Lugeja küsib: Alo Bärengrub

Profikarjääri lõpetamise järel asus Bärengrub tööle jalgpalliliidus, tegutsedes Raplamaa tehnilise koordinaatorina. Praegu on ta U19 koondise abitreener. Foto: Jana Pipar

Alo Bärengrub

Sünniaeg: 12.02.1984 Klubid: FC Flora, FK Bodø/Glimt, Nõmme Kalju Mängiva treenerina: Raplamaa JK Saavutused: Eesti meister 2012, karikavõitja 2015, superkarikavõitja 2004 Koondisekarjäär: 48/0

Alo Bärengrub: tunnen, et mõnes mõttes lõpetasin liiga vara

Jalka lugejate küsimustele vastab seekord endine Eesti koondise, FC Flora, Nõmme Kalju ja Norra klubi Bodø/Glimti keskkaitsja Alo Bärengrub, kes tegutseb praegu Raplamaa Jalgpallikoolis mängiva treenerina. Intervjuus räägib 36aastane Bärengrub muu hulgas oma profikarjäärist, selle varajasest lõpetamisest ja ka tulevikuplaanidest.

Miks otsustasid hakata just jalgpalli mängima? (@kaspar.liiv)

Esiteks sellepärast, et mul tekkis selline võimalus. Olen Kehtnast pärit ja kunagi loodi sinna FC Flora Kehtna jalgpallikool. Kutsuti trenni, sealtmaalt hakkas see meeldima ja selle juurde olen jäänud. Eks käisin ka igasugustes muudes ringides, aga mujale ma püsima ei jäänud – käisin kunagi maadluses, rahvatantsu olen kunagi teinud ja paar korda ka tantsupeol käinud. Jalgpallikool oli aga põhiline argument. Alustasin jalgpalliga tegelikult tänapäevases mõttes suhteliselt hilja, üheksa-kümneaastaselt. kaasas, mina olin veel poissmees, aga natuke käisiOlen kusjuures sellele mõelnud – Flora, Glimt ja Kalju võiksid need kolm profiklubi olla ja kõik need on minu karjääris olnud väga erinevad. Floras olen ma kasvanud ja sirgunud, aga seal pole ma meistriks tulnud ega eurosarjades edukas olnud. Eesti mõistes olin Kaljus edukam, samuti tulime Kaljuga esimest korda meistriks ja olime eurosarjas edukad. Glimt on jällegi ainus välisklubi – kõigil on oma koht.

Kui Flora ja Kalju mängivad, siis ma isegi ei oska öelda, kelle poolt olen. Vaatan mängu sportliku huviga! Mulle meeldib vastasseis, mulle meeldib sportlik intriig ja sportlik emotsioon, mida jalgpall peabki pakku-

Kuidas hindad oma aega Bodø/Glim- Kõige südamelähedasemast Kui lähedal olid MLSi siirdumisele?

tis? (@grafmonton) Kolm aastat ma seal olin – 2008, 2009 ja 2010. Algus oli täitsa okei, meil läks häsklubist: „Kui Flora ja Kalju mängivad, Milline nägi sealne katsetamine välja? (Kadi, Tartu) Tagantjärele mõeldes on tegelikult väga ti ja sain mänguaega. Pärastpoole saigi siis ma isegi ei oska öelda, kurb, et ma sinna ei saanud. Olin Portprobleemiks mänguaja vähesus, mispeale kelle poolt olen. Vaatan land Timbersi juures Los Angeleses testiriskisingi, lõpetasime osapoolte kokkuleppel lepingu ja üritasin mujale saada. mängu sportliku huviga!“ mas, see oli pärast Bodø/Glimti perioodi. Kui USAs mõne tavainimesega räägid ja Üldiselt jäin tegelikult nende kolme aastaga rahu- ütled, et oled athlete (sportlane – toim.), siis nende le – see oli ju minu ainus välisleping. Norra liiga on jaoks on see vau-koht. See kajastus ka meeskonnas tugev ja korralik, meeskond oli toona nii-öelda jo- – kogu see sportlik pool, arstid, kõik see oli täiesti jo-meeskond, kes pendeldas meistriliiga ja esiliiga tipptasemel. Seal olles oli kohe selline tunne, et no vahel. Sain hea kogemuse. Liiga oli füüsiline, kiire ja sinna ma tahaks saada! eluolu oli ka väga huvitav. Ma arvan, et mul läks testimine enam-vähem

Muide, ma ei ole nende tegemisi viimasel ajal normaalselt. Testitavaid oli lisaks mulle veel ja väga palju jälginud, aga tean, et Glimt on nüüd minu meelest sai neil põhiründaja vigastada ja väga hästi mänginud – eelmisel aastal olid teised mängu tuli välismaalaste limiit. Ma ei oska kinnija sel hooajal suisa liidrid. Minu jaoks on see väga tada ega ümber lükata, mis täpne põhjus oli, miks üllatav – see on umbes Pärnu-suurune linn. Jalg- ma sinna ei pääsenud, aga treenerilt tulnud info pall on seal aga põhiala ja staadion rahvast täis. põhjal sain niimoodi aru, et just see välismaalaste

Meeskonnas oli samal ajal ka Pavel Londak, kes limiit oligi põhjuseks. Näiteks mu toakaaslane, kes oli juba aasta enne mind seal olnud ning oli veel ise tundis, et tal ei läinud testimine üldse hästi, ka pärast mind tükk aega seal. Tal oli seal küll pere võeti võistkonda, tema oli aga ründavam mängija. ma. me ikka väljaspool jalgpalli ka läbi. Kui ootamatult tuli sulle mängijakarjääri lõpp? Jäi

mulje, et jäid ühel hetkel lihtsalt ripakile ja otsusKas saaksid norra keeles restoranis toidu tel- tasid lõpetada. (Venno, Kohila)

litud? Palju norra keelest meeles on? Tuli ootamatult. Ma ise võtsin selle (Paul) otsuse suhteliselt ootamatult vastu. Arvan küll! Nüüd hakkan küll juba ära Ma arvan, et ma võiksin veel praeguunustama, aga norra keel on minu jaoks gi meistriliigas mängida. Pigem oli see pigem lihtne keel. Toidu tellimise ja enda tutvustamisega sain hakkama küll. Jeg Eestist välismaale tugevalt emotsionaalne pool, miks selle otsuse tegin, aga olid ka ratsionaalsed norsk veldig bra, jeg er trettiseks år gam- pääsemisest: põhjused. Ma ühel hetkel justkui väsisin mel (ma räägin norra keelt väga hästi, „Jalgpallurite jaoks on aeg ära. Samas ei saa öelda, et väsisin, aga olen 36 aastat vana – toim.) ja nii edasi! Mulle meeldis, et klubi poolt võimaldati meile kohe ka õpetaja. Üks-kaks korda armutu. Julgen väita küll, et mida varem, seda parem.“ tundsin võibolla, et mind ei hinnatud selliselt, nagu ma ise arvasin, et vääriksin. Mulle tõesti ei mahtunud see pähe, nädalas saime Paveliga temaga kokku ja et ma olen ikkagi eluaeg väga selgelt selsaime kiirelt põhja alla. Selles keskkonnas elades le nimel vaeva näinud ja ühel hetkel öeldakse mulle õpib tegelikult keelt kiiresti. nii, et… See, kuidas mind hinnati ja minuga suheldi, austus ja kõik need asjad – ühel hetkel tundsingi, Milline profiklubi, mille eest mängisid, on sulle et aitab, ma ei jõua sellega kaasa minna. Võtsin selkõige südamelähedasemaks jäänud? (Teet, Rapla) le otsuse vastu.

Mängisid Eesti koondises 48 mängu. Milline Olen sellele tagantjärele ka mõelnud – mina läksin neist jäi kõige rohkem meelde? (Toomas, Virtsu) peaaegu 24aastaselt ja see oli tegelikult viimane Minu kõige edukam aeg koondises oli siis, kui aeg! Aeg läheb ju kiirelt – kui oled 24–25, siis üks Norras mängisin ja Tarmo Rüütli koondise pea- leping ja oled juba 30, teine leping ja juba 35, ongi treeneriks oli, nii 2008–2009. Sealt võib kindlasti karjäär läbi. Kui vaadata teisi mängijaid, siis hea välja tuua mängu Brasiilia vastu – mul oli õnn sel- näide on ju Ragnar Klavan, kes käis juba 17aastales kohtumises osaleda. Sinna perioodi selt Norras, sai maitse suhu ja edaspidi jäi ka sõprusmäng Portugaliga, mis oli oli juba tunduvalt lihtsam. Kui varakult ka Mart Poomi lahkumismäng. Üldse ära käia, siis on edaspidi võibolla liht– mängud suurte riikide vastu. Hispaa- sam seda käiku uuesti teha. Jalgpalluniaga mängides tegin Fernando Torrese vastu penalti… Karjääri lõpetamisest: rite jaoks on aeg armutu. Julgen väita küll, et mida varem, seda parem.

Lisaks on meeles need mängud, kus ma „Mõnes mõttes tunnen olen koondises kapten olnud – Gruusia ja emotsionaalselt, et Kui kaua sa näed ennast pikemas persPoola vastu näiteks. Mul on tegelikult üldse päris palju sõprusmänge kirjas – konkurents kaitseliinis oli kõva, mängijaid jalõpetasin liiga vara ära – arvan, et oleksin võinud tubli pektiivis Raplamaa JK ridades mängijana väljakule jooksmas ja kuidas hindad treeneri versus mängiva treeneri gus ja mina pidin oma koha eest võitlema. neli-viis aastat veel Eesti rolli mõju meeskonnale? (Ravel, Rapla) mõistes tippjalgpallis olla.“ Hea küsimus. Ma arvan, et ma tean ka, Kas olid koondisemängude järel ka suur kes see Ravel on! (Naerab – toim.). särgivahetaja? Kas sinu kogus on mõne kuulsa Ma olen kaks viimast aastat olnud teises liigas mängija särk? (Andrei, Tallinn) Raplamaaga mängiva treeneri rollis. Juba eelmisel Brasiilia mängu järel õnnestus mul näiteks Robin- aastal mõtlesin tugevalt sellele, et ühest küljest tahoga vahetada. Üldiselt olen ikka vahetanud – sa- haks justkui mängimisega ära lõpetada, aga teisalt mamoodi olen sõpradele-tuttavatele oma koondi- tahaks mängida nii kaua, kui jõuan. Samas saan sesärke andnud. Kaasaelajaid ja küsijaid omal ajal aru, et mängiva treeneri roll ei pruugi olla kõige ikka jagus! Mul on praegu kuskil kapi peal üks suur efektiivsem, tunnen, et mul on väljaku kõrvalt ka kast, mis on vastaste särke täis. Niisugust ruumi ei palju anda ja juhendada. Mingil määral see pärsib. ole ma veel leidnud, kus neid kõiki eksponeerida, Bärengrub Usun, et varsti tuleb aeg, kus pean jääma treeneaga 30–40 särki on olemas küll. Robinho on sellest kerkis koondise riks ja mängimise lõpetama, kuigi emotsionaalselt seltskonnast ilmselt kõige kuulsam mängija. Kohtumine Brasiiliaga oli üldse eriline – paljud ju arvasid, vaatevälja juba 20-aastaselt. Sel pildil müttab tahaks väga jätkata. Olen natuke seljahädadega ka vaevelnud. Ütleme nii, et mängijakarjäär on oma jälje et Brasiilia tuleb siia ja teeb meile 10 : 0 pähe, aga verise põlvega jätnud – kui tahan normaalselt elada, siis pean aktiivsaime vääriliselt hakkama. 21-aastane se mängimise mingil hetkel niikuinii lõpetama. Kui keskkaitsja hüpata natuke küsimustes tagasi, siis mõnes mõttes Kas parem on minna välismaale väga noorelt või juba küpse mängijana, nagu sina seda tegid? Marko Kristali lahkumismängus Norra vastu. emotsionaalselt tunnen, et lõpetasin liiga vara ära – arvan, et oleksin võinud tubli neli-viis aastat veel (Markus) Foto: Lembit Peegel Eesti mõistes tippjalgpallis olla. Arvestades seda, et ma arvan, et praegune tase on nõrgem, kui siis oli – meil on ju vanemaid mängijaid, kes on aasta-kaks kõrval olnud ja edukalt tagasi tulnud. Minu jaoks on see mingil määral märk, et järelikult liiga ei ole piisavalt tugev ja uued mängijad ei ole suutnud neid positsioone ära katta või kedagi välja süüa.

Kehtna jalgpallikooli algkoosseis: kelle saadaksid väljakule? (@margonoode)

(Mõtleb ja arutleb pikalt – toim.). Loodan, et ma kedagi ära ei unustanud, aga koostan võistkonna Kehtna 1984. aastal sündinutest. Teeme nii: paneme väravasse Kristjan Pallavi, kes on meil ka Raplamaa JK eest figureerinud. Kaitseliinis on Alo Bärengrub ja Enar Jääger keskel, äärtele lähevad Jan Võsa ja Martin Hurt. Paremale äärele paneme kiire mehe Andres Seersandi, keskväljale Antti Arsti ja Ott Reinumäe, vasakule äärele Janar Jõgimaa. Martin Vunk läheb ründaja alla ja tippu tuleb Jarmo Ahjupera. Meist paar aastat vanem Vjatšeslav Zahovaiko tuleb veel treeneriks. Voh!

Kus näed ennast jalgpallilises mõttes kümne Eesti jalgpalli- Viggo Jenseni puhul saab ehk kaasa võtta tema aasta pärast? Kas soovid hakata tipptreeneriks? sõbra jaoks sirgjoonelisuse – teinekord on ka sellist män(Maarja, Tallinn) tuttav vaatepilt: gu vaja. Natuke olin lõpus ka Magnus Pehrssoni Miks mitte. Tipptreeneriks saamine on protsess, pikkade juustega Bärengrub käe all, temal oli kõike piisavalt: taktikalist poolt, treenerina alati õpid – ma arvan, et pikas perskoondise eest punktuaalsust, väga selget rollipõhist tegutsepektiivis võiks nii mõelda küll, aga see peab olema mängimas. Neil mist, kus igaühel olid omad ülesanded. täpselt õige hetk ja õige tunne. Samas ma ei mõt- piltidel 2009. Nendelt neljalt-viielt treenerilt on kõigilt jäänud le, et minust peab kindlasti saama tipptreener. aastal MM- midagi sellist, mida meil ehk praegu ei ole. Meie Kui treeneritööd alustasin, siis see tuli natuke ootamatult ja natuke suunatult, aga praegu tunnen, valikmängus Türgi vastu. Foto: Lembit Peegel mentaliteet on hetkel selline, et tahaksime õudselt ilusat jalgpalli mängida, aga kui meil ei ole sellist et olen õnnelik, et see nii läks. Süües kasvab isu. võimekust, siis me ei saa seda mängida. Lisaks oleks

Eesti jalgpallis on aga tööd nii palju, et ma arvan, vaja natuke rohkem sportlikku viha, agressiivsust ja et kui ma tipptreeneriks ei saa, siis ma ei ole väga paremat mentaalsust. Ega minagi pole kunagi erikurb. Töö ja areng käib järjepidevalt. Mõnes mõttes line jalgpallivirtuoos olnud, samamoodi Raio Piirotunnen isegi, et mul pole nii palju aega, et tegeleda ja, kes on meile jalgpalli mõistes nii tulemuse kui ära kõigega, millega tahaks! emotsioonide poolest väga palju andnud, aga võibKui oleksid Eesti koondise treener, mida muu- mitte seda, kui hästi palliga mängime.

daksid, et me jõuaks tagasi aegadesse, kus Tarmo Rüütli oli treeneriks? (Tiit) Kes on parim treener, kelle käe all oled

See on praegu kõige parem või kõige mänginud? (Andres, Tallinn) aktuaalsem küsimus! Ma olen olnud Kahtlemata Tarmo Rüütli, kui mõtleme koondises väga erinevate treenerite käe all ja nad kõik on midagi andnud, Treeneriambitsioonidest: koondist. Klubi osas tooksin välja Pasi Rautiaineni, kes andis minule viimase mingi jälje jätnud, nii mulle kui koon- „Eesti jalgpallis on aga tööd tõuke ja patsutas õlale, et soovib mulle disele. Tarmo Rüütli ütles, et vaja on nii palju, et ma arvan, et kui välismaal edu. Kui praegu ise treenerina väravaid ja väravamomente, sest publik tuleb staadionile emotsiooni saama. Kui vaadata Tarmo Rüütlit, siis võibolla ma tipptreeneriks ei saa, siis ma ei ole väga kurb.“ mõtlen, mida treenerid mulle edasi on andnud, siis temalt on pärit mitu väga selget nüanssi, nii mentaalsed kui jalgongi praegu puudu tema mentaliteet ja pallilised asjad. suunamine, et tekitada võimalusi ja väravaid. Oleolla ongi meil praegu just seda poolt rohkem vaja, nemata sellest, milline jääb lõpuks tulemus, jääb Kes on lemmik tiimikaaslane, kellega oled koos sellest positiivne emotsioon. Arno Pijpersist jäi mänginud? (Andres, Tallinn) näiteks meelde, et tema valis alati taktika vasta- Siin peaks taas väga pikalt mõtlema, et mitte kelvalt mängijatele, kes tal parasjagu kasutada oli – lelegi liiga teha! Ma jätan selle nime igaks juhuks kuidas parasjagu konkreetse 11 mängija nõrkused õhku. Neid häid inimesi ja häid sõpru on palju. Pipeita ja tugevused välja tuua. gem olen alati kõigiga hästi läbi saanud.