Jalka (detsember 2016) by Jalka

HIND 2,20 EUROT DETSEMBER 2016

TALLINNA INFONET Eesti meister! NAISTE- JA MADALAMATE LIIGADE STATISTIKA VJATŠESLAV ZAHOVAIKO VÄRVIKAS KARJÄÄR VAADATES 1 : 8 KULISSIDE TAHA

MAGNUS VILLOTA LUUBI ALL

TÄRINGUJALGPALLI MEISTRIKS MAREK KALJUMÄE ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna FC Infonet, Eesti meister / Neymar / Eden Hazard

TREENER SERGEI FRANTSEV

19.-30.DETSEMBER A. LE COQ SPORT SPORDIMAJA

TARTU

2016

600 LAHINGUT 5000 MÄNGIJAT 10 PÄEVA VÄGA PALJU VÄRAVAID

a ita ts u u k

sisukord

relt nt, väga kii kiirelt varia a g gule vä in is p k le “Tek jutasin a kiirelt kir g vä ngus , ä n si sm a d len ahes sõpru k in lõ lt re ii bleemid, alla, väga k tekkisid pro lt re ii k a g t, vä eale, väga kolm värava d lennuki p in m i et d a sa estisse. väga kiirelt sin tagasi E al kiirelt jõud elda, mis se tänaseni ö Ma ei oska tus.” täpselt juh ovaiko h a Z Vjatšeslav lk 24–27

KAANELUGU LK 56 Tallinna Infoneti peatreener Aleksandr Puštov räägib, kuidas ta vaid neljandat aastat Premium liigas mänginud meeskonna Eesti meistritiitlini viis, kuidas sulatas kokku klubi oma andekad noored ja kogenud pallurid. Sõna sekka ütleb Infoneti tehniline direktor Dmitri Skiperski.

KOLUMNID

12 14 16

Siim Kera

HIND 2,20 EUROT DETSEMBER 2016

Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

PERSOONID & INTERVJUUD TALLINNA INFONET VJATŠESLAV ZAHOVAIKO VÄRVIKAS KARJÄÄR NAISTE- JA MADALAMATE LIIGADE STATISTIKA

MAGNUS VILLOTA LUUBI ALL

TÄRINGUJALGPALLI MEISTRIKS MAREK KALJUMÄE ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna FC Infonet Eesti meister / Neymar / Eden Hazard

TREENER SERGEI FRANTSEV

ESIKAANEL: HAMINU DRAMAN FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 12 (108) 2016

Vjatšeslav Zahovaiko Sergei Frantsev Malle Koido

RUBRIIGID Lembit Peegel

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Nimed & numbrid

KOLLEEGIUMI ESIMEES:

Klubi lood: Kristiine JK

INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

Lood & tsitaadid Minu 11: Alvar Loog

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Esiliiga: Viljandi Tulevik

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Naised: meistriliiga esinelik

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA

Premium liiga

KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee

Maailm: Rait Roop Ugandas

Punktibörs Statistika: naiste- ja madalamad liigad Lisaaeg

KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS,

Ristsõna

MIHKEL UIBOLEHT

MUU

VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

Koondise häving 1 : 8

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS /

Täringujalgpalli Eesti

TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD

meistrivõistlused

TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT

POSTRID

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

22 24 30 48

Magnus Villota

Eesti meister! VAADATES 1 : 8 KULISSIDE TAHA

4 8 10 38 40 42 52 54 56 58 59 64 66

18 44

TALLINNA FC INFONET – EESTI MEISTER NEYMAR BARCELONA EDEN HAZARD

CHELSEA 2016 DETSEMBER JALKA

lembit peegel

Peo- ja leinameeleolu novembris Kui Premium liiga viimast vooru kattis pingeloor, siis Belgia–Eesti valikkohtumises tehti kõik selgeks juba poole poolajaga. Foto: Lembit Peegel

Olemas! 5. novembril said Infoneti pallurid käed taeva poole visata, sest Kalju alistamisega Hiiu staadionil võideti klubi ajaloo esimene meistritiitel. Oma uute lisandustega tõusis klubi aasta alguses küll favoriitide ringi, kuid ilmselt oli vähe neid, kes uskusid, et meeskond suudab terve hooaja vältel stabiilset mängu näidata. 36 mängust võitis Infonet 24, viigistas kaheksa ning kaotas neli. Kusjuures, kodusel Punase tänava staadionil ei lastud vastastel end kordagi alistada! Kaljukindlus. Foto: Lembit Peegel

Kuid läheme veidi ajas tagasi, tiitli otsustanud matš pakkus närvikõdi mõlemale poole. Juba kolmandal minutil 1 : 0 juhtima läinud Nõmme Kalju lasi endale teisel poolajal kaks väravat tagasi lüüa. Pildil hoiavad nõmmekat Sander Puri (paremal) pallist eemal (vasakult) Aleksandr Dmitrijev, Ofosu Appiah ja Dmitri Kruglov. 4

JALKA DETSEMBER 2016

lembit peegel

Kalju väravavaht Vitali Teleš palli järele küünitamas. Kokkuvõttes ta omasid päästa ei suutnud, kuid võibolla on väike lohutus seegi, et oktoobris 33aastaseks saanud puurilukk oli üks kolmest pallurist, kes ei jätnud tänavu ühtegi Premium liiga minutit vahele.

Foto: Lembit Peegel

Kõigepealt ühele, siis teisele poole. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak näitas ilmarahvale võidutrofeed ja ulatas seejärel karika Infoneti kaptenile, oktoobris 39. sünnipäeva tähistanud Andrei Kalimullinile. Omal ajal Levadiaga kulda ja karda võitnud keskkaitsjale oli mäng Kaljuga tema 500. matš Eesti kõrgliigas. Müts maha!

Foto: Lembit Peegel

2016 DETSEMBER JALKA

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Varbaots on küll vahel, kuid Mihkel Aksalu (pildil) ei suuda Ragnar Klavanit omaväravast päästa. 6

JALKA DETSEMBER 2016

Infoneti president Andrei Leškin usaldas tähtsal päeval end sportlaste hoolde ja sai võidu puhul lennelda.

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Ainsat pisikest lohutussõõmu pakkus meile Henri Anier (paremal), kes tegi 29. minutil seisuks 1 : 3. Postipõrke abil väravajoone ületanud pall oli esimene, mille belglased ses valiktsüklis võrgust välja koukima pidid.

Kaks väravat löönud mehed üksteisele nägusid tegemas. Dries Mertensil ning Romelu Lukakul oli naeratamiseks põhjust, siin pildil tähistavad nad Mertensi 6 : 1 kolli.

Foto: Lembit Peegel

Brüsselis toimunud kohtumises peeti ka legendaarse Merseyside’i derby miniversioon. Kuigi siin olukorras Liverpooli mees Klavan klaarib, jäi mäekõrguselt peale Evertoni belglasest pallur Romelu Lukaku.

Mõtteainet on.

2016 DETSEMBER JALKA

nimed & numbrid Aleksandr Puštov Taasiseseisvunud Eesti koondise esimese värava löönud Puštov (52) viis Tallinna FC Infoneti peatreenerina klubi ajaloo esimese meistritiitlini. Konkurendid üle kavaldanud Puštovil on olnud vutimaailma mõistes ilmatuma aeg atra seada – Lasnamäel paikneva klubi eesotsas on ta olnud juba 2011. aasta lõpust, mil sats veel esiliigas pallis.

Rakvere JK Tarvas Läänevirulased kogusid oma Premium liiga debüüthooajal küll vaid kolm punkti, kuid sellest hoolimata näidati sisukat mängu, valge lipuga ei lehvitatud kordagi ning hooaja lõpus üritati kõigest väest tiitliheitluse kaardipakki segadust külvata. Võitlemisest annab märku seegi, et kui 2011. aastal nelja silmaga lõpetanud Lasnamäe Ajaxi väravate vahe oli 11 : 192, siis Tarval oli see tänavu 15 : 113.

... päev liiga vara sündis Tartu JK Tammeka ründemängija Rait Läll, et saada esimeseks käesoleval millenniumil sündinud mängijaks, kes Premium liigas värava löönud. 31.12.1999 ilmavalgust näinud Läll tõusis viimase vooru tabamusega Pärnu vastu meistriliiga selle hooaja noorimaks väravalööjaks.

Igor Morozov: ma ei usu, et olen halvemaks muutunud Vahepeal Poolas ja Ungaris pallinud keskkaitsja maandus tänavuse hooaja eel oma endises koduklubis Tallinna Levadias. Numbritele näkku vaadates oli mehe liigahooaeg väga hea – 32 mänguga lõi ta kuus väravat –, kuid hõbedatiimi tugitalaks olemisest ei piisanud, et tagasi koondisse murda. Kui veel hiljuti tundus, et ta moodustab aastateks Ragnar Klavaniga rahvusesinduse keskkaitseduo, siis nii pole läinud. Milles asi? Sul sai just läbi esimene hooaeg tagasi Eestis. Said palju mängida, Soccernet valis su parimate kaitsjate hulka. Samas oli hooaja esimene pool sul kaitsefaasis üsna rabe. Hooaja alguses võitsime tihti skooriga 1 : 0, olime kaitses head ja ka väravavaht Sergei Lepmets päästis meid mitmel korral. Aga ega alati ei saagi taga nulli hoida. Kindlasti olin natuke ebakindel, kaua ei olnud mänginud ja hooaja alguses otsisin pigem enesekindlust taga. Eksimatuid kaitsjaid ei ole, minule oli kõige tähtsam see, et sain aasta lõpuks oma enesekindluse tagasi! Isiklikus plaanis jään hooajaga rahule, oleks olnud parem, kui oleksime liiga võitnud. Kui liigas olid Levadia põhimees, siis koondisepildilt oled sa praegu täiesti kadunud. Ei kutsunud sind sel aastal Magnus Pehrsson ega Martin Reim. Mis seda ikka kommenteerida? Igal treeneril on omad mõtted, nad valivad mängijaid oma taktika järgi. Ütleme nii, et liigas ei lasknud Levadia endale väga palju väravaid lüüa (Levadiale löödi 30, vähem lasi vaid Nõmme Kalju – 28 – toim.). Mina ei osalenud ka selles mängus, kus Flora meile kuus lõi. Kui üksikud mängud välja arvata, oli meil kaitses kõik okei. Muidugi tahaks koondises mängida ja loodan, et olen kunagi tagasi. See oleks suur au. On su tase langenud? Ma ei usu, et ma palju halvemaks olen muutunud, aga välismaal ei saanud ma piisavalt mänguaega ja teistel olid paremad ajad ning nad kasutasid oma võimaluse ära. Koondisel on vaja stabiilselt platsile saavaid jalgpallureid. Levadiaga on sul ka järgmiseks aastaks kehtiv leping. Kas välismaa poole üldse ei kiika? Kui tuleb hea pakkumine, siis miks mitte minna, aga samas pole mul midagi Levadiasse jäämise vastu. Eesti suurklubi, kes võitleb alati meistritiitli eest. Kas tagasi Ungarisse ei kipu? Muidugi oleks tore Ungaris Innaga (madjarite juures palliv abikaasa Inna Zlidnis – toim.) koos olla, see oleks super! Aga kahjuks pole jalgpallis nii, et kui tahad minna, siis kohe saad.

SIIM KERA

... väravasöötu andis tänavune Premium liiga passimaestro Zakaria Beglarišvili. Samas arvestuses platseerusid teisele-kolmandale kohale Vjatšeslav Zahovaiko ja Svjatoslav Jakovlev 12 resultatiivse abistamisega.

139

... liigaväravat lõi oma karjääri jooksul Kristjan Tiirik Tartu Tammeka eest. Kokku esindas tänavuse hooajaga mängusärgi kappi riputanud ülikoolilinna vutiheeros Tammekat 376 liigamängus.

JALKA DETSEMBER 2016

Igor Morozov (vasakul) loodab koondisse tagasi saada. Foto: Lembit Peegel

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Minusugune vend ei tohiks olla väravaküttide edetabeli esikolmikus.” Vjatšeslav Zahovaiko oma füüsilisest vormist “Kui ilma peab, näeb jalgpalli ka. Kui mitte, tuleb sellest üks tapmine ja tagaajamine.” Argo Arbeiter Premium liiga viimasest voorust “Treener saab minu arvates sellist olukorda nautida ainult pärast mängu – siis, kui tuleb võit!” Sergei Terehhov viimase vooru põnevusest, kui tiitlivõimalus oli kolmel meeskonnal “Räägitakse, et Eesti tase pole sama, mis Euroopas. Ei olegi. Aga tule ja proovi siin tiitel võita!” Vladimir Voskoboinikov Infonetiga tiitli võitmisest “Nende edu taga on mitu aastat stabiilsena püsinud koosseis – pole nii, et seitse meest läheb ja seitse meest tuleb.” Levadia peatreener Igor Prins Infoneti võidust “Miks tahavad nii vähesed, et neid esindaks kodukoha jalgpallivõistkond?” Tambet Kaugema imestus Sirbis Eesti meistrivõistluste publikuarve vaadates

Vahekokkuvõte A. Le Coq Arenast Iga tõsisem vutisõber teab, et A. Le Coq Arenal on Eesti koondis peaaegu kaks korda rohkem kolle kõmmutanud lõunatribüüni väravasse kui vastassuunda. See näitaja on 66/37. Seda, et merepoolne värav oma kolleegist kitsam pole, näitab õnneks vastaste statistika – nemad on just lõuna poole edukamad olnud: 49/43. Lihtne arvutus näitab, et Eesti ja vastaste väravate vahe on meie kasuks 103/92. Nagu ka mängude bilanss: meil on 36 võitu ja 32 kaotust 24 viigi juures. Hoopis põnevam mälumänguküsimus lõpuni ehitamisele mineva rahvusstaadioni kohta on näiteks selline: A. Le Coq Arenal on välismaistest koondislastest kaks väravat suutnud lüüa kuus pallurit, nende seas Ruud van Nistelrooy ja Robbie Keane. Millega eristuvad nende kuue seast aga Michael Constantinou Küproselt ja Goce Sedloski Makedooniast? Õige vastus: nemad on värava löönud mõlemasse otsa, sealjuures viimati mainitu kahes eri mängus! Eesti koondislaste seas on selliseid mehi 13. Eesti koondis on saanud penaltit lüüa viiel – alati lõunaväravasse – ja õnnestunud vaid kolmel korral. Korra on skoorinud Tarmo Kink, kaks korda Kostja Vassiljev ning ebaõnnestujad on olnud Kristen Viikmäe ja Vassiljev. Vastased on sisse kihutanud kuuest katsest viis, sealjuures neljal korral on penalti määratud lõunaväravasse. Kuulsaimad õnnestujad on David Villa Hispaaniast ja Robin van Persie Hollandist. Eesti on omaväravaid löönud neli: Raio Piiroja kaks lõunaväravasse ning Andrei Sidorenkov ja Ragnar Klavan põhja. Vastased on seda teinud korra mõlemale poole. A. Le Coq Arena väravakuningas on hetkel Andres Oper 14 tabamusega. Konstantin Vassiljevil on kirjas 13 väravat. Mõlemad on lõuna poole löönud üheksa kolli. Põhjavärava rekordimees on Oper viie väravaga. Nende kahe lähim ohustaja on tegevpallureist Sergei Zenjov kuue väravaga. Kokku on Eesti oma staadionil võõrustanud 58 koondist. Kõige enam oleme A. Le Coq Arenal mänginud Lätiga: viiel korral. Järgnevad Andorra nelja ning Venemaa ja Horvaatia kolme korraga. Esimene, kes tuli jalgpallistaadionile teist korda, oli Venemaa. Enne seda oli staadionit Kitsekülas väisanud 22 eri rahvuskoondist.

INDREK SCHWEDE

“No mäng algab null nullist, nii et üks punkt on ju alguses kirjas.” Martin Reim eelseisvast mängust Belgiaga “Mingi hetk on vaja lihtsalt kott väravale ette tõmmata ja kohtumine viisaka seisuga ära lõpetada.” Marek Lemsalu 1 : 8 krahhist Belgias “Nii-öelda tagantjärele tarkuse osakaal on jalgpallis suur.” Aivar Pohlak “Mina isiklikult vaatasin Pehrssoni ajal, et üritatakse mängida seda, mis pole võimetekohane – liiga keeruline jalgpall ja nõudmised, mis ei arvesta meie taset.” Tarmo Rüütli “Belgia vastu mindi mängima nii, nagu oleksime ise Belgia.” Aivar Pohlak “Läksime positiivset ajalugu tegema – ajalugu ka tuli, aga negatiivne.” Martin Reim

JALKA DETSEMBER 2016

Praegune koondise abitreener Andres Oper on rahvusmeeskondade A. Le Coq Arena suurim väravakütt. Foto: Lembit Peegel

lood & tsitaadid Foto: jalgpall.ee

nii nad

ütlesid

”Siis ei näe enam jalgpalli MMi, paljud ei ela seda üle. Sõnaga: telekommunikatsioon kaob ära.” Ene Ergma sellest, kui satelliidid välja lülitataks

”Kunagi uuriti Kiievi Dünamo jalgpallimeeskonna mõju sealsele majandusele. Selgus, et võidu puhul oli tänu heale tujule tööviljakuses arvestatav tõus.” Meediaekspert Raul Rebane

Kas endised profid tõrjuvad amatöörid rahvaliigast välja? Rahvaliiga seitsmendal hooajal tõmbas konkurentidelt vaiba alt JK Kuusalu Legendid (pildil), kes A-tasandi finaalis alistas FC Lebo Ülesande tulemusega 1 : 0. Võitjate üle küll kohut ei mõisteta, kuid Ida-Harjumaa aleviku satsi üle oli rahvaliiga ringkondades siiski nurinat kuulda. Nimelt kuulusid nende koosseisu meistriliigas pallinud Andrus Mitt ja Alo Dupikov, kes viiel korral Eesti koondise särgigi selga tõmmanud. Kas selliste mängumeeste koht on ikkagi rahvaliigas? JK Õismäe Tormi eestvedaja Tõnis Mänd sõnab, et tegemist on kahe otsaga asjaga. “Eks sellesse veidi skeptiliselt suhtutakse, rahvaliiga eesmärk peaks ikkagi olema fun amatööridele,” ütleb mees, kes kuulub ka jalgpalliliidu harrastusjalgpalli komisjoni. “Arvamusi on seinast seina, aga enamik usub, et endine koondisemees on rahvaliigale siiski natukene palju.” Võitjatiimi esindaja Ilvard Eeriksoo sõnab vastulauseks, et tema moodustas tiimi oma sõpruskonnast, ning tõdeb, et Mitt ja Dupikov on tippvuti jaoks minevikumehed, kes enam rahvusesindusse ei pretendeeri. Nad otsisid lihtsalt väljundit, kus lõbusalt palli veeretada. “Mul on kahju hoopis neist noortest, kes on varem meistriliigas või esiliigas mänginud, aga kes ei näe nüüd teist väljundit kui rahvaliiga,” mõtiskleb pikamaajooksja taustaga Eeriksoo. “On palju andekaid, kes võiksid veel kuhugi jõuda, rahvaliiga tase on seepärast hästi tugev. Ma ise kujutasin ette, et lööd haamriga laudadest värava kokku, paned heinamaale ja ongi rahvaliiga, aga nii ei ole. Kõigil on head väljakud ja ilusad vormid, midagi suvalist ei ole.” Eks olukord ole keeruline, aga selge on see, et kui endine koondislane tahab rahvaliigas mängida, on tal selleks sada protsenti õigus. “Me ei saa ju kätt ette panna, et nad näiteks üldse rahvaliigas pallida ei tohi,” kommenteerib EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. “On palju noori ning endiseid jalgpallureid, kes on tulnud madalamale tasemele mängima, seepärast on ka kvaliteet paremaks läinud. Rahvaliigas on vähem mänge ja vähem koormust, see on paindlikum, ning seepärast sobib see endistele tippmängijatele väga hästi. Kas see lõhub rahvaliiga algset ideed? Ma arvan, et elu teeb ise oma korrektiivid. Ma ei usu, et see rahvaliigat väga rikub. Olemas on ka ju B-tasand, mis on jäänud pigem asjaarmastajatele. Iga võistkond saab hooaja alguses valida, kummal tasandil mängida, ja jalgpalliliit on alati valmis tiimidele nõu andma.” Rahvaliiga B-tasandil võidutses tänavu SK Räpina, kes alistas penaltite toel Paduvere SK Illi. Noorte rahvaliiga debüüthooajal viis võidukarika koju Suure-Jaani United, kes sai finaalis 4 : 0 jagu Saaremaa JK aameraaSist. Naiste rahvaliigas triumfeeris Keila JK, teisele kohale platseerus FC ERR.

SIIM KERA

”Nagu sukelduv jalgpallur loodab Rõivas, et kohtunik tema viga ei näinud – või vähemalt pealtvaatajate massi survel ei vilista seda ära.” Kolumnist Ahto Lobjakas võimuvõitlusest ”Tipptasemel ongi kõik peenmehaanika. Ei saa ühte asja lõputult pähe raiuda. Mingi aeg läheb see mõne jaoks hiina keeleks ära.” Argo Arbeiter meeskonna häälestamisest ”Jalgpallis on avavile, lõpuvile ja poolajaviled ehk neli kindlat vilet, mille vahel on aga suur ruum loovusele. Võrkpallis on kolm puudet ja selle vältel tuleb mingi lahendus leida.” Jalgpalliliidu võrkpallitaustaga infojuht Mihkel Uiboleht võrdleb kaht mängu ”Meie mäng on kolinud teiselt korruselt esimesele. Aga me ei saa endale lubada luksust olla teisel korrusel kehvad.” Eesti koondise abitreener Janno Kivisild ”Kui oled lühem, pead tegema kõik, et vastane hoogu sisse ei saaks. Kui saab, oled pealtvaataja.” Raio Piiroja õhuvõitlusest ”Ka pea jagu lühem kaitsja saab oma mehel piltlikult öeldes nagu seljakott seljas rippuda ja teda takistada. Peab kasutama kõiki võimalusi: blokeerimine, tõukamine, kinnihoidmine, segamine.” Martin Reim õhuvõitlusest ”Samas treenime viis kuud, see on peaaegu pool aastat kas lumel, jääl või korvpallisaalis. Viimases saab muidugi mingil määral tehnikat arendada, kuid jalgpalli mõistes on see pool aastat paigaltammumist.” Martin Reim oma jalgpallikooli näitel Eesti tingimustest ”Miinus on aga jalaga mäng. See peaks olema parem. Kanadas ei harjutanud ma üldse jalaga mängimist.” Andreas Vaikla oma nõrkusest

2016 DETSEMBER JALKA

kera komm

INFONET EI OLE IGAV. FCI ON IGAV

SIIM KERA

ma terrorihirmu ja igavikku lahkunud muusikutega oli 2016 kokkuvõttes üsna jube aasta. Õnneks ei olnud kõik üdini halb – ma pääsesin täringuvuti meistrivõistlustel esimest korda alagrupist edasi ning Premium liigas möllati täie raha eest. Täiesti kindel, et hooaja lõpufaasis said esineliku meeskondade fännid rohkelt küüsi näksida ja jalgu võbistada. Pinge oli laest läbi tunginud ja otsapidi juba pööningule jõudnud, kui Sergei Mošnikov tõi Infonetile 25 minutit enne hooaja lõppu (!) meistritiitli. Spordiajakirjanduse sensatsioon Hugo Tipner, kes tõenäoliselt lisatakse pärast iga tema sulest ilmunud artiklit umbes kümnesse “ma vihkan neid inimesi”nimekirja, andis nädal enne Premium liiga lõppvaatust teada, et kokkuvõttes pole tähtsust, kes meistriks tuleb. No muidugi pole, laiemas plaanis pole miski oluline, oleme lihtsalt väikesed tolmukübekesed ses lõputus universumis ja muu blabla, aga ma ei tea, kas

JALKA DETSEMBER 2016

alati on vaja nii nihilistlikult läheneda? Tipner pidas Infoneti (tollal veel võimalikku) tiitlivõitu variandikvarteti kõige igavamaks variandiks. No misasja? Okei, suursuguse nimega Hugo põhiargumendiks oli, et klubil puuduvad väljakujunenud kogukond ja fännid, mis on muidugi õige. Aga teeb see nende triumfi kohe üksluiseks? Sõnaseletusraamatu teine vaste sõnale “igav” on “vahelduseta”. Infonet ja igav – sulaselge vale! Punase tänava poiste võidu suurimaks märksõnaks on just vaheldus. Vaheldus Florale ja Levadiale, kes on kahe peale võitnud 73% taasiseseisvunud Eesti jalgpalli meistritiitlitest. Pagan, iga uus asi on põnev ja tekitab elevust. Vahva ju, kui kaeraga täidetud toidunõu vana hobuse nina alt minema tõmmatakse. Siit koorub ka vähemalt üks idu, miks Infoneti võit loeb – teised suksud lähevad vihaseks, sest nende manna-

INFONETI UUEST NIMEST

FCI on küll jube, aga vähemalt oma, ning õnneks peab sellega kokku puutuma vaid suisel ajal. Loodame, et nimi seda meest ära ei riku. kausi juures on üks suu lisaks. Mida rohkem meeskondi tiitli pärast võitleb, seda põnevam nii pealtvaatajatele (hea pinnas Infoneti fän- ja kogukonna kasvamiseks) kui ka kogu liigale. Meie oma suur nelik! Varem on väärikasse esikvartetti ka Narva Trans ja Sillamäe Kalev kuulunud, aga julgen väita, et Infonet on märksa stabiilsem ja jääb aastateks Flora-Levadia-Kalju trioga kemplema. Samas muidugi kahju, et põhibande

on pealinna moodustunud. Ja kahju, et Infonet ei kasutanud võimalust vähemalt nimeliselt end suurest laiast Tallinnast lahti rebida. Kuna peasponsorile viitav nimi läheb vastuollu UEFA reeglitega, palus katusorganisatsioon Infonetilt kiirelt uut nime. Selle asemel et end Lasnamäega siduda, tegid nad ühe igavaima võimaliku otsuse – kui Premium liigas pallitakse Infoneti nime all edasi, siis Meistrite liigas esindab Eestit järgmisel hooajal FCI Tallinn. Ainuüksi selle nime kirjutamine ajas mind haigutama. Täiesti näotu ja identiteeditu. JK Lasnamäe (vms) tekitaks vähemalt mingisuguseid tundeid, näole annaks uued poolehoidjad ja värsked vihkajad. Okei, aega mõelda oli vähe, noorterühmi on ka teistes linnaosades, Lasnamäel on juba Ajax olemas jne, aga need vabandused kahvatuvad selle kõrval, et 100 000+ inimest oleks saanud endale Euroopa kõrgeimas sarjas mängiva koduklubi! Pigem jääb mulje, et kardeti end Lasnamäega siduda. Eks Tallinn ole muidugi turvalisem variant, aga kogukonna kasvatamine on niiviisi kahtlemata keerulisem. Intervjuus Postimehega tõdes Infoneti president Andrei Leškin, et jalgpalliliit pakkus klubile erinevaid ajaloolisi nimesid, kuid nad tahavad oma ajalugu ise luua. Jalkale teadaolevalt oli üheks pakutud variandiks teise maailmasõja eel Eesti vutti valitsenud ja viis korda järjest meistritiitli endale haaranud Estonia. Tallinna JS Estonia reinkarnatsioon Infonetina olekski võibolla imelikult mõjunud. Ei tea, kas laual oli ka Lasnamäe Estonia? Pagan, see oleks alles üks intrigeeriv nimi. Samas on see väga mõistlik otsus, et Infonet end võõraste sulgedega ehtima ei hakka. FCI on küll jube, aga vähemalt oma, ning õnneks peab sellega kokku puutuma vaid suisel ajal. Loodame, et nimi seda meest ära ei riku.

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Eripakkumine Jalka lugejatele

Telli Ajakiri SPORT kolmeks kuuks tutvumishinnaga kõigest 4.99

Vaata lähemalt: www.tellimine.ee/sport-jalka S EPTEMB ER 201 6

SEPTEMBER 2016

Ürituse peasponsor on:

Tempomeister Valdo Jahilo

Ürit peasponp

Jooksuklubi Must Puudel

Mida näitab geenitest? Motiveeriv ja tõhus ühistreening Kuidas kaitsta hüppeliigest?

MEELELAHUTUS

Müüt nimega Vladimir Kuts

AJAVIIDE

Geopeitus tekitab avastamishasarti

ELUS TIIL

Mida süüa ja juua maratonil? Sport ja taimetoit

MARATONI OSALEJA

SEB TALLINNA

SEPTEMBER– võrkpallurite viljalõikuskuu

9 772382 818016

HIND 4.95

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

OK TOOB E R 201 6

TANTSUKLEITIDE ÕMBLEJANNA Evi Kaasik

Rahvasportlane relvaga Dener Danger Jaanimaa

MEELELAHUTUS

Õnn või õnetus?

Poksilegend Joe Louis

Maagiline Taiji

Kellele sobib CrossFit?

A J AVI I D E

5 küsimust massöörile

Kui palju juua vett?

E LU S T II L

Mugavaim stardija finišipunkt sinu pakkidele Oktoobri lõpuni pakivedu.ee keskkonnas paki saatmine -25%, sooduskood PICKUP.

9 772382 818016

HIND 4.95

Martin Kupper mäng käib esikoha peale

JUULI 2015

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

ANDRUS KIVIRÄHK ME ELE L AHUTUS

Diplomita tugitoolisportlane

Eesti suurim meelelahutuslik

spordiajakiri

Rallifänni kirev elu Vollemehed paadis

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

AJ AVIID E

Wakepargis

UUS RUBRIIK!

Endla Vaher

E LUSTI IL

Testi ennast

Ava l d a b m u l j e t

SEB COE

Tour de France

viimane valge jooksuime

OM 1980 PURJEREGATT 35 aastat hiljem

põhjust

ultraspordiks

Sport ja meik

Kuidas valida kõrvaklappe Ilma lihata grillima HIND 4.95

Öös on jooksu Põlvevalust priiks

HINNAVÕIT

 Töökindel rummusisene

€70

käiguvahetus  Kiirkinnitusega esikorv  Naisteraam  Ketikaitse  Jalgpidur  Porilauad  Pakiraam  Seisutugi  28” rattad

SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE

enne €399

NOVEMBER 2016

€329

JUUNI 2016

EKSPERIMENT kontorirott supervormi

Linnaratas Montana Velocetta

Linnaratas Merida Crossway 100

JALGPALLISÄRKIDE VAHETUS džentelmenide tegu

HINNAVÕIT

€500

€140

€60

KINDLA KÄEGA

Elektriratas EBIKE SPORT

HINNAVÕIT

Irina Embrich

 Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam  Pakiraamid, seisutugi, tuled, pump

enne €359

nüüd €299

246 rasket kilomeetrit

enne €699

nüüd €1599

Maastikuratas Cube Analog

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

Maanteeratas Merida Ride 100

HINNAVÕIT

€100

€660

enne €2099

 NuVinci sujuv käiguvahetussüsteem  Boschi keskmootor  Saksa kvaliteet

nüüd €559

Maanteeratas Cube Agree GTC SLT DI2 HINNAVÕIT

€240

€1700

AJAVIID E E LU STIIL

 Hüdraulilised ketaspidurid  27 käiku (Deore)

enne €789

nüüd €689

Maastikuratas Merida Matts 6.10 HINNAVÕIT

 Süsinikraam  Shimano kompoendid

enne €2199

nüüd €1539

Lasteratas Merida Matts J24 HINNAVÕIT

€60

 Alumiiniumraam  Süsinikkahvel

enne €799

nüüd €559

Lasteratas Merida Matts J20 HINNAVÕIT

€80

taastumisest ja toitumisest

Kasutajasõbralik Fitbit Võimlemispeo lavastaja Kersti Kull Nõuandeid rulluisutamiseks

Kohtunikud lahinguväljal Pidurdamatu arenguga discgolf

nüüd €1899

Lasteratas Merida Matts J16 HINNAVÕIT

€70

€50

Eestlased Mallorca IRONMANil Kas meelerahu saab treenida?

 Alumiiniumraam  21 käiku

 Lastele vanuses

7-11 aastat

Mis on nutikael?

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 Töökoda: 56 229 000 Netimüük: 5555 1511

facebook.com/Veloplus.Estonia 9 772382 818016

enne €379

nüüd €299

veloplus.ee

Milline on hea spordikinnas?

Sirje Eesmaa vallutab mägesid

enne €419

nüüd €359

 Lastele vanuses

5-8 aastat

enne €329

nüüd €259

alates 50€ ostust transport tasuta

 Lastele vanuses

3-6 aastat

enne €249

nüüd €199

Rattaremont pumpame

peseme hooldame

remondime

Kas võtta trennipuhkust? Ööjooks kutsub Rakverre Randa sportima!

enne €3599

 Elektrooniline

käiguvahetus

MARGUS SILBAUM

HIND 4.95

9 772382 818016

E LU STIIL

Ingrid Puusta Õnnel i k s urfi pi i ga

HIND 4.95

AJAV IIDE

SPARTATHLON

 Hüdrahulilised ketaspidurid  27 käiku  Shimano komponendid

M EEL EL AHU TUS

MUST GASELL Wilma Rudolph

9 772382 818016

JUU NI 20 16

Lai valik rattaid uutele ja vanadele tegijatele

Linnaratas Juliet Tour 3

MEE LE LAH UTUS

Eesti tuleviku heaks

JALATSID NÜÜD KOHAL!

OKTOOBER 2016

LAPSEVANEM PLATSI ÄÄRES

NOV EMBE R 201 6

MIS EI JÄTA SIND HÄTTA METSATEEL EGA LUMES

PEEDCROSS 4

LIINA, Leila ja maailma kuulsaimad kolmikud Lily

Tanel Padar rokilavalt triatlonile

1-teist mõtet

KUIDAS KARISTADA

HUGO TIPNERIT? Õ

htulehes kolumne kirjutav Hugo Tipner on saanud rohket tähelepanu. Noormees peab enda sõnul baarmeni ametit ja mõtiskleb ajaviiteks ajalehe veerul. Jalgpalliringkondades aga sosistatakse, et tegemist on varjunimega, ning spekuleeritakse, et tegelikult tulevad kõik mõtteavaldused ühe konkreetse inimese arvutist. Nagu teravamat alatooni sõnuvõttude puhul ikka, on reageerijate käitumismuster kahetsusväärselt nadi. Kõik, kes tunnevad, et on sõnadega pihta saanud, loobuvad arutlemast toodud argumentide või süüdistuste üle ja asuvad teksti autorit materdama või teda lausa otsima. Oluline on siiski see, kas mistahes autor on osutanud olulisele probleemile või puudujäägile. Sellisel juhul peaks ausa ellusuhtumisega inimene ütlema

kasvõi mõttes: aitäh! Kui aga autor on asjadest valesti aru saanud ja kirjutab lollusi, ei tohiks see üldse kedagi suuremat häirida. Olla loll on siiski inimõigus! Teine asi on siis, kui levitatakse valefakte või mustatakse konkreetseid inimesi, aga Hugo Tipner pole millegi sellisega küll hakkama saanud. Ma ei tea, kas valmistan kellelegi suure pettumuse või ajan asja veelgi põnevamaks, aga kuuldavasti kirjutab pseudonüümi Hugo

KES ON HUGO TIPNER?

Kuuldavasti kirjutab pseudonüümi Hugo Tipner all mitu autorit. See on pettumus kindlasti neile, kel plaanis tema isik välja selgitada ja teda nahutada.

Tipner all mitu autorit. Et tegemist oleks nagu kollektiivse loominguga. See on pettumus kindlasti neile, kel plaanis Hugo Tipneri isik välja selgitada ja teda nahutada. Kuidas sa, vaene hing, nüüd kedagi karistad, kui pole selge, kes konkreetselt ühe või teise teksti taga on? Üks peamine süüdistushüüe Tipnerile on: aga miks ei kirjutata oma nime all? Kui julgetakse selgesõnalisi hinnanguid anda spordialadele ja alaliitudele, siis julgetagu olla avalik! Kui vaatame elu avaramat horisonti, siis näeme, et näiteks kirjanduses on varjunimi, aga ka anonüümsed kollektiivautorid üsna levinud võte. Kuigi spordiinimesed on end kahetsusväärse allaheitlikkusega hakanud pidama meelelahutusmaailma osaks, pole kaugel aeg, kui rõhutati just oma kuulumist kultuurisfääri selle mittemeelelahu-

Eesti ajakirjanikud Belgia koondise pressikonverentsil. Kas pildi peal on ka Hugo Tipner? Või koguni mitu? Foto: Lembit Peegel

JALKA DETSEMBER 2016

1-teist mõtet tuslikus võtmes. Väga tore, kui Hugo Tipner seda meile meelde tuletab! Teiseks see, et varjunime all kirjutamine võimaldab avaldada ka neid seisukohti, millele ise alla ei kirjutakski, kuid mis oleks (spordi)ühiskonna testimise pärast antropoloogilistel põhjustel huvitav ja vajalik. Siitsamast tuleneb kolmaski põhjus: meie spordiajakirjandus (paraku ka jalgpalliajakirjandus) kipub olema igav ja ideevaene. Kui mõni teravam seisukoht ka võetakse, siis pigem ikka vastu ja lahmivalt, mitte poolt ja faktipõhiselt. Oponentide arukaid argumente ja fakte eiratakse jäärapäiselt ja ikka tümitatakse lugejat omaenda viltuvajunud agendaga artiklist artiklisse. Hugo Tipner on selles valguses nagu kivivise seisvasse vette. Sealjuures on need visked võrdlemisi lõdvarandmelised, kunagisest Vaapo Vaheri vahedusest ja vaimukusest mitu vaksa maas. Aga kui nad suudavad kedagi erutada, näitab see erilise selgusega, kui igav on Eesti spordiajakirjandus. Publitsistika kui žanr on ju sisuliselt välja surnud. Eks ühelt poolt surub peale klikipõhisus, mis toidab lugejate pealiskaudsust, teisalt aga ajakirjanike endi žanriline ja professionaalne allaandmine. Igatahes soovitan Hugo Tipneri kõvahäälse sajatamisega ettevaatlik olla – võibolla kirute teda autorile endale! Aga muidugi: ega ma oska käsi piiblil kinnitada, kas Hugo Tipner on tegelikult olemas või mitte. Ülaltoodu oli üksnes mõtisklus. Leheküljel 65 astub Hugo üles rubriigis “Ma mäletan …”. Kirjutasin talle aadressil, mille ta ise ükskord Õhtulehes avaldas (hugotipner@gmail.com), ja sain vastuseks tähendatud kirjatöö. Tont teab – äkki on mees/naine reaalselt olemas?

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja

Martin Reimi rasked hetked Eesti U21 meeskonna peatreenerina on Martin Reim pidanud taluma igasugu kaotusnumbreid, aga praegusest hulga väiksemat meediatähelepanu. Brüsselis pidi Reim astuma pärast 1 : 8 hävingut eesti rahva ette tele-, interneti- ja trükimeedia kaudu. Ega see kerge olnud. Aga Reim, nagu ka kapten Ragnar Klavan ja meie ainsa värava löönud Henri Anier tulid ja rääkiMartin Reim tuli, vaatas kaamerasse ja rääkis. Foto: Oliver van der Oli sid. Sellises täbaras olukorras on vahel raske jääda ausaks. Inimene ei julge veel tunnistada oma viga ja püüab leida vabandusi. Tegelikult on sellises situatsioonis kõige õigem ja valutum olla just aus. Seda Reim ka oli ja tõdes, et taktikavalik osutus nii kõrgetasemelise ja osava vastase vastu valeks. “Iga muu taktika toonuks parema tulemuse,” tõdes Reim ja lisas, et õppida on sellest tappasaamisest palju. Päev varem oli Brüsselis toimunud Eesti meeskonna pressikonverents, mis möödus lõbusas meeleolus. Kohalolnud belglased kiirustasid pärast selle lõppu Eesti ajakirjanikelt pärima, mis naerma ajas. Kõige magusam naerupala oli jäänud pressikonverentsi lõppu, kui Delfi ajakirjaniku Gunnar Leheste küsimus kõlas ligilähedaselt nõnda: kui meie meeskonnal peaks õnnestuma pall saada ja õnnestub üles võtta mingi rünnakulaadne liikumine, siis mis edasi saab? Reim alustas vastamist humoorika NALI TASAKAALU! pöördumisega: tänan optimistliku suhtumise eest! Situatsioonikoomika oli tõesti vägev. Nii võimas, et Reimi kõrval istunud väravavaht Mihkel Aksalu pidi naermapuhkemise vältimiseks näo kätega katma. Ajakirjanikud lõkerdasid. Belglased vaatasid kadedate nägudega: millest me ometi ilma jäime!? Reim vastas ka teistele küsimustele tarmorüütlilike humoorikate repliikidega, aga andis ka pikemaid ja tõsiseid seletusi. Kõik oli tore ja ega etteheiteid otseselt ka pole, aga 1 : 8 valguses peab Reim edaspidi paremini valima tooni ja tonaalsust, leidma sobiva vahekorra tõsi- ja naljajutu vahel, sest muidu hakkab lõbus lõõp heitma meie koondisele klounivarje. Noh, et tuli üks naljameeste punt kusagilt Eestist: naerutasid omi ajakirjanikke enne mängu ja vastasmeeskonna poolehoidjaid mängu ajal. Mõistagi pole see üleskutse suhelda meedia ja avalikkusega surnumatja näoga. Killuviskamine kuulub jalgpalli juurde kuidagi orgaaniliselt. Ülemaailmselt. Aga konteksti peab arvestama ja ülemeelikust kontrollima. Muidu on kiiresti platsis vanasõna “pill tuleb pika ilu peale”. Või jääb selline mulje. Aga Eesti jalgpalli kõige tähtsama koondise puhul loeb ka väline mulje.

Reim peab edaspidi paremini valima tooni ja tonaalsust, leidma sobiva vahekorra tõsi- ja naljajutu vahel, sest muidu hakkab lõbus lõõp heitma meie koondisele klounivarje.

2016 DETSEMBER JALKA

teateid tegelikkusest

Rist nimega rahvusstaadion Eesti rahvusstaadioni A. Le Coq Arena valmimiseni on jäänud veidi enam kui aasta. Mis oli seni puudu ja miks tekkis olukord, kus staadioni ehitamist tuli õigustada?

MIHKEL UIBOLEHT

erime esmalt aega tagasi. Kui lugeda 2001. aasta ajalehti, vaatab sealt vastu hoopis teine maailm, kui aastal 2016 seda ette kujutada võiks. Napid nädalapäevad enne staadioni avamängu valatud betoon peab suure rahvamassi all vastu, kinnitab ehitaja. “Kui laborist tulevad reedel positiivsed vastused, siis lubame laupäeval rahva peale,” ütleb linnaametnik. “Päev enne mängu on veel pooled toolid staadionile kruvimata, kuid see pole probleem,” lausub abilinnapea. “Piirded saavad paika ja allakukkumise ohtu pole,” kinnitab järelevalveinsener.

Enne tahe, siis staadion SL Õhtulehes seisid aga read: “Kiibitsejad kõhklevad ometi: paadunud optimist Pohlak tutvustab taas parimaid omadusi, rahvast ju vaja rahustada! “Olen veendunud: Eesti mängib Hollandi ja Iirimaaga Lillekülas, aga mitte kuskil mujal. Olen realist, näen iga päev, 16

JALKA DETSEMBER 2016

mis staadionil toimub,” kostab jalgpallijuht rahulikult.” Edasine on ajalugu: Eesti võõrustas Lillekülas 2. juunil 2001 MM-valikmängus Hollandit, sealt hetkest alates on tegemist meie rahvusstaadioniga. Tahtmine nihutada tol ajal kehtinud piire ja teha suurt asja domineeris kõige muu üle. Unistusest sai reaalsus. Sajandivahetus oli üldse unistamise ja suurte tegude aeg. Eurovisiooni lauluvõistluse finaaliks valmis Saku Suurhall, mille kohta toonased ajalehed ütlesid: milline raiskamine, 180 miljonit krooni maksev telesaade! 1999. aastaks toodi Eestisse murdmaasuusatamise MKetapp, mille jaoks valmis Tehvandi staadion tegelikult alles aastaid hiljem – enne oli tahe, alles siis tuli infrastruktuur. Kui eelmisel aastal tuli uudis, et valitsus otsustas toetada Eesti riigi ühe visiitkaardi, meie rahvusstaadioni projektijärgset lõpuni ehitamist, tabas seda teatud osast avalikust ruumist kriitika. Uskudes, et tegemist ei olnud pahatahtlikkuse, kadeduse või omakasupüüdlikkusega, ei jää muud võimalust kui see, et põhjuseks oli hoopis teadmatus. Parandame selle vea ja käime läbi kritiseerijate väited.

Millised olid etteheited? Üks etteheide oli, et jalgpall on niigi saanud palju toetust. See ei pea paika. Näiteks 2010. aasta Eesti spordi kongressi materjalides on tabel selle kohta, kui palju raha saavad spordialaliidud avaliku sektori üleriigilistest allikatest ja Eesti olümpiakomiteelt. Harrastatuim spordiala jalgpall paikneb 15. kohal, eespool on kergejõustik, suusatamine, korvpall, võrkpall, sõudmine, judo, jalgrattasõit, ujumine, tennis, laskesuusata-

mine, maadlus, uisutamine, jahtklubide liit ja käsipall. EOK andmeil on Eesti kergejõustikuliit aastail 2002–2013 saanud avalikult sektorilt 8,8 miljonit eurot ja Eesti korvpalliliit üle viie miljoni euro rohkem kui jalgpalliliit. Need summad ei sisalda riigi ega omavalitsuste taristutoetusi. Seega ei saa jalgpall praeguse staadionitoetusega mingit eelist, see hoopis vähendab tema rahastuse vahet teistega. Teiseks küsiti, kas riik peaks üldse toetama niisuguseid spordiobjekte. Tegelikult on see loomulik: olgu selleks Tehvandi keskus, Tondiraba hall või uus Haapsalu vehklemishall – kõik need on valminud riigi või omavalitsuse toel, nüüd on käes jalgpalli kord. Näiteid ka välismaalt: Soome riik ja Helsingi linn investeerisid äsja Helsingi olümpiastaadioni renoveerimisse 209 miljonit eurot, Leedus otsustas Kaunase linn ehitada 12 miljoni euro eest uue, 8000 inimest mahutava jalgpallistaadioni (siiani mängib Leedu koondis 5067 pealtvaatajat mahutaval ja vaevaliselt rahvusvahelistele nõuetele vastaval kunstmurukattega staadionil Vilniuses). Kolmas etteheide oli seotud tribüünide täitumisega. Mis mõtet on staadionit lõpuni ehitada, kui istekohtade arv on praegugi piisav? Siin on kolm nüanssi.

Piltlikult väljendudes on kraana kõrgunud A. Le Coq Arena kohal kõik 15 aastat.

teateid tegelikkusest Esmalt lihtne loogika, et pooleliolev objekt tuleb lõpuni ehitada, seda nii kasutajasõbralikkuse kui ka arhitektuurilise poole pealt. Teiseks ei saa me aga unustada, et jalgpall on Eesti ja maailma kõige harrastatum ja jälgitum spordiala, Eesti spordiregister annab harrastajate arvuks 19 888, maailmas on tegelejaid üle 300 miljoni. Eriti populaarne on jalgpall noorte hulgas, teisisõnu kasvab harrastajate hulk aasta-aastalt. Jalgpall on Eestis tulevikuala, mis tähendab ka publikuarvu kasvu. Kolmas nüanss on vale eeldus, et staadioni lõpuni ehitamine tähendab automaatselt, et igal võistlusel peab olema täismaja. Ei pea. Kui tihti näeme täismaja Tondirabas, Tehvandil, Saku Suurhallis või näiteks lauluväljakul? Oli veel etteheiteid, neist üks toetuse eraldajatele: miks valiti just A. Le Coq Arena? Sarnane etteheide kõlas ka jalgpalliliidule: miks selle rahaga midagi muud ei tehta? Esmalt, A. Le Coq Arena on kogu riigi üks visiitkaarte, mida on külastanud kümned tuhanded turistid ja kust igal aastal tehakse sadade miljonite televaatajateni jõudvaid otseülekandeid. Tegemist on kohaga, kus on viibinud tuhandeid ajakirjanikke paljudest riikidest üle maailma. Teine pool on konkreetne üritus: UEFA superkarika finaal Eesti riigi 100. sünnipäeval. Tegu on rahvusvahelise suursündmusega, mis jõuab ligi 50 miljoni televaatajani ja toob Eestisse

umbes 10 000 väliskülalist. Isegi puht pragmaatiliselt – jättes kõrvale turundusväärtuse – toob selline arv turiste staadionisse investeeritud raha Eestile tagasi, kuigi see ei saa olla omaette eesmärk. Mugav, aga ääretult ebaõiglane on loopida etteheiteid, nagu oleks staadioniehitust ümbritsenud segased

ABI ON LOOMULIK

Tehvandi keskus, Tondiraba hall või uus Haapsalu vehklemishall – kõik need on valminud riigi või omavalitsuse toel, nüüd on käes jalgpalli kord. rahaasjad. Mitte midagi segast ei ole. Jalgpallirahvas on rahvusstaadionit seni arendanud oma jõududega – jah, rohkem kui kümnend tagasi ostis riik staadionis osaluse, kuid mõned aastad hiljem müüs selle sama hinnaga tagasi. Ühele mittetulundusühingule ei ole nii suure riiklikult tähtsa objekti ülalpidamine ja arendamine kerge, nii polegi olnud võimekust ehitada staadion lõpuni ja luua kõik vajalikud tänapäevased tingimused. Enne iga valiksarja investeerime hädapärastesse lahendustesse, sest UEFA ja FIFA nõudmistega tuleb sammu pidada.

Eriti kummaline on olnud kuulda mõne jalgpallihuvilise ettepanekut, et sihtotstarbeliselt(!) A. Le Coq Arena lõpuni ehitamiseks eraldatud raha võiks kasutada näiteks sisehallide ehitamiseks. See pole ju võimalik. Sisehallide jaoks tuleb leida uued võimalused, jalgpallil on tarvis mõlemat!

Ehitus juba käib Staadioni lõpuni ehitamine hõlmab endas mitut riigihanget, mille hulgas on nullkorruse tribüünide ehitamine, põhjatribüüni katuse rajamine, lõunatribüüni ekraanhoone ehitamine, viienda korruse tribüünide ehitamine, neljanda ja viienda korruse hüdroisolatsiooni tööd ning staadionil erinevate pooleliolevate tööde lõpetamine. Nullkorruse tribüünid valmivad 2017. aasta veebruari lõpuks, põhjatribüüni katus aprilli keskpaigas, lõunatribüüni ekraanhoone oktoobri lõpuks ning muud asjad 2018. aasta alguseks. Esimesed riigihanked on lõppenud ja lepingud ehitajaga sõlmitud. On äärmiselt vastuoluline, et teatud seltskonnale on rahvusstaadion justkui rist, mida jalgpalliliit peab ise kandma. Paralleel kiriku ja staadioni vahel on muidugi tõene – üks on kristlaste, teine jalgpallifännide pühakoda, kus on kindlad laulud, rituaalid ja riietus. Vastutus Eesti kultuuri (sealhulgas spordi) eest pole aga ühe alaliidu privileeg, vaid meie kõigi kohustus.

Foto: Lembit Peegel

2016 DETSEMBER JALKA

koondis kriisis

1:8 Foto: Lembit Peegel

Suur 1 : 8 kaotus Belgiale tõi meie jalgpallileksikoni senitundmatu sõna: kriis. Vaatleme veidi lähemalt üht kriisi põhjust: kui mängijad hakkavad valima peatreenerit, ei ennusta see head. INDREK SCHWEDE

“M

itmes oli?” küsis King Baudouini staadionil üks arvutist pead tõstev Eesti ajakirjanik kolleegidelt. Arvepidamine Belgia löödud väravate üle kippus tõesti sassi minema, sest üle seitsme kolli on meile alates 1920. aastast löödud vaid korra: sellega said hakkama soomlased 1922. aastal, kui suutsime neile kaks vastu lüüa. Eesti jalgpallikoondis on oma ajaloo jooksul pidanud vastu võtma palju suureskoorilisi kaotusi. Aga 1 : 8 fiasko MM-valikmängus Belgia vastu oli esimene, kus kargas pähe sõna “kriis”. Mitte Eesti jalgpalli, vaid Eesti koondise kriis. Asi pole sisselastud kaheksas väravas, vaid terves hooajas ja asjaolus, et suur kaotus tuli ka pärast treenerivahetust. Koondise kipsijooksnud mängu sai kirjutada eelmise peatreeneri 18

JALKA DETSEMBER 2016

Magnus Pehrssoni arvele. Martin Reimi algus oli kena võidumängus Gibraltari ja lootusrikas kaotusmängus Kreeka vastu, sest me näitasime ründavat mängu. Vabanemine oli toimunud nii platsil kui väljakuvälistes toimingutes. Kuid sellel vabanemisel oli ka

ÕPPETUND

Kogu selle negatiivse juures, mida 1 : 8 endaga kaasa tõi, on tegemist siiski ka õppetunniga jalgpallureile, kes “Pehrssoni maha võtsid” – saite uue treeneri, saite ründava mänguplaani, ja palun väga: kus on teie tulemus?

oma hind. “Pehrssoni suutmatus luua kontakti osa koondislastega” tähendab tõlgituna seda, et osa koondislasi ei aktsepteerinud rootslast peatreenerina. Mis omakorda tähendab, et meeskond ei moodustanud tervikut ega astunud ühte jalga. Raske on välja tuua erinevaid viise ja võimatu mõõta määra, kui palju “opositsioon” oma mentaalse vastuseisuga kahju külvas, aga ainuüksi tõsiasi, et väljakule mindi vastumeelse peatreeneri vastumeelset mänguplaani täitma, avaldas sooritustele oma mõju. Sealjuures võib täiesti aru saada, kui osale mängijatest jäi “opositsiooni” roll märkamata. Pole ju saladus, et koondis jaguneb ka keeleliselt kaheks ja omavaheline suhtlus väljaspool väljakut on minimaalne. Karol Metsal on õigus, kui ta eelmises Jalkas väitis: “Ei olnud mingi-

koondis kriisis suguseid sisetülisid! Õhkkond oli väga rahulik ja tööaldis. Minule olid need jutud suureks üllatuseks, mina küll aru ei saanud, et koondises oleks tülisid olnud. Muud moodi ei oska ma seda kommenteerida.” Mängijate vahel tülisid polnudki. Polnud ka tüli mängijate ega treenerite vahel. Veel kord: osa mängijaid lihtsalt ei aktsepteerinud peatreenerit, täites tema korraldusi neisse uskumata ja panemata hinge oma sooritustesse platsil. Nägime seda ju oma silmaga, et Kostja, koondise kapten enne Ragnar Klavanit, lonkis rohelisel murul ega olnud see Kostja, kes hiilgas klubis ja keda mäletasime varasemast ajast sinises särgis.

Ohvitseri käsk on täitmiseks Vägisi armsaks ei saa, aga jalgpallimeeskond sarnaneb siiski rohkem sõjaväe kui hipsterite kogukonnaga Kalamajas. Meeskonna treenerkond on nagu kõrgemad ohvitserid ja peatreener nagu kindral, kelle käske peab täitma. Kui see nõnda pole, laguneb koost esmalt konkreetne mäng ja seejärel üldine vastupanuvõime järgnevaid kohtumisi silmas pidades. Seepärast on igasugune olgu või hillitsetud vormis vastuhakk ohtlik, eriti kui ta lõpeb nii-öelda mängijate võiduga ehk peatreeneri väljavahetamisega. See loob palluritele kujutluse, et nemad määravad, et nemad panevad peatreenereid pukki ja võtavad maha. Et dirigendikepike on nende käes. Kogu selle negatiivse juures, mida 1 : 8 endaga kaasa tõi, on tegemist siiski ka õppetunniga jalgpallureile, kes “Pehrssoni maha võtsid” – saite uue treeneri, saite ründava mänguplaani, ja palun

väga: kus on teie tulemus? Igaks juhuks täpsustan, et Pehrssoni väljavahetamine oli õige. Et selleni viis “osa mängijate” surve (Eesti koondise tulemuste arvelt), oli halb. Pehrsson oleks läinud nagunii, alaliidu juhatuses on jalgpallitaustaga kogenud inimesed. Pole pallurite asi hakata mingeid protsesse “juhtima” või “kiirendama”. Jalgpalluri asi on kulpi lüüa ja teha seda, mida nõuab peatreener ja mänguplaan. Oma kaasmängijate ja Eesti (inimeste) eest. Tõsi, minevikus oleme kokku puutunud ka sellise olukorraga, kus mängijad pole rahul, kui peatreenerit tahetakse vallandada ( Jelle Goesi ja Tarmo Rüütli puhul). Aga need on nii-öelda normaalsed olukorrad, sest pallurid ei lase jalga sirgeks ning võitlevad oma treeneri eest väljakul. Pehrssoni puhul oli kõik vastupidi.

Asendust pole? Kuidas võtta Mõistagi on suund palliomava mängustiili poole õige. Nii tahavad mängijad (eriti pealekasvav põlvkond) ise ja see vastab publiku ootustele. Aga tõenäoliselt peame siiski valima, kelle vastu millise taktikaga läheme. Me ei ole suurriik, kes läheb alati mängima oma mängu, olles kindel, et vastaste tegevus meie käekirja ei suuda rikkuda. Ilmselt seda mõtles ka Martin Reim kohe pärast mängu antud kommentaaris, kui ta rääkis valest taktikavalikust. Selles vallas on hea uudis, et uuest aastast korraldatakse ümber meie jalgpalliliidu noorteosakonna töö. Sest ka noortekoondise tulemused on kõike muud kui head. U17 koondis võitis viimati eelmisel aastal, pärast seda on

Miks selliseid mänge vaja on? Just sellise pealkirjas oleva küsimuse esitas San Marinot 8 : 0 nüpeldanud Saksamaa koondise ründaja Thomas Müller. Mina küsin vastu, miks on vaja pidada MM-finaalturniiridel poolfinaalmänge – viimati lasi kodumurul püksid täis Brasiilia, kaotades sellelesamale Saksamaale 1 : 7, kusjuures Müller ise avas juba 11. minutil väravaskoori. Mis mõte oli tänavusel Meistrite liiga kahe suure alagrupimängul Barcelona – Manchester City, mille Kataloonia uhkus võitis 4 : 0? Asuti ju seda mängu üle maailma vaatama hoopis teistsuguste ootustega. Mülleri hädaldamisel on laiem taust. Viimastel aastatel on üldse palju tipptasemel mänge lõppenud ühe poole suureskoorilise võiduga. Varem kiruti, et tugevama vastu mängitakse passiivselt, et lüüakse vähe väravaid. Nüüd, kus palliga püüavad mängida paljud, kui lüüakse rohkem väravaid, on jälle häda. Kelleltki – ei San Marinolt ega üheltki teiselt tillukeselt – ei tohiks võtta võimalust unistada. Selleks annab võimaluse otsene kokkupuude maailma tippjalgpalliga. Jalgpalli puhul on muuhulgas alati küsimus ka unistustest.

suudetud viigistada kolm mängu ja kaotada kümme (neist üks välisklubile, mitte koondisele). U19 koondis võitis viimati aasta alguses, pärast seda on kaukas kolm viiki ja kümme kaotust. U21 võitis 2015.–2016. aastal koguni kolm mängu jutti, aga viies viimases mängus on saldo kolm viiki ja kaks

Foto: Lembit Peegel

Eesti koondise kõrgem ülemjuhatus Brüsseli lahingu eel (vasakult): füsioterapeut Marius Unt, arst Kaspar Rõivassepp, kaitseülem Mart Poom, kindralleitnant Janno Kivisild, kahurväeülem Andres Oper ja kindral Martin Reim. 2016 DETSEMBER JALKA

koondis kriisis

Kahtlaselt palju punast värvi meie kastis ja eestlaste olematu haare oma valvatava üle.

kaotust. U23 võitis viimati 2012. aastal, millele on järgnenud kaheksa kaotust. Ei paista sedamoodigi, et noortekoondised võiks tiitlivõistluste valikgrupist edasi pääseda, nagu nad kahel korral on suutnud (pluss korraldajamaana U19 finaalturniiril osalemine 2012. aastal). Mitmest suust on tulnud mõtteid, et praegusele koosseisule asendust pole. Suures plaanis nõnda paraku ongi. Kuid küsimust luubi alla pannes näeme kohe, et mingi manööverdamisruum on siiski olemas, alustades kasvõi väravavahist. Mihkel Aksalu tegi veel hiljuti korralikke esitusi, aga viimastes koondisemängudes on sisse tulnud saatuslikke apsakaid. Belgia–Eesti mängu kaheksandal minutil nautis mees parimat positsiooni staadionil, kust avaväravale kaasa elada. Igaks juhuks tõmbas mees isegi käe palli trajektoorilt eest ära. Pärast oma mängu ainsat tõrjet 67. minutil, kui Aksalu peatas Romelu Lukaku tulise löögi ja pall oli endiselt meie trahvikastis, venis Aksalu flegmaatiliselt püsti ja sai karistatud Dries Mertensi täpse ja pehme kaarlöögiga. Teiste sõnadega: Aksalule saab ette heita valmisolekuprobleeme ohtlikke olukordi likvideerides. Mis peamine: talle on siiski asendus pingilt võtta. Valida on kogenud ja koondises alati korralikke esitusi teinud Pavel Londaku ning noore ja ambitsioonika Andreas Vaikla vahel. Selliseid asendamatuse ilminguid mängijate endi peas peaks uus treenerkond hakkama ravima ka kasvõi puht pedagoogilistel põhjus20

JALKA DETSEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

tel. Ohvitserid peavad oma positsiooni ja mõjuvõimu reameeste üle maksma panema!

Kollaseid kaarte ei saadudki 1 : 8 sauna juures oli hämmastav, et kohtuniku käes ei välkunud ükski värviline kaart. Vana kooli asjatundjad tooksid selle välja negatiivses valguses: see oleks nagu märk sellest, et kaotajates ei tekkinud mingit sportlikku viha, mitte mingit eneseuhkuse riivet ja lasti vastastel teha kauneid poognaid – palliga ja ilma – meie karistusalas ja kaugemal. Teisest küljest poleks kaartide saamine meid kuskilt otsast aidanud. Võibolla ainult umbkaitsva taktika korral, kui

esmane eesmärk olnuks mitte mingil juhul vastaseid läbi lasta, mitte mingil juhul lubada neil skoorida ning kaardi saamine kinnitanuks meie ühtsust ja lisanuks meie mentaalsesse kaitsemüüri vajaliku tellise. Kriis on Eesti jalgpalli kontekstis harjumatu sõna. Enamasti kasutatakse seda maailma suurklubide puhul pärast paari kaotust või võitudeta seeriat. Aga hea, et see sõna meie alaliidu tasemel välja öeldi. Aus diagnoos on alati paranemise esmaeeldus. Kui asjad on tuksis, peab seda tunnistama. Siis on võetud kohustus probleemiga tegeleda. Ühtki kriisi ei tohi lasta raisku minna.

Eesti suurimad kaotused Kumb on suurem kaotus: kas 1 : 8 või 0 : 7? Kui lähtuda sellest, et väravate vahe on sama, aga esimesel juhul on siiski ka ise värav löödud, polegi 1 : 8 meie ajaloo suuruselt teine kaotus. Aga kui belglased löönuks ka üheksanda, olnuks see meie ajaloo kõige hullem kaotus üldse! Alljärgnevalt Eesti vähemalt seitsmeväravalised kaotused läbi aegade. 11.08.1922 Helsingi 26.10.1994 Tallinn 06.02.1995 Larnaca 20.05.1995 Riia 18.01.1999 Ramat Gan 10.09.2008 Zenica 08.06.2016 Lissabon 13.11.2016 Brüssel

Eesti–Soome Eesti–Soome Eesti–Norra Eesti–Leedu Eesti–Iisrael Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina Eesti–Portugal Eesti–Belgia

*Iisraeli jalgpalliliidu 70. aastapäeva turniir MM – maailmameistrivõistluste valikmäng BT – Balti turniiri mäng

2 : 10 0:7 0:7 0 : 7 BT 0 : 7* 0 : 7 MM 0:7 1 : 8 MM

mängija luubi all taktikajutud Foto: Lembit Peegel

Magnus Villota Pärnu Linnameeskonna keskkaitsja Magnus Villota head ja vead võtavad ette kuurortlinna esindusklubi ja U19 koondise peatreener Marko Lelov ning vutimehe esimene juhendaja Indrek Joost.

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Marko Lelov: Väljakunägemine sõltub sellest, kui palju on aega ja ruumi. Kui neid pole ning tuleb kiireid otsuseid vastu võtta, on Magnusel arenguruumi küllaga. Indrek Joost: Oma vanuse kohta väga hea. Arenguruumi muidugi on, aga ei ole nii, et kui palli saab, siis peksab kohe minema. Viskab ikka pilgu üles ja otsib söötu.

Marko Lelov: Õhuvõitlus ja duellid on tema trump, aga juurde on vaja situatsiooni hindamist. Ta on pigem selline, kes läheb ja tahab igat võitlust võita, aga mingis olukorras on võimatu võitjana väljuda. Indrek Joost: Siin võiks Raio Piirojaga paralleele tõmmata – Magnus ei löö kunagi risti ette ning läheb alati vingelt lõpuni. Ühegi mängija ees ta aukartust ei tunne, läheb kasvõi Tarmo Neemeloga võitlusesse. Hüppevõime on tal samuti hea, ainult ajastus jätab aeg-ajalt soovida.

Jõud

Marko Lelov: Üks tema trumpidest. Jõudu on küllaga, nüüd tuleb seda targalt ära kasutada. Alati ei tule palju jõudu kasutada, peab hindama, millal jõuliselt mängida, millal mitte. Indrek Joost: Noore mängija kohta ikka väga hea. Jõuline ja julge, oskab lõhkuda ja vastaseid rivist välja viia.

Vastupidavus Marko Lelov: Noormängija kohta on vastupidavus okei, eks seda tuleb iga aasta aina edasi arendada. Kõik oleneb sellest, kellega mängida ja milline on intensiivsus. Pärnus on ta vajalik mängija, oleme teda palju kasutanud ja ta on hakkama saanud. Indrek Joost: See on tal juba noorteklassidest saati tugev külg olnud. Väga hea. Peab Premium liigas vastu küll.

Sisu Marko Lelov: Võitlusvaim on hea. Tal on paigas eesmärgid, kuhu jõuda tahab. Võibolla peaks mõtlema selle üle, mis käike on vaja, et oma soovitud eesmärkideni jõuda. Indrek Joost: Sisu on olemas, annab väljakul endast alati kõik.

Liikuvus Marko Lelov: Plastilisust ja liikuvust on vaja arendada. Tänapäeva kaitsjad pole enam suured ja tugevad üks ühele duellide võitjad, nagu tema praegu on. Vaja on liikuvust, jalgade tööd ja kassilikku olekut. Indrek Joost: Liigub nii nagu iga teine mängija. Küsib palli ja avaneb piisavalt.

Marko Lelov: “Hea ja hasartne jalgpallur, keda peab pigem tagasi hoidma. Kui saaks võitlusvaimu juurde ka kalkuleeritud mõtlemise, võib temast väga hea mängija tulla.”

Tehnika Marko Lelov: Tehnika ja söötmine vajavad parandamist, kui tahab oma unistusteni jõuda. Olen temaga kaks aastat töötanud ja ta on selle aja jooksul jõudsalt arenenud, paarkolm aastat läheb veel aega. Indrek Joost: Tehnikat ei saa kunagi väga heaks, kui ise ei arenda. Konstantin Vassiljev näeb siiani oma tehnika kallal vaeva! Noore poisi kohta on Magnusel hea tehnika, aga tööd tuleb edasi teha. Vaja oleks arendada nõrgemat ehk vasakut jalga.

Kiirus

Löök & sööt Marko Lelov: Ei saa öelda, et kehv, aga vajab kindlasti järeleaitamist. Juurde on vaja panna nii lühikeses kui ka pikas söödus. Tal on üleminek meesteklassi väga ootamatu olnud, ta mängis ju 2014. aastal IV liigas. Seetõttu pole söödu koha pealt kerge olnud, aga on hakkama saanud ja jõudsalt arenenud. Indrek Joost: Löögi ja söödu pärast võiks kõigi mängijate kallal norida. Magnusel on lühike maast sööt parem kui näiteks pikad diagonaalsöödud. Lühikest söötu sooritab ilusti siseküljega, jalaasetus ja tehnika on paigas. Löök on tal okei. Ta võiks veidi rohkem individuaalselt vasakut jalga treenida.

JALKA DETSEMBER 2016

Marko Lelov: Järele on vaja aidata esimesi samme ning jalgade tööd kohapeal. Vaja on plastilisust, sellega kaasneb ka kiirus. Distantsikiirus on kaitsemängija kohta okei, see pole hetkel probleem. Just stardikiirusega peab lähiajal vaeva nägema. Indrek Joost: Võiks veidi kiirem olla, aga kehv ei ole. Premium liiga kohta on üsna hea kiire poiss. Distantsikiirus on parem, esimesed kaks-kolm sammu väga head ei ole.

cv Sündinud: 11.02.1998 Klubi: Pärnu Linnameeskond Endised klubid: Pärnu JK, Pärnu JK Vaprus Treenerid: Indrek Joost, Rain Põldme, Jüri Ivanov, Marko Lelov, Lars Hopp, Aivar Lillevere, Karel Voolaid

AMSTERDAM AJAXI KEVADLAAGER 2017 24. - 26. märts LILLEKÜLAS

� a m � � � s P� u � i � n � � � � � j� � s i � � k � ! � � � d i � � o s � � � ra

Laagri us maksum

235.-

tabasalujk.ee/ajaxi-kevadlaager-2017 /ajaxilaager Meie ettevõtmisi toetavad

Amsterdam Ajaxi laagri korraldab JK Tabasalu

persoon

2011. aastal Tallinnas Diego Lugano ja Uruguay vastu mĂ¤ngimas.

JALKA DETSEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

persoon

Zahovaiko karjäär ehk seiklused öises Kuveidi kõrbes ja väljapressiv treener Mida mõtleb Vjatšeslav Zahovaiko, kui ta näeb telekas Heiki Nabi? Miks oli Kuveidis hirmuäratav? Kus ta oma lepingu treeneri silme ees puruks rebis? Ja palju muud. Oma viimasel hooajal Premium liigas hoolega väravaid kõmmutanud Zahovaiko meenutab Jalkale oma metsikut karjääri.

Foto: Lembit Peegel

SIIM KERA

estlen Vjatšeslav Zahovaikoga 24 tundi pärast tema viimast tööpäeva vineeri müügimehena. Eile viis ta endistele kolleegidele torti, täna istub uhkel valgel tugitoolil A. Le Coq Arena loožis ja kiikab oma viimase Premium liiga kohtumise eel tagasi enese pikale karjäärile. Just meie jutuajamise jooksul jõuab laia internetti teade, et Slavast (nagu vutiüldsus teda paremini tunneb) saab järgmisest hooajast alates Paide Linnameeskonna peatreener. Sellest aga hiljem. Detsembrikuu lõpus oma 35. sünnipäeva tähistavale mehele pole lisanduvad aastad vähemalt näiliselt mõju

LIIGA PALJU TEHNIKAT

Õppisin jalgpalli rohkem tundma ja mõistsin, et mul jäi palju tööd tegemata. Kehtnas oli meie põhifookuseks tehnika, tagantjärele mäletan, et ega me seal väga palju füüsilist tööd ei teinud.

Kaheksa aastat tagasi võitis Vjatšeslav Zahovaiko Hõbepalli värava eest Fääri saarte võrku.

avaldanud. Tänavugi paiskas ta vastaste õlgadele tulise väravarahe – kõrgliigas jäi mehe lõppskooriks 19 väravat ja 12 resultatiivset söötu, olles sellega osaline koguni 53%-s Paide Linnameeskonna tabamustest! Tegelikult lahkub ründemasin tipust aga räsituna. “On hetki, kui ärkan üles ja ei saa käia,” muigab Zahovaiko, viidates, et just äkilised temperatuurimuutused ja vihm mõjuvad ta vigastused üle elanud põlvedele ootamatult. “Mu keha on väga-väga väsinud, mul on olnud kümme operatsiooni. Võin julgelt öelda, et mind ei näe tulevikus ka madalamates liigades pallimas, panen mängimisele rasvase punkti.” Kõik algas Slava kodukohas Lelle alevikus. Suvel taoti sõpradega jalkat, talvel veedeti aega liuväljal hokit vihtudes – kusjuures uiske ei olnud kellelgi, asja ajasid ära jalga tõmmatud vildid. Nagu Zahovaiko ise ütleb, siis oli jalgpall tal alati kõrval ning mäng

mõlkus mõtteis nonstopina 24 tundi päevas. Veidi sai tegeletud ka suusatamise ja lauatennisega, eriti eredalt on meeles käik maadlusringi. Kogemus, mis saadab teda siiani! “Hästi väikeses eas viidi mind maadlusringi,” alustab ta. “Ma protestisin igapidi, et ma ei taha minna, aga sisuliselt võeti kõrvadest kinni, viidi trenni ja sunniti punast värvi trikoo selga panema. Tol hetkel ajas see mind endast väga välja. Sattusin muidugi edasijõudnute gruppi, nii et mind loobiti vasakule ja paremale. Läksin koju ja ütlesin, et mitte kunagi enam! See on mehine ja jõuline ala, aga tol hetkel sain valusa kogemuse. Kui telekast Heiki Nabi näen, siis tuleb see hetk meelde.” Zahovaiko nendib, et kui Kehtnasse poleks jalgpallikooli loodud, siis me suure tõenäosusega praegu juttu ei räägiks. Tal vedas, et Lellest kümneminutilise autosõidu kaugusele tekkis korralik baas. Jalgpalli oleks ta muidugi 2016 DETSEMBER JALKA

persoon

Sillamäe Kalevi ründajana 2013. aastal Matvei Igoneni valvatud Tallinna Infoneti puuri ohustamas.

edasi mänginud, aga sealt sai ta endale tugeva tehnilise tausta, mis ta hiljem profilepinguteni viis.

Portugalis läks rong Suurema osa oma karjäärist veetis mees Tallinna FC Floras, välismaal jäi läbimurre saavutamata, kuid intrigeerivatesse kohtadesse jõudis ta sellegipoolest. Alustuseks siirdus mees laenulepinguga Kuveidi klubisse Al Kuwait, kus serveeriti Slavale vaid segadust ja paksu pahandust – nimelt saadeti lepinguga Zahovaiko tagasi Eestisse ning asi jõudis lõpuks rahvusvahelisse spordiarbitraaži. Üheksa aastat hiljem meenutab ta situatsiooni järgmiselt. “Tekkis väga kiirelt variant, väga kiirelt lendasin, väga kiirelt kirjutasin lepingule alla, väga kiirelt lõin kahes sõprusmängus kolm väravat, väga kiirelt tekkisid probleemid, väga kiirelt saadeti mind lennuki peale, väga kiirelt jõudsin tagasi Eestisse,” muigab endine koondislane, kel isa ukrainlane, ema valgevenelanna. “Ma ei oska tänaseni öelda, 26

JALKA DETSEMBER 2016

mis seal täpselt juhtus. Pärast mind vallandati ka treener, kes mind sinna võttis. Kultuur ei ole seal lihtne, sisuliselt käivad asjad tuju järgi – täna naeratatakse, homme lüüakse nuga selga. See oli huvitav kogemus. Lõpus tuldi mulle

MAADLUSTRENNIS

Sattusin muidugi edasijõudnute gruppi, nii et mind loobiti vasakule ja paremale. Läksin koju ja ütlesin, et mitte kunagi enam! keset ööd järele, visati džiipi, üks vend istus ees, kaks meest kõrval tagaistmel. Sõitsime pimedas mööda tühermaad ja kõrbet ning ma mõtlesin, et kuhu me küll läheme. Juba käisin peas mõtteid läbi, et kuidas mul võimalik põgeneda oleks. Siis nägin lennujaama ja sain aru, et mu Kuveidi-reis jääb lühikeseks.

Foto: Lembit Peegel

Suhteliselt hirmuäratav olukord.” Eestis tagasi, jätkas Slava väravavõrkude purustamist mõnda aega FC Flora rivistuses, kuniks siirdus 2010. aastal Portugali kõrgliigaklubisse Uniao de Leiria. Umbes Lissaboni ja Porto vahel asuvas Tartust veidi suuremas linnas sai ta pooleteise aasta jooksul kirja 13 liigamängu, pallides näiteks ka kuulsa Benfica vastu. Väravatuus kutsub seda aega müstikaks. “Mõtle ise, ma liikusin 28aastaselt Eestist otse Portugali tippliigasse,” elavneb mees, kes välismaal pallides innukalt oma mõtteid päevikusse kirja pani. “Seal sain aru, et mu rong on läinud. Õppisin jalgpalli rohkem tundma ja mõistsin, et mul jäi palju tööd tegemata. Kehtnas oli meie põhifookuseks tehnika, tagantjärele mäletan, et ega me seal väga palju füüsilist tööd ei teinud. Võibolla ei osanud treenerid tol ajal koormuseid väga hinnata ning kartsid natuke laste pärast. Muidugi on ka minu traumarohked perioodid arengut pärssinud. Vigastused on mu karjääri

persoon VÄLJAPRESSIMINE KREEKAS

Leping oli juba sõlmitud, kuid siis kutsus peatreener Zahovaiko enese juurde ja ütles, et kui soovid mängida, pead maksma! nii palju mõjutanud, et korralik läbilöök jäigi tegemata. Konkurents oli seal suur, iga päev tuli üks-kaks mängijat testimisele, enamjaolt kõik ründajad. Lõdvaks lasta ei saanud. Koormused olid äärmiselt suured, ennastki üllatas, kui hästi keha neile vastu pidas. Omaette jama oli ülemineku ajal agentidega, mängus oli mitu agentuuri ja kõigil oli oma kasu mängus, nad tahtsid vaid kiirelt rikastuda. Sain aru, et petmist on üsna palju, minu eest küsiti ulmelisi summasid, mida klubi poleks maksta suutnud. Lõpuks võtsin ise julguse kokku, jätsin petjad kõrvale ning suhtlesin klubiga ise ja otse. Kui ma seda teinud poleks, siis ma tõenäoliselt Portugali jõudnud poleks.” Lõuna-Euroopale järgnes Ungari ja Debrecen, kelle presidendile meeldis Zahovaiko sõnade kohaselt mängijaid kollektsioneerida. Igas trennis oli väljak mängijaid täis ning kohal vähemalt 30 jalgpallurit. Jutukal Slaval pole raske inimestega ühist keelt leida, kuid madjarite juures oli teistmoodi. “Täitsa lõpp, mind ei võetud seal kuidagi omaks,” kommenteerib pallur, kelle hullumeelseimaks testimiskorraks oli käik Moldova tipptiimi Tiraspoli Sheriffi, kus teda esimese asjana Cooperi testi liduma pandi: “Ungari keel ei hakanud kuidagi külge. Kui tundus, et leidsin õige raja üles, sain vigastada, õlaliiges läks paigast ning oli ka luumõra. Ootasin piinarikka valuga neli-viis tundi kiirabis, enne kui jutule võeti. Ma ei tundnud end seal mugavalt. Sain aru, et pole midagi muud teha, peab pigem ära tulema. Koht ja klubi lihtsalt ei sobinud kuidagi.” Koondises 39 esitust kirja saanud ja kaheksa väravat löönud mehe viimaseks välisklubiks jäi soomlaste Kuopio PS, kus samal ajal teenisid leiba ka Sander Puri ja Ats Purje. Kuna tiim mängis aasta ringi kunstmurul, sõlmis ta soomlastega lühiajalise lepingu. Pärast

põhjanaabreid oli lähedal siirdumine Kreeka esiliigasatsi Doxa Dramasesse. Õigemini, leping oli juba sõlmitud, kuid siis kutsus peatreener Zahovaiko enese juurde ja ütles, et kui soovid mängida, pead maksma! Paide tulevane loots andis lühikese ebatsensuurse vastuse, rebis kontrahti tükkideks, kutsus pere kohapeale puhkama ning kodumaale naastes liitus Sillamäe Kaleviga: “Kreeka valmistas pettumust, mingi oinas hakkas midagi välja pressima.” Pärast mõnda aastat Ida-Virumaal ja Paides ootab teda nüüd keeruline katsumus Kesk-Eesti esindusklubi juhendajana. Mõnda aega on ta abitreeneri Kuulsas lumemängus 2008. aasta märtsis Kanada väravavahi Lars Hirschfeldi vastu lumel jälgi tegemas.

leiba mekkinud mõlemas oma viimases Maarjamaa klubis, lisaks on ta olnud Paide duubeltiimi boss. Sillamäel rügas ta mõni kuu abijuhendajana tööd üheksast üheksani, linnameeskonna duubli kogemust peab ta väga rikkalikuks ning soovitab igal alustaval treeneril vähemalt aastakese madalamal tasemel kätt proovida. Esindusmeeskonna peatreeneri ametiposti võttis ta vastu peale mõningast mõtlemisaega. “Kui karjääri lõpetasin, hakati uurima, mida edasi teen,” lausub Zahovaiko. “Oli mitu erinevat head varianti, kuid Paidega leidsime kohe ühise keele ning mulle meeldib nende tulevikunägemus.” Foto: Lembit Peegel

Zahovaiko valutab noorte pärast südant: Dolce & Gabbana pole oluline! Endine koondise ründaja Vjatšeslav Zahovaiko on mures, et noored hülgavad tihti mänguaja ning lepivad selle asemel kohalike tippklubide varumehe rolliga. Ta kordab pidevalt, et kõige olulisem on platsile pääseda. “Eestis on tendents, et noored tahavad tippklubide alla kuuluda, aga neil on tihti ainult üks eesmärk – tiitel,” sõnab Slava. “Mina arvan, et Premium liiga on piisavalt ühtlane, et pole vahet, kus mängid, peaasi, et mängid. Noored peaksid mõistma, et ka väiksemas klubis on võimalik areneda. Tähtis on saada iga aasta vähemalt 30 mängu, see testib ning paneb proovile. Mängud teevad mängumehe, mitte pinginühkimine. See pole oluline, et paned Dolce & Gabbana teksad jalga ja kõik vaatavad, et kõva vend. Tähtis on mõelda oma karjäärile ning teha õigeid valikuid.”

2016 DETSEMBER JALKA

Kunstmuru jalgpalliväljakut saab rentida 24 aastat üle Euroopa jalgpalliväljakuid rajanud Eesti ettevõte Advanced Sports Installations Europe AS alustas viienda põlvkonna kunstmuruväljakute pakkumist kasutusrendi põhimõttel.

dvanced Sports Installations Europe AS on välja töötanud Euroopas ainulaadse kontseptsiooni 5G Grass, mis tähendab viienda põlvkonna kunstmuruväljakuid. Need antakse jalgpalliklubide kasutusse rendi põhimõttel. “See on sarnane mõtteviis nagu sõidukite soetamisel või IT-seadmete hankimisel valdavaks muutunud kasutusrent, mis päästab jalgpalliklubi või omavalitsuse vajadusest käia uue väljaku eest välja kopsakas rahasumma,” lausus Advanced Sports Installations Europe ASi omanik Raul Lättemägi.

Rendimudel kaotab investeerimisvajaduse Kui tavaliselt nõuab kunstmuru paigaldamine mitmesaja tuhande euro suurust investeeringut, siis 5G lubab kunstmuruväljakut rentida mõne tuhande euro eest kuus. “Igakuised rendimaksed on ühtlaselt jaotatud kogu lepinguperioodi peale ning sissemakse on 0 eurot,” selgitas Lättemägi. “Igakuine renditasu sisaldab regulaarset väljaku hooldust kaasaegse

tehnikaga, näiteks lumetõrjet, puulehtede ja prügi eemaldamist, murukiu harjamist, kummitäite lisamist ning vajadusel katkiste kohtade parandamist kunstmurus. Samuti hõlmab kuutasu muru hilisemat utiliseerimist, mis ei ole sugugi

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020, et töötada välja kunstmuru taaskasutamise tehnoloogia Arena Master ning selleks vajalike seadmete prototüübid. Tänu kaasaegsele kunstmuru hooldustehnoloo-

Advanced Sports Installations Europe AS •

Põhineb täielikult Eesti kapitalil

•

Alustas tegevust aastal 1992

•

Rajanud 24 aastaga rohkem kui 1000 jalgpalliväljakut Skandinaavias, Suurbritannias ja Kesk-Euroopas

•

Paigaldab praegu ligi miljon ruutmeetrit kunstmuru aastas, eesmärk on jõuda 4,5 miljoni ruutmeetrini

•

Saanud innovatsioonitoetust Euroopa Liidu pro-grammist Horisont 2020

odav – täismõõtudes jalgpalliväljaku puhul on vaja ümber töödelda 250-300 tonni erinevaid materjale.” 5G väljaku rajamisel saab kasutada nii päris uut kui ka vähekasutatud kunstmuru, mis võimaldab soodsamat rendihinda. Advanced Sports Installations Europe AS on saanud kahel korral toetust Euroopa

giale saab võtta uuesti kasutusele suurema osa ümbertöödeldavast kunstmurust, mis on võrreldes teiste pakkujatega soodsam ja ka oluliselt keskkonnasäästlikum lahendus. Advanced Sports Installations Europe ASi juhi andmetel vahetatakse Eestis kunstmuruväljakuid enamasti iga 10 aasta tagant, kuid tegelikult on seda

mõistlik teha 5-6 aasta järel. “Üldjuhul ei vasta kunstmuru pärast viiendat kasutusaastat ei FIFA, Eesti Jalgpalli Liidu ega ka tervisekaitsenõuetele ning võib olla mängijatele suisa ohtlik,” ütles ta. “5G Grass teenuse kuutasus sisaldub kogu muru väljavahetamine keskmiselt 5-6 aasta jooksul ilma, et see tooks kliendile kaasa mingeid lisakulutusi. 5G lahenduse korral vahetatakse välja vaid murukiud, kuid aluskiht (shock pad), liiv ja kumm töödeldakse ümber, puhastatakse ning võetakse uuesti kasutusse. Sel viisil tagatakse jalgpalliväljaku tippkvaliteet ka piiratud ressursside korral,

mis omakorda loob eeldused mängutaseme tõusuks. Lisaks pakume kõigile huvilistele koolitusi, kuidas õige hooldusega pikendada jalgpalliväljaku eluiga.”

kitsa sissepääsuga arena-tüüpi jalgpalliväljakutel või küttega platsidel, kus on suur oht vigastada väljaku-aluseid küttekaableid. Advanced Sports Installations Europe’i väljatöötatud tehnoloogia on keskkonMuruvahetus 7 päevaga nasõbralik, kuna väljakute vaMuru vahetusprotsess on kiire hetamine ei reosta keskkonda ning võtab aega minimaalselt 7 ja õhku paisatava CO2 kogus päeva. “Suudame väljakukatte on võrreldes konkurentidega nii kiiresti välja vahetada tänu kuni 70% väiksem.” sellele, et oleme Horisont 2020 projekti toel välja töötanud neli Lisainfot 5G Grassi kohta saab täiesti ainulaadset masinat,” http://sportsinstallations.com/muru lausus Raul Lättemägi. “Nende ning Advanced Sports Instalseadmetega saab kunstmuru lations Europe ASi juhilt Raul nobedalt välja vahetada ja hool- Lättemäelt telefonil +372 52 65 290 dada ka keerukates oludes, näi- või e-posti aadressilt teks tribüünidega piiratud ühe raul@sportsinstallations.com.

5G Grass kunstmuruväljaku hinnad •

Sissemakse vajadusel 0 €

•

Igakuine makse 1500 - 4500 €

•

Lepinguperiood alates 48 kuust

•

Igakuine renditasu sisaldab kõiki hoolduseid ja muru väljavahetamisel selle utiliseerimist

•

Maksed on jaotatud ühtlaselt kogu lepinguperioodi peale

•

Kasutusrendi taotlus menetletakse 2 tööpäeva jooksul

Foto: Advanced Sports Installationsi Europe’i tiim vahetas selle aasta augustis Londonis Allianz Parkis ragbiväljakut. Fotol olev mururull koos täitega kaalub 12 tonni.

treener

Sergei Frantsev omadele kaasa elamas.

JALKA DETSEMBER 2016

Foto: Lembit Peegel

treener

Sergei Frantsev:

emotsiooni ja hinde annab tööle tulemus Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev hindab kõige enam mängustiili, mis toob edu. Treenerina peab ta ennast peamiseks vastutajaks tulemuse eest, sest ka eksinud mängija on väljakule saatnud tema. INDREK SCHWEDE

õmme Kalju peatreener Sergei Frantsev sündis Kurskis, kus jalgpalli mängimine oli poistele loomulik tegevus. Muidugi tundis Frantsev end hästi ka uiskudel, eriti sobis talle jääpall. Vigastuse tõttu tema mängijakarjäär katkes ja 1991. aastast alustas ta treenerikarjääri Peterburi Kirovetsis. Peterburi, kuhu amet Frantsevit veel mitut puhku tagasi toob, on talle eriline linn: sealt on pärit tema Leningradi blokaadi üle elanud ema. Suvel jäi Frantsev jalgpallisõpradele meelde vaimuka lausega “rünnak tuleb Jumalast, kaitse ja standardolukorrad treenerist”, mis pidavat olema nõukogude kooli treenerite kunagine lemmikütlus. Küsimusele, milline on nõukogude koolkonna stiil, vastab Moskvas kõrgema treeneritekooli lõpetanud Frantsev nõnda: “Tunnen hästi Oleg Dolmatovit, kellelt olen treenerina palju õppinud ja kes seitsmekümnendatel mängis Nõukogude Liidu koondises. Ta on koondises vastamisi mänginud Saksamaa koondislase Felix Magathiga, kes oskab vene keelt. Kui nad juba treenerina ühes Jaroslavli Šinniku ja Leverkuseni Bayeri mängus vastamisi olid ja Venemaa koondise eesotsas oli Fabio Capello, küsis Magath: kuule, Oleg, ma ei saa enam üldse teie stiilist aru: itaallased te ju ei ole ja mitte ühegi

teise mängumaneeriga ei saa teid ka seostada, aga vanasti tundsid teid kõik: jäite võibolla tehniliselt ja taktikaliselt alla, aga eelkõige tahtejõuga kompenseerisite kõik puudujäägid! Magath jätkas: teid kardeti ja meiegi kartsime teid, aga enam pole te keegi!” Frantsev lisab: “Meie jalgpallil oli suur minevik ja hakkab olema suur tulevik, riigis pööratakse sellele alale palju tähelepanu. Meil olid suured jalgpallurid ja põlvkonnad ja küll leiame ka oma koolkonna uuesti üles.” Sama lootusrikas on Frantsev ka Nõmme Kalju tuleviku suhtes. Kuigi 57aastane venelane on läbi oma treenerikarjääri püsinud ühe klubi juures üldjuhul vaid ühe hooaja, arutas ta Jalka vestluse ajal koos klubi juhtkonnaga, kuidas meeskonda järgmiseks aastaks tugevdada.

SERGEI FRANTSEV

Meid on vahel süüdistatud väheses tähelepanu pööramises noortele. Aga Premium liigas käis väljakul seitse alla 20aastast mängijat. “Mind on niimoodi kasvatatud, et kui sa ei suuda enam endast midagi anda, lähed ära,” selgitab Sergei Frantsev. “Minu karjääris on nii kujunenud, et olen sama meeskonna juures olnud lühikest aega. Kas pole koosseis püstitatud eesmärkide saavutamiseks piisav või pole sisekliima hea või jäid tulemused loodetust kehvemaks või pole leitud ühist keelt või on põhjuseks olnud midagi muud. Eelmise hooaja eest paneksin Nõmme Kaljule nii eurosarjas kui ka kodust liigat arvestades hindeks nelja. Praegu arutame klubis, kuidas

edasi minna, kuidas leida meeskonnas tasakaal nooremate ja vanemate mängijate vahel. Meid on vahel süüdistatud väheses tähelepanu pööramises noortele. Aga Premium liigas käis väljakul seitse alla 20aastast mängijat! Me oleme häälestatud sellele, et kasutada rohkem noori, aga nad peavad vastama ka meie ootustele, keegi niisama koosseisu ei pääse. On väga häid noori, aga paraku ka neid, kellele on tähtsad välised asjad. Mulle on meelde jäänud üks Cristiano Ronaldo intervjuu, kus ta seletas väga hästi, et paljudele inimestele võib jääda tema elust vale mulje, sest nad näevad teda kogu aja reklaamimas ilusaid asju. Aga kõike seda tehes täidab Ronaldo oma lepinguid, mis tal on klubi või sponsorite ees. Tähtsama osa tema igapäevaelust moodustab ikkagi jalgpall ja lakkamatu töö selle kallal, et olla tipus.” Sergei Frantsev rõhutab, et kõike ei saa korraga. Kui klubi eelarve sõltub paljuski Euroopa karikasarja pääsemisest, segab see pikemat planeerimist. Ta ei kiirusta ütlema, millist mängustiili ta oma meeskondade esituses tahab näha, sest see oleneb mängijate suutlikkusest. Tiki-taka tarvis on vaja pallureid, kes on selliseks lakkamatuks söödumänguks võimelised. “Kõige tähtsam on tulemus, mitte pallivaldamine,” ütleb Frantsev. “Tulemus annab emotsiooni ja näitab, et tööd tehakse õigesti. Mulle meeldib mäng, mis toob edu.” Ühe oma kreedona rõhutab Frantsev: kunagi ei tohi käsi alla lasta, alati peab tegema, mis võimalik. Treenerina tunneb ta alati vastutust kõige eest: “Pean alati endast pihta hakkama: mina olin see, kes ei märganud, ei nõudnud. Isegi mängija, kes lootusi ei täitnud, on ju treeneri valitud. Kuigi palju sõltub korralduslikust poolest, on minu jaoks viimane instants ikka treener.” 2016 DETSEMBER JALKA

Londoni Chelsea

Belgia

EDEN HAZARD

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

NEYMAR Brasiilia

Barcelona

TALLINNA FC INFONET Eesti meister 2016

Foto: Lembit Peegel

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

Foto: Glyn Kirk/AFP/Scanpix

klubi lood

Kristiine JK

mehed hindavad tulemusest enam ühist vutimängu 1999. aastal seitsme jalgpallifänni initsiatiivil asutatud Kristiine Jalgpalliklubi ei saa küll kiidelda teab mis suurte sportlike tulemustega, kuid oma parimaks saavutuseks loetakse seda, et juba 17 aastat on mehed saanud üheskoos vutti mängides meeldivalt aega veeta. Kaupo Heinma võitlemas Majandusmagistri mängijaga. Foto: Ilona Talviste

ALVER KIVI

eeskonna üks eestvedajaid Hendrik Põldoja räägib, et iga hooaja lõpus võetakse oma tegemised üheskoos kokku ning arutletakse, mis läks hästi ja mida oleks saanud paremini teha. “Kuna oleme amatöörklubi ja mängime jalgpalli hobina, siis on klubi peamine eesmärk huvilistele jalgpalli nautimiseks sobilikke võimalusi pakkuda,“ selgitab ta, lisades, et samas üritatakse kindlasti endast sportlikult kõik anda. Sõpruskonnana tegutsedes on meeskond suutnud säilitada distsipliini. Liigamängudeks on 11 meest alati kokku saadud ja klubi 17aastase ajaloo jooksul on vaid paar korda tulnud mängida mängijatepuuduse tõttu kümnekesi. Üheskoos jalgpallimurul palli taga ajades on mehed saanud ühtseks ja koos püütakse võimaluse korral olla ka muul ajal. Pikem eesmärk on klubi jätkusuutlik toimimine võimalikult kaua. Nii üritatakse üheskoos Eesti jalgpallikoondise valikmänge vaatamas käia ning alati alustatakse ja lõpetatakse hooaeg toreda peoga. Juba kaheksa suve on korraldatud Hiiumaal Kristiine JK suvepäevad, kuhu on oodatud ka kõik endised män-

JALKA DETSEMBER 2016

ÜLESKUTSE:

Eriti tunneme puudust heast resultatiivsest tipuründajast ja kui keegi tunneb, et on piisavalt osav, võtku julgelt ühendust. gijad. Ettevõtmisel osalevad ka meeste pereliikmed.

Jalgpall tõi sõbrad kokku 1997.–1999. aastal kogunes praeguse Audentese väljakule pühapäeviti vutti mängima kindel sõpruskond, kes lõpuks otsustas, et võiks ametlikult meeskonna asutada. Juurde kutsuti veel sõprade sõpru ja Kristiine JK oligi koos. Praeguseks on toonasest tuumikust jätkuvalt mängimas neli-viis meest. Staažikamad olijad on meeskonda kutsunud oma sõpru ja tuttavaid, kuid samas on huvilised ka end ise pakkunud või treeningutele kohale tulnud. Hendrik Põldoja sõnul võetakse üldjuhul vastu kõik, kel on piisavalt tahtmist ja aega: “Tavaliselt on pärast paari treeningut näha, kas uus mängija ise soovib

liituda ja jätkata või kaob ta vaikselt ära. Seega pole klubi otsest valikupõhimõtet välja töötanud.” Kristiine JK on läbi aegade ühendanud ka rahvusvahelist seltskonda, sest meeskonnas on pallinud poolakas, taanlane ja soomlane, hetkel kuuluvad koosseisu kaks prantslast, leedulane ja jaapanlane Taro Kageyama. “Taro on meil juba nii kaua mänginud, et enam ei mäletagi, millal ta täpselt liitus, kuid üle kümne aasta tagasi kindlasti,” meenutab Hendrik Põldoja. “Taro otsis meid ise kodulehe kaudu üles ja tuli trenni. Ta on väga kohusetundlik, kompromissitu võitleja ja tema panus on läbi kõikide aastate meeskonnale väga oluline olnud.” Kuigi Kristiine JK praeguse tuumiku moodustavad juba kolmekümnendates mehed, on viimastel aastatel klubiga liitunud ka just äsja noorteklassist välja kasvanud mängijaid.

Treenerite kasvulava Tugevaid ja tuntud tippmängijaid pole Kristiine JKst sirgunud, kuid samas tuntakse uhkust, et treenerid on klubi juurest lahkudes särama löönud. 2000. aastal alustas Kristiine JK

klubi lood

Väravavaht Sander Talviste.

kreeklase Filippos Avramidise juhendusel, kes praegu peaks tegutsema jalgpalliagendina. Kreeklase lahkumise järel leiti endale treeneriks järgmine pärl, praeguse FC Levadia väravavahtide treener Ain Tammus. Kui Tammus ameti maha pani, sai peatreeneriks tol ajal vähe tunusku. nitatakse tud, kuid praeguseks tunnustatud ekut kin in m e ss ingu noortetreener Jaanus Reitel. Enne lah Pärast tema uuele proovikivile vastu minemist on praeguseni treeneKLUBI PIKKADE ripostil Tarmo Randver, kes ise alustas TRADITSIOONIDEGA kunagi meeskonnas mängijana. Tema Kristiine Jalgpalliklubi asutati 1. nojuhendusel harjutatakse kaks korda vembril 1999. aastal seitsme jalgpalnädalas Kalevi kunstmurustaadionil, kus lifänni initsiatiivil. Asutajaliikmeteks ühtlasi peetakse ka kodumängud.

Kõrgemad liigad ei ole eesmärk Seni on Kristiine JK vaid 2013. ja 2014. aastal mänginud kolmandas liigas, muul ajal on tulnud madistada madalamal tasemel. Hendrik Põldoja hinnangul on Eesti jalgpallitase aasta-aastalt märgatavalt tõusnud ja nii piisab meeskonnale neljandas või kolmandas liigas mängimisest. “Kõrgemale tõusmine ei saa olla meil omaette eesmärk, kuna see eeldaks juba noorte treeningrühmade loomist, kust tuleks peale piisavalt kvaliteetseid mängijaid,” selgitab Hendrik Põldoja. “Neile mängijatele, kes end kõrgemal tasemel proovile tahavad panna, püüame leida mõne teise lahenduse. Olles näiteks Tallinna JK Kalev III duubelmeeskonnaks, saavad soovijad võimalu-

on Priit Kivinurm, Siim Needrit, Vello Needrit, Jüri Orgusaar, Hendrik Põldoja, Alari Rahumägi ja Tanel Tomson. Klubi on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud jalgpalli edendamisse, ühendades jalgpalli vastu huvi tundvaid ja seda arendada soovivaid isikuid. Klubi eesmärk on oma liikmete omavaheliste sõprussidemete hoidmine ja tugevdamine, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine ning jalgpallis sportlike tulemusteni jõudmine. Peamine rahastusallikas on mängijate poolt hooajatasu maksmine, kuid abi on ka toetajatest. Praegune särgija varustussponsor on rahvusvaheline internetiturundusfirma Viistek, kelle esindajana on meeskonnas mänginud Ethan Halevi.

se ka seal mänguaega teenida.” Tänavu saadi neljanda liiga põhja/ida tsoonis teine koht ja sellega tõusti taas aste kõrgemale. “Üldjoontes jääme rahule ja arvame, et koht on sportlikult välja võideldud,” tõdeb Hendrik Põldoja, lisades, et tsooni võitnud Raasiku Joker II ei suudetud ei võõrsil ega kodus võita. “Meil tuleb veel oma füüsist veidi parandada ja aastatega omandatud tarkust paremini kasutada. Kindlasti peame veidi intensiivsemalt trenni tegema ning kaasama mõned uued mängijad. Eriti tunneme puudust heast resultatiivsest tipuründajast ja kui keegi tunneb, et on piisavalt osav, võtku julgelt ühendust.” Läbi erinevate hooaegade on Kristiine JK meestel olnud mitu vastast, kellega on peetud ka põhimõttelisi vutilahinguid. Osa neist klubidest on kas kõrgemasse liigasse tõusnud, teise piirkonda mängima läinud või praeguseks viste a T a n üldse lõpetanud. : Ilo Fotod

Aastad on toonud põnevaid juhtumisi Oma tegutsemisaastate jooksul on Kristiine JK meestel tulnud kogeda erinevaid ning põnevaid ja eriti just mänguväliseid juhtumisi, kuid kõiki ei sobi ajakirjanduses avaldada. Samas meenub Hendrik Põldojale aastatetagune liigamäng, kus kohtunik kasutas mänguaja mõõtmiseks oma telefonikella või -stopperit, ning loomulikult võimaldas see ka mängu ajal kõnesid vastu võtta. On olnud olukordi, kus äärekohtunik on tõstnud suluseisu või ründaja tehtud vea märgiks lipu, kuid väljakukohtunik on selle tähelepanuta jätnud. Nii on kohtunik Kristiine meeste kahjuks määranud penalti ja lugenud ära ka suluseisust löödud värava. Kahel korral on aga suudetud väljakukohtunikku veenda küljekohtunikuga aru pidama ja jõutud selleni, et väljakukohtunik on oma algse otsuse tühistanud. “Selle eest tuleb kohtunikule muidugi au anda, et ta on viga tunnistanud ja äärekohtunikku kuulda võtnud,” lausus Hendrik Põldoja. 2016 DETSEMBER JALKA

minu 11

Alvar Loogi 11: Viljandi Arsenal või Londoni Tulevik?

ultuurikriitik Alvar Loog on juba 30 aastat Viljandi Tulevikule (endise nimega Viljandi Linnameeskond) ning 20 aastat Londoni Arsenalile kaasa elanud. Teatavat sümpaatiat ja emotsionaalset seotust tunneb ta ka Moskva Lokomotivi ja Leyton Orienti vastu. “Koostades oma unistuste meeskonda, lähtusin mängijate valikul kõhklematult ja kompromissitult ennekõike ühest kriteeriumist: kõige tähtsam pole mitte hästi mängida, vaid teha seda õige klubi eest,” kommenteerib oma valikut Loog. “Kõik need pallurid, kel pole olnud õnne kanda Tuleviku, Arsenali, Lokomotivi või Orienti särki, on minu silmis sportlasena läbi kukkunud; nad pole mitte kangelased, vaid kahjurid.” Rain Vessenberg: Vessu mängis alati, justkui oleks “seljataga Moskva”, tassis välja kõik, mida tassida andis. Tahtejõud ja eneseusk sundisid tema märatsevas ülekaalus keha (viimastel liigahooaegadel vist ligi 130 kilogrammi) maagilisel moel gravitatsiooni eirama. Janek Kalda: Eesti oma Ivica Olic, last man standing, tulistas alati viimaste padruniteni. Tegi Tulevikus tõusu massöörist meeskonna suurimaks väravakütiks, vajadusel võis mängida igat positsiooni. Kalda oli isehakanud kapten ja peatreener, kes ajas väljakul oma kirgliku verbaalse ja füüsilise tegevusega närvi nii vastaseid, kohtunikke, meeskonnakaaslasi kui ka iseennast. Alati sebis, võitles ja seletas. Kuni teenis lõpuks lepingu Floraga. Tony Adams: Minu kõigi aegade lemmikmängija. Adams oli sündinud liider, vana kooli joodik-jalgpallur, kes polnud kuulnud midagi tervislikust toitumisest, unerežiimist või pohmakavabadest hommikutest, kuid lõi mängus vajadusel koos palliga oma trahvikastist välja ka vastase ründaja. Sander Post: Post on legend nagu Vessu – teda pole võimalik kellegagi segamini ajada, teist temasugust ei ole ega tule. Posti mängus on alati olnud aristokraatlikku arrogantsi ja stiili. Suheldes väljakul vastasmängijate ja kohtunikega, kes on temast enamasti kahe või kolme pea jagu lühemad, ütleks Posti kehakeel justkui: “Mehel, kes pole vähemalt kaks meetrit pikk, ei tohiks olla isiklikku arvamust, ega ammugi mitte õigust seda avalikult väljendada!” Indrek Ojamaa: Minu esimene jalgpallitreener, kes oli 1980. aastatel Viljandi Linnameeskonna kaitseliini tugitala. Lapsena jälgisin tribüünilt peamiselt teda. Robert Pires: Suur esteet! Kõiges, mida ta nii väljakul kui väljaspool seda tegi, oli temale ainuomast stiili. Mängija, kes suutis väga kõrgel tasemel ühendada efektsuse efektiivsusega. 40

JALKA DETSEMBER 2016

Alvar Loog armastab vaadata eelkõige Ameerika jalgpalli ning mängida jäähokit. Foto: erakogu

Thierry Henry Andrei Aršavin Robert Pires

Patrick Vieira

Dzintar Klavan

Raiko Mutle

Janek Kalda

Tony Adams

Sander Post

Indrek Ojamaa

Rain Vessenberg

Patrick Vieira: Vieira kehastas peaaegu ideaalselt kõiki neid omadusi, mida ma jalgpalluri puhul hindan: pikkus, füüsiline kohalolek, kartmatus, mõõdukas sadistlikkus, pidev töö kastist kastini, võime nii väravaid lüüa kui ka viimase mehena kaitsta. Sündinud liider ja võitja nagu Adams. Dzintar Klavan: Mees, kes on tänapäeval tuntud eelkõige kui Ragnar Klavani isa, oli minu lapsepõlves Viljandi Linnameeskonna staarmängija, Liam Brady tüüpi hea pallivaldamisega loov ja kiire keskväljamaestro. Raiko Mutle: Raiko on universaalne mängija, kelle puhul lisanduvad intelligentsusele, heale platsinägemisele ja töövõimele alaline motiveeritus ja sellest tingitud stabiilsus. Ta annab alati maksimumi, mängib oma taseme välja. Andrei Aršavin: Maailmaklassist number 10, keda Wenger hakkas Arsenalis millegipärast äärel kasutama, nullides seeläbi tema loomingulisust, füüsilist vastupidavust ja head tuju. Need ühes mängus Liverpooli – minu vihatuima klubi – vastu löödud neli väravat on minu südame kõige päikesepoolsema toa seinasuurusel ekraanil igaveses replay’s!! Thierry Henry: Henry oli suur poeet, kes tegi rutiinselt ja lapseliku naeratuse saatel väljakul palliga nii minu kui enamiku tema vastu mängivate kaitsjate kujutlusvõime piiridest väljuvaid asju.

esiliiga

Viljandlane Tanel Lang (keskel) Tallinna Kalevi meeste vahel palliga opereerimas.

Foto: Lembit Peegel

Mehistunud Tulevik tegi esiliigas uut ja vana Nagu sakslased tümitasid 7 : 1 brasiillasi, näitas tänavu esiliigas oma üleolekut Viljandi JK Tulevik. Juba suvel paistis, et nad on vankumatult Premium liiga suunas teel, ning nii ka läks. Mis faktorid viljandlastele suurepärase hooaja tõid ning kuidas minnakse vastu tulevasele aastale? SIIM KERA

“T

õesti ei arvanud, et esiliiga võit nii lihtsalt tulla võiks, midagi kontimurdvat ei olnud,” lausub Viljandi JK Tuleviku tänavune ründestaar, 22 tabamusega hiilanud Kristen Kähr (27) enesekindlalt. Ega Kähr luiska, juba hooaja alguses hea vungi sisse saanud Tulevik oli tänavu esiliiga ainuvalitseja. Viljandi esindusvõistkond kogus 89 silma, mis on sarja punktirekordi kordamine (sama saldoga lõpetas 2010. aastal ka Tallinna FC Levadia II). Teisel kohal maandunud Tallinna FC Flora U21 võistkon-

JALKA DETSEMBER 2016

nale näitas Tulevik tagatulesid koguni 21 punktiga. Traditsiooniliselt duublite pärusmaaks olnud Eesti tugevuselt teises sarjas võitis iseseisev klubi viimati 2012. aastal, mil vastased tegi pihuks ja põrmuks Tallinna FC Infonet. Millega seletab üsna harva nähtavat edu klubi peatreener Aivar Lillevere? “Kindlasti tuleb mõista seda, et eelmine hooaeg Premium liigas andis meile kogemust ja enesekindlust asjade sooritamiseks aste madalamal,” sõnab pikaaegne vutijuhendaja. “Asjad on paika loksunud, me tunnetame üksteist, teame, kuidas olukordi lahendada, meil

on ühtne filosoofia.” Tuleviku president Raiko Mutle, kes vajaduse korral ise putsadega platsile jooksis, mainib samuti 2015. aastal kõrgliigast kaasa haaratud kogemust – Viljandi oli kiire mängutempoga rohkem sina peal kui vastased. Lisaks on arengufaasis noorte mängukvaliteet tõusnud ning sats on ühtlane. “Tiim ei seisa vaid ühe-kahe mängija peal püsti,” lausub ta. “Kõik, kes platsile pääsenud, on oma ülesannetega hästi hakkama saanud ning väravalööjaid on olnud terve trobikond. Nii suur edu on meile üllatus, hooaja alguses seadsime

esiliiga eesmärgiks mängida nii, et me vääriks Premium liiga kohta.” Tuleviku tänavust ülemvõimu kinnitab seegi, et vastaste elu tehti raskeks 106 väravaga, endale lasti lüüa 38 kolli. Ükski teine tiim ei skoorinud niivõrd palju ega lasknud ennast niivõrd väheste tabamustega kurvastada. Kui eelmisel aastal Premium liigas pallides oli loogilistel põhjustel põhirõhk kaitsel, siis esiliigas lähtuti oma taktikast ning sihiks oli ründemäng. Taheti oma mängu peale suruda ja domineerida, mis suuremalt jaolt ka õnnestus. Ja isegi kui vastastest mänguliselt üle ei oldud, siis vajalikud väravad võluti pea alati välja. “Tõsi, tihti alistasime vastased ka meeskondlikult kehval päeval,” sõnab Mutle. “Me oleme mitte-elukutselised professionaalid, kellel on mängupilte mõjutavaid tegureid rohkem kui proffidel. Suutsime alati ise piisavalt pingutada, ega esiliigas ainult õnne abil üle 100 värava lüüa pole võimalik.” Viljandi tuli hästi toime ka amatöörklubi põhilise vaenlase ehk suvega, mil mängijatel tihti kaelas teised kohustused ja meeles mõlkumas muud mõtted. Kuigi pidevalt vahetati algrivistust ja positsioone, jäi mängutase samaks. “Kui inimest ei lasta töölt ära, siis ei lasta,” kommenteerib Lillevere. “Esiliigas muidugi võib nii hakkama saada, aga Premium liigas mitte. Esiliiga panime pika puuga kinni, eks nüüd näitab aeg, kas suudame sama kvaliteeti meistrisarjas näidata.”

Õhina asemel kaine mõistus Kui Tulevik viimati viivuks püramiidi tippu külastas, jäädi esiliigas alles viiendaks ja pääseti kõrgsarja tänu üleminekumängudele. Seekord võideldi ihaldatud pääse välja muljetavaldavamalt. Kähr ei näe Premium liigas midagi ületamatut. “Mina usun, et kui me kaitsesse istuma ei lähe, suudame kindlasti üllatada,” ütleb väravakütt. “Eks kindlasti läheb raskemaks, aga tahaks ikka samamoodi ründavalt jätkata. Kaitsemängule rõhumine pole see, mida me tahame, ja pealegi pole see ka pealtvaatajatele ilus vaadata. Loodan, et ei tule enam kümnendal kohal rabelemist.” Mullu koguti meistriliigas 22 punkti ja lepiti viimase kohaga. Samamoodi nagu Kähr ootab Lillevere tulevalt

aastalt hoopis vingemat minekut. “Me oleme mehistunud,” ütleb ta. “Seda poisikese õhinat enam ei ole, et “oo, meistrisari on huvitav”. Kõik teavad, kui rasked need mängud tulevad. Võtame seda kaine mõistusega.” Väga oluliseks saab see, kuidas suudetakse järgmiseks kevadeks puslet koos hoida. Kas kohalikud tipud tulevad Viljandi mängijaid nuuskima või mitte? Kas varem näiteks Norras ja Poolas testimas käinud 18aastane puurilukk Karl-Romet Nõmm jätkab kollasärkide värava kaitsmist või nopitakse ta välismaale? “Ma olen poistega rääkinud,” alustab Lillevere. “Siin on neil kindel mänguaeg, mis aitab neil areneda. Neil pole vaja teise võistkonda pingile istuma minna. Ma usun, et kogu see punt jääb Viljandisse.” Võimalike täienduste kohta mainib Mutle, et lisamuskleid oleks vaja igasse liini, aga pallurid peavad Tulevikule nii mängijatüübilt kui ka inimese poolest sobima. Meeleheitel ei olda ning praegust koosseisu usaldatakse, kuid kui on võimalus pinki pikendada või endale kvaliteetne mängija meelitada, siis seda tehakse. Seda võimalust ta aga ei näe, et Tulevik suudaks Pärnu Linnameeskonna kombel mõnele mängijale poolprofi lepingut pakkuda. “Praegu sellist rahalaeva ei ole,” tõdeb ta. “Aga muus osas liigume me sinna, et mängijad saaksid jalgpalliga professionaalselt tegeleda. Keskendume sellele, et tervet klubi professionaalsuses haarata, et ka noortel ja duublil oleks paremad tingimused. Meie silmis on see investeering olulisem kui kahe-kolme profimängija palkamine.”

SANTOSE PEATREENER SÄESK: TULEVIK OLI FÜÜSILISELT VÕIMAS Esiliiga iseseisvate klubide arvestuses platseerus kolmandaks Tartu FC Santos. Ülikoolilinna tugevuselt teise tiimi peatreener Siim Säesk (27) toob välja erinevaid põhjuseid, miks Tulevik pealtnäha mängleva kergusega liigavõidu sai. “Nad suutsid pärast meistriliiga hooaega oma tuumiku säilitada,” mainib ta. “Esiliigasse langedes mängijad üldjuhul lahkuvad ja kooslus muutub, neil mitte. Füüsiliselt olid nad teistest võistkondadest pea jagu üle. Kahevõitlustes kippusid nad üldjuhul peale jääma ning oli kohtumisi, kus võeti vastaselt jõuga punktid ära. Mänguliselt oldi samuti vastastest üle – nad suutsid oma plaani ellu viia. Usun, et nad saavad Premium liigas hästi hakkama. Kas nad Pärnu ja Tammekaga just punkt punkti konkurentsis on, aga omavahelistes mängudes ei saa tagumise otsa tiimid Viljandi käest kindlasti automaatseid võite oodata.”

Aivar Lillevere tõi Tuleviku tagasi kõrgliigasse. Foto: Lembit Peegel

2016 DETSEMBER JALKA

Miks jalgpallur poolajal apelsine ei söö? “Tervikliku toitumise, põhjaliku ettevalmistuse ja õige taastumise roll on jalgpallis väga suur. Hea meel on näha, et nii koduklubi kui ka koondise juures on kõrge kvaliteet tagatud,” ütles Eesti koondise kapten Ragnar Klavan.1 Nüüd on Suurbritannia sporditoidu tootja Science in Sport (SiS) ka Eesti jalgpallikoondise valik. “SiSi kaubamärgi senine rahvusvaheline kogemus jalgpallimeeskondadega oli valikut langetades oluline aspekt. Otsisime mängijate ettevalmistuse ja taastumise puhuks usaldusväärset partnerit ning efektiivseid ja puhtaid tooteid,” lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. SiS on tuntud bränd, mis varustab rahvusvaheliselt erinevaid olümpiasportlasi ja oma ala meistreid nii vastupidavusaladelt kui meeskonnaspordis. Vuti sünnimaal Inglismaal alustas SiS hiljuti koostööd Premier League’i liidri FC Liverpooliga (LFC).2 “Punaste” loots Jürgen Klopp on enda ümber mehitanud tõelise tipptiimi kaasteelistest. Füüsise eest kannab hoolt kauaaegne Müncheni Bayerni fitnessitreener Andreas Kornmayer, kes töötas 15 aastat Louis van Gaali, Jupp Heynckesi ja Pep Guardiola kõrval. Mängijate toitumise poole eest vastutab sakslanna Mona Nemmer, kes töötas enne Bayerniga liitumist Saksamaa koondises Joachim Löwi abilisena. Jalgpallimaailmas üheks parimaks toitumisnõustajaks peetav Nemmer oli see, kes viis Baierimaa tippklubis sisse range söömiskorra. Kui varem sõitsid staarid koju, et õhtustada perekonnaga, siis Nemmeri tulekuga tuli reegel, et 30 minutit pärast mängu peavad kõik 1 http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=11298 2 http://www.scienceinsport.com/media/pdfs/Liverpool_FC_Announcement_Release.pdf

JALKA DETSEMBER 2016

mängijad sööma. Muidu venib koormusjärgne taastumine palju pikemaks. Tänapäeva tippjalgpallis ei piisa ainult korralikust mängueelsest ja -järgsest toitumisest. Ühe mängu jooksul võib jalgpallur kulutada 1500 kilokalorit energiat, mis tühjendab viimseni lihasglükogeeni varud. “Selleks, et olla järgmine kord platsile minnes maksimaalselt valmis, joovad mängijad poole tunni jooksul pärast koormust REGO Recovery taastusjooki. Samuti lisatakse joogipudelisse SiS Immune’i tablett, mis sisaldab soovitusliku ööpäevase annuse C-vitamiini, rauda ja grammi jagu soola,” kirjeldab “punaseid” nõustav SiSi toitumisteadlane Ted Munson.3 “Enne platsile minekut võtavad mängijad SiS GO geeli ja joovad GO Electrolyte’i spordijooki. Möödas on ajad, kui poolajapausil söödi apelsine. Nüüd võetakse värskuse säilitamiseks GO Energy kofeiinigeele,” avab Munson tippjalgpallis väga olulisi rutiine. Eesti Jalgpalli Liidu ja SiSi koostöö eesmärk on viia meie rahvuskoondislaste ettevalmistus ja taastumine järgmisele tasemele. Erinevad toitumisnipid ja taastumislahendused ei ole enam ainult tippude privileeg. Selles veendumiseks tasub jälgida SiSi Facebooki lehte (https://www. facebook.com/SiSEstonia), kus ilmub kogu aeg soovitusi oma parimate praktikast. Järgmistes Jalka numbrites avame detailsemalt jalgpallurile olulisemaid sporditoitumise rutiine treeningute ja mängude eel, ajal ning pärast. 3 http://www.goal.com/en-gb/news/2896/premier-league/2016/11/09/29343782/ how-liverpool-have-fuelled-their-table-topping-performances

ümmargune täring

Foto: Lembit Peegel

Üheksandate meistrivõistluste esikolmik: (vasakult) hõbe Mati Kesaväli, kuld Marek Kaljumäe ja pronks Andres Must.

Foto: Lembit Peegel

Esiplaanil mängib Mart Poom Inga-Gretel Linkgreimiga. Taamal naerusuised Karl Mööl (vasakul) ja 2013. aasta Eesti meister Meelis Kalda.

Täringujumal tõi lisaajal dramaatilise võidu Levadiale Ilmselt oleks tore Premium liiga meeste seljad päris jalgpallis prügiseks teha, aga kui seda võimalust pole, passib väga hästi ka täringuvutt, kus järjekordselt said fännid oskuste ja õnne korral Eesti koondislasi oma triblinguga kohvile saata. ÕNNE ÕNN

ui Premium liiga viimases voorus möllas kiuslik ilmataat, siis mõni päev pärast Infoneti tšempioniks tulekut toimunud teisel suurvõistlusel – täringujalgpalli Eesti meistrivõistlustel – valitsesid lausa ideaalsed tingimused. Lumest läbi sumbates jõudsid 40 veeretamisguru, kellest paljud kindlasti aasta aega järjest trenni vihtunud ja tippvormi kõverat just novembri alguseks rihtinud, A. Le Coq Arena pressiruumi sooja katuse alla. Nagu kombeks saanud, oli ka seekord Foto: Lembit Peegel

Raily Anteri ja Markus Poomi kohtumisel hoiab silma peal Pavel Marin. Eemal (punases) mängib Hindrek Ojamaa.

vett segamas kolleeg-ala ehk muruvuti endised ja praegused tähed. Nii üritasid täringutest sobivaid numbreid esile manada Mart Poom, Karl Mööl, Marek Kaljumäe, Markus Poom, Hindrek Ojamaa, Andre Järva, Brent Lepistu ja Pavel Marin. Muusikute ridu esindasid Tomi Rahula ja Hendrik Sal-Saller. Kaks viimast maandusid fortuuna tahtel ühte alagruppi, kuhu muuhulgas mahtus ka Tomi Rahula abikaasa Anni Rahula. Esimest korda pallinud Smilersi juhtfiguur Foto: Lembit Peegel

Tunamullune Eesti meister, LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume oli kaasa võtnud kaks kodust väikest treenerit. 2016 DETSEMBER JALKA

ümmargune täring Sal-Saller läks aga vormi ajastamisega rappa. Alagrupis kogus ta kolm kaotust ja 2 : 2 viigi Lauri Juursooga. “Ebaõnnestunud päev,” kommenteeris muusik olukorda ise. “Kui kogu aeg ühte veeretada, siis ei saa ju kaugele sõuda! Ma ei saanud löögilegi. Eks ta ole selline õnnega pooleks taktikamäng, aga kui numbrid kehvad, siis pole taktikast kasu.” Paremini ei läinud ka Eesti koondislasel Brent Lepistul, kes samuti nelja mänguga vaid ühe punkti kogus. Tulemusest hoolimata tõdes ta, et ürituses ta pettuma ei pidanud. Teiste edukuse pani ta puhtalt füüsilise vormi arvele. “Näha oli, et osal oli käsi palju paremini treenitud, kogu aeg tulid õiged numbrid,” muigas FC Flora poolkaitsja. “Eks tuleb järgmisel aastal enne võistlust käteringe teha.” Harva nähtav edu saatis alagrupis Kalju vankumatut paremkaitsjat Karl Mööli, kes tegi kõigist vastastest hakkliha ja sammus favoriidina playoff’i. Mängude ajal palju tõenäosuste üle juurelnud hobimaletaja lootis peale võidukaid matše, et ta grupiturniiril kogu oma õnne ära ei kulutanud. Mehe kahjuks aga just nii läkski. Kaheksandikfinaalis asus ta Päärn Volki vastu 3 : 0 juhtima, kuid kaotas Foto: Lembit Peegel

Hendrik Sal-Saller tuli, veeretas ja viigistas ühe mängu.

JALKA DETSEMBER 2016

Finaalmängust osavõtjate kehakeel nagu maletajatel: Marek Kaljumäe (vasakul) ja Mati Kesaväli.

lõpuks üleminuti tabamusest 3 : 4. Kolmanda koha peale võitlesid tänavu jalgpalliajakirjanik Andres Must ja 2009. aasta Eesti meister, Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Must, kes oma sõnutsi mängis terve turniiri vältel jõhkralt kui Stefan Effenberg, alistas vutijuhi nagu Manchester City 2011. aastal Manchester Unitedi ehk 6 : 1. Täringujalgpalli tuleproovi võitjat otsustav matš pakkus aga metsikut pinget ning läks lisaajale. Jalgpallistatistik Mati Kesaväli sai juba mängu avaminutitel Levadia mehe Marek Kaljumäe vastu penaltit lüüa, kuid ei suutnud seda ilmselt suure närvipinge tõttu realiseerida. Viiv hiljem läks ta siiski finaali juhtima. Ka päris vutis end erinevatel positsioonidel mugavalt tundev Kaljumäe näitas seepeale terve väljaku ulatuses kindlat mängu ja asus 2 : 1 juhtima. Kesaväli suutis lõpuhetkedel küll viigistada, kuid väsis lisaajal, kui Kaljumäel oli varnast võtta ülivajalik ekstrakäik. 4 : 2 triumfiga tuli Levadia pallur Eesti meistriks! “Esimesed kaks mängu ma tegelikult kaotasin,” ütleb Kaljumäe – vanasõna “tasa sõuad, kaugele jõuad” elav näide. “Reeglid olid alguses veidi segased, aga pärast seda võtsin end kokku ning turniiri lõpuks sai mäng selgeks! Lõpus oli natuke õnne vaja ja õnneks mul seda oli.” Mees loodab turniirist osa võtta ka järgmisel aastal. Teadupoolest pole seni ükski täringujalgpallur suutnud kahel aastal järjest edu saavutada. Kas Kaljumäe murrab iidse needuse?

Foto: Lembit Peegel

TURNIIRI OLULISIMAD KOHTUMISED Veerandfinaalid Katrin Maivel – Mati Kesaväli Andres Must – Kirsika Päärn Volk – Marek Kaljumäe Sander Jürjens – Aivar Pohlak

0:1 4:3 4:6 0:3

Poolfinaalid Mati Kesaväli – Andres Must 4:3 Marek Kaljumäe – Aivar Pohlak 3 : 1 3.–4. koha mäng Aivar Pohlak – Andres Must

1:6

FINAAL Marek Kaljumäe – Mati Kesaväli 2 : 2, la. 4 : 2

KES ON SENI TRIUMFEERINUD? Sporditähe turniiri võitnud 2003 Andres Oper 2004 Joel Lindpere 2005 Janno Kivisild 2006 Konstantin Vassiljev 2007 Kristi Leinus Senised Eesti meistrid 2008 Rootsi Kunn 2009 Aivar Pohlak 2010 Jaanus Nuutre 2011 Janar Toomet 2012 Patrik Saksus 2013 Meelis Kalda 2014 Indrek Nuume 2015 Erik Listmann 2016 Marek Kaljumäe

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

lugeja küsib

Malle Koido ei arva, et naised jalgpallis oleks tänapäeval midagi erilist: kõrged kontsad ja jalgpall sobivad kokku küll. NäitlejaFoto: Karolerakogu Kuntseli järgi nime saanud Karol Metsa lavaks on jalgpalliväljak. Foto: Lembit Peegel

JALKA NOVEMBER 2016

lugeja küsib

Jalgpalliagent Malle Koido: olen kliendi jaoks olemas 24 tundi ööpäevas Igal nädalal keskmiselt kaks ja pool korda lennukiga reisiv jalgpalliagent Malle Koido puutub kokku maailma jalgpalliglamuuriga, kuid tajub selgelt oma vastutust noorte pallurite saatuse ees.

illine näeb välja jalgpalliagendi tavaline päev? Ärkad, jood kohvi, kuidas edasi? Kui suur on su kuu telefoniarve? (Tarmo Ala, Võru) Rahulikematel nii-öelda kontoripäevadel käib juba kohvi kõrval WhatsAppi sõnumite läbivaatamine. Neid tuleb päevas sadu, eriti üleminekute hooajal. Mõned mängijad helistavad sulle ainult probleemide korral, mõned aga vajavad iga päev tähelepanu. Seejärel hulk telefonikõnesid ja InStatis klippide vaatamist. Enamasti on päevad aga üles ehitatud mõne klubi külastamise, turniiri skautimise või kliendikohtumise ümber, eriti välismaal viibides. Arvutasin kokku, et lendan keskmiselt kaks ja pool korda nädalas. Pass ja mobiiltelefon on agendi kaks olulisimat töövahendit. Enamik kõnesid käib tänapäeval interneti kaudu, nii et telefoniarve tuleb vaid saja euro kanti, millest enamiku moodustab rändlustasu välismaal viibides. Kas sa töötad iseseisvalt, kas sul on oma firma? Kui palju on töötajaid? Või oled kellegi alluvuses? (Steven, Jõgeva) Olen partner Impact Sports Managementis, mis on üks Inglismaa viiest aktiivsemast agentuurist. Meil on mängijaid pea kõigis Inglismaa olulisemates klubides, kokku umbes 100 pallurit. Mina olen veendunud, et tippjalgpallurid on kaotanud kokkupuute reaalsusega ja elavad tavainimesest täiesti erinevas maailmas. Kas sa oled sellega nõus? ( Joonas K, Nõmme)

Suur raha, mida tippmängijad teenivad, eralennukid ja luksusautod tekitavad keskmises inimeses paratamatult võõrastust. Nii elavad paljud superrikkad, kuid erinevalt sportlastest saavad nad seda teha anonüümselt. Selles maailmas ellujäämiseks tuleb unustada väline hiilgus ning näha fassaadi taga reaalsete murede ja rõõmudega isiksust. Cristiano või Messi elavadki omamoodi paralleelreaalsuses just selle tõttu, et fännid ja meedia on nende ümber mulli

PIDU VÕI TRENN?

Ragnar Klavan rääkis intervjuus The Telegraphile, et kui tema sõbrad Viljandis pittu läksid, läks tema jooksma. Klavani- ja Poomi-suguste mängijate tööeetika on tippjalgpallis läbilöömiseks elementaarne, mitte soovituslik. tekitanud. Kui igaüks, keda kohtad, kohe kriiskama ja mobiiltelefoniga vehkima hakkab ning ei näe sind kui inimest, vaid kui sümbolit, siis tekib sellest paratamatult barjäär. Jalgpallurid võivad soovi korral diivana käituda. Kes on kõige sõbralikum ja meeldivam tippjalgpallur, kellega kohtunud oled? (Hans, Tartu) Inimesed ütlevad sageli pärast mõne tuntud mängijaga kohtumist, et ohhoo, ta ei olnudki täielik jobu. See ei peaks

üllatama – enamik inimesi on ju üldjuhul kenad ja viisakad ja jalgpallurid pole mingi erand. Kaks mängijat, kes praegu meelde tulevad, on Belgia koondislane Christian Benteke ja Saksamaaga MMi võitnud Sami Khedira. Mõlemad jätsid pikema koos töötatud aja jooksul väga vahetu ja siira mulje. Kes on sinu tuntumad kliendid? (Krista, Keila) Agentuuri hetke tuntuim klient on ilmselt Dele (Alli), Tottenhami ja Inglismaa koondise keskväljamees ning üks maailma parimaid noori tippmängijaid. Agenditöö huvitavam pool on aga leida mängija nagu Dele siis, kui keegi temast veel midagi ei tea. Ka selliseid 16–18aastaseid ülipotentsiaalikaid kliente on mul praegu nii mõnigi. Agentide kliendid pole aga ainult mängijad, vaid ka klubid. Sageli pöörduvad Inglismaa ja Hispaania klubid minu poole Lõuna-Ameerika mängijate kohta info saamiseks. Üleminekuid nimetatakse tihti moodsaks orjatööstuseks. Mis on sinu vaatenurk? (Carmen, Jõelähtme vald) Tavainimene võib töökohta vahetada, millal soovib. Miks ei võiks ka jalgpallur? Samas on peatreeneril üsna keeruline hooaega planeerida, kui pool meeskonda ühel suvalisel kolmapäeva hommikul lahkumisavalduse sisse annab. Üleminekutasud võiksid siiski olla proportsioonis mängija palgaga – näiteks on absurdne küsida tuhandeeurose kuupalgaga mängija eest miljon eurot üleminekutasu. 2016 DETSEMBER JALKA

lugeja küsib Kas sa tunnetad ise, kui suur roll sul tegelikult on? Brasiilia slummist mõne talendika mängija Euroopasse saatmine muudab ju terve selle perekonna saatust. Need on elumuutvad otsused. (Maarja Nurm, Rakvere) See paneb agendile peale ka surve anda õigel ajal õiget nõu. Just need Brasiilia slummis või sarnastes oludes elavad mängijad, kelle perel puudub sageli arusaam õigussüsteemist või FIFA reeglitest, vajavad kõige rohkem hästi informeeritud nõustajat. Sellised juhtumid motiveerivad mind oma töös kõige rohkem. Kas ma saan õigesti aru, et sa elad Rio de Janeiros ja samal ajal Inglismaal ka? Kas selline elukorraldus tuleneb tööst või muust? (Sten, Helsingi) Viimase aasta olen elanud peamiselt hoopis Madridis. Elukorralduse dikteerivad töövajadused, kuid loomulikult valin elukohaks ikkagi sellise linna, kus ennast koduselt tunnen. Lugesin sinu raamatut “Minu Rio de Janeiro”. Jäi meelde, et aitad ainult neid poisse, kes väga tahavad jalgpalluriks saada, ega võta kliendiks neid, kes tahavad rikkaks saada. Seda on natuke raske uskuda, sest agendi töö iseloom on ju ikkagi vahendada mängijaid ja teenida. Isegi kui see on tõsi, mis kirjutasid, ei tahaks uskuda, et inimene kaua aega ahvatlustele vastu peab. Ükskord võidab ikkagi (soov teenida) raha. (Sebastian, Tallinn) Ma näen mängijaid, keda huvitab eelkõige kuld ja kard: ööklubid, alkohol, raha tuulde pildumine, rohkem tüdrukuid, kui sõrmedel kokku lugeda saab. Sellise elustiiliga suudavad edu säilitada väga vähesed. Tippjalgpallis on konkurents nii karm, et mängijaks saamine peab olema sinu täielik kinnisidee. Ragnar Klavan rääkis intervjuus The Telegraphile, et kui tema sõbrad Viljandis pittu läksid, läks tema jooksma. Klavani- ja Poomi-suguste mängijate tööeetika on tippjalgpallis läbilöömiseks elementaarne, mitte soovituslik. Nagu igal elualal, pead sa 50

JALKA DETSEMBER 2016

kirglikult armastama seda, mida sa teed, siis jõuad ka marjamaale. Kas sa ise oled jalgpalli mänginud? (Andre, Järvamaa) Kasvasin üles pidevalt Mustamäel teiste lastega vutti tagudes. Kurioosumina sain hiljem teada, et täpselt samu väljakuid kulutas paarkümmend aastat varem ka väike Aivar Pohlak, minu lapsepõlve-eeskuju. Ühel hetkel läks sõbranna Florasse trenni ja kutsus mindki kaasa. Mõned medalid on mul kodus olemas, ent koolis läks mul siiski paremini kui palliplatsil. Miks sind just jalgpall hakkas paeluma? (Taale, Haapsalu) Jalgpalliga kokku puutudes tekkis minus

Hea hooga on Malle Koido kanna maha pannud rahvusvahelises jalgpallis. Foto: Lembit Peegel

tunne, et siia ma kuulun. Olid põnevad ajad: Mart Poom paistis Inglismaal silma, läbi olid murdmas noored talendid nagu Andres Oper ja Raio Piiroja. Valmimas oli Lilleküla staadion. Umbes 12aastasena hakkasin lugema kõikvõimalikku jalgpalliga seotud kirjandust nii Eestist kui ka välismaalt ja sain aru, millise ühiskondliku mõõtmega nähtus jalgpall on. Mulle imponeeris Eesti Jalgpalli Liidu tollane missioon ja see, kui kiiresti Eesti vutikultuur arenes. Tekkis tahtmine jalgpallist kõike teada ning just sel alal oma teadmisi ja oskusi rakendada. See haaras mu kaasa ning pole tänapäevani lahti lasknud. Eesti Jalgpalli Liit eelistab pigem sellist lähenemist, et klubid ise planeerivad mängijate karjääri. Agentide mesijutt peab pahatihti silmas vaid nende endi huve ja võib pallurite karjääri nässu keerata. Sina lükkad selle mõtte kindlasti lobedalt ümber? (Eerik, Pärnu) Eesti jalgpallil on oma eripärad, kuna siin pole üldjuhul mängus arvestatavaid üleminekusummasid. Ka klubide rivaalitsemine pole nii terav kui suuremates riikides. Eesti-siseselt on agendil väga vähe tööd, samuti olen kuulnud, et Eesti klubid ei maksa agenditasusid. Lisaks ei hoia Eesti klubid mängijaid tavaliselt tagasi, neid huvitab just see, et nad jõuaksid pikemas perspektiivis nii kaugele kui võimalik, kuna selle pealt Eesti klubi teenib. Kui aga tuleb aeg Piiroja-sugusele mängijale esimest välisklubi otsida, siis tulevad hea agent ja tema sidemed nii sportlasele kui ka Eesti klubile ainult kasuks. Kas naisena on end raske jalgpallimaailmas kehtestada? (Merita, Peetri) Eestis töötades oli minule juba lapsest saati loomulik, et jalgpallis tegutseb palju-palju naisi, alustades meie jalgpalliliidu igapäevatööd juhtiva Anne Reiga. Eesti riigitelevisiooni jalgpalliankur on naine – Aet Süvari. Mind häirib natuke, kui näiteks FIFA peasekretäri Fatma Samourat tutvustades tuuakse

lugeja küsib eraldi välja, et ta on eriti tubli, kuna ta on naisena suutnud end meestemaailmas kehtestada. Ka väljaspool Eestit on jalgpallis naisi juba nii palju, et seda ei peaks saavutuseks lugema. Oluline pole inimese sugu, vaid see, kui hästi ta oma tööd teeb. Muidugi, ilmselt kuulub minu sõpruskonda rohkem 60ndates eluaastates mehi kui keskmisel 20ndates eluaastates naisel. Mõne maailma tipptreeneriga mitu tundi teetassi taga vutist vadrata on täielik privileeg ja üks minu töö huvitavamaid osi. Need vestlused panevad mõtted tööle ja tekitavad uusi vaatenurki. Ma tahan jalkaagendiks saada!! Mis ma tegema pean? Kuidas saada? (Märten, Pääsküla) Jalgpalliagent kui amet on piiratud kõrge seinaga. Pole olemas samasugust selget karjääriredelit nagu näiteks arstidel või advokaatidel. Agentuurid endale praktikante ei võta ning et kuhugi otsa peale saada, peavad sul juba mängijatest kliendid olemas olema. Soovitan esiteks jalgpalliga seotud töökoht otsida – see aitab kontakte tekitada – ning õppida õigusteadust, ärijuhtimist, turundust või midagi sarnast. Mängija karjääri planeerides pead sa nii lepinguid lugema, intervjuusid korraldama kui ka mõnikord psühholoogi rolli mängima. Vaja on mitmekülgseid teadmisi ja armastust 24 tundi päevas inimestega suhtlemise vastu. Kasuks tuleb ka keelteoskus – nii Jorge Mendez kui Mino Raiola räägivad vabalt vähemalt kolme olulist keelt. On üks ütlus: ideaalses maailmas pole jalgpalliagente. Kas nõustud? (Mairold, Tallinn) Ideaalses maailmas kohtlevad tööandjad töötajaid alati õiglaselt ja keegi ei ürita kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. On oluline aru saada, et hea agent ei sibli ringi mitte oma huvides, vaid esindades oma klienti ja aidates neil oma lühikesest karjäärist maksimum võtta. Nende töö on omada kontakte Istanbulist Rooma ja Shanghaini välja. Juba tavainimesel on ebamugav oma bossiga palgatõusust rääkida, ja kui homme peaksite alustama tööotsinguid Hiinas, ei teaks te ilmselt, kust pihtagi hakata. Jalgpalluri lühikeses karjääris on peale selle mängus suured rahasummad, keerulised lepinguklauslid mitmes

Eestlanna poseerimas koos Inglismaa karika ja Hispaania kolleegiga.

Foto: erakogu

2005. aastal UEFA kongressi ajal Tallinnas puutus Eesti Jalgpalli Liitu abistanud Malle Koido kokku legendist maailmameistri Franz Beckenbaueriga. Foto: erakogu

keeles ja iga paari aasta tagant uude riiki kolimine. Selle kõige laitmatult sujumiseks on vaja spetsialisti abi. Me ei korralda üleminekuid ega sõida seejärel Bahamale peesitama – me oleme oma klientide jaoks olemas 365 päeva aastas ja sageli 24 tundi ööpäevas.

Juba järgmises numbris vastab lugejate küsimustele Henrik Ojamaa. Kasutage võimalust! Küsimused on oodatud aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

2016 DETSEMBER JALKA

maailm

Ugandas mängivad slummilapsed punakaspruuni kattega väljakul.

Foto: Madle Timm

Kuidas ma Aafrika slummides Messit kohtasin Jalgpall on populaarseim spordiala, mis suudab ühendada inimesi üle kogu maailma. Maailma ühes vaeseimas riigis Ugandas on jalgpall midagi enamat kui meelelahutus – see on võimalus muuta oma sotsiaalset staatust ja pääseda vaesusest. RAIT ROOP

ks selline lugu on kaheksa-aastasest Abdust. Ta elab Bakulis koos ema, isa, venna ja õega. Kuni seitsmenda eluaastani polnud ta käinud koolis ja ta aitas ema koduste töödega, niisamuti maniokkide korjamisel. Tema isa, kelle polügaamiliste afääride tõttu on Abdul veel viis poolõdevenda, on aga boda boda-juht, mis on äärmiselt ohtlik amet. Laias laastus on tegu mootorrattataksoga, millega võib tegeleda igaüks, kes motikaraha kokku saab. Kuna Uganda liikluses sisuliselt puuduvad reeglid, siis on boda bodajuhi amet eluohtlik – kohalike kaudsel hinnangul kaotab iga päev liikluses elu kaks boda-juhti. Ta on üks poistest, kes on liitunud “Watoto Wasoka” programmiga, mis on muutnud tema elu.

JALKA DETSEMBER 2016

Tänu jalgpallioskusele sai ta võimaluse alustada oma haridusteed. “Mul oli probleeme hariduse saamisega, mu emal ei olnud võimalik minu koolihariduse eest maksta,” sõnas Abdu, kelle lemmikõppeaine on koolis matemaatika. “Kuid jalgpalli mängides see muutus. Mulle meeldib koolis väga, kuna seal on huvitav ning mul on tulevikus võimalik oma perele paremat elu võimaldada.” Erinevad koolid on huvitatud, et neil oleks võimalikult tugev jalgpallimeeskond, ning Abdule pakkus kool stipendiumit, mis tagab talle hariduse. Ugandas on kooliharidus tasuline, Abdu näitel maksab see aastas 150 eurot. Uganda tavakodanikule on see üldjuhul rohkem kui kuupalk. On mängupäev. Oleme pealinnas

asuvas Katwe slummis. Katwe on Uganda pealinna Kampala kaheksast slummist suurim. Koht, kus pole aadresse ega viitasid, vaid üks suur labürint. See on koht, kus mustuses, reovee ja lagunenud hoonete vahel elavad inimesed, pered, lapsed. Vargused, haigused, joogiveepuudus, narkootikumid, HIV/AIDS ja ülerahvastatus on vaid mõned probleemid, millega sealsed inimesed igapäevaselt kokku puutuvad. Liigume mööda sigrimigrit meenutavaid tänavaid, kus on palju mustust, prügi ja lapsi, kelle tähelepanu meie kui mzungu’d – nii nimetatakse Euroopast pärit inimesi – köidame. Lapsed lehvitavad ja tahavad kaamerale poseerida. Lehvitame vastu. Külastame Francise kontorit, mis on umbes kaks korda kaks meetrit lai ning mille seinu ehivad pildid “Watoto

maailm Wasoka” programmis osalenud lastest. Kontori aknal on ees trellid ning seal on suur metallist uks, mille kõrval on Eesti turvauksed nagu papist. Silmiavava jutuajamise järel liigume edasi laste juurde. Tuba on samuti pisike, vaid mõni ruutmeeter suur, ning narid on kolme korrusega, kus igas voodis magab kaks last. Samuti on lastel olemas elekter. Üks poiss laeb oma telefoni.

Mängupäev – match day! Tuba on väike, kuid mahume sinna kenasti juttu ajama. Üks poiss alustab jalgpalliga kõksimist, et näidata oma osavust. Puude on päris hea. Otsustan, et testin teda. Tasakaalustan palli oma jalapealsele, viskan õhku, püüan seljale ja teen demonstratiivselt ühe kätekõverduse ja tõusen palliga püsti. Ruumis olnud poisid lähevad elevile. Üks poiss, kes pole kunagi seda trikki teinud, teeb kõik järele ning tagatipuks võtab veel särgi ka ära, nii et pall jääb seljale. Rahvas plaksutab. Eesti–Uganda 1 : 1! Poisid paistavad elevil. Ees on ju mängupäev. Sparta 09 U13 (“Watoto Wasoka” programmist) kohtub Kisenyi geto tiimiga, nimeks Healers. Jõuame platsi juurde. Sparta on juba kohal, kuid vastasmeeskond hilineb üle tunni. Samas keegi ei muretse, sest “this is Africa” ehk aeg on siin suhteline mõiste ja hilinemine tavaline. Plats on väike, kolmes küljes asetsevad slummi tänavad, ühel pool asfalteeritud autotee, ümberringi on ligi 1,5meetrine aed. Keset väljakut seisab kaks uhket maasturit, kõrval kolm žestikuleerivat inimest. Tegu on india päritolu maaomanikega, kes arutavad kõnealuse jalgpalliväljaku, õigemini selle maalapi müüki. Kas mäng saab üldse toimuda, kui väljak on omanikke vahetanud? Selle oht on reaalne. Õnneks mehed lahkuvad ja jalgpall võib alata. Väravad on ehitatud kolmest puutoikast, millest ühel puudub mängu eel latt. See viga parandatakse kiiresti – matšeetega, mida kasutatakse nii labida kui ka haamrina. Mäng algab. Abdu alustab Sparta eest ründes. Sparta 09 on nii-öelda vihmavarjumeeskond kõigile programmi meeskondadele, kuhu tuuakse parimad mängijad kokku. Tegu on slummivõistkondade U13 mänguga, kus kõik teised temast silmanähtavalt suuremad on.

Mõni koguni viis aastat vanem! Kõik mängijad on erinevates riietes, omasid eristatakse vaid siniste vestide järgi. Abdu on palliga osav, mis sunnib suuremaid poisse tema vastu jõudu kasutama. Eestis oleks sellised võtted karistanud kohtunik vile ja kaardiga, kuid mitte slummilaste mängus. Siin mängivad raske elu poolt karastatud lapsed, visad ja väsimatud. Lonkav Abdu ei vaata isegi kordagi vahetusmeeste pingi poole, vaid liigub edasi. “Nad on suuremad ja jõuavad mind ära lükata, kuid ma ei karda. Ka Messi oli teistest väiksem, aga nüüd on ta maailma parim. Tunnen ennast väljakul alati hästi,” sõnab poiss, kes päris mitmel korral edukalt mängijaid üks ühele ette võtab ja end löögile mängib. Treener otsustab lonkava Abdu siiski mõneks ajaks pingile võtta. Just sel hetkel õnnestub meil selle vutipoisiga jutule saada. Ta on enesekindel. Kuna ta on koolis alles teist aastat, ei ole ta veel võimeline täielikult inglise keelest aru saama ja täislauseid moodustama. Meie jutuajamist vahendab programmi eestvedaja Mugoya, kes temaga luganda keeles suhtleb. Abdu, kelle iidoliks on Argentina superstaar Lionel Messi, unistab, et ühel päeval saab temast professionaalne jalgpallur ning ta hakkab mängima FC Barcelonas ja esindama Uganda koondist. Hetkel soovib ta lihtsalt jalgpalli mängida, koolis käia ning et eelkõige emal ja perel oleks alati kõht täis.

8aastane Abdu (vasakul) koos artikli autori Rait Roobiga. Foto: Aliine Lotman

Tegu poleks esimese jalgpalluriga, kes programmi kaudu Uganda koondisesse on pääsenud. Üheks selliseks näiteks on Uganda kõrgliigas Vipers SC ridades mängiv 19aastane Kizito Keziron, kes liitus slummiprogrammiga 15aastaselt. Niisuguseid näiteid on veel.

Programm, mis annab lastele tagasi lootuse Laste inspiratsiooniks on tõik, et paljud praegused Uganda koondise staarid on lapsena mänginud slummimeeskonnas. Sellistele lastele pühendatud “Watoto Wasoka” on praeguseks muutnud paljude laste elu ning andnud tagasi selle, mille paljud kaotanud olid – lootuse. “Watoto Wasoka – Football Made in Slums” on Uganda ja Saksamaa sotsiaaltöötajate, jalgpallitreenerite ja kogukonnatöötajate poolt aastal 2009 loodud programm. Projekti eesmärk on kahandada tänaval elavate laste arvukust Kampalas ja võimaldada slummilastele kooliharidust, seeläbi ka helgemat tulevikku. Noortele pakub rahvusliigas mängimise väljundit IV liiga klubi Sparta O9. “Kokku on “Watoto Wasoka” programmis üle 120 meeskonna üle Uganda, kus on viimase viie aasta jooksul läbi käinud üle 7000 lapse,” selgitab Mugoya. “Treenereid on meil kokku 400, kellest 120 töötavad meeskondadega igapäevaselt.” Kuna Ugandas, nagu ka igal pool maailmas, on jalgpall äärmiselt populaarne, otsustati ära kasutada võimalust, et koolid pakuvad andekamatele lastele võimalust käia koolis, et nad nad esindaks kooli jalgpallimeeskonda. “Meie eesmärk on õpetada lastele mänguliselt jalgpalli kaudu ka eluks vajalikke elementaarseid oskuseid,” lisas Mugoya. “Näiteks puhta joogivee ja hügieeni olulisust. Me kaasame ka muusikuid ja näitlejaid, et lapsi harida ja inspireerida.” Praeguseks pakutakse tasuta treeninguid ligi 2000 poisile ja tüdrukule, samuti korraldatakse turniire ja laagreid, mis toovad kokku üle 1500 lapse üle riigi. Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist “Media4Development”. 2016 DETSEMBER JALKA

naised

Meistrisarja kokkuvõte: kes areneb, kes toppab? Naiste kõrgliigas on kõik muutusteta kui läänerindel – Pärnu JK krahmas auhinnakappi oma seitsmenda järjestikuse meistritiitli. Palusime esinelikul hooajale tagasi vaadata. SIIM KERA Fotod: Lembit Peegel

Kätlin Hein, JK Tallinna Kalevi (4. koht, 26 punkti) kapten Mullu olite kuuendad, millest tänavune hüpe? Koosseisus meil märkimisväärseid muudatusi ei olnud. Mõtlesime, kellega on meil võimalik mängida, ning hooaja alguseks oli tekkinud usk ja enesekindlus, et võime tabeli etteotsa jõuda. Varem on meil palju treenerivahetusi olnud ning see on tekitanud tulemuste kõikumise. Praegu on stabiilsus ja tänu sellele on mängijate mõtlemine muutunud. Me usume, mida me teeme, ning iga hea tulemus tekitas enesekindlust juurde. Me tõestasime, et kolmas koht on täiesti reaalne, me ei ole veel lage saavutanud. Pronks oli ju sellelgi aastal väga lähedal. Kaotasite Levadiale kahe punktiga ja eelviimases omavahelises matšis jäite lisaminuti väravast 2 : 3 alla. Tegelikult kaotasime me pronksi suvel Tartus (juulis tehti 1 : 1 viik nii Tartu SK 10 Premiumi kui ka Tartu Tammekaga – toim.). Need olid mängud, kus ei tohtinud eksida. Kaotasime korraks 54

JALKA DETSEMBER 2016

keskendumise. Levadia mäng oli valus, aga oleks me võitnud, siis oleks viimase vooru mäng Levadiaga (Kalev võitis 2 : 1 – toim.) olnud teist masti. Ennekõike peab vaatama Tartu mänge. Esimene pettus on nüüdseks üle läinud ning neljas koht on samuti hea. Flora ja Levadia on Kalevist taustsüsteemi poolest suuremad, kas on reaalne üks neist medalilt lükata? Ma ütleks, et klubi suurus ei ole naistejalgpallis nii oluline ega määrav. Pärnu JK pole ka ju meestejalka mõttes suurklubi. Selle järgi ei saa vaadata. Võitsime sel aastal kaks korda Levadiat, miks mitte?

Kadre Päri, Tallinna FC Levadia (3. koht, 28 punkti) keskkaitsja

Levadiale oli see kuues pronks järjest, te olete sellele positsioonile justkui liimitud. Meil pole väga palju noori peale tulnud ja oleme ühe koha peale toppama jäänud, sest me ei ole viimastel aastatel saanud nii palju koos treenida kui vaja. See kolmas koht oli ikkagi võideldud

kolmas koht, kuna meil oli nii hooaja alguses kui ka keskel lahkujaid ning Tallinna Kaleviga olid meil suhteliselt rasked mängud. Kui saaks kogu aeg koos trenni teha, suudaks me kindlasti paremini mängida. Praeguse seisuga võtsime maksimumi, pronksiga peab rahul olema. Kindlasti oleme kõik rahul ka karikavõiduga, olin seni kahes finaalis mänginud, kuid võitnud veel polnud. Levadia oli tänavu ainuke tiim, kes meistriliigas Pärnule väravaid lõi. Kui Pärnuga mängima läksime, tahtsime alati paremini mängida kui eelmisel korral. Eks need väravad näitavad meie ründejõudu ning kindlasti andsid nad mingisugust indu, näitasime, et suudame.

Aleksandra Ševoldajeva, Tallinna FC Flora (2. koht, 48 punkti) peatreener

Kaotasite meistriliigas vaid Pärnule, samas jäi nelja mänguga nende vastu väravate vahe 0 : 13. Minule olid esimesed mängud Flora peatreenerina Pärnu vastu kahtlemata

naised väga informatiivsed. Kui hooaja algus on selline, et lööme kolmes mängus kokku üle 15 värava, siis see ei anna mingisugust pilti oma võistkonnast. Kui tuleb tugev vastane, siis mõtled, et ahhaa, meil on siin ja seal probleeme. Pärast paari mängu Pärnuga saime aru, mis probleemide kallal me töötama peame. Kahjuks on sellised tugevad vastasseisud ainult neli korda aastas ja see pole ideaalne. Viimase Pärnu mänguga jäin ma üsna rahule (Flora kaotas 01.10 kodus 0 : 3 – toim.). See on hea hüppelaud järgmisesse aastasse. Meie suurim eesmärk on mängijaid arendada, et nad jõuaks koondisse. Florast on lahkunud kõige rohkem mängijaid välismaale. Kui nad poleks läinud ja mängiks siiamaani meiega, oleks võimalik spekuleerida Pärnu alistamise üle. Pärnu võitmine on lühiajaline eesmärk, võiksime panna paika treeninguplaani, mis on üles ehitatud nendega võitlemisele, aga mis saab siis, kui neid võidame? Paneme putka kinni? See pole meile eraldi eesmärk. Tahame teha õiget tööd ja küll tulevad siis ka tulemused. See oli sinu esimene aasta Flora peatreenerina. Mis uuendusi sa kaasa tõid? Minu eesmärk polnud hetkeprobleeme lahendada, vaid tulin Tallinnasse selleks, et luua terves klubis suurem tüdrukute- ja naistesüsteem. Esindusnaiskonnas on oluline see, et hakkasime rohkem tähelepanu taktikalisele poolele pöörama. See on see, kuidas me sel hooajal töötasime ja mille nimel treenisime. Tagasiside on palluritelt väga hea olnud. Põhimõtteliselt andsime me mängijatele oma rollid ning osad, mida nad pidid mängus täitma. Viisime sisse põhimõtted, mille järgi treenisime, ning teadsime, mida me mängijatelt tahame. Usun, et suutsime seda hästi sisse tuua ning mängijaid targemaks arendada. Järgmisel aastal tuleb veel spetsiifilisemaks minna. Mis sulle kõige rohkem peavalu valmistas? Mängijate valik ei ole kehv, aga veidi ahtakene. Meil oli taktikaliselt kakskolm plaani, mida tahtsime mängida,

aga mängijate valik on osal positsioonidel nii piiratud, et tekkis raskusi, kui näiteks kaitseliinist keegi puudu oli. Hooajale läksime vastu ilma tipuründajata, pidime mängijaid ümber õpetama või noortesüsteemist juurde tooma. Kõik said ülesannetega hakkama, paljud ületasid ennast, aga ideaalis peaks valikut rohkem olema.

Jüri Saar, Pärnu JK (1. koht, 60 punkti) peatreener

Võitsite tiitli uskumatu väravate vahega 128 : 2. Kuhu siit üldse edasi minna on? Kas järgmine eesmärk on taga null hoida? Kaks on ilus number, aga mingisugust lisapinget me peale ei pannud, et seda numbrit võimalikult väikesena hoida. Eelmisel aastal löödi meile viis väravat – lasime vahepeal jala sirgeks ning nõrgemad lõid meie näpuvigadest ära. Kindlalt ei oska väita, aga usun küll, et kui mängus on Eesti meistritiitel, siis on see kaks väravat rekord, meeldiv tunne on. Siit saab edasi minna, aga kindlasti ei sea me seda eesmärgiks omaette. Samas, väravalöömise rekordit me sel aastal ei teinud. Mullu lõitegi ju lausa 145 kolli. Võib väita, et andsite ründemängus tagasi? Ma ei usu. Arvan, et meil on sama hea ja tugev ründeliin kui eelmisel aastal. Võibolla on tase ühtlustunud, me ei löönud nõrgematele enam nii palju kui varem. Ega meil ei ole enne mängu

selliseid ülesandeid, et lähme lööme kümme väravat, tahame lihtsalt hästi mängida. Viimastel aastatel oled hooaja eel üritanud väita, et Pärnu pole suurfavoriit. Kas sa alahindad sellega Pärnut või ülehindad vastaseid? Ega kevadel ei olnud seis sugugi roosiline. Oli traumasid, osa mängijaid lahkus. Käisime Soomes turniiril ja ei klappinud üldse. Tasapisi hakkas asi paremuse poole minema, taustajõud tegid head tööd. Mängijad hakkasid uskuma, mina hakkasin uskuma. Ega ma ei alahinda teisi ega ennast, aga iga hooaeg algab nullist ja kunagi ei tea, mis toimuma hakkab. Ei saa öelda, et ma selle jutuga trikitan. On ju selge, et konkurendid ei maga ja teevad samamoodi tööd. Kõrvalt tundub kõik fantastiline, ainult võidate. Kui palju on sul treenerina põhjust naiskonda kritiseerida? Ega väga ei olegi kuskilt kritiseerida, trennis käiakse normaalselt kohal. Pigem peaks kritiseerima treenereid, et me pole suutnud organiseerida rohkem tugevaid mänge. Enne Meistrite liiga valikturniiri peaks sõitma kuhugi mängima, sel aastal jäi näiteks Leedus üks turniir tegemata. Meistrite liigas analüüsime kaotused läbi, aga mis seal ikka kritiseerida? Kaotuse järel niigi paha tuju, mõtleme parem järgmisele mängule. Ma ei ütleks, et me väga riidleme või nuriseme. Kas keegi saab sel kümnendil Pärnule vastu? Väga provokatiivne küsimus. Kindlasti saab! Konkurents on see, mis edasi viib. Ega me muidugi ei taha, et keegi saaks. Flora ja Levadia on oma baasidega eelisolukorras, meie oleme kahes eraldi linnas ning see ole lihtne ei logistiliselt ega materiaalselt. Väikesel klubil on Tallinnas treeningplatse üürida väga raske. Tabelisse vaadates tundub ikka kõik lihtne. (Naerab – toim.). Mõni küsib, et kuule, kas võitmine hakkab ära tüütama. Ei tüüta. Vaatame, mis edasi saab. Tahaks olla vähemalt konkurentsis. 2016 DETSEMBER JALKA

premium liiga Meeletu rõõm meistritiitlist. Foto: Lembit Peegel

Infonet

oli meistritiitliks valmis Värske Eesti meistri Tallinna Infoneti peatreener Aleksandr Puštov rääkis Jalkale, kuidas klubi on aasta-aastalt eesmärke seadnud ning tänavu lisandunud kogenud pallurite toel jõuti sinnamaale, et oldi tiitlivõiduks valmis. INDREK SCHWEDE

“E

nne kui otsustasin Infoneti pakkumise vastu võtta, rääkisime kaua klubi presidendi Andrei Leškiniga,” rääkis tänavuse meistermeeskonna peatreener Aleksandr Puštov, kes asus Infoneti etteotsa 2011. aastal. “Tahtsin teada, millised on klubi eesmärgid, kuidas nähakse arengut. Meie arusaamine kattus.” Puštov täpsustab, et eesmärk oli luua uus jalgpallistruktuur, riigi edukamate hulka kuuluv profimeeskond koos konkurentsivõimelise noortesüsteemiga, 56

JALKA DETSEMBER 2016

mis annaks mängijaid Eesti noortekoondistele. “Meie filosoofia on, et areneksime igal aastal edasi, kusjuures mitte tingimata sportlike tulemustega,” jätkab Puštov. “Aga muidugi olid olulised ka tulemused. Meil oli hea 1995. aastal sündinute punt – Jevgeni Harin, Vladimir Avilov, Vladislav Ogorodnik, kellele lisandusid Maksim Igonen ja Eduard Golovljov – ja kui vaatame, siis just nemad ongi sellest põlvkonnast meie esindusmeeskonda jõudnud ja siin püsinud. Nendest hakkasime tulevasi

meistreid vormima. Oli selge, et me vajasime selleks aega ja tingimusi. Sealjuures pidime hakkama saama üleminekuga noorteklassist täiskasvanute hulka. See on alati raske. Selles eas minnakse sageli jalgpalli jaoks kaduma. Ühtlasi pidime leidma nende noorte kõrvale kogemustega meisterlikke pallureid, kes sobiksid meeskonda ka oma inimlike omaduste poolest. Vajasime meeskonnasisest tasakaalu.” Puštov selgitab, et konkreetseid eesmärke seati küll aasta-aastalt, kuid suur eesmärk, milleks oli Eesti parimate

premium liiga sekka jõudmine, jäi alati samaks. Sel aastal lisandus meeskonda kogemust ja psühholoogilist valmisolekut. Uued kogenud Eesti koondislased tõid endaga kaasa autoriteedi, vajalikud näpunäited ja võitjamentaliteedi. See kõik kasvas kokku ja avaldus meeskonna karakteris. Infoneti tehniline direktor Dmitri Skiperski lisab, et kõik vajalik loksus meistriliiga võitmiseks paika just tänavu. “Sel aastal haakusid omavahel kõik hammasratta hambad ja kogu mehhanism toimis,” kasutab Skiperski kujundlikku keelt. “Ühest küljest tagasid esindusmeeskonna kasvanud kulud taustajõudude edukama toimimise ja teisalt arenesid taustajõud meeskonnale järele.”

Ka järjestikused napid võidud lisasid enesekindlust Aleksandr Puštov nõustub, et liiga nõrgemate vastu on paratamatult mängijate motivatsioon häiritud. Kõik saavad aru, et ühtki vastast ei tohi alahinnata, aga mängijate peas käib ikka arvestus, kelle vastu parajasti mängitakse. Puštovi sõnul peab siin muuhulgas lootma pallurite professionaalsusele. Paistab, Foto: Lembit Peegel

et Infonetil on sellega asjad korras, sest erinevalt peakonkurentidest pääses Infonet liiga tagaotsa meeskondade vastu punktikaotustest. “Isegi kui meil väravalöömine pikka aega ei õnnestunud, võitlesime alati viimase minutini,” räägib Puštov. “Me jätkasime oma mängu. Lõpuks saime ikkagi hakkama. Vaid lõpus õnnestus meil Rakvere vastu ainus värav lüüa päris mängu lõpus, aga teistel puhkudel olid meie 1 : 0 võidud võrdlemisi kindlad. Sellistes kohtumistes oli kontroll meie käes. Pigem võinuksime meie veel mõne värava lüüa kui vastane viigistada. Ka 1 : 0 võit on võit. See räägib meeskonna psühholoogilisest kindlusest. Alati ei vasta tulemus mängu käigule. Tegelikult kasvatavad järjestikused üheväravalised võidud meeskonna enesekindlust. Mängijad näevad, et nad suudavad ikka vajalikud kolm punkti võtta.” Lõpuvoorudes paistis jalg värisevat kõigil neljal peamisel tiitlipretendendil. Aleksandr Puštovi sõnul oli kõige raskemas olukorras Infonet. Liidril on alati raskem, jälitajatel kergem. Infonet proovis kõike võtta mäng mängu haaval. Puštovi sõnul ei läinud meeskond

mängima mõtetega, et võime nii kaotada kui ka võita. Alati mindi mängima oma võimete kohaselt ja ikka võidumõtetega. “Narvale kaotatud punktid tegid tiitlivõidu raskemaks, aga väliselt ei näidanud keegi välja, et nüüd on paanika,” selgitab Puštov. “Sisemiselt oli vast teine lugu. Aga intriig jäi püsima ja teadsime, et nüüd peame minema ja eelviimases voorus Paidet võitma.”

ALEKSANDR PUŠTOV:

Ka 1 : 0 võit on võit. See räägib meeskonna psühholoogilisest kindlusest. Tegelikult kasvatavad järjestikused üheväravalised võidud meeskonna enesekindlust. Viimases mängus jäi Infonet vaheajaks kaotusseisu Nõmme Kalju vastu. Jooksvas edetabelis oli Kalju meister. Puštovi sõnul mängis rolli Kalju kiire avavärav. Infonet sai mängu tagasi poolaja keskel. “Vaheajal hakkasid mängijad ise omavahel rääkima,” meenutab Puštov. “Nägin nende silmadest, et nad on valmis minema ja võitlema, et nad on meistritiitlit väärt.” Puštovi sõnul oli oluline stabiilsus terve hooaja vältel. Aga samuti võitlejahing ja enesekindlus: nii Kaljut kui Levadiat suudeti võita kaotusseisust. Kõigist tagasilöökidest tehti järeldused. Tekkinud probleemid lahendati. Puštov märgib, et vahel oli individuaalselt vaja rääkida mõne mängijaga. Kriisi ei tekkinud. Dmitri Skiperski lisab veel ühe detaili: “Sel aastal soosis meid ka kalender. Nii Flora kui Levadia mängisid järjest raskeid mänge, meile oli mängude järjekord soodsam.”

Hea sisekliima ja fännide toetus

Sergei Mošnikov (vasakul) oli üks Infoneti kogemuselaekaid.

Ka järgmisel aastal on Infonetile märksõnaks areng: edasiliikumine peab olema igal aastal. Aleksandr Puštov ütleb, et koosseisu poolest heidetakse esimene pilk oma duubelrivistusele, siis vaadatakse üle Eesti mängijateturg. Meeskonna tuumik säilitatakse, aga iga mängija võimekus meeskonnale midagi juurde anda vaadatakse kriitilise pilguga üle. 2016 DETSEMBER JALKA

Eesti jalgpallurite edetabel Esikolmik jäi muutumatuks, aga kõik ülejäänud tabelis olijad liikusid üles-alla ning Sander Puri ja Ilja Antonovi asemel tulid 30 sekka Janar Toomet ja Pavel Marin. Suurim tõusja on seekord Sergei Mošnikov, kes kerkis kaheksa koha võrra. Nüüd läheb meie edetabel kevadeni puhkusele! Infoneti peatreener Aleksandr Puštov jõudis meistritiitlini klubi neljandal Premium liiga hooajal.

Foto: Lembit Peegel

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets 4. Henri Anier

5. Sergei Zenjov

6. Siim Luts

–2

7. Taijo Teniste

–1

8. Ken Kallaste

–3

9. Dmitri Kruglov

10. Artur Pikk

11. Mihkel Aksalu

–3

12. Aleksandr Dmitrijev

–1

13. Andreas Vaikla

–3

14. Gert Kams

–1

15. Henrik Ojamaa

–1

16. Sergei Mošnikov

17. Rauno Sappinen

–1

18. Ats Purje

19. Karl Mööl

20. Mattias Käit

–3

21. Nikita Baranov

–3

22. Pavel Marin

23. Tarmo Kink

–3

24. Sergei Lepmets

–2

25. Andrei Sidorenkov

–2

26. Brent Lepistu 27. Janar Toomet

–1 UUS!

28. Markus Jürgenson

–4

29. Igor Morozov

–3

30. Pavel Londak

JALKA DETSEMBER 2016

UUS!

“Uute mängijate kohta peavad klubis omavahel nõu tavaliselt neli inimest,” kiidab Skiperski klubi head sisekliimat. “Need on klubi president Andrei Leškin, peatreener Puštov, direktor Aleksandr Altosar ja mina. Lõpliku otsuse teeb president, temal on seega justkui poolteist häält. Välismaa poole vaatamisele seab oma piirid Premium liigas kehtiv nelja välismaalase reegel. Äkki tuleb pakkumine Igonen või Appiah maha müüa. Selle nädala jooksul vaatame.” Skiperski sõnul tähendab tänavune edu töökoormuse kasvu ka klubi taustajõududele – midagi ei tohi kinni jääda nende taha. Kui ülalnimetatud nelikule lisada ka pressiesindaja Karina Massalskaja, ongi see viisik hetkel Infoneti peamine administratiivne jõud. Alati on tunne, et on vaja juurde võtta lisatööjõudu, aga väga teretulnud oleks ka vabatahtlike abi. Skiperski loodab selles osas abi aktiivsematelt fännidelt.

Ka peatreener Puštov tänab fänne, kelle teeneks ta loeb asjaolu, et Infonet ei kaotanud kodus Lasnamäel ainsatki mängu: “Meie staadioni atmosfäär ja siinne toetus annavad lisajõudu. See on suur toetus, see on meie 12. mängija. Olen neile toetuse eest tänulik. See on ka nende võit.” “Meie klubi ei planeeri äkilist laienemist, ka noortetöös on meile oluline kvaliteet,” hoiab Dmitri Skiperski kaks jalga maas. “Hetkel on üheks kitsaskohaks see, et meil on kasutada vaid üks väljak. Õhtuti teeb seal sageli trenni neliviis noorterühma. Põhimeeskonnale on vaja vähemalt poolt platsi. Meil on väike lootus saada sinna kõrvale väiksem väljak. Väga hea on see, et meile hakkavad partnerid tekkima: venekeelne raadiojaam Narodnaja Radio, OlyBet jt. Tänada tahaks ka kõiki ajakirjanikke, kes on meile tähelepanu pööranud. Ka eestikeelne meedia tunneb meie vastu huvi. Me kõik arendame Eesti jalgpalli.”

Puštov: Levadia aastad on suletud peatükk Aleksandr Puštov oli alates 2010. aasta juulist terve aasta ka Tallinna Levadia eesotsas. Samal aastal lõpetas Levadia meistrivõistlused teisena ja 2011. aastal juba lahkunud Puštovita hoopis ilma medalita. Küsimusele, mida kasulikku andis Aleksandr Puštovile aasta peatreeneriks olemist Tallinna Levadias, vastab mees otsustavalt: “Selle peatüki olen enda jaoks sulgenud.” Kuid räägib siiski edasi: “Kogemuse ma sealt muidugi sain. Kõik, ka kannatlikkus tulemuse suhtes, oleneb omanikust.”

naiste meistriliiga, I jaesiliiga II liiga

2016. aasta statistika Avaldame naisteliigade ja meeste II–IV liiga statistika. Premium liiga ning esiliiga ja esiliiga B üleminekumängude tulemused juba järgmises numbris! Naiste meistriliiga

Naiste esiliiga

1 2 3 4

Pärnu JK Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia JK Tallinna Kalev

20 20 20 20

20 16 9 8

0 0 1 2

0 4 10 10

128 : 2 80 : 22 49 : 60 32 : 48

60 48 28 26

5 6 7 8

Tartu JK Tammeka Tartu SK 10 Premium Nõmme Kalju FC Noortekoondis

20 20 20 20

8 7 3 1

5 3 3 2

7 10 14 17

28 : 42 27 : 44 11 : 55 10 : 92

29 24 12 5

1 2 3 4 5 6 7 8

Pärnu JK II Põlva FC Lootos Tallinna FC Flora II Kohtla-Järve JK Järve Tallinna FC Ajax FC Kuressaare Tartu JK Tammeka II JK Narva Trans

20 20 20 20 20 20 20 20

20 12 11 5 10 6 3 3

0 3 3 4 3 2 3 2

0 5 6 11 7 12 14 15

104 : 9 77 : 30 64 : 32 33 : 77 65 : 42 26 : 83 30 : 69 31 : 88

60 39 36 19 33 20 12 11

Esmalt mängiti kaheringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel kaks korda läbi kodus-võõrsil printsiibil. Pärast seda mängisid kodus-väljas printsiibil teise kaheringilise turniiri neli paremat meistriliiga võistkonda, et selgitada välja meistriliiga 1.–4. koht, ja tabeli neli alumist võistkonda selgitasid omakorda teise kaheringilise turniiri järel välja meistriliiga 5.–8. koha. Kõik esimeses turniiris teenitud punktid ja tulemused võeti kaasa teise ringi.

Esmalt mängiti kaheringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel kaks korda läbi kodus-võõrsil printsiibil. Pärast seda mängisid kodus-väljas printsiibil teise kaheringilise turniiri neli paremat esiliiga võistkonda, et selgitada välja esiliiga 1.–4. koht, ja tabeli neli alumist võistkonda selgitasid omakorda teise kaheringilise turniiri järel välja esiliiga 5.–8. koha. Kõik esimeses turniiris teenitud punktid ja tulemused võeti kaasa teise ringi.

Väravakütid Nr Nimi 1 Anastassia Morkovkina 2 Margarita Matjuhhova 3. Vlada Kubassova 4 Katrin LooTallinna 5 Anastasia Dodeltseva 6 Anastasija-Grazyna Shcherbachenia 7 Merily Toom 8 Lisette Tammik 9 Ulrika Tülp 10 Miina Kallas

Väravakütid Nr Nimi 1 Ulrika Tülp 2 Liisa Merisalu 3 Sandra London 4 Laada Tereštšenkova 5 Polina Jakovleva 6 Liisi Sakala 7 Alina Fitissova 8 Kristin Kukli 9 Ave-Lii Laas 10 Anne-Grethe Pajuviidik

Võistkond Pärnu JK II Põlva FC Lootos Põlva FC Lootos Pärnu JK II JK Narva Trans Tallinna FC Flora II Tallinna FC Ajax Põlva FC Lootos Põlva FC Lootos Pärnu JK II

Väravakütid Nr Nimi 1 Gerda Johanna Leichter 2 Eneli Õigus 3 Anna Kulieva 4 Eleri Pastak 5 Sigrid Paas 6 Tiia-Linda Purge 7 Liisa Botšarov 8 Krista Freimann 9 Birgit Albert 10 Liis-Maria Koulen

Võistkond Väravaid Rakvere JK Tarvas 32 FC Elva 17 Tallinna FC Infonet 13 FC Elva 13 JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 9 JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 8 Tallinna FC Infonet 8 TÜ Fauna Female 8 JK Tallinna Kalev II 7 Rakvere JK Tarvas 7

Võistkond Pärnu JK Pärnu JK Tallinna FC Levadia FC Flora Tallinna FC Levadia

Väravaid 35 26 18 18 15

Pärnu JK Pärnu JK Tallinna FC Flora Pärnu JK Tallinna FC Flora

13 13 9 9 8

Väravaid 33 27 15 15 14 13 12 10 10 9

Naiste II liiga 1 2 3 4 5 6 7 8 9

JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN FC Elva Rakvere JK Tarvas JK Tallinna Kalev II Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Paide Linnanaiskond Tapa FC Jokeri ja Kuusalu ÜN TÜ Fauna Female

16 16 16 16 16 16 16 16 16

13 8 9 8 7 5 4 3 2

3 6 1 1 4 2 2 3 4

0 2 6 7 5 9 10 10 10

40 : 10 50 : 12 41 : 37 38 : 24 32 : 36 19 : 30 19 : 39 11 : 41 19 : 40

42 30 28 25 25 17 14 12 10

2016 DETSEMBER JALKA

II liiga / III liiga II liiga ida/põhja piirkond 1 Tartu FC Merkuur 2 Jõhvi FC Lokomotiv 3 Lasnamäe FC Ajax 4 Narva United FC 5 Tabasalu JK Charma 6 Tallinna FC Levadia III 7 Tallinna JK Dünamo 8 Tallinna JK Legion 9 Võru JK 10 Jõgeva SK Noorus-96 11 Tartu FC Santos II 12 Tallinna JK Piraaja 13 Kuusalu JK Rada 14 Kiviõli FC Irbis

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

III liiga ida piirkond 18 15 15 13 12 12 12 11 9 8 8 6 6 3

4 7 6 6 7 5 4 1 7 7 4 6 3 1

4 4 5 7 7 9 10 14 10 11 14 14 17 22

99 : 47 67 : 33 55 : 38 84 : 58 56 : 48 58 : 51 50 : 48 55 : 61 42 : 48 66 : 63 56 : 66 33 : 61 32 : 85 23 : 69

58 52 51 45 43 41 40 34 34 31 28 24 21 10

Väravakütid Nr Nimi 1 Marek Šatov 2 Artur Makarov 3 Kaarel Põldma 4 Vitaly Andreev 5 Temitayo Ogunleye Doherty 6 Andrei Kobjakov 7 Ivan Seleznjov 8 Konstantin Potapov 9 Aleksandr Pruttšenko 10 Stefan Tšendei

Võistkond Tartu FC Merkuur Jõhvi FC Lokomotiv Jõgeva SK Noorus-96 Narva United FC Tallinna JK Dünamo Lasnamäe FC Ajax Narva United FC Lasnamäe FC Ajax Tartu FC Merkuur Tallinna JK Legion

Väravaid 28 25 23 21 19 16 16 16 15 14

1 Maardu United 2 Tallinna FC Infonet III 3 Kohtla-Järve JK Järve II 4 Ambla Vallameeskond 5 JK Väätsa Vald 6 Maardu Linnameeskond II 7 Harju JK 8 FC Järva-Jaani 9 JK Loo 10 Koeru JK 11 Rakvere JK Tarvas II 12 JK Kaitseliit Kalev

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

18 15 13 12 12 12 10 9 9 7 6 3

0 4 1 2 0 0 3 1 0 0 0 1

4 3 8 8 10 10 9 12 13 15 16 18

85 : 34 65 : 27 54 : 40 59 : 53 45 : 57 62 : 57 71 : 58 56 : 56 39 : 65 29 : 65 29 : 62 16 : 36

54 49 40 38 36 36 33 28 27 21 18 10

Väravakütid Nr Nimi 1 Sergei Akimov 2 Juri Javljanski 3 Dmitri Kravtsov 4 Konstantin Butajev 5 Vassili Kulik 6 Danil Lebedev 7 Nikolai Gretšits 8 Robert Piho 9 Ervin Kõll 10 Tauri Imsi

Võistkond Väravaid Ambla Vallameeskond 29 Maardu United 22 Maardu United 17 Maardu Linnameeskond II 16 Tallinna FC Infonet III 16 Maardu Linnameeskond II 13 Maardu United 12 JK Väätsa Vald 12 FC Järva-Jaani 11 JK Väätsa Vald 11

II liiga ida/põhja piirkond 1 Paide Linnameeskond II 2 Keila JK 3 FC Nõmme United 4 Pärnu Jalgpalliklubi 5 Saue JK Laagri 6 Viimsi JK II 7 Tõrva JK 8 FC Kuressaare II 9 SK Imavere Forss 10 Türi Ganvix JK 11 Tallinna FC Forza 12 Tallinna FC Ararat TTÜ 13 FC Kose 14 Rummu Dünamo

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

21 20 19 19 16 12 12 9 9 8 7 5 4 2

4 2 3 0 4 5 1 5 3 5 2 3 0 1

1 4 4 7 6 9 13 12 14 13 17 18 22 23

92 : 24 93 : 32 131 : 38 98 : 45 85 : 47 60 : 49 60 : 52 55 : 69 70 : 77 47 : 59 50 : 93 41 : 101 20 : 89 27 : 154

67 62 60 57 52 41 37 32 30 29 23 18 12 7

Väravakütid Nr Nimi 1 Kevin Mätas 2 Kristjan Suurjärv 3 Meelis Reiss 4 Mario Stern 5 Henry Rohtla 6 Alar Arula 7 Janar Pajo 8 Mark Kolosov 9 Oliver Suur 10 Hevar Aas

JALKA DETSEMBER 2016

Võistkond FC Nõmme United Saue JK Laagri Keila JK FC Kuressaare II Keila JK SK Imavere Forss Saue JK Laagri FC Nõmme United Tõrva JK Pärnu Jalgpalliklubi

Väravaid 38 29 27 26 24 23 19 19 17 15

II liiga finaal 29.10.2016 Paide Linnameeskond II – Tartu FC Merkuur 8 : 0 II liiga piirkondades 13. ja 14. kohale tulnud võistkonnad langevad III liigasse, piirkondades 12. kohale tulnud võistkonnad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge vastavalt III liiga põhja ja ida piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga ning lõuna ja lääne piirkondades 2. kohale tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

II liiga üleminekumängud 16.10 Tallinna FC Hell Hunt – Tallinna FC Infonet III 2 : 16.10 FC Tarvastu – Pärnu JK Vaprus - : + 23.10 Pärnu JK Vaprus – FC Tarvastu + : 23.10 Tallinna FC Infonet III – Tallinna FC Hell Hunt (mängu ei toimunud, sest Infonet III kasutas avamängus mänguõiguseta mängijaid) 30.10 Tallinna FC Hell Hunt – Tallinna JK Piraaja 0 : 2 30.10 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FC Ararat TTÜ 8 : 1 06.11 Tallinna JK Piraaja – Tallinna FC Hell Hunt 5 : 1 06.11 Tallinna FC Ararat TTÜ – Pärnu JK Vaprus 1 : 5 30.10 Jõhvi FC Lokomotiv – Keila JK 0 : 1 06.11 Keila JK – Jõhvi FC Lokomotiv 8 : 0

III liiga III liiga põhja piirkond 1 Pirita JK Reliikvia 22 2 Tallinna FC Hell Hunt 22 3 JK Retro 22 4 JK Tallinna Kalev III 22 5 Tallinna FC Castovanni Eagles 22 6 Tallinna FC Eston Villa 22 7 Nõmme Kalju FC III 22 8 Tallinna KSK FC Štrommi 22 9 Kassisaba FC Igiliikur 22 10 Saku Sporting 22 11 Tallinna JK Piraaja II 22 12 Tallinna FC Olympic Olybet 22

III liiga lõuna piirkond 17 15 13 13 12 9 8 7 6 6 4 3

1 3 4 3 4 4 4 4 2 1 4 4

4 4 5 6 6 9 10 11 14 15 14 15

65 : 26 56 : 35 66 : 44 63 : 30 45 : 31 61 : 52 39 : 43 55 : 68 21 : 55 29 : 54 30 : 62 23 : 53

52 48 43 42 40 31 28 25 20 19 16 13

Väravakütid Nr Nimi 1 Dmitri Skiperski 2 Tambet Laan 3 Daniel Harold Field 4 Marion Adusoo 5 Jaanus Põllumees 6 Magnus Martinson 7 Jaan Sinka 8 Rauf-Roman Mikailov 9 Kristian-Hindrek Tamvelius 10 Aleksei Naariste

1 FC Otepää 2 FC Tarvastu 3 Vastseliina FC Tannem 4 EMÜ SK 5 FC Tartu 6 Tartu JK Welco II 7 SK Tääksi 8 Suure-Jaani United 9 Tartu Ülikool Fauna 10 Põlva FC Lootos 11 Navi Vutiselts 12 Valga FC Warrior

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

16 14 13 14 13 10 9 8 8 5 5 2

2 5 4 1 3 7 2 3 0 1 1 1

4 3 5 7 6 5 11 11 14 16 16 19

84 : 45 77 : 35 74 : 40 77 : 53 54 : 35 42 : 31 49 : 58 46 : 49 51 : 60 16 : 68 46 : 62 27 : 107

50 47 43 43 42 37 29 27 24 16 16 7

Väravakütid Võistkond Väravaid JK Retro 30 JK Tallinna Kalev III 18 Tallinna FC Eston Villa 14 Pirita JK Reliikvia 14 Pirita JK Reliikvia 14 JK Retro 13 Tallinna FC Hell Hunt 11 Tallinna KSK FC Štrommi 11 Pirita JK Reliikvia 10 Tallinna FC Castovanni Eagles 10

Nr Nimi 1 Raul Lehismets 2 Erki Alliksoo 3 Mats Plado 4 Indrek Klein 5 Priit Lehismets 6 Margus Terras 7 Artjom Zubar 8 Meelis Allik 9 Sander Pild 10 Erik Vares

Vastseliina FC Tannem (mustas) tegi oma ajaloo parima hooaja, lõpetades III liiga lõuna piirkonnas auväärsel kolmandal kohal.

Võistkond FC Otepää Vastseliina FC Tannem EMÜ SK FC Tarvastu FC Otepää Suure-Jaani United EMÜ SK FC Tarvastu Vastseliina FC Tannem FC Tartu

Väravaid 29 23 23 20 19 18 15 15 14 13

Foto: Karina Höövel

2016 DETSEMBER JALKA

III liiga Foto: Jana Pipar

III liigas kerkis teistest kõrgemale Raplamaa JK (helesinises).

III liiga lääne piirkond 1 Raplamaa JK 2 Pärnu JK Vaprus 3 FC Nõmme United II 4 Läänemaa JK Haapsalu 5 FC Zenit Tallinn 6 Pärnu JK Poseidon 7 Lihula JK 8 Pakri SK Alexela 9 JK Kernu Kadakas 10 Kärdla LM 11 Lasnamäe FC Ajax II 12 FC Lelle

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

19 19 16 15 11 10 7 8 6 5 3 1

0 0 1 2 2 2 5 2 2 3 3 2

3 3 5 5 9 10 10 12 14 14 16 19

77 : 20 69 : 22 113 : 49 81 : 16 76 : 57 47 : 49 46 : 48 48 : 46 30 : 65 37 : 62 17 : 103 12 : 116

57 57 49 47 35 32 26 26 20 18 12 5

Väravakütid Nr Nimi 1 Robert Veskimäe 2 Mark Kolosov 3 Andres Dobõšev-Proosväli 4 Madis Sibul 5 Martin Salf 6 Silver Hunt 7 Timo Erkki Huttunen 8 Kristo Enn 9 Robyn Hallmere 10 Rauno Nõmmiko

JALKA DETSEMBER 2016

Võistkond FC Nõmme United II FC Nõmme United II Läänemaa JK Haapsalu Lihula JK Läänemaa JK Haapsalu FC Zenit Tallinn FC Nõmme United II Läänemaa JK Haapsalu Pärnu JK Vaprus FC Nõmme United II

Väravaid 24 23 16 16 15 14 13 12 12 12

III liiga finaal 22.10.2016 Raplamaa JK – Maardu United 4 : 1 Poolfinaalid 15.10.2016 Raplamaa – FC Otepää 6 : 0 16.10.2016 Maardu United – Pirita JK Reliikvia 4 : 1 III liiga piirkondade võitjad tõusevad II liigasse olenevalt territoriaalsest paiknevusest. Piirkondades 2. kohale tulnud võistkonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil vastavalt põhja/idaga ja lõuna/läänega ning nende mängude võitjad mängivad kodusväljas printsiibil üleminekumänge II liiga vastavates piirkondades 12. kohale tulnud võistkondadega. Kõikide piirkondade 11. ja 12. kohale tulnud võistkonnad langevad IV liigasse. III liiga piirkondades 10. kohale tulnud võistkonnad mängivad üleminekumänge kodus-väljas printsiibil IV liiga vastavate piirkondade 3. kohale tulnud võistkondadega. III liiga üleminekumängud 16.10 FC Toompea – Kärdla LM 4 : 1 16.10 Viljandi JK Tulevik III – Põlva FC Lootos 2 : 0 16.10 Tallinna FC Castovanni Eagles II – Koeru JK - : 3 23.10 Kärdla LM – FC Toompea 4 : 2 23.10 Koeru JK – Tallinna FC Castovanni Eagles II 0 : 23.10 Põlva FC Lootos – Viljandi JK Tulevik III 1 : 0

IV liiga IV liiga ida/põhja piirkond 1 Raasiku FC Joker II 18 2 Kristiine JK 18 3 Tallinna Depoo 18 4 Tallinna FC Soccernet 18 5 Tallinna FC Castovanni Eagles II 18 6 Türi Ganvix JK II 18 7 Tallinna FC Twister 18 8 Tallinna FC TransferWise 18 9 Tallinna FC Reaal 18 10 Tallinna Jalgpalliselts 18

15 12 11 10 9 9 6 5 3 1

IV liiga põhja/lääne piirkond 0 1 2 0 2 1 3 3 4 2

3 5 5 8 7 8 9 10 11 15

75 : 25 48 : 34 47 : 39 51 : 35 47 : 43 39 : 39 42 : 59 43 : 56 30 : 50 21 : 63

45 37 35 30 29 28 21 18 13 5

16 11 10 8 7 6 6 5 5 2

1 3 3 4 3 6 2 2 2 2

1 4 5 6 8 6 10 11 11 14

82 : 30 35 : 22 49 : 24 38 : 33 38 : 39 54 : 43 36 : 48 28 : 68 32 : 55 16 : 46

49 36 33 28 24 24 20 17 17 8

Väravakütid

Väravakütid Nr Nimi 1 Even Laanemaa 2 Tarmo Kose 3 Carl-Erik Sellenberg 4 Robin Sindberg 5 Rene Lill 6 Rando Tamm 7 Sander Talviste 8 Markko Kudu 9 Urmet Stepanov 10 Maurits Jan Antuma

1 Trummi SK Kohila 18 2 Raplamaa JK Märjamaa 18 3 Rumori Calcio Tallinn 18 4 FC Toompea 18 5 Tallinna JK Augur 18 6 Tabasalu JK Charma II 18 7 FC Haapsalu Harrastajad 18 8 Tallinna JK Jalgpallihaigla 18 9 Tallinna FC Eston Villa II 18 10 Tallinna FC Majandusmagister 18

Võistkond Väravaid Tallinna FC Soccernet 30 Tallinna FC Twister 19 Kristiine JK 12 Tallinna FC TransferWise 12 Raasiku FC Joker II 11 Raasiku FC Joker II 11 Kristiine JK 11 Raasiku FC Joker II 10 Türi Ganvix JK II 10 Tallinna FC TransferWise 10

Foto: Jana Pipar

Nr Nimi Võistkond Väravaid 1 Sven-Jarno Lullu Trummi SK Kohila 19 2 Bruno Rutiele De Oliveira Gomes Trummi SK Kohila 19 3 Sven Haas Trummi SK Kohila 16 4 Dmitri Andrejev FC Haapsalu Harrastajad 15 5 Christoph Puschmann Rumori Calcio Tallinn 13 6 Tomasz Michal Leszczynski Rumori Calcio Tallinn 9 7 Ruslan Kolesnikov Tallinna JK Augur 9 8 Aleksandr Molkov FC Haapsalu Harrastajad 8 9 Jesper Vahur Raplamaa JK Märjamaa 8 10 Yenal Turan Rumori Calcio Tallinn 8

IV liiga lõuna piirkond 1 2 3 4 5 6 7

Tartu JK Tammeka U19 FC Jõgeva Wolves Viljandi JK Tulevik III FC Helios Võru FC Elva II FC Helios Tartu SK Roosu

18 18 18 18 18 18 18

15 11 11 9 8 4 0

0 2 1 1 2 2 2

3 5 6 8 8 12 16

86 : 19 69 : 50 43 : 29 41 : 43 32 : 36 21 : 61 11 : 65

45 35 34 28 26 14 2

Väravakütid Nr Nimi 1 Stenver Kleimann-Leimann 2 Reimo Ojala 3 Tarvi Suvi 4 Eduard Kovbasnjuk 5 Kristo Pahla 6 Jakob Mägi 7 Brett Piir 8 Marko Horn 9 Eduard Desjatski 10 Kristjan Moks

Võistkond FC Jõgeva Wolves Tartu JK Tammeka U19 FC Helios Tartu FC Jõgeva Wolves Tartu JK Tammeka U19 Tartu JK Tammeka U19 FC Helios Võru FC Jõgeva Wolves FC Helios Võru FC Helios Võru

Väravaid 18 14 13 12 11 10 10 9 8 7

IV liiga finaal 29.10.2016 Trummi SK Kohila – Raasiku FC Joker II 0 : 2 IV liiga piirkondades 1. ja 2. kohale tulnud võistkonnad tõusevad III liigasse. IV liiga piirkonnas 3. kohale tulnud võistkond mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil III liiga vastavas piirkonnas 10. kohale tulnud võistkonnaga.

Paide LM II kapten Carl Tubarik rõõmustamas koos II liiga võidutrofeega. 2016 DETSEMBER JALKA

lisaaeg Needus nimega Diego Godin

Autor: Margus Kontus

Tarva kuulsusetu lõpp

Aprillis palusime vabandust siinsamas rubriigis, et avaldasime Diego Godini postri asemel hoopis Juanfrani oma. Eelmisel kuul saime hakkama samasuguse pirukaga. Olgugi et Godin on üks maailma parimaid kaitsjaid, on üleilmsetes fotopankades temast vähe fotosid. Nii vähe, et isegi sealsed toimetajad lisavad Juanfrani fotole juurde, et tegemist on Godiniga. Ja meie oleme kahel korral haledalt orki lennanud. Rahvasuu ütleb, et kolm on kohtu seadus ... Loodame siiski parimat: et saame teieni ükskord tuua õige Diego Godini postri. Ah jaa – postrite toimetaja lasime töölt lahti! DIEGO GODIN Uruguay

Diego Godin Uruguay

Madridi Atletico

Kahe olulise kolli autor Maksim Smirnov

van a Foto: Lembit Peegel

Eesti koondislasel Maksim Smirnovil oli vähemalt kaks hüüdnime: Maks ja Smirre. Oma elu mängu tegi ta Edinburghis EM-valikmängus Šotimaa vastu. Meie meeskonna kiirrünnakul viis praegune Nõmme Kalju abitreener Sergei Terehhov palli vasakult äärelt vastase kaitsekolmandikule ja tsenderdas selle värava alla, kust Maksim Smirnov selle külmavereliselt 2 : 1 eduseisuks lõi. See oli suurepärane atakk ja majesteetlik vormistus. Mängida jäi veel 15 minutit. Väljakul olid peale eelnimetatud kahe praeguselegi vutisõbrale tuntud nimed: Mart Poom, Urmas Kirs, Sergei Hohlov-Simson, Martin Reim, Urmas Rooba, Marko Kristal, Viktor Alonen, Andres Oper ja Indrek Zelinski ning vahetusest sekkus 89. minutil Kristen Viikmäe. Kaks minutit pärast Smirnovi väravat said šotlased Hohlov-Simsoni omaväravast viigi ning 85. minutil võiduvärava. Aga Smirret oli märgatud. Teda hakati seostama välismaa klubidega. Paraku tabas teda vigastusteseeria, mis võis rikkuda väliskarjääri. Tema üheks koduseks tipphetkeks jäi 3. september 2005, kui ta lükkas MM-valikmängus lätlaste puuri teise kolli meie 2 : 1 võidumängus. See oli Eesti esimene võit lõunanaabri üle pärast 65 aastat.

INDREK SCHWEDE

JALKA DETSEMBER 2016

Maksim Smirnov 2008. aastal Nõmme Kalju särgis.

foto

lisaaeg

ma mäletan ...

Detsembrikuu sünnipäevad

Hugo Tipner

01.12 Lembit Rajala 01.12 Vitali Leitan 02.12 Mati Püü 04.12 Aivar Gutmann 04.12 Kethy Õunpuu 05.12 Argo Arbeiter 05.12 Karl Palatu 05.12 Ilja Antonov 06.12 Enn Läänmäe 09.12 Elizaveta Rutkovskaja 09.12 Martin Taska 11.12 Kaido-Meinhard Kukli 11.12 Henri Järvelaid 12.12 Are Altraja 12.12 Heigo Niilop 13.12 Anni Rahula 13.12 Andreas Raudsepp 14.12 Eesti Jalgpalli Liit 14.12 Tauno Tekko 15.12 Rain Tölpus

Spordivaatleja

45 38 54 52 29 43 34 24 52 19 30 46 18 46 45 30 23 95 22 34

15.12 Imbi Hoop 28 17.12 Henri Anier 26 18.12 Heigo Paglant 40 20.12 Maarja Virula 21 20.12 Jesper Juha 18 21.12 Taivo Keinast 66 23.12 Kert Küttis 37 24.12 Dmitri Iljin 18 25.12 Atko Väikmeri 40 26.12 Daniel Meijel 42 27.12 Tõnu Metsson 53 27.12 Joel Indermitte 24 28.12 Marko Kuusik 42 28.12 Maksim Smirnov 37 29.12 Argo Zirk 30 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 35 30.12 Aivar Vood 47 31.12 Siret Räämet 17 31.12 Pelle Pohlak 28

Artur Pikk laenab kappi Kui Valgevene koondis mängib Borissovi BATE staadionil, peab Artur Pikk oma pildiga kapi välja laenama: pildil on näha, et 10. oktoobri MM-valikmängul Luksemburgi vastu sai Pika kapi endale Sergei Kisljak, kes 1 : 1 mängus väljakule ei pääsenudki. Foto: Tarmo Lehiste

LHV panga edetabel Novembrikuu tehingute summa järgi reastuvad 20 esimest nõnda: 1. Nõmme Kalju FC 2. Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. Tallinna FC Flora 4. Tallinna FC Infonet 5. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 6. FC Nõmme United 7. Tallinna FC Levadia 8. FC Kuressaare 9. FC Elva 10. Tartu FC Santos 11. JK Tallinna Kalev 12. Tallinna JK Piraaja 13. Rakvere JK Tarvas 14. Pärnu Linnameeskond 15. Põlva FC Lootos 16. Viljandi JK Tulevik 17. JK Tabasalu 18. FC Kose

19. Tõrva JK 20. Paide Linnameeskond LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

Ma mäletan ... kuidas mul oli poisieas harjumus vahelduva eduga talvel õues jalgpalli mängida. Üle 90aastane naabrinaine istus ikka akna taga ja jälgis alati mu mängimist. Ta ei suutnud enam korralikult liikuda, aga iga kord kui mina hilistalvel kooli läksin, võttis ta oma jõuvarud kokku, läks kepi toel õue ja üritas minu jaoks jääd lahti taguda. Ta andis kõik, et väike naabripoiss saaks õues palli taguda. Muidugi ma teadsin, et ta üritas seda platsi puhastada, aga teadvustama hakkasin seda alles siis, kui ta ära suri ja ema seda meenutas. Ma mäletan ... üht Eesti koondise mängu, kui olin vist kaheksa-aastane. Õpetaja küsis tunnis: “Kes käis eile staadionil?” Tõstsin käe. Tegelikult ma ei käinud mängu vaatamas ja kohe kui käe tõstsin, käis valetamise pärast jõnks läbi keha. Terve tunni vältel mõtlesin, et peaksin õpetajale üles tunnistama, et ma ei käinud mängul. Poisid kohe vahetunnis pärima, kuidas mäng oli. Ma siis muidugi rääkisin neile ... Samal ajal võitlesin iseendaga ja tegin enesele etteheiteid, et miks ma ometi valetasin, olen halb inimene. Teisalt hakkasin usinalt oma teguviisile vabandusi leidma: püüdsin endale selgeks teha, et olin ju eelmisel päeval käinud kehalise kasvatuse tunnis ühel teisel staadionil. Tegelikult sain muidugi aru, millist staadionit õpetaja silmas pidas. Sain aru, et olin valetanud. Mu vale sai alguse sellest, et tahtsin nii hirmsasti minna Eesti koondise mängu oma silmaga vaatama. Mis eriti kummaline, mõnda aega ma isegi uskusin oma otsitud vabandusi, uskusin, et olingi käinud mängu vaatamas. Kuniks mulle ikkagi kainestavalt meenus, et ma ju valetasin. Minule on see lugu väga tähenduslik: iseseisvaks saamine on sageli seotud just esimese valega. Iseendas pettumise tunne, nördimus endas, valetamishetkel keha läbinud jõnks tulevad siiani pidevalt meelde. Ma mäletan ... üht didaktilist lugu. Oli 1996. aasta EM Inglismaal ja mina elasin inglastele kaasa. Nad jõudsid poolfinaali, kus mängisid Saksamaaga. Paljud mäletavad legendaarse Paul Gascoigne’i ideaalset võimalust lüüa võiduvärav. Paremalt äärelt tuli tsenderdus, Gascoigne libises jalad ees palli poole ega saanud seda väravasse. Mäletan, kuidas rääkisin sõpradele, et Gascoigne on täielik kobakäpp. Mu jutt oli igati halvustav. Kindlasti mäletan üht oma lauset: nii lähedalt oleks isegi mina värava löönud! Siis tekkis kodukandis metsa all vutti mängides olukord, kus paremalt äärelt tuli tsenderdus, mina jooksin suure hooga pallini ja lõin selle ei tea kuhu! Ja millise sõimu osaliseks ma sain! Sisuliselt korrati minu kohta samu sõnu, mida mina olin tulistanud Gascoigne’i pihta. Kodus üritasin hiljem sama olukorda lavastada ja tsenderdusest meeletult suure hoo pealt palli väravasse lüüa. Aga ei tulnud välja! Esimest korda teadvustasin: inimese kohta ei saa midagi negatiivset öelda infot valdamata. Kogesin sedagi, kuidas sõim mõjub, kui haavatav on inimene, kes on teinud kõik endast oleneva, aga ikkagi ebaõnnestunud.

2016 DETSEMBER JALKA

ristsõna

Novembrikuu ristsõna vastus oli “ohjad taas eestlasel”. Õige vastuse eest võitis Mika Keräneni raamatu “Väravajoonel” Birk Parvelt. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Mika Keräneni raamatu “Väravajoonel”.

JALKA DETSEMBER 2016

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.