Jalka (september 2015)

HIND 2,20 EUROT SEPTEMBER 2015

EESTI NAISKOND

ootab Inglismaad TAUSTAJÕUD MAGNUS PEHRSSONIST KAS HARJUMAA JALGPALL ON OLEMAS? TIINA TRUTSI LÄBI USA TREENERI PILGU LÕPPEGU NUTT JA HALA KOHTUNIKE TEEMAL ISSN 1736-7379

Postrid: Henri Anier / Fara Williams / Antoine Griezmann / Ivan Rakitic

MARTIN VUNK INDONEESIAST INGEMAR TEEVER: MEESKOND ENNEKÕIKE

VÕITLE, EESTI, VÕITLE!

EESTI . LEEDU

5. SEPTEMBER 2015 EM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Väravad avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed saadaval Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

a ita ts u u k

sisukord

küla, ti, siis kodu “Esmalt Ees ja , Põhja-Eesti seejärel vald a.” rjuma alles siis Ha Euroopa ja d Ra a Kuusalu JK iim Tamm mängija S teedist oma identi lk 43–45

KAANELUGU LK 27 Suvisel MMil kolmanda koha saavutanud Inglismaa naiskond tuleb meile A. Le Coq Arenale külla. Signy Aarna ootab seda kohtumist väga, peatreener Keith Boanas lubab aga selle mängu ajal olla 100% eestlane.

KOLUMNID Siim Kera

HIND 2,20 EUROT SEPTEMBER 2015

Indrek Schwede

12 14

16

PERSOONID & INTERVJUUD EESTI NAISKOND

ootab Inglismaad TAUSTAJÕUD MAGNUS PEHRSSONIST KAS HARJUMAA JALGPALL ON OLEMAS? TIINA TRUTSI LÄBI USA TREENERI PILGU LÕPPEGU NUTT JA HALA KOHTUNIKE TEEMAL ISSN 1736-7379

Postrid: Henri Anier / Fara Williams / Antoine Griezmann / Ivan Rakitic

MARTIN VUNK INDONEESIAST INGEMAR TEEVER: MEESKOND ENNEKÕIKE

ESIKAANEL: SIGNY AARNA FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 9 (93) 2015

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

Ingemar Teever Tiina Trutsi Martin Vunk Arli Salm

RUBRIIGID Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Meie edetabel

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Minu 11: Neeme Korv

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Maailm: Copa America

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Expert liiga

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG

Septembrikuu kalender

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: MENU KIRJASTUS OÜ HELINA ÕUNAPUU +372 5166 996 helina@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

Maakonnalood: Harjumaa

Lisaaeg Ristsõna

TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT,

4 8 10 24 26 42 43 52 60 62 64 66

Kõrvalpilk Magnus Pehrssonile Kohtunikud ja kriitika Vaade esiliiga B-le

22

39

MUU

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD

20 22 46 50

16 39 56

POSTRID HENRI ANIER FARA WILLIAMS

ASULA 4C, 11312 TALLINN

ANTOINE GRIEZMANN

TRÜKITUD UNIPRINDIS

IVAN RAKITIC 2015 SEPTEMBER JALKA

3

t

lembit peegel

Premium liiga

meelitas päikese välja Kuigi kiuslik vihmataat pole sel suvel eestlastele eriti halastanud, tõestavad Lembit Peegli pildid, et vähemalt jalgpalli jaoks sõudsid pilved aeg-ajalt minema ning tegid ruumi kollasele soojakerale.

Foto: Lembit Peegel

Juba vanad targad on teadnud, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Naudime segadust, vabavõitlust ja murelikke pilke.

Foto: Lembit Peegel

Alo Bärengrubi (paremal) tugevast haardest ei piisa, kahe kaotusega Liechtensteini klubile FC Vaduz libises Kalju käest edasipääs Euroopa liiga kolmandasse kvalifikatsiooniringi.

4

JALKA SEPTEMBER 2015

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Flora toetajad loodavad, et värviline tulekräu viib klubi hooaja lõpuks meistritiitlini.

Foto: Lembit Peegel

Kaheksameheline Infoneti hiigelmüür on liiga tilluke – Flora mängumehe Markus Jürgensoni teele saadetud pall lipsas neist mööda ning tabas posti.

2015 SEPTEMBER JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Balletietendus külastatud, proovis Tarmo “Karu” Neemelo nähtut palliplatsil ellu viia.

Foto: Lembit Peegel

Gert Kams (all) ja Siim Luts (üleval) on leidnud end ütlemata kummalisest situatsioonist.

6

JALKA SEPTEMBER 2015

Gert Kams esitleb: korgike, korgike putsa all, kes on osavaim ilma peal?

lembit peegel Ingemar Teever on Premium liigas ekstraklassiline ründaja. Isegi tema meeleheide näeb fantastiline välja!

Foto: Lembit Peegel Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju Vladimir Voskoboinikov (vasakul) ja Pärnu Linnameeskonna Karl Palatu (paremal) pole veel omavahel selgeks teinud, kumb palli endale napsab. Kolm võidupunkti haaras endale pärast 4 : 3 lõppenud trillerit Kalju.

2015 SEPTEMBER JALKA

7

nimed & numbrid

kuu +

Eesti Jalgpalli Liit pikendas lepingut meeste A-koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga kuni 2017. aasta lõpuni. Rootslane saab alustatut jätkata ja koondises on töörahu tagatud.

kuu

-

Premium liigas kaotavate mängijate ja treenerite aur läheb matšijärgsetes kommentaarides kohtumõistmise kirumiseks. Puudub oskus väärikalt kaotada, aga ka täpsed teadmised reeglitest ja nende tõlgendamisvõimalustest ja -kohustustest.

kuu ?

Kas Eesti suudab koduväljakul võita EM-valiksarjas Leedut? Meie ülelõunanaabrid mängivad A. Le Coq Arenal muide esimest korda!

2

... väravat lõi Brent Lepistu Võrumaa meistrivõistluste poolfinaalis Kuperjanovi pataljoni eest Rõuge meeskonnale keskväljakult, esimese keskringi kõrvalt, teise keskringist.

Mängujärgse penaltiseeria järel pääses finaali siiski Rõuge.

15 49.

... kohal asub Eesti rannajalgpallikoondis maailma edetabelis enne Pärnus algavat euroliiga superfinaali. Võrdluseks: Läti on 92. kohal, Leedut ja Soomet polegi 104 koondisest koosnevas paremustabelis.

8

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: erakogu

VII Eesti meistrivõistlused jalgpalli mälumängus toimuvad neljapäeval, 19. novembril kell 18 Tallinna ülikooli konverentsikeskuse Auditorium Maximumi saalis. Põhiosa küsimustest koostab võistluse algataja Siim Avi (fotol). Nagu ikka, esitatakse kolmeliikmelistele võistkondadele 50 küsimust, sama palju oodatakse ka mälutiime.

Mullu osales 46 võistkonda, oma viienda tiitli võitis ajakirja Jalka trio. Kuulujuttude järgi võib Jalka sel aastal tiitlikaitsmisest loobuda, nagu ta tegi seda ka 2013. aastal. Populaarsel mälumängul on kaasa teinud nii Eesti koondislased, jalgpallijuhid, klubide esindajad, fännid, ajakirjanikud, kohtunikud kui ka lihtsalt mälumängu- või vutihuvilised.

Sel korral saavad kõik asjast huvitatud kolmeliikmelised võistkonnad registreerida end kuni 5. novembrini e-posti aadressil siim.juks@jalgpall.ee. Osavõtt on tasuta.

Suvelaagrid purustavad rekordeid Sel aastal osaleb Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ja Rimi korraldatavates suvelaagrites 1719 noort, mis on kaheksandat aastat kavas oleva ürituse rekord. Näiteks mullu oli osalejaid 1470, esimesel aastal 180. Kasvu eelduseks on koolitatud treenerite arvu suurenemine ja tihenenud koostöö klubide, omavalitsuste, staadionite ja toetajatega. Suvelaagrite kontseptsiooni täiendatakse ja parandatakse igal aastal, arvestades ka lapsevanemate tagasisidega. Laagrites arvestatakse laste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse küpsemise erinevustega ning varasem kokkupuude jalgpalliga pole oluline.

Laagrilapsed ootavad alati väga ekskursioonipäeva Tallinnasse, kus on võimalus kohtuda profipalluritega.

Ettevõtmise peatoetaja Rimi Eesti pani omalt poolt välja stipendiumid kuuele noorele jalgpallisõbrale, kes soovivad oma mänguoskust järgneva hooaja jooksul arendada ja lihvida. Stipendiumisaajate eest katab Rimi järgmisel sügisel, talvel ja kevadel trennikulud 300 euro ulatuses. Suvelaagreid toetavad veel Nike, Fifaa, T-shirt Store, Taisto Bussid, AMPS, Premia, Arctic Sport, Haribo ja Panasonic.

Eesti koondistel ees 59 mängu

Erinevad Eesti koondised mängivad 21. augustist kuni 29. novembrini kokku 59 mängu. Vastasteks on nii koondised kui klubid, tegu on nii tiitlivõistluste valikmängude, Balti turniiride kui tavaliste maavõistlustega. Võistlustules on 11 erinevat koondist, lisaks päris jalgpalli eri vanuseklassi koondistele ka ranna- ja saalijalgpalli rahvusesindused.

“Jalgpallisõpradele on see periood kahtlemata tõeline maiuspala ja kutsungi üles kõiki mänge vaatama tulema,” ütles Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. “Samal ajal paneb niivõrd tihe graafik ka korralduslikult meid taas tõsiselt proovile, sest peale selle jätkuvad ju Premium liiga mängud, kõik teised kohalikud liigad, Tipneri karikasari ja muud tegevused alates jalgpalli mälumängu meistrivõistlustest kuni jalgpalligalani välja.”

Foto: Lembit Peegel

... viimast meistrisarja mängu pole Flora jagu saanud Levadiast.

Viimati suudeti seda 2011. aasta septembris.

Mälumängu meistrivõistlused 19. novembril. Tiitlikaitsjata?

Meie neidusid ootab ees Balti turniir.

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Tammeka ei üllatanud. Nad tulid suure tahtmisega meid hammustada. Meie hirmutamisega said nad hakkama.”

Nõmme Kalju peatreener Sergei Terehhov 2 : 1 liigavõidust “Minu situatsioon on ikkagi luksusprobleem. Mujalt tuntakse huvi ning samas on mul Augsburgiga järel kaks aastat lepingut.”

Ragnar Klavan ei nurise

“Vaduzis oli niipalju rohkem aega mõelda.

Täna ei olnud, vaid oli vaja pall ruttu nurka lüüa.”

Ats Purje ebaõnnestumisest euromängus ja kaabutrikist Tuleviku vastu koduliigas “Mina unistan jätkuvalt, et Eesti koondist ootavad 2016. aasta suvel võistlusmängud EM-finaalturniiril.”

Magnus Pehrsson “Väärisime väravat, meil oli nii palju nurgaja trahvilööke ... Võibolla aga raiskasime oma õnne juba Aktobe vastu.”

Sergei Terehhov korduskohtumisest FC Vaduzi vastu “Küllap oli see kergema vastupanu teed minek: karjud massiga kaasa, aga teed, nagu õigeks pead.”

Aivar Pohlak viimasest FIFA presidendi valimisest, kus paljud väitsid üht, aga hääletasid teisiti “Tänapäeval peame rääkima eesti spordi metadiskursuse puudulikust müüdiloomest. Võibolla vaid raamat Mart Poomist on midagi sellist, mis loob müüti.”

Kolumnist Hugo Tipner “Teise spordiala peale ju üle ei läinud.”

Martin Vunk ei arva, et profiklubist Pärnu amatööride sekka minek oleks midagi kohutavat “Oleme kõvasti ajusid ragistanud, aga pole nii lihtne saada meestel nendeks mängudeks rinda kummi.”

Flora peatreener Norbert Hurt mängudest Levadia ja Kaljuga “Me ei saa loota selle peale, et hakkame mänguliselt kõiki üle mängima, eks meil omad võimalused kõigi vastu tule, aga kõige rohkem on meil puudust momentide realiseerimisest ja loomisest.”

Martin Reim järgmisest MM-valiktsüklist

10

JALKA SEPTEMBER 2015

Kuidas Eesti sai rannajalgpalli euroliiga superfinaali

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

“See ei olegi tegelikult võimalik, et Eesti sai endale euroliiga superfinaali korraldamise,” vastab Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask küsimusele, kuidas meie väike riik selle suurvõistluse endale sai.

Ja siis jutustab mees, mismoodi võimatu Pärnu rannas 20.–23. augustil siiski toimuma hakkab.

“Kõik algas 2001. aastal, kui selle ala enda jaoks avastasin.

Belgias oli rannajalgpalli siseEM, kohtusin seal Gabino Renalesega, kes oli toona seotud BSWW asepresident Gabino Renales (vasakul) ja meie rannajalgpalli ühe rannajalgpalliühenduse- juht Kari-Andri Kask mullu Sitsiilias Euro Winners Cupi turniiril. ga, aga kellest praeguseks on saanud BSWW (Beach Soccer Worldwide) ehk ülemaailmse rannajalgpalliliidu asepresident. Kohal oli ka Eric Cantona. Neil olid suured plaanid, ehkki nad siis isegi ei unistanud, et FIFA neile tähelepanu pööraks. Eestist ei teadnud Gabino midagi ja ega rannavutti mängitud ka. Ta soovitas luua ühenduse ja alaga tegelema hakata.

Järgmisest aastast alustasime, tegime oma liiga, hoidsime Gabinot oma tegemistega kursis, muuhulgas saatsime fotosid ja näitasime, et tegevus käib.

2005. aastal võttis FIFA rannajalgpalli oma tiiva alla, Gabino oli seal ka rannajalgpallikomisjoni liige. Alustati ametlike MMidega, meie kohtusime Gabino ja teiste FIFA tegelastega.

Eestis püüdsime alale tähelepanu võita niimoodi, et panime välja häid auhindu, et tuleks häid mängijaid, ja tolleaegne Eesti vuti koorekiht lõigi kaasa.

Mängiti ka valenimede all, aga tase tõusis.

Aivar Pohlak võttis meiega ühendust vist 2007. aastal. FIFA oli rannavuti käsile võtnud ja ka Eestis oli ala nähtavaks saanud. Samal aastal moodustasime koondise, peatreeneriks tõime brasiillase Fredo Getulio, kes nüüd on aastaid ametis Nõmme Kaljus.

2013. aastal õnnestus siia tuua Tahiti koondis. Nad tulid valmistuma kuu pärast toimuvaks koduseks MMiks. See ei jäänud Gabinole ja FIFA-le märkamata, seda enam, et Tahiti koondise peatreener Angelo Schirinzi oli ühtlasi FIFA koolitaja. Ta jäi siinse korraldusega väga rahule. Gabino ise küsis seepeale, kas me võiks ühe võistluse teha, sest neil oli plaan ala geograafiat laiendada. Mis meil selle vastu sai olla! Euroliiga superfinaali peale me kohe loomulikult ei mõelnudki. Kavas oli lihtsalt ühe etapi korraldamine, tuge andis teadmine, et EAS toetab Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi võistlusi. Plaan oli see etapp teha 2015. aastal.

Aga asjalood muutusid, kui samal aastal toimusid Euroopa mängud Bakuus, kus oli ka rannajalgpall kavas, lisaks FIFA maailmameistrivõistlused Portugalis. Rahvusvaheline kalender läks väga tihedaks. Tavapärase kolme etapi asemel, mis eelnevad superfinaalile, jäeti kavva kaks. Meile öeldi ära: et saame oma etapi 2016. aastal.

Kuna meie olime asjad käima lükanud, et võistlus teha just sel aastal, hakkasime tegema lobitööd. Pidasime mitteametlikke läbirääkimisi Gabinoga, kes seepeale püüdis Moskva etapi korraldajaid veenda, et nad loobuks sinna kavandatud etapist: võibolla ei taheta neile poliitilistel põhjustel sõita. Moskva ei loobunud, saime teise äraütlemise.

Me ei rahunenud. Lobistasime jälle Gabinoga, ta tuli siia, vaatas veebruarikuist Pärnu randa ja küllap püüdis ette kujutada, et suvel on seal liiv ja palju rahvast. Fotodega suvisest Pärnu rannast saime tema kujutlusvõimet turgutada. Ta oli juba enne tulekut teada andnud, et kõne alla tuleks lausa superfinaali korraldamine, mis on traditsiooniliselt toimunud Hispaanias. Eks nad olnud plindris ka: liiga palju oli kõigile lubatud. Kolmandat “eid” me ei saanudki: tõime superfinaali, mis on MMi järel rannajalgpallis tähtsuselt teisel kohal, esimest korda Ida-Euroopasse! Et asi ikka täiesti kindel oleks, korraldas Eesti Jalgpalli Liit, mis aitas meil läbirääkimistel tingimusi meie jaoks hulga soodsamaks rääkida, asja nii, et kui Gabino siin oli, allkirjastasime lepingu veebruaris meedia juuresolekul.”

INDREK SCHWEDE

lood & tsitaadid Raio Piiroja alistas Jürgen Ligi Pärast vutikarjääri lõpetamist ahmib Eesti koondise pikaaegne tugitala Raio Piiroja rahvasporti teha. Ja areneb penikoormasaabastega, olgu tegemist suusatamisega talvel või triatloniga suvel. Heaks baromeetriks on sealjuures haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, kellele Piiroja kaotas 21. juunil Eesti triatloni karikasarja poolpikal distantsil (1,9 kilomeetrit ujumist, 90 kilomeetrit jalgrattasõitu, 21 kilomeetrit jooksu) 18 minutiga. Kuu aega hiljem, 25. juulil, Tallinna triatloni olümpiadistantsil (1,5 + 40 + 10) oli meie jalkainternatsionaal aga viis minutit nobedam.

“See oli esimene kord, kui Ligist jagu sain!” rõõmustas Piiroja Jalkale. “Ta on ikka ulme vend! Üleni lihastes. Rajal on ta nagu masin. Seni on tema mulle ära teinud. Eks see näitabki ära, millisel tasemel ma olen, kui üle 50aastaste meestega end võrdlen!”

Piiroja ei pea siiski häbenema, sest Ligi on lihtsalt heas füüsilises vormis. Ja olümpiadistantsil oli Piiroja 132 lõpetaja hulgas koguni 25. ning Ligi 45. Sealjuures on Piiroja oma tulemusi parandanud pooliku treeningu ja vähese koormuse pealt. Haige jala tõttu Piiroja jooksmist ei treenigi, joostes ainult võistlustel.

“Võistlustel kannatab jalg viis kilomeetrit ära, siis vajutab närvi kinni ja jalg on surnud,” kurdab Piiroja. “Triatlonis pean ikka kümme kilomeetrit ka vastu ja on tunne, et asi hakkab paremaks minema.”

Igatahes 16. septembril kavatseb 114 korda Eesti koondise särki kandnud pärnakas läbi teha täispika triatloni ehk ironman’i (3,8 + 180 + 42). Seni on Piiroja maratoni jooksnud kaks korda: eelmisel aastal triatloni sees ja eraldi maratonil. Isiklik rekord on 3,07 – ilma treeninguta.

“Alla kolme tunni tahaks joosta, kui selle ära jooksen, on hing rahul,” räägib Piiroja. “Nüüd peaks vormi rohkem olema ja kui jalg kannatab, teen ära. Eelmine aasta läksin ikka täiesti ettevalmistamata peale: ma polnud kunagi ujunud järjest 3,8 kilomeetrit, kunagi sõitnud rattaga üle 100 kilomeetri ega jooksnud maratoni. Praegu mõeldes ei saa takkajärele aru, kuhu ma kippusin!? Sain aja 48 sekundit üle 11 tunni. Sel aastal tuleb pool tundi sellest ajast maha. Näiteks eelmisel aastal oli mul enne ironman’i rattakilometraaži 300 kilomeetrit, sel aastal jääb see 1000 ja 1500 vahele. Rattameestele on see nädala koormus.”

“Ujuda ma ei oska ja sinna ma energiat ei raiska,” selgitab Piiroja oma taktikat. “Kui seal kõik välja paned ja rapsima hakkad, ujud kaks-kolm minutit kiiremini, aga mis vahet seal on, kui lõpuaeg on 11 tunni kanti!”

Armastatud jalgpallur tunnistab, et temast on saanud adrenaliinisõltlane – just see ajab teda kestvusalade rahvaspordiüritustele. Samas ei spordi Piiroja aasta ringi: ligi kolm-neli kuud, enamasti kevadel, ei spordi ta peaaegu üldse, siis ta ainult töötab. See seab ka oma piirid, sest areng oleneb kestvusaladel paljuski treeningumahust ja kilometraažist. Aga näiteks jalgrattasõidus on kilometraaži kogumiseks vaja aega, sest paari tunniga seda Piiroja sõnul piisavalt ei kogune.

“Käin võistlustel emotsiooni Foto: Lembit Peegel saamas, võistlen iseendaga ja vahel on hea mõnele sõbrale ka ära teha,” seletab Piiroja. “Talvel panen suusad jala alla. Hammas on verel, sain klassikalise stiili selgeks. Prooviks trenni ka teha ja siis tahaks Tartu maratonil esisaja piirimaile sõita.

Midagi on vaja teha, muidu lähed paksuks.”

“Püüan teha (eelseisvat ironman’i) nii, et oleks mõnus, et kangutama ei peaks, nagu oli eelmisel aastal,” jätkab Piiroja. “Sõbral tuli äkki idee, et läheme. Janno Kivisild oli ka kõrvalt vaatamas. Pärast võistlust ei suutnud ma ise midagi, sõber ja Janno panid mu autosse, lükkasid käigu sisse ja näitasid suuna kätte, kuspool Pärnu asub. Nädal aega ei käinud, viis varbaküünt tuli ära. Oli tunne, nagu oleks peksa saanud.”

INDREK SCHWEDE

Raio Piiroja 25. juulil Tallinna triatlonil 25. koha poole rühkimas.

nii nad

ütlesid “Siis veel: kas kirjandus on pigem jalgpall või saja meetri jooks? Kas tähelepanuväärseks sündmuseks on uus supertulemus või lihtsalt see, mis parajasti toimub?”

Mihkel Kunnus “Seni aga: 10. augustist algab taas Eesti Jalgpalli Liidu linnalaagri nädal, umbes 30 eri staadionil üle maa. Mitme meie tuttava tüdruku ja poisi lemmik.”

Kirjastaja Epp Petrone “Märgiksin ära, et Magnuse nüüdisaegsus seisneb eelkõige tema sportlikus kontseptsioonis ja metoodilises mõtteviisis, mis tähendab, et hinnang temale kui treenerile tuleb vaid tulemuste ja arengu, mitte muljete loomise kaudu.”

Aivar Pohlak Magnus Pehrssoni lepingu pikendamisest “Mulle on tähtis, et meie koondis on rahva seas populaarne.”

Magnus Pehrsson “Näiteks väljas söömas käies olen aru saanud, et Hispaania köök on midagi täiesti erilist. Ise valmistan kodus toitu kokaraamatu abil ja ka siis katsetan uusi ja põnevaid asju.”

Frank Liivak “Oluline ongi siin põhimõtteline vahe sõnakasutuses - mitte kohtunik ei andnud punaseid kaarte, vaid mängijad teenisid eemaldamise oma tegevusega.”

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk “Kohtunike süüdlaseks tegemine ja sellekohased telefonikõned, ka mängu ajal ja varumängijate pingilt, on iga Transi ebaõnnestunud hooaja ja ebaõnnestunud mängu probleem olnud pikki aastaid.”

Aivar Pohlak “No öelge mulle, kas te teate veel mõnda 74aastast auväärt leedit, kes seoks Eesti värvides jalkasalli endale kaela ja läheks, nägu naeru täis, 80 000 inglise jalkafänni keskele totaalsesse põrgukatlasse mängu ilu nautima?”

Ugala teatri korraldusjuht Heigo Teder näitleja Luule Komissarovist “Ma olin siin viimati, kui seal all olid kummiplaadid.”

Tarmo Linnumäe üle kümne aasta jälle Tamme staadionil Tammeka mängu vaatamas

2015 SEPTEMBER JALKA

11

kera komm

JALGPALL TOOB SINUNI LINNA PARIMA BUREKI

SIIM KERA

“P

ärast Serbia kaotust Eestile lubasin ma endale, et ei vaata enam kunagi jalgpalli,” tulistab kriminoloogiat õppinud ja turvafirmas töötav kupeekaaslane Djordje (või eestlasele lihtsalt Jüri!)

Bari–Belgradi rongis. “Mitte et teie oleks halvad, aga meie oleme suuremad!”

Kündes 11 tundi, 254 tunnelit, 435 silda ja 476 kilomeetrit liipreid Montenegro rannajoonest Serbia pealinna, ei saa mina ja mu reisikaaslased päris täpselt teada, kas ja kui tõsiselt ta oma lubadust siiani täidab. Ilmselt mitte väga, sest Balkanil on vutita raske. Makedoonia pealinnas Skopjes on keeruline leida kohvikut, mille teleekraanilt ei välguks vastu vutiatleedid, linnapildis torkavad silma jalgpallisärkidega noored ja vana kooli kihlveokontorid, mida leiab küll üle iga kahe nurga.

Kohalikus uudisteagentuuris töötav sõber Jovan broneerib kulinaariast huvitatud eestlastele järgmiseks hommikuks linna parimad burekid (sealne kondiitritoode) ja lausub habetunud näo tagant muigega, et ta “ei tunne poliitikuid ega rikkaid, aga tänu kihlveokontoritele teab näitlejaid, linna parimaid burekimeistreid, kodutuid ja kerjuseid!”.

Panustamine on selles konteks-

12

JALKA SEPTEMBER 2015

tis paljudele teisejärguline. Tähtis on sotsiaalne osa. Jovan käib oma sõnutsi kihlveokontorites vanameestega poliitikast ja elust rääkimas. Makedoonlastega on üldse hea jutustada. Väike rahvas. Samuti sajandeid teiste võimu all olnud, kuid sellest hoolimata oma keele säilitanud. Kahe riigi sõbralikele ja üksteist mõistvatele suhetele viitab seegi, et Makedoonia on ainus Balkani riik, kel Eestis oma suursaatkond.

Ja kui Serbias võis parima tahtmise juures kahe minutiga endale umbes 28 erinevat Putini pildiga särki soetada, siis alatasa kreeklastega nimeküsimuse üle vaidlevas naaberriigis Venemaa suure juhi rõõmunäoga rõivaid ei märganudki.

Kui varem on Jovan mulle maininud, et möllavate kihlveoskandaalide tõttu ei huvita Makedoonia vutiliiga kedagi, siis seekord oli sel teemal vesteldes kolmekümnendates eluaastates kodaniku silmades tavapärasest rohkem sära. Nimelt on suurklubil Skopje Vardaril juba poolteist aastat venelasest omanik Sergei Samsonenko, kelle toel üritatakse läbimurret Euroopasse – tänavu jäädi küll Meistrite liiga teises eelringis võõrsil löödud väravate reeglite tõttu alla Küprose hiiule Apoelile. Kuigi liiga keskmine pealtvaatajate arv oli mullusel hooajal 1011 inimest, on tippklubide palganumbrid üsnagi hullumeelsed, nii Vardaris (keskmine publik 929) kui albaanlaste klubis Tetovo Shkendija (keskmine publik 3835) olevat kuutasu umbes 5000 euro ligi. Ei tundu palju? Makedoonia keskmine netopalk on ... 357 eurot kuus.

Makedoonia jalgpalli põhiliseks probleemiks peab Jovan seda, et koondist ei esindata südamega! Ta kutsub seda nähtust Balkani mentaliteediks – kui inimesed leiavad tee mammona juurde, kaob nende motivatsioon nagu vits vette. Muhe makedoonlane räägib tuttavatest, kes lähevad Kesk-Euroopasse tööle, teenivad seal suurt krõbisevat ja tulevad juba aasta pärast tagasi kodu-

maale lulli lööma. Nad ei viitsi rohkem.

Peaaegu sama juhtuvat ka jalgpalluritega – välisliigasse siirdumise järel kaotavad nad kummalisel kombel vähemalt poole talendist. Ostavad pigem BMWsid ja häärbereid, kui taovad tõsiselt vutti.

Montenegrost pärit, kuid end serblasena identifitseeriv Djordje (kes enda sõnul ka Fernando Torrese vastu mänginud, kuigi (ingliskeelne) internet tema sõnu ei kinnita) sellega päris nõus pole. Tema arust on murekohaks pigem see, et Balkani tiimid lähevad platsile liiga lõdvalt.

Kui vastased neid endast välja ei aja, siis ei leia nad põhjust pingutada. Kahtlemata huvitav seisukoht, arvestades seda, et kui eestlastel on ees kohtumine mõne Kagu-Euroopa satsiga, siis räägitakse aina sellest, kuidas temperamentseid kaasvõistlejaid punaseks ärritada.

Mina tean pigem üdini külalislahket, uudishimulikku ja sõbralikku Balkani mentaliteeti. Sellist, kus Crna Gora sel-

BALKANI MENTALITEEDIST

Kui inimesed leiavad tee mammona juurde, kaob nende motivatsioon nagu vits vette. Peaaegu sama juhtuvat ka jalgpalluritega – välisliigasse siirdumise järel kaotavad nad kummalisel kombel vähemalt poole talendist. vepoes uurib nooruke kassiir, mis keeles me räägime, ning vastuse peale ütleb rõõmsalt, kuidas temagi tahaks kunagi Eestit külastada. Sellist, kus Jovan teab vabalt, et Eestis on linnad nimega Viljandi ja Kuressaare ning viimane neist asub saarel! Sellist, kus Jugoslaavia sõjad “maailma mõttetuimaks” tituleerinud Djordje küsib kõigi suureks üllatuseks “aga teie lipuvärvid, sinimustvalge, vist, mida need tähistavad?”.

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi mängu Triobet Business Clubis! 5. septembril

EESTI VS LEEDU Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmed müügil Piletilevis

ELA OMADELE KAASA! Triobet kahekordistab Sinu sissemakseboonuse summas kuni 100€. Näiteks 50€ sissemakse puhul on Sul spordiennustuseks kasutada juba 100€!

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

1-teist mõtet

NAISED PLATSILT KOJU!

M

a ei suuda enam vaadata Premium liiga mängujärgseid intervjuusid.

Täismehed tulevad mikrofoni juurde ja kukuvad virisema. Sellist nuttu ja hala ning kõvera suuga vingumist varasemast nagu ei mäleta. Meestel on hambus muidugi kohtunikud. Absoluutselt kõiges paistavad nad süüdi olevat. Isegi siis, kui treener või mängija tunnistab, et vastane oli parem ja võitis teenitult, järgneb “kohustuslik” tiraad vilemeeste kohta. Mõni ütleb otse, mõni ümbernurga kujukalt (ja mõnitades), mõni segasemalt, umbes “ma ei näinud täpselt, mis seal toimus, aga eks me vaatame videost üle”. Ka selles viimases variandis antakse selge vihje, et kohtupidamisega on asjad korrast ära.

KOHTUNIKE AHELKRITISEERIMISEST

Me ei nuta ju kodus pärast iga tööpäeva naise ega avalikkuse ees. Ma ei näe ühestki otsast, et see jalgpallis kuidagi väärikam tegevus tunduks.

Olles aastate eest ajakirjanduslikult kokku puutunud erinevate spordialadega, panin tähele, et jalgpallirahvas on kuidagi mehisem ja karastatum. Muidugi oli meid selliseks kasvatanud ka ümbritsev ühiskond, mis kandis teisi alasid kätel, ülistas nende kangelasi ega pidanud venestunud ja äsja põranda alt välja roninud vutti arvestatavaks tegijaks. Tundus, et jalgpall suudab anda hea kooli elluastuvatele noortele, suhted jalgpalli sees olid kuidagi puhtad, ettevaatavad ja siirad. Oli, kust eeskuju võtta.

Nagu Barcelona meeskond, mis viimastel aastatel on demonstreerinud suurt hinge ka siis, kui on pudenetud UEFA Meistrite liigast. Ei tule meelde, et Barca tähed oleks pärast mängu otsinud süüdlasi mujalt kui peeglist. Väljapudenemises on süüdi olnud ikka nende endi suutma14

JALKA SEPTEMBER 2015

tus vastast üle mängida ja sellisena on nad seda ka käsitlenud. Igas mängus on olukordi, mis on vaieldavad, aga kui kohtunik on erapooletu, ja üldjuhul on nad sellised nii meil kui mujal, siis

kokkuvõttes mingit ebaõiglust ju ei sünni. Ühe kaheldavuse meie kahjuks tasandab teine kaheldavus meie kasuks. Selline on jalgpall kogu maailmas ja selline on ta olnud alati.

Jalgpallis tehakse vaieldavaid otsuseid või jäetakse nad vaieldavalt tegemata ning neid põdeda pole mõtet. Sest siis peaks arvesse võtma ka neid kordi, kui kohtunik ei näinud just sinu meeskonnakaaslase punase kaardi väärilist viga või jättis vastasele andmata teenitud penalti. Selliseid juhuseid pakub iga riigi tšempionaat.

Olen nõus, et mängu ajal kohtunike mõjutamine on mängu osa. Kogu mängu olemuseks on ju vastase ülekavaldamine ja kas ei anna väljend “petteliigutus(ed)” sellest täpselt märku.

90 minuti kestel mõjutatakse ju ka vastaseid, publikut ja meeskonnakaaslasi, kohtunikest rääkimata. Aga kui kõlab lõpuvile, on mäng lõppenud ja rusikatega enam ei vehita. Siis peaks vaatama Eesti kohtunikel pole häda midagi. Kollast kaarti peab näitama neile, kes nende tegevuse üle lakkamatult irisevad.

Foto: Lembit Peegel

enda sisse, kui miski rahu ei anna. Mis jäi tegemata? Kuhumaani ei küündinud meisterlikkus? Milles lõikasime sisse taktikavalikul? Ja meeles pidama Tarmo Rüütli tabavat ütlust: “Kohtunikud ei löönud meile ühtegi väravat.”

Meie kohtunikke kiruvad jalgpallurid ja treenerid ei taipa, et oma süstemaatilise, iganädalase virinaga kisuvad nad alla nii enda, oma meeskonna kui ka terve spordiala mainet. Tilgad uuristavad kivisse augu, pidevad, sageli valimatute sõnadega tehtud kommentaarid kohtumõistmise kohta loovad Eesti jalgpallist ja Premium liigast ettekujutuse kui mannetust ja amatöörlikust kooslusest, kus kohtunikud ei

1-teist mõtet oska vilistada ja ... väljakul tegutsevad lödipükstest pallurid, kes esimese asjana jooksevad pärast lõpuvilet reporterite juurde kituma.

Muidugi pole ka meedia süütu pealtvaataja. Kaks numbrit tagasi ( Jalka 7/2015) heitsin meie Viasat Sport Balticu vutikommentaatoritele ette, et lisakohtunikke ehk suupärasemalt kastikohtunikke sildistatakse alavääristavalt nimetusega reisisaatjad. Kuulsin ühe vastukajana küsimust, kas reisisaatja on siis alaväärtuslik amet. Arvan, et me ei peaks lolli mängima: selles kontekstis, milles Viasati reporterid kohtunikke

Kingissepa poiss Aleksandr Keržakov loosis Eesti H-valikgruppi Foto: Oliver Oli

JALGPALLI OLEMUS

Ühe kaheldavuse meie kahjuks tasandab teine kaheldavus meie kasuks.

Selline on jalgpall kogu maailmas ja selline on ta olnud alati. reisisaatjateks kutsuvad, alavääristatakse nii seda ametit kui ka kastikohtunikke.

Suurt pilti vaadates: sellega uuristatakse nii kohtupidamise kui ka jalgpalli usaldusväärsust tervikuna. Sest: kritiseerida võib, aga alavääristada (lihtsalt sellepärast, et ollakse olemas) ei tohi!

Jalgpalli on sageli võrreldud eluga: ka meie igapäevategemistes peame taluma saatuselööke, tõuse ja mõõnasid.

Ikka tundub, et elu on ülekohtune. Aga me ei nuta ju kodus pärast iga tööpäeva naise ega avalikkuse ees. Ma ei näe ühestki otsast, et see jalgpallis kuidagi väärikam tegevus tunduks. Seepärast soovitan Premium liiga mängijatele ja treeneritele: ärge virisege kaamera ega diktofonide ees. Seda on hale vaadatakuulata. Olge mehed, osake väärikalt kaotada! Niipalju on jalgpall teile ehk siiski õpetanud.

Loe ka lk 39–41.

INDREK SCHWEDE

Aleksandr Keržakov on avanud kuulikese, millel sedel “Estonia”.

Peterburis toimunud 2018. aasta MM-valikgruppide loosimisel oli just Venemaa ründestaar Aleksandr Keržakov see, kes loosis Eesti H-valikgruppi. Keržakovil on Eesti jalgpalliga olnud koondise tasemel viis kokkupuudet: 2002. aastal pidi ta taluma A. Le Coq Arenal häbistavat 1 : 2 kaotust. Kaks aastat hiljem aitas ta MM-valikmängus Krasnodaris vormistada omade 2 : 0 võitu. 2005. aastal oli ta osaline Tallinnas 1 : 1 lõppenud MM-mängus. Aasta hiljem Peterburis oli ta platsil, kui venelased alistasid Eesti EM-valikmängus 2 : 0.

2007. aastal toimunud EM-valikmängus Tallinnas olid Keržakovi hiilgehetked Eesti vastu: ta lõi 2 : 0 võidumängus mõlemad väravad. Kokku mängis Keržakov Eesti vastu viies kohtumises 398 minutit.

Eesti vastasteks uues MM-tsüklis on Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka ja Küpros. Eesti loositi viieliikmelisse alagruppi (seitse valikgruppi üheksast on kuueliikmelised) ja kohtub kahes maavõistlusmängus Venemaaga vabadel mängupäevadel. Kuna Keržakov on endiselt rivis, püsib võimalus, et näeme teda veel Eesti vastu mängimas.

Keržakov on sündinud Tartu rahu järgse Eesti vabariigi piiri lähedal Kingissepas, mis enne kandis nime Jamburg. Linn on nime saanud Eesti riigikukutaja Viktor Kingissepa järgi. Aastatel 1952–1988 kandis Kingissepa nime ka Kuressaare – Viktor oli sünnilt saarlane ja lõpetanud Kuressaare poeglastegümnaasiumi.

JALKA peatoimetaja 2015 SEPTEMBER JALKA

15

magnus pehrsson

P천hjalik Magnus Pehrsson on v천itnud oma taustaj천udude usalduse.

16

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

magnus pehrsson

Sillaehitus kestab, Rootsi aeg jätkub Juuli lõpus sai selgeks, et Eesti jalgpallikoondis jätkab rootslase Magnus Pehrssoni käe all mängimist. Küsisime siseringi kuuluvatelt jalgpalliasjatundjatelt, milline treener see koondise eesotsas seitse võitu, neli viiki ja seitse kaotust kogunud mees on.

SIIM KERA

V

ahepeal juhtub nõnda, et mõnda tegevusse saab tõtatud liiga optimistliku ajaplaaniga.

“Ma lähen ja ehitan selle kasvuhoone kolme tunniga,” ütleb mees naisele. Lugematud pinnud näpus hiljem – tegelikult läks kuus.

Või.

“Ma pean leidma eneserahu, astun korraks loodusesse,” mõtleb punase habemega metsamees paljajalu kasteses roheluses seistes. Ta naaseb oma hütti, kui öökullid valvavad pimedust.

MART POOM:

Ta on põhjalik, töökas, pühendunud, väga professionaalne.

Hea suhtleja, kes tahab end kogu aeg täiendada.

Kui alguses nähti Magnus Pehrssonit “sildtreenerina”, kes tuleb paariks aastaks Maarjamaale ja valmistab ette sobiva pinnase tulevasele eestlasest treenerile, siis vahepeal on selgunud, et sillaehitus võtab kahe aasta asemel aega vähemalt neli. Juuli lõpus pikendati mehe lepingut 2017. aasta lõpuni. Ei saa öelda, et kõik poolehoidjad selle uudise peale käed taeva poole tõstsid. Rootslasele on ette heidetud koondise kehva ründemängu ja otse loomulikult kriibib toetajaid siiani 0 : 0 mäng San Marinoga, mis jääb igaveseks meie vutilukku. Jalgpalliringkondades kuuleb meie naaberriigi kodaniku kohta aga üldjoontes positiivseid ja kiitvaid hinnanguid. Jalka otsustas uurida,

milline treener Pehrsson on ja millega ta koondise tehnilise personali enda poole võitnud on.

“Mulle on ta väga muljet avaldanud,” tõdeb Eesti edukaim jalgpallur Mart Poom, praegune koondise väravavahtide treener. “Ta on põhjalik, töökas, pühendunud, väga professionaalne. Hea suhtleja, kes tahab end kogu aeg täiendada.

Teda huvitab psühholoogia, ta ei muretse mitte ainult tulemuse pärast, vaid tahab ka mängijaid aidata. Saab aru, et mängijate valik on ahtake ja aeg koos koondisega väga piiratud. Suure töö peab mängija ära tegema individuaalselt, arendades end nii füüsiliselt kui vaimselt.”

Just palluritega suhtlemist ja nende pidevat jälgimist toovad välja ka teised vestelnud – abitreener Janno Kivisild, U21 koondise peatreener Martin Reim ning jalgpalliliidu juhatuses A-koondise eest vastutav Tarmo Lehiste. Kui Janno Kivisilla rolliks on Eesti liigas mängivate jalgpallurite käekäigul silma peal hoida, siis Pehrsson külastab välisklubis leiba teenivaid mehi ning tutvub nende eluoluga. Poom usub, et mängijate skautimine on täiesti uuel tasemel ja põhjalikum kui kunagi varem. Kivisild seletab seda lahti.

“Kontakt mängijatega on viidud sellisele tasemele, et me teame täpselt, millises situatsioonis iga koondise kandidaat on,” ütleb Kasahstaniski töötanud mees. “Kontakt mängijatega on midagi enamat kui lihtsalt nende mänguminutitel ja muul statistikal silma peal hoidmine ja koondiselaagris kokku saamine. Me peame jooksvalt teadma, kuidas mängijal läheb, millised on tema ees seisvad väljakutsed, milliste

TAGASITEED POLE, EES OOTAVAD LEEDU JA SLOVEENIA Kõigil neil, kel on tehtud vutivälised plaanid käesoleva aasta 5. ja 8. septembriks, tasub sügavalt sisse hingata ja veel sügavamalt järele mõelda, sest neil kuupäevadel vajavad jäägitut toetust Eesti parimad pojad.

Kõigepealt ootab meie koondist ees kodumäng Leeduga, hiljem sõidetakse Sloveeniasse, kus raudpolt soovitakse korrata 1468 päeva tagasi juhtunud vägitegu, mil sloveene nende koduväljakul 2 : 1 võideti. “Ääretult olulised kohtumised, kaks kõige tähtsamat mängu sel aastal,” kommenteerib saabuvat perioodi koondise abitreener Janno Kivisild. “Ajalugu ja tase näitab, et kui me suudame enda potentsiaali ära realiseerida, siis on meil võimalik mõlemast kohtumisest positiivse resultaadiga välja tulla.

Kogu valiktsüklit silmas pidades on need määrava tähtsusega mängud.”

Valikgrupi seis enne septembrit.

Kõigil mängitud kuus matši: Inglismaa Šveits Sloveenia Eesti Leedu San Marino

18 12 9 7 6 1

2016. aastal peetavatele Euroopa meistrivõistlustele pääseb iga alagrupi kaks parimat. Kolmanda koha saanud võistkond mängib Prantsusmaale jõudmise nimel playoff’i.

2015 SEPTEMBER JALKA

17

magnus pehrsson Foto: Lembit Peegel

Mart Poomile imponeerib rootslase tahe end pidevalt täiendada.

Foto: Lembit Peegel

Martin Reim on valmis astuma Pehrssoni saabastesse.

TERVES KEHAS TERVE MÄLU(MÄNG)!

Viimasel kahel koondisekogunemisel on Eesti rahvusesinduse jalgpallurid peale füüsiliste oskuste INDONEESIA TAI HOLLAND proovile pannud ka oma ajusügavused! Nimelt on traditsiooniks saamas meelelahutuslik ning hariv SOOME mälumäng.

“Me veedame päevi POOLA koos, aina mõtleme, hingame ja elame jalgpalli,” PRANTSUSMAA jutustab abitreener Janno Kivisild viktoriinialgest.

“Mingitel hetkedel on vaja sellest välja tulla ja korraldada mängijatele ühistegevusi, mis neile huvitavad oleks.”

Mängijate teadmisi ja nupukust kontrollivad Kivisild ning teine abitreener Jesper Norberg. Kivisild tunnistab, et paras pähkel on leida küsimusi, millele peaksid vastuseid teadma nii eestlane kui rootslane (otse loomulikult võtab mängust osa ka tehniline personal, sealhulgas Magnus Pehrsson!) ning mis oleksid seejuures ka sobiva raskusastmega. Viktoriinis heidetakse sportlased oma mugavustsoonist välja, sest vutist liigutakse hiiglasliku kaarega mööda.

Küll oodatakse mängijatelt nutikust kõigil teistel teemadel. Nii on juhtunud, et kari jalgpallureid kuulab keskendunult Vivaldi “Nelja aastaaja” “Kevadet” või vahib ekraani, et tunda sealt ära Tarzan ning ujumissangar Johnny Weissmüller.

Võistkonnad on tavaliselt kahe-kolmesed ning ühisnimetajate järgi üritavad atleete tiimidesse jagada Janno ning Jesper. Näiteks kord astus võistlustulle võistkond “Eesti koondislased – järgmine generatsioon”, kus kahekesi ragistasid ajusid endiste rahvusesinduse mängijate võsukesed Ragnar Klavan ning Ken Kallaste.

“Teadmised on väga head, vanemad ja kogenumad mäletavad asju kaugemast ajast, nooremad teavad pigem kinematograafia üllitisi ja popmuusikat,” muigab Janno Kivisild.

Lõppu üks küsimusenäide kõigile geograafiahuvilistele. Mitu lippu on “peidetud” Norra lipu sisse?

18

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

Tarmo Lehiste: kõik võtab aega, kuid asjad liiguvad õiges suunas.

raskustega on tal tulnud silmitsi seista ja mis meeleoluga ta laagrisse tuleb.”

Nokk kinni, saba lahti Pehrssoni puhul hinnatakse sedagi, et ta pöörab palju tähelepanu pealtnäha pisiasjadele. Alates logistikast, kus asuvad hotellid ning treeningstaadionid, lõpetades mängijate toitumisharjumuste, ülipõhjalike trenni- ja mänguanalüüside ning videonäiteid ja diskuteerimist sisaldavate koosolekutega. Eesmärgiks ainult üks – võtta lühikese koondiselaagri ajal kõik.

“Aeg läheb edasi, jalgpall areneb, kui tahad konkurentsis püsida, pead järjest professionaalsem olema,” kommenteerib olukorda tuntud vutitegelane Tarmo Lehiste.

Martin Reim märgib, et taktikaliselt on vahe võrreldes Tarmo Rüütli viimase perioodiga olemas. Nimelt oli Rüütli ajal rohkem improviseerimist ja vabadust, eriti ründefaasis. Pehrssonil on aga terve meeskonna peale väga kindlad reeglid, alates tipuründajast kuni väravavahini.

Poomi selgitusel mängivad Magnus Pehrssoni treenerifilosoofias rolli järgmised suunitlused ja põhitõed. Esiteks on taktika iga treeningu kõige tähtsam osa. Teiseks soovib ta, et kõik mängijad on meeskonna eest väljas ning teevad nii ründe- kui kaitsetööd. Eesmärkideks on mängutempo kontrollimine, palli valdamine, ettepoole suunatud kiire söödumäng ning edukad standardolukorrad.

magnus pehrsson JANNO KIVISILD:

Foto: Lembit Peegel

On inimesi, kelle jaoks võiksid tulemused ja mängupilt olla atraktiivsemad. Nendele ei ole see protsess võibolla piisavalt kiire.

“Paneme standardolukordadele palju rõhku,” sõnab väravavaht, kes karjääri jooksul tuhandeid palle kastist minema lõi. “Need võiksid paremad olla, aga kõik ei käi jalgpallis plaanipäraselt. Selle nimel me töötame ja Magnuse filosoofias on see olemas. Rohkem tähelepanu pöörame ka kaitsele, aga eks see ole nokk kinni, saba lahti olukord. Ühel hetkel oli Eestile liiga kerge väravat lüüa! Selle me oleme paremaks saanud, mis on positiivne, aga lööme vähe väravaid ja proovime seda parandada.”

Kivisild on veendunud, et uuenevale koondisele ja Magnus Pehrssonile tuleb anda aega atra seada.

“On inimesi, kelle jaoks võiksid tulemused ja mängupilt olla atraktiivsemad. Nendele ei ole see protsess võibolla piisavalt kiire,” kostab ta. “Ma näen seda köögipoolt, kui suurt tööd ja vaeva igapäevaselt nähakse, et asjad õnnestuks ja läheks veel paremaks.”

Temaga on nõus ka Lehiste.

“Eks see mänguvankri käima saamine on aega võtnud ja võibolla pole see mäng, mida ta mängida üritab, nii lõbus kui Tarmo Rüütli ajal,” alustab mees ning jätkab enesekindlalt.

“Aga kõik liigub õiges suunas.”

KES ON JÄRGMINE? Kuigi äsja pikendati koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga lepingut, pakub paljudele poolehoidjatele põnevust küsimus: kes on järgmine? Üsna tihti libistatakse huulilt nimi Martin Reim. Küsisin temalt lihtsa küsimuse, kas ta oleks valmis olema järgmine rahvusmeeskonna loots.

“Ma arvan, et seda oleks näha, kui ma sel ametipostil olen,” lausub pika karjääriga endine jalgpallur. “Kui ma FC Flora peatreeneriks läksin, küsiti sama. Arvati, et ma ei ole valmis, aga õnnestus, sain hakkama.

Koondisetreener on muidugi klubitreeneri omast väga erinev amet. Jalgpallimaailmas ei saa neid plaane niimoodi paika panna.

Tuleb olla valmis, kui tuleb võimalus või pakutakse, aga selles ei saa kindel olla. Praegu juhendan U21 koondist ja seal on piisavalt palju maadlemist ja tööd. Mõtlen praegusele hetkele. Treeneril on tähtis, et ta suudab olla hetkeolukorras.”

Asjalik Magnus Pehrsson.

2015 SEPTEMBER JALKA

19

persoon

Ingemar Teever hoiab seljataga paikneva vastase kindlalt kontrolli all.

20

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

persoon

Teever:

väravate löömine pole kõige olulisem Kuigi Ingemar Teever troonib Premium liiga väravaküttide edetabeli tipus, on ta sedasorti ründaja, kes seab meeskonna edu isiklikust hiilgusest kindlalt kõrgemale – parem üks ülitähtis värav tugeva vastase kui neli tükki nõrga vastu.

OLIVER LOMP

T

änavune hooaeg ei alanud Teeveri tööandjale, valitsevale Eesti meistrile Tallinna Levadiale sugugi lilleliselt. Uuenenud kaitseliiniga meeskond ei leidnud esimestes voorudes kuidagi omavahelist klappi, punkte kaotati ka eeldatavalt nõrgemate vastu.

“Algus oli väga krobeline, ent tasapisi on kõik paremuse poole läinud,” sõnab Teever. “Mis endasse puutub, siis ründajate puhul on sageli nii, et kui väravad hakkavad tulema, kasvab enesekindlus ja lööd järjest rohkem. Sel hooajal on nii läinud.”

Eelmisel hooajal lõi ta Levadia eest 15 väravat, tänavu oli juba juuli lõpuks kirjas 13, millega jagas koos Sillamäe Jaroslav Kvasoviga Premium liiga parimate väravaküttide edetabelis esikohta.

Kuna Eesti vabariigiga samal päeval sünnipäeva pidav ja nüüdseks 32aastane Teever pole jalgpalluri kohta enam esimeses nooruses, tuli kogenud ründajalt küsida, mis võib tänavuse edu põhjus olla. Neid olevat aga pigem mitu.

“Mingil määral mängib rolli teiste Levadia ründajate ebaõnn vigastustega, mille tõttu olen sisuliselt kõik (välja arvatud hooaja esimene – toim.) kohtumised 90 minutit mänginud,” selgitab Teever. “Lisaks on mu roll ehk veidi teine, kuna võrreldes eelmise hooajaga olen ainukene tipuründaja, ja kelle asi siis väravate löömine veel peaks olema? Samas võib kõrvale tuua ka teise statistika – mullu andsin lõpuks kokku

15 väravasöötu, praegu olen kirja saanud ainult ühe.”

“Aga ma pean tunnistama, et kuigi olen ründaja, pole väravate löömine minule otseselt kõige olulisem,” lisab viimasel ajal ka koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni huviorbiiti sattunud

TIPUS ON HEA LÕPETADA

Kui hooaeg saab läbi, siis otsustan tuleviku. Kui nüüd Levadiaga taas meistriks peaksime tulema, siis olen tegelikult mõelnud ka lõpetamisest. edurivimees. “Peaasi, et olen võistkonnale kasulik. Üks võiduvärav Flora võrku on ikka hoopis erilisem kui neli tükki tabeli viimase vastu.”

Paljude A-koondislaste naasmisega on käimasolevast hooajast räägitud kui Premium liiga läbi aegade tugevaimast.

Teever on koduses kõrgliigas mänginud kolme perioodi jooksul (2002–2005 TVMK, 2008–2010 Nõmme Kalju, alates 2013 Levadia) ning ta nõustub suures osas nende väidetega, kinnitades, et praegune koduliiga on tugevaim.

Enam ei saa alahinnata kedagi, sest ka alumise poole meeskondades tehakse head tööd ja tugevate vastu osatakse seista.

“Samas on ka minu perioodid Eestis olnud erinevad,” hindab Teever.

“TVMK ajal olin noor ja vaatasin kõike hoopis teise pilguga – kõik tundus äge.

Kalju aeg oli teistmoodi katsumus, sest nad polnud tollal suurte vastu kunagi favoriidid. Praegu olen tiimis, mis peab kõiki võitma.”

Teismeliste või varajasis kahekümnendais jalgpalluritega on tulevikust rääkimine alati maru lihtne – püüeldakse välismaale ja loodetavasti lõpuks ka oma lemmikmaale, mis enamasti on Inglismaa või Hispaania. Teever jääb eesootavast rääkides mõtlikumaks. Ta on veel mõelnud, et võiks sobiva pakkumise korral kätt proovida välismaal – näiteks Ameerikas või Aasias –, kuid mõtteid on olnud sootuks teisigi: “Kui hooaeg saab läbi, siis otsustan tuleviku. Kui nüüd Levadiaga taas meistriks peaksime tulema, siis olen tegelikult mõelnud ka lõpetamisest. Tipus oleks karjäärile joon alla tõmmata ju märksa parem – ei jääks midagi kripeldama …”

Et jalgpallijärgsest elust hasart puudub, seda Teever ei karda. Sporti on talle meeldinud terve elu teha ja samamoodi jätkaks ka tulevikus.

“Kui ükskord jalgpalliga lõpparve teen, siis hakkan ilmselt rannavutti mängima. Miks mitte seal nõnda palju areneda, et püüda isegi koondisessegi jõuda,” ütleb Teever, kes püüaks jalgpallurikarjääri järel ilmselt kätt ettevõtluses.

2015 SEPTEMBER JALKA

21

mängija luubi all

Tiina Trutsi

Eelmisel aastal USA ülikooli õppima ning South Alabama Jaguarsi naiskonda mängima siirdnud Tiina Trutsit analüüsivad tema praegune treener Graham Winkworth ja meie koondise peatreener Keith Boanas.

Graham Winkworth: “Kõik temas näitab, et ta teeb asju südamega – alustades käitumisviisist platsil ja lõpetades tööeetikaga platsil ning väljaspool seda.”

Foto: Lembit Peegel

MAARJA SAULEP

Õhuvõitlus

Väljakunägemine Graham Winkworth: Tiina on intelligentne mängija ja väga teadlik platsil enda ümber toimuvast. Teeb enamasti õigeid valikuid, olgu selleks siis söötmine või palliga jooksmine.

Keith Boanas: On väga hea endale ruumi tegemises ja suudab leida sööte, et rünnak käima panna. Teab, millal ja kuhu palli vedada või mängida kiire sööt. Suudab hästi ka ennetada, kui pall on vastastel.

Vastupidavus

Graham Winkworth: Tiina pikkuse tõttu on tal raske sekkuda õhuvõitlustesse, kuid õnneks mängib ta naiskonnas, kelle filosoofiaks on hoida pall maas. Kui ta on aga sunnitud peaga mängima, ei karda ta seda teha.

Keith Boanas: Keskväljamängija kohta on see hea ja kindlasti üks enim paranenud omadusi USAs veedetud aja jooksul. Samuti on ta võimeline kontrollima õhust tulevaid palle hästi ka rinna või reiega.

Graham Winkworth: Tiina vastupidavust ei saa kritiseerida. Aasta jooksul olen näinud, kuidas ta on üks paremas vormis olevaid mängijaid võistkonnas. Parandab pidevalt oma taset, mida on näha ka mängudest.

Keith Boanas: On seda kindlasti parandanud ning suudab nüüd probleemideta mängida ka üle 90 minuti. Suudab olla kasulik nii ründekui kaitsefaasis. Varem juhtus seda, et ta väsis ning kadus mängust, kuid on seda parandanud ning ka vaimselt tugevamaks muutunud.

Jõud Graham Winkworth: Tiina hakkas ennast selles valdkonnas ületama, kui veetis kevadel aega jõusaalis. Hooaja jooksul oli kordi, kus ta lasi ennast liiga kergelt palli pealt ära lükata, kuid see muutus, kui ta pühendas rohkem aega lihasmassi suurendamisele.

Keith Boanas: Suutis noorena üle olla tervislikest probleemidest ja on nüüd kindlasti tugevam. USAs pööratakse jõule palju tähelepanu, vahel isegi liiga palju. Tiina on aga hästi arenenud ning suutnud tasakaalu leida.

Sisu Graham Winkworth: Tiina on kindlasti üks professionaalsemaid sportlasi, keda olen kunagi treeninud.

Teeb kõike südamega – see on suurepärane omadus ja teeb Tiinast väärtusliku mängija võistkonna jaoks.

Keith Boanas: Armastab jalgpalli, armastab mängida ning vihkab kaotamist. Annab endast alati parima. Ta on teistest lugupidav noor mängija, keda on kerge juhendada ja kellega on meeldiv töötada.

Tehnika Graham Winkworth: Tiina tehnilised võimed on minu arvates parim osa tema mängust. On väga hea väikesel alal ning suudab tihti ennast raskustest välja mängida.

Keith Boanas: Mängija, kes on juba noorena näinud kõva vaeva, et enda tehnilisi võimeid parandada. Teeb selle nimel lisatööd ning tal on hea kontroll palli üle just tänu pühendumisele noores eas.

Liikuvus Graham Winkworth: See paraneb kindlasti, mida rohkem harjub eluga Ameerikas. On mulle kinnitanud, et on saavutamas head füüsilist vormi, mis kindlasti aitab tal parandada ka liikuvust.

Keith Boanas: See on tihedalt seotud õhuvõitluste ja tugevusega üldiselt. Suudab maast kiiresti lahti saada ning kiirelt suunda muuta.

Reageerib hästi muutustele mängus.

Löök & sööt Graham Winkworth: Tiinal on võime jagada suurepäraseid sööte ja ta suudab palli väga hästi lüüa.

Peaks keskenduma sellele, et suudaks sama teha ka pressi all, sest USAs ei anta palliga mängijale palju aega. Kui ta suudab pressi all rahulikuks jääda, siis peaksid löögid olema tema tugevus.

Keith Boanas: Tõenäoliselt ei löö piisavalt väravaid, arvestades tema positsiooni väljakul. Tal on hea sööduvõime, kuid saaks parandada jõudu ja otsuseid löögile minnes. Kui ta seda suudab, siis on see suur lisaboonus.

22

JALKA SEPTEMBER 2015

Kiirus

cv

Sündinud: 19.02.1994 Klubi: South Alabama Jaguars Endised klubid: Nõmme Kal-

ju FC, Tallinna FC Flora, AC Milan Treenerid: Rene Möller, Getulio Aurelio Fredo, Allan Soomets, Richard Barnwell, Mauro Molina, Katrin Kaarna, Keith Boanas, Jo Chubb, Graham Winkworth

Graham Winkworth: See on valdkond, mille kallal saaks natuke tööd teha. USAs on mängutempo natuke kõrgem. Ta ei pruugi olla kiireim pikemate spurtide ajal, kuid on parandanud oma kiirust väikestes alades nii palliga kui pallita.

Keith Boanas: Kiirem palliga kui ilma pallita. Kindlasti on see valdkond, mida saaks parandada, kuid tema positsiooni puhul on vastupidavus olulisem.

Sellest hoolimata on vaja plahvatuslikkust, et võidelda lahtiste pallide pärast ja toetada rünnakuid.

premium liiga

Eksperdid ennustavad meistriks Levadiat Kui Premium liigas on mängitud 22 vooru, mahub esikolmik – Nõmme Kalju, Tallinna Levadia, Tallinna Flora – vaid kolme punkti sisse. Kes neist tuleb Eesti meistriks? Eksperdid Marek Lemsalu, Igor Prins ja Marko Pärnpuu ennustavad, et oma kolmanda järjestikuse ja ühtekokku kümnenda meistritiitli haarab Levadia.

KRISTJAN REMMELKOOR, Soccernet

K

olmest Premium liiga telemänge kommenteerinud asjatundjast, kellega Jalka rääkis, ei meeldi ennustada mitte kellelegi. Nad rõhutasid, et võitjaks võib tulla esikolmikust kes tahes. Pärast pealekäimist – et vaja on valik teha – kõlas aga kõigi suust üks ja sama nimi – Levadia. “(Marko – toim.) Kristal on mul vana semu. Pakun, et ta saab oma kolmanda (meistritiitli – toim.) kätte, siis saab minuga ühele pulgale,” ütles Prins, kes on peatreenerina kaks korda Levadia ja ühe korra Kalju meistriks viinud.

Pärnpuu ennustab, et mängijatest saab järelejäänud hooaja suurimaks tegijaks Igor Subbotin, kes peaks lööma Kristali juhendatava meeskonna kasuks vähemalt kümmekond väravat, sealhul-

gas ka olulisi kolle.

Suvel täienes Levadia kolme koondises mänginud mehega – peale Subbotini taasliitusid tiitlikaitsja ridadega Artjom Artjunin ja Tarmo Kink. Suvine üleminekuaken ongi üks tegur, mis aitab ennustajate kaalukaussi Levadia kasuks kallutada. Flora ainsaks hooaja-siseseks täienduseks esindusmeeskonna tasandil jäi Joonas Tamm, Kaljuga liitusid Borislav Topic ja Stanislav Goldberg.

“Suvised täiendused ongi see asi, mis Levadia aktsiaid natuke tõstab,” selgitas Prins. “Nad tegid hooaja alguses komplekteerimisel väikese näpuka, aga praeguseks tundub, et nad on leidnud õiged mehed õigete kohtade peale ja valed mehed ära saatnud.”

Lemsalu rõhutas samas, et LevaFoto: Lembit Peegel

dia tuleb meistriks ainult juhul, kui välismaalt naasnud suvised täiendused leiavad endas suurima motivatsiooni taas koduliigas hästi mängida.

Pärnpuu märkis, et kui hooaja algus oleks Levadial hästi läinud, oleks valitsev meister praegu juba kümne punktiga teistest ees. Hooaja esimeses ringis korjas aga Levadia vaid 16 punkti Flora 21 ja Kalju 27 vastu. Vaatlejate arvates tulenes Levadia aeglane start rohketest hilistest koosseisu muudatustest.

Samas on Levadia siiamaani kaotanud ainult ühe kohtumise ja Lemsalule on seegi oluline näitaja: “See näitab mingis mõttes sisu, kui sa isegi inetu mängupildiga suudad vähemalt viigi ära teha. See on jalgpallis tähtis ja lisab meeskonnale moraali, et “kurat, ma mängin sitalt, aga ma ei kaota!”.”

Lemsalu ja Pärnpuu tõid Levadia ühe plussina välja ka võitjakogemuse eelnevatest hooaegadest.

Kalju kogemus ja Flora noorus

Siim Lutsu peab Marek Lemsalu Premium liiga täheks.

24

JALKA SEPTEMBER 2015

Premium liiga teist kohta ennustasid Lemsalu ja Pärnpuu Kaljule ning kolmandat kohta Florale. Vaid Prins pakkus, et teisena lõpetab Flora ja kolmandana Kalju.

“Eks mulle hakatakse nüüd kibestumist nina alla viskama,” kurtis Prins, kellega Kalju pärast eelmist hooaega lepingu lõpetas. “Aga selle aasta kolmas koht on vähemalt parem kui eelmise aasta neljas.”

Kalju alustas vastupidi Levadiale hooaega ideaalselt, läbides avaringi täiseduga, kuid sai teises ringis koguni viis kaotust.

“Asi polnud selles, et mehed oleksid kehvad, asi oli motivatsioonis,” selgitas Lemsalu. “Ma tean ise oma ajast, et ka

euromängud löövad tugeva naela sisse, kui sa valmis ei ole. (Sergei – toim.) Terehhov andis nii-öelda nõrgemates mängudes teistele mänguaega, aga asi ei toiminud.”

Ka Prins rääkis, et euromängude perioodil tehtud katsetused koosseisus mõjusid Kalju rütmile halvasti. Euromänge oli Kaljul Eesti klubidest kõige rohkem.

Lemsalu lisas, et Kalju tundub olevat taastunud ja ka teised on punkte kaotanud. Kalju trumbiks peetakse kogemusi.

21. vooru kohtumises Narvas oli väljakul käinud mängijate keskmine vanus nõmmekatel koguni 29 aastat ja 3 kuud.

“Ma arvan, et jalgpallis loeb ikkagi kogemus, kuigi tahaksin, et noored tulevad ja panevad,” põhjendas Lemsalu pisut suuremat usku Kaljusse kui Florasse. Lemsalu nimetas ühe olulise Kalju tugevusena ka Eesti pikimat pinki.

Miinusena tõi Pärnpuu välja kogenud klubis treenitud mängija (KTM) puudumise. Ka Prins tõdes, et KTMi reeglit on esikolmikust kõige lihtsam täita Floral ja kõige keerulisem Kaljul, kuna tervet hooaega on sisuliselt kolme noore KTMiga (Erik Listmann, Henrik Pürg, Andre Järva) raske läbida. Samas märkisid kõik, et sellest kolmikust enim platsil viibinud Listmann on oma koha ka kenasti välja mänginud. Lemsalu ei näinud KTMi reeglis Kalju puhul üldse mingit probleemi: “See üks mees ei tohiks kogu mängupilti mõjutada.”

MARKO PÄRNPUU KOGEMUSEST:

Gianluigi Buffon hakkab varsti saja-aastaseks saama, aga on ikkagi veel maailma väravavahtide esiviisikus, kui mitte esikolmikus.

Tippudest noorima koosseisuga Flora on korjanud esikolmikust allpool asetsevatelt meeskondadelt punkte kõige paremini, aga pole põhirivaale võitnud viie katse jooksul kordagi. Kohtumistes Levadia ja Kaljuga 15 võimalikust kaks punkti saada on Prinsi sõnul märkimisväärselt kehv tulemus. Prinsi arvates on Flora probleem suurtes mängudes olnud psühholoogilist laadi. Lemsalu arvab aga teisiti: “Ma ei ütleks, et see on peas kinni, et ei suuda. Pigem on asi selles, et kogenud inimesed võtavad ennast Flora

Foto: Lembit Peege

premium liiga

Kaimar Saag näitab, kuidas käärid käivad.

vastu kokku ja suudavad väikese õnne kaasabil mängu enda kasuks pöörata.”

“See pole puhas jõud, vaid maagilised momendid – (Ingemar – toim.)

Teever lõi mingi imevärava, tõstes üle ja pannes pöörde pealt taganurka,” meenutas Lemsalu Premium liiga maikuu ilusaimaks väravaks valitud tabamust, mis aitas Levadial Florat 1 : 0 võita.

Levadia ja Kalju punktikaotused alumistele tulenevad tema hinnangul sellest, et head ja kogenud mängijad hakkasid oma peas mängudel vahet tegema ning osa matše teistest nõrgemateks pidama ja seetõttu kontsentreeritust kaotama. Pärnpuule tundub, et sel hooajal otsustatakse tiitel just suurte omavahelistes kohtumistes, kus on kogemuste tähtsus suurem. Flora koosseisu plussiks nimetas ta seda, et mängijad tunnevad üksteist juba tükk aega.

Levadia puurivaht ja kahurvägi, Flora kaitseliin, Kalju keskväli Eesti tippklubide parimaks väravavahiks hinnati tänu kogemustele levadialast Sergei Pareikot. “Väravavahi puhul on kogemus vähemalt sama oluline omadus kui reaktsioonid või mängulugemine,” ütles Pärnpuu, tuues võrdluse välismaalt: “(Gianluigi – toim.) Buffon hakkab varsti saja-aastaseks saama, aga on ikkagi veel (maailma väravavahtide – toim.)

esiviisikus, kui mitte esikolmikus.”

Seepärast valiks Tallinna Kalevi peatreener Premium liigast üheks hooajaks enda meeskonna väravasse just Pareiko.

Prins märkis Pareikoga võrdselt ära ka Kalju puuriluku Vitali Teleši. Lemsalu hinnangul jääb Teleš mänguklassilt Pareikole alla väga napilt, suurem on vahe Teleši ja floraka Mait Toomi vahel.

Viimane on kolmest põhiväravavahist selgelt noorim ja pidavat veel arenema.

Levadia kaitseliini nimetasid aga Lemsalu ja Prins kõige probleemsemaks.

“Mitte et mehed oleksid kehvad, aga nad on nii palju kaitsjaid vahetanud, et pole leidnud head kokkumängu,” põhjendas Lemsalu. Pärnpuu tõi välja, et Levadia keskkaitsjad (Artjom Artjunin, Artjom Rahmanov, Taavi Rähn) on suurima õhuvõimsusega, aga kõige aeglasemad. Paremkaitsja Juuso Laitineni kohta rääkis Pärnpuu: “Ta on suur, tugev, võimas ja julge, aga vajab väga palju juhendamist. Mängudes on tihtipeale kuulda, kuidas Marko Kristal ja Indrek Zelinski peavad Laitinenile ütlema, millal minna ja millal mitte. Ta kipub positsiooni valesti valima.”

Lemsalule endise kaitsjana torkas hooaja alguses samuti silma Laitineni suur probleem positsioonivalikuga, aga hooaja käigus on soomlane 86kordse Eesti internatsionaali hinnangul tublisti 2015 SEPTEMBER JALKA

25

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Seekordsed suurimad tõusjad on levadialased Ingemar Teever (+9) ja Siim Luts, kes on uus tulija. Ilja Antonov on tagasi andnud vigastuse pärast. Teised on teinud väikeseid tõuse-langusi ning Sander Post langes esimese kolmekümne hulgast seoses Lutsu jõulise hüppega.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev

+1

3. Karol Mets

–1

4. Ats Purje

+1

5. Henri Anier

–1

6. Sergei Zenjov

+2

7. Ken Kallaste

–1

8. Mihkel Aksalu

–1

9. Henrik Ojamaa 10. Enar Jääger

+1

11. Joel Lindpere

–1

12. Ingemar Teever

+9

13. Taijo Teniste

–1

14. Gert Kams 15. Sergei Pareiko 16. Dmitri Kruglov 17. Ilja Antonov

–4

18. Rauno Alliku

–1

19. Martin Vunk

–1

20. Siim Luts

UUS!

21. Igor Morozov

–2

22. Sander Puri

–2

23. Artur Pikk

–1

24. Pavel Londak

–1

25. Frank Liivak

–1

26. Artur Kotenko

–1

27. Rimo Hunt

–1

28. Artjom Artjunin

–1

29. Mikk Reintam

–1

30. Rauno Sappinen

–1

26

JALKA SEPTEMBER 2015

Kõvad omavahel: Kalju (mustas) ja Flora omavahelised mängud on täis emotsioone.

paremaks läinud nagu ka Levadia mängupilt tervikuna.

Liiga parimaks tagaliiniks peavad nii Lemsalu kui ka Prins Flora oma (Markus Jürgenson, Enar Jääger, Nikita Baranov, Gert Kams).

“Kaitseliini mängu näitab hästi sisselastud väravate arv, mis on Floral kõige parem,” sõnas Prins, kes märkis, et kõigil kolmel klubil on tegelikult kogenud kaitseliin. Pärnpuu kiitis keskkaitsjatest ja üleüldse Flora mängijatest kõige enam kiiret Jäägerit: “Selles, et Flora on poole hooajaga lasknud endale väravaid kõvasti vähem lüüa kui eelmisel aastal, on suur panus Enar Jäägeril. Iga treener tahab endale sellist kaitsemängijat nagu Jääger, kes ei karda vanakuradit ennastki ja on oma suhtumisega noortele eeskujuks.”

Parim paremkaitsja on Pärnpuu hinnangul Kams. Parimaks äärekaitsjaks hindab ta Kalju vasakkaitsjat Ken Kallastet, kes jõuab palju tõusta ja on raudse tervisega. Lemsalu arvates jääb Kalju kaitseliin (Ken Kallaste, Jorge Rodrigues, Alo Bärengrub, Karl Mööl) Flora omale alla väga vähe. Ka Prins peab Kalju kokku mänginud kaitset Joel Lindpere ja Ats Purje kõrval meeskonna üheks trumbiks.

Kogenuim Kalju keskväli on Lemsalu hinnangul ka selgelt parim: tänu Lindperele ja Hidetoshi Wakuile on see kõige loomingulisem ning Reginald on seal ka parim pallivõitja. Lemsalu ja Pärnpuu mainisid Flora keskvälja kogenematust, kuid Prins tõi Flora poolkaitse puhul välja koosseisu stabiilsuse ja pikaaegse kokkumängu. Levadia puhul räägiti üksmeelselt sarnaselt kaitseliinile ka keskvälja probleemsusest, mille on tinginud Andreas Raudsepa ja Ilja Antonovi vigastuspausid ning positsioonide pidev vahetamine. Hooaja eel lahkus ka koondislane Aleksandr Dmitrijev.

Pärnpuu hinnangul on aga noor Rasmus

Peetson oma võimaluse ära kasutanud ja üldjuhul hästi mänginud ning Dmitri Kruglovil on samuti igati sobilikud omadused keskel mängimiseks. Peetson Levadiast, Listmann Kaljust ja Rauno Sappinen Florast on Prinsi sõnul head näited sellest, et igas tippklubis on tänavu noor täheke põlema hakanud.

“Kahurvägi” ründavatest mängijatest on Lemsalu sõnul kõige võimsam Levadial, sest seal on Siim Luts, Kink, Subbotin ja Teever.

“Luts on minu arust hetkel Eesti liigas supertäht, ta on ilusaid väravaid löönud ja selgelt vormis,” kiitis Lemsalu. Prins peab tippklubide parimaks ründajaks just Teeverit: “Ainult Levadial on selline mees – Teever –, kes on ründaja ja lööb väravaid.”

Muutliku koosseisuga Levadias kindla kohaga Teeverit kiitsid väga ka Lemsalu ja Pärnpuu. Kalju äärtest ja ründajatest tõsteti esile Ats Purjet, kes on Pärnpuu sõnul üks võimalik kandidaat Premium liiga aasta mängija tiitlile. Kaljul on tema hinnangul ründaja kohale ka kõige laiem valik.

Lemsalu sõnul näitab Flora ründajate nõrkust see, et klubi parim väravakütt on poolkaitsja Sappinen. Sakari Tukiainen ei täitnud talle seatud ootusi ning Pärnpuu eeldab, et soomlase asemele võetud Tammel kulub Flora stiiliga kohanemiseks aega. Lemsalu arvates võiks Floras ründavatest mängijatest rohkem mänguaega saada Zakaria Beglarišvili, keda ta peab Lindperega samasse klassi kuuluvaks.

“Beglarišvili peaks kogu aeg platsil olema,” rääkis Lemsalu. “Ta on minu arvates lihtsalt nii geniaalne jalgpallur, kõige ettearvamatum Eestis.”

Ta lisas, et juhul kui grusiin hakkab hästi mängima ja vigastusest paranenud ründaja Albert Prosa jõuab heasse vormi, on ka Floral tiitlišanss olemas.

eesti–inglismaa ootel

Menu ja edu laineharjal Inglismaa väisab Tallinna Mullu käisid Tallinnas vutisõprade tuju rikkumas Inglismaa mehed, kes tänu Wayne Rooney väravale võtsid rahvusmurul 1 : 0 võidu. Millise meeleoluga lahkuvad poolehoidjad A. Le Coq Arenalt 21. septembril, kui naistekoondisele sõidab külla maailmameistrivõistluste pronks Inglismaa?

Foto: Lembit Peegel

SIIM KERA

K

õigile mälumänguhuvilistele ning teistele ajuvõimlejatele on hea meel presenteerida järgmisi viktoriiniküsimusi: mis riigi vutikoondis sai mullusel MMil 26. koha? Aga milline rahvus platseerus tänavustel naistejalgpalli maailmameistrivõistlustel kolmandaks? Õiged vastused on otse loomulikult Inglismaa ja Inglismaa!

Seepärast pole imestada, et meeste suurvõistlustel pidevalt kibedaid pisaraid neelavad britid tunnevad naiste saavutuse üle siirast rõõmu ning uhkust.

Ja mitte ainult, tänu edule on kasvanud nii meedia- kui publikuhuvi. Kui hooaja esimeses pooles oli Inglismaa naiste kõrgliiga keskmine pealtvaatajate arv 892, siis järgmises voorus peale MMi oli selleks numbriks 1588. Tõusuks suurepärased 78%!

Mida arvab meie koondise peatreener inglane Keith Boanas, kas nüüd ootabki naistevutti ees sujuv sõit ülesmäge?

“Ma olen oma karjääri jooksul palju näinud, see (naistejalgpalli populaarsus – toim.) on olnud nagu Ameerika mäed – üles-alla,” sõnab kogenud loots. “Ma ei usu, et praegune suur huvi lähiajal taandub, aga kaugema tuleviku kohta ei oska öelda.”

Prantsusmaal palliv Getter Laar saab varsti püüda inglannade pealelööke.

2015 SEPTEMBER JALKA

27

eesti–inglismaa ootel Sünniriigi hea tulemuse taga näeb mees kindlat plaani ning jätkusuutlikku struktuuri. Näiteks saavad Inglismaa koondislased kohalikult jalgpalliliidult palka, et neil oleks võimalus sportimisele keskenduda. Tõusule on abikäe ulatanud ka kevadest sügiseni peetava professionaalse kõrgliiga (FA WSL ehk Women’s Super League) loomine 2011. aastal. Kui praegu on WSLi esimeses divisjonis kaheksa klubi ja tugevuselt teises kümme, siis plaan näeb ette liiga laienemist 24 Foto: Lembit Peegel

tiimini. Juba praegu kannab telekanal BT Sport otseülekandes üle meistrisarja põnevamaid heitluseid ning järjest rohkem jõuab spordiala juurde ka priske kukruga sponsoreid. Kandepind suureneb. Tänavu esimest korda Wembley staadionil peetud Inglismaa naistejalgpalli karikafinaali jälgis rekordilised 30 710 silmapaari. Boanas on selle üle silmanähtavalt uhke!

“Tavaliselt peab pileteid tasuta ära andma, need inimesed aga maksid mängu nägemise eest,” rõõmustab ta, kuid samas toob end kiirelt reaalsusesse tagasi. “30 000 inimest, aga kui meeste karikavõitja saab auhinnarahaks 1,8 miljonit naela, siis naised 5000 naela. Täpselt sama võidusumma oli ka kümme aastat tagasi. Hullumeelne!”

Tõenäoliselt ei teeks mitte miski muu Boanast rohkem õnnelikuks kui Inglismaa vutibuumi kandumine Eestisse. See on aga raske – nende mudelit kopeerida ei saa, sest puuduvad vajalikud ressursid. Palkade maksmine meie koondislastele tundub utoopiline, kuigi juhendaja sellest unistab. Tarvis oleks suurtoetajat, kes end ainult naistejalgpallile pühendaks.

“Kui tahame edasi areneda, siis peame kunagi tulevikus (lepinguteni – toim.) jõudma,” tõdeb treener, kes Charltoni naiste lootsina ka ise FA karika võitnud. “Tõsiasi on see, et ega naistejalgpall kuhugi ära ei kao ja mitu riiki on mõistnud, et nad võivad naistejalgpallis saada palju edukamaks kui

meestejalgpallis.”

Koondise väravavaht Getter Laar ei leia, et Inglismaal toimuv naistejalgpalli tähelend kuidagi meid mõjutada võiks.

Põhjuseks toob ta vähese kajastuse siinses meedias. Tulevikku ta väga helgetes toonides ei näe.

“Eestis tuleks näha tõsisemat vaeva mängijate arvu kasvatamisega ning nende mängu juures hoidmisega,” sõnab Prantsusmaal palliv kollkipper. “On klubisid, kus tehakse head tööd, kuid üldises plaanis tundub, et naistejalgpall on punkt litsentsimisreeglistikus, millele on vaja lihtsalt linnuke kirja saada.

Jah, aeg-ajalt tuleb jälle lootustandvaid noormängijaid, kuid millegipärast kipub “külm neid ära võtma”.”

Kuopio klubi Pallokissatit esindav Signy Aarna aga leiab vastupidi, et naistevutt on üks enim arenevaid spordialasid ja populaarsust tuleb varem või hiljem juurde. Koondislane, FC Flora mängija ning treener Miina Kallas tõdeb justkui eelneva jutu kinnituseks, et eelmisel aastal tuli treeningutele väga palju uusi tüdrukuid ning iga priskem tähelepanu teeb ainult head.

Pöidlad pihus Kas ja kui palju professionaalsed inglased meist paremad või halvemad on, seda näeb 21. septembril, mil A. Le Coq Arenal toimub 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmäng. Soome kõrgliigas väravavõrke lammutav ründaja Signy Aarna on elevil.

“Kui vaatasin loosimise otseülekan-

“KUI INGLISMAA VÄLJA ARVATA, POLE PAHA GRUPP”

Treenerina Inglise karika võitnud Keith Boanas lubab mängus kaasmaalaste vastu olla 100% eestlane.

28

JALKA SEPTEMBER 2015

Koondise peatreener Keith Boanas: “Bosnia ja Hertsegoviinast me veel väga palju ei tea, FIFA tabelis on nad meile lähedal (Eesti kohal 77, vastased positsioonil 71 – toim.). Peame uskuma, et suudame nii neilt kui Serbialt punkte võtta (2010. aastal kodus peetud valikmängus alistasime serblased 1 : 0 – toim.). Belgia on praegu üks tugevamalt arenevaid naistejalgpalli riike. Nad teevad Hollandiga koostööd ja pole neist palju maas. On füüsilised. Kui Inglismaa välja arvata, pole paha grupp.”

Puurivaht Getter Laar: “Eks meil ole alati kõigi grupivastastega pusimist. Oleme ju mänginud Prantsusmaaga ning Soome ja Itaaliaga, kes on ka tippvõistkonnad, kuid arvan, et Inglismaa on veel astme võrra kõrgemal. Nemad ja Belgia on raskemad vastased ja Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina on mängitavamad riigid, kelle puhul saame tunda lõunamaalikku tehnilisust ja temperamenti. Arvan, et reaalne oleks selles alagrupis 3. kohta jahtida.”

Ründetuus Signy Aarna: “Ega meil siin midagi kerget ei tule, FIFA tabelis on kõik meist veidi eespool. Belgia kohta täpselt ei teagi, kindlasti väga tugev naiskond.

Inglismaa Inglismaaks. Klass omaette. Bosnia ja Hertsegoviina ja Serbia vastu on meil kõige suurem võimalus punkte võtta. Mäletan, et kui me Makedoonia vastu mängisime, siis oli päris hull. Kui kohtunik ei vaadanud, siis isegi löödi meie naiskonna mängijat. Neil (Balkani naiskondadel – toim.) keeb veri vahel üle, eks tuleb taktikana kasutada, et neid töödelda!”

eesti–inglismaa ootel net, siis lootsin pöidlad pihus, et tuleks Inglismaa,” jutustab Põlva Lootosest tuule tiibadesse saanud atleet. “Alati olen nende A-koondise vastu mängida tahtnud. See on omaette vägev!”

Kiidusõnu ja ootusärevust jätkub Miina Kallaselgi: “Päris iga päev selline vastane koju ei tule. Otseselt kartma neid ei pea, ühtegi mängu ei tohiks karta, aga kogemus on suur.”

Boanas tõdeb, et inglastega mängimine on massiivne ülesanne ning üks asi, millest tuleb üle saada, on just kartus.

Oma karjääri jooksul mõlema soo esindajaid õpetanud treener loodab, et staadionile leiab tee võimalikult palju noormängijaid, kes kohtumisest endale tulevikuks inspiratsiooni leiavad. Siililegi selge, et kohtumine tuleb oluline kõigile mängijatele, kes saavad oma võimeid maailma tipuga proovile panna, kuid loogilistel põhjustel tuleb päev eriline ka Boanasele.

“Ma garanteerin, et sel hetkel olen ma 100% eestlane,” on vutivedur

KEITH BOANAS:

otsekohene. “Kaotus teeks mulle sama palju haiget kui kõigile mängijatele.

Inglismaa alistamine oleks potentsiaalne ime, see oleks minu treenerikarjääri suurim saavutus, aga ma ei tunneks neile kaasa. Isegi kui meestekoondis mängis Inglismaaga, ei tahtnud ma, et Inglismaa võidaks. See on kummaline tunne. Oma südames olen ma pooleldi eestlane ja pooleldi inglane, aga mängupäeval kindlasti 100% eestlane. See on lubadus!”

Foto: Lembit Peegel

Oma südames olen ma pooleldi eestlane ja pooleldi inglane, aga mängupäeval kindlasti 100% eestlane. See on lubadus!

“Ma näen, kuidas mängijad minu silme all arenevad, aga me peame saama tugevamate vastaste hirmust üle,” lausub ta kindlalt. “Me kiilume mängude alguses kinni, meil on mingi vaimne blokk, et enne, kui me saame oma mängu mängida, peame me nägema, kui head on vastased. Me jookseme vastu müüri.”

Kõigest hoolimata pole koondise peatreeneril mingitki kavatsust minna Inglismaa vastu bussi parkima.

“Tegemist on Taaveti ja Koljati heitlusega, aga me kõik teame, mis seal loos juhtus,” muigab mees.

KELLEGA JA MILLAL ME MÕÕTU VÕTAME? 2017. aastal Hollandis toimuvate Euroopa meistrivõistluste valikgruppi number seitse kuuluvad järgmised vutimaad: Inglismaa (juuli seisuga FIFA edetabelis 5. kohal), Belgia (28.), Serbia (46.), Bosnia ja Hertsegoviina (71.) ning Eesti (77.). Alagrupist pääseb automaatselt edasi võitja, lisaks saavad finaalturniiri õhku nuusutada kuus parimat teise koha naiskonda, kaks ülejäänud teiseks platseerunud riiki selgitavad tulpidemaale sõitja playoff’is.

Omasid saab toetada aasta ringi, kuid eriti tormiliselt järgnevatel kuupäevadel: 17.09.2015 19.00 Eesti–Serbia (Tartu Tamme staadion) 21.09.2015 19.00 Eesti–Inglismaa (A. Le Coq Arena) 23.10.2015 Bosnia ja Hertsegoviina – Eesti 27.10.2015 Serbia–Eesti 12.04.2016 Belgia–Eesti 03.06.2016 Eesti–Belgia 06.06.2015 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina 15.09.2016 Inglismaa–Eesti

Miina Kallas ootab mängust Inglismaa vastu suurt kogemust.

2015 SEPTEMBER JALKA

29

UUDIS! Üllata oma sõpru Estonian Airi kinkekaardiga.

Info ja müük: www.estonianair.ee

www.estonianair.ee

Foto: Scanpix

Barcelona

Horvaatia

Ivan Rakitic

Foto: Jeff McIntosh/AP/Scanpix

Eesti N천mme Kalju

Henri Joel Anier Lindpere Foto: Lembit Peegel

Inglismaa

Fara Williams

Foto: Adam Davy/Scanpix

Madridi Atletico

Prantsusmaa

Antoine Griezmann

mäng & kohtunikud

“Vastane oli parem ja võitis teenitult, aga kohtunikud …”

Aina enam näeme, kuidas pärast mängu mikrofonide manu pääsenud Premium liiga mängijad ja treenerid viskavad otse või kaude kive kohtunike kapsaaeda. Vahel on kommentaarid absurdsed: tunnistatakse vastase teenitud võitu, aga kohtunikke siunatakse ikkagi. Järelvaatamine kinnitab sageli, et kohtunikel oli õigus või ei tunne kritiseerijad mängureegleid, aga seda pole nad valmis tunnistama. Jalka küsis teema kohta Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunikult Uno Tutkilt ja koolitusjuhilt Hannes Kaasikult ning uuris, milline on seis meie kohtunikemaastikul.

INDREK SCHWEDE

E

esti Jalgpalli Liidu (EJL) egiidi all tegutsevad kohtunikud on jagatud nelja suuremasse rühma.

Piirkondlikud kohtunikud teenindavad madalamaid liigasid. Nende sekka kuuluvad päris uued tegijad ja need, kes teevad oma tööd aastaid.

Tänavu osales uute kohtunike kursustel üle 120 huvilise. Kaks kursust toimus Tallinnas ja kaks Tartus, lisaks veel Pärnus, Rakveres ja Põltsamaal ning eraldi kursus naistele pealinnas.

HANNES KAASIK:

Rahvusvahelistes mängudes läheb mängijate energia kaotatud palli tagasivõitmisele, meil kohtunikega vaidlemisele.

Piirkondlikele kohtunikele tehakse hooajaeelne seminar ja pakutakse võimalust teha füüsilised testid (see pole kohustuslik), et saada aimu oma suutlikkusest. Igal aastal toetab EJL niinimetatud Godfatheri programmi raames 25 hakkajamat kohtunikku, pakkudes neile tippkohtunike tuge ja ühistreeninguid meie parematega ning peale selle veel eraldi suvist treeningulaagrit.

Naiskohtunikke koolitatakse eraldi, sest niiviisi toimib kõik paremini: nii õppijate mentaliteet kui lähenemine õpitavale on teine. Samas pakutakse naistele piisavalt praktilist kokkupuudet ametivendadega, sest paljusid mänge teenindatakse koos ja see aitab kaasa ühtsustundele.

Esimene grupp on vahegrupp ülemise tipu ja regionaalsete kohtunike vahel. Sinna kuulub 25 vilemeest, kelle maksimumiks on esiliiga B mängud.

Nemad vilistavad peamiselt Eesti II liiga ja Evald Tipneri karikamänge. Kevadel toimuval treeningupäeval kontrollitakse muuhulgas füüsilist valmisolekut. Neile pakutakse klubi MyFitness soodustust.

TOP gruppi kuulub umbes 55 kohtunikku, kes on omakorda kahes jaos: 1) esiliiga ja esiliiga B kohtunikud ja abikohtunikud; 2) Premium liiga kohtunikud ja abikohtunikud. Hooajaeelse seminari pikkus on kolm päeva (sellel osalevad ka mõningad piirkondlikud kohtunikud, et näidata neile, kuhu on võimalik pürgida ja milline on Eesti tipp). Lisaks kevadine ja sügisene treeningupäev teooria ja füüsilise valmisoleku kontrolliga. Hooaeg võetakse kokku kahel päeval ja juulikuise pausi ajal on veel lisakokkuvõtte tegemine.

TOP kohtunikud saavad varustuse, klubi MyFitness soodustuse, füsioteraapia teenuse. Valitutel on võimalus osaleda talendi- ja mentoriprogrammis ning UEFA Core’i programmis, kus igast riigist saab aastas löögile üks kolmik. Eestist osalevad selles programmis praegu Kristo Külljastinen, Riivo Stolts ja Rando Kesküla. Kõigepealt koolitatakse neid kümme päeva Šveitsis ja siis on neil veel poole aasta jooksul erinevaid tegevusi oma mentori silma all. Vilistatakse ka Prantsuse ja Šveitsi madalamate liigade mänge. Tippkohtunikud pääsevad ka rahvusvahelistele

mängudele nii koondise kui klubide osavõtul. Parimad neist teenivad FIFA litsentsi või selle pikenduse. FIFA litsents on EJLi kaudu saavutatav kõrgeim tipp kohtunikele. Sealt edasi saavad kõige edukamad ise oma rahvusvahelist karjääri edendada.

EJLi egiidi all tegutseb ligi 500 kohtunikku (tavalisel nädalavahetusel on vaja teenindada üle 100 mängu). Kuigi kohtunikke tuleb igal aastal juurde, on ka väljalangenuid samas suurusjärgus. Osaliselt seetõttu, millest teeme juttu allpool.

Miks selgitused ei mõju?

Iga hooaja eel teeb EJLi kohtunikeosakond Premium liiga klubidega kohtumisi, kus selgitatakse reegleid, nende täiendusi ning tõlgendusvõimalusi ja -kohustusi. Siiski on mängijaid, kes õpetatavat ei omanda.

Miks?

“Ma ei tea!” on Uno Tutki siiras ja nõutu vastus. “Osale ei mõju isegi see, kui näitame neile suurel seinal video pealt, kuidas vastast kahe käega kinni hoiti. Vahel tunnistavad isegi meeskonnakaaslased, et tõepoolest oli rikkumine, aga asjaosaline ise raiub, et tema viga ei teinud!”

“Ega need olukorrad, mida me meeskondadele videolt näitame, pole lihtsad situatsioonid,” ütleb Hannes Kaasik. “Need on pähklid ka kohtunikele. Treenerid ja mängijad ei saagi vahel sellest aru, et nende olukordade mõistmiseks peab olema palju praktikat.”

2015 SEPTEMBER JALKA

39

fulhami akadeemia

Miks sa eelmises olukorras ei vilistanud? viitab Siim Luts käega eemale. Ilja Antonovit see kollasest kaardist ei päästa.

Eestis on suur veaootus “Veaootus on Eesti meistrivõistlustel liiga suur,” räägib Uno Tutk. “Euroopas lubatakse tunduvalt jõulisemat mängu.

Meie mängijad ja treenerid karjuvad iga kontakti ja tõuke peale, et viga! Aga kui meie kohtunikebrigaad tühistas värava põhjusel, et ründaval poolel olid käed seljas, said nad UEFA vaatlejalt negatiivse hinde. Eestis on välja kujunenud, et nii mängijad, treenerid, pealtvaatajad kui ajakirjanikud ootavad viga. Sageli on selle tagajärg, et kohtunik annabki vea.

Jõuline mäng ei tähenda, et vigu ei pea fikseerima, aga kui me ei käi ühte sammu ülejäänud maailmaga, ei arenda me sellega oma jalgpalli. Ega me õigustagi endid, ka meie peame paremini püüdma, et arendada Eesti jalgpalli ja valmistada oma vilemaneeriga meie meeskondi ette selleks, mis neid ootab Euroopas.”

“Rahvusvahelistes mängudes läheb mängijate energia kaotatud palli tagasivõitmisele, meil kohtunikega vaidlemisele,” täiendab Hannes Kaasik. “Üks sagedasemaid vääritimõistmisi on näiteks olukord, kus kumbki võistkond teeb lühikese aja jooksul näiliselt samaväärse vea. Esimesel juhul fikseerib kohtunik lihtsalt vea ja kollast kaarti ei näita, teisel aga võtab taskust ka kollase kaardi.

Sellele järgneb pahatihti mängijate rahulolematus: kuidas nii – praegu annad kaardi, aga pool minutit tagasi vastasele 40

JALKA SEPTEMBER 2015

mitte!? Nad ei näe lihtsalt suurt pilti, sest kohtunik peab eristama, kas tegu oli lubava rünnakuga või mitte. Kui ei olnud, piisab lihtsalt vea fikseerimisest. Kui võeti maha lubav rünnak, järgneb ka kollane kaart. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, mängijate paiknemisest väljakul. Kui tegemist on aga ilmselge väravavõimaluse peatamisega, siis peab reeglite järgi näitama punast kaarti. Neid asju treenerid sageli üldse ei märka ega hinda ja ega need olegi treeneri ega kapteni otsustada.

Selle üle otsustab kohtunik. Vääritimõistmised saavad tihti alguse reeglite vähesest tundmisest. Kui selline asi juhtub kohe mängu alguses, jääb paljudele treeneritele ja mängijatele sisse eelarvamus kõigi järgnevate otsuste suhtes.”

Hannes Kaasiku sõnul on kohtunikul õigus reegleid ja olukordi tõlgendada juhul, kui tegemist pole ilmselgelt suure ja üheselt mõistetava määrusterikkumisega. Näiteks peaks kohtunik pallureid hoiatama ka suuliselt. Selleks ei pea neid tingimata enda juurde kutsuma, seda saab teha ka esimeses astmes publiku eest varjatult mängu käigus.

“Hea oleks, kui kollane kaart ei tuleks mängijale ootamatult, vaid sellele oleks eelnenud märguanded kohtunikult,” täpsustab Kaasik. “Aga kõik sõltub veast ja olukorrast: kui vaja, peab ka 1. minutil punase andma.”

EJLi kohtunikeosakond hoiab Pre-

mium liigas toimuval tähelepanelikult silma peal. Igal mängul on kohtunike vaatleja, kes esitab raporti. Igast mängust on salvestus, kust saab üle vaadata vastakaid arvamusi tekitanud olukorrad.

Alati pole küll nende põhjal võimalik selget järeldust teha, aga enamasti siiski.

Ja kui salvestus ei anna täit vastust, peabki usaldama kohtunikku, nagu see jalgpallis ka enne videoajastut olnud.

Zahovaiko ja Pareiko krutskid Uno Tutk toob välja kaks juulikuist mängu, kus Paide Linnameeskonna edurivimees Vjatšeslav Zahovaiko pääses ühes mängus ebaõiglaselt punasest kaardist, ta nimelt astus vastasele peale. Enne Paide meeskonna järgmist kohtumist, milleks oli mäng Pärnu Linnameeskonnaga, juhiti kohtuniku tähelepanu Zahovaiko võimalikule sellisele käitumisele. Seekord Eesti koondist 39 korda esindanud ründaja ei pääsenud: sarnase tegutsemise eest saadeti mees platsilt minema.

“Me aeg-ajalt juhime kohtunike tähelepanu mõne mängija käitumismustrile, et oldaks paremini valmis,” selgitab Uno Tutk, kellele ei meeldi ka pressis kasutatav termin “koduvile”: “Koduvilet pole olemas! Kohtunik vilistab reeglite järgi. See väljend on pärit naaberpallialadelt. Ühelgi kohtunikul pole suus koduvilet, enamasti on neil huulil Fox 40 (vile kaubamärk – toim.)!”

mäng & kohtunikud Foto: Lembit Peegel

Fotod: Lembit Peegel

Juulikuust on pärit ka head näited Sergei Pareiko repertuaarist. Mängus Infoneti vastu lõi väravavaht oma kastis vastast, kuid kohtunikud seda ei märganud ja punane kaart jäi andmata (lükkamine tähendanuks selles olukorras kollast kaarti). Järgmises kohtumises Floraga valas Pareiko aga kogu oma viha lisakohtuniku peale, kes tema arvates jättis fikseerimata talle tehtud vea hetkel, kui meeskonnakaaslane Dmitri Kruglov omavärava sepistas. Järgmise nurgalöögi eel ei keskendunud Pareiko alguses mitte sellele, vaid sõimas profülaktika mõttes lisakohtunikku. Hiljem venitas Pareiko tahtlikult aega: läks võtma 16-kasti küljel olevat palli, kuid poole tee peal pöördus tagasi ja nõudis nahkkera hoopis pallipoisilt. Küllap arvestas vana rebane ka sellega, et võibolla ei märka pisikesed pallipoisid üle reklaamirivi otsajoone läheduses paiknevat palli ja nii saab ta väravalöögiga täiendavalt viivitada. Pareiko sai kollase kaardi. Järgnes järjekordne rahulolematuse demonstratsioon. Ehk siis: vale kohtunik on see, kes vilistab vea mulle, mitte see, kes jätab õigustatud punase kaardi mulle andmata.

Sõda lahti pääsenud Uno Tutki sõnul on staarikompleksi sageli märgata välisliigadest tagasipöördunute puhul: olen Eestis tagasi, teate küll, kes ma olen, mind ei tohi puutu-

da! Samas on liiga tase ühtlustunud, positiivse tulemuse saavutamine on aina raskem.

“Nagu sõda oleks lahti ja sporti on selle võrra vähem,” sedastab Tutk. “Me saadame vahel kuus meest mängule ka sinna, kus kumbki pool pole isegi medalikonkurentsis. Mängudes on kasvanud vägivaldsus. Ei teagi, miks.

Võibolla on sellise suhtumise kaasa toonud välismängijad, võibolla on meistrivõistluste tasavägisus ning meeskondadele peale pandud pinge ajanud asja nii tuliseks. Ka liigasiseseid liikumisi on palju ja olen märganud, et endise koduklubi vastu tahetakse end kangesti tõestada.”

Hannes Kaasik lisab, et esineb ka olukordi, kui minnakse kahevõitlusesse hoolimatult ülemäärase jõuga, aga samas on ligi 100 seni peetud mängu kohta antud sel põhjusel vaid üks punane kaart: “Meil on klippe, kus kohtunikud on jätnud mängija punasega karistamata. See ei tähenda, et vastane peab vigastada saama, piisab, kui kontakti minnakse hoolimatult, suutmata oma liikumist kontrollida ja vastast ohtu seades. Tuleb tunnistada, et üks punane kaart 100 mängu kohta on ebaloogiline number.

Oleme koolitustel sellele rohkem tähelepanu pööranud, sest hooaeg läheb aina raskemaks, kuna meistrivõistluste lõpp läheneb, pinge suureneb ja kohtunikud

peavad olema valmis tegema ebapopulaarseid otsuseid.”

Mõistagi on kohtunikud valmis ka jätkuvaks kriitikaks.

“Kriitika on ühest küljest hea, see aitab tuua esile puudusi,” räägib Kaasik.

“Me ei eeldagi, et jääme kriitikata, aga kuskilt läheb piir. Otsesed solvangud peab ära karistama. Emotsiooni pealt on need arusaadavad, aga kui üht ja sama muudkui keritakse ja keritakse, siis on kohtuniku kohus sekkuda ja kaitsta mängu imagot. Samal ajal toovad salvestused välja väga palju positiivset, kuigi rohkem keskendutakse negatiivsele. Väga hea mäng kohtuniku poolt ongi normaalne. Nii on üle maailma. Mõistmist, et olukorrad on keerulised ja kiired, võiks rohkem olla.”

Kaebekirjad ja fotod “Meile tuleb isegi kaebekirju teiste meeskondade kohta,” räägib Uno Tutk uskumatuna kõlavat. “Või saadetakse fotosid mängijate paistes silmast, et näete – karistage vastast.

Vahel püütakse niimoodi kõrvaldada mõni ohtlik mängija, kelle meeskonnaga järgmises voorus kohtutakse.

See on klassikaline mänguväline survestamine.”

2015 SEPTEMBER JALKA

41

minu 11

Neeme Korvi romantiline kooslus P

Foto: erakogu

ostimehe ajakirjanik ja Jalka kolleegiumi liige Neeme Korv koostas oma sümboolse koondise süsteemis 4-23-1: “See on väravajanune, ääretult hingestatud ja sestap ka romantiline kooslus, kes naudib palli valdamist, ning isegi kui väravavahil juhtub olema harva esinev kehvapoolne päev, lööb ta ikkagi vastastele rohkem, kui neile lüüakse.”

Ott Järvela: Minu koosseis vajab häälekat kollkiprit, kes oleks kogu hingega mängus. Ta pole vast maailma kõige nõtkem ja pikem väravavaht, aga tööd tal palju pole, sest tiim valdab palli umbes 92,7 protsenti ajast. Vastaste ainsa juhusliku pealelöögi tõrjub Järvela talle ainuomase efektse robinsonaadiga.

Albert de Hoon: Hispaania Madalmaade piirialade mehi, kelle vend olla kunagi Roosendaal Boys Combinatie (RBC) trennis olnud kõvem kutt kui sealsamas karjääri alustanud hilisem NAC Breda staar Pierre Van Hooijdonk. Nagu igal hollandi poisil, on ka Albertil vutt geenides. Poisina tegi mingi Hollandi kanal temast telelõigu kui osavaimast kõksijast. Nüüd saab ta platsile sõbrana, kellega võib luurele minna!

Ragnar Klavan: Veel üks mängija, kes kindlasti peab mu tiimis olema! Las ta olla ka kapten. See pael passib talle hästi.

Raul Rebane: Raul ütleb end olevat jalgpallikauge, kuid kõik me mäletame tema vahvaid Šotimaa-reportaaže ajast, mil koondis Tartan Army lemmikuid kimbutas. Pealegi oleks Raul mu noortele hea innustaja ja vastaseid läbi nägev strateeg. Järvela kõrval ainus mees satsis, kelle ülesanne pole skoorida.

Trevor Elhi: Minu eelmise hooaja vaieldamatu lemmik Premium liigast.

Igati sisukas kutt. Ma annan talle koha oma supertiimi algkoosseisus, sest tahaksin, et ta teeks motiveerituna arenguhüppe ning aitaks tulevikus rahvuskoondist.

Andres Iniesta ja Xavi: Sellist keskvälja ei ole ega tule. Minu jaoks ületamatu fenomen.

Lisaks on need kaks meest, kes lõpuni usuvad ja sestap mängivad alati viimase vileni, mis on erakordselt sümpaatne ning peaks olema noortele vutimeestele eeskujuks. Kui mäng on miskipärast 90. minutiks 0 : 0, on Iniesta see, kes lõpuks ära lööb.

Erik Listmann: Minu käesoleva hooaja vaieldamatu lemmik Premium liigast.

Mulle meeldib tema tehnika ja hingestatus. Kui mees jääb mängu järel platsile ja elab nähtavalt läbi luhtunud võimalusi ning kaotatud mängu, peab ta olema südamega poiss.

42

JALKA SEPTEMBER 2015

Oleg Protassov Konstantin Vassiljev

Leonhard Kass

Trevor Elhi

Erik Listmann

Andres Iniesta

Xavi

Raul Rebane

Ragnar Klavan

Albert de Hoon

Ott Järvela

Konstantin Vassiljev: Seda meest ei suuda ma välja jätta ühestki koosseisust! Ma oleks justkui alati teadnud, et see lokkis juustega nutikas poiss, kes mulle väljakul alati kangesti meeldis, kirjutab ühel päeval koondise ja Eesti supertähena mulle postkaardi taha oma uhke autogrammi, “14” viimase sõnakonksu sees.

Leonhard Kass: Pole teda kunagi platsil näinud, kuid kaasaegsete kirjeldused ei jäta kahtlust, et rahvuskoondise eest kaheksa väravat kihutanud neljakümnekordse internatsionaali Kassi triblingud olid ahhetama panevalt imetlusväärsed.

Oleg Protassov: Jälgides kunagi Nõukogude Liidu meistrivõistlusi, hoidsin pöialt Dnepropetrovski Dneprile (Dnipro Dnipropetrovsk).

Sest Dnepris oli ründaja, kes oli õigel ajal õiges kohas ja lõi palju väravaid. Protassov oli üks neid jalgpallureid, kes pani mind mängude mängust vaimustuma. Kahju, et ta Ukraina koondist vaid korra esindada jõudis.

maakonnalood

Keila JK mängija Toomas Kelo (vasakul valges) mängus Rummu Dünamo vastu.

Foto: Gerli Israel

Harjulase identiteet – enne Eesti, siis koduküla, vald, Põhja-Eesti, Euroopa ja viimaks Harjumaa Harjumaa osakaal Eesti jalgpallis on suur: üle poole 141 liigameeskonnast on pärit Tallinnast ja Harjumaalt. Kuid paikkondlik identiteet on nõrk: selle sööb ära pealinna lähedus, valglinnastumine ja sisemigrantide suur osakaal.

Kas Harjumaa klubid tunnevad end maakonna osana?

INDREK SCHWEDE

E

esti-sisesed paikkondlikud enesemääratlused paistavad kõige tugevamad olevad setudel, võrokestel, mulkidel, saarlastel, hiidlastel ning väikesaartel (eriti Kihnul).

Pole sugugi haruldane, kui eelnimetatud identifitseerivad end kõigepealt setudena (võrokestena, saarlastena jne) ning alles siis eestlastena. Ka ülejäänud maakondadel on suuremal või vähemal määral olemas oma identiteet. Erandiks paistab olevat Harjumaa, mille panus meie jalgpalli on määratu: 141st Eesti meesteliiga (Premium liigast kuni IV liigani) klubist on 50 Tallinnast ja 21 mujalt Harjumaalt (vaata tabel 1). Ülejäänud Eestist on liigades 70 klubi.

Uurisime, kas rahvaliiga võib neid näitajaid korrigeerida, sest väikestes kohtades on sageli tegu, et 11 mängijat kokku saada, aga rahvaliigas saab hakkama ka väiksema koosseisuga. Rahvaliiga A tasandil on Harjumaa panus

kolmandik: 25 klubi 76st (vaata tabel 2). B-tasandil on harjulasi ligi pool: 29 meeskonda 60st. Muuseas, Harjumaa on liider ka maakondade kümme aastat kestvas maavõistluste sarjas – täiseduga!

HARJU IDENTITEEDIST

Tallinn on nii lähedal ja kaob ära tunne, et elad Harjumaal. Võibolla Padise elanik tunneb end harjumaalasena.

Naistevutis on pilt mitmekesisem.

Tallinn annab kolme liiga peale kümme klubi, Harjumaa lisab ühe ning muul Eestil on 14 klubiga ülekaal (vaata tabel 3). Rahvaliigas on Tallinnast kaks, Harjust üks ning mujalt seitse naiskonda (vaata tabel 4).

Eesti jalgpalli liigatabeleid vaadates kuuluvad Harjumaa alla nii Maardu,

Viimsi, Tabasalu, Keila, Saku, Saue, Kuusalu, Loo, Raasiku, Kose, Rummu, Kernu kui Haiba. Kas nad tunnevad end Harjumaa klubina? Muuhulgas selgus, et vähesed oskasid vastata küsimusele, kas Harjumaa meistrivõistlused toimuvad (toimuvad küll: ühes kohas ja lühendatud mänguajaga). Pärisime Harjumaa klubidelt nende suhte kohta oma maakonnaga.

Raasiku: ei oska end harjumaalaseks mõeldagi Raasikult mängib Eesti liigades kaks satsi: Raasiku FC Joker esiliiga B-s ja Raasiku Valla FC IV liiga ida piirkonnas. Küsisime Raasiku jalgpalli pikaaegselt vedajalt Raivo Vagalt, kuidas tema arvates suhestub Raasiku Harjumaaga.

“Ei oska nagu ... Ei oska niimoodi mõeldagi,” otsib rohkem Jokkerina tuntud Vaga sõnu. “Elame Tallinna külje all, see sööb meid ära. Elame 2015 SEPTEMBER JALKA

43

maakonnalood Foto: Ville Värk

ja Kohtla-Järvele. Kümmekond aastat tagasi korraldasime oma koduks Haiba, kodustaadioniks on Kernu. Teeme koos Kernu Kadakaga trenni, oleme teineteisele duubliks, mõned mehed mängivadki mõlemas satsis. Mõnel turniiril oleme ka ühisvõistkonnana mänginud.

Suhted on väga head, meie peale pole viltu vaadatud. Täpsemalt öeldes on meie juured Tallinnas Nõmmel. Oleme välja kasvanud Lõvipoegade meeskonnast, mida juhendas Uno Piir.”

Saue: Ida-Harjumaa jääb meist kaugele

Tüüpiline pilt madalama liiga mängust: sõbrad ja sõbratarid vaatavad platsi kõrval, kuidas poisid palli taga ajavad, palliga Harri Lelumees (50), ootel Rannar Pak (22).

Raasiku alevikus, Harjumaaga end küll esialgse mõttega ei seo. Meie suurimad konkurendid on lähinaabrid: kui Loo tuleb meile mängima, siis see on derby.

Samamoodi on Kehraga, kaugel pole ka Kuusalu, Aruküla, Jüri ja Anija. Kunagi käisime läbi Keilaga, sest olime jalgpallis võrreldavad suurused.”

Maardu: oleme teistele nagu Kohtla-Järve Maardust mängivad liigas FC Starbunker (esiliiga B) ning FC Starbunker II ja Maardu United (mõlemad II liiga ida piirkond).

Starbunkeri mängija Maksim Krivošein: “Olen Maardus sündinud, praegu elan Tallinnas. See on nagu sõit Mustamäelt kesklinna. Maardu polegi linn, pigem nagu küla. Vanemad inimesed tunnevad end rohkem maardulasena, noored on rohkem seotud Tallinnaga. Teiste Harjumaa klubidega meil rivaliteeti pole. Paljudele eesti meeskondadele oleme venekeelsena nagu Kohtla-Järve.”

Viimsi: ajame oma rida Viimsist mängivad liigas Viimsi MRJK (II liiga lõuna/lääne piirkond) ja Viimsi FC Igiliikur (IV liiga ida piirkond).

Viimsi MRJK treener Ivo Lehtmets: “Ma pole kunagi mõelnud, et peaks harjumaalase tunne olema. Vahel imestan ise ka, kui loen midagi Harjumaa kohta, et see peaks ju mind puudutama, aga 44

JALKA SEPTEMBER 2015

pigem ajame siin ikka Viimsi asju, ajame oma rida. Me pole Tallinn. Ka lastevanemate hoiak on, et me oleme Viimsi punt.

Samas pidurdab meie oma identiteedi arengut staadioni puudumine. Sügisel peaks see valmima, siis saame sinna ümber hakata senisest enam Viimsi identiteeti looma. Meil pole Harjumaa-sisest vastasseisu ühegi klubiga.”

Kose: oleme harjumaalased Kosel mängib liigas FC Kose (II liiga ida piirkond).

Klubi üks asutajaid Armin Press: “Olen mitmendat põlve harjumaalane ja tunnen end harjumaalasena. Tallinna lähedus rikub ka meie identiteeti, eriti jalgpalliväliselt, sest paljud käivad pealinnas tööl. Meeskonnas on vaid mõned “leegionärid”: paar meest Tallinnast ja üks Saaremaalt. Meil on läbi aegade olnud mitu põhimõttelist vastasseisu: Mõigu-Raega, Jüriga, Tabasaluga, Kernuga. Tallinna meeskondadega pole selliseid kismasid olnud.

Meie meeskond sai alguse Orust, mille koolis oli õpetajaks Aivar Pohlak.

Jalgpalli arengule aitas kaasa see, et Oru koolil polnud saali ega võimlat.”

Haiba: tahtsime ida piirkonnast ära Haibat esindab liigas FC Haiba (IV liiga lääne piirkond).

Mängija Alar Tõugjas: “Oleme tallinlased, kes tahtsid ida piirkonnast ära, sest me ei nautinud pikki sõite Narva

Klubi mängija, president ja Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomast: “Meie klubi on kokku pandud kahest klubist: Saue ja Laagri omast. Me ei tunne end tallinlastena. Oleme rohkem harjulased. Harjumaa ise on killustunud: on Lääne- ja Ida-Harju, millega me eriti ei suhtle. Vahemaad on suured.

Harju-Ristit ei seo Loksaga midagi.

Olen Harjumaa spordiliidu juhatuse liige ja seisan hea maakonna meistrivõistluste eest (Toomast kuuleb Jalkalt, et enamik Eesti liigat mängivaist Harjumaa klubidest ei tea neist võistlustest midagi – toim.). Kui 1997. aastal nendega alustasime, oli turniir kahepäevane, olid alagrupi- ja kohamängud, huvi oli tohutu. Praegu on kalender väga tihe, sobivaid auke on raske leida. Seni on teavitamine olnud passiivne: Harjumaa spordiliit on pannud koduleheküljele info, aga tegelikult peaks asjapulkadele saatma neli meili – siis saad rahva kohale. Nad oskavad arvestada sellega.

Meie pearivaal on Keila. 1923. aastast on pärit kirjatükk sellest, kuidas Keila ja Saue pidasid mängu. 2013. aastal tegime sel puhul mängu tähistamaks Saue jalgpalli 90. aastapäeva: võitsime 4 : 2.”

Kernu: oleme Harjumaa osa Kernust mängib liigas JK Kernu Kadakas (III liiga lääne piirkond).

Meeskonna esindaja Enn Karu: “Ju me ikka tunneme end Harjumaa osana, kuigi meie juured on paljudel mujal.

Treener Jan Õun on Varstu kandist Võrumaalt. Kasutame ka Tallinna poisse, aga tuumiku moodustab vana sõpruskond. Jalgpalli mängime tänu Aivar Pohlakule, varem olid põhialad lauatennis ja kergejõustik. Oleme ehitanud kaks staadionit, mis on olnud suur pingutus.

maakonnalood Jalgpalliharidus pole meil kõige kõvem, noortetegevust palju pole. Algusaegadel mängisid meie meeskonnas Karu, Kukk ja Jänes. Jänes oli selline rasvane Jänes, kes ei osanud hästi mängida, ta jalg sattus alatasa valesse kohta ja ta nägi palju punaseid kaarte.

Rivaliteet on olnud alati Keilaga.

Nende vastu lähevad mehed tavalisest sagedamini endast välja ja saadakse palju kaarte.”

Tabasalu: kolime mentaalselt Tallinnast Tabasallu Tabasalu on liigas esindatud kahe satsiga: Tabasalu JK Charma (II liiga ida piirkond) ja Tabasalu JK Charma II (IV liiga ida piirkond).

Meeskonna treener Jüri Talu: “Alguses koosnes meie meeskond ainult Tallinna poistest, aga me hakkame mentaalselt Tabasallu üle kolima ja saame täiendust pealekasvavatest kohalikest noortest. Selle peale pole üldse mõelnud, kas oleme Harjumaa klubi. Tabasalu ja Tallinn kuuluvad kokku ja väga raske on öelda, kas me oleme Tallinn, Tabasalu või Harjumaa. Aga meie klubi identiteet on küll Tabasalu, Harjumaa identiteet tuleb siia vast juurde. Meile on tähtis, et kuuluksime põhja piirkonda, sest siis on sõidud lühemad.”

Keila: Tallinna lähedus kaotab harjumaalase tunde Keilast mängib liigas kaks meeskonda: Keila JK (II liiga lõuna/lääne piirkond) ja Keila JK II (III liiga lääne piirkond).

Mängija Tauri Tamkivi: “Olen sündinud Keilas, aga harjumaalase tunnet

pole. Pigem on keilalase tunne suurem.

Tallinn on nii lähedal ja kaob ära tunne, et elad Harjumaal. Võibolla Padise elanik tunneb end harjumaalasena. IdaHarju on kaugel, nendega kokkupuudet sisuliselt pole. Ajalooliselt on tigedamad andmised Paldiski, Rummu ja Sauega.

Kahe esimese puhul lisandub rahvustevaheline teema, aga see on sportlik, pärast mängu oleme sõbrad ja mingit viha meie vahel pole. Tahame lihtsalt naabrist paremad olla.”

Saku: oleme maakonnale midagi andnud Sakust mängib liigas Saku Sporting (III liiga põhja piirkond).

Meeskonna treener Jan Harend: “Arutasin asja meie meeskonna esindaja Argo Zirkiga: me määratleme end Harjumaa klubina. Meil on väikese koha eelis, meil on kogukond seljataga.

Saame end sedasi võrrelda teiste Harju meeskondadega, kel samuti kogukond taga. Me piilume, mida teised Harju väikesed klubid teevad. Osaleme noorte Harju meistrivõistlustel. Argot kui Harjumaa spordielu esindajat tunnustati stipendiumiga. Järelikult on meid maakonnas märgatud, oleme midagi omalt poolt andnud.

Lääne- ja Lõuna-Harjumaa on lähedasemad, Ida-Harjumaa jääb kaugele.

Meile tundub, et meie suund on noortetöö, sealt ei tule ette, oleks regulaarselt noortega tegelev klubi. Kunagi tegeles Raasiku noortega, nüüd on seal hoog maha käinud. Hindan väga plaani panna maakondade esindused eliitliigat mängima – head noored ei põgene siis ära,

MEHED Premium liiga Esiliiga Esiliiga B II liiga põhi/ida II liiga lõuna/lääs III liiga ida III liiga põhi III liiga lõuna III liiga lääs IV liiga ida IV liiga põhi IV liiga lõuna IV liiga lääs

TABEL 1 Tallinn 4 5 4 6 3 1 10 – 1 3 8 – 5 50

Harjumaa – – 2 2 5 4 1 – 2 4 – – 1 21

Muu 6 5 4 6 6 7 1 12 9 – – 10 4 70

ei lenda liiga vara kodust välja. Kuigi kõik sõltub olukorrast, on vahel hea, et tugevamad koondatakse.”

Kuusalu: oleme Kuusalu-Loksa sõpruskond Kuusalu esindab liigas JK Rada (II liiga põhja/ida piirkond).

Meeskonna nimel vastavad treener Kristo Valdna ning eestvedajad Margus Kröönström ja Siim Tamm. Keegi kolmest ei tunne tugevat seotust Harjumaaga, küll aga Kuusaluga. Ennast tajutakse ka sõpruskonnana.

Oma identiteedi kohta ütleb Siim Tamm: “Esmalt Eesti, siis koduküla, seejärel vald, Põhja-Eesti ja Euroopa ja alles siis Harjumaa.”

Margus ja Siim on Kuusalu-Loksa taustaga, Kristo on sündinud Tallinnas, kust kolis kümme aastat tagasi. Ta ei määratle end enam tallinlasena. Meeskonna mängijate tausta võib jagada kolmeks: suurim kolmandik on Kuusalu vallast pärit, keskmine kolmandik Loksast ning väikseim kolmandik mujalt, eelkõige Kehrast ja Rakverest. Tallinn on meeste arvates piisavalt kaugel, et mitte tunda end pealinna osana, kuid asjaajamise mõttes piisavalt lähedal (Kristo arvates on Kuusalu viie kuni kümne aasta pärast tõenäoliselt Tallinna äärelinn).

Suurima rivaliteedina nimetab Margus mänge Raasiku Jokeriga, mida olevat eriti hästi tunda 2015. aasta Eesti karikamängus. Mehed olid eriti motiveeritud, et võita liigas endast kõrgemal mängivat naabervallameeskonda. Kristo meenutab, et kunagi oli hea kodune vastasseis Kiiu ja Kuusalu vahel.

MEHED Rahvaliiga A Rahvaliiga B

TABEL 2 Tallinn 16 25 41

Harjumaa 9 4 13

NAISED Expert liiga I liiga II liiga

TABEL 3 Tallinn 5 3 2 6

Harjumaa 1 – 1 12

NAISED Rahvaliiga

Muu 51 31 82

Muu 3 4 7 3 TABEL 4

Tallinn 2

Harjumaa 1

Muu 7

2015 SEPTEMBER JALKA

45

lugeja küsib

Martin Vunk 11. novembril 2011 EM-playoff’i mängus Tallinnas võitlemas iirlase Jon Waltersi vastu.

46

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Martin Vunk: põdeja ma pole ja praegu on õige aeg vaadata tulevikku

Aastaid Eesti jalgpallikoondises põhitegijate sekka kuulunud Martin Vunk veetis tänavuse aasta esimese poole Indoneesia klubis Jakarta Persija. Nüüd on ta tagasi kodumaal Pärnu Linnameeskonna ridades. Jalka lugejate küsimustele vastates sai poolkaitsja põnevaid seiku meenutada nii lähiaastatest kui ka lapsepõlvest.

MADIS KALVET, Postimees

K

irjelda oma ilusaimat hetke jalgpallis! (Kersti, Viljandi) Kindlasti on see hetk minu ainus koondisevärav. Sain tabamuse kirja meile väga tähtsas mängus, kui alistasime 2012. aasta EM-valiksarja kohtumises Põhja-Iirimaa (Eesti võitis 4 : 1, Vunk lõi mängu avavärava – toim.). Värava olulisust tõstab muidugi see, et tegemist oli meile väga eduka valiksarjaga ning selle mänguga tõusid meie võimalused jõuda playoff’i. Staadion oli paksult rahvast täis, tunne oli suurepärane ja emotsioonid kõrgel.

Millisel individuaalalal võinuksite kõige kaugemale jõuda? Miks? (Tõnis, Jõgeva) Hinnates enda füüsilisi võimeid, võiks see tõenäoliselt olla mõni vastupidavusala. Näiteks jooksmine, mida sai väikesena ikka harjutatud. Kooli ajal osalesin pidevalt jooksuvõistlustel ning ka võitsin. Noorena Soomes elades (Vunk käis 1.–3. klassis Soomes, 4. klassi läks ta juba Eestis – toim.) sai seal metsas krossi joostud ning kooli esindatud.

Kord esindasin kooli ka riiklikul võistlusel, kus sain 60 meetri jooksus neljanda koha. See oli toona kõva sõna.

Kas su lähedases ringis oli keegi, kes soovitas sul Indoneesiasse mitte minna? (Üllar, Kilingi-Nõmme) Ei olnud. Minu lähedaste seas ei ole inimesi, kes langetaksid otsuseid minu eest või keelaks. Minul oli seal huvitav. Taht-

sin selle sammu teha, nägin oma silmaga sealse elu ära. Ma ei kahetse midagi.

Jakartas elab umbes kümme miljonit inimest. Ega paari kuuga vist selle elurütmiga ära harjuda ei jõua? Kus kandis sa seal elasid ja kuidas sa seda linna iseloomustaks? (Maarja Nurm, Rakvere)

MUUSIKAKUULAMISEST ENNE MÄNGU

Pean olema valmis kohe esimesest minutist andma endast 100 protsenti, mitte minema väljakule muusika taktis uinuma.

Elasin South Jakartas. Elurütmiga harjumine võttis ikka aega. Eestist tulles oli paras kultuurišokk. Igapäevaelu oli pingeline, eriti liiklus. Kogu aeg pidi võitlema, et kuhugi kohale jõuda. Tohutult aeganõudev linn, mis on ülerahvastatud ja räpane. Üldjuhul ei taha ka kohalikud seal elada. Pigem elaksid nad mõnes väiksemas linnas või maapiirkondades, kus olemist nauditakse rohkem. Jakartas on aga ärindus ja raha. Mäletan, et seal viibides lugesin artiklit, mille kohaselt oli Jakarta sel hetkel kõige hullema liiklusega linn maailmas. Vahepeal kulus paari kilomeetri läbimiseks paar tundi.

Seetõttu rentisime teiste välismängijatega endale seitsme istekohaga Toyota Avanza ja esimeseks kuuks palkasime

ka autojuhi. Euroopas sellist Toyota marki polegi, see ongi spetsiaalselt Aasia turu jaoks tehtud. Kohe ise rooli istudes oleks vist küll mõne õnnetuse korraldanud. Alguses oli hea kõrvalt jälgida, järgmisel kuul liikusime juba ise. Inimesed on seal väga meeldivad ja sõbralikud. Selle koha pealt on emotsioonid positiivsed.

Kas Indoneesiasse siirdumise põhimotivatsiooniks oli suurem rahanumber? (Maia, Pärnu) Absoluutselt ei olnud. Endal oli soov proovida midagi teistsugust. Tahtsin näha sealset elu ja jalgpalli. Raha oli siiski rohkem, kui Euroopas mängides oleks olnud. Samas ei lähe paljud sinna isegi parema raha pärast. Eurooplasele on keskkond raske. Üks serblane on seal kaks aastat vastu pidanud. Enamasti lahkuvad välismaalased juba poole või ühe aasta järel.

Kas Indoneesias nalja ka sai? ( Jaan, Tallinn) Nalja sai, peaaegu igal sammul! Sealsete inimeste inglise keele oskus ei ole kõige parem ja nii tekkis ikka kummalisi olukordi. Mina õppisin ise indoneesia keelt ning seda purssides sai kõvasti nalja. Kohalike avatus ja soe olek tegi suhtlemise väga lihtsaks.

Nalja sai ka klubis. Treener oli meil endine militarist mereväest. Treeningud algasid meil rivistusega ja loeti palveid, aga treener viskas ikka kildu.

2015 SEPTEMBER JALKA

47

lugeja küsib Mitu korda rohkem sa Indoneesias palka said kui Eestis? (Viktor, Lasnamäe) Rahateema paistab paljudele huvi pakkuvat. Kui Eestit võrrelda ka teiste Euroopa liigadega, siis palgad on siin ikka väikesed. Ütleme siis nii, et Eesti ja Indoneesia vahe oli kordades.

Mille poolest eristus Indoneesia jalgpalliliselt senikogetust kõige rohkem?

Pean silmas mängu ennast, aga eelkõige eluolu. (Lauri, Tartu) Eks kõigele pani suure pitseri sealne kliima. Õhuniiskus mõjutas nii igapäevaelu kui ka jalgpalli mängimist. Peale selle on sealsed väljakud väga kõvad.

Võrreldes Euroopaga on väljakul liikumine aeglasem. Värava lähedal läheb mäng agressiivsemaks. Kahevõitlused on seal väga jõulised, tehniliselt on mäng samal tasemel nagu Eestis.

Indoneesia liigas on mäng üldiselt selline aeglane ja luurav, kus on palju äärelt äärele loksutamist. Tähtis on pallivaldamine just kliima tõttu. Asju üritatakse ära lahendada üks-üks olukordades. Tihti sõideti lihtsalt vastasmängijale jalgadesse, et saaks kerge hingetõmbepausi. Pidasime seal koguni 30 sõprusmängu ehk nägime kõik meeskonnad ära. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eurooplasel on seal raske ning ka vastupidi.

Võõrsil Hollandi vastu oli sul suurepärane võimalus. Miks sa mööda lõid? Kauaks see sind kummitama jäi?

(Taavi Kommer, Tartu) Foto: Lembit Peegel

SAAKS VÄRAVAS HAKKAMA

Soomes olin noorena ühe aasta väravavaht ehk saaksin ikka lihtsamate asjadega hakkama, kui olukord nõuab.

Aga ega mulle väravas ei meeldinud.

Mööda lõin seetõttu, et pall läks üle jala.

Mul oli selles olukorras palju aega, et jälgida väravavahi asendit. Tahtsin palli lüüa tagumisse nurka. Pall põrkas aga jalapealse peale ja lõin mööda. Kummitama see mind ei jäänud. Natuke andis ikka mõtteainet, kuid mulle tundub, et teised elavad selliseid olukordi rohkem üle. Ma pole eriti põdeja tüüp.

Koondises oled sa aastaid olnud üks põhimängijatest, internetifoorumites ei mõista seda paljud. Miks treenerid sind hindavad? (Rasmus Eltermaa, Tallinn) Eks seda on vaja eelkõige treenerite käest küsida. Järelikult on mul mingid omadused, mida nad hindavad. Kui ise peab hindama, siis ütleksin, et olen hea meeskonnamängija, kes suudab kõik 90 minutit teha musta tööd. Järelikult on minu mängijaomadused sobinud treenerite taktika ja visiooniga.

Mängisid Rootsis Syrianskas kindlasti paljude Süüria päritolu inimestega koos. Kuidas suhtud sina pagulaste küsimusse? (Artur, Loksa vald) Seda teemat on viimasel ajal palju arutatud. Isiklikult ei ole mul kellegi vastu midagi.

Syrianska klubis olid 90 protsenti inimestest süürlased. Inimesena olid nad väga normaalsed. Klubist lahkusin lõpuks seetõttu, et läksin treeneriga tülli.

Eks nad hoiavad Mäng, mis ei unune: EestiHolland 15. septembril A. Le Coq Arenal. Martin Vunk (13) püüab takistada Arjen Robbenit (11).

48

JALKA SEPTEMBER 2015

väga kokku ja nii oli klubis ka onupojapoliitikat. Treener eelistaski minu positsioonil üht oma sugulast, kuigi trennides olin mina temast üle. Muidu ma ühtegi halba sõna nende kohta ei ütleks.

Oled platsil tavaliselt mitteglamuursel töörügajast poolkaitsja positsioonil. Kas sa tõesti läksid sinna noorena vabatahtlikult? (Teele Sarnet, Rapla) Noorena olin ehitav poolkaitsja ja lõin väravaid. Aastatega kujunes välja praegune positsioon. Kui tahad jõuda koondisesse ja välismaale, siis tuleb panna rõhku enda tugevatele omadustele. Võitlemine ja vastupidavus on minu trumbid.

Kui te Inglismaalt tagasi tulite, torkasite Floras silma väga hea triblinguga ja teravuste otsijana. Hiljem taandusite pigem töörügajaks. Kas see rollimuutus oli seotud treenerite nõudmistega? (Hindrek, Keila) Läksin Inglismaale ülikooli. Peale õppimise ja trenni tegemise üritasin teenida lepingut Cheltenham Towni meeskonnaga. Toona mängisid nad vist League Twos (Inglismaa tugevuselt neljas liiga – toim.).

Inglismaal arenesin kõvasti edasi.

Eriti tegin edusamme jõulisuse ja kiirusliku poole pealt. Trennidega kogusin viis kilo puhast lihasmassi juurde. Toona sai Flora peatreeneriks Pasi Rautiainen ja ta kutsus mind meeskonda tagasi. Tema käekirja järgi sobisin just sellisesse rolli.

Kuidas koondislased Premium liigas motivatsiooni leiavad? Mina ei usu, et Tammekaga mänguks keskendutakse sama palju kui mänguks Inglismaa vastu.

Lihtsalt ei usu! (Robin Mäeorg, Nõmme) Motivatsioon on alati olemas, kuid probleem on pigem jõuvarude jagamises. Kui tuleb ikka mäng Inglismaaga, siis seal pannakse kõik välja. Mõnikord lihtsalt ei taastuta ära või hoitakse alateadlikult jõudu kokku. Samas on ju teada, et jalgpallis ei saa kedagi kergelt võtta. Nii ju öeldakse, et liiga võidab meeskond, kes suudab tabeli teise poole vastu ainult võite noppida.

Mängisid aasta aega Sillamäel. Olen kuulnud, et suur osa mängijatest elab seal kuskil ühiselamus kõik koos. Kas see on tõsi? (Marko, Jõhvi) Mina elasin toona korteris, aga seal on sadamas hotell, kellega klubi teeb koos-

lugeja küsib

Martin Vunk koos Persija klubi presidendi Ferry Paulusega (ülal vasakul), klubi logo taustal (ülal paremal) ja mänguhoos (all).

tööd. Seal on ühisköök ja kõik vajalik eluks olemas. Tegemist on korraliku baasiga, mis on noorele mängijale hea koht arenemiseks.

Fotod: internet

Kas Soome tuleksid mängima? (Sten, Helsingi) Praegu mitte. Tegin jalgpalliga algust just Soomes, kus kuulusin Tampere PP70 meeskonda. Soome on mul läbitud etapp ning keel on mul suus, kuid Eestis on minu kodu ja mängin praegu siin.

Oled teravalt sõna võtnud Premium liiga kohtunike kohta. Kas asi on tõesti nii hull? (Maigo, Võru) Mängujärgsed emotsioonid on tihti kõrgel ja mõnikord lähed ikka närvi. Keesin toonases olukorras üle. Probleem oli selles, et kohtunike tase on ebaühtlane.

Kord vilistatakse ühtmoodi ja siis teisiti.

Kohtunikud aga lähevad meil paremaks.

Kas teie ka mängule siirdudes muusikat kuulate? Mis muusika teile üldiselt meeldib ja kas mänguks kütate end üles mingi spetsiaalse stiiliga?

(Triinu-Kai, Haapsalu) Ei kuula, mulle ei meeldi klappe pähe panna ja midagi kuulata. Tahan, et keskendumine oleks paigas, ja muusika mind selles vallas ei aita. Pean olema valmis kohe esimesest minutist andma endast 100 protsenti, mitte minema väljakule muusika taktis uinuma.

Kui peaks juhtuma, et teie meeskonna väravavaht saab punase kaardi ja vahetused on juba tehtud, kas oleksite nõus väravasse minema? Kas kõrged ja pehmed nurgalöögid püüaksite kinni?

(Tauno Kadarbik, Tallinn) Väravasse minekuga pole probleemi.

Oleneb muidugi veidike ka kohtumise tasemest. Soomes olin noorena ühe aas-

Koondisesse pääsemiseks pead olema heal tasemel. Kui vorm on piisav ja treener kutsub, siis kindlasti ma ära ei ütle. Premium liiga tagumise otsa klubist on siiski raske koondisesse pääseda.

Kas koduliigasse tagasitulek tähendab, et välismaa karjäär on läbi?

(Kristjan Kukk, Pärnumaa) Olen palju kohti ära näinud ning praegu ei torma küll kuhugi. Seiklusi on olnud. Võtan välismaa koha pealt rahulikult, et vaimsest väsimusest üle saada.

Kõik tutvused ja kontaktid on alles. Kui vorm on hea, siis välistada ei saa midagi.

ta väravavaht ehk saaksin ikka lihtsamate asjadega hakkama, kui olukord nõuab.

Aga ega mulle väravas ei meeldinud.

Kas võõra inimesega lähete kiiresti sina peale üle? (Eva, Rakvere) Oleneb olukorrast. Kui kusagil lihtsalt mõne inimesega vestelda, siis lähen küll. Ametlikes vestlustes tuleb ikka viisakaks jääda.

Raio Piiroja sõnutsi liitusite Pärnu Linnameeskonnaga pelgalt tahtest oma kodulinna klubile midagi endast anda ehk palka selle tegevusega ei kaasne. Kas see omakorda tähendab, et soov veel oma karjääri jooksul koondist esindada on hääbunud? (Silver Tabo, Ülenurme) Pärnus on pikaajaline visioon ja Premium liigas tahetakse mängida ikka pikalt. Tohutu töö on ära tehtud ja pidevalt on vaja areneda. Projekt on huvitav ja tahaksin ka tulevikus jalgpalliga seotuks jääda. Praeguses olukorras on mul võimalus ka klubi igapäevaelu seestpoolt näha. Peale selle oli mängupaus pikaks veninud ja Pärnus on hea vormi koguda.

Kas Premium liiga tase on siis tõusnud või ikkagi mitte? (Rein Tamme, Pärnu) Arvan, et tase on tõusuteel. Klubidel on varasemast rohkem jõudu ja võimalusi.

Peale selle tulevad oma noormängijad peale. Tase pidevalt ühtlustub ja tänu sellele läheb liiga tugevamaks. 4–5 aastat tagasi ei võtnud tabeli lõpus olevad meeskonnad esimestelt nii palju punkte. Praegu on iga nädal mõni üllatus. See omakorda teeb pealtvaatajatele asja huvitavaks.

Kui kaua on plaan veel mängida ja mis saab pärast seda? (Andreas Lepa, Harjumaa) Eks kõik oleneb sellest, kui palju on tahtmist ja tervist. Selle kaudu tulevad mänguvõimalused. Tulevikku silmas pidades saigi Pärnu Linnameeskonnaga liitutud, et mõelda veidike edasise peale ja näha klubi köögipoolt. Vajaduse korral saan ka muude töödega hakkama. } Joel Lindpere ja Rauno Sappinen ootavad ... ... teie küsimusi aadressil siim.kera@ jalgpall.ee. Lindpere vastab teie pärimistele juba järgmises numbris ja Sappinen ülejärgmises. Tuld!

2015 SEPTEMBER JALKA

49

treener

Arli Salm koos oma poistega Tallinn Cupil 2015.

50

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Lembit Peegel

treener

Arli Salm:

lastejalgpall on piisav proovikivi Martin Reimi Jalgpallikoolis (MRJK) tegutsev Arli Salm plaanib endale südamelähedast noortetreeneri tööd teha veel kaua, kuid juhendajana tippu pürgimise ambitsioon tal praegu puudub.

KRISTJAN REMMELKOOR, Soccernet

“L

astejalgpall on hetkel piisav proovikivi,” räägib Paidest pärit Arli Salm. “Senikaua, kuni ma veel ise jõuan noorte täiskasvanutega võidu joosta, ma täiskasvanute treenimisest ei mõtle.” Üllatuslikult pole 32aastane Salm kogenud päris seda mida tema hoolealused, sest noorteliigas ei ole ta ise kunagi mänginud. Keskkooli ajal hakkas Salm küll kergejõustiku kõrvalt ka jalgpalli harrastama, aga esimesed meistrivõistluste mängud tegi ta alles siis, kui läbitud olid nii keskkool kui ka sõjavägi. Mängijana kandis Salm rohkem kui sajas ametlikus kohtumises Viimsi Igiliikuri särki.

“Enne Igiliikurit mängisin päris mitmes klubis, aga kui oma perega Viimsisse ära kolisin, siis tundus kaugemal trennis käia nii tüütu, et otsisin võimalust mängida kuskil seal,” selgitab Salm. “Siis veel Martin Reimi Jalgpallikoolil meesteliigas võistkonda ei olnud, Soccerneti foorumi kaudu leidsin Igiliikuri kontakti ja jäin sinna mängima mitmeks aastaks.”

Praegu on Igiliikur MRJK duubelmeeskond ning Salm mängib II liigas “vanakesena” väga noore koosseisuga MRJK eest, tegutsedes põhiliselt poolkaitses.

Treeneriks sai C-litsentsiga Salm kolm aastat tagasi juhuse tahtel, kui ta laps hakkas Martin Reimi Jalgpallikoolis käima. Ta nägi laste treenimist kõrvalt, see hakkas meeldima ning ta rääkis Martin Reimiga, kellel oli abilisi vaja.

Salm käis ka treenerikursustel. MRJKs on probleemiks ruumipuudus – ühel väikesel väljakul peavad oma trennid ära

tegema kõik rühmad.

“Treeninguplatsi suurus Viimsis on täismõõtmetega jalgpalliplatsist ligikaudu neljandik,” kirjeldab Salm.

“Meil käib seal väga tihe andmine: üks grupp tuleb, teine läheb. Esimesed grupid alustavad kella poole kolmest ja viimased lõpetavad õhtul kella 8–9 ajal. Nüüd on siiski lootus, et sügiseks valmib Viimsisse ka suurem staadion, siis läheb natuke lihtsamaks.”

Hetkel juhendab Salm koos Martin Reimiga kaht 2006. aastal sündinute gruppi. Reim paneb treeningukavasid paika ja on kontrollivas rollis, Salm on põhiline treeningute läbiviija.

KÕVA KOORMUS

Treeninguplatsi suurus Viimsis on täismõõtmetega jalgpalliplatsist ligikaudu neljandik. Meil käib seal väga tihe andmine: üks grupp tuleb, teine läheb.

“Esimeses grupis on kõik sellised, kellel alati silmad põlevad,” räägib ta.

“Nad on teinekord varem kohal ja me peame neid vägisi väikeselt platsilt eemal hoidma, sest meil ei ole ruumi.

Teises rühmas on mõned poisid, kes väga tahavad, ja samas ka mõned, kellel on kogu aeg pall kaenlas ja kes enam-vähem saavad lihtsalt sõpradega kokku. Lapses tahtmist tekitada ongi selle ameti juures kõige keerulisem. Kui tal tahtmist ei ole, siis selle eraldi tekitamiseks peab kõvasti vaeva nägema.”

Positsioonide eelistused on lastel muutlikud: ühel hetkel tahavad kõik ründesse minna ja siis mingil hetkel tahavad need, kes varem olid ründes, hoopis väravasse. See sobib Salmile, kes proovibki anda oma kasvandikele praktikat mitmes rollis, et nad mitmekülgsemalt areneksid ja igast väljakupositsioonist ümberringi toimuvat näeksid.

Talle tundub, et tema mängijates on potentsiaali kõvasti.

“Seda on öelnud Martini isa Olev Reimgi, et meie nooremates gruppides, mis on hakanud maast madalast jalgpalli mängima, on mängumehi tulemas küll,” märgib Salm, kelle sõnul võitis MRJK esimene 2006. aasta rühm kevadringis kõik mängud (ametlikult nii noorte tulemusi ei märgita, aga lapsevanemad märgivad).

Salmile treeneriamet meeldib ning poiste arengu nägemine valmistab talle rõõmu. Areneda saab ta ka ise, kuna MRJKs on olemas kõrgel tasemel treenerid Martin Reim ja Ivo Lehtmets, kellelt on väga palju õppida. Peale selle loeb ta erinevaid raamatuid ja vaatab internetist õppevideoid.

Treeneritöö on pannud Salmi jalgpalli teise pilguga jälgima. Vanasti ta lihtsalt vaatas ja nautis mänge, aga nüüd jälgib automaatselt ka positsioneerimiste ja formatsioonide muutmist ning konkreetsete mängijate liikumisi.

Martin Reim on noore treeneri tööga rahul: “Arli oskab lastega suhelda, tal on kannatlikkust ja rahulikku meelt. Ta on ise hästi motiveeritud ja huvitatud ning üritab kogu aeg juurde õppida, mis on treeneri puhul tähtis.”

2015 SEPTEMBER JALKA

51

maailm

Praegused Tšiili tähed said karika, mis jäänud maailma suurimatele kättesaamatuks Mis on ühist maailma kõigi aegade parima jalgpalluri tiitlile pretendeerivatel Pelel ja Diego Maradonal? Õige vastus: kumbki neist pole võitnud Lõuna-Ameerika meistrivõistlusi. Tšiili meeskond tegi seda esimest korda turniiri 99aastase ajaloo jooksul.

ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

P

ele ja Maradonaga kuulub sellesse nimekirja juuli alguses Tšiilis lõppenud turniiri järel ka tänapäeva parimaks jalgpalluriks peetav Lionel Messi, kes Argentiina koosseisus kaotas finaalis peoperemeestele.

Tšiili võiduga lõppenud turniir läheb igal juhul ajalukku, kuna 99

aastat tagasi alguse saanud võistlussari tõi võitjate nimekirja uue riigi. Tšiilist sai kaheksas võitjariik. Järgmine turniir peetakse juba tuleval suvel, kui tähistatakse Lõuna-Ameerika alaliidu ja Lõuna-Ameerika meistrivõistluste sajandat aastapäeva. Esimest korda peetakse turniir väljaspool Lõuna-

Ameerikat, kui võistluste võõrustajaks on USA. Mida Tšiilis peetud turniir näitas?

Esmalt kinnitas see, et kui muu maailm seostab seda jalgpallipiirkonda ennekõike Brasiilia ja Argentiinaga, siis kontinendisiseselt pole jõujooned kaugeltki sedavõrd selgepiiriliselt välja joonistuFoto: Rodrigo Garrido/Reuters/Scanpix

Tšiili tähistas oma esimest Copa America võitu president Michelle Bachelet’ (paremalt teine) juures rahvuspalees.

52

JALKA SEPTEMBER 2015

maailm nud. Võistlussarja ajalugu kinnitab, et peaaegu iga turniir algab nullseisust, kus tiitli võitmise võimalus peaaegu igaühel. Nii olenebki hinnang, kas äsjast Tšiili võitu pidada üllatuseks või mitte, ennekõike sellest, kuivõrd eelarvamuslik on hindaja positsioon.

Foto: Juan Mabromata/AFP/Scanpix

Bielsa suured teened Tõepoolest, Tšiili võitu võib üllatuseks lugeda ainuüksi seetõttu, et tema võit oli esmakordne. Ent lähtudes meeskonna sisulisest kvaliteedist see enam sedavõrd üllatuslik pole, ning võttes aluseks Tšiili esitused eelmise aasta maailmameistrivõistlustel, oli sel korral tegemist kindlasti ühe soosikuga. Aasta tagasi jäi Tšiili laeks vaid kaheksandikfinaal, kus mängujärgse penaltiseeria järel kaotati Brasiiliale, kuid seda kohtumist meenutades vääris võitu pigem Tšiili.

Võit finaalis Argentiina üle tähistab kahtlusteta Tšiili jalgpalliajaloo olulisemat saavutust. On maitseküsimus, kas seniseks tipphetkeks pretendeerib kodusel MMil saavutatud kolmas koht 1962. aastal või oli selleks üks neljast Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel teenitud hõbemedalist.

Praeguse võidu aluseid tuleb otsida perioodist 2007–2011, mil meeskond oli argentiinlase Marcelo Bielsa juhendada. Kuigi ta loobus Tšiili juhendamisest juba neli aastat tagasi, peetakse tema pärandit veel praegugi oluliseks. Just temas nähakse meest, kelle töömeetodid viisid Tšiili täiesti uuele tasemele. Üheks oluliseks ideeks oli ründava jalgpalli arendamine, mis taktikalise süsteemina kirjapanduna võiks olla 3-3-1-3, kus üks mängujuhtidest tegutseb kolme ründaja taga.

See muutis seni ennekõike kaitsetaktikast lähtunud meeskonna oluliselt ründavamaks. Mõistagi põimusid Bielsa mängufilosoofias taktikalised riskid tehniliste oskustega ning siin sai ta toetuda juba maailmatasemel tegijatele Arturo Vidali ja Alexis Sanchezega eesotsas. Kuigi läbi ajaloo on Tšiilil olnud pidevalt maailma tippude hulka kuulunud mängijaid, pole kunagi varem neid olnud sedavõrd palju. Lõuna-Ameerika meistritiitli võitnud mängijatest tasub peale nende kahe välja tuua ka väravavahi Claudio Bravo, kaitsja Gary Medeli ja ründaja

Lionel Messi on ikka ilma olulise võiduta rahvusmeeskonnas, sest olümpiavõit jalgpallis ei loe. Argentiina on kaotanud neljast viimasest finaalist kolm.

Eduardo Vargase. Tundub üleliigne märkida, et enamik koondislastest kuulub Euroopa tippliigade klubide nimekirjadesse.

Kas kohtunikud soosisid Tšiilit?

Omaette küsimus on, kas Tšiili suutnuks võita ka väljaspool koduseinu, kuna fanaatilistest Tšiili toetajatest mõjutatuna või mitte, võtsid kohtunikud mitmel korral vastu otsuseid, mis panid kommentaatoreid nende erapooletuses kahtlema.

Eraldi tasub välja tuua viis episoodi, mis kõik silusid Tšiili võiduteed.

Kurikuulsaim neist sündis veerandfinaalis valitseva meistri Uruguayga, kui

LÕUNA-AMEERIKA ARUSAAM

Kui Uruguays on teemaks jalgpall, pole kõlblus mitte mingisugune väärtus.

Oluline on vaid võit.

Mängus kolleegide ja lapsepõlvesõprade vastu on lubatud kõik võtted, kuid pärast mängu juuakse koos õlut ja naerdakse ning mängus tekkinud konfliktid jäävad jalgpallimurule.

Gonzalo Jara provokatiivne käitumine Edison Cavani vastu lõppes viimase väljakult eemaldamisega. Meenutuseks: videokordus ja fotod lubavad väikese fantaasia kaasabil ette kujutada, kuidas Jara läbi pükste Cavanile näppu tagumikku suruda üritab. Sellele vastas Cavan vaevu tajutava käepuutega Jara rinnale. Too aga haaras ootamatult näost ning langes niidetult jalust. Intsidenti mittenäinuna andis kohtunik Cavanile teise kollase kaardi ja uruguaylane pidi väljakult lahkuma. Pärast mängu sai nii rahatrahvi kui mängukeeluga karistada ka Jara, samuti teatas mehe koduklubi Mainz Saksamaalt, et ei soovi ebasportlikult käitunud mängijaga lepingut jätkata. Püüdes vältida üldistusi, annab Jara-Cavani episood taas ühe nüansi mõistmaks Lõuna-Ameerika jalgpallielu kirglikkust ja totaalsust. Meenub, kuidas mõni päev pärast eelmise aasta MMil aset leidnud Luis Suareze hammustamisintsidenti püüdis Uruguay päevalehe El Pais ajakirjanik Martin Aguirre Briti väljaandes Guardian maailmale selgitada uruguaylaste arusaamu jalgpallist. Ta ütles, et kui Uruguays on teemaks jalgpall, pole kõlblus mitte mingisugune väärtus.

Oluline on vaid võit. Aguirre rääkis, et ükskõik millist amatöörmängu Montevideos vaadata, saab näha kõige karmimat ja halastamatumat jalgpalli maailmas.

2015 SEPTEMBER JALKA

53

maailm Mängus kolleegide ja lapsepõlvesõprade vastu on lubatud kõik võtted, kuid pärast mängu juuakse koos õlut ja naerdakse ning mängus tekkinud konfliktid jäävad jalgpallimurule. Too arusaam meenus Lõuna-Ameerika meistrivõistlusi vaadates mitmel korral. Sellist kompromissitut võitlust Euroopa jalgpallimurul naljalt ei kohta. Niisiis: kindlasti ei käitunud Jara eetiliselt, mida kinnitavad ka pärast mängu määratud karistused, kuid kohtumine Uruguayga oli siiski otsustatud.

Tšiili kasuks tehtud vaieldavate otsuste nimekirja tuleb kanda veel samas mängus teiselegi uruguaylasele Jorge Fucilele antud punane kaart ning poolfinaalis peruulase Carlos Zambrano eemaldamine. Samuti luges kohtunike brigaad poolfinaalis määrustepäraseks Eduardo Vargase suluseisust löödud avavärava, kuid jättis Peruu kasuks andmata penalti, mille andmine oleks pigem olnud põhjendatud. Igal juhul saatis Tšiili mänge pidev valmisolek kohtunike järjekordseks erapooletuks otsuseks.

Sellises emotsionaalses pinges väärib tunnustust kolumbialasest finaalikohtunik Wilmar Roldan, kes ei teinud ei normaalega lisaajal ainsatki suuremat viga ega allunud üheski olukorras Tšiili mängijate provokatsioonidele. Kokkuvõtlikult kulges finaal Argentiinaga ausa mängu vaimus, mis kindlasti lisab Tšiili võidule jumet.

Kaotajatest. Messile oli see juba teine kaotatud finaal ning nagu eespool osutatud, kuulub ta jätkuvalt nende kuulsate mängijate hulka, kellele copa kättesaamatuks jäänud. Lisagem veel, et Lõuna-Ameerika meistriks ei suutnud tulla ka sellised mehed nagu kahekordne maailmameister brasiillane Garrincha, viimase kaasmaalane, 1980. aastate üks tähelepanuväärsemaid mängijaid Socrates ja Lõuna-Ameerika ajaloo üheks paremaks kaitsjaks peetav tšiillane Elias Figueroa. Loetelu karikat mitte võitnud kuulsustest saaks suurema pingutuseta jätkata, kuna Lõuna-Ameerika meistrivõistluste puhul on tegemist vanima kontinendimeistrit selgitava turniiriga.

Turniir külalisesinejatega Kuigi järgmisel aastal peetakse turniiri sajandat aastapäeva, siis tegelikult täitus meistrivõistluste sajas aastasada juba viis aastat tagasi. Nimelt korraldas Argentiina 1910. aastal Uruguay ja Tšiili osavõtul Argentiina iseseisvus54

JALKA SEPTEMBER 2015

Foto: Ueslei Marcelino/Reuters/Scanpix

Brasiillasele Neymarile lõppes turniir punase kaardiga alagrupimängus Kolumbia vastu.

sõjale alguse pannud mairevolutsiooni sajandale aastapäevale pühendatud turniiri, kuid Lõuna-Ameerika jalgpalliliit CONMEBOL toonast initsiatiivi võistlussarja ametlikuks alguseks ei pea.

Alles viis aastat hiljem, taas Argentiina eestvedamisel, pandi alus järjepidevale ja ametliku tunnustuse saanud turniirile, mille esimeseks võitjaks krooniti Uruguay.

Kui enne sai mainitud, et üldjuhul algavad meistrivõistlused puhtalt lehelt, kus võitjat ette ennustada keeruline, siis läbi ajaloo on olnud üksikuid perioode, kus on olnud ka selged soosikud. Eraldi tasub välja tuua ajavahemikku 1920– 1940, kui Uruguay ja Argentiina võitsid kaheteistkümnest turniirist kümme.

Tähelepanuväärsed on ka Argentiina kolm võitu 1950ndatel ning Brasiilia domineerimine sajandivahetusel. Edukaim on olnud Uruguay, kes 44st seni peetud turniirist võitnud 15. Märkimist väärivad ka jalgpalli suurriikide pikad mõõnaperioodid – Brasiilia pidi pärast

1949. aastal võidetud tiitlit järgmist võitu ootama täpselt nelikümmend aastat.

Argentiina seevastu võitis oma viimase tiitli 1993. aastal.

Lõuna-Ameerika meistrivõistlused on lisaks oma pikale ajaloole erilised ka selle poolest, et peale kümne CONMEBOLi esindaja on alates 1993. aastast võistlema kutsutud ka külalisesinejaid mujalt maailmast. Neid on osalenud üheksal turniiril ning tiitlile on kõige lähemale jõudnud Mehhiko, kes 1993. ja 2001. aastal mängis finaalis.

Peale selle on osalenud USA, Jaapan, Costa Rica, Honduras ja Jamaica. 2011. aastal sai kutse Hispaania, kes aga koondislaste suurele mängukoormusele viidates ettepaneku tagasi lükkas.

Sel aastal olid külalisteks Mehhiko ja Jamaica, kes kuu aega hiljem kohtusid juba Põhja- ja Kesk-Ameerika meistrivõistluste finaalis. Seejuures väärib erilist tähelepanu Jamaica koondise kaitsja Kemar Lawrence, kes valiti mõlema turniiri sümboolsesse koondisse.

SADA TÄITUB USA-S Aasta tagasi võttis CONMEBOL koostöös Põhja-ja Kesk-Ameerika alaliiduga vastu otsuse, et 2016. aasta juubeliturniir peetakse finantspõhjustel USAs. Praeguseks on Lõuna-Ameerika suhted USAga muutunud aga äärmiselt pingeliseks. Põhjuseks USAst lähtuv FIFA juhtimist uuriv initsiatiiv, mis viis mai lõpus mitme LõunaAmeerika jalgpallijuhi vahistamiseni – nende hulgas ka kaks endist CONMEBOLi presidenti paraguaylane Nicolas Leoz ja uruguaylane Eugenio Figueredo. Siiski kinnitas CONMEBOLi president Juan Angel Napout juuli lõpus, et sajandi turniir – Centenario – loodetakse USAs edukalt läbi viia. 16 meeskonna osavõtuga turniir peetakse 3.–26. juunil. Osalejateks kümme CONMEBOLi liiget ning kuus kutsetega meeskonda, kelle hulgas kindlasti USA ja Mehhiko.

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

esiliiga b Foto: Liina Ivask

Kunagine Eesti koondislane Jürgen Kuresoo (FC Elva) katab palli Kohtla-Järve JK Järve mängija eest.

Litsentsimine suunab väikeklubid õigele teeotsale Klubide litsentsimine pole mitte tüütu kohustus, vaid enamasti vajalik just klubidele endile. See kehtib ka esiliiga B kohta. Tänu litsentsimistingimuste täitmisele on klubide endi olukord ja arvepidamine oma tegevuse üle parem.

ALVER KIVI

A

la arendamiseks on Eesti Jalgpalli Liit juba üle kümne aasta litsentsinud Eesti tippklubisid, 2013. aastast on protsessi kaasatud ka esiliiga B. Litsentsimise eesmärk on kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine. Klubisid suunatakse tähtsustama noortetööd, õpetatakse klubilist juhtimist, infrastruktuuri arendamist ja ratsionaalselt majandama. “Üldiselt võib öelda, et klubid on tingimused korrektselt täitnud, vahel on olnud vaja saata meeldetuletusi või küsida täpsustavaid küsimusi,” räägib Eesti Jalgpalli Liidu klubide litsentseerimismänedžer Evely Veski-Palu. “Kui klubi lisandub esiliiga B-sse ehk kõige madalamale litsentsitavale tasandile, võib esialgu kriteeriumite täitmise kohta palju küsimusi tekkida, kuid oleme 56

JALKA SEPTEMBER 2015

neid lahendanud personaalsete kohtumiste käigus ning kriteeriumeid eraldi üle vaadanud ja lahti seletanud. Klubidel on alati võimalik küsimuste korral meie poole pöörduda ning aitame nii palju, kui saame.”

Väikeklubide juhid tunnistavad, et on nõudmised omaks võtnud, nii mõnedki plaanid on kiiremini ellu viidud ja üle jõu käivaid asju ei ole tulnud teha. Küll aga on nad saanud õppida ja tegevusi paremini korraldada ning on selgunud kitsaskohad, mille lahendamisega tegeletakse.

FC Elva esindaja Marek Naaris tunnistab, et litsentsimisel pole probleeme tekkinud. Ainuke raskus on Elva linnastaadion, mis pole aiaga piiratud ja millega võib kõrgemas seltskonnas probleeme tekkida, kuid kindlasti leitakse sellele olukorrale lahendus, kui FC

Elva peaks Premium liigas mängima.

Raasiku FC Jokeri esindaja Jaan Jalas märgib, et kuna klubi tõusis nii kõrgele nagu esiliiga B-sse esimest korda, siis läbiti esimest korda ka enne hooaega pikalt kestnud litsentsimise protsess. “Üldjoontes oleme tulnud tingimustega toime,” lausub ta. “Esimese aastaga me loomulikult kõiki tingimusi täita ei suutnud. See oli juba enne teada ja jalgpalliliit tegi meile vastu tulles teatud erandeid.”

Erinevad probleemid Kui üldiselt on litsentsimise nõudmistega hakkama saadud, siis probleemid, mida lahendada, on klubidel olnud erinevad. Kuid ületamatuks takistuseks ei peeta neist ühtegi.

“Eelkõige oli raske jalgpalliliidule arusaadavaks teha klubi eelarvet ja finantskokkuvõtteid, aga järgmiseks

esiliiga b aastaks oleme ise enda elu lihtsamaks teinud,” märgib Marek Naaris.

“Kuna tahame oma klubi tegevust enda ja Eesti Jalgpalli Liidu jaoks väga selgena hoida, siis tegime ümber finantsplaanide koostamise. Kaasasime klubi tegemistesse finantstaustaga inimese Kristo Sepa, kelle abiga oleme saanud rahavoogude jälgimist ja jaotamist palju paremini planeerida. Seejuures kõike lihtsustades.”

Naaris lisab, et klubile endale on suurim pähkel uue väljakuga seotud protsessid, mis kipuvad erinevates etappides takerduma. Samas on hea kõik rahulikult läbi mõelda, sest see otsus ei mõjuta paari aastat, vaid on koormaks vähemalt 15 aastaks.

LITSENTSIMINE AITAB

Väikeklubide juhid tunnistavad, et on nõudmised omaks võtnud, nii mõnedki plaanid on kiiremini ellu viidud. On saanud õppida ja tegevusi paremini korraldada ning on selgunud kitsaskohad, mille lahendamisega tegeletakse.

Tallinna FC Ararat TTÜ president Avetis Harutjunjan tunnistab, et nendele, kes tahavad jalgpallis jõuda pisut kaugemale kui lihtsalt meeskonna moodustamine, on nõudmised vajalikud.

“Aga meile kui väikesele klubile on probleemiks vähene inimressurss,” täpsustab ta. “Kui inimesi on vähe, siis on raske leida aega kõikide asjadega tegelemiseks ja tähtajaks vajalike dokumentide esitamiseks.”

Jaan Jalase sõnul on Raasiku FC Jokeri puhul kõige keerulisem seis hetkel

treenerilitsentsidega. Kuna madalates liigades seda ei nõutud ja päris esiliiga polnud klubil pikalt ette planeeritud, siis selle tõttu pole hetkel ka litsentseeritud treenereid.

“Kahjuks ei ole pea aasta jooksul ühtegi Tallinnas toimunud C-litsentsi treenerikoolitust ka olnud ja alles sügisel saame sinna inimesi saata,” räägib ta, lisades, et eks sealt tuleb edasi minna järk-järgult. “Eesmärk ei ole seda ka mitte ainult paberi, vaid peamiselt ikka teadmiste pärast teha. See-eest oleme sel aastal palju inimesi saatnud rahvajalgpalli koolitusele, mis on C-litsentsi alus ja paljudele lihtsalt silmaringi laiendamiseks.”

Samuti on Jokeril olnud ka klubi personali puhul puudujääke. Meedik on olemas, aga teda ei ole alati mängudel.

Juurde loodi ka tegevjuhi, noortetööjuhi ja noortetreenerite ametikohad.

“Sisuliselt oleme neid ametikohti ja kohustusi kogu aeg täitnud, aga litsentsimise käigus muutus see kõik ametlikumaks,” selgitab Jaan Jalas. “Paljud tingimused ja kriteeriumid on meil juba varem täidetud.

Mis puudutavad infrastruktuuri ja kodumänge, siis nendele oleme ka madalates liigades palju rõhku pannud.”

Samm edasi Kuigi litsentsimisel on vajalike kriteeriumite täitmisel põrkutud erinevate probleemidega, tunnistavad klubijuhid, et kogu protsess on neid siiski tugevamaks teinud. Marek Naarise hinnangul on litsentsimine aidanud paremini analüüsida oma tegevusi ja neid kirja panna.

“Alati annab kõike veelgi paremini teha,” lausub ta. “Neile, kes teevad klubitööd hingega ning õige suhtumisega, tuleb tähelepanu pöörata ja seeläbi teistele teed näidata.”

Avetis Harutjunjan ütleb, et igapäevatöös on vähe aega mõelda, kuidas

klubi tööd efektiivsemaks muuta: “Litsentseerimisega hakkad mõtlema uutele ideedele ja otsima lahendusi erinevatele probleemidele.”

Jaan Jalase sõnul on FC Joker tänu litsentsimisele mitmes aspektis paremaks ja organisatoorsemaks muutunud, rohkem on pandud rõhku noorte- ja tüdrukutetööle, otsitud on toetajaid ja sponsoreid. “Litsentseerimine paneb meie jaoks rattad igas positiivses mõttes kiiremini käima,” jagab ta ettevõtmisele tunnustust.

Litsentsimise tingimused Litsentsimise kriteeriumid on jagatud viide kategooriasse: juriidilised, sportlikud, infrastruktuuri, personali ja administratiivsed ning finantskriteeriumid. Esiliiga B kriteeriumid on võrreldes Premium ja esiliigaga osaliselt kergemad sportlike kriteeriumite ning enam kergemad personali kriteeriumite puhul.

1) esiliiga B klubil peab noorte meistrivõistlustel osalema kaks noortevõistkonda; 2) esiliiga B klubi võistkonna peatreener ning kapten peavad osalema enne hooaega kohtunikutöö ja mängureeglite koolitusel, mis on klubi jaoks B-kriteerium; 3) esiliiga B klubi ei ole kohustatud esitama sallivuse deklaratsiooni vastavalt UEFA etteantud juhistele; 4) esiliiga B klubil on pehmendatud naistejalgpalli tingimust, see on klubile B-kriteerium (Premium liigale samas A-kriteerium). Klubi täidab selle nõude juhul, kui tal on olemas vähemalt naistevõistkond, kes osaleb rahvaliigas; 5) esiliiga B klubil peab olema vähemalt EJLi III kategooria staadion.

FC Elva mängude juurde kuuluvad ka tantsutüdrukud.

Foto: Liina Ivask

2015 SEPTEMBER JALKA

57

EESTI INGLISMAA

Naiste EM-valikm채ng

21. september kell 19:00 A. Le Coq Arena PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

expert liiga

Noortekoondis Expert liigas – kas arendav või muserdav eksperiment?

Naiste noortekoondis mängib jälle Expert liigas ja kuigi seekord on klubitreenerite seas rohkem üksmeelt selle suhtes, et tegemist on kasuliku ettevõtmisega, pole kõik sellega päri.

Foto: Lembit Peegel

AET SÜVARI, ERR Sport

“J

algpalli Eesti meistriliigas lõppes mäng uskumatu skooriga”. Just sellise pealkirjaga lugu ilmus juuli keskel Eesti ühe juhtiva päevalehe netiväljaandes. Lehetegijad jätsid kavalalt pealkirjas mainimata, et uskumatut skoori (ehk 19 : 0) tehti naiste meistriliigas. Kui kodune naistejalgpall tavaliselt päevalehtede uudisekünnist ei ületa, siis see väravarohke mäng oli naiste võimalus suurde meediasse pääseda.

Ent noortekoondise neidudele, kes selles mängus Pärnu JK vastu kaotajapool oli, polnud see kahtlemata eriti meeldiv, et nende suur allajäämine sellisel viisil äramärkimist leidis. Sest suureskoorilisi kaotusi on neil hooaja algusestki päris mitu ette näidata – aprillis oli Pärnule alla jäädud 0 : 16, mais Florale 0 : 10. Kogu väravate vahe hooaja kümne mängu järel 5 : 75 – see tähendab seitset ja poolt sisse lastud väravat mängu kohta. Kas sellised pidevad kaotused pole noorele vaimule muserdavad ega võta äkki üldse mänguisu ära?

Naistekoondise peatreenerile Katrin Kaarnale on need tuttavad küsimused, sest ka varasematel aastatel on tal tulnud neile vastuseid anda.

“Meie eesmärk on see, et mängijad saaksid võimalikult palju kõrgemal tasemel mänge pidada, et neid koondisemängudeks paremini ette valmistada,” selgitab ta. “On väga suur vahe, kas mängija lööb igapäevaselt kaasa noorteklassis või saab Expert liigas mängida. Sest kujutage ette, kui ta on terve hooaja mänginud B-klassis ja peab siis 60

JALKA SEPTEMBER 2015

Noortekoondis (valges) mängus Tartu Tammeka vastu. Mari-Liis Lillemäe (7) murrab läbi tartlannade kaitse.

järsku minema Soome, Rootsi, Inglismaa vastu. Tasemevahe on lihtsalt nii suur, et see on talle šokk,” räägib Kaarna põhjustest, miks noori neidusid tasub kõrgliigas “karastada”.

Noortekoondise mängijatel on tema sõnul vaja õppida toimetulekut intensiivse mängu ja kiire tempoga: “Meie noorteliigade tase ei ole aga paraku selline, mis neid koondisemängudeks suudaks ette valmistada.”

Ainult tulemus ei loe Kaarna sõnul ei tasu kinni jääda ainult suureskooriliste kaotustulemuste lugemisse. Numbritest olulisem on see, et platsil oleks näha mingit arengut.

“Näeme väga paljude mängijate puhul positiivset edasiminekut,” räägib Kaarna. “Rõhutame ka neile, et numbrid tablool ei ole kõige olulisemad. See tähendab, et muidugi me ei lähe ühtki mängu kaotama, aga kuna tasemevahe on selline, siis tuleb sellega lihtsalt arvestada. Pealegi pole kõik mängud ka nii ühepoolsed.”

Kaarna toob välja, et on ka suureskoorilistes kaotustes näinud naiskonna positiivseid külgi, näiteks seda, kui palju suudetakse palli hoida ja oma mängu mängida: “Meie tagasiside palluritele ei lähtu tulemusest. Meile on oluline see, mida nad platsil teevad, kuidas õpivad ja kuidas suudavad areneda ning oma vigu parandada. Me tahame, et nad õpiksid paremini tegutsema, suudaksid kiiresti otsuseid vastu võtta, aitaksid selles üksteist – et nad saaksid aru, mida väljakul teha ja kuidas keerulisi olukordi lahendada. Ainult skooridest ei saa lähtuda, tahame jalgpalli edasi viia.”

Aga ikkagi – kuidas noori hingi muserdavast kaotusvalust säästa?

“Loomulikult on nad löödud, sest kellelegi ei meeldi suurelt kaotada,” selgitab Kaarna. “Meie lähenemine ei ole selline, et vahet pole! Kui on vaja, siis räägime mängijatega ka individuaalselt, proovime anda tagasisidet, lähtudes nendest alustest, mis oleme paika pannud.”

Kuidas aga tüdrukute seast üldse

expert liiga väärilisi tulevasi koondisemängijaid leida? Poiste puhul on asi lihtne – talenditreeningute süsteem aitab kõik andekad pallurid varakult igast Eesti nurgast üles leida.

“Struktuur ja süsteem on meil sarnane, lihtsalt mängijate arv on poistest erinev,” selgitab Kaarna tüdrukute skautimise põhimõtteid. Tõsi, konkreetset tugipunktide süsteemi tüdrukute puhul ei ole, aga selleks pole Kaarna sõnul ka vajadust, kuna mängijate arv ei ole nii suur. Iga vanusega proovitakse vähemalt korra kuus pealinnas treeningutel, kontrollmängudel või laagris kokku saada.

Igas noorteklassi vanuses – U15, U17 ja U19 – on noortekoondise vaateväljas keskmiselt 30 neidu. Neist kahe vanema vanuserühma tüdrukud ongi need, kes saavad soovi korral kaasa mängida Expert liigas – kokku on neid 40 ringis.

“Mõte on selles, et need U17 ja U19 koondise kandidaadid, kes oma koduklubi eest ehk platsile ei pääse, saaksid ikkagi mängukogemust,” selgitab Kaarna. Eraldi treeninguid noortekoondis muide ei tee – tüdrukud kogunevad liigamängudeks, muul ajal treenitakse ikkagi oma koduklubides.

Pikem projekt Tänavune aasta pole esimene kord, kui noortekoondisega liigas mängimist katsetatakse. Ka 2012. aastal prooviti neidudele koduses kõrgliigas karastust anda, kuid toona oli mängijate arv nii väike, et võistkonda oli pahatihti raske kokku saada.

“Lisaks tekkis osal klubidel ka vastuseis, nad ei tahtnud oma mängijaid noortekoondisse saata,” meenutab Kaarna. “Otsustasime siis sellest projektist loobuda. Aga nüüd kerkis

see küsimus uuesti üles, samasugused mõtted liikusid ka teiste klubide treenerite peades ja nii sai ühiselt otsustatud, et plaanime seda uuesti pikemaajalise projektina.” Ühtlasi andis noortekoondise lisandumine võimaluse kasvatada naiste kõrgliigavõistkondade arvu kaheksani. Kui ühel hetkel hakkavad altpoolt tulijad kasvama ja arenema ja liiga tase tõuseb, siis ei pea noortekoondis enam kõrgliigas mängima. Enamik klubisid on Eestis Kaarna sõnul projektiga heal meelel kaasa tulnud, noormängijate tase on aasta-aastalt kasvanud.

Kaarna sõnum on selge: “Peame katsuma teistele riikidele järele jõuda, et ei peaks koondisega pidevalt suuri kaotusi vastu võtma. Keegi ei jää meid järele ootama, peame ise leidma oma võimalused.”

Foto: Lembit Peegel

Treener Katrin Kaarna: noortekoondise osalemine Expert liigas on pikemaajalisem projekt.

KOMMENTAAR Jüri Saar: See tõmbab liiga taset alla Kõik jalgpallitreenerid ei näe seda ainult positiivsest küljest, et noortekoondis Expert liigas mängib. Nende seas ka Eesti parima naiskonna Pärnu JK juhendaja Jüri Saar.

“See ei tõsta Expert liiga taset – see on peamine põhjus, miks ma selle poolt ei ole,” nendib Saar. “Paljud võistkonnad ja mängijad tulevad mängule noortekoondise vastu nii, et nad ei võta neid tõsiselt ja nad ka ei pinguta ega ole keskendunud.”

Tõsi ta on, et vähemalt Pärnu JK-le ei paku noortekoondis mingisugust tõsiseltvõetavat vastupanu – kahe kevadel-suvel peetud mängu saldo on 35 : 0 Pärnu kasuks.

“Muidugi ma üritan ikka mängijatele enne kohtumist sisendada, et me ei lähe platsile nalja tegema ja et me ei saa sellesse suhtuda kergelt, aga eks peades on ikka see teadmine, millise vastasega on tegu,” räägib Saar.

Kui noortekoondise peatreener Katrin Kaarna näeb, et tema tüdrukutele on kõvade vastastega madistamisest ainult kasu, siis Saar vaatab asja oma poole pealt ega näe Pärnu neidudele sellest mingit tulu tõusvat: “Meil on samuti vaja enne Meistrite liiga kohtumisi tugevaid vastasseise, ja ma ei näe küll, kust neid nii väga võtta. Mis puudutab kogemuste hankimist, siis eks osa noori saab tõesti väärtuslikke kogemusi, aga ma tean, et osa läheb ikka mängudelt ka nuttes koju.”

Tema hinnangul oleks noortekoondisel parem esiliigas mängida.

septembrikuu kalender

Inglismaa A. Le Coq Arenal!

Meie naiste vastu

Inglismaa naiste rahvusüksteist külastab EM-valikmängude sarjas A. Le Coq Arenat 21. septembril. Meeste klubivutis on esikolmikust vastamisi Nõmme Kalju – Tallinna Flora ja Tallinna Levadia – Nõmme Kalju.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 11. september

18.00 Pärnu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Pärnu kunstmurustaadion 18.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka Viljandi linnastaadion Laupäev, 12. september

14.00 Tallinna FC Levadia – JK Narva Trans Kadrioru staadion 16.30 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev A. Le Coq Arena 19.00 Tallinna FC Infonet – Paide Linnameeskond Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Esmaspäev, 14. september

19.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu Linnameeskond Tartu Tamme staadion Teisipäev, 15. september

17.45 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond Kadrioru staadion 19.00 JK Narva Trans – Viljandi JK Tulevik Narva Fama staadion Ats Purje (vasakul) ja Rauno Sappinen (Flora) lähevad Kalju–Flora duellis vastamisi 15. septembril.

62

JALKA SEPTEMBER 2015

19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion 21.00 Tallinna FC Infonet – JK Sillamäe Kalev Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Reede, 18. september

14.00 Pärnu Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Pärnu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena Laupäev, 10. september

14.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide linnastaadion 16.30 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Infonet Hiiu kunstmurustaadion Reede, 25. september

19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Infonet Tartu Tamme staadion

Laupäev, 26. september

14.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev Paide linnastaadion 14.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora Viljandi linnastaadion 16.30 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC Kadrioru staadion 19.00 JK Narva Trans – Pärnu Linnameeskond Narva Fama staadion

ESILIIGA Kolmapäev, 2. september

18.30 FC Kuressaare – Tartu FC Santos Kuressaare linnastaadion 18.30 Nõmme Kalju FC II – Tallinna FC Flora II Hiiu kunstmurustaadion 18.30 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Infonet II Rakvere linnastaadion 18.30 Vändra JK Vaprus – Kiviõli FC Irbis Vändra staadion Foto: Lembit Peegel

septembrikuu kalender Neljapäev, 3. september

Foto: Lembit Peegel

18.30 Tallinna FC Levadia II – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion Neljapäev, 10. september

18.00 Tallinna FC Flora II – Nõmme Kalju FC II FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tallinna FC Levadia II – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – FC Kuressaare Tartu Tamme staadion Laupäev, 12. september

14.00 Kiviõli FC Irbis – Vändra JK Vaprus Kiviõli linnastaadion Pühapäev, 13. september

16.30 Tallinna FC Infonet II – Rakvere JK Tarvas Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Kolmapäev, 16. september

17.45 FC Kuressaare – Kiviõli FC Irbis Kuressaare linnastaadion 17.45 Tallinna FC Flora II – Rakvere JK Tarvas FC Flora Lilleküla väljak 17.45 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Levadia II Vändra staadion 19.00 Nõmme Kalju FC II – Tartu FC Santos Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Infonet II – JK Tallinna Kalev Lasnamäe kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

Eesti–Leedu EM-mäng mullu Vilniuses: Henri Anier (8) riivab käega Gediminas Viciust, meie meest hoiab õlast Egidijus Vaitkunas. 5. septembril võtame leedukad vastu A. Le Coq Arenal.

Laupäev, 10. september

14.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora II Kalevi keskstaadion 14.00 Kiviõli FC Irbis – Tartu FC Santos Kiviõli linnastaadion Pühapäev, 20. september

14.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC II Rakvere linnastaadion 14.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Infonet II Vändra staadion 19.00 Tallinna FC Levadia II – FC Kuressaare Maarjamäe staadion Reede, 25. september

17.15 Tallinna FC Flora II – Vändra JK Vaprus FC Flora Lilleküla väljak Laupäev, 26. september

14.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Infonet II Kuressaare linnastaadion Pühapäev, 27. september

14.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev Rakvere linnastaadion 16.30 Nõmme Kalju FC II – Kiviõli FC Irbis Hiiu kunstmurustaadion 16.30 Tartu FC Santos – Tallinna FC Levadia II Tartu Tamme staadion

ESILIIGA B Kolmapäev, 2. september

18.30 JK Sillamäe Kalev II – JK Tallinna Kalev II Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 18.30 Maardu FC Starbunker – HÜJK Emmaste Maardu linnastaadion 19.00 Raasiku FC Joker – Tallinna FC Ararat TTÜ Raasiku kunstmuruväljak

Neljapäev, 10. september

Neljapäev, 24. september

20.30 HÜJK Emmaste – Maardu FC Starbunker Sportland Arena

19.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Tallinna FC Puuma Sportland Arena

Laupäev, 12. september

Reede, 25. september

14.00 Tallinna FC Flora III – FC Elva Sportland Arena

19.00 JK Tallinna Kalev II – HÜJK Emmaste Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – Kohtla-Järve JK Järve Raasiku kunstmuruväljak

Pühapäev, 13. september

14.00 JK Tallinna Kalev II – JK Sillamäe Kalev II Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Puuma Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 14.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Raasiku FC Joker Sportland Arena Kolmapäev, 16. september

17.45 FC Elva – Tallinna FC Ararat TTÜ Elva linnastaadion 20.30 Tallinna FC Puuma – HÜJK Emmaste Wismari staadion Neljapäev, 17. september

17.45 JK Sillamäe Kalev II – Kohtla-Järve JK Järve Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – JK Tallinna Kalev II Raasiku kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora III – Maardu FC Starbunker Sportland Arena Pühapäev, 20. september

18.30 FC Elva – Tallinna FC Flora III Elva linnastaadion

14.00 FC Elva – Raasiku FC Joker Elva linnastaadion 14.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev II Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 14.00 Maardu FC Starbunker – Tallinna FC Ararat TTÜ Maardu kunstmuruväljak 19.00 HÜJK Emmaste – JK Sillamäe Kalev II Sportland Arena

Pühapäev, 6. september

Esmaspäev, 21. september

14.00 Tallinna FC Puuma – Kohtla-Järve JK Järve Wismari staadion

19.00 Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Flora III Wismari staadion

Neljapäev, 3. september

Pühapäev, 27. september

14.00 FC Elva – Maardu FC Starbunker Elva linnastaadion 14.00 JK Sillamäe Kalev II – Tallinna FC Flora III Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak

KOONDISED A-koondis Laupäev, 5. september

19.00 Eesti–Leedu A. Le Coq Arena, EM U21 Kolmapäev, 2. september

19.45 Eesti–Hispaania A. Le Coq Arena, EM Esmaspäev, 7. september

19.00 Eesti–Horvaatia Tartu Tamme staadion, EM

Naised U19 Neljapäev, 17. september

19.00 Eesti–Serbia Tartu Tamme staadion, EM Esmaspäev, 21. september

19.00 Eesti–Inglismaa A.Le Coq Arena, EM

2015 SEPTEMBER JALKA

63

lisaaeg Väravatähistamine abieluettepanekuga

Magnus Pehrsson jätkab

Valgevene meistrisarjas, kus FC Slutsk alistas võõrsil Grodno Nemani 4 : 0, ruttas äsja skoorinud Sergei Levitski oma pruudi juurde, pakkudes talle kihlasõrmust ja tegi abieluettepaneku. Neiu nõustus.

Relvadeks lint ja PlayStation4

Autor: Margus Kontus

Skandaalne 1994. aasta

Foto: Lembit Peegel

Copa America võitnud Tšiili koondise peatreener Jorge Sampaoli oli enne veerandfinaali Uruguayga mures vastaste ohtlike standardolukordade pärast. Kuna Tšiili meeskonna keskmine kasv (176 cm) oli osalejate seas väikseim, paigutas ta treeningutel kahe meetri kõrgusele lindi, nõudes mängijatelt sellest piirist kõrgemal peapallide võitmist.

Enne finaali Argentiina vastu murdis argentiinlasest peatreener pead, kuidas pidurdada kaasmaalast Lionel Messit. Kui Sampaoli keris edasi-tagasi eelnenud mängude videolinte, siis Tšiili mängijad üritasid Messi vastu võtit leida PlayStation4 mängides.

van a

foto

1994. aasta Eesti meistriks krooniti Tallinna Flora – suurte skandaalide taustal. Nimelt kogusid floralased Tallinna Normaga võrdselt punkte ning meistri selgitamiseks toimus lisamäng. Enne seda oli aga Eesti Jalgpalli Liit oma ridadest välja visanud meistrisarja klubi Tallinna Tevalte, kellele pandi süüks kohtunike mõjutamist vägivalla ja ähvardamisega ning altkäemaksu pakkumisega. Jalgpalliliit kinnitas, et üks kohtunik peksti läbi kodus abikaasa ja laste ees. Tevalte juhatusse kuulunud Andrei Šapovalovist räägiti meedias kui Permi maffia liikmest. Mõistagi eitas Tevalte kõike, kaebas Eesti Jalgpalli Liidu kohtusse ja taotles jalgpalliliidu erakorralise kongressi kokkuSee pole küll kõnesoleva lisamängu algkoosseis, kuid kõik pildilolijad, välja arvatud Toomas Krõm, osalesid selles kutsumist. Järgnesid vastastikused avalikohtumises. Eesti meister hooajal 1993/1994 – Flora (ees vasakult): Marko Kristal, Mati Pari, Risto Kallaste, kud pöördumised Tevalte, Flora, Norma, Algimantas Briaunys, Martin Reim, Gert Olesk. Taga vasakult: Marek Lemsalu, Tarmo Linnumäe, Toomas Kallaste, Tallinna Dünamo poolt ning ajakirjanduses Viktoras Olšanskis, Toomas Krõm. esines kõige absurdsemaid süüdistusi. Eesti Huvitav on Norma noortemeeskonna koosseis, sest Jalgpalli Liidule oli see selja sirgulöömise aeg, meenutagem, et selles mängisid hilisemad internatsionaalid. Toome ära ka üheksakümnendate alguses tapeti Eestis keskmiselt üks inimeFlora koosseisu nimetatud lisamängus. ne päevas ning ühiskond oli võrdlemisi kriminogeenne.

Flora: Algimantas Briaunys, Risto Kallaste, Gert Olesk, Protestiks Tevalte alaliidust väljaviskamise vastu tõi NorMarek Lemsalu, Viktoras Olšanskis, Dzintar Klavan (55. ma lisamänguks väljakule oma noortesatsi Pantrid. PõhimeToomas Kallaste), Tarmo Linnumäe, Martin Reim, Meelis hed, kui Tarmo Saks välja arvata, vaatasid mängu tribüünilt.

Lindmaa (46. Mati Pari), Urmas Kirs (46. Urmas Kirs), Indrek Flora võitis 5 : 2 ning krooniti meistriks. Mängu vilistas Zelinski (46. Marko Kristal). erapooletu Soome kohtunike brigaad.

Norma: Martin Kaalma, Tarmo Saks, Alari Lell, Raivo Flora tegi enne lisamängu žesti, teatades, et kui ta tuleb Nõmmik (82. Andre Anis), Meelis Rooba, Martin Lepa, Tõnis Eesti meistriks, kantakse saadav tulu (80 000 Šveitsi franki) Kalde, Vahur Vahtramäe, Atko Väikmeri, Jan Õun (66. Marüle jalgpalliliidu klubivahelise toimkonna arvele (ehk meistriko Kuusik), Priit Adamson (46. Liivo Leetma). ja esiliiga klubide fondi).

64

JALKA SEPTEMBER 2015

lisaaeg Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari-Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 04.09 Mati Pari 04.09 Miko Pupart 05.09 Taavi Vellemaa 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 07.09 Jüri Saar 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Lars Hopp 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 12.09 Kaupo Õismaa 13.09 Raul Kaivoja 18.09 Antti Rosenberg 20.09 Kaarel Torop

(15) (27) (22) (25) (41) (24) (28) (22) (28) (61) (28) (39) (38) (36) (31) (51) (43) (44) (23)

21.09 Robert Kirss 21.09 Kristjan Tamme 22.09 Toomas Krõm 22.09 Fredo Getulio Aurelio 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 28.09 Anita Maškina 28.09 Kristofer Kartau 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

(21) (20) (44) (61) (38) (39) (16) (36) (19) (18) (18) (24) (18) (24) (17) (17) (73) (25)

Parma ja Torpedo pankrotis Kaks teenekat klubi on rahaliselt kokku kukkunud: itaallaste Parma on profiliigadest välja arvatud ja võibolla hakkab osalema amatööride seas Serie D-s. 1913. aastal asutatud klubi on võitnud kolm korda Itaalia karika, korra Euroopa riikide karikavõitjate karika ja kaks korda UEFA karika.

1924. aastal asutatud Moskva Torpedo pudenes sel aastal Venemaa meistrisarjast ega ole end rahaliste raskuste tõttu üles andnud tugevuselt teise liigasse. Torpedo on kolmekordne Nõukogude Liidu / Venemaa meister ja seitsmekordne karikavõitja. Klubis on mänginud teiste seas Andres Oper, Enar Jääger, Andrei Stepanov, Vladimir Voskoboinikov, Dmitri Kruglov ja Sergei Zenjov.

FC Vaduz – Euroopa rekordiomanik Nõmme Kalju Euroopa liigast välja lülitanud ja Šveitsi meistrisarjas palliv FC Vaduz pääses oma riiki esindama kui Liechtensteini karikavõitja, sest meistrivõistlusi selles väikeriigis ei peeta. Sealjuures oli viimane karikavõit Vaduzile 43., mis on uus Euroopa rekord. Seni oli Belfasti Linfield võitnud PõhjaIirimaa karika 42 korda.

LHV panga edetabel Esimesed 20 klubi juulikuise toetussumma järgi järjestuvad selliselt: 1.

Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. JK Tallinna Kalev 4. Tallinna FC Flora 5. FC Kose 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. Tallinna FC Infonet 8. Põlva FC Lootos 9. FC Nõmme United 10. FC Kuressaare

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

JK Loo Rakvere JK Tarvas JK Tabasalu Viimsi MRJK FC Olympic-Olybet Tõrva JK JK Welco Elekter Tartu FC Santos Tallinna FC Reaal Tallinna JK Piraaja

ma mäletan ...

Tiit Pruuli, maailmarändur

Foto: Sven Arbet/Scanpix

Ma mäletan ... aega, kui jalgpall ei olnud meie mäng. 1970. –1980. aastail mängisid Tartu poisid Arne Laose juures korvpalli, tüdrukud Juta Kama juures võrkpalli. Või siis toksisid Voldemar Turba ja Kaarel Trammi juures tennist nagu minagi. Jalgpalli ei mänginud keegi, polnud kellegi juures mängidagi.

Kooliõues muidugi mõnikord aeti palli taga, aga isegi rahvastepalli oli lõbusam mängida, sest seal olid tüdrukud ka kambas.

Jaa, isegi jäähoki oli huvitavam, sest selles oli ju kirge, kui venelased soomlaste, tšehhide, kanadalaste või ameeriklastega mängisid. Sest alati oli väike lootus, et venelased kaotavad.

Ainuke jalgpallur, keda ma poisikesepõlves teadsin, oli Oleg Blohhin. Ei huvitanudki rohkem teada saada. See oli võõras mäng. Ütleme otse – vene poiste mäng. Sport ei olnud sport ega rahu. Sport oli nõukogude ajal poliitika.

Eestlane ei mänginud hokit ega jalgpalli, ei poksinud ega tagunud doominot.

Jalgpall jõudis mu teadvusesse uute aegade tulekuga.

Võib isegi öelda, et jalka oligi selgelt üks uue aja mäng ja märk. Uue Eesti mäng. Selle uue aja tuuled jõudsid esmalt mu juurde Tallinnast pärit kursusevendade kaudu, kes õhtuti, kui meie ühiselamus pidu hakkasime pidama, sättisid end ragisevate raadiote ette ja hakkasid kuulama mingi mulle tundmatu Inglise liiga mänge. Esmalt paistis see päris tobe.

Mina kuulasin lapsest saadik vanaisa õpetuste abil ragisevast raadiost Ameerika Häält. Aga milleks kuulata sealt spordivõistlusi? Aga siis kuulsin ma seal kõrval seistes lisaks heale Oxfordi inglise keelele ka midagi muud. Kuulsin ja õppisin tundma subkultuuri, mis ei tundunudki enam nii võõras, mis võinuks koos sinna juurde kuuluva muusika ja kunstiga mu arvates kenasti sobituda meiegi kultuuripilti. Vaadates oma kursusevendi seal ühikatoas ja kuulates seda melu nende ümber, sain aru, et jalka ei pruugigi olla räuklev kari jõhkardeid platsil ja sihvkasid välja sülgav inimmass tribüünidel.

Ja kui siis umbes samal ajal kasvasid muru alt välja Roman Ubakivi ja Tallinna Lõvid, oli see midagi samasugust nagu Eesti Muinsuskaitse Selts ja Trivimi Velliste. See oli värske, vaba, meie endi oma.

Eks sellest ajast on meie oma jalgpalli vaimustus käinud aastatega üles ja alla, olenevalt sellest, kuidas koondisel parajasti läheb, kas platsil on suure tähega Pallureid, kellele kaasa elada.

Ma mäletan ... paiku, kus jalgpall on elu algus ja lõpp. Sellest, mida tähendab jalgpall Lõuna-Ameerikas, sain aru siis, kui jahtlaeva Lennuki ja Veerevate Eestlaste autokolonniga ümber maailma sõitsin. Küsimused kauge Eesti kohta algasid enamasti sellest, kes on meie kuulsamad jalgpallurid.

Mu pallielamuste kulminatsioon oli väikeses Puerto Edeni külakeses Lõuna-Tšiilis. Enam-vähem maailma lõpus, veidi enne Antarktikat. Peatusime selle paarisaja elanikuga küla all Tšiili fjordides. Maal käies astus meie juurde kohalik kooliõpetaja ja küsis, kas me tema õpilastega malet ei taha mängida. Jaanus Nõgisto viskas ettevaatamatult, et “oleme rohkem jalkafännid”. Järgmisel päeval oli iga viimane kui külaelanik künklikul palliplatsil, et jälgida Eesti–Tšiili maavõistlust. Me kaotasime marulise matši koolipoistele 7 : 1, aga olime ainuüksi mängima tulekuga pälvinud kogu küla suurima lugupidamise.

2015 SEPTEMBER JALKA

65

ristsõna

Juulikuu ristsõna vastus oli “porgandis on väge”. Õige vastuse eest võitis raamatu “Jalgpallireeglid“ Mikk Prantsen. Võitjaga võtame ühendust.

Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu “Jalgpallireeglid”.

66

JALKA SEPTEMBER 2015