Jalka (oktoober 2016)

HIND 2,20 EUROT OKTOOBER 2016

BOSNIA UPUTAS Eesti ja Magnus Pehrssoni KUIDAS PREMIUM LIIGAS TREENERIT VAHETATAKSE LARS HOPP MEIE NOORTEJALGPALLIST PÄRNU JK NAISTE MEISTRITE LIIGAST MASKOTINA EESTI–MALTA MÄNGUL ISSN 1736-7379

Postrid: Andrei Sidorenkov / Eric Dier / Danny Drinkwater / Sergio Ramos

ARGO ARBEITER LUGEJATE EES

KEVIN KAUBER LUUBI ALL

E EN M I ES NUS A! PA IVAB K RIS

PANE END PROOVILE KOOS JALKAGURUDEGA! VAATA LÄHEMALT: WWW.TRIOBET.EE

a ita ts u u k

sisukord

aks. isu täis ei sa e, et nende se e uue n h o o s k ti b h “Tä etud, pea id tä n o rk ä eb areng.

Kui üks eesm a ei tee, lõp d se i u K . a adm iskasvaeesmärgi se kui tahad tä et e, se t k fa , pead Üldiselt on ima minna aale mäng sm li ngija vä ä a n em nu bi võtm iga profiklu li m iu m re P olema.” noortest Lars Hopp lk 56–58

KAANELUGU LK 18 Eesti koondis sai Zenicas jälle rappida Bosnia ja Hertsegoviina koondise käest. Mängijate kehakeel väljakul ja mängujärgsed vastused meedia küsimustele reetsid vastuolusid meeskonnas ja tõstatasid küsimuse peatreeneri Magnus Pehrssoni jätkamisest oma ametis.

KOLUMNID Siim Kera Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

12 14 16

22

PERSOONID & INTERVJUUD Uno Tutk Kevin Kauber Argo Arbeiter Lars Hopp ESIKAANEL: TAIJO TENISTE FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 10 (106) 2016

RUBRIIGID

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Punktibörs Minu 11: Karl Mööl Klubi lood: Trummi SK Kohila Naised: Pärnu JK Meistrite liigas Jimmy Högbergi nipid Oktoobrikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee

MUU

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG

KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

Maskotina Eesti–Malta mängul Korduma kippuvad küsimused Väikeriigid Inglismaa kõrgliigas Ettevaatlikud esiliigaklubid Cristiano Ronaldo ja Pep Guardiola eesti keeles

22 24 48 56

4 8 10 26 28 30 40 54 59 62 64 66

42 44 46 52

30

42

60

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

t

POSTRID ANDREI SIDORENKOV NÕMME KALJU ERIC DIER TOTTENHAM HOTSPUR DANNY DRINKWATER LEICESTER CITY SERGIO RAMOS MADRIDI REAL 2016 OKTOOBER JALKA

3

lembit peegel

Vastik valus start Augustis ja septembris nägid Eesti koondist nii Pärnu kui ka Zenica rahvas. Kui suvepealinna uuel staadionil heideldi maavõitluses Maltaga, siis Bosnia ja Hertsegoviinas sai alguse värske MM-valiktsükkel.

Foto: Lembit Peegel

Midagi unustamiseks. “Zenica” võiks mõnes eesti keele instituudi sõnastikus olla vabalt “hävitava kaotuse” sünonüüm.

Ah, saime jälle ühe zenica! Bosnia ja Hertsegoviina pealinnast Sarajevost 70 kilomeetri kaugusel asuvas linnas läks täpselt nii nagu kaheksa aastat tagasi – võõrustajad Eestile ei halastanud, taoti julmalt, taoti viis. Nemad alustasid uut valiksarja priske peoga, meile tikkus ligi kammitsev masendus. Siin pildil on peaosades Ragnar Klavan, Mihkel Aksalu, Edin Džeko, pall ja lendlev muru. Nii sündis bosnialastele teise tabamuse toonud penalti.

4

JALKA OKTOOBER 2016

lembit peegel Foto: Foto:Lembit LembitPeegel Peegel

Eestlased maas, Džeko õhus. Ega tšehhi kohtunikul Miroslav Zelinkal ei jäänudki muud üle, kui 11 meetri karistuslöök määrata.

Kui kaheksa aastat tagasi toimunud 0 : 7 matšis lasime endale esimese värava lüüa 24. minutil, siis seekord olime selleks mänguminutiks juba 0 : 2 taga.

Foto: Lembit Peegel

Kõik korras, Raku? Klavan, keda enne koondisega liitumist kimbutas väikene vigastususs, sai Zenicast uue tillukese trauma.

Sellegipoolest mängis kapten 90 minutit täis nagu kord ja kohus. Müts maha!

Foto: Lembit Peegel

Ken Kallaste on justkui Pokemon, keda kari bosnialasi taga ajab. Eestlaste püüdmisega said lõunaslaavlased oivaliselt hakkama.

2016 OKTOOBER JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Keel pikalt ees – Sergei Zenjov ihaldab palli! Selleks peab ta aga üle mängima Hamburgis mängiva vastaste 36aastase keskkaitsja Emir Spahici.

Foto: Lembit Peegel

Kas lennuluba on olemas? Paistab, nagu plaaniks Ilja Antonov (vasakult teine) kohe-kohe õhku tõusta.

Foto: Lembit Peegel

Kui pilgud jutustaksid … Rootslastel Magnus Pehrssonil ja Jesper Norbergil oli, mida Bosnias arutada.

6

JALKA OKTOOBER 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Enne Bosniat käis Eesti jalgpallikoondis 17aastase pausi järel taas end Pärnus näitamas. Värske kuue saanud kaunil rannastaadionil vaatas 1 : 1 viigimängu Maltaga 2515 huvilist. Usutavasti ei pea suvepealinlased rahvusesinduse järgmist külaskäiku enam nii kaua ootama.

Foto: Lembit Peegel

Eesti–Malta maadlus? Kostja Vassiljev ja Ilja Antonov on pihtide vahele võtnud vastaste number kaheksa, Paul Fenechi.

Foto: Lembit Peegel

Mida teha, kui staadion on välja müüdud? Üks variant on nutta ja matši televiisori vahendusel piiluda. Teine võimalus on ise tribüün ehitada.

Asjalikud pärnakad valisid teise variandi.

2016 OKTOOBER JALKA

7

nimed & numbrid Luule Komissarov Tänavune 3. september oli ajalooline päev tuntud näitleja Luule Komissarovi elus. Nimelt osales vutifänn 74aastaselt esimeses ametlikus jalgpallimatšis! Viljandi JK Tuleviku korraldatud heategevuslikul Viljandimaa firmade jalgpalliturniiril debüteeris Ugala Unitedi patroon Komissarov 1 : 0 võidumängus Cleveroni vastu. Ugala teatri korraldusjuhil Heigo Tedrel jätkus naise kohta vaid kiidusõnu: “Ta tõmbas kogu mansa platsil nii mõnusalt käima, et mine või järgmise sammuna Viljandi JK Tulevikule kosja!”

Komissarov ise kommenteeris, et eks ta oli mansal rohkem jalus, aga adrenaliin oli nii kõva, et siiamaani ei usu, mis korda sai saadetud! Lavajõu järgmine unistus on kohtuda silmast silma Eesti jalgpallikoondisega. Ugala United sai turniiril teise koha, võidukarika napsas endale Bed Factory Sweden, kolmandaks jäi Aken ja Uks.

Marko Meerits püüab palle vanavanemate kodulinna Rakvere eest.

Foto: Lembit Peegel

Juurte juurde jõudnud Marko Meeritsal ei ole mõtteski järgmiseks aastaks Eestisse jääda Puurivaht Marko Meeritsa Eestisse naasmine augustikuu lõpupäevadel oli üks lähiaastate suurim üleminekute üllatuspomm. Hollandi esiliigast Maarjamaa meistrisarja punasesse laternasse! Miks valis koondist neljal korral esindanud mees Rakvere JK Tarva? Suvel ka Soomes ja Norras testimas käinud mees annab aru.

18

... ümbertöödeldud joogipudelit on kasutatud iga uue Eesti koondise võistlusvormi valmistamiseks. Bosnia ja Hertsegoviinas kurva debüüdi saanud rüü on Nikelt meie koondisele juba üheksas järjestikune.

104

... noort jõudis septembris avapaugu saanud Põhja-Tallinna JK esimesse trenni. Klubi treenerid on teiste seas Tarmo Rüütli ja Urmas Hepner!

1873

... last osales EJLi ja Rimi korraldatud suvelaagrites. Juunis võttis tegevustest osa 950 last, augustis 923. Mõlemas laagris osales 215 noort. Tüdrukuid osales 208, juunis 114 ning augustis 94.

Neist 16 osales mõlemal kuul. Treenereid oli juunis 98 ja augustis 97.

8

JALKA OKTOOBER 2016

Kas sa oled nõus, et Rakverre minek oli julge samm?

Arvestades mu hetkeolukorda ja viimast hooaega, siis arvan, et see oli selles mõttes õige otsus, et minna, mängida ja leida end taas üles. Eelmisel hooajal ei mänginud ma Hollandis ühtegi liigamängu, ainult sõprusmänge. Olin ka vigastusega kuus kuud väljas. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda julge otsus, aga minu enda vaatevinklist on see õige. Kindlasti oleks saanud kuhugi välismaale nii-öelda paremasse klubisse, aga sel pole mõtet. Ma olen piisavalt vana, et mängida ja teha järgmine samm. Kui Rakveres läheb hästi, on karjäär jälle tõusuteel.

On su karjäär veidi seisma jäänud?

Mitte päris. Eks selliseid asju tuleb elus ikka üle elada. Tagasilöögid on loomulikud, tuleb välja tulla ja endale õige koht leida. Ma ei muretse. See otsus ei olnud väga keeruline, ühe päeva mõtlesin. Ma ju teadsin, mis mul vaja on. See ei ole ainult minule kasulik, vaid annan endast kõik ja loodetavasti suudame Rakverega tabelisse punkte tuua.

Ma ei usu, et Rakvere oleks isegi oma uskumatutes unenägudes koondislasest unistanud. Kuidas koostöö alguse sai, kas kontakt tuli sinult?

Rääkisin klubijuhtidega ja otsustasin, et tulen Rakverre. Nii ta läks. Otseselt teiste Eesti klubidega ma ei rääkinudki, aga mõtetest käisid läbi. Koju on alati hea tulla, aga kindlasti ei naasnud ma koduigatsuse tõttu. Ma arvan, et viis aastat Hollandis oli piisav aeg, nüüd tuleb leida midagi uut ja atraktiivset. See oli mu enda soov, ise tundsin, et tahan lahkuda, tahan vaheldust. Holland on jalgpalliriik, aga vahel pead enda sisetunnet kuulama. Loodan, et mul läheb siin hästi ja saan jälle välismaale. Mu plaan ei ole kindlasti mitte järgmiseks hooajaks siia jääda. See ei ole mõtteski.

Kas sul on Rakverega isiklik side?

Vanavanemad on sealt pärit ja mu enda ema kasvas seal üles!

Kas nad olid su otsuse üle õnnelikud?

Niivõrd-kuivõrd. Ei saa päris öelda, et väga õnnelikud olid. Aga alati arutan nendega kõik läbi ja nad toetavad mu otsuseid.

SIIM KERA

PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

KLIENDI KOMMENTAAR:

ehall/must Värvus: tum

Uue põlvko nna sooja aluspesu lo on kasutatu omisel d parimaid materjale ja uusimat tehnoloog iat. Soe alu hoiab sind spesu kuiva ja vä rskena, on ning juhib mugav higi ja niisku se kehapin eemale. Pa nalt kub kaitse t, isoleerib ja ventilee rib just õig eid kehap Materjal: iirkondi. kõrgtehno loogiline AVS kanga s (56% po lüamiid, 40% polü propüleen , 4% elast 200 g/m²) aan, .

Olen maratone jooksnud 33 aastat! Uskuge mind – selle aja vältel olen kasutanud väga erinevat spordivarustust. Snickers Workwear pesukomplekt ei tundunud mulle esmalt just enesestmõistetav valik, kuid piisavalt huvitav, et proovida. Minu kogemus ütleb, et see aluspesu on seljas oluliselt mõnusam, kui tuntud spordibrändide tehniline pesu: ülimalt pehme, mugav ja ihusõbralik. Märja nahaga oli Snickersi pesuga lausa jahutav allatuult joosta.

Lisaks funktsionaalsusele on pesu minu meelest ka väga kena disainiga. Vaid üks küsimus, miks on pesu nimetus Snickers WORKwear, mitte aga Snickers SPORTSwear, mida see minu hinnangul küll 100% väärt oleks.

Snickers Workwear pikkade varrukatega soe alussärk art 9430/0418

HIND

64 €

Snickers Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418

HIND

54 €

Snickers Workwear pikad aluspüksid

SEB Tallinna Maraton (42,2 km) 2011 - 20. koht, 2012 - 22. koht

art 9431/0418

HIND

58 €

Pärnu Kahe Staadioni jooks (7,6 km) 2011 – VI koht, 2012 – III koht

Snickers Workwear XTR bokserid

38. Saaremaa Kolme Päeva Jooks (42,2 km) - 16. koht Raasiku Rahvajooks (5,8 km) 2014 – I koht, 2010 - I koht

art 9433/0418

HIND

31 €

6. Mispo Talvemaraton 2015 – I koht

OSTAD KOMPLEKTI, (särk + püksid) saad

TASUTA

Urmas Põldre (50)

SNICKERS WORKWEAR

Isiklik rekord maratonis: 2:25.39

TALVEKINDAD art 9578/0448 (väärtus 37 €)

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 29.02.2016 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Jalgpall meeldib küll väga. Mulle meeldis väravas olla. Klassivennad mängisid FC Elvas, käisin nendega ikka kõksimas. Väravas mängida oli äge. Mingi aeg isegi mõtlesin ala vahetada. Ei läinud ja vast hea ongi.”

Rio de Janeiro sõudmise olümpiapronks Kaspar Taimsoo “Nii nagu meie kurdame Eestis, et erakonnad on nagu jalgpallivõistkonnad, kes korjavad endale punkte ja väravaid ning unustavad ära, mis on tegelikult oluline, unustavad riigi huvid.”

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin Euroopa huvide nõrgestamisest “Ja kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, võttis KGB vabariikide jalgpalliliidud oma kontrolli alla.”

Aivar Pohlak

“Väikesena lugesin Pele raamatut ja mõtlesin, et minust võiks küll Pele saada. (..)

Maratoni pole ma mitme erakonnakaaslase eeskujul jooksma hakanud – mulle ilma pallita joosta ei meeldi.”

Poliitik ja ärimees Rain Rosimannus “Mitte midagi pole kadunud, kõik on jätkuvalt meie enda kätes. Meeskond erinevalt ajakirjanikest ja statistikutest neid seeriaid (Infonet oli liigas 14 mängu järjest kaotuseta) ei arvuta ega jälgi.”

Infoneti peatreener Aleksandr Puštov kaotusest Florale “Ambitsioonid ei ole kadunud. Tahan saada tippväravavahiks ja murda tagasi Eesti A-koondisse, milleks on vaja julgust astuda vähemalt näiliselt samm tagasi.”

Viis aastat Hollandis olnud Marko Meerits liitus Rakvere Tarvaga “Krõbedat tuleb kõikide fännide poolt. Aga värav oli ilus ja tähtis.”

Florale lõpuhetkil viigivärava löönud Gert Kams nagistas Nõmme Kalju fännidega “Kuskilt annab alati midagi tunda, aga pigem on see signaal, et kõik on korras!”

Konstantin Vassiljev üleelatud vigastusest “See pole mingi lõbus laager – see on koht, kus end tõestada ja näidata rahvale, et Eestis on jalgpall ja on jalgpallurid!”

Konstantin Vassiljev

10

JALKA OKTOOBER 2016

Hakitud põlv kapten Marmorit väljakult minema ei peleta Tee, mis tahad, aga tundub, et rannajalgpallikoondise kaptenit Kristian Marmorit on võimatu liivavutist eemal hoida. Kui mullu lõhkus mees juba kolmandat korda oma vasaku põlve ristatisideme, tundus karjääriga finito olevat.

Kriips peal. Kõik. Seda teatas ta isegi. Aga ei, sel aastal sumpas Marmor taas kuldsetel rannaliivadel. Miks?

“Ma poleks naasnud, kui Kask (Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask – toim.) poleks pöördunud minu poole palvega tagasi tulla,” sõnab ta ning jätkab stoilise rahuga teemadel, mis siinkirjutajale kriiskavat ebameeldivust valmistab. “Mul on põlv kolm korda läinud, ma olen sellega nii harjunud, midagi uut ei ole. Risk on muidugi suur. Kui nüüd ühe korra peaks põlv veel katki minema, siis enam operatsiooni teha ei saa. Ei saaks enam sidet üles ehitada, põlve on lihtsalt nii palju hakitud, et sidet poleks võimalik taastada.”

Kui alguses leppisid Kask ja Marmor kokku, et Marmor jookseb liivale vaid Itaalia kuurortlinnas Jesolos toimuval 2017. aasta Bahama MMi kvalifikatsiooniturniiril, siis tegelikkuses osales Marmor ka Moskvas ja Catanias toimunud euroliiga etappidel ning Eesti meistrivõistlustel. Hooaeg osutus intensiivseks ja mehe kartus põlve pärast oli suur.

“Ma ütlesin Jesolos pärast viimast mängu koondisekuttidele, et ega ma see aasta sada protsenti ei mänginud,” on mees aus. “Tahtsin, et hooaeg lõppeks terve põlvega. Nüüd on jälle viis kuud aega seda tugevamaks teha.”

Itaalias toimunud kvalifikatsiooniturniiril möllas mees nii platsil kui ka postide vahel! Rahvuskoondise puurivahina tegi ta debüüdi, kuid väravavahiamet talle uus pole.

“Minu väravavahioskused kanduvad suure jalgpalli aegadele, kui Türil koos Aleksander Saharoviga mängisime,” meenutab Marmor, kes rannavuti klubikarjääri jooksulgi aeg-ajalt postide vahele sattunud. “Tema lõi peale, mina tõrjusin. See on nauditav positsioon ja põlve poolest rahulikum, kehakontakti ja rapsimist ei ole nii palju, kohtunikud kaitsevad. See on positsioon, mille üle mõelda, kui vanemaks saan.”

Mehe plaan on talvel kõvasti tööd rügada, kuid kindlat vastust ta ei andnud, kas teda võib lume sulades taas platsil näha. Nimelt leiab murukoondistki esindanud atleet, et koondise ettevalmistusperiood vajaks muudatusi. Esiteks peaks varem ühistreeningutega pihta hakkama, teiseks peaks koondisetreeninguid rohkem olema.

“Praegu tammume me samal kohal,” on kapteni hinnang.

Kui mullu kodupinnal toimunud euroliiga superfinaali B-divisjoni teine koht andis lootust, et võibolla suudetakse sel aastal kõige kõrgemasse seltskonda murda, siis tänavu platseeruti B-divisjonis neljandaks. MM-valikturniiril kaotati 3 : 5 Poolale ja 0 : 4 Hispaaniale. 7 : 1 võit Taani üle viis Eesti küll oma grupi kolmandaks, aga uks järgmisesse kvalifikatsiooniringi jäi suletuks.

Koondise peatreener Rando Rand on Marmori sõnadega nõus.

“Arenguks on kindlasti paremaid tingimusi vaja,” ütleb mees. “Suur muutus oleks liivahall, praegu oleme olukorras, et kui natukene külmema ilmaga liivale läheme, tulevad kohe köhad ja nohud. Pikemat treeningut teha ei saa, jalgadel hakkab külm, kaob tunnetus ja palli on valus lüüa. Piltlikult öeldes läheme nüüd koopasse ära ja tuleme välja kevadel, kui soojemaks läheb. Ühine ettevalmistus on võimalik, aga kuna me oleme amatöörvõistkond, siis peavad olema kokkulepped, peame kõik ühiselt tahtma.

Tahaks väga tuumikut koos hoida, potentsiaali meil on.”

SIIM KERA Kristian Marmor (vasakul) ja Rasmus Munskind (paremal) on hispaanlase õhku nõidunud.

Mustast maagiast ei piisanud, lõunaeurooplased võitsid 4 : 0.

Foto: Lea Weil/beachsoccer.com

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Mina millestki säärasest teadlik pole.”

Magnus Pehrssoni vastus küsimusele, kas Henrik Ojamaa A-koondisse mittekaasamisel on meeskonnasiseseid asjaolusid “Olen näljane, eks ründajad ongi alati näljased.”

Henri Anier enne mängu Malta vastu “Ega midagi imelist ei juhtunud – üks hakkas mõtlema ja teine hakkas mõtlema ja oligi selline kook koos.”

Mihkel Aksalu Maltale lastud õnnetust väravast

Jalgpallipiljard A. Le Coq Arena Sportlandi poe juures.

Foto: Footpool

Alo Bärengrub ja Joel Lindpere tegid jalgpallipiljardi Tallinnas Sportlandi poe juures A. Le Coq Arenal on üles seatud jalgpallipiljard, mille on valmistanud endised jalgpallikoondislased Joel Lindpere ja Alo Bärengrub. Mõte hakkas meeste peas idanema Nõmme Kaljus ja koondiseski veedetud ühistel hetkedel.

“Nägime eelmise aasta alguses Youtube’ist sarnast mängu, tundus huvitav ja arendasime sealt enda variandi,” räägib Alo Bärengrub. “Nii on tehtud paljudes riikides – igaüks lähtub algideest ja teeb, nagu oskab.”

Juba eelmise aasta suve lõpuks oli esimene mängulaud valmis: 4,5 x 8 meetrit. Meisterdamisel kasutati tuttavate mööbli- ja metallifirmade abi.

Esimene mäng oli üleval Pirital, tänavu kogus see populaarsust Õllesummeril.

“Kuulsime, et keegi oli Pärnus millegi sarnasega välja tulnud, ja arvasime, et oleme juba hiljaks jäänud,” lausub Bärengrub. “Aga ruumi on turul jätkunud ja praegu on meil kaks suurt lauda ja üks väike 3,75 x 7 meetrine laud. Pakume neid firmadele päevarendi alusel suvepäevadele ja muudele üritustele. Mänguhuvilisi on ka rannapiirkondades.”

Turniire pole mängu turundusega tegelev Lindpere ning müügi ja rendi eest hoolitsev Bärengrub veel korraldanud ja ka omavahel on punktide peale mängimata. Kuid mõte võistluste poole siiski liigub.

“Võibolla on mõnes riigis liigagi olemas, aga meie pakume hetkel lihtsalt vaba aja veetmise võimalust,” selgitab Alo Bärengrub. “Oleme arutanud, et huvitav võiks olla näiteks Eesti parima jalgpalluri ja parima piljardimängija omavaheline duell. Või teiste tuntud sportlaste mõõduvõtt. Näha on, et inimestel on mänguga kokku puutudes vau-efekt.”

Mängureeglid ja muud selgitavat leiab piljardijalgpalli koduleheküljelt www.footpool.ee. Sportlandi poe ees oleval väljakul A. Le Coq Arena juures saab mängida, kui laenata mänguks vajalikud pallid poest. Pool tundi maksab viis ja tund aega kümme eurot.

“Kuigi mitmes riigis on tuletatud oma mänguvariant, on minult vähemalt viiest-kuuest välisriigist küsitud meie mängulaua hinda,” sõnab Alo Bärengrub. “Oleme valmis neid soovitajatele tegema ja ka kohale transportima.”

INDREK INIMENE

“Nurgalöögid ründefaasis pole mu trump.

Pean parandama ajastust, et rohkem löögile pääseda, viimasel ajal pole see ausalt öeldes õnnestunud. (..). Kaitsja, kes lööb väravaid, on meeskonnale kasulikum.”

Karol Mets “Kahju ainult, et kodustaadion Arsenali toetas. Vähemalt pooled olid raudselt Arsenali fännid.”

Karol Mets Stavangeri Vikingi sõprusmängust Londoni Arsenaliga “Mõtlesin: Inglismaa klubi, kuidas ma ei kirjuta alla? Aga pidime seal ise asju pesema …”

Sergei Zenjov kahetseb kunagist lepingut Blackpooliga “Raske on rõõmu tunda, kui lased ühes mängus lüüa seitse, teises viis. Seal vahepeal ei suuda kodus võita Maltat. Me peame aru saama, et praegu ei ole sama koondis mis neli-viis aastat tagasi, kui suutsime Serbia ja Hollandi vastu kaotusseisust välja tulla.

Praegu ei ole meil lisakäike võtta.”

Konstantin Vassiljev pärast kaotust Bosnia ja Hertsegoviinale “Ma ei ütleks, et me olime paremad mängijad, aga meil olid koondises tüübid, kellel oli üks tugev külg, mis teda teistest eristas ja mis torkas silma. Praegu oleme ümarad.

Nagu hall mass.”

Raio Piiroja pärast kaotust Bosnia ja Hertsegoviinale “Noorte sissetoomine oli kunstlik. Kahjuks suudab nendest oma tasemelt koondist aidata vaid Karol Mets. Peame vaatama peeglisse. Ei saa niisama noori sisse tuua, et andekad poisid või midagi.”

Sergei Pareiko pärast kaotust Bosnia ja Hertsegoviinale

2016 OKTOOBER JALKA

11

kera komm

KLAVAN-MAANIA A-Rühm, kes tõttab appi siis, kui muu ei aita. Näed poes kapsaleti kõrval vana tuttavat, kellega peaks piinliku vaikuse lömastamiseks rääkima, aga pole aimugi, millest – jututeemaks Klavan ning olukord oivaline! Sõidad üle kuue tunni Tartust Kuressaarde ning tahad kõrvalistujaga aega tappa – Klavan päästab päeva! Eesti mees Inglismaal on vutiülene sündmus, mis ei jäta pea kedagi külmaks.

Ma olen Klavanile siiralt tänulik, et ta on nooremale põlvkonnale (ja ka minule) andnud võimaluse toetada oma vutimeest maailma tippseltskonnas.

Seda on mõnus kogeda isegi Manchester Unitedi poolehoidjana ... Kui Poom istub kümnete või isegi sadade tuhandete eestlaste silmis vana rahuna Eesti parimate vutimeeste tipus, siis ei tasu unustada, et on palju neid, kellele on Maarjamaa jalgpalluri ja Premier League’i kokkupuude midagi täiesti uut ja erakordset. Poomi Premier

minul kui ka tervel z-generatsioonil, kes põhimõtteliselt nutitarvikud käes ilmavalgust näinud. Enam ei pea kaht päeva ootama. Saab juba kohtumise ajal säutsuda, Klavani-Messi sisuga naljapilte genereerida ning Liverpooli Botswana fännidega suhelda.

Kui Poom oli esimese eestlasest jalgpallurina maailma tippliigas märgilise tähendusega, siis – Mardi saavutusi mitte alatähtsustades – on Klavan Liverpoolis võibolla isegi märgilisem, sest praegu on Premier League’i kõrgaeg – tele- ja sponsorrahad on nii suured, et nende eest saaks üles vuntsida mitu vaevlevat riiki, liiga on välismaa tipptreeneritest pungil, ka maailma absoluutsed staarmängijad ei pruugi enam SIIM KERA esimese asjana Barcelona ja Madridi Reali poole kiigata, vaid hoopiski pilgud eadaolevalt on mul vähemalt Premier League’i poole suunata. Kõike üks tuttav, kes ei tea, kes on seda saadab tohutu meediahuvi ning Ragnar Klavan. Tegemist pole sotsiaalmeediasumin. Mulluse Inglismingisuguse tuhajuhaniga, vaid sellil on maa kõrgliiga avavoor jõudis Twitteri Tartu ülikoolist käes kaks abil 62 miljoni inimeseni, bakalaureusekraadi ning umbes kolm neljandikku hetkel vihub ta kirjutada kaasatud nutisõltlastest OLEN KLAVAN! magistritööd. Aga teda maiasusid väljaspool Inglisnin ma vaid seepärast, et ta maad, kõige populaarsemaKerge brausimine näitab, et oma päris on ainuke. Kõik teised on teks välisriikideks Nigeeria, nime on virtuaalselt Klavani vastu Rakust vaimustuses! TäisIndoneesia, India, Malaisia vahetanud just Indoneesia fännid, aga ei kasvanud kleebivad Klavani ja Lõuna-Aafrika vabariik. postreid uhkusega oma puudu ka argentiinlane.

Facebookis on Premier seinale, teised uurivad aga, League’il üle 38 miljoni kust küll saaks endale mehe fänni, kõigil kõrgliigaklumängusärgi tellida, kolmanbidel kokku aga üle 230 dad viibivad tunde internetis, otsides League’i vägitegude ajal olin ma veel miljoni like’i. Mastaapi näitab seegi, luubiga taga iga Klavani-teemalist liiga noor, et tema saavutatut hoomata, et Ragnar Klavani nimelisi Facebooki kommentaari, millest paljude autoriteks jäid ju tema regulaarse mänguajaga kontosid on tekkinud päris arvestatav inimesed, kes meie kodukontinendist Inglismaa kõrgliiga hooajad pigem hulk. Kerge brausimine näitab, et oma sootuks kaugel elavad.

1990ndate lõppu. Sellest ajast on päris nime on virtuaalselt Klavani vastu Ja ma ei räägi siin ainult vutifännimeeles vaid TV1 ülekanded ja poolaja vahetanud just Indoneesia fännid, aga dest või isegi jalgpallihuvilistest. KoonSMS-mängudel raisatud vanemate ei puudu ka argentiinlane. Millise teise dise kapteni suvine klubivahetus on raskelt teenitud kroonid, mis kunagi Eesti sportlase käekäik huvitab Aasia pöördesse ajanud ka need, kel tugitooloodetud mängupalli või -särgini ei ja Lõuna-Ameerika inimesi? Ega lispordiga võibolla nii head suhted pole. viinud. Sama ähmased mälestused on ilmaasjata ei karda Hispaania kõrgliiga Vahel oli periood, kus sõbraga kohtudes ka Martin Müürsepaga, kelle NBALa Liga boss Javier Tebas, et Premier oli peale “tere” või “tšau” teiseks sõnaks tulemused jõudsid minuni tavaliselt League’ist võib lähiajal kujuneda jalg“Klavan”. Ja mitte ainult semudega. paar päeva hiljem ilmunud Postimepalli NBA! Maailm on valla nii InglisKlavan Liverpoolis on nagu verbaalne he nupuga. Nüüd on kangelane nii maa kõrgliigale kui ka Klavanile.

T

12

JALKA OKTOOBER 2016

KODU EI OLE AINULT KORTER VOI MAJA. KODU VAJAB INIMESI. LAPSED ON SOS KODUDES OLEMAS. MONI KASS KA. AGA LAPSI ON NII PALJU, ET VANEMATEST JAAB PUUDU. EHK TAHAD SINA MEILE APPI TULLA?

OTSIME EMA JA/VOI ISA )

TUGA

US E JU N O R AKA

MIDA EMA PEAB TEGEMA?

(M

MILLINE ISA PEAKS OLEMA?

KASUKS TULEB

MIDA SOS LASTEKULA EMADELE JA ISADELE PAKUB?

1-teist mõtet

MENTAALSUSE KONFLIKT EHK PROTEST KERRATÕMBUMISE VASTU

E

elmises Jalkas sattusid kokku kolme mehe arvamused, mis oleks nagu osanud sõnastada Eesti koondises toimunud plahvatuse põhjust Bosnia ja Hertsegoviinas. Meie edukaim treener Tarmo Rüütli rääkis: “Eesti puhul on ju teada, et peame 90 minutit suutma tugevatele vastu pidada.

Kui mänguaega jääb aina vähemaks, siis üks teooria ütleb, et vaheta sisse mängija, kes tugevdaks kaitset, ja nii peame ehk päris lõpuni vastu. Aga mina lähtusin teisest teooriast, et teravdan hoopis rünnakut ja toon sisse värske mehe, kes suudaks lõpus ära lüüa.”

Koondise serva kuuluv Brent Lepistu

põrutas: “Nagu arvutitele tuleb aeg-ajalt kordusstarti teha, võiks sama toimuda ka A-koondises. Ma arvan, et koondis peaks üle saama kompleksist, et me ei suuda ründavat jalgpalli mängida, ning uskuma endasse, et võime kõigile peavalu valmistada.”

Kaanepoiss Rauno Sappinen lisas diplomaatilisemalt: “On tõsi, et koondise efektiivsus pole viimasel kolmandikul ehk piisavalt hea ning see on meile saanud saatuslikuks. Võibolla on koondise prioriteet lihtsalt esmalt kaitse ja seetõttu ründeteravus kannatab, kuid ma usun, et meil on head ründajad olemas küll, nad tuleb lihtsalt üles leida.”

Bosnia vastu tuli Sappinen mängu 86. minutil ja sai kuni mängu lõpuni (mängiti ka kolm üleminutit) palli täpselt ühel korral – kui Henri Anier selle vastaselt nende nurgalipu juures endale võttis ja trahvikasti Sappinenile söötis. Järgnes tugev pealelöök natuke üle lati. Anier ise tuli mängu 71. minutil ja sai palli – peale nimetatud palliröövi – puutuda kolmel korral keskringis, kus ta selle omadele edasi lükkas, ja ühel korral vastaste söötu blokeerides.

Noorte meeste rahulolematust võib mõista. Ründaja tahab palli saada.

Soovitavalt ikka vastaste väljakukolmandikul või karistusalas. Kui palli ei saa,

Miralem Pjanic lükkab palli kolme meie mehe vahel: isegi kui mängustiil ei sobi, pingutama peab ikka! Peeglisse peab vaatama ka Konstantin Vassiljev (keskel).

14

JALKA OKTOOBER 2016

Foto: Lembit Peegel

1-teist mõtet pole ka pealelööke. Kui pole pealelööke, pole ka väravaid. Ka poolkaitsja Lepistule meeldiks mängida ründavalt, mitte kaitsesügavuses kera järel lipata. Lepistu on hea väljakunägemisega. Tal on oskus leida pika ootamatu sööduga tühje tsoone vastaste kaitses ja meie ründajaid.

Kui oleme siilina oma kolmandikul kerra tõmbunud, pole neid sööte kellelegi jagada. Mängijad peavad tegutsema vastu oma instinkte, mis asetab nad pealesurutud olukorda, mis omakorda jätab neist abitu mulje ning pärsib nende oskusi ja enesekindlust. Muidugi on eri taktikaid ja ka suur vahe, kas mängida Eesti meistrivõistlustel või koondisega rahvusvahelisi mänge, ning pallurite asi ongi kulpi lüüa ja tegutseda treenerite seatud mänguplaani alusel, aga mulle tundub, et siin on tegu mentaalsuse konfliktiga.

Alates Jelle Goesist, kelle valitsemisaeg tervikuna küll ebaõnnestus, oleme näidanud, et suudame mängida ka ründavalt, pallivaldavalt – vähemalt võimetekohasemate rivaalide vastu. Tarmo Rüütli lisas mängule loomingulist vabadust. Meie pealekasvav põlvkond on seda näinud ja loomulikult saanud suuri mõjutusi rahvusvahelisest vutist.

Enamik koondiseväärilisi noori on üles kasvanud Eesti mõistes tippsatsides, kes harjunud mängima palliga ega lepi enam sellega, et peavad platsile minema seitsme väljaõppelt kaitsjaga (mis juhtus Zenicas). Eriti kui kaitsest lähtuv mäng ei too tulemust. Käesolevas Jalka numbris (vaata lk 48–51) ütleb Flora vastne peatreener Argo Arbeiter, et tema Inglise jalgpalli ei vaatagi, sest on Barcelona ja selle stiili austaja.

Seega on konflikti ühel pool niinimetatud Rüütli loominguline laine pluss pealekasvanud noored, kelle vastu on rivistunud Magnus Pehrssoni detaile tähtsustav pragmaatiline kirurgilisus, mis paraku ei ole nullinud mitte ainult loovust, vaid ka võitlusvaimu ega suuda haakuda meie muutunud ootuste ja mentaalsusega.

Praeguse Jalka lehekülgedel 26–28 küsime Premium liigast tõukuvalt spordipsühholoog Aave Hannuselt, millal on õige aeg treenerit vahetada. Hannuse sõnul on lootus, et uus luud pühib paremini, petlik. Aga ta lisab: “Treenerivahetus on mõistlik sel juhul, kui mängijad on rahulolematud, kui võtmemängijad ei usalda treenerit ja kahtlevad temas.

Foto: Lembit Peegel

Fännid olid Pärnus täiesti olemas, kuid tegevus korraldamata. Järgmise päeva U21 koondise valikmängule ei jõutudki.

Kus on Jalgpallihaigla?

Pohmellis? Koomas?

Pärnu rannastaadionil Eesti–Malta mängule kaasa elades küsis tribüüninaaber korraga: “Kus on Jalgpallihaigla?” Tõepoolest, terve avapoolaja valitses staadionil nagu mingi ootus, mis vajas vallapäästmist. Aga Eesti meeskonna esitus oli takune, tekkis vaid üks olukord, mida võib pidada heaks väravavõimaluseks, kui Gert Kamsi löögi tõrjus vastaste kollkipper. Publik ei saanudki end käima.

Kui pärnakas Sergei Zenjov meid juhtima viis, järgnes sellele lolli omaväravana jahutav dušš. Selles olukorras olnuks omal kohal Jalgpallihaigla kooskõlastatud laulud, mida aga paraku kosta polnud.

Järgmisel päeval toimunud Eesti ja Gruusia U21 koondise EM-valikmängul polnud vutihospitali üldse kohal: otsatribüünil haigutas tühjus. Njah, eks suur osa “patsiente” oligi vast rivist väljas: kulus ju maavõistluse-eelne aeg tankimiseks ja fännibuss kulges pärast 1 : 1 lõppenud kohtumist tiira-taara tagasi pealinna, kust enamik haiglalisi pärit. Õlu, fännid ja jalgpall kuuluvad kokku, selle vastu ei saa. Aga koondis ja sellele kõige lähem vaste ehk U21 koondis peaks vähemalt koduste valikmängude puhul ikka tähtsamad olema. Vähemalt kohale võiks tulla. Peamiselt kohalikud grusiinid rõkkasid Eesti vähesed ja hajali istuvad toetajad selgelt üle – meie oma A. Le Coq Arenal! See vastasfännide vokaalne ülekaal jääb meie Jalgpallihaigla südametunnistusele. Minu arvates peaks see organisatsioon suutma oma liikmed välja tuua ka igale noortekoondise kodusele mängule, mida sügisel hulganisti peetakse. Või siis vähemalt valikmängudele.

Või on ideed ja huvi otsas ning sõnas “jalgpallihaigla” on tähtsam sõna tagumine pool? Sel juhul jääb oodata ainult matuseid.

Ebakindlus on see, mille pärast mängukvaliteet langeb. Kui siis vahetatakse treener, võib see uue hingamise anda.”

Nii ütleb spordipsühholoogia teooria. Oma sõna ütlesid ka asjaosalised: Magnus Pehrsson ja Eesti Jalgpalli Liit lõpetasid vastastikusel kokkuleppel koostöö ning uueks bossiks on Martin Reim.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 OKTOOBER JALKA

15

teateid tegelikkusest

No KTM, no party!* Sport pole olemuselt majandus

MIHKEL UIBOLEHT

E

t kõik ausalt ära rääkida, tuleb minna tagasi 2009. aasta sügissombusesse Budapesti.

Paar päeva enne Ungari ülestõusu aastapäeva toimus madjarite pealinnas esinduslik konverents, mille keskmesse tõusis spordi spetsiifilisus ja autonoomia Euroopa Liidus Lissaboni lepingu valguses. Peateemaks jalgpall, tööjõu vaba liikumine ja FIFA püüe panna klubisid mõtlema oma järelkasvule.

Kohal olid kõigi Euroopa Liidu riikide esindajad, Euroopa Komisjon, FIFA, rahvusvaheline olümpiakomitee, rahvusvahelised korvpalli, käsipalli ja jäähoki katusorganisatsioonid.

Budapestis välja käidud faktid räägivad iseenda eest: 60% Euroopa lastest ei tee üldse sporti; 30% Euroopa lastest on ülekaalulised; Euroopa Liidu riikide sissetulekutest moodustavad spordiga seotud sissetulekud keskmiselt 4%, samas investeerivad riigid sporti tagasi keskmiselt vaid 1%; Euroopa Liidu riikides on keskmiselt 4–5% töökohtadest spordiga seotud; tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on keskmiselt 6–7%, spordis ja jalgpallis aga lausa 45%.

16

JALKA OKTOOBER 2016

Vastu võeti Budapesti deklaratsioon, millega tõdeti, et meie kiiresti muutuvas maailmas on spordi jaoks käes kriitiline hetk, sest sport on kaotamas oma rahvuslikku identiteeti, kultuurilisi traditsioone ning sajandivanust väärtuste tasakaalu Euroopas ja kogu maailmas. Ühiselt kinnitati sügavat muret ja vajadust taastada tasakaal spordi ja äritegevuse vahel.

“Tahame kindlustada, et ausa mängu põhimõtteid ei alahinnataks, sest spordivõistlused muutuvad üha rohkem “mänguväljakuks”, kus edu on reserveeritud kõige rikkamate ja jõukamate klubide ja rahvaste jaoks, ning see suurendab ebavõrdsust veelgi. Kinnitame arusaama, et sport ei ole oma olemuselt majanduslik tegevus. Sport on meie kohaliku ja rahvusliku traditsiooni, kultuuri ja ajaloo osa. Spordil on eluliselt tähtis roll kogukondade ühendamisel, pakkudes võimalust kohaliku ja rahvusliku patriotismi ja ühtekuuluvustunde positiivseks väljendamiseks, samas lähendades inimesi ja kultuure,” seisis deklaratsioonis, millele ka Eesti oma toetuse andis.

Lihtsas keeles öelduna oli mitu spordiala unustanud alusväärtused ja hakanud otsuseid tegema vaid rahast või meelelahutuslikest huvidest lähtuvalt. See viis omakorda tasakaalust välja võistkondade komplekteerituse: klubide noortevõistkondade side oma esindustiimiga nõrgenes või katkes sootuks, kohalike talentide asemel oli “odavam” sisse tuua võõrmängijaid.

Mille nimel üks noor pingutab, kui talle ei looda võimalust tippsporti jõuda, tee on blokeeritud? Kui puudub side püramiidi aluse ehk noortetöö ja tipu

Esiplaanil Flora neli KTMi (vasakult): Rauno Alliku, Rauno Sappinen, Gert Kams, Brent Lepistu.

ehk profispordi vahel, siis kust tekivad eeskujud? Millele või kellele staadionil või spordihallis kaasa elada?

Vastutus noorte ees Võtame lihtsa näite: kui ühest Eesti klubist käib kümne aasta jooksul läbi tuhandeid noormängijaid, aga esindusmeeskonnas moodustavad enamiku välismängijad või teistest klubidest kokku ostetud mehed, kellel puudub side

teateid tegelikkusest on koosseis ja mida vähem on mängijatel seost konkreetse klubiga, seda suurem on ka kihlveopettuste oht.

Just nendelsamadel põhjustel kutsus FIFA 2009. aastal Budapestis kõiki alaliite üles kehtestama reegleid kohalike mängijate kaitseks. FIFA plaan palus alaliitudelt tegusid alates hooajast 2011/2012 ja nii juhtuski. Üle maailma on paljud riigid viinud sisse reeglid kohalike ja klubis treenitud mängijate kaitseks – variante on erinevaid.

Eesti jõudis selleni aastal 2012, mil viidi sisse Eesti treenitud mängija (ETM) ja klubis treenitud mängija (KTM) mõiste.

ETM on mängija, kes on kas Eesti kodanik või niinimetatud halli passi omanik. Lisaks loetakse ETMiks mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti meistrivõistlustel vähemalt seitse hooaega, olenemata tema kodakondsusest.

KTM on mängija, kes on 12. kuni

Foto: Lembit Peegel

kogukonna ja noortega, siis on midagi paigast ära.

Kasvõi pragmaatiliselt võttes on klubil ju tunduvalt odavam kasvatada omi noori – neil on side klubi ja kohalikega ning neid on võimalik hoopis ise välismaale müüa! Rääkimata sellest, et nii kasvatatakse koondisele kvaliteetseid mängijad, kõnetatakse rohkem publikut ja kohalikku omavalitsust (töökohad kohalikele noortele!) jne. Mida liikuvam

valida välja kaks, kellele määrati kohe KTMi-staatus. Teisisõnu tehti erand ja kiirendati protsessi.

Omanäoline mängija

Eelmisel aastal kasutati Premium liigas keskmiselt ühes mängus KTMe niiviisi: Pärnu Linnameeskond 10,75 Tartu Tammeka 10,47 FC Flora 6,81 Sillamäe Kalev 4,78 Paide Linnameeskond 3,53 FC Levadia 3,42 FC Infonet 3,39 Narva Trans 3,25 Nõmme Kalju 1,97 Teisisõnu ei käinuks eelmiselgi aastal peaaegu mitte ühelegi võistkonnale alles aastate pärast rakenduva kolme KTMi nõue üle jõu. Julgust annab juurde ka Kalju peatreeneri Sergei Frantsevi käesoleva hooaja eel antud intervjuu, kus ta kinnitas, et suhtub KTMi-süsteemi täiesti pooldavalt ja ALUSVÄÄRTUSED VS. RAHA peab sammu täiesti Mitu spordiala on unustanud alusväärtused õigustatuks.

Olen veendunud, ja hakanud otsuseid tegema vaid rahast et klubidel pole teist või meelelahutuslikest huvidest lähtuvalt. teed kui oma mänSee omakorda viis tasakaalust välja gijate kasvatamine võistkondade komplekteerituse: klubide ja oma noortesse noortevõistkondade side oma esindustiimiga panustamine. See ei tähenda, et kõik nõrgenes või katkes sootuks. klubid peaksid 21. eluaastani mänginud klubi eest samamoodi töötama – vastupidi, oluline vähemalt neli hooaega. Samuti loetakon klubide omanäolisus, misläbi sünnib se KTMiks mängija, kes on mistahes klubi mängustiil, erinevate omadustega vanuses olnud klubisse registreeritud mängijad koondisse ja potentsiaalsed vähemalt seitse hooaega, mis ei pea müügiartiklid välisklubidesse. Jah, olema järjestikused. kolme-nelja välismaalase ja sama suure 2012. aasta lõpus pandi paika ka plaan hulga mängijate kaasamine teistest järgmiseks kümnendiks, mitu ETMi ja kodumaistest klubidest on ja jääb mõistKTMi Premium liiga ja esiliiga võistkon- likuks, aga meeskonna selgroo peavad dades olema peab. Alates 2013. aastast moodustama oma kasvandikud. Oma võis olla kõige rohkem kuus mängijat, kes kasvandike reegel kaitseb tippjalgpalei ole ETMid, alates mullusest viis ning li sportliku kompetentsita klubide eest. alates 2017. aastast neli.

Teisisõnu, jalgpalliklubi ei saa olla paari KTMide kohta lepiti kokku, et neid hooaja projekt. peab alates aastast 2015 olema väljakul *Seekordse loo pealkiri on parafraseering fännide kogu aeg üks, alates aastast 2018 peab loosungist “No pyro, no party” (“pole püro, pole kaks alustama ja üks olema kogu aeg pidu”). Kui selle sõnumi taha koondunud fännid väljakul, alates aastast 2021 peab kolm peavad pürotehnika kasutamise õigust oma alustama ja kaks olema kogu aeg väljakul ning alates aastast 2024 peab olema fänluse üheks oluliseks väljendusvahendiks, siis tegelikult sümboliseerib KTM kogu jalgpalli kolm KTMi kogu aeg platsil. jätkusuutlikkuse küsimust – kui me ei suuda 2015. aasta hooaja eel tehti KTise mängijaid kasvatada, pole ka edu, toetust Mide kohta veel üks täiendus: kõik tribüünidelt ja ühiskonna heakskiitu loota. klubid said oma noormängijate seast 2016 OKTOOBER JALKA

17

em-valikmäng

5 : 0 on meie poolt vaadatuna 0 : 5.

Foto: Lembit Peegel

Bosnia paljastas mõrad Eesti koondises Bosnia ja Hertsegoviinas on jalgpall jumal. Vähemalt riigi suuruselt neljandas linnas Zenicas, kui seal mängib koondis. Peale suure kaotuse paljastas mäng ka ebakõlad Eesti koondises.

INDREK SCHWEDE

H

iljemalt lõunast saadik hakkab 115 000 elanikuga Zenica hingama jalgpalli. See on õhust tunda. Linnapilti on siginenud tänavaid palistavad riigilipud ja õhevil nägudega fännid, kes ruttavad kambakesi mööda tänavaid, et sisse põigata kohvikuisse ja restoranidesse, kus paistavad söögipoolist manustavat mujalt Zenicasse saabunud vutihuvilised. Näib, et linna keskel asuva

Sõjaka paraadiga staadionile!

18

JALKA OKTOOBER 2016

kaubakeskuse mõned suuremad ärid on just selleks ajaks rihtinud ahvatlevaid allahindlusi. Tänavatel tuksleb ergas pulss, mis sigitab jalgpallivõõralegi naha vahele tunde, et tulemas on midagi olulist. Isegi siin-seal peremeheta pikutavad linnakoerad, kes oma päevi apaatselt lamades mööda saadavad, tajuvad õhus särisevat elektrit ning õiendavad kaela, et keset teisipäeva ootamatult tekkinud erutusest sotti saada.

Tunde enne Bosnia ja Hertsegoviina ja Eesti EM-valikmängu algust täitub staadioniesine huvilistest. Poolteist tundi enne avavilet läheneb linna ühelt peatänavalt, Bosna jõe kaldal kulgevalt Kulina bana bulvarilt ligi poolesajapealine lärmakas seltskond, kellele on politsei andnud tarvitada terve sõidutee. Paljastatud ülakehadega noorukitest koosnev rongkäik kan-

Fotod: Oliver Olivic

em-valikmäng Foto: Lembit Peegel

Kes on bosnialased?

Bosnia ja Hertsegoviina (edaspidi Bosnia) on üks Euroopa põnevamaid kohti, aga sageli jääb inimestele selgusetuks, kellega on riigi elanike puhul tegu: kas nad on slaavlased, sinna kanti ümberasustatud türklased või hoopis midagi kolmandat-neljandat? Bosnia elanikest pooled on bosniakid, 31% serblased ja 15% horvaadid. Moslemeid on 40, õigeusklikke 30 ja roomakatolikke 15%.

Ajaloodoktor Noel Malcolm kirjutab oma raamatus “Bosnia. A Short History” täiendatud trükis (1996): “Ainus arukas asi, mida saab bosnialaste etnilisuse kohta öelda: nad on slaavlased, kes elavad Bosnias.”

Malcolm tutvustab eri vaatenurki, ka vildakaid, mis puudutavad Bosnia ajalugu, ning joonistab välja oma. Türklased vallutasid Bosnia kuningriigi 1463. aastal. Enamik kohalikust elanikkonnast võttis islamiusu vastu 150 aasta jooksul. Seda soodustas ka õigeusu ja katoliku kiriku omavaheline rivaliteet. Islami levikule aitas kaasa asjaolu, et moslemiks olek oli kasulik kõigile, kes tahtsid Ottomani impeeriumis karjääri teha. Malcolm eitab islami kiiret ja vägivaldset pealesurumist. Uus usk võeti vastu peamiselt persoonipõhiselt, kusjuures sellega kaasnes ka islamipäraste nimede omaksvõtt, misjuures elati rahulikult edasi oma kristliku perekonna rüpes. Malcolmi järgi seletab see ka asjaolu, miks on Bosnia moslemitel säilinud slaavipärased patronüümilised perenimed nagu näiteks Hasanovic, Sulejmanovic jpt. Bosnia serblasi ja horvaate eraldab bosniakkidest ristiusk ning üksteisest eraldab neid peamiselt asjaolu, et serblased on õigeusku ja horvaadid katoliku usku. Huvitav on kindlasti see, et nii serblaste kui horvaatide juured ulatuvad Iraani: enamik uurijaid usub, et tegu on kas Iraani valitsevasse kasti kuulunud slaavi hõimudega või Iraani slaavistunud hõimudega.

nab plakateid, põletab säraküünlaid ja skandeerib sõjakalt. See on näitemäng, millele elab kaasa kahele poole kõnniteedele taandunud rahvas. Selle melu sees taipab ka kõige ükskõiksem linlane, kui tähtis on jalgpall. Paljudes LääneEuroopa suurlinnades on suur jalgpall igapäevane asi ega tungi enam sedavõrd linnapilti nagu enne ja pärast teist maailmasõda. Zenica on nende kõrval nagu sõõm värsket hingeõhku – igas riigis peaks olema oma Zenica, paik, kus iga kohalik ja külaline teab, millest tuleneb tervet linna ärevaks tegev palavik.

Mõningaid “taandarenguid” Staadioni tribüünid täituvad kiiresti.

Kohale tullakse varakult, hoolimata vihmast. Teadustaja seisab väljaku keskringis ja hüüab mikrofoni ükshaa-

val Bosnia koondise mängijate eesnimesid. Rahvas lisab rõkates perenime.

Detsibellid on sellised, nagu polekski kohal 13 632 piletiga pealtvaatajat, vaid tegu oleks 50 000pealise fänniarmeega.

Korraldajad valdavad suurepäraselt mängueelse ajasisustuse nüansse: staadionil kõlab ainult omakeelne muusika.

Iga pisiasi – alates publiku üleskihutamisest ja lõpetades lauluvalikuga – peab vastasmeeskonnale sisendama, et ollakse võõral territooriumil. Siin toimuv pidu peetakse võõrustaja reeglite järgi, külalisele on broneeritud peksupoisi kõrvalroll. Kui algab Eesti koondislaste tutvustus, vilistatakse meie põhikoosseis halastamatult välja, hiljem publiku huvi võõrapäraste nimede vastu raugeb ja vile vaikib ükskõikselt.

Pehrssoni saldo pole paha Rahulolematus Magnus Pehrssoni rõõmutu stiili ja viimaste tulemustega on mõistetav. Samas peab tunnistama, et rootslase saldo pole üldse halb. Näiteks Teitur Thordarson ja Viggo Jensen kaotasid kaks korda rohkem mänge, kui võitsid, Jelle Goesil oli see näitaja enam kui kolmekordne. Magnus Pehrssoni näitaja on erakordselt viisakas 11 võidu ja 14 kaotuse juures. Sealjuures on tal ette näidata võit võõrsilt Norra üle, viigid sellesama Norra ja Rootsiga! Ka Gruusia nahutamine A. Le Coq Arenal tõstis tuju. Kuid valikmängud on läinud raskelt. Ja mis peamine – pole treeneri mängujoonisesse uskuvat ühtset meeskonda ega mängu.

Vasakust põlvest niriseb verd piki jalga alla – Ragnar Klavan mängis sellise jalaga 70 minutit Eesti eest.

2016 OKTOOBER JALKA

19

em-valikmäng

Nii tuli viies koll – Bosnia valitses õhku isegi meie kodukastis.

Kõik viitab kaheksa aasta tagusele kogemusele: siis vilistati vastu igasugust külalislahkust ja viisakust välja Eesti hümn. Aga võta näpust! Algab Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning staadion vaikib kombekalt. Kui kaheksa aastat tagasi istusid pressitribüünil tutvuste kaudu sinna koha saanud kohalikud oma laste, tuttavate ja sugulastega, siis seekord oli selleski vallas toimunud “taandareng” – ajakirjanikele olid tagatud korralikud lauad ja eraldatus muust publikust.

Liidrite kehakeel ja jutt reedab tujutust Bosnia poole pealt vaadates toimus “taandareng” ka tulemuses. Kaheksa aastat tagasi trampisid nad Eestist üle 7 : 0, nüüd 5 : 0. Eesti poolt viimaste mängude tulemusi vaadates oli aga tegemist taandarenguga ilma jutumärkideta. Juba mitmendat mängu tegutses koondis ilma sädeme, rõõmu ja lustita.

Koondise säravaim mängija Konstantin Vassiljev on nõnda tegutsenud sisuliselt terve Magnus Pehrssoni valitsemisaja.

Kostja kehakeel reetis ka Zenicas, kui vastumeelselt ta end liigutab. Pärast mängu pressi küsimustele vastates rääkis ta meile standardolukorrast kiiresti löödud kollist, liiga suurest tasemevahest ja Eesti meeskonna vähesest kompaktsusest. Aga need märksõnad on kehtinud ju viimased veerand sajandit.

Näiteks mälestusväärses MM-valikmängus Hollandi vastu 2013. aasta 20

JALKA OKTOOBER 2016

Foto: Lembit Peegel

septembris A. Le Coq Arenal läksid külalised juhtima juba teisel minutil, aga ometi suutis Eesti viigistada ja juhtimagi minna. Kõik nimetatud vajakajäämised on parematel päevadel kompenseeritud hingestatud mänguga.

Järelikult on need põhjused otsitud.

Jalka küsimusele, kas on väär mulje, et Pehrssoni käe all pole Vassiljev eriti rõõmsat jalgpalli mänginud, otsis meie ekskapten hoolikalt sõnu, aga kui ajakirjanike surve suurenes, võttis Vassiljev ise kokku: “Noh, ma saan aru niimoodi, et küsite, kas treener on oma kohal või ei ole.” Ja vastas siis, et tema ei ole treenerit valinud ega saa talle ka ust näidata.

Ragnar Klavangi rääkis pärast kohtumist ümmargust juttu ja kapteni puhul on see ka mõistetav. Nagu Vassiljev, nii arvas ka Klavan, et peatreeneri ideed on küll mängijatele arusaadavad, aga teostus pole tasemel. Jalka tõdemusele, et Eesti koondise mängus on väljast vaadates rõõmu vähe, järgnes Klavanilt kuus pikka sekundit vaikust ja siis ebakindlalt: “Nii ja naa, eks meil ikka on (rõõmu – toim.), aga eks see, kuidas öelda, need tulemused tingivad ka selle mitterõõmsa olukorra, ei saa nagu käia ringi hambad ja suu laiali, kui oled Portugalis seitse saanud ja nüüd siin Bosnias viis – raske aeg kindlasti.”

Sel õhtul huvitas Eesti ajakirjanikke ainult Pehrssoni, kapten Klavani ja meeskonna ühe liidri Vassiljevi arvamus – nemad vastutavad. Mõne palluriga tekkis

mitteametlikke jutte, mille võib kokku võtta lihtsalt: midagi peab muutuma! Oli ilmne, et meeskond ei toimi. Magnus Pehrssoni lahkumise järel üritab koondise tuurid üles saada endine U21 koondise peatreener Martin Reim.

Eesti koondise peatreenerite tulemused 1991–2016 Uno Piir (Eesti) 1992–1993 19 +2 =4 –13 Roman Ubakivi (Eesti) 1994–1995 22 +0 =1 –21 Aavo Sarap (Eesti) 1995 2 +0 =0 –2 Teitur Thordarson (Island) 1996–1999 57 +13 =17 –27 Tarmo Rüütli (Eesti) 1999–2000 8 +4 =2 –2 Aivar Lillevere (Eesti) 2000 2 +0 =0 –2 Arno Pijpers (Holland) 2000–2004 55 +16 =14 -25 Jelle Goes (Holland) 2004–2007 27 +5 =6 –16 Ivo Lehtmets 2004 2 +0 =1 –1 Viggo Jensen (Taani) 2007 8 +2 =2 –4 Tarmo Rüütli 2007–2013 79 +24 =16 –39 Magnus Pehrsson 2014–2016 33 +11 =8 –14 Märkus: Aavo Sarap on olnud asendustreener Balti turniiril, Aivar Lillevere ja Ivo Lehtmets aga King’s Cupil.

persoon

Uno Tutk m채채rab kohtunikke Eesti-sisestele m채ngudele ja k채ib ise Euroopas kohtunike vaatlejana.

22

JALKA OKTOOBER 2016

Foto: Lembit Peegel

persoon

Uno Tutki

20 aastat tööd jalgpalliliidus Septembris täitus Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunikul Uno Tutkil 20. aasta oma töökohal. Legendaarsest kohtunikust ja teiste meie kohtunike kantseldajast räägivad tema kolleegid Hannes Reinvald, Rein Pajunurm ja Neeme Neemlaid.

Muuhulgas selgub, et Tutk oskas mängijana suurepäraselt kasutada hetki, kui kohtunik tema poole ei vaadanud ...

INDREK SCHWEDE

“O

len Unoga paremkaitsjana kokku puutunud, kui tema mängis minu vastu ründajana,” naerab kauaaegne jalgpallikohtunik Rein Pajunurm. “Ta oli üks ebameeldivamaid jalgpallureid: sitke mängija, kellest oli mul raske jagu saada. Temaga ei tahtnud vastakuti jääda. Ta kasutas vastaste töötlemiseks nii sõnu kui füüsist. Ta oskas vastast psühholoogiliselt mõjutada. Käis pinda, oskas moraali alla viia. Võidu nimel pani ta käiku kõik vahendid. Tal oli palju kogemust ja eks ta teadis hästi, et kui kohtunik ei näe-kuule, siis saab seda hetke ära kasutada.”

Pajunurm lisab muheledes, et koos mängiti ka võrkpalli ning vähemalt sellel alal tahtis ta Tutkile ära teha, kuid jäi ka seal alla.

FIFA abikohtunik Hannes Reinvald meenutab, et Uno Tutk kuulus esimesse eestlastest kohtunike lainesse 1990. aastate alguses. Just siis alustasid kohtunike koolis Sten Kaldma, Heigo Niilop, Margus Kotter, Artur Telling ja Reinvald ise.

“Aivar Pohlak otsis ausaid eesti mehi

ja talle on alati sümpatiseerinud need, kes on maalt tulnud,” selgitab Reinvald. “Jalgpallis seni kohut mõistnud vanu kohtunikke ... ei saanud usaldada.

Edutama hakati noori rikkumata hingi.

Parimad said paari aastaga meistriliigasse, mis iseenesest ei ole okei, aga see oli lihtsalt verevahetus. Uno läks väga kiiresti jalgpalliliitu tööle ja sai varsti peakohtunikuks.”

Kiiresti edenesid kõik head õppimisvõimelised kohtunikud, kes said paraja koormuse ja tohutu kogemuse. Rein Pajunurm meenutab, kuidas ta koos Tiit Kivisilla ja Uno Tutkiga Lõuna-Eestis ühel päeval kolme mängu teenindas.

Omavahel vahetati ainult kohti: kord oli väljakukohtunikuks üks, siis teine jne.

Kümme aastat jalgpalliliidus koos Uno Tutkiga töötanud ja tuba jaganud Neeme Neemlaid kohtus Tutkiga 2002. aastal, kui läks kohtunikuks õppima.

Oma töös on ta korduvalt kokku puutunud sellega, kuidas Uno Tutk kohtunike, alaliidu ja meeskondade vahelise vahelülina aeg-ajalt kerkivaid arusaamatusi klaarib.

“Uno on suurepärane vahemees, kes püüab alati jääda neutraalseks ja selgitada võistkondade esindajaile asju kohtunike silme läbi,” räägib Neemlaid.

“Ta oskab neid maha rahustada ja eriti imetlen tema võimet hakkama saada sellega, et lahku minnakse enamasti sõbralikult, et ei jääks üles konflikte.

Kohtunikud ei ole ju jumalad, ka meie eksime. Nagu mängijadki, kes löövad näiteks penalti mööda.”

Reinvald lisab, et vahelülina on Tutk otsekui teravaid juhtumeid pehmendav amort, kes peab hakkama saama sellega, et kuuleb kriitikat kõigi osapoolte suust: “Ta seletab kannatlikult kohtunike otsuste tagamaid ega lenda ka meile peale, kui tegemist on niinimetatud hallis tsoonis olevate otsustega. See

on tema positiivne omadus. Alati on karistuseihalejaid. Aga kohtunikud saavadki eksimuste korral karistada, sest halva mängu järel määramisi mõnda aega ei tule. Uno saab meid toetada niikaua, kuni pole selgunud, et tegemist on ilmse veaga.”

Kohtunikke kaitses Tutk ka siis, kui ise veel väljakukohtunikuna tegutses.

Rein Pajunurm tõstab esile selle, et Tutk kaitseb kohtunikke ka meedias, aga räägib ühe teist masti loo: “Olin väljakukohtunik ja Uno oli piiril, kui pall lendas väravasse, kuid võrk oli katki ja pall lendas sealt läbi. Tahan fikseerida väravat, aga piirikohtunik Uno ei reageeri üldse – et pall läks üle otsajoone. Klaarisime seda siis omavahel, et kes jättis võrgud kontrollimata. Lõpuks ikka jõudsime järeldusele, et see oli piirikohtuniku ülesanne.”

Neeme Neemlaid tunnistab, et Tutk on olnud viimased aastad tema mentoriks, kellelt on ta õppinud eneseanalüüsi ja -kriitikat: “Ta on džentelmen, kellelt olen õppinud, et elus on lihtsam läbi lüüa, kui oled viisakas. Nähvamisel ja halvastiütlemisel pole üldse mõtet.

Vahel tunnen, et kasutan samu väljendeid, mida Uno on kasutanud. Oleme hakanud ka perekonniti läbi käima, olnud turismireisidel ja välismaal Eesti koondise mänge vaatamas. Ta on olnud mulle eeskujuks selles, et habe olgu aetud ja lips ees, kui lähed meile saabuvaid välismaa kohtunikke vastu võtma, sest esimene mulje on tähtis, see on see, mida hiljem ei kustuta.”

Praegu tegutseb Uno Tutk kohtunike vaatlejana UEFA egiidi all toimuvatel võistlustel: nii koondiste kui klubide mängudel.

“Unot hinnatakse Euroopas väga kõrgelt,” räägib Hannes Reinvald.

“Lisaks sellele, et ta hindab eliitkohtunikke, aitab tema prestiiž kaasa ka meie kohtunike renomeele Euroopas.”

2016 OKTOOBER JALKA

23

mängija luubi all Foto: Lembit Peegel

Kevin Kauber Kolme erineva välisriigi kõrgliigas pallinud Kevin Kauber (21) maandus suvel jälle kodumaal ja tõmbas selga Tallinna FC Levadia särgi. Teda iseloomustavad klubi loots Igor Prins ja U21 koondise endine peatreener Martin Reim.

Martin Reim: “Talle on saanud saatuslikuks, et on olnud tihti võistkondades, kus peab mängu kõrvalt vaatama. Potentsiaali on, aga talle on ülimalt tähtis, et saaks pidevalt 90 minutit mängida.”

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Igor Prins: Võiks natukene julgemalt õhuvõitlusesse minna, aga ega ta end väga tagasi ei hoia. Tema kasvuga on raske pikkade keskkaitsjatega võidelda, aga kui suudab oma kiirust ära kasutada, oskab ka pea vahele torgata.

Martin Reim: Võitlustesse läheb, aga kuna pole lihaselise kehaehitusega, siis on keeruline kaitsjatega võidelda. Kui teravamalt hüppab, on okei, aga pigem on mängija, kes tahaks palli kehasse või jalga saada.

Igor Prins: Saab omal positsioonil hakkama. Päris pea maas ei jookse, omi asju näeb. Selliseid ülemäära pikki sööte pole ma temalt näinud.

Martin Reim: Kuna ta on ründemängija, siis on tema väljakunägemine väravale suunatud. Ta tajub värava asukohta, ta on selline, kes tahab värava poole suunduda.

Jõud Igor Prins: Jõudu võib alati rohkem olla, aga kui vaadata tema kasvu, siis on tugev ja mobiilne kutt. Jõu taha midagi ei jää.

Martin Reim: Ma arvan, et füüsiline jõud on võibolla üks tema nõrgimaid külgi. Ta on kiire terava jalaga, aga kui on väga jõuline mäng, on see talle takistuseks.

Ta pole seda tüüpi, et temast saaks väga jõuline mängija, aga jõulisuses on tal kõige rohkem arenguruumi.

Sisu Igor Prins: Sisu on tal hea, on püüdlik. Kuulab alati treenerit ja küsib nõu. Väljakul on ta kasulik kutt, kunagi käsi rüppe ei lase.

Martin Reim: Mul ei ole mitte midagi halba öelda. Kui olen koondisse kutsunud, siis ta on alati 5+ kohal olnud ning endast maksimumi andnud. Väljakul ta tööd teha ei karda.

Kiirus

Vastupidavus Igor Prins: Vastupidavust tal on. Teeb kõvasti kaitsetööd, jookseb palju, peab 90 minutit vastu.

Martin Reim: Tal oleneb palju mängupraktikast.

Kahjuks on klubides pidanud palju pingil istuma. Vastupidavust on olnud äärmusest äärmusesse. On kordi, kus on koondises rahulikult 90 minutit mänginud, ja teinekord on poolajamees olnud. Varumehena on ta väga hea.

Kui vastane on väsinud, siis ta tuleb, loob teravust ja ootamatut kiirust. See muidugi ei tähenda, et ta algkoosseisus hakkama ei saaks.

Liikuvus Igor Prins: Liiga sügavale palli küsima ei tule, aga ääre peal ja keskel tal liikuvust on. Otsib ja tahab palli saada.

Martin Reim: Liikuvus on tal väga hea. Teeb häid suunamuutuseid, kiireid vaheltlõikeid, avanemistel on terav – need on temale iseloomulikud jooned.

Igor Prins: Kiirus on tal hea, mobiilne ja särtsakas jalgpallur. Kuna on kerge, siis kohapealt on tal hea minek. Suudab ka kiirust hoida. On olemas nii stardi- kui Tehnika distantsikiirus.

Igor Prins: Üle keskmise hea tehnika on olemas. Kiirust on, Martin Reim: See on muidugi vaidoskused on ka olemas, lihtsalt peab ise oma häid omadusi paremini luskoht, aga ta tundub kiirem, ära kasutama. kui ta tegelikult on. Tal on terav Martin Reim: Tehnika on tal olemas, söötu on, pallitunnetust ja pallilühem samm, suunamuutused ja puudet ka. Piisav tehnika, kui võrrelda teiste Eesti mängijatega. kohapealt minek on täitsa head, väga pikk distantsikiirus nii Löök & sööt võimas pole, tal pole seda Igor Prins: Löök võiks alati parem olla, sööduga füüsilist võimsust. Kui Sündinud: 23.03.1995 jääb ka mõnikord end liiga palju usaldama – jääb õigel ajal avaneb, on Klubi: Tallinna FC Levadia õige hetkega hiljaks. Parem jalg töötab tal paremipiisavalt kiire, et ründeEndised klubid: SC Real, Operi JK, Tallinna ni, aga vasakut kasutab ka. faasis kaitsjate eest ära FC Puuma, Abo IFK, Turu Palloseura, NK Martin Reim: Löök on olemas, on ka U21 koondise joosta. Tema tugevus on Krka, NK Tolmin, FK Jelgava eest väravaid löönud. Söödukvaliteet on ründefaakiire jalgadetöö, kiired suuTreenerid: Richard Eesmaa, Aivar Tiidus, sis hea. On mõlema jalaga täitsa korralik. Parem on namuutused ja reageerimine Erki Kesküla, Igor Prins tugevam, aga ei karda vasakut kasutada. ning pidurdused.

cv

24

JALKA OKTOOBER 2016

Flora ja Levadia on igirivaalid, kes peale mängijate on nüüd vahetanud ka treenerit.

Foto: Lembit Peegel

Ahtake treeneritering teeb uue juhendaja valimisest peavalu Üks ees, teine kohe järel. Suvel said endale uue peatreeneri kaks Eesti klubihiidu Flora ja Levadia. Kuidas värskeid juhendajaid valitakse? Milliseid lootse klubid soovivad? Kuidas leidis endale sobiva tüüri amatöörklubi Rakvere JK Tarvas?

SIIM KERA

M

aailma tippjalgpallis ei möödu vist ühtegi päeva, kui jälle mõni treenerivahetuse spekulatsioon meediasse ei imbuks.

Juhendajate töökohad tunduvad sama purunemisaltid kui laualt kivipõranda poole liikuv piimaklaas. Meie mail käivad asjad rahulikumalt. Eks ole siinsed klubijuhid veidi tasakaalukamad ega kipu sipelgad püksis olulisi otsuseid tegema. Teiseks on vajaliku UEFA Pro

26

JALKA OKTOOBER 2016

litsentsiga treenerite ring väike ning koduse umbes 45 000 ruutkilomeetri pealt sobivat asendust paganama keeruline leida. Sellest hoolimata on Eesti klubivuti kaks legendaarsemat klubi Tallinna FC Flora ja Tallinna FC Levadia mõlemad sel hooajal oma lootsi vahetanud. Uut juhendajat ometi CV Keskusest ei otsita. Kuidas siis uus peatreener leitakse?

Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-

Simson seletab, kuidas protseduur tavaliselt välja näeb. Tuumafüüsikat pole.

“Eks kõigepealt peab mõtlema, kas on kedagi välismaalt tuua, aga hooaja keskel on see raske, sest välismaalane ei tea meie vutist midagi,” jutustab ta.

“Pealegi, kohalikke tead läbi ja lõhki, võõrastega ei tea kunagi, kas läheb õnneks või mitte, kas tuleb jackpot või mitte. Seejärel tuleb lihtsalt vaadata, kes on hetkel Eestis vaba. Teiste meistri-

premium liiga liigas töötavate treenerite peale me ei mõtle. Tuleb kaaluda, kes suudaks meid vajalikul hetkel kõige paremini kriisist välja tuua. Treeneri silmad peavad põlema! Valik pole kunagi suur ja klubi juhtkond jõuab konsensusele küll.”

Muide, kui Levadia otsis mullu asendajat klubi pikalt juhatanud Marko Kristalile, käis läbi ka toonase Levadia U21 võistkonna ja praeguse Flora juhendaja Argo Arbeiteri nimi.

“Mis siin salata, Arbeiteri kandidatuur oli laual, aga tol hetkel otsustasime teisiti,” kommenteerib endine koondislane Hohlov-Simson lühidalt.

Liisk langes Sergei Ratnikovile, kelle asemel määrati tänavu juulis Levadia bossiks Igor Prins.

Samal kuul tehti vangerdus ka Floras. Norbert Hurda asemel istus vastutusrikkale toolile Arbeiter.

Flora president Pelle Pohlak nimetab mehe palkamist juhuste kokkulangemiseks – endine koondise ründaja oli Levadia U21 ametikohalt lahkumas ning ta sobis klubi visiooni ja plaaniga. Mees tunnistab, et klubi polnud arvestanud variandiga, et mullu satsi meistritiitlini viinud Norbert Hurda asemel oleks uut verd vaja.

“Polnud nii, et me oleks tagaplaanil välja mõelnud, et mis saab, kui Norbert ära läheb,” mainib Pohlak. “Kõik käis lühikese aja jooksul, meil oli ka teisi variante, aga las need jäävad praegu mainimata.”

Kas ja kui lähedal oli aga abitreener Jürgen Hennile ametikõrgendus?

“Jürgen on veel piisavalt noor, teda ootab kindlasti kunagi ees peatreeneri töö kas meil või kuskil mujal,” ütleb mees. “Esialgu on ta veel mõnest mängijastki neli-viis aastat noorem. Tema vette viskamine oleks võinud olla suurte tagajärgedega. Ta oleks võinud välja vedada, aga ei oleks pruukinud.”

Foto: Lembit Peegel

Spordipsühholoog Aave Hannus: treenerivahetus on mõistlik, kui võtmemängijad teda ei usalda Pärisime hinnatud spordipsühholoogilt ja Tartu ülikooli spordipsühholoogia teadurilt Aave Hannuselt, kas värske juhendaja on ikka parem kui vana.

Aave, miks peatreenereid vahetatakse?

Lootus on alati see, et tuleb uus luud, mis pühib paremini.

Bundesliga statistika näitab, et seda pigem ei juhtu. Tüüpiline muster on see, et peatreener vahetatakse ebaedukal hooajal, kui kaks viimast mängu on eriti halvasti läinud. Fännid on rahulolematud ja klubi juhtkond ei kannata välja, et nad ei saa midagi teha. Arvatakse, et midagi on vaja teha. Inimesel on niisama pealt vaadata raske. Tegelikult treenerivahetus oodatud mõju ei anna. Bundesliga ajalugu näitab, et kui hooaja keskel kaks mängu kaotatakse, läheb kolmas mäng niikuinii paremini. Ega uuel peatreeneril pole väga palju võimalust mängu muuta, järgmine matš võib ju olla juba paari päeva pärast, taktikat väga muuta ei saa. Efekt tuleb sellest, et mängijad üritavad end uuele treenerile tõestada. Pingimehed tahavad platsile ja platsimehed tahavad näidata, et nad kuuluvad algkoosseisu. Kui mängijatele tundub, et [treenerivahetusega] läks midagi paremaks, siis on see subjektiivne hinnang ja enda ootustele kinnituse saamine. Treenerivahetus on mõistlik sel juhul, kui mängijad on rahulolematud, kui võtmemängijad ei usalda treenerit ja kahtlevad temas. Ebakindlus on see, mille pärast mängukvaliteet langeb. Kui siis vahetatakse treener, võib see uue hingamise anda. Üksikjuhtumitel on see efektiivne, aga suures pildis mõju ei ole.

Flora sai uue peatreeneri Argo Arbeiteri all võimsa hoo sisse.

Me ei peaks seda tingimata eeskujuks võtma, võib ka teistmoodi minna. Ma ei oska kommenteerida, mis Floraga toimub, see poleks eetiline, aga neil tundub huvitav olukord olevat.

Fännid nõuavad tihti juba peale paari kaotust treenerivahetust. Kuidas juhtkond peaks mõistma, mil on õige aeg vahetuseks?

Kui mängijad treenerit ei usalda, siis peaks treeneri välja vahetama. Kui omavaheline koostöö ja usaldus on hea, siis pole mõtet kaarte segama hakata. Tuleb veel suurem segadus, kergekäelisest vahetusest tolku ei ole.

Kas emotsionaalne ei tohi olla?

Kui klubijuhil tekib tunne, et tahaks uut treenerit, siis seda tunnet ei tasu uskuma jääda. Tundmused ja teadmised peaks lahus hoidma. Huvitav on see, et mõned treenerid on niinimetatud tulekahju kustutajad, kes toovad tavaliselt kastanid tulest välja. Nad on juhendajad, kel on paremad oskused mängijate kindlust optimeerida. Mängijatele enesekindluse tekitamine nõuab häid tehnilisi oskuseid. Enesekindluse suurim allikas on minevikukogemused ning kui sul on selja taga kümme kaotust, siis on raske enesekindlust uuesti üles ehitada.

Sergei Hohlov-Simson: kõigepealt mõtleme välistreeneri peale.

Et kui on halb seis, siis on vaja head motiveerijat?

Motiveerija on liiga üldine sõna. Kui treeneril pole spordipsühholoogilisi oskuseid ja ta üritab mängijaid veenda, et küll meil läheb hästi, siis pole sellest kasu. Tarvis on spetsiifilist tõendite kogumist ja esitamist, mis näitaks, et me oskame mängida küll. Keskenduda tuleb oma oskustele, mitte sellele, et küll me paneme ära. See võib vindi üle keerata. Pigem saab enesekindlust tõsta ratsionaalse mõtlemise ja tegevusele keskendumisega, mitte tulemusele mõtlemisega.

2016 OKTOOBER JALKA

27

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Kostja Vassiljev on klubis endiselt särav, aga kaks tujutut mängu koondise eest (Malta, Bosnia ja Hertsegoviina) annavad põhjuse teda langetada. Suurim tõusja on Gert Kams ja langeja Sander Puri.

Uuesti on 30 hulka murdnud end Brent Lepistu ja Soome liigas palliv Albert Prosa.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets

+1

3. Konstantin Vassiljev

−1

4. Ken Kallaste 5. Sergei Zenjov

+1

6. Taijo Teniste

+1

7. Mihkel Aksalu

−2

8. Artur Pikk 9. Andreas Vaikla 10. Henri Anier 11. Aleksandr Dmitrijev

+1

12. Ilja Antonov

+1

13. Siim Luts

+3

14. Rauno Sappinen 15. Dmitri Kruglov 16. Gert Kams

+8

17. Henrik Ojamaa

+2

18. Tarmo Kink

+2

19. Karl Mööl

−1

20. Ats Purje

+1

21. Nikita Baranov

−4

22. Sander Puri

−11

23. Sergei Lepmets

−1

24. Igor Morozov

−1

25. Andrei Sidorenkov 26. Markus Jürgenson 27. Mihkel Ainsalu

+1

28. Rauno Alliku

+1

29. Brent Lepistu UUS! 30. Albert Prosa UUS!

28

JALKA OKTOOBER 2016

aga lõpuks ta siiski leitakse. Millist treenerit aga endale tahetakse? FC Flora president Pelle Pohlak tunnistab, et nende peatreener peab suutma mängijaid arendada nii, et kaasneks ka tulemus.

“Ei saa nii olla, et arendame jalgpallureid, aga mängime kuuendale-seitsmendale kohale,” lausub mees kindlalt.

“Aga ei saa ka nii, et viskame klubi põhialused kõrvale ja loevad ainult tulemused. Hea tasakaal peab olema.

Treeneri jalgpallilised ja maailmavaatelised osad peaks meie omadega kattuma. Ta peaks olema positiivne ja tooma mängijates esile nende parimad omadused. Treener kui selline on mingil määral ikkagi vahend. Meie klubil on endal väga kindlad alused ja väärtused. Kui Argo asemel oleks mõni teine treener tulnud, siis poleks kindlasti juhtunud, et oleksime näiteks pikka palli mängima hakanud. Meil on klubis Treener on vahend kindel visioon, kuidas mäng välja nägema peab. Meie sportliku kontseptsiooni Okei, treeneri otsimine on nagu heitöötab välja [spordidirektor] Norbert nakuhja sisse nõelajahile kargamine, Hurt koostöös klubis töötavate Foto: Lembit Peegel inimestega.”

Levadia jahib treenereid, kes jahivad tiitleid.

“Nagu teada, siis tahab Levadia iga aasta meister olla,” märgib Hohlov-Simson.

“Meil on vaja treenerit, kes oleks selleks tulemuseks võimeline ning kes teab piisavalt hästi klubi.”

Reijo Kuusik räägib, et Urmas Kirs palgati Rakverre tulevikuperspektiivi arvestades.

Viljandist pärit endist vutimeest hetkel pigem tulemuste järgi ei hinnata. Vaadatakse homsesse ja mõeldakse, kuidas oma tulevasi noori meeskonda sulandada.

Pelle Pohlak: treeneri väärtused peaks klubi omadega kattuma.

Tänavuse Premium liiga hooaja jooksul on treeneripingil vangerdusi teinud ka JK Sillamäe Kalev ja Rakvere JK Tarvas. Liigas viimasel kohal asuvad läänevirulased tõid Valeri Bondarenko asemel tüüri juurde Urmas Kirsi. Nagu Pelle Pohlak, mainib ka Tarva tegevjuht Reijo Kuusik juhust. Kirs töötas Rakveres noortega ja Tarva juhtkond nägi temas treenerina potentsiaali. Mingisugust suuremat otsimist ei olnud.

“Ega sellistesse väikekohtadesse on Tallinna treenereid suhteliselt keeruline meelitada,” tõdeb Kuusik kurvalt. “Bondarenkole eelnes ka tükk otsimist ja ma pidin enne seda ise peatreener olema.

Keeruline on. Tallinnast väljaspool on see suur probleem. Ega meil mitut kandidaati pole kunagi olnud, isegi ühe kandidaadi leidmine on keeruline. Kui ei leia, polegi mingit varianti, oledki lahtise küna ees.”

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

4.

99

Eripakkumine Jalka lugejatele

Telli Ajakiri SPORT kolmeks kuuks tutvumishinnaga kõigest 4.99

Vaata lähemalt: www.tellimine.ee/sport-jalka S EPTEMB ER 201 6

SEPTEMBER 2016

Ürituse peasponsor on:

Tempomeister Valdo Jahilo

Ürit peasponp

Jooksuklubi Must Puudel

Mida näitab geenitest?

Motiveeriv ja tõhus ühistreening Kuidas kaitsta hüppeliigest?

MEELELAHUTUS

Müüt nimega Vladimir Kuts

AJAVIIDE

Geopeitus tekitab avastamishasarti

ELUS TIIL

Mida süüa ja juua maratonil?

Sport ja taimetoit

MARATONI OSALEJA

SEB TALLINNA

SEPTEMBER– võrkpallurite viljalõikuskuu

LIINA, Leila ja maailma kuulsaimad kolmikud Lily

JUUL I 2015

JUULI 2015

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

ANDRUS KIVIRÄHK MEE LE LAHUTUS

Diplomita tugitoolisportlane

Eesti suurim meelelahutuslik

spordiajakiri

Rallifänni kirev elu Vollemehed paadis

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

AJ AVIID E

Wakepargis

UUS RUBRIIK!

Endla Vaher

ELUSTIIL

Testi ennast

Ava l d a b m u l j e t

SEB COE

Tour de France

viimane valge jooksuime

OM 1980 PURJEREGATT 35 aastat hiljem

põhjust

ultraspordiks

Sport ja meik

Kuidas valida kõrvaklappe Ilma lihata grillima HIND 4.95

Öös on jooksu Põlvevalust priiks

HINNAVÕIT

 Töökindel rummusisene

€70

käiguvahetus  Kiirkinnitusega esikorv  Naisteraam  Ketikaitse  Jalgpidur  Porilauad  Pakiraam  Seisutugi  28” rattad

SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE

enne €399

€329 Linnaratas Montana Velocetta

Linnaratas Merida Crossway 100

enne €359

nüüd €299

 Hüdrahulilised ketaspidurid  27 käiku  Shimano komponendid

enne €699

nüüd €1599

Maanteeratas Merida Ride 100

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

Maanteeratas Cube Agree GTC SLT DI2 HINNAVÕIT

€240

€1700

AJAV IIDE

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

€660

enne €2099

 NuVinci sujuv käiguvahetussüsteem  Boschi keskmootor  Saksa kvaliteet

nüüd €559

Maastikuratas Cube Analog

€100

džentelmenide tegu

€500

ME ELE LAHUT US

 Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam  Pakiraamid, seisutugi, tuled, pump

JALGPALLISÄRKIDE VAHETUS

HINNAVÕIT

€140

€60

JUUNI 2016

Elektriratas EBIKE SPORT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

ELU STIIL

 Hüdraulilised ketaspidurid  27 käiku (Deore)

enne €789

nüüd €689

Maastikuratas Merida Matts 6.10 HINNAVÕIT

enne €2199

nüüd €1539

Lasteratas Merida Matts J24 HINNAVÕIT

€60

 Alumiiniumraam  21 käiku

 Süsinikraam  Shimano kompoendid

veloplus.ee Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 Töökoda: 56 229 000 Netimüük: 5555 1511

facebook.com/Veloplus.Estonia

enne €379

nüüd €299

Kasutajasõbralik Fitbit Võimlemispeo lavastaja Kersti Kull Nõuandeid rulluisutamiseks

Kohtunikud lahinguväljal Pidurdamatu arenguga discgolf

enne €329

nüüd €259

alates 50€ ostust transport tasuta

 Lastele vanuses

3-6 aastat

enne €249

nüüd €199

Rattaremont pumpame

peseme hooldame

remondime

Kas võtta trennipuhkust? Ööjooks kutsub Rakverre Randa sportima!

nüüd €1899

Lasteratas Merida Matts J16

€50

 Lastele vanuses

5-8 aastat

taastumisest ja toitumisest

enne €3599

 Elektrooniline

käiguvahetus

MARGUS SILBAUM

HINNAVÕIT

€70

 Lastele vanuses

7-11 aastat

enne €799

nüüd €559

HINNAVÕIT

€80

enne €419

nüüd €359

 Alumiiniumraam  Süsinikkahvel

Lasteratas Merida Matts J20

9 772382 818016

JU UNI 2016

Lai valik rattaid uutele ja vanadele tegijatele

Linnaratas Juliet Tour 3

HIND 4.95

9 772382 818016

9 772382 818016

HIND 4.95

Tanel Padar rokilavalt triatlonile

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Hobimaletaja Karl Mööli keskväljamaestro on Paul Keres!

K

ellest vähem ei tahtnud Karl Mööl trenni teha? Kes teda Floras kõvasti toetas? Kes utsitas teda loov olema? Mehe muhedate põhjendustega sümboolsest koosseisust saab teada! Nõmme Kalju kindla paremkaitsja dream team’is jagub ruumi nii Eesti kui ka maailma tippudele, parimale sõbrale ja malesaurusele. Satsi trumbiks peab ta aga distsipliini.

“Mul on töökas ja ühtne tiim,” kommenteerib korra rahvuskoondistki esindanud vutimees. “Aga ründepoolel oleme loovad ja pakume ebastandardseid lahendusi.”

Mart Poom: Mulle on alati meeldinud mängijad, kes pole võibolla kõige talendikamad, aga teevad kõva tööd ja jõuavad kõrgele. Inglismaa kõrgliiga on eestlase puhul ikka märkimisväärne!

Ken Kallaste: Ta oli mul Kaljus eeskujuks, kui me koos mängisime. Hakkasin põhimõtteliselt tema raskuseid ja trenne järele tegema, sain tugevamaks ja oma rütmi kätte. Ei tahtnud kunagi vähem teha kui tema!

Ragnar Klavan: Suhteliselt sama põhjus mis Mart Poomil. On läinud sammsammult läbi Skandinaavia, Hollandi ja Saksamaa Premier League’i. On ikka päris raske niimoodi vastu pidada ja vigastustest hoiduda. Väga kõva sõna.

Karol Mets: Olen temaga koos mänginud ja tema mängijatüüp meeldib mulle väga. Ta mängib nii, et tema vastu mängida ei tahaks, aga eraelus on ta väga hea inimene. Ta võib jõuda kõrgemale, kui praegu on.

Zaur Tšilingarašvili: Ta on üks nendest treeneritest, kes mind noorena positiivselt mõjutas. Ta käskis küll distsipliini jälgida ja taktikaliselt mängida, aga samas ei öelnud kunagi pahasti, kui õigel ajal loov olid või trikke tegid. Pinget ei olnud, sai end vabalt tunda.

Ronaldinho: Mulle meeldis teda vaadata, ta nautis alati mängu, ükskõik, kui raske see ka ei olnud. On meelde jäänud, et ta tõi mängus mõnu välja.

Aivar Anniste: Kui ma kunagi Florasse läksin, siis oli ta hästi toetav mängija. Ta võibolla ise ei teagi seda, aga ta mõjus positiivselt, oli toetav ja ei surunud liiga palju. See mõjus mulle hästi. Külma närviga hea keskväljamängija.

30

JALKA OKTOOBER 2016

Mihkel Annilo Karl Mööl Ronaldinho

Aivar Anniste

Paul Keres

Xavi

Ken Kallaste

Ragnar Klavan

Karol Mets

Zaur Tšilingarašvili

Mart Poom

Paul Keres: Mängin hobi korras malet ja olen ka Kerese partiisid järele mänginud. Strateegilises mõttes samastan ma malet jalkaga – tuleb teha õigeid liigutusi õigel ajal. Keskväljal on Keres seepärast, et hea väljakunägemisega targad mängijad on tavaliselt just seal.

Xavi: Mulle on alati meeldinud, kuidas ta keskväljal mängib. Olen teda imetlenud ning Barcelona meeldib mulle ka.

Karl Mööl: Ütleme nii, et vahet pole, kui hea või halb oled, jalgpallis tuleb endasse uskuda! Just sellelt positsioonilt ma kunagi alustasin ja vanade aegade mälestuseks panen end just number 10 kohale.

Mihkel Annilo: Tipuründajaks paneks oma parima sõbra. Temaga on nii üht kui teist elus läbi käidud ja ma arvan, et tal on hea meel sümboolses koosseisus olla. Ta ise tegeles küll rohkem võrkpalliga, aga ta on alati mõelnud, et võiks just selle koha peal jalgpalli mängida. Kooli ajal sai koos jalkat mängitud ja klassitiimis lõi ta mu söötudest küll palju väravaid!

Foto: Pablo Moreno/Scanpix

Tottenham Hotspur

Inglismaa

ERIC DIER

Foto: Nigel French/Scanpix

Nõmme Kalju

ANDREI SIDORENKOV

Foto: Lembit Peegel

Leicester City

Inglismaa

DANNY DRINKWATER

Foto: Martin Rickett/Scanpix

Madridi Real

Hispaania

SERGIO RAMOS

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

Jari Litmaneni soovitatud brasiillasega Trummi põristab sel aastal Kohilas

Foto: Heidi Raju

Trummi SK pole enam suusatajate võistkond! Vähemalt nii väidab klubi esindaja Raivo Seema.

Foto: Heidi Raju

Suusatajate klubina tuntud Trummi SK on täisealiseks saanud!

Kas 19. järjestikusel liigahooajal on nad endiselt talispordigurud või on rohelisel murul harrastatav kaunis kunst lõplikult nende südamesse pugenud?

SIIM KERA

Pikalt Trummis mänginud Ahto Perling on madalamate liigadega rahul. Oma lõbuks piisab!

Foto: Heidi Raju

Taavi Aus on üks mitmest pallurist, kes varem Kohilat esindas.

Foto: Heidi Raju

Brasiillasele Brunole on neljas liiga veidi liiga kerge!

Foto: erakogu

40

JALKA OKTOOBER 2016

Trummi SK Kohila raudvara Raul Seema on tuntud pigem suusatajate hooldemehena.

“V

eidi on isegi piinlik, et [madalamates liigades] on meil nii palju aega kulunud,” muigab eestlaste suusad tiitlivõitudeni määrinud Raul Seema (40). “Eks see jalgpall ole selline mõnus suvine ajaviide, kuigi ega meil mängudel ülemäära kerge ole.”

Koos oma venna Raivoga (44) on mees juba 19.(!) hooaega liigat mängiva Trummi SK Kohila (alevi nimi on tänavune täiendus – toim.) üks raudvarasid. Eesti meistrivõistluste teenekamaid tiime on oma pika ajaloo jooksul jäänud truuks IV ja III liigale, suurema ampsu poole pole pürgitud. Samuti meeskonna sünni juures olnud Ahto Perling (46) on rahul satsi vankumatu positsiooniga Eesti vutisüsteemi tagumises pooles.

“Kõrgemal on vaja trenni ka teha,” ütleb mees, kes paar hooaega mekkinud FC Toompeaga II liiga olustikku. “See oli juba päris tugev sport, pidi reisima ja trenni tegema. Neljandas saab oma lõbuks hakkama, meievanustele on see mõnus liiga.”

Temaga on nõus meeskonna esindaja Raivo Seema, kes samuti end II liigas proovile pannud. Tallinna FC Olympicu ridades, mille duubliks SK Trummi oli, pallis ta ka näiteks Nõmme Kalju duubeltiimi vastu.

“Kuna mängud olid nädala sees, siis tulid sinna ka meistriliiga vennad mängima, Kalju peatreener Igor Prins istus tribüünil ja noppis esindusse mehi,” kirjeldab ta. “See tiim oleks võinud vabalt meistriliigat mängida. See pole enam sõpruskonnaga jalka mängimine. Kõrgemale pole mõtet trügida, sa ei saa siis enam võistkonda mõnda õllemeest lubada, sest tema ei viitsi nii palju pingutada. Alati ongi kõige rohkem kahju, kui keegi niisama loobub või mõni pühendunud mängumees traumaga pealtvaatajaks jääb.”

Nõmmel Trummi kandis sündinud tiimi moodustasid kõigepealt individuaalalade harrastajad, kel meeldis oma tavaala kõrvalt vutti toksida. Oli ujujaid, aga põhiliselt ajasid palli taga laskesuusatamismehed ning püssita lumel-liuglejad. Ligi kuus aastat tagasi trükivalgust näinud Jalka artiklis kutsuti tiimi suusatajate jalgpalliklubiks. Kui Perling mainib, et see staatus hakkab ära vajuma, siis Raivo Seema on märksa konkreetsem.

klubi lood “Enam ei ole me suusatajate võistkond,” on ta otsekohene. “See on mingist ajast pärit legend, algusajal võisime ju poollõõbiga olla, aga meil on alati mehi erinevatelt elualadelt olnud. Mis selle suusatamisega enam? Suusatame hobi korras, aga nüüd on kõik jalkamehed.

Sellised asjad seovad, käime võistkonnaga ka Premium liiga ja koondisemänge vaatamas. Jalka on südamelähedasem.”

Kui algusaastatega võrrelda, siis praeguseks on Trummi mäng muutunud tunduvalt lustlikumaks ja rünnakutele minnakse suurema isuga. Raivo Seema kiidab kõigest väest Kaljuski pallinud Sven-Jarno Lullut ja Sven Haasi, kes madalamates liigades kõikide kaitsemängijate põlved värisema panevad. Kiidusõnu jätkub tal tänamatut tööd tegevatele puurivahtidelegi, kellega klubil seni vedanud on.

Kohilasse kolimine Tänavuse hooaja eel läbis klubi ajaloo suurima värskenduskuuri. Nägemist, Trummi SK. Tere tulemast, Trummi SK Kohila! Kui veel mullu jagati koduväljakut Hiiu kunstmurustaadionit Eesti hiiu Nõmme Kalju FCga, siis nüüdsest sõidetakse mängupäeval Kohilasse.

Tallinnast viis tiimi mitu kokkusattumust. Esiteks 1921. aastal loodud Kohila JK Püsivuse lagunemine mõned aastad tagasi, mille tagajärjel leidsid uppuvalt laevalt kaldale uhutud Raplamaa mehed ulualust Trummi katuse all. Teiseks sattus pikalt madalamate liigade põhja piirkonnas mänginud Trummi 2014. aastal lääne tsooni. Kui alguses oldi pettunud, siis hiljem selgus, et tegemist on varjatud õnnistusega. Saadi mängida uute vastastega ning pallida näiteks Haapsalu ja Märjamaa staadionitel, mis tekitas peas mõtte hüljata kunstmuru ja astuda tavamuru rüppe. Kolmandaks – ratsionaalsus!

Kohilas on sootuks odavam mängida kui mujal.

Septembri alguses pika puuga IV liiga põhja/lääne piirkonda juhtinud SK Trummi Kohila üheks põnevamaks mängijaks on tänavu brasiillane Bruno Gomes (30), kelle teed ristusid klubiga tänu Barcelonas ja Liverpoolis pallinud Jari Litmanenile!

Nimelt on Soome äss aeg-ajalt Trummi trennis käinud ning sambamaa meest tundis ta juba varem. Üks asi viis teiseni!

Varem ka Inglismaa ja Soome madalamates liigades pallinud Bruno kolis Maarjamaale koos eestlannast abikaasaga. Artikli kirjutamise aegu oli ta 12 liigamänguga skoorinud 13 korral! Endise Kalju mehe Alan Arrudaga koos põhjanaabrite tugevuselt kolmanda liiga klubis Atlantis FCs pallinud ründaja end ise stereotüüpseks Brasiilia pallivõluriks ei pea – peale hea tehnika jagab ta ka oivalisi sööte.

“Neljas liiga on minu jaoks veidi liiga madal tase,” kommenteerib ta ise enesekindlalt. “Olen ka tugevamatele Eesti klubidele end pakkunud, aga seni pole veel keegi vastanud.”

“Alati on rõõm välismaalastega koos mängida,” sõnab Raivo Seema omalt poolt ning lisab, et sisekliima on neil alati suurepärane. “Nad toovad nii võistkonda kui tervesse liigasse värskeid tuuli.”

Gomes, kes Soomes mängides ütles ära Vietnami klubi pakkumisele, kiidab Eesti jalgpallikultuuri, kuid ütleb, et me peaksime mõtlema rohkem nagu brasiillased!

“Kui me kaotasime maailmameistrivõistlustel 1 : 7 Saksamaale, siis oli terve rahvus kurb, kõik nutsid,” meenutab mees üht valusat seika. “Kui Eesti kaotas 0 : 7 Portugalile, siis tundus see normaalne, inimesed ei teinud väljagi. Eesti peab endale suuremad eesmärgid seadma, Island mängis Euroopa meistrivõistlustel, aga nad on ju Eestist väiksemad!”

Trummist on aegade jooksul läbi käinud üle 100 jalgpalluri. Niiviisi rivistuti üles mullu augustis.

KORÜFEED JA KEPPIDETA SUUSATAMINE Ükskõik, kellelt küsida, Trummi meestel on ajaloost kõige eredamalt meeles kaks seika. Esiteks – klubi algusaastatel said nad liigas rinnad vastamisi panna praeguste koondiselegendide Konstantin Vassiljevi, Aleksandr Dmitrijevi, Dmitri Kruglovi, Tarmo Kingi ja Ats Purjega, kes siis vastavalt TJK ja SC Reali värve kandsid.

“Siiamaani on meeles, et Aleksandr Dmitrijev hoidis juba toona (1990ndate lõpus / 2000ndate alguses – toim.) keskvälja oma käpa all,” meenutab Ahto Perling uhkusega. “Oleme korüfeede vastu mänginud!”

Teine seik pärineb värskemast ajast.

Mõni aasta tagasi toimunud matšis oli käimas viimane minut, kui Trummi tipuründaja pääses vastaste väravavahiga üks ühele, mängis temast mööda ja lõi palli tühja värava poole. Umbes paar meetrit enne nahkkera jõudmist postide vahele kõlas aga kohtuniku lõpuvile.

Mäng läbi ning üle joone veerenud palli tabamuseks ei loetud. Seda kummalist lugu aitab naljana meenutada tõsiasi, et Trummi alistas oma vastased 2 : 1.

Viigiga lõppenud matši korral oleks mängijate meeled ilmselt mõrudamad.

Kuigi meeskond on tuntud oma emotsionaalsuse poolest, jätkub Raivo Seemal õigusemõistjate kohta siiski kiidusõnu.

“Me oleme arutanud, et IV liiga kohtunike ees tuleks müts maha võtta,” sõnab ta, enne kui jätkab mõnusa võrdlusega.

“Kui sa oled üksi ilma abikohtuniketa mängul, siis on see nagu ilma keppideta suusatamine. Väga raske! Võimatu!”

MIKS EI PÜSINUD PÜSIVUS? Praegu SK Trummi Kohila ridades palliv ja 1921. aastal ilmavalgust näinud Kohila JK Püsivuses pikalt mänginud Taavi Aus tõdeb, et kohalikul jalgpallil head ajad ei ole. Vanemad on putsad varna riputanud ja noori pole peale kasvanud.

Püsivus mandus vaikselt 2011. aastal – eestvedaja jaks rauges ning Eesti vutile Enar ja Enver Jäägeri ja Ott Reinumäe andnud alevi jalgpall kadus meeste meistrivõistluste kaardilt. 2012. aasta sügisel moodustati seniste Raplamaa klubide asemel ühtne jalgpallikool.

Noortetöö käibki Kohilas hetkel Raplamaa jalgpallikooli nime all.

“Lihtsalt polnud korralikku inimest, kes oleks viitsinud asjale pühenduda,” lausub mees Püsivusest. “Neil mängijatel, kes Kohilat esindasid, polnud jalkatausta ning harjumust nädalavahetuseti koos käia.”

2016 OKTOOBER JALKA

41

elu maskotina

Õhtupoolik siilina ehk kuidas okaskera küüslauguleibu kartis Foto: Lembit Peegel

Siin on meie fotograaf tabanud uhke kaadri, kus olen rahvast käima tõmbamas!

Mõelge, kui te viite täide oma ammuse unistuse ning selgub, et see on päris ... piinarikas.

Aga samas ka lõbus. Astusin Eesti–Malta mängul alles sel aastal ilmavalgust näinud siilimaskoti sisse ning üritasin nupukat okkalist võimalikult hästi esindada. Kas õnnestus?

SIIL KERA

S

ee on ju täiesti normaalne, kui tund-paar enne koondisemängu poolehoidja süda puperdab. Ikka teeb väike ärevus suurele rahule ippon’i ja võtab fänni keha üle. Kes lööb? Millal?

Mitmega Kostja panustab? Väga okei.

Pärnus toimunud Eesti–Malta mängu eel olin ma aga lausa mitu päeva ärevil.

Umbes nagu ootaksin meie koondise osalusega maailmameistrivõistluste finaali või siis vähemalt suurvõistlusele pääsemise otsustavat matši. Aga tegemist oli ju kõigest maavõistlusega! Maltaga!

42

JALKA OKTOOBER 2016

Mind ootas ees suur vastutuskoorem oma peaaegu nimekaimu nahas. On ju Siim ja siil tähestikunaabrid ning ilmselt päästis vaid ametniku tähelepanelikkus sellest, et sünnitunnistusel mu nimi l-iga ei kirjutatud. Igatahes, olin juba mitu kuud varem otsustanud, et Eesti–Malta kohtumise ajal ronin jalgpalliliidu värske maskoti – aprillis eduka debüüdi teinud siili – sisse. Veidi enne 31. augustit kasutasin kõnetraati, et pärida okkalist varem kehastanud Mati Velmrelt paar õpetussõna. Kehastu korrapealt ümber! Lase fantaasial lennata! Tunneta ürituse vaibi! Ole kergelt pealetükkiv! Suhtle lastega, nagu oleksid nende vahva samaealine sõber!

Mati ülisõbraliku ja abivalmi tooni peale tõusis mu pulss nagu parimate päevade TALSE. “Oma maskotikarjääri alguses läksin ma Jänku-Jussina sünnipäeva tegema,” alustas mees, kes on viimased viis-kuus aastat sel alal tegutsenud. “Läksin küll rahulikult peale, aga sünnipäevalaps ehmatas nii ära, et ei tulnudki enam oma toast välja. Multikas on Juss ju nii pisike, ilmselt võttis suur loomake põlve võdisema.”

Eesti jalgpalli õnneks terve staadion

mind nähes tühjaks ei jooksnud. Minu esimene katsumus oli riietumine, tükk aega jändasin parema jalaga, mille saapaosa kippus viltu pöörama, nii et ma nägin välja justkui äsja jäseme murdnud okaskera. Halb. Avaveaks olid aga prillid. Nimelt otsustasin okulaarid pähe jätta ja tõmbasin priske siilipea oma asenduspeaks. Umbes 20 sekundiga olid mu silmad higist niisked kui sügisesed ilmad. Etteruttavalt võib öelda, et ilma klaasideta oluliselt parem ei olnud.

Kõigepealt kirusin, miks ma küll enne maskotikostüümi selga ei proovinud ja sellest paremat aimu ei saanud.

Kui siilid elavad tavaliselt kuni seitsmeaastaseks, siis minu avasammud olid pigem 70aastase looma omad – üks väravavahikinda sees käsi otsis haakumist seinaga, teine õhuga. Ma liikusin aeglaselt, kuid esimesed pildid minust said koperdamisest hoolimata juba staadioni sisemuses tehtud – nimelt haarasid Malta tehnilise personali liikmed minust kinni ja klõpsutasid mobiiliga paar kiiret fotot, mis ilmselt kohe Valletta poole teele saadeti. Päevavalguse kätte jõudsin täpselt õigel ajal – umbes tund aega enne kohtumise algust jook-

elu maskotina sis Eesti koondis platsile end mänguks ette valmistama. Sain oma käpaga neile viimased edusoovid kaasa anda.

Pigem siil kui hapukurk Järgmiseks tutvusin õhtu suurima mure ehk treppidega. Maskoti piiratud avauste tõttu ma oma alakeha põhimõtteliselt ei näinud. Seetõttu polnud mul aimugi, kuhu ma astun, mispärast liikusin treppidel tavaliselt teosammul.

Kui publik aegamisi saabus, oli lihtne.

Suutsin oma kohmaka sammuga astuda, lehvitada, korraks seisma jääda ja rahvaga lõbusaid pilte teha (miskipärast manasin ma enda päris näole alati laia naeratuse, kuigi see jäi ju kõigile teistele nähtamatuks). Massi kogunedes otsustasin Pärnu rannastaadioni meresinisele tartaanile minna. Seal ei osanud ma muud teha kui kätega vehkida ja edasitagasi kõndida. Argus lõi suure publiku ees okastesse.

Vahepeal jäi õhku järjest vähemaks.

Paganama kuum. Higi rullus mööda keha alla. Samas ei olnud ühtegi lahendust, ma ei saanud vahepeal pead otsast võtta ja vett kaanida. Elus aitasid püsida lapsed, kes tahtsid käppa visata ja pildile jääda. Kuna mudilased olid pisikesed, siis jäid vahepeal nende käed mu vaateväljale liiga madalaks, oleksin pidanud rohkem pea maas käima. Fotodele kutsusin alati vanemad ka ja soovitasin tippteosed kärmelt Instagrami üles laadida! Uurisin huviga, kes ja kui paljuga mängu võidab, ning pakkusin välja oma ülioptimistliku ennustuse. Tundsin end mõõdukalt vabalt, keegi ju ei teadnud, kes ma tegelikult olen. Maskotirolli anonüümsust kiidab ka asjatundja.

Poolajal hinge tõmbamas.

Foto: Silver Lulla

“Minule see meeldib, saad 100% siil olla,” rääkis Velmre. “Kostüümis on parem rolli etendada. Kui sa oled Mati näoga kilpkonn, jääb midagi puudu. Minul pole seda meisterlikkust, et end hapukurgiks mängida, see on proffide tase.” Üldiselt möödus kõik viperusteta, vaid korra kõndisin vastu müügiletti. Kui minu esimene hirm oli trepist kukkumine, siis auväärsele teisele kohale platseerus küüslauguleibade õud! Ühel hetkel olin ma päris kindel, et keegi annab kogemata väikese müksu, mu tasakaal kaob, ma vajun küüslauguleivatopsidega kaetud lauale, mis murdub nagu esimene jää, ning pärast hauavaikust ja sellele järgnenud naeru tõusen ma üleni leivasena, nähes välja nagu näiteks Godzilla. Õnneks jäi internetihitt sündimata.

Mängu ajal pealtvaatajate silmade alt eemal istudes said teised jalgpalliliidu töötajad mu üle mõnuga muiata. Paar nädalat varem olin ma käinud jalgpalliliidu rivistuses Vastseliina uue staadioni avamisel mängimas. Üritasin väravas 80 minutit (palliti 2 x 40 minutit) mänguvahendile ette jääda ning olin lõpuks päris tühi.

“Sa näed palju hullem välja kui Vastseliinas,” kostsid teised.

Ma nägin ilmselt välja nagu tüüp, kes lõpetas just võistluse, kus peab kuu aega järjest raudmehe triatloni läbima. Jah, see on olemas! Tunne oli nagu saunast tulnul, kuigi ma olin kostüümis vaid tunnikese.

Kolleegid viskasid nalja selle üle, kuidas politseikoer oli mind nähes pöördesse läinud ja haukuma hakanud. Pealtnägijatele oli see väga meeldinud. Jah, ma nagu kuulsin kutsut häält tegemas, aga minu peale? Kas ma elasin niivõrd rolli sisse, et ei pannud tähele, või olin lihtsalt nii sooda, et ei saanud aru, mis mu ümber toimub?

Valik on teie. Igatahes tuli see minu suuremast tähelepanust ilma jäänud seik mind paar päeva hiljem unes kummitama.

Nägin koera, kel päris siil hambus.

Taas seiklesin tribüünil poolajal ja mängu lõppedes, mil mängule tulnud külalised patsuga õhtusse saatsin. 1 : 1 lõppenud kohtumisest hoolimata tundus inimeste tuju pigem hea olevat. Ja kel ei olnud, see sai end rõõmustada mu nina (mis maskotisiilil on, olgem ausad, üsna suur) näppimisega või mulle kõhtu äsamisega. EJLi ja Rimi suvelaagrites on maskotil põhimõtteliselt turvamees kaasas – kui umbes 1000 noort ikka korraga siili poole mürgeldama liigub, vajab vaene okaskera kaitset. Mina sain õnneks ilma julgeolekuta hakkama.

Väsinud. Aga elus.

KUIDAS SÜNDIS JALKASIIL? Videomängudest tuntud siil Sonic eeskujuks, hakkas firmarõivaid tootev Fifaa, kellele oli see esimene niisugune projekt, parimat võimalikku looma kujundama. Mullu augustis alustati, aprillis sai siil juba kahel jalal ringi tatsata. Esiti tehti Eesti Jalgpalli Liidu ja Fifaa koostöös okkalisest pisike nukk, mida praegugi Sportlandi poodidest osta saab, hiljem töötati välja suur maskotisiil.

Projektijuht Piret Roosimägi tõdeb, et maskoti puhul nähti kõige suuremat vaeva peaga.

“Sellega läks vähemalt kuu aega,” räägib Roosimägi loomast, mille kujundas sobiva nimega inimene – Martin Siilak. “Alguses oli suu pontsakam ning pea oli täitsa kiilakas!

Lõpuks panime viis rida okkaid juurde. Tehniliselt oli kõige raskem kinnitusosa, tahtsime, et pead oleks kerge kanda, et ta kuklasse ei vajuks.”

Maskotisiili okkad asuvad vaid tema peas, keha on väikestest teravikest puhas, seda loogilisel põhjusel – jalgpalliliidu soov oli, et siil saaks vajaduse korral oma särki vahetada.

Okaste olemasolul ei jääks riie aga ilus, pealegi oleks siilil tükk tööd, et rõivas mugavalt selga tõmmata.

Jalgpalliliidu poolt maskoti valmimise eest vastutanud Teet Allas tõdeb, et protsess oli keeruline.

“Avalikkuse huvi jalgpalli vastu kasvab mühinal ja maskotti luues vasardas ikka aeg-ajalt mõte, kas ja kuidas maskott laste, huviliste ja fännide poolt vastu võetakse,” ütleb endine koondislane. “See sundis kõvasti pingutama.”

Seni on maskott oma nägu näidanud osavusfestivalil “Värav!”, Evald Tipneri karikafinaali festivalialal, tüdrukute jalgpallifestivalil, suvelaagrites ning koondisemängudel Andorra, Läti ja Malta vastu.

2016 OKTOOBER JALKA

43

korduma kippuvad küsimused

Mida klubid küsivad?

Mis on vastused?

Küsisime Eesti Jalgpalli Liidu võistluste osakonnast, mis küsimusi esitatakse neile kõige sagedamini.

Palusime kohe ka vastuseid.

INDREK SCHWEDE

V

õistluste osakond puutub enim kokku klubidega, kelle esindajaid huvitavad nende klubiga seotud küsimused, mis puudutavad erinevaid määrusi ja regulatsioone. Noppisime välja 11 kõige enam klubidele huvipakkuvat ja korduma kippuvat küsimust.

Mitu päeva peab ühel võistkonnal jääma kahe Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) korraldatava mängu vahele?

Mistahes liiga/sarja puhul peab võistkonnal jääma kahe mängu vahele vähemalt kaks mänguvaba päeva. Kusjuures ei loeta mitte 48 tundi, vaid arvepidamine on just päevadepõhine.

Näide: kui mäng on esmaspäeval, siis järgmine mäng saab olla neljapäeval.

Kuidas loetakse kaarte, kui mängija saab ühes mängus nii kollase kui ka punase kaardi?

Kollaste ja punaste kaartide arvestust peetakse eraldi. Kollane kaart läheb kollaste kaartide arvestusse ja punase kaardi eest peab mängu vahele jätma.

Kuid ühes mängus saadud kaks kollast kaarti võrdub punase kaardiga ja eraldi kollaste kaartide arvestusse ei lähe.

Näide: mängija saab kõigepealt kollase kaardi ja seejärel samas mängus otse punase kaardi. Kollane kaart jääb kehtima ja kui neid on kogunenud hooaja jooksul selline hulk, mis tingib mängu vahelejätmise, peab mängija jätma vahele järgmised kaks mängu – üks mäng kogunenud kollaste eest ja teine mäng otse punase eest.

Kas karistust kandev mängija tohib mängida oma duubel- või põhivõistkonna eest?

44

JALKA OKTOOBER 2016

Ei tohi. Pärast karistuse ärakandmist ei tohi mängija veel 48 tunni jooksul osaleda mõne teise liiga mängus.

Näide: mängija saab mängukeelu põhivõistkonna eest. Ta ei tohi mängida duubelvõistkonna eest enne, kui on põhivõistkonna eest saadud karistuse ära kandnud.

Pärast karistuse ärakandmist ei tohi ta duubelvõistkonna eest mängida veel 48 tundi pärast vahelejäetud mängu lõppu.

Mitu mängu peab vahele jätma punase kaardi saanud mängija?

Juhendi järgi peab mängija ühe mängu automaatselt vahele jätma. Juhul kui algatatakse distsiplinaarasi, millega võib kaasneda lisakaristus, teavitatakse klubi sellest e-kirja teel.

Näide: mängija saab punase kaardi ja jätab juhendi järgi ühe mängu vahele. Kui klubile ei ole distsiplinaarasja algatamise e-kirja saadetud, võib mängija peale vahelejäetud mängu järgmises kohtumises osaleda.

Kuidas muuta mänguaega ja/või -kohta?

Kui mänguaja ja/või -koha muutmiseks on mõjuv põhjus, peab vastastega uue mänguaja kokku leppima ja seejärel tuleb esitada taotlus koos põhjendusega EJLile hiljemalt kümme päeva enne hetkel kalendris olevat mängupäeva (mängu ettepoole tuues kümme päeva enne uut mänguaega).

Hilisema muudatusega rakendub mänguaja muudatuse tasu. Uus mänguaeg ei saa olla pärast meistrivõistluste viimase vooru mängu.

Näide: selgub, et teie kodustaadion on ootamatult hõivatud mõne muu üritusega.

Lepite vastasega muudatuse kokku ja hiljemalt kümme päeva enne mängu esitate taotluse koos põhjendusega EJLile.

Kuidas saab muuta mängija pilti EJLi kodulehel?

ERISe süsteemi kaudu saab iga klubi ERISe kasutaja pilti muuta.

Näide: mängijast on profiilis aegunud foto.

Klubi ERISe kasutaja siseneb ID-kaardi

või mobiil-ID abil ERISe süsteemi ja asendab foto ajakohasega.

Mitu meistrivõistlustel osalevat mängijat võib osaleda rahvaliiga eest ühes mängus? Ühes rahvaliiga mängus võib osaleda kaks III–IV liigas või naiste teises liigas osalenud mängijat. Samal ajal võib aga võistkonda üles anda piiramatu arvu samadele tingimustele vastavaid mängijaid.

Kas mängija tohib osaleda ühel päeval kahes mängus?

Kui mängija on protokolli kantud päeva esimeses kohtumises, ei tohi ta samal päeval teises mängus enam osaleda.

Kas mängija, kes sai punase kaardi karikavõistlustel, tohib mängida meistrivõistlustel?

Jah, tohib. Igas sarjas loetakse kaarte eraldi. Ühes sarjas saadud kaardid ei kandu üle teistesse sarjadesse.

Näide: kui mängija on saanud punase kaardi karikavõistlustel, peab ta karistuse ära kandma just selles sarjas, kuid tohib osaleda meistrivõistlustel.

Kui kaua kehtib mängija litsents?

Mängija litsents on kalendriaastapõhine ja kehtib litsentsi ostmise hetkest 31. detsembrini. Seda peab igal aastal uuesti taotlema. Litsentsi saab taotleda ERISe süsteemi kaudu. Ka ajakirja Jalka saavad üksnes kehtiva litsentsi omanikud, kes on selleks soovi avaldanud.

Näide: kui mängija taotleb litsentsi alles kevadel, jääb ta ilma aasta esimestest ajakirja Jalka numbritest.

Kuidas saan lapse eest litsentsitasu maksta?

Litsentsitasu maksmine on üks osa jalgpalluri litsentsi taotlemisest ja seda saab teha ERISe süsteemi kaudu. Igal aastal tuleb taotleda uus jalgpallurilitsents.

VAATA KÕIKI JUHENDEID EJLi KODULEHELT! Kõik vajalikud juhendid on saadaval EJLi koduleheküljel www.jalgpall.ee.

Vaata kodulehel kataloogi “EJL”, milles sisaldub info dokumentide, litsentsi ja muu kohta.

maailm

Klavan tõstis

Eesti Pakistanist ja Keeniast mööda Pakistan vs. Eesti. Esmapilgul on lausa raske öelda, mida on meil rohkem kui rahvaarvu poolest maailma kuuendal riigil. Jalgpallifännid, kui teil kunagi palutakse neid kaht maad võrrelda, siis alustage sellest – Pakistani koondislasi on 1992. aastal loodud Premier League’is mänginud vaid üks.

Jalka uurib, millised paistavad numbrid ja faktid selle taustal, et praeguseks on Inglismaa meistrisarjas mänginud kaks maarjamaalast. Kui palju on meist elanike arvult väiksemaid riike, kes saavad suurema numbriga uhkeldada?

SIIM KERA

E

estlased võivad oma kollektiivse rinna kummi lüüa! Meie mees on taas maailma tippliigas Premier League’is – Mart Poomi üüratutesse putsadesse astus Ragnar Klavan just legendaarse puurivahi endise koduklubi Londoni Arsenali vastu platsile joostes.

Sellega möödus Eesti ligi 46 miljoni elanikuga Keeniast ning tõusis üle 29 miljoni inimesega Venetsueelaga samale pulgale (uuri kõrvalkasti). FIFA 211 liikmesriigist oli 20. augusti seisuga Premier League’i õhku hauganud peale Suurbritannia vutimeeste veel 104 liikmesriigi atleedid. Mürakamat kasvu riikide nagu Brasiilia, Saksamaa või Hispaania jalgpallurite teod on niigi kõigile teada, kuidas läheb pisikesematel?

Rahvaarvu alumises otsas domineerivad Suurbritannia meretagused alad: Kariibi meres asuv Montserrat (elanikke 5241) ja uues MM-valiktsüklis Eestilt punkte röövida üritav Gibraltar (29 258). Kõik kolm Premier League’is pallinud Montserrati jalgpallurit Brandon Comley, Bruce Dyer ja Ruel Fox on sündinud Inglismaal ning ametlikud koondisemängud (kaks) on neist kirjas vaid viimasel, kes muuhulgas pallinud 106 kohtumist Tottenham Hotspuri 46

JALKA OKTOOBER 2016

särgis. Ühe Premier League’i mänguga Comley on küll Montserrati üheteistkümne juurde kutsutud, kuid platsile pole ta seni pääsenud. Dyeri saagiks on rahvusesinduse särgis jäänud mitteametlik kohtumine Inglismaa madalama liiga klubi Ashford Towni vastu.

2013. aastal oma esimese ametliku mängu pidanud Gibraltari nimekaim mängumees on kahtlemata olnud pikalt Inglismaa kõrgliigas pallinud ja ka Manchester Unitedi rivistusse kuulunud Danny Higginbotham – Manchesteris sündinud mees, kes oli Gibraltari koondisele kõlblik tänu oma vanaemale.

Kahjuks loojus tema karjäär umbes sel ajal, mil Gibraltari esindus vutipildile tõusis. Kokku jäi kaitsja – kes polnud enne kaljuriigi esindamist seda umbes 30 aastat külastanud – saldoks kolm kohtumist.

Rahvaarvu poolest tagant kolmas on ei keegi muu kui Fääri saared. Polegi kõik nende sportlased kalurid!

Taanile kuuluv 50 196 elanikuga saarestik lõi valitud seltskonna ukse lahti 2010. aastal, mil puurivaht Gunnar Nielsen esindas suurklubi Manchester City värve! Seda küll kõigest 17 minutit, mil ta sekkus vahetusest Londoni Arsenali vastu. Aga asi seegi. Fääride ainsad Premier League’i

maailm sekundid kätte saanud Nielseni karjäär on hiljem pigem allamäge veerenud, praegu teenib ta leiba Islandi kõrgliigas.

Fääri saarte ja Eesti vahele mahub veel 14 FIFA liikmesriiki, mis tähendab, et Premier League’is on saanud oma mehe sammudele kaasa elada 17 maad (uuri kõrvalkasti), mis Eestist väiksemad. Euroopas on meist tillukesemad peale Gibraltari ja Fääri saarte ka Island, Montenegro ja Küpros. Kõige võimsam neist on Euroopa meistrivõistlustel südikat mängu näidanud vulkaaniriik, mis on aegade jooksul jälginud televiisorist 17 oma mehe käekäiku Inglismaal.

Aga unustame korraks mineviku. Praegu on Eesti auväärsel kolmandal kohal ehk lõikuskuu 20. kuupäevaks oli sel hooajal Inglismaa kõrgliigas mänginud vaid kahe väiksema riigi jalgpallurid! Islandlaste poolt Johann Berg Gudmundsson ja Gylfi Sigurdsson. Ekvatoriaalguinealaste debüüdi Premier League’is tegi Hispaanias sündinud Emilio Nsue.

Eestlased on võimeline neljandale (ning üldse mitte jamale) kohale lükkama Hollandis sündinud Curacao koondislane Cuco Martina, kes mullu esindas Southamptonit 15 korral, kuid tänavu pole veel sadamalinna klubi värvides väljakule astunud.

Kõik teised on suuremad!

EESTIST VÄIKSEMAD FIFA LIIKMESRIIGID PLis LÄBI AJALOO Montserrat (5241 elanikku) Gibraltar (29 258) Fääri saared (50 196) Saint Kitts ja Nevis (51 936) Bermuda (70 196) Seišellid (92 430) Antigua ja Barbuda (92 436) Grenada (110 694) Curacao (146 836) Barbados (290 604) Island (331 918) Cabo Verde (545 993) Montenegro (647 073) Guyana (735 222) Ekvatoriaal-Guinea (740 743) Küpros (1 189 197) Trinidad ja Tobago (1 222 363)

3 mängijat 1 mängija 1 mängija 4 mängijat 2 mängijat 1 mängija 3 mängijat 2 mängijat 4 mängijat 3 mängijat 17 mängijat 2 mängijat 4 mängijat 4 mängijat 1 mängija 2 mängijat 12 mängijat

Artiklis on arvestatud mängijaid, kes on Premier League’is platsil käinud.

Lihtsalt klubi koosseisu kuulumine ei loe. Mängija riiki arvestati järgmiselt – kui ta on esindanud mõnda koondist, läks arvesse see.

Kui jalgpallur polnud üheski rahvusesinduses pallinud, sai oluliseks tema sünnikoht.

Ragnar Klavan (paremal) võitlemas Luis Suarezega Baecelonast ja sedaviisi Eestit tutvustamas.

Foto: Glyn Kirk/AFP/Scanpix

EESTI ON PAREM KUI! Kui Eesti saab rõõmu tunda kahe Premier League’i mängija üle, siis järgmised FIFA liikmesriigid on Inglismaa kõrgliiga platsile saatnud läbi ajaloo vaid ühe mängija.

Eesti on parem kui ...

• Albaania (rahvaarv 3 029 278) Lorik Cana (Sunderland) • Angola (19 625 353) Manucho (Manchester United, Hull City) • Armeenia (3 056 382) Henrikh Mkhitarjan (Manchester United) • Burkina Faso (18 931 686) Bertrand Traore (Londoni Chelsea) • Burundi (10 742 276) Gael Bigirimana (Newcastle United) • Ekvatoriaal-Guinea (740 743) Emilio Nsue (Middlesbrough) • Fääri saared (50 196) Gunnar Nielsen (Manchester City) • Gabon (1 705 336) Daniel Cousin (Hull City) • Gambia (1 967 709) Modou Barrow (Swansea City) • Gibraltar (29 258 Danny Higginbotham (Manchester United, Derby County, Southampton, Sunderland, Stoke City) • Keenia (45 925 301) Victor Wanyama (Southampton, Tottenham Hotspur) • Kosovo (1 870 981) Bersant Celina (Manchester City) • Omaan (3 286 936) Ali Al-Habsi (Bolton Wanderers, Wigan Athletic) • Pakistan (199 085 847) Zesh Rehman (Fulham) • Seišellid (92 430) Kevin Betsy (Fulham) Eestlastega võrdsel pulgal! Kaks vutimeest on Premier League’i saatnud …

• Benin (10 448 647) Rudy Gestede (Cardiff City, Aston Villa), Stephane Sessegnon (Sunderland, West Bromwich Albion) • Bermuda (70 196) Shaun Goater (Manchester City), Kyle Lightbourne (Coventry City) • Boliivia (10 800 882) Jaime Moreno (Middlesbrough), Marcelo Moreno (Wigan Athletic) • Cabo Verde (545 993) Cabral (Sunderland), Pele (West Bromwich Albion) • Grenada (110 694) Delroy Facey (Bolton Wanderers), Jason Roberts (West Bromwich Albion, Portsmouth, Wigan Athletic, Blackburn Rovers, Reading) • Küpros (1 189 197) Alexis Nicolas (Chelsea), Nikodimos Papavasiliou (Newcastle United) • Libeeria (4 195 666) George Weah (Chelsea, Manchester City), Christopher Wreh (Arsenal) • Leedu (2 884 433) Giedrius Arlauskis (Watford), Tomas Danilevicius (Londoni Arsenal) • Valgevene (9 589 689) Aleksandr Hleb (Londoni Arsenal, Birmingham City), Sergei Kornilenko (Blackpool) • Venetsueela (29 275 460) Fernando Amorebieta (Fulham), Jose Salomon Rondon (West Bromwich Albion) • Zambia (15 066 266) Emmanuel Mayuka (Southampton), Collins Mbesuma (Portsmouth)

2016 OKTOOBER JALKA

47

lugeja küsib

Läheb, läheb, poisid – Argo Arbeiter kannustab oma uut satsi võitudele.

48

JALKA OKTOOBER 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Argo Arbeiter: kõige raskem oli hüvasti jätta Levadia duubli mängijatega

Juuli keskel ootamatult Tallinna Flora peatreeneriks saanud Argo Arbeiter ütleb, et kõige raskem oli oma lahkumisest rääkida Levadia duubli poistele. Ta tunneb, et vedas neid alt, kuid klubi ees tal süütunnet pole. Klubi teadis, mis kaasneb teatud otsustega.

INDREK SCHWEDE Kes sinuga uue töökohaga seoses esimesena ühendust võttis, Aivar või Pelle Pohlak? (Katrin, Tartu) Pelle. Aivariga kohtusin üldse kümme sekundit. Ta oli vist välismaalastega, nad hüppasid klubist korraks läbi, Aivar soovis edu ja oligi kõik.

Palun võrdle treenereid Argo Arbeiterit ja Norbert Hurta. (Maarja Nurm, Rakvere) See on küll raske küsimus. Ma pole ju Norberti käe all töötanud. Mul pole võrdlusmomenti tuua. Ma ei saa millegagi võrrelda. Võin aimata, aga see ei pruugi õige olla. Tean, et ta on analüütiline ja detailne. Muudmoodi ei oska vastata.

Mis olid need detailid, mis tuli muuta, et Flora hakkaks jälle väravaid lööma?

(Tanel Kuuskmäe, Tartu) Väravaid tuleb luua – ongi kõik. Ma ei taha neid kõigile lugemiseks välja tuua.

Asi jääb taktikaliste nüansside sisse, mis ei kuulu avaldamisele, sest neid võivad lugeda ka teised treenerid. Muutsime teatud liikumisi ründefaasis ja see on edu toonud.

Läksid Levadiast otse Florasse.

Mängijad küll nii ei tee! Kas sa end reeturina ei tunne? (Kaido, Pirita) Aus vastus: ma tunnen end pahasti Levadia duubli mängijate ees. Neid ma vedasin alt. Kuigi ma ei tunne end klubi ees süüdi. Sel põhjusel on oma ajalugu.

Klubi teadis, et teatud otsustega kaasneb minu selline käik. Duubli mängija-

tele oli seda väga raske öelda, see oli üks raskemaid jutuajamisi.

polnud sisu või täpsemini ei jätkunud mus pühendumust. Siis polnud ka neid inimesi, kes tulnuks ja rääkinuks, et kuule, mõtle selle peale, et kui sa nüüd ei pinguta, siis vaata, kus su teekond võib lõppeda. Nüüd oskan ise oma näite puhul noortele nõu anda: vaata mind ja tee paremini! See, et jõuad Soome ... Iga vend siit Florast võib mängida Soome meistrivõistlustel.

Oled mänginud pikalt Flora süsteemi klubides ja ka Levadias. Kumma klubi meheks end mängijana rohkem pead?

(Marko, Pirita) Oohh! Ma ei oska sedasi öelda. Igal pool oled saanud mängijana midagi, mida kaasa võtta. Flora süsteemis on olnud mõnusaid aegu, Foto: Lembit Peegel näiteks Tulevikus, kust läksin Soome. Levadias on olnud mõnusaid aegu.

Satelliitklubides on raske mängida, paljud viskavad püssi põõsasse. Levadias oli raske, kui oli Itaalia treener (Franco Pancheri – toim.), aga vastukaaluks tuli Pasi Rautiainen. Ei saa öelda, et olen ühe või teise leeri mees. Igal pool on plussid ja miinused, Levadias tulin meistriks, Floras ei tulnud.

See pole mulle enam tähtis, mälus on mängijakarjäär juba tuhmunud. Vaatan end kõrvalt, et mängis selline mees, kes ei olnud tippmees. Vaatan olnut treeneri pilguga: pigem mõtlen, miks ma ei jõudnud kuhugi.

Natuke kergelt andsin valudele ja sellistele asjadele alla. Mulle polnud loo1996. aastal võitis Argo Arbeiter Hõbepalli Eesti koondises löödud ilusaima duselt nii palju antud. Mus värava eest.

2016 OKTOOBER JALKA

49

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

revolutsioonilisem treener maailmas?

(Carmen, Tallinn) Pep (Guardiola). Kui vaatad tema mängu, siis ta on leidnud end igas klubis ja muutnud oma käekirja. Kontseptsioon ja mõtteviis on jäänud samaks. Mängimine palliga, see on olnud ülim. Paljud mängijad, kes tema käe all on töötanud, ütlevad, et ta on õpetanud neid jalgpalli mängima.

Tal on totaalselt teine mõtteviis.

Kui sa 1996. aastal Hõbepalli võitsid, oli ajakirjanduses sinu kõrval üks kena neiu.

Kas olete ikka koos? (Signe, Tallinn) Endiselt. Koos kolme lapsega. Mäletan, olin toona kohmetu, et mida ütlema pean.

Argo Arbeiter koos perega: ees abikaasa Ingel ja Emil, taga vasakult Kiur, Hans ja Argo.

Ole aus – mis oli su esimene reaktsioon, kui Kristali asemel pandi Levadia pukki Ratnikov? Olid ju aastaid head noortetööd teinud, nüüd vaadati sinust mööda, nagu oleksid nähtamatu! (Tarmo Ala, Võru) Me olime valikus kahekesi: Sergei Ratnikov ja mina. Tegin päris pika nägemuse: neli A4 lehte, kuidas edasi minna. Viktor (Levada) valis Ratnikovi ja põhjendas ka. See oli okei. Ma ei saa midagi öelda. Olin valmis üle võtma, tahtmine oli seda teha, sest olin end duublis ammendanud. Mis seal ikka.

Kas tahaksid olla rohkem Eesti koondise või Manchester Unitedi peatreener? (Carl, Viimsi) Mu lemmikmeeskond on Barca, valiksin selle, aga selles valikus oleks esimene Eesti koondis. Ma ei vaata väga Inglise jalgpalli, välja arvatud meeskondi, keda juhendab Pep Guardiola, ehk antud juhul Man City. Minule on see ... Ma ei taha kedagi solvata, aga asi on mängustiilides.

Su koondisekarjäär oli ju üsna lühike, viimase mängu pidasid sa vist 26aastaselt? (Aleksander, Rahumäe) Võimalik, ei mäleta, statistika koha pealt olen väga nõrk. Kui lastega telerist vutti vaatan, siis nemad ja nende sõbrad teavad selliseid asju paremini kui mina.

50

JALKA OKTOOBER 2016

Kas sa vahel mõnest mängitud mängust und näed? (Tom, Väike-Maarja) Varem ikka nägin, mängija mängujärgne öö on selline, et mäng käib ikka edasi, aga enam ma kindlasti oma kunagistest mängudest und ei näe.

Aga kui samale küsimusele vastata treenerina, siis no eks ma Nõmme Kalju viiki nägin ikka. Sa ei tule sellest mängujärgsest erutusseisundist nii kiiresti

Operi ja Zelinski varjust oli toona vist võimatu välja tulla? Mängijana sa oma potentsiaali ei Foto: Lembit Peegel realiseerinudki? (Taavi Masing, Tallinn) Ei olnud midagi võimatut. Kõik on su enda teha.

Luis Suareze ja Lionel Messiga on raske võistelda. Operi ja Zelinskiga oleks võinud küll konkureerida. Nad on head mängijad, aga ma ei teinud niipalju tööd, kui pidanuks. Kõik on ikka kinni iseendas.

Kas sina paneksid Eesti koondise väravaid lööma? (Kristofer, Pärnu) Ma ei tea. Keeruline küsimus, ausõna: ei tea. Ma ei ole selle peale mõelnud. Vastamiseks peaksin põhjalikuma analüüsi tegema. Mul on mõtteid ja nägemus asjast, aga ma ei tea, kuidas see praktikas hakkaks olema.

Floras tuli välja niivõrdkuivõrd.

Kes on praegu kõige

2004. aastal Levadia särgis Flora ja Raio Piiroja vastu pallimas.

lugeja küsib välja. Mul läheb ikka aega, kui välja saan. Olin kindel, et komistame millalgi, me ei ole ju nii tugevad, et sõidame kõigist üle.

Kas sul see fakt on ikka meeles, et oled ainus Eesti koondislane, kes on ühes mängus löönud neli väravat? (Sten, Helsingi) Jah, see on ikka meeles. See on ka meeles, et selles mängus lõin tühjast väravast 16 meetri pealt üle lati. Aga muu on sellest mängust jäänud uduseks.

Pärast Floras ametisse määramist ütlesid, et oled mulk ja seega Mida kauem kindla auahne. Kuidas sa veel mulke iseloomustaks? käekirja järgi Mis eristab neid teistest mängida, seda eestlastest? (Vambola, rohkem on vastastel Helme) aega seda õppida ja Eks see olnud selline huumorivaldkonda kuuluv vasturohtu leida. teema (naerab – toim.).

Ma ei tea, mis meid eristab. Kui vaatan tuttavaid mulke, siis on kõik ikka erinevad inimesed.

FLORAST JA VASTASTEST

Floral on hakanud hästi minema, ollakse tagasi tiitliheitluses. Kas mängumõõna ei karda? Mis on suurimad ohud, et hea seeria saab otsa? (Mikk, Tabasalu) Suurim oht on see, kui kaotad punkte. Mida kauem kindla käekirja järgi mängida, seda rohkem on vastastel aega seda õppida ja vasturohtu leida. Püüan natuke muuta mõningaid asju, et meie käekirja läbipuremine vastastele raskemaks teha.

Tuleb ise teha oma asjad hästi ära ja hooaja lõpus on näha, kus me oleme. Punktide peale ma hooaja keskel ei mõtle.

Mida on treeneriamet kõige enam õpetanud? (Kristel, Kiisa) Kui mõelda meeskonnale, keda pead juhendama, siis seal on üle 20 inimese. Kõik on isiksused, kõigil on tugev karakter.

Sa pead nendega hakkama saama ja leidma kuldse kesktee, mis sobib kõigile. Ei saa raiuda oma, kui info kohale ei jõua.

Pead ka mugandama oma ideed: ühele ütled ühtmoodi ja teisele teistmoodi. Ei ole üht teed ega õpetamisviisi ega mängustiili. Pead olema paindlik. Pead jääma endale kindlaks, aga paindlikkus vast ongi üks olulisi märksõnu.

Kas enese kehtestamiseks meeskonnas peab treener mingeid reegleid jälgima ja oma käitumist suunama või on asi lihtsam: see oskus on kaasa antud? (Aigar, Viljandi) See on kindlasti kaasa antud. Samas on see teatud määral õpitav.

Enese kehtestamine käib suhtlemise kaudu: ole aus ja kehtesta kõigile võrdsed reeglid, mille alla pead ka ise kuuluma.

Karol Mets ootab teie küsimusi!

Järgmisena ootab teie pärimisi Stavangeri Vikingis palliv Karol Mets. Kasutage võimalust ja küsige julgesti.

Küsimused pange teele aadressil siim.kera@jalgpall.ee.

esiliiga

Esiliiga klubid Premium liigasse ülepeakaela ei torma Esiliiga klubid Vändra JK Vaprus, Kohtla-Järve JK Järve, Tartu FC Santos ja Maardu Linnameeskond ei ole Premium liiga taset veel maitsnud, kuid eesmärk eliitseltskonda jõuda on ka neil olemas. Paraku neist keegi seda sammu kohe veel teha ei soovi.

Foto: Janek Eslon

ALVER KIVI

K

uigi esiliigas on Premium liiga kogemus vaid Viljandi JK Tulevikul ja JK Tallinna Kalevil, on ka ülejäänud iseseisvad klubid huvitatud oma võimete kõrgemal tasemel proovilepanekust, kuid seda oma võimaluste ja väljakujundatud arengustrateegia järgi.

Klubijuhte ja treenereid on pannud pidureid tõmbama ka Rakvere JK Tarva mitte just õnnestunud tänavune hooaeg – sama saatust ei soovi keegi kogeda.

Septembri alguses oli nimetatud neljast klubist parimal positsioonil Maardu Linnameeskond, kellel avaneb õnnestumise korral võimalus mängida üleminekumänge Premium liiga üheksandaga.

“Kui peaks tulema üleminekumängud, siis need mängime muidugi maksimaalselt ära, ja kui oleme edukad, siis kaalume, kas minna või mitte, kuid arvatavasti loobume,” tunnistab meeskonna esindaja Aleksei Baikov.

“Me mängisime esiliiga B-s kaks aastat ja nüüd tahame vähemalt sama korrata ka esiliigas. Mehed peavad lihtsalt kõrgema liigaga harjuma, sest tempo ja mäng on hoopis teine.”

Samas märgib Baikov, et mingil ajal Premium liigasse jõudmine kuulub klubi plaanidesse, aga tänavune hooaeg on olnud juba kavandatult vaheaasta, sest 52

JALKA OKTOOBER 2016

kõrgemal tasemel mängimiseks ei olda veel konkurentsivõimelised.

“Peame stabiilsuses juurde panema ja seda pole me veel saavutanud,” põhjendab ta ettevaatlikku tegutsemist.

“Eeskätt jääb see mängijate kogemuse puuduse taha. Enamik mehi on meiega madalamatest liigadest koos ülespoole tulnud ja kõigega peab kohanema, sest mängutase on hoopis teine.”

Aleksei Baikovi sõnul peab Maardu Linnameeskond ka klubiliselt ja majanduslikult juurde panema ning alles 2018. aastal ollakse plaanide kohaselt valmis Premium liigaga liituma.

“Püüame veel võimalikult palju oma klubi noori kaasata, et treeneritel oleks valikut,” selgitab ta.

Samas on esiliigas mängimine suurendanud fännide huvi meeskonna tegemiste vastu ja pealtvaatajate arvu tõus peaks olema kümme protsenti.

“Senise hooajaga oleme täitsa rahul, sest eesmärk oli püsimajäämine ja selles suunas oleme ka liikunud,” tõdes Aleksei Baikov.

Santos kogub veel rammu Teist aastat esiliigas mängiva Tartu FC Santose esindaja Janar Sagimi sõnul on meeskonna eesmärk kunagi Premium

Tartu Santos Flora duubliga madistamas. Punavalges Markus Soomets, tema selja taga (paremal) Markus Poom Flora duublist.

liigasse jõuda, kuid ta lisab, et siin on palju x-faktoreid.

“Mõni teeb võimaluse lihtsamaks, mõni raskemaks,” tõdeb ta. “Meie meeskonna tuumiku moodustavad keskkoolipoisid ja kui suudame selle koosseisu pärast nende koolilõppu säilitada, siis oleme peagi kindlasti huvitatud.”

Janar Sagim märgib, et samas peab mänguliselt siiski palju juurde panema, sest praeguse koosseisuga ei oldaks Premium liigas konkurentsis, ja selleks, et mitte lõpetada hooaega viie-kuue punktiga, on vaja täiendust.

“Kui juba sel aastal peaks õnnestuma end Premium liigasse mängida, siis ei oska ma öelda, kas me selle võimaluse ka vastu võtame, sest niisama katsetama minna meil soovi pole,” tunnistab ta.

Samas usub Janar Sagim, et Tartu on võimeline mitu Premium liiga meeskonda välja panema ja Tammeka kõrvale mahub ka Santos ilusti ära: “Tingi-

esiliiga

mused on Tartus viimasel ajal oluliselt paranenud, lapsi on juurde tulnud ja püramiidi alus on läinud laiemaks. Saja tuhande elanikuga linn kannab kaks sellel tasemel meeskonda välja küll.”

Janar Sagimi hinnangul on esiliigas tehtud mullusega võrreldes samm edasi, kuigi punktides see niipalju ei kajastu. Aga meeskond on olnud rohkem mängus sees.

JK Järve tahab esialgu püsima jääda Kuigi Kohtla-Järve JK Lootus mängis meistriliigas 2000.–2002., 2004. ja 2010. aastal, pole linna praegune esindusmeeskond JK Järve veel sellele tasemele küündinud.

Klubi esindaja Andrei Škaleta ei varja, et ka praegu on seatud eesmärgiks Premium liigasse jõuda, kuid tänavu on esimene ülesanne esiliigasse püsima jääda.

“See teema saab meie jaoks aktuaalmeeleheitlikult Premium liigasse tõusseks kolme-nelja aasta pärast, hetkel ta,” selgitab Ranet Lepik. “Omalt poolt keskendume oma klubi organiseerimiaitame igati kaasa maakonna keskuse sele,” lausub ta. “Kindlasti oleks vaja puntidele, et Pärnu satsid ikkagi esirinrohkem finantse, aga ootame ka oma nas oleks. Samuti on mängijate arengut klubi noorte pealekasvu. Praegu on meil silmas pidades loogiline samm saata põhiraskus 1998., 1999. ja 2000. aastal nad kodust mitte väga kaugele, kuid sündinud poistel, kuid neil jääb veel samas neile vajalikku keskkonda.” stabiilsusest puudu. Psühholoogia veab Ranet Lepik tunnistab, et esiliigas poisse tihti alt, sest vahel ollakse juba on ju ikka tore pallida ja teistega ennast võrrelda, kuid enne mängu liialt tegelikult on närvis.” meeskond mänIda-Virumaalt ANDREI ŠKALETA: püsima mängivad PreKui Viljandi ja Paide saavad guliselt jäänud selle nelja mium liigas juba hakkama, siis on võimalus aasta jooksul vaid Narva ja Sillamäe, ka Kohtla-Järvel. korra. See juhtus kindlasti on sama esimese aasta siht ka Jõhvil. viimase mängu Andrei Škaleviimasel üleminutil, kui 0 : 2 kaotusseita usub, et kuigi konkurents on tihe, sust välja tuldi ja Levadia duubel alistati. kitsaks ei lähe.

Järgnevad aastad on läinud sama “Kui Viljandi ja Paide saavad hakkarada, kuid üks eesmärk võtta kõigilt ma, siis on võimalus ka Kohtla-Järvel,” punkte on pea alati kätte saadud. on ta kindel.

“Käesolev hooaeg on kujunenud oodaVändra Vaprus tust keerulisemaks, kuid igal asjal on teeb teistega koostööd ka põhjus, miks nii on läinud,” tõdeb Vändra JK Vaprusel käib esiliigas nelRanet Lepik. jas hooaeg ning kuna seni on saadud “Üldjoontes saab rahul olla vaid esikorra seitsmes ja kahel korral üheksas mese hooajaga ja kaks järgmist saanuks koht, siis hinnatakse oma võimalusi kindlasti paremini. Kui sellel hooajal reaalselt. suudaksime kõige kiuste välja rabeleda, “No loomulikult oleks ju tore Vändra oleks rahuloluks põhjust kindlasti. Läsatsiga Premium liigas pallida, kuid kui bikukkunud me või põhjust häbeneda tõele näkku vaadata, siis on see suhtelimeil kindlasti ei ole!” selt utoopiline unistus,” tõdeb klubijuht ja treener Ranet Lepik, lisades, et juba ÜHEKSA PÕHJUST, MIKS esiliigas pallimine on neile üsnagi keePREMIUM LIIGASSE EI TORMATA ruline ja seega lähitulevikus Premium liigale ei mõelda.

Allpool on üheksa põhjust, miks esilii“Selleks, et sinna tõusta ja seal ka ga klubid ei kipu ülepeakaela kõrgeiedukalt mängida, peaks kõik aspektid masse seltskonda: klubis tegema metsiku arengu. Alus1) esmane eesmärk on esiliigasse tame korralikust kunstmurust, noor püsima jääda; 2) klubi on alles ülesehitamise järgus; tetööst, taustajõududest ja treenerist 3) tugevamasse liigasse minnes ning kõigest, mis normaalsele klubile peavad mängijad kõrgema mänguja meeskonnale vajalik. Hetkel on pilt tasemega harjuma; likult öeldes olemas vaid tahe liikuda 4) senine mäng tuleb saada stabiilsekogu aeg paremuse poole, kuid vajaliku maks; 5) praegune koosseis ei vea välja ja ressursi kokkusaamiseks oleme hetkel rivistus vajab tugevdamist; valgusaastate kaugusel.”

6) meeskonnas on liiga palju noori Samal ajal teeb Vaprus koostööd pal mängijaid, kes peavad veel kogejude teiste klubidega. Kui mõni mängija musi saama; on avaldanud soovi proovida jalga kõr7) ei suudeta olla piisavalt konkugemas liigas, ei ole sellele kunagi kätt rentsivõimelised; 8) ressursid vajavad täiendamist ja ette pandud. taristu kaasajastamist; “Pigem jätkub senine koostöö eri9) Rakvere JK Tarva kesine hooaeg. nevate Eesti klubidega, kui katsetame 2016 OKTOOBER JALKA

53

naised

Südamega mänginud Pärnul jäi Poolas suurüllatusest napilt vajaka Millal jõuab Pärnu JK taas Meistrite liiga põhiturniirile? Kas see on muudetud reglemendi valguses üldse reaalne? Augusti lõpus mängis meie naistejalgpalli valitseja taas Euroopa tippsarja mänge. Kuidas neil läks ning kuidas saadi vastu hirmkõvale Poola naiskonnale?

SIIM KERA

“T

eised on meist igatepidi igas asjas paremad, kahjuks see lihtsalt on nii,” kommenteerib Pärnu JK peatreener Jüri Saar naiskonna järjekordset Meistrite liiga eelringi käiku. “See on maksimum, mida me praegu sellise loosi juures võimelised saavutama oleme.”

Kõlab mustades toonides. Samas tabeliseis nii kole ei paistnud. Augusti lõpus Suur-Poola vojevoodkonna 80 000 elanikuga Konini linna kolme punkti järele läinud Eesti naisvuti valitsejad naasid ühe silma ja alagrupi kolmanda kohaga. Polegi kõige hullem, kui arvestada, et tegu oli võibolla ühe raskeima Meistrite liiga loosiga, mida fortuuna seni meie naispallurite õlule puistanud on. Teist aastat järjest satuti ühte patta Rumeenia tšempioni Cluj-Napoca Olimpiaga, juba kolmandat korda reas võeti mõõtu Montenegro meistriga, kelleks oli sel korral Pljevlja Breznica.

Kõige karmimast puust vastane oli aga poolakate Konini Medyk, kes alles juulis alistas mullusel hooajal Meistrite liiga finaalis penaltitega Lyonile kaotanud Wolfsburgi, kes mäletatavasti hävitas 2013. aasta sügisel Pärnu JK kahe mängu kokkuvõttes koguni 27 : 0.

Nagu tihti, kulus ka seekord avamäng sel tasemel tempoga kohanemiseks, rumeenlastele jäädi alla 1 : 7 (värav Anastassia Morkovkinalt). Hoopis 54

JALKA OKTOOBER 2016

Heleri Saarele oli mäng Konini Medyki vastu üks elu raskemaid.

Foto: Lembit Peegel

VASTASEID EI VALINUD

Me andsime igas kohtumises endast kõik, mängisime kõik mängud südamest, ma loen selle õigeks ja edasiviivaks.

positiivsemalt mäletavad kuurortlinna jalgpallurid kohtumist kohaliku Konini esindusega. Kaotus küll, aga kõigest 0 : 1. Sürpriistulemus polnud kaugel.

“Esimene mäng oleks võinud kindlasti parem olla, aga Poola meistri vastu andsime kõik, mis meil vähegi oli,” meenutab naiskonna pikaaegne kaitsja Heleri Saar matši, mis lõppes metsiku statistikaga – vastased tegid 32 pealelööki, Pärnu null. “Me olime väga õnnelikud, et seis niimoodi jäi. Inna Zlidnise klubi (Budapesti Ferencvaros – toim.) kaotas neile eelmisel aastal 0 : 6 ja ta rääkis meile neist väga õudseid jutte! Meile oli see hea tulemus. Viik oleks võibolla liiga palju tahetud. See oli üks raskemaid mänge, mis ma mänginud olen. Jalga ei saanud hetkekski puhata, aga meil oli palju tahtejõudu ning suhtlesime üksteisega tohutult palju.”

“Me olime isegi õnnelikumad kui poolakad,” muigab ründemängija Kristina Bannikova lisaks.

Organiseeritud kaitsemängu ja eneseületusi pakkunud võistkonnale oli see vähemalt viigimaitseline kaotus. Ohtralt kiidusõnu jagasid meie naistele ka Poola ja Rumeenia klubide asjapulgad. Just seepärast, et ei tuldud eeldatavalt tugevama vastu naljatlema, vaid mängiti täie isuga.

Kõva pingutus tähendas aga seda, et viimaseks mänguks olid jõuvarud sidruni kombel tühjaks pigistatud ja montenegrolaste vastu oma parimat mängu näidata ei suudetud. Esimesed kaks mängu 0 : 9 ja 0 : 10 kaotanud balkanlased läksid pärnakate vastu kahe väravaga juhtima, kuid valgevenelanna Anastasija-Grazyna Štšerbatšenia ja Morkovkina tabamused tegid lõppseisuks 2 : 2.

“Me ründasime palju ja mängisime nendega väga hästi,” sõnab Jüri Saar.

“Veidi jäi jõust ja teravusest puudu, aga tulime kaotusseisust välja, mis näitab head võistkonnavaimu. Montenegro klubi hoidis oma jõuvarusid meie mänguks. Kui nad eelmistes matšides kaotusseisu jäid, siis ei olnud neil enam

naised vahet, kas jääda alla 0 : 3, 0 : 6 või 0 : 16.

Nad lasid jala lõdvaks ja valmistusid meie mänguks. Me andsime igas kohtumises endast kõik, mängisime kõik mängud südamest, ma loen selle õigeks ja edasiviivaks.”

Bannikova sõnul polnud asi ainult väsimuses. Pljevlja naiste mäng viis nad rivist välja.

“Nad olid hästi robustsed,” on koondislase konkreetne kommentaar. “Ma ei ütleks, et nad oleks palli hoidnud, aga nad mängisid julma mängu ja teesklesid palju. Me polnud sellega harjunud.”

Kas edasipääs oleks ime?

Pärast seda, kui 2013/2014. hooajal Soomes toimunud kvalifikatsioonigrupist edasi saadi, on Pärnu JK laeks jäänud kolm kolmandat kohta. Kui toonasel ajaloolisel hooajal pääses kaheksa alagrupi peale edasi ka kaks parimat teise koha omanikku, siis nüüd on situatsioon keerulisem – ainult võitja pääseb playoff’i.

Jüri Saar ja tema tütar Heleri leiavad, et saavutust korrata on keeruline, aga mitte võimatu. Fortuuna peab meid soosima!

Näiteks Leedu meister Gintra Universitetas alistas sel aastal Moldova parima Criuleni koguni 13 : 0. Pärnu JK pole seni sääraseid vastaseid saanud. Meie konkurentideks on pahatihti sattunud kiired ja tehnilised Balkani naiskonnad.

“Loosiga peab tõesti vedama, aga mina pole väga optimistlik, et me suudame sama korrata ja grupist edasi minna,” on Bannikova pessimistlikum kui teised. “Esimeseks on end väga keeruline mängida, see oleks ikkagi ime.

Isegi kui suudaksime tugevamatega viiki mängida, siis sellest ei piisaks. Kui Eesti liiga tase tõuseb ja võetakse vastu näiteks poolprofisüsteem, siis on see (edasipääs – toim.) võimalik.”

Kolm aastat tagasi põhjanaabrite juures saavutatud edu juhuseks ei peeta, oivalise tulemuse tõid lühike reis Soome, pikk pink ja Pärnu naiste kättemaksuhimu Thessaloniki PAOKi vastu, kes aastaid tagasi oli samal turniiril pärnakaid 0 : 2 kaotusseisust hoolimata 3 : 2 võitnud. Vantaas võeti avakohtumises revanš, mis andis ka järgnevateks mängudeks hea mineku. Helsingi eeslinnas saavutatu on siiski jäänud ühekordseks õnnestumiseks. Poolas toimunud eelring oli Pärnu JK-le juba kümnes kord, mil Meistrite liigas (aastatel 2001–2009

Kristina Bannikova: olime 0 : 1 kaotuse järel õnnelikumad kui poolakad.

Foto: Lembit Peegel

aastate kaotused, kui meil oli vähem kogemusi ja lasime endale lõpu eel ära teha. Tuleb meelde üks mäng Valgevene võistkonnaga, nad lõid meile üleminutitel värava ja treener tuli, hakkas musitama ja ütles, et me päästsime ta töökoha.”

kandis võistlus nime UEFA naistekarikas – toim.) osaleti. Seni on 30 kohtumisega kogutud viis võitu, kaks viiki ja 23 kaotust.

“Statistika on kurb, aga tõsi,” jagab loots Saar seletusi. “Esimese hooga tulevad kohe meelde need esimeste

PÄRNU JK TÄNAVUNE ALAGRUPP Koht

Naiskond

Mänge

Võite

Viike

Kaotusi

Väravate vahe

Punkte

1.

Konini Medyk

3

3

0

0

13 : 1

9

2.

Cluj-Napoca Olimpia

3

2

0

1

18 : 4

6

3.

Pärnu JK

3

0

1

2

3 : 10

1

4.

Pljevlja Breznica

3

0

1

2

2 : 21

1

2016 OKTOOBER JALKA

55

treener Lars Hopp isegi naeratab eesti keeles!

Foto: Lembit Peegel

r a L

: p p o sH

s i t h ä t t l e s i l i v r i e i t n a i o s Eestis gija oma init n ä m r o no

56

JALKA OKTOOBER 2016

treener Tsiteerib Aristotelest. On olnud pirukaauto juht. Kes küll?

Septembrikuus oma 40. sünnipäeva tähistanud sakslane Lars Hopp on kaheksa ja poole Eestis veedetud aastaga keele korralikult suhu saanud. Eesti Jalgpalli Liidu noortetöö koordinaator räägib julgelt ja ei pelga vigu. Kuidas läheb Eestis? Kuidas läks varem?

SIIM KERA Sind kutsus Eestisse Frank Bernhardt, kes tuli sinust siia veidi varem.

Sel hetkel ma jalgpallis täiskohaga ei töötanudki, mängisin ise ja olin abis Kieli FC Südi juures. Kuna palk polnud piisav, tegin ka kontoritööd. Olin sekretär ühes Taani klientidega tegelenud advokaadibüroos. Ma olen jalgpalli kõrvalt ka ehitaja ja pagarikoja autojuht olnud! Kui ma tagasi vaatan, siis see oli väga kasulik aeg. Nüüd ma tean, kui õnnelik saab olla, kui töötad millegagi, mida sa armastad. See ei tundu tööna, see on midagi, mida sa teha tahad. Kui sul võrdlusmomenti ei ole, siis unustad selle vahepeal ära. Seal advokaadibüroos oli meie kontor väga hästi organiseeritud ja efektiivne. Seal oli palju organisatoorseid asju, mida ma sain Eestis alguses ära kasutada. Kõik noortekoondiste programmid, talenditreeningud sain nende teadmiste abil üles ehitada.

et jääme siia. See käik oli tegelikult huvitav kogemus.

Seal peaks jälle uut keelt õppima hakkama! Sul on väga hea eesti keel. Õppimine võttis päris palju aega, kõik rääkisid minuga ju alguses inglise keeles! Ma pidin inimesi paluma, et nad minuga eesti keelt kasutaksid. Jalgpalliga on ju lihtne, sa näed mängu ja hakkad nii ka sõnadest aru saama. Kõige olulisem on rääkida ja mitte eksimusi karta. Sain aru, et inimestele meeldib, kui ma rääkida üritan. Perfektne ei saagi olla. Frankiga käisime paar kuud kursusel ka, aga seal väga palju selgemaks ei saanud, võibolla ainult grammatikat.

Kursusel nad ei ütle ju sulle, mis on suluseis. Kõige rohkem õpid, kui räägid ja saad küsida. Kõige tähtsam ongi kogu aeg küsida, kui mõnda sõna ei tea.

Kas kirjutad ka eesti keeles?

Jah. Kui on ametlikum kiri, siis küsin kolleegide käest, kuidas täpselt on. Teen palju grammatikavigu, aga kõik saavad aru, mida ma öelda tahan. Kui teema ei ole jalka, siis on muidugi natukene raskem rääkida. Näiteks tehnika- või poliitikajutus on palju sõnu, mida ma veel ei tea.

Oleksid siin vabalt inglise keelega ka hakkama saanud.

Jah, aga kui elad teises riigis, pead vähe-

Bernhardt on praegu Malaisia U23 koondise peatreener. Kas ta uurib, mis Eestis toimub?

Muidugi, me oleme üksteist külastanud, käisin Malaisias ka. Ta läks veel rohkem ida ja ida poole (muigab – toim.).

Kas ta sind taas enda juurde ei tahtnud?

Me rääkisime sellest.

Käisin seal, aga leidsin, et mulle meeldib Eestis rohkem olla. See oli õhus, aga otsustasime lõpuks perega,

Lars Hopp (vasakul) mängimas 2002. aastal Molfsee Eidertali ridades.

malt proovima kohalikku keelt rääkida.

See on auasi. See näitab, et austad kohta, kus elad. Kusjuures, ma tahaks natuke rohkem ka vene keelest aru saada, aga see võtab praegu veel aega.

Asusid Eestisse tööle 2008. aasta alguses. Kas uskusid, et jääd nii kauaks?

Ei, pigem mitte, aga ma juba toona mõtlesin, et kui kõik klapib ja sobib, siis miks mitte. Ma olen aru saanud, et liiga palju plaane ei saa teha, elu teeb oma otsused ise. Teadsin, et tahan jalgpalliga tegeleda ja treenerina töötada. Kui sünnilinn Kiel välja arvata, siis Tallinn on olnud see linn, kus ma olen kõige kauem elanud. Tallinn on kodune ja mulle meeldib väga, et siin ei ole ainult üht liiki arhitektuuri. On vanalinn, on tüüpiline Eesti stiil – Nõmme ehk puumaja metsas. On modernsed hooned, on stalinistlik stiil. Samal ajal on ka Skandinaavia stiili, mis on mulle varasemast tuttav. Vene stiil on vürts supi sees (muigab – toim.).

Kui palju sulle Saksamaalt kirjutatakse, et soovitaksid mõnda noort?

Vahepeal ikka juhtub, aga ma ei ole agent, ma proovin aidata, aga samas ka eemale hoida. Ma saan esimese kontakti luua. Paar mängijat on nii minu kaudu testima saanud küll. Ma tahaks klubidele rohkem öelda, et näe, siin on hea mängija, aga see on teiste inimeste töö. Mängijad tulevad ka vahepeal uurima, kas on võimalik välismaale aidata või kas on mõistlik Eestis klubi vahetada. Ma üritan olla tagasihoidlik ja ettevaatlik, ma ei ole ühegi klubi poolt, aga saan öelda, mis on ses vanuses tähtis. Kui mängija kolib Tallinnasse, kas ta saab siis korralikult süüa? Kui ta elab viie-kuue inimesega koos, kas ta saab siis korralikult magada ja välja puhata?

Nendele asjadele peab mõtlema. Ma juhendan, aga otsus peab tulema mängijalt ja vanematelt.

Foto: Repro

Mis on Eesti noortejalgpalli suurim nõrkus?

2016 OKTOOBER JALKA

57

treener Foto: Lembit Peegel

Konkurentsipuudus. Vahepeal on nii, et üks meeskond võidab oma vanusegrupis mitu aastat kõik mängud. Mõnel mängijal polegi võibolla kogemust kaotusseisus olemisest. Ollakse oma mugavustsoonis. Meil on mängijaid, kes suudavad heal tasemel mängida, aga lõpuks otsustab see, kas sa teed seda iga päev või mitte. Mitte nii, et oled kolm kuud mugavustsoonis ja siis tuleb tähtis mäng. See oli ka eliitliiga loomise mõte – nii saavad parimad omavahel mängida.

Kui sa Eestisse tulid, koostasid kohe mängijate andmebaasi. 2009. aastal oli seal 440 mängijat, kui palju praegu on? Üle tuhande kindlasti. Kõige tähtsam on, et need treenerid, kes mõne vanusegrupiga töötavad, mäletavad, et see oli see pikk poiss ja see oli see hea tehnikaga lühike poiss. Andmebaas garanteerib, et sa ei unusta kedagi, kes on kunagi silma paistnud. Kui vanusegrupile tuleb uus treener, saab ta kohe grupi läbi töötada.

Nii on hea mängijatele öelda, et kõik on teie käes, me ei unusta teid, me vaatame, kuidas mängite. Eesti tippu jõuda on palju reaalsem kui Saksamaa tippu.

Andres Oper (vasakul) aitab meie noortekoondiste ründajaid, Lars võtab selle tänuga vastu.

ta juba seda sõna – toim.) end parandama.

Teise lahtrisse kuuluvad need, kes olid veidi vähem talendikad, näiteks Andreas Raudsepp, Artur Pikk või Ilja Antonov. Treeneritel ei ole nendega kunagi probleeme, nad on tüübid, kes saavad tagasilöökide korral neist üle ning töötavad end taas üles. Mõlemal rühmal Jah, aga Eesti tipust on veel pikk tee on selline iseloom, et neil pole peaaegu edasi. üldse treenerit vaja. Annad õige suuna Tähtis on see, et ja nad teevad kõike nende isu täis ei ise. See on Eestis saaks. Kui üks eeseriliselt tähtis, sest NOORTEL märk on täidetud, KONKURENTSIPUUDUS siin pole igapäevast peab kohe uue akadeemia toetust.

Vahepeal on nii, et üks eesmärgi seadma.

Põhimõtteliselt meeskond võidab oma Kui seda ei tee, lõannab Eestis vanusegrupis mitu aastat akadeemia mõõdu peb areng. Üldiselt kõik mängud. Mõnel on fakt see, et kui välja ainult noormängijal polegi võibolla tekoondis. Siin on tahad täiskasvanuna välismaale meil fitnessitreekogemust kaotusseisus mängima minna, nerid ja videoanaolemisest. Ollakse oma pead Premium liiga lüütik, lisaks saame mugavustsoonis. profiklubi võtmetoitumisnõu anda. mängija olema.

Me oleme tippakaHuvitav, et kui oled kümme aastat deemiatega enam-vähem samal tasemel. noortega töötanud, siis saad aru, et AAga kuna me ei ole iga päev mängijatekoondisse jõudvad mängijad jagunevad ga koos, siis on palju vastutust klubide kahte kategooriasse. Ühed on ilmsed ja mängijate õlul. Mulle meeldib üks variandid nagu Rauno Sappinen, kes on Aristotelese tsitaat: “Me oleme, mida alati hea tehnikaga meeskonnamängija me korduvalt teeme. Suurepärasus ei ole olnud. Tal olid noormängijana kõik tegu, vaid harjumus.” vajalikud omadused olemas ja nüüd on ta end edasi arendanud. Ta on kogu aeg Sinu juhendatav U17 koondis pole sel hungry (Lars küsib, kuidas see eesti keeles aastal ühtegi mängu võitnud. On see kõlaks, vastan “näljane”, edaspidi kasutab põhjus muretseda?

58

JALKA OKTOOBER 2016

Iga vanusegrupp on erinev ja selle grupiga on nii, et ma pole nendega varem töötanud. Pärast Ukrainat (U17 koondis mängis augustis kaks korda Ukrainaga, kaotati 0 : 2 ja 0 : 1 – toim.) tundub mulle, et oleme õigel teel. Valikturniir on alles ees. Mul poleks selle vastu midagi, kui sealt tuleks esimene võit.

Ukrainas me tundsime, et midagi hakkab toimuma! Ukraina on Euroopa esikümne võistkond ja seal oli poolaegu, kus Ukraina ei saanud üldse pealelöögilegi. Ma ei mäleta, et nii tugeva vastase vastu oleks varem nii olnud. Me oleme palju paremad kui aasta alguses. Mõni mängis Euroopa tipptaseme vastu kaitsefaasis peaaegu perfektselt!

Oled töötanud ka FC St. Pauli reservtiimi juures. See on ju kõige vabameelsem ja pungim klubi maailmas.

Kui mina seal olin, oli nii, et pärast põhimeeskonna mängu tuli ka peatreener klubihoonesse, rääkis fännidega ja jõi paar õlut. Seal austavad kõik klubi atmosfääri, kõik on kõigiga võrdsed – peatreener ei ole kellestki parem, kõik on samas laevas. See oligi päriselt nii, see pole mingi marketing! Seal on lubatud olla teistmoodi, tolerants on St. Paulis üks tähtsamaid asju. Väga suurepärane ja eriline klubi, kuidagi nii tõeline! Kolmandas Bundesligas oli meil rohkem pealtvaatajaid kui esimeses! Fännid tundsid, et klubi vajab toetust.

jimmy nipid

Heinakuhjade ajastul on kriips peal Eesti koondise endine abitreener Jimmy Högberg räägib meile, miks mitte kasutada sõna “soojendus”, miks on trennieelne sörkimine igand ning kuidas end harjutuskorraks võimalikult hästi valmis seada.

SIIM KERA

J

immy Högberg tõuseb püsti, sammub kiirelt ruumi teise otsa, langetab kurvalt pea ja imiteerib sörkjooksu.

“Kui jalgpallurid soojendusel sörgivad, on nad nagu kurvad heinakuhjad,” sõnab ta kohapeal liigutades. “Aga kui nad kohe trenni alguses jalgpalli näevad, on nad hoopis rõõmsamad. Kui mängijad soojendusel sörgivad, lülitavad nad end välja ning ootavad, mil treener laseb jalgpalli mängida. Miks me ei võiks aga kohe esimesest minutist jalgpalliga tegeleda? Siis nad tunnevad, et nad tulid siia vutti mängima!”

Kui praegune koondise abitreener kodumaal Rootsis treeneritööga alustas, olid tal esimeseks pinnuks silmas just soojendused. Häiris kohe nii väga, et isegi see sõna enam ei kõlvanud. Ka Eesti rahvusesinduse treeningutel räägitakse nüüd prep action’itest, mida jalgpalliliit kutsub ametlikult küll “treeninguks ettevalmistavateks harjutusteks”, kuid siin artiklis kasutame mugavuse mõttes ka märksa lühemat sõna “eeltegevused”.

“Sõna “soojendus” on lihtsalt nii tugev,” seletab ka Rootsi kõrgliigaklubi Örebro SK juures tegutsev mees. “Kohe tekib kujutluspilt jooksvast heinakuhjast! Võibolla sa kohe ei mõista, mis prep action tähendab, aga sa tead, mis action (tegevus – toim.) on, ning mõistad, et tegemist on harjutustega, mis arendavad plahvatuslikkust. Kui sörk on mugavustsoon, siis eeltegevused viivad mängija õppimisfaasi.”

Högberg toetub loogikale ning teadustöödele. Oletame, et kümneaastane Joosep treenib kolm korda nädalas 40

nädalal aastas. Kui ta kulutab iga trenni alguses 15 minutit sörgiks ja üldisteks soojendusharjutusteks, lendab aastas korstnasse 30 tundi, mida saaks märksa paremini kasutada. Teiseks on erinevad uurimistööd näidanud, et kui aktiivsemalt alustada, väheneb näiteks jala- ja põlvevigastuste arv.

Igast sahtlist midagi Fitnessitreener, kes Eestis oldud aja jooksul on end tõestanud paraja metafoorimeistrina, jätkab ka seekord kõnekujundite lõpmatus maailmas.

“Kui sa hommikul üles ärkad ja riiuli juurde lähed, siis ühest sahtlist võtad sa sokid, teisest aluspüksid, kolmandast püksid, neljandast särgi ja kampsuni,” siirdub mees argielu rutiini. “Kõik on paigas, sa ei pane ju mõnel hommikul viit paari sokke jalga. Ainus, mis päevast päeva erineb, on riideeseme lõige või värv. Sama on ka eeltegevustega.

Treener peab endale leidma harjutused, mis tema rühmale sobivad.” Ühesõnaga, eeltegevused jagunevad

viide kategooriasse. Igas kategoorias on võimalikke harjutusi tohutult ning need võiksid igal treeningukorral varieeruda.

Esimene kategooria on puusade, õlgade ja kogu keha aktiveerimine, mis aitab näiteks suunamuutuste korral. Teiseks on dünaamiline liikuvus, kolmandaks jooksutehnika, neljandaks jalgade töö ja viiendaks hüppa-maandu-jookse, mis imiteerib tavapärast vutiolukorda, kus õhuvõitlusesse minnes lükkab keegi su tasakaalust välja ning maandudes pead olema kohe valmis jooksma.

Alustuseks ja ka iga kategooria vahele käivad erinevad jalgpalliharjutused, et mängijad mänguvahendiga võõraks ei jääks – need harjutused koosnevad kas söötmisest või palli vedamisest.

“Eeltegevusi peab tegema vähe, aga tihti,” muigab Högberg, taustaks käimas 14minutiline video Eesti koondise treeningust. Selle aja jooksul jõutakse teha kõiki viit liiki harjutusi ja nende vahepeal palliga ülesandeid. “Tundub, et viis kategooriat on päris palju, aga ei pea olema. Sa võid trennis teha paar minutit ka vaid üht liiki harjutust, ka väike kogus tuleb kasuks. Peamine on see, et harjutusi saab mänguplaaniga integreerida, harjutused sõltuvad sellest, kuidas meeskond rünnata või kaitsta tahab. Nii me loome keskkonna, kus mängija on oma mugavustsoonist ikka väga kaugel.”

Jimmy, kes ka Rootsi jalgpalliliidus koolitajana töötades treeneritele prep action’i tõdesid jagas, sõnab, et tegemist pole siiski mingisuguse imeasjaga.

Ainult see häid jalgpallureid ei sünnita, on vaja ka suurepäraseid vutitreenereid. Aga eeltegevused tulevad abiks igal juhul.

2016 OKTOOBER JALKA

59

arvustus

Ülbe Cristiano Ronaldo ja avameelne Pep Guardiola Eestikeelne vutisõna on saanud täiendust kahe kopsaka raamatu näol: ülbe Cristiano Ronaldo on sümpaatseks ja arusaadavamaks kirjutatud ning Pep Guardiola hämmastab oma avameelsusega, kartmata reeta ametisaladusi.

INDREK SCHWEDE

E

estikeelne raamat Cristiano Ronaldost oli igati oodatud ja ajastus tahtmatult oivaline: kirjastuse Tänapäev plaanile pani lahkelt õla alla ka peategelane ise, kes võitis Prantsusmaal Euroopa meistritiitli.

Autor Guillem Balague kirjutas kolm aastat tagasi raamatu Lionel Messist, nüüd oli kord Cristiano Ronaldo käes.

Kuigi autor tunneb Ronaldot, sündis raamat valdavalt teistest allikatest kogutud info põhjal. Selles on ka raamatu tugevus: vaevalt olnuks peategelane ise piisavalt avatud, et rääkida avameelselt oma edevusest, vähesest kriitikataluvusest, ühe vanaisa poolt Aafrika juurtest, suhetest joodikust isaga, põhjustest, miks ta koos teistega meeskonnakaaslaste löödud väravaid ei tähista, miks ta eelistab individuaalseid auhindasid meeskondlikele jpm.

Autor suhtleb lugejaga avameelselt, kirjeldades oma tegevusi, kuidas leida informatsiooni maailma ühe parema jalgpalluri mineviku ja oleviku kohta. Cristiano Ronaldo läbilöögi põhjusi otsides märgib Balague muu hulgas ära kaks: vaesest ja viletsast perekonnast põlvnemine võib olla vajalik selleks, et inimest saadaks edu. Elu on näidanud, et ka probleemsed suhted vanematega või ühega neist võivad anda auahnele sportlasehakatisele vajaliku kiirenduse.

Tõsi, Ronaldol polnud vanematega probleeme: emaga on ta tänini lähedane, isa oli aga hoolimata sellest, et hommikust õhtuni jõi (see pidavat olema Madeiral tavaline), 60

JALKA OKTOOBER 2016

väga leebe ja vähenõudlik inimene, kellele väike Ronaldo koos õega sageli õhtul baari järele läks, et isa koju tuua.

Alati ei tahtnud isa tulla, vaid eelistas jääda baarinurka, kus vaikselt ja tüli tekitamata edasi rüübata. Hiljem, raskelt haigena keeldus ta isegi ravist Inglismaa kalleimais kliinikutes, mida pururikas poeg talle profijalgpallurina pakkus. Ta andis järele siis, kui oli juba liiga hilja, ning surigi ühes Londoni kliinikus.

Isa oli ise olnud jalgpallur ning

seejärel kohaliku meeskonna varustusülem. Selles ametis hilines ta pool tundi oma poja ristimisele, mille kohta autor humoorikalt tähendab: “Kui sind ümbritsevad inimesed on seotud jalgpalliga, kui sinu eeskujud on jalgpallurid ning su isal jagub jultumust jalgpallimatši tõttu sinu ristimisele hilineda, siis on ju peaaegu loogiline, et sinust saab tulevikus jalgpallur.”

Samas pakub autor, et isata kasvamine kindlate reegliteta ja selgete eeskujudeta maailmas muutis Ronaldo ebakindlaks. Just sellest ebakindlusest on tingitud tema pingutused säilitamaks oma täiuslikku keha ja väline ülbus. Balague väidab, et “Ronaldo tegude suhtes pole lihtne empaatiat tunda, ent need kõik tulenevad samast probleemist”, ning vaidleb vastu neile, kelle arvates on Ronaldo oma ütlemistes ja tegemistes eelkõige aus, ja me näeme teda sellisena, kes ta tegelikult on. Balague kirjutab: “Mina näen aga hoopis äraeksinud väikest poissi.” Kes ka rohkete ja kallite kingitustega varjab tegelikult oma ebakindlust.

Emaga on Ronaldo suhted aga nii lähedased, et paljude lähedaste arvates on see asjaolu seganud ka staari partnerivalikut. Kui Ronaldo kõige esimene klubi, Madeiral paiknev Andorinha (seesama, kus isa oli varustusülem) tegi talle ettepaneku hakata nende jalgpallikooli aupatrooniks, keeldus ta. Sest klubi direktor oli ühes intervjuus teinud halvustavaid märkusi tema ema kohta.

arvustus Teise põhjuse ütleb välja Maritimo jalgpalliklubi president Rui Alves: “Kui sul on väga hea haridusega vanemad, võivad nad mõnikord hakata püüdma su teed rohkem suunata ja tulemus ei pruugi olla tingimata parem.

Kui vanemad on aga madalama haridusega, aktsepteerivad nad rohkem laste õigust unistada.”

Muidugi on raamatus kirjutatud ka Manchester Unitedist, Alex Fergusonist, Madridi Realist, Ronaldo pojast jpm, aga seda kõike peab ise lugema. Sisulisi etteheiteid raamatule teha ei oska, soovitan soojalt. Ka need, kes pole ülbikust Ronaldo fännid, nagu näiteks allakirjutanu, hakkavad teda paremini mõistma.

Ebaprofessionaalne Bayern Kataloonia ajakirjanik Marti Perarnau on õnnelik mees, sest maailma üks parimaid treenereid Pep Guardiola lubas tal lähedalt jälgida oma igapäevaseid tegemisi Müncheni Bayernis. Lubatud oli kirjutada kõigest, aga mitte päevakajaliselt, vaid ainult selles raamatus. Küllap on see luba jätnud ka pitseri raamatu ülesehitusele, mis liigub mööda sündmusi ning on tinginud mitu kordust, millest mõned on õigustatud ja mõned tüütud.

Raamatu lehekülgedelt leiab ootamatusi ... Bayernis valitsenud ebaprofessionaalsuse kohta. Näiteks avastas Pep, et enne hooajaeelseid sõprusmänge oli Bayerni riietusruum lookas saiakestest, kookidest ja karastusjookidest. Pep lõpetas selle kombe ja klubisse palgati toitumisnõustaja. Aga ka siis ei tahtnud mehed jääda pärast treeningut sööma klubisse, kus pakuti tervislikku toitu, vaid ruttasid minema. Klubi treeningutelt puudusid arstid ja kui juhtus midagi tõsisemat, viidi mängija kesklinnas asuvasse kliinikusse. Treeningul olid üksnes füsioterapeudid. Toni Kroosile pidi Guardiola õpetama sööduandmiseks ideaalset kehaasendit ning selgitama, et lihtsalt sööduandmisest ei piisa – kohe tuleb ka ise sisse võtta uus positsioon, et pakkuda söödusaajale rohkem valikuvõimalusi ja end kättesaadavaks teha (vahel on selleks vaja küll hoopis paigale jääda). Jerome Boatengi kohta loeme,

et ta on olnud täielik iseõppija ning tunnistab Guardiolale, et “keegi pole talle kunagi seletanud, kuidas kaitsmine käib. Ta isegi ei teadnud, et kaitseliini saab organiseerida”. Loe ja imesta!

Guardiola sõnastab treeneriameti mõtte selliselt – enne mängu sulgub ta paberi ja pliiatsiga oma käe järgi sätitud kabinetti ning vaatab läbi paar-kolm järgmise vastase videot, tehes ohtralt märkmeid: “Just siis saabubki see rabav hetk, mis mu ametile mõtte annab.

Hetk, mil taipan, et olen leidnud võtme, mis võidu toob. See tunne kestab kõige rohkem ehk pisut üle minuti (..).”

Guillem Balague

“Cristiano Ronaldo elulugu” Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask, toimetanud Siiri Rebane, kujundus Graig Fraser, disainer Villu Koskaru.

Kirjastus Tänapäev 2016, 352 lk.

Marti Perarnau

“Pep Guardiola. Konfidentsiaalne” Tõlkinud Liisa Konsap, toimetanud Janne Kukk, raamatu kaas Barry Linton Design. Kirjastus Rumori Publishing OÜ 2016, 448 lk.

Guardiola rõhutab, et ei läinud Münchenisse selleks, et muuta Bayern Barcelonaks. Ta rõhutab korduvalt, et vihkab tiki-taka’t, palli söötmist söötmise enda pärast. Küll aga õpetas ta oma uue klubi mängijatele uut keelt, millega ta viitas kindlale viisile, kuidas jalgpalli mõista. Ta teeb vahet kolmel mõistel: idee (meeskonna ja treeneri olemus ehk Pepi puhul pallivalitsemine); keel (viis, millega ideed väljendatakse, ehk harjutuste ja põhimõtete kogum); inimesed (kes peavad olema vastuvõtlikud selle keele suhtes). Pepi arvates on jalgpallis neli peategelast: pall, ruum, aeg ja õnn. Üks vahva koht raamatus on, kui Bayernis mängiv baski Javi Martinez pärib Guardiolalt, kuidas ta omal ajal Barcaga ikkagi Bilbao Athleticu kaitse lahti harutas, ning Pep seletab lahkelt, milliste (pette)liikumiste abil meelitati vastaste kaitsjaid oma positsioonidelt ja tekitati vaba ruumi, mis ära kasutati: “Nüüd on Javi kord seda õudusunenägu meenutades kukalt sügada.”

Tegemist on siira raamatuga ja tabasin end mitu korda imestamast, miks Pep seda kõike räägib. Ta teeb ju konkurentide elu lihtsamaks. Või usub ta, et täna avaldatud saladused on homseks vananenud ja nendega pole midagi tarka peale hakata?

Uriseda tahaks keeletoimetaja/korrektori puudumise tõttu: igasugu pisivigu on liiga palju. Väga häiriv on lugeda formatsioonidest, asetustest ja skeemidest, mis on tähistatud moel “2332”. Õige on ju “2-3-3-2”. Muidu tuleb need välja lugeda kui “kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kaks”, mitte “kaks-kolm-kolm-kaks”. Ja miks on 57. peatüki pealkirjas ikkagi “2-3-3-2”? Sisulise poole pealt on vale ning lugemisel häiriv ja eksitav, kui UEFA Meistrite liigat nimetatakse meistriliigaks. Sedasi nimetatakse ju riikide meistrivõistluste kõrgeimat liigat. Kusjuures selleski kirjaviisis puudub järjepidevus: mõned korrad on Meistrite liigat kasutatud õiges tähenduses.

Aga nendest puudustest hoolimata on tegemist tüseda lugemisega. Soovitan eriti Eesti treeneritele!

2016 OKTOOBER JALKA

61

oktoobrikuu kalender

Koondis alustab koduväljakul MM-valiksarja Gibraltari ja Kreeka vastu Kodustel väljakutel toimub oktoobris kaks meestekoondise MM-valikmängu Gibraltari ja Kreeka vastu ning neidude U19 koondis mängib EM-valikturniiri, kus vastasteks on Tšehhi, Šveits ja Horvaatia. Premium liigas on esinelikust vastamisi Levadia–Infonet.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Laupäev, 1. oktoober

13.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Pärnu rannastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – JK Narva Trans

Rakvere linnastaadion 16.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Infonet

Kadrioru staadion Reede, 14. oktoober

19.00 Tallinna FC Infonet – Tartu JK Tammeka

Infoneti Lasnamäe staadion Laupäev, 15. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia

Sillamäe Kalevi staadion 13.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Paide linnastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Pärnu Linnameeskond

Rakvere linnastaadion 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora

Narva Fama staadion Reede, 21. oktoober

19.00 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

A. Le Coq Arena Laupäev, 22. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka

Sillamäe Kalevi staadion 13.00 Nõmme Kalju FC – Rakvere JK Tarvas

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu Linnameeskond

Kadrioru staadion 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Infonet

Narva Fama staadion Teisipäev, 25. oktoober

19.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC

Rakvere kunstmurustaadion Reede, 28. oktoober

19.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Tamme staadion Laupäev, 29. oktoober

13.00 Pärnu Linnameeskond – JK Narva Trans

Pärnu rannastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia

Rakvere linnastaadion

62

JALKA OKTOOBER 2016

Konstantin Vassiljev kaks aastat tagasi Gibraltari vastu mängimas. Nüüd hakatakse madistama MM-punktide peale.

Foto: Lembit Peegel 16.00 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev

A. Le Coq Arena 19.00 Tallinna FC Infonet – Paide Linnameeskond

Infoneti Lasnamäe staadion

ESILIIGA Pühapäev, 2. oktoober

13.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tallinna Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – Kohtla-Järve JK Järve

FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik

Vändra staadion 19.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Levadia U21

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Reede, 14. oktoober

19.00 Maardu Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik

Maardu kunstmuruväljak Laupäev, 15. oktoober

13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet II

Kalevi keskstaadion

Pühapäev, 16. oktoober

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Nõmme Kalju FC U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tartu FC Santos

Maarjamäe staadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Flora U21

Vändra staadion Neljapäev, 20. oktoober

19.00 Tartu FC Santos – JK Tallinna Kalev

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 23. oktoober

13.00 Tallinna FC Flora U21 – Nõmme Kalju FC U21ž

FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Levadia U21

Viljandi linnastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Maardu Linnameeskond

Vändra staadion 16.00 Tallinna FC Infonet II – Kohtla-Järve JK Järve

Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 27. oktoober

19.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Flora U21

Maardu kunstmuruväljak

Laupäev, 29. oktoober

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu FC Santos Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Pühapäev, 30. oktoober

13.00 JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik Kalevi keskstaadion 13.00 Tallinna FC Levadia U21 – Vändra JK Vaprus Maarjamäe staadion 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Infonet II Hiiu kunstmurustaadion

ESILIIGA B Laupäev, 1. oktoober

13.00 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora U19 Kuressaare linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik II – FC Elva Viljandi linnastaadion Pühapäev, 2. oktoober

13.00 Tartu JK Tammeka U21 – JK Sillamäe Kalev II Tartu Sepa tänava staadion 19.00 Viimsi JK – Tartu JK Welco Viimsi staadion Neljapäev, 13. oktoober

19.00 Tallinna FC Flora U19 – Viimsi JK Sportland Arena Pühapäev, 16. oktoober

13.00 Raasiku FC Joker – FC Elva Raasiku põhikooli kunstmuruväljak 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Kuressaare Tartu Sepa tänava staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev II – JK Tallinna Kalev II Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Welco – Viljandi JK Tulevik II Tartu Tamme staadion Laupäev, 22. oktoober

13.00 Tallinna FC Flora U19 – Viljandi JK Tulevik II Sportland Arena Pühapäev, 23. oktoober

13.00 FC Elva – Tartu JK Welco Elva linnastaadion 13.00 JK Sillamäe Kalev II – Raasiku FC Joker Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21 Viimsi staadion 19.00 JK Tallinna Kalev II – FC Kuressaare Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 26. oktoober

19.00 Viimsi JK – JK Tallinna Kalev II Viimsi staadion Laupäev, 29. oktoober

13.00 FC Elva – Tallinna FC Flora U19 Elva linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Tammeka U21 Viljandi linnastaadion Pühapäev, 30. oktoober

16.00 FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev II Kuressaare linnastaadion 16.00 Tartu JK Welco – Raasiku FC Joker Tartu Tamme staadion

NAISTELIIGA Laupäev, 1. oktoober

14.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK FC Flora Lilleküla väljak 14.00 Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion 17.00 Nõmme Kalju FC – Noortekoondis Hiiu kunstmurustaadion 17.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka Kambja staadion

KOONDISED A-koondis Reede, 7. oktoober

21.45 Eesti–Gibraltar Tallinn, A. Le Coq Arena MM Esmaspäev, 10. oktoober

21.45 Eesti–Kreeka

Tallinn, A. Le Coq Arena MM

U21 Neljapäev, 6. oktoober 18.00 Eesti–Rootsi Pärnu rannastaadion EM

Naised U19 Teisipäev, 18. oktoober

18.00 Eesti–Tšehhi

Tallinn, A. Le Coq Arena EM

Neljapäev, 20. oktoober

18.00 Eesti–Šveits

Tallinn, A. Le Coq Arena EM

Pühapäev, 23. oktoober

15.00 Eesti–Horvaatia Tallinn, A. Le Coq Arena EM

Autor: Margus Kontus

lisaaeg Siil käis Bosnias

Madeira lennujaam saab Cristiano Ronaldo nime Portugali jalgpallimeeskonna võidu puhul Euroopa meistrivõistlustel nimetatakse Madeira pealinnas Funchalis asuv lennujaam Cristiano Ronaldo nimeliseks. Portugali meeskonna kapten ja Madridi Realis mängiv maailma parimaid mängijaid Ronaldo on pärit just sellelt saarelt, mille pealinnas on muuhulgas praegu 31aastase tegevjalgpalluri pronksist ausammas, temanimeline muuseum ja hotell. Uudist lennujaama ümbernimetamisest oma kuulsaima poja nime järgi on kinnitanud ka Madeira president Miguel Albuquerque.

Ronaldo – taas Euroopa parim Kümnete tiitlitega pärjatud Cristiano Ronaldo jõudis sel suvel saavutuseni, mida ta terve oma karjääri jooksul ehk kõige enam ihales, võites Portugali koondisega tähtsa rahvusvahelise auhinna – Euroopa meistritiitli. Kaks kuud hiljem kuulutati ta traditsioonilisel jalgpallihooaja avamisel Monacos lõppenud hooaja parimaks Euroopas mängivaks jalgpalluriks. Oma kahe konkurendi Antoine Griezmanni ja Gareth Bale’i üle sai ta seljavõidu.

Kõigist UEFA liikmesriikidest valitud spordiajakirjanikud andsid Ronaldole 40, Griezmannile kaheksa ja Bale’ile seitse häält.

Eestit esindanud Jalka kaasautor Andres Must andis oma hääle Madridi Realiga Meistrite liiga võitjaks tulnud ja esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Walesi poolfinaali aidanud Bale’ile.

Ingemar & Noah Teever

van a Foto: Lembit Peegel

foto

UUS

Aeg on suhteline mõiste ja nõnda on see ka uue ja vana fotoga. Juuresolev foto on enamikule lugejatele ja vähemalt kolmele pildil olevale mehele suhteliselt uus: tehtud Nõmme Kalju ja Tallinna Flora mängul 27. augustil. Kuid Ingemar Teeveri pojale Noah’le on see üpris vana foto: pildi tegemise hetkel oli ta kolmekuune ja kui praegune Jalka number lugejateni jõuab, on ta neli kuud täis. Vahe on terve neljandik!

Teever ise mängib praegu rannajalgpalli, kuigi murujalgpalli karjäärile pole päriselt joont alla tõmmatud. 30 korda Eesti koondist esindanud ja neli väravat löönud ründaja võib järgmisel aastal selga tõmmata hetkel Ingemar Teever koos poja Noah’, Tarmo Neemelo ja Eino Puriga 27. augustil Kalju–Flora mängul.

II liiga põhja/ida piirkonnas Tabasalu JK Charma vormi. Kui poeg Noah peaks kunagi otsustama jalgpalli kasuks, on Premium liiga parimaks mängijaks. Teever on pallinud Rootsi tal isa puhul tegemist kõva eeskujuga. Ingemar Teever meistri- ja esiliigas ning Saksamaa tugevuselt neljandas liigas. on kolmekordne Eesti meister, kahekordne karikavõitja ja kahekordne superkarika võitja. Kahel korral on Teever olnud Eesti liiga parim väravakütt. Mullu valiti mees INDREK SCHWEDE

64

JALKA OKTOOBER 2016

lisaaeg Oktoobrikuu sünnipäevad 01.10 Mark Švets 40 01.10 Albert Prosa 26 02.10 Kalev Pajula 47 02.10 Matvei Igonen 20 04.10 Signy Aarna 26 05.10 Margus Kröönström 47 05.10 Joel Lindpere 35 05.10 Madis Vihmann 21 06.10 Andrei Kalimullin 39 06.10 Janno Jürisson 36 06.10 Tarmo Kink 31 07.10 Sander Sinilaid 26 09.10 Kert Kütt 36 10.10 Peeter Küttis 74 10.10 Maaren Olander 41 12.10 Aleksandr Starodubtsev 65 14.10 Tõnu Vanakesa 54 14.10 Meelis Lindmaa 46 14.10 Andrei Karhu 36 14.10 Lisette Tammik 18 14.10 Maksim Suhhomjatnikov 18 15.10 Bert Klemmer 23 16.10 Vjatšeslav Smirnov 59

Jalgpallur Kristen Viikmäe 17.10 Gerlin Naisson 17.10 Vladislav Tsvetkov 18.10 Lembit Peegel 19.10 Viktor Neštšeretnõi 19.10 Aivar Pohlak 20.10 Erko Saviauk 20.10 Ander Ott Valge 21.10 Igor Prins 22.10 Hillar Maldre 22.10 Maksim Rõtškov 24.10 Kaspar Tilga 26.10 Priit Adamson 27.10 Timo Teniste 28.10 Martin Lepa 28.10 Enver Jääger 28.10 Kristen Saarts 29.10 Tõnu Sirel 29.10 Rein Pajunurm 29.10 Marko Sonn 30.10 Elar Tarkus 30.10 Ragnar Klavan 30.10 Oskar Berggren

38 19 80 66 54 39 18 50 85 43 18 41 31 40 34 22 59 53 28 32 31 19

Rene Buschi isa mälestuseks Jalka kirjutas eelmisel aastal (vaata Jalka 12/2015, lk 39–41) Rene Buschi tenniseparadiisist Muhumaal, kuhu on oodatud ka jalgpallurid. Juuli lõpus toimuski Krundi sporditalu 18 võistkonna ja 200 jalgpalluri osavõtul Rene isa mälestuseks Foto: Rene Buschi Tennisekool korraldatud Viktor Cup, mille kaugeimad külalised olid Leedust. Talu külastas tänavu kokku 500 jalgpallinoort, sealhulgas meie tippklubidest.

LHV edetabel Septembrikuu suurima tehingute summa järgi reastuvad esimesed 20 klubi selliselt: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. Tallinna FC Infonet 5. FC Elva 6. FC Kuressaare 7. FC Nõmme United 8. JK Tallinna Kalev 9. Tallinna FC Levadia 10. Rakvere JK Tarvas 11. Põlva FC Lootos 12. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 13. Paide Linnameeskond 14. Võru JK 15. Viljandi JK Tulevik 16. FC Olympic Olybet 17. Lihula JK

ma mäletan ...

18. FC Kose 19. Tõrva JK 20. Tartu FC Helios LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Ma mäletan ... et Tallinna Jalgpallikooli Wismari tänaval kutsus mind mu esimene treener Joosep Katsev.

Olin seitsmeaastane, kui tema juures käima hakkasin. Teised olid vene poisid ja ma kaklesin nendega kogu aeg. Mulle ei meeldinud selles trennis üldse käia, tundus, et kõik vihkasid mind, peamiselt seetõttu, et ma ei osanud sõnagi vene keelt.

Vihkasin vastu ka. Veri oli mul ikka iga kord ninast väljas, eks see motiveeris mind jalgpalliväljakul Foto: Lembit Peegel nendest paremaks saama: tahtsin neid võita isegi trenni harjutustes, pingutasin iga jooksulõigu võitmiseks. Kui hakkasime turniire võitma – kõige kõvem sõna oli 1991. aasta Helsingi Cupi võit (lõin seal 12 väravat ja mind valiti turniiri parimaks) –, kasvasime tegelikult ühtseks meeskonnaks. Kõva sats olime: Maksim Kisseljov, Maksim Smirnov, Andrei Stepanov, Jevgeni Kurjanov ja teised. Ühised saavutused liitsid, alguses poleks osanud seda arvatagi. Katsev ei lasknud mul kõrvale jääda, viis mind autoga trenni ja tõi koju, kui vaja. Treeneri toeta oleks jalgpall minust sinnapaika jäänud.

Ma mäletan ... et puberteedieas hakkasin jalkatrennist ära viilima. Olin just Uno Piiri juurde Lõvipoegadesse saanud, kui trenni ja kodu vahelisel teel hakkasid igasugused ahvatlused ilmnema. Kuna Uno Piir tundis mu ema, sest ka mu isa Tõnu Viikmäe oli olnud Uno õpilane, leppisid nad kokku regulaarse telefonikontrolli – tol ajal ju mobiile ei olnud. Niisiis helistasid nad neljal õhtul nädalas, kas olin kodust trenni poole minema hakanud, ja pärast trenni uuesti: kas olin trennis osalenud. Kuna puudumisega vahele jääda oli seega väga tõenäoline, siis mingil hetkel “andsin alla” ja trennidest enam minema ei hiilinud.

Ma mäletan ... kuidas Pasi Rautiainen karjus Floras pidevalt soome keeles roppusi. Õppisin neid temalt väga palju.

Muidu rääkis ta inglise keeles ju väga hästi, aga mängu ajal unustas ennast ja läks soome keelele üle. Kord olin hooaja olnud Rootsis ja tagasitulek sattus Eesti talvepuhkuse peale, mistõttu ei osalenud ma trennides kaks kuud jutti.

Kui Pasi juurde trenni jõudsin, saatis ta mu esimese asjana kaalu peale. Olin seitse kilo selle ajaga juurde võtnud. Pasi sõimas mu näo täis ja määras lisatreeningud: kell kaheksa hommikul jooksin 40 minutit, ühistrenn algas kell kümme koos teistega, aga Pasi ei lubanud minusugusel “paksukesel” teistega jalkat mängida, vaid pidin ikka jooksma, ja õhtul kell 16 oli ette nähtud veel üks jooksutrenn. Kokku jooksin iga päev ikka üle 20 kilomeetri. Niimoodi sain kahe nädalaga kaalu normi.

Kuna olin trennides ja mängudel alati surmtõsine ja keskendusin ainult tulemusele, siis hakkasid kogunenud pinged lõpuks mu unele mõju avaldama. Kert Haavistu, kellega tihti meeskonnalaagrites tuba jagasin, räägib minu sonimistest ja uneskõndimistest siiamaani lugusid.

Tõusin keset ööd püsti ja jooksin vastu kirjutuslauda, kommenteerides, et tegemist on trammiga. Küprosel treeninglaagris ajasin kardinate pealt skorpione taga.

Neid lugusid minu öistest üleelamistest on veel ja veel, Marko Kristal, kes sõjaväes minu kõrval magas, saaks kindlasti siia paar lõbusat seika juurde rääkida. Tagantjärele kahetsen, et ei osanud seda aega rohkem nautida, vabamalt võtta. Aga siis oleks jälle paljud asjad ilmselt teistmoodi kujunenud ...

2016 OKTOOBER JALKA

65

ristsõna

Septembrikuu ristsõna vastus oli “hiidpiraka”. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 7. oktoobril Tallinnas A. Le Coq Arenal toimuvale Eesti–Gibraltari MM-valikmängule Chris McLean.

Võitjaga võtame ühendust. Oktoobrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 8. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännisalli.

66

JALKA OKTOOBER 2016