ selgitas Kask. „Ta ei taha teha ainult loenguid, vaid viia läbi treeninguid ja seda just talvisel ajal, kui peamiselt eduks põhja laotakse.“ Lisaks tingimustele ja teadmistele vajab Eesti ka kolmandat edusammast ja Kase sõnul on selleks sisemise põlemisega püsivad mängijad ja kohalikud treenerid. Sama momendi tõi välja ka Schirinzi, kelle sõnul ei piisa ainult mõne entusiasti panusest, vaid silmad peavad põlema kõigil, kes koondise eest mängivad või seda kõrvalt juhendavad. „Eesti mängijad on andekad, aga jalgpallis ei piisa kunagi ainult talendist: on vaja teha palju tööd,“ rääkis Schirinzi. „Šveitsi koondisega teeme trenni 365 päeva aastas. Mängijad ja treenerid, kes on valmis niimoodi panustama, on üks osa puslest, ja see on Eestis praegu puudu.“ Kari-Andri Kask tõi mängijate motivatsiooniprobleemi juures välja veel ühe tahu: Eesti rannakoondise suurim murekoht on suur kaadrivoolavus: „Šveitsi koondises on paljudel mängijatel kirjas rohkem kui 300 mängu, samas kui meie koondise kõige kogenenumaks mängijaks oli Vaiko Tammeväli, kes eelmisel aastal karjääri lõpetas. Talle järgneb viis-kuus meest, kellel on kirjas veidi üle 50 mängu.“ Ta selgitas, et paljuski on kaadrivoolavuse

Eesti koondis.

Esireas vasakult: Priit Mäeorg, Erol Kigaste, Kevin Sooaluste ja Ervin Stüf. Tagareas vasakult: Kristian Marmor, Marko Truusalu, Joosep Juha, Rasmus Munskind, Taavi Tammo ja Markus Lukk.

põhjuseks asjaolu, et amatöörsportlastena mõjutavad koondislaste tegemisi argised mured: töö ja perekond. Kask lisas, et põletav probleem on ka väravavahtide põud, sest enam pole väravavahi roll ainult oma seljatagust kaitsta, vaid tänapäeva rannavutis on puurilukk ka oluline skoorija ja mängija, kellel on võimalus pöörata olukord oma tiimi kasuks juhul, kui kõik väljakumängijad on vastaste poolt kaetud. „Meil ei ole koondises väga suurt valikut, keda väravasse panna, aga seda annaks lahendada sellega, kui kohalikud treenerid teeksid rohkem skautimistööd ja kutsuksid mängijaid rannaliigadesse mängima,“ selgitas Kask, et koondise mängijate ring peab algama kodustest liigadest.

Angelo Schirinzi tõi omakorda välja asjaolu, et korraliku arenguhüppe tegemiseks peab rannakoondisel olema ka korralik seljatagune. „Kui mind kutsuti Tahiti koondise peatreeneriks, anti mulle nii-öelda valge leht ja öeldi, et võin küsida kõike, mida on vaja, et meeskond tippu viia,“ meenutas kogenud treener. „Me mängisime Euroopas väga palju sõprusmänge ja seda on vaja ka Eestil: ei piisa sellest, et hooajal mängida neli-viis mängu, vaid on vaja pidada nii palju kohtumisi, kui võimalik, aga see nõuab raha ja alaliidu toetust.“

13. juulil

3+

12

... mängib Eesti rannajalgpalli koondis Tallinnas Soome ja Läti koondisega. Enne jaanipäeva polnud selge, kas mängima saabub ka Norra koondis.

paneks Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask Eesti rahvusmeeskonnale hindeks senise 12 aasta esituste eest.

aastat tagasi loodi Eesti rannajalgpalli koondis. Eesti meistriliiga loodi neli aastat varem ehk aastal 2003.

2019 JUULI JALKA

53

PIPRATERAD

Foto: Jana Pipar

Klubijalgpalli

pidupäeval jagus lustimist kõigile Maikuu lõpus peetud meeste ja naiste karikafinaalid ei toonud kaasa ainult sportlikku pinget, vaid ka lõbusat meelelahutust, mida jagus festivalialal nii suurtele kui väikestele.

Suur hitt oli loomulikult EJLi maskott siil, kes lastele suurt huvi pakkus.

Väikestel kunstisõpradel oli võimalus toredast päevast endale mälestus joonistada.

54

JALKA JUULI 2019

Traditsiooniliselt oli avatud jalgpalliturg, kus uut kodu otsisid mitme maailmakuulsa klubi meened.

PIPRATERAD

Ka sel aastal toimus penaltilahing, millele oli seekord auhinnad välja pannud A. Le Coq. Kui alagrupimängud ja poolfinaalid peeti Sportland Arenal, siis medalilahingutega koliti A. Le Coq Arenale. Selle aasta võitjaks krooniti Põhja-Tallinna Volta, kes oli parem FC Olympicust. Võidukat Voltat esindasid Aleksei Naariste, Rainer Põld, Daniil Kulagin ja Stefan Põllo. Pika pidupäeva lõpuks said suurimat rõõmu tunda Narva Transi poolehoidjad, sest just nende lemmikmeeskond teenis Tipneri karikafinaalis 2 : 1 võidu!

Penaltilahingu pronksimängust väljus võitjana FC Nõmme United, kes mängis üle JK Piraaja.

2019 JUULI JALKA

55

SOE ULG

Jalgpallipalvus Jalgpall on mulle nagu religioon. Ma kummardan palli ja kohtlen teda nagu Jumalat.

Pele

1.

Ühes hiljutises intervjuus küsiti paavst Franciscuselt, kas Lionel Messi nimetamine Jumalaks on pühaduseteotus. Kõnekas – nagu ilmsesti küsimuspüstitus isegi – oli San Lorenzo fännist püha isa vastus. Rangelt võttes muidugi jumalateotus, aga tegemist on ju pigem igapäevase ja populaarse väljendiga, „teda on väljakul hea vaadata, aga ta ei ole Jumal“.

Jalgpalli ja religiooni (kitsamalt jalgpalli religioosse mõõtme) eritlemine on viimastel kümnenditel olnud nii jalgpalliteoorias kui ka kampsunifilosoofias tähelepanuväärselt sage. Kas jalgpall on religioon? Kas jalgpall on kvaasireligioon? Kuidas külgnevad jalgpall ja uusspirituaalsus, milles on dogmad lõdvemad?

Nende küsimuste püstitamine ei näi olevat siiski ei viljakas ega täpne. Küll aga võiks esiplaanile kerkida küsimus, millised jalgpalli spirituaalsed aspektid põhistavad selle ülemaailmset levikut ja fenomeni. Ja võibolla sedagi, miks on jalgpalliusku inimesi rohkem kui katoliiklasi või moslemeid?

Külgnevusi – iseäranis jalgpallifännide käitumismustris – on organiseeritud religiooniga muidugi palju. Esmalt kinnistab jalgpall kogukondlikku identiteeti, annab turvatunnet, kujundab väärtushinnanguid, liidab inimesi. Ja mis ehk veel märgilisem, seda tehakse koos teistega, teadvused ühenduvad, sulavad kokku – see on jagatud moraalsus. Me elame rangelt tsüklilises ajas – iga nädal tullakse staadionile, iga hooaeg koosneb kindlatest perioodidest, millega kaasnevad kindlad rituaalid. Meenub ka jutuajamine ühe uruguaylasega, kes väitis, et tema perekond lõpetas suhtlemise noorema vennaga, sest too lõhkus perekonna traditsioone ja eelistas Penaroli asemel Nacionali …

Rituaalsed dogmad ja vormid loovad kogukon-

56

JALKA JUULI 2019

nale pinnase, et tulla elu ja kannatustega toime ka järgmise nädalakese. Jalgpall aitab struktureerida elu, korrastada maailma, mõtestada argipäeva, tajuda midagi kõrgemat (ülevamat, üleloomulikku, transtsendentsetki?), meist sõltumatut hoomamatut suuremat loogikat.

Jalgpallifänn järgib kogu elu reegleid, mida nii-öelda tavategelikkuses ei eksisteeri.

No ja rääkimata jalgpalli sõnavarast: usk, pühendumus, palved, ohverdamine, vaimsus, kannatamine, tähistamine. Jalgpallifännide käitumine meenutab religioosseid tseremooniaid: ülistuslaulud, kulunud viisijupid meeskonna toetuseks, kokkulepitud koreograafia. Jalgpall kui midagi religioosset on sisemiselt muidugi paljune ja enamasti võrdlemisi paindlik. See on modernne kõrvalnäht, mille puhul on igaühe kuuluvus erinev, selle reeglid on lihtsad, mispärast pole kogukonda pääseda sugugi keeruline.

Sääraste sarnasuste loetlemine võiks kesta veel pikki lehekülgi.

Ehk peaksime aga hoopis küsima, kas jalgpall muudab meie igapäevaeetikat? Õpetab meid armastama?

Annab arusaama sellest, mis on armastus ja hoolivus? Mis on inimene? Või õpetab jalgpall meid hoopis uskuma? Sest tõepoolest, mitu uurimust on ilmekalt näidanud, et jalgpallifännide seas on religioossete inimeste osakaal suurem kui tavaliselt. Või see kuulus näide, et meessoost fännide abielud kestavad märgatavalt kauem kui mittefännide omad.

Ja kas pole nii, et eestiliku jalgpallikultuuri anomaalsuse põhjuseid võiks otsida just religioonileigusest ja tugevast spirituaalsusest? Näiteks kui Eestis ei peeta oluliseks ühte konkreetset usku, siis ehk just seepärast pole ka lojaalsus ühele klubile tavapärane?

2.

Olgu pealegi. Ajakirjas Vikerkaar hiljuti ilmunud essees pakub staarintellektuaal Alvar Loog välja radikaalsuse astme järgi koostatud jalgpallifanatismi tüpoloogia, mis koosneb 15 tasandist (alustades jalgpallisõpradest ja lõpetades ultratega).

SOE ULG vad tüüpilist kolmesuunalist adressaati. Esmalt Loog kasutab varjamisi mitut spirituaalsusele viion see suunatud eksplitsiitsele adressaadile (oma tavat võrdlust (staadionile minek kui iganädalane meeskonna mängija, kohtunik, vastasmeeskonna palverännak, ülevusmõõde ja võimatus seda keelurjus), seejärel muidugi iseendale (ma näitan, et leliselt artikuleerida, pragmaatilise väärtuse puuma midagi teen, ning kinnistan oma kuuluvust ja dumine jne). Loog peab jalgpalli suurimaks mitteväärtushinnanguid) ja lõpuks muidugi ümbritsereligioosseks mõtteliseks kogukonnaks maailmas, vatele inimestele (need, kes minuga koos rööjalgpallifanatismi aga inimesele üldomaseks. givad, teavad, et ka mina röögin nendega; vasSeega näikse jalgpalli seostamine religiooniga tasmeeskonna fännid on justkui kuulajad, kelle olevat niivõrd juurdunud, et seda ei pane enam kõrvade kaudu toetatakse omasid). tähelegi. Toon Loogi esseest välja aga ühe piEesmärk – muuta maailma. Muuta maailma sut pikema tsitaadi, mis ehk võtab religiooni ja sellega, et midagi välja hääldatakse. Sellega kinjalgpalli külgnevussuhte tuuma võrdlemisi hästi nistatakse väärtushinnanguid, kehtestatakse kokku: „Tõeline armastus on peaaegu alati pime, need tegelikus maailmas. Ja mis veelgi olulisem, armunu ei kalkuleeri eriti. Ja jalgpallifanatism jalgpallifänn peab uskuma, et igal hõikel ja laulul, on kindlasti teatud tüüpi emotsionaalne afektidogmaatilisel käitumisel on mõju. See on palve, seisund – armastus, mis on peaaegu täiesti vaba millega ühelt poolt kinnistatakse oma usku, teisalt romantikast, erootikast, enesearmastusest, enesoovitakse saada teatavat kasu (meeskonna edu). seuhkusest ja omakasust. Ta on suhteliselt isetu, Aeg. Nagu palvetele ja lüürikale omane, valitkuna ei oota ega eelda vastuarmastust. Ja mis seb korraga kaks olevikku: a) väljahääldamisaeg peaasi: jalgpallifanatism on enamasti väga isiklik – igasugune lausung, kõneakt ja viisijupp osutab asi, mille ratsionaalseks seletamiseks või kontrolväljahääldamisele endale; b) üldine aeg limiseks puudub selle „ohvril“ enamasti – kõik laulud ja hõiked evivad tugevat nii soov kui ka suutlikkus.“ hüperboolset mõõdet, oma meeskonTõtt-öelda ei ole ma kindel, kas Alna ühel hetkel toetamine on tegelikult varil on õigus. Aga midagi olemuslikku hoopis laiem seisukohavõtt, ajatu protta kindlasti kirjeldab. Jalgpalliarmastus USK JA JALGPALL sess. meenutab ju kohati suisa armuvalu: Kas pole nii, et eestiliku ratsionaalsuse taandumine, paranoilisus, pisikeste episoodide tähendusjalgpallikultuuri anomaallikkus. Ja veel: ületõlgendusvajadus, suse põhjuseid võiks otsida valu-valu-valu!, pikad magamata ööd Jalgpalli lakkamatu võrdlemine relijust religioonileigusest ja jne. Ja ometi muudab kõik see kuidagi giooniga on küll põnev, aga hakkab juba tugevast spirituaalsusest? võrdlemisi tüütuks muutuma (pealegi õnnelikuks … puudub ju transtsendentne objekt). Ehk Näiteks kui Eestis ei peeta oluliseks ühte konkreetset võiks religioossuse asemel vaatluse alla võtta hoopis meie pärimuse. Platsil toiusku, siis ehk just seepämuv pole tingimata Jumala ja kuradi vaJalgpallifännide käitumise keskmesse rast pole lojaalsus ühe heline võitlus, vaid siin puudub eristus asetaksin siiski palve. Õieti ilmnevad hea ja kurja vahel? tribüünidel paljudele lüürilistele alamklubi vastu tavapärane?

Jalgpallil ja ka jalgpallifanatismil on žanritele omased tunnusjooned (võiks müüdiga nii mõndagi sarnast. Need on võrrelda näiteks matusekõnede, oodikeerukad ja lihtsad struktuurid, kus iga detail on de või hümnidega). Küsin, kuidas ja miks jalgkõigi teistega olemuslikult seotud. Kõik on kõigi pallifännid laulavad ja skandeerivad (muu hulgas ja kõigega läbi põimitud. Jalgpallitõdegi meenuroppuseid). Ja alustaksin sellest, et tegelikult on tab pigem müüdi tõde, mille puhul saab eri elekõik laulud üks ja seesama laul, kõik hõiked trimentide vahel moodustada lõputult loogilisi ja büünidel üks ja seesama hõige. võrdväärseid suhteid (nagu Levi-Strauss väidab).

Performatiivsus. Jalgpallifänni tegevust iselooJa jalgpallilaulus on ju ürgset väge! Selle lihtsus mustab esmalt jõuline enesele osutus. Laulud ja kinnistab keeleliselt maailma müütilist loomist. ühiselt korratavad väljendid ei sisalda kunagi uut Iga laul viitab mingile arhailisele algusele, kõik informatsiooni (kohtunik ju teab, et tema otsus hakkab kogu aeg justkui otsast peale, iga hetk kodumeeskonna fännidele ei meeldi; vastased ju luuakse midagi, mis on alati olemas olnud. teavad, et nad on kodumeeskonna fännide jaoks Aga olgu pealegi. See läheb ilmselt juba liiale. lurjused). Nende sisu ei ole mitte tähendus, vaid Soovitan siiski tribüünidel aeg-ajalt tähelepanesee, et nad on olemas. See on pelk väljahääldaliku pilguga ringi vaadata – ehk on seal rituaale, mine ise. Utreerides võiks isegi öelda, et olemine mille algupära peitub kusagil sügaval meie sügaja lausumine on siin täiesti samad kategooriad. Ja vuses. pole sugugi tavapäratu, et lauldes elame me füüEnne aga tuleb üheskoos palvetada, et siliselt läbi afektiivseid hetki, tõuseme kõrgemale, Manchester Unitedil õnnestub suvine üleminekui igapäev meil seda lubab. kute periood.

Pöördumine. Igasugused laulud ja hõiked evi-

4.

3.

2019 JUULI JALKA

57

KALENDER

Noorte Balti turniir, naiste Balti liiga ning

Levadia–Flora

Juuli alguses lõpeb U17 Balti turniir Lõuna-Eestis ning toimub Levadia– Flora madin. Naiste kalendrit ilmestavad Balti liiga mängud.

Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga, N BL – naiste Balti liiga, BT – Balti turniir.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Esmaspäev, 1. juuli

EL 18.30 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Welco

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna JK Legion – Rakvere JK Tarvas

Kadrioru staadion 19.30 FC Elva – Tallinna FC Flora U21

Elva linnastaadion 19.30 Tallinna FCI Levadia U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Maarjamäe staadion 19.30 Tartu JK Tammeka U21 – Pärnu JK Vaprus

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 18.30 JK Tabasalu – Võru FC Helios

Tabasalu Arena 18.30 Paide Linnameeskond U21 – Keila JK

Paide linnastaadion 19.30 Nõmme Kalju FC U21 – Viimsi JK

Hiiu kunstmurustaadion 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – FC Nõmme United

Sõle kunstmuruväljak 19.30 Vändra JK Vaprus – Pärnu Jalgpalliklubi

Vändra staadion

Teisipäev, 2. juuli

Koondis / Mehed U17 BT 13.00 Eesti–Läti

Võru spordikeskuse staadion 13.00 Leedu–Soome

Tartu Tamme staadion

Neljapäev, 4. juuli

EL 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna JK Legion

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Welco – Pärnu JK Vaprus

Tartu Tamme staadion EL B 19.00 FC Nõmme United – JK Tabasalu

Männiku staadion PL 19.00

19.30

Reede, 5. juuli

Paide Linnameeskond – FC Kuressaare Paide linnastaadion JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC Narva Kreenholmi staadion

Laupäev, 6. juuli

PL 16.00 Tallinna FCI Levadia – Tallinna FC Flora

A. Le Coq Arena

58

JALKA JUULI 2019

19.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka

Viljandi linnastaadion EL 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – FC Elva

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev U21

Rakvere linnastaadion EL B 19.00 Keila JK – Nõmme Kalju FC U21

Keila staadioni muruväljak 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Paide Linnameeskond U21

Pärnu rannastaadion 19.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Vändra JK Vaprus

Sõle kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Võru FC Helios

Viimsi KK staadion PL 19.00

EL 19.00

Pühapäev, 7. juuli JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FCI Levadia U21 Lilleküla harjutusväljak I

Laupäev, 13. juuli

Naised BL 15.00 Tallinna FC Flora – FK Dinamo Riga

Lilleküla harjutusväljak I

Pühapäev, 14. juuli

Naised BL 16.00 Pärnu JK – Rigas FS

Pärnu rannastaadion EL 19.00

19.00

Neljapäev, 18. juuli FC Elva – Tartu JK Welco Elva linnastaadion Pärnu JK Vaprus – Kohtla-Järve JK Järve Pärnu rannastaadion

Reede, 19. juuli

PL 19.30 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion

Laupäev, 20. juuli

PL 16.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Tamme staadion

EL 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas

Lilleküla harjutusväljak I 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tallinna JK Legion

Maarjamäe staadion EL B 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – FC Nõmme United

Paide linnastaadion 19.00 Võru FC Helios – Põhja-Tallinna JK Volta

Võru spordikeskuse staadion Naised ML 13.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN –

JK Tallinna Kalev

Viljandi kunstmuruväljak 14.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Flora

Tilsi staadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Saku Sporting

Kambja staadion PL 16.00

19.00

19.00

EL 19.00

Pühapäev, 21. juuli JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik Narva Kreenholmi staadion FC Kuressaare – Tallinna FCI Levadia Kuressaare linnastaadion Tallinna FC Flora – Maardu Linnameeskond A. Le Coq Arena JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Tammeka U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Esmaspäev, 22. juuli

EL B 19.00 Keila JK – Viimsi JK

Keila staadioni muruväljak 19.30 JK Tabasalu – Pärnu Jalgpalliklubi

Tabasalu Arena

Teisipäev, 23. juuli

Naised ML 19.00 Pärnu JK – JK Tallinna Kalev

Pärnu rannastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – JK Tulevik ja Suure-Jaani

Unitedi ÜN

Lilleküla harjutusväljak I

KALENDER Neljapäev, 25. juuli

EL 19.00 Rakvere JK Tarvas – Kohtla-Järve JK Järve

Rakvere linnastaadion

Reede, 26. juuli

PL 19.30 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion EL 19.00 Tallinna JK Legion – JK Tallinna Kalev U21

Kadrioru staadion 19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U21

Tartu Tamme staadion EL B 19.00 Viimsi JK – Põhja-Tallinna JK Volta

Viimsi KK staadion

Laupäev, 27. juuli PL 16.00 Maardu Linnameeskond – JK Narva Trans

Maardu linnastaadion EL 19.00 FC Elva – Pärnu JK Vaprus

Elva linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FCI Levadia U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – FC Nõmme United

Pärnu rannastaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Keila JK

Vändra staadion 19.00 Võru FC Helios – Paide Linnameeskond U21

Võru spordikeskuse staadion

Naised ML 14.00 Tartu SK 10 Premium – Põlva FC Lootos

Kambja staadion 18.00 Saku Sporting – Tartu JK Tammeka

Saku staadion

Pühapäev, 28. juuli

ML 19.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FCI Levadia

Viljandi linnastaadion

Esmaspäev, 29. juuli 19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Kuressaare linnastaadion EL B 19.30 JK Tabasalu – Nõmme Kalju FC U21

Tabasalu Arena

Eesti kõige valusamat vastasseisu saab näha 6. juulil. Pildil Gert Kams (vasakul) ja Mark Oliver Roosnupp.

Foto: Lembit Peegel

2019 JUULI JALKA

59

LÕPULUGU

Saarte mängud on saarlastele auasi Aastaid on Saaremaa jalgpallikoondis osalenud maailma saartele mõeldud saarte mängudel, kus käimine on auasi. Saarlased Pelle Pohlak ja Sander Laht selgitasid, et suur spordipidu tekitab üleva meeleolu ja ka sportlikus mõttes käiakse seal tulemust tegemas, mitte niisama puhkamas.

Laht meenutas omakorda viimati Gotlandil peetud mänge, kus läbi vanalinna toimus rongkäik. Tema sõnul meenutas see justkui laulupeo rongkäiku ja andis tõelise suurvõistluse tunde.

Huvitavamatest kogemustest meenutas Kuressaare mängumees 2009. aastat Ahvenamaal, kus jalgpallurid elasid omapärastes oludes. „Kõik teised saarte mängudel osalejad ööbisid Mariehamni linnas koolides, aga meid majutati maal sibulapõldude vahel kämpingutes,“ naeris Laht.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu Kuigi saarte mängud peetakse suvisel ajal, mis on jalgpalluritele üks vähene võimalus natukenegi puhata, ei näe Laht ega Pohlak suurt probleeaarte mänge, mis on mõeldud väikeste saarmi selles, et peetakse lisamänge. Laht selgitas, et te sportlastele, on korraldatud alates 1985. kui Saaremaa esindus viimati 2017. aastal saarte aastast. Võistlused toimuvad igal paaritul aasmängudel käis, kuulus Kuressaare meeskond tal ja Eestit esindav Saaremaa osales esimest koresiliiga koosseisu ja seega polnud koormus liiga da 1991. aastal. FC Flora president Pelle Pohlak käis suur, et saarte mängud hiljem väga kurnavalt mõesimest korda mängudel 2007. aastal, kuigi toona juksid. Nii Laht kui ka Pohlak rõhutasid, et selline oli ta võistkonna saatja, sest mängimiseks polnud ta nädalane koosviibimine annab tiimile just palju veel piisavalt kaua olnud Saaremaale sisse kirjutakambavaimu juurde. Mõlemad sõnasid sedagi, et tud. Kuigi palliplatsile ei saanud Pohlak joosta, jäid saarte mängudel ei hoita kokku mitte ainult oma esimesed saarte mängud talle hästi meelde. meeskonna, vaid kõikide saarlastega, „Mängud toimusid Rhodosel ja see oli kes on tulnud Saaremaad esindama. paljudele meie meestele uus kogemus, Toetust käiakse üksteisele näitamas sest keegi polnud käinud Kreeka saartel,“ teistele kaasa elades: vutimehed on selgitas Pohlak. „Rhodosel oli väga teistkäinud sageli toetamas korvpallureid moodi kultuur ja kogu saar oli väga ilus.

MÄNGUDEST ja võrkpallureid. Nii korv- kui ka võrkSamas oli muidugi suhtumine samuti veipallurid mängivad sageli medalikonkuPEETAKSE LUGU: di teistsugune, näiteks kõik bussid jõudrentsis ja vajavad seega omade kaasa„Kui meil oli kunagi suur sid kohale tund aega lubatust hiljem jne.“ elamist isegi siis, kui selleks tuleb oma konkurents, siis näiteks aega näpistada.

Sibulapõllud ja kogukond Inglise saartel on lausa „Kuna saarte mängudel on kõik toiFC Kuressaare mängumees Sander Laht metused mahutatud ühe nädala sisse, hullumaja, sest kõik tahaoli 2007. aasta saarte mängudel osalemisiis toimuvad paljud asjad sageli ühel vad osaleda!“ seks veel liiga noor ja esimest korda sai ajal,“ sõnas Laht. „Aga ikka on olnud ta kaasa lüüa 2009. aastal, kui käidi Ahneid kordi, kui läheme oma mängult kiivenamaal. Mõlemad saarlased kinnitasid, relt koju ja sõidame läbi saare näiteks et Saaremaa esindamine on auasi. korvpalluritele kaasa elama.“ „Kõik saarlased, kes mängivad Kuressaare tiimis või mujal, tahavad alati minna mängudele, Kanged konkurendid kuna need toimuvad väga ägedates kohtades ja Jalgpallurid on saarte mängudele minekuks teion suur au minna mängima oma kodusaare eest,“ nud enne trenne: enamasti saadakse paar päeva rääkis Laht. Pohlaku sõnul meenutavad saarte enne mängude algust kokku ja vaadatakse mänmängud tõelisi suurvõistlusi ja see suurendab guplaan ühiselt üle. Kui viimastel aastatel pole soovi kõigest osa saada. konkurents Saaremaa esindusse olnud enam väga „Need on justkui saartele mõeldud olümpiatihe, sest paljudel saarlastel on pereelu ja muud mängud,“ selgitas Pohlak. „Kohal on meeletu mass toimetused, siis aastaid tagasi oli Saaremaa esininimesi koos lippudega, on sissemarsid, ava-show dusse pääseda keerulisem. Pohlak meenutas, et ja lõputseremoonia – see kõik loob teistsuguse ja tema esimestel aastatel korraldati meestele lauüleva meeleolu, mispärast tahetakse seal osaleda.“

S

60

JALKA JUULI 2019

Autor: Margus Kontus

sa koondiselaagri moodi kogunemised, kus valiti kandidaatide hulgast paremad saarlased välja.

Viikingite ettevalmistus ja konkurents aga peakski olema kõvad, sest vastased on alati väljas tugevate esindustega. Nagu Pohlak sõnas: „Kui meil oli kunagi suur konkurents, siis näiteks Inglise saartel on lausa hullumaja, sest kõik tahavad osaleda!“ Ta meenutas, et mitmelt Inglise saarelt on osalenud vutimehi, kes on noorena mänginud Inglismaa tugevuselt teises või kolmandas liigas.

Samuti on eestlased mõõtu võtnud mitme kuulsa noorteakadeemia kasvandikega, kes päris tippjalgpalli jõudnud pole. Tõsise koosseisuga mängis Eesti vastu ka Gibraltar. Esmalt pidasid Gibraltariga kohtumise saarlased, kelle vastasseis toimus 2011. aasta saarte mängudel. Kolm aastat hiljem, kui Gibraltariga läks vastamisi Eesti meeste A-koondis, kuulus toonasesse Gibraltari rahvusmeeskonda lausa kaheksa mängijat, kes jooksid platsile ka saarlaste vastu!

Nii Pohlaku kui ka Lahe sõnul on saarlased alati seadnud endale saarte mängudel suured sportlikud eesmärgid. „Igal aastal oleme tahtnud teha läbi aegade parima tulemuse,“ sõnas Pohlak. Ta lisas, et kui mõnel aastal on tulnud vastu võtta valusaid kaotusi, elatakse seda läbi väga tõsiselt. „Ahvenamaal pidasime mängu Froya saare vastu ja olime 2 : 1 juhtimas, aga kaotasime lõpus löödud väravate tõttu 2 : 3. Sellest mängust tekkinud leinameeleolu kestis sisuliselt kuni koju tagasijõudmiseni.

Meil on alati sportlikud ambitsioonid ja keegi ei käi seal lihtsalt lõbutsemas.“ Laht kinnitas, et mänge võetakse tõsiselt ja nendeks ka valmistutakse korralikult: viimati Gotlandil käies tehti igal hommikul kerge jooks ja kui oli tegemist mängupäevaga, siis ei tulnud kellelgi pähe minna saare peale ringi vaatama. „Me läheme sinna ikkagi jalgpalli mängima, mitte maailma avastama,“ ütles Laht. Olenevalt

1991. aastast

Ynys Mon

50meetrise ujula

on Saaremaa osalenud saarte mängudel. Jalgpallis debüteeriti 1999.

on Walesi saar, kes korraldab sel aastal saarte mängudelt välja jäänud jalgpalli jaoks alternatiivse turniiri.

puudumine on põhjus, miks Saaremaa ei saa saarte mänge korraldada.

2019 JUULI JALKA

61

LÕPULUGU turniiri formaadist on koormus saarte mängudel alati suur. Näiteks Gotlandil oli Laht üks neist meestest, kes tegi esimese kolme päeva jooksul kolm 90minutilist mängu. Loomulikult mõjub see kehale laastavalt. Sageli võib sellest aru saada alles hiljem, sest saarte mängudelt naastes tuleb Kuressaare meestel ju tagantjärele ära mängida ka need kohtumised, mis siin pidamata jäid. 2015. aastal juhtuski nii, et saarte mängudelt tulles polnud mehed veel piisavalt taastunud ja nii tuli Infoneti duublilt vastu võtta lausa 1 : 10 kaotus.

2019. aastal jääb jalgpall ära

Sel aastal Kuressaarel aga seda muret pole, sest 2019. aasta saarte mängudel jalgpalli kavas pole.

Põhjuseks on asjaolu, et seekordne võõrustaja on Gibraltar, kus on ainult üks jalgpallistaadion.

Laht nentis suure kurbusega, et loomulikult oleks ta tahtnud ka tänavu oma kodusaart esindama sõita. Mitu teiste saarte esindust teeb seda siiski, sest Walesi saar Ynys Mon otsustas korraldada alternatiivse turniiri. Laht sõnas, et kui Kuressaare mängiks esiliigas, siis oleks võinud ka sõita, ent Premium liiga kõrvalt seda teha ei taheta. Kui vaadata kaugemasse tulevikku ja veeretada lootust, et ehk õnnestub Saaremaal kunagi ise saarte mänge võõrustada, siis takistab seda Pelle Pohlaku sõnul üks asi. Saaremaa esindus 2017. aastal teel Gotlandile. Alumine rida (vasakult): Mikk Rajaver, Sander Laht, Sander Seeman, Margus Rajaver, Karmo Paju ja Amor Luup. Ülemine rida (vasakult): Sander Viira, Mario Pruul, Roland Kütt, Eerik Poopuu, Elari Valmas ja Jan Važinski.

62

JALKA JUULI 2019

Lahingus hiidlased vs. saarlased armu ei anta Saarte mängudel osalevad saarlased võtavad peale välismaalaste mõõtu ka koduste konkurentidega, kui igal aastal peetakse Saaremaa–Hiiumaa matš. Nii Pelle Pohlak kui ka Sander Laht sõnasid, et tegemist on äärmiselt olulise mänguga, kus allahindlust keegi tegema ei hakka. „Sellele mängule tahetakse alati minna parimas koosseisus,“ rääkis Pohlak. Ta nentis, et kuigi alati pole õnnestunud parimaid poegi kokku saada, siis naabrite vastasseisu keegi lihtsalt ei võta. „Ükskord on Saaremaa juba peksa saanud ja keegi ei taha seda rohkem kogeda!“ naeris Pohlak.

Sander Laht lisas, et kuigi kõrvaltvaatajatele võib tunduda, et Eesti saarte madin on väiksema tähtsusega kui ülemaailmsed saarte mängud, siis tegelikkuses nii ei ole. „Meil on sama suhe nagu suurtel ja väikestel õdedel-vendadel: väiksemal ei tohi lasta kunagi võita!“ naeris Laht. „Tuleb igal aastal jõuga oma ära võtta, sest muidu ei jaksa pärast seda hiidlaste praalimist ära kuulata. Nii et minule kui saarlasele on see üks kõige printsipiaalsemaid mänge kogu aasta jooksul ja kindlasti ei taha ma sealt puududa!“

„Korduvalt on võõrustamise võimalust arutatud, aga see pole võimalik, sest Saaremaal puudub 50 meetri pikkune ujula,“ sõnas Pohlak. „See on ainuke põhjus, miks Saaremaa kunagi mängude korraldajaks kandideerinud pole.“

10 AASTAT TAGASI

Konstantin Vassiljev

Kirjanik Peeter Sauter

Peeter Küttis

tõi valges ülikonnas päev pärast 0 : 0 viiki Portugali vastu A. Le Coq Arena murule Jana ja siirdus sealt abielu registreerima.

kirjutab kolumnis, et taob vutti lastega.

Isad pidavat lastest enam hasarti minema. Telerist ta vutti vaadata ei julge: võib sattuda sõltuvusse.

oli noorena NSV Liidu 33 parema mängija seas. Tema poeg Kim-Erik kuulus NSV Liidu noortekoondisse korvpallis ja Kert Eesti noortekoondistesse jalgpallis.

Poom polnud projekt P

eatoimetaja Indrek Schwede kirjutas oma kolumnis Mart Poomi lahkumismängu kommentaariks, et isegi kui võtta tolle hetke kõik Eesti spordi paipoisid, pole väravavahile ikkagi võrdset. Andrus Veerpalule on ette heidetud rasket jalga autoroolis. Gerd Kanterist eraldab Poomi aga tema selja taga olnud meeskond. „Kanter on Raul Rebase algatatud projekti produkt,“ kirjutab peatoimetaja, kelle sõnul on meie kettaheitja hind 29 Krooni siiras ja sümpaatne inimene.

JuuLi 2009 Mistõttu on eriti kummastav, et ajakirjanikega suhtlemist suunas tema eest Rebane. Poomil seevastu pole kunagi olnud mingit tiimi.

Ta võttis Inglismaal pärast mängu järjest vastu Eesti ajakirjanike kõnesid, andes talle omaselt põhjalikke vastuseid. Kolm suuremat päelõpetas imelise karjääri valehte, kolm enam-vähem selle eest, et nad on ise hakkama tA vAS ei ootA 113. Koh samasugust juttu mängust MArt SiiM Ann : rAh saanud ega ole siin kabinetis nutnLe y MAtthe wS mänguni. Ei mingit suhtekoriMe trib LAJA Sir StA mas käinud, nagu mõned väiksemad dee MiA d? eeS tiSS e noo rte AKA raldajat ega tõrjuvat hoiakut. alaliidud seda teevad.“ in Loo / victor valdes Kui Poom oli vigane, aga seda Postrid: barcelona / Katr Jalka küsis kuuelt inimeselt (Lars hews Sir Stanley Matt ta oli ühtelugu, käis ta omal nko, Hopp, Janno Kivisild, Andres Leht, Kote r Artu or, Marm Pluss: Kristian Milla, Ainar Leppänen, algatusel mööda arste nii IngPeeter & Kert Küttis, Luis Martin Reim, Arvu Sild, Aivar m tam as ik, Joon Pep Guardiola, Pille raad lismaal kui ka Eestis. See mees Tiidus), kas Eesti vajab jalgpaltegi kõike ise. liakadeemiaid. Vastused lahkasid Kanter murdis end tippu akadeemiate olemust ja Eesti olualal, kus konkurents on võrreldes jalgpalliga õhukorda. EJLi juhatuse liige Arvu Sild: „Jalgpalliliit ke. Poom püsis Inglismaa liiga tipus tosin aastat toetab tänavu meistri- ja esiliiga klubisid kuue ja oli maailma tippklubide huviorbiidis. Sellisest miljoni krooniga. Osa sellest rahast saaks juba karjäärist unistavad miljonid poisid üle maailma. anda akadeemiate toetuseks. Mis kasu on Eesti Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann jalgpallile sellest, et Sillamäe Kalev maksab jalgtunnistas, et käis Eesti jalgpallikoondist vaatamas palliliidu toetuse abil palka välismaalastele?“ paar korda aastas ja meistriliiga mängudega „on Huvitava mõtte lisas Aivar Tiidus, kelle sõnul natuke halvem seis“. Jalka pinnis, miks on jalgpall oli Eestis akadeemiale kõige lähemal Kehtna jalghoolimata kõige harrastatavama spordiala seisupallikool: „Võeti kokku piirkonna poisid ja sealt on sest vähem rahastatud kui teised suured alad. Siiju mõnigi mees koondisse välja arenenud.“ mann pareeris ja jagas jalgpallile ka ettevaatlikult tunnustust: „Jalgpall on väärt tunnustamist juba Indrek Marjamaa

MArt PooM

ISSN 1736-7379

2009 JUULI JALKA

1

2019 JUULI JALKA

63

LISAAEG

01.07 Katrin Kaarna 39 01.07 Mait Nõmme 36 01.07 Daria Narõškina 28 02.07 Elari Valmas 31 03.07 Sören Kaldma 23 04.07 Karel Voolaid 42 05.07 Raiko Kokla 26 05.07 Kristjan Kask 20 06.07 Kristen Niilop 20 06.07 Tatjana Lebedeva 19 07.07 Raiko Mutle 35 07.07 Miina Kallas 30 07.07 Frank Liivak 23 07.07 Getriin Strigin 23 07.07 Mark Rõõmussaar 21 07.07 Laur Nurkse 27 08.07 Urmas Rooba 41 08.07 Erik Sorga 20 08.07 Daisy Toim 18 09.07 Ave Pajo 35 10.07 Ando Hausenberg 32 10.07 Mattias Traublum 26 11.07 Raio Piiroja 40 11.07 Raivo Saar 19 12.07 Vladimir Karev 67 12.07 Hannaliis Jaadla 33 12.07 Kristjan Pelt 18 14.07 Ott Meerits 37 15.07 Ain Tammus 50 15.07 Liisa Veerla 28 15.07 Silja Goroško 25 16.07 Rico Reinoja 19 18.07 Igor Orlov 61 18.07 Priit Penu 49 19.07 Peeter Lelov 69 19.07 Johannes Kukebal 26 19.07 Artur Šarnin 19 20.07 Maksim Gussev 25 20.07 Sten Ütsmüts 25 21.07 Mati Lember 34 22.07 Zaur Tšilingarašvili 52 22.07 Neeme Neemlaid 34 23.07 Katrin Tuse 40 23.07 Alen Stepanjan 28 23.07 Triinu Esken 27 24.07 Urmas Kaljend 55 24.07 Alex Mattias Tamm 18 26.07 Timo Lomp 31 27.07 Arina Kopatš 21 28.07 Varje Tugim 41 28.07 Randin Rande 22 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 20 29.07 Jaanus Veensalu 55 29.07 Hannes Reinvald 48 29.07 Jaanus Sirel 44 29.07 Alger Džumadil 23 30.07 Jaan Roos 40 30.07 Allan Soomets 38 30.07 Anastasia Dodeltseva 22 30.07 Crystal King 18 31.07 Urmas Hepner 55 31.07 Carl Tubarik 38 31.07 Siim Valtna 32

64

JALKA JUULI 2019

Foto: Lembit Peegel

Juulikuu sünnipäevad

Sünnipäevalaps Jaan Roos Mu esimesed jalgpallimälestused pärinevad Rakverest, kus mängisin lapsepõlves hoovijalgpalli. Ajastule omaselt käisid kõvad lahingud eestlaste ja venelaste vahel. Jalkatrenni sel ajal Rakveres polnud. Esimene mälupilt suurest jalgpallist on 1987. aastast, kui Euroopa meistrite karikavõistluste poolfinaalis kohtusid Kiievi Dinamo ja Porto. Isa vaatas seda telerist ja mäletan, kuidas imestasin kõrvalt seitsmeaastasena, et Portol on nii palju tumedanahalisi mängijaid. Esimesed suurvõistlused, mida mäletan, olid 1988. aasta EM ja 1990. aasta MM. MMi puhul olin solvunud, et minu lemmik Argentiina ei võitnud.

 Mu kõige esimene mäng kohtunikuna 1998. aastal III liiga idatsoonis oli omapärane, sest pidin olema abikohtunik omaenda meeskonna mängul! Treener käis veel mängu eel peale, et tule ikka mängima, küll saame ka ilma abikohtunikuta hakkama!

 2006. aastal olin esimest korda peakohtunikuks meistriliigas Flora ja Lasnamäe Ajaxi mängus. Meeles on, et lund oli puhastatud ainult küljejooneni. Sealt algas juba lumehang ja abikohtunik jooksis väljakul. Üleliia palju publikut ei olnud, aga ise olin närvis ja teisele poolajale minnes unustasin palli riietusruumi. Pidin seda tooma minema.

 2013. aasta Eesti karikafinaalis pidin olema lisaabikohtunik. 35 minutit enne avavilet lõi peakohtunik Eiko Saarel soojendusel vana vigastus välja, mis tähendas, et pidin teda asendama. See oli ootamatu. Vastamisi olid Flora ja Kalju. Esimesel poolajal tehti trahvikasti serval viga ja pidin tegema kaks otsust: kas oli penalti või mitte ja kas anda kollane või punane kaart. Tegin mõlemad otsused valesti: andsin penalti ja kollase kaardi, aga õige olnuks karistuslöök ja punane kaart. Selle otsuse juures ei saanud mind kolleegid aidata, sest nende positsioon ei võimaldanud olukorda hästi näha. See oli keeruline olukord, aga keegi ei protesteerinud. Seega võib kohtunikul niimoodi vedada, et meeskonnad on ka suurte valede otsustega rahul.

 2015. aastal olin täpselt oma sünnipäeval abikohtuniku rollis Euroopa liiga mängus Spliti Hajduk – Strömsgodset. Hajduk oli üle-eelmises ringis välja lülitanud Sillamäe Kalevi ja mänginud väiksemal staadionil, aga nüüd oli tribüünidel ligi 28 000 inimest. See oli harjumatu ja alguses olid jalad löntsid, aga nagu väravavahtide puhul räägitakse: kui neil aitavad mängu sisse elada paar tõrjet, siis mind aitas see, et sain teha paar lihtsat suluseisuotsust. Publik oli temperamentne. Kui ühe vahetuse ajal seisin audiväljaviset sooritava norralasega kõrvuti, lendas justkui miskit meie vahelt läbi. Küsisin norralase käest, kas ta märkas midagi, ja ta vastas: „Ah, välgumihkel lendas!“

LISAAEG

Lumemees Tartust – Tarmo Linnumäe Kui Eesti iseseisvus taastati, oli meil käputäis eestlastest pallureid ja needki enamikus Roman Ubakivi kahe põlvkonna kasvandikud. Rahvusmeeskonna selgrooks said Lõvide noortemeeskonna mängijad. Ubakivi esimesest põlvkonnast olid koondises Urmas Hepner ja Urmas Kaljend. Kaheksakümnendate aastate kaks publikulemmikut – Ott Mõtsnik ja Tiit Kõmper – olid Eestist lahkunud. Koondist täiendasid ka Pärnu ja Viljandi pallurid.

Tartust, kus jalgpall oli nõrgal positsioonil, suutis end põhirivistusse murda esiti vaid Tarmo Linnumäe, kes sai Leedust külge hüüdnime Lumemees, mis hiljem lühenes lihtsalt Lumeks. Nimelt oli võistluste diktor venekeelsest protokollist välja lugenud just nime Lumemees.

Linnumäe klappis eriti hästi lõvipoisi Indro Olumetsaga. Kui see paar koos oli, käis selline lõõp, et anna olla. Mäletan, kuidas isastaatuses Linnumäe kord Olumetsale rääkis, kuidas laps tahab loomaaias käia ja „loomad tunnevad meid juba nägupidi“.

Poolkaitsja Linnumäe mängis koondises 29 mängu, Olumets kolm vähem.

INDREK SCHWEDE

VANA FOTO

Tarmo Linnumäe (esiplaanil) 1992. aasta mängus Slovee nia vastu. Tema kõhu all on kukkuva Urmas Kirsi nägu.

Foto: Lembit

Peegel

Kanadal on oma jalgpalliliiga Aprilli lõpus alustas tegevust Kanada meistriliiga, kus on seitse klubi. Kevad- ja sügisringi võitjad selgitavad oktoobris omavahelises finaalis riigi meistri. Kui mõlemad ringid võidab sama meeskond, kohtub ta finaalis kahe ringi kokkuvõttes teisena enim punkte kogunud klubiga.

Liiga lõi väike rühm investoreid. Iga klubi peab koosnema vähemalt 50% ulatuses Kanada palluritest ja algkoosseisus peab neid olema vähemalt kuus. Välismaalasi tohib kokku olla seitse.

Igas satsis peab olema vähemalt kolm kuni 21aastast mängijat, kes peavad kokku mängima vähemalt 1000 minutit hooajal.

Nende rangete nõuetega loodetakse kasvatada Kanada mängijaid ja anda koondisele rohkem valikuvõimalusi.

Kanada meistriliiga alustas 27. aprillil.

Foto: Scanpix

LHV edetabel Maikuu esikahekümne tehingute arv (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (7.) Tallinna FC Levadia 7. (6.) Viljandi JK Tulevik 8. (8.) FC Nõmme United 9. (12.) Viimsi JK 10. (9.) JK Tabasalu 11. (10.) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (11.) FC Kuressaare 13. (14.) JK Welco 14. (13.) FC Kose 15. (20.) Paide Linnameeskond 16. (19.) Rakvere JK Tarvas 17. (15.) FC Hiiumaa 18. (18.) Pärnu JK Poseidon 19. (–) Keila JK 20. (16.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa www.lhv.ee/jalka.

2019 JUULI JALKA

65

RISTSÕNA

Juunikuu ristsõna vastus oli „ei saa sellest üle“. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännide siililogoga nokkmütsi Villem Lapimaa. Võitjaga võtame ühendust.

Juulikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 19. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Valgevene EM-valikmängule 6. septembril A. Le Coq Arenal.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUULI 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.