Jalka (september 2016)

HIND 2,20 EUROT SEPTEMBER 2016

RAUNO SAPPINEN: head ründajad tuleb üles leida ESILIIGA KÜMME ANDEKAIMAT NOORT LUGEJATELE VASTAB TARMO RÜÜTLI ANETT VILIPUU WEST HAM UNITEDIS KOHTUNIK RISTO EELMAAL 500 ALLUVAT

RAGNAR KLAVAN LUUBI ALL

KLUBI LOOD: HARJU JK ISSN 1736-7379

Postrid: Ragnar Klavan / Zlatan Ibrahimovic

TAIJO TENISTE ELU NORRAS

a ita ts u u k

sisukord

d leme sellisei ejalkas kuu rt o le?”, o ü n e ti ri im “E as treen “k u g a n id use . imelikke la ks võtma?” valmis oma n o is si , d “kas nad on veeritu ad on moti ij g n u ä st m va i u is K lm ja lõbuga va nad rõõmu kuvõttes k o k p p õ ile. L est!” võtma deta elu detailid kõigi meie 0 koosnebki 4 ma lk 38– Lauri Nuu

KAANELUGU LK 42 Uue MM-valiktsükli eel uurisime meie noorema põlvkonna koondislastelt ja koondise serval olevatelt palluritelt, kuidas nemad näevad koondise võimalusi. Oma vaateid tutvustavad Rauno Sappinen, Brent Lepistu, Andreas Raudsepp ja Frank Liivak.

KOLUMNID

12 14 16

Siim Kera

Hind 2,20 euRoT sePTembeR 2016

Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

Rauno saPPinen: head ründajad tuleb üles leida esiliiga Kümme andeKaimaT nooRT lugejaTele vasTab TaRmo RüüTli aneTT viliPuu WesT Ham uniTedis KoHTuniK RisTo eelmaal 500 alluvaT

RagnaR Klavan luubi all

Klubi lood: HaRju jK ISSN 1736-7379

Postrid: Ragnar Klavan / Zlatan ibrahimovic

Taijo TenisTe elu noRRas

ESIKAANEL: RAUNO SAPPINEN FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 9 (105) 2016

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

22 24 30 48 52

Taijo Teniste Ragnar Klavan Risto Eelmaa Tarmo Rüütli Jesper Norberg

RUBRIIGID Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Punktibörs Minu 11: Papa

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG

Naised: Anett Vilipuu

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

Jimmy Högbergi nipid

KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

4 8 10 26 28 32 38 54 60 62 64 66

Lembit Peegel

Klubi lood: Harju JK

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee

52

PERSOONID & INTERVJUUD

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Septembrikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

54

56

MUU Suvelaager 2008 – meenutused Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallist Esiliiga kümme talendikamat noort

18 45 56

POSTRID RAGNAR KLAVAN

LIVERPOOL

ZLATAN IBRAHIMOVIC

t

MANCHESTER UNITED 2016 SEPTEMBER JALKA

3

lembit peegel

Kalju ja Levadia tulid Euroopast tagasi koju, Premium liiga jätkub täistuuridel Heinakuul näitasid Eesti klubid head minekut eurosarjades, lõikuskuul šokeeris vutiüldsust Flora ja Levadia mõõduvõtt.

Foto: Lembit Peegel

Väravas on nii Haifa Maccabi jalgpallur Sun Menachem kui ka pall, mille imevahetusmees Tarmo Neemelo sinna kohtumise 90. minutil suunas! 21. juulil Kadrioru staadionil toimunud Euroopa liiga teise kvalifikatsiooniringi kordusmatš Nõmme Kalju FC ja iisraellaste vahel läks just tänu sellele 1 : 1 tabamusele lisaajale ja penaltitele.

Foto: Lembit Peegel

Kohtumise kangelaseks oli muidugi terve Kalju tiim, kuid penaltiseerias tõusis heeroseks puurivaht Vitali Teleš, kes suutis meisterlikult tõrjuda Amit Zenati 11 meetri karistuslöögi.

4

JALKA SEPTEMBER 2016

lembit peegel Päevakangelase üle tundsid uhkust nii Hidetoshi Wakui (Teleši taga) kui ka Kalju väravavahtide treener Jüris Sahkur.

Foto: Lembit Peegel

Penaltid üle elatud, Kalju on edasi!

Kahjuks sai nõmmekate edukas eurosari lõpu järgmises ringis, kui kahe mängu kokkuvõttes jäädi tulemusega 0 : 3 alla Türgi klubile Ankara Osmanlispor.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Euroopa liiga teise kvalifikatsiooniringi läbimisele oli üüratult lähedal ka Tallinna FC Levadia, kes suutis kahe mängu tulemusena Praha Slaviaga küll 3 : 3 viiki mängida, kuid langes Kadriorus tšehhide löödud võõrsilvärava tõttu.

Koll ise tekitas parajalt elevust: kas Muris Mešanovici pealöök ikka ületas väravajoone või mitte?

2016 SEPTEMBER JALKA

5

lembit peegel Kui juulis rabas Levadia edukalt eurorindel, siis augustikuu esimesel päeval tabas neid jäine dušš. Oma vihavaenlasele FC Florale kaotati Premium liiga matšis koguni 1 : 6.

Kaks väravat löönud Rauno Alliku (paremal) ja tiim surusid Andreas Raudsepa (keskel), Sergei Lepmetsa (vasakul) ja teised levadialased sügavale maa sisse.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Andreas Raudsepp, Alan Gatagov, Marek Kaljumäe ja Anton Mirantšuk (vasakult paremale) üritavad Levadia müüris auke lappida. Tol saatuslikul päeval Flora vastu oli terve Levadia mäng auklik.

6

JALKA SEPTEMBER 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Võib rõõmustada küll! Flora värske peatreener Argo Arbeiter (keskel) näitas oma kolmandas matšis Premium liiga klubi juhendajana endisele tööandjale koha kätte.

Foto: Lembit Peegel

Enne Arbeiteri tulekut täitis mängus Tallinna FC Infonetiga Flora peatreeneri kohuseid abitreener Jürgen Henn.

Tundub, et Infoneti 4 : 3 võiduga lõppenud matšis üritas Vladimir Voskoboinikov (mustas) jagu saada 110 meetri tõkkejooksu olümpianormist.

Takistuseks Brent Lepistu.

Foto: Lembit Peegel

Kas Riosse pürgis ka Flora äärekaitsja Markus Jürgenson? Koondislase ja palli vahelises poksimatšis tundub võitvat mänguvahend.

2016 SEPTEMBER JALKA

7

nimed & numbrid Liverpool FC Kui leiduski veel eestlasi, kel polnud Inglismaal lemmikklubi, siis tänavu sügisest ei jäänud alles ühtki. Ragnar Klavani liitumine biitlitelinna uhkusega ja väärikad kontrollmängud panid seni Briti klubita olnud maarjamaalased Liverpoolile kaasa elama. Debüüt Arsenali koduplatsil koos 4 : 3 võiduga oli suurepärane. Kui Klavan marsib Liverpooli kodumängus Anfieldil väljakule, saavad ka eestlased kodudes ühineda klubi hümni laulva kooriga: “Me ei jaluta kunagi üksi.” Ilma Klavanitagi toob see kananaha ihule.

Fääri sääred Just nii nimetas ETV spordisaates Fääri saari aastaid tagasi legendaarne telemees Toomas Uba. Nüüd olid Fäärid jälle osalised meie jalgpalliajaloos, olles osaliseks naiste ja U15 tüdrukute Balti turniiril. Naiste seas nad koguni võitsid, tirtsud jäid neljandaks.

2

... Eesti presidendiks pürgivat meest on mänginud Eesti jalgpallimeistrivõistlustel ja veel samas meeskonnas: Allar Jõks ja Erki Nestor on mänginud FC Toompeas.

Maailma parim mängija Eesti meistrivõistlustel 14. augustil tehti ajalugu Eesti rannajalgpalli meistrivõistlustel, kus Nõmme BSC OlyBeti meeskonnas mängis maailma parimaid mängijaid Philippe Heimanu Taiarui, kes eelmisel aastal peetud MMil tunnistati turniiri parimaks mängijaks.

Prantsusmaa kodakondne ja Tahiti rannajalgpallikoondist esindav Taiarui sai meie meistrivõistlustel kaasa teha, sest voorude vahel on võimalik üles anda uusi mängijaid.

Taiarui saabus Eestisse koos Bahama koondisega, mille peatreener ta on.

Bahama koondis valmistub järgmise aasta aprillis toimuvaks koduseks MMiks ning suutis tänu lõpuminuti väravale alistada Pärnus täismaja ees Eesti 4 : 3.

“Kolm aastat tagasi võõrustasime Euroopa turneel olnud Tahiti koondist,” rääkis Jalkale rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask. “Siis oli nende treener šveitslane Angelo Schirinzi, kellega saame väga hästi läbi. Enne Taiaruid oli Bahama peatreener Schirinzi, kes samuti korraldas tänavuse Euroopa turnee, mille käigus toimus mäng Eestiga.”

Eesti koondis valmistub augusti lõpus Catanias toimuvaks euroliiga superfinaaliks ning septembris toimuvateks maailmameistrivõistluste Euroopa valikmängudeks. Just seal saab välja võidelda koha Bahama MMiks.

Mäng MMi korraldajamaa vastu oli põnev, sest kuigi külalised läksid 3 : 0 ette, suutis meie koondis viigistada. Alles lõpuminutitel lõid bahamalased võiduvärava. Peatreener Taiarui sõnul on Bahama pallurid füüsiliselt väga head, kuid eelkõige jääb puudu taktikalistest oskustest.

Tegemist oli sel aastal Eesti koondise ainsa kodumänguga. Kari-Andri Kase sõnul on vähesed kodumängud tingitud naabrite nõrkusest ja tugevate vastaste kohtumistele seab piiri raha.

“Näiteks Lätis hetkel koondist polegi, sest alaliidul puudub raha, et MMil osaleda,” selgitas Kask. “Soomes pole rannajalgpall jalgu alla saanud. Taani proovib alustada ja kuulub septembris meiega samasse MM-valikgruppi. Tugevatega kohtumine nõuab peale raha ka pikka etteteatamisaega, sest neil on plaanid tehtud pikaks ajaks. Meil võetakse rannajalgpalli olemasolu ehk liigagi enesestmõistetavalt, kuid selle taga on siiski järjepidev töö. Oleme oma piirkonnas pioneerid, oleme alaga järjepidevalt tegelenud ega pole midagi pooleli jätnud.”

INDREK SCHWEDE

400

... seisupiletit pani müüki Eesti Jalgpalli Liit, kui kõik 1500 istekohta Pärnu renoveeritud rannastaadionil Eesti–Malta maavõistluseks ühe päevaga läbi müüdi.

630 000

... eurot teenis Nõmme Kalju pärast Euroopa liiga kolmandasse eelringi jõudmist. Sportlikult on sama kaugele jõudnud varem üksnes Tallinna Levadia.

8

JALKA SEPTEMBER 2016

Heimanu Taiarui Nõmme BSC OlyBeti eest Eesti meistrivõistlustel mängimas.

Foto: Ele Reier

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Vormista tellimus: www.tellimine.ee/sport Lai valik rattaid Lai uutele valik rattaid ja vanadele tegijatele uutele ja vanadele

Linnaratas Linnaratas Juliet Tour 3Juliet Tour 3

Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

LEMBIT PEEGEL

CYCLOKAS

enne €399

HINNAVÕIT

€60

HINNAVÕIT

€140

µ µ

Maanteeratas Merida Ride 100

HINNAVÕIT

enne €799

PAAVO NURMI

tänav

µ Alumiiniumraam µ Shimano komponendid µ 16 käiku  Hüdraulilised nüüd ketaspidurid  27 käiku (Deore)

enne €2099

µ Süsinikraam µ Shimano Ultegra

HINNAVÕIT

€80

Maratoni taustajõud

nüüd €559

id hübri HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

ultraspordiks €70

€70

€50

µ Noorukitele vanuses 7-11 aastat µ Alumiiniumraam  Alumiiniumraam  21 käiku µ Esiamort nüüd

-10% nüüd €359 -20% €299 enne €419

-30%

veloplus.ee

HINNAVÕIT

€1999

 Elektrooniline

alates 50€ ostust

käiguvahetus

enne €3599

nüüd €1899

Lasteratas Merida Matts J16

µ Lastele vanuses 3-6 aastat  Lastele µ Jalg-ja vanuses käsipiduriga 5-8µ aastat Alumiiniumraam

€50

enne €249

 Lastele vanuses

3-6 aastat

| Saku 3,facebook.com/Veloplus.Estonia Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 | 818016 Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511 facebook.com/Veloplus.Estonia 9 772382 9 772382 818016

Nõuandeid rulluisutamiseks SUKELDUMINE Treeni targalt ja tervislikult Kas võtta trennipuhkust?

Kõht ja tagumik SPORDI PAHUPOOL trimmi!

Kihlveopettused Ööjooks Jalgratas vajab kutsub hooldust Rakverre PÕLVKONDADE KOHTUMINE Randa Epp Mäe ja Eesti koondis sportima!

August Englas ujumise EM-il Elu nagu akvaariumis

Tanel Padar Contra Grete Treier

Rattaremont Rattaremont

HIND 4.95

Võimlemispeo lavastaja Kersti Kull

Mis on TARTUkülmateraapia?

JOOKSUMARATON Baltikumi suurim Maailma maastikujooks populaarseimad maratonid

HINNAVÕIT

enne €379 enne €329 enne €249 nüüd €259 nüüd €299 nüüd €259 nüüd €199 nüüd €199 -30% HIND 4.95 HIND 4.95 -40%SURF-30% Rohkem kui sport 50€ ostust -20% -10% alates ostust -15% 50€alates tasuta transporttransport tasuta pumpame peseme pumpame hooldame peseme remondimehooldame remondime

HIND 4.95 3, Tallinn; Saku 3, Tallinn; Saku E-R 10-19, L 10-17E-R 10-19, L 10-17 56 488 000 tasuta Suur jooksumaa Keenia Kauplus: 56 488Kauplus: 000 transport 229 000 remondime 56 229Töökoda: 000 R a t t a r e m o n tTöökoda: pumpame peseme 56hooldame Netimüük: 5555 1511 Netimüük: 5555 1511

Ülekoormusvigastused facebook.com/Veloplus.Estonia

Maanteeratas Cube Agree GTC SLT DI2

Nõuanded €1700

KRISTJAN KANGUR

µ Lastele vanuses 5-8 aastat  Lastele vanuses µ Alumiiniumraam 7-11 aastat -10% µ Esiamort

-40%

taastumisest ja toitumisest

lahinguväljal Joosep Martinson Võisteldes „punases” Pidurdamatu arenguga maanteediscgolf rattaspordiks Sport ja armastus enne €2299

µ 4.4” laiad rehvid µ Kerge - 14.2kg! µ Lenksult lukustatav enne esiamort  Alumiiniumraam €799nüüd  Süsinikkahvel

Merida Matts J20 SakuLasteratas Õlletehas

Rahulik nagu lõvi Sport ja meikEELMISE HOOAJA SOODUSHINNAD RATASTELE enne €379 enne €329

Meelis Atonen

Ilma lihata grillima

€1599

nüüd enne €2199

nüüd €1539

tõuks triatlon põhjust €60 €80

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

MARGUS SILBAUM

28 toitumismüüti €1539 RAUDNE NAINE enne €2099 Alma Sarapuu nüüd €1599 Kohtunikud Tippfotograaf

SPORTLIK ETTEVÕTE Lasteratas Merida Matts J16

Lasteratas Merida Matts J24 Merida Maastikuratas Merida Matts 6.10 Lasteratas Lasteratas MeridaMatts MattsJ20 J24

WOW veloplus.ee veloplus.ee

TEMPOMEISTER

HINNAVÕIT

€240

µ 22 käiku €599  Süsinikraam enne Tour de€789France  Shimano kompoendid

nüüd €689

Fatbike Cube Nutrail Pro

Maanteeratas Merida Ride 100

Mitte ainult meestele

E LU S T I I L

€500€660

enne €699

Esimest lastekas korda €300 maratonil

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

jooksukas

HINNAVÕIT

€100

enne €2199

µ Süsisnikraam µ Shimano XT/Deore komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  NuVinci sujuv käiguvahetussüsteem  Boschi keskmootor  Saksa kvaliteet

nüüd €559

Kasutajasõbralik Fitbit

džentelmenide tegu

SCOUTSRÄNNAK

A JAV I I D E

naistekas

HINNAVÕIT

Milline on trenniks parim aeg?

€500

E LU S TI IL

€200

€619

 Hüdrahulilised ketaspidurid  27 käiku  Shimano komponendid

Maanteeratas Merida Scultura 5000

Maastikuratas Cube Analog

HINNAVÕIT

enne €729 nüüd

HINNAVÕIT

A JAV II D E

Marilyn Endla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t

Mis on ekas HINNAVÕIT maant jooksukultuur? €660

M E E L E L A HU T U S

komponendid €359 enneShimano Lenksult lukustatav esiamort €359 nüüd €299

Draamateatri sportlikud näitlejad

Põlvevalust priiks

fät

JUUNI 2016

MOTIVEERIV TREENER JALGPALLISÄRKIDE Sandra Raju VAHETUS

M E EL EL A HU TU S

µ 21 käiku µ Shimano komponendid µ Esiamort nüüd  Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam  Pakiraamid, seisutugi, tuled, pump

Kuidas valida kõrvaklappe

Öös on jooksu

HINNAVÕIT

ELUSTII L

ELU ST I IL

E LUS T I I L

35 aastat hiljem

ELEKter

€110 €60Rallifänni kirev elu

HINNAVÕIT

Vollemehed paadis µ 27 käiku enne €419

Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

MAI 2016

Purjetajate spordiajakiri seiklused Maastikuratas Merida Matts 6.10-V Maastikuratas Cube Analog 29 Maastikuratas Merida Big.Nine 1000 Linnaratas Montana Velocetta Linnaratas Merida Crossway 100 Elektriratas Vahemerel EBIKE SPORT

Elav legend

maastik

APRILL 2016

meelelahutuslik

A JAVII DE

AJ AV II D E

A JAV I I DE

viimane valge jooksuime

tegijatele -10%

-10%

MEELELA HUT US

M E E LE LA HU T US

ME E L E L A HU T US

SEB COE

-15%

-30%

HIND 4.95

9 772382 818016

Südasuvine kodutreening

Testi ennast

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

9 772382 818016

OTT KIIVIKAS

UUS RUBRIIK!

       

9 772382 818016

OTT KIIVIKAS

Wakepargis

 Töökindel rummusisene

JU U N I 2 0 16

SEPTEMBER 2015

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

käiguvahetus µ Kiirkinnitusega esikorv µ Naisteraam µ Ketikaitse µ Jalgpidur µ Porilauad µ Pakiraam µ Seisutugi µ 28” rattad

-40% LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE -20% SOODUSHINNAD EELMISE SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA €399 €329 HOOAJA RATASTELE RATASTELE Eesti suurim Toitumise põhitõed

JUULI 2015

Diplomita tugitoolisportlane

µ Töökindel rummusisene

M A I 201 6

€70

A PRILL 2016

S E P T EM BE R 20 1 5

JU UL I 2 0 15

www.seb.ee/noustamine

RATTAHOOAEG ON ALANUD! HINNAVÕIT

rokilavalt triatlonile tugitoolisportlasest maratonijooksja tippratturist koduperenaiseks

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Juba eelmise hooaja lõpus teadsin, et kui otsustame keskkaitsesse kellegi tuua, on just tema see, keda tahan.”

Liverpooli peatreener Jürgen Klopp

“Kuulen, et Klavanit peetakse meie neljandaks valikuks. Oodake ja vaadake teda esmalt väljakul ning öelge siis mulle uuesti, et ta peab ootama, kuni teised paranevad vigastusest.”

Jürgen Klopp “Tänapäeval on paljudel klubidel uued staadionid, mis näevad ilusad välja.

Anfield ei ole selline, aga kätkeb endas tohutult ajalugu – sa tunned, et just siin tahad olla.”

Ragnar Klavan “Uus poiss Klavan on üks väheseid silmapaistvalt esinejaid. Viie miljoni euro eest FC Augsburgist ostetud keskkaitsja tegi mõned eluliselt olulised vaheltlõiked ja jagas Sadio Manele paar ülitäpset pikka diagonaalsöötu. Väga viisakas debüüt.”

Ajaleht Liverpool Echo Liverpooli–Chelsea mängust “KADUNUD: Lionel Messi. Viimati nähtud Ragnar Klavani taskus.”

Twitteri-maailma stiilinäide pärast Liverpooli 4 : 0 võitu Barcelona üle “Asetaksin Raku endast selgelt kõrgemale, sest ta on esimene Liverpooli jõudnud eestlane. Olümpiasportlasi on meil palju.”

Rio de Janeiros olümpia avatseremoonial Eesti lippu kandnud purjetaja Karl-Martin Rammo “Vastuseis jalgpalli väravajoone tehnoloogiale oli jäik kultuurilistel, mitte tehnoloogilistel põhjustel ja näitas, kui palju objektiivsusest ja õiglusest enam väärtustatakse spordis autentsust ja stabiilsust.”

Kultuurikriitik Meelis Oidsalu nädalalehes Sirp “Nestor tahtis saada 11 last, terve jalgpallimeeskonna.”

Presidendiks pürgiva Erki Nestori abikaasa Anu “Sigahea tunne.”

Argo Arbeiter 6 : 1 võidust Levadia üle “Läks nii aia taha, kui veel vähegi minna sai.”

Igor Prins 1 : 6 kaotusest Florale

10

JALKA SEPTEMBER 2016

Raio Piiroja (vasakul) ja Gunnar Press Tallinnas Solarise keskuse Apollo poes raamatut tutvustamas.

Foto: Oliver Oli

Raio Piiroja kõvade kaante vahel Jalgpalliraamatute sissetung on alanud! Viimastel aastatel on eestikeelsena ilmunud Lionel Messi, Neymari, Luis Suareze, Cristiano Ronaldo, Pele, Jari Litmaneni, Andrea Pirlo, Pep Guardiola, Zlatan Ibrahimovici ja Alex Fergusoni elulooraamatud. Läinud kümnendil ilmus kaks raamatut David Beckhamist, Pierluigi Collinast, Sven-Göran Erikssonist. Lisame siia eestlastest sel sajandil ilmunud raamatud: kahe maailmasõja vahelisel ajal tegusid teinud Evald Tipner, Arnold Pihlak ja Eugen Einman ning uuel priiusajal on Mart Poomi raamatule tänavu lisandunud Raio Piiroja kõvakaaneline. Mõeldes Andres Operi, Ragnar Klavani ja mitme teise koondises ja klubides karjääri teinud nahkkuulimeeste peale – see kõik on alles algus!

Kogenud kirjutaja Gunnar Press on teinud head tööd. Legendaarse õhuvõitleja karjäär on peategelase enda, meeskonnakaaslaste ja omaste abil kenasti kokku võetud. Piiroja lapsepõlv, hüperaktiivne loomus ja kujunemine on ilmekas ja mõnus lugemine. Samuti hilisem teenistus armees, kus Raio jäi iseendaks ega jätnud suurt midagi enda teada, mis tähendas üldjuhul karistust kätekõverduste või mõne muu harjutuse näol ning mis ei paistnud peategelast sugugi morjendavat. Teine lugu oli voodinaabri Marko Kristaliga, kes pidi sel juhul kollektiivse karistuse raames samuti kõike kaasa tegema ...

Raamatus on välja toodud Raio ja Eesti koondise tähtmängud, millele on heidetud meeldetuletav pilk. Peale Eesti koondises peetud hiilgemängude oli üks selline kindlasti Norra karikavõit 2006. aastal, mille kohta tahtnuks rohkemgi teada. Raio on sellest varem meediale üpris emotsionaalselt pajatanud.

Raamat annab arusaadava selgituse ka niinimetatud maksuskandaalile.

Sellest polekski saanud mööda vaadata. Aus ja hea lugemine on ka lahkumise lugu Marjest ja uus algus Anuga. Võibolla on liiga palju lõpus kalamehejuttu: langeb kuidagi teemast välja, mis siis, et tegemist on Raio praeguse eluga. Sest raamat on ju ikkagi jalgpallur Piirojast. Üht oleks soovinud raamatust veel: Raio enda põhjalikku selgitust, miks ta need peapallid kõik ära võitis, kuidas tsenderdusteks keskendus, mis oli tema edu saladus. Kuidas ta positsiooni valis: oli see intuitsioon, kogemus, tähelepanelikkus, mängu detailide lugemine vms? Kuidas sai ta hakkama nendega, kes oskasid samuti kohta valida, kel oli peapallide võitmiseks olemas intuitsioon, kogemus ja võime mängu lugeda? Milliseid nippe – lubatud ja lubamatuid – õhuduellide korral tipptasemel kasutatakse? Kes talle neid õpetas: kas mõni treener või elu ise? Milliseid “viisakusi” mängijad sellistes kahevõitlustes teineteisele jagavad? Milliseid õhuduelle ja kellega ta kõige paremini mäletab? Millised on tema meeldejäävamad võidud teisel korrusel ja millistest kaotustest on ta enim õppinud? See olnuks õpetlik lugemine nooremale põlvkonnale. Raamat libiseb lobedalt üle mängude ja sündmuste, saatjaks nimitegelase ja kaaslaste meenutused, aga just õhuvõitluste puhul oodanuks ka Piiroja enda süvitsi minevat sisevaatlust.

Et muuhulgas õigustada ka raamatu pealkirja “Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja”. Aga olgu see viimane märkus vaid selleks, et head raamatut mitte üleliia üle suhkurdada.

VILLEM VANAVÕMM

lood & tsitaadid Raamat Riost, Brasiiliast ja jalgpallist Kirjastus Petrone Print andis oma tuntud sarjas välja Malle Koido kirjutatud raamatu “Minu Rio de Janeiro. Elujanus olümpialinn”. Jalka veergudel kirjutame sellest põhjusel, et raamatu läbiv teema on jalgpall. Ka kaanel on jalgpalli toksiv kohalik ja kaante vahel kujunduses eraldab eri teemajaotusi jalgpalli ikoon. Kolmekümnest peatükist (pluss saatesõna ja epiloog) on jalgpallile pühendatud neli, kuid see kuninglik mäng saadab taustana tervet raamatut.

Jalgpall oli ka põhjus, miks Malle Koido Riosse siirdus. Kui ta 2012. aastal sinna lõpuks jõudis, oli ta üle viie aasta elanud Suurbritannias ja suutnud end sisse suruda tippjalgpalli telgitaguste kitsast uksest, muu hulgas töötada Leicester Citys, mis tänavu kevadel vallutas Inglismaa vuti absoluutse tipu. Riosse tõmbas teda 2014. aasta jalgpalli MM, ahvatles osasaamine tänavusest olümpiast ja enese taaskordne proovilepanek uues võõrkeelses keskkonnas. Nüüdseks on Mallest, Jalka kaasautorist, saanud jalgpalliagent, kes vahendab noori brasiillastest talente Euroopa klubidesse. Viimane lause võib mõjuda kapitalistlikult ja kalgilt, kuid väga sümpaatne on lugeda autori mõtteid, kui ta arutleb ka oma töö pahupoole üle, tunnistades ka ise, et selline mudel kõlab kui “modernne orjakaubandus”, ning tuues näiteid ohtude kohta, kui selles töös minetada inimlikkus.

“Minule on mängijate puhul kõige olulisem iseloom ja suhtumine,” kirjutab Koido. “Ta peab jalgpalli kui oma tööd üle kõige armastama. Kui see on vaid pilet pudrumägede ja piimajõgedeni, siis see sportlane mind kliendina ei huvita.”

Kõigi oma jalgpallis töötatud aastate jooksul on Koidol olnud võimalus suhelda ka vutimaailma vägevatega. Veel Nikes töötades puutus ta nii Barcelona kui Brasiilia koondise kaudu kokku Neymariga (“Ma ei taha kindlasti väita, et ma Neymarist kui inimesest midagi tean. Väljaspool Barcelona treeningväljakut ei ütleks ta mulle ilmselt teregi.”). MMi eel oli Neymar Nike üks reklaamkujusid, kellest võeti viimast. Koido kirjeldab, kuidas maailm teab tõenäoliselt hoopis erinevat Neymari sellest, kes jõuab meile teleripildi vahendusel.

Autor kirjeldab haaravalt Brasiilia jõukate elu, tal jätkub kaasatundvat silma ja mõistvat südant sealsetes favela’des elavatele vaestele. Nii Rios kui Sao Paulos tekkinud uute sõprade kaudu näitab Koido lugejale kohaliku ühiskonna plusse ja pahesid, tuues välja ka Rio de Janeiro ja Sao Paulo põhimõttelise erinevuse.

Mõistagi on raamat kirjutatud autori subjektiivselt positsioonilt, ainsa faktiveana jäi silma väide, et Brasiilia koondis tahab olümpial oma “Londoni kulda kaitsta” (lk 249). Õige on siiski see, et Brasiilia pole kunagi jalgpallis olümpiavõitjaks tulnud. Küll võib võitjaks pidada Mallet ennast: ta on kirjutanud raamatu, mida on raske käest panna enne, kui see on läbi loetud.

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid “Alajuhid peavad mõtlema tervele ahelale: tatikatele, mehaanikutele, klubidele. Kõigile.

Nagu Pohlak on jalgpallis süsteemi ehitanud.”

Endine rallisõitja Raido Rüütel rallisõidust “Siis kutsuti mind Eestisse tööle, see näis peadpööritavalt väljakutserohke ja aprilli alguses pakkisingi kohvri, et jätta seljataha minu sidrunipuud, minu särasilmsed inimesed, minu muusika, minu jalgpallikoondise, minu Vahemere ... mi terra.”

Seitse aastat Hispaanias elanud ja sealsest koondisest raamatu kirjutanud ajakirjanik Helen Eelrand “Õpiksime ehk paremini vuttigi mängima, kasvaksime ehk telefännidest staadionifännideks.”

Kirjanik Olev Remsu ei näe ohtu topeltkodakondsuses “Katoliku kiriku hea tava kohaselt peaksid preestrid nii oma poliitilised kui ka näiteks jalgpallieelistused vaka all hoidma. Et mitte peletada teistsuguste eelistustega koguduseliikmeid.”

Ajaleht Postimees “Flora on valinud mängijate osas suuna eestlastest mängijate arendamisele, nii soovime teha sama üldjuhul ka treeneripingil. See on mingil määral keerulisem, aga teadlikult valitud tee.”

Flora president Pelle Pohlak “Sain Florast kõne tund pärast seda, kui Levadia oli Prinsi ametisse nimetanud. Naljakas kokkusattumus – ma ju tean suurepäraselt, kust kuhu läksin ja et need on kaks viimast klubi, kes omavahel koostööd teeksid.”

Flora duubli eesotsast Flora peatreeneriks läinud Argo Arbeiter “Muidugi on mul vaja õigetele nuppudele vajutada.”

Levadia uus peatreener Igor Prins võidust Praha Slavia üle “Esindan põlvkonda, kelle arvates oli spordiala number üks ikka kergejõustik.”

Meditsiiniteaduste doktori Adik Levini arvates valitseb maailma jalgpallihulluse sündroom “Naine juba ütles: “Sina küll Türki ei lähe!”

Aga vaatame, ehk ikka saab loa.”

Ats Purje Nõmme Kalju euromängust Türgis

Malle Koido oma raamatu esitlusel Solarise Apollos.

Foto: Oliver Oli

“On vana Nõukogude kooli treenerite ütlus: rünnak tuleb jumalast, kaitse ja standardolukorrad treenerist.”

Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev

2016 SEPTEMBER JALKA

11

kera komm

SLUPSKI SUJUVAIMAD SEPAD VS. TALLINNA TOREDAIMAD TALLAPARANDAJAD

SIIM KERA

M

õnda aega tagasi kihises jalgpallimaailm nagu korvpallina kasutatud Coca-Cola pudel. Šikkides ülikondades vutifunktsionäärid ühendasid mõistuse ning flirtisid taas Euroopa superliiga ideega. Ilmselt ei jäta nad kurameerimist enne, kui kontinendi põhilised monstrumklubid saavadki oma tahtmise ning parimatest parimad (või õigemini nimekamatest nimekamad, või õigemini rikkamatest rikkamad) saavad aastast aastasse üksteisega võidelda. Viie, kümne, või viiekümne aasta pärast – kunagi see ikka juhtub. Mina aga olen sama šikk kui karvutu puudel ning mu ülikond peaks minu pikaajalise teenimise eest juba eripensionit saama, kuid idee on mul sellegipoolest. Idee, mis kunagi teoks ei saa.

Maailmas on olnud igasuguseid põnevaid klubiturniire. Viktoriiniküsimus number üks: mis turniiri finaalmängu jälgis 1967. aastal staadionil koguni 42 000 inimest ning mille ajaloo edukaim klubi on nelja võiduga Bulgaaria klubi Beroe Stara Zagora? Balkani karika! Number

12

JALKA SEPTEMBER 2016

Lübeckile, Wismarile ja Hamburgile seltsi ka 1. FC Kölni, Bremeni Werderi, Berliini Hertha, Dortmundi Borussia ja otse loomulikult (vähemalt nime poolest) kõigi hansaklubide ema Hansa Rostocki! Hollandi au võiks esindada FC Groningen ning Deventeri esiklubi, Henrik Ojamaa leivaisa Go Ahead Eagles. Poolast lisame peale Slupski patta Krakowi Wisla, Wroclawi Slaski ja Gdanski Lechia. Rootsist võtame punti Stockholmi AIK. Ega ma kade pole, vahvate lõunanaabrite auks võib ühe koha säästa ka Riia Skontole.

Paneme Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu ja Rakvere klubid juurde ja pidu võib alata. Bürgermeistrid oleks õnnest laes, et just nende linn saab suursugusest turniirist osa võtta, suurgildide mõtted viibiksid sponsorluse laiuskraadidel, tsunftid hülgaksid igal laupäeval hetkeks käsitöö ning roniksid staadionile, ühes käes mõdu, teises leib. Selline oleks siis tagasihoidlik algus. Bravuurikamad liigajuhid tahaks kindlasti kaasata Hansa liiduga tihedates sidemetes olnud Londonit. Arsenal, Tottenham, Chelsea ja West Ham lisaks ning Hansa liiga võiks vabalt platseeruda UUS LIIGA kuskil Euroopa liiga ja Meistrite liiga vahel.

Hansa liiga võiks vabalt Kahjuks ei tea ma täpselt, mis platseeruda kuskil Euroopa liiga hetke ma ajamasinaga minema ja Meistrite liiga vahel. peaks, et oma mõte ajaloo käevangu suruda. Võibolla 16. sajandi lõppu, mil peaksin vaevleva Hansa liidu meeli kõdistaks kauaoodatud vastasseis supermehe kombel tugevalt tagasi kokBundesliga klubi Hamburg SV ning ku liimima, või hoopiski 20. sajandi alFellini au ja uhkuse JK Tuleviku vahel. gusesse, mil vutt tegi Eestis oma esimesi Tegemist ei oleks võibolla Euroopa samme ja asutati kohalik jalgpalliliit. tippsarjaga, aga ega väga kaugel maas Hansa liiga ei sörgiks. Saksamaa klubide Polegi oluline, see rong on läinud. Aga hulgas on selektsioon lai nagu laupäeva- mineviku abil on tuleviku-utoopiasse kiigata alati tore. Nagu ka mõelda, kes hommikusel turul. Võta üht, viska teist. küll tuleks Hansa liiga meistriks.

Mina valiks olematul debüüthooajal kaks: missuguse võistluse kuuest tšempionist kannavad neli nime Lokomotiv (Moskva, Sofia, Mezdra ja Košice)? Otse loomulikult Euroopa raudteede karika!

Eestlaste katsed lähiriikide tippklubidega mõõtu võtta on pigem ebaõnnestunud.

Praeguseks on aur otsa saanud nii Balti liigal kui Liivimaa karikal. Seepärast pakun ma välja kontseptsiooni, mis kunagi töösse ei lähe ning mis võiks olla edukas ilmselt ainult siis, kui see kuidagi Pokemon Goga integreerida.

Olge nüüd valmis. Avastasin kord Wikipedias tuhlates, et Hansa liit on inglise keeles ei miskit muud kui Hanseatic League (otsetõlkes Hansa liiga – toim.).

Mis oleks kaunim kui üks korralik Hansa liiga? Lübecki ladusaimad lautogurud, Wismari vallatuimad voorimehed, Slupski sujuvaimad sepad – kõik Tallinna toredaimate tallaparandajate vastu!

Kirjandusteadlasi intrigeeriks kahtlemata küsimus, kas Indrek Hargla lugudest tuntud apteeker Melchior oleks VfB Lübecki ja Tallinna FC Flora omavahelises matšis oma Saksa sünnipaiga või praeguse kodukoha poolt. Spordisõprade

1-teist mõtet

KAS FLORA SÕNUM

JÕUAB KOHALE? K

irjutasin siinsamas rubriigis Inglismaa meistrivõistlustel näitas seda Tundub, et ka Norbert Hurdale sai märtsis, et imelik mõelda: Leicester City: võitmiseks pole vaja saatuslikuks oma stiilist ja taktikast Flora on favoriit. Sai kiidetud tingimata palliga mängida. Piisab, kui kramplik kinnihoidmine, “oma mänklubi kõige selle eest, mida ta veerandi oskad kiirelt ja otsustavalt vasturüngustiilisse uskumine”, kui kasutada sajandi jooksul on Eesti rahvuslikule nakuid korraldada ja palli väravasse barcelonalikke väljendeid. Kindlasti jalgpallile andnud. Muu hulgas Flotorgata. on hea, kui meeskonnal on oma stiil, ra usku oma kasvandikesse, nende Tiki-taka oli oma tipphetkel vaimus- ja sellesse peabki uskuma, kuid samas lakkamatut edutamist. Tundus kuidagi tav stiil. See erines ja mõjus lummavalt. deklareeritakse nõnda ka ühekülgsust. ilmselge, et sel aastal läheb konkurenIlus oli vaadata, kuidas Messi & Co Kas väravat tohib lüüa? tidel rohevalge võimu kukutamisega või Hispaania koondis palli jalalt jalale Jalgpalliarsenalis on sadu võtteid, raskeks. Lõpetuseks tõdesin, et õnneks lükkas ja vastaseid tühikäigul jooksma kuidas mängida ja vastase mänguisu on Floral siiski tugevad rivaalid ja sundis. See oli hõrk jalgpall. kärpida, miks peaks kinni hoidma loodetavasti ei kujune meistrivõistlused Maailma jalgpalli ajalugu näitab, et “omast”, kui see edu ei too? Oma stiili üldistes huvides ühe meeskonna sõuks. igale relvale leitakse aja jooksul vastuNii ongi läinud. rohi, ning Jupp Heynckes oma Münc- kõrvalt võiks siiski kasvõi osa mänguDistantsilt on muidugi raske hinnata, heni Bayerni viimasel aastal tegi puust ajast proovida ka teistmoodi mängida, olla lihtsalt mitmekülgsem ja pakkuda mis Flora esindusmeeskonnaga hooaja ja punaseks, kuidas Barcelona vastu ootamatusi, mis ergastab ka mängijaid. esimesel poolel juhtus ja millised on peab mängima. 2013. aastal purustas Piltlikult väljendudes pidid täpsed põhjused, miks peaHurda Flora mängijad enne treener Norbert Hurt oma PAHASID POISSE KA VAJA palliga vastase trahvikasti võimekast meeskonnast selle Jalgpallimeeskond on suur ja selle siirdumist pilgu varumeeste potentsiaali kätte ei saanud. pingi poole pöörama – kas Aga eks meedia ongi ajast koosluse sees erinevus pigem rikastab. ikka tohib? Kas väravalöömiaega pakkunud oletusi ja Kindlasti peaks seal olema nii-öelda ne kuulub selles mängustaaarutlusi, alljärgnev on üks pahasid poisse, nahaale, kes veavad diumis mänguplaani või peab selliseid. raskel hetkel meeskonna välja täbaratest veel palli hoidma?

Mitu kõrvaltvaatajat olukordadest.

Olen sellest ennegi kirjumärkis, et Flora mäng on tanud, et Hurt on väga tark krampis. Aga see oli ka treener. Praktikuna ehk liigagi aeglane, igav ja etteaimatark. Aga jalgpallimeeskond on läbilõige tav. Flora kinnisideeks paistis olevat Bayern Meistrite liiga poolfinaalis ühiskonnast ja kõigile ülikooli õppejõu pallivaldamine. Nii kiigutati palli äärest kahe mängu kokkuvõttes senised jutuga lähenemine ei anna tulemust. äärde ja servast serva ning vastaste kait- maailma- ja südametevalitsejad 7 : 0!

Mõnele on sõnumi kohalejõudmiseks se liikus samas taktis kaasa. Ei mingit Barcelona kinnitas, et jääb kindlaks vaja öelda ja läheneda karmimalt. Võibohtu väravale! Just see monotoonne oma mängustiilile, ja suutis 2015. olla just päevast päeva korduv erudeeriühekülgsus võis tappa ka mängijate aastal uuesti võita Meistrite liiga. Aga tud jutt enesetäiendamisest ja enesesisemise põlemise, mida nad ise hooaja see on aina keerukam ja nõuab siiski analüüsist lööbki mängijad krampi? keskel avalikult tunnistasid. mõningaid korrektiive mängustiilis, Kirjeldatud ideaal ja tegelikkus erinevad Flora kinnijooksmise taustal oli sest ühekülgsusega on raske läbi lüüa. sedavõrd, et tekitavad masendust? eriti ilmekas EM-finaalturniiril nähtu. Ühekülgsus toob tulemuse siis, kui Olime tunnistajad, kuidas kirjutati välja vasturohi on veel leidmata. Samamoo- Võibolla oleks vaja lihtsat sõna, kõigile ühtmoodi arusaadavat mängujuhist? tiki-taka jalgpalli aegumistunnistus. di on läinud Hispaania koondisega.

Sestap on arvatud, et Argo Arbeiteri Klubi tasandil oli Barcelonale juba 2014. aastal kaotati MM-tiitel Saksaasemel võinuks Flora krambist vabastamitu hooaega näidatud, kuidas nende maale, tänavu Euroopa meistri tiitel da kes tahes jalgpallitreener. pallivaldamisideoloogiale vastu hakata.

Portugalile.

14

JALKA SEPTEMBER 2016

1-teist mõtet

Mis on klubi prioriteet: jalgpall või ühiskond?

Sõnum ja selle edastamine võib olla Flora puhul laiem probleem. Klubi on oma pürgimustes idealistlik, tänapäeva kaubastunud maailmas ei pruugi kõik arugi saada, mille poole Flora püüdleb. Klubi juhtkonnalt on mitmel puhul tulnud signaal, et esmaeesmärk on kasvatada häid inimesi, korralikke kodanikke Eesti ühiskonnale. Võidud ja meistritiitlid tulevat seeläbi loomulikul teel iseenesest – paremaks saamise protsessi kaudu. Selline sõnum võib tekitada segadust.

Mis on esmane?

Hea inimese kasvatamine on kahtlemata õige. Sellega tegelevad eeskätt vanemad, kes saavad järeltulijat suunata lasteaedadesse ja koolidesse, mis kodu pürgimusi toetavad. Kuid huviala- ja spordiringide puhul on esmane siiski teatud oskuste õpetamine ja omandamine. On täiesti enesestmõistetav, et sellega käib kaasas õpetajate ja treenerite soe ja heatahtlik inimlik suhtumine. Lapsele ja vanemale on tähtis, et huviala- või spordiring on suuteline need oskused (ja tulevikuperspektiivi) andma. Kui aga õpikojas või spordiklubis öeldakse, et esmatähtis on hea inimese kasvatamine ja erialased oskused tulevad selle käigus nagunii, tekitab selline sõnum küsimusi.

Foto: Lembit Peegel

Näiteks õpetajate/treenerite pädevuses ja kogu organisatsiooni sihtides. Sest konkurentide sõnum on selgem: meie õpetame teid esmajärjekorras kas tantsima, puutööd tegema, laulma, jalgpalli mängima.

Muidugi ei arva keegi, et Flora noortetreenerid ei saa oma tööga hakkama.

Nad on aastaid tõestanud vastupidist.

Sama kehtib klubi esindusmeeskonna kohta: ka Norbert Hurt võitis mullu Premium liiga tiitli ja treenerite vahetumine on tippjalgpallis tavaline.

Kuid tippspordis on tavaline ka see, et läbilöömiseks on vaja nahaalsust, ja kui enda ümber koguda ainult paipoisid, siis läheb raskeks. Profispordis on tihti edukad just inimlikult ebameeldivad tüübid. Sageli pole silmapaistvad isiksused nii-öelda kerged inimesed. Nad võivad olla egoistid, kes lähedaste arvelt rajavad endale tee tipu poole. Muidugi pole see reegel. Kaugele jõuavad ka meeldivad inimesed, keda isegi kuulsus ei riku. Kuid jalgpallimeeskond on suur ja selle koosluse sees erinevus pigem rikastab. Edukaks mänguks on vaja kogenud mängijaid ja uljast noorust.

Kindlasti peaks seal olema nii-öelda pahasid poisse, nahaale, kes veavad raskel hetkel meeskonna välja täbaratest olukordadest. Nendega ei pruugi

kerge olla kaasmängijail ega treenerilgi. Aga ainult paipoistest meeskonda ette ei kujutakski. See on igavavõitu, vaimselt ühepikkusteks ja kuulekateks käsutäitjateks pügatud rivi ilma erksate isiksusteta. Nii võib, aga see vähendab eduvõimalusi karmis konkurentsis.

Muidugi seab iga klubi ise oma sihid ja sõnastab eesmärgid. Flora oma rõhuga inimlikkusel ja ühiskondlikkusel on eristuv ja omanäoline. Kõrvaltvaatajana tekib siiski kahtlusi, kas nende pürgimustest saadakse aru, kas igal aastal oma riigi meistritiitli eest võitleva ja Euroopasse sihtiva jalgpalliklubi esmane ülesanne on parandada maailma? Vutiklubi saab samu asju teha vastupidises järjekorras: kasvatada häid eriilmelisi jalgpallureid suurepäraste treenerite abil ja seeläbi muutub ka maailm iseenesest paremaks. Sisuliselt ehk ei olegi prioriteetide järjestusel vahet, küll aga sõnumi arusaadavusel. Lihtsam sõnum vabastab jalgpallurid liigsetest pingetest ja krampidest.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 SEPTEMBER JALKA

15

teateid tegelikkusest

Karjääriplaneerija

Klavan

Mida näitab Ragnar Klavani tõusmine maailma tuntuimate klubide hulka kuuluva Liverpooli koosseisu? Kuidas on see seotud viimasel ajal palju räägitud mängijate karjääri planeerimisega?

MIHKEL UIBOLEHT

K

ui meie koondise kapteni karjäärile pilk heita, näeb ilma suurema pingutuseta selle kulgemise loogikat. Algus kodulinnas Viljandis, andeka noormängijana väikeklubi jätmine ja arenguks sobivate tingimuste leidmine pealinnas FC Floras. Pärast koduliiga tipus enda koha välja võitlemist lühike laenuperiood Norras, millele järgnes siirdumine tugeva Hollandi kõrgliiga nõrgemapoolsesse meeskonda, kus Klavan teenis kolmeaastase lepingu, mis tähendas klubi pühendumust ja andis aega areneda.

SUHTLEMINE MEEDIAGA

Heaks näiteks Klavani avatud suhtlemisest ajakirjanikega on siirdumine Liverpooli, mille järel helistas ta Eesti ajakirjanikud ühekaupa läbi ja andis põhjalikud usutlused.

16

JALKA SEPTEMBER 2016

Kand ka Hollandi kõrgliigas maas, järgnes liikumine Hollandi meistri rivistusse ning esimese eestlasena UEFA Meistrite liiga alagrupiturniiril platsilkäimine. Kui ka AZ Alkmaaris oli üle kolme aasta tööd tehtud, järgnes samm veel kõrgemale, Saksamaa Bundesliga debütandi rivistusse. Neli aastat hiljem oli aeg küps Liverpooliks. Väikeste mööndustega ongi kõik Klavani sammud toimunud neljaaastase vahega.

Võib ju hakata seletama, et tegemist on juhustega, tippjalgpallis peab õnne olema, et sind märgatakse ja mis kõik veel. Kindlasti on ka õnnel oma roll, kuid oleks naiivne kirjutada niivõrd pikk ja järjekindel areng selle arvele.

Tippvormis 30aastaselt Klavani on viinud maailma absoluutsesse tippu rida õigeid otsuseid ja tegevusi.

Erinevatel aegadel on ta leidnud enda kõrvale inimesed, keda usaldada valikute tegemisel. Tal on olnud tarkust mitte sõlmida leping esimese ettejuhtuva klubiga, vaid mõelda töösuhtesse asudes paar aastat ette. Kuidas selle klubiga

liitumine mind mängijana arendab? Kas ma saan olla sellele klubile kasulik või on mul tarvis teistsugust keskkonda?

Milline on klubi ja treeneri visioon?

Kas uus klubi ja riik on mulle kultuuriliselt seeditav?

Teine väga oluline muutuja teel tippu on reaalne ülevaade oma tugevustest ja nõrkustest, tunda ennast ja oma keha. Klavan on avalikult rääkinud koostööst eratreeneriga, kelle käe all on likvideeritud mahajäämus kindlas valdkonnas. Selliseks järeleaitamist vajavaks valdkonnaks võib olla nii jooksutehnika, platsinägemine, toitumine, psühholoogia kui ka näiteks kohaliku keele oskus või võime ennast ajakirjandusega suheldes õigesti väljendada - kõik need kuuluvad nüüdisaegse tippjalgpalluri oskuste arsenali, sest mõjutavad ju otseselt või kaudselt tulemust.

Heaks näiteks Klavani avatud suhtlemisest ajakirjanikega on siirdumine Liverpooli, mille järel helistas ta Eesti ajakirjanikud ühekaupa läbi ja andis põhjalikud usutlused. Kõrge lend pole muutnud arusaama, et koondise

teateid tegelikkusest on mu meelest kaks väga tähtsat asja.

Esmalt usaldus koduklubi ja noormängija vahel ning vastastikune soov vastutada ‒ mängija klubi ees, klubi mängija ees. Teiseks aga nägemus: kuhu tahetakse ühiselt jõuda? Milline see tee ideaalis on? Mida teha tagasilöökide korral?

Mängijate karjääri planeerimine käib käsikäes klubi sportliku nägemuse väljatöötamisega. Kuhu ja kuidas klubi jõuda tahab? Kas mängijaid nähakse selles protsessis pigem käimasoleva hooaja tiitlivõidu kindlustajana või tehakse komplekteerimisel otsused rohkem perspektiivitundega?

Plaanid võivadki muutuda Kas Ragnar Klavani jälgedes – Karol Mets neli aastat tagasi U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril Tallinnas Portugali vastu. Tema karjäär on läinud ülesmäge.

Foto: Lembit Peegel

mängijal on kohustused ka meedia (ja seeläbi oma poolehoidjate) ees. Ilmselt on paljude jaoks üllatav, kui palju just tippmängijad ja -treenerid pärast tähtsaid matše intervjuusid jagavad ‒ näiteks ühe Meistrite liiga mängu lõppedes võib Wayne Rooney või Cristiano Ronaldo masti jalgpallur jagada seitsekaheksa üks ühele intervjuud.

Kõige muu kõrval teeb meie koondise kapteni teekonna tähelepanuväärseks fakt, et tippvormi on ta jõudnud 30aastaselt. Klavani karjääri kõrghetkeks ei jäänud 17aastaselt tehtud debüüt rahvusmeeskonnas, nagu teinekord kahjuks juhtub, vaid ta suutis end edasi arendada ka siis, kui paljud mõtlevad juba karjääri loojangule. Kuidas leida pidevalt endast reserve?

Usaldus klubi ja mängija vahel Klavanil on teel tippu olnud head nõuandjad. Ma ei tea, milline on selles kõiges olnud tema ekskoondislasest isa, abikaasa, mõne usaldusväärse vahendaja (jätan meelega kasutamata rahamaigulise ja lörtsitud tähendusega välismaise sõna “agent”), sõbra või mõne treeneri

roll, igatahes on Klavan leidnud ja säilitanud endas piisavalt järjekindlust, töökust ja kõige paremas mõttes ka alalhoidlikkust. Viimane omadus väljendub kasvõi erinevates noorte jalgpallilaagrites osalemises, SOS Lasteküla hea tahte saadiku rollis või Tipneri karikavõistluste finaali patrooniks olemises ‒ kõik need kohustused röövivad jalgpallurilt puhkuseaega, kuid pole peale surutud kohustused, sest pakuvad emotsionaalselt nii palju, et Klavan teeb neid hea meelega.

Kõik eespool kirjeldatu ‒ kasvamine jalgpalluri ja isiksusena ‒ ongi tegelikult karjääri planeerimine, millest on viimasel ajal palju juttu olnud ja mida on püütud muuhulgas ka naeruvääristada. Kiputakse väitma: “Mis planeerimisest saab üldse juttu olla?

Igast võimalusest tuleb ju kinni haarata!” Klavan on elav tõestus karjääri planeerimisest. Liverpooli jõudmine ei saa olla juhus.

Jalgpalliliit on viimastel aastatel karjääri planeerimisest rääkinud nii meie tippklubidega kui ka läbi nende noorte pallurite. Selle protsessi juures

Karjääri planeerimist võib võtta ka kui klubi poolt väljundi pakkumist kõigile: planeerimine ei tähenda ilmtingimata ainult andekate noorte suunamist ja võimaliku elukutse pakkumist, vaid kõigi nende sadade noorte, kes on oma koduklubiga tihti seotud kümmekond või enamgi aastat, potentsiaali kasutamist.

Minnes siit veel sammu jagu edasi: ka treener saaks ja peaks oma karjääri planeerima. Millised on treenerina minu tugevused ja nõrkused? Kas minu järgmine samm on selles või mõnes teises klubis? Kas pean end täiendavalt koolitama, et edaspidigi tööturul hakkama saada?

Võimalikult pikk nägemus mängijate karjääri planeerimisel loob klubile eeldused tasemega jalgpallurite kasvatamiseks ja pragmaatiliselt mõeldes ka nende müügiks. Kellel tiivad kannavad, need saavad võimaluse end realiseerida välismaal, teistele on väljundid koduriigis. Heaks nõuandjaks võivad kujuneda klubi juures tööd alustanud endised tippmängijad, kellel endal edukas (rahvusvaheline) karjäär seljataga.

Plaanis ei tohi karta teha vajalikke muudatusi, mida pikal teel ikka ette tuleb. Plaan on nägemus, millele reaalne elu teeb oma korrektiivid. Küll aga peaks planeerimine suutma vältida pikalt ilma klubita olemist ja sellest tulenevat toonuse langust, võimalikku treeningrütmist välja langemist jms ‒ asju, millest kogu fookus karjääri planeerimisele alguse sai.

2016 SEPTEMBER JALKA

17

suvelaager 2008

Kõige esimese suvelaagri mälestused 18

JALKA SEPTEMBER 2016

suvelaager 2008

Foto: Lembit Peegel

Mida mäletavad jalgpalliliidu esimesest suvelaagrist 2008. aastal Mihkel Ainsalu, Mark Oliver Roosnupp, Kaspar Mutso, Henrik Pürg ja Sören Kaldma? Praeguseks Eesti klubijalgpallis tegijateks tõusnud meenutavad.

INDREK SCHWEDE

E

esti Jalgpalli Liidu suvelaagrid toimusid tänavu üheksandat korda ning on saanud meie vutielu loomulikuks osaks. Jalka tundis huvi, kui palju on laagrites osalenud neid, kellest on praeguseks saanud vähemalt Eesti tasemel tegijad olgu siis Premium liigas või noortekoondistes. Juba kõige esimese, 2008. aasta suvelaagriliste nimekirja läbi vaadates selgus, et neid pallureid on ikka paras hulk. Ega me väga kaugemale sellest aastast jõudnudki ja

võtsime ühendust viie noorega, kellest on saanud tuntud nimed. Palusime neil meenutada suvelaagri päevi.

Praegu Flora põhikoosseisu kuuluv Mihkel Ainsalu räägib, et harjutas Nõmme Kaljus treener Martin Maasingu käe all: “Treener käis välja mõtte, et terve meie grupp võiks suvelaagrisse minna.

Kõik ei tulnud, aga enamik oli kohal.”

Samas rühmas käis ka praegu kaitseväes teeniv Nõmme Kalju mängija Sören Kaldma: “Mäletan, et Maasing

suunas meid suvelaagrisse just selle sihiga, et saaksime tunda ka teiste treenerite käekirja ja olla nende vaateväljas.”

Samast satsist oli praeguseni Kaljus palliv ja esindusrivistusse jõudnud Henrik Pürg. Temagi mäletab, et palju oli oma grupi poisse, aga huvitavaks tegi suvelaagri just see, et sai koos mängida võõraste poistega.

“Tase oli küll erinev, aga mind pole kunagi häirinud, kui kaasa löövad ka need, kes oskavad vähem jalgpalli män2016 SEPTEMBER JALKA

19

suvelaager 2008 gida,” rääkis Pürg. “Pealegi jaotusime me enamasti taseme järgi. Tore oli teistega koos mängida, sain endale uusi sõpru.”

Mart Poomi Jalgpallikoolist sirgunud ja praegu Levadiast Paide Linnameeskonnas laenul olev Mark Oliver Roosnupp mäletab, et kibeles pigem ise suvelaagrisse. Treeningutest oli parajasti paus ja poiss tahtis kogu aeg mängida.

“Suvelaagris oli sõpru ees, sest olin paljudega eri turniiridel mänginud,” kõneleb Roosnupp. “Võõraid nägusid eriti polnudki. Kõik said omavahel hästi läbi ja omavahel pandi mängima tasemelt võrdsemad. See oli väga hea keskkonnavahetus. Mängisin muidu Erki Kesküla käe all ja kui ma ei eksi, siis suvelaagris tegeles meiega Priit Adamson. Oli hea vaheldus mängida, sest muidu olid ikka ühed ja samad näod treeningul, aga nüüd saime uute poistega koos mängida.”

Praegu vigastust raviv Levadia pallur Kaspar Mutso oli toona Kotkas Juniori mängija, keda igapäevaselt treenis Aivar Priidel.

“Ema vist luges kuskilt, et toimuvad suvelaagrid,” meenutab Mutso. “Olin suur jalgpallihuviline, tegelesin sellega 24/7. Seepärast läksin sinna heameelega.

Mäletan osavuskatseid, kus pidi palli aja peale läbi tähiste vedama. Aga mina olin laagris hoopis väravavaht! Ega ma ei mäleta, kuidas sinna sattusin, aga ju siis ise tahtsin, vastu polnud. Mul tuli hästi välja, sisse mulle ei saadud. Aga mu huvi väravavahiameti vastu kestiski ainult suvelaagri jagu, kui treeningule tagasi läksin, tuli keskpooliku mentaliteet tagasi.”

Mihkel Ainsalule meenub, et suur huvi valitses aparaadi vastu, millega mõõdeti löögitugevust. Sinna oli lausa

Henrik Pürg on välja jõudnud Nõmme Kalju esindusmeeskonda.

20

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

järjekord. Henrik Pürg lisab, et tänu aparaadile sai võrrelda oma löögitugevust kasvõi auto sõidukiirusega. Uusi harjutusi said kogeda ka teised küsitletud. Ainsalu sõnul küsis Martin Maasing pärast tagasisidet ja seda, kas õpiti juurde harjutusi, mida poisid tahaksid oma igapäevatreeningul ka teha.

Süüa sai suvelaagris korralikult, aga vaba aja kohta vastates jäävad poisid pisut hätta. Kellelegi ei meenu, mida sel ajal tehti. Vastus on ilmselt lihtne. Kõige paremini võtab selle kokku Mihkel Ainsalu, kelle sõnul togiti ka vabal ajal jalgpalli. Kaspar Mutso täiendab: “Süüa sai kindlasti hästi, aga polnud vahet, kas kõht oli täis või mitte. Peamine oli jalgpall, mida mängisime ka vabal ajal. Ega me seal muud teinudki, lõime kasvõi niisama peale ja tegime muid selliseid asju.”

Kõigile poistele andis suvelaager innustust. Jalgpalluriks tahtsid saada kõik. Suvelaagrist saadud särgiga käisid Ainsalu sõnul paljud pärast treeningul.

“Seda, et vutt on kihvt asi, teadsin väikesest peale,” selgitab Mark Oliver Roosnupp. “Seda teadmist suvelaager kindlasti ei andnud. Aga oli suur asi rahvusstaadioni kõrval trenni teha. Tolleaegsed mängijad käisid vist ka meiega rääkimas, nagu mäletan. Ega ma tollal millestki muust mõelnud kui ainult jalgpallist. See oli nii igapäevane, miski muu tegevus seda ei varjutanud.”

Henrik Pürg ütleb, et suvelaagri suur pluss oli selles, et sai terve päeva jalgpalli mängida. Tavalised treeningud kestsid ju ainult poolteist tundi.

Suvelaagrist saadud särk on tal siiani alles. Neljandat põlve jalgpallur Sören Kaldma mäletab, et laagri viimasel päeval viidi neid vaatama Eesti – Fääri saarte maavõistlust, kusjuures mängijad läksid väljakule laagrilaste vahelt! See oli Kaldma sõnul suur positiivne emotsioon! Kaspar Mutsol on siiani alles pall, millel meie koondislastelt võetud autogrammid.

“Elasin ainult jalgpallis ja jalgpalli jaoks nii treeningul, kodus kui hoovis ja kindlasti lisas see autogrammide saamine lisaenergiat: võibolla mängin ise ka kunagi sellisel tasemel!” kirjeldab Mutso oma emotsioone. “Sain autogramme Mart Poomilt ja Tarmo Kingilt ja praeguseks olen ise Tarmo Kingiga ühel väljakul mänginud!”

persoon

Taijo Teniste:

Sogndali mängujoonis sobib mulle Kuidas läheb Eesti koondise põhimehel Taijo Tenistel Norras? Uurisime asja ja selgus, et äärekaitsja naudib peatreeneri antud vabadust, mis võimaldab julgelt rünnakule tuisata.

MAARJA SAULEP

2

011. aastal Norra kõrgliigaklubimine mingeid probleeme. korda ja viinud ka väravateni. Samuti ga Sogndal Fotball liitunud Eesti “Ma arvan, et see on positsioon, kus on talle looduselt kaasa antud ka hea koondise mängija Taijo Teniste ma mängin ka oma edasise karjääri hüppevõime, mis koos õige kohavalisõnul on käesolev hooaeg temale isiklijooksul,” räägib Teniste. “Tundub, et see kuga aitab õhuvõitlustes ka pikemate kus plaanis parim, mis siiani olnud on. koht sobib mulle, kuigi olen mänginud mängijatega konkureerida. Sellest hooKiire äärekaitsja on nüüdseks harjunud ka vasakkaitses päris pikalt. Ütleme limata mängumees trahvilöökide ajal oma positsiooniga paremas ääres ja nii, et kui ma pidin ümber harjuma vastaste karistusalasse väravaid lööma naudib platsil vabadust, mida meeskon- paremkaitseks, oli alguses vähe keeruliei kipu: “Pigem jään taha. Kaitsesse on na taktika talle võimaldab. ne, aga hetkel tunnen end paremkaitses vaja ka kiirust ja kasti saadetakse ikkagi Eelmisel aastal Norra esiliigas palkindlalt.” pikemad mehed.” linud Sogndal näitas seal häid esitusi, Üks põhjuseid, miks Teniste naudib Eelmisel aastal sõlmis Teniste klubivõttes 30 mängust 18 võitu ja edestades paremkaitses mängimist, on kindlasti ga uue kaheaastase lepingu. Enda sõnul teise koha saanud Branni meeskonda mängujoonis, mis ei kammitse äärenäitavad nad Sogndaliga häid esitusi ja lõpuks üheksa punktiga. Tänu tugevale kaitsjaid ja nende liikumisi. Peatreener isiklikult on ta ka rahul praeguse peahooajale tõusti selleks aastaks tagasi Eirik Bakke tulekuga on nendele posit- treeneri taktika ja plaanidega. Kindlaid kõrgliigasse. Meeskond on Tippeligaesioonidele antud rohkem iseseisvust ja mõtteid mujale edasi liikumiseks hetkel nis näidanud korralikku taset veel ei ole ja eelkõige võtab ning tabelis ollakse keskmiste ta asju üks hooaeg korraga.

VAHETAS ÄÄRT seas, mis nii-öelda liiga uus“Peas mõlgub kindlasti tulnukale ei ole kindlasti halb mõtteid ka midagi uut Kui ma pidin ümber harjuma paremkaitseks, proovida, aga aastatega saavutus. oli alguses vähe keeruline, aga hetkel tunnen on selgeks saanud, et “Hetkeseisuga on meil end paremkaitses kindlalt. kindlasti läinud väga hästi ja jalgpalluri elu on selline, teeme väga head hooaega,” et midagi kindlat ei ole hindab Teniste. “Kui esiliigast kunagi ja plaane pole kõrgliigasse tõusime, oli esimeseks eesselline stiil on eestlasele meeltmööda. lihtne teha,” tõdeb ta. “Hetkel keskenmärgiks sinna püsima jääda ja nii on see “Treenerid usaldavad mind ja dun siin liigahooajale ja annan endast jäänudki. Iga koht kõrgemal tabelireal mängujoonises on antud mulle palju parima. Eks ole näha, kas õnnestub on boonus.” vabadust,” rõõmustab kaitsja, kellele on midagi uut proovida ja mingi samm Teniste on aastate jooksul olnud meelt mööda ka rünnakutele lülitumine. edasi teha.” meeskonna üheks põhimängijaks ning Selline joonis ja taktikaline pool sobib Nüüdseks 28aastane mängija karjääri regulaarselt mänguaega saava kaitsja minu mängijaomadustega väga hästi. lõpetamise peale veel ei mõtle ja tõdeb, sõnul on 2016. aasta Sogndali särgis Just see, et on antud palju vabadust, on et vanus peaks praegu olema jalgpallutalle üks positiivsemaid. Kui viis aastat võimalik äärel tõusta, ja samas ma tean, rile just sobiv: “Ega ma enam noormäntagasi liitus eestlane klubiga vasakkaits- et kaitsesse auku ei jää, sest keegi võtab gija pole, aga samas olen parimas eas ja jana, mis oli temale harjumuspärane alati mu koha üle. Just nimelt selline kogemuste pagas piisavalt suur. Ütleme positsioon, siis 2012. aastal oli ta poole mängujoonis sobib väga hästi minu nii, et peast ei ole läbi käinud karjääri hooaja pealt sunnitud positsiooni vahe- mängijaomadustega.” lõpetamine. Seda, kui pikalt karjäär tama ja liikuma teise äärde. Kui esialgu Teniste on tuntust kogunud oma jätkub, näitab aeg ja kõik oleneb sellest, oli see koht võõras, siis nüüd, aastaid pikkade audisissevisete poolest, mis on kuidas tervis vastu peab. Siiamaani suuhiljem ei valmista paremkaitses tegutse- aidanud tekitada mitu ohtlikku oluri vigastusi pole olnud õnneks.”

22

JALKA SEPTEMBER 2016

persoon

Taijo Teniste Sogndali klubi eest pallimas.

Foto: Sogndal

2016 SEPTEMBER JALKA

23

mängija luubi all

Ragnar Klavan

Foto: Lembit Peegel

Mõte võtta Ragnar Klavan luubi alla tekkis ligi kuu enne suurt uudist mängija üleminekust Premier League’i gigandi FC Liverpooli ridadesse. Kas Eesti koondise keskkaitsjal on üldse nõrku külgi, kui ta on juba nii kõrgele tasemele jõudnud?

OLIVER LOMP

ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE Raio Piiroja: Hea. Ütleks isegi, et väljakunägemine on väga hea ning seetõttu oskab ka ise mängu üles ehitada.

Janno Kivisild: Tema tehniline arsenal on hea, ta on tihti rünnakute alustaja ning tekitab ise headele positsioonidele võimalusi – see saab võimalik olla ainult siis, kui väljakunägemine on korralik.

Raio Piiroja: Tundub, et see läheb tal järjest paremaks. Kui Hollandis mängides hinnanuks tema peamängu heaks, siis nüüd väga heaks. Saksamaa tuli talle kõvasti kasuks – väga kõva areng on toimunud.

Janno Kivisild: On aasta-aastalt muutunud kindlamaks ja võimsamaks ning eelkõige paranenud tänu positsioonivalikule, mis on siin väga oluline element.

JÕUD

VASTUPIDAVUS

Raio Piiroja: Tal on loomajõud. Minu meelest ta kogu aeg areneb ja läheb sammsammult paremaks.

Janno Kivisild: Üks omadusi, millega ta on süstemaatiliselt vaeva näinud. Minu jaoks tegi tema võimsus silmapaistva tõusu siis, kui ta läks Saksamaale, kus nähakse fitnessiga palju vaeva.

Raio Piiroja: Vastupidavus ja kehaline ettevalmistus on viis pluss ning seetõttu pole ta ka enam-vähem kunagi vigane, mis soodustab arengut. Samal ajal kui teised vigastusi ravivad, saab tema trenni edasi teha ja pidevalt areneda.

Janno Kivisild: Kõige poolest, mis on füüsisega seotud, on ta Eesti koondises üks võimekamaid. Ta on palju vaeva näinud, et olla seal kus praegu.

SISU Raio Piiroja: Sisu on tal alati kõvasti olnud, mida näitab pühendumine väljaspool trenni: söögisedeli jälgimine, eritrennid jne. Korralik suhtumine.

Janno Kivisild: Tegemist on väga professionaalse jalgpalluriga, kes võiks eeskujuks olla kõigile, kes sportlaskarjääri valinud. Tema pole jutumees, ta on sügav tegudemees ja need teod on tema eest ka juba rääkinud.

KIIRUS

TEHNIKA Raio Piiroja: Keskkaitse kohta väga hea ning sellisel tasemel peabki olema. Kui tahad tänapäeval tippliigas olla, pead olema palliga hea ja oskama mängu ehitada. Sellepärast ta Liverpoolis ongi, muidu sinna ei võetaks.

Janno Kivisild: Keskkaitsja kohta väga hea omadus. Võimekus võtta väikese ala peal vastu otsuseid ja saada hakkama on väga korralikud.

LIIKUVUS Raio Piiroja: Korralik positsioonivalik ja võime suunamuutusteks. Olen ise küll sisuliselt ainult keskkaitses mänginud, ent Raku ka äärekaitses.

Kindlasti annab see mitmekülgsus natukene liikumisele kaasa, oskad ennustada ääre liikumisi.

Janno Kivisild: Keskkaitsja kohta hea ning usun, et kasuks on tulnud see, et ta on erinevatel positsioonidel mänginud. Floras kasutati teda kunagi isegi kontrolliva poolkaitsja kohal.

cv Sündinud: 30.10.1985 Klubid: FC Elva, Viljandi JK Tulevik, Tallinna FC Flora, Valerenga (Norra), Heracles Almelo (Holland), AZ Alkmaar (Holland), Augs-

24

JALKA SEPTEMBER 2016

Janno Kivisild: "Ta suudab teinekord kiirusega meeskonda päästa."

burg (Saksamaa), FC Liverpool (Inglismaa) Treenerid: Indrek Ojamaa, Arne Graumann, Aivar Lillevere, Tarmo Rüütli, Arno Pijpers, Kjetil Rekdal, Peter Bosz, Ruud

Raio Piiroja: Kui kellegagi oled koos mänginud, siis tead, kes on kiire ja kes aeglane mängija. Tema kuulus alati nende kiiremate mängijate hulka.

Janno Kivisild: Keskkaitsja kohta arvestatav. Tema kiirus võib tihti kompenseerida mõningaid olukordi, mil meeskonna mäng on sattunud mingis momendis tasakaalust välja.

LÖÖK JA SÖÖT Raio Piiroja: Arvan, et mõlemad on väga head. Ega tänapäeva keskkaitsjad peavad olema ka ülesehitava suunitlusega – kui seda pole, on tipus raske läbi lüüa.

Janno Kivisild: Hea on nii lühikese, keskmise kui pika söödu kvaliteet. Pärast Augsburgi siirdumist tegi ta eriti suure hüppe pikkade diagonaalpallide puhul.

Ta jõudis selles elemendis väga arvestatavale tasemele ning võiks seda trumpi ehk rohkemgi kasutada. Kuigi alati pole pikad pallid valitud mängutaktika tõttu võimalikud. Löök peaga on väga hea, aga keskkaitsja maast nii palju proovida ei saa – kui aga võimalus avaneb, on tal löök korralik.

Brood, Louis van Gaal, Martin Haar, Dick Advocaat, Gertjan Verbeek, Gert Heerkes, Markus Weinzierl, Jürgen Klopp Koondis: 112/3

premium liiga

Kiri Rakvere spordihoone seinal ütleb kõik.

Foto: Ain Liiva

Rakvere JK Tarvas jahib Premium liiga esimest võitu Kuigi Rakvere JK Tarvas on kindlalt Premium liiga punane latern ja kummitab väljalangemine, pole meeskond alla andnud ja eesmärgid on jätkuvalt paigas.

ALVER KIVI

“O

otame ja loodame, kuid oleks ime, kui me suudaks praegusest seisust välja tulla ja kasvõi üleminekumängudele jõuda,” tunnistab juunis Valeri 26

JALKA SEPTEMBER 2016

Bondarenkolt ohjad üle võtnud 49aastane peatreener Urmas Kirs. “Pigem motiveerime end mõneks mõnusaks sähvatuseks, et üllatada kasvõi viigiga, ja kindlasti tahame oma esimese

võidu kätte saada. Iga võetud punktiga tekitaksime turniiritabelis aga meeldivat segadust. See on plaan, millega oma tegutsemist üleval hoiame.”

Ka klubi tegevjuht Reijo Kuusik mär-

premium liiga gib, et seni teenitud üks punkt tuksub pidevalt kuklas ja vähemalt ühe võidu tahaks ikka kätte saada (pärast vestlust Tarvas saavutaski teise viigi - toim.).

“Võit annaks meeskonnale ka lisamotivatsiooni,” tõdeb ta, lisades, et mida hilisemaks see jääb, seda raskem see on.

“Hetkeseis on muidugi mitterahuldav, aga see peegeldab meie hooaja üldpilti, mis on olnud raske. Kohe algul sai meil mitu võtmemängijat vigastada ja seepärast olid probleemid koosseisuga.

Aga kui keegi tuligi tagasi, langes kohe järgmine mees välja.”

Teekonda tippu alustas Rakvere JK Tarvas teisest liigast ja peagi hakati koputama Premium liiga uksele. Aga 2012. aastal kaotati üleminekumängudes kahe mängu kokkuvõttes JK Tallinna Kalevile 1 : 3 ja aasta hiljem tunnistati Tartu JK Tammeka 6 : 2 paremust.

2015. aastal saavutati esiliigas FC Flora II, FC Levadia II ja FC Infonet II järel parima iseseisva klubina neljas koht, mis andis võimaluse tõusta tänavuseks Premium liigasse. Reijo Kuusiku hinnangul ei oleks sellest võimalusest loobumine andnud fännidele ja kogukonnale head signaali ja pigem loodeti teha samm edasi.

Lähedal negatiivsele rekordile Alates 2005. aastast, kui Eesti meestejalgpalli meistrivõistluste meistriliigas hakkas mängima kümme meeskonda, on viimaseks jäänu kogunud alla kümne punkti kahel korral, senine väikseim kogutud punktide arv hooajal on neli. Rakvere JK Tarva arvel oli pärast 21. vooru kaks punkti ja seega ollakse lähedal liiga negatiivsele rekordile.

Turniiritabeli viimaste punktid: 2005 Tallinna JK Dünamo 12 2006 Valga FC Warrior 11 2007 Lasnamäe FC Ajax 5 2008 Pärnu JK Vaprus 17 2009 JK Tallnna Kalev 16 2010 Kohtla-Järve FC Lootos 20 2011 Lasnamäe FC Ajax 4 2012 Tartu JK Tammeka 20 2013 FC Kuressaare 10 2014 JK Tallinna Kalev 12 2015 Viljandi JK Tulevik 22

Samm kõrgemale kujunes ootamatult raskeks

Paraku on Rakvere JK Tarval oma debüüthooajal vähe positiivset ette näidata, sest 21 mänguga on turniiritabelis üks punkt, mis teeniti viiendas voorus 2 : 2 viigiga JK Narva Transi vastu.

Nii on kerkinud küsimus, kas otsus Premium liigas mängida oli õige või oleks võinud veel oodata ning esiliigas rammu ja kogemusi juurde saada.

Meeskonna endise juhendaja Valeri Bondarenko hinnangul on sellele küsimusele keeruline vastata, kuid ambitsioone ja emotsioone selline võimalus algul muidugi tekitas.

“Aga amatöörmeeskonnal ja mitte ainult Tarval on sellisel tasemel väga raske,” leiab ta. “Trenni tuleks teha koos ja palju, seda juhtub aga väga harva ning see kajastub ka mängude tulemustes.”

Reijo Kuusiku sõnul oli teada, et läheb raskeks, aga ta poleks oodanud, et nii raskeks: “Treeninguprotsessis tuli leida optimaalne lahendus ning nagu selgus, on see amatööride puhul keeruline, ja parimat varianti me ei leidnudki.”

Kuusiku sõnul on saadud ka valusaid kaotusi, aga sellele vaatamata pole alla antud. Pigem on püütud protsessi paremaks muuta, mehi motiveerida, sest peamiselt on kogemustest puudu jäänud. Nüüd oleks vaja õnnestumisi liiga keskmike Pärnu ja Paide Linnameeskonna, JK Narva Transi ja JK Tartu Tammeka vastu.

“Võitleme edasi, et olukorrast pea püsti välja tulla, ühe punkti peale ei taha küll keegi jääda,” märgib Reijo Kuusik.

Amatöörmeeskonna mured ja valud

Pea kaks aastat meeskonda juhendanud ja oma hoolealused esiliigast Premium liigasse tõstnud treener Valeri Bondarenko märgib, et loomulikult oli plaan olla ka kõrgseltskonnas konkurentsis, kuigi oli teada, et see on äärmiselt raske. Kindlasti oleks olnud vaja meeskonda kolme-nelja mängijaga tugevdada, aga kahjuks seda võimalust ei olnud.

“Kvaliteetse treeninguprotsessi korraldamine oli keeruline, sest kõik on sada protsenti amatöörid,” tõdeb varem meistriliiga klubisid FC Levadia, Narva JK Trans ja JK Sillamäe Kalev juhendanud Bondarenko. “Saan aru, et meestel on töö ja õpingute kõrvalt keeruline trennis käia.

Minule oli aga raske treeninguprotsessi planeerida ning iga trenni eel pidi mul olema plaan a, b ja c, sest kunagi ei teadnud, palju on mul mehi kohal.”

Bondarenko lisab, et Tarvale on väga olulised mängumehed Kaarel Saar, Taavi Trasberg, Alari Tovstik, Alari Aunapuu ja Joonas Ljaš. Kui nemad on kohal, saadakse alati ka tulemus, kui ei, siis on probleeme, ja kahjuks juhtus tihti just viimane variant.

Urmas Kirs, kes esialgu on vähemalt mängupäevadel ametis ka esiliiga B-s mängiva Viimsi JK peatreeneri kohusetäitjana, räägib, et JK Tarva tüüri juurde asudes oli meeskonna seis nii ja naa.

“Klubis antakse endale aru, et võimalus liigasse püsima jääda on suuresti minetatud, ja väljalangemist aktsepteeritakse,” lausub ta. “Tegu on puhtalt amatöörsatsiga, kus trennidega oli suht keeruline, aga nüüd on grupp jälle koos.

Samas on see olnud kindlasti õppimise aasta, sest mehed nägid, millise tempoga Premium liigas mängitakse.”

Urmas Kirsi hinnangul pole meeskonnas selliseid mängijaid, kes võiks 2016 SEPTEMBER JALKA

27

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Ragnar Klavanil kuhugi tõusta ei ole, küll aga vahetasid kohad Konstantin Vassiljev ja Karol Mets. Suurim tõusja on Henrik Ojamaa, valusaim langeja Frank Liivak. Edetabelist pudenesid Andreas Raudsepp ja Jan Kokla, neid asendavad Mihkel Ainsalu ja Rauno Alliku. Järgmisel korral saame jälle arvestada koondisemängudega!

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev

+1

3. Karol Mets

–1

4. Ken Kallaste

+2

5. Mihkel Aksalu

–1

6. Sergei Zenjov

+4

7. Taijo Teniste 8. Artur Pikk

–3

9. Andreas Vaikla

–1

10. Henri Anier

+1

11. Sander Puri

–2

12. Aleksandr Dmitrijev

13. Ilja Antonov 14. Rauno Sappinen

+2

15. Dmitri Kruglov

–1

16. Siim Luts

–1

17. Nikita Baranov 18. Karl Mööl 19. Henrik Ojamaa

+10

20. Tarmo Kink

+2

21. Ats Purje

–2

22. Sergei Lepmets

–1

23. Igor Morozov

24. Gert Kams 25. Andrei Sidorenkov 26. Markus Jürgenson 27. Frank Liivak

–7

28. Mihkel Ainsalu

UUS!

29. Rauno Alliku

UUS!

30. Pavel Londak

28

JALKA SEPTEMBER 2016

Vihase herilasena tormab vastase värava poole Rakvere Tarva mängija Juhan Jograf Siim (paremal).

päris tipus olla, aga enamiku oskused on korralikud ja nad on võimelised liiga keskmisel tasemel tegutsema.

“Aga see nõuab rohkem pühendumist, trenni ja harjutamist,” selgitab ta.

Siht on paigas

Kuna meeskonna treeningud ei laabunud ja seis turniiritabelis polnud kiita, otsustas klubi juhtkond teha treeneripingil vangerduse ja nii asus Valeri Bondarenko asemel juhendajaks Urmas Kirs.

Reijo Kuusiku sõnul oli vaja värskust ja uusi ideid, sest mehed hakkasid väsima.

“Trennis oli näha, et on vaja teha muudatusi,” täpsustab ta. “Panime lootused Urmas Kirsile, kes on rohkem amatöörmeeskondadega tööd teinud. Paistab, et poistel on sära silmis tagasi, aga eks see võtab aega, kui töö tulemustes hakkab kajastuma. Muutus on toimunud.”

Urmas Kirsi hinnangul on seni olnud mängijate suurimaks nõrkuseks kogemuste puudus, sest väljakul tehakse asju, mis toimib madalamates liigades, aga mitte kõrgemal tasemel, kus iga vale liigutus või eksimus karistatakse kohe ära. Palju sellest, mis varem edu tõi, Premium liigas ei toimi.

“Nagu ikka saavad meile saatuslikuks minivead, mõni vale liigutus ja auk kaitses ning ongi probleemid,” tõdeb peatreener.

Senine hooaeg on näidanud, et klubi juhtkond on tulevikku silmas pidades

Foto: Ain Liiva

valikute ees, kuhu ja kuidas edasi minna. Reijo Kuusik ütleb, et sügisel istutakse maha ja arutatakse, kuidas lähiajal ja pikemas perspektiivis jätkatakse.

“Kas läheme Viljandi JK Tuleviku teed ja üritame end kohe tagasi mängida või võtame paar aastat kergemalt, et oma noored sellele tasemele kasvatada,” pakub klubijuht välja kaks arengusuunda. “Seekord saime esiliigast edasi neljandalt kohalt, võibolla tuleks teha see samm siis, kui oleme ka tegelikult tabelis esimesed. Premium liiga on saanud tugevamaks, meestel tuleb igas mängus endast maksimum välja pigistada ja selleks peab olema vajalikul tasemel.”

Aga on olnud ka positiivset. Mängimine Eesti kõrgeimal tasemel on tõstnud jalgpallimeeskonna samale tasemele Rakvere korv- ja võrkpalluritega.

Reijo Kuusiku sõnul on saadud rohkem pildile, kuid üldine klubiline areng on niikuinii olnud kogu aeg positiivse kuvandiga. Üha rohkem inimesi tunneb jalgpalliklubi tegemiste vastu huvi ja seepärast tuleb hooaeg ilusti ära lõpetada, et ei jääks mõru mekki.

“Hingestatud fännid on meiega kindlasti lõpuni, aga hooaja algusega võrreldes on väike langus siiski toimunud,” tõdeb Reijo Kuusik. “Samas oleme me oma külastatavusega – 270–280 pealtvaatajat – liigas üle keskmise ja tribüünide toel me kindlasti oma eesmärkide täitumiseni jõuame.”

TEE MM-FINAALTURNIIRILE ALGAB! 7. OKTOOBER 2016

EESTI GIBRALTAR 10. OKTOOBER 2016

EESTI KREEKA 9. JUUNI 2017

EESTI BELGIA 3. SEPTEMBER 2017

EESTI KÜPROS 10. OKTOOBER 2017

EESTI

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

2018 FIFA World Cup valikmängud A. Le Coq Arenal!

PILETIPAKETID NÜÜD SAADAVAL PILETILEVIS! TOETA KALEVIPOEGI IGAL MÄNGUL! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

kohtunik igapäevaelus

Risto Eelmaa

kasvatas endale paksu naha Poole tuhande töötajaga ettevõtet juhtiv Risto Eelmaa õppis kohtunikuameti osalt selgeks selleks, et kasvatada endale paksu nahka ja paremat kriitikataluvust. Nüüd võimaldab kohtunikutöö end täielikult muust välja lülitada ning annab füüsilise ja vaimse rahulolu.

INDREK SCHWEDE

Risto Eelmaa peab ka kohtunikuna spurtima ja pidurdama.

30

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

“Ü

ks põhjus, miks tahtsin kohtunikuks saada, oli see, et teadvustasin üht oma nõrkust,” räägib AS Express Posti viiesajaliikmelist kollektiivi juhtiv Risto Eelmaa. “Mulle läks meeletult korda teiste arvamus ja kui see oli negatiivne, tegi see mulle haiget. Mõtlesin täiesti kaalutletult, et jalgpallikohtuniku ametiga kaasas käiv mängijate ja publiku surve ning emotsionaalne pinge aitab mind. Mul oli kindel soov kasvatada selga paksu nahka, mis aitaks paremini kriitikat taluda või seda mitte liiga isiklikult võtta.”

Kaasa mängis ka soov jääda jalgpalli juurde olukorras, kus vigastus ei võimaldanud mängijana enam täisjõuga kaasa teha. Risto oli mänginud jalgpalli Eesti III liiga tasemel ning tahtis jätkuvalt saada palluritega samaväärselt füüsilist koormust, kuid hoida jalad terved.

2011. aastal lõpetas Risto Eelmaa kohtunike kooli. Muidugi oli algus samalaadne nagu kõigi kohtunike debüüt. Ka Risto Eelmaa pidas endaga aru, kas ta ikka sobib rohelisele murule õigust mõistma. Kõige esimese üksinda vilistatud mängu järel Eesti meistrivõistluste IV liigas oli ta vaimselt täiesti läbi.

“Eks mind testiti ja praeti seal korralikult,” mäletab Risto Eelmaa.

“Autoga koju sõites küsisin endalt mitu korda, miks ma seda teen, ja kaalusin, et äkki ei ole see ala ikkagi minule. Aga täna olen ma siin ning väga rahul, et tookord mingit rutakat loobumisotsust ei teinud. Jalgpall on mu hobi ja kohtu-

kohtunik igapäevaelus nikuna saan ma olla oma lemmikspordiala sees ja teha seda kõige kõrgemal tasemel Eestis.”

ametis see, et pead oma brigaadiga tegema otsuse just sel hetkel, aga ülejäänud tarkade klubi saab vajadusel 20 korda video abil analüüsida ja lõpuks kasvõi näiteks häältega 6 : 4 otsustada, kas otsus oli õige või vale,” tõdeb Risto Eelmaa. “Kuniks kohtunikuks on inimene, tuleb tunnistada, et eksimusi tuleb. Ka oma kohtunikekoolitustel tegeleme selliste keerukamate olukordade analüüsiga ja seal ei pruugi sugugi kergelt see ühine arusaam tekkida. Õnneks on ka Eesti jalgpalli kõrgemal

imestama, kuidas suudavad abikohtunikud samal ajal jälgida seda, kas pall on audis või mängus, kas on suluseisu või mitte, ja seda, kas keegi mängib käega Ehitas üles või teeb vea. Risto Eelmaa sõnul aitab pakiautomaaditeenuse siin eelkõige praktika. Kogemuse abil Tallinna tehnikaülikoolis majanduse tajub kohtunik, kus ta peab paiknema magistrikraadi saanud Risto Eelmaa ning kus võib midagi juhtuma hakata. juhtis viis ja pool aastat Itella Smart“Tegelikult on kohtunikel kokku lepiPOSTi ning asus tänavu mais Express tud tsoonid ja vastutusalad, mida keegi Posti etteotsa. Nii et kõik jalgpalliinijälgib näiteks erinevate standardolukormesed, kel on probleeme ajalehtededade korral,” selgitab Risto. “Kes jälgib ajakirjade kojukandega, võivad Ristol näiteks müüri ja sealset võimalikku nööbist kinni võtta: mees, anna käega mängu, kes jälgib, et aru! väravavahi vastu viga ei tehHEAS VORMIS “Lisaks ettevõtte igapäetaks. See kõik on mängueelsel vasele juhtimisele tegelen ka Julgen väita, et olen praegu kohtunikuna koosolekul läbi räägitud ja tulevikuvisiooni loomisega, kokku lepitud.” palju paremas füüsilises vormis kui sest perioodika tiraažid on Meie Premium liiga ja kunagi mängijana. mõõdukas languses ja seoses esiliiga mängudes on Risto sellega on ka meil vaja oma olnud abikohtunik ning alates tasemel kõik mängud salvestatud ja profiili muuta ja korrigeerida, et tagada II liigast tegutsenud väljakukohtuniettevõttele jätkusuutlik areng ja kasv,” kahtlasi olukordi on võimalik analüükuna. Ta tunnistab, et arvestades tema ütleb Risto Eelmaa, kellele pole võõrad sida. Kõik suured otsused on võimalik juhipositsiooni professionaalses tööelus ka lihtsamad ametid. Ta on olnud nii tänu mikrofonidele omavahel läbi eeldas ta kohtunikutööd alustades isegi, tootmise abitööline, teinud müügitööd, rääkida: kes mida nägi? Kas suluseisu et ta võiks tegutseda väljakukohtunikutegelenud sisseostuga ja olnud osakonpositsioonil olnud mängija mõjutas na. Kuid koostöös jalgpalliliidu kohtunajuht, kuid viimased kümme aastat või segas kuidagi seal olles kaitsemän- nikeosakonnaga on välja koorunud, et juhtinud erinevaid ettevõtteid. gijaid? Kas kaitsemängija mängis palli võibolla sobib talle abikohtuniku roll “Itella SmartPOSTi tegevjuhina tahtlikult või mitte, kui see suluseisu siiski veidi rohkem. ehitasin oma meeskonnaga üles kogu positsioonil olnud mängijani jõudis?

“Mingil määral nõuab pea- ja Eesti postiturgu kardinaalselt muutnud Kas mängija oli aktiivne või mitte? Ja abikohtunikuks olek erinevaid isikupakiautomaaditeenuse, mis edestab nii edasi. Siin on palju nüansse, mida omadusi,” analüüsib Risto Eelmaa. konkurente suurepärase teenuse ja kohtunikud peavad suutma hetkega “Kuna täidan mõlemat rolli – küll eri teeninduskvaliteediga,” tunneb ta omavahel arutada, et teha õige otsus. tasemetel –, siis suudan mõlemas hakheameelt. Kolleegid on Risto kohtuniVõimalus teineteist aidata ja toetada kama saada. Eeldatakse, et mängijatega kuks olemisest teadlikud ja neis tekitab annab üldjuhul otsuste lõpptulemusele suhtleb ja neid ohjab väljakukohtunik, elevust, kui ülemus tervislikke eluviise ikka positiivse mõju.” kelle puhul on oluline enesekehtestaja tervislikku toitumist propageerib.

Kõrvaltvaatajana peab ikka ja jälle mise oskus. Arvan, et professionaalses “Neile teeb nalja, et pidevalt oma mõttes on hea, kui kohtunikud on kehakaalu pärast muretsen,” naerab spetsialiseerunud.”

Risto. “Aeg-ajalt küsitakse midagi “Minule on oluline ka see, et mul MÄNGIS KOOS reeglite kohta. Ükskord oli päris huvitav on heas mõttes ora, mis torgib tagant ANDRES OPERIGA olukord, kui töökohtumisel ja mentori ja sunnib trenni tegema,” kiidab Risto Tallinna 37. keskkooli poisina käis rollis kohtusin oma juhendatavaga, oma hobi. “Ma julgen küll väita, et olen Risto Eelmaa lühikest aega koos kes muuhulgas üllatuseks paberile ühe praegu kohtunikuna palju paremas kaaslastega Aivar Tiiduse juures jalgpallisituatsiooni visandas ja olukorfüüsilises vormis kui kunagi mängijana. jalgpallitreeningul. Teiste seas oli koorale lahendust küsis. Jäin vastamisega See on suurepärane viis, kuidas end arli- ja trennikaaslaseks Andres Oper. jänni. Järgmiseks korraks tegin aga gimuredest välja lülitada, käia ära just14aastaselt saadud raske hüppeliigese vigastus tõi kaasa kaks operatsiooni oma kodutöö ära ja sain ka ammendava kui teises maailmas ning pärast mängu ja üheksa kuud karkudel keksimist. vastuse antud.” füüsiliselt ja emotsionaalselt ennast Risto loobus ligi kümneks aastaks hästi tunda. See aitab end igas mõttes jalgpallist, kuid tunnistab, et ega tal Kohtunik vs. tarkade klubi värskemana hoida. Saan öelda, et minu vutiga suuri plaane polnudki, pigem Risto sõnul tekitab kõige enam kirgi põhitöö ja hobi toetavad teineteist väga paelus judo. Ta hakkas uuesti mängiikka suluseisureegel, mille kohta tuleb hästi. Pallurite teravad reaktsioonid ma magistriõpingute ajal FC Majandusmagistris, hiljem FC Baltecos ning igal aastal reeglite muudatusi või uusi käivad mängu juurde, pärast lõpuvilet otsustas siis minna kohtunikekursustõlgendusi. visatakse kohtunikele käsi pihku ja kõik tele.

“Kõige valusam ongi kohtunikunegatiivne jääb seljataha.”

2016 SEPTEMBER JALKA

31

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Vutifänn Papa koosseisus vaid eestlaslik jonn

J

algpallifänn ja tuntud kokk Frank Kolde ehk Papa serveeris Jalkale algava MM-valiksarja eel oma sümboolse koosseisu, millele annavad maitset ainult eesti vutimehed.

“Võiks ju siin hispaanlastest ja sakslastest ulmesatsi kokku panna, aga milleks,” seletab Papa oma põhimõtteid. “Mina olen Eesti jalgpalli fänn. Ma olen eestlane ja minu unistuste koosseisus on eestlased. Kui peale vaatad, pole meie jalgpallil häda midagi, kõik positsioonid on ilusti kaetud. Küll see tiim hakkama saab, tegemist on väga tahtejõulise meeskonnaga, neil on see eestlaslik jonn. Kui see sats mängiks, oleks kindlasti olemas vähemalt üks pealtvaataja, Ott Pruun!

Minu teada ainuke mees, kes on näinud kõiki Eesti koondise kodumänge.”

Mart Poom: Eestis paremat pole. Kellelgi teisel pole tema ligidale asjagi.

Kallaste/Klavan/Piiroja/Jääger: Keskkaitsjatega on lihtne, Ragnar Klavan ja Raio Piiroja on meie koondise üks parimaid kaitsepaare läbi aegade.

Piirojast suuremat võitlejat pole meil olnud, kasvõi ajud põllule, aga pead eest ei võtnud. Klavan oli juba noorest peale lubav ja näe, kuhu välja jõudis. Eks meil neid paljulubavaid küll olnud, aga … Varus võiks ka Lemsalu istuda, rohkem variante pole eriti olnud. Äärtega on keerulisem – Enar Jääger on nii paigas, kui paigas üldse olla saab. Kindel mees, kes lapib kogu jama ära, kui vaja. Teise poole peal on meil minu arust kogu aeg probleeme olnud. Tükk aega mõtlesin, keda sinna panna, see oli mu koosseisu suurim küsimus.

Omal ajal ajas Risto Kallaste asja ära. Saltoaut saltoaudiks – tegelikult oli ta äärel üks väheseid mehi, kes midagigi teha suutis. Oli oma tehnika ja kiirusega teistest omajagu üle. Mängis küll nii kaitsjat kui poolikut, aga mina jätaks ta pigem kaitsesse.

Lindpere/Reim/Kristal/Olumets: Kuidas nad end paigutavad, seda otsustagu ise. Küll saavad otsustatud, see pole probleem. Kolm nahaali ( Joel Lindpere, Indro Olumets, Marko Kristal) pluss üks korralik (Martin Reim) peaks toimima küll. Nad olid nahaalsed jalgpallurid, kel tihtipeale jäi mingil määral oskustest puudu, aga oma jõuga suutsid nad sageli rohkem ära teha kui tänapäeva noored. Nad on kõik legendid. Martin Reim

32

JALKA SEPTEMBER 2016

Indrek Zelinski

Ott Mõtsnik

Joel Lindpere

Marko Kristal

Martin Reim

Indro Olumets

Risto Kallaste

Ragnar Klavan

Raio Piiroja

Enar Jääger

Mart Poom

oli kogu aeg terve ja sai kirja meeletu arvu koondisemänge.

Minu nooruses oli ta ikka väga tegija. Tänapäeva koondises on kõik peale Klavani minu arust natukene pehmod.

Noorus on käest läinud.

Zelinski/Mõtsnik: Põhimõtteliselt oli valida Indrek Zelinski, Ott Mõtsniku ja Andres Operi vahel. Ma nii vana mees, et mäletan Mõtsnikku ja Tiit Kõmperit, kes 1980ndatel olid esimesed, kes eestlastest tipptasemel mängisid. Mõtsnik koos Kõmperiga olid vast esimesed jalgpallurid, kelle pärast varajases nooruses staadionile sai mindud. Tänu Tallinna KSMK-le saigi ilmselt alguse minu sügavam jalgpallihuvi. Operi asemel valisin Zelinski seetõttu, et siin on jälle see nahaalsuse küsimus. Usun, et isikuomadustelt sobib siia komplekti Zelinski paremini. Ma usun, et sel võistkonnal pole treenerit vajagi!

Nad on karakterid, las vaidlevad ja lepivad kokku, kuidas mängida. Treener peaks muidugi ka eestlane olema. Peale Tarmo Rüütli polegi meil kedagi adekvaatset olnud, jätame praegu hädavariantideks olnud Uno Piiri ja Roman Ubakivi välja. Mina usun väga, et Reimist, Kristalist või Zelinskist tuleb tulevane koondisetreener.

Foto: Jason Cairnduff/Reuters/Scanpix

Liverpool

Eesti

Ragnar Klavan

Foto: David Klein/Scanpix

Manchester United

Rootsi

Zlatan Ibrahimovic

klubi lood

Harju Jalgpallikooli eesmärk on kasvatada tippmängijaid Harju Jalgpallikool otsib tulevasi jalgpallureid maast madalast ning nimetab iga vanuseklassi parimat koosseisu akadeemiaks. Klubi proovib mängijaid arendada peamiselt välismaisele oskusteabele tuginedes, pööratakse tähelepanu igale detailile. Tähelepanu jätkub siiski kõigile ning väikestele vutipoistele seletatakse kannatlikult, miks on üks või teine pisiasi oluline.

INDREK SCHWEDE

H

arju JK erineb teistest noortega tegelevatest jalgpalliklubidest või -koolidest nii sisu kui vormi poolest: oma treeningtöös toetub klubi peamiselt välismaisele oskusteabele ja iga vanuseklassi parimat rivistust nimetatakse ambitsioonikalt akadeemiaks.

Petted palliga tulevad poistel nõtkelt välja.

38

JALKA SEPTEMBER 2016

Harju JK alustas tegevust 2009. aastal, kolm aastat hiljem alustati akadeemia osakonnaga. Kui maailma mastaabis mõistetakse noortele suunatud jalgpalliakadeemiaid kohana, kus treeningrühmadesse toimub eelvalik ja muu hulgas hoolitsetakse ka hariduse eest,

Foto: Lembit Peegel

siis Harju JK eestvedajatele tähendab see sõna eelvaliku kõrval ka kvaliteeti ning ambitsiooni teha maailmatasemel noortetööd ja kasvatada tippmängijaid.

“Me käime Harjumaa 45 lasteaias kohapeal, teeme seal treeninguid ja loome klubile vundamendi mängijatega,” selgitab Harju JK spordidirektor Lauri Nuuma.

“Tegutseme üle maakonna ja meie treeningud toimuvad Laagris, Jüris, Peetris, Harkujärvel, Murastes, Keilas, Sauel, Arukülas, varem ka Kiilis ja Laulasmaal.”

Hetkel on Harju JK-l viie vanuseklassi (U9–U13) akadeemiad ligi 12 treeningrühma, umbes 300 lapse ja kümne treeneriga. Igast treeningrühmast pääsevad oma vanuseklassi esindusrivistusse parimad, need, kes tahavad jalgpalliga tõsiselt tegeleda.

Tänapäeval, kus esikohal sageli pehmed väärtused ja hoidutakse laste võimekuse varasest hindamisest, kipub ka spordis esile põhimõte, nagu oleks paremate ja nõrgemate eristamine patutegu.

“Meie akadeemiate ehk esindusrivistuse koosseis muutub selle järgi, kui hea keegi parajasti on ja millised on kellegi eesmärgid,” selgitab Harju JK tegevjuht Kalmar Liiv. “Mõni areneb kiiremini, teine aeglasemalt, aga meile on oluline, et saaksime hetke paremad siiski koos hoida ja pakkuda neile tugevat sisekonkurentsi ja parimat õpetust.”

Jalka oli Harju JK-l külas Laagris, kui käis U11 poiste treening. Mängiti üks ühe vastu väikesel maa-alal ja tillukeste väravatega. Treener Indrek Nuuma, Lauri Nuuma vend, seletas poistele valjuhäälselt, mis on sellises olukorras tähtis ründaja ja mis kaitsja

klubi lood seisukohast. Joogipausi järel korjas Indrek Nuuma marakratid enda ümber kokku ning küsis üle, miks tehakse just nõnda ja mitte teisiti. Vahel tuli vastus kärmesti, vahel pidi Nuuma ise õiget vastust meelde tuletama.

“Kuhupoole suuname me palliga vastase?”

Pärast ebakindlat vaikust seletas Indrek Nuuma: “Sinna, kus tal on vähem ruumi.”

Pärast sellist nõupidamist jätkati sama harjutusega.

Detailid selgeks varakult “Meile on oluline, et juba väikesest peale selgitame poistele, miks me teeme üht või teist asja,” räägib Lauri Nuuma. “Kui nad jalgpalli põhitõed varakult omandavad, siis tegutsevad nad vastavates olukordades automaatselt õigesti. Muidugi arvestame iga mänguelemendi õpetamise puhul konkreetset vanust ja teame, et peame oma õpetuses olema järjekindlad.

Poistel on vahel pea laiali otsas, ega ühest korrast seletamisest ei piisa. Seepärast ka pausid treeningutel – tuletame põhitõed meelde ja proovime uuesti.”

“Võib tekkida küsimus, et poisid tahavad rohkem mängida ja päris väikestena neid ei huvita, miks nad just nii teevad, aga tegelikult kuulavad nad huviga,” täiendab Kalmar Liiv. “Kui nad näevad, et räägitu peab ka mängus paika, suureneb usaldus õpitu vastu.”

Nii Kalmar Liiv kui Lauri Nuuma rõhutavad, et akadeemia nimi tuleneb nende ambitsioonidest. Meie taristu ja rahalised vahendid pole võrreldavad suurte jalgpalliriikide omadega, aga keegi ei keela mõtelda suurelt ja üritada oma kontseptsiooni abil pakkuda võimalikult head jalgpalliõpet.

“Islandi näide on väga hea,” kõneleb Lauri Nuuma. “Seal ei räägita, et me ei saa, sest oleme väikesed ja meil on vulkaanid. Islandil mõeldi sellele, kuidas teha nii, et saaks olla edukas, ja otsustades nende sisehallide hulga ja EM-finaalturniirile pääsemise põhjal, siis ära tehti! Ka meie püüame sammsammult üles ehitada edukat valemit.

Oma akadeemia süsteemiga anname ehk teistele Eesti klubidele stiimuli ja tekitame positiivset konkurentsi, mis viib meid kõiki edasi.”

“Kõigepealt teeme ala lastele meeldivaks ja huvitavaks, et nad otsustaksid

Foto: Lembit Peegel

Harju JK spordidirektor Lauri Nuuma.

selle kasuks,” jätkab Lauri Nuuma. “Edasi läheb töö eesmärgipärasemaks ja spetsiifilisemaks. Kindlasti tuleb aga säilitada mängijates sama motivatsioon, mille pärast nad kunagi jalgpalli kasuks otsustasid, et saaks järgmisi samme astuda. Me hakkame neid ette valmistama jalgpalluri elukutse valikuks, et koormused ja muu sellega kaasnev ei tuleks neile üllatusena.

Arvestame iga mängija eripära. Tegutseme olevikus, vaatame tulevikku.”

Harju JK esindusmeeskond mängib III liiga ida piirkonnas ja seegi on vajalik lüli, sest saab tulevikus pakkuda mängupraktikat oma klubi noortele. Juba kahe aasta pärast soovitakse olla esiliiga B-s.

Aga Harju JK suurimaks ambitsiooniks on ikkagi mängijate eneseteostus välismaal. Sellele on klubi suunanud

Foto: Lembit Peegel

Lissaboni Sportingust tulnud treener Joao Lourenco jagab õpetussõnu.

juba praegu palju energiat ja olenevalt võimekusele ka finantsi. Selleks tuuakse Eestisse tööle erinevaid välismaa treenereid, praegu on U12 ja U13 vanuseklassi peatreeneriks Joao Lourenco, endine Lissaboni Sportingu treener. Osaletakse koolitustel, soovitakse olla kursis sellega, mis toimub mujal, kuidas kasvatada kvaliteetseid mängijaid, kuidas vähendada vahet välismaaga ja neist ette minna.

Kõik õpitu proovitakse kohandada Eesti oludele. Muidugi peetakse oluliseks, et kõik Eestis nõutavad litsentsid oleks treeneritel olemas. Koolitused toimuvad ka oma treeneritele.

“Meil on üksikuid sponsoreid, aga mistahes olukorras on meie suhtumine ja hoiak selline, et me ei tõsta kunagi käsi püsti stiilis “ei saa!”,” räägib Kalmar Liiv. “Me otsime lahendusi, kuidas saaks.

Meie muskel saab esmalt olla meie aju.”

Õigus riskida ja eksida Harju JK jaoks on oluline klubi identiteet ja eristatav käekiri. Kui teised selle ära tunnevad, teeb see klubile rõõmu.

Kõik klubi inimesed peaksid klubi väärtusi väljapoole peegeldama. Mängu poolest püüab Harju JK mängida palliga maast, olla ülesehitav ja hoida enda käes initsiatiivi.

“Meie filosoofia on omada palli, aga nii palliga kui pallita mängimisel ja üleminekutes nende kahe vahel tahame olla domineeriv pool,” selgitab Lauri Nuuma. “Me näeme, et domineerimine on eelkõige võimalik siiski palli omades ja domineerimine on parim võimalus lüüa värav. Palli omamine on esimene samm mitme sammu seast, mis viib lõppkokkuvõttes väravani. Vabale mängijale maast sööt tundub meile parem, kui pikk pall ette saata. Kui pall on meil, pole vastasel võimalik skoorida.”

Lauri Nuuma rõhutab, et noortel pole kohustust võita. Pigem julgustatakse neid riskima ja treenerid püüavad välja tuua mängijate parimaid omadusi.

Kuigi see võib tuua tagasilööke konkreetsetes olukordades ja mängudes, on see kasulik tulevikku silmas pidades.

Väravavaht võib lühikese sööduga alustades teha valesöödu, kuid selline stiil arendab tema ruumitaju. Mängija võib riskida vastase kaitsekolmandikul, mitte enda kaitsekolmandikul, aga pikemas perspektiivis saame teda õpetada, millal ja kus mida teha ja mida mitte teha.

2016 SEPTEMBER JALKA

39

klubi lood Püüame mängijad viia võimalikult läheütles, et tema jaoks on parimad treeneSIDE LAPSEVANEMATEGA dale efektiivsele arusaamale, kuidas on rid need, kes annavad edasi väga täpseid võimalik väravat saada ja kuidas mitte detaile ja seletavad pisiasjadeni, miks Lapsevanematele toimuvad Harju JK lasta endale lüüa. Kuid see õpetamine midagi tehakse. Mängijad vajavad infot, akadeemias infotunnid. Kohe alguses käib riskide võtmise kaudu ja vigade miks nad midagi teevad, ja võimalikult proovitakse selgeks teha ka reeglistik, mis ütleb selge sõnaga, et lapsi lubamise hinnaga. Võistlustel katsetame täpset. Mängijad on intelligentsed ning õpetavad jalgpalliväljakul treenerid Eestis vahel teadlikult näiteks erinevate olenemata vanusest on neid vaja veenda, ja vanemad end sellel hetkel vahele pressingute vormidega puht õppimise milline on kõige efektiivsem viis jalgei tohiks segada. “Võistlustel näeme eesmärgil.” pallis edu saavutada. Kui nad hakkavad Eestis suhteliselt selgelt, millised on U11 poiste treeningul Laagris nägi sellesse uskuma, siis tekib ka enesekindHarju JK lapsevanemad, sest nad proovivad end treenerite töö vahele mitte Jalka, kuidas abitreener Ranno Seppel lus selle elluviimisel.” segada,” muigab Lauri Nuuma. “Kõigil peatas paaril korral üks ühe vastu män“Eriti noortejalkas kuuleme selliseid tuleb lasta oma tööd teha, mängijatel gu, et poistele meelde tuletada, milline imelikke lauseid nagu “kas treenime lubatakse eksida. Lapsevanematelt peab olema kaitsja jalgade asend siis, üle?”, “kas nad on valmis omaks võtei oota me spetsiifilisi õpetusi, vaid kui ta üritab palliga mängijat endast ma?”,” räägib Nuuma. “Kui mängijad on moraalset tuge, nii väljaku kõrval kui vasakule suunata. Vasaku jala varbad motiveeritud, siis on nad rõõmu ja lõbuga ka muidugi väljaspool väljakut.”

Koos mängijatega ja nende peavad olema siis suunatud vasakule, valmis vastu võtma detaile. Lõppkokkuvanematega toimuvad klubis ka mitte otse vastase poole. võttes koosnebki kõigi meie elu detailiarenguvestlused, kus jalgpalli ja kooli “Kui vastane palli teist vasakult dest! Muidugi peavad treenerid tundma kõrval on teemaks näiteks ka õige mööda lükkab, saate kohe alustada ise hästi pedagoogikat ja infot filtreerima, et toitumine. vasakule liikumist, sest teie vasak jalg on teada, mida laps saab vastu võtta, mida selleks valmis,” selgitas Seppel. mitte. See aga ongi treeneri üks “Lisaks sellele on vastasel teile tähtsamaid ülesandeid.” raskem jalgade vahelt ära teha, Harju JK on oma akadeesest vasaku jala sissepoole suumiatesse vastu võtnud ka munatud kand teeb ruumi jalgade jalt tulnud mängijaid, kui nad vahel väiksemaks. Kui mõlema on piisaval tasemel ja sobivad jala varbad on suunatud ettemeeskonda. Kõik Harju JK poole, peate kõrvale liikumivanuseklassid lähtuvad ühisest seks tegema ühe lisasammu.” mängufilosoofiast, kuigi “Õpetame noortele kõiki vanuseti mängupilt varieepisiasju, ka seda, kuidas minna rub. Kui klubil õnnestub üles pressingusse ja kuidas peab kasvatada põlvkondade kaupa olema kehaasend,” kinnitab häid pallureid, tekib parataKalmar Liiv. “Mängija peab matult küsimus, kas tulevikus teadma, kuidas eri olukordades on plaanis luua profiklubi. olla ja tegutseda.”

“III liigas mängivad täisLauri Nuuma toetab seda amatöörid, aga proovime ka väidet näitega professionaalsest seal suhtumist muuta,” vastab jalgpallist: “Õpin hetkel LissaKalmar Liiv. “Täisprofisats on Foto: Lembit Peegel boni ülikoolis koos Brasiilia kindlasti unistus, aga eks aeg koondislase Luisaoga, kes näitab, kas see teostub.”

Treener on alati juures ... ... ja pausi ajal selgitatakse poistele, mis on hästi ja mis vajab parandamist. Vasakul Ranno Seppel, paremal Indrek Nuuma.

Foto: Lembit Peegel

40

JALKA SEPTEMBER 2016

U23 KOONDIS KODUMURUL! International Challenge Trophy kohtumine

5. september kell 19:00 A. Le Coq Arena Pääsmed Piletilevis!

PEATOETAJA

TOETAJAD

Brent Lepistu

EESTI UKRAINA

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

noored koondislased

Vaese mehe Island asub tuliste vastastega lahingusse Kas kohe-kohe algavas MM-valiktsüklis jagub Eesti koondisel püssirohtu taltsutamaks temperamentseid grupikaaslasi või peame leppima staatusega, et võtame vaid sealt, kust sülle kukub? Uurime seda nooremalt põlvkonnalt.

OLIVER LOMP

Andreas Raudsepp võib lähematel aastatel murda end A-koondise põhikoosseisu.

42

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

“N

agu arvutitele tuleb aegajalt kordusstarti teha, võiks sama toimuda ka A-koondises,” teeb FC Flora 23aastane poolkaitsja Brent Lepistu söaka avalduse. “Ma arvan, et koondis peaks üle saama kompleksist, et me ei suuda ründavat jalgpalli mängida, ning uskuma endasse, et võime kõigile peavalu valmistada.”

Eesti šansse H-grupis, kus tuleb madistada Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka, Küprose ja Gibraltariga, andsime hinnata teistsuguse vaatenurga alt.

Unustasime korraks karjääri jooksul mitu valiktsüklit läbinud Klavanid, Vassiljevid, Jäägerid ja teised ning keskendusime tulevikule – meestele, kelle A-koondisesse pääsemine ei pruugi sugugi kindel olla, kuid kes just selle püha eesmärgi nimel päevast päeva vaeva näevad. Üsna üksmeelselt kuulutati valikgrupp väga tugevaks, ent ka Eestil nähakse asjade kokkulangemisel omi võimalusi.

“Belgia on kindel favoriit, nende koosseis on lihtsalt nõnda tugev,” lausub Flora 20aastane ründaja Rauno Sappinen. “Bosnia ja Hertsegoviinal ning Kreekal pole viimasel ajal jälle liiga hästi läinud ja kindlasti on neil kõva tõestamisvajadus. Küprose tasemega pole nii väga kursis, ent Gibraltari vastu peame saama kohustuslikud kuus punkti.”

Lepistu arvates on grupi temperamentse natuuriga vastased Eestile pigem ebasobivad ning selle väitega nõustus ka Levadias palliv 22aastane poolkaitsja Andreas Raudsepp. Kodus on distsiplineeritult tegutsedes kõik võimalik, ent välismaal …

“Võõrsilmängud Belgia, Bosnia ja Kreekaga on kindlasti väga rasked pähklid,” nentis Raudsepp, kes tõi samas välja, et kui ta saaks vabalt valida, millises kohtumises platsile joosta, oleks see just õhtu põrgukatelt meenutavas Zenicas. “Tahaks oma silmaga näha ja tunnetada, milline möll seal käib.

noored koondislased Selline õhustik pole sugugi hirmutav.

Vastupidi, see on just motiveeriv. Eestis mängides ei ole selline fiiling võimalik ning seda enam tahaks sealse publiku ees endast maksimumi anda. Seal tunneks end tõelise jalgpallurina.”

Mõistagi on atraktiivne ka staaridest kubisev ja vahepeal FIFA maailma edetabelis koguni esikohta hoidnud Belgia. EMil üsna kesiselt mänginud ning seetõttu ka peatreener Marc Wilmotsile ust näidanud punased kuradid lähevad MM-piletit püüdma Roberto Martineze juhendusel. Sageli on nii, et uue käekirjaga on isegi suurtel staaridel raske harjuda, kuid teisalt võib see belglaste oponentide olukorra palju keerulisemas muuta.

“Kunagi ei tea, kuidas peatreeneri vahetus täpselt mõjub,” nendib Sappinen. “Eks ilmselt tehakse taktikaliselt mõningaid korrektiive, kuid suures plaanis jäävad mängijad siiski samaks ning koosseis on ju hirmtugev.”

Kuigi kõik Jalkaga vestelnud noormehed eeldavad Gibraltarilt grupi selge autsaiderina kahte võitu, on Lepistul hoiatav kogemus, millega ta ettevaatusele manitseb. Teatavasti kaotas Flora Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril kahe mängu kokkuvõttes üllatuslikult just Gibraltari valitsevale meistrile Lincoln Red Impsile, kes hiljem suutis isegi suure Glasgow Celticu alistada. Tõsi, kahe mängu kokkuvõttes jäädi šotlastele alla.

“Olime florakatega kindlad, et pääseme edasi, kuid nad mängisid oma kodus väga head jalgpalli ning välja me langesimegi,” meenutas Lepistu valusat allajäämist.

Hispaania neljandas liigas mängivas Alcobendas Sportis palli taga ajav 20aastane Frank Liivak toetas Lepistu mõtet Euroopa meistrivõistlustel nähtud näidetega.

“Ega rahvusvahelisel tasandil enam väga lihtsaid vastaseid polegi. Elu on näidanud, et ka kõige väiksemad suudavad mehetegusid korda saata,” ütles Liivak.

Vastased on lahatud, ent sellest olulisem on meie enda koondis. Meie konkurendid on ju täpselt nii tugevad, kui tugevad me neil olla laseme.

Raudsepp oli kindel, et kindlasti olnuks

EESTI KOONDISE KALENDER MM-VALIKTSÜKLIS 06.09.2016 kell 21.45 Bosnia ja Hertsegoviina – Eesti (Zenica) 07.10.2016 kell 21.45 Eesti–Gibraltar (A. Le Coq Arena) 10.10.2016 kell 21.45 Eesti–Kreeka (A. Le Coq Arena) 13.11.2016 kell 21.45 Belgia–Eesti (Brüssel) 25.03.2017 kell 19.00 Küpros–Eesti (Küpros) 09.06.2017 kell 21.45 Eesti–Belgia (A. Le Coq Arena) 31.08.2017 kell 21.45 Kreeka–Eesti (Kreeka) 03.09.2017 kell 19.00 Eesti–Küpros (A. Le Coq Arena) 07.10.2017 kell 19.00 Gibraltar–Eesti (Gibraltar) 10.10.2017 kell 21.45 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina (A. Le Coq Arena)

Brent Lepistu arvab, et koondis suudab mängida ka ründavalt.

Foto: Lembit Peegel

BRENT LEPISTU:

Ma arvan, et koondis peaks üle saama kompleksist, et me ei suuda ründavat jalgpalli mängida, ning uskuma endasse, et võime kõigile peavalu valmistada.

grupikaaslased rohkem rahul, kui meie tugevusgrupist tulnuks neile Eesti asemel vastaseks mõni teine riik.

“Oleme küll endast suuremate vastu autsaiderid, eriti võõrsil, aga konkurendid teavad, et Lillekülas võime olla vägagi tõsiseltvõetavad,” arvas Raudsepp.

2016. aastanumber on A-koondisele olnud väga kõikuv. Jaanuaris mängiti 1 : 1 Rootsiga, märtsis tehti viisakas väravateta viik Norraga ning kaotati napilt 0 : 1 tugevale Serbiale. Pärast seda on tulemused, aga ka mängupilt olnud muret tekitavad.

Balti turniiril saadud 0 : 2 kaotuse Leedult ristisid paljud üheks koondise ajaloo nigelaimaks esituseks. Pärast seda saadud 2 : 0 võit pisikese Andorra üle pakkus väikest lohutust, kuna järgnesid 0 : 0 viik Lätiga (Balti turniir) ning 0 : 7 häving EMiks valmistunud Portugalilt.

Isegi kui mitte jääda pikemalt peatuma erakordselt mustale päevale Portugalis, on väravate vahe nukker – seitsmest viimasest mängust on ise löödud kolm ning sisse lastud 11 väravat. Väravalöömine näib tõsine probleem, kuid kas asi on selles, et meil pole piisavalt häid ründajaid?

“On tõsi, et koondise efektiivsus pole viimasel kolmandikul ehk piisavalt hea ning see on meile saanud saatuslikuks,” arvas Sappinen. “Võibolla on koondise prioriteet lihtsalt esmalt kaitse ja seetõttu ründeteravus kannatab, kuid ma usun, et meil on head ründajad olemas küll, nad tuleb lihtsalt üles leida.”

Ka klubikaaslane Lepistu ei arvanud, et edurivimeeste seas oleks otsene põud, näitena tõi ta Henri Anieri ja Sergei Zenjovi. Pigem olevat kõik kinni mentaliteedis.

“A-koondisel on praegu üleminekuperiood, kus me üritame muuta oma üldilmet – varem oli eesmärgiks mängida pikka palli, kuid nüüd üritame ise loomingulisemad olla,” mõtiskles Lepistu ja jätkas (enne treenerivahetust – toim.): “Vahel toon paralleele Floraga, et võibolla teeme liiga palju asju ainult selleks, et palli hoida. Äkki on see muutunud kinnisideeks ja seepärast me rünnakufaasi piisavalt turmtuld ei annagi.

Aastanumbris näidatud pigem kehvemate esituste tõttu on palju pahameelt pälvinud peatreener Magnus Pehrsson. Kas ta ikka on õige mees 2016 SEPTEMBER JALKA

43

noored koondislased koondist juhendama, küsivad paljud.

Raudsepp – praegu küll suures mängus enamasti kõrvaltvaatajana, kuid siiski professionaalse jalgpallurina – näeb aga vahet, mille rootslase filosoofia on tekitanud.

“Pehrssonil on oma idee ja arvan, et meile on tekkinud oma stiil, mida kõrvaltvaataja ehk kohe ei märka,” kinnitas Raudsepp. “Võrreldes paari aasta taguse ajaga üritame mängida tarka jalgpalli ning vastaste vastu ülekaalu tekitada.

Kui suudame seejuures kaitses olla distsiplineeritud, võime hästi esineda.”

Lepistu tõi näitena veidi üle 300 000 elanikuga Islandi, kes jõudis EMil veerandfinaali ning on seega ilmselt paljude väikeriikide eeskujuks. Mis siis, et enamik neist endist rahvaarvu poolest suuremad.

“Eks me olemegi selline vaese mehe Island,” arvas Lepistu. “Töörügajad, kes suudavad edu saavutada ainult meeskondlikult kompaktselt tegutsedes. Ega meil pole peale Konstantin Vassiljevi ettearvamatuid mängijaid ning seega peame olema eelkõige ühtne löögirusikas.”

Sinisärklaste väravapõud pole aga tuleviku perspektiivi silmas pidades üdini negatiivne – on mehi, kes sellisest tähtede seisust end topeltmotiveerituna tunnevad.

“Olen ise ründaja ja muidugi tahaks ma koondise ründeprobleemi lahendada,” kommenteeris kohtumises Andorra vastu toona vaid 19aastasena koondise väravate arve avanud Liivak, kellest pakatuv enesekindlus on värskendav.

“Tahtsin väga väravat lüüa juba oma esimeses mängus, kuid seal jäi napilt puudu. Õnneks see tabamus lõpuks siiski ära tuli. Mida kiiremini jala valgeks saad, seda kergemini tuleb pärast. Pinge on maas. Kui ma oma võimalused saan, siis need ka ära kasutan. Loodan, et mul tekib koondisekutseid üha uuesti, et ma saaksin end igal mängul nii treenerile kui Eesti riigile tõestada.”

Sappinen ja Lepistu pole samuti oma koondiseambitsiooni kusagile kaotanud. Flora hooaja esimene pool läks aia taha ja nii mõeldakse praegu eelkõige sellele, et Norbert Hurda asemel lootsiks saanud Argo Arbeiteri juhendusel aidata klubi tagasi kullakonkurentsi ning hakata selle pinnalt ka A-koondist esindama.

“Eelkõige mõtlen meeskonna hea44

JALKA SEPTEMBER 2016

Rauno Sappinen: head ründajad tuleb üles leida.

Foto: Lembit Peegel

LIIVAK OOTAB KOHTUMIST VANA SÕBRAGA Jalkaga rääkinud noortest koondisepotentsiaaliga mängijatest on kõrgeima taseme lõhna nuusutanud Frank Liivak. Noormängijana oli ta kuulsa Amsterdami Ajaxi tütarklubi Almere City kasvandik, kus õppis mõistagi ära flaami keele.

Almerest siirdus ta kuulsa Itaalia klubi Napoli juurde, kus puutus kokku paljude suurte staaridega. Kõige paremini sai ta just tänu flaami keele oskusele läbi Belgia koondislase Dries Mertensiga, kes siiamaani Serie A klubis profileiba teenib.

“Saime omavahel suhelda ning vahel viis ta mind ka oma uhke Porschega sõitma. Oleks väga vahva, kui me nüüd palliplatsil kohtuks,” arvas Liivak.

olust, kuid muidugi tahan selle kõige juures ise panuse anda. Ja kui siis tuleb ka kutse koondisesse, tahan anda endast maksimumi, et koondis võidule aidata,” sõnas Sappinen, kellele sekundeeris Lepistu: “Floraga on praegu igal mängul kulla hind ning selg vastu seina. Loodan hooaja teises pooles mängida piisavalt korralikku rolli, et tõuseksin uuesti koondise vaatevälja. Tahan kuuluda vähemalt Kariibidele sõitvasse koosseisu (koondis mängib novembri keskel Saint

Kitts ja Nevise ning Antigua ja Barbudaga – toim.), seal end tõestada ning siis koondises loodetavasti tulevikus kanda kinnitada.”

Raudsepal on samuti ambitsioon kuuluda valitute hulka, kuid ta märgib, et selleks tuleks kvaliteeti veelgi parandada.

“Tuleb endale aru anda, et Eesti liigast minna mängima rahvusvahelisi mänge on hoopis teine tase, kuid selline eesmärk peab olema,” kinnitas Raudsepp.

maailm

Jalgpall ühendusniidina õmblustest ragisevas Bosnia ja Hertsegoviinas

BjH toetajad rõõmustavad koondise jõudmise üle 2014. aasta MM-finaalturniirile.

Eesti esimene vastane on MM-valiksarjas Bosnia ja Hertsegoviina koondis. Kogu riigi jalgpall on tihedalt seotud selle mitmepalgelise riigi ajalooga, millest anname kiirülevaate.

ANDRES MUST,

jalgpalliajakirjanik

Minu Bosnia armukesel on kuuliauk käsivarres.

“See on hea koht,” naerab ta, “kus jalutama minnes sigarette hoida.”

(Kätlin Kaldmaa “Minu Bosnia armuke”)

A

inuüksi fakt, et kaks aastat tagasi jõudis Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis Brasiilias toimunud maailmameistrivõistlustele, tõendab, milline tohutu jalgpallivõimekus peitub tolles väikeses, kuid erihuvidest plahvatusohtlikus riigis. Ent kui mitme riigi puhul on võimalik sealset jalgpallielu selgitada ilma laiemat ühiskondlikku tausta avamata, siis Bosnia ja Hertsegoviina (BjH) puhul pole see isegi kõige parema pingutuse korral lihtsalt võimalik. Mõistmata üldjoonteski piirkonna ajalugu, pole võimalik mõista ka sealseid jalgpallisuhteid.

Kolme ja poole miljoni elanikuga BjH, pindalalt Eestist napilt suurem piirkond, on ajaloo jooksul olnud sõlmpunktiks erinevatele rahvastele, kul-

Foto: Scanpix

tuuridele ja uskudele. Eelmisel sajandil nii Türgi impeeriumi, Austria-Ungari keisririigi kui ka eri nimetustega Jugoslaavia riikide koosseisu kuulunud ala saavutas sajandi lõpuks, 1992. aastaks iseseisvuse, kuid sattus seejärel kolmeaastasesse kodusõtta, mille järelmid mõjutavad ka praegust ühiskonnaelu.

Iseseisvale riigile pandi juriidiline alus 1995. aastal Daytoni leppega, mille järgi on BjH puhul tegemist detsentraliseeritud võimuga riigiga, mis koosneb kahest föderatiivsest haldusüksusest – moslemite ja horvaatide Bosnia ja Hertsegoviina föderatsioonist ja Serblaste vabariigist. Riigi põhiseaduses on mainitud kolme etnilist rühma, kellele BjH koduks on: moslemitest bosnialased ehk bosniakid (2013. aasta rahva2016 SEPTEMBER JALKA

45

maailm Foto: Scanpix

loenduse järgi umbes pool riigi elanikkonnast), õigeusklikud serblased (30 protsenti) ja katoliiklikud horvaadid (14 protsenti). Daytoni leping on oma aja laps, mis aitas küll lõpetada sõja, kuid millest praeguseks on välja kasvanud väga kulukas valitsemisvorm, kuna see näeb igale nimetatud etnilisele rühmale ette isikliku valitsemisvõimekuse. Näiteks 2012. aastal oli riigis viis presidenti, 13 peaministrit, 14 parlamenti, 147 ministrit ja 700 parlamendisaadikut.

Kõik nimetatud tegurid – ajalugu ja etnilised-rahvuslikud erihuvid – mõjutavad kõige otsesemalt ka kohalikku jalgpallielu.

Jalgpalli kuritegelik taust Jalgpalli spordiväline mõju hakkas endises Jugoslaavias kasvama pärast riigi kauaaegse valitseja Josip Broz Tito surma 1980. aastal. Tito suutis etnilises riigis aastakümneid paljusid erihuvisid enam-vähem katta. Kuid Tito surm ja rahvusvahelise poliitilise olukorra muutus 1980ndatel andis ka jalgpallile Jugoslaavias kohandatud rolli, kuna see pakkus arvestatava tribüüni etniliste loosungite kuulutamiseks. Poliitilised kaalutlused jalgpallis kulmineerusid esimestel iseseisvusjärgsetel aastatel, mil ka jalgpallis järgiti Daytoni mudelit ehk teisisõnu: BjH kolm etnilist gruppi – moslemid, serblased ja horvaadid – püüdsid arendada jalgpalli iseseisvalt ning riigi sees loodigi kolm erinevat jalgpalliliitu.

KORRUPTSIOON

Kuna BjHs pole klubid eraomanduses, vaid üldjuhul munitsipaalvalitsuste halduses, varastasid paljud klubijuhid otse maksumaksja taskust.

Ent FIFA ja UEFA monoetnilisi moodustisi ei tunnustanud ning nonde organisatsioonide survel jõuti 2002. aastal ühise katusorganisatsiooni loomiseni ja selle tunnustamiseni kõigi kolme osapoole poolt. Siiski väärib rõhutamist, et ka ühist jalgpalliliidu juhtimist saatis alguses Daytoni vari.

Selle kohaselt vaheldusid organisat46

JALKA SEPTEMBER 2016

siooni juhid rotatsiooni korras, nii et iga etniline rühm sai juhtimises osaleda. Kolme presidendi süsteem püsis kuni 2011. aastani, mil FIFA ja UEFA nõudsid jalgpalliliidu ühe presidendi alla viimist.

Teine oluline aspekt, mis muutunud poliitilise olukorraga kaasnes, puudutas avanenud majanduslikke võimalusi. Pärast kodusõda oli BjH jalgpall katastroofilises seisus, mida iseloomustasid olematu infrastruktuur ja finantsvahendite nappus. Ent veelgi olulisemana on välja toodud ebakvaliteetset inimressurssi. Eelnimetatud kolme eraldiseisvat jalgpalliliitu kontrollisid ebakompetentsed inimesed spordivälisest maailmast. Jalgpall polnud siin erandlikus positsioonis, kuna sõjajärgses riigis kujunes eliit etnilisi piire pidi, kus professionaalsed oskused jäeti teisejärgulisse rolli.

Samuti on osutatud sõjajärgse riigi eliidi kuritegelikule taustale. Ka jalgpallis. Mitmes uurimistöös on välja toodud, kuidas esimestel sõjajärgsetel aastatel järgisid jalgpallijuhid isiklikke huvisid, jättes sportlikud ja kogukondlikud eesmärgid tagaplaanile. Nii pidas BjH koondis sageli sõprusmänge vaid selleks, et jalgpallijuhid nendelt teenida saaksid, samuti kasutati koondises võimalikult palju erinevaid mängijaid eesmärgiga nende rahvusvahelist turuväärtust tõsta. BjHs on ühe mängija kohta rohkem agente kui üheski teises FIFA liikmesriigis. Enamgi veel, BjHst enam on registreeritud agente vaid seitsmel suurel jalgpalliriigil: Itaalial, Hispaanial, Suurbritannial, Saksamaal, Brasiilial, Prantsusmaal ja Argentiinal.

Samavõrra probleemsed olid ka kodused meistrivõistlused, mis esimestel sõjajärgsetel aastatel toimusid samuti vaid etnilistes piirides, kuid mis kõrgliiga tasemel muudeti üleriigilisteks ühise jalgpalliliidu loomisega 2002. aastal. Ka liigamänge iseloomustasid algusaastatel kokkuleppemängud, klientelism ja jalgpalliliidu vahendite seadusvastane omastamine.

Kuna BjHs pole klubid eraomanduses, vaid üldjuhul munitsipaalvalitsuste halduses, varastasid paljud klubijuhid otse maksumaksja taskust. Avalikule korruptsioonile ja nepotismile suudeti hakata piire tõmbama alles ühise liiga loomisega.

FK Sarajevo väravavaht Refik Muftic tõrjub 1967. aasta Euroopa meistrite karikasarja kaheksandikfinaali korduskohtumises Manchester Unitedi vastu Old Traffordil maailmameister Bobby Charltoni pealelöögi.

Loomulikult ei suudetud väljakujunenud struktuure muuta üleöö ning BjH kriminaalse jalgpallijuhtimise sügavaimaks kriisiks võib pidada hoopis vahemikku 2009–2011, mil saadeti maksukuritegude eest vangi kaks jalgpalliliidu kõrget ametnikku (endine peasekretär Munib Ušanovic ja finantsjuht Miodrag Kureš). Vastusena

maailm

jalgpalliliidus aset leidnud kuritegudele peatasid FIFA ja UEFA BjH võistkondade osaluse rahvusvahelises jalgpallielus, mille ühe tulemina, nagu eespool nimetatud, läks kohalik jalgpalliliit ühe presidendi juhtimise alla.

Jalgpall integreerijana Riiki ühendava kõrgliiga loomisel 2002. aastal on peale majanduslike aspektide ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete täitmise ka oluline roll integrat-

sioonis. Esmalt on kodune jalgpalliliiga paljudele elanikele ainus põhjus, miks külastada riigi teisi, “vaenlase” piirkondi. Teise olulise tulemina peab välja tooma klubide etnilise moodustamise põhimõtte kadumist, kusjuures klubide fännibaas pole olenemata klubis mängivate jalgpallurite taustast vähenenud.

Kolmandana peab märkima, et ühise liiga loomine on mõjutanud paradigmanihet ka sportlikes vastasseisudes.

Kui enne 2002. aastat põhines suurim vastasseis etnilisel päritolul, siis praeguseks on suurimateks vastasseisudeks saamas niinimetatud traditsioonilised, naabrite suhetel põhinevad mängud. Nii näiteks on traditsiooniliste bosniakkide klubide Željeznicari ja Sarajevo mängud palju populaarsemad kui nimetatud klubide kohtumised horvaatide või serblastega.

Fännide omavahelised suhted on potentsiaalset “miinivälja” arvestades üsna rahumeelsed. Seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on kodune liiga siiski suhteliselt vähepopulaarne (eelmise hooaja keskmine külastatavus oli 1577 inimest), teiseks on mängud politsei poolt tõhusalt kaitstud. Samas, kui konfliktid aset leiavad, siis pälvivad need koguni rahvusvahelist tähelepanu. Üks sellistest oli 2009. aastal, kui Sarajevo ja Široki Brijegi mängu eel sai surma üks fänn. Ühise liiga teened saab jagada kolmeks: a) etniliselt piiritletud kogukondade lähendamine; b) jalgpalli vaatamise populaarsuse ja sellele ligipääsu suurendamine ning c) jalgpallijuhtimise kvaliteedi tõstmine meritokraatlikke meetodeid rakendades. Ühes hiljutises uuringus (Laurence Cooley ja Jasmin Mujanovic: “Changing the Rules of the Game”, Global Society, 2015/1) jõuavad autorid kokkuvõtteni, et FIFA ja UEFA suunatud muutused BjH jalgpallis on riigisiseses integratsioonis olnud oluliselt tõhusamad kui Euroopa Liidust juhitud initsiatiivid. Artiklis öeldakse, et Daytoni leping on nurgakiviks etniliste institutsioonide kujunemisele, samas kui FIFA ja UEFA on teadlikult suunanud rahvuslike printsiipide ülest poliitikat. Seega on killustunud riigijuhtimine ühelt poolt pidurdanud näiteks BjH liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga ning tugevdanud survet uue konstitutsiooni järele, teisalt on

JALGPALL ENNE ISESEISVUST Jalgpall jõudis praeguse BjH aladele 20. sajandi alguses ning teadaolevalt loodi esimene klubi 1903. aastal Sarajevos. Piirkondlikele meistrivõistlustele pandi alus kohe pärast Austria-Ungari keisririigi anneksiooni 1908. aastal, kuid väga suurt populaarsust jalgpall enne esimest maailmasõda saavutada ei suutnud – Sarajevos tegutses neli ja terves regioonis umbes kakskümmend klubi.

Seevastu Jugoslaavia kuningriigi loomisega 1918. aastal (kuni 1928. aastani oli riigi nimi Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik) suutis jalgpall ühiskonnas üha tugevamalt juuri kinnitada, hoogustus meistrivõistluste pidamine ning tänu sellele suurenes ka klubide arv.

Riiki ühendanud meistrivõistlustel osales kuni teise maailmasõja alguseni BjH aladelt kaks meeskonda.

BjH jalgpalliliit loodi pärast teist maailmasõda, kuid see polnud iseseisev, vaid osa Jugoslaavia jalgpalliliidust. BjH parimad klubid osalesid Jugoslaavia meistri- ja karikavõistlustel ja jõudsid riigi piires ka absoluutsesse tippu. FK Sarajevo võitis meistrivõistlused 1967. ja 1985. aastal ning Sarajevo Željeznicar 1972. aastal. Karikavõistlustel oli tähelepanuväärne hooaeg 1980/81, mis kulmineerus BjH klubide finaaliga, kus Mostari Velež võitis Željeznicari.

Mostar kordas võitu 1986. aastal, kaks aastat hiljem võitis karika Banja Luka Borac.

Euroopa klubisarjades osalemistest väärib esiletoomist Željeznicari saavutus hooajast 1984/85, kui jõuti UEFA karika poolfinaali.

Pärast Jugoslaavia lagunemist 1992. aastal iseseisvuse välja kuulutanud BjH hakkas kohe otsima rahvusvahelist tunnustust ka jalgpallis, kuid pidi kodusõja tõttu ootama seda 1996. aastani, mil riik võeti FIFA liikmeks; UEFA liikmeks saadi kaks aastat hiljem.

aga jalgpall napilt paarikümne aastaga võitnud positsiooni, millega maailmas üha tõsisemalt arvestama peab. Viimaste suurturniiride valiksarjades sageli playoff’i pääsenud koondise senine edu kulmineerus MMile jõudmisega 2014. aastal. Eestiga on BjH varem kohtunud nii EM- kui ka MM-tsüklis, tasuks üks viik ja kolm kaotust.

2016 SEPTEMBER JALKA

47

lugeja küsib

Tarmo Rüütli:

miks kindlustada kaitset, kui võid ise ära lüüa!

Eesti kõigi aegade edukaim treener Tarmo Rüütli ütleb lugejate küsimustele vastates, et mängijana ta oma potentsiaali ei realiseerinud ja kui Eesti poleks vabanenud, oleks ta tõenäoliselt vabasse maailma põgenenud.

Treenerina lähtus aga sellest, et kaitse kindlustamise asemel on ju võimalik ise tugevamale vastasele värav lüüa.

INDREK SCHWEDE Kust pärineb sinu pikaaegne hüüdnimi Täri? (Silver Tabo, Ülenurme) See on saadud poisipõlves naabruskonna poistelt.

Sealt kandus see nimi edasi. Tagusime koos karjamaal vutti. Ju on ta mingi lühend Tarmost või midagi sellist.

Tarmo Rüütli Bosnia ja Hertsegoviinas 2008. aastal.

48

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

Millal me sind taas tippjalgpallis näeme? (Oskar, Mustamäe) Võiks ka pikemalt küsida: millal taas näeme ja kas üldse näeme? Kõik ei sõltu elus sinust endast.

Väga palju sõltub sellest, kuidas kaardid kätte jooksevad.

lugeja küsib Kas see oli sinu jaoks üllatus, et 2013. tõele näkku vaadata ja anda aru, et Pikas perspektiivis on vaja leida tüüpe, aastal sinuga koondise peatreeneri jalgpalli eesmärk ongi väravate löömine, kes kolle lööks. lepingut ei pikendatud? ( Jaanus, Tartu) mitte taga nullis hoidmine. See on kogu Mis ma oskan öelda! Sellised asjad ei jalgpalli tõde. Kui tuled platsilt ära ja Sinu üheks tugevaks küljeks treenerina ole üllatus, sest kui on mingi asi tähton löödud null väravat, ei saa rahul olla. on nimetatud intuitsiooni. Näiteks sel ajani paigas, siis on kaks võimalust: kas Loomulikult on uuel juhendajal vaja puhul, keda platsile usaldada, keda ja pikendatakse või mitte. Kui ei pikenda- uues kohas alguses sisse elada. Siis pamis hetkel välja vahetada. Kas nõustud? ta, siis mis üllatust seal ikka (Raimond Kuuskmaa, Pärnu) on. Eks ma oskan ridade Kindlasti nõustun. Kui hüpovahelt lugeda ka, kuigi eelisteesi püstitad ja üritad seda KAITSE VÕI RÜNNAK? taks, kui inimesed on natuke kontrollida faktidele toetudes, Aga mina lähtusin teisest teooriast, et otsekohesemad. siis eks ta seda näitab jah. Ju teravdan hoopis rünnakut ja toon sisse siis mingi vaist peab olema.

Ma ei mõista, kogu aeg räävärske mehe, kes suudaks lõpus ära lüüa. Muul moel ei oska seda selegitakse, et Magnus Pehrsson tada, kui et pead suutma kaasa on koondise professionaalelada kogu mängule ja vaaritasemaks muutnud. Mida sina ma peas, mis mängus toimub, siis ebaprofessionaalselt tegid? (Tarmo ned enda jaoks asjad järjekorda, et taga ning varukäigud peavad olemas olema.

Ala, Võru) peab kaitse pidama saada. Aga tuleb Segad peas kaarte, teades, mis toimub Kui ma hakkan sellele pikalt vastama, ka väärtustada kollilöömist. Me peame platsil, ja tead, mis selja taga (varumeessiis on see libe tee. Kindlasti on mul olema võimelised lööma väravaid, kes te pingil – toim.). Sina ju ei jookse väljaoma arvamus, aga teatud hetkel on tahes vastaseks ka poleks. Me ei peaks kul ja pead suutma haarata tervet pilti, parem keel hammaste taga hoida. See pärast mängu lugema väravamomente, see ongi treeneri töö. Küsimus pole aiei anna midagi juurde, kui ma teemat vaid just väravaid. Kui pusime 0 : 0, nult intuitsioonis, vaid ka selles, mis on lahkama hakkan. siis ... Ega see kindlasti ka Pehrssoni ei sinu kui treeneri vaade mängule. Eesti rõõmusta. puhul on ju teada, et peame 90 minutit Kui sind tagasi kutsutaks, kas asuksid Muidugi on koondise treeneri võisuutma tugevatele vastu pidada. Kui uuesti koondise peatreeneriks? (Mikk malus mängijaid mõjutada väike. Klubi mänguaega jääb aina vähemaks, siis üks K., Viljandi) juures tehakse tööd, koondise juures teooria ütleb, et vaheta sisse mängija, Ei usu ausalt öeldes. Ei ole mõtet, toimub lihvimine. Seal pead olema kes tugevdaks kaitset, ja nii peame ehk ütleme ausalt ära. See ei anna midagi. valmis võimalusi realiseerima. Meie pa- päris lõpuni vastu. Aga mina lähtusin Mul ei ole mingit kahtlustki, et kui vaja, ratamatus on see, et mängime rohkem teisest teooriast, et teravdan hoopis saaksin hakkama. endast tugevamate vastu, aga kui ka rünnakut ja toon sisse värske mehe, kes vastane lööb meile kolm, peaksime ise suudaks lõpus ära lüüa.

Said Eesti koondise peatreenerina püüdma kasvõi kaks lüüa. Väravalööomajagu kriitikat. Näiteks polnud mise väärtustamist võiks rohkem olla.

Mitu tööpakkumist kuus keskmiselt fännid rahul sellega, et mängitasid Tihhon Šišovi ka siis, kui ta klubita oli.

Kas tagasi vaadates võib öelda, et sa ei usaldanud noori jalgpallureid piisavalt?

(Kristjan, Alatskivi vald) Ma arvan, et ühelegi noorele andele pole ma piduriks olnud. Koondise mängija koht tuleb välja teenida. Tollal oli valikut, polnud vaja vägisi mõnda noort upitada. Kõigil oli võimalus end näidata U21 koondises ja loogilist teed pidi üles jõuda.

Ma tean küll, et kolleege on raske kritiseerida ja sellise küsimuse peale vastatakse viisakalt, aga ikkagi: mida teeksid teisiti võrreldes Magnus Pehrssoniga, et me jälle väravaid hakkaksime lööma? ( Janar Tuulik, Tartu) Küsimuses on õigesti öeldud: tõesti on raske kolleegi kritiseerida, aga ka ilma igasuguse kriitikata tuleb mingil hetkel

2009. aastal Hispaania hotelli basseinis.

Foto: Lembit Peegel

2016 SEPTEMBER JALKA

49

lugeja küsib Mina sain Kasahstani tänu sellele, et Arno Pijpers oli seal käinud ja seal oli võimul kuberner, kes seda kõike teadis ja mäletas. Olukord oli ka selline, et kolm nädalat enne hooaja algust hüppas peatreener alt ära ja oli vaja kiiresti kedagi leida. Mul oli võimalus CV ette lükata, olime just koondisega mänginud EMi playoff’is. See on näkkamise küsimus, aga Eesti peale mõeldes: loogiliselt võttes pole see reaalne.

2011. aasta Eesti parima treeneri auhinna annab üle endine korviäss Jaak Salumets.

saad? (Mark, Pärnu) Ei ole sellist asja olemas. Niisuguseid asju saab Jose Mourinho või ma ei tea. Näiteks täna on teisipäev, ostan loteriipileti, sest homme on lotokolmapäev – kui joppab, siis võib igasugu asju juhtuda!

Kas tagasid Kasahstanis töötades endale piisava rahalise rasvakihi? ( Jaak, Tallinn) Tasu oli vääriline ja rasvakiht on suhteline mõiste. Midagi näppude vahele jäi.

Jalgpallis liigub seal teine raha kui siin.

Kui Eesti jalgpallurid veel välismaale pääsevad, siis treenerid peaaegu üldse mitte. Miks? (Maarja Nurm, Rakvere) 50

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

Raske öelda. Ma kasutan nüüd robustseid väljendeid. Olen kuulnud, et treenereid on kui kirjusid koeri. Mujal on palju liigasid ja seal sõltub palju

POLE LÕHKUJA TÜÜPI

Ma ei tea, kas ma veepudelitki olen maha visanud. Tuleb end talitseda. sellest, kes keda tunneb. Mass on suur ja neile meestele, kes raha välja käivad, on raske selgeks teha, et võtame treeneri sealt, kus pole erilist märki maha jäetud.

Mujal käib masinavärk suurtel pööretel, pole vaja teha eksklusiivseid käike.

2012. aasta valiksarjas võitsime Serbiat ja kaotasime Fääri saartele. Kumb oli kummalisem mäng? (Christo, Tallinn) Kumbki polnud kummaline. Serbia mängu positiivseid asju on hea mäletada. Meil oli ka natuke õnne, mida meil on ikka vaja. Oli Vene kohtunike brigaad, kes ei allunud serblaste provokatsioonidele – meie pidime paratamatult rõhuma võitluslikkusele ja nemad olid alguses iga vea peale pikali. Kui niimoodi kergeid trahvilööke anda, siis läheb tasakaal vastase poole. Kohtunikud lasid meil võidelda. Tarmo Kingi löök tõi meid mängu tagasi: olime viigis. See oli okei mäng.

Fääri saarte mängu tingimused olid kehvad: lõhkuda oli lihtsam kui ehitada. Käisin soojenduse ajal väljakul, andsin paar tsenderdust: labajalg läks muru sisse. Jätsime ise oma võimalused realiseerimata, nemad said poolaja viimasel ja teise alguses penalti. Nemad ei pidanudki midagi ehitama, vaid said standardite pealt oma kollid kätte. Me ei olnud suutelised vastama. Nägime ka EM-finaalturniiril, et võid olla parem, aga tulemuseks seda alati ei vormista.

Fääri saared ei ole ka enam naljanumber. Levadia ju mängis nende klubiga. Kes tahab rahvaarvu võrrelda või uurida, kas keegi vastastest on lihunik või hambaarst, siis palun. Aga nad on valmis 11 meest välja panema ja vastu hakkama.

Mida hindad enese kõige suuremaks saavutuseks treenerina? (Sten, Helsingi) Ühe asja peale ei saa välja minna. Tuleb kokku võtta: sellel ajal, mil ma treenisin klubisid ja koondist, ei vedanud ma alt ei mängijaid ega rahvast.

Kas mängijana realiseerisid oma potentsiaali? (Vahur, Jõgeva)

lugeja küsib Kindlasti mitte. Ajalooliselt olime omas väikeses riigis kinni. Siin oli sisemine konflikt eesti ja vene värgi vahel. Siit rahvusvahelisse jalgpalli minna polnud võimalik, lahti oli üksnes idapiir, aga Venemaale mängima minna ka ei kiskunud. Oleks maailm lahti olnud, olnuks võimalus ennast paremini realiseerida.

Tarmo Rüütli, kes sa siis ikkagi oled: mulk või pärnakas? (Harri, Viljandi) Kui sa ikka oled Viljandis sündinud ja kasvanud ja lõpetanud põhikooli, siis ei saa olla pärnakas, kuigi 15 aastat mängisin Pärnus ja palju on Pärnuga seotud.

Aga käin ikka Viljandis ja suhtlen inimestega, kellega ühine minevik. Lõpuks jõuad ikka oma juurte juurde. Olen sada protsenti mulk.

Mis on sinu parim nali, mille oled lehemeestele visanud? Mulle tuleb meelde see, kui ütlesid, et Pareikol on algkoosseisu koht kindel, sest ta tõi sulle Poolamaalt Krakovi vorsti. (Sulev Tähtmäe, Tartu) Keegi tahtis vist koosseisu teada ja ma siis hakkasin vaatama. Pareiko oli kindel põhikoosseisu mees ja nii see nali sündis. Aga ilma naljata: ta tõi tegeli-

kult ka mulle Krakovi vorsti!

Neid lolle nalju olen ikka visanud, aga see on olnud allegooria. Hollandis oli mäng, päev enne seda pressikal küsiti: mis plaaniga mängima lähete? Vastasin suht labaselt, et on kaks varianti: kas panna minema või minna panema. Teiste sõnadega: kas valmistuda kaitses istuma või mõelda nende käikude peale, kui oled terav ja valmis vastu hammustama.

NALI KRAKOVI VORSTIST

Ilma naljata: ta tõi tegelikult ka mulle Krakovi vorsti!

Mu ütlemisi võib kvalifitseerida naljaks, aga alati on neil mõte taga, kuigi nad on tihtipeale spontaansed. Surmtõsine pole ma kunagi olnud. Jalgpalluritele olen ka öelnud, et jalgpall on mäng ja kui suudate mängida naeratus näol, on see parem, kui surmtõsiselt tükitööd teha.

Mis on olnud sinu kõige meeldejäävam altminek treenerina? (Eveli Murd, Keila) Ega midagi paremat pole välja panna kui see Kasahstanis käik, sest see

oli avantüür. Läksin kolm kuud enne hooaja algust, tahtsin panustada ja tööd teha, aga laagrid olid juba tehtud ja meeskond komplekteeritud. Ma ei saanud mõjutada protsessi. Ei oska öelda, kas see on altminek, aga mõru pill oli ta küll. Samas oli raske ära öelda. Kuue hulka saamine oli seal elu unistus, aga selle koosseisuga polnud see realistlik.

Kas oled jalgpallist tekitatud ärrituse tõttu midagi ära lõhkunud? (Dagmar, Viimsi) Ei ole. Isegi muul moel pole olnud ärritust, et peaks midagi ära lõhkuma. See pole ilus. Ma ei tea, kas ma veepudelitki olen maha visanud. Tuleb end talitseda.

Kes sa oleksid, kui Eesti poleks uuesti iseseisvunud? (Ivo, Jõhvi) Väga huvitav küsimus. Küsin ise: kes me kõik oleks, kui Eesti poleks iseseisvunud?

Kuidas meie elu oleks läinud? Ega me üksinda ei iseseisvunud. Raudne eesriie langes ja see protsess on olnud laialdane, sõltunud ka suure maailma asjadest.

Enda puhul arvan, et eks ma oleks siit varvast lasknud. Antipaatia selle kammaijaa vastu oli piisav. Kui tunneli lõpus valgust ei paista, siis oleksin soovinud vabasse maailma jõuda.

Küsi Argo Arbeiterilt!

Järgmisel kuul on teie ristküsitluse tules Flora uus peatreener Argo Arbeiter, kes üheksakümnendatel oli ise Flora mängija.

Tulistage küsimusi aadressile siim. kera@jalgpall.ee.

Levadia särgis ise palliga triblamas.

Foto: Lembit Peegel

2016 SEPTEMBER JALKA

51

treener Jesper Norberg leidis tee Eestisse läbi Brasiilia.

52

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

treener

Jesper Norbergi värvikas teekond Eesti koondise treeneripingile

Rootslasest treener Jesper Norberg on varem töötanud kodumaal ja Brasiilias. Eesti koondise juurde kutsus ta Magnus Pehrsson, kellega varem just Brasiilia–Rootsi teljel koostööd tehti.

SANDER JÜRJENS 12. detsembril 2013 teatas jalgpalliliit, et koondise tüüri juurde asub rootslane Magnus Pehrsson. Abitreenerina jätkas Janno Kivisild ning 2014. aasta algus tõi uudise, et treenerite tiimiga liitub Pehrssoni rahvuskaaslane Jesper Norberg.

Kireva taustaga 44aastase pikakasvulise treeneriga maha istudes jätkub juttu kauemaks. Noorest east hoolimata on mehe pagasis mitu erinevat ametit Rootsi kõrgliigas, lausa kümme aastat oma elust on Norberg veetnud Brasiilias.

Norbergil algas treenerikarjäär juba 1995. aastal. Esmalt oli tema ülesandeks aidata koostada Rootsi U16 koondise koosseisu, jälgides noormeeste mänge erinevates maakondades üle riigi. “Ühel mängul kohtusin ühe treeneriga Göteborgis, kes kutsus mind oma klubisse,” pajatab Norberg. “Kandideerisin just sel ajal ka erinevatesse ülikoolidesse ning otsustasin kaks asja ühendada.”

Göteborgi ülikoolis õppis noormees Rootsi filoloogiat, lisaks kehakultuuri ja spordipsühholoogiat ning sidus osavalt oma õpingud treeneritööga. Kohalik IFK Göteborgi tööots oli kõva sõna – 1990.–1995. aastal oli Norbergi esimene tööandja võitnud Rootsi kõrgliiga lausa viiel korral. Praegune Eesti koondise abitreener jõudis seal veeta ligi aasta.

“Minuga võttis ühendust teine Göteborgi suurem klubi, Örgryte IS, mis tahtis mind oma ridadesse,” meenutab treener.

“Tegu oli täistööajaga ning lisaks pakuti mulle võimalust ehitada üles nende noorteosakond, kuna neil sellist veel polnud.”

Töö Örgrytes viis noores eas Norbergi Brasiiliasse: “Klubi juhatusel oli kolm eesmärki: 50% esindusmeeskonnast peavad olema oma kasvandikud, liigas peame olema kolme parema seas ja samal ajal suutma mängijaid kasumiga müüa. Lähteülesanne oli ääretult keeruline! Esimene neist polnud probleem. Noortevõistkonnast, mille Rootsi meistriks tüürisime, oli 27st 18 pääsenud esindusmeeskonda, aga teised kaks ideed panid mind vaatama

EI SILDISTAMISELE!

Mind lahterdati edaspidi niiöelda Brasiilia-eksperdiks, mis ei olnud minu eesmärk.

Ma olin ja olen treener.

Brasiilia poole.”

Norberg oli teinud karjääriredelil tõusu ning 2001. aastaks oli ta abitreener lõppenud suveni Rootsi koondise eesotsas olnud Erik Hamreni kõrval.

Skautimine tuli Norbergil välja fantastiliselt. Ta suutis oma koduklubi jaoks Brasiiliast Skandinaaviasse soodsate tehingutega meelitada hiljem Brasiilia koondiseski mänginud ja värava löönud Afonso Alvesi, lisaks talendika Paulinho Guara. See oli aeg, mil Brasiiliast veel liiga palju jalgpallureid Euroopasse ei tulnud.

Pärast keerukaid lepingupunktide läbirääkimisi ja brasiillaste sisseelamist uude ühiskonda suudeti leegionäride

toel kahel korral alistada suur Djurgarden. Nende tulek pani pitseri Norbergi karjäärile: “Jah, võib öelda küll, et see oli üks võit minu karjääris, aga samas lahterdati mind edaspidi nii-öelda Brasiilia-eksperdiks, mis ei olnud minu eesmärk. Ma olin ja olen treener.”

Pärast võimuvahetust Örgrytes võttis Norberg endale väikese hingetõmbepausi Brasiilias, kuid läks vaid mööda tühine ajahetk, mil tal oli taas taskus leping kodumaalt – seekord Djurgardeni abitreenerina. Pärast sealse peatreeneri ja spordidirektori vallandamist ei soovinud Norberg seal jätkata.

“Ma ei olnud kindel, kas nad minu jätkamist tahavad,” selgitab ta. “Kuna midagi kindlat polnud, ei palunud ma oma naisel Brasiiliast lahkuda ja otsustasin hoopis ise sinna minna. Aitasin kohalikel klubidel eesotsas Atletico Mineiro ja Cruzeiroga saata mängijaid Euroopasse, kuna varem oli see töö vilja kandnud. Lisaks aitasin Euroopa meeskondadel leida sobivaid mängijaid Brasiiliast.”

Järgnes koostöö Brasiilia klubi Fluminense ja Djurgardeni vahel, kelle lootsiks oli Pehrsson. Pärast Pehrssoni lahkumist klubist sai nende koostöö jätku just Eestis. Eestis olles tunneb ta end silmanähtavalt hästi. Juulis väisas ta Eestit brasiillannast abikaasa, tütre ja kahe pojaga.

“Ega ilm Rootsis parem pole,” viskab hea huumorisoonega Norberg nalja. Aga kuulutame omavahelise vestluse lõppenuks, peatreener Magnus Pehrsson on kõrvallauas juba Norbergi ootamas.

2016 SEPTEMBER JALKA

53

naised

West Hami siirdunud Anett Vilipuu: raskustes peitub võlu!

Kes Eesti jalgpalluritest oskab hiina keelt ja mängib klaverit? Muidugi äsja West Ham Unitediga lepingu sõlminud koondislane Anett Vilipuu (19)! Talendikal noorel saab oktoobris täis aasta Inglismaal Essexi ülikoolis. Kolm veel. Kuidas tal seni läinud on?

SIIM KERA

“M

inult on küsitud, miks ma oma elu nii keeruliseks olen teinud,” sõnab Eesti koondislane Anett Vilipuu, terve hing energiast pakatamas. “Ma vastasin, et mulle meeldib keerulisus.

Lihtsuses peitub võlu? Ei, raskustes peitub võlu! Nii põnev, kui saad probleemidest üle ning uusi kogemusi.”

Tõsi, viimane aasta on Vilipuule olnud ühel ajal nii paras pähkel kui ka lõputu magustoit. Mullu oktoobris alustas ta Colchesteris asuvas Essexi ülikoolis nüüdisaegsete keelte (inglise keeles modern languages – toim.) õppimist, kuigi vaid paar kuud enne seda oli ta unistus suure põntsu lävel, kui augustikuu avapäeval saadud ränga põlvevigastuse järel soovitasid lähedased tal kodumaale studeerima jääda. Läänemaa neiu ei võtnud aga vedu ning astus lennukile.

Pea kümnekuise mängupausi tõttu pole ta seni ülikooli naiskonna eest ametlikus mängus vutti taguda jõudnudki, kuid on oma sammuga sada üks protsenti rahul.

Riigi üht tippülikooli kiidab ta ülivõrdes ning seda mitte korraks, vaid regulaarselt terve intervjuu vältel. Vilipuu säravat elevust on tõenäoliselt kuule näha.

“Ma naudin seal õppimist, kõik on fantastiline,” lausub Vilipuu. “See on kõik mu ootused ületanud. Ma olen seda kooli paljudele sõpradele soovitanud, ma loodan, et kõik tulevad. Ma 54

JALKA SEPTEMBER 2016

Optimistlik on Anett Vilipuu ka palli seltsis.

olen täiesti vaimustuses, see on olnud elumuutev kogemus.”

Keeled on Vilipuule meeldinud juba noorest saati. Tänu sellele tuli ka erialavalik üdini lihtsalt. Ta ei tahtnud katsetama minna, vaid läks kindla peale välja.

Inglismaalt võetud õppelaen kuklasse hingamas, õpib Vilipuu hetkel nelja keelt – saksa, prantsuse, hispaania ja hiina!

“Esimesed kaks nädalat ei saanud ma hiina keelest mitte mõhkugi aru,” naerab koondist viiel korral esindanud naine.

“Istusin loengus ja vaatasin lolli näoga. Õppejõu inglise keel oli ka ligadi-logadi.

Mäletan täpselt, et pärast kaht nädalat käis klõps ja sealt edasi sain hakkama.

Jalgpallis on alati öeldud, et harjutamine teeb meistriks. Nüüd kasutasin seda hariduses ära. Mul pole muidugi aimugi, mida ma pärast ülikooli tegema hakkan, aga polegi vaja, küll tuleb mõte. Ma usun, et kui keeled suus, on uksed ava-

Foto: Lembit Peegel

tud. Praegu võtan rahulikult ja naudin seda, mida ma teen. Mul on elus jalgpall ja haridus – mida veel tahta?”

Ridala vallast Parila külast pärit Vilipuult on raske välja pinnida, mis saab edasi. Kas tähtsam on kooliharidus või maailma populaarseim sportmäng?

“Mõlemad” on kõige konkreetsem vastus, mis ta sel teemal kuuldavale laseb.

Tööotsad igale maitsele Traumast hoolimata tõmbas jalgpall teda Inglismaal nagu külmkapp suveniirmagnetit. Ta lihtsalt ei suutnud vutist eemale hoida. Kui ta füsioterapeudile ei meeldinud mõte kohtunikutööga alustanud Vilipuust, tegi Anett vilistamisest nädalase pausi ning läks siis uuesti.

Praegu kutsub ta seda lolliks riskiks.

Lisaks ülikooli meestevutis õigusmõistjale (“kui pall minu poole tuli, oli kohe tunne, et tahaks lüüa”) oli ta ka universi-

naised teedi teise naiskonna treener. Aga ikkagi ei täitnud see vigastuse poolt südamesse jäetud jalkatühimikku. Aasta lõpus asus ta tööle naistejalgpalli edendajana (inglise keeles female football activator – toim.). Ta üritab sotsiaalmeedia ja muude vahendite abil rohkem tüdrukuid vuti juurde meelitada. Tema sõnutsi on selle töö juures kõige tähtsam entusiasm.

“Kui sa oled energiline, siis tulevad teised kaasa, nad tahavad ka seda energiat kogeda,” lausub Vilipuu, kes viimasel ajal on alustanud ka klaverimänguga.

“Ma kasvasin üles väikekülas, kus mul polnud naistejalkast aimugi. Minu arust on väga tähtis, et ka maakohtadesse jalgpall jõuaks. Mängisin just Parilas kohalike lastega palli ja nad küsisid, mis see koondis on. Raske oli seletada.

Aga ma nägin nende silmades sära ja seda sära tuleb hoida, neil peab olema võimalus jalgpalli mängida.”

Nagu eelnevast veel vähe, on Vilipuul Inglismaal veel üks amet. Leiva toob lauale ja üüri aitab maksta McDonald’si sissesõidurestorani kassapidaja amet.

Kolleegid on alati imestanud, miks Vilipuu tööd tehes nii entusiastlik on, aga eestlasele meeldib inimestega suhelda ja võõrkeelt praktiseerida.

Leping suurklubiga Kõige selle kõrvalt jääb aega ka jalgpalliga tegeleda. Alates maist on poolkaitsja treeninud West Ham Unitedi naiskonnaga ning osalenud erinevatel sõpruskohtumistel nii Inglismaal kui ka Hollandis.

Kui enne augusti alguses toimunud Balti

MIKS MITTE USA? Mõnevõrra tunduks loogilisem, kui Vilipuu oleks (vuti)haridust Ameerika ühendriikidesse omandama sõitnud.

On seal ju lõputu au sees nii naistejalgpall kui ka ülikoolisport laiemalt.

Miks liisk Euroopa kasuks langes?

“Ma ei tahtnud Ameerikasse,” ütleb Vilipuu konkreetselt. “Inglismaa on mul kuidagi väikesest peale südames olnud. Olen Inglise jalkat vaadanud, olen mõelnud, et tahan ka seal mängida. Olen mõelnud, miks mina ei võiks seal mängida, olen inimene ja tahan kõrgemas liigas pallida. Seadsin endale Inglismaa eesmärgiks. On veidi ülepaisutatud, et Ameerikas on kõik hea ja super, minu jaoks on ka lähemal kõik hea ja super. Tahtsin Eestile lähemale jääda, Eesti on südames. Inglismaalt on lihtsam tagasi tulla ja koondist esindada. Ma ei tahtnud koondist tagaplaanile jätta.”

turniiri polnud Vilipuu veel kindel, kas ta West Ham Unitediga kontrahti teenib, siis koondisest naastes kulus vaid üks trenn, kui klubi uus peatreener James Marrs päris: “Kas sa oled juba lepingule alla kirjutanud?” Mõeldud-tehtud.

“Ma usun, et uus treener aitab mul areneda, meie naiskonna eesmärgiks on ainult liigavõit,” pajatab ta. “Ta pani kohe korralikud reeglid peale ja üritab tiimi professionaalsemaks muuta. Kui ei ole õiget treenerit, ei ole ka õiget klubi.”

Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas (FA Women’s Premier League Southern Division) mängivasse kooslusesse jõudis Vilipuu tänu koondise peatreeneri Keith

Boanase sidemetele. Londoni klubis on talle seni väga meeldinud.

“Siin on väga toredad inimesed ja mängustiil on täiesti erinev,” alustab ta.

“Pärnule teeks me kindlalt ära! Meil on siin two touch play (kahe puutega mäng – toim.). Pole aega kolme või nelja puudet teha, mängutempo on super. Selline on jalgpall! Mitte see, et teed paar söötu ja paned pika palli ette. Ma käisin nüüd Eestis üht mängu vaatamas ja see oli nii aeglane, et ma oleks peaaegu magama jäänud. Ema ütleb, et tuleksin Eestisse tagasi, aga sel ei ole mõtet, ma hakkaks siis samamoodi mängima. On tähtis, et noored läheksid välismaale mängima.

Siin on väga hea ka omavaheline kommunikatsioon. Kui saaks Eestis mängu ajal jutu käima, oleks drastiline areng.

Praegu oleme omas mullis ja räägime enda peas. Ma olen Inglismaal enesekindlamaks muutunud. Isegi kui sul ei ole häid oskuseid, siis need tulevad just enesekindlusega, sest sa julged proovida.”

Kui eelmise treeneri Marc Nurse’i ajal pidi Vilipuu treeningule rongiga edasi-tagasi sõitma kaks korda nädalas, siis West Hami jäädes tuleb sama teekond läbida kolmel korral nädalas.

“Ma istun ja passin rongis ning kui lõpuks staadionile jõuan, siis olen nii palju oodanud, et olen energiat täis,” kommenteerib koondises ühe värava kirja saanud Vilipuu oma olukorda.

Pealtnäha paistab neiu päevaplaan keerulisemast keerulisem, aga Vilipuu usub, et kõik on võimalik. Ta tahab elus kõike kogeda.

VILIPUUDEGA MAAILMAMEISTRIKS Kolm aastat tagasi tekitas elevust koondise peatreeneri Keith Boanase kommentaar Anett Vilipuu kohta: “Kui mul oleks 20 temasugust mängijat, siis võiksime viie või kümne aasta jooksul võita maailmameistritiitli.”

Vilipuu peab seda siiani suureks komplimendiks.

“Ma polegi teda tänanud, et ta nii arvas,” muigab ta. “See on suur au. Ma ütleks, et Keith on mu elu muutnud. Ta muudab inimeste elu, suunab nad õigele teele. Ma tunnen küll, et olen talle võlgu. Ta on mind palju aidanud. Ma ei teagi, kuidas seda saaks heastada, aga temale on piisav tänu juba see, kui ma Eesti koondise särgis võitlen.”

Eesti koondise eest sinises särgis võitlemas.

Foto: Lembit Peegel

2016 SEPTEMBER JALKA

55

esiliiga

Kümme talenti esiliigast Käesoleval hooajal on varasemast enam tähelepanu koondumas esiliigale – selgema identiteedi saamise ja Soccernet.ee lehel olevate otseülekannete abil on Eesti tugevuselt teise vutiliiga lahingud jõudmas üha laiema auditooriumini. Noori ja andekaid mängumehi on täis kogu liiga, aga kes võiksid olla need pallurid, kellel silma peal hoida? Jalka tuleb appi ning toob kümme sellist talenti lugejate ette.

RAUL OJASSAAR, Delfi

Jarmo Aaviste 18.12.1998, Tartu FC Santos poolkaitsja Eelmiseks aastaks esiliigasse tõusnud Santose suure noorenduskuuri üheks lüliks oli just ründav ääremängija Aaviste. 17aastase noormehe tehnika ja kiirus on suurepärasel tasemel ning võivad probleeme valmistada isegi Eesti tippmeeskondadele – küsige vaid FC Flora käest, kes Aaviste teravust kevadises karikamängus omal nahal tunda sai. Evald Tipneri nimelise trofee peale mängitava turniiri veerandfinaalis pani tartlane Lillekülas hoolimata lõpuks saadud kaotusest proovile kogu florakate kaitseliini ning sai mängu lõpus mälestuseks kirja ka värava. Suurte mängude kartus sel mehel juba naljalt verre ei löö!

56

JALKA SEPTEMBER 2016

19aastase Golovljovi puhul on tegu esiliiga viimase paari hooaja vaieldamatu väravakuningaga – mullu kõmmutas Infoneti tormaja 26 mänguga ulmelised 41 kolli ning liigub tasapisi samas rütmis ka tänavu. Juba 16aastaselt Premium liigas ristsed saanud Golovljov on kõrgliigas küll samuti jala valgeks saanud, kuid esiliigaga sarnast tähelendu pole mees veel Eesti kõrgeimal tasemel teinud.

Suurepärase väravavaistu kõrvale on vaja ka enesekindlust ning kui esiliigas on see Golovljovile juba ammu sisse kulunud, siis Premium liiga tasemel vajab stabiilsus veel sissetöötamist.

Foto: Lembit Peegel

Duubli üks paremaid Henri Järvelaid on juba väljakule pääsenud ka Flora põhivõistkonnas.

Eduard Golovljov 25.01.1997, Tallinna FC Infonet II ründaja

Henri Järvelaid 11.12.1998, Tallinna FC Flora U21 poolkaitsja Eelmisel suvel kasvatajaklubi Nõmme Unitedi särgi FC Flora ürbi vastu vahetanud vasakäärel on olemas kõik eeldused, et jõuda omal positsioonil kaugele – hea tahtmise ja kõva pühendumuse kõrval on tal võimsa relvana olemas vasak jalg, millega on Järvelaid võimeline sooritama nii täpseid tsenderdusi kui ka tugevaid pommlööke.

Heas mõttes tüüpilise ääremängijana on ta väga osav kaitsjate vastu üks ühele olukordi lahendades ja teravusi luues, järeleaitamist vajab samas ehk mäng parema jalaga. Juba mitu aastat tagasi oli Järvelaid erinevate Inglismaa klubide huviorbiidis, käies testimisel näiteks ka Tottenham Hotspuri akadeemias.

esiliiga Peeter Klein 28.01.1997, Nõmme Kalju FC U21 ründaja Kui noortele mängijatele on täismeestega võrreldes sageli iseloomulik nõrgavõitu füüsis, siis kaks aastat tagasi Nõmme Unitedist “linnaosarivaali” Kaljusse siirdunud 19aastasel Kleinil selles osakonnas probleemid puuduvad. Jõulise ja võimsa kujuga ründaja kõmmutab esiliigas väravaid juba kolmandat hooaega ning on sel suvel üha kõvemini koputamas ka Kalju esindusmeeskonna uksele. Algkoosseisus alustatud euromäng Trakai vastu ja värav Premium liigas Sillamäe Kalevile on kindlasti märk sellest, et enda kallal jätkuvalt tööd tehes võib ühel hetkel tulla ka oodatud suur läbimurre. Eeldused on Kleinil olemas.

Marko Lipp 19.03.1999, Tallinna FC Levadia U21 kaitsja 17aastane Lipp teeb sel hooajal alles oma esimesi samme meesteklassis, kuid on sellegipoolest üks nendest noortest mängijatest, kellele soovib Levadia klubi oma tuleviku rajada.

Jõulise mängustiiliga Lipp oskab mängida nii kesk- kui äärekaitsjana ning kuigi palliga mäng vajab kindlasti veel parandamist, on tal kõik füüsilised eeldused, et mõne aja pärast ka kõrgemal tasemel end kehtestada.

Levadia kasvandik kuulub juba praegu U19 koondise põhitegijate sekka, olles varem kandnud sinisärki ka kõikides teistes nooremates vanuseklassides. Kuigi hooaja algus läks Lipul pisut vigastuse nahka, naasis noormees suveks väljakutele ning on Levadia U21 meeskonna kaitseliini tugitala.

Cristofer Kuusma 16.06.1998, Tallinna FC Levadia U21 poolkaitsja Levadia tänavuse andeka U21 meeskonna aju on suve alguses täisealiseks saanud Kuusma, kes teenis oma arengu märgiks ka 1. augustil Igor Prinsi käe all debüüdi Premium liigas. Kuusma suur hetk lõppes Levadiale küll nukralt – Flora käest tuli vastu võtta 1 : 6 kaotus, kuid tulevik tundub klubi kasvandikule olevat helge. Tõsiasi, et Kuusma kuulus Levadia koosseisu ka mõlemas euromängus Praha Slaviaga, näitab, et temaga arvestatakse juba praegu kui tegijaga.

Hea tehnika juures on noorele mängijale iseloomulikult küsimärgiks olnud füüsis, kuid raske töö on tänavu ka selles vallas edusamme toonud ning ehk näeb Eesti U19 koondise üht põhimängijat tuleval hooajal juba ka Premium liigas regulaarselt mänguaega saamas.

Karl-Romet Nõmm 04.01.1998, Viljandi JK Tulevik väravavaht Viljandi Tuleviku puurilukk Nõmm tutvustas end Eesti laiemale jalgpallipublikule eelmisel Premium liiga hooajal, kui ta aasta esimesel poolel Martti Puolakaineniga meeskonna põhiväravavahi kohta jagas, kuid suve lõpuks viljandlaste selgeks esinumbriks tõusis. Oma pika kasvu (196 cm!) ja pikkade kätega on Nõmm võimeline palle välja tooma ka vaat et võimatuna näivatest olukordadest, kuid nagu noortele väravavahtidele kombeks, satub aegajalt temagi mängu sisse prohmakaid, mis aga kogemuse lisandudes peaksid üha harvemaks jääma. Tänavusel esiliiga hooajal on Nõmm saanud küll omajagu vähem tööd kui mullu Premium liiga viimase koha meeskonna eest, kuid 18aastase kindamehe rolli Tuleviku selle hooaja edus ei maksa alahinnata. Krakowi Wisla suguse klubi huvi ei tule üleöö ja niisama!

Foto: Lembit Peegel

Karl Romet Nõmm kaitseb Viljandi Tuleviku puuri.

2016 SEPTEMBER JALKA

57

esiliiga Markus Poom 27.02.1999, Tallinna FC Flora U21 poolkaitsja Legendaarse puuriluku Mart Poomi keskväljamehest poeg Markus on isalt peale palju muu pärinud kaks omadust: töökuse ja pühendumuse. Ei tasu unustada, et talendikuse kõrval eraldavad just need kaks asja terad sõkaldest. Poomi söödukvaliteet ja diagonaalpallid on juba praegu esiliigas tipptasemel ning kui füüsiline pool teismeeas kõvasti pikkust visanud pallurile samuti järele jõuab, on Poom kahtlemata võimeline tegema sammu edasi ka Premium liiga poole. Käesolev hooaeg on suurema osa senisest karjäärist Nõmme Unitedi ridades veetnud 17aastasele pallurile alles esimene aasta nii kõrgel tasemel, kuid oma koha Flora U21 tiimi keskväljal on ta kenasti leidnud.

Erik Sorga Flora U21 eest pallimas.

Alex Roosalu 04.05.1999, Tallinna FC Levadia U21 poolkaitsja Peamiselt kaitsva poolkaitsja positsioonil palliv 17aastane Roosalu kuulub samuti nende mängijate hulka, kellele on käesolev aasta esimeseks hooajaks esiliiga tasandil. Äärmiselt talendikas mängujuht on tõusnud Levadia duubelvõistkonna üheks võtmemeheks ning oma hea platsinägemise ja sööduoskuse juures valdab ta suurepäraselt ka kaitsetöö nüansse, suutes vastastele keskvälja lukku panna. Senise jalgpallitee jooksul on Roosalu läbi käinud kõik noortekoondised kuni U19ni ning kui tema karjäärikõver samamoodi edasi kulgeb, võib noortekoondise mängudele julgelt lisa oodata.

Järgmine samm võiks aga olla jala Premium liiga ukse vahele saamine.

Foto: Lembit Peegel

Erik Sorga 08.07.1999, Tallinna FC Flora U21 ründaja TJK Legioni kasvandik tegi sel talvel suure sammu noorteklassidest meeste sekka ning on enda taset esiliigas ka igati tõestanud, olles suveks saanud kirja juba kahekohalise arvu tabamusi. Tegu on loomuliku ja voolava mängustiiliga ründajaga, kelle käsutuses on väljakul terve arsenal erinevaid triblingu- ja petteliigutusi. Käesoleva valiku noorima vutimehe tugevused on peale selle veel külmaverelisus ja otsustavus värava ees – millegi ees tagasi värskelt 17aastaseks saanud Sorga ei kohku. Kuulub selle aasta algusest alates Eesti U19 koondisesse ning on kümne mänguga saanud kirja ka kolm väravat.

58

JALKA SEPTEMBER 2016

NOORED KALEVIPOJAD TAAS LAHINGUS! U21 EM-valikmäng

1. september kell 19:00 A. Le Coq Arena

Kevin Aloe

EESTI GRUUSIA

Pääsmed Piletilevis!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

jimmy nipid

Jimmy Högberg kiirusest: sprindis on pool sekundit hiiglaslik vahe, jalgpallis mitte!

Mis vahe on rohelisel muruväljakul ja punasel tartaanil lidumisel?

Kas kärmetest jalgadest piisab, et olla kiire jalgpallur? Kui viimati tutvustas Eesti vutikoondise fitnessitreener Jimmy Högberg meile taastumise tõdesid, siis seekord on teemaks tempo.

SIIM KERA

Jalgpall vs. sprint “Inimesed eeldavad, et jalgpallikiirus ja 100 meetri jooksu kiirus on üks ja sama, aga tegelikult ei ole,” alustab Jimmy Högberg kindlameelselt ning laskub seejärel seletustesse. “Kui sprindis on pool sekundit hiiglaslik vahe, siis vutis mitte. 100 meetri jooks algab kõigile samast positsioonist – stardijoonelt.

Kõigil sportlastel on vaja teha ainult üks otsus. Kui nad kuulevad heli ehk stardipauku, peavad nad sirgjooneliselt maksimumkiirusel finišisse jooksma. Jalgpallur teeb mängu jooksul aga 3000–4000 otsust ning ta saab oma informatsiooni põhiliselt silmade kaudu. Treener peaks vutimängija jooksu analüüsima ning õpetussõnu jagama järgmiste punktide abil.

Mängija positsioon – kust ta jooksmist alustas? Ajastus – millal ta jooksmist alustas? Mis suunas ta jooksis? Kas jalgpallur kohandas oma kiirust või hüpet olenevalt situatsioonist?

Jalgpalluri kiirust saab 60

JALKA SEPTEMBER 2016

kõige rohkem arendada just esimese kolme punkti abil, mis on kõik seotud mängulugemisega. Seepärast ongi mängulugemine jalgpallikiiruse kõige olulisem osa ning jalgpallitreener on ka parim kiirusetreener.”

Loeb otsus Rootslane Högberg seab vutimängu kronoloogilisse järjekorda: 1) kuidas meeskond kaitseb ning ründab ehk tiimitöö mängu erinevates faasides; 2) milliseid otsuseid mängijad vastu võtavad; 3) kuidas mängijad neid otsuseid ellu viivad.

Igas osas seisavad jalgpallurid vastamisi erinevate tegevustega, mis kõik kestavad tavaliselt vähem kui viis sekundit. Ründefaasis on nendeks näiteks

söötmine, söödu saamine ja vaba ruumi loomine. Kaitses aga vastaste pressimine ja neilt palli äravõtmine. Kõik tegevused põhinevad mängija erinevatel omadustel: mängulugemisel, tehnikal, vaimsel ja füüsilisel võimekusel. Ei piisa ainult arenenud füüsisest, et olla kiire ja plahvatuslik jalgpallur.

“Mängija kiirus oleneb suuresti sellest, kui hästi ta meeskonda mõistab ning kuidas ta suudab vastu võtta oma rollile vastavaid otsuseid, mis tiimi kindlas olukorras edasi viiks,” ütleb Högberg. “Mida parem on meeskonnasisene suhtlus, seda kiirem on mängija.

Näiteks kui klubiga liitub uus pallur, tundub ta alguses aeglane, sest ta pole tiimiga niivõrd tuttav ega suuda kohe esimesest trennist värskete meeskonnakaaslastega sada protsenti koostööd teha. Sama juhtub rahvuskoondistega, sest nad ei treeni igapäevaselt koos.”

Kolm sekundit raba tööd, 30 puhka Aga milleks siis üldse tempot ja vunki treenida, kui kiirete jalgade alus on laitmatu meeskonnatöö?

“Jalgpallis on väga palju plahvatuslikke tegevusi, seepärast on ka vigastuste oht väga suur,” lausub Eesti koondise rootslasest taustajõud. “Kui mängija omadused nagu liikuvus, hüppamine ja maandumine, suunamuutused, kiirus ja kiirendus ning pallikontroll on kõrgel tasemel, on tal väiksem võimalus vigastada saada ning ta suudab plahvatuslike tegevus-

jimmy nipid

Jooks on ka jalgpallis väga tähtis.

“Jalgpall on seepärast huvitav, et mäng dikteerib jalgpalluri käitumist,” sõnab Högberg. “Madalamal tasemel saad sa kõike aeglasemalt teha, kõrgemal tasemel oled sunnitud end kiiremini liigutama. On väga tähtis, et treenerid üritaks mängijatest ka nõrgemal tasemel kõik välja pigistada, et mängijad mängiksid ka madalamal tasemel oma võimete piiril, mitte ei hoiaks end tagasi. Sel juhul suudavad nad ka kiirema tempoga matšis edukamalt hakkama saada. Siin loeb muidugi väga palju jalgpalluri enda motivatsioon.”

Jimmy Högberg saatis meile ka ühe harjutuse, mille abil on hea oma jalad väledamaks treenida.

Väikese platsi (vaata mõõte jooniselt) mõlemas otsas on mängija, üks neist ründaja, teine kaitsja. Ründaja ülesandeks on joosta omal poolel ringi, samal ajal pidevalt liikumissuunda muutes. Teine jalgpallur peab olema tema peegelpilt – kõike, mida teeb ründaja, teeb ka kaitsja. Kaitsja peab üritama lugeda ründaja kehakeelt ning olema tema liikumisteks valmis. Kõige tavalisem harjutus on ilma pallita, kuid võib ka mõlemale mänguvahendi anda. Üks variatsioon on nelja palluriga versioon, kus mõlemal pool on kaks mängijat. Seal tuleb peale vastaste jälgida ka oma kaaslast. Muidu on jalad varmad sõlme minema. Harjutus ei tohiks kesta üle viie sekundi, sellele peaks järgnema vähemalt kümme korda pikem hingetõmbepaus.

3 meetrit

Kuidas madalamal tasemel piisavalt kiireks saada?

Saa kiiremaks!

3 meetrit

tega paremini toime tulla. Treeninguks ettevalmistuse ajal on hea kiiruslikke harjutusi läbi viia. Plahvatuslikkust suurendavate ülesannete juures tuleb meeles pidada, et puhkeaeg peaks olema vähemalt kümme korda pikem kui tegevus ise. Näiteks kolmesekundilise harjutuse järel tuleks 30 sekundit puhata. Kui eesmärk on säilitada mängijate plahvatuslikkust väsimuse saabudes ehk näiteks poolaegade lõpus, peaks puhkepaus olema vaid kolm korda pikem kui tegevus. Kolmesekundilisele harjutusele peaks sel juhul järgnema kümme sekundit kosumist.”

Foto: Lembit Peegel

ründaja

6 meetrit

kaitsja

6 meetrit

2016 SEPTEMBER JALKA

61

septembrikuu kalender

Koduliiga tähtsad sügismängud September on ikka koondiste kuu, aga seekord müttab meie A-koondis võõrsil. Kodutanumal mängivad noortekoondised. Premium liigas on kõige tõsisemad vastasseisud Flora–Kalju, Kalju–Levadia, Flora–Infonet, Kalju–Infonet.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 9. september

18.00 Paide Linnameeskond – Pärnu Linnameeskond

Paide linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Rakvere JK Tarvas

Tartu Tamme staadion Laupäev, 10. september

13.00 Tallinna FC Infonet – JK Sillamäe Kalev

Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC

A. Le Coq Arena 18.00 Tallinna FC Levadia – JK Narva Trans

Kadrioru staadion Esmaspäev, 12. september

18.00 Rakvere JK Tarvas – Paide Linnameeskond

Rakvere linnastaadion Teisipäev, 13. september

18.00 JK Sillamäe Kalev – Pärnu Linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion 18.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka

Narva Fama staadion

20.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Infonet

A. Le Coq Arena Reede, 16. september

19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion Laupäev, 17. september

13.00 JK Sillamäe Kalev – JK Narva Trans

Sillamäe Kalevi staadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Levadia

Paide linnastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Infonet

Rakvere linnastaadion 16.00 Pärnu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Pärnu rannastaadion Reede, 23. september

19.00 Tallinna FC Flora – Rakvere JK Tarvas

A. Le Coq Arena 19.00 Tallinna FC Infonet – Pärnu Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 24. september

13.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev

Paide linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion

19.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC

Narva Fama staadion Teisipäev, 27. september

17.15 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Infonet

Hiiu kunstmurustaadion Reede, 30. september

19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Tamme staadion

ESILIIGA Neljapäev, 8. september

19.00 Tallinna FC Infonet II – Tartu FC Santos

Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 9. september

18.00 Nõmme Kalju FC U21 – Viljandi JK Tulevik

Hiiu kunstmurustaadion 18.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FC Levadia U21

FC Flora Lilleküla väljak Pühapäev, 11. september

16.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond

Kalevi keskstaadion 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vaprus

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Kolmapäev, 14. september

17.45 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC U21

Vändra staadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – JK Tallinna Kalev

Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 15. september

17.45 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Infonet II

Viljandi linnastaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Kohtla-Järve JK Järve

Maardu kunstmuruväljak Laupäev, 17. september

13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora U21

Kalevi keskstaadion Pühapäev, 18. september

Pallisõpru rõõmustab ka Kalju (mustas) ja Levadia lahing.

62

JALKA SEPTEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Maardu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Levadia U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Tartu FC Santos – Viljandi JK Tulevik

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Infonet II – Vändra JK Vaprus

Infoneti Lasnamäe staadion

septembrikuu kalender

Foto: Lembit Peegel

Kas pärast omavahelist matši on tabelis kõrgemal Infonet (mustas) või tiitlikaitsja Flora?

Neljapäev, 22. september

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Nõmme Kalju FC U21

Maarjamäe staadion Laupäev, 24. september

13.00 JK Tallinna Kalev – Kohtla-Järve JK Järve

Kalevi keskstaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – Viljandi JK Tulevik

FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Tartu FC Santos

Vändra staadion Pühapäev, 25. september

13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Infonet II

Maardu kunstmuruväljak Neljapäev, 29. september

19.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Levadia U21

Infoneti Lasnamäe staadion

ESILIIGA B Laupäev, 3. september

13.00 Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19

Viimsi staadion Teisipäev, 6. september

18.00 Viljandi JK Tulevik II – Viimsi JK

Viljandi linnastaadion Kolmapäev, 7. september

19.00 Raasiku FC Joker – Tallinna FC Flora U19

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Laupäev, 10. september

13.00 JK Tallinna Kalev II – FC Elva

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tartu JK Welco – Tartu JK Tammeka U21

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 11. september

16.00 FC Kuressaare – Viimsi JK

Kuressaare linnastaadion

16.00 JK Sillamäe Kalev II – Viljandi JK Tulevik II

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Kolmapäev, 14. september

17.45 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion 17.45 Viljandi JK Tulevik II – FC Kuressaare

Viljandi linnastaadion 19.00 Viimsi JK – Raasiku FC Joker

Viimsi staadion

19.00 Tallinna FC Flora U19 – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena Reede, 30. september

19.00 Raasiku FC Joker – JK Tallinna Kalev II

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak

VÄIKESTE KARIKAVÕISTLUSTE FINAAL Kolmapäev, 21. september

Neljapäev, 15. september

19.00 A. Le Coq Arena

Laupäev, 17. september

Meistriliiga neli esimest ja neli viimast mängivad septembris kaks vooru isekeskis. Jalka trükkimineku ajaks polnud naiskondade täpne järjestus veel selgunud.

19.00 JK Tallinna Kalev II – Tartu JK Welco

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U19

Tartu Sepa tänava staadion 13.00 FC Kuressaare – FC Elva

Kuressaare linnastaadion

Pühapäev, 18. september

16.00 JK Sillamäe Kalev II – Tartu JK Welco

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 18.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Tammeka U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U19 – JK Tallinna Kalev II

Sportland Arena 19.00 Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II

Viimsi staadion Reede, 23. september

19.00 Tartu JK Welco – FC Kuressaare

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 25. september

13.00 FC Elva – Viimsi JK

Elva linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik II – Raasiku FC Joker

Viljandi linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev II – Tartu JK Tammeka U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

NAISTELIIGA

KOONDISED U23 Esmaspäev, 5. september

19.00 Eesti–Ukraina

A. Le Coq Arena

International Challenge Trophy

U21 Neljapäev, 1. september

19.00 Eesti–Gruusia

A. Le Coq Arena EM

U19 Reede, 2. september

18.00 Eesti–Valgevene TNTK Pühapäev, 4. september

13.00 Eesti–Valgevene TNTK 2016 SEPTEMBER JALKA

63

lisaaeg Kaalumine Autor: Margus Kontus

Itaalias üle nelja miljoni mängija Itaalia jalgpalliliit avaldas koos oma koostööpartneritega statistikat seisuga 2014/2015. hooaeg.

Võrreldes 2010/2011. hooajaga on langenud profipallurite arv – vastavalt 12 211 ja 14 447 – ning amatööride arv – 388 954 ja 466 371. Samas on tõusnud noorteja koolimeeskondade arv: oli 670 589, on 698 290. Kokku on saapamaal enam kui neli miljonit mängijat, kellest 1,4 miljonit on registreeritud. Ühel hooajal mängiti 610 000 mängu. Itaalia rahvusmeeskonda vaatas kodumaal 556 673 pealtvaatajat, mis teeb keskmiselt 41 188 inimest mängu kohta. Raha ringleb Itaalia jalgpallis üle 13,7 miljardi euro aastas.

Allar Raja ja Kaspar Taimsoo fotograafidena EM-mängul 2011. aasta EM-valikmängus Ljubljanas sai Eesti meedia ootamatut täiendust, kui meie koondisele saabusid kaasa elama sõudjad Allar Raja ja Kaspar Taimsoo, kes olid samal päeval, 2. septembril võitnud MM-võistluste paarisaerulise kahepaadi Bfinaali Bledi järvel. Kahe kangega oli kaasas ka sõudeliidu energiline president Rein Kilk.

“Olin ise Eestis, kui sõudjad mulle helistasid,” meenutab Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. “Nemad olid juba staadionil, mängu alguseni jäi vist isegi vähem kui pool tundi ja neil oli tulnud mõte minna väljaku äärde pildistama. Võtsin kiiresti ühendust oma Sloveenia kolleegiga, kes korraldas kõigile kolmele

64

JALKA SEPTEMBER 2016

van a Foto: Lembit Peegel

foto

Fotograafidena akrediteeritud sõudjad Allar Raja (vasakul) ja Kaspar Taimsoo tulid kaasa elama Eesti koondise EMvalikmängule Sloveeniaga ja tegid pilti koos Mart Poomiga.

fotograafi akrediteeringu.”

Nõnda saidki meie tippsõudjad nina vastu lina vaadata, kuidas Eesti koondis alistas väljakuperemehed 2 : 1 ning alustas oma meeldejäävat lõpuspurti: seejärel alistati veel kahel korral

Põhja-Iirimaa ja mängiti playoff’is Iirimaa vastu. Oleks huvitav näha, milliseid tabamusi Allar Raja ja Kaspar Taimsoo oma fotoaparaatidega tegid.

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari-Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 04.09 Mati Pari 04.09 Miko Pupart 05.09 Taavi Vellemaa 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 07.09 Jüri Saar 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Lars Hopp 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 12.09 Kaupo Õismaa 13.09 Raul Kaivoja 18.09 Antti Rosenberg 20.09 Kaarel Torop

16 28 23 26 42 25 29 23 29 62 29 40 39 37 32 52 44 45 24

21.09 Robert Kirss 21.09 Kristjan Tamme 22.09 Toomas Krõm 22.09 Fredo Getulio Aurelio 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 28.09 Anita Maškina 28.09 Kristofer Kartau 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

Andres Must 22 21 45 62 39 40 17 37 20 19 19 25 19 25 18 18 74 26

Palume vabandust nende augustikuu sünnipäevalaste ees, kelle eelmises numbris aasta võrra nooremaks tegime!

Kosovo jalgpall arvudes UEFA 55. liikmesriigis Kosovos hakati jalgpalli organiseeritult mängima pärast I maailmasõda ja esimesed jalgpalliklubid asutati 1920. aastatel. Kohalik jalgpalliliit asutati 1946 ja kaks aastat hiljem kuulus see Jugoslaavia jalgpalliliidu koosseisu. 1991. aastal löödi sellest lahku.

Kosovos on hetkel 44 jalgpalliväljakut: 36 loodusliku, kuus liiva- ja kaks kunstkattega. Riigis on kolm meesteliigat, lisaks naiste- ja saalijalgpalliliiga. Kosovo superliigas on 12 meeskonda ja 328 professionaalset jalgpallurit. I ja II liigas on kokku 1289 poolproffi. Jalgpalliliidus on registreeritud 7498 mängijat.

LHV edetabel Juulikuu suurimate toetussummade järgi rivistuvad esimesed 20 niiviisi: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. FC Elva 5. Tallinna FC Infonet 6. FC Nõmme United 7. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 8. FC Kuressaare 9. JK Tallinna Kalev 10. Põlva FC Lootos 11. FC Kose 12. Tallinna FC Levadia 13. JK Tabasalu 14. Rakvere JK Tarvas

ma mäletan ...

15. Pärnu Linnameeskond 16. Kärdla LM 17. Viljandi JK Tulevik 18. Tallinna FC Reaal 19. JK Welco 20. Paide Linnameeskond LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Jalgpalliajakirjanik Ma mäletan ... kuidas isa ütles mulle, et Kanada ei ole kohe päris kindlasti miskit suuremat asi favoriit. Oli 1986. aasta suve algus ning ma püüdsin täita üht maailmameistrivõistluste ennustuslehte. Isal oli õigus – hoopis NSV Liit ja Prantsusmaa olid C-alagrupi parimad ning Kanada ühes Ungariga jäeti statisti rolli. Eriti hull oli NSV Liidu ja Ungari mäng, mille ajal sadas Tartus pöörast äikesevihma, mis põhjustas sagedasi elektrikatkestusi. Seetõttu nägin NSV Liidu kuuest väravast vist vaid kahte. Aga kes seda nüüd ikka nii täpselt mäletab.

Küll aga mäletan ... et 1990. aasta MMi oskasin juba oodata. Pool aastat enne turniiri asusin täiendama Mehhiko-turniiri ajal alustatud kaustikut. See on segu ajalehematerjalidest ja omaloomingust. Kaustiku esimesele lehele olen kirjutanud: “Mehhiko on pidurõivas. Päike kõrvetab, harva sajab vihma. Staadionid on inimesi täis. Mehhikos esimene mäng Itaalia–Bulgaaria. Staadion on paberitest valge.

Elatakse kaasa nii maailmameistrile kui ka Bulgaariale.”

Noh, mida kümneaastaselt ikka rohkem tahta!

1990 mind alt ei vedanud. Turniiri mällu sööbinud tunnuslaul ja Adidase telereklaamid ühelt poolt ning erakordselt väravavaesed, kuid sellegipoolest närvesöövad mängud märgivad lapsepõlve põnevaimat aega. Mäletan, et Toomas Uba vahendatud ETV ennustusküsimustele vastuste leidmiseks pidin koguni linnaraamatukokku minema, kuna mingil arusaamatul põhjusel oli 1986. aasta finaali kohtuniku nimi minu kaustikust välja jäänud. Küsimused said vastuse, vastused ümbrikusse ja postkasti. Auhinna sai keegi teine.

Tol aastal sai minust (ja minu lapsepõlvenaabrist Arnost) Ida-Euroopa suurim Argentiina-fänn. See juhtus kaheksandikfinaalis Brasiiliaga. Mängu eel ei osanud ma kummalegi pöialt hoida, kui, siis pigem Brasiiliale. Brasiilia suruski meeletult, tabas neli korda väravaraame, kuid nende suutmatus väravani jõuda hakkas minus tigedust tekitama. Ühtäkki tundus just kaitses istuv nõrk Argentiina see, kellele kaasa elada. Ja kui kümmekond minutit enne lõpuvilet andis Maradona oma ründajale leidlikult täpse söödu, olingi ära tehtud. Kuna tõesti nõrguke Argentiina suutis ka kaks järgmist mängu Jugoslaavia ja Itaalia vastu penaltitega võita, käis minu värskelt armunud peake finaali eel juba päris arvestatavalt ringi.

Ma mäletan ... seda pettumust, kui sakslased võitsid. Viis minutit enne lõpuvilet penaltist. Ma olen ikka arvanud, et tolle Brehme löögiga sai läbi minu süütult muretu lapsepõlv – turvaline ühepoolne armumine Maradonasse asendus uute huvidega, hoopis nõudlikumate suhetega.

Ma mäletan ... et suutsin sakslastele andestada alles kakskümmend aastat hiljem, kui ma ise Saksamaal peetud turniiri Postimehele kajastasin. Kui Saksamaa ja Argentiina veerandfinaalis penalteid lööma asusid, sain aru, kui palju lisab võistluste atmosfäärile peokorraldaja jätkuv osalemine. Olen ka praegu Argentiina poolt – harjumusest, ilma kriiskava emotsioonita. Kui Argentiina kaks aastat tagasi finaalis Saksamaale kaotas, panin teleka südamerahus kinni ja läksin magama. Suutsin vaid mõelda: kahju, et Argentiina 1990ndal ei võitnud. Kuradi Brehme!

2016 SEPTEMBER JALKA

65

ristsõna

Augustikuu ristsõna vastus oli “tuline jalkafänn”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 31. augustil Pärnus toimuvale Eesti–Malta maavõistlusele Mikk Sillaste. Võitjaga võtame ühendust.

Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 7. oktoobri MM-valikmängule Eesti–Gibraltar.

66

JALKA SEPTEMBER 2016

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.