Jalka (august 2019) by Jalka

SELLES NUMBRIS: LAURI NUUMA  RASMUS MUNSKIND  STEIV SILM  ERIK LISTMANN

AUGUST 2019

Eestlased ei küpse aeglaselt Kuidas Madridi Reali näitus Tartusse jõudis : POSTRIDrits

Kogukonnajuhtide suurepärasest tööst

ee Marko M ol Liverpo d on USA naisk

Naiste-MM on murdepunkt

PEETER KLEIN: tuleb end ise platsile mängida

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Andreas Vaikla vastab lugejatele

Markus Vaherna luubi all

Jana Pipar ja tema rollid

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

AUGUST Foto: Lembit Peegel

Naistekoondis alustab

EM-valiksarjaga!

Toimetuselt:

Katrin Loo, koondise kapten:

Augusti lõpus alustavad eestlannad 2021. aasta EM-valiksarja, kus meie naised kuuluvad ühte alagruppi Venemaa, Türgi, Hollandi, Kosovo ja Sloveeniaga. Valiksarja esimeses kohtumises sõidab Eestile külla Holland, kes jõudis juuli alguses naiste-MMil finaali. Omavahel on Eesti ja Hollandi mõõtu võtnud korra, kui 2015. aastal pidid eestlannad tunnistama vastaste 0 : 7 paremust. Uus võimalus maailma tippudega mõõtu võtta avaneb 30. augustil A. Le Coq Arenal!

Algavas EM-valiktsüklis on meile loositud üsna nimekad vastased. Esimeses kodumängus võõrustame kodumurul valitsevat Euroopa meistrit Hollandit, kes soovib oma kohati fenomenaalsena näiva edukultuse taktis kindlasti edasi liikuda. Tahame üheskoos läbi terve valiktsükli pakkuda südikaid esitusi nii võõrsil kui ka kodus mängides. Kodumängudele ootame täidetud tribüüne, et toetus kannustaks ja annaks lisajõudu maailma tippude vastu mängides!

2019 AUGUST JALKA

SISUKORD 18

KAANELUGU LK 26–27 Nõmme Kalju 22aastane ründaja Peeter Klein tegi kaasa terve Meistrite liiga esimese eelringi korduskohtumise FK Shkendija vastu ja andis söödu võiduväravale. Premium liigas on mänguajaga kitsam olnud, kuid ehk hakkab kõik nüüd ülesmäge minema!

KUU TSITAAT „Tema võime ennast analüüsida oli meie omadega võrreldes üüratu! Mida kõike ta märkas ja kirjeldada oskas! Ta sai aru, mis väljakul toimub ja millised olid tema võimalused erinevates olukordades. Kui paneme siia kõrvale jalgpalluri, kelle arusaamine väljakul toimuvast pole nii erk ja nüansirikas, siis on selge, et ka tema otsused väljakul ei saa olla sedavõrd kvaliteetsed.“ Norbert Hurt Taanis sirgunud noortekoondislasest Michael Schjönning-Larsenist lk 14–17

Kolumnid

12 Indrek Schwede 54 Joosep Susi Persoonid & intervjuud

18 Lugeja küsib: Andreas Vaikla

Kanadas sündinud ja kasvanud Andreas Vaikla on mänginud Rootsi, Soome ja Norra kõrgliigas, kuid omandanud kogemust ka Inglismaal West Bromwich Albioni noortesüsteemis. 22aastase väravavahi unistus on lüüa selline värav, nagu tegi seda Inglismaal omal ajal Mart Poom.

28 Luubi all: Markus Vaherna

Tänavu Premium liigas Tallinna Kalevit esindavat Markus Vahernat iseloomustavad tema tiimi peatreener Aleksandr Dmitrijev ning Levadia süsteemis noortekoondislast treeninud ja juhendanud Vladimir Vassiljev.

30 Minu 11: Steiv Silm 39 Lauri Nuuma töö Soomes

Sel hooajal Soome kõrgliigas Espoo Honka klubis treener-analüütikuna töötaval Lauri Nuumal on vastutusrikas roll. 32aastane Nuuma rääkis Jalkale akadeemilisest maailmast ja oma tööst meie põhjanaabrite juures.

42 Treener: Erik Listmann Rubriigid

3 August 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 22 Premium liiga

IMPRESSUM ESIKAANEL: PEETER KLEIN

FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 8 (140) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE

indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: SIIM JUKS

44 Naised: Jana Pipra ametid 46 Pipraterad 48 Maailm: MM Naiste-MM lõi randa võimsamaid laineid kui kunagi varem. Malle Koido vaatleb juhtunut muu hulgas läbi Megan Rapinoe ja Marta prisma.

52 Rannajalgpall 56 10 aastat tagasi 58 Augustikuu kalender 61 Lõpulugu: kuidas Madridi Reali näitus Tartusse jõudis Aasta tagasi oli Tartus Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis kahe nädala jooksul avatud Madridi Reali näitus. Kuidas sellise väljapanekuni üldse jõuti, meenutab muuseumi juhataja Siim Randoja.

+372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD:

Muu

14 Kas eestlane küpseb kauem? Kordame vahel mantrat, et eestlane küpseb aeglasemalt ja tulemusi ei tasugi enne 20. eluaastat oodata. Kuid konkreetsed ja arvukad näited kinnitavad vastupidist. Mõtet veeretavad Norbert Hurt, Mart Poom ja Ott Meerits.

AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

Postrid

Marko Meerits Liverpool USA

Narva Trans Meistrite liiga võitja maailmameister

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 AUGUST JALKA

LEMBIT PEEGEL

Fotod: Lembit Peegel

Flora rõõmupidu ja Levadia valus võit Eesti tippklubid pidasid juulikuus oma kohtumisi eurosarjades. FC Flora alistas kahe mängu kokkuvõttes Serbia klubi ja pääses Euroopa liiga kvalifikatsiooni teise ringi, Levadia teenis kodus valusa võidu Islandi meeskonnalt. Kahe meeskonna erinevad emotsioonid püüdis kinni Lembit Peegel.

Mark Anders Lepik on viinud Flora kodus 1 : 0 Niši Radnicki vastu juhtima ja värava autor saab juubeldada. Taamal on Lepiku värava üle õnnelik Märten Kuusk.

JALKA AUGUST 2019

LEMBIT PEEGEL

Rasmus Peetson (vasakul) on tublilt võitlemas, kuid Eesti jalgpallisõprade kurvastuseks jäi Aleksandar Rogici hoolealustel õige napilt edasipääsust puudu ...

Levadia kohtus Euroopa liiga kvalifikatsiooni avaringis Islandi klubi Stjarnaniga, kelle vastu lõi Evgeny Osipov A. Le Coq Arenal peetud korduskohtumises kaks väravat.

 ... kuna 1 : 2 kaotatud avamängu järel teenis Levadia kodus küll 3 : 2 võidu, kuid võõrsil löödud väravate reegel andis edasipääsu Stjarnanile. Islandi klubi võiduvärav sündis sealjuures lisaaja üleminutitel ehk 120 + 3. minutil.

 Levadia–Stjarnani mängul istus Levadia külalisena VIPi-loožis Martin Reim (all vasakul). Kas Aleksandar Rogici tõenäolise asendajana? 2019 AUGUST JALKA

NIMED & NUMBRID

„Roosa jalgpall“

Baltic Futsal League

Tartu Tammeka naiskond korraldab juba seitsmendat korda „Roosat jalgpalli“, millega kogutakse raha Kingitud Elu fondile, et aidata võidelda rinnavähiga. Seekordne heategevuslik spordipidu toimub Tamme staadionil 3. augustil kell 14.30.

Kaks Eesti saalijalgpalliklubi – Narva United ja FC Cosmos – osalevad uuel turniiril, mis toimub riiklike meistrivõistlustega paralleelselt. Esimesel hooajal ehk 2019/2020 mängitakse oktoobrist aprillini seitse vooru, peale Eesti klubide lööb uues sarjas kaasa kaks meeskonda Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Karel Voolaid autoriteedi puudumist ei karda Kuni käesoleva aasta lõpuni Eesti meeste A-koondise peatreeneri kohusetäitjaks nimetatud Karel Voolaid rääkis oma taustajõudude tiimi koostamisest, esimestest sammudest ja autoriteedist Kalevipoegade seas.

gile A-koondise juhendamine uus, aga konkreetsed ülesanded ja nõuded, mida Mariolt ja Vladimirilt oodatakse, ei ole neile uued.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Brit Maria Tael Millised on olnud sinu kui uue peatreeneri esimesed sammud? Esmalt võttis aega kogu taustajõudude meeskonna kinnitamine ja töössesaamine. Seejärel pidasime esimese koosoleku, kus leppisime kokku rollid ja tööjaotuse, nüüdseks oleme asunud arutama koondise koosseisu, mängu nüansse, skautimist jne. Olen ise juba mitme mängijaga ühendust võtnud ja nendega rääkinud. Kokkuvõttes võib öelda, et on olnud väga konstruktiivne tegutsemine. Iga päevaga tunnetame järjest enam, et esimene mäng tuleb lähemale. Ootusärevus on juba sees, aga mitte nii, et tahaks juba homme seda mängu pidada, vaid oleme oma protsessidega selle kohtumise jaoks liikumas õiges suunas. Sinu taustajõudude hulka kuuluvad Mart Poom, Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev ja Ott Meerits – palun selgita abimeeste valiku tagamaid! Kõik taustajõudude liikmed olid mu esimene valik ja minu silmis on nad hetkel parimad võimalikud abimehed. Kui rääkida noorematest liikmetest, siis Mario Hansiga olen U21 koondise juures piisavalt koos töötanud, et näha tema võimekust ja professionaalsust. Treeneritöös on tähtis ka see, kui hästi teatud paarid üksteist tunnetavad, ja Mario teab, millised on minu ideed ja mängufilosoofia, mida tahan ellu viia. Vladimiriga olen palju kokku puutunud jalgpalli igapäevaelus ning UEFA A ja Pro koolitustel oli ta väga eeskujulik. Ka Aleksandar Rogic on Levadias tema tegutsemisega rahul. Kui räägime nende oskustest seoses videoanalüüsidega, siis on nad mõlemad tehnoloogia osas hea väljaõppega ning ka tugevad praktikud väljakul. Oma nooruse kohta on nad piisavalt julged ja oma arvamusega. Loomulikult on meile kõi-

Karel Voolaid on astunud peatreenerina esimesed sammud: koostanud oma taustajõudude tiimi ja võtnud ühendust mitme mängijaga.

Kas plaanid hakata käima ka välismaal, et hoida silm peal välisliigades mängivatel koondislastel? Proovime oma tiimiga leida parima võimaliku lahenduse. Kindlasti tahaksin käia ise nii palju kui võimalik, sest olen sellist tüüpi treener, et tahan hoida head kontakti ja näha mängijate tegemisi. Võimalusel tahaksin luua kontakte ka nende klubide treeneritega. Selge on see, et meil on välisliigades märkimisväärne arv mängijaid, nii et kõikide nende külastamine ei saa olla lihtne, aga vaatame, mis teha õnnestub. Aga kindlasti pole nii, et Eestis olevad mängijad on suuremas fookuses, jälgime välismängijaid ikkagi hoolega. Oled seni treeninud noormeeste koondiseid, aga meeste tasemel peatreenerina kogemus puudub. Kas koondises võib seepärast tekkida probleeme sinu autoriteediga? Ma ei ole sellele mõelnud ega ela selle kartuses. Olen olnud meeste treenimise protsessis abitreenerina ja minus on piisavalt temperamenti, et hakkama saada. Treenerite maailmas me räägime, et meie töös tekivad alati väljakutsed – olgu need sportlikud, emotsionaalsed, seotud mängudega või hoopis mänguväliste faktoritega – ja sa pead nendeks valmis olema. Pean ennast piisavalt kogenud treeneriks, et sellisteks väljakutseteks valmis olla.

99.

Eesti klubi pääses suvistes euromängudes esimesest ringist edasi. Meistrite liiga kvalifikatsioonis oli Nõmme Kalju tänu võõrsil löödud väravatele parem Põhja-Makedoonia meistrist Shkendija KFst, Flora alistas Euroopa liiga kvalifikatsioonis kahe mängu kokkuvõttes 4 : 2 Serbia meeskonna Niši Radnicki.

koha saavutas kodusel Balti turniiril meie U17 noormeeste koondis. Järgmisel aastal Eestis toimuvaks U17 EMiks valmistuvad eestlased peavad sügisel Lõuna-Eestis sõprusturniiri, kuhu sõidavad külla Hispaania, Portugali ja Sloveenia eakaaslased.

kohal jätkab Eesti naistekoondis FIFA maailma edetabelis. Augusti lõpus alustavad eestlannad EM-valiksarjaga ja meie alagrupikaaslased paiknevad tabelis järgmiselt: Holland 3., Venemaa 25., Sloveenia 51., Türgi 62. ja Kosovo 126. positsioonil.

JALKA AUGUST 2019

LOOD & TSITAADID

Emad selgitavad parimad jalgpallurid!

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: EJL

„Tihti seda ei juhtu, aga vahel läheb mõni lugu ka laulupeol ikka natuke metsa: keegi hakkab liiga vara laulma, mingi nurk vajub lihtsalt ära. Mis siis saab? Dirigent peaks astuma tagasi nagu jalgpallikoondise peatreener pärast eepilist kaotust?“ Rainer Kerge küsimus laulupeo kunstilisele juhile Peeter Perensile

Eesti Jalgpalli Liit korraldab augusti lõpus emadele mõeldud jalgpalliturniiri, kuhu oodatakse osalema eri klubide võistkondi. 30. augustil toimuvale turniirile saab end registreerida kuni 18. augustini, osalemine on tasuta. Esimest korda toimuva, emadele mõeldud jalgpalliturniiri mõte tekkis Eesti Jalgpalli Liidul juba ligikaudu aasta aega tagasi. „Mõtlesime, mida saaks naistejalgpallis veel ägedat korraldada,“ rääkis EJL-i rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „Kui ma ei eksi, siis vist Leedus korraldati turniir vanaemadele, aga me mõtlesime, et hakkame emadest peale ja äkki siis jõuame kunagi vanaemadeni ka!“ Allas selgitas, et enne turniiri korraldamist suurt turu-uuringut huvi kohta ei tehtud, kuid usuti, et naistel on piisav huvi harrastusjalgpalli mängida. „Naistel ei ole meil nii suurt harrastusvuti pinda kui meestel,“ sõnas Allas. Ta lisas, et sageli on klubide lapsevanemad väga aktiivsed ja soovivad jalgpallielust osa saada, kuid paljud klubid pole veel ilmselt mõelnud, kuidas emasid rohkem kaasata. Esialgne huvi on olnud juba üsna märkimisväärne ja pannud Allase uue probleemi ette: kuidas hakkama saada siis, kui huvilisi registreerub liiga palju? „Tegelikult ei ole see loomulikult probleem: peame küll mahtuma konkreetsesse ajaraami, aga kui huvilisi on rohkem, siis kasutame rohkem väljakuid,“ rääkis Allas. Turniir algab 30. augustil kell 14 Tallinnas Sportland Arenal, halva ilma korral mängitakse EJLi jalgpallihallis. Väljakul on korraga viis mängijat (sealhulgas väravavaht), võistkonda saab üles anda kuni kümme mängijat. Lubatud on edasi-tagasivahetused. Üks kohtumine kestab 15 minutit, osaleda ei ole lubatud Eesti meistrivõistlustele registreeritud mängijatel. Allas lisas, et kuigi praegu on paika pandud 5 vs. 5 formaat, võib see lõpliku registreerimiskuupäeva ehk 18. augusti järel muutuda. Küsimuste korral saab pöörduda EJLi rahvajalgpalli osakonna poole e-posti aadressil rahvajalgpall@jalgpall.ee. Emade turniir pole aga ainuke 30. augusti sündmus, millest saab osa võtta. Nimelt kohtub Eesti naistekoondis õhtul kell 19 valitseva Euroopa meistri ja MMi hõbedanaiskonna Hollandiga ning kõik turniiril osalejad saavad võimaluse mängule tasuta kaasa elada.

„Praegu on esikohal jalgpall ja ujumine. Jalgrattasõit ja sõbrad ja nii edasi. Õnnelik lapsepõlv peab olema!“ Muusik Jaak Ahelik oma pojast „Mis võib olla parem kui veeta kahekesi aega, limpsida õlut ja vaadata jalkat – mis siis, et Mart ei olnud teab mis suur jalkafänn.“ Lahkunud Mart Nuti abikaasa Aet Kukk „EKRE pole oma otsustavat sõna mugavussportlaste korralekutsumisel veel öelnud, kuid spordi rolli rahvuslike tunnete mobiliseerijana ei saa alahinnata.“ Ajakirjanik Laur Uudam 0 : 8 kaotusest „Nentides, et ülisüsteemselt ja lausa teaduslikult mängivale Saksamaale kaotati 0 : 8, läksime rahulikult ja ilma kedagi vihkamata magama.“ Ajakirjanik Einar Ellermaa ennustas täpselt 0 : 8 tulemuse „Tõsi, spordimaailm elaks nagu ikka – jalkamansa ja Tänaku tulemused oleksid samad.“ Õhtulehe oletus selle kohta, kui Jüri Ratasest saanuks Urmas Sõõrumaa asemel EOK president „Kui Balkani poolsaarel minnakse trenni, et saada sportlaseks, siis kõrvaltvaatajale tundub, et siinmail tehakse trenni, et saaks tuka püsti ajada ja sotsiaalmeedias sportlasena esineda.“ Ajakirjanik Madis Kalvet Eesti jalgpalli hädadest „Vutibossid ja Kitt taandusid, aga Vaher mitte.“ Eesti Päevalehe pealkiri vastutusest ühiskonnas „Tegime ühe lihtsa sööduharjutuse. Aga kui peame mängijatele selgitama, et kummale jalale ja miks tuleb sööta, siis on meil probleem.“ Andres Oper A-koondisest

JALKA AUGUST 2019

Flora – PJK meistriliiga mängul tähistati tänavu emadepäeva.

LOOD & TSITAADID  Tarmo Rüütli nimi ja teod paisuvad tagantjärele aina suuremaks.

Nii nad

ütlesid „Nagu öeldakse, et [trenni] ei tule ära lõpetada mitte siis, kui korra õnnestub, vaid siis, kui enam kordagi ei ebaõnnestu.“ Andres Oper

Tarmo Rüütli

Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

Lõvi tähtkujus sündinud ja 11. augustil 65. sünnipäeva tähistav Tarmo Rüütli läheb meie jalgpalliajalukku eelkõige 2012. aasta EM-valikgrupis saavutatud teise koha ja playoff’i pääsemisega. Vundamendile, mille välistreenerid Teitur Thordarson ja Arno Pijpers olid rajanud, püstitas Rüütli Eesti jalgpalli rahvusvaheliselt kõige säravama ajastu. Kõigele, mis senimaani oli loodud, lisas Rüütli oma hea vaistu ja oskuse saada mängijaist kätte nende maksimum. Üheks vahendiks oli huumor. Paljude ajakirjanike nägemismällu on kinnistunud mängueelsetel pressikonverentsidel Rüütli jutu peale naeru puksuvad koondislased. Matšieelsed küsimus-vastuste üritused on rutiin, kus kuuleb arusaadavatel põhjustel teada-tuntud juttu. Olenemata vastasest ja isegi erinevatest kaalukategooriatest austatakse oponenti alati ja mängima minnakse lootusega võita. Ega midagi muud väga rääkida ei saagi. Tugevam ei saa olla ülbe, sest see on ebaviisakas ja ajaloos on küll näiteid, kus selline arrogants platsil karistuse saab. Nõrgem ei saa saba jalge vahele tõmmata ja öelda, et kolakas on tulemas. Tarmo Rüütli tõi neisse pressikonverentsidesse mahla. No meenutagem mõnda lugu. Nagu ikka, pinniti infot algkoosseisu kohta. Rüütli käänutas pisut jutuhooba ja lausus siis, et Sergei Pareiko on üsna kindel alustaja, sest oli peatreenerile Krakovi vorsti toonud (Pareiko mängis Krakowi Wislas – toim.). Iirimaa mängu eel huvituti sellest, kellega võiks vastase mängustiili võrrelda. Rüütli lohistas jutulõnga talle omaselt mõtliku ilmega, vaagis asja nii- ja naapidi ning pärast nappi, kuid tähendusrikast pausi võttis jutu kokku: „Aga kõige rohkem sarnaneb Iirimaa ikkagi Iirimaaga.“ Need paar juhuslikku näidet panid saalitäie rahvast naerma ja kogusid online-meedias klikke. Need olid hea tuju hetked, millele järgnesid sel perioodil sageli ka head esitused ja resultaat väljakul. Muidugi polnud Rüütli edu taga pelgalt hea huumorisoon. See lisas kogutud teadmistele ja kogemusele vürtsi. Ajaga muutub Rüütli saavutatu aina suuremaks ja Rüütli ise läheneb aina enam legendi staatusele. Kui suureks kõik tagantjärele paisub, pole enam tema enda kätes. Palju õnne sünnipäevaks, Täri!

„Järgmine kord võib ju kohe alustada 0 : 1 seisust, aga andke meile võimalus 90 minutiks õiglaseks jalgpalliks.“ Levadia peatreener Aleksandar Rogic kritiseeris kohtunikke mängus Flora vastu „Pannakse käima selline vurr, mida Eestis suudab ehk üks-kaks klubi. Lihtsalt suu jäi ammuli. Olidki mängijad, kes võtsid kaks-kolm vastast ette ja lõid värava.“ Kaimar Saag Norra tugevuselt kolmandast liigast, kus pallivad endised profid „Ütlesin ka kohtunikele: saatus tahtis meie edasipääsu. Just sellepärast oli jalgpallijumal täna meiega!“ Nõmme Kalju abitreener Sergei Terehhov Meistrite liiga esimesest eelringist edasipääsemisest „Sooviksin, et Paide oleks Kesk-Eesti jalgpalli-Meka.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe „Tulemusi ei saa alati kontrollida, sest väljakul on veel inimesi.“ Aleksandar Rogic „Mait! Lase nurka.“ Flora fännide loosung mängus Paide Linnameeskonnaga, suunatuna selle väravavahile Mait Toomile

Kaks korda Gert Kams „Peab vaatama, mis Betsafe ütleb, aga praegu on võimalused veel võrdsed.“ Pärast Euroopa liiga eelringi avamängu 2 : 0 võitu Niši Radnicki vastu „Olen päris palju näinud neid kohtumisi, kus kodus on vastane mängitav ning võidad 1 : 0, kuid võõrsil hakkad Barcelonaga mängima.“

2019 AUGUST JALKA

1-TEIST MÕTET

Ferraride tootja

Karel Voolaid

ärast 2012. aasta U19 EM-finaalturniiri lõppu andis Karel Voolaid Jalkale intervjuu. See oli tark ja aus jutt, mille vaat et iga lauset võiks praegugi tsiteerida. Ta kirjeldas tabavalt meie (noortejalgpalli) seisu, tuues ilmekalt välja mängunüansid, mis tribüünil silma jäävad, ja andes neile seletuse. Üks teemasid ka meie jalgpallis on küsimus, miks me mängime pigem kaitsvalt. Selle osalise paratamatuse kohta seletas Voolaid, et see on kinni oskustes ja enesekindluses, sest nende puudumise tunnetab vastane ära ning tippvõistkonnad teavad neid kahte-kolme käiku, mida nõrgemad palli endale võites otsivad, ja panevad need kinni. See tähendabki sageli pika palli ette peksmist, mis on harva täpne ja efektiivne: „Neli-viis vastast meie poolel teeb survet ja meie tipuründaja on kahe vastaste keskkaitsja poolt hästi valvatud. Meie poolel on palju mängijaid, kelle vahemaad on väikesed, ning sellest situatsioonist palliga väljatulek nõuab individuaalset meisterlikkust, kiireid kombinatsioone ja üksteisemõistmist. Päris tipptasemel näeme, kuidas pallita mängijad võidavad palle, lugedes vastaste kehakeelest nende mõtteid. Tunnetatakse, millal vastane ei julge palliga ümber keerata või millistesse tsoonidesse söötu otsitakse. Nii jääbki mulje, et pall saadakse väga kergesti kätte. Meie vastu mängides kulub tugevatel vähem energiat palli tagasivõitmiseks ja palliga olukordades on nad topelt enesekindlad. Noorte tasemel vaadatakse juba klubi järgi: see mees on näiteks Chelsea hingekirjas, pean ettevaatlik olema. Aga eestlaste puhul, kes pole nimekate klubide hingekirjas, võib võtta hoiaku, et nende vastu saab julgelt mängida.“ „Kui tuleb pall meie üksikule ründajale, siis keskkaitsjad jälgivad kohe, kuidas eestlane palli omaksvõttu ajastab, kas ta teeb petteliigutusi. Kui kaitsjad näevad, et ohhoo – mees võttis palli, keeras ja läks, muutuvad nad ettevaatlikuks. Aga kui nad ise võidavad esimesed paar-kolm palli, tekib neil enesekindlus.“ „Kui leiad näiteks leedulaste pressile vasturohu, tuled surve alt individuaalse meisterlikkuse ja kokkumänguga välja ning halvad nende mängu. Nad vaatavad – leppisime küll kokku, et pressime eestlasi, aga see ei õnnestu, sest nende kvaliteet on parem, kui arvasime. Nad tõmbuvad tagasi ja me pääseme ühtlasi ka surve alt, sest meile ei saa niisama ohutult otsa lennata.“ „Me oleme terve arenguastme võrra maas ja tegeleme sellega, et noored mängijad õpiksid kõigepealt pea üleval hoidmist.

JALKA AUGUST 2019

Tekst: Indrek Schwede

Karel Voolaid tahab näha tulemusi. Tüür on tema kätes. Foto: Jana Pipar

1-TEIST MÕTET Jaht kassidega

Kodumaisest müüdiloomest

Martin Reimi taandumine peatreeneri ametist näitas jalgpallikoondise aina süvenevat tähtsust Eesti ühiskonnas. Surve, mida tunnetasid pärast hävingut Saksamaale Reim ja tema meeskond, muutus nii suureks, et veelgi halvema ärahoidmiseks otsustati sügisel toimuvaid valikmänge silmas pidades anda võimalus uuele juhendajale. Reimi puhul toodi välja tema taasiseseisvumisjärgset suurimat võiduprotsenti, aga tõdeti ka, et talle sattus juhendamiseks periood, kus meie mängijatel ei läinud välisklubides kõige paremini. Mängus Saksamaa vastu astus väljakule neli koduliiga mängijat. Kui me 2011. aastal kaks korda Iirimaa vastu EMi playoff’e mängisime, ei käinud väljakul (koos vahetustega) ainsatki koduliiga meest ning valikus oli pallureid Hollandi ja Venemaa liigast, üks Inglismaa tugevuselt teisest divisjonist. Reimil polnud võrreldavat valikut. Eestis ütleme, et mängida tuleb nendega, kes olemas on. Meilegi tuttav treener Carlos Queiroz on selle kohta lausunud, et portugali keeles öeldakse „Kui koeri pole, tuleb jahti pidada kassidega“. Meie jalgpallisüsteemi suur ülesanne on tagada jahikoerte püsiv juurdekasv.

Jalgpallis mängivad müüdid kandvat rolli ning neile viitamine teeb jutuajamise, arutluse ja meedias avaldatud teksti värvikamaks. Ajakirjanik Andres Vaher tuli pärast Martin Reimi lahkumisotsust välja lööva 1000 päeva võrdlusega: nimelt olevat kaotus Saksamaale tulnud tuhat päeva pärast ametisseastumist. Vaher asus numbrimaagiat, nagu ta seda nimetas, usinalt ekspluateerima, väites, et „Reim pidas treenerina rahvusesinduse eesotsas vastu täpselt (minu kaldkiri – toim.) tuhat päeva“ (PM 19.06). Päev varem oli ta oma artikli pealkirjastanud „1000 päeva pikka piina“, mis on tegelikkusega ilmses vastuolus, sest tõenäoliselt kõige piinarikkamad olid Reimile just need kuus päeva pärast kaotust, mille kestel tuli otsus tagasi astuda. Ja ametis oli Reim ikkagi 1007 päeva, kui eeldada, et ta kirjutas lepingule alla samal päeval (14.09.2016), kui sellest avalikkust teavitati (need asjad ei pruugi olla vastavuses). Selle rehkenduse järgi tuli kaotus 1001. päeval. Eelnev pole kriitika kolleegi töö kohta, vaid katse näidata, kuidas sünnivad müüdid. Tabav väljend võib minna käibesse ja hakata elama oma elu. Selles pole midagi halba. Aga kui kõneks tuleb näiteks faktipõhine ajalookirjutus, tuleb üle kontrollida kõik sellised „käibetõed“.

Selle oleme selgeks saanud, et mängijad omavahel räägivad, aga tugevatega mängides on probleemiks see, et söödu saaja ei usalda infot, mille annab söödu andja. Kuskil kiilub kinni. Söötu saades tehakse liigutus, mis kinnitab söödu andjale, et usun sind, aga liigutuse lõpp ümberkeeramisel jääb poolikuks, usaldus on kadunud. Selle all kannatab ka varem räägitud surve alt väljatulemine. Kõik taandub jälle individuaalsele meisterlikkusele, sest vahel juhtub, et palli vastuvõtja keskväljal teeb kõik justkui õigesti: võtab omaks ja keerab, aga laseb palli siiski kontrolli alt veidi välja, kus on jaol kiire vastane. Sealt tuleb kiire sööt meie värava alla ja koll. See õõnestab ka sedasama usaldust, sest meie söötja teeb oma arvates kõik õigesti, ta võib ka soovitada, kummale poole palliga pöörata, aga kui söödusaaja palli siiski kaotab, ei pruugi ta järgmises olukorras sööduandjat ikkagi usaldada.“ Hoolimata ülaltoodust rääkis Voolaid: „Eesti klubid võiksid valida atraktiivse ja ründava stiili. Noortetreener ei tohi karta kaotada. Vigadest tuleb õppida ja neid treeningutel parandada. Peab õpetama noori tarkadeks ja intelligentseteks mängijateks, siis tulevad nad hiljem Lillekülas koondise eest mängides varem räägitud surve alt välja. Kui treeningul antakse

lõtva söötu ja treener ütleb, et teeme kiiremalt ja täpsemalt, kuid ikka käib pehme pass, on küsimus selles, mis saab edasi. Kas treener peatab treeningu, öeldes: stopp, meie võistkonnas mängime kvaliteetselt. Et kui ma aastaid hiljem tribüünil istun ja Eesti koondist vaatan, näeks ma väljakul heatasemelist vutti!“ „Me ütleme ju, et mäng algab esimesest sekundist. Sama kehtigu ka trennis: kui astud üle valge joone, siis iga pallipuudutus ja liigutus, mida teed, määrab selle, kui heaks mängijaks sa tulevikus saada võid. Kvaliteet maksab.“ „Tänapäeval unistavad noored jalgpallurikarjäärist ja sellega kaasnevast edust ning heast elust. Aga seda kõike ei saavuta, kui ei näe treeningul vaeva. (Naerdes – toim.). Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vastuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne.“ Nüüd on Voolaid ise A-koondise eesotsas ja peab toetuma paljuski sellele, mida ta EJLi koolitusjuhi ja noortekoondiste treenerina on suutnud meie jalgpallile anda. Viidatud intervjuu Jalkale lõpetas ta mõttega: „Me ei saa loota ka paljalt jalgpallibuumi ja sellest pealekasvavate jalgpallikultuuri kihistuste peale, mis võtab aega. Kas meil on niipalju kannatust oodata? Minul pole, ma tahaks varem veel paremaid tulemusi näha!“ Olgu lugeja ja jalgpallijälgija otsustada, kui palju on või ei ole Eesti jalgpall muutunud enesekindlamaks selle seitsme aastaga, mis intervjuust kulunud. Voolaiul endal enesekindlusest puudus pole. Nüüd on see vaja viia A-koondiseni. 2019 AUGUST JALKA

NOORTEJALGPALL

Kas eestlased küpsevad aeglasemalt? Ei! Arengu võtmesõnad on treenerite tarkus ja korduste arv Kas eestlane küpseb tõesti aeglasemalt kui teised rahvad? Meie oma edukad pallimängijad seda väidet kuidagi ei kinnita. Uurisime Norbert Hurdalt, Mart Poomilt ja Ott Meeritsalt, kuidas küpsemisega ikkagi lood on. Millal hakkab eestlane jalgpallis kaela kandma?

mitte eestlase eneseõigustus. Uurisime asja Eesti U17 koondise peatreeneri Norbert Hurda, varase läbilööja ja omanimelist jalgpallikooli vedava Mart Poomi ning endise mängija ja füsioterapeudi Ott Meeritsaga.

Rohkem teadmisi ja ülikoolitausta

FC Flora tehnilise direktori ja Eesti U17 koondise peatreeneri Norbert Hurda sõnul õnnestub teismeliste edutamine meestekoondisse siis, kui Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel seda teeb tark treener, kes oskab hinnata noore valmisolekut selleks sammuks, näeb temas perspektiivi ja oskab teda uues keskkonnas aidata. Ta õik oleme kuulnud jutte sellest, kuidas eesttoob näiteks Teitur Thordarsoni (Eesti koondise lased küpsevad füsioloogiliselt aeglasemalt peatreener 1996–1999) ja Arno Pijpersi (2000– ja noorteklassides on seetõttu raske oodata 2004), kes olid küpsed ja kogemusega treenerid häid tulemusi. Ometi on olemas rohkelt vastupija julgesid noori edutada. diseid näiteid. Isegi ajal, kui jalgpall oli Eestis põlu „Neil olid teadmised, mida nad usaldasid, ja all, pääsesid teismelisena NSV Liidu noortekoonsee andis neile julguse,“ räägib Hurt. „Nad teaddisse Ott Mõtsnik ja Toomas Krõm. Mart Poom sid, millisele alusele mäng üles ehitada, et olla mängis 17aastaselt Eesti esindusmeeskonnas ehk noortega edukas. Seepärast tuli nende sisuliselt koondises. Parimad Lõvide edu näiliselt kergesti. Arno õpetamisnoortemeeskonna liikmed mängisid sameetodid olid sellised, millest me kohe mas satsis aasta vanemana. aru ei saanud, ja võttis aega, et mõista, Või vaadakem teiste pallimängualamismoodi ta soovis ideid mängijateni de poole. NSV Liidu noortekoondistesviia.“ se korvpallis on kuulunud palju meie NORBERT HURT: „Meie ja teatud välistreenerite suunoormehi (Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa, „Meil jõuavad mängijad rim vahe tuleneb kultuurilisest tausGert Kullamäe, Rauno Pehka, Peep täiskasvanuikka, omamata tast,“ jätkab Hurt. „Kui kaua on olnud Jõgi, Kalev Pihelgas, kui meenutada meil aega oma tarkust üles ehitada? vaid 1980ndaid), kellest osa on Eurooselget teadmist, mis Väga vähe. Paljudel meie ümber on pipa omaealiste meistrid, Sokk juunioride väljakul toimub.“ kad traditsioonid, nende jalgpall pole MM-hõbe. Võrkpallis on Jüri Rohilaid ja pidanud üle elama kultuurikatkestust Aarne Salumaa juunioride seas nii maailja nad on välja kujundanud oma arengutee, mida ma- kui Euroopa meistrid, Viljar Loor ja Jaanus Lilusaldatakse. Meil puudub oma tõde, millest lählepuu Euroopa juunioride meistrid. Teiste sõnadetuda. Eestit ja Hollandit võrreldes: kui palju on ga: nad on kuulunud meie kontinendi omaealiste meil praegu haritud jalgpallureid, kes oskavad absoluutsesse tippu. Ei mingit aeglast küpsemist! end ise arendada? Kui paljud treenerid pööravad Ja tegusid tegid nad ka täiskasvanute klassis. tähelepanu mängijate arendamisele? Kui palju Ka Eesti iseseisvuse taastamise järel on jalgollakse mängus sees, et õpetada? Meil jõuavad pallikoondises debüteerinud palju teismelisi, eriti mängijad täiskasvanuikka, omamata selget teadeelmise sajandi üheksakümnendatel. Kuna jalgmist, mis väljakul toimub. Kui keskkond seda ei pall kannatas kultuurilise katkestuse tõttu, oli soodusta, siis ongi areng aeglasem.“ mängijaid vähe ja sisekonkurents nõrk. Samas on Hurt toob näiteks Eesti U17 koondises mänpaljud varaselt debüteerinud hiljem läbi löönud ginud Michael Schjönning-Larseni, kes on oma rahvusvahelises jalgpallis. Nii Andres Oper kui jalgpallihariduse saanud Taanis: „Tema võime ka Ragnar Klavan debüteerisid 17aastaselt ja on ennast analüüsida oli meie omadega võrreldes mänginud tippliigades. üüratu! Mida kõike ta märkas ja kirjeldada oskas! Ülaltoodud näited pole lõplikud. See juhatab Ta sai aru, mis väljakul toimub ja millised olid tema küsimuse juurde, kas aeglase küpsemise jutt pole

JALKA AUGUST 2019

NOORTEJALGPALL Norbert Hurt küsis Arno Pijpersilt, millises vanuses peaksid noored jalgpalliga alustama. Teame ju seda, et paljud edukad jalgpallurid on asjaga algust teinud pisut hiljem. Arno vastas: alustada võib varakult, juba selleks, et luua keskkond, kuhu (tulevane) hea mängija tuleb.

Väline surve või motiveeriv keskkond?

„Minu arvates ei pane me piisavalt rõhku pedagoogilisele õpetamisele, sellele, kuidas luua nõudlik keskkond,“ räägib Hurt. „Üks võimalus selleks on väline surve, mis toimib läbi konkurentsi meeskonna sees või vastastega heideldes. Teine võimalus on luua treeningutel lapsesõbralik ja eluterve atmosfäär, mis pole üleliia stressitekitav ega hirmukülvav, vaid motiveeriv ja väljakutsuv. See viimane nõuab treenerikunsti, sest sellises keskkonnas arenemiseks peab tegema harjutusi õigesti. See suund viib mängijateni teadmise, kus olen täna ja kuhu tahan jõuda. Siia on koer maetud. Meie pedagoogiline pool on välIllustratsioon: Margus Kontus ja kujunemata. Praegu toimub mängijate areng paljuski karmi keskkonna konkurentsis. Treener küll võib olla ja võimalused erinevates olukordades. Kui paneme peabki olema nõudlik, aga peab suutma pakkuda siia kõrvale jalgpalluri, kelle arusaamine väljakul mängijale lahendusi.“ toimuvast pole nii erk ja nüansirikas, siis on selHurda sõnul on meie lähtepunkt page, et ka tema otsused väljakul ei saa olla rem kui aastaid tagasi. Suure maailmasedavõrd kvaliteetsed. Siit tulebki sisse ga võrreldes peab ta suureks plussiks vahe nende jalgpallikultuuridega, mis on asjaolu, et me pole jõukad ega saa osta meiega võrreldes saanud vabalt arenetulemust. See sunnib tööle ja oma peada aastakümneid ja kus mänguprintsiipe MART POOM: ga mõtlema. Paljud jõukad ei julge alõpetatakse maast madalast.“ gatada pikki protsesse, sest targa kesk„Kui treener tunneb ära „Kui paljudel klubidel on noortejuht?“ konna loomine võtab aega. küsib Hurt. „Kuidas tagada haritud treeõige mängija ja tema „Me oleme heas seisus, see on meie nerkonna teke, et info jõuaks mängijateomadused, siis mida varem loomulik areng,“ peab Hurt loomulikuks ni? Me alles loome ühtset käekirja ja mepaned ta meeste hulka, olukorda, kus oleme. „Meie koolitussüstoodikat. Praegu peab klubitreener ise teem on arenenud, oleme teinud suuri kujundama metoodika, sest pole kedaseda kasulikum.“ samme maailmale järele jõudmiseks. gi, kes teda suunaks. Teadlik juhtimine Oleme väike riik, kuhu tekib järjest rohkem tarpuudub. Koolitused on head asjad, nad annavad kust ja tarku inimesi. Teadlikkus on väga tähtis, tõuke ja avavad silmad, aga seda ei saa võrrelda sest kui seda ei ole, siis millele tuginedes sa otigapäevase kooliskäiguga, mis harib sügavamalt ja suseid teed? Impulsi pealt. Aga impulss on kehv süstemaatiliselt.“

Kaks kulda

Ühe hõbeda

14 kulda

võitsid eestlased juunioride MMilt NSV Liidu võrkpallikoondises: Jüri Rohilaid (1977) ja Aarne Salumaa (1981).

võitsid eestlased juunioride MMilt NSV Liidu korvpallikoondises: Tiit Sokk (1983).

võitsid eestlased noorte ja juunioride EMilt NSV Liidu korvpallikoondises: kokku kaheksa meest ja viis naist.

2019 AUGUST JALKA

NOORTEJALGPALL

Kaks hõbedat

Neli pronksi

Kaheksa kulda

võitsid eestlased noorte ja juunioride EMilt NSV Liidu korvpallikoondises: Paavo Russak (1976) ja Aivar Kuusmaa (1986).

võitsid eestlased noorte ja juunioride EMilt NSV Liidu korvpallikoondises: Mihkel Tiks, Jaan Orav, Rita Sartakova ja Gert Kullamäe.

võitsid eestlased noorte ja juunioride EMilt NSV Liidu korvpallikoondises: kokku kuus meest ja üks naine.

Mart Poom: ma ei usu aeglasesse küpsemisse „Iga inimene areneb erinevalt, aga kindlasti ei saa öelda, et eestlastel on küpsemiseks aega küll,“ lausub endine tippväravavaht ja omanimelise jalgpallikooli omanik Mart Poom. „Võibolla tuleb mõnedel rahvastel puberteet geneetilistel põhjustel varem ja poistel hakkab habe varem kasvama, aga kehaline areng on seotud ka treenitusega: kas mingeid harjutusi hakatakse tegema varem või tehakse neid rohkem. Kui vaadata maailma tippjalgpalli, siis Ajaxi koosseis oli viimases Meistrite liigas ju väga noor, aga Ajax jooksis ka ilma pallita vastased üle. Kasvõi kaitsemängijaid vaadates, nagu Matthijs de Ligt: nad on suured, kiired, tugevad, palliga osavad ja intelligentsed. Kui on taset, pannakse poisid mängima. Mille alusel ütleme meie, et aega küll? Juunioride klassis ei saa öelda, et me küpseme aeglasemalt ja küll tulemused kunagi tulevad. Ma ei usu sellesse. Me ei saa pugeda selle taha. Ei saa anda signaali, et kõik tuleb iseenesest. Igapäevast suurt ja tarka tööd tuleb teha, siis tuleb ka areng. Ka Eestist on näiteid: kui oled piisavalt hea, saad meestes hakkama.“ „Kui treener tunneb ära õige mängija ja tema omadused, siis mida varem paned ta meeste hulka, seda kasulikum,“ jätkab Poom. „Olin ise 17aastane kõrend ja füüsiliselt ei olnud selleks sammuks valmis, aga Roman Ubakivi usaldas mind ja pidin ise välja ujuma. See oli mulle hindamatu kool. Kui sealt välja tuled, on see hüppelaud edasiseks karjääriks. Andres Operi, Ragnar Klavani ja mõne teise kohta saab öelda sama.“ Samas toob Poom välja teise külje: inimesed on erinevad ning mõned avanevadki, mehistuvad ja löövad õitsele hiljem. Poomi sõnul kumab noortekoondislaste suhtumisest läbi, et kui välismaale ei saa, siis Eestis pole mõtet mängida ja tuleb keskenduda õppimisele. Jalgpalluriamet pole ühiskonnas väärtustatud. Mujal seevastu ollakse valmis rohkem kannatama ja pingutama. Kuigi ühest küljest ei saa me end välja vabandada niinimetatud aeglase arenguga, ei tohiks me olla ka liiga kärsitud. „Meid on vähe ja üldine tase jääb suurematele riikidele alla, mistõttu peaksime vältima liiga kiiret loobumist jalgpallist,“ räägib Poom. „Tähtis on läbimõeldud igapäevane töö ja usk endasse. Ei tohi alla anda. Kindlasti on suur roll treeneritel, kes peavad ajaga kaasas käima, tegema mitmekülgseid, intensiivseid ja arendavaid treeninguid ning pidevalt suhtlema noortega, mis on tänapäeval väga tähtis.“

JALKA AUGUST 2019

Milline poiss ei unista oma rahvusmeeskonda jõudmisest?

nõuandja, sest järgmisel korral, kui on vaja otsustada, on juba teine impulss. Vaja on kindlat vundamenti, teadlikkust, et areneda.“

Asi on korduste arvus

Just seepärast on olnud olulised välistreenerid, kes on Eesti jalgpalli aidanud arendada. Hurda sõnul viis meie treenereid kiiremini edasi Arno Pijpersi kõrval kogetu: millisel alusel ta üldse jalgpalli mõistab, kuidas valmistub, kuidas otsustab. „Ka sakslane Frank Bernhardt, kes juhendas meie noortekoondisi, tõi kaasa motiveerituse,“ kiidab Hurt. „Ta ei tulnud siia nutma, vaid tulemusi tooma. Ta tõi kaasa usu, et me suudame rohkem, et me saame hakkama ka kõrgemal tasemel. See tõigi tulemusi! Seepärast peame meiegi tegelema treeneri minapildiga – kuidas ma käitusin, kuidas oleksin võinud käituda? Üks asi on formatsioon paika panna, aga teine asi mõtestada: miks täna teeme nii? Peame vaatama pikaajalist protsessi. Vajame analüüsivat mõtlemist. Suured jalgpalliriigid on läbi imbunud teadmistest, mis antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Meil on vähem suuri mänge ja suurt survet, aga rahvusvahelisel tasemel tuleb valmis olla suuremaks surveks, mille all tuleb teha otsuseid ja hakkama saada.“ Norbert Hurda sõnul on meie treeningutel liiga palju kõrvaltvaatamist ja liiga vähe õpetamist.

NOORTEJALGPALL

Ühe korra

Kolm korda

Viis korda

on Eesti noortemeeskond (U19) mänginud omaealiste EM-finaalturniiril: 2012. aastal kui korraldajariik.

on Eesti noortemeeskond pääsenud EM-valikgrupist edasi eliitringi: U19 (2009 ja 2011) ja U17 (2013).

on Eesti noortemeeskond võitnud Balti turniiri. Lätil on 27, Leedul 16, Soomel 7, Belgial ja Poolal 1 võit.

Ta toob meie noortejalgpalli ühe kitsaskohana välja suurearvulised treeningrühmad. „Arengu võtmeks on eri jalgpallielementide korduste arv ja see on suurem väiksemas grupis,“ selgitab Hurt. „Mujal on rühmad väiksemad ja tegeldakse palju tehnikaga. Kuna meie grupid on suuremad, teeme ka kvaliteetseid kordusi vähem. Väiksemad grupid tulenevad osalt võimalustest, aga osalt ka kultuurilisest tarkusest. Ei pea trennis mängima üksteist üheteistkümne vastu. Hoopis rohkem saavad mängijad palli siis, kui mängitakse näiteks seitse seitsme vastu. Meil minnakse võistlustele sageli kahe koosseisu mängijatega ja kuna kõik peavad saama mängida, kujuneb koormuseks üks poolaeg. Aga heades vutiriikides võetakse kaasa vaid kolm varumeest ja mängijad saavad suurema koormuse. Ühtlasi teevad nad mängu jooksul rohkem kordusi, mis ongi arengu juures määrav. Me kaotame korduste arvus tohutult. Aga teised on seda teinud juba 15 aastat!“ Hurda sõnul võtavad kõik protsessid aega. Kui Holland on kujunduslikus keeles väljendatuna täiskasvanud haritud mees, siis Eesti jalgpall on veel lapseeas. Paljud etapid on meie jalgpallis läbi tegemata. Me peame alles looma keskkonna, kust sirguks järjepidevalt kvaliteetseid mängijaid. „Me ei küpse mitte hiljem, vaid jääme maha tarkuses,“ võtab Hurt kokku vastuse Jalka esitatud küsimusele.

Ott Meerits: keda võtta, keda jätta? Endise noortekoondislase ja praeguse Tartu Tammeka füsioterapeudi Ott Meeritsa arvates on noorteklassis väga oluline saada nii-öelda rongi peale. Tunda, et sind väärtustatakse, nähakse perspektiivi ja tee on ees lahti. Sellele lisandub muidugi tahe ja oskus tööd teha ja mitte rahulduda oma hetketasemega. Seda ka siis, kui oma grupis või isegi Eestis üks parimaid oled – jalgpalli mängib maailmas üle 300 miljoni inimese, aga Eestis ainult 20 000. „Kui võtame U17 vanuseklassi, siis on treeneril suur valik,“ räägib Meerits. „Keda võtta, keda jätta? Kas ta tahab kohe tulemust saavutada või mõtleb viis aastat kaugemale? Nooremate hulgas on mängijaid, kes praegu vahest pole, aga tulevikus võivad olla väga huvitavad pallurid. Meil on mängijaid (Martin Miller, Ilja Antonov), keda ei võetud alguses kasvu pärast noortekoondisse. Kui tegemist on nendega, kellel on potentsiaal saada heaks mängijaks täiskasvanuna, võivad nad rongist maha jääda, sest ei saa tugevaid mänge. Seega: kui saad ree peale, siis on see eelis tulevikuks.“ Meerits mängis ise noortekoondistes ja loobus suhteliselt varakult („Ma otseselt justkui ei loobunudki, küll aga toimus loobumine mu peas“). Tema arvates on väga olulised solidaarsusmehhanismid, mis hoiavad vanemaid mängijaid jalgpalli juures, sest aitavad kaasa nooremate arengule. Samas on vanemate mängijate kõrval oluline treenerite tarkus ja julgus anda võimalus noorematele mängijatele. Julgus seepärast, et suure tõenäosusega tagab vanem mängija hetkel parema tulemuse, aga kui noorele võimalus anda, siis paari kuu pärast võib olukord

vastupidine olla. Belgia ja Hollandi klubid on siinkohal hea näide, et tulevased superstaarid on tihtipeale oma esimestes mängudes ränki eksimusi teinud. „Oleme jõudmas üha suurema hulga mängijatega sinna, et head poisid võivad kõrvale jääda,“ toob Meerits välja ühe meeldiva mure. „Kas valitakse ikka õiged mängijad? Näiteks Kaarel Kiidroni võtsime Tammeka duublisse sellepärast, et ta on hea iseloomuga. Oskuste poolest oleks ta pigem napilt välja jäänud. Meie valik osutus õigeks: ta jõudis välja A-koondisse, kus ta mängis küll ühe mängu, aga siiski.“ Samas tunnistab Meerits, et esimese suurusjärgu mängijad nagu meil Konstantin Vassiljev ja Ragnar Klavan on enamasti silmapaistvad noorest east. Teisalt on oluline, mis tasemel mängijatega on tulevastel Klavanitel ja Kostjadel võimalik koos treenida ja kelle vastu mängida. „Enda suurimaks jalgpalli mängimise kasuteguriks peangi seda, et Kostja ei pidanud Dimaga ainult üks ühe vastu mängima, vaid ka Mustamäel oli meeskond, kelle vastu nad pidid pingutama, edu saavutamiseks palli Rene Kaasi selja taha lööma,“ lausub Meerits. „Käisin kevadel Swansea akadeemias, kus meid lasti igale poole ligi,“ jätkab Meerits. „Minu jaoks oli fantastiline vaadata, kuidas nad kohtusid U9 vanuseklassi Norwichi satsiga. Norwichi väravavaht tegi sooja koos Swansea väravavahiga. Kohtunike rollis olid treenerid. Poistel lasti lihtsalt mängida ja vanemad olid toeks oma kohalolekuga. Kui koju tagasi jõudsin, oli esimesi jutte, mida kuulsin, kuidas samas vanuseklassis oli üks võistkond nõudnud näha vastaste passe: kas on ikka õiges vanuses! Mis siis tähtsam on: kas saada U9 vanuseklassis medal või arendada mängijaid ja jalgpalli?“

2019 AUGUST JALKA

LUGEJA KÜSIB

Andreas Vaikla unistab skoorida nagu Mart Poom Kanadas sündinud ja kasvanud Andreas Vaikla on mänginud Rootsi, Soome ja Norra kõrgliigas, kuid omandanud kogemust ka Inglismaal West Bromwich Albioni noortesüsteemis. 22aastane väravavaht muljetas välismaal mängimisest, avaldas arvamust Eesti koondise kohta ja tunnistas, et tema unistus on lüüa selline värav, nagu tegi seda Inglismaal omal ajal Mart Poom. Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

as oled rahul, et oled oma elukutseks valinud jalgpalluri oma? (Siiri, Tallinn) Jah, olen 100% rahul! Olen tänu jalgpallile kasvanud inimesena palju, sest pidin üksi hakkama saama juba 16aastaselt. Kui kuuled väljakul, kuidas rahvas kaasa elab ja sinu nime karjub – olen seda tundnud ja see on parim tunne. Ma ei vahetaks jalgpallurikarjääri millegi vastu, sest sellest saadav emotsionaalne preemia on nii suur. Kas kolid kunagi Eestisse elama või lähed tagasi Kanadasse? (Nataša, Tallinn) Plaanin ikkagi minna tagasi Kanadasse, sest seal on mu perekond ja lähedased sõbrad.

Kuidas sulle kõrvaltvaatajana tundub: kas Eesti jalgpall liigub õiges suunas? (Tanel, Maardu) Raske öelda, sest mul pole Eesti koondise jälgimisel väga pikka traditsiooni, kuna enne U16 koondiJALKA AUGUST 2019

Kes on hetkel su iidol jalgpallis? (@heitriss) David de Gea. Olen Manchester Unitedi fänn, seega on mu arvamus veidi kallutatud, aga usun, et ta on hetkel maailma parim väravavaht. Vaatan tema mänge ja proovin mõningaid asju ka oma mängu üle võtta. Millises riigis on olnud kõige raskem? Millises riigis on sulle kõige rohkem meeldinud? (Jaanus, Põlva) Keeruline öelda, kus on kõige raskem olnud, sest eri liigades on olnud erinevaid probleeme. Aga ilmselt on kõige raskem Norras, sest ma pole saanud mängida ja see on jalgpallurile kõige keerulisem olukord. Siiani oli parim mängida Rootsis, sest mul oli seal hea väravavahtide treener.

NAUDIB OMA POSITSIOONI: „Väravavahiks olemine on minu arust justkui kunst: näen nii paljusid asju teistmoodi kui teised jalgpallurid.“

Miks ja kuidas hakkasid jalgpalli mängima? (Andreas, Haapsalu) Mul olid kaks aastat vanemad sõbrad, kes mängisid jalgpalli, ja tänu neile jõudsin ka mina selle alani. Aga olen proovinud ka muid alasid: võrkpalli, korvpalli, pesapalli, Ameerika jalgpalli ja ka hokit natuke. Kui olin 11–12aastane, mõtlesin veel, kas valin korvpalli või jalgpalli, aga otsustasin jalgpalli kasuks. Ma ei mäletagi, miks see mulle meeldis, aga see kuidagi tõmbas mind enda poole. Ja sellel, et ma väravavahiks sain, oli suur roll Mart Poomil, sest kui mu isa läks Eestisse, sai Poomist minu jaoks kangelane. Tahtsin saada samasuguseks nagu tema.

sega ühinemist ei hoidnud ma sellel silma peal. Viimastel aastatel olen seda jälginud ja arvan, et Eesti jalgpall on paremaks läinud, sest paljud mehed mängivad välismaal. Samas arvan, et arenguruumi on veel palju, eriti juhul, kui vaatame sellist väikeriiki nagu Island – tänu neile saame ette kujutada, kui kaugele võiksime jõuda.

Mängisid noorena mitmes akadeemias – mis on sellest ajast kõige eredamalt meeles? (Robert, Tallinn) Mäletan sellest ajast, et olin nagu laps ikka: mulle meeldis sport ja tahtsin jalgpalli mängida, aga samas ka võita. Mäletan sedagi, et juba siis tahtsin minna Inglismaale ja mängida kõrgliigas.

Milline oli kogemus Inglismaal ning miks otsustasid sealt lahkuda? (@kangu.r) Usun, et see oli kõige tähtsam aeg mu senise karjääri jooksul. Inglismaal oli tase nii hea, et sellega harjumine ja selle saavutamine võttis mitu kuud aega. Seal olid mitu korda päevas treeningud ja aeg-ajalt käisid kohal ka Inglismaa kõrgliiga mängijad. Sellises keskkonnas arened mängijana väga kiiresti. Lisaks on selle kogemuse juures oluline ka see, et muutusin iseseisvaks: jätsin oma perekonna ja sõbrad maha ning kolisin üksi elama. Kui sa seda 16aastaselt teed, siis kasvad väga kiiresti suureks. Otsustasin West Bromwich Albionist lahkuda seetõttu, et tahtsin hakata mängima täiskasvanute tasemel. Neil oli ainult U21 meeskond, aga mina tahtsin juba sel ajal mängida meestejalgpalli.

LUGEJA KÜSIB Andreas Vaikla loodab, et koondise uus peatreener Karel Voolaid annab võimaluse noorematele mängijatele ja see aitab Vaiklal tõestada, et ta on A-koondise kohta väärt.

Andreas Raido Karuks Vaikla

Sünniaeg: 19.02.1997 Koduklubi: Kristiansund (Norra) Varasemad klubid: West Bromwich Albion (Inglismaa), Norrköping (Rootsi), Mariehamn (Soome) Koondisekarjäär: 3/0

Väliseestlasena oled saanud Eesti avalikkuselt vähem tähelepanu kui mõned teised sinuvanused mängijad. Kas sind häirib see või pigem meeldib, et saad oma asja rahulikult ajada? (Jüri, Jüri) Ütlen ausalt – see ei huvita mind. Ma ei hooli sellest, sest ei jälgi Eesti meediat ega tea, millest kirjutatakse või mitte. Tean, et mu ema ja isa vaatavad neid asju, aga mina mitte. Kui sa ei saaks jalgpalliga tegeleda, siis mis elualal võiksid tegutseda? (Urmas, Tallinn) Kui ma poleks saanud olla jalgpallur, siis oleksin hakanud oma äriga tegelema. Ja arvan siiani, et plaan on sama, sest kui sul on oma äri, siis saad iseenda boss olla. Kuidas sattusid mängima Rootsi klubi Norrköpingu ridadesse? (Mihkel, Viljandi) Pärast West Bromwich Albionist lahkumist mängisin Eestis U19 koondisega ja Norrköpingu klubi võttis mu agendiga ühendust. Nad kutsusid mind testimisele ja mulle tundus see hea lahendusena, sest tahtsin mängida meestejalgpalli, ja nad andsid mulle selle võimaluse.

ENDA KAJASTAMISEST: „Ma ei jälgi Eesti meediat ega tea, millest kirjutatakse või mitte.“

Kas oled kunagi unistanud, et lööd väravavahina värava, nagu tegi Mart Poom? (Henrik, Tartu) See oleks justkui täitunud unistus! Oleks parim, kui lööksin värava viimasel minutil ja samamoodi oma eelmise koduklubi vastu!

Mis on sinu kui väravavahi suurimad plussid ja miinused? (Katrin, Mustvee) Minu parim omadus on üks ühele olukordades vastasele vastuminek. Omadus, mida alati proovin parandada, on jalaga mäng ja söötmine. Kui olin noorem kui 16, siis ma üldse ei mõelnud, et peaksin sellega tegelema, aga kui läksin West Bromwich Albioni, siis oli see omadus probleemne ja pidin seda iga päev treenima. Miks otsustasid liikuda Rootsist Soome? Kas jäid hooajaga Mariehamnis rahule? (Kreete, Tallinn) Rootsis oli palju probleeme, millest ma eriti rääkida 2019 AUGUST JALKA

LUGEJA KÜSIB ei saa, aga suurim mure oli see, et tahtsin mänguaega saada. Kui vaatan tagasi Soome perioodile, siis on palju asju, mida oleksin võinud teha teisiti, sest kõik ei töötanud nii, nagu oleksin tahtnud, aga vähemalt sain Soomes mängida. Kuidas sulle Norra kõrgliigas meeldib? (Sergei, Valga) See on väga füüsiline liiga. Kahjuks ma praegu mänguaega ei saa ja see on minu jaoks väga suur probleem. Eks ole näha, mis tulevik toob. Milliseid soovitusi annaksid noortele, kes soovivad varakult minna välismaale mängima? (Aleksandr, Sillamäe) Tooksin välja selle, mida ütles mulle treener Inglismaal: ei piisa ainult meeskonnaga tehtavatest igapäevastest treeningutest, vaid igaühel tuleb ise lisatrenne teha. See on tähtis asi. Mina alguses ei teinud seda, aga mind on siiani aidanud usk, et kui mul avaneb ühel hetkel mõni võimalus, siis saan hakkama. Enesekindlus on samuti tähtis.

Oma senise karjääri parimaks mänguks peab Andreas Vaikla U21 koondise kohtumist Islandiga. Sel pildil ongi Vaikla koos koondisekaaslastega kõnealuseks kohtumiseks üles rivistunud: vasakult German Šlein, Sören Kaldma, Marco Lukka, Andreas Vaikla ja Märten Kuusk. Foto: Jana Pipar

Andreas Vaikla meenutas, et esimese koondisemängu eel närvi sees polnud, sest noore väravavahina ei tundunud nii tähtis kohtumine tõelisena. Foto: EJL

JALKA AUGUST 2019

Kas oled tahtnud mängida ka mõnel muul positsioonil? (Helina, Tartu) Olen rahul sellega, et olen väravavaht, aga ilmselt tahaksid kõik puurilukud tegelikult olla ründajad, sest kõik tahaksid ju väravaid lüüa! Aga minu jaoks on möödas see aeg, kui saaksin positsiooni vahetada, sest olen nüüd juba ikkagi väravavaht. Ja tegelikult meeldib see mulle väga, sest väravavahiks olemine on minu arust justkui kunst: näen nii paljusid asju teistmoodi kui teised jalgpallurid. Kristiansundis sa praegu mänguaega ei saa. Kas tahad mujale liikuda? (Tambet, Tallinn) Päris nii ei saa öelda, aga eks näeme, mis juhtub. Mida arvad koondise peatreeneri vahetusest? (@stevenveeber) See on huvitav. Karel Voolaid oli U21 koondise peatreener, kelle käe all ma kaks aastat mängisin, ja loodan, et temaga näitab A-koondis häid tulemusi. Ta rääkis, et tahab koondisesse tuua nooremaid mängijaid, ja loodan, et ka mina saan näidata, et

Oma debüütmängu tegi Andreas Vaikla 2016. aasta juunis, kui peeti Joel Lindpere lahkumismängu. Foto: EJL

LUGEJA KÜSIB

Kuigi Vaikla on rahul väravavahiametiga, tunnistab ta, et väravaid tahaks ise ka lüüa. Foto: Brit Maria Tael

A-koondise eest on Kanadas sündinud Vaikla teinud seni kolm mängu. Foto: Brit Maria Tael

olen ikkagi koondisekoha vääriline. Samas annan endale aru, et see on raske.

A-koondise eest on kindlasti meeles debüütmäng! Mäletan, et see oli Joel Lindpere lahkumismäng ja kuna olin toona Rootsis mänguaega saanud, siis mõtlesin, et see on minu jaoks õige hetk selleks, et debüüt teha. Mängust mäletan seda, kuidas enne algust hümni lauldi. Närvi mul sees ei olnud, sest olin noor – 19aastane –, ja sellises vanuses ei tundnud ma, et see kõik oleks päriselt olnud. Oli tunne, et mängin ikka pühapäevaliigas lõbu pärast, mitte Eesti koondise eest.

Mis on olnud su senine parim mäng? (Vadim, Tallinn) Parim mäng oli 2017. aastal, kui mängisime U21 koondisega Islandiga. Kaotasime selle kohtumise küll 2 : 3, aga tegin kokku vist 13 tõrjet! Kaotuse pärast oli loomulikult halb tunne, aga tagasi vaadates näen, et selles mängus oli palju häid nüansse.

EESTISSE EI PLAANI TULLA: „Plaanin ikkagi minna tagasi Kanadasse, sest seal on mu perekond ja lähedased sõbrad.“

Kuidas saad kaotustest üle: kas elad neid pikalt läbi või unustad kiirelt? (Tarmo, Tartu) Mängus pean keskenduma ja mõtlema ainult sellele, mis parajasti toimub, ehk kui eksin, siis pean kiiresti üle saama. Aga mängude järel on ikka nii, et kui kaotad või eksid, siis ootad järgmist kohtumist, et saaksid teha vigade paranduse. Kuidas saad üle perioodidest, kui sa mänguaega ei teeni? (Jana, Tallinn) Eks kui tuju läheb alla ja motivatsiooni pole, siis pead ikkagi mõtlema, et sinu aeg veel tuleb. Pead tegema tööd, sest kui sinu võimalus tekib, pead suutma selle ära kasutada. Milline mäng koondise või noortekoondise eest on kõige paremini meeles? (Oskar, Tallinn)

Kas arvad, et oleksid pidanud / peaksid Eesti koondise mängudes rohkem kaasa lööma? (@immatupoiss) Eks mul on oma arvamus ja peatreeneril enda oma. Need ei pea kattuma. Usun, et kui küsida ükskõik milliselt mängijalt, siis ütlevad kõik, et nad peaksid koondise eest mängima, aga kokkuvõttes loeb see, keda peatreener tahab platsile panna. Selleks, et sinna pääseda, peab igaüks tõestama, et ta on piisavalt hea.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Kaspar Paur. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 AUGUST JALKA

PREMIUM LIIGA

Rohevalgete, viikingite ja

Järvamaa edulood Premium liiga publikunumbrid näitavad sel aastal korralikku tõusu ja üheks põhjuseks on kogukonnajuhtide tänuväärne töö. Oma senistele tegemistele heitsid pilgu aasta aega ametis olnud Katrin Lagerest (FC Flora), pool aastat tegutsenud Liina Tamm (FC Kuressaare) ja Arto Saar (Paide Linnameeskond). Tekst: Kadi Parts

uroopa jalgpalliliidu ja Eesti Jalgpalli Liidu toetusel käima lükatud kogukonnajuhtide projekt startis mullu suvel, kui pilootprojektina pandi inimesed ametisse Tallinna Florasse, Tartu Tammekasse ja Narva Transi. Hooaja lõppedes oldi edusammudega rahul ja tänavu jaanuaris alustasid kogukonnajuhid tööd veel kaheksas klubis ehk kõigi Premium liiga klubide juures ja lisaks Pärnu Vapruses, kes mullu kõrgliigasse kuulus. Poole hooajaga on peaaegu kõik klubid suutnud oma pealtvaatajate arvu suurendada (vaata juuresolevast tabelist) ja projekt tundub liikuvat täiskäigul. Kogukonnajuhid on enda sõnul ametisse edukalt sisse elanud. „Minu jaoks on see töö ootuseid ületanud,“ rääkis Kuressaares toimetav Liina Tamm. „UEFA ja EJLi toetus on nii suur, et isegi siis, kui midagi valesti läheb, on seda lust teha. Tuhin on kogu aeg taga.“ Aasta aega ametis olnud Katrin Lagerest lisas, et kõige põnevam katsumus on olnud just oma klubile kõige sobivamate tegevuste leidmine, sest iga klubi vajab erinevat lähenemist, mille väljamõtlemine teebki iga kogukonnajuhi töö eriliseks. Sama kinnitas Paide kogukonnajuht Arto Saar: „Ainult sinu enda fantaasia on

JALKA AUGUST 2019

piir, mida ja kuidas teha. Selles töös on meil olnud palju vabadust, et oma kogukonnas toimivad ideed ellu viia.“

Raskused ja klubide toetus

Saar rääkis, et positiivselt on teda üllatanud Paide meeskonna olemasolevate fännide toetus ja tahe meeskonnaga isegi Narvas või Kuressaares kaasas käia. Kui kohalike fännide toetuse saab kirjutada plusspoolele, siis kõige raskemaks on Saare sõnul kujunenud see, kuidas pealtvaatajaid Järvamaa teistest punktidest kohale saada. „Panime käima bussiliinid, mis toovad huvilisi meie treeningupunktidest kodumängudele, aga mõned liinid pole ennast õigustanud,“ nentis Paide kogukonnajuht. „Teatud piirkondades on puudu jäänud kohalikest utsitajatest, kes teisi mängule kutsuks. Kui kohapealset inimest pole, siis on minul üksi keeruline jõuda enne igat kodumängu igasse piirkonda.“ Tamm tõi oma töö juures kõige suurema raskusena välja toitlustuse: kuigi oma jõududega on igale kodumängule midagi välja mõeldud, ei ole suudetud leida püsivat partnerit: „Suvi on kiire ja eks toitlustust pakkuvatel firmadel on palju üritusi, nii et meil on olnud keeruline kedagi kindlat oma mängudele leida.“ Flora kogukonnajuhile Katrin Lagerestile on kõige keerulisemaks olnud oma prioriteetide seadmine. Ta selgitas, et alati tahaks rohkem

PREMIUM LIIGA

Katrin Lagerest on Flora kogukonnajuhina ametis olnud juba üle aasta. Foto: Liisi Troska

Liina Tamm Kuressaare väikeste fännidega mängu ajal suhtlemas. Foto: Allan Mehik

Publikunumbri kasv Võtsime kogukonnajuhtide töö numbriliseks hindamiseks võrdluseks kaks arvu: iga klubi eelmise hooaja pealtvaatajate keskmise ja selle hooaja poole peal saavutatud keskmise numbri (vaatasime 2019. aasta seisu 19 vooru järel). Tabelis on esitatud 11 klubi numbrid, sealjuures mängis Maardu Linnameeskond mullu esiliigas ja tänavu mängib seal Pärnu Vaprus, kes eelmisel hooajal kuulus kõrgliigasse. Klubi

Keskmine arv 2018. aasta lõpus

Keskmine arv 2019. aasta 19 vooru järel

Flora

559

710

Tartu Tammeka

444

456

Levadia

262

454

Viljandi Tulevik

278

402

Nõmme Kalju

404

357

Paide LM

187

314

Narva Trans

250

301

Maardu LM

120

267

Tallinna Kalev

199

258

Kuressaare

113

239

Pärnu Vaprus (esiliiga)

260

358

ideid ellu viia, aga vahel tuleb aru saada, et eri ressursside piirangute tõttu ei saa kõike korraga teha ja tuleb seada prioriteete. Kõigi kolme kogukonnajuhi sõnul on nende klubide taustajõud ja mängijad väga hästi uute ideedega kaasa tulnud. Saar meenutas, et juba siis, kui ta esimest korda end meeskonna treeningul tutvustamas käis, pakkusid mehed oma ideid välja. Ta lisas, et eriti positiivne on olnud Paide meeskonna peatreeneri Vjatšeslav Zahovaiko suhtumine, sest kunagi pole tekkinud probleemi, et koolikülastusteks ei saa mängijaid kokku. Sama rääkis Kuressaare poolt Tamm: „Kui mõnel korral on tekkinud mure, et koolikülastuse jaoks jääb seltskond õhukeseks, siis piisab ainult tegevjuhile mainimisest ja kõik aetakse korda. Kõik mängijad saavad aru, miks me seda teeme, ja tulevad hea meelega kaasa.“ Mängijate kaasamisega pole probleeme tekkinud ka Floras. Lageresti sõnul soovivad mängijad kindlasti rohkem erinevatel kogukonnaüritustel osaleda, kuid profimängija ameti tõttu on nende kaasamisel siiski teatud piirangud. Lagerest tõi välja ka selle, et rohevalgete klubis on hästi tööle läinud tagasiside andmine: palju öeldakse hästi, aga konstruktiivselt tuuakse välja ka kitsaskohti, mille parandamine muudab korralduse taseme veelgi paremaks. Tamm tõi tagasiside andmisest välja eelkõige mängijate reaktsiooni. „Esinduse mängijad on tulnud mulle ütlema, et on nii äge tunne, kui rahvas on tribüünidel ja toetab neid!“ rääkis Kuressaare kogukonnajuht. „Kunagi aastaid tagasi oli samamoodi, aga paljudele mängijatele on see uus ja see annab neile nii palju motivatsiooni juurde.“

Mis on parimad ideed?

Kuna kogukonnajuhtidel on olnud oma ideede väljamõtlemises ja elluviimises palju vabadust, on eri klubides ellu viidud vägagi erinevaid projekte. Järvamaal tegutsev Saar rääkis, et üks nende säravamaid mõtteid oli jagada talviste koolikülastuste ajal lastele helkureid. Ühest küljest suurendati sellega turvalisust, aga teisalt tehti ka Paide meeskonnale reklaami. „Tegemist ei olnud tavaliste väikeste helkuritega, vaid need olid päris suured ja seal olid peal kõik meie kodumängude ajad,“ selgitas Saar. Toreda lisaväärtuse andis ka see, et helkur tagab kogu hooaja vältel Paide kodumängudele tasuta sissepääsu. Saar tõi välja veel maakonnas tööle pandud bussiliinid, mis toovad igale mängule 40–50 pealtvaatajat. Positiivne on seegi, et bussiliinid töötavad kogukonna oma panusega: Paide Linnameeskond projekti ei rahasta, aga kohalikud ettevõtted toetavad kohalikke bussifirmasid. Uuendusliku ideena riputatakse Paide kodumängu päeval kesklinna üles ka jalgpallid.

2019 AUGUST JALKA

PREMIUM LIIGA

1461

1673

3698

inimest püstitas esiliigas rekordi, kui just nii palju pealtvaatajaid kogunes Vapruse ja Elva mängule.

pealtvaatajat püstitas selle hooaja Premium liiga rekordi Flora ja Nõmme Kalju mängul.

jalgpallihuvilist külastas juuni keskel peetud 16. vooru viit mängu.

„Kasutame küll ka plakateid, aga linnapildis olevad pallid tekitavad hea äratundmise, et kui pall ripub, siis inimesed teavad, et õhtul on mäng,“ rääkis Saar. Flora kogukonnajuht Lagerest tõi toreda ideena välja mängupäeva kontseptsiooni: igal Flora kodumängul on pereala, kust leiab nii lauajalgpalli kui palju muud, fännimüügis tullakse mängudel välja mõne uue toreda tootega, tehakse töötubasid nii lastele kui täiskasvanutele, meelelahutuseks on olemas batuudid ja täpsusseinad. Lisaks on igal kodumängul kohal Flora maskott koer Pennu ja pealtvaatajad saavad kasutada aususe lippe, kuhu selle lehvitaja saab oma nime kirjutada. Ka Kuressaare kogukonnajuht Tamm tõi välja läbimõeldud mängupäeva korraldamise. „Oleme suutnud mängudele tekitada atmosfääri,“ rääkis Tamm. „Meil on noormehed, kes teevad väravate puhul tossu, inimesed laulavad ja elavad kaasa. Lastel on alati midagi teha ja inimestel on võimalik ka süüa osta.“ Kõik need ideed oleksid teisejärgulised, kui rahvas teed tribüünidele ei leiaks. Flora, Paide ja Kuressaare on aga suutnud oma pealtvaatajate numbrit suurendada ja laias laastus on kogukonnajuhid poole hooaja pealt saavutatuga rahul. Kuressaare kogukonnajuht Tamm unistab sellest, et keskmine publikuarv jõuaks 300 inimeseni, Paides tegutsev Saar on linna elanike koguarvu vaadates (statistikaameti 1. jaanuari seisuga 10 590 inimest) enam kui 300pealise keskmise arvuga rahul. Tema sõnul võib tulevikus tekkida koguni probleem, sest Paide linnastaadioni tribüünid ei mahuta üle 400 pealtvaataja. „Siis peab tõsiselt mõtlema, kuidas edasi, sest me ei taha pakkuda inimestele sellist mängupäeva kogemust, et nad peavad kogu aeg püsti seisma,“ rääkis Saar. Flora on omale seadnud teistsuguse eesmärgi: juuli keskel publikutabelit juhtivas klubis ei vaadata mitte keskmist, vaid vähimat numbrit. „Oleme endale paika pannud numbri, millest väiksema vaatajate arvuga ei taha me ühtki kodumängu läbi viia,“ rääkis Lagerest, kes konkreetse arvu jättis siiski klubi siseasjaks. „Me ei taha ühegi mängu puhul mõelda, et see on väiksema tähtsusega ja pole oluline, kui palju rahvast kohale tuleb.“ Kõik kolm kogukonnajuhti kinnitasid kui ühest suust, et kogukonnajuhi ametit on Eesti jalgpallis kindlasti vaja.

JALKA AUGUST 2019

Paide Linnameeskonna kogukonnajuht Arto Saar uhkelt oma koduklubi värvides. Foto: Liisi Troska

„Esialgsete numbrite ja muljete järgi võin öelda, et on oluline, et igas klubis tegeleks keegi väga teadlikult ja pidevalt sellise tööga,“ rääkis Paide kogukonnajuht Saar. „Et poleks nii, et vahepeal õhinapõhiselt midagi tehakse, aga siis jääb soiku. See töö peab olema protsess. Usun, et pikemas perspektiivis on kogukonnajuhi palkamine iga klubi prioriteet.“ Lagerest lisas lõpetuseks, et tähtis pole mitte ainult igas klubis tehtav töö, vaid kogu Eesti jalgpalli kultuuri arendamine ja kogukonna tekkimine.

Kas kogukonnajuhid on rivaalid või sõbrad? Kui palliplatsil on klubide mängijad omavahel suured konkurendid, siis kogukonnajuhid saavad läbi märksa sõbralikumalt. „Eks (algus)raskused on kõigil üsna sarnased,“ rääkis Katrin Lagerest. „On hea tunda, et sa pole selles olukorras ainuke, vaid teised elavad ka midagi sarnast läbi. Nii on lihtsam asju läbi arutada ja edasi minna.“ Liina Tamm Kuressaarest lisas, et üksteisega jagatakse ideid hea meelega ja kogukonnajuhid on omavahel sõbrad, mitte konkurendid. Paide kogukonnajuht Arto Saar kinnitas seda: „Meie kõigi eesmärk on ju laias laastus sama: edendada jalgpallikultuuri. Selle jaoks üksi rapsimine ei anna kellelegi midagi juurde. Häid ideid keegi enda teada ei hoia, sest kui midagi on mõne klubi juures toiminud, toimib see suure tõenäosusega väikese variatsiooniga ka teises keskkonnas. Aga publikunumbritel tuleb muidugi silm peal hoida, selles osas ikkagi oleme natuke konkurendid!“

2-KÕNE

Peeter Klein: tuleb end ise platsile mängida Nõmme Kalju 22aastane ründaja Peeter Klein tegi kaasa terve Meistrite liiga esimese eelringi korduskohtumise FK Shkendija vastu ja andis söödu võiduväravale. Premium liigas on mänguajaga kitsam olnud, kuid ehk hakkab kõik nüüd ülesmäge minema! Tekst: Indrek Schwede | Foto: Lembit Peegel

ida sa mäletad pärast Liliu löödud võiduväravat FK Shkendija staadionil? See oli vägev tunne, täielik eufooria. Teadsin, et lõpuni pole palju aega jäänud, ja tundsin, et olime võitnud või vähemalt kindlasti võitmas. Vastased said veel palli keskelt mängu panna ja pidime olema ettevaatlikud ja keskendunud. See päris viimane minut tundus kordades pikem, kui ta tegelikult oli. Tegite väljaku nurgas külakuhja. Kas seal saab palju vopsusid? Mulle ei meeldi seal kõige all olla ja sinna päris keskele ma ei tormanudki. Toreda kaaslasena ei hakanud kogu keha raskusega teistele peale hüppama.

Sinu karjäär Kaljus algas lubavalt, aga mänguaega napib endiselt. 2014. aastal tegid Premium liiga debüüdi, esimesed 90 minutit said 2017. aastal. Hetkeseisuga on sul Premium liigas kirjas vaid kolm täismängu. Kas euromäng võib seda muuta? Olen kogu aja uskunud endasse ja arvanud, et väärin rohkem mänguaega, kui seda on mulle antud. Samas olen ka realistlik ning tean, et mänguaeg tuleb korralikult välja teenida. Mul läks jalgpalli mõistes kaduma peaaegu terve 2018. aasta, kui ma teenisin aega kaitseväes ning sain vigastada. Kuid peale nende raskuste ületamist on kõik läinud ülesmäge. Ma usun, et nii treenerid kui klubi teavad minu väärtust ning üks kannasööt euromängus ei muuda oluliselt midagi.

Paljud noored ei jaksa oma tundi tugevas satsis ära oodata ja vahetavad klubi. Kas sind on ka mujale kutsutud? Ma arvan, et iga mees peab ennast ise platsile mängima ja võimalusi ei peaks saama liiga kergelt. Eriti Eesti meistervõistkonnas. Samas tuleb enesekindlus just mängimise kaudu ning mänguaja puudumise korral on enesekindlust võibolla raske leida. Ka mina olen soovinud laenule minemist, et olla põhimees ja mängida igas mängus 90 minutit, kuid klubi juhtkond ja treenerid AVANSI VASTU on alati olnud kindlal veendumusel, et Iga mees peab ennast minu koht on Kaljus, kuna meie treeninise platsile mängima ja gukvaliteet on parem kui Premium liiga võimalusi ei peaks saama tagumiste võistkondade trennides. Selle kaudu tuleb ka areng. Mine tea. liiga kergelt. Eriti Eesti

Värav tuli sinu söödust. Kas see oli su karjääri tähtsaim sööt? Kindlasti. Selles olukorras polnud tegelikult midagi muud teha, kui pikenmeistervõistkonnas. dada pall justnimelt välisküljega. MiMida õpib noor vanadelt meistritelt dagi õpitut või varem planeeritut seal treeningul? polnud, sest reeglina toimuvad sellised pikenduKindlasti seda, et miski ei tule niisama. Tuleb teha sed ikkagi peaga. tööd, ennast tõestada ja võidelda. Vanemad mänMeistrite liiga kordusmatšis Shkendija vastu said võõrsil 90 minutit mänguaega. Treener jäi järelikult rahule? Ma eeldan küll. Aga ise? Isiklikus plaanis oleks tahtnud selle 80. minuti võimaluse ära kasutada. Kiirustasin löögiga. Samuti kaotasin paaris olukorras liiga lihtsalt palli. Juurde saan panna paljudes asjades.

JALKA AUGUST 2019

gijad võtavad väljakul vastu õigeid otsuseid ning kasutavad oskuslikult ära oma tugevusi. Kui palju sind kasv aitab (Klein on 192 sentimeetrit pikk – toim.)? Minu kasv ja füüsiline võimekus on minu tugevus. Kuid jalgpallis on kasvust ja tugevusest palju tähtsam oskus. Sellega pean mina tööd tegema. Keskkaitsjana oled kunagi mänginud. Kas tead, kuidas ta mõtleb?

2-KÕNE Olen küll kunagi. Eks ma midagi ikka mäletan, aga rohkem olen ründajana kasu saanud teiste edurivimeeste analüüsimisest: milliseid trikke nad teevad, et end kastis vabaks mängida. Saan võrrelda, kuidas olen ise analoogsetes olukordades tegutsenud. Mille poolest erineb uue peatreeneri Roman Kožuhhovski käekiri Sergei Frantsevi omast? Frantsev on resoluutne mees. Ta jäi alati kindlaks oma printsiipidele ja arvamusele, mis tõi ka edu. Uus peatreener on aga avatud diskussiooniks. Ta suhtleb mängijatega ja selle kaudu jõutakse mõistmiseni, mis on parim variant. Samas on ka uus peatreener täpselt sama nõudlik. Suhtlus tundub olevat noorele põlvkonnale oluline, aga tippjalgpallis näeme, et osa peatreenereid võtab „suhtlejate“ asemel pingilt uue mehe. Igatahes meil on suhtlus oluline ning peatreener oskab meeskonda motiveerida ja tekitada ühtekuuluvustunnet. Iga sõbra eest tuleb võidelda – Kožuhhovskile on oluline, et meeskond oleks ühtne rusikas. Sa oled vist palju tänu võlgu Zaur Tšilingarašvilile. Ma olen palju võlgu nii Erki Keskülale kui ka Zaurile. Nemad aitasid kujundada minust mängija. Tänu nendele olen ma praegu siin. Kas sul agent on, välisklubisse ikka sihid? Või on portfell veel õhuke? Ma usun, et mul on vaja saada palju paremaks jalgpalluriks, enne kui välismaale lähen. Mul on veel poolteist aastat lepingut Kaljuga. Niikaua keskendun ainult Kaljule. Kusagil esiliigas mängida pole minu ambitsioon. Pean kõigepealt siin hästi hakkama saama ja siis tegema järgmise sammu. Kuid suurem eesmärk on loomulikult ühel päeval välismaal mängida. Mis lootustega läheb Kalju vastu mängudele Glasgow’ Celticuga? Kas treeneritega olete juba rääkinud? Treeneritega pole analüüsinud, aga kujutan ette, mis tunne seal Glasgow’s on. Kas sellist tagasisõitu nagu Põhja-Makedooniast on raske loota? Põhja-Makedooniasse minnes käis küll peast läbi mõte, mis tujuga see pikk tagasitee võib olla, aga see oli tore ja heas meeleolus. Platsilt pärinevad

Pikakasvuline Peeter Klein tahab tõestada, et kunagi talle antud hinnang on vale.

eufooriajäägid püsisid reisi lõpuni. Õnneks on reis Glasgow’sse oluliselt lühem kui Põhja-Makedooniasse. Me anname igal juhul endast parima ja läheme Celticu vastu võitlema ja mängima niimoodi, et saame pea püsti tagasi tulla. Kaotada pole meil ju midagi. Kas FK Shkendija alistamine andis palju indu? See oli hea motivatsioonilaks, hea on edasi treenida. Motivatsiooni pole raske leida.

Flora vastu

Rinnalt tõukab

Korvpall

üritab Klein alati tõestada, et eksis noortekoondise floralasest peatreener, kelle arvates temast jalgpallurit ei saa.

Klein kangi rohkem arv kordi, kui palliga kõksib. Nii ta läbi huumori ise väidab.

meeldib Kleinile väga ja ilmselt saanuks temast korvpallur, kui ta poleks jalgpallur.

2019 AUGUST JALKA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Markus Vaherna Tänavu Premium liigas Tallinna Kalevit esindavat Markus Vahernat iseloomustavad tema tiimi peatreener Aleksandr Dmitrijev ning Levadia süsteemis noortekoondislast treeninud ja juhendanud Vladimir Vassiljev. VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Aleksandr Dmitrijev: Puudu jääb sellest, millest ka paljudel teistel mängijatel: otsused peaksid sündima varem. Aga selleks on vaja rohkem enda ümber ringi vaadata. Vladimir Vassiljev: Ta on kõrge IQga ja arukas mängija, kellele ei pea asju palju kordama. Võtab info kiiresti omaks ja väljakunägemine on üks tema tugevaid külgi.

Aleksandr Dmitrijev: Õhuvõitlused talle meeldivad. Ta võitleb ja võidab rohkelt palle. Vladimir Vassiljev: Kui räägime peaga tehtavast löögist kui sellisest, siis on tal hea hüppevõime ning ta võib vastastest kõrgemale kerkida ja skoorida, aga samas olukordi hindab sageli valesti. Õhuvõitlus ei ole tema tugevaim külg.

VASTUPIDAVUS

Aleksandr Dmitrijev: Suudab mängida Premium liigas 90 minutit, aga mitte samas tempos nagu mängu algfaasis. Vladimir Vassiljev: Kui saab pidevalt mänguaega, siis on tema aeroobsed näitajad väga head, aga üldine vastupidavus sõltubki tema puhul suuresti mänguajast.

JÕUD

Aleksandr Dmitrijev: Keha anda ei karda, läheb kontakti ja võitleb. Vladimir Vassiljev: Tema ülakeha on üsna tugev, aga jalgades võiks rohkem jõudu olla. Kui ta teeks korralikult lisatrenne, siis saaks ta suure sammu edasi astuda.

SISU

Aleksandr Dmitrijev: Iseloomult on tugev, paneksin hindeks 5. Annab endast maksimumi ja pingutab alati. Vladimir Vassiljev: Markus on võitleja, ta ei anna kergesti alla. Mingil põhjusel ei ole tal aga alati piisavalt eneseusku ja teda peab kogu aeg häälestama, nii et ta oleks ekstra motiveeritud. Ta peaks iga päev peeglisse vaatama ja endale häid sõnu rääkima, siis võiks edu saavutada.

TEHNIKA

Aleksandr Dmitrijev: Triblamine ja üks ühele ettevõtmised on tal olemas. Kui hinnata tipptasemel, siis paneksin hindeks 3, aga Eesti tasemel annaksin 4. Vladimir Vassiljev: Omapärase tehnikaga. Suudab kiiruse pealt palli kontrollida, aga tööd võiks teha triblingutega. Suunamuutused palliga on tema kui ründaja jaoks koht, kus paremaks saada.

LIIKUVUS

Aleksandr Dmitrijev: See on üks tema tugevamaid külgi: näeb hästi väljakul vaba ruumi ja oskab seda kasutada. Vladimir Vassiljev: Oskab valida positsiooni väljakul ja leiab alati ruumi, kus palli vastu võtta, kuid tihti lülitab ennast pärast mõnda aktsiooni mängust justkui välja. Ta võiks olla rohkem mängus sees.

SÖÖT JA LÖÖK

Aleksandr Dmitrijev: Parema jalaga on tal hea löök, mille tugevus on väga hea – meie meeskonna üks tugevamaid –, aga täpsus võiks parem olla. Vladimir Vassiljev: Söödutehnika ei ole päris tipptasemel ehk kui ta tahaks saada väga heaks mängijaks, siis peaks selles juurde panema. Löögitehnika on aga väga heal tasemel ja just see, millega ta suudab kõiki vastaseid üllatada. Tema löök on väga täpne ja tugev.

KIIRUS

Aleksandr Dmitrijev: Kiirus on tal hea, kindel 4+. Hea on nii stardikiirus kui ka distantsikiirus. Vladimir Vassiljev: Tal on väga hea plahvatuskiirus ning ka distantsikiirus on Eesti tasemel väga hea ja üks tema trumpidest. Suunamuutustest rääkides – see on arengukoht.

5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

JALKA AUGUST 2019

Vastupidavus

4,5

Sisu

Sööt ja löök

Õhuvõitlus

Jõud

Tehnika

Liikuvus

4,5

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Pariisi tänavate fänn, kes

naudib lasanjet

Fotod: Jana Pipar

CV Sündinud: 27.01.1999 Klubi: Tallinna Kalev Endised klubid: Kotkas Junior, Levadia Treenerid: Aivar Priidel, Argo Arbeiter, Igor Prins, Vladimir Vassiljev, Jevgeni Gurtšioglujants, Aleksandar Rogic, Aleksandr Dmitrijev, Lars Hopp, Karel Voolaid Koondis: U21 3/0, U19 6/0, U17 7/2

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur? Olen seda meest jälginud juba 2009. aastast ja vaieldamatult on minu meelest parim Cristiano Ronaldo. Imetlen seda, kuidas ta igal Meistrite liiga hooajal tõestab, et ta on parim. Ta teeb alati oma töö ära; kuigi kõik ütlevad, et ta ei suuda seda. Aga ta teeb ikkagi oma ära. Seda on lust vaadata. Millisele Eesti sportlasele peale jalgpallurite elad veel kaasa? Viimasel ajal Ott Tänakule, kuna mulle meeldib autosport, ja ka Kelly Sildaru tegemistel hoian silma peal. Milline on sinu esimene mälestus jalgpallist? Ilmselt oli see 2008. aasta EM, mida sai vaadatud. Mäletan, et toetasin Hispaania koondist, ja kuna olin saanud Hispaania särgi, siis oli ägedam vaadata mehi platsil jooksmas, sest mul endal oli sama särk seljas. Millisesse riiki tahaksid kunagi reisida? Prantsusmaa. Suur asi, mida tahaksin näha, on loomulikult Eiffeli torn, aga mind paeluvad ka Pariisi tänavad: tahaksin seal ringi jalutada ning nautida arhitektuuri ja kõike sellega kaasnevat. Kas oleksid nõus proovima talisuplust või benji-hüpet? Pigem talisuplust. Kõrgust ma küll ei karda, aga benji-hüpe oleks minu jaoks vast liiga ekstreemne. Vesi meeldib mulle rohkem ja külma suudaksin ka taluda. Mis on sinu parim ja halvim omadus? Parim omadus on töövõime. Halvim omadus on see, et mu otsuste langetamine väljakul ei ole veel kõige täiskasvanulikum. Kas soolane või magus söök? Soolane. Lemmiksöögist rääkides – see on minu jaoks pigem delikatess, mida söön harva, aga lasanje on suur lemmik. Mis on sinu lemmikraamat? Zlatan Ibrahimovici autobiograafia. See, kuidas raamat on kirjutatud, ja seiklused, mida see mees on läbi elanud – väga põnev lugemine. Kui saaksid endale võtta eksootilise kodulooma, siis kelle võtaksid? Tiigri, sest olen väikesest saadik pidanud neid võimsateks ja meeletult ilusateks loomadeks. Ma ise ei võtaks endale praeguses olukorras tiigrit, aga kui neid maailmas rohkem oleks, siis tahaksin, et ta oleks mul olemas.

Vladimir Vassiljev: „Tal on olemas kõik omadused, et saada heaks jalgpalluriks, aga endasse peab rohkem uskuma.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? 13aastase karjääri jooksul olen mõned noorte meistritiitlid võitnud, aga kõige eredam mälestus on seotud neist esimesega, mille võitsime Levadias 2013. aastal. Meile oli oma vanemate poolt tekkinud suur fännibaas ja mul on meeles, kuidas me hooaja lõppu tähistasime: kõrvalväljakul käis vist alles Levadia duubli trenn, kui meil pärast mängu ilutulestikku lendas ja kõik olid võidujoovastuses. Olime alles noored, aga kõik said aru, mida tähendab tulla noorteklassis Eesti meistriks.

2019 AUGUST JALKA



MINU 11

Steiv Silm







mees, sest teda kutsutakse Inglismaa jalgpalli pahaks poisiks: ta on vangis istunud, tänaval kellegagi kakelnud jne. Aga mängumehena on ta olnud geniaalne. Kas ma tahaksin tema sõber olla? Ilmselt mitte. Aga kas ma arvan, et see, mis ta platsil tegi, oli lahe? Jah!

Ragnar Klavan

Mäletan, et kui ta Hispaania koondisega Eestis käis, siis olid kõikide teiste huviorbiidis Fernando Torresed ja sellised mehed, aga mina võtsin ainult ühe autogrammi ja see oli Puyoli oma. Ta on tõeline võitlev härjapull seal kaitseliinis.



Konstantin Vassiljev

Polegi midagi öelda. Väljakule läks Konstantin Vassiljev, aga ära tuli meie Kostja. Usun, et ta on jalgpallur, keda teavad Eestis kõik inimesed.



Joey Barton

Mees, kelle pärast Manchester City mulle kunagi meeldima hakkas. Inglise keeles on tema kohta hea termin: midfield general ehk keskvälja tõeline valitseja. Ta on muidugi ka vastuoluline

JALKA AUGUST 2019



CARLES PUYOL

MART POOM



Carles Puyol

JOEY BARTON

RAIO PIIROJA

Lihtsalt legend. Kasvasin üles põlvkonnana, kelle ajal seisis Poom koondise väravas, ja rohkem polegi vaja põhjendada, miks ta koosseisus on. Kui tegin kunagi üht dokumentaalfilmi, siis mäletan, et Poomi intervjueerimise ees oli aukartus päris suur.







RAGNAR KLAVAN



Tegemist on mehega, kes paneb oma lõputu tahtmise ja energiaga kogu võistkonna elama. Kui peaksin oma koosseisus kaptenit valima, siis annaksin selle paela just Piirojale.





Mart Poom



ANDRES OPER

RONALDINHO

KONSTANTIN VASSILJEV

Raio Piiroja

INGEMAR TEEVER

LIONEL MESSI

algpallisõpradele tuntud filmimees Steiv Silm pani oma koosseisu kokku meestest, kellele ta on aastate jooksul ise kõige rohkem kaasa elanud. Lisaks valis ta platsile mehed, kellel on nii osavust kui hinge – Silmale on alati meeldinud inimesed, kes teevad oma asju suure tahtmisega. Ja mis peamine: sellise koosseisu juures on vaatemäng platsil igal juhul garanteeritud!

Klassiga mängija. Ükskõik, kus ta viimastel aastatel mänginud on – alati olen tema tulemusi, kordaminekuid ja esitusi vaadanud ning kõvasti kaasa elanud. Olen tal kunagi Saksamaal külas ka käinud ja teda staadionil vaadanud – see oli väga vägev kogemus.



SERGIO AGÜERO



Lionel Messi

Foto: Liisi Troska

Messi on kuningas. Kuidas tema väravad ja situatsioonid tekivad – see on ulmeline.



Sergio Agüero

Mängin alates 1999. aastast sellist arvutimängu nagu „Football Manager“ ja kui Agüero radarile tekkis, on ta alati olnud see, keda satsi tuua ja kes satsi veab. Peale selle ka tema mänguline pool väljakul: ta on City näiteks üleajaminutitel Inglismaa meistriks löönud. Nii et tema summa on minu jaoks tekkinud nii reaalses elus kui virtuaalmaailmas.



Ingemar Teever

Ingemar oli mul veel hiljuti naabrimees ja ta oleks ilmselt pahaseks saanud, kui ma poleks teda satsi pannud, nii et tervitused talle! Aga tõsiselt rääkides oli ta omal ajal ikka väga kõva vend.



Andres Oper

Arvan, et kui ta lõi Eesti 1 : 0 ette Hollandi vastu, siis sealt alates oli ta kõikide lemmik. Koondise selle perioodi eduvedur.

Ronaldinho

Messi kõrval teine kuningas. See, kuidas ta mängis – kõik trikid, nüansid jne –, oli mänguliselt väga nauditav.

USA Maailmameister 2019

Ees vasakult: Abby Dahlkemper, Kelley Oâ&#x20AC;&#x2122;Hara, Megan Rapinoe, Julie Ertz ja Crystal Dunn. Taga vasakult: Samantha Mewis, Alex Morgan, Alyssa Naeher, Becky Sauerbrunn, Rose Lavelle ja Tobin Heath. Foto: Scanpix

Narva Trans

Marko Meerits

Foto: Lembit Peegel

FC Liverpool Meistrite liiga vĂľitja 2019

Esireas vasakult: Georginio Wijnaldum, Trent Alexander-Arnold, Jordan Henderson, Andrew Robertson, Sadio Mane. Tagareas vasakult: Alisson Becker, Roberto Firmino, Joel Matip, Fabinho, Virgil van Dijk, Mohamed Salah. Foto: Scanpix

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

VALGEVENE 6. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 17.00. Avavile kell 19.00.

Pääsmed Piletilevist! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

EESTLANE VÄLISMAAL

Eesti treener Soome tippklubis Sel hooajal Soome kõrgliigas Espoo Honka klubis treeneranalüütikuna töötaval Lauri Nuumal on vastutusrikas roll. 32aastane Nuuma rääkis Jalkale akadeemilisest maailmast ja oma tööst meie põhjanaabrite juures. Tekst: Kadi Parts | Foto: Esport Honka

algpalliga on Lauri Nuuma olnud seotud kogu oma elu, sest juba väikese poisina hakkas ta koos eakaaslastega vutti taguma ja unistas profilepingust. See jäi omal ajal siiski saavutamata, aga Nuuma jätkas jalgpalliga ja 2009. aastal jõudis ta selleni, et asutas Harju JK. „Mulle on alati meeldinud muutused,“ selgitas Nuuma uue klubi loomist. „Mulle meeldib muutuseid läbi viia, sest muutus tähendab tavaliselt uusi väljakutseid, ning usun, et väljakutsed muudavad elu huvitavamaks.“ Oma klubi loomise rõõmudega puutus Nuuma kokku mitmekülgselt ja aastate jooksul sai ta proovida mitut rolli. Viimati oli ta ametis noortetreeneri ja spordidirektorina. Viimase ametikoha vajadus arenes klubis välja aastate jooksul, sest üha rohkem oli klubis võistkondi ja mängijaid. Spordidirektorina oli Nuuma ülesanne neid süstemaatiliselt suunata ja hallata.

Lauri Nuuma

koolis tudeerimist jõudis Nuuma ühe professori kutsel Lissaboni ülikooli magistriõppesse, kus ta osales aasta külalisüliõpilasena. Samal ajal jätkas ta töötamist noortejalgpallis, olles treener C.F. Os Lissabonis ja South Walesis õppimas Belenensese akadeemias Lissabonis. Pärast PorOma klubi kõrvalt oli Nuumal aega end ka akatugalis veedetud aastat kandideeris eestlane edadeemiliselt harida. Eestis õppis ta Tallinna ülisiõppimiseks high performance football coaching’u koolis, aga see kulges üle kivide ja kändude, sest kursusele, mis eesti keelde tõlgituna tätreeneritöö ja Harju JK edendamine hendab tipptasemel jalgpalli treenimisele võtsid oma aja. Pealegi ei olnud ta ülesuunatud õpinguid. Mainekale kursusele, liia vaimustuses liiga üldhariduslikust mida toona viidi läbi esimest korda, pääõpingust. ses vaid 20 inimest. „Eestis ei saa valida endale vaid üht VÄÄRTUSTAB ÕPPIMIST: „Kursus keskendus treeneritöö meala – näiteks jalgpalli – ja keskenduda toodikale, psühholoogiale ja kõigele ainult sellele,“ rääkis Nuuma. „Minu „Mind on akadeemiline muule, mis kuulub tipptasemel treeneri jaoks oli saadav haridus liiga üldine ja maailm alati paelunud: töö hulka,“ rääkis Nuuma. Kursuse proma ei õppinud piisavalt metoodikaid, faktid ja nende uurimine, fessorite seas oli rohkelt tuntud nimemida oleksin tahtnud tulevikus kasuarusaamine, miks midagi sid ja üheks kursuse koordinaatoriks tada.“ oli koguni Jose Mourinho, kes on ka ise Mõned aastad pärast Tallinna ülitoimib või ei toimi.“ on Honka juures töötamisega rahul ja tahab ka tulevikus vaadata välismaa poole.

2019 AUGUST JALKA

EESTLANE VÄLISMAAL

Luisao

2009. aastal

Neljandal kohal

ehk Benfica kapten osales Lauri Nuumaga Lissabonis samal kursusel.

loodi Harju JK, mille üks asutaja oli Lauri Nuuma.

paiknes Espoo Honka Jalka trükkimineku ajal.

Lissaboni ülikooli lõpetanud. Nuumaga koos tudeeris kursusel endine Benfica kapten ja Brasiilia koondislane Luisao, Leicester City abitreener jne. Kuna kursus ei toimunud igapäevaselt, vaid õppemoodulite kaudu, oli Nuuma samal ajal ametis ka Portugali U19 kõrgeima liiga võistkonna S.G. Sacavenense treenerina. Kui seegi kursus Portugalis läbi sai, võttis Nuuma sihi Walesi poole, sest pakuti võimalust õppida South Walesi ülikoolis. „Mind on akadeemiline maailm alati paelunud: faktid ja nende uurimine, arusaamine, miks midagi toimib või ei toimi,“ selgitas Nuuma oma haridusteed. „Akadeemilises maailmas otsitakse põhjendatud vastuseid ja loogikat; mulle sobib see, sest usun, et hea teooria toetab head praktikat. Inglismaal on ülikoolikultuur väga tugev ja Portugaliga võrreldes päris erinev. Näiteks tundsin, et minu spordifitnessi teaduslik pool pole nii hea, sest Portugalis pole see esimene metoodiline suund, millest nad lähtuvad.“

Mida teeb treener-analüütik?

Sellest aastast rakendab Nuuma oma teadmisi ja kogemusi Soomes, kus ta töötab Espoo Honka klubis treener-analüütikuna. Eestlane selgitas, et reaalsuses tähendab see abitreeneri tööd. „Minu arvates on tänapäeval analüütiline töö treenerina täiesti elementaarne,“ ei taha Nuuma oma tiitlit liiga palju rõhutada. Tema igapäevaste tööülesannete põld on lai ja peamiselt hõlmab see iganädalase treeninguplaani ettevalmistamist: mida ja kui palju treenitakse, milliseid harjutusi tehakse, milline on mängijate graafik ja koormus, millised on tehnikalised ja taktikalised asjad, mida mängudes näha tahetakse. „Üldine suund on selline, et mina vastutan meeskonna metoodilise poole eest, aga seda muidugi koos ülejäänud taustajõudude ja peatreeneriga – talle jääb ikkagi viimane sõna.“ Eestlase ülesanne on ka nii-öelda käed külge panna ehk treeningutel harjutusi läbi viia, mis on üsna tavaline abitreeneri töö. Väljaspool platsi koordineerib Nuuma ülejäänud taustajõudude tööd, vastutab videoanalüüside eest ja hoolitseb mängijate skautimise eest. Sinna alla käib nii vastaste jälgimine kui ka Honkasse võimalike uute mängijate skautimine. Oma huvina keskendub Nuuma eraldi veel ka analüütilisele poolele ehk jälgib ja töötleb andmeid, mida mängijate ja võistkondade kohta eri programmidest saadakse. Kuigi Soomes on liigahooaeg alles poole peal, on Nuuma oma valikuga rahul. Ootuste ja lootuste kohta selgitas ta, et midagi pole suure üllatuse või liigse raskusena seni ette tulnud, sest enne

JALKA AUGUST 2019

Lauri Nuuma (paremalt kolmas) mängu ajal Espoo Honka mängijaid juhendamas.

Soome kolimist viis ta ennast põhjalikult kurssi sellega, mida ta täpsemalt sinna tegema läheb. Ühe positiivse üllatusena tõi Nuuma siiski välja tiimi ühtekuuluvuse: „Meil on erineva taustaga mängijaid ja ka mina olen treener, kes ei ole kohalikust kultuuriruumist. Selles valguses on meie meeskonna ühtekuuluvus väga hea ja mängijad on valmis endast kõik andma.“ Tuleviku kohta ei taha Nuuma midagi kindlat paika panna, sest samamoodi nagu peatreeneril oleneb ka ülejäänud taustajõudude töö tulemustest. Nuuma kinnitas, et praegusel hetkel keskendub ta käesolevale hooajale ning edasisele liiga palju ei mõtle. Küll andis ta mõista, et soovib karjääris endiselt edasi liikuda, ja seega ei tundu Eestisse naasmine praegu veel loogilise sammuna. „Samas muutuvad jalgpallis asjad kiiresti ja midagi ei saa välistada,“ jättis Nuuma otsad siiski lahtiseks.

Harju JK-l täitub kümme aastat 2009. aastal otsustasid Lauri Nuuma ja Lauri Esko rajada Harju JK ning peatselt liitus juhatusega ka Kalmar Liiv. Klubi tähistab sel aastal oma kümnendat sünnipäeva. Nuuma selgitas, et uue klubi loomise vajadust nägi ta seepärast, et Eesti toonasel jalgpallimaastikul polnud klubi, kes tegeleks väga noorte lastega. „Sellel ajal tundus, et on sobiv moment tulla nii-öelda turule uue lähenemisega, mida Eesti noortejalgpallis polnud keegi varem kasutanud,“ meenutas Nuuma. „See oli väga noortele lastele mõeldud süstemaatilisem ja ambitsioonikam lähenemine, kus igat arenguetappi käsitletakse eraldi ja ehk ka selgemalt.“ Praegu viib Harju JK treeninguid läbi kaheksas piirkonnas: Laagris, Korul, Pääskülas, Jüris, Peetris, Kiilis, Keilas ja Murastes. Täiskasvanute esindusmeeskond mängib III liiga põhja piirkonnas. Eesti spordiregistri järgi on klubis juunikuu keskpaiga seisuga 546 harrastajat.

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

HOLLAND 9. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

TREENER Kõigest 24aastane Erik Listmann usub, et treeneriamet on talle õige töö, ja ta loodab sellega veel pikalt tegeleda.

JALKA AUGUST 2019

TREENER

Martin Reimi

Austraalias

19 mängu

jalgpallikooli VHS-kassettidelt õppis Listmann jalgpalli ABCd.

käis Listmann kaheks aastaks jalgpallist puhkamas.

pidas Listmann eri noortekoondiste eest.

Erik Listmann:

treener ei tohi end korrakski lõdvaks lasta Sel aastal Harju JKs tööle asunud Erik Listmann loobus 21aastaselt tippjalgpallist ja on nüüd keskendunud noormängijate treenimisele. Endine noortekoondislane rääkis tänapäeva laste suhtumisest ja treeneritöö omapärast: kuna vastutus laste tuleviku eest on äärmiselt suur, ei tohiks treener end kunagi lõdvaks lasta.

„Tahtsin lapsi treenida, et anda neile edasi jalgpallitarkust ning emotsiooni, millega jalgpalli tuleb mängida,“ selgitab Listmann. „Tahtsin treeneriks saada, mitte teiste treenerite tööd koordineerida.“ Treeneritöö pisiku sai Harju JKs tegutsev juhendaja külge juba siis, kui asus mängima noortekoondistes. Listmanni sõnul märkas ta, et võrreldes teiste mängijatega jäävad talle väga lihtsalt meelde kõik asjad, mida treenerid räägivad ja õpetavad. Nii hakkas ta juba noore mängumehena treeneritööle mõtlema, kuid sai siiski aru, et 18aastaselt on teisi õpetada liiga vara. Kui aga Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar tuli langetada otsus, et tippjalgpalliga on kõik, oli Listmannile selge, et edasiminekuks on vaid üks võimalus. rik Listmann jõudis jalgpallitrenni juba „Ainult rahateenimise pärast oleksin võinud viieaastaselt ja üsna kiirelt kujunes ta enpärast Austraaliast tagasitulekut minna ka näidast aasta vanemate poiste treeningrühteks ehitajaks või muu sellise ameti peale, aga mas põhimängijaks. Sellele aitas väga palju kaasa treeneritöö on ainuke, kuhu lähen rõõmuga, ega noormehe isa, kellega tehti ühiselt jalgpalliõpiku mõtle, et lähen tööle,“ räägib Listmann. järgi harjutusi ja õpiti Martin Reimi jalgpallikooli Ta selgitab, et kuigi tema treenerikarjäär on kassettidelt baasasju. Töö kandis vilja ja Listmann alles lapsekingades, saab ta aru, kui suur vastujõudis välja nii Nõmme Kalju põhimeeskonda kui tus see on: „Treener ei tohi oma töösse ka kõikidesse noortekoondistesse alates kunagi üksluiselt suhtuda ega end korU17 esindusest. Seda suurem oli jalgpalrakski lõdvaks lasta, sest see võib laste lirahva üllatus, kui Listmann vaid 21aasedasisele karjäärile väga valusalt mõjutaselt tippkarjääriga lõpparve tegi. da. Treeneril on lapse tuleviku suhtes „See on minu jaoks emotsionaalne sama suur vastutus kui õpetajal.“ teema, viimast ei-sõna oli väga raske TREENERITÖÖ ON Noortest jalgpalluritest rääkides öelda,“ meenutab Listmann. „Paljud iniSÜDAMEASI: nendib Listmann, et tööl on ka raskeid mesed usaldasid mind ja uskusid mi„Ainult rahateenimise tahke ja üks neist on noorte suhtuminusse, loobumisega viskasin selle kõik pärast oleksin võinud ne. Tema sõnul tundub, et võrreldes 10 justkui prügikasti. See oli kõige raskem aasta taguse ajaga ei ole lastel enam nii otsus, mis ma kunagi teinud olen.“ pärast Austraaliast suurt tahtmist ja põlemist, et jalgpalTippmängija karjäärist loobumise jätagasitulekut minna ka li tõsiselt mängida. Kui noortel silmad rel käis Listmann kaks aastat Austraalias näiteks ehitajaks.“ peas ei põle, on neid keeruline ka moakusid laadimas, kuid tuli sealt tagasi tiveerida. kindla veendumusega, et jalgpallitreeneListmann aga meelt ei heida ja usub, et suudab ri amet on see, millega ta tahab edasi minna. Kui Eesti jalgpallile midagi juurde anda. Oma tugevuta Eestisse naasis, hakkas ta talvel maad kuulama, seks peab ta detailsust ja kogemust. millises klubis on võimalik hakata lapsi treenima, „Olen ise Nõmme Kaljus tippjalgpalli õhku ning leidis peagi ühise keele Harju JKga, kes paranuusutanud ja tean, mida sellisel tasemel vaja jasti treenerit vajas. on. Oskan noori selles suunas õpetada, mida ja Nüüdseks on Listmann Harju JKs U15 rühma kuidas teha,“ räägib ta. Kuigi endine vutimees on peatreener ning U16 ja U17 treeningrühmade alles esimest aastat treenerina ametis, usub ta, et abitreener. Enne seda proovis ta Nõmme Kaljus jätkab selle tööga pikalt: „Ma alles õpin, aga peab kätt ka noortetöö juhina, kuid see amet talle ei olema julgust edasi minna!“ sobinud.

2019 AUGUST JALKA

NAISTEJALGPALL

Väravavahina

Analüütikuna

25aastaselt

alustas Jana Pipar Tallinna Kalevis oma karjääri jalgpallis.

teenib fotograaf ja jalgpallur Jana Pipar igapäevaselt leiba.

sai Pipar selle aasta suvel esimest korda koondisekutse.

Mängija, kohtunik ja fotograaf –

Jana Pipar jalgpalli sees Laiemale Eesti jalgpalliüldsusele on Jana Pipar tuntud kui jalgpallifotograaf, kuid igapäevaselt mängib 25aastane Pipar ka ise vutti ja on ametis kohtunikuna. Kõige selle kõrvalt on tal ka igapäevatöö – tarkvaraanalüütik. Muust päevatööst hoolimata ei kavatse Pipar jalgpalli juurest mitte kuhugi minna. Tekst: Kadi Parts | Foto: Oliver Tsupsman

allinna lähedal üles kasvanud Jana Pipar jõudis jalgpalli juurde tänu oma vennale, kes samuti vutti mängis. Kuigi enne jalgpallile käe andmist jõudis loo peategelane mängida ka võrk- ja korvpalli, sai lõpuks siiski otsus tehtud: tuleb minna Tallinnasse jalkat mängima. „Rääkisin vanematele augu pähe, et lähen linna trenni,“ meenutas Pipar. „See oli suur samm ja vanemad muretsesid, kas ma ikka peaksin linna minema ja kas jään seal käima, aga tagantjärele on nad rahul, et tegelen sellega, mis mulle meeldib.“

Pea ees vette

Mängimine pole ainuke roll, mille kaudu Tallinna Kalevi naiskonna 25aastane poolkaitsja jalgpalliga seotud on, sest Jana Pipar on ka tuntud jalgpallifotograaf. Ta meenutas, et juba lapsest saadik meeldis talle fotokaameraga ringi käia ning puhkuse ajal lilli ja liblikaid pildistada, kuni ühel hetkel asus hoopis jalgpalli jäädvustama. Asjaolu, et Pipar ise jalkat mängib ja sellest hästi aru saab, teeb jalgpalli fotografeerimise tema jaoks lihtsamaks, kuigi kätt on ta proovinud ka teistel aladel, mida on ise mänginud. Samas nentis ta, et alati ei loe hea foto saamise juures kogemus, vaid õnn: kas oled just õigel hetkel päästikule vajutanud. Sageli võib Pipra sõnul juhtuda seegi, et ootad õiget momenti, aga pildistamise asemel jääd hoopis mängu vaatama. Kui aga õnnestubki hea foto kätte saada, on rõõm suur: „Kui näen mängu ajal, et olen hea kaad-

JALKA AUGUST 2019

ri saanud, siis hakkan mõtlema, et tahaks seda kohe edasi saata, ja tahaks, et keegi seda juba kasutaks.“ Kuigi jalgpallifotograafina on Pipar ametis olnud mitu aastat, on ta seda eriala õppinud omal käel. Ta selgitas, et pärast gümnaasiumi lõppu jättis ta fotograafiaõpingud teadlikult oma valikust välja, sest ei soovinud, et see amet jääks ainukeseks tegevusalaks. Selle asemel sattus ta hoopis nägema IT kolledži reklaami ja asus õppima IT-süsteemide arendust. Nüüdseks on ta selles valdkonnas igapäevaselt tööl ja teenib leiba analüütikuna. Sealjuures võttis Pipar analüütikukoha ja Eesti Jalgpalli Liidu fotograafi ameti vastu vaid mõnekuuse vahega ning mõlemal tööpostil täitub tänavu kolm aastat. „Olin toona Proeksperdis tööl 0,8-se koormusega ja EJList pakuti fotograafina tööd poole koormusega,“ meenutas Pipar. „Mõtlesin, et 1,3-se koormusega võiks ju hakkama saada küll. Eks see korralik pea ees vette hüppamine oli, aga tundub, et siiani olen vist välja ujunud.“ Samas nentis ta, et igapäevatöö, fotograafia, naiste kõrgliigas mängimise ja kohtunikutöö kõrvalt ööpäevas eriti palju vabasid tunde ei jää.

Kohtunik või mängija? Kohtunikupaberid on Jana Pipral tehtud juba 2013. aastast: „Ega ma ei mäletagi, kuidas see juhtus, aga nägin, et tuleb esimene ainult naistele mõeldud kohtunike koolitus, ja otsustasin minna.“ Kuigi paberid ei kohusta kedagi vilemeheks või -naiseks hakkama, andis Pipar mõista, et suurt valikut talle ei jäetud. „Kui koolitusel silma jääd, siis pole varianti, et sa ei hakka vilistama,“ naeris ta. Kuna kohtunik ja mängija on väljakul erinevates rollides, kerkib küsimus, kas see sisemist konflikti ei tekita. Pipar sõnas, et seda veel juhtunud pole. „Kui olen väljakul mängijana, siis olen ikkagi mängija,“ sõnas ta. „Kui näen, et minu võistkonnale kohtuniku vile ei meeldi, aga see on õige otsus, siis ütlen ka tiimikaaslastele, et see oli õige. Kui meile aga liiga tehakse, siis on teine asi. Ma ei ole küll see, kes kohtunikuga seletama hakkab, aga suhtun temasse siis teistmoodi.“

NAISTEJALGPALL „Vahel tahaksin, et oleks kaks, kolm või neli Janat, kes jõuaksid kõike teha,“ naeris loo peategelane.

teda on viimasel ajal kutsutud koondise treeningutele, tuli kutse pigem siiski üllatusena. „Oleksin seda oodanud pigem neli-viis aastat Ronaldo ja Dortmund tagasi, sest ma pole arvanud, et peaksin 25aasOma fotograafikarjääri üheks meeldejäätaselt koondisesse jõudma,“ sõnas ta. vamaks mänguks peab Jana Pipar mullu Mängus Valgevene vastu Pipar pingilt Tallinnas peetud superkarika finaali, kuid platsile siiski ei pääsenud. Ta sõnas, et väga häid emotsioone tekitasid ka Itaalias kurvaks see teda ei teinud, sest isegi peetud kohtumised. Nimelt hankis Pipar ilma mänguajata oli uhke koondise särKOGEMUS ITAALIAST: endale maikuus akrediteeringu mitmeki kanda ja rahvusnaiskonna kogunemi„Fotograafina oled le Itaalia kõrgliiga mängule ja kuigi Eesti sel kaasa lüüa. „Koondises mängimine väljaku kõrval ja kuuled koondise kapten Ragnar Klavan nendes ei ole minu jaoks praegu enam eraldi matšides väljakul ei käinud, jagus pildistaeesmärk. Mul on elus nii palju muid kõike samamoodi nagu misrõõmu siiski ohtralt. asju, millega toimetada, ja koondis ei mängijad. Kui kuuled, „Mäletan, et ma isegi eriti ei lootnud ole minu jaoks prioriteet.“ kuidas terve staadion sinu neid akrediteeringuid saada, aga paar Tulevikku vaatabki Pipar pigem fotoümber laulab – see oli kuud hiljem olin Roma klubi staadionil ja graafi kui mängijana. Ta sõnas, et kuna minu silme all mängis Cristiano Ronaldo,“ Tallinna Kalevi võistkond on talle omaväga võimas.“ meenutas Pipar. Ta sõnas, et eriti hästi on moodi perekonnaks muutunud, oleks meelde jäänud Roma fännide ühine laul. sealt lahkuda raske, kuid eks kunagi „Kui oled tribüünil, siis kuuled ainult üht osa tuleb siiski mängijana putsad varna riputada. Ka kaasaelamisest, aga fotograafina oled väljaku kõrkohtunikuvile tuleb ühel hetkel lõplikult taskusval ja kuuled kõike samamoodi nagu mängijad,“ se panna, aga kunas need asjad juhtuda võiks, ei rääkis ta. „Kui kuuled, kuidas terve staadion sinu taha Pipar veel ennustada. Jalgpalli juurest Pipar ümber laulab – see oli väga võimas.“ aga lahkuda ei mõtle, sest ka Fotograafina on Pipar tihedalt seotud ka meie tema suur unistus on sellega meeste A-koondisega, kelle mänge ta jäädvustab seotud. nii kodus kui võõrsil. Ta toob viimaste aastate koge„Olen mõelnud, et oleks musest kõige eredamalt välja reisi Katarisse, mille äge olla kogu aeg suure tegi eriliseks asjaolu, et rahvusmeeskonnaga samas jalgpalli sees ja töötada hotellis elades oli tal võimalus näha koondise sisemõnes suures klubis elu. Samuti sai ta käia rohkematel treeningutel: – näiteks Dortmundi „Ega me mängijatega väga suured semud ei ole, aga Borussias, mis on nad ikkagi teavad, kes ma olen ja mida teen.“ mu lemmikklubi,“ Kui koondistest rääkida, on Tallinna Kalevi unistas ta. poolkaitsjal näidata juunikuu järel ette veel üks kogemus: esimest korda teenis ta kutse naiste A-koondise kogunemisele. Pipar nentis, et kuigi

Kuigi Jana Pipart näeb Eesti kõrgliiga ja koondise mängudel väga sageli, ei ole fotograafiamet sugugi tema igapäevatöö. Täiskohaga on Pipar ametis hoopis tarkvaraanalüütikuna.

2019 AUGUST JALKA

PIPRATERAD

Foto: Jana Pipar

Just nii – üks võileivahunnik – iseloomustas fotograaf Jana Pipar oma tabamust Tallinna Levadia – Narva Transi mängus. Sändvitšiteos osalevad (eestpoolt vaadates) Transi sinises särgis Bi Sehi Elysee Irie ning Levadia õhuvägi Aime Marcelin Gando Biala, Kirill Nesterov ja Nikita Andrejev. Jana Pipra kohta saab lugeda lehekülgedel 44–45.

JALKA AUGUST 2019

PIPRATERAD

VÃµileivahunnik rahvusstaadionil

2019 AUGUST JALKA

MAAILM

Naiste-MM – jalgpallisuve suurim triumf Prantsusmaal peetud naiste-MMil tõstis karika pea kohale USA, kuid võitis jalgpall ja naiste sport tervikuna. FIFA planeerib juba osalejate arvu ja auhinnaraha suurendamist. Tekst: Malle Koido | Foto: Scanpix

aistejalgpallis pole eksisteerinud sündmusterohkemat ja optimistlikumat ajajärku kui siin ja praegu. Kas kujutasite kümme aastat tagasi ette, et naistejalgpalli MM-finaal mängitakse suurel staadionil täismaja ees, ja see lööb nii mõneski riigis vaatajarekordeid? Ehkki juba Kanada MMile neli aastat tagasi kogunes au-

JALKA AUGUST 2019

kartust äratav publikuarv, vaatas näiteks Suurbritannias Hollandi ja USA vahelist finaali 28 miljonit silmapaari, mis tegi sellest aasta vaadatuima saate. See tähendab, et Suurbritannias huvitus mängust kolm korda rohkem jalkafänne kui kahe Londoni klubi vahel mängitud Meistrite liiga finaalist. Samamoodi löödi rekordeid näiteks Hiinas, Saksamaal ja USAs. Ehkki iga kord räägitakse, et seekordne MM / laulupidu / mistahes muu üritus oli kõigi aegade parim, siis seekordne naiste-MM seda tõesti oli. Arenguruumi leiab alati, näiteks võinuks nii mõnelgi mängul tribüünid rohkem täis olla. Võibolla pani FIFA

MAAILM

Üle miljardi

30 miljonit

57 900 fänni

televaataja terves maailmas vaatas naiste-MMi.

dollarit auhinnaraha jagati turniiril osalenud naiskondade vahel.

elas USA ja Hollandi vahelisele finaalile kaasa Lyoni staadionil.

meeskonna saavutustele silmad ette ning noormängijate seas on tüdrukuid kordades rohkem kui poisse, ent alaliit maksab naismängijatele vähem, ning Rapinoega eesotsas tahavad maailmameistrid seda muuta. Samuti kritiseeris ta MMi ajal FIFAt, kes organiseeris mängude kalendri nii, et naiste-MMi, Copa America ja Gold Cupi finaal toimus samal päeval. „Mulle meeldib olla avatud ja aus,“ kirjeldab Rapinoe ise oma olemust. „Mulle tundub võõras olla keegi teine või ennast tagasi hoida. Olen emotsionaalne ja kirglik kõiges, mida ma oma elus teen. Vanemaks saades ja ennast rohkem leides olen ma muutunud julgemaks, aga arvan, et see osa minu iseloomust on alati eksisteerinud. Võibolla ei nõustu kõik viisiga, kuidas ma asju ajan, aga olen valmis seda arutama. Tean, et ma pole täiuslik. Aga ma olen läbi ja lõhki ameeriklanna.“ Tiimikaaslased kirjeldavad rõõmsameelset Rapinoed kui mängijat, kes tõmbab magnetina kõiki enda poole. Surve motiveerib teda ainult paremini mängima, kuid rivist välja viib roosapäise ründaja vaid ebaõiglus – väljaspool platsi. Mänguväljakul saab ta kõigega hakkama. USA peatreener Jill Ellis ütleb Rapinoe kohta: „Ta armastab suurhetki ja elab nende jaoks. Ta on suurte mängude mängija. Mida suurem lava, seda paremini ta reageerib.“

piletihindadega mööda? Võibolla pole naistemäng veel jõudnud faasi, kus andunud fännid tuhandetes koondisemängudele reisivad? Ent vaatemängu, karaktereid ja vastuolusid pakkus seekordne turniir kuhjaga.

Roosapäine superkangelanna Rapinoe

Üks mängija tõusis teiste hulgas esile nii platsil kui ka väljaspool seda. Tõsi, sellel MMil osalesid tõelised superstaarid nagu Alex Morgan, Marta, Lucy Bronze, Lieke Martens, Eugenie Le Sommer ja Sam Kerr. Ent suurima väravaküti kuldsaapa ja parima mängija kuldpalli tõi koos võitjamedaliga koju roosa poisipea ja hiiglasliku karismaga ameeriklanna Megan Rapinoe. USA naiskonnal on kolm kaptenit – ühena neist astus rambivalgusse Rapinoe. 34aastasele Rapinoele oli võibolla tegu tema viimase MMiga, aga just temast sai selle turniiri nägu üle maailma. Tal oli igale ajakirjanike küsimusele vaimukas, piprane vastus. Ta ei karda oma arvamust avaldada ja seista selle eest, millesse usub. Näiteks on ta üks USA naiskonna häälekamatest võrdse palga nõudjatest – naiskond teeb

Marta nõuab uuelt põlvkonnalt rohkem

Megan Rapinoe on naistejalgpalli kuvandi kujundajaid.

Rapinoe väljaütlemised polnud aga MMi ainus vastuolu. Üle maailma jõudis meedia pealkirjadesse ülipopulaarne vutistaar Alex Morgan, kes tähistas poolfinaalis Inglismaa vastu oma väravat, tõstes huultele kujutlusliku teetassi. Palju spekuleeriti selle üle, mida žest tähendas, ning mõned inglise vutifännid jõudsid Morgani peale isegi solvuda. Morgan ise leidis, et tal pole millegi pärast vabandust paluda, ning küsis, miks peaksid naised oma väravaid vaoshoitult tähistama. Joovastav rõõmutunne on ju sama nagu meestel. Huvitaval kombel puudus MMilt Ballon d’Ori võitja Ada Hegerberg. Norra parim mängija ütleb, et ta tuleb alati koondisest tagasi halvema mängijana, ja nii ei tohiks olla. Viimati tõmbas Hegerberg koondisesärgi selga 2017. aasta EMil, kus Norra ei löönud ühtki väravat. Hegerberg põhjendas oma otsust sellega, et ta näeb koondisest õudusunenägusid. Tema kogemuse põhjal puudub koondises kvaliteetse ettevalmistuse ja paremuse poole püüdlemise kultuur. Norralanna mängib maailma parima klubisatsi Lyoni Olympique’i eest – ju siis ei kannata maailma eliiti kuuluv Norra seda võrdlust veel välja. Ilmselt mängis Prantsusmaal oma viimase mängu ka üks MMi läbi aegade parimaid mängi2019 AUGUST JALKA

MAAILM jaid, Marta, kelle Brasiilia jõudis vaid 16 parema sekka. Marta on viiel MMil löönud kokku 17 väravat – rohkem kui ükski teine naine või mees –, kuid Brasiilia pole tiitlit kunagi võitnud. Tema trofeekabinetis ripub kaks olümpiahõbedat ja 2007. aasta MM-hõbe. Ta lahkus platsilt ja sammus otse kaamerate ette, tehes emotsionaalse avalduse järgmisele põlvkonnale: „Naistejalgpalli ellujäämine sõltub teist. Mõelge selle peale, väärtustage seda rohkem. Me vajame teie toetust – teekond algab nuttes, aga lõppeb naeratusega. See tähendab enama tahtmist, rohkem treenimist, enese eest hoolitsemist, valmisolekut 90 ja siis veel 30 minutit mängida. Sellepärast tahan ma tüdrukutele öelda: Formiga ei mängi igavesti. Marta ei mängi igavesti. Cristiane ei mängi igavesti.“

Osav Marta

vormides ja buss teel mängule sageli katki läks? Tõsi, naistippude teenistus ei küündi Messi ega Naistejalgpalli läbimurdehetk Cristiano lähedalegi. Kuid sulgege hetkeks silmad Ilmselgelt pole naistemängud varem saanud nii ja mõelge tegevusele, mis teile elus tõesti meeldib. Foto: Lucy Nichols/ Reuters/Scanpix suurt tähelepanu kui praegu ja see ainult suureneb. Olgu selleks kalastamine, naisekandmine, lohesurf Siinkohal ei tohi unustada, et enne naistejalgpalli või rahvatants. Nüüd mõelge, et keegi on nõus ärakeelamist armastasid fännid naiskondi samuti teile maksma viiekordse Eesti keskmise palga, et palavalt. Näiteks elas Prestoni Dick, Kerr Ladiesi saaksite täielikult sellele pühenduda ja oma ponaiskonna mängule Goodison Parkil – praegusel tentsiaali saavutada. See ei tee teist Jeff Bezost, Evertoni kodustaadionil – 1920. aasta teisel jõuluaga see on väga hea võimalus teha tööd, mida te pühal kaasa 53 000 pealtvaatajat. tõeliselt armastate, ning saada selle eest võrdleEnt seekordne MM näitas veel kord, et pole misi väärikat kompensatsiooni. Just selles suunas põhjust, miks FIFA, alaliidud, sponsorid ja meedia liigub naistejalgpall. ei võiks puhuda naistemängu sama suureks kui Mida siis järgmiseks MMiks paremaks teha? meeste oma. Kindlasti võtab see kõvasti aega ja Üheks valupunktiks oli taas VAR. Ehkki VARi ektööd, ent naistejalgpall sammub edasi seitsmepesistentsi põhjus on vähendada kahetimõistetanikoormasaabastega. Professionaalsete vust ja debatte kohtunike otsuste üle, mängijate, klubide ja liigade arv kasvab tundub neid hoopis rohkem tekkivat. mühinal. Ning lõpuks ometi on noortel Kuna paljud naised ja kohtunikudki poljalgpalli harrastavatel tüdrukutel võimanud VARi varem kogenud, siis tekitas see lus mitte ainult hobi korras sportida, vaid kohati farsse, näiteks Nigeeria väravavaNAISTEVUTT ARENEB endale tõsised eesmärgid seada ja prohi joonelseismise ja Kameruni koondise Tüdrukutel on võimalus fessionaalseks jalgpalluriks pürgida. juhtumis, kus sats pärast värava tühisNaiste-MMile järgnes ka üleminekutamist edasi mängimast keeldus. FIFA mitte ainult hobi korras saaga. Näiteks üritab Chelsea Austraalia peaks lõpetama inimkatsed naiste peal sportida, vaid endale tähte ja USA naisteliiga suurimat väravaning kindlustama, et sportlased enne tõsised eesmärgid seada kütti Sam Kerri oma ridadesse meelitada, oma elu suurimale lavale astumist mänja professionaalseks pakkudes talle koguni miljonidollarist gureeglitega põhjalikult kursis on. lepingut. Barcelona ründaja Toni DugÜlemaailmne meedia tähelepanu muujalgpalluriks pürgida. gan on jällegi teatanud, et lahkub Hispaatis kindlasti mängu ja FIFA peab sellesse nia klubist, ning ambitsioonikad Inglise jätkuvalt investeerima. Samuti on oluline, klubid on alustanud jahti tema allkirjale. Inglise et 2023. aasta MM toimuks riigis, kus on samasukoondislane Nikita Parris on liitunud Lyoni Olymgune publikuhuvi nagu Prantsusmaal. Tribüünid pique’iga ning ilmselt liitub Prantsusmaa klubiga peavad paremini täituma ning seega tuleb korralveel nii mõnigi MM-täht. dajaks valida tõeline naistejalgpalli maa, mitte mõni Kas naismängijad on nüüd jõudnud haljale okinnukas Katar. Auhinnaraha on FIFA president juba sale võrreldes ajaga, mil mängiti meeste kasutatud suurendada lubanud.

saatis MMil sõnumi uuele põlvkonnale.

VARi

FIFA president

286 mängu

kasutati naiste jalgpalliturniiril esimest korda.

tahab 2023. aasta MMil osalejate arvu 32ni tõsta.

on Kanada eest pidanud Christine Sinclair – rohkem kordi pole oma riiki esindanud ükski jalgpallur.

JALKA AUGUST 2019

RANNAJALGPALL Selline nägi välja Pärnu rannas olev sonn enne, kui sinna otsustati rajada rannaspordialade piirkond.

Pärnusse kerkib

rannajalgpalli Meka Eesti rannajalgpallurid on viimastel aastatel leidnud Pärnu rannas endale uue kodu, kus peetakse ka koduse meistriliiga kohtumisi. Rannaareeni arendamise plaanid ja unistused on nii suured, et Eesti rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kask nimetab uut baasi koguni rannajalgpalli Mekaks. Tekst: Kadi Parts | Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

ärnu rand on Eesti rannajalgpallureid võõrustanud juba alates 2003. aastast, kuid keskrannas ehk Sunseti ööklubi ees mängimine tekitas omajagu probleeme. Ühest küljest olid rannajalgpallurid kohati ohtlikud päevitajatele ja teisalt oli ranna parimal alal vaid teatud hulk ruumi, kuhu kõik osapooled hästi ära ei mahtunud. Vutimehi asus mõni aeg tagasi kummitama veel kolmaski mure: aastatega on tuul Pärnu rannast ära kandnud korraliku paksu liiva, mida on professionaalsete rannaspordiürituste korraldamiseks kindlasti vaja. Õnneks tõttas rannajalgpalluritele appi suvepealinna linnavalitsus. Kui praegune Pärnu abilinnapea Rainer Aavik 2015. aastal ametisse astus, võttis ta oma südameasjaks kesklinna ja ranna piirkonnad. Rannas omakorda sai tema esimeseks prioriteediks rannaspordialade piirkonna rajamine. Asja uurides selgus, et kuigi suurem osa Pärnu rannast on erinevate keskkonnaga seotud piirangutega kaitstud, siis ühel piirkonnal piirangud puudusid. Kõnealusel alal oli toona sonn ehk väike üleujutatav heinamaa, kuhu inimesed istuda ega astuda ei saanud. Aavik

JALKA AUGUST 2019

meenutas, et kui sonni rannaalaks muutmise jaoks olid finantsvahendid välja võideldud, pumbati piirkond sodist tühjaks, kaeti geotekstiiliga ja täideti seejärel paksu liivaga. Nii oligi 2016. aasta kevadeks tehtud eimillestki uus rannariba.

Nelja aastaga nullist Kuubani

Esimesed, kes ranna uue osa hõivata julgesid, olid rannajalgpallurid, kes oma meistriliigaga Sunseti eest veidi kaugemale kolisid. Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask meenutas, et endaga kutsuti ühinema ka vollemängijaid ja teisi rannaspordialade esindajaid, aga esialgu olid kõik skeptilised, sest uuel alal puudus igasugune infrastruktuur: seal oli vaid liiv. „Pidime kõike üles ehitama hakkama,“ selgitas Kask. „Ega keegi võõras sinna esialgu tulla ei osanud ja isegi eksisime vahepeal ära!“ Alates 2016. aastast on rannajalgpallurid rannaareenil tublisti tegutsenud ja praeguseks on loodud juba üsna korralik kompleks. Alal on kaks statsionaarset rannajalgpalli väljakut, mis on pealtvaatajate turvalisuse huvides ümbritsetud võrkudega. Väljakute juures on ka 398kohaline tribüün. Lisaks on kõikidele huvilistele tasuta kasutamiseks kolm volleväljakut, alal on soliidsed tualetid ja maa alt on välja ehitatud statsionaarne elekter, vesi ja kanalisatsioon. Sel aastal kutsuti kompleksi juurde ka Väike Kuuba Pärnu ehk mõnus rummikokteilide baar. „Väike Kuuba Pärnu on täpselt õiges kohas, sest see toob meie juurde ka teistsuguseid inimesi!“ kiitis Kask. „On väga vajalik, et peale rannajalgpallurite jõuaksid piirkonda ka tavalised inimesed, sest see aitab kogu ala paremini käima tõmmata.“ Vaid nelja aastaga on Eesti Rannajalgpalli Liidu,

RANNAJALGPALL Eesti Jalgpalli Liidu ja erainvestorite abiga ehitatud nullist üles korralik kompleks, kuid töö selle kallal pole kaugeltki tehtud. Kask rääkis, et unistus on rajada Eesti rannavuti oma Meka ehk kompleks, kus on samamoodi nagu murujalgpalli A. Le Coq Arenal kõik vajadused kaetud: „Tahaksime jõuda nii kaugele, et kui keegi tahab siin korraldada mõnda spordiüritust või ka kontserti, siis ta tuleb kohale ja kõik on olemas – ise ei pea midagi ehitama või leiutama.“ Ta selgitas, et 2020. aastaks on plaanis alale rajada korralik lasteala, samuti peaksid lõpliku valmimise korral olemas olema korralikud kommunikatsioonivõimalused, pesemiskohad ning söögi- ja joogikohad. Palju vaeva nõuab ka suure statsionaarse tribüüni rajamine, sest just see on suurim rahasöödik. „Meil on 2015. aasta euroliiga finaalist kogemus olemas, et tribüün maksab palju: toona ehitasime vaid paariks päevaks suure tribüüni 60 000 euro eest,“ rääkis Kask. „Kui mõelda, et rannajalgpall ja volle korraldavad kumbki igal suvel vaid ühe suure ürituse, aga selle jaoks läheks tribüünide alla 120 000 eurot, siis ei ole see mõistlik. See peletab unistused ja ürituste korraldamise soovid juba eos ära.“

Lähinaabritest oleme ees Lähiriikidega võrreldes on Eesti rannajalgpalli taristu üsnagi heas seisus, sest peale veel poolelioleva Pärnu rannaareeni on Tallinnas ka Haven Kakumäe rannaareen. Näiteks lätlastel pole sarnaseid väljakuid ette näidata. „Riia kesklinnas on küll kompleks, kus on jalgpalliväljak ja mõned volleplatsid, aga see on rohkem näidiseks tehtud,“ selgitas Kari-Andri Kask. „Erainvestorid on selle enda jaoks ehitanud, aga puudub suurem plaan, kuidas edasi minna.“ Küll tunnistas Kask, et lätlased on meist ees sisehallide poolest, aga need on ehitatud peamiselt rannavolle inimeste poolt ja jaoks. Kui Eestis valmib aga 2020. aastal Õismäele korralik sisehall, on see kindlasti kõige parem selline rajatis kogu lähinaabruses: „Olen Euroopa rannajalgpalli ässadele näidanud kavandeid ja nad ei usu, et siia on võimalik midagi sellist rajada. See on juba midagi Star Treki moodi, see on ulmeline!“ Kui Pärnu rannaareen valmib lähiaastatel loodetud mahus, teeks see silmad ette isegi Saksamaale või Hollandile, kus statsionaarsetel areenidel on ligikaudu 1000 tribüünikohta, eestlased unistavad aga 1600–2500 istekohaga tribüüni rajamisest.

Tingimused aitavad unistusi täita

Kask selgitas, et kuigi rannajalgpalli eestvedajana eelistab ta rannaalal näha suuri spordiüritusi – ja eelkõige rannajalkat –, siis korraliku kompleksi puhul saaks korraldada ka suuri kontserte. Ka Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku sõnul oleks suvisesse Pärnusse ägedaid üritusi veel rohkem vaja. Ta avaldas lootust, et just sport on see valdkond, millega Eesti esiranda võiks veel rohkem külalisi meelitada. „Pärnu, suve ja rannaspordialade vahele võib panna võrdusmärgi,“ rääkis Aavik. „Unistuste üritusi on siin juba toimunud, kui mõtleme 2015. aasta euroliiga finaali peale. See oli müstiline: milline melu ja elu! See oli midagi erilist; midagi, mis alatiseks meelde jääb.“ Aaviku sõnul on Pärnu rannaspordialade piirkond hea näide selle kohta, et kui suudad luua korralikud tingimused, hakkavad head asjad juhtuma. Ta vaatas sealjuures ette augustikuu lõpule, kui Pärnu randa jõuab tipptasemel ratsaspordi võistlus. „Kui on loodud võimalused, siis võib toimuda mitmesuguseid pööraseid asju ja need meelitavad piirkonda inimesi, keda muidu siin ei näeks,“ unistas Aavik. Oma unistused on ka Eesti rannajalgpalli eestvedajal Kasel. Ta loodab, et korralikult väljaarendatud kompleksis saab igal aastal korraldada mõne tõelise tippvõistluse: olgu selleks maavõistlus, MK-etapp,

Praeguseks on rannaspordialade piirkond ilusti Pärnu rannaga kokku kasvanud. Ruumi on nii meistriliiga palluritele kui tantsutüdrukutele, taamal paistab sel suvel rajatud Väike Kuuba Pärnu. Foto: Ants Liigus

klubide suurturniir või samamoodi nagu euroliiga finaali puhul mõni Euroopa tippsündmus. Näiteks oli Eestil plaan kutsuda sel suvel endale külla tõeline tippkoondis Brasiilia, kuid see jäi erinevatel põhjustel sündimata. Kask sõnas, et tagantjärele ongi võibolla hea, et brasiillased sel suvel ei tulnud, sest rannaareen polnud täielikult valmis. Kasel on aga teinegi unistus: korralik rannavuti kodu aitaks parandada ka Eesti koondise taset. „Saame pakkuda koondisele rohkem kodumänge ja olla oma publiku ees,“ selgitas Kask. „Koos Õismäele kerkiva rannahalliga on rannavutt siis aasta ringi mängitav ala ja see aitab nooremaid mängijaid ala juurde tuua. See omakorda parandab koondisemängijate kvaliteeti, sest nagu ütles Konstantin Vassiljev juulikuu Jalkas murujalka koondise kohta: liiga kergelt pääseb sinna. Meil on sama mure.“

Bahama

Hobused

398

oli esimene koondis, kelle Eesti uuele Pärnu rannaareenile 2016. aastal külla kutsus.

jõuavad Pärnu randa 23.–25. augustil, kui peetakse ratsaspordivõistlus Classic Pärnu.

kohta on Pärnu rannaareeni tribüünil praegu. Unistatakse 1600– 2500 kohast.

2019 AUGUST JALKA

SOE ULG

Jalgpallimälu ja M

ida ma mäletan sellest loendamatust pallitagumisest näiteks koolimaja kõrval muruplatsil või Nõmme mändide all? Esmalt ma mäletan, et me mängisime. Kohe kindlasti me mängisime, aga kuidas täpselt me mängisime, seda enam ei mäleta. Ma ei mäleta mängu ennast. Meenuvad üksikud eredad välispidised markerid: hääled möödumas („need, kes siin mängivad, on mingid jobud vä?“); mäletan, kuidas suuremad poisid ükskord meie mängule vahele segasid; mäletan, kuidas õppealajuhataja saatis ühe poisi meid korrale kutsuma (oli talv ja me mängisime särgi väel); mäletan üksikuid lõhnugi; mäletan paari olukorda palliplatsil, kui me naersime, kõhud kõveras (väravavaht unustas, et on olemas karistusala, ning tuli, pall käes ja mõtted mujal, teise värava alla). Aga mänge ma ei mäleta. Mida ma mäletan jalgpalli vaatamisest? Lausa kummastav, kuivõrd järjekindlalt joonistub välja üks ja seesama muster: ikka mäletatakse kahte esimest suurturniiri, millele intensiivselt kaasa elati. Mõnel on aastakümneteks meeles koondiste algkoosseisud, kõik väravalööjad ja nimed, aga samal ajal ei mäleta mõne nädala eest toimunud suurturniiri finaali – mida kindlasti vaadati – osalisigi. Laps, kes koolipingis ei suuda nelja värsiridagi meelde jätta, teab ühtäkki peast ilma igasuguse vaevata kümnete koondiste koosseise, võõrapäraseid nimesid. Eks see kõik ole ka loogiline, poisikesena määratles jalgpall paljuski kogu elu, unistused ja väärtussüsteemi – see jälgimine oli süütu ja intensiivne. Ja mis veel olulisem, kõik jalgpalliteadmised kinnistusid nagu kärbsepaberile. Nüüd on kõvaketas hakanud täis saama, mälusopid on üle kuhjatud kõiksuguste teadmiste, infokildudega ning jalgpalli lihtsalt ei mahu enam sellises mahus. Mis puutub iganädalastesse kohtumistesse, siis on hämmastav, millise järjekindlusega mängud ununevad. Isegi eile toimunud kohtumisest – olgugi et see määratles mitmeks tunniks kogu mõttemaailma – ei tarvitse mitte kui midagi meenuda. Kui just ei näe selleks omajagu vaeva … Viisin enne siinse loo kirjutamist läbi ka põgusa ja juhuslikku laadi küsitluse. Uurisin, milliseid

JALKA AUGUST 2019

mänge jalgpalliga seotud inimesed mäletavad ning kas nad oskavad seda mäletamist ka kuidagi kirjeldada. Peaaegu kõikide vastuste üldine tonaalsus oli äravahetamiseni sarnane. Üks näide: „Prantsusmaa ja Brasiilia kohtumine – aasta pidi vist olema 1986 –, see oli minu jaoks justkui korvpallimäng, sest iga pallikaotus oli korvpallimängu pallikaotuse hinnaga. Istusin nagu sütel, tohutu piin, põlesin sisemiselt. IGA liigutus, IGA sööt, IGA spurt – KÕIK, mis platsil toimus, läbistas mu ihu värinate kujul.“ Kusjuures tegemist oli ainsa vastusega, kus üritati kuidagigi kirjeldada ka mängu ennast. Kõige eredamaid mänguelamusi mäletatakse peaasjalikult oma emotsioonide kaudu, sageli tuuakse välja just füüsiline reaktsioon televiisorit vaadates. Üks vastaja võttis selle tabavalt kokku: „United ja Bayern. Mäletan võidurõõmu ja kaasaelamist, hm, aga otseselt mänguna … pole kindel, kas üldse midagi. Meelde on jäänud mingi üldine mängupilt ja emotsioon.“ Platsil toimuvast meenub üksnes mingi abstraktne mälupilt, aga emotsioone ja väliseid detaile mäletatakse eredalt: baar, kus istuti; mõni naabriga vahetatud lausejupp. Üks Liverpooli fänn meenutas Istanbuli finaali hoopis selle kaudu, kuidas tema sõber pärast avapoolaega koju läks ja ta pärast Steven Gerrardi väravat telefonitsi tagasi kutsuti. 1999. aasta Meistrite liiga finaaliga seostub mulle näiteks hoopis järgmine hommik: viha enda vastu, kui ma olin koolis võidurõõmu esimestel tundidel sootuks unustanud. Nagu endas röögatult pettunud armunu, kes on unustanud piinelda.

Ajalooline mälu

Jalgpalli asetamine mälu ja mäletamise konteksti haakub akadeemilises kirjanduses peaasjalikult kultuurilise identiteedi loomise ja kinnistamisega. Jalgpall näib toimivat kui äraspidine mälureservuaar, sel on kummaline omadus talletada ajaloolisi ja sotsiaal-kultuurilisi tendentse/tõekspidamisi/konflikte, neid eri kujul kokku pakkida ja ajas – umbes nagu fotograafia – kaasas kanda. Võib oletada, et sellise ajaloolise mälu ilmnemisvormid on valdavalt varjatud, sageli teadvustamatudki, ent avalduvad

SOE ULG

-mälutus

legende (Panenka, Wembley staadion, Zidane jne) ning et suurklubide ümber koonduvad rahvusteülesed kogukonnad.

Muudetud ajalugu

Olen esile tõstnud üksikuid tunnuseid, mis iseloomustavad jalgpallimälu ja -mälutust nii väga laial kui ka väga kitsal (üksikisiku) tasandil. Mõlemad on aga siiski fännide kui kogukonnaliikmete käitumises ja otsustavalt muutunud meediaajastu kontekstis. hoiakutes nii tribüünidel kui ka mujal. Aga enamgi Tõukepunktiks võib pidada 1950. aastatel alguveel, jagatud kultuurilise mäluna on tegemist olese saanud plahvatust, kui raadio- ja teleülekanded muslikult kahesuunalise nähtusega: ses peitub alamuutsid jalgpalliteadmised üldisteks ja kogukondi liselt teatav ebamäärane tasakaalupunkti otsimine liitvateks. (Tõsi, jalgpall on üks väheseid jagatud minevikku suunatuse ja rangelt olevikulisuse vahel. ühiseid teadmisi, mis maailmas üldse veel alles Sellesama võib sõnastada ka teisiti (ja traditsioonion.) Herbert Zimmermanni kuulus hüüe 1954. aaslisemalt): jalgpall kui kommunikatsioonivorm põhita maailmameistrivõistluste finaalkohtumise lõpuneb lühiajalise (kaasaegsed sündmused) ja kultuurivile järel („Läbi! Läbi! Läbi! Mäng on läbi! Saksamaa lis-ajaloolise mälu lõikumispunktil. on maailmameister!“) või Kenneth Wolstenholme’i Huvitaval kombel – ja see on küllap jalgpalli kui ütlus vahetult enne Geoff Hursti viimast väravat niisuguse üks eriomaseid tunnuseid – võib jalgpall 1966. aasta finaalis („Mõned inimesed on tulnud olla paralleelselt ja ühtaegu intensiivselt nii mõne väljakule. Nad arvavad, et kohtumine on lõppekitsa kogukonna, terve rahvuse, kogu maailma, aga nud“) on rahvusliku ühisosa tugipunktid. ka euroopaliku ajaloo ja mõtlemise talletaja ja töötViimastel kümnenditel on jalgpallihuviline leja, olgugi et nende nelja tasandi toimimisprintsiitaandunud aga paljuski niinimetatud passiivseks bid võivad olla radikaalselt erinevad ja suisa vastuvastuvõtjaks. Teadmised ja mälestused kohtumisolulised (sellest on tingitud ka näiteks arusaam, et test põhinevad mängukokkuvõtetel, jalgpall ühelt poolt põhistab globaliajalehelugudel ja ennekõike rohseerumist, aga samal ajal võitleb selketel kordustel. 1999. aasta finaal lele vastu; et jalgpall on üleilmne, aga ei ole enam meeles nii-öelda otse, samal ajal ka rõhutatult kogukondlik). vaid hoopis YouTube’ist sadu kordi Kusjuures see kõik toimub nõnda, et vaadatud väravate kaudu. Mida ma igasugused avaldumisvormid seostuJALKA MÄÄRATLES ELU tegelikult siis mäletan? Isegi toonavad esmajoones argipäevaga – mõEks see kõik ole ka loogiline, ne emotsioon pole enam seesama, jusus seisneb suuresti selles, et näipoisikesena määratles jalgpall vaid tagasimõjuvalt konstrueeritud. liselt paikneb minevikulisus rangelt paljuski kogu elu, unistused ja Umbes nagu vanade fotoalbumite lahus igasugustest majanduslikest ja poliitilistest paradigmadest (samal ajal väärtussüsteemi – see jälgimine vaatamine. Kõigele lisaks on nüüdiskultuuris neil otseselt põhinedes). Ja just see oli süütu ja intensiivne. Ja mis veel üha enam hakatud mälestusi meeomadus loob aluse ka arusaamale, et olulisem, kõik jalgpalliteadmised dias taotluslikult rõhutama. Videokjalgpallivälja muutumine on sageli ka kinnistusid nagu kärbsepaberile. lipid kunagistest lahingutest on lakmuspaber lääneliku väärtussüsteeülekannete loomulik osa. Jalgpalmi ja mõttemudeli teisenemisele. listuudiod konstrueerivad eelnenud mängudest Olgu öeldud, et kui kolm põhitasandit (koguüha uusi ja uusi tähendusi. Sedavõrd laias mahus, kondlik, rahvuslik ja globaalne mälu) on võrdlemisi et enam ei oskagi tunda sündmuses endas sündkirevalt käsitletud, siis on viimastel aastatel üha must ära, sest see muudetakse ju nagunii hiljem enam tähelepanu pööratud ka sellele, kuidas jalgtähenduslikuks. Suurvõistluste kohapeal jälgimipall suhestub kitsamalt just euroopaliku identiteene ei ole enam justkui asi iseenesest, selle lumdi ja mäluga. Nii võib tõepoolest öelda, et vahest ma on üha raskem vahetult tunda. Nii võetakse kõige intensiivsemalt Euroopat kui tervikut ühenvälja nutitelefonid ja tehakse pilte (olgugi et pilte davad sündmused on Eurovisiooni lauluvõistlus ja leiab hiljem lõpmatult), nagu turist, kes pildistab jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirid ISE Mona Lisa maali, et saaks ISE hiljem näha, et – just siis tajutakse Euroopa piire, selle teatavat ta on ISE seal käinud ja seda kunagi nautinud. autonoomsust. Mõne aasta eest FREE (Football Muide, ka kommentaatorid kipuvad üha enam Research in an Enlarged Europe)1 programmi raaosutama olevikus toimuva väärtusele ja tähenmes läbi viidud uurimusest selgus, et koguni 63% dusele tulevikus: „Mitte keegi ei võida mitte kueurooplastest arvab, et jalgpall ühendab Euroopat nagi Meistrite liigat veel dramaatilisemalt kui …“; (võrdluseks, Euroopa Liidu kohta väitis seda pisut „Liverpool tegi ajalugu“; „Jätke see nimi meelde – alla poolte vastanutest). Eks siin ole küsimus selles, Wayne Rooney!“. et jalgpall loob üleeuroopalisi ühiseid mälestusi ja 1 http://www.free-project.eu

2019 AUGUST JALKA

10 AASTAT TAGASI

Andreas Vaikla

Jalkaliidu YouTube’i videokanal

Esimene abielu A. Le Coqi

viibis suvel 12aastasena Eestis talenditreeningutel ja ütles, et tema unistus on pääseda Eesti koondisse.

alustas juulikuus regulaarsete eksklusiivintervjuudega, mis võeti Eesti koondislastelt. Peale selle pakuti muudki põnevat.

murul sõlmiti 18. juulil, kui Viljandi Tuleviku väravavaht Aiko Orgla naitus Merlega põhjapoolse otsatribüüni värava ees.

Saarlased tegid päevavalges mängimise kestusrekordi

ikemas intervjuus ütles Tallinna Levadia pallur Indrek Zelinski, et ilmselt jääb hooaeg tema karjääri viimaseks. Küsimusele, kas mõni meediakanal pole ETVs ja raadios Eesti koondise mängudel abikommentaatorina tegutsenud mehele lepingut pakkunud, vastas Zelinski, et teda jätavad külmaks kõik individuaalspordialad: „Minu jaoks tähenhind 29 Krooni dab sport võistkonnaalasid, kus August 2009 on füüsiline kontakt vastasega. Et tulemus ei sõltu ainult sellest, kui kaugele oda lendab või kui kaugele ma hüppan. Et peab ise nii hea olema, et kui vastane sind füüsiliselt takistab, saad ikka hakkama. Kui (Virgilius) Alekna segaks Aiko Orgla abiellus A. (Gerd) Kanterit või vastupidi – kui Le Coq Arenal. Kuu aega varem oli Kos kaugele ketas siis lendaks? Ärgu intja Vassiljev enne abielu registreerimist tulevad! tulevase kaasaga dividuaalalade tegijad solvugu, aga staadionilt läbi tulnud ri Jää KAr b etA . zeLi nsK i LõP eK indr need alad ei anna mulle sellist posiuus mur u JA trib üün ViLJ And i stA Adio niL nAL tiivset laengut nagu jalgpalli MM ja mer s A. Le coq Are meu tti mAr mArten JA _ Age nt, Kes muu tis mAA iLm A Champions League.“ rAc heL And ers on koorilauluga. Mõlemad Meumersid ronaldo / robinho Zelinski rääkis suhetest meediaPostrid: Kaka / cristiano olid seotud ka A. Le Coq Arenaga: Luis Fabiano / Lucio ga ja meenutas aegu, kui ajakirjanion, Luis Fabiano, toms us rasm , Kaas noorem oli olnud üks neist maskoPluss: rene a, sergei ivanov, Andreas Kaido ivask, taavi Viikn kud koondisega samas bussis sõitsid tipoistest, kes saatis 6. juunil 2009 Vaikla, Aapo ilves ja mängijad omavahel nalja loopisid, Martin Reimi lahkumismängus (Eesti „siis võis igasugu pealkirjasid leida“. – Ekvatoriaal-Guinea) pallurid väljaMuu hulgas lausus Zelinski, et ajakule; vanemal seisis see veel ees: koos Noorkuuga kirjandus võiks ka meistriliiga mängudel palluritele esitati Eesti hümn 10. oktoobril MM-valikmängus hindeid panna. Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Kuressaares püstitati ööjalgpallis jaanilauKirjanik Aapo Ilves kirjutas kolumnis, et „tepäeval päevavalges mängimise kestusrekord: esigelikult on lõvim osa kirjanikke täielikud jalkafriimene mäng algas öösel kell kolm ja viimane õhgid“. Ilma vutita ei mööduvat ainsatki vabaõhusetul kell 22. Kokku mängiti 20 tundi ja 45 minutit minari või suveülikooli: „Ja mitte ainult kirjanikud, koos 14minutiliste vaheaegadega. Kuna Guinnessi oma koondis on ju ka näiteks Eesti muusikutel. rekordit sel alal ei registreerita, kuulutasid saarIga punkari unistus on politseinike mansale jalkas lased selle maailmarekordiks! Ürituse korraldaja – mitte kudumises ega lauatennises – pähe teha. Priit Penu sõnul jäeti üks õhtune mäng ära, et Kus iganes vedeleb midagi sellist, millele jalaga anda teistele võimalus rekord ületada. virutada saab, olge mureta, kindlasti leidub peagi Rubriigis „Käbi ja känd“ rääkisid oma tegemiseestlane, kes selle kivi, käbi või muu eseme kujutest ansambli Noorkuu laulja Martti Meumers ja teldava värava poole teele saadab.“ tema Martin Reimi Jalgpallikoolis Reimi oma rühmas treeniv poeg Georg-Marten, kes tegeles ka Indrek Marjamaa

KAKA JA co

ISSN 1736-7379

2009 AUGUST JALKA

JALKA AUGUST 2019

GEORG MATTIAS LAGUS väravavaht

ERKO JONNE TÕUGJAS kaitsja

ANDREI SMIRNOV poolkaitsja

U17

MAAVÕISTLUSED

EESTI - ROOTSI 27. august 2019 kell 17.00 29. august 2019 kell 17.00

Mängud toimuvad TNTK staadionil

PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KALENDER

Naistekuu:

Pärnu JK – Tallinna Flora. Eesti–Holland Augustis on kõvad mängud naistekonkurentsis: kuu alguses võtab Pärnu JK rannastaadionil vastu Tallinna Flora ja kuu lõpp toob Eestisse EMvalikmängule MMil hõbeda pälvinud Hollandi naiskonna. Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga, N BL – naiste Balti liiga, BT – Balti turniir, CHL - naiste Championsi liiga valikturniir. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Neljapäev, 1. august

EL 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – FC Elva Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Pärnu JK Vaprus – Rakvere JK Tarvas Pärnu rannastaadion EL B 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Viimsi JK Paide linnastaadion

Reede, 2. august

PL 19.00 Tartu JK Tammeka – Maardu Linnameeskond Tartu Tamme staadion 19.30 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik A. Le Coq Arena EL B 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Pärnu Jalgpalliklubi Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Keila JK Sõle kunstmuruväljak N ML 19.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion

Laupäev, 3. august

PL 16.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev A. Le Coq Arena EL 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna JK Legion Lilleküla harjutusväljak I EL B 13.00 FC Nõmme United – Võru FC Helios Männiku staadion 19.00 Vändra JK Vaprus – JK Tabasalu Vändra staadion N ML 13.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Tartu SK 10 Premium Viljandi kunstmuruväljak

JALKA AUGUST 2019

14.00 Põlva FC Lootos – Saku Sporting Tilsi staadion

PL 19.00 EL 19.00

Pühapäev, 4. august

Nõmme Kalju FC – FC Kuressaare Hiiu kunstmurustaadion Tartu JK Welco – Tallinna FCI Levadia U21 Tartu Tamme staadion

Kolmapäev, 7. august

Naised CHL 15.00 WFC BIIK-Kazygurt – EBS/Skala Kadrioru staadion 19.00 Tallinna FC Flora – PK-35 Vantaa A. Le Coq Arena

Neljapäev, 8. august

EL 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco Rakvere linnastaadion EL B 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Vändra JK Vaprus Pärnu rannastaadion PL 19.00 19.30

Reede, 9. august

FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev Kuressaare linnastaadion Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena

Laupäev, 10. august

PL 16.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Maardu linnastaadion EL 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Pärnu JK Vaprus Maarjamäe staadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 13.00 FC Nõmme United – Viimsi JK Männiku staadion 19.00 Keila JK – Paide Linnameeskond U21 Keila staadioni muruväljak

19.00 Võru FC Helios – JK Tabasalu Võru spordikeskuse staadion Naised CHL 15.00 PK-35 Vantaa – EBS/Skala Kadrioru staadion 19.00 WFC BIIK-Kazygurt – Tallinna FC Flora A. Le Coq Arena

Pühapäev, 11. august

PL 15.00 JK Narva Trans – Tallinna FCI Levadia Narva Kreenholmi staadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – Paide Linnameeskond Viljandi linnastaadion EL B 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Põhja-Tallinna JK Volta Hiiu kunstmurustaadion

Teisipäev, 13. august

Naised CHL 18.00 PK-35 Vantaa – WFC BIIK-Kazygurt Kadrioru staadion 18.00 EBS/Skala – Tallinna FC Flora A. Le Coq Arena

Neljapäev, 15. august

EL 19.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U21 Elva linnastaadion 19.00 Tallinna JK Legion – Tartu JK Welco Kadrioru staadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Rakvere JK Tarvas Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 19.30 JK Tabasalu – Paide Linnameeskond U21 Tabasalu Arena PL 19.00 19.30 EL 19.00

Reede, 16. august Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans Tartu Tamme staadion JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Tallinna FCI Levadia U21 – Kohtla-Järve JK Järve Maarjamäe staadion

KALENDER EL B 19.00 Keila JK – FC Nõmme United Keila staadioni muruväljak 19.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Pärnu Jalgpalliklubi Sõle kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Nõmme Kalju FC U21 Viimsi KK staadion

Laupäev, 17. august

PL 16.00 Maardu Linnameeskond – FC Kuressaare Maardu linnastaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond A. Le Coq Arena EL 19.00 Pärnu JK Vaprus – JK Tallinna Kalev U21 Pärnu rannastaadion EL B 19.00 Vändra JK Vaprus – Võru FC Helios Vändra staadion N ML 14.00 Põlva FC Lootos – Tartu JK Tammeka Tilsi staadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK Kambja staadion 18.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 18.00 Saku Sporting – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN Saku staadion

Pühapäev, 18. august

PL 15.00 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik Hiiu kunstmurustaadion

Esmaspäev, 19. august

EL B 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – FC Nõmme United Sõle kunstmuruväljak EL 19.00 19.00 PL 18.45 EL 18.30 18.30 18.30

Neljapäev, 22. august JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FCI Levadia U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Tartu JK Welco – Tartu JK Tammeka U21 Tartu Tamme staadion

Reede, 23. august FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka Kuressaare linnastaadion Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Rakvere JK Tarvas – FC Elva Rakvere linnastaadion Tallinna FC Flora U21 – Pärnu JK Vaprus Lilleküla harjutusväljak I

Laupäev, 24. august

PL 16.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FCI Levadia Hiiu kunstmurustaadion 18.30 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora Narva Kreenholmi staadion EL B 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Põhja-Tallinna JK Volta Paide linnastaadion N ML 14.00 JK Tallinna Kalev – Tartu SK 10 Premium Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Põlva FC Lootos Viljandi kunstmuruväljak

Tallinna Flora (rohelises) ja Pärnu JK vastasseis on meie naistejalgpalli klassika. Foto: Lembit Peegel

14.00 18.00

Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Saku Sporting – Pärnu JK Saku staadion

Pühapäev, 25. august

PL 15.00 Paide Linnameeskond – Maardu Linnameeskond Paide linnastaadion 18.30 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev Viljandi linnastaadion EL B 16.00 FC Nõmme United Nõmme – Kalju FC U21 Männiku staadion 17.00 Viimsi JK – Vändra JK Vaprus Viimsi KK staadion 18.30 Võru FC Helios – Pärnu Jalgpalliklubi Võru spordikeskuse staadion 19.00 JK Tabasalu – Keila JK Tabasalu Arena

Teisipäev, 27. august

PL 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FCI Levadia Tartu Tamme staadion Koondis U17 noormehed 17.00 Eesti–Rootsi TNTK staadion

Kolmapäev, 28. august

PL 18.30 JK Narva Trans – FC Kuressaare Narva Kreenholmi staadion 18.30 Maardu Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Maardu linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak EL B 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Viimsi JK Pärnu rannastaadion

Neljapäev, 29. august

EL 18.30 FC Elva – Tartu JK Tammeka U21 Elva linnastaadion 18.30 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FCI Levadia U21 Rakvere linnastaadion 18.30 Tallinna FC Flora U21 – Kohtla-Järve JK Järve Lilleküla harjutusväljak I 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna JK Legion Pärnu rannastaadion 19.30 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev U21 Tartu Tamme staadion EL B 18.30 Keila JK – Võru FC Helios Keila staadioni muruväljak 18.30 Põhja-Tallinna JK Volta – JK Tabasalu Sõle kunstmuruväljak 18.30 Vändra JK Vaprus – FC Nõmme United Vändra staadion 19.30 Nõmme Kalju FC U21 – Paide Linnameeskond U21 Hiiu kunstmurustaadion Koondis U17 noormehed 17.00 Eesti–Rootsi TNTK staadion

Reede, 30. august

Koondis Naised 19.00 Eesti–Holland A. Le Coq Arena EM-valikmäng PL 16.00 19.00

Laupäev, 31. august

JK Tallinna Kalev – JK Narva Trans Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC Tartu Tamme staadion

2019 AUGUST JALKA

EM-VALIKMÄNG

KRISTINA BANNIKOVA

SIGNY AARNA

EESTI - HOLLAND

30. AUGUST 2019 KELL 19.00 A. Le Coq Arena PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Kaks põlvkonda uudistajaid. Nooremad võivad ise kunagi valges särgis karjääri teha.

Madridi Reali

kahenädalane peatus Tartus Täpselt aasta tagasi oli Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Tartus kahe nädala jooksul avatud näitus maailma kõigi aegade parima jalgpalliklubi Madridi Reali auhindade ja muude rariteetidega. Kuidas see võimalikuks sai? Tekst: Indrek Schwede | Fotod: spordi- ja olümpiamuuseum

elmise aasta suvepuhkus läks Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi juhatajal Siim Randojal tuksi. Selle rikkus ootamatult täitunud unistus, mis sündis Tallinnas korraldatud UEFA superkarika mängust Madridi Reali ja Madridi Atletico vahel. „See oli tõesti pigem unistus, mis mu peas tekkis, aga eelmise aasta juunis võtsin ikkagi ühendust Hispaania saatkonnaga Eestis,“ rääkis Siim Randoja. „Käisin neil külas, rääkisin, mis me oleme muuseumis teinud ja kuidas arenenud. Meie oleme neile ju ikkagi Euroopa ääremaa. Nad olid sõbralikud ja lahked, aga andsid kohe mõista, et liiga palju loota ei tasu. Et suveaeg pealekauba,

asjad liiguvad aeglaselt jne. Nad soostusid mu ettepaneku edastama mõlemale klubile. Atleticoga sain otsekontakti ja nendega toimuski tihedam suhtlus. Neil oli pikk küsimustik ja mida kõike pidi seal täitma oma muuseumi tegemiste kohta! Muidugi huvitas neid, kas Real ka osaleb, kes näituse kokku paneb, kas mõlemal klubil on kasutada võrdne pind, milline on arvatav külastajate arv ja millised on muuseumi lahtiolekuajad.“ Mäng toimus 15. augustil Tallinnas A. Le Coq Arenal. Oli juba juuli teine pool, Siim Randoja esimene puhkusepäev, kui Real võttis ühendust ja teatas, et nad on nõus. Selle järel Atletico loobus viisakalt. Tartus läks aga väga kiireks. Pidi leidma logistikafirma, kes asjad kohale toimetaks, ja kõik esemed pidi kindlustama. „Eksponaate oli üle 50 ja nende kogukaal 150 kilogrammi,“ meenutas Siim Randoja. „Nende seas olid suured karikad, mille klubi oli sel sajandil võitnud, aga ka piletid, särgid, kavad, pallid ja FIFA antud meene selle kohta, et tegemist on 20. sajandi maailma parima klubiga. Aga oli ka särk, millega Real 15. augustil Tallinnas mängis. Kõik need esemed olid Reali oma muuseumist ja saadeti meile märgistatuna.“ 2019 AUGUST JALKA

LÕPULUGU

23 päeva

Üle viie korra

läks Madridi Reali esmasest valmisolekust oma rariteedid Tartusse sõidutada kuni näituse avapäevani.

kasvas muuseumi augustikuu müügitulu võrreldes 2017. ja üle 16 korra võrreldes 2016. aastaga.

4 547 446 jälgijaga Madridi Reali Facebooki leht kajastas koostööprojekti korduvalt.

Sissejuhatus vägevale väljapanekule: astuge edasi!

Randoja sõnul läks kõige suurem aur selle peale, et tekitada partneris usaldust. Lõpuks see õnnestus, sest esemed pandi lennukiga teele ja Realist ei tulnud koos nendega ühtegi saatjat. Lepingud vahetati kirja teel ja allkirjastati 24 tundi enne eksponaatide teelepanekut.

Näitus andis julgust ja lisas staatust

„Meil oli pelgu isegi rohkem kui neil, sest meile oli tegemist esimese sellise rahvusvahelise projektiga ja sellise partneriga!“ rääkis Randoja, kelle sõnul oli suur osa Hispaania saatkonnal, kes andis Realile meie muuseumi kohta positiivse hinnangu. Esemed jõudsid Eestisse augusti alguses ja 10. augustil oli näituse avamine, kuhu tuldi ka Hispaania saatkonnast. Näituse tarvis korraldati ümber ajutise näituse saal ning Reali trofeed paigutati 50 ruutmeetrile. Otsustades kindlustusväärtuse järgi olid kõige väärtuslikumad eksponaadid suured karikad. Väga suure kindlustusväärtusega olid ka mängupiletid. Sellepärast tugevdas muuseum valvet ja kõige olulisemad karikad olid öösel eraldi hoidlas. Näituse õnnestumisesse andsid panuse kõik muuseumi töötajad, kes said tänu niisuguse rahvusvahelise projekti läbiviimisele hindamatu kogemuse. „Me saime oma portfooliosse väärtusliku õn-

JALKA AUGUST 2019

Näituse avamisel on muuseumi juht Siim Randoja (paremal) koos Hispaania suursaatkonna asejuhi Meritxell Parayre Sabesiga.

nestumise, mis andis hoogu ja söakust, et korraldada eestlaste seas populaarse Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna näitus,“ selgitas Siim Randoja, kelle sõnul andis see muuseumile juurde ka rahvusvahelist staatust. „Žalgiris oli valmis kohe tulema ja olen kindel, et Reali näitusel oli selles oma osa. Real on maailma edukaim klubi, see on spordiüleselt saavutamatu tipp ükskõik kellele. Seda fakti tajuvad tõenäoliselt kõik, kellega edaspidi soovime koostööd teha. Jah, meie baas on

LÕPULUGU

Üle 100 e-kirja

„Louvre'i aarded

Üks külastaja

vahetas Eesti spordi- ja olümpiamuuseum Madridi Reali klubiga, et näitus saaks toimuda.

KUMUs“ on tabav võrdlus selle kohta, millega meie spordi- ja olümpiamuuseum hakkama sai.

kirjutas külalisteraamatusse: „Trofeesid võiks vaatama jäädagi!“ Paljud tulid Tartusse vaid selle pärast.

Mida näha sai?

Meistrite liiga karikas oma kuulsate sangadega.

Muu hulgas olid näitusel väljas: ^^ Meistrite liiga meistrikarikas (tähtsaim klubijalgpalli autasu maailmas) ^^ Hispaania liiga meistrikarikas ^^ FIFA 20. sajandi parima jalgpalliklubi autasu ^^ FIFA klubide maailmameistrivõistluste meistrikarikas ^^ UEFA varasema superkarika mängu meistrikarikas ^^ kõigi 21. sajandil võidetud Meistrite liiga ja superkarika finaalide varustus (mängusärgid, mängupallid, võitjamedalid, mängukavad jms) ^^ Tallinnas toimunud superkarika mängu mänguvorm ^^ näituse tarbeks arhiivimaterjalidest koostatud ja litsentseeritud emotsioonivideo Real Madridi võitudest superkarika mängudes

Pisikest atribuutikat legendaarselt klubilt.

Ihaldusväärsed särgid.

Eesti sport ja selle ajalugu, aga tahame eestlastele näidata ka maailma asju.“ Madridi Reali näituse korraldamine Tartus oli erakordne ka selle poolest, et Hispaania superklubil pole kombeks teha rändnäitusi. Teatud määral oli see ka neile riskantne. Aga nad olid positiivselt üllatunud, kui nägid, kui kena ja ilus kõik välja nägi, ning jagasid seda ka klubi Facebooki lehel. Tartus külastasid näitust tuhanded inimesed hoolimata sellest, et see oli avatud vaid kaks

nädalat ja eelreklaami ei saanud palju teha. Siim Randoja toob välja veel ühe aspekti: „Kindlasti mängis kaasa asjaolu, et Euroopa klubivõistluste karikad tegid suvel turnee mööda Eestit. See tõmbas osa potentsiaalseid näitusekülastajaid ära. Aga kokkuvõttes saime väga positiivset tagasisidet sotsiaalmeedias, oma külalisteraamatus ja inimestega otse suheldes! Imestati, et Eestis on võimalik selliseid asju organiseerida. On küll – kõik võib alguse saada unistusest.“ 2019 AUGUST JALKA

LISAAEG

01.08 Andrei Borissov 01.08 Lisete Tammeveski 01.08 Kaspar Mutso 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 02.08 Sascya Assak 02.08 Karmen Piirimaa 03.08 Ats Purje 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 07.08 Andero Pebre 08.08 Gert Olesk 09.08 Toomas Nõmmiste 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Ljubov Lobõševa 11.08 Kaire Palmaru 12.08 Frank Kenneth Liblikmann 12.08 Alika Malešina 13.08 Markus Sossi 14.08 Mihhail Starodubtsev 14.08 Oliver Ani 15.08 Marko Leevand 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Konstantin Vassiljev 16.08 Daniel Fedotov 17.08 Kristiina Möller 17.08 Annika Tikk 17.08 Artur Holodov 17.08 Ats Toomsalu 18.08 Siim-Sten Palm 19.08 Rauno Kööp 19.08 Nikita Baranov 19.08 Enrico Veensalu 20.08 Eigo Mägi 20.08 Marek Naaris 20.08 Merily Toom 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 22.08 Nora Anete Müller 23.08 Georgi Rjabov 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Sander Rõivassepp 23.08 Vlada Kubassova 23.08 Rene Merilo 24.08 Paul Kask 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 27.08 Timo Rahnel 28.08 Tarmo Lehiste 28.08 Diana Truu 28.08 Artjom Rõžkov 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 30.08 Katrin Piirimaa 30.08 Lars-Indrek Aigro 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

JALKA AUGUST 2019

50 21 21 71 51 18 17 34 29 42 31 28 46 47 44 55 65 47 43 41 41 35 18 18 18 37 21 42 76 35 18 43 39 18 17 27 30 27 20 45 38 25 35 30 28 37 44 19 81 64 29 24 18 33 37 50 74 71 46 35 48 21 20 29 65 40 38 19 17 30 29

Foto: erakogu

Augustikuu sünnipäevad

Sünnipäevalaps Rasmus Munskind Mu esimene kokkupuude jalgpalliga oli Paliveres, kust olen pärit. Isa oli 26 aastat Palivere põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja temalt selle pisiku sain. Hakkasin viie-kuueaastaselt käima vanemate poiste ja tüdrukute sportmängude trennides, kus sain ise vahel kaasa teha. Tavaliselt lõin ise palli tühja väravasse. Korvpallirõngast meil õues polnudki ja jalgpall meeldis nagunii poistele rohkem. Üks suur stiimul oli maakoolidele korraldatud Snickers Cup. Kui Läänemaa võistluse ära võitsime, pääsesime Valtusse üle-eestilisse finaali, mille võitja sai välismaale. Näiteks korvpallis midagi sellist polnud.

 Kui ma 2013. aastal Eesti saalijalgpalli koondises debüteerisin, lõppes mäng Läti vastu 5 : 5 viigiga. See oli üldse Eesti esimene viik ajaloos, kõik varasemad kohtumised olime kaotanud. Mina lõin kaks väravat ja mõtlesin, et mida asja – kuidas kutid varem aina kaotanud on!? Et nüüd hakkame panema. Aga tuli oodata veel kaks aastat, enne kui esimest korda võitsime: MM-valikmängus Armeeniat 2 : 1.

 Minu kõige suurem võit suures jalgpallis on saavutatud väikese karika finaalis, kus 2013. aastal alistasime FCF Tallinna Ülikooliga Paide Linnameeskonna U21. 4 : 0 võidumängus lõin esimese ja viimase värava ja endale üllatuseks vaatan praegu, et olin kümne tabamusega selle võistluse kõige parem väravakütt! Aga see teine värav oli koomiline, sest Paide väravavaht lõi mulle palliga kogemata hella kohta ja sealt põrkas pall sisse!

 Rannajalgpallis pääsesime SK Augur/Enematiga 2014. aastal Euro Winners Cupile. Sel ajal ma meeskonnas kandvat rolli ei mänginud. Esimene mäng oli hilisema võitja Vene klubi Kristalli vastu. Seal mängisid Vene ja Brasiilia koondislased – absoluutne maailma tipp. Meil mängisid ründajapositsioonil vaheldumisi Kristian Marmor, Marek Sööt ja mina. Kui ma kolmandaks minutiks platsile sain, oli seis juba 0 : 3. Siis oli küll selline tunne, et ... Neil oli pall ainult õhus, me vaatasime seda kõrvalt nagu tsirkust. Nagu kossus on see kuulus sõutrupp Harlem Globetrotters. Lõpuks kaotasime 1 : 6.

 2017. aastal olime rannajalgpalli koondisega euroliiga B-divisjoni finaalis ja esimene mäng oli Bulgaariaga. Olime terve suve harjutanud Roman Minlibajevi ja Sander Lepikuga üht lahtimängu kombinatsiooni, mille järel pidin mina peale lööma. See ei tulnud meil kordagi välja. Aga mängu esimesel sekundil tõstis Minlibajev palli kenasti üle müüri ja mina põrutasin selle esimese puutega ristnurka!

LISAAEG

Esimene koduvõit MM-sarjas

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

1998. aasta MMi valikmängud Valgevene vastu tulid järjest: 31. augustil kaotas Eesti Minskis 0 : 1 ja 5. oktoobril võitis sama tulemusega. Foto on tehtud hetkel, kui Andres Oper veel mängis: 26. minutil sai meie kesktormaja vigastada ja vahetati pingile. Mõnigi tribüünil oli veendunud, et trauma tekitati tahtlikult. Igal juhul saavutas Eesti oma esimese koduväljakuvõidu MM-sarjas ja esimese pärast taasiseseisvumist. Skoori tegi Sergei Hohlov-Simson pealöögiga. Meie meeskonna algrivistuses oli kümme meest Tallinna Florast ja üks – Marek Lemsalu – FSV Mainz 05st. Kaks vahetusmeest olid samuti Florast ja üks – Argo Arbeiter – Lelle SKst. Vastastel oli mehi kolmest kuulsast Dinamost: Moskvast, Kiievist ja Eesti koondise vasakäär Indrek Zelinski (kukkumas sinises särgis) ja kesktormaja Minskist. Aga ka Moskva Lokomotivist Andres Oper (paremal sinises) tekitamas ohuolukorda Valgevene värava all. ja Sheffield Unitedist. Peatreeneriks oli endine NSV Liidu koondislane Sergei Borovski. Kõige uskumatum selle võidu juures oligi vast see, et kuigi Eesti jalgpalli ei peetud isegi NSV Liidu meistrivõistlustel, meie täiskasvanute meie spordiringkondades mitte millekski, olime alistavutil puudus igasugune püsiv kontakt välisilmaga. Ja 14 nud endise liiduvabariigi, kelle esindusmeeskond Minski aastat hiljem ... palun väga! Dinamo oli vaid 14 aastat varem kroonitud NSV Liidu INDREK SCHWEDE meistriks! 1982. aastal polnud Eesti jalgpall esindatud

Lahkus kaks Celticu legendi Meistrite liiga teises eelringis Nõmme Kaljule vastu astuv Glasgow’ Celtic kaotas aprilli teisel poolel nädala jooksul kaks mängijat, kes tõid klubile 1967. aastal ajaloo suurima võidu. Esimese Briti klubina Euroopa karika (Meistrite liiga eelkäija) võitnud Glasgow’ Celticu liikmed olid sündinud 50 kilomeetri raadiuses Glasgow’ ümbruses. Neist Billy McNeill (1945–2019) oli klubi kapten, kes hoiab võidukarikat pronksi valatuna Celtic Parki (pildil) ees käes tõenäoliselt niikaua, kuni eksisteerib Celtic. Stevie Chalmers (1935–2019) oli nimetatud mängu võiduvärava autor. Ta mängis klubis 12 hooaega ja skooris 236 väravat. Sealhulgas klubi ajaloo kõige tähtsama. Foto: Indrek Schwede

LHV edetabel Juunikuu esikahekümne tehingute arv (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (7.) Viljandi JK Tulevik 7. (6.) Tallinna FC Levadia 8. (8.) FC Nõmme United 9. (10.) JK Tabasalu 10. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 11. (12.) FC Kuressaare 12. (9.) Viimsi JK 13. (14.) FC Kose 14. (13.) JK Welco 15. (17.) FC Hiiumaa 16. (15.) Paide Linnameeskond 17. (16.) Rakvere JK Tarvas 18. (–) Põlva FC Lootos 19. (18.) Pärnu JK Poseidon 20. (20.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa www.lhv.ee/jalka.

2019 AUGUST JALKA

RISTSÕNA

Juulikuu ristsõna vastus oli „need ongi ninjad“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Valgevene EM-valikmängule 6. septembril A. Le Coq Arenal Mattias Vija. Võitjaga võtame ühendust. Augustikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 17. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti–Valgevene EM-valikmängule 6. septembril A. Le Coq Arenal. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA AUGUST 2019

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.