Jalka (august 2017) by Jalka

HIND 2,20 EUROT AUGUST 2017

Kui tõsiseltvõetavad on

suurklubide suvelaagrid Eestis? VLADIMIR VOSKOBOINIKOV INFONETI LANGUSEST VIDEOKOHTUNIK MUUDAB JALGPALLI OLEMUST UEFA RAHVUSTE LIIGA ALUSTAB 2018

LUGEJATELE VASTAB SANDER POST

HEA VÄLIMUS TÕSTAB TURUVÄÄRTUST ISSN 1736-7379

Postrid: Janar Toomet / Timo Werner / Ricardo Quaresma

MARTIN JÕGI LUUBI ALL

august

Koondist ootab kuum Kreeka Suvine Pärnu rand võõrustab augustis Meistrite liigat, kui Pärnu naiskond peab kodus alagrupiturniiri. Kolmandasse tugevusgruppi kuuluvad Pärnu naised võtavad 22.–28. augustil peetaval turniiril vastu Standard Liege’i (Belgia), Amsterdami Ajaxi (Holland) ja Riia FSi (Läti). Tähelepanuväärne on naiste tippturniiri juures asjaolu, et mitte kunagi varem pole Meistrite liiga valikgrupi mänge Eestis peetud. Omadele pöial pihku! Augustikuu kõige viimane päev toob Eesti koondisele kaasa võõrsilmängu kreeklastega, kes on 2018. aasta MMi valikturniiri tabelis hoidmas 12 punktiga teist kohta. Sinisärgid võõrustasid Kreekat samas valiksarjas mullu oktoobris ja siis tuli A. Le Coq Arenal tunnistada külaliste 0 : 2 paremust. Suve lõppfaasis peetavale võõrsilkohtumisele sõidab Eesti aga tähtsate plaanidega, sest kui meie mehed on alagrupis nelja silmaga viiendal kohal, siis kolm punkti eespool on Küpros, kellega mängitakse Tallinnas juba septembri kolmandal päeval. Seega on kuum Kreeka eestlastele hea koht, kus lahinguplaan paika panna, et seejärel kodus Küproselt punkte napsata! Eesti rannajalgpalli meistriliiga naudib meie väheseid suvekuid ning peab juulis ja augustis maha viis etappi. Neist viimane on kavas 19. augustil, mille järel selgub ka tänavune Eesti meister. Nagu ütles Eesti rannakoondise peatreener Rando Rand (vaata lk 44–45), siis võib kodune meistriliiga olla hea kasvulava talentidele, keda saab kaasata ka septembri alguses peetavale superliiga finaalturniirile. Foto: Lembit Peegel

2017 AUGUST JALKA

sisukord Kaanelugu lk 38–40 Eestis on suvelaagreid teinud palju nimekaid suurklubisid. Uurisime, kas Eestisse tulevad tõepoolest nende kuulsate meeskondade treenerid või pigem nendega üpris lõdvalt seotud vabatahtlikud. Kas Amsterdami Ajaxi või Madridi Reali laagrid viiakse läbi nende tegeliku treeningufilosoofia, mõttelaadi ja harjutuste pagasi baasil, on seal märgata klubi päris “käekirja” ning mis on peamine kasu, mida laagrilapsed neist päevadest lõikavad? Või on selliste ettevõtmiste puhul tegemist pigem suurklubide teadliku turundustöö ja rahateenimisega?

Kolumnid

14 Indrek Schwede Ei Suurele Vennale jalgpallistaadionil! Videokohtunike pooldamise suurim viga on asjaolu, et jalgpallis nähakse ainult tippsporti. Kuid suurim kompliment jalgpallile on, et ta on nagu elu. Sest ta on sama ebaõiglane. Ja see ebaõiglus on rikkaliku mütoloogia allikas. Videokohtunik taandaks jalgpalli tavaliste sportmängude sekka ja võtaks talt inimlike eksimuste võlu.

Persoonid & intervjuud 24 Martin Jõgi luubi all 28 Minu 11: Karl-Martin Sinijärv 30 Vladimir Voskoboinikov

36kordne internatsionaal räägib Tallinna Infoneti eelmise aasta eduloost ja püüab seletada tänavust kehva esinemist. Ühtlasi kinnitab Voskoboinikov, et tunneb jalgpallist 34aastasena suuremat mõnu kui kunagi varem.

46 Treener Yusuf Erdogan Türgi päritolu Saksa treener juhendab Eesti noori alates 2014. aastast. Seejuures iseloomustab ta eestlasi nõnda: “Poisid on jalgpallis nii emotsioonitud. Minu arust on jalgpall spordiala, kus peab olema pisut ülbe, aga kõik minu poisid on nii korralikud ja toredad.”

48 Sander Post vastab lugejate küsimustele Muu hulgas uuriti pikakasvuliselt mulgilt, kas ta eelistaks Viljandi Tuleviku võitu UEFA Meistrite liigas või Eesti koondise Euroopa meistriks tulekut. Post eelistas esimest, sest see tähendaks, et Eesti mängiks EM-finaalturniiril nagunii.

Rubriigid

46 4

JALKA AUGUST 2017

3 August 6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid

Kuu tsitaat “Ma olen eluaeg öelnud – kui end meestekeeles väljendada –, et õllejärjekorras ei kukuks keegi sellise nügimise peale pikali, vaid prooviks elu eest püsti seista. Väljakul on aga teine lugu – väikese puute peale kukutakse kohe ümber. Nii et see võib olla koht, kus videokohtunik suudab kaasa rääkida ja aidata infoga, kas oli piisavalt tugev puude.”

Urmas Kirs lk 16–18

12 20 22 42 52

Lood & tsitaadid Premium liiga Punktibörs Pipraterad Naised: Mariliis Limbak vs. Sirje Roops

Seadsime üheskoos oma eelistustega vastamisi kahe Tartu naiskonna liikmed: Mariliis Limbaku SK 10 Premiumist ja Sirje Roopsi Tammekast. Mida nad mõtlevad jalgpallist ja elust laiemalt? Loe ja saad teada!

56 Maailm: väliselt atraktiivsed

60 62 64 66

jalgpallurid teenivad rohkem 10 aastat tagasi Augustikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

Muu

16 Videokohtuniku poolt või vastu? 26 UEFA Rahvuste liiga alustab 2018 Eestil ja teistel väikeriikidel avaneb hea võimalus osaleda uue formaadiga tiitlivõistlustel, mis pakub võimaluse pääseda oma taseme meeskondadega heideldes EM-finaalturniirile.

44 Rannajalgpall superfinaalis 58 Vahva reis Eesti–Soome 100+ maavõistlustele

Postrid

Janar Toomet Nõmme Kalju Timo Werner Saksamaa Ricardo Quaresma Portugal 2017 AUGUST JALKA

lembit peegel

Nõmme Kalju ainsana edukas euromängudel Suve teine kuu liigset suvekuuma kaasa pole toonud, kuid tavapäraselt pidasid Premium liiga eelmise hooaja paremad meeskonnad euromänge. Neljast klubist pääses järgmisesse ringi vaid Nõmme Kalju, kes oli kahe kohtumise kokkuvõttes parem Torshavni meeskonnast. Fotod: Lembit Peegel

Flora mehed andsid kodus küll lahingu, kuid paraku tuli siiski vastu võtta 2 : 3 kaotus Domžale meeskonnalt. 6

JALKA AUGUST 2017

lembit peegel

Külalised Sloveeniast on Flora müürist täpselt õige augu leidnud ...

Mihkel Ainsalu stiilinäide, kuidas Domžalele väravat lüüa.

... ja Domžale võib värava ja edasipääsu üle rõõmustada.

Kes teab – ehk oli Nõmme Kalju edus oma salaroll ka kaunitel tantsutüdrukutel. FCI Tallinna ründaja Albert Prosa on vastaste väravavahi küll valuvõttesse võtnud, kuid võiduks sellest ei piisanud. 2017 AUGUST JALKA

rubriik lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Natuke saab jalgpallimängu ajal ka päikest võtta. 8

JALKA AUGUST 2017

Külalised Maltalt tahtsid FCI Tallinnalt püksidki jalast tõmmata.

Artjom Dmitrijev proovib palli pilguga väravasse suunata. Kui see ei toimi, tuleb ikka jalaga lüüa.

lembit rubriik peegel

Malta meeskonna v채ravavaht kohtub Albert Prosa jalaga.

Flora mehed harjutavad lennukit.

Oot, kuhu see pall n체체d l채ks? 2017 AUGUST JALKA

nimed & numbrid Siim-Sten Palm Esiliigas mängiva Tallinna Kalevi noortetreener osales sel kevadel TV3 haaravas tõsielusarjas “Naabrist parem”, kus neli perekonda sisustas oma unelmate kodu ja võistles omavahel selle nimel, et makstaks ära nende sisustatud korteri sissemakse. Just Palm koos oma kaasa Janaga võitis saate ja saab koos pisitütrega uude elamisse kolida.

Tartu JK Tammeka Juulikuu lõpus asutakse pidama Evald Tipneri karikavõistluste 1/32-finaale, kus loositi kokku mitu Premium liiga võistkonda. Alles maikuu lõpus tänavuse hooaja karikavõistluste finaalis mänginud Tartu Tammeka peab vastamisi minema liigakaaslase Viljandi JK Tulevikuga ning samuti võtavad omavahel mõõtu Sillamäe Kalev ja Tallinna Levadia.

13.

Täiseduga mänginud U17 koondis triumfeeris Balti turniiril Juuli alguses sai Eesti U17 noormeeste koondis pea kohale tõsta Balti turniiri esikoha karika. Turniir Läti, Leedu ja Soome eakaaslaste vastu möödus seejuures ühegi kaotuseta: Lätit võideti 3 : 0, Soomet 3 : 1 ja Leedut 1 : 0. Eesti noortekoondise peatreener Norbert Hurt rääkis eduka turniiri järel, et meie noormehed näitasid enamiku ajast head distsiplineeritud mängu, kuid loomulikult on ka kohti, mille kallal tööd teha. Kuidas võib Balti turniiri võiduka tulemuse ja üldise mängupildiga rahule jääda? Selge on see, et sellise tulemusega jääme rahule, sest kolmest mängust suudeti võtta maksimum. Samuti võib öelda, et jääme rahule väljakul ellu viidud ülesannete täitmisega, sest teadsime, mis eesmärgiga me sinna läksime. Meie ülesandeks oli hoida kaitse väga distsiplineeritud ja kompaktne ning luua sellega rohkem võimalusi olla palliga ohtlik ja resultatiivne – need eesmärgid suutsime mõlemal pool platsi edukalt ellu viia. Samuti olime rõhku pannud standardolukordadele nii kaitses kui rünnakul. Endiselt ei ole me veel päris rahul söödukiiruse ja täpsusega. Terve turniiri jooksul lasi Eesti endale lüüa vaid ühe värava – kas see tähendab, et kaitsemänguga võib väga rahule jääda? Ühe värava löömine näitab, et kaitses suudeti distsipliini hoida, ja meeskonnatööga võib selles osas rahule jääda, et meeskond seisis edukalt selle eest, et meile väravaid ei löödaks. Küll aga – eriti mängus Soomega – nõudis kohtumise lõpp rohkem keskendumist ning oli näha, et meil tuleb veel tööd teha sellega, et meeskond suudaks ka poolaja lõpus või erilise surve all teha õigeid otsuseid. Soomel ei olnud muidugi ka midagi kaotada, mistõttu riskiti palju ja rünnati ühe mehega vähemuses suure jõuga, jättes kaitsetööd tegema ainult kaks mängijat. Siinkohal au mängijatele, kes suutsid organiseeritult lõpuni mängida ja survele vastu pidada.

... kohaga sõitis Gotlandil peetud Saarte mängudelt koju Saaremaa koondmeeskond, kes osales võistlustel 16 võistkonna konkurentsis. Saaremaa mehed pidasid neli kohtumist, kus 4 : 5 kaotati Shetlandile, tehti väravateta viik Ahvenamaaga, mängiti 1 : 1 viiki Guernseyga ja kohamängus võideti 4 : 2 Froyat.

Kuidas võib rahule jääda enda löödud seitsme värava ja üldise resultatiivsusega? Meil õnnestus tõesti mitu oma võimalust realiseerida väravaks. Üleminekul rünnakule suutsime kiiresti leida üles vastase nõrgad kohad, mis ei andnud vastasele võimalust piisavalt kiiresti organiseerida oma kaitset. See muutis nad lohakaks ja andis meile erinevaid võimalusi värav lüüa. Teisalt tooks positiivsena välja, et suutsime väravaid lüüa erinevatest situatsioonidest: nii penaltist, karistuslöögist kui ka mänguolukordadest.

12 : 3

Millise mänguga jäi peatreener kõige rohkem rahule? Meie esimene mäng ehk kohtumine Lätiga oli meie kõige tugevam mäng. Teise kohtumise Soomega mängisime enamuses (vastaste väravavaht Niilo Peräaho teenis avapoolajal punase kaardi – toim.) ning enne viimast mängu Leeduga oli turniiritabelis juba olukord, kus resultaat midagi ei mõjutanud. Selle mängu alguses oli ka näha, et poiste keskendumine oli millestki mõjutatud ja käimasaamine võttis aega, nii et selle mängu algusega ei saanud me rahule jääda.

... tulemusega võitis BSC Thunder/Häcker Eesti rannajalgpalli karikafinaalis BSC Alpha. Kokku osales võistlustel 14 võistkonda.

847

... last osales juunis peetud EJLi ja Rimi lastelaagrites, sealjuures oli tüdrukutest laagrilisi seekord 106. Laagris loositi välja ka kolm stipendiumisaajat, kelleks olid Oskar Antson (Tallinna Kalevi laager), Kristo Teder (Võru laager) ja Brendon Reinmägi (Kuressaare laager). Järgmised laagrid peetakse juba augustis.

JALKA AUGUST 2017

Kuidas praegust U17 koondise koosseisu üldiselt võiks iseloomustada? Raske on öelda, kuna ei ole seda millegagi võrrelda, kuid ma olen teadlik, et see on aastakäik, kus meil on meeskonnas sügavust ja konkurents on väga tihe.

KADI PARTS

Eesti U17 võitis Balti turniiril kõik kolm vastast. Foto: EJL

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Seni olen pärast väravat kahtluse korral vaadanud joonekohtuniku poole. Nüüd ei teagi, kas ja millal võib juubeldada. (..). Nägime loomuliku ja voolava mängu asemel hakitud mängu. Inimlikud eksimused on terve elu jalgpalliga kaasas käinud. Kord läheb otsus sinu kasuks, siis kahjuks – täiesti normaalne.” Rauno Sappinen on videokohtuniku vastu “Kas tähistamise eest saadud kollane või punane kaart tühistatakse tagantjärele koos väravaga või mitte?” Uno Tutki küsimus videokohtuniku teemal “Saan aru, et VAR (videokohtunik – toim.) täidab üllast ideed ausast ja õiglasest mängust, aga vabandage, staadion pole kohus, kust õiglust otsitakse ja eeldatakse. (..) Mõtelgem korra, kui palju vähem jututeemasid meil oleks, kui VAR-süsteem juba ammust ajast igast mängust steriilse lapiga üle käinuks. Ei mingit Maradona Jumala kätt, iirlaste viha Thierry Henry aadressil ega kummitusväravaid. Igav ju!?” Mart Treiali sõnul võtab videokohtunik jalgpallilt eheduse ja inimlikkuse “Loodan, et see ei ole mu karjääri viimane leping.” Augusti keskel 33aastaseks saav Konstantin Vassiljev sõlmis kolmeaastase lepingu Gliwice Piastiga “Tahan alati, et mängijad oma mängu mängiks, kuid olen seda oma abitreeneritele maininud, et kui palud hollandlastel seda teha, siis nad teevad seda. Kui ütled eestlastele, siis neil jääb mingi distsipliin alles, nad ei suuda end täitsa lõdvaks lasta ning hoiavad ikka mänguplaanist kinni.” Arno Pijpers “Kui sa mängid siin nädalast nädalasse Eesti liigas ja kui mängid mingeid mänge Pärnu, Rakvere, Tammeka, mis iganes meeskonnaga, siis kui sa lähed välismaale mängima, siis sel esimesel momendil see tempovahe on tõesti natuke ehmatav. Siin ei ole midagi teha. See on lihtsalt reaalsus. (..) Kalju ja Levadiaga mängud on meie mõistes kõvad mängud, on ju, aga need on ka sellised, millega sa oled juba ära harjunud. On selline üks kindel tempo, mida sa tead juba. See on sul lihasmälus, sa oled vaimselt valmis selleks.” Brent Lepistu euromängudest

JALKA AUGUST 2017

Andres Oper naasis kahe väravasööduga Juuli alguses nägi Eesti jalgpallipublik taas platsil nimekat koondislast Andres Operit, kes asus sügisringist palli taga ajama Viimsi JK meeskonnas. Hea sõbra Martin Reimi juhendatava meeskonna eest tegi Oper oma debüütmängus kohe hea esituse ja kuigi värav jäi sündimata, sai endine koondislane kirja kaks resultatiivset söötu. 39aastane ründaja otsustas esiliiga B-s mängiva Viimsiga liituda enda vormis hoidmiseks ning uus meeskond sai valitud Martin Reimi abil – on ju mõlemad mehed praegu Eesti meeste A-koondise juhendajad. “Päris nii ei olnud, et koondise riietusruumis oleks Martin mind kutsunud, aga kuidagi me jutuga nii kaugele saime, et Viimsil on väravalööjat vaja,” selgitas Oper. “Pakutigi siis välja, et Andres Operi karjäär jätkub Viimsi JKs. Foto: Viimsi JK tule ja mängi, kui tahad. Mõtlesin, et sellega saaks end hästi vormis hoida,” lisas värske Viimsi mängumees. Oma debüüdi uue tiimi eest tegi endine koondislane 8. juulil, kui liigamatšis mindi vastamisi Sillamäe Kalevi U21 meeskonnaga. Enne kohtumist arvas Oper ise, et tahaks alustada pigem pingilt. “Ma tuleksin hea meelega lõpus sisse, aga peab vaatama, mis peatreener arvab. Võibolla olen nii kehv, et pean üldse tribüünilt vaatama,” viskas Oper enne mängu nalja. Kogenud vutimehe vorm loomulikult nii halb polnud, et mängiv peatreener Martin Reim ta pingile oleks pidanud jätma. Oper sekkus mängu teise poolaja alguses, kui temaga koos vahetati sisse teinegi endine tippjalgpallur Karl-Eerik Luigend, kes samuti värskelt Viimsiga liitus. Vaid minut pärast sissevahetamist andis Oper juba hea söödu tiimikaaslasele ja Viimsi asus kohtumist juhtima. Kokku võideti mäng skooriga 3 : 0 ja endise koondise ründeässa kontole kanti teinegi väravasööt. “Kui olime kaks väravat ära löönud, siis hakkas juba pisut kergem,” muljetas Oper. “Kahju muidugi, et ma ise kohe esimeses mängus väravat ära ei löönud,” naeris ta. Enne uue tiimi eest debüteerimist tunnistas vutiäss, et ega üle pika aja liiga kerge jälle murule joosta pole. “Ma ei taha endale kohe nii suurt pressi ka peale panna, et nüüd tulen ja hakkan kohe ära lööma. Enne tuleb saavutada mingi vorm ja arusaamine, sest ma ei ole sellel tasemel ju varem mänginud, isegi kõiki kaasmängijaid ei tea veel õieti,” tunnistas Oper. Ta ütles veel, et kuna kavatseb suurema osa ajast siiski Inglismaal veeta, peab ta üsna palju trennidest puuduma. “Ega jalgpall ei ole metsa vahel niisama sörkimine, tuleb ikka meelde tuletada, mis lihaseid on kunagi kasutatud. Aga täna (mõned päevad pärast mängu – toim.) lihased õnneks ei valuta, ega nii hull see asi ei ole.” Viimsi eest tehtud avamäng ei olnud kogenud vutimehele siiski esimeseks korraks sel aastal, kui nahkkera taga sai aetud. Alles maikuus pidas Oper Inglismaal heategevusliku matši, kus Wigan Athleticu legendid mängisid endiste Hollandi koondislaste vastu: “Seal tuli mul number 10 positsioonil väga hästi välja. Natuke kartsin, et äkki ma ei jõua seal midagi teha, aga kui selgus, et täitsa hästi sain hakkama, siis eks natuke selle pealt saigi mõeldud, et miks mitte natuke kuskil püsivamalt mängida.” Oma koondisekarjääri jooksul 38 väravat löönud Oper ja tema värske koduklubi vajavad ründeässa väravaid hädasti, sest esiliiga B-s ollakse pigem tagumiste meeskondade hulgas. Esiliiga B hooaeg lõppeb novembri alguses.

KADI PARTS

lood & tsitaadid Halva ilma ja hüüdnime vastu ei saa FCI ja Soccernet.ee vastasseis on õpikunäide. Algas sellest, et ajakirjanik nimetas Infoneti euromängu Tallinnas Valletta Hiberniansi vastu impotentseks. Klubi tundis end solvatuna ja teatas, et väljaande ajakirjanikega enam ei suhelda ning neid ei lubata oma mängudele (mis jalgpalliliidu reeglite järgi pole klubi lubada ega keelata). Õpikunäiteks teeb selle juhtumi asjaolu, et igat (ka õigustatud) solvumist ajakirjanduse peale pole mõtet valjult kuulutada. Eriti kui tegemist on kujundliku keelega. Paar aastakümmet tagasi hakkas Edgar Savisaare toonane abikaasa Vilja Savisaar valjult protestima selle peale, kui teda nimetati rongaemaks. Asi läks kohtusse. Ei mäleta ega viitsi sekunditki raisata sellele, et järele vaadata, kellele õigus jäi, sest iva on muus: väljend “rongaema” kinnistus mõneks ajaks hagejale, ja see on see, mis inimestele kogu asjast meelde jääb. Nii nagu antud loost korjas FCI üles nimetuse FC Impotent. Kui meedias midagi ei meeldi, siis tuleb ajakirjandust ja tema värvikat keelekasutust võtta samasuguse paratamatusena nagu halba ilma. Selle vastu pole sageli isegi õigusega midagi teha. Olen isegi korduvalt intervjuusid andnud ja minu sõnu on täiesti suvaliselt tõlgendatud, vahel olen takkajärele lugenud vastupidist sellele, mida rääkisin. Tosin aastat tagasi andsin Äripäevale Eesti Curlingu Liidu presidendina usutluse ja kui järgmise päeva lehte nägin, oli selles lühikeses tekstis viis-kuus põhimõttelist viga. Helistasin kõik alaliidu juhatuse liikmed läbi ja selgitasin asja. Kuigi ajakirjanikuna olen väga huvitatud saamaks tagasisidet enda tehtud vigade kohta, mõistan toodud näite varal ka “vastaspoolt” – minu arvates tegi vigade hulk nii lühikeses artiklikeses kogu asja absurdseks, lootusetuks ja naeruväärseks, et loobusin Äripäevale nende eksimustest teada andmast. Kusjuures see juhtum oli hulga tõsisem: tegemist oli faktivigadega, FCI puhul üksnes kujundliku keelega. Tõenäoliselt on FCI juhtumi puhul tegemist ka vene keeleruumi ja vene meelega: hoolimata sellest, mida ütleb leksikon (sõnal on peale meditsiinilise tähenduse ka õige lihtne vaste: võimetus, suutmatus), on vene keeles sõnal impotent karmim tähendus. Aga see pole mingi argument solvumiseks, sest meie elame Eestis ja eesti keeleruumis. FCI elab paraku koos tohutu hulga venekeelsetega oma paralleelmaailmas, mille kinnituseks on kakskeelsed pressiteated, mis mõjuvad võõrastavalt – Eesti NSV võiks jääda ajalukku ja eksisteerida üksnes jaburvahvas telesarjas. Värvika keele ja kujunditega on sama lugu mis hüüdnimega. Mida rohkem inimene selle vastu võitleb, seda enam see talle külge kleepub. Minagi olen selles lühikeses loos paar korda kasutanud sõna impotent seoses FCIga. See on FCI juhtide mõtlematu käitumise tulemus. Kui klubi oleks jätnud solvumise enda teada, ei mäletaks Soccernet.ee antud hinnangut keegi.

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid

“Või võtame jalgpalli – meil on mõned tipptasemel mängijad, aga üldiselt tuleb Soome meeskonnale anda 11 palli, siis on nad rahul.” Rallisõidu maailmameister Ari Vatanen arvab, et soomlastele meeskonnaalad ei sobi

“Jalgpallitrennis käivate poiste sõnul on rahvatantsust palju kasu, sest tänu tantsimisele on neil palju rohkem võhma.” Ajakirjanik Hanneli Rudi “Rahvaliiga võidab see võistkond, kel on kõige vähem liikmeid läinud Soome tööle.” Kõpu vallavanem Siim Avi “Põhimõtteliselt [olen hariduselt] maamõõtja. Aga tegelikult olin ma ikka palliga nii kõvasti vastu pead saanud, et jalgpall oli tähtsam.” Tarmo Rüütli oma valikutest “Esimene trenn oli Hiiu staadionil ja treeneriks oli Mati Pari, kes on väikeste poiste vastu treenerina väga sõbralik. Sellest hoolimata ma esimeses trennis väidetavalt väga kartsin ja läksin nuttes koju. Viieaastaselt läksin uuesti trenni, siis olin julgem ja sealt mu jalgpalluritee algas.” Mattias Käit läks esimest korda jalkatrenni nelja-aastaselt “Kui laulavad belglased, siis peame kõvemini lõõritama, sest terve staadioni peale oli meid pea seitse korda rohkem, belglasi mahtus staadionile 1400. Umbes nagu Haapsalu vs. Lihula!” Siim Kera kritiseerib Jalgpallihaiglat “Meedias on neid numbreid palju keerutatud, aga riietusruumis me sellest rääkinud pole. Eks see mingis mõttes vabanemine ole. Eesti rahvas sai oma võidu kätte.” Madis Vihmann võõrsilvõidust Läti üle, mis viimati õnnestus 1931. aastal “Sellel nädalal käisin Riias jalgpalli vaatamas ja mõne õlle järel röökisin nagu aru kaotanud metslane …” Joosep Susi sõnul on täiskasvanud spordijälgijate emotsionaalsus ja impulsiivsus aktsepteeritud

Infonet solvus. Targem olnuks seda mitte välja näidata.

Foto: Lembit Peegel

“Kokkuvõttes pääseb siil kiskja käest vaid siis, kui on kannatlik ega lase end hetkekski lõdvaks – kohe kui okkamüür kuskiltki järele annab, saab siilist tugevama elaja eine.” Ott Järvela Eesti–Belgia mängust

2017 AUGUST JALKA

11-mõtet

EI VIDEOKOHTUNIKULE, EI SUURELE VENNALE JALGPALLIPLATSIL!

aailmajagude karikaturniiri suurim jututeema oli videokohtunike töö ja selle uuenduse õigustatuse küsimus. Nagu ikka, jagunevad arvamused suures plaanis kolmeks: ühed on poolt, teised vastu, kolmandatel pole arvamus välja kujunenud. Pooldajate põhiargument on ajaga kaasa sammumine: kui tehnoloogia abil on võimalik muuta kohtuniku otsused õiglasemaks, oleks rumalus seda mitte teha. Vastaliste põhiargument on see, et mängukatkestused rikuvad matši rütmi. Sageli lisatakse ka, et hoolimata tehnoloogilisest arengust peaks jalgpall jätkama traditsioonilises võtmes ja kohtunike eksimused on osa mängust. Pooldajate seisukoha kõige nõrgem koht on asjaolu, et nad näevad jalgpallis pelgalt tippsporti. Muidugi on jalgpall ka seda ja eriti tippjalgpall on tippsport. Aga jalgpalli, mida peetakse mängude mänguks ja isegi palju enamaks kui lihtsalt mänguks, ei tohiks vaadata nõnda kitsalt. Jalgpall, spordialade kuningas, seisab muust spordist eraldi ehk nagu on kujundlikult võrreldud: tegemist on suurest maakerast suurema väikese maakeraga. Väga paljudes riikides nõnda ju ongi: kõigepealt on jalgpall, siis ei ole mitte midagi ja siis on kogu muu sport. Mis on andnud jalgpallile sellise erilise positsiooni? Vastuse saamiseks peame vaatama ajalukku. Jalgpall hakkas inimesi oma lihtsuses eri kontinentidel võluma siis, kui riikide ja rahvaste arengus tõusis esiplaanile rahvuslus ja identiteediloome. Näiteks Lõuna-Ameerika kaks suurt – Brasiilia ja Argentiina – võtsid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses mujalt maailmast vastu suure im-

JALKA AUGUST 2017

migratsioonilaine. Urbaniseerumisega samal ajal oldi olukorras, kus plahvatuslikult kasvavates linnades olid koos inimmassid, kel puudus ühine enesemääratlus. Nüüdisaegse riikluse tekkimine pidi leidma identiteediprobleemile vastuse ka Euroopas. Jalgpall osutus siin tõhusaks abimeheks. Ühest küljest pakkus ta (välis)maalt linnadesse tööd otsima tulnuile tänu kohalikule jalgpalliklubile kaasa elamisele samastumisvõimalust. Teisalt hakkas ta eriti immigratsioonilaine alla sattunud riikidele pakkuma võimalust vormida koondisele kaasaelamise kaudu uue riigi ja kujuneva rahvuse identiteeti. Ka sisserändamisest puutumata riigid tegid 20. sajandi

KÕIKE VÕIB JUHTUDA

Kui me ütleme, et jalgpallis võib kõike juhtuda, siis hõlmab see ka kohtuniku ebaõigeid otsuseid, mis on jalgpalli võlu üks komponente. alguskümnenditel läbi rahvusluse kasvu ning sport ja eelkõige jalgpalli rahvusmeeskonnad aitasid kaasa riigiühtsuse tekkimisele ja vastandumisele teiste rahvastega. Jalgpall oma lihtsate ja arusaadavate reeglitega ning masse vangistava emotsionaalsusega haaras teiste spordialade eest kõrgeima poodiumiastme ja kinnistus eelkõige Euroopa, Lõuna-Ameerika ning läinud sajandi viie- ja kuuekümnendatest alates ka Aafrika rahvaste enesemääratluse oluliseks osaks. Enamikus nende kontinentide riikides läbib jalgpall ühiskonda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – keegi

pole jalgpallist puutumata olenemata positsioonist sootsiumi sees.

Jalgpall ja elu ongi ebaõiglased Jalgpalli võlu üks oluline komponent on tulemuse etteaimamatus. Ikka see tuntud jutt, et igal meeskonnal on võimalik oma puudujääke varjata ja kompenseerida neid teiste omadustega. Allajäämist tehnikas ja taktikas võib tasakaalustada füüsilise vastupidavuse ja tahtejõuga. Muidugi ei õnnestu see alati, sest suurem meisterlikkus pääseb 90 minuti jooksul suure tõenäosusega maksvusele. Aga alati on kõigil võimalus ja jalgpalli ajalugu on täis näiteid, kuidas nõrgem meeskond on valmistanud üllatuse, mis teistes sportmängudes on sisuliselt võimatu. Kui sa ikka palli üle võrgu korralikult servida ei suuda, täpseid tõsteid, ajastatud lööke ja blokitegemist ei valda, ei ole võimalik seda kompenseerida ka tahtejõu ja tati abil. Teistes maailmas tunnustatud sportmängudes võidab eeldatavasti tugevam, jalgpallis on õnne ja juhuse osakaal aga tohutu. Selles on suur osakaal ka kohtunikul. Kui ütleme, et jalgpallis võib kõike juhtuda, siis hõlmab see ka kohtuniku ebaõigeid otsuseid, mis on jalgpalli võlu üks komponente. 22 lakkamatus liikumises ja üksteisega kokkupõrkava mängija jälgimine ning otsustamine, kes, millal ja mis ulatusega vea tegi, on raske ülesanne. 90 minuti jooksul ainult õigete otsuste tegemine on sisuliselt välistatud. Mängus liiguvad kärmelt pall ja mehed ning olukorrad vahelduvad kiiresti. Alati ei ole kohtunik(ud) parimal positsioonil, et situatsiooni hinnata. Sageli ei aita televaatajat isegi mitmekordne videokorduse ülevaatamine, et mõista, kes kellele vea tegi. Mis siis rääkida mängumöllu keskel toimetavast kohtunikust. Aga nii on see siiani olnud ja mäng kui selline on ainult võitnud!

11-mõtet

Elu staadionil seisab: kõigi kohal kõrgub Suur Vend.

Just asjaolu, et kohtunik ja tema eksimused on mängu osa, on aidanud jalgpallil olla ettearvamatu süžeega etendus. Just see on põhjus, miks jalgpalli võrreldakse elu endaga. Ohkame ju kõik aeg-ajalt, et elu on ebaõiglane! Kord on meil õigus, sest vahel oleme terve ühiskonnana pidanud tõdema, et suured sulid sõidavad tõepoolest tõllas ja väikesed ripuvad võllas, ning mõnikord puudub meil endil erapooletu silm ja enesekriitika. Samasugune on jalgpall: vahel on kohtunik rängalt meie kahjuks eksinud ja see on mõjutanud tulemust, vahel on lihtsalt hea süü kellegi teise kaela veeretada. Ärgem unustagem, et mõnikord eksib kohtunik ka meie kasuks! Kirjeldasin praegu olukordi, kui kohtunik on erapooletu ja aus ning eksib tahtmatult. Mõistagi on olemas ka erapooletuid kohtunikke, kes soosivad üht osapoolt teadlikult. See on kibe tõde. Aga seegi mahub definitsiooni alla, mille järgi jalgpall on elu peegel.

Suund veatu mängija ja publiku poole Videokohtuniku kaasamine tähendaks, et jalgpalliarendajad mõtlevad ainult tippspordi peale. Nende fookuses on minimeerida kohtunike vead tippjalgpallis, muuta see õiglasemaks. Nii nagu

Foto: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

videokohtunikud on muutnud õiglasemaks paljude teiste spordialade arbiitrite otsused (mänguseisakute hinnaga, mis on nagunii neile aladele omased). Aga jalgpall pole pelgalt tippsport, nagu on seda kõik teised alad. Jalgpall on elu koos oma lõppematu ebaõiglusega, millega me päevast päeva silmitsi seisame ja hakkama püüame saada. Kui me nivelleerime jalgpalli videokohtunike ja õigluse hinnaga samale tasemele teiste spordialadega, kaotab jalgpall pikemas perspektiivis väga palju oma erilisusest teiste alade seas. Ta astub oma kõrgelt pjedestaalilt teiste alade kõrvale. Videokohtunike rakendamine on suur samm ja veelgi suurem on vastutus selle sammu eest, mis muudab jalgpalli olemuslikult: muudab ta õiglasemaks, kuid vaesemaks, ega anna põhjust võrrelda seda suurt mängu eluga. Meile ei meeldi, kui elus jälgivad meid kaamerad ja Suur Vend, olgugi et nad väidetavalt turvavad meid. Videokohtunikud jalgpalliväljakul on Suur Vend. Elu on hulga lõbusam, kui saame tribüünil ja ekraani vahendusel jälgida sulipoiste katseid meelitada välja vigu ja kaarte vastastele ning penalteid oma meeskonnale. Mängijate ja kohtunike psühholoogiline duell on põnevam kui mängupaus, mille eesmärk on saada

teada, kas oli suluseis, kas väravalöömise järel tekkinud puntratants oli asja eest või mitte, kas rohelises särgis pallur tegi kollase või punase kaardi väärilise vea. Ehe elu ilma Suure Vennata on igal juhul parem kui “õige” otsus, mis teenib üksnes tippspordi huve. Jalgpall on mahukam kui tippsport, sisaldades lugusid, legende ja müüte ammu peetud vastasseisudest, mille osatäitjad on olnud ka kohtunikud. Väga palju jalgpallimütoloogiast oleks olemata või märkimisväärselt verevaesem, kui kohut mõistaks perfektne videoaparaat. Sest küsigem edasi: kui eesmärk on veatu kohtunik ja kohtumõistmine, siis miks ei peaks püüdlema veatute ja täiuslike mängijate poole? Need saaks vormida tänapäeva tehnoloogia abil. Robotid mängivad ja mõistavad kohut. Sealt edasi peaks liikuma veatu pealtvaataja poole. Ka neid saab valmistada tehnoloogia abil.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 AUGUST JALKA

videokohtunik

Videokohtunikud –

kas jumalikud abimehed või saatana käsilased? Juuli alguses lõppes Venemaal peetud maailmajagude karikaturniir, kus laiema publiku ette jõudis esimest korda videokorduste ja -kohtunike kasutamine. Nagu paljude uuenduste puhul, on tehnoloogia rolli suurendamisel nii pooldajaid kui tõsiseid kriitikuid. Palusime oma arvamust avaldada mängijal, treeneril, kohtunikul ja fännil. Ning loomulikult jääb oma arvamus ka igale Jalka lugejale! KADI PARTS Urmas Kirs, Rakvere JK Tarva peatreener: videokordusi võidakse ära kasutada mängupausi tekitamiseks

Uuendustega on ikka nii, et eks inimene ajab esmalt sõrad vastu, kuid tegelikult leian ma, et jalgpall liigub selles suunas, et mängijad lähevad kavalamaks, olukorrad kiiremaks ja inimsilm ei suuda kõiki nüansse enam haarata. Korduste ja videokohtunike kasutamine on ilmselt osa jalgpalli tulevikust, sest kõrvalist abi läheb meil vaja küll. Iseasi, mis seisus selle kasutamine praegu on ja kuidas see võib tulevikus jalgpalli muuta. Praegu on ju nii, et kohtunik näeb platsil ise ka, kui oli tõuge või puude, aga inimsilm ei pruugi kinni võtta, kas keegi rakendas liigset jõudu või kas kontakt oli väärt seda, et mees pikali kukkus. Ma olen eluaeg öelnud – kui end meestekeeles väljendada –, et õllejärjekorras ei kukuks keegi sellise nügimise peale pikali, vaid prooviks elu 16

JALKA AUGUST 2017

eest püsti seista. Väljakul on aga teine lugu – väikese puute peale kukutakse kohe ümber. Nii et see võib olla koht, kus videokohtunik suudab kaasa rääkida ja aidata infoga, kas oli piisavalt tugev puude. See aitaks ilmselt kaasa olukordade hindamisele, aga teisest küljest peaks olema väga selged reeglid, millistel juhtudel tuleks korduseid ja videokohtunikke kasutada. Ning kindlasti ei tohiks seda teha igal pool. Selle teemaga seoses tulin ma huvitava mõtte peale pärast maailmajagude karikaturniiri finaali, kui sattusin kuulama raadiosaadet sellest. Hakkasin omaette mõtlema, et kui videokohtunikud on juba olemas, kas siis ühel hetkel kaovad äärekohtunikud täiesti ära. Praeguses olukorras saab väljakukohtunik ju informatsiooni nii paljudest kohtadest, et see ajab ta segadusse. Kui äärekohtunikke poleks ja väljakukohtunik saaks infot ainult ühest allikast – videokohtunikult, kes näeb kõiki olukordi suures plaanis, mitu korda ja erinevate kaameranurkade alt –, siis saaks ta selle kohe kiirelt edastada väljakukohtunikule ja

URMAS KIRS:

“Mängijad võivad hakata videokordusi ära kasutama – näiteks kui mõnel meeskonnal on vaja väikest mänguseisakut.”

Kohtunik püüab abi saada videomonitorilt.

segadust oleks vähem. Selle toimimise eeldus on loomulikult operatiivsus: info peaks videokohtunikult liikuma väljakule vaid mõne sekundi jooksul. Ja mina olen kindlasti seda meelt, et väljakukohtunik ei peaks väljakult kordagi lahkuma. Teisest küljest näitas maailmajagude karikafinaal, et kohtunik võib üht olukorda mitu korda videost üle vaadata ja ikkagi langetada otsuse, mis ei ole päris õige. See paneb mõtlema, kas videokohtunikud on praegu piisavalt heal tasemel või oleks neil veel arenemiseks aega vaja. Mängijate vaatevinklist on kordustega nii, et eks see on ühele võistkonnale kasulik, teisele mitte. Usun, et võib tulla ka selline aeg, et kui videokordused pole ikkagi piisavalt kiired, siis mängijad hakkavad neid ära kasutama – näiteks kui mõnel meeskonnal on vaja väikest mänguseisakut. Inimene ju ikka õpib ja kohaneb uute asjadega ning igas uues reeglis proovitakse leida nõrku kohti. Nii ongi korduste kasutamisega see lugu, et mõni meeskond võib seda hakata tahtlikult enda kasuks pöörama.

videokohtunik veidi äärmuslik, aga kui rääkida fännidest ja videokordustest, siis mina ei hakkaks küll tegema mingeid kompromisse selle tõttu, kuidas asjad telerist paistavad ja mida fännid kodus peaksid nägema. Selle peale, et videokordustega võiks suureneda ausus jalgpallis, ütlen ma nii: jalgpall ei ole aus mäng. Seal on väga palju võtteid, mida võitmiseks kasutatakse, ja tuleb mängida piiri peal. Väga hästi ütles endine Liverpooli mängija Sami Hyypiä, et kui sa oled kaitsja ja lased ründajal palliga kaks korda läbi joosta ega võta teda rajalt maha, siis võetakse sind pingile. Loomulikult ei poolda ma toorutsemist, aga jalgpalli juurde käib see, et platsil on üks inimene, kes mõistab kohut. Nagu ma ütlesin, siis lapsed harjuvad ju ka väikesest peale niimoodi mängima, et pole korduseid. Kui nüüd korraga hakatakse EMil või MMil videokordusi kasutama, siis tekib küsimus, kas tuleb hakata kaamerat tassima ka lastemängudele. See muutub siis ju tsirkus Barcelonaks!

Foto: Thanassis Stavrakis/AP/Scanpix

Mika Keränen, kirjanik ja jalgpallifänn: lapsed õpivad mängima ilma videokohtunikuta

Mina olen videokorduste vastu, sel põhjusel, et jalgpall on mäng, kus on alati tõlgendamisvõimalus. Jalgpallis pole mitte miski kunagi mustvalge: kas oli suluseis või mitte, kas pall käis üle väravajoone või mitte. Mängu juurde käibki see, et selliste olukordade puhul vaadatakse kohtuniku poole ja nii, nagu tema otsustab, just ongi. Mängija võib selle üle vaielda ja selle eest ka kaardi saada, aga on ainult üks inimene, kes lahendab konkreetse olukorra ära sellelsamal hetkel; keegi ei hakka selle üle järgmisel päeval jahuma ega sellega kohtusse minema. Üleüldse ei kuulu minu arust jalgpalli

juurde see, et keegi kaameraga filmib ja pärast vaatab, kuidas asi on. Lapsena ju mängitakse jalgpalli nii, et kohtunik näeb ja vilistab – just nii tekibki ettekujutus, milline see mäng üldse on. Näiteks meistriliigast ja esiliigast madalamal mängides on kõik palju ausamad: seal ei ole kaameraid ja keegi ei pikuta niisama muru peal. Jah, ma saan aru argumentidest, millist kasu võiksid kordused teoreetiliselt tuua, aga ju ma olen selle koha pealt ikka vana kooli mees. Kui rääkida sellest, et ka fännid näevad kodus korduste abil olukordi paremini, siis mina olen seisukohal, et õige fänn ei vaata üleüldse jalgpalli telerist, vaid läheb kohale. Näiteks kui ühel ajal on Meistrite liiga mäng ja mõni esiliiga kohtumine, siis mina olen Tamme staadionil Santose–Welco mängul. Need, kes jalgpalli telerist vaatavad, näevad seda ainult nagu binokliga. Väljaku ääres näed sa ikka tervet platsi ja seda, kustpoolt tuul puhub, kellel on pohmell ja kellel mänguisu. Ja kui ma seal väljaku ääres omade poolt karjun, siis on see neil kõrvus; ega Ronaldo või Messi ju ei kuule, mis sa kodus seal teleri ees kisad. Tõsi, ma olen fänluse koha pealt

Hannes Kaasik, EJLi kohtunike koolitusjuht: see on õlekõrs kohtunikule

Kohtunike puhul on väga tähtis moment see, et ükskõik, kui hästi oled mänguks ette valmistunud, oled sa ikkagi kogu aeg pinge all ja mõtled, et olenemata su tasemest ja oskustest võib mängus tekkida hetk, kus on halb nurk ja sa ei näe. See on stress, millega kohtunikud on siiamaani elanud. Nüüd on tänu kordustele võimalus, et nendel staadionitel, kus kaameraid ja korduseid kasutatakse, saab mõni 20–30 kaamerast kätte kohtunikule vajaliku nurga ja aitab teda olukorras, kus ta lihtsalt puhtinimlikult ei saanud näha. See annab juurde kindlust, et sul on veel üks õlekõrs, ning sa ei pruugi mängu otsustada või jätta otsustamata seetõttu, et sa lihtsalt ei näinud. Loomulikult on praegu veel katseperiood ning korduste ja videokohtunike kasutamine lonkab – kõik näevad seda. Eelkõige on suurimad kitsaskohad 2017 AUGUST JALKA

videokohtunik

Videoruumi sisustus pole odav, nõudes nii tehnikat kui ka inimjõudu.

omavaheline suhtlemine ja otsuste edastamine. Seal mängib rolli nii see, et tegemist on uudse lahendusega, kui ka see, et kohtunikke on erinevast rahvusest ja pingeolukorras ei pruugi kõigi inglise keel olla nii hea kui tavaliselt. Just seal lähevad praegu sekundid kaotsi, aga see ongi katseperiood ning olukord saab paremaks minna ainult kogemuse ja ajaga. Samuti tuleb aru saada, et ega kunagi ei hakka olema nii, et kahe-kolme sekundiga suudetakse asjad ära otsustada. Meil kõigil tuleb lihtsalt harjuda, et nende kasutamine võtabki aega ning loomulikult jäävad need pausid ka edaspidi mängu hakkima. Siinkohal ongi oluline, et otsused, mille tegemiseks kulutatakse väärtuslikku aega, peavad ikkagi olema ainult väga tähtsad ja määrama mängu saatust. Lisaks tuleks meeles pidada, et videokordused ei ole võluvitsake, mida kasutades enam ühtegi eksimust sisse ei tule. Alati jääb kehtima inimlik faktor ning kohtunik otsustab, kas mõni kontakt on näiteks penalti määramiseks piisav või mitte. Meie reeglites on ju praegu ka kirjas, et kohtunik võib nõu küsida abikohtunikelt, aga ta ei ole kohustatud nende otsust või infot aktsepteerima – sama jääb kehtima videokorduste küsimise ja nendega arvestamise puhul. Kokkuvõttes usun ma, et kuna ajaloos on seni peetud vaid veidi rohkem kui 70 videokordustega mängu, siis tuleb anda aega süsteemi juurutamiseks, sest potentsiaali on sellel rohkelt. 18

JALKA AUGUST 2017

Jürgen Lorenz, Tartu Tammeka kaitsja: raske on otsustada, kas poolt või vastu

Raske on ühest seisukohta võtta, sest palju oleneb olukorrast. Maailmajagude karikal sai näha nii häid kui halbu otsuseid ehk seal oli olukordi, kus oleks võinud kordust kasutada, aga seda ei tehtud, ja oli ka vastupidiseid näiteid. Eks selle poolt või vastu oleku puhul oleneb palju ju ka sellest, kummal pool ise parasjagu oled. Kui tegid midagi valesti ja videokorduse tõttu saad karmima karistuse, siis muidugi pole see hea; samas kui sulle vilistati viga ja video abil saab otsuse ümber muuta, tuleb muidugi rahul olla. Antud hetkel on selle miinus aga kindlasti see, et korduste vaatamine võtab kaua aega ja mängu tekivad suvalised pausid. Seetõttu arvan, et need võiks kasutusele võtta ainult väga karmide vigade ja tõsiste otsuste puhul, aga ka siis peaks see kiiresti käima. Arutasime seda teemat tegelikult ka ühe võistkonnakaaslasega ja leidsime, et kui korduste kasutamine saab tavaliseks, siis võibki kunagi tekkida tennisega sar-

Foto: Jung Yeon-Je/AFP/Scanpix

nane olukord, kus sul on ühel poolajal näiteks kolm võimalust otsus kahtluse alla seada. Kui olukord hinnatakse sinu suhtes õiglaseks, siis jääb otsus alles. Nagu ütlesin, tooks see miinusena kaasa palju seisakut ja passimist. Kui rääkida sellest, kas kohtuniku töö korduste tõttu paraneks ja kuidas see mõjutaks mängijate-kohtuniku läbisaamist, siis ühest küljest jah – kui kohtunik soovib videokordust ja sealt on näha ja seda saab tõestada, et sa said jamaga hakkama, siis tuleb muidugi selle otsusega leppida. Teisest küljest saab mängija alati olla rahulolematu, miks kohtunik üldse tahtis videokordust, ja arvata, et seda polnud antud olukorras vaja. Samas aitaks see pärast mängu käivale kommunikatsioonile võibolla kaasa, sest eks vahepeal kipub ikka olema nii, et kui mäng ei lähe väga hästi, siis mängijad vihjavad meediale midagi kohtuniku kohta. Seda oleks videokorduste kasutamise puhul raskem teha. Mängijate nii-öelda teesklemise või liigse näitlemise puhul tuleksid videokohtunikud kindlasti kasuks. Kui näiteks on kahtlus, kas mängija sukeldus või mitte, siis väljakukohtunik ei peagi seda kordust ise tingimata võtma, vaid videokohtunikud saaksid olukorra üle vaadata ja peakohtunikule info edasi anda, et see mängija võib käituda ebaausalt. Ning mängijate käitumist mõjutaks videokorduste olemasolu samuti tahes-tahtmata juba enne mängu.

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

Cube Nature Pro

Merida Big.Nine 600

JUUNI 2017

HINNAVÕIT

Kas minitreeningust on kasu?

Valdo Jahilo katsetab Tühja kõhuga ﬁtnesskellasid trenni?

Kairit Kaasik 30. korda Maijooksule

Rulluisuvirtuoos CrossFit Tõnis Paalme kolib õue

HINNAVÕIT

€999

Merida Crossway Urban 20-D HINNAVÕIT

€180

Selle suve hitt on tõukeratas

ELU ST IIL

Kus on parimad matkarajad? µ alumiiniumraamiga naiste maastikuratas enne €379 µ Rummusisene käiguvahetus µ 21 käiku jalg- ja käsipidur SUP-iga µ nüüd µ esiamort µ 3 käiku merele!

Cube Curve Pro HINNAVÕIT

€279 "Maijooks on jooksufestival!"

enne €399 nüüd

nüüd

RAIVO E. TAMM veloplus.ee nüüd

€499

Võitlussportlased räägivad psühholoogiast Terviseradade juht Alo Lõoke

enne €579

µ jäik hark µ 24 käiku µ hüdraulilised ketaspidurid

€399

HINNAVÕIT

€150

µ lukustatav esiamort µ 24 käiku µ 28” rattad

Rannavolle esipaar Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar

Populaarsed joogaäpid

Merida Matts J24

Merida Big.Nine 100

TARVO SÕMER

€100

€669 7 km jooks, käimine ja enne kepikõnd

enne €699

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ lukustatav esiamort

nüüd

€549

Ööjooks annab võimsa elamuse!

µ Noorukite ratas vanusele 7-11 aastat enne €399 µ 2x8 käiku nüüd µ esiamort

€299

hooldame

remondime

facebook.com/Veloplus.Estonia | Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

9 772382 818016

Kauplus: 56 488 000 |

Töökoda: 56 229 000

Netimüük: 5555 1511

HIND 4.95

transport tasuta tahtejõuga triatlonile

R a t t a r e m o n t pumpame peseme

HIND 4.95

Osaleja info lehekülgedel 2-6 alates 50€ ostust HIND 4.95

20. mai 2017

€299

HINNAVÕIT

€170

Legendaarne Sergei Bubka

Petank – põnev kuulimäng

A JAVIID E

€100

ELU S T I I L

E LU S T I IL

Liina Tšernov

Merida Tour 3 Lady Kaardilugeja Martin Järveoja tööpäev HINNAVÕIT

A J AVI ID E

A J AVI I D E

€100

nüüd

ME E LE LA HU T US

MERIDA JULIET 6.5-V

Jumping – hüpates vormi!

Lihtsad nipid suvetreeninguteks

Emotsionaalne söömine

enne €1299

µ Sram 1x11 käiguvahetus µ lenksult lukustatav esiamort µ hüdraulilised ketaspidurid

€679

M E EL EL A H UT U S

ME E L E L A H U T U S

Lõbusad tantsutrennid

Eestimaa Spordiliit Jõud Suvemängud 2017

enne €899 Kaspar Taimsoo JOHN BLAKEY: trennirutiinid nüüd Tipus on tähtis vaimne tugevus 11 trennimüüti

µ spetsiaalne naisteraam µ 27 käiku µ Shimano komponendid

Jooksud ainult naistele

€300

Suvevolle meelitab randa

SUUR SUVE-ERI

• SUKELDUMINE • WAKEPARK • GOLF • SEIKLUSPARK• RULLUISUTAMINE • KIIKUMINE LAULUKAARES JUULI 2017 • MATKAMINE

HINNAVÕIT

€220

MAI 2017

JU U L I 2 017

M A I 20 1 7

J U U NI 2 0 1 7

LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE

9 772382 818016

premium liiga Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju päästis tänavu Eesti klubide au ja jõudis ainsana Euroopa liiga kvalifikatsioonis teise ringi.

Kurb euromängude suvi: neljast edasi vaid üks Eesti klubide euromängud tänavu rõõmustamiseks liiga palju põhjust ei pakkunud, sest neljast meeskonnast jõudis avaringist edasi vaid Nõmme Kalju. Eesti klubide tänavuse suve esitusi eurosarjades hindasid jalgpalliajakirjanik Ott Järvela, endine tippmängija Joel Lindpere ja Eesti koondise peatreener Martin Reim. KADI PARTS

eljast Eesti meeskonnast said seekord loosiks asetuse kaks tiimi – eelmisel hooajal kolmandasse ringi jõudnud Nõmme Kalju ja mullu pärast teist ringi konkurentsist langenud Levadia. Kaljule sattus Euroopa liigas vastaseks Fääri saarte meeskond Torshavn ja Levadiale Iirimaa klubi Cork City. Kalju suutis oma vastased üle mängida mõlemal korral ja edeneda teise ringi üldskooriga 4 : 2, Levadia kaotas paraku avamängu kodus 0 : 2 ja võõrsil jäädi alla 2 : 4. Ilma asetuseta loosirattasse pandud FC Flora sai Euroopa liiga kvalifikatsiooni esimeses ringis vastaseks Sloveenia klubi Domžale, kes suutis aga Eesti

JALKA AUGUST 2017

meeskonna üle mängida seisudega 2 : 0 ja 3 : 2. Mullune Eesti meister FCI Tallinn kaotas omakorda Meistrite liiga kvalifikatsioonis mõlemad mängud Malta klubile Hibernians ning jäi seisuga 0 : 3 pidama avaringi. “Sellise tulemuse hinne on mitterahuldav,” põrutas mängude järel hinnanguks Ott Järvela. “See on viimaste aastate kõige kehvem näitaja. Suures plaanis tuleb öelda, et kolmel meeskonnal jäi oma võimete realiseerimisest puudu. Kui oleks suudetud mängida oma võimete tasemel, oleks meil kindlasti rohkem edasipääsejaid olnud.” Ka Eesti koondise peatreener

Martin Reim tunnistas, et olukord ei ole kiita, sest esimeses ringis väljakukkumine võtab meestelt euromängude kogemuse täiendamise võimaluse. “Eks me kõik lootsime, et edasipääsejaid on rohkem,” nentis Reim. “Kohati näidati küll numbrite poolest väga korralikku mängu, aga kokkuvõttes on selgelt näha, et kuna euromänge nii vähe saadakse, siis puudub kogemus nende lahendamiseks. Mänge lihtsalt ei suudeta enda kasuks pöörata ja see on kindlasti koht, kus Eesti klubidel on ruumi areneda.” Ka endine tippjalgpallur Joel Lindpere leidis, et Eesti klubid jooksid lati alt läbi: “Tulemusega ei saa mitte

premium liiga kuidagi rahul olla. Ma põhimõtteliselt ei teagi ühtegi klubi, kes meie meeste vastasteks olid!”

Kalju tõehetk ungarlaste vastu

FCI Tallinna väravapõud

Euroopa liiga kvalifikatsiooni teises ringis on Nõmme Kalju vastaseks Ungari klubi Videoton. Kohalikus kõrgliigas palliv meeskond lõpetas mulluse hooaja teise kohaga, meistriks tulnud Honvedile kaotati sealjuures vaid kolme silmaga. Tänavust hooaega alustab Videoton 16. juulil ehk kolm päeva pärast Kalju vastu peetavat euromängu. Eelmisel aastal jõudis Videoton välja Euroopa liiga kvalifikatsiooni kolmandasse ringi ehk sama kaugele kui Nõmme Kalju. Taani meeskonnale Midtjyllandile kaotasid ungarlased alles lisaajal löödud väravast. Aasta varem piirdus Videotoni tee kvalifikatsiooni avaringiga, kus kaotati Poznani Lechile, hooajal 2014/2015 aga eurosarja ei pääsetud. Martin Reimi sõnul Kaljul lihtsaid mänge Videotoni vastu oodata pole. “Esimeses ringis tegid nad minimaalselt oma ära, aga eks nüüd tuleb tõeline tõehetk,” rääkis Reim. “Nüüd on vastas teisest klassist meeskond ja saab näha, kuidas Kalju nende vastu hakkama saab.” Paari avamäng peetakse Tallinnas A. Le Coq Arenal 13. juulil, kordusmatš on kavas 20. juulil.

Eesti klubide tulemusi vaadates hakkab silma, et ainsa meeskonnana ei suutnud kordagi oma vastaste ehk Malta meeskonna Hiberniansi väravat lahti muukida valitsev meister FCI Tallinn. Postimehe ajakirjaniku Ott Järvela hinnangul ei olnud aga koduse liiga tiitlikaitsjate olematu resultatiivsus paraku eriline üllatus, vaid pigem oodatud tõsiasi. “Objektiivselt vaadates oleks FCI pidanud kindlasti edasi pääsema ja nad olid selles paaris tingimata soosikuks,” rääkis Järvela. “Nende impotentne rünnak sai FCI Tallinnale tõesti eurosarjas saatuslikuks, aga samas polnud selles kahjuks midagi ülearu üllatavat, sest nende esiründaja Albert Prosa ei olegi suutnud rahvusvahelisel tasemel stabiilselt väravaid lüüa. Ta ei suuda seda järjekindlalt teha isegi Eesti liiga tippude vastu.” Martin Reim leidis omalt poolt samuti, et paraku on mullune meister näidanud, et sel aastal on nad skoorimisega raskustes ning kui ise ära ei löö, siis on raske võita: “Malta liiga ei ole küll Eestist tugevam, aga FCI-l oli Foto: Lembit Peegel

Fääri saarte klubi üle võetud võiduga jõudis Kalju viiendat aastat järjest avavoorust edasi – sellega ollakse Eesti viimaste aastate kõige stabiilsem meeskond.

sama mure, mis neil on olnud Premium liigas: särtsu ei ole. Kodus peetud euromängus oli neil ju lõpuks vist viis ründajat väljakul, aga ei suudetud isegi üleliia ohtlikud olla. See on neile kindlasti murekoht ka koduses liigas.” Euroopa liigast väljakukkumise järel on FCI-l võimalus keskenduda kodusele liigale, kus nad on kahe ringi järel neljandal kohal ning nende ees on järgmisesse ringi pääsenud Nõmme Kalju. Kas Kalju euromängude jätkumine võib olla pääseteeks FCI Tallinnale, et pärast kehva hooaja algust esikolmikusse ronida? “FCI Tallinna jaoks on praegu ainuke hea uudis see, et Kalju edasi pääses, sest Nõmme meeskonna koosseis on üsna õhuke ja neil on ka varem olnud probleeme koduse liiga ja euromängude ühendamisega,” arvas Ott Järvela. Joel Lindpere vastupidi ei usu, et tiitlikaitsja konkurentide euromängudest liiga suurt kasu saab lõigata: “Väga paljud klubid mängivad ju Euroopa liigat ja kui see mõjutaks väga oluliselt nende koduliigasid, siis mis nende liigadega üldse peale saaks hakata? Meil mängivad kulla peale ikka needsamad neli meeskonda, aga ma ei usu, et FCI näeb selles olukorras suurt võimalust. Pigem peavad nad ise tööd edasi tegema ja oma sära uuesti üles leidma.”

Flora jätkas kurba seeriat Kahe ringi järel Premium liigat juhtinud FC Flora pidas avavooru kohtumise võõrsil ja pärast 0 : 2 kaotust alustati kordusmatši kodus tormiliselt, kui 22. minutiks oldi Domžale vastu omakorda 2 : 0 ees. Paraku võtsid külalised siiski oma, võitsid kohtumise 3 : 2 ja pääsesid üldseisuga 5 : 2 edasi. Reimi hinnangul sai rohevalgete meeskond kordusmängu alguses hästi hakkama, kuid paraku lõpuni vastu ei peetud. “Nagu varem ütlesin, siis meie meeskondade mure on väheste tähtsate mängude kogemus,” rääkis Reim. “Näiteks Flora pidas ju hea sõprusmängu Rootsi meeskonna AIKga, aga ametlik mäng on ikkagi midagi muud. Domžale näitas omalt poolt seda, et kuigi neil hooaeg praegu ei käi, on neil sellist sisu, et ka mitte päris tippvormi pealt oma ära teha. Flora kodumängus meeldis mulle Eesti klubi poolt esimene pooltund, kus näidati tahtmist, aga lõpuni püssirohtu ei jätkunud. Paraku selline meie tase 2017 AUGUST JALKA

Eesti jalgpallurite edetabel

Foto: Lembit Peegel

Sergei Zenjovi lepingut Poola kõrgliigaklubiga premeerisime neljanda kohaga meie edetabelis. Mehed vahetasid esikümnes kohti peamiselt selle järgi, kuidas on saadud mänguaega oma klubis. Suurim langeja oli Artur Pikk, kes pole Valgevene meistrisarjas kaua murule pääsenud. Suurim tõusja on aga Enar Jääger. Kaljule vastu astunud Torshavn proovis Eestis isegi särgid seljast mängida, kuid edasipääsuni ei jõutud.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets

4. Sergei Zenjov

5. Siim Luts

–2

6. Taijo Teniste

–1

7. Mihkel Aksalu

8. Nikita Baranov

9. Ken Kallaste

–2

10. Mattias Käit

–1

11. Henri Anier 12. Henrik Ojamaa 13. Marko Meerits

14. Karl Mööl

15. Rimo Hunt 16. Enar Jääger

17. Markus Jürgenson

18. Rauno Sappinen

–1

19. Janar Toomet

–1

20. Madis Vihmann

21. Ats Purje

22. Dmitri Kruglov 23. Artur Pikk

–10

24. Brent Lepistu 25. Mait Toom 26. Andreas Vaikla 27. Marek Kaljumäe 28. Joonas Tamm 29. Mark Oliver Roosnupp

30. Albert Prosa

–1

JALKA AUGUST 2017

ongi, et ei suudeta lõpuni püsida.” Flora seekordse avaringi kaotuse valguses tuleb heita pilt ka nukrale ajaloole, kust paistavad karmid numbrid: klubi on mänginud eurosarja 23 korral ning vaid korra edasi saanud. Tänavune väljalangemine jäi Ott Järvela hinnangul aia taha läinud avamängu taha. “Teise mängu kaotust ei maksa üle tähtsustada, sest see tuli riskimise pealt,” selgitas Järvela. “Küll aga ei saa rahul olla esimese mänguga, kus – oli see siis mängijate või rohkem treeneri viga – oli hoiak selgelt liiga kaitsev. Flora väljalangemine on küll kõige arusaadavam, sest neil ainsana oli selgelt tugevam vastane, aga nende ajalooline saldo on üleloomulikult piinlik ja arusaamatu. Sageli pole neil tõesti ka loosiga vedanud, aga kindlasti ei saa alati selle taha pugeda.” Tänavu meistriliigas esikoha konkurentsis püsiv Levadia astus kibeda konkurendi Floraga sama rada ja kuigi võõrsil peetud kordusmängus asuti Cork City vastu juhtima, tuli siiski tunnistada Iirimaa meeskonna 2 : 4 paremust. Tallinna meeskonna peatreener Igor Prins nentis juba varem öeldut: paraku ei suuda Eesti klubid lõpuni vastu pidada. “Viimased kümme minutit oleksid võinud olemata olla,” hindas Prins. “Kaheksakümmend minutit mängisime hästi – pühendumist, tahtmist ja võitlust oli küllaga. Kahju, et lasime endale mängu lõpus kaks väravat lüüa ja pidime kaotuse vastu võtma.”

Kalju tõi kastanid tulest Ainsana edasi jõudnud Kalju oli võidukas nii kodus kui ka võõrsil ja lunastas sellega taas pääsme teise ringi. Sealjuures viimase viie hooaja jooksul (alates hooajast 2013/2014) on meeskond igal aastal esimesest ringist edasi jõudnud. Martin Reimi hinnangul liigseks kiidulauluks aga tänavu põhjust pole: “Kalju puhul on muidugi tore, et nad edasi said, aga ka selles kodus peetud mängus oli mitu ärevat momenti, kus vastastel lasti ohtlikuks muutuda. Seega ei suutnud ka nemad terve kohtumise vältel kvaliteetset mängu näidata ja ma ütleks, et nad on võimelised palju paremini mängima. Eriti kui arvestada, et mina jälgisin rohkem koondise mehi, siis võib öelda küll, et liiga rahul olla ei saa.” Eesti klubide vähese edasipääsu kohta tunnistas koondise peatreener kokkuvõtteks, et loomulikult teeb see tema töö raskemaks, sest kui suve lõpus koondis taas koguneb, oleks tal kergem teha valikut meestest, kes on eurosarjas karastust saanud. Nüüd saavad seda neljast suurklubist paraku vaid ühe mängijad: “Loomulikult on see murekoht. Mängija taset näitab ikkagi esitus eurosarjas või see, kuidas ta mängib siin koduses liigas teiste suurte vastu. Kui lööd tagumise otsa klubile kolm väravat, siis see ei ole eriline näitaja ja selle pealt on raske koondisesse kutsuda. Muidugi on kurb, et vaid ühe klubi mehed saavad kogemust juurde, aga paraku on see meie hetkeseis.”

AASTAT

persoon mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Martin Jõgi Tartu Tammeka ründaja Martin Jõgi mängijaomadusi hindavad teda noorteklassis treeninud Sander Lember ja mullu klubi esindusrivistuse peatreeneriks olnud Indrek Koser. Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Sander Lember: Õhuvõitluses on kahte sorti mängijaid: need, kes vaatavad palli, ja need, kes vaatavad enne palli saabumist vastast ja suruvad hambad veidi tugevamini kokku. Martin on teine sort mängijaid. Indrek Koser: Martin ei ole üleliia pikk mängija, aga ta oskab positsiooni päris hästi valida. Kuna ta on noorena keskkaitses mänginud, siis karastust on tal palju ja oskab peaga mängida küll. Tema kõige suurem trump on see, et ta loeb olukordi hästi ja läheb sinna võitlusesse kompromissitult sisse.

Sander Lember: Mängib, pea püsti. Tahab anda kiiret söötu ettepoole ja läheb õigustatult närvi, kui kaaslane jooksu maha magab. Indrek Koser: Mina omakorda ütleks, et väljakunägemine on tema suurimaks probleemiks. Kui ta on palliga, siis kipub mängima pea maas ja rohkem keskenduma sellele, mis ta ise teeb, mistõttu ei näe kõrvalt teisi piisavalt.

Jõud Sander Lember: Noorteklassis üks suuremaid trumpe, murdis meestest läbi nagu heinast. Ega nüüd ka kellelegi keha võlgu ei jää. Indrek Koser: Tal on jalgpallurile täpselt vajalik keha ja tugevuselt on tal kõik vajalik olemas, selle taha ei tohiks midagi jääda.

Vastupidavus Sander Lember: Noorena oli tal vastupidavus üle keskmise, kuna ta oli füüsiliselt teistest ees. Praegu on ta kindlasti 90 minuti mees, aga kindlasti on võimalik arendada plahvatuslikkuse püsimist mängu lõpus. Hambad ristis krampideni kannatamisega probleeme tal pole. Indrek Koser: Vastupidavus on tal okei. Kaitses peab ta hästi 90 minutit vastu, aga probleeme on natuke sellega, et ründes mängides kipub ta mängu alguses liiga palju jooksma ja seetõttu ei kesta alati lõpuni.

Sisu

Sander Lember: Leian, et tema tugevaim külg – jõhker võidutahe (vahel ka vahendeid valimata) – on ta suurim trump. Indrek Koser: Martini sisu näitab see, et ta on kaks-kolm korda raskest vigastusest välja tulnud – mitmel korral pika taastusprotsessi ära teinud ja siis olnud täiega tahtmist täis. Ma ütleks jah, et sisu temas on, ja see on suur asi, et ta vigastuste tõttu pole loobunud mängimisest.

Kiirus Sander Lember: Noorena oli enamikule kaitsjatele püüdmatu. Sai tagasilöögi, kui verinoorena meistriliigas Flora vastu mängides raskelt vigastada sai. Nüüd on tasapisi aastatega paremaks läinud, aga lagi pole veel saavutatud. Indrek Koser: Martin suudab palliga olla väga kiire, samas ei saa öelda, et ta tippkiirus ja esimesed sammud ilma pallita oleksid üleliia kiired.

Löök & sööt Sander Lember: Noorena oli ta korralik pommitaja. Kuna mina treenerina lasin tal võibolla liiga palju isetseda, siis sööt on selle all tiba kannatajaks jäänud. Seda just tehnilise poole pealt, sest sööduideed on tal väga kihvtid olnud noorest saadik. Indrek Koser: Kauglöök on asi, millega ta saaks vaeva näha, et ka kaugelt neid väravaid tuleks. Söödutehnika on tal noorteklassist olemas ja hea, oskab söötu mõlema jalaga lükata korralikult.

JALKA AUGUST 2017

Sander Lember: “Noorteklassis oli jõud üks suuremaid trumpe, murdis meestest läbi nagu heinast. Ega nüüd ka kellelegi keha võlgu ei jää.”

Liikuvus Sander Lember: Annab parandada. Kui midagi mind tema mängus häirib, siis vahel see, et miks ta juba sinna olukorda ei lähe, miks ta kõrvalt vaatab. Indrek Koser: Võiks olla parem. Sageli on kaitsefaasis keha asendi valik liiga kahe jalaga maa küljes kinni ja siis peab ennast päästma viimase hetke spaagega. Samas rünnakul näitab jälle, et oskab väga hästi igasugustest erinevatest olukordadest läbi pugeda ja leida selle tee.

Sündinud: 05.01.1995 Klubi: Tartu JK Tammeka Endised klubid: Tartu JK Tammeka Treenerid: Avo Jakovits, Simmo Jakovits, Kristjan Tiirik, Erki Kade, Norbert Hurt, Ruben Arutjunov, Sander Lember, Marko Kristal, Ivan O’Konnel-Bronin, Uwe Erkenbrecher, Indrek Koser, Mario Hansi, Kaido Koppel Koondis: Eesti U19 4/–, U17, U16

Tehnika Sander Lember: Noorena väga võimekas. Ei lähe kunagi meelest, kuidas ta trennis 16-kasti joone pealt kümnest kaheksa latti tabas. Indrek Koser: Kuna ta on nii mitmel positsioonil mänginud, siis on raske üheselt öelda. Kui ta mängib ääre- või keskkaitses, siis on piisav tehniline pagas olemas. Rünnakul jääb tipuründajana samas üks ühele ettevõtmise tehnikast natuke vajaka, seal võiks kindlasti olla rohkem variatsioone ja tehnilist arsenali.

mängija luubi all

“Teeks oma triki ära!” Kas Ronaldo või Messi? Barcelona poolehoidjana eelistan Messit, sest kuna tänapäevane jalgpall on palju kaitsvam ja kinnisem, siis mulle meeldib vaadata, kuidas Messi suudab kaitseliinist väga hea individuaalse tehnikaga läbi murda. Kui Ronaldo peaks Barcelonasse minema, siis ma ei vahetaks Messit oma lemmikmängija kohalt välja tema vastu, sest kui oled terve elu ühele mängijale pöialt hoidnud ja jälginud, siis ei saa nii lihtsalt seda muuta. Kas raamat või teater? Mina valiksin teatri, kuna mulle meeldivad rohkem seltskondlikud üritused – ikka inimeste keskel ja kaaslasega väljaskäimine on see, mis mulle meeldib. See vahepealne paus teatris ja kohvitamine – see on ikkagi omaette ajaviide ja mulle meeldib käia Vanemuises komöödiaid vaatamas. Kas teistest Tartu meeskondadest Bigbanki võrkpallimeeskond või Tartu ülikooli korvpallimeeskond? Tammeka esindusmeeskonnaga oleme Tartu ülikooli korvpallimeeskonnale kaasa elamas käinud ja ühel korral osalesime Tauno Tekkoga isegi poolaja viskevōistlusel. See oli selline show’-üritus, kus meie vastasteks olid kaks tiimikaaslast, sest taheti näidata, kuidas need jalkapoisid seda kossu oskavad mängida. Ütlen ausalt, et ega ma ei visanud nii hästi, nagu ise arvasin, ja mõned visked olid ikka kohe päris kehvad. Kokkuvõttes selgus, et eks peame ikka oma liistude juurde jääma. Aga kui pean valima võrkpalli või korvpalli vahel, siis langeb mu valik jah Tartu ülikooli korvpallimeeskonnale. Praegu peetakse plaani rajada Tartusse trammitee: kas oled selle poolt või vastu? Mina olen vastu. Ise küll ühistransporti väga ei kasuta, kuid oleme meeskonnas seda tegelikult päris palju arutanud ja leidnud, et Tartu linnas on toimiv ühistransport olemas, pole ju ühtegi kohta, kuhu bussiga ei saa minna. Pigem võiks trammitee ehitusele planeeritava summa suunata teistesse Tartu linna probleemsetesse kohtadesse: näiteks spordi arendamisse või noorte tunnustamisse. Kas meri, järv või jõgi? Jään oma perekonnanimele kindlaks – Jōgi. Mitu tundi päevas veedad internetis? Täitsa oleneb päevast, trennide ja töö kōrvalt ei jää palju aega. Peamiselt käin lisaks Facebookile uudiseid lugemas nii Soccernetis kui ka Postimehes ja Õhtulehes, aga üldiselt kasutan ma arvutit väga vähe ja internetti ka ainult nii palju, kui aega üle jääb, ehk mitte eriti. Millise toiduta sa elada ei suuda? Restorani Ylicool kanafileega pasta ilma pastata. Kui sa poleks jalgpallur, siis kellena töötaksid? Kuna olen terve elu spordi keskel olnud, siis ilmselt oleks mu töö ikkagi seotud spordiga. Praegu on mul raske ette kujutada, kes ma veel võiksin olla, aga mulle on alati huvi pakkunud meie füsioterapeudi töö. Ta on nii personaaltreener kui füsioterapeut ja mulle tundub see meeletult huvitav – kindlasti on see ka raske, aga samas ma näen, kuidas ta meile kaasa elab, ja kindlasti saab meie võitudest häid emotsioone. Ma ise lähen septembris massöörikursustele ja mõtlen, et kunagi mulle võibolla meeldiks olla ka füsioterapeut või massöör.

Oled välismaa klubi juures testimas ja osaled treeningmängus. Kuna tahad võimalikule uuele tööandjale muljet avaldada, siis plaanid teha üht oma põhilist trikki. Saadki palli ja see oleks ideaalne hetk trikk sooritada, kuid närv on sees ja tead, et kui sellega ebaõnnestud, siis jääd eriti piinlikku olukorda. Kas julgeksid trikki proovida või pigem mitte? Kindlasti julgeksin, sest enesekindlus viib sihini! Usun, et kui oled konkreetset trikki kaua aega harjutanud, siis tuleb see juba iseenesest välja – see on nagu söömine või kõndimine. Sa enam ei mõtlegi sellele, sest tead, et oled seda teinud eile, üleeile ja juba aastaid – see lihtsalt ei saa valesti minna.

nations league

Eesti ja Küpros saavad Rahvuste liigas madistada omal tasemel ja püüda EM-finaalturniiri kohta.

Rahvuste liiga pakub neli lisakohta EM-finaalturniirile 2018. aasta septembris alustab uus turniir Euroopa Rahvuste liiga, mille nelja tugevusgrupi võitjad pääsevad EMfinaalturniirile. Eesti võistleb tõenäoliselt D-grupis, kus edulootused on üpris suured. INDREK SCHWEDE

EFA algatatud Rahvuste liiga stardib järgmise aasta septembris, pakkudes koondistele maavõistluste asemel uue tiitlivõistluse mänge. Eriti oodatud peaks uus turniir 26

JALKA AUGUST 2017

olema väiksematele ja nõrgematele koondistele, kes erinevalt EM-võistluste valikgruppidest ei lähe kokku mõne publikumagnetiga, kuid kellel on suurepärane võimalus lunastada

EM-finaalturniiri pääse. Nimelt pääseb iga tugevusgrupi parim koondis sinna otse ja see tähendab, et väikeste omavahelised madistamised võivad selles valguses kujuneda veelgi ägedamaks

nations league D parim meeskond tõuseb 2020. aastal peetava II Rahvuste liiga võistluseks tugevamasse liigasse ning liigade A, B ja C viimaseks jäänud koondised langevad nõrgemasse liigasse. A-liiga alagruppide võitjad mängivad Final Fouris Rahvuste liiga võitja selgitamiseks 2019. aasta juunis. Kõigi nelja liiga nelja alagrupi võitjad selgitavad 2020. aasta märtsis playoff-mängudes välja ühe koondise, kes pääseb EM-finaalturniirile. Kui mõni Rahvuste liiga alagrupivõitja on pääsme EM-finaalturniirile taganud traditsioonilise valiksarja kaudu, saab tema koha sama liiga paremuselt järgmine meeskond. Playoff-mängud alagruppide võitjate vahel selgitamaks oma liiga parimat koosnevad kahest ühemängulisest poolfinaalist ja ühest finaalist. I Rahvuste liiga alagrupiturniirid mängitakse läbi kuuel mängupäeval 2018. aasta septembrist novembrini. Final Four, milles kohtuvad kõigi nelja liiga võitjad, toimub 2019. aasta juunis. UEFA Rahvuste liiga hakkab toimuma iga kahe aasta tagant.

Suurem tasakaal teljel koondis–klubid

Foto: Lembit Peegel

kui ülemises otsas, kus paljud kindlustavad oma pääsme EMile traditsioonilise valiksarja kaudu. Aga tehkem tutvust uue võistluse formaadiga.

Kuidas Rahvuste liiga toimib UEFA 55 liiget on jagatud nelja tugevusgruppi ehk liigadesse A, B, C ja D. Tugevaimad meeskonnad on A-liigas ja nõrgimad D-liigas. A- ja B-liigas on neli kolmeliikmelist alagruppi. C-liigas on üks kolmeliikmeline ja kolm neljaliikmelist alagruppi. D-liigas neli neljaliikmelist alagruppi. Meeskonnad jagatakse nelja liiga vahel UEFA edetabeli järgi 2017. aasta 15. novembri seisuga ehk käimasoleva MM-valiksarja lõpus. Liigade B, C ja

Uus võistlus vastab igati väikeriikide huvidele, sest väärtustab koondiste mänge. Klubide ja koondiste jalgpall peaks olema paremini tasakaalus kui praegu. Koondiste osatähtsus on aastatega kahanenud ning klubijalgpall on oma pikema kalendriga kõikides maailma kodudes telerite kaudu kindla ja oodatud koha sisse võtnud. Klubid maksavad mängijate palga ja neil on mängijate üle justkui suurem õigus kui koondistel. Globaliseerumislaine on aina vähendanud rahvusriikide ja sealtkaudu ka rahvuskoondiste osatähtsust ning üksnes MM-võistluste ja kontinentide meistrivõistluste pikk ja võimas traditsioon, suur publikuhuvi ja arvestatav sissetulek hoiavad neid klubi-

TREPP, MITTE SALAUKS

Rahvuste liiga ei tohiks meile kujuneda tühipaljaks salaukseks, mille kaudu suurele finaalpeole pääseda, vaid trepiastmeks kõrgema mängutaseme poole. jalgpalliga konkurentsis. Õnneks on oma riigi esindamine oluline ka pallureile endile – seda tõendab hingestatud hümnilaulmine enne kohtumisi. Ka suurte riikide koondised ei tohiks kurta, sest tavalised maavõistlused olid väga olulised küll rahvuslikele alaliitudele ja koondise peatreeneritele, kuid tippjalgpallist vähem ärahellitatud publikule. Nüüd on nende asemel uus ja omapärase formaadiga tiitlivõistlus. Seejuures ei lisa uus võistlus mängijatele koormust, sest maavõistlusi jääb vähemaks. Maavõistlused päris ära ei kao ning kalendris on augud, mis võimaldavad mängida ka näiteks teiste kontinentide meeskondadega. Ka Balti turniir võib kohaliku tähtsa mõõduvõtuna jätkuda. Eesti koondisele ja tema kaasaelajatele pakub Rahvuste karikas kindlasti põnevust, sest meie tasemele vastavate meeskondadega mängides on hea võimalus murda end EM-finaalturniirile. Muidugi mõtlevad nii ka kõik meie konkurendid. Aga ikkagi – olenevalt konkreetsest alagrupist ning meie oma hetketasemest ja -vormist võime mõnel aastal olla koguni favoriidid! See tunne on vajalik stiimul teel suurema meisterlikkuse poole. Rahvuste liiga ei tohiks meile kujuneda tühipaljaks salaukseks, mille kaudu suurele finaalpeole pääseda, vaid trepiastmeks kõrgema mängutaseme poole.

EM-valikturniirilt pääseb finaali 20 Kuna neli koondist saavad pääsu EM-finaalturniirile Rahvuste liiga kaudu, muutub pisut kvalifitseerumine EM-valikgruppidest, mida on kokku kümme: viis viie- ja viis kuueliikmelist. Valikmängud toimuvad endisel moel: kõik mängivad kõigiga kodus ja võõrsil ning valikgruppide kaks paremat lähevad finaalturniirile.

2017 AUGUST JALKA

minu 11 Foto: internet

Karl-Martin Sinijärv: Coca-Colat juues mäletad tulemust

irjanik Karl-Martin Sinijärv on oma unistuste algkoosseisu nomineerinud palju kuulsaid inimesi, kelle hulka praeguseid profijalgpallureid mahtunud pole. Kogemustest ja kavalustest aga Sinijärve koosseisus puudust ei tule ning nii on tuntud kirjamees oma algühtteistkümmet suutnud mitme bändi liikme võrra korralikult suurendada. Sinijärv tunnistas, et see oligi planeeritud trikk, millega konkurente üllatada! “Nagu hea lugeja näeb, olen küllaltki jalgpallikauge inimene. Ent ega iga meeldiva asjaga peagi igapäevaselt ninapidi koos olema. Niipaljukest ma siiski tean, et päris jalgpallurid mängivad päris jalgpalli ja seda tõesti iga päev. Seega poleks neil minu meeskonnas mängimiseks aega. Nii paningi seltskonna kokku tiba teistsuguse. Bändid olid ses mõttes muidugi salakaval valik, et niimoodi saab ühe nime all hulga võimalikke varumehi tekitada. Jõudu ja sarmi kõigile pallisõpradele!” Mart Poom Mart Poom on sedavõrd ikooniline tüüp, et isegi kui ta ise ammu enam väravas ei ole, tundub, nagu värav oleks ikka Poomi täis. 1998. aastal läksin Londonis sõbrale üht jalkasärki ostma ja kui müüja kuulis, et mina from Estonia olen, hakkas kohe kõva häälega üürgama: “Puuuum! Puuuuuum!” ja tegi hinna poole väiksemaks. Aivar Pohlak Aivar Pohlak on lihtsalt niivõrd äge inimene ja kehastab Eesti jalgpalli. Mängijad vananevad ja vahetuvad, Pohlak mitte kunagi. Mees näitab, et Sõrves elades saab ülemaailmset värki juhatada küll. Pealegi on ta pagana hea luuletaja. Indrek Schwede See koosseis siin on ilmselt ainuke, kus Pohlaku ja Schwede samale väljakule saab. Eesti kultuuri kuldvarra kuulub Schwede lause “Korralik kuiv pedant jääb inimlikus plaanis alla heasüdamlikule nalja- ja napsivennale”. Donald Trump No kui Schwede ja Pohlak on samas tiimis, siis Depp ja Trump muidugi kaa. Ja las ostab roosad padjad Lillekülla.

Iron Maiden

Rammstein

Johnny Depp

minu poeg

Signe Kivi

Coca-Cola

Mart Soidro

Donald Trump

Indrek Schwede

Aivar Pohlak

Mart Poom

mängida ega vaadata jommis peaga. Ükskord käisin staadionil ja jõin õlut ning väljakult lahkudes olin kindel, et jäi 1 : 1 viiki, sest mõlemasse väravasse löödi üks pall. Pärast muidugi selgus, et vahepeal oli väljakupooli vahetatud ja Eesti võitis 2 : 0. Signe Kivi Elab staadioni lähedal ja evib piisavalt pauerit, et puhuda vastasvõistkond madalaks. Minu poeg Tema mängib nii rõõmsa õhinaga, et alati on võit. Johnny Depp Tema sobib ju igale poole, eks ole.

Mart Soidro Mart on Eesti parim spordikirjanik ja oskab kogu mängu põnevasti kirja panna, käes pulplev boržomm.

Iron Maiden Tohivad ainult ühe jäseme lähetada korraga murule, aga aastal 2000 mängisid nad Kadriorus Eesti kõvemate sellidega ja kõik telefonid presidendi roosiaias näitasid võrgumärgiks “Iron Maiden”. Väga tore oli välismaa kirjanikele seletada, mis kolb on.

Coca-Cola Esiteks on Coca-Cola lihtsalt niivõrd hea jook. Teiseks on jalgpall niipaljukest püha ja intelligentne mäng, et seda ei tohiks

Rammstein Nemadki peavad ükshaaval väljakut väisama, aga kui neist muud abi ei ole, siis maja müüvad välja kindlasti.

JALKA AUGUST 2017

Kuidas valmistub mĂ¤ngupĂ¤evaks kohtunik?

intervjuu

Vladimir Voskoboinikov: tunnen jalgpallist veel suuremat rõõmu kui noorena Kohtume 34aastase Vladimir Voskoboinikoviga ühel päikeselisel neljapäeval, kui FCI Tallinn on lõpetanud päeva esimese trenni oma Lasnamäe staadionil. Kui ülejäänud mängijad teevad veel viimaseid venitusi või on juba siirdunud riietusruumi, marsime meie staadioni kõrvale istuma, Voskoboinikov sätib end mugavalt pingile ja on enam kui rõõmsalt valmis väikeseks sisekaemuseks. KADI PARTS

lustame kohe ilma ilustamata tänasest päevast ja teie seisust: FCI Tallinn on tänavu olnud raskustes ja elu pole läinud sugugi nii roosiliselt kui mullu. Ilmselgelt ei saa olukorraga rahul olla. Kui vaadata viimaseid sündmusi ja arenguid, et kaotasime euromängud ja paikneme liigas alles neljandal kohal, siis muidugi ei saa rahul olla. Eriti veel, kui võrrelda seda seisu eelmise aastaga, aga ega midagi pole teha. Meie praeguseid arenguid võiks võrrelda Flora käekäiguga eelmisel aastal, sest läheme täpselt sama mustri järgi: ka nemad tulid aasta varem meistriks ja võitsid karika, siis kaotasid euromängud ja vahetasid peatreenerit. Meil kogu süžee ju kordub. Samas ega ei ole midagi katki, sest sel aastal näitab Flora juba väga head jalgpalli ning meilgi jääb loota, et mitte alles järgmisel aastal, vaid juba sel hooajal suudab FCI Tallinn näidata mängu, mida pealtvaatajad olid harjunud nägema eelmisel aastal. Peatreener Aleksandr Puštov juhendas meeskonda üsna pikalt ehk 2011. aastast. Kas tema lahkumine oli meeskonnale üllatus või pigem oodatud samm? Eks seda oli oodata, sest jalgpallipraktika ju näitab, et kui tulemust ei ole, siis kõige esimesena peab lahkuma peatreener. Puštov töötas FCI Tallinnas tõesti pikka 30

JALKA AUGUST 2017

aega ja viis meeskonna ka meistritiitlini, mistõttu oli minule isiklikult see mingil määral ikkagi üllatus. Aga elu läheb edasi ja kes teab – ehk tuleb Puštov mõne aja pärast klubi juurde ka tagasi. Aga ma tahaksin rõhutada, et meil meeskonnaga on endiselt suurepärane kliima nii väljakul kui ka riietusruumis.

Kümme korda jääaugus on käkitegu Tänavuse meistriliiga hooaeg algas suure kampaaniaga, mille hüüdlauseks oli “Mehiste meeste mäng”. Kampaania reklaamnägu oli just Voskoboinikov. Videoklipi filmimiseks pidi FCI ründetuus korduvalt hüppama veebruari talvekülmas jääauku, ent mehe enda sõnul polnud see üldse nii hull, kui võiks arvata. “Kui inimene pole kunagi käinud jääaugus, siis võib see osutuda ebaharilikuks, aga mina käin vanematega enam-vähem igal aastal jääaugus, seega ei olnud see üllatav. Küll oli üllatav aga see, et seal nii palju tuli käia – rohkem kui kümme korda. Aga see oli suurepärane kogemus ja kui tuleks veel selline kutse, siis ma loomulikult võtaks vastu. Elus on üldse nii, et tuleb vastu võtta nii palju, kui elu pakub, ja kõik tuleb vastu võtta naeratuse, hea meele ja suure emotsiooniga!”

Just eelmisel hooajal viiski Puštov meeskonna meistritiitlini ja ega kahe hooaja vahel ei muutunud FCI Tallinna mängijate tuumik tegelikult eriti palju. Sellest hoolimata ei ole sel aastal näidatud eelmise aasta taset – mis kahe hooaja vahel valesti läks? Väga raske on vastata. Tõsi, tuumik jäi samaks, aga kuskil läks midagi valesti. Keeruline on ühte põhjust välja tuua, seega ma rõhutaks kolme asja. Esiteks ei olnud ettevalmistus ilmselt sama. Ma ei tahaks seda niimoodi välja tuua, sest me ei teinud midagi valesti, aga ju oli midagi hooaja eel ikkagi natuke liiga teistmoodi. Teiseks tooksin välja vigastused. Eelmisel hooajal ei olnud meil üldse vigastusi, aga tänavu olid seepärast eemal Sergei Tumasjan, Pavel Dõmov ja võtmemängija Ofosu Appiah, samuti mängib Dmitri Kruglov ju vigastusega. Ning kolmanda põhjusena tooksin ma välja kontsentratsiooni – olen juba nii palju rääkinud, et tiitlit võita ei ole nii raske kui seda kaitsta, ning ilmselt meiega nii juhtuski. Tuli peale väike lõdvestus ja mõtlesime, et kui korra võitsime, siis saame sel aastal selle kaitstud ka. Kui eelmisele aastale tagasi vaadata, siis mis oli meeskonna murdepunktiks teel meistritiitlile? Eelmisel aastal oli meil hooaja alguses nii, et oli palju kogenud mängijaid, aga kohe aasta alguses ei hakanud minema

intervjuu kõik nii, nagu tahtsime. Pärast seda, kui kaotasime võõrsil 1 : 2 Nõmme Kaljule (26. aprillil – toim.), pidasime riietusruumis maha koosoleku, kus arutasime, et me kõik oleme ju suurte kogemustega ja võimelised tiitlit võitma. Leppisime kokku, et anname endast kõik ja pärast vaatame, kas meistritiitli võitmine tuleb välja või mitte. Mina arvan, et just see kaotus ja selle järel peetud jutuajamine oli murdepunkt, millest algas tee tiitlini. Eelmise aasta võit oli FCI Tallinnale klubi ajaloo esimene Eesti meistriliiga tiitel; konkurent Nõmme Kalju sai oma esimese tiitli 2012. aastal ja pärast seda ei ole enam suudetud sarnast edu korrata. Kas meeskonnal ei ole hakanud kuklas koputama samasugune väike hirm ja nii-öelda Nõmme Kalju efekt? Kui Nõmme Kaljust rääkida, siis ma tean päris hästi Kuno Tehvat ja seda, kui tähtis tiitel temale oli. Samuti on talle oluline seda korrata ja igal aastal proovib ta nii tohutult ja annab meeskonnale kõik, et see juhtuks, seega ei saa öelda, et nad ei üritaks. Kui meie meeskonda vaadata, siis on veel vara nii-öelda Nõmme Kalju efektist rääkida – seda saab teha kolme kuni viie aasta pärast, kui on selge, kas oleme suutnud tiitlivõitu korrata.

VOSKO VÄHENE RESULTATIIVSUS

“Ma absoluutselt ei muretse või nukrutse selle pärast, sest minu jaoks on alati olnud esikohal meeskonna tulemus.” Kui võrrelda kahte hooaega, siis ka isiklikus plaanis on sul see aasta olnud kehvem: mullu lõid meistriliigas 12 väravat, sel hooajal oled 17 vooruga suutnud kirja saada vaid ühe tabamuse. Mis on juhtunud? Sellest ei tahaks ma eriti palju rääkida, sest see ei ole minu arust eriline teema. Igal ründajal võib olla hetki, kus pall lihtsalt ei lähe võrku. Näiteks eelmise hooaja alguses ei olnud Rimo Hundil eriti palju väravaid ja ka päris tipp-

Vladimir Voskoboinikov usub ikka veel, et FCI saab sel aastal mängu käima.

jalgpallis tuleb ründajatel ette väravapõuda. Ma absoluutselt ei muretse või nukrutse selle pärast, sest minu jaoks on alati olnud esikohal meeskonna tulemus. Praegu on mul palju rohkem kahju sellest, et FCI Tallinn on liigas alles neljandal kohal, aga samas tuleb aru saada, et kui tahad elus ja jalgpallis midagi saavutada, siis kaotused teevad sind tugevamaks – loomulikult ainult siis, kui oskad neist õigeid järeldusi teha. Aga enda pärast ma ei muretse, sest ma löön nii palju väravaid, kui suudan, ja loodan, et meeskonnal püsivad šansid lõpetada hooaeg esikolmikus. Kuidas on seisud sinu ja Eesti koondisega? Kas oled kurb, et Martin Reim pole sulle kutset saatnud? Kindlasti tahaksin ma Eesti koondise eest veel mängida. Mäletan, et 17aastasena küsiti mu käest, mis on mu unistus jalgpallis, ja ma vastasin kaks asja: siirduda välismaale nii kiiresti, kui võimalik, ja esindada Eesti koondist. Toona oli mul hall pass ja ma poleks saanud seda teha, aga kunagi ütles

Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak, et kui sa seda tahad, siis tee Eesti kodakondsus ära. Nii ma õppisingi eesti keele selgeks, sain passi ja hakkasin mängima. Nii et loomulikult, kui Martin Reim praegu ütleks, et paneme õige Vosko sinna platsile, siis ma läheksin, aga samas ma saan aru, et koondis peab arenema. Nii et las noored mängivad ja näitavad, mis nad oskavad. Oled kogenud mängumehena jõudnud jalgpallimaailmas nii mõndagi näha ja teha. Kas jalgpall on sulle endiselt sama huvitav kui noorena? Ütlen ausalt, et jalgpall pakub mulle praegu veelgi suuremat rõõmu. Kui ma jalgpalliga alustasin, siis ei olnud lõpuni selge, kas ma saan jalgpalluriks või mitte ja kas see suudab mulle elu lõpuni pakkuda piisavalt majanduslikku tuge, et hästi ära elada. Praegu olen ma juba piisavas vanuses ja saan aru, et jalgpall andis mulle kõik, mis mul on, seega tunnen, et praegu annab see mulle emotsiooni, mida ma 17aastasena üldse ei tundnudki. 2017 AUGUST JALKA

Portugal

RICARDO QUARESMA Foto: Vladimir AstapkovitĹĄ/Scanpix

NÃµmme Kalju

JANAR TOOMET

Foto: Jana Pipar

Saksamaa

TIMO WERNER Foto: Anton Denissov/Scanpix

suurklubid eestis Koostöös Floraga toimus Fundacion Real Madridi jalgpallilaager.

Foto: FC Flora

Ajaxi vaim ja Valencia võim löövad Eesti lastel silmad särama Suurklubide laagrid Eestis näivad maailma vutiareenidele ihkavatele noortele parima võimalusena tippakadeemiatele silma jääda. Tegelikkus on küll mõnevõrra tagasihoidlikum, kuid lapsed leiavad sealt sellegipoolest kuhjaga inspiratsiooni. AET SÜVARI

ERRi sporditoimetaja

JALKA AUGUST 2017

lmselt on vähe jalkahuvilisi, kes ei teaks lugu väikesest poisist Leost, kes oli küll kidur ja väikest kasvu, ent jäi ometi tänu oma andekusele silma ühele maailma suurimale ja kuulsamale jalgpalliklubile. Ja kohe niivõrd, et üks klubi juhtidest kirjutas poissi mängimas nähes lepingu esimesele kätte sattunud paberilipakale, mis juhtus olema salvrätik. See poisike oli loomulikult ei keegi muu kui Lionel Messi ja just selline oli tema Barcelonasse jõudmise lugu. See lugu on tunnistus sellest, et unistused võivad tõeks saada – ükskõik, kui ebatõenäolised nad siis ka ei paista. Küllap unistavad sarnasest saatusest sajad Eestiski hoolsalt jalgpallitrennis käivad lapsed. Muidugi, Eesti pole Argentiina ja Barcelona skaudid ei eksi siia just ülemäära tihti. Aga vahel siiski

juhtub, et koju tuuakse kätte mõne maailmakuulsa vutiklubi noortetreenerid, ning siis pole ju imestada, et säherdune võimalus puhub lootuse lõkkele. Aga kas lapsel on suurklubide paaripäevases laagris tegelikult võimalik kellelegi sedavõrd suurt muljet avaldada, et piiri taha akadeemiasse õppima sõita? Või on selliste ettevõtmiste puhul tegemist pigem suurklubide teadliku turundustöö ja rahateenimise võimalusega? Kas Eestisse tulevad tõepoolest nende kuulsate meeskondade treenerid või pigem nendega üpris lõdvalt seotud vabatahtlikud? Kas Amsterdami Ajaxi või Madridi Reali laagrid viiakse läbi nende tegeliku treeningfilosoofia, mõttelaadi ja harjutuste pagasi baasil, on seal märgata klubi päris “käekirja” ning mis on peamine kasu, mida laagrilapsed neist päevadest lõikavad?

suurklubid eestis Kaks aastat Eestis Hispaania suurklubi Valencia jalgpallilaagrit korraldanud endise jalgpallikoondislase ja treeneri Marko Kristali sõnul on asi haltuurast kaugel – Valenciast sõitsid Eestisse kohale treenerid, kes päriselt nende noorteakadeemias töötavad. Sama rõhutab ka Tabasalu jalgpalliklubi juhatuse liige, klubi juures kaks korda Amsterdami Ajaxi laagrit korraldanud Riho Saksus. “Kui enamik maailma suurklubisid kasutab selliste ürituste läbiviimisel teisejärgulisi treenereid – satelliitklubide juhendajaid, kogukonna koolide spordiõpetajaid, vabatahtlikke, vabakutselisi –, siis Ajaxi puhul on see välistatud – sisu peab vastama vormile,” räägib ta. Ajax saadab laagritesse ainult klubi endisi legende, mängijaid, treenereid või klubi heaks projektipõhiselt töötavaid erialaspetsialiste. “Sellega kindlustatakse ürituse hea sisuline kvaliteet ja õige Ajaxi vaim. Seepärast on ka laagri treeningtöös osalemise nõuded suured ja kellelgi luuslanki lüüa ei lasta. Harjutuste läbiviimise ja treeningu kiire tempo on Ajaxi laagrite tavarutiin.”

Latti alla ei lasta Valencia laagri edukalt Ida-Virumaal läbi viinud Marko Kristal tõi hispaanlased sel suvel ka Tallinnasse, oma endise koduklubi Levadia juurde. Levadia noortetöö juhi Indrek Petersoo sõnul otsustati laagrit kõigepealt pakkuda just oma klubi noormängijatele ning seejärel, kui piisavalt soovijaid kokku ei saada, minna linna teiste jalgpallihuviliste noorte jutule. Kuid selleks polnud vajadust. 96 last panid oma nimed kirja. Kontakt Valenciaga tekkis Kristalil hollandlasest tuttava kaudu. Seejärel kulus omavahelisteks läbirääkimisteks ja ettevalmistustööks ikkagi veel pool aastat, enne kui laagri tingimused täpselt paika said: palju võiks olla osalejaid, väljakuid, palle ja abitreenereid, et laager võimalikult hästi õnnestuks. Klubi pakkus omalt poolt aga kohe alguses väga selget ja täpset kontseptsiooni koos laagri kavade ja treeningplaanidega. Ka Saksuse aitasid esialgu järje peale eelkõige tutvused Hollandis: “Seejärel tuli päris mitu korda ennast, Tabasalu klubi, meie pakutavat ja koostöö nägemust tutvustada ja lõpuks jõudis see kompott Ajaxis õige inimese lauale,

Ka Ajax võib Eestilt õppida Seitsmekümnendatel Ajaxis ja Manchester Unitedis mänginud ning 1988. aastal koos Hollandi koondisega Euroopa meistriks tulnud Arnold Mühren oli üks noortetreeneritest, kes mullu suvel Tabasalu jalgpalliklubi külastas. Miks ta seda tööd teeb? “Paljudes maades võidakse Ajaxilt õppida, aga mina arvan, et meie võime samuti õppida teilt või Soomelt või Norralt,” rääkis Mühren ETV spordiuudistele. “Jalgpalli ei mängita üksnes Ajaxis – seda mängitakse üle maailma ja kui me saame üksteist aidata, siis peaksime me seda tegema. Just seepärast me sellist tööd teemegi. Me üritame ka Eestiga suhteid sisse seada, et leida siit andekaid mängijaid. Kui me näeme kedagi, kes on suurepärane, siis me saame Ajaxile öelda, et nad sellel väga heal mängijal silma peal hoiaksid.”

kes viitsis ja tahtis nii-öelda uue turuga tegeleda. Võib öelda, et esimesest kontaktist esimese ürituseni, milleks oli Tallinnas toimunud kahepäevane seminar treeneritele, jõudsime umbes kolme aastaga. Suurklubide tegevus, ka koolitusprogrammide puhul, on mitmeks aastaks ette planeeritud, aega kulub meeletult.” FC Flora juures 2015. aasta suvel Madridi Reali laagrit läbi viia aidanud klubi endine peadirektor Jaanus Pruuli meenutab, et maailma ühe kuulsaima vutiklubi laager õnnestus siia saada

Meie poisid Valencia särgis Valencia klubi tarkusi omandamas.

Soome vahendajafirma kaudu. Tõsi, tegemist ei olnud rangelt võttes mitte Madridi Reali klubi laagriga, vaid spetsiaalselt loodud ettevõtte Fundacion Real Madrid ettevõtmisega, ning seda rõhutati eraldi ja selgelt. Seetõttu ei tohtinud reklaamides kasutada ka näiteks Cristiano Ronaldo pilti või muid Reali klubi tähtmängijaid, vaid ainult üldist sümboolikat. Laagri väljamüümisega raskusi ei tekkinud, hoolimata küllalt krõbedast hinnast (nelja päeva pikkune laager maksis klubi noormängijale kolm aastat tagasi 165 eurot) – nimi müüb. Järgmisel aastal korraldas Flora samamoodi Barcelona kooli FCB Escola laagri, ka selle kohad täitusid loomulikult kiiresti. Laagrite hind ei ole muidugi odav. Tasuda tuleb treenerite majutuse, transpordi ja söögi eest, maksta tööja litsentsitasud. Mõelda tuleb laste lõunasöökidele, varustusele, treeningvahenditele ja ka väljakutele – kui just ei õnnestu kasutada oma klubi treeningplatse. Mida suuremad kulud, seda kallim osavõtutasu lapsevanemale. Näiteks Valencia viiepäevane laager Tallinnas maksis 200 eurot, Jõhvis pisut alla selle. “Kui vaadata üldisi laagrite hindasid ja seda, mis selle eest saab, siis ma arvan, et see on seda raha väärt,” usub Kristal. “Hinna sees on terve päev jalgpalli, lõunasöögid, klubi vorm, joogipudelid …” Veelgi enam, Valencia laagrites käinud lastest valiti laagri lõpuks välja kaks-kolm õnnelikku, kes saavad mõneks päevaks akadeemiasse külla sõita ja kohaliku eluoluga üsna

Foto: Valencia CF

2017 AUGUST JALKA

suurklubid eestis

Amsterdami Ajax Tabasalus! Täiskasvanuist paremalt esimene Riho Saksus.

lähedalt kokku puutuda. Petersoo lisab, et Levadia lastelt ja vanematelt pärast laagrit saadud tagasiside oli ülimalt positiivne. “Kõik oli detailideni suurepäraselt tehtud, tipptreenerite käe all said treenida mitte ainult meie lapsed, vaid nendelt said õppida ka meie noortetreenerid.” Nii Saksus kui Petersoo rõhutavad, et laagri korraldamist ei tehtud rahalise kasu saamiseks. “Ürituse rahaline kasu ei saa olla sportlikust poolest üle. Aga üldjoontes jah, kui sa ei korralda just Barca või Reali laagrit, siis määrab ürituse populaarsuse selle hind,” nendib Saksus. Tabasalu on kolme aasta jooksul korraldanud kaks treenerite seminari ja kaks lastelaagrit ning nendes on osalenud kokku umbes 50 treenerit ja 140 last.

Tippakadeemia kogemus Kas suured klubid võtavad kaasa oma “salajased” harjutused, mille järgi praegused suured staarid lapsepõlves akadeemiates trenni on teinud ja mille najal kaugele jõudnud? Kristali sõnul see tõepoolest nii on: “Valencia tõi siia kaasa oma treeningmetoodika – samasugused treeningud, nagu neil akadeemias on, viidi ka siin läbi. Harjutused on meie omadest erinevad, aga mitte üksnes harjutused, vaid ka see, kuidas 40

JALKA AUGUST 2017

nad treeningutel suhtlevad ja mille alusel nad lapsi välja valivad. Nad näitasid, kuidas ühes Euroopa tippakadeemias treeninguid läbi viiakse, ja see kõik on lastele väga-väga huvitav.” Kas laste ja nende vanemate unistus, et ühes sellises laagris õnnestub silma jääda ja kutse akadeemiasse teenida, on liiva peale kirjutatud? Laagrite korraldajad möönavad pea kõik nagu ühest suust, et kuigi imesid muidugi juhtub, pole selline lootus reaalne.

MARKO KRISTAL:

“Valencia tõi siia kaasa oma treeningmetoodika – samasugused treeningud, nagu neil akadeemias on, viidi ka siin läbi.” “Valencia korraldab selliseid laagreid üle maailma, New Yorgi laagrist käis ühe nädalaga läbi 850 last,” toob Kristal näite arvudest, millega sellised klubid kokku puutuvad. Lootus nende tuhandete laste seast silma paista on kaduvväike, seda enam, et näiteks Valencia akadeemiasse võetakse lapsi peamiselt linna ümbruskonnast, kus elab üle kolme miljoni inimese. Saksuse sõnul jääb Ajaxi puhul õhku

Foto: Tabasalu JK

reaalne variant, et kui noormängija vastu huvi tuntakse, antakse talle võimalus näiteks suvel terve nädala oma akadeemias trenni teha. Sealt edasi oleneb kõik juba mängija arengust: “Alati vaadatakse kõigepealt oma koduõuele. Amsterdamis elab kokku 186 erinevat rahvust, neil on kõik talendid seal endal olemas. Samas viimasest noortelaagrist, mis veebruaris sai korraldatud, viisid Ajaxi treenerid koju kolme Eesti noormängija nimed, kelle vastu võidakse kunagi huvi tunda.” Selliste laagrite eesmärk ei ole leida avastamata talente ja neid varakult oma ridadesse värvata – see pole peale kõige ka FIFA ja UEFA reeglitega kooskõlas. Kõige olulisem on hoopis see, et lastel löövad silmad särama ja tekib suurem isu trenni teha. “Kindlasti on nii mõndagi, mis neis laagrites on täpselt samamoodi kui koduses treeningus, sest siseküljesööt on siseküljesööt ka Aafrikas. Aga mis sinna kõik juurde tehakse – kuidas harjutusi ja treeninguid läbi viiakse –, ning hasart, mis tekib võimalusest olla välistreeneri juhendamise all, ja võimalus saada kelleltki teiselt peale oma igapäevatreeneri tunnustust ongi need põhjused, miks sellistes laagrites hea meelega tahetakse osaleda,” räägib Saksus.

KALEVIPOJAD TAAS KODUMURUL!

EESTI . KÜPROS

3. SEPTEMBER 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

pipraterad pippraterad

Maskotipoisi elu

Fotod: Jana Pipar

Fotograaf Jana Pipar jälgis 19. mail toimunud Tallinna Flora – FCI kohtumise maskotipoisse. Võibolla kunagi võtavad need poisid ise väikestel nagamannidel käest ja marsivad väljakule profijalgpallurina.

Valmistutakse nagu päris mängijad ja isegi fotograafile poseerimine on käpas. Võibolla on mõni neist kümmekonna aasta pärast esindusmeeskonnas.

Kristo Tohveri mängueelne vile on nii vali, et poisid sulgevad kõrvad!

Mänguni on veel aega. Poisid teevad aega parajaks ja kiikavad üles fännitribüüni poole. 42

JALKA AUGUST 2017

pippraterad pipraterad

Kael õieli – mis seal staadionil juba toimub?

Viimased juhtnöörid.

Infoneti kapten Vladimir Avilov on pallipoisiga sõbralikult jutule saanud. Tema kõrval

Flora väravavaht Mait Toom on alt üles vaatamist väärt.

väravavaht Matvei Igonen.

Väljamarss. Esiplaanil Flora kapten Brent Lepistu, kes oli ise kunagi maskotipoiss Eesti koondise mängul. 2017 AUGUST JALKA

rannajalgpall

Eesti koondis suutis Serbias ootamatu alguse järel toibuda ja võidutrofee koju tuua.

Fotod: Lea Weil/beachsoccer.com

Külm pea viis Eesti superfinaali Eesti rannajalgpallikoondis rõõmustas jaanipäeva paiku vutisõpru sellega, et Serbias peetud euroliiga etapil võideti alagrupi esikoht ja kindlustati pääs superfinaali. Seal lähevad Serbias sisu näidanud rannakoondislased suve lõpus noolima kohta Euroopa 12 parema meeskonna hulgas. Kuigi see teekond on raske, ei ole koondise peatreener Rando Rand seda võimalust maha matnud. KADI PARTS

uuni teises pooles peeti Serbias tänavuse euroliiga hooaja esimene etapp, kus selgitati edasipääsejad nii A- kui B-divisjonis. Eesti koondis kuulub neist viimasesse ehk nõrgemasse divisjoni, kus tänavu tuli pääsu eest superfinaali võidelda Tšehhi, Norra ja võõrustajate serblastega. Meie rahvus44

JALKA AUGUST 2017

di kokku kindlasti kõige ühtlasem alagrupp.” Kuigi eestlased on nii norrakate, tšehhide kui serblastega umbes samas kategoorias, on meie mehed reitingutabelis eespool. Ranna sõnul andis see lootust, et alagrupi esikoht on täiesti reaalne eesmärk. Külm dušš tabas aga Eestit kohe turniiri avamängus, kui 3 : 0 eduseis mängiti Tšehhi vastu maha 3 : 5 kaotuseks. Peatreeneri sõnul domineerisid küll meie mehed mängu, kuid õnnest jäi puudu. “Tšehhid mängisid väga jõuliselt ja lahendasid kahevõistluse olukorrad enda kasuks ära,” rääkis Rand. “Meie ise lõime mitmel korral latti ja posti ehk jätsime oma võimalused realiseerimata. Selline tööõnnetus see mäng oli.” Edasipääsu jahtima läinud eestlastele oli avamängu kaotus ootamatu hoop, aga selles selg vastu seina olukorras ei olnud kaotada enam midagi ja kaotuskibedusest tuli kiirelt üle saada. “Ega mul imerohtu ei olnud neile anda,” naeris Rand. Ta selgitas, et tema sõnum meestele oli lihtne: võitluslikud olukorrad tuleb edaspidi enda kasuks pöörata. Pea tuleb külmana hoida ja seda edaspidi ka suudeti. Eesti koondis domineeris ülejäänud kaht mängu ning suutis oma võimalused kannatlikult ära oodata ja realiseerida. Järgmine matš Norraga oligi juba teistsugune mäng, sest Eesti tegi väikese taktikalise lükke. Nimelt eelistati norralaste vastu mängides rünnakufaasis formatsiooni 3-1, kus ründajal jääb ees rohkem ruumi tegutseda. Peale selle suudeti mängurütmi tuua vajalik muutus väravavahti vahetades, kuigi teisel kolmandikul mängu sekkunud Marten Rimmel vigastas oma hüppeliigest ja peab tegema vigastuspausi. Sellest kaotusest hoolimata kandsid muudatused vilja ja mitmekülgsema rünnaku abil saadi kirja 7 : 4 võit.

Temperamentne Serbia jäi hätta meeskonna peatreener Rando Rand nentis turniirile tagasi vaadates, et selliste vastastega mängimine oli mõneti üllatav. “Kuna kõik need neli riiki on suhteliselt samas tugevusgrupis, siis ma imestasin, et meid ühte alagruppi pandi,” rääkis Rand. “Meile pan-

Viimane matš kodupubliku ees mänginud Serbia vastu otsustas alagrupi võitja ja eestlaste saatuse, kuid enne tähtsat lahingut meie meestel liigseid pingeid polnud. “Selle asemel oli tunda sportlikku viha ja teadlikkust, et tuleb pingeline ja jõuline mäng,” meenutas Rand.

rannajalgpall Tema sõnul oli finaalihõngulises B-divisjoni seitse paremat meeskonda. kohtumises eestlaste suurimaks trumEesti on alagrupivõiduga juba kindlusbiks juba varem rõhutatud külm pea: tanud koha nende meeskondade hulgas, “Meid provotseeriti hästi palju ning ülejäänud vastased alles selguvad, sest taheti endast välja viia, aga rääkisime teised euroliiga etapid peetakse juulis sellest enne mängu ja rõhutasime, et ja augustis. Kaheksa kvalifitseerunud selliste olukordadega ei tohi kaasa tiimi jagatakse kahte alagruppi ning minna.” alagruppide võitjad peavad finaalmatši, Ranna sõnul oli üks eestlaste tugevus mille võitja pääseb omakorda järgmiseks ka asjaolu, et vastaste väravavaht suudeti hooajaks A-divisjoni. kontrolli all hoida. Nimelt tegi võõrusKuigi Eesti oma vastaseid veel ei tajate väravat valvanud Marko Militea ja seega on raske ennustada, kas vojevic Norra ja Tšehhi vastu suurepäsuudame nendega võrdselt rinda pista, rased esitused ja palli väga hästi jalaga on koondise peatreener mõõdukalt opmängima õppinud serblane suutis ka timistlik. Eestile on see väga-väga suur Eesti kaitsemängijaid hästi jooksutada, edasiminek ja annaks juurde nii tasemes ent meie mehed suutsid tema tugevuse kui motivatsioonis. suuremas osas siiski ära neutraliseerida. “Lihtne see ei ole, sest tugevaid vas“Ta oli nende jaoks üks lisakäik, taseid on piisavalt, aga miski pole välismida nad õnneks – või nende kahjuks – tatud,” ütles Rand. “Heal päeval on kõik ei saanud realiseerida,” ütles Rand. võimalik ja me oleme sel aastal kõvasti Temperamentsed mehed väljakul vaeva näinud: trennidega varem alustapolnud aga ainukesed Eesti-vastanud, pallitrenne talvelgi teinud, füüsilist sed selles matšis, sest kui keskmine eestlane on mängudele kaasa elades pigem tagasihoidlik, siis Balkani riikide publik on enamasti oluliselt tulisem. Kuigi Ranna sõnul ei ole meie mehed harjunud suure publiku ees mängima, sest Eesti ei meelita võõrsil tribüünidele suuri rahvahorde ja üldjuhul antaksegi meile vaid kehvema ajaga hommikupoolseid mänge, siis seekordne otsustav matš Serbiaga oli teisest puust. Nime järel mängija sünniaeg ja klubi nimi “Plaksutati ja hüüti kaasa muidugi SerbiaTaavi Tamm (29.06.1990) ‒ SK Augur Enemat le, aga meile andis see Marten Rimmel (04.04.1995) ‒ Nõmme BSC OlyBet sportlikku viha ja saime Indrek Palm (23.11.1982) ‒ Nõmme BSC OlyBet innustust,” seletas Rand Roman Minlibajev (17.03.1987) ‒ SK Augur Enemat ja jätkas naerusui. “Eks Ervin Stüf (03.12.1990) ‒ BSC Thunder Häcker Priit Mäeorg (09.12.1987) ‒ Nõmme BSC OlyBet enne mängu rääkisime Rasmus Munskind (31.08.1989) ‒ SK Augur Enemat ka, et tuleb seda kõike Ragnar Rump (12.09.1991) ‒ BSC Peugeot nautida, sest mine tea, Kevin Sooaluste (06.08.1992) ‒ BSC Thunder/Häcker millal jälle nii suure Erol Kigaste (24.10.1990) - BSC Thunder/Häcker publiku ees mängida saab.”

ettevalmistust koos teinud. Panustanud oleme piisavalt, nüüd loodame, et see ka tulemuses realiseerub.” Paraku ei saa meie mehed suure tõenäosusega Itaalias peetavale superfinaalile sõita oma parimas koosseisus, sest peale Serbias vigastada saanud Rimmeli ravib hetkel oma vigastust ka 2014. aasta superfinaalis rohkelt väravaid kõmmutanud Kristian Marmor ja viimatisest euroliiga etapist jäi samuti vigastusega eemale Markus Lukk. Rand aga sellepärast pead norgu ei lase, sest tema sõnul pole vähemalt tema juhatuse ajal veel kordagi suudetud välja panna hetke parimat satsi – alati on keegi vigastusega eemale jäänud. Pigem loodab koondise loots, et praegune meistriliiga hooaeg toob ehk mõne mehe veel hoopis koondiseringi juurde: “Kes teab: äkki need paar kuud toovad esile mõne väga hea talendi, keda me veel kaalunud polegi. Elame-näeme.”

Serbias võidutsenud Eesti koondis

Miski pole võimatu Etapivõit Serbias on aga A-divisjoni murdes alles raske teekonna lihtsama osa läbimine. 31. augustist kuni 3. septembrini ootab meie mehi ees järgmine turniir ehk superfinaal (rannajalgpalli katusorganisatsioon nimetab seda ka promotion final’iks). Seal osaleb kaheksa võistkonda: A-divisjoni kõige nõrgem koondis ja

Meie mehed näitasid kuumi emotsioone, kuid hoidsid pea külmana. 2017 AUGUST JALKA

treener

Yusuf Erdogan ei tea, kuhu tulevik ta viib. Praegu Ãµpetab ta Eesti noori. Foto: Lembit Peegel

JALKA AUGUST 2017

treener

Kuidas Yusuf Erdogan Vasalemma lehmadega kohtus Eksootilise nimega noortetreener Yusuf Erdogan jõudis Eestisse kolm aastat tagasi ja on vaikselt siinse jalgpallieluga harjuma hakanud. Omal ajal noorteklassis mitme praeguse Saksamaa koondislasega koos mänginud noortetreener tunnistas, et meie riik on talle pakkunud mitu omapärast üllatust, kuid pikemalt siiajäämise kohta ta plaane teinud pole. KADI PARTS

014. aasta veebruaris Eestisse saabunud Yusuf Erdogan jõudis jalgpalli juurde oma kodumaal Saksamaal, kus ta juba enne kooli trenni läks. Andekas noormees mängis 17aastaselt kohalikus Eesti eliitliiga vastes ning osales ka piirkondlikel talentide kogunemistel, kus tema trennikaaslasteks olid nii Mario Gomez kui ka Sami Khedira. Paraku tabas Erdogani enne täisealiseks saamist valus hoop: tema jalad ja alaselg ei pidanud koormusele vastu. “Profijalgpalluriks saamine oli minu suur unistus, võib koguni öelda, et see oli haigus,” rääkis Erdogan. “Kui arst ütles, et see pole võimalik, siis see oli väga suur hoop. Järgmisel päeval tulin trennist ära ja pole siiani enam kordagi mänginud.” 17aastaselt profikarjäärist loobuma pidanud noormees asus seejärel tööle treenerina ja suure motivatsiooni toel tegi ta aastatel 2009–2011 ära kõik litsentsid ning oli 2011. aastal Saksamaal üks nooremaid A-litsentsiga juhendajaid. Kodumaalt läks Erdogan kaheks aastaks tööle Türki – oma vanemate sünniriiki –, kuid sealne jalgpalli mentaliteet ja üldine elukorraldus ei olnud talle meeltmööda ja nii mõlgutas ta jalgpallist loobumise mõtteid. Enne veel otsustas ta aga külastada Balti riike ja tuli esimesena

Eestisse, kus tema teele sattusid kohalikud vutitegelased. Seejärel sai Erdoganist juba kaheks aastaks Tallinna Kalevi noortetreener. Pärast lepingu lõppemist leidis ta uue töökoha FCI Tallinnas, kelle U13 rühma juures ta praegu töötabki. Saksamaa jalgpallist tulnuna tunnistab 31aastane Erdogan, et talle oli ootamatu siinsete noorte reserveeritus.

YUSUF ERDOGAN:

“Minu arust on jalgpall spordiala, kus peab olema pisut ülbe, aga kõik minu poisid on nii korralikud ja toredad.” “Poisid on jalgpallis nii emotsioonitud,” muljetas Erdogan. “Minu arust on jalgpall spordiala, kus peab olema pisut ülbe, aga kõik minu poisid on nii korralikud ja toredad.” Ta tunnistas, et kohati on meie jalgpall pakkunud talle ka tragikoomilisi hetki: “Kui omal ajal mängisin ma ise Saksamaa U17 eliitliigas, siis Eestis olen juhendanud U17 poisse, kes peavad mängima kuskil Vasalemmas, kus neid vaatab ainult viis lehma. Ma istun seal, kärbsed söövad mind kogu aeg, sest läheduses on need lehmad, ja

ma mõtlen endamisi, mida kuradit ma siin teen.” Oma tuleviku suhtes ei ole Erdogan plaane liiga pikalt ette teinud, kuid üks on tema sõnul kindel: ta ei taha minna tagasi Saksamaale ega Türki. Ühest küljest mängib selles tema sõnul rolli inimloomus, mis tahab pidevalt edasi liikuda, teisalt tunnistab ta, et tema perekonnanime tõttu on elu mõlemas riigis keeruline. Kui sakslastele on ta alati olnud immigrant, siis Türgis on hetkel võim diktaatorliku presidendi Recep Erdogani käes – elu sama perekonnanimega ei ole lihtne, kuigi sugulussidemeid meie loo kangelasel presidendiga pole. Kindlaid Eestisse jäämise mõtteid Erdoganil samuti pole, sest kuigi meie maa ja inimesed talle meeldivad väga, ei ole Eesti treenerina arenemise mõttes kõige soodsam koht. Hiljuti UEFA Pro litsentsi ära teinud treener ei salga, et tahaks kunagi juhendada mõnda meie meistriliiga klubi, kuid seda vaid siis, kui tema ideoloogia ülejäänud klubi inimeste omaga klapib. Igal juhul ei oska vaba hingega treener veel öelda, kas ja millal ta Eesti tolmu jalgadelt pühib: “Seda on kummaline öelda, aga ma mõtlen iga päev Eestist lahkumisele. Mulle meeldib siin, aga ma ei tea, mis tulevik toob.” 2017 AUGUST JALKA

lugeja küsib

Sander Post eelistaks Viljandi Tuleviku võitu Meistrite liigas Eesti koondise võidule EMil.

JALKA AUGUST 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Sander Post:

ma ei ole teinud mitte ühtegi valet sammu 32aastane Sander Post on karjääri jooksul jõudnud teha tegusid nii kodumaa pinnal kui mitmes välisliigas, praegu ajab rohkem kui kahe meetri pikkune põline mulk mängija ja spordidirektorina asju Viljandi JK Tuleviku klubis. Nii kaitsja kui ründajana mänginud Post istus lugejate ette pihitooli ja vastab ausalt nii oma ebahariliku pikkuse kui ka karjääri jooksul tehtud valikute kohta.

Lisaks võrkpallile tegelesin maadlusega, vabamaadlus oli mu kõige esimene trenn. Minu sõbrad tegelevad sellega siiamaani ja nii ma sinna sattusin. Kokku käisin seal lausa aasta aega, võistlustele ma küll ei jõudnud, aga trennis olin iga päev kohal.

KADI PARTS

Mis on olnud sinu kõige tõsisem vigastus? (@mrsfame) Põlve ristsidemete vigastus, see oli vist 2005. aastal. Siis tuli teha aastane paus ja kuigi ma olin noor ja karjääri jätkamise mõttes käis mitu mõtet peast läbi, siis päris loobumise mõtteid küll kunagi ei tekkinud, kuigi taastumine võttis ikkagi kaua aega.

es on sinu iidolid jalgpallis? (@p2ike.triinu) Mulle on alati meeldinud karakteriga mängijad, paipoisid ei ole kunagi istunud, sest ma pole ise ka kõige suurem paipoiss olnud. Olen alati imetlenud Zlatan Ibrahimovici ja treeneritest Jose Mourinhot. Eesti jalgpallurite puhul ei tule mulle meelde, et keegi oleks väga suur iidol olnud; eks Mart Poomi autogrammi tahtsid omal ajal paljud saada, aga pigem vaatasin ma ikka välismaa mängijate poole. Oled pikka kasvu. Kas korv- või võrkpallitreenerid sind endale ei proovinud meelitada? (Tarvi, Tallinn) Võrkpallitreenerid proovisid küll, koolis mängisin seda ja mingil hetkel – võis olla 14–15aastaselt – olin päris tõsiselt kahevahel, kumma valin. Lõpuks sai otsustavaks vist see, et jalgpalli olin ikkagi enne mänginud. Korvpalliga on olnud kokkupuudet nii palju, et seda meeldib mulle telerist vaadata, kuigi ma ei oska öelda, kas ma isegi kõiki reegleid tean. Kas oled nooruspõlves veel millegagi tegelenud peale jalgpalli? (Rene, Viljandi)

Mis on su suurim unistus? (Ragnar, Antsla) Seoses jalgpalliga on kaks unistust. Enda vaatevinklist on püsida võimalikult kaua terve ja mängida võimalikult kõrgel tasemel, treeneriametist lähtuvalt näha kunagi oma treenitavaid kõrgeimal tasemel mängimas.

Aalesundsi särgis mängis Sander Post aastatel 2011–2013.

Foto: Svein Ove

SANDER POST Sünniaeg: 10.09.1984 Koduklubi: Viljandi JK Tulevik Varasemad välisklubid: Vejle

Boldklub (Taani), Go Ahead Eagles (Holland), Aalesunds FK (Norra) Koondis: 10/1

Olid 2010. aastal Eesti meistriliiga suurim väravakütt – mis see sulle tähendas? (Toomas, Pärnu) 2010. aasta oli üldse hea aeg: tulin suvel Hollandist tagasi ja liitusin Floraga, tulime Eesti meistriks ja ma olin liiga suurim väravakütt. See oli kahtlemata meeldejääv aeg ja väga tähendusrikas, pärast seda poole aasta pikkust perioodi siin Eestis liikusin kohe uuesti välismaale (Norrasse) ja võib öelda küll, et see oli hea kodune hüppelaud järgmise välisklubi mõttes. Kui tulid mõne aasta eest tagasi Eestisse, tundis sinu vastu huvi mitu klubi. Miks valisid just Viljandi Tuleviku? (Margus, Tallinn) Huvi oli tõesti teiste klubide poolt ka, aga ma pole oma otsust veel kordagi kahetsema pidanud. Kui noorelt alustasid jalgpallitreeningutega? (@p2ike.triinu) Vist oli umbes kaheksa-aastaselt, sest staadion oli mul Viljandis kohe kodu kõrval, otse üle tee. Seal sai sõpradega ikka toksimas käidud ja hakkas meeldima. Nii läkski, et mu esimene treener Indrek Ojamaa kutsus trenni ja sinna ma jäin. Kumba eelistaksid: kas Eesti koondise võitu EMil või Viljandi Tuleviku võitu Meistrite liigas? (@kermpz) Viljandi Tuleviku võitu Meistrite liigas ja ma olen kindel, et kui see juhtub, siis pääseb Eesti koondis juba ka niikuinii EMile! Kas tänu sinu pikale kasvule on üheks su parimaks mängijaomaduseks kõrged küünarnukid? (Siim, Tallinn) Ma saan aru, kuhu see küsimus suunatud on (naerab – toim.). Eks jalgpall on füüsiline mäng ja läheb järjest füüsilisemaks. Käsi ja küünarnukke kasutatakse väga palju, seda näevad kõik ju ka telerist. Kui teised on minust sealt sutsukese või veel rohkem lühemad, siis mõni on selle 2017 AUGUST JALKA

lugeja küsib Kas järgmisel hooajal plaanid mängida rannajalgpalli? (@henripedanik) Olen rannajalgpalli proovinud ja see meeldis mulle väga. Kunagi ma kindlasti hakkan seda mängima, aga ei oska öelda, kas see juhtub juba sellel aastal või järgmisel või veel mõni aasta hiljem. Kas oled kunagi mänginud mõne endast pikema jalgpalluri vastu? (Tom, Tallinn) Kindlasti olen ja isegi mitu korda nii ründaja kui ka kaitsjana, ma kõige pikem jalgpallur ju kindlasti ei ole.

Eesti koondise särgis on Post löönud ühe värava, kuid aastaid tagasi maailma efektiivseima ründaja tiitli pälvinud eestlane tunnistab, et seda on vähe. Foto: Lembit Peegel

obaduse saanud küll, aga see pole meelega antud. Karjääri jooksul olen ma ka ise saanud neid obadusi ja küllap olen tõesti siis ka teistele jaganud. Kes on su lemmikjalgpallur? (@erikmadisson) Ma ei ütleks, et mul 32aastaselt oleks päris lemmikjalgpallurit, kuigi eks häid mängijaid on loomulikult palju. Aga kui ma päris tipptasemel peaksin valima Ronaldo ja Messi vahel, siis valiksin Messi – ta tundub olevat individuaalselt maailma kõige parem mängija. Millises välisklubis tundsid end kõige mugavamalt? (Tuuli, Haapsalu) Hollandis – kogu see keskkond ja klubi olid nii head ning sellest ajast on mul ainult soojad mälestused. Ühte kõige eredamat hetke ei oskagi välja tuua, sest mind võeti nii kiiresti omaks ja sulandusin nii hästi sisse, kõik inimesed olid ka väljaspool jalgpalli väga toredad ja sõbralikud. See on jah praegugi mulle väga südamelähedane ja läheksin sinna iga kell tagasi. 2010. aasta hea hooaja järel teenisid maailma kõige efektiivsema mängija nimetuse – kas see oli uhke tunne? (Kaspar, Tallinn) Selle peale ei ole ma väga mõelnud, sest 50

JALKA AUGUST 2017

ega ma pole auhinda kui sellist saanud ja ma ei tunne kindlasti ennast maailma kõige efektiivsema ründajana, see on ikkagi liialdus. Hea oli küll, et neid väravaid tuli, väheste mängude jooksul rohkelt (17 mänguga lõi Post 24 väravat – toim.), aga see oli siiski Eesti meistriliiga ja Eesti väravad. Kohe kindlasti ei liigitaks ma ennast maailma efektiivseimate ründajate hulka, see on lihtsalt statistika ja las see jääda.

PIKKUS ON ABIKS

“Eks kui teised on minust seal sutsukese või veel rohkem lühemad, siis mõni on selle obaduse saanud küll küünarnukiga.” Mis tunne on treenida Tuleviku U21 ja U19 meeskondi? Mis edusamme olete teinud? Kui uhke nende üle oled? Palun põhjenda oma arvamust! (@kristjan. moorats) Mul on väga uhke ja hea tunne neid treenida, lähen trenni alati hea tundega ja ootan juba järgmist treeningut. Usun, et edusamme teeme iga päev, üritame igal järgneval mängul mängida paremini kui enne, oma vigadest õppida ja neid parandada.

Kas oled oma jalgpallurikarjääri jooksul mõnda klubivahetusega või välismaale minekuga seotud otsust kahetsenud? ( Jaana, Pärnu) Ei ole. Kui ma oma karjäärile tagasi vaatan, siis arvan, et andsin maksimumi. Trenni oleks muidugi saanud alati rohkem teha, aga üldiselt olen väga rahul ja leian, et ma ei teinud mitte ühtegi valet sammu, vaid kõik läks nii loogiliselt kui võimalik. Kahetseda pole kindlasti mitte midagi. Oled juba 32aastane, kui kaua kavatsed veel jalgpallurikarjääri jätkata? (Henry, Tallinn) Ei olegi mõelnud, millal ma peaks lõpetama, mängin ikka nii kaua, kuni tervist on. Praegu tundub tervist jaguvat ja ega kui ma palli saan ja trenni lähen, siis ma olen ikka nagu väike poiss. Mis aastal võiks Viljandi Tulevik tulla Eesti meistriks? ( Joonas, Tallinn) Hea vastus oleks, et võiks tulla sel aastal, aga see ei ole ilmselgelt päris reaalne. Loodame, et see juhtub lähiaastatel. Tänavu on meistriliigas selline seis, et minu arust ei alahinda tugevad võistkonnad absoluutselt väiksemaid meeskondi. Ikka tullakse nende vastu mängima täiskoosseisus ja ka mänguskoorid näitavad, et midagi niisama lihtsalt ei anta. Eks tugevamad klubid on aru saanud sellest, et mida vähem sa punkte alumistele meeskondadele kaotad, seda suurema tõenäosusega Eesti meistriks tuled. Aga väiksematel klubidel on vähemalt omavahel olemas võitlus ja seal on nagu ikka: kes peale jääb, see jääb püsima. Kui aga rääkida keskmisest tasemest, siis tugevatel klubidel on keskmine tase kindlasti tõusnud ja eks nõrgemadki klubid arenevad pidevalt eda-

lugeja küsib si, päris selliseid meistriliigas mängivaid klubisid, nagu Lasnamäe Ajax oli, enam ikkagi pole. Kas vahepeal oled tahtnud jalgpallist loobuda? (@kirikmae) Ei ole mitte kunagi sellist hetke tekkinud. Millisel positsioonil mängides tunned end kõige efektiivsemalt? (@marttikallas) No kui ma maailma kõige efektiivsema ründaja tiitli sain, siis ilmselt seal olengi kõige efektiivsem. Millega tegeleksid, kui ei mängiks jalgpalli? (@arp_reindla) Kindlasti tegeleksin mõne muu spordialaga, võibolla võrkpalliga. Igal juhul ei usu ma, et spordist kaugel oleks, sest juba praegu olen ka treener ja naudin väga nii mängimist kui treeneritööd. Tuleviku kohta muidugi ei oska öelda, mis juhtuda võib.

KARJÄÄRI LÕPETAMA EI HAKKA

“Kui ma praegu palli saan ja trenni lähen, siis ma olen ikka nagu väike poiss.” Oled Tulevikus ka spordidirektori ametis – kas sulle meeldib rohkem kontoris jalgpalliasju ajada või väljakul palli taga ajada? (Liisi, Võru) Kindlasti on huvitavam väljakul palli taga ajada, aga eks peale rasket mängu on ka hea minna ja kontorisse maha istuda. Tervise huvides on see hea, ma olen siiski juba vanem inimene (naerab – toim.). Sinu särginumber Tulevikus on 13 – kas sellel on eriline tähendus sulle? (Triin, Tartu) Mul ei ole särginumbritega mitte kunagi tähendust olnud. Number 13 oli Tulevikus vaba ja ma isegi ei mõelnud, kas see on 13 või 16 või 33. Võtsin lihtsalt selle numbri. Kas mäletad oma senist ainukest koondiseväravat hästi? (Dima, Narva) Jah, see oli Soome vastu 2010. aastal. See sündis pooleldi õnnega, sest kaitsja tahtis palli auti lüüa, ma sain jala vahele värava eest ja oligi pall võrgus. Eks kaitsja läks selle peale, et ma lähen pallist ühelt

poolt mööda, aga läksin teiselt ja lõin alla vasakusse nurka ära. Sellest ühest väravast selles mõttes kindlasti ei piisa, et koondise eest tahavad ju kõik väravaid lüüa, aga ega meie ründajatel neid võimalusi väga palju ei teki, sest Eesti koondis ei ole veel nii tugev, et domineeriks mängu ja suudaks oma ründajatele iga kord neli-viis võimalust tekitada. Pigem peavad mehed need võimalused ise välja võitlema endale ja ära kasutama ka need poolvõimalused, mis tekivad. Kumba eelistad, kas Ragnar Klavanit või Konstantin Vassiljevit? (@eldar.f.i) Valiksin Klavani, kuna ta on ka Viljandi poiss ja oleme koos mänginud ning ma tunnen teda. Tema peale võin kindel olla, aga ma ei taha üldse öelda, et Vassiljev oleks halvem mängija. Valiksin ikkagi Klavani.

Arvan, et mul on suhteliselt okei löök, söödutehnika, peamäng ja mängulugemine; kõige kehvem on kindlasti kiirus. Mängisid Hollandi esiliigas. Kui populaarne sa fännide seas olid? (Mari, Tartu) Ei oskagi öelda, aga ma meeldisin neile ja tänaval tunti ikka ära, kõik olid seal väga sõbralikud minuga. Mõned autogrammid pidin ikka jagama ka ja välja tehti palju. Milline mäng Eesti koondises on sul kõige paremini meeles? (Seili, Viljandi) Eks see on ikka see Soome mäng, kus ma värava lõin, aga meelde ei jäänud see mitte ainult selle pärast, vaid eks see oli ka tore, et naabreid võitsime.

Kas tahaksid mängida Premier League’is? Kui jah, siis millises klubis? (@p.a.t.u.s.a.r.i.n.s.t.a) Loomulikult, miks mitte, see on ju kõikide väikeste poiste unistus, aga arvan, et minu jaoks on see rong ammu läinud ja mina seal enam ilmselgelt ei mängi, see on tõsiasi (naerab – toim.). Aga kui kunagi oleks saanud valida, siis oleksin tahtnud Chelseas mängida, sest oleks Jose Mourinho käe all tahtnud mängida. Nüüd on ta muidugi Manchester Unitedis, aga ma ei ole eriline ManU fänn ja oleks seega valinud tema eelmise klubi. Pikk kasv annab spordis eeliseid. Kas jalgpallis on pikal kasvul ka negatiivseid külgi? (Nandor, Keila) Loomulikult – liikumine ja kiirus pole pikkadel mängijatel nii hea, eks väikesed on ikka need, kes on kiiremad. Kas raskem on olla hea kaitsja või hea ründaja? (Anneli, Pärnu) Ma ütleks, et hea ründaja, sest kogu aeg kirutakse ründajaid, et miks ja kuidas nad ära ei löö. Eestis on ju ka häid kaitsemängijaid, kes on välismaa klubides mängimas, aga häid ründajaid, kes stabiilselt väravaid lööks, väga ei ole. Mis on sinu parim omadus jalgpallurina? Mis on kõige kehvem omadus? ( Jaan, Jõgeva)

Flora särgis Sander Post on Eesti meistriliigas maid jaganud ka Levadias pallinud Marek Lemsaluga. Foto: Lembit Peegel

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Sergei Zenjov.

Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2017 AUGUST JALKA

naised

Tartu naiste tuline duell Kui meie meeste meistriliigas on Tartul ette näidata vaid üks võistkond, siis naiste meistriliigas võitlevad kaks Taaralinna tiimi. Tuliste linnarivaalide poolt on Jalka luubi all SK 10 naiskonna tugitala Mariliis Limbak ja Tammeka täht Sirje Roops. KADI PARTS soojal maal puhkamas käinud, alati on soojades kohtades olnud jalgpalliga seotud reis ja siis tuleb päikese käes rapsida ja muid asju teha.

Sirje Roops Sünniaeg: 02.10.1992 Hüüdnimi: kutsutakse Sirtsuks Esimene mälestus jalgpallist: esimene välisturniir Kokkolas, kui olin 12–13aastane ja käisin naiskonnaga kaasas. Lemmikjalgpallur: Antoine Griezmann ja Adam Lallana, sest mõlemad on hästi töökad.

Miks valisid just Tammeka? Minu vend Siim Roops mängis siis Tammekas ja ega mul muud varianti polnud. Olin enne kergejõustikus käinud, aga seal oli paus, ja siis vend nägi, et Tammekas tehakse tüdrukutele trenne, ja viiski mu sinna. Kas koer või kass? Kindlasti kassid – nad on nii ägedad laisad ja meeldivad mulle väga. Mis on lemmikspordiala peale jalgpalli? Võrkpall, kuigi ma ei ole ise selles väga osav ja alati, kui naiskonnaga laagrites rannavõrkpalli mängime, valitakse mind miskipärast viimasena.

Milline on kõige meeldejäävam hetk senise karjääri jooksul? Kui mõned aastad tagasi Pärnut võitsime – siiamaani pole keegi seda väga teha suutnud. Milline on parim kompliment, mille oled jalgpallurina saanud? Kui hiljuti trennikaaslasega koondise kogunemiselt tulime, siis ta ütles mulle autos, et olen tema arvates praegu oma parimas mänguvormis, mis ta üldse näinud on. See oli väga siiras ja läks hinge. Mis raamatut soovitad kõigil inimestel lugeda? Ronaldo elulugu. Ma ise olin tema suhtes enne kriitiline ja arvasin, et ta on selline tõusik, aga selle raamatu järel arvan, et ei tohiks niimoodi tormakalt inimeste üle otsustada. Milline on senise karjääri kõige raskem hetk? Terve eelmine hooaeg, kui meil ei läinud eriti hästi, toimus treenerivahetus, paljud mängijad olid vigased ja puudu. See oli vaimselt kõige keerulisem aeg.

Millist tööd tahaksid kunagi proovida? Kokatööd, mulle meeldib kringleid ja selliseid asju küpsetada.

Kuidas treeneri kriitikat talud? Nüüdseks talun juba peaaegu hästi, kuigi mul on ikkagi alati enda arvamus ja ütlen selle ka alati välja. Noorena ei meeldinud mulle ikka üldse, kui midagi öeldi. Selles mõttes on olukord ajaga paremaks läinud.

Kuhu tahaksid elu jooksul kindlasti reisida? Taisse ja Miamisse, sest ma pole kunagi

Kas Tartus üle kaarsilla kaare oled käinud? Olen, kaks korda: esimesel korral tulin

JALKA AUGUST 2017

käpukil alla, aga teisel läks juba hästi ja tulin püsti. Milleta sa kunagi kodust ei lahku? Telefoni ja autovõtmeteta ning kui ma juba autoga sõidan, siis on pallikott ka alati kaasas. Kelleks väikesena saada tahtsid? Juuksuriks, väikesena harjutasin sugulase ja sõbrannade ja õe peal juustelõikamist, vend pääses sellest. Pärast kooli oli mul kindel plaan minna juuksuriks, aga siis tegin ikkagi teised valikud ja hakkasin treeneriks. Kui saaksid jalgpallis mõnda reeglit muuta või täiesti uue reegli teha, siis mis see oleks? Kui tehakse viga ja mängija saab niimoodi vigastada, et meditsiinitöötaja tuleb väljakule, siis ta ei peaks väljakult lahkuma, kui ta saab edasi mängida. Praegu peab ta väljaku ääres kohtuniku luba ootama, et edasi mängida. Kas oled kunagi oma jalgpallurist venna vastu 1 : 1 mänginud? Päris 1 : 1 ei ole mänginud, aga kunagi mängisime jalkatennist ning siis mina võitsin. Eks mu käest on ikka palju küsitud, kumb meist on parem jalgpallur, ja kuna ma väikesena tahtsin väga tema moodi olla, siis ma pean ilmselgelt vastama, et tema oleks parem. Kuidas tundub naiste meistriliiga viimaste aastate areng – kas on edasi mindud? Kahe-kolme viimase aasta jooksul on tekkinud väga meeldiv trend, et naisi kajastatakse ka meedias. See tekitab tunde, et ajad õiget asja, ja enam ei pea nii palju vastama küsimusele, kas naised tegelikult ka mängivad jalgpalli. See on kindlasti samm paremuse poole.

naised Tammeka kapten Sirje Roops teeb väljakul tööd mitme eest ja on oma naiskonna üks suuremaid väravalööjaid, kuid tema süda kuulub hoopis laiskadele kassidele. Foto: Triin Saulep

Mida oled oma naiskonnaga teinud, et kodumängudele rohkem pealtvaatajaid meelitada? Oleme mitu aastat teinud heategevuslikku “Roosat jalgpalli” ja eks see on natuke ikka aidanud inimesi rohkem mängudele saada, aga selle aasta juulis on meil kavas suur naiskonna perepäev, et kõik saaksid oma lähedased kokku kutsuda ja nemad omakorda näeksid, millega me tegeleme päevast päeva. Kas peaga julged mängida (milline on kõige toredam/lõbusam/huvitavam mälestus ja samuti kõige halvem/kurvem kogemus)? Peaga julgen mängida küll, aga kui on valida, siis mängin ikka jalaga. Kuna ma väga tihti ei mängi peaga, siis pole ma kunagi ka väravat peaga löönud ega ninast verd välja saanud, nii et mul puuduvad nii positiivsed kui negatiivsed mälestused. Kui sa pole parajasti trennis/mängul, siis kust sind leida võib? Sepa staadionilt, sest ma annan seal kogu aeg lastele trenne. Kui saaksid Tartus ühte asja muuta, siis mis see oleks? See on lihtne: sisehalli oleks vaja. Kas jalgpallis on tähtsam talent või töökus? Talent ei löö läbi, kui pole töökust. Minu arust on seda eriti näha meestejalgpallis, kus on palju noori poisse, aga teismeeas ei viitsi nad tööd teha ja vajuvad ära. Teisest küljest ka lihtsalt töökusega ei löö läbi, sest kui tuleb talent, kes viitsib ka tööd teha, siis tema jõuab kaugemale. Kes on olnud sinu suurimad eeskujud (nii jalgpallis kui ka tavaelus)? Minu vend – nooremana käisin kõiki tema mänge vaatamas. Ning vanasti mängis Tammekas Hannaliis Jaadla, kes oli paljudele mentor ja iidol, ja minuga oli samamoodi, kuigi trennis ei julenud ma talle midagi öelda. Nimeta midagi, mis sulle liigakaaslaste SK 10 naiskonna juures meeldib / on positiivselt silma jäänud. Nad on väga suure tahtejõuga. Näiteks meie viimastes omavahelistes mängudes oleme meie juhtima läinud ja kuigi neil on väga lühike pink, siis nad lihtsalt pingutavad nii hullult ja teevad ära oma. Kui oleksid loom, siis kes? Siin ei ole küsimustki – kindlasti kass! Millise filmi ajal alati nutma hakkad? “Marley & Me” – olen julgenud seda kolm korda vaadata ja alati nutnud. 2017 AUGUST JALKA

naised vaadata. Seni olen Hispaanias küll Barcelonas käinud, aga tahaksin just Madridi minna.

Mariliis Limbak Sünniaeg: 23.05.1992 Hüüdnimi: jalgpalliga seotud inimesed kutsuvad mind Mariks, perekonnale olen Liisu. Esimene mälestus jalgpallist: olin just 9. klassi lõpetanud, kui mu kaks aastat nooremal õel oli oma naiskonnaga mäng ja ta kutsus mind vaatama. Istusin seal ja mõtlesin, et issand kui lahe, tahaks ise ka. Pärast seda läksingi ise trenni. Lemmikjalgpallur: Cristiano Ronaldo

Miks valisid just SK 10 naiskonna? Kuna olen pärit väikesest kohast Palamuselt, ei olnud seal eriti valikut, millega tegeleda. Kui SK 10 tuli sinna poistega tegelema, siis mõne aja pärast võttis punt tüdrukuid end kokku ja läks treeneri juurde jutuga, kas saaks tüdrukutele ka trenni teha. Nad olid seal üks-kaks kuud käinud, kui mina nende juurde jõudsin ja sinna jäingi. Kas koer või kass? Mul on olnud mõlemad, aga kuna esimene koduloom oli koer, siis on koer südamelähedasem. Mis on lemmikspordiala peale jalgpalli? Olen varem korvpalli mänginud, kuigi see mulle eriti ei meeldinud. Praegu mõtlen, et saalihoki on tegelikult päris lahe, sest see sarnaneb natuke jalgpalliga. Millist tööd tahaksid kunagi proovida? Olen praegu õpetaja ja oma tööga Luunja keskkoolis väga rahul, aga võibolla tahaksin kunagi proovida firmat juhtida või ärimaailmas läbi lüüa. Kuhu tahaksid elu jooksul kindlasti reisida? Üks kindel koht on Madridi Reali kodustaadion, kus tahaksin el clasico’t 54

JALKA AUGUST 2017

Milline on kõige meeldejäävam hetk senise karjääri jooksul? Terve praegune hooaeg on olnud kõige meeldejäävam, sest oleme hetkel medalikonkurentsis ja meil on väga hea šanss medalid ka ära võtta. Ning loomulikult on sellest hooajast meelde jäänud ka see, et mõlemas linnaderbis Tammekaga tulid sel hoojal võidud meile. Milline on parim kompliment, mille oled jalgpallurina saanud? Üks mu lähedane sõber ütles, et on väga harv juhus näha ilusat tüdrukut, kes oskab mängida jalgpalli ja selle üle ka arutleda. Mis raamatut soovitad kõigil inimestel lugeda? Raske on soovitada, sest kõigil on oma eelistused teemade ja žanride kohta, aga kui peaksin midagi valima, siis soovitaksin lugeda Cristiano Ronaldo elulugu ja ka Sofi Oksaneni “Puhastust”. Milline on senise karjääri kõige raskem hetk? Tuleb meelde kaks mängu. Esiteks matš Flora vastu, kus olime 72. minutiks 2 : 0 juhtimas, aga siis tuli kümneminutiline periood, kui lasime endale neli väravat ära lüüa – ja kaotasime mängu. Teine mäng oli Pärnu vastu, kus olime 43 minutit mänginud 0 : 0 ja oleksime saanud poolajapausile minna supertundega, aga lasime kahe minutiga endale kaks väravat ära lüüa. Need on valusad hetked, kui nii lühikese aja jooksul edu käest annad. Kuidas treeneri kriitikat talud? Ma olen inimesena selline, et võtan kriitikat väga raskelt omaks. Tunnen ennast kohe päris halvasti, kui keegi ütleb, et ma midagi ei oska või ei tee hästi. Ja kui mind kritiseeritakse, siis ma ei näita välja, et ma tahan seda omaks võtta või kavatsen sellest õppida, nii et kõrvaltvaatajale võib tunduda, et ma ikka üldse ei saa aru, mis mulle räägitakse. Tegelikult on aga nii, et kui on konstruktiivne kriitika, siis ma analüüsin selle enda sees läbi ja võtan

Mariliis Limbak vastasest palliga möödumas.

omaks, aga kui tehakse ebakonstruktiivset kriitikat, siis ma vaidlen küll kõvasti vastu. Kas Tartus üle kaarsilla kaare oled käinud? Ei ole ja ei plaani ka. Milleta sa kunagi kodust ei lahku? Telefonita – mulle on päris palju öeldud, et ma olen nutisõltlane, ja telefon

naised muuta või täiesti uue reegli teha, siis mis see oleks? Mõtlesin väga pikalt ja tegelikult ei tahaks midagi muuta, aga kui just peab, siis suluseisu reeglit. See tekitab kõige rohkem vaidlust ja tüli ning kui seda muuta või see ära kaotada, siis oleks ehk vaidlemist vähem. Kes on olnud sinu iidolid jalgpallis ja kes on sinu karjääri jalgpallis suunanud? Jalgpalli mõttes on mu suur eeskuju Ronaldo ja jälgin ka Madridi Reali tegemisi. Mingil määral on eeskujuks ka Ragnar Klavan, kes on hetkel ikkagi tuntuim Eesti jalgpallur. Peretasandil on paraku nii, et oma emalt ei ole ma kunagi toetust saanud, sest talle ei meeldi, et ma mängin, ja kui mul mõni vigastus on olnud, siis on ta öelnud, et ta ju ütles mulle, et ma võin vigastada saada. Kui mu õde veel mängis, siis temaga sai jalgpallist räägitud, aga nüüdseks on ta mängimise lõpetanud – ja seetõttu ma perelt ei ole saanud tuge. Aga minu treener Kalev Kajak on mind palju aidanud ja suunanud, samuti Tallinnas elades Ain Tammus ja Theimo Tülp.

Foto: SK 10

on mul ikka väga tihti näpus. Kelleks väikesena saada tahtsid? Mul on õnnelik juhus töötada praegu just sellel ametil, kelleks ma väikesena saada tahtsin – ehk õpetajana. Kui väikesena kooli mängisime, siis ma tahtsin alati õpetaja olla, muidu ma isegi keeldusin mängimast. Kui saaksid jalgpallis mõnda reeglit

Kuidas tundub naiste meistriliiga viimaste aastate areng – kas on edasi mindud? Endiselt on suur probleem, et tugevamad mängijad lähevad ära Pärnusse või Florasse ja nõrgemad võistkonnad muutuvad selle arvelt nõrgemaks. Pärnu–Flora omavaheliste mängude puhul aga ei saa Flora veel Pärnule vastu ja seal on põnevusest veidi puudu. Positiivsena võib välja tuua selle, et kahele suurele järgnev nelik – meie, Levadia, Tallinna Kalev ja Tammeka – on omavahel tasavägisem ja see annab natukenegi põnevust. Mida oled oma naiskonnaga teinud, et kodumängudele rohkem pealtvaatajaid meelitada? Naistejalgpalli juurde on üldse raske publikut meelitada ja meil on see hetkel veel selle võrra raskem, et meie kodustaadion on Tartust eemal Kambjas. Oleme palju mõelnud, kuidas rahvast tuua vaatama, ja mõtteid on rohkelt, aga ei ole veel jõudnud neid ellu viia.

Kas peaga julged mängida (milline on kõige toredam/lõbusam/huvitavam mälestus ja samuti kõige halvem/kurvem kogemus)? Peaga mängimise kartust mul pole, aga ma olen selles lihtsalt nõrk nagu suurem osa naisi. Viimasel ajal olen hakanud paremini mängima ja see ongi ilmselt kõige toredam mälestus. Kõige kurvem mälestus on ühest saaliturniirist, kus pall tuli, mina hüppasin üles – ja lõin selle otse oma väravasse. Kui sa pole parajasti trennis/mängul, siis kust sind leida võib? Töölt. Õpetaja tööpäevad on ikkagi väga pikad ja isegi kui ma pärast trenni koju jõuan, siis tuleb tegeleda tööasjadega ja järgmiseks päevaks tunnid ette valmistada. Kui saaksid Tartus ühte asja muuta, siis mis see oleks? Kvaliteetseid väljakuid oleks juurde vaja ja ka sisehalli. Kas jalgpallis on tähtsam talent või töökus? Mõlemad on olulised, aga minu arust on töökust ikka rohkem vaja. Sul võib olla talenti, aga kui sa seda ei arenda, siis sinust asja ei saa. Mul on olemas hea näide oma õe kohta – tal oli rohkelt talenti ja kunagi sai ta isegi koondisekutse, aga ta ei tahtnud minna, sest ei viitsinud tööd teha. Nimeta midagi, mis sulle liigakaaslase Tammeka naiskonna juures meeldib / on positiivselt silma jäänud? Mulle tundub, et nad on väga kokkuhoidvad; samuti on positiivselt silma jäänud, et viimasel ajal on nad muutunud sõbralikumaks ja nendega saab juba täitsa mõistlikult rääkida. Kui oleksid loom, siis kes? Ühelt poolt oleksin koer – sõbralik, aga kui on vaja oma lähedasi kaitsta, siis oleksin valmis ründama. Teiselt poolt oleksin rebane, sest olen kaval. Millise filmi ajal alati nutma hakkad? Ma olen emotsionaalne inimene ja nutan päris paljude filmide ajal, aga kolm kõige esimest, mis kohe pähe tulid, on “Süü on tähtedel”, “Päevaraamat” ja “Minu tüdruk”. 2017 AUGUST JALKA

maailm

Füüsiline atraktiivsus võimaldab rohkem teenida Saksa teadlased uurisid 438 Bundesliga palluri põhjal, kas väline atraktiivsus aitab kaasa nende turuväärtuse tõusule, ja jõudsid järeldusele, et just nii see on. Mida kenam jalgpallur, seda suuremad on tema võimalused teenida suuremat palka. INDREK SCHWEDE

arasemad uuringud eri elualadel on näidanud, et väline atraktiivsus tagab suurema edu. Saksa teadlased Ulrich Rosar, Jörg Hagenah ja Markus Klein tegid samasuguse uuringu jalgpallis ja tutvustasid tulemusi ajakirja Soccer & Society jaanuarinumbris 2017. Uuringus osalesid jalgpallurid, kes mängisid hooajal 2007/2008 Saksa kõrgliiga 18 meeskonnas ja kes pidid vastama järgmistele tingimustele: nad pidid olema mänginud vähemalt ühe mängu nimetatud hooajal Bundesligas ja kuuluma meeskonna koosseisu ka hooaja lõppedes, karjäär pidi jätkuma ka pärast märgitud hooaega. Selliseid mängijaid oli 438. Uurijate esimene ülesanne oli teha kindlaks nende pallurite turuväärtus 2007/2008. hooaja lõpus. Selleks kasutati Transfermarketi veebikülje andmeid. Saadud andmetele lisaks vaadati, mitu mängu pallur Bundesligas mängis ja milliste numbritega hindasid tema sooritusi ajakirja Kicker asjatundjad. Nõnda tekkis skaala ühest kuueni, milles üks oli mitterahuldava ja kuus suurepärase vaste. Teadlased andsid 56

JALKA AUGUST 2017

endale aru, et saadud tulemused ei peegelda mängija sooritust, vaid ekspertide hinnangut mängija sooritusele. Seejärel said uurijad iga 438 mängija soorituste kohta kuiva statistikat juhtivalt spordiandmetega tegelevalt firmalt Impire AG. Füüsilist atraktiivsust hinnati kahe näitaja – keha ja näo – põhjal. Esimest mõõdeti kehamassiindeksi järgi, mille andmed olid Kickeri koduleheküljel, ja teist sai hinnata interneti kaudu 365 mehe fotode põhjal. Kõige keerulisem oligi läbi viia näo meeldivuse hindamist, sest uurijad pidid leidma tehniliselt samaväärsed ja hooajal 2007/2008 tehtud pildid. Teadlased tõid välja, et välist atraktiivsust hinnates loetakse usaldusväärseks isegi vaid “kahe tosina” hindajaga saadud tulemusi. Hindajad olid vanuses 17–64 ja nad olid teadlikult mehed, sest vaja oli simuleerida olukorda, milles jalgpallurite välise meeldivuse üle otsustavad jalgpallist huvituvad inimesed. Inimesed vaatasid jalgpallurite pilte oma arvutis ja korraga oli ekraanil ühe mängija foto, kusjuures selle juures puudus igasugu-

Inetuse preemia ja ilu karistus Uurimuse autorid kirjutavad seoses Franck Ribery efektiga, et teatud tingimustel võivad armid – mida peetakse üldjuhul mehelikkusele omaseks – suurendada prestiiži, mida näitavat ka üks viimase aja uurimus. Erialauurimustes tuntakse ka termineid “inetuse preemia” ja “ilu karistus”. Nimelt kiputakse ühe teooria järgi rangemalt karistama atraktiivseid ja sageli ennast täis inimesi, kes ei täida neile pandud ootusi. Ja skaala teises otsas premeeritakse heldemalt neid vähem atraktiivseid inimesi, kes ületavad neile pandud ootusi.

ne info. Kuna oli võimalus, et hindajad tunnevad ekraanil olevat jalgpallurit ja see võib mõjutada nende vastust, küsiti neilt, kas nad teavad jalgpalluri nime. Selgus, et jalgpallur tunti ära vaid 0,4%-l juhtudest. Seega oli äratundmise asjaolu välistatud. Nähtut hinnati seitsme palli süsteemis. Tulemuste järgi otsustades valitses hinnetes suur konsensus.

maailm

Franck Riberyd imetletakse ja talle makstakse tema oskuste pärast.

Franck Ribery efekt Kui uurijad kõik kogutud andmed läbi analüüsisid, tuli välja, et väline atraktiivsus mängib pallurite turuväärtuse puhul olulist rolli. Näiteks kehamassiindeksi ühepalline erinevus tähendas 220 000 euro suurust erinevust turuväärtuses. Näo meeldivuse erinevus oli ühepallise erinevuse puhul samal skaalal 150 000 euro suurune. Kuna kehamassiindeksi erinevus oli mõõdetud pallurite puhul 6,84 punkti, tähendas see 1,5 miljoni suurust turuväärtuse erinevust. Näo atraktiivsuse erinevus kõige meeldivama ja kõige vähem meeldinud palluri vahel oli 3,42 punkti, mis turuväärtuses tähendas enam kui

poolt miljonit eurot. Seega oli kehaline atraktiivsus olulisem näo meeldivusest. Näo puhul tuli selgesti välja, et eelistati Põhja-Euroopa näojooni. Teadlased tõid välja, et näojoonte mõju allajäämisel kehalisele meeldivusele oli väga konkreetne põhjus, mille nimi on Franck Ribery. Prantslane elas kaheaastasena läbi raske autoavarii, milles tema nägu sai oluliselt kahjustada. Need armid on tal siiani. Näo atraktiivsuse edetabelis oli ta tagantpoolt kolmas. Ometi ei takistanud see Müncheni Bayerni poolkaitsjat olemast suurima turuväärtusega jalgpallur Bundesligas. Ta oli siiski suur erand ja seepärast ei olnud teda kohane võrrelda teistega näo atraktiivsuse poolest.

Foto: Scanpix

Keha ja näo atraktiivsusega oli kümne aasta taguste andmete põhjal võimalik oma turuväärtust kõige rohkem suurendada 2,1 miljoni euro võrra. See on suur number, kui arvestada, et uuritavate jalgpallurite keskmine turuväärtus oli sel ajal 3,1 miljonit eurot. Mõistagi saab selliseid järeldusi teha üksnes antud uuringu ja teema piires. Teistes riikides ja teistel spordialadel tehtavad samalaadsed uuringud võivad anda teisi tulemusi. Omaette teema on naiste sport ja individuaalalad. Kuid arvestades eri valdkondades tehtud välise atraktiivsuse ja edu ning Bundesliga põhjal tehtud uurimust saab väita, et ilu kõlbab teatud tingimustel patta panna küll! 2017 AUGUST JALKA

eesti–soome 100+

“Meid võeti vastu kui Brasiilia koondist!” Juuni alguses peetud Eesti–Soome 100+ maavõistlus tõi meile külla rohkelt põhjanaabrite võistkondi ning omajagu satse käis ka üle lahe soomlastel külas. Ilmselt üheks kõige omapärasemaks ja eksklusiivsemaks reisiks kujunes Soccerneti võistkonna külaskäik Varkausi linnas pallivale Nekkarin Pallole, kes pidas meie meestega küll amatöörjalgpalluritele kohase lahingu, kuid suutis pakkuda igati tipptasemel võõrustamist. KADI PARTS

esti IV liiga põhja/lääne piirkonnas mängiv Soccerneti võistkond oli üks neist Eesti puntidest, kes otsustas ennast suurele naaberriikide maavõistlusele kirja panna. Et asi oleks aga veidike huvitavam, võeti plaani oma mugavustsoonist välja astuda ja külaliste võõrustamise asemel hoopis soomlastele külla sõita. “Mõtlesime, et paljud satsid tahavad koduses Eestis mängida just seetõttu, et ei peaks kuhugi kaugele kolistama minema, aga meie leidsime, et elu ei pea nii lihtne olema,” meenutas otsuse tagamaid Soccerneti üks eestvedajaid Päärn Volk. Nii võtsidki meie amatöörjalgpallurid ette retke Varkausi ehk 20 000 elanikuga Soome väikelinna, mis asub Helsingist ligikaudu 300 kilomeetri ehk nelja tunni bussisõidu kaugusel. Kauged võõrustajad olid Soccerneti poiste sõnul juba enne eestlaste kohalejõudmist elevil ja uurisid mitu kuud ette, kas ja kuidas ikka tullakse. Kui 16meheline Eesti võistkond mängupäeval kohale jõudis, olid kohalikud neil vastas ja saatsid meie mehed enne 58

JALKA AUGUST 2017

mängu kohalikku pitsabaari energiat tankima. Seejärel oli aeg siirduda kohalikule staadionile, kuhu tuli matši vaatama ligikaudu 300 inimest, mis Soccerneti ajaloo jooksul on üks suuremaid publikunumbreid. “Aga mängunärvi meil polnud sees, meil pole seda kunagi,” naeris Päärn Volk matši meenutades. Soccerneti võistkond pidi kohtumises tunnistama küll Nekkarin Pallo meeskonna paremust, kuid noormeeste sõnul ei olnud kaotuskibedus üleliia suur. Eestlaste mängumees Even Laanemaa selgitas, et veidike jäi kripeldama asjaolu, et esimesel poolajal suudeti mängida võrdselt nagu oma tavaliste liigakaaslastega, kuid väravad jäid sealjuures siiski löömata. “Teisel poolajal lõi juba nende jäähokitaust ja füüsis välja ning eks meie mängu pärssis ka see, et ilm oli väga kuum – Eestis pole sel suvel nii sooja ilma veel olnudki,” selgitas Laanemaa. Tema sõnul oli aga ehk isegi hea, et võit just võõrustajate poole läks, sest see pakkus ka kohalikule publikule

hea emotsiooni. Eesti meestel polnud kurvastamiseks põhjust ka seepärast, et nende reisi kõige ägedamad hetked olid veel ees. Nimelt ei lastud mängu lõpuvile kõlamise järel eestlastel minna staadionile pesema ja seejärel omaette hotelli passima, vaid nad võeti käekõrvale ja viidi kohalikku sauna. Sealjuures polnud aga tegemist mõne lihtsa sauna, vaid Varkausi linnavalitsuse kõrgete ruumide ehk katusekorrusel asuva saunaga. “Kui enne kohalejõudmist saatis kohalik asjaajaja meile kirja, et pärast mängu läheme kõik koos “city hall’i” (linnavalitsus – toim.), siis ma ehmatasin ära ja mõtlesin, et tohoh, kas tuleb pintsak kaasa võtta ja kas tegu on mingi vastuvõtuga,” rääkis Päärn Volk ja lisas naerdes: “Aga eks see oli kokkuvõttes väga äge, et meid võeti vastu nii uhkelt nagu Brasiilia koondist!” Peale sauna kostitati Soccerneti mehi ka söögi-joogiga ning siis oli aeg siirduda programmi järgmise osa juurde ehk kohalikku baari Next Step. Kusjuures sama baar on Nekkarin Pallo võistkonna toetaja ja esialgu tahtis tiim

eesti–soome 100+ Fotod: FC Nekkarin Pallo/Juha Leskinen

Jalgpalliliitude mõõduvõtt jäi viiki

ka oma nimeks panna baari nime, kuid pärast Soome jalgpalliliidu keeldu otsustati kasutada sama meelelahutusasutuse hüüdnime, milleks on just Nekkarin. Lõbusas meeleolus möödunud õhtu alustuseks tahtsid soomlased esitada karaoke vormis üht ühislaulu. “Vastasmeeskonna eestvedaja tuli minu juurde, pani käe õlale ja ütles: “Nüüd laulame eesti keeles Saaremaa valssi!”” rääkis Päärn Volk. “Läksime siis lavale, aga sõnad olid äkki hoopis soome keeles. Nii ta siis lõpuks läks, et salmi laulsime soome keeles ja refrääni eesti keeles,” lisas Volk, kelle sõnul esitati jalgpallimatši eel ka hümni eesti-soome segakeeles. Karaoket ja lõbusat meeleolu jagus Soccerneti meeste sõnul terveks ööks ning järgmisel päeval asuti koduteele igati helgete mälestustega. “Kõige ägedam oli see, et me üldse nii lahedasse väikelinna sattusime ja terve meeskonnaga selle reisi ette võtsime,” ütles Päärn Volk. “Ma kindlasti soovitan võimaluse korral kõigil võistkondadel selline asi ette võtta, sest see lähendab meeskonda ja rahalised

kulutused, mis sõitmisega kaasnevad, on väärt seda, et tiim saaks üheskoos vinge elamuse võrra rikkamaks.” Ka Even Laanemaa leidis, et järgmiste samasuguste võimaluste korral ei tuleks karta pikki vahemaid ja kaugeid kohti, sest riskimine võib end suuresti ära tasuda ja võõrustajate külalislahkus meeldiva üllatuse pakkuda. “Kuigi jalgpall oli ikkagi amatöörmäng, oli kogu korraldus tipptasemel,” tunnistas Laanemaa. “Meie jaoks oli väga ülev tunne see, kuidas meid vastu võeti. Ütlen ausalt, et Eestis poleks me mitte kuidagi suutnud võrdväärset vastuvõttu korraldada. Eriti vinge oli see külalislahkus ja vastuvõtt seepärast, et tegemist ei olnud meie mõistes isegi jalgpalluritega, sest nende huvi vuti vastu on tingitud lihtsalt sellest, et suvisel ajal ei ole võimalik muud teha,” rääkis Laanemaa. Volk lisas omalt poolt selgituseks, et kuigi Varkausi linnas on koguni kaks jalgpallimeeskonda, on jalka populaarsuse poolest alles neljas-viies spordiala, kõige rohkem harrastatakse seal hoopis jäähokit ja jääpalli.

Kui 10. juunil peeti üle terve Eesti ja Soome mitu vahvat vutimatši, kus käisid teiste hulgas väljakul ka näiteks mõlema riigi poliitikud ja näitlejad, siis mõni päev hiljem sõitis põhjanaabrite jalgpalliliit suure koosseisuga meile külla samuti palli taga ajama. Nimelt peeti A. Le Coq Arenal Eesti ja Soome jalgpalliliidu mõõduvõtt, kus said väljakule joosta nii suurema kui väiksema kogemusega mehed ja naised. Lühema mänguajaga matšis mängiti 6-1 formaadis ja kuigi esimesel poolajal seisis Eesti väravas suurte kogemustega Indrek Zelinski, tuli tal üsna mitu palli oma selja tagant välja korjata ja soomlased võitsid selle mängu üldseisuga 5 : 2. Teises kohtumises suutis Eesti oma au aga kaitsta ja kirja saada 11 : 8 võidu, sealjuures skooris korra ka teisel poolajal esimeselt mängult tugevamasse vastasseisu lülitunud Zelinski. Nii jäi kahe mängu kokkuvõttes seisuks 1 : 1 ning suure – ligikaudu 70pealise – delegatsiooniga külla sõitnud Soome vutiliit sai koju tagasi sõita viigipunktiga. Kokku võitis suure maavõistluse Eesti 60 mänguvõiduga Soome 52 vastu. Varkausi väikelinn kostitas Soccerneti meeskonda äärmise külalislahkusega, kust ei puudunud ka äärmiselt soe suveilm. Rohevalgetes vormides mänginud Nekkarin Pallo kallutas sõprusmängu enda kasuks seisuga 4 : 0. Soccerneti vastu peetud matš oli kohalikule meeskonnale heategevusprojekt, sest kohtumise piletitega koguti raha kohaliku noortemaja toetuseks. Just kogukonnatunne oli see, mis eestlastele väikeklubist ja -linnast äärmiselt positiivselt meelde jäi.

Meeldejääva reisi kokkuvõtteks andis Laanemaa ka teistele võistkondadele soovituse, et heast võimalusest tuleb tingimata kinni haarata. “Ma kindlasti soovitan, et kui on võimalik, siis võiks meeskonnaga sellise reisi ette võtta, sest selline 24 tundi ninapidi koosolemine annab hoopis teistsuguse kogemuse kui tavalised kaks trenni nädalas ja liigamäng. Selline reis lähendab inimesi oluliselt,” lisas Laanemaa. 2017 AUGUST JALKA

10 aastat tagasi

Mure koondise ja noortejalgpalli pärast

alkale antud pikas usutluses meenutas Almelo Heracleses mängiv Ragnar Klavan erinevaid klubisid, kus ta oli jõudnud testimisel käia. Nimekiri on aupaklik: Real Sociedad, Rotterdami Feyenoord, Amsterdami Ajax, Trondheimi Rosenborg, Lens, Strasbourg, PSV Eindhoven, Moskva Spartak ... Muu hulgas kinnitas Klavan, et sihib Inglismaale mängima, ja rõhutas enesekindluse tähtsust pallimurul: “Jah, see on rahvusega seotud. Hollandis on ka tavainimesed enesekindlamad. Vahel isegi ülemäära. (..). Enesekindel mängija teeb oma asjad ära. Kui kahtlema hakkad, võib mäng sinu jaoks läbi olla.” Tutvustasime lugejale Eesti koondise uut peatreenerit taanlast Viggo Jensenit, kes mängijana istus Müncheni Bayerni varumeeste pingil, kui Euroopa riikide meistermeeskondade karikasarja kahes finaalis (viigilise tulemuse pärast peeti korduskohtumine) alistati Madridi Atletico. Jensen ütles, et hindab mängijat viie omaduse järgi: võitjaloomus, intelligentsus, tehnika, kiirus ja peamäng. Indrek Schwede kurjustas koondislastega, kes ülistasid oma läbisaamist ametist taandatud hollandlase Jelle Goesiga, ja tuletas neile meelde: “Kui ikka lubatakse [2008. aasta EM-tsüklis] 17 punkti, aga seitsme mänguga pole löödud väravapoegagi, siis publikut ei huvita, kuidas te peatreeneriga läbi saate.” Schwede kritiseeris ka koondise abitust seisva palli olukordades: “Mida need mehed iga päev trennis teevad? Kui nende asemel kutsuda Eesti meeskonna standardolukordi lahendama suvaline sass tribüünilt, teeks see ju sama välja! (..) Iga mättasselöödud nurga- või vabalöök on kuritegu Eesti jalgpalli vastu.” Eesti jalgpalli noortetöö pärast oli mures treener Aavo Sarap: “Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda treenerid, kelle puhul on teada, et nende poisid oskavad korralikult lüüa, palli vedada ja surmata.”

JALKA AUGUST 2017

Sarap arutles andekuse üle ja rääkis oma õpilasest Andres Operist: “Opi võtab küll valusalt, mida ta kohta räägitakse, aga mina väidan, et kuni 17. eluaastani ei võtnud ta jalgpalli tõsiselt. Seetõttu pole ta ka saanud Arsenali või Liverpooli. Olen ise telekast näinud-kuulnud, kuidas tema üle Taanis irvitati.” Sama oli Sarap optimistlik tuleviku suhtes, sest noori tuleb palju peale: “Mingil hetkel on Eestis 15 korralikku Euroopa tasemel mängijat ja kui need 15 on terved, on Eesti finaalturniiril.” Kihlveopettusest kui haigusest kirjutas Jalkas Aivar Pohlak: “Kihlveopettuste pisikusse nakatusime noorelt, aga mitte nii noorelt nagu mitmed teised meiega sarnase tee läbi käinud ja meiega võrreldavad jalgpallimaad. (..) Ja ma olen veendunud, et me saame haigusest jagu, sest meie jalgpalli südamik – alaliit, koondis, eliitklubid ja tippmängijad – on terved.” Rubriigis “Käbi ja känd” astusid lugejate ette korvpallur Tiit Teniste ning tema jalgpallurist pojad Taijo ja Timo. Isa tunnistas, et poegades on rohkem nahaalsust kui temas. Ühine oli kolmel Tenistel see, et kellelgi polnud eeskujusid. Midagi õppida oli kõigilt. Tiit

Teniste oli Tartu legendaarse treeneri Hillar Otto juures kolm kuud poiste treener ning tema käe all harjutasid ka Timo ja Taijo, aga kumbki poiss seda ei mäletanud. Taijo ei suutnud meenutada ka oma esmatutvust jalgpalliga. Kes jõuab teistest ette ja ehitab esimese täismõõtmetega jalgpallihalli? Küsimusele andis aluse Tallinna spordija noorsooameti juhataja Jaak Raie kinnitus, et kõige kaugemale oli jõudnud toonane tippklubi TVMK, kelle plaani järgi kerkiks sisehall Lasnamäele Varraku teele. “Naeran sellise jutu peale,” vastas TVMK haldusdirektor Ants Juhvelt sarkastiliselt. “Ootame linnalt juba pool aastat hoonestusõigust, eelprojekt on tehtud. Tahame teha täismõõtmelise väljakuga sisehalli, mis on kõva sõna. Kõrvale tuleb täismõõtmetega valgustusega kunstmuruga välisväljak, kus saame ka külmemal ajal meistrivõistluste mänge pidada, ja üks väiksem muruplats. Vanast ajast pandi meid ühte seltskonda nendega, kes tahavad sinna kõrvale ujulat teha. Oleme kokku kuus aastat asja ajanud ja mind häirib, et ühel päeval võib erakapitalil ootamisest kõrini saada.” Samas numbris on juttu, et ideaalsed talvetingimused võib saada ka rannajalgpall: kui Wismari tänava kilehall lüüa püsti Lillekülla! Jalka kirjutas ka “Arjen Robbeni liigutusega eestlasest” Markus Jürgensonist, Kasahstanist naasnud treener Janno Kivisillast, ülemaailmsetest saartemängudest, kus Saaremaa sai 10. koha, aga Silver Kõiv vilistas finaali Gibraltari ja Rhodose vahel. Ekspertide küsitlusel selgus, et meistriliiga loomingulisim mängija on Konstantin Vassiljev. Ajakirjas jätkus ka meistriliiga meeskondade vaheline viktoriin, mille igas voorus pidi küsimustele vastama uus mängija. Kolme vooru järel juhtis Tallinna Flora 31 punktiga, kaks viimast olid Viljandi Tulevik ja Lasnamäe Ajax 20 punktiga. INDREK MARJAMAA

NAISTE MEISTRITE LIIGA MINITURNIIR PÄRNUS! Teisipäev, 22. august

kell 12:00 AFC Ajax - Rigas Futbola Skola, Pärnu Rannastaadion kell 20:00 R. Standard de Liege - Pärnu JK, Pärnu Rannastaadion

Reede, 25. august

kell 12:00 R. Standard de Liege - Rigas Futbola Skola, Pärnu Rannastaadion kell 18:00 Pärnu JK - AFC Ajax, Pärnu Rannastaadion

Esmaspäev, 28. august

kell 18:00 AFC Ajax - R. Standard de Liege, Vändra staadion kell 18:00 Rigas Futbola Skola - Pärnu JK, Pärnu Rannastaadion

augustikuu kalender

Naiste Balti liiga kodumurul Augustikuu pakub Eestis kaasaelamisvõimalust Premium liiga põnevatele mängudele, kus esiotsa klubidest lähevad vastamisi FCI Tallinn – Nõmme Kalju, FCI Tallinn – Tallinna Levadia, Kalju – Tallinna Flora ning Flora – FCI Tallinn ja Levadia – Kalju. Tallinnas ja Pärnus saab kaasa elada naiste Balti liiga mängudele. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee. PREMIUM LIIGA Reede, 4. august

19.00 JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik Narva Kreenholmi staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev Tartu Tamme staadion 19.30 FCI Tallinn – Nõmme Kalju FC Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 5. august

16.00 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond Kadrioru staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion Reede, 11. august

19.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik A. Le Coq Arena 19.30 FCI Tallinn – Tallinna FC Levadia Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 12. august

16.00 JK Sillamäe Kale – Pärnu JK Vaprus Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka Hiiu kunstmurustaadion Esmaspäev, 14. august

19.00 Viljandi JK Tulevik – Paide Linnameeskond Viljandi linnastaadion Teisipäev, 15. august

18.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora Sillamäe Kalevi staadion 19.00 JK Narva Trans – FCI Tallinn Narva Kreenholmi staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Nõmme Kalju FC Pärnu rannastaadion 20.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Tartu Tamme staadion Reede, 18. august

19.00 FCI Tallinn – Viljandi JK Tulevik Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC Sillamäe Kalevi staadion 19.30 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond A. Le Coq Arena Laupäev, 19. august

16.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK Vaprus Kadrioru staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans Tartu Tamme staadion Esmaspäev, 21. august

18.30 Paide Linnameeskond – FCI Tallinn Paide linnastaadion

JALKA AUGUST 2017

Teisipäev, 22. august

Kolmapäev, 16. august

18.00 Pärnu JK Vaprus – JK Narva Trans Pärnu Raeküla staadion 18.30 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik Tartu Tamme staadion 20.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion

19.00 FC Elva – FC Kuressaare Elva linnastaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia U21 Maardu linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev FC Flora Lilleküla väljak 20.00 Tartu JK Welco – FCI Tallinn U21 Tartu Tamme staadion

Reede, 25. august

18.30 18.30 19.30

Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide linnastaadion Viljandi JK Tulevik – Pärnu JK Vaprus Viljandi linnastaadion Tallinna FC Flora – FCI Tallinn A. Le Coq Arena

Laupäev, 26. august

16.00 JK Narva Trans – JK Sillamäe Kalev Narva Kreenholmi staadion 18.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC Kadrioru staadion

ESILIIGA Kolmapäev, 2. august

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos FC Flora Lilleküla väljak Neljapäev, 3. august

19.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Levadia U21 Kuressaare linnastaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – FCI Tallinn U21 Maardu linnastaadion Laupäev, 5. august

19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco Rakvere linnastaadion 19.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 6. august

16.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U21 Elva linnastaadion Kolmapäev, 9. august

19.00 Tartu JK Welco – Maardu Linnameeskond Tartu Tamme staadion Neljapäev, 10. august

19.00 JK Tallinna Kalev – FC Elva Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 12. august

19.00 FC Kuressaare – Tartu FC Santos Kuressaare linnastaadion 19.00 FCI Tallinn U21 – Tallinna FC Flora U21 Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Rakvere JK Tarvas Maarjamäe staadion

Neljapäev, 17. august

19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu FC Santos Rakvere linnastaadion Laupäev, 19. august

16.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora U21 Kuressaare linnastaadion 19.00 FCI Tallinn U21 – JK Tallinna Kalev Infoneti Lasnamäe staadion Pühapäev, 20. august

16.00 Rakvere JK Tarvas – FC Elva Rakvere linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu JK Welco Maarjamäe staadion 16.00 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond Tartu Annelinna kunstmurustaadion Kolmapäev, 23. august

18.30 Maardu Linnameeskond – FC Elva Maardu linnastaadion 18.30 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – FCI Tallinn U21 Maarjamäe staadion 19.00 Tartu JK Welco – Tartu FC Santos Tartu Tamme staadion Neljapäev, 24. august

18.30 JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 26. august

16.00 JK Tallinna Kalev – Rakvere JK Tarvas Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora U21 – Maardu Linnameeskond FC Flora Lilleküla väljak Pühapäev, 27. august

16.00 FC Elva – Tartu JK Welco Elva linnastaadion 16.00 FCI Tallinn U21 – FC Kuressaare Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Levadia U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion

ESILIIGA B Kolmapäev, 2. august

19.00 Raasiku FC Joker – JK Tallinna Kalev U21 Raasiku põhikooli kunstmuruväljak

augustikuu kalender 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tallinna Kalev U21 Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus Paide linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Sillamäe Kalev U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Kolmapäev, 23. august

18.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Paide Linnameeskond U21 Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 18.00 Kohtla-Järve JK Järve – Nõmme Kalju FC U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Tammeka U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Raasiku FC Joker Viimsi KK staadion Neljapäev, 24. august

18.30 Vändra JK Vaprus – Keila JK Vändra staadion Pühapäev, 27. august

16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Keila JK Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Raasiku FC Joker – Kohtla-Järve JK Järve Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Paide Linnameeskond U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu JK Tammeka U21 Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Viimsi JK Vändra staadion

NAISTE MEISTRILIIGA Teisipäev, 8. august

19.00 Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion Laupäev, 12. august

13.00 Noortekoondis – Põlva FC Lootos EJL TNTK 13.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK Maarjamäe staadion 16.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Esmaspäev, 14. august Flora naiskond saab sel hooajal mõõtu võtta ka teiste Balti tugevamate klubidega.

Laupäev, 5. august

19.00 Keila JK – Nõmme Kalju FC U21 Keila staadioni muruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Pühapäev, 6. august

19.00 Paide Linnameeskond U21 – Viimsi JK Paide linnastaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – JK Sillamäe Kalev U21 Vändra staadion Laupäev, 12. august

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Paide Linnameeskond U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

Foto: Lembit Peegel

19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Raasiku FC Joker Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Keila JK Viimsi KK staadion Kolmapäev, 16. august

18.00 Keila JK – Kohtla-Järve JK Järve Keila staadioni muruväljak 18.00 Raasiku FC Joker – Paide Linnameeskond U21 Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 18.00 Vändra JK Vaprus – Tartu JK Tammeka U21 Vändra staadion 19.00 Viimsi JK – Nõmme Kalju FC U21 Viimsi KK staadion

Pühapäev, 13. august

Pühapäev, 20. august

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Vändra JK Vaprus Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Sillamäe Kalev U21 Hiiu kunstmurustaadion

16.00 Keila JK – Raasiku FC Joker Keila staadioni muruväljak 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Viimsi JK Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Neljapäev, 17. august

19.00 JK Sillamäe Kalev U21 – JK Tallinna Kalev U21 Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Laupäev, 19. august

13.00 JK Tallinna Kalev – Noortekoondis Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 Premium FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Levadia – Põlva FC Lootos Maarjamäe staadion

NAISTE BALTI LIIGA Neljapäev, 10. august

18.00 Tallinna FC Flora – Gintra-Universitetas FC Flora Lilleküla väljak Reede, 11. august

19.00 Pärnu JK – Gintra-Universitetas Pärnu rannastaadion

2017 AUGUST JALKA

lisaaeg Pikk mäng Autor: Margus Kontus

Kuulus beebi sõlmis lepingu Lissaboni Sportinguga 1994. aasta MMil tähistas brasiillane Bebeto veerandfinaalis oma väravat Hollandi vastu beebikussutamise liigutustega. See väravatähistamise žest sai üldlevinuks ja hiljemgi tegid äsja isaks saanud jalgpallurid üle maailma sama. See laps, keda Bebeto 23 aastat tagasi oma liigutustega silmas pidas, on tänaseks kasvanud ise profijalgpalluriks ja sõlmis lepingu Lissaboni Sportinguga. Nagu brasiillastele kohane, ei saa nime järgi isa-poega tuvastada. Bebeto poja jalgpallurinimi on Mattheus Oliveira (Bebeto kodanikunimi on Jose Roberto Gama de Oliveira). Varem on poeg-Bebeto mänginud Flamengos ja Estorilis ning kuulunud Brasiilia U20 koondisse. Bebeto on Brasiilia koondise paremuselt kuues väravakütt 39 tabamusega 75 mängust. 2010. aastal valiti ta Brasiilia parlamenti.

Pool sajandit hiljem Üks mäng Lätiga on muljutud Eesti rahva kollektiivsesse mällu: 18. juulil 1940 võitsime Kadrioru staadionil lõunanaabreid 2 : 1. See oli Eesti vabariigi lõpliku hääbumise üks viimaseid vaatemänge. Riik oli juba okupeeritud. Rahvas väljendas oma meelsust tribüünidel, kus lehvisid sinimustvalged ja kust pärast kohtumist mindi spontaanselt president Konstantin Pätsi juurde, kes elas Kadrioru lossis võõrvõimu vangina. Pärast seda rahvuslikuks meeleavalduseks paisunud sündmust arreteeriti mitu spordijuhti, vallutajad sekkusid otseselt Eesti igapäevaellu. See mäng on jätnud jälje paljudesse kirjutatud mälestustesse, mis leidsid avaldamist eelkõige Välis-Eestis. Eesti mõlemad väravad selles matšis lõi Richard Kuremaa, kes siinkirjutajale on rääkinud, et tema kiirustas pärast kohtumist Saadjärvele, kus ta parajasti suvitas. Eesti koondise väravat kaitses aga Edmund Karp ja väljakul tegutses Kuremaa kõrval Ralf Veidemann. Kõik kolm olid Kadrioru staadionil kohal täpselt pool sajandit hiljem – 18. juulil 1990 –, kui nimetatud mängu mälestuseks rivistusid jälle murule Eesti ja Läti rahvuskoondis. Eesti polnud küll vabanenud, kuid Nõukogude Liidus puhusid perestroikatuuled ja anneksiooni lõpp oli lähedal. Eesti meeskonnas mängisid Mart Poom, Urmas Hepner, Priit Reiska, Igor Prins, Marek Lemsalu (Tarmo Linnumäe), Sepo Vilderson (Meelis Lindmaa), Enn Läänmäe (Jaan Saal), Paul Kirsipuu, Dzintar Klavan, Tarmo Rüütli (Toomas Krõm), Urmas Kirs. Mäng lõppes 0 : 0. Richard Kuremaa aga jõudis ära oodata ka anneksiooni lõpu 21. augustil 1991. Sama aasta 1. oktoobril lahkus Eesti kõigi aegade parimaid ründajaid jalgpallitaevasse.

INDREK SCHWEDE

JALKA AUGUST 2017

vana

foto

Richard Kuremaa (vasakul) ja Edmund Karp 18. juulil 1990 Eesti–Läti mängul pealtvaatajana. Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ... Augustikuu sünnipäevad 01.08 Andrei Borissov 48 01.08 Lisete Tammeveski 19 01.08 Kaspar Mutso 19 02.08 Aleksandr Staruhhin 69 02.08 Sten Kaldma 49 03.08 Ats Purje 32 04.08 Siim Tenno 27 05.08 Janno Kivisild 40 05.08 Kaimar Saag 29 07.08 Andero Pebre 26 08.08 Gert Olesk 44 09.08 Toomas Nõmmiste 45 09.08 Meelis Kuivits 42 10.08 Jan Važinski 53 11.08 Tarmo Rüütli 63 11.08 Svetlana Hvatova 45 11.08 Tõnis Kalde 41 11.08 Hannes Kaasik 39 11.08 Kaire Palmaru 33 12.08 Frank Kenneth Liblikmann 16 14.08 Mihhail Starodubtsev 35 14.08 Oliver Ani 19 15.08 Marko Leevand 40 16.08 Toomas Kaldma 74 16.08 Konstantin Vassiljev 33 16.08 Daniel Fedotov 16 17.08 Annika Tikk 37 17.08 Artur Holodov 16 18.08 Siim-Sten Palm 25 19.08 Rauno Kööp 28

19.08 Nikita Baranov 19.08 Enrico Veensalu 20.08 Eigo Mägi 20.08 Marek Naaris 20.08 Merily Toom 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 22.08 Nora Anete Müller 23.08 Georgi Rjabov 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 23.08 Vlada Kubassova 23.08 Rene Merilo 24.08 Paul Kask 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 28.08 Tarmo Lehiste 28.08 Artjom Rõžkov 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

25 18 43 36 23 33 28 26 35 42 17 79 62 27 22 16 31 35 48 72 69 44 46 18 27 63 38 36 28 27

LHV edetabel Juunikuu seisuga on kogutud toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpalli kool Tammeka 2. (3.) Nõmme Kalju FC 3. (2.) Tallinna FC Flora 4. (8.) FC Elva 5. (5.) Tallinna FC Levadia 6. (7.) FC Kuressaare 7. (10.) JK Tallinna Kalev 8. (6.) Tallinna FC Infonet 9. (11.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpalli haigla 10. (17.) FC Nõmme United 11. (9.) Viljandi JK Tulevik 12. (15.) FC Kose 13. (13.) Rakvere JK Tarvas 14. (14.) Tallinna JK Piraaja 15. (–) Põlva FC Lootos 16. (–) Tartu FC Santos 17. (12.) Paide Linna meeskond

Martti Pukk, Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli projektijuht Ma mäletan ... 1986. aasta MMi Mehhikos. See on minu mälus esimene MM. Eriti selgelt on meeles mustvalgest telekast vaadatud veerandfinaal Prantsusmaa–Brasiilia, mis läks lisaajale ja penaltiseeriani. Meeles on Michel Platini viigivärav ja Prantsuse väravavahi Joel Batsi penaltitõrje. Meelde jäid ka Socrates ning teistest meeskondadest Saksa väravavaht Harald Schumacher, mängijad Lothar Matthäus ja Rudi Völler, Inglise ründaja Gary Lineker ning loomulikult Diego Maradona! Pärast oli hoov nendenimelisi mängijaid täis. Kuni selle MMini teadsin ma ainult tollaseid Nõukogude Liidu mängijaid, kellest mu eriline lemmik oli Oleg Blohhin. Ma kogusin spordija jalkapilte, neid oli mul mitu kaustikutäit. Blohhini pildid olid erilises hinnas. Isal olid vanad Kehakultuuri numbrid kapis, sain need sealt kätte ja lõikasin jalkapildid välja. Isa oli päris kuri. Ma mäletan ... oma esimest jalkatrenni. Käisin tennise- ja kergejõustikutrennis ja vanemad arvasid, et sellest piisab. Samas mängisin poistega hoovis vutti ja nad käisid mulle peale nagu uni: tule jalkatrenni! Lõpuks läksingi sinna vanemate teadmata ja on meelde jäänud, kuidas sain oma poolel palli, triblasin kõigist mööda ja lõin värava! Järgmisel päeval võeti mind kaasa võistlustele Võhmasse. Hommikul läksin, õhtul tulin tagasi ja vanematele ma ei öelnudki, et need olid jalgpallivõistlused. Käisin niimoodi umbes paar kuud salaja jalkatrennis, siis vajusid teised trennid aja jooksul ära, aga jalgpall jäi. Ma mäletan ... et Tallinnas ülikoolis õppides oli mul ühikas väike toaantenniga värvitelekas. Ühel päeval klõpsasin kanaleid ja korraga nägin Soome TVst tuttavat nägu – Mart Poom! See oli Derby County mäng ja ilmselt Arsenali vastu, sest mulle on meelde jäänud, kuidas ta tõrjus Dennis Bergkampi penalti. Ma karjusin nii kõvasti üle ühika, et kõrvaltubadest tuldi vaatama, mis lahti. Ma mäletan ... kuidas sain Kärdla Linnameeskonna eest II liigas mängida nii kaitses kui ründes Aivar Pohlaku vastu. Ta oli mitmekülgne ja mängis ka igal positsioonil. Meeles on see, kui tema oli keskkaitses ja mina olin temast palliga mööda saamas ning ta tegi mulle vea, aga hoidis mind ise püsti, et ma ei kukuks. Pärast seletas, et midagi muud tal üle ei jäänud, sest kui ma oleks kukkunud, oleks see olnud viga!

18. (19.) Viimsi JK 19. (18.) JK Welco 20. (20.) Kärdla LM

LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Ma mäletan ... oma esimesi jalgpallisaapaid Patrick, mis olid mul mitu head aastat ja nii ribadeks kulunud, et pidin neile pidevalt halli veneaegset teipi peale tõmbama. Teipi oli sinna lõpuks ümber tõmmatud juba nii palju, et putsad olid vast kilo tavalisest raskemad. Tollal polnud nii, et lähed ja ostad poest või tellid netist uued. Ma mäletan ... 21. augustit 1991, kui olime Kärdla klubiga Rootsis turneel. Sel päeval Eesti taasiseseisvus. Valitses üldine segadus, ühel päeval isegi laevad ei sõitnud ja meil oli juba sihuke tunne, et peamegi Rootsi elama jääma. Väikeste poistena olime isegi õnnelikud, et vohh, saame välismaale elama jääda. Nii et tagasi tulime juba vabasse Eestisse ja praegu on muidugi hea meel, et Eesti vabariik on olemas.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee ESIKAANEL: KOLLAAŽ SUURKLUBIDE LOGODEST FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL FOTO: INTERNET AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG NR 8 (116) 2017 KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 AUGUST JALKA

ristsõna

Juulikuu ristsõna vastus oli “sündinud juulis”. Õige vastuse eest võitis kaks pääset Eesti–Küprose MM-valikmängule 3. septembril Triinu Toomet. Võitjaga võtame ühendust. Augustikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks pääset Eesti–Küprose MM-valikmängule 3. septembril. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA AUGUST 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.