Jalka (september 2018) by Jalka

HIND 2,20 EUROT SEPTEMBER 2018

Superkarikas tõi Tallinna Madridi Reali ja Atletico ERIC STEELE ÕPETAS EESTI VÄRAVAVAHTE AIVAR POHLAK: TEEME PREMIUM LIIGA JÄTKUSUUTLIKUKS TEHNOLOOGIA ERALDAB TIPP- JA AMATÖÖRJALGPALLI KOSJAD VÄLJAKUL: TANJA LEBEDEVA JA ARTEM LEVIZI ISSN 1736-7379

Postrid: Madridi Atletico / Madridi Real / Diego Costa

MAREK KALJUMÄE VASTAB LUGEJATELE

KRISTOFER KAASIK LUUBI ALL

september Foto: Lembit Peegel

Superkarika kogemusega Rahvuste liigasse Laupäeval, 8. septembril teeb Eesti koondis avalöögi Rahvuste liigas. Vastaseks on sinivalge Kreeka, kellega kohtusime alles MM-tsüklis, kui kodus jäime 0 : 2 alla, kuid võõrsil saavutasime magusa väravateta viigi. Nüüd on võimalus püüda hea kvaliteediga kodumurul paremat. Soomega kohtume Turus, kus peetud senised kaks mängu on Eestile andnud täisedu: 1937. aastal MM-valikmängus 1 : 0 võit ja 2015. aasta maavõistlusel samuti kuiv skoor 2 : 0. Head mälestused jäävad meiega ka septembris – UEFA superkarika mäng kahe Madridi kange vahel pakkus parimat jalgpalli, mida mõlema meeskonna esituses Eestis kunagi nähtud. Loodetavasti imbub selle mängu kvaliteet meisse parimal moel ja sütitab nii treenereid kui ka pisikesi nagasid tõstma oma taset. Ja innustab ka meie tippe. Ragnar Klavan lahkus Liverpoolist Serie A-sse ja hakkab mängima Cagliaris. Seega on september meile ka klubijalgpalli tipus endiselt oluline kuu ja hea põhjus teha põhjalikumalt tutvust Itaalia kõrgliigaga.

Foto: Lembit Peegel

2018 SEPTEMBER JALKA

sisukord

Kaanelugu lk 6–19

UEFA superkarika mängu Tallinnas toimumine oli ime. See oli Eesti spordis suur sündmus, investeering, mille dividende võtab meie jalgpall välja veel kaua. Üks asi on Eesti tutvustamine. Teine see vaimustus, mida suurte staaride nägemine annab väikestele mängijatele, kes oma unistustes tahavad samuti mängida maailma tippklubides. Vaatame sündmusele tagasi sõnas ja pildis.

UEFA superkarikas Tallinnas

6 10 12 14

Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Indrek Schwede Sergio Ramos näitas päev enne suurmängu treeningul vaegnägijatega kohtudes oma hella poolt. Ta suhtles lastega empaatiliselt, kinkis oma särgi ja lahkus heledapäist poissi pealaele suudeldes.

16 Pipraterad See on pilt, mille tuum võib esmapilgul jääda tabamatuks. Aga pilgu tasub fokuseerida täpselt keskele. Seal, suure telepargi kohal kõrgub Madridi Reali televisioonikanali stuudio. Selline tase!

18 Kes meil staaridest varem käinud Laseme pilgu üle nimekirja, mis võtab kokku jalgpallitähed, kes on varem Eestis mängimas käinud. Neid on ka ajast enne teist maailmasõda.

Kolumn 46 Joosep Susi

Persoonid & intervjuud 20 Kahekõne: Kalev Kruus Aet Süvari intervjueerib telekolleeg Kalev Kruusi, kes sai kommenteerida Tallinnas toimunud superkarika mängu, kuid kes soovib Süvari kombel läbi teha kuuajalise tiitlivõistluse tsükli.

25 Väravavahtide treener Eric Steele

18 4

JALKA SEPTEMBER 2018

Mart Poomi kauaaegne treener Eric Steele käis Eestis koolitamas meie kollkiprite treenereid. Inglismaa noortekoondisse kuulunud Steele on väravavahte juhendanud klubides nagu Derby County, Aston Villa ja Manchester City jmt.

Kuu tsitaat „Mina olin, jah, see, kes tahtis saada korvpalluriks, aga sellega läks, nagu läks. Olen sellest palju rääkinud ja mõelnud, miks nii läks, aga tol ajal oli see paljude saatus. Õppisin spordigümnaasiumis, aga pärast keskkooli lõppu olin justkui tänaval. Riik tootis, aga kellelegi vaja polnud. Ja kui mõelda, siis kui palju üldse spordigümnaasiumist aastatel 1992–2010 mängijaid tulnud on? Olematu arv. See süsteem ei toiminud, nii ta kahjuks oli.“

Kalev Kruus lk 20–22

40 42 48 52

Luubi all: Kristofer Kaasik Minu 11: Andri Hõbemägi

Lugejale vastab Marek Kaljumäe Treener: Denis Belov

Rubriigid 3 September 28 Premium liiga 30 Börs 44 Rannajalgpall 54 Naised: Tanja Lebedeva ja

Artem Levizi

56 Maailm: mida tehnoloogia suudab Vahe profi- ja amatöörjalgpalli vahele on tekkinud ammu, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must. Ka kunstvalgus tekitas eristuse, sest võimaldas mängida tööpäevaõhtutel ja klubidel kasseerida piletiraha.

60 Septembrikuu kalender 62 Lõpulugu: Vabatahtlikud

klubide juures

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu

38 Raamatuarvustus

Postrid

Madridi Atletico UEFA superkarika võitja Madridi Real UEFA superkarika finalist Diego Costa Madridi Atletico 2018 SEPTEMBER JALKA

lembit peegel

Superkarikas tegi Eesti suureks

UEFA superkarikas Tallinnas oli sündmus, mis võib aastatega ainult suuremaks minna. Meie, eestlaste silmis. Nii kõvad kaks meeskonda polnud varem Eesti pinnal kokku läinud. Tähtis võis see olla ka kahe Madridi meeskonna duellis. Esimest korda ületas Atletico mängijate hind Reali pallurite oma. Atletico võitis. Kas ees on uus ajastu?

Madridi Atletico päev enne suurmängu A. Le Coq Arena staadionil treenimas. 6

JALKA SEPTEMBER 2018

lembit peegel

Madridi 채ssad Karim Benzema (vasakul), Dani Carvajal ja Toni Kroos liduvad treeningul.

Lillek체la staadion on h채sti turvatud ja saladusi hoiti.

Vabatahtlikud v채ikesed abilised pildistavad end ajalukku. 2018 SEPTEMBER JALKA

lembit peegel

Atletico poolehoidjaid oli visuaalselt rohkem, nad olid häälekamad ja paremini organiseerunud.

Avatseremoonia tutvustas maailmale eesti rahvatantsu.

Silmad kinni! Pimedana on selles olukorras Reali valged Casemiro (vasakul) ja Sergio Ramos ning Atletico punavalge Diego Costa. VIPi-loož ootas kutsuvalt jalgpalli juhte ja toetajaid. 8

JALKA SEPTEMBER 2018

lembit peegel

Marcelo suurepärane võimalus normaalaja lõpus võinuks mängule kiire lõpu teha.

Madridi Atletico triumf Tallinnas. Lisaajal võideti linnarivaal Madridi Real 4 : 2.

Luka Modric on õhuvõitluses edukam Kokest.

2018 SEPTEMBER JALKA

nimed & numbrid Indrek Petersoo ... kandideeris UEFA superkarika finaalile vabatahtlikuna. 2012. aastal U19 finaalturniiril ning KHLi ja Soome liiga jäähokimängudel teadustajana tegutsenud FCI Levadia pressiesindajale tehti ettepanek olla samas rollis ka Madridi Reali ja Atletico vahelises superkarika matšis Tallinnas.

Luka Modric ... on teine MM-finaalturniiril parimaks mängijaks valitud jalgpallur, kes Eestis mänginud. Uruguaylane Diego Forlan tegi seda 2011. aastal (MMi parimaks valiti aasta varem), horvaat Modric aga kuu aega pärast MMil parimaks valimist.

... meest superkarikal Tallinnas olid kuus aastat tagasi aidanud Hispaania U19 koondisel sepistada võitu Lilleküla staadioni murul EM-finaalmängus: Reali peatreener Julen Lopetegui, kes juhendas toona noori hispaanlasi, ja Saul Niguez, kes lõi Atletico kasuks lisaajal kolmanda värava.

... värsket maailmameistrit jooksid UEFA superkarika mängul Lilleküla staadioni murul: Antoine Griezmann, Lucas Hernandez ja Thomas Lemar Madridi Atletico poolel ning Raphael Varane Madridi Reali poolel. Kõik neli olid algkoosseisus Tallinnas ja vaid Lemar ei saanud MM-finaalis platsile.

12 315

... pealtvaatajat on uus Lilleküla staadioni rekord. Varasem oli 10 811 Eesti–Iirimaa EMi playoff-mängust 2011. aastal. Rekordile aitas kaasa staadioni lõpuni ehitamine, aga tulevane varu tuleb selle arvelt, et pressikohtade arvu vähendatakse.

JALKA SEPTEMBER 2018

Mihkel Puusepp: saatsime UEFA-le fotosid väljakust A. Le Coq Arena väljakumeister, Eesti maaülikoolis agronoomiat õppinud ja end Hämeenlinna kõrgemas ametikoolis täiendanud Mihkel Puusepp (fotol) on oma meeskonnaga kasvatanud meie rahvusstaadionile suurepärase kvaliteediga muru, mis võõrustas UEFA superkarika finaliste – Madridi Reali ja Madridi Atletico meeskonda. Millised on nõudmised jalgpallimurule? Jalgpallimuru pinnas peab olema sile ja vett läbi laskma. Oluline on ka muru tihedus, niitmiskõrgus ja värv. Pinnasest omakorda oleneb see, kuidas pall põrkab ja veereb. Millised standardid on niitmiskõrgusele? Meie oleme üritanud hoida muru 24 millimeetri kõrgusena ja sügisel 26 millimeetri peal. UEFA soov oli, et kõrgus oleks 21 mm. Siis on palli liikumiskiirus suurem. Ka muru kastmine enne mängu on palli liikumise kiirendamiseks. Muru kvaliteeti mõõdetakse muu hulgas palli liikumisega – on teatud normid, kui kaugele peab pall trampliinilt lahti lastes veerema. Meil käis neid mõõtmisi UEFA poolt tegemas üks asjatundja Inglismaalt. Kui palli veeremine ei vasta normidele – seda järgitakse väga rangelt –, tuleb leida lahendus. Kui range oli UEFA kontroll? Inglane käis meil alates eelmisest aastast. Kui ta sel aastal esimest korda tuli, oli talle suur üllatus, et väljaku lõunapoolsel osal lumi alles sulas. Kakskolm korda kuus pidime UEFA-le saatma raporteid koos piltidega sellest, mis olukorras on muru ja muud meie tegemised. Ettekirjutusi selle kohta, mida peab täpselt mis ajaks tegema, polnud, aga soovitused olid küll. Kontroll oli korralik. Mida uut kõrva taha panite? Meil on kogu aja asjad korras olnud ja otseti midagi uut ei õppinudki. Meie raskused tekivad kliima tõttu ja ainus probleem, mille pidime lahendama, oli väljaku tasasuse tagamine. Me paneme iga kuu väljakule 10–30 tonni liiva, mis vajub pinnasesse. Tohoh! Kuhu need kümned tonnid liiva siis kaovad? Liiv on peenike ja vajub pinnasesse. Iga kuu vajub 10–30 tonni liiva A. Le Coq Arena pinnasesse? Kõik muidugi ei vaju, pinnas ikka tõuseb ka. Aga eks iga staadion vajabki 10–15 aasta järel renoveerimist, mis ka pinnase lõputut tõusu pidurdab. Milline on igapäevatöö muru hooldamisel? Niidame väljakut vähemalt kolm korda nädalas. Enne superkarikat lausa viis päeva järjest. Teeme seda kahe niidukiga. Kumbki niiduk sõidab läbi kaheksa kilomeetrit ja kokku kulub aega kolm ja pool tundi. Ja meil on ju hooldada kogu kompleks: peale peaväljaku harjutusväljakud ja Tallinna noorte treeningkeskuse muruväljak teisel pool raudteed.

INDREK SCHWEDE

Foto: Jana Pipar

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

„Päris nii ei olnud, et karikad visati pagasilindi peale ja läksid taksoga lennujaama järele.“ Euroopa klubikarikate ringreisi projektijuht Teet Allas karikate transpordist „Minu jaoks on Eesti mäng liiga aeglane. Võtame oma otsuseid liiga aeglaselt vastu.“ Paide Linnameeskonna fitnessitreener, Eesti rekordiomanik 100, 200 ja 400 meetri jooksus Marek Niit

„Ei ole ühtki argumenti, miks islandlaste kogemus ei võiks ka Eesti jalgpallurid MMile viia. Aga mis veelgi tähtsam – ennekõike vähendada Eestis drastiliselt noorte alkoholitarbimist.“ Rimi Eesti Foodi tegevdirektor Vaido Padumäe Islandi jalgpalli tõusust „Kuivõrd efektiivne on asendustegevuse pakkumine, pälvis tähelepanu alles pärast islandlaste „ jalgpalliimet“.“ Psühholoog Avo-Rein Tereping alkoholivastasest võitlusest ja jalgpallist „Kindlasti lisaks palju põnevust nii mänguväljakule kui ka pealtvaatajate sekka, kui mõlemad võistkonnad peaksid mängima samasugustes särkides. Siis ei saaks enam palli huupi oma kollase või punase särgi poole teele saata, vaid iga söötu kaalutaks hoolikamalt: kas on ikka oma? Näeksime üllatavaid vaheltlõikeid ja mängutempo kiireneks tunduvalt.“ Stsenarist Gert Kiiler „Kui sa sisendad kaheksa-aastasele, et lutti saada on normaalne, siis ta jääbki nii mõtlema. On vaja piitsa ja präänikut. Kõike õigel ajal.“ Tarmo Kink „Sa tahad 2000 euro eest ründajat, kes lööks ka väravaid ...?“ Vastus Levadia tegevjuhile Sergei Hohlov-Simsonile, kes otsis uut ründajat selle kuupalga eest „Tavaline inimene ei teadnudki, milline müstiline gigaprojekt keset Tallinna püsti pandi. Kohal olles sai asjast aru: kui ainuüksi ülekandeid teinud busside maksumus kokku liita, siis parklas seisis terve Eesti riigieelarve.“ Toomas Vara superkarikast „Tartu madis! /.../ *Madis on sõnause vaimus uudissõna madinale. Keegi ei taha võtta varem propageeritud madinat käibele, prooviks, kas madisega läheb paremini. Muidugi on mu vana kolleegi Madise auks see nimi.“ Mika Keränen juurutab uut sõna derbi tähenduses

JALKA SEPTEMBER 2018

Kaks päeva Tallinnas möödusid A-litsentsi taotlejatele ilusate ilmade ja kogenud rahvusvaheliste ekspertide õpetuste saatel. Foto: erakogu

Mart Poomi endine treener koolitas Eestis väravavahtide treenereid

Augustikuu alguses peeti Tallinnas kõrgetasemelist UEFA väravavahtide treenerite A-litsentsi koolitust. Kaheksa Eestist pärit kandidaati said kahel tihedal päeval kuulata mitme rahvusvahelise eksperdi õpetusi ja osaleda demotreeningutel. Koolituse korraldaja Mart Poomi sõnul soovitakse selle koolitusega tõsta Eesti puurilukkude treenerite kompetentsi, et nad oskaks juhendada nii väravavahti kui ka väljakumängijaid, eriti kaitseliini. Esimest korda Eestis toimuvat ja eestlaste – Mart Poomi ja Andrus Lukjanovi – läbiviidavat UEFA väravavahtide treenerite A-litsentsi kursust alustas mullu augustis üheksa Eestist pärit kandidaati, kellest kaheksa on nüüdseks läbinud kõik viis moodulit. Need kandidaadid on Ain Tammus, Jüris Sahkur, Kert Kütt, Aiko Orgla, Ats Kutter, Roland Kütt, Mati Jürisson, Pavel Londak. Kuigi UEFA nõuab kõige kõrgema litsentsi saamiseks kõige vähem kaheksa päeva pikkust ja nelja mooduliga kursust, pidid Eesti kandidaadid läbima veidi põhjalikuma programmi, sest lisandus ka sissejuhatav päev ja jaanuaris toimunud fitnessipäev. Sinna kaasati rahvusvahelist kogemust, kui kursuse viis läbi endine Eesti koondise üldkehalise ettevalmistuse treener Jimmy Högberg. Niisiis oli augustis toimunud viimaseks viiendaks mooduliks meie kandidaatidel juba seljataga õige mitu kokkusaamist ja sooritatud ülesandeid. Kahel korral käis Eestis ka meie kursuse UEFA-poolne vaatleja Alex Vencel. Seekordsel moodulil olid Tallinnas koolitajana kohal kaks oma ala eksperti: Soome jalgpalliliidus töötav Antti Niemi ja Inglismaa kogenud koolitaja Eric Steele. Steele on muuseas omal ajal Poomiga Derby Countis töötanud väravavahtide treener, kes juba teist korda Eestit külastas (loe pikemalt käesolevast Jalkast, lk 24–26). Mart Poom jäi külla kutsutud külaliste ja läbiviidud mooduliga väga rahule. „Kindlasti oli see väga huvitav kogemus nii meile koolitajatena kui ka kandidaatidele,“ sõnas Poom. „Antti Niemi ja Eric Steele lisasid head rahvusvahelist vürtsi. Täname Flora U21 meeskonda ja nende treenereid, kes võimaldasid kandidaatidele meeskonna, kellega töötada. Samuti täname väravavahte, kes meile nendel päevadel appi tulid. Kõik saime midagi kasulikku ja mina olen rahul.“ Kuigi omavahelised kokkusaamised on nüüdseks peetud, on A-litsentsi taotlejatel veel enne kursuse lõpetamist omajagu tööd teha. Poom selgitas, et enne praktilise eksami sooritamist peavad kaheksa kanget esitama veel kodutöid, nende hulgas ka ühe suurema uurimustöö. Peale selle tuleb korraldada mikrogrupp, mis on justkui proovieksam, kus oma koduklubis tuleb olenevalt analüüsist ette valmistada ja läbi viia treening. Kui kõik muud nõudmised on täidetud, ootabki ees eksam, mis toimub samuti iga kandidaadi koduklubis. Kindlat aega eksami sooritamiseks määratud pole, sest see oleneb iga kursusel osaleja valmisolekust. Eksami sooritamine tuleb kindlasti kokku leppida ka koduklubiga, sest A-litsentsi saamiseks hindavad koolitajad seda, kuidas väravavahtide treener reaalselt mänguks valmistub ja teiste treeneritega koostööd teeb. Poom selgitas, et kogu koolituse ja litsentsi eesmärk on tõsta väravavahtide treenerite kompetentsi. „Palju rõhku on taktikalisel poolel, sest me tahame, et väravavahtide treener ei juhendaks mitte ainult väravavahti, vaid ka meeskonda,“ rääkis Poom. „Kui mitte tervet tiimi, siis vähemalt kaitseliini. Tahame, et väravavahtide treener oleks tõesti lisaabitreener, kes spetsialiseerub eelkõige kaitsemängule, aga suudab kaasa mõelda ja rääkida ka rünnaku ülesehitusel ja standardolukordades.“

KADI PARTS

lood & tsitaadid Haldo Oravas: murelaps on valmis, olen väga rahul! Lilleküla jalgpallistaadioni üks hiilgehetki oli 15. augustil, kui selle murul selgitasid UEFA superkarika võitja Madridi Real ja Madridi Atletico. Lõpuks ometi oli juba 2001. aastal mänge võõrustama hakanud staadion lõpuni ehitatud. Jalka küsis staadioni arhitektilt Haldo Oravaselt, milline on tema side projekteeritud rajatistega – kas ta on lasknud nad endast lahti oma elu elama või kannab neid ja nendega seotut hinges kaasas? „Kui sinu looming on ehitusfaasis pooleli ja see lõpetamatus on kestnud peaaegu 20 aastat, siis on imelik öelda, et olen ta endast lahti lasknud. Lihtsam on selliste objektidega, mis saavad kohe valmis. Siis võib öelda, et nüüd on nad suureks kasvanud ja nii nagu vanematel oma lastega – saad nad nii-öelda lahti lasta. Selle staadioniga oli teisiti. See on minu suurim ja esinduslikem objekt, mis teinud olen. Ja kui võrdlust lastega jätkata, siis oli tema puhul tegemist kasvuraskustega. Ta ei saanud kaua aega valmis ja oli murelaps. Kui Lillekülas 2001. aastal esimene mäng peeti, oli staadioniehitus pooleli. Püsti olid müürid, trepi käsipuudki olid hööveldamata laudadest.“ „Algus oli ju selline, et polnud veel ei maad ega raha ja projekt algas suurte ideede, kätega õhku joonistamisest. Ma polnud varem ühtki staadionit projekteerinud. Olin Aivar Pohlakuga käinud Euroopas ringi ja erialaseid konverentse külastanud. Aga ikka oli teatud hirm, kas kõik hakkab tööle, kas rahval on mugav vaade väljakule, kas staadionil tekib ühendav emotsioon. Kui olin kogenud esimesi hetki mängus, kui löödi esimesed väravad, tekkis pingelangus ja mõistsin, et asi töötab! Ja see äratundmine lubab öelda, et õnneks pole staadion olnud sugugi ainult murelaps. Temast on olnud palju rõõmu.“ „Ma pole ise ei spordi- ega jalkafänn. Aga olen mõtisklenud, mis asi on jalgpall ja staadion. Meeles on Pele ütlemine Londoni Wembley kohta, et see pole staadion, vaid jalgpallikatedraal. Seal on rahvahulgad, seal palvetatakse. Pole sugugi liialdus väita, et jalgpalliemotsioon on nii suur, et suudab ühendada tohutut hulka inimesi.“ „Lõpuni valmis ehitatud staadionit pole ma oma silmaga näinud. Olen vaadanud uut välisilmet fotodelt. Aga kuna olen alati saanud Eesti Jalgpalli Liidult kutseid mängudele, siis on mul silme ees pilt, mis vahe on pooleli olnud ja praegusel staadionil. Väliselt on ta nüüd valmis ehitatud. Ekraanhoone ja lõpuni ehitatud varikatusega on lahendus terviklik. On tehtud ka väikeseid muudatusi, mille juures ma ei olnud. Aga pigem on muudetud staadioni sees ruumilahendusi, mida ma ise näinud ei ole. Ainus asi, mis mind häirib, on need katusealused tribüünide hallid variseinad – siin oleks tahtnud kaasa rääkida ja põnevamat lahendust pakkuda. Aga katus ise on perfektne, nii nagu ta joonistatud sai.“ „Eks see staadion on oma ajastu märk – täna teeks ehk teisiti. Aga Eesti jaoks on ta piisav ja õnnestunud. Olen näinud eri klubide staadione mujal maailmas ja sageli on need primitiivsed ja lihtsad. Meie oma ei ole nii mage ja on just parasjagu efektne ja teatud äratuntava eripäraga. Ja seda oludes, kus raha pole kunagi liiga palju. Olen südamest rahul!“

INDREK SCHWEDE Haldo Oravas tunneb rõõmu oma suurima objekti valmimise üle. Foto: erakogu

nii nad

ütlesid

„Seejärel sean sammud kingsepa juurde. Tema töötab ka Eedenis [kaubanduskeskus Tartus], esimesel korrusel. Meil on seal meestega spordiuudiste staap. Arutame, kes kellele värava lõi ja nii edasi.“ Laulja Jüri Homenja oma argipäevarutiinist „Veelgi enam üllatab vaatemängu kergus ja elegants. Nagu saaksid kokku ballett ja jalgpall – mida paremini libretot, reegleid ja liigutusi tunned, seda huvitavam.“ Ajakirjanik Evelyn Kaldoja härjavõitlusest „Küllap ma mõnda MMi mängu ikka vaatan, aga mulle meeldib pigem ise mängida kui telerist vaadata. Tippspordi vastu on mul tõsine tõrge. See tundub olemuselt jõhker äri ega ole minu silmis kuigi inimlik.“ Jevgeni Ossinovski „Kord oli pärast vaheaega terve kõrts jalgpallihuligaane täis. Ühel neist oli minu kitarr juba kaenla all ja ühislaul hakkas lahti minema. Eks siis tuli hakata korda majja lööma. Nõudsin oma pilli tagasi ja käsutasin nad kõik enda juurde, kui laulda tahavad. Sain hakkama.“ Laulja Tõnu Aare esinemisest laeval „Sport on läänluse totaalne kvintessents. Kui me näeme kuskil hoovis, tänaval või pargis olgu eestlast, venelast, hiinlast, araablast, tegelikult ükskõik mis rahvuse liiget jalaga palli veeretamas, siis täheldame me iroonia korras Briti kultuuriimperialismi võidukäiku. Ja märksa võidukamat, kui oli biitlite triumf.“ Kirjanik Olev Remsu „Olen saanud pärast kuuajalist koolitust kohutavalt targaks. Teen nüüd isegi Belgia kahel karvamütsil vahet ja oskan nende nimesid hääldada. Igat kitse aga, kes end palli nähes õuemurule pikali viskab, kutsun nüüd samuti Neymariks.“ Kolumnist Jaanus Järs MMist „Brasiilia täht Marta teenib aastas pool miljonit, tema kauni soenguga kaasmaalane Neymar 37 miljonit. Mõistagi pole Marta ka nii osav murul rullija, kuid oskustega annab silmad ette paljudele meesmängijatele.“ Telemees Mart Normet võrdleb nais- ja meesjalgpallureid „Pausi taha pugemine on kõige lapsikum enesepetmine. Kes tõesti nii mõtleb, sellele tahaks küll suure peegli vastu panna. Meie klubide vastased tulid ju sootuks suvepuhkuselt!“ Jalgpalliliidu tippjalgpalli eest vastutaja Are Altraja Eesti klubide põrumisest eurosarjades

2018 SEPTEMBER JALKA

1-teist mõtet

SERGIO RAMOSE

SIIRAS SUUDLUS TALLINNAS

Sellise näoilme ja tögava sammuseadega pilkas Sergio Ramos pärast penaltilööki Atletico fänne.

äev enne UEFA superkarika mängu kohtusid Madridi Reali mängijad pärast treeningu lõppu vaegnägijatest eesti lastega, kes järgmisel päeval esinesid avatseremoonial lauluga. Nad kätlesid ja paitasid väljaku servas seisvaid lapsi ning tegid koos pilti. Eriliselt suhtlemisaldis oli Reali kapten Sergio Ramos, kes jäi laste juurde ka siis, kui teised juba lahkunud olid.

JALKA SEPTEMBER 2018

Ramos ilmutas suurt empaatiat, kui ta võttis ühe päikeseprille kandva poisi käe ja tõmbas sellega üle oma näo – sa küll ei näe mind, aga ole hea ja tunneta mind! Reali kapteni nägu oli naerune ja täis suhtlussiirust. Temast kiirgas tohutut positiivsust. Lõpetuseks võttis Ramos seljast treeningsärgi ja andis selle samale poisile, kes (niisket?) riideeset tundes oma käe (vastikustundega?) tagasi tõmbas. Kõrvalt seletati

Foto: Lembit Peegel

poisile, millega on tegu, ning püüti teda rahustada ja Ramos üritas särki talle uuesti üle anda, aga poiss tõmbas jälle käe järsult tagasi – ei taha sellist asja! Superstaar Ramos ei heitunud ja näis lapse reaktsiooni hästi mõistvat. Tema näos ei peegeldunud tagasilükatud särgi pärast grammigi pettumust. Sealsamas kõrval seisis teine poiss, kes Ramose pakutu vastu võttis. Isegi kui Ramos pidigi kaptenina lastega kauem

1-teist mõtet jutlema jääma ja see kõik oli kokku lepitud, ei saanud kuidagi olla kokku lepitud see, et lahkudes vajutas Ramos särgi vastu võtnud poisi pealaele sooja suudluse. Mängus nägime hoopis teistsugust Ramost. Õigemini öeldes, nägime Ramost sellisena, nagu teda teleri vahendusel tunneme: kõik lubatud ja lubatu piiri peal olevad vahendid on head, et vastaseid takistada. Ülbe, naeratav, nahaalne ja mehine Ramos pidas eraldi kahevõitlust Madridi Atletico ründaja Diego Costaga. Omalaadseks kujunes nende kahe duell vastasvõistkonna fännide õrritamiseks. Kui Ramos oli Reali teisel poolajal penaltist 2 : 1 juhtima viinud, kulges tema jooksukaar nimme Atletico fännide sektori ette, kus ta ülevoolavalt oma tabamust tähistas. Ramose poole lendasid plastpudelid ja muu kergem kraam. Pärast kaaslaste kaisutusest vabanemist keeras mees end nimme Atletico sektori poole ning astus pilkava näoilme ja tögava kehakeelega mitu sammu nende suunas. Selle kõik tasus Atletico siis, kui Diego Costa mängu viigistas. Ka tema suundus pärast skoorimist spetsiaalselt vastase värava tagant läbi ja peatus täpselt Reali fännisektori ees. Kui kaaslased teda kaisutama kippusid, vabastas mees end rutakalt, keeras selja Reali fännide poole ja toksis näpuga oma nimele turjal. Ka lisaajal löödud neljanda värava puhul siirdusid Atletico mängijad seda tähistama Reali fännisektori ette. Olgu selle vastase fännide õrritamisega kuidas on – see on isegi sümpaatne, sest tugevdab miljonäridest pallurite ja oma klubi fännide sidet, on omamoodi (vaate)mänguline ja vahvagi –, aga kohtumine vaegnägijatega näitas Sergio Ramose hella ja inimlikku poolt. Minule jääb superkarikast Tallinnas meelde eelkõige Ramose suudlus.

INDREK SCHWEDE

Kukust kuulis kulda Mida uut suudab meedia pakkuda kõike kogenud publikule? Kõik nipid, võtted ja formaadid on aja jooksul läbi proovitud ja viimasel paaril kümnendil on muutunud eelkõige platvormid, millelt uue tehnoloogia abil infot edastatakse. Aga ka olemasolevate vana meedia kanalite kaudu on võimalik pakkuda värskendavaid mustreid, neid mujalt laenates ja meie oludega kohandades. Jalgpalliajakirjanik Andres Must tegi Kuku raadios MM-mängude ajal „Jalgpallipäevikut“. Juba neljandat korda järjest viimaste tiitlivõistluste (MM ja EM) ajal. Varem küsitles Must peamiselt eestlastest asjatundjaid. Sel korral oli rõhk osalevate riikide ajakirjanikel. 31 saadet, igaühe pikkus paarkümmend minutit (finaalipäeval oli eetris kahetunnine mammutsaade), eristusid sedamööda mujal Eesti kanalitel pakutavast. Eri riikide ajakirjanikud teadsid oma riigi kanalitest välja tuua kõige värskemaid uudiseid, neid, mis ei leidnud teed ingliskeelsesse meediasse, ja pakkusid uusi vaatenurki MMile. Saates oli ka tuntud ja haruldasi külalisi: kõlasid intervjuud ajakirjaniku, kirjaniku ja Andres Must Kuku raadio „Jalgpallipäevikut“ sotsioloogi David Goldblattiga, Brightoni eetrisse rääkimas. Foto: Kuku raadio ülikooli sotsioloogiaprofessori Alan Tomlinsoniga ning ajakirja World Soccer kunagise peatoimetaja Keir Radnedge’iga, kes on siiani selle väljaande kolumnist. David Goldblatt on kirjutanud suurepäraseid raamatuid, millest kõige esileküündivam on 2006. aastal ilmunud „The Ball is Round“. See on tuhandeleheküljeline maailma jalgpalli ajalugu läbi majandusliku, poliitilise ja kultuurilise prisma. See on nüüdisaja jalgpalli piibel. Goldblatt on kirjutanud raamatu ka olümpiamängudest. Ta suhtub kriitiliselt nii FIFA kui ka ROK juhtimisse, kuid kaht suurt – jalgpalli MMi ja OMi – võrreldes oli ta võrdlemisi ühemõtteline: kui FIFA puhul on veel lootust, siis kogu ülejäänud maailma sporti esindavad olümpiamängud võiks päevapealt ära lõpetada. Süsteem on lihtsalt nii mäda. Eestlase kõrvadele kõlab väljaöeldu arrogantse briti ülbamisena. Mida ta ositi ka on: väikerahvastele on olümpiamedalid erakordse tähtsusega ja seda on jalgpallist läbi imbunud suurrahva esindajal raske mõista. Meie noorem põlvkond on samuti jalgpalli poole kaldu, kuid Eesti sport tervikuna saaks vist fataalse šoki ainuüksi asjaolust, kui olümpiamängude eksistents tõsimeeli päevateemaks kujuneks. Alan Tomlinson on samuti mitme märgilise raamatu autor. Saates tutvustati teda ühe kaasautorina, kelle FIFA-kriitilise raamatu („Great Ball of Fire“) avaldamist FIFA omaaegne president Sepp Blatter sajandi alguses takistada püüdis. Igatahes oli nimetatud kolme puhul tegemist raskekahuritega, kelle jutt süvahuvilisele kindlasti huvi pakub. Andres Must on varemgi vahendanud Eesti lugejale otsekohtumisi jalgpallimaailma suurtega. Meenub 2006. aasta MM, mida ta kohapeal Postimehele vahendas. Muu hulgas uuris Must välja, et Müncheni kesklinna läheduses peab ajalehekioskit 1974. aasta maailmameister Hans-Georg Schwarzenbeck. Läks ja tegi temaga intervjuu. Samal aastal valiti Andres Must aasta jalgpalliajakirjanikuks Eestis. Selle 23aastase traditsiooni juures on see ainus kord, kui aunimetus on antud rahvusvahelise jalgpalli kajastamise eest. Milleks selline kolleegi tööd kiitev kirjatükk? Sest Kuku saated olid eetris äärmiselt ebasobival ajal, enamasti mängude ajal, ja nende kuulatavus ei saanud olla suur. Aga paljud neist on huvitavad ja informatiivsed ka järelkuulatavana. Oleks patt hästi tehtud tööle osutamata jätta.

JALKA peatoimetaja 2018 SEPTEMBER JALKA

pipraterad

Madridi Reali taevatelevisioon mängu UEFA superkarika staadioni ja ajal kerkis suure vahel paiknevale harjutusväljakute ur telelinnak, parkimisplatsile su is Madridi Reali mille keskel troon pildi keskpaika!), klaaskast (vaata asjatundjad, kes mille sees istusid valguse käes ja näkku suunatud ndide viisi oma kaamerate ees tu tööd tegid.

JALKA SEPTEMBER 2018

pipraterad pipraterad

Foto: Jana Pipar

2018 SEPTEMBER JALKA

superkarika taustaks

Kuulsuste tähestik – nemad on mänginud Eestis! UEFA superkarikas tõi Tallinnasse kahe tippklubi jagu tähtmängijaid. Neid on aga varemgi kümnete viisi Eestisse jõudnud. Koostasime neist nimekirja. INDREK SCHWEDE

ellise nimekirja koostamine on mõistagi subjektiivne. Keda võtta, keda jätta Brasiilia koondisest, kes 2009. aastal Tallinnas käis? Kui võtta kõik, peaks võtma ka kõik Itaalia koondise liikmed, kes MM-finalistidena 1995. aastal Tallinnas EM-valikmängu pidasid. Ja kõik inglased ja hispaanlased, kes Kitseküla murul oma saapakestes triblasid. Aga nii läheb asi liiga formaalseks ja staari mõiste hägustub. Nõnda oligi, et näiteks Brasiilia rivistusest kaasasime need kuus platsil käinud mängijat, keda tajusime tähena. Just tajumine on märksõna! Samamoodi jäi välja inglasi ja hispaanlasi, aga õige pisut ka geograafilist printsiipi arvestades pääses sisse näiteks egiptlane Hossam Hassan. Ja muidugi waleslased Ian Rush ja Neville Southall – need mehed kinnistusid meite meelde kunagistest Inglise liiga ülekannetest Soome TVs. Me ei lähtunud sellest, kas mängija oli Eestisse tulles juba kuulus või alles oma karjääri alguses – nimekirjas on need, keda tajusime praeguse seisuga staarina. Võimalik, et mõni Eestis juba käinud mees küpseb täheks mõne aasta jooksul. Sõjaeelsetest kuulsustest arvasime nimekirja kaks sakslast, kes olid 1934. aasta MM-pronksimehed. Ja muidugi võrratu Matthias Sindelari, Viini „kohvikujalgpalli legendi“, kes pärast Austria allaneelamist Saksamaa poolt keeldus mängimast Suur-Saksamaa koondise eest 1938. aasta MMil. Sindelar tegi Kadriorus 1930. aastal Viini Austria eest mängides kübaratriki. 18

JALKA SEPTEMBER 2018

David Beckham on üks kuulsamaid, kes Tallinnas murul mänginud.

Ja muidugi Bela Guttmann, kes käis Tallinnas 1926. aastal mängijana. Ta oli 1925. aasta Austria meistri Viini Hakoahi pallur. Kuulsaks sai ta hiljem Portugali tähe Eusebio avastamisega ja needusega, mille ta pani Lissaboni Benfica peatreenerina klubile peale, kui pärast 1962. aastal võidetud Euroopa klubide karikaturniiri ei tahetud Guttmanni palka tõsta. Ta ütles, et Benfica ei võida Euroopa karikat lähema saja aasta jooksul. Benfica on sealtpeale kaotanud viies Euroopa karika ja kolmes UEFA/Euroopa karika finaalis. Nimekirjast jäid välja maailmameistri Itaalia mängijad, kes 1939. aasta juulis Tallinnast lihtsalt läbi sõitsid, Pirita restoranis värske õhu käes kohvilauda ja hiljem Estonia teatri restoranis õhtusööki nautisid. Samal põhjusel – mees oli Walesi koondise U21 koondisega küll kohal, kuid jäi varumeheks – puu-

Foto: Lembit Peegel

dub nimekirjast Gareth Bale, kes pääses aga Eestis murule nüüd superkarika finaalis. Kuulsusi käis Eestis ka Saksa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kasvõi siis, kui Tallinna Kalev mängis Nõukogude Liidu meistrisarjas. Siis käis siin ka Euroopa meistreid. Nende seast tegime ainsana erandi Lev Jašinile, kellele meie Karl Kollo 1960. aastal penalti võrku kihutas. Jašin on üks üheteistkümnest France Footballi poolt Euroopa (või maailma) parimaks mängijaks valitud persoonist, kes Eestis käinud. Mängijatena on siin käinud ka Roberto Baggio, Luis Figo, Michael Owen, Pavel Nedved, Andrei Ševtšenko, Kaka ja Cristiano Ronaldo. Treenerina on käinud Allan Simonsen Fääri saarte ja Luksemburgi peatreenerina kahel korral ja Oleg Blohhin Ukraina koondise peatreenerina ning Michel Platini UEFA presidendina.

superkarika taustaks A

Akinfejev, Igor

2005 MM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng Albertini, Demetrio 1993 MM-valikmäng Alcacer, Paco 2012 U19 EM-finaalturniir Alderweireld, Toby 2009 MM-valikmäng, 2017 MM-valikmäng Alonso, Marcos 2009 U19 eliitring Alonso, Xabier 2008 MM-valikmäng Alves, Dani 2009 maavõistlus Aršavin, Andrei 2005 MM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng Asanovic, Aljoša 1994 EM-valikmäng Arveladze, Šota 2000 maavõistlus

Baggio, Dino Baggio, Roberto Baia, Vitor Balakov, Krasimir Baresi, Franco Beckham, David Belodedici, Miodrag Belözoglu, Emre Benatia, Medhi Berbatov, Dimitar Berger, Patrik Bilic, Slaven Blaszczykowski, Jakub de Boer, Frank Boban, Zvonimir Bokšic, Alen Bonucci, Leonardo de Bruyne, Kevin van Buyten, Daniel

1994 EM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2003 EM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2007 EM-valikmäng 1998 euromäng 2006 euromäng 2018 maavõistlus 2003 EM-valikmäng 1999 EM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 2012 maavõistlus 2001 MM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 2010 MM-valikmäng 2017 MM-valikmäng 2009 MM-valikmäng

Cahill, Gary Carvalho, Ricardo Casillas, Iker Casiraghi, Pierluigi Cesar, Julio Chadli, Nacer Chapuisat, Stephane Chiellini, Giorgio Cocu, Phillip Cole, Joe Costa, Rui

2014 EM-valikmäng 2009 maavõistlus 2008 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2009 maavõistlus 2017 MM-valikmäng 1992 MM-valikmäng

Costacurta, Alessandro Courtois, Thibaut Crouch, Peter

2010 MM-valikmäng 2001 MM-valikmäng 2007 EM-valikmäng 1993 MM-valikmäng, 2000 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2017 MM-valikmäng 2007 EM-valikmäng

Dahlin, Martin Deco Deulofeu, Gerard Dier, Eric Digne, Lucas Duff, Damien Dudek, Jerzy Džeko, Edin

1997 MM-valikmäng 2005 MM-valikmäng 2012 U19 EM-finaalturniir 2012 U19 EM-finaalturniir 2012 U19 EM-finaalturniir 2006 euromäng 2003 maavõistlus 2009 MM-valikmäng

Fabiano, Luis Fabregas, Francesc Fellaini, Marouane Figo, Luis Forlan, Diego Futre, Paolo

2009 maavõistlus 2008 MM-valikmäng 2017 MM-valikmäng 2000 MM-valikmäng, 2005 MM-valikmäng 2011 maavõistlus 1993 MM-valikmäng

Gerrard, Steven Gudjohnsen, Eidur Guttmann, Bela Grönkjaer, Jesper

2007 EM-valikmäng 1996 maavõistlus 1926 Viini Hakoahi turnee 2004 maavõistlus

Hart, Joe Hassan, Hossam

2014 EM-valikmäng 1998 maavõistlus

Henderson, Jordan Hendry, Colin Herzog, Andreas Hleb, Aleksandr van Hooijdonk, Pierre

2014 EM-valikmäng 1993 MM-valikmäng, 1999 EM-valikmäng 1997 MM-valikmäng 2006 maavõistlus, 2013 maavõistlus 2001 MM-valikmäng

Iniesta, Andres 2008 MM-valikmäng Ivanovic, Branislav 2016 maavõistlus

Jagielka, Phil Janes, Paul Jarni, Robert Jašin, Lev

2014 EM-valikmäng 1939 maavõistlus 1994 EM-valikmäng korduvalt Moskva Dinamoga

Kaka Kane, Harry Karpin, Valeri Keane, Robbie Ketsbaia, Temur Kinkladze, Giorgi Kluivert, Patrick Koller, Jan Kolarov, Aleksandar

2009 maavõistlus 2012 U19 EM-finaalturniir 2002 maavõistlus 2011 EM-playoff 2000 maavõistlus 2000 maavõistlus 2001 MM-valikmäng 1999 EM-valikmäng 2011 EM-valikmäng, 2016 maavõistlus 2017 MM-valikmäng 2003 EM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng 2007 EM-valikmäng 2017 maavõistlus 2009 U19 eliitring 2013 MM-valikmäng

Kompany, Vincent Kovac, Niko Kovac, Robert Kovacic, Mateo Kroos, Toni Kuyt, Dirk

Lacatus, Marius Lallana, Adam Lampard, Frank Lehner, Ernst Lewandowski, Robert Lovren, Dejan Lugano, Diego Lukaku, Romelu

1998 euromäng 2014 EM-valikmäng 2007 EM-valikmäng 1939 maavõistlus 2012 maavõistlus

Maicon Makaay, Roy Maldini, Paolo Mancini, Roberto Matic, Nemanja Meireles, Raul Mertens, Dries Mhitarjan, Henrih Milner, James Montolivo, Riccardo Modric, Luka

2009 maavõistlus 2001 MM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2016 maavõistlus 2009 maavõistlus 2017 MM-valikmäng 2009 MM-valikmäng 2006 euromäng 2010 MM-valikmäng 2007 EM-valikmäng

Nani Nacho Nedved, Pavel Niquez, Saul van Nistelrooij, Ruud

2009 maavõistlus 2009 U19 eliitring 1999 EM-valikmäng 2012 U19 EM-finaalturniir 2001 MM-valikmäng

Olic, Ivica

2003 EM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng 2001 MM-valikmäng 2007 EM-valikmäng 2014 EM-valikmäng

Overmars, Marc Owen, Michael OxladeChamberlain, Alex

Pagliuca, Gianluca Panucci, Christian Papastathopoulos, Sokratis Pauleta

2010 maavõistlus 2011 maavõistlus 2017 MM-valikmäng

1993 MM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 2016 MM-valikmäng 2000 MM-valikmäng, 2005 MM-valikmäng

Pepe Perišic, Ivan van Persie, Robin Pinto I, Joao Pirlo, Andrea Pjaca, Marko Pletikosa, Stipe Poborsky, Karel Pogba, Paul Polster, Toni Prosinecki, Robert Puyol, Carles

2009 maavõistlus 2017 maavõistlus 2013 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2010 MM-valikmäng 2017 maavõistlus 2003 EM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng 1999 EM-valikmäng 2012 U19 EM-finaalturniir 1997 MM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 2008 MM-valikmäng

Quinn, Niall

2001 MM-valikmäng

Rakitic, Ivan Ramos, Sergio Robben, Arjen Robinho Ronaldo, Cristiano Rooney, Wayne de Rossi, Daniele Rush, Ian

2010 maavõistlus 2008 MM-valikmäng 2013 MM-valikmäng 2009 maavõistlus 2005 MM-valikmäng 2014 EM-valikmäng 2010 MM-valikmäng 1994 maavõistlus

van der Sar, Edwin Shaqiri, Xherdan Signori, Giuseppe Sigurdsson, Gylfi Sindelar, Matthias

Suarez, Denis Szczesny, Wojciech Sterling, Raheem Sükür, Hakan

2001 MM-valikmäng 2015 EM-valikmäng 1994 MM-valikmäng 2014 maavõistlus 1930 Viini Austriaga kolm mängu Eesti klubide vastu 2013 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng, 2000 MM-valikmäng 1994 maavõistlus 2010 maavõistlus 2012 U19 EM-finaalturniir 2003 EM-valikmäng, 2007 EM-valikmäng 2012 U19 EM-finaalturniir 2012 maavõistlus 2014 EM-valikmäng 1996 maavõistlus

Ševtšenko, Andrei Šmicer, Vladimir Štimac, Igor Šuker, Davor

U21 EM-valikmäng 1999 EM-valikmäng 1994 EM-valikmäng 1994 EM-valikmäng

Q R

Sneijder, Wesley Sousa, Paolo Southall, Neville Subašic, Danijel Suso Srna, Darijo

Terry, John Thern, Jonas Tomasson, Jon Dahl Torres, Fernando Turan, Arda

2007 EM-valikmäng 1997 MM-valikmäng 2004 maavõistlus 2008 MM-valikmäng 2008 MM-valikmäng, 2009 euromäng, 2013 MM-valikmäng Tõmoštšuk, Anatoli 2011 EM-valikmäng

Umtiti, Samuel

2012 U19 EM-finaalturniir

Vertonghen, Jan

Villa, David

2009 MM-valikmäng, 2017 MM-valikmäng 2010 maavõistlus, 2017 maavõistlus 2008 MM-valikmäng

Wilshere, Jack Witsel, Axel

2014 EM-valikmäng 2017 MM-valikmäng

Zahovic, Zlatko Zetterberg, Pär Zenden, Boudewijn Zola, Gianfranco

1995 EM-valikmäng 1997 MM-valikmäng 2001 MM-valikmäng 1994 MM-valikmäng

Xavi Xavier, Abel Xhaka, Granit

2008 MM-valikmäng 1993 MM-valikmäng 2015 EM-valikmäng

Vida, Domagoj

W Z

2018 SEPTEMBER JALKA

2-kõne

Kalev Kruus: ma ei saa end muuta – ma olen, nagu olen Armastatud spordikommentaator kasvas üles läbi ja lõhki spordimehena. Saatus tahtis nii, et korvpallurit temast ei saanud, küll aga teleri vahendusel peaaegu iganädalane külaline jalgpallisõbra elutoas. AET SÜVARI, ERRi sporditoimetaja

ugusti keskpaigas kommenteerisid UEFA superkarika mängu Madridi Reali ja Madridi Atletico vahel. Millise kogemuse sa sellest said? Absoluutselt ainulaadse kogemuse. Meil pole ju väga palju kogemusi mängueelsete ja vaheajastuudiote ja muude selliste asjadega, oleme harjunud kuskil pimedas oma kommentaari tegema, aga nüüd saime õue, saime platsi äärde, otse selle melu sisse. Saime teha stuudiot, nii nagu meie seda ise tahtsime. Ka kohapealt kommenteerida on hoopis teine tera. Kogu asja ettevalmistus oli meie jaoks väga kõva. Sellise tasemega jalgpallimängu me Eestis kindlasti enam tükil ajal ei näe. Igal juhul ülikõva asi! Sa oled tuntud nii jalgpalli kui ka korvpalli kommentaatorina. Kuidas sa ennast ise rohkem identifitseerid? Või pole see sulle üldse nii oluline? Ma olen spordikommentaator selle 20

JALKA SEPTEMBER 2018

2-kõne sõna kõige laiemas tähenduses. Spordiajakirjanikuna olen ma kindlasti palju kehvem, kui me mõtleme sellele, et vahel tuleb tegeleda nõmedate teemadega, milles ma kohe üldse ei tahaks sorida. Selle viimane näide on meie epeenaiste kolmikpoodium, mille üle keegi kokkuvõttes ei rõõmustanud, sest sellele järgnes kohe hirmus paugutamine. Sellised asjad mulle ei meeldi, aga spordi kommenteerimine on lõbus. Kuidas sa spordi juurde jõudsid? Olid sa sportlik laps? Ma olin väga sportlik laps. Kopli liinidel üles kasvades mängiti õues kõikvõimalikud sportmängud ära: koroonad, pinksid, talvel kelgu- ja suusamäed … Oli eri trenne, kus ma käisin: ujumas, judos, korvpallis. Olen päris palju ka rannavollet mänginud.

Kalev Kruus söandab välja öelda, et tahaks ka jalgpalli tiitlivõistluste kuuajalise tsükli kommentaatorina kaasa teha. Seni pole kommertskanal neid ülekandeõigusi Eestis saanud. Foto: Jana Pipar

Oli sul ka lapsena soov või plaan saadagi sportlaseks? Mina olin, jah, see, kes tahtis saada korvpalluriks, aga sellega läks, nagu läks. Olen sellest palju rääkinud ja mõelnud, miks nii läks, aga tol ajal oli see paljude saatus. Õppisin spordigümnaasiumis, aga pärast keskkooli lõppu olin justkui tänaval. Riik tootis, aga kellelegi vaja polnud. Ja kui mõelda, siis kui palju üldse spordigümnaasiumist aastatel 1992–2010 mängijaid tulnud on? Olematu arv. See süsteem ei toiminud, nii ta kahjuks oli. Oli see sulle suur hoop, et pärast keskkooli ripakile jäid ja karjäär katki jäi? Trotsi oli palju, aga olin noor mees, avanesid uued uksed, tulid muud ahvatlused ja asjad. Hiljem on selle peale mõeldes kahju olnud küll. Samas ei kahetse ma ühtegi sekundit, mis on hiljem juhtunud. Võib palju hullemini minna, ja ei näegi, et saaks veel palju paremini. Aga Eesti liigas mängimisel ei näinud ma mõtet. Korvpalli ja jalgpalli ikka võrreldakse. Kas sinu arvates on need alad läinud Eestis eri teid mööda? Ma ei oskagi öelda, kas nad on läinud eri teid, aga mulle käib jubedalt närvidele see korv- ja jalgpalli pidev vastandamine. Jätame võrkpalli kõrvale, aga korv- ja jalgpallis saame me praegu igas asendis naabrite käest pähe. Millal vastutajatel endal piinlik hakkab? Sloveenia tuli korvpallis Euroopa meistriks, Island oli nii kossus kui ka vutis EMi finaalturniiril ja mängis ka MMil, Žalgiris oli euroliigas kolmandal kohal … Kaua me räägime, et oleme väike rahvas? Meil ei ole lihtsalt inimest, kes arendaks ja tegeleks! Korvpallis pole inimesi, kes liigamänge vaatamaski käiks, jalgpallis on sama asi. Premium liiga on olemas, aga tegelikult seda ei arendata. Tuleb eurosari ja me saame jälle litaka. Omal ajal vaatasime alt üles Kuusmaale, Pehkale, Kullamäele. Mul kasvab kaks poissi kodus. Kui peaksin neilt küsima, keda nad tahavad jäljendada … Ei teagi kedagi! Kuna sinust sportlast ei saanud, siis hakkasid mõtlema spordiajakirjandusele? Ei olnud nii, et nüüd peaks seda tegema. 1998. aastal läks mu hea sõber Toomas

Luhats TV3 uudistesse praktikale ja kutsus mind ka, et tule proovi spordiuudiseid teha. Läksin laksust sinna sisse ja sinna ma ka jäin. Aga spordiajakirjanikuks saamisest ma ei mõelnud. Jah, kõik lehed lugesin ma küll läbi just tagantpoolt ettepoole, kõigepealt ikka spordiküljed. Olin kursis kõigega, isegi rohkem kui nüüd, sest praegu tuleb seda massi lihtsalt nii palju peale. Mäletan end alati vaatamas mustvalgest telekast nii jalgpalli, suusatamist kui ka suusahüppeid. Isegi kui kiivrid peas olid, oskasin ära öelda kõik MK-sarjas tornist alla tulevad mehed. Inglise liigat vaatasin Soome pealt ka veel mustvalgest telekast, see on mul selgelt meeles. Võibolla sellepärast on see tänini nii populaarne, et traditsioon on jäänud.

SPORDISÜSTEEMIST

„Õppisin spordigümnaasiumis, aga pärast keskkooli lõppu olin justkui tänaval. Riik tootis, aga kellelegi vaja polnud.“ Kuidas sai aga alguse sinu suurepärane partnerlus Toomas Varaga? Toomas oli meil TV3 direktor, aga eks iga direktori aeg saab kord otsa. Ta oli juba varem öelnud, et tahaks ükskord proovida ka kommenteerimist. Me oleme pikka aega sõbrad olnud ja jalgpalli teemadel kogu aeg rääkinud. Nii me siis alustasime Meistrite liiga kommenteerimisega 2009. aastal ja hiljem ka Inglise liigaga. Kas te klappisite kohe nii hästi? Absoluutselt, jah. Mul tegelikult sujus väga hästi ka Janno Kivisillaga enne Toomast. Aga ma arvan, et Janno ehk ei ole solvunud, et ma Toomasega edasi läksin. Jannol tuli see aeg leida pere arvelt ja sõita kaugelt Märjamaalt. Sinust ja Toomasest sai igatahes nii hea tandem, et praegu peetakse teid kõige armastatumateks spordikommentaatoriteks. Ma ei oska öelda … ma ei ole nõus. Võibolla räägitakse, aga tegijaid on teisigi. Ükski spordikommentaator ei ole selline, kes meeldib kõigile. On 2018 SEPTEMBER JALKA

2-kõne ka meil neid, kellele me ei meeldi, kes paugutavad ja kritiseerivad. Kuigi kriitikaga on nii, et mul on praegu selles suhtes juba nii paks nahk. Kui teed aastas otse-eetris 150 spordiülekannet ja nii kümme aastat järjest, siis tahaks kriitikat kuulda kelleltki, kes on ka elus midagi ära teinud. See on sama, kui Nüganeni „Kirsiaeda“ arvustas Postimehes tütarlaps, kelle ainus saavutus elus on Facebooki konto tegemine. See ei ole aus ei kritiseeritava ega lugeja vastu. Ma ei pea end meeletuks virtuoosiks, aga iga kriitika peale ma ei heitu. Kas mingil hetkel heitusid rohkem? Võttis see paksu naha kasvatamine aega? Üldiselt mitte. Tegin oma esimesed suured spordikommentaarid üldse võrkpalliga, 2001.–2002. aastal. See oli aeg, kui võrkpall alles tuli telesse. Siis ikka oli neid ütlejaid. Aga mul on algusest peale olnud selline teistsugune stiil. Ma ei saa end muuta. Ma olen, nagu olen. Ning see, mida kritiseeritakse – just stiil –, see ei ole niikuinii asi, mida ma muuta saaks. Minule on sport meelelahutus. Inimesed tulevad staadionile saama emotsiooni ja seda peavad nad saama ka teleri vahendusel. Kui palju sa enne kommenteerimist eeltööd teed? See sõltub. Meistrite liiga kestab nädalast nädalasse, kui oled niikuinii kogu aeg asjas ninapidi sees, vaatad liigamänge nädalavahetuseti või vähemalt loed mängude raporteid. Mul on tekkinud selline rutiin, et kõigepealt teen õhtustesse uudistesse mängu eel väikese ettevaatava loo, siis toon poisi lasteaiast ära, lähen paariks tunniks koju ja tulen kella kuueks tööle tagasi. Siis hakkangi mängu ette valmistama. Kella kaheksa paiku tuleb Toomas, umbes tund aega räägime omavahel läbi, mida keegi on lugenud mängu kohta ja nii edasi. Tund aega enne mängu tulevad juba koosseisud, paneme need paika. Kolm tundi läheb mängu peale. See on kindlaks rutiiniks kujunenud. Ilmselt hakkab hoopis teistmoodi olema koondisemängudega Rahvuste liigas , mida sügisest näitama hakkame. See on teistmoodi, aga ka huvitav. Kas sa ise ka mõnele klubile pöialt hoiad? Kuidas sa üldse sellesse suh22

JALKA SEPTEMBER 2018

nii uskumatult kiireks läinud. Aga jalgpalli on parem kahekesi koos teha. Müts maha meil nende poiste ees, kes Viasatis ka üksinda teevad ja saavad samuti väga hästi hakkama.

KRIITIKAST

„Kui teed aastas otse-eetris 150 spordiülekannet ja nii kümme aastat järjest, siis tahaks kriitikat kuulda kelleltki, kes on ka elus midagi ära teinud. See on sama, kui Nüganeni „Kirsiaeda“ arvustas Postimehes tütarlaps, kelle ainus saavutus elus on Facebooki konto tegemine.“ tud, kui kommentaator ise kellegi poolt on? Ma ütlen ausalt, et klubijalgpallis ei ole mul enam ammu eelistusi. Ma jälgin rohkem treenereid – äge, kuidas nad hakkama saavad. Kui mängib Eesti naaber või mõni väikeriik, siis ma isegi ei varja, et ma neid toetan. Kossu EMil olid kõik õnnelikud, et Sloveenia võitis, jalka MMil oli ilmselt rohkem eestlasi Horvaatia kui Prantsusmaa poolt. Žalgiris on korvpallis minu klubi, kes suudab mulle pakkuda seda, mida ma kogesin väikese poisina Kalevi trepil istudes. Olen saanud selle eest kriitikat küllaga. Võtan vastu, aga see ei muuda midagi. Ja kui kommentaator ongi mõne klubi poolt? No olen ise Meistrite liigas pannud ikka Indrek Petersoo Bayerni mänge kommenteerima, ta on padufänn. See on ju omamoodi naljakaski juba, sellepärast ma panengi talle need mängud. Ma ei näe selles probleemi. Kas jalgpalli ja korvpalli kommenteerimine on sinu arvates erinev? Kindlasti on. Kossu ma teen meeleldi üksi, sest mäng on tänapäeval lihtsalt

Kindlasti on palju noori inimesi, kes sinugi eeskujul ihkavad kommentaatoriks saada. Mida sa neile soovitaksid? Mul ongi see ainuke nõu, et sul peab olema räme tahtmine. Ei ole nii, et siis tahad nädalavahetusel pruudiga kinno minna. Mul oli esimesel kahel aastal ainult kaks vaba päeva, muudkui treisin uudiseid. Ja mul on siiamaani suur tahtmine teha ülekandeid. Mul on käinud neid töövarje küll ja ühest – Jonas Graubergist – on mulle saanud tubli abilinegi. Aga tal oli seda tahtmist ka. Ma võrdleksin seda tööd näitleja omaga – ei saa olla nii, et mul on täna sitt päev või paha tuju, ma ei saa lavale minna. Näitleja tööst eristab seda muidugi see, et pole etteantud teksti; improvisatsiooni ja hetkeemotsioone on kordades rohkem – aga see teebki selle huvitavaks, naljakaks ja meelelahutuslikuks. Mis on selle juures sulle kõige raskem? Mul on lapsed, aga tihti olen nädalavahetusel ära, õhtuti ära. Praegu on tõesti vähe hetki, kui saan poisile õhtuti raamatut ette lugeda või koos hambaid pesta. Ja tegelikult on ka need hetked rasked, kui kossu EM või Meistrite liiga lõppevad. Teistel on pidu, sina aga lööd kaustiku kinni ja sul läheb kohe järgmisel päeval jälle tavaline töö edasi. Ei ole nii, et jess, nüüd on tehtud. Tühi tunne tekib. On sul veel midagi, mida sa tahaksid ära teha? Mõni unistus? Kindlasti. Ma ei häbene öelda, et ma tahaks ka tiitlivõistluste kuuajalist tsüklit proovida ja teha. See on lihtsalt nii äge. Kui pihta hakkad, siis ei tea ju, kuhu see kõik välja jõuab ja kuidas välja kukub. Ja kui läheb hästi, siis on hea tunne. Ja oma koondise mänge, nii kossus kui ka jalkas, tahaks teha. 2015. aasta korvpalli EMi sain teha, algul oli piinlik, lõpus aga mängisime Läti ja Leeduga kui võrdne võrdsega. See oli äge ja pakkus emotsioone.

KUS OLED SINA 8. SEPTEMBRIL?

ESITLEB: RAGNAR KLAVAN

Eesti koondise kapten

EESTI - KREEKA

8. SEPTEMBER 2018 A. Le Coq Arena

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45. P채채smed eelm체체gis Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

ekspert Tallinnas

Eestit külastanud tipptreener: jalgpallis peab olema naeratus näol

Aastaid tagasi Mart Poomiga Inglismaal Derby Countis töötanud väravavahtide treener Eric Steele külastas augustis teist korda Eestit ja rääkis muu hulgas Jalkale oma senisest karjäärist. Energilise iseloomuga Steele sõnas, et kuigi tema töö on aeganõudev ja kestab sageli rohkem, kui nädalasse päevi jagub, on tähtis, et treener suudab panna inimesed naeratama. KADI PARTS

ugusti alguses oli 62aastane Eric Steele Tallinnas koolitamas UEFA väravavahtide treenerite A-litsentsi koolitusel osalejaid. A-litsentsiga treenereid on Steele koolitanud juba pikka aega, kuid enne seda jõudis ta töötada Inglismaa tõeliste tippklubide juures.

Manchester City ja Manchester United

Eric Steele (paremalt teine) koos Mart Poomi, Antti Niemi ja Andrus Lukjanoviga päikeselisel A. Le Coq Arena staadionil.

Pärast oma mängijakarjääri lõpetamist asus Newcastle’ist pärit Steele tööle väravavahtide treenerina ja 1998. aastal läks ta tööle Derby Countisse. Eesti jalgpallisõbrale ei ole loomulikult vaja meenutada, et 1997. aastal oli sinna mängima siirdunud Mart Poom ning nii sai kahe mehe koostöö alguse. Steele meenutab Poomiga koos töötamist vaid hea sõnaga. „Oma suurimaks saavutuseks ei pea ma mõne klubiga tiitlite võitmist või finaalides mängimist, vaid seda, et olen näinud paljusid väravavahte, kellest on saanud profid. Üks hea näide on Mart Poom,“ rääkis Steele. „Ta tuli Inglismaale kui võõrale maale, pidi seal keele selgeks õppima, ja vaadake, milline karjäär tal oli! Olen samasugust mustrit suutnud ellu viia veel mõne mehe, näiteks David de Geaga,“ lisas Steele. Enne veel, kui loo kangelane jõudis aga Hispaania staari treenima hakata, oli ta pärast viieaastast Aston Villa aega aastatel 2007–2008 ametis teises Manchesteri suurklubis ehk ManCitys. Steele tunnistas, et nautis väga koostööd toonase peatreeneri Sven-Göran Erikssoni ning väravavahtide Joe Harti 2018 SEPTEMBER JALKA

ekspert Tallinnas ja Kasper Schmeicheliga. Paraku ei lõppenud töö Citys üleliia positiivsete nootidega, sest uue peatreeneri tulekuga lahkus Steele tiimist. „Praegune jalgpall töötab nii, et sageli ei saa treenerid ametis olla nii kaua, kui tahaksid. Liiga vara lõpetatakse töö ära ja paraku oli ka City juures nii.“ City juurest ei pidanud aga Steele väga kaugele sammuma, sest tema järgmine töökoht oli Manchester Unitedi juures. Seal oli Steele ametis 2013. aastani, mil punaste kuradite toonane peatreener Sir Alex Ferguson läks pensionile. Unitedi perioodist ja legendaarsest Fergusonist oli Steele’il rääkida vaid head: „Viis aastat kellegagi koos töötada on tänapäeval suur asi ja mina sain olla viis aastat suurepärases klubis. Võiksin rääkida lõputuid lugusid sellest, kuidas oli töötada sellise mehega nagu Sir Alex Ferguson, kes oli tõeline võitja ja hea suhtleja; ta tõesti hoolis oma mängijatest ja taustajõududest.“

Inimesed naeratama! Kui keskmisele jalgpallifännile võib tunduda, et tõelistes Inglismaa tippklubides töötamine peaks olema iga jalgpalliga seotud inimese karjääri tipphetk, siis Steele sellega ei nõustu. Ta selgitas, et loomulikult olid Manchester Unitedi ja ka näiteks Derby Countiga korda saadetud tulemused suureks uhkuseks, kuid tema hoolib kõige rohkem hoopis muust. Nimelt armastab ta väga seda, et saab oma kogemusi edasi anda treeneritele ja noortele väravavahtidele. Samuti on Steele’ile ääretult olulised tulemused nende kollkipritega, kellest tavapublik ehk polegi kuulnud.

JALGPALL EI PUHKA:

„Nagu mu naine alati ütleb: see töö kestab üheksa päeva nädalas!“ „Mulle on olulised ka noored mängijad, kes on olnud mu nooremates vanuserühmades ja suutnud oma taset oluliselt parandada. Tähtis on edu ka nende inimeste puhul, kellest ei räägita nii palju,“ ütles Steele. „Ja loomulikult loevad kõik need inimesed ja suhted, mis sa selles ametis lood. Mul on palju 26

JALKA SEPTEMBER 2018

Kes on maailma parimad väravavahid?

Eric Steele (pildi keskel) viis Tallinnas väravavahtide treeneritele läbi demotreeningu. Fotod: erakogu

sõpru, kes enne olid väravavahid ja nüüd on treenerid. Üks neist tõi mu siia Eestisse,“ muigas Steele. Just Mart Poom on see mees, kes aastaid tagasi on öelnud oma endise treeneri kohta, et „ta suudab treeningud huvitavaks teha ja põleb energiast“. Steele võtab omaks, et energilisus ja põlevate silmadega töötamine on tema stiil, kuid ta nendib, et see ei sobi igaühele. Tema sõnul peaks iga treener vaatama ringi ja õppima midagi ka teistelt treeneritelt, et see siis oma stiili sobitada. Pole aga vahet, milline on treeneri käekiri, üks ülesanne peaks olema kõigil sama. „Arvan, et treener ei tohi olla õnnetu, sest ta peab saama inimestele naeratuse näole,“ rääkis Steele. „Seda saab teha erinevalt: kas nii-öelda klassiruumis, palliplatsil, jõusaalis või tiimi kokkusaamistel. Igal juhul peab jalgpallis olema naeratus näol.“ Kuigi oma tööd 100% armastaval Steele’il on endal naeratus näol, tunnistas ta, et eks palju on rügatud pere arvelt, ja ütles naerdes: „Nagu mu naine alati ütleb: see töö kestab üheksa päeva nädalas.“ Samas lisas loo peategelane kiirelt, et abikaasa märkus ei tähenda seda, et naine jalgpallist kaugele hoiaks. Vastupidi: ta on tulihingeline Liverpooli fänn. „Kui ma Manchester Unitediga lepingu sõlmisin, küsis kogu tema perekond – kõik Liverpooli fännid –, mis nüüd juhtus ja miks ma liitusin klubiga, kes kannab valet värvi punast.“ „Aga nüüd on nad muidugi uhked selle üle, mis ma saavutasin,“ jätkas ta. „Ja mu naine armastab jalgpalli ning ükskõik kuhu ma läksin, oli ta mu fännina kohal. Nüüd tunnebki ta sellest kaasatusest puudust, sest noortemeeskonnad ja klubid, kellega ma praegu töötan, ei mängi enam sellisel tasemel,

Väravavahtidega hästi tuttaval Eric Steele’il ei ole kahtlustki, kes on praegu maailma kolm parimat puurilukku. Kui tema käest seda küsida, on vastus kiire tulema: parim on hispaanlane David de Gea, kellele järgnevad esikolmikus sakslane Manuel Neuer ja belglane Thibaut Courtois. „De Gea on esimene, sest ta on alles 27aastane, ja vaadake, mis ta juba saavutanud on!“ selgitab Steele oma number ühe valikut. „Ta on Meistrite liigas võitnud kõike ja sama teinud Hispaania noortekoondistega. Ainuke, mida ta pole suutnud, on võita Hispaania A-koondisega EMi või MMi.“ Kiidusõnu jagub Steele’il ka oma teistele valikutele: „Neuer on olnud väga suurepärane väravavaht ja ta on alati olnud väga alandlik. Praegu on ta lihtsalt vigastatud olnud, aga ta tuleb tagasi. Courtois’l on olnud suurepärane karjäär ja on tore, et ta siirdub Madridi Reali.“ Miks aga pole läbi ja lõhki Inglismaa mehe valikus tänavu inglaste eest suurepärase MMi teinud Jordan Pickfordi? „Veel ma teda ei vali, aga ta on alles 24aastane ja tal on suur potentsiaal. On suur vahe, kus ta mängis aasta aega tagasi ja kus ta on praegu. Ta on sellega suureks inspiratsiooniks väravavahtidele, kes peavad astuma sammu tagasi, et end esmalt tõestada ja siis teenida välja koht kõrgemal,“ selgitab Steele.

et ta saaks teiste klubiga seotud naistega mängupäeval kokku saada ja mängu nautida. Aga mul on väga vedanud oma tööga ja sellega, et abikaasa mind toetab.“ Ka oma tulevikuplaanidest rääkides ütles Steele, et tahab rohkem keskenduda perele, kes elas temaga üle eriti ajamahukad perioodid Citys ja Unitedis. Tööalaselt plaanib kogenud väravavahtide treener reisida järgmise pooleteise aasta jooksul eri riikidesse, mis ta esialgu avaldamata jätab. Perega seotud reisiplaane Steele ei varja: ta tahab ära näha Aafrikas asuva Victoria joa, külastada Egiptuse püramiide ja seilata paadiga Niilusel: „On aeg perele rohkem tagasi anda.“

PÄIKESE ALLA KIIREMINI KUI BUSSIGA TARTUST TALLINNASSE!

LENNUD ALATES

90€

Naudi rannavõlusid, külasta iidseid kirikuid või ostle vürtsiturul - igaüks leiab endale meelepärase sihtkoha. Plätud jalga ja päikseprillid ette, sest kõik väärivad ühte mõnusat puhkust! > NICE - Prantsuse Riviera suurim tõmbekeskus > CONSTANȚA - Veel avastamata paradiis Musta mere kaldal > SPLIT - Särav lõunamaa päike, mille puudutust vajab igaüks > ODESSA - Musta mere särav pärl ja erinevate kultuuride lõimumiskoht > RIJEKA - Taevalik paradiis kõigile puhkusenautlejatele

nordica.ee

premium liiga

Jätkusuutliku Premium liiga loomine on jalgpalliliidu järgmine suur proovikivi Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ütleb, et pärast UEFA superkarika korraldamist on alaliidu järgmine suur ülesanne luua toimiv Premium liiga. INDREK SCHWEDE

remium liiga ja selles tehtud suvepaus on saanud kriitikat seoses Eesti klubide kehvade tulemustega Euroopa karikavõistlustel. Kas paus, millega klubid ise nõus olid, oli viga? Pigem mitte, sest juunikuu mängurütm Premium liigas on alati olnud hüplik nii mai lõpu / juuni alguse koondisepausi kui ka jaanipäeva tõttu. Võrdlesin tänavust kalendrit 2016. aasta hooaja kalendriga – see oli Kalju edukaim eurohooaeg – ja ei saa öelda, et need kaks juunikuud oleksid üksteisest millegi poolest väga erinenud. Pigem oli Kalju rütm tänu kahele treeningmängule tänavu euromängudele minnes isegi parem. Nii näiteks oli aastal 2016 nõmmekatel esimene euromäng 30. juunil, millele eelnes 19. juuni liigamäng Sillamäe Kaleviga ja 12. juuni karikamäng FC Forzaga; tänavu eelnesid 12. juuli euromängule 3. ja 6. juuli treeningmängud Transi ja FK Rigaga ja 28. juuni karikamäng FC Sillamäega. Oleks tore, kui edu nii väikestest ja lihtsatest asjadest sõltuks, aga kahjuks pigem nii ei ole. Mis on sinu hinnangul Eesti klubide põrumise põhjus? Arvan, et tahame saada edu liiga lihtsalt. Võtame käepärast olevad kohalikud mängijad ja lisame neile saadaolevad või isegi pigem teistest üle 28

JALKA SEPTEMBER 2018

jäänud välismaalased, aga see ei saa olla eduks piisav sulam, sest mujal on tänu suurematele finantsvõimalustele paremad välismaalased ja paraku sageli ka suurema valiku või parema mängijate arendamise pärast kvaliteetsemad oma mängijad. Oleme väike maa ja väike rahvas ja meie edu aluseks on mistahes valdkonnas alati olnud ja saab olla tõsine töö. Klubijalgpallis tähendab see, et edu saab toetuda eelkõige noormängijate parimale võimalikule selekteerimisele ja selekteeritud mängijate parimale võimalikule arendamisele. Selliselt tekib klubi tuumik, mida peavad täiendama parimad võimalikud välismaalased ja tugev treenerite tiim. See saab koos pädeva sportliku filosoofiaga olla klubi rahvusvahelise edu alus. Vastus küsimusele, kuidas tekitada tugev treenerite tiim, kõlab nii: lühikeses perspektiivis tuleb see leida, pikas perspektiivis kasvatada. Mõistagi on eelnevaks vaja ka jalgpalli tundvaid klubijuhte. Paljud ootavad aastat 2020, mil Eesti Jalgpall Liit (EJL) hakkab toetama neid Premium liiga meeskondi, kes ei pääse Euroopa klubide karikavõistlustele, kust tuleb arvestatav rahaline sissetulek. Kas see aitab tasandada vahet meistriliiga esimese ja tagumise otsa vahel, sest poolamatöör- ja amatöörmeeskonnad saavad mängijad palgale võtta? Kui suur on EJLi rahaline tugi? Kas klubid saavad seda võrdselt või olenevalt eelmisel aastal saavutatud kohast? Ühtlane liigatase ja keskmise liigataseme tõstmine on teine oluline argument klubide rahvusvahelise ja üldse igasuguse edu ülesehitamiseks ja see on

võimalik vaid täisprofessionaalse liiga korral. Me ei saa loota emotsionaalsele rahale, nagu seda aeg-ajalt tekib näiteks Läti ja Leedu jalgpalli läbi ida päritolu klubijuhtide või -omanike. Profispordi iseenesliku majandusliku toimimise loogikaid Eesti ühiskonnas ei ole. Mis tähendab, et solidaarsusmehhanismid, kus jalgpalliliit annab toe noorjalgpallurite püsimiseks jalgpallis ja nende ületulekuks profijalgpalli, Euroopa sarjades mitte mängivatele klubidele profipallurite palkamiseks ja klubide sportliku poole arendamiseks, on ainuvõimalik tee klubijalgpalli arendada. Esimese asjana – see protsess algas kolm hooaega tagasi – tasub jalgpalliliit kõikide U19 ja U17 eliitliiga võistkondade transpordikulud, tagamaks võimalikult paljude sellesse vanusesse jõudnud jalgpallurite osalemise üle-eestilisel võistlusel ja andes nii-öelda kõigile võimaluse. Teise asjana – see protsess algas kaks hooaega tagasi – määrab jalgpalliliit iga esiliiga B (ELB), esiliiga (EL) ja Premium liiga (PL) klubi kuuele parimale noormängijale vanuses 17–20 aastat kolmeaastase arengustipendiumi. Nii annab liit võimaluse parimatele, kusjuures pooled neist mängijatest ei pea olema klubis treenitud mängijad (KTM) ehk siis nii on loodud võrdne võimalus ka väikeklubide kasvandikele. Selliselt saab finantseeritud üle 120 andeka jalgpalluri. Kolmanda asjana hakkame alates aastast 2020 andma PLi kuuele Euroopas mitte mängivale klubile toetust kuue täisprofessionaalse mängija palkamiseks. Lisaks on juba käivitunud Premium liiga klubide kogukonnajuhtide pilootprogramm ja järgmisest hooajast laieneb see kõigi kümne klubini. Sügistalvel hakkame arutama solidaarsusmehhanismide

premium liiga järgmist etappi ja loogika ütleb, et see peaks hõlmama tippklubide spordidirektorite, noortetöö juhtide ja skautide finantseerimist. Vastasel korral jääb toimivast loogikast midagi puudu. Kui mitmele pallurile saavad klubid palka maksta? Eespool ütlesin, et Premium liiga kuus Euroopa sarjades mitte mängivat klubi saavad raha kuue täisprofi palkamiseks. Kuus stipendiaati ehk siis tasustatud noormängijat neil juba on ja kuus profimängijat peavad nad täisprofimeeskonnani jõudmiseks ise palkama – viimase numbri suunas on klubid juba ka teel. Kas toetusega kaasnevad mingid tingimused? Igasugune toetus mängijatele peab saama jalgpalliliidu tehnilise osakonna heakskiidu ja töötajad valitakse rollidesse läbi konkursi. Profimängijate palkamiseks aastast 2020 loome koostöös klubidega tingimused: ilmselt puudutab see palgatavate mängijate vanuselist spektrit, näiteks ei tohi rohkem kui kaks mängijat kuuest olla rohkem kui 30aastased vms. Tõin selle lihtsalt näiteks, selle teema detailse aruteluni alles jõuame. Kõik tasustatavad mängijad peavad olema Eestis treenitud mängijad (ETMid). Kust tuleb raha projekti finantseerimiseks ja kui jätkusuutlik see on? Raha tuleb jalgpalliliidu jooksvast eelarvest ja see on planeeritud meie pika eelarve sellesse ossa, mis on kaetud stabiilsete tuludega, mitte juhulaekumistega. Kui pikalt selline toetussüsteem kestab? Oleme arvestanud, et selline toetussüsteem peab jääma kestma igavesti. Kindlasti on mingil hetkel võimalik prioriteetide või loogika ümbermängimine, aga isegi siis, kui meil õnnestub liigale ja klubidele tekitada täiendavaid tuluallikaid, on mõistlik solidaarsusmehhanismidega jätkata. Kusjuures plaan tekitada täiendavaid tuluallikaid on täiesti olemas. Jätkusuutliku ja toimiva Premium liiga loomine on jalgpalliliidu järgmine suur väljakutse peale A. Le Coq Arena valmisehitamist ja superkarika korraldamist.

Pärast superkarikat on Aivar Pohlaku ja jalgpalliliidu suur ülesanne muuta Premium liiga toimivaks.

Meie tugevamatel klubidel, neil, kes jõuavad Euroopa rahapaja juurde, võib tekkida pretensioon, et tegemist on ausa konkurentsi rikkumisega – nemad rabavad oma edumudeli kallal ihu ja hingega, teevad tagumistega vahe sisse ja siis hakatakse nõrgukesi kunstlikult järele aitama. Jalgpalli arendamine ei ole kaubandus, kus üks kauplustekett saab rõõmustada teise kadumise üle. Jalgpalliklubid vajavad konkurentsi, sest see on nende sportliku arengu eeldus. Lisaks on Premium liiga tagumiste klubide järeleaitamine vaid üks killuke solidaarsusprogrammidest ja just see, mis tagab kõikide jaoks vajaliku Premium liiga täisprofessionaalsuse. Ülejäänud programmidest saavad võrdselt osa kõik. Kas sellise alaliidupoolse toetusega on kõik meie tugevamad klubid nõus? Tol koosolekul, kui arutasime solidaarsusmehhanismide liiga täisprofessionaalsuseni viivat osa, oli selle vastu üks klubi argumendiga, et nemad on investeerinud ja ei taha kunstlikku konkurentsi. Sama päeva õhtul helistas mulle üks teine tippklubidest – tõsi, seda klubi enam tippjalgpallis ei ole – ja rääkis sama juttu. Mullu sügisel võttis avalikult sama nurga alt sõna kolmanda tippklubi juht. Paraku läks majanduslikel põhjustel mullu hingusele kaks tippklubi, mis muu hulgas tähendab, et kogu nendesse

Foto: Jana Pipar

pandud ja läinud raha täitis vaid ajutisi ülesandeid, ja kui ma nüüd ütlen, et enamikus niinimetatud teise ešeloni klubides on muid vahendeid – pean silmas teise tasandi sportlikke sissetulekuid, näiteks turniiride korraldamise tulusid, sponsorraha jne – juba rohkem või koguni oluliselt rohkem kui mõnes tippklubis, siis on selge, kui olulise tõuke solidaarsusmehhanismide selle meetme rakendamine liiga arengule annab. Ja mõistetavaks saab, miks mõni tippklubi selle vastu on. Näiteks jalgpalliliste teadmiste roll klubi juhtimises ja edukuses tõuseb, samuti väheneb Tallinna-kesksuse tähendus. Robustselt öeldes on Tallinnas praegu võimalik majandada Premium liiga klubi ligi miljoni euro suuruse eelarvega ja korjata see summa kokku eurorahast, noorte treeningmaksudest ning erinevatest jalgpalliliidu ja omavalitsuse kaudu tulevatest toetustest ilma teiste tähenduste suunas vaeva nägemata ja see ei ole hea. Kuidas kindlustada, et klubid ise jätkuvalt pingutaksid rahastuse saamise nimel, mitte ei muganduks toetuse tõttu? Premium liigas on kümme klubi, igal aastal langeb neist üks välja ja üks läheb üleminekumängudele. Tippliigades osaleb praegu 23 klubi, neist 13 esiliigas ja esiliiga B-s ja neist enamikul on tõsine Premium liiga ambitsioon. Kusjuures ka teises liigas on mitu Premium liiga ambitsiooniga klubi. 2018 SEPTEMBER JALKA

Eesti jalgpallurite edetabel Pärast MM-pausi uuendasime oma börsi. Uue mehena tõusis 30 sekka Rauno Sappinen. Tema järel on suurim tõusja Nikita Baranov. Langemist jätkas Konstantin Vassiljev. Paljudel välisklubides pallivatel mängijatel on seis mänguajaga hapuvõitu. Klavanist Cagliaris veel ei tea, aga vast on esinelikul asjad enam-vähem korras. 1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Joonas Tamm 4. Taijo Teniste

5. Sergei Zenjov

–1

6. Henri Anier

–1

7. Mattias Käit

–1

8. Ken Kallaste

–1

9. Marek Kaljumäe

10. Sander Puri

–1

11. Rauno Sappinen UUS! 12. Henrik Ojamaa

–-2

13. Ats Purje

–2

14. Ilja Antonov

15. Nikita Baranov

+13

16. Mihkel Aksalu

–2

17. Madis Vihmann

18. Sergei Lepmets

–2

19. Trevor Elhi

20. Dmitri Kruglov 21. Sergei Mošnikov

–2

22. Konstantin Vassiljev

–10

23. Artur Pikk

–6

24. Frank Liivak

–1

25. Karl Mööl 26. Markus Jürgenson

27. Marko Meerits

–6

28. Rimo Hunt

–2

29. Brent Lepistu 30. Tristan Koskor

JALKA SEPTEMBER 2018

Täpsem selgus Premium liiga kohta saabub järgmisel aastal.

Lisaks ei loo kirjeldatud solidaarsusmehhanismid mingit mugavust – nad loovad vaid töö tegemiseks elementaarsed eeldused. Kas maailmas on teisi analoogseid näited, kus alaliit meistrisarja rahaliselt tasakaalustab? Ma ei oska öelda. Solidaarsusmehhanisme kindlasti on – tean näiteks, et Norra jalgpalliliit tasub tippliiga klubide iga hooaja eelse treeninglaagri kulud Hispaanias, aga selle asja loogika on veidi teine. Miks ei alustata selle ettevõtmisega varem? Kogu protsess on üles ehitatud kindlale loogikale ehk siis igale järgnevale protsessile peab eelnema selleks eeldusi loov samm. Alustasime KTMi ja ETMi reeglist ja eliitliigade transpordikulude finantseerimisest. Sinna peale tegime noormängijate arengustipendiumi. Selle esimene lend väljub just hetkel, mil käivitame kuue klubi profimängijate tasustamise ja tahame üle minna täisprofiliigale ehk siis just selleks hetkeks, mil on vaja 36 uut profimängijat, väljub stipisüsteemist umbes 46 kolm aastat jalgpallile pühenduda saanud noort jne. Spetsialiste hakkame palkama ja saadame nad nii-öelda põllule siis, kui põllul on olemas toimiv loogika jne. Kogu protsessi ei olnud võimalik varem alustada, sest alaliidul puudusid selleks majanduslikud võimalused. Hoogne ja kohati hoolimatu globaliseerumine on tekitanud vastureaktsiooni. Ka Eesti ühiskonnas käib arutelu meie identiteedi üle ning on

Foto: Jana Pipar

mure eesti keele ja rahva säilimise pärast. Jalgpall on rohkearvulise venekeelse vähemusega rinnutsi seisnud ka kõik aastad pärast iseseisvuse taastamist ja nagu oleme harjunud tõdema: jalgpall on taaseestistatud. Samas on Premium liiga nelja esimese seas isegi pärast Infoneti ja Sillamäe Kalevi langemist vaid üks eestikeelne klubi. Eestlased peaaegu puuduvad Ida-Virumaa tippsatsis Narvas ja selges vähemuses on nad ka pealinna klubides Levadias ja Nõmme Kaljus. Kas Eesti jalgpall on ikka eestistatud? Eestlased on ambitsioonikas rahvas ja neile pole edukaks saamise juures oluline, et see toimuks läbi jalgpalli. Vene rahvusest mängijad püsivad jalgpalli juures lihtsamini, sest nende hulgas on rohkem selliseid, kes kuhugi nii väga ei pürgi. Ilmselt muudavad solidaarsusmehhanismid olukorda, sest tekib kindlus, mida eestlasest noor vajab, ehk siis ma saan aru, et nii on, nagu sa kirjeldad, aga see ei ole kuidagi meile ega meie jalgpallile ohtlik. Suurema probleemina – nii jalgpallis kui ka inimühiskonnas üldse – näen globaliseerumist, sest suure sellesuunalise surve all on toimivaid klubisid keeruline üles ehitada. Klubi on ju eelkõige kogukond või vähemalt ta peab seda olema ja just igasugune kogukondlikkus on globaliseerumise suure surve all. Samas on kogukondlikkus ainus võimalus päästa maailmas inimväärne ja väärtuspõhine elu, sest globaliseerumise lõppsihiks olev olukord, kus väike osa maailmast on peremehed ja ülejäänud tarbijad ja seda väga mitmes tähenduses, ei ole mitte ühegi nurga alt jätkusuutlik.

UEFA RAHVUSTE LIIGA

KAROL METS kaitsja

MATTIAS KÄIT poolkaitsja

12. oktoober

EESTI SOOME

kell 21.45

15. oktoober

EESTI UNGARI

kell 21.45

Mõlemad mängud toimuvad A. Le Coq Arenal. Pääsmed eelmüügis Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

DIEGO COSTA Madridi Atletico Hispaania

Foto: Raigo Pajula/AFP/Scanpix

Foto: Maksim Å emetov/Reuters/Scanpix

Madridi Atletico UEFA superkarika vĂľitja 2018 Tallinn

Ees vasakult: Antoine Griezmann, Thomas Lemar, Juanfran, Koke ja Saul Niguez. Taga vasakult: Jan Oblak, Rodrigo, Stefan Savic, Lucas Hernandez, Diego Costa ja Diego Godin.

Foto: Jana Pipar

Madridi Real DIEGO COSTA

UEFA superkarika finalist 2018 Madridi Atletico Tallinn Hispaania

Ees vasakult: Isco, Dani Carvajal, Gareth Bale, Marcelo ja Marco Asensio. Taga vasakult: Keylor Navas, Sergio Ramos, Toni Kroos, Raphael Varane, Karim Benzema ja Casemiro. Foto: Raigo Pajula/AFP/Scanpix

arvustus

Hüüdja hääl paljastab paratamatust A

D JALGPALLISK ANDA ALI

jakirja Spiegel ajakirjanike Rafael Buschmanni ja Michael Wulzingeri raamat jookseb lugeja silme eest lekke ja suuremaSündmused igefilmilint. o kõkui pordiajaloläbi algatab räp internetipõhine ole ude ase pahupoFootball lusate mäng Leaks, mis hakkas 2015. aasta lugu. jalgpalmmastav avaldama häseptembris limaailma siseinfot: lepingute Spiegel tas keegi John Saksa ajakirjale 2016. aastal edas a aailm allim jalgp ti originaalid paljastasid salajasi men doku lset siaa dent konfi nit 18,6 miljo salajaste klauslitega, rangelt ja e naal origi gute lepin a: kokkuleppeid miljonite siseinfog mentalisti, suundueid jne. 60 reporterit ja doku rahavoogude andm sse ulatuvaVeebirdite mist maksuparadiisidesse. tid töötasid milja lisaks IT-spetsialistid ja juris atut röntgenülesvõtet olem enne a aailm allim jalgp külje tegijad edastasid Spiegelile käibega st. Käesolevas raamatus koostades seitse kuud järje d ema suur sed 18,6 miljonit konfidentsiaalset ja milli kirjeldatakse, kuidas seda tehti tsevate alliareenil tegu jalgp el helis usva rahv id dokumenti, millega asusid skandaal . Jalgpall ontööle e ja esindajate puhul välja tulid klubide, mängijat räpane, g – abistasid män 60 ajakirjanikku, keda ub aga veel üks ilus mäng. Selle varjus toim ptsioonimaiguline. korru ja eirav usi sead , IT-asjatundjad ja juristid. kasuahne s. Ta on õppinud on sündinud 1982. aastal Poola ProfijalgRafael Buschmann „Jalgpalliskandaalid. s Spiegel Online’is ja sporti. Reporteritööd alusta iat oloog psühh keelt, saksa ajakirjanikuks. eli Spieg tööle l aasta palli räpane maailm“ on kõditav 2010. aastal ja siirdus 2013. ud ajalugu, nud 1965. aastal. Ta on õppin Michael Wulzinger on sündi 1997. aastal kuidas a onnag iosak spord eli lugemine. See avab skeemid, ühines Spieg politoloogiat ja saksa keelt, aasta septembrini. ja oli selle juhataja kuni 2016. suures jalgpallis raha teenitakse ja maksudest kõrvale hoitakse. Peaasjalikult on selle taga agendid ja nende loodud (riiuli)firmad. 2015. aastal jagas 6400 agenti omavahel hinnanguliselt miljard eurot legaalset raha ja ... „määramata hulga hämarat raha“. Kooritakse eelkõige klubisid, võitjaiks on agentide kõrval tippjalgpallurid. Jutt on konkreetsetest nimedest, ka kõige suurematest: Cristiano Ronaldost ja Lionel Messist. Jääb lugeja otsustada, kui palju vutimehed ise rahaliikumisest ja võimalikest maksupettustest aru saavad, sest finantsasju korraldavad nende eest teised. Kui ajalehtedesse jõuab tavaliselt üleminekusumma ja oletatav palk, siis varjule jäävad erinevad preemiad. Palluritele makstakse ulmesummasid ka väravate löömise ja resultatiivsete söötude eest, Ragnar Klavani endine kolleeg Liverpoolis Virgil van Dijk saab preemiat ka siis, kui meeskonna värav teatud hulgas mängudes puhtaks jääb. Palluritele makstakse ka lojaalsusboonuseid ja isegi ühekordseid lepingu sõlmimise preemiaid.

RAFAEL BUSCHMANN MICHAEL WULZINGER

JALKA SEPTEMBER 2018

RAFAEL BUSCHMANN MICHAEL WULZINGER

JALGPALALALIIDSKAND

Profijalgpalli räpane maailm

Raamatu peategelane on keegi John, kes Spiegeliga suhtleb ja suure ettevaatusega korduvalt ka kohtub, kuid kelle identiteet jääbki saladuseks. Ka tema motiivid jäävad selgusetuks. Spiegelil on andmeid, et tegu võib olla raha väljapressimisega, kuid John naerab need välja. Ta esitleb end maailmaparandajana, kes tahaks avalikustada räpase jalgpalliäri ja selle lõpetada. Portugali näitel, kus Football Leaks tegutseb, maalib ta ühiskonnast trööstitu pildi: majandus ja pangad teevad, mis ise tahavad, olles riigi tegelikud suunajad; see omakasu toimub noorte arvelt, kel puudub reguleeritud juurdepääs tööturule ja kes lahkuvad kodumaalt jäädavalt. John ütleb: „Riik kingib oma järelkasvu, oma tuleviku ära.“ See on globaliseerumise mõtlema-

kutsuv kriitika. Nüüd on jõudnud jalgpalliturule ka Hiina otsatu raha. Seni kurtsid tasakaalustamatuse ja ebavõrdsuse üle Euroopa keskmikud ja väikesed klubid. Vana maailma tippklubid seda lalinat kuulata ei tahtnud. Nüüd löövad nad ise lärmi samasuguste sõnadega: ebaõiglane, tasakaalust väljaviiv ja oht tippjalgpallile! Majanduslikult võidavad globaliseerumisest vähesed, vahe rikaste ja ülejäänute vahel kasvab. Aga kuidas saaks panna lihtne jalgpallisõber piiri raamatus kirjeldatud finantsorgiale? Keskkonnaküsimustes on asi selge: tarbi mõistlikult ja ära reosta. Kuid jalgpallis? Mitte käia mängudel, mitte vaadata maksulisi jalgpallikanaleid ega osta lemmikklubi särki? Jalgpallisõber on vangistatud klient, kes kokku laulatatud oma lemmikmeeskonnaga ega vannu talle iial truudust. Tema „kaubamärki“ ei vaheta. Temalt saab kapitalist raha kätte nagunii. Vilepuhuja Johni headesse kavatsustesse uskudes peab märkima, et hea siiski, kui paratamatusega ei lepita. Kirjastuse Tammerraamat valikut peab kiitma. Eestikeelsete biograafiate ja autobiograafiate kõrval ka üks teemapõhine jalgpalliraamat. Hea, et just saksa keelest, sest oleme ingliskeelsest kraamist üle ujutatud. Ka tõlke (tõlkija Gretlin Prukk) puhul on norimisväärset vähe. Traditsiooniliselt eksitakse terminitega, nii nüüdki. Suurim ebatäpsus ses vallas on riikide meistrisarjade tõlkimine esiliigaks. Esiliiga on tavaliselt riigi meistrivõistluste tugevuselt teine või isegi kolmas liiga. No ja Meistrite liiga mängude alguskellaaja võinuks ka meie ajavööndisse „tõlkida“ – iga eestlasest vutisõber teab, et see on 21.45, mitte tund aega varem. INDREK SCHWEDE

kampaania reeglid leiad froosh.ee

suviselt soodsad hinnad Merida Ninty-Six 9.6000 carbon

CUBE ANALOG

HINNAVÕIT

 süsinikraam  Rock Shox amordid  Sram 1x11 käiguvahetus

€1020

HINNAVÕIT

AUG US T 2 01 8

JUUNI 2018

JUUL I 2 018

J U U NI 201 8

 SHIMANO XT/ALIVIO 3X9 KÄIGUVAHETUS  ALUMIINIUMRAAM, 29“ JOOKSUD  ROCK SHOX ESIAMORT LENKSULT LUKUSTUSEGA

€210

JUULI 2018

Triatloniks peab treenima mitmekülgselt

AUGUST 2018

Kas alkoholivaba õlu on tõsiseltvõetav spordijook?

nüüd

€2379

Kuidas saada purjetajaks?

CUBE ATTENTION SL HINNAVÕIT

MEELELAHU T U S

enne €649

enne €1099

MERIDA TOUR 3 LADY LUX

€829

Merida Matts 6.10-V

HINNAVÕIT

BMX KHE SILENCER

HINNAVÕIT

€100

nüüd

€499

GARMIN EDGE 130

HINNAVÕIT

€100

€120

Võitlussportlased räägivad enesekindlusest

RAUNO TIITS

CARMEN-ANETH VANATOA

Eesti parim trepijooksja

E LUS TIIL

Miks me spordivõistlusi jälgime?

€150

Kuidas stress keha mõjutab?

nüüd

Kuidas leida õige spordiala?

A J AVIIDE

ELUST IIL

ELU ST I I L

Miks valida kepikõnd?

Dokumentaalﬁ  SHIMANO ALIVIO 3X9lmi KÄIGUVAHETUS  ÕHENDATUD ALUMIINIUMRAAM, 28“ JOOKSUD püütud merereis  LUKUSTATAV ESIAMORT „Ahto. Unistuste jaht”

HINNAVÕIT

Match Race’i EM toimub Tallinnas!

A JAV IID E

AJAVI I DE

Mida toob Eesti triatlonisuvi?

€639

ME E L E L A HUTUS

 SHIMANO XT/DEORE 2X10 KÄIGUVAHETUS  ALUMIINIUMRAAM, 29“ JOOKSUD  ROCK SHOX ESIAMORT LENKSULT LUKUSTUSEGA

€270merehaigena? Mida teha

Rahvatriatlonile võib minna igaüks

nüüd

Tallinna Maratoni põnevad rekordid

MERIDA CROSSWAY 100

Proovi purjelauasõitu!

Rasmus Haugasmägi maailma parim veemotosportlane

enne €849 Miks valida intervalltreening?

enne €3399

Mida peaks teadma navigeerimisest?

M EELELA H UT US

froosh viib sinu ja su sõbra portugali surfama.

noor uisutalent

Miks peaks treenima tuharalihaseid? ALAR RIKBERG

staažikas võrkpallistatistik

Mälutreening hoiab erksana

Marten Liiv täiskäigul edasi

Ivo Suur Eesti triatloni tipus

HINNAVÕIT

€16

uus maits e

KALEV KRUUS HIND 4.95

€399

enne €419

 21 käiku  Shimano komponendid  Alumiiniumraam

nüüd

€319

enne €469

 street/park BMX  kergeim omas klassis – 9.8kg  kvaliteetne CR-MO raam

nüüd

€349

KIDZ MOTION RAPID

Chilli tõukerattad

 GPS+GLONASS või GPS+GALILEO satelliitide tugi  ANT+ ja Bluetooth sensorite tugi  STRAVA live segments + LiveTrack

HIND ALATES

€199.95

Area kvaliteet-rulad

KARL -MARTIN RAMMO

 LASTELE 5+ A 115-145CM, MAX 100KG  12” ÕHKUMMID, V-PIDUR EES JA TAGA  UUS LISATUGEVDATUD TERASRAAM

põhjamaade populaarseim smuutibränd. pudelis vaid esmaklassilise kvaliteediga viljad, ei muud.

HIND 4.95

HINNAVÕIT

€10

enne €145

nüüd

€129

HINNAD ALATES

€119.95

 3-rattaline tõukeratas 3-6a  vibratsiooni summutav laud  reguleeritav juhtraua kõrgus

enne €69.99

nüüd

€59.99

HINNAD ALATES

€29.95

purjetamise saadik veloplus.ee

Triatloni ei katkestata!

alates 50€ ostust transport tasuta

HIND 4.95

R a t t a r e m o n t pumpame

peseme

hooldame

remondime

Kui vajalik on treeningueelne soojendus? Õnnetused, mis vapustasid spordimaailma

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 Programm, osaleja info, rajakaart, liiklus ja parkimine

| Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 | Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511 9 772382facebook.com/Veloplus.Estonia 818016

9 772382 818016 50633 FRO] 2x Baltic Ads (297x280) AW.indd 2

enne €499 nüüd

YEDOO TIDIT NEW

9 772382 818016

 kerge alumiiniumraam  Shimano Nexus 3 käiku rummu sees  tuled, seelikukaitse, porilauad

Mis on teadveloleku treening?

20/06/2018 09:22

TELLI KOJU VÕI LOE VEEBIST! ajakirisport.ee

ajakirisport.ee

mängija luubi all

Kristofer Kaasik Pärnu Vapruse mängumeest Kristofer Kaasikut, kes juba teist aastat on vahetanud tudengilinna Tartu suvepealinna Pärnu vastu, iseloomustasid tema endine treener Timo Teniste ja praegune juhendaja Indrek Zelinski. Õhuvõitlus Indrek Zelinski: Eriti õhuvõitlusesse ei kipu, kuid ilma ka ei saa. Timo Teniste: See on kategooria, kus enamik Eesti jalgpallureid suudaks juurde panna. Kristofer õhuvõitlustes liiga võimas pole, aga samas valib hästi positsiooni ja tänu sellele ikkagi ka võidab õhupalle.

Vastupidavus Indrek Zelinski: Tema tugevaim sportlik mängijaomadus, jõuab liikuda ja joosta 90+ minutit. Timo Teniste: Eesti liiga kohta väga hea vastupidavusega mängija. Minul teda liiga tihti välja vahetada ei tulnud, jõudis lõpuni mängida küll.

Kiirus Indrek Zelinski: Distantsikiirus korralik, plahvatuslikkust peab juurde saama. Timo Teniste: Kõige plahvatuslikum mängija ta pole. Sellist kiirust ei ole, et äärel kõiki metsikult ette võtta, aga suudab liikuda koos palliga päris heal kiirusel.

Liikuvus Indrek Zelinski: Liikuvus on hea, kuid nagu enne mainisin, siis peaks plahvatuslikkuse poolelt kõvasti juurde panema. Timo Teniste: Jõuab joosta küll, aga temaga on selline lugu, et vahel valib vastaseid, kelle vastu tööd rügada. Kui teda enne mängu hästi motiveerida, siis suudab 90 minutit tööd teha ja pole probleemi. Aga on kohti, kus vahel lööb väike laiskus sisse.

CV Sündinud: 21.10.1996 Klubi: Pärnu Vaprus Endised klubid: Operi jalg-

Timo Teniste: „Suudab väga suurel kiirusel hästi palli kontrollida.“

Väljakunägemine Indrek Zelinski: Olenevalt olukorrast nii ja naa. Timo Teniste: Usun, et peale tehnika on väljakunägemine üks Kristoferi trumpidest. Ta suudab leida ebatraditsioonilisi lahendusi ja on erinevates 2 : 2 ja 3 : 3 mängudes väga hea. Seinasöödud ja kaaslaste leidmine liini taha – need on tema trumbid.

Jõud Indrek Zelinski: Mitte just tugevaim jalgpallur, aga ka mitte kõige nõrgem. Timo Teniste: Kristofer on vähe kleenuke mees meil, aga üldiselt katab kehaga hästi palli. Jõud on kindlasti koht, mida saaks arendada.

Sisu Indrek Zelinski: Ilma sisuta ei oleks mõtet sporti tehagi! Timo Teniste: Kaotada talle ei meeldi ja võidu nimel on valmis väljakul tööd tegema küll.

Tehnika Indrek Zelinski: Tehnilised oskused on heal rahuldaval tasemel. Timo Teniste: See võib olla üks Kristoferi trumpe. Tehniliselt on ta hea pagasiga, mõlema jalaga mängib päris enesekindlalt. Kui ta veel minu käe all mängis, oli selles liigas vastastel väga raske tema käest palli ära võtta.

Sööt ja löök Indrek Zelinski: Mõlemad oskused olemas, kuid löögile eelistab söötmist. Timo Teniste: Kuna tal on väga hea tehnika, on nii söödu kui ka mõlema jala löögid arvestataval tasemel, aga nagu enamikul Eesti jalgpalluritel annaks söödupagasit veel varieerida. Seda annab tal arendada, aga see on kindlasti ka praegu väga heal tasemel, sest ta on tehniline mängija.

pallikool, Tartu Tammeka

Treenerid: Urmas Kirs, Kalmer

Kaasik, Indrek Koser, Eduard Škunov, Sander Lember, Timo 'Teniste, Mario Hansi, Marko Lelov, Indrek Zelinski Fotod: EJLi pilvekaust/Jana Pipar

JALKA SEPTEMBER 2018

mängija luubi all

Öökull, kes on rohkem sööduvend Kas Harry Kane või Antoine Griezmann? Pigem Kane, sest ta on ehtne tipuründaja, mida igapäevaselt jalgpallis väga ei näe. Ta on suur ja jõuline ja sobib täpselt sinna tipuründesse. Kas langevarjuhüpe või sukeldumine? Langevarjuhüpe, sest see tundub ekstreemsem. Kõrgusega saaksin ma hakkama ja usun, et see tunne on seda väärt. Sukeldumine tundub igapäevasem – võid ka siinsamas kusagil sukelduda –, aga langevarjuhüpe on selline, et kui korra ära teed, siis on kriips kirjas selle kohta. Mis on su kõige esimene jalgpallimälestus? Esimesena on meeles see, kui mul oli veel Tallinna-periood ja läksin umbes seitsmeaastasena esimest korda saali trenni. Kui oleksid loom, siis kes? Öökull, sest mulle meeldib kaua magada! Mis on jalgpallurina sinu suurim pluss ja suurim miinus? Plussid on tehnika ja mängulugemine, miinuseks on füüsiline pool, mis võiks parem olla. Kas komöödiad või õudusfilmid? Komöödiad, ma pole üldse õudukate inimene. Päris lemmikkomöödiat mul pole, sest üldiselt ma ei vaata komöödiaid korduvalt, aga kui midagi välja tuua, siis näiteks „Deadpool“. Mis on parim asi Tartus ja mis Pärnus? Pärnus on lihtne, sest just eriti suvel on siin mõnus rand ja ilus loodus. Siin on rahulik ja suvel mõnus olla. Tartus on aga teistmoodi, sest kuna olen seal elanud, siis on seal hubane. Tartu pole liiga väike nagu Pärnu ega liiga suur nagu Tallinn. Milline on su parim senine reisikogemus? Kõige eredam kogemus on see, kui käisin mõned aastad tagasi Berliinis. See oli meie klassi lõpureis ja meid pandi kuhugi Berliini kesklinna maha ning seal oli samal ajal tänavaparaad. See oli meeletult suur ja päris huvitav kogemus.

MIDA TEEKSID? Mängid parajasti ründava keskpooliku positsioonil ja saad treenerilt korralduse, et pead teistele häid olukordi looma, mitte ise peale lööma. Tekib aga olukord, kus oled saanud hea söödu ning näed võimalust ise mitu meest ette võtta ja löögile minna. Kas sinus lööb välja endise ründaja instinkt ja lähed ise lööma – sealjuures treeneri korraldust eirates – või oled pigem oma esmasest ründajainstinktist üle ja annad kaaslasele söödu? Olen harjunud sööduga läbi minema. Üks asi on treeneri korraldus, aga ma olen ise lihtsalt harjunud, et söötudega on lihtsam meestest läbi minna. Ma pole selline vend, et võtaks üksi väga ette, ma olen rohkem ikka sööduvend.

2018 SEPTEMBER JALKA

minu 11

Foto: erakogu

Andri Hõbemägi

Edinson Cavani

alls to the wall! Olles üsna hiljuti oma bändiga Palat välja andnud esimese kaua tehtud kaunikese kauamängiva, on viimased kuud möödunud mul sama kaunikesti metal’i lainel. Seda enam, et ühte asja pole maailmas kunagi piisavalt: tänavajalka mentaliteeti kandvaid metal-bände. Nii annan oma algrivistuses üles kümme tegusat metalhead’i, kes moel või teisel mind bänditegemise algusaegadel mõjutanud on, ja ühe jalgpalluri nende kõrvale ka. Edinson Cavani (Uruguay) Räägitakse, et Ladina-Ameerika on tänapäeval viimane tänavajalka kants. Sealt kandist võtamegi siniste särkidega sümpaatse väikeriigi esindaja, sest see sobib meie hoiakute ja vaimuga. Lisaks – mis pole vähetähtis – lööb ta palju väravaid ja üldse on alati tore, kui satsis on üks noormängija ka sees. Margus Tohver (Palat) Alo ja Tanel nüüd vabandavad, aga oma bändist panen sisse Tohvri, kuna me olime juba lapsepõlves Margusega täielikud jalka- ja hokimaniakid. Tore, et 1980ndatel olid popid korvpall ja estraad, meile oli vaja jalkat ja normaalset bändi. Seda ajan-vana-kaevu-täis-kuigi-uut-veel-pole hullust peab Margus üles näitama vasakul äärel. Tamur Marjasoo (Shower) Nii nagu Shower terroriseeris omal ajal mu Palatit sellega, et nad lihtsalt mängisid meist tehniliselt paremini, siis nüüd – kuna ükski heategu ei jää karistamata – on Tamuri asi sama vastastega teha. Steve Harris (Iron Maiden) Peale selle, et Steve on ühe legendaarsema hevipundi asutajaid, oskab ta reaalselt jalkat mängida, olles seda tõestanud ka minu enese vastu. Sobib platsi südamikku. Tõsine West Hami fänn muidu.

Margus Tohver

Steve Harris

Scott Ian

Tamur Marjasoo

Dave Mustaine

Janne Joutsenniemi

Rob Cavestany

Tom Araya

Udo Dirkschneider

James Hetfield

Scott Ian (Anthrax) Mees, kelle kitarri sõrmlaual on krihve ainult esimese oktavi jagu, sest rohkem pole õiges metal’is vaja, on piisavalt tõsiseltvõetav, et katta vasakut äärt. Janne Joutsenniemi (Stone) Soome sisu lisab tiimi Janne, kelle bändi mõju ulatus omal ajal ka Soome lahe lõunakaldale. Selles satsis on tal umbes sama ülesanne – levida vajadusel ka kaitsest ülespoole. Tom Araya (Slayer) Kuna madalsageduslik audiorünnak on parim kaitse, siis mehitame selle keskse positsiooni bassimeestest vokalistidega. Esimene mees neist on kõige hirmuäratavam solist thrash metal’is üldse. Udo Dirkschneider (Accept) Üks kimedahäälne nöbininaga äkiline sakslane kulub iga tiimi äärekaitsesse ära.

Dave Mustaine (Megadeth) Kui Mustaine sees on, siis igaks juhuks Hetfieldist võimalikult kaugel. Kuna nii mõnigi Megadethi lugu on üks lõputu kidrariffide jada, võtame seda kui märki loomingulisusest ja paneme poisi rünnakut juhtima.

James Hetfield (Metallica) Papa Het võiks ju olla iga tiimi CR7, kes mängib, kus ise tahab, aga mitte siin. Me ehitame mängu ikka alt üles ja kelle sa siis kõige tagumiseks paned kui mitte rütmikitarri kõige karmima rifikäe.

Rob Cavestany (Death Angel) Death Angel oli omal ajal üks thrash’i uuendajaid, seega sobib Rob hästi selleks, et tuua kaitseliini ette nii-öelda kastist väljaspool mõtlemist, jäädes samas truuks oma juurtele.

Master of puppets ja ainuke vahetusmees – mina Ma ei pruugi küll ennast algrivistusse pressida, aga vabadus iseennast igal hetkel sisse ja välja vahetada peaks mulle ikkagi jääma. Leppige sellega ja mängime, mehed! Horns up!

Andri Hõbemägi on Eesti Jalgpalli Liidu I asepresident.

JALKA SEPTEMBER 2018

rannajalgpall

Meeskondlik mäng viis Auguri Eesti meistriks Tänavune Eesti rannajalgpalli meister krooniti juba enne hooaja viimast vooru, kui Augur Enemat oli suutnud konkurentide ees sisse mängida kinnipüüdmatu edu. Hoolimata konkurentide veenvast edestamisest nentisid värsked tšempionid Joosep Juha ja Rauno Rahnik, et liigatase ei olnud sel hooajal nõrgem kui mullu, otsustavaks sai lihtsalt Auguri meeskondlik mäng. KADI PARTS

elmisel hooajal pronksmedaliga leppima pidanud Augur näitas sel suvel vastastele koha kätte nii kindlalt, et esikoht kindlustati juba eelviimase etapi avapäeval. Tänavuse Eesti meistri edu saladus oli hea tiimitöö. „Oleme mänginud meeskonnana ja vigastused ei ole nii suurt rolli nagu mitmel varasemal aastal mänginud,“ selgitas enne viimast etappi Rauno Rahnik. Sama kinnitas ka Joosep Juha, kelle sõnul suudeti tänavu mängida oluliselt meeskondlikumalt kui mullu. Juha sõnul särasid eri mehed küll eri mängudes rohkem kui teised, aga see oli just hea tiimitöö tulemus.

TIITLILE AITAS KAASA RAHULIKKUS:

„Me ei hakanud rabistama, kui kaotusseisu jäime.“ „Kui kellelgi mäng välja ei tulnud, oli meeskond toetav ja kokkuhoidev,“ rääkis Juha. „Seda näitab ka fakt, et kõik lõid väravaid ja meil pole meest, kes oleks teistest löönud kaks korda rohkem väravaid. Meeskonna edu oli isiklikust edust eespool.“ Juha enda arvel oli enne viimast 44

JALKA SEPTEMBER 2018

etappi kümme väravat. Sellega jagas ta oma tiimi skoorijate seas 4.–7. kohta, Auguri suurim väravakütt oli enne viimast vaatust Sander Lepik, kes oli skoorinud 18 korral. Talle järgnes 13 tabamusega Kristian Marmor. Peale meeskondlikkuse tõi Juha välja veel teisegi faktori, mis tänavu oli Auguril teistmoodi kui mullu: rahulikkus. „Me ei hakanud rabistama, kui kaotusseisu jäime; ei läinud tähtsates mängudes närvilisusega kaasa,“ kiitis Juha oma meeskonda.

Kolm võtmemängu tiitlini Hooajale tagasi vaadates leidis Juha, et seekordse Eesti meistritiitli taga olid eelkõige kolm olulist mängu, mis said otsustavaks. Neist esimene oli hooaja avalahing Thunder Häckeri vastu, kes oli Augurile sel suvel kõige ebameeldivam vastane. „Neil on väga suur motivatsioon meie vastu mängida – kuigi eks seda on kõigil, sest meil on palju koondisemängijaid, kelle vastu tahetakse alati tõestada, et suudetakse paremad olla,“ selgitas Juha. „Seega, eks kõik vastased on meile omamoodi ebamugavad, aga kui eraldi välja tuua, siis meile ei sobi Thunderiga mängida.“ Kahe kange vastasseisust andiski aimu hooaja juba mainitud esimene mäng,

Tänavused Eesti meistrid! Alumine rida vasakult: Kristian Marmor, Rasmus Munskind, Marko Truusalu, Leo Kuuse. Ülemine rida vasakult: Rauno Nõmmiko, Markus Lukk, Taavi Tammo, Sander Lepik, Joosep Juha, Joonas Laurits, Rauno Rahnik. Foto: Beach Soccer Estonia Facebooki leht

kus normaalaja järel oli seis 2 : 2 viigis. Järgnenud lisaajal tagas Augurile vajaliku 3 : 2 võidu endine koondislane Ingemar Teever. Kui selle mängu oleks Augur kaotanud, oleks hooaeg arvatavasti olnud hoopis teistsugune, tunnistas Juha. Ta lisas, et meistritiitli jagamise puhul ongi arusaadavalt kõige tähtsamad omavahelised mängud kahe teise kange meeskonna ehk Thunderi ja Nõmmega. „Kui nendega mängides suudad omavahelistest matšidest saada kolmest mängust kaks võitu, on juba suur eelis käes, sest isegi siis, kui jääd samadele punktidele, edestad neid tabelis,“ selgitas Juha. Teise võtmemänguna tõigi tänavune Eesti meister välja ühe kohtumise

rannajalgpall

Nõmme tiimi vastu ehk 10. vooru matši, mille Augur võitis 6 : 5. Juha meenutas, kuidas tasavägises mängus teenisid vastased 4 : 4 viigiseisul penalti, mis oleks võinud kohtumise käiku oluliselt muuta. Auguri õnneks suutis puurilukk Markus Lukk penalti tõrjuda ja hoopis kiirrünnakusse läinud Augur asus mängu 5 : 4 juhtima. „Mängupilt oli kümne sekundiga täiesti ümber pööratud,“ rääkis Juha. Ta lisas, et peab seda mängu oluliseks just seepärast, et kui meeskond oleks sel hetkel punkte ära andnud, oleks konkurentidel olnud oluliselt lihtsam neile kandadele astuda, sest senimaani ei olnud Augur veel ühtegi kaotust teeninud. Kolmandaks tähtsaks kohtumiseks nimetas Juha eelviimase etapi viimast mängu, kus Augur oli 8 : 3 üle Üksjalgvärav Vitamin Welli tiimist. Selle mängu järel oli selge, et konkurendid enam Augurit kinni püüda ei suuda,

ja seega polnudki väga lugu sellest, et järgmisel päeval teeniti oma hooaja esimene kaotus, kui 3 : 5 jäädi alla Nõmme Olybetile. „Eks alateadvuses ikka juba mõlkus, et tiitel on olemas, ja läkski nii, nagu kartsime, et ei mängitud enam samasuguse vaimuga,“ nentis Juha kaotuse kohta. Samas lubas ta, et hooaja viimasele etapile ei minda kellelegi allahindust tegema ja tahetakse näidata Eesti meistrile väärilist mängu.

Liiga püsib võrdsena Mullu, kui Eesti meistriks tulnud Nõmme meeskonda ja hõbedale jäänud Thunderit lahutas vaid kaks silma, oli igati selge, et Eesti meistriliiga oli tasavägine. Kuigi tänavu on punktitabelit vaadates olnud Auguri ülekaal suurem, ei tähenda see mängijate meelest seda, et liigatase oleks olnud nõrgem. „Kuigi meeskondi on vähemaks

jäänud, on liigatase üldises pildis kogu aeg tõusnud,“ tunnistas Rauno Rahnik. Ka Juha ütles, et üldine tase on läinud võrdsemaks, sest tabeli alumise otsa tiimid on muutunud professionaalsemaks: on hakatud tegema trenni ja suudetud välja mõelda taktikalisi lahendusi. „Enam ei joosta niisama, pea maas, ringi,“ rääkis Juha. „Ka alumise otsa tiimidel on oma liidrid, kes veavad meeskonda. Ning kuigi hooajal tuli sisse ka suureskoorilisemaid mänge, üllatas mitu nõrgemat meeskonda tugevamaid.“ Liiga ühtlasemast tasemest annabki tema sõnul aimu see, et liiga liidrid ei saa minna tabeli tagumiste tiimide vastu mütsiga lööma, sest sellega võib valusalt näppu lõigata. Juha selgitas, et kuigi meistritiitli mõttes on väga tähtsad kolme ülemise otsa tiimi omavahelised lahingud, ei saa kuidagi omistada vähem tähtsust mängudele nõrgemate meeskondade vastu. „Kui sa ei lähe nende vastu piisava motivatsiooniga, siis tekivad olukorrad, kus sa kaotad tähtsaid punkte, mis saavad hooaja lõpus otsustavaks,“ ütles Juha. „Meie ei kaotanud sel aastal kordagi neid punkte, samas kui eelmisel aastal me seda ei suutnud.“ Eesti meistritiitli karika saab Augur pea kohale tõsta augusti viimase nädalavahetuse etapi järel ja Juha sõnul enne seda tulevikule ei mõelda. Seda just selles plaanis, et Eesti meistritiitel tähendab võimalust mängida Euro Winners Cupil, mille jaoks veel eesmärke pole seatud. „See jääb järgmisesse aastasse, praegu me veel sellele ei mõtle,“ ütles Juha. „Eks kui tiitel on käes ja esmased emotsioonid möödas, siis saab hakata mõtlema, kuidas ja kellega seda mängime.“

Selline oli seis enne meistrivõistluste viimast vooru Augur Enemat 44 punkti Thunder Häcker 35 punkti Nõmme Olybet 31 punkti Saue 30 punkti Üksjalgvärav Vitamin Well 19 punkti Rõuge Saunamaa 8 punkti Alpha 3 punkti

2018 SEPTEMBER JALKA

soe ulg

Üks ja seesama jalgpall puha „Mida ma nüüd õieti tegema pean?“ Tõtt-öelda näevad jalgpallurid kohati ikka totakad välja. Löövad värava ja hakkavad muru peal püherdama, tegema täiesti kontrollimatuid liigutusi, ronima üksteise otsas, nägudel väikeste laste mängulised grimassid. Kõik see meenutab pigemini stereotüüpset arusaama mõnest asutusest, kus hoitakse vaimunõtruse küüsi langenuist kõige raskemaid juhtumeid. Hüljatakse igasugune ratsionaalsus, alles jääb instinktiivne metsaliste mass, mis tagatipuks võimendab kümnete tuhandete pealtvaatajate niisama instinktiivset emotsioonide mõõdutundetut väljaelamist. Naljaga pooleks olen ette kujutanud, missugune oleks avalikkuse reaktsioon, kui mõni tennisist hakkaks samasuguse afektiivsusega platsil kekslema. Jätaks ikka groteskse mulje küll! Kuidas on võimalik, et tennisist ei pea kinni kirjutamata reeglitest, ei käitu aristokraatlikus vaimus, ei näita austust vastase vastu, ei rakenda empaatia- ja pieteeditunnet? Eks ole küsimus peale traditsioonilise etiketi ka alade erinevas emotsionaalsuse dünaamikas. Jalgpallis vallanduvad väravalöömisega pikapeale kogunenud pinged, unustatakse minevik ja tulevik, alles jääb puhas olevik, kus üritatakse kinnistada hetke ülevust. Olen viimasel ajal sattunud vaatama jalgpallikohtumisi 1950. ja 1960. aastatest. Näib, et poole sajandi eest käitusid mängijad teisiti. Võiks öelda, et mängijad ei osanud tähistada, isegi ründajad vaatasid pärast väravat nõutu näoga üksteisele otsa, justkui küsides „Mida ma nüüd õieti tegema pean?“. Puudusid väljakujunenud, klišeedeni peenhäälestatud maneerid. Viimastel kümnenditel on pilt 46

JALKA SEPTEMBER 2018

radikaalselt teisenenud. Mitteteadlikult imiteeritakse üldtunnustatud tähistamisvormeleid. Piisab, kui sattuda Nõmme mändide alla ja vaadata väikeseid lapsi vutti tagumas, vaadata, kuidas väravale järgnevad teleriekraanilt tuttavad stseenid. Mängijad üritavad küll kujundada isikupäraseid ja äratuntavaid tähistamisstiile, aga lõppeks on need kõik ikkagi kuidagi liiga sarnased, sarnase intensiivsuse ja ülesehitusega. Eri liigades, eri tasemetel ikka analoogsed külakuhjad, analoogsed žestid, analoogsed . . . Minimaalne erinevus, ütleks mõni postmodernist. Eks ole väravatähistamised üksnes väikene sümptom, pisikene näide, kuidas jalgpall on üleilmastumise kontekstis nivelleerunud. Viimatises Jalka numbris keskendusin näituseks jalgpalli rahvuslikele stiilidele. Väitsin, et jalgpalli rahvuslikkus on kogu täiega tõugatud tribüünidele. Tulemusele keskendumine põrmustab isikupära(d). Tegelikult käib sama protsess ka tribüünidel. Ikka imiteeritakse seda, kuidas peaks kaasa elama, kuidas peaks oma identiteeti võimalikult efektselt ja efektiivselt kinnistama. Ka tribüünidel on oma etikett, mis riigist riiki, mandrilt mandrile liikudes on üha sarnasem. Tõsi, eks ühtlustuvad käitumuslikud aspektid tribüünidel visamalt kui mujal.

„Pole päriselt šveitslane“ Üleilmastumise küsimus jalgpalliväljal on viimasel ajal aktualiseerunud seoses rahvuskoondistega. Euroopa riike esindavad massiliselt inimesed, keda nende välimuse ja nime põhjal ei arvaks vastavate rahvaste/rahvuste põlisesindajate hulka. Eesti jalgpallikommentaatoritel on näiteks kombeks rõhutada mitmekultuuriliste satside puhul mängijate „tõelist“ päritolu. Kuidas üks või teine

pallur „pole päriselt šveitslane“. Rahvusparadigma näeb spordikommentaaris igatahes näguripäevi: belglastega ollakse lausa püsti hädas. Mesut Özili juhtumis pole ses mõttes midagi kummalist. Pisut üllatav näib vaid see, et sedavõrd mastaapne avalik diskussioon sai alguse Saksamaalt. Võtsid sakslased ju jalgpallisüsteemi üles ehitades paljuski mõõtu Prantsusmaa mitmekultuurilise koondise tiitlivõidust 1998. aastal. 2010. aastaks oli sakslaste mäng muutunud agressiivsemaks, loomingulisemaks (muide, kolmel turniiril järjest aastatel 2006–1014 lõid just sakslased kõige rohkem väravaid). Toonases satsis oleks 23 mängijast koguni 11 võinud mängida mõnes teises koondises. Özil ise on enda mängijanatuuri korduvalt põhjendanud just päritoluga. Näiteks: „Minu tehnika ja pallitunnetus on seotud türgi poolega; distsipliin, suhtumine ja anna-endast-alati-kõik mentaliteet saksa poolega.“ Aastal 2010 uuriti, kuidas kajastatakse Saksa meedias mitte puhastverd sakslasi koondises. Ilmnes kaks vastandlikku lähenemist: vasakpoolsed väljaanded lähenesid özililikult ja rõhutasid mängijate puhul just kahte samaaegset kvaliteeti (lisaks saksa identiteedile eksisteerib ka teine), parempoolsed seevastu eeldasid, et mittesakslased peaksid hülgama oma muu päritolu ja evima koondises üksnes saksa identiteeti. Mõlemad otsisid nii-öelda võõrmängijates positiivseid külgi ja eeskujusid. Sedasama tegid prantslased ka 1998. aastal. Nende koondisest „must, valge, araablane“ oodati mitmekultuurilise riigi ühendajat, rahvuspõhise konfliktipotentsiaali maandajat. Ajad on muutunud. Vaevalt keegi arvab praegu, et praegune tiitlivõit kuidagi Prantsusmaad ja selle mentaliteeti teisendaks. Ei ühes ega teises suunas.

„Hispaania liigat iseloomustab . . .“ Näib, et just pallimängude profiliigad on teiste spordialade ja -võistlustega võrreldes kõige meelelahutuslikumad, ja kaude just seetõttu on neis rahvusel kõige väiksem tähendus. Sestap näib paradoksaalne, et võrreldes rahvuskoondistega võib rahvuslikke eripärasid jätkuvalt täheldada just maa-

Kahe türgi päritolu Saksa jalgpalluri Ilkay Gündogani (vasakult) ja Mesut Özili kohtumine Türgi presidendi Recep Erdoganiga tekitas palju vastakaid arvamusi.

ilma tippliigades. Käimasoleva kümnendi hakul eritles sedasama küsimust Arsene Wenger. Küllap on Wengeri lähenemises tegemist paljuski rudimenttunnustega, aga teatavad jõujooned joonistuvad siiski välja: Hispaania liigas mängitakse pallivaldamisele orienteeritud tehnilist jalgpalli, statistiliselt antakse seal kõige vähem tsenderdusi, mis on märk sellest, et eelistatakse lühikest söötu. Saksamaa liiga mängustiil põhineb liikumisel, meeskonnavaimul ja efektiivsusel. Itaalia liigat iseloomustab erakordne tasavägisus; see on intelligentne ja mitte eriti loov jalgpall visa kaitsemänguga ja efektiivsusega ründekolmandikul. Prantsusmaa liiga vireleb jätkuvalt eripärase identiteedi otsingul. Kui traditsiooniliselt on Prantsuse liiga olnud füüsiliselt nõrgem ja tehniliselt kvaliteetsem, siis sajandivahetuse paiku muutus loogika vastupidiseks. Inglismaa kõrgliiga on teadagi erakordselt tasavägine, iseloomulik on kiire tempo, kvaliteetsed võitlused ja mängijate väga kõrge kvaliteet. Mingi iva ses kõiges muidugi on (võib mõelda kasvõi Saksa liiga suurematele skooridele), kuigi kaldun arvama, et tippliigad muutuvad aasta-aastalt üha sarnasemaks ning kaob korrelatsioon riikide kultuuride ja temperamentidega. Mõne aasta eest viidi läbi uuring, milles jälgiti Euroopa tippliigade

söödumängu. 98 meeskonna ja enam kui miljoni söödu statistika põhjal jõuti järeldusele, et erinevused eri liigade ja meeskondade vahel on stiili poolest minimaalsed. Õieti peaaegu olematud. Ainsa erandina kerkis esile FC Barcelona, kelle mängujoonises esines oluliselt rohkem söödustiili ABAC ja ABCB. See tähendab lihtsustades, et kui mängija palli söödab, siis on tal oluliselt suurem tõenäosus saada see kohe tagasi. Sellel põhineb ka hullumeelsena näiv statistika: Barcelona tiki-taka’tas 317(!) kohtumist järjest nii, et vallati vastasest rohkem palli. Kõikide ülejäänud klubide stiil mingeid püsivamaid erinevusi välja ei toonud. Seesama jalgpall puha.

„Kriitikud ütlevad siinkohal“ Seda kõike arvestades mõjus pisut kummastavalt jalgpalliajakirjaniku Indrek Schwede arvamuslugu Õhtulehe veergudel. Schwede kirjutab: „Just kohalikul tasemel, väljaspool ülemaailmse võrgustiku haaret, peab jalgpall varjatud võitlust globaliseerumisega. Inimest, kes teab, kes ta on, millisesse kogukonda ta kuulub ja mispärast, on raskem muuta sihituks tarbijaks, empaatiavõimetuks maailmakodanikuks. Kriitikud ütlevad siinkohal tõenäoliselt: jalgpall massialana ise nivelleerib maailma ning tema harrastamine ja talle kaasaelamine on globaliseerumise ilmingud. Ka niimoodi võib asja vaadata ja nagu mainitud: rah-

Foto: Scanpix

vusvahelise tippjalgpalli osas vastab see suures osas ka tõele. Jalgpalli sisemine loogika madalamatel tasemetel töötab sellele aga vastu.“ Tasub tähele panna hermeneutilist ringi: ühelt poolt on jalgpall musternäide üleilmastumisest, üha süvenevast ühtlustumisest eri tasandeil, samal ajal kerkivad selle sees esile traditsioonilised eripärad, mis võitlevad üldiste trendidega. Mõlemad pooled vajavad teineteist ja nende vihaselt sõbralik vastastikmõju on märkimisväärne osake jalgpalli fenomenist. Ja veel: rangelt võttes ei saa neid kahte suunda jäigalt vastandada ka ses mõttes, et globaliseerumine pole olemuslikult turva- ja kogukonnatunde vastand, vastuoksa, need on omavahel tihtilugu tugevalt põimunud. Nagu olen korduvalt väitnud: jalgpall kui lääne päritolu praktika on maailma edukalt koloniseerinud (sport kui universaalistamise, koloniseerimise vahend). Võiks liialdamata öelda, et kolonisatsioon on edukalt lõpule jõudnud. Edasi võiks vaid küsida, kuidas seda edu hoida. Või ehk hakkab hoopis virtuaalkeskkond sporti koloniseerima? Kohtunikud on ju sammukese arvutimängudesse juba astunud ... JOOSEP SUSI 2018 SEPTEMBER JALKA

lugeja küsib MAREK KALJUMÄE Sünniaeg: 18.02.1991 Koduklubi: PS Kemi (Soome) Varasemad klubid: AZ

Alkmaar (Holland), Levadia, Narva Trans Koondisekarjäär: 4/0

JALKA SEPTEMBER 2018

Sel aastal on Kaljumäe saanud Eestis käia vaid korra: juunikuise koondisepausi ajal. Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Hilise koondisedebüüdiga Kaljumäe: kõik tuli õigel ajal Soomes PS Kemi meeskonnas mängival Marek Kaljumäel (27) on ette näidata mitu tiitlit Eestist, kuid oma karjääri tipphetkeks peab ta A-koondisega seotud mänge, mis tema puhul algasid alles siis, kui kogenud (pool)kaitsja oli 26aastane. Kuigi koondisedebüüt tuli üsna hilises eas, arvab Kaljumäe ise, et see hetk oli just õige aeg. Igapäevast klubileiba meie põhjanaabrite juures teeniv mängumees on eluga Soomes küll rahul, kuid vaatab ringi ja loodab uuel hooajal klubi või riiki vahetada. KADI PARTS

iks hakkasid just jalgpalliga tegelema? (Andre, Põlvamaa) Hakkasin jalgpalli mängima, sest mu vend juba käis jalgpallitrennis. Tema mu trenni viiski ja ega ma midagi muud pole teha tahtnud. Jäin kohe jalgpalli juurde ja see on mulle juba algusest peale meeldinud. Aivar Tiidust teatakse karmi käega noortetreenerina, kelle õpilased jõuavad kaugele. Mis on tema edu saladus? Mida ta sulle on andnud? (Romi, Mustamäe) Häid mängijaid on tema käe alt tõesti palju tulnud ja koondisesse jõudnud. Võibolla on tema edu saladus see, et ta nõudis mängijatelt väga palju. Tuleb teha palju tööd ja siis tuleb ka edu. Eks ta pani ka mulle samamoodi põhja alla. Noorena käisid Alkmaaris ja olid nende hingekirjas. Mis jäi puudu, et jäädagi sinna mängima? (Sten, Helsingi) Raske öelda, aga võibolla jäi midagi puudu seetõttu, et Hollandis on konkurents väga tihe. Väga vähesed jõuavad noortemeeskonnast esindusse välja. Seal on tihe konkurents ja seal valitakse need kõige õigemad mängijad välja positsiooni järgi ehk eks mingil määral peab ka õnne olema, et teha samm edasi esindusmeeskonda. Seal käimise kogemust ei kahetse ma aga muidugi üldse. Mis on Alkmaarist kõige paremini meeles? ( Jarko, Tartu) Kõige parem mälestus seal veedetud ajast on noorteliigas löödud värav

Kui Levadias mänguminutid kokku kuivasid, siirdus Kaljumäe üheks hooajaks Narva Transi ridadesse. Kui pealinna klubi talle aga uue võimaluse andis, ei olnud vaja pikalt mõelda ja Kaljumäe pühkis Narva tolmu jalgadelt.

FÄNNAB TÄRINGUJALGPALLI:

„Alati on ju tore tulla Eesti meistriks mõnel muul alal peale jalgpalli!“ Amsterdami Ajaxi vastu. See on kõige paremini meeles ja ka see värav ise on siiamaani meeles: lõin selle paari meetri pealt peaga tühja väravasse. Kas oli hirmutav minna noore mängijana Eestist ära Hollandisse Alkmaari klubisse? (Sandra, Viljandi) Ei olnud. See oli minu jaoks põnev väljakutse ja mulle meeldis sinna minna. Mul ei olnud probleem noorena kodumaalt ära minna ja suurt koduigatsust mul seal ka peale ei tulnud.

Miks läksid Levadiast Transi ja siis tagasi Levadiasse? (Rein, Järva-Jaani) 2014. aastal olin veel Levadia nimekirjas, aga mänguaeg jäi seal väga väikeseks ja Levadial polnud enam huvi minuga koostööd jätkata. Sel hetkel ei olnud Eestis ka kuskilt mujalt huvi mu vastu ja seetõttu läksin Narva Transi. Siis sain Levadialt aga uue võimaluse end näidata ja kui seda pakuti, ei olnud pikka mõtlemist, mida teha – nii mängisingi 2016. aastal uuesti Levadia eest. Kas 2015. aastal Transis mängides oli raske venekeelses keskkonnas hakkama saada? (Kristofer, Tallinn) Mul oli Transis ees paar Levadia mängijat, kellega olin seal koos mänginud, ja paar eestikeelset meest, seega ei tekkinud uues keskkonnas sellist keeleprobleemi. Kui tähtsad on sulle noortekoondiste eest löödud väravad? (Simo, Tartu) Ma olen noortekoondiste eest löönud kaks väravat: ühe Soomele ja teise Aserbaidžaani vastu. Ega mul neid eriti palju pole, aga ma ei ole ka selline mängija, kes mõtleb, et tahaks palju väravaid lüüa. Olen eelkõige ikkagi kaitsva suunitlusega mängija, väravad on ainult boonus. Mis oli su esimene reaktsioon, kui esimest korda koondisekutse said? (@sanderthek) Reaktsioon oli väga positiivne. Ei ole just palju mängijaid, kes teevad oma 2018 SEPTEMBER JALKA

Juunikuus Maroko vastu peetud koondisemängu peab Marek Kaljumäe üheks oma karjääri tipphetkeks.

Levadias mängides tuli Kaljumäe kahel korral Eesti meistriks (2013, 2014) ning võitis korra nii Evald Tipneri karika (2014) kui ka superkarika (2013).

koondisedebüüdi 26aastaselt, nagu mina siis olin. Aga oli väga hea, et mind sel hetkel ikka veel märgati, koondisesse kutsuti ja ma Eesti koondist esindada sain. Kas ma tol hetkel ootasin seda kutset? Eks ma ikka tundsin, et on õige aeg ja sel hetkel peaks see kutse tulema.

ründaja olla. Mulle on alati meeldinud olla kas kaitses või poolkaitses.

Kas arvad, et oleksid koondisekutse pidanud saama juba varem, või tuli see õigel ajal? (Andra, Tartu) Arvan, et see tuli õigel ajal. Levadias mängides ei olnud ma veel koondisemängija ja kui see kutse tuli hiljem, siis oli see just paras aeg. Mis on koondisedebüüdist kõige eredamalt meeles? Kas närv oli ka sees? ( Jaan, Tartu) Kõige eredamalt ongi meeles 2 : 0 võit Fidži üle. Arvan, et kuna mul on juba nii palju vanust, siis mul ei olnud debüüdi eel mingisugust pabinat sees. Kas oled mõelnud ka Eestisse tagasitulemisele? Kui jah, siis kuhu tahaksid kõige rohkem mängima minna? (@sander.gontmacher) Soov oleks jätkata karjääri välismaal, aga ma ei ütle kunagi Eestile ei, sest kunagi ei tea, mis saab. Aga esmases järjekorras tahaksin ikkagi välismaal 50

JALKA SEPTEMBER 2018

jätkata. Kui peaksingi Eestisse tulema, siis mul ei ole sellist järjekorda, kelle eest tahaksin esmajärjekorras mängida. Mis oli Soome liigasse minnes kõige huvitavam? (Anneli, Tartu) Võibolla see, et kõik meeskonnad võivad kõiki võita ja kõikidele ka kaotada. See on huvitavam kui Eesti liigas. Platsiväliselt ei ole aga midagi eriti üllatavat olnud, sest Soome on Eestiga ikkagi nii sarnane riik.

TAHAB EDASI LIIKUDA:

„Kas mõne teise Soome klubi ridadesse või kuhugi mujale riiki – eks seda ole näha hooaja lõpus.“ Milline on senine parim elamus Soomes? (@sander_pant10) Kaks nädalat tagasi (juuli lõpus – toim.) lõin kaks väravat KuPsi meeskonna vastu. Need olid mu esimesed väravad Soome liigas ja see oli igati positiivne õhtu. Kas oled kunagi tahtnud mängida ka ründajana? (Urmas, Haapsalu) Mul ei ole mitte kunagi olnud sellist tahtmist või aega, et oleksin tahtnud

Mis on noortekoondiste mängudest kõige paremini meeles? (Ants, Jüri) Kõige eredamalt on mul meeles U19 koondisega peetud eliitturniir Tallinnas. See on meeles, sest see oli esimene kord, kui Eesti noortekoondis jõudis esimesest kvalifikatsiooniringist edasi eliitringi. See oli suur turniir ja seepärast ka kõige suurem mälestus noortekoondiste aegadest. Kas oled Soomes oma klubiga rahul või tahaksid mujale liikuda? (Karl, Tallinn) Praeguse seisuga tahaks liikuda Kemist edasi. Kas mõne teise Soome klubi ridadesse või kuhugi mujale riiki – eks seda ole näha hooaja lõpus. Aga praegusel hetkel on seis selline. Eks sellise idee taga on treenerivahetus, mis mõjutas praegust seisu, ja lisaks tunnen, et on aeg siit edasi liikuda. Aga see ei tähenda, et kui mul muud varianti pole, siis hakkan siit ära minema. Hooaja lõpus on näha, kuidas asjad lahenevad, aga hetkel võin öelda, et mu eesmärk on siit edasi liikuda. Kas soomlased suhtuvad sinusse kui välismängijasse või kuna oled eest-

Oma A-koondise debüüdi tegi Kaljumäe alles 26aastaselt, aga ta leiab, et see oli tema puhul just õige aeg.

lane, siis oled ikkagi nii-öelda oma mees? (Mirell, Tallinn) Rohkem suhtutakse minusse ikkagi kui välismaalasesse. Aga siin võetakse kõiki välismängijaid väga hästi vastu ja sellest pole absoluutselt mingisugust probleemi.

KOONDISEMÄNG MAROKO VASTU OLI ERILINE:

„Ega iga päev ei saa võimalust mängida sellise koondise vastu, kes mängib MMil.“ Kui tihti saad Soomest Eestis käia? Kas igatsed Eestit? ( Joosep, Pärnu) Näiteks sel aastal käisin ma Eestis ainult juunikuus, kui oli koondisepaus. Ega ei ole sellist võimalust, et saad lihtsalt Eestisse sõita. Kuna Soome on ikkagi Eestiga üsna sarnane, siis koduigatsust ei ole peale tulnud. Mu pere on samuti siin Soomes ja seega on kõik selles mõttes korras. Oled Eesti meister täringujalgpallis. Kas see mäng ikka on väärikas tegevus päris jalgpallurile? (Tipu, Tallinn) Arvan, et ikka on. Alati on ju tore tulla

Eesti meistriks mõnel muul alal peale jalgpalli! Milline on olnud parim hetk sinu karjääris? (@lisettelukin) Kindlasti koondisedebüüt – see on üks parimaid mäletusi. Samuti tooksin esile sel aastal peetud koondisemängu Maroko vastu. Ega iga päev ei saa võimalust mängida sellise koondise vastu, kes mängib MMil – seega oli see kindlasti väga meeldejääv hetk. Kas sul on olnud hetki, kui oled tahtnud mängimisest loobuda? (Maarika, Tallinn) Sellist hetke pole mul olnud. Kas oled juba mõelnud, mida tahaksid teha pärast karjääri lõppu? (@artisloho) See on hea küsimus. Eks ma tahaksin ikka jalgpalli juurde jääda, aga kuidas see võiks välja näha või mida ma teha võiksin, seda ei oska ma praegu veel nii täpselt öelda. Mida pead oma suurimaks plussiks? Mida miinuseks? (Gustav, Kuressaare) Plussideks pean oma sööte ja seda, et mul on hea platsinägemine. Miinuseks võibolla peaga mängimist – seda saaksin parandada.

Oma suurimateks plussideks peab Kaljumäe sööte ja head väljakunägemist. Fotod: Lembit Peegel

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Tristan Koskor. Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2018 SEPTEMBER JALKA

treener

Denis Belov tahab end treenerina proovile panna Premium liigas. Foto: Jana Pipar

JALKA SEPTEMBER 2018

treener

Denis Belov

annab mängijatele väljakul vabadust Treeneril on edu saavutamiseks erinevaid võimalusi. Esiliiga B-s kindlal liidripositsioonil jätkava Tallinna JK Legioni peatreener Denis Belov ütleb, et mängijatel peab olema väljakul iseseisvust, aga kindlasti tuleb jälgida põhiplaani. ALVER KIVI

enis Belov pooldab jalgpallitreenerit, kes suudab kohtumise jooksul mängu võitmiseks muuta taktikat. Tema hinnangul peab meeskonna loots panema mängijad oma plaane ellu viima sooviga anda endast väljakul parim. „Ma ütlen mängus oma mängijatele, et tehke nii, nagu ma ütlen, aga kui see ei tööta ja ei tule tulemust, siis räägime asjad uuesti üle,“ märgib tänavu kolmel korral esiliiga B-s kuu parimaks valitud treener. „Ma ei ütle kunagi mängijatele, et nad peavad tegema väljakul ainult ühte konkreetset asja. Ma annan meestele võimaluse improviseerida, aga ma annan ka juhised ja igaleühele olulisemad ülesanded. Kui on vaja selgitada nüansse, siis kindlasti teen seda.“ Denis Belov tahab õppida maailma parimatelt ja talle meeldib vaadata, milliseid lahendusi mõtlevad treene-

rid mängu käigu muutmiseks välja. Maailmas on tema lemmikud Mourinho, Jürgen Klopp, Guardiola, Conte ja Carlo Ancelotti Milani aegadel. „Mulle meeldib olukord, kus mitte just kõige tugevam meeskond võidab olulise karika, nagu seda mõned aastad tagasi tegi Leicester City, kellest ei oleks kunagi arvanud, et ta tuleb Inglismaa meistriks,“ põhjendab ta. „Nad mängisid väga lihtsat jalgpalli ja taktikalised otsused tõid edu.“

VABADUS MÄNGIJATELE

„Ma ei ütle kunagi mängijatele, et nad peavad tegema väljakul ainult ühte konkreetset asja. Ma annan meestele võimaluse improviseerida.“

Denis Belovi treenerifilosoofia toel oli JK Legion võitnud augusti alguseks kõik 24 mängitud kohtumist. Treeneri sõnul on edu taga ühtlane meeskond ja mängijate tahe. „Mehed töötavad ja pingutavad ning selle meeskonnaga on väga mõnus töötada,“ räägib Belov, lisades, et samas ei mängita eesmärgiga, et kõik turniirid peavad olema võidetud. Aga iga mäng on neile kui viimane ja keskendutakse ainult sellele. „Kõik teavad oma ülesandeid ja õhkkond on suurepärane. Ma ei pea meestele helistama ja tuletama neile meelde, et täna on trenn või et väga tähtis mäng on tulemas. Kui on tõesti mingi oluline põhjus, siis ei tulda, aga tavaliselt on isegi need mehed kohal, kellel on vigastus, sest nad tahavad olla meeskonnaga koos.“ 41aastane Denis Belov ei ole ise jalgpalli mänginud, sest ta kannab prille ja aktiivselt spordiga tegelemise olid arstid keelanud. See mäng talle aga meeldis ja nii elas ta lapsepõlves kaasa Madridi Realile ja Manchester Unitedile. Eesti jalgpalli ta eriti ei jälginud ja lemmikut ei olnud. Treeneriametini jõudis Denis Belov pooljuhuslikult, kui 2009. aastal hakkas JK Legioni trennis käima tema poeg. Aasta pärast tekkis tal aga juba tahe ka ennast treenerina proovile panna. Pärast usinat tudeerimist ning Viktor Passikutalt, Andrei Šapovalovilt ja Mihhail Artjuhhovilt saadud õpetussõnu sai Belov 2012. aastal endale juhendamiseks klubi 2000. aastal sündinud poiste meeskonna, kellega võideti Eesti C1- ja C2-klassi meistrivõistlused. Nüüd, kui Denis Belov juhendab JK Legioni esindusmeeskonda, peab ta oma töös tähtsaimaks, et meeskond teeb iga trenniga sammu edasi. Isegi siis, kui mäng kaotatakse, sest selleta ei ole jalgpallis võimalik. „Kindlasti tahaks millalgi mängida Premium liigas ja kindlasti tahaks seal pakkuda ka konkurentsi meie tippklubidele,“ avalikustab Denis Belov ühe oma unistuse ja eesmärgi. „Tahaks kunagi jõuda ka medalile. Ja kui keegi räägib tulevikus Legionist, siis see on klubi, mis kuulub Eestis vähemalt esinelikusse. Meie plaanid on selged ja tahame jõuda Eesti paremate klubide hulka.“ 2018 SEPTEMBER JALKA

naised

Staadionil tärganud armastus tüürib väravavahid abieluranda Kindlasti on armumine jalgpallistaadionil ja väljakul niisama vana kui see maailma populaarseim mäng ja erandiks pole siin ka Eesti. Mai lõpus mängitud Rakvere JK Tarva ja JK Welco esiliiga kohtumise lõppedes langes ühele põlvele võõrustajate meeskonna väravavaht Artem Levizi, kes sai jah-sõna FC Flora naiskonna väravavahilt Tatjana Lebedevalt. ALVER KIVI 54

JALKA SEPTEMBER 2018

„M

uidugi oli see mulle suur ootamatus, sest ma ei teadnud sellest midagi ja see oli ikka väga suur üllatus,“ tunnistab Tanja. „Aga nüüd, kui sellest on juba möödunud kaks kuud, saan aru, et see oli Artemi stiil. Ma olin väga õnnelik ja heameelega ütlesin jah!“ Artem Levizi sõnul tahtis ta Tanjat üllatada ja see oli tema suur unistus. „Kuna see oli minu suur soov, siis olin oma mõtetes ammu paika pannud, kuidas see peab juhtuma,“ räägib ta. „Kui ma oma meeskonnale sellest plaanist rääkisin, olid nad väga üllatunud, aga mõte meestele meeldis, nad toetasid mind ja aitasid minu soovi ellu viia. Ma olin kindel, et Tanja ütleb

jah-sõna, aga vaatamata sellele värisesid mu jalad erutusest.“ Armumisi on igasuguseid, sest Amori nool võib meid tabada klassipingis, supermarketis, tantsupeol või sõbra sünnipäeval. Aga kui tegu on inimestega, kellele meeldib jalgpall ja kes palli rohelisel murul ka ise taga ajavad, on igati loomulik, et kaks pilku kohtuvad just nimelt staadionil. Kas on siis põhjuseks oma lemmikutele ühine kaasaelamine tribüünil, supertõrje väravas, imeline tribling või kaunis pealelöök. Artem Levizi ja Tatjana Lebedeva kohtusid esimest korda Tallinnas Ajaxi staadionil 2016. aasta märtsis. „Juba esimesest minutist, kui nägin Tanjat, olin kindel, et see neiu on minu

naised oma,“ meenutab Artem. „Tulin Sillamäelt Ajaxi staadionile, kus ma nägin väravas mängimas jalustrabavat tüdrukut. Ma läksin tema juurde ja tegin tutvust ning Tanja ei olnud minu jaoks absoluutselt selline nagu kõik teised. Ja sellest algas meie lugu.“ Tatjana Lebedeva on kindel, et just jalgpall viis nad kokku, sest tutvuti ju staadionil: „Artemil oli müstiline külgetõmbejõud ja ta sai minu jaoks selles maailmas kohe eriliseks. Mulle meeldib, kui inimene on sportlik ja tal on spordis oma eesmärgid. Ja Artem ei ole erand.“

Artem Levizi palub Tatjana Lebedeva kätt ...

Väravavahi amet liidab Eks vanajumal on inimesed siia maamunale seadnud oma kindla plaaniga ja kõike kavandatut realiseerida õnnestub vähestel. Veelgi keerulisem on leida endale kaaslaseks inimene, kes mõtleb, hingab, toimetab ja tegutseb samas rütmis. On hea, kui partnerile antakse oma plaanide teostamiseks vabadust ja avaldatakse toetust. Aga kui huvid ja tegevused langevad kokku, pole muud kui üheskoos edasi – olgu siis spordiplatsil, tööl või puhkehetkel. Artem Levizi ja Tatjana Lebedeva peavad oma ühist huvi suhte toimimises oluliseks, kuna see aitab vaba aega lemmiktegevusega sisustada ja pole küsimust, mida peale hakata. Kui noorte suhte teeb eriliseks see, et mõlemad mängivad Eesti tipptasemel jalgpalli, siis vürtsi lisab kindlasti, et mõlemad seisavad oma võistkonnas väravapostide vahel ja hoolitsevad selle eest, et vastased võimalikult vähe võrku sahistaks. „See ei ole mulle tähtis, et Artem on väravavaht,“ lausub Tanja. „Aga vaatamata sellele õpin ma temalt palju ja mulle meeldib tema mängu vaadata. Väravavaht on meeskonna liider, sest ta juhib kaaslaste tegutsemist ja päästab neid oma külmaverelise tegutsemisega sisse lastud väravate käest.“ Artemi sõnul võimaldab ühine amet üksteist paremini aidata ja rasketes olukordades kaaslast toetada: „Mul on rohkem kogemusi ja ma meelsasti treenin Tanjat. Tanja on hea väravavaht ja tal on jalgpallis tulevikku, sest on sihikindel. Praegu on tema ainus nõrkus veel see, et kogemusi on vähe.“ Ka Tanja jagab kaaslase kohta tunnustavaid sõnu: „Artem mängib juba

... ja kosjad on vastu võetud!

Fotod: erakogu

ammu jalgpalli ja ma arvan, et tal on olemas kõik, mis peab ühel heal väravavahil olema. Ma arvan, et temal pole nõrkusi, aga on, kuhu areneda.“ Aga küsimusele, kumb siis ikkagi parem väravavaht on, vastab Tanja, et muidugi tema. „Sest ma mängin koondises, aga Artem ei mängi. Muidugi on see nali, sest ei saa võrrelda naiste ja meeste väravavahti,“ selgitab ta. Ka Artem leiab, et naistejalgpall on siiski natuke teine, ja seepärast ei saa öelda, kumb on parem väravavaht. Peaasi on see, et aidatakse üksteisel veelgi paremaks väravavahiks kasvada.

Ikka jalgpall Kuna enamik Eesti liigamänge toimub nädalavahetusel, siis on Artem Levizil ja Tatjana Lebedeval keeruline kaaslase mängul käia. Tanja ütleb, et kui on aega ja mäng toimub Tallinnas või Rakveres, sõidab ta heameelega seda vaatama. „Ma püüan Artemile iga kord kaasa elada. Kui tema meeskond kaotab, olen alati tema lähedal,“ räägib ta. Artem

käib võimaluse korral mängul siis, kui Tanja seda tahab. „Toetan Tanjat just siis, kui tal on trauma,“ selgitab ta. „Tavaliselt analüüsin neid mänge, mida olen vaatamas käinud, ja pärast töötame need koos läbi.“ Tanja sõnul räägivad nad omavahel jalgpallist peamiselt ainult pärast mängu, kui tehakse analüüsi, ja loomulikult ühiste trennide ajal. „Meil vedas, et sel aastal oli suurepärane jalka MM Venemaal, sest saime koeraga jalutades väravavahtide mängudest kokkuvõtteid teha,“ märgib ta. Ning kui juba mõlema hinges ja elus on jalgpall väga tähtsal kohal, on igati loomulik, et ühiselt vaadatakse ka maailma tippklubide mänge, kuigi lemmikud ja iidolid võivad olla erinevad. Artem Levizi lemmikmeeskonnad on FC Barcelona ja Moskva CSKA ning lemmikväravavaht Oliver Kahn. Tatjana Lebedeva jälgis eelmisel hooajal Manchester Unitedi meeskonda ja eriti seda, kuidas tegutseb väravas David de Gea. Tema lemmiknaiskond on siiski FC Flora ja praegu on tema lemmikmängija Artem Levizi. Mõlemad kinnitavad, et jalgpalli vaadates kindlasti tülli ei minda.

Sõbrad toetavad ja tunnustavad Artemi sõnul ei meeldi Tanja vanematele, et tütar mängib jalgpalli. „Minu vanemad arvavad, et see on väga hea, kui meil on ühine lemmiktegevus,“ tõdeb ta. Ja kuigi jalgpall võtab noorte ajast suure osa, jagub tegevust ja aega ka muuks. Nii meeldib neile koos kinos käia, vaadata eri sarju, reisida ja lihtsalt jalutada. „Me armastame teineteist ja seepärast teeme kõike koos,“ märgib Tanja. Pulmapidu on plaanis korraldada järgmisel suvel ja jalgpalli on seal väga palju, sest peigmees ja pruut on ju jalgpallurid. Nii Tanja kui ka Artem kinnitavad, et ilma armastuseta jalgpalli vastu ei oleks nad kohtunud, sest just jalgpalliväljakul kokku ju saadi. „Tahame, et meil oleks tulevikus õnnelik ja sõbralik perekond, ja et isiklikud eesmärgid oleksid saavutatud,“ räägib Tanja. „Aga lapsed valivad ise, kelleks nad saada tahavad,“ lisab Artem. 2018 SEPTEMBER JALKA

maailm

Millal peetakse jalgpalli maailmameistrivõistlused sinu elutoas? Tehnoloogia on lõhe elukutselise ja amatöörjalgpalli vahele tekitanud juba ammu. Mänguväliselt on tippjalgpall alati tervitanud uue tehnoloogia kasutuselevõttu. ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

JALKA SEPTEMBER 2018

„Ü

sna pea!“ võiks kõlada pretensioonikas, kuid kindlasti mitte ülemäära utoopiline vastus pealkirjas esitatud küsimusele. Ja võibolla ei pea selleks, et kõik jalgpallurid tuppa ära mahuksid, isegi diivanit nihutama. Tehnoloogiline areng annab sellisteks väideteks igatahes lootust. Olgu sissejuhatuseks toodud üks asjakohane näide. Pärast maailmameistrivõistluste veerandfinaali Belgia ja Brasiilia vahel pakkus Belgia telejaam La Une oma vaatajatele üsna tavapärast järelprogrammi, kus spetsialistid arutasid Brüsseli stuudios võidu tagamaade üle. Tavakohaselt kuulusid programmi ka mängujärgsed intervjuud, millest üks on

aga ajaloolise kaaluga. Nimelt intervjuu Eden Hazardiga, kes vastas mõned minutid pärast mängu lõppu Kaasanis – ikka veel punast mänguvormi kandes – ajakirjanike küsimustele sealsamas Brüsseli stuudios. Selline oli pilt, mis avanes televaatajatele. Reaalselt istus Hazard aga Brüsselist kolme tuhande kilomeetri kaugusel Kaasani staadionil spetsiaalselt selleks intervjuuks ette valmistatud ruumis. Tegemist oli jalgpalliajaloo esimese hologramm-intervjuuga. Nüüd, veidi kujutlusvõimet lisades, võibki pealkirjas püstitatud küsimusele vastata üsnagi optimistlikus toonis. Tehnoloogia üha intensiivsem tungimine tippjalgpalli on viimastel aastatel pakkunud elavat kõneainet, mille üheks

maailm

Kunstvalgus võimaldas mängud tuua tööpäevadele ja teenida klubidel senisest rohkem raha. Foto: Scanpix

kaassaaduseks on kahtlused, justkui suudab tehnoloogia hävitada tippjalgpallis inimlikke aspekte. Üldjuhul defineeritakse seda kui õigust säilitada jalgpallis tervikuna vigade tegemise võimalus, mis omakorda suurendavat võimalust müütide tekkeks. Küllap tuleneb selline veendumus asjaolust, et aja jooksul on välja kujunenud arvamus, et jalgpall – haarates nii tippjalgpalli kui ka harrastajate oma – on enam-vähem üheselt mõistetav kategooria, kus kehtivad needsamad reeglid ja kus jagatakse neidsamu väärtusi. Suuresti seepärast on traditsiooniline jalgpallikirjutus valuline tippjalgpallis aset leidvate muutuste, sealhulgas ka

moodsate tehnoloogiate kasutuselevõtu suhtes. Viimatise tõenduse saime videokohtunike (VAR) puhul, mille vastaste argumentidest kumasid läbi nii traditsioonidest kinnihoidmise vajadus kui ka hoiatus, et nimetatud lõhe suurendab lõhet tippjalgpalli ja amatöörjalgpalli vahel. Sellisele võimalusele osutas ka Jalka peatoimetaja Indrek Schwede ajakirja eelmises numbris. Ta lisas, et VAR lõhestavat ka tippjalgpalli ennast, kuna osas liigades VARi ei kasutata; samuti lõhestavat VAR ühtsama turniiri, kuna MMi ja EMi valikmängudes VARi ei kasutata. Mulle näib, et siin on jalgpallikirjutus jäänud iseenda loodud maailma pantvangiks. Kui heita põgus pilk minevikku, siis näeme, et tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtu perspektiivist ulatub selgelt tajutav erinevus tippjalgpalli ja amatöörjalgpalli vahel pikkade aastakümnete taha. Tippjalgpall on alati pidanud tehnoloogiliste uuendustega sammu; enamgi veel, tippjalgpall on sageli olnud suisa ohutu tribüün uute tehnoloogiate katsetamiseks, mille kohta toon näited allpool. Hiljemalt FIFA loomise hetkest ehk 20. sajandi algusest on tippjalgpalli eesmärgiks olnud laieneda. Selle sõnastas 1920ndatel FIFA kauaaegne president Jules Rimet, kelle eesmärk oli luua ülemaailmne jalgpallipere. Sedasama joont on ühel või teisel moel hoidnud ka kõik järgmised FIFA juhid. Kui FIFA liikmelisuse arvel pole laieneda sisuliselt enam võimalik, piirid on saavutatud, siis nüüdse presidendi Gianni Infantino eesmärk on laieneda FIFA tähtsaima kaubamärgi – MMi – raames. Praegu on sihiks tõsta MM-finaalturniiri osalejate arv 48ni. Ent mitte ühegi valdkonna laienemine pole võimalik, võtmata arvesse ümbritsevat keskkonda ja tolle erinevaid nõudmisi. FIFA-le muutus ühiskonna nõudmistega arvestamine vältimatuks hetkest, mil võeti vastu otsus suunata ülemaailmset jalgpallielu elukutselisuse poole. Seda tehti aastal 1928 otsusega, millega pandi alus maailmameistrivõistluste korraldamisele. Sinna lubati erinevalt toona peetud olümpiamängudest ka elukutselised sportlased. Praktikas tähendas see seda, et aja jooksul hakkas tippjalgpalli juur-

de jõudma üha rohkem eri initsiatiive, kelle huvide täitmist polnud tippjalgpalli juhtidel võimalik eirata. Arutelud videokorduste kasutuselevõtu üle ulatuvad 1980. aastate lõppu. Siin väärib meenutamist vahetult enne 1990. aasta maailmameistrivõistlusi avaldatud France Footballi intervjuu toonase FIFA peasekretäri Sepp Blatteriga, kes toetas FIFA presidendi Joao Havelange’i seisukohta videokorduste ebavajalikkuse suhtes. Blatter ütles: „Elektroonika kasutuselevõtt tekitab palju enam probleeme, kui arvatakse. Seda kinnitades ei sulge me ust mingite uuenduste ees, mõtleme aga eelkõige jalgpallile, kõige universaalsemale spordialale. Mingil juhul ei tohi tekitada lahkheli elektroonilise ja tavalise jalgpalli vahel, mida näeme tuhandetel väljakutel. Professionaalid moodustavad jalgpalluritest ju vaid 0,03 protsenti.“ Tähtsaim, millele siin Blatteri väljaöeldus rõhutama peab, on tema kinnitus jalgpalli kui kõige universaalsema spordiala kohta. Osalt on siin tegemist siiski soovmõtlemisega. Jah, jalgpall on küll maailma enim harrastatud spordiala, kuid selle sees on lahkheli elukutseliste ja amatööride vahel olemuslik ning tekkinud ja arenenud suuresti tehnoloogia tõttu, millele tippjalgpall on olnud alati avatud. Tasub tähele panna, et jalgpallikirjutuse vastuseisu ulatus sõltub peamiselt sellest, kui suur on uuenduste otsene mõju mängule endale. Kuna VARi puhul on see ilmne, on arutelu teema üle eriti terav. Siiski leian, et VARi mõju jääb vaid 90 minuti raamidesse ega suuda kuidagi mõjutada niigi suurt lõhet, mis on profi- ja amatöörjalgpalli tekkinud. Pigem on seda suutnud sellised tehnoloogilised uuendused, mis on avaldanud jalgpallile esmapilgul vaid kaudset mõju, kuid mis oma hägususes jäänud kriitikast puutumata. Mõnele neist sooviks siinkohal tähelepanu juhtida ning rõhutada, et just need tehnoloogilised uuendused on muutnud jalgpallisiseseid arenguid tervikuna. 1935. aasta maikuu Spordileht kirjutab: „Meilgi murtakse pead, kuidas suurendada jalgpallipubliku arvu. Välismail on sel alal ette võetud mitmesuguseid reforme. Üheks sääraseks on matsc2018 SEPTEMBER JALKA

maailm

2. 3. Eden Hazard Belgia telestuudios. Tegelikult istub mees 3000 kilomeetri kaugusel Kaasanis. Foto: internet

hide korraldamine õhtuti kunstliku valgustusega. Nendele matschidele kohati koguneb tunduvalt rohkemgi pealtvaatajaid kui päeval peetavatele, kuna õhtuti on inimestel rohkem vaba aega. N. n. õhtu-matschidel on valgustatud mitte üksnes mänguväli, vaid ka tribüünid. Viimati võeti elektrivalgusel matschide korraldamine tarvitusele ka Schveitsis.“ Elektrivalgusel jalgpallimängu pidamine on tänapäevasest perspektiivist vaadatuna sedavõrd loomulik, et selle uuenduslikku mõju ei pruugi esimese hooga tabadagi. Sellegipoolest julgen väita, et jalgpalli üldist arengut silmas pidades oli tegemist ühe tähtsaima muutusega. Tegemist polnud vaid uue tehnoloogilise vidinaga, mis avaldas mõju mängugraafikuid koostades, vaid pigem oli tegemist inimeste sotsiaalset käitumist muutnud uuendusega. Elektrivalgus andis võimaluse nihutada mängude aega töönädala õhtutundidele, ajale, mil tööpäev oli lõppenud, ning inimestel avanes võimalus oma vaba aega ka jalgpallivaatamisele kulutada. Järelmid on arusaadavad: ühelt poolt on tegemist uuendusega, mis andis võimaluse täiesti uute inimsuhete tekkeks; teisalt aga avardas see tippklubide sissetulekuvõimalusi. Oluline on märkida sedagi, et jalgpallimängimise laienenud aeg avaldas ennekõike mõju just elukutselistele sportlastele, kuna nii suurenes nende treenimisvõimaluse aeg. Olgu märgitud, et esimest korda mängiti jalgpalli elektrivalgusel 1878. aastal Sheffieldis. Uued tehnoloogiad, mis väljuvad kaugelt 90 minuti piirest ja nihutavad lõhet elukutseliste ja amatööride vahel, võiks järgnevalt esitada retooriliste küsimuste vormis. Milline olnuks jalgpalli areng Ameerika ühendriikides, kui 1970ndatel poleks kasutusele võetud kunstmuru?

1. 58

JALKA SEPTEMBER 2018

Kas Londoni Arsenali hooajapilet maksaks ilma globaalse televisioonita ligi 2000 eurot? Milline oleks Inglismaa liiga tänapäevane ülemaailmne populaarsus, kui BBC poleks aastakümneid enne satelliittelevisiooni kujundanud harjumust mängudest raadio vahendusel osa saada? Kas Katar saanuks 2022. aasta MMi korraldusõiguse ilma tipptehnoloogilisi lahendusi pakkumata? Kas Island jõudnuks kaks aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel kaheksa parema hulka ilma sisehallide kasutuselevõtuta? Kui kallilt saaks FIFA müüa MM-pileteid ilma kiirelt funktsioneeriva internetita? Kas Cristiano Ronaldo oleks sõlminud 33aastaselt maailma ühe kallima profilepingu ilma meditsiini arenguta?

4. 5. 6. 7.

TÄHTIS UUENDUS

Elektrivalgus andis võimaluse nihutada mängude aega töönädala õhtutundidele, ajale, mil tööpäev oli lõppenud, ning inimestel avanes võimalus oma vaba aega ka jalgpallivaatamisele kulutada.

Kõik need on vahendid, mis amatöörjalgpallini jõuavad arvestatava ajalise nihkega. On arusaadav, et just sellised tehnoloogiad süvendavad lõhet elukutselise ja amatöörjalgpalli vahel. Jalgpalli eduka laienemise põhjusi selgitades on põhjalikult uuritud nii kultuurilisi kui ka majanduslikke aspekte, kuid tehnoloogilistesse nüanssidesse on suhtutud iseenesestmõistetavusega. Julgen aga väita, et tippjalgpalli võiks pidada tehnoloogiliste arengute meistrisaavutuseks, mille üldises ansamblis taandub VAR pisitehnikaks. Selle mõju jalgpalli tervikarengule on näiteks elektrivalgustuse kasutuselevõtuga võrreldes üsna tühine. VARi mõju piirdub 90 minutiga. Ei enamat. Eespool kirjeldatud Hazardi-episood on õpetlik mitmest aspektist. Esiteks näitab see, kuidas uued tehnoloogiad ohutus jalgpallimaailmas julgelt katsetamist leiavad (mitte midagi hullu poleks juhtunud, kui intervjuu tehnilistel põhjustel ebaõnnestunud oleks), teiseks annab see võimaluse arutleda, kuidas muudab selline jalgpallivaatamise praktika jalgpallifännide suhteid, kuidas ja kellest fänkond üldse koosnema hakkab. Ning kolmandaks võiks mõelda, et kui jalgpalli MMi oma elutoas hologrammina vaadata oleks ju päris huvitav kogemus, siis kas selline tehnika suudaks pakkuda sarnaseid emotsioone ka oma sõprade või laste jalgpallimängu vaadates. Selles võib küll kahelda.

Kui virtuaalmaailm kõik meeled üle võtab, pole Atletico fännidel vajagi Tallinna sõita. Või kuidas?

Foto: Lembit Peegel

MILLIST KÜTUST VALAD OMA PAAKI? ERIPAKKUMInE

JALGPALLURI KOMPLEKT KOOSTIS

Toidulisandite turuliider Science in Sport (SiS) avas uue veebipoe aadressil www.sisbaltics.eu. Valikust leiab kõike, mida kasutab enamus Inglismaa tippklubisid, sh Manchester United, FC Liverpool jt. Lisaks on loodud Eesti koondise mängijate kogemuste põhjal spetsiaalne Jalgpalluri komplekt Loe läbi ka juhendmaterjal Jalgpalluri toitumine.

8 x GO Isotonic Energy Gel 60 ml 4 x GO Energy +Electrolyte Gel 60 ml 1 x GO Electrolyte 500g 1 x REGO Rapid Recovery Plus 490g 4 x GO Caffeine Shot 60 ml 600 ml pudel - lai suue *Maitsete valik sõltub laoseisust Komplekti maksumus üksiktoodetena soetades 61€. -

LISA KORVI

55.00€

65.00€

-15%

Uue e-poe avamise puhul kuni 10. septembrini sooduskupong jalka25, mille sisestamisel kehtib 25% hinnasoodustus kõikidele SiS toodetele!

MIDA TEEVAD PARIMAD? Ühe mänguga võib jalgpallur kulutada 1500 kilokalorit energiat, mis tühjendab viimseni lihasglükogeeni varud. Kõrge kiiruse hoidmiseks on vaja energiat. Tähelepanelikum jalgpallihuviline on kindlasti silmanud, et poolajapausit tulles söövad jalgpallurid energiageeli. Eesti koondise mängijad joovad kohe pärast mängu taastusjoogi. SiS valikusse lisandusid: 1) Parimad valgutooted, sh tõeline tipptoode REGO+ 2) Toidulisandid nagu kreatiin, beeta-alaniin 3) Kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, sh magneesium ja Omega 3. SiS seisab puhta spordi eest – kõik tooted on Informed-Sport sertifitseeritud. Hoolitse oma energia ja taastumise eest sama hästi nagu auto eest. Eelista kogemust ja hinda kõrget kvaliteeti.

septembrikuu kalender

Euroopa Rahvuste liiga toob külla Kreeka Septembris saab alguse uus Euroopa koondisi hõlmav võistlus Rahvuste liiga, milles Eestil on esimene vastane Kreeka A. Le Coq Arenal. Klubijalgpallis on tähtis Nõmme Kalju ja Tallinna Flora kohtumine Hiiul. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Laupäev, 1. september

13.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik Kuressaare linnastaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Paide linnastaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev Kadrioru staadion Pühapäev, 2. september

19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora Hiiu kunstmurustaadion Reede, 14. september

19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC Tartu Tamme staadion Laupäev, 15. september

13.00 JK Tallinna Kalev – Paide Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans A. Le Coq Arena 19.00 Pärnu JK Vaprus – FC Kuressaare Pärnu rannastaadion Pühapäev, 16. september

15.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FCI Levadia Viljandi linnastaadion Teisipäev, 18. september

18.00 FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC Kuressaare linnastaadion 20.30 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka Narva Kalevi Fama staadion Kolmapäev, 19. september

17.45 Tallinna FCI Levadia – Pärnu JK Vaprus Kadrioru staadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond A. Le Coq Arena Laupäev, 22. september

13.00 FC Kuressaare – Tallinna FCI Levadia Kuressaare linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – Tartu JK Tammeka Viljandi linnastaadion 16.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans Paide linnastaadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion Pühapäev, 23. september

15.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Teisipäev, 25. september

19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Vaprus A. Le Coq Arena

JALKA SEPTEMBER 2018

Reede, 28. september

19.30 JK Narva Trans – FC Kuressaare Narva Kalevi Fama staadion Laupäev, 29. september

13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia Paide linnastaadion 16.00 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus Tartu Tamme staadion Pühapäev, 30. september

15.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

ESILIIGA Pühapäev, 2. september

16.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev U21 Maardu linnastaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Welco Maarjamäe staadion Esmaspäev, 3. september

18.15 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora U21 Rakvere linnastaadion 19.00 FC Elva – Tartu FC Santos Elva linnastaadion 19.00 Keila JK – Nõmme Kalju FC U21 Keila staadioni muruväljak Neljapäev, 13. september

19.00 Maardu Linnameeskond – Tartu FC Santos Maardu kunstmuruväljak

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu FC Santos Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 23. september

13.00 Rakvere JK Tarvas – Keila JK Rakvere linnastaadion 13.00 Tartu JK Welco – FC Elva Tartu Tamme staadion Esmaspäev, 25. september

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Flora U21 Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Maardu Linnameeskond Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 27. september

19.00 Tartu FC Santos – Rakvere JK Tarvas Tartu Annelinna kunstmurustaadion Reede, 28. september

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 29. september

13.00 Tallinna FC Flora U21 – Keila JK Lilleküla harjutusväljak I 13.00 Tartu JK Welco – Maardu Linnameeskond Tartu Tamme staadion Pühapäev, 30. september

13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – FC Elva Maarjamäe staadion

ESILIIGA B

Reede, 14. september

Pühapäev, 2. september

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FCI Levadia U21 Lilleküla harjutusväljak I

13.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev U21 Rakvere linnastaadion

16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus Paide linnastaadion 16.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Tallinna JK Legion Pärnu rannastaadion 16.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Nõmme United Nike Arena 16.00 Võru FC Helios – Lasnamäe FC Ajax Võru spordikeskuse staadion

Kolmapäev, 19. september

Laupäev, 15. september

17.30 Rakvere JK Tarvas – Maardu Linnameeskond Rakvere linnastaadion

13.00 FC Nõmme United – Kohtla-Järve JK Järve Männiku kunstmuruväljak 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Tallinna JK Legion Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U19 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Laupäev, 15. september

13.00 FC Elva – Nõmme Kalju FC U21 Elva linnastaadion 18.00 Tartu JK Welco – Keila JK Tartu Tamme staadion Pühapäev, 16. september

Neljapäev, 20. september

17.30 FC Elva – Tallinna FC Flora U21 Elva linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tartu JK Welco Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – Tallinna FCI Levadia U21 Keila staadioni muruväljak

Pühapäev, 16. september

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Võru FC Helios Paide linnastaadion

septembrikuu kalender 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Vändra JK Vaprus Pärnu rannastaadion Teisipäev, 18. september

17.30 Tallinna FC Flora U19 – Kohtla-Järve JK Järve Sportland Arena Neljapäev, 20. september

17.30 Võru FC Helios – Tartu JK Tammeka U21 Võru spordikeskuse staadion 19.00 FC Nõmme United – Paide Linnameeskond U21 Männiku kunstmuruväljak 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Lasnamäe FC Ajax Pärnu rannastaadion 19.00 Tallinna JK Legion – Vändra JK Vaprus Wismari staadion Pühapäev, 23. september

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Lasnamäe FC Ajax – FC Nõmme United Lasnamäe spordikompleksi kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Flora U19 – Pärnu Jalgpalliklubi Sportland Arena 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Paide Linnameeskond U21 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Võru FC Helios Vändra staadion Laupäev, 29. september

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Lasnamäe FC Ajax Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Vändra JK Vaprus – FC Nõmme United Vändra staadion

13.00 Võru FC Helios – Pärnu Jalgpalliklubi Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 30. september

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Tallinna FC Flora U19 Paide linnastaadion 13.00 Tallinna JK Legion – Tartu JK Tammeka U21 Wismari staadion Laupäev, 8. september

KOONDISED A-koondis

Pühapäev, 2. september

16.00 Eesti–Läti TNTK Balti turniir U19 Esmaspäev, 10. september

18.00 Eesti – Fääri saared TNTK Kolmapäev, 12. september

17.00 Eesti – Fääri saared TNTK U17 Pühapäev, 23. september

16.00 Eesti–Austria A. Le Coq Arena EM-valikturniir Kolmapäev, 26. september

18.00 Eesti–Valgevene A. Le Coq Arena EM-valikturniir Laupäev, 29. september

Laupäev, 8. september

21.45 Eesti–Kreeka A. Le Coq Arena Rahvuste liiga U19 Neljapäev, 6. september

17.30 Eesti–Valgevene TNTK Laupäev, 8. september

13.00 Eesti–Valgevene TNTK

NAISED Laupäev, 1. september

16.00 Eesti–Sloveenia A. Le Coq Arena EM-valikturniir U15 Laupäev, 1. september

12.00 Läti–Leedu Männiku staadion Balti turniir Pühapäev, 2. september

12.00 Eesti–Läti Männiku staadion Balti turniir

A-koondis 16.00 Läti–Leedu TNTK Balti turniir

2018 SEPTEMBER JALKA

Jaanika Piibar (vasakul) sõbranna Dorel Vassilaga Tammeka kodumängul teed jagamas – seegi kuulub sageli külmade ilmade puhul vabatahtliku ülesannete hulka.

Foto: Maria Kilk

Elu vabatahtlikuna ehk emotsioon, eneseteostus ja soe tunne Kuigi vabatahtlikkus kui elustiil on Eestis alles lapsekingades, toimetavad juba praegugi paljude klubide juures inimesed, kes oma vabast ajast nõu ja jõuga abis käivad. Uurisime mitme toimeka vabatahtliku käest, mida see elu endast kujutab ja mis neid selleks motiveerib. KADI PARTS

aastane kooliõpilane Jaanika Piibar sattus Tartu Tammeka vabatahtlikuks tänu sellele, et asus ise samas klubis mängima. Kui noortetreener tuli üleskutsega, et klubi otsib endale abilisi, sattuski Piibar piletikassasse. Kuna see tundus juba viis aastat tagasi vabatahtliku tööga alustanud noorele neiule igati meelepärane ülesanne, jäigi ta vabatahtlikuna tegutsema. Praeguseks on Piibari tööpõld muutunud oluliselt laiemaks ja ta aitab lisaks piletite 62

JALKA SEPTEMBER 2018

müümisele ka staadionit valmis sättida, poolajamänge läbi viia ning vajaduse korral ka teadustada. Veidi teistsugused ülesanded on vabatahtlikuna tegutseval lapsevanemal Triin Grafoval, kes aitab juba viiendat aastat FCI Levadia klubi. Grafova sattus Levadia juurde tänu oma lastele, kes väikesena sinna noortetrennidesse läksid. Nüüd on kogu perekond – nii ema-isa kui ka lapsed – mängupäevadel kohal ja valmis aitama. Pereema Triinu ülesanne on kodumängupäevadel pea-

miselt tegeleda pallilaste ja maskotilastega. Muul ajal saab näiteks linnalaagris lastele süüa jagatud või tehtud kõike muud, mida vaja. Premium liiga klubid pole ainukesed, kelle juurde toredad vabatahtlikud on jõudnud. Esiliigas mängiva FC Elva kogukonnas on toimekaid inimesi õige mitu ja üks neist on Marek Madisoo. Tema teekond kohaliku klubi juurde kulges üsna kummaliselt ehk tiiruga läbi Otepää. Nimelt oli mõned head aastad tagasi vaja Piiri spordibaasis toimuvas lastelaagris vedada majade vahel internetti ja ühe tuttava kaudu jõudis Madisoo sinna appi. Laagris oli ka FC Elva tegevjuht Marek Naaris, kes toimeka nimekaimu telefoninumbri võttis ja appi kutsus. „Eks ma aitasin mängudel aedasid üles panna ja helitehnikat sättida,“ selgitas Madisoo oma ülesandeid

lõpulugu vabatahtlikuna. „Samuti jälgisin üldist korda, et ütlemised väljaku ääres liiga krõbedaks ei läheks, vaid omasid ikka hea sõnaga toetataks,“ lisas Madisoo, kes praegu tegeleb vabatahtlikuna ka Elva videomaterjali valmistamise ja otseülekannete eest. Neist räägib Madisoo kõige suurema uhkusega. Samuti aitab Madisoo vajaduse korral teadustamisega. „Esimestel kordadel tuli ikka puterdamist ette, aga nüüd olen palunud nimed trükitähtedega kirjutada, et kõik õigesti välja tuleks,“ naeris Madisoo.

Miks ikkagi käia vabatahtlikuks? Kui Eestis kogub vabatahtlikkus alles hoogu, siis välismaal on see vägagi populaarne ja seda just noorte seas. „Seda tehakse selleks, et saada töökogemust ja näha mõne valdkonna puhul, kas see sobib inimestele ning kas see vastab sellele, mida ette kujutatakse,“ selgitas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) vabatahtlike koordinaator Katrin Lagerest, kes praegu töötab FC Floras. Peale kogemuse annab vabatahtlikkus kaasalööjatele veel midagi: võimaluse olla kaasatud ja panustada ise millegi toimumisse. Lagerest meenutas naljaga mõttetera oma turundusõppejõult, kes rääkis, et kui NASA koristajalt küsida, mis on tema tööülesanne, siis ta vastab, et ta aitab raketti kosmosesse viia. „See tunne peab olema kõikidel vabatahtlikel,“ selgitas Lagerest, mida vabatahtlikkus emotsioonina annab. „Inimene tunneb, et ta on kaasatud, ja tema panus on see, mis muudab ürituse suurepäraseks. Emotsioon, mida saame vabatahtlikkuse kaudu anda, on super. Võime ju maksta sama töö eest viis eurot tunnis, aga see pole võrreldav sellega, kui inimene läheb emotsiooniga koju ja teab, et ta on midagi head teinud. See on suurepärane võimalus õpetada noortele empaatiat.“ Klubide juures tegutsevad vabatahtlikud kinnitasid, et neid motiveerivad vabatahtlikkuse, mitte kohustuse korras kaasa lööma eri tegurid. „Mulle on tähtis see, et ma saan selle kaudu end teostada ja erinevaid asju proovida,“ sõnas Elva vabatahtlik Marek Madisoo, kes igapäevaselt töötab kohalikus elektroonikatehases parandajana. Seal on tema sõnul tegemist liinitööga ja just seepärast

Elva vabatahtlik Marek Madisoo pidi enne koduklubi juurde jõudmist ära käima Otepääl, kuid nüüdseks on ta peale fännamise ja vabatahtlikuna tegutsemise jõudnud esindada Elvat ka rahvaliigas. Foto: Aili Albre

Triin Grafova üks ülesanne on juhendada Levadia pallilapsi. Tema sõnul aastatega suuri probleeme tekkinud pole ja kui juhtubki mõnikord mõni laps puudu olema, on alati suudetud leida asendaja. Foto: erakogu

meeldib talle FC Elva juures aidata teha erinevaid videoprojekte ning pakkuda klubile vajaduse korral ka tehnilisi lahendusi. Vabatahtlikkuse alusel tegutsemise kohta arvas Madisoo, et paraku on tänapäeva inimestel jäänud vale mulje sellest, et millegi tegemine peab alati olema tasustatud materiaalselt: „Laste puhul seda probleemi ei ole, aga

täiskasvanute maailmas jääb sageli tagaplaanile sõnaline tänuavaldus. Vahepeal piisab ka sellest, kui öeldakse lihtsalt hea sõna.“ 17aastane Tammeka vabatahtlik Jaanika Piibar rääkis oma kogemusest, et igal mängupäeval saab ta oma töö eest vastutasuks hea emotsiooni. Pikemas perspektiivis on aga vabatahtlikkus kui elustiil andnud talle kogemuse, mis noorele neiule tulevikus marjaks kulub. „Kui varem olin mina see, kes käis teiste käest küsimas, mida on vaja teha, siis nüüd tullakse minu käest küsima,“ rääkis Piibar. „Olen nende aastate jooksul saanud proovida nii palju erinevaid asju, et võin peaaegu igale poole tööle minna, sest võin tegeleda muusikaga, korraldada mänge, pileteid müüa. Olen saanud tõesti palju kogemust.“ Levadias tegutsev Triin Grafova sõnas, et teda motiveeribki just see, et tegemist pole kohustusega: „Kui oleksin palgaline ja see oleks mu kohustus, siis poleks selle pärast sugugi nii hea meel.“ Grafova lisas, et kõige suurema tasu saab just kodumängudel, kui meeskond tuleb alati pealtvaatajaid tänama ja lastele plaksu viskama. Just see tekitab sooja tunde. Meeskond on vabatahtlikud omaks võtnud ja neisse alati hästi suhtunud. Ta ärgitas ka teisi inimesi vabatahtlikkust proovima, sest karta pole tema sõnul midagi: pole olemas ületamatuid raskusi või asju, mida ei suudaks selgeks õppida. Ka Katrin Lagerest ütles, et vabatahtlikkust ei tasuks karta. See ei kehti tema sõnul mitte ainult vabatahtlike, vaid ka klubide kohta. Lagerest mõtiskles, et võibolla pelgavad klubid vastutamist, sest eks seda – kellegi eest vastutamist – ju vabatahtliku tööle võtmine ja talle ülesande andmine tähendabki. „Vabatahtlikul on olemas motivatsioon ja sisemine kirg anda endast parim. Tahaksin julgustada organisatsioone neile võimalust andma, sest sageli unustatakse ära näiteks lapsevanemad, kes väga hea meelega teeksid midagi oma lapse heaks ära: kasvõi keedaksid turniiridele teed,“ andis Lagerest mõista, et vabatahtlikud saavad kaasa lüüa ka pealtnäha kõige lihtsamate, kuid siiski vajalike toimetustega. 2018 SEPTEMBER JALKA

lisaaeg Suri Alan Gilzean Tottenhamis selle kodustaadioni järgi White Hart Lane'i kuningaks nimetatud Alan Gilzean (1938–2018) oli huvitav jalgpallur, sest oma sõnade järgi ei armastanud ta jalgpalli, ei vaadanud seda, kui ta enam ise ei mänginud, ega igatsenud selle järele, kui oli karjääri lõpetanud. Temale oli see lihtsalt töö, mida ta hästi oskas. Tottenhami eest lõi ta 433 mängus 133 väravat ning andis panuse UEFA karikavõitu, Inglismaa karika võitu ja kahte liigakarika võitu. Šotimaa koondise eest lõi ta 22 mängus 12 kolli ja Jimmy Greaves ütles tema kohta, et Gilzean on ilmselt parim mängija, kellega ta koos on mänginud. Autor: Margus Kontus

vana

Kui me vajutasime Euroopa noortemeistrile! 1969. aasta oktoobris pidas Saksa DV juunioride koondis (U23) kaks mängu Tallinnas. 16. oktoobril võitsid külalised praegusel Kalevi keskstaadionil Eesti eakaaslasi 1 : 0. Sakslased, kes kõik mängisid oma riigi meistriliiga meeskondades ja kellest neli olid pallinud ka täiskasvanute koondises, lõid võiduvärava kümme minutit enne lõppu nurgalöögi järel. Meie meeskonna parimaks tunnistati Andres Napp Türi Jõust. Samal aastal olid vastased pidanud tugevaid mänge: viigistanud Nõukogude Liidu juunioride koondisega 1 : 1, viigistanud Egiptuse ja Rumeenia täiskasvanutega 1 : 1 ning kaotanud Bulgaaria ja Poola täiskasvanute koondisele vastavalt 0 : 1 ja 1 : 2. Saksa DV koosseis: Schneider–Kurbjuweit, Sikora, Withulz, Egel–Wrück, Mosert–Kerstein, Heidler, Streich, Nowotny. Eesti NSV: Eapost–Pilvik, Eerme, Napp, Kook–Tšelnokov, Fedjušin–Moskaljuk (46. Vorobjov), Pštšonnõi, Eelma, Rjabov. Saksa DV koondises olid mänginud Schneider, Kurbjuweit, Mosert, Streich. Koosseisus olid ka 1965. aastal Euroopa noortemeistriks tulnud Peter Sikora, Reiner Withulz ja Roland Nowotny. Kaks päeva hiljem kohtusid külalised Kadriorus Eesti NSV koondisega. Meie meeskonna peatreener Uno Piir saatis väljakule järgmise koosseisu:

JALKA SEPTEMBER 2018

foto

Seis Kadrioru staadionil – pärjatud idasakslased pidid tunnistama kaotust. Foto: Lembit Peegel

Jauk–Sild, Dorbek, Konarev, Gussev–Kollo, Vassiljev–Priks (46. Gilden), Pštšonnõi, Jasman, Kommussaar. Väljakuperemehed asusid Dvigateli (sõjatehas Tallinnas) mängija Jakov Jasmani väravatest 2 : 0 juhtima. Alles 89. minutil skooris Nowotny. See oli Eesti jalgpalli 60. juubeliaasta ilus kingitus jalgpallisõpradele.

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari-Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 04.09 Mati Pari 04.09 Liina Kuusk 04.09 Miko Pupart 05.09 Taavi Vellemaa 05.09 Markus Allast 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 07.09 Jüri Saar 08.09 Mattias Männilaan 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Lars Hopp 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 10.09 Mark Anders Lepik 12.09 Kaupo Õismaa 13.09 Raul Kaivoja 18.09 Antti Rosenberg 18.09 Liisi Vink-Lainas

18 30 25 28 44 41 27 31 18 25 31 64 17 31 42 41 39 34 18 54 46 47 22

18.09 Linette Listmann 20.09 Kaarel Torop 21.09 Robert Kirss 21.09 Kristjan Tamme 22.09 Fredo Getulio Aurelio 22.09 Toomas Krõm 22.09 Veiko Soo 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 25.09 Vladislav Kreida 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 28.09 Anita Maškina 28.09 Kristofer Kartau 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

17 26 24 23 64 47 34 41 42 19 39 22 21 21 19 27 21 27 20 20 76 28

LHV edetabel Juulikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (6.) Tallinna FC Levadia 7. (10.) Viljandi JK Tulevik 8. (7.) FC Nõmme United 9. (8.) FC Kuressaare 10. (9.) Põhja-Tallinna JK Volta 11. (12.) Rakvere JK Tarvas 12. (16.) JK Welco 13. (11.) Viimsi JK 14. (14.) FC Kose 15. (18.) FC Hiiumaa 16. (17.) JK Tabasalu 17. (13.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 18. (15.) FCI Tallinn 19. (–) Pärnu JK Vaprus 20. (20.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Vabandus

Eelmise Jalka esikaanel lisasime Henri Hansoni eesnimele ekslikult k-tähe. Palume vabandust!

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: SAUL NIGUEZ JA MARCO ASENSIO FOTO: JANA PIPAR NR 9 (129) 2018

Sünnipäevalaps Sander Post Debüüdi koondises tegin 2004. aasta detsembris Bangkokis Ungari vastu. Treeneriteks olid noored mehed Ivo Lehtmets ja Karel Voolaid. Kui me sinna saabusime, olid reporterid lennujaamas vastas. Meie delegatsiooni kõige vanem mees oli arst Gunnar Männik, kelle ajakirjanikud arvasid olevat peatreeneri. Nad kogunesid kohe tema ümber, hakkasid teda intervjueerima ja pilte klõpsima. Männik nautis täiega! Ega ma mäletagi täpselt, kas ajakirjanikud said lõpuks aru, et Gunnar pole peatreener. Osa meist istus juba bussis, osa kandis sinna kotte. Igatahes oli meil kõrvalt vaadates lõbu laialt ja see on lugu, mida kuttidega ikka meenutame.

 Üheksakümnendate aastate alguses sai Viljandi humanitaarabi korras suure hulga jalgpallisärke. Sellised punakollase- ja sinivalgetriibulised ning särgil oli klubi logo ja sponsori nimi Mors. Keegi ei mõelnud, kust need saadeti, kaup võeti tänuga vastu ja logo asendati oma klubi embleemiga. Kui ma 2008. aastal Hollandisse Go Ahead Eaglesi klubisse läksin ja seal klubihoones ringi vaatasin, märkasin seintel pilte varasematest hooaegadest. Silma hakkas mulle tuttav särk koos sponsor Morsi nimega. Siis lõi korraga klaariks, et olin sama särgiga aastaid tagasi Viljandis juba mänginud! Rääkisin sellest ka klubi inimestele. See oli suur kokkusattumus. Sealsamas klubis juhtus selline lugu, et uue inimesena olin alguses natuke närvis ka ja kui minuga tuli rääkima üks meeskonnakaaslastest, siis ma ei märganudki, et tegemist oli väga kuulsa mängijaga, kes oli hiilanud isegi Barcelonas. Nii lasin sel viisakal ja tagasihoidlikul inimesel endale klubi tutvustada ja alles hiljem jõudis kohale, et tegemist oli Marc Overmarsiga!

 Kui ma Viljandis esimest korda jalgpallitrenni läksin, olid teised minust aasta kuni poolteist ees. Staadion oli mul kodu juures üle tee ja trenni oli hea minna. Meenutamist väärt on see, et esimese aasta mängisin tavaliste purjekingadega. Oli lausa ime, et need paeltega kingad terve aasta vastu pidasid. Tänapäeval on juba viie-kuueaastastel uued Nike putsad jalas.

 See oli vist 2013. või 2014. aastal, kui olin Flora kapten ja korraga tuli jutuks, et mul on homme sünnipäev. Naljaviluks ütlesin, et homme on selline päev, et kõik tulevad trenni viisakas riietuses. Kutid tulid asjaga kaasa, et teeme ära! Ega mul polnud mingit kindlust, et tullaksegi korraliku riidega, aga panin igaks juhuks triiksärgi selga. Pooled kutid tulid trenni ülikonnas, teistel oli ka tavapärasest parem riietus! Oli selline sünnipäev, et pidin poistele kooki juurde tooma!

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 SEPTEMBER JALKA

ristsõna

Augustikuu ristsõna vastus oli „pall mängu“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 8. septembril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti–Kreeka Johann Kõre. Võitjaga võtame ühendust. Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressile indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 15. oktoobril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti–Ungari. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA SEPTEMBER 2018

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.