Jalka (oktoober 2019)

SELLES NUMBRIS: KAIDO KOPPEL  AL ARI SAAR  L AUR NURKSE  TARMO LEHISTE

OKTOOBER 2019

Pärnu Vapruse kolm õde: Linda, Laura, Liisa Pat Bonner tänapäeva väravavahtidest Kaarel Nurmsalu paugutab Zenitis RID:aa T S O P jam

Rannajalgpallis välisklubisse

ik O Henr u Pukki Teemlkay I ogan Günd

KÜSIMUSED JA VASTUSED Eesti koondise kohta

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Frank Liivak avameelitseb

Mihkel Ainsalu vastab lugejatele

Henri Välja luubi all

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

OKTOOBER

Koondis võõrustab hirmkõva

Saksamaad

Toimetuselt: Oktoobrikuus ootavad Eesti A-koondist ees võõrsilmäng Valgevenega ja kodumurul peetav matš Saksamaaga. Kui eestlased juunikuus sakslastega mõõtu võtsid, lõppes see suure allajäämisega ja mõni aeg hiljem peatreeneri vahetusega. Nüüd on käes tõehetk uuele peatreeneri kohusetäitjale Karel Voolaiule: kas koduplatsil suudavad Kalevipojad oma mängu paremini käima saada ja hirmkõva Saksamaa hoogu pidurdada? Tule omadele kaasa elama 13. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal!

Karel Voolaid, koondise peatreeneri kohusetäitja: Inimesed tulevad kohtumist Saksamaaga niikuinii vaatama, sest siin pole sakslasi nähtud. Maailma suured nimed kutsuvad publiku ikka kohale, aga olen kindel, et enamik elab meile kaasa! Meil on hea võimalus näidata, et see võõrsilmäng oli väga-väga raske ja ebasobivate asjade kokkulangemine; et tegelikult oleme kõvemast puust, kui seal näitasime. Ja samamoodi nagu Hollandi mängus vajame publiku toetust väga, et sellisel tasemel võistkonnale vastu hakata!

2019 OKTOOBER JALKA

3

SISUKORD 39

KAANELUGU LK 14–16 Ott Järvela esitas enne Eesti EM-valikmänge Valgevene ja Hollandiga neli küsimust ja asus neile pärast kohtumisi vastama.

Näiteks: 1. Kas Holland laseb end kahest eelmisest Tallinnamängust kõigutada? 2. Millise hoiaku võtab Karel Voolaid avalikkusega suheldes? 3. Kui jõuliselt peatreener meeskonda värskendab?

18 Kolumnid

12 Indrek Schwede 54 Joosep Susi Persoonid & intervjuud

KUU TSITAAT „Mängus oli tiitel ja euroraha, ning kohal oli palju fänne. Mängueelsel perioodil sai tööd tehtud ka öötundidel, nii et lõpuks tundsin Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Volodinit nagu oma pereliikmeid.

Võibolla näen tulevikus, et minust on Eesti jalgpallile rohkem kasu noortetreenerina, kuid igal juhul tahaks ära kogeda selle, kuidas hakkama saada tasemel, kus sind pannakse nädalast nädalasse väga tõsiselt proovile ning igal mängul on kaalu.“ Kaido Koppel lk 42–43

18 Lugeja küsib: Mihkel Ainsalu

FC Floras mängiv poolkaitsja Mihkel Ainsalu (23) on karjääri jooksul võidelnud mitme raske vigastusega, kuid jõudnud sellest hoolimata A-koondise ridadesse. Uue peatreeneri Karel Voolaiu käe all Hollandi vastu algkoosseisus alustanud Ainsalu tahab olla püsivalt koondiseringis ja näeb selleks kõvasti vaeva.

26 Luubi all: Henri Välja 28 2-kõne: Frank Liivak

Rikkaliku CVga 23aastane Flora pallur räägib avameelselt oma karjäärist, mis on tema sõnul ebaloogiline. Vahepealsed lõpetamise mõtted on peast pühitud ja Liivak naudib jälle mängimist.

39 Alari Saar

Oh, millise palli tõi üles, ohkavad vollesõbrad; ja vaata, kus konksutas vastase ära, rõõmustavad vutifännid. Tegu on küll eri aladega, aga jutt käib ühest ja samast mehest, Saaremaa võrkpalliklubi liberost ja FC Kuressaare paremkaitsjast Alari Saarest.

42 Treener: Kaido Koppel 44 Minu 11: Tarmo Lehiste 52 Laur Nurkse

Koduseks EM-finaalturniiriks valmistuva U17 koondise juures töötav spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse on noortekoondislaste jaoks olemas 365 päeva aastas. Tiheda suhtlusega proovitakse luua õhkkonda, milles koondislased tunneksid ennast rahvusesindusega seotuna terve aasta jooksul.

Rubriigid

3 Oktoober

IMPRESSUM ESIKAANEL: RAGNAR KLAVAN

62

KARIKATUUR: LEMBIT PEEGEL NR 10 (142) 2019 KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS:

46

MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 22 Premium liiga 46 Naised: Pärnu Vapruse kolm õde

Kui õed Ustad jalgpalli näevad, läheb kohe mänguks. Vanemate juures aias, rannas, pargis, igal pool ... Koht pole oluline, peaasi et lõbus oleks.

48 Pipraterad 50 Rannajalgpall 56 10 aastat tagasi 60 Oktoobrikuu kalender 62 Lõpulugu: Kaarel Nurmsalu paugutab Zenitis

Kolm mänguminutit ja kolm väravat. Ideaalne kübaratrikk. See on saavutus, mille üle oleks uhke iga jalgpallur. Tasemest ja vastasest olenemata. Säärase vägitükiga sai augustis hakkama sel hooajal esimest korda Eesti jalgpalli meistrivõistlustel osalev olümpiasportlane Kaarel Nurmsalu.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

REKLAAM: SIIM JUKS +372 517 8198 SIIM.JUKS@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT

58 Pat Bonner

Eestit väisas UEFA väravavahtide treenerite koolituste eest vastutav Patrick Joseph Bonner, kes rääkis, milline on tänapäeva väravavaht ja mis on tema mängus aja jooksul muutunud.

Postrid

Henrik Ojamaa Eesti Teemu Pukki Norwich City Ilkay Gündogan Manchester City

POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 OKTOOBER JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Septembrikuus pidasid Kalevipojad kaks kohtumist koduplatsil, kus tuli alla vanduda nii Valgevenele kui Hollandile. Uue peatreeneri kohusetäitja Karel Voolaiu käe all jäi eestlaste ainsaks väravalööjaks Erik Sorga, kes lõi koondise eest oma esimese värava.

Fotod: Lembit Peegel

Kaks kaotust kodus ja Erik Sorga debüütvärav

Pall on võrgus: Erik Sorga lööb Valgevene vastu oma esimese koondisevärava!

6

JALKA OKTOOBER 2019

LEMBIT PEEGEL

 Enne veel kui Eesti mehed hollandlastega mõõtu võtsid, käis A. Le Coq Arenal külas valitsev Euroopa meister Hollandi naiskond. Oranžid särgid teenisid eestlannade üle 7 : 0 võidu.

 Enne kohtumist Hollandi vastu kõlas Eesti hümn eurolauliku Elina Netšajeva esituses.

Taijo Teniste on võtnud nõuks kinni püüda Frenkie de Jong.

Maailma üheks parimaks kaitsjaks peetav Virgil van Dijk võtmas mõõtu Joonas Tammega.

Kuigi Erik Sorga võis rõõmustada oma koondise debüütvärava üle, tuli mängu lõpuks tunnistada valgevenelaste 1 : 2 paremust.

2019 OKTOOBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Paide Linnameeskond III

„Kastist väljas“

Väikeste karikavõistluste finaalis alistas Paide Linnameeskond III 4 : 1 FC Otepää. Paide kolmas tiim tuli väikeste karikavõistluste võitjaks ka 2017. aastal, kui finaalis mängiti üle JK Retro.

4. oktoobril linastub Eesti kinodes film „Kastist väljas“, mis räägib Konstantin Vassiljevi karjäärist. Filmivõtted toimusid Poolas Gliwices, Vassiljevi sünnilinnas Maardus, Tallinna Jalgpallikoolis ja muudes Vassiljevile olulistes paikades. Filmis saavad sõna nii Vassiljevi pereliikmed, koondisekaaslased, eri jalgpallitegelased, ajakirjanikud kui ka paljud teised.

Uued vastutajad ja vabaks lastud kuupäevad Eesti maavõistlustel viidi sel aastal sisse kaks olulist uuendust: iga maakonna koondise jaoks määrati Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) siseselt vastutav isik ning ühe kindla kuupäeva asemel lasti mängude toimumise kuupäevad vabaks. Muutuseid selgitas EJLi projektijuht Juss Tamming.

Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu Miks ja kuidas määrati maavõistlustel igale maakonnale EJLi-poolne vastutaja?

EJL nägi, et kuigi mitmes maakonnas oli aastast aastasse olemas huvi mänge korraldada, oli ka neid maakondi, kelle puhul muutus see aastate jooksul raskemaks. Arusaadavalt oli inimestel raske muude tööde ja tegemiste kõrvalt vastutada korraldamise eest. Eriti kui arvestada, et sageli ei soovi näiteks suured klubid oma mängijaid nendeks mängudeks anda. Kardetakse vigastusi ja tippmängijad soovivad vabadel hetkedel puhata. Neid raskuseid arvesse võttes leidiski EJL, et kohalike inimeste olukorra lihtsustamiseks ja projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja leida EJLi-siseselt iga koondise juurde vastutaja.

Vastutajaid määrates lähtusime sellest, et ideaalses olukorras võiks inimesel olla selle maakonnaga side, kuid 100% seda täita ei õnnestunud. Vastutajalt eeldasime eelkõige head suhtlus- ja administratiivoskust panna asjad mängu toimumise jaoks liikuma.

Kas see uuendus tasus ennast ära?

Kahtlemata! Oli väga hästi näha, et mitmes maakonnas said maavõistlused väga mõnusalt ära peetud.

Näiteks Pärnumaa–Saaremaa, mis lülitati Pärnu linnafestivali IN August programmi. Pärnus polnud maavõistlus eraldiseisev sportlik üritus, vaid osa kultuuriprogrammist. Ideaalis me näeksimegi seda nii: kuna tegemist on maakonnaüritusega, võiks see mäng toimuda maakonna jaoks toredal ja sobival ajal.

UEFA noorteliiga Esimese Eesti klubina lööb tänavu sügisel UEFA noorteliigas kaasa FCI Levadia U19 võistkond. Oktoobris peetakse kaks kohtumist Islandi meisterklubi IA Akranesiga ning esimene mäng toimub Islandil, teine Eestis.

8

JALKA OKTOOBER 2019

Tartumaa koondis, kes teenis tänavu kõige suureskoorilisema võidu, kui 12 : 2 alistati Lääne-Virumaa. Ülal vasakult: Kaido Koppel, Mikk Valtna, Heiko Tamm, Kaarel Kallandi, Kevin Ingermann, Edgar Leht. All vasakult: Taivo Kask, Rasmus Tomson, Kristjan Tiirik, Mikk Laas, Kenn Laas, Kait-Kaarel Vaino.

Edukalt ja mõnusalt läksid ka Tallinna – Ida-Virumaa ja Raplamaa–Viljandimaa mängud. Võibolla mitmes kohas ei tekkinud vastutajate abil üleliia suurt kvalitatiivset hüpet, aga oli tajuda, et organisatoorsel poolel suuri muresid ei olnud. Kui näiteks eelmisel aastal sai kaks mängu omale lahenduse loobumiskaotuse tõttu, sest ei suudetud võistkonda kokku saada, siis sel aastal tundus, et sellega probleeme ei olnud.

Peale selle viidi läbi ka teine uuendus, mis puudutas mängude pidamise kuupäevi.

Eesti maavõistluste projekt on kestnud kaheksa aastat ja oleme alati proovinud leida üht ideaalset kuupäeva – nii-öelda Eesti maavõistluste päeva –, kus kõik mängud korraga ära peetaks. Tänavu oli uus otsus selline, et kuna määrame EJLi-siseselt maakondadele vastutajad, võiksid just need vastutajad kooskõlas maakondade esindajatega leida igaks mänguks kuupäeva, mis just neile kõige paremini sobib. Andsime sisuliselt terve kalendriaasta vabaks ja nägime, et see tagas suurema paindlikkuse. Oli näha, et võistkonnad polnud enam nii suures sundolukorras.

0 : 11

11 006

jäi Eesti naistekoondise saldoks kahes valikmängus, mis peeti augusti lõpus ja septembri alguses. Kui kodusel A. Le Coq Arenal jäädi 0 : 7 alla valitsevatele Euroopa meistritele hollandlannadele, siis 0 : 4 kaotus teeniti Venemaalt. Oktoobris peavad eestlannad kohtumisi Türgi ja Kosovoga.

inimest, kes olid vaatamas Eesti–Hollandi EM-valikmängu, püstitasid uue A. Le Coq Arena koondistemängude rekordi. Ka Eesti–Hollandi naistekoondiste EM-valiksarja kohtumine tõi uue rekordi, A. Le Coq Arenale kogunenud 1881 pealtvaatajat on meie naistekoondise suurim publikuarv kodumängudes.

LOOD & TSITAADID

Eesti osaleb esimestel Euroopa meistrivõistlustel e-jalgpallis

Nii nad

ütlesid „Eesti jalgpallimeistriks tuleb viiendat aastat järjest Tallinna JS Estonia ja Ants Saar püstitab purilennukil Eesti kestvuslennurekordi.“ Ajakirjanik Eleen Änilane kirjeldab aastat 1939

Tekst: Kadi Parts | Foto: ekraanitõmmis

„Võtame näite jalgpallist. Kaasani klubi Rubin mängis Barcelonaga. Barcelona meeskonnal on palju suurem eelarve, aga võitis ikkagi Rubin. Raha ei tähenda mitte midagi.“ Narva linnapea Aleksei Jevgrafov konkurentsist Tartuga Euroopa kultuuripealinna tiitlile „No joppenpuhh, kuidas tribüünil elu keema läks, kui koduklubi lõpuks skooris! Tristan! Ainult Tartu, ainult Tammeka!“ Ajakirja Kalale! peatoimetaja Vidrik Võsoberg soovitab omadele sportmängudes kaasa elada „Meiega seda ikka juhtub. Kui seda juhtub nii tihti, siis küsimus ei ole ebaõnnes.“ Aleksandar Rogic üleminutitel Levadiale löödud väravatest „Kui meie positsioonid kattuksid, poleks ma klubiga liitunud. Ma ei oleks tahtnud olukorda, kus eestlane hakkaks eestlast välja sööma.“ Rauno Sappinen läks Domžalesse, kus ees ootas Mattias Käit „Kui üritad teist meeskonda survestada, aga siis tuleb VARi otsus, mis võtab kolm-neli minutit, siis saavad vastased ennast koguda. See kõik muudab mängu dünaamikat palju.“ Ragnar Klavan VARist „See ei ole suursündmus, mida meenutada.“ Karol Mets 0 : 8 kaotusest Saksamaale „See lihtsalt polnud klubi, minu jalgpall ega minu treener.“ Sergei Zenjov karjääri raskeimast perioodist KS Cracovias „Varem ajasid nad kuskil hoovis kuttidega jalkapalli taga, nüüd on neil oma jalgpalliklubid. Varem töötasid nad kuskil tehases, aga nüüd on neil oma tehas. Varem nad jõid õhtuti viina, nüüd joovad kallist viskit. Aga igal juhul taandub kõik jalgpallile, tehasele ja viinale.“ Filmirežissöör Ksenija Ohhapkina Postimehele Vene uusrikastest

10

JALKA OKTOOBER 2019

 KONAMI e-jalgpalli PES 2020 koondiste valikus on ka Eesti rahvusmeeskond.

Euroopa jalgpalliliit (UEFA) korraldab järgmisel aastal esimese e-jalgpalli EMi, mis kannab nime UEFA eEURO 2020 ja kus võisteldakse KONAMI „eFootball PES 2020“ mängimises. Esimestele e-jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele saavad sõita ka kaks eestlast, kes selgitatakse välja eelturniiri(de) käigus.

UEFA saatis esimest korda toimuval turniiril osalemiseks kutse kõigile 55 liikmesriigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti Jalgpalli Liit (EJL) võttis kutse vastu ja sõlmis KONAMIga kokkuleppe, mille järgi lisandub „eFootball PES 2020“ võistkondade valikusse ka Eesti koondis. „Jalgpall on lisaks spordialale populaarne ka arvuti- ja videomänguna,“ selgitas EJLi väljastatud pressiteates liidu peasekretär Anne Rei. „Lööme UEFA uues algatuses kaasa, rõhutades loomulikult, et tegu on videomänguga, millel on inimesele hoopis teine mõju kui sellel jalgpallil, mida reaalselt mängitakse,“ lisas Rei. Järgmise aasta juulikuus toimuval UEFA eEURO 2020 finaalturniiril mängib iga riigi esindaja oma riigi koondisega, kuid kasutatakse spetsiaalset programmi, mis annab kõikidele võistkondadele heaks esituseks võrdsed võimalused. Enne finaalturniiri ootavad aga ees eelturniirid, kus selgitatakse välja iga riigi parimad.

EJLi avalike suhete spetsialist Sander Jürjens rääkis, et Eesti eelturniiride toimumisaeg on veel lahtine, kuid praeguseks on selge, et Maarjamaa parimad selgitatakse online-turniiril või -turniiridel: „Mäng tuli välja 10. septembril ja proovime esimese kuu järel KONAMI-lt teada saada, kui palju mänguhuvilisi Eestis on, teeme otsuse sellest lähtuvalt.“ Eelturniiril osaleja peab olema Eesti kodakondsusega vähemalt 16aastane huviline, mängima „PESi“ PlayStation 4 konsoolil ja tal peab olema võimalus mängida online-turniiri. Eelturniiride täpsema toimumisaja loodab EJL paika saada hiljemalt oktoobrikuu lõpuks.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Emade turniirist plaanitakse teha traditsioon.

Esimene emade turniir tõi platsile 99 naist Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska Augusti lõpus peeti EJLi eestvedamisel esimene emadele mõeldud jalgpalliturniir, kus osales 12 võistkonda ja 99 mängijat. EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allase sõnul loodetakse turniirist teha traditsioon.

30. augusti lõunal alustati Sportland Arenal turniiriga, kus osalesid eri jalgpalliklubide mängijate emadest koostatud võistkonnad. Leidus võistkondi, kes olid satsi kokku pannud terve klubi peale, kuid oli ka tiime, mis olid koostatud ainult mõne klubi konkreetse rühma laste emadest. „Üritusega võib väga rahule jääda,“ sõnas EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „Kõik emad olid õigel ajal kohal ja rõõmsad. Mõned võistkonnad olid enne trenni teinud, mõned mitte; üks võistkond Nõmme Unitedist oli näiteks tulnud mängima parukatega ja õhkkond oli igati sõbralik – suurepärane päev.“ Esimest korda toimunud turniirile polnud saabunud ainult emad, vaid ka nende toetajad: isad ja pojad-tütred, kes emadele platsi ääres kaasa elasid. „Ja eks õpetati emadele ka mängureegleid,“ naeris Allas.

Kokku oli osalema tulnud 12 võistkonda ja 99 ema. Allase sõnul ületas satside arv tema ootused, kuid mängijate poolest oli eesmärgiks saada kokku 100 naist. Minimaalne puudujääk aga Allast ei heiduta, vaid paneb rohkem pingutama, et järgmisel korral kolmekohaline number täis saada.

Allas lisas, et kindlasti tahetakse turniiri korrata järgmisel suvel, aga võimaluse korral juba ka talvel, kui mängud toimuksid EJLi sisehallis.

Turniirile tagasi vaadates nentis Allas sedagi, et hoolimata toredast korraldusest on kohti, kus veel juurde panna. Esimene on turniiri algusaeg: mängud algasid reedesel päeval kell 14 ja mitu osalejat jäi tulemata, sest tööpäeva tõttu polnud võimalik nii vara mängima hakata. „Sellega lõikasime veidi näppu ja mõtlesime, et äkki järgmisel aastal teha turniir nädalavahetusel, aga siis on omaette küsimus, kas emadel on nädalavahetusel selleks aega,“ mõtiskles Allas.

Teine koht, kus leidub parandusruumi, on mänguaeg. „Tundus, et mõnele võistkonnale oli päev liiga pikk, sest paar võistkonda olid tulnud vaid viie-kuue mängijaga, kui viis naist (koos väravavahiga) oligi mängijate arv, mis pidi platsil olema,“ rääkis Allas. „Oli näha, et lõpuks hakkas väsimus kallale tulema, aga saime seekord vähemalt pildi ette, kuidas emad mängida jaksavad.“ Tema sõnul jäi silma, et mõne võistkonna tase oli teistest parem, kuid sõbralikus õhkkonnas möödunud päeval ei olnud tulemused kõige olulisemad, sest nauditi mängulusti. Seda näitas ka klubide tagasiside, sest kõik võistkonnad saatsid Allasele hiljem tänukirja. Tagasiside põhjal nautisid emad võimalust pääseda platsi kõrvalt väljakule ja nii mõnegi võistkonna sõnul andis see motivatsiooni, et edasi tublisti trenni teha. Rahule jäädi ka sellega, et turniiri järel oli kõikidel osalejatel võimalus vaadata tasuta Eesti–Hollandi naistekoondise EM-valikmängu, mis toimus Sportland Arena kõrval A. Le Coq Arenal.

„Pole ratsionaalne, et ligi 30 000 vaatajale mõeldud staadion on kasutusel kunstiinstallatsioonina ja kõik jalgpallihuvilised, keda on oluliselt rohkem kui metsahuvilisi, peavad kodumeeskonnale kaasa elamiseks reisima põhivaenlase kantsi, naabermaakonda.

Pole ratsionaalne, et ligi 300 puud on installatsiooni otstarbeks puukoolidest kokku kogutud, Klagenfurti sõidutatud ja spetsiaalse istutuspalli sees staadionile metsaks seatud ning hiljem ümbruskonda – mis on niikuinii metsaküllane – ümber istutatakse.“ Merle Kallo-Kalberg Sirbis Klagenfurti kunstiinstallatsioonist „Kus on nahaalsus? Muidugi peab vastast austama, aga minu meelest tunnevad meie jalgpallurid liiga suurt aukartust. (..) Minu iseloom on selline, et olgu vastas ükskõik kes, ta ei tohi ennast mugavalt tunda. Jah, võibolla üks vastasmängija maksab rohkem kui kogu Eesti koondis kokku, aga vastas on siiski luust ja lihast inimesed. (..) Hollandi vastu teeniti kaks kollast kaarti. Ma ei ütle, et peaks toorutsema, aga äkki seda on liiga vähe. Meiesugune tiim peaks pidevalt mängima vea piiril.“ Sergei Pareiko Eesti koondisest

5 x Karel Voolaid „Muidugi on vaja rusikas vastu rinda lüüa ja õlad laiali ajada. Mõnel on see olemas ja teda tuleb taktikaliselt järele aidata. Teisel on taktikaliselt asjad paigas, aga tuleb meelde tuletada, et sport on rusikaga vastu rinda löömine.“ „Tahaksin muuta tavapärast mõtlemist, et meil on Hollandi-suguseid vastaseid võimalik nõelata ainult kiirete kontrarünnakute või standardolukordadega.“ „Esimene mäng on punkti-, teine publikumagnet.“ Mängudest Valgevene ja Hollandi vastu „Ma ei suuda kohe kuidagi meeskonnale sisendada: minge mängima nii, et võimalikult vähe tuleks. Tahame rohkemat!“ Väärikast allajäämisest Hollandile „Ma ei teagi.“ Vastus küsimusele, kuidas juhtus, et temast sai Järvamaa meister korvpallis

2019 OKTOOBER JALKA

11

1-TEIST MÕTET

Eesti koondise publikurekordist.

Kust tuleb 12 500?

E

nne Eesti EM-valikmängu Hollandiga oli juttu sellest, kas lüüakse Eesti koondise kodune publikurekord. Meedias ringles kaks arvu: senini üldtunnustatud 12 000 ja 12 500, mille tõi mängu Eesti Jalgpalli Liit. Tagantjärele on raske hinnata, kumb arv on tõele lähemal, kuid saame vaadata, kuidas need on tekkinud.

Nii 12 000 kui ka 12 500 tulevad samast kohtumisest 5. septembril 1938 Kadriorus, kus Eesti ja Läti kohtusid Balti turniiri otsustavas mängus.

Järgmise päeva kahe suurima päevalehe (Päevaleht, Uus Eesti) järgi oli pealtvaatajaid 12 000.

Päevaleht täpsustas, et eestlasi oli staadionil 10 000 ja lätlasi 2000. Seda arvu – 12 000 – on peetud suhteliselt üksmeelselt Eesti koondise koduseks publikurekordiks.

Tähelepanuta või arvestamata on jäetud Eesti Spordilehes (9/1938) ilmunud Toomas Kivi (alias Oskar Lõvi) arvutuskäik. Ta kirjutab, et Balti turniiri kolm mängu andsid brutosissetulekut 20 006 krooni ja 20 senti. Pileteid kolmele mängule müüdi 19 309 ja et „üldist pealtvaatajate arvu tuleb arvestada 23 000 – 24 000“.

Eesti–Leedu mängul olevat olnud 4455 piletiga pealtvaatajat, mis tegevat publiku koguarvuks umbes 6000. Läti–Leedu mängule müüdi 3660 piletit, mis tähendavat 5000 pealtvaatajat.

12

JALKA OKTOOBER 2019

Tekst: Indrek Schwede

Eesti–Läti mängul, milles selgus Balti meister, oli 9944 piletiga pealtvaatajat. Midagi siin ei klapi, sest 4455 + 3660 – 9944 = 18 059, aga mitte 19 309, nagu kirjutab Kivi. Eesti Spordileht 2/1939 kinnitab, et Balti turniiri kolme mängu publikuarv oli 19 309. Ilmselt eksis Kivi Eesti–Leedu mängu publikuarvuga, sest näiteks Päevaleht (5.09) pakkus selleks 7000 ja Uus Eesti (4.09) koguni 8000 (sama arv on ka ühes Leedu jalgpalliajaloo raamatus). Nii Kivi kui Päevaleht (5.09) pakuvad Läti–Leedu mängu publikuarvuks 5000, kuid Uus Eesti (5.09) 6000.

Aga Kivi läheb selgitusega edasi: „Juure arvates sõjaväelased, priipääsmetega ja muud pealtvaatajad oli finaalil 12 500 inimest.“ Ühtlasi lisab ta olulise detaili: „Kuid plangu taga oli veel mõnisaja, kui mitte tuhande inimese ümber. Kümmekond minutit enne iga matši lõppu, kui pääsmetekontroll lõpetas oma tegevuse, tormas see plangutagune mass laviinina staadioni väravast sisse, et lähemalt nautida võistluste lõpuminuteid.“ Mõistagi tekitab kirjeldatu küsimuse: kui me arvestame publiku hulka ka piletita pealtvaatajad, siis kui „õiglane“ on arvata nende hulka inimesed, kes pääsevad staadionile viimaseks kümneks minutiks? Üks võimalikke vastuseid on: aga miks mitte? Sest otsustava mängu lõpuminutitest

1-TEIST MÕTET ja sellele järgnevast autasustamisest said nad ju osa. Nad olid osalised võimsas soorituses: nimelt laulis vaimustunud rahvas pärast karikavõitu kaks korda Eesti hümni, ühe korra peaminister Kaarel Eenpalu dirigeerimisel. Kui staadionil oli mingil hetkel koos ikkagi 12 500 inimest, siis miks seda arvu eirata!? Üks huvitav küsimus on veel: kuidas võrrelda tänapäevaseid publikuarve sõjaeelsetega?

Korrektne vastus on, et võrrelda ei saagi, sest publiku lugemise meetodid on erinevad. Nagu ülal teada saime, arvati enne sõda publiku hulka kõik pealtvaatajad olenemata sellest, kas nad olid oma pileti eest maksnud või mitte (priipääsmete omanikud) või kas neil üldse oli pilet (sõjaväelased, pärast piletikontrolli lõppu viimaseks kümneks minutiks staadioniväravatest sisse tormanud huvilised). Praegu aga arvestab Eesti Jalgpalli Liit publikuarvu nii maksuliste kui ka tasuta piletite omanike järgi.

Seega ei saa võrrelda 1938. aasta Eesti–Läti Balti turniiri 9944 makstud piletiga pealtvaatajaid hiljutise Eesti–Hollandi EM-valikmängu 11 006 pealtvaatajaga, kelle seas olid ka tasuta pääsme saanud peaminister Jüri Ratas, paljud alaliidu sponsorid, kes saavad jalgpalli rahalise toetamise eest koondisemängule teatud hulga tasuta pileteid, ja VIPi-sektorites mängule kaasaelajad.

Publiku hulka ei arvestata ajakirjanikke, eri ülesannetes televisiooniinimesi, turvatöötajaid, teenindajaid, vabatahtlikke jt.

Karel Voolaiu mängulõpud Eesti koondise üleminutite kaotus EM-valikmängus Valgevenele tõi miskipärast mälukambrist välja mulje, nagu oleks A-koondise uus peatreener Karel Voolaid ka U21 koondise eesotsas sageli pidanud kaotama viimaste minutite väravast.

2017. aastal U21 etteotsa asunud Voolaid juhendas koondist kuni tänavu kevadeni 16 kohtumist ja tema saldoks jäi üks võit (Kasahstan), kuus viiki ja üheksa kaotust. Kümnest EM-valikmängust olid vastavad näitajad +0, =2, –8.

Kaotuse teenis Eesti kahe EM-mängu lõpuminutitel: Põhja-Iirimaa vastu 90. minuti penaltist ja Slovakkia vastu 89. minuti Matvei Igoneni omaväravast. Viimase kümne minuti jooksul lasti endale skoorida ka Islandil (EM), kellele alistusime 2 : 0 eduseisust 2 : 3. Ühes kohtumises (Balti turniiril Läti vastu) lasime enda vastu skoorida 84. minutil, kui olime nagunii 0 : 1 kaotusseisus.

Viimasel kümnel minutil päästsime mängu kahel korral: EM-valikmängus Albaania vastu viigistas Märten Kuusk 87. minutil ja Voolaiu ainsas võidus maavõistlusel Kasahstani vastu lõi 2 : 1 mängus võidukolli 85. minutil Marko Lipp. Kusjuures: neljas viimases Voolaiu juhendatud U21 mängus Eesti ei kaotanud.

Seega tegi mulje ühest küljest Voolaiule ülekohut, sest otsustav kaotusvärav löödi meile kolmes kohtumises ja ise suutsime kahel juhul viimase kümne minutiga lüüa võiduvõi viigivärava. Kuid teisalt teeb algus A-koondise eesotsas ettevaatlikuks: lisaks üleminutite kaotusele Valgevenele kippus ka Hollandi vastu enam-vähem viisaka seisu ära rikkuma lõpp (kaks viimast kolli 76. ja 87. minutil).

Martin Reim pidi oma 36 mängu juures viimasel kümnel minutil taluma kaotusväravat vaid kolmes ja vastase viigiväravat ühes kohtumises! Kolmel juhul oli kaotusseis nagunii laual (kahel korral Belgia ja ühel korral Saksamaa vastu) ning ühel juhul ei vääranud soomlaste koll meie võitu. Päris kobe näitaja!

Igor Prinsi muutumine PUBLIKUREKORDI ANATOOMIA „Juure arvates sõjaväelased, priipääsmetega ja muud pealtvaatajad oli finaalil 12 500 inimest.“ Aga milline on siis Eesti koondise kodumängude rekord? Kuna ainus arv, mida saame enam-vähem võrrelda, on pealtvaatajate üldarv, on valida 12 000 ja 12 500 vahel. (Kadrioru staadioni rekordiks on 1942. aastast pärinev Eesti–Läti maavõistluse 15 000, mida aga ei peeta sõjaolude ja eelkõige Eesti puuduliku koosseisu tõttu ametlikuks maavõistluseks. Ajakirjanduses nimetati mängu ka Tallinna–Riia linnavõistluseks). Eelistaksin Kivi esitatud arvu 12 500, mille arvutusloogikat ta võluva avameelsusega tutvustas. Kivi usaldamine ei jätaks mingeid agasid: kui tahame kindlasti uut rekordit, peaks piletiga ja piletita pealtvaatajate hulk ületama 12 500. Siis oleks rekord kindlasti löödud ja seejuures teatava varuga nende arvelt, kes mängul tööasjus ja ilma piletita. Esimene võimalus selleks on Eesti– Saksamaa mängul 13. oktoobril.

Igor Prins on vutisõpradele meelde jäänud treenerina, kelle kõva hääl ulatus mängu ajal meeskonnale korraldusi jagades tahtmatult ka tribüünidele. Need olid otsekohesed ja karused kommentaarid meeste tegutsemise kohta.

Tunamulluses Jalkas (3/2017) tunnistas Prins oma muutumist treenerina. 2015. aasta sügisest hakkas ta korraldama noortetööd Läänemaal ja juhendama sealset U17 eliitliiga meeskonda. Muu hulgas tunnistas Prins, et töö noortega erines seni kogetust ja õpetamise ajal õppis ta ka ise: „Eelkõige seda, kuidas viia vajalikud teadmised mängijatele treeningu kaudu. Õppisin, et eeltöö on vaja ära teha trennides, et nad teaksid, mida nad peavad väljakul tegema. (..) Mängu ajal platsi ääres lärmamine ei aita, asjad peab enne selgeks saama.“ Õpitut sai laiem avalikkus Igor Prinsi esituses näha tema esimesel U21 koondise juhendamisel 5. septembril Kadriorus, kus eestlased kohtusid EM-valiksarjas Bulgaariaga. Prins ei olnud mitte üksnes vait, vaid istus rahulikult pingil. Kuulda oli vaid tema julgustavaid hüüatusi hoolealustele. Kui vastane oli juba 3 : 0 ette läinud ja mängitud oli 60 minutit, tõusis Prins ja varasemast tuttav hääl kõmas jälle üle staadioni. Aga ei mingeid hinnanguid ega negatiivsust! Ainult poiste juhendamine ja julgustamine. Negatiivse pritsis ta paaril korral seljaga väljaku poole pöörates pigem varumeeste pingi poole ja sedagi talitsetult.

Tõele au andes tuleb tunnistada, et Prinsi valjust juhendamisest, mida Bulgaaria ametivend oli teinud alates avavilest, oli ka kasu. Eestlaste mäng muutuski soovitult kiiremaks ja aktiivsemaks. 0 : 4 lõppenud mängus otsiti auväravat kuni lõpuni välja.

2019 OKTOOBER JALKA

13

KOONDIS

Ka Valgevene tõi tribüünidele publiku, mida ületab Eestis vaid Rally Estonia.

Mälestuste väärtusest ja

otsekohesusest Karel Voolaiu esimesed mängud Eesti koondise peatreenerina tõid 1 : 2 kaotuse Valgevenele ja 0 : 4 allajäämise Hollandile. Mida neist mängudest arvata?

Tekst: Ott Järvela, Soccernet.ee | Fotod: Lembit Peegel

J

algpallikohtumiste tähendus kipub aja jooksul muutuma, sest lõpuvile järel tõusevad esile ühed, nädala, kuu või aasta pärast aga hoopis teistsugused emotsioonid. Kuidas püsida teemas?

Eesti koondise septembrikuiseid EM-valikmänge kuukirja tarbeks kajastades sai proovitud meetodit, kus vastamist vajavad küsimused said paika pandud juba enne kohtumisi. Väljakul juhtunu sai seega mõjutada ainult vastuseid, mitte küsimusi.

Tulemus sai selline.

1.

Kas Holland laseb end kahest eelmisest Tallinna-mängust kõigutada?

Eesti jalgpalliloos on A. Le Coq Arenal Hollandi vastu peetud kahel eelmisel kohtumisel eriline staatus ja tähendus. Nende mängude sündmusi mäletatakse ja teatakse jalgpallisõprade seas väga täpselt ning 2001. ja 2013. aasta matše puudutav folkloor on väga elujõuline.

Näiteks kodused lahingud Brasiilia, Portugali,

14

JALKA OKTOOBER 2019

Uruguay, Itaalia või Inglismaaga säärast jõudu ei evi, kuigi A. Le Coq Arenal on värava löönud Cristiano Ronaldo ja siinse pallimuru kohal suhisenud David Beckhami paremast jalast lähtunud vintpallid. Ronaldo ja Beckham! Need on mehed, kelle tõmbejõuga suudab maailma jalgpallis konkureerida ainult Lionel Messi. Ei keegi teine.

Eelmistes Hollandi vastu peetud kodumängudes saavutatud tulemused (2 : 4 kaotus ja 2 : 2 viik) on ainult üks põhjus, miks neid nii täpselt mäletatakse.

Väga olulised on ka platsivälised sündmused (staadioni püstitamine, Konstantin Vassiljevi värske isaks saamine), mis läksid korda hoopis teistel tasanditel.

Hollandil, nagu võis arvata, ei ole neist sündmustest sooja ega külma. Kaks napikat Tallinnas – mõlemas mängus oldi 80. minutil 1 : 2 kaotusseisus – ei ole asi, mida kolmekordne MM-finalist peaks mäletama. Nende jalgpallilugu defineerivad draamad etenduvad hoopis nooblimates teatrimajades kui A. Le Coq Arena. Külaliste 4 : 0 võiduga lõppenud kohtumine tõendas seda ilmekalt.

Jalgpalli programmeeritud suure juhuslikkuse toel suudavad ajaloolised pretsedendid võistkondade esitusi mõjutada, sest mängijate pähe poevad korda- või altminekud, millega neil endil puudub igasugune mõistuspärane seos.

Näiteks Inglismaa koondis ja penaltid. Selles, et Stuart Pearce ja Chris Waddle 1990. aasta MMi poolfinaalis Saksamaa vastu neljanda ja viienda penaltiga

KOONDIS eksisid ning Inglismaa pisaraisse matsid, pole mingit seost inglaste üldise penaltilöömise oskusega.

Aga need möödalöögid mõjutasid Inglismaa koondist veerandsada aastat, tuues kaasa penaltitega konkurentsist langemise viiel finaalturniiril: EM 1996, MM 1998, EM 2004, MM 2006, EM 2012. Alles mullusel MMil suudeti tont kappi tagasi peletada, kui Kolumbiast penaltitega jagu saadi.

Võimalik, et Tallinn ja A. Le Coq Arena olnuks Hollandile (väikeseks) tondiks, kui tulpidemaa peatreeneriks olnuks ka sel korral eelmises kahes mängus meeskonda juhendanud Louis van Gaal.

Aga Ronald Koeman pühkis Eesti helged mälestused rahulikult ja konkreetselt laua alla, öeldes enne matši: „Minevik pole enam tähtis. Kui meeskond pole täielikult mänguks valmis ja avavilest saadik täielikult keskendunud, siis suudab iga vastane meil elu ebameeldivaks teha.“ Hollandi meeskond oli keskendunud ja Eesti ei suutnud nende elu ebameeldivaks teha. 2001. ja 2013. aasta mängude mõju Hollandi esitusele oli 9. septembril täielik null, sest vutimaailma vägevate kõvaketaste errorisse jooksutamiseks on vaja vägevamaid tulemusi kui 2 : 4 ja 2 : 2.

2.

Millise hoiaku võtab Karel Voolaid avalikkusega suheldes?

Jalgpallikoondise peatreeneriks olemine on amet, mille väga tähtsaks osiseks on suhtlemine avalikkusega. Kuna treeneri kontaktaeg mängijatega on väike, sest koondise A-rivistus koguneb ainult viis

Suured jäävad suurteks.

Hollandit kaks varasemat kohtumist Lillekülas ei kõigutanud.

korda aastas mõneks päevaks, siis on avalikud sõnavõtud peatreenerile oluline variant mõjutada nii avalikkuse kui ka meeskonna meelsust.

Muidugi on väga tähtsad ka riietusruumis räägitavad jutud, mis avalikkuse ette ei jõua, ent just peatreeneri avalik retoorika kujundab olulisel määral publiku hoiakuid ja suhtumist, mis omakorda mõjutab meeskonna esitusi väljakul, sest jalgpallimängu ajal leiab staadionil aset publiku ja võistkonna vaheline suhtlusprotsess.

Ega Eesti oktoobrikuise vastase Saksamaa peatreener Joachim Löw pole viimase pooleteise aasta jooksul kaotanud võimet kutsuda koondisesse parimaid mehi või valida õige taktika, tema probleemiks on retooriline defitsiit. Löw pole suutnud sõnumeid piisavalt täpselt rihtida. Tagajärjeks on kaos, mille tõttu ei pääsetud MMil alagrupist edasi ja langeti Rahvuste liigas A-divisjonist välja.

Eelnevast tulenevalt oligi väga huvitav jälgida, millise hoiakuga tuleb avalikkuse ette juulis Eesti peatreeneriks nimetatud Karel Voolaid. Kui lühidalt öelda, siis oli hoiak otsekohene.

Enne mänge polnud juttu, et „läheme ja mängime oma parimat mängu ja vaatame, mitu punkti saame“, vaid Voolaid sõnastas selge eesmärgi: võtta neli, minimaalselt kolm punkti. Kui eesmärk jäi täitmata, ei hakanud ta keerutama, vaid teatas, et on tulemustes „väga pettunud“.

Samas polnud Voolaiu otsekohesus bravuurikas, vaid argumenteeritud. Ta tõi välja põhjused, miks ta usub püstitatud eesmärki (neli punkti), ja

2019 OKTOOBER JALKA

15

vateks mängudeks (EM-valikmängud Valgevene, Saksamaa ja Hollandiga, maavõistlus Ukrainaga): 1) Sergei Lepmets pole olnud väravas kehv, aga Matvei Igonen ei mängi temast Premium liigas kehvemini, pigem ikka etemini. See võiks olla asjakohane ja tulevikku vaatav vangerdus; 2) FC Floras silmapaistva hooaja teinud kontrolliva poolkaitsja Vladislav Kreida põhikoosseisu mahutamine olukorras, kus keskkaitsja Karol Metsa kasutatakse poolkaitses, on keeruline, aga Kreida potentsiaal vajab EM-valikmängu kontekstis äraproovimist; 3) 14. novembril peetav maavõistlus Ukrainaga on koht, kus peaks põhikoosseisuvõimaluse saama Premium liiga parim keskkaitsja Märten Kuusk.

4. hiljem ka asjaolud, mille tõttu jäid need saavutamata. Ei mingit hägu. Selged olid ka koosseisu ja mänguviisi puudutanud sõnumid.

Peatreeneri retooriline avang pigem õnnestus, aga tuleb meeles pidada, et isegi väikese jalgpalliriigi peatreener vajab oma sõnavõttude jõustamiseks tulemusi. 10. oktoobri kohtumine Minskis on selles plaanis väga tähtis.

3.

Kui jõuliselt peatreener meeskonda värskendab?

Voolaid märkis ametisse asudes, et kunstlikku noorenduskuuri ta koondises läbi viia ei kavatse, aga võimaluse ta selle välja teeninud noorematele mängijatele annab. Septembris peetud kahes mängus said võimaluse Erik Sorga (kaks mängu põhikoosseisus + värav Valgevenele), Mihkel Ainsalu (põhikoosseisus Hollandi vastu) ning Vlasiy Sinyavskiy ja Frank Liivak (kumbki sekkus korra vahetusest).

Kust saanuks värskele verele rohkem minuteid välja pigistada? Praeguse taktika juures vast ainult Valgevene-mängu lõpuminutitel, kui vahetust küsis Konstantin Vassiljev, kelle asemel tõi Voolaid platsile kogenud Artjom Dmitrijevi. Äkki võinuks seal eelistada veidi loovamat Ainsalu? Ent see on tegelikult norimine detaili kallal olukorras, kus maksab suur pilt.

Olukorras, kus edasipääsulootused on kadunud ja järgmine reaalne võimalus mängida finaalturniirile pääsu nimel terendab alles 2022. aasta sügisel Rahvuste liigas (2022. aasta MMile pääseb Euroopast 13 koondist, kelle sekka mahtuda on Eestil tohutult keeruline), leidub koondise ülijõulise ja kunstliku värskendamise apologeete, ent tegelikkuses oleks see ebaõiglane ja -mõistlik.

Pole aus ega tark jätta rahvusmeeskonnast kõrvale oma parimas eas ja kogemustega jalgpallurid.

Viimast ei tohi segi ajada julgusega usaldada õigetes kohtades potentsiaali näidanud nooremaid mängijaid. Mõned sellekohased mõtted sel sügisel oota-

16

JALKA OKTOOBER 2019

Valgevene kolistas meie väravaraame neljal korral ja võrk sahises kaks korda.

Fotol vastaste avavärava sünd – seljal nimega Mikita Navumau (4), protokollis Nikita Naumov, skooris peaga.

Kui palju inimesi tuleb vaatama mängu Valgevenega?

Et kodumäng Saksamaaga müüakse välja ja Hollandit tuli vaatama 11 006 pealtvaatajat, pole üllatus. Isegi Madridi Real ja FC Barcelona meelitavad täismaja kohale ainult kõige tugevamate vastastega duellides.

Palju kõnekam mõõdik on Eesti mäng Valgevenega. Igasuguse glamuurita vastane olukorras, kus meeskond on valiksarjas ainult kaotanud ja edasipääsemiseks pole mingeid võimalusi. Seda matši kogunes A. Le Coq Arenale vaatama 7314 inimest.

Muljetavaldav ja jalgpalli väge näitav arv, sest Eestis on ainult üks spordivõistlus, mis toob kohale suurema publiku – Rally Estonia.

Äkki on naiste 0 : 7 ainult algus?

Tänavusel MMil nähtu oli järjekordne purustav hoop vastu müüti, mille kohaselt pole naistejalgpallil suures plaanis võimalik olulisi bastione vallutada, sest see pole nii kiire kui meestejalgpall.

Loodusseaduste vastu ei saa ning mehed on naistest kiiremad ja tugevamad. Aga loodusseadusi on teisigi. Näiteks see, et kiindumuse teke ei põhine matemaatilisel mudelil, vaid hingelisel lähedusel.

Naaskem selle universaalse paratamatuse juurest nüüd jalgpalliväljale ja mööngem, et matemaatika ei kehti ka siin, sest muidu jaguks kaasaelajaid ainult võite ja tiitleid koguvatele võistkondadele. Aga jagub teistelegi. Eesti naiskonna mängu Euroopa meistri ja MM-hõbeda Hollandiga kogunes A. Le Coq Arenale vaatama 1881 pealtvaatajat, kelle seas oli Hollandi toetajaid mõni üksik.

Kõik ülejäänud tulid staadionile teadmisega, et Eesti naiskonda ootab ees väga keeruline mäng ja suur kaotus. Täpselt nii ka läks, maailma absoluutsesse tippu kuuluv Holland võitis 7 : 0. Ent Eesti naiskond lahkus väljakult püstipäi ja aplausi saatel, sest kellelgi polnud kahtlust, et väljakule jäeti kõik, mis sees oli.

Mine tea, äkki kujuneb tolle Hollandilt saadud 0 : 7 kaotuse roll Eesti naistekoondise loos sama kandvaks, kui on 2001. aasta 2 : 4 kaotusel meeste omas. See võis olla pöörde- või murdepunkt.

LUGEJA KÜSIB

Mihkel Ainsalu koondisekohast: näen retsilt vaeva FC Floras mängiv poolkaitsja Mihkel Ainsalu (23) on karjääri jooksul võidelnud mitme raske vigastusega, kuid jõudnud sellest hoolimata A-koondise ridadesse. Uue peatreeneri Karel Voolaiu käe all Hollandi vastu algkoosseisus alustanud Ainsalu tahab olla püsivalt koondiseringis ja näeb selleks kõvasti vaeva.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Lembit Peegel

M

eenuta oma esimest koondisekohtumist kodupubliku ees, kui astusid septembris platsile Hollandi tippude vastu!

(Juri, Sillamäe) Sain üsna varakult teada, et ma algkoosseisus olen, ja väga suure üllatusena see ei tulnud, arvestades asjaolu, et Konstantin Vassiljev oli eelmises mängus Valgevene vastu vigastada saanud. Väljakul oli raske olla. Olin ikkagi uues meeskonnas ja uues keskkonnas, klapp kõikidega võtab aega. Mängujoonis ja formatsioon nõuavad harjumist, nii et kõik oli uus ja raske, aga samas väga väärt kogemus.

Kindlasti on sellest ülipalju õppida ja tulevikuks annab see palju juurde. Mulle ülimalt meeldis, et nii palju publikut oli kohale tulnud, kuid seda valusam oli 0 : 4 kaotus. See tegi meele mõrudaks, KÄEGA EI LÖÖ: aga eks esimene kaotuse emotsioon lä„Kui annad alla, siis heb üle ja lähed eluga edasi, vaatad üle, sa poleks seda justkui millised eksimused ja miks tehtud sai.

Sportlasena tuleb alati uus päev ja pead alguses tahtnudki.“ tegema paremini kui eile.

Parim värav, mille oled löönud? (@laurits_est) Kui mängisin veel Nõmme Kalju duubelmeeskonnas, siis kohtusime esiliiga B-s Sillamäe Kalevi U21 meeskonnaga. Kuna oli hooaja lõppfaas ja neil oli vaja võitu, et liigasse püsima jääda, siis oli neil esindustiimist palju mängijaid abiks, aga ma lõin neile siiski kolm vära-

18

JALKA OKTOOBER 2019

Sel suvel lõi Mihkel Ainsalu Flora eest kodusel A. Le Coq Arenal värava Frankfurdi Eintrachtile.

LUGEJA KÜSIB

Mihkel Ainsalu Sünniaeg: 08.03.1996 Koduklubi: FC Flora Varasemad klubid: Operi JK, Nõmme Kalju Koondisekarjäär: 4/0

vat. Ühe lõin selliselt, et triblasin neljast mängijast läbi ja lõin alla nurka – see värav tuleb mulle kohe meelde, kui ilusatele väravatele mõtlen.

Kas Karel Voolaid sobib sulle treenerina paremini kui Martin Reim? (Fredi, Tallinn) Arvan küll, et ta sobib mulle kõvasti paremini.

Tema arusaam on teistsugune, ta mõistab mind paremini ja tal on mängijatega personaalsem lähenemine.

Kas sinu arsenalist leiab ka varjatud andeid? Kui jah, siis milliseid? (@toomasvilhelmson) Ma olen üsna artistlik inimene: näiteks söögitegemine on mul vägagi käpas ja mulle meeldib väga joonistada. Olen väga omapärase käega; põhikoolis ütles õpetaja, et kui ta paneks enda ette 500 inimese tööd, siis minu pildi tunneks ta kohe ära. Mul on omamoodi käsi ja viis, kuidas ma joonistan. Leian selleks aega isegi praegu, kui pea vajab puhastamist.

Viimase kahe aasta lõikes olen saanud kaks vigastust. 2018. aasta alguses oli mul jalas väsimusKas on vahel olnud ka tunne, et võiks jalgpalliga murd, millest väljatulek oli ülimalt raske, sest piära lõpetada ja teha midagi muud? din uuesti jooksma õppima, tehnika ja kiirus olid (@annika._.krass) kadunud. Kui sellest välja tulin, vigastasin põlve Kindlasti on olnud neid hetki, vahepeal on mu moning olin seitse kuud väljas. Olin küll vahepeal tivatsioon täiesti kadunud olnud. Kui on lootusetu meeskonna koosseisus, aga ma polnud terve ja tunne, siis paratamatult mõtled muid väljundeid see panigi mind kõige rohkem proovile ja oma enda jaoks, aga päris nii tõsiseks pole läinud, et karjäärile mõtlema. Alles maikuus sain hakata nendeni samme oleksin astunud. Mul on normaalselt treenima. kindel põhimõte, et asjadest tuleb üle olla; Kõige tähtsam on see, et usud endasse takistused panevad sind proovile ja näitaning perekond ja lähedased toetavad sind. vad, kui väga sa midagi tahad. Kui annad Kui oled vigastatud, siis pead tegema lisaalla, siis sa poleks seda justkui alguses tööd ja Eestis on paratamatult nii, et tertahtnudki.

PUSLEMEISTER VOOLAID: vekssaamise jaoks pead ise näitama initsiatiivi ja otsima lahendusi. Pead mööda „Ta paneb mängijatest Kas oled nüüd koondises, et jääda, ehk Eestit ringi jooksma ja otsima, kes sind kokku justkui puslet, kas loodad saada kutsed ka oktoobri- ja aidata saab, sest palju on loodud inimnovembrikuuks? (Mirjam, Pärnu) mille tükid omavahel suhetele ja pead lootma, et saad tutvuMa ei ole inimene, kes elus väga palju loose kaudu kuhugi vahele trügida ega jää sobituvad.“ daks, vaid üritan ise iga päev juurde panpikaks ajaks järjekorda ootama. Mind na ja oma taset tõsta. Näen retsilt vaeva, et asjad aitasid lisaks perekonnale ja sõpradele veel kolm läheksid nii, nagu ma ise tahan. Ma ei taha kooninimest, kelle tahaksin eraldi välja tuua: Ilo Rihvk, dises pendeldama jääda, vaid saada regulaarseks Sten Õispuu ja Svea Miller. mängijaks ning varsti koondisele kõvasti juurde anda ja algkoosseisu mängija olla.

Mis tunne oli Eintrachtile värav lüüa? Kas see värav oli su senise karjääri tähtsaim?

Mis on olnud su karjääri kõige raskem hetk? (@onupeeter; Mihkel, Tallinn) Kuidas sa sellest üle said? (Linda, Rakvere) See oli väga ülev tunne, aga sel hetkel suurt välist Hollandi

vastu peetud EM-valikmäng oli Ainsalule esimene koondisemäng, mille ta pidas kodupubliku ees.

2019 OKTOOBER JALKA

19

LUGEJA KÜSIB

Mihkel Ainsalu ja Hispaania noortekoondislane Denis Suarez.

Kohtumises Hollandi vastu kuulus Mihkel Ainsalu Eesti koondise eest algkoosseisu.

eufooriat ei tekkinud. Mängus andis see kindlasti meeskonnale palju juurde ja nägin, kuidas rahvas meiega kaasa tuli. Kinkisime kodupublikule hea hetke, mida meenutada. Kui rääkida tähtsusest, siis jah, see võib olla küll mu kõige tähtsam värav, sest märgib mu karjääris teatud punkti, eriti arvestades seda, kuidas tänavune aasta algas ja millistest raskustest pidin läbi tulema. Selle järel lüüa kodus värav Euroopa ühele kõvemale satsile – jah, võib vist öelda, et see oli tähtsaim värav.

Kas Hollandi vastu mängimine tõmbas kopsud kinni ka? (Vladimir, Tallinn) Kopsu ei tõmmanud kinni, sest arvan, et tempovahe ei tulnudki selles mängus õieti välja, kuna me ei esitanud hollandlastele piisavat väljakutset, et nad oleksid pidanud oma tõelist taset näitama.

Nad domineerisid mängu ka ilma selleta. Aga raske oli see, et kui mäng ei käi üles-alla eri väljakupooltele, vaid on ainult ühel pool ja pead kogu aeg madalas kaitseasendis istuma, siis see tõmbab jalad piimhapet täis, jalg läheb töntsiks ja teravus kaob ära.

Mihkel Ainsalu hoogu proovib pidurdada Nõmme Kalju mängumees Robert Kirss. Ainsalu kandis Kalju särki kuni 2014. aasta lõpuni, seejärel liitus ta Floraga.

20

JALKA OKTOOBER 2019

Kas Eestis on mõni klubi, kelle ridades sa ei tahaks kunagi mängida? (Hanna, Viljandi) Hea küsimus! Ma pole kunagi nii mõelnud, et ei taha kuhugi minna, sest see ei lähe minu maail-

LUGEJA KÜSIB

U21 koondise ridades on Mihkel Ainsalu mõõtu võtnud ka Hispaania noortega. mängijatest kokku justkui puslet, mille tükid omavahel sobituvad.

JOONISTAMISES KIBE KÄSI: „Põhikoolis ütles õpetaja, et kui ta paneks enda ette 500 inimese tööd, siis minu pildi tunneks ta kohe ära.“ mavaatega kokku. Mõtlen alati sellele, kuhu ma tahaksin, mitte ei tahaks. Näiteks kui minu ainus väljund oleks Ida-Virumaal, siis ma teeks selle ära, sest see koht on mulle südamelähedane ja ma ei pelga seda kanti.

Kes on su lemmiktreener, kellega täiskasvanute jalgpallis koostööd oled teinud? (@_kgyvz) Neid on kaks: Zaur Tšilingarašvili ja Karel Voolaid. Tšilingarašvili seepärast, et talle meeldis selline show’-jalgpall, mis ka mulle noorena väga meeldis. See oli väga intuitiivne, orienteeritud ründamisele ja põhines emotsionaalsel mängimisel. Voolaiu puhul meeldib mulle, et tal on väga isiklik lähenemine. Ta mõtleb kastist välja ning paneb mängutaktikasse mängijate omadusi, millest sõltub liikumine väljakul; ta paneb

Kas su unistus oligi saada jalgpalluriks? (@romet.kriks) Kui väikesena jalgpalli mängisin, siis ma ei teadnud, et on olemas selline asi nagu profijalgpalluri elu. Elasin lihtsalt hetkes ja nautisin kõike, mida tegin, sealhulgas ka jalgpalli. Soov jalgpalluriks saada tuli teatud vanuses – 15–16aastaselt – ja see oli väljund parema elu poole.

Oled koondiste eest löönud vaid ühe värava – U17 vanuseklassis. Kas oled pettunud, et väravaid rohkem pole kirja saanud? (Taavi, Tartu) Mulle meeldib sööta rohkem kui lüüa. Kuna väravasööte on mu arvele kogunenud, siis seepärast ma midagi ei põe ega ole pettunud.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Mark Oliver Roosnupp.

Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 OKTOOBER JALKA

21

PREMIUM LIIGA

Kes naasnutest on oma klubile tähtsaim?

Tänavu on Premium liigasse tagasi tulnud õige mitu koondislast ja Soccernet.ee portaali reporter Kristjan Jaak Kangur aitas meil kodumaale naasnud poegadele pilgu visata.

Ta sõnas tagasitulijate kohta, et loomulikult troonib esikohal Floras mängiv Konstantin Vassiljev, kuid alahinnata ei saa ka näiteks Kaimar Saagi panust või mõne vigastusega kimpus oleva mängija potentsiaali, mis võib avalduda tulevikus.

Tekst: Kadi Parts | Karikatuur: Margus Kontus

N

ii talvise kui suvise üleminekuakna jooksul täiendasid oma ridu Eesti koondislastega kõik kolm Tallinna tippklubi, aga rahvusesinduse mehi jagus ka Narva Transi, Paide Linnameeskonda, Tartu Tammekasse ja Viljandi Tulevikku. Heidame esmalt pilgu, milliseid liigutusi need klubid üleminekumaastikul tegid.

22

JALKA OKTOOBER 2019

Kes liitus kellega?

Eelmise aasta meisterklubi Nõmme Kalju tõi enne hooaja algust oma ridadesse koondislased Sander Puri ja Mikk Reintami. Neist esimene kuulus 2018. aastal ja ka tänavu kuni Martin Reimi ametiaja lõpuni koondiseringi, Reintam alustas viimati koondise algkoosseisus 2014. aastal, kuid tegi ka 2018. aastal kaasa ühe mängu, mil sai platsile teiseks poolajaks Rootsi vastu.

Mullune hõbe FCI Levadia sai talvise üleminekuakna jooksul täiendust võõrsilt tulnud Marek Kaljumäe ja Pavel Mariniga. Viiel korral rahvusmeeskonda esindanud Kaljumäe viimane täismäng oli 2018. aasta suvel Maroko vastu, Marin omakorda käis viimati väljakul 2018. aasta alguses Rootsi vastu.

Flora suurim üleminek sel talvel puudutas koondise tugitala Konstantin Vassiljevit. Suvisel üleminekuperioodil liitusid Floraga veel ka Enar Jääger ja Matvei Igonen. Kui Jääger tõmbas viimati sinisärgi selga 2017. aasta lõpus Soome vastu, siis Igonen teenis septembrikuus kutse peatreeneri uuelt kohusetäitjalt Karel Voolaiult, kuid Valgevene ja Hollandi vastu ta väravapostide vahele seisma siiski ei pääsenud. A-koondise eest on

PREMIUM LIIGA Igonen seni platsil käinud kaks korda, neist viimane oli 2018. aastal Läti vastu.

Narva Transiga liitunud Marko Meerits oli omakorda puurilukk, kes sai enne Reimi lahkumist Igoneni asemel koondiselaagris käia. Rahvusmeeskonna väravasuul seisis Meerits viimati tänavu jaanuaris Islandi vastu.

Paide Linnameeskonnaga liitus suvel Siim Luts, kes pole vigastuse tõttu 2019. aastal seni koondist aidata saanud, kuid tegi seda viimati 2018. aastal.

Tartu Tammekasse kui oma koduklubisse naasis viimati 2017. aastal koondise eest mänginud Albert Prosa ja Viljandi Tuleviku särgi tõmbas selga Kaimar Saag, kelle viimane koondisemäng jääb aastasse 2014.

Saag Viljandis kui Kostja Floras

Kristjan Jaak Kanguri sõnul tuli sel hooajal tagasi mitu meest, kes on koondises viimastel aastatel figureerinud, kuid ei saa öelda, et tänavune aasta oleks olnud läbi aegade suurimate üleminekute hooaeg. „2015. aastal tulid ju kõrgliigasse tagasi sellised mehed nagu Joel Lindpere, Sergei Pareiko, Martin Vunk, Ats Purje,“ meenutas Kangur. „Kuigi kui vaadata kõiki tänavu naasnuid, siis ilmselt on neid tõesti rohkem kui päris viimastel aastatel, aga mulle tundub, et see käibki aastate kaupa lainetena.“ Tänavusi naasmisi pingeritta seades sõnas Kangur esimese hooga oma esikolmikuks: „Vassiljev, Vassiljev, Vassiljev!“ 35aastase koondislase panust Floras on raske alahinnata ja sellest on Eesti jalgpalliajakirjanduses ka palju räägitud. Kangur tõi ise välja mitu aspekti, kuhu Vassiljev panustab: „Üks asi on roll mängijana, aga lisaks sellele veel teadmised, mida ta väga hea meelega noorematele edasi annab.

Need ei olegi midagi tohutult erilist, vaid pisiasjad, aga mängivad suurt rolli.“ Kangur lisas, et Flora mängust on näha, et Vassiljev ei õpeta noorematele ainult seda, kuhu joosta ja mida platsil teha, vaid ka suhtumist ja enesekindlust. See on väga tähtis ja Kanguri hinnangul võib näha, et Vassiljev naudib seda, et saab oma kogemusi edasi anda – see võib tähendada, et Vassiljev valmistub juba treenerikarjääriks.

Vassiljevi järel tõi Kangur teise olulise mehena välja Kaimar Saagi, kes naasis oma kodulinna Viljandisse ja tõmbas selga Tuleviku särgi. „Julgeksin öelda, et Saag on Tulevikule sama mis Kostja Florale – ja ilmselt on Saag isegi veel natuke olulisem,“ rääkis Kangur. Tema sõnul ei seisne 31aastase ründaja tähtsus mitte ainult skoorimises, vaid kaptenirolli kandmises ja liidriomadustes. Kangur selgitas, et kindlasti on Viljandi-suguse väikelinna meeskonnale tähtis seegi, et kogenud koondislane – Saagil on A-koondise eest ette näidata 46 mängu – ei tule kodulinna tagasi mitte ainult karjääri lõpetama,

Kas Kostjale järgnevad teised ässad?

Kui Premium liigasse tuleb tagasi tegusid tegema Konstantin Vassiljevi sugune mängumees, siis võiks loota, et see toob Maarjamaale tagasi veel teisigi kogenud koondislasi. „Seda on keeruline öelda,“ ei hakanud Soccernet.ee reporter Kristjan Jaak Kangur veel siiski suuri ennustusi tegema. Tema sõnul loevad koju naasmise juures palju ka isiklikud põhjused, mis on iga mängija puhul erinevad. Selge on aga see, et publikul oleks loomulikult tore, kui tuntud mehi saab näha mängimas ka koduses liigas. „Oleks vahva näha, kui kogenud mehed, kellel on veel ükskaks aastat endast midagi palliplatsil anda, tulevad kodupubliku ette mängima,“ sõnas Kangur. „Emotsionaalse poole pealt oleks veel eriti tore, kui need mängijad naaseksid oma kodulinnadesse, sest see annab lisaväärtust juurde.“

vaid meeskonda tõeliselt aitama ja vedama. Just see – tõeline kaptenist vedur – eristab Tulevikku mõnest teisest tabeli tagumise otsa tiimist.

Keda paigutada kolmandaks?

Viljandi Tuleviku kapten ja vedur Kaimar Saag palli järele hüppamas, kõrvalt vaatab Tammeka mängumees Sander Kapper.

Foto: Liisi Troska

Kangur nentis, et tagasitulijate esikolmiku pronksisele kohale on veidi keerulisem väärikat meest leida. Ühest küljest on mängijaid, kellel võiks olla suur potentsiaal oma koduklubi aidata – eelkõige Albert Prosa ja Siim Luts. Neist esimene sai paraku Tammeka ridades üsna kiirelt vigastada ja pidi hooaja varakult lõppenuks lugema, samuti vigastusest taastuv Luts liitus suvel Paidega, kuid polnud veel septembri keskpaigaks Järvamaa meeskonna eest platsile jooksnud. „Ütleksin, et Lutsu naasmine Paidesse, mis on tema sünnilinn, oli igati loogiline samm,“ hindas

2019 OKTOOBER JALKA

23

PREMIUM LIIGA

ise, Kalju ja ilmselt ka avalikkus ootasid.“ Kangur. „Ta oli vigastustega kimpus ja Tšehhis ei Kaks koondislast omavahel: Koduliigasse naasnud mängijate kohta sõklappinud peatreeneriga asjad, nii et Eestisse tuFCI Levadia nas Kangur sedagi, et enam pole vägisi Tallinna lek ei olnud üllatus. Klassikaline käik: teha samm ridadesse tippklubidesse kippumist, vaid mitu mängijat on tagasi, et hiljem teha kaks sammu edasi.“ naasnud Marek tõendanud, et võib siirduda ka teistesse EestiKangur lisas, et vigastusest tervenevale LutsuKaljumäe ja maa linnadesse. „Jalgpallurile on oluline mängida le on Paide just õige koht, kus end ravida. MõFlorasse siirdunud Konstantin ja rõõmu tunda ning siirduda enda jaoks õigesse nes Tallinna tippklubis hakataks ilmselt üsna pea Vassiljev. keskkonda; just seda on sel hooajal näidanud nii uurima, millal koondislane taas mänguvalmis on, Foto: Jana Pipar Saag, Prosa kui Luts,“ rääkis Kangur. aga Paides on surve selles osas väiksem.

Kui pealtvaatajatele on hea uudis, et Premium „Paide meeskonna peatreener Vjatšeslav Zaliigas näeb tänavusel hooajal mitut tagasi tulhovaiko on juba varem mitme teise mängija kohnud koondislast, siis sportliku taseme ta öelnud, et vigastada saanud mehi poolest võib see tekitada murekohti. ei taheta liiga vara tagasi tuua,“ rääkis Ühest küljest on oht, et koduses tuttaKangur. „See annab ka Lutsule võimavas keskkonnas tekib mängijatel mugaluse naasta siis, kui ta ise tunneb, et on vustsoon, mistõttu ei pingutata sama terve.“ Kristjan Jaak Kangur: palju kui välismaal ja seeläbi halveneb Tagasi kodumaale jõudnud koondiska mängija kvaliteet. Eesti koondisele lastest tõi Kangur kolmanda koha vää„Siia (Premium liigasse – võib see tähendada kvaliteetsete mänrilisena lõpuks välja kaks väravavahti: toim.) tagasitulek ei ole gijate valiku vähenemist. Teise probMatvei Igoneni ja Marko Meeritsa. Neist enam miinusmärgiga leemina tõi Kangur välja koduse kõrgesimene asus juulist mängima Floras, liigutus.“ liiga ebaühtlase taseme. tõrjudes pingile hooaja esimeses pooles „Premium liigas käib töö selle nimel, Flora esikindaks olnud Richard Alandi. et kõik liiguks paremuse suunas, ja siia tagasituMeerits omakorda siirdus Narva Transi. Kanguri lek ei ole enam miinusmärgiga liigutus,“ selgitas hinnangul on Transil olnud küll probleeme kaitKangur. „Kuid praegusel hetkel on liiga tase veel seliiniga, kuid Meerits on seal oma taseme välebaühtlane ja pole nii, et igal nädalal on kõikidel ja mänginud ja Narva meeskonnale palju juurde satsidel kõvad mängud. Taseme võrdsustamise andnud. nimel nähakse vaeva ja sellele peaksid kaasa aitaAltminekute poolest tõi kogenud jalgpalliajama järgmisel aastal rakenduvad solidaarsusmehkirjanik välja Nõmme Kaljusse siirdunud Sander hanismid, kuid nende edukust saame hinnata alPuri: „Ei saa öelda, et ta on pettumuse valmistales ilmselt kolme-nelja aasta pärast.“ nud, aga tema panus pole olnud päris see, mida ta

24

Väravasöötude

11 koondislast

15 väravat

poolest on Konstantin Vassiljev Premium liiga tipus, väravate poolest ta esikümnesse ei mahu.

naasis talvise või suvise üleminekuakna ajal tänavu Premium liigasse.

oli septembri keskpaigaks löönud Kaimar Saag, olles sellega oma tiimi resultatiivseim.

JALKA OKTOOBER 2019

MÄNGIJA LUUBI ALL

Henri Välja Paide Linnameeskonna noor mängumees Henri Välja on tänavu oma võistkonnas olnud üks resultatiivsemaid eestlasi. Novembrikuus 18. sünnipäeva tähistavat Väljat iseloomustasid tema noortetreener Ralf Rogov ja noortekoondise juhendaja Marko Pärnpuu. ÕHUVÕITLUS

Ralf Rogov: Selles vanuses meil sellist asja väga ei olnud, seega on raske iseloomustada.

Marko Pärnpuu: Noorena ei olnud see tema tugevus. Peaga lüüa oskab, aga noorena ei olnud ta õhus väga suur võitleja, vaid tema mäng käib rohkem mööda maad.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Ralf Rogov: Väljakul nägi ta väga hästi kahte asja: väravat ja sõber Joel Koklat!

Marko Pärnpuu: Väljakunägemine on tal väga hea. See oli juba noorena hea, aga usun, et tulevikus läheb veel paremaks.

VASTUPIDAVUS

Ralf Rogov: Kuna ta oli noorena suurema kondiga, siis ega ta väga ei jaksanud. Aga tema trump oli tehnika ja see, et pall püsis hästi jala küljes.

Marko Pärnpuu: Noorteklassides oli see tema kõige kehvem koht.

Praegu ei oska ma seisukohta võtta, aga kui ta ikkagi Premium liigas 90 minuti kaupa mängib ja on Paides oluline tegija, siis järelikult on see oluliselt paranenud.

SISU

JÕUD

Ralf Rogov: Henri oli hea poiss. Ta kuulas alati oma isa ja vahel treenerit ka.

Marko Pärnpuu: Hetkel ei oska kommenteerida, aga noorena ei saanud öelda, et ta oleks olnud kompromissitu võitleja. Samas ei saa ka öelda, et treenerina oleks saanud talle ette heita, et sisu pole. Ütleksin, et sisu on, aga see pole olnud eraldi märkimisväärne.

Ralf Rogov: Noorena oli Henri teistest natuke suurem ja see oli tema eelis. Nii mõnigi temavanune poiss sai haiget, kui Henriga kokku põrkas.

Marko Pärnpuu: Noorteklassides oli jõuvahekord tema kasuks: ta oli kasvult üpris suur ja kasutas seda ära. Nüüd on veidike vastupidi, sest ega meeste seas ei paista ta jõulisena silma. Koht, kus tal on veel tööd teha, et rammu juurde saada.

TEHNIKA

Ralf Rogov: See oli tal juba paigas!

Marko Pärnpuu: See on tal juba noorest peale väga hea olnud. Kuna ta vanemad vennad on ka jalgpallis edukad olnud ja Henri on juba noorena vendadega koos mänginud, siis on näha, et see on talle hästi mõjunud. Palliga on osav ja tehnika on tema suurim tugevus.

KIIRUS

Ralf Rogov: Noorena ta polnud kiire, kuid tal oli ründepartner Joel Kokla, kes jooksis tema eest.

Marko Pärnpuu: Stardikiirendus ega kiirus ei olnud tema suurimad trumbid. Talle meeldib pigem saada palli jalga ja sellega siis tegusid teha. Samas ei saa öelda, et kiirus oleks suur nõrkus olnud.

LIIKUVUS

Ralf Rogov: Henri tegi ees ründes olles alati oma ära. Kui oli vaja, liikus ka tagasi. Laisk ta ei olnud.

Marko Pärnpuu: Tema plussid tulevad selgelt välja sellest, et ta loeb mängu väga hästi. Ta ei pruugi alati liikuda palju, aga liigub õigetesse kohtadesse.

5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

26

3,5

Vastupidavus

JALKA OKTOOBER 2019

4

Sisu

SÖÖT JA LÖÖK

Ralf Rogov: Noorena oli tema trump see, et ta jõudis kaugelt lüüa.

Marko Pärnpuu: Pallikäsitsemise oskus – triblingud, söödud, löögid – on tal väga hea.

5

5 3

Sööt ja löök

Õhuvõitlus

4,5

3

Jõud

Tehnika

Liikuvus

3,5

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

Olen noorest east alates suur pärdikute fänn olnud

Fotod: Lembit Peegel

CV Sündinud: 04.11.2001 Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: Operi JK, Nõmme United Treenerid: Ralf Rogov, Marko Pärnpuu, Martin Klasen, Erki Kesküla, Vjatšeslav Zahovaiko Koondis: U21 5/0, U19 9/0, U17 22/4

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Suures jalgpallimaailmas hoian enim pöialt Lionel Messile. Sümpaatia tema kui mängija vastu on mul juba lapsest alates. Imetlen tema oskust väljakul eri olukordades toime tulla, tema tunnetus ja tajumine on väga head.

Mis on su lemmikraamat?

Oma lemmikuks raamatuks pean hetkel Jaan Aru teost „Ajust ja arust“. See räägib aju arengust, maailma tajumisest ja unemaailma olulisusest. See on kindel raamatusoovitus, mis sobib igale maitsele.

Kui saaksid mõnes filmis/seriaalis kedagi mängida, siis keda?

Soccernet.ee „Ristnurk“ tõi mõni aeg tagasi välja selle, et ma sarnanen Netflixi sarja „Sex Education“ peategelasega, nii et ilmselt siis mängiksingi seal!

Millistele Eesti sportlastele peale jalgpallurite veel kaasa elad?

Rallispordist Ott Tänakule. Jälgin rallit pigem üsna pingsalt, vaatan televiisorist ja käin võimalusel ka kohapeal vaatamas. Näiteks Rally Estonial käisin viimati kohal.

Kas langevarjuhüpe või snorgeldamine?

Valiksin langevarjuhüppe, sest mugavustsoon on miski, kuhu üheski eluetapis ei tohiks kinni jääda. Olen isegi mõelnud ja planeerinud, et langevarjuhüppe võiks kunagi ära teha.

Kui saaksid mõne eksootilise kodulooma võtta, siis kelle?

Vastaksin hoopis nii, et kui elada oma elu inimese asemel loomana, siis valiksin kindlalt ahvi. Olen noorest east alates suur pärdikute fänn olnud. Erinevad ahvilised on äärmiselt sümpaatsed ja üllatavad oma lõputu õppimisvõimega.

Kui sa poleks jalgpallur, siis millist ametit tahaksid proovida?

Võimalik, et tahaksin olla hambaarst. Pakun seda küll puusalt, aga laiemalt mõtlema hakates võiks see päriselt ollagi minu jaoks variant, sest see on siiski seotud tervise ja heaoluga, mis minu oma elus suurt rolli etendavad.

Millise tiimikaaslasega tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Mait Toomiga, sest oleks põnev olla väravas ja näha mängu teise nurga alt.

Henri Välja:

„Võimalik, et tahaksin olla hambaarst.

Sest see on siiski seotud tervise ja heaoluga, mis minu oma elus suurt rolli etendavad.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? Üks hetk on mu esimene mälestus jalgpalliplatsilt, kui oli esimene trenn TNTK väljakul. Kuna ma reegleid siis veel päris hästi ei teadnud, viskasin audisisseviskest palli enda ette maha, et seda sealt siis mängu panna. Teine ere mälestus on seotud A. Le Coq Arenal peetud Eesti– Brasiilia mänguga, mida külastasin oma keskmise vennaga. Olin tol ajal veel üsna noor, kuid saadud emotsioone mäletan tänaseni.

2019 OKTOOBER JALKA

27

2-KÕNE

Frank Liivak: minu karjäär on ebaloogiline Kohtusime Frangiga Lilleküla jalgpallistaadioni lähedal asuvas Kohalikus. Paigas, kus sageli saavad enne mänge kokku koondise fännid.

Vestlus oli avameelne ja vahetu, justnagu oleks tegemist kohalikega.

Tekst: Oliver Lomp | Foto: Lembit Peegel

T

äna meil ilmaga vedas, on 21 kraadi ja saame mõnusasti väljas istuda. Aga kui palju sa ilmale Eestis mõtled, arvestades, et oled kaua elanud Itaalias ja Hispaanias, kus kliima soojem?

Ikka mõtlen vahel. Pole saladus, et hallis ilmas tujud muutuvad ja jalgpalli on ka ilusa ilmaga palju mõnusam mängida. Ega see kunstmurul mängiminegi pole ideaalne variant, aga samas ma selliste asjade pärast ei pirtsuta. Väljaku seisukorda kasutasin vabandusena väga ammu, enam selline pole. Pealegi: kui suvest rääkida, siis on Eesti tingimused Euroopaga võrreldes ikka üle keskmise head.

Kas lõbu kadus Bosnias, kus sa mängida ei saanud?

Bosnia oli tegelikult viimane piisk, aga eks neid asju kogunes veel. Tegelikult ongi mul raskeid aegu olnud rohkem kui häid. Aga eks elus olegi nii, et kui teenid ilusa hetke, siis tunned, et rasked ajad olid seda väärt. Aga tõsi on, et Bosnia aeg oli väga keeruline. Kui uus treener teeb ikkagi kohe selgeks, et sulle kohta ei ole, ja pead teistest eraldi väiksema grupiga trenni tegema, siis läheb ikka tuju ära küll.

Kas treener põhjendas ka kuidagi oma otsust?

Kahjuks pole jalgpallis oskused alati kõige olulisemad ning teatud riikides on palju onupojapoliitikat. Bosnia on üldse omamoodi riik, kus on palju poliitmänge. Klubi juhatuses oli kaks poolt: üks, kes toetas spordidirektorit – kes oli kusjuures naisterahvas, mis seal väga haruldane –, ja teine peatreenerit. Paraku võitis see teine pool, kes minu jalgpallurina välistas. Ja ma polnud ainukene.

Miks on treenerid üldse olulised? Nad kas annavad sportlasele tiivad või tõmbavad ta täiesti alla. Minuga juhtus Bosnias kahjuks see teine tee.

„Kui sportlane tunneb, et Said juulis 23aastaseks, ometi on su Ütlesid, et Bosnia oli viimane piisk. tema ala pole enam hobi, CV rikkalikum kui mõnel 33aastasel Millal siis need esimesed kogunesid? mängijal. Millises punktis sa praeguNo kogu karjäär on ju läinud langevas vaid töö, siis need ajad on sel hetkel oma karjääris oled? väga rasked. Eestisse tulingi joones. Kui teed 17aastasena trenni maaOlen selle peale palju mõelnud. Parailma parimatega nagu Marek Hamšik või põhjusel, et jalgpallilõbu tamatult tuleb pähe, et minu karjäär Gonzalo Higuain ja siis järgmisel hetkel taas üles leida.“ on läinud vastupidi. Igasugune loogika oled näiteks klubita. Kui sellele mõelda, minu käikudes puudub. Aga olen nüüd siis on see väga raske. Samas on need rasaru saanud, et minu elus ongi loogiked ajad mulle mentaalselt kõvasti kasuks tulnud ja ka puudumine normaalne, ja üritan elada tänases olen jõudnud vaikselt sinna, kus ma tahan olla. Ütpäevas. Olen õnneks taas jõudnud seisu, et suudan leme nii, et olen saanud täiskasvanuks. jalgpalli nautida. Vahepeal oli see tunne kadunud.

Kui sportlane tunneb, et tema ala pole enam hobi, Kas pead silmas, et hakkasid elule täiesti teistvaid töö, siis need ajad on väga rasked. Eestisse tumoodi vaatama? lingi põhjusel, et jalgpallilõbu taas üles leida.

Absoluutselt. Enne seda oli mul poisikese mõtle-

28

Lõpparvet jalgpalliga

Andres Sõber

Frank Liivaku isa

on Liivak kaalunud rasketel aegadel.

noominud kord Frank Liivakut, et miks ta jalgpalli mängib, tulgu ikka korvpalli üle.

Jaanus Liivak on tuntud ekskorvpallur.

JALKA OKTOOBER 2019

2-KÕNE mind, mis iganes otsused olen elus vastu võtnud. Abiks oli kindlasti ka tollane tüdruksõber. Kui tuled Bosnias järjekordsest trennist ja tead, et mängida niikuinii ei saa, siis tekivad igasugused halvad mõtted ja see ajab hulluks. On väga oluline, kui kõrval on keegi, kes neutraalse isikuna asju analüüsib ja teeb mõtlemise kergemaks.

Rääkisid, et tulid Eestisse jalgpallist rõõmu otsima. Kas sul on endiselt see protsess käsil või oled juba leidnud rõõmu?

Rõõm tuli tagasi eelmise hooajaga. Tundsin, et jalgpall on ikkagi see õige asi, millega mina tegelema pean. Õnneks olen veel noor ja kõik võib olla võimalik. Ka Bosnias öeldi mulle tegelikult korduvalt, et ma jalga puhkaks, jalgpallurikarjäär alles ees.

mine. Igas ebaõnnestumises otsisid viga teistes, mitte ei vaadanud ise peeglisse. Ega see pruugigi alati nii olla, et viga on endas, aga just selline mõtteviis, et alati süüdistad esmalt teisi, on vale. Lisaks huvitas mind varem teiste arvamus ja tahtsin kõigi silmis olla vahva poiss. Mingil hetkel saad aru, et see pole siiski võimalik, ja minuga on kuidagi nii, et ma kas väga meeldin inimestele või mind vihatakse. Neutraalset publikut nagu polekski.

Kas jõudsid muutuseni ise või oli sul keegi abiks ka?

Sportlasele on ikka vaja kedagi kõrvale. Olen ema ja isaga alati lähedane olnud ja nemad toetavad

Juulis 23aastaseks saanud Liivakul peaks jalgpallurikarjääri parimad aastad alles ees olema.

Frank Liivakut jälgib eemalt Hollandi koondise kapten ja Inglise liiga parim mängija Virgil van Dijk.

Ka Flora on sel hooajal kuidagi eriti rõõmsalt mänginud. Euroopa liigas mängiti – olgem ausad – Frankfurdi Eintrachtiga hoolimata kaotusest peaaegu kui võrdne võrdsega. Mis selle taga oli?

Suvi näitas, et Eesti jalgpall pole midagi nii halb, kui osa kriitikuid räägib. No kui sa ikka Serbia pundi vastu kodumängus täielikult domineerid, on see muljetavaldav.

Frankfurdile kaotuse järel olid kõik tohutult pettunud, isegi natukene kibestunud, aga siis jällegi tabasid end mõttelt, et kaotasime just väga kõvas lahingus mullusele Euroopa liiga poolfinalistile. Juba see, et me end niimoodi võrdlesime, on kõva sõna. Tasemevahe ju tundus enne mänge suur. Arvan, et meie edu võti Floraga oli see, et me üldse ei vaadanud, kes on vastas, vaid läksime oma mängu mängima. Ja see tuli päris hästi välja.

Flora sai hooajal ka päris kõva täienduse …

No ma arvan, et Eestis pole mängijaid, kes Kostjale otsa vaadates mõtleksid, et tal pole mulle midagi õpetada. Kui Kostja midagi ütleb, paned selle kohe kõrva taha. Hooaja alguses ei osanud-

Uuesti Eestis elades oli Liivakul kõige raskem harjuda eestlaste kinnisusega: inimesed avanevad ainult saunas või alkoholi abil.

Häälekad fännid Sarajevos tegid Bosnia-karjääri kõigest hoolimata võimsaks.

2019 OKTOOBER JALKA

29

2-KÕNE

Hobideks

Kümneaastaselt

Eesti koondises

on Liivakul kalambuurid ja muusika.

Hollandi klubi Almere Cityga liitunud Liivak on noorteklassis pallinud ka FCE Olümpias ja Napolis.

on Liivakul kirjas üheksa mänguga kaks väravat.

tagasi võidan. Olen hakanud toorest töörügamisest naudingut tundma.

Sa läksid juba kümneaastaselt Eestist ära. Kuidas sul üldse sõpradega lood on?

Eks sõbrad ongi tekkinud jalgpalli kaudu. Hollandis olid esimesed aastad rasked, aga siis võeti mind ühte perekonda, kus olin sisuliselt kasupoja eest. Kui Lars Hopp mind U15 koondisesse kutsus, oli seal ka selline mees nagu Rauno Sappinen ja meil hakkas kohe klappima. Alates sellest oleme sisuliselt iga päev suhelnud.

Kas sa juba järgmisest hooajast ka mõtled? Tahad taas välismaale?

Ei ole mõelnud ja seegi on seotud minu muutusega. Olen minevikus teinud küll neid asju, tulevikku liialt ette planeerinud, ja see on olnud viga.

Kuna minu karjäär pole olnud loogiline, siis ma ei tee selliseid plaane. Minu ainus eesmärk on praegu tulla Floraga meistriks ja mõtlen ainult sellest.

Mis sellele järgneb – eks näis.

ki me tegelikult aimata, mis meil täpselt puudu on. Kui Kostja saabus, siis saime aru, et tema oligi puudu. See on midagi palju rohkemat kui see, mida ta platsil teeb. Kogu see olemus, mida ta välja hingab, annab kõigile tohutult juurde.

Palju sa jalgpallurina muutunud oled?

Tegelikult päris palju. Just see Bosnia periood muutis mind päris palju. Seal on iga mäng ja treening nagu sõda. Kõik treeningud on agressiivsed ja väga füüsilised. Ütleme nii, et kui Bosniast positiivset kaasa võtta, siis just see nahaalsuse suurenemine. Kui ma nooruses mõtlesin ainult ründefaasist ja sellest, kuidas inimesed triblingute ja väravatega ahhetama panna, siis praegu saan ma suurt naudingut ka sellest, kui ma võitlen ja palli

30

JALKA OKTOOBER 2019

Mu karjäär on olnud ebaloogiline, ütleb Frank Liivak, kes kannab nüüd Flora särki.

Aga räägime hüpoteetiliselt. Ütleme, kui sa enam välismaale ei pääsegi ja jääd ainult Premium liiga mängijaks. Kas sa jääksid oma karjääriga rahule?

Seda saab võtta kahtepidi. Tegelikult on mul ju huvitav karjäär olnud – Eestis pole palju mängijaid, kes on treeninud nii suurte nimedega koos.

Samas ilmselt tahaksin ma kindlasti veel ennast kunagi kuskil proovile panna. Kui passi vaatan, siis võib see võimalik olla. Olen veel noor. Inimesena on kogu see aeg kindlasti juurde andnud.

Mind huvitavad erinevad kultuurid ja olen neid päris lähedalt näinud. Ka keeled olen üsna selgeks saanud ja kogemusi on tulnud juurde. Sama hästi võin ju ühel päeval jalaluu murda ja jalgpallurikarjäär on läbi, seega saan kogutud kogemusi kindlasti tulevikus rakendada. Ühe asja peaks kindlasti veel ära õiendama.

Jalgpalli- ja korvpallifännide seas on sageli väike rivaliteet. Ühed aasivad teisi ja vastupidi.

Sina oled endise Eesti tippkorvpalluri poeg, aga ometi hakkasid hoopis jalgpalli mängima ja veel nii kõrgel tasemel. Kuidas nii läks?

Tegelikult oligi korvpall selles süüdi, et ma jalgpalli mängima hakkasin. Käisin ikka isaga mängudel ja trennides kaasas ning proovisin juba päris väikesena korvi visata. Aga kui sa oled nii pisike, et ei viska korvini välja, siis võib isu ära kaduda.

No ja minuga nii läkski. Tundsin, et korvpall pole ikka minu ala. Aga korvpall on mul väga südames ning mulle meeldib seda mängida ja jälgida.

Norwich City

Soome

Teemu Pukki

Foto: Richard Sellers/EMPICS Sport/Scanpix

Eesti

Henrik Ojamaa

Foto: Liisi Troska

Manchester City

Saksamaa

Ilkay GĂźndogan

Foto: Dave Howarth/PA Wire/PA Images/Scanpix

ESITLEB:

EM-VALIKMÄNG

EESTI

SAKSAMAA 13. OKTOOBER 2019 A. LE COQ ARENA

Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45.

Pääsmed Piletilevist!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KAHE ALA MEES

Alari Saar varjab palli Flora ründaja Frank Liivaku eest.

E

Võrkpallur

Alari Saar võtab Premium liigas mängimist hobina

Oh, millise palli tõi üles, ohkavad vollesõbrad; ja vaata, kus konksutas vastase ära, rõõmustavad vutifännid. Tegu on küll eri aladega, aga jutt käib ühest ja samast mehest, Saaremaa võrkpalliklubi liberost ja FC Kuressaare paremkaitsjast Alari Saarest.

Tekst: Alver Kivi | Fotod : Allan Mehik

i ole just tavapärane, et mõni mängumees saab väljakule nii võrk- kui jalgpalli meistriliigas. Talvel Rakvere võrkpalliklubiga Credit24 meistriliigas mänginud ja Eesti meistrivõistlustel viienda koha saanud Alari Saar jooksis jalgpalli Premium liigas esimest korda FC Kuressaare särgis väljakule 21. aprillil 2018 kohtumises Nõmme Kaljuga.

Just Alari Saare liitumine aitas FC Kuressaare peatreeneril Jan Važinskil teha taktikalise vangerduse, mis võimaldas Sander Lahe tõsta poolkaitsesse ja parandada sellega meeskonna rünnakuarsenali. „Kui Jan Važinski mind mängule kutsus, siis jalg värises ikka päris korralikult ja rohkem kui võrkpallis käsi,“ tunnistab 23aastane Alari Saar. „Olin ju siis veel ikkagi poisike ja mängima tuli hakata täismeeste vastu. Võrkpallis ju nii palju kontakti pole. Aga mulle on olnud kahes tippliigas mängimine kokkuvõttes oluline, sest ega selliseid inimesi ju palju pole, kes suudavad kahte asja Eesti tipptasemel teha.“ Alari Saare sõnul on jalgpall praegu siiski rohkem hobi. Selliseid sihte nagu võrkpallis tal pole.

Seepärast peab mees ennast pigem ikka võrkpalluriks, sest tal on Saaremaa meeskonnaga konkreetne leping, jalgpalli mängib aga siis, kui võrkpallihooaeg kevadel ära lõpeb. Kui sügisel algavad võrkpallitreeningud, on jalgpalliga kõik.

Talendika noormehe hinnangul on ühelt alalt teisele üle minna keeruline. Võrkpallis on tal jõusaalitrennid plahvatuslikud ja vastupidavusele suurt ei rõhuta, seepärast on jalgpalli mängima hakates esimese kümne minutiga võhm väljas. Nii tuleb end jooksmas käies ja sprinte harjutades ise vastupidavamaks treenida.

Alari Saar: „Kindlasti olen ma pärast jalgpalli mängimist rohkem väsinud. Võrgus tuleb teha kiireid liigutusi, aga jalkas pead kogu aeg jooksma. Aga mulle meeldivad meeskonnaalad, seal on palju suhtlemist ning naljategemine ja töö käivad kogu aeg käsikäes.“ Samas on nii võrkpallurid kui jalgpallurid tema kahe ala armastusse suhtunud positiivselt ja treenerid pole kätt ette pannud. „Paljud on olnud pigem üllatunud, et kuidas niimoodi üldse saab,“ märgib Alari Saar.

Spordipisik vanaisalt ja isalt Sportlikust perekonnast sirgunud Alari Saar on edu saavutanud nii lauatennises, jalgpallis kui ka võrkpallis. Vanaisa Antsu ja Saaremaa lauatennise valitsejast isa Janek Saare eeskujul võttis ta juba viieaastaselt reketi kätte. „Kui isa läks lauatennise trenni, siis vedasime ennast ikka venna Keviniga kaasa, mis sa ikka kodus passid,“ meenutab Alari Saar oma spordis tehtud esimesi samme, toonitades, et lauatennis pani siiski kõigele aluse. „Lauatennises oleks võibolla Eesti tippu välja jõudnud, aga kahjuks 2019 OKTOOBER JALKA

39

KAHE ALA MEES

Elukaaslane

Saarte mängudel

Lauatennise

Elis Armuand mängib FC Kuressaare naiskonnas ründaja positsioonil.

on Saar mänginud kaks korda Saaremaa jalgpallikoondises, sest see on talle olnud võrkpallist suurem proovikivi.

Saaremaa meistrivõistlustel on Saar võitnud üle kümne medali ja neli korda tulnud paarismängus meistriks.

maha,“ leiab Alari Saar. „Samas on jalgpall kiire mäng ja saan oma kiirust näidata.“ FC Kuressaare eest on Alari Saar pidanud praeguseks eri liigades 73 kohtumist ja löönud üheksa väravat. Sel kohal meenub talle esiliigas FC Infonetile juba 5. minutil Matvei Igoneni värava ristnurka saadetud tabamus. „Raskeid mänge ja kannatamist on palju olnud,“ tõdeb Alari Saar. „Eredaim on mullu kodustaadionil Levadiaga tehtud 1 : 1 viik. Infonetiga oli kord mäng äikeseilmaga ja üleminutitel olid mul krambid, aga kuna vahetused olid tehtud, pidin lõpuni punnitama.“ Alari Saare üheks firmamärgiks on pikk audisissevise ja sellest ohust on kõik vastasmeeskonnad ka teadlikud. Noormees ise arvab, et selle taga on plahvatuslikkus, mis on võrkpallitrennis õlgade soojaks viskamisel omandatud. Võrkpallis on Alari Võrkpall meeldib Alari Saarele seepärast, et Saar libero rollis. tegu on peaga mänguga, kuigi ka füüsiliselt tuleb tasemel olla. Saaremaa võrkpalliklubiga liitumine on olnud karjääris samm edasi ja sellist professionaalsust pole ta enne kogenud.

Alari Saare sõnul on Saaremaa võrkpalliklubi ja FC Kuressaare vaheline peamine erinevus selles, et võrgumehed on profid, Kuressaare mehed käivad tööl: „Stipendiumid võiks mängijatele olla, et anda neile motivatsiooni. Professionaalina mõtleb iga mängija sellele, et anda endast kõik, sest oma tööga teenib leiva lauale ja võib endale ka midagi lubada. Sportlasena pingutad rohkem, et saaks tulevikus veel suuremat raha teenida.“ Muid suuri erinevusi Alari Saar kahe spordiala esindajate vahel ei Meeldivad mõlemad alad ALARI SAAR: näe. Tema sõnul on huumorisoon Kui jalgpallis võib Alari Saar pida„Mulle meeldivad kindlasti sarnane, aga erinevus on da üheks suuremaks kordaminekuks meeste pikkuses. Kui vaadata jalgjuunis Premium liiga 14. vooru sümmeeskonnaalad, seal on palju boolsesse koondisesse valimist, siis suhtlemist ning naljategemine palliväljakul Elari Valmase pikkust, siis ta on väga pikk, aga võrgutrenvõrkpallis on parimaks saavutuseks ja töö käivad kogu aeg nis oleks Saar temast ainsana lü2017. aastal Rakvere võrkpalliklubiga käsikäes.“ hem. võidetud Balti liiga kuldmedal. JalgSporti tahaks Alari Saar teha veel pallis hindab ta oma tugevuseks kiikindlasti kümme aastat. Kui jalgpallis on see veidi rust ja füüsilist võimekust, õhuvõitluseid, keharaskem, siis võrkpallis on libero positsioonil võimängu ja lööki. malik meistriliiga tasemel mängida kindlasti ka „Aga selle kolme-nelja kuuga, mil ma jõuan 35–36aastaselt. trenni teha, jääb söödukvaliteet kindlasti teistest ei too see ala leiba lauale. Juba päris varakult ei olnud mul soovi minna tavatööle ja soovisin ikka spordiga raha teenida. Asfaldipanek mind väga ei köida ja tahaks teha seda, mis mulle meeldib.“ Peagi avastas ta endale jalgpalli ning algasid treeningud Janek Meedi, Roland Küti, Janis Kriska ja Maikko Mölderi käe all. Kui poolteist aastat vanem vend Kevin valis võrkpalli, siis hakkas ka Alari jalgpalli kõrvalt selles trennis käima. Suvel Prantsusmaa esiliigas palliva Saint-Quentini meeskonnaga liitunud Kevin Saart peabki ta suuresti oma eeskujuks. „Vend on juba koondises mänginud, mina veel pole, aga ka minul on siht mingil hetkel välismaale saada,“ leiab Alari Saar. „Saaremaa on kindlasti kõva koht, kust edasi minna.“ Nii hakkasid noormehele võrkpallitarkusi jagama treenerid Gabriel Sepp, Toomas Jasmin, Joosep Matt ja Asko Esna. See tähendas, et juba noortevõistkondades lõi Alari Saar kaasa kahel rindel.

Kuna kõikidele aladele oli võrdselt tähelepanu leida peaaegu võimatu, siis otsustas 18aastane noormees keskenduda peamiselt võrkpallile ja hakkas 2013. aastal mängima meistriliigasse kuuluvas TTÜ meeskonnas liberona. Samal aastal istus ta jalgpalli meistriliiga kohtumises FC Infonetiga esimest korda FC Kuressaare varumängijate pingil. „Väga ootamatult need asjad ei tulnud,“ märgib Alari Saar. „Asko Esna andis oma soovituse ja ütles peatreener Jaanus Lillepuule, et Saaremaal on selline libero positsioonile sobiv mees olemas. Mingit testimist ei olnud ja läks kohe lahti.“

40

JALKA OKTOOBER 2019

ROBI SAARMA poolkaitsja

U19 KOONDISE

MAAVÕISTLUSED!

EESTI - VENEMAA 12. oktoober 2019 kell 15.00 14. oktoober 2019 kell 18.00 Sportland Arena

PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

TREENER

Töömesilane

Kaido Koppel:

treeneri enesekindlus peegeldub ka mängijates Kolmandat hooaega Tartu JK Tammeka ambitsioonikat meeskonda juhendav Kaido Koppel võib oma 31 eluaastaga olla Premium liiga noorim peatreener, kuid enesekindlusest endisel väravavahil puudu ei tule. Mees naudib Eesti kõrgliiga pakutavate katsumustega maadlemist, kuid ei salga, et tulevikus sooviks ta töötada mõnes kraad kangemas vutisarjas.

Tekst: Kaspar Koort, Tartu Postimees | Foto: Liisi Troska

E

lvas sündinud Koppel jõudis jalgpallitrenni 12aastaselt, kui kodulinnas asutati FC Elva klubi. Kohe esimeses trennis oli Koppel kohal ja kohe teadis ta ka seda, et soovib tegutseda väravavahina. „Ma ei usu, et selle taga oli see, nagu tahtnuks ma juba siis kaaslasi kangesti juhendada, vaid pigem ikkagi see, et mulle meeldis kangesti palli ette hüpata,“ rääkis Koppel. „Väravavahi koht võib tunduda staatilise positsioonina, kuid tegelikult pead olema väga atleetlik ja paindlik ning suutma ulmelisi kehaasendeid sisse võtta, et pallile ette jääda.“ Mängijana meistrisarjas Viljandi Tuleviku, Paide Linnameeskonna, Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka ridadesse kuulunud Koppel lisas, et kuigi väravavaht on tegevuse mõttes mingil määral mängust isolee-

42

JALKA OKTOOBER 2019

TREENER ritud, siis seda enam tuleb mängus salga, et Elvaga oli ta jõudmas teasees olla mõttega, ning see on aidatud mugavustsooni, nõnda et treenud teda ka treenerina. nerina arenemiseks oli tarvis suu„Väravas tuleb hästi palju jälgiremat proovikivi. Pigem tabeli teise da strateegiliselt: kus on kaitsjad, poole meeskondade sekka kuuluva KAIDO KOPPEL: kus ründajad, sa pead suutma ette Tammekaga neid jagub. „Tänu sellele, et kõiki mänge mõelda ja kaaslasi selle järgi juhen„Tänu sellele, et kõiki mänge filfilmitakse, on Eesti liiga dada, et pallikaotuse korral ei jõuaks mitakse, on Eesti liiga taktikalises taktikalises plaanis väga tugev. plaanis väga tugev,“ rääkis Koppel. vastased pealelöögini,“ arutles endine puurilukk. „Selles suhtes mõtleb „Kõik teavad, kuidas sa mängid, ning Kõik teavad, kuidas sa mängid, väravavaht isegi rohkem meeskonning nuputavad su vastu mingit nuputavad su vastu mingit kavalat napõhiselt kui väljakumängija.“ plaani – ning sina pead omakorda kavalat plaani – ning sina pead Treenerikarjääriga tegi Kaido suutma vastased üle mõelda. See omakorda suutma vastased üle mulle meeldib.“ Koppel algust 2014. aastal, kui võttis vastu FC Elva pakkumise asuda Treenerina naudib Koppel seda, mõelda.“ toona esiliiga B-s pallinud esinduskui näeb, et on suutnud meeskonna meeskonda juhendama. Päris pea ees häälestada nii, et väljakul võideldakmees vette ei hüpanud, sest 2013. aastal töötas ta se kui üks mees: „See on mulle väga oluline asi, Tammekas mängimise kõrvalt vabatahtlikuna ka kui meeskonnal on õige hoiak.“ FC Elva väravavahtide treenerina. Suures plaanis Teisalt pakub talle rahulolu just see, kui oma asus ta ametisse ikkagi napi kogemuste pagasiga. strateegiaga suudetakse vastased üle kavalda„Seda enam olen FC Elva juhtkonnale tänulik, da. Selle ühe parima näitena tõi ta välja oma et nad mind usaldasid,“ tähtsustas treener. „See esimese liigamängu Tammeka eesotsas (toooli mulle kui alustavale treenerile väga hea vakord jagas ta peatreeneriametit Mario Hansiriant: meeskond oli motiveeritud, linlastele läksid ga), kui 2017. aasta märtsis tehti selg prügiseks mängud korda ning mul oli vastutus tulemuse ja valitseval Eesti meistril FCI Tallinnal: „Siis tegimängupildi eest. Samuti tuli tegeleda erime asju, mida Tammeka polnud varem teinud, nevate platsiväliste asjadega alates pressisime kindlate nurkadega, kasutasime eri reklaamtahvlite paigaldamisest väljakuosadel eri formatsioone, olime hästi düenne mängu kuni kohtunaamilised.“ mise tipphetkede video Edukas jalgpallitreener peab olema Koppemonteerimiseni koli arvates ennekõike töökas. Töö vastase mängu dulehe jaoks – see analüüsides ja treeninguprotsessi ette valmistakõik arendas ja õpedes annab kindluse, et plaanidel on loogilised alutas lahendusi leidsed, ning kui treener on enesekindel, peegeldub ma.“ see ka meeskonna tegutsemises. Kaido Koppel ei Kuigi Elva tõusis salga, et sooviks proovida treeneritööd ka mõnes Koppeli kolmanda sellises liigas, kus oleks igal mängul nädalast nähooaja järel eesidalasse eriline kaal. liigasse, otsustas „Meenutan ikka 2017. aasta karikafinaali, kus mees vastu võtta FCI-le küll kaotasime, kuid seal oli tunda tõeTartu JK Tamliselt suure jalgpalli hõngu,“ kõneles Koppel. meka pakkumi„Mängus oli tiitel ja euroraha, ning kohal oli se. Koppel ei palju fänne. Mängueelsel perioodil sai tööd tehtud ka öötundidel, nii et lõpuks tundsin Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Volodinit nagu oma pereliikmeid. Võibolla näen tulevikus, et minust on Kaido KopEesti jalgpallile rohkem kasu noortetreenerina, peli jaoks on kuid igal juhul tahaks ära kogeda selle, kuidas oluline luua hakkama saada tasemel, kus sind pannakse nämeeskondalast nädalasse väga tõsiselt proovile ning igal nas õige mängul on kaalu.“ hoiak.

1:1

Chicago Fire’i

lõppes Kaido Koppeli debüüt Premium liigas, kui ta kaitses 2007. aasta 11. augustil Viljandi Tuleviku väravat mängus Tallinna Kaleviga.

duubelmeeskonna vastu 2011. aastal USA tugevuselt kolmandas liigas mängides tegi Koppel vooru suurima arvu tõrjeid ja ta valiti liiga nädalakoosseisu.

Nõmme Kalju ridades krooniti Koppel 2012. aastal Eesti meistriks.

2019 OKTOOBER JALKA

43

MINU 11

 

Tarmo Lehiste

DAVOR ŠUKER

    TIIT KÕMPER

TARMO LINNUMÄE

„I

idolid tulevad eelkõige lapsepõlvest, kui hakkasin jalgpalli jälgima, ja ajast, kui ise jalgpallis – esialgu raadioreporterina – tegutsema hakkasin,“ räägib Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Tarmo Lehiste ja tutvustab neid ajalises järjekorras.

DINO BAGGIO

Kesktormaja Paolo Rossi

JEAN-MAR

Vasak keskpoolkaitsja Sergei Šavlo

Kui vutihaigus juba kallal, oli kange tahtmine ka MMi- ja EMi-välisel ajal jalkat vaadata.

Ainuke võimalus oli Kesktelevisioonist NSV Liidu meistrivõistlusi jälgida. Ei teagi, miks just Spartaki poolkaitsjast mu lemmik sai, võibolla huvitava nime pärast. Hiljem, kui ta Spartaki direktorina töötas, saime headeks tuttavateks ja sõlmisime mõned teleõiguste lepingud.



Parem keskpoolkaitsja Tiit Kõmper

Kui KSMK meeskond NSV Liidu II liigat mängima hakkas, sai minu lemmikuks Kõmper.

Tol ajal ei osanud ette kujutada, et võiksime kunagi hiljem ühes meeskonnas mängida, aga nii juhtus ja lõin Eesti IV liigas Tiidu söötudest nii mõnegi värava.



Vasakäär Davor Šuker

44

JALKA OKTOOBER 2019

PAOLO MALDINI

IE PFAFF

Vasakkaitsja Dino Baggio Paremkaitsja Paolo Maldini

Lemmikkoondiseks oli sel ajal Taani – mitte 1992. aasta Euroopa meister, vaid 1984. aasta EMil ja 1986. aasta MMil vaimustavat jalgpalli mänginud meeskond. Võimas, aga seejuures kiire ja osav ründaja vormistas ilusa mängu väravateks.





 

Paremäär Preben Elkjär-Larsen

Oma aja kõige silmapaistvam väravavaht igas mõttes. Jõudis Belgiaga 1986. aasta MMil poolfinaali, võites kuulsas mängu NSV Liitu 4 : 3.

RAIO PIIROJA

STEVEN GERRARD



Minu niinimetatud jalgpalliajalugu algas 1982. aasta MMist. Vaatasin algul telerist esimesi alagrupimänge, vahepeal lasin vanaemal endale pioneerilaagrisse saata ajaleheväljalõikeid tulemustega ja koju jõudsin just Itaalia–Brasiilia vahegrupimängu alguseks. Nii Rossist mu esimene iidol saigi.



SERGEI ŠAVLO







Väravavaht Jean-Marie Pfaff

PREBEN EN ELKJÆR-LARS

PAOLO ROSSI

Tarmo Lehiste (vasakul) koos ajakirja World Soccer ringküsitluse põhjal 1994. aasta maailma parima mängija Paolo Maldiniga.

Foto: erakogu

Vuti- ja üleüldse spordivaimustus viis mind Eesti Raadiosse spordireporteriks. Eesti koondis mängis valiksarjas Itaalia ja Horvaatia vastu ja mul õnnestus Kadriorus nendelt kolmelt intervjuu võtta. Praeguse Horvaatia jalgpalliliidu presidendi Šukeriga olen EJLi esindades ka seda esmakohtumist meenutanud.



Vasakpoolkaitsja Tarmo Linnumäe

Eesti Raadiost kutsus Aivar Pohlak mind tööle FC Florasse ja EJLi ning 1990ndate meeskonnaga sai päris palju huvitavat koos läbi elatud.

Lume oli väljakul pigem töömees kui staar, aga oma mõnusa olekuga minu jaoks just selle meeskonna lemmikmängija.



Parempoolkaitsja Steven Gerrard

Tema sümboliseerib siin nimekirjas eelkõige mu lemmikklubi Liverpooli, mis polnud sugugi lapsepõlvearmastus. Üks koostööpartner tegi Pooli mitu üleminekut järjest (Henchoz, Riedle) ja igal kohtumisel rääkis sel ajaperioodil ainult Liverpoolist. Nii see Liverpooli-huvi mullegi külge jäi.



Keskkaitsja Raio Piiroja

Raioga oleme mitu puuda soola ära söönud ja ta on vist ainuke eestlane, kellest on välismaal oma klubi legend saanud. Tõeline tahtehull, kelle rolli Eesti koondises on raske alahinnata.

MARKUS SOOMETS U21 koondise poolkaitsja

U21

EM-VALIKTURNIIR

EESTI - LÄTI

11. oktoober 2019 kell 19.15

EESTI - VENEMAA 15. oktoober 2019 kell 19.15 Pärnu Rannastaadion PÄÄSMED PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

NAISED

Kolm õde, kelle süda tuksub jalgpalli rütmis

Kui õed Ustad jalgpalli näevad, läheb kohe mänguks.

Vanemate juures aias, rannas, pargis, igal pool ...

Koht pole oluline, peaasi et lõbus oleks.

Tekst: Mart Treial, Õhtuleht | Fotod: Svetlana Tšižova

A

ga tulemuse peale oskavad nad samuti mängida. Augusti alguses aitasid Linda (22; nüüd perekonnanimega Vaikla), Laura (19) ja Liisa (17) Pärnu Vaprusel sepistada suurüllatuse.

Teises liigas mängiv klubi pistis karikavõistluste 1/16-finaalis tulemusega 2 : 1 kotti eliitseltskonda kuuluva Viljandi Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühisnaiskonna. Linda turvas keskkaitsjana tagalat, Laura tõmbas keskväljal niite ja Liisa nõelas paremalt äärelt. „Uhke on, kui saame kõik koos platsil olla,“ ütleb Laura. „Mõistame alati üksteise käike ette. Eriti Lindaga, sest oleme väikesest saati koos mänginud.

Meie mängurütm on paigas.“ „Meil on nagu üks aju kolme peale,“ märgib Linda. „Mõtleme sarnaselt ja usaldame üksteist palju. Koos mängida on väga eriline tunne, sest platsil on ikkagi pere.“

Jalgpall alistas konkurendid

Pärnu Vapruse õdedetrio (vasakult): Laura ja Liisa Usta ning Linda Vaikla.

46

JALKA OKTOOBER 2019

Kolm õde ühes satsis on kahtlemata haruldane. Aga kuidas kõlab viis õde samas naiskonnas? Ustade triost võib aastate pärast vabalt saada kvintett, sest nende nooremad sõsarad Karoliina (12) ja Katariina (10) õpivad samuti Vapruses vutitarkusi.

Isa Tarmo süda kuulub purjetamisele, ema Anu mängis nooruses käsipalli.

Vurri lükkas käima hoopis perepoeg Karl-Lembit (20), kelle eeskuju õed järgisid. Veidral kombel on ta praegu ainuke, kes alaga enam ei tegele.

Linda ja Laura alustasid aastal 2007, kümne- ja seitsmeaastaselt Pärnu Jalgpalliklubis Ene Midenbriti juhendusel, Liisa neli aastaringi hiljem kaheksa-aastaselt samas klubis Jüri Saare rühmas.

Jalgpalliliidu kodulehekülg räägib tõtt, neiud sündisid Tallinnas, kuid ema soovis lapsi rahulikumas linnas kasvatada.

Suvepealinna kasuks rääkis ka meri. „Isa tahtis meid kõiki purjetamistrenni ajada,“ meenutab Linda lõbusalt.

Plaan läks vett vedama. Konksu otsa ujus vanemast triost vaid Liisa, aga temagi seilamiskarjäär jäi napiks. „Ta läks väikese optimismiga ümber ega julgenud pärast seda enam trenni minna,“ lausub Laura lustakalt. Samas ei luhtunud isa unistus perega purjetamisest. Kui vähegi aega, on tütred kolmapäevaste Pärnu regattide ajal kõpsti Merihundi jahi pardal ja aitavad kaptenist papsil tuuli püüda.

NAISED „See on jalgpalli kõrval teine hobi, mis on tõsine adrenaliinilaks,“ ütleb Laura.

Kuigi nüüdseks kuulub õdede süda maailma populaarseimale pallimängule, pole nad sugugi järjepidevalt vutti tagunud. Kõigil tuli eri põhjustel sisse nelja-viie aasta pikkune paus, kuniks Linda klassiõde Maarja Virula pani 2017. aastal kokku rahvaliiga pundi, millest on praeguseks sirgunud Vapruse teise liiga naiskond. Niisiis mängivad õed triona koos kolmandat aastat. Linda Palli taltsutamas. „Olen käinud tennisetrennis ja Tai poksis, kuid miski tõmbas ikka kõige rohkem jalgpalli poole,“ jutustab Linda. „Nooremana viis ema mind ka iluvõimlemisse, kuid sinna ma enam pärast esimest trenni ei tahtnud tagasi minna. Seal pidi selg nii sirge olema, õpetaja käis kogu aeg selga sirgeks lükkamas, ja see häiris mind väga.“ Laura on kibe käsi ka võrkpallis, millega tegeles neli-viis aastat, kui putsad tolmu kogusid. Volletreener on püüdnud Laurat tagasi saali meelitada, sest teda oleks platsile vaja, kuid Liisa vastasega võitlemas. edutult. „See ikkagi ei olnud see, mis mulle kõige paremini sobiks,“ selgitab ta. „Tunnen jalgpallis, et suudan rohkem ise mängu panustada.“ Lindat proovisid palliplatsilt eemale meelitada muusikaõpetajad, Liisa otsis ise vaheldust. „Mõtlesin, et jalgpall pole minu ala, ja tahtsin midagi uut proovida,“ lausub Liisa. „Suutsin küll mitmest trennist läbi käia, kuid jalgpall oli alati südames ja läksin ikkagi tagasi tegema seda, Pall on Laura kontrolli all. mida hing ihaldab.“ „Koolis oli mu lemmiktund kehaline,“ ütleb Linda. „Käisin pigem jooksuvõistlustel kui laulmas. Õppisin nooremana klaverit ja andsin õpetajaga isegi kontserdi, aga millegipärast ei oska ma enam klaveriga absoluutselt mitte midagi teha.“

Sümpaatia Barcelona vastu

Ajakirjaniku provokatsioonile nad ei allu, seega peab igaüks staadionil ise otsustama, kes õdedest on osavaim.

„Ma olen kõige kiirem,“ arvab Laura, „aga meil kõigil on head ja vead.

Kehamängus jääksin õdedele alla.“ „Oleme kõik omamoodi head, aga treenime kõvasti, et olla heast veel paremad,“ märgib Liisa, kellele meeldib ka laulda, klaverit ja kitarri mängida ning käsitööd teha.

Tippjalgpalli nad suurt ei jälgi, aga kui televiisorist näitab, siis vaatavad. Huvitaval kombel on kogu kolmiku südame võitnud FC Barcelona. Linda kiindumuse eest vastutab Ronaldinho, tema omaaegne lemmik. Laura imetleb Lionel Messi kiirust ja osavust. Ta on lausa nii suur fänn, et on argentiinlase elulooraamatu kaks korda läbi lugenud.

Liisale omakorda meeldib Barcelona ühtehoidmine. Jalgpallijuttu jätkub Ustade suguvõsas kauemaks, sest U21 ja U17 koondisesse kuuluvad vennad Kaarel (19) ja Taaniel Usta (16) on loo peategelaste onupojad. „Väikesena mängisime meie või nende aias peaaegu igal õhtul jalgpalli ja korraldasime igasuguseid turniire. Elasime üksteisele väga lähedal,“ meenutab Liisa.

Praegu elavad neiud kaasa Soomes klubijalgpalli mängivate nõbude unistusele jõuda maailma konkurentsitihedaima pallimängu tippu.

Ise võtavad nad vutti, vähemalt praegu, mõnusa hobina. Muide, Linda esindas enne hüppeliigesevigastusest tingitud mängupausi U17 koondist ja Eesti meistriliigas mänginud Noortekoondist, kuid praegu pole tal võimalik meigikunstniku töö ja kolmeaastase tütre kasvatamise kõrvalt nii palju spordile pühenduda. „Aga kui tuleb mingi vinge pakkumine, tuleb sellest kohe kinni haarata,“ lisab ta. Pärnu ühisgümnaasiumi 11. klassis õppiv Liisa ja ripsmetehnikuna töötav Laura ei pelga samuti suuremat proovikivi, kuid jõuavad jutuga sinna, et areneksid hea meelega koos Vaprusega. See punt näib neil tõesti südames olevat, sest kõik kolm õde kiidavad naiskonna ühtsust. Mõnusad kaaslased teevadki nende silmis jalgpallist ühe ütlemata ägeda mängu.

Kolm korda

Rahvaliiga võiduni

Vanemad

kandis Linda Vaikla 2012. aastal Eesti U17 koondise särki rahvusvahelistes mängudes.

aitasid Linda, Laura ja Liisa Pärnu Vapruse naiskonna aastal 2018.

pole jalgpallipisikuga seotud, kuid rändavad lastele võimalusel Narvagi kaasa elama.

2019 OKTOOBER JALKA

47

PIPRATERAD

Foto: Jana Pipar

Erik Sorga skooris koondise eest 48

JALKA OKTOOBER 2019

PIPRATERAD

Sel aastal koduses liigas esile kerkinud Erik Sorga on tõusnud koondises esiründajaks. Ta on kaasa teinud kolmes mängus ja kõik need on olnud EM-valikmängud: Põhja-Iirimaa, Valgevene ja Hollandi vastu. Koondisekutse sai ta eelmiselt peatreenerilt Martin Reimilt ja Karel Voolaiu esimeses kohtumises Valgevene vastu lõi Sorga oma esimese koondisevärava. Seda ta fotol tähistabki.

2019 OKTOOBER JALKA

49

Priit Mäeorg (paremal) Eesti koondist esindamas.

Rannaliigast välisklubisse pole üldse võimatu Et meie mehed Premium liigast välismaa klubidesse lähevad, on saanud normiks. Samas on ka Eesti rannajalgpalli meistriliigas mängivate meeskondade professionaalsuse kasv loonud mängijatele eeldused välismaa klubidega liitumiseks.

Tekst: Alver Kivi | Fotod: erakogu

„L

iiga taset on parandanud mängijate oma fookus just rannajalgpallile,“ põhjendab arengut Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask. „Kui viis kuni kümme aastat tagasi mängisid mehed veel nii saalijalgpalli kui muruvutti, siis aasta-aastalt keskendutakse aina rohkem just rannajalgpallile ja selle mängu spetsiifikale nii treeningutes kui ka mõtlemises.“ Kindlasti on kaasa aidanud Eesti rahvuskoondise osalemine rahvusvahelisel areenil, kus meeskond on saanud väga

50

JALKA OKTOOBER 2019

heal tasemel mänge. Kari-Andri Kase hinnangul on just koondise esindamine väga suur väljund. „Mängides Euroopa tippriikide vastu saad teada oma päris taseme ja on suur võimalus jääda silma ka tippklubide agentidele, treeneritele ja otsustajatele,“ selgitab ta. Ning lisab, et võistlustel saab luua häid sidemeid, mille kaudu saab infot välisliigade ja -klubide kohta. „Arvan, et meie liiga kuldajad olid siis, kui meistrivõistlustel osales kümme meeskonda, kellest tiitlile mängis viis,“ märgib 2008. aastast meistriliigas mängiv Priit Mäeorg. „Praegu on ainult viis meeskonda ja kohtumised on küll tasavägised, aga uudsust mängijate jaoks samade vastastega mängides enam pole. Võiks hakata mängima Balti liigat, mis taset veelgi parandaks.“ Mitmes välisklubis mänginud Indrek Siska rõhutab, et oluline on mängida koondises, sest seal on võimalik silma paista. „Ega Eesti meistriliigat väljastpoolt keegi ei jälgi, kuigi meie oskused on täiesti arvestataval tasemel,“ leiab ta. „Kindlasti on välismaal liigade tase erinev ja Šveitsi või Venemaa tugevamatesse klubidesse on keerulisem saada. Eeskätt nõuab see meestelt professionaalset taset ja head füüsilist konditsiooni, sest mängutempo on välismaal hoopis midagi muud.“

Koondises vaid koduliiga mehed

Portugalis toimunud euroliiga finaalturniiril kuulusid Eesti koondisesse vaid Optibet rannajalgpalli meistriliigas mänginud mehed. Nii oli BSC Thunder/Häcker esindatud kolme, SK Augur Enemat viie, Nõmme BSC Olybet ja Saue Jalgpalliklubi ühe mängijaga.

Samas on kõigil neil meestel korraliku tahtmise ja tugeva trenni pealt võimalik jõuda mõnda välismaa liigasse. Loomulikult võidab sellest ka rahvuskoondis, kui Eesti mängijad välisklubides ennast proovile panevad. Kindel ja konkreetne süsteem välislepingute saamiseks on rannajalgpallis hetkel veel väga puudulik. Kari-Andri Kask märgib, et lepingute saamisel loevad rohkem tutvused kui rannajalgpalli saavutused. „Välisklubid siiski arvestavad mängija taustaga,“ lisab ta. „Kasuks tuleb loomulikult rahvuskoondise esindamine ning ka oma liigas saavutatud koht

RANNAJALGPALL ja statistika. Aga mis peamine, mängija gumehed pakutud võimalusest loopeab ise soovima mängida välisliigas, ta buda ning keskendusid samal aastal Optibet rannaliiga peab tahtma ennast uues keskkonnas ja Eestis toimunud euroliiga superfinaalimeistriliiga tugevamal tasemel proovile panna.“ le, mängides edasi Eesti liigas.

Kari-Andre Kase sõnul on alaliidul Eestil on väga head suhted nii Bra2019. aasta Optibet rannajalgpalli loodud Euroopa tugevaimate liigadesiilia rahvuskoondise esindajatega kui meistriliiga võitis BSC Thunder/ ga head suhted ja soovi korral on meie ka nende rannajalgpalli liiga juhtidega.

Häcker. Viie meeskonna konkumeestel ennast võimalus proovile panNii on koondise edukamaid kaitsemänrentsis järgnesid SK Augur Enena isegi Brasiilia liigas, nii absurdne, kui gijaid Priit Mäeorg kogenud Brasiilia mat, BSC Üksjalgvärav Elementsee ka kõlada võib. taset, kui tegi 2012. aastal debüüdi Bramaster, Nõmme BSC Olybet ja Kindlasti aitavad meie meestel mänsiilia meeskonnas America FC, millega Saue Jalgpalliklubi. gutaset parandada siin mängivad välisosales Copa do Brasili karikavõistlustel. mängijad. 2016. aastal aitasid Valicecari Saavutati kõrge kolmas koht. Peale selvõidule Kirill Filippov, Stepan Surmilo, le tegi mees 2013. aastal talvise ettevalIgor Moisejenkov, Juri Sivakov, Artjom Tšistjakov mistuse Brasiilia ühe tugevama klubiga Vasco da ja Mikhail Nikolajev Venemaalt ning Läti koonGamaga. dislane Sergejs Vasiljevs. 2017. aastal, kui Nõm„Kõik on võimalik, aga peab ka ise mees olema,“ me BSC-l õnnestus meistriks tulla, pallis mõned tõdeb Priit Mäeorg. „Eestlastel on võimalus näimängud nende ridades mõned aastad varem data ennast välismaalastele euroliigas, MM-kvamaailma parimaks mängijaks valitud Tahiti koonlifikatsioonis ja sõpruskohtumistes. Kui seal olla dislane Heimanu Taiarui. tasemel, siis on olemas ka šansid, et jääd silma ja Lõppenud aastal mängis suurt rolli Eesti keegi sind kutsub kusagile.“ meistriks tulnud BSC Thunder/Häckeri koosseiPriit Mäeoru sõnul on küsimus selles, kuidas sus Venemaalt pärit ründetuus Stanislav Suslov, pääseda huviorbiiti. Kui mängijal on omal olemas kes finaalmängus põrutas mõlemad Thunderi majanduslikud võimalused turniirile kohale sõita Priit Mäeorg väravad. Aina rohkem leiab tee Eesti liigasse ka ja majutuse eest tasuda, on lihtsam, aga kui tase (paremal) America põhjanaabrite soomlaste mängumehi ja selgi aaspeab olema nii hea, et sind kutsutakse, siis on FC treeningul tal osales nii meistriliigas kui ka esiliigas Soome meie meestel hetkel pisut keerulisem.

Brasiilias. rannajalgpalli koondislasi.

Välisliigade uks on lahti löödud

Otsa tegi 2011. aastal lahti Indrek Siska, kes mängis Iisraeli rannajalgpalli liigas Kfar Kassem Falfala meeskonnas. Siska sai klubisse mängima tänu rahvuskoondise eest tehtud headele esitustele. 2012. ja 2013. aastal mängis Indrek Siska tugevas Šveitsi liiga meeskonnas BSC Solothunis, mis kuulus keskmike hulka, kuid Siska oli selle klubi esiründaja.

2015. aastal mängisid väravavaht Taavi Tamm ja ründaja Aleksei Galkin üheskoos Venemaa karikavõistlustel Sotšis, kus esindasid meeskonda St Petersburg City, mis pallib Venemaa kõrgliigas.

2015. aasta hooajal oli hea võimalus lausa kolmel Eesti rahvuskoondise mängijal – Kristian Marmor, Taavi Tammo ja Roman Minlibajev said liituda Šveitsi meisterklubi BSC Sable Dancers Berni meeskonnaga, kuhu kutsus neid Šveitsi rahvuskoondise peatreener Angelo Schirinzi.

Kuid õnnetul kombel sai Marmor just hooaja eel suure põlvetrauma ning tema jaoks oli hooaeg lõppenud. Seejärel otsustasid ka teised män-

Kevin Sooaluste

14 väravaga

Rasmus Munskind

esindab septembris Venemaa karikavõistlustel Samaara Sputniku meeskonda.

olid hooaja parimad väravakütid Sander Lepik (SK Augur Enemat) ja Rando Rand (Nõmme BSC OlyBet).

SK Augur Enematist oli hooaja parim mängija ja Roland Rink (BSC Thunder/ Häcker) parim väravavaht.

2019 OKTOOBER JALKA

51

SPORDIPSÜHHOLOOGIA

U17 koondises tekitatakse

aastaringset õhkkonda Koduseks EM-finaalturniiriks valmistuva U17 koondise juures töötav spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse selgitas, et oma töös on ta noortekoondislaste jaoks olemas 365 päeva aastas. Tiheda suhtlusega proovitakse luua õhkkonda, milles koondislased tunneksid ennast rahvusesindusega seotuna terve aasta jooksul.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Christer Palu

V

äikesena jalgpalli mängima asunud Laur Nurkse jõudis omal ajal isegi Eesti U17 koondise treeningutel osaleda ja Balti turniiril käia, kuid ühel hetkel jäi teekond pooleli.

Otsustavaks said muud huvid ning vigastused, mille kohta nentis Nurkse, et toona polnud tal piisavalt teadmisi, et oleks osanud küsida nõu, mille abil oleks ta võinud mängimise juures püsida. Selle asemel keskendus Nurkse haridusele ja jõudis lõpuks psühholoogia erialani. „Ma ei mõelnud kohe sellele, et tahaks teisi aidata, vaid pigem huvitusin sellest, et ennast paremini tundma õppida ja näha, milline on psühholoogia meie igapäevases maailmas,“ rääkis Nurkse. „Hakkasin üha enam mõtlema spor-

52

JALKA OKTOOBER 2019

dipsühholoogiale, aga tegelikult on saavutuspsühholoogia meie kõigi elu osa. Vahet pole, kas oled kokk, muusik, ajakirjanik või sportlane – kõikide meie elu ja tegemised on ju sooritused.“

365 päeva ja oma sümbolid

Huvi psühholoogia vastu ja spordipisik juhtisidki Nurkse lõpuks spordipsühholoogiani. Jalgpalli valis ta oma erialaks seepärast, et tänu mängijakogemusele on see talle kõige paremini tuttav. „Minu jaoks on tähtis, et mõistaksin spordiala tehnilisi, füüsilisi ja taktikalisi aspekte, saaksin aru reeglitest ja sellest, mis on konkreetse ala olemus,“ rääkis U17 spordipsühholoogia konsultant. „Kui läheksin praegu pesapallurite juurde, siis loomulikult tean, et seal tuleb kurikaga lüüa ja on kodujooksud, aga muu spetsiifika on mulle täielikult võõras. Samamoodi nagu ma ei lähe pesapalli, ei võta me ju ka jalgpallitreeneriks inimest, kes on varem pesapallitreener olnud.“ Nii ongi Nurkse jäänud vuti juurde ja hetkel töötab ta järgmise aasta U17 EMiks valmistuva Eesti noortekoondisega. Kuigi koondisekogunemiste ja ühiste treeningute aeg jääb sageli napiks, on spordipsühholoogia konsultandi soov ja visioon kasutada maksimaalselt ära ka seda aega, mida noormehed oma klubide juures veedavad. Selleks kasutatakse iganädalast suhtlust, et koondislased harjuksid ennast aasta ringi koondisele pühendama.

SPORDIPSÜHHOLOOGIA „Loomulikult on nad eelkõige klubimängijad, aga tahame tekitada teistsuguse koondiseõhkkonna, et me kõik oleksime koondise jaoks 365 päeva aastas olemas,“ rääkis Nurkse.

Lisaks tihedale suhtlusele on U17 koondis asunud looma ka oma identiteeti. Selleks on ühiselt välja töötatud oma sümboleid, mis peaks Nurkse sõnul aitama kaasa sellele, et loodud identiteet ja väärtused oleksid mängijatega võimalikult palju kaasas: „Paraku on teadvus genereeritud selliselt, et mis pole silme ees, see on peast kadunud.“ Kuna spordipsühholoogia on Eestis alles üsna uus nähtus, võib tekkida küsimus, kui paljud noored mängijad selle vajalikkusest aru saavad ja Nurkse püüdlustega kaasa lähevad. U17 koondise taustajõudude liikme sõnul oleneb kõik sellest, mil viisil psühholoogiat mängijateni viia. Ta selgitas, et loomulikult võib noor jalgpallur võõrastada, kui ta pole senise karjääri jooksul kordagi spordipsühholoogiast midagi kuulnud. „Mõeldakse, et ma juba olen ju U17 koondisesse jõudnud, nii et miks ma peaksin nüüd äkki tegema midagi teistmoodi?“ rääkis Nurkse.

Noorteni jõudmiseks tuleb neile läheneda õige nurga alt. Nurkse sõnul on hea ühenduslüli maailma tippmängijad, keda noored on harjunud teleülekannetest vaatama. Kui noormängija loob endale teadmise, et tema iidol kasutab samasuguseid meetodeid, on ta altim ka ise samasuguseid harjutusi tegema, et sellega endale tulevikuks hea pinnas luua.

Töö treeneritega

Peale U17 koondise on Nurkse ametis ka treenerite koolitajana ning üha enam loodab EJL treenerite litsentseerimise protsessi kaasata psühholoogiameetodeid. Nurkse sõnul on see vajalik selleks, et kuna mängijad on suure osa aastast oma klubi juures, saaksid sealsed treenerid oma teadmistega juba suure osa vundamendi ladumisest ära teha. Nii oleks (noorte)koondiste juures hiljem tõhusam ja efektiivsem jätkata.

Treenerite spordipsühholoogia vastuvõtlikkuse kohta sõnas Nurkse, et see on hetkel tume maa, mida hakatakse Tartu ülikoolis uurima. Selle käigus soovitakse kaardistada Eesti treenerite hoiakud ja arusaamad, mida spordipsühholoogiast arvatakse; samuti leida põhjused, mis võiksid sellega seoses tekitada negatiivseid emotsioone.

Nurkse selgitas, et sellistel puhkudel tuleb alati vaadata peeglisse. „Kõike – ka spordipsühholoogiat – saab inimesteni viia väga monotoonselt,“ rääkis Nurkse. „Siis on

Teine magistrikraad tuleb skaala teisest otsast Laur Nurkse teeb lisaks olemasolevale spordipsühholoogia magistrikraadile, mille ta omandas Soomes ja Kreekas tudeerides, ka teist magistripaberit. Nimelt õpib ta Tartu ülikoolis kliinilist psühholoogiat. U17 koondise psühholoogiline konsultant selgitas, et kliiniline psühholoogia ja spordipsühholoogia asuvad skaala eri otstes. „Kui mõtleme, et meie psüühika asub kontiinumi peal, siis keskele jäävad tavainimesed ja kõige normaalsem psüühika,“ rääkis Nurkse. „Skaala keskelt ühele poole jääb supernormaalne psüühika ehk see, millega spordi- või saavutuspsühholoogia tegeleb.

Sinna kuuluvad näiteks enesejuhtimine, tähelepanu fokuseerimine, emotsioonide reguleerimine jne.“ Skaala teise otsa jääbki kliiniline psühholoogia, mis Nurkse sõnul tegeleb psüühikahäiretega, mille alla kuuluvad depressioon, meeleoluhäired, isiksusehäired, söömishäired jne. „Tahan oma spektrumit suurendada, et oskaksin ära tunda ja vajadusel ka aidata neid, kelle puhul võib tuvastada kliinilise häire,“ rääkis Nurkse.

lihtne süüdistada treenereid, et nad ei taha või ei oska seda kasutada. Tegelikult tuleks aga alati vaadata peeglisse ja mõelda, kas ma suutsin teha need teadmised piisavalt paeluvaks ja arusaadavaks.“ Nurkse lisas, et kui spordipsühholoogia teha võimalikult lihtsaks, siis saavad treenerid aru, et selle kasutamine ei nõua suuri muudatusi, vaid juba teatud lihtsate meetoditega saab paljugi muuta.

Kuigi treenerite koolitamine on osa Nurkse tööst, on tema jaoks praegu väga selgelt fookuses U17 koondise tegemised. Järgmisel kevadel Eestis toimuvaks noorte EM-finaalturniiriks valmistuv Eesti noortekoondis on juba praegu olnud pidevalt meedia tähelepanu all. Kas noored saavad Nurkse abiga finaalturniiri pingetega hakkama? Spordipsühholoogia konsultant sõnas, et kogu noortekoondise taustajõudude tiimiga üheskoos tahetakse mängijatele anda selge signaal, et väljastpoolt seatud pingeid ei tasu oma õlgadele võtta. „Tahame nendeni viia idee, et kõik see, mida nad mõnest väljaandest või portaalist loevad, on alati kellegi teise arvamus või kontseptsioon,“ rääkis Nurkse. „Isegi maailma parimaid kritiseeritakse ja seepärast tahame ennast näha U17 koondises seestpoolt, mitte saada hinnanguid väljastpoolt.“ Koduse suurturniiri eesmärke ei tahtnud Nurkse avalikustada, kuid sõnas, et neidki hinnatakse sisemise arengu järgi: „Kui tunneme, et oleme arenenud ja soovitud suunas tublide sammudega liikunud, siis on kõik superhästi.“

Balti turniiri

Soome ja Kreeka

Matemaatika

hõbemedal on Nurksel ette näidata oma aegadest U17 koondises, kuigi ühtegi mänguminutit ta seal ei teeninud.

ülikoolide koostööprojekti raames tegi Laur Nurkse oma magistrikraadi eri riikides.

oli esimene eriala, mida Nurkse ülikoolis õppima asus. Aastaga sai selgeks, et see pole talle päris õige.

2019 OKTOOBER JALKA

53

SOE ULG

Kustukummi taga ajades S

attusin mõnda aega tagasi sirvima Peter Loge’i mullu ilmunud raamatut „Soccer Thinking for Management Success“, mida motiveerib autori arusaam, et nüüdisaegne edukas organisatsioon toimib analoogselt jalgpalliklubi või jalgpallimängu kui niisugusega. Mõneti ei erine raamat teistest praegusajal populaarsetest niinimetatud eneseabiõpikutest või kaante vahele pistetud tarkuseteradest, mis kannavad pealkirja „Kuidas saada rikkaks?“ vms. Pealegi, eks ole jalgpalli puhul tegemist nähtusega, mille multikodeeritus tõukab looma rohkelt metafoorseid ülekandeid: jalgpall kui elu mudel, jalgpall kui inimorganism jne. Ka neis (varjatud) võrdlustes peitub muidugi oma võlu. Näiteks olen ise võrrelnud koolisüsteemi ja õpilase kujunemisprotsessi just jalgpallimänguga: meil on erinevad pädevused, mille arengut tuleb inimest kui tervikut silmas pidades toetada; kui näiteks vasakkaitse on nõrk, tuleb seda kas järele aidata või teiste positsioonide hinnaga nii-öelda lappida.

Loge’i raamatus ei käsitleta jalgpalli aga lihtsalt taustsüsteemi või viljaka võrdlusmaterjalina.

Autorit valdab veendumus jalgpalli pedagoogilises potentsiaalis ja jalgpalliliste oskuste/teadmiste rakendamisvõimalustes ka teistes eluvaldkondades. Põhilised lähtekohad on järgmised: jalgpallivõistkonnas kui detsentraliseeritud ja pidevalt muutuvas organisatsioonis on vastutus jagatud, iga üksikliige tajub tervikut ja töötab kõikide teiste nimel; iga mängija on spetsialist, kes on asjatundja ühtlasi ka paljudes teistes spetsiifilistes küsimustes. Või teisiti sõnastades, nüüdisajal põrkuvad ettevõtted/organisatsioonid sarnaste katsumustega millega jalgpalliklubidki: edu tuleb saavutada olukorras, kus muutumine on konstant ning kus suhted kaaslaste ja rivaalidega on samal ajal nii loomulikud kui ka täiesti ennustamatud.

Mul on kombeks olnud tuua jalgpalli pedagoogilise potentsiaali avamiseks üks pisikene ja argine

54

JALKA OKTOOBER 2019

näide oma koolipõlvest. Kujutame ette sellist lihtsat situatsiooni: algab kümneminutiline vahetund, 13 eri vanuses õpilast jooksevad koridori, et mängida jalgpalli. Hämmastaval kombel lükatakse kohe käima kummaline justkui iseeneslik masinavärk. 13 õpilasel kulub vaevalt pool minutit, et kokku leppida võistkondade koosseisud (pange tähele, moodustatakse VÕRDSED satsid; kusjuures sageli otsustatakse mängu keskel ühiselt, et meeskonnad on ebavõrdsed, ja muudetakse koosseise), mänguvahend (näiteks kustukumm) ja üldised mängu põhimõtted (kes on väravas? millise formatsiooniga mängitakse? kes on ründes? missugused on väravad?). Ühesõnaga, meil pole vaja kohtunikku ega ühtegi õpetajat!

Seejärel algab üheksaminutiline viljakas pedagoogiline protsess.

Toon välja neli tähelepanuväärset kategooriat, mis mind selle lühikese õppeperioodi ja -meetodi/viisi puhul köidavad.

1. Vastutus.

Võistkonnas on palju osalejaid, kellel on kõigil peaaegu võrdväärne vastutus ja kes töötavad ühise eesmärgi nimel. Selle lühikese aja jooksul peab iga õpilane võtma vastu sadu otsuseid (kuhu sööta? kellele peale minna? kuidas avaneda? jne), mis mõjutavad otseselt kogu meeskonna käekäiku ja kõikide teiste edasisi otsuseid. Teisisõnu, kõik peavad teadma oma funktsiooni, aga see tuleb asetada rangelt meeskonna huvide teenistusse.

2. Probleemide lahendamine.

Kui igal hetkel tuleb võtta vastu otsuseid, siis igal hetkel on niisamuti ka probleem, mida tuleb lahendada. Siit kerkib esile kaks olulist märksõna: kustukummi vastase väravasse toimetamise jaoks on tarvis koostööd ja loovust. Jalgpall õpetab meile, kuidas hetkega lahendada probleeme, võtta vastu kaalutletud otsuseid. Neid otsuseid iseloomustab aga kriitiline mõtlemine: me peame arvestama oma võistkonna kvaliteete, aga samal ajal peame arvesse võtma ka vastasvõistkonda, tegema nende mängust ja isikkoosseisust järeldusi (neid üllatama? nad nii-öelda taktikaliselt üle mängima?). Ja seda kõike üha uuesti ja uuesti, kuni vahetunni lõpuni. Need algklasside õpilased on nagu väikesed geeniused – milline kriitiline meel, mõtteerksus, otsustus- ja koostöövõime!

SOE ULG

3.

banaalne, aga kohe meenub Albert Camus’ kuulus Milles väide, et kõik, mida ta teab moraalist ja kohuseseisneb selle lühikese mängu tulemustundest, võlgneb ta jalgpallile. likkus (selle sportlikus tähenduses)? Mõistagi Eespool toodud tunnused on muidugi üksnes suhtlemises. Ja seda vähemasti kolmel üliolulipealispind. Võib näiteks ette võtta riiklikus õppesel tasandil. Esiteks on see suhtlemine perforkavas sõnastatud üldpädevused ja kohe selgub, et matiivne – iga liigutus on sõnum kaaslastele ja jalgpall (tegelikult muidugi paljud teisedki pallivastastele, võistkonnakaaslased suhtlevad esmängud) kujutab endast ühte viljakat pedagoogimalt kehaliselt. Ühelt poolt kätkeb see mängulist tööriista, millega on võimalik toetada noorte lisi elemente, aga teisalt ka näiteks aplodeeriinimeste kujunemisprotsessi. Muide, ühest hilmist, kaaslase püsti aitamist, värava tähistamist jutisest uurimusest selgus tõsiasi, et võistkonvõi plaksu andmist mõne tähtsusetu olukorra naspordialadega tegelevate laste seas esineb järel. Teiseks näeme koridorimängus – noorte märgatavalt vähem depressiooni (tegemist on üldist käitumist arvestades – suisa kummalist korrelatsiooniga, mitte tingimata kausaalse seoolukorda, kus pidevalt toetatakse üksteist, ersega). Võib igatahes eeldada, et sedavõrd tugeva gutatakse, tunnustatakse („Hea sööt!“, „Läheb, sotsiaalse struktuuriga spordialade puhul saab läheb!“, „Kurat, teeme ära neile!“ jne). Kolmas rääkida märgatavast mõjust noorte sotsiaalsetele tasand seisneb aga reaktsioonilises suhtluses: oskustele laiemaltki. pidevalt juhendatakse võistkonnakaaslaseid Nüüd on paslik aeg see ülistav ja idealiseeriv („Selja taga!“, „Anna tagasi!“ jne), kuulatakse ja jutt lõpetada. Mõni kriitilisem hing võiks selle lubatakse end juhendada, arutatakse kiireskõige peale öelda, et nii suure entusiasmi ja kuti läbi eelmisi olukordi ja langetatakse ühiseid jutlusvõimega võiks vahetunnis tualetis käimist otsuseid („Okei, lööme kaugelt peale“, „Tuleniisamuti elumuutva kogemusena me kaitsesse tagasi!“ jne). Ja minkäsitleda.

Selle ilustatud pildi puhul gil hetkel võime näha olukorda, et tuleb arvesse võtta mitut ohukohta. võistkondlikkus on sedavõrd harNäiteks: kui üldiselt on mängu ajal mooniline, et otseselt justkui ei välised võimumustrid ja nomenklasuheldagi, aga masinavärk toimib tuur teisejärgulised, siis sageli võib OMAALGATUSLIKUST MÄNGUST ja kommunikatsioon on tegelikult mäng kehaliselt nõrgemate allasuintensiivne ja intiimne.

Kõik see toimib sedavõrd rumist hoopis kinnistada; paljudeloomulikult, et mängijad ei panegi le selline õppeprotsess lihtsalt ei Vastaste tähele, et tegelikult viibitakse sobi, nad vajavad teistsuguseid õpiülemängimiseks tuleb piõppeprotsessi tuumas. strateegiaid ning hoiavad väsitavast devalt katsetada ja uuesti üritada. mürast pigem eemale. Liiati, ilma Kui klassiruumis kohtame ikka oluprofessionaalse juhendajata õppeprotsess evib kordi, kus kardetakse anda valesid vastuseid või alati lugematul hulgal ohukohti. pärast ebaõnnestumisi loobutakse, siis koridoMis puutub aga pedagoogika ja ettevõtete toiris kustukummiga jalgpalli mängides on motimimise ühisosasse, siis lõpetuseks veel üks olulivatsioon sedavõrd suur, et eksitakse küll pidevalt (valesööt, möödalöök, kaaslaste sõim jne), ne pidepunkt, mida tasuks – iseäranis nutiajastul aga tõustakse püsti ja üritatakse alati uuesti.

– tippsportlastelt õppida. Sageli kohtame õpilasi Siin on eksimine täiesti normaalne osa mänja lapsevanemaid, kes kirjeldavad suure uhkusegust, eksitakse kogu aeg, aga see ei vii loobuga, mille kõigega lapsed tegelevad, millistes huvimiseni. Proovitakse uuesti. Nagu see spordi ringides ja trennides pärast kooli käiakse. Me kuulus tõdemus ütleb – võitudest ei ole suurt elame ajastul, kus täiskasvanutele sisendatakse, midagi õppida, ebaõnnestumised on kõige et tööd ei tohi koju kaasa võtta, aga lapsi suunaväärtuslikumad. takse pärast tööpäeva (kooli) kodus tööd edasi Teen lühikese kokkuvõtte tunnustekobarast, tegema (kodused ülesanded) ja tagatipuks veel mida olen nelja kategooria all välja toonud: jagakõrvaltöökohtadel (huviringid jne) pühendunult tud vastutus, töötamine ühise eesmärgi nimel, pingutama. Ja tippsportlasi tuuakse pidevalt eesühiste otsuste langetamine, lakkamatu probkujuks eeskätt nende pingutuse ja visa treenimileemide lahendamine, koostöö, loovus, kriitiline se pärast. Tegelikult võiks tippsport meile hoomõtlemine, üksteise toetamine ja tunnustamine, pis õpetada, et igasugune edukus sõltub kahest juhendamine ja kuulamine, pidev eksimine. Kõik poolusest: niisama oluline kui treening on alati ka see toimib sedavõrd loomulikult, et mängijad taastumine. Ehk peakski vanematelt ja tööandjaei panegi tähele, et tegelikult viibitakse õppetelt alatasa hoopis küsima, kuidas te garanteerite protsessi tuumas. Ja kas pole nii, et kõik need puhkamise. Kui palju õpetatakse lapsi puhkama? pidepunktid kirjeldavad tõepoolest ka nüüdisPealegi, suure osa kergematest käitumishäiretest aegsete ettevõtete toimimisloogikat ja tööturul saab lahendada pelgalt sellega, et laps saab norvajalikku kvaliteeti. Ma ei tea, kas see on väga maalselt magada.

Kommunikatsioon.

4. Eksimine.

2019 OKTOOBER JALKA

55

10 AASTAT TAGASI

Urmas Kirsi

Orissaare tamm

Keith Armstrong

abiga alustati oktoobrikuu Jalkas jalgpalli ABC õpetamisega. Oma soovitusi jagas ka Martin Reim.

oli kujund, mida ajakirjanik Neeme Korv kasutas kolumnis, et iseloomustada eestlaste ja Eesti jalgpalli püsimajäämist.

imestas välistähe rubriigis, et Soomes treenerina töötades pole tema käe alla sattunud ühtegi eestlast.

Eesti „imemeeskond“ Hispaanias M

Eesti koondis Meridas.

eie rahvuskoondis oli käinud külas Hispaania koondisel ja see leidis kajastust mitmes loos. Anna-Maria Penu kirjutas, et Hispaania spordileht As võttis eestlaste mängueelse päeva kokku pealkirjaga „Eesti: päev päikese, basseini, singi ja hea tujuga“. Iroonilised hispaanlased kirjeldasid, kuidas külmalt kodumaalt põgenenud eestlased tunduvad olevat suvelaagris, kus saab pulli teha ja basseinimõnusid nautida. Mainiti sedagi, et koondise peatreener Tarmo Rüütli oli samuti suplemas käinud ja keegi Eesti koondisest ei paista eesootava jalgpallilahingu pärast muretsevat. Sportliku poole pealt ennustasid kohalikud väljaanded oma koondisele kindlat võitu ja usuti, et ! väravaid lüüakse rohkem kui viis.

10 000 ž a a r i t Kohtumise ajal olid raadiokanali Ser kommentaatorid aga eestlaste hind 29 Krooni heast mängust üllatunud, samas kui oKtoober 2009 hispaanlastele heideti ette ebatäpsust ja kohmakust. Kohtumisel said meie et ootab kannatamatult välismaale meeste hulgast kommentaatoritelt siirdumist. Ta sõnas, et ei pea tingienim tähelepanu Konstantin Vassiljev mata hüppama mõne tippliiga kluja Andres Oper. Penu kirjeldas oma bisse, vaid võib liikuda samm-samloos sedagi, et Eestile 0 : 3 kaotusega mult ja alustada näiteks Hollandist lõppenud mängu järel oli tagasiside või Taanist. Puri nentis sedagi, et oli eestlaste kohta erinev: leidus nii kiitpettunud, kui Dortmundi Borussia valmis lahkuma jaid kui halvustajaid. Omapärase sõnatalle lõpuks ära ütles ja uks Saksab bALti Liig A ALu stA teL e AJA võtu tegi mängu võõrustanud Merida ALg maale kinni vajus.

AbC LLi JAL gpA Asi d ees tLA si his pAA nLA sed tög linna meer, kelle sõnul talle platsil nähJalkas tuli juttu Tartu Tammezin & KAs pAr grä MA ret MA rip uu tes t noo rte AKA dee MiA tu ei meeldinud, sest hispaanlased tulid AA LisM kast, kes tõi uueks hooajaks meesing L Vee o TS n / diego Forlan / dieg VS ŠVEI Eesti vastu mängima ülbe suhtumisega.

I postrid: Michael owe ST konda lausa seitse välismängijat, g cuff EE än / Yoann gour -VALiKM Milito / peter Crouch u21 eM Koondisest kirjutas ka peatoimetaja mis tekitas jalgpallisõprade seas , sergei ratnikov, pluss: heiko tamm Laul, Indrek Schwede, kelle sõnul olid meie Keith Armstrong, Aivo suurt imestust.

Küll pakuti, et Tar, neeme Korv, Kaido -Meinhard Kukli Lembit peegel A-koondis ja noortekoondised hakanud tu jalgpalli esindusklubi müüdi väüha enam võitma ja korralikku vastupalismaalastele maha või registreenu osutama. „Meil on põhjust uskuda, riti tiimi suur hulk välistudengeid. Hiljem selgus, et 90 minutist ei pruugi vastastele enam piisata. et alustati rahvusvahelist koostööd Jane ja Babak Et 90 minutit võib olla just see aeg, millest piiAfshariga ning Tammeka spordidirektoriks toosab meile,“ kirjutas Schwede oma kolumnis. Tema di sakslane Gerhard Wagner. Suurte plaanidega sõnul olid arengu taga nii välistreenerite kogetartlased unistasid euromängudest ja Tammekast mused kui sihipärane töö treenerite koolitamisel, loodeti teha klubi, kust Lõuna-Eesti parimad pojad samuti teadlik töö noorte arendamisel. lahkuda ei taha.

Toona 21aastane Sander Puri rääkis usutluses, KADI PARTS

sAnder puri



9. oktoob

ISSN 1736-7379

er kell 16:0

0 Kadrioru

staadion

t eripakkumine: Selle kupongiga Piletilevis 150 EEK) 2 pääset = 2 x 25 EEK (tavahind võitle!

Eesti, Tule ja toeta omasid! Võitle,

Pakkumine kehtib ainult

eelmüügis ja kuni pileteid

2009 OKTOOBER JALKA

56

JALKA OKTOOBER 2019

jätkub!

1

EM-VALIKMÄNG

LIIS LEPIK

MARI LIIS LILLEMÄE

EESTI - KOSOVO 8. OKTOOBER 2019 KELL 19.15 Tartu Tamme staadion PILETID PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KOOLITUS

Packie Bonner: väravavahi ja tema treeneri roll on muutunud Milline on tänapäeva tippväravavaht? On ta pikk või lühike ja peab ta olema parem käte või jalgadega? Need teemad tulid päevakorda, mil Eestit väisas UEFA väravavahtide treenerite koolituste eest vastutav Patrick Joseph Bonner.

Kogenud iirlane ütleb, et ajaga on nii mõndagi muutunud ja praeguseks on puuriluku profiil hoopis teistsugune võrreldes ajaga, mil tema postide vahel kangelastegusid tegi.

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Harold Cunningham/UEFA

A

ga astume korraks mõne sammu tagasi.

Kuidas selline mees Eestisse sattus? Istume Bonneriga, kelle eesnime kasutatakse tihti lühendatud kujul – Pat või Packie –, maha päev pärast A. Le Coq Arenal toimunud Nõmme Kalju Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri kohtumist Šotimaa suurklubi Glasgow’ Celticuga. Bonner kuulub nende mängijate ridadesse, keda tänapäeval liiga tihti ei kohta – nimelt mängis iirlane kogu oma professionaalse karjääri Celticu ridades.

Praegu kasutatakse tema teeneid mängude kommentaatorina ning see töö teda Eestisse tõigi.

Jalgpallisõpradele sai ta tuttavaks tänu Celticu värava pikaaegsele kaitsmisele, kuid tema kuulsuse aluseks olid siiski esitused Iirimaa koondise puurisuul. Neid kogunes lõpuks lausa 80. Ta kuulus 1988. aasta Iirimaa meeskonda, mis mängis Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja alistas seal Inglismaa 1 : 0, ning oli väravasuul ka 1990. aasta MM-finaalturniiril. Itaalias toimunud MMil tegi Bonner vast läbi aegade kuulsaima tõrje iirlaste jalgpalliajaloos, kui suutis penaltiseerias tõrjuda rumeenlase Daniel Timofte penalti ja

Vähemalt 70% väravavahi tegevusest väljakul on seotud jalaga mänguga.

58

JALKA OKTOOBER 2019

aitas koondise veerandfinaali, kus jäädi 0 : 1 alla võõrustajatele.

Kerime nüüd ajaratast taas 27 aastat edasi. Mis on muutunud? Väga palju! Kui näiteks toona võis mõnes meeskonnas avaneda pilt, kuidas puuriluku asemel lööb väravaesist lahtilööki tugeva jalaga keskkaitsja, siis praegu kuulub see pigem madalamate liigade jalgpallikultuuri ja mõne üksiku kaugema maa noortekoondise plaanidesse.

Bonner ütleb, et toona lõi ikka tema pikki palle ette, kuid lisab, et jalaga mäng on praegu hoopis teisel tasemel kui vanasti.

Selle põhjus on 1990ndate alguses reeglites tehtud muudatus, mis tähendas, et meeskonnakaaslase jalaga tagasi söödetud palli ei tohtinud väravavaht enam kätte võtta. „Äkki seetõttu otsustasingi karjäärile 1996. aastal joone alla tõmmata?“ ütleb Bonner naerdes.

Pikka aega nähti seejärel plaani, kus söödeti pall tagasi väravavahile, kes proovis selle tugeva löögiga ette virutada. „Aga viimase kümne aasta jooksul on väravavahtide roll muutunud oluliseks ka ründemängus,“ sõnab ta. „Sellegipoolest rõhutan, et jätkuvalt on väravavaht kõige olulisem kaitsetegevuse juures.“ Bonner lisab, et väravavahtide treenerite roll on muutunud hoopis teistsuguseks kui vanasti ning tihtipeale ollakse tähtsal kohal treeningute ja mänguks ettevalmistuse protsessis. „Kuid nüüd on kõige olulisem leida väravavahtide treeningute puhul üles see tasakaalupunkt, kus kasutame treeningutel seni tehtud tööd löökide tõrjumise ja pikkade pallide püüdmisega, kuid leiame ka aega, et õpetada seda, mida mäng meilt ootab,“ analüüsib kogenud juhendaja.

Kui eelnevat nimetab Bonner suureks pildiks, siis veidi lähemalt tutvustades lisab ta, et vära-

Mõlemajalgne

Gaeli jalgpall

peaks tänapäeva väravavaht olema Bonneri sõnul. Ajad, kui kaitsja pidi tagasisöödu suuna otsustama väravavahi järgi, on möödas.

ehk Iiri jalgpall on kohalikul tasandil väga populaarne (samamoodi nagu hurling ja ragbi) ning sellega tegeles ka Bonner. Kuid tema sõnul ei ületa miski edu Iirimaa jalgpallikoondisega.

KOOLITUS RUBRIIK vavahtide profiil on jalgpalli arenguga seoses muutunud: „Minu ajal oli väravavaht suur ja tugev ning pidi olema võimeline püüdma tsenderdusi. Vastaste ründajad olid tihti väga võimsad. Kui vaadata praegust jalgpalli, siis on tsenderdused karistusalasse muutunud madalamaks ja panevad väravavahte proovile erinevate vintidega.“ Bonner kirjeldab, et kuna osa meeskondi otsib teravaid palle esimesse posti, on muutunud ka väravavahtide positsioonivalik. See omakorda mõjutab seda, milliseid väravaid lüüakse, sest näiteks mulluses Meistrite liigas löödi väga palju väravaid tagumisse posti, kuna kasutati ära väravavahtide asukohta esimese posti lähedal.

Tööpõldu jagub, millest annab märku ka meist mõniteist meetrit eemal ootav Mart Poom, kes on UEFA väravavahtide treenerite koolitajate kümneliikmelises meeskonnas. Intervjuu käigus jõuab Bonner ka tema kohta kiidusõnu jagada. Plaanid vajavad arutamist ja videod analüüsimist. Nii nagu tänapäeva väravavahtidelgi.

UEFA väravavahtide koolituse eest vastutab iirlane Pat Bonner.

2019 OKTOOBER JALKA

59

KALENDER

A. Le Coq Arenale tuleb

Saksamaa

Oktoobrikuus peab meeste A-koondis sel aastal oma viimase kodumängu, kui A. Le Coq Arenale tuleb mängima Saksamaa koondis.

Naistekoondis võõrustab omakorda Kosovot.

Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Teisipäev, 1. oktoober

PL 19.00 Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Maardu kunstmuruväljak

Kolmapäev, 2. oktoober

Koondis Mehed U16 16.00 Eesti–Saksoonia

TNTK staadion EL B 19.30 JK Tabasalu – FC Nõmme United

Tabasalu Arena

Neljapäev, 3. oktoober

EL 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Flora U21

Pärnu rannastaadion

Reede, 4. oktoober

Mehed Koondis U16 15.30 Eesti–Saksoonia

TNTK staadion

Laupäev, 5. oktoober

PL 13.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik

Kuressaare linnastaadion 13.00 Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev

Maardu kunstmuruväljak 16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans

A. Le Coq Arena EL 13.00 FC Elva – Rakvere JK Tarvas

Elva linnastaadion 13.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Welco

Maarjamäe staadion 13.00 Tallinna JK Legion – Tartu JK Tammeka U21

Kadrioru staadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Vändra JK Vaprus

Männiku kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Keila JK

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Pärnu Jalgpalliklubi

Paide linnastaadion

60

JALKA OKTOOBER 2019

Pühapäev, 6. oktoober

PL 13.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC

Paide linnastaadion 15.00 Tallinna FCI Levadia – Tartu JK Tammeka

A. Le Coq Arena EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak EL B 13.00 JK Tabasalu – Võru FC Helios

Tabasalu Arena 17.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Viimsi JK

Sõle kunstmuruväljak

Teisipäev, 8. oktoober

Koondis Naised 19.15 Eesti–Kosovo

Tamme staadion

Reede, 11. oktoober

Koondis Mehed U21 19.15 Eesti–Läti

Pärnu rannastaadion

Laupäev, 12. oktoober

Koondis Mehed U19 15.00 Eesti–Venemaa

Sportland Arena NML 14.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora

Pärnu rannastaadion 14.00 Saku Sporting – JK Tallinna Kalev

Saku staadion 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN –

Tartu SK 10 Premium

Viljandi kunstmuruväljak 18.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Pühapäev, 13. oktoober

Koondis Mehed 21.45 Eesti–Saksamaa

A. Le Coq Arena

Esmaspäev, 14. oktoober

Koondis Mehed U19 18.00 Eesti–Venemaa

Sportland Arena

Teisipäev, 15. oktoober

Koondis Mehed U21 19.15 Eesti–Venemaa

Pärnu rannastaadion

Neljapäev, 17. oktoober

EL 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – FC Elva

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

Reede, 18. oktoober

EL 19.00 Tallinna FC Flora U21 – JK Tallinna Kalev U21

Sportland Arena EL B 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Nõmme Kalju FC U21

Paide kunstmuruväljak

Laupäev, 19. oktoober

PL 13.00 Paide Linnameeskond – JK Tallinna Kalev

Paide linnastaadion 13.00 Tallinna FCI Levadia – FC Kuressaare

A. Le Coq Arena 16.00 JK Narva Trans – Maardu Linnameeskond

Narva Kalevi Fama staadion EL 13.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Welco

Pärnu rannastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna JK Legion

Rakvere kunstmurustaadion EL B 13.00 Viimsi JK – FC Nõmme United

Viimsi KK staadion 13.00 Võru FC Helios – Vändra JK Vaprus

Võru jalgpallikeskuse kunstmuruväljak NML 15.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 15.00 Tallinna FC Flora – Saku Sporting

Lilleküla harjutusväljak I

KALENDER

Kui augustis võõrustasid eestlannad eesotsas Katrin Loo (nr 7) ja Pille Raadikuga (nr 4) Hollandi koondist, siis oktoobris sõidavad külla Kosovo naised.

Foto: Liisi Troska

Pühapäev, 20. oktoober

PL 13.00 Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik

Tartu Tamme staadion 15.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora

Hiiu kunstmurustaadion EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FCI Levadia U21

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion EL B 13.00 Keila JK – JK Tabasalu

Keila staadioni muruväljak 19.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Põhja-Tallinna JK Volta

Pärnu rannastaadion

Neljapäev, 24. oktoober

EL 19.00 Tallinna FCI – Levadia U21

Rakvere JK Tarvas Maarjamäe staadion

Reede, 25. oktoober

EL 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Tammeka U21

Sportland Arena

Laupäev, 26. oktoober

PL 13.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans

Viljandi linnastaadion 16.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia

Maardu kunstmuruväljak EL 13.00 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve JK Järve

Kadrioru staadion 13.00 Tartu JK Welco – FC Elva

Tartu Annelinna kunstmurustaadion EL B 13.00 FC Nõmme United – Paide Linnameeskond U21

Männiku kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Võru FC Helios

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 JK Tabasalu – Põhja-Tallinna JK Volta

Tabasalu Arena

Pühapäev, 27. oktoober

PL 13.00 FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC

Kuressaare linnastaadion 15.00 Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond

A. Le Coq Arena EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Pärnu JK Vaprus

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak EL B 13.00 Keila JK – Pärnu Jalgpalliklubi

Keila staadioni muruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Viimsi JK

Vändra staadion

Neljapäev, 31. oktoober

EL 19.00 Tartu JK Welco – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

2019 OKTOOBER JALKA

61

LÕPULUGU

Vastased on Kaarel Nurmsalu jaoks slaalomiväravad.

Kolme minutiga kübaratrikk –

Kaarel Nurmsalu Kolm mänguminutit ja kolm väravat. Ideaalne kübaratrikk. See on saavutus, mille üle oleks uhke iga jalgpallur. Tasemest ja vastasest olenemata. Säärase vägitükiga sai augustis hakkama sel hooajal esimest korda Eesti jalgpalli meistrivõistlustel osalev olümpiasportlane Kaarel Nurmsalu.

Tekst: Siim Kera | Foto: Liisi Troska

„K

as keegi oleks üldse sellist asja oodanud? Isegi mitte kõige optimistlikum mees,“ küsib ja vastab Tallinna Zeniti ridades palliv endine suusahüppaja ja kahevõistleja Nurmsalu (28). „Tegin reaalselt kolm kiiren-

62

JALKA OKTOOBER 2019

dust oma väljakupoolelt teisele poole ning iga kiirenduse lõpus oli värav. See ajas naerma. Tulin vahetusest ja vastased vaatasid, mis vend see on.

See oli kõige paremas mõttes huumor. Pime kana leiab ka tera, aga et ta kolm tera korraga leiab – ma ka ei tea!“ Kärmest kübaratrikist hoolimata jäid Nurmsalu ja kokku kuus väravat löönud Zenit III liiga kohtumises Tallinna Dünamoga võidust ilma, sest matšis kasutati mängijaõiguseta pallurit. Aga statistika on igavene. Ning see pole Nurmsalul üldse kehv – üheksa liigamängu ja viis väravat (septembri alguse seisuga – toim.), lisaks üks tabamus karikasarjas. Samas tiimis pallivatel endistel koondislastel Rimo Hundil ja Ingemar Teeveril on kirjas kuus ja kaks. Zeniti sattus tippsportlasena lendleva kergusega läbi õhu tuhisenud mees sõprade kutsel. „Päris paljusid (tiimikaaslasi – toim.) ma ei

LÕPULUGU teadnud, nad vaatasid ilmselt, et mis vend see on,“ muigab ta. „Mul olid algelised putsad. Läksin väljakule nagu korralik Tarzan. Pärast öeldi, et kes need vakstud mulle andis. Aga see putsa oligi siis minu tase.“ Kollektiivsesse inimajju on söövitatud teadmine, et esmamulje on oluline. Numbriliselt õnnestus Nurmsalu äratõuge oivaliselt – esimese nelja mänguga skooris ta kolmel korral. Ta on liigatabelis seitsmendat kohta hoidva Zeniti paremuselt kolmas kollikütt, kuigi sekkub põhiliselt vahetusest! Oma väravaid ta aga üle ei tähtsusta. „Individuaalsportlasena käis kõik mina-stiilis,“ mõtiskleb ta. „Elu ju päris nii ei ole, et ainult mina ja mina. On vaja meeskonnamängu. Jalgpall on selline ühiskondlik mäng, sotsiaalne värk.“

Tabeliseis on vaatamiseks

Nurmsalu väravad rõõmustavad Hunti rohkem kui tema oma tabamused Nii Tallinna Levadias kui ka Nõmme Kaljus väravaid kõmmutanud Rimo Hunt on Nurmsalu senise hooaja üle uhke. „Väravad räägivad enda eest,“ sõnab koondiseski jala valgeks saanud haapsallane. „Mingisugune väravavaist on tal olemas!

Tal on olümpiasportlasena profispordist hea arusaam, distsipliin on paigas. Tema väravate üle on mul suurem heameel kui oma väravate üle. Minu eesmärk ei olegi väga väravaid lüüa. Alati on hea meel, kui teised löövad. Eriti nimekad persoonid nagu Kaarel Nurmsalu.“ Hunt ei suuda aga meenutada, kas tema on kunagi Nurmsalu kombel kolme minutiga kübaratriki teinud. „Aga Robert Lewandowski kõrval jääb ta kahvatuks,“ viskab Hunt nalja, viidates Poola ründajale, kes lõi Müncheni Bayerni särgis üheksa minutiga viis väravat. „Neid kaht asja ei saa muidugi võrrelda. Kaarli kolm väravat on väga kõva sõna!“

Äärepoolikuna või ründajana platsil vuhisev Nurmsalu end puujalaks ei pea ning kui tema väidet toetab argumendina 180sekundiline väIgatahes saab Nurmsalu raamidesse virutaravasadu, on raske vastu vaielda. Enne tänavust mist õppida Eesti meistriliigas pikalt kaitsjate aastat vaid külaplatsidel ja treeninglaagrites palli juhtmeid lühisesse ajanud Hundilt ja Teevetoksinud Nurmsalu peab oma nõrkuseks platsirilt. nägemist. Ta teab küll, kuhu sööta, kuid see kõik „Mulle meeldib kõiki spordialasid teha nii, kui võtab liiga palju aega. Pilk läheb üles ning endine keegi on minust tugevam või targem,“ põhjenmägikotkas jääb liialt väljakut vahtima. Aga selle dab Nurmsalu, miks talle olukord sümpaatne ajaga jõuab ka kolmandas liigas vastane pistrikuon. „Kui hüppasin, siis karjääri viimases otsas oli na ligi. tihti minu toakaaslaseks [viiekordTema jalgpallitugevusteks on võhm ne maailmameister] Janne Ahonen. ja kiirus. Nurmsalu jõuab kaitsesse ja Mulle meeldib, kui öeldakse, mida ründesse ning igale poole, kuhu igaparemini teha, kui väljakul juhennes tarvis. Suusahüppajad on tema datakse, mida tegema pean. Nii sõnutsi üldse potentsiaalsed head vuKAAREL NURMSALU muutub mäng lihtsamaks. Pärast timehed. „Tegin reaalselt seda kui veidi mängisin, oli ka te„Mõlemad on plahvatuslikud ja lekast põnevam vaadata. Kui varem kolm kiirendust oma jalgadega spordialad,“ seletab Läävaatasin niisama mängu ja ilusaid ne-Virumaalt pärit sportlane. „Suusaväljakupoolelt teisele väravaid, siis nüüd jälgin meeste hüppeid tehes oli mul kogu aeg kang poole ning iga kiirenduse asetust ja seda, kes ilma pallita tööturjal, tegime põrke- ja jõutreeningut, lõpus oli värav. See ajas tab.“ et jalg oleks terav ja kiire. Sellised Kuigi Nurmsalu mainib, et jalgnaerma. Tulin vahetusest 10–15meetrised spurdid on mul kogu pallis on talle kõige tähtsam mänguaeg head olnud, pluss reaktsioon. Ma ja vastased vaatasid, rõõm, pole tippsportlasele omane arvan, et kui väljakule tuleks mõni mis vend see on.“ võidutahe tema sisemusest plehku jõutõstja või maadleja, oleks ta ka lüpannud. hikestes spurtides väga terav. Mehed, „See ei kao mitte kuhugi,“ tõdeb ta. „Poeg küsis kel kang seljas, on väga plahvatuslikud. Kiirust üksnädal, kas ma võitsin. Ütlesin, et kaotasin, ja võib mul muidugi olla, aga kui pall jala külge ei ta hakkas nutma. Õppetund, et kaotada tuleb ka jää, siis pole midagi teha. See on mul tihti probosata. Aga lõpus loetakse punkte. Ma käin päris leem, et ma võin joosta, aga kui värava ees käib tihti tabeliseisu vaatamas. Ei ole nii, et ma ei tea, pea kogu sõust ringi, siis on raske raamide vakus me asetseme. See on omamoodi hasart.“ hele lüüa.“

Esimest korda

Vahetusmehe

„Spordita

mängis Nurmsalu õigete mõõtmetega platsil ja kohtunikega jalgpalli 2019. aastal.

roll endisele suusahüppajale sobib, platsile sekkudes annab ta endast kõik, et järgmisel korral rohkem mängida.

elu mõte tuhmub,“ ütleb Nurmsalu poeetiliselt.

2019 OKTOOBER JALKA

63

Foto: Brit Maria Tael

LISAAEG Oktoobrikuu sünnipäevad 01.10 Mark Švets 43 01.10 Albert Prosa 29 02.10 Kalev Pajula 50 02.10 Sirje Roops 27 02.10 Liis Lepik 25 02.10 Matvei Igonen 23 04.10 Signy Aarna 29 05.10 Margus Kröönström 50 05.10 Joel Lindpere 38 05.10 Madis Vihmann 24 06.10 Andrei Kalimullin 42 06.10 Janno Jürisson 39 06.10 Tarmo Kink 34 07.10 Sander Sinilaid 29 09.10 Kert Kütt 39 10.10 Peeter Küttis 77 10.10 Maaren Olander 44 12.10 Aleksandr Starodubtsev 68 14.10 Tõnu Vanakesa 57 14.10 Meelis Lindmaa 49 14.10 Andrei Karhu 39 14.10 Lisette Tammik 21 14.10 Maksim Suhhomjatnikov 21 15.10 Bert Klemmer 26 16.10 Vjatšeslav Smirnov 62 17.10 Gerlin Naisson 41 17.10 Vladislav Tsvetkov 22 17.10 Georg Grahv 18 18.10 Lembit Peegel 83 19.10 Viktor Neštšeretnõi 69 19.10 Aivar Pohlak 57 19.10 Rauno Kuusemets 25 20.10 Erko Saviauk 42 20.10 Ander Ott Valge 21 20.10 Carmen Tiivel 18 21.10 Igor Prins 53 22.10 Hillar Maldre 88 22.10 Maksim Rõtškov 46 23.10 Gleb Pevtsov 19 23.10 Liisa Kalista Sapas 18 24.10 Kaspar Tilga 21 26.10 Priit Adamson 44 27.10 Timo Teniste 34 28.10 Martin Lepa 43 28.10 Enver Jääger 37 28.10 Kristen Saarts 25 29.10 Tõnu Sirel 63 29.10 Rein Pajunurm 56 29.10 Marko Sonn 31 29.10 Ralf-Sander Suvinõmm 18 30.10 Elar Tarkus 35 30.10 Ragnar Klavan 34 30.10 Oskar Berggren 22

64

JALKA OKTOOBER 2019

Sünnipäevalaps Signy Aarna Kui ma 2015. aastal Soomes Pallokissati klubis mängisin, oli meil 3. oktoobril võõrsilmäng Helsingis. Mul oli järgmisel päeval 25. sünnipäev ja seal mängul olid ootamatult kohal mu endised treenerid Kaido Kukli ja Indrek Käo. See oli väga-väga tore ja soe üllatus. Mängu võitsime ka ära ja kuigi ma väravat ei löönud, oli see väga tore mälestus.

 Aastaid tagasi, kui mängisin noorena alles B- või C-klassis, pidime hommikul vara kella viie paiku sõitma Tallinnasse aastalõputurniirile. Kuna oli talvine aeg, siis ma ei saanud endale transporti Põlvasse, sest elan 18 kilomeetrit linnast väljas. Kuna väljasõiduaeg oli nii varajane, siis ei tahtnud ma ka treenerit paluda – ta oleks kindlasti mulle järele tulnud, aga ma ei tihanud talle selle palvega helistada. Lõpuks otsustasin endale takso tellida ja mäletan, et maksin selle eest kokku umbes 300 krooni. Olin ju alles koolilaps, nii et suur osa taskurahast läks sinna! Ega ma sellest kohe kellelegi ei rääkinudki, alles mõned aastad tagasi mainisin treenerile, et nii juhtus. Emale ei julenud ka kohe öelda, aga ega keegi ei imestanud, et mind hommikul polnud, sest pere mõtles, et ju ma läksin turniirile, aga keegi ei teadnudki, kui vaevaliselt see kõik läks.

 Olin noorena rohkem väravas ja võis vist olla Lootosspringi turniir, kus meil oli parajasti hästi tähtis mäng käsil ja vastased teenisid penalti. Mäletan, kuidas treener Kaido Kukli karjus mulle: „Signy, lihtsalt seisa ja tõrju!“ Kohkusin sellest ära, aga siis lihtsalt seisingi keset väravat ja vastane lõi penalti mulle pihta, nii et tõrjusingi selle ära. Kokkuvõttes võitsime selle mängu, nii et see oli väga hea treeneritöö!

 Eelmisel aastal oli meil Soomes põhiturniir lõppenud ja ees ootasid ülemise otsa tähtsamad mängud. Meil oli võistkonnaga koosolek, kui treener ütles, et nüüd läheme üle tee kirikusse.

Teadsime, et meie treener oskab laulda, nii et oletasime, et seda ta tegema hakkab, ning just nii läkski. Istusime kirikusse maha ja treener lihtsalt laulis meile. Üks lauludest oli Simon and Garfunkeli „Bridge over Troubled Water“ ja kuigi kogu see üritus oli pisarakiskuja, oli see ka väga motiveeriv minu jaoks. Mäletan, et läksin kirikust koju ja istusin tund aega voodil ning mõtlesin, mis just juhtus. Sel aastal käis treener välja idee, et laulame terve võistkonnaga kirikus. Ta ise oli koorijuht ja üks satsikaaslane, kes oskab klaverit mängida, saatis meid klaveril. Tegime heategevusliku ürituse, et võistkonnale raha teenida, ja kirik oli välja müüdud, 250–300 inimest tuli meid kuulama. Tegime mitu kuud proovi ja kui see päev kätte jõudis, siis olime natuke närvis, aga saime ilusti hakkama. Väga vinge oli!

LISAAEG

Kuidas sõjaväelased pildilt välja lõigati

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt hakkas meie spordis toimetama Balti Laevastiku Tallinna Spordiklubi (BLTSK). Erandiks polnud ka jalgpall. BLTSK tuli kümme korda meistriks ja kaheksa korda karikavõitjaks. Juuresoleval fotol on BLTSK võitnud karika 1967. aastal.

Foto autor Lembit Peegel rääkis Jalkale sellest ajast niimoodi: „Endel Nigul Spordilehest soovitas sõjaväe meeskondadest pilte 1967. aasta Eesti NSV karikavõitja BLTSK. Taga parema teha nõnda, et mundris ohvitsel ohvitser, kes teadis, et sõjaväevormiga lõigatakse ta pildilt välja. rid paigutaksin äärtele. Glavlit (NSV Liidu riigisaladusi kaitsev organ, mis tsenseeris ajakirjandust – toim.) ei lubanud trükkida pilte, kus olid peal sõjaväelased, sellega muidugi rahul ja uurisid, miks neid välja lõigataksest eelkõige välismaale ei tahetud näidata, et Tallinnas se. Ja sellele 1967. aasta pildile tuligi vähemalt üks neist on sõjaväebaasid. Mis oli muidugi naljakas, sest vaenlase tsiviilriietes – ta on tagareas paremalt esimene. Nii sai välisluure teadis seda kindlasti. Seetõttu sättisidki fototemagi ajalehes ennast pildilt vaadata.“ graafid sõjaväelasi äärtele, et toimetus saaks nad enne

INDREK SCHWEDE trükkiminekut sealt välja lõigata. Eks ohvitserid polnud

UEFA jõulised sammud Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) on viimastel aastatel üha enam toonud fookusesse naiste ja tüdrukute jalgpalli, mille edendamiseks on nüüdseks välja töötatud strateegiline kommunikatsioonijuhend. Dokumendis õpetatakse, kuidas naiste kõrgliigadele paremini tähelepanu tõmmata ja rohkem naisi jalgpalli juurde meelitada. Mitu riiki on UEFA juhendi abil juba edu saavutanud: näiteks Moldovas korraldati tüdrukutele suunatud festivalipäev, kus osales ligi 1000 noort neidu.

Täpsustus Eelmises Jalkas eksisime lehekülgedel 14–15 avaldatud kaardil, kus olid kirjas Eesti täismõõtmelised jalgpalliväljakud. Tallinna linna muruväljakute/staadionite õige arv on 9 (meil ekslikult 2) ning Jõgeva linnas pole ainsatki täismõõtmetega kunstmuruväljakut (meil ekslikult 1).

Vabandus Eelmises Jalkas märkisime Mari-Ann Ploompuu treeneriloo juures, et fotod pärinevad erakogust. Õige olnuks märkida, et suure pildi leheküljel 46 ja kaks pilti leheküljel 47, kus Ploompuu on kaptenipaelaga, on teinud Päivi Palts ning ülejäänud kaks Marcus Liimets. Palume vabandust!

LHV edetabel Augustikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (6.) Viljandi JK Tulevik 7. (7.) FC Nõmme United 8. (8.) Tallinna FC Levadia 9. (10.) Viimsi JK 10. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 11. (12.) FC Kuressaare 12. (13.) Rakvere JK Tarvas 13. (9.) JK Tabasalu 14. (14.) FC Kose 15. (15.) JK Welco 16. (16.) Paide Linnameeskond 17. (17.) FC Hiiumaa 18. (–) Keila JK 19. (18.) Pärnu JK Poseidon 20. (–) Raplamaa JK LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

2019 OKTOOBER JALKA

65

RISTSÕNA

Septembrikuu ristsõna vastus oli „ilus mäng oli“. Õige vastuse eest võitis siiliparuka Katrin Jõgi.

Võitjaga võtame ühendust. Oktoobrikuu ristsõna vastuseid ootame UUEL AADRESSIL ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA OKTOOBER 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.