Jalka (september 2017)

HIND 2,20 EUROT SEPTEMBER 2017

Sergei Zenjov: Barcelonas oleksin SZM-trio liige!

VÄLISMAALASED PREMIUM LIIGA MÄNGUDEL PÄRNU KORRALDAB MEISTRITE LIIGA TURNIIRI KAS RAKVEREST SAAB JALGPALLILINN?

ROGER TEOR LUUBI ALL

U19 FINAALTURNIIRI POISTE JÄLGEDES ISSN 1736-7379

Postrid: Pärnu JK Marcus Rashford Holland

ANDREI VEIS ÕPIB VIGADEST

september

Premium liigas kasvab pinge

Kuigi septembriga algavad sügiskuud, pikendab Eesti rannajalgpallikoondis suve 14.–17. septembril peetava superfinaaliga, kuhu lunastati pääse juunis peetud euroliiga etapil. Itaalias Terracinas toimuval superfinaalil selguvad Eesti lõplikud vastased alles viimasel hetkel, sest viimane, viies euroliiga etapp peetakse augusti lõpus. Edu korral võivad Eesti rannajalgpallurid kerkida Euroopa A-divisjoni!

Foto: Lembit Peegel

Koduses Premium liigas hakkab peagi kätte jõudma finišisirge! Kuigi novembris peetava viimase vooruni on veel aega, oleks võistkondadel viimase hetke paanika vältimiseks juba praegu mõistlik oma aktsiad paika panna. Esimene sügiskuu toobki mitu ägedat tabelitippude lahingut ja 9. septembril lähevad omavahel kokku tiitlikaitsja FCI Tallinn ja sel hooajal kõige kindlamalt tiitlikursil liikuv FC Flora. Kas mullune võitja suudab rohevalgetelt punkte noppida, seda näitab aeg!

Meie U21 noortekoondis saab septembris pidada kodus kaks EM-valikmängu, kui külla sõidavad Slovakkia ja Hispaania. Sinisärgid on enne koduseid mänge pidanud juba kaks valiktsükli kohtumist ja kogunud ühe punkti, slovakid ja hispaanlased aga seni kohtumisi pidanud pole ja alustavad seega Eestis oma tsüklit. Eesti noored ootavad endale kaasa elama Kadrioru staadionil 1. septembril ja A. Le Coq Arenal 5. septembril!

sisukord Kaanelugu lk 48–51 Lugejate küsimustele vastav Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov, kes mängib alanud hooajast Poola liigas, viskas nalja: kui tal õnnestuks pääseda Barcelonasse, moodustaks ta koos Suareze ja Messiga trio SZM. Zenjov räägib ka Aserbaidžaanist, kus palk oli suurem kui Poolas, kuid tase ebaühtlane ja madalam. Oma parimaks omaduseks peab mees kiirust ja nõrgimaks võimaluste realiseerimist.

Kolumnid

14

14 Indrek Schwede Jalgpalli MM- ja EM-finaalturniirid ning olümpiamängud on need spordi suurvõistlused, mille ülekandmiseks peab riik raha leidma. Kui Eesti ei suuda osta ülekandeõigusi, mõjub see meie kuvandile negatiivselt: oleme niinimetatud mõttetu riik turistide silmis, kes ei saa hotellis võistlusi vaadata, ning see sigitab kahtlusi ka meie endi hinge – kui enesestmõistetav on ikkagi Eesti iseseisvus?

Persoonid & intervjuud 16 Kristjan, Kaspar ja Sander Rõivassepp Kõik kolm venda on mänginud Eesti meistrisarjas ning nimetavad end naljatades õdedeks Luikedeks, kes maratoonarite-kolmikutena pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Keskmine vend Kaspar on tippjalgpallile kõige lähemal, sest on meie meeste A-koondise arst.

16

18 Minu 11: Lydia Rahula 24 Roger Teor luubi all 46 Treener Andrei Veis Eesti Jalgpalli Liidus kehalise ettevalmistuse treenerina töötav Andrei Veis tunnistab, et ise pingutas ta mängijana jõusaalis üle. Prioriteet pidanuks olema jalgpallil.

Mängijaid õpetades ja treenereid koolitades saab ta vältida omal nahal tehtud vigu.

Rubriigid

46 4

JALKA SEPTEMBER 2017

3 6 10 12 20

September Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga: välismaalased tribüünil

Kuu tsitaat “Kui võrrelda meid teiste aladega, siis võib vist öelda, et korvpalli ja võrkpalli fookus on rohkem olnud kõrgliigal, samas kui meie oleme peamiselt panustanud noortetööle ja mitte niivõrd esindusmeeskonda.

Selle põhjus on asjaolu, et meie filosoofia järgi saab esindusmeeskond tekkida ainult meie enda noortesüsteemi korralikust töötamisest. Meie eesmärk ei ole tuua ja osta rohkelt mängijaid mujalt, vaid oodata oma noori järele ja siis astuda järgmine samm kõrgliiga poole.”

Rakvere Tarva tegevjuht Reijo Kuusik olukorrast kodulinnas lk 30–31

22 Punktibörs 42 Pipraterad

Foto: Rakvere JK Tarvas

42

On fotosid, mida jääd kauemaks vaatama. Jana Pipar on Tallinna derbist just ühe sellise teinud. Pildil domineerib küll Flora fännide rakettidest tekitatud suits, kuid fotole annab hingamise abikohtuniku väike kontuur all paremas nurgas.

52 Naised: Pärnu korraldab Meistrite liiga turniiri Meistrite liiga alagrupiturniir on jõudnud Eestisse! Pärnu JK naiskond saab kodulinnas mängida prestiižikal turniiril kolme vastase vastu. Aivar Kuningas räägib, mida sellise võistluse korraldamine tähendab.

54 Maailm: naiste-EM oli murranguline 62 Septembrikuu kalender 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

52

Muu

26 Miks noored uues riigis väljakule ei saa?

30 Kas Rakverest saab jalgpallilinn?

38 Mis on saanud meie finaalturniiri poistest?

2012. aastal Eestis korraldatud U19 EM-finaalturniiri ajal oli meie koondises mitu andekat pallurit. Kuhu nad praeguseks on jõudnud, kes on jalgpallist loobunud?

44 Rannajalgpalli meistrivõistlustel

mängisid jaapanlased 56 Välismaal vutti nautimas

Postrid

Pärnu JK Eesti karikavõitja Marcus Rashford Manchester United Holland Euroopa meister

38 2017 SEPTEMBER JALKA

5

lembit peegel

Flora liigub tiitlikursil Liiga liider FC Flora oli augusti keskpaigaks endiselt veel ilma ühegi kaotuseta! Juulis ja augustis peeti oma kodus tuliseid lahinguid Levadia, Narva ja Viljandi Tulevikuga, kes oli lähedal suurüllatuse vormistamisele.

Fotod: Lembit Peegel

Nullimängude edetabelit juhtiv Levadia puurilukk Sergei Lepmets pidi juulis A. Le Coq Arenal Flora vastu välja korjama kolm palli.

6

JALKA SEPTEMBER 2017

lembit peegel

Madis Vihmann saadab palli Levadia v채rava poole teele ...

... ja skoorib, hoolimata Levadia meeste pahameelest.

Eks tulises m채ngus tuleb ikka vahel 체ksteisele paar informatiivset m천tet edastada.

Narva vastu hoidis Flora puuri puutumatuna Richard Aland.

2017 SEPTEMBER JALKA

7

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

... ja kui sellest oli veel vähe, siis Gerdo Juhkami tabamus viis Viljandi avapoolajal juba 2 : 0 ette!

Kui Flora lootis kodus Tuleviku vastu lihtsat mängu, siis Vlasiy Sinyavskiy üllatas väljakuperemehi 14. minuti väravaga ja viis hoopis mulgid 1 : 0 ette ...

Viljandi mehed püüdsid oma väravat lukus hoida kõikide jõududega.

8

JALKA SEPTEMBER 2017

lembit peegel

Tuleviku mehed hüppasid, mis nad hüppasid, ja pingutasid, mis nad pingutasid ...

... kuid esimesel üleajaminutil oli pall kolmandat korda nende väravas ja Flora sai kirja 3 : 2 võidu.

Rauno Alliku on Tuleviku meeste vahelt putku pannud.

Flora meeste võidukülakuhi.

Tulise lahingu järel mindi laiali ikkagi sõpradena.

2017 SEPTEMBER JALKA

9

nimed & numbrid Fama staadion Sel suvel jõudis katuse alla Narvas asuva Fama staadioni tribüün, kus pealtvaatajad saavad nüüd jalgpalli nautida vihma- ja lumesadu kartmata. Uue katusega tribüünil saab alates septembrist taas vaadata Premium liigas mängiva Narva Transi kodumänge, samuti pallib seal II liigas osalev Narva United.

Henri Anier ja Ats Purje Soome kõrgliigas mängivad Eesti koondislased lõid ühes ja samas mängus üksteise vastu väravad, kui nende koduklubid FC Lahti ja Kuopio Palloseura tegid 22. juulil 2 : 2 viigi. Anier skooris 75., Purje omakorda 88. minutil.

20

... -aastaselt teatas oma karjääri lõpetamisest FC Flora noormängija Jan Kokla. Eesti tulevikulootuseks peetud Kokla avalikustas, et põdes mõni aeg tagasi mononukleoosi ning pole pärast seda suutnud saavutada piisavalt head vormi, et leida motivatsiooni jätkata.

438

... pealtvaatajat kogunes juulis Viljandi folgi ajal kohalikule jalgpallistaadionile, kus Viljandi Tulevik võõrustas Premium liigas Levadiat. Rohkem kui 400pealine publik ei pidanud vaatemängus pettuma, sest liigatabeli viimaste hulka kuuluv Tulevik alistas Herol Riibergi väravast Levadia 1 : 0.

2020.

... aasta EMi näeb jätkuvalt ERRi kanalitel, sest Eesti rahvusringhääling soetas nii finaalturniiri kui ka sellele eelneva ja järgneva valiktsükli teleõigused. Lisaks näeb ERRi vahendusel ka peagi käivituva uue formaadi Nations League’i mänge aastatel 2018–2021. EJL aitas ERRil teleõiguseid osta kuni 950 000eurose sihtotstarbelise toetusega.

10

JALKA SEPTEMBER 2017

Naiste koondise algkoosseis Leedu vastu. Foto: EJL

Hinge kinni hoidev naistekoondis on hädas resultatiivsusega Eesti naiste jalgpallikoondis osales augusti alguses Balti turniiril, kus tehti Leeduga 0 : 0 viik ja kaotati Lätile 0 : 3. Koondise peatreener Indrek Zelinski nentis, et eelkõige on probleemiks vähene realiseerimine, mille vastu loodetakse rohtu leida septembris peetavaks kodumänguks Jordaaniaga.

Eesti ei löönud seekord ühtegi väravat – kuidas võib selles valguses turniiriga rahule jääda?

Mängupildi ja mängijate panusega jään rahule, tulemustega aga mitte. Eks suures plaanis algas tegelikult kõik lähteülesandest, et pidime mängima kaks päeva järjest – sellest olid tingitud nii mängijate valik, algkoosseisud kui ka taktika. Näiteks Leedu vastu jõudsime nende karistusalakastini esimesel poolajal vähem, teisel küll juba rohkem, aga sealt edasi enam mitte. Läti vastu omakorda jõudsime momentidega trahvikasti ja tegime lööke väravale, aga lihtsalt ei löönud ära. Selles ei ole mõtet kedagi süüdistada, aga tõsi on see, et meie ründavad mängijad vajavad rohkem võimalusi, et väravaid lüüa. Meie vähene resultatiivsus taandub sellele, et Eesti liiga mängijatel tekib küll koduklubides selliseid väravamomente, aga kui neid ära ei lööda, siis pole hullu, sest neid tekib veel. Kui mängida Leedu- ja Läti-suguste võrdsete vastaste vastu, siis ei teki neid hetki nii palju ja need vähesed tuleb ära realiseerida. See ongi hetkel kõige suurem faktor, mis meie mängu mõjutab, sest ega jalgpalli ei saa ju võita muudmoodi kui väravaid lüües. Praegu on meie seis aga selline, et igal vastasel tekib meie vastu niikuinii üks-kaks momenti, aga meie mängime nii, et hoiame seisul 0 : 0 hinge kinni ja loodame, et vastased ära ei lööks, sest meie ise ei suuda oma momente ära realiseerida.

Kui palju mängis turniiril rolli asjaolu, et Eesti ei käinud mängimas oma parimas koosseisus?

Mind tegi eriti murelikuks kaitseliini olukord, sest kuna Pille Raadik ja Inna Zlidnis ei saanud koduklubide juurest ära tulla, oli meil väga noor kaitseliin. Nii mängisid meil Leedu vastu tüdrukud sünniaastatega 1997–2000 ja rohkem kaitsjaid tegelikult polnudki valikus, et järgmiseks päevaks kedagi välja vahetada – seetõttu oli Kethy Õunpuu sunnitud teises kohtumises mängima keskkaitses. See oli tõesti kõige muret tekitavam olukord ja võibolla oleks teistsugune koosseis asjade käiku muutnud, sest eks Läti vastu tulid väravad kaitseliini väsimusest ja keskendumisraskustest, mille tõttu oli otsuste vastuvõtmine ilmselt pisut raskendatud.

Sügisel mängib Eesti koondis kodus maavõistlusmängu Jordaaniaga. Millised on selle matši eesmärgid?

Eesmärk on ikka ise väravani jõuda. Meie lähtepunktiks on see, et kõik välisliigade naised saavad kohale tulla, sest tegemist on ühe mänguga ja seal pole vaja mõelda taktikale, kuidas kedagi järgmiseks päevaks säästa. Kuna see on sel aastal meie naiste ainuke kodumäng, siis loomulikult läheme võitma – see tähendab, et mina tahan võita, ja ma tahan naistelt, et ka nemad seda välja näitavad. Nagu ma varem ütlesin, on võitmiseks vaja väravaid lüüa ja selleks omakorda on vaja oskuseid ja suurt tahtmist, vahel ka pisut eneseületamist.

Kõik need faktorid tuleb käiku lasta ja Jordaania vastu tuleb võita!

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Levadia võttis riske, aga mitte nii palju, et me suutnuks neile vasturünnakutega ohtlikuks saada. Olnuks vastane rumalam, võinuks sellest saada päris tüüpiline Mourinho mäng.”

Arno Pijpers Levadia–Flora 0 : 0 mängust “Pealtvaatajate mätta otsast oli see õiglane tulemus.”

Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev 0 : 3 kaotusest Szekesfehervari Videotonile “Staadion oli tore, eriti meeldisid mulle ümbritsevatest kortermajadest mängu jälginud inimesed.”

55 UEFA liikmesriigi meistrivõistlusi külastav inglasest fänn Matt Walker “Kas Eesti keisril õnnestub Poola imet korrata?” Õhtulehe pealkiri Poolas klubi vahetanud Konstantin Vassiljevi kohta “Kui oled laps, annavad vanemad sulle jalgpalli ja nii see algab.”

Nõmme Kalju brasiillasest jalgpalluri Liliu kodumaast “Mulle tundub, et tihti on teiste alade või alaliitude puhul nii, et sponsorid vahetuvad üsna tihti. Meie puhul on nii, et suur hulk sponsoritest on pikaajalised toetajad.”

Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht “Mõelge mõnele ebaõiglasele juhtumile jalgpalli ajaloos. Kas see on halvanud jalgpalli? Vaevalt. Selliste seikade võimalikkuse olemasolu on rikastav.”

Joosep Susi videokohtunikest “Fääri saarte pallurite kohta öeldakse tihti poolamatöörid, aga nad teenivad meie mängijatest kaks korda rohkem.”

Kuno Tehva “See on huvitav spordiala, kus kohtunikku peetakse justkui kõigi vastaseks, kuigi tema töö on vaid mängul silm peal hoida.”

Kohtunik Tomi Rahula ”Kõik pidutsesid, mina nende seas, ja oli juba tükk aega möödas, kui kohtunik läks olukorda üle vaatama. Minu meelest oli see ebanormaalne lugu.”

Sergei Zenjov ebameeldivast esmatutvusest videokohtunikuga Poola liigas

12

JALKA SEPTEMBER 2017

Vaid 0,625 ehk viimaste aastate nukraim eurosuvi Foto: Lembit Peegel

Sel suvel jõudis ainsa Eesti meeskonnana euromängude avaringist edasi Nõmme Kalju, kes Euroopa liiga kvalifikatsiooni teises ringis pidi tunnistama Ungari tiimi Videoton paremust. Kuigi võrreldes mulluse aastaga läks Eesti klubidel tänavu kehvemini, siis kerkisime riikide koefitsientide edetabelis koha võrra. Kui aga vaadata nende riikide tulemusi, kes tabelis jäävad meie lähinaabrusesse, siis kuidas võib Eesti klubide esitusi tänavu hinnata?

Nõmme Kalju päästis küll Eesti klubide au, kuid Euroopa liiga teisest ringist Lehekülje footballkaugemale ei jõutud, sest Videotoni vastu püssirohtu ei jagunud. seeding.com andmetel on Eesti praegu 55 Euroopa riigi arvestuses 42. kohal, mullu paiknesime koha võrra madalamal.

Kerge tõus on aga petlik, sest üldkoefitsienti arvestades liidetakse kokku viimase viie aasta tulemused ja tänavu andis meile koha võrra parema positsiooni asjaolu, et arvestusest langes välja 2012/2013. aasta tegur, mis oli vaid 0,325. Rõõmustamiseks üleliia põhjust siiski pole, sest käesoleva hooaja eest teenisime tabelisse vaid suhtarvu 0,625, mis on meie viimaste aastate madalaim number – alates 2013. aastast ei ole meie tegur enne praegust hooaega alla 1,000 langenud.

Kui vaadelda footballseeding.com lehe tabelis meiega sarnaseid riike, siis näiteks koha võrra kõrgemal paiknevad lätlased (nemad teenisid käesoleva hooaja eest koefitsiendi 0,750), 46. kohalt leiame omakorda leedulased, kes teenisid tänavuse aasta eest suhtarvu 1,625. Samamoodi nagu Eestil osales Leedul Euroopa ja Meistrite liiga kvalifikatsioonis neli meeskonda, kellest kaks jõudsid vähemalt kolmandasse ringi.

Ainsa Eesti klubina avaringis võidutsenud Nõmme Kalju pidi teise ringi pääsemiseks üle mängima Fääri saarte meeskonna Torshavni. Fääri saared mahuvad koefitsientide tabelis Eestiga samasse patta, sest kuigi tänavuses tabelis ollakse 51. kohal, teeniti tänu Meistrite liiga kvalifikatsioonis teise ringi jõudnud Vikinguri meeskonnale juurde tegur 0,750.

Tabeli lähiriikidest teenis sel aastal meist parema suhtarvu ka näiteks Malta, kes on maailma koondiste edetabelis alles 191. kohal – meie sinisärgid on 98. kohal. Jooksva hooaja tabelis on Malta meist allpool ehk 47. kohal, aga tänu teise ringi jõudmisele nii Euroopa kui ka Meistrite liiga eelringis teenisid nad juurde koefitsiendi 1,375. Sealjuures ei maksa unustada, et üheks nende riigi edasipääsejaks oli Hibernians, kes alistas Meistrite liiga kvalifikatsioonis valitseva Eesti meistri FCI Tallinna.

Eestile tabelis lähedal paiknevatest riikidest teenis vaid Gruusia tänavu meist väiksema numbri – 0,125. Grusiinidel läks sel hooajal koguni nii õnnetult, et ükski neljast meeskonnast avaringist edasi ei pääsenud. See ongi Eestile aga ainuke rõõmustav uudis. Kui vaadata Eestist ettepoole jäävaid riike, siis kohtadel 35–40 olevad riigid (Ungari, Albaania, Soome, Iirimaa, Bosnia ja Makedoonia) teenisid kõik selle aasta eest koefitsiendid, mis jäid vahemikku 1,125–2,125. Seega järgmiseks aastaks Eestil tõusu pole loota, vaid vastupidi: viimaste aastate madalaima koefitsiendi 0,625 eest tuleb järgmisel aastal ilmselt nii mõnigi koht ära anda.

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

Skopjes superkarika kogemusi omandamas UEFA superkarika finaalmängu Skopjes käis vaatamas 14 inimest Eesti Jalgpalli Liidust, Tallinna linnast ja politseist, sest järgmisel aastal toimub sama mäng Tallinnas. Üritus toimub koostöös linnaga, meie alaliidu poolt on superkarika linnategevuste juht Kertu-Kirit Sild.

“Makedoonlased väitsid, et supercup on Skopjes sajandisündmus, ning alaliit oli linnaga koos teinud ära suure töö. Linnal on selle ürituse juures neli peamist ülesannet: mängueelsel päeval piduliku õhtusöögi korraldamine, fännialadele koha leidmine ja seal tegevuste koordineerimine, samuti mängueelsel ja mängupäeval linna avaliku ruumi turvalisuse tagamine, linna kaunistamine ja avatseremooniale koos alaliiduga riigi jaoks olulise sõnumi kujundamine,” rääkis Sild Jalkale. “Need kulud katab linn, sest tegemist on nende seisukohast väga olulise linna tutvustava üritusega – tulevad ju kohale maailma tippklubid ja superstaaridest mängijad, mis tähendab kümnete miljoniteni jõudvat meediakajastust.” Õhtusöök korraldatakse ligi paarisajale inimesele, kelle hulka kuuluvad UEFA inimesed, korraldajamaa, korraldajalinna ja korraldaja alaliidu ning mõlema klubi esindajad. Skopjes toimus see rahvusteatris ja -muuseumis. Sõna saavad traditsiooniliselt UEFA president, rahvusliku alaliidu president, linnapea ja mõlema klubi esindajad.

“Eraldi fännialad peavad olema mõlema meeskonna poolehoidjatele, sellele lisaks neutraalne fänniala. On ka variant ühildada ühe meeskonna fänniala neutraalsega,” selgitas Kertu-Kirit Sild. “UEFA-l on nõudmine, et linnas paiknevate fännialade lähedusest tuleb kõrvaldada kõik reklaamid, mis ei kuulu UEFA toetajatele. See on delikaatne teema. Skopje linn püüdiski läbi rääkida Coca-Cola ja mõne teise ettevõttega, et need kataks kinni ühel linna keskväljakul paiknevad suured reklaamid, kuid hind oli nii krõbe, et plaanist tuli loobuda. Skopjes aktiveerisid fännid Manchester Unitedi fänniala, kuid Madridi Reali omad seda ei teinud. Neutraalse fänniala kontseptsiooni ja tegevused mõtleb välja linn koos alaliiduga, kuid selle kinnitab UEFA. Üldine kontseptsioon sisaldab peale erinevate fännialadel pakutavate tegevuste ka kahe meeskonna fännide teekonda staadionile. Nende trajektoor ei tohi kattuda. Selleks töötatakse koos politsei ja erinevate asutustega välja linna liiklus- ja turvalisuse kontseptsioon, mis võimaluse korral tähendab ka näiteks tasuta linnaliikluse võimalust piletiomanikele.

Linn peab tagama turvalise ja sujuva liikluse võistluse ajal. Neutraalses fännitsoonis võib linn teha koostööd nende huvi korral UEFA partneritega. Nende huvi on seda suurem, mida kõvemad meeskonnad finaalis osalevad.”

Linnakaunistamise juures on oluline panna superkarika logod välja lennujaamast kesklinnani, kesklinnast staadionini, ning nende hotellide lähedusse, kus peatuvad fännid ja teised külalised. Need pannakse tavaliselt välja nädal või kaks enne võistlust.

Enne mängu avavilet toimub staadionil avatseremoonia, mille kontseptsioon tuleb alaliidul koos linnaga välja töötada. Skopje avatseremoonial nägime kohalikke tantsijaid kohalikes rahvariietes ja avatseremoonial kätketakse viimased neli aastat sotsiaalset sõnumit. Sel aastal olid avatseremoonial kurdid lapsed, kes Coldplay loo saatel viipekeeles kaasa laulsid.

“See oli vajalik ja oluline õppereis,” rääkis Kertu-Kirit Sild. “Üks asi on lugeda kontseptsioone ja juhendeid, aga hoopis teine asi näha kohapeal oma töölõiku ja saada ette ka tervikpilt. Meie oleme need, kel tuleb aasta pärast superkarikas korraldada, ning see on suur töö ja vastutus, aga samuti väga hea võimalus linnal ja alaliidul end näidata.”

INDREK SCHWEDE

Neutraalne fänniala Skopje kesklinnas.

Foto: EJL

ütlesid “Eks meil kõigil on oma elud ja perekonnad, nii et kogu aeg telefonis ei istu.”

Mihkel Aksalu eestlastest Soome liigas “Asi läheb paremaks juuli lõpus, augustis, septembris ja oktoobris.”

Sillamäe Kalevi president Aleksandr Starodubtsev “Ka majanduslikult on tegemist hea otsusega – eelkõige selle nurga alt, et kui erameedia oleks omandanud Eesti koondise mängude õigused, oleks mindud finantseerimisallikate otsimisel jalgpalli toetajate juurde.”

Aivar Pohlak jalgpalliliidu otsusest toetada ERRi jalgpalli EM-finaalturniiri kajastamisel kuni 950 000 euroga “Oli kindlus, et kolm aastat hea palk jookseb. Nii see allakäigutrepp ette võetud sai.”

Indrek Zelinski heast algusest ja äravajunud lõpust Aalborgi ründajana “Põlvedest välja veninud puuvillased Marati dressid seljas ja sinimustvalge lehvimas. Päris sünge! Hiljem USAs taheti need dressid meilt seljast rebida.”

Martin Reim Lõvide esimesest välisreisist ja populaarsusest USAs “Ta pidas õigeks peatreeneri karjääri Eestis alustada.”

FCI spordidirektor Dmitri Skiperski uuest peatreenerist Aleksandar Rogicist “Tütar tantsib ja laulab, poeg – nagu kõik eesti lapsed – käib jalgpallitrennis. Vaatan kadedusega, kuidas jalgpall juuri ajab.

Viis aastat tagasi polnud Otepääl jalgpalli olemaski, nüüd on see pikalt kõige harrastatavam ala. Aga jalgpallirahvas teeb noortega meeletult tööd, lasteaiast alates, ja nii lihtne see ongi.”

Eilne tippsuusataja Peeter Kümmel “Pigem oligi olukord selline, et kuna Euroopast pakkumist vastu võtta ei tahtnud, siis oligi kaks varianti – kas lõpetada ära või Eestis mängida.”

Tarmo Kink Levadiasse tuleku tagamaadest “Klavan on vastand Inglismaa jalgpalli tabanud üleminekuhullusele.”

Saksa ajakirjanik Sebastian Stier

2017 SEPTEMBER JALKA

13

11-mõtet

JALGPALLI SUURTURNIIRID

JA EESTI JULGEOLEK J

algpalli suurturniiride ülekandmine televisioonis pole küsimus selle kohta, kas sporti on värvilisel ekraanil liiga palju, liiga vähe või parasjagu. Sel on ka julgeolekupoliitiline ja psühholoogilise kaitse mõõde.

Kujutagem ette olukorda, kui Eestisse saabunud suvised turistid plaanivad õhtul hotellis või kõrtsis telerist vaadata jalgpalli MM- või EM-finaalturniiri mänge, aga siis selgub, et riik, kus nad viibivad, pole jaksanud osta ülekandeõigust ja telepilt puudub.

Milline mõttetu riik! oleks nende esmareaktsioon ja niimoodi reageeriksime ka meie, kui satuksime mõnda sellisesse.

Maailmas on viimastel aastatel riikliku julgeoleku kontekstis palju räägitud psühholoogilisest kaitsest.

Väikeriigina on Eesti hea sihtmärk, mille elanike maailmapilti mõjutada ja milles tekitada ebakindlust. Ülaltoodud näide turistidest Eestis on riikidevahelise kuvandisõja üks mõõde: mida teised meist arvavad. Teine mõõde on küsimus, mida me iseendist arvame.

Kui Eesti ei suuda osta teleülekandeid jalgpalli MM- ja EM-võistlustelt ja olümpiamängudelt, on see üks oluline ja paljudele mõistetav detail selle kohta, et tegemist on vähesuutliku riigiga.

Olgu otse või kaude, selle nüansi abil saab külvata eestlastesse ebakindlust: kas meie iseseisvus on mööduv nähtus?

Oleme ju aastakümnete jooksul harjunud eestikeelse telepildiga suur-

SUUR PILT

Suurt pilti vaadates on põhiküsimuseks meie riigijuhtide sõltumatus ja maine: miks ei suuda riik psühholoogilise kaitse seisukohalt tagada niivõrd oluliste teleülekannete rahastamist?

14

JALKA SEPTEMBER 2017

Jalgpall on laias ilmas tähtis. Teleülekanded palliveeretamisest samuti.

võistlustelt, piltlikult öeldes on sellest saanud inimõigus. Kui see võimalus korraga kaob, on tegemist taandarenguga, nagu näeme seda ka paljudes muudes eluvaldkondades, olgu selleks kasvõi postkontorite, kaupluste ja pangaautomaatide kadumine maapiirkondadest. Veel kord: kui enesestmõistetav on riik, mis suudab oma elanikele pakkuda järjest vähem? Infosõjas saab sellist riiki kindlasti lihtsasti rünnata ja sellele lisab haavatavust asjaolu, et meie riiklus on võrreldes teistega lühike ja

väikerahvana tajume pidevalt eksistentsiaalset ohtu.

Ajakirjanik ja MTÜ hoiavad rinnet Kolm aastat tagasi Brasiilias toimunud MM-finaalturniiri ülekandmine Eestis sattus sedavõrd suure löögi alla, et alles tollase ERRi spordisaadete juhi Marko Kaljuveeri telefonikõne peaminister Andrus Ansipile tõi lahenduse. Samal ajal kui ERRi juhtkond kurtis lihtsalt rahapuuduse üle ja tegeles “olukorra

11-mõtet RIIGI ASEMEL MTÜ

Milleks kõik need targad tekstid Diplomaatias ja mujal arvamusveergudel, kui psühholoogilise sõja olulise rindelõigu hoidmine on jäetud ühele ajakirjanikule ja MTÜ-le?

Foto: Lembit Peegel

selgitamisega üldsusele”, tegi Kaljuveer seda, millega ülemused hakkama ei saanud – haaras härjal sarvist ning muretses raha ja Eesti rahvale vuti suurvõistluste ülekanded. Teisisõnu: tehes hingestatult oma tööd, tegeles spordiajakirjanik samal ajal ka Eesti vabariigi psühholoogilise kaitsega. Kui raha jäänuks leidmata, võinuks Eesti jääda ilma jalgpalli MMita, sest ülekande litsents kuulus ERRile ja erakanalid pidasid toona ülekandeõiguste maksumust liiga kalliks.

Nüüd on olukord muutunud, sest 2020. aasta EM-finaalturniiri õigustest olid huvitatud ka erakanalid Kanal 2 ja TV3. Seega tekkis ühe spordi suurvõistluse kajastamise pärast konkurents ja puudus oht, et eestlasel jääb EM nägemata (eeldusel, et saadakse kaubale). Aga muutunud on ka see, et sellest aastast kadusid nii Kanal 2 kui ka TV3 vabalevist – seega pole nad üle Eesti vabalt kättesaadavad.

Eesti Jalgpalli Liit soovis hoida suurvõistluste ülekanded rahvusring-

häälingus ja otsust toetada 2020. aasta EMi kajastamist kuni 950 000 euroga nähti peavoolumeedias valdavalt negatiivses valguses. Peaküsimuseks kerkis ERRi sõltumatus ja maine. Sealt edasi ei küsitud enam midagi, kuigi pidanuks. Suurt pilti vaadates on põhiküsimuseks meie riigijuhtide sõltumatus ja maine: miks ei suuda riik psühholoogilise kaitse seisukohalt tagada niivõrd oluliste teleülekannete rahastamist?

Miks ei suuda riik leida lahendust jalgpalli MM- ja EM-finaalturniiride ja olümpiamängude rahastamiseks?

Milleks kõik need targad tekstid Diplomaatias ja mujal arvamusveergudel, kui psühholoogilise sõja olulise rindelõigu hoidmine on jäetud ühele ajakirjanikule ja MTÜ-le?

(Kõrvalepõike korras: üldjuhul täidab meie jalgpalliliit riigi ja omavalitsuste ülesandeid ka spordiala taristut rajades. Erinevalt teistest spordialaliitudest, kellele ehitatakse baasid maksumaksja raha eest.)

Eesti julgeoleku, rahvusvahelise infosõja ja psühholoogilise julgeoleku seisukohalt on oluline tagada vähemalt kahe jalgpalli suurvõistluse ja olümpiamängude teleülekanded. Isegi kui erakanalid konkureerivad nende õiguste eest ja maksuline telepilt jõuab peaaegu kõigi huvilisteni üle Eesti, peab Eesti riik olema alati valmis juhtudeks, kui erakanalid ei jõua hinnas kokkuleppele ja loobuvad. See on isegi saamatute riigijuhtide huvides, sest keda või mida nad ilma riigita juhtima hakkavad?

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 SEPTEMBER JALKA

15

perekonnalugu

Vennad Rõivassepad ehk Eesti jalgpalli õed Luiged

Eesti jalgpallimaastikul on ajalugu teinud vennad Rõivassepad ehk Kristjan, Kaspar ja Sander, kes on kõik kolmekesi mänginud Eesti meistriliigas. Praeguseks on neist jalgpalli juures endiselt Kaspar ja Sander, kes selgitasid kolme vutivenna käekäiku jalgpallimaailmas. Naljatades võrdlevad nad end maratoonarite kolmikõdede Luikedega.

KADI PARTS

V

algast pärit Rõivasseppade tee jalgpalli juurde algas 1990. aastate keskpaigas, kui peale vene gruppide tekkis Valgas esimest korda ka eesti poiste vutitrenni võimalus.

Toona kuuendas ja seitsmendas klassis käinud Kaspar ja Kristjan jätsid senise kergejõustikutrenni kõrvale ja siirdusid murule palli taga ajama – tegemist oli otsusega, mida hiljem kahetseda pole tulnud. Kõige nooremal vennal Sandril hiljem spordiala valiku suhtes enam eriti suurt sõnaõigust polnud.

“Eks ta enam-vähem nii oli, et vennad ütlesid, et pean just sinna minema, ja juba kuueaastaselt olingi trennis,” meenutas noorim vend Sander, kes jõudis jalgpalli juurest teha ka põgusa kõrvalepõike. “Kuuendas klassis käisin pool aastat käsipallis Valga Kävali klubis ja siis ei tegelenud üldse jalgpalliga. Õnneks tuli kiirelt mõistus pähe ja läksin tagasi jalgpallitrenni.”

Vaikselt, aga kindlalt edenesid vennad vutipüramiidis ülespoole ja esimesena jõudis meistriliigasse keskmine vend Kaspar. Aastatel 2004–2006 mängis ta kõige kõrgemal tasemel Tartu meeskonna eest, saades kolme hooajaga kirja 28 mängu ja ühe värava: “Ei 16

JALKA SEPTEMBER 2017

oskagi midagi väga eredalt välja tuua, aga ilmselt oli kõige säravam mälestus ainuke värav, mille lõin 2006. aastal Valga vastu. Ning teisest küljest üldse mu esimesed minutid meistriliigas, mis sündisid samuti Valga vastu mängides.

Hiljem on selgunud, et Valga võistkonna eest mängis toona minu vastu mitu hilisemat koondislast, keda olen ravinud, aga ega keegi muidugi ei mäleta, et mina ka sellesse mängu sekkusin.”

Pärast 2006. aastat, kui Kaspar oli ülikooli lõpetanud ja asus igapäevaselt tegelema arstitööga, tuli Eesti meistriliigas järgmist Rõivasseppa oodata üsna mitu aastat. Järgmisena jõudsid sinna 2012. aastal nii Kristjan kui ka Sander, kellest esimene piirdus kolme mängu ja 44 minutiga. Noorimal vennal õnnestus küll mitu hooaega mängida kodusel kõrgeimal tasemel, kuid tõele au andes oleks Sandri tähelend võinud olla veelgi kõrgem – paraku sekkusid siinkohal mängu vigastused. Talle on tehtud kolm põlveoperatsiooni ja kõige viimati lõigati küünarliigest, mille värske operatsiooniarm käe peal selgelt näha.

Rõivasseppade perekonna tohter Kaspar selgitas omalt poolt, kuidas noorema venna karjäär vigastuste tõttu vastu

Vennad Kaspar (vasakul) ja Sander on Rõivasseppade perekonna kolmest vennast senini jalgpalli juures püsinud ja mõlemad sel hooajal madalamates liigades juba ka platsil käinud. Meistriliiga aeg on kõigil kolmel vennal seljataha jäetud. Väikesel pildil Kristjan.

Foto: Lembit Peegel

Vennad Rõivassepad Eesti meistriliigas Kristjan (sündinud 19.07.1981): 2012 JK Tallinna Kalev; 3 mängu; 44 minutit Kaspar (sündinud 30.06.1982): 2004–2006 JK Merkuur Tartu ja JK Maag Tartu; 28 mängu; 1 värav Sander (sündinud 23.08.1990): 2012–2015 Paide Linnameeskond; 141 mängu; 25 väravat

perekonnalugu Andres Oper ja Raio Piiroja Pikka aega jalgpallis olnud vendadel Rõivasseppadel on loomulikult välja kujunenud ka oma lemmikud Eestist. Meeste A-koondise arstina töötava Kaspari läbi aegade lemmik on Raio Piiroja, kellega tohtrihärra on piisavalt kokku puutunud: “Olen temaga ta vigastuse tõttu ka väljaspool jalgpalliplatsi aega veetnud ja minu hinnangul ei ole meil hiljem enam koondises olnud temasugust nii suure võitlusvaimuga meest.

Kui ta oli platsil, siis oli alati tunne, et nelja kaitsja asemel on meil viis.

Ta oli kompromissitu võitleja ka patsiendina ja oli väga meeldiv vaadata, kui väga ta alati tahtis terveks saada.”

Noorem vend Sander vaatab aga alt üles Eesti koondise ründeässale Andres Operile: “Ta on läbi aegade kindlasti mu kõige lemmikum.

Eestil ei ole teist sellist ründajat, kes samamoodi väravaid kõmmutaks, ja kui vaadata praegust seisu, siis on minu arust meil ründajate kriis.”

neli hooaega aastatel 2012–2015. Selle ajaga sai Sander kirja 141 mängu ja 25 väravat: “Kõige eredamalt on meeles mu esimene mäng, kus võitsime Kuressaaret 2 : 1 ja mul õnnestus ka värav lüüa. Samuti on hästi meelde jäänud 2015. aasta karikafinaal, kus sain paar minutit platsil käia Nõmme Kalju vastu.”

Konkurents ja vennad Ojamaad

taevast lendas. Kui Sander oli 18aastaselt teeninud Floraga lepingu, siis just enne uut ettevalmistusperioodi vigastas ta aastalõputurniiril põlve ja ette tuli võtta aastane taastumisperiood. Kui see mööda sai, oli rong tipptaseme mõttes juba läinud, sest sunnitud paus oli kõige kiiremal arenguperioodil. Kaspar on Sandrit kolmel korral opereerinud.

Pere noorim vend tunnistas ka ise, et vigastused on tema karjääri tõsiselt häirinud, kuid sellest hoolimata mängis ta Paide Linnameeskonna eest meistriliigas

Kuigi kõik kolm Rõivasseppa on jalgpalliusku, pole omavahel liigseid tülisid ja suurt konkurentsi tekkinud.

Vastupidi, vennad selgitavad hoopis, et igaühel neist on oma plussid ja kui neid saaks kombineerida, võiks valmis teha tõeliselt korraliku vutimehe.

“Meil on vist nii olnud, et kuna oleme kolm venda, siis on ka talent ära jagunenud kolme peale,” naeris Kaspar.

“Oleme mõelnud, et kui saaks kõigilt kolmelt midagi kokku panna, siis oleks päris jalgpallur olemas. Minult (Kasparilt – toim.) võiks võtta vastupidavuse ja töövõime, Kristjanilt kohusetunde ja mängutarkuse, Sandrilt kõik tema head omadused,” selgitas pere keskmine vend.

Aga kui kõik kolm Rõivasseppa panna omavahel 1 : 1 mängima, kes siis peale jääks? Kaspari arvates tuleks ilmselt mängu Sandri noorem iga: “Meile

väga suurt šanssi ei jääks, aga kahekesi koos saaksime kindlasti tema vastu. Samas kui peaksime kümme kilomeetrit võidu jooksma, siis seal oleks lood muutunud ja ka meil Kristjaniga tekiksid võiduvõimalused.”

Meistriliiga ajad on kõigil kolmel vennal nüüdseks möödas, kuid ainsana on mängimisele päris kriipsu peale tõmmanud vanem vend Kristjan, kes pärast 2014. aastat enam platsile jooksnud pole. Nii Kaspar kui ka Sander on tänavu mõne mängu teinud: arstiharidusega keskmine vend kuulub III liigas mängiva JK Retro ridadesse, Sander on üles antud IV liiga võistkonda Valga Warriorisse. Mõlemad mehed tunnistavad, et eks mängunälg on endiselt olemas, kuid paraku pole palli tagaajamiseks piisavalt võimalust.

“Minul on jäänud see ajanappuse taha, sest pole aega trennis käia ja nädalavahetustel olen sageli tööga hõivatud,” rääkis igapäevaselt arstina töötav Kaspar, kes on juba pikka aega ametis ka Eesti A-koondise doktorina. “Samuti on faktoriks see, et kui trenni pole teinud ja mängid 90 minutit ära, siis oled järgmised kolm nädalat haige. Eks ma ikka panen ennast heas usus meeskonda kirja, aga paraku üle kahe-kolme mängu hooajal teha ei õnnestu, kuigi tunnen mängimisest tõsiselt puudust,” lisas Kaspar.

Sander kinnitas, et igapäevaselt reklaamifirmas töötamise kõrvalt jääb samuti aega veidi napiks ning peale selle on teda endiselt kimbutanud vigastused. Aga mänguisu on. Kuigi vendade Rõivasseppade hiilgeajad meistriliigas on möödas, siis on nende saavutus, et kõik kolm venda jõudsid jalgpallis kõrgeimale tasemele, üsna enneolematu ja igati kiiduväärt. Kuidas asjaosalised ise oma saavutust hindavad?

“Eks me tunneme end nagu maratonijooksjatest kolmikõed Luiged!” viskas Kaspar nalja. “Eks meie meediakajastus on küll olnud tagasihoidlikum ja siiani pole pidanud avalike suhete peale eraldi inimest võtma. Kui veidi tõsisemalt rääkida, siis on ikka hea aeg-ajalt meenutada. Oleme omavahel rääkinud, et keegi teine pole seda suutnud, kuigi vendadel Ojamaadel (Harri, Henrik ja Hindrek – toim.) on see võimalus, kui Henrik tuleks kodumaale karjääri lõpetama. Siis saame juba teha klubi ja pidada suvepäevi.”

2017 SEPTEMBER JALKA

17

minu 11 Foto: erakogu

Lydia Rahula T

allinna poistekoori peadirigendile ja juuli alguses peetud noortelaulupeo dirigendile Lydia Rahulale ei ole jalgpall sugugi võõras mäng – oma poja Tomi Rahula kaudu on ta juba aastaid vutiga seotud olnud. Kuigi ka muid spordialasid jälgib kogenud dirigent hea meelega, moodustavad suurema osa tema unistuste algkoosseisust siiski jalgpallurid, sekka kultuuritegelased.

Aivar Pohlak Väravavaht, kes näeb suurt pilti: valvab, vastutab, on vaimne isa. Ta jälgib, kas kõik kulgeb reeglipäraselt, et tal ei tuleks hiljem aru anda FIFA ja UEFA eetikakomisjonis, mille vastutav isik ta ise on. Tähtis amet kohustab, et ka Krimmi jalgpall saaks jalad alla.

Tarmo Tiisler Mees, kes tunneb läbi ja lõhki kõiki maailma väravalööjaid, nende trikke-nippe, tugevaid ja nõrku külgi. Tema informatsioonirohkus on abiks igale meeskonnale ja seda teeb ta talle omase mõnusa olekuga.

Arno Pijpers Kaitseliini mees, kellel on aeg oma kogemusi, teoreetilisi oskusi ja võimeid näidata Eesti ja selle meeskonna hüvanguks.

Ta on meeskonna mentaalne mõjutaja.

Tomi Rahula Ta on Eesti jalgpallihümni autor, kus laulavad kaasa ka Tallinna poistekoori varumängijad, kes ootavad oma aega, et platsile joosta. Tema kohtunikuteadmistest on kindlasti kasu, sest mängijad peavad olema arukad ning tundma reegleid ja neid järgima/austama. Kahjuks ei tea mängijad ju sageli reegleid! Väärikus üle kõige!

Jürgen Ligi Poolkaitsja, kelle intellekti ja poliitikule omast laveerimisoskust ning kiiret ja õiget otsuste vastuvõtmist vajab meeskond igas situatsioonis. Triatlonikogemus kulub siin marjaks ära, sest aeg-ajalt on vajalik ka “ujumis”-oskus.

Tanel Padar Poolkaitsja, kes on heas füüsilises vormis. Ta on jõuline mängija ja nii andunud spordile, et võib ka eskimole jäätist müüa.

Samuti on ta hea publikumagnet, kes toob lisa meeskonna kassale.

Rein Rannap Poolkaitsja, kes otsib inspiratsiooni oma uuele rokkooperile “Flora saatus”, mille peaosalisteks võivad saada kes tahes mängijad, olles toonud meeskonnale palju võite ja uut loomingulist potentsiaali. Looja maailm on täis üllatusi, mille järele on jalgpallipublikul suur janu. Sähvatusi on vaja!

18

JALKA SEPTEMBER 2017

Ragnar Klavan

Tõnu Kaljuste

Tiit Karuks

Cristiano Ronaldo

Jürgen Ligi

Tanel Padar

Rein Rannap

Tomi Rahula

Arno Pijpers

Tarmo Tiisler

Aivar Pohlak

Cristiano Ronaldo Edurivimees, kellele meeldib Eesti kui Skype’i leiutaja maa, sest Skype’i kaudu saab suhelda oma pere ja sponsoritega. 1,85 meetri pikkuse mehena lööb suurepäraseid lööke peaga väravasse, kui talle ikka hea sööt antakse. Kainelt tegutsev ja suurepäraselt kalkuleeriv mängumees. Kui tal jalgpallis enam kõige paremini ei lähe, siis võiks jätkata modellina, sest on näha, et pealöögid ei muuda tema želeesoengut ja seitel jääb ikka sirgeks.

Tiit Karuks Ega tema ei istu “vangitornis, kus aeg on ilus oota”, vaid on – nagu talle alati kombeks – eesliinil, et tunda, kuidas Eesti jalgpallil tegelikult läheb. Mehe ajakirjanduslikud kogemused ning kiire ja vahe taip on igale arenevale jõugule suur tugi.

Tõnu Kaljuste Edurivimees, kelle fantaasia ja mängurütmi tunnetamine ja kujundamine on asendamatud erinevaid mängusituatsioone lahendades. Kuna jalgpallile on omane dünaamika, mis on tavaliselt ootuspärane, siis Tõnul on peas piisavalt erinevaid ootamatuid ideid, mida vastastel on võimatu ette ära arvata.

Ragnar Klavan Eesliini mängija, kes lööb kõik väravad, mis on Eesti meeskonnal seni jäänud löömata. Enne teda erru ei lasta! Ta on mees, kes peab kastanid tulest välja tooma.

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

9.

99

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

JUUNI 2017

• SUKELDUMINE • WAKEPARK • GOLF • SEIKLUSPARK• RULLUISUTAMINE • KIIKUMINE LAULUKAARES JUULI 2017 • MATKAMINE

HINNAVÕIT

€300

Suvevolle meelitab randa Tühja kõhuga trenni?

CrossFit kolib õue

enne €899

Merida Tour 3 Lady

Cube Curve Pro

Merida Big.Nine 100

€279 merele!

HINNAVÕIT

enne €399 nüüd

nüüd

€150

enne €669

nüüd

€499

enne €699

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ lukustatav esiamort

TARVO SÕMER

nüüd

Ööjooks annab võimsa elamuse!

µ Noorukite ratas vanusele 7-11 aastat enne €399 µ 2x8 käiku nüüd µ esiamort

€549

€299

alates 50€ ostust

Uisupartner:

remondime

facebook.com/Veloplus.Estonia | Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

|

Kauplus: 56 488 000

|

Töökoda: 56 229 000

|

Netimüük: 5555 1511

HIND 4.95

hooldame

Kuidas alustada golfiga Esimesed eestlased Everesti maratonil

€100

tahtejõuga triatlonile transport tasuta

a t t a r e m o n t pumpame peseme

Saskia Alusalu 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises

€399

HINNAVÕIT

RAIVO E. TAMM veloplus.ee

µ lukustatav esiamort µ 24 käiku µ 28” rattad

Terviseradade juht Alo Lõoke

Nõuanded rulluiskude valimiseks

Merida Matts J24

HINNAVÕIT

€170

Võitlussportlased räägivad psühholoogiast

enne €579

µ jäik hark µ 24 käiku µ hüdraulilised ketaspidurid

€299

Populaarsed joogaäpid

E LUST IIL

ELUSTI IL

µ Rummusisene käiguvahetus µ jalg- ja käsipidur µ 3 käiku

Mis on tippvorm?

Legendaarne Sergei Bubka Kas kalapüük on esipaar sport?

Rannavolle Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar Meenutades Toomas Uba

A J AVIIDE

€180

µ alumiiniumraamiga naiste maastikuratas enne €379 µ 21 käiku SUP-iga nüüd µ esiamort

Emotsionaalne söömine Petank – põnev kuulimäng

AJAVIIDE

ELUSTI IL

Kus on parimad matkarajad?

€999

HINNAVÕIT

€100

Selle suve hitt on tõukeratas

nüüd

Merida Crossway Urban 20-D

Kaardilugeja Martin Järveoja tööpäev HINNAVÕIT

AJAVIIDE

€100

€679

ME E LE LAH UT US

HINNAVÕIT

ME E LE LAH UT US

MERIDA JULIET 6.5-V

JOHN BLAKEY: nüüd Tipus on tähtis vaimne tugevus

enne €1299

µ Sram 1x11 käiguvahetus µ lenksult lukustatav esiamort µ hüdraulilised ketaspidurid

Lihtsad nipid suvetreeninguteks

M EEL ELA H UTUS

µ spetsiaalne naisteraam µ 27 käiku µ Shimano komponendid

AUGUST 2017

Eestimaa Spordiliit Jõud Suvemängud 2017

9 772382 818016

Maratoni kodu:

Meediapartner:

HIND 4.95

9 772382 818016

€220

HIND 4.95

HINNAVÕIT

SUUR SUVE-ERI

AUGUST 2 01 7

Merida Big.Nine 600

JUUL I 20 17

JUUN I 2 01 7

Cube Nature Pro

LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE

9 772382 818016

Eksperimenteerija Jocke Salokorpi Kirglik rallifänn Liisa Olesk

Uisuprintsess

Saskia Alusalu

premium liiga

Soome-rootsi sõpruskond (vasakult) Fredrik, Johnny, Huomi ja Valtteri Lasnamäe staadioni tribüünil.

Jalkaturistid naudivad Premium liiga maalähedust

Eesti Premium liiga mänge külastavad paljud välismaalased. Mis neid siia toob? FCI kodumängu külastanud hollandlane ei oota Lasnamäe staadionilt erilisi mugavusi. Talle meeldibki, kui paduvihma otse krae vahele kallab ja mängu puu alt peab vaatama, sest see on maalähedane ja ehe.

GUNNAR LEHESTE, DELFI

20

JALKA SEPTEMBER 2017

Foto: Brit Maria Tael

K

eeran ühel augustikuu reede õhtul autonina Lasnamäe staadioni poole kindla sihiga leida FCI – Nõmme Kalju mängult üles mõni välismaalane, sest varem on neid Tallinna derbidel alati silma või kõrvu jäänud. Tihti ostavad nad piletiga koos suveniiriks külastatava meeskonna salli, joovad nina peale ära kolm-neli õlut, võtavad üles mõne omakeelse fännilaulu ning on vaat et tulisemadki Flora, Levadia, Kalju või Infoneti toetajad kui klubide enda ametlikud fännid.

Olenemata sellest, et päev läbi on kallanud hoovihma ja lootus niiskelt tribüünilt turiste leida eriti suur ei ole, peatub silm juba staadionile jõudes neljal päikeseprillides soomlasel, kel plasttopsid juba soojenduse ajal pooltühjad. Uurin vaheajal õllejärjekorras, mida nad siia otsima tulid.

“Igal pool, kus me käime, üritame ka mõne jalgpallimängu ära vaadata,” räägib Johnny, kes aastaid tagasi on Sportland Arenal käinud vaatamas ka Flora–Sillamäe heitlust. “Nägime, et eelmise aasta tšempionil on täna

premium liiga jakuid üle maailma. Staadioni nimed kodumäng. Võtsime takso ja siin me lähevad kausta kirja, fotod Instagrami oleme.” ja groundhopper’ite äppi, mis näitab Suurtest maailma areenidest on samuti, kus sinu lähedal parasjagu mõni soomlased sattunud Valencia, Malaga, mäng toimub.”

Granada, AC Milani ja Fiorentina Kümme aastat kalli hobiga tegelemängudele, aga vaadanud kohapealt ka pisut rohkem Eestiga sarnaneva Iirimaa nud Sveni pagasis on üle 400 staadioni kõrgliiga mängu. ligi 30 riigist. Igal aastal püüab ta Soomlased teatavad justkui ühest külastada umbes 60 uut areeni. Käessuust, et on mängu kvaliteedist positiiv- oleva Eesti reisi jooksul on ta Instagraselt üllatunud. Tase olevat nagu Veikmi pilte postitanud peale Lasnamäe ka kausliga tagumistel Kadrioru ja Kaleklubidel, atmosfäär vi staadionilt.

HOLLANDLANE aga midagi, mida “Saan aastas ALEXANDER: Soomes ei leidu – võtta 30 puhinimesi on vähe, kusepäeva, mis “Siinne publik paneb sind aga volüüm põhjas. tuleb kõik maktundma, et kõik on tutta“Arvestades simaalselt hobiga vad. Väga mõnus kohalik seda inimeste hultegelemiseks ära fiiling.” ka siin (protokolli kasutada,” lisab järgi oli kohal 439 Sven, elukutselt inimest – toim.) mehaanik. on kära rohkem, kui soomlased seda Sven võrdleb Premium liiga taset teeks,” tähendab Valtteri. “Vaid Kalju Saksamaa kolmanda-neljanda liigaga, fännid on väikese pettumuse valmistaaga ilus jalgpall pole kaugeltki tähtnud, sest mäletan neid HJK euromänsaim element, mida ta Lasnamäelt gude ajast häälekamana. Arvestades, et leida loodab: “Atmosfäär on muidugi on reede õhtu ja käib mäng valitseva Saksamaaga võrreldes hoopis teine. meistri vastu, eeldaks, et neid on siin Palju maalähedasem. Aga see just ongi rohkem omasid toetamas.” kena!”

Valtteri hoiab eriliselt silma peal Luban groundhopper’ite äpi endalegi endise Kalju ründaja Vladimir Voskotõmmata, lisan Sveni Instagrami konto boinikovi liigutustel, sest pidas teda nevs_k_groundhopping enda jälgijuba 2013. aastal Meistrite liiga teise tavate hulka ja jätan ta koos sõbraga eelringi kohtumiste ajal üheks huvitakohalike lasnamäelaste meelevalda, kes vamaks mängijaks. Muidu põhjanaabritel erilist vahet ei ole, kes võidab, peaasi et tulevärki näeks.

“Mõlemal on punkte vaja, et medaliheitluses püsida,” teab kodutöö teinud Johnny rääkida. Soovin kuttidele meeleolukat teist poolaega ja siirdun väljaku poole uusi ohvreid otsima.

ingliskeelset juttu kuuldes nende külje alla juttu ajama poevad.

Peohundid Hollandist Alexander, Tim ja Jeroom on noored hollandlased, kes kõik fännavad eri klubisid – Feyenoordi, Ajaxit ja PSV Eindhovenit. Ometi on nad enda sõnutsi parimad sõbrad. Tallinnasse tõi neid soov linna näha ja kohaliku ööeluga tutvuda, poole puhkuse pealt sattus plaanidesse ka kohalik jalgpallimäng.

“Nägime Livescore’ist, et Infonet peab kodumängu, tulime kohale ning pole veel hetkekski kahetsenud!” teatab Alexander entusiastlikult. Mehed on end üles rivistanud kohe reklaamtahvlite kõrvale, et olla ninapidi mängus sees. “See on palju väiksem staadion kui Hollandis, kus on suured staadionid ja 50 000 inimest, aga siinne publik paneb sind tundma, et kõik on tuttavad. Väga mõnus kohalik fiiling.”

Olen juba hollandlastega jutuajamist kokku tõmbamas, kui äkitselt taevaluugid lahti lähevad ja tribüüni kõrval püsti seisev publik puude alla kobarasse koguneb. Läbi vihmasabina kostab peatribüünilt legendaarse FCI kisakõri aeglane ja käre hüüe: “Iin-foo-neet!” Samuti varju jooksvatel välismaalastel on näod naerul ja pöidlad minu poole püsti, näitamaks, et elamus on mega! Küsimusele, kas neil on klubile soovitusi, mida võiks Lasnamäe staadionil teistmoodi teha – äkki

Groundhopper Saksamaalt Nurgalipu juures paistab silma paksule sääremarjale tätoveeritud Mönchengladbachi Borussia logo. Ei tea küll ühtegi eestlast, kes endale sellise kaunistuse teeks. Astun ligi ja pärin: “Tere! Mis toob sakslased Eesti meistrivõistluste mängule?”

“Me oleme groundhopper’id (huvilised, kes käivad võimalikult paljudel eri staadionitel ja mängudel – toim.),” vastab Sven, kelle meelisklubi eelmise aasta keskmine publikunumber oli 51 715. “Korjame endale eri vutiväl-

Hollandlased (vasakult) Alexander, Tim ja Jeroom said selle, mida nad Lasnamäele otsima tulid – ühe igavesti vinge elamuse.

Foto: Brit Maria Tael

2017 SEPTEMBER JALKA

21

Eesti jalgpallurite edetabel Esiotsas on muutused minimaalsed, kaks kangemat tõusjat on Soome liigas pallivad Ats Purje ja Marek Kaljumäe. Kümme kohta langes Janar Toomet, uue mehena tõusis 30 sekka Sergei Mošnikov.

Järgmisel korral saame hindamisel arvestada ka koondisemänge!

Sakslane Sven (vasakul) naudib nurgalipu juures koos sõbraga kohalikku keelekastet ja mängu.

Foto: Brit Maria Tael

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets 4. Sergei Zenjov 5. Taijo Teniste

+1

6. Siim Luts

–1

7. Mihkel Aksalu 8. Nikita Baranov 9. Ken Kallaste 10. Henri Anier

+1

11. Mattias Käit

–1

12. Marko Meerits

+1

13. Enar Jääger

+3

14. Karl Mööl

rohkem tualette, kioskeid või varjualuseid paigaldada –, vastab Alexander: “Ei! See peab siin jääma nii, nagu on! Teisiti poleks see koht enam nii ehe.”

Eesti meistriliiga mängudele on teinekord sattunud ka tegelasi, kes oma rännakutest mööda maailma vutiväljakuid blogi peavad. Juulikuus Õhtulehele intervjuu andnud blogi 55FootballNations omanik inglane Matt Walker, kelle eesmärk on ära vaadata üks kõrgliigamäng igas UEFA liikmesriigis, valis samuti oma ainsaks Eesti kogemuseks just FCI kodumängu

Tartu Tammekaga. Kuid leidub neidki, kes ei piirdu ainult meistriliigaga, vaid otsivad midagi veel rajumat. Instagrami kasutaja petek_324, kelle kontol on samamoodi nagu sakslasel Svenil vaid pildid maailma eri staadionitelt, on end pildistada lasknud näiteks Kalevi staadioni kunstmuruväljakul Tallinna Kalev II ja Kohtla-Järve JK Järve esiliiga B mängul ning andnud teada, et naudib juulikuu viimasel pühapäeval FC Ararat TTÜ ja Tallinna JK Dünamo teise liiga matši endisel Dvigateli staadionil Peterburi tee ääres.

15. Ats Purje

+6

Koostööd hotellidega tuleks tõhustada

16. Henrik Ojamaa

–4

Veiko Soo, Premium liiga arendusjuht

17. Rimo Hunt

–2

18. Markus Jürgenson

–1

19. Rauno Sappinen

–1

“Oleme teadlikud, et välisturistid meie mängudel käivad, eriti suveperioodil,” räägib Premium liiga arendusjuht Veiko Soo. “Kui inimesele on jalgpall südamelähedane ja ta teise riiki reisima läheb, on tema üks tõenäolisemaid sihtkohti mõni kohaliku liiga vutimäng.

On teatud klubid, kes on sellel suunal ka väga selgelt aastaid tegutsenud.

Flora on näiteks koostööd teinud mitme hotelliga, kuhu nad oma infot jätavad.

Seepärast on Flora mängudel näha teinekord suuri, lausa 10–15 inimesest koosnevaid seltskondi. Levadia mängudelgi võib kohata gruppe, kes on enamasti olnud Levadia toetajate sõprusfännid. Teiste klubide puhul tulevad meelde pigem üksikud juhtumid, kui meile on öeldud näiteks Sillamäelt või Tartust, et nende mängule sattus paar sakslast.

Kindlasti saaks turiste staadionile tuues veel rohkem ära teha. Tihedat koostööd tuleks teha igasuguste transpordiasutustega nagu lennujaamad, sadamad, bussipeatused ja muud kohad, kuhu välismaalane kõige tõenäolisemalt satub, tihendada koostööd infopunktide ja hotellidega või panna oma mängude info üles eri veebiportaalidesse, kus inimesed meelelahutusüritusi otsivad. Inimesed tihtipeale võibolla ei plaanigi reisi alguses mõnda mängu vaatama minna, aga kui puhkuse ajal sellise info otsa komistab, siis mõtleb, et miks mitte. Koostöö majutusasutustega võiks jõuda isegi sellisele tasandile, et neile vastuvõtulauast lausa soovitatakse mängule minna. Kuhugi lauale asetatud infobuklett ei pruugi alati inimesele näpu vahele jääda.”

20. Madis Vihmann 21. Marek Kaljumäe

+6

22. Dmitri Kruglov 23. Joonas Tamm

+5

24. Artur Pikk

–1

25. Mait Toom 26. Brent Lepistu

–2

27. Albert Prosa

+3

28. Sergei Mošnikov UUS! 29. Janar Toomet

–10

30. Andreas Vaikla

–4

22

JALKA SEPTEMBER 2017

KALEVIPOJAD TAAS KODUMURUL!

EESTI . KÜPROS

3. SEPTEMBER 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

persoon mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Roger Teor Viljandi JK Tuleviku noor mängumees Roger Teor sattus hiljuti suuremasse rambivalgusesse tänu Premium liiga promoklipile, kuid seekord heidavad tema mängijaomadustele valgust Viljandi noortemeeskondade treener Sander Post ja Tuleviku peatreener Aivar Lillevere. Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Aivar Lillevere: Tema pikkust arvestades võib rahule jääda. Õhuvõitlust ta ei pelga ja julgeb minna endast pikema mängijaga kontakti, mis näitab, et kartust ei ole. Samas eks iga asjaga on alati võimalik paremaks minna, nii et arenemisruumi veel on, aga üldiselt siin teda kritiseerida ei saa.

Sander Post: Roger pole just kõige pikem ja võimsam mängija, aga võitlusesse läheb ta alati julgelt ega pelga peaga mängida.

Jõud Aivar Lillevere: Võib rahule jääda, etteheiteid ei saa teha. Ta ei karda ega ole nõrk, paneb julgelt keha ja ma ei näe, et teda väga kergelt ära suudetaks lükata.

Sander Post: Välimuselt pole ta Ott Kiivikas, aga see-eest on Roger väga sitke ja oskab oma keha kasutada küll.

Sisu Aivar Lillevere: Ta peaks rohkem keskenduma mängulisele tegevusele, mitte välistele teguritele, sest vahel kipub rõhk just välisele tegevusele minema. Tuleks aru saada, et toimunud momendid on möödas ja seal pole enam midagi läbi elada, tuleb kiiresti ja jooksvalt teha järeldused ja mängida edasi. Ta peaks muutuma vaimselt tugevamaks ja mitte laskma end mõjutada nii palju kohtunike otsustest.

Sander Post: Potentsiaali jagub Rogeril küll ja veel, ent vahel tekib tema puhul probleem, et ta ei suuda ennast häälestada ja fookusesse viia. See vajaks parandamist.

Tehnika Aivar Lillevere: Esimest puudet tuleb lihvida. Just esimene puude on ründajal kõige tähtsam, sest selle pealt saab ta minna liikumisse või jääb surve alla. Rogeril tuleks just selle kallal veel tööd teha.

Sander Post: Üldiselt on tehnika hea ja suurel kiirusel suudab palli vallata korralikul tasemel.

Kiirus Aivar Lillevere: Kiiruslike omadustega saab rahule jääda, aga on võimalik veel paremaks treenida, eriti kui arvestada, et ta on siiski ründaja.

Tema eas on täiesti võimalik kiirust parandada, kui seda treenida.

Sander Post: Stardi- ja distantsikiirus on mõlemad väga head, siin ei ole midagi kritiseerida.

24

JALKA SEPTEMBER 2017

Sander Post: “Välimuselt pole ta Ott Kiivikas, aga see-eest on Roger väga sitke ja oskab oma keha kasutada küll.”

cv Sündinud: 11.05.1997 Klubi: Viljandi JK Tulevik Endised klubid: Viljandi JK Tulevik Treenerid: Leo Ira, Raiko Mutle, Sander Post, Aivar Lillevere, Lars Hopp, Marko Lelov Koondis: U17 3/0, U19 2/0

Aivar Lillevere: See omadus vajab tema puhul kõige rohkem parandamist. Nagu ründaja ikka, armastab ta väga palju liikuda palliga, sellega tõusta ja seda vedada. Samas on selle kõrval sageli olemas ka suurepärased sööduvõimalused, et ei tuleks pallikaotust. Väljakunägemise puhul on tema puhul oluline ka see, et kiire söödu leidmine, olukorra hindamine ja otsuse vastuvõtmine peaksid toimuma kiiremini. Aga eks väljakunägemist saavad parandada vaid tahtmine, aeg ja kogemused.

Sander Post: Nõustun, et see vajab Rogeril parandamist, aga ta areneb pidevalt ja on näha positiivseid märke.

Vastupidavus Aivar Lillevere: Füüsiliselt on ta tugev ja vastupidav, seega sellega on kõik korras.

Sander Post: Võib rahulikult öelda, et vastupidavusega Rogeril probleeme pole.

Ta kestab ilusti 90 minutit ära ja vajadusel ka lisaaja.

Liikuvus Aivar Lillevere: Füüsiliselt on ta heas vormis ja liikuv, teeb korralikult nii kaitse- kui ka ründetööd.

Sander Post: Roger liigub ilusti ja suudab endale väljakul hästi ruumi leida.

Löök ja sööt Aivar Lillevere: See on koht, kus ta peab oma oskuseid parandama. Löök on tal hea, aga see pole stabiilne ja väga palju tuleb ette eksimusi. Ründaja peab skoorima, sest muidu pole ta ründaja. Kui kümnest löögist kahel tuleks sisse eksimus, siis see oleks veel okei, aga Rogeril on eksimusi rohkem. Seega tuleb löögil saavutada stabiilsus. Söödu puhul tuleks parandada täpsust suurtel kiirustel.

Sander Post: Võib öelda, et need on ühed tema kõige nõrgemad omadused, aga samas ma näen, et ta teeb tööd selle kallal.

Küll ajaga stabiilsus ja täpsus ka tulevad.

rubriik mängija luubi all

Suur pitsasõber eelistab raamatuid rulasõidule Kas Ronaldo või Messi?

Ronaldo on väga sümpaatne mängija ja kui rääkida tema füüsilisest poolest, siis on tal olemas hea hüppevõime, kiirus ja löök – kõik, mida mängijalt tahta võiks. Ta on vapustav mängija ja eks ma natuke ikka võtan temalt malli, aga kuna olen Barcelona fänn, siis valin ikkagi Messi, tema fantastiliste oskuste pärast.

Kas raamat või teater?

Raamat – pigem ma loen ikka üsna tihti ja teatrisse väga ei kipu, võibolla üks-kaks korda aastas. Mul ei ole sellist otsest lemmikraamatut, mida kogu aeg üle loeksin, aga näiteks praegu on käsil raamat sellisest mehest nagu Elon Musk. See tekitas minus juba algusest peale suurt huvi ja soovitan kõigil teistel ka lugeda.

Oled jooksnud kasti ja saad eemalt õhust hea söödu, mis tuleb täpselt sellisel keskmisel kõrgusel, et pole üleliia mugav ei jala ega peaga löömiseks. Kuna vastaseid on kastis palju, siis pole pikalt aega sättida palli ja pead valima, kas lööd jalaga ebamugavalt kõrguselt otse peale või hüppad peaga palli peale – kuidas lahendaksid olukorra?

Reaalsem oleks ikkagi see, et löön jalapealsega ehk üle puusa. Selliselt realiseerida tundub loogilisem, sest arvan, et mu pealöök ei ole nii võimas. Jalaga löömise puhul võib muidugi juhtuda, et täpsusest jääb puudu, aga kui hästi tabaks, siis võiks ära lüüa küll – seega valin jala, sest sellega oleks kindlasti parem tunne.

Kas Viljandi folk või Weekendi festival?

See on päris raske küsimus (naerab – toim.). Põlise viljandlasena jääksin ikka kodulinna, sest Viljandi folk on siin peaaegu aasta kõige suurem sündmus ning tekitab sellist melu ja emotsiooni, mida väga tihti ei koge.

Osalesid hiljuti Premium liiga klipis, kus sõitsid Viljandis ringi rulaga. Kas oled suur rulasõber?

Tegelikult ei ole. Väiksemana ehk üheksa-kümneaastasena oli mul küll väike ekstreemspordihuvi ja sai ostetud isegi paar rula, aga ma rohkem ikka kukkusin, kui seisin püsti. Õnneks olid aga mingid oskused säilinud ja kui klipi filmimiseks läks, siis suutsin püsti seista. Muudest aladest on mul praegugi väike ekstreemspordipisik sees, sest paar aastat tagasi sai esimest korda lumelauaga sõitmist proovitud ja läks isegi üllatavalt hästi. Ehk et aeg-ajalt on ikka tore proovida ja sellega tegeleda, aga liiga tihti ma muidugi seda ei tee.

Kas videoklipis osalemine on sind teinud ka kuulsamaks ja andnud lisamotivatsiooni?

Päris nii ei ole, et inimesed tänaval ära tunnevad, aga tuttavad on kirjutanud küll, et nägid mu reklaami isegi kinos, ja erinevates seltskondades tuleb see ikka jututeemaks. Lisamotivatsiooni on see tõesti andnud, kuid samas on pannud peale ka väikese pinge. Tunnen nüüd, et mind jälgitakse rohkem ja minus nähakse midagi – seda ma austan väga –, aga väljakul tähendab see muidugi seda, et mul on suurem tõestamiskoht.

Mitu tundi päevas veedad internetis?

Eks ma üritan minimaalselt, aga see oleneb päevast: mõni päev olen neli, mõni päev vaid ühe tunni. Peamiselt kulub aeg sotsiaalmeedia külastamisele ning Postimehe ja Äripäeva lugemisele.

Millise toiduta sa elada ei suuda?

Pitsa on selline söök, et kui ma seda ei saaks, siis oleks üsna keeruline. Kui ma ikka tükk aega ei ole saanud pitsat ja teen nii-öelda cheat day, siis pärast pitsa söömist on ikka kehal hea olla ja tunnen, et seda oli vaja. Minu lemmikpitsa on selline klassikaline suur kebabipitsa – ananassi ja teisi lisandeid panen veel peale ning ongi väga hea.

Kui sa poleks jalgpallur, siis mis tööd tahaksid proovida? Ühelegi väga ulmelisele töökohale ma pole mõelnud ja päris kosmonaudiks pole kunagi pürginud. Küll aga meeldib mulle autoteema – mul on sellega väike kiiks küljes – ja mulle meeldib autosid putitada. Nii et usun, et ilmselt tegeleksin millegagi sellest valdkonnast, näiteks võiksin olla autoremondilukksepp.

2017 SEPTEMBER JALKA

25

lapsed ja reeglid

Miks noored uues riigis väljakule ei saa?

Välismaale kolivate Eesti perede teele sattub mõnikord ootamatu takistus — FIFA ei lase last uues klubis platsile. Miks? Püüame asja selgitada.

MALLE KOIDO

M

inu poole pöörduvad regulaarselt frustreeritud lapsevanemad üle terve maailma – USAst, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Eestist –, kelle järelkasvu kohta on FIFA kohtunik teinud otsuse, mis keelab lapsel väljaspool oma kodumaad jalgpalli mängida. Näiteks on terve pere kolinud Hispaaniasse, kohalik klubi aga noormängijat registreerida ei saa.

“Elame perega juba detsembrist Madridis ja minu poeg käib trennis, kus ta on ilmselgelt üks parimaid mängijaid,” räägib ühe Mehhiko U16 noortekoondislase isa. “Klubi vältis alguses üldse minuga kontakti. Seejärel öeldi, et meie lapse registreerimine on liiga keeruline, et seda üldse ette võtta.

Seejärel pani Hispaania jalgpalliliit käe ette ja ütles, et laps peab edasi mängima Mehhikos, Hispaanias pole see võimalik. Minu töö on siin ja lapsed käivad Hispaanias koolis, aga jalgpalli mängida pole lubatud.”

Mees töötab suures rahvusvahelises korporatsioonis. Ehkki Hispaaniasse kolimine aitab ilmselt lapsel maailmaklassi treenerite käe all kiiremini areneda, polnud see siiski kolimise põhjus.

Zinedine Zidane’i pere, kes juba aastaid Madridis elanud, sattus hiljuti samuti Real Madridiga seotud uurimise raames FIFA huviorbiiti. Asja tegi kummaliseks fakt, et pere elab pikka aega isa töö pärast Hispaanias, nende emal on Hispaania pass, samuti lastel. Kas Zidane’id peaksid oma lapsed üksinda Prantsusmaale tagasi saatma, et nad seal oma harrastusega tegeleda saaksid?

Milles siis asi? FIFA kohus on alaealisi mängijaid kaitsta. See tähendab lihtsustatult, et alla 18aastast män-

26

JALKA SEPTEMBER 2017

gijat ei tohi üldjuhul väljaspool tema kodumaad registreerida ning ta ei tohi sportlikel põhjustel teise riiki kolida.

Loomulikult kehtivad sellele reeglile mõned erandid – ning just eranditest me seekord räägimegi. Üks erand on Euroopa Liit, mille sees tohib siiski juba 16aastaselt riikide vahel liikuda – nagu seda on teinud mitu andekat Eesti noormängijat nagu Mattias Käit või Andreas Vaikla.

Eestis paremaid treeningutingimusi otsimas Eestlased on ajalooliselt suured välismaale kolijad olnud. Eelmisel aastal lahkus statistikaameti andmeil Eestist ligi 14 000 inimest, 94% mõnda Euroopa riiki, ent ka Austraaliasse ja USAsse. Kuna jalgpall on Eesti suurima harrastajate arvuga spordiala, oli lahkuvate perede seas ka neid, kus võrsumas noored jalgpallurid. Nii mõnedki on pidanud kokku puutuma FIFA bürokraatiaga, seda nii positiivsete kui ka negatiivsete tulemustega.

Kõige suurema ja suuresti jalgpalliga seotud rände on ette võtnud ilmselt Kanada väliseestlastest Vaiklate pere.

Kohtusin nendega esimest korda Tallinnas peaaegu kuus aastat tagasi, kui praegune Eesti koondise puurilukk Andreas Vaikla veel Kanadas vutti mängis. Andrease teekond jätkus West Bromwich Albionis Inglismaal, seejärel Rootsis ja Soomes.

Vaiklate pere käis aastaid oma kulu ja kirjadega Eestist paremaid treeningutingimusi otsimas. Ilmar meenutab: “Kanadas kohandasime oma igapäevast elurütmi Andrease meeskonna- ja eratreeningute järgi. Iga süsteem võiks

Kanadas kasvanud Andreas Raido Karuks Vaiklale osutus noorena kasulikuks Eesti kodakondsus – see kergendas asjaajamist riigist riiki liikudes.

Karistused reeglite rikkumise eest FC Barcelona: uute mängijate registreerimiskeeld kahe üleminekuakna jooksul 2015. aastal.

Real Madrid: uute mängijate registreerimiskeeld 2017. aasta jaanuari üleminekuaknaks.

Atletico Madrid: uute mängijate registreerimiskeeld kahe üleminekuakna jooksul 2017. aastal.

lapsed ja reeglid

toimida paremini, nii ka noortejalgpalli süsteem Ontarios. Mis puudutab Andreast, siis oli talle aastaid tagasi väravavahtide treeneri leidmine omamoodi küsimus. Kuna klubisiseselt puudus väravavahtide treeningute süsteem, siis eratreeningu võimalusi tuli suures osas leida lisatasu eest või sai treenitud iseseisvalt.”

“Vajaduse korral tegime lühemad tööpäevad või siis võtsime päeva vabaks,” jätkas Ilmar Vaikla. “Toronto on suurlinn ja treeningbaaside vahelised vahemaad võisid olla kuni 50 kilomeetrit. Nii oligi päevi, kui sai läbitud umbes 150 kilomeetrit. Arvestades sõiduaega ja veel koos veedetud aega treeningutel Andreasega, oli ka päevi, kus veetsime

kaheksa tundi teel ja treeningutel. Olepääsemine ja sellega kaasneb stipendium, me alati leidnud võimaluse, et temaga mis aitab leevendada õppemaksu.” koos treeningutel viibida, mängudest ja Bürokraatiaga kimpus turniiridest osa võtta või treeningreise korraldada. Oleme olnud Andreasele Ka ühe anonüümseks jääva, Eestist töö alati toeks tema karjääri aluspõhja luues pärast Saksamaale kolinud pere kogeja ka edaspidises arengus. mus mängijat ühest alaliidust teise üle Esmased sidemed treeneritega Eesviies oli pigem positiivne: “Meie klubiga tis said loodud juba 2009. aastal. 2011. liitumine eeldas meilt elukoha andmete aastal ette võetud Eesti-reisi jooksul esitamist, tervisetõendit, eelmise klubi hakkas Andreas silma noortekoondise kontakte Eestis ja avaldust. Ma arvan, treeneritele ja teda arvestati kui ühte et sellega see piirdus. Klubi mainis, et neil on kogemused Austriast ja Itaaliast kandidaati esindamaks lähitulevikus tulnud perega ning üle viie nädala ei Eesti noortemeeskonda. 2012. aastohiks minna. Klubi mainis, et kui viie ta sügisel võtsime ette neljanädalase nädala jooksul negatiivset otsust ei tule, reisi Eestisse, eesmärgiga treenida siis litsents ka automaatselt antakse.” ja kindlustada koht noortekoondise “Tagantjärele hinnates arvan, et nii meeskonnas mänguks Põhja-Iirimaaga.

Katsetreeningute baasil valitigi Andreas oligi ning bürokraatiat oli võrreldes maavõistluseks meeskonda.” muude Saksamaa eluolu puudutavate teemadega selles protsessis minimaalJust mainitud mäng saigi Andreasele nii-öelda saatuslikuks, sest staadionil viibis selt,” on noormängija isa asjaajamisega rahul. “Meie pere õnneks sai laps West Bromwich Albioni skaut, kes noore harrastusi jätkata väravavahi esmalt ja mured ei olnud testima ja seejärel 3000 AVALDUST niivõrd seotud juba kaheks aastaks laste harrastuste lepinguga InglisFIFAsse laekub aastas ja üldise büromaale noorteakaumbes 3000 alaealiste kraatiaga, kuivõrd deemiasse kutsus. rahvusvahelise ülemineku keele, sisseelaAndreas oli sel hetavaldust, neist lükatakse mise, turvalisuse kel 16aastane. Kuid ja elukvaliteedi siinkohal stopp! tagasi keskmiselt iga Kui alla 18aastane küsimustega.” kaheksas. mängija ei tohi Praeguse välisriiki liikuda, siis seisuga on FIFA kuidas Andrease Kanadast Inglismaale kohtunike eest läbi käinud mitu juhtuminek käis? Mängu tuleb Eesti pass, mis mit seoses Eestist pärit alla 16aastason jalgpallis suurem trump kui Kanada tega, kelle vanemad on kolinud Prantvõi USA oma. susmaale, Hispaaniasse, Rootsi, Soome “Dokumentide vormistamine läks … Treenida ja sõprusmängudes osaleda suhteliselt kiiresti,” kirjeldab Ilmar suh- laps võib, kuid üleminekule on FIFA teliselt valutult möödunud bürokraakäe ette pannud. Ning tegu pole Madtiaprotsessi. “Erilisi takistusi ei olnud, ridi Reali või PSG huviorbiiti sattunud kuna Andreas on ka Eesti ja Euroopa noortega, vaid üsna tavaliste peredega Liidu kodanik, mis kergendas märkikeskpärastes kohalikes vutiklubides, misväärselt kogu asjaajamist ja FIFA kes on lihtsalt mingil põhjusel elukohta ametlike dokumentide vormistamist.” vahetada soovinud.

Mis aga juhtub andeka Kanada jalgKuna tegemist on alaealiste ja palluriga, kellel puuduvad Euroopa juured? käimasolevate juhtumitega, siis jäävad Ilmar: “Kahtlemata piirab see arenguperede ja klubide nimed siinkohal võimalusi paljudel potentsiaaliga noortel mainimata. Üks Eesti-Ameerika pere, mängijatel, kellel oleks Euroopas jalgpalkus 14aastasel pojal Eesti kodakondliklubis treenides ja mängides suuremad sus puudub, kolis isa töö tõttu USAst võimalused areneda. Samas peab FIFA Prantsusmaale. Kuna pereisa firma minu arvates siiski järgima ka riikide on Prantsusmaa firmale lepinguline migratsioonireegleid. Paljude potentsiaaalltöövõtja, siis tööviisasid pereliikmed liga noorte mängijate eesmärgiks jääbki ei vajanud. Tööandjaks oli Prantsusmaa piirangute tõttu vaid ülikooli meeskonda valitsus, seega ei tekkinud ka põhjust 2017 SEPTEMBER JALKA

27

lapsed ja reeglid Millistel juhtudel tohib alla 18aastane mängija teise riiki üle minna?

1. Kui mängija vanemad kolivad teise riiki jalgpalliga mitte seotud põhjustel.

2. Kui mängija on 16aastane, liigub Euroopa Liidu sees ja uus klubi vastab teatud kriteeriumitele.

3. Kui mängija elab teise riigi piirist vähem kui 50 kilomeetri kaugusel, ja mitte enam kui 100 kilomeetri kaugusel registreerivast jalgpalliklubist.

nende antud infos kahelda.

Prantsusmaa jalgpalliliit keeldus aga mängijat seitse kuud registreerimast, kuna esitatud paberitöö oli nende hinnangul puudulik – ei olnud tööviisasid, samuti avastati, et poiss käis juba enne kolimist klubis katsetel.

Enne üle ookeani kolimist on ju üsna loogiline, et käiakse paar korda kohapeal, vaadatakse elukohta, koole ja ka sobivat vutiklubi. FIFA ja alaliidu nõusoleku saamiseks pidi pere aga mõneks ajaks USAsse tagasi reisima, et viisasid taotleda, ja oma eelluurereisi kohta pika seletuse kirjutama.

Samal ajal võttis uues elukohas sissekirjutuse, haigekassa, kooli ja pangakonto saamine vaid paar nädalat.

Leidub ka paar Eesti peret, kes juba mitmendat aastat FIFA ametnikelt jaatavat vastust saada loodab, esitades üha uusi ja uusi dokumente.

FIFAsse laekub aastas umbes 3000 alaealiste rahvusvahelise ülemineku avaldust, neist lükatakse tagasi keskmiselt iga kaheksas.

Lapse elukeskkond tähtsam kui sport

Ilmar Vaikla kuulus meie moodsa viievõistluse paremikku ja tuli seitsmekümnendatel kolm korda Eesti NSV meeskondlikuks meistriks. Kanadas elades hoolitses ta poja võimaluste eest mängida jalgpalli.

Foto: Lembit Peegel

28

JALKA SEPTEMBER 2017

“Ehkki FIFA tänapäevane käsitlusviis võib mõningate juhtumite puhul ebaõiglane tunduda, aitab ainult reeglite range ja ühtlane rakendamine minevikus juhtunut tulevikus vältida ja garanteerib lastele õige ja turvalise arengukeskkonna,” selgitab FIFA oma regulatsiooni põhimõtteid. “Kuigi rahvusvaheline üleminek võib mõningatel juhtudel tulla kasuks noormängija sportlaskarjäärile, käib see enamasti alaealise huvide vastu. FIFA-le on alaealisele kohase ja stabiilse keskkonna tagamine olulisem kui puhtalt sportlikud eesmärgid. On olnud juhtumeid, kus ebaausad inimesed smugeldavad alaealisi mängijaid klubidesse (peamiselt Euroopas), ent nende sportlik tase ei vasta klubide ootustele. Lapsed jäeti sõna otseses mõttes hüljatuna tänava-

le. Nende juhtumite puhul ei osanud lapsed kohalikku keelt ega tundnud kultuuri ning neil puudusid vahendid tagasi koju pöördumiseks.”

Kui elukohamuutus ja kolimine koos alaealiste lastega tõesti vajalik on, kuidas bürokraatia lõksu jäämist vältida? Kui teise riiki minev laps on 16aastane ja kolitakse Euroopa-siseselt, on asjaajamine üldjuhul formaalsus. Muidu tuleb nii klubil kui ka vanematel enne avalduse esitamist kokku koguda kõik tõendid: elamisluba, sissekirjutus, kooliskäimise tunnistus, vanemate tööload või kirjad tööandjalt ja kõik muu, mis mittesportlikel põhjustel kolimist tõendab. Dokumendid peaksid olemas olema enne, mitte tekkima pärast avalduse sisseandmist. Samuti tasub Eesti klubile lahkumisest ja välismaalt Eesti Jalgpalli Liidu kaudu tuleva paberitöö tulemisest teada anda.

Kui lapsevanem on kaugtöötaja või töötab iseenda heaks või laps vahetusõpilane, tuleb eriti hoolikalt lisadokumendid läbi vaadata, soovitatavalt spordiadvokaadi abiga. Kui laps käib enne välismaale kolimist klubis testimas, ei tasu sel teemal ajakirjanikega rääkida või sotsiaalmeedias postitusi teha – see võib saada oluliseks tõendiks, et tegemist pole bona fide kolimisega.

Kui andekast sportlasest lapsel tekib võimalus noorelt välismaale minna, võib see võimalus väga ahvatlevana tunduda. Samas tuleb enda jaoks läbi mõelda, kas laps on üksinda võõrkeelsesse keskkonda minekuks psühholoogiliselt valmis. Just Eesti sportlastel tekivad meile omase kinnisuse tõttu konkurentsirohkesse ja sageli ekstravertsust soosivasse kultuurikeskkonda minnes kohanemisraskused, mis sportlasteed pärsivad. FIFA reeglid on aga järgimiseks. Alla 16aastase üleminekuks on olemas küll väga üksikud seaduseaugud, 99% tõenäosusega aga lükatakse taotlus ilma bürokraatia kadalippu korrektselt läbimata tagasi.

linnalood

Kas Rakverest saab jalgpallilinn?

Sel suvel küttis Eesti spordimaastikul kirgi Rakvere Tarva korvpallimeeskonna ja sellele järgnenud Viru Bulli saaga, mille järel jääb Rakvere uueks hooajaks ilma korvpalli meistriliiga tiimita. Jalgpall on niigi sealses kantsis juba võimu haaranud – kas korvpalli kõrgeimalt areenilt lahkumine annab nüüd noortespordi monopoli vutile?

KADI PARTS

A

lles eelmisel aastal oli Lääne-Virumaa keskuseks oleval Rakverel kõrgliiga võistkond kõigil kolmel Eesti populaarsemal pallimängualal: Tarva jalgpallimeeskond mängis esimest korda Premium liigas, kohalik korvpallimeeskond mängis koduses meistriliigas Andres Sõbra käe all ja Rakvere võrkpallitiim pallis samuti meie kõrgeimal tasemel. Käesoleva aasta sügiseks on pilt oluliselt muutunud ja ainsana jätkavad meistriliiga tasemel võrkpallurid.

Rakvere korvpallimeeskonna saatus oli suvel kohalikes spordiringkondades üks suurimaid küsimärke – mis saab Lääne-Virumaa tippkorvpallist,

Rakvere Tarva jalgpalliklubi on vaid ühe hooaja mänginud meistriliigas, kuid sellest hoolimata on just jalgpall LääneVirumaal kõige populaarsem spordiala ja noorte huvi kasvab iga aastaga.

Foto: Tõnu Stoltsen

kui pankrotti läinud Tarva asemel ei lubatud meistriliigasse ka Viru Bulli?

Kas pallipõrgatamine hääbub korvpallisaalides sootuks ja jalgpall võtab linna üle? Tarva jalgpalliklubi tegevjuhi Reijo Kuusiku sõnul ei maksa meistriliigast eemalejäämise tõttu liigset kära tekitada, sest kohalikus noortetöös ei tohiks see suuri muudatusi kaasa tuua.

“See, et korvpallimeeskond kõrgliiga pildilt kaob, ei mõjuta minu nägemuse järgi üldse noortetööd, sest korvpalli noortetööga tegeletakse spordikoolis ja seal töötavad lastega hoopis teised

treenerid, kes on väga head,” selgitas Kuusik.

Ka kohaliku spordikooli korvpallitreener Madis Putko kinnitas, et asjad pole sugugi nii kohutavad, kui suurimad pessimistid võiksid ennustada.

“Ma ei usu, et Tarva meistriliigast kadumise tõttu hakkab meile vähem kossupoisse tulema,” selgitas Putko.

“Tahaksin uskuda, et just nüüd on noortel suurem võimalus võistkonda pääseda, sellega koos kasvada ja päris tippu välja jõuda. See võiks olla neile uus motivatsioon, sest varem võis ikka

Noorte ja täiskasvanud harrastajate arv Lääne-Virumaal Tabelis on välja toodud jalgpalli ning populaarsete alade võrkpalli, korvpalli ja kergejõustiku harrastajate arv seitsme viimase aasta jooksul 2010 (noored/täiskasvanud)

2011 (noored/täiskasvanud)

2012 (noored/täiskasvanud)

jalgpall

175 / 295

189 / 343

240 / 352

korvpall

206 / 349

214 / 398

222 / 426

võrkpall

122 / 223

86 / 209

84 / 207

kergejõustik

245 / 294

235 / 278

219 / 281

30

JALKA SEPTEMBER 2017

linnalood juhtuda, et kui vanus peale tuli ja oli selge, et meistriliiga esinelikus olevasse Tarva meeskonda on raske pääseda, siis hakati korvpalliga vähem tegelema.

Praegune olukord võiks anda noortele tõuke ise tulla ja teha.”

Tema kinnitusel pole Rakvere korvpallis noorte kaasamisega probleeme ja kõik treeningrühmad on täis.

Samuti ei ole Putko sõnul tunda liigset konkurentsi teiste aladega ja lapsi jagub kõigile. Kui vaadelda spordiregistrisse kantud Lääne-Virumaa noorte korvpalliharrastajate numbreid, siis viis aastat tagasi, 2012. aastal oli maakonnas 222 noort korvpallurit, praegusel aastal on see number 272.

Samad numbrid räägivad jalgpallinoorte puhul aga sootuks muud keelt: kui 2012. aastal oli Lääne-Virumaal 240 jalgpallilast, siis juba järgmisel aastal kerkis see number 601ni ja käesoleval aastal on noori vutiharrastajaid sealses piirkonnas 786. Ka täiskasvanute puhul on numbrid tugevalt jalgpalli poole kaldu (vaata tabelit allpool): kui korvpallis oli 2012. aastal täiskasvanud harrastajaid 426, siis praeguseks on neid 368, jalgpallis omakorda oli 2012. aastal harrastajaid 352, aasta hiljem juba 718 ja praegu on see number 908.

Tarva jalgpalliklubi noortetöö juhi Joonas Ljaši sõnul oli 2013. aasta suure hüppe taga asjaolu, et toona oli Rakvere jalgpall vaikselt hääbumas, kuid õigel ajal suudeti sellele anda uus hingamine, kui toodi juurde treenereid ja sellega suurendati ka laste arvu rühmades. Samuti asuti trenne andma lasteaedades, mis on sealjuures praeguseni Tarva jalgpalliklubi suur eelis teiste alade ees. Nimelt kuuluvad ülejäänud

REIJO KUUSIK:

“Kui võrrelda meid teiste aladega, siis võib vist öelda, et korvpalli ja võrkpalli fookus on rohkem olnud kõrgliigal, samas kui meie oleme peamiselt panustanud noortetööle ja mitte niivõrd esindusmeeskonda.” kohalikud populaarsed alad – korvpall, võrkpall ja kergejõustik – spordikooli alla ning linna allasutusena on neil lubatud kaasata lapsi trennidesse alates 1. klassist. Rakvere jalgpalliklubi spordikooli ega linna alla ei kuulu ja seega on neil lubatud trenne läbi viia ka lasteaedades.

Kõrgliiga ja populaarsus ei käi käsikäes Kuigi korvpallisõbrad võivad valutada südant selle pärast, et tipptasemel kohaliku meeskonna puudumine paneb noorte huvile põntsu, siis Tarva jalgpallimeeskonna näide kinnitab vastupidist.

On ju pullide vutimeeskond mänginud kõrgliigas vaid ühel hooajal – 2016. aastal –, kuid noorte harrastajate arv kasvab pidevalt. Kuidas on saavutatud selline seis, et hoolimata kõige kõrgemal tasemel puuduvast väljundist on jalgpall püsivalt Lääne-Virumaa kõige populaarsem spordiala?

“Meie klubi puhul ei ole omavahel seotud meistriliiga suured saavutused ja laste huvi,” selgitas Joonas Ljaš. “Pigem mängib lastele rolli see, et nende enda treenerid mängivad meeskonnas, ja sellepärast tullakse vaatama. Eks meil on juba kogukond tekkinud ja teatakse,

et trennid ja tingimused on head ja treenerid toredad. See on selline väikese koha värk.”

Ka jalgpalliklubi tegevjuhi Reijo Kuusiku sõnul ei ole tipptasemel mängimine jalgpalli populaarsusega seotud, sest Tarva sihid on alati olnud teistsugused: “Kui võrrelda meid teiste aladega, siis võib vist öelda, et korvpalli ja võrkpalli fookus on rohkem olnud kõrgliigal, samas kui meie oleme peamiselt panustanud noortetööle ja mitte niivõrd esindusmeeskonda. Selle põhjus on asjaolu, et meie filosoofia järgi saab esindusmeeskond tekkida ainult meie enda noortesüsteemi korralikust töötamisest. Meie eesmärk ei ole tuua ja osta rohkelt mängijaid mujalt, vaid oodata oma noori järele ja siis astuda järgmine samm kõrgliiga poole.”

Jalgpalli populaarsust suurendatakse Tarva visiooni järgi seega just noorte ja kogukonna kaudu ning Kuusiku sõnul on selleks peale lasteaedade hõivamise pandud töösse ka emade ja isade jalgpall. Kui aga jalgpall on juba praegu niigi kõige suurem jõud Rakveres, siis kas vutimehed hõõruvad käsi kokku ja plaanivad korvpallimeeskonna kõrgliigast väljajäämise järel kogu linna enda kätte haarata?

“Ega korvpall nüüd ju surnud pole,” ei hakanud Joonas Ljaš olukorda üle dramatiseerima. “Tarva jalgpalliklubi on nii noor, et meie enda esimesed noored hakkavad alles mõne aasta pärast meheikka jõudma. Ajad ja asjad muutuvad nii kiiresti, et kes teab – äkki tõuseb Rakvere korvpallimeeskond juba enne meid tagasi kõrgseltskonda,” selgitas Ljaš, et Rakverest ei saa puhtalt jalgpallilinna siiski ilmselt kunagi.

2013 (noored/täiskasvanud)

2014 (noored/täiskasvanud)

2015 (noored/täiskasvanud)

2016 ja praegune aasta (noored/täiskasvanud)

601 / 718

630 / 737

622 / 765

786 / 908

189 / 398

191 / 313

171 / 283

272 / 368

46 / 145

38 / 151

31 / 141

141 / 257

260 / 339

256 / 338

240 / 320

209 / 252 Andmed: Eesti spordiregister seisuga 27. juuli 2017

2017 SEPTEMBER JALKA

31

HOLLAND Euroopa meister

Ees vasakult: Shanice van de Sanden, Jackie Groenen, Lieke Martens, Danielle van Taga vasakult: Sari van Veenendaal, Anouk Dekker, Stephanie van der Gragt, Vivi Foto: John Thys/AFP/Scanpix

Foto: Nick Potts/Scanpix

PÄRNU JK Eesti karikavõitja 2017

Esireas (vasakult): Kristina Bannikova, Merle Brant, Aljona Sasova, Ulrika Tülp, Ketlin Saar, Kairi Himanen, Anete Paulus, Heleri Saar, Anastassia Morkovkina. Tagareas (vasakult): peatreener Jüri Saar, füsioterapeut Kristiina Lind, Kaire Palmaru, Laada Tereštšenkova, Elis Meetua, Ljubov Maksimova, Anastasija-Grazyna Schcerbachenia, Anastasiia Filenko, Marily Toom, Imbi Hoop, Liivi Sõrmus, treener Jüri Talu.

Foto: Lembit Peegel

MARCUS RASHFORD Inglismaa

Manchester United

n de Donk, Desiree van Lunteren. ianne Miedema, Kika van Es, Sherida Spitse.

Foto: Nick Potts/Scanpix

5 aastat tagasi

Kodusel EMil mänginud U19 koondise seinast seina eluteed 2012. aastal võõrustas Eesti U19 noormeeste Euroopa meistrivõistluseid, kus krooniti võitjaks Hispaania noortekoondis. Toona Arno Pijpersi käe all mänginud Eesti noored said alagrupis kirja kolm kaotust ja vaid ühe värava.

Nüüdseks on meie pool peetud suurturniirist möödas viis aastat ja sobiv hetk heita pilk toona 18mehelisse koosseisu mahtunud jalgpallurite käekäigule: kes on jõudnud kõige kaugemale, kes sootuks putsad varna riputanud?

Meie noortekoondise saldoks jäi 2012. aasta EMil kolm kaotust ja üks värav.

KADI PARTS

Eduloo mehed Karol Mets, kaitsja Kõige kaugemale on toonastest koondislastest jõudnud Karol Mets, keda ka 2012. aasta turniiri eel esile tõsteti. Juba 2011. ja ka 2012. aastal Flora põhikoosseisu kuulnud kaitsja esindas 2013. aastal Eesti U21 koondist ja teenis novembrikuus kutse A-koondisesse, kus ta tegigi debüüdi Liechtensteini vastu peetud maavõistlusel. Aasta hiljem jätkas Mets kindla põhimehena nii koondises kui ka Floras ja head esitused tõid 2015. aastal kaasa lepingu Norra klubi Stavangeri Vikingiga. Oma debüütKarol Mets on Eesti 2012. aasta noortekoondise koosseisust jõudnud kõige kaugemale, mängides juba mitmendat aastat Norra tippliigas.

Foto: Lembit Peegel

38

JALKA SEPTEMBER 2017

hooaja lõpetas Mets uues klubis viienda kohaga, lüües 30 mängust kaasa 28.

Järgmise aasta lõpetas Viking kaheksandal kohal, kuid Mets jätkas sama kindla põhikoosseisumehena. Tänavusel hooajal oli Viking küll siplemas tabeli lõpus, kuid Eesti koondislane püsis kindlalt alg-11s, suvisel perioodil vahetas Eesti koondislane aga koduklubi ja mitmed mängijad rahaks teinud Norra klubi müüs eestlase Hollandi kõrgliigasse NAC Bredasse.

Artur Pikk, kaitsja Vahetult enne 2012. aasta suve mängis Pikk Taaralinnas Tammeka ridades, kuid suvise EMi järel sai mehest Levadia liige. Põhiraskust kandis Pikk Tallinna meeskonna ridades nii poolikul 2012. aasta hooajal kui ka aastatel 2013–2014. Sellesse aega mahtus ka tema A-koondise debüüt, mis oli 2014. aasta 12. oktoobril Inglismaa vastu, kui ta alustas algkoosseisus.

Sellest ajast jätkas Pikk kindla koondisemehena ja pärast 2015. aasta hooaega siirdus ta Levadiast Valgevenesse, kus asus mängima Borissovi BATE ridades.

Mullu, oma debüüthooajal tuli Pikk kohe BATEga Valgevene meistriks, meie mees alustas algkoosseisus täpselt pooltes liigamängudes. Tänavu on meie

koondise kaitsjat kimbutanud vigastuspaus ja poole hooaja peale oli ta kaasa teinud vaid kolmes mängus.

Brent Lepistu, poolkaitsja Suurturniiri toimumise aastal mängis Lepistu esiliigas Flora duubelmeeskonna eest, 2013. aastast hakkas ta aga vaikselt, kuid kindlalt teenima esinduse eest rohkem mänguaega. 2014. aasta 27. detsembril debüteeris ta Katari vastu meie A-koondises. Järgmisel aastal jäi noormehe saldosse vaid mõni mäng: kuna ta ei pääsenud kaitseväe spordirühma, tuli veeta armeeteenistuses 11 kuud. Mullu naasis Lepistu Florasse ja kerkis seal põhikoosseisu meheks.

Tänavusest on ta meistritiitlit jahtiva meeskonna kapten.

Andreas Raudsepp, poolkaitsja Kodusel EMil kolm täismängu kirja saanud Raudsepp oli 2012. aastal Levadias pigem pingipoisi rollis, kuigi pääses aeg-ajalt platsile ka algkoosseisus. Pärast suurturniiri hakkas noormehele üha rohkem mänguminuteid jaguma esindusmeeskonnas ja 2014. aasta detsembris tegi ta koos Lepistuga A-koondise debüüdi Katari vastu. 2015. aasta kujunes poolkaitsjale keeruliseks, sest kevadel jäi ta kõõlusevigastuse tõttu

5 aastat tagasi

Foto: Lembit Peegel

Toonane U19 koondise põhimees Andreas Raudsepp jätkab mängimist Levadias ja jahib koos oma klubiga tänavust meistritiitlit, A-koondise eest on ta seni kirja saanud seitse mängu.

mitmeks kuuks palliplatsilt eemale Foto: Lembit Peegel ja sügisel oli ta kolm kuud kaitseväes.

Eelmisel hooajal oli ta tagasi nii Levadia kui ka koondise ridades ja tänavu kannab ta tiitlit jahtivas Levadias peamiselt algkoosseisumängija rolli.

Kuldsed keskmikud Artur Rättel, ründaja 2012. ja 2013. aastal kuulus Rättel Levadias vaheldumisi algkoosseisu ja varumeeste pingile, 2014. aasta kevadel

sai temast täiskohaga põhimees, kuid saatusel oli varuks valus ninanips.

Nimelt teenis Rättel 12. mail esimest korda koondisekutse, kuid selle üle rõõmustada ei saanud, sest enne kui see info sama päeva õhtul temani jõudis, vigastas ta liigamängus Infoneti vastu raskelt oma põlve külgsidemeid.

Seejärel tuli teha pikk mängupaus ja 2014. aastal ründaja enam väljakule ei naasnud. Järgmisel hooajal kuulus ta pool aastat Levadia ridadesse, seejärel laenati Paidesse. Hooaja lõppedes mõlgutas Rättel Eestist lahkumise mõtteid ja tahtis pageda Gibraltarile, kuid olukorda sekkus Infoneti peatreener Aleksandr Puštov, kes ründaja oma klubisse kutsus. Mullu käis Rätteli mänguaeg üsna üles-alla, kuid hooaja lõpuks sai ta meeskonnaga siiski Eesti meistritiitli karika pea kohale tõsta. Tänavu on ta tiitlikaitsja ridades kandnud peamiselt varumehe rolli, A-koondises on tal endiselt debüütmäng tegemata.

Martin Kase, kaitsja EMil kokku 46 mänguminutit teeninud Kase kuulus 2012. aastal Tallinna Kalevis põhikoosseisumeeste hulka ning liitus aasta hiljem Floraga, kelle ridades tegi ta kaasa esiliigas mängiva duubelmeeskonna eest. Ka järgmisel hooajal sai ta Premium liigas platsile episoodiliselt ja kuulus pigem Flora teise tiimi koosseisu, kuni 2015. aastal siirdus kaitseväkke. Sealt naastes mängis Kase hooaja teise poole meistriliigas Viljandi Tuleviku eest, alates 2016. aastast siirdus ta mängima Paide Linnameeskonda, kus on mõlemal senisel hooajal olnud kindel põhikoosseisu mängija. A-koondisesse pole tänaseni veel murda suutnud.

Johannes Kukebal, kaitsja Suurturniiri toimumisaastal pallis Kukebal meistriliigas Tallinna Kalevi ridades. Hooaja lõpetas Kalev eelviimase kohaga, kuid üleminekumängudes suudeti alistada Rakvere Tarvas ja nii jäädi Premium liigasse püsima. Noor kaitsja jätkas Tallinna meeskonnas ja meistriliigas veel kaks hooaega, kuid 2015. aastal, kui Kalev asus eelmise hooaja viimase koha tõttu mängima esiliigas, käis Kukebal kaitseväes ja pidi hooaja vahele jätma. 2016. aastal liitus

noormees Paide Linnameeskonnaga, kus ta kandis mullu varumeherolli. Tänavusel aastal on Kukebal kaasa löönud peamiselt Paide duubli eest, mis osaleb esiliiga B-s.

Keskmikud Riido Reiman, väravavaht 2012. aastal esindas noor puurilukk Premium liigas FC Kuressaare meeskonda ja mängis seal kuni 2014. aasta kevadeni. Seejärel siirdus Reiman oma kasvatajaklubi Raasiku Jokeri juurde ja seal mängib ta esiliiga B tasandil ka sel hooajal.

Märten Pajunurm, kaitsja 2012. aastal Kuressaare eest mänginud kaitsja sai 2013. aastal pool aastat maitsta elu Flora duublis, kuid liikus suvel tagasi saarlaste juurde, kus ta järgmisel hooajal tegi pool aastat kaasa esiliigasse langenud Kuressaare ridades. Poole hooaja pealt siirdus noormees USAsse ülikoolijalgpalli mängima ja sealses Longwood Lancersi tiimis pallib ta senimaani.

Juri Gavrilov, ründaja Flora süsteemi kuuluva ründaja 2012. aasta möödus duubelmeeskonna eest esiliigas mängides, järgneval hooajal pallis ta meistriliigas Kuressaare eest ja aasta hiljem Tallinna Kalevi ridades.

2015. aastaks oli Kalev kukkunud esiliigasse ja Gavrilov tegi kaasa mõne mängu, sest sai vigastada. Tagasi platsile jooksis endine noortekoondise ründaja mullu augustis ja ka tänavu on ta Tallinna Kalevi eest esiliigas kirja saanud mõned kohtumised. U19 koondise eest tegi Gavrilov kokku 12 mängu, saades kirja ühe värava.

Martin Ustaal, poolkaitsja Kui 2012. aasta esimene pool möödus Ustaalil Levadia duublis, siis sügisringiks siirdus ta Paide Linnameeskonna ridadesse. Kui kahel järgneval hooajal jagus poolkaitsjale mänguaega kord rohkem, kord vähem, siis 2015. aastast oli temast saanud põhikoosseisu mees.

Eelmine aasta tõi Ustaalile kaasa mänguminuteid nii esindusmeeskonnas kui ka duublis, tänavu on ta kaasa teinud vaid Paide kolmanda tiimi eest, mis osaleb III liigas.

2017 SEPTEMBER JALKA

39

5 aastat tagasi

Kevin Ingermann, kaitsja EMi alagrupimängudes Hispaania, Kreeka ja Portugali vastu täismängud kirja saanud Ingermann kuulus 2012. aastal Levadia ridadesse.

Esindusmeeskonnas istus noormees peamiselt pingil, kuid tegi see-eest kaasa esiliigas pallinud Levadia duubli eest. 2013. aastal möödus pool hooaega samas rütmis, kuid siis laenati Ingermann teisele meistriliiga tiimile Tallinna Kalevile. Järgmise aasta jättis kaitsja vahele, sest viibis Austraalias, kust naastes asus mängima II liiga põhja/ida tsoonis osalenud Tallinn C.F.-i ridades. Paraku tabas suurte plaanidega alustanud klubi suur krahh, kui neli mängijat – nende hulgas ka Ingermann – põrusid dopingukontrollis. Reeglite rikkumise eest teenis endine noortekoondislane kahe aasta pikkuse jalgpallis tegutsemise keelu, mis lõppeb tänavuse aasta 15. detsembril.

Vadim Gurnik, väravavaht U19 koondise eest 19 mängu kirja saanud Gurnik kaitses viimati väravat 2013. aastal, kui kuulus toona Premium liigas mänginud Kuressaare ridadesse. Flora kasvandik lõpetas hooaja Saaremaa meeskonna koosseisus viimase kohaga ja järgmiseks hooajaks langes Kuressaare esiliigasse, Gurnik lõpetas tolle aastaga oma jalgpallurikarjääri ja enam väravasuul vahti ei pea.

Bert Klemmer, poolkaitsja 2012. aastal nii U19 koondises kui ka Premium liigas Viljandi meeskonnas põhirõhku kandnud Klemmer pallis 2013. aastal koduses kõrgliigas Kuressaare meeskonna eest, kuid otsustas seejärel tippjalgpalliga lõpu teha.

Toona tunnistas poolkaitsja Eesti Päevalehele, et EM oli talle viimane suur võimalus – kui pärast seda head pakkumist ei tule, siirdub ta uutele jahimaadele. Nii läkski Klemmer Inglismaale spordiärindust õppima ja

Suur küsimärk

Foto: Lembit Peegel

Hannes Anier, ründaja

Aasta enne EMi tegi Anier koduses meistriliigas Flora ridades hea hooaja ja teenis järgmiseks aastaks lepingu Taani meeskonna Odensega – see tegi temast ainukese Eesti noortekoondislase, kes kuulus koduse turniiri ajal välismaa klubisse. Paraku mänguaega meie ründajale seal ei jagunud: 2012/2013. aasta hooajal jäi tema saldosse vaid neli minutit, järgmisel hooajal sai ta hooaja avamängus kirja 69 minutit, ent sellega asi piirduski. Seejärel jõudis Anier pärast mitut testimist Saksamaa esiliigasse Aue Erzgebirge ridadesse, kuid sealgi mängis ta vaid pool aastat ja naasis 2015. aasta sügisel Florasse. Rohevalgete eest sai ründeäss aga väljakule joosta alles 2016. aastal, sest ülemineku ja registreerimise tõttu tekkinud segadus ei lubanud tal 2015. aastal Eesti klubi esindada. Mullu sai endine noortekoondise ründaja Premium ja esiliiga peale kirja vaid 12 mängu, tänavu tegi ta hooaja esimeses pooles kaasa ainult mõne esiliiga Hannes mängu. A-koondise Anier: palju eest on Anier kirja klubisid, vähe saanud neli mängu, mänge. neist esimese tegi ta 2014. aasta juunis Islandi vastu. Küsimärgiks muudab Anieri formaalne edu paberil: välisklubid ja A-koondisse pääs ühelt poolt ning vähe mänguminuteid ja sisulise läbilöögi puudumine teiselt poolt.

40

JALKA SEPTEMBER 2017

kuigi 2015. aastal tegi ta mõned kohtumised kaasa II liigas Viimsi eest, on tippjalgpalliga tal lõpparve tehtud.

Mikk Metsa, kaitsja Noortekoondise kaitsja esindas EMi toimumisaastal meistriliigas nii Viljandit kui ka Kuressaaret. Tuleviku eest tegi ta 2013. ja 2014. aastal kaasa ka loetud kohtumised esiliigas, kuid seejärel tegi tippjalgpalliga lõpparve.

Enne seda jõudis ta kolmel korral esindada Eesti U21 koondist.

Nikita Martõnov, poolkaitsja EMi toimumise ajal kuulus Martõnov Levadia varumeeste hulka, järgmisel hooajal esindas ta aga juba nii Infoneti esindus- kui ka duubelmeeskonda.

2014. aastal kuivasid mehe mänguminutid Infoneti esindustiimis kokku ja kuigi 2015. aastal kanti Martõnov Paide meeskonna nimekirja, ei ole teda sellest ajast enam jalgpalliväljakutel nähtud.

Kahekordne üllataja Karl-Eerik Luigend, poolkaitsja U19 koondise kaptenipaela kandnud Luigendi arvele jäi Eesti noormeeste ainuke värav kodusel turniiril ja selle kõmmutas Floras mänginud poolkaitsja Kreekale. Pärast EMi valiti Luigend ka UEFA kümne kõige talendikama noore hulka. Kuni 2015. aasta suveni kandis Luigend põhiraskust Floras, kuid siirdus poole hooaja pealt Paide Linnameeskonda. Seejärel üllatas Eesti ta kogu Eesti jalgpalliüldsust: toonasest kõigest 22aastane Luigend teakoosseisust valiti turniiri tas oma karjääri lõpetamisest. järel UEFA kümne kõige Toona tunnistas A-koondise talendikama mängija hulka debüüdita jäänud noormees, Karl-Eerik Luigend, kes 2015. et kütus sai lihtsalt otsa ja ta aasta lõpus tippjalgpallist järgis südame häält. Mõnda loobus. aega jalgpallist eemal viibinud poolkaitsja sai aga hakkama veel teisegi üllatusega, kui liitus tänavu suvel Viimsi JKga, mis mängib esiliiga B tasemel. Teadupärast on seal tema tiimikaaslasteks teiste hulgas ka Andres Oper ja Martin Reim – kes teab, ehk innustavad endised koondislased Luigendit jõudma tagasi tippvuti juurde.

Foto: Lembit Peegel

Tippjalgpallist loobujad

NOORED KALEVIPOJAD KODUPUBLIKU EES! U21 EM-VALIKMÄNGUD

EESTI SLOVAKKIA 1. september kell 17:45 Kadrioru staadion

EESTI HISPAANIA

Frank Liivak

5. september kell 20:15 A. Le Coq Arena Pääsmed 5€/3€ saadaval Piletilevis!

LHV Jalgpallikaardiga ja Jalgpallihaigla liikmeskaardiga sissepääs tasuta!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

pipraterad

Kaheteistkümnes mängija murul Flora–Levadia 14. juuli mängul lasid Flora fännid traditsiooniliselt 12. minutil tossu.

Tuul kandis selle üle väljaku. Fotograaf sai pildile abikohtuniku suitsu sees.

42

JALKA SEPTEMBER 2017

Fotod: Jana Pipar

pipraterad

2017 SEPTEMBER JALKA

43

rannajalgpall

Pärnu rand, kus peeti Eesti meistrivõistluste neljas etapp, avaldas Takasuke Gotole muljet ja ta lootis, et saab kunagi Eestisse tagasi tulla.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit/Ants Liigus

Jaapani proff Eestit nautimas: vau, kui ilus siin on Pärnu rannas peetud Eesti meistriliiga neljandal etapil sai kuuma suveilma nautima kogunenud publik näha kaht üllatusmängijat, kui Nõmme BSC Olybeti eest käisid platsil nimekad Jaapani koondislased ehk 42aastane Tadaomi Nakamura ja tänavu kolmandat korda MMil mänginud Takasuke Goto.

KADI PARTS

E

esti meistriliiga neljandal etapil Pärnus peeti tuliseid lahinguid juuli teises pooles ja Nõmme meeskond täiendas selleks ajaks oma ridasid kahe välismängijaga. Nii jõudsid meie rannaliivale jaapanlased, kes kahe peale on oma rahvusmeeskonna eest kuulunud MMide koosseisu neljal korral. 2005. aasta MMil käinud kogenud Nakamura jõudis Eestist ära sõita vahetult pärast etapi lõppu, kuid 32aastane Goto oli tulnud Eestiga tutvuma kogu perega ehk oma kaasa ja lapsega. Maailma rannavutis tuntud nimi jõudis sel suvel Eestisse tänu Nõmme võistkonna pingutustele ja väikesele juhusele.

“Tutvusin Priit Mäeoruga (Nõmme mängija – toim.) juba 2012. aastal Bra44

JALKA SEPTEMBER 2017

siilias. Tema helistaski mulle ja kutsus ning tegelikult tahtsin juba varem siia tulla,” meenutas Goto.

Nõmme tiimi poolt jaapanlasi vastu võtnud Indrek Palm lisas, et tõesti kutsuti kogenud Jaapani koondislast juba varem, kuid alles tänavu tekkis aken, mis Gotol siia lubas sõita.

“Kaks aastat oleme juba proovinud teda siia saada, aga kuna ta on nõutud mees ja reisib palju, siis polnud enne võimalust,” selgitas Palm. “Sel aastal teatas Goto meile juba enne suve, et tal on üksainuke vaba nädalavahetus ja kui meil siis juhtuvad mängud olema, saab ta tulla.

Vaatasime kalendrisse ja vedas, et just sel ajal oligi etapp.”

Pärnu rannas aitasid nii Goto kui ka

Nakamura Nõmme meestel kirja saada neljast mängust kolm võitu ja ühe kaotuse.

“Eesmärk oli suurem, oleksin tahtnud kõik mängud ära võita,” tunnistas neli väravat löönud Goto. Kuigi meepotti sisse juhtus väike tõrvatilk, jäi esimest korda Eestit väisav Jaapani vutiäss rahule nii kuurortlinna Pärnu kui ka meie pealinnaga.

“Vau, lihtsalt vau,” kommenteeris Goto Eesti suvepealinna. “Ja Tallinnas olid nii vanalinn kui ka Kadriorg väga ilusad, saime ka presidendi lossi vaadata. Inimesed siin on nii sõbralikud. Me pidime tegelikult kohe pärast etappi ära sõitma, aga muutsime piletid ümber ja jäime veel kolmeks päevaks. Mikale (Goto kaasa – toim.) meeldib siin nii

rannajalgpall väga, et ta tahaks Eestisse elama tulla – aga seda muidugi ainult suvel,” naeris nimekas rannajalgpallur.

Eesti vs. Jaapan Peale kiidusõnade Eesti üldise mulje kohta oli Gotol üht-teist öelda ka meie kohalike rannajalgpallurite koha.

Nimelt on Eestit külastanud jaapanlane mänginud paljudes Euroopa riikides – teiste hulgas Itaalias, Šveitsis, Saksamaal – ning eestlastele jagus tal positiivset tagasisidet.

“Olin eestlastest üllatunud: neil on päris hea tehnika ja see on parem, kui ma arvasin,” rääkis Goto, kes ilmutas jaapanlasele tavapärast ülisuurt viisakust. “Eesti ja Jaapani stiil on üsna sarnased. Minu arvates on Eesti mängijad ja ka rahvuskoondis muutumas paremaks ja lähiajal võiksid nad MMil küll tubli tulemuse teha. Loodame, et 2019. aasta MMil juba näeme.”

Oma kodumaast rääkides tunnistab Goto, et kohalikus spordiskeenes ei ole rannajalgpall üleliia populaarne ning tavalisest vutist jääb see maha, kuigi on hetkel tõusuteel. Kohalikus rahvusmeeskonnas on sealjuures praegu vaid kaks täisprofessionaalset mängijat – Goto on üks neist. Loo kangelane ise ongi hea näide sellest, kuidas tavalise jalgpalli juurest võib jõuda randa ja edeneda tipptasemele. Nimelt alustas praegu rannavutis tuntud mees oma karjääri tavalise jalgpalliga, kuid otsustas ala vahetada ja esindas Jaapanit 2007. aasta rannajalgpalli MMil. Seejärel pöördus Goto aga tagasi oma algupärase valiku juurde ja proovis mõnda aega jälle murul palli taga ajada. Ühel hetkel tabas teda selgushetk ning putsad lendasid nurka ja mees siirdus taas liivale mängima.

“Olen ründaja ja mulle meeldib väravaid lüüa,” rääkis Goto. “Tavalises jalgpallis võib olla nii, et ühes mängus lüüakse üks värav või jääb skoor sootuks avamata. Rannajalgpallis võid lüüa ühes mängus näiteks kolm või viis väravat – ja see on täiesti normaalne!”

Nüüdseks on eestlastele oma oskusi näitamas käinud jaapanlane jõudnud peale 2007. aasta MMi mängida ka 2015. ja 2017. aasta maailmameistrivõistlustel. Kokku on ta kirja saanud kümme mängu ja löönud ka kümme väravat. Neist viimased said skooritud just sel suvel Bahamal toimunud MMil,

mis on Goto sõnul tema enda kõige meeldejäävam hetk suurturniiridel.

“Bahamal lõin alagrupimängus Poola vastu viis väravat ja Poola on teadupärast tugev tiim,” rääkis Goto vastastest, kes paiknevad maailma edetabelis praegu 13. kohal. Jaapan on sealjuures üheksandal tabelireal.

Professionaalse rannamängijana peab Goto peale MMi ja Eesti külastamise mahutama suvekuudesse üsna palju reisimist, sest nõutud mehena osaleb ta mitme riigi meistriliigas. Näiteks Eestisse saabus 32aastane ründaja Iisraelist, kus ta mängis kaks kuud, meilt lahkudes siirdus ta mängima Šveitsi rannavuti kõige kõrgemale tasemele. Liigse ringirändamise pärast aga Goto ei muretse.

“Suvel peabki palju reisima, sest see on siin Euroopas ainuke aeg, kui rannajalgpalli mängitakse. Mõned kuud sõidan ringi, aga siis saan tagasi Jaapanisse minna,” selgitas ta.

Mitu kuud kodust eemal olla ei ole ilmselt nii hull ka seepärast, et perekond Gotoga kaasa reisib. Ning nagu varem mainitud, naudivad nad uusi kogemusi täiel rinnal: “Kuna ma ei saa mitu kuud koju minna, siis tahan loomulikult Jaapani toitu süüa, nii et olen palju sušit ostnud. Eestlased oskavad seda väga hästi teha, see on tõesti maitsev! Kunagi tahame siia kindlasti tagasi tulla, kui kutsutakse.”

Jaapan püsib esikümnes Kuigi rannajalgpall jääb Jaapanis populaarsuselt alla tavalisele vutile, on maailma edetabelites paremal kohal nende rannakoondis. Nimelt paikneb jaapanlaste rannajalgpallimeeskond üheksandal kohal, kus oldi ka 2016. aasta arvestuse järgi – ehk viimastel aastatel püsitakse esikümne seas.

Lisaks on nende rannakoondis osalenud kõikidel MMidel alates 2005. aastast ja kõige parem tulemus pärinebki just 2005. aasta suurturniirilt, kus teeniti neljas koht. Toona kuulus koondisesse ka juulis Eestit külastanud Tadaomi Nakamura. Kui võrrelda jaapanlaste rannakoondist meeste A-koondisega, siis rannavuti edetabelis hoitakse 46. kohta. Eesti puhul on meie rannakoondise mehed maailmas 49. kohal, jalgpallikoondis on omakorda 98. tabelireal.

Takasuke Goto tunnistas, et vahetas tavajalgpalli rannaliiva vastu seetõttu, et rannavutis on suurem võimalus skoorida.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit/Triin-Heleri Letner

2017 SEPTEMBER JALKA

45

treener

Andrei Veis peab oma töös ühendama jalgpalli ja kehalise ettevalmistuse.

Foto: Lembit Peegel

46

JALKA SEPTEMBER 2017

treener

Andrei Veis õpetab isiklikust kogemusest Eesti Jalgpalli Liidus kehalise ettevalmistuse koolitajana töötav Andrei Veis toetub teiste õpetamisel isiklikule kogemusele: just liigne jõutreening takistas tal mängijana end paremini realiseerimast.

INDREK SCHWEDE

E

esti koondist kahel korral – võõrsil Tšiili ja Uruguay vastu – esindanud Andrei Veisil polnud karjääri jooksul ühtki tõsisemat vigastust. Sest ta hoidis end füüsiliselt alati väga heas vormis. Ta oli jõusaali kiindunud ja käis korra isegi jõutõstevõistlustel. Tagantjärele hindab mees, et just liigne üldfüüsilisele tähelepanu pööramine võis teda takistada jalgpallis maksimumi saavutamast.

“Olen alati arvanud, et inimene peab tegelema oma nõrkustega, olema hea tervise juures ja füüsiliselt tugev,” selgitab Andrei Veis. “See tõstab enesekindlust.

Keha arendamine on mind köitnud.

Seepärast tegin jalgpallurina iseseisvalt palju jõutrenni. Tegin kõike oma suva järgi, ei konsulteerinud kellegagi. Ma pidanuksin rohkem keskenduma jalgpallile ja siduma jõutreeningut oskuslikumalt pallimänguga. Kui ma seda osanuks, võinuks jalgpallis edukam olla. Jõusaal on jalgpallist väike osa, jalgpall ise peab olema prioriteet. Mul polnud kedagi, kes oleks öelnud, et võta hoogu maha – kui teed midagi valesti, on sel tagajärjed.

Praegu kahetsen, et mul polnud mentorit, kes oleks aidanud tasakaalustada mu jõutreeninguid jalgpallimänguga.”

Nüüd on 2015. aastast Eesti Jalgpalli Liidus noortekoondiste kehalise ettevalmistamise treeneri ja treenerite koolitajana selles vallas tegutseval Veisil võimalus ise olla suunaja ja mentor noortele jalgpalluritele. Ta õpetab noortetreenereid, kuidas viia läbi treeningueelseid soojendusi ja treeningujärgseid lõdvestusharjutusi, korraldab noortekoondistele (U16, U17, U18,

U19) fitnessiteste ja koostab noortekoondislastele individuaalseid kehalise ettevalmistuse kavasid.

“Individuaalkavasid koostan neile, kes seda ise soovivad,” räägib Veis, kes õpetab Arte gümnaasiumi jalgpalliklassile ka tervisliku treeningu ja treeningpäeviku koostamise saladusi. “Kui vaja, siis annan toitumisnõu.”

Tallinna ülikoolis kehakultuurihariduse saanud Veisile tuleb kasuks jalgpalluri taust ja isiklik kogemus.

Fitnessitreener võib kasu asemel ka kahju teha, kui ta ei suuda omalt poolt pakutavat siduda jalgpalli spetsiifiliste vajadustega. Ta meenutab, kuidas tegi Floras mängides kahele pallitreeningule jõusaalis kolmanda lisaks.

“Jalgpall ja jõusaal on kaks eri asja,” räägib Veis, kes on saanud palju häid ideid Eesti koondise juures töötanud Jimmy Högbergilt. “Kui koormus läheb liiga suureks, ei suuda sportlane maksimumi anda. Ilma konsulteerimata

ei tasu lisatrenni teha, peab mõtlema ka taastumisele. Kõike peab tegema õigesti, sest valedest sooritustest kujunevad harjumused ja nendest kujunevad valed liigutusmustrid. See tähendab, et liigutuste ökonoomsus kaob ära.”

Andrei Veis tahaks end täiendada kulturismi- ja fitnessikoolitusel ning unistab mõne välismaa tippklubi juures kogemuse saamisest. Praegu U16 koondises abitreeneri rollis olev Veis ei välista ka seda, et on ühel päeval mõne võistkonna peatreener. Praegu tegeleb Veis A-treenerilitsentsi omandamisega.

“Ka kehalise ettevalmistuse treenerina mõtlen ikka jalgpallist lähtuvalt,” ütleb Veis. “Noortekoondise mängijad saavad oma põhiettevalmistuse klubides ja lühikest aega koondise juures olles on minu võimalused neid suunata ja mõjutada väikesed, aga olen proovinud neile anda harjutusi, mille puhul nad ei pruugi märgatagi, et tegemist on üldfüüsilise treeninguga.”

Tipphetk mängijana oli Lõuna-Ameerika turnee Ilma kahtluseta oli Andrei Veisi tipphetk pallurina Eesti koondise Lõuna-Ameerika turnee 2011. aastal. Veis läks 0 : 4 Tšiilile ja 0 : 3 Uruguayle kaotatud mängudes vahetustest sisse 65. ja 88. minutil ning väärib märkimist, et selleks ajaks olid mängu väravad löödud. Seega pole kaitsemängija Veisi väljakul olles löödud meie koondisele ainsatki väravat.

“See oli silmaringi avardav reis,” meenutab Veis. “Just fännide kaasaelamise seisukohast. Pistsin hotellis pea aknast välja – meeletu kriiskamine ja vilistamine. Lapsed jooksid meeskonna bussile järele. Kui me koos Uruguay meeskonnaga lennuväljalt Uruguay ja Brasiilia piiril asuvasse Riverasse sõitsime, oli terve tee palistatud inimestest, kes olid välja tulnud sooviga näha möödakihutavaid jalgpallureid.”

2017 SEPTEMBER JALKA

47

lugeja küsib

Juba noorena asus Sergei Zenjov mängima ründajana ja kuhugi mujale ta platsil kippunud polegi.

48

JALKA SEPTEMBER 2017

Fotod: Lembit Peegel

lugeja küsib

Sergei Zenjov:

Barcelonas oleksin SZM-trio liige!

Eesti jalgpallikoondise tugitala Sergei Zenjov on jõudnud käia mängimas mitme riigi erineva taustaga klubides.

Muheda jutuga koondislane vastas Jalka lugejate küsimustele nii oma mineviku, oleviku kui ka tuleviku kohta ja naljatas sealjuures, et ehk võib teda tulevikus näha mängimas koguni Barcelonas, kus ta oleks SZM-trio liige – Suarez, Zenjov, Messi.

KADI PARTS

K

es on sinu iidolid jalgpallis?

(Ragnar, Antsla) Lapsepõlves oli mu lemmikmeeskond Arsenal ja lemmikmängija Thierry Henry. Kui rääkida Eesti koondisest, siis muidugi Andres Oper.

Kas sul on mõni rituaal enne mänge? (@klohmus9) Midagi konkreetset või huvitavat ei ole, riietusruumis teen lihtsalt natuke sooja, et lihased oleks mänguks valmis. Kui rääkida ebausust või sellisest käitumisest, siis nii jalgpallis kui ka mujal spordis on päris sageli näha niisugust käitumist, et mehed ei aja teatud perioodil või mängupäeval mõnel põhjusel habet. Mina seda nii täpselt ei järgi ja kogu aeg ei kasvata tingimata habet, aga kui mängupäev kätte jõuab, siis ma tavaliselt jätan ikkagi habeme ajamata.

Kui palju jõuad jälgida Eesti meistriliigat? Aga muu maailma jalgpalli? Kas jälgid ka mõnd teist spordiala?

(Sander, Tallinn) Eesti liigat vaatan ikka igal nädalal selle

pilguga, et kes võitis ja kes väravaid lõid.

Palju tuttavaid ju mängib koduses liigas, nii et pärast igat vooru vaatan need videokokkuvõtted üle. Muud jalgpalli vaatan ka ja eelkõige meeldivad mulle suured mängud Hispaanias ja Inglismaal. Võin öelda, et päris Watfordi ja Southamptoni mängu ma ei jälgi, aga Arsenali, Chelsea ja Madridi Reali mänge vaatan ja loomulikult ka Meistrite liigat. Muud sporti vaatan ka natuke, mulle meeldivad kergejõustik ja laskesuusatamine. Varem Eestis vaatasin rohkem ja jälgisin Eurosporti, aga nüüd ei ole selleks enam nii palju mahti, sest veedan rohkem aega lapsega.

Millises klubis tahaksid sa veel karjääri jooksul mängida? (@martin_lihtsalt) Kas sellele vastates peab olema realist (naerab – toim.)? Kui päriselt rääkida, siis ega ma ei tahagi sellele veel mõelda, sest aega ju on veel neid lepinguid sõlmida – olen 28aastane, kuigi ei teagi, kas selle kohta tuleks öelda juba või alles. Aga üldiselt mulle ei meeldi eriti niimoodi ette mõelda ja planeerida, sest kunagi ju ei tea, mis homne toob.

Eks aeg näitab, kuidas mul siin Poolas läheb, ja siis saab edasi vaadata. Aga kui naljaga rääkida, siis Neymar läks nüüd Barcelonast ära ja ma võiksin sinna minna, siis oleks meil uus ründetrio SZM (Suarez, Zenjov, Messi).

Millist koondise eest löödud väravat hindad kõige rohkem? Miks?

(Laura, Tallinn) Ei teagi nii öelda, kõik on olulised olnud. Samas kui tingimata peab välja tooma, siis ilmselt esimene värav Belgiale (2008. aastal), sest eks esimene koondisevärav on alati eriline. Teisena tuleb meelde värav Itaalia vastu (2010. aastal), sest tegemist on suure maa ja koondisega, nii et see oli uhke hetk.

Millal jõuab Eesti koondis EMile?

(Rasmus, Tartu) Järgmised Euroopa meistrivõistlused on 2020. aastal ja mina veel mängin siis, nii et siis võiks proovida küll. Eks me kõik loodame igal aastal sinna lõpuks jõuda ja miks üldse jalgpalli mängida, kui sa ei looda?

SERGEI ZENJOV Sünniaeg: 20.04.1989 Koduklubi: Krakowi Cracovia (Poola

kõrgliiga)

Varasemad välisklubid: Lvivi Karpatõ (Ukraina), Blackpool (Inglismaa), Moskva Torpedo (Venemaa), Gabala (Aserbaidžaan) Koondis: 58/11

Õppimishimulise inimesena tunnistab Sergei Zenjov, et üheski senises valikus ta pettunud pole ning isegi kehvadest olukordadest saab õppida.

2017 SEPTEMBER JALKA

49

lugeja küsib Millise Inglismaa klubi eest tahaksid kunagi mängida? (Fredi, Tallinn) Ikka Arsenal oli lemmik väikesena ja kuigi praegu jälgin Liverpooli rohkem, siis Arsenali eest võiks mängida küll.

Samas võiks ka Ragnar Klavaniga Liverpoolis mängida: ma kujutan hästi ette, kuidas ta paneks keskkaitsest mulle ette jooksu peale diagonaali söödu ja mina siis jookseksin seal.

Kes on Eesti koondises su kõige paremad sõbrad? (Siim, Paide) Koondisega on selline lugu, et kui omavahel kokku saame, siis on selline tunne, nagu oleks oma perekonnaga.

Kõik tulevad oma koduklubist ja kõigil on midagi uut jagada ning need kaks koondisenädalat on alati äärmiselt kodune tunne. Võin öelda küll, et ma suhtlen koondisest kõigiga ja alati on kõikidega millestki huvitavast rääkida.

Mis on su karjääris olnud seni kõige raskem hetk? (Tiina, Tallinn) 2011. aastal, kui vigastasin Lvivis mängides oma põlve ristatisidemeid.

Esialgu öeldi mulle, et pool aastat läheb paranemiseks, aga selle aja möödudes ei olnud põlv veel terve. Tegime uue MRT-pildi ja selgus, et seis on ikka sama, midagi polegi paranenud ja tuleb teha uus operatsioon. See oli raske hetk, sest saad aru, et oled pool aastat lihtsalt maha visanud ja kulub veel hulk aega, enne kui terveks saad. Eriti raske oli selle hetke juures veel see, et

koondisel olid playoff-mängud Iirimaaga, ning minu jaoks oli suur pettumus, et need lähevad minust mööda. Õnneks päris loobumismõtteid mul ei tekkinud, sest olin siis ikkagi alles noor.

muusika mürtsub viis-kuus tundi järjest ülikõvasti ja kordagi ei jää vait. Samal ajal mehed tantsivad seal ringis ja käivad kordamööda ringi keskel tantsimas – see oli väga äge kogemus.

Kui pikalt sa veel mängida plaanid? (@kostyan2380) Mängin seni, kuni arst koputab õlale ja ütleb, et nüüd enam ei pea tervis vastu.

Mingit kindlat vanust ei ole ma selle jaoks endale paika pannud.

Oled pikalt välismaal olnud, kas sa Eestisse tagasi ei igatse? (Tanel, Tartu) Ikka mõtlen, et tahaks Eestis elada, sest kodu on kodu ja siin olles mõtled, kui super kõik on. Samas tuleb karjääri mõttes praegu välismaal elada, aga pärast karjääri lõppu plaanin ikka Eestisse tagasi tulla, kuhugi mujale ei taha küll minna.

Milline on su enda arust su parim omadus mängijana? Milline aga kõige halvem? ( Joosep, Rakvere) Minu parim omadus on kindlasti kiirus, aga parandamist vajab võimaluste realiseerimine.

Aserbaidžaan on üsna huvitav riik eestlastele; mis oli seal kõige raskem ja mis kõige huvitavam? (Karl, Narva) Kõige raskem oli kindlasti palavus.

Kui näiteks augustikuus oli mäng kell kaheksa õhtul ja kraadiklaas näitas 38 kraadi ja õhk oli ka väga-väga niiske, siis oli väljakul selline tunne, et putsades on tonn vett ja kõik muliseb jalgades (naerab – toim.). Omakorda huvitavaid asju oli mitu, aga hästi on meelde jäänud ühe kohaliku meeskonnakaaslase pulm. Tükk aega mõtlesin, kas minna või mitte, aga lõpuks ikka läksin ja ei pidanud kahetsema. Seal on temperament hoopis teine ja minu jaoks oli väga omapärane kogemus näha, kuidas

Eesti koondise ründaja usub, et kui ta profijalgpallur poleks, võiks ta töötada juhendajana – keda või mida Sergei Zenjov juhendama hakkaks, ei olegi oluline, sest mehe enda sõnul on ta juba lapsepõlvest alates käskude jagamist harjutanud.

50

JALKA SEPTEMBER 2017

Kas oled karjääri jooksul mõnda oma otsust kahetsenud? (Laur, Viljandi) Olen selline inimene, kes usub, et igast kogemusest saab õppida, ja ma ei mõtle, et mõni asi oleks tingimata väga halb.

Näiteks Inglismaa-perioodil Blackpoolis ei läinud kõik nii hästi, kui lootsin, aga ikka õppisin ma sellest, kuidas sealne jalgpall toimib ja kuidas seal inimestega suheldakse. Kõigest saab elus õppida.

Kas oled mänginud mõnel muul positsioonil peale edurivi?

(Marko, Haapsalu) Ei ole, juba väikesest peale olen mänginud ainult kas keskründaja või ääreründajana. Ükski treener ei ole mind isegi proovinud mujale panna ja juba viieaastasest peale olen ründes olnud.

Kas väravavaistu saab treenida?

(Inga, Tallinn) See on hea küsimus, mingi tark inimene vist küsib seda (naerab – toim.). Raske on vastata, aga ma ei usu, et seda saab treenida nii, et lähed trenni ja hakkad sellega tegelema. See tuleb ikka rohkem iseenesest ja refleksist, sest ega mängus ei jõua sellele eriti mõelda ja väravavaist peab tulema kuidagi enda seest.

Kas sa võiksid avaldada, mis suurusjärgus sa Aserbaidžaanis palka said?

Aga Poolas? Kas oled elu lõpuni rahaliselt kindlustatud? (Olav, Tartu) Konkreetsetest numbritest ma muidugi rääkida ei saa, aga eks Aserbaidžaanis teenisin ikka rohkem kui Poola liigas praegu. Kui elu lõpuni jaguvast rahast rääkida, ei ole mul muidugi kunagi olnud nii suur palk, kui on staaridel, aga arvan, et kui rahaga targalt ümber käia, siis võin ikka normaalselt ära elada.

lugeja küsib Milline treener sind kõige enam mõjutanud on? (Andres, Pärnu) Esimene treener Jüri Ivanov, sest tema on mind kõige rohkem suunanud.

Samas on teised treenerid ka väga olulised olnud, sest igaüks on midagi uut ja huvitavat juurde andnud ning oma südame ja hinge juhendamisse pannud.

Mis on sinu motivatsioon jalgpalli mängimiseks? (@aleksanderkalmus) Ma nii tihti ei mõtle sellele, aga kui praegu küsitakse, siis arvan, et selleks on nii armastus jalgpalli vastu kui ka raha. Jalgpalliarmastuse juures on mitu tunnet, sest ühest küljest meeldib mulle võita, aga teisest küljest on motivatsiooniks ka soov ennast näidata ja realiseerida kõrgel tasemel. Nii et üldiseks motivatsiooniks võib öelda, et see on segu kõikidest neist põhjustest.

Millises välisklubis on sulle kõige rohkem meeldinud? Miks just seal? ( Jaan, Tartu) Jällegi ei oska ma ühte klubi välja tuua, sest igal pool oli midagi omamoodi huvitavat: ühes kohas olid supermängud ja -tulemused, teises kohas jällegi väga head treenerid ja muu kollektiiv. Igalt poolt on meelde jäänud midagi, mis praegu tagantjärele naeratama paneb.

Millist nõu annaksid noortele jalgpalluritele, et nad jõuaksid sama kaugele kui sina? (Ingmar, Tallinn) Mõtlen kohe selle peale, millest ma ise kõige rohkem olen puudust tundnud, ja selleks on eratreeningud. Meeskonnatrenni küll tehti, aga oleks vaja teha trenni ka pallita, käia jõusaalis ja arendada kiirust ning teha muid füüsilist vormi parandavaid harjutusi – see annab palju juurde, aga sellega tuleb alustada juba lapsest peale, mitte alles 16aastaselt.

Kas Poola liigas on parem mängida, kui oli Aserbaidžaani liigas? (@vahter_taavi) Üldtase on Poolas muidugi 100% parem, sest meeskonnad on siin ühtlasemad ja kõigil on võimalus kõiki võita. Aserbaidžaanis oli kaks suurt võistkonda, kes omavahel võitlesid ja teisi võitsid, ning ülejäänud meeskonnad läksid ainult kaitsest lähtuvalt mängima ja see ei olnudki nagu päris jalgpall. Ehk et kuna passiti ainult kaitses, siis oli viik kõikidele hea

Loo kangelane tunnistab, et jalgpalli juures hoiab teda tugev jalgpalliarmastus ja alatine soov ennast tõestada ja realiseerida.

Fotod: Lembit Peegel

tulemus, ja see ei olnud minu arust päris õige. Poolas on ikkagi meeskonnad, kes mängivad jalgpalli ja tahavad võita.

Kuidas sa jõudsid jalgpalli juurde?

(Taavi, Haapsalu) Ega mul ühtegi teist mõtet polnudki.

Väikesena harrastasin muid spordialasid ka, aga ainult jalgpall oli ikka peas. Mu vanem vend käis ka juba jalgpallitrennis ja ma tahtsin temaga kogu aeg kaasa minna, palusin teda isegi, et kui ta mind kaasa võtab, siis ma ei peagi mängima, vaid lihtsalt viskan neile palle tagasi. Nii ma käisingi aasta vanematega mängimas. Alguses küll kurtsin emale, et mind ei võeta mängu, sest ma olen liiga väike, aga vaikselt ikka võeti mind trennis omaks ka suuremate poolt.

Millisest välisklubist on sul alles kõige rohkem sõpru? ( Jana, Tallinn) Karpaatides olin kuus aastat ja sealt leidsin seepärast kõige rohkem sõpru, aga eks mul on ikka igast klubist jäänud

üks-kaks inimest, kellega suhtlen ja kellelt aeg-ajalt uurin, kuidas läheb.

Kellena sa leiba teeniksid, kui sa poleks jalgpallur? (@rihodejaneiro) Arvan, et oleksin juhendaja, sest seda oskan ma hästi. Ma ise ei peagi tööd tegema, aga oskan hästi teistele ülesandeid anda ja teised teevad minu heaks tööd (naerab – toim.). Kui lapsena koolis käisin, siis oli kogu aeg nii, et andsin õele, vennale, emale ja sõpradele ülesanded kätte ja kui koolist koju jõudsin, siis oli kõik tehtud. Ja väikesena vastasin koolis ka kõikides testides, et kui suureks saan, siis tahan juhendaja olla!

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Kaarel Kiidron. Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2017 SEPTEMBER JALKA

51

naistejalgpall

Meistrite liiga jõuab Pärnusse

Meistrite liiga alagrupiturniirile loodetakse saada nii palju pealtvaatajaid, et külalised ja Pärnu naiskond korralikku melu saaksid kogeda.

Augustikuu lõpus saab Eestis näha Meistrite liiga tasemel jalgpalli, kui valitsev Eesti meister Pärnu JK naiskond võõrustab 2017.–2018. aasta alagrupiturniiri. Kuidas nii suur projekt Eesti suvepealinna üldse jõudis ja mis see kõik endaga kaasa toob?

KADI PARTS

K

ui enamikule eestlastele kestab suvi kolm kuud – ükskõik, kui halva ilmaga meil ka leppida ei tule –, siis Pärnu JK juhtkonda kuuluvale Aivar Kuningale lõppes suvi juba juuni keskel.

“19. juunil – kui saime teada, et Pärnu sai turniiri korraldamisõiguse – sai minu suvi otsa,” naeris Kuningas ligikaudu kaks nädalat enne ürituse algust.

Eestis võetakse nii mahukas ja nõudlik projekt ette esimest korda.

Meistrite liiga jalgpalli võõrustatakse Pärnus 22.–28. augustil. Kuninga sõnul on viimastel aastatel Eesti naistejalgpalli valitsenud Pärnul varemgi käinud peast läbi mõtted, et ehk võiks oma meistristaatust sellise suurturniiri korraldamisega tähistada, kuid varem polnud see võimalik, sest nõuetele 52

JALKA SEPTEMBER 2017

vastavat kohta polnud. Pärast uue rannastaadioni valmimist on pärnakatel aga korralik staadion ette näidata.

Seega kandideeriti kohe ka võõrustajamaaks ja esimesel aastal teenitigi UEFA-lt see õigus.

Betoonist tribüün ja kiirabi Samas pole kõik aga kulgenud meelakkumisena, sest kuigi rannastaadion on külalistele õige mugav koht – Pärnus on ju nii kesklinn kui ka rand käe-jala juures –, siis korraldajad pidid leidma ühe mängu pidamiseks veel ühe staadioni. Nimelt tuleb alagrupi viimasel mängupäeval pidada kaks ettenähtud matši ühel ajal ja see pole rannastaadionil kuidagi võimalik.

“UEFA-l on nõue, et mänguväljakute tribüünid peavad olema betoo-

nist,” selgitas Aivar Kuningas. “Kui oleks olnud võimalik tekitada ajutine tribüün, siis loomulikult oleksime selle tellinud ja üles pannud Raeküla staadionile. Kuna see ei ole aga lubatud, siis pidime viima ühe mängu Vändrasse. Seal on probleemiks asjaolu, et peame kõik kohtunike ja mängijate ruumid tekitama soojakutest ja lahendama ka olmemured, kust saada ja kuhu suunata vesi,” andis Kuningas mõista, et peamurdmist tal jagub.

Kui veelgi UEFA nõudmistest rääkida, siis loomulikult on alati üks oluline teema turvalisus. Kuninga sõnul Euroopa vutiliit selles osas liiga suuri nõudmisi seadnud pole: juhendis on lihtsalt selgesõnaliselt kirjas, et üritus peab olema turvaline.

“Naiste Meistrite liiga juhendis on palju asju kopeeritud otse mees-

naistejalgpall

Foto: Lembit Peegel

te juhendist ja loomulikult on see koostatud nii, nagu peaks turniire ja mänge korraldama näiteks Old Traffordil,” rääkis Kuningas. “Kui meie ajaksime näpuga järge, siis ei saaks mitte midagi siin teha, aga tuleb osata lugeda ridade vahelt. Meil on kogu aeg käinud üks ja sama kodumängude turvabrigaad ja kui oleme meestemängudel näiteks Flora ja Levadia fännidega hakkama saanud, siis ma ei usu, et naisteturniiril palju suuremaks madinaks läheb.”

Kogu projekti vedava Kuninga sõnul tulid talle UEFA nõuetest kõige suurema üllatusena treeningute ja meditsiinipersonaliga seotud tingimused.

Nimelt on kehtestatud nõue, et kui võistkond teeb mängupäevale eelneval päeval trenni samal staadionil, kus mäng peetakse, peab kogu treeningu vältel kiirabi kohal olema. Kui mängustaadionil tehakse trenni aga kaks päeva enne mängu või päev enne matši hoopis mõnel muul staadionil, siis pole kiirabi vaja kutsuda.

“See on üsna kummaline nõue, sest minu jaoks on kiirabi tagamine igal juhul probleemne – Pärnus on üsna

vähe brigaade ja mul on raske isegi mängupäeval ühte brigaadi sinna kolmeks tunniks valvama saada, rääkimata siis treeningutest,” nentis Kuningas.

Kuna suvepealinn Pärnu on kolmel kõige kuumemal kuul Eesti üks populaarsemaid sihtkohti nii kohalike kui ka välismaalaste seas, siis on seal juunist septembrini üsna raske majutust leida. Kuidas õnnestus kõik Meistrite liiga alagrupiturniiri jaoks saabuvad külalised ööbima mahutada?

“Loomulikult oli see majutuse koha pealt veidike keeruline, sest otsus turniir korraldada tuli alles juuni keskel, aga suveperioodiks tuleb Pärnus broneeringud ära teha juba aasta alguses,” rääkis Aivar Kuningas. “Õnneks oleme Estonia SPAga aastaid koostööd teinud ja nad tulid meile nii palju vastu, et hoidsid broneeringuid kinni.”

Kuningas lisas, et peale ööbimise lahendas Estonia SPA ka toitlustamise mure, mis võttis tema kui korraldaja õlgadelt ühe suure kivi vähemaks.

Estonia peakokaga räägiti, milline peaks olema sportlaste toitumiskava, ning ta lubas kõige eest hoolitseda.

Veidi teistsuguse menüü koostamine on ka talle uus ja huvitav proovikivi.

Kes maksab?

Kogu ürituse läbiviimine on kulukas ettevõtmine ja peale Pärnu linnalt saadud toetuse tuleb lõviosa UEFA-lt.

Konkreetseid summasid ei tahtnud Kuningas küll välja tuua, kuid ta selgitas, et esimest korda lähtus UEFA raha jagades taotlevate riikide elatus- ja palgatasemest. Nimelt on viimastel aastatel toimunud suur osa turniire Balkani riikides, sest Euroopa jalgpalliliidult eraldatud summad on olnud nii väikesed, et kõrgema elatustasemega riikidel pole võimalik sellega ära majandada ja teenuseid – majutust, transporti, toitlustust ja kõike muud – sisse osta.

Nii jagati sel aastal riigid esimest korda kolme kategooriasse, kus kõige kallima elatustasemega maade hulka kuuluvad Skandinaavia maad ja Kesk-Euroopa riigid, Eesti jääb keskmise elatustasemega riikide hulka. Seega vastas meile eraldatav summa sellele, milline meie keskmine tase on.

“Kuna esmakordselt arvestati riikide kulubaasiga, siis seekord oli konkurents olnud märkimisväärselt suurem,” selgi-

Pärnu ja maailma tippnimed Valitsev Eesti meister võtab augustikuus toimuval turniiril mõõtu maailma mõistes väga nimekate klubidega, kui Pärnu naiskond mängib samas alagrupis Amsterdami Ajaxi ja Belgia kõige tituleerituma naiskonna Standard Liege’i võistkonnaga, lõunanaabrite juurest sõidab külla ka kolmel viimasel aastal Läti meistriks kroonitud Riia FS. Alagrupis mängivad kõik võistkonnad ühe korra omavahel läbi, automaatselt pääseb edasi vaid võitja. Kokku on kvalifikatsioonis kümme alagruppi ning kõigi nende võitjatele lisandub kõikide alagruppide parima saldoga teise koha saanud võistkond, kusjuures seda arvestades võetakse teise koha saanud tiimide tulemustes arvesse vaid mänge alagrupi esimese ja kolmanda vastu. Seega viimaseks jäänud võistkonnaga mängitud matš jäetakse arvestusest välja.

Nii pääseb kvalifikatsioonist edasi 11 naiskonda, kes liituvad 32 parema hulgas juba varem asetuse saanud 21 naiskonnaga. Seni on Pärnu JK ainukese Eesti naiskonnana jõudnud 32 parema hulka 2013. aastal, ent siis mindi kohe playoff’i avaringis vastamisi toonase Meistrite liiga võitja Wolfsburgiga, kes alistas eestlannad kahe mängu kokkuvõttes 27 : 0. Tänavu peab Pärnu alagrupi esimese kohtumise Liege’iga, teise mängu Ajaxiga ja viimases matšis minnakse kokku Rigasiga.

tas Kuningas. “Varem ei tahtnud paljud kõrgema palgatasemega riigid seda ette võtta, sest nende summadega oli väga raske ära majandada.”

Ta lisas, et ei oska öelda, miks Eestile meie esimesel kandideerimisaastal kohe võimalus anti. Võibolla vaadati, et kompaktne linn, ilm on ka augustis veel soe. Kuigi õige hinnangu saab turniirile anda alles selle toimumise järel, siis ette võetud ristiretke pole selle korraldaja kordagi kahetsenud.

“Eks vahel viskab muidugi kopa ette,” naeris Kuningas. “Aga oleks rumalus kahetseda midagi, mis sai juba ette võetud, ja boonusena saan kindlasti hindamatu kogemuse.”

2017 SEPTEMBER JALKA

53

maailm

Hollandis purustati rekordeid Augusti alguses lõppes naistejalgpalli EM, kus tänavu krooniti võitjaks võõrustajamaa Hollandi koondis. Lõppenud suurturniir pakkus rohkelt üllatusi ja purustati mitu rekordit nii pealtvaatajate kui ka telepubliku suhtes. Nende numbrite valguses tundub, et naistejalgpall hakkab vaikselt suuremale vennale ehk meestemaailma vutile lähemale astuma.

KADI PARTS

54

FINAAL

EMi TELEAUDITOORIUM

Holland – Taani 4 : 2 Mängu käik • 6. minut: Nadia Nadim viib Taani penaltist juhtima, seis tablool 0 : 1 • 10. minut: Vivianne Miedema saab paremalt äärelt hea söödu ja viigistab seisuks 1 : 1 • 28. minut: Lieke Martens lööb peale karistusala kasti joone tagant ja viib Hollandi juhtima 2 : 1 • 33. minut: taanlanna Pernille Harder saab paremalt äärelt tulles hea söödu ette, mängib Hollandi kaitsjatest mööda ja saadab palli paremasse nurka: seis 2 : 2 • 51. minut: Hollandi poolt realiseerib ligikaudu 20 meetri pealt karistuslöögi Sherida Spitse, tablool numbrid 3 : 2 • 89. minut: Vivianne Miedema jõuab üksi Taani karistusala lähedale, mängib üle ühe kaitsja ja kõmmutab lõppseisuks 4 : 2

• 2017. aasta EM oli senise teleajaloo kõige vaadatum naiste-EM • Enne poolfinaalide algust oli telepubliku suurus 109,6 miljonit – 2013. aastal oli sama number enne poolfinaale 77,9 miljonit • Kui 2013. aastal vaatas EMi kokku 116 miljonit vaatajat, siis tänavu ületati see rohkem kui 50 miljoni vaatajaga • Finaalmäng oli Hollandis selle toimumise hetkel aasta kõige populaarsem spordiülekanne, mida vaatas 4,1 miljonit vaatajat. Kokku jälgis finaali rohkem kui 13 miljonit televaatajat • EM purustas rekordeid mitmes riigis, teiste hulgas näiteks Inglismaal. Seal vaatas inglannade võitu Prantsusmaa üle 3,3 miljonit inimest, mis oli sel hetkel Inglismaa naistejalgpalli teleauditooriumi rekord. Vaid mõni päev hiljem lõi selle üle Inglismaa–Hollandi poolfinaal, mida jälgis koguni 4 miljonit vaatajat

JALKA SEPTEMBER 2017

maailm

FINAALMÄNGUDE PEALTVAATAJATE ARV 1991 Taanis: 3100 1993 Itaalias: 7000 1995 Saksamaal: 8599 1997 Norras ja Rootsis: 2221 2001 Saksamaal: 18 000 2005 Inglismaal: 21 105 2009 Soomes: 15 877 2013 Rootsis: 41 301 2017 Hollandis: 28 182

NAISTE EMide ESIVIIE MÄNGUD PEALTVAATAJATE ARVU JÄRGI Tänavuse finaali pealtvaatajate arv De Grolsch Veste staadionil jäi küll alla nelja aasta tagusele finaalile Rootsis, kuid Hollandi–Taani põnevusmatši jälginud rohkem kui 28 000 inimest aitasid sellel mängul tõusta naiste-EMide läbi aegade kõige vaadatumate matšide edetabelisse.

Kokkuvõtlikult külastas selle aasta EMil tribüüne 240 045 pealtvaatajat, mis on läbi aegade parim tulemus – senine rekord 216 888 pärines 2013. aastast.

2013. aasta finaal Saksamaa–Norra 41 301 2005. aasta alagrupimäng Inglismaa– Soome 29 092 2017. aasta finaal Holland–Taani 28 182 2019. aasta poolfinaal Holland–Inglismaa 27 093 2005. aasta alagrupimäng Inglismaa– Rootsi 25 694

EUROOPA MEISTRID JA FINAALID Ametlikult peetakse naiste Euroopa meistrivõistluseid alates 1991. aastast ning kuni tänavuse aastani on vaid korra, 1993. aastal läinud võit mõnele muule koondisele peale Saksamaa.

1991: Saksamaa–Norra 3 : 1 (l.a) 1993: Norra–Itaalia 1 : 0 1995: Saksamaa–Rootsi 3 : 2 1997: Saksamaa–Itaalia 2 : 0 2001: Saksamaa–Rootsi 1 : 0 (kuldne värav) 2005: Saksamaa–Norra 3 : 1 2009: Saksamaa–Inglismaa 6 : 2 2013: Saksamaa–Norra 1 : 0 2017: Holland–Taani 4 : 2 Foto: Tobias Schwarz/AFP/Scanpix

2017 SEPTEMBER JALKA

55

välismaal vutti nautimas

Laulud, lipud, solvangud, vorstid –

see kõik on jalgpall!

Mida sa eelmise nädala neljapäeval lõunaks sõid? Aga ülemöödunud aasta 7. mail? Sellist asja on võimatu meenutada. Aga Antti Kask ei mäleta mitte üksnes neid 39 aastat tagasi Ida-Saksamaa reisil jalgpallistaadionil söödud vorste, vaid ka seda, kuidas need maitsesid ja lõhnasid. “See sinepiga vorst oli üks suur elamus. Ma sõin enne mängu ja mängu ajal kaks vorsti ära ja pärast veel kaks,” meenutab Kask.

AET SÜVARI

ERRi sporditoimetaja

I

lmselt ei mäletaks Antti Kask neid vorste, kui nende söömine poleks aset leidnud tema esimesel vahetul kokkupuutel välismaa jalgpalliga 1978. aastal, kui Ida-Saksamaa kõrgliigas kohtusid Riesa Stahl ja Hansa Rostock.

Praeguseks on Antti pagasis üle 300 mängu välismaa vutiväljakutel, staadionikülastusi on isegi üle 850.

Tänapäeval ihkavad paljud eestlasedki oma lemmikklubi mänge vaadata staadionikatlas, külg külje kõrval teiste

omasuguste fännidega. Miks tasub seda teha ja kuidas sellist jalgpallireisi ette võtta?

Inglismaa ja Liverpool Antti Kase jalgpallireisid said alguse, nagu öeldud, Saksamaalt. Kuid kui küsida, mida ta algajale huvilisele esimesena soovitab, tuleb vastuseks ikkagi jalgpalli sünnimaa nimi.

“Minu jaoks on Inglismaa kõige alus,” selgitab ta. “Kõige lihtsam on minna

Londonisse. Kui Arsenali või Chelsea mängule ongi raske piletit saada, siis Millwalli või Fulhami mängule ikka saab.”

Tasub julgelt vaadata ka madalamate liigade poole. Tal endal on ühel aastal olnud koguni Wimbledoni klubi hooajapilet: “Nende 4500kohalisel staadionil on eriline tunne. Kõik on väga lähestikku, paljud tunnevad üksteist, tekib hea oma klubi õhkkond.”

Kõige huvitavam on eestlastele ilmselt ikkagi Liverpool. Piletit hankida

Eesti Punaste loosung Liverpool – Aston Villa mängul Inglismaa karikavõistluste poolfinaalis Wembley staadionil 2015. aastal.

56

JALKA SEPTEMBER 2017

välismaal vutti nautimas

Liverpooli fännide loosungikultuur täies ilus Euroopa liiga finaalmängus Sevilla vastu 2016. aastal.

Euroopa liiga finaal 2016 Baselis: Liverpooli fännid ootavad mängu Sevilla vastu.

Antti Kask Prantsusmaal: kohtuvad St Etienne – Paris SG.

pole sinna just kõige lihtsam, kuid kui see juba kord õnnestub, on see fännide sõnul vaeva ja raha tuhat korda väärt.

“Kui sa ikka ühe korra fännisektoris ehk Kopis oled istunud, siis seda ei ületa miski!” nendib Kuldar Pajula, kes on praeguseks käinud viiel lemmikklubi mängul. Jürgen Leesmann on kogenud Liverpooli külastaja. Umbes 30-l Liverpooli mängul käinuna ütleb temagi sama. Staadionil mängu vaadates on tulemus teisejärguline.

“Atmosfäär on lihtsalt nii eriline,” räägib ta. “Juba hommikul saadakse kokku, istutakse pubis, kolm-neli tundi enne mängu algust liigutakse koos staadioni juurde, kus on tuntumad pubid.”

Juba tribüünile jõudes on oma koht kindlasti Liverpooli fännide kuulsal laulul “You’ll Never Walk Alone”. Aga mitte ainult.

“Mulle meeldib inglaste juures nende spontaansus,” räägib Jürgen. “Nende laulud on naljakad, sõnumiga. Saksa liigas võibolla lauldakse valjusti, aga seal ei ole vahet, kas meeskond on 3 : 0 ees või taga – laulud on ikka samad.”

Saksamaa Saksamaa jalgpalli iseloomustavad suured moodsad staadionid, mis on tihti rahvast täis ja kus laulude ja lipuvehkimisega tagasi ei hoita. Antti sõnul tasub silmas pidada, et paljud neist uutest staadionidest on ehitatud linnasüdamest nii kaugele, et ümbruskonnas napib klassikalist jalgpalliatmosfääri – pubisid. Temale üldse loeb mängu ümbritsev õhkkond väga palju: “Sellepärast meeldivad mulle ka madalamate liigade mängud, näiteks eelmisel aastal käisin Saksamaal Zwickaus neljanda liiga

mängu vaatamas – super atmosfäär!”

Jalgpallihaigla eestvedaja Mari-Helene Kaber räägib Saksamaa väikeklubide võludest samuti ülivõrdes. Tema lemmik on Altona 93, Saksamaa liigapüramiidi viiendal astmel Hamburgi Oberligas mängiv meeskond. Klubi võib küll olla väike, kuid rahvas toetab seda arvukalt ja häälekalt igal kodumängul: “Kui oled fännisektoris, siis sinu töö on kaasa elada. Mulle Saksamaa mängude atmosfäär väga meeldib, lisaks on sealsetel fännidel stiil, millega on lihtne kaasa minna.

Altonas on ka pärast mängu klubihoone ees kõva pidu. Kohal on DJ, rahvas on koos, melu käib!”

Madalamas liigas mängivate klubide pluss on ka see, et üldjuhul saab pileteid osta lihtsalt kohapealt staadioni kassast – kui pole tegemist just mingi erakordse mänguga.

Sellised on olud ja selline on õhkkond Altona 93 mängudel ‒ klubi tõusis uueks hooajaks Saksamaa tugevuselt neljandasse liigasse.

Fotod: erakogu

2017 SEPTEMBER JALKA

57

välismaal vutti nautimas

Antti Kase Saksamaa kogemus: kohtuvad 1.FC Magdeburg – FSV Frankfurt.

Hispaania Hispaanias õppinud ja elanud Sten Berg ütleb, et üks põhjus, miks ta otsustas just Barcelonas oma magistriõpinguid jätkata, oli tema ammune unistus lemmikklubi mängudel käia. Tema sõnul on lihtsaim ja odavaim viis Camp Noul mänge vaadata ilmselt Hispaania karikasarja ehk Copa del Rey esimeste ringide mängud, sest nõudlust on nendele mängudele vähe ja staadion tihti üsna tühi. Ka Meistrite liiga alagrupimängudele pole piletit saada keeruline.

Tõsi, seetõttu tuleb Steni sõnul vahel maksta lõivu atmosfääri arvelt: “Kui tahad rohkem atmosfääri, on parem istuda värava taha fännisektori lähedusse, sest paraku on nii, et paremad kohad on tihti hõivanud turistid, kes on mängule rohkem pildistama kui mängu nautima tulnud.”

Ka Antti rõhutab, et Hispaanias on oluline leida õige istekoht, et suurel staadionil mitte vaakumisse jääda.

“Päev pärast saja tuhande istekohaga Barca staadionil mängu vaatamist sattusin Tarragona ja Mallorca vahelisele kohtumisele, kus atmosfäär oli sada korda parem,” julgustab Antti Hispaania jalgpalli sõpru vaatama ka väiksemate klubide mängude poole. Meistrite liiga playoff-mängudele, suurtele liigakohtumistele ja muidugi kurikuulsale El Clasicole Madridi Realiga on piletit hankida päris keeruline.

“Nende nägemiseks on sisuliselt kaks varianti: loodad õnne peale, et mõni koht enne mängu vabaneb ja saad kodulehelt pileti osta, või ostad mustalt turult,” nendib Sten.

Enne staadionile minekut käiakse ühiselt baarides ja lauldakse. Kuna

Juventuse rahvusvaheline toetajaskond Around J. Esireas (vasakul) Jaak Paavel koos kommuuniomanik Maurizioga.

58

JALKA SEPTEMBER 2017

Juve fännid 2017. aastal Torinos.

Camp Noule mahub ligi 100 000 inimest, siis on mängupäev Steni sõnul linnapildis hästi näha: “Minu kõige kihvtim elamus on kindlasti 2015. aasta meeletu pidu, kui Barca võitis kolm tiitlit. Bussiparaadiga kaasnev atmosfäär ja hilisem öine Camp Noul viibimine jääb kindlasti üheks meeldejäävaimaks päevaks mu elus.”

Itaalia Jaak Paavel jõudis oma esimesele Juve mängule 2013. aastal, kui ta oli veel koolipoiss. “Astuda sellele staadionile, mida oled kümme aastat telerist vaadanud … see võttis ikka jala värisema küll. Üle 40 000 inimese tribüünidel, kõik nagu üks suur pere,” meenutab ta oma esimest Juventuse külastust. Praeguseks on Jaak käinud Allianzi staadionil paarkümmend korda. Tema sõnul

Jaak Paavel sel aastal Eesti lipuga Torinos.

tasub end Itaalias staadionil hoida fännide ligi. Juventuse kodustaadionil on fännisektoriks Curva Sud: “Sinna pole kerge piletit saada, aga atmosfäär on seal kõige parem. Suhtlus vastasmeeskonna fännidega on omaette asi – kui satud nende lähedusse istuma, siis võid näha, kuidas paljud sinu ümber mängu õieti ei vaatagi, vaid vahetavad vastastikku solvanguid. Juve fännikultuuri juurde käib aga ka laulmine, lippude lehvitamine – kogunetakse juba mitu tundi enne mängu. Ka pärast mängu jäädakse üheskoos pidutsema – kui ikka võit on tulnud, siis kergelt koju ei minda.”

Jaak ise on seotud ka Juventuse rahvusvaheliste fännide klubiga Around J, kellele mängude eel kõikvõimalikke ettevõtmisi korraldatakse ja kellel on Facebookis oma rahvarohke kommuun.

Torino Juventuse tiitlitähistamine Torino keskväljakul.

Juventus on 2014. aasta Itaalia meister!

Suurturniirid Paljud peavad suurturniire kommertslikuks. Ajakirjanikuna päris mitmel Euroopa meistrivõistluste turniiril ja Meistrite liiga finaalmatšil käinud Dannar Leitmaa sellega aga päriselt ei nõustu.

“Sellist rahvamassi ja õhkkonda igal pool ikkagi ei koge,” räägib Leitmaa. “Muidugi on kahju, et Meistrite liiga finaali jõuavad kogu aeg samad meeskonnad, aga mängul käimine on ikkagi huvitav kogemus.

Fiiling, mis sealt saab, võib olla hästi erinev olenevalt kohast, kus finaalmatš peetakse. Lissabonis ja Cardiffis oli terves linnas väga lahe õhkkond, aga Berliinis ja Londonis kaob kõik suurlinnaelu sisse ära.”

Tema sõnul on kõige vingemad olnud aga EMide külastused, sest turniir

on pikem, fännimelu on rohkem ja saad selle sees kauem olla. Antti üks viimase aja eredamaid jalgpallielamusi on seotud möödunud sügisel toimunud reisiga Bosniasse, kus Eesti koondis mäletatavasti võõrustajatelt kõva sauna sai.

“Kui sa ikka näed, et ei taheta mängida, siis võtad seda natuke nagu solvangut enda kohta,” nendib Antti. “Reisi päästis aga see, et päev enne Bosnia ja Eesti matši käisin vaatamas Albaania ja Makedoonia mängu. Vaat see oli äge. Publik vilistas Makedoonia hümni välja, isegi VIPi-tribüün. Ja lõpus lasti püksid maha. Albaania hümni ajal omakorda keerasid kohale tulnud Makedoonia fännid demonstratiivselt platsile selja. Ja mängu ajal tundsid kohe, milline pinge oli õhus!”

Fotod: erakogu

2017 SEPTEMBER JALKA

59

välismaal vutti nautimas

Antti Kask Portugalis: kohtuvad Lissaboni Sporting ‒ Vitoria Setubal.

Piletiinfot Inglismaa

Piletite müük käib klubi kodulehe kaudu. Ostmisel on abiks klubi ametlik fännipass, mida saab osta koduleheküljelt.

Mida rohkem pileteid soetad, seda kõvemaks kasvab kategooria ja seda lihtsam on soetada järgmisi pileteid. Kõige raskem on pääsmeid saada Liverpooli, Chelsea, Arsenali ja Tottenhami mängudele.

Liverpooli mängude puhul on lihtsaim saada karikamatšide, tabeli teise poole klubide ja nädalasiseste mängude pileteid. Tasub kaaluda ka niinimetatud hospitality-pileteid, mida müüakse kodulehel, kuid mille hind on tavapiletist paar korda kallim. Mustalt turult pileteid hankides peab olema ettevaatlik – need on kallid ja pettusi on palju, ka pole see Inglismaa jalgpallis lubatud. Inglismaal võib kõrgliigamängude piletihind alata umbes 25 eurost (väiksemate klubide puhul), kuid suurtel klubidel nagu Chelsea või Arsenal ei saa piletit üldjuhul odavamalt kui 55 eurot. Ka Liverpooli piletihinnad jäävad tavaliselt 50–80 euro vahemikku, pole aga ebatavaline, et pileti eest tuleb maksta üle 100 euro. Keskmine piletihind jääb umbes 70 euro kanti.

Saksamaa

Pileteid saab osta klubi kodulehe kaudu. Müncheni Bayerni ja Dortmundi Borussia mängudele on piletit raskem saada, teiste klubide mängudele aga tunduvalt lihtsam. Võib kaaluda ka kellegi käest staadioni lähedal enne mängu pileti ostmist, hind ei ole liiga üle paisutatud. Müncheni Bayerni või Dortmundi Borussia piletihinnad jäävad 15 kuni 60 euro vahemikku.

Foto: erakogu

arvestama kuni kolm korda kõrgema hinnaga. Väiksemate kõrgliigaklubide mängudele võib saada 20 euroga, Juventuse odavaim pilet maksab 50 euro ligi ja kallima eest tuleb välja käia lausa 120 eurot.

Hispaania

Pileti ostmine käib kodulehe kaudu. Keeruline on piletit saada üksnes Reali–Barcelona mängule.

Suurematele vastasseisudele saab pileteid osta kahel ajal: siis kui piletid müüki paisatakse ja mõni päev enne mängu, kui hooajapiletite omanikud kohad vabaks lasevad, et raha tagasi saada. Mängul on lubatud käia ka teise inimese hooajapiletiga. Musta turu pileteid on saada, kuid peab olema ettevaatlik, et mitte petta saada. Mõnele väiksemale liigamängule või Copa del Rey matšile võib saada pileti alla 20 euro eest, kuid Barcelona mängude hinnad võivad vabalt küündida ka 75 euroni. El Clasico piletite hinnad on õige krõbedad, odavaimad piletid müüakse 120 euroga, ka 250 euro eest ei pruugi staadionil parimat kohta saada.

Meistrite liiga ja suurturniirid

Paljud pöörduvad piletisooviga Eesti Jalgpalli Liidu poole.

Liidu infojuht Mihkel Uiboleht aga rõhutab, et tegelikult nad abistada ei saa: “Need mõned piletid, mis meile eraldatakse, on mõeldud liiduga seotud inimestele – treeneritele ja klubide esindajatele.”

Nii finaalturniiridel kui ka Meistrite liigal on piletite müügiks eraldi netipõhised platvormid, kus tuleb end registreerida ja kust saab kas pileti osta või end piletiloosiks kirja panna. Viimase finaali piletid algasid 70 eurost ja küündisid 400 euroni. Viimase EMi puhul algasid piletite hinnad 25 eurost ja küündisid kuni 600 euroni, finaalmängule sai odavaima pääsme 85 ja kalleima 895 euroga.

Itaalia

Pileti ostmine käib klubi kodulehe kaudu. Piletite saadavus on üldjuhul hea, abiks on fännikaart, mida saab soetada kodulehe kaudu. Juventuse mängudele on pääsmeid leida raskem, enamikule teistele mängudele on aga pileteid hõlpsam saada. Pääsmeid võib osta ka vahendaja käest, ent siis peab

60

JALKA SEPTEMBER 2017

Piletite järelturu koduleheküljed Viagogo.com Livefootballtickets.com 1st4footballtickets.com Ticketmaster.co.uk

SINU KODUKOHA AU ON MÄNGUS!

Eesti

maavõistlused

Laupäev, 2. september 16:00 Raplamaa - Ida-Virumaa, Rapla Ühisgümnaasiumi staadion 16:00 Lääne-Virumaa - Järvamaa, Rakvere linnastaadion 16:00 Valgamaa - Põlvamaa, Tehvandi staadion 16:00 Harjumaa - Hiiumaa, Raasiku staadion 16:00 Võrumaa - Jõgevamaa, Võru linnastaadion 16:00 Läänemaa - Saaremaa, Haapsalu linnastaadion 19:00 Pärnumaa - Tartumaa, Pärnu Rannastaadion

Pühapäev, 3. september 16:00 Tallinn - Viljandimaa, Sportland Arena

septembrikuu kalender

Sügisel madistavad koondised ja klubid Kodumurul näeme sügisele omast põnevust nii koondise- kui ka klubide mängudes. Meestel on ees MM-valikmäng Küprosega, naistel maavõistlus Jordaaniaga ja näha saame ka Balti liiga taset. Naiste meistrivõistlustel on liiga traditsiooniliselt poolitunud ja mehed on välja jõudnud lõpusirgele.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 8. september

19.00 Pärnu JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Pärnu rannastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Tamme staadion 19.30 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 9. september

13.00 JK Sillamäe Kalev – JK Narva Trans

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 FCI Tallinn – Tallinna FC Flora

Infoneti Lasnamäe staadion Esmaspäev, 11. september

19.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion Teisipäev, 12. september

18.00 Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion 19.00 FCI Tallinn – Paide Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus

Narva Fama staadion 20.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC

A. Le Coq Arena Reede, 15. september

19.30 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Levadia

Pärnu rannastaadion Laupäev, 16. september

13.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Paide linnastaadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC

Sillamäe Kalevi staadion 16.00 Viljandi JK Tulevik – FCI Tallinn

Viljandi linnastaadion 19.00 JK Narva Trans – Tartu JK Tammeka

Narva Fama staadion Reede, 22. september

19.30 FCI Tallinn – JK Narva Trans

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 23. september

13.00 Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik

Paide linnastaadion 13.00 Tallinna FC Levadia – Tartu JK Tammeka

Kadrioru staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion 16.00 Nõmme Kalju FC – Pärnu JK Vaprus

Hiiu kunstmurustaadion Reede, 29. september

19.30 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Tamme staadion Laupäev, 30. september

13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora

Viljandi linnastaadion

62

JALKA SEPTEMBER 2017

16.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond

Narva Fama staadion 16.00 Tallinna FC Levadia – FCI Tallinn

Kadrioru staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – JK Sillamäe Kalev

Pärnu rannastaadion

ESILIIGA Neljapäev, 7. september

19.00 Tartu JK Welco – FC Elva

Tartu Tamme staadion Laupäev, 9. september

16.00 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev

Rakvere linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu FC Santos

Maarjamäe staadion Pühapäev, 10. september

16.00 FC Kuressaare – FCI Tallinn U21

Kuressaare linnastaadion 16.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora U21

Maardu kunstmuruväljak Kolmapäev, 13. september

17.45 FC Elva – Maardu Linnameeskond

Elva linnastaadion 17.45 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora U21

Rakvere linnastaadion 18.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev

Kuressaare linnastaadion 20.00 Tartu FC Santos – Tartu JK Welco

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 14. september

19.00 FCI Tallinn U21 – Tallinna FC Levadia U21

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 16. september

16.00 FC Elva – Rakvere JK Tarvas

Elva linnastaadion 16.00 Maardu Linnameeskond – Tartu FC Santos

Maardu kunstmuruväljak Pühapäev, 17. september

16.00 JK Tallinna Kalev – FCI Tallinn U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Kuressaare

FC Flora Lilleküla väljak 16.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Levadia U21

Tartu Tamme staadion Neljapäev, 21. september

19.00 Tartu FC Santos – Rakvere JK Tarvas

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Laupäev, 23. september

13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Maardu Linnameeskond

Maarjamäe staadion 16.00 FC Kuressaare – FC Elva

Kuressaare linnastaadion Pühapäev, 24. september

16.00 FCI Tallinn U21 – Tartu JK Welco

Infoneti Lasnamäe staadion

16.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 27. september

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21

Maarjamäe staadion Neljapäev, 28. september

19.00 Maardu Linnameeskond – Tartu JK Welco

Maardu kunstmuruväljak Laupäev, 30. september

13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia U21

Rakvere linnastaadion 16.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev

Elva linnastaadion

ESILIIGA B Kolmapäev, 6. september

19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Nõmme Kalju FC U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 9. september

16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Raasiku FC Joker

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 Viimsi JK – Vändra JK Vaprus

Viimsi KK staadion Pühapäev, 10. september

13.00 Paide Linnameeskond U21 – JK Tallinna Kalev U21

Paide linnastaadion 16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Keila JK

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Kolmapäev, 13. september

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Raasiku FC Joker – Viimsi JK

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Neljapäev, 14. september

17.45 Paide Linnameeskond U21 – JK Sillamäe Kalev U21

Paide linnastaadion 17.45 Vändra JK Vaprus – Keila JK

Vändra staadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Tallinna Kalev U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 16. september

13.00 Viimsi JK – Kohtla-Järve JK Järve

Viimsi KK staadion Pühapäev, 17. september

13.00 Raasiku FC Joker – Keila JK

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21

Vändra staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Tartu JK Tammeka U21

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Esmaspäev, 18. september

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 24. september

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Viimsi JK

Hiiu kunstmurustaadion

septembrikuu kalender

Andreas Raudsepp (vasakul) püsti, Nikolai Mašitšev murul istuli – Levadia ja Nõmme Kalju selgitavad omavahelisi arveid 8. septembril.

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Raasiku FC Joker

Paide linnastaadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Vändra JK Vaprus

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 16.00 Kohtla-Järve JK Järve – Keila JK

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

Laupäev, 2. september

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – JK Sillamäe Kalev U21

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak

Laupäev, 9. september

Esmaspäev, 25. september

Kolmapäev, 27. september

19.00 Keila JK – Viimsi JK

Keila staadioni muruväljak

Laupäev, 30. september

16.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Tammeka U21

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak

NAISED Eesti meistrivõistlused

Eelmise 14. vooru põhjal 1.–4. koha ja 5.–8. koha saavutanud võistkonnad mängivad omavahel kaks korda kodus-võõrsil printsiibil läbi. Kõik teenitud punktid ja tulemused võetakse teise ringi kaasa. Jalka trükkimineku ajaks olid teada mängupäevad. Mängude toimumiskoha ja aja saab jalgpalliliidu koduleheküljelt www.jalgpall.ee.

4.–2., 1.–3., 8.–5., 7.–6.

Kolmapäev, 6. september või neljapäev, 7. september

1.–4., 2.–3.

8.–7., 5.–6.

Laupäev, 23. september

3.–4., 1.–2., 6.–8., 7.–5.

Teisipäev, 26. september või kolmapäev, 27. september

2.–4., 3.–1., 5.–8., 6.–7.

Laupäev, 30. september

4.–1., 3.–2., 7.–8., 6.–5.

KOONDISED A-koondis Pühapäev, 3. september

21.00 Eesti–Küpros

A. Le Coq Arena MM-valikmäng

U21 Reede, 1. september

17.45 Eesti–Slovakkia

Kadrioru staadion EM-valikmäng

Teisipäev, 5. september

20.15 Eesti–Hispaania

A. Le Coq Arena EM-valikmäng

NAISED

Balti liiga

Laupäev, 9. september

13.00 Tallinna FC Flora – FK Liepaja

FC Flora Lilleküla väljak

Foto: Lembit Peegel

A-koondis

Pühapäev, 17. september

14.00 Eesti–Jordaania A. Le Coq Arena

2017 SEPTEMBER JALKA

63

lisaaeg Pallid

Vaata lk 30–31.

Autor: Margus Kontus

Kellest saab FIFA 212. liige?

Kurdistani Iraani alla kuuluva osa iseseisvusreferendum võib peale uue riigi kaasa tuua ka 212. FIFA liikme.

Kurde loetakse maailma suurimaks oma riigita rahvaks, Kurdistan ise laiub nelja riigi territooriumil. Hinnanguliselt elab Kurdistanis vähemalt 30 miljonit inimest, neist pooled Türgi territooriumil.

Iraanis, kus korraldatakse referendum, elab kuni kaheksa miljonit kurdi. Iraagis arvatakse elavat ligi viis miljonit ja Süürias kuni kaks miljonit kurdi.

Kurdistanile pakub FIFA liikmelisuses konkurentsi aga 1,3 miljoni elanikuga Sansibar, mis kuulub riiklikult Tansaania alla.

Kuna Tansaaanial pole Sansibari jalgpalliiseseisvuse vastu midagi ja Sansibarist sai tänavu Aafrika konföderatsiooni 55. liige (sama palju on liikmeid UEFA-l), on selle saare võimalused väga head.

vana

Eduard Belkini erilised teened

foto

Sverdlovskis (Jekaterinburgis) sündinud Eduard Belkin mängis kolm hooaega Leningradi Admiralitejetsi ridades Nõukogude Liidu meistrisarjas ja saabus 1962. aastal Eestisse, kui Tallinna Kalev oli just samast kõrgseltskonnast välja pudenenud ja alustas võitlust sinna tagasijõudmise nimel. Selles ei suutnud Eesti jalgpalli aidata ei Belkin ega teised Venemaalt kaasatud abijõud. Aastatel 1967–1968 tegutses Eduard Belkin sellesama Tallinna Kalevi peatreenerina.

Nagu valdav osa annekteeritud Eestisse migreerunud jalgpallureist sulandus Belkin venekeelsesse diasporaasse ja pärast mängijakarjääri lõppu treenis (alguses mängiva treenerina) sõjatehase Tallinna Dvigatel meeskonda. 1969. aastal õnnestus Dvigatelil teha kuldne duubel ja võita nii Eesti NSV meistritiitel kui ka karikas. Seitsmekümnendatel juhendas Belkin ka Eesti NSV koondist ja kaheksakümnendate Nõukogude Liidu meistrivõistlustel mängivat Tallinna Sporti ja venekeelseid noortemeeskondi.

Eesti vabanedes jätkas Belkin treenerina. 1990. aastal Tallinna Jalgpallikooli poistega Soomes võisteldes omastas meeskonna juhtkond noorte päevaraha. Kooli direktor Belkin, üks näppajaist, tunnistas süüd. Õhtuleht (11. september 1991) kirjeldab lapsevanemate protesti direktori vastu ja jalgpallikoolis tulusate Soome-sõitude pärast tekkinud tüli, mille käigus süüdistas Belkin Vladimir Kolbassenko rühma poisse Soomes toime pandud varguste pärast, mille kahju oli 3000 marka. Tõendeid Belkinil esitada polnud ja nende puudumist kinnitas ka Hyvinkää kaubamaja, kus vargused väidetavalt toime pandi.

1996. aastal omistati Eduard Belkinile eriliste teenete eest Eesti vabariigi kodakondsus. Kümme aastat hiljem mees suri.

INDREK SCHWEDE

64

JALKA SEPTEMBER 2017

Eduard Belkin Tallinna Dünamo särgis 1964. aastal.

Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ...

Foto: Lembit Peegel

Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari-Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 04.09 Mati Pari 04.09 Liina Kuusk 04.09 Miko Pupart 05.09 Taavi Vellemaa 05.09 Markus Allast 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 07.09 Jüri Saar 08.09 Mattias Männilaan 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Lars Hopp 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 10.09 Mark Anders Lepik 12.09 Kaupo Õismaa 13.09 Raul Kaivoja 18.09 Antti Rosenberg 18.09 Liisi Vink-Lainas

17 29 24 27 43 40 26 30 17 24 30 63 16 30 41 40 38 33 17 53 45 46 21

18.09 Linette Listmann 20.09 Kaarel Torop 21.09 Robert Kirss 21.09 Kristjan Tamme 22.09Fredo Getulio Aurelio 22.09 Toomas Krõm 22.09 Veiko Soo 23.09 Dmitri Kulikov 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 25.09 Vladislav Kreida 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 28.09 Anita Maškina 28.09 Kristofer Kartau 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

LHV edetabel Juulikuu tehingute summa esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (8.) Tallinna FC Infonet 5. (4.) FC Elva 6. (6.) FC Kuressaare 7. (11.) Viljandi JK Tulevik 8. (7.) JK Tallinna Kalev 9. (5.) Tallinna FC Levadia 10. (10.) FC Nõmme United 11. (13.) Rakvere JK Tarvas 12. (9.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 13. (14.) Tallinna JK Piraaja 14. (–) JK Tabasalu 15. (–) Tartu FC Helios 16. (–) Tõrva JK 17. (16.) Tartu FC Santos 18. (18.) Viimsi JK 19. (20.) Kärdla LM 20. (17.) Paide Linnameeskond LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: SERGEI ZENJOV FOTOD: JANA PIPAR NR 9 (117) 2017

16 25 23 22 63 46 33 40 41 18 38 21 20 20 18 26 20 26 19 19 75 27

Argo Arbeiter, jalgpallitreener Ma mäletan ... kui üheksakümnendate aastate alguses olin Floraga USAs Miamis ja meie meeskonna asju kureeris Ari Dubin. Elasin tal kõrvaltoas ja helistasin talle hotellitelefoniga. Ari arvas miskipärast, et Eestist helistab klubi juht Aivar Pohlak, ja hakkas ette vuristama, et mis ja kuidas. Ma ei saanud mitte midagi aru. Ta jõudis ikka tükk aega seletada, mismoodi meil läinud on, enne kui ma aru sain, et ta rääkis oma arvates Pohlakuga. Siis ma mängisin natuke kaasa ja üritasin naeru tagasi hoida, aga lõpuks ei pidanud vastu ja pahvatasin naerma.

Nüüd naerame seda lugu koos, kui kokku juhtume.

Ma mäletan ... Eesti koondise mängu 1996. aasta detsembris Baski-

maa koondisega Bilbaos, kus ma läksin kolmel korral üks ühe vastu Hispaania koondise puurivahi Andoni Zubizarretaga, kes sel hetkel mängis Valencias, aga oli kaitsnud ka Barcelona väravat. Mul olid erinevad lahendused, aga Zubizarreta luges kaks esimest läbi: alguses püüdsin maast mööda mängida, siis püüdsin üle tema tõsta, aga ta kerkis nagu sein mu ette ja muigas ainult. Kolmandal korral lõin ära, aga oli suluseis. Kisa oli nii suur, et ma ei saanud jupp aega aru, et värav ei lugenudki. Mulle olnuks see värav väga tähtis, sest olen eluaeg olnud Hispaania jalgpalli sügav austaja. Mulle meeldib selle juures tarkus ja mängu ilu. Mäng pole rajatud mitte jõule ja kiiresti üles-alla jooksmisele, vaid mängijad peavad kombineerima ja asjadest aru saama. Treenerina on see minu arvates ainuõige lähenemisviis – kõigepealt mõistus, sest jalgpall algab peast, mitte jalgadest. Sööt pole tehniline, vaid taktikaline element. Kaotasime baskidele 0 : 3 ja siis käis küll peast läbi, et oleks ise oma võimalused ära realiseerinud, oleks viigi saanud.

Seal Bilbaos olin algkoosseisus ja mäletan, kuidas varumehed sooja tegid – neid loobiti müntide ja banaanidega. Mõtlesin, et vaat kus mul vedas, et põhisse sain!

Ma mäletan ... väravat Tšehhile 1998. aasta EM-valikmängus Teplices. Tulin teisel poolajal sisse, kui olime 0 : 4 kaotusseisus.

Sain söödu poolel platsil, suutsin keha vastasele ette panna, läksin värava poole ja nii imelik, kui seda öelda pole – ülejäänu oli vormistamine. Ju oli enesekindlust võrreldes baskide vastu mängimisega sedavõrd palju rohkem.

Ma mäletan ... oma esimesi jalgpallisaapaid, mida me nimetasime punnketsideks ja mis toodi Lätist. Neil olid uhked kummist korgid all ja käisin nendega koolis ka. Õpetaja lõpuks keelas ära.

Aseris tulid võistlustel vene poisid neid lausa näpuga katsuma ja me olime nende silmis päris ässad. Kui mänguks läks, siis osad vahetusid ja nemad panid meid paika.

Ma mäletan ... et ema oli julmalt vastu, et jalkatrenni lähen, aga mina olin endas kindel ja esimese klassi poisina ikkagi läksin. Ei teagi, kust see pisik tuli, võibolla poistega õues mängimisest.

Elasin Viljandis korrusmajas, kus ümberkaudu oli nii eestlasi kui ka Vene sõjaväelaste lapsi. Venelastega mängisime jalkat ja talvel jäähokit. Meie olime olenevalt spordialast ja tujust kas Eesti või USA ja venelased alati Venemaa. Need olid põhimõttelised lahingud. Mulle meeldis väga ka üleliidulisest Kesktelevisioonist jalgpalli vaadata. Seegi võis mind jalgpalli poole kallutada.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 SEPTEMBER JALKA

65

ristsõna

Augustikuu ristsõna vastus oli “värske veri”. Õige vastuse eest võitis kaks pääset Eesti–Küprose MM-valikmängule 3. septembril Triin Tugim. Võitjaga võtame ühendust.

Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks pääset Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängule 10. oktoobril.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA SEPTEMBER 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.