Jalka (august 2016)

HIND 2,20 EUROT AUGUST 2016

CRISTIANO RONALDO täitis unistuse HENDRIK SAL-SALLER EMist SIIM RINKEN: ARSTI JA KOHTUNIKU TÖÖ ON SARNANE “99 PROJEKT” KUJUNDAB MÄNGIJATE KARJÄÄRI KOLM FOTOKAUNITARI ISSN 1736-7379

Postrid: Cristiano Ronaldo / Portugal / Tšiili

JAN KOKLA LUUBI ALL TARMO NEEMELO VASTAB LUGEJATELE

a ita ts u u k

sisukord

irjutada. ugi lihtne k id u m le o ei a inimese “Jalkalugu eab sündim p rk vä e ig –õ hen istun Nagu ikka õelda, et lä m a sa i E mal ajal enda seest. lkast, kui sa ja o lo n ta li mees.” koju ja kirju em jääkeeg olen ise pig al-Saller Hendrik S lk 24–25

KAANELUGU LK 6–17, 24–25 Ajakirja esimeses pooles kajastame sõnas ja pildis lõppenud EM-finaalturniiri. Me ei saa mööda Islandist ega Cristiano Ronaldost. Avaldame ka ennustusvõistluse ja EMi-teemalise viktoriini tulemused ja võitjad.

EM-FINAALTURNIIR HIND 2,20 EUROT AUGUST 2016

CRISTIANO RONALDO täitis unistuse HENDRIK SAL-SALLER EMist SIIM RINKEN: ARSTI JA KOHTUNIKU TÖÖ ON SARNANE “99 PROJEKT” KUJUNDAB MÄNGIJATE KARJÄÄRI KOLM FOTOKAUNITARI ISSN 1736-7379

Postrid: Cristiano Ronaldo / Portugal / Tšiili

JAN KOKLA LUUBI ALL TARMO NEEMELO VASTAB LUGEJATELE

ESIKAANEL: CRISTIANO RONALDO FOTO: MASSIMO INSABATO/SCANPIX NR 8 (104) 2016

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

Fotogalerii Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Siim Kera Indrek Schwede EM-ennustusvõistlus ja viktoriin Hendrik Sal-Saller

COPA AMERICA Malle Koido oma silmaga

KOLUMN Mihkel Uiboleht

6 8 10 12 14 16 24

RUBRIIGID Lembit Peegel Punktibörs Premium liiga Minu 11: Jürgen Rooste Kolm fotokaunitari Naised: noored meistriliigas Klubi lood: FC Kuressaare Augustikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

MUU Maakondade meistrivõistlused “99 projekt” SPIN aitab jalgpalli abil

20

20 18

PERSOONID & INTERVJUUD Jan Kokla Siim Rinken Tarmo Neemelo Taavi Parts

t

26 44 46 50

4 28 28 31 52 54 56 62 64 66

24

44

38 42 58

POSTRID PORTUGAL EUROOPA MEISTER TŠIILI COPA AMERICA VÕITJA CRISTIANO RONALDO PORTUGAL 2016 AUGUST JALKA

3

lembit peegel

Euromängud Euro 2016 ajal

Kui Tallinna FC Florale ja Tallinna FC Infonetile jäi edasipääs eurosarjade avaringist suletuks, siis Nõmme Kalju FC ja Tallinna FC Levadia olid kokkuvõttes ülesannete kõrgusel. Meenutame!

Euroopa liiga avavooru esimeses matšis võõrsil 1 : 2 FK Trakaile kaotanud Nõmme Kalju FC jäi kordusmängus kiirelt täbarasse seisu, kui leedukad avapoolajal juhtima asusid. Nõmme nahkkerarüütlid tegid teisel poolajal meie Balti vendadele aga uut ja vana ning võtsid lõpuks ülekaaluka 4 : 1 võidu.

Kohtumise kaks viimast väravat, mis päästis Kalju lisaajast, sai enda nimele kuldne vahetusmees Tarmo Neemelo ehk Karu.

Intervjuud Neemeloga ja seda, mida ta oma pingimeherollist arvab, saab lugeda Jalka 46. leheküljelt.

Mansa koos, prassimine täies hoos!

Põhjust on.

Võiduga Trakai ametivendade üle sai Nõmme Kalju juba neljandat hooaega järjest oma eurosarja esimesest vastasest jagu.

4

JALKA AUGUST 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Kas sündinud on uus lennufirma Air Dmitrijev? Eesti koondiseski ühe mängu kirja saanud Artjom Dmitrijevi (mustas) aitas õhku Trakai väravavaht Marius Rapalis, kes keelatud võtte eest ka kollase hoiatuskaardi sai. Kuna kogu möll toimus karistusalas, asus Andrei Sidorenkov penaltit väravaks vormistama. Kuigi Rapalis suutis löögi tõrjuda, oli kõige kärmemalt kohal Sidorenkov ise, kes seisuks 2 : 1 tegi!

Samamoodi nagu Nõmme Kalju pääses, Euroopa liiga avavoorust edasi ka Eesti vutiajaloo senine edukaim euroklubi Tallinna FC Levadia. Fääri saarte satsi HB Torshavni vastu lepiti koduplatsil 1 : 1 viiki, kuigi Rimo Hundil oli suurepärane võimalus võit Kadriorgu jätta.

Fääri saarte pealinna klubi esindavast puurilukust Teitur Gestssonist mängis Hunt küll mööda, aga pall jäi terava nurga alt võrku saatmata. Kokkuvõttes see suurt ei määranud, sest võõrsil löödi tõlkes Thori sadamat tähendavas linnas fäärlastele kaks vastuseta väravat.

2016 AUGUST JALKA

5

em piltides

Jalgpalli EM

värvi ja pildi kaudu Prantsusmaal toimunud EM-finaalturniir andis uueks meistriks Portugali ja jäi meelde väikeste meeskondade läbimurdega. Aga värvi andsid ka mängijad, treenerid ja fännid.

Foto: Franck Fife/AFP/Scanpix

EMi parim väravakütt Antoine Griezmann (sinises) ei suutnud finaalmängus siiski skoorida.

Foto: Thibault Camus/Scanpix

Foto: Joe Giddens/Scanpix

Gareth Bale (vasakul) lubas, et Walesi koondisele oli edukas turniir alles algus.

Nad tulevad tagasi!

6

JALKA AUGUST 2016

Toni Kroos (vasakul) ja sakslased ei suutnudki murda Paul Pogbad ega prantslaste kaitsemüüri poolfinaalis.

em piltides Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Robert Lewandowski ja Poola koondise tiivad kandsid meeskonna seekord üksnes veerandfinaali, kus penaltiseerias kaotati hilisemale võitjale.

Foto: Patricia de Melo Moreira/AFP/Scanpix

Foto: Antonio Calanni/AP/Scanpix

Itaalia emotsionaalne peatreener Antonio Conte taltsutas kaheksandikfinaalis just nõnda Hispaania härjad.

Portugali lennuk maandus rahvusvärvides veejugade vahele.

2016 AUGUST JALKA

7

nimed & numbrid Olga Simagina Haabneeme koolis tarkusi omandav üheksa-aastane Olga Simagina sai EM-finaalmängust eriti lähedalt osa. Ta viis oma käe kõrval platsile Euroopa meistriks tulnud Portugali tippjalgpalluri Pepe. Olga käis Pariisis koos ema Mariaga. Juba üle kahe ja poole aasta vutitrennis käinud Olga osutus fortuuna poolt valituks aprillis toimunud McDonald’si jalgpallipäeval “Saada staar staadionile!”.

Andres Must 10. juunist kuni 11. juulini said EMisõbrad väärt informatsiooni Kuku raadio saatest “Jalgpallipäevik”.

Vutiajakirjaniku Andres Musta juhitud saates sai 32 päeva jooksul sõna umbes 30 külalist. Paljud neist olid Prantsusmaal viibinud välismaa ajakirjanikud, kes puistasid Eesti meediaruumi informatsiooni ka meile keele või kultuuri poolest kaugete riikide, näiteks Islandi või Albaania kohta. Kuna Must üritas raadioeetris leida kompromissi päevakajaliste ja ajatute teemade vahel, jätkub kõigile jalgpallihuvilistele põhjust põnevaid saateid internetist järelkuulata.

16

... EMil Islandi eest mänginud jalgpallurit kuulusid koondisse ka mullu 31. märtsil, kui Eesti ja Island tegid A. Le Coq Arenal toimunud Raio Piiroja lahkumismängus 1 : 1 viigi.

277

... piletit osteti Eesti Jalgpalli Liidu kaudu lõppenud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri kohtumistele.

1000

... ja rohkem pealtvaatajat naelutas oma silmad ekraanile teadaolevalt suurimal Eestis toimunud Euroopa meistrivõistluste finaali ühisvaatamisel Tartus Sepa jalgpallikeskuse avamisel. Päeva jooksul käis läbi veelgi enam inimesi.

8

JALKA AUGUST 2016

Spordipsühholoog Jorgen Matsi: jalgpall ja penaltiseeriad on kaks eri spordiala Ei möödu ükski suurturniir pinge- ja piinarikaste penaltiseeriateta. Seekordsest EMist jääb kahtlemata meelde Saksamaa–Itaalia veerandfinaali otsustanud 11 meetri karistuslöökide jada, kus kohati läks põhirõhk sellele, kes suudab palli kõige iseäralikumalt tabada. Penaltite hingeelust aitab meil sotti saada spordipsühholoog Jorgen Matsi.

Ma üritan penaltiseeriate ajal ennustada, kes lööb mööda ja kes mitte.

Enamjaolt ebaõnnestun. Kas sina saad televiisori ees kehakeelest aru, kes on närvis, kes mitte?

Kehakeele järgi ei saa, sportlased on individuaalselt väga suurte erinevustega, igaüks teeb nii, nagu talle meeldib. Üks asi, mis võiks tõsisele jalkafännile mängija ebaõnnestumist ennustada, on kõrvalekalle lööja tavapärasest käitumisest. Kui mängija, kelle tegemistega sa tuttav oled, teeb midagi teistmoodi, on see ohumärk. Kui keegi patsutab tavaliselt enne lööki kolm korda palli ja kõnnib rahulikult eemale, aga nüüd paneb palli maha ja jookseb kähku lööma, siis on midagi valesti. Statistika näitab, et need mängijad, kes panevad palli kiirelt maha ja lähevad pärast kohtuniku vilet kohe lööma, löövad suurema tõenäosusega mööda. Nad kiirustavad, sest ärevus sunnib tagant.

Miks on esimesena lööma mineval võistkonnal eelis?

Kõrgetasemelistes mängudes on psühholoogiline pool oluline. Statistika ütleb, et kui mängija läheb lööma viimast penaltit, mis tooks võidu, on tabavusprotsent 85%. Kui mängija läheb lööma viimast penaltit, mille peab sisse lööma, et mitte kaotada, on tabamisprotsent umbes 60%. Kaotushirm on suurem ärevustekitaja kui võiduvõimalus. See on inimloomuses, et võiduperspektiiv on positiivsem motivaator kui risk midagi kaotada. Suure survega mängude jaoks treenida ei saa, me ei saa treeningutel stimuleerida sama publikut ja sama pinget, aga sportlased peavad olema psühholoogiliselt ette valmistatud. Treener peab olukorrad läbi arutama ja läbi mängima. Iga mängija peab teadma, mis juhtub, kui ta satub seda otsustavat penaltit lööma. Teabki, et kui lööb mööda, siis ükski meeskonnakaaslane ei lase näiteks vandesõna teele. Ettekartmine lisab ärevust.

Filosoofiline küsimus. Kas penaltiseeria on aus?

Sõltub maitsest. Minu isiklik arvamus on see, et tõeliselt ausad mängud on näiteks tennis, vehklemine ja võrkpall, kus mängitakse, kuni üks pool võidab. Kuna inimesed ei jaksaks viietunniseid jalgpallimatše vaadata, on olemas mingis formaadis kiire lõppmäng. Penaltiseeria on täiesti teise iseloomuga spordiala kui ülejäänud jalgpall, neid kaht ei saa võrrelda. See erineb ülejäänud mängust nii kehaliselt kui vaimselt. Kui jalgpall on meeskonnamäng, siis penaltiseeria on selgelt individuaalne sooritus. Kui võrrelda näiteks korvpalli vabaviskega, siis penalti on täiesti omalaadne olukord, sest kuigi tegevus on 100% lööja juhitud, on tal inimene vastas, on väravavahi mõju.

SIIM KERA

Spordipsühholoog Jorgen Matsi penalteid ausaks ei pea.

Foto: Silver Gutmann

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Ma ei tahaks iial oma poega sellisena näha. Jalgpallis peaks jalaga lööma palli, mitte vastast.”

Cristiano Ronaldo ema poja vigastusest finaalis

“Portugalil on võimalus ja meil on võimalus. Portugal usub endasse ja meie usume.”

Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps enne finaali “Walesi koondis on mu puhkuseplaanid lootusetult tuksi keeranud.”

Walesi koondise endine mängija John Hartson “Sport ja spordiuudised tekitavad minus harva raputavaid tundeid, staadioni tribüünidelt mind naljalt ei leia ja tublid saavutused võtan üldjuhul teadmiseks, ei hullu. Aga jalgpalliga on teisiti. See paneb isegi minusuguse paadunud võhiku eufooriliselt kaasa elama.”

Ajakirjanik Ingrid Veidenberg “Avalikkuse surve on meeletu, isegi mängijad tundsid väljakul hirmu ja otsekui külmusid. Ainult noor Marcus Rashford ei osanud midagi peljata ja julges vastaseid ette võtta.”

Inglismaa jalgpalliliidu president Greg Dyke “Ärge mind mitte kunagi sellest unenäost äratage!”

Islandi telereporter Gudmundur Benediktsson pärast Inglismaa alistamist “Väike Island pidi terve Euroopa nimel brittidele Brexiti eest kätte maksma – ja sai õnneks hakkama, alistades esmaspäeval jalgpalli EMil Inglismaa 2 : 1. Sel korral andis surmava hoobi siis Euroopa Liidu võõrleegionär.”

Ajalehe Sirp juhtkiri “Mängulise poole pealt taipamine, et viimastel aastatel toimunud keskendumine mängu ülesehitusele on viinud kummalisel kombel tähelepanu väravalöömiselt eemale.”

Aivar Pohlak vastuseks küsimusele EMi suurematest üllatustest “Benzemaga on see probleem, et ta tahab kuulsust, mis kaasneb Prantsusmaa koondises mängimisega, kuid ta ei taha olla prantslane.”

Prantsuse fännid Inglise ajalehele The Guardian

10

JALKA AUGUST 2016

EMi ajal Islandil = kurjad pilgud bensiinijaamas Põhja-Islandi kalurikülas Husavikis tegutsev vaalavaatlustele keskendunud firma North Sailing näitas enne Inglismaa–Islandi kaheksandikfinaali, et julge hundi rind on ikka väga rasvane. Nimelt pakkusid nad juba ajaloolise matši eel Inglismaa koondislastele tulevase kaotuse leevendamiseks 23 tasuta piletit valaskalade jälgimiseks. Inglastele häbistavalt mõjunud allajäämine sai tõeks, aga vutistaarid pole Husaviki jõudnud. Küll elab seal sel suvel luuletaja Helena Läks (28), kes töötab North Sailingule kuuluvas kohvikus. Kui enne Islandi võis ta end vutivõõraks tituleerida, siis enam mitte.

“Pean tõesti ütlema, et ma olen nüüd jalgpalli vastu rohkem huvi tundma hakanud,” sõnab Läks, kes oma 2010. aastal ilmunud debüütluulekoguga mahtus Betti Alveri kirjandusauhinna nominentide hulka. “Eriti huvitab mind just tiimi ja fännide dünaamika. See on meeletult ilus. Ma poleks arvanud, et jalka võib sellise kandi pealt ülevaid emotsioone pakkuda, aga nüüd ma saan aru, et see ongi see ülevus, mida jalgpalli juures mainitakse.”

Läks tõdeb, et väga paljud islandlased võtsid EMi ajal puhkuse just eesmärgiga Prantsusmaale lennureisida. Mindi peredega, kaasa võeti isegi sülelapsed. Atlandi ookeani põhjaosas asuvale saareriigile maha jäänud rahvuskaaslased olid esiti päris kurvad, et nende silmad ajalugu staadionilt ei tunnista. Kui noored intellektuaalid olid koondise suhtes alguses pigem skeptilised, siis Läksi sõnutsi sulasid lõpuks ka nende kivist südamed. Umbes 2000 elanikuga Husavikis vaadati jalgpalli igal pool, kus võimalik. Läks meenutab lõbusalt Islandi ja Inglismaa vahelise kohtumise poolajal juhtunut.

“Seda mängu striimisin ma koos sõbraga oma elutoas,” alustab ta. “Vaheajal otsustasime bensiinijaamast friikartuleid osta. Seal oli väike ekraan ning terve bensiinijaam oli inimesi täis, kõik vaatasid. Ma ei unusta kunagi teenindaja silmipööritavat nägu ning vihast pilku, kui ma ütlesin, et soovin midagi tellida.

Nad tahtsid kõik lihtsalt jalgpalli vaadata.”

Islandlaste edu peab ta ühtaegu nii tavaliseks kui imeliseks.

“Riik on väga palju investeerinud, siin on kogu aeg jalkatrennid,” räägib Läks. “Ma elan ise põhimõtteliselt staadioni kõrval. Tänaval voorivad edasi-tagasi rohelistes jalkadressides poisid ja tüdrukud, allameetrised kuni kahemeetrised! Island on jalgpalli palju panustanud ja edu on kuidagi loomulik. Samas, arvestades nende rahvaarvu ja siinset kliimat, siis kõike seda trotsides on saavutus imeline. Ütleme nii, et ime langeb soodsale pinnasele. Imeline on ka praegune koosseis, kus paljud on juba noortetiimides koos mänginud, see pole mingi skautide poolt kokku klopsitud boyband, nende kokkumäng on väga hea ja nad naudivad üksteisega mängimist, neil ei ole vaja tugevat taktikeppi.”

Prantsusmaal toimunud suurvõistluselt jäi eriti eredalt meelde väikerahva võitlushing. Läks usub, et islandlaste töökus on eestlaste omaga kohati sarnane, kuid on ka erinevusi.

“Loen praegu Halldor Laxnessi raamatut “Iseseisvad inimesed” ning see on mõneti võrreldav meie Vargamäe lugudega,” alustab ta. “Teose peategelases Bjarturis näen veidi Vargamäe Andrest. Töökus on islandlastele oluline, aga kui Andresel on tõde ja õigus, siis islandlastele on tähtis vabadus selle kõige laiemas tähenduses, aga eelkõige vabadus teha räigelt tööd.”

SIIM KERA Fotod: Aleš Mucha

Islandlaste edule elas kaasa terve rahvas.

Te teate küll, miks ... Edasi, Island!

Nii ütles Reykjavikis asuva restorani uksel olev silt playoff’ide ajal.

lood & tsitaadid Millal Eesti finaalturniirile jõuab?

Esitasime selle küsimuse kolmele inimesele.

Ajakirjanik Tiit Lääne: “Pakun, et jõuame EMile 2024 ühel või teisel moel: kas siis mänguga või siis tõstetakse osavõtjate arvu või jõutakse sinna uue rahvustekarika võistluse kaudu. Natuke parema õnnestumise korral oleksime võinud ka sel aastal sinna pääseda, kuigi seis on nagu ta on. Kui täpsemaks minna, siis Foto: Lembit Peegel on meil kehv ründeliin, Küll kunagi jõuame ka meie finaalturniirile! mis on lausa olematu, keskväljal pole ka väravate kõmmutajat. Aga kui väravaid ei löö, siis ei saagi kuhugi jõuda. Meie teeks peaks kindlasti olema Islandi oma: omavalitsuste jõuline panus väljakute ehitamisse, Eesti kliimas teisiti ei saagi. Näiteks Jõgeval pole ühtegi kunstmuruväljakut. Jõgeva SK Noorus-96 mängib II liigat niimoodi, et hooaega alustatakse ilma suure väljaku kogemuseta. See on ebanormaalne, kui saad alles maikuus suurele platsile. Väike riik saab edukas olla tugeva füüsilise vundamendi pealt. Meie valik pole nii suur, et läbi lüüa individuaalse tehnikaga.”

Jalgpallifänn Lauri Evert: “Ma alustaks sellest, et kõigepealt võiks Balti turniiri ära võita. Viimasest võidust on 78 aastat. Teiseks: meie koondisse peaks peale tulema nooremat põlvkonda, kel oleks rohkem eelmise põlvkonna omadusi: Raio Piiroja ja Joel Lindpere tüüpi võitlejaid, kes ei karda keha panna. Kui vaatame seda niinimetatud väikeste riikide EMi, siis nende edu tuleb meeskondliku mängu ja kompromissitu võitluse pealt. Kolmandaks: rünnakuampluaad peaks avardama ja ette oleks vaja mõnda tugevamat ja pikemat poissi, kes saaks pallid maha võtta ja siis sööduga edasi toimetada. Eks kõrvalt on muidugi hea näpuga näidata, aga tundub, et hetkel pole meil lihtsalt materjali ja seetõttu kipub mäng ümmarguseks minema. Ründes pole Andres Operi või Indrek Zelinski suguseid härrasid ja see seab piirangud. Väravapõud on metsik.

Oleme tagasi üheksakümnendates, kui me ka võõrsil väravaid ei suutnud lüüa. Kui nii vaatad, siis finaalturniir on meist väga kaugel.”

Marek Lemsalu: “Me ei saa mööda võrdlusest Islandiga. Nende põhiväravavaht mängib Bodö/Glimtis, meie oma Aksalu, Meeritsa või Vaiklaga ei jää kuidagi alla. Kaitseliinis on neil kaks Rootsi liiga, üks Taani ja Venemaa liiga mees ning meil on vastus olemas: Klavan, Jääger, Teniste, Pikk – võrdväärsed liigad või Pika puhul vähemalt klubi. Poolkaitses peame hambad ristis võrdlusele vastu: neil mängib üks Inglise kõrgliiga, üks Inglise tugevuselt teise ja üks Inglise tugevuselt kolmanda liiga mees ning Šveitsi liiga mängija. Meie paneme vastu vähemalt kolm võrdväärset mängijat: kaks Poola liiga (Vassiljev, Kallaste) ja ühe Norra liiga (Mets) oma. Sealt edasi jääme hätta just ründefaasis, kus islandlastel on Saksa ja Prantsuse liiga mees. Meil on kolm-neli tugevat mängijat puudu. Ma ei usu, et järgmiseks valiktsükliks vajalikul tasemel puuduolevad mängijad suudame koolitada. Vaadates meie klubide euromänge ... Floras ongi ju paberite järgi koondise mehed. Mul on ka küsimus, miks me saame omi mängijaid müüa Norrasse, aga mitte hulga lähemale Rootsi, kus meil ei õnnestu miskipärast läbi lüüa. Või miks pole meie omasid Taanis, kus lõid ju läbi Urmas Rooba, Andres Oper ja Indrek Zelinski? Vaata, kuidas tahad, kuigi järgmine MM-valikgrupp on soodne, on varem kui kaheksa aasta pärast raske näha koondise jõudmist finaalturniirile. Kandepind meil võrreldes Islandiga ju kehvem pole, vast siis suudavad praegused teismelised välismaa klubides läbi lüüa ja koondise taset tõsta.”

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid “Mis on mäng? Kui paljud meist mängivad?

Millal ollakse mängus? Kui palju erinevad mäng ja elu? Kus mängitakse? Miks mängitakse? Kas professionaalne jalgpallur teeb tööd või mängib? Sellised küsimused kerkivad mängimise peale mõeldes üles ikka ja jälle.”

Liis Uustal ajalehes Sirp “Eesti poisid-tüdrukud ei näe jalgpalli rahvusmeeskoondise mängu välismaal, emakeelsete kommentaaridega EMist ja MMist rääkimata.” Õiguskantsler Ülle Madise rahvusvahelisest geoblokeeringust “Eesti ülesanne saab olla sellisel ajal suurtega enam-vähem mängus püsida. Midagi ei ole teha. Nii atraktiivsele vastasele ei ütle ju ei. Ikka lähed üritama ja punnitama.”

Tarmo Rüütli 0 : 7 kaotusest Portugalile ja sellest, et suve alguses ei saa koondist kokku “Peame töötama ajude kallal. Mängime ikka paremini kui nemad, aga meil oli täna probleeme ajudega.”

Sergei Ratnikov Levadia viigist HB Torshavni vastu “Olen alati noortele rääkinud, et varsti oled vanem mees ja siis võid kahetseda, et kõikides mängudes maksimumi ei andnud.”

Gert Kams “Jalgpall on maailma universaalseim keel ja seetõttu hõlpsaim viis end tutvustada. (..).

Island tõestab ju, et jalgpalli investeerimine tasub ära.”

Ott Järvela “Eesti sport ei arene jalgpallile kaikaid kodaratesse visates ega Eesti ühiskond poliitilisi konkurente hävitades.”

Aivar Pohlak “Mõtle, kui sa pead oma isa peale kogu elu vimma, et kuram, näe, tahtsin jalgpalli hoopis, aga isa sundis viiulit kääksutama.”

Jaanus Nõgisto “Pärast seda, kui Laari teine valitsus laiali läks, võis märgata, et Reformierakonna ja IRLi inimesed väljakul omavahel söötu ei andnud.”

Allar Jõks FC Toompea meeskonnast “Otsisime muutust, aga ei leidnud võtit, mida me konkreetselt tegema peaksime.”

Norbert Hurt oma Florast lahkumisest

2016 AUGUST JALKA

11

kera komm

ISLAND EI OLE IME. NAD ON SIIN, ET JÄÄDA

SIIM GUNNARSSON

P

alun vabandust, punane nurgadiivan, mille taha ma end hiigelsuure närvipinge tõttu 1996. aasta Euroopa meistrivõistluste poolfinaali Saksamaa–Inglismaa penaltiseeria ajal peitsin. Ma olen sind reetnud! Selle 20 aastat tagasi toimunud turniiri tõttu olen tiitlivõistlustel tundnud inglaste poolehoidjana valdavalt vaid lõputut piina. Mind on teelt puksinud Argentiina tangogurud, mind on hingetuks tantsinud Brasiilia sambavirtuoosid, mu silmades on vesise tormihoiatuse andnud Portugali fado-laulikud. Punane nurgadiivan, sina kaitsesid mind tookord, praegu olen ma sind reetnud! Kui Inglismaa–Islandi juba legendaarseks saanud kaheksandikfinaali eel olin ma oma vana lemmiku poolt, siis pärast seda, kui Wayne Rooney penalti tekitas minus sama palju emotsiooni kui jõulude ajal televiisorisse ilmuva kaminakanali vaatamine, mõistsin ma, et selleks turniiriks on mind lõplikult vulkaani imetud. Hellalt hoia mind, magma.

Islandlaste poolt oli tegelikult kogu 12

JALKA AUGUST 2016

turniiri vältel väga kerge olla. Kui väikeriigid on suurriikidele tavaliselt igas mõttes pinnuks silmas, siis väikeriik ja väikeriik on tihti ideaalne bromance’i retsept. Pealegi oli võistkonna kapteniks minu nimekaim ja inimkahur Aron Gunnarsson (jah, mu isa nimi on päriselt Gunnar). Küll ei jõudnud ma ühel hetkel enam kuulata Islandi muinasjutust või Islandi imest. Eelmises Jalkas kirjutas Andres Must, kuidas meedia nimetas Leicester City Inglismaa tiitlivõitu muinasjutuks, sest esimese ehmatusega ei osatudki muud öelda.

Minule on see siiani muinasjutt (38 mängu kestev üllatus – minu pea seda aduda ei suuda), kuid islandlaste hullumeelse turniiri kohta ma seda öelda ei taha. Vahetult enne EMi avaldatud FIFA edetabeli järgi oli Island maailma 34. ning Euroopa 24. meeskond.

Kohe nende selja taga pesitses Zlataniga Rootsi. Usutavasti oleks võinud meie loodenaabrid purjetada vähemalt poolfinaalini, ilma et keegi nende edu fenomenaalseks oleks kutsunud. See oleks võibolla tituleeritud väikeseks üllatuseks.

Muidugi, me ei saa mööda vaadata islandlaste rahvaarvust ja tõigast, et nad

Prantsusmaa, Itaalia kui ka Venemaa kõrgliigadest. Miraakel polnud ka võit inglaste üle. Inglased suurturniiril on nagu üksik hobune, kes on üle hipodroomi aia karanud ning kummalisel kombel keset ringrada vormel 1 masinatega võistlema sattunud. Viikingid ei jõudnud veerandfinaali puhtalt Odini armust. Islandi edu põhjustest on ajakirjandus pungil olnud – riik võttis ohjad kätte ja 16 aastat tagasi hakati koos omavalitsustega looma infrastruktuuri, millest isegi maailma vutisaurused unistada võivad. Sisehallid ja kunstmuruplatsid on kõigest laavaviske kaugusel.

Noortetreeneri amet on auväärt ning hästi tasustatud, UEFA B litsentsiga juhendajaid on vulkaanisaarel üle 600.

Muide, Islandi head ja järjepidevat tööd näitab seegi, et nende U21 koondis pole oma vanuseklassi EMi kvalifikatsioonigrupis kuuest kohtumisest kaotanud ühtegi, krooniks mullusügisene 3 : 2 koduvõit Prantsusmaa üle.

Ma ei taha islandlaste saavutust alavääristada. Nad olid visad hinged, kelle töökuse ja kavaluse vastu ei saanud peale veerandfinaalivastase Prantsusmaa õieti keegi. Nende meeskonnavaim vääriks eraldi Nobeli auhinda. Nad naelutasid terve rahva telerite ette. Nad panid isegi tuiKUS ON IME? mad eestlased enda heaks kriiskama. Aga see pole Muide, Islandi head ja järjepidevat ime, see on teadlik töö, see tööd näitab seegi, et nende U21 on riiklik initsiatiiv, jalgpall koondis pole oma vanuseklassi on seal kandis prioriteet EMi kvalifikatsioonigrupis kuuest number üks. Teadsid juba kohtumisest kaotanud ühtegi. vanad eestlased, et mida külvad, seda lõikad. Ime mängisid esimest korda finaalturniiril, oleks see, kui sellise taustsüsteemiga riik aga kui võistkond võidab valikturniiril 24 osalejaga Euroopa meistrivõistlustele Türgit, Tšehhit ja kaks korda Hollanei jõuaks. Ja vähemalt EMidel hakkavad dit, siis ilmselgelt ei kõla Portugalist, nad nüüd kindlasti sagedased külalised Austriast ja Ungarist koosnev grupp olema. Jääme ootama, mis nelja aasta ületamatu saavutusena. Eriti tiimile, kus pärast imeks kvalifitseerub. on mängijaid nii Inglismaa, Saksamaa,

1-teist mõtet

HEA POISS CRISTIANO RONALDO Foto: Nick Potts/Scanpix

Cristiano Ronaldo (paremal) koos treener Fernando Santosega väljaku kõrval kaasa elamas. Sellist Ronaldot polnud maailm varem näinud.

14

JALKA AUGUST 2016

K

edagi ei üllata, et Cristiano Ronaldol on palju imetlejaid ja palju vastalisi. Pealtnäha kõrk ja ülbe portugallane ei ärata kõigis sümpaatiat. Mul ei tule meelde ainsatki korda, kui värava lööb keegi Ronaldo meeskonnakaaslastest ja skoorija ümber tekkivast meesteparvest oleks silma hakanud Ronaldo. Ta on kusagil omaette ja kui meestesõlm on lahti hargnenud, teeb Ronaldo parimal juhul kollilööjale patsu. Noo jääb ju mulje, et mehel kade meel!

Elu maksab enamasti sellise häbematu käitumise eest kätte. Jalkajumal kõlgutab staadioni kohal paikneva pilve peal jalgu ja mõtleb: ahhaa, sina ei taha meeskonnakaaslase värava pärast teistega koos rõõmustada – nüüd teen nõnda, et ka sina ise enam ei skoori! Kuniks õppust võtad!

Aga midagi sellist pole juhtunud.

Kuna olen kindlalt jalgpallijumala usku, on see viinud mind mõttele, et äkki polegi Cristiano Ronaldo läbinisti arrogantne tegelane. Võibolla pöörame liiga palju tema puhul tähelepanu jalgpallivälisele?

Soome legend Jari Litmanen pööras omamaises vutistuudios tähelepanu lihtsale tõsiasjale: Cristiano Ronaldo tahab jubedalt väravat lüüa, ta lausa põleb sellest soovist. Kui sageli kuuleme siit ja sealt kurtmist, et puuduvad head tapjainstinktiga ründajad. Selles valguses: kuidas saabki ühele mängijale panna pahaks, et üle kõige tahab ta skoorida? Eriti siis, kui ta seda ka tegelikult teeb. Ronaldo väravaiha pole aastatega taltunud. Ta eristub ka oma suurest põlvkonnakaaslasest Lionel Messist. Argentiinlane on pallivõlur, kes võib palli võrku torgata ise, aga suudab ka teistele viimase söödu lükata. Ta on selles plaanis mitmekülgsem. Aga Ronaldo teebki tugevaks just tema suur väravanälg, mille kustutamises on ta suur meister. Realis toimetab ta

1-teist mõtet ise rohkem palliga ja spurdib kiirrünnakutele, olles suurepärane ja täiesti oma kõrgustel õhus. Koondises luuras ta kannatlikult vastaste karistusala lähedal ja selle sees, kuniks meeskond ta palliga üles leidis. Seda juhtus harva, väravaidki kogunes seitsme mänguga kõigest kolm, kuid mees oli vastaste pinge all hoidmises siiski tõhus ja andis tavalisest suurema panuse kaitses. Horvaatiale lisaaja lõpus löödud värava isa oli Ronaldo. Mitte pelgalt sellega, et tema löögist tagasipõrkunud palli sai Ricardo Quaresma tühja puuri lükata, vaid eelkõige sellega, et just tema näppas horvaatidelt oma mängupoolel palli ja algatas kiirrünnaku.

Aeg annab vastuse ka Cristiano Ronaldo kohta Kui mängija sooritused murul on jätkuvalt kõrgest klassist ja ta ei anna põhjust norida kahtlase elustiili ja noortele vale eeskuju andmise pärast, siis kas ongi oluline, millise mulje ta oma olekuga väljakul meie jätab? Selline ta lihtsalt on ja kui ta tormaks ülevoolavalt tähistama teiste löödud väravaid, võibolla raiskaks sel puhul lihtsalt oma energiat. Võibolla mobiliseerib ta siis oma egoistlikku minakujundit ja sisendab endale, et ta ei saa kuidagi alla jääda.

Kui ta seda teeb ja ise takkaotsa värava lööb, on see ju ka meeskonna huvides.

Ta oleks ammu treenerite poolt platsilt ära koristatud, kui tast kasu poleks, kui talt väravaid ei tuleks. Aga tuleb: nagu lehtrisse kallatult!

Palusin minagi mõttes Ronaldolt 10. juuli õhtul vabandust. Ta on ju super jalgpallur ja vääris EM-tiitlit. Messi on minu silmis suurem, aga tuleb tunnistada, et koondises on ta Argentiina jalgpallisuurriiklikku tausta arvestades ebaõnnestunud. Võibolla on põhjuseks liiga varane irdumine kodumaast ja Barcelonasse kiindumine, võibolla koondise treenerite oskamatus teda kasutada või ikka selle va jalkajumala tujud, ei tea.

Kuid Ronaldo tiitel võimendab Messi kehva koondisekarjääri veelgi.

Jalka koostas kaks aastat tagasi maailma kõigi aegade jalgpallurite pingerivi ( Jalka 8/2014, lk 25). Messi koht oli seitsmes, Cristiano Ronaldo ei tulnud esiüheteistkümne kontekstis isegi jutuks.

Eks aeg annab arutust, sest tegevjalgpallureid ongi raske võrrelda nendega, kes müttasid eelmistel kümnenditel,

Islandi meeskond oma fännide eest viikingite sõjahüüdu etendamas.

Foto: Christian Hartmann/Reuters/Scanpix

Sõjahüüu mõjusaim osa on vaikus Island ei jätnud endast EMile ja rahvusvahelisse jalgpalli maha üksnes veerandfinaali jõudmise. Nad tõid fännikultuuri juurde viikingite sõjahüüu “Huh!”. Seda hakkasid oodatult jäljendama juba EMil teiste meeskondade kaasaelajad. Prantslased tegid seda ka finaalis ja nende temperamendile omaselt jõudsid kiiresti finaalini, kui üksikud jõulised plaksutused sulasid kokku vaheaegadeta aplausiks.

Sellisena pole “Huh!” eriti efektne. Õigemini polegi see mingi sõjahüüd. Islandlaste “Huh!” pääses sedavõrd hästi mõjule just oma aeglase rütmiga: ühisplaksutuste intervall sisaldas endas müstilist, vastaste suhtes lausa kurjakuulutavat vaikust. Just vaikus oligi selle sõjahüüu kõige “kohutavam” osa. Sa kuulasid seda ja kuna vaikus oli pikk ning muudkui venis, lisas see “õudu” juurde. Iga korraga muutus tuhandetest kõridest kostev “Huh!” aina valjemaks. See oli miski, mille eest ei saanud ära pugeda ega joosta. See püüdis su kinni. Islandi sõjahüüdu on raske vaigistada, sest kuidas sa vaigistad vaikust? Seda on vastastel raske maha karjuda ja laulu või lärmi alla matta, sest piisab sellest, kui korraks hinge tõmmata, ning viikingid kasutavad olukorda, et täiest kõrist oma ähvardav “Huh!” kuuldavale tuua. Eriti oluline on see siis, kui vastasfännid on ülekaalus. Igas vastaste laulukeses või järjestikuses skandeerimises on sees rahulikumaid kohti ning viikingikarje saab ajastada just sellele hetkele.

Kindlasti võtavad “Huhi!” repertuaari mitu klubifänni üle maailma. Näis, kui taiplikud ollakse kasutamaks selle kõige mõjusamat osa – vaikust. Kui alustatakse kohe kiires rütmis ja jõutakse kähku katkematu aplausini, pole sest värgist eriti palju ära tabatud. See jätaks islandlased ja ehk teisedki põhjamaalased selle relva päris peremeesteks.

kui koondise osakaal oligi tähtsam ja klubijalgpalli mängisid lõunaameeriklased üldjuhul ikka kodus, mitte Euroopas. Aga kõigile Cristiano ja ka Messi imetlejatele tahaks igaks juhuks meelde tuletada, et läinud kümnendi parimat pallurit Ronaldinhot me ju ka enam ei võrdle Pele, Maradona, Cruyffi, di Stefano, Beckenbaueri, Puskase või Garrinchaga. Samuti on maailma kõigi aegade parimate kontekstis unustatud Brasiilia kunagine imemees Ronaldo. Seepärast peabki laskma ajal voolata: just aeg annab enamasti vastuse, kui kõva oli üks või teine jalgpallur. Kas ja kuivõrd me teda aastakümne või mõne pärast mäletame?

Cristiano Ronaldo üks teeneid Euroopa meistritiitlit võites on kindlasti asjaolu, et see väärtustas koondisega

saavutatut. Jah, klubihooaeg on pikem, klubid maksavad pallureile palka, suurturniirid pikendavad hooaega mängijate puhkuse arvelt, aga klubid ei suuda väikerahvastele vist kunagi asendada koondisega saavutatud edu. Portugali klubid on olnud võidukad ka Euroopa karikasarjades, aga sealgi jooksevad läbi rahva eraldusjooned selle järgi, millist klubi toetatakse. Koondise EM-tiitel ühendas kogu rahva. Cristiano Ronaldo on saanud paljudele paipoisi kuvandi ka mujal kui ainult Portugalis.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 AUGUST JALKA

15

em

Ennustusvõistluse võitis Joosep Orasmäe Läks nõnda, et meie ennustusvõistluse võitis esimene vastaja: Joosep Orasmäe kogutud 17 punkti ei suutnud keegi üle lüüa. Ülitihedas konkurentsis jagas Nõmme Kalju mängija Erik Listmann kaheksa punktiga 18.–26. kohta.

M

eie seekordseks eesennustajaks oli mäletatavasti Nõmme Kalju jalgpallur Erik Listmann, kes ennustas avalikult maikuu Jalkas. Listmann kogus kaheksa punkti, kuuludes selle tulemusega kindlalt tabeli esimesse poolde.

“Islandi ennustasin küll alagrupist edasi, aga see oli üllatus, et ta nii kaugele jõudis,” rääkis Erik Listmann Jalkale. “Üllatuseks oli ka see, et nii vähe väravaid löödi. Kohati oli isegi igav. Mängiti

16

JALKA AUGUST 2016

kaitsest lähtuvalt.”

Cristiano Ronaldo puhul eeldasin, et üle kolme värava ta ei löö, sest ta on koondises teistest parem ja koostöö kaaslastega pole varem väga istunud,” jätkas Listmann.

“Esimeses mängus Islandi vastu laiutas ta ka käsi, ei olnud meeskonnaga rahul, aga mida mäng edasi, seda meeskondlikumaks tema mäng muutus.

See oli vedamine, et Island kohe alguses vastu tuli, nad said selle pinnalt järeldusi teha, mis valesti läks.”

“Arvasin, et tuleb neli penaltiseeriat, ja tuli kolm,” mõtiskles Listmann. “Mul ei ole penaltiseeria vastu midagi, sest huvitav on vaadata, kuhu lüüakse ja kuidas väravavahid hakkama saavad, aga see oleneb mängust: kui sa pole kummagi meeskonna toetaja, siis oleks tore penalteid näha.

Kui toetad kedagi, siis tahad, et asi enne ära otsustataks.

Olin väga Saksamaa poolt ja põdesin, kui Itaalia vastu mindi penalteid lööma. Löödi suht kehvalt, aga õnneks eksisid mõlemad. Poolfinaalis hakkas sakslaste mäng kärisema pärast seda, kui Jerome Boateng end vigastas ja väljakult lahkus. Siis kadus rütm.”

Viimase küsimusega kaotas Erik Listmann kolm punkti, kui ta märkis turniiri parimaks väravakütiks Thomas Mülleri: “Selle peale poleks küll tulnud, et Antoine Griezmann resultatiivseimaks osutub. Ta on rohkem olnud nagu number 10, kes ise nii palju skoori ei tee. Tema võtab palli ja loob olukordi teistele nagu Mesut Özil.”

Võistluse võitis aga Joosep Orasmäe, kelle vastus jõudis meilitsi meieni kõige varem – juba 23. aprillil! Joosepi edu võtmeks olid mõjus punktisaak niinimetatud kallimatele küsimustele vastamisel. Kaks punkti pidi Joosep loovutama viimase küsimusega, kui pakkus turniiri parimaks väravakütiks Kevin de Bruynet ning mängis kahe punkti peale. Seevastu Hergo Tasuja oli üks vähestest, kes suutis viimase küsimusega lisa teenida. Ta pakkus resultatiivseimaks mängijaks Antoine Griezmanni, mängis nelja punkti peale ja see tõstis ta teiseks.

Konkurentsitult kõige raskemaks küsimuseks osutus kõige tähtsam küsimus: kes tuleb Euroopa meistriks?

em Sellele suutis õigesti vastata üksnes Sten Erik Sarapuu.

Alljärgnevalt veel kord küsimused ja õiged vastused ning võistluse esiüksteist. Ühe punkti küsimused 1. Mis tulemusega lõpeb avamäng Prantsusmaa–Rumeenia?

Vastus: 1 2. Mis tulemusega lõpeb mäng Inglis maa–Venemaa?

Vastus: x 3. Mis tulemusega lõpeb mäng Belgia– Itaalia?

Vastus: 2 4. Mis tulemusega lõpeb mäng Austria– Ungari?

Vastus: 2 5. Millises mängus näitab kohtunik

esimest punast kaarti?

Vastus: Albaania–Šveits 6. Kas Island pääseb alagrupist edasi?

Vastus: Jah. 7. Mis on väikseim löödud väravate

arv alagrupist edasipääsejal?

Vastus: Kaks (Iirimaa, Põhja Iirimaa, Poola, Šveits) 8. Mis riigi kohtunik vilistab finaali?

Vastus: Inglismaa Kahe punkti küsimused 9. Mis värvi särkides mängivad fina listid?

Vastus: Punastes (Portugal) ja

sinistes (Prantsusmaa) 10. Kas turniiri avavärav lüüakse

mistahes mängu 1.–30., 31.–60. või

61.–90.+ minutil?

Vastus: 31.–60. minutil (57. Olivier Giroud) 11. Kas Cristiano Ronaldo lööb turniiril

üle kolme värava?

Vastus: Ei (lõi täpselt kolm) Kolme punkti küsimused 12. Kui palju lööb väravaid turniiri

parim väravakütt?

Vastus: Kolm (Antoine Griezmann) 13. Mitu mängujärgset penaltiseeriat tuleb?

Vastus: Kolm Nelja punkti küsimused 14. Nimeta poolfinalistid.

Portugal, Wales, Prantsusmaa,

Vastus: Saksamaa 15. Mitme klubi mängijad käivad võit ja poolt väljakul finaalmängus?

Vastus: Üheksa Viie punkti küsimus 16. Kes tuleb Euroopa meistriks?

Vastus: Portugal Pluss/miinus-küsimus 17. Kes saab turniiri parimaks värava kütiks?

Vastus: Antoine Griezmann

Ennustusvõistluse 11 parimat 1. Joosep Orasmäe 2. Heigo Tasuja 3. Rasmus Abiline 4.–6. Alfred Vesselov 4.–6. Ramon Võsandi 4.–6. Vello Saks 7.–9. Keiju Kaare 7.–9. Kalle Kukk 7.–9. Rein Rätsepp 10.–11. Marilin Berg 10.–11. Mardo Lundver

17 16 14 12 12 12 11 11 11 10 10

Kolm esimest saavad auhinnaks EMi ametliku palli Beau Jeu, mille saab kätte Eesti Jalgpalli Liidust (Asula 4c, Tallinn). Palju õnne!

EM-viktoriinil kuus võitjat Erinevalt ennustusvõistlusest oli viktoriinil osalemine kindlasti aeganõudvam, sest nõudis uurimist-puurimist. Aga viktoriinis on võimalik korraliku töö korral saavutada maksimumtulemus, mis on ennustamise puhul äärmiselt raske. Meie küsimustele vastas õigesti koguni kuus osalejat!

Kuna auhind – Raio Piiroja elulooraamat “Ninamees Raio. Õhuvõitleja” – on välja pandud kolmele parimale, pidime kolm auhinnasaajat kuue parima seast välja loosima. Raamatu saavad Mardo Lundver, Hubert Tammik ja Tõnis Saarnak. Täname nii Jonatan kui Tõnis Saarnaki, kes osutasid veale: nimelt on Martin Reim löönud EMil tõepoolest viis ja mitte neli väravat. Aitäh teile!

Raamatud saab kätte jalgpalliliidust, Asula 4c.

Viktoriini esikümme: 1.–6. Jonatan Saarnak 1.–6. Hubert Tammik 1.–6. Mardo Lundver 1.–6. Kristjan Remmelkoor 1.–6. Henari Kamenik 1.–6. Tõnis Saarnak 7. Janek Eslon 8.–9. Tarmo Tohver 8.–9. Katariina Järve 10. Silver Tabo

22 22 22 22 22 22 21 20 20 18

Viktoriini küsimused ja õiged vastused 1. Mitme vastasega on Eesti mänginud EM-võistluste arvestuses?

Vastus: 21 vastasega 2. Mitu Eesti mängijat on EM-võistlustel skoorinud? (+/– 3 mängijat üks punkt) Vastus: 18 3. Kes on Eesti parim EM-snaiper?

Vastus: Konstantin Vassiljev 4. Tervelt kolm meest on EM-võistlustel löönud neli väravat, mis on 2.–4. näitaja eestlastel. Kaks neist Andres Oper ja Sergei Zenjov. Kes on kolmas?

Vastus: Raio Piiroja 5. Täida lüngad: Eesti on osalenud kuuel EMil, nende valiktsüklite parimaks väravakütiks on meie meeskonnas olnud Martin Reim, Andres Oper (koos Sergei Terehhoviga), ......, Raio Piiroja, Konstantin Vassiljev, ......? (üks õige üks punkt) Vastus: Indrek Zelinski ja Sergei Zenjov 6. Millise kolme meeskonnaga on Eesti EMil kõige enam kohtunud? (kaks õiget üks punkt) Vastus: Horvaatia, Leedu, Sloveenia 7. Millise maailmameistri vastu on Eesti EMil skoorinud?

Vastus: Itaalia 8. Mitu mängu järjest pole Eesti EM-valikmängudes skoorinud?

Vastus: kümme mängu 9. Mitu EM-mängu järjest on Eesti hoidnud oma värava puhtana?

Vastus: kolm mängu 10. Eesti väravat on EMi 62 mängus kaitsnud kuus kollkiprit. Vii kokku nimed ja mängude arv: Mihkel Aksalu, Martin Kaalma, Pavel Londak, Sergei Pareiko, Mart Poom, Rain Vessenberg; 35, 15, 6, 4, 1, 1. (kõik õiged kaks punkti, neli õiget üks punkt) Vastus: Poom 35, Pareiko 15, Aksalu 6, Londak 4, Kaalma 1, Vessenberg 1 11. Eesti meeskonda on EMi 62 mängus juhendanud seitse peatreenerit. Vii kokku nimed ja mängude arv: Jelle Goes, Viggo Jensen, Magnus Pehrsson, Arno Pijpers, Tarmo Rüütli, Teitur Thordarson, Roman Ubakivi; 12, 10, 10, 10, 8, 7, 5. (kõik õiged kaks punkti, neli õiget üks punkt) Vastus: Rüütli 12, Ubakivi 10, Thordarson 10, Pehrsson 10, Pijpers 8, Goes 7, Jensen 5

2016 AUGUST JALKA

17

teateid tegelikkusest

Kogu tõde Eesti jalgpallist Mida arvavad Eesti inimesed siinsest jalgpallist? Kas huvitutakse kohalikust liigast või rahvusvahelistest staaridest?

Miks toetatakse rahvuskoondist?

Milline on Eesti kõige populaarsem spordiala? Kuidas hindavad inimesed jalgpalliliidu tööd? Siin see on: kogu tõde Eesti jalgpallist.

MIHKEL UIBOLEHT

T

õe väljaselgitamiseks tellis UEFA rahvusvaheliselt ja sõltumatult meediaettevõttelt Kantar Media avaliku arvamuse uuringu, mis viidi Eestis läbi 24. märtsist kuni 5. aprillini 2016. Kokku küsitleti 802 inimest, keskmiselt kulus vastamiseks 27 minutit ehk teisisõnu oli tegemist põhjaliku uuringu ja Eesti elanikkonda peegeldava valimiga.

Eesmärke oli laias laastus kolm: saada teada, kuidas Eesti inimesed jalgpalli suhtuvad, milline on jalgpalli seis võrreldes teiste spordialadega ning mis on Eesti jalgpalli üksikasjalik hetkeseis. Tulemused on esimest korda avalikkuse ees.

Müüt sai murtud Uuring näitas, et kui 15 aastat on jalgpall olnud Eesti harrastatuim spordiala, siis lisaks on tegu ka kõige rohkem jälgitava ja inimeste hinnangul kõige populaarsema alaga Eestis nii tänapäevas kui ka tulevikus.

Purustatud sai üks ikka ja jälle levitatav müüt: et eestlased jälgivad maailma jalgpalli, aga ei hooli kohalikust. Vaadake tabelites välja toodud arve: inimesed on kohalikust liigast ja oma koondisest nii 18

JALKA AUGUST 2016

Eestlasi huvitab Eesti jalgpall.

teadlikud kui ka huvitatud! Mõistagi ei tähenda teadlikkus seda, et inimene kohe tribüünile tuleb, kuid vaieldamatult on huvi olemas. Klubide ja alaliidu roll on pakkuda samastamisvõimalust ja luua keskkond, mida saab ajapikku kirjeldada jalgpallikultuurina. See, mis paneb oma huvi ja toetust avaldama ka staadionikülastuse vormis.

Detailsemalt uuriti naistejalgpalli kohta, sest tegu on valdkonnaga, kus nii Eesti kui ka Euroopa tasemel soovitakse märgatavat arenguhüpet. Tuli välja, et Eesti meeste ja naiste suhtumine naistejalgpalli praktiliselt ei erine: see on võrdselt leige.

Uuringust selgus muuhulgas, et jalgpalli vaadatakse ja selle kohta loetakse rohkematest infokanalitest kui teiste spordialade puhul. Huvitava faktina tuli välja, et 41% Eesti elanikest on viimase aasta jooksul külastanud jalgpalliliidu kodulehte.

Latt on kõrgel Uuringu tulemused panid mõtlema selle üle, kas ja kui suures osas peegeldab ajakirjandus meie ühiskonnas valitsevaid arvamusi. Mäletan, et kümmekond aastat tagasi kirjutasin gümnaasiumi õpilasena referaadi “Ajakirjandus – ühiskonna peegel ja valgustaja”. Teemapüstitus sobib praegusessegi.

Teine oluline tõdemus uuringust: jalgpalli latt on seatud väga kõrgele. Nii rahvusvahelise jalgpalli taustal ja negatiivses tähenduses (kõik, mis pole maailma tipp, ei kõlba kuhugi), aga ka riigisiseselt – 20 aastaga eduka süsteemi ülesehitamine ja riigi juhtivaks spordialaks tõusmine on kõige muu kõrval ka suur vastutus.

Foto: Lembit Peegel

Kolmas järeldus on suur potentsiaal, mida meie jalgpall endas peidab, ja seda mitte ainult Islandi imega teravasse valgusesse tõusnud rahvuskoondise sportliku edu tähenduses. Eeldused on loodud klubijalgpallis järgmise sammu astumiseks.

Toome järgnevalt välja kõige olulisemad küsimused ja vastused. Numbrid räägivad iseenda eest.

Millist spordiala jälgid?

(Valikus olid kõik spordialad, iga vastaja sai valida mitu spordiala. Toome välja esikümne) 42% jalgpall 38% kergejõustik 36% suusatamine (sealhulgas

laske- ja murdmaasuusa tamine) 30% korvpall 29% motosport (sealhulgas

F1, WRC jt) 20% tennis, suusahüpped 17% võrkpall 14% rattasõit 10% sõudmine, lumelaua sõit, jäähoki Milline on sinu lemmikspordiala?

(Toome välja esikümne spordialad) 20% jalgpall 17% motosport (sealhulgas

F1, WRC jt) 14% kergejõustik 12% korvpall 9% iluuisutamine 8% suusatamine (sealhulgas

laske- ja murdmaasuusa tamine) 4% rattasõit 3% tennis, võrkpall 2% lumelauasõit

teateid tegelikkusest 25% loen paberkandjal aja lehtedest/ajakirjadest 19% jälgin sotsiaalvõrgus tikke 12% kuulan raadiost 8% mängin jalgpalliga

seotud mänge

Milline on praegu Eesti kõige populaarsem spordiala?

(Toome välja esikümne spordialad) 17% jalgpall 13% korvpall 11% lumelauasõit 9% kergejõustik 8% suusatamine (sealhulgas

laske- ja murdmaasuusa tamine) 5% motosport (sealhulgas

F1, WRC jt) 5% võrkpall 5% vehklemine 3% rattasõit 3% tennis Milline on aastal 2024 Eesti kõige populaarsem spordiala?

(Toome välja esikümne spordialad) 14% jalgpall 12% lumelauasõit 10% suusatamine (sealhulgas

laske- ja murdmaasuusa tamine) 9% kergejõustik 8% korvpall 6% motosport (sealhulgas

F1, WRC jt) 4% vehklemine 4% rattasõit 3% võrkpall 3% tennis Kuidas sa praegu jalgpalli jälgid?

(Küsimusele vastasid need, kes määratlesid end jalgpalli jälgijaks. Iga vastaja sai valida mitu vastust) 92% vaatan telerist 55% vestlen jalgpallist oma

pere ja sõpradega 45% loen internetist 44% vaatan internetist 34% külastan jalgpalli mänge

Kas sa oled teadlik ja huvitatud järgmistest võistlustest või võistkondadest?

(Vastasid kõik, protsendid – teadlik/huvitatud) 81% / 43% FIFA maailma meistrivõistlused 77% / 40% UEFA Euroopa meistrivõistlused 76% / 36% UEFA Meistrite liiga 74% / 41% Eesti meeste jalgpallikoondis 74% / 31% UEFA Euroopa liiga 68% / 25% Premium liiga 59% / 17% Bundesliga 57% / 9% Eesti noorte

jalgpallikoondised 55% / 19% Premier League 55% / 13% Eesti karikas 48% / 5% Eesti naiste

jalgpallikoondis 39% / 4% Rannajalgpalli meistriliiga 33% / 4% Naiste meistriliiga 29% / 9% La Liga 29% / 7% Serie A 28% / 2% Saalijalgpalli meistriliiga Milliste sõnadega iseloomustad Premium liigat?

(Vastasid need, kes märkisid, et on teadlikud Premium liigast. Iga vastaja sai valida mitu vastust) 38% põnev 37% meelelahutuslik 20% prestiižne 20% kaasaegne ja ajakohane 15% igav 12% suurepärane õhkkond 11% ligipääsetav 9% progressiivne 8% uhkus 8% peresõbralik 8% taskukohane 5% ainulaadne 1% ebaõnnestunud Milliste sõnadega iseloomustad Eesti meeste jalgpallikoondist?

(Vastasid need, kes märkisid, et on teadlikud Eesti jalgpallikoondisest.

Iga vastaja sai valida mitu vastust) 32% uhkus 30% meelelahutuslik

27% põnev 16% ligipääsetav 15% suurepärane õhkkond 15% igav 14% kaasaegne ja aja kohane 14% peresõbralik 12% progressiivne 12% prestiižne 12% taskukohane 10% ainulaadne 7% ebaõnnestunud Milliste väljenditega iseloomustad Eesti meeste jalgpallikoondist?

(Vastasid need, kes märkisid, et on teadlikud Eesti jalgpallikoondisest. Iga vastaja sai valida mitu vastust) 46% ühendab kõiki jalgpalli fänne 29% meeskond, keda

jälgin olenemata

sellest, kelle vastu

nad mängivad 24% meeskond, kellega mul

tekib emotsionaalne side 16% hea kvaliteedi-hinna suhe 9% meeskond ja mängijad

on minu lastele heaks eeskujuks 7% meeskond, kelle jälgi miseks muudan oma päevakava 7% meeskond ja mängijad

on mulle heaks ees kujuks 6% meeskond, kellega ma

samastun Keda toetad – kas klubi, koondist või välismaa klubi?

(Vastasid need, kes märkisid, et on jalgpallist huvitatud. Iga vastaja sai valida mitu vastust) 46% toetan Eesti jalgpalli koondist 26% olen rahvusvaheliste

jalgpallurite fänn 24% toetan kodumaist jalgpalliklubi 24% olen kodumaiste

jalgpallurite fänn 21% toetan välismaa klubi Milliste sõnade/väljenditega iseloomustad Eesti Jalgpalli Liitu?

(Vastasid need, kes märkisid, et on organisatsioonist teadlikud. Iga vastaja sai valida mitu vastust) 33% toetab spordi pärandit

ja traditsioone

26% 24% 16% 15% 11% 11% 9%

kaasaegne ärimajanduslik progressiivne usaldusväärne lugupidav vastutustundlik korrumpeerunud

Kas nõustute järgmiste väidetega Eesti Jalgpalli Liidu kohta?

(Vastasid need, kes märkisid, et on jalgpallist huvitatud.

Protsendid – nõustub / ei nõustu (ülejäänud “ei tea”)) 66% / 8% tegeleb professio naalse jalgpalli

jaoks oluliste küsimustega 63% / 11% aitab tõhusalt parandada

jalgpalliga seotud

käitumist nii välja

kul kui ka väljas

pool väljakut 63% / 9% parandab edukalt

jalgpalli kuvandit 61% / 8% teeb jalgpalli huve

kaitstes koostööd

erinevate klubide,

liigade ja partneri tega 60% / 12% teeb head tööd

jalgpalli arendamisel

ja toetamisel 58% / 14% juhib professio naalset jalgpalli

otsustavalt ja kindlalt 52% / 10% parandab mängijate

kvaliteeti tänu

treeneritele ja jalg palli arenguprog rammidele 49% / 20% aitab tõhusalt

teha jalgpalli mängimise

võimalused kätte saadavaks 49% / 14% aitab kaasa sellele,

et jalgpalli mängik sid erinevad inime sed 49% / 9% arendab edukalt kohtunikke 47% / 17% aitab tõhusalt

parandada jalgpalli väljakute kvaliteeti 45% / 11% arendab edukalt treenereid 45% / 13% loob varasemaga

võrreldes rohkem

võimalusi, et

inimesed saaksid

mängus osaleda 38% / 9% aitab luua rohkem

võimalusi, et tüdru kud/naised saaksid

jalgpalli mängida

2016 AUGUST JALKA

19

oma silmaga

Copa America

sajandat sünnipäeva tähistamas Copa America Centenario pälvis tähelepanu algul valedel põhjustel, üllatades lõpuks hoopis Messi pensionilejäämise ja ülirangete turvanõuetega, kirjutab Jalkale kohapeal käinud Malle Koido.

C

opa America toimub viimasel ajal tavaliselt iga nelja aasta tagant. Lõuna-Ameerika meistrivõistluste tähtsa juubeli puhul aga otsustati tavalisel puhkeaastal korraldada veel üks turniir. Ning sedakorda Ameerika ühendriikides. Naljaga pooleks võib öelda, et see võrdub Euroopa meistrivõistluste korraldamisega Hiinas. Kuuluvad ühendriigid ju geograafiliselt PõhjaAmeerikasse ja on Copal osalenud seni vaid kolm korda erikutse alusel.

“Tegu on suurima USA pinnal toimunud spordiüritusega peale 1994. aas-

ta MMi,” kuulutasid ürituse turundajad üksteise võidu. Ilmselt oli neil õigus.

“Kas USA-l on ikka kodueelis?” küsiti meedias viitega suurele hulgale tippvutinäljas ladina-ameerika taustaga ameeriklastele, kes sageli USA asemel oma perekonna päritoluriigi koondisele kaasa elavad.

Ent umbes aasta enne turniiri algust sattus Copa America Centenario toimumine hoopis kahtluse alla. Paljudele vutisõpradele pole tänapäevani selge, mis viis Ameerika õigusorganite FIFA kallale minemise ja Šveitsis varasel

Tšiili triumfeeris teist aastat järjest. Karikat hoiab väravavahist kapten Claudio Bravo.

hommikutunnil kolmanda riigi kodanike vahistamiseni. Just too sümboolse tähendusega turniir avas erinevatele kõrgetele ametnikele võimaluse musta raha kantida. USA pankade kaudu muidugi. Ning see avas FBI-le unikaalse võimaluse altkäemaksuskandaal paljastada. Järgnes FIFA kriis, mille järellaineid tunneme veel praegugi.

Ent üks väike skandaal ei saa ometi spordipidu rikkuda. Juba mai alguses näitasid korraldajad karikat Mexico Citys FIFA kongressi raames ja rääkisid, kui suurepärane see turniir olema saab.

Foto: Li Muzi/Scanpix

Üks pilt räägib enam kui sada sõna: Lionel Messi – jälle karikata.

Foto: Adam Hunger/Reuters/Scanpix

hapeal kaasa elamisega on üks probleem kraami igapäevaselt just näiteks seljakotiMuide, Copa America karikas ise – riigi suurus. Meie otsustasime Kokaalub üle seitsme kilogrammi. Pärast ga kaasas. Loomulikult oli turvajärjekorlumbia ja Mehhiko mängude vaatamise 90 minutit, lisaaega ja penalteid selle ras kuulda palju vingumist ja turvameeskasuks. Ent nagu Brasiilia MMil, puudus tega kokkuleppele jõuda üritamist. Ent võidukalt pea kohale tõstmine on pingutus omaette. Selle lavale toomiseks ka Copa America koondistel baas – iga ei tähendab ei. Samuti õitseb kilekotiäri läks vaja kahte sumomaadleja välimuse- mäng toimus eri linnas. Reisidistantside ja fännid ei saa salaja oma toitu ja jooke ga turvameest, kes karika mustast kotist võrdluseks võib tuua stsenaariumi, kus staadionile kaasa tuua. välja võtsid. Aga ilus on ta küll.

EMi finaalturniiri mängud toimuks suUSAs, eriti Floridas ja teistes lõunaLõuna-Ameerikas domineerib vuti valistes linnades üle Euroopa, Tallinnast osariikides on hispaania keel igapäevasuhtes alati emotsionaalne optimism.

Lissabonini. Ehkki enamiku turniirist elus juba enam-vähem teine riigikeel.

Kõik arvavad, et just nemad tulevad veetsime Edela-USAs Texase ja CaliKas kodueelis oli tõesti ameeriklastel, Lõuna-Ameerika meistriks. Mitte ainult fornia osariigis, pidime mitu korda sealt või hoopis näiteks Mehhikol?

Argentiina ja Brasiilia, kelle tugevusega Kirde-USAsse New Jersey osariiki sõitUSA–Kolumbia avamängul moodusEuroopa meeskonnad alati MMidel ma. Neli korralikku lennutundi. Korraltasid kollasärgid umbes kolmandiku pubrinda pistma on pidanud. Võitu nõutak- dajate kiituseks peab siiski tunnistama, et likust, istudes valgetes särkides ameerikse ka Kolumbialt, Tšiililt, Uruguaylt, aga vähemalt alagrupimängud mängiti samas lastega segamini. Kolumbia kahe vastuseta isegi riigid nagu Venezuela ja Ecuador USA nurgas, mis andis fännide rahakoti- värava peale staadion rõkkas. lähevad alati võitlustulle Mehhiko mängud olid aga hoopis fännide ja avalikkuse survega teine asi. Mehhiko–Tšiili mängul ABSURDNE UUENDUS karikas koju tuua. oli pea terve staadion täis rohelistes Kogu staadionile sisse toodav kraam Kui eurooplane on sageli särkides ja sombreerodes fänne. pidi olema pakitud läbipaistvasse ettevaatlikult pessimistlik, siis Tegemist polnud aga nende kotti. Staadionite lähedal müüdi Lõuna-Ameerikas peetakse päevaga. Seekordsel Copa Americal kingikotisuuruseid läbipaistvaid kotte. oli šokke varuks kolm. Kõigepealt kaotust alati häbiks, ka kõige väiksemas riigis ja kohaliku Brasiilia alagrupifaasis väljalangejalgpalli mõõna-aastatel. Kõige hullem on le pisut väiksema laksu. mine, kirstunaelaks kaotus Peruule. Peruu see ehk Argentiinas. Kui sinisärgid ükskõik Kuidas 2016. aasta kahjuks arvukad mängis viimati MMil aastal 1982. Pemillist vastast ei purusta, saavad Messi ja terrorismirünnakud Copa Americat ruud vaadatakse Lõuna-Ameerikas umsõbrad halastamatu ja tsenseerimata kriitika mõjutasid? Nii ranget turvakontrolli kui bes nagu Euroopas Andorrat või Islandi. osaliseks. Senised saavutused ei loe. Hea Copa America Centenariol polnud ma Loomulikult lõppes sellega langenud vuti mäng samuti mitte. Maksab vaid võit. varem kohanud. suurvõimu peatreeneri Dunga ametiaeg.

Staadioneid ümbritses lennujaama Teiseks Mehhiko–Tšiili. Erinevalt teisUSA ja Mehhiko andsid värvi turvaväravate ring, kust kõik vutisõbrad test hispaania keelt kõnelevatest vutikantSeekordsele turniirile lisasid muidugi läbi pidid minema. Hästi, olümpiamänsidest kuulub Mehhiko CONCACAFi värvi kodumeeskond USA ja Mehhiko. gudelt tuleb sarnane range turvakontroll ehk Kesk-ja Põhja-Ameerika konföde“Kas seekordne Copa America üldse silme ette küll. Nüüd aga uus ja üsna ratsiooni alla. Seega on nende raskeim kellelegi korda läheb? Võibolla läheks hooabsurdne uuendus – kogu staadionile vastane MM-valikmängudes harilikult pis EMile?” uuris sõber Mark, kes meiega sisse toodav kraam pidi olema pakitud USA või Kanada. Pärast alagrupimänge esimese Copa-reisi ette võtta kavatses. läbipaistvasse kotti. See polnud õnneks polnud Mehhiko kaotanud 22 järjestiTurniir võis olla pooleldi sümboolsem lennujaama stiilis tilluke kilekott, ehkki kuses mängus. Tegu oli pikima kaotuseta kui teistel aastatel, ent Lõuna-Ameerika ka sellega võis kohale tulla. Staadionite seeriaga viimaste aastate rahvusvahelises vutis pole sellist mõistet nagu sõprusturlähedal müüdi kingikotisuuruseid läbijalgpallis. Seega läheneti veerandfinaalile niir. Igale võistlusele minnakse juba tänu paistvaid kotte. Seljakotid, käekotid, poe- Tšiili vastu optimistlikult. tollele tohutule fännide survele täiega kotid ja muu säärane kraam oli keelatud.

Enne Copa Americat oli Mehhiko andma.

Tegemist oli muidugi pisut absurdse kolumblasest peatreener Juan Carlos Ühendriikides oma meeskonnale kokeeluga. Enamik inimesi kannab oma Osorio täielik kangelane. Meeskonna 2016 AUGUST JALKA

21

oma silmaga hotellis ei saanud peatreener kusagil oma nägu näidata. Iga kord, kui ta korraks välja ilmus, jooksis kogu lobi kui üks mees tema poole, telefonid selfie’deks valmis. Ta ei saanud kusagil rohkem kui paariks sekundiks seisma jääda, ilma et sellest kaos ei oleks tekkinud. Mehhiko jumaldab oma vuti-iidoleid täielikult. Ka Mehhiko jalgpalliliiga on USAs kõige vaadatum – sellele elab kaasa rohkem telepublikut kui MLSile, Premier League’ist ja La Ligast rääkimata.

Mehhiko fännid tegid staadionil Mehhiko laineid – sest just 1986. aasta MMilt see komme alguse sai. Nad laulsid ja mängisid muusikat. Pidu oli täielik. Mehhiko fännid on maailma parimad – kui nad sind toetavad.

Siis aga lõi Tšiili värava. Ja teise. Ja kolmanda. Ja seitsmenda. Tõsi, seitsmendat väravat paljud ei näinud, sest suur hulk Mehhiko fänne kõndis seisul 4 : 0 või 5 : 0 lihtsalt staadionilt demonstratiivselt minema. Leidus nutjaid nagu Saksamaa 1 : 7 kaotuses Brasiiliale, kuid ülevoolavaks emotsiooniks oli viha.

Mängijaid visati kõigega Mehhiko fännidel on kuulus komme vastaste väravavahte mõnitada. Mängijad tegid selle vastu isegi enne turniiri sotsiaalmeedias kampaaniat. Nimelt häälitsevad fännid enne vastase väravavahi väljalööki: “Ooo-ooo-ooo-ooo … Puto!!!”

Puto on homofoobsete sugemetega

COPA AMERICA TÄHED JA PUUDUJAD Copale ei ilmunud kohale kõik staarid. Kõige prominentsem puuduja oli Brasiilia koondise talisman Neymar. FC Barcelona andis oma tähtmängijale kuuldavasti ultimaatumi – kas mängid Copal või kodustel olümpiamängudel. Neymar valis viimase.

Samuti puudus Falcao – Kolumbia treener Jose Pekerman ei suutnud Chelsea’s hooaja põhimõtteliselt vahele jätnud vutilegendi koondisse kutsumist õigustada.

Messi oli kohal, samuti Angel di Maria ja Sergio Agüero. Samuti Uruguay Edison Cavani ja Luis Suarez, Mehhiko Chicharito, Kolumbia James Rodriguez ja Carlos Bacca, tiitlikaitsja Tšiili Arturo Vidal ja Alexis Sanchez.

Rivistus, kus võis näha hulka eliittaseme mängijaid, ent mitte ühtegi vutifänni südant kiiremini põksuma panevat nime, oli aga Brasiilial. Filipe Luis ja Dani Alves on muidugi maailmaklassi mängumehed. Ent praegune Brasiilia koondis pole siiski sama kui see, kus pallisid samal ajal Ronaldo, Ronaldinho, Rivaldo, Kaka ja Cafu.

hispaaniakeelne sõimusõna. Selles mängus aga polnud see reserveeritud vastaste mahategemiseks. Nüüd kasutasid Mehhiko fännid seda oma meeskonna vastu.

Kui Osorio, Chicharito ja teised platsilt pärast 0 : 7 kaotust lahkusid, kogunes väike rühm Mehhiko särkides tegelasi tunneli kõrvale. Nad loopisid oma meeskonda pudelite ja kõige muu kättejuhtuvaga. Olen suhteliselt kindel, et üks mees saatis oma mobiiltelefoni vihahoos mängijate poole teele. Sellist tulemust poleks keegi enne mängu algust ennustanud. Ja ei kaotatud mõnele Brasiilia või Argentiina läbi aegade parimale tiimile. Ei, “kõigest” Tšiilile.

Finaal: seesama Tšiili Argentiina vastu. Maailma parima mängija Lionel Messi võimalus koondisega midagi võita. 2014. aasta MMil jäädi teisele kohale. 2015. aasta Copa Americal jäädi finaalis alla Tšiilile. Kolmas võima-

lus. Juba tuttav vastane. Vaatemängu stsenaarium eeldas Argentiina ja Messi triumfi.

Argentiinal oli rohkelt võimalusi – küll läks Agüero väravavahiga üks ühele, küll löödi kaugelt peale. Ka Tšiili ei istunud umbkaitses. Draamast puudu ei jäänud – punased kaardid, napid möödalöögid –, kuid mis tulemata jäi, oli värav. Mängust jäid kõige enam hoopis meelde korrad, kui Messit ümbritses neli või viis punasärki korraga. Just nii palju on see mees maailma jalgpallis hetkel teistest üle.

Kuid just tema lõi mööda Argentiina esimese penalti. Enne Messit eksis Tšiili Arturo Vidal, nii et lõpptulemust see ei otsustanud. Kuid Copa America Centenario finaal jääb siiski kõigile meelde nii: Argentiina kaotas Tšiilile, Messi eksis penaltiga ja loobus rahvuskoondise esindamisest.

Lionel Messi skulptuur avati Buenos Aireses pärast kaotust Copal. Pildil poseeriv juhuslik mees on pisut Diego Maradona moodi.

Foto: Victor R. Caivano/AP/Scanpix

22

JALKA AUGUST 2016

SELLE SUVE VALITUD SELTSKOND

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

persoon

Perekond Sal-Sallerid Poola–Portugali kohtumise eel Marseille’s – vasakult Berit, Sebastian ja Hendrik.

24

JALKA AUGUST 2016

Foto: Anni Rahula

persoon

Kuidas Hendrik Sal-Saller

Prantsusmaal islandlasi toetada ei saanud Kas jalgpall on parem kui ... ah, kes seda ikka teada tahab? Smilersi ninamees Hendrik Sal-Saller (50) viibis juunis ja juulis Prantsusmaal Euroopa meistrivõistluste melu keskmes. Ta räägib meile parem sellest. Kuigi, üle ega ümber ei saa ka teada-tuntud muusikapalast.

SIIM KERA

“M

essi, Messi,” manasid poolakad oma hääletorust, kui Cristiano Ronaldo läks Euroopa meistrivõistluste veerandfinaali Poola–Portugali penaltiseerias 11 meetri karistuslööki äsama.

Kõrvus helisev suurima konkurendi nimi Portugali ässa ei seganud. Kõike seda jälgis Marseille’s asuvas Stade Velodrome staadionil ansambli Smilers vedur Hendrik Sal-Saller.

“Mulle isiklikult Ronaldo väga ei meeldi, aga kui nägin teda oma silmaga mängimas, siis oli ta päris kõva vend,” muigab muusik. “Ta ei jäta inimesena head muljet, aga pagan, ebareaalne oli vaadata, kuidas ta teistest meetri võrra kõrgemale hüppas!”

Varem paaril korral Meistrite liiga finaali kohapeal nautimas käinud SalSaller jõudis koondiste suurturniiril väljaku äärde esimest korda. EMi veerandfinaalis tundus igatahes möllu rohkem olevat kui klubiturniiri esikohamatšil.

“Rahvuslik tunne on ikka veidi teistsugune,” alustab ta. “Poolakad korraldasid metsiku marsi, tulid lippude lehvides mööda tänavaid, politsei sõitis veekahuritega järel. See oli õige möll, samas oli igal pool sõbralik ja lahe õhkkond.”

Laulukirjutaja kiidab EMi korraldajaid. Hirmutunne Galliamaal kuklas ei hinganud, kuigi esiti oli kummaline tänavatel niivõrd palju politseinikke ja sõjaväge liikumas näha. Uulitsatel patrullinud eriüksuslastel oli Sal-Salleri sõnul sõrm kogu aeg päästikul. Tõsised olid ka turvakontrollid, eriti spetsiaalsetel fännialadel, kuhu jõudmiseks pidi läbima raskema kadalipu kui lennujaamas. Kõigepealt patsutati keha, piiluti pauna, alles seejärel tuli tühjendada taskud, anda puhkust püksirihmale ning

jalutada läbi metallidetektori.

Täielikult suurvõistluste rütmis hinganud Prantsusmaal olles jälgis SalSaller teisi vutiheitlusi pubides.

“Saksamaa–Itaalia mänguks tulid kõik kohalikud kuningad (ta jälgis mängu Itaalia piiri lähedal asuvas Villefranche-sur-Meri linnakeses – toim.) Itaalia lippudega kohale,” naerab mees. “Seal demonstreeriti nii Itaalia logodega särke kui ka aluspükse. Saime sealt staadioniga analoogse laksu. Minu poeg Sebastian (8) oli ainuke, kes Saksamaa poolt oli.

Kui tal vahepeal nägu väga ära vajus, siis käidi ikka õla peale patsutamas, et “pole midagi, this is only football” (see on ainult jalgpall – toim.). Kahjuks Prantsusmaa–Islandi mängus pidin esimest korda elus prantslaste poolt olema. Ei saanud kohalikke solvata ja Islandi toetada.”

Väljamaal olles meeldib laulumehele kohaliku vutikultuuriga tutvust teha.

Nii on koos pojaga käidud vaatamas näiteks Ingolstadti ja Dortmundi Borussia Bundesliga vastasseisu. Seda Borussia fännisektoris!

“See oli ikka midagi muud, fännid laulsid kõik 90 minutit, vaheajal lõõtsutasid ja jõid vett,” meenutab Sal-Saller elavalt. “Meil ei olnud kollaseid riideid (Borussia põhivorm on kollane – toim.) ja siis me pidime seletama, et me oleme Eestist ja ei teadnud, et mängule satume, aga kõik olid taas väga sõbralikud.

Ma usun, et Eestiski muutub jalgpallikultuur iga päevaga. Kui kuuled, et keegi kuskil trennis käib, siis üldiselt ikka jalkatrennis. Tööd tehakse tõsiselt, kümne aasta pärast annab see tulemuse ka.”

Kurioosum on see, et kui Sal-Saller peab oma tõsisema vutifänluse alguspunktideks 2002. ja 2004. aasta suurturniire, siis tuntud hitt “Jalgpall on parem

kui seks” valmis priskemast jalgpallivaimustusest varem ehk 2001. aastal!

“Ilmselt tunnetasin ma sel hetkel spordiala tulevast tugevat saabumist oma ellu,” sõnab prohvet, kelle esimene kokkupuude jalkaga oli vutifännist muusiku Rod Stewarti kaudu, kes on Sal-Salleri pikaaegne lemmik. “Sel ajal oli ka Eesti jalkas tõus ja üldiselt tundus foon õige. Selle looga on nii, et inimesed võtavad minu väljaütlemisi väga tõsiselt.

Kui selle laulu kirjutasin, siis teadsin, et pean elu lõpuni vastama küsimusele, et noh, Saller, kumb siis on. Lugu on nagu jalgpall ise – väga mitmetahuline.

Seda võib erinevat moodi mõista, igale kuulajale oma. See mulle meeldib, et publikule on kinnas visatud.”

Kui muusikamaailmas pole ebatavaline, et artist tahaks hea meelega oma suurimad hitid aegade lõpuni ookeanipõhja matta, siis Smilersi juhtfiguuril on lööklauluga siiani soojad suhted.

Suviti ja suurturniiri aegu tuleb lugu tihedamini kontsertidel ettekandmisele, talvel pigem vähem.

“Samas, mõnikord vaatan talvel Meistrite liigast ägedat mängu ja siis panen järgmisel õhtul setlist’i ka, kõik sõltub meeleolust,” täpsustab ta.

Kitarrist usub, et mida populaarsemaks muutub Eestis jalgpall, seda rohkem hakkab tekkima ka vutiteemalisi laule.

“Rokkmuusika on osa popkultuurist, popkultuur on osa kultuurist ja jalka on osa kultuurist,” tõdeb mitmes bändis mänginud moosekant. “Jalkalugu ei ole muidugi lihtne kirjutada. Nagu ikka – õige värk peab sündima inimese enda seest. Ei saa mõelda, et lähen istun koju ja kirjutan loo jalkast, kui samal ajal olen ise pigem jääkeegli mees (naerab – toim.).”

2016 AUGUST JALKA

25

mängija luubi all Foto: Lembit Peegel

Jan Kokla Seekord suuname rambivalguse Tallinna FC Flora noore poolkaitsja Jan Kokla poole. Juuni esimesel päeval oma koondisedebüüdi teinud jalgpalluri head ja vead võtavad ette tema pikaaegne treener Erki Kesküla ning koduklubi endine loots Norbert Hurt.

Erki Kesküla: “Väga suur talent, ühtegi halba sõna pole öelda. Oma 20 treeneriaasta jooksul pole ma sel positsioonil nii andekat mängijat treeninud.”

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Erki Kesküla: See on paranenud. Vaatasin Andorra mängus, et läheb julgelt õhuvõitlustesse sisse. Kasvu ja hüpet tal on, aga teda on kerge õhus tasakaalust välja viia. Tean, et ta on halvasti kukkunud ning ka Andorra kohtumises maandus ühe korra selja peal.

Norbert Hurt: On läinud tugevamaks. Alguses jäi meesteklassis hätta, aga on õppinud juurde nüansse, kuidas õhuvõitlusesse minna. Võib öelda, et on õhuvõitluses hea.

Erki Kesküla: Tema positsioon eeldab head väljakunägemist ning see on tal olemas, lausa suurepärane! Kui ta oli kuue- või seitsmeaastane, nägin, et temas on midagi teistsugust. Selles osas midagi vajaka ei jää.

Norbert Hurt: Platsinägemine on üks tema tugevustest. Ta on võimeline leidma võtmesööte ründajatele, ta suudab ettepoole mängida.

Jõud Erki Kesküla: On arenguruumi. Tal ei ole eriti nii-öelda liha luudele kasvanud, püsib endiselt kõhn.

Mass võiks suurem olla.

Tema kergus on kahevõitlustes mõnevõrra puudujääk.

Norbert Hurt: Ta on füüsiliselt pigem välja arenemata, tal on võimalik tugevamaks saada. Ütleme, et meesteklassis saab hakkama, aga kui tahab olla keskväljal domineeriv, peab juurde panema.

Liikuvus Erki Kesküla: Ma hindan liikumist heaks, aga arvan, et teda on vaja pigem tagasi hoida. Vahepeal astub oma positsioonist liiga vara välja.

Norbert Hurt: Liikuvus võiks suurem olla.

Kipub kergesti jääma mängus seisma ja kõndima. Liikuvus vajab rohkem tähelepanu, see tuleb paremini mänguga siduda.

Tehnika Erki Kesküla: Suhteliselt tehniline, aga arenguruumi oleks just nõrgema ehk vasaku jala pool. Koordinatsioon ja muu on suhteliselt korras.

Norbert Hurt: Tal on hea tehnika ja hea kehatunnetus. Selle tajuga suudab palli hästi kontrollida, on võimeline surve alt välja pöörama ja triblama.

cv

Sündinud: 29.05.1997 Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: Operi JK, FC Nõmme United Treenerid: Erki Kesküla, Jürgen Henn, Paul Kask ja Norbert Hurt Koondis: 1/0

26

JALKA AUGUST 2016

Vastupidavus Erki Kesküla: Vastupidavusega väga norida ei saa, peab 90 minutit vastu küll.

Norbert Hurt: Vastupidavus on tal ka hea, praeguse seisuga tundub, et on piisav.

Tuleb tempoga toime.

Sisu

Erki Kesküla: Ta oli mul kümme aastat võistkonna kapten, tema järgi joonduti, ta andis alati oma maksimumi. Sisu kohta ei saa küll ühtegi negatiivset märget teha.

Norbert Hurt: Sisu temas on, ta on keskväljal kõva võitleja.

Läheb igasse olukorda tugevalt sisse ning ei anna vastasele mingisugust ruumi. Üks tema tugevustest.

Kiirus Erki Kesküla: Ta pole just kõige kiirem mängija, ses osas on vajakajäämisi. Pole ka kõige aeglasem, aga võiks kiirem olla.

Ei olnud ka noorteklassides kõige kiirem ja ega see väga arendatav ei olegi, eks see ole natukene geenides ka. Sel hetkel, kui kiirus arenes, üritasime parimat.

Norbert Hurt: Oma positsiooni kohta on tal kiirust piisavalt, aga ta ei ole pigem kiire mängija. Ma usun, et kui tal jõudu juurde tuleb, on võimalik ka kiirust juurde panna.

Löök & sööt Erki Kesküla: Söötu hindaks ma okeilt, aga ega ta oma positsioonilt väga palju väravaid löönud pole. Võibolla hea triblingu tulemusena on üles jõudnud, siis on ka tabamusi tulnud, aga mitte kaugelt. Sealt lööb harva. Tal on vastutus – kui teab, et mängib kaitsvat poolkaitsjat, siis mõtetes hoiab positsioonist kinni ning teeb kõik selleks, et vastane temale väravat ei lööks.

Norbert Hurt: Sööduoskus on tal hea. Pikem sööt vasaku jalaga vajab rohkem harjutamist. Lühikest söötu mängib mõlema jalaga hästi.

Löök olemas, aga stabiilsemaks ja tugevamaks peab harjutama lööki karistusala tagant. Vasaku jalaga pikk sööt ja löök vajavad tööd.

a l at i meeldiv kingitus

www.rocs.ee

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Suurim tõusja on Sergei Zenjov, kui mitte arvestada uusi tulijaid, kellest Karl Mööl potsatas 18. kohale. Tere tulemast ütleme teiste seas ka Tarmo Kingile! Tabelist pudenesid florakad Maksim Gussev ja Joonas Tamm. Välja arvasime ka pikemalt vigastusest taastuva Enar Jäägeri ja Pavel Marini, kes siirdus kaitseteenistusse. Pisema vigastusega Ats Purje langes neli kohta.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Konstantin Vassiljev 4. Mihkel Aksalu 5. Artur Pikk 6. Ken Kallaste 7. Taijo Teniste

+1

8. Andreas Vaikla

+1

9. Sander Puri

+1

10. Sergei Zenjov

+6

11. Henri Anier 12. Aleksandr Dmitrijev 13. Ilja Antonov 14. Dmitri Kruglov 15. Siim Luts

+4

16. Rauno Sappinen

+1

17. Nikita Baranov

+1

18. Karl Mööl

UUS!

19. Ats Purje

–4

20. Frank Liivak

+1

21. Sergei Lepmets

UUS!

22. Tarmo Kink

UUS!

23. Igor Morozov 24. Gert Kams

–1

25. Andrei Sidorenkov

UUS!

26. Markus Jürgenson

–2

27. Andreas Raudsepp

+1

28. Jan Kokla 29. Henrik Ojamaa 30. Pavel Londak

28

JALKA AUGUST 2016

Silm silma vastu – Raudsepp vs.

Baranov Eesti vuti legendaarseim rivaliteet Flora ja Levadia vahel saab järgneval kahel leheküljel uue näo.

Kitseküla klubi esindab Nikita Baranov, Maarjamäe mehi Andreas Raudsepp. Kas nad osaleksid pigem tulemusega 0 : 0 või 7 : 7 lõppevas matšis? Kas Mart Helme või Jevgeni Ossinovski? Kas värvilised või mustad putsad? See on vaid väike osa küsimustest, mis aitab meil kaht Eesti koondislast paremini tundma õppida.

SIIM KERA

Andreas Raudsepp (22). Tallinna FC Levadia. Vasakkaitsja/poolkaitsja.

Tänavusel hooajal Premium liigas (17.06 seisuga) 13 mängu / null väravat. Koondises 7/0.

Auto või jalgratas?

Sõidan jalgrattaga suhteliselt palju, saab ise liikumises olla ja midagi füüsilist teha. Autoga sõidan küll rohkem, aga pigem tahaks rattaga veelgi enam. Väga meeldib!

Kas sa oled kunagi maganud, jalgpall kaisus?

Ausalt öeldes isegi ei mäleta. Ette küll ei tule, pigem ei.

Balti turniiri võit või võit maavõistluses Hollandi üle?

Pigem võit Hollandi vastu. Mulle tundub, et võit sellise jalgpalli suurriigi vastu oleks emotsionaalselt suurem asi.

Rokk või räpp?

Räpp. Rokk ei ole üldse minu teema.

Mis on su halvim iseloomujoon?

Raske midagi enda kohta öelda.

Võibolla see, et ma ei suuda kõikides olukordades asju tasakaalukalt võtta. On mõned situatsioonid, kus ma ei võta asju ob-

Andreas Raudsepp – ei iialgi Florasse!

Foto: Lembit Peegel

premium liiga jektiivselt ning ei kuula teisi piisavalt, vaid jään enda mõtetele kindlaks.

Kunstmuru või looduslik muru?

Kindlasti looduslik muru. Kui see väga halb on, siis on kunstmuru parem.

Mustad putsad või värvilised putsad?

Mul on tegelikult suhteliselt värvilised putsad, aga pigem meeldivad ikka vana kooli mustad. Tänapäeval kahjuks ei tehta väga palju sellist klassikalist musta mudelit.

Kivirähk või Tammsaare?

Kivirähk. Ta kirjutab muhedamalt ja naljakamalt; läbi huumoriprisma.

Laulad enne mängu hümni või ei laula enne mängu hümni?

Kindlasti laulan. Teist varianti ei ole. Eelmisel aastal sai ajateenistuses iga õhtu lauldud ka, kõik sõnad hästi peas (naerab – toim.).

Kohustuslik armeeteenistus või palgaarmee?

See on kahe otsaga asi, aga ma endiselt usun, et pigem palgaarmee. Eestis olev süsteem praegu ei tööta – paljud lähevad väkke suhteliselt vastu tahtmist, neil ei ole huvi ega motivatsiooni. Kui oleks palgaarmee, läheks need, kes tõesti tahavad.

Mis tingimustel Florasse siirduksid?

Huvitav küsimus siia lõppu. Aga mis ma ütlen – mitte mingil juhul ei siirdu!

Mis sind inimeste juures kõige rohkem ärritab? Üldiselt seesama asi, mis ma enda kohta mainisin, et kui arvatakse, et teatakse kõike, ning ei kuulata teiste arvamust.

0 : 0 või 7 : 7?

0 : 0. 7 : 7 oleks kindlasti tore – oleneb ka, mis mäng oleks ja kellega kohtuks –, aga mulle meeldib kaitsest lähtuv ja distsiplineeritud jalgpall.

Mart Helme või Jevgeni Ossinovski?

Mart Helme. Ütleme nii, et ta on suhteliselt äärmustesse laskuv patrioot, aga süda on tal ikkagi õiges kohas.

Pagulaste poolt või vastu?

Pigem poolt, peaasi, et neid üleliia ei tule, siis võib asi käest minna.

Teater või kino?

Kinos käin ma rohkem, aga pigem läheks ikka teatrisse. Kui käin, siis alati meeldib.

Paljudele headele etendustele on suhteliselt raske piletit saada, kinno on palju lihtsam minna.

Lööd koba värava või annad ilusa väravasöödu?

Kindlasti ilus väravasööt. See sõltub oma oskustest, koba värav võib aga ükskõik kellega juhtuda.

On hea tunne, kui teed midagi ära oma oskustega, mitte suure õnnega.

Nikita Baranov – ei iialgi Levadiasse!

Foto: Lembit Peegel

Nikita Baranov (23). Tallinna FC Flora.

Keskkaitsja. Tänavusel hooajal Premium liigas (17.06 seisuga) 14 mängu / üks värav.

Koondises 9/0.

Auto või jalgratas?

Auto, sest see on mugavam ja kiirem, jõuab lühikese aja jooksul rohkem teha.

Kas sa oled kunagi maganud, jalgpall kaisus?

Jah, igal ööl magan (naerab – toim.). Tegelikult mitte. Lapsena mängisin ma palju jalgpalli ning pall oli väga tihti minu käes, võibolla paar korda võtsin kaissu ka.

Balti turniiri võit või võit maavõistluses Hollandi üle?

Võit Hollandi üle. Ma vaatasin seda legendaarset 2 : 2 viiki Hollandi vastu. Ma nägin, kuidas kutid mängisid. Ma mängisin just ise Balti turniiril, see on oluline võistlus, aga Hollandit võita oleks väga-väga raske, see oleks magusam, see oleks ajalugu!

Rokk või räpp?

Lapsepõlves rokk, praegu pigem räppmuusika.

Mis on su halvim iseloomujoon?

Kui keegi mulle midagi räägib, mõtlen tihti, et tegelikult tean ise, kuidas kõike teha! Just nooremana oli nii, et kui mind õpetati, siis ma mõtlesin, et mis sa küll räägid, ma olen ise väljakul, ma tunnen ise mängu, ma tean, mida teha. Nüüd olen mõistnud, et kui keegi tahab minuga kogemusi jagada, siis tuleb see vastu võtta. Mõnes olukorras mul endal ju kogemusi ei ole.

2016 AUGUST JALKA

29

premium liiga Kunstmuru või looduslik muru?

Naturaalne muru, seal ikka suurem kaif mängida. Muru on mõnusam, vigastuste oht on väiksem ning üldse on kuidagi teine jalgpall. Kui hooaja alguses pole muru nii hea, võib ka kunstmurul mängida.

Mustad putsad või värvilised putsad?

Värvilised. Olen ikka mustadega mänginud, aga ei meeldinud. Asi ei olegi selles, kas on ilus või mitte. Mustad putsad mulle lihtsalt kuidagi ei sobi.

Kivirähk või Tammsaare?

Tammsaare. Mäletan, et olen teda paar korda lugenud.

Mis sind inimeste juures kõige rohkem ärritab?

Kui inimene mulle otse näkku valetab, siis ma rohkem temaga ei suhtle.

0 : 0 või 7 : 7?

0 : 0, sest ma olen ju kaitsja. 7 : 7 oleks küll meeldejääv, aga kui endale seitse sisse lasta, siis ei ole ju mängupilt korras. Vaatamiseks oleks 7 : 7 muidugi hea, selline asi juhtub kord elus.

Mart Helme või Jevgeni Ossinovski?

Poliitika mind ei huvita.

Pagulaste poolt või vastu?

Vastu. Me oleme ju näinud, mis maailmas toimub, kui nad tulema hakkavad.

Teater või kino?

Kino. Seal ma käin ikka iga nädal. Teatris pole ma nüüd kaua käinud, viimati võibolla viis kuud tagasi vene teatris.

Lööd koba värava või annad ilusa väravasöödu?

Ilusa väravasöödu. Kõik ikka meeskonnakaaslaste jaoks!

Kui näen, et partner on paremas situatsioonis, siis annan talle, las lööb sisse.

Laulad enne mängu hümni või ei laula enne mängu hümni?

Ei laula. Visualiseerin peas oma mängu ja valmistun raskeks võitluseks. See aitab mind.

Kohustuslik armeeteenistus või palgaarmee?

Ma arvan, et kui jalgpallur mängib juba koondisetasemel, kui tundub, et tal on talenti, siis ei peaks teda ajateenistusse võtma. Vanused 18, 19, 20 on tähtsad, sa pead seal eriti palju töötama, sõjaväes kaotad 11 kuud. Ma nägin, kui raske oli see [võistkonnakaaslastele] Brent Lepistule ja Martin Kasele, kui nad pidid 11 kuud ilma jalgpallita olema. See on ka psühholoogiliselt väga keeruline.

Mis tingimustel Levadiasse siirduksid?

Kui [võistkonnakaaslane] Albert Prosa saab Levadia peatreeneriks ja mind kutsub, siis ma luban, et mõtlen.

See tähendab, et mitte kunagi (naerab – toim.)!

30

JALKA AUGUST 2016

minu 11 Foto: Asko Künnap

Jürgen Rooste kultuurist triiki täis üksteist on osake tema hingest

M

uidugi pole mul – jalkaprofaanil – mõtet kokku lüüa oma realistlikku mansat, mida kaunistaks vutiloo või -tänapäeva suurnimed. Peter Schmeichel innustas mind kunagi kõvasti ja praegugi olen ma heidikute, üllatajate, underdog’ide poolt – nagu tollane Taani lajatas maailmale, loodan nüüd lajatavat Islandi. Ja Walesi (luuletaja Jürgen Rooste saatis oma koosseisu Walesi–Belgia ning Prantsusmaa–Islandi veerandfinaalide vahel – toim.).

See selleks, võistkonnana mõtlen ma unelmate tiimi, kes murraks matše metafüüsilises maailmas. Kellega lähen aja lõpuni. Kes moodustavad osakese mu enese hingest.

Kaitseliin? Ma tõmban tõelise beat-ahelikuga kogu vastase mängu kinni: Charles Bukowski; Soome Bukowskiks hüütud jalkahull luuletaja Tapani Kinnunen; budistlik kanepivaim, vana juudihomo Allen Ginsberg ning eesti biitpoeesia selgroog Johnny B Isotamm sätivad end mõnusasti sisse, ja oma sumeda sumina ja õurgamisega (küll keskväligi ja ründajad aeg-ajalt nende juurde vajuvad) tekitavad nad läbimurdmatu fooni, kuhu vastasmeeskonna idiootidel asja pole, kuhu nad lihtsalt kinni jooksevad nagu pingviinid liiva.

Keskväljal on vasak äär muidugi [Vladimir] Majakovski (sest kes üldse on vasakul äärel?). Ja paremal äärel mängiks prantsuse keskaja kriminaalpoeet Francois Villon. Kaks tõelist poeetilist mõrtsukat, ülipoeeti, kes igal juhul palli üle toimetavad, vaenlasest üle jooksevad.

Keskel ehitab mängu ja keerab vastaste pääd sassi John Lydon, talle võiks punase kaardi anda ja ta ütleks kohtunikule – kes sina siuke oled, et öelda mulle, kuidas ma pean jalkat mängima!?

Tema kõrvale panen ma tõelise Saaremaa kavalpää, vimkaga kirjaniku ja mängusuunaja, makaabri mehe Tarmo Tedre – ma ei tea kedagi, kes nii jalkat armastaks (ja malet ja kalalkäiku ja …), kui too Eesti parim jutukirjanik. Ma ei saaks teda kuidagi kõrvale jätta, ta on unelmate tiimi mees ja lööb õhtu lõpuks ka nood väravad, kui vaja.

Et võtta universumilt kõik relvad, panen ründama kaks tüdrukut, kaks kõige kurjemat-kangemat, kaks jumalannat.

Sveta Grigorjeva, kelle jõud, stiihia on vihatorm, kes surub selle palli tahtejõuga vastase väravasse, kelle vastastest ei jää pika pääle tolmugi alles. Björk, kellest kurjemat-ilusamatvõimsamat annab otsida (ma muidugi leidsin – Grigorjeva) – Islandilt päälegi! Ta näriks end väravani läbi nagu tõeline rändrott!

Sveta Grigorjeva

Björk

Vladimir Majakovski

John Lydon

Tarmo Teder

Francois Villon

Charles Bukowski

Tapani Kinnunen

Allen Ginsberg

Johnny B Isotamm

Ikkyu Sojun

Mu enda väravas seisab Ikkyu Sojun, jaapani keskaja munk-laulik. Kalaturgude, kõrtside ning lõbumajade poeet ja usumees, kelle vaim lööb tolle puuri lukku.

Selle tiimi treener ja juhendaja ma olen ning mu varumeestepink on pikk, sääl istub mu sõpru-poeete nagu [Ivar] Sild, [Kaur] Riismaa, [Karl Martin] Sinijärv, [Asko] Künnap, (:)kivisildnik, kes minusse jätnud oma tekstidega enamatki veel kui vaid sõpruse. Sääl oleks [Freddie] Mercury, [Elvis] Presley, saekaatrihääle ja inglihingega Janis Joplin, kes üürgab vastase kaitse lihtsalt jalust, [ Jim] Morrison, [ Jimi] Hendrix, [ John] Lennon, [Andres] Ehin, [Andres] Vanapa, plejaad poola poeete, keda [Hendrik] Lindepuu meile vahendand, [Henrik] Visnapuu, [Marie] Under, [Charles] Baudelaire, [Arthur] Rimbaud, [Oscar] Wilde, Dante, [William] Shakespeare, [Heiti] Talvik, Homeros, Amanda Palmer, Eminem, [Ernest] Hemingway, [ Jack] Kerouac, [ J. D.] Salinger, [Bertolt] Brecht, [Pentti] Saarikoski, [ Jozsef ] Attila, Juhan Liiv. Toomas Liiv.

See on ajalooline tiim metsikutest ja vabadest laulikuhingedest, kellele kuulub võit igal juhul ja alati, isegi kui nad lahingu käigus hukkuvad.

2016 AUGUST JALKA

31

Foto: Scanpix

Ees vasakult: Alexis Sanchez, Marcelo Diaz, Gary Medel, Jose Pedro Fuenzalida, Charles Aranguiz.

Taga vasakult: Claudio Bravo, Gonzalo Jara, Mauricio Isla, Arturo Vidal, Jean Beausejour, Eduardo Vargas.

PORTUGAL Euroopa meister

Ees vasakult: Raphael Guerreiro, Adrian Silva, Cedric Soares, Renato Sanches, Joao Mario.

Taga vasakult: Nani, Pepe, William Carvalho, Jose Fonte, Rui Patricio, Cristiano Ronaldo.

Foto: Nick Potts/Scanpix

Portugal

Cristiano Ronaldo Foto: Massimo Insabato/Scanpix

TŠIILI

Copa America võitja

Kodusel Tamme staadionil mänginud tartumaalased tõusid võiduga pärnumaalaste üle liigatabelis seitsmendaks.

Külalised langesid neljateistkümnendaks.

Foto: Veiko Soo

Eesti maavõistlustel naabri käest peksa saada ei taheta Viis möödas. Kakskümmend viis veel. Eesti maavõistluste nime kandvast 30 aastat vältavast hiigelturniirist sai tänavu läbi üks kuuendik. Mis on hästi, mis halvasti?

SIIM KERA

E

esti maavõistluste idee on briljantne. 15 maakonda pluss pealinn Tallinn selgitavad 30 aasta jooksul Maarjamaa kõige kõvema vutikantsi. Mis saab siin mitte meeldida? Tegemist on üritusega, mis võiks vabalt välismeedias huvi pakkuda – tõenäoliselt peab teisi selliseid mammutturniire tikutulega taga otsima. Ometi pole võistlus viie aastaga korralikku hoogu sisse saanud, publikuhuvi on olnud valdavalt leige ning paljudele valmistab peavalu jaanipäevalähedane toimumisaeg. Võtsime vahetult enne suvepüha toimunud järjekordse vooru järel asjaosalistega ühendust ja selgitasime välja, mida nemad sellest kõigest arvavad.

Samas üldine mõte on, et inimesed, kes on üle Eesti või välismaal tööl, tulevad enne jaanipäeva koju.”

Aavo Tomingas, Läänemaa treener: “Aega on tõesti väga keeruline leida.

Ega mingit head soovitust ei ole. Hea muidugi, kui üritus jääks nädalavahetuse peale.”

Sander Laht, Saaremaa mängija: “Millal siis veel teha? Väga okei aeg, paljudel mängijatel on puhkus.”

Meelis Kuivits, Valgamaa treener: “Tegelikult on nii, et olenemata sellest, mis aja suvel pakud, kellelegi ikka ei sobi. Kui inimene tahab mängida, küll ta aja leiab. Minu arust on hea aeg. Kes joriseb, joriseb niikuinii.”

Ajast

Komplekteerimisest

Jaanus Vislapuu, Võrumaa treener: “Hooaja kalender ongi ju väga tihe.

Head aega on üldse raske leida. Võibolla peaks korraldama paar päeva varem?

Jaanus Vislapuu, Võrumaa treener: “Üldiselt pole kellelgi mängule tulemisega mingit probleemi. Pigem on mureks see, et Võru inimesed töötavad

38

JALKA AUGUST 2016

Tallinnas, Tartus, Soomes, Austraalias jne. Kutsume need, kes on lähikonnas.”

Aavo Tomingas, Läänemaa treener: “Mul ei ole kunagi nii raske olnud võistkonda kokku saada kui tänavu.

Hea, et üldse 11 mängijat leidsime.

Tahtsime Läänemaa parimad pojad kokku koguda, aga paljudel oli töö ning oluliselt segas samal päeval toimunud gümnaasiumi lõpuaktus. Osa poisse pidi valikuid tegema, lõpetasid nii mängijad ise kui ka nende sõbrad. Eelmisel aastal lõpetas ühe mängija õde kooli, aga tema otsustas jalgpalli kasuks! Viimased poisid korjasime endale peaaegu tänavalt.

Igor Prins (Tomingas ja Prins juhendasid Läänemaad koos – toim.) oli põhimõtteliselt ise nõus dressid selga tõmbama.”

Sander Laht, Saaremaa mängija: “Me oleme tavaliselt meeskonna väga hästi kokku saanud, aga sel aastal oli veidi keerulisem, läksime vaid ühe varumehega. Me oleme ju väike saar, kõik tahavad

maakondade mängud tulla. Meile on see võistlus alati ka hea harjutamine Saarte mängude jaoks.”

Meelis Kuivits, Valgamaa treener: “Mul pole probleeme olnud, kõik on hea meelega tulnud. Tean ainult ühte mängijat, kes on öelnud, et ta ei viitsi tulla.”

Jaan Jalas, Harjumaa mängiv treener: “Väga raske oli saada mehi 22. juunil Kärdlasse mängima. Kõigil olid plaanid tehtud. Kohapeal rääkisin hiidlastega – neil oli sama mure. Minu eesmärk oli saada võimalikult kirju seltskond, et ei oleks ainult Raasiku FC Jokeri (Jalas on klubi tegevjuht – toim.) mängijad. Oleks mäng olnud mandril, poleks hullu olnud.

Oli küll poolik tööpäev, aga ikka pidi juba 9.30 startima ja kõik ei saanud end vabaks. Võibolla peaks saartel toimuvad mängud tegema mõnel teisel päeval?”

Koosseisudest Aavo Tomingas, Läänemaa treener: “See oleks päris kihvt, kui tuleksid alati maakonna parimad, nagu esialgu mõeldi. Võit ega kaotus pole olulised, tähtis on maakonna eest mängima tulla ning oma kodukoha eest väljas olla. Võibolla

ei peakski väga noori mängijaid kaasama, vaid pigem võiks see olla tänuavaldus nendele meestele, kes oma klubi eest hästi mänginud, kes on silma paistnud.

See peaks olema auasi. Praegu pole seda, et keegi tuleks läbi tule ja vee mängima.”

Meelis Kuivits, Valgamaa treener: “Mina arvan, et see on hea, et taseme poolest natukene nõrgemad saavad tippudega mängida. Motiveerib mõnda venda tugevamini treenima! See ongi sõu, mitte tiitlivõistlus. Kui amatöörid saavad suurelt pähe, pole midagi hullu. Üritus on mõeldud rahvale identiteedi tugevdamiseks, see pole mingi meistrivõistlus.”

Jaan Jalas, Harjumaa mängiv treener: “See on hea, et staarid on juures.

Saab mõni esiliiga B vend Premium liiga mehega koos mängida. Samas peaks see koht väljateenitud olema, koondisekoht ei saa olla läbikäiguhoov.

Sa peaksid olema andnud mingisuguse panuse Harjumaa jalgpalli.”

Identiteedist Jaanus Vislapuu, Võrumaa treener: “Meie identiteet tuleb kõige paremi-

Turniiritabel Võistkond

Mängud Võidud

Viigid Kaotused

Väravate Punktid vahe

1.

Harjumaa

5

4

1

0

22 : 8

13

2.

Ida-Virumaa

5

4

0

1

24 : 12

12

3.

Valgamaa

5

3

1

1

17 : 11

10

4.

Võrumaa

5

3

1

1

13 : 10

10

5.

Järvamaa

5

3

1

1

19 : 18

10

6.

Saaremaa

5

3

0

2

17 : 11

9

7.

Tartumaa

5

3

0

2

11 : 7

9

8.

Tallinn

5

3

0

2

12 : 10

9

9.

Viljandimaa

5

3

0

2

12 : 13

9

10. Jõgevamaa

5

1

1

3

9 : 11

4

11.

5

1

1

3

9 : 16

4

12. Hiiumaa

5

1

1

3

5 : 12

4

13. Raplamaa

5

1

1

3

5 : 13

4

14. Pärnumaa

5

1

1

3

12 : 17

4

15. Lääne-Virumaa

5

1

0

4

4:9

3

16. Läänemaa

5

1

0

4

11 : 24

3

Põlvamaa

Senised tulemused 2012 Jõgevamaa–Valgamaa Saaremaa–Hiiumaa Pärnumaa–Viljandimaa Järvamaa–Raplamaa Läänemaa–Harjumaa Võrumaa–Põlvamaa Lääne-Virumaa – Ida-Virumaa Tartumaa–Tallinn

0:1 3:1 2:3 5:1 0:5 3:0 1:3 1:4

2013 Põlvamaa–Võrumaa 4:1 Tallinn–Tartumaa 1:3 Hiiumaa–Saaremaa 0:1 Ida-Virumaa – Lääne-Virumaa 1 : 0 Harjumaa–Läänemaa 6:4 Raplamaa–Järvamaa 1 : 1 (pen 4 : 5) Viljandimaa–Pärnumaa 6:5 Valgamaa–Jõgevamaa 5:2 2014 Läänemaa–Hiiumaa 6:0 Pärnumaa–Tallinn 2:0 Tartumaa–Viljandimaa 0:1 Lääne-Virumaa – Raplamaa 2:1 Jõgevamaa–Põlvamaa 3:0 Võrumaa–Valgamaa 2 : 2 (pen 5 : 4) Saaremaa–Harjumaa 1:4 Järvamaa – Ida-Virumaa 7:3 2015 Tallinn–Pärnumaa 5:3 Viljandimaa–Tartumaa 1:4 Ida-Virumaa – Järvamaa 12 : 3 Raplamaa – Lääne-Virumaa 1:0 Põlvamaa–Jõgevamaa 2 : 2 (pen 4 : 2) Hiiumaa–Läänemaa 2:0 Valgamaa–Võrumaa 2:4 Harjumaa–Saaremaa 5:1 2016 Viljandimaa–Tallinn 1:2 Ida-Virumaa – Raplamaa 5:1 Järvamaa – Lääne-Virumaa 3:1 Hiiumaa–Harjumaa 2 : 2 (pen 3 : 5) Saaremaa–Läänemaa 11 : 1 Jõgevamaa–Võrumaa 2:3 Tartumaa–Pärnumaa 3:0 Põlvamaa–Valgamaa 3:7

Keskmine publikuarv 22.06.2012 233 inimest 20.–21.06.2013 152 inimest 20. ja 22.06.2014 102 inimest 17.06.2015 132 inimest 22.06.2016 74 inimest 2016 AUGUST JALKA

39

maakondade mängud ni välja kodumängudel. Seal on palju toetajaid ja kõik elavad omadele kaasa.

Võibolla võõrsil sellist kogukonnatunnet ja identiteeti pole. Tore on, et ühest kohast pärit mängijad, kes mööda ilma laiali, saavad koos mängida, ning kodukandi inimesed saavad vaadata. See annab Võru tunnet!”

Sander Laht, Saaremaa mängija: “Kes iganes koondise eest mängivad, tunnevad uhkust ja mängivad täiega.

Erilised mängud on siis, kui mängime Hiiumaaga. Siis on eriline tunne, naabri käest küll peksa ei taha saada. Mängudes Läänemaa või Harjumaaga küll erilist tunnet ei olnud.”

Meelis Kuivits, Valgamaa treener: “Kindlasti tunneme Valgamaa identiteeti. Otepää ja Tõrva on küll meie (Valga FC Warrior – toim.) sportlikud rivaalid, aga me saame omavahel hästi läbi ja oleme üks seltskond ühe asja eest väljas. Kes tulevad, tulevad alati hea meelega.”

Jaan Jalas, Harjumaa mängiv treener: “Ma küsisin pisteliselt mängijatelt, kas on Harjumaa esindamise tunne või mitte. Pigem ei olnud. Mul endal ka päris sellist Harju tunnet ei olnud.

Mul on olemas oma koduvalla Raasiku tunne. Vähemalt oli mängijatel hea olla – nad said aru, et neid on valitud oma maakonda esindama. Mulle väga meeldis, sain pika traditsiooni juures vähemalt korragi olla. Need, kes tulid, tahtsid tulla ning võitlesid kogu hingest.”

Muu Jaanus Vislapuu, Võru maa treener: “Võistlused peaksid toimuma parimatel võimalikel tingimustel. Mängud peaksid toimuma esindusstaadionitel.

Jõgevamaa vastu mängisime me tantsupeo tõttu (Jõgeva linna staadionil toimus 12.06 II Eesti naiste tantsupidu – toim.)

Jõgeva aleviku staadionil. Sellega vähenes kohe mängu atraktiivsus.”

Jaan Jalas, Harjumaa mängiv treener: “Minu käest on küsitud, mis see võistlus on. Mida see annab? See turniir võiks olla rohkem reklaamitud. Kõik maakonnad võiksid võimalikult vara asju ajama hakata. Tuleb välja mõelda plaan, et tuleks tugev ja huvitav võistkond.

Peab nägema vaeva, et üritus õnnestuks.

See ei tohiks olla lihtsalt mäng, vaid sündmus.”

40

JALKA AUGUST 2016

Maakond maakonna vastu, vapp vapi vastu – need on Eesti maavõistlused. Tablool ilutsevale tulemusele lisas Tartumaa matši eel veel ühe tabamuse.

Foto: Veiko Soo

Mihkel Uiboleht: potentsiaali on üritusel rohkem, kui praeguseks kasutatud Küsimustele vastab Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht.

Kas Eesti maavõistlused on nii käima läinud, nagu jalgpalliliit ootas?

Päris nii ei ole. Ühelt poolt on probleemiks olnud kalender. Olgugi et jaanipäeva ümbrus on paljudel vaba, kasutavad tippmängijad seda põhiliselt puhkamiseks ning neid on raske sel ajal mängima saada. Keeruline on leida ka teist aega, sest kalender on sündmusi täis pikitud. Suvine paus on ainuke hetk, mil mängida. Muu variant oleks kahe hooaja vahel, aga see oleks täiesti ebaloogiline. Olenevalt aastast saab kuupäeva mugavamaks muuta. Paaritutel aastatel see õnnestub, aga suurturniiri ajal on eriti raske. Kuigi kalender on olnud pingeline, on mängud kõik toimunud. Siin ja seal on kohalik kogukond kaasatud olnud ning üritus on olnud suurem sündmus kui lihtsalt mäng. Põlvamaa on seni üks aktiivsemaid olnud, aga silma on paistnud näiteks Jõgevamaa, Valgamaa ja mõned maakonnad veel.

Idee on iseenesest väga hea – tuua kokku erinevad maakonnad, näidata nende jalgpallitaset ning teha üks mõnus suvine üritus. See aitab siduda jalgpalli muu kohaliku spordiga ning tuua välja erinevate maakondade eripärad. Projekti laiem eesmärk on regionaalpoliitika – tahame juhtida tähelepanu, et meil on 15 maakonda ja pealinn Tallinn. Tahame arendada kõigis maakondades jalgpalli, luua võimalikult võrdseid tingimusi, et igas kohas oleks võimalik jalgpalliga tegeleda. Tahame näidata Eesti elu tema mitmekesisuses, et Ida-Virumaa saaks 30 aasta jooksul kogu Eestimaa läbi käia, et võrukas satuks Hiiumaale.

Potentsiaali on üritusel rohkem, kui praeguseks kasutatud. On selgelt näha maakondi, kus identiteet on tugevam, kus pole mingisugust probleemi, kes võistkonna koostab ja kas tugevamad saadakse ühtse mütsi alla kokku või mitte. Turniiril on potentsiaali, aga see eeldab sobivat kuupäeva ja head koostööd, et leida aktiivsed eestvedajad igasse maakonda.

Kas ürituse teavitamise ja turundusliku poolega peaks pigem tegelema jalgpalliliit või maakonnad?

Kindlasti mõlemad. Meie oleme selle projekti ellu kutsunud ja peame seda ise jõulisemalt edasi lükkama. Eks vähese teavitamise on toonud seegi, et mõnel juhul on olnud probleeme mängu toimumisega, siis oleme pigem näinud vaeva sellega, et mäng saaks peetud. Mõnes kohas on aga aktiivsed eestvedajad ja seal on asi teistmoodi. Halvasti kellelegi ei ütle, sest kõik kohalikud eestvedajad teevad seda vabatahtlikult ja muu töö kõrvalt.

Pigem tundub tõenäoline, et millalgi ootab meid ees haldusreform. Kas jalgpalliliit on arutanud, mis siis võistlusest saab?

Me oleme seda arutanud küll. Kui maakonnad peaksid ära kaduma, siis peab mõtlema. Praegune turniir tuleks igatahes vanade maakondade alusel lõpuni mängida.

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Vormista tellimus: www.tellimine.ee/sport Lai valik rattaid Laiuutele valik rattaid ja vanadele tegijatele

Linnaratas Linnaratas Juliet Tour 3 Juliet Tour 3

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

LEMBIT PEEGEL

ELEKter

Maanteeratas Merida Ride 100

jooksukas

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€100

€240

enne €2099

€1599

nüüd enne €2199

nüüd €1539

µ 4.4” laiad rehvid µ Kerge - 14.2kg! µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  Alumiiniumraam enne €799  Süsinikkahvel

nüüd €559

tänav

HINNAVÕIT

€80

põhjust on triatl HINNAVÕIT

Lasteratas Merida Matts J20 Saku Õlletehas

id hübri €70 HINNAVÕIT

tõuks

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€60 ultraspordiks

€70

HINNAVÕIT

€80

WOW veloplus.ee veloplus.ee

TEMPOMEISTER

µ Noorukitele vanuses 7-11 aastat  Alumiiniumraam µ Alumiiniumraam  21 käiku nüüd µ Esiamort

enne €419 nüüd-10% €359 -20% €299

KRISTJAN KANGUR

µ Lastele vanuses 5-8 aastat  Lastele vanuses µ Alumiiniumraam -10% µ Esiamort 7-11 aastat

Draamateatri sportlikud näitlejad

Ilma lihata grillima

Maratoni taustajõud

Öös on jooksu

Saku 3, Tallinn; Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 tasuta transport Suur jooksumaa Keenia Kauplus: 56 488 000 Töökoda:hooldame 56 229 000 remondime 56 229peseme 000 R a t t a r e m o n t Töökoda: pumpame Netimüük: 5555 1511 Netimüük: 5555 1511

-30%

veloplus.ee

Ülekoormusvigastused facebook.com/Veloplus.Estonia

 Elektrooniline

enne €3599

nüüd €1899

 Lastele µ Jalg-ja vanuses käsipiduriga 5-8 µaastat Alumiiniumraam

enne €329

enne €249

 Lastele vanuses

3-6 aastat

| Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L818016 10-17 | Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511 facebook.com/Veloplus.Estonia 9facebook.com/Veloplus.Estonia 772382 9 772382 818016

Nõuandeid rulluisutamiseks SUKELDUMINETreeni targalt ja tervislikult Kas võtta trennipuhkust?

Kõht ja tagumik SPORDI PAHUPOOL trimmi!

Kihlveopettused Ööjooks Jalgratas vajab kutsub hooldust Rakverre PÕLVKONDADE KOHTUMINE Randa Epp Mäe ja Eesti koondis sportima!

August Englas ujumise EM-il Elu nagu akvaariumis

Tanel Padar Contra Grete Treier

enne €249

Rattaremont Rattaremont

HIND 4.95

Võimlemispeo lavastaja Kersti Kull

Mis on TARTUkülmateraapia?

JOOKSUMARATON Baltikumi suurim Maailma maastikujooks populaarseimad maratonid

€50

€50

Rahulik nagu lõvi µ Lastele vanuses 3-6 aastat enne €329 enne €379

Pidurdamatu arenguga discgolf

Lasteratas Merida Matts J16

nüüd€299 €259 nüüd nüüd €259nüüd €199 nüüd €199 -30% -30% HIND 4.95 HIND 4.95 SURF -40% Rohkem kui sport alates ostust alates ostust 50€ -20% -15% 50€-10% tasuta pumpame remondime peseme hooldame remondime transport transport tasuta pumpame peseme hooldame

-40%

alates HIND 50€ ostust 4.95

käiguvahetus

lahinguväljal

HINNAVÕIT

Sport ja meik SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE enne €379

Meelis Atonen

€1999

SPORTLIK ETTEVÕTELasteratas Merida Matts J16

Lasteratas Merida Matts J24Merida Matts 6.10Lasteratas Merida Matts Maastikuratas Lasteratas Merida MattsJ20 J24

taastumisest ja toitumisest

Joosep Martinson Võisteldes HINNAVÕIT „punases” maanteerattaspordiks Sport ja armastus enne €2299 Maanteeratas Cube Agree GTC SLT DI2

Nõuanded €1700

E LU ST I I L

nüüd €689

HINNAVÕIT

MARGUS SILBAUM

28 toitumismüüti €1539 RAUDNE NAINE enne €2099 Alma Sarapuu nüüd €1599 Kohtunikud Tippfotograaf

E LU S TI IL

enne €799

µ Süsinikraam µ Shimano Ultegra µ 22 käiku  Süsinikraam  Shimano kompoendid

Fatbike Cube Nutrail Pro

Maanteeratas Merida Ride 100 HINNAVÕIT

€500€660

HINNAVÕIT

enne €2199

Mitte ainult meestele

A JAVI I D E

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

naistekas

enne €789 Tour de€599 France

enne €699

nüüd €559

Kasutajasõbralik Fitbit

džentelmenide tegu

SCOUTSRÄNNAK

A JAV I ID E

€200

Milline on trenniks parim aeg?

µ Süsisnikraam µ Shimano XT/Deore komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  NuVinci sujuv käiguvahetussüsteem  Boschi keskmootor  Saksa kvaliteet

Esimest lastekas korda €300 maratonil

Maanteeratas Merida Scultura 5000

Maastikuratas Cube Analog

HINNAVÕIT

€619

enne €359

nüüd €299

µ Alumiiniumraam µ Shimano komponendid µ 16 käiku  Hüdraulilisednüüd ketaspidurid  27 käiku (Deore)

PAAVO NURMI

enne €729

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  Hüdrahulilised ketaspidurid  27 käiku  Shimano komponendid

ELUSTI IL

Marilyn Endla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t

€500

ME E L E L A HU TU S

€359

HINNAVÕIT

€140

MOTIVEERIV TREENER JALGPALLISÄRKIDE Sandra Raju VAHETUS

M EE LE LA H U TU S

Vollemehed paadis enne €419

µ 21 käiku µ Shimano komponendid µ Esiamort nüüd  Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam  Pakiraamid, seisutugi, tuled, pump

maastik

Mis on

ekas HINNAVÕIT fät jooksukultuur? maant HINNAVÕIT €660

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT €60 Rallifänni €110 €60 kirev elu

9 772382 818016

HINNAVÕIT

JUUNI 2016

MAI 2016

Purjetajate Maastikuratas Cube Analog 29 Maastikuratas Merida Big.Nine seiklused 1000 Linnaratas Montana Velocetta Linnaratas Merida Crossway 100 Elektriratas EBIKE SPORT Vahemerel

Kuidas valida kõrvaklappe

Põlvevalust priiks

-10%

APRILL 2016

A JAVI IDE

35 aastat hiljem

-15%

-10%

enne €399

spordiajakiri Maastikuratas Merida Matts 6.10-V

Elav legend

Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

-30%

ME ELELA HUTUS

viimane valge jooksuime

E LUS TI IL

ELU ST I I L

SEB COE

AJ AVI ID E

A JAV I I DE

Testi ennast

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

meelelahutuslik

CYCLOKAS

ME E LE L AHU T US

ME E L E LA H UT U S

UUS RUBRIIK!

       

9 772382 818016

OTT KIIVIKAS

Wakepargis

 Töökindel rummusisene

-40% LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE -20% SOODUSHINNAD EELMISE SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA €399 €329 HOOAJA RATASTELE RATASTELE Eesti suurim Toitumise põhitõed

SEPTEMBER 2015

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

JU U N I 2 016

µ µ µ µ µ µ µ µ

JUULI 2015

Diplomita tugitoolisportlane

µ Töökindel rummusisene

MA I 2 016

€70

HIND 4.95

9 772382 818016

HINNAVÕIT

A PRILL 20 16

SE P T EM B ER 20 1 5

J UU LI 2 0 1 5

www.seb.ee/noustamine

ja vanadele RATTAHOOAEG ON ALANUD!uuteletegijatele

rokilavalt triatlonile tugitoolisportlasest maratonijooksja tippratturist koduperenaiseks

33 + 33 + 33

“99 projekt”:

mängijate karjääri huvides Kui Magnus Pehrsson 2014. aasta alguses koondise üle võttis, oli (välis)klubita tosin koondislast. Jalgpalliliit alustas “99 projektiga”, kaasates mängijate karjääri planeerimisse ka nende klubid.

INDREK SCHWEDE

Flora ja Nõmme Unitedi noored talendid mänguhoos.

E

esti koondise edu sõltub väga palju välisklubides pallivatest mängijatest ja sellest, kas need koondislased saavad piisavalt mänguaega. Välisliigade tase ja mängutempo kogemine on vajalik koondise õnnestumiseks. Kui sel rindel tekib tõrge, kajastub see meie rahvusmeeskonna esituses.

“Eesti-suguses väikeriigis on eriti 42

JALKA AUGUST 2016

oluline, et iga talendika jalgpalluri karjäär oleks juhitud parimal võimalikul moel nii mängija enda, tema klubi kui ka koondise nurga alt vaadatuna, ja see teema on olnud aktuaalne juba pikka aega,” räägib Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. “Olukord muutus kriitiliseks just sel perioodil, kui Tarmo Rüütli andis ohjad koondise

Foto: Lembit Peegel

juures Magnus Pehrssoni kätte, mil ühel hetkel oli lepingu ja klubita 12 koondislast. See oli hetk, kui otsustasime projektiga alustada, sest iga tegevus saab olla edukas vaid süsteemselt tegutsedes. Loomulikult oleks võinud ja pidanud alustama varem, paraku puudusid selleks siis võimalused.”

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline

33 + 33 + 33 direktor Janno Kivisild, kes on ametis ka meie koondise abitreenerina, lisab, et saime tagasilöögi ka oma mängijate kuvandis: teatud piirkondades olime suutnud end tutvustada kui tugevate ja distsiplineeritud kaitsjate kasvatajad ning Andres Oper ja Indrek Zelinski näitasid, et meilt võib sirguda ka töökaid ründajaid.

“Pehrssoni tulek langes kokku ajaga, kus lõi välja osa mängijate möödapanek klubivalikul, aga ka vigastused,” ütleb Kivisild.

Käesoleva aasta alguses alustas jalgpalliliit “99 projekti” tutvustamist klubidele. Esimene samm oli noortekoondiste treeneritelt saadud tagasiside. Vaatluse all oli kolm vanuserühma: 1990.–1992., 1993.–1995. ja 1996.– 1998. aastal sündinud. Igast grupist valiti välja kolm mängijat kõigile üheteistkümnele positsioonile väljakul ning sellest valemist – 33 + 33 + 33 – moodustuski projektile nime andnud number 99.

“See number 99 on rohkem kujund ja kui vajalikul tasemel huvipakkuvaid mängijaid mõnele positsioonile ei jagunud, valiti neist välja vähem ja mõnele positsioonile rohkem,” selgitab Janno Kivisild. “Kohtusime kõigi litsentsitud klubidega, kelle mängijad noortekoondiste treenerite tehtud valikusse kuulusid. Meie soov oli, et klubi esindaks üks juhatuse liige, tegevjuht, peatreener, noortetöö juht ja spordidirektor või keegi, kes vastutab mängijate karjääri eest. Samuti olid kohal mängijad.”

Projekti edu sõltub klubidest Ideed tutvustades oli tähtis, et see omaks võetaks, samuti mängijate ja klubi vastastikuse usalduse tekitamine.

Oma mängijaid ning nende võimekust tunnevad kõige paremini klubi treenerid, kes näevad igapäevaselt mängijate arengut.

“Väga tähtis oli ka meie saadetud sõnum poistele, kes kuulsid, mida me ootame nende klubidelt, aga ka seda, et nad peavad ise toetuma oma klubidele karjääri ülesehitamisel,” räägib Janno Kivisild. “Eesmärk on kõigi andekate mängijate potentsiaali maksimaalne realiseerimine.”

Jalgpalliliidu plaani järgi peaks kõigi vähemalt U17 koondisse jõudnud mängijate kohta olema klubis info-

kaust rikkaliku infoga. Peale jalgpalli spetsiifiliste elementide valdamise on seal kirjas ka muud kasulikku: näiteks suhtlusoskus, vaimne tugevus jms. Seda andmekogu ei tohiks täita vaid üks inimene. Info nii tugevuste kui nõrkuste kohta peaks tulema eri allikatest, kõik

JANNO KIVISILD:

Igale jalgpallurile peab lähenema individuaalselt – see on võtmekoht.

mängijaga kokku puutunud treenerid peaks sinna oma tähelepanekuid lisama.

Sellest kaustast peaks välja kasvama klubide individuaalsed vestlused mängijatega ja hea, kui igas klubis oleks inimene, kes tegelebki pallurite karjääri planeerimisega.

“Andmekogu peab sisaldama mängija tugevusi ja nõrkusi,” ütleb Kivisild.

“Vestlusel mängijaga kirjeldatakse esiteks ära tema hetkeolukord. Teiseks sõnastatakse, kuhu tahetakse jõuda.

Kolmandaks kirjeldatakse ära takistused, neljandaks võimalused. Viiendaks koostatakse konkreetne tegevusplaan.”

Muidugi oleneb projekti edu paljuski klubide kaasatulekusoovist ja kaasatöötamisest. Klubide entusiasmi kohta lausub Aivar Pohlak: “Kuna projekti üheks eesmärgiks on klubide

vaatevinklist ka nende ühe põhituluallika, mängijaõiguste parim juhtimine, siis on nad tulnud sõnades hästi kaasa.

Samas nõuab kõnealune klubi poolelt eraldi juhtimist ja koordineerimist alates talendi kirjeldamisest kuni esindusmeeskonna komplekteerimiseni välja ja selle nurga alt ei ole kahjuks olukord hea, sest klubidel puudub sageli julgus ja mõnikord ka võimekus siduda tänapäeva sportlikult pikema perspektiiviga, mis ongi keeruline, aga samas hädavajalik. Samas käsitleme teemat koolitustel ja vestlustel klubidega, samuti oleme valmistamas ette spetsiaalset programmi spetsialistide väljaõpetamiseks.

Suhtumise muutumisest saame rääkida alles siis, kui mängijate karjääri planeerimine muutub iga klubi esindusmeeskonna komplekteerimise lahutamatuks osaks.”

Janno Kivisilla sõnul peaks mängijate karjääri planeerimisega tegeleval inimesel olema nii jalgpalli- kui ka psühholoogiateadmisi ja ta rõhutab: “Igale jalgpallurile peab lähenema individuaalselt – see on võtmekoht. Siis saame tagada sujuvaid üleminekuid noortekoondiste eri vanuseklasside ja ka klubide vahel.”

Klubidel on terve aasta uue projektiga tegeleda, see käima lükata.

Siis kohtutakse uuesti jalgpalliliiduga.

Aga esimene edulugu on juba rääkida.

Aivar Pohlak: “Esimesed viljad on juba olemas – Karol Metsa näol – ja usun, et neid näiteid tuleb peagi juurde.”

PROJEKTI VASTU VÕIVAD OLLA AGENDID Jalka küsis Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult: kui tõsiseks peab ta stsenaariume, et mängija karjääri planeerides öeldakse ära headele klubidele – kartuses, et seal ei pääse pildile –, ja sellega alandatakse enda ambitsioone, turuväärtust ja lastakse käest elu šanss? See võib tekitada vastuseisu projektile.

Aivar Pohlak: “Esimene asjaolu, mida projektiga saavutada soovime, on klubita mängijate arvu vähendamine nullini; soovime, et mängijale läheks leping ühe klubiga sujuvalt üle lepinguks teise klubiga. Põhimõtteliselt tähendab see, et mängijaõiguseid müüakse ühest klubist teise ja mängija ei pea tegelema lepingu lõppemise järel uue klubi otsimisega, mis sageli katkestab normaalse treeningprotsessi. Õige klubi valik on teine ja märksa keerulisem asjaolu ja see eeldab klubi osavat ja kompetentset tegutsemist mängijate turul, mis eeldab kõnealusele teemale panustamist ja pühendumist. Tähtis on leida mängija jaoks just see “hea klubi” ja julgus seisneb pigem halbade valikute vältimises.

Vastuseis projektile võib pigem tekkida mängijate ja agentide poolel – agendid on pigem need, kes kallutanud jalgpallureid klubist ükskõik kuhu lahkumisele, väitega, et vabaagentidele on lihtsam väljundit leida. Paraku ei ole need väljundid sageli mõistlikud, sest vabaagentide turul on kümneid tuhandeid mängijaid ja mängijal on mõtet see tee valida alles siis, kui tal on olemas mingilgi turul mingigi nimi.”

2016 AUGUST JALKA

43

kohtunik igapäevaelus

: n e k n i R m i Si t s a n n o k s i h ü t e g i õ l i b ä l n näe

d ning sti inimesi ja kodusi Ee es ad öt tö s bi ira al! kandina ki nnast on kui peo pe Rinken näeb prakti ko is im Si üh g e en ig lõ ud bi it st Lä ar raktereid.

Kuuenda kursuse ige erinevamaid ka kõ es ed ts gu te s lli vilemehena jalgpa INDREK SCHW

EDE Siim Rinken peab vahel tegema ka raskeid otsuseid.

44

JALKA AUGUST 2016

Foto: Aldo Luud

kohtunik igapäevaelus

E

esti noortekoondistes mänginud Siim Rinken vilistab tänavu esimest korda Premium liiga mänge. Kohtunikupaberid sai ta kuus aastat tagasi, kuid esimest korda pani vile suhu juba tosina aasta eest.

“Mu toonane treener Hillar Otto kutsus turniiri vilistama,” räägib Siim Rinken. “Kui pärast keskkooli sõjaväest tagasi tulin, siis mängima enam ei hakanudki. Jätkasin kohtunikuna, tuli hästi välja ja hakkas meeldima.”

Kuuenda kursuse arstitudengina töötab Siim Rinken praegu praktikandina Tartu kiirabis ja loodab järgmisel aastal diplomini jõuda. Ilmselt valib ta oma kitsamaks erialaks ortopeedia või üldkirurgia. Huvi arstikutse vastu tekkis alles gümnaasiumi lõpus ja arstiteaduskonda astumine tundus tõelise proovikivina.

Kahetsema pole Siim pidanud.

“Kiirabis töötades puutun kokku kliinilise meditsiiniga ja muu hulgas on mul võimalus näha Eestimaa elu eri külgi,” selgitab Siim Rinken. “Kiirabi käib väga erinevates Eesti kodudes ja annab neist hea läbilõike. Tahtmatult näeme seestpoolt linnakodusid, maakodusid, kortereid, eramajasid. Üks asi on Eesti elu piltide peal ja vahel mõtled, et endal on mõni asi halvasti, aga ... Need kaadrid, mida politseikroonikas näidatakse – need pole üksikud inimesed ja üksikud kodud, vaid tegemist on suure hulga inimestega, kes nii elavadki. Alkoholi tarvitamine on probleem. Me näeme oma töös ka 12aastaseid purjus lapsi. Vahel kuuleme, et joodud on ainult kaks pudelit, aga seeeest millist pudelit – kaks kaheliitrilist ja väga kange alkoholisisaldusega pudelit!”

Kui kiirabiautoga piirdub Siim ennekõike Tartu linna ja selle lähiümbrusega, siis kohtunikuamet viib teda kõikjale üle Eesti. Sarnasusi on kahes ametis rohkem, kui pealtnäha tundub.

“Mõlemas rollis tegutseme sageli piiri peal ja kogeme raskeid olukordi,” iseloomustab Siim Rinken. “Kiirabis võitleme inimeste elu eest. Alati see võitlus ei õnnestu, aga tulemust ei saa endaga kaasa võtta. Ka kohtunikuna ei tohi isiklikult võtta kõike, mida sulle öeldakse. Väljakul ollaksegi emotsionaalsed ja vahel tullakse pärast mängu ja palutakse vabandust.

Minu arvates on need väga ühtemoodi ametid, kõnnid nagu mööda piiri ja alati võib midagi juhtuda. Tahaks loota, et olen mõlemas karastunud, julgen vastu

võtta raskeid otsuseid, ei karda kaamerat ega keerulisi olukordi.”

Sarnasusi kahes ametis näeb Siim ka sellest, kuidas inimesed neisse suhtuvad: “Mõlema puhul on palju tarkasid kõrvaltvaatajaid, kes pole ise päevagi kumbagi eriala õppinud. Kui sageli kuuleme, et arstid on rumalad, ei oska ravida ja kohtunikud on lollid. Inimesed tikuvad arvama, et nemad teavad nii haigusest kui jalgpallireeglitest rohkem.”

Kaht ametit võrreldes on selge, et arstil on eksimisruumi vähem, sest tema käes on meie elu. Kuid Siim Rinken annab küsimusele esmapilgul ootamatu vastuse: “Eksimisruumi pole kummaski. Teoreetiliselt on muidugi selge, et kohtunikul on seda rohkem, sest elu tema

ARST JA KOHTUNIK

Minu arvates on need väga ühtemoodi ametid, kõnnid nagu mööda piiri ja alati võib midagi juhtuda. otsustest ei sõltu. Arstina pead arvestama, et kirurgi viga võib maksta inimese elu.

Väiksemate eksimuste korral on arstil lihtsam oma viga parandada. Sageli saab arst järgmisel päeval kolleegiga konsulteerida ja vea parandada. Kohtunikul seda võimalust pole: tema vaatab pärast video abil, et tegi vea, millest olenes mängu tulemus. Mõlema otsustel on suur kaal.

Aga kui suuri otsuseid palju teha, harjub inimene nendega ära ja eksib vähem.”

Hea, et ei pea kohe punast kaarti andma Siim Rinken tunnistab, et endise mängijana on kohtunikuna alustada keeruline, sest tunned mängijaid ega taha kellegi poolt ega vastu vilistada. Aga kohtunik peab paratamatult otsuseid langetama ja mängu sees olles polegi

aega mõelda, kas otsus on populaarne või mitte. Nüüd on Siim kohtunik mis kohtunik, sest kipub ka teisi mänge vaatama just õigusemõistja silma läbi. Ta jälgib ka detaile, näiteks kehakeelt.

Siimu kolleegid teavad juba, et mees peab oma kõrvalharrastuse pärast mõnikord valveid vahetama. Nende seas on jalgpallihuvilisi, kel omast käest võtta asjatundja, kellelt pärida mõne põneva mängu segaseks jäänud olukorra kohta.

Viimaste aastate paljude reeglikohendamiste kohta lausub Siim, et eesmärk on teha reeglid arusaadavamaks. Reeglid ise ju väga ei muutugi, küll aga nende tõlgendused. Kõige raskemad otsused puudutavad suluseisu ja punase kaardi olukordi. Uued reeglid on juuni algusest rakendunud ka Eestis.

“Seoses EMiga on meil olnud pikk paus, aga mõned mängud on siiski toimunud ja saime ka mõnda uut reeglite tõlgendust kasutada,” räägib Siim. “Ühel esiliigamängul puutusime kokku niinimetatud kolmikkaristamisega: kui varem püüdsid viimase mängijana karistusalas palli mängida, aga võtsid maha ka vastase, pidi kohtunik näitama punast.

Mul on hea meel, et enam ei pea, kuigi see sõltub just sellest, kas eesmärgiks oli ikka palli mängida. Konkreetsel juhul oli aga mängijal juba kollane kaart all ja kaks kollast tegid kokku ikkagi punase.

Me saime kohtunikena selle olukorra läbi elada, mis on väga kasulik.”

EMilt ei meenugi Siimule, et ta oleks näinud sama reegli rakendamist, kuigi on püüdnud vaadata võimalikult palju kohtumisi. Ühe uue asjana on talle silma jäänud, et edu andes näitavad kohtunikud seda kahe asemel ühe käega.

“EMi puhul on mind enim üllatanud ühtlane tase,” ütleb Siim Rinken. “Pole enam nii, et suured löövad kõigil puuri täis. Raske uskuda, kuhu Island jõudis. See annab kõigile väikestele indu ja lootust.”

KAS PATSIENDID KA TEESKLEVAD? TEESKLEVAD! Pealkirjas toodud küsimus ajab Siim Rinkeni muigama, aga vastus tuleb kiiresti: “Teesklevad!” Tema sõnul ei taha paljud tagasi tööle minna, mõned on huvitatud lausa öömajast haiglas.

“Kolleeg rääkis, et üks joobes inimene seletas, et temal puus valutab, väljas on kehv ilm ja tal pole kuhugi minna,” toob Rinken näite. “Vahel pole tegemist teesklemise, vaid luiskamise või pisivalega. Eks jalgpalliski on teesklemise eesmärk saada mingi hüve: vastase kahjuks kaart või enda kasuks penalti. Elus on väga aktuaalne teesklemine kaitseväe arstlikus komisjonis, kus osal meestel on eesmärk mitte minna ajateenistusse.”

2016 AUGUST JALKA

45

lugeja küsib

Jälle on Tarmo Neemelo skoorinud.

46

JALKA AUGUST 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Tarmo Neemelo:

koondises ma läbi ei kukkunud!

Kuidas sai Nõmme Kalju FC ründajast, Premium liiga kaitsemängijatesse õõva külvavast Tarmo Neemelost (34) Karu? Kas ja mida õppis ta kunagiselt klubikaaslaselt ja Rootsi jalgpalli elavalt legendilt Henrik Larssonilt? Kui kaua ta veel tippvutti mängib? Kuidas meenutab mees oma väliskarjääri? Lugejad küsisid, Tarmo vastas.

SIIM KERA

K

uidas Karu hüüdnime said?

(Sille, Nõmme) Uhuu. Ma olen Flora süsteemist pärit ja kunagi käisin Floraga Türgi laagris kaasas. Floras olid siis vist [ Jevgeni] Novikov ja [Aleksandr] Tarassenkov, kes mind nii hüüdma hakkasid, ja nii see külge jäi. Mul endal suurt vahet ei ole, kas mind nii kutsutakse või mitte.

Sa ei saanudki koondises jalga valgeks – valgeks sai ainult peanupp. Tulid kuidagi lootustandvalt areenile, aga koondises seda päris läbimurret ei tulnudki. Nõustud? (Oliver, Tallinn) Päris ei nõustu. Eks Eesti koondises on niigi raske väravat lüüa, palju praegugi neid resultatiivseid mehi on? Lähiminevikust on võtta Andres Oper ja Indrek Zelinski. Häid mänge tegin ma koondise eest küll. Väravaid tuli vähe, aga sellega ma ei nõustu, et oleksin läbi kukkunud. See oli väga kihvt aeg, muidugi oleks võinud [koondisekarjäär] pikem olla, aga mina vaatan sellele positiivselt tagasi, sain ennast proovile panna. Eks praeguse ründajatepõua põhjuseks on see, et Eesti peab suur osa mänge julmalt kaitsma ja ründaja peab roppu moodi tööd tegema, nii ei jätkugi energiat. Meil on kiired ründajad küll, aga kui vaatad telekast või staadionilt, siis vastaste kaitsjad on ikka kiiremad.

See ongi seepärast, et kaitsetööle on juba nii palju energiat kulunud. Ega viimasel ajal pole meil säravaid tulemusi üldse olnud. Kui vaatame lõppenud Euroopa meistrivõistlusi, siis me pole ju PõhjaIirimaast nii palju halvemad. Samamoodi oleks näiteks Ungari mängitav.

Sa oled ses mõttes huvitav kuju, et kuigi oled Flora süsteemist pärit, pole sa kordagi Flora esindusvõistkonnas mänginud. Kuidas nii juhtus? (Martin Melesk, Tallinn) Jah, ma alustasin küll Paidest, aga hiljem läksin Kehtna jalgpallikooli. Vanem vend hakkas trennis käima, eks ma läksin temaga kaasa. Jalgpalli ja võrkpalli vahel oli väga raske valida (Neemelo käis paralleelselt mõlemas trennis – toim.). Mängisin ju võrkpalli noortekoondises ja rannavolles tulin juunioride klassis Eesti meistriks.

Kergelt see otsus ei tulnud, aga jalgpall tundus põnevam ja huvitavam mäng. Kui hakkasin Kehtnas käima, pidin iga päev sõitma 50 kilomeetrit sinna ja 50 tagasi, enam polnud aega võrkpalliga tegeleda.

Peale kooli hüppasin kohe bussi peale ja öösel jõudsin tagasi. Sõitsin liinibussiga Paidest Türile ja siis tuli Kehtnast jalgpallikooli buss vastu, õppimisaeg jäi toona lühikeseks. Floras jäi läbimurre tulemata võibolla seepärast, et olin natukene hilisema avanemisega. Pealegi, kui ma olin 13–14, kadus Paides trenn ära ja mul jäi paar aastat vutiga vahele. 15aastaselt hakkasin Kehtnas käima. 2011. aastal oli mul Flora pakkumine laual, Foto: Lembit Peegelaga pärast pikka kaalumist otsustasin Kaljusse jääda.

Arvan, et tegin õige otsuse.

Oma karjääri algusaastatel mängisid FC Kuressaare eest. Kas sa ei tahaks tulla Saaremaale oma karjääri lõpetama? (Mati, Kuressaare) (Naerab – toim.). Mõte on hea, aga ma arvan, et see ei teostu, ma pole veel ju Paide eestki mänginud! Paide võttis selle hooaja eel ühendust ja uuris, mis seis on. Hoiavad mul silma peal.

Kuidas sa ründesse sattusid? Sinu masti mees võiks ju vabalt keskkaitsja olla? (Maarja Nurm, Rakvere) Võiks küll, aga juba noorena sattusin ründesse. Kuressaares ja TVMKs olen olude sunnil keskkaitses mänginud, väga koduselt ma end ei tundnud. Kui Kuressaare sai Flora käest 17 : 0 (2003. aasta meistriliiga eelviimane voor – toim.), siis olin mina keskkaitses. Polnud väga hea tunne, pärast käis pea ringi. TVMKs pani [peatreener Sergei] Ratnikov mind meelega kaitsesse, et näha, kuidas kaitsjad ründajate vastu tegutsevad, et mul tekiks Foto: Lembit Peegel

Ai-ai-ai! Ühel jalal väljakult ära hüppamas.

2016 AUGUST JALKA

47

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

tunnetus, kuidas ründajana kaitsjate vastu mängida. Nõmme Kaljus olin ühel karikamängul olude sunnil ju lausa väravas (Kalju väravavaht Siim-Sten Palm sai Jõhvi Lokomotivi vastu punase kaardi ning kõik vahetused olid tehtud – toim.).

Mida pärast vutikarjääri peale hakkad? (Priit, Tartu) Eks ma proovin kooli ära lõpetada. Praegu olen Tallinna ülikoolis kehakultuuri magistriastmes ning ainult lõputöö on vaja teha. Näen end tulevikus spordivaldkonnaga seotult. Ülikooli läksin ma tegelikult juba 2001. aastal, bakalaureus sai tehtud, aga magistrisse astusin hiljuti. Kui Eestis mängida, siis saab kindlasti kooli ja hariduse sobitada. Soovitan soojalt kõigil õppima minna! Usun, et võiksin kõrgemal tasemel veel mõned aastad jalgpalli mängida. Kui ma enam kõrgliigas ei mängi, siis pigem tahaks proovida näiteks rannajalgpalli.

2006. aasta Hõbepalli auhinda vastu võtmas.

Foto: Lembit Peegel

Kas sulle ülikonda meeldib kanda? (Triinu, Pärnu) Kui peab, siis kannan, ei ole selle vastu midagi. Igapäevaselt ei ole otstarbekas.

Sul on nagu selline vahetusmängija soolikas sees: tuled ja skoorid. Kuidas seda seletada?

(Tauno, Rakvere) Soolikas on kuidagi külge poogitud. Kui ära lööd, jääbki selline maine külge. Eks kindlasti tahaks rohkem mängida ja põhikoosseisus alustada. Kuidagi on viimased poolteist aastat nii välja kukkunud, et olen pigem varus. Mis seal ikka, tuleb oma töö ära teha ehk väljakule minna ning värav lüüa. Ma ei tahaks olla kastanite tulest tooja, tahaks ikka algkoosseisus platsile saada. Võibolla pole ma siis ennast piisavalt tõestanud – tuleb veel rohkem tõestada!

48

JALKA AUGUST 2016

EM-valikmäng Venemaaga 2007: seltsiks Sergei Ignaševitš (5) ja Juri Žirkov (18).

Mis on spordiajakirjanike kõige lollim küsimus, mida sulle on esitatud? (Kats, Tallinn)

(Naerab – toim.). Ma enda kohta ei oska öelda, aga olen kuulnud, et mõnele ei meeldi, kui pärast mänge küsitakse, mis tunne on.

Vahet pole, kas sportlane on siis võitnud või kaotanud, väsinud on ta ikkagi. Samas öeldakse, et ei ole lolle küsimusi, on rumalad vastused!

Kas oled soccernet.ee foorumis näinud lõbusaid pilte endast, kus sind on erinevatesse situatsioonidesse photoshop’itud? (Karl, Tartu) Jah, on näidatud küll (naerab – toim.). Mõned on päris humoorikad, annab nende peale tulla!

Isiklikult ma midagi ei võta, kui kellelgi on igav ja viitsib teha, siis mis seal ikka.

Kirjelda oma elu ilusaimat või meeldejäävaimat väravat!

(Kristjan, Paide) Üks on kindlasti koondisevärav Saksamaal Türgi vastu. Mäng jäi 1 : 1 ja see polnud kuldne värav, aga hõbedane küll (Neemelo võitis kolli eest 2006. aasta Eesti ilusaima koondisevärava auhinna Hõbepalli – toim.).

Meeldejääv on ka 2005. aastal TVMK eest Florale löödud oma hooaja 40. värav – üle puusa otse nurgalöögist!

Kas on mõni jalgpallurile vajalik oskus, mida sa ei saanudki käppa või õigemini jalga? ( Jaagup, Valga) Ega ma suur trikimees ei ole, jalad nii kiiresti ei käi (muigab – toim.). Peale trikkide ei tule muud ette. Palli oskan peatada ja sööta, sellest piisab!

Läksid omal ajal kindlasti suurte lootustega välismaale, aga kõige paremini ei läinud.

Ma ei mõista, miks eestlastel välisliigades alati nii raske on?

(Meelis Jaago, Järvamaa) Hea küsimus. Ega seal välismaal kerge ei ole, eriti kui lähed vähemagi suuremasse klubisse.

Ma läksin otse Helsingborgi, mis on Rootsi mõistes suurklu-

lugeja küsib bi, kohe oli vaja end tõestada. Sain seal ka vigastada, aga see pole muidugi vabandus. Ütleme nii, et Soome periood mul ei ebaõnnestunud, olin MYPA suurim väravakütt, lõin hooajal kaheksa väravat. Peale Soomet tuli Belgia (Zulte Waregem – toim.). Ega Belgia kõrgliiga pole naljaasi, tuleb kõvasti võidelda – prantslasi ja kohalikke noori välejalgu olid kõik kohad täis. Eks igaühel läheb omasoodu. On ju ka eestlastel väljamaal palju õnnestumisi olnud. Mõistlik on minna väikeste sammudega. Kui lähed suurklubisse ja mängida ei saa, tuleb paratamatult langus. Valida tuleb jõukohane liiga. See muidugi ei tähenda, et Rootsi liiga ei võiks eestlastele jõukohane olla. Palju loevad erinevad kokkulangevused, näiteks vigastused ja treenerivahetused.

Kui sa Helsingborgi läksid, räägiti, et hakkad kohe koos Henrik Larssoniga mängima. Ma nüüd ei mäletagi, kas te lõpuks saite koos platsile? (Tarmo Ala, Võru) Liigamängus ei saanud, aga trenni tegime küll koos. Ta oli väga rahulik tüüp, õpetas ning vajadusel andis nõu. Kui esimesse trenni tuli, oli staadion täis, kõik olid teda vaatama tulnud. Kõva tegija, lõi veel vanas eas palju väravaid.

Jälgisin palju tema peamängu, ta on küll lühike tüüp, aga võitis kõik peapallid ära. Jube hästi kattis palli ka. Neid asju ma tema puhul vaatasin ja üritasin sealt midagi õppida.

Jõudsid mängida nii Belgias, Rootsis kui ka Soo-

mes. Millises riigis sa end kõige kodusemalt tundsid?

(Taavi Masing, Tallinn) Kodusemalt vast Soomes.

Soome või Tallinn – ega tänapäeval enam suurt vahet ei ole. Tingimuste poolest meeldis kõige rohkem Belgia, see oli kõige professionaalsem. Infrastruktuur oli võimas, meil oli suur kompleks erinevate väljakutega. Meditsiiniline pool oli teistsugune, mängijate eest kanti hästi hoolt, pidi igasugused massaažid ja ravid läbi käima. Elu oli igal pool normaalne, aga kogemuse mõttes on kõige rohkem Belgia meelde jäänud.

Mäletan vist õigesti, et 2006. aastal visati sind korraks koondisest välja, põhjuseks pidutsemine.

Mis juhtus? ( Jakob, Põlva) Käisime peol, aga valel ajal. Paraku nii läks. Juba järgmisel või ülejärgmisel mängul olin koondises tagasi.

Kas midagi kahetsed ka, kui karjäärile praegu tagasi vaatad? (Sten, Helsingi) Pigem ei kahetse, mis siin ikka kahetseda? Muidugi, eks ole palju testimas käidud ning alati on ootustega mindud. Hollandis käisin, näiteks Prantsusmaal Nancy klubis oli väga raske.

See tase oli ikka meeletu, tundus väga kõrge, oleks olnud natuke liiga suur tükk. Õnneks on mul kõik testimised väga korralikud olnud, kutsuja on ise huvi tundnud. Praegu on võibolla kohati lausa nii, et testija peab endale ise lennupiletid ostma.

See oli üks Tarmo. Järgmisel kuul on teie palge ees Tarmo Rüütli. Endisele Eesti koondise peatreenerile saab küsimusi saata aadressil indrek@jalgpall.ee.

treener

Taavi Parts – City treener, Unitedi mängija Kurioosum! Šokk! Mu arusaam maailmast muutus drastiliselt! See on kõigest väike valik sõnadest, millega võiks JK Väätsa Valla asutajast ja peatreenerist Taavi Partsist (24) rääkiva loo pealkirjas lugeja tähelepanu tõmmata. Miks?

SIIM KERA

K

ui 19. juunil kohtusid III liiga ida tsoonis maakonnarivaalid FC Järva-Jaani ning Taavi Partsi loodud ja tema juhendatav JK Väätsa Vald, jälgis mees matši tribüünilt. Põhjuseks polnud aeg-ajalt sõnakuulmatuse eest treeneritele antav mängukeeld, vaid midagi hoopis eriskummalisemat. Nimelt on Parts muuhulgas ka FC Järva-Jaani mängija!

Umbes nagu Manchester City loots mängiks Manchester Unitedis.

“Ma ütlesin juba JK Väätsa Valla esimesel koosolekul, et minust saab treener, mitte mängija,” jutustab mees, kes sel aastal esimest korda samas liigas palliva kahe klubi omavahelistes kohtumistes osaleda ei soovi. “Minu loogika ütleb, et treener ei saa samal ajal ka mängija olla.

Kui ma lähen mängima, siis on see minu aeg, ma saan endale pühenduda, ei pea mõtlema, kuidas läheb, lihtsalt mängin.

Treenerina on mul muud kohustused.”

Nii saabki mees ühes klubis kätte oma treenerikaifi, teises mängijamõnu.

Mehe igapäevaelule paneb see muidugi korraliku põntsu. On juhtunud sedagi, et nädalavahetusel tuleb erinevate tiimidega sõita kõigepealt ühte Eesti otsa ning järgmisel päeval teise.

“Kuigi see on tegelikult päris raske, siis on jalgpall minu südame kõige 50

JALKA AUGUST 2016

suurem osa,” seletab Parts. “Mõni läheb reedel klubisse jooma ja pidutsema, minule on jalgpall see pidu. Mõni räägib, et tahab nädalavahetusel puhata, mina puhkangi kõige rohkem just jalkaga.”

Vutti armus Parts Väätsa vallas Lõõla külas elades. Kusjuures, vaimustust ei tekitanud mõni suurturniir, vaid hoopis seitsmeaastaselt RTL 2 kanalilt nähtud Saksamaa jalgpallimultikas. Kui animeeritud tegelased joonistasid teleekraanil seinale kriidiga väravad, siis võlgu ei jäänud Partski. Multikas läbi, jooksis ta tuhatnelja õue. Kuna külas oli rahvast vähe, kasvas ta üles multika eeskujul puude vahel triblades ja palli vastu seina tagudes. Paar aastat hiljem näitas ta esimest treenerialget, kui mõtles välja harjutusi nii endale kui ka nooremale vennale Tavele, kellele meeldis kangesti väravapostide vahel aega veeta. Mehe juhendajaomadused tulid taas välja 2011. aastal, mil ta hakkas Väätsa noori treenima. Aasta hiljem, 1. aprillil nägi ilmavalgust JK Väätsa Vald. Praegu on tegemist kohaliku omavalitsuse suurima spordiklubiga, kus peale meeskonna tegutseb kaks noorterühma. Kokku mängib Järvamaa satsi särkides 47 jalgpallurit.

“Ma olin kolm kuud liinitööl, seal teevad käed terve päeva sama asja, aga mõte liigub,” sõnab mees, kes päris jalkatrenni

treener

Mõte käib! Taavi Parts tahab treenerina midagi suurt rajada.

Foto: erakogu

jõudis esimest korda alles 14aastaselt, tiimiks Paide Linnameeskonna eelkäija FCF Paide. “Tööl tuli see idee, et peab oma klubi tegema. Ma teadsin, et on olemas noored, kes igal pühapäeval kell 16 Väätsal jalgpalli mängivad. Poolajal tegid nad suitsu ja jõid õlut, aga ma olin nendega koos mänginud ja teadsin nende oskuseid.”

Oskused on tõesti Väätsas head, sest pärast kolme aastat rahvaliigas madistamist mängiti mullu esimest korda meistrivõistlustel ning saadi IV liigas kolmas koht, tänavu hoitakse pärast 12 vooru III liigas neljandat kohta.

Muuhulgas on rahvaliiga klubina jõutud karikavõistluste 1/16-finaali ning IV liiga klubina lausa 1/8-finaali. Vajalikku lisajõudu annab meestele kodukoha esindamine.

“Ma usun, et JK Väätsa Vald jääb meie nimeks,” tõdeb kohaliku tervisekompleksi juhatajana töötav mees. “Väätsa teeb asja hingeliseks. Enne mängu võtavad poisid ringi ja hõikavad “üks-kaks-kolm-Väätsa”. Mina pakkusin, et ütleme edaspidi näiteks “üks-kaks-kolm-võit”, aga see lükati mängijate poolt tagasi. Väätsa annab vastutuse. Me mingil ajal rääkisime, et kui võistkonna nimi oleks näiteks Toyota, siis oleks mängutunne täiesti teistsugune.” Ühtegi kindlat taktikat Parts pimesi ei järgi, kõik oleneb meeskonna tasemest. Küll on mehel üks kindel põhimõte – ei staaritsemisele! Diivadele ta oma võistkonnas kohta ei näe, jalgpall on ometigi meeskonnamäng. Üleliia suuri ambitsioone ta endale seadnud pole. Tema praegune soovunelm on sisult paganama lihtne, kuid maakohas siiski keeruline täita.

“Minu unistus oleks teha tööd stabiilse grupiga,” tõdeb treener, kes tänab oma endisi juhendajaid Viktor Metsa, Veiko Kurimit ja Vitali Gansenit. “Tahaks teha järjepidevat tööd ning midagi suurt rajada. See on mu enda sisemine soov. Ma ei tea, kuhu see viib. Kas ma tahan kunagi Eesti koondist juhendada? Praeguse seisuga on selleks minust palju kõvemaid mehi.”

2016 2016 AUGUST AUGUST JALKA JALKA

51 51

fotokolmik Jana Pipar (vasakult), Gertrud Alatare ja Brit-Maria Tael on igal koondisemängul võimaluse korral kohal.

Foto: Hendrik Osula, Ekspress Media

Naispiltnikud teavad, kes on Eesti kõige fotogeensem jalgpallur Brit-Maria Tael (20), Jana Pipar (22) ja Gertrud Alatare (21) on kõik Eesti liiga tasemel vutti mänginud ning lapsest saadik fotoaparaat näpus ringi käinud. Jalgpallipiltnikuks saamine poleks nende jaoks saanud olla enam loomulikum.

GUNNAR LEHESTE, Delfi ja Eesti Päevaleht

K

üllap on iga Eesti vutisõber neid värvilistes vestides tüdrukuid väljaku ääres seismas näinud, objektiiv kaelas ja silmis põnevusest põlev pilk. See on nii sellepärast, et jalgpalli pildistamine on neile pigem tasuv hobi kui kohustuseks muutunud töö.

“Asju kirega tehes teed neid ikka paremini. Ainult raha pärast pildistamisest ei tuleks midagi välja,” arvab Brit, triost ainus, kes enam ise jalgpallitrennis ei käi. Tema väravavahikarjää52

JALKA AUGUST 2016

rile pani põntsu randmevigastus. Jana mängib Tallinna Kalevis ja on kuulunud isegi Eesti noortekoondistesse, Gertrud figureerib Paide Linnanaiskonna Tapa koosseisus.

Tugev jalgpallitaust aitab nende tehtud fotode kvaliteedile kõvasti kaasa, tõdevad neiud. “Mingil määral oskan juba ennustada, kuhu pall võiks järgmisena põrgata, kuna olen nii palju ise staadionil ja selle kõrval seisnud,” ütleb Gertrud.

“Teinekord on mulle öeldud: “Sa oskad tabada nii õigeid hetki, see tuleb kindlasti sellest, et sa ise ka mängid”,” lisab Jana. Alahinnata ei saa ka reeglite läbi ja lõhki tundmist, sest kuidas muidu tabada ründaja suluseisu jäämise pettumust, kui sa ei teagi, mis see täpselt on?

Tüdrukutest sillutas esimesena teed Eesti jalgpalliajakirjandusse Gertrud, kelle pilte avaldatakse Soccerneti portaalis 2010. aastast, debüüdiks 6.

fotokolmik juuni Paide–Levadia meistriliigamäng, kus Mart Poom fännidele autogramme jagas. Gertrud kostis ka teiste eest ning Jana ja Brit järgnesid sõbrannale kaks aastat hiljem.

Esimesed katsetused Briti esimene pildistamine oli ühel Kuressaare mängul, mille tulemusi ta aastaid hiljem tagantjärele piinlikkusega on vaadanud.

“Fotod ei kannata absoluutselt kriitikat, aga uskumatul kombel ostis üks Saaremaa leht need udukogud ära,” meenutab ta naerdes.

Jana ja Brit pole päevagi ametlikult fotograafiat õppinud, Gertrud käis gümnaasiumis fotoringis. Ajaga käiakse kaasas ja arendatakse end järk-järgult internetis surfates ja teiste fotograafidega suheldes.

“Nii palju kui ma ennast mäletan, on mul alati kaamera käes olnud,” ütleb Brit. Jana lisab: “Minul samamoodi.

Kodus ja reisidel muudkui pildistasin. Ühel hetkel sai ka trenni kaamera kaasa võetud. Nii see algas. Praeguseks olen tehnilistes nüanssides kõvasti arenenud, samuti ka enda positsioneerimises ja hetke tabamises. Enam ei tee näiteks mängijast selja tagant pilti.”

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis spordikorraldust õppiva Gertrudi fotograafiks saamises on süüdi jalgpallihullust klassiõde: “Tema mind koondisemängudele kaasa vedas. Alguses pildistasime mõlemad “seebikarbiga” tribüünilt.

Kui mind esimest korda Soccerneti kutsuti, ütlesin, et mul pole oma kaameratki. Paari kuu pärast laenasin tuttavalt aparaadi ja hiljem ostsin juba päris enda oma.”

Tüdrukute pilte on avaldatud nii Jalkas kui ka üleriiklikes päevalehtedes.

Kõigil kolmel on ka oma “koduklubi” – Gertrudi fotosid avaldab rohkem Paide Linnameeskonna veebikülg, Janal Nõmme Kalju ja Britil Flora. Ära ei põlata ka pärast mängu ligi tulevate pallurite või fännide erisoove. Igasugune tähelepanu ja tunnustus on kulla väärtusega.

“Näiteks kirjutas Ilja Antonovi tüdruksõber mulle pärast Serbia mängu Facebookis ja küsis, kas nad saaksid ühe pildi originaali, mis neile meeldis. See on ikka väga hea tunne. Sellise tunnustuse nimel ma pildistamisega tegelengi,”

meenutab Jana, kes õpib ülikoolis ITsüsteemide arendust. Brit tudeerib Balti filmi- ja meediakoolis filmikunsti.

Mõnus äratundmisrõõm Gertrudil käib alati südamest mõnus võbin läbi, kui ta oma pilti ajalehes näeb. Möödunud aastal võitis ta Eesti Spordiajakirjanike Seltsi korraldatud spordifotode konkursil Kalju–Paide mängu pildiga kolmanda koha auhinna.

BRIT MARIA TAEL:

Asju kirega tehes teed neid ikka paremini. Ainult raha pärast pildistamisest ei tuleks midagi välja.

“Viimane selline pisut naljakas äratundmishetk oli koos emaga lehte sirvides. Ütlesin: “Näe, minu pilt!” Ta küsis: “Kohe niimoodi tunnedki ära või?””

Kuigi Eesti klubivutt on tüdrukutele armsaks ja koduseks saanud, kogevad nad võimsamaid emotsioone ikkagi koondisemängudel, kus täis tribüünid sinisärkidele kaasa elavad.

“Minu esimene koondisemäng oli 2013. aasta Eesti–Andorra,” kirjeldab Brit esimesi tuleristseid. “Läksin sinna pea laiali otsas, mitte midagi ei saanud aru. Mäletan, et tahtsin poolajal pilte üles panna, aga wifi ei läinud tööle ja suures sabinas oli veel sada häda.”

Gertrud ja Brit olid kohal ka 2 : 2 viigimängul Hollandiga, kuid skan-

daalset Robin Van Persie penaltit neil purgis ei ole. Küll aga teisel pool väljakut sündinud Konstantin Vassiljevi värav, mille mullu valisid vutiajakirjanikud suisa viimase 20 aasta parimaks tabamuseks. Janal oli see viimastest aegadest ainus koondisemäng, mida ta kodust telerist vaatas.

Premium liiga ja A. Le Coq Arena pole aga võrreldavad Wembley staadioni, Stockholmi Friends Arena või Poznani Lechi väljakuga, kuhu fotograafitöö neid samuti viinud on.

“On ikka vahe sees, kas mängu vaatab 400, 11 000 või 75 000 pealtvaatajat,” kirjeldab Brit, miks tasub vutifotograafiks pürgida. “Eestis seisab platsi ääres kõige rohkem kümme fotograafi, Londonis on kõik üksteise kõrvale kokku surutud. Istud ainult ühe koha peal, aga koged midagi jõhkralt võimast!”

Fotograafide lemmik Aga nüüd pealkirjas esitatud väite juurde, nagu teaksid meie loo peategelased kõige paremini, kes on Eesti fotogeenseim jalgpallur. Vaat teavadki!

“Oleme seda arutanud ja jõudnud järeldusele, et selleks on Alo Bärengrub. Temast lihtsalt tulevad alati head pildid ja ta näeb ise ka hea välja,” ütleb Gertrud lõpuks tõe välja.

Seega, kõik jalgpallifotograafid – vutt, vutt, kolmanda liiga klubi Raplamaa JK mänge pildistama, sest vaid seal võib endist Nõmme Kalju kaptenit veel kohata!

Gertrud Alatare 2015. aasta spordifotode konkursil kolmanda koha saanud foto Kalju–Paide mängust.

2016 AUGUST JALKA

53

naised

Ambitsioonikad noored heidavad vanemad pallurid üle parda Naiste kõrgliiga kubiseb verinoortest ning noortest jalgpalluritest. Miks see nii on? Kus pesitsevad veidigi vanemad mängijad? Kas see on hea või halb? Jalka otsustas uurida.

SIIM KERA

N

umber 24 tekitas lõppenud Euroopa meistrivõistluste ajal parajalt furoori – kas peaks ikka nii palju tiime vutiprallele lubama või tuleks suurturniiri tiibu kärpida? Number 24 on olulisel kohal ka Eesti naistejalgpalli meistrisarjas. Nimelt on jalgpall.ee lehel ülesantud 173st kõrgliigas mängivast naisest vaid 24 ehk kõigest 13,9% sündinud varem kui aastal 1990. Kui võtta arvutusest välja Noortekoondis, jääb 173 palluri asemel alles 128 ning protsent tõuseb 18,9 peale. Haarasime numbrid kaasa ja läksime Foto: Lembit Peegel

Keith Boanas: paljudele on kahekümnendate keskpaik karjääri tipp-punktiks.

54

JALKA AUGUST 2016

naistevuti ekspertidega vestlema – kas see arv on probleem ning kuhu kaovad vanemad mängijad?

“Selles numbris pole midagi ebatavalist,” sõnab naistekoondise peatreener Keith Boanas. “See on täiesti võrreldav teiste kõrgliigadega ning see vanus (25–26 aastat – toim.) ongi paljudele karjääri tipp-punkt.”

Eesti esinduse abitreeneri Katrin Kaarna sõnul võiks vanemaid mängijaid rohkem olla, aga praegune olukord peegeldab suurepäraselt kogu naistevuti ja liiga arengut.

“Kui 1970ndatel ja 1980ndatel sündinud mängijad valitsesid meistriliigat, oligi seal ainult viis võistkonda,” ütleb ta. “Praegu on kolm erinevat liigat pluss rahvaliiga. Meie naistejalgpall on lihtsalt nii noor, ega meil polegi eriti vanemas eas jalgpallureid, ja need, kes on, pole tegelikult jalgpalli jaoks kuhugi ära kadunud, tänu nende osalusele on kasvanud madalamate liigade arv. Nendele pole jalgpall lihtsalt enam niivõrd tähtsal kohal ja kõrgsarjas nad läbi ei löö. Nooremaid mängijaid on tulnud järjest juurde, neil on rohkem ambitsioone, nad peavadki domineerima, selles pole midagi imelikku!”

Eespool kõnelejatega nõustub ka JK Tallinna Kalevi (kus muide on lausa kaheksa vutinaist, kes ilmavalgust näinud enne kui eelmise sajandi viimasel kümnendil) peatreener Allan Soomets.

Tema sõnutsi on tegemist statistilise probleemiga, mitte reaalse murega.

“Ega sellist endist jalgpallurit väga nagu ei olegi, kes oleks üle 26 aasta vana ja kelle tase oleks selline, et mul oleks kahju, et ta enam ei mängi,” sõnab mees ausalt. “Põhiline on see, et

naised noored söövad vanemad välja. Nooremad on trennis juba pisikeselt alustanud, nad on tehniliselt paremad mängijad. Kandepind laieneb ja seetõttu tõuseb tase.

Võibolla läheb meistriliiga lähiaastatel veel nooremaks. Naistejalgpallis on tähtis seltskond. Kui nooremad tulevad peale, siis vanemad võibolla mõtlevad, et nüüd ongi aeg muude asjadega tegeleda.”

Järsud trepiastmed Üks põhjus, miks vanemate mängijate rohkusest rääkida ei saa, on niisiis mainitud – noored näitavad koha kätte. Mis veel? Mängu tuleb isiklik elu, prioriteedid muutuvad ning vutist tähtsamaks saab näiteks töö või pere. Boanase sõnul on asi lihtne, paljud mängivadki jalgpalli kas ajaveetmis- või sotsiaalsetel eesmärkidel. Mingil hetkel aga hakatakse otsima näiteks pikaajalist karjääri, mis elu lõpuni leiva lauale tooks, nii jääbki vutt tagaplaanile. Kaarna nõustub.

“Kui sa oled üle 25–26 aasta vana, siis hakkad kindlasti mõtlema, kuidas end ära elatada, kas saada lapsi, nii see läheb,” kommenteerib ta olukorda.

Omaette murekohaks on motivatsioonipurakas.

Mis annaks piisavalt indu? Meestevutis on olukord lihtsam, esiteks jagub Premium liigasse professionaalseid klubisid, teiseks nopivad välisklubid Maarjamaa paremad pojad endale. Mis sinilindu püüavad aga naisjalgpallurid, kas ainult koondisekutset?

“Paljud kahjuks küll,” tõdeb Boanas. “Koondise eest mängimine on suur au, aga tähtis on see, et klubidest saaksid klubid, et neil oleks sotsiaalne roll ja nad tõmbaks enda ligi nii mehi, naisi kui ka noori. Klubid peavad looma struktuuri ja keskkonna, kus tüdrukud tahavad olla, kasvada ning kus nad oleks tiimile lojaalsed nii heas kui halvas. Tänu Meistrite liigas mängimisele on atraktiivne ka Pärnu JK, kuhu mõned mängijad on nõus minema isegi siis, kui nad ainult pingil istuvad.”

Sihiks on ka välisklubid. Näiteks neidude U15 koondiselaagris korraldati tulevikutähtedele viktoriin, kus nad pidid mõistatama välismaal mängivaid Eesti naispallureid. Eesmärgiks oli näidata, et ka neil on tulevikus võimalus vähemalt poolprofessionaalsesse võõrsatsi pääseda.

Soometsa sõnul on reaalsus aga see, et ka poolprofiklubide jaoks ei leia paljud piisavalt motivatsiooni, ning see on inimlikult täiesti mõistetav.

“Kui inimene on 25aastane, siis peab ta olema väga suur fanaatik, et minna kuhugi 400–500 euro eest mängima,” usub kunagine FC Flora naiskonna treener. “Okei, korteri saab klubilt, aga see on see raha, mis läheb toidulauale, muuks ei jätku. Kas see on elu või perspektiiv, mis tõmbab? Pigem panustatakse normaalsele töökohale. Naistejalgpallis on astmed lihtsalt niivõrd järsud ja teravate üleminekutega. Sellist varianti eriti pole, et lähed kuhugi ja saad normaalselt ära elada. Järgmine aste Eestist välja – kui ei saa just klubilt head tööd – on see, et elad peost suhu. Sujuvat üleminekut pole.”

KÄRT HALLIKAS: OLEN OMA ELU ALATI JALGPALLI JÄRGI SEADNUD Naiste meistriliigas pallivatest varem kui 1990. aastal sündinud jalgpalluritest on 14 jõudnud oma karjääri jooksul esindada ka Eesti koondist, kümme mitte. Üks neist kümnest on tänavu Tallinna FC Levadia ridades karikavõitjaks kroonitud Kärt Hallikas (saab augustis 29).

Koondises pole sa kunagi mänginud. Mis sind siiani jalgpalli juures hoiab?

Tõesti on väga vähe vanemaid mängijaid alles jäänud, aga ma ei tea, olen jalgpalliga nii mitu aastat tegelenud, see on minu jaoks suur ja oluline hobi. Vigastused pole mind takistanud ja ma olen alati oma elu jalgpalli järgi seadnud.

Kas vanemate mängijate puudus on sinu arvates probleem?

Ausalt öeldes pole ma sellele kunagi mõelnud, aga eks iga asi ammendab end ükskord. Inimeste maailmavaated muutuvad, miski ei kesta igavesti. Kindlasti võiks neid mängijaid rohkem olla, aga eks esmalt jäetakse jalgpall pere ja karjääri pärast ning muidugi tulevad mängu vigastused. Kui pere tehtud ning jõudu ja tahtmist on, saab ju veel jalgpalli naasta, aga vigastustega on nii, et kui tervise puhul tulevikku mõelda, siis kunagi hakkavad traumad ju tunda andma.

Mingil hetkel on mõistlik lõpetada ja enda jaoks veidi leebemat sporti teha. Aga muidugi, kui naistel oleks samad võimalused nagu meestel, mängiksid tõenäoliselt ka naised kauem.

Kärt Hallikas: jalgpall on oluline hobi.

Foto: Lembit Peegel

2016 AUGUST JALKA

55

Tõnis Koppel hoiab saarlaste meeskonnas kõrgel hiidlaste au. Foto: Alver Kivi

FC Kuressaare tahab tugevamana tagasi tulla Kui maailmakuulus Ronaldo astub karistuslöögi sooritamisel viis sammu tagasi ja nõelab, siis saarlaste esindusklubil FC Kuressaarel on tulnud teha samme kaks, et võtta viikingitena taas suund enda kõrgseltskonda mängimiseks. Nii annavad saarlased legendaarse lubaduse: “We’ll be back.”

ALVER KIVI

K

ui veel mõned aastad tagasi sai saarlaste esindusklubi meistri- ja esiliiga vahel pendeldades fännidelt hellitusnime jojomeeskond, siis tänavu on 1998. aastast alates Eesti meistrivõistlustel esimene hooaeg, kus FC Kuressaare on kahes kõrgemas liigas esindamata, sest mängitakse esiliiga B tasandil.

FC Kuressaare presidendi Priit Penu hinnangul on langusel väga palju erinevaid objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid ning praegune tulemus on nende kõigi koosmõju.

“Meistriliiga perioodil toetusime kogu aeg väljastpoolt tulnud sportlikule 56

JALKA AUGUST 2016

abile, milles ei ole tegelikult midagi halba,” märgib ta. “Samas on vaja teatud hetkel kontrollida ka enda noortetöö tulemuslikkust ja piltlikult öeldes tõmmata hingamisaparaat korraks seinast välja, et saada selge pilt. Kahjuks ei olnud see pilt rõõmustav, sest meil ei ole noortetööst tulnud peale piisaval arvul meistriliiga tasemel mängijaid.”

Priit Penu sõnul on esiliigast välja kukkumine asi, mille vastu pole spordis keegi kaitstud, ja loodetavasti saab see viga parandatud: “Üldiselt aitavad kriisid kindlasti kaasa positiivsetele muutustele. Eeskätt on vaja ümber korraldada noortesüsteem,

mida oleme ka teinud. Klubi hetkeseis on raske, kuid lootustandev ning lõplikke tulemusi saab hinnata ainult jalgpallurite Valhallas, mis on seetõttu tänamatu tegevus. Eeskätt sõltub klubi sportlik hetkeseis neist, kes on väljakul ja väljaku ääres, ning vähemalt hooaja keskel tundub see olevat positiivne, kuigi pikemas perspektiivis on vaja sama tunde saavutamiseks veel palju teha. Ja see tee on väga keeruline.”

Jätkatakse puhtalt lehelt Saarlastest mängijatele panustama hakanud FC Kuressaare oli just see sats, kes pidi eelmisel aastal väga tasavägise

klubi lood Tema hinnangul on eeskätt vaja teesiliiga hooaja järel aste madalamale kitada suuremat vastutust oma klubi ees langema.

Meeskonna kapten Elari Valmas tun- nii treenerites kui mängijates. Saaremaa erilistes tingimustes on väga oluline nistab, et toimunule keegi tagasi enam ei vaata. “Keerasime meeskonnaga puhta suuta säilitada noorte motivatsiooni kogu tänapäeva ahvatluste virvarris lehe ja nüüd kirjutame uue peatüki,” märgib ta. “Kokkuvõttes ta ootamatult jalgpalliga edasi tegeleda. tuli, sest meeskond ise teadis ka, et vaSander Viira lisab, et tänavu ongi jalik kvaliteet on olemas, aga kui seda ei juba esindusmeeskonda kaasatud palju suuda koostöös platsil suure tahtmisega noori ja nende panusega on ta väga ära kasutada, siis selline tulemus, nagu rahul. tabeliseis näitas, just tuligi.”

“See oligi hooaja alguses üks eesmärKui tänavust ke ja nad on tõesPRIIT PENU: hooaega alustatigi tanud, et suudavad pisut ebakindlalt, Klubi hetkeseis on raske, ka tulemuse peale siis mida mäng edamängida,” selgitab kuid lootustandev ning si, seda konkreetsetreener. lõplikke tulemusi saab maks on muutunud Elari Valmase hinnata ainult jalgpallurite sõnul on tänavuse esitused ja koht liigatabeli tipus on Valhallas. edu taga meeskond, seaduspärane. alustades füsioFC Kuressaare peatreeneri kohuterapeudist ja tegevjuhist ning lõpesetäitja Sander Viira tõdeb, et mehed tades treeneri poolt pingile usaldatud on väga motiveeritud. Tema hinnangul varumeestega, kes väljakule pääsedes on see hetkel saarlaste kõige suurem oma koha väärikalt välja mängivad. relv, mille pealt on enamik tänavustest Väga suurt toetust on saadud fännidelt, punktidest saadud. kes on oma lemmikuid mängudel 12.

“Eelmisel aastal jäi just selles osas va- mängijana aidanud. jaka,” tunnistab ta. “Kõik mehed tahavad “Väljakul on näha, et iga liin teeb tõestada, et esiliiga B ei ole meie koht, oma tööd korralikult ja keskendunult,” oleme võimelised mängima kõrgemal jagab kapten meeskonnakaaslastele tasemel ja praegu oleme õigel teel.” tunnustust. “Hea ongi see, et kogu Sander Viira lisab, et kui meeskonnal meeskond võtab käimasolevat hooaega on liigas seni parim rünnak ja parim mäng-mängult, keegi ei mõtle kaugekaitse, siis peaks tulemusega rahul male. Kõik keskenduvad ja annavad olema. Samas on ka palju juurde panna trennides endast kõik, et iga järgmine ja eriti just kaitsetegevuses. mäng lõpetada hea tulemusega, jättes Elari Valmas lisab: “Minu karjääri endast kõik väljakule!” jooksul ja FC Kuressaares mängitud ajal Foto: Alver Kivi ei ole nii head meeskondlikku hingamist ja ühe asja eest väljas olemist olnud, väärt hooaeg on käsil. Sellise motiveeritusega suudame edaspidi kindlasti esiliigas ka Premium liiga koha eest võidelda, aga nii kaugele veel ei mõtle.”

Hiidlaste toel tippu tagasi Kui FC Kuressaare viimaste aegade üks resultatiivsemaid ründajaid Martti Pukk on vigastusega väljas ning mees toimetab rohkem treeneripingil ja taustajõuna, siis on hiidlastest väljakul saarlaste edusse panustamas Tõnis Koppel ja Karl-Johan Kastein.

Tõnis Koppel räägib, et tunneb end hiidlasena saarlaste klubis väga hästi ja on võrdne võrdsete hulgas. Naabersaare meeste kõrgem mänguklass teda kadedaks ei tee: “Saaremaal on jalgpalliga rohkem tegeletud ja kandepind on laiem. Meil oli vahepeal noortetöö soiku jäänud, kuid nüüd õnneks jälle tegeletakse.”

Samas usub Tõnis Koppel, et saarlaste edu võib lisada hoogu ka hiidlastele. Nad on eeskujuks, teevad ka veidi kadedaks, aga ärgitavad ise samale tasemele jõudma. Ka KarlJohan Kastein tõdeb, et üldiselt on hiidlasena saarlastega koos väga mõnus mängida.

“Mõtleme ühtemoodi, mentaliteet on sama,” leiab noor poolkaitsja.

“Saarlaste edu ja võidud on hiidlastele kindlasti kannustav ja inspireeriv tegur, sest annab see ju meile selge signaali, et ka väikeses kohas on võimalik tegusid teha. Tuleb lihtsalt uskuda sellesse, mida sa teed, ning teha seda südame ja hingega. Usun, et ausad pisarad, higi ja vaev ei jää kunagi väärilise tasuta. Hiidlased elavad tegelikult naabersaarele kaasa ja kui saarlastel läheb hästi, valmistab see meile ainult heameelt.”

Noorus ja kogemused liidetakse ühte Kuigi klubi ja meeskonna eesmärk on kõrgseltskonda tagasi jõuda, kalkuleeritakse oma arenguvõimalusi realistlikult ning panustatakse mängijate ja treenerite motiveerimisse.

Priit Penu sõnul on klubi võtnud suuna noortetöö parandamisele, uute ideede sissetoomisele ja treenerite koolitamisele, kuid ka see kõik ei pruugi tuua mingit edu.

Meeskonna üks perspektiivikamaid noori Rasmus Saar kuulub kindlalt U17 koondisesse.

2016 AUGUST JALKA

57

spin aitab

Poisid jalgpalliliidu sisehallis mänguhoos.

Foto: Lembit Peegel

Jalgpall aitab

püstitada eesmärke ja silub teed paremasse tulevikku Kes ei tahaks Eesti meistrisarja tasemel väravavahtidele penaltit sisse põrutada?! Juuni keskel seisid Eesti Jalgpalli Liidu sisehallis postide vahel Magnus Karofeld Florast ja Kristjan Tamme Levadiast. Lööjateks olid profipallurite mängijate asemel aga SPIN-programmis osalevad noored Lasnamäelt ja Põhja-Tallinnast.

INDREK SCHWEDE

J

uba poolteist aastat on enam kui kakssada 10–16aastast Põhja-Tallinna ja Lasnamäe noort mänginud kaks korda nädalas jalgpalli ja osalenud korra nädalas erinevates õpitubades, kus õpitakse töötama meeskonnana, seadma eesmärke ja elus üldiselt paremini toime tulema. Jalgpall on SPINis nimelt vahend noorte arendamiseks ning sellele pandud aeg ei lähe kindlasti raisku, sest poisse-tüdrukuid juhendavad Flora ja Levadia parimad jõud nagu rahvuskoondise endised mängijad Urmas Hepner, Ain Tammus ja Alo Dupikov,

58

JALKA AUGUST 2016

Jalgpallimängu kõrval õpitakse üheskoos muudki.

praegune naistekoondislane Eneli Vals ning Teet Pajo ja Ilja Jarjomenko.

Tegemist on Heateo Sihtasutuse portfellorganisatsiooni MTÜ SPIN ettevõtmisega, millele andis algse tõuke endine siseminister Ken-Marti Vaher, kes otsis teaduspõhist ennetustegevust ebaturvalistest oludest pärit noortele aitamaks neil saada paremini hakkama koolis ja elus laiemalt. Partneriks valitud Heateo Sihtasutusest kasvas välja organisatsioon MTÜ SPIN ja pärast aastast ettevalmistust asuti 2015. aasta jaanuaris Tallinnas noortega tegelema.

spin aitab “Inglismaal alustas analoogne programm Kickz juba 2006. aastal ja saavutas suure edu,” selgitab üks programmi eestvedajaid Andrei Liimets. “Me võtsime sealt eeskuju, aga lisasime omalt poolt jalgpallile ka erinevad töötoad, mis keskenduvad noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele.”

“Jalgpall on vahend, mille abil õpetame noortele eluks vajalikke oskusi,” lisab töötubade sisustamise eest vastutav spordipsühholoog Snezana Stoljarova. “Jalgpall tõmbab atraktiivse ja emotsionaalse mänguna noori ning meeskonnatöö on selle loomulik osa.

Nädala kolmandal kohtumisel õpetame noortele näiteks eesmärkide seadmist, olgu siis jalgpallis, koolis või mujal. Õpetame noori ennetama ja lahendama konflikte. Juhendame, kust on võimalik probleemide korral abi saada.”

Ain Tammus: püüame kõik ära kuulata

Sport kui vahend

Kuristiku gümnaasiumi tüdrukute grupis koos treener Urmas Hepneriga töötav abitreener Margarita Ingel ütleb, et laste mured tulevad põhivajaduste rahuldamatuse tõttu: nad on sageli söömata, magamata, riided on kulunud, tuntakse puudust hoolimisest, turvatundest, eneseväljendamise võimalusest.

“Meie puutume kokku eelkõige turva- ja kuuluvustunde ning identiteedi küsimustega,” räägib SPINi-väliselt politseiametnikuna töötav Ingel. “On peresid, kus lastel jääb sellest vajaka. Saame pakkuda neile natuke emalikku ja natuke isalikku hoolt. Püüame tekitada turvatunnet. Kui see õnnestub, paraneb reeglina ka õppeedukus.”

Ingeli sõnul käib regulaarselt koos tosin tüdrukut ja need, kes käivad, saavad programmist ka kasu: “Jalgpall on võistkonnatöö ja sellelt pinnalt arendame seda oskust ka osalejates. Mõne areng on kiire, teisel aeglasem. Mõned käivad harvem.

Kahjuks ei saa me aidata neid, kes pärast esimest korda ei tule. Ühe kohtumise põhjal on ka raske aru saada, mis on konkreetse lapse probleem. Aga programm ise on hea ja meie usume, et see töötab, mida näitab ka koolitöötajate tagasiside.

Eestis ei teagi midagi analoogset. See on lastele väga suur ja hea võimalus.”

Programmi aitavad teostada siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, kohalikud omavalitsused, Eesti Jalgpalli Liit, jalgpalliklubid, koolid, lastekaitse ja rohked partnerid nii avalikust, kolmandast kui erasektorist (teiste seas Nike, Tallinna Vesi, MyFitness). Lastega on käinud peale Flora ja Levadia tippude kohtumas näiteks vutilegend Joel Lindpere ja siseminister Hanno Pevkur. Pearahastaja on Euroopa Sotsiaalfond. Paigad, kus noortega tööd alustati, valiti välja politsei ja siseministeeriumi info põhjal. Alaealiste õigusrikkumiste arv näitas kätte programmi vajavad piirkonnad, misjärel kaardistati sealsed võimalikud koostööpartnerid – koolid ja teised noortega kokku puutuvad osapooled. Programmi oodatakse ennekõike noori selleks välja valitud vähemate võimalustega piir-

Foto: Lembit Peegel

Kolmel korral Eesti koondise väravat kaitsnud Ain Tammus tegeleb kahe erineva Lasnamäe linnaosa rühmaga. Seni Merekalda koolis tegutsenud grupi poisid on olnud väga aktiivsed kohalkäijad: headel päevadel on treeningust osa võtnud üle 20 huvilise.

“Peame meeles pidama, et tegemist on vabatahtliku koosolemisega,” rõhutab Tammus. “Me ei saa kedagi sundida treeningule tulema. Kevadel on nagunii palju segajaid: hinnete parandamine, ekskursioonid jms. Aga grupi sisekliima on väga hea, mida näitab seegi, kuidas üksteisega arvestatakse: meil on eri vanuses poisse ja kui mõni noorem on väravas, siis ei põrutata täiega peale, vaid püütakse palli suunata. Sööduga otsitakse ka väiksemaid ja neid, kelle oskused jäävad teistele alla. Ei mõelda ainult enda peale. Meie näeme positiivses valguses ka seda, kui mõni lukus poiss avaneb ja hakkab rääkima. Need lood ei pruugi olla alati meeldivad, aga me pakume võimalust neil välja rääkida. Mitmed on paljulapselistest peredest, kus kõigi jaoks ei jätku aega. Püüame kõik ära kuulata. Kui noor kogeb, et keegi on nõus seda tegema, on tal tunne, et ta on keegi ja ta kuulub kuhugi, kuhu ta tahab jälle tulla. Kui konfliktid koolis vähenevad ja õppeedukus paraneb, on see meie jaoks edulugu. Nagu seegi elust võetud pilt, kui treeningult lahkuvad eestlane, kes ei oska vene keelt, ja venelane, kes ei oska eesti keelt, üheskoos nagu parimad sõbrad. Rahvuse koha peal pole meil mingit probleemi.”

Margarita Ingel: oleme nagu peremudel

kondadest, kuid taust on väga erinev – programmi on jõudnud nii koolis viielisi õpilasi kui ka näiteks korduvalt politseiga kokku puutunud noori, juba klubide juures mänginud pallureid kui ka esimest korda vutiga kokku puutuvaid lapsi.

“Taustalood on väga erinevad, programm õpetabki väga erinevate eakaaslastega ühtse võistkonnana pingutama, koostööd tegema, nende erinevustega arvestama ja koos õppima,” kirjeldab Liimets.

Osalemine on SPINis vabatahtlik ja kedagi ei saa selleks sundida. Kõigile jalgpall muidugi ei sobi ja mõned noored ka loobuvad kohalkäimisest. Paljudel puudub osalemisharjumus ja püsivus, mõnel on lihtsalt teised huvid. Seetõttu arvestatakse võimalikult palju just osalejate enda soovidega. Näiteks aitas MyFitness täita ühe rühma soovi saada

teadmisi süsteemsest lihastreeningust, Swedbank korraldas töötube rahaasjade planeerimisest, G4S vetelpäästesessiooni, üks programmi tüdrukute gruppidest on aga jalgpalli kõrvalt tegelenud treenerite eestvedamisel aktiivselt käsitöö ja meisterdamisega. Tähtis on, et noored tunnetaksid, et see pole lihtsalt üks kohustustest, vaid nende programm.

Jalgpallitreeningutel on jalgpallitreeneri kõrval ka noorsoo- või psühholoogitöö taustaga tugispetsialistist abitreener, kes tegeleb sotsiaalseid oskusi arendavate töötubade läbiviimise ja noorte individuaalsete arenguvajadustega.

“Hooaja alguses mõtleme abitreeneritega koos läbi, mis võiks konkreetse grupi noortele huvi pakkuda,” räägib Stoljarova.

“Loenguid püüame vältida. Käsitleme erinevaid teemasid arutelude ja aktiivsete tegevuste kaudu. Kui alguses oli huvi 2016 AUGUST JALKA

59

spin aitab Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Muuhulgas nägid osalejad Politsei- ja piirivalveameti töötaja ja politseikoera näidisesinemist.

muude tegevuste vastu pigem leige, siis praeguseks on enamik noori aru saanud, kui oluline on väljakuväline tegevus ka sooritusele mänguplatsil.”

“Meil on paar väga rasket gruppi, aga ka rohkelt tõelisi edulugusid,” rõhutab Liimets. “Näiteks on kool mõnel juhul öelnud, et tegemist on väga raske noorega, aga meie treener räägib temast parimat: on aktiivne, vastutab. Järelikult on kusagil midagi valesti läinud. Õpilasi sildistades määratakse neile roll, kust välja tulla on raske. Käsitleme noori programmis valgete lehtedena – usume, et positiivne muutus on alati võimalik.

Meie suhtumine on toetav. Kui näitame neile, et nad saavad hakkama trennis, lisab see neile enesekindlust ja tõstab enesehinnangut. Loodetavasti laieneb see efekt mujalegi.”

Abikäsi teadusele Euroopa Sotsiaalfond rahastab programmi 2020. aastani. See annab rohkelt aega programmi mõju hinnata. Koostööd tehakse Tartu ülikooli teadlastega, keda huvitavad tulemused: kuidas mõjutab programm õiguskäitumist, milline on koolide tagasiside, kas ja kuidas muutuvad koolikohustuse täitmine, hinded ja käitumine? Kui palju noored programmi võimalusi ära kasutavad?

Milline on treenerite hinnang osalejate arengule kolme kriteeriumi kaudu: aktiivsus, konfliktsus ja koostöövalmidus?

60

JALKA AUGUST 2016

SPIN võib anda tiivad.

Kas ja mil määral paranevad osalejate enesehinnang, enesekontroll, enesetõhusus ja prosotsiaalsed hoiakud? Peale selle kuulatakse pidevalt noorte enda tagasisidet: kuidas nad end programmis tunnevad, kuidas hindavad treenereid ja rühmakaaslasi, kuidas usaldavad regulaarselt gruppe külastavaid ja sageli koguni noortega jalgpalli mängivaid politseiametnikke?

SNEZANA STOLJAROVA:

Jalgpall on vahend, mille abil õpetame noortele eluks vajalikke oskusi. Jalgpall tõmbab atraktiivse ja emotsionaalse mänguna noori ning meeskonnatöö on selle loomulik osa.

“Oleme ilmselt üks kõige enam nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot koguv vabaühendus Eestis,” muigab Liimets. “Meie ekspertrühm analüüsib kogu seda infot ja huvi tulemuste vastu on olnud suur.”

Juba praegu on näha, et programmis osalevad noored on mitmel juhul parandanud õppeedukust ja üldist koolikohustuste täitmist. Kaasa aitab, kui programmi partneriks olev kool ise on programmist huvitatud, usub noortesse

ja hoiab nii nende enda kui treeneritega SPINi puudutavas kontakti. Üks varasem kolmeline õpilane näiteks lõpetas hiljuti klassi parimana, pool aastat kooli jaoks kadunud olnud noormees jõudis aga tagasi järje peale. Sarnaseid lugusid on palju. Korraldajad tõdevad, et kindlasti mängivad suurt rolli ka rohked muud asjaolud, kuid usuvad, et SPINi panus on sellistes näidetes kindlasti olemas ja tulevikus aitab seda kinnitada ka andmetega tehtav teadustöö.

Inglismaa analoog Kickz osutus sedavõrd mõjukaks ja populaarseks, et pärast esimese rahastusperioodi lõppu võtsid jalgpalliklubid rühmade edasitoimetamise oma hoole alla. Kuidas läheb Eestis, näitab aeg, kuid huvi SPINi vastu on suur. Septembris avatakse kolm gruppi Kohtla-Järvel, kus partnerklubiks on kohalik FC Järve.

Aktiivne ja lisarahastuse leidmisest olenev töö käib ka Narvas ja Tallinna Mustamäe linnaosas, huvi on tuntud mujaltki. Pole võimatu, et peagi saab avalöögi ka esimene korvpallil põhinev rühm. Nagu öeldud, sport on programmis vahend ja selle vahendiga loodetakse aidata noori kaugele.

SPIN-programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Piltidel nähtavad SPINi särgid aitas hankida British Council.

Rohkem infot programmi kohta: www.spinprogramm.ee.

VALIKSARJA PEAPROOV PÄRNUS!

EESTI . MALTA

31. AUGUST 2016 MAAVÕISTLUS Pärnu Rannastaadion

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 18:30.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

augustikuu kalender

Kuum august toob siselahinguid ja maavõistluse Maltaga Üks augustikuu põnevaid lahinguid on Tallinna meeskondade Levadia ja Infoneti vaheline. Kohtuvad ka Levadia ja Nõmme Kalju ning Kalju ja Tallinna Flora. Pärnus võõrustame aga Maltat.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 5. august

19.00 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Pärnu rannastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Infonet

Tartu Tamme staadion Laupäev, 6. august

16.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion 19.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

A. Le Coq Arena Reede, 12. august

19.00 JK Narva Trans – Rakvere JK Tarvas

Narva Kreenholmi staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu Linnameeskond

A. Le Coq Arena Laupäev, 13. august

16.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Levadia

Infoneti Lasnamäe staadion Esmaspäev, 15. august

19.00 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans

Hiiu kunstmurustaadion Teisipäev, 16. august

18.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Infonet

Pärnu rannastaadion 19.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Paide linnastaadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora

Rakvere linnastaadion 20.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Tamme staadion Reede, 19. august

19.00 JK Narva Trans – Pärnu Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Tallinna FC Infonet – Paide Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 20. august

16.00 Tallinna FC Levadia – Rakvere JK Tarvas

Kadrioru staadion

62

JALKA AUGUST 2016

19.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion Esmaspäev, 22. august

19.00 Pärnu Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Pärnu rannastaadion Teisipäev, 23. august

18.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC

Kadrioru staadion 19.00 Paide Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas

Paide linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans

Tartu Tamme staadion 20.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Infonet

A. Le Coq Arena Reede, 26. august

18.45

18.45

JK Narva Trans – Tallinna FC Levadia Narva Kreenholmi staadion Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka Rakvere linnastaadion

Laupäev, 27. august

16.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora

Hiiu kunstmurustaadion 18.45 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Infonet

Sillamäe Kalevi staadion 18.45 Pärnu Linnameeskond – Paide Linnameeskond

Pärnu rannastaadion

ESILIIGA Kolmapäev, 3. august

19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Levadia U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

Aleksandr Dmitrijev (vasakul) ja Infonet võtab 13. augustil vastu Tallinna Levadia.

Pühapäev, 14. august

19.00 Maardu Linnameeskond – Tartu FC Santos

Maardu linnastaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Vändra staadion Kolmapäev, 17. august

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Vändra JK Vaprus

FC Flora Lilleküla väljak

18.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora U21

Viljandi linnastaadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Tartu FC Santos – Vändra JK Vaprus

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 20.00 Tallinna FC Infonet II – Maardu Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion

Neljapäev, 11. august

Neljapäev, 18. august

Laupäev, 6. august

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Infonet II – JK Tallinna Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion Pühapäev, 7. august

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Infonet II

Maarjamäe staadion Laupäev, 13. august

13.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC U21

Kalevi keskstaadion 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Levadia U21

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 20. august

13.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev

FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu FC Santos

Viljandi linnastaadion

augustikuu kalender Pühapäev, 28. august

13.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC U21

Viljandi linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21

Maarjamäe staadion Esmaspäev, 29. august

19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Infonet II

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

ESILIIGA B Reede, 5. august

19.00 JK Tallinna Kalev II – JK Sillamäe Kalev II

Kalevi keskstaadion 19.00 Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19

Viimsi staadion Laupäev, 6. august

13.00 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Welco Viljandi linnastaadion Pühapäev, 7. august

19.00 FC Elva – Tartu JK Tammeka U21

Elva linnastaadion 19.00 FC Kuressaare – Raasiku FC Joker

Kuressaare linnastaadion Neljapäev, 11. august

19.00 JK Tallinna Kalev II – Raasiku FC Joker

Kalevi keskstaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Kuressaare

Sportland Arena Laupäev, 13. august

19.00 FC Elva – Viljandi JK Tulevik II

Elva linnastaadion Pühapäev, 14. august

16.00 Tartu JK Welco – Viimsi JK Tartu Tamme staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev II – Tartu JK Tammeka U21

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Kolmapäev, 17. august

19.00 FC Kuressaare – Tartu JK Welco

Kuressaare linnastaadion 19.00 Viimsi JK – FC Elva

Viimsi staadion Foto: Lembit Peegel

19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Infonet II

Vändra staadion Pühapäev, 21. august

16.00 Tallinna FC Levadia U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Maarjamäe staadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC U21

Maardu linnastaadion Kolmapäev, 24. august

18.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus

Hiiu kunstmurustaadion 18.45 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia U21

Kalevi keskstaadion 18.45 Kohtla-Järve JK Järve – Maardu Linnameeskond

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 18.45 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos

FC Flora Lilleküla väljak Neljapäev, 25. august

19.00 Tallinna FC Infonet II – Viljandi JK Tulevik

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 27. august

13.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev

Maardu linnastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Kohtla-Järve JK Järve

Vändra staadion

Neljapäev, 25. august

18.45 JK Sillamäe Kalev II – FC Elva

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Tammeka U21

Sportland Arena 19.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev II

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 28. august

16.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev II

Elva linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tartu JK Welco

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Viimsi JK – FC Kuressaare

Viimsi staadion Esmaspäev, 29. august

18.30 Viljandi JK Tulevik II – JK Sillamäe Kalev II

Viljandi linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – Raasiku FC Joker

Sportland Arena

NAISTELIIGA Laupäev, 13. august

11.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe staadion 14.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Noortekoondis

Kambja staadion Laupäev, 20. august

14.00 Pärnu JK – Tartu SK 10 Premium

Pärnu rannastaadion Pühapäev, 21. august

14.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion 16.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

FC Flora Lilleküla väljak 17.00 JK Tallinna Kalev – Noortekoondis

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

KOONDISED

Neljapäev, 18. august

19.00 JK Sillamäe Kalev II – Tallinna FC Flora U19

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – Viljandi JK Tulevik II

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Tallinna Kalev II

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 20. august

19.00 FC Elva – FC Kuressaare

Elva linnastaadion Pühapäev, 21. august

16.00 Tartu JK Welco – JK Sillamäe Kalev II

Tartu Tamme staadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Raasiku FC Joker

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Viljandi JK Tulevik II – Viimsi JK

Viljandi linnastaadion Esmaspäev, 22. august

19.00 JK Tallinna Kalev II – Tallinna FC Flora U19

Kalevi keskstaadion Kolmapäev, 24. august

19.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik II

Kuressaare linnastaadion 20.00 Raasiku FC Joker – Viimsi JK

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak

Mehed A-koondis Kolmapäev, 31. august

18.30 Eesti–Malta

Pärnu rannastaadion

U16 Kolmapäev, 24. august

Eesti – Põhja-Iirimaa TNTK staadion Reede, 26. august

Eesti – Põhja-Iirimaa TNTK staadion Mängude algusajad pole teada.

NAISED U19 Teisipäev, 9. august

18.00 Eesti–Poola

TNTK staadion Neljapäev, 11. august

11.00 Eesti–Poola

TNTK staadion 2016 AUGUST JALKA

63

lisaaeg Blaževic motiveeris hirmuga

Autor: Margus Kontus

Islandi viikingid

Ajakirja FIFA 1904 juulikuu numbris tuleb 81aastane Bosnia ja Hertsegoviina päritolu treener Miroslav Blaževic välja ootamatu ülestunnistusega. Nimelt kasutas ta 1998. aasta MMil Horvaatia koondist juhendades ühe motivaatorina hirmu.

Zagrebis elav Blaževic rääkis, kuidas enne veerandfinaalmatši Saksamaaga ootas meeskond temalt riietusruumis niinimetatud suurt plaani, mida aga ei tulnudki.

“Läksin näost roheliseks, tundsin end ärevusest haigena,” jutustas treener. “Ja kui mängijad mind sellises olukorras nägid … te võite ise ette kujutada. Meeskond oli mu olukorrast mõjutatud. Ma ei öelnud riietusruumis tahtlikult seitsme minuti jooksul sõnagi. Näen praegugi mängijate nägusid oma silme ees – need olid valged nagu linad. Aga see aukartus, mis neil oli sakslaste ees, kannustas neid edasi ja oli võidu põhjuseks.”

Horvaatia võitis 3 : 0 ja pälvis lõpuks pronksmedalid. Blaževic aga kinnitas, et hirm ei pruugi sugugi alati meeskonda halvata, vaid võib neid liita ja anda energiat minna läbi paksu ja vedela.

Tibu Martin Kaalma suured mängud koondises Hüüdnime Tibu kaudu tuntud Martin Kaalma läheb ajalukku kui suurte koondisemängude väravavaht. Ta oskas suurepäraselt ära kasutada neid mänge, kui esikinnas Mart Poom jäi vigastuse tõttu koondisest eemale. Üks tema kahest hiilgemängust koondises oli kahtlemata 2001. aasta unustamatu MM-valikmäng Hollandi vastu äsja avatud Lilleküla staadionil. Eesti oli seda matši võitmas, kuid viimase veerandtunniga sisselastud kollid andsid madalmaalastele teenimatu 4 : 2 võidu. Aasta hiljem kamandas Kaalma oma kastis meie võidukaid vägesid Venemaa vastu ja saime idanaabri üle hinnatud 2 : 1 võidu. Tappasaanute seas oli ka Narvas sündinud Valeri Karpin, kes mõni aasta varem oli võimaliku Eesti koondise esindamise kohta üleolevalt teatanud: 0 : 6 kaotused pole minu jaoks. Karpin viitas Eesti 0 : 6 MM-kaotusele Šveitsile 1993. aastal Kadriorus. Mäng idanaabriga jäi meelde ka ülbe venekeelse loosungiga, mille sisuks oli teadaanne, et peremehed on jälle tagasi. Piirivalvur Kaalma peale ühe vaenlase kuuli oma selja taha siiski ei lubanud. Sind ei unustata, Tibu!

INDREK SCHWEDE

64

JALKA AUGUST 2016

Foto: Lembit Peegel

Tibukollases vormis Tibu Eesti koondise väravavahina.

lisaaeg Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 01.08 Lisete Tammeveski 01.08 Kaspar Mutso 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 07.08 Andero Pebre 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Kaire Palmaru 14.08 Mihhail Starodubtsev 14.08 Oliver Ani 15.08 Marko Leevand 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Konstantin Vassiljev 17.08 Annika Tikk 18.08 Siim-Sten Palm 19.08 Rauno Kööp

46 18 18 67 47 30 25 38 27 24 42 43 40 51 61 433 39 37 31 33 18 38 72 31 35 23 26

19.08 Nikita Baranov 20.08 Eigo Mägi 20.08 Marek Naaris 20.08 Merily Toom 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 22.08 Nora Anete Müller 23.08 Georgi Rjabov 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 24.08 Paul Kask 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 28.08 Tarmo Lehiste 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

23 41 34 22 31 26 24 33 40 16 77 60 26 29 33 46 70 68 43 45 26 62 37 35 27 26

Platini läinud, suured rõõmsad Ajakirja World Soccer juulinumbris kirjutab ajakirja endine peatoimetaja Keir Radnedge Euroopa liiga finaalist Sevilla ja Liverpooli vahel ning artikli lõpus kurdab, et 34 429 pealtvaatajat võõrustanud Baseli staadion on liiga väike Euroopa klubijalgpalli suurte finaalide jaoks ning UEFA peaks hoiduma edaspidi vähesest piletimüügist. Muuhulgas lisab Radnedge: “Nüüd, kui Michel Platini on läinud, pole Euroopa keskklassi rahvaste ees vaja häältepüüdmisteks pugeda ning staadioneid ei pea enam valima vaid poliitilistel põhjustel.”

Radnedge jätkab oma arrogantset teksti väitega, et ka Baseli-suurune linn polnud selliseks sündmuseks piisavalt suur ei majutuse, ühistranspordi ega muude võimekuste poolest.

LHV edetabel Juunikuu suurimate tehingute summa järgi rivistuvad esimesed 20 niiviisi: 1. Nõmme Kalju FC 2. Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. Tallinna FC Flora 4. Tallinna FC Infonet 5. Rahvuskoondise

fänniklubi Jalgpallihaigla 6. FC Elva 7. FC Nõmme United 8. FC Kuressaare 9. Põlva FC Lootos 10. JK Tallinna Kalev 11. Paide Linnameeskond 12. Rakvere JK Tarvas 13. Tallinna JK Piraaja 14. Pärnu Linnameeskond

15. Tartu FC Helios 16. Tallinna FC Levadia 17. JK Tabasalu 18. Kärdla LM 19. JK Welco 20. Tõrva JK LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ...

Jalgpallifänn Kristi Leinus Ma mäletan ... oma esimese jalgpallimälestusena 1998. aasta MMi finaali, mida me sõbrannaga koos vaatama asusime. Olin 13aastane, ega ma jalgpallist suurt teadnud, aga mängu alguses olime hullult Brasiilia poolt. Et selline kauge ja eksootiline maa. Kui Prantsusmaa oli 2 : 0 juhtima läinud, otsustasime, et Brasiilia ikka nii äge maa ka pole, ja sealtmaalt olime hoopis Prantsusmaa poolt. Prantslased võitsidki 3: 0 ja tulid maailmameistriks ja edaspidi olengi just neile kaasa elanud.

Jalgpall tundus sel ajal äge asi just sellepärast, et meie tüdrukutena seda vaatasime. Olen alati väga suur telerist spordivaataja olnud, aga toona oli jalgpalli vaatamine kuidagi teistmoodi.

Ma mäletan ... kuidas käisin Riias Florale kaasa elamas.

Aasta oli vist 2005, läksime fännibussiga ja elasime sisehallis häälekalt kaasa. Pall lendas tribüünile otse minu poole, tõstsin käed ette ja pall lendas niimoodi üle, et murdsin sõrmeluu! Kohalik kiirabi soovitas Ibuprofeeni võtta, Flora arstid tegid sideme ja ütlesid, et kui hommikul paremaks pole läinud, pöörduksin arsti poole. Hommikul oli käsi sinine, läksin arstile ja selgus, et luumurd! Käsi pandi kipsi.

Ma mäletan ... eriti eredalt Eesti koondise välismänge. Üks neist oli 2009. aastal Meridas Hispaania vastu. Milline melu oli selles riigis jalgpalli ümber! Kananahk tuleb ihule, kui praegugi sellele mõtlen. Terve linn hingas mängu taktis.

Staadioni ümber oli muuseumitelk ja kontserdilava. Kohalikele oli suur au, et rahvusmeeskond tuli nende vaid 14 600 pealtvaatajat mahutavale staadionile mängima. Milliseid emotsioone sai staadioni ümbrusest!

Ma mäletan ... kuidas ma 2007. aastal käisin esimest korda Wembley staadionil Eesti–Inglismaa mängu vaatamas.

See oli mu esimene suur staadion, mida külastasin. Ilma liialdamata – kui statkale sisse astusin, läksid jalad nõrgaks. Vau, nii suur staadion! Ja kui rahvas Inglismaa hümni hakkas laulma – mängul oli 86 655 inimest. Ja samas ei seisnud ma üheski järjekorras: ei sissepääsu juures, tualetis ega söögileti juures. Sealt on õppida kasvõi selliseid asju.

Ma mäletan ... et varem oli fännide seas justkui suurem ühtsus, oli näiteks rongkäik enne Eesti–Venemaa mängu. Aga võibolla on asi selles, et olen juba ise eelmiseks põlvkonnaks saanud ja pole aega kõigest osa saada. Mul on nelja- ja kolmeaastane laps, vanem oli juba kuuajasena mängul kaasas. Nad on täiesti jalgpalliusku. Nende jaoks on kõik sinistes särkides mängijad eestlased. Kui Eesti oli ükskord võõrsil valgetes särkides, oli raske selgitada, et olge nüüd valgete poolt. Ühe asja on nad siiski selgeks saanud. Issile öeldi, et ole sina inglane ja mina eestlane, siis on kindel, et sina kaotad!

Ma mäletan ... kuidas koos teiste fännidega 2008. aastal Eesti–Kanada maavõistluse vaheajal lund lükkasime. Mulle meeldib, kui meie staadionile tulevad vastaste fännid on ise ka ägedad. Aga mulle üldse ei meeldi, kui mäng on seotud poliitikaga, ja seepärast on hea, et Gibraltari lisandumisega võeti meie alagrupist ära Venemaa. Emotsioon peab tulema mängust, mitte millestki muust. Jalgpall on üliäge mäng: see emotsioon, mille saad staadionilt, hoiab tuju üleval mitu nädalat.

2016 AUGUST JALKA

65

ristsõna

Juulikuu ristsõna vastus oli “golden boy”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 31. augustil Pärnus toimuvale Eesti–Malta maavõistlusele Priit Kuuskme. Võitjaga võtame ühendust.

Augustikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 31. augustil toimuvale Eesti–Malta maavõistlusele.

66

JALKA AUGUST 2016