Jalka (september 2019) by Jalka

SELLES NUMBRIS: TÕNIS KALDE  URMAS KIRS  JOOSEP SUSI  JANA PIPAR

SEPTEMBER 2019

Rannajalgpall on pehme maandumispaik Kirjastuse Sinisukk sari vutikangelastest : POSTRID ga

„Roosa jalgpalliga“ rinnavähi vastu

Erik Sor Andrew n Robertso er k l a Kyle W

TARISTU ERINUMBER:

A. Le Coq Arena ja paljud teised väljakud ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Kaspar Paur vastab lugejatele

Treener Mari-Ann Ploompuu

Sten Reinkort luubi all

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

SEPTEMBER

Uue peatreeneriga U21 koondis alustab EM-valiksarja Toimetuselt:

Henri Järvelaid, U21 koondise mängija:

Noormeeste U21 koondisel algab tänavune septembrikuu uue EM-valiksarjaga. Noored Kalevipojad võõrustavad 5. septembril Bulgaariat, kellega asutakse mõõtu võtma sügisesel Kadrioru staadionil. Peale Bulgaaria kuuluvad Eestiga samasse alagruppi Poola, Serbia, Venemaa ja Läti. Koduselt Kadrioru staadionilt sõidetakse septembris mängima veel Poola, oktoobrikuus ootab ees kaks mängu, mis peetakse juba Pärnu rannastaadionil. Uues valiksarjas on meie U21 esinduse peatreener Igor Prins, kes võttis ohjad üle Karel Voolaiult.

Bulgaaria on ebastandardne meeskond: nad võivad üllatada, aga võime mängida ka nagu võrdne võrdsega. Usun, et kui anname endast maksimumi, on kõik võimalik. Kui peatreenerist rääkida, siis leidsime meeskonnaga Karel Voolaiuga hea kontakti ja kõik said aru, millist mängupilti ta ootas. Eks igal treeneril on oma taktikaline mõtlemine, aga usun, et koondises on kõik piisavalt professionaalsed ning kohaneme uue treeneriga kiiresti. Ootame kõiki endale kaasa elama, sest nagu näitas Flora kodune euromäng Frankfurdi Eintrachtiga – kui eestlased on kõik koos ja toetavad üht meeskonda, on atmosfääri ka väljaku kõrvalt lahe tunda!

2019 SEPTEMBER JALKA

SISUKORD 14 TALLINN 2 20 4

NARVA*

RAKVERE 2

HARJUMAA TAPA

23 31 4

IDA-VIRUMAA

LÄÄNEVIRUMAA

18 4

13 1 RAPLA

HAAPSALU KÄRDLA 1

HIIUMAA 0

PAIDE

LÄÄNEMAA RAPLAMAA 2

JÄRVAMAA

JÕGEVA 2 1

12 1

JÕGEVAMAA 13 1

PÄRNUMAA SAAREMAA 1

18 2 PÄRNU 6

KURESSAARE 3

TARTU

VILJANDI 1

TARTUMAA

VILJANDIMAA

12 4

PÕLVA 1 VALGA 1 1

PÕLVAMAA 6

VALGAMAA 6

VÕRU 1 1

VÕRUMAA 10 1

KAANELUGU LK 24–26 Kuni 2002. aasta alguseni ametlikult Lilleküla staadioni nime kandnud ja FC Flora ehitatud vuti-Meka valmis meedia luubi all. Praeguseks on staadionist saanud A. Le Coq Arena ja tegemist on meie rahvusstaadioniga. Vaatleme lähemalt areeni valmimisele eelnenud poolt aastat.

KUU TSITAAT „Miks ma uute hallide tulekus nii kindel olen? Sest avalik surve suureneb. Jalgpalli roll ühiskonnas on muutunud. Jalgpall on suur tööandja ja ka maksude maksja. Ta annab ühiskonnale tagasi. Sisehallide rajamisega vabaneb spordisaalides ja tervisekeskustes ruumi teistele aladele. Saaliaegade nappus on Eestis suur probleem.“ Targo Kaldoja uutest sisehallidest lk 16–17

TARISTU ERINUMBER

3 6 8 10 12 14

September Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Indrek Schwede Väljakute Eesti kaart

Koostasime Eesti spordiregistri ja Eesti Jalgpalli Liidu andmetele toetudes ülevaate Eesti täismõõtmetes jalgpalliväljakutest ja -hallidest. Esitame kaardil iga maakonna ja maakonnakeskuse arvud täismõõtmetes muruväljakute, kunstmuruväljakute ja jalgpallihallide kohta.

16 2-kõne: Targo Kaldoja 18 Meditsiinikeskus valmimas

Septembris avatakse Lilleküla kompleksis Eesti esimene spordimeditsiini kliinik, kuhu on koondatud nii tipptasemel eksperdid kui tehnika.

20 Premium liiga: omanikud ja rentnikud 27 Kummigraanulid keelatakse?

Euroopa Liidu plaan keelustada jalgpalli tehismuruväljakutel 2022. aastaks kummigraanulite kasutamine on saanud UEFA-lt vastuse. Euroopas tähendaks kõigi kunstmuruväljakute keelustamine 115,5 miljoni mänguja treeningutunni kaotamist.

28 Pipraterad 30 Minu 11: Urmas Kirsi väljakud Persoonid & intervjuud

42 Lugeja küsib: Kaspar Paur

Tartust pärit 24aastane Kaspar Paur on hoolimata oma noorusest läbi käinud vaat et pooled meistriliiga klubid: FC Levadias alustamise järel on ta pallinud nii Paide Linnameeskonnas, FC Flora süsteemis, Tartu Tammekas kui nüüd Nõmme Kaljus. Jalka küsimustele vastates rääkis Paur nii oma senisest karjäärist kui ka tulevikuunistustest.

46 Treener: Mari-Ann Ploompuu

Mari-Ann Ploompuu läheb läbi tulest ja veest, et saavutada endale seatud eesmärke. Teekond jalgpallis algas tema puhul salatsedes, sest esialgu toimetas ta ema tahte vastaselt. Praeguseks on tal taga pere toetus ning juba noores eas on üks Eesti tippväravavahte suunanud oma fookuse järgmisele põlvkonnale.

IMPRESSUM ESIKAANEL: A. LE COQ ARENA

KARIKATUUR: MARGUS KONTUS NR 9 (141) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS

kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

48 Luubi all: Sten Reinkort Eelmise hooaja lõpus Premium liigas hea hoo sisse saanud ja ka tänavu väravaid kõmmutanud Tammeka mängumehe Sten Reinkordi tõime märtsikuu Jalkas välja kui mängija, kellel sel aastal silma peal hoida. 21aastase Reinkordi tugevusi ja nõrkuseid vaagisid Tammeka treenerid Kaido Koppel ja Marti Pähn.

Kolumnid

54 Joosep Susi Rubriigid

39 Naised: „Roosa jalgpall“ Augusti alguses kohtusid naiste meistriliigas Tartu JK Tammeka ja JK Tallinna Kalevi naiskond. Tegemist ei olnud aga lihtsalt tavalise liigamänguga, sest ühtlasi leidis juba seitsmendat aastat aset heategevuslik „Roosa jalgpall“.

50 Rannajalgpall 56 10 aastat tagasi 58 Septembrikuu kalender 61 Lõpulugu: Tõnis Kalde 1990ndatel Eesti koondises kaks mängu kirja saanud Tõnis Kalde töötab praegu lennujuhina. Nii jalgpallis kui lennujuhtimises on oluline meeskonnatöö, mida Kalde valdab une pealt.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

52 Raamatuarvustus: Sinisuka sari „Tõelised jalgpallikangelased“ Postrid

Erik Sorga Tallinna Flora Andrew Robertson Liverpool Kyle Walker Manchester City

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: SIIM JUKS +372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 SEPTEMBER JALKA

LEMBIT PEEGEL

Pildid jalgpalli kodudest Fotod: Lembit Peegel

Meie taristu erinumbris pakub Lembit Peegel mõned pildid tuntud ja armastatud staadionitest. Ta on nende sekka poetanud ühe ammuse pildi samuti väga hubasest Maarjamäe kompleksist, mis oli okupatsiooniajal nagu jalgpallioaas – eemal kõledatest jooksuradadega ja vutivaenulikest suurtest staadionitest.

Tallinn võõrustab selle ilma vägevaid: 2018. aasta augustis selgitasid UEFA superkarika võitja Madridi hiiud Real ja Atletico.

Suurepärane arhitektuuriteos Pärnu rannastaadion on näinud ka Eesti koondise mängu.

JALKA SEPTEMBER 2019

LEMBIT PEEGEL

Tartu Tammeka staadion võõrustas Eesti–Soome Balti turniiri kohtumist 2012. aastal.

Maarjamäe jalgpallistaadionil toimetab FCI Levadia, aga oodatud on kõik huvilised. 2019 SEPTEMBER JALKA

NIMED & NUMBRID

Kohvik

Kehtna kutsehariduskeskuse staadion

Eesti spordiregistri andmebaasi järgi on jalgpalliga seotud staadionitel ja väljakutel 37 kohas olemas statsionaarne kohvik. Enim istekohti – 200 – on Tallinna Linnamäe vene lütseumi staadioni kohvikus.

300 voodikohaga Kehtna kutsehariduskeskuse staadion on jalgpalliga seotud väljakute ja staadionite hulgas kõige suurema majutuskohtade arvuga objekt. Eestis on statsionaarse majutuse võimalus 38-l jalgpalliga seotud väljakul või staadionil. Kehtnale järgnevad Kääriku spordikeskus (250 voodikohta) ja Tartumaa tervisespordikeskuse spordiväljakud (220 kohta).

Kuidas Sepa jalgpallikeskuse unistus ellu viidi Eesti jalgpallitaristu üks omapärasemaid lugusid on seotud Tartus asuva Sepa jalgpallikeskusega, mille renoveerimise üks osa rahastati suure ühisrahastuskampaania abil. Kolme aasta eest valminud vutikeskuse eduloole vaatas tagasi Tartu Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik, kellele tuleb vahel veel praegugi meelde, kui vinge projekt sai ellu viidud. Tekst: Kadi Parts | Foto: EJL Milliste mõtete ja emotsioonidega vaatad tagasi 2016. aasta suvel toimunud Sepa keskuse renoveerimisele? Kuna Sepa keskuse haldamine on osa minu igapäevasest tööst, siis päris nii ei ole, et kogu aeg oleks meeles need emotsioonid ja mõtted, mis olid toona. Aga eks nii mõnigi kord, kui vaatan seal treeninguid või mänge, taban end mõttelt, et sai ikka üks vinge asi valmis tehtud. Kui veel meenutada, siis ega 2016. aastal ei olnud nii, et väga palju oleks ligi astutud ja öeldud, et lahe asi, aga positiivset tagasisidet muidugi tuli. See on ju ikkagi edulugu ja kui teiste elualade inimestega suhtlen, siis on ikka keegi öelnud, et tal on ka oma tool tribüünil olemas. Seda oli varem päris palju ja on siiani. Inimesed mäletavad seda, sest Sepa keskuse projekt oli eriline.

miinuskraadidega ei saagi seda kasutada. Muidugi tuleb nentida, et altküte on üsna kulukas ja pole nii, et see seal kogu aeg huugab, aga nendel kordadel, kui oleme seda kasutanud, oleme soovitud efekti saavutanud.

Kevadel ja sügisel peab Sepa keskuses oma kodumänge Tartu Tammeka, kes meelitab tribüünidele ka rohkelt pealtvaatajaid.

Kas Sepa jalgpallikeskusesse kerkib peagi ka midagi uut? Meil on seal praegu täismõõtmetes kunstmuruväljak, millel on altkütte võimalus, ja treeninguteks mõeldud muruväljak. Lisaks neli soojakut – kolmes on riiete vahetamise võimalus –, tribüünihoone, katusega tribüün ja varustuse hoidmise jaoks mõeldud konteiner. Nokitsemist on pidevalt nii suuremate kui väiksemate asjade kallal. Suurematest asjadest oleks vaja elektroonilist tablood, et nii Premium liiga kui muude võimalike mängude ajal oleks seisu parem näidata. Ka helisüsteem võiks parem olla ja loodame, et kui Premium liiga järgmisel aastal algab, on uus helisüsteem olemas. Järgmisel aastal toimub ka U17 EM, mille ühe harjutusväljakuna on kirjas meie muruväljak, nii et ka seal on veel sättimist. Mõtled ju küll, et staadion võiks juba valmis olla, aga eks nipet-näpet on alati teha.

Ühisrahastuskampaaniaga tuli kaasa 2996 eraisikut ja 115 juriidilist isikut – kui reaalseks sellist huvi enne rahastuse algatamist pidasite? Usun, et inimesed, kes olid selle projektiga toona seotud, ise uskusid sellesse. Kõik oli hästi ette valmistatud ja inimesteni viidud. Targemad ütlesid juba algusest peale, et vajaliku summa kokkusaamisega ei tohiks meil probleeme tekkida. Kuidas on ennast ära tasunud altkütte võimalus? Ikka on ära tasunud. Eks meil oli kaks varianti: kas teha kohe või hiljem, aga saime aru, et hiljem oleks see olnud praktiliselt võimatu. Altkütet kasutatakse ju selleks, et vältida jää tekkimist, nii et ega

5,2

3344

... kunstmuruväljakut oli Tartus puudu enne Sepa jalgpallikeskuse renoveerimist. Tartu Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul on aastate jooksul harrastajaid juurde tulnud, ent väljakuid mitte, seega on ruumipuudus Tartus endiselt tõsine probleem.

... jalgpallihalli on Eestis. Neist viis asuvad Tallinnas, üks Tartus.

... spordiobjekti on Eestis Eesti spordiregistri andmetel juuli lõpu seisuga. Jalgpalliga seotud kasutuses olevaid sisehalle, staadioneid ja väljakuid on kokku 547.

JALKA SEPTEMBER 2019

JALKALAAGRID JA TURNIIRID KÄÄRIKUL • Täismõõtmetes valgustusega kunstmuruväljak, rannajalkaväljak ja futsal väljakud • 2020. aasta valmiv kergejõustikustaadion ja muruväljak • Laagripaketid koos majutuse ja toitlustusega • Polar Team Pro ja PlaySight treeningabi- ning LIVE-ülekandesüsteemid • Taastumiseks saunad, rand, füsio jpm.

BRONEERIMINE JA LISAINFO: +372 766 5600, kaariku@tehvandi.ee või www.kaariku.ee

LOOD & TSITAADID

Mitmeotstarbeline keskus mändide vahel

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: Männiku jalgpallikeskuse koduleht

„Mäletan, et sõitsime siis ühel veebruarikuu päeval, väljas oli 20 kraadi külma, temaga Vokale. Plats oli ilusti lume all. Ütlesin, et siin võiks teha. Tema vastu, et jah, päris sobilik koht.“ Kuidas Marko Kristal tõi Valencia akadeemia treenerid Eestisse „Olen mitu aastat mõelnud, et kui poistele pall visata, siis keegi ei esita küsimusi, isegi kui harjutus on ebaloogiline. Võibolla korra tehakse nägusid, aga sisuliselt kohe hakatakse mängima ja möllama.“ Flora naiskonna peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul peab tüdrukutele selgitama, miks on harjutus kasulik ja kuidas seda täpselt teha „Aga kui teoreetiline peatreener oleks oma ala spetsialist, ennast treenerina sellel tasemel tõestanud, piisavalt kehtestamisvõimeline ning mõistaks 25 maskuliinse ja egodega mehe mõttemaailma, siis pole vahet, kas ta on naine, mees või keegi kolmas.“ Markus Jürgensoni vastus küsimusele, mis tunde tekitaks naistreener „Kalju filosoofia on totaalselt teistpidine, mis on meie jaoks ohtlik. Nad on väga organiseeritud, rõhuvad kaitsele ega anna vastasele kuigi palju ruumi. Võibolla ei näe me homme (Dudelange–Kalju esimest mängu – toim.) kuigi head mängu, sest kui ma valin sama taktika mis Kalju, siis jalgpalli ma platsil ei näe!“ Dudelange peatreener Emilio Ferrera „Nii läks käest võimalus taskusse pista veel 300 000 eurot.“ Ajakirjanik Madis Kalvet Kalju väravavahi Pavel Londaku veast, mis andis Dudelangele Tallinnas 1 : 0 võidu „Kui võtta nii, et teatris on kaks võistkonda – publik ja trupp –, siis üldjoontes mängime koos. Valdavalt ei tööta publik sinu vastu. Jalgpallis on alati üks võistkond konkurente ja etendus seetõttu kaootiline, ilma stsenaariumita. Me ei tea, mis juhtub.“ Endine vutipoiss ja nüüdne näitleja Priit Strandberg võrdleb teatrit ja jalgpalli „Probleem pole selles, et Frappart on naine, vaid selles, et tal pole varasemast kogemusi ette näidata. Ehk tegemist pole väljateenitud määramisega.“ Ott Järvela Stephanie Frapparti määramisest UEFA superkarika peakohtunikuks

JALKA SEPTEMBER 2019

Männimetsa keskel asuvat Männiku kompleksi võib pidada üheks Eesti terviklikumaks jalgpallikompleksiks.

Kui sageli piirduvad jalgpallikompleksid väljakute, riietusruumide ja tribüünihoonega, siis Tallinnas Männikul asuvas jalgpallikeskuses on olemas palju rohkem: peale vutimängimise võimaluse ka jõusaal, majutus ja kohvik. Kompleksi ühe omaniku Enn Loogi sõnul saaks ilmselt hakkama ka ilma lisaväärtust pakkumata, kuid rohkemate funktsioonidega keskust on lihtsam majandada. 2016. aastal renoveeritud Männiku jalgpallikeskuse kompleksi kuuluvad muruväljak (mõõtmetega 104 x 64 meetrit) ja kunstmuruväljak (90 x 60 meetrit). Talveks paigaldatakse kunstmurule ka kile, mis muudab selle Eesti üheks väheseks sisehalliks. Keskuse süda on korralik hoone, milles on head riietumis- ja pesemisvõimalused. Samuti on kompleksis koosolekute ruum ja jõusaal, ent Männiku keskuse teevad eriliseks hoopis korralik kohvik ja 20 toaga hosteli tüüpi majutuskeskus. Enn Loogi sõnul ei ole söömis- ja ööbimisvõimalust pakkuda tingimata vajalik, kuid kulub siiski marjaks ära. „Need aitavad tagada pideva tulubaasi,“ rääkis Loog. „Kunstmuruväljakuga on veel võimalik end ära majandada, aga muruväljakuga on raskem: keegi ei taha selle eest ju maksta nii palju, kui on vaja küsida. Kui keskuses pole ainult väljakud, vaid see on multifunktsionaalne, on seda kergem majandada.“ Samas nentis Männiku keskuse üks omanikke, et kui hostelis loota ainult sportlaste ööbimisele, siis ei tasuks majutuse pidamine end ära. Ta nentis, et spordiga seotud inimeste majutus on väga marginaalne ja enamik hosteli külastajaid on tavainimesed. Loog meenutas, et enne majutuskoha rajamist ei olnud tal aimu, kui suur võiks sportlaste ja tavakülastajate huvi üldse olla. „Natuke saime omal ajal informatsiooni Raio Piirojalt, kelle ema oli töötanud Pärnu Kalevi hostelis, aga üldiselt hüppasime tundmatus kohas vette,“ ütles Loog. Peale majutusvõimaluse annab Männikule lisaväärtuse ka 40kohaline kohvik, kus saab korralikust soojast söögist kõhu täis süüa. Igati taskukohased hinnad ja hubane kohvik pakuvad lapsevanematele ka hea võimaluse oma võsukese trenni ajal maha istuda ja kohvi juua või arvutis tööd teha. Mõeldud on ka neile lapsevanematele, kes tahavad treeningut jälgida. Männikul saab seda mugavalt teha ka vihmase ilmaga, sest kohvikuesist ala varjab vihma eest tribüünihoone viimane korrus. Kolm aastat tagasi renoveeritud Männiku keskuses ilmselt lähiajal suuri juurdeehitusi oodata pole. „Oleme ruumi üsna maksimaalselt ära kasutanud, sest ega meil pole kuhugi laieneda, mets tuleb ju ette,“ sõnas Loog. Küll andis ta mõista, et veidi muudetakse hostelit, mille senised 20 tuba on tema sõnul üsna spartalikud: toa suurus on ligikaudu 15 ruutmeetrit, kuhu mahub kaks voodit, teler ja paar kappi. Loog nentis, et kuigi külastajad on nende tingimustega rahule jäänud, soovitakse pakkuda ka veidi paremaid tingimusi. Selle jaoks on plaanis muuta mõned toad suuremaks.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Dmitri Dmitrijev (ülal vasakul number 5) koos teiste poliitikutega poseerimas. Ees vasakul peaminister Jüri Ratas.

Valimislubadus on jõus: kõigisse maakondadesse sisehallid Tekst: Hendrik Eelvee | Foto: Lembit Peegel Võimuliitu kuuluva Keskerakonna üks valimislubadusi oli rajada üle Eesti jalgpalli sisehalle. Jalka tundis huvi, kas plaanist saab asja, ja pöördus riigikogu jalgpalli toetusrühma eestvedaja Dmitri Dmitrijevi poole. Kuigi jalgpalli toetusrühm loodi eelkõige selleks, et populariseerida jalgpalli noorte seas ja aidata jalgpalli arengule kaasa, on valimislubadusega seoses olnud toetusrühmas viimasel ajal juttu ka jalgpalli sisehallide rajamisest Eestisse. „Selleks et eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu oleks aastaks 2030 põhjamaade tasemel, nagu näeb ette „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“, tuleb investeerida nii treeneritesse kui ka tugevalt sporditaristusse. Minu hinnangul on Eesti jalgpallil veel väga palju arenguruumi ja seda nii tippspordina kui ka rahva seas levinud harrastusena. Sport vajab aga eestvedajaid, ka poliitikute ringis,“ räägib jalgpalli toetusrühma esimees. Ilmaolude tõttu on Eesti jalgpallihooaeg võrreldes Kesk-Euroopa või teiste piirkondadega tunduvalt lühem, mis vähendab meie jalgpallurite võimalusi ennast õigeks ajaks tippvormi timmida. Dmitrijevi sõnul on põhjala riikides iga 10 000 elaniku kohta keskmiselt üks kunstmurukattega staadion. Eestis saame sellest üksnes unistada. Piltlikult öeldes kaotavad meie noored igal aastal võrreldes oma Lõuna-Euroopa konkurentidega vähemalt kolm kuud väärtuslikku jalgpalliaega. Piisava taristu puudumise tõttu ei kannata aga mitte ainult jalgpallurid ja sportlased tervikuna. Dmitrijev viitas Tallinna ülikooli terviseteadlaste uuringule, mille kohaselt paistab rahva üldise liikumisharjumuse kasvu kõrval silma laste vähene liikumine. Seda probleemi silmas pidades rääkis president Kersti Kaljulaid viimasel Eesti spordi kongressil samuti riigi rollist liikumisharjumuse loomisel ja tõi näiteks Islandi, kus rahvaarvu väiksuse tõttu loeb iga laps ja kõiki arendatakse selliselt, et kellegi liikumis- ja spordihuvi kaduma ei läheks. Lisaks on omavalitsused leidnud töötava mudeli, kus ükski sisehall ega spordiväljak pole võistlustest vabal ajal lastele suletud. Jalgpall võib tänu oma populaarsusele kindlasti kanda noorte liikumisharjumuse suurendamise rolli, kui selleks on loodud ideaalsed tingimused. Dmitri Dmitrijevi sõnul ei loobu nad plaanist püstitada üle Eesti kõigisse maakondadesse täismõõtmelised jalgpallihallid. Just selline oli Keskerakonna lubadus enne viimaseid riigikoguvalimisi ja seda takistab hetkel ainult riigieelarve seis. Ühe halli püstitamiseks läheb vaja umbes 1,2 miljonit eurot, seega maksaks projekt kokku alla 20 miljoni euro. „Praegu on Eestis ilmselge vajadus jalgpalli sisehallide järele,“ rääkis Dmitrijev. „Meil on mõni hall Tallinnas, Tartus on üks asjaarmastajate loodud hallike ning tulekul ka linna oma hall. Sellest aga ei piisa! Eesti jalgpalli arengu nimel tuleb meil neid rajada üle kogu Eesti. Ida-Virumaast Kagu-Eestini välja. Vastasel juhul ei saagi meie armastatud spordiala edasi areneda. Selle nimel peavad poliitikud ühiselt pingutama.“

„Erakorraline pensionitõus, omastehooldus, ravijärjekordade lühendamine, jalgpalli sisehallid, taristuinvesteeringud, riigireform – kõikides nendes liigume kindlasti edasi. Mida oleks Reformierakonnal alternatiivina pakkuda?“ Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid „Jalgpallis on ka liputajaid, kes jooksevad platsile. Ega selle eesmärk ole mõjutada mängu kulgu, tulemust või jalgpallireegleid, vaid pälvida tähelepanu. Millalgi lepiti kokku, et kui liputajad staadionile jooksevad, keeratakse kaamerad ära ja neid ei näidata, et liputajate motivatsiooni ära võtta. Arvan, et ka Eesti meedial tuleks teha vahet teradel ja sõkaldel.“ Poliitik Helir-Valdor Seeder „Paras jalgpalliklubi.“ Londoni aasta ettevõtja Norris Koppeli hinnang oma perekonnale, kus peale vanemate kolm poega „Kriitika – ükskõik kust see tuleb – on mõnikord õige, mõnikord asjatundmatu, sest ei teata nüansse ja tagamaid. Aga neid pole alati võimalik teistele avada.“ Martin Reim „Me ei tulnud Šotimaale lõvikonservi pealt ja saame väga hästi aru, kes meil vastas on, kuid valge rätikuga me siia ka lehvitama ei tulnud.“ Nõmme Kalju president Kuno Tehva enne võõrsilmängu Glasgow’ Celticuga „Ma ei mänginud nädalavahetusel Maardu vastu 85protsendiliselt, et nüüd Frankfurdi vastu 100% anda. Annan endast igas mängus kõik.“ Flora kapten Gert Kams „Tean, et nad on rekordilised 11 korda Eesti meistriks tulnud. See on meie jaoks halb märk, sest viimati enim kordi riigi tšempioniks tulnud meeskonnaga vastamisi minnes kaotasime suurelt 1 : 5. Sellest hoolimata arvan, et seekord võidame.“ Frankfurdi Eintrachti fänn viitas enne mängu Floraga Müncheni Bayernile „Sama hooga jätkates võib juhtuda, et mõni mees ei sõidagi enam KeskEuroopast kodumaale tagasi.“ Ajakirjanik Madis Kalvet Flora eesseisvast mängust Eintrachtiga

2019 SEPTEMBER JALKA

1-TEIST MÕTET

A. Le Coq Arena

oleks suuruselt Eesti üheksas linn

elmisel aastal lõpuni ehitatud A. Le Coq Arena mahutab 14 336 pealtvaatajat. Kui staadionile tuleb täismaja, on seda enam, kui on elanikke Kuressaares, Sillamäel, Valgas, Võrus, Paides, Jõhvis või Haapsalus. Sellisel kujul oleks A. Le Coq Arena suuruselt üheksas linn Eestis! Kui staadionile kupatada kõik Maardu elanikud, jääks vaid 853 väravate taha. Sisse ei mahuks ka 1077 rakverelast ja 3189 viljandlast. Sedaviisi asja võttes asetub paljugi hoopis teise valgusesse. Millises suures jalgpalliriigis saab mõni staadion oma mahutavuse numbriga olla riigi linnade esikümnes? Sageli kurdame ise, et jalgpalli käib vaatamas vähe inimesi. Aga kas pole mõtlemapanev, et näiteks 3. augustil Moskvas toi-

JALKA SEPTEMBER 2019

Tekst: Indrek Schwede

munud, Vene jalgpalliajaloo kõige suurem madin Spartaki ja Dinamo vahel jättis 45 000 mahutaval Spartaki staadionil tervelt 10 000 kohta vabaks? Moskvas elab 13 miljonit inimest ja Venemaa on jalgpalliriik! Jah, praegu pakub kõige suuremat pinget Moskvas Spartaki ja CSKA duell, kuid veel kord: Moskvas elab 13 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt 17 miljonit inimest! Analoogseid näiteid leiab veel. Brasiilias oli eelmisel kümnendil kohalike meistrivõistluste keskmine publikuarv 5000 pealtvaatajat. Kuna tippmängud tõmbasid kümneid tuhandeid, tähendas see, et väga paljudel mängudel oli huvilisi ainult paar tuhat. Ehk siis: staadionitel haigutas visuaalselt suur tühjus.

1-TEIST MÕTET võimalus Hollandit võita koos kõigi emotsioonidega kallutasid nad kindlasti Eesti poole. Võimas identiteetide lahing toimus 27. märtsil Olen reastanud kõik vähemalt 5000 2002, kui seni Lilleküla staaelanikuga (kokku 24) Eesti linna ja dioni nime kandnud rajatis asetanud need võrdlusesse A. Le oli ametlikult A. Le Coq AreCoq Arena mahutavusega. Selgub, na: Eesti alistas Venemaa et jalgpalli rahvusstaadion oleks 2 : 1. Tribüünidel laiutas ülbe suuruselt üheksas linn. Linnade loosung, mis teatas, et pereelanike arv pärineb Eesti statistimehed on tagasi. Minu ees kaameti koduleheküljelt ja on 2018. pani üks seltskond lehvima aasta seisuga. NSV Liidu sirbi ja vasaraga punalipu, mille nad märkuse peale, et olematute riikide Tallinn 430 805 lippude avalik lehvitamine on Tartu 93 715 keelatud, kokku rullisid. See oli Eesti jalgpalli vabadussõNarva 56 103 da oma uues kodus ja nagu päris Vabadussõda, oli ka see Pärnu 39 375 võidukas. Kohtla-Järve 34 394 Mida kõike oleme oma vuti rahvuskodus näinud ja Viljandi 17 525 kogenud! Cristiano Ronaldot Rakvere 15 413 ja David Beckhamit ning Hispaania staare! Me oleme võitMaardu 15 189 nud siin kahekordset maailmameistrit Uruguayd koos A. LE COQ ARENA 14 336 eelmise MMi parima mängija Kuressaare 13 276 Diego Forlaniga. Oleme võõrustanud Brasiiliat. Positiivsel kombel oleme Sillamäe 12 989 me rahvusstaadionil mängiValga 12 334 tud kohtumistega viigis, aga väravate vahet arvestades Võru 12 022 isegi plussis: 101 mängu, 38 Paide 10 759 võitu, 38 kaotust ja 25 viiki, väravaid 113 : 106. Sealjuures Jõhvi 10 398 on olnud ka paremaid aegu, kui meie võitude arv on kaoHaapsalu 9838 tuste omast olnud suurem: Keila 9775 viimasest kuuest mängust saadud viis kaotust ühe viigi Elva 5648 kõrval on toonud praeguse Saue 5640 tasakaalu. Ühe väikese riigi jalgpalli kohta ja arvestades Põlva 5458 seda, et oleme siin mänginud kõvade vastastega, on tegemist olnud väga hea koduTapa 5428 staadioniga. Jõgeva 5143 Jääb soovida, et edaspidi tuleb A. Le Coq Arenale Türi 5064 võimalikult palju inimesi, et tuleb sagedamini ka täismaja Rapla 5132 ning staadion õigustab end Kiviõli 5088 Eesti suuruselt üheksanda linnana.

Eesti linnad ja A. Le Coq Arena

A. Le Coq Arena nimeline linn aerofotol. Foto: Anna Andreas

Tänapäeval toimuvad igas linnas vahvad üritused, eriti suviti. Iga linn püüab vormida oma kuvandit. Kellel on lillelaat, kellel pärimusmuusika, kellel kontserdisari. Sellised üritused saavad osaks linna identiteedist. Meie jalgpalli rahvusstaadion on just identiteediloomes väga tugev. Esimene A-koondise mäng toimus seal 2. juunil 2001, kui kohtusime hirmkõva Hollandiga. Meedia oli enne seda elevil, muu hulgas päriti tänaval rahvalt, mida mängult oodatakse. Ja ühed väikesed poisid vastasid, et nemad ootavad kuulsaid hollandlasi ja elavad neile kaasa ... Mäng ise kujunes haaravaks: Andres Operi ja Indrek Zelinski väravatest läks Eesti kaks korda juhtima ja staadion oli hullumas. See oli midagi ootamatut. Olen ikka mõelnud neist ajalehes sõna saanud poisikestest: kas nad olid ise staadionil või teleri ees? Ja miskipärast olen veendunud, et Eesti esitus, väravad ja sedavõrd reaalne

2019 SEPTEMBER JALKA

KAART

Eesti täismõõtmetes jalgpalliväljakute kaart

oostasime Eesti spordiregistri ja Eesti Jalgpalli Liidu andmetele toetudes ülevaate Eesti täismõõtmetes jalgpalliväljakutest ja -hallidest. Esitame kaardil iga maakonna ja maakonnakeskuse arvud täismõõtmetes muruväljakute, kunstmuruväljakute ja jalgpallihallide kohta. Minimaalsetes täismõõtmetes (90 x 45 meetrit) muruväljakuid/staadione on Eestis kokku 164 (siia hulka kuuluvad ka suuremate mõõtmetega väljakud), täismõõtmetes kunstmuruväljakuid 53 ja jalgpallihalle neli. Enim täismõõtmetes muruväljakuid on Harjumaal, järgnevad Ida-Virumaa ja Pärnumaa. Täismõõtmetes kunstmuruväljakuid on ülekaalukalt kõige rohkem Harjumaal, ka kõik neli täismõõtmetes jalgpallihalli asuvad Harjumaal ja täpsemalt Tallinnas.

TALLINN 2 20 4

KÄRDLA 1

LÄÄNEMAA RAPLAMAA

HIIUMAA

RAPLA

HAAPSALU

PÄRNUMAA 18 2

SAAREMAA

PÄRNU

KURESSAARE 3

MAAKOND

MAAKONNAKESKUS

Muruväljakute/staadionite arv

Kunstmuruväljakute arv

Hallide arv

JALKA SEPTEMBER 2019

KAART

NARVA*

RAKVERE 2

HARJUMAA TAPA

23 31 4

IDA-VIRUMAA

LÄÄNEVIRUMAA

18 4

13 1 PAIDE 2

JÄRVAMAA

JÕGEVA 2 1

12 1

JÕGEVAMAA 13 1

TARTU

VILJANDI 1

TARTUMAA

VILJANDIMAA 8

12 4

PÕLVA 1 VALGA 1 1

PÕLVAMAA 6

VALGAMAA 6 Kaardil märgitud maakonna väljakute ja hallide arvude sisse on arvestatud ka maakonnakeskuste vastavad näitajad, mis on eraldi välja toodud. * Kuigi Ida-Virumaa keskuseks on Jõhvi, valisime oma tabelisse Narva, sest see annab Ida-Virumaa taristust parema pildi sel põhjusel, et Narvas asub rohkem väljakuid, mida Ida-Virumaal kasutada saab.

VÕRU 1 1

VÕRUMAA 10 1

2019 SEPTEMBER JALKA

2-KÕNE

Targo Kaldoja:

jalgpallihallid teevad ruumi spordisaalidesse ja tervisekeskustesse Eesti Jalgpalli Liidu Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja on veendunud, et väljakute ja sisehallide hulk suureneb, sest jalgpalli positsioon ühiskonnas on muutunud: jalgpall on tööandja ja maksumaksja. Sisehallide rajamine vabastab treeninguaegu spordisaalides teiste spordialade jaoks. Tekst: Indrek Schwede | Foto: Jana Pipar

Kuidas näeb Eesti välja võrdluses teiste riikidega – mitu väljakut on meil 10 000 inimese kohta? Sel aastal tuleb mitu kunstmuruväljakut juurde. Hallide osas oleme tagasihoidlikud. Tallinnas on neli täismõõtmetega halli (EJLi sisehall, Infoneti, Sõle tänava ja Nõmme Unitedi hall Männikul) ja üks väikese väljakuga hall (Kotka hall). Selles osas on 2011. aasta arenguplaan täidetud, sest plaanis oli kümnendi jooksul rajada kolm-neli sisehalli. Aga harrastajate arvu kasv tähendab seda, et meie klubid, lapsed ja amatöörid ei mahu olemasolevatesse hallidesse ära. Soomes on praegu eri mõõtmeis 91 sisehalli ehk siis üks iga 60 000 elaniku kohta. Meil on sama näitaja üks sisehall 310 000 elaniku kohta. Et olla põhjanaabritega samal pulgal, oleks meil vaja 21 halli. Soomes on üks kunstmuruväljak iga 12 000 elaniku kohta, meil iga 18 000 elaniku kohta.

illiseks hindad Eesti jalgpalli taristut? Pean silmas eelkõige mängu- ja treeningupaikasid. Alustan sellest, mis meil on: 130 eri suurusega naturaalse muru väljakut, millel mängitakse või on mängitud liigamänge, sealhulgas rahvaliiga Eestis on tuntud Islandi näide, kus on 15 täismänge, ning 75 kunstmuruväljakut, millest 53 mõõtmetega sisehalli. Kas me võime kunagi on täismõõtmes. Siia sisse ei ole arvestatud miIslandile selles osas järele jõuda? niväljakuid. Rahvusvahelisi mänge saab pidada Ma ei kahtlegi selles, aga küsimus on, millal. Mitme üheksal staadionil: A. Le Coq Arenal, maakonna omavalitsuses on käsil siseKadriorus, Rakveres, Tehvandil, Tartus, halli planeering. Loodame, et järgmisel Viljandis, Pärnus, Võrus ja Haapsalus. aastal mõni kerkib ka. Tartus on detailA. Le Coq Arenal on UEFA neljas ja üleplaneering täismõõtmetega hallile kinjäänuil teine kategooria, vaid Viljandil ja nitatud, Narva tegeleb sellega. Levadial Haapsalul on UEFA esimene kategooria. on väiksema suurusega sisehalli detailOMA LAPSED OOTAVAD Viimase kümnendi jooksul on olukord planeering kinnitamisel. Keila plaanib „Jalgpallihallide rajamine paranenud, kuid kasvanud on harraspoole väljaku suurust sisehalli. peaks olema kõigi tajate arv. Treeningu- ja võistlustingiMiks ma uute hallide tulekus nii kindel huvides ja omavalitsuste muste puudumine on päris suur probolen? Sest avalik surve suureneb. Jalgpalli leem. Pole normaalne, et kolm meie roll ühiskonnas on muutunud. Jalgpall on elementaarne kohustus, klubi mängisid oma euromänge A. Le suur tööandja ja ka maksude maksja. Ta nagu on seda ujulate ja Coq Arenal. Euroopa liigas saaks kaks annab ühiskonnale tagasi. Sisehallide ramuude spordisaalide ja esimest ringi mängida veel vaid Tartus, jamisega vabaneb spordisaalides ja tervirajatiste ehitamine. See Pärnus ja Rakveres, kus Narva Trans sekeskustes ruumi teistele aladele. Saalioma mängu pidaski. aegade nappus on Eestis suur probleem. ehitatakse ju oma lastele.“ Jalgpallihallide rajamine peaks olema kõiArvestades harrastajate arvu pidevat kasvu: kui gi huvides ja omavalitsuste elementaarne kohustus, palju oleks Eestile juurde vaja väljakuid ja sisenagu on seda ujulate ja muude spordisaalide ja rajahalle? tiste ehitamine. See ehitatakse ju oma lastele. Jalg2011. aastal koostatud Eesti Jalgpalli Liidu arengupallihallide ehitamine on möödapääsmatu. kava järgi peaks meil olema üks kunstmuru 10 000 elaniku kohta. 75 on praegu olemas ehk Kui palju väljakuid ja muud taristut kuulub jalgsiis veidi üle poole. Vaja oleks 130–135. Pool maad palliliidule? on veel minna. Jalgpalliliidule kuulub Lilleküla jalgpallikeskus ehk

JALKA SEPTEMBER 2019

2-KÕNE A. Le Coq Arena, Sportland Arena ja Nike Arena, Lilleküla jalgpallihall ja üle raudtee asuv Tallinna noorte treeningukeskus. Lillekülas asuvad kaks muruväljakut kuuluvad Florale. Milline näeb välja tüüpiline kunstmuruväljaku rajamine: kellelt tuleb algatus, kuidas jaotuvad kulud, millega panustab Eesti Jalgpalli Liit? Algatus tuleb üldjuhul kohalikult jalkaklubilt või omavalitsuselt. Meie ootame eelkõige, et initsiaatorid oleksid klubid, kes kaasavad alaliidu. Meie toetus on suunatud klubile ja see seisneb väljaku tasuta projekteerimises. Pole vahet, kas tegu on naturaalse või kunstmuruga, kas jooksuradadega või jooksuradadeta väljakuga. Kui omavalitsus on küsinud abi või konsultatsioone, oleme seda pakkunud. Teet Ilves on nõustanud ehituse poolelt ja mina ära kirjeldanud kunstmuru tehnilised nõuded hangete jaoks. Meie rahalised toetused on vähenenud, sest panustame jalgpalliklubide püramiidi ülesehitamisse. Viimaseks heaks näiteks on kümne Premium liiga klubi kogukonnajuhtide palgafond!

Kas jalgpalliliidul on kaardistatud kohad, kuhu oleks kõige rohkem väljakuid vaja? Keskerakonna üks valimislubadusi oli jalgpalli sisehallide rajamine. Kas selles osas on riigiga olemas mingi koostöö? Seda vestlust veab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak isiklikult. Mitteametlikud kokkulepped on olemas, näis, kas need jõuavad riigieelarvesse. Kui tõenäoline on, et Euroopa Liit keelab kummigraanulite kasutamise kunstmuruväljakutel? Tänase seisuga ei rakendu see esialgu planeeritud 2022. aastal. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et puuduvad alternatiivid. Ka autorehvile pole ju alternatiive. Biolagunevad graanulid on meeletult kallid. Kuni odavamate lahenduste leidmiseni jäävad kummigraanulid kasutusse.

Targo Kaldoja on veendunud,

Milline on Eesti kõige uuem väljak? Tori kunstmuruväljak, mis on EJLi rahastusega projekteeritud.

et jalgpallihallid jätkavad kerkimist.

Kuhu tuleb järgmine? Kohtla-Järvele on tulemas omavalitsuse rahastatud täismõõtmeis kunstmuruväljak, Raplasse meie projekteeritud täismõõtmeis tehismuruväljak. Suure-Jaanis on valmimas väiksemad väljakud, mida me projekteerimise mahus toetasime, ka Arukülas ja Tallinna majanduskooli juures. Kui kõik sujub, siis kerkib olemasoleva Tallinna Kalevi staadioni kunstmurule veel sellel aastal kuppelhall ehk Tallinn saab viienda täismõõtmetes halli!

UEFA kategooriaga

Kadrioru staadion

2167luksine

staadionitest on Eestis valgustus A. Le Coq Arenal, Pärnu linnastaadionil, Tartu Tamme ja Tehvandi staadionil.

võiks saada UEFA 3. kategooria, kui sel oleks nõuetekohane valgustus ja sissepääsu juures pöördväravad.

valgustus ja 14 336 istekohta on A. Le Coq Arenal, mis on ainsana Eestist saanud UEFA 4. kategooria.

2019 SEPTEMBER JALKA

UUS RAJATIS

Gunnar Männik

Rohkem kui 600

13–75

on üks spordiarstidest, kes SportoMedica kliinikus tegutsema hakkab.

ruutmeetrit on uue spordimeditsiini kliiniku pindala.

eluaastat on Egle Masingu hinnangul kliiniku sihtrühma vanus.

Spordimeditsiini kliinik ootab tippe ja harrastajaid Septembris avatakse A. Le Coq Arenal Eesti esimene kompaktne spordimeditsiini kliinik, kuhu on koondatud nii tipptasemel eksperdid kui tehnika. SportoMedica kliinikusse on oodatud nii tippsportlased, harrastajad kui ka spordikauged inimesed, abi pakutakse nii ennetuseks, raviks, taastuseks kui ka psühholoogilist.

„Paljud minu tutvusringkonna treenerid on ikka öelnud, et suurel osal oma tööst peavad nad tihtipeale olema psühholoogid ja seda eriti individuaalaladel,“ rääkis Masing. Kliiniku klientidena näebki Masing nii individuaal- kui ka meeskonnaalade sportlasi. Oodatud on sealjuures nii tippsportlased kui harrastussportlased, kes sageli ei pruugi oma võimetest teadlikud olla ja kipuvad üle pingutama. Kliinikust leitakse abi nii taastumisel kui ka ennetamisel. „Kuna oleme enda juurde kogunud eri alade spetsialistid, tuleb ka meie patsiendibaas väga kirju,“ sõnas Masing. „Kliiniku asukoht ja koosTekst: Kadi Parts töö Eesti Jalgpalli Liiduga toob kliinikusse suurel määral jalgpallureid, aga kindlasti pole nii, et eelistame mõne ala esindajaid teistele.“ Le Coq Arena ruumidesse kerkinud Masing selgitas, et paljuski loodetakse kliinispordimeditsiini kliinik SportoMedica ku teenuseid hakata pakkuma pakettidena, mida on Eestis ainulaadne just seepärast, et on mugav eri alaliitudele pakkuda. Nii pannakse väga kompaktselt on ühendatud mitu sportimisenäiteks kokku arstivastuvõtud ja enga seotud haru. netamiseks või taastumiseks vajalikud „Meil on ortopeedi vastuvõtt ning protseduurid/teenused. füsioterapeudid ja kiropraktikud,“ sel„Näiteks kompressioonmassaaži gitas kliiniku esindaja Egle Masing. EGLE MASING seadme seanss või AlterG jooksulindi „Lisaks spordiarsti vastuvõtt, tervise(gravitatsiooniefektiga) kasutamine,“ uuringud ja spordipsühholoogia – kõik „Kliiniku asukoht ja tõi Masing üksikuid näiteid protseduuon väga mugavalt kättesaadav ühest kliikoostöö Eesti Jalgpalli ridest, mida kliinikus pakutakse. Peale nikust ja just see on Eestis ainulaadne.“ Liiduga toob kliinikusse alaliitude vaadatakse pakettidega ka Kliinikus asub tööle ligi 30-liikmelisuurel määral jalgpallureid, suurettevõtete poole, sest Masingu sõne spetsialistide meeskond, mis koosnul on ettevõtted hakanud tänapäeval neb oma ala professionaalidest. Masinaga kindlasti pole nii, üha enam pöörama tähelepanu oma gu sõnul leidub nii jalgpalliga tihedalt et eelistame mõne ala töötajatele heaolule. „Saame neile pakseotud eksperte kui ka muude aladeesindajaid teistele.“ kuda massööri, füsioterapeutide ja mega hästi kursis olevaid inimesi. Sporditsiiniuuringute teenuseid.“ dipsühholoogina asub tegutsema endine tuntud SportoMedica kliiniku esindaja nentis, et ilmkergejõustiklane. selt oleks sarnast keskust vaja olnud juba varem, „Virge Naeris teab endise tippsportlasena omast sest sellega oleks saanud nii mõnelegi tippsportkäest, kui olulist rolli mängib tulemuste saavutalasele pakkuda kiiresti vajalikku kvaliteetset abi misel sportlase vaimne pool,“ sõnas Masing. ühest kohast. Samas on tema sõnul just spordiTa rõhutas, et nii täiskasvanud kui noorsportmeditsiinile suunatud kliiniku jaoks õige aeg, sest laste puhul on psühholoogiline nõustamine tihtiinimestel hakkab sportimine üha enam harjumupeale vajalik; eriti kui võtta noorte inimeste puhul seks saama. arvesse seda, kui palju on üleliigset müra ja muid „Parem hiljem kui mitte kunagi,“ sõnas Masing. ahvatlusi, ning teismeeas noortel võib olla foo„Usume, et meie kliinikus töötavate spetsialistide kust hoida keeruline. Samuti võib psühholoogilija teenustega saame anda suure panuse nii tippselt olla keeruline rasketest vigastustest taastuda kui harrastusspordi edendamisse.“ ja uuesti spordi juurde naasta.

JALKA SEPTEMBER 2019

PREMIUM LIIGA

Maardu staadionil, mida kohalik linnameeskond rendib, on end koduselt sisse seadnud Nõmme Kalju fännid.

Jalgpalliliit julgustab

Premium liiga klubisid rajama oma kodu Kõik Eesti meistriliiga klubid rendivad kodumängudeks staadioni linnalt või jalgpalliliidult. Pooled neist on ka oma treeningväljakutel rentnikud. Tekst: Gunnar Leheste, Delfi/Eesti Päevaleht | Foto: Jana Pipar

aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võib meistriliigas ainsana end mõne väljaku omanikuks pidada FC Flora, kellele kuuluvad Lilleküla vutikompleksis kaks muruväljakut ning Kotka staadioni sise- ja

JALKA SEPTEMBER 2019

välisväljak. Veel neli Premium liiga klubi on oma kodu saanud linnalt pikaaegse rendi- või hoonestusõiguslepingu alusel. Ülejäänud on oma väljakutel rentnikud. „Väga tervitatav on näha, et järjest rohkem klubisid on hakanud rajama oma kodu ning leidnud selle võimaluse koostöös kohalike omavalitsustega kas rendilepingu või hoonestusõigusega – viis aastat tagasi ei läinud selliste klubide üles lugemiseks vaja ühe käe sõrmigi,“ rääkis Premium liiga arendusjuht Veiko Soo, kelle osakonnale pole niisugune omandivorm sugugi probleem. „Meie jaoks on tähtis, et klubi ei oleks vaid rentnik, vaid hooldaks igapäevaselt staadioni, ning klubi kogukonnal oleks koht, kuhu tulla.“

PREMIUM LIIGA

Ühe meeskonna

800 luksi

20 istekohta,

riietusruumis peab dokumendi „Staadionite standard 2017“ järgi olema 25 istekohta, 5 dušši, 3 tualetikohta, massaažilaud ja taktikatahvel.

peab olema valgustuse tugevus 2019. aastast Premium liiga staadionitel, kuid sellele nõudele vastavad vaid A. Le Coq Arena ja Tartu Tamme staadion.

neist 10 katusega kaetud, peab Premium liiga staadionitel olema eraldatud meedia esindajatele, pressiboksis peab olema elekter ja internetiühendus.

Kalju unistab jalgpalliakadeemiast, Flora oma keskusest

Mõnevõrra keerulisemad võivad olla juhud, mil staadioni haldajaks pole jalgpalliklubi, vaid mõni muu üksus. „Võtame näiteks Narva Kreenholmi staadioni – klubi sõltub staadioni kalendrist ega vastuta selle eest, kas muru on ette valmistatud, väravad paigas, jooned maas jne,“ lausus Soo. „Ühtpidi võib klubil niiviisi lihtsam olla, sest kui oled ise väljaku peremees, vajad sa lisatööjõudu, et seda kõike hallata. Samal ajal on Narval aga olemas treeningukeskus Kalevi Fama staadionil, mida klubi haldab ise pikaajalise rendilepingu alusel. Sarnast kombinatsiooni – kodustaadion kuulub linnale, treeningväljak endale – kasutab veel Tartu Tammeka, kes renoveeris 2016. aastal ühisrahastuskampaania ja suure laenu abiga Sepa staadioni.“ Kümnest Premium liiga klubist pole pikaajalist kodustaadioni või treeningukompleksi rendilepingut vaid Viljandi Tulevikul, FC Kuressaarel ning Paide ja Maardu linnameeskonnal. Kuid juba paari aasta pärast võib Paide, kelle esindusmeeskond rendib linnastaadionit SA Paide Spordi- ja

Eesti valitseval meistril Nõmme Kaljul on infrastruktuuri arendades tules mitu rauda korraga. Üks neist puudutab Hiiu staadioni põhjalikku ümberehitust, teine jalgpalliakadeemia rajamist Rocca al Maresse Arigato spordiklubi ja BMW keskuse vahele. „Kui me tahame, et meie jalgpall teeks järgmise sammu, siis on ülioluline, et klubidel tekiksid oma baasid, kus kogukond saab koguneda,“ arutles Kalju president Kuno Tehva. „Olgem ausad, viimase kümne aastaga on kõik muu meie ümber arenenud – kasvõi kinod. Olid ajad, kus meil oli vaid paar puutoolidega kino. Nüüd ei käi aga inimesed enam kinos ainult hea filmi pärast, vaid ka seetõttu, et see keskkond on hea. Jalgpall peaks samuti lisaks mängule pakkuma ka keskkonda selle nautimiseks.“ Praeguse Hiiu staadioni sooviksid kaljukad ideaalis keerata risti, et sinna mahuks kõrvuti kaks väljakut ning areen paikneks ka päikese suhtes õiget pidi. FC Flora on mõelnud klubi baasi alaliidule kuuluvast A. Le Coq Arenast välja viimise peale. „Ei saa öelda, et oleme praegu selle ideega väga kaugele läinud,“ poetas Flora president Pelle Pohlak. „Soovime kindlasti Arenale mängima jääda, aga samal ajal omada ka oma keskust, kuid oma kantsist, milleks on Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna piirkond, lahkuda ei taha. Väga palju siin ruumiga hõisata pole, aga mõned kohad on olemas.“ Kolmas Tallinna suurklubi FCI Levadia keskendub hetkel Maarjamäe memoriaali kõrvale tuleva sisehalli rajamisele. „Linn andis meile juba rohelise tule,“ sõnas Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo. „Ootame hetkel, mida vastab riik. Kui projektis on veel puudujääke, saadetakse see linnale tagasi. Esialgne soovitud tärmin oli juba mitu aastat tagasi. Iga talv, mil meil halli ei ole, on meie jalgpallikoolile väga valus.“

Tervisekeskuselt tasuta, sellest nelikust maha kriipsutada, sest 2021. aastaks loodetakse selle kõrvale rajada uus murustaadion koos vajalike olmeruumidega. Aastaid on Paide – ja ka mitu teist klubi – mänginud Premium liigas staadionite standardile mittevastavuse tõttu eriloa alusel. Kui veel aasta tagasi puudusid Paidel väljaku vahetus läheduses riietusruumid ning meeskonnad lippasid pesema ja koosolekut pidama gümnaasiumisse, siis praeguseks on see mure lahendatud moodulsoojakutega. Endiselt ei vasta EJLi 2. kategooria nõuetele aga tribüün. Sama kriteerium – reglement näeb ette 1500kohalist tribüüni – jääb täitmata ka Viljandil (1084 istekohta), Nõmme Kaljul (650), Tallinna Kalevil (570) ja Maardul (208). „Väljakute oma kvaliteet kõigub samuti,“ ütles 2019 SEPTEMBER JALKA

PREMIUM LIIGA

JK Tammeka võttis Sepa staadioni ehituseks 100 000 eurot laenu jalgpalliliidult, 200 000 eurot pangalt ning 150 000 eurot saadi ühisrahastuskampaaniast.

Eurosarja mänge

Paide Linnameeskond

soovib 2021. aastal valmival uuel staadionil 2023. aastal võõrustada Paide Linnameeskond.

teeb trenni FC Nõmme Unitedile kuuluval Männiku staadionil, FC Kuressaare jalgpalliliidu TNTK staadionil.

EJLi infrastruktuuri osakonna juhataja Targo Kaldoja. „Päris nii kaugele pole veel mindud, et mängu läbi ei saa viia, sest jalgpalliliidu poliitika näeb ette, et mäng toimub igal juhul. Paar korda sel hooajal on kohtunik või inspektor hinnanud väljaku mitterahuldavaks, kuid peakontorilt on tulnud range soovitus kohtumine ikkagi ära pidada, kui see pole just ohtlik mängijate tervisele.“

Murelapsed Maardu ja Narva

Premium liiga mängude protokolle sirvides paistab suurima murelapsena silma Maardu. Kuna sealsel muruväljakul puudub kastmissüsteem, on see kate saanud tänavu in spektorilt korduvalt hindeks koolipoisi kolme ehk rahuldava. „Kuivade ilmadega oli väljak väga käest ära ning linnal puudus ka eelarve, et sellega tegeleda,“ rääkis Kaldoja. „Tänaseks on mure lahenenud tänu taevaluukidele, aga ainult sellele lootma jääda ei saa. Ka Kreenholmi staadioni juhil ja töötajatel ei ole väga suurt huvi pingutada, et Transil oleks „viis pluss“ väljak. Küll on neil jooned kehvasti tehtud või muru niitmata. Paar korda aastas tellitakse hooldustöid sisse, aga väljaku hea seisukorra hoidmine nõuab igapäevast tööd.“ Kreenholmi staadioni kehva kvaliteeti on arutatud ka linnavalitsuse tasandil. Avalikus dokumendiregistris on kevadel linnapeale adressee-

Premium liiga staadionid ja nende omandivormid Staadionid, mis kuuluvad täielikult või rendilepingu alusel klubile. FC Flora – Lilleküla muruväljakud ja Kotka staadion (sisehall ja väliväljak); omanik FCI Levadia – Maarjamäe kompleks; 2005. aastal omandas Tallinna linnalt 36aastase hoonestusõiguse aastatasuga 600 000 krooni (38 347 eurot) JK Tartu Tammeka – Sepa jalgpallikeskus; 2015. aastal omandas Tartu linnalt tasuta 30aastase hoonestusõiguse Nõmme Kalju FC – Hiiu staadion; 2016. aastal sai Tallinna linnalt viieks aastaks üürile kuumaksuga 1000 eurot Narva Trans – Narva Kalevi Fama staadion; rendib tähtajatu lepingu alusel Narva linnalt JK Tallinna Kalev – Kalevi kunstmurustaadion; rendib pikaaegse lepingu alusel Eesti Spordiselts Kalevilt Paide, Kuressaare, Viljandi ja Maardu on staadionite rentnikud

Jalgpalliliit hoolitseb teleülekande eest 2017. aastal koostatud dokumendis „Staadionite standardid“ on Premium liiga staadionitelt nõutud muu hulgas ühte peakaamera platvormi pindalaga kuus ruutmeetrit ning kahte neljaruutmeetrist abikaamera platvormi. Klubide koorma leevendamiseks on jalgpalliliit igale staadionile vastavad tingimused ise tellingutega loonud. „Ainult A. Le Coq Arenal on välja ehitatud statsionaarne televisiooni infrastruktuur,“ rääkis Premium liiga arendusjuht Veiko Soo. „Teistel staadionitel on liit selle ise ära lahendanud. Saame aru, et me ei saa klubidelt, kes on oma kodustaadionil rentnikud, nõuda kaameraplatvormide ehitamist, seda enam, et neil pole selleks isegi juriidilist õigust.“ Niisamuti on alaliit klubidele appi tulnud telejaamade jaoks vajaliku elektrivoolu tagamisel. „Kui staadionil endal õige tugevusega voolu pole, oleme lahendanud selle generaatoritega,“ lisas Soo. „Kuid liigume järk-järgult sinnapoole, et meie generaatoreid poleks enam vaja. Hea näide on Hiiu staadion, mis sai 2017. aastal valgustuse renoveerimisega voolu juurde.“

JALKA SEPTEMBER 2019

ritud kiri, milles palutakse abi ja tuge, et saaks väljaku sellisesse seisukorda, mis võimaldab seal Premium liiga mänge võõrustada. „See muru ei mõjuta mitte ainult mängu kvaliteeti, vaid ohustab ka mängijate tervist,“ rõhutas JK Transi juhatuse liige Igor Sumarok.

Taotluslikult optimistlik arengukava

EJLi infrastruktuuri arengukava (2011–2024) järgi peaks alates 2020. aastast kõik meistriliiga klubid vastama staadionite kriteeriumite raamatus EJLi 1. kategooriale (vähemalt 4500 istekohta) ning igal klubil peaks „lisaks võistlusstaadionile olema talvisteks treeninguteks kasutada jalgpalli sisehall ja/või altküttega kunstmurustaadion ning naturaalmuruväljak suvisteks treeninguteks“. Kaldoja tunnistab, et arengukava sai omal ajal koostatud taotluslikult optimistlik: „Kui me poleks nii optimistlikke eesmärke seadnud, oleks me praeguseks saavutanud veel vähem.“ Teiseks on arengukava täitmise võrrandis ühe osapoolena sees ka kohalik omavalitsus, mille prioriteete ja võimalusi liit täielikult kontrollida ei saa. „Jalgpalliliit ei suuda ise nii palju investeerida, kui kohalike omavalitsuste käsi küsib,“ lisas Kaldoja. „Me peame jalgpalli ka arendama, treenima mängijaid, treenereid ja muud tugipersonali, mitte raha ainult betooni või kunstmurusse panema.“

RAHVUSSTAADIONI LUGU

Kuidas valmis Lilleküla staadion Kuni 2002. aasta alguseni ametlikult Lilleküla staadioni nime kandnud ja FC Flora ehitatud vutiMeka valmis meedia luubi all. Praeguseks on staadionist saanud A. Le Coq Arena ja tegemist on meie rahvusstaadioniga. Vaatleme lähemalt areeni valmimisele eelnenud poolt aastat. Tekst: Indrek Schwede | Fotod: Lembit Peegel

illeküla jalgpallistaadioni ehitus on omaette peatükk meie jalgpalliloos. Kuigi staadionit ehitas FC Flora, oli algusest peale selge, et sellel hakkab mängima ka koondis. Käis suur võidujooks ajaga, et esimesed MM-valikmängud Hollandiga 2. juunil ja Iirimaaga 6. juunil saaksid uuel ovaalil peetud. Eksisteeris isegi võimalus, et kui staadion mängukõlblikuks ei saa, peab kodumängu pidama Helsingis, Tamperes või Riias, sest Kadrioru staadion oli remondis. Siinkirjutaja helistas Eesti Päevalehe ajakirjanikuna Helsingi Finnairi staadioni tegevdirektorile Jorma Koskinenile, et uurida soomlaste valmisolekut meie mängu võõrustada, ning jutukaaslane, kes arvas ekslikult, et olen Eesti Jalgpalli Liidu töötaja ja tahan broneerida Finnairi staadionit, lausus: „Kas te ei saa mulle kirjalikult taotlust saata?“ (EPL 2.11.2000). Meedia raporteeris 2001. aasta kevadel järjepidevalt seisust ehitustandril. Vaatame lähemalt. 31. märts, Õhtuleht. Tänavu manala teele läi-

JALKA SEPTEMBER 2019

On aasta 2001. Juuni alguses toimub esimene mäng.

Staadioni siseelu 2001. aasta alguses. nud ajakirjanik Jüri Pino kirjutab kolumnis, et tal on isegi spordivõõrana staadionist hea meel, ja võrdsustas selle teatriga: „Nii et tervitan üritust. Isegi kui ise kunagi staadionile ei jõua. Teatrisse ammugi mitte. Võibolla lapsed ...“ 5. aprill, Postimees. Flora president Aivar Pohlak teavitab, et Flora on oma esimese poolaasta vahenditest eraldanud kümme miljonit krooni (641 000 eurot) staadionile. FIFA 15 ja UEFA 10 miljonit krooni on samuti kasutatud ja linnavalitsusega sõlmitud leping toob 40,6 miljonit krooni juurde. FIFA-lt oli saada veel 15 miljonit ja Pohlak lootis, et maikuus Eestit külastavalt FIFA presidendilt Sepp Blatterilt õnnestub veel toetust saada. 6. aprill, Õhtuleht. Staadionit ehitava Roxor Ehituse tehniline tegevjuht Kalev Ramjalg pihib: „Tajun, et jalgpall poeb aina rohkem hinge. Kujutan juba vaimusilmas ette, kuidas Eesti siin 2. juunil mängib. Samamoodi adun, kuidas silm sel päeval märjaks läheb. Praegu on vara töinata – tööd tuleb teha, jäägu muud rõõmud pingelangu ajaks!“ Tallinna linnapea Jüri Mõis lisab: „Armee ja jalgpall on riigile võrdse tähtsusega. (..) Leian, et kohalik omavalitsus peab esimese vutistaadioni valmimist toetama.“ Pohlak kiitis küll Mõisa ja teisi linnajuhte, kuid suusad olid risti ehitusvaldkonda kureeriva abilinnapea Priit Vilbaga, kes heitis Florale ette ebakorrektsust asjaajamisel. 6. aprill, Eesti Päevaleht. Ajaleht käsitleb Isamaaliidu poliitiku Liisa Pakosta varasemat kriitikat

RAHVUSSTAADIONI LUGU Reformierakonna kohta: viimane hoidvat kinni mitut projekti, sealhulgas Lilleküla staadioni ehitust. Tallinna volikogu reformarist esimees Rein Voog pidas süüdistusi naeruväärseks: „Mängides ise jalgpalli Eesti meistrivõistlustel, ei saaks ma seda kuidagi teha.“ 6. aprill, Postimees. Korvpallitaustaga reformierakondlane Priit Vilba tõrjub süüdistusi: „Pohlak tahab, et me kannaksime telefonikõne peale talle raha üle, kuid nii asjad ei käi.“ 14. aprill, Eesti Päevaleht. Priit Vilba kahtleb Lilleküla staadioni turvalisuses ja väidab, et seda ehitades on tehtud vigu: „Tegemist on väga vastutusrikka ehitisega, mis on mõeldud massiürituste läbiviimiseks ja mille lohaka ettevalmistaFlora tuses asunud moodustama naabrivalveüksusi, et mise korral võivad ohtu sattuda tuhanded elud.“ president oma vara kaitsta. 26. aprill, Õhtuleht. EJLi ehitusbüroo juhataja Aivar Pohlak 11. mai, Õhtuleht. Tõnu Sirel rahustab: „Kõik Teet Ilves: „Juuni alguse mängudeks saab valmis allkirjastab sujub – ehitis kerkib kavandatult, nagu pärmitailepingu neljakorruseline hoone, katusealune viies jääb staadioni nas.“ Ta kinnitab, et piletid tulevad kohe müüki ja edaspidiseks.“ EJLi peasekretär Tõnu Sirel teatab, ehitajaga. maksavad 250 krooni (16 eurot). et mängudes Hollandi ja Iirimaaga pääseb staa17. mai, Õhtuleht. Eesti–Hollandi mängu piledionile 8264 pealtvaatajat. Sireli sõnul on mittetid ostetakse ära viie ja poole tunniga. Piletipunkametliku info kohaselt avaldanud soovi Tallinnastis on ligi 40meetrine elav järjekord ja se sõita 4000 iirlast. Flora mänedžeri arvuti jookseb kokku. Piletimüük toob Tarmo Lehiste sõnul on telehuvi Eessisse üle kahe miljoni krooni. Profiratti–Hollandi mängu vastu suur ning koktur Jaan Kirsipuu rõõmustab: „Pole mukuvõttev telepilt läheb ka Hongkongi, HIRMUL SUURED SILMAD ret, pilet on olemas. Sõbrad hoolitsesid Koreasse, Jaapanisse ja mõnda Ameeminu eest.“ rika riiki. Eesti Päevaleht teatas, 17. mai, Eesti Päevaleht. Pealkirja all Aivar Pohlaku sõnul on üle poole et staadioni kõrval Kotka „Enneolematu vutihullus“ märgib juht40 VIPi-loožist broneeritud. Nõutuim, tänaval elavad inimesed on kiri, et „müüdud piletite hulk ja kiirus 12kohane loož maksis poolteist miljonit jalgpallifännide kartuses annab silmad ette nii kõigile varasemakrooni: „Staadioniboksi ostmine ei eritele spordiüritustele, aga ilmselt ka muu ne millegi poolest korteri ostmisest.“ asunud moodustama maailma popstaaride siinsetele kont2. mai, Eesti Päevaleht. Ehituse tenaabrivalveüksusi, et oma sertidele“. Põhjuseks olevat Hollandi gevjuht Kalev Ramjalg ütleb, et kui vara kaitsta. meeskond ja uus staadion. Eraldi artiklis mäng ei peaks staadionil toimuma, on märkis Piletipunkti projektijuht Kristiina Garancis, selles süüdi projekteerimisfirma, mis venitab et müügihullus – 100 piletit minutis – olnud rekorjooniste saatmisega: „Murelasteks on alajaam ja diline ja andnud hea kogemuse. duširuumid, mille projekte lubati juba kuu aega 17. mai, Postimees. Peale piletihulluse märgib tagasi, kuid need pole veel saabunud.“ Aivar Pohlak: ajaleht, et staadion on endiselt ehitusjärgus ja tuleSamas teatab ajaleht, et staadioni kõrval Kotka siia saagu vikus on selle mahutavus 15 000 pealtvaatajat. Pohtänaval elavad inimesed on jalgpallifännide karstaadion! lak: „Kui vaja, rügavad ehitusmehed ka öötundidel.“ 18. mai, Õhtuleht. Tõnu Sirel ütleb, et UEFA võib mänguloa anda ilma kohale tulematagi, sest nad võivad usaldada Tallinna linnavalitsuse ja politsei heakskiitu. Istmed pidavat Inglismaalt saabuma 25. maiks (üheksa päeva enne Eesti–Hollandi mängu – toim.) ja nende paigaldamine nõudvat viis-kuus päeva. 23. mai, Eesti Päevaleht. Indrek Schwede hoiatab kolumnis, et ilma jooksuradadeta staadioniga mitteharjunud eestlast tabab esimest korda Lilleküla ovaalile sattudes ehmatus: kõik tundub nii väike! Aga võõristus möödub kohe, kui mängijad väljakule jooksevad: siis tundub, nagu liigutaksid malemängijana murul nuppu: „Ja sul piisab ainult käsi välja sirutada, et Andres Oper pisut paremale positsioonile nihutada.“ 2019 SEPTEMBER JALKA

RAHVUSSTAADIONI LUGU Elektriraudtee ASi juhatuse liige Rein Riisalu muretseb turvalisuse pärast staadioni ümber, olukorras, kus tuhanded inimesed ja liinirongid võivad kohtuda, ning räägib ettepanekust panna kesklinna ja Lilleküla vahele käima erirongid. 25. mai, Eesti Päevaleht. Esileheküljel teavitab ajaleht, et mustal turul on piletite hinnad kerkinud 1000 kroonini. Pileteid pakutakse ka ajalehe Kuldne Börs kuulutustes. Samas on kirjas, et Tallinna linnavalitsus otsustab alles viie päeva pärast (kolm päeva enne mängu – toim.), kas publikut üldse ehitusjärgus staadionile lubataksegi. 25. mai, Õhtuleht. Aivar Pohlak tänab südamest sadu huvilisi, kes olid omal algatusel valmis tulema ehitajatele appi, ja teatab, et kuna saabunud on toolid, mida peab hakkama kohale paigutama, ei mahu liiga palju töömehi staadionile lihtsalt ära. 29. mai, Õhtuleht. Linn pidavat loa publiku lubamiseks tribüünidele andma hoopis reedel (üks päev enne mängu – toim.). „Tavaliselt kivistub betoon normaaltingimustel umbes 30 päevaga,“ selgitab linna ehituskontrolli juht Rain Seier. „Kui betoonile on lisatud plastifikaatoreid ja kiirendeid, kulub kivistumiseks seitse päeva. Kui laborist tulevad reedel positiivsed vastused, lubame rahva peale.“ Sissepääsudel võimalikele ummikutele mõeldes lausub Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti vanemspetsialist Mati Songisepp: „Annaks jumal, et midagi ei juhtuks!“ 30. mai, Õhtuleht. Eelmisel päeval toimus Lilleküla staadioni avamäng, milles alistas ajakirjanike FC Cosmos Special Tallinna linnavalitsuse 3 : 1. Publikut ei tahetud esialgu sisse lasta, mis sundis kirjanikku Tarmo Tederit kiruma: „Kurat, talvel oli siin kuu aega vaikne, kui Vilba Priit raha kinni keeras – ja vaat mida nüüd peab tegema!“

JALKA SEPTEMBER 2019

Aasta enne staadioni valmimist pidasid tulevasel tandril lahingu maha ajakirjanikud ja linnavalitsus. Löögil linnapea Jüri Mõis.

Nii käivad asjad aastal 2018! Kõik on valmis!

31. mai, Eesti Ekspress. Teet Ilves sedastab: „Kui igasuguseid kiibitsejaid poleks, saaksime tegelikult päris rahulikult tööd teha. See teeb ikkagi hinge hellaks, kui kogu aeg kaheldakse, kas ikka on turvaline või mitte.“ 31. mai, Eesti Päevaleht. Mängu ohutust turvava ESS Eesti avalike suhete juht Indrek Lindsalu: „Ettevõtmist võib suuruselt võrrelda laulupeoga, sest meil on väljas umbes sama palju turvamehi.“ 1. juuni, Postimees. Ajaleht teatab pealkirjas, et „valmiv staadion teeb Eestist jalgpalliriigi“. Pohlaku sõnul oli Tallinn seni kõige viletsama jalgpallistaadioniga pealinn Euroopas. 1. juuni, Õhtuleht. Eile õhtuks oli paigale kruvitud 3000 plasttooli. Kalev Ramjalg räägib, et valmis ollakse ka selleks, et toole tuleb paigaldada mängule eelneval ööl. Täna, päev enne mängu, pidi FIFA esindaja otsustama, kas mäng saab toimuda Lillekülas. FIFA pressiesindaja Andreas Herren: „Teame, et Lilleküla staadion on ainus mängukõlblik väljak.“ 2. juuni, Õhtuleht. Hollandi koondise peatreener Louis van Gaal: „Loomulikult tuleb sellest suurepärane staadion, aga loomulikult pole ta praegu veel valmis. Me hindame teie maa staadionirajajate jõupingutusi ja loodame, et juba homseks on pilt pisut parem.“ Staadioni vastuvõtukomisjoniga ringkäiku teinud Tallinna abilinnapea Ants Leemets ütleb, et kuigi pooled toolid olid päev enne mängu paigaldamata, polevat see probleem. Kõik saab korda. Huvilistele jääb suletuks nädala alguses valatud kirdetrepikoda. 2. juuni, Eesti Päevaleht. Juhtkirja järgi algas jalgpallis uus ajaarvamine ja Tallinna linnavalitsuse mänguluba langetas kivi südamelt pileti lunastanud fännidelt: „Lilleküla staadion on esimene maailmatasemel spordi suurrajatis, mis pärast Eesti omariikluse taaskehtestamist siia ehitatud.“

KUNSTMURUVÄLJAKUD EUROOPAS

Kas kummigraanulid jäävad? Euroopa Liidu plaan keelustada jalgpalli tehismuruväljakutel 2022. aastaks kummigraanulite kasutamine on saanud UEFA-lt vastuse. Euroopas tähendaks kõigi kunstmuruväljakute keelustamine 115,5 miljoni mängu- ja treeningutunni kaotamist. Tekst: Indrek Schwede | Foto: EJL

uroopa kemikaaliameti (European Chemical Agency ehk ECHA) väitel ohustavad jalgpalli tehismuruväljakutes kasutatavad kummigraanulid keskkonda ja inimeste tervist. UEFA on oma vastuses juhtinud tähelepanu sellele, et esiteks ei toeta seda väidet empiirilised tõendid. Teiseks sattuvad loodusesse vaid üksikud kummigraanulid ja hetkel puudub kummipuru alternatiiv. Kolmandaks avaldaks keeld kahjulikku mõju spordiharrastusele, sest vähendaks spordirajatiste hulka. Neljandaks limiteeriks keeld märkimisväärselt jalgpalli ja spordi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ühiskonnas. Tehismuru suur pluss on tema vastupidavus võrreldes loodusliku muruga. UEFA viitab Synthetic Turf Councili (tehismurunõukogu) hinnangule, mille kohaselt oleks 17 000 kunstmuru-

Ka Eesti rahvuste karikas mängitakse välja kunstmurul.

väljaku asendamiseks loodusliku muruga vaja rajada 85 000 uut väljakut. Uuringufirma KANTAR tegi küsitluse 41s UEFA liikmesriigis ja selgus, et viimase aasta jooksul on jalgpalli mänginud 101 miljonit inimest. Kui seda tulemust laiendada statistiliselt kõigile 55 liikmesriigile, oleks see arv 127,5 miljonit inimest, kellest 17 miljonit on registreeritud jalgpallurid, kes osalevad alaliitude korraldatud võistlustel. UEFA on avaldanud kunstmuruväljakute arvu 39 liikmesriigis (vaata tabelist 11 riigi andmeid). Neis riikides on kokku 42 457 tehismuruväljakut, mida kasutatakse 92 091 295 tundi nädalas (iga riik saatis väljakute kasutamise aja kohta oma andmed). Kui tulemus laiendada kõigile liikmesriikidele, kasutataks kunstmuruväljakuid 115,5 miljonit tundi nädalas. Kui tehismuruväljakud kummigraanulite tõttu keelustataks, oleks suur küsimus, kas ja kus saadaks märgitud tunnid täis. Eesti puhul oleks kaotatud nädalatundide arv 175 812. Tõenäoliselt on just alternatiivide puudumine peamine põhjus, miks tehismurukeeldu kolme aasta pärast ei rakendata. Praegu Eestis kasutusel olevad kummigraanulid vastavad kõigile tervise- ja ohutusstandarditele ja on saanud vastava kinnituse kõigist vajalikest ametiasutustest.

11 riigi kunstmuru väljakute arv Alljärgnevalt Eesti ja veel kümne UEFA liikmesriigi ku nstmuruväljakute ja nende nädalat undide arv Eesti 69* Fääri saared 18 Soome 465 Island 205 Läti 96 Leedu 230

Moldova Norra Poola Rootsi Ukraina

454 4822 3252 1088 2000

175 812 64 800 1 046 250 592 040 216 000 89 930 325 972 7 715 200 16 998 204 2 448 000 4 188 000

*Eesti tegelik kunstm uruväljakute arv on praegu 75 ja see ga peaks suurem olema ka nädalatun dide arv.

2019 SEPTEMBER JALKA

PIPRATERAD

Foto: Jana Pipar

Miniväljakud asendavad hoovijalgpalli

Vanasti oli hoovijalgpall. Tänapäeval on kunstmuruga miniväljakud. Pildil on Jõgeva Wolvesi korraldatud turniir Kuremaal 2016. aastal. Jalgpallurid pole kadedad: miniväljakutele on paigaldatud ka korvpallilauad ja -rõngad. Ruumi jagub kõigile. 28

JALKA SEPTEMBER 2019

PIPRATERAD

2019 SEPTEMBER JALKA



MINU 11

Urmas Kirs

NÕMME VÄLJ VILJANDI

VILJANDI ION LINNASTAAD













KALLASTE STAADION

EMMASTE STAADION



JÕHVI STAADION

MÄNNIKU STAADION

MAARJAMÄE STAADION



VILJANDI 4. KK STAADION

VIIRATSI STAADION

ndine koondislane ja kogenud treener Urmas Kirs koostas Jalka taristu erinumbri jaoks oma unistuste koosseisu, mis on seotud eri paikade/mängudega, mis on talle meelde jäänud värviliste seikade ja sündmuste poolest.



KEHTNA STAADION

Väravas: Kadrioru staadion

1990ndatel oli üks värav teisest mõnikümmend sentimeetrit kitsam. Seal olid esimesed koondisemängud, pakkusime väravavaht Mart Poomile piisavalt tegemist.



KADRIORU



Paremkaitsja: Jõhvi staadion



Parem poolkaitsja: Kehtna staadion

Korraliku murukattega staadion, mis oli kergelt laines ehk nagu pisike kuppelmaastik. Väikesed riietusruumid ja staadioni nurgas asuv unustamatu lahendusega välikäimla, kus olid osavasti ära kasutatud tõrvapapi parimad omadused.



Keskkaitsja: Kallaste staadion

Viljandi linnameeskond võitis seal Peipsi Kalurit seisuga 4 : 3, kusjuures vastane ise ei skoorinud kordagi.



Keskkaitsja: Emmaste staadion

Murukülvajad olid andnud oma parima, aga külvi tagajärjel jäi väljakule lohukestega ruudustik. Iga sinu samm võis lõppeda jala väljaväänamisega.



Vasakkaitsja: Norma staadion Maarjamäel

1980ndate esimesel poolel julgesin noore ja nahaalse, sulgi kohevile ajava kukena endast vanemale Norma kaitsjale pärast väravalöömist keskmist sõrme näidata. Polnud küll ilus tegu, aga see oli „kättemaks“ minu hakkimise eest. Pärast mängu päästis Dzintar Klavan mind võimalikust kaklusest, sest mind oodati riietusruumist väljumisel.



Kontrolliv poolkaitsja: Tuletõrje staadion Männikul (praegune Nõmme Unitedi kodu)

Väljak, kus ma 1995. aasta suvel pärast lõikude jooksmist soovisin esimest korda elus mõneks ajaks surnud olla – päriselt ka.

JALKA SEPTEMBER 2019

STAADION

Koht, kus me tihti laagris olime ja mängudeks valmistusime. Elamine oli külalismajas, mis asus hobusetallide läheduses. Kõik õhtud lõppesid rullikeeratud ajakirjadega sääski ja kärbseid materdades ja tapeet sai uue mustri. Foto: Jana Pipar



Ründav poolkaitsja: Viiratsi staadion

Lapsepõlv. Külapoiste satsiga võitsime treeningmängus kuulsaid Lõvisid Tallinnast. Suure tõenäosusega saadeti nad karistuseks ümber Viljandi järve jooksma või jäeti õhtusöögist ilma.



Tipuründaja: Viljandi linnastaadion

Palju unustamatuid hetki, meeskonnakaaslasi ja toetajaid. Minu õnn, et sain Eesti koondise läbi aegade esimeses rahvusvahelises mängus kodulinna staadionil neid väravaga tänada.



Ründav poolkaitsja: Viljandi 4. kk staadion

Kooliaeg. Väljak, kus aktiivse tegevuse tõttu ei jõudnud muru kunagi kasvama hakatama ja Viljandi spordikooli õpilasena vahetasin suusatreeningud jalgpalli vastu. Aitäh, Leo Ira!

Vasak poolkaitsja: Nõmme väljak Viljandi külje all

Koht, kuhu igal pühapäeval kogunesid (mitte ainult) Viljandi eri spordialade tegijad, põhiliselt veteranid. See oli omamoodi sõpruskond vanadest ja noortest spordimeestest. Kutsusime endid Nürijalgadeks.

Manchester City

Inglismaa

KYLE WALKER

Foto: Scanpix

Tallinna Flora

ERIK SORGA

Foto: Lembit Peegel

Foto: Scanpix

Liverpool

Å otimaa

ANDREW ROBERTSON

Foto: Scanpix

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

HOLLAND 9. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

NAISTEJALGPALL Roosad Tartu Tammeka naised rõõmustavad värava üle.

„Roosa jalgpall“ tuli seitsmendat korda Augusti alguses kohtusid naiste meistriliigas Tartu JK Tammeka ja JK Tallinna Kalevi naiskond. Tegemist ei olnud aga lihtsalt tavalise liigamänguga, sest ühtlasi leidis juba seitsmendat aastat aset heategevuslik „Roosa jalgpall“. Tekst: Maarja Saulep | Fotod: Ave Raja

„R

oosa jalgpall“ on JK Tammeka naiskonna korraldatud iga-aastane sportlik heategevusüritus koostöös Kingitud Eluga, kus kogutakse vähiravifondile raha rinnavähivastaseks võitluseks ja ennetamistöö hüvanguks. Tartu Tamme staadionil peetud kohtumist käis tribüünil jälgimas 262 inimest. Tegevusi jätkus ka enne mängu algust, kui muusikalist etteastet pakkus Küberünnak & Karmo, oksjonil loositi välja väärtuslikke vutimeeneid ning kõhtu aitasid täita naiskonna valmistatud küpsetised ja Emajõe Pruulikoda. Lisaks oli huvilistel võimalus osa võtta loosimängudest, kuhu olid auhindu

välja pannud kümned ettevõtted. Kõige selle tulemusena koguti sel aastal Kingitud Elu tarbeks 1926 eurot.

Motivatsiooniks heategevus ja sportlik hasart

Esimest korda toimus üritus Tammeka naiskonna eestvedamisel 2013. aastal. „Esialgu tuli selle ideega välja meie naiskonna toonane mängija Karina Kesvatera, kes oli Ameerikas õppides ja mängides selliste heategevuslike üritustega kokku puutunud,“ rääkis ettevõtmise algusaegadest 2019. aastal peakorraldaja rolli täitnud JK Tammeka naiskonna kapten Maria Sootak. „Seal olid need väga menukad ning seepärast otsustas ta ka Eestis proovida korraldada sarnast üritust.“ „Roosa jalgpalli“ esimesel aastal sai Tamme staadionil näha samamoodi nagu sel aastal Tammeka ja Kalevi vastasseisu, mida käis tribüünidel vaatamas 252 inimest, ning annetustena koguti toona 500 eurot. „Ühelt poolt on „Roosa jalgpall“ aastatega kujunenud võimaluseks anda omalt poolt midagi kogukonnale tagasi – aidata neid, kellel abi kõige roh2019 SEPTEMBER JALKA

NAISTEJALGPALL

8007 eurot

Roosat värvi särke

Sirje Roops

on seitsme aastaga „Roosa jalgpalli“ abiga kogutud. Roosa värv sümboliseerib ülemaailmset rinnavähivastast võitlust.

kannavad Tammeka naiskonna mängijad „Roosa jalgpalli“ ajal oma traditsioonilise sinise või valge vormi asemel.

lõi 2013. aastal mängijana läbi aegade esimese „Roosa jalgpalli“ värava. Roops on praegu naiskonna peatreener.

kem vaja on,“ sõnas Sootak. „Teiselt poolt oleme seitsme aastaga kujundanud „Roosast jalgpallist“ naiste klubijalgpalli traditsiooni – oleme loonud stabiilsuse, mida esineb noores Eestis naistejalgpallis veel vähe, kuid mis on järjepidevaks arenguks eluliselt vajalik. Nüüdseks on korraldusliku poole pealt muidugi tekkinud ka teatud sportlik hasart, et kas eelmise aasta üritust õnnestub nii publiku kui ka annetussumma mõttes ületada. Sellel aastal õnnestus 262 inimesega püstitada „Roosa jalgpalli“ publikurekord ja annetuste rekordsummast jäi puudu ainult mõnisada eurot.“ Kuna „Roosa jalgpall“ on tavaliselt ühendatud ka naiskonna liigamänguga, on lisaks heategevuslikele eesmärkidele mängus ka väärtuslikud punktid liigatabelis. Oma tavapärasest kontseptsioonist on kõrvale kaldutud vaid korra, kui möödunud aastal toimus üritus liigakohtumise asemel Tammeka perepäeva raames ning naiskond pidas show’-mängu Tartu ülikooli I liiga korvpallimeeskonnaga. Siiani on „Roosa jalgpalliga“ naiskonna saldosse kogunenud kolm võitu ja kolm kaotust. Läbi aastate on Tammeka vastaseks olnud „Roosal jalgpallil“ Tallinna Kalev, Tallinna Levadia, Pärnu JK, Nõmme Kalju ja Noortekoondis. Sel aastal õnnestus Tammekal pakkuda pealtvaatajatele positiivne emotsioon, kui Tallinna Kalev alistati 1 : 0.

Eesmärk aina enam kasvada

Tulevikku vaadates on Sootak lootusrikas ning usub, et üritusel on potentsiaali toimuda veel mitu aastat: „Seni kuni Tammekas leidub motiveeritud ja entusiastlikke inimesi, kes südamega

JALKA SEPTEMBER 2019

Jalkaga kõnelenud Maria Sootak väravavahi oranžis särgis.

korraldamise juures on, kavatseme „Roosa jalgpalli“ traditsiooniga jätkata. Kindlasti on plaanis lähiaastatel proovida festivali korraldada kevadel, kui seni on üritus toimunud septembris või augustis. Kümnes „Roosa jalgpall“ pole enam kaugel – loodetavasti õnnestub meil selle auks kolme aasta pärast kõva pidu püsti panna.“ „Roosa jalgpalliga“ on Tammeka naiskond pidevalt tõstnud ka kohaliku naisteliiga pealtvaatajate keskmist arvu, kuid ambitsioon on küündida veelgi suuremate numbriteni. „Kunagi võiksime jõuda 1000 pealtvaatajani,“ ütles Sootak. „Ma leian, et see on võimalik ka Tartu-suuruses linnas, selleks on lihtsalt vaja sajaprotsendilist toetusmehhanismi nii klubi, jalgpalliliidu kui ka suuremate meediakanalite poolt, unustamata ära kogu Tammeka naistesüsteemi jätkuvat andunud pühendumist. Arvan, et kui saavutame üle tuhandepealise publiku, siis tundub 10 000eurone annetussumma Kingitud Elule täiesti reaalse eesmärgina.“

„Roosa jalgpalli“ numbrid läbi aastate 2019: pealtvaatajaid 262, annetusi 1926 eurot 2018: show’-mäng, annetusi 1008,90 eurot 2017: pealtvaatajaid 156, annetusi 2000 eurot 2016: pealtvaatajaid 167, annetusi 1094 eurot 2015: pealtvaatajaid 198, annetusi 760 eurot 2014: pealtvaatajaid 160, annetusi 718,10 eurot 2013: pealtvaatajaid 252, annetusi 500 eurot

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

VALGEVENE 6. SEPTEMBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 17.00. Avavile kell 19.00.

Pääsmed Piletilevist! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LUGEJA KÜSIB

Kaspar Paur

unistab koondises mängimisest Tartust pärit 24aastane Kaspar Paur on hoolimata oma noorusest läbi käinud vaat et pooled meistriliiga klubid: FC Levadias alustamise järel on ta pallinud nii Paide Linnameeskonnas, FC Flora süsteemis, Tartu Tammekas kui nüüd Nõmme Kaljus. Jalka küsimustele vastates rääkis Paur nii oma senisest karjäärist kui ka tulevikuunistustest. Tekst: Raul Ojassaar, Delfi | Fotod: Lembit Peegel

uidas hakkasid jalgpalli mängima? (@stevenveeber) Alustasin viieaastaselt. Enne seda käisin laste mängu- ja laulukoolis. Sel ajal, kui teised lapsed istusid ja laulsid, jooksin mina ringi ja mängisin palliga. Seetõttu panid vanemad mind hoopis jalgpallitrenni. Käisin sel ajal Tartu Kesklinna lasteaias ühes rühmas koos Tristan Koskoriga ja sellest ajast saati oleme ninapidi koos olnud ja palli tagunud. Milliseid muid alasid oled harrastanud / harrastad? (Rainer, Rakvere) Olen väikesena käinud mitmes trennis. Esimeses-teises klassis tegelesin näiteks rahvatantsuga, aga kuna trennid toimusid samal ajal ja see hakkas jalgpalli segama, siis pidin otsuse tegema ja valisin jalgpalli. Suur eeskuju on mul olnud isa, kes on maadluses olnud väga kõva tegija. Ta küll lõpetas vaid 19aastaselt, aga oli selleks ajaks noorteklassis võitnud kaheksa meistritiitlit. Edasi läks ta rammumehe võistlustele ja tõstmisesse, kus sai ka palju tiitleid. Seepärast proovisin natuke maadlust ka, aga see mulle ei meeldinud. Lisaks olen natuke tegelenud kergejõustikuga, mind kutsuti veel korvpalli, natuke olen teinud ka poksi ja ujumist. Seinast seina, aga kõik on midagi andnud. Kas oled vallaline või suhtes? (Anna, Tartu) Suhtes. Õnnelikus suhtes! Mida meeldib vabal ajal teha? (Varro, Saue) Suvel olen lihtsalt vabalt võtnud, kuna mänge on päris palju. Kui jalgpalli kõrvalt vähegi aega saab, siis olen tennist mänginud, aga seda on praegu

JALKA SEPTEMBER 2019

Kaspar Paur kannab Nõmme Kalju musta särki.

NOORENA KANNATAMATU „Levadias tahtsin ehk liiga palju mänguaega. Lõin teises mängus Transi vastu värava, aga pärast seda ma enam väga mängu ei saanud.“

LUGEJA KÜSIB

Kaspar Paur Sünniaeg: 16.02.1995 Koduklubi: Nõmme Kalju Varasemad klubid: Tartu Olümpia, FC Levadia, Paide Linnameeskond, FC Flora, Tartu Tammeka

pigem vähe. Spordi kõrvalt olen enese arendamise eesmärgiks võtnud: kõikvõimalikud raamatud, videod, podcast’id... Eelmisel aastal lõpetasin bakalaureusekraadiga õpingud EBSis, kus õppisin ettevõtlust ja ärijuhtimist. Käisin vahepeal pooleks aastaks ka Amsterdamis vahetusõpilaseks. Huvitava kokkusattumusena läheb mu tüdruksõber nüüd kolmeks aastaks sinnasamma täpselt sedasama asja õppima.

tud ja sain hooaja ettevalmistusega alles lõpus liituda. Ma ei mänginud väga palju mänge ka, ei olnud väga võimalust ennast tõestada. Mis on parim mälestus Tammekast? (@kupitskaspar) Häid mälestusi on palju, aga ehk individuaalselt need kolm väravat, mis ma kaugelt lõin. Üks oli selline, et olime treener Mario Hansiga seda nädal aega harjutanud ja siis tuli mängus kohe selline surakas, et väravavaht ka ei mõistnud, mis juhtus. Parim mälestus on võibolla see, et sain mängida esimest korda number 10 positsiooni, kus aitasin Tristanil väravaid lüüa ja sain ka ise rünnakuid realiseerida, nagu olin seda teinud lapsepõlveklubis Tartu Olümpias. Meeskondlikult juhtusid eredamad meeles olevad asjad kas garderoobis või trenni tehes, kuna pidevalt oskas keegi midagi naljakat öelda või teha.

Mis autoga sõidad? (Indrek, Pärnu) Hetkel sõidan Honda Civicuga, kuid tegelikult otsin hetkel uut autot ja praegune on müügis.

Miks võtsid vastu otsuse liituda Nõmme Kaljuga? (@rrekker) Ütlen ausalt, et see tuli ka mulle endale väga ootamatult. Üleminek ise kestis ehk alla kahe päeva. Tol hetkel käisin vahelduOlid väga noorena Blackseks testimisel Lätis Jelgava klubis ja kui burn Roversi huviorbiidis. seal olin, siis helistas mulle minu agent Mida sellest ajast mäletad? KALJUSSE MINEKUST Tauno Trink Kokkuta Managementist, et (Richard, Tallinn) „Otsus tuli raskelt – Kalju sai teada, et selline asi oleks võimaMäletan tegelikult päris üks asi oli jalgpall, lik. Otsus tuli raskelt – üks asi oli jalgpall, palju, eks igal jalgpalluteine see, et mul oli just Tartu tüdrukuga teine see, et mul oli just ril on esimene testimine suhe tekkinud. Individuaalselt mõtlesin meeles. Kolm poissi kutsuTartu tüdrukuga suhe nii, et kuidas mulle parem on. Plusse-miiti, Lauri Välja, Hindrek Ojamaa tekkinud.“ nuseid vaagides sain aru, et Kalju mängib ja mina, olime seal vist nädal tiitlile, treeningud on kvaliteetsemad ja tase paaega. Kohapeal sain päris palju kiita, rem. Individuaalset arengut silmas pidades on see aga seda, mis täpselt edasi sai, ma ei jalgpallurina parem kasvukeskkond. tea. Eks ma olin liiga noor ka, sellises vanuses ei ole üleminekud lihtsad. See on ka meeles, et Tartu Postimees kirjutas sellest toona päris palju. Kogu kool oli neid ajalehti täis! Tolle kogemuse sarnaselt käisin 16aastaselt korra veel näiteks Hollandis Heerenveenis testimas. Miks sa ei suutnud Floras või Levadias esindusmeeskonnas läbi lüüa? (Stina, Tartu) Olen selle peale ise ka palju mõelnud ja õiget põhjust võibolla ei teagi. Levadias tahtsin ehk liiga palju mänguaega. Olin esiliigat kaks-kolm aastat mänginud ja see oli minu jaoks end ammendanud, tahtsin uusi väljakutseid. Levadias lõin teises mängus Transi vastu värava, aga pärast seda ma enam väga mängu ei saanud, olin rohkem pingipoiss. Ilmselgelt oli kannatlikkust nooremana palju vähem. Florasse tulin alguses pärast Amsterdami. See oli periood, kus olin vigasta-

Milline klubi on sulle kõige kodusem olnud, arvestades, et oled päris mitmes mänginud? (@stevenveeber) Kui praegune klubi Kalju kõrvale jätta, siis ma arvan, et vastus on lihtne: kui kodu, siis kodulinn ja Tammeka! Kogu see grupp ja kogukond oli seal väga kokkuhoidev. Milline treener sulle suhtumise poolest kõige rohkem on meeldinud – Roman Kožuhhovski, Sergei Frantsev, Kaido Koppel või keegi teine? (Raimond Lepalaan) Olen alati arvanud, et kõik treenerid ongi erinevad, kõigil on erinev filosoofia ja kõik üritavad mängijaid kokku sobitada täpselt nii, nagu nemad seda näevad. Ettevõttes on ju samamoodi, et boss otsustab. Vastus on hetkel lihtne, selleks on Roman Kožuhhovski – olen Kaljus nüüd mänginud palju minuteid ja saanud tõelist Euroopa jalgpalli kogemust. 2019 SEPTEMBER JALKA

LUGEJA KÜSIB Kas vene keele oled Kaljus mängides suhu saanud? Kas ilma selleta üldse saab seal hakkama? (Martin, Aravete) Kui alguses läksin, siis sain küll! Vene keelega on küsimus praktikas: koolis võid õppida küll, aga mingil hetkel läheb see meelest, kui seda ei kasuta. Tartus seda väga vaja polnud, Levadias natuke oli, aga siis tuli jälle periood vahele, kus see natuke ununes. Saan vene keelest aru, ise rääkimisega on natuke aega läinud. Midagi aga halvasti ei ole – mina mõistan treenerit ja kui on vaja midagi öelda, siis saab kasvõi tõlgi abi kasutada. Tavaliselt on selleks Sergei Terehhov.

Euroopa liiga 3. eelringi kordusmängus Tallinnas Dudelange vastu püüdis Kaspar Paur palli näpata Ricardo Delgadolt. Kaspar Paur (paremal) heitleb Eesti liigas Joseph Salistega Narva Transist.

Kes on Kalju parim „FIFA“ mängija? (Henry, Tallinn) Hiiul on meil PlayStation ja „FIFA“ mäng olemas. Nii palju kui trennide kõrvalt aega on jäänud, siis tean, et Henri Perk võib vabalt sellele kohale pretendeerida. Kuidas Celtic tundus? Kas said mõne mängumehega ka mängurõivaid vahetada? (@toomasvilhelmson) Särki vahetada ei saanud, kuigi oleks võinud. Celtic on ikka tippklubi. See, mida me kohapeal tundsime, on juba tõeline jalgpall. Fännid, legendid, pildid, suur staadion ... Kui jalutamas käisime, siis Rangersi fännid tulid meie juurde ja ütlesid, et me ikka Celticule ära teeksime. Väga äge rivaliteet oli, Eestis seda nii palju ei ole. Mänguliselt ka – pall liikus hästi kiiresti ja kui nad kasti ääres löögile läksid, siis oli iga moment ohtlik, ühtegi millisekundit ei saanud vastasele anda. Tasemevahe oli päris suur. Mul käis isa ka kohapeal vaatamas. Olen alati tahtnud, et pere ka seda näeks, kui kuskil nii suurel staadionil suures mängus mängida saan. See oli ka äge moment. Kas sel aastal tuleb A-koondise debüüt? (@onupeeter) Eks igal aastal on uus võimalus ja selle nimel ma tööd teen ja vaeva näen. Loodan, et see lähiajal juhtub! See on ka üks minu individuaalsetest unistustest ja eesmärkidest. Mida arvad koondise peatreeneri vahetusest? (@stevenveeber) Mina ise ei oskagi arvamust avaldada, sest Martin Reimiga ma ise A-koondises ei olnud. Ma ei tea, mis muutuma hakkab. Keeruline vastata, kui pole ühes protsessis olnud ja selles siis midagi muutub. Eeldan, et iga muudatus toob midagi uut ja põnevat. Kas Premier League või mõni muu liiga? (Artjom, Kiviõli) Premier League’i ma vaatan. Isiklikus plaanis –

JALKA SEPTEMBER 2019

LUGEJA KÜSIB

Dudelange vastu üritas Paur teravusi luua paremal tiival.

füüsiliselt ma nii võimekas ei ole, aga tehniliselt mulle meeldiks väga Hispaania La Liga või Hollandi liiga.

kõrgel näidata. Eelmisel hooajal oligi see näiteks Ajax, kes oma noortega väga kaugele sai.

Milline on olnud sinu kõige ilusam/meeldejäävam värav? (@rilves45) Mul on noortevõistlustelt meeles mõned käärlöögid. Kunagi Soomes oli nii, et alguses tuli paremalt poolt käärlöök, mille lõin latti; siis tuli vasakult ja selle lõin sisCELTICUGA MÄNGUST se. Sellised asjad on meelde jäänud. „Kui jalutamas käisime, Meistriliigas on mõned kauglöögid sisse läinud. Ega mul tegelikult väga palju siis Rangersi fännid tulid väravaid arvel ei ole, aga just need kaugmeie juurde ja ütlesid, löögid, mis on sisse läinud, on olnud kõiet me ikka Celticule ära ge tähendusrikkamad. Võibolla sel aasteeksime.“ tal löödud võiduvärav Levadia vastu, kui suutsin üpriski keerulise palli karistusala Millisele võistkonnale hoiad tippjalgpaljoone pealt sisse lüüa. lis pöialt? Miks? (Tom-Christopher, Tartu) Viimasel ajal sellist lemmikmeeskonda ei olegi. Mul ei ole ka näiteks sellist ühte muusikažanrit, mida ma kuulaks. Kuna mul oli palju eeskujusid, olen üritanud igalt healt tiimilt šnitti võtta, et Jalkale saabus küsimusi nii meili, kokku head kompotti saada. FC Barcelona mänFacebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie gib väga-väga kenasti või Amsterdami Ajax, kes küsimustele Mihkel Ainsalu. Saada tegi väga hästi – sellistele tiimidele hoian pöialt. küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või Muidugi on mul väga hea meel, et Liverpool postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või nüüd Meistrite liiga võitis. Olen alati selle poolt, Instagrami. kui mõni uus tiim suudab ennast võimalikult Mis klubis ja kellega koos unistad mängida? (@marcuspuust) Väikesena oli mul päris palju iidoleid: Ronaldinho, Ronaldo, Cristiano, Messi ... Mõned veel mängivad. Nüüd olen silma peale pannud Bernardo Silvale, kes on praegu päris palju võitnud ja tõeline meeskonnamängija, võtan teda eeskujuna. Sarnasust natuke on, aga erinevus on see, et mina olen paremajalgne, tema vasakujalgne.

2019 SEPTEMBER JALKA

TREENER

Salaja tee jalgpallini leidnud

Mari-Ann Ploompuu L

ääne-Virumaalt Rakvere lähedalt Arkna küsi katsetel. Nende eduka läbimise järel sai ta ema last pärit Ploompuu nakatus 2014. aastal jalgnõusse. Keskkool on praeguseks lõpetatud ning pallipisikuga ning tagasi pole ta vaadanud. pärast kolme hooaega Floras vahetas väravavaht „Minu nii-öelda isiklik ajaarvamine jalgpallis alvärve ja esindab 2018. aastast Pärnu JK naiskongas hooajast, kui olime Tarvaga esiliigas,“ meenutab da Eesti meistriliigas. Peale jalgpalli mängimise ja praegu 21aastane Ploompuu. „Hakkasin mõtlema treeneriameti näeb Ploompuu oma tulevikku ka nagu jalgpallur ning kõik eesmärgid ja unistused sotsiaaltöö valdkonnas, Tallinna ülikoolis lähtusid sellest. Minu oma tung jalgpalli on tal pooleli psühholoogiaõpingud. mängida oli väga tugev. Mäletan, et tasuta Hetkel Paide Linnameeskonna väproovikuu Tarvas sai läbi, viisin koju arve ravavahte juhendav Jüris Sahkur oli ja eitava vastusega ei leppinud.“ Rakveres Ploompuu esimesi treenereid Ploompuu debüteeris väravavahina ning lisaks Katrin Kaarnale tänini üks „Ma ei usu sellisesse naiste tugevuselt kolmandas liigas RakPloompuu nõuandjaid. Seepärast ei saa vere Tarva ridades 2013. aastal, aitas nad sõnasse nagu talendikus. pidada juhuseks seda, et Ploompuust liigaastme võrra kõrgemale ja pärast sirgus lühikese ajaga üks Eesti lootustMa arvan, et seda on hooaega esiliigas leidis tee Tallinnasse, andvamaid väravavahte ja ta on osalipalju parem asendada kus hakkas esindama FC Florat ja tooselt tänu oma lähimatele nõuandjatele töökusega.“ na kõrgliigas pallinud Noortekoondist. leidnud endas kire treeneriameti vastu. Eelmises lauses kasutatud väljend „leidis Viimased poolteist aastat on Ploompuu tee“ polnud juhuslik sõnakasutus, sest Ploompuu oma tarkust edasi andnud Viimsi JK noortele kandideeris Tallinna Arte gümnaasiumisse esialgu tüdrukutele ning praeguse U15 põlvkonnaga on oma ema tahte vastaselt. Rakvere reaalgümnaaeesmärk kasvada tugevaks naiskonnaks. Aastaid siumis põhikooli lõpetanud ambitsioonikas neiu mängijana profikarjäärist ja välislepingust uniskasutas osavalt ära klassi lõpureisi Tallinnasse, tanud Ploompuu on treenerina väga õnnelik. sest see avas talle võimaluse osaleda jalgpalliklas„Ma hetkel tunnen, et kui peaksin mängija- või

JALKA SEPTEMBER 2019

TREENER

21 mängu

Viimsi kogukond

Võrkpall ja kergejõustik

pidas Mari-Ann Ploompuu kokku U19 ja U17 koondiste eest.

on Ploompuu sõnul eriline: mõnda tüdrukute mängu on käinud vaatamas ligi 100 inimest!

olid Ploompuu valikuteks enne seda, kui ta jalgpallitrenni leidis.

 Ploompuu sõnul on tüdrukud valinud jalgpalli peale ala enda veel muude väärtuste pärast. Lisaks väljakul mängijate juhendamisele pöörab naiskond palju tähelepanu väljaspool platsi toimuvale, mis võistkonda ühendab.

treenerikarjääri vahel valima, siis valiksin teise,“ räägib ta. „See võib aastate jooksul muutuda, kuid meie visioon Viimsis on hetkel midagi väga tugevat, mis ei laseks mul ära minna. Samas ei välista midagi, sest viie või kuue aastaga võib ka mängijana palju muutuda.“ Ploompuu treenis möödunud aastal Viimsis ka U11 ja U13 vanuseklassi tüdrukuid, kuid klubi sees on kasvanud hea põlvkond, mida ta praegu U15 vanuseklassis treenib. Mängijad on noored, mõni vaid 12aastane, ning treeneril on neisse usku. Kindlasti sisendas seda sel suvel ka San Marino Cup, kus jõudsid oma esimesele rahvusvahelisele turniirile tagasihoidlike eesmärkidega kohale sõitnud eestlannad lausa nelja parema sekka! Märgid näitavad, et tuumiku säilitamise korral võivad praeguse noortevõistkonna mängijad kunagi tugeva löögirusika moodustada ka Eesti meistriliigas. Esmapilgul tundub, et Viimsis mängib väga talendikas põlvkond, kuid Ploompuu lükkab selle ümber endale omasel kujul: „Ma ei

usu sellisesse sõnasse nagu talendikus. Ma arvan, et seda on palju parem asendada töökusega. Mina ehitan treenerina seda, et me oleksime võimalikult professionaalsed, hoiaksime kokku ja teeksime läbi selle järgmise sammu. Mul on praeguseks juba sellised mängijad, kes küsivad, mis nad veel teha saavad! Meil on tähtsal kohal mentaalne treening, sest ma näen, et eelkõige peame olema inimesena intelligentsed ja tublid, ning seejärel tuleb see muu pool juba iseenesest.“ Mitu Ploompuu rühma tüdrukut tegeleb ka muude hobidega, kuid treeneri sõnul eelistab lõviosa keskenduda ikka jalgpallile. Kindlasti mängib oma rolli ka see, et naiskonnaga võetakse koos ette rattamatkasid, käiakse tantsimas või kinos ja külmal perioodil tegeletakse ka talisuplusega. „Ma oleksin üliõnnelik, kui nad jääksid jalgpalli juurde, aga kui nad ei jää, siis ma loodan, et nad on saanud piisavalt ka muid väärtuseid, et olla edukad ka teistes tegemistes.“ 2019 SEPTEMBER JALKA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Sten Reinkort Eelmise hooaja lõpus Premium liigas hea hoo sisse saanud ja ka tänavu väravaid kõmmutanud Tammeka mängumehe Sten Reinkordi tõime märtsikuu Jalkas välja kui mängija, kellel sel aastal silma peal hoida. 21aastase Reinkordi tugevusi ja nõrkuseid vaagisid Tammeka treenerid Kaido Koppel ja Marti Pähn. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Kaido Koppel: 2019. aasta hooajal on ta kõvasti parandanud oma hüpete ajastamist ja positsioonivalikut õhuduellides. Praegu on ta õhus rahuldav, aga tema suurust ja võimsust arvestades peab ta ühel hetkel õhus täielikult domineerima. Hetkel ta seda veel ei tee. Marti Pähn: Element, millega ta on varem päris palju vaeva näinud. Õhuvõitlused on pigem tema relv.

Kaido Koppel: Hetkel mängitame teda ründajana ja seal on vaja näha, kus on augud, mida rünnata. Võiks aktiivsemalt avaneda. Marti Pähn: Väljakunägemine ja olukordade lugemine vastase karistusalas on kindlasti külg, milles saab oma taset parandada. Element, kus saaks juurde teenida nii väravaid kui väravasööte.

JÕUD

Kaido Koppel: Üks tema suurimaid trumpe. Mulle tundub, et ta käib iga päev jõusaalis. Marti Pähn: Kui pall on kontrolli all, suudab ta olla tugev ja palli säilitada.

VASTUPIDAVUS

Kaido Koppel: Vastupidavus on pigem hea. Suudab meeskonna jaoks kaitsetööd teha. Mängude lõpud kipuvad siiski veel ära vajuma. Marti Pähn: Mootor on Eestis kindlasti üle keskmise. Kuna jõuab ees pressida, sobib hästi ka Tammeka mängujoonisesse.

SISU

LIIKUVUS

Kaido Koppel: Väga hea töökultuuriga. On paari aastaga teinud suhtumises ja elustiilis suured edasiminekud. Teeb tihti lisatrenne. Marti Pähn: Esimene täishooaeg Premium liigas ning selle poole pealt pole veel täielikult kohanenud, mõnes mängus jääb nähtamatuks. Senine areng on samas lubav.

Kaido Koppel: Tema suurust arvestades liigub üllatavalt hästi. Marti Pähn: Kuna mootor on hea, jõuab ta päris hästi olukordadesse, vastast pressida ja ka avaneda.

TEHNIKA

KIIRUS

Kaido Koppel: Esimene puude võiks täpsem olla. Kui ta selle elemendi paremaks saab, siis oleme kindlasti rünnakute ehitamisel ja lõpetamisel efektiivsemad. Marti Pähn: Tehniliselt on oma kasvu ja gabariitide kohta pigem osav. Suudab väikesest alast nii jõudu kui tehnikat kasutades palliga välja saada.

Kaido Koppel: See ei ole tema tugevus. Keskmine või natuke üle selle taseme. Marti Pähn: Pole kindlasti tema trump, kuid kompenseerib seda tugevuse ja oma gabariitidega.

SÖÖT JA LÖÖK

Kaido Koppel: Söötude kvaliteediga ma rahul ei ole. Löögid on üsna tugevad ja suudab mõlema jalaga peale lüüa. Marti Pähn: Tammeka senise hooaja suurim väravakütt, mis näitab, et ta on leidnud teatava stabiilsuse ning teinud sammu edasi. Värava ees võiks kindlasti olla nahaalsem ja enesekindlam.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

4,5

Vastupidavus

JALKA SEPTEMBER 2019

Sisu

Sööt ja löök

Õhuvõitlus

Jõud

Tehnika

Liikuvus

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Messi ja Barcelona fänn, kes unistab langevarjuhüppest

Fotod: Lembit Peegel

CV Sündinud: 29.04.1998 Klubi: Tartu Tammeka Endised klubid: Tartu Olümpia Treenerid: Ahti Paltseri, Artur Ossipov, Mario Hansi, Alar Trumm, Sander Lember, Timo Teniste, Marti Pähn, Siim Valtna, Kaido Koppel, Karel Voolaid Koondis: U21 3/0

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur? Lionel Messi. Tal ei ole minu arust ühtegi nõrka külge, igas elemendis on ta väga hea. Paku, mida toovad treenerid sind analüüsides välja sinu suurima nõrkuse ja tugevusena. Kõige nõrgemaks kohaks on ilmselt kiirus, tugevuseks füüsiline vorm. Kas oled pigem hommiku- või õhtuinimene? Pigem õhtuinimene. Saan ka hommikuti hakkama, aga eelistan õhtut. Mis on su lemmikraamat? Zlatan Ibrahimovici elulugu, mida olen päris mitu korda lugenud. See motiveerib kõvasti. Kui saaksid mõnes filmis/seriaalis kedagi mängida, siis keda? Tahaksin kaasa lüüa seriaalis „Stranger Things“. Ma ei oska öelda, keda seal kehastada tahaksin, aga alles hiljuti vaatasin seda ja see on üks mu lemmikseriaale, seepärast tahaksin seal mängida. Kas langevarjuhüpe või snorgeldamine? Kindlasti langevarjuhüpe. Ma pole seda proovinud, aga see oleks väga äge kogemus. Kui sa ei oleks jalgpallur, siis millise spordialaga võiksid tegeleda? Kuna mu isa oli korvpallur, siis äkki just korvpall. Olen lapsena kolm kuud isegi trennis käinud. Samas mulle endale meeldiks võrkpall rohkem, sest seda meeldib mulle eriti suvel mängida. Kas auto või jalgratas? Auto, sest saab kiiremini ja mugavamalt liigutud. Samas Tartus saaks kindlasti ka jalgrattaga hakkama. Millise tiimikaaslasega tahaksid üheks päevaks koha vahetada? Esimesena tuleb pähe Andre Paju, sest ta on uurija.

Marti Pähn:

„Kehaliselt tugev ning teeb selle arendamiseks endaga professionaalselt ka tööd.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? Üle-eelmise aasta Meistrite liiga poolfinaal, kus mängisid Barcelona ja Pariisi Saint-Germain. Mäletan, et kui päris viimasel minutil tuli Barcelonale see vajalik võiduvärav, siis oli ikka päris hea emotsioon. Vaatasin mängu vist koos vanaemaga ja pärast viimast väravat karjusin kindlasti, sest Barcelona on mu lemmikmeeskond.

2019 SEPTEMBER JALKA

RANNAJALGPALL

Kunstmurul kimbutavad vigastused? Koli liivale Jalgpall on nii sõltuvust tekitav mäng, et passist vastu vaatavast numbrist hoolimata tullakse isegi pärast kõige suuremaid vigastusi end madalamatesse liigadesse taas lõhkuma. Ent hasartsetele vutimeestele leidub ka tervislikum alternatiiv. Tekst: Oliver Lomp | Foto: Beach Soccer Worldwide

annajalgpall pole Eestis sugugi noor spordiala ja tegelikult on organiseeritud töö käinud 2003. aastast. Küll on pigem vähe räägitud rannavuti tervisesõbralikkusest. Paljud tippmängijad, kes suure jalgpalli põrutustega enam tegemist teha ei taha, on kolinud liivale. „Kunstmurul saadud vigastused on jätnud paljud karjäärid soiku, kuid rannas on alanud uus ajajärk,“ märkis Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask. „See on fakt, et rannajalgpall annab uue võimaluse jalgpallist mõnu tunda.“ Kask tõi välja näiteks endised koondislased Aleksander Saharovi, Kert Haavistu või Ingemar Teeveri. Eriliselt tõi ta aga esile FC Levadia kunagise talendi Kristian Marmori, kellel on olnud karjääris väga tõsised traumad, mis enamiku sportlaste puhul karjääri lõpetaks. Marmor on aga tahtejõu pealt ikka liivale tagasi tulnud ning hüppab kääre ja teeb teisi akrobaatilisi imetrikke nagu noor jumal. Lisaks sellele kuulub 32aastane Marmor endiselt Eestis kümne parema mängija sekka. „Rannajalgpall on tervislikum alternatiiv, kui ei taha end Eesti kunstmurudel lõhkuda,“ tõi välja Marmor, kes peab tegevrannajalgpalluri kõrval Eesti koondise peatreeneri ametit. „Pehmem pinnas annab võimaluse mängida palluritel, kellel on põlved või hüppeliigesed läbi.“ Marmori karjääri võib vabalt võrrelda ebaõnnesõduri omaga. Totratest olukordadest tekkinud

JALKA SEPTEMBER 2019

Kristian Marmor (paremal) on vastasega jalad ristanud.

tõsiseid vigastusi on olnud nõnda palju, et on väikestviisi ime, et ta endiselt Eesti parimate rannamängijate hulka kuulub. 2010. aastal sai ta esimese tõsise vigastuse, kui oma lõbuks esiliigas FC Levadia duubelmeeskonnas mängides läks viimase nurgalöögi ajal 3 : 0 eduseisus olles veel ühte väravat püüdma. Maarjamäe kunstmurul peetud kohtumises maandus ta kehvasti ning keegi sõitis ka külje pealt sisse: lõpptulemuseks põlve esimese ristatisideme vigastus ja seitsmekuuline mängupaus. Sellele on järgnenud kaks korda veel sama vigastust ning kaks tõsist Achilleuse kõõluse traumat. „Mul on olnud vasaku jalaga viis rasket operatsiooni, kuid liiva peal mängides pole endiselt vaeguseid,“ tõdes Marmor, kes on liiva peal ainsa tõsise trauma saanud oma süül. „2015. aastal olin just saanud kokkuleppe mängimaks Šveitsi meistriliigas legendaarse Šveitsi treeneri Angelo Schirinzi meeskonnas, kuid läksin veel Auguriga Saue turniirile mängima. Finaalmängus läksin viimasel rünnakul liiga hoogsalt väravavahiga võitlusesse ja vigastasin kolmandat korda põlve.“

RANNAJALGPALL

Üleskutse proffidele! Eesti rannajalgpalli koondise peatreener Kristian Marmor julgustab suurest jalgpallist loobunud mängijaid tulema oma hasarti liivale välja elama. Kui kunstmurul mütata enam ei soovi, võib rannajalgpalli mängida veel pikki aastaid. „Kindlasti tuleb heaks rannajalgpalluriks sirgumisel abiks saavutusspordi taust, kuna need inimesed on harjunud distsipliiniga treenida vajadusel kaks korda päevas ja aasta ringi ega loobu pärast esimesi ebaõnnestumisi,“ kinnitas Eesti koondist juhendav Marmor. „Praegu on see trend natukene vaibunud, kuid ootame suure jalgpalli proffe rannajalgpalli rõõmuga.“

Kask tõi välja ka olulise nüansi: kuna liikumised on aeglasemad ja mängitakse paljajalu, siis lihtsalt räigeid, putsad ees, sissesõitmisi ei saagi esineda. Rannajalgpalli veidi leebemat olemust kasutavad juba ammu ära suure jalgpalli superklubid, kes kasutavad rannajalgpalli hooajaeelsetel ettevalmistustel ja vigastatud jalgpallurite taastumisprotsessis. Trenni mõttes on see peaaegu perfektne, sest teeb intensiivsuses ära nii muru- kui saalijalgpallile. Baskimaa ja Malaga ülikoolide ühisuuringus võeti ette rühm 25aastaseid poolprofijalgpallureid ning pandi nad rannavutti taguma. Igal palluril oli küljes GPS ja pulsikell. Teadlased mõõtsid intensiivse jooksmise ja puhkamise (loe: jalutamise) suhet ning tulemused olid väga selgelt rannajalgpalli kasuks. Rannajalgpalli intensiivsuskoefitsiendiks tuli 1,4 : 1, mis tähendab, et igale 1,4 minutile mängule järgnes minut puhkust. Saalijalgpallis on vastav koefitsient 1 : 1 (minut mängu, minut puhkust) ning tavajalgpallis 1 : 3,5 (minut mängu, 3,5 minutit puhkust). Marmor kinnitab, et kuigi vigastuste oht on ehk väiksem, on murult liivale üleminek esialgu üsna keeruline. „Kõige raskem on harjuda ebatasasel pinnasel jooksmisega ja palliga liikumisega,“ ütles Marmor. „See on füüsiliselt oluliselt nõudlikum. Lisaks on rannajalgpall väga tehniline mäng, mispärast peavad koordinatsioon ja tehnilised elemendid head olema. Kui mina suurest jalgpallist tulin, võttis mul kohanemine kaks-kolm aastat, enne kui minust tasemel rannajalgpallur sai.“ Kase sõnul ei pruugi murujalka kõrgliiga kogemus tähendada automaatset õnnestumist rannas: „Paljud meistriliiga jalgpallurid on liiva peale tulles avastanud, et see on ikka väga erinev, ning loodetud läbilööki polegi tulnud. Kusjuures viimasel ajal ongi trendiks olnud pigem see, et tullakse noorteklassist otse rannajalgpalli peale.“ Marmori sõnul on tehnilisem rannavutt kehale ideaalne treening, et end vormis hoida. Ebatasase pinnase ja akrobaatiliste tehniliste lahenduste pärast teeb keha rohkem tööd. „Taastusravist olen õppinud, et mida ühtlasemalt on kerelihased arenenud, seda paremini saad hakkama ebatasasel pinnasel,“ rääkis Marmor. „Näiteks rannajalgpallis. Kere ja jalad peavad olema ühtlaselt tugevad ning plahvatuslikud. Lisaks peab tugev olema aeroobne baas, kuna nõudmised võhmale on hoopis teised. See kõik tuleb aga üleüldisele tervisele kasuks.“

Esimene sisehall

Maailma edetabelis

Kristian Marmorile

valmib rannajalgpalli mängimiseks 2020. aasta sügisel Õismäel.

on Eesti rannajalgpalli koondis juunikuu seisuga 47. kohal.

eelnesid koondise peatreeneri kohal Rando Rand, Reigo Tõnsberg, Kert Haavistu ja Fredo Getulio Aurelio.

2019 SEPTEMBER JALKA

ARVUSTUS

Vajalikud raamatud kohmakas tõlkes

irjastus Sinisukk annab teist aastat välja mõnusat pehmekaanelist sarja „Tõelised jalgpallikangelased“, mille autoreiks on Matt ja Tom Oldfield. Mullu ilmus Cristiano Ronaldo, sel aastal Lionel Messi, Zlatan Ibrahimovici, Zinedine Zidane’i (kõigi tõlkijaks Maria Reile), Kun Agüero ja Paul Pogba (mõlema tõlkijaks Tatjana Peetersoo) nooremale lugejale suunatud biograafia. Raamatu lõpus on faktid asjaosaliste sportlike saavutuste kohta, rubriik „Kõige vingemad hetked“, kus on peale sõnalise kirjelduse toodud internetilehekülje aadress, kus neid hetki saab oma silmaga vaadata. On kangelase mõne leivanumbri kirjeldus koos internetilehekülje aadressiga ja lõpuks virgutavad küsimused (koos tagurpidi käänatud vastustega), mille abil saab meelde tuletada raamatu olulisemaid kohti. Sarja suur pluss on noorte lugemameelitamine ja kuidas seda siis veel teha, kui mitte populaarse jalgpalli abil! Tekst on lihtne, kasutatud on palju konstrueeritud dialoogi ja jutumärkide sisse on pandud isegi inimeste mõtteid („„Loodetavasti on ta koju jõudes rampväsinud!“ mõtles ema endamisi“ – Zidane’i raamatu lk 21). Kuigi nõudlikuma lugeja kulmu tõmbab selline lektüür kortsu, peab arvestama, et noorematele teeb see teksti kindlasti söödavamaks. Sarja põhihäda on sama mis teistelgi Eestis kirjastatud jalgpalliteemalistel tõlkeraamatutel – oskamatu ja erialakeele poolest asjatundmatu tõlge. Ja siin ei saa pugeda selle taha, et vaevalt algaja lugeja isegi kõiki termineid teab. Esiteks arvan, et noor lugeja on selles osas tõlkijaist targem, ning teiseks ja peamiseks: neile kõige noorematele tulebki pakkuda täpset ja arusaadavat eestikeelset terminoloogiat, et see saaks nende vastuvõtlikus eas kinnistuda, ja selleks et vältida segadust. Vahest kõige suurem sisuline viga on karistus- ehk trahvilöögi tõlkimine vabalöögiks. Inglise keeles on esimese vasteks direct free kick ja teisel indirect free kick, aga sageli jäetakse ingliskeelses tekstis see täpsustamata, sest eeldatakse, et lugeja saab asjast aru konteksti kaudu. Konks on selles, et vabalöögist saavutatud väravat reeglite järgi ei fikseerita, aga Sinisuka sarjas justament vabalöökidest väravaid kõmmutataksegi! See on samasugune absurd, kui kirjeldada surmtõsiselt, kuidas jalgpallis tehakse skoori käte abil. (Pogba raamatus ongi juttu värava viskamisest – lk 35.) Eestikeelse terminoloogia mittetundmise tõttu on sageli mindud otsetõlke teed, mille tulemus on koomiline. Näiteks Agüero raamatus on kirjutatud „vigastuse järgsel lisaajal“ (lk 145) ja „vigastuse lisaajast“ (152). Ingliskeelne injury time tähendab eesti keeles üleaega, mida ei tohi segamini ajada lisaajaga (inglise keeles extra time).

JALKA SEPTEMBER 2019

ARVUSTUS Et asja tõsidust paremini esile tuua, toon veel näiteid terminoloogiliste apsude kohta. Läbivaks kohmakuseks on väljend „keskmängija“, mida kasutatakse pigem korvpallis, jalgpallis räägime poolkaitsjatest. Väravaid ei nimetata punktideks. Inglise Premier League’i ei tõlgita Meistrite liigaks (Pogba, 73), mis jalgpalliinimesele tähendab hoopis UEFA Meistrite liigat. Prantsusmaa rahvusvaheline mängija (Pogba, 111) on kas Prantsusmaa koondislane või internatsionaal. Ei kvalifitseeruta mitte kuueteistkümnendasse raundi (Pogba, 116), vaid kuueteistkümne parema hulka. Spordis ei kvalifitseeruta mitte poolfinaalidesse (Pogba, 150), vaid poolfinaali. Tsentri kaitsemängija (Agüero, 111) on keskkaitsja. Väravat ei lööda kübaratrikiga (Agüero, 140), vaid on võimalik lüüa kübaratrikk ehk kolm väravat samas mängus. Alustusmeeskond (Zidane, 108) on algkoosseis. Prantsusmaa ei langenud 2002. aasta MMil välja mitte „esimesel voorul“ (Zidane, 160), vaid alagrupiturniiri järel. Väita, et Amsterdami Ajax polnud aastaks 2001 „kolm aastat Hollandi liiga mängu võitnud“ (Zlatan, 80), tähendab, et Ajax polnud Hollandi meistrivõistlustel kolme aasta jooksul võitnud ainsatki mängu. Tegelikult taheti öelda, et Ajax polnud võitnud kolm aastat riigi meistritiitlit. Sama viga on tehtud Itaaliaga seoses: kirjas on, et Juventus „oli kolme aasta

jooksul kahel korral Itaalia liiga mängu võitnud“ (Zlatan, 95–96), mis peaks tähendama, et Juventus oli kolme aasta jooksul võitnud kaks meistritiitlit. Klubide noortemeeskond ongi noortemeeskond, mitte noortekoondis (Messi, 18). Reserves tähendab eesti keeles duubelmeeskonda (Ronaldo, 58, 59). Jalgpallis on maailmakarika võistlus (Ronaldo, 98, 153, 154) meie keeli maailmameistrivõistlused või MM. Jne. Raamatutes on mõnel tänuväärsel korral pakutud mõnele mõistele joonealust selgitust, näiteks seda, et slängisõna kast tähendab karistusala (Agüero, 69). Aga selgitusi võinuks olla palju rohkem. Näiteks väljendi potrero kohta. Või seesama tõlkijaile pähkliks olnud üleaeg ja lisaaeg. Või mida tähendab kuldvärav, eesti keeles pigem kuldse värava reegel? Või keskvälja teemant (poolkaitsjate asetus väljakul)? Eelmisel aastal pakkus Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) Eesti Kirjastuste Liidu kaudu kõikidele jalgpalliraamatuid välja andvatele kirjastustele oma abi. Eelkõige pidades silmas just terminoloogiat, mis kipub lonkama mõlemat jalga peaaegu kõigis eestikeelsetes tõlkeraamatutes. Pakkumine on endiselt jõus.

Indrek Schwede

U21 EM-VALIKMÄNG

EESTI - BULGAARIA MARKO LIPP

U21 koondise kaitsja

5. SEPTEMBER 2019 kell 17.30 Kadrioru staadion PÄÄSMED PILETILEVIST! PEASPONSOR

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

SOE ULG

Täiskasvanuks saamine = 2. M öödunud korral kirjutasin ajakirja Jalka veergudel jalgpallimälust ja -mälutusest. Mõtisklesin selle üle, millisel äraspidisel moel toimib jalgpalliväljal mäletamise dünaamika, nii ainulise vaataja/mängija perspektiivist, aga ka laiemal, kogukondlikul, rahvuslikul ja globaalsel tasandil. Too kirjutis tõukas intensiivselt tuhnima jalgpallilistes mälusoppides, kiskuma välja üksikuid episoode ja detaile ning neid meelevaldselt kontekstualiseerima. Rangelt isiklikust kontekstist lähtudes jõudsin õige pea kümne pidepunktini, mis võiksid kirjeldada siinkirjutaja väärtussüsteemi kujunemist kõrvu jalgpallist arusaamise teisenemisega.

1. Ratsionaalsus.

Minu jalgpallurikarjäär lõppes enne, kui mängima hakkasin. Esimest korda liitusin treeningutega siis, kui minu viimane jalgpalliunistus oli juba möödanik ja igasugune iha saada professionaalseks mängijaks kadunud (küll aga oli see asendunud tahtega teha tööd, et saada kommentaatoriks). Viimane jalgpalliline unistus, mida ma armastan ikka ja jälle ümber jutustada, jättis kustumatu kogemuse. Olin siis kümneaastane. Minu peas loodud kujutluspildis hakkas konstrueeritud narratiiv sedavõrd iseseisvuma, et Manchester United, kelle ridades ma mängisin ja kelle oleksin pidanud Meistrite liiga finaalis kaotusseisust taas kord päästma, kaotas kohtumise suurelt. Vaatamata sellele, et pingutasin kogu hingest, andsin endast kõik. Tagatipuks näitas kohtunik mulle punast kaarti ja saatis mu duši alla. Nii istusingi omaenda unistuses duši all ja nutsin, samal ajal kui Madridi Reali kapten karika pea kohale tõstis. Kui Sander Puri kirjeldas aastaid hiljem oma käitumist pärast punast kaarti valikmängus võõrsil Fääri saartega, tundus kõik liigagi tuttav – olin aastaid varem ühes oma luhtunud unistuses käitunud täpselt samamoodi. Kaotus Realile aitas võrdlemisi varakult ja nagu iseenesest lahendada unistuste ja argipäeva vahelist traagilist konflikti.

JALKA SEPTEMBER 2019

Unistamine.

Kvaliteetselt unistama õpetas mind siiski jalgpall. Mäletan, et lasteaias palus kasvataja lõunauinaku ajal lugeda lambaid. Tuhandeni. Silme ette kerkis jalgpalliväljak, kus lambad kaootiliselt ringi tuterdavad ja muru näksivad. Ühtäkki jõudsin geniaalse avastuseni: kui arvestada ainult väljakumängijaid, saaks korraga üles lugeda 20 lammast. Nii saaks juba viieni lugedes jõuda tegelikult sajani. Ja kui nii veel kümme korda teha, olekski tuhat lammast mõne hetkega koos. Pärast seletasin uhkusega oma avastust sõpradelegi. Tõsi, magama jääda see aritmeetika seisukohast läbimurdeline avastus ei aidanud. Ruumilisest kolmemõõtmelisusest olulisem oli aga ajaline loogika. Minu unistused kujunesid võrdlemisi varakult ajaliselt elastseks: suutsin luua narratiivseid maailmu, kus midagi ei juhtu või kus midagi juhtub ootamatult või kus kõik olulised sündmused on juba unistuse esimestel hetkedel toimunud, aga samal ajal säilib ootus, et ees ootab siiski teatud tähenduslik pööre.

3. Lugemine.

Niisiis konstrueerisin varases eas unistusi jalgpallimängu loogika järgi. Aga mitte üksnes üldise aegruumilise ülesehituse kontekstis. Televiisorist jalgpalli vaatamine kujundas ilmselt ettekujutuse, missugune peaks kvaliteetne unistus välja nägema. Seepärast piirdusin lasteaias peamiselt kahe fookusega: üldplaan ja lähikaader. Unistused olid staatilised ja meenutasid ETV ülekannet 1990. aastatel (ka kordused ei aidanud aru saada, mis oli tegelikult juhtunud). Elumuutvaks kogemuseks osutus päev, mil hakkasin ise mängudel käima (minu vanemad ei käinud kunagi staadionil – olen iseõppija). Mida kõike ma ühtäkki ei mõistnud! Avastasin kiiresti, kuidas on võimalik fookust lakkamatult muuta, kuidas iga elementi on võimalik vaadelda eri külgedelt (avastasin enda jaoks fenomenoloogia). Kõik mängud jäid meelde positsiooni järgi, kus ma istusin. Vahel suumisin mõne mängija näoilmet, siis vaatasin teda selja tagant, vahel panin aja seisma ja jälgisin toimuvat justkui aegluubis.

SOE ULG

= lapseks jäämine Jalgpall õpetas mind lugema, panema tähele kõiksuguseid narratiivseid võtteid, stseenide ülesehituslikke ja aegruumilisi nihkeid, fookuse teisenemist. Olin 12aastane ja perspektiivikas režissöör oma unistuste võtetel. Õige kiiresti selgus, et jalgpalli puhul pole vaataja sugugi autonoomsuseta kõrvaline tegelane – ka tema kujutlusvõimel on kandev funktsioon. Selgus seegi, mida tähendab rütm, kuidas platsil toimuv võib otsustavalt muuta ajataju. Selgus seegi, et sündmus võib olla ka see, mis ei juhtu. Samm jalgpallist luuleväljale pole teab mis pikk. Värsstekstidega kohtudes teadsin kohe, et ka mitteütlemine ja ridadevaheline keskväli võib olla tähenduslik.

4. Religioon.

Esimesed korrad staadionil raputasid minu maailmavaadet. Avastasin endas religioosse potentsiaali. Tribüünil olles uskusin tõemeeli, et pöördumine millegi transtsendentse poole võib tuua kaasa muutusi väljakul. Mäletan, et hakkasin endalt vahel küsima, kelle poole ma ikkagi palvetan, kust kurat see usk järsku tuli … Kristliku (katoliikliku) elutunnetuseni kulus vaid mõni aasta. Mingil intuitiivsel ja mõistetamatul moel haakub kirjeldatuga ka pisikeste detailide fetišeerimine ja veendunud eitamine: täiesti vastuvõetamatu on see, kui mängitakse KOLLASE palliga!

5. Turumajandus.

Kõik, mida ma tean ebaõiglusest, võlgnen ma jalgpallile. Lähedaste lahkumine tundub elu paratamatusena. Aga kui kohtunik 2000. aastal Ryan Giggsile suluseisu vilistas, kuigi ta ju ise endale palli ette lükkas, olin raevus. Kapitalistlik toimimisloogika sai igatahes võrdlemisi kiiresti selgeks. Sisu pole oluline, tähtis on pakend, mulje! Mäletan, et kaotasin ühes kohtumises keskväljal totralt isetsedes palli ja vastased lõid värava. Hakkasin koos meeskonnakaaslastega kaitsjaid sõimama. Häbiga tuleb tegeleda pärast kodus üksi! Varased kokkupuuted kapitalismusega lõid õige varakult soodsa pinnase aga hoopis – vastuoksa – vasakpoolsele elutunnetusele.

6. Poliitika.

Rahvuskoondise kohtumistel oleme kõik ebameeldivad natsionalistid. Pärast ühte rahvuskoondise kohtumist sõnastasin endale, et staadionil võin olla fašist, aga väljaspool Kitseküla väravaid olen sots. Olin umbes 15aastane, kui otsustasin, et esindan sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet kuni 39. eluaastani. Eks siis vaatab edasi.

7. Huumor.

Staadionile tuleb minna kasvõi seepärast, et kuulata fännide teravmeelsusele pretendeerivaid hüüdeid. Sest jalgpall, nagu me teame, ei ole ühestki otsast naljakas. Jalgpallis puudub täielikult igasugune huumor! Aga kuulates neid keskealisi mehi tegemas labaseid nalju, saab põntsu ka surmtõsidus. Õige pea suutsin mängutraagikas näha elutervet huumorit. Näiteks olen, kõht kõveras, naernud mängu üle, mille me kaotasime 0 : 16 – pärast lõpuvilet läksime omavahel kisklema, sest Mikk, persse küll, lõi penalti üle.

8. Tõde.

Jalgpall, nagu me teame, põhineb lojaalsusel ja armastusel. Need kaks annavad harukordselt hea metoodika mineviku muutmiseks. Ma ei mäleta, et käisin kunagise sõbraga nullindate alguses Nõmme Kalju kohtumisi vaatamas. Ma ei mäleta, et istusime tulevases säästusektoris, libistasime õlut, sõime jäätist ja vaatasime, kuidas ülekaalulised mehed kolmandas liigas palli taga ajavad. Küllap otsisime kogukonnatunnet, oma klubi. Nüüd võin täie veendumusega väita, et seda kõike pole juhtunud – olen kogu elu olnud lojaalne ühele klubile (juba siis, kui ma seda polnud). Ja see, et ma viimatises superkarika mängus avastasin end ootamatult Liverpoolile pöialt hoidmas … Seda pole juhtunud. Nii lihtsalt on. Ja see, et ma siinses kirjutises väljendan ka seda, mis pole tegelikkuses aset leidnud, ei vähenda selle tõeväärtust.

9. Kalender.

Süütuse kaotasin kaks tundi pärast maailmameistrivõistluste finaalkohtumise lõppu. Ja kui õpilased vahel ikka küsivad: „Õpetaja Joosep, kunas sina süütuse kaotasid?“, siis vastan ikka täpse kuupäeva ja kellaajaga. Ka kõike muud meenutan jalgpallikalendri kaudu.

10.Loetelud.

Viimased 20 aastat olen päevast päeva uurinud erisuguseid liigatabeleid ja statistikat. Ükstapuha mille üle käib arutelu, hakkab peas kuju võtma süsteem, loetelu, pingerida. Ja kui meistriliiga suurenes 2005. aastal kümneklubiliseks, siis muutus kõik märgatavalt lihtsamaks: kümnepunktilised loetelud on kuidagi loogilisemad. Seda teksti uuesti üle lugedes põrkun küsimusega, mille üle olen pead vaevanud tegelikult juba pikka aega. Kas laps ja täiskasvanu vaatavad mängu samamoodi või kuidagi olemuslikult erinevalt? Aga eks ole selle küsimuse lahendamatus juba omamoodi märgiline. 2019 SEPTEMBER JALKA

10 AASTAT TAGASI

Inglismaa jalgpalliakadeemiate edukultusest, noorte talentide vangistamisest vutimaailma, aga ka nende headest külgedest kirjutas Malle Koido.

Välismaal mängivad

Soccernet.ee andis vaid kaheksa-aastase eksistentsi jooksul tuule tiibadesse paljudele hiljem tuntuks saanud inimestele.

Eesti naised polnud läinud mitte vutti mängima, vaid sinna oli neid viinud eelkõige töö- või eraelu.

Maksim Gruznov: pole vahet

Eesti ja Venemaa passil

ntervjuus Jalkale rääkis Eesti liivikasti joonel – treeningväravast 16 ga kõigi aegade parim väravakütt meetri kaugusele paigaldatud konstMaksim Gruznov, et oleks tahtruktsiooni abil saanuks sisse lülitada nud mängida Eesti koondises, kuid eri kiirusel liikuvaid ja vastaseid jäljental polnud Eesti kodakondsust. Eesi davaid kergeid saepurukotte, mis seKroon 29 hind september 2009 tis sündinud mees ütles, et ei saa aru, ganuks palliga liikujaid. Oma tegevust miks ta peab keeleeksami tegema. selgitas Reitalu järgmiselt: „Jalgpallist Koolis eesti keelt ei õpetatud ja tal ei saa kedagi minema ajada, aga kindpolnud stiimulit seda õppida. Gruzlasti peaks kokku koondama need poinovi ema oli pärit Peterburist ja isa sid, kes tahavad kuhugi jõuda. Neid on Valgevenest. Halli passi omanud edualati vähemus, aga nad peaksid saama rivimees ütles, et võtaks kas Eesti või koos teha ja mitte sulanduma nende külvas t Venemaa passi kohemaid, kui pakume sisse, kel eesmärke pole.“ see vaimustuse se taks. Kui teda aga oleks kutsutud Vendis Indrek Schwede kritiseeris Eesti Koo Ks tnu mAK sim Gru zno v tAh LiK sup erm uru nemaa koondisse, oleks ta läinud ilma spordimeediat, väites, et paljudele heiK Ki reitALu isiK hüp peLA ud soc cern et – noo rte mõtlemata. Eesti–Venemaa mängus ed toimetustele on probleemiks kirLAps Lipu du KeiL A sos LAst eKo iAd poleks ta kummagi poolt, aga „rohkem inGL ise vut iAKA deem jutada jalgpallist midagi head. Nii imovic / brasiilia A ikka Eesti poolt, sest elan siin“. GruzGruusi postrid: eesti / zlatan ibrah eesti vs iKmÄnG y sanli AL Alberto Gilardino / tunca u21 em-v novi poeg käis Narvas eesti koolis ja tal dupikov, Gert pluss: tõnis Kaukvere, Alo sanli, toomas oli Eesti pass. olesk, Frank Liivak, tuncay olle raul n, Jürisso Janno Kallaste, Oma väravate kohta tähendas Gruznov, et need sünnivad rohkem vedamisest: peab olema õigel ajal õiges kohas. Samas tunnistas ta, et vaja läheb siiski ka talenti. Huvitav oli see, et jalgpall oli jäähokilinnana tuntud Narvas Gruznovil ainus valik, kuna ta ei osanud uisutada! Rubriigis „Käbi ja känd“ olid vaatluse all endine korvpallur Jaanus Liivak ja tema poeg Frank Liivak. Jaanus mängis Hollandis korvpalli ja elas seal koos perega. Kui oldi tagasi Tartus, avanes Frangil võimalus minna Hollandisse ja püüda läbi lüüa jalgpallis. Koos abikaasa Kariniga tegi Jaanus poja karjääri nimel otsuse, et ema läheb Heikki Reitalu tutvustab valmikoos Frangiga Hollandisse. Kümme aastat tagapöörati suure hilinemisega ja nagu muuseas tävat tehnikavälsi oli Frank sisse elanud Hollandi jalgpalli, kust helepanu asjaolule, et majanduskriisi ajal toetas jakut, kus peab tulid ka tema eeskujud, ja ta ei osanud vastata Eesti Jalgpalli Liit meistriliiga klubisid kuue milpalliga triblama küsimusele, kas ta esindaks meelsamini Hollandi joni krooniga. „See, kuidas selline asi võimalik on, liikuvate saepuvõi Eesti koondist. pidanukski olema spordikülgede ja analüüside rukottide vahel. Heikki Reitalu ehitas Tallinna lähedale Vatslasteema. (..) Aga meie meedia haaras kinni hoopis se 45 x 65 meetri suuruse jalgpalliväljaku, et treeodavamatest arvudest: piisab mõnetuhandelisest ningrühm, kus harjutas tema poeg, saaks võimalielektrivõlast, kui kirjutatakse mõnuga kinnikeekud head tingimused. Muu hulgas oli Aivar Pohlaku ratud dušikraanidest staadionil.“ pinginaabriks olnud Reitalul plaan rajada niinimetatud tehnikaväljak, kus sai harjutada mängu trahIndrek Marjamaa

brAsiiLiA



5. september

ISSN 1736-7379

kell 17:00 A.

Le Coq Are

Pakkumine kehtib ainult eelmüügis

ja kuni pileteid jätkub!

2009 SEPTEMBER JALKA

JALKA SEPTEMBER 2019

eripakkumine: Selle kupongiga Piletilevist 150 EEK) 2 pääset = 2 x25 EEK (tavahind Eesti, võitle! Tule ja toeta omasid! Võitle,

MARTIN VETKAL kaitsja

UEFA U17

SÕPRUSTURNIIR LÕUNA-EESTIS!

KARL GUSTAV KOKKA poolkaitsja

MAKSIM PASKOTŠI kaitsja

EESTI – Portugal

20. september kell 19.00 Tartu Tamme staadion

EESTI – Sloveenia

22. september kell 17.00 Otepää Tehvandi staadion

EESTI – Hispaania

24. september kell 17.00 Tartu Tamme staadion

PEATOETAJA

TURNIIRIPASSID MÜÜGIL PILETILEVIS! Mängud toimuvad TNTK staadionil SUURTOETAJAD

PÄÄSMED PILETILEVIST! TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KALENDER

Lõuna-Eestis mängivad

Hispaania ja Portugali U17 koondis Septembrikuusse toob värvi UEFA sõprusturniir U17 koondistele, kui Tartus, Võrus, Viljandis ja Otepääl võtavad mõõtu Eesti, Sloveenia, Hispaania ja Portugali noormehed. Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Pühapäev, 1. september

PL 13.00 Viljandi JK Tulevik – FC Kuressaare Viljandi linnastaadion 15.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia – Maardu Linnameeskond A. Le Coq Arena EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Welco Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Tallinna JK Legion – Rakvere JK Tarvas Kadrioru staadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Pärnu JK Vaprus Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL B 13.00 FC Nõmme United – Põhja-Tallinna JK Volta Männiku staadion 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Keila JK Pärnu rannastaadion 13.00 Võru FC Helios – Nõmme Kalju FC U21 Võru spordikeskuse staadion

Esmaspäev, 2. september

EL 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FC Flora U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – FC Elva Maarjamäe staadion EL B 18.30 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus Paide linnastaadion 19.30 JK Tabasalu – Viimsi JK Tabasalu Arena

Neljapäev, 5. september

Koondis/Mehed/U21 17.30 Eesti–Bulgaaria Kadrioru staadion EM-valikturniir

Reede, 6. september

Koondis/Mehed 19.00 Eesti–Valgevene A. Le Coq Arena EM-valikturniir

Laupäev, 7. september

EL 13.00 Tallinna JK Legion – FC Elva Kadrioru staadion

JALKA SEPTEMBER 2019

Esmaspäev, 9. september

Koondis/Mehed 21.45 Eesti–Holland A. Le Coq Arena EM-valikturniir

Neljapäev, 12. september

EL 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FCI Levadia U21 Pärnu rannastaadion

Reede, 13. september

PL 19.30 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev A. Le Coq Arena

Laupäev, 14. september

PL 13.00 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond Kuressaare linnastaadion 13.00 Tallinna FCI Levadia – Viljandi JK Tulevik A. Le Coq Arena 16.00 Nõmme Kalju FC – JK Narva Trans Hiiu kunstmurustaadion EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna JK Legion Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka U21 Rakvere linnastaadion 18.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Welco Lilleküla harjutusväljak I EL B 13.00 FC Nõmme United – Pärnu Jalgpalliklubi Männiku kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Põhja-Tallinna JK Volta Vändra staadion

Pühapäev, 15. september

PL 15.00 Maardu Linnameeskond – Tartu JK Tammeka Maardu kunstmuruväljak EL 13.00 FC Elva – Kohtla-Järve JK Järve Elva linnastaadion EL B 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tabasalu Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Võru FC Helios Paide linnastaadion 17.00 Viimsi JK – Keila JK Viimsi KK staadion

PL 17.45 19.30

Teisipäev, 17. september Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC Viljandi linnastaadion JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Kolmapäev, 18. september

PL 19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka Narva Kalev-Fama staadion 19.00 Maardu Linnameeskond – Paide Linnameeskond Maardu kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FCI Levadia A. Le Coq Arena EL B 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Võru FC Helios Pärnu rannastaadion

Neljapäev, 19. september

EL 17.30 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Flora U21 Kadrioru staadion 18.30 Pärnu JK Vaprus – FC Elva Pärnu rannastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.30 Tallinna FCI Levadia U21 – JK Tallinna Kalev U21 Maarjamäe staadion 19.30 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas Tartu Tamme staadion EL B 18.30 Keila JK – Vändra JK Vaprus Keila staadioni muruväljak 19.30 JK Tabasalu – FC Nõmme United Tabasalu Arena 19.30 Nõmme Kalju FC U21 – Viimsi JK Hiiu kunstmurustaadion 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – Paide Linnameeskond U21 Sõle kunstmuruväljak

Laupäev, 21. september

KALENDER Pühapäev, 22. september

PL 13.00 Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik Paide linnastaadion 16.00 Tallinna FCI Levadia – JK Narva Trans A. Le Coq Arena EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Pärnu JK Vaprus Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FCI Levadia U21 Kadrioru staadion EL B 13.00 Keila JK – Põhja-Tallinna JK Volta Keila staadioni muruväljak 13.00 Paide Linnameeskond U21 – JK Tabasalu Paide linnastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC U21 Vändra staadion 13.00 Võru FC Helios – FC Nõmme United Võru spordikeskuse staadion 16.00 Viimsi JK – Pärnu Jalgpalliklubi Viimsi KK staadion Koondised/Mehed/U17 13.00 Eesti–Sloveenia Viljandi linnastaadion UEFA sõprusturniir 16.00 Portugal–Hispaania Otepää Tehvandi staadion UEFA sõprusturniir

Esmaspäev, 23. september

EL 17.30 19.00 19.00

Tallinna FC Flora U21 – FC Elva Lilleküla harjutusväljak I JK Tallinna Kalev U21 – Rakvere JK Tarvas Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Tartu JK Tammeka U21 – Tartu JK Welco Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Teisipäev, 24. september

PL 19.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Koondised/Mehed/U17 16.00 Sloveenia–Portugal Võru linnastaadion UEFA sõprusturniir 19.00 Eesti–Hispaania Tartu Tamme staadion UEFA sõprusturniir

Kolmapäev, 25. september

PL 19.00 Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik A. Le Coq Arena

Neljapäev, 26. september

EL 19.00 Tartu JK Welco – Tallinna JK Legion Tartu Tamme staadion

Reede, 27. september

PL 19.30 Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare Tartu Tamme staadion

Laupäev, 28. september

PL 13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Nõmme Kalju FC – Maardu Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Flora U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Pärnu JK Vaprus Rakvere linnastaadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Keila JK Männiku kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21 Vändra staadion 13.00 Võru FC Helios – Viimsi JK Võru spordikeskuse staadion

Pühapäev, 29. september

PL 13.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond Narva Kalevi Fama staadion 15.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora Viljandi linnastaadion EL 13.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev U21 Elva linnastaadion 13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Tammeka U21 Maarjamäe staadion EL B 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – JK Tabasalu Pärnu rannastaadion 17.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Nõmme Kalju FC U21 Sõle kunstmuruväljak

Eesti ja Hispaania noored kohtusid U19 EM-finaalturniiril Tallinnas 2012. aastal. Pildil Karol Mets (vasakul) ja Denis Suarez. Nüüd lähevad U17 koondised kokku 24. septembril Tartus Tamme staadionil. Foto: Lembit Peegel

2019 SEPTEMBER JALKA

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

SAKSAMAA 13. OKTOOBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed Piletilevist! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

LÕPULUGU

Endine koondislane Tõnis Kalde A. Le Coq Arena ees.

Jalgpall andis oskuse näha olukordi läbi teiste silmade 1990ndatel Eesti koondises kaks mängu kirja saanud Tõnis Kalde töötab praegu lennujuhina. Nii jalgpallis kui lennujuhtimises on oluline meeskonnatöö, mida Kalde valdab une pealt. Tekst: Oliver Lomp | Foto: Lembit Peegel

„P

ärast 15 aastat kaifin pulti istumist ikka sama palju nagu alguses, ootan igat tööpäeva,“ kinnitas unistuste elukutse leidnud 43aastane Kalde. „See rahulolutunne, kui oled koos piloodi ja meeskonnaga mõne keerulise probleemi ära lahendanud, on kirjeldamatu.“ Et lugeja samale lainepikkusele viia, tuleks alustuseks selgitada lennujuhiameti olemust. Lennujuhid on sisuliselt pilootide maapealsed silmad. Just lennujuhid on need, kes piloodile liiklemiseks juhiseid annavad: tornis olevad lennujuhid saadavad teele ja võtavad vastu konkreetse len-

nuväljaga seotud teraslinde, ülelendude lennujuhid juhendavad õhuruumi läbivaid lennukeid. Kalde on pädev mõlemas, ja ta annab oma kogemusi edasi nooremaid ametikaaslasi juhendades. Lennujuhid on sisuliselt superkangelased, kelle tööst sõltub lennukitäite inimeste elu. Olgugi et automaatsüsteemid on moodsad ja äärmiselt turvalised, võtab otsuseid vastu siiski inimene. „Sellele pingele ja vastutusele lennujuht oma igapäevatöös ei mõtle, kuid mingi sisemine tunne – olla oluline – on see, mis paljusid meist motiveerib,“ kirjeldas Kalde. „Pea peab kiiresti töötama ja otsuseid tuleb võtta vastu selgelt.“ Just võime võtta vastu kiiresti häid otsuseid oli ka Kalde jalgpallurikarjääris üks tugevamaid külgi. Seepärast on loogiline üleminek poolkaitsjast lennujuhiks justkui elu stsenaariumisse sisse kirjutatud. Terav mõistus kompenseeris nii mõnigi kord muude omaduste puudujäägid. „Jalgpallis oli kindlasti minu trumbiks mõtlemisvõime, mis aitas olukordi positiivselt lahendada. Muidu olin ma veidi laisk ja lohakas ja ehk 2019 SEPTEMBER JALKA

LÕPULUGU Eesti–Leedu mäng Riias Balti turniiril: just see Tõnis Kalde lubav pealöök läks väravavahist mööda, aga kaitsja jõudis joonelt palli klaarida. Foto: erakogu

Treeninglaagris Küprosel 1996–1997. Foto: erakogu

kaks aastat tegi ta kahte ala paralleelselt, ent lõpuks otsustas pallimängu kasuks. „Ausalt öeldes polnud ma enne treeningutega alustamist jalgpalli isegi televiisorist vist vaadanud,“ üllatas Kalde. „Mäletan isegi üht pioneerilaagrit 1986. aasta sügisel, kus paljud poisid olid mingist öösel toimunud mängust väga õhevil, aga mind jättis see tollal külmaks. Pärast viisin kokku, et see oli Argentiina–Saksamaa finaal.“ Noorteaega meenutades soovis Kalde ära kasutada võimalust, et tänada ja tervitada oma kunagist noortetreenerit Aavo Sarapit, kes mängis tema ja kogu rühma kujunemisel suurt rolli: „Ta oli karm, aga õiglane ning andis meile inimesena palju kaasa. Ta õpetas meeskonnatööd ja teistega arvestamist. Näiteks kui üks pallur võitles, veri ninast väljas, palli meeskonnale, aga teine selle kohe lihtsalt laiskusest kaotas, tõstatas ta teema. Ta ütles meile välja ka selle: kui 30 seast tuleb ükskaks proffi, on mul hea meel, aga eelkõige tahan, et teist kasvaksid head inimesed. Ta oli paljudele meie grupis teise isa, mõnedele esimese isa eest.“

Kaks mängu A-koondises

seepärast jäigi karjäär tagasihoidlikuks,“ pakkus Kalde. „Mitte et ma oleks trennist puudunud või seal viilinud ja veepudeli taga istunud. Kohusetunne oli mul kindlasti paigas. Küll aga ei viitsinud ma teha regulaarsete trennide kõrval lisatreeninguid. Minu jaoks oli trenn kolmest viieni ja sellega asi enamasti piirdus. Üsna selge on aga, et need, kes viitsivad rohkem individuaalselt pingutada, ka arenevad kiiremini. Lisaks arvan, et mul jäi puudu sportlasele vajalikust nahaalsusest.“

Aavo Sarap esimese ja teise isa eest

Meeskonnamängija oli Kalde aga ka jalgpallurina. 1986. aasta sügisel treeningutega alustanud, esmalt aasta aega väravavaht olnud, siis ründes mänginud ja teismeeas poolkaitsjaks kujunenud Kalde sõnul on vutitaust tulnud kasuks ka praeguses ametis. „Olen lausa spetsiaalselt selle peale mõelnud, kas jalgpallist on kasu olnud,“ arutles Kalde. „Põhilise paralleeli saab tõmmata meeskonnatöös. Lennujuhtimises on see äärmiselt oluline ja tänu jalgpallile pole mul sellega kunagi probleeme olnud. Oskan näha situatsioone läbi teiste silmade, milles mängib jalgpall kindlasti oma tugevat rolli.“ Jalgpalli juurde sattus Kalde sõprade õhutusel, kusjuures põhiline kutsuja oli samuti jalgpalli Eesti mõistes tipptasemel mänginud Tarmo Saks. Kalde käis esialgu ujumistrennis, kuid andis lõpuks teiste poiste järjekindlusele järele. Esimesed

JALKA SEPTEMBER 2019

Kodus poja lööki tõrjumas. Foto: Tiiu Reinumäe

1990ndate alguses jõudis tema teadvusesse, et ehk võib suhtest jalgpalliga tulla midagi enamat kui lihtsalt nalja pärast mängimine. 1995. aastal päädis see koguni kutsega rahvuskoondisesse. Kalde ise Balti turniiri kahes kohtumises pallimist liiga märkimisväärseks saavutuseks ei pea, kuna tema hinnangul oli toonases mõistes tegemist pigem B-koondisega. „Minu mäletamist mööda sain selle kutse viimasel hetkel ja meie esindus oli ikka pigem teine ešelon,“ meenutas Kalde. „Lisaks toimus turniir Riias ja praktiliselt tühjade tribüünide ees ja saime seal kaks litakat. Seega liiga ülevat tunnet ma ei mäleta. Üks seik on aga küll meeles, kui ühes kohtumises õnnestus isegi väravavahist mööda

LÕPULUGU minna ja pall tühja värava poole saata, kuid vastaste kaitsja lõi viimasel hetkel klaariks.“ Kalde oli koondisemaitse siiski suhu saanud ja tegelikult oli ta vaateväljas hiljemgi. Nimelt kutsus koondise ja FC Flora peatreener islandlasest Teitur Thordarson ta 1996. aastal koos teistega neljaks kuuks Küprosesse laagrisse. „Toona oli Flora sisuliselt Eesti koondis ja olla 25 kutsutu seas oli tugev märk,“ tõdes Kalde. „Paraku ei suutnud ma ennast siiski põhikoosseisu murda ja võimalust ära kasutada. Natukene oli mul ka ebaõnne, kuna laagri ajal segas alguses väike seljavigastus ja siis tegi valu põlv.“ Umbes kahe aasta pärast taipas ta, et ilmselt ei suuda ta siiski päris tippu murda, ja noore mehe hinges oli väike pettumusnoot. Küll aga mängis ta aastaid kooli kõrvalt FC Kuressaares ning veel mitmes klubis madalamal tasemel. Kusjuures Saaremaa ajad peegeldasid seda, kui palju oli Kalde valmis jalgpalli nimel tegema. „Olen ise mõelnud seda, et kuidas ma viitsisin,“ räägib ta. „Minu nädalarutiin tähendas, et reedel pärast kooli sõitsin viis tundi Tartust Saaremaale, kus olin kaks ööd. Pühapäeval pärast mängu sõitsin neli tundi Tallinnasse ja siis sealt veel viimase bussiga kaks ja pool tundi Tartusse tagasi. Kuna meil olid lennuakadeemias ette nähtud ka mõned õhutunnid, sain paar korda lennukit kasutada, aga üldiselt käis kogu logistika bussidega.“ Lõppkokkuvõttes on ta rahul, et elu just nii läks. „Tagantjärele võttes: issand kui hea, et see otsa sai! Eestist päris tippu jõuda olnuks ju niikuinii praktiliselt võimatu ja praegu teen oma unistuste tööd,“ märkis Kalde rahulolevalt.

Igapäevasel tööl lennujuhtimiskeskuses Tallinnas. Foto: erakogu

Vaatab jälle jalgpalli

Lennujuhiks sattus Kalde võrdlemisi juhuslikult. Esialgu läks ta Tartu lennukolledžisse piloodiks õppima, ent mingil hetkel anti võimalus valida lennujuhi eriala. Kuna iseloomu poolest tundus see talle paremini sobivat, valis ta selle. Jalgpallist tekkis vahepealsel ajal täielik väsimus ning ta tunnistas, et 2004. aastast pole ta isegi ühtegi Eesti kõrgliiga mängu vaadanud. Ka tippvuti vastu piirdus huvi Eesti koondise matšide ning MMide ja EMidega. Loodus aga tühja kohta ei salli ning vaikselt hakkab jalgpalli vaatamine Kalde ellu tagasi tulema. Kui kümneaastane tütar valis võimlemise ja kaheaastane poeg astub

üldse alles esimesi samme, siis kaheksa-aastane poeg on praeguseks juba kaks aastat vutitrennis käinud. Kuna poeg elab suuresti jalgpallile, on maania paratamatult taas ka isa tabanud. Hoovi on paigaldatud jalgpalliväravad ja televiisorist tuleb ka klubimänge vaadata. Korra käis ta vaatamas ka Ragnar Klavani esitust FC Liverpooli särgis Londoni Chelsea vastu. Kuigi vutti vaadatakse Kalde peres nüüd rohkem, siis lemmikklubi ja sellega kaasnevat fänlust tekkinud siiski pole. Küll aga on tekkinud teatud sümpaatiad ja antipaatiad persoonide suhtes. Positiivse poole pealt tõi ta esile näiteks platsil sümpaatselt käituva Lionel Messi ja oma kauaaegse lemmiku Zinedine Zidane’i. Antikangelastest meenusid portugallasest treener Jose Mourinho ning sageli toore mängustiiliga silma paistnud endine Madridi Reali poolkaitsja Pepe. „Vaatan jalgpalli suuresti lapsevanema pilguga,“ nentis kolme lapse isa. „Mulle ei meeldi inetult käituvad persoonid, sest nad annavad meie noortele halba eeskuju.“

Kentsakas VAR

Andres Oper

Täiskasvanukarjääris

on Tõnis Kalde sõnul muutnud tippjalgpalli veidi tragikoomiliseks, sest väravat ei julgegi enam kohe tähistada.

oli üks neist noormängijatest, kes koos Tõnis Kaldega 1995. aasta Balti turniiril Läti vastu A-koondises debüteeris.

esindas Tõnis Kalde kõige pikemalt FC Kuressaaret, kus ta mängis aastatel 1999–2004.

2019 SEPTEMBER JALKA

Foto: Lembit Peegel

LISAAEG Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 03.09 Elizabeth Elštein 04.09 Mati Pari 04.09 Liina Kuusk 04.09 Miko Pupart 05.09 Taavi Vellemaa 05.09 Andres Koogas 05.09 Markus Allast 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 07.09 Jüri Saar 08.09 Mattias Männilaan 09.09 Lars Hopp 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Artur Komlov 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 10.09 Mark Anders Lepik 12.09 Kaupo Õismaa 12.09 Kristiina Tullus 13.09 Raul Kaivoja 16.09 Helvis Trääder 18.09 Antti Rosenberg 18.09 Liisi Vink-Lainas 18.09 Linette Listmann 19.09 Markus Kont 19.09 Kadri Reinik 20.09 Kaarel Torop 21.09 Robert Kirss 21.09 Kristjan Tamme 21.09 Matthew Lukas Varav 22.09 Fredo Getulio Aurelio 22.09 Toomas Krõm 22.09 Veiko Soo 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 25.09 Vladislav Kreida 26.09 Berle Brant 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 28.09 Anita Maškina 28.09 Kristofer Kartau 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

JALKA SEPTEMBER 2019

19 31 26 29 18 45 42 28 32 32 19 26 32 65 18 43 32 17 42 40 35 19 55 21 47 38 48 23 18 17 17 27 25 24 18 65 48 35 42 43 20 40 23 22 22 20 30 28 22 28 21 21 77 29

Sünnipäevalaps Miko Pupart Minu jalgpalliline ajaarvamine algas 28. juunil 2000, kui EMil kohtusid Portugal ja Prantsusmaa. Blondeeritud peaga Abel Xavier mängis käega palli ja Prantsusmaa võitis penaltist kuldse väravaga. Aga mulle avaldasid kogu turniiri vältel enim muljet just kolm Portugali mängijat: seesama Xavier, Nuno Gomes ja Luis Figo. Nemad avasid mulle ukse jalgpallimaailma. See on mu esimene mälestus seoses jalgpalliga, kuigi ema on rääkinud, et enne seda olin Kuressaare staadionil paari mängu käinud vaatamas. Seda ma ei mäleta. Kui ma eelmisel aastal Rahvuste liiga alagruppide loosimisel olin ning sain Luis Figo kätt suruda ja temaga pilti teha, tundsin, et mingi ring mu jalgpallielus on täis saanud.

 2017. aasta novembris tegin A-koondise mänedžerina apsaka, kui mängisime Helsingis Soomega. Mul oli arvutis praakblankett algkoosseisu lehega, kus pärast esimest kümmet nime tuli jäme joon, mille alla kirjutati varumängijate nimed. Kirjutasin koosseisu üles, usaldades vigast blanketti. 45 minutit enne avavilet tuli Norra kohtunik küsima, kas me alustame kümne mehega. Oli tavaline maavõistlus, saime vastastikku naerda ja lisasin algkoosseisu meie üheteistkümnenda mängija, kelleks oli mälu järgi Brent Lepistu. Tol hetkel oli nii piinlik, et ei rääkinud sellest kellelegi.

 Eelmise aasta superkarika finaali eel ütles jalgpalliliidu peasekretär Anne Rei, et on vaja saatjat Madridi Realile. Mina olen aga 2002. aastast Barcelona fänn ja tundus võimatu, et hakkan Reali saatma. Palusin mõtlemisaega ja arutasime seda asja kodus. Sain aru, et selline võimalus avaneb üks kord elus, et sellega seotud ebamugavus tuleb alla neelata ja see professionaalselt ära teha. Mul õnnestus kahe ja poole päeva jooksul näha, kuidas maailma tipp toimib. Olen näinud palju suuri koondisi, aga Reali atmosfäär ja see, mis seal ümber ... see on teistsugune, seda peab ise kogema. Sõitsin nende bussiga ja istusin nende õhtusöögilauas. Olin koos Rauliga ja Roberto Carlosega, kes käis iga poole tunni tagant Stockmannist midagi ostmas. Oli vägev tunne selle asja sees olla. Sain kontakte, mille abil olen kaks korda käinud vaatamas Reali Meistrite liiga mängu. Aga mu armastus Barca vastu pole kadunud. Ka need kaks ja pool päeva oli mul taskus Barcelona logoga võtmehoidja ...

LISAAEG

KSMK ja tema tähed Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO 1983. aastal hakkas Eesti pärast 14aastast eemalolekut jälle osalema NSV Liidu jalgpallimeistrivõistlustel (II liigas). Meeskonna nimeks oli Tallinna KSMK (Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool). Esimene aasta andis noorele koosseisule palju enesekindlust. Muu hulgas mängiti aasta lõpus ka impeeriumi traditsioonilisel noorte talentide otsimise U20 turniiril Perepraval. Eesti alistas avakohtumises 0 : 2 kaotusseisust Armeenia 4 : 2, kaotas Moskvale 0 : 1 ja nädalalehe Futbol.Hokkei üllatuseks Leedule 0 : 4, jäädes kolmandaks. Ajalehe hinnangut kinnitab tõsiasi, et koguni viis Eesti mängijat valiti alagrupiturniiri sümboolsesse koondisse, üks neist Urmas Kaljend. Noorte Häälele antud intervjuus (21.01.1984) ütles Kaljend, et meie poisid sattusid NSV Liidu kõrgliigaklubide Urmas Kaljend (vasakul) ja Tiit Kõmper (paremal) KSMK vormis 1984. aastal. huviorbiiti, tema vastu tundis huvi Odessa Keskel peatreener Roman Ubakivi. Tšornomorets. Tiit Kõmper oli nii kõva mees, et suutis KSMK meeskonna fännid panna sõnu muutma ühes tolle ka otse nurgalöögist! Näiteks 30. mail 1984 Tallinnas aja kultuslikumas tribüünihüüdes „Ott, löö kott!“. See Kalevi staadionil Tiraspoli Avtomobilisti vastu. käis muidugi Ott Mõtsniku kohta (ka tema oli nimetatud Ajakirjale Noorus antud usutluses tunnistas Kõmper, alagrupiturniiri sümboolses koondises) ning sõnad Ott ja et nurgalööke harjutab ta õigupoolest vähe, küll aga kott riimusid kenasti. Kuid Kõmper oma kaug-, trahvi- ja karistuslööke, ning senisest enam peaks tähelepanu nurgalöökidega oli sedavõrd ohtlik, et iga surnud palli olupöörama kaitsemängule ja kiirusele. kord pakkus hüüdjaile võimaluse hakata hüüdma „Tiit, löö kott!“. Jah, lugesite õigesti: Kõmper kõmmutas palle võrku INDREK SCHWEDE

Pankur Maurizio Sarri Kevadel Chelsea eesotsas Euroopa karika võitnud Maurizio Sarrile oli see esimene arvestatav trofee treeneriametis. Kuid tema teekond selle saavutuseni on erakordne. Endine amatöörpallur ja madalamate liigade treener Sarri töötas pankurina ning on praeguseks jõudnud oma vabaajaharrastusega tippu. 30 aasta jooksul juhendas ta 17 provintsimeeskonda ning alles Napoli etteotsa asumine 2015. aastal tähendas midagi suurt. Aastatel 2018–2019 kamandas Sarri vägesid Stamford Bridge’il ja on praeguseks jõudnud oma kodumaa absoluutse tipu Torino Juventuse peatreeneriks. Vaata millisest otsast tahes – ühelt pankurilt on sellist tähelendu raske oodata! Maurizio Sarri on jõudnud Torino Juventuse etteotsa! Foto: Jonathan Nackstrand/ AFP/Scanpix

LHV edetabel Juulikuu esikahekümne tehingute arv (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (6.) Viljandi JK Tulevik 7. (8.) FC Nõmme United 8. (7.) Tallinna FC Levadia 9. (9.) JK Tabasalu 10. (12.) Viimsi JK 11. (10.) Põhja-Tallinna JK Volta 12. (11.) FC Kuressaare 13. (17.) Rakvere JK Tarvas 14. (13.) FC Kose 15. (14.) JK Welco 16. (16.) Paide Linnameeskond 17. (15.) FC Hiiumaa 18. (19.) Pärnu JK Poseidon 19. (–) Pärnu JK Vaprus 20. (18.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa www.lhv.ee/jalka.

2019 SEPTEMBER JALKA

RISTSÕNA

Augustikuu ristsõna vastus oli „indu ja jaksu Karelile“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti-Valgevene EM-valikmängule 6. septembril A. Le Coq Arenal Ken Nummert. Võitjaga võtame ühendust. Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA SEPTEMBER 2019

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.