Nimed & numbrid

Dmitrijs Kalašnikovs

Premium liigas punase laterna rollis olev Tallinna Kalev vahetas selle hooaja jooksul juba teist korda peatreenerit: kui hooaja avalahing mängiti Aleksandr Dmitrijevi käe all ja seejärel suur osa aastast Liivo Leetma juhendusel, siis hooaja lõpuni anti ohjad Läti treenerile Dmitrijs Kalašnikovsile. Sealjuures on Kalev Kalašnikovsile juba kolmas Premium liiga klubi, mida juhendada: 2019. aastal jõudis 36aastane lätlane töötada nii Narva Transi kui FC Kuressaare juures.

Kristofer Piht

19aastane Paide Linnameeskonna ründaja Piht siirdus septembri keskel eestlastele juba tuttavasse Itaalia esiliiga klubisse S.P.A.L., kus teadupoolest pallib ka Georgi Tunjov. Esialgu võttis Itaalia klubi Pihti järgmise suveni laenule, kuid selle järel on Serie B võistkonnal võimalik omandada Pihti mängijaõigused. 2017. aastal Nõmme Unitedist Paidega liitunud Piht jätab Premium liigas seljataha väikestviisi läbimurdehooaja: 15 mänguga tegi noor ründaja skoori kuuel korral.

Saalijalgpalli arenguks töötati välja mitmeaastane kava

Eesti saalijalgpalli ootab lähiaastatel ees mitu olulist arengut: Coolbet saaliliiga meeskonnad hakkavad järgima litsentsitingimusi ning Eesti Jalgpalli Liidu eestvedamisel viiakse läbi klubidega kohtumisi ja treenerite koolitusi.

Foto: Anna Andreas

„Saalijalgpallis järgmise sammu astumiseks arutasime võimalusi mitmel korral saalijalgpalli komisjonis. On selge, et tuleb tõsta organisatoorset taset, koolitada treenereid ja alustada noortetööd. Meie ambitsioon on saata võistlustulle oma noortekoondis ja luua eeldused ala arenguks,“ ütleb Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.

Peagi algavaks hooajaks on juhendis minimaalsed nõuded: klubi peab olema jalgpalliliidu liige ja omama kindlat eelarvet. Järgmisel hooajal lisanduvad majandusaasta aruande esitamine ning klubide ja jalgpalliliidu esindajate dialoogkohtumised. 2022/2023. hooajast alates läbitakse litsentsiprotsess, mille üks tingimus on järelkasvu ehk noortevõistkonna olemasolu. Kõrgliigas osalemiseks on litsents vajalik. Samuti vajab meeskonna juhendaja vähemalt saalijalgpalli treeneri C-litsentsi. 2021/2022. hooaja eel läbivad treenerid D-litsentsi koolituse, 2022. aastal algab töö C-litsentsi hankimise nimel ja 2023. aastal toimub saalijalgpalli UEFA B treenerite koolitus.

Saalijalgpall kogub maailmas populaarsust: enam kui sajas riigis harrastab seda 12 miljonit huvilist. „Murujalgpallis on litsentsiprotsess tavapärane tegevus nii meeste kui ka naiste seas. Sarnane tegevus aitab saalijalgpallis tegutsevatele

klubidele luua arenguks eeldused ja annab kindlust,“ märgib Anne Rei.

Mullu osales Eesti saalijalgpalli meistrivõistlustel ja rahvaliigas kokku üle 1500 mängija. Eelmisel aastal mängis Coolbet saaliliigas, esiliigas, II liigas ja naiste meistriliigas kokku 28 võistkonda. 23 meeskonna ridades käis väljakul 418 mängijat ning viie naiskonna ridades 83 naist. Saalijalgpalli rahvaliiga tõi platsile 46 meeskonda ja kaheksa naiskonda 886 ja 130 mängijaga.

250 000

…eurot maksis Milano Inter Transfermarkti portaali andmetel Oliver Jürgensi eest, kes nendega septembri keskel profilepingu sõlmis.

450

…mängu täitus Premium liigas FCI Levadia äärekaitsjal Markus Jürgensonil. Kõigi aegade edetabelis jõudis Jürgenson sellega järele neljandal kohal olnud Tarmo Neemelole, aga liidrikohani on veel vähemalt kahe hooaja jagu minna – esikohta hoiab 517 kohtumisega Andrei Kalimullin.

351

…kilomeetri kaugusel A. Le Coq Arenast ehk Lätis Jūrmalas oli sunnitud Eesti naistekoondis pidama EM-valiksarja kodumängu Venemaaga, sest Eesti valitsus ei lubanud ainsana Euroopas vastasvõistkonda koroonaviiruse kartuses riiki, hoolimata tõsiasjast, et kohalike inimestega venelannad kokku ei puutunuks.

Nii nad ütlesid

„Positiivne energia, mis noortest trennides kiirgab, aitab mind väga palju ja mõjutab heas suunas minu muusikat. Kui ma näen tegutsemistahet ja kirge nende silmades, siis täiendab see tunne väga palju minu muusikategemist ja annab üldse mulle väga palju rõõmu ja naeru igasse päeva. See aitab mind edasi.“ Laulja ja jalgpallitreener Inger

„Mina olin tulnud macho-kultuurist, kus naised jalgpalli ei mängi, aga mõtlesin, et äkki on see põhjamaades kombeks. Oli parasjagu selline ebaselge mängufaas, ma hüppasin, kukkusin ja äkki jäi minu jala alla midagi pehmet. Naisel oli jalg pärast kolm kuud kipsis. Muidugi palusin ma kohe andeks. Tema aga ütles mulle: „Ärge muretsege, otsisin juba ammu head põhjust mitte enam jalgpalli mängida, ja nüüd olen selle leidnud.“ Nimelt oli abikaasa teda jalgpalli mängima meelitanud.“ Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan sattus 25 aastat tagasi Eestisse jõudnult kohe esimesel päeval jalgpalli mängima ja murdis kogemata naismängija jalaluu

„Omal moel üritab igaüks meeskonnale kasu tuua. Kes paneb teisi riidesse, kes on ründaja, kes väravavaht. Igaühel on Eesti ülesehitamisel oma roll. Sellest, kui väravavaht hakkab järsku ründajale muda näkku loopima, sest talle ei meeldi tema nägu, ei saa ma aru.“ Pakiroboteid arendava idufirma Starship üks loojatest Ahti Heinla ei mõista, miks ei võiks Eesti poliitikud ja ettevõtjad rohkem koostööd teha

„Ütlen ausalt, ma meelega ei kiirustanud vahetusega! Esiteks ei tahtnud pingil olev mängija minna sellises mängus sisse sellise mõttega, et ta võiks saada vigastuse. Seetõttu pidi ta end korralikult soojaks tegema. Teiseks – me kontrollisime mängu! Flora tahtis väga palli kätte saada ja teist väravat lüüa, aga meie lõime kümnekesi viigivärava ära.“ TJK Legioni peatreener Denis Belov ei hakanud mängus Flora vastu vigastada saanud Andrei Sidorenkovi asemel kiiruga vahetusmeest platsile tooma

„Maamõõtja täpsusega!“ Paide Linnameeskonna abitreener Erki Kesküla kirjeldas tabavalt tiimi uue täienduse Deabeas Owusu Sekyere kaht väravat Tartu Tammeka vastu

Karolin Kaivoja (vasakul) mängueelsel soojendusel.

Eestlanna oli abikohtunik Meistrite liiga võitja poolfinaalmängus

Tekst: Sander Jürjens | Foto: Juanma, UEFA/UEFA via Getty Images Tänavune aasta on olnud jalgpallimaailmas arusaadavatel põhjustel pretsedenditu. Esimest ja loodetavasti viimast korda mängiti eurosarjade otsustavaid kohtumisi publikuta, kuid usume, et ka edaspidi näeb kõige vägevamates mängudes Eesti kohtunikke. Just nii läks augustikuu lõpus Baskimaal.

Karolin Kaivoja sai kutse naiste Meistrite liiga finaalturniirile, kus eestlannast abikohtunik määrati Prantsusmaa naiskondade PSG–Lyoni matšile. Lyoni 1 : 0 võiduga lõppenud kohtumine peeti San Mamési staadionil, mis on koduväljakuks Athletic Bilbao esindusmeeskonnale.

Turniiri noorim kohtunik Kaivoja kiidab naistejalgpalli taset. „Ma arvan, et oli väga hea mäng. Kuna Eestis olen harjunud kõige kõrgemal tasemel meestejalgpalliga, siis ei olnud sealne kiirus minu jaoks midagi ootamatut. Olin valmis isegi keerulisemaks mänguks, kuid mängijate oskused olid väga ühtlased ning kohtumine polnud ühepoolne. Endale üllatuseks polnud ma kohtumise eel eriti ärev, aga samas publikuta mängud ongi vaimselt veidi rahulikumad. Samas oli sellisel staadionil mäng siiski vägev kogemus.“

Kuigi mäng polnud ühepoolne, oli nii kohtumise kui ka võistluse tulemus sama – alates 2016. aastast Meistrite liigas domineerinud Lyon võitis finaalmatšis sakslannade VfL Wolfsburgi 3 : 1.

Mullu U19 EM-finaalturniiri finaalmängus abikohtunikuna tegutsenud Kaivoja nimetab Meistrite liiga määramist üllatuslikuks, kuid U19 finaalkohtumine oli emotsionaalselt vägevam. Viimasel kahel aastal on eestlanna seega teinud suurt tööd, kuna teda oodatakse Euroopas kõige kõrgemal tasemel mängudele. Töö käib selle nimel igapäevaselt. „Üks pool on füüsiline ja teine vaimne, sest peame omama teoreetiliselt häid teadmisi. Hetkel analüüsime oma mänge ja saadame endast klippe UEFA-le ise. Eraldi programmid on loodud suluseisude hindamiseks, kus on viie sekundi jooksul vaja teha otsus ja kohe määrata ka õige kaader. Samas tuleb leida hea tasakaal, sest liigne teooria võib mängu ajal juhtme kokku jooksutada. Loomulikult tuleb ennast ka füüsiliselt heas konditsioonis hoida.“

Kaivoja on õppinud ka tõlkijaks ja töötab tänaseni tõlkebüroos keeletoimetajana. Samuti on ta spordiklubis rühmatreeningute juhendaja ning ülejäänud aeg kulubki tihtipeale kohtunikutööle. Aastas võib koguneda 40 kohtumist.

Üheksa päeva Baskimaal veetnud Kaivoja on pärast negatiivsete koroonaproovide andmist seega taas Eesti väljakutel. Tänavusel hooajal tegi Kaivojade pere ka ajalugu – esimest korda teenindas Premium liiga kohtumist isa-tütre duo, kui abikohtunikuna tegutses JK Legioni – Paide Linnameeskonna kohtumisel peale Karolini tema isa Raul. Samuti tegeleb kohtunikutööga Karolini noorem vend Kevin.

Jalgpallikoondisega saab virtuaalselt mängida uues „PESis“

Tekst: Sander Jürjens | Fotod: ekraanitõmmised

Eesti meeste jalgpallikoondis on esindatud uues jalgpalli videomängus „eFootball PES 2021 Season Update“.

Mäng sarnaneb „eFootball PES 2020ga“, mis tähendab, et mängumootor ja graafika on enamjaolt jäänud samaks, kuid uuendatud on meeskondade koosseise ja mängijate oskuseid. „eFootball PES 2021 Season Update’i“ mängu leiab PlayStation 4 ja Xbox One’i konsooli e-poodidest ning müük on avatud ka PC Steamis. Mängu esitlevad Lionel Messi (FC Barcelona), Cristiano Ronaldo (Torino Juventus), Alphonso Davies (Müncheni Bayern) ja Marcus Rashford (Manchester United).

Eesti ja mängutootja Konami koostöös jõudis meie koondis esimest korda litsentseerituna „PESi“ seeriasse „eFootball PES 2020“ videomängus. Samuti võttis Eesti osa videomängu Euroopa meistrivõistlustest, kui pärast eelvooru osutusid meie esindajateks Mirosław Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin. Tänavu juunikuus toimus ka esimene e-jalgpalli Balti turniir, kui Eesti saavutas Leedu järel teise koha.

Eesti on e-jalgpalli 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel osalemisest huvitatud, kuid turniiri toimumist pole veel kinnitatud.

Nii nad ütlesid

„See, kuidas trennis teineteisele sisse minnakse ja kontakti antakse… ma arvan, et Floras oleks mind juba neli korda kabinetti kutsutud ja küsitud, et kas mul on elus kõik hästi.“ Ukraina klubi FK Lviviga liitunud Mihkel Ainsalu kiidab sealsete treeningute intensiivsust

„Mart Tarmak oli delegatsiooni asjaajaja. Ta tuli bussi ja ütles: Urmas, sind kutsutakse majja. Mõtlesin, mis kuradi jama see on. Seal regioonis olid toona ju pinged üleval ja madinad käisid kogu aeg. Läksin sisse ja mind juhatati hämarasse tuppa. Võttis kõhedaks, tunne oli, nagu hakkaks kohe ülekuulamine! Siis pandi tuled põlema ja üks grusiinist piirivalvur teatas: „Tere, Urmas, kas sa mind mäletad?“ Muidugi mäletasin – olin temaga koos Viljandis erivägedes aega teeninud!“ Urmas Kirs meenutas 1998. aasta koondisereisi Armeeniast Gruusiasse

„Enne läheb päike looja, kui jõuan üles lugeda asjad, mis jätavad koondisel soovida.“

Raio Piiroja

„Muidugi praegu on raske, sest rahvuskoondis ei võida, aga ma näen asju, mida tehakse siin väga hästi. Kogu Eesti jalgpalli struktuur näiteks. Ma tahan sellest osa olla! On suur rõõm siin olla. Mõni küsib, et miks sa tuled siia viimase koha meeskonna juurde. Praegu on viiruseolukord ja olen uhke, et saan töötada Baltikumi kõrgeimal tasemel. Leedus on kuus meeskonda, Lätis ja siin kümme. See teeb Baltikumi peale kokku 26 peatreeneri töökohta. Ma saan siin väga hea kogemuse. Mulle väga meeldib!“ Tallinna Kalevi peatreeneriks saanud lätlane Dmitrijs Kalašnikovs

„Objektiivselt võttes on viimaste aastate tulemuste poolest Eesti hetkel Lätist ees. Aga see on sport, nii et oleme teile lähedal! Saame teilt õppida. Meil ei ole mõtet eeskujuks võtta Belgiat või kedagi teist: Eesti on ju lähedal, sarnase kliima, tingimuste ja inimressursiga. Peame teilt õppima, kuidas seda kõike paremini ära kasutada.“ Läti koondise läbi aegade edukaim peatreener Aleksandrs Starkovs

„Võit Nõmme Kalju üle osutus kujundlikus keeles rääkides valepositiivseks – sellele järgnes seitse mängu väravata.“ Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela Tallinna JK Legioni hooaja algusest