Jalka (august 2015)

HIND 2,20 EUROT august 2015

Eesti rannakoondis Euroliiga Superfinaaliks valmis? Jalka k채is uurimas Eksklusiivne: Elu Fulhamis: Mattias K채it K체las Pille Raadikul Ahvenamaal Noorteliigad ja U17 Eliitliiga muutustes ISSN 1736-7379

Postrid: Joel Lindpere / Carli Lloyd / Lionel Messi / Alexis Sanchez

Rauno Alliku ootab treeninguid

Luubi all Madis Vihmann

20.- 23. AUGUST 2015 EUROOPA 16 PARIMAT MEESKONDA!

PAASMED EELMUUGIST PILETILEVIS SOODSAMALT!

a ita ts u u k

sisukord

kus ulle putsad, end kinkis m iv mis ol ik ko u kõ in ks “M peal. Ü eri pilt keele n it tnud re jä B ei l l u a a oli P helgi päev ü –, iv ku i m võ las, teine ilm oli – vih a oli minu ja ts u p ks Ü . ata ema küll me mängim Silveri vana s. la ja i er lv Si ängima, putsa sõbra vihmaga m e m ea p e m s st laitis, et mik nnkooke, se tegi ikka pa aga samas !” ud niisama me ei jõlkun eu anus Getr Treener Ja lk 50–51

Kaanelugu lk 27 Siim Kera käis treenimas koos Eesti rannajalgpallikoondisega. Kuidas see tal õnnestus, mida ta oskas ja jaksas kaasa teha ja mida mitte, pajatab ta üksikasjalikult oma ülevaates. Koondisekutset pole ta igatahes saanud.

Kolumnid Siim Kera

hind 2,20 euRot august 2015

Indrek Schwede

12 14

16

Persoonid & intervjuud eesti Rannakoondis euRoliiga suPeRFinaaliks ValMis? Jalka käis uurimas eksklusiiVne: elu FulhaMis: Mattias käit külas Pille Raadikul ahVenaMaal nooRteliigad Ja u17 eliitliiga Muutustes ISSN 1736-7379

Postrid: Joel lindpere / Carli lloyd / lionel Messi / alexis sanchez

Rauno alliku ootab tReeninguid

luubi all Madis VihMann

Esikaanel: Rannajalgpalli koondislased Priit Mäeorg (vasakul) ja Markus Lukk Foto: Lembit Peegel Nr 8 (92) 2015

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Teet Allas Madis Vihmann Mattias Käit Rauno Alliku Jaanus Getreu

Rubriigid Lembit Peegel Nimed & numbrid

Kolleegiumi esimees:

Lood & tsitaadid

Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Premium liiga

Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee

Maakonnalood: Tartumaa

Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma

Minu 11: Urmas Vaino Maailm: FIFA skandaal Expert liiga

Kujundaja: Marju viliberg

Meie edetabel

Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp

Augustikuu kalender

Reklaam: Menu Kirjastus OÜ Helina Õunapuu +372 5166 996 helina@menuk.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Siim Kera, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede (esimees), Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: Omniva.ee / Ajakirjandus /

Lisaaeg Ristsõna

Muu

22 26 39 46 50

4 8 10 24 42 43 52 55 60 62 64 66

22

55

16 Noorte meistrivõistluste muutuste teel 19 Esiliiga: Tartu Santos 58 Aivar Pohlak U17 eliitliiga reformist

Telli ajakirjandust / Ajakirjad Tellimishinnad: Aasta 24 eurot Poolaasta 12,5 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit,

Postrid Joel Lindpere Lionel Messi

Asula 4c, 11312 Tallinn

Alexis Sanchez

Trükitud UNIPRINDIS

Carli Lloyd

t

2015 august JALKA

3

lembit peegel

Euromängud tõid rõõmu ja kibedust Mõelda vaid: kui meie neli Euroopa väljakutel esinevat klubi olid kamba peale kuus mängu ära pidanud, polnud meil kirjas ühtki kaotust ning Sillamäegi oli parajasti 2 : 2 viigis Spliti Hajdukiga. Ida-Viru klubi lõpuks kaotas ja viimase mängu kaotas ka Flora. Bilansiks jäi kaks võitu, neli viiki ja kaks kaotust, kuid edasi pääses vaid üks sats: Nõmme Kalju. Lembit Peegli piltidel peegeldub nõmmelaste rõõm ja Levadia kaotuskibedus.

Foto: Lembit Peegel

Ats Purje on hooaja esimesel poolel olnud heas löögihoos.

4

JALKA august 2015

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Alo Bärengrubi käsi on kahtlases asendis. Neli kaaslast ja üks vaenlane jälgivad olukorda: ega ometi penalti!?

Alo Bärengrub on jälle ühe ohu kõrvaldanud. Vitali Teleš innustab kõrvalt.

Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju kollkipper Vitali Teleš hoidis kasahhide Aktobe vastu oma puuri 180 minutit puhtana.

2015 august JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Õnnelik Kalju oma fännide ees (vasakult): Ken Kallaste, Karl Mööl, Borislav Topic, Erik Listmann, Eino Puri ja Joel Lindpere.

Foto: Lembit Peegel

Selline andmine käis Levadial (rohelises) karmide Belfasti poistega, kes kuulu järgi tegevat nädalas kaks vutitrenni.

6

JALKA august 2015

Foto: Lembit Peegel

Sergei Pareiko pidi Euroopa klubivõistlustel kehtiva mängukeelu tõttu Levadia hukku tribüünilt jälgima.

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Marko Kristalile ei meeldi mängu käik ega tulemus.

Siim Lutsust on kujunemas Levadia võtmemängijaid.

Foto: Lembit Peegel

Lõpuvile tähistas põhjaiirlaste võitu kahe mängu kokkuvõttes.

2015 august JALKA

7

nimed & numbrid

kuu +

17aastane tulevikulootus Mattias Käit sõlmis profilepingu Inglismaa esiliiga klubiga Fulham FC. Tuult tiibadesse!

kuu

-

Frank Liivaku ja Bogdan Vaštšuki jant. Noored talendid loobusid suve hakul U21 koondise esindamisest.

Kuidas edasi?

kuu ?

Kuidas läheb Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril Pärnu JK naiskonnal? Augustis mängitakse Sloveenias nii kohaliku kui Rumeenia ja Montenegro klubiga.

16,7

… korda rohkem fänne on Spliti Hajdukil Facebookis kui Sillamäel elanikke. See ei takistanud Sillamäe Kalevil võtmast Rakverest Horvaatia suurklubi vastu suurepärast 1 : 1 viiki.

1470

… päeva ehk 4 aastat ja 9 päeva vana oli A. Le Coq Arenal FC Flora Rabotnicki vastu võidule viinud Maksim Gussev siis, kui tema klubi viimati eurosarjas koduväljakul vastasest parem oli.

10 870

… kasahstanlast jälgis staadionilt, kuidas kohalik gigant Aktobe vandus Nõmme Kaljule 1 : 0 alla.

8

JALKA august 2015

Foto: jalgpall.ee

Saarlased võtsid mõõtu teiste saartega

Jersey saarel toimunud järjekordsetel Saarte mängudel lõpetas Saaremaa koondis (pildil) 16 meeskonna konkurentsis 13. kohal. Alagrupis lepiti kolme kaotusega, Ahvenamaale jäädi üleminutite väravast alla 1 : 2, Menorca oli pärast 0 : 0 lõppenud poolaega meie meestest 3 : 0 parem ning Gröönimaa alistas saarlased 2 : 1. Turniiri esimene ja viimane võit saadi kohamängus Gotlandi vastu. Peatreener Pelle Pohlak sõnas jalgpall.ee portaalile, et 13. koht oli küll pettumus, aga mängud olid võrdsed.

“Arvan, et kuuenda ja neljateistkümnenda satsi vahe on väga väike,” ütles ta.

“Kõigis neljas mängus olid meil head momendid ja vastasel head momendid, ehk siis kõigis oleks võinud võit minna mõlemale poolele. Täna (Gotlandi vastu – toim.) samamoodi, oleks meil olnud vähem õnne, oleks võinud vastased juhtida. Kui alagrupis oleks meie vastastel olnud vähem õnne, oleks seisud võinud olla vastupidi.”

Saalijalgpallurid said teada MM-valikturniiri vastased Et hellitada lootusi järgmisel aastal Kolumbias toimuvatest maailmameistrivõistlustest, peab Eesti koondis 22.–25. oktoobrini Küprosel toimuval turniiril alistama võõrustajad, Läti ning Armeenia. Järgmisesse ringi pääseb ainult alagrupi võitja.

“Vastased on meile suures plaanis tuttavad – Armeeniat võõrustasime maavõistlusmängudes, Lätiga oleme kohtunud Balti turniiril, Küprose klubiga, kus on mitu koondislast, mängis FC Anži eelmisel aastal,” rääkis saalikoondise peatreener Dmitri Skiperski jalgpall.ee lehele. “Läheme kõigi vastu võitlema.

Läti peaks olema teistest tugevam, aga naabriga on alati põhimõtteline duell, tahaksime neid esimest korda võita. Armeeniale jäime maavõistlusmängudes küll alla, aga need olid võrdsed kohtumised, kus said määravaks kogemused.

Küpros on ehk veidi Armeeniast tugevam, aga ka nendega annab mängida.” Õnnelikku edasipääsejat ootavad ees Hispaania, Holland ning Bosnia ja Hertsegoviina. Need matšid peetakse 10.–13. detsembrini.

Klubide UEFA Futsal Cupil loositi Eesti meister SK Augur Enemat avaringis F-alagruppi, kus vastasteks on KMF Zelezarec Skopje (Makedoonia) ja Asa Ben Gurion (Iisrael). Kohtumised peetakse 25.–30. augustini Makedoonias. Teises ringis, mis leiab aset 29. septembrist kuni 5. oktoobrini, astuvad F-grupi võitjale vastu Slov-Matic Bratislava (Slovakkia), FC Eindhoven (Holland) ning D-alagrupi võitja (Norra, Soome, Šotimaa või Gibraltari meeskond).

Õismäel käisid hollandlased Järveotsa gümnaasiumi staadionile sammusid juuni keskpaigas Hollandi 9. liiga meistrid võistkonnast ONS BOSO Sneek 4. Ei, nad polnud seal üksinda nagu šotlased Kadriorus. Neile astus vastu rahvaliigas mängiv JK Õismäe Torm, kes suutis vastased koguni 12 : 0 purustada. Klubi esindaja Tõnis Mänd leiab, et skoor meeskondade tasemevahet ei näidanud. Eelmisel õhtul Tallinnas oma hooaja lõppu tähistanud Sneek 4 oli seetõttu veidi väsinud.

“Tegemist oli väga huvitava kogemusega,” lausus Mänd jalgpall.ee portaalile.

“Enne polnud meil vähimatki arusaama, milline võiks olla Hollandi 9. liiga tase, ning tundus põnev end sellega võrrelda. Seetõttu läksime mängule eesmärgiga kogemust nautida ning plaaniga esialgu kindlasti oma värav puhas hoida.”

Eestlased sinises, hollandlased oranžis. Loogiline!

Foto: jalgpall.ee

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Kui Eesti ühiskond nad mängu kaasab, lööb tubli eesti mees Mahmud Murulauk sajandi keskpaigas meie vutikoondise eest väravaid ja Hassan Hõbemägi pühendab Jaan Kaplinskile murdes kirjutatud luuletuse.”

Mati Heidmets pagulasteemast “Tunnustust väärivad jalgpallijuhid, kes võtsid oma ala tervikuna ette, ja sealsed muutused on kõige silmatorkavamad.”

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm spordis makstavatest stipendiumitest

“Mul on indialasest sõber. Peale jalgpalli ei ühenda meid suurt miski.”

Ajakirjandustudeng Rando Liiva “Voltaire, Montesquieu, Diderot olid sama populaarsed kui kuulsad jalgpallurid.”

Venekeelse Postimehe reporter Nikolai Karajev “Unistus finaalturniirist elab endiselt.”

Magnus Pehrsson pärast võitu San Marino üle “Ühelt poolt ma selle otsusega küll rahul ei ole, aga teisalt mõistan, et tulemuse eest vastutab treener.”

Sergei Pareiko algkoosseisu koha kaotusest Mihkel Aksalule San Marino mängus “Mis mul siin otsustada – kui mängija süda ja pea ei ole 100% valmis, et kodumaad esindada, pole treeneril enam midagi mõelda.”

U21 koondise peatreener Martin Reim Frank Liivaku ja Bogdan Vaštšuki loobumisest esindada koondist EM-valikmängus “Kui Liivak on solvunud “Hollandi afääri” reaktsioonide peale ja Vaštšuk soovib sügaval hingesopis esindada hoopis Venemaad, on lugu hullem.”

Andres Vaher “Oleme pidanud palju koosolekuid, analüüsinu videoid ja einevaid vastaseid. Näiteks viimasel nädalal nägid inimesed vaid võite Soome ja San Marino üle, kuid tegelikult õppisime treeningutel ja koosolekutel taktikaliselt väga palju juurde.”

Ragnar Klavan koondisest

10

JALKA august 2015

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

BSC Alpha-Innotec/Silberauto Eesti väravavaht Mihhail Jakovlev võrdleb oma tööd jäähoki puurivahi omaga.

Värske väljak ja nagu jäähoki!

Sõna saavad Unibet RannaLiiga uustulnukad Tänavu heitleb Unibet RannaLiiga nime kandvas rannajalgpalli meistrisarjas võidukarika nimel mulluse kaheksa tiimi asemel kümme satsi. Laienemisel on igati loogilised põhjused – tase on tõusnud ja ühtlustunud ning pealegi on ka Premium liigas sama arv klubisid. Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask leiab, et kõrgliiga tõenäoliselt suuremaks ei kasva. “Šveitsis on meistriliigas 16 tiimi ja väga paljud mängud lõppevad kindla väravate vahega, liidrite ja viimaste kohtumised ei paku seal mängijatele ega publikule midagi,” toob ta näite mägiselt maalt. “Kümme on optimaalne arv võistkondi, kes suudavad üksteisega võrdselt mängida. Liiga on põnev.”

Sel aastal üritab liivas kindlat tuge leida ka kolm uustulnukat – Narva United FC, BSC Alpha-Innotec/Silberauto Eesti ja BSC Automaailm. Kaks viimast tõusid esiliigast, idavirulased kutsus tippseltskonda rannajalgpalliliit. Paari etapi ja kuue vooru (06.07 seisuga) järel on uuel tasemel kõige paremini hakkama saanud just piirilinlased, kes kuue kohtumise järel üheksa punktiga kuuendal kohal. Võiks olla vähemalt neli silma rohkemgi, usub klubi esindaja Aleksandr Dmitrijev. Nende põhieesmärgiks on aga oma maakonnas rannavutti populariseerida.

“Meil polnud isegi ühtegi platsi, kus mängida, aga saime Narva-Jõesuu linnavalitsusega kokkuleppele,” räägib mees. “Seal on nüüd väljak, kus me treenime.

Peale selle võivad kõik, kes soovivad, minna randa ja jalgpalli mängida. Tahtsimegi organiseerida väljaku, kuhu saaks kõik minna ning tasuta mängida!”

BSC Alpha-Innotec/Silberautol läheb hooaja algus keerulisemalt – nemad on kuue mänguga kogunud kolm punkti. Aprillis koondisega Hispaania laagris käinud väravavaht Mihhail Jakovlev peab meistriliiga juures kõige raskemaks taktikalist osa.

“Siin on kindlad skeemid, kindlad liikumised, mis kõik on ette teada ja pähe õpitud, meil see veel nii hea pole,” jutustab puurivaht. “Kui laagris käisin, siis vaatasin, kuidas tipud mängivad, ja ütlesin kodus poistele, et kõik tuleb pähe õppida.

Parimatele on juba emapiimaga kaasa antud teadmine, kus olema peab.”

Pikalt ka madalamates liigades tavajalgpalli mänginud mees unistab koondisesärgi kandmisest. Rannavutt meeldib talle seepärast, et plaažil sõltub temast rohkem.

“Väravavahi ülesanne on võrreldav jäähokiga, mida ma ka talviti mängin,” selgitab Jakovlev. “Seal on väravavaht 50% tulemusest! Rannas jätkub ülesandeid palju, tähtsad on tempo hoidmine, mängijate leidmine ja löögioskus, mida kõvasti arendan. Väravavaht peab mõtlema nagu males – alati kaks-kolm käiku ette.”

Unibet RannaLiiga tabeli viimaselt realt leiame BSC Automaailma, kel kuue mänguga punktiarve avamata. Klubi mängumehe Norman Põdra sõnul on kõige suuremat peavalu valmistanud meeskonna komplekteerimine ja koostöö. Mullusest koosseisust on tänavu alles kõigest kolm sportlast. Tiim on aga hea näide, et ka noored jõuavad järjest rohkem rannajalgpalli ligi. Satsi kõigi mängijate sünniaasta jääb 1990ndatesse ja enamik neist on ilmavalgust näinud kümnendi keskel.

“Meie nišš ongi see, et oleme kõige noorem võistkond,” ütleb Põder. “Toome noorust juurde, muidu on (rannas – toim.) ainult vanemad mängijad. Rannajalgpall on noorte seas kindlasti populaarne ja tõusev trend.”

Siim Kera

lood & tsitaadid Jaanipäeva maratonturniiri juhib Harjumaa Jaanipäevaga piirnevate erinevate ürituste hulgas on neljandat aastat kanda kinnitamas Eesti maavõistlused, mille kestus on 30 aastat! Nimelt mängivad kõik meie maakonnad üksteisega kaks korda, nagu korralikule tšempionaadile kohane. See on tüüpiline isade-poegade ja isegi vanaisade-isade-poegade turniir, milles saavad kolme aastakümne jooksul osaleda ja tulemust mõjutada kaks-kolm põlvkonda. Võibolla praegu ei saada sellest veel piisavalt aru, aga kui turniir on lõpusirgel ja vahed peaksid väikesed olema, saavad nooremad etteheitvalt vanemate poole vaadata: no miks te ometi asja väheke tõsisemalt ei võtnud?

Asja võetakse ka praegu tõsiselt, väljakul käivad tõelised ässad. Näiteks Tallinna satsi edurivis oli tänavu teiste seas Tarmo Kink, kelle puhul hakkas silma, et ta esiotsa vältis vasaku jalaga lööki – küllap üritas treenida paremat.

Ka teistes satsides jooksid väljakul Premium liiga mängijad ja koondislasedki.

Pärnumaa rivistas A. Le Coq Arena murule algkoosseisus väga soliidse kuuiku – Raio Piiroja, Sergei Terehhov, Igor Prins, Teet Allas, Taavi Rähn, Toomas Tohver. Esimese poolaja kaasa teinud Piiroja mitte ainult ei juhendanud kaitseliini, vaid viskas kildu stiilis “Allas, me ei jõua sinu tempos mängida”. Praegune Nõmme Kalju loots Sergei Terehhov pidas vastu terve mängu ja oli üks särtsakamaid.

Lisaks sportlikule pingele on maavõistlused vutisõbrale ka hea koht, kus vaadata läinud aegade kuulsusi palli veeretamas ja ise üle muru veeremas.

Pärast nelja vooru on tabel selline: Koht Koondis Mängud Võidud Viigid 1. Harjumaa 4 4 0 2.

Ida-Virumaa 4 3 0 3. Viljandimaa 4 3 0 4. Võrumaa 4 2 1 5. Valgamaa 4 2 1 6. Järvamaa 4 2 1 7. Tallinn 4 2 0 8. Tartumaa 4 2 0 9.

Saaremaa 4 2 0 10. Jõgevamaa 4 1 1 11. Põlvamaa 4 1 1 12. Raplamaa 4 1 1 13. Pärnumaa 4 1 1 14. Läänemaa 4 1 0 15. Lääne-Virumaa 4 1 0 16. Hiiumaa 4 1 0

Kaotused VV Punktid 0 20 : 6 12 1 19 : 11 9 1 11 : 11 9 1 10 : 8 7 1 10 : 8 7 1 16 : 17 7 2 10 : 9 6 2 8 : 7 6 2 6 : 10 6 2 7 : 8 4 2 6 : 9 4 2 4 : 8 4 2 12 : 14 4 3 10 : 13 3 3 3 : 6 3 3 3 : 10 3

Victor Hugo Tipner

nii nad

ütlesid “Pehrsson ning tema esimesed abijõud Janno Kivisild ja Jesper Norberg on liiga sarnase profiiliga: iseloomult ja väljenduslaadilt tasakaalukad, väga tugevad teoreetikud.

Puudu on tugev motivaator, kellel on koondise lühikest aega koos olemise puhul ülioluline roll. Nii et Pehrsson jätkaku oma ametis, aga pangem Rüütli tema kõrvale abitreeneriks!”

Andres Vaher “Kas ei oleks loogiline, et ühele mehepojale meeldiks korraga jalgpalli ja naisi vaadata?

Või on põhjus üldtuntud tões, et mehed ei suuda erinevalt naistest korraga kahte asja jälgida?”

Contrale meeldib naistejalgpall “Olen siin universaalmees.”

Karol Mets mängib Stavangeri Vikingis nii pool- kui päriskaitses “Eks ma nüüd lähen neile mängudele vastu juba palju külmema närviga, varem oli rohkem liblikaid kõhus.”

Ingemar Teever euromängudest “Levadia ei üllatanud mind, vaid šokeeris, sest mängis 70 minutit ühe ründajaga. Nad nagu ei proovinudki mängu võita.”

Belfasti Crusadersi peatreener Stephen Baxter “Kui on vaja anda söötu omadele, siis tuleb anda sööt omadele.”

Marko Kristal kodumängust Crusadersiga

Foto: Lembit Peegel

“Jalgpalliga alustasingi nii, et mängisime isaga aias ning mina olin väravas. Kuid ta ei tahtnud mulle palli sisse lüüa ja mul hakkas igav. Tahtsin hoopis väljakule, kus tundsin end õiges kohas.”

Mart Poomi U17 koondislasest poeg Markus “Liiga palju kukerpalle oli teha vaja, oli paha olla.”

Sander Post lõõpivalt põhjusest, miks ta nooruses maadlustrennist loobus Tallinn (sinine) ja Tartumaa kohtusid omavahel 2013. aastal.

“Jalgpalluril peavad olema kolm omadust – töökus, ausus ja huumorimeel.”

Toomas Kaldma

2015 august JALKA

11

kera komm

Sada : null. Evald Tipneri punk-karikavõistlused

Siim Kera

K

ui Archie Thompson ja Austraalia nüpeldasid 2001. aastal MMi valikmängus Ameerika Samoad 31 : 0, siis olid 13 väravat löönud päevakangelane ise ja kängurumaa peatreener Frank Farina kärmed küsima, kellele sääraseid mänge tarvis on. Rohelise Mandri esindus võitis toona viiest tiimist ja neljast mängust koosnenud valikgrupi väravate vahega 66 : 0. Teelt pühiti veel Fidži (kelle U23 koondis alistas hiljuti Vaikse ookeani mängudel Mikroneesia 38 : 0), Tonga ja Samoa parimad pojad. Järgmises valiktsüklis viidigi Okeaania Jalgpallikonföderatsioonis läbi muudatus, kõige tillukesemad madistasid kõigepealt omavahel. Evald Tipneri karikasarjas sellist vangerdust väidetavalt oodata pole, kuigi Paide Linnameeskond suutis JK Raudteetöölistega mängides Austraalia ja Ameerika Samoa skoori korrata. Infonet lõi Virtsu Jalgpalliklubile viis väravat rohkemgi. Mõlemad kohtumised jõudsid ka maailma meediasse, kirjutasid BBC, Telegraph, 12

JALKA august 2015

Eurosport. Internet lõkerdas, Twitteris näitas Paide kohtumise üle oma hämmingut Liverpooli jalgpallur Jose Enrique. Säutsu kommentaarides jätkus palju tähelepanu üheksa väravat löönud Sander Rõivassepale, keda klubi pooldajad Liverpoolil hankida palusid.

Balotelli asemele äkki? Kes teab, mis üleminekuakna lõpuks juhtub. Ühest küljest on tänavuse aasta Eesti karikavõistluse madalama ringi skoorid vist kõigile lõbusad. Endal on hea, vaatad tulemusi ja muie tuleb näole.

Võitja saab võrke puruks peksta ja mõni mängumees paarikohalise numbri väravaid taguda, kaotaja tunnetab tipptaset ja eriti karmi allajäämise puhul koputab uksele ja aknale viisteist minutit kuulsust, meediale jätkub aina lugusid ja lugusid. Ainult pealtvaatajatel on keeruline – kui väravatest ilma ei taha jääda, peab hoolikalt läbi mõtlema, millal käia tualetis, millal pilgutada silma. Rahvaliiga tiimidele on see kord elus võimalus mängida Maarjamaa tippude vastu. Ma arvan, et ükski lugeja ei ütleks sellest ära, isegi kui saaks 40 : 0 tappa. Kui mul oleks võimalus ükskõik keda kloonida, ma klooniks ennast – 11 tükki –, paneks võistkonna nimeks Kera Palliklubi, läheks rahvaliigasse ja loodaks, et fortuuna veeretab karikavõistluste loosikastist välja Nõmme Kalju. Või on kloonimise asemel kergem endale vutihuvilistest sõbrad hankida? Ei teagi.

Samas, teisest vaatevinklist. Rahvaliiga vs. Premium liiga vastasseisudes ei saa rääkida klassikalisest karikavõistluste giganditapust, mis on üks väljalangemismängude vingemaid aspekte. Tavaliselt pole kunagi kindel, kas kakskümmend korda suurema eelarvega klubi ikka autsaideritest jagu saab, aga ma ei suuda absoluutselt ette kujutada olukorda, kus Premium liiga klubi kaotab rahvaliiga tiimile. Kas see on võimalik? Tippsport kaotab oma mõtte, kui enne mängu on võitja selge,

tervisespordis pole sellel muidugi vahet.

Aga kui kohtuvad tipp vs. tervis, kuidas siis käituda? Ja Tipneri karikasari on kahtlemata täielik tipp, kui arvestada, et võitja pääseb tõotatud maale ehk Euroopasse. Südamest loodan, et Eestis pole võistkonda, kes tahaks tekkinud olukorda kurjalt ära kasutada. Kes mõtleks, et 20 : 0 kaotus on väike, maailma meedia künnist ei ületaks, äkki peaks jala eriti lõdvaks laskma ja lootma uut hiigelkaotust, mis meid paariks päevaks orbiidile lennutaks.

TAHAKS LOGINAT

Perfektsete asjadega on üldse nii nagu on, kogu aeg ei jõua, hakkab igav, vahepeal tahaks, et midagi logiseks. Tippjalgpall rühib täiuslikkuse poole, kõik detailid on viimseni lihvitud, midagi ei jäeta juhuse hooleks.

Loodetavasti nii ei lähe, sest karikamängudest võtavad osa ausad ja emotsionaalsed jalgpallihundid. Seepärast on Õhtulehe Evald Tipneri karikasarja madalamate ringide otseülekanded igati tervitatav nähtus, ega alati ei viitsigi tippvutti vaadata. Perfektsete asjadega on üldse nii nagu on, kogu aeg ei jõua, hakkab igav, vahepeal tahaks, et midagi logiseks. Tippjalgpall rühib täiuslikkuse poole, kõik detailid on viimseni lihvitud, midagi ei jäeta juhuse hooleks.

Nagu mainstream-popmuusika. See on ju tore ja mõistetav, aga vahepeal tahaks punki ja häälest ära kitarre ja võibolla mitte kõige paremaid mänguoskuseid ja seda ehedat südamest tilkuvat emotsiooni ja müra ja märulit ning karikavõistlused pakuvad selleks ideaalse võimaluse. Vahepeal Taylor Swift, vahepeal Ramones. Eks ole 36 : 0 kaotuski läbi ja lõhki punk.

1-teist mõtet

Turu Urheilupuisto Yläkenttäl sai Eesti koondis oma esimese MM-võidu. Praegu on tegemist kunstmuruväljakuga, kus ka Ameerika jalgpalli jooned.

Truudus fännidele

Just sellel staadionil debüteeris Eesti koondises Evald Tipner. Samal väljakul selgitati 1938. aasta maailmameister.

moonutas tabelit K

ui midagi juhtub, on inimestel ikka kombeks sarkastiliselt tähendada, et selline asi on võimalik ainult meie riigis. Muidugi ei vasta see tõele. Igal pool juhtub igasugust.

Euroopa riikide jalgpalliliigade tabeleid vaadates hakkab silma, kui paljudes neist on mõne meeskonna taga tärnike.

Ja joone all selgitus, mida see tähendab.

Näiteks Ungaris pidi neli klubi meistriliigaga hüvasti jätma, sest nad ei täitnud litsentseerimisnõudeid. Ühel võeti punkt maha, kuna ta kasutas mängijat, keda poleks tohtinud väljakule saata. Iisraelis vähendati Tel Avivi Hapoeli ja Maccabi punktisummat kahe võrra nendevahelises mängus puhkenud vägivalla tõttu ja Beitar pidi loobuma punktist fännide esituses kõlanud rassistlike hüüete pärast. Kreekas võeti fännide vägivalla tõttu kolm punkti Panathinaikoselt ja kaks satsi jätsid keset hooaega mängimise pooleli. Sama juhtus Aserbaidžaanis ühe klubiga, Moldovas visati kaks klubi liigast keset hooaega välja. Ukrainas jäi üks mäng hoopis pidamata ja lõpptabelis ongi Tšernomoretsil ja Metallistil üks mäng vähem peetud, lisaks võeti üheksa 14

JALKA august 2015

punkti Lvivi Karpatõlt. Ja nii edasi.

Omamoodi lugu juhtus aga Horvaatias, kus Sillamäe Kalevi Euroopa liigas välja lülitanud Spliti Hajduk keeldus mullu novembris võõrsil mängimast oma igirivaali Zagrebi Dinamoga. Hajdukilt võeti kolm punkti, aga seletused juhtunule, nagu sellisel puhul tavaline, on loomulikult erinevad.

HAJDUKI FÄNNIDE LAUL

Kui sa ei tule meistriks, siis Torcida leinab ja andestab … Sest kõik me teame, et sa oled parim, ja me ei pööra kunagi sulle selga …

Kuna osale Hajduki fännidele, kes kuulusid 1950. aastal loodud fännirühmitusse Torcida, keelati sissepääs mängule, otsustas meeskond solidaarsusest mitte väljakule minna. Hajduki jutu järgi oli rivaalidel või koguni politseil ise tehtud nimekiri ligi 90 soovimatust fännist, keda staadionile mitte lasta.

Konkreetsel juhul ei lubatud staadionile 39 fänni, kes kõik arreteeriti.

Ametliku raporti (seda toetas ka Zagrebi politsei) järgi võeti kinni üksnes kümme fänni – põhjuseks alkoholijoove. Raporti kohaselt oli kokku tegemist umbes 20 ultraga, kellest ühel on keelatud külastada mistahes spordivõistlust Horvaatias, üritasid piletit osta. Kui neile keelduti piletit müümast, blokeerisid nad sissepääsud ning ülejäänud Torcida liikmed otsustasid ka staadionile mitte minna.

Hajduk omalt poolt kinnitas, et soovimatute nimekirjas oli ilma igasuguse põhjuseta inimesi, kes olid pileti varem ostnud. Klubi esimees Marin Brbic lausus, et riigis kehtivad seadused, aga mitte kellegi suva oma äranägemise järgi lubada või mitte lubada inimesi staadionile: “Meil pole häbi selle pärast, mida tegime – me oleme uhked selle üle!”

Neid sõnu kinnitas ka peaaegu 8000 fänni, kes ootasid Zagrebist tagasi pöördunud ja seal mängimast keeldunud sportlasi oma kodustaadionil. Muuseas, Hajduki keskmine publikuarv kodumängudel on alla 6000 inimese. Vali laul ja valgusraketid tervitasid pallureid, kes ei nõustunud mängima Hajduki ja Dinamo 198. omavahelist kohtumist,

1-teist mõtet

Mis kehvasti, see uuesti!

Foto: Oliver Oli

Eelmises Jalkas läks kaks asja nihu. Sessinatses rubriigis otsustas üks foto, et tema peab esinema kaks korda kõrvuti, ja puksis teise pildi leheküljelt välja. Nimelt avaldasime foto Turu Urheilupuisto (spordipargi) Yläkenttäst (ülemisest väljakust), kus 1937. aastal alistas Eesti Number ühega on tähistatud praegune Paavo Nurmi staadion ehk Alakenttä MM-valikmängus Soome ja number kahega Yläkenttä, kus toimus Soome–Eesti MM-mäng.

1 : 0. Selle kõrval pidanuks olema pilt Urheilupuisto plaaniga, kust on näha, kus paikneb Yläkenttä ja kus Alakenttä (alumine väljak), kus praegu asub samuti vutiplats ja kergejõustikustaadion, kus omal ajal tegi vägitegusid legendaarne Paavo Nurmi. Meie eesmärk oli ajaloolise tõe huvides selgeks teha, et meile edu toonud MM-väljak oli just Yläkenttä. Avaldame nüüd Urheilupuisto plaani uuesti.

Foto: Tommy Hindley/Scanpix

Nii elab 1950. aastal asutatud Torcida kaasa oma meeskonnale. Osakest sellest etendati ka Rakveres mängus Sillamäe Kalevi vastu.

mille tulemuseks märgiti tabelisse 3 : 0 võit Zagrebi meeskonnale.

Kuigi ühest küljest näitab mängust loobumine meeskonna ja tema toetajate suurt solidaarsust, on fakt, et Hajduk oli tolleks hetkeks oma pearivaalist maas 11 punktiga. Tänavu kevadel võitiski Dinamo juba kümnenda meistritiitli järjest – 38 punkti eespool pronksile jäänud Hajdukist.

Hajduki poolehoidjad on kehvade aegadega harjunud. Neil on kaaslaseks kurb ja ilus laul, mille sõnad kõlavad: “Kui sa ei tule meistriks, siis Torcida leinab ja andestab ...

Sest kõik me teame, et sa oled parim, ja me ei pööra kunagi sulle selga ...

Seda lauldes on tuhanded karjuvad ja hüppavad fännid tavaliselt täiesti pöördes. Tegemist on lojaalsuse ja uhkuse demonstreerimisega, mida nad on paraku sellisel moel pidanud klubi ebaedu taustal viimasel ajal palju tegema.

Indrek Schwede

Arvustaja vabandus Eelmises numbris arvustasin Meelis Karmo raamatut “Wabariigi vutituus”, mis rääkis sõjaeelse internatsionaali Eugen Einmanni loo. Panin puusse, kui kirjutasin, et 1929. aasta Eesti–Soome maavõistluselt Tallinnas plaanis raadioülekannet teha üksnes Soome. Karmo kirjutas õigesti, et kaabli purunemise tõttu jäid ülekandest ilma Eesti huvilised. Vabandust Karmo ja meie lugejate ees!

Vastukajale vastuseks Toimetus sai kirja Helenilt, kes reageeris eelmises Jalkas ilmunud artiklile “Naistejalgpall akadeemilise luubi all”. Heleni arvates kinnistavad artiklis esitatud seisukohad valitsevaid stereotüüpe, mille järgi naistejalgpall on meestevutiga võrreldes vähem hinnatud. Kirjutaja ei nõustunud ka artikli ühe võtmemõttega, mis kõlas: “Jalgpalli mängimine pole vajalik komponent tüdrukute sooidentiteedi arengus, samas kui poistele on jalgpall lahutamatu osa enda maskuliinse identiteedi vormimiseks ja “tõeliseks meheks” kujunemisel.”

Kirjutise autorina juhin tähelepanu, et nii korratud tsitaat kui ka muud väited kuuluvad jalgpalliuurijatele, kes tegelevad naistejalgpalli problemaatikaga erinevates maailma ülikoolides. On ju ometi tervitatav, et asja uuritakse teaduslikult ja püütakse jõuda tuumani. Alternatiiviks on lahmimine ja eelarvamuste vohamine.

Nimetatud tsitaat kuulub Hanya Pielichatyle Lincolni ülikoolist ja tema on oma artiklis (Soccer & Society 4/2015) viidanud Jon Swaini akadeemilisele uurimusele, kust tuleb välja, et võrreldes poistega on tüdrukutel enam identiteete, mis vahelduvad. Nõnda on jalgpall tüdrukutele üks paljudest vahelduvatest enesemääratlustest. Pielichaty enda tehtud küsitlus naisjalgpallurite seas näitas, et tüdrukute identiteedid pole jäigalt fikseeritud ja nad võivad vastavalt soovile olla kord vallatud plikakesed, kord karmid poisilikud rüblikud. Sellest võib teha järelduse, et poiste pühendumus jalkale on väiksema arvu identiteetide tõttu suurem.

Christine Mennesson väidab, et naissportlased kogevad niinimetatud kontraidentiteeti: nad peavad leidma kompromissi kahe vastandliku enesemääratluse vahel olemaks ühtlasi nii naised kui võistlejad.

Seega on tippsportivatel naistel rohkem segajaid, mis takistavad neil pühendumast.

Loomulikult pole ülaltoodu lõplik tõde, ka naistejalgpalli uurimine ise on noor teadusharu. Ka naistejalgpall tippspordina on alles plikaeas.

JALKA peatoimetaja 2015 august JALKA

15

noortejalgpall

U17 eliitliiga – noortetöö kroon ja täiskasvanute jalgpalli vundament Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak tutvustab U17 eliitliiga reformi, mis annab hinnangu tehtud noortetööle ja tugevdab täiskasvanute jalgpalli vundamenti nii tipp- kui ka amatöörjalgpallis.

Kuidas kõik algas?

U19 ja U17 eliitliigaga alustasime aastal 2008. Esimene neist toimis kolm hooaega, kuni selgus, et kõnealuse vanuse mängijad vajavad ja soovivad arenguks täiskasvanute jalgpalli, ja vanuseastme võistlused korraldati ümber pigem neile, kes meestemängus platsile minna ei taha või ei saa.

U17 eliitliigat on mängitud üheksa kuni kaheteistkümne võistkonnaga kaheringilise turniirina ja viimaste aastate probleemiks on saanud võistkondade ebaühtlane tase ja niinimetatud tippnoorte suur koormus. Kõnealuses vanuses jalgpallur ei tohiks mängida rohkem kui 40 võistlusmängu aastas, olukorda hoolsalt jälgides ja treeneritega kõneledes oleme praeguseks saanud selle asja korda.

Jalgpalliliselt vähem arenenud piirkondades on murekohaks poiste tõsisest sporditegevusest kadumine enne nimetatud vanusesse jõudmist kompetentse juhendamise puudumise tõttu.

Noortekomisjoni koosolekutel jooksvat olukorda ja juhatuse aruteludel pika pilguga arenguplaane vaagides sündis kava, mille elluviimist alustasime käesoleva aasta kevadtalvel ja mis põhineb kahel põhiaspektil – faktil, et U17 eliitliiga annab hinnangu eelnevate perioodide noortetööle klubis või piirkonnas (liigasse lubatakse mängima ka piirkondlikke koondiseid) ja on vundamendiks täiskasvanute jalgpallile; ja vajadusel ühtlustada jalgpalli areng üle-eestiliselt, et mistahes meie maa paigas elaval noorel oleks 16

JALKA august 2015

võimalus saada jalgpalluriks.

Viimane oleks jalgpalli panus Eestimaa tasakaalustatud arengusse, mis praegu probleemiks mitte ainult jalgpalli nurga alt vaadates.

Lisaasjaoludena soovime suurendada jalgpalliga tegelejate hulka ja tuua aja jooksul litsentseeritavale tasandile ehk täiskasvanute tippjalgpalli klubid kõikidest maakondadest. Projekt algab poistest, sobival hetkel liidame sellega ka tüdrukud, viimaseks on vajalik tüdrukute jalgpallilise hõivatuse eelnev kasv.

Samuti eeldame, et tähelepanu U17 eliitliigale peaks vähendama sportlikke pingeid ja ebanormaalset survet tulemustele nooremates vanuseklassides.

TIPUD NOORTEVUTI HEAKS

Võimsaim hetk oli, kui lõime käed praeguste tippmängijatega, et nad alustavad kahe-kolmenelja aasta pärast oma kodumaakonna U17 eliitliiga võistkonna treeneritena.

Mida oleme praeguseks teinud?

Liigas osalejatena näeme loomulikult tipp- ehk litsentseeritavatel tasanditel mängivaid klubisid, kes peavad jalgpalliliidule andma järgmise litsentseerimisperioodi alguses sügistalvel 2015 vastuse küsimusele, mis aastast nad liituvad U17 eliitliigaga püsivalt, kusjuures aastanumbri saab klubi valida ise koostöös liidu tehnilise osakonnaga lähtuvalt reaalsest noortetöö seisust klubis.

Täiendasime litsentseerimistingimusi, kohustades litsentseeritavaid klubisid omama U17 eliitliiga võistkonda, kuid jättes väikeklubidele võimaluse täita tingimus läbi osalemise teise klubi eliitliiga võistkonnas teatava arvu mängijatega.

Siit saime kokku 21 potentsiaalset eliitliiga võistkonda.

Teisena lugesime üle klubid tippjalg-

pallis esindatud piirkondadest, kes meie hinnangul võiksid või peaksid lähiaastatel taotlema litsentsi – selliseid saime kaheksa. Neist kahe klubiga on personaalsed kohtumised peetud, ülejäänud kuuega arutame kõnealust järgmise hooaja eel, pannes paika arengu- ja tegevusplaani. Ütlen teadmiseks, et näitame praegusel ajaperioodil liidupoolset initsiatiivi vähemalt II liigas mängivate tervikliku klubi tekkimise eeldustega jalgpalliorganisatsioonide suunal; III ja IV liigas mängivad, kuid vastavat ambitsiooni omavad klubid peaksid ise aktiivsed olema, sest nendeni jõudmine võtab selleta rohkem aega. Pikas pildis näeme kõiki liigaklubisid jalgpallipüramiidi terviklike ja jätkusuutlikult toimivate osadena.

Kolmandana võtsime ette maakonnad, kus tippjalgpall puudub ja kelle puhul me esimeses etapis näeme üldjuhul mängimist U17 eliitliigas maakondliku koondisena. Selliseid piirkondi on Eestis seitse.

Need maakondlikud koosolekud on ühe erandina tänaseks peetud, kaasasime koosolekutele ka piirkondadest pärit tippjalgpallureid ja oleme järgmise sammuna tegemas konkreetset plaani iga maakonna jaoks, nähes ühe võimalusena ette ka tipptreeneri palkamist jalgpalliliidu poolt ja piirkonda tegutsema saatmist, aitamaks astuda sammu tavalisest noortejalgpallist tippjalgpalli. Jalgpalli ühtlase arengu tagamiseks on tegemist hädavajaliku investeeringuga, andes lisamõõtme ja võimaluse ka meie ahtale tipptreenerite tööjõuturule, kus konkurentsi hoidmiseks ja jalgpalli arenguks on vajalik võimalikult suur arv tegijaid. Samas ei saa selles olukorras jaguda nende kõigi jaoks rakendust tipptreeneri rollis ja meeste kasutamine maakondlike U17 koondiste juhendajatena annab treeneritele töö koos sissetulekuga ja maakondlikule jalgpallile puuduva kogemuse ja tarkuse. Samuti on siin võimalus karjääri lõpetanud tippmängijal esmane treenerikogemus saada.

Selliselt saime kokku vähemalt 36 võistkonda, kusjuures esmane analüüs

noortejalgpall

Kuhu suundub Eesti jalgpall ja mis suunas lendavad pallid, oleneb peamiselt meie noortetööst.

näitab, et lõviosa neist on võimelised alustama U17 eliitliigas hiljemalt nelja hooaja pärast ehk siis 2003/2004. aastal sündinud poistega. Praegu mängivad liigas 1999/2000. aastal sündinud poisid.

Kuidas plaanime mängida?

Võistlusviisina näeme erinevatel liigatasemetel täiskasvanute jalgpalliga analoogse süsteemi loomist, kus kümme võistkonda mängivad meistriliigas, esiliigas, esiliiga B-s ja miks mitte ka teises liigas kaheringilise turniiri põhimõttel üks mäng kodus ja üks vastase väljakul. 18 vooru jaguneks märtsist novembrini, igas kuus toimuks kaks mängu. Kuna eliitliigas ei ole koduja välismängude vaheldumine oluline ja tähtsaim on parimate mängutingimuste olemasolu, siis planeeritakse märtsi-, aprilli- ja novembrikuised mängud maksimaalselt Tallinna võistkondade kodumängudena ja peetakse Lilleküla jalgpallihallis.

18 mängu tähendab, et nii üldise koormuse kui ka koormuse jagunemise mõttes on mängijail võimalus ja isegi vajadus osaleda paralleelselt kas B-klassi või täiskasvanute meistrivõistlustel. B-klassi meistrivõistlused saavad olema väljundiks ka neile, kes eliitliigasse mängima ei pääse või kelle mänguaeg seal on napp.

Liigasüsteem tähendab sedagi, et igal järgmisel hooajal alustab võistkond seal, kuhu klubi eelmise hooaja tulemus koha annab. Kuna võistkond koosneb kahest aastakäigust, siis peaks kolmandik kuni pool võistkonda mängima turniiril kaks aastat järjest, mis tagab sportliku järjepidevuse. Eeldame, et tõusmiste ja langemistega võistlusviis motiveerib klubisid hoidma noortetööd stabiilsel tasemel, sest koht liigas on väärtus omaette.

Kuna liiga saab olema üle-eestiline, siis tasub klubide transpordikulud Eesti Jalgpalli Liit.

Milliseid alternatiive kaaluti?

Nagu öeldud, arutati käimasoleva hooaja eel noorteliigadega seotud asju põhjali-

Foto: Lembit Peegel

kult nii liidu juhatuses kui noortekomisjonis ja olulisi muudatusi tehti ka noorte jalgpallurite mänguviisides ehk siis selles, kui mitu mängijat millises vanuseklassis väljakul on ja kui suurel väljakul mängitakse. Samuti kõneldi eliitliiga võimalike alternatiivsete mudelite üle.

Nii arutati U18 ja U16 eliitliiga loomise võimalust praeguse U17 liiga asemele, aga jõuti järeldusele, et U16 liiga loomine tooks tulemusele orienteeritud jalgpalli noorjalgpalluri jaoks liiga varasesse vanusesse ja U18 liiga ei tagaks mängijatele täiendavat hooaega noorteklassis, sest need, kellel võimalik, mängivad siis juba täiskasvanute võistlustel. Oluline on märkida, et väljalangevus ehk loobumine jalgpalliga tegelemisest ei ületa selles vanuses tavalist väljalangemist (igal aastal lahkub jalgpallist 3–5% noormängijatest) ja seda võib pidada normaalseks.

ne tähendab tervikliku klubi toimimiseks vajalike nõuete täitmist, pidevas dialoogis olemist Eesti Jalgpalli Liiduga ja klubi jätkusuutlikuks toimimiseks vajalike eelduste hoidmist ja kinnistamist.

Vähendame liigseid sportlikke pingeid nooremates vanuseklassides.

Finantseerime täiendavalt kõige kriitilisemat osa noortetööst – perioodi, mil algab üleminek noortevõistlustelt täiskasvanute sporti.

Loome noortejalgpallis konkurentsi tippklubidele.

Näeme koos kõnealusega ka klubide jalgpalliklasside loomist gümnaasiumiosas – treeningväljaku lähedase kooli kasutamine annab võimaluse aja kokkuhoiuks, alustades harjutuskorraga õpipäeva järel ja andes mängijale õhtuse vaba aja, mis oluline vältimaks suurest hulgast kohustustest tekkivat liigset stressi.

Kõnealuse arengu eelised kokkuvõtvalt

Emotsionaalne kokkuvõte

Loome võistlussüsteemi, mis annab hinnangu klubi noortetöö kvaliteedile ja tugevdab täiskasvanute jalgpalli vundamenti nii tipp- kui ka amatöörjalgpallis. Ühtlustame jalgpalli taset üle Eesti kõikide maakondade osalemise kaudu samadel võistlustel ja läbi sportlike kogemuste ja teadmiste suunamise piirkondadesse, kus neid ei ole.

Anname tipptreeneritele või tipptreeneri eeldustega inimestele võimaluse teha tööd ja areneda perioodil, mil neile võimetekohane rakendus klubijalgpallis puudub.

Loome võistlussüsteemi, mille kaudu saab täieliku ülevaate kahe aastakäigu eestlastest jalgpalluritest ja analüüsida neid.

Loome eeldused kõikide maakondade klubide sisenemiseks litsentseeritavale tasandile ehk tippklubijalgpalli.

Litsentsi saavad taotleda kõik klubid, kes osalevad vähemalt II liigas, litsents on kohustuslik alates esiliiga B tasandist. Litsentseerimisprotsessis osalemi-

Olles osalenud kõikidel teemaga seotud koosolekutel, saan öelda, et klubide ja piirkondade huvi projekti vastu on suur.

Võimsaim hetk oli, kui lõime käed praeguste tippmängijatega, et nad alustavad kahe-kolme-nelja aasta pärast oma kodumaakonna U17 eliitliiga võistkonna treeneritena.

Tagantjärele tuleb tõdeda, et alustasime asjaga õigel hetkel, sest ka piirkondades, kus tippjalgpall puudub, on just alates 2002., 2003. ja 2004. sünniaastaga poiste järjepidevate treeninggruppide hulk olemas, kuid samal ajal puuduvad eeldused järgmise sammu astumiseks.

Tõdesime, Eesti on piisavalt väike, et teda koordineeritult toimima saada, aga samal ajal piisavalt suur, omamaks kriitilist hulka inimesi, kelle peale ambitsioonid toetada.

Saime taaskinnituse veendumusele, et jalgpall ei ole midagi muud kui vaid meie kätte usaldatud vastutuse viis ja vahend Eesti ühiskonna arendamiseks, mida tuleb kasutada parimal võimalikul moel.

2015 august JALKA

17

UUDIS! Üllata oma sõpru Estonian Airi kinkekaardiga.

Info ja müük: www.estonianair.ee

www.estonianair.ee

noortejalgpall

Noortejalgpall saab uued väljakumõõdud Eesti Jalgpalli Liit korraldas testmänge üheksa klubi noortega, et leida eri vanuseklassidele optimaalne väljakusuurus ja mängijate arv väljakul. Eesmärgiks on sujuvam üleminek ühest vanuseklassist teise ning noorte hoidmine jalgpalli juures.

Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel

Õige suurusega väljak ja optimaalne mängijate arv on noortejalgpallis väga tähtis.

2015 august JALKA

19

“M

ärkasime, et paljud loobuvad jalgpallist 13–14aastaselt,” toob Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tehniline direktor Janno Kivisild välja ehmatava tõsiasja. “Suurim väline muutus selles vanuseklassis on asjaolu, et Eesti noorte meistrivõistlustel minnakse üle täismõõtmetega väljakule ja senise kaheksa kaheksa vastu mängu asemel hakatakse mängima üksteist üheteistkümne vastu. Tõenäoliselt on selline ebaproportsionaalne üleminek liiga järsk ja tekitab probleeme nii paljudele klubidele kui ka noorjalgpalluritele endile.”

Sujuvama ülemineku sisseseadmiseks korraldas EJL kevadel testmänge üheksa klubi noortemeeskondadega.

Mängiti erineva suurusega väljakutel ning erineva arvu mängijatega. Omavahel pandi kokku võrdsed meeskonnad, aga prooviti ka seda, milline on uute tingimuste mõju juhul, kui vastamisi on tugevam ja nõrgem sats.

Mänge filmis ja analüüsis jalgpalliliidu tehniline komisjon.

Janno kivisild:

Märkasime, et paljud loobuvad jalgpallist 13–14aastaselt.

Suurim väline muutus selles vanuseklassis on asjaolu, et Eesti noorte meistrivõistlustel minnakse üle täismõõtmetega väljakule.

Senise tava kohaselt mängisid D1 (U13) vanuseklassi poisid oma meistrivõistluste kohtumisi põiki üle täismõõtmelise väljaku selle ühel poolel kaheksa kaheksa vastu. C2 klassi (U14) jõudnult muutus väljak ühe raksuga poole suuremaks ja mängijate arv tõusis üheteistkümneni. Testmängudesse kaasati nelja erineva vanuseklassi meeskonnad ning varieeriti väljakusuuruse ja mängijate arvuga.

Mõnes mängus nihutati isegi suluseisujoon vastase värava poole.

Igale mängitud variandile andsid testmängudes osalenud klubide treenerid oma hinnangu. Seda tegid ka 20

JALKA august 2015

C2 vanuseklassi võrdlus Tabelis on toodud C2 vanuseklassi näitajad kaht tüüpi testmängude (mängiti suurel platsil üksteist üheteistkümne vastu karistusalast karistusalani ja penaltipunktist penaltipunktini) ning eelmise aasta noorte meistrivõistluste kohta.

Mõlema testvariandi plussid olid treenerite hinnangul sarnased D2 klassis kogetuga: tähtis on pallikäsitsus, palju on lühikesi sööte, otsuseid peab vastu võtma kiiresti, väravavahid on aktiivselt mängus. Tõsteti esile, et võrdsete kohtumises saavad mõlemad intensiivse mängu ja vastasseisus tugev vs. nõrk on nõrkadel rohkem šansse, kuna jõutakse kaaslastele kiiremini appi. Samal põhjusel ei pääse liiga palju mõjule ettearenenud poisid. Ühtlasi kasutatakse ära kogu väljaku suurus.

Peamine vahe koorus välja kummagi testvariandi kohta välja toodud negatiivsetest külgedest. Karistuskastidevahelise mängu puhul märgiti järgmist: 1) pole piisavalt ruumi mängu ülesehituseks; 2) kollkiprite käest löögid ulatuvad vastase trahvikasti ja väravalöögid ründekolmandikule. On oht hakata mängima pikka palli; 3) palju on mänguseisakuid vigade ja küljesissevisete tõttu; 4) ründekolmandikul otsitakse läbisööte kaitseliini taha, kuid väljak jääb lühikeseks ja seetõttu on söödud tihti ebatäpsed.

Seevastu penaltipunktide vahel kulgenud mängude kohta tehti oluliselt vähem negatiivseid tähelepanekuid: selles vanuses on mõned üksikud väravavahid, kes suudavad väravalöögi põrutada otse ründekolmandikule. Oli üksikuid treenereid, kelle jaoks polnud endiselt piisavalt ruumi mängu ülesehituseks ja rünnakute alustamiseks lühikese sööduga. See võib endaga kaasa tuua valiku, kus eelistatakse mängida riskivabalt, lihtsalt pikki palle ette võitluse peale mängides.

Treenerid eelistasid mängu penaltipunktide vahel.

C2 TEST vs. NMV Karistusala joonelt karistusala jooneni TESTMÄNG Penaltipunktist penaltipunktini

TESTMÄNG Karistusalast karistusalani

Noorte meistrivõistlused

280

298

255

528/24 mängija kohta

489/22 mängija kohta

532/24 mängija kohta

Millest tsenderdusi

23

29

29

Söödud läbi liinide

159

113

139

Millest söödud läbi kaitseliini

28

27

24

Tribling

127/6 mängija kohta

149/7 mängija kohta

97/4 mängija kohta

Puhas mänguaeg

48 min 40 sek

45 min 10 sek

47 min 55 sek

10,4 sek

9,1 sek

11,3 sek

1 min 9 sek

41 sek

1 min 4 sek

Löögid

25

30

31

Väravad

9

7

4

TEGEVUSED Palli valdamine (näitab, mitu korda pall vahetas omanikku) Sööte

Keskmine aeg palliga Pikim aeg palliga

Janno Kivisild ja jalgpalliliidu tehniline osakond, kelle hulka kuulusid Martin Reim, Marko Lelov, Marko Pärnpuu, Lars Hopp ja Karel Voolaid. Lisaks

noortekoondiste väravavahtide treener Andrus Lukjanov, koolitaja Urmas Kirs, analüütik Rain Nappir.

“Tegime väga põhjalikku statistikat,

D2 vanuseklassi võrdlus D2 (U12) vanuseklass on seni Eesti meistrivõistlustel mänginud risti üle suure väljaku (64 x 50 meetrit), kus iga mängija kohta (mängiti kaheksa vs. kaheksa) oli väljakul ruumi 14 x 14 meetrit. Testimisel katsetati mängu üheksa vs. üheksa ja nii oli mängija kohta ruumi 13,3 x 13,3 meetrit ja mängiti klassikaliste suluseisureeglite kohaselt.

Võrdlus näitas, et Eesti meistrivõistlustega võrreldes oli testmängudes rohkem väravaid, lööke, sööte, tsenderdusi, puhast mänguaega ja pallivaldamist kokku. Vähenes palliga mängimise aeg (võrdseks jäi pikim palliga oldud aeg).

Samaks jäi ka triblingute arv mängija kohta.

Treenerid tõid testmängudes kogetu positiivsete külgedena välja: 1) tekkis palju üks-üks olukordi; 2) palliga mängides muutus senisest olulisemaks tehniline võimekus; 3) palju sööte anti meeskonnakaaslasele otse jalga (maast söödud moodustasid 80–90% ja olid 5–20 meetri pikkused); 4) kuna vastane jõudis kiiresti pressingut tegema, soosis see palliga pööramisi ja otsuste kiiret vastuvõtmist surve all, kusjuures tavaliselt oli varuks mitu lahendust; 5) optimaalsed mängijatevahelised distantsid; 6) väravavahid on palju mängus; 7) pole palju jooksmist, vaid tehakse lühikesi spurte ja on aega taastumiseks; 8) mängijad on füüsiliselt võimelised ära kasutama väljakusuurust; 9) aktselerandid ei pääse mängus jõuliselt palliga domineerima, sest kiiresti jõutakse võistkonnakaaslasi toetama ja kollektiivselt pall vastaselt tagasi võita.

Negatiivsena märgiti järgmisi asjaolusid: 1) vähe üle 20meetriseid sööte; 2) puudub peaga mäng (kuid nii noorelt polegi see oluline); 3) konkurentsis tugev vs. nõrk on nõrkadel vähe ruumi ja aega palli võites oma võistkonnakaaslasi leida, millest tuleneb palju pallikaotusi.

Kokkuvõttes andsid kõik treenerid testmängus kogetule positiivse hinnangu.

Projektis osalenud klubid ja vanuseklassid Projektis osales üheksa klubi: FC Maardu, Martin Reimi Jalgpallikool, Nõmme Kalju, Nõmme United, Tallinna Flora, Tallinna Kalev, Tallinna Levadia, Saku Sporting, Tabasalu JK. Nende klubide treenerid andsid tagasisidet igale katsetatud variatsioonile.

Testmängudes osalesid D2 (U12), D1 (U13), C2 (U14) ja C1 (U15) vanuseklassid.

Kuidas mängitakse praegu ja mis muutub 2015

RUUMI VÄLJAKUL

2016

RUUMI VÄLJAKUL

E2/E1

7 vs. 7

Väljak 55 x 40 157 m2 12,5 m x 12,5 m

7 vs. 7

Väljak 55 x 40 157 m2 12,5 m x 12,5 m

D2/D1

8 vs. 8

Väljak 64 x 50 200 m2 (+43 m2) 14,1 m x 14,1 m

9 vs. 9

Väljak 64 x 50 178 m2 (+21 m2) 13,3 m x 13,3 m

C2

11 vs. 11 Normaalsel väljakul

Väljak 100 x 64 291 m2 (+91 m2) 17 m x 17 m

C1

11 vs. 11 Normaalsel väljakul

Väljak 100 x 64 291 m2 17 m x 17 m

B2

11 vs. 11 Normaalsel väljakul

Väljak 100 x 64 291 m2 17 m x 17 m

Väljak 80 x 64 ehk 233 m2 11 vs. 11 15,2 m x 15,2 m (+55 m2) Lühendatud Väljak 90 x 64 ehk väljak 262 m2 16,1 m x 16,1 m (+84 m2) Väljak 100 x 64 11 vs. 11 291 m2 Normaalsel (+58 m2 või +29 m2) väljakul 17 m x 17 m 11 vs. 11 Normaalsel väljakul

Väljak 100 x 64 291 m2 17 m x 17 m

mida võrdlesime antud vanuseklassi Eesti noorte meistrivõistluste statistikaga,” räägib Janno Kivisild. “Lugesime kokku löödud väravad, söödud (meeskonna ja mängijate kohta eraldi), tsenderdused, triblingud (meeskonna ja mängijate kohta eraldi), pallivaldamise minutid, ühe meeskonna pikima palliga oldud aja ja keskmise palliga oldud aja, mitu korda pall omanikku vahetas ja puhta mänguaja. C1 ja C2 klassis loendasime ka ettepoole söötude arvu ja söötude arvu kaitseliini kaudu, sest kartsime, et lühem väljak võib tingida selle, et hakatakse mängima rohkem risti väljakut. Näiteks karistusala joonel suluseisu rakendamine ennast ei õigustanud, sest külvas palju segadust. Proovisime seda D1 vanuseklassis ja selge eelistuse said klassikalise suluseisuga peetud testmängud: mitte ainult suluseisu enese, vaid ka seetõttu, et muud võrdlused varem Eesti meistrivõistlustel peetud olid tunduvalt paremad.”

C2 vanuseklassis prooviti alternatiive täismõõtmetega väljakule ning testiti mängu karistusala joonest teise jooneni ning penaltipunktist penaltipunktini (vaata tabelit).

“Esimesel juhul oli väljaku suuruseks 68 x 64 ja teisel juhul 78 x 64 meetrit,” selgitab Janno Kivisild.

“Treenerite arvates sobis pikem plats rohkem, sest väljakul oli rohkem ruumi – mängiti ikkagi üksteist üheteistkümne vastu.”

Tehniline komisjon tegi noortekomisjonile ettepanekud vähendada ühes vanuseklassis (C2) 2016. aastal väljaku suurust (pikkust) ja kahes (D2 ja D1) mängijate arvu. Noortekomisjon omakorda arvas, et C2 klassis oleks mõistlik määrata väljaku pikkuseks mingi vahemik, sest platside suurused on erinevad. Tehniline osakond tegi seepeale ettepaneku, et väljaku pikkus võiks olla 80–90 meetri vahel (uusi ja vanu formaate vaata tabelist).

“See tähendab, et näiteks Tartu Tamme kunstmurul saab mängida ilma väljakut lühendamata, sest seal ongi selle pikkuseks 90 meetrit,” selgitab Kivisild. “Sportland Arenal on pikkust aga näiteks 105 meetrit ja seda tuleks C2 vanuseklassi mängudeks lühendada.”

2015 august JALKA

21

persoon

Teet Allas koos abikaasa Evelini ja viieaastase Adeelega. Kodus on Allastel ka kaheksa-aastane Elisabeth.

22

JALKA august 2015

Foto: Lembit Peegel

persoon

Jooksuhunt Teet Allas jättis Moldova väravavahi hinge kustumatu mälestuse Kergejõustik. Korvpall. Noorel Teet Allasel oli valikuid palju, esikohale jäi aga jalgpall. Endine tippsportlane arendab praegu rahvavutti ja Jalkale räägib ta muuhulgas ka noorusajast ja Hõbepalli toonud iluväravast.

Siim Kera

A

asta on 1989. Kuupäev 20. mai.

Pärnu Kalevi staadionil toimub legendaarse saatesarja “TV 10 olümpiastarti” etapp ja otse loomulikult joostakse ka 1000 meetri distantsi.

Kohe-kohe 12aastaseks saav Teet Allas finišeerib teisena, sillamäelasest Denis Firsovist 0,8 sekundit maas. Ajaks 3.03,01, mis on praeguseni saatesarja nooremas vanuserühmas paremuselt teine tulemus (muide, Karol Mets platseerub samas edetabelis 38. kohal)! “Õpetaja ütles, et mine nüüd võistlema, ketsidega jooksin, sooja väga ei teinud,” muigab Allas minevikku vaadates. “Kergejõustikutreenerid meelitasid mind ikka trenni, aga joosta staadioniringi ilma pallita – no way! Oleks jalgpalli kaasa andnud, oleksin võibolla mõelnud (naerab – toim.).”

Lapsena oli endise jalgpalluri esimeseks eelistuseks aga hoopiski korvpall. Tallinna Kalevi mänge kuulas ta raadiost kõrv kikkis ning käis aastakese isegi treeningutel. Kuid kuna juhendajal olid isiklikud probleemid – juhtus, et ta ei käinud enam poistega võistlustelgi kaasas –, jäi Allas jalgpalli juurde.

Kui ta ühel Soome turniiril parimaks mängijaks valiti, läks ta eriti usinaks – hakkas peale trenni kõksima ning palli vastu planku taguma. Vana hea individuaaltöö. Polnud hetkegi, mil ta

oleks kahelnud, kas mängida või mitte.

Küll meenuvad talle Nõukogude Eesti karmid treeningvõtted.

“Mäletan konnahüppeid, hüppasime kümneid kordi üle võimla, nii et järgmisel päeval oli väga raske kõndida,” jutustab 73 korda Eesti koondist esindanud endine sportlane. “Toona ei olnud treeneritel selliseid teadmisi mis praegustel juhendajatel. Minu lapsepõlves moodustati jalgpallis treeningrühmad teistel alustel – kes rohkem joosta jõudis ja vastupidavam oli, sellel oli eelis. Tänapäeval saavad õnneks kõik võimaluse. Loodetavasti ei tehta enam väikestele lastele esimesel treeningul Cooperi testi (naerab – toim.).”

ILMA PALLITA EI JOOKSE

Kergejõustikutreenerid meelitasid mind ikka trenni, aga joosta staadioniringi ilma pallita – no way! Oleks jalgpalli kaasa andnud, oleksin võibolla mõelnud.

Nagu ka teised endised Eesti vutimängijad on maininud, tundus 1990ndate alguses jalgpalluriamet ebareaalne. Tollal ei osatud sellest elukutsest unistadagi.

Allas on hiljem analüüsinud, et 18.–20. eluaasta vahel oleks ta pidanud rohkem ja tõsisemalt pingutama. Mehe pika karjääri üheks eredaimaks sündmuseks oli kahtlemata 1 : 0 võiduvärav Moldova vastu, millega ta võitis 2002. aastal ka Hõbepalli ehk Eesti aasta ilusaima koondisevärava auhinna. Hirmus kaugpomm jättis sügava mulje ka vastaste väravavahile Jevgeni Hmarucile, kes olevat veel aasta-paar hiljem imestanud, kes küll nii kaugelt peale suudab lüüa. Vähemalt tundis moldovlane naljaga pooleks uh-

kust selle üle, et tema alistanud löök valiti aasta ilusaimaks! Ääretult tugeva parema jala saladuseks peab Allas nooruspõlves tehtud lisatreeninguid.

Pikemalt ta välismaal ei pallinudki, teistsugust leiba sai ta maitsta vaid kord – 2010. aastal esindas mees Rootsi 3. liiga tiimi Dalkurd FF ridasid. Ta tunnistab, et jutte võõrale maale siirdumiseks oli varemgi, kuid erinevate põhjuste tõttu jäid need siiski realiseerimata.

“Võibolla ma polnud ise ka piisavalt nahaalne ja egoistlik (mängija, et välismaale pääseda – toim.), olin liiga leebe, liiga hea südamega,” arutleb ta nüüd, aastaid hiljem. “Mul ei olnud võibolla seda läbi seina minemist.”

Aastast 2012 töötab ta Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonnas, jagades oma kogemust spordiala laiapõhjalisemal arendamisel. Alates tänavusest maikuust koordineerib ta terve osakonna tööd ehk Eesti amatöörvutti. Prioriteediks on noortega tegelemine – suure osa ajast neelavad enda alla “Jalgpall kooli!” ning EJLi ja Rimi suvelaagrid. Kooliprojektis osales 2014/2015. õppeaastal 7700 last ja 98 kooli, juunis peetud suvelaagreid nautis ligi 1000 noort ning augustikuu laagritesse on oodata pea sama palju huvilisi.

38aastane Allas jalgpalli tõsiselt enam ei mängi, kuigi igal aastal kutsutakse teda mõnda Premium liiga meeskonda!

Mehe suust kõlab neil puhkudel raudne ei, sest tervis lihtsalt ei luba professionaalsel tasemel sportida. Vutis paneb ta end proovile hoopis õigusemõistjana.

“Paljud minu tuttavad on küsinud, miks ma jalgpallikohtunikuks hakkasin,” lausub suvepealinnast pärit mees.

“Enne esimest mängu oli kerge närv sees, et kas saan hakkama. Pärast mängu oli aga meeleolu hea ja kindlasti jätkan.

Mulle meeldib, et minu töö on ka minu hobi, ja ma teen seda rõõmuga.”

2015 august JALKA

23

premium liiga

Alahindamised, uued trenniajad ja vead treeneripingil ehk elu Premium liiga allotsas

Vjatšeslav Zahovaiko on Paide Linnameeskonnas olnud ülesannete kõrgusel.

Kuidas on uue eluga kõrgsarjas kohanenud mullu esiliigast üles rühkinud klubid? Kuidas läheb teistel alumise otsa tiimidel? Keda alahinnatakse ja kes lõikas muudetud trenniaegadega näppu? Jalka uuris.

Siim Kera

H

uvitav, kas mõni Viljandi paadimees ennustas enne hooaja algust, et 16 mängu (artikkel kirjutatud 03.07 seisuga – toim.) järel on kodulinna Tulevikul käes 18 punkti ning tabelis uustulnuka kohta igati auväärne 7. koht? Optimistist aerunautleja võibolla. Ülejäänud rahvale on nende kaitsest lähtuv ning kontrarünnakutele orienteeritud edukas mäng tulnud mõnusa sürpriisina.

“Jah, eks ta ole kerge üllatus,” mainib Tuleviku peatreener Aivar Lillevere isegi.

“Ei uskunud küll. Hooaja algus on väga positiivne olnud. Kogemuste kaudu olen tunnetanud, et nagu ikka, uustulnukaid alahinnatakse. Alateadlikult ikka mõeldakse, et esiliigast tulnud amatöörid.”

Peale tugeva kaitsetöö oli Tuleviku ülitähtsaks lüliks Rootsiski mänginud ründaja Joonas Tamm, kes kõmmutas üheksa väravat, enne kui jaanipäeva eel FC Florasse siirdus. Lillevere tunnistab, et tema lahkumine võib probleeme valmistada, kuid samas loodab ta Martin Kase peale, kes Florast Viljandisse laenule saabus.

Teine värske nägu Premium liigas on Pärnu Linnameeskond. XVI vooruga on nad kogunud poole vähem punkte kui Viljandi ning asuvad tabeli viimasel real.

Milles folgipealinlased neid edestavad?

“Kas nad üldse meist paremad on?” küsib pärnakate peatreener Marko Lelov vastu. “Muidugi, punktidega on nad meist ees, aga kui võtta nende

24

JALKA august 2015

1 : 0 võidumäng Kalju üle, siis Viljandi tegi oma töö ära, aga tuhka tuleb pähe raputada Nõmme Kaljule, nemad ei teinud oma tööd ära. Tulevikul on hea positsioonikaitse, millega Lillevere on aastaid tegelenud. Müts maha mängijate ees, et nad nii kannatlikud on.”

Pärnu hooaja algust kommenteerides mainib Lelov positiivset arengut. Kehvast positsioonist ta välja ei teegi.

“Liigume tasa ja targu,” on mehe loogiline sõnum. “Seda protsessi, et siin (Premium liigas – toim.) kanda kinnitada, ei saa nipsust tõmmata. See ei saa olla kolmepäevane või kolmekuune.

Praegu on meil üheksa punkti. Võibolla oleks võinud paar punkti rohkem juures olla, aga samas võiks ka viis punkti vähem olla. Tulemus on vaataja silmades.”

Nagu ajalooliselt tavaks saanud, on esiliiga tiimidel kõige raskem harjuda Premium liiga kõrgema tempoga.

Lillevere sõnul vajab neil parandamist rünnakute ehitamine ja palliga mängimine. Lelov usub, et nende tiimil on vaja arendada ka mängumõistmist ning taktikalist poolt.

Foto: Lembit Peegel

Trenn tegi karuteene Viljandi seljataga ning Pärnu ees kemplevad tabelis 16 mänguga endale 50 väravat lüüa lasknud Tartu Tammeka ja hooaja esimese võidu alles XII voorus saanud Paide Linnameeskond. Mõlemad jäävad mullu esiliigas viienda(!)

Pärnu Linnameeskonna alustalasid on palli peaga lööv Karl Palatu.

premium liiga Foto: Lembit Peegel

koha saanud Tulevikust seitsme punktiga maha, suvepealinna satsi edestatakse kahe silmaga. Tartlaste juhendaja Indrek Koser tunnistab, et kuigi praeguse seisuga on põhieesmärgiks Premium liigasse jääda, tahetakse tegelikult püüda kuuendat kohta, kus praegu asub 19 punktiga Narva Trans.

Oodatumast kesisema stardi põhjuseks peab Koser seda, et see aasta on nad palliga märksa enesekindlamalt mänginud.

“Eks me peame aru andma, mis on meie võimed ja kas me saame kõigi vastu nii mängida,” ütleb ta ning raputab tuhka ka enda pähe. “Oleme teinud vigu ka treeneripingil. Kuna olen suhteliselt noor ja väikese kogemusega treener, siis on paratamatu, et ka mul tuleb vigu sisse.”

Paide Linnameeskonnast oodati hooaja eel märksa rohkem. Mullu lõpetati liiga koguni kuuenda kohaga ja tänavuseks hooajaks hangiti muuseas juurde ka Vjatšeslav Zahovaiko, kes kaheksa löödud väravaga on kahtlemata olnud ülesannete kõrgusel. Peatreener Meelis Rooba usub, et ta teab, kus kehva mängu põhjused peituvad. Nimelt hakati sel hooajal trenni hommikuti tegema. See eksperiment lõi meeskonna aga veidi rütmist välja.

“Kuna meil on palju noortetreenereid, kes on õhtuti hõivatud, siis tegimegi hommikuti kell 8.30,” tõdeb ta. “Sinna võibolla see esimene ring läks. Eks oleme õppetunni saanud. See eeldabki, et kõik lähevad õigel ajal magama ja ärkavad hommikul varem, et süüa jõuaks. Peab olema hea distsipliin. Poisid näitasid, et saavad hakkama, aga kehad ei olnud füsioloogiliselt valmis.

Nüüd teeme jälle õhtuti trenni.”

Klubi tegevjuht Urmas Rooba mainib aga, et kasinate tulemuste taga on muudki.

“Asi on ka meeskonnavaimus, meil pole võistkonnas konkreetset liidrit,” tõdeb kunagine koondise raudvara. “Suuri muutusi pole olnud, aga oleme amatöörsats, mõni mängija on reisima läinud ja see mõjutab kõiki. Mõjutab ka see, et pole palju Järvamaa taustaga mängijaid.

Kui meil varasematel aastatel on õnne olnud, siis see aasta on seda vähem olnud. Eelmine hooaeg alustasime väga hästi ja kui mäng ei tulnud välja, siis tuli tulemus ikkagi hea. Sel hooajal suudavad vastased kohtumise oma kasuks pöörata. Me pole kehvemini mänginud, kohati isegi paremini, aga tehakse rumalaid vigu ja see maksab kätte.”

Nagu teistelgi, jätkub ka Järvamaa vendadel sooje sõnu suurepärast hooaega tegeva Viljandi Tuleviku kohta.

Urmas mainib, et nii Viljandi kui Pärnu olid Premium liigasse kaua oodatud, ja Meelis kiidab nii praeguseks klubi vahetanud Joonas Tamme kui kaitsekindlust Sander Posti.

“Alumistel satsidel on tavaliselt väravate realiseerimisega probleeme, aga Tamm oli Tulevikus väga tubli ja hoidis meeskonda mängus,” lausub mees.

“Teiseks on Sander Post meeskonda kaitses väga hästi koos hoidnud. Teised panevad hambad ristis ja aitavad kaasa.”

Hooaja teiseks pooleks igatahes intriige jätkub. Kas viljandlased peavad lõpuni vastu? Kas Pärnu, Paide ja Tartu saavad mängumootori paremini tööle?

Marko Pärnpuu Viljandist ja Pärnust Tallinna Kalevi peatreener ning ETV Jalgpallistuudio sage külaline ehk Marko Pärnpuu kommenteerib põgusalt kahe uustulnuka senist aastat.

Viljandi Tulevik “On teinud korraliku üllatuse, et neid punkte nii palju on. Väga distsiplineeritult mängivad ja löövad värava ära, kui vaja. Just distsiplineeritud kaitsemäng on nende selle hooaja edu põhialus. Esimesel poolel hooajast lõi (praeguseks Florasse siirdunud – toim.) Joonas Tamm momendid ära. Hea sümbioos sellest, et kaitse on olnud lukus ja oma võimalused kasutati päris hästi ära. Need on põhiasjad, mille pealt punktid tulnud.”

Pärnu Linnameeskond “Pärnu mängib rohkem lõbusamat jalgpalli, selle pealt tuleb neil ka rohkem väravaid. Eks Pärnul on üpris keeruline, sest valdav osa teeb kõrgliiga etteasteid esimest korda. Kogenenumaid mängijaid on kaks, Rauno Tutk ja Karl Palatu. Pärnu on sel aastal lõivu maksnud meeste kogenematusega. Nad on äge noor võistkond, on vaja lihtsalt aega, et asjad paremini toimima saada. Ma usun, et nad valmistavad veel paljudele peavalu ja saavad ka ühe suure skalbi kätte. Marko Lelov töötab ja proovib meeskonda järjest edasi viia, aga ega see lihtsalt tule.”

2015 august JALKA

25

mängija luubi all

Madis Vihmann

Kahe hooaja vahel Tallinna FC Levadiast Tallinna FC Florasse siirdunud keskkaitsja Madis Vihmann on end uues koduklubis noorusest hoolimata edukalt pildile mänginud. Mehe tugevad ja nõrgemad küljed võtavad ette praeguse koduklubi loots Norbert Hurt ja jalgpalluri esimene treener Marek Naaris FC Elvast.

Väljakunägemine Marek Naaris: Noorteklassis oli tal väljakunägemine hea. Praegu ei oska öelda, minuga mängis ta rohkem poolkaitses, nüüd keskkaitses. Poolkaitsja jaoks jäi tal võibolla teravusest puudu. Võib öelda, et väljakunägemine on hea.

Norbert Hurt: Tal on hea platsinägemine.

Palli ette viimisega ei kiirusta, otsib oma mängijaid ja leiab nad.

Marek Naaris: “Ükskõik mis olukord on, alati innustab teisi. Platsil on ta kapteni tüüpi – mees, keda kõik kuulavad.”

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus Marek Naaris: See korrus on tema päralt, kellelegi teisele ta sõnaõigust anda ei taha. On tugev, ei karda palli võitma minna.

Norbert Hurt: Õhus on ta ühtpidi tugev ja suudab peaga väravaid lüüa. Teisest küljest aga näen, et arvestades tema pikkust ja suurust peaks peamängu täiustama. See peaks olema tema trump, näen head potentsiaali, kust juurde panna. Et suudaks rohkem soovitud suunda palli klaariks lüüa.

Just kaitsefaasi õhuvõitlustes saab juurde panna.

Vastupidavus Marek Naaris: Vastupidavus on tugev, on lapsest saati peale jalgpalli teinud ka suusatamist ja krossijooksu. Põhi on tal tugev.

Norbert Hurt: Töövõime on tal tugev, juba tahe on mehes suur, mis paneb ta jooksma. Suudab hästi kesta.

Sisu Marek Naaris: Ma arvan, et tema juures ongi sisu kõige olulisem. Tal on hea suhtumine, juba lapsepõlves innustas teisi. See on tähtis omadus. Sellist mängijat polegi mina rohkem näinud.

Norbert Hurt: Ta on korralik isiksus ja ka intelligentne. Ta oskab ennast väljakul kehtestada, kindlasti liidri tüüpi mängija.

Kiirus Marek Naaris: Üks tema nõrgemaid kohti. On pikk mängija, tema sammusagedus on looduse antuna selline, et on raske minema saada. Distantsi peal suudab kiirematel kannul püsida, aga kiirus pole tema trump.

Norbert Hurt: Arvestades tema suurust on okei kiirus. Pole tema trump, aga optimaalne kiirus on olemas.

Tehnika Marek Naaris: Keskkaitsja kohta on tal tehnika hea.

On rahulik tüüp, mängib hea söödu poolkaitsjale ja sealt ehitatakse mängu edasi.

Norbert Hurt: On okei, tal on korralik tehnika.

cv

Sündinud: 5.10.1995 Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: FC Elva, FC Tartu Olümpia, Tallinna FC Levadia, Tallinna FC Flora Treenerid: Marek Naaris, Laur Nurme, Ahti Paltseri, Enn Läänmäe, Argo Arbeiter, Marko Kristal,

Norbert Hurt

26

JALKA august 2015

Jõud Marek Naaris: Talle on loodus andnud sellist ürgset jõudu.

Julgust on ka. Suur ja võimas kuju, kindlasti tuleb jõudu veel juurde.

Norbert Hurt: Liha kontidel on.

Jõudu tal on ning talvisel perioodil arenes.

Liikuvus Marek Naaris: Kuna on suur mängija, siis ei ole nii liikuv.

Noorena liikus paremini, aga suurus on selle ära võtnud.

Norbert Hurt: Liikuvus on tal okei, saab ilusti hakkama. Pole tema tugevaim külg, aga platsil liikuvust on.

Löök & sööt Marek Naaris: Löök on tal alati selline tugev olnud, on ka noorteklassis palju väravaid löönud. Sööt, ma arvan, on hea. Probleeme ei tohiks olla.

Norbert Hurt: Ütleme niimoodi, et tema positsioonil tugevat lööki palju tarvis ei ole. Suudab lüüa, löök on olemas, aga pole tema põhitööriist. Söötmises on hea, suudab nii lühikest kui pikka anda korralikul tasemel.

rannajalgpall

Kuidas minust ei saanud akrobaati – trenn rannajalgpallikoondisega Liivavutti vaadata on hea, mõnus ja kerge, aga mis tunne on ise rannas sumbata? Jalka käis augustis Pärnus toimuva euroliiga superfinaali ootuses seda uurimas ning tegi rannajalgpallikoondisega kaasa ühe treeningu. Kas kõik kondid jäid terveks?

Siim Kera

K

rõmps-krõmps. Seisan peegli ees. Krõmps-krõmps. Ma ei söö kapsast ega porgandit. Mu suu on hoopiski täidetud liivateradega nagu üksiku romantiku süda armastusluuletustega. Ei, ma ei osalenud saatesarja “Puhkus Mehhikos” uue hooaja võtetel, vaid käisin paar tundi tagasi Eesti rannajalgpallikoondise

trennis. Riietusruumist välja astudes mind hoiatati, et tõenäoliselt leian ma veel nädalagi pärast kõrvast liiva. Või silmakoopast. Aga tühja sellest. Kogu lõbu kõrval on see köömes.

Kui mullu osalesin ma artikli nimel Flora duubli trennis (ja suguvõsa suureks kurvastuseks lepingut ei teeninud), siis tänavu võtsin ette kodukamaral

peetavaks euroliiga superfinaaliks valmistuva rannajalgpallikoondise.

Võib öelda, et saba jalge vahel lahkusin sealtki, koondisekutse pole veel postkasti potsatanud. Juuni lõpus sain ma Arigato spordikeskuse liivastaadionil näidata oma parimaid oskuseid – kehv pallipuude, nõrk üldfüüsis ja isu lamada.

Kõik algas ilusti. Trenniriided seljas Selline on Aleksander Saharovi stiilinäide.

Foto: Lembit Peegel

2015 august JALKA

27

rannajalgpall ja viitas põlvede tähtsusele, kuid see jutt oli mulle nagu hane selga vesi, lihtsalt ei osanud oma jalgu vajalikult liigutada. Kui murul võib ka minusugune puukoib ringi joosta ja palli enam-vähem normaalselt tabada, siis liival paistis kõik nii tehniline – väikesed ja täpsed puuted ning söödud.

Aega on vähe ja eksida ei tohi.

“Kiirem mäng, kiirematel eelis,” kostis seepeale koondise juhendaja Rand.

Ma tahan väravat Suure osa treeningust veedavad pallid õhus.

ja varbad paljad, soovisid kõik äsja isaks saanud Mait Antonile jaksu ja siis hakkas pallimäng neljases ringis pihta.

Kahe puutega, otse loomulikult õhust.

Kohe hakkas mind huvitama, kas ma taban palli totaalselt valesti või peabki iga löögiga liivasadu kaasas käima. Vist peabki. Hea tõdeda, et vähemalt esimese soojendusharjutusega sain ma päris edukalt hakkama. Ja kui ma pallile alati

Foto: Lembit Peegel

järele ei jõudnud, siis sain kiirelt käppa rannajalgpalli parima omaduse – pehme liiva sisse kõhuli langemine. Mmmõnus.

Kui ma selle nipi selgeks sain, jäi see minu arsenali treeningu lõpuni. Edasi läks juba keerulisemaks. Rannas on ju vaja pall õhku saada ja seda seal hoida.

Korralikku ülestõstet ma igatahes selgeks ei saanud, suur osa üritustest sumbus liiva. Peatreener Rando Rand küll õpetas

Foto: Lembit Peegel

Kes on pildil? Kas loo autor liivavutti mängimas või väga rõõmus laps kommipoes?

28

JALKA august 2015

Mina aga kärme pole. Ning väsin kergesti. Aga see viimane olevat normaalne, pärast pikka pausi kevadel taas liivale minnes vajavad ka koondisemehed aega, et rannatempoga harjuda. Neil käib see muidugi kiiremini. Ma oleksin võinud pärast esimest 15 minutit parklasse asfaldile kerra tõmmata ja suure väsimuse tõttu oleksin tõenäoliselt alles 15 tunni pärast virgunud. Aga nii kergesti ma muidugi alla ei anna. Läksin hoopis jooma ning tabasin end mõttelt, et kui Saaremaa Vesi oleks geograafiline Saaremaa, oleks minu janu tõttu Saaremaast

Tippvutt maandub koduliivale Mis: Euroliiga superfinaal Millal: 20.–23. august Kus: Pärnu rannas Pärnu rannahoone kõrval, kus asuvad nii 1700 inimest mahutav peaväljak kui ka harjutusväljak.

Kellega Eesti mängib: See alles selgub, kuid eestlastega (maailma edetabelis 57.) samasse divisjoni kuuluvad muuhulgas ka Inglismaa (36.), Kreeka (40.) ja Türgi (49.).

Kes veel tulevad: Maailma tippudest on kohal näiteks Venemaa (1.), Portugal (4.), Hispaania (5.), Itaalia (11.), Valgevene (26.), Prantsusmaa (31.).

Piletiinfo: B-divisjon alustab mängudega hommikuti kell 10.00, A-divisjon sammub liivale 14.00.

Pileteid on vaja soetada A-divisjoni kohtumistele, B-divisjon on pealtvaataja silmadele tasuta. PS! Välja arvatud Eesti koondise matšid, mis neljapäeval, reedel ja laupäeval on alati mängupäeva viimane heitlus. Müügile saabuvad nii päeva- kui turniiripiletid. Päevapilet tagab sissepääsu kõigile ühel päeval toimuvale neljale A-divisjoni kohtumisele pluss Eesti koondise mängule. Turniiripiletiga saab vutimekas naudelda võistluse igal päeval.

Kuna pileteid tuleb müüki umbes 1500, kehtib klassikaline reegel – kes ees, see mees.

“Tuleb ainult kohale tulla ja nautida, olemas on toitlustus ja kõik mugavused,” lausub Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask eelseisva suursündmuse kohta. “Tippvõistkonnad teevad imeasju, ei pea üldse jalgpallifänn olema, seda on lihtsalt lahe vaadata. Sellist sündmust pole Eestis varem toimunud ja võibolla ei tule hiljem ka enam.”

rannajalgpall Foto: Lembit Peegel

Koondise peatreener Rando Rand valmistab mehi ette Pärnus toimuvaks suurvõistluseks.

alles kõigest Sõrve poolsaar. Kui keha turgutatud, harjutasin edasi ning pärisin, millal tuleb iga rannajalgpallivõhiku lemmikharjutus – käärlöögid! Varsti.

Enne veel sain palli toksata jalgade, põlvede (võimatu!), rinna (võimatu!) ja peaga ning sooritada pärast spurti pealelööki. Siis võtsin endale ka eesmärgi. Lüüa värav! Panna Markus Lukki väravavõrk sahisema. Ei, ma isegi ei unistanud, et võiksin mängus kolli kirja saada. Kui mõne harjutuse käigus pall puurivahist mööduks, oleks ma rõõmus.

Tõe huvides tuleb siiski mainida, et kuigi ma tegin kõiki ülesandeid kaasa, siis mitte alati täismahus. Ma lihtsalt tundsin, et kui ma seal ees tolknen ja koondis Pärnu turniiril mõne mängu kaotab, siis olen otseselt süüdi!

“Mina ka alguses lüüa ei julgenud, esimesel aastal lõin varbad palli sisse, kõik oli paistes,” rääkis Türilt pärit mees. “Siis enam ei löönud, teine hooaeg ka mitte.”

Mina üritasin, aga iga katse lõppes edutult. Järjest rohkem hakkasid ka jalapealsed valutama – pole ju harjunud paljajalu jalgpalli äsama. Soovisin veel eriti kõvasti palli tutsata, sest mul oli väravat tarvis. Õnneks andis Markus Lukk teada, et aia tegev jäse on normaalne. Ka murujalgpallist tulijatel läheb aega, enne kui harjutakse.

Jalavalu jalavaluks. Enne trenni valdas mind hirm oma varvaste heaolu pärast. Kord kümme aastat tagasi käis sõbra isa rannajalgpalli mängimas ja murdis kohe varbaluu! See õuduslugu oli mind seni alati liivavutist eemale hoidnud. Kuigi varbaga lüüa mul ei soovitatud, sain teada, et luude üle liialt palju muretsema ei pea.

“Kuna kõik mängijad on paljajalu, siis tavaliselt hoitakse viimasel hetkel (enne kokkupõrget – toim.) tagasi,” jutustas ründemängija Saharov. “Kõik muidugi ei hoia ka, vahepeal lähevad kondid kokku ja siis pärast vaatad jalga – karvad kadunud, nagu žiletiga oleks aetud.”

Treeningu lõpus sai mängida! Viibisin umbes viis minutit platsil, rohkem ei jõudnud. Kuigi ma palli soovitult õhku ei suutnud toimetada, sain siiski paaril korral ründajale viisaka passi suunata. Väravasööt polnud kaugel.

Mis on euroliiga?

Euroliiga on 1998. aastal alguse saanud rannajalgpalli suveturniir, kus selgitatakse välja Euroopa kõige tugevam tiim. Ajaloo edukaim riik on seni Hispaania, kes on karika enda pea kohale tõstnud viis korda. Portugal ja Venemaa on sellega hakkama saanud korra vähem. Kusjuures, meie idanaabrite esimene triumf leidis aset alles 2009. aastal. Veel on võidušampust mekkinud Prantsusmaa, Itaalia, Šveits ja Saksamaa. Võistlus toimub kahes tugevusgrupis, mõlemas kaheksa meeskonda. Eesti kuulub tugevuselt teise ehk B-divisjoni ning on võtnud endale eesmärgiks tõusta tänavu kodupubliku silmade all Pärnus toimuval turniiril järgmiseks hooajaks eliitseltskonda.

Seni on meie rahvuskoondis euroliiga superfinaalis mänginud kaks korda, 2013. aastal lõpetasime B-divisjonis 7. kohal, mullu jäi meie B-tugevusgrupi lõpp-positsiooniks 8.

Värav aga küll. Keeruline on! Pall põrkab ootamatult, igal pool on liiv, mis segab. Ei suuda igale trajektoorimuudatusele piisavalt kiiresti reageerida ning nahkkera õigesti tabada. Aga Eesti rahva õnneks minu oskustega koondisse ei pääse ja meie esindust hoiavad enda õlul kordades osavamad atleedid.

Hoolimata raskustest oli rannas üdini mõnus mängida. Mulle tundus see kui kerge ja õhuline spordiala, mida saadab hea tuju ja lõbu. Loogiline ka, liiva sees ei saa ju ometi kurb olla.

Foto: Lembit Peegel

Akrobaadid Aeg jõudis kätte. Ülepealöögid. Keskväljalt anti sööt, mängija pidi palli omaks võtma ning siis tulistama. Seda oli mõnus vaadata, jalgpallurid kargasid nagu äsja Eesti lennuakadeemia lõpetanud pilootidest akrobaatikagurud.

Nagu Hollywoodi märulikangelased.

Paar korda unustasin ära, et ma pole pealtvaataja, ja hakkasin plaksutama.

Eriti uljalt kerkis õhku murukoondiseski pallinud Aleksander Saharov. Kui ma järjekordselt pärast palli õrnalt puudutamist näoga liiva kukkusin, sain temalt ka paar lohutussõna välja kaubeldud.

Koondise üheks põhimeheks on puurivaht Markus Lukk.

2015 august JALKA

29

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

Lionel Messi

Argentiina

Tšiili

Alexis Sanchez Foto: Juan Mabromata/Afp/Scanpix

Foto: Nicholas Kamm/Afp/Scanpix

N천mme Kalju

Joel Lindpere Foto: Lembit Peegel

Carli Lloyd USA

Foto: Andre Penner/Ap/Scanpix

fulhami akadeemia

Mattias Käidi edu võtmeks on kohanemisvõime Tehniline hea väljakunägemisega tark edumeelne jalgpallur – just nii iseloomustab Fulham FC akadeemia direktor Huw Jennings 17aastast Mattias Käiti, kes teenis äsja klubilt profilepingu.

Fulhami särk meenutab veidi Argentiina koondise rüüd.

Foto: Fulham FC

Malle Koido, Fulham

E

estist Inglismaa paremikku kuuluvasse noorteakadeemiasse jõudmine pole naljaasi – aastate jooksul on sellega hakkama saanud vaid Henrik Ojamaa (Derby County) ning Bogdan Vaštšuk (Reading). Alates 2014. aasta juulist ka Mattias Käit.

Praegu on hea aeg Fulhami U18 satsi ridadesse kuuluda. Huw Jennings ehitas enne Fulhamit koos kolleegidega üles Southamptoni akadeemia, viimaste hinnangute järgi maailma kasumlikuma akadeemia, kust jätkub mängijaid nii esindussatsi kui ka teistesse klubidesse. Nüüd kavatseb ta midagi sarnast teha Fulhamis: “Klubi omanikel on väga selge siht silme ees: ühtne filosoofia ning pikaajaline stabiilsus. Ehkki pärast 13 aastat Premier League’ist Championshipi kukkumine oli valus, tähendab see ühtlasi, et akadeemia mängijad saavad rohkem võimalusi end esindusmeeskonnas näidata. Nii mõnigi on ennast hetkel proffide hulgas tõestamas.”

Levadia taustaga Mattias Käidile on esimene hooaeg Fulhami idüllilises treeningukeskuses pakkunud palju positiivset, ent ka katsumusi. Hilissügisel Eesti koondist esindades sõitis vastane talle nii õnnetult sisse, et lõpetas ta hooaja. Kuid ebaõnne puhul sõltub kõik noore mängija reaktsioonist, ütleb Huw Jennings: “Iseloom on noore jalgpalluri üks olulisemaid tahke.

Mattiase puhul paistis kohe välja, et talle meeldib oma asjade eest ise vastutada ning tal on hea kohanemisvõime. Ta on väga stabiilne mängija, kelle esitused on alati teeninud vähemalt kuus või seitse palli kümnest.

Kohanemisvõime ongi välismaale tulles andeka noore mängija edukuse määraja – ainult hea kohaneja saab endast maksimumi anda ning oma potentsiaali täita.

Usun, et vigastusega võitlemine teeb Mattiase-suguse mängija tugevamaks.”

Mängud Iirimaa vastu avasid ukse Jahedal kevadpäeval istume Mattiasega klubi klassiruumis. Ta on just lõpetanud järjekordse seansi füsioterapeudiga, kuid kolme kuuga pole vigastus siiski kadunud. Lähipäevil saab ta teada, kas on vaja 2015 august JALKA 2015 august JALKA

39 39

fulhami akadeemia opereerida. Noorele mängijale on see üliraske aeg – vaim ihkab palliplatsile, aga keha ei luba, samuti teadmatus –, kuid Mattiasest kiirgab vaid rahu ning positiivsust. Ta teab, milline võimalus talle siin kolmeaastase lepinguga antud on. Kuid kuidas see tee üldse alguse sai?

“Käisime U16 koondisega võistlusreisil Iirimaal,” räägib Mattias. “Kahes Mattias Käit Arsenali noorte ja palliga rinda pistmas.

40

JALKA august 2015

mängus Iirimaa vastu mängisin oma mängu ning ei teinud oma arust midagi erilist, seda enam, et kaotasime, aga meeskond valis mind neis mängudes parimaks. Arvan, et jäin silma rohke tööga ka siis, kui meil palli polnud.

Muidugi polnud meil, mängijail, õrna aimugi, kas mõni klubi ka vaatamas on. Hiljem selgus, et nende mängude

põhjal tundis minu vastu huvi koguni kaks klubi: Fulham ning veel üks Premier League’i oma. Olin tollal 14aastane, kaheksandas klassis, ning polnud Inglismaa võimaluse peale reaalselt mõtlemagi hakanud. Nägu oli naerul ning mõtlesin, kuidas küll nii juhtus, aga muidugi olin valmis kohe minema.”

Ehkki Käit käis järgneva perioodi Foto: Fulham FC

fulhami akadeemia jooksul testimas mõlemas klubis, pani Fulham kiiremini konkreetse lepingu lauale. Samuti tundusid Lääne-Londoni klubi pakutavad võimalused noormehele ning tema perele arenguperspektiivi arvestades paremad. Tollal oli Fulham Premier League’is ning klubi sööklas tippliiga tähtedega koos istumine süvendas tunnet, et tahaks ikka sisse saada. Oma rolli mängis ka Londonis elav peretuttav, kelle juures elades 16aastane noormees end koduselt tunda ning emakeeles suhelda saab.

Fulhami treeningukeskus asub vaikses Lääne-Londonis, mitte kaugel Chelseast ja Queens Park Rangersist.

Kui näiteks Pariisis on vaid üks tõsiseltvõetav jalgpalliklubi – PSG –, siis Londonis konkureerivad nad veel Arsenali, West Hami, Tottenhami ja Crystal Palace’iga, lisaks teised Championshipi klubid nagu Brentford. Võitlus parimate mängijate eest on tihe, tõdeb Jennings: “Mul pole põhjust meie tugeva, võib isegi öelda agressiivse värbamisstrateegia pärast kellegi ees vabandust paluda.

Ehkki tahame keskenduda kohalikele andekatele mängijatele, ei vaata ma ukse peal kellegi passi. Meie ülesanne on leida parimad mängijad Fulhamile ning hoiame selle jaoks tervel Euroopal silma peal. Mängijatele nagu Mattias tähendab see arenguvõimalusi, mida nad muidu ehk ei saaks.”

Mängib nagu Toni Kroos Mattiase arvates on võrdluses Eestiga suurimad erinevused intensiivsus ja sur-

ve: “Treeningutel annab igaüks endast kõik. Siin teab iga poiss, et kui sa 100% ei anna, on keegi kohe asemele võtta.

Eestis on survet vähem. Igal hommikul aktiveerime pool tundi enne trenni lihaseid, ning vähemalt kaks korda nädalas läheme meeskonnaga jõusaali.

Kes tahab, võib juurde teha.”

“Fulhamis on meil igakuised tagasisidevestlused, kus iga mängija treeneriga arutab, mis sujub ning mida võiks parandada,” lisab ta. “Treeneri arvates on mu realiseerimine ning lühike sööt super, aga võiksin rohkem palli küsida – sellega olen nõus.”

LOOGILINE HÜÜDNIMI

Meeskonnakaaslased hüüavad teda Eestiks – pärast uurimist, kuidas tema kodumaa emakeelne nimi kõlab.

Vigastustest hoolimata on Mattias algusest lõpuni kaasa teinud 13 kohtumist. Kui Eestis peavad treenerid teda puhtaks ründajaks, siis Fulhamis on tal läbi proovitud pea iga positsioon: vasak ja parem äär, number kümme, poolkaitsja, muidugi ründaja, eelhooajal isegi korraks keskkaitse. Noore mängijana mitte kümne küünega teatud positsioonist kinni hoidmine arendab mitmekülgsust.

Meeskonnakaaslased peavad Mattiast nii Eestis kui ka Fulhamis kõige sarnasemaks Saksamaa ja Real Madri-

di noore tähe Toni Kroosiga. Eestlane on meeskonna kiireim mängija, kattes 30 meetrit 3,8 sekundiga, ning ta veedab ka väljaspool platsi enamiku ajast vutti vaadates. Mitte niisama meelelahutuseks, vaid analüüsides maailma tippude mängu oma positsioonis ning eesmärgiga midagi kõrva taha panna: “Põhitiimi mängudel käimine on kohustuslik. Kui ei lähe, tehakse trahvi.

Mina vaatan eriti Scott Parkerit, kes on Inglismaa tippjalgpalli raudvara. Ta töötab terve mängu väsimatult, ning kui keegi talt palli võtab, ei jää ta niisama käed rüpes seisma, vaid võidab iga kord selle palli tagasi. Toni Kroos ning Mezut Özil kuuluvad mu lemmikute sekka. Mida võiksin Kroosilt õppida, on lõdvestunumalt, mõnuga mängimine. Tema kaudu tundub mäng nii lihtne ning nauditav.”

Kui kohanemisvõimest rääkida, siis ei paista Inglismaa jalgpallikultuuri ning meeskonda sulamine Mattiasele mingi probleem olevat. Meeskonnakaaslased hüüavad teda Eestiks – pärast uurimist, kuidas tema kodumaa emakeelne nimi kõlab.

Ta naljatab julgelt inglise keeles teiste mängijate ning treeneritega, ei karda rasket tööd, mida profijalgpalluriks saamine nõuab, ega lase rasketes olukordades nina norgu, vaid vaatab tulevikku.

Järgmine eesmärk on tal juba silme ees: vigastuse seljatamine ning oma võimete tõestamine Inglismaal järgmise kahe lepinguaasta jooksul.

Foto: Fulham FC

Foto: Fulham FC

Fulhamis on kõik tingimused, et arendada end ka füüsiliselt.

2015 august JALKA

41

Urmas Vaino teab, kes võiks olla Eesti Peter Schmeichel T

elesaatejuhi Urmas Vaino koosseis on võimsalt mitmekesine. Näitleja – olemas. Poliitik – olemas. Telemehed – olemas. Selline on Vaino lustlikkusest õhkav üksteist.

“See on selline loetelu tüüpidest, tänu kellele ma olen spordi või jalgpalli olemasolu üle sügavamalt järele mõelnud, kes on mind kuidagi uuele tasemele viinud,” sõnab päevakangelane ise.

Mart Poom: Mart Poomi varuväravavaht on Martin Müürsepp. Üks ainuke eestlane Premier League’is, teine NBAs. Kui panna kokku Mardi töökus, anne, järjepidevus ja sihikindlus ning Martini elukergus ja elunautimine, siis tuleks kokku maailma parim väravavaht. Kui oleks selline kombinatsioon, siis oleks eestlastel oma Peter Schmeichel. Martin oli minu pinginaaber, aga ma ei mäleta teda väga jalgpalli mängimas, ta mängis kossu, oli kogu aeg trennis!

Kalev Kruus / Toomas Vara / Indrek Kannik / Mart Mardisalu: Kaitses on mul kaks geniaalset jalgpallikommentaatorite paarisrakendit. Kui vile kõlab, ega siis vist keegi kaitsesse ei jää, eks see olegi treeneri korraldus – kohe peale lennata.

Kruus ja Mardisalu on pigem show’-mehed, jäävad ääre peale kaitsesse. Kruus hakkab ilmselt kohe rapsima, tahab ära teha.

Eks Mardisalu tuleb teiselt äärelt. Vara ja Kanniku paneme keskele. Kannik ju kaitseministeeriumi ametnik olnud, äge näha, las kaitseb nüüd.

Mikk Jürjens: Tallinna linnateatri näitleja, kes on tegelikult põhjus, miks ma Newcastle’it jälgima hakkasin. Jürjens oli sel ajal põhikoolipoiss ja pidas netis Newcastle’i mängude päevikut. Seda oli ilgelt lahe lugeda. Ma ei teadnud, kes ta on või kui vana ta on. See oli suure kirega kirjutatud.

Emmanuel Petit: Iseenesest lihtne. Kui jalgpall mulle oluliseks sai, siis ta jäi meelde. Ma ei tea, kas välimuse pärast, aga oli kuidagi teistmoodi mees, huvitav jalgpallur.

Eiki Nestor: Tema on mängujuht. On suhteliselt mõttetu meeskonna ehk Liverpooli andunud toetaja, aga on osanud oma kirge selle meeskonna vastu näidata, nii et Liverpooli on normaalne jälgida. Tal on alati neist lugusid rääkida.

42

JALKA august 2015

Foto: ERR/Ülo Josing

minu 11

Urmas Vaino äratab “Terevisioonis” igal hommikul tuhandeid eestlasi.

Alan Shearer

Kent Männik

Mikk Jürjens

Emmanuel Petit

Eiki Nestor

Mustafa Celik

Kalev Kruus

Toomas Vara

Indrek Kannik

Mart Mardisalu

Mart Poom

Mustafa Celik: Tema on ERRi operaator, Istanbuli Besiktase fänn. Kui käisin Istanbulis, siis sebis mulle piletid Fenerbahce mängule.

Selline koht, kuhu ise poleks kunagi ostnud, ja ta sõbrad tegid mulle piduliku jalgpallikäigu. Elab alati väga kirglikult kaasa nii Besiktase, Meistrite liiga kui Eesti ja Türgi koondise mängudele. Kui ma lähen hommikul tööle, siis ma ei saa kellegagi nii pikalt jalkast rääkida kui temaga. Me mõistame üksteist.

Alan Shearer: Ma hakkasin Newcastle’it jälgima 2000. või 2001. aastal ja üks esimesi mänge, mida vaatasin, oli see, kus nad said Arsenali käest räigelt tappa. Äkki 0 : 5? (9. detsember 2000, Shearer toona ei mänginud – toim.). Kohutav. Selles, kuidas nad kaotasid, oli mingi võlu. Võibolla olen ma lihtsalt luuser?

Toona oli neil Titus Bramble ka kaitses ja Shearer oli kuidagi mees, kes hoidis neid pinnal.

Kent Männik: Eesti oma Alan Shearer! Tabasalu JK treener, kes näeb välja täpselt nagu Alan Shearer, kui ta oleks Eestis sündinud ning siinset kotletti ja kartulit söönud. Ja kui Männik oleks sündinud Inglismaal, oleks tema Alan Shearer.

Treener – Katrin Viirpalu: Talle kuulub legendaarne otsesaates öeldud tsitaat, et ta loodab, et Viktor Vassiljev lööb värava. See näitab tema vaistu ja selliseid treenereid on ajalugu varemgi näinud.

Vahetusmees – Tarmo Tiisler: Tiisleri tahaks ka kuhugi panna. Tema on esimene vahetus mängudelt kogu aeg riigiasjade pärast puuduva Nestori kohale. Kui juba poolaja 15. minutil läheb Nestor riigiasju ajama, siis tuleb Tiisler asemele.

maakonnalood

Tartu jalgpall elab positiivses ootuses

Tartu jalgpalli taristut iseloomustab see Annelinna kunstmuruväljakust tehtud pilt hästi: asi on tuksis, kuid mitte lootusetu.

Foto: Aldo Luud

Aastaid Eesti korvpallikantsina kuulsust kogunud Tartu tõstab aina rohkem ja rohkem pead jalgpallilinnana, mille harrastajate hulk on kasvanud juba ammu üle treeningubaaside võimalustest.

Jaan Olmaru

E

esti spordiregistri andmetel tegeletakse Tartus jalgpalliga kaheteistkümnes spordiklubis.

Neist kümnes mängitakse vaid jalgpalli ja kaks on kompleksklubid. Ühtekokku on spordiklubides jalgpalliharrastajaid ligi 1700, kellest 1300 on noored ehk 19aastased ja nooremad.

Tartu tuntuima jalgpalliklubi Tammeka tegevjuhi Kalle Paasi sõnul kuulub jalgpall nende näitajatega linna kahe harrastatuima spordiala sekka, kuid ala ühiskondliku tähtsuse kujundab lõpuks selle panus Tartu identiteeti, elukvaliteeti ja rahvatervisesse.

Paasi sõnul oleneb jalgpalli tähtsus Tartus sellest, kui aktiivsed on klubid peale otsese spordikorralduse ka mainitud ülesandeid täites.

“Tartu maakonna tugevus on, et meil on igal tasandil üks Eesti mõistes teed rajav ehk tasemel klubi,” lausus Paas.

Näiteks Tammeka on tema sõnul kõrgliiga kohta tavatult kogukondlik ja uuenduslik ning saavutab sellega mitmes vallas rohkem kui mitu korda rikkamad klubid.

KARM TÕDE

klubi Welco on oma uhke fännikultuuriga palju enamat kui tavaline madalamate liigade sats.”

FC Santose noortetöö koordinaatori Hendrik Tootsi hinnangul on jalgpalli positsioon Tartu spordimaastikul hea.

Harrastajate arv on suur ning noori jalgpallihuvilisi jätkub igat värvi vormidesse: “Eks see ole märk jalgpalli maine tõusust – tänavapatsaani spordiala kuvand hakkab aegamisi muutuma.”

Üks noortekoondiste treener nentis, et ta ei saa kutsuda aasta esimeses pooles koondisesse tartlasi, sest Arenguruumi jätkub nood on tegutsenud pool Tartu jalgpalli hetkeseisu hindavad aastat väikesel jäätunud suurima jalgpalliklubi juhid aga platsil või saalis. Poistel ei kolme erinevalt. Näiteks FC Heliose peataastu suure platsi tunnetus treeneri Urmo Viickbergi arvates on ja võhm enne suve. ülikoolilinna jalgpall taseme mõttes “Esiliiga klubi FC Elva on aga otsekui mudel rahvast kaasavast väikelinna vutiklubist,” kirjeldas Paas. “Jalgpalli-

rahuldavas seisus.

“Kui me võrdleme muude piirkondadega, kus treeningutingimused on oluliselt paremad, siis imekombel 2015 august JALKA

43

maakonnalood püsime veel konkurentsis. Noortejalgpallis tulevad välja kitsaskohad, mis on tingitud selgelt treeningupaikade puudusest,” sõnas Viickberg ning tõi välja fakti, et võrdluses Põhja-Eesti regiooniga jõuab Lõuna-Eestist noortekoondistesse väga vähe mängijaid.

“Näiteks järgmisele U17 kogunemisele pole kutsutud ühtegi Tartu mängijat.

Raske uskuda, et talendikaid mängijaid on ühel pool Emajõge vähem kui teisel pool. Tartus oleme sunnitud samale väljakule mahutama neli gruppi, ent see seab juba piirangud harjutuste valikule ning seetõttu ei saa tagada ka mängijate ühtlasemat arengut.”

Jalgpalliklubide eestvedajatega rääkides selgub üsna üheselt, et Tartu jalgpalli suurim probleem ongi treeningubaaside puudus. Paasi sõnul nentis hiljaaegu üks noortekoondiste treener, et ta ei saa kutsuda aasta esimeses pooles koondisesse tartlasi, sest nood on tegutsenud pool aastat väikesel jäätunud platsil või saalis. Poistel ei taastu suure platsi tunnetus ja võhm enne suve.

“Tartu noortejalgpall on heal tasemel nii talendi kui oskusteabe mõttes, ent vanuse lisandudes pärsib poiste arengut linna taristu puudulikkus,” analüüsis Paas, kelle sõnul on Tartu jalgpalli suurim probleem see, et taristu pole harrastajate arvuga kaasas käinud.

“Seni veel jäävad Tartu meeste ja naiste, poiste ja tüdrukute võimed lõpuni realiseerimata, sest pole piisavalt palju piisavalt kvaliteetseid kunst- ja pärismuruväljakuid.”

“Kui meie noored ja täiskasvanud huvilised on oma võimeid realiseerides halvemas seisus kui nende Tallinna, Pärnu või isegi Narva eakaaslased, siis on olukord mitterahuldav. Mäng ei käi võrdsetel alustel. Ma ei ole nõus sellega, kui näiteks Tallinn viib meie talendid ära puhtalt selle pärast, et seal on talentide arendamiseks vajalikud treeninguja võistlustingimused,” lausus Paas ning küsis avalikult, mida teeb Tartu, et olla vääriline vastukaal Tallinnale.

Teine oluline teema on Paasi sõnul klubide töö. Selleks, et oma huve linnas esindada, spordiala ja toetajate võrgusFoto: Aldo Luud

Tartu Tammeka on ülikoolilinna esiklubi ning Siim Tenno (vasakul) ja Kristjan Tiirik püüavad seda kohta klubile innuka treeninguga ka säilitada.

44

JALKA august 2015

tikku arendada, peavad klubid olema põhjalikud ja järjepidevad. Paas tõdeb, et Tartu tippvutis on viimase kümne aasta jooksul järjepidevus korduvalt katkenud, et jalgpall on ilus ja konservatiivne ala ning kasvab, kui tal on juured all.

Tingimused paranevad Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lambi sõnul rahastab linn noorte huvitegevuses (7–19aastased) kokku 770 lapse ja noore jalgpallitegevust.

Suurim pearaha ühe lapse kohta on tänavu 237 eurot aastas. Noortespordi linnatoetus jalgpallile on kokku 171 304 eurot. Tartu Tammeka jalgpallimeeskonda toetatakse 2015. aastal 26 000 euroga.

Treeningutingimused aga peaksid Tartus paranema mõnevõrra juba selleks sügiseks, sest tänavu mais sõlmis linnavalitsus hankelepingu, mille järgi rekonstrueeritakse Annelinnas asuv kunstmurukattega jalgpallistaadion.

Staadionile rajatakse uus välisvalgustus ja paigaldatakse uus piirdeaed.

Pärast rekonstrueerimist vastab staadion Eesti Jalgpalli Liidu kehtestatud Eesti Premium liiga nõuetele ning paigaldatav kunstmuru vastab FIFA 2 Stari standardi nõuetele. Paraku pole vähemalt esialgu staadionile ette nähtud kuppelkatust.

“Alguses oli küll meil selline plaan ja unistus olemas, aga kuna see projekt läheb päris kalliks, siis linna investeeringute finantsvõimekus ei võimalda esialgu katust panna,” sõnas Lamp.

Projekteerimistingimuste järgi peaks staadion tulema siiski selline, et tulevikus on võimalik sinna ka katus teha.

Mais väljastas Tartu linn projekteerimistingimused ka Sepa tänava jalgpallistaadioni rajamiseks. Linnavolikogu otsusega on mittetulundusühingul Jalgpallikool Tammeka võimalus rajada Sepa tänava kinnistule kahe aasta jooksul treeningukompleks, kus on kunstmuruväljak, naturaalmuruga harjutusplats, kuni 500kohaline tribüün, riietusruumid koos WC ja pesemisvõimalusega.

Seega on esimesed reaalsed sammud treeningutingimuste parandamiseks linnas tehtud. Samas tõdeb Heliose peatreener Viickberg, et Annelinna kunstmuruväljaku rekonstrueerimi-

maakonnalood ne on tore ja hädavajalik, kuid ühtegi ruutmeetrit uut treeningupinda sellega juurde ei tule ja ruumikitsikus sellega ei lahene.

“Kahtlemata on treeningubaasid hetkel kõige põletavam probleem,” tõdes Viickberg. “Tartu kolm suurimat jalgpalliklubi võiks oma kunstmuruväljaku korral vabalt täita need ainult oma treeningurühmadega ja ka siis jääks aegu puudu. Selge on ka see, et hetkel ei suuda ükski kolmest üksnes omavahenditega enda täismõõtmetes väljakut veel ehitada. Sponsoritele või erainvestoritele ei ole aga jalgpalliväljaku ehitamine atraktiivne.”

FC Helios on Viickbergi sõnul saanud seni hakkama siiski küllaltki hästi.

Siiani on klubi majandatud õppemaksudest ja linna toetusest tulenevatest vahenditest, kuid järgmise kvalitatiivse sammu astumiseks tuleb leida sponsoreid, et võimaldada rohkem välisvõistlusi ja treeningulaagreid.

Ühtlane tase Tartu jalgpalliklubide ja treenerite praegust taset nimetas Viickberg ühtlaseks: “Selge on see, et Tartu kolmest klubist on teatav eelis JK Tammekal, kelle ajalugu on lihtsalt pikem. Samas ülejäänud klubid teevad väga head tööd, et kasvatada enda kultuuri ja loomulikult ka mängijaid. Kui veel paar aastat tagasi küsisid tavaliselt linnakodanikult, milliseid jalgpalliklubisid ta Tartus teab, siis vastus oli üks – JK Tammeka.

Nüüd on olukord muutunud sedavõrd, et teatakse ka juba FC Heliost ja FC Santost,” rääkis Viickberg.

Tammeka tegevjuhi Paasi sõnul võib üldjoontes rahule jääda ka treenerite tasemega: “Kui vaadata esmast mõõdupuud ehk treenerite kvalifikatsiooni, siis on olukord hea. Kõrgeimat, koondise ja tippklubide UEFA Pro litsentsiga treenereid hetkel linnas ei tegutse, ent neid käib siit järjepidevalt läbi – viimati näiteks Uwe Erkenbrecher ja Algimantas Liubinskas.”

Järgmine, UEFA A litsents on kümmekonnal Tartuga seotud treeneril.

Tammekas on see litsents näiteks viiel treeneril. UEFA B, EJL C ning rahvajalgpalli litsents on linnas ja maakonnas veel palju rohkematel treeneritel.

Paasi sõnul on klubide tase selline, et treeningu- ja võistlustegevuse kor-

Foto: Aldo Luud

Tartu Heliose poiste mänguline treening.

raldamisega saadakse hästi hakkama.

Katsumusteks on aga spordifilosoofilise järjepidevuse hoidmine, nüüdisaegne kogukonna- ja turundustöö. Nende ülesannete väga heaks täitmiseks napib lähiaastatel paljudel veel nii oskustööjõudu kui ressursse.

Tulevik paistab helgem Tartu jalgpalli tulevikku näevad aga kõik kolm rõõmsates värvides. Hendrik Tootsi hinnangul on Tartu jalgpall viimase kümne aastaga väga palju arenenud, sest harrastajate arv on jõudsalt kasvanud. Tammeka mängib meistriliigas, Santos on tõusnud esiliigasse ning hoiab kõrgema seltskonna tegemistel silma peal, mõni pügal allpool madistab Welco.

Rahvaarvust lähtudes võiks Viickbergi arvates olla Tartus 2–3 Premium liiga klubi: “Kuna jalgpall areneb kiiresti, siis lähiaastatel pole välistatud ka liigareform, mis tõstaks Premium liiga klubide arvu veelgi, ja see võiks tähendada Tartule või laiemalt kogu LõunaEestile lisakohta. Muidugi tingimusel, et klubid suudavad areneda piisava kiirusega. Aga arengumootoriks saab olla korralik infrastruktuur.”

Ka Paasi hinnangul on perspektiiv

hea siis, kui klubid ühes linna, alaliidu ja sponsoritega leiavad lähiaastatel arvestatava lahenduse väljakute puudusele.

“Teisalt võib öelda, et Tartu tõuseb Eesti jalgpalli tippu lisaks kogukondlikule mõttele ka sportlikult, kui siinsed vutiedendajad on heas mõttes allaandmatud. Me peame olema kõige ambitsioonikamad, töökamad ja kaasavamad, kui tahame olla tipus,” lausus Paas.

Erinevates liigades osalevad Tartu linna ja maakonna võistkonnad Premium liiga – JK Tammeka Esiliiga – FC Santos Esiliiga B – FC Elva II liiga – JK Welco ja JK Luunja III liiga – FC Santos, JK Welco II, FC Merkuur, Tartu Ülikool Fauna, EMÜ SK IV liiga – FC Bronx Wood, FC Elva II, JK Taara, Tabivere RSK, JK Tammeka II Naised: Expert liiga – JK Tammeka, SK 10 Premium II liiga – TÜ Fauna Female, JK Tammeka II Allikas: Eesti Jalgpalli Liit

2015 august JALKA

45

lugeja k체sib

Rauno Alliku on seljataha j채tnud P채rnu Linnameeskonna m채ngijad.

46

JALKA august 2015

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Arenenud Alliku:

Kui õhtul magama lähen, ootan juba hommikut ja trenni Kas Rauno Alliku liituks Levadiaga? Kas tema juuksed on teda palliplatsil seganud? Jalka lugejad saatsid mehele hulganisti põnevaid küsimusi. Tagasi koondisse murdnud ründemängija on valmis neile vastama.

Siim Kera

K

as sa suvepealinna suveüritustele ka lähed? Näiteks Weekend Festivalile? (Silva,

Lihula) Pigem mitte. Ei ole selle jaoks aega.

Ma pigem ei ole selline inimene, kes niisugustel üritustel käib. Jalgpallurid on põhimõtteliselt aasta ringi hõivatud, tahaks küll Pärnusse minna, kodus alati hea käia, aga aega pole.

Mitu korda sa jalaga žongleerid, ilma et pall maha kukuks? (Karl Eerik, Viimsi) Ma ei oska täpset numbrit öelda. Kunagi noorena ajasin seda numbrit taga, aga praegu ei oska öeldagi. Noorena äkki oli mingi 600? See on see number, mida ma viimati mäletan. Erinevaid mänge mängisime ka, näiteks 21, mida onuga mängisin.

Su vend Tanel mängis samuti jalgpalli, miks temast jalgpallurit ei saanud? ( Jaanus, Pärnu) Noh, vend oli mul selline, kes katsetas igasuguseid erinevaid spordialasid. Käis sõudmas, käis laskesuusatamas. See talle hirmsasti meeldis. Kergejõustikus käis ka, aga ta ei leidnudki üht kindlat ala. Laskesuusatamine meeldis, aga sellega alustas liiga hilja. Noorest peast koos läksime jalgpalli mängima, isa viis meid trenni, mina olin seitsmene, tema oli poolteist aastat vanem. Ta käis suhteliselt kaua, 4–5 aastat, aga mingi hetk tahtis lihtsalt teisi asju proovida.

Mul sellist tunnet ei olnud, et läheks teise ala peale. Nagu Õhtulehe interv-

juus (Päikesepoiss Rauno Alliku: võlusin tüdruku lokkidega ära!, 11.04.2015 – toim.) ütlesin, siis suvel jäätise müümisega tegelesin, see tõi kõvasti raha sisse.

Kui ma täitsa noor olin, siis kogu aeg rääkisin emale ja perekonnale, et tahaks käsipalli mängida, tundus lihtne mäng!

Aga Pärnus polnud trenni, siis läksingi jalgpalli peale. Käsipalli võibolla nägin telekast, ei mäletagi, igatahes oli väga

suur huvi selle vastu. Nüüd käisin esimest korda ka käsipalli vaatamas (meistrivõistluste finaal Põlva Serviti ja HC Kehra / Horizon Pulp & Paperi vahel – toim.). Enne polnud käinud, see oli päris hea elamus.

Millisel positsioonil sooviksite koondises end kõige rohkem peatreenerile tõestada ehk kus tulevad teie trumbid

Foto: Lembit Peegel

Eesti koondise eest San Marino väravat ohustamas.

2015 august JALKA

47

lugeja küsib kõige paremini välja? Miks? (Silver Tabo, Ülenurme) Ma arvan, et nii palju, kui treeneritega on räägitud, on parem äär see positsioon. See on kõige loogilisem, seal saan oma kiirust kasutada ning oskan teha häid liikumisi liini taha või keskele.

Nüüd olen ma ääremängija rolliga juba ära harjunud. Alguses Floras olin ründes, äärel, oli see edasi-tagasi, aga nüüd olen kindlalt äärel. Terve nooruspõlve olin aga ründes.

FC Floral on rivaalidega raskuseid, ei saada neist kuidagi jagu. Milles probleem on? Kas mängijates või treeneris?

(Toomas, Illuka vald) Eks ta ole praegu raske, jah. Eks me töötame selle kallal ja mängijad annavad endast kõik, et me suudaks ükskord neid suuri ka võita. Vahet pole, kas mängime hästi või halvasti, ikka oleme kaotanud.

Töötame selle kallal edasi, et asi muutuks. Võibolla natukene mõjub moraalile.

Suured mängud annavad suure emotsionaalse laengu – kui kaotad suurtele, siis on kurb. Ma arvan, et oleme meeskonnaga suhteliselt hästi hakkama saanud. Eks on olnud ka üksteise peale karjumisi, aga oleme jäänud üheks meeskonnaks.

Mängisid koondises kaks mängu 2010. aasta lõpus ja järgmised kaks alles 2014. aasta lõpus. Kas sellise pika pausi ajal masendust ei tekkinud?

(Madis Mäe, Tallinn) Mul olid pausi ajal vigastused. Vahepeal oli selline tunne, et areng seisis, aga viimased kaks aastat tundub, et on mingi areng toimunud, ju siis seepärast sain ka uuesti koondises proovida. Olen vanusega enesekindlamaks ja julgemaks muutunud, ei karda enam palliga mängida, noorena ikka väristasin jalga. Mängulugemine on paremaks muutunud.

Mida Magnus Pehrsson sinus kõige rohkem hindab? (Teele Tammur, Viljandi) (Naerab ning seejärel pikk paus – toim.).

Ma ei oskagi nii öelda, sellist vestlust pole temaga olnud. Olen meeskonnamängija, mängin meeskonna heaks, äkki seda.

Floras räägitakse palju sellest, et mängija peab välismaale lahkuma õigel hetkel. Sina oled juba 25aastane. Kas vaikselt ei mõtle, et välisklubisse siirdumiseks jääb aega järjest vähemaks?

(Tarmo Ala, Võru) Foto: Lembit Peegel

Kui nii mõelda, siis jääb jah vähemaks, aga ma ei pane endale pingeid peale, et pean saama. Pigem mõtlen, et kui see hetk on käes, siis lähen. Kui olen valmis, siis lähen. Praegu olen Floras rahul, meil on väga hea töökeskkond.

Kas jääksid oma karjääriga rahule, kui sa välismaale ei pääsekski? ( Juhan, Õismäe) Eks olen ikka mõelnud, et tahaks midagi teistsugust proovida. Välismaal on teistmoodi ja oleks väga huvitav kogemus sinna pääseda, aga ma pole mõelnud, kuhu ma kõige rohkem tahaks.

Kas Levadiaga liitumine on sinu puhul välistatud? (Mirjam Uus, Tallinn) (Naerab – toim.). Päris hea huvitav küsimus (pikk mõttepaus – toim.). Ma pigem arvan, et ma ei läheks. Taavi Rähn läks (Florast Levadiasse – toim.), mängijana saame ikka temaga läbi. Pigem on fännid vihased.

Kas treenite ka individuaalselt, teete rohkem, kui klubis nõutakse? (Endel, Põltsamaa) Jah, ma jään vahel peale trenni kauemaks harjutama, mida vaja on. Lööke ja selliseid asju.

Milline on Premium liiga jalgpalluri palk? Kas sellest on võimalik midagi kõrvale panna või kulub kõik elamiseks? (Taavi, Põlva) Kui hästi kontrollida, siis on võimalik kõrvale panna, kui väga laia elu elada ei taha. Ülemäära laia elu ei saagi elada, aga ma ise olen rahul, saan kõik oma asjad ära tehtud ja söök on kogu aeg olemas. Mul on pangas olemas hoiukassad, kuhu panen ka raha kõrvale.

Nõmme Kalju vastu palli varjamas.

48

JALKA august 2015

Õppisid kutsekoolis ehitajaks. Kas sind pole kunagi Soome tööle kutsutud? Kas tulevikus hakkad kusagil katust ja küprokit panema? ( Jaagup Madise, Rapla) Praegu pole veel kutsutud (naerab – toim.). Ei oskagi öelda, mida tulevik toob. Mul on viimistleja paberid, noorena tundus kuidagi lihtne seda õppima minna. Käisin, sain päris palju targemaks, enne polnud väga teadlik.

Jagan veidi rohkem seda asja. Kui korteris vaja remonti teha, saan hakkama,

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

Levadia vastu on alati magus skoorida – Alliku jälgib, kas pall lendab väravasse.

aga pigem üritan jalgpalli juurde jääda, see on hingelähedasem. Samas, ära iial ütle iial.

Ausalt, kas oled kunagi mõnes mänguolukorras käki kokku keeranud, sest juuksed on seganud? (Marta, Saaremaa) Ei ole. San Marino mängus Juki (Joel Lindpere – toim.) ütles, et juuksed segasid mind, aga juuksed pole küll kunagi seganud! Eks nalja ikka tehakse selle üle, võistkonnakaaslased ikka “karvane” või “villane” ütlevad.

Kas praeguse soenguga on tüdrukute juures rohkem lööki? ( Juhan, Tartumaa) Mul on tüdruk olemas. Minu tüdruk mind lühikeste juustega näinud pole, nii et ju siis on lööki.

Mis marki autoga te sõidate? (Mihkel, Rakvere) Mul ei ole veel autojuhilube (naerab – toim.). On plaanis teha küll. Ma tahtsin kogu aeg Pärnus teha, sest tean seal paremini, aga siis tulin Tallinna elama ja nüüd pole väga Pärnusse jõudnud. See pole muidugi vabandus, pean ikkagi ära tegema! Tüdruk juba surub mind (lube – toim.) tegema (naerab – toim.). Elan staadioni lähedal, jalutan 15 minutit

trenni. See on täpselt paras aeg. Olen väga rahul, saan hommikuti jalutada.

Mida arvate tiki-taka stiilist – kas selle päevad on loetud? (Sten, Helsingi) Barcelona ikka ju proovib, kuigi nüüd mängivad nad rohkem sirgjoonelisemalt.

Palli on ikka vaja hoida, aga võibolla nii palju enam ei hoita, kui kunagi Barca hoidis. Ütleks, et tiki-taka praegu veel elab, aga kui algul selle vastu keegi mängida ei osanud, siis nüüd on vastumürk leitud.

Mis on sind motiveerinud jalgpalliga jätkama, kuigi välismaale sa ju pärast kooli lõpetamist ei pääsenud? Kas oli ahvatlus minna tööle ja hakata korralikult raha teenima? (Kadri Kuuskpeit, Tartu) Ma ei saa öelda, et oleks ahvatlust olnud. Olen ju õnnelik, et saan jalkat mängida. Ma tulen hea meelega iga hommik trenni, olen rõõmus. Lähen õhtuti magama, siis tunnen, et tahaks juba tõusta ja minna hommikul trenni.

Miks su esimene puude vahel nii puine on – justkui lihtne olukord, aga sööt põrkab eemale ja pall on vastase oma? (Timmu Tagel, Keila) (Naerab – toim.). See on üks asi, mida

on vaja paremaks saada, olen selle kallal töötanud, aga on vaja veel lihvida. Nüüd viimastes koondisemängudes tekkis närvilisus, ei teagi, kust see järsku tuli.

Kodus alati hea mängida, rahvast on palju ja omad elavad meile kaasa, võtab ikka kananaha ihule, kui välja astud. Eks mul on võibolla jäänud ka noorest põlvest midagi tegemata.

Koondise viimaste mängude koosseisu vaadates olete parem mängija kui Henrik Ojamaa. Milles te Ojamaast parem olete, milles alla jääte? (Sirle, Rapla) (Muigab – toim.). Noh, ei tea, ega ma ei oska midagi öelda. (Pikk paus – toim.).

Tugevad küljed on mul kiirus ja nõrkadest on vaja saada tehniliselt paremaks.

Ma ei tea, kas ma olen kiirem kui Ojamaa, aga tema on ilmselt tehnilisem kui mina.

Hea lugeja, täida meie postkastid jätkuvalt küsimustega! Järgmises numbris vastab neile Martin Vunk, peale seda on sõnajärg Joel Lindperel. Saada oma päringud aadressile siim.kera@jalgpall.ee ning parimatele küsimustele saavad oma vastuse anda meie vutituusad.

2015 august JALKA

49

treener

Vutitreener Jaanus Getreu meenutab heldimusega lapsep천lve: hing oli toona vaba.

50

JALKA JUULI 2015

Foto: Arvo Tarmula/L채채ne Elu

treener

Üks putsa enda jalas, teine sõbra koiva otsas – nii sünnib vutiarmastus Haapsallu enam rongiga ei saa, kuid jalgpallivedureid jätkub Läänemaale küll. Üks neist on Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi eestvedaja Jaanus Getreu, kes on noorte juhendamisele pühendunud viimased paarkümmend aastat. Spordiala nimel on ehitatud väravaid ja korjatud pudeleid.

Siim Kera

T

reener Jaanus Getreu igapäevaelu on paras pähkel. Vutinoori õpetab ta Lihulas, pere on aga Haapsalus, kuhu ta ise jõuab vaid nädalavahetuseti. Oma abikaasat peab ta tänu mõistmisele ja toetusele maailma parimaks inimeseks.

“Uskumatu, ma ei tea, see vist ongi armastus,” tõdeb 42aastane mees rõõmsa ilme ja südamega.

Perest eemal olles saab ta energiat oma hoolealustest. Nendest saadav jõud on tema sõnutsi karikatest ja autasudest mitu korda tähtsam. Tänavu ja mullu kõvasti tunnustada saanud (vaata kõrvalkasti) jalgpallitegelane on veendunud, et treener peab endast kogu aeg 100% andma. Kui minna ette valmistamata juhendama, saab laps sellest kohe aru.

Sellise mõttemalliga on mees talitanud juba paar dekaadi. Treeneriameti juurde sattus ta 21aastaselt, kui Ants Kommussaar ja Aivar Pohlak käisid Läänemaa kehalise kasvatuse õpetajatele jalgpallikoolitust tegemas. Nooruspõlves hoogsalt kergejõustikuga tegelenud mehe vutiarmastus lõi esiti lõkkele juba 1980ndate keskel.

“Istusime kord sõbraga poe kiviäärel ja mu ema ütles pärast kodus, et see pole normaalne, kui laps istub lihtsalt väljas ja mitte millegagi ei tegele,” meenutab ta. “See oli väga oluline õpetus, see oli esimene ja viimane istumine. Hiljem olime juba palliplatsil, kastitehasest küsisime palke ja ehitasime ise kaks väravat.

Väljak oli küll kaldu, aga tegime kogu aeg turniire, kus kasutasime võistkondade nimedena erinevate maade nimetusi.

Siiamaani käin seal jalutamas ja ener-

giat kogumas. Sel väljakul kasvasin ma suureks. Mäletan, et 1985. aastal toimus Lihulas motokross, pärast seda korjasime sõbra Üllariga pudeleid ning saime 49 rubla. Sõitsime bussiga Haapsallu ning esimese asjana läksime ja ostsime Ungari jalgpalli, mis maksis 24 rubla. Sellist polnud Lihula koolil ka! Terve suve olime tehtud mehed ja kõik käisid mängimas.”

“Minu koolivend kinkis mulle putsad, kus oli Paul Breitneri (endine Lääne-Saksamaa jalgpallur, 1974. aasta maailmameister – toim.) pilt keele peal,” mäletab Getreu. “Ükskõik mis ilm oli – vihm või kuiv –, ühelgi päeval ei jätnud me mängimata. Üks putsa oli minu jalas, teine putsa sõbra Silveri jalas. Silveri vanaema küll laitis, et miks me peame vihmaga mängima, aga samas tegi ikka pannkooke, sest me ei jõlkunud niisama! Seda aega pean tähtsamaks kui akadeemilises trennis osalemist. Hing on olnud vaba, lihtsuse najal on ellu rohkem kaasa võetud.”

Pikalt töötas lihulane kehalise kasvatuse õpetajana, praeguseks on ta sellest ametipostist aga loobunud. Ta sõnab, et õppeaine on nii laste kui õpetajate silmis muutunud kolmanda järgu aineks.

“Ma ei taha energiat raisata, parem olen väiksema palgaga, aga juhatan lapsi, kelle silmad säravad, kui trenni tulevad,” tunnistab Getreu, kes mullu sügisel teenis paar kuud lisaraha hommikuti pottsepana töötades. “Vanasti oodati kehkatundi, nüüd üritavad paljud viilida, tullakse teksades ja arstitõenditega. Vanasti ei saanud lapsi väljast tuppa, nüüd ei saa toast välja. Kehaline võiks iga päev tunniplaanis olla, kasvõi niimoodi, et kolm korda nädalas kohustuslik ja ülejäänud kordadel vabatahtlik.”

Oma treenerifilosoofia on mehel täiesti olemas. Selline, mis maakohta sobib nagu rusikas silmaauku. Nimelt on temale sportlikest omadustest tähtsamad lapse isikuomadused. Näiteks keskkaitsesse paigutab ta alati parimad sõbrad, kes usaldavad ja teavad üksteist läbi ja lõhki ning seisavad üksteise eest jäägitult. Meeskonnamängus on ääretult oluline see, kes on platsil kelle kõrval.

“Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, et see on õige,” on Getreu veendunud. “Väikesed koolid ja väikesed klassid on nagu üks perekond, nad saavad seal õeks-vennaks ja muutuvad väga lähedaseks. Seda tuleb ära kasutada.”

Jaanus Getreu viimasel ajal nopitud tunnustused Läänemaa koolispordiliidu preemia “Maakonnaspordi edendaja” 2014/2015 Läänemaa kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemia “Spordielu edendaja” 2014 Eestimaa maaspordiliidu Jõud preemia “Läänemaa aastategija ja kohaliku spordielu edendaja” 2014 “Ega ühtegi asja ei tehta auhinna pärast,” kõlab mehe enda kommentaar edukale perioodile. “Nii ei ole, et annan trenni ja mõtlen, et võiks nüüd järgmisel aastal auhinna saada. Eks iga tunnustus ole meeldiv. Teatud aeg ongi sinu aeg, märgatakse ja tuleb hästi välja.”

2015 august JALKA

51

maailm

FIFA pärast skandaali: kes koristab segaduse?

Rahvusvahelist jalgpalliliitu tabas kevade lõpul karm võimuvõitlus, mille üheks tagajärjeks korruptsioonisüüdistused. Mis siis õieti toimus ja miks lahvatas nõnda suur skandaal? Kes vastutab? Ja mis kõige tähtsam: kui pidu peetud, kes koristab segaduse?

Joosep Maruste 52

JALKA august 2015

M

is on ühist meelelahutajatest abielupaaril Jay Z-l ja Beyoncel ning Chuck Blazeril, endisel Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere jalgpalliliidu (CONCACAF) peasekretäril? Lihtne variant oleks öelda, et neil on palju krõbisevat. Lausa nii palju, et üürida korterit ärimagnaadi Donald Trumpi

maailm Blazeri glamuurne elu Loo alguses mainitud Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere jalgpalliliidu (CONCACAF) endine peasekretär Chuck Blazer (70) on uue skandaali tõttu saanud tohutult tähelepanu. Et pääseda potentsiaalsest 75aastasest vanglakaristusest, mida altkäemaks, rahapesu ja maksupettused talle tuua võivad, hüppas mees ühte paati FBIga ning aitas föderaalse juurdlusbüroo jalgpallikorruptsiooni jälgedele. Mõni ütleb kangelane, teine mitte. Internetis tekitab furoori tema glamuurne elu. Kassikorterist sai juba räägitud, kuid märkimata ei saa jätta sedagi, et peale New Yorgi korterite oli tal korter ka Bahamal ja Miamis – kõigi eest maksis loomulikult CONCACAF, kes muide ostis talle ka Hummeri, mis kindlasti pole New Yorgis just kõige hädavajalikum automudel.

Oma põnevatest tegemistest postitas mees fotosid isiklikku ajaveebi. Kord sõbrustas ta Bill Clintoniga, kord Miss Universumiga, kord Vladimir Putiniga, kord poseeris jõuluvanana, kord vanapaganana, kord käis lihtsalt hambaarstil. Kel on huvi, sel tasub uurida aadressilt http://chuckblazer.blogspot.co.uk, milline näeb välja ühe CONCACAFi juhtivtöötaja igapäevaelu. Tihti sellelt katteloori ei tõsteta. Uhked road, kaunid naised, kuulsad sõbrad ning papagoi nimega Max on sellest ainult üks osa.

– mees teenis altkäemaksudega umbes 20 miljonit dollarit ja ümises endale ülistuslaulu, kui hästi ta oma ametiga hakkama sai.

Kuidas pääseb FIFA juhtkonda?

Chuck Blazer rikastus tänu FIFA-le.

Foto: Bernd Kammerer/AP/Scanpix

omanduses olevas Trump Toweri pilvelõhkujas. Manhattanil asuvas luksuslikus elupaigas oli Blazeri kasutuses kaks korterit, kust nautida uhket vaadet New Yorgi sümbolile Central Parkile. Ühes peatus tema, teises ta kassid, kes kõrghoone 49. korrusel kõiki teisi kaslasi kadedaks tehes külluslikku elu nautisid. Kui Blazer endale korruptsioonisüüdistused kaela sai ning suursugustest tööpostidest taandus, ei osanud ta teha muud, kui end kiita. Ta oli tehtuga täielikult rahul ning patsutas end suurepärase töö eest õlale. Just see viimane tõik on Blazeriga seotud faktidest vaat et kõige hämmastavamgi.

Unustame naftamagnaatide kombel elavad kiisud ning vaatame tõele näkku

Korruptsiooniskandaaliga seoses on kõige enam mainitud FIFA, vutimaailma katusorganisatsiooni nime. Nii nagu kodanikel on lihtne kõigis hädades – olgu selleks halb ilm või kõrge kütusehind – süüdistada riigi- või linnajuhte, nii on ka FIFA puhul. Jalgpallis on midagi halvasti? Kahtlemata on FIFA süüdi!

Tegelikult taandub kõik petturitele nagu Blazer. Tõsi on hoopis see, et mitte ükski kevadel, FIFA presidendivalimiste aegu toimunud võimuvõitluse kõrghetkel vahistatud tegelastest (vaata kõrvalkasti) ei ole tegelikult FIFA palgaline või FIFA liikmete poolt oma kohale valitud. Arreteeritute hulgas olid Brasiilia, Kaimanisaarte, Venezuela, Costa Rica, Lõuna-Ameerika regiooni ja CONCACAFi endised või praegused juhid. Lähtuvalt kõrgetest ametitest oma maailmajaos valis vastava piirkonna alaliit nad ka oma esindajaks FIFAsse. Täpselt nagu Euroopa katusorganisatsioon UEFA lähetas oma esindajad eesotsas Michel Platiniga FIFAsse.

Et teemat paremini mõista, vaatame üle, millest FIFA täitevkomitee koosneb. Juhtorganisse kuulub 25 inimest, kellest vaid üks, president, valitakse otse FIFA kongressil ja on ka täiskohaga ametis. Ülejäänud 24 määravad

regioonid ise – kaheksa asepresidenti ja 16 lihtliiget. FIFA ega Sepp Blatter ei saa ühegi liikme puhul kätt ette panna, seega ei komplekteeri president oma meeskonda nagu tihti kombeks, vaid peab ühes satsis palli taguma nendega, kes erinevatelt kontinentidelt kohale tulevad. Sel viisil said oma kohale ka korruptandid, kes nii palju kui avalikkusele on teada, korraldasid suure osa oma pahategudest just nimelt vastava maailmajaoga seonduvalt. Reegleid rikuti ka FIFA-liinis ja kahtlemata annab positsioon FIFA täitevkomitees asjale kõvasti kaalu, aga kas me süüdistaks Blatterit ja FIFAt ka siis, kui näiteks Platini oleks korruptant? Võib ju öelda, et Blatter peaks vastutama, ent mille eest – kas nende liikmete eest, kelle talle kontinentaalsed alaliidud saatnud on?

TÄHTIS JALGPALL

Tegemist on planeedi kõige populaarsema spordialaga, mis on paljudele tähtsam kui peaaegu kõik muu, kui sõda ja rahu välja arvata.

Mai lõpus Šveitsis aset leidnud vahistamised, nende ajastus, Chuck Blazeri koostöö FBIga, kes kogu operatsiooni juhtis, ja muud juhtumised tekitasid igatahes rohkem küsimusi, kui praeguseks on tulnud vastuseid. Kas pikaaegse FIFA juhi Blatteri võimuaja lõpetas ameeriklaste luureorganisat2015 august JALKA

53

maailm

Üheksa patust: ülal vasakult Rafael Esquivel, Julio Rocha, Jeffrey Webb, Chuck Blazer, Jack Warner. All vasakult Eduardo Li, Eugenio Figueredo, Jose Maria Marin ja Nicolas Leoz.

Fotod: AFP/Scanpix

Mai lõpus vahistatud vutiametnikud Jack Warner – endine CONCACAFi president ja endine FIFA täitevkomitee liige Jeffrey Webb – endine CONCACAFi ja Kaimanisaarte jalgpalliliidu president ning endine FIFA asepresident Eugenio Figueredo – endine Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu juht ja endine FIFA asepresident Eduardo Li – CONCACAFi täitevkomitee liige ja Costa Rica jalgpalliliidu president, endine FIFA täitevkomitee liige Rafael Esquivel – Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu täitevkomitee liige ja Venezuela jalgpalliliidu president Jose Maria Marin – endine Brasiilia jalgpalliliidu president Costas Takkas – endine Kaimanisaarte jalgpalliliidu peasekretär Nicolas Leoz – Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu juht aastatel 1986–2013

sioon või olid otsustajad võtnud julmalt altkäemaksu seoses MMi korraldusõiguste jagamisega ja kogu operatsioon õigustatud? Kas FIFA ning kogu jalgpalli sotsiaalne ja finantsiline iseseisvus ja mõju jäid kellelegi jalgu?

Kuidas edasi?

Segased ajad on tekitanud palju ettepanekuid FIFA reformimiseks, et täitevkomitee liikmetel oleks suurem vastutus. Kui MM-finaalturniiri valimine on juba viidud kongressi kätte, siis sama võib tulevikus juhtuda ka täitevkomitee liikmetega. Tõsi, kõigi reformide juures tuleb arvestada FIFA keerukat struktuuri, sest on ju tegu ühe suure kompromissiga kõigi maailmajagude ja nende esindatuse vahel. Näiteks on Euroopal hetkeseisuga täita kolm 54

JALKA august 2015

asepresidendi ja viis täitevkomitee liikme tooli, samas kui kõigil teistel vaid üks asepresidendi koht ning kaks või kolm tavaliikme positsiooni (Okeaanial mitte ühtegi).

FIFA puhul ei tasu unustada, et tegemist pole ei ettevõtte, valitsus- ega rahvusvahelise organisatsiooniga. Tegemist on MTÜga, seejuures erakordselt demokraatlikuga – kui Euroopa Parlamenti valitakse igast riigist teatud arv saadikuid rahvaarvu järgi, siis FIFA kongressil on võrdne arv hääli nii Eestil kui Inglismaal, nii Eritreal kui USA-l, nii Indial kui Ameerika Samoal. Seega peavad jalgpallimaailma muutvad otsused meeldima paljudele. Suur tugi tagab aga parema edasiliikumise – mida rohkem aega kulutatakse laiapõhjalise kompromissi

leidmiseks ja mida vähem sõidetakse kellegi huvidest üle, seda rohkem tullakse reformidega kaasa ja viiakse spordiala edasi. Mis saaks Eesti või mõne kolmanda maailma riigi jalgpallist, kui kõik otsused võtaksid vastu brasiillased, inglased ja sakslased?

Väga palju on poliitikute, eriti endiselt jalgpalli enda omandiks pidavate brittide poolt kostnud hääli, et valitsused peaksid sekkuma. Teatavasti on aga spordirahva põhimõte olnud hoida end poliitikast lahus.

“Aga miks peaksid valitsused sekkuma, te küsite, see on ju ainult sport?” kirjutas endine poliitik David Mellor The Guardiani veergudel. “Tegemist on planeedi kõige populaarsema spordialaga, mis on paljudele tähtsam kui peaaegu kõik muu, mida valitsused teevad, kui sõda ja rahu välja arvata.”

Mis saab edasi? Niisama ei muutu midagi, isegi kui Sepp Blatter presidendi kohalt tagasi astub. Kurja juur on märksa sügavamal ning FIFA vajab põhjalikku operatsiooni, uute elundite siirdamist. Ainuüksi juhivahetus ei päästa.

Jalgpalli pärast südant valutavatele inimestele põnevaid küsimusi jagub.

Kui sügavale jõuab oma uurimises FBI? Kas süüdistusi tuleb lisaks? Kas FIFA uus juht tuleb Euroopast ja jätkab ala konservatiivset joont?

expert liiga

Pille Raadik jahib Ahvenamaal kulda Viiendat aastat Soome meistriliigas mängiv ja kunagi Eesti liigast tuule tiibadesse saanud Pille Raadik on Ahvenamaa klubis Aland United võtmemängijaid, kes kaks aastat tagasi kuulus ka meistritiitli võitnud koosseisu. Juuni alguses tutvustas vigastatud Raadik oma kodusaart Jalkale ja kibeles tagasi platsile, et võita klubile uus meistritiitel.

Indrek Schwede, Ahvenamaa

“S

iin pole soome keelega mitte midagi teha,” tutvustab end saarel sisse seadnud Pille Raadik Ahvenamaa üht eripära.

Jutuajamistest kohalikega selgub, et neil on huvitav topeltidentiteet. Eelkõige tajutakse end ahvenamaalasena ja seejärel kas soomlase (Soome kodanikuna) või rootslasena. Mõni üksik rootsikeelne üllatab, nimetades end ennekõike soomlaseks ja alles seejärel ahvenamaalaseks. Selles Soome demilitariseeritud autonoomses piirkonnas, kus kohalikud on vabastatud sõjaväekohustusest, on naistejalgpall väga populaarne. Kahel

eelmisel aastal valiti Pille Raadiku klubi Aland United Ahvenamaa parimaks võistkonnaks.

Jalka külaskäik sattub liigamängule, kus Alandi vastaseks on Kuopio Pallikissat. Mis oleks magusam, kui näha kahe eestlanna – Pille Raadiku ja Signy Aarna – omavahelist duelli! Kusjuures Raadik kaitsjana ja Aarna ründajana oleksid mängus pidevalt füüsiliselt vastamisi.

Paraku jääb Raadik mai alguses saadud vigastuse tõttu mängust eemale: ta ravis põlve külgsideme osalist rebestust.

“Ma rääkisin meie kaitsjatele, kuidas peaks Signy vastu mängima,” räägib

Raadik justkui enda rahustamiseks, et tema on teinud kõik endast oleneva mängu õnnestumiseks. Vigastatud mängijana on tema ülesandeks mängu hilisema analüüsi tarvis filmida. Aga Raadikust tühjaks jäänud kohta pole lihtne täita: Aarna avab skoori juba 7. minutil. Kuigi väljakuperenaised 16. minutil viigistavad, seab Aarna 28. minutil tabloole 2 : 1. Kuopio naiskond võidab lõpuks 4 : 2, kusjuures Aarna oli lähedal kaabutrikile.

“Signy on kiire ja temaga on raske võidu joosta, kuid kaitsja peab õigesti paiknema ja ära tabama, millal ta kii-

Foto: Oliver Oli

Pille Raadik Ahvenamaa ilusa looduse taustal.

2015 august JALKA

55

expert liiga

Foto: Oliver Oli

Pille Raadik koos britist ekstreeneri Steve Beeksiga, kelle poega Harryt ta sageli hoidmas käib. Beeks käis vahel Eestis Raadiku koondisemänge vaatamas.

rendab,” selgitab Raadik pärast mängu.

“Ma olen kindel, et suutnuksin Signy vastu paremini mängida ja need väravad ära hoida. Talle ei tohi anda ruumi, kus ta kiirus maksvusele pääseb.”

Piinav vigastus Sportlase hingega Raadiku ilme ja kehakeel on kui avatud raamat: talle teeb piina tõdemus, et trauma takistas tal mängimast, et ta ei saanud aidata klubi, et küllatulnud kaasmaalased nägid üksnes Signy Aarna soolot, aga mitte kahe eestlanna duelli, mille Raadik võinuks ka oma kasuks kallutada. Küsimuse all pole ju üksnes kahe Eesti koondislase rivaliteet, vaid Soome meistritiitel, ja kuigi juuli alguse seisuga näivad Pallokissat ja PK-35 Vantaa teistel eest libisevat, on Raadik lootusrikas, et mulluse hõbeda võib siiski sügisel kulla vastu vahetada.

Pille Raadiku esimesel hooajal (2011) Ahvenamaal tuli leppida 4. kohaga. Uustulnukana kulus tal esimene aasta sisseelamisele.

“Ma ei suhelnud esimesel aastal väga teistega,” tunnistab Raadik. “Olin rohkem omaette. Igas naiskonnas on vanemad olijad ja oma grupid ning uutel tulijatel võtab kohanemine aega.

Pealegi ma olen ka loomult selline, kes võõrastega ei kipu kohe suhtlema. Teisel 56

JALKA august 2015

Foto: Oliver Oli

Pille Raadik (vasakul) ja Signy Aarna. Esimese olekus peegeldub tusatuju, et ei saanud trauma tõttu väljakule, teine lõi kaks väravat!

aastal see muutus, hakkasin läbi käima nendega, kes eelmise aasta koosseisust alles jäid. Ka korterit jagasin ühe naiskonnakaaslasega.”

Kuna treeneriks oli inglane Steve Beeks, kulges Raadiku jaoks kõik jalgpalli puutuv inglise keeles. Beeks on abielus kohaliku naisega ning jäi saarele elama ka pärast seda, kui Aland Unitedi peatreeneri kohalt lahkus.

EKSTREENERI AUSUSE KOHTA

Tema otsekohesuse tõttu olen mitu korda minema kõndinud, kui hinnang pole meeldinud.

“Ta ehitas maja, mul oli vaba aega ning käisin teda aitamas,” räägib Raadik.

“Värvisin ja tegin muud jõukohast. Kui tal perre laps sündis, käisin nende poega hoidmas. Me hakkasimegi rohkem suhtlema siis, kui ta enam minu treener ei olnud. Küsin alati tema arvamust oma mängu kohta, sest ta on väga aus ja ütleb nii, nagu asjad on. Tema otsekohesuse tõttu olen mitu korda minema kõndinud, kui hinnang pole meeldinud. Nüüd olen sellega harjunud ja kui küsin arvamust, siis tahangi saada ausat vastust, mulle luuletada pole vaja.”

Beeks demonstreerib oma otsekohesust ka Jalkale, kui seletab oma abikaasa ja Raadiku kuuldes meeste- ja naistejalgpalli erinevusi: “Naised võtavad kogu isikliku elu treeningule kaasa ja elavad üksteisele kaasa. Mehed on selgelt orienteeritud jalgpallile ega mõtle treeningule jõudnult muule.”

Soomes ja Rootsis saab käia, palju süda lustib Raadik on mängudest ja treeningutest vabal ajal Beeksi juures sage külaline: kas niisama juttu puhumas või last hoidmas. Alandi naiskond treenib kuus korda nädalas (kaks korda teisipäeviti), ühel päeval on mäng ja sellele järgnev päev on vaba, kui mängijad käivad üldjuhul ujumas. Kaks korda nädalas käivad pallurid individuaalselt jõusaalis.

Raadikul kaetakse elamiskulud ja ta teenib palka.

“Paar korda aastas saan klubi kulul Eestis käia ning kõik mängijad saavad tasuta käia nii mujal Soomes kui Rootsis, niipalju kui tahavad,” selgitab Raadik, kes peale selle töötab treenerina. “Aland United ei olegi tegelikult klassikaline klubi. Tema omanikuks on kaheksa väiksemat klubi, kelle noortevõistkondasid käin treeningul abistamas.

Kolm korda aastas toimuvad suured ühistreeningud, kus õpitakse üksteist

expert liiga tundma. Minu töö üheks eesmärgiks on saada väikesed tüdrukud meie mänge vaatama ja motiveerida neid, et nad tahaksid jõuda esindusnaiskonda.”

Viiendat hooaega kodusest liigast eemal olnud Raadik ei kiirusta võrdlema Eesti ja Soome meistriliiga taset, kuid meenutab, et Ahvenamaale tulles oli taseme erinevus tunda juba treeningutel. Isikliku arengu seisukohalt on muutunud palju: “Kui siia tulin, olin lihtsalt kaitsemängija, kes palliga ei teinud midagi. See pool on kindlasti arenenud. Ja muidugi mängulugemine on paremaks läinud, aga see tuleb kogemuse lisandudes nagunii.”

Raadik tõdeb, et kui kõik Eesti koondislased saaksid mängida samal tasemel välismaal, parandaks see kindlasti taset.

Koondislastele annaks palju juurde juba see, kui nad saavad treenida tugevas ja kvaliteetses treeningukeskkonnas koos sama tugevatega mängijatega.

Jalka trükkimineku ajal ootas Pille Raadik pikisilmi, millal saab hakata teistega koos trenni tegema ja millal pääseb lõpuks väljakule. Meistritiitel pole veel kadunud. Aga isegi kui seda sügisel tagasi võita ei õnnestu, kestab Raadiku leping ka järgmisel aastal.

Foto: Oliver Oli

Klubi andis Pille Raadikule jalgratta, autosõitu teeb ta oma Eestist kaasa võetud iseliikujaga.

Mis on Ahvenamaa?

Ahvenamaal on Soome riigi koosseisus autonoomia ja oma valitsus. Ainus ametlik riigikeel on rootsi keel. Saarestikul on oma lipp, politsei ja isegi lennukompanii (Air Aland).

Demilitariseeritud Ahvenamaa elanikud on sõjaväekohusest priid. Neile on garanteeritud üks esindaja Soome parlamendis.

Ahvenamaa on Põhjamaade Nõukogu liige.

Elanikke on saarestikus üle 28 tuhande. Pealinn Mariehamn sai nime Vene keisrinnalt Maria Aleksandrovnalt, kui kuuluti Vene impeeriumi koosseisu.

Foto: Oliver Oli

Vigastatud mängijana pidi Pille Raadik oma naiskonna kohtumise filmima.

Ahvenamaa pealinnale nime andnud Vene keisrinna Maria Aleksandrovna skulptuur.

Foto: Oliver Oli

esiliiga Tartu Santose tipphetki: Evald Tipneri karikavõistluste finalistidena võtavad õnnitlusi Ragnar Klavanilt (vasakul) ja Aivar Pohlakult vastu Kaarel Kallandi (6) ja Marko Sonn (11).

Foto: Lembit Peegel

Tartu FC Santos teeb sammu tagasi, et teha kolm edasi Kuigi seni kiires tempos Premium liiga poole liikunud Tartu FC Santose mängumootor on andud tänavu tagasilööke ja hooaja esimene pool lõpetati esiliiga tagumises pooles, leiavad meeskonna juhid ja peatreener, et laev ei ole teelt eksinud, vaid on jätkuvalt õigel kursil.

Alver Kivi

T

artu FC Santose esindaja Janar Sagim tunnistab, et meeskond alustas tänavust esiliiga hooaega eesmärgiga tõusta Premium liigasse ja hoolimata seni saadud mõningatest tagasilöökidest on siht jätkuvalt sama.

“Kuigi plaan on suur, siis pole hullu, kui me aasta-paar esiliigas kohaneme ja rammu kogume ning siis juba tugevamana ka pärale jõuame,” lausub Sagim, lisades, et kindlasti soovitakse tänavu esiliigasse vähemalt püsima jääda.

Meeskonna peatreeneri Siim Säeski hinnangul ei ole talle üllatus, et hooaja alguses ei ole minema saadud nii hästi, kui oleks võinud varasema põhjal eeldada: “Üllatus on pigem see, et esiliiga

58

JALKA august 2015

tase on tänavu väga ühtlane. Kui varasematel aastatel olid liigas kindlad autsaiderid, siis praegu on kõik iseseisvad klubid võimelised võitlema Premium liiga koha nimel. Vaatame, mis hooaja lõpp meile näitab, kuid konkurents on hästi tihe ja meeskonnad on võimelised kõiki võitma, aga ka võimelised kõigile kaotama.”

Täie hooga liigadest läbi Hoogsalt Eesti jalgpallipüramiidi tippu pürginud Tartu FC Santos liikus eesmärgini suurel kiirusel. 2013. aastal võitis Tartu FC Santos teise liiga lääne/lõuna tsooni, kui 26 mänguga saadi 24 võitu, üks viik ja üks kaotus, väravate vahega 138 : 16.

Mullu lõpetati esiliiga B-s liigahooaeg küll Tallinna FC Infonet II järel teise kohaga, kuid 36 mänguga koguti 32 võitu ja neli kaotust, väravate vahega 161 : 27. Kõige krooniks mängiti end juba karikafinaali, kus tuli küll Tallinna FC Levadia paremust tunnistada, ja madistati Euroopa liiga eelringis. Ülesvõetud tempo ja meeskonnas toimuvad arengud viitasid kindlale plaanile jõuda võimalikult kiirelt tippseltskonda. Veel eelmisel aastal teatasidki Santose juhid soovist mängida end 2016. aasta hooajaks Premium liigasse.

Nii ootasid vähemalt fännid ja vaatlejad, et FC Santos põrutab ka läbi

esiliiga esiliiga, nagu eelmistel aastatel madalamal tasemel hakkama saadi. Paraku tänavu sellist rütmi enam hoida ei ole suudetud ja meeskond on pidanud esialgu võitlema tabeli tagumises pooles viimaste kohtade eest.

“Kuna oleme teinud läbi noorenduskuuri, siis algas hooaeg oodatust raskemalt,” märgib Janar Sagim. “Meie eelmisest algkoosseisust on järel vaid neli meest, noorematele on eliitliigast esiliigasse astumine olnud suur samm ja uus tase vajab kohanemist. Samas oleme mäng-mängult saanud paremaks, siht on jäänud samaks ja latti pole me allapoole lasknud.”

Ka Siim Säesk leiab, et parema tulemuse vormistamisel on praegu jäänud puudu veel tänavu liitunud mängijate kogemustest, mis kõrgemates liigades maksab. Seepärast on meeskonna noortel vaja veel meestemänguga harjuda.

“Aga mida kuupäev edasi, seda paremaks oleme saanud,” tõdeb treener, lisades, et meeskond on oma mängu leidmas, kuid juurde annab panna igal pool ja arenemisruumi on küllaga.

“Tööd tuleb teha nii treeningutel kui mänguväljakul. Tegelikult ei ole me ju kehvalt mänginud ja oleme enamvähem suutnud toime tulla. Kahjuks oleme lasknud endale palju väravaid lüüa ja teinud ise rumalaid eksimusi.”

Peatreener lisab, et meeskonda on vaevanud ka kogenud mängijate vigastused. Nii on keskväljal andnud tunda Marko Sonni puudumine ja suure tõenäosusega ei tule vigastuse tõttu tänavu enam platsile üks meeskonna liidreid ründaja Mikk Laas.

Noorenduskuur parem esiliigas Eelkõige annab Tartu FC Santose meeskonna tänavuses mängus tunda eelmisel aastal parima väravakütina 43 väravat löönud Juri Vereštšaki ja teda 20 tabamusega toetanud Timo Teniste puudumine. Tasemel vahetust ei ole suudetud leida ka mitmele teisele kogemustega mängumehele, kes otsustasid klubist lahkuda.

Janar Sagimi sõnul olid mängijate lahkumisel erinevad põhjused ning oli neid, kelle lahkumine oli üllatus, mõne puhul ka oodatud. Eelmise aasta karikamängudeks palgatud Leedu treeneri Algimantas Liubinskasega olid plaanid

vaid seoses Euroopa liigaga, samad ambitsioonid olid ka mõnel mängijal.

Samas lükkab Tartu FC Santose president Meelis Eelmäe ümber kuuldused, et meeskonnal on majanduslikud probleemid, mistõttu tuli mitmest tippmängijast loobuda, vajalikku lisajõudu kaasata ei ole võimalik ja hädas panustatakse oma noortele.

“Senise meeskonnaga poleks me Premium liigas kuidagi läbi löönud,” selgitab ta. “Me oleme otsustanud panustada oma noortele, sest noorenduskuur tuli arengut silmas pidades tahes-tahtmata läbi viia ja parem teha seda esiliigas.

Nüüd on lihtsalt plaan jõuda eesmärgini kolme aastaga.”

Presidendiga on sama meelt ka Siim Säesk, kes lisab, et Premium liiga on kindlasti jätkuvalt eesmärk, aga oma plaanides ja võimalustes tuleb olla realist: “Meistriliiga pole koht, kus proovida. Kui seal olla, siis tuleb sinna ka jääda. Aga kui me peaksime end sinna mängima, siis tuleb mõelda, kas me oleme selleks konkurentsiks kõrgel tasemel valmis. Kõik peab tulema õigel hetkel, niisama ei ole mõtet minna sinna nalja tegema.”

Tartu Santos mulluses Eesti karikafinaalis. Palliga purjetab vastaste vahel Juri Vereštšak.

Esiliigas tihe konkurents Tänavune esiliiga hooaeg on pakkunud väga tihedat konkurentsi ja on raske ennustada, kes meeskondadest end hooaja lõpuks Premium liigasse mängib, kes saab üleminekumängudele ja kes kukub välja.

Kui Tallinna FC Infonet II, Tallinna FC Flora II ja Tallinna FC Levadia II on saanud konkurentide ees juba väikese edumaa, siis seda ägedam on võitlus neljanda kuni kümnenda koha eest.

Juuni lõpus oli kuus meeskonda kolme punkti sees, neist Tartu FC Santos üheksandal kohal. Vaid Nõmme Kalju FC oli pisut maha jäänud.

Eesmärk kõrgseltskonda tagasi jõuda on kindlasti olemas mullu Premium liigast välja langenud Tallinna JK Kalevil, mida juhendab noor ja ambitsioonikas treener Marko Pärnpuu. Kui Kiviõli FC Irbis alustas hooaega suurte raskustega ja räägiti isegi klubi tegevuse lõpetamisest, siis nüüd on suudetud komplekteerida võimekas meeskond, kes on mäng-mängult juurde pannud ja saanud üha paremasse hoogu.

Oma sihid on kindlasti ka FC Kuressaarel, Rakvere JK Tarvasel ja Vändra JK Vaprusel, kuid Premium liigasse tõusmisest seal vähemalt esialgu valju häälega ei räägita. Liigas valitsevat sportlikku taset hinnates pole välistatud ka nende edu. Saarlastel on vajalikud kogemused ja läänevirulastel kogenud treener Valeri Bondarenko.

Foto: Lembit Peegel

Parimad killud.

“Pool elu suluseisus” absoluutne hitt O tsustasime kokku panna ja reastada meie jalgpalli parimaid kilde-ütlemisi, toetudes eelkõige Jalkas viimase kaheksa ja poole aasta jooksul avaldatule (eelkõige rubriigile “Nii nad ütlesid”).

Kriteeriumiks oli suurem või väiksem huumor, mis ütlemisega kaasas käis. Välja jätsime ka humoorikad ümberjutustused mõnest koomilisest juhtumist, sest oluline on ütleja niinimetatud originaallooming.

Paraku juhtus nõnda, et reastamine tundus väga raske ettevõtmine. Kui välja arvata ammu legendaarseks saanud Marko Kristali ütlemine Indrek Zelinski võimaliku elulooraamatu pealkirja kohta. Otsustasime, et kroonime Kristali lausutu esikohaga, aga ülejäänud killud jätame reastamata.

Mõned eriti head ütlemised, millest olnuks konkurentsi isegi Kristalile, ei kannata trükimusta ja need jätsime välja. Las levivad suust suhu isepäi!

1.

Marko Kristal soovitus Indrek Zelinski (hüüdnimega Jorh) elulooraamatu pealkirjaks “Kui Jorh peaks kunagi oma jalgpallurikarjäärist raamatu kirjutama, oleks selle pealkiri “Pool elu suluseisus”.”

Hugo Tipner “Kui öelda kümme korda järjest “Magnus Pehrsson”, tekib suule naeratus. Eriti perekonnanime puhul. Esimesel silbil suu avaneb, teisel suunduvad huuled ette nagu suudlusel.”

Joel Lindpere traumade ja puugihammustuse ohvrina “Ei julge enam varsti kodust väljagi minna! Mõtlesin, et istun järgmised kaks nädalat riidekapis.

Seal ikka uusi vigastusi ei saa!”

Igor Prins kaksikutest Eino ja Sander Purist “Eints oli tubli, pani pea kaks korda vahele. Kõik räägivad nüüd järsku, et ta on lühike. Mina küll nii ei ütleks. Sander on lühike.”

Albert Vollrat Moskva Spartaki peatreenerina oma mängijatele “Härrased, tahaksin teile südamele panna: mängige sõbralikult, söötke auku (vabasse tsooni). Kui jumal aitab, ei võida meid keegi.”

Raio Piiroja “Olen nagu miski Prantsuse auto – isu sõita on suur, mootor töötab kah korralikult, aga üks häda ajab ikka kogu aeg teist taga.”

Marko Kristal on tuntud laheda lõuapoolikuna ja talle kuulub meie killumeistri tiitel.

Foto: Lembit Peegel

60

JALKA august 2015

meie edetabel Tarmo Kink oma vasakujalgsusest “Parem jalg on mul rohkem käimiseks.”

Kalev Pajula Pärnu Vapruse peatreenerina omade mängust “Kui tavaliselt on platsil neli nurgalippu, siis täna oli 15.”

Tarmo Rüütli sai Flora peatreenerina karikamängu eel FC Otepää vastu vastastelt kingiks suusad “Parem saada suusad kui king.”

Õhtuleht vigastusealti väravavahi kohta “Kui Poom oleks auto, siis kindlustusseltsid teda ilmselt oma uksel näha ei tahaks.”

Ott Järvela “Jalgpall – olgem ausad – on ikkagi meeste mäng – välja arvatud siis, kui mängivad naised.”

Lembit Peegel “Iga kuningas, president ja peaminister võib jalaga palli lüüa, kuid omaette ooper on jalgpalliga elatist teenida.”

Tarmo Teder aastal 2011 “Omajagu epateerides sai vist juba viis aastat tagasi villast visatud, et kultuur ehk siis kaunid kunstid on jalgpalliministeeriumi spordiosakonna känguv haru.”

Martin Vunk Eesti–Hollandi 0 : 3 mängust (2013) “Üheksakümmend minutit jooksutrenni.”

Karel Voolaid “Tänapäeval unistavad noored jalgpallurikarjäärist ja sellega kaasnevast edust ning heast elust. Aga seda kõike ei saavuta, kui ei näe treeningul vaeva. Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vastuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne.”

Veiko Märka Eesti koondisest “Kas siis selle maa rahvuskoondis vastase karistusalas ei või palli taevani tõstes üles väravavõimalust omale otsida?”

Edgar Savisaar kinkis Tallinnas äraeksinud Brasiilia tuusale Kakale linna kaardi.

“Enam sa ei eksi.”

Marko Kristal pärast Eesti–Hollandi mängu (2 : 4 2001 Lillekülas) meeskonnakaaslastele, kes hurjutasid teda pigem nurgalippe kui väravat ähvardanud löökide pärast “Kui ma oleks van der Sarile raami löönud, oleks sealt selline kontra tulnud, et ...”

Taijo Teniste Levadia võidumängust Narva Transi üle “Noh, tuleb tunnistada, jah, et oleks nagu naistes käinud. Keha peal on küünejäljed ja elati kõvasti seljas.”

Raio Piiroja pärast 0 : 3 kaotust Itaaliale (2011) “Nagu osad mehed pärast mängu ütlesid – võinuks jooksutossud jalga panna, sest miks neid jalgpallisaapaid vaja, kui ainult jooksmisega tegeled.”

Tarmo Rüütli Krakowi Wislas mängivast väravavahist ja Eesti koondise algkoosseisust Rumeenia vastu (2012) “Ainuke kindel mees on ilmselt Pareiko – ta tõi mulle Krakowi vorsti ja pääseb põhisse.”

Ats Purje vastus Turu Interi omaniku Stefan Hakansi Eesti–Soome mängu (2015) järel esitatud küsimusele, kuidas läheb “No täna lõin paar väravat!”

Eesti jalgpallurite edetabel Suurimad tõusjad on San Marinole kaks kolli põrutanud Sergei Zenjov ja Norra meistriliigas korralikult mänguaega saav Pavel Londak. Kuid kõige tähelepanuväärsem on tõik, et Karol Mets vahetas kohad Konstantin Vassiljeviga. Esimene on tegemas suurepärast klubihooaega. Tabelist lahkus vigastatud Andreas Raudsepp ja teda tuli asendama Sander Post.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets

+1

3. Konstantin Vassiljev

–1

4. Henri Anier 5. Ats Purje 6. Ken Kallaste 7. Mihkel Aksalu

+2

8. Sergei Zenjov

+6

9. Henrik Ojamaa

–2

10. Joel Lindpere

–2

11. Enar Jääger

–1

12. Taijo Teniste

–1

13. Ilja Antonov

–1

14. Gert Kams

+1

15. Sergei Pareiko

–2

16. Dmitri Kruglov 17. Rauno Alliku 18. Martin Vunk 19. Igor Morozov 20. Sander Puri 21. Ingemar Teever 22. Artur Pikk 23. Pavel Londak

+6

24. Frank Liivak

–1

25. Artur Kotenko 26. Rimo Hunt

Aivar Pohlak kohtunikuna mängijate ropendamisest “Üks mängija küsis: kas “kurat” võib öelda? Võib küll, sest Kurat on mütoloogiline tegelane.”

27. Artjom Artjunin 28. Mikk Reintam 29. Rauno Sappinen 30. Sander Post

+1 UUS!

2015 august JALKA

61

Augustis jagatakse olulisi punkte Suurtest kohtuvad Premium liigas augustis omavahel Kalju–Levadia, Levadia–Sillamäe ja Flora–Kalju, kuid väga palju toimub tabeli keskel ja teises pooles. Ning muidugi ei tohi tugevad alumistele punkte kaotada. Augustikuu punktid on olulised.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Premium liiga Laupäev, 1. august

16.30 Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik

Paide linnastaadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia

Pärnu Raeküla staadion Laupäev, 8. august

14.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Levadia

Viljandi linnastaadion 16.30 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Tamme staadion 19.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

A. Le Coq Arena Reede, 14. august

19.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Paide linnastaadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Pärnu Raeküla staadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Infonet

Viljandi linnastaadion Laupäev, 15. august

16.30 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion 19.00 JK Narva Trans – JK Sillamäe Kalev

Narva Kreenholmi staadion

Reede, 28. august

18.30

18.30

18.30

Paide Linnameeskond – Tallinna FC Levadia Paide linnastaadion Pärnu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Pärnu Raeküla staadion Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion

Laupäev, 29. august

16.30

18.30

Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC A. Le Coq Arena JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Infonet Sillamäe Kalevi staadion

Esmaspäev, 31. august

18.30 JK Narva Trans – Tallinna FC Levadia

Narva Kreenholmi staadion 21.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion

Esiliiga Laupäev, 1. august

19.00 Kiviõli FC Irbis – Tallinna FC Flora II

Kiviõli linnastaadion Pühapäev, 2. august

19.00 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik

A. Le Coq Arena

19.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Infonet II

Maarjamäe staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC II

Vändra staadion

Teisipäev, 18. august

Reede, 7. august

19.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – JK Narva Trans

Pärnu Raeküla staadion 21.00 Tallinna FC Infonet – Tartu JK Tammeka

Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

19.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Infonet – Pärnu Linnameeskond

Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

Esmaspäev, 17. august

Reede, 21. august

19.00 Tallinna FC Infonet – Nõmme Kalju FC

Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion Laupäev, 22. august

14.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion 16.30 Viljandi JK Tulevik – Pärnu Linnameeskond

Viljandi linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion

62

JALKA august 2015

Nõmme Kalju (mustas) ja Tallinna Flora kohtumine 29,. augustil kujuneb kindlasti vutisõpradele maiuspalaks.

Laupäev, 8. august

14.00 Vändra JK Vaprus – JK Tallinna Kalev

Vändra staadion Pühapäev, 9. august

19.00 Tallinna FC Infonet II – Kiviõli FC Irbis

Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Levadia II – Nõmme Kalju FC II

Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora II

Tartu Tamme staadion Neljapäev, 13. august

19.00 Tallinna FC Flora II – FC Kuressaare

FC Flora Lilleküla väljak Reede, 14. august

19.00 Kiviõli FC Irbis – Tallinna FC Levadia II

Kiviõli linnastaadion

Pühapäev, 16. august

19.00 Nõmme Kalju FC II – JK Tallinna Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Infonet II

Tartu Tamme staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Rakvere JK Tarvas

Vändra staadion Kolmapäev, 19. august

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Infonet II

Kuressaare linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Rakvere JK Tarvas

Kalevi keskstaadion 19.00 Kiviõli FC Irbis – Nõmme Kalju FC II

Kiviõli linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia II – Tartu FC Santos

Maarjamäe staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Flora II

Vändra staadion Laupäev, 22. august

14.00 Nõmme Kalju FC II – Rakvere JK Tarvas

Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Infonet II – Vändra JK Vaprus

Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion 14.00 Tartu FC Santos – Kiviõli FC Irbis

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 23. august

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia II

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora II – JK Tallinna Kalev

FC Flora Lilleküla väljak Reede, 28. august

18.30

18.30

Kiviõli FC Irbis – FC Kuressaare Kiviõli linnastaadion Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora II Rakvere linnastaadion

Esmaspäev, 24. august

19.00 JK Tallinna Kalev II – Kohtla-Järve JK Järve

Kalevi keskstaadion 19.00 Tallinna FC Flora III – Tallinna FC Puuma

Sportland Arena Neljapäev, 27. august

18.30 HÜJK Emmaste – Tallinna FC Puuma

FC Flora Lilleküla väljak Reede, 28. august

18.30 JK Tallinna Kalev II – Raasiku FC Joker

Kalevi keskstaadion Laupäev, 29. august

14.00 FC Elva – Tallinna FC Ararat TTÜ

Elva linnastaadion 14.00 Maardu FC Starbunker – Tallinna FC Flora III

Maardu linnastaadion Pühapäev, 30. august

14.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Sillamäe Kalev II

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

Expert liiga Laupäev, 1. august

Foto: Lembit Peegel

11.30 Noortekoondis – Tallinna FC Flora

EJL TNTK 14.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK

Tartu Tamme kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC

Maarjamäe staadion Laupäev, 8. august

19.00 Tartu FC Santos – Nõmme Kalju FC II

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 30. august

14.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet II

Kalevi keskstaadion 16.30 Tallinna FC Levadia II – Vändra JK Vaprus

Maarjamäe staadion

Esiliiga B Laupäev, 1. august

19.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev II

Elva linnastaadion 19.00 Raasiku FC Joker – Tallinna FC Puuma

Raasiku kunstmuruväljak Pühapäev, 2. august

Pühapäev, 9. august

19.00 Tallinna FC Flora III – Kohtla-Järve JK Järve

Sportland Arena Kolmapäev, 12. august

19.00 JK Tallinna Kalev II – Tallinna FC Flora III

Kalevi keskstaadion Neljapäev, 13. august

19.00 FC Elva – Tallinna FC Puuma

Elva linnastaadion 19.00 Raasiku FC Joker – Maardu FC Starbunker

Raasiku kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena Pühapäev, 16. august

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – HÜJK Emmaste

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Ararat TTÜ

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Maardu FC Starbunker – JK Sillamäe Kalev II

Maardu linnastaadion

20.30 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Ararat TTÜ

Wismari staadion

Kolmapäev, 5. august

Neljapäev, 20. august

19.00 Tallinna FC Flora III – Kohtla-Järve JK Järve

Sportland Arena 21.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – JK Tallinna Kalev II

Sportland Arena

14.00 Maardu FC Starbunker – FC Elva

Maardu linnastaadion 19.00 HÜJK Emmaste – JK Tallinna Kalev II

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Raasiku FC Joker

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Tallinna FC Flora III – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena

Neljapäev, 6. august

19.00 HÜJK Emmaste – Raasiku FC Joker

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FC Puuma – Maardu FC Starbunker

Wismari staadion Reede, 7. august

19.00 FC Kuressaare – Rakvere JK Tarvas

Kuressaare linnastaadion Laupäev, 8. august

16.30 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion

11.30 Noortekoondis – Tallinna FC Levadia

EJL TNTK 14.00 Pärnu JK – Nõmme Kalju FC

Pärnu Raeküla staadion 14.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

FC Flora Lilleküla väljak 14.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka

Kambja staadion Laupäev, 15. august

14.00 Nõmme Kalju FC – Tartu SK 10 Premium

Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe staadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev – Noortekoondis

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Teisipäev, 18. august

Pühapäev, 23. august

19.00 JK Sillamäe Kalev II – HÜJK Emmaste

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – FC Elva

Raasiku kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Maardu FC Starbunker

Sportland Arena

Koondised Naised Balti turniir Reede, 28. august

18.00 Eesti–Läti

Tallinn, TNTK staadion Pühapäev, 30. august

16.00 Eesti–Leedu

Tallinn, TNTK staadion

Naised U15 Balti turniir Reede, 28. august

15.00 Eesti–Läti

Tallinn, Maarjamäe staadion Pühapäev, 30. august

13.00 Eesti–Leedu

Tallinn, Maarjamäe staadion

2015 august JALKA

63

lisaaeg Klavani dilemma

Foto: Aldo Luud

Trikitab: Frank Liivak püüab Tammeka omasid ära petta kannasööduga.

Frank Liivak Tammeka treeningul

Autor: Margus Kontus

11.11.11 – president Ilves ainus kord Lillekülas

Jalkale pildistama läinud fotograaf Aldo Luud tabas 8. juulil Tartu Tammeka treeningult teiste seas ka Hispaanias klubijalgpalli mängiva Frank Liivaku. Ekstartlane kandis seljas SSC Napoli särki. Viimati tegi Liivak Eestis pealkirju juuni keskel, kui hülgas U21 koondise peatreeneri Martin Reimi kutse. Ilma Liivaku ja samuti koondisekutse hüljanud Bogdan Vaštšukita (Reading) mängis U21 koondis Haapsalus EM-valiksarjas 0 : 0 viiki San Marinoga.

Foto: Lembit Peegel

van a

Just see tähenduslik numbrikombinatsioon, mis lahtiseletatult tähendab 11. novembrit 2011, oli tähtis päev Eesti jalgpallile: me võitsime A. Le Coq Arenal EMplayoff’i avamängus Iirimaad. Ja esimest korda ilmus jalgpallimekasse ka president Toomas Hendrik Ilves koos toonase abikaasa Eveliniga. Teisiti olnuks vist ka võimatu: rahvuskoondis oli maailma populaarseima spordiala suure tiitlivõistluse lävel, terve riik elas sellele kaasa ja president kükitab Kadriorus!

Lennart Meri ei vaevunudki Kadrioru lossist Kadrioru staadionile, kus toona mängud toimusid, tulema.

Arnold Rüütel käis meie esimesel sõjajärgsel MM-valikmängul 1992. aastal, kui me Šveitsilt Kadriorus 0 : 6 sugeda saime. Hiljem käis Rüütel presidendina veel kahel koondisemängul A. Le Coq Arenal.

Enne sõda oli riigivanemate Eesti jalgpallikoondise mängudel käimine enesestmõistetav. Isegi Eesti meistrikarikat nimetati alates 1928. aastast riigivanema karikaks, mille pani välja spordivõõras Jaan Tõnisson.

Loodetavasti saab Eesti endale presidendi, kes hakkab vähemalt koondisemängudel käima.

Indrek Schwede

64

JALKA august 2015

Toomas Hendrik ja Evelin Ilves lehvitamas A. Le Coq Arenal rahvale.

foto

lisaaeg Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 01.08 Kaspar Mutso 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 07.08 Andero Pebre 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Kaire Palmaru 14.08 Mihhail Starodubtsev 14.08 Oliver Ani 15.08 Marko Leevand 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Konstantin Vassiljev 17.08 Annika Tikk 18.08 Siim-Sten Palm

46 17 67 47 30 25 38 27 24 42 43 40 51 61 43 39 37 31 33 17 38 72 31 35 23

19.08 Rauno Kööp 19.08 Nikita Baranov 20.08 Eigo Mägi 20.08 Marek Naaris 20.08 Merily Toom 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 23.08 Georgi Rjabov 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 24.08 Paul Kask 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 28.08 Tarmo Lehiste 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 31.08 Ken Kallaste

26 23 41 34 21 31 26 24 33 40 77 60 25 29 33 45 69 67 42 44 25 61 36 34 26

Jevgeni Kabajev ja Igor Subbotin Messi kannul Kuldse Jalgpallisaapa arvestuses pääses koguni kaks Premium liiga mängijat Euroopa poolesaja parima väravaküti sekka: Jevgeni Kabajev Sillamäe Kalevist jagas 20.–23. kohta ja Igor Subbotin 32.–37. kohta. Hinnatud auhinna saab Euroopa meistriliigade parim väravalööja, kusjuures liigad on jagatud kolme tugevusrühma: Inglismaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa liigades löödud väravad korrutatakse kahega; sellele järgnevad niinimetatud keskmise tugevusastmega liigad, kus löödud väravad korrutatakse 1,5ga, ning nõrgema rühma väravad jäävad koefitsiendiga läbi korrutamata.

Läinud hooaja (2014/2015 või 2014) parimaks osutus Cristiano Ronaldo 96 punktiga (48 väravaga). Järgnes Lionel Messi 86 punktiga (43). Nemad oleks kaks esimest kohta hõivanud ka ilma koefitsiendi abita ja kui seda printsiipi, mis auhinna algusaastatel kehtiski, oleks rakendatud, järgnenuks Messile Jevgeni Kabajev 36 ning neljandana Igor Subbotin 32 täpse löögiga.

LHV panga edetabel Seekord reastab tabel klubid juunikuus tehtud tehingute arvu järgi.

1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Infonet 4. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 5. Tallinna FC Flora 6. JK Tallinna Kalev 7. FC Kose 8. Põlva FC Lootos 9. FC Nõmme United 10. Pärnu Linnameeskond 11. Rakvere JK Tarvas

12. Viimsi MRJK 13. FC Olympic-Olybet 14. Tartu FC Santos 15. JK Loo 16. Jalgpalliselts 17. Tallinna JK Piraaja 18. JK Tabasalu 19. JK Welco Elekter 20. FC Kuressaare

ma mäletan ...

Indrek Käo, Põlva Lootose president Ma mäletan ... oma elu esiFoto: erakogu mest jalgpallikogemust – 1982. aasta MMi Hispaanias. Enne seda ei teadnud ma jalgpallist midagi. Aga just selleks ajaks tuli meie juurde sugulane Tartust. Meil oli uus värviteler ja tema okupeeris selle kuuks ajaks, vaadates MMi. See lõpetas minu suureks kurvastuseks ära kõik mu lastesaated. Ega ma alla andnud, püüdsin oma tahet ka peale suruda, aga see ei õnnestunud. Polnud muud parata, kui hakkasin end ka asjaga kurssi viima. Tal olid ees igasugu ennustused ja kupongid ning mulle tekkis ka klade, kuhu hakkasin kirjutama. Siiamaani on meeles maskotipoiss Naranjito ja MMi tunnusmeloodia. Veel on meelde jäänud põhjaiirlane Norman Whiteside ja nende ere salatiroheline särk. Igatahes MMi lõpuks oli minust saanud jalgpallihuviline. Minu näitel võib öelda, et kuu aja jooksul on see võimalik!

Ma mäletan ... 1984. aasta EMi Taani koondist. Fännasin neid ja tänapäevani hoian neile pöialt. Sören Lerby oli mu lemmik. Tema järgi värvisin oma esimese jalkasärgi, kuhu tegin Hummeli triibud ja number kuue seljale. Sealtmaalt on jäänud teadmine, et kui tahad, et midagi oleks tehtud, siis tee ise.

Ma mäletan ... kuidas Põlva Lootos tekkis. Mingi seltskond, kes Põlvas vutti tagus, pani maakonna meistrivõistlustel pundi välja. 1994. aastal õnnestus seal ka võita. Aivar Pohlak oli Bruno Rammoga kokku saanud ja veennud, et tehke klubi, saate Eesti meistrivõistlustel osaleda. Meid oli kümmekond, valisime nime. Läbi käisid united’id jms. Pohlak soovitas midagi Lõuna-Eesti murdes. Mina pakkusin Lootose, sest need ümberringi olnud spordid ja stardid meenutasid Poola ja Tšehhi spordiajakirju ning merkuurid ja sputnikud polnud ka see. Läks hääletamiseks ja Lootos võitis. Dortmundi Borussia oli sellel ajal tegija ja värvides ei tekkinud ka küsimust: herilasevärvi mustakollased.

Ma mäletan ... oma esimest jalgpallifänni välisreisi, mis oli 1999. aastal Leetu, kus Eesti võitis 2 : 1. Sergei Terehhov pani ilge litaka, aga mängust enamgi mäletan fännireisi. Legendaarsed fännid Rootsi Kunn ja Papa tegid kiire fännikursuse. Pärast mängu saatis meid politseieskort ja meie saime leedukatelt õllevihma – nad valasid meid õllega üle. Sain aru, et võõrsil võitmine ei ole maailma lihtsaim asi. Enne bussi peale saamist pidin leedukatele midagi ära andma ja selleks oli Lootose särk.

Ma mäletan ... kuidas sai alguse meie koostöö Newcastle’iga, mis tahtis saada Euroopa kultuuripealinnaks, ja ürituse patrooniks oli Bobby Robson. Saatsime neile kirja ja kui vastus kahe kuu pärast saabus, selgus, et peale meie ei tahtnud keegi nende partneriks saada. Inglased tegid ettepaneku, et teeme teise projekti Singing & Soccer: meie õpetame teile jalgpalli ja teie meile laulmist, nad tahtsid, et peale jalgpalli oleks neil midagi muud ka noortele pakkuda. Selle reisi ajal käisin ka Manchesteris vaatamas Meistrite liiga finaali, kus mängisid Juventus ja Milan. See oli esimene suur mäng välismaal ja kui esimest korda näed, kuidas terve tribüüni on fännid loosungite ja lippudega ära dekoreerinud ... Mängu ma ei näinudki – vahtisin suu ammuli, kuidas mõlema meeskonna fännid laulsid vastamisi ja kordamööda. Ma ei saanud aru, miks eestlasi laulurahvaks kutsutakse. Sain teadmise, et jalgpall on osa kultuurist.

2015 august JALKA

65

ristsõna

Juulikuu ristsõna vastus oli “kaljukindel lukk”. Õige vastuse eest võitis raamatu “Jalgpallireeglid” Johannes Metsmaa. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 6. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu “Jalgpallireeglid”.

66

JALKA august 2015