Jalka (detsember 2017) by Jalka

HIND 2,20 EUROT DETSEMBER 2017

Dmitri Kruglov tõstaks oma pea 20aastase keha otsa ANNE REI JUHIB UEFA NAISTEKOMITEED VABATAHTLIKUD AITAVAD KOONDISE MÄNGUDEL KÕIGI LIIGADE STATISTIKA: TABELID, VÄRAVAKÜTID

VLASIY SINYAVSKIY LUUBI ALL

RANDO RAND VAATAB TAGASI KOLMELE EDUKALE AASTALE ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Flora Harry Winks

TREENER ARNO PIJPERS

detsember

Hooajale pannakse punkt pidulikul galal

Tänavusele jalgpalliaastale tõmmatakse joon alla 10. detsembril peetaval pidulikul aastalõpugalal. Estonia kontserdisaalis toimuv Jalgpalligala 2017 kannab pealkirja “Kes minevikku ei mäleta …” ja on pühendatud Eesti riigi 100. sünnipäevale. Galal esitamisele tulevad muusikapalad ja muud etteasted on jõudu saanud Juhan Liivist, Eestist ning siinsest kultuurist, ajaloost ja inimestest. Galal on kohal kogu jalgpallipere ja autasu saavad kaela kõikide liigade parimad, samuti peetakse meeles tublit tööd teinud kohtunikke.

14. detsembril on kõikidel huvilistel võimalus taas oma teadmised proovile panna jalgpalli mälumängus! Sel aastal selgitatakse Eesti meistrit jalgpalli mälumängus juba üheksandat korda ning kõiki kolmeliikmelisi võistkondi oodatakse end registreerima 23. novembrini või kuni täitub 50 ette nähtud kohta. Registreerida saab aadressil siim.juks@jalgpall.ee.

Taas tuleb ka suur aastalõputurniir, mis tänavu toimub 16.–30. detsembril. Pärast aastast pausi on aastalõputurniir tagasi Tallinnas ja esmalt tulevad Kalevi spordihallis platsile fännide võistkonnad. Pikk turniir jätkub noorte ja madalamate liigade mõõduvõtmistega, Eesti meeste kõrgliiga satsid tulevad platsile 29. ja 30. detsembril ning samamoodi näeb aasta eelviimasel päeval väljakul naiste meistriliiga võistkondi. Traditsiooniliselt peab oma kohtumise ka EJL, kes on enamasti jõudu katsunud jalgpalliajakirjanikega.

2017 DETSEMBER JALKA Foto: Lembit Peegel

sisukord Kaanelugu lk 46–49 Mitmes välisklubis pallinud Dmitri Kruglov kinnitab, et tahtmist mängida jätkub senini ning töö peab tehtud saama lipust lipuni. Iidoleid tal enam pole ning ta ei tunne kadedust ühegi Eesti jalgpalluri karjääri vastu, sest see on halb omadus. Kui midagi muuta saaks, siis seda võimalust ta kasutaks: tõstaks oma pea 20aastase keha külge.

Kolumn

14 Indrek Schwede

Persoonid & intervjuud 16 Anne Rei Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei on UEFA naistekomitee esinaine, olles maailma ühes mõjukamas spordialaliidus kõrgeimal kohal olev eestlane. Jalka lugejatele räägib Anne Rei kohustustest UEFAs.

18 Minu 11: Siim Kera 20 Rando Rand loobub Eesti rannajalgpallikoondist kolm aastat peatreeninud Rando Rand paneb ameti maha. 2015. aastal Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna saanud Rand vaatab tagasi edukale ajale ja räägib oma otsuste tagamaadest.

24 Vlasiy Sinyavskiy luubi all 44 Treener Arno Pijpers

Rubriigid 3

Detsember

Lembit Peegel

10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 30 Martin Kiho nõuanded Magamine on üks tähtsamaid edu komponente tippspordis. Selle nii elementaarse, kuid sageli alahinnatud tegevuse tähtsusest kirjutab oma rubriigis

30 4

JALKA DETSEMBER 2017

Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho.

42 Pipraterad

Kuu tsitaat “Mõnikord kuulen, kuidas öeldakse, et Eesti jalgpall on samal tasemel nagu kümme aastat tagasi,” rääkis Pijpers. “See on jaburus! Eesti jalgpall on praegu palju parem kui 2000. aastatel.”

Arno Pijpers lk 44–45

50 Kaidi Jekimova treenib

klubi ja koondist

Endine tippmängija Kaidi Jekimova kinnitab tuntud tõde, et treeneriamet on palluri omast raskem. Ikka veel kohtab vanemate tasemel vastuseisu tüdrukute vutile, aga kui võsuke on juba trenni tulnud, muutub ka nende suhtumine positiivseks.

52 Saalijalgpall: Augur vs. Cosmos 56 Punktibörs 62 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg

66 Ristsõna

Muu

26 Vabatahtlikud koondise mängudel 39 Täringujalgpallis selgus

kümnes Eesti meister Muru- ja rannajalgpallis Eesti meistriks kroonitud Kristian Marmor tuli, nägi ja võitis Eesti 10. täringujalgpalli meistrivõistlustel. Ühtlasi hoiatas mees, et teda ei maksaks kutsuda jalgpalli mälumängu meistrivõistlustele, sest tal on kombeks võita!

54 Koduse liigahooaja statistika Tavapäraselt avaldame kõikide (täiskasvanud) meeste ja naiste liigade tabelid ja kümme parimat väravakütti. Premium liiga puhul on arvujada täielikum, hõlmates kõik väravalööjad, kõik kollaste ja punaste kaartide teenijad ning mänge teenindanud kohtunike statistika.

Postrid

Tallinna Flora Harry Winks

Eesti meister 2017 Tottenham Hotspur

54 2017 DETSEMBER JALKA

lembit peegel

Flora viis rõõmupeo saatel koju 11. Eesti meistritiitli Tänavuse aasta Premium liiga kulminatsiooniks kujunes 35. voor, sest juba hooaja eelviimases voorus tekkis võimalus, et selgub Eesti meister. Kuna liigatabeli teisel kohal olnud Levadia ei suutnud võõrsil murda Narva Transi, läks liidermeeskond Flora Tartu Tammeka vastu platsile teadmisega, et meistritiitli võitmiseks piisab ka viigist. Rohevalged ei jätnud aga midagi juhuse hooleks ning Joonas Tamme ja Brent Lepistu väravatest võeti 2 : 0 võit, mille järel algas A. Le Coq Arenal võidupidu! Nädal hiljem saadi Kadriorus kätte ka Eesti meistritiitli trofee, mis tähendab, et Flora on klubi ajaloo vältel tulnud Eesti meistriks juba 11 korda! Fotod: Lembit Peegel

Daamid ja härrad, teie ees on 2017. aasta Eesti meister: FC Flora! 6

JALKA DETSEMBER 2017

Just need mehed on 2017. aasta Eesti meistrid!

See Eesti meistrivõistluste karikas rändas nüüd FC Flora kappi.

Hooajaga 27 väravat kõmmutanud Rauno Sappinen valiti hooaja neljanda ringi parimaks mängijaks ja selle puhul teenis mees ka vahva trofee.

“Hea poiss oled, Brent!” kiidab EJLi president Aivar Pohlak Flora kaptenit Brent Lepistut. 2017 DETSEMBER JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Tuure kogutakse ...

.... ja nüüd on meistritiitli karikas õhus!

Flora peatreener Arno Pijpers on oma embusesse haaranud Rauno Sappineni. Mõned hetked varem on Flora A. Le Coq Arenal vihmasajus peetud 35. vooru matšis kindlustanud 2 : 0 võiduga Tammeka üle tänavuse aasta tiitli!

JALKA DETSEMBER 2017

lembit peegel Väike vihm ei sega Markus Poomi (nr 35) ja Mark Anders Lepikut (nr 71) rõõmustamast.

Joseph Saliste on hooaja viimases mängus pikali petnud Levadia mehe Tarmo Kingi, kes sai tänavu koos tiimikaaslastega kaela hõbemedali.

Sergei Lepmets hoidis aasta viimases voorus oma seljataguse taas puhtana, ent kuna ka Flora puur jäi lukku, said kaks kanget kirja tänavuse aasta neljanda omavahelise viigimängu. 2017 DETSEMBER JALKA

nimed & numbrid Anton Mirantšuk Mullu Levadiaga hõbemedalitele tulnud mees tõestas, et Eesti kõrgliiga võib olla hüppelaud kõrgematele jahimaadele. Nimelt on Mirantšuk sel hooajal kerkinud oma meeskonna Moskva Lokomotivi põhimeheks ning peale selle tegi ta 7. oktoobril oma koondisedebüüdi Venemaa rahvusmeeskonna eest.

Kuno Tehva Nõmme Kalju president osales EJL-i toetusel novembri alguses ECA ehk Euroopa Klubide Liidu korraldatavas klubide juhtimise koolitusprogrammis. Esimene koolitus peeti Itaalias Torinos ning koolituse teemadeks olid juhtimine ja strateegia.

Mark Kolosov Lõi tänavusel hooajal koguni 50 väravat. Selle ümmarguse numbriga oli II liiga lõuna ja lääne tsooni võitnud Nõmme Unitedi mängumees kõikide Eesti liigade kõige resultatiivsem mängija!

25 900

... eurot teenis EJL trahvi Bosnia fännide käitumise eest. Nimelt otsustas FIFA distsiplinaarkomisjon, et kuna Eesti ei suutnud Bosniat võõrustades ära hoida külalisfännide käitumist ning mäng tuli väljakule loobitud pürotehnika tõttu mitmeks minutiks peatada, peavad eestlased nüüd märkimisväärse summa poolest kukrut kergitama.

5000

... järjestikust mänguminutit on kirjas eestlannal Pille Raadikul, kes on selle märkimisväärse numbri kogunud oma koduklubis Aland Unitedis. Tänavusel aastal tegi Raadik kaasa kõik kohtumised algusest lõpuni.

JALKA DETSEMBER 2017

Indrek Zelinski Pärnusse naasmisest: kodulinna klubis on ikka erilisem töötada Endine Eesti koondislane Indrek Zelinski pani maha Eesti naistekoondise juhendaja ameti, kellena ta jõudis töötada vähem kui aasta. Novembri algusest on Zelinski uueks töökohaks Pärnu Vapruse meeskond, kes pääses ka järgmiseks aastaks Premium liigasse. Värske peatreener Zelinski selgitas, et oma kodulinna klubi on alati erilisem juhendada, kuid liiga palju sellel end segada ei tohi lasta. Kas kaalusid kaua, kui pakuti võimalust saada Vapruse peatreeneriks? See ei olnud otseselt pakkumine, vaid pärnakad alguses lihtsalt uurisid, kas ma oleksin üldse huvitatud sellisest asjast. Vaikselt leidsime nendega üksteisemõistmise ja kui ka EJLilt tuli reageering, et minu lahkumine oleks okei, siis jooksidki asjad juba sujuvalt ise kokku. Aga kui pärnakad esimest korda selle ettepanekuga tulid, siis ma olin ikka kohe huvitatud. Vapruse juurde siirdumine tähendab naasmist su kodulinna Pärnusse – kas sealse klubi treenimine on sulle erilise tähendusega? Jah, kindlasti! Loomulikult on eriline olla tagasi linnas, kus olen sündinud, üles kasvanud, jalgpallitreeninguid alustanud ja koolis käinud. Samas ei saa selles liiga emotsionaalseks minna, sest see hakkab siis tööd segama. Kui tehti avalikuks uudis sinust kui Pärnu Vapruse uuest treenerist, oli üldine avalik info selline, et Vaprus kukub Premium liiga viimase meeskonnana tippseltskonnast välja ja hakkab sinu käe all esiliigas mängima. Kas tööpakkumist vastu võttes oli sul juba lootus jätkata kõrgliigas või olid valmis ikkagi esiliiga meeskonda juhtima? Minuni jõudis selline info, et Vapruse mängijatest olenemata selgub nende saatus asjaolust, mis saab Sillamäe Kaleviga. Teadsin, et Vaprus kas langeb otse esiliigasse või kui Sillamäe oma finantsmuresid ära ei lahenda, siis minnakse üleminekumängudele, ning olin valmis seal meeskonda juhendama. Aga see, et kaks klubi ühinevad ja veel üks vaba koht tekib, tuli minule sama suure üllatusena kui kõigile teistele. Sain sellest teada 4. novembri õhtul kell 18, kui jõudsin tagasi Paide Linnameeskonna ja Vapruse mängult. Pärast mängijakarjääri lõppu oled töötanud mitmel korral EJLis erinevatel ametipostidel, lisaks veel Levadias ja nüüd Vapruses. Kas rohked töövahetused on olnud asjade loomulik käik või oled ise selliseid lahendusi otsinud? Pigem see teine variant, sest eks ma olen ise otsinud uusi väljakutseid ja see on olnud minu jaoks eneseleidmise aeg. Kui esimese raksu EJLis töötasin (2009–2011), siis võtsin aktiivsest jalgpallist täielikult aja maha ja töö mõttes tegelesin ju hoopis laste suvelaagrite korraldamisega. Järgmised neli aastat Levadias olid mulle kujunemise ajaks ja jõudsin endas selgusele, et tunnen end treenerirollis väga hästi. Kahjuks läksid meie teed Levadiaga lahku ja õnneks ulatas siis EJL abikäe, nii et sain kaks aastat tegeleda nii noortetöö arendamise kui ka naistekoondise juhendamisega. See viimane amet kindlustas jällegi mu vaateid, et mulle meeldib treener olla, aga nagu olen öelnud, siis on koondise- ja klubitreeneri töö nii erinev ja mina tahaksin tegeleda just klubitreeneri tööga ehk iga päev mängijaid õpetada ja arendada.

KADI PARTS Indrek Zelinski on Eesti naistekoondise juhendamise vahetanud Pärnu Vapruse vastu ning töö uues kohas algas juba novembris. Foto: Jana Pipar

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Väga-väga sitt mäng, kui lühidalt kokku võtta.” Martin Reim 0 : 3 kaotusest Soomele “Herkulopuder moosiga.” Martin Reimi seletus asjaolu kohta, et tema valitsemisajal on Eesti koondis kahel korral löönud avavärava esimesel minutil “Tundsin koondise juures puudust igapäevase juhendamise praktikast.” Eesti naistekoondise peatreener Indrek Zelinski loobus ametist “Lumelaud on ammu maha müüdud, nüüd on esimene prioriteet jalgpall!” Martin Miller kunagisest harrastusest “Tean, et kui hakkan mingite valikute peale solvuma, ei ole mul jalgpallurina tulevikku.” Rauno Sappinen asjaolust, et teda on pigem valitud U21 kui A-koondisse “Ausalt öeldes on veider kuulata, nagu oleks Kalju või Levadia või Infoneti probleemides kuidagi süüdi jalgpalliliit.” Kristjan Jaak Kangur

Levadia ja Infoneti ühinemisest “Tahame pakkuda parimat võimalikku toodet ning selle nimel ühendame klubid.” Levadia president Viktor Levada “Pole hea, kui üks inimene otsustab nii paljude inimeste saatuse üle.” Aleksandr Puštov Infoneti omanikust Andrei Leškinist “Ka meil olnuks mõnes mõttes lihtsam uue projektiga liituda.” Nõmme Kalju president Kuno Tehva “Olime kaks väga edukat klubi, ilma finantsprobleemideta.” Andrei Leškin “Superklubist on asi väga kaugel, aga las ühinevad, pole minu asi. Kui jätkan, siis otsin nagunii mõne muu variandi.” Levadias hooaja lõpetanud Tarmo Kink “Tahtsin, et eesootav puhkus oleks palgaline, aga nii vist ei lähe.” Levadia tüüri juurest lahkunud Igor Prins

JALKA DETSEMBER 2017

Rekordimees Kalimullin näeb ohtu vaid legendaarses Stanislav Kittos Septembrikuu keskel sai Eesti kõrgliiga omale uue rekordiomaniku, kui FCI Tallinnas mänginud Andrei Kalimullin pidas oma 516. kohtumise Premium liigas. Hooaja lõpuks jäi mehe saldoks 517 matši ning otsest ohtu, et keegi tema rekordi ületab, Kalimullin ei näe – kui just endine rekordimees Stanislav Kitto äkki putsasid jalga ei tõmba! Kui FCI Tallinn pidas 12. septembril liigamängu Paide Linnameeskonna vastu, autasustati tänavu oktoobris oma 40. sünnipäeva tähistanud Kalimullinit lillede ja plakatiga, sest ta oli üle löönud legendaarse Stanislav Kitto rekordilised 515 matši kõrgliigas. Värske rekordiomanik tunnistas lõppenud hooaja järel, et viimastel aastatel ta otseselt tipptulemuse saavutamisele ei mõelnud ning seda konkreetselt ei jälginud, sest selleks olid teised abimehed. “2016. aasta hooaja viimane mäng, mis tõi meile meistritiitli, oli mulle 500. mäng. Lugesin sellest ajalehest,” meenutas Kalimullin. “Pärast selle tähise ületamist jälgis järelejäänud mängude arvu rekordini Albert Prosa, kes armastab väga statistikat.” Oma kõige esimese kõrgliigahooaja tegi Kalimullin 1997. aastal, mil mängis Jõhvi Põlevkivi eest. Järgmisel paaril aastal esindas ta Tallinna FC Lantana värve, seejärel mängis aastatel 2000–2003 Maardu Levadia eest, 2004–2011 Tallinna Levadia ridades ning sealt edasi kuni tänavuse hooaja lõpuni FC Infoneti ehk FCI Tallinna eest. Oma pikale karjäärile tagasi mõeldes toob päevakangelane kõige eredamalt välja möödunud aasta, mil FCI teenis oma ainukeseks jäänud Eesti meistritiitli. “Mul on olnud palju meeldejäävaid hooaegu, mis sisaldasid endas rohkelt võite nii meistrivõistlustel kui ka karikavõistlustel, aga otse loomulikult jäi mulle kõige enam meelde 2016. aasta hooaeg,” rääkis Kalimullin. “Viie aasta jooksul läbisime meeskonnaga teekonna esiliigast Premium liiga võiduni, mille järel sain kaptenirollis pea kohale tõsta meistrikarika!” Kui tänavune aasta on viimane hooaeg FCI Tallinnale, siis samamoodi tõmbab tippvutis otsad kokku ka Kalimullin. Päris selga ta jalgpallile veel keerama ei hakka, kuid meistriliigas teda enam ilmselt väljakul ei näe: “Arvan, et minu mängijakarjäär suures jalgpallis on lõpule jõudnud. Kuid jalgpall on mulle ju nagu elustiil, mispärast mängin veidi veel omaks rõõmuks.” Mida arvab aga Kalimullin oma rekordi kohta: kas ta tunneb, et keegi hingab kuklasse, või jääb võimas 517mänguline rekord igavesest ajast igavesti tema nimele? “Arvan, et muidugi lüüakse millalgi mu rekord üle. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul on seda raske teha, kui just Stanislav Kitto ei taaselusta oma mängijakarjääri,” viskas rekordiomanik nalja. Kuigi fännidel jääb edaspidi Kalimullin kõrgliiga palliplatsil nägemata, kavatseb mees jalgpallis siiski tööd jätkata. Juba praegu treenib FCI Tallinna noorteakadeemias tema käe all U10 võistkond ja kuna mehel on taskus UEFA A treenerilitsents, plaanib ta edaspidi loomulikult just treeneripingile istuda: “Töötan juba rohkem kui viis aastat tippjalgpalliga paralleelselt treenerina. Oma tuleviku seon jalgpalliga ja soovin treeneritöös areneda.”

KADI PARTS Premium liiga mängude rekordimees Andrei Kalimullin plaanib tipptasemel jalgpalliga mängijana lõpparve teha, kuid oma tulevikku näeb ta siiski jalgpallis. Foto: Lembit Peegel

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Ka siis, kui ma veel ise teadust tegin, arvasin alati, et teadus on nii oluline, et seda ei tohiks popkultuurist välja jätta. See on meie kultuuri ja suure osa tsivilisatsiooni alustala. Sellepärast peab teadus suutma konkureerida jalgpalli ja rokkmuusikaga. Niisiis pole see halb, kui teadlased püüavad võistelda popkultuuri tasandil, sest muidu sa loovutad selle platvormi inimestele, kellel on lihtsalt vähem öelda.” Briti füüsik Brian Cox Eesti Päevalehele

Selline on Karl Mööli tegemisel olev teine jalgpallikaart koos Premium liiga hooaja statistikaga.

Karl Mööl tegi oma mängijakaardi Poisipõlves isa Margi NBA korvpallurite kaarte uudistanud Karl Mööl tegi oma poolehoidjatele lõppenud hooaja lõpuks iseenda jalgpallurikaardi. “Me oleme isaga pikalt mõelnud, miks neid pole: kas ei julgeta teha või kas tõesti pole need populaarsed,” räägib Nõmme Kalju äärekaitsja Karl Mööl Jalkale. “Samas välismaa mängijate kaarte meil ju kogutakse. Mõtlesime, et tegelikult on selle kaardi tegemisel mitu positiivset külge. Esiteks saan jagada neid fännidele, sõpradele ja jalgpalli toetajatele, et neid meeles pidada. Teiseks loodan, et on veel mängijaid, kes teevad millalgi sedasama, sest minu arvates on see lahe idee ning annab jalgpallile väljaspool väljakut kindlasti mingit tähelepanu või lisaväärtust. Oleks lahe, kui lapsed koguks ka Eesti jalgpallurite kaarte. Kui keegi tahaks, aga ei tea, kuidas alustada, aitan kindlasti. Soccernet tegi minu arust hea otsuse teha Fantasy, sest need, kellel on huvi, saavad rohkem jalkas sees olla. Kindlasti hakataks rohkem huvi tundma ka väiksemate satside ja nende mängijate vastu. Kolmandaks on jalgpallikaart ese, mis sisaldab endas mälestusi jalgpalliväljakutelt.” Karli sõnul võttis kaardi tegemine aega umbes kuu. Ta leppis kokku aja trükifirmaga, valis talle enim meeldinud NBA- ja jalgpallikaartidelt välja need elemendid, mis meeldisid ja mida sai kasutada oma kaardil. Fotograaf Hendrik Osula tegi kvaliteetseid profiilifotosid ning Mati Hiis ja Gertrud Alatare lubasid kasutada oma tehtud mängupilte. Kaardil kasutabki Mööl just Mati Hiisi fotot. Seejärel pani kujundaja Olga Dogadina Mööli antud juhiste järgi pildid paika ja tekstid peale. Karl Möölil on kavas välja anda veel üks mängijakaart, kus kajastub aastate lõikes tema Premium liiga statistika. “Mul on plaan proovida välismaal mängimist ja selle kaardiga saab ühele perioodile kriipsu alla tõmmata,” selgitab Mööl, kel olid poisina kodus MM- ja EM- finaalturniiride kleepsukogud, kuhu sai mängijate pildid sisse kleepida. Huviliste vahel toimis aktiivne kaardivahetus. Ka Karl, kellele ei meeldinud vanematelt raha küsida, ostis endale jalgpallikaarte taskuraha arvelt. Eriliselt on talle meelde jäänud üks mängija, kelle kaarti tal ei õnnestunudki saada: Nuno Gomes. “Liiga palju aega kaartide peale tegelikult ei kulunud, sest suurema osa võttis ikka jalka mängimine,” selgitab Mööl. “Mustamäel majade vahel ja Arte gümnaasiumi jalkaplatsil olid põhikohad, kus enamiku oma vaba aega veetsin.”

INDREK SCHWEDE

“Tõepoolest, kuidas me reageeriksime, kui näiteks vene rahvusest mängijad hümni ajal põlvitaksid?” Ajakirjanik Holger Roonemaa Ameerika jalgpalliliigat NFLi tabanud neegermängijate protestist USA hümni vastu “Ma olin lapsest saadik jalgpalli mänginud, isa oli mul jalgpallitreener. Aga ega must tippjalgpallurit poleks ka saanud.” Teleajakirjanik Priit Kuusk “Sinu mängust oleneb, kas inimestel on hea nädal või halb nädal.” Frank Liivak jalgpalli tähtsusest Bosnia ja Hertsegoviinas “Ja loodame, et järgmise aasta lõpus ei pea me Kaljuga ühinema.” Pelle Pohlak “Inglased ja mõned teisedki rahvad lasevad auru välja jalgpalli vaadates ja enne või pärast mängu poolehoidjate vahel kaklusi korraldades.” Ajaloolane Margus Laidre “Tugitoolisportlasena jälgin tennist harva, aga Eesti jalkakoondise mänge või korvpalli olen kodus ikka vaadanud.” Tennisist Anett Kontaveit “2012. aastal Eestis toimunud jalgpalli U19 vanuseklassi EM-finaalturniir sai selles lehes marginaalselt kajastatud, aasta hiljem peetud korvpalli U20 finaalturniir aga väga põhjaliku peegelduse.” Marek Tiits Postimehest ja väitest, et jalgpalli on Eesti meedias liiga palju “Ütlesin talle enne hooaega, et ta peab mängima rolli, mida FC Barcelonas täidab Sergio Busquets: hoidma meeskonda koos ja olema valmis aitama tiimi olukordades, kus keegi teine eksib. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama.” Arno Pijpers Brent Lepistust

2017 DETSEMBER JALKA

LEVADIA JA INFONETI NÕNDANIMETATUD ÜHINEMISEST

uhtsportlikult kadus Eesti meistrisarjast ära väga tugev klubi ja hea tööandja profipalluritele. Tänu Infonetile oli Premium liigas senise kolme (Flora, Levadia, Kalju) asemel neli tiitlipretendenti ja terves liigas juures 12 tugevatasemelist ja põhimõttelise tähtsusega mängu. Nüüd on eeldatava esineliku asemel esikolmik ja tosina jagu kõva matši vähem. Muidugi on jutud ühinemisest häma. See on Infoneti omaniku Andrei Leškini viisakas viis klubipidamine ära lõpetada. Tegelikult andis ta oma vutivaranduse üle Levadiale, kes Infoneti lihtsalt alla neelab. Mingit superklubi, kahekordset finantsmusklit ega sünergiat ei teki. Põhjuse, miks ta oma jalgpallihobile lõpu tegi, ütles Leškin kenasti välja: “Väsisin sellest. Tahtsin tulla lihtsalt mängudele ja nautida.” Vihjatud on Leškini ärilistele raskustele, aga Nõmme Kalju president Kuno Tehva tõi välja teise aspekti: “See kõik on väga palju kinni emotsioonis. Inimestel on vaja midagi tagasi saada. Kui seda ei tule spordist, siis peab vähemalt keegi patsutama õlale ja ütlema: “Aitäh, Kuno, et sa oled seda teinud! Aitäh, Andrei, et sa oled olemas! Aitäh, Viktor, et sa viid jalgpallielu edasi!”” See on palju üldisem probleem, sest õlalepatsutamist vajab iga inimene, kes oma töökoormat veab. Ülemuste kiitust ja mõistmist vajavad ka kümned ja sajad alluvad. Eestis jääb sellest puudu. Suure asja vedajad peavadki ise paraku leppima sellega, et nad jäävad hambusse kõigile neile, kes tunnevad konkurentsi. Meie jalgpalliklubidest ei ole kõige enam vett ja vilet näinud mitte Kalju, Levadia ja Infonet, vaid Flora, kes on alates 1990. aastast murdnud dogmasid jalgpallivaenulikul spordimaastikul. Nii palju, kui 1990. aastatel sai avalikkuselt meedia kaudu sõimata klubi tollane president Aivar Pohlak, pole Viktor Levada, Kuno Tehva ja Andrei Leškin ka kolme peale kokku kogenud. Eesti-siseselt on Pohlak alles

JALKA DETSEMBER 2017

viimastel aastatel saanud hakata välja võtma positiivse suhtumise “dividende”, millele on kindlasti kaasa aidanud Lilleküla staadioni rajamine ja spordiala täierindeline ülesehitustöö Eesti Jalgpalli Liidu liinis.

Projekt ja produkt Levadia, Kalju ja Infonet on aastaid kujutanud endast kolme tippklubi liitu, mis on oponeerinud Eesti klubijalgpalli ülesehitusele. Eelkõige on neile pinnuks silmas KTMi-reegel (klubis treenitud mängija reegel), mis sätestas lõppenud hooajal, et igas klubis peab algusest lõpuni väljakul olema vähemalt üks KTM. See määr hakkab lähiaastatel tõusma. Nimetatud kolm klubi arvavad, et reegel pärsib jalgpalli arengut ja takistab ka rahvusvahelist edu. Loomulikult on neil õigus oma arvamusele, nagu teistel on õigus kriitikale nende seisukoha kohta. Silma torkab kolmiku orienteeritus rahale, mitte kogukonnale ega fännidele (Kalju erineb selle poolest positiivselt). Ilmekaks näiteks on Viktor Levada sõnad, mis ta lausus pressikonverentsil, kus selgitati kahe klubi niinimetatud ühinemise tausta: “Kogu suur idee on koondada kahe klubi parimad jõud igas vallas ja pakkuda selle asemel paremat toodet.” Talle sekundeeris Kuno Tehva: “Ka meil olnuks mõnes mõttes lihtsam uue projektiga liituda.” Seega on uus klubi toode ja projekt – siia ongi koer maetud. Lugupeetud jalgpallijuhtide mõtlemine on kaldu raha poole. Üle ilma on jalgpalliklubid ikkagi teatud ühiskonnarühmade esindajad. Olgu selleks ühendavaks teguriks religioon, rahvus, linnaosa, sotsiaalne klass või miski muu. Klubid ei ole produktid ega projektid. Nende presidendid tulevad ja lähevad, aga klubid jäävad. Miks nimetatud klubid sellise staatuse poole ei püüdle? See oleks tõeline kingitus ja õlalepatsutamist väärt pärandus meie ühiskonnale, kui Eesti suurte klubide loojad, taasasutajad ja ülevõtjad rajaksid klubi, mis jääb püsima ka siis, kui on

nende aeg kõrvale astuda. Üle ilma pannakse selle eest staadionile, mis peaks igal tõsiseltvõetaval klubil olema, klubi kunagise presidendi nimi ja monument! Ostetud edu kaob kohe, kui raha otsas. Eestis kaob ka klubi. Miks tuuakse välismaalt kallutatud näiteid sealsest jalgpallistruktuurist, aga jäetakse tähelepanuta kõige olulisem: klubid on täpselt nii head ja nii jätkusuutlikud, kui tugev on nende toetajate baas ning tähendus kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt. Muidugi on katkestatud vutikultuuriga Eestis ja tänapäeva avarate valikute juures väga raske luua nullist suurt fänniarmeed, kuid kindlasti on see pingutust väärt proovikivi. Teeme väikese mõtteharjutuse. Käime kõik Premium liiga klubid läbi eeldusega, et nende praegused juhid astuvad päevapealt tagasi. Meister

Kotka lend ohvri kohal ehk kuidas Infonet laseb enese Levadial alla kugistada. Foto: Lembit Peegel

11-mõtet Flora puhul tuleb meelde, et kui Aivar Pohlak loovutas presidendikoha poeg Pellele, oli juttu sellest, et klubi käsitletakse ka tulevikus perekonna ühise asjana. See ei anna iseenesest muidugi mingit garantiid, aga klubi senine ajalugu lubab uskuda, et perekond saab võimalike kriisidega hakkama. Peale selle peaks Flora kaubamärk tagama jätkusuutlikkuse. Levadia puhul meenub, et kui Viktor Levada äril hakkas halvasti minema, kinnitas klubi toonane juhtkond, et klubi ja Levada äri rahakotid on eraldatud ja saadakse hakkama. Ka Levadial on tuntud kaubamärk ja klubi üleandmine uutele võimalikele omanikele/juhtidele ja kestmajäämine peaks olema tagatud. Nõmme Kalju president Kuno Tehva tõdes, et kui ka tema lahkuks Leškini kombel, tekitaks see üsna sarnase stsenaariumi, kuid klubi näeb vaeva, et mitte sõltuda nii palju ühest inimesest. Kalju puhul on trumbiks fännide ja kogukonna kaasamine klubi tegemistesse. Kui Tehva aga taanduks, kas leiduks piisavalt ambitsioonikas eestvedaja? Kalju määratleb end küll 1923. aastal loodud klubina, kuid Levadia kaubamärk (loe: tiitlite arv

ja koht Eesti praegusaja vutis) tundub hetkel tummisem olevat. Kui peatoetaja lahkub, oleneb väga palju ilmselt ka klubi võimalikust hinnast: uuele jõukale klubiomanikule võib mõne esiliiga või teise liiga olemasoleva klubi tasuta ülevõtmine kujuneda odavamaks kui Flora, Levadia või Kalju ostmine, mistap võivad kaardilt kaduda ka teenekad klubid. FCI Tallinna puhul nägime, mille tõi kaasa omaniku meelemuutus. Klubi kadumise põhjus on kindlasti ka lühike ajalugu ja sisuliselt olematu rahaline väärtus. Narva Transi puhul peame küsima, mis juhtub siis, kui kõrvale astub Nikolai Burdakov. Tõenäoliselt jääb mingi meeskond Narvat esindama igal juhul. Sama kehtib Paide Linnameeskonna kohta, sest sisuliselt on ju tegemist Järvamaa satsiga ning eelkõige on küsimus selles, kas seal kandis leidub eestvedajaid. Iseenesest on üsna samasugune ka teiste Eesti linnade võimalik saatus, kusjuures Tartu Tammeka on silma paistnud eriti vastutustundliku ja südamega tehtud töö poolest (näiteks Sepa staadioni ettevõtmine). Tammeka on Tartus kaubamärk ja tundub, et kui tema juhid peaksid kõrvale astuma, suudavad nad üles kasvatada uue põlvkonna eestvedajaid. Ka Viljandi ja Pärnu puhul tuleb tõdeda, et esindusmeeskond jääb neisse paikadesse alati, olenemata klubi konkreetsest nimest.

Kellesse ja millesse usume? Seega on küsimus eelkõige pealinna profiklubides ja minu arvates ka selles, kui palju usutakse Eestisse, meie inimestesse, jalgpallikoolitusse tervikuna ning treeneri- ja mängijakoolitusse eraldi. Levadia, Infonet ja vähemal määral Kalju on näited selle kohta, et selline usk puudub. Infonet ei hoolinud Lasnamäele kinnistumisest ja teade, et klubi kolib A. Le Coq Arenale, oli selge märk sellest, et esikohal oli raha teenimine ja selle kokkuhoid, mitte jalgpalliklubi arendamine. (Omal ajal kolis Levadia ära Maardust, kus tal oli jalgpallijanune ja väga tänulik publik.) Nii Levadia kui ka Kalju unistavad läbilöögist Euroopas, kuid tee selleni viib nende arvates paksu rahakoti ning teise- ja kolmandajärguliste välismängijate kaudu. Turg on sellise tasemega palluritest üle ujutatud ning parimad neist leiavad endale Eesti meistrisar-

Olivier Giroux – Argentiina trikk nr 17 FIFA kroonis Londoni Arsenali prantslasest ründaja Olivier Giroux’ imelise värava aasta ilusaimaks. Tegelikult on seda tüüpi väraval lausa nimetus olemas. Eesti vutisõbrale tutvustati seda 1966. aasta MM-finaalturniiri kajastavas Gunnar Hololei raamatus “Kuldne jumalanna tagasi Europasse”. 94. leheküljel on vaimukas karikatuur, kus Argentiina särgis mängija kõksutab palli kannaga lati alla, nagu tegi ka Giroux.

jast rahakama ja tugevamaid mänge pakkuva liiga. Meile sattuvad üksikud eredad erandid (Anton Mirantšuk), kes suuremat pilti ei mõjuta. Seega on Eesti klubijalgpallis vastamisi kaks ideoloogiat: projekt/produkt ja oma mängijate kasvatamine. Mõlemad võivad tuua edu. Esimese puhul on otsustav roll rahal, teise puhul meie oma inimeste igapäevatööl, mis toob nii edu, kui ka tõstab koondise taset, ning pakub innustavaid ja eneseusku suurendavaid eeskujusid järgnevatele põlvkondadele. Tark investeerimine meie inimestesse/mängijatesse on jätkusuutlikum kui välismängijate ostmine, mis on ühekordne tegevus.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 DETSEMBER JALKA

uefa ja eesti

Anne Rei

juhib UEFA naistekomiteed

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei juhib alates juulist UEFA naistekomiteed, olles maailma ühe mõjuvõimsama spordiorganisatsiooni kõrgeimal kohal tegutsev eestlane. Alljärgnevalt räägib Anne Rei oma tööst selles ametis. INDREK SCHWEDE

“P

ärast 2012. aasta U19 EM-finaalturniiri korraldamist asusin tööle jalgpalliliidu peasekretärina. Mõni kuu hiljem, 2013. aasta alguses tehtud samm UEFA naistejalgpalli komiteesse oli loogiline – ühelt poolt pakkus UEFA võimalust, teisalt oli mul oluline olla protsessis sees, sest nii näeb suurt pilti. Minu puhul on tavapäratu see, et olen jalgpallis tegelenud kõigega, mitte eraldi naistejalgpalliga. See tuli naistekomitee töös kasuks. 2016. aastal valiti mind naistekomitee juhi esimeseks asetäitjaks, keda on kokku kolm. Sel kevadel oli tegelikult suur üllatus, kui UEFA usaldas mind komitee esinaiseks. Tajun väga tugevalt vastutust, mis sellega kaasneb – see pole ilus ametinimetus visiitkaardil või võimalus ringi reisida, vaid kohustus süveneda ja võimalus arendada Euroopa jalgpalli. Suur vastutus on tegelikult põhjus, miks oli selle rolliga esiti raske harjuda. Mul on ju Eestis samamoodi kohustused, mis ei tohi kannatada. Huvitav fakt on, et olen ainus UEFA komitee juht, kes pole UEFA täitevkomitee liige, aga mind kaasatakse

JALKA DETSEMBER 2017

tulevikus aeg-ajalt ka täitevkomitee koosolekutele. Inimestel võib tekkida küsimus, kas seal komitees saab üldse midagi ära teha või käiakse lihtsalt ümmargust juttu ajamas. Oma kogemusest võin öelda: saab konkreetseid asju teha küll! Toon näite: naistekoondiste puhul on tegemist suure tasemevahega. Surve tipud eraldada ja nõrgemad kõrvale lükata on suur, kuid meil õnnestus see ümber pöörata ja luua süsteem, kus edaspidi saab valiksarjas mängida rohkem naistekoondisi.”

Koosoleku ohjamine “Minu ülesanne komitee juhina on olla kursis naistejalgpalli arenguga Euroopas ja maailmas ning suunata komitee tegevust. Pean väga oluliseks naistejalgpalli nägemist üldise jalgpalliolukorra kontekstis. Suure osa komitee eeltööst teeb ära UEFA tehniline personal, kes kogub ja korrastab informatsiooni ning valmistab ette koosolekud. Lähen kohale päev enne komitee koosolekut ja kohtun UEFA sekretariaadi inimestega. Teemad on muidugi ammu teada, seal toimub nende põhjalik arutelu. Läbinä-

Anne Rei juhib UEFA naistekomiteed.

uefa ja eesti rimiseks on suur virn dokumente. Mulle on isegi kõne valmis kirjutatud, kuigi ma pole seda kasutanud. Komitees on 19 liiget ja koosolekud toimuvad kaks-kolm korda aastas. Peale selle osalevad meie koosolekutel UEFA tehnilise personali töötajad. See oleneb teemadest, mida arutame: kui käsitleme turundusküsimusi, on kohal selle eriala inimesed jne. Naistejalgpalli osakonna töötajad on alati kohal. Minu ülesanne on arutelusid ohjata ja teatud otsusteni jõuda. Igal koosolekul on kaks kuni kolm põhimõttelist küsimust, millest komitee peab otsuse kujundama ning mis lähevad siis edasi UEFA täitevkomiteesse kinnitamisele. Komitee liikmed on erinevatest kultuuridest ja seda peab mõistma. Kasuks on tulnud asjaolu, et olen olnud UEFA klubide karikavõistlustel mängude delegaadiks. Nii on välja kujunenud inimeste ring, kellega pidevalt suhtlen. Ja ma tean, mis naistejalgpallis üle Euroopa toimub. Suvel jälgisin EM-finaalturniiri süvenenult just korraldusliku külje pealt. Võib öelda, et elame murrangulisel ajal. Viimane EM tekitas naistejalgpalli buumi. Publikuarv tõusis ja senisest enam tuleb naistejalgpalli sponsoreid. Kui varem pidasid mehed naistejalgpalli ülal ning Euroopa meistrivõistluste ja Meistrite liiga teleõigusi müüdi ühise paketina koos, siis nüüd hakatakse naistejalgpalli teleõigusi müüma eraldi. Tuntud klubid on hakanud naistejalgpalli arendama, pakkudes häid tingimusi. Näiteks äsja muudeti Itaalias kohustuslikuks see, et tippliiga klubidel peab olema tüdrukutevõistkond. Itaalia alaliidu peasekretär rääkis mulle, kuidas Torino Juventus kuulutas välja esimese U12 grupi treeningu, kuhu tuli kohale 300–400 tüdrukut!”

Küsimused, mida arutame

Foto: UEFA

“Naistejalgpalli hiljutisest arengust on välja tuua ka kaks teemat, mis näitavad, et spordiala jõujooned muutuvad pidevalt: Norra meestekoondis pidas ebaõiglaseks, et nemad saavad oma riiki esindades naistest rohkem raha, ja mehed otsustasid selle tasu võrdsustada, kandes osa neile makstavast kompensatsioonist üle naistele. Oktoobris lükati edasi Rootsi–Taani MM-valikmäng, sest Taani mängijad ei saanud kokkuleppele alaliiduga. See ei puuduta küll otseselt meid,

aga see on asi, mille arengut peame jälgima. Meie komitee kompetentsis on muu hulgas võistluste formaadi arendamine. Näiteks kas ja kuidas muuta EM-võistluste formaati. Senini mängisid koondised eelringe, kust paremad pääsesid valikmänge pidama. See tähendas nõrgematele pikka perioodi ilma tiitlivõistluste mängudeta. Suured riigid tahtsid, et jääks nii, sest nemad polnud huvitatud mängudest nõrgemate vastu. Neile olid olulisemad maavõistlused tugevamate vastu nii Euroopas kui ka mujal kontinentidel. Me otsustasime siiski minna seda teed, et valikmängud toimuvad nagu meestel. See on naistejalgpalli huvides. Õnneks said ka suured riigid sellest aru. Neile jäi ka piisavalt vabu päevi, et omavahel mängida. Meie komitee ülesandeks on ka naistejalgpalli üldine arendamine. Selle alla käivad UEFA eri programmid: treenerite koolitused, töötoad jms. Oleme arutlenud mitme nõude sisseviimise üle: koondise peatreeneril peaks olema Pro litsents ja A-litsents U19 ja U17 tasemel; koondise tehnilises personalis peaks olema vähemalt üks naine; koondise treenerite hulgas peaks olema alates 2020/21. hooajast vähemalt üks naine. Naistel on praegu lisaks A-koondisele ka U19 ja U17 koondis. Oleme arutanud, kas hakata võistlusi korraldama ka U21 koondistele. Muidugi tõuseb siin-seal üles vahekord meestejalgpalliga. Mina ei ole selles küsimuses käremeelne ega arva, et igas koosluses peab olema mehi ja naisi ja et ka raha peab jagunema mõlema vahel. Nagu ütlesin, on meestejalgpall siiani naistejalgpalli ülal pidanud. Naistejalgpalli peab arendama arukalt ja tasakaalukalt. Lõpuks on ju tegemist ühe ja sama alaga ning mehed ja naised kuuluvad samasse alaliitu. Minu rahvusvaheline suhtlus oli laialdane juba varem. Nüüd on see veelgi tihedam. Paljud tulevad ise rääkima. Lobitöö on intensiivne. Pean olema senisest veelgi enam kursis spordiala eri tahkudega. Eri alaliitusid huvitavad eri teemad. Mõistagi saan palju ideid ja mõtteainet selle kohta, mida ja kuidas teha paremini Eestis.”

2017 DETSEMBER JALKA

minu 11

“V

õtsin asja täie tõsidusega ning koostasin tiimi, mille iga pusletükk on viimseni lihvitud,” sõnab endine Jalka toimetaja ja praegune Õhtulehe sporditoimetuse juht Siim Kera oma sümboolse koosseisu kohta. Jose Luis Chilavert Tõrjub kõik pallid ja lööb kõik karistuslöögid. Kaks ühes. Keev nagu peiupoisi hobune, kuid usun, et tiimi koduväljakuks oleval Vastseliina gümnaasiumi staadionil kaikuv metsakohin rahustab paraguaylase maha. Janek Meet Kangelane minu lapsepõlvest, kui oli videomängus “FIFA: Road to World Cup 98” üks minu lemmik Eesti jalgpallur. Koos tema ja teiste tolleaegsete koondislastega veetsin mängukonsooli abiga päevi ja õhtuid ning tegime kõigile tuule alla. Mauro Shampoo Maailma halvima vutimeeskonna Ibise kunagine ründaja. Skooris kümne aasta jooksul korra. Sedagi 1 : 8 kaotusmängus. “Väga raske on väravat lüüa,” ütles brasiillane hiljem vabanduseks. Vot kui ilusti öeldud! Nimele vastavalt töötab juuksurina. Alexi Lalas 1994. aastal New York Timesi poolt heavy metal’i Ronald McDonaldiks tituleeritud Lalasel oli parimatel aegadel oivaline soeng ja veel võimsam habe. Kui Bora Milutinovic 1991. aastal USA koondise peatreeneriks sai, käskis ta Lalasel oma juuksed maha ajada. Seda ta tegi ning mingil kummalisel põhjusel on tal need juuksed siiani kuskil kotis alles. Silvia Urgas Eesti parim luuletaja/advokaat! On oma loovuse ja raamistikus püsimise komboga parim valik äärekaitsesse. Löök nagu Roberto Carlosel, kaitsetöö nagu tankil! Väike ja väle! Piilupart Donald Tutvustas Eesti publikule vutifänni elu juba 1992. aastal eesti keeles ilmuma hakanud Miki-Hiire koomiksiajakirja kolmandas numbris (!), kui vahtis loos “Jalgpallihaige” televiisorist munaveeretamist ja ajas sellega Daisyl kopsu üle maksa. JK Pardilinna pikaaegse toetaja plahvatusohtlik iseloom sobib keskväljale suurepäraselt. Talle meeldib teisi kiusata, kuid samas on ta vastupidises olukorras varmas vihast süttima. Minu vaimusilmas roykeane’lik jõhkardist tööloom. Carlos Valderrama Väärib kohta igas sümboolses koosseisus läbi aegade ainuüksi oma filigraanse juuksepahmaka pärast. See, et oskab paganama hästi jalgpalli mängida, on siinkohal teisejärguline.

JALKA DETSEMBER 2017

Foto: erakogu

Siim Kera Anastassia Morkovkina

Anastasios Skalidis Kristjan Tiirik

Piilupart Donald

Janek Meet

Carlos Valderrama Mauro Shampoo

Creedence Clearwater Couto

Alexi Lalas

Silvia Urgas

Jose Luis Chilavert

Creedence Clearwater Couto Maailmasse ei sünni kunagi parema nimega jalgpallurit. Põhiliselt Brasiilia madalamates liigades pallinud vutimehe vanemad olid nimelt suured USA rokkbändi Creedence Clearwater Revival fännid. Ja mis näitab ema-isa armastust rohkem kui võsukesele pandud pikk ja lohisev nimi, mida ükski kohalik hääldada ei suuda? Kristjan Tiirik Lõuna-Euroopas sulgeksid kohalikud Tirka mängude ajal oma butiigid ja baarid ning sibaksid ummisjalu staadionile, et näha oma silmaga tüüpi, kes võib ka kõige tillukesema värvipliiatsi abil unustamatu pildi joonistada. Anastassia Morkovkina Eesti oma Messi. Ei vii kaitsjaid mitte ainult kohvile, vaid tervele Inglise hommikusöögile. Kui vastased muna ja peekoni vintsutamise lõpetanud, on Nastja ammu värava löönud. Iga kord, kui teda mängimas nägin, vahtisin vasikasilmadega – võimatu, et Eestis niivõrd elegantne palliguru on. Anastasios Skalidis Pole siiani kindel, kas tegemist on lihast ja luust inimesega või mitte. Eksisteeris videomängu “Championship Manager” 2001/02. hooaja versioonis 3.9.68, kus tõusis iga paganama kord noorest Kreeka nolgist tõeliseks superstaariks. Ühes oma meeldejäävaimas fiktiivses treenerikarjääris sain esiti Florast kinga, kuid seejärel liitusin madalamalt tasemelt esiliigasse välja pusinud Aseri Flexaga. Mõned hooajad edasi ja Skalidis küttis igal hooajal regulaarselt 50–60 väravat, Flexa nahutas Meistrite liigas mitu korda (!) kõiki vastaseid ja Aserisse ehitati 25 000 pealtvaatajat mahutav staadion. Legend!

Jõulumaitse, mida oodatakse igal aastal!

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST

intervjuu

Rando Rand:

astun tagasi, aga ära ma ei kao! Kolm aastat Eesti rannajalgpallikoondist juhendanud Rando Rand on otsustanud selles ametis mitte jätkata. 2011. aasta Eesti parim rannajalgpallur osutus suurepäraseks treeneriks, kes kaks aastat tagasi nimetati aasta jalgpallitreeneriks Eestis, millega kaasnes Albert Vollrati nimeline auhind. Rando Rand räägib oma edust ja loobumise tagamaadest. INDREK SCHWEDE

led otsustanud koondise peatreeneri ameti maha panna. Miks? Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et iga mu otsus on kaalutletud. Olen pedant ja maksimalist. Ma ei saa teha asju ülejala. Tegin selle otsuse raske südamega, sest ajaline ressurss on piiratud ja treeneritöö jaoks ei jää nii palju aega, kui tahaks. Mis su põhitöö on? Olen vandeaudiitor ja juhtivaudiitor PricewaterhouseCoopersis. Mu töö on hooajaline. Juuni lõpuni saab esitada majandusaasta aruandeid ning jaanuarist juunini on kibe tööaeg. Samas kestab septembrist detsembrini planeerimisprotsess, teen vaheauditeid. Audiitori töö on nagu õpetajal: meil on kaks kuud puhkust, aga see on ülejäänud kümne kuu töö arvelt. Need kaks kuud langevad kokku rannajalgpalli hooajaga, aga see võimaldaski mul koondist juhendada. Aga nüüd, peale kolme aastat, soovin oma aega ka perele pühendada ning järgmisel suvel ühte huvitavat projekti juhtida. Kas kolm aastat tõmbas loominguliselt tühjaks? Seda mitte. Eelmisel aastal oli raskem, sest MM-valikmängud ebaõnnestusid. Siis oli korraks tunne, et kas tõesti hakkavad ideed otsa saama. Sel aastal nii ei olnud. Treeningud olid mitmekülgsed ning see väljendus ka meeskonna mängupildis. Järgmisel aastal peaks valmima kaks sisehalli. Kas see ei motiveerinud jätkama? See motiveerib kindlasti! Ma pole öelnud, et lasen käed päriselt lahti ja eemaldun rannajalgpallist. On olnud juttu, et võiksin olla mingil määral kaasatud. Näiteks abitreeneri rollis, kus ajaressurss pole sedavõrd tähtis. Võiksin vastaste mängu analüüsida. Eks aeg näitab. Kasvõi seda, kas jalgpalliliit toetab professionaalse taustajõu loomist koondise juurde.

2015. aastal sai Rando Rand Albert Vollrati nimelise kõigi jalgpalliharude aasta treeneri auhinna. Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

JALKA DETSEMBER 2017

Kahel aastal viisid koondise Euroopa rannajalgpalliliiga superfinaali. Meie puudus on vist lühike hooaeg, mille sisehallid peaks lahendama? Jah, kõikidel vastastel on pikem hooaeg. Mänguliselt jääb meil vajaka just ründefaasis ja treenerina pole mul mängijatele õigeid võtmeid anda. Seda saaks parandada just hooaja pikendamisega sisehallis. Kaitse on meil tugev, aga selleks, et suudaksime B-divisjoni tugevamate ja A-divisjoni nõrgematega edukamalt mängida, on vaja rohkem väravavõimalusi tekitada. Selleks peaks pall ründefaasis kiiremini liikuma.

intervjuu

Eesti liivavutikoondis kuulab peatreeneri nõuandeid päikesevarjuliseks kujundatud boksis.

Meie naabritel Soomel ja Rootsil ei ole isegi koondist – see on ju meie võimalus läbi lüüa! Soome ja Rootsi rannajalgpallimeeskonnad on küll olemas, aga neil puudub alaliitude tugi. Kui see peaks juhtuma, sõltub nende edu sellest, millises mahus hakkab see tugi olema. Valik oleks neil muidugi suurem, aga ma ei usu, et nad meile kohe kandadele astuvad.

na- ja talvel saalijalgpalli. Kui me saame talvel ka rannavutti mängida, peab toimuma mingi spetsialiseerumine. Saame näha, kui paljud jäävad ka talvel rannajalgpalli juurde. Muidugi peaks olema motivatsioon sisehallis liiva peal mängida. Peaks olema turniirid, näiteks talveliiga vms. Siis saaksime suurenda-

Foto: erakogu

Teisalt – kui ei saa isegi naabritega madistada, läheb kalliks rahvusvahelises konkurentsis häid mänge saada. Mis meile kasulikum oleks? Mina tervitan seda, et lähinaabrid mängivad. Juba seepärast, et kui Euroopa riigid panustaks rannajalgpalli, tekiks UEFA-l suurem huvi asja vastu. Hetkel on rannajalgpalli oma egiidi alla võtnud FIFA. Euroopas on rannajalgpall erakätes. Pärnus toimunud euroliiga superfinaal 2015. aastal näitas, et publiku huvi on olemas. Seega tuleks igal aastal ka Eesti publikule mõelda ning neile midagi pakkuda. Miks mitte sõprusturniir nelja erineva rahvuskoondise vahel? Aga selleks, et siia tugevaid koondisi saada, on vaja nad ise oma ressurssidega kohale tuua. Siiani on neid ressursse kahjuks vajaka jäänud.

da mängijabaasi ja -valikut ning lihvida kvaliteeti. Praegu on nii, et paljud tulevad mais urust välja ja tõmbuvad septembrist jälle tagasi. Lapsevanemad on käinud küsimas, kuhu last trenni tuua. Aga kes toob sulle lapse suve kolmeks kuuks trenni? Siis tahetakse puhata. Sisetingimused võimaldaks hakata tegema noortetööd.

ja jumala õige, nii peabki olema. Sest kui jalgpalliliit tahab, et Premium liiga mängijad oleks professionaalid, siis nad ei tohigi liiva peal mängida. Võimalike vigastuste pärast. Küll aga näen praegu, et need, kelle puhul on murujalgpall ennast ammendanud või kes on vigastuse tõttu pidanud tipptasemel murujalgpallist loobuma, võiks liival hästi hakkama saada. Mul endal on põlv opereeritud, aga liival saan mängida. Seal on lihtsam. Liiv annab järskude pidurduste ja suunamuutuste korral sedavõrd järele, et koormus liigestele pole nii suur. Maailmakuulsad vigastatud murujalgpalluridki alustavad vahel taastumist just liival trenni tehes. Rannajalgpalli võib tipptasemel mängida kauem kui päris jalgpalli. Üks isiklik kogemus veel: olen ise mänginud samal ajal nii murul kui ka liival ja võin kinnitada, et liival mängimine arendas mu tehnikat suure jalgpalli jaoks. Liival saadud pallitunnetus tuli murule kaasa, jäi lihasmällu. Miks ei võiks Premium liiga meeskonnad vahelduseks liiva peal harjutada? Paljajalu on pallitunnetus teine kui putsaga. Peale selle areneb märgatavalt ka koordinatsioon.

Sisetingimused annavad meile kindlasti võimaluse teha suur samm edasi, aga ka need riigid, mis alaga juba tegelevad, arenevad kogu aeg edasi. Praegu mängib osa pallureid suvel ran-

Kas me ei kahjusta rannajalgpalli arendamisega oma suurt jalgpalli? Eesti inimressurss on ju väike. Mingi mõju sel on. Eks sellepärast on ka jalgpalliliidu kehtestatud piirangud

Kuidas sa üldse rannajalgpalli juurde sattusid? See oli 2003. aastal, kui mängisin Pärnu Vapruse meeskonnas ning klubi üks eestvedajaid Reigo Tõnsberg kutsus

MÄNGITAKSE ÕHUST

“Tendents liigub pigem sinnapoole, et tuleb osata palliga maast kiiresti liikuda. Võimaluse korral mängitakse ka õhust, kuid kaitsetöö on nii intensiivseks läinud, et õhust kolme-nelja järjestikust söötu mängida on üha keerulisem.”

2017 DETSEMBER JALKA

intervjuu mängima. Auhinnad olid ahvatlevad, kuna iga etapi võitjameeskond sai auhinnaks jalgrattad. Varsti tulid jalgpalliliidu piirangud ja mul jäi mitu hooaega vahele, aga 2008. aastal lõpetasin suure jalgpalli ja hakkasin rannas mängima. Pärnu Vapruse endine meeskonnakaaslane Marek Markson kutsus mind Nõmme Kalju rannajalgpallimeeskonda. Võib öelda, et nendega liitumine oli õige otsus, kuna neli järgnevat aastat olime Eesti meistrid. Mis asi see rannajalgpall õigupoolest on – jalgpalliga ta ikka väga ei sarnane! On rohkem nagu õhujalgpall. Nii ei ütleks, et pall peab kogu aeg õhus olema. Brasiilia, kes on seda õhusmängu ajalooliselt kõige rohkem harrastanud, on nüüd jõudnud tagasi sirgjoonelise mänguni: nagu pall saadakse, on kohe suund vastase värava poole ja üritatakse peale lüüa. Tendents liigub pigem sinnapoole, et tuleb osata palliga maast kiiresti liikuda. Võimaluse korral mängitakse ka õhust, kuid kaitsetöö on nii intensiivseks läinud, et õhust kolme-nelja järjestikust söötu mängida on üha keerulisem. Rannajalgpall on atraktiivne mäng, milles võib 20 sekundi jooksul lüüa kolm-neli väravat ja skoor võib kalduda ühelt poolelt teisele. Peale selle pakuvad silmailu akrobaatilised sooritused. Võrreldes kasvõi saalijalgpalliga on väravavaht väga tähtis, ta võibki olla pool meeskonnast. Temast sõltub rünnakute ülesehitus ja see, kas meeskond suudab mängu dikteerida või mitte. Ta lööb ka

väravaid. Nagu meie Markus Lukk tegi seda mitu korda euroliiga superfinaalis. Mäng on intensiivne. Üks vahetus mängib kaks minutit ja tuleb siis puhkama. Kui rääkida veel trendidest, siis väravavaht ei jaksa enam kolm kolmandikku järjest mängida. Tuleb kasutada mõlemat kollkiprit, et ka viimasesse kolmandikku jätkuks värskust. Üks mees ei jaksa kuuma liiva peal terve mängu jooksul söödujagamise kaudu mängu juhtida ja teha supertõrjeid. 22

JALKA DETSEMBER 2017

Kari-Andri Kask: Rando tõstis lati kõrgele “Rando juhatusel oli koondis väga lähedal jõudmaks Euroopa 12 tugevama sekka,” rääkis Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kar-Andri Kask. “Lausa kahel korral mängiti B-divisjoni finaalis ehk üleminekumängudel. Rando sai koondist juhendada õnnelikul perioodil, olles esimene rannakoondise peatreener, kellel oli võimalus juhendada koondist kodupubliku ees toimunud emotsionaalses euroliiga superfinaalis. Mulle tõestas Rando ennast just Pärnus toimunud suurturniiril, näidates head pingetaluvust, head analüüsivõimet ja mis kõige tähtsam – oskust häälestada mängijaid andma endast väljakul mõnikord isegi rohkem, kui nad ise arvavad endal olevat. Nimetatud omadused on olnud väga väärtuslikud ja aidanud Eesti koondisel hoida ühtlast taset hoolimata pidevalt muutuvast koosseisust. Latt on uuele tulijale seatud kõrgele, kuid tänu Rando kolme aasta jooksul juurutatud professionaalsele suhtumisele saab uus juhendaja võtta üle korras süsteemi koos motiveeritud mängijatega. Edu Randole ja loodetavasti saab Rand oma teadmistega koondisele ka edaspidi nõu ja jõuga abiks olla!” Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

Rando Rand juhendas Eesti rannajalgpallikoondist kolm aastat.

Millega õnnestus sul meie koondisest nii palju kätte saada? Eesmärgid olid mul suuremad – tahtsin A-divisjoni, Euroopa 12 parema meeskonna hulka jõuda. 2016. aasta läks aia taha, sest euroliiga superfinaali alagrupist me kahjuks edasi ei pääsenud ning MMi kvalifikatsiooniturniiril kaotasime Hispaaniale ja turniiri hilisemale võitjale Poolale. 2015 ja 2017 koputasime A-divisjoni uksele. Edu tuli vast seeläbi, et olen ise mängija, mängin koondislastega Eesti meistrivõistlustel koos. Mul on nende usaldus. Analüüsisin väga tõsiselt vastaste mängu ja selle põhjal kujundasime oma taktika. Ma ei tee kunagi üksi otsuseid. Koondises olen välja valinud tuumikmängijad, kelle hulka kuuluvad kapten ja väravavaht. Nendega arutan läbi nii terve kui ka nelikute koosseisu. Tuleb jälgida, et mängijate vahel tekiks klapp, sünergia. 2015. aastal nimetas Eesti Jalgpalli Liit su aasta treeneriks ja said Albert Vollrati nimelise auhinna. Varem on see au kuulunud ainult murujalgpalli treeneritele. Kas auhind on väärikas kohas? On küll väärikas kohas. Ega ma enne Albert Vollrati kohta midagi kuulnud ei olnud. Peale auhinna saamist uurisin ta tausta ja imestasin, kui kõva treeneriga oli omal ajal tegemist! See on väga suur, äärmiselt suur tunnustus – Norbert Hurt tegi samal aastal Floraga ju suurepärase hooaja. Tunnustus on see eelkõige kõikidele nendele mängijatele, kes 2015. aastal koondist esindasid, ja Eesti publikule, kes meid nii kaugele aitas. Äkki peaksid oma treeneriannet rakendama hoopis murujalgpallis? Kas see on peast läbi käinud? On ikka. Treeneriamet on ju inimestega töötamine ja see pole mulle uus. Oma igapäevatöös puutun kogu aeg kokku inimestega. Iga persooni eripärasid peab arvestama. See on nõnda ka spordis. Praegu olen siiski pigem valmis aitama jõukohasel moel rannajalgpallikoondist. Näen rannajalgpallil Eestis perspektiivi ja mul on soov oma teadmisi edasi anda.

persoon mängija luubi all Fotod: Lembit Peegel

Vlasiy Sinyavskiy Eesti noortekoondislane Vlasyi Sinyavskiy siirdus suvise üleminekuakna ajal Nõmme Kaljust laenulepingu alusel Viljandi Tulevikku, kus temast sai põhikoosseisu mees, kes hooajal ka mõned väravad lõi. Novembris oma 20. sünnipäeva tähistavat Sinyavskiyt iseloomustasid Kalju treener Sergei Terehhov ja Viljandis teda juhendanud Aivar Lillevere.

Aivar Lillevere: “Hea on temaga koos töötada, sest kui rääkida ja selgitada, siis ta kuulab, mitte ei aja kohe sõrgu vastu.”

Õhuvõitlus

Väljakunägemine

Aivar Lillevere: Ta pole minu käe all küll liiga palju mänginud, aga probleeme pole selles vallas näha olnud. Julgeb minna ja läheb ilusti võitlusesse. Sergei Terehhov: Selles vallas peaks kindlasti juurde panema, see ei ole tema kõige tugevam omadus.

Aivar Lillevere: See on koht, kus mängija areneb eelkõige kogemusi saades. Ta näeb küll platsi, aga vahel on olukordi, kus ta võiks kiiremini leida otsustava käigu. Jääb mõnikord ise liiga kauaks palliga ja magab söödumomendi maha. Aga see paraneb kogemustega. Sergei Terehhov: See on tal olemas. Ütleksin, et platsinägemist küll väga palju arendada ei anna, aga natuke ikka, ja kogemusega tuleb eelkõige juurde otsustamiskiirust – selles annab tal küll edasi minna.

Jõud Aivar Lillevere: Arvan, et see on koht, kus ta saab juurde panna lihastugevuse arendamise arvelt. Sergei Terehhov: Selles komponendis võiks natuke juurde panna. Väga hullu küll pole, aga natuke võiks jõusaalis käia.

Vastupidavus Aivar Lillevere: Pole veel näinud, et ta ei peaks 90 minutit vastu – peab küll. Aga eks ta teeb ise ka väga palju lisatööd ja individuaaltrenni oma vastupidavuse parandamiseks. Võin öelda küll, et selle omadusega probleeme pole ja ta on alati mängus kuni viimaste minutiteni sees. Sergei Terehhov: Selles komponendis võiks natuke juurde panna. Kuna tema positsiooniks on äärepoolik, siis seal on vastupidavus üks tähtsamaid omadusi.

Sisu Aivar Lillevere: Üldiselt sisu on. Ma näen, et ta tahab jalgpalluriks saada ja näeb selle nimel vaeva. Kui temaga asju arutada, siis ta kuulab ära ja saab aru, mida tahetakse. Usun, et sisu võib teda veel kõrgele viia! Sergei Terehhov: Ütleme nii, et sisu tal on!

Liikuvus

Kiirus

Aivar Lillevere: Ta on suure liikuvusega mängija. Alati teeb tagasi tööd ja läheb ründesse – selle valdkonnaga probleemi ei ole. Sergei Terehhov: Liikuvusega on tal kõik paigas.

Tehnika Aivar Lillevere: Tehnika on tal väga hea. Palli vedamisel ja kontrollimisel probleeme pole, pall on küllalt kindlalt jala küljes. Sergei Terehhov: Sellega probleeme pole ja seda komponenti parandama ei pea.

Löök ja sööt Aivar Lillevere: Sööt on okei. Löök on tugev ja võimas – ta lööb ilusaid väravaid –, aga tuleb arendada stabiilsust. Vahel on ta keskendunud rohkem jõu, mitte soorituse täpsuse peale ja just selles osas tuleb jõuda stabiilsuseni. Sergei Terehhov: Mõlemad on tal suhteliselt head ja paigas.

JALKA DETSEMBER 2017

Aivar Lillevere: On kiire, aga saaks veel parandada korduvaid kiiruslikke omadusi. Ta suudab praegu kiirendada hästi, aga tulevikus saaks areneda selles osas, et kui esimese kiirenduse ära teeb, siis kohe teine ja kolmas kiirendus otsa teha. Aga ega samas ei saa öelda, et tal praegu kiirusega probleeme oleks. Sergei Terehhov: Kiirust tal nagu oleks, aga eks treenerid tahavad ikka, et võiks veel kiirem olla. Üldiselt probleeme pole, annaks talle selles kategoorias kümnest punktist kaheksa.

Sündinud: 27.11.1996 Klubi: Nõmme Kalju, laenul Viljandi JK Tulevikus Endised klubid: FC Narva, Narva Trans, Velldoris, Legion, FC Puuma, Nõmme Kalju Treenerid: Azat Zijazov, Aleksei Jagudin, Juri Šalamov, Igor Šmetkov, Vitali Kobašov, Aivar Tiidus, Nikolai Toštšev, Adiam Kuzjajev, Sergei Terehhov, Sergei Frantsev, Aivar Lillevere, Kevin Paavo Koondis: U23 1/0, U21 12/0

rubriik mängija luubi all

Korvpallisõber hülgaks kübaratriki penaltitõrje nimel Kas raamat või teater? Raamat, sest teatris käisin ma viimati umbes viis aastat tagasi, kui veel koolis käisin. Raamatuid loen aga ka praegu. Kas Ronaldo või Messi? Messi, sest mulle meeldib tema mängustiil ja ka see, kuidas ta üldiselt oma elu elab, rohkem. Ronaldo omadustest ei valiks ma vist midagi, sest olen ikka pigem Messi-usku. Milliseid spordialasid jälgid veel peale jalgpalli? Muid spordialasid ma tegelikult ei jälgigi, aga ise mängin natuke korvpalli. Või õigemini jääb korvpalliks päris palju aega (naerab – toim.). Praegu käime Viljandis elades Heroliga (Riiberg – toim.) suhteliselt tihti mängimas, sest meie korteri taga on korvpalliplats. Samas kui Tallinnas elasin, siis ei käinud nii tihti. Lapsena olen ka korvpallitrennis käinud ja jõudsin lisaks jalgpallile käia veel ka ujumises ja tennisetrennis. Mitu tundi päevas veedad internetis? Umbes 2,5 tundi. Aega veedan peamiselt Venemaa Facebookis ja Instagramis. Uudiseid loen ka, aga ainult jalgpalliga seotud uudiseid, muid üldse mitte. Kas koer või kass? Ma armastan väga loomi ja mul on endal olnud nii koer kui ka kass. Mulle meeldivad väga mõlemad ja ma ei saa valida nende vahel. Millise söögita ei suuda sa elada? Ilma magusata! Lemmikut mul otseselt ei ole, sest pole vahet, kas tegemist on koogi, kommi või šokolaadiga – peaasi, et see on magus. Ja kui isu on, siis võin ka terve šokolaaditahvli üksi ära süüa. Kas suvi või talv? Kas suvine rannajalgpall või talvine saalijalgpall? Aastaaegadest suvi, sest ma armastan rohkem päikest ja sooja. Kui aladest valida, siis talvine jalgpall, sest rannajalgpalli pole ma eriti mänginud, aga kui murujalgpalli hooaeg läbi saab, siis mängin sõpradega päris palju saalijalgpalli. Mis on su lemmikkoht terves Eestis? Minu kodu Narvas. See ei ole koht, kus ma tahaksin elada – ma ei näe oma tulevikku seal –, aga see on koht, kuhu tahan tagasi minna, sest tean, et kõik ootavad mind seal.

Oled mängus löönud juba kaks väravat ja õhus on tunda ka kolmandat ehk kübaratriki väravat, kuid sinu võistkonna väravavaht saab pool tundi enne kohtumise lõppu ootamatult punase kaardi. Peatreener peab valima, kas saata väravasse sina või su meeskonnakaaslane. Meeskonnakaaslase kohta tead, et sinu reaktsioonikiirus on tema omast parem, kuid sel juhul jääb sul kübaratrikk löömata. Kuidas käitud: kas langetad meeskondliku otsuse ja lähed väravasse või tahad jahtida isiklikku kübaratrikki? Usun, et läheksin igal juhul väravasse. Aga mõtlen nii, et kui seis on 2 : 1 ja meie oleme juhtimas ning ma lähen väravasse ja tõrjun viimastel minutitel penalti ära, siis olen ma igal juhul suurem kangelane kui kolme värava löömise puhul. Kui lähtuda sellest osast, et väljakumängijana oleks väravavahina tõrje kirja saamine hea asi, mida CVsse panna, siis ma ei usu, et sellel mänguhetkel sellele mõtleksin, vaid keskenduksin ikka rohkem konkreetsele mängule.

vabatahtlik abi

Vabatahtlikud

kasvatavad Eesti jalgpalliperekonda Alates maikuu lõpust on EJL kaasanud mitme ürituse korraldamisse ja taustajõududesse noori vabatahtlikke. Projekti koordinaatorite sõnul on vabatahtlike kasutamise eesmärgiks pakkuda parema kvaliteediga ettevõtmisi ning ühtlasi kaasata järjest rohkem inimesi Eesti jalgpalliperekonda.

Foto: Jana Pipar

KADI PARTS

7. mail, kui A. Le Coq Arenal kohtusid selle aasta karikafinaalis FCI Tallinn ja Tartu Tammeka, olid vabatahtlikud Eesti rahvusstaadionil õppepäeval. Seal said nad heita pilgu korralduslikule köögipoolele ja näha oma silmaga, kuidas Eestis suuri vutisündmusi läbi viiakse. Kevadel vabatahtlikena appi palutud inimesed leiti mõne aasta tagusest ajast. 2012. aastal võõrustas Eesti U19 EMi, kuhu kaasati samuti üsna suurel määral huvilisi – appi oli palutud koguni 112 vabatahtlikku. Toona jäi projekt vaid ühekordseks ettevõtmiseks, aga mitu EJLi töötajat hakkas üha rohkem tundma, et abikätest jääb järjest enam puudu. “Mõte vabatahtlikest kerkis pinnale igal A-koondise mängupäeval, kui me ringi jooksime ja tundsime, et asju saaks teha palju paremini, kuid me lihtsalt ei jõua. Lisakäed ja -energia aitaksid seda muuta,” meenutas Kertu-Kirit Sild, kes oli üks vabatahtlike projekti ellukutsuja. Nii pandigi mullu suvel väikese töörühmaga kokku abiliste kaasamise kontseptsioon ja võeti ühendust samade vabatahtlikega, kes viis aastat tagasi U19 EMil abiks käisid. Seekaudu saadi tagasisidet 32 abiliselt, kellega 26

JALKA DETSEMBER 2017

Üks vabatahtlike ülesanne on võõbata festivalialal pealtvaatajate põskedele Eesti trikoloor, et staadionil oleks ühtsem ja patriootlikum meeleolu.

viidi läbi intervjuud. Peale selle on EJL saanud oma vabatahtlike ridadesse täiendust ka Scult Estonia ehk spordivabatahtlike ühenduse kaudu ning praeguseks on EJLi programmiga liitunud 48 inimest.

Ülesandeid seinast seina – igale leidub oma Pärast 27. mai praktilist õppepäeva olid vabatahtlikud esimest korda tööpostil 9. mail, kui Eesti võõrustas Belgia koondist. Oma ristsed sai 24 abilist ning Sild kinnitas, et ülesannetega tulid vabatahtlikud hästi toime: “Oli uhke tunne näha noori särasilmseid inimesi meie seas toimetamas!” Nüüdseks on EJL kasutanud vabatahtlike abi lisaks A-koondise mängudele ka noortekoondiste kohtumistel ja suvelaagrites. Tegevusi on vabatahtlikele nii palju, et valikuvõimalust jagub kõigile. Näiteks kuuluvad vabatahtlike ülesannete hulka festivalialal nägudele lippude maalimine, pressialal abistamine, autojuhiks olemine, inimeste juhendamine ja VIPi-alal Eesti presidendi tervitamine. Projekti eestvedajate sõnul on eriti head tagasisidet saadud emotsioonifotograafi ameti kohta. Tema ülesandeks on pildistada nii pealtvaatajaid kui ka

Vabatahtlike ülesanded Ligi pool aastat kestnud projekti raames on vabatahtlikud täitnud mitu erinevat ülesannet ja rolli, millest peaks iga huviline leidma endale sobiva ja jõukohase. • VIPi-sissepääsudes inimeste tervitamine • Tähtede klubis ja loožides piletite vahetamine käepaelade vastu • Festivalialal nägudele lippude maalimine • Inimeste suunamine õigete treppide juurde • Pressialal abistamine • Loožides ja Tähtede klubis korrashoiu eest vastutamine • Pallipoiste ja maskotilaste juhendamine • Emotsioonifotograaf ehk pealtvaatajate pildistamine • Koondiste saatmine • Autojuhi ametikohustuste täitmine • Vabariigi presidendi tervitamine Huvilistel on võimalus võtta EJLiga ühendust aadressil vabatahtlikud@jalgpall.ee.

vabatahtlik abi selgitas Kertu-Kirit Sild. “Kui võtaksime appi 200 inimest, keda me üldse ei tunne, siis ei oleks tulemus nii hea. Meie eesmärk on luua mõnus ühtne punt ja panna vabatahtlikud tundma, et nad on osa Eesti Jalgpalli Liidu perest.”

Kes haldab ja keda oodatakse appi?

lapsi, kes koondistega koos väljakule marsivad. Koondislaste kõrval väljakule sammumine on nii lastele kui ka nende vanematele enamasti tähtis hetk, kuid peamiselt sportlikule poolele keskenduvad fotograafid neid hetki jäädvustama ei kipu. Siin tulebki appi emotsioonifotograaf. Vabatahtlike projekti eestvedajad loodavad, et mida rohkem ühed ja samad inimesed sarnastel üritustel abiks käivad, seda julgemaks muutuvad nad inimestega suheldes. Näiteks on pealtvaatajatel sageli A. Le Coq Arenal palju tegemist, et õige istekoht üles leida. Vabatahtlike koordineerija Katrin Lageresti sõnul võiksid vabatahtlikud pealtvaatajaid selles osas abistada, ent selleks tuleb ise staadionit paremini tundma õppida. Praeguseks on vabatahtlikud jõudnud EJLil abiks käia ligikaudu pool aastat. Kui lähtuda tuntud ütlusest “Tegijal juhtub”, võib eeldada, et selle lühikese ajaga on tulnud ette ka mõningaid äpardusi. Projekti eestvedajate sõnul siiski midagi hullu juhtunud pole, sest vabatahtlike tööpõld on nii lai, et kui mõnele abilisele mõni ülesanne ei sobigi, saab talle lihtsa vaevaga uue leida. Nii ei pea keegi tegema midagi vastumeelset ja vä-

heneb võimalus, et vabatahtlik mõne prohmakaga hakkama saab. Tagasisidet on hangitud vabas vormis vestluste ja intervjuude kaudu. “Intervjuusid läbi viies palusime, et iga vabatahtlik oleks meiega aus ning ütleks välja nii positiivsed kui ka kriitilised mõtted, sest just viimased on

KERTU-KIRIT SILD:

“Võib ju öelda, et mis see vabatahtlike juhtimine ära ei ole, aga selliste koosluste puhul on kõige olulisem loodu hoidmine ja just sedasi hoidmine, et inimesed tunneksid, et on osa meie perekonnast.” need, mis aitavad meil asju paremaks muuta,” rääkis Kertu-Kirit Sild. Hetkel on EJLi vabatahtlike projektiga seotud 48 abilist. Kuna projekti juhid hindavad rohkem kvaliteeti kui kvantiteeti, tundub see arv piisav. “Me ei ole vabatahtlike leidmiseks teinud suurt avalikku konkurssi, sest tahame kõiki neid, kes meie programmiga liituvad, isiklikult tundma õppida,”

Ligi pool aastat kestnud projekti juhib EJLi poolt Katrin Lagerest, kes Silla sõnul on süsteemi süda ja seepärast täpselt õige inimene sellesse rolli. Lageresti peamine ülesanne on igapäevane vabatahtlikega suhtlemine. Kuigi koondisemänge võib toimuda harva, eeldab korralikult toimiv rühm igapäevast suhtlust. Nii tunnevad abilised, et nad on tõepoolest osa millestki suuremast. “Võib ju öelda, et mis see vabatahtlike juhtimine ära ei ole, aga selliste koosluste puhul on kõige olulisem loodu hoidmine ja just sedasi hoidmine, et inimesed tunneksid, et on osa meie perekonnast,” selgitas Sild. Peale Lageresti veavad vabatahtlike projekti nii-öelda kõrvalosatäitjana just Kertu-Kirit Sild ja Premium liiga arendusjuht Veiko Soo. Kolmekesi pandi eelmisel aastal paika, millistele kriteeriumitele peaks vabatahtlik vastama, aga üleliia karmilt seda ei järgita. Näiteks arutati, et projekti kaasamiseks peaks huviliste vanus olema vähemalt 16 eluaastat, kuid juba praegu on appi kutsutud ka nooremaid. Katrin Lageresti sõnul ei ole vabatahtliku puhul niivõrd oluline vanus või haridustase, vaid tahtmine midagi ära teha. Kui soov tuleb südamest, siis ei olegi oluline sünniaastat või koolidiplomit vaadata. Kui senimaani on vabatahtlikele olnud tõelisteks tippüritusteks Eesti meeste A-koondise kodumängud, siis järgmisel aastal võõrustab Eesti rahvusvahelist suursündmust – Euroopa superkarikat. Kertu-Kirit Sild kinnitas, et vabatahtlike projektiga jätkatakse töötamist samadel tuuridel ning tulevik tundub helge: “Üks hooaeg on läbi, uus on tulemas. Peale selle ootab meid suur ja põnev väljakutse 2018. aasta superkarika näol. Kindlasti teeme uue aasta alguses ühe ühisürituse kõikide vabatahtlikega ning oleme entusiastlikud tuleviku suhtes.” 2017 DETSEMBER JALKA

Kuidas mõjutab toitumine mängija sooritust? Euroopa Meistrivõistluste valiktsükliks valmistuva Eesti meeste jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp ja koondise mänedžer Miko Pupart selgitavad, kui oluline osa on toidulaual mängija hea füüsise ja tervise juures. “Toit on kütus, mis inimese funktsioneerima paneb. Mida kvaliteetsem kütus, seda efektiivsemalt inimene toimib,” võtab Kaspar Rõivassepp kohe kõige olulisema ühe lausega kokku. Milline on täpsemalt Eesti rahvuskoondise strateegia köögis? Milline on meeskonna toitumine päev enne mängu? Kaspar Rõivassepp: Mängueelsel päeval reeglina tugevat trenni ei tehta, energiakulu on tavapärasest madalam. Toidu kogused on väiksemad, toit on süsivesikurikkam ja kergemini seeditav, et energiavarusid paremini täita. Lihatoidud on raskesti seeduvad ja neid üldjuhul mängueelsel päeval ei sööda. Mida sööb meeskond mängupäeval? KR: Mängupäeva toit peab olema kergesti seeditav, võimalikult väherasvane ja süsivesikute rikas. Kui mäng toimub näiteks kl 21:45, näeb päev välja umbes selline, nagu graafikul näha. Milliseid toiduaineid kindlasti välistate? KR: Väldime liigrasvaseid toidukomponente, rammusaid kastmeid, poolfabrikaate, vorste jne. Koondislaste lauale ei sobi ka kõrge kalorsusega, kuid madala toiteväärtusega toidud. Pean silmas erinevaid “rämpstoite” - burgerid, pitsa, krõpsud, fritüüris

valmistatud toidud, šokolaad, paljud koogid. Need toidud annavad küll palju energiat, kuid organismi optimaalseks funktsioneerimiseks on tarvis toidust kätte saada ka palju muud. Kuidas erineb meeskonna menüü pärast raskeid mänge? KR: Uuringud näitavad, et raskest koormusest taastumiseks vajab sportlane enim süsivesikuid. Seega on mängu järgselt ja järgneval päeval jalgpalluri menüü tavapärasest süsivesikute rikkam. Suurema osa taldrikust moodustavad pastad, riis, kinoa, tatar, muud teraviljatooted, puuviljad, juurviljad. Loomsetest produktidest eelistame vähem rasvast ja kergemini seeditavat linnuliha või kala. Juurde sobib tarbida mõõdukas koguses pähkleid, ube ja piimatooteid. Need viimased on ka oluliseks valguallikaks. Kui palju peab jalgpallur vedelikku tarbima? KR: Veel on organismis paljud tähtsaid funktsioone, muuseas

transpordifunktsioon. Inimese veri koosneb 92% veest. Vere kaudu liigub hapnik ja toitained kudedesse, seega organismi vedelikutase on selgelt seotud sooritusvõimega. Otsest valemit, kui palju vedelikku peaks päevas tarbima, pole. See sõltub näiteks kliimast, palju inimene higistab, füüsilisest aktiivsusest. Lihtsaim viis organismi vedelikuvarude hindamiseks, on jälgida uriini värvust. Heleda uriini puhul on vedelikku organismis piisavalt, tumeda puhul liiga vähe. On võistkondi, kus igal hommikul mõõdetakse uriini konsentratsiooni sportlaste vedeliku tarbimise hindamiseks ja korrigeerimiseks. Millised on Eesti koondise vedeliku tarbimise rutiinid? Näiteks kui mängisite Kreekas, mida tegite teisiti võrreldes kodumänguga Küprose vastu? KR: Vedeliku tarbimine sõltub otseloomulikult kliimast. Kreekas 35-kraadises keskkonnas tarbisime oluliselt rohkem vedelikku. Me pole mängijatele ette kirjutatud konkreet-

seid joogi koguseid, kuid rõhutame neile piisava vedeliku tarbimise olulisust. Vedeliku ainevahetuses mängivad olulist rolli ka lahustunud soolade konsentratsioon. Higistades kaotab inimene lisaks veele ka soolasid. Neidki tuleb adekvaatselt asendada. Sobivad natuke soolasemad toidud ja koormuse ajal mineraalidega spordijoogi tarbimine. Milline võiks olla retsept, vältimaks lihaskrampe mängu ajal? KR: Olla terve, treenitud ja heas vormis, hoolitseda oma keha eest, toituda kvaliteetselt, magada piisavalt, tagada piisav vedeliku, mikroelementide ja energia tase organismis. Milliseid toidulisandeid koondis tarbib? KR: Koormuse eelselt ja koormuse ajal isotooniline spordijook, et täita ja säilitada organismi vedeliku, soolade ja glükogeeni taset. Poolajal kasutame vahel süsivesikuid sisaldavaid energiageele. Peale rasket mängu kasutame koheselt valgujooki, sest söögilauda jõudmine võtab reeglina pikalt aega. Palavamas kliimas ja suurenenud higistamise korral kasutame elektrolüüte sisaldavaid jooke. Lihaspingete ja lihasväsimuse korral kasutame mõnikord lisaks kaltsiumit, magneesiumit ja B-grupi vitamiine. Mainin siiski, et nende efekt pole piisavalt tõendatud, kuid subjektiivses plaanis tunduvad nad mõnikord toimivat. Millised vitamiinid ja mineraalained on koondise menüüs olulised või isegi vältimatud? KR: Vältimatuid toidulisandeid, vitamiine ja mineraalaineid pole. Ainus asi, mida ei saa asendada, on täisväärtuslik toitumine. Enamikel toidulisanditel, vitamiinidel ja mineraalainetel puudub piisav tõenduspõhisus, et nad aitaksid sooritust paranada, taastumist kiirendada või vigastusi vältida. Küll aga esineb situatsioone, kus süüa pole võimalik või organism võib vajada tavatoidule lisa. Näiteks spordijook või energiageel mängu ajal, mineraalained rohke higistamise korral või valgujook koormuse järgselt, kui koheselt süüa pole võimalik. Lisaks võib raskematel treening- või võitlusperioodidel organism vajada rohkem mikroelemente ja vitamiine, kui tavalisest toidust kätte saab. Sellistel juhtudel võib olla toidulisandite, vitamiinide ja mikroelementide tarbimine põhjendatud. On siiski paar mikroelementi, mille puhul on saadav kasu piisaval määral tõendatud. On leitud, et D-vitamiini madal tase võib olla seotud erinevate probleemidega organismis. Sel puhul D-vitamiini juurde manustamine aitab probleeme leevendada või vältida. Naistel kipub füsioloogilistest iseärasustest tingituna raua tase organismis madalavõitu olema. Sel juhul raua preparaate juurde manustades võib sooritusvõime paraneda. Konkreetsematest toidulisanditest: millal kasutavad koondislased Science in Sport energiageele: enne avavilet, poolajal, viimasel pooltunnil? KR: SiS energiageele kasutame reeglina poolajal. Esimese poolajaga kulutab jalgpallur ära ligikaudu 75% glükogeeni (energia) varudest ja geelid aitavad varu efektiivsemalt taastada. Tuleb möönda, et energiageelide liigne tarbimine poolajal võib esile kutsuda vastupidise efekti: organismi glükoositase langeb (järsule glükoosi taseme tõusule reageerib organism insuliini taseme tõusuga) ja sooritusvõime alaneb. Kuidas kasutab koondis SiS tooteid laiemalt ja millal on nendest enim abi? Miko Pupart: Senise kogemuse põhjal on A-koondisele SiS laia valiku seast välja kujunenud kaks mängijate lemmiktoodet – proteiinibatoon ja GO Hydro mineraalijook. Kui batoone süüakse üldjuhul pärast igat trenni, siis GO Hydro’t tarbitakse sisuliselt igal ajal. On mängijaid, kes ka söögikordade kõrvale eelistavad pakutava tavalise vee või mahla asemel tableti pudelisse visata ning seda juua. Kuumas kliimas (kindlasti ka novembris kolmes Okeaania riigis) läheb hästi peale elektrolüütidega spordijook, mis kiirelt vajaliku mineraalide hulga taastada aitab.

9:30-10:30 HOMMIKUSÖÖK

Eelnevalt hotelli kokaga kokku lepitud hommikusöögi buffet: reeglina on mängijatel erinevad valikud, et tagad neile harjumuspärane hommikusöök. Valikus piimaga keedetud puder, müsli, hommikusöögi helbed, jogurtid, komponendid inglise hommikusöögist, puuviljad, naturaalne mahl, tee, kohv jms.

14:00 LÕUNASÖÖK

Eelroog: Spinatisupp. Põhiroog: Kanapasta (pasta tüüp,valmistamise viis ja printsiibid on eelnevalt kokaga kokku lepitud, ei sobi erinevad kooresed pastad), kinoa, riivjuust, rohkelt värsket salatit, värske tomat, kurk, redis, paprika, leib, sai. Magustoit: Jogurt värskete marjadega, puuviljavalik. Jook: Segumahl, õunamahl, gaasita vesi, piim, kohv, tee.

18:15 MÄNGUEELNE EINE

Grillitud kanafilee, spagetid, riis, tomatikaste, riivitud parmesani juust, värske salat, värske tomat, kurk, redis, paprika. Võileiva võimalus – kalkunisink, juust, salatilehed, röstsai, erinev saia- ja leivavalik, tomat, kurk, moos, mesi, marjastruudel (väiksed tükid), puuviljavalik, viinamarjamahl, segumahl, vesi, kohv, tee.

21:45 MÄNG! Peale mängu õhtul vajadusel valgujook.

martin kiho annab nõu

Tee tippu on lihtne –

maga piisavalt! Erinevas vanuses jalgpallurid ja ka teised sportlased peavad oma karjääri jooksul arvestama mitme faktori ja valdkonnaga, mis tippsportlaseks jõudmises olulist rolli mängivad. Neist üks lihtsaim – ja sealjuures ilmselt ka kõige olulisem – kipub aga sageli meelest minema. Nii selgitabki Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeut Martin Kiho, miks on magamine kõikide tähtsate omaduste alus ja kuidas peaksid sportlased magama.

agamine on äärmiselt hea taastumisvahend, võib isegi öelda, et üks paremaid taastusvahendeid üleüldse. See peaks olema tegevus, mis esmalt nii-öelda vundamendina paika saab ja mille peale on hiljem võimalik teisi keerulisemaid tegevusi ja teadmisi rajada. Vaatame, miks magamine nii oluline on!

Loeb ka vaid ühetunnine unevahe Une ajal eritab aju kasvuhormooni, mis aitab kehal taastuda ja rakkudel uueneda. Kasvuhormoon on iseenesest nii võimas aine, et seda kasutatakse ka dopinguna.

Endine tippjalgpallur Raio Piiroja demonstreerib, kuidas vajalike unetundide jaoks lennujaamas lõunauinakut teha.

Sellise valikuni jõutaksegi siis, kui sportlane langeb äärmusesse ja arvab, et mida rohkem und, seda parem. Teiste sõnadega: ta magab tegelikult piisavalt palju, aga kasvuhormooni dopingu abil tahab veel rohkem magada! See on omamoodi paradoks: patustaja väärtustab und ega taipa, miks teised seda ei tee! Tippujõudmiseks peab sportlastel olema meeletult suur tahtmine, sest tänapäeval on tõelise tipu ja peaaegu tipu vahe väike. Loevad väikesed detailid: kas magasid ühe tunni vähem või kas sõid mõnel päeval kummikomme. Kindlasti ei asenda magamist lõõgasta-

vad joogid ega käik ööklubisse. Tänapäeva ühiskonnas on elu kiire ja magamine tundub paljudele ajaraiskamisena. Aga rapsimise ja töötegemise kõrval on vaja ka puhata. Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi ja selle aja planeerimine on meie oma asi. Väidan, et parema puhkamise arvelt jõuab inimene rohkem, ja võib jõuda ka sportlikus mõttes kaugemale.

Kaheksa kuni kümme tundi kvaliteetset und Korralikuks puhkamiseks ja taastumiseks peab inimene magama ööpäevas vähemalt kaheksa tundi, kuid

Mis juhtub, kui inimene ei maga piisavalt? • Sooritusvõime langeb – kui kasvuhormoon ei aita magamise ajal inimese organismi struktuuridel uueneda, siis muutub inimene loiuks • Reaktsioonikiirus väheneb – reaktsioonikiirus on tähtis, sest iga meie liigutus saab alguse aju käsust. Kui mängija ei ole puhanud ja on sellises olukorras väljakul, siis hakkab tema reaktsioonikiirus vähenema, sest ajul võtab olukordade analüüsimine kauem aega ja käskude andmine hilineb • Vigastuste oht suureneb – kui oled platsil ja oled näiteks kohtumise lõpus juba väsinud, siis on suur oht end vigastada, sest töö aju ja lihaste vahel ei ole piisavalt võimekas. Su aju on väsinud, sest ta ei saanud öösel puhata, ja ka su lihased on unepuuduse tõttu väsinud. Kui sellises olukorras

JALKA DETSEMBER 2017

tehakse sulle pete vms manööver, on väga lihtne teha vale liigutus ja vigastada näiteks oma hüppeliigest või põlve • Südamehaiguste risk suureneb – kui inimene ei puhka piisavalt, tekib tal üldine ülekoormus, mille esmane sümptom on kõrgenenud pulss, mis mõjub tõsiselt südamele • Stress, peavalud • Immuunsüsteemi võimekuse langus – stressi tekkides langeb organismi võimekus seista vastu haigustele • Kaalutõus – kui me ei puhka piisavalt, siis hakkame toimimiseks vajalikku energiat otsima mujalt ehk söögist • Õppimisvõime langus – vähe puhanud inimene ei suuda vastu võtta uusi asju, ja see olukord võib tekkida nii koolis kui ka trennis

martin kiho annab nõu Hea une nipid

Fotod: Lembit Peegel

lastel, teismelistel ja sportlastel on soovituslik uneaeg isegi kümme tundi. Kui öösel pole võimalik nii palju magada, tulevad abiks ka lõunauinakud. Kasvõi tunnike und! Noormängijate puhul võiks öiseid unetunde olla siiski üheksa. Loomulikult on laste puhul probleemiks kool ja hilised trennid, aga fakt on see, et kui laps läheb keskööl magama ja ärkab juba kell seitse, siis on sellest vähe. Vaid seitse unetundi võib põhjustada häireid organismis, raskusi koolis ja trennis. Oluline on teada: kui vähene uni tekitab probleeme, siis ülemagamise ohtu pole kindlasti! Peale une kvantiteedi on oluline ka une kvaliteet. Korraliku une tagamiseks tuleb minna magama iga päev samal ajal, valida õige kujuga padi, panna endast kaugele nutiseadmed jne (vaata loetelu artikli lõpus). Kvaliteetse une tunneb ära selle järgi, et kui oled oma unerutiini paika saanud, siis peaksid ärkama paar minutit enne äratuskella tirisemist. Peale selle tunneb kvaliteetse une ära selle järgi, et

sa ei ärka iga natukese aja tagant üles. Igati loomulik on käia öösel tualetis, kui jääd pärast seda uuesti sügavalt magama. Kui ärkad üles iga väiksema sahina peale, siis ei ole tegemist kvaliteetse unega. Korraliku unerutiini saavutamise järel võivad aeg-ajalt tekkida nii-öelda kõrvalekalded: näiteks kui on tähtis mängupäev ja oled selle eel ärevil. Sel puhul kehtib reegel, et kui oled terve nädala korralikult maganud, siis ei nulli üks kehvema unega öö nädala head tööd. Samuti kehtib vastupidine nähtus – kui oled terve nädala kehvalt maganud ja mõtled, et nädalavahetusel on aega nii-öelda järele magada, siis see ei tähenda kvaliteetset puhkamist ja taastumist. Tähtis on leida just igapäevane stabiilsus ja rutiin. Lõpetuseks rõhutaksin, et magamine mõjutab äärmiselt palju erinevaid faktoreid. Kui inimene saab ühel hetkel aru, kui palju ta magades puhkab ja kui palju trikke võimaldab tal see oma keha ja vaimuga teha, siis hakkab ta seda hindama.

• Iga päev tuleb minna magama samal ajal • Tuleb valida õige suurusega padi – kuigi padjavalik on üsna individuaalne, ei tohiks padi olla liiga kõrge, sest pole hea kaela loomulikku asendit liialt muuta • Õhtul ei tohiks kõhtu liiga täis süüa – kui mängija tuleb õhtul raskest trennist, tuleks süüa midagi kerget ja taastavat ning seejärel alustada järgmist päeva korraliku einega. Kui süüa õhtul vastu uinumist kõht liiga täis, ei kasuta organism sellest saadavat energiat ära • Lapsed võiksid teha lõunauinakuid – kui noormängijad magavad öösiti vähem kui kaheksa tundi, peaksid nad päeval juurde magama. See pole kasulik ainult jalgpalliplatsil, vaid ka koolis: suudad koolis paremini kuulata, pead selle arvelt vähem kodus pingutama ja jaksad tänu sellele trennis rohkem kaasa mõelda • Tuba peab olema võimalikult pime ja vaikne – kui ärkad üles erinevate segajate peale, ei ole uni kvaliteetne. Kui magada näiteks põleva tulega, siis arvab aju, et tegemist on päevaga, ning kuigi aju laseb sel juhul inimesel magada, on ta siiski segaduses ega saa puhata • Magama minnes võiks toatemperatuur olla pigem madal, mitte aga liiga kõrge • Nutiseadmed tuleb panna endast kaugele – telefoni puhul tuleks peale häältooni keerata maha ka vibreerimine, sest kui telefon juhtub öö jooksul vibreerides millelegi reageerima, siis segab see und • Võib juua sooja teed või teha väikese jalutuskäigu – samas ei ole soovitatav enne magamajäämist lugeda, sest siis on keskendumine suunatud sellele, mitte uinumisele. Samuti pole soovitatav kuulata väga raju muusikat • Õigesti hingamine – pane silmad kinni, hinga sügavalt sisse ja seejärel aeglaselt välja. Olen kuulnud ka sellist nippi, et esmalt loed sisse hingates aeglaselt viieni, seejärel loed hinge kinni hoides viieni ning siis hingad aeglaselt viieni lugedes välja. Kui seda viis korda järjest teha, siis peakski juba magama jääma, sest see viib südame löögisageduse alla ja rahustab organismi

Kvaliteetse une saavutamiseks tuleb magada võimalikult pimedas toas. Tähtis on ka vaadata, et padi poleks liiga kõrge – see ei tohi liiga palju muuta kaela loomulikku asendit.

2017 DETSEMBER JALKA

HARRY WINKS

Inglismaa

Tottenham Hotspur

Tallinna FC Flora

Foto: Jana Pipar

All vasakult: Martin Miller, Joonas Tamm, German Šlein, Roman Sobtšenko, Gert Kams, Brent Lepistu, Zakaria Beglarišvili, Markus Poom, Joseph Saliste, Kevin Aloe, Erik Sorga, Mairo Miil. Keskel vasakult: Ingmar Krister Paplavskis, Märten Kuusk, Marco Lukka, Madis Vihmann, Richard Aland, Rauno Sappinen, Hannes Anier, Vladislav Kreida, Mark Anders Lepik, Mait Toom, Henri Järvelaid. Ülal vasakult: Mihkel Ainsalu, Rauno Alliku.

Foto: Scanpix

2017

16. - 30. DETSEMBER KALEVI SPORDIHALL

400 LAHINGUT, 5000 MÄNGIJAT, 13 PÄEVA JA PALJU VÄRAVAID! PREMIUM LIIGA TURNIIR

TOIMUB 29. JA 30. DETSEMBRIL!

täringujalgpall

Võidukas Kristian Marmor tegi ajalugu Novembrikuu eelviimasel päeval peeti A. Le Coq Arenal maha tulised lahingud, kuid seda mitte lumisel muruplatsil, vaid õdusas pressikeskuses, kus mitu profijalgpallurit läks vastamisi suurte ja väikeste vutifännidega, et selgitada välja tänavune Eesti meister täringujalgpallis. Tšempioniks krooniti Kristian Marmor, kellel on nüüd ainsa eestlasena ette näidata meistritiitel nii muru-, ranna- kui ka täringujalgpallis!

Fotod: Lembit Peegel

Meistrivõistluste esikolmik: Kevin Rannu (hõbe), Kristian Marmor (kuld) ja Kaupo Õismaa (pronks).

KADI PARTS Nii petlik on õnn: jalgpallikohtunik Anni Koppel rõõmustab värava üle, kuid jäi võiduta.

uba kümnendatele Eesti täringujalgpalli meistrivõistlustele kogunes seekord 32 huvilist, kes jagati neljaliikmelistesse alagruppidesse. Playoff’idesse pääses iga alagrupi kaks paremat. Esimestes mängudes visati käsi alles soojaks ja tulemusi jagus mitmesuguseid: leidus nii tavapäraseid jalgpalliskoore kui ka äärmiselt suureskoorilisi mänge, kui näiteks B-alagrupis lõppes üks kohtumine koguni seisuga 14 : 3. Kaasahaaravatele võistlustele oli tulnud osalema ka mitu Eesti päris jalgpallurit, kuid nii mitmelgi neist tuli juba alagrupivoorus asjad kokku pakkida. Nii pidid edasipääsust suu puhtaks pühkima tiitlikaitsja Marek Kaljumäe, Flora ridades värskelt Eesti meistriks kroonitud Martin Miller ja Mait Toom ning Viljandi Tuleviku mängumees Herol Riiberg. Oma alagrupis jäi neljandale kohale ka mängu patroon Mart Poom. Seevastu edasipääsu kindlustasid jalgpalluritest Paide Linnameeskonna poolkaitsja Sören Kaldma ja Eesti rannakoondislane Ragnar Rump, kes jõudsid vastavalt veerand- ja kaheksandikfinaali. Eesti naisjalgpallurite au kaitses koondislane Kethy Õunpuu, kes jõudis välja veerandfinaali. “Väga lahe mäng ja eks ikka tekitas hasarti, igasugune jalgpall ju tekitab!” muljetas esimest korda mänginud Õunpuu. Kas kogenud koondislane jõudis

Mait Toom teeb oma käigud kaalutletult.

Mart Poom laiutab käsi: alagrupiturniiril hakkas täring jooksma alles viimases mängus.

Tabelipidajal käis käsi vilkalt. 2017 DETSEMBER JALKA

täringujalgpall

Finaalmäng oli viimaste aastate tõsiseim: Kristian Marmor (vasakul) ja Kevin Rannu selgitasid võitja alles penaltiseerias.

kaheksa parema hulka ainult tänu õnnele või tuli mängu ka väravavaist? “Ühes mängus tegin ma kokku kuus-seitse tõrjet, nii et mul oli vist rohkem seda väravavahivaistu hoopis,” naeris Õunpuu. Põnevate poolfinaalide järel oli aeg finaaliks, kus kohtusid tuntud Eesti jalgpallur Kristian Marmor ja tänavu oma 13. sünnipäeva tähistav Kevin Rannu. Mõlemad finalistid proovisid täringujalgpalli seejuures esimest korda! Haaravas finaalmatšis asus kohtumist juhtima noormängija Kevin Rannu ja kuigi Marmoril oli kasutada kaks penaltit, eksis ta mõlemal katsel. Alles teise poolaja lõpu eel suutis Marmor tabloole tuua viigiseisu 1 : 1, mis jäi püsima ka pärast lisaaega. Seega läks Eesti meistri selgitamiseks vaja penaltiseeriat, kus valikuvõimaluse teeninud Rannu otsustas teisena lüüa ja pidi kokkuvõttes tunnistama Marmori 5 : 3 paremust. “Natukene on küll kahju, aga mitte eriti,” ei hakanud hõbemedali võitnud Rannu ülearu nukrutsema. “Olen alati teisena löönud, kui on võimalik olnud,” lisas ta selgituseks oma penaltiseeria taktikale. Kümnendate Eesti meistrivõistluste tšempioniks kroonitud Kristian Marmor oli oma eduloost üsnagi üllatunud ja tunnistas naerusuiselt: “Naljakas tunne on.” Oma mängutaktikat värske meister avalikustada ei soovinud, sest ka tiitlit kaitsma tuleb ju tulla. See-eest tunnistas Marmor, et esimest korda täringujalgpalli proovida valmistas talle meeldiva üllatuse. “Tulin võistlustele ilma suurte ootusteta, aga iga mänguga läks paremaks ning mind üllatas, et mäng nii kaasahaarav oli! See andis reaalse jalgpalli tunnetust – kõik see, et on olemas tõrjed ja penaltid ja karistused.” Kaasahaarava finaali ja autasustamise järel jäi veel õhku küsimus, kuhu on Marmoril edasi minna, kui meistritiitel on käes nii murujalgpallis, rannavutis kui nüüd ka täringujalgpallis? Ilmselt tuleb proovida jalgpalli mälumängu? “Ärge mind sinna mälumängu kutsuge, mul on kombeks võita!” ei hakanud Marmor siiski kohe uut tiitlit jahtima. Koju viis võidumees suure kasti ürituse iga-aastase toetaja A. Le Coqi jalgpallisõprade lemmikjooki. A. Le Coqilt olid karastusjoogid ka kõigile võistlejatele. 40

JALKA DETSEMBER 2017

TULEMUSED alates 1/8-finaalidest: 1/8-finaalid

Semmo Juks – Kadi Parts Senaator – Kevin Rannu Mehis Sarrapik – Karl Erik Välba Ragnar Rump – Kaupo Õismaa Kristian Marmor – Katrin Maivel Vosem Nol – Sören Kaldma Mati Kesaväli – Kethy Õunpuu Papa – Jaan Jalas

Veerandfinaalid

Kadi Parts – Kevin Rannu Karl Erik Välba – Kaupo Õismaa Kristian Marmor – Sören Kaldma Kethy Õunpuu – Jaan Jalas

Poolfinaalid

Kevin Rannu – Kaupo Õismaa Kristian Marmor – Jaan Jalas

3.–4. koha mäng

Kaupo Õismaa – Jaan Jalas

FINAAL

Kristian Marmor – Kevin Rannu

1:3 4:6 2:4 0:1 4:1 4 : 4, l.a 4 : 5 2:4 1:5 4 : 4, l.a 4 : 4, pen 3 : 4 1 : 1, l.a 1 : 2 4:3 1:3 3:2 2:1 5:2 1 : 1, l.a 1 : 1, pen 5 : 3

Senised suurturniiri võitjad Ajakirja Sporditäht turniir 2003 Andres Oper 2004 Joel Lindpere 2005 Janno Kivisild 2006 Konstantin Vassiljev 2007 Kristi Leinus

Eesti meistrivõistlused

Eesti koondislane Kethy Õunpuu langes alles veerandfinaalis.

2008 Rootsi Kunn 2009 Aivar Pohlak 2010 Jaanus Nuutre 2011 Janar Toomet 2012 Patrik Saksus 2013 Meelis Kalda 2014 Indrek Nuume 2015 Erik Listmann 2016 Marek Kaljumäe 2017 Kristian Marmor

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

pipraterad

Kuidas meedia Maltal töötas Fotograaf Jana Pipar jäädvustas Malta–Eesti maavõistlusel meedia tegemisi. Aet Süvari (väikesel pildil paremal) Eesti rahvusringhäälingust küsitles mängu eel meie koondise üht abitreenerit Andres Operit. Postimehe ajakirjanik Ott Järvela (väikesel pildil vasakul) palus oma videoloo tarvis kaamerat hoidma Eesti koondise meediašefi Sander Jürjensi. Kõige rahulikumalt võttis asja aga üks kohalik kiisu, kes oli end aegsasti sisse seadnud ajakirjanike pingireale.

JALKA DETSEMBER 2017

pipraterad

Fotod: Jana Pipar

2017 DETSEMBER JALKA

treener

Arno Pijpers on juba aastaid Eestis elanud ja treeninud, kuid ta tunnistab, et inimesed teda tänaval liiga palju ära ei tunne. Just see talle Eesti juures meeldib – saab üsna rahulikult oma rida ajada. Foto: Lembit Peegel

JALKA DETSEMBER 2017

treener

Arno Pijpers:

on jabur väita, et Eesti jalgpall ei arene Arno Pijpers on Eesti jalgpallisõpradele ammugi tuttav nimi. Tänavu FC Floraga neljandat korda Eesti meistriks tulnud juhendaja sõnul areneb Maarjamaa vutt õiges suunas. Kuigi tänavuse tšempioni loots ei taha tuleviku kohta veel kindlaid veksleid välja käia, meeldib talle Eestis ja ehk näeme teda ka järgmistel hooaegadel siin. KADI PARTS

ks voor enne Premium liiga lõpplahendust kindlustas Flora meeskond tänavuse Eesti meistritiitli, mille järel sai Arno Pijpers (58) pähe mütsi, kus oli kirjas #4. Sellega viidati kogenud treeneri neljandale meistritrofeele, mis ta rohevalgetega võitnud on, sest lisaks 2017. aasta triumfile tuldi meistriks ka aastatel 2001–2003. Seekordse tiitli puhul ütleb Pijpers, et eks see on samamoodi eriline nagu kõik tema senised karikad, kuid veidike teistmoodi oli terve tänavune hooaeg Eestis. “See oli erilisem aasta selle poolest, et ma olen nüüd üle 50 aasta vana,” selgitas Pijpers. “Varem Eestis olles olin vähem kogenud ja imestasin mitme asja puhul. Nüüdseks olen vanem ja neidsamu asju nähes ma enam ei üllatu, vaid võtangi neid kogemusena.” Lõppevale aastale tagasi vaadates nentis Flora peatreener, et tal oli hooaja jooksul üks tõeliselt stressirohke ja keeruline periood: augustikuu lõpp ja septembri algus. Just siis mängisid koondisemänge nii meeste A-koondis, U21 kui ka U19 rahvusmeeskond ehk Pijpersi sõnul oli “75% mu mängijatest nende kohtumistega hõivatud”. Nii juhtuski, et vahemikus 22. augustist kuni 12. septembrini pidi Flora neljast peetud mängust võtma kahel korral vastu kaotuse: ühe FCI Tallinnalt (2 : 4) ja ühe Nõmme Kaljult (0 : 4). Samas rõhutab Pijpers, et samal perioodil peeti veel kaks mängu samade

vastastega ning need suudeti võita, kui Kaljust oldi paremad 1 : 0 ja tiitlikaitsjast 3 : 0. “Fakt, et me kaks mängu kaotasime, ei olnudki nii tähtis kui see, et me suutsime kaks mängu ka võita,” meenutas Pijpers. “Sellel hetkel oli oluline mitte rohkem punkte kaotada ning kuigi see oli väga stressirohke aeg, suutsime sellest välja tulla.”

TÖÖTAD KA ÖÖSEL:

“Treeneritöö on ikkagi töö, mida tehakse 24 tundi ööpäevas, sest vahel ärkad öösel üles ja hakkad sellele mõtlema.” Üldiselt oma aastale tagasi vaadates tunnistas kogenud treener, et ta näitas kaht erinevat treenerikäekirja. Hooaega alustas ta karmimalt ning üks Flora mängijatest tunnistas tiitlivõidu järel, et mehed olid omavahel arutanud, miks Pijpers oma mängujoonistes ja treeningutel nii range on. Kui korralik distsipliin aga kätte saadi ja mängijad hakkasid oma juhendaja sõnul näitama seda, mida ta neilt ootas, võttis Pijpers veidi vabama suhtumise, sest tema sõnul on oluline, et kõikidel mängijatel oleks nii tiimitunnetus kui ka individuaalselt hea. Lisaks aastale Floras viskas Eesti

jalgpalliga hästi tuttav juhendaja pilgu ka meie jalgpalli arengule ja nentis, et rohkem kui 15 aastaga on astutud suuri samme. “Mõnikord kuulen, kuidas öeldakse, et Eesti jalgpall on samal tasemel nagu kümme aastat tagasi,” rääkis Pijpers. “See on jaburus! Eesti jalgpall on praegu palju parem kui 2000. aastatel.” Tema sõnul on arenenud nii mängupaikade tingimused, kohtunikud kui ka treenerid. Just treenerite puhul on Pijpersil endal suur roll mängida, sest aastate jooksul on ta Eestis koolitanud mitut Pro litsentsiga juhendajat: “On väga tähtis, et treenerid areneksid, sest selle kaudu arendatakse ka mängijaid.” Mida arvab Eestis juba aastaid mängijaid ja treenereid arendanud mees aga oma tulevikust siin? Kas näeme Pijpersit ka järgmisel hooajal Flora treeneripingil? “Ütlesin juba lõppeva hooaja alguses, et mulle on personaalne keskkond väga tähtis,” selgitas Pijpers, et kodusesse Hollandisse tõmbab teda mitu erinevat faktorit. “Treeneritöö on ikkagi töö, mida tehakse 24 tundi ööpäevas, sest vahel ärkad öösel üles ja hakkad sellele mõtlema. Kui tunnen, et mul on Hollandis liiga palju tegemisi ning ma ei suuda siin endast 100% anda, siis ma ei tee seda,” andis Flora loots lõpetuseks mõista, et kõik otsad on veel lahtised.

2017 DETSEMBER JALKA

lugeja küsib

Kui FCI Tallinn mullu esimest ja ainukest korda Eesti meistriks tuli, käis Kruglov kahes viimases voorus platsil luumurruga – nii hirmsasti tahtis ta meistritiitli karikat võita.

JALKA DETSEMBER 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Tubli rügaja Kruglov: töö peab olema tehtud lipust lipuni 33aastane Dmitri Kruglov on jõudnud käia seiklemas nii Venemaal kui ka Aserbaidžaanis ning tõstnud kodusel Eestimaal neljal korral meistrikarikat. Kogenud mängumees veel karjääri lõpetada ei taha ja kinnitab, et naudib endiselt platsil rügamist ja allahindlust selles osas lubada ei saa: töö peab olema tehtud nii rünnaku- kui ka kaitsefaasis ehk lipust lipuni. KADI PARTS

is on olnud su karjääri kõige raskem hetk? (@maksim8k) Kõige raskemad ajad on olnud perioodid, kui ei ole pikka aega jalgpalli mänginud. Kõik, mis me teeme – trennid ja raske töö – on ju selleks, et mängida. Mul on aga olnud perioode, mil ei ole saanud mängida isegi oma klubi duubli eest. Siis oli vaja kuidagi leida motivatsiooni, et nädalast nädalasse trenni teha. Kõigil teistel olid nädalavahetustel mängud, aga mina ei mahtunud isegi pingile – see oli raske. Millised on su lemmikväravad, mille oled löönud nii klubi kui ka koondise eest? (@andreazanderson) Nimetaksin värava Moskva CSKA-le, mille lõin Rostovis mängides otse karistuslöögist. Koondise eest ei ole mul palju väravaid kirjas, aga valiksin värava Lätile: me olime vähemuses, tulin vahetusest sisse ja skoorisin Vassiljevi söödust. Kes on su iidol jalgpallis? (@eldar.f.i) Lapsena meeldis mulle praegune Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane ja temaga karjääri viimasel aastal samas klubis mänginud Roberto Carlos, aga praegu mul enam iidoleid ei ole. Kellega saad koondisest kõige paremini läbi? (@marttikallas) Seda teavad vist kõik (naerab – toim.).

Eks need on Kostja Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev. Kas oled oma väliskarjääriga rahul? (Kadri, Elva) Klubikarjäärist on mul meeles üks must periood, kui olin ligi pool aastat mängupraktikata. Seejärel läksin Moskva Torpedosse laenule. Seal juhtus nii, et põhjustasin kahes järjestikuses mängus penalti. Pärast seda viskasin oma uued putsad prügikasti. Sellest perioodist sain üle tänu kahele faktorile: mul oli treeneriga pikk jutuajamine ja õnneks olid minu kõrval inimesed, kes mind raskel ajal toetasid. See mõõnaperiood oleks võinud kesta ka pikemalt, aga minu õnneks seda ei juhtunud.

KARJÄÄRI RASKEIM HETK:

“Kõigil teistel olid nädalavahetustel mängud, aga mina ei mahtunud isegi pingile – see oli raske.” Üldiselt olen oma väliskarjääriga rahul, kuigi nüüd tagasi vaadates oleks mõne asja muidugi võinud teha veidi teistmoodi. Enda jaoks olen kõige olulisemana välja toonud arusaamise, milleks tuleb välismaale minnes valmis olla. Leegionäre ei hakata paluma, vaid

DMITRI KRUGLOV Sünniaeg: 24.05.1984 Koduklubi: FCI Tallinn Varasemad klubid: FC Levadia,

Moskva Lokomotiv, Krasnodari Kuban, Moskva Torpedo, Bakuu Nefttši, Bakuu Inter, Rostov, Bakuu Ravan Eesti meister: 2004, 2013, 2014, 2016 Koondisekarjäär: 109/4

nad vahetatakse lihtsalt välja. Igal pool on ukse taga pikk järjekord välismaalasi, kes kõik ootavad, et asjad läheksid viltu, ning neil tekiks šanss koht ära võtta. Võõrsile minnes tuleb kohe olla valmis mängima ja näitama oma parimat vormi. Millise tiitli võitmine on kõige eredamini meelde jäänud? (@marcuspoder77) Kindlasti oli kõige tähtsam minu esimene tiitel, sest olin siis noor mängija. Samuti tooksin välja meie viimase ja kahjuks ainukese tiitli Infonetiga. Võin isegi öelda, et raiskasin selle tiitli võitmiseks vist liiga palju jõudu, sest mängisin kaks viimast vooru luumurruga. See oli väga meeldejääv tiitlivõit. Miks tahtsid hakata jalgpalli mängima? (@allik.aron) Eks ma pean ausalt tunnistama, et kui isa mind viieaastasena esimest korda trenni viis, ei meeldinud mulle seal üldse. Ilmselt seetõttu, et kõik poisid juba oskasid midagi teha, aga mina läksin täiesti esimest korda ja olin kõige nõrgem. Umbes aasta või poolteist hiljem viis isa mind aga Maardusse trenni ja hakkas minuga individuaalselt tegelema. Ligikaudu poole aasta pärast olin oma meeskonnakaaslastega juba võrdsel tasemel ja siis hakkas mulle jalgpall meeldima. Olen oma isale selle eest väga tänulik! 2017 DETSEMBER JALKA

lugeja küsib

Ei vigastused ega mängupausid pole Kruglovilt mängulusti röövinud ja 33aastane mängumees ei mõlguta veel karjääri lõpetamise mõtteid. Foto: Lembit Peegel

Kuidas tundsid ennast Bakuu Nefttši ridades mängides? (@ggasymovv) Olin seal kaks ja pool aastat ning tooksin välja eelkõige esimese poole, kui töötasin kolm kuud koos treener Anatoli Demjanenkoga. Tema oli põhjus, miks ma üldse sinna läksin. Demjanenko oli minu jaoks autoriteet ning see oli suur meelitus, kui ta isiklikult helistas ja tahtis mind oma klubis näha. Pikas perspektiivis oleks ta võimaluse korral mind ehk veel kuhugi kutsunud. Seda kahjuks ei juhtunud, aga vaatamata sellele oli Nefttšis päris hea, kuigi klubil olid toona väga rasked ajad. Kas sul on peale jalgpalli olnud ka muid hobisid? (@martjoosep) Minu hobid on seotud spordiga: näiteks kui Kostja Vassiljev on Eestis ja meil on aega, siis mängime tennist ja lauatennist. Kas sulle meeldib rohkem mängida vasakkaitses või vasakus äärepoolikus? (Artis, Viljandimaa) See on ühest küljest justkui väga lihtne, aga teisest küljest väga raske küsimus. Kõik sõltub konkreetsest mängust, taktikast, sellest, millist jalgpalli tahame näidata ning millise meeskonna vastu mängime. Viimased kaks aastat mängisin klubis kaitses, aga koondises 48

JALKA DETSEMBER 2017

Oma karjäärile tagasi vaadates tahaks Kruglov muuta vaid ühte asja: et tema 20aastasel kehal oleks praeguste kogemuste ja teadmistega pea.

oleme viimasel ajal mänginud puhaste äärepoolikutega. See meeldib mulle rohkem, sest saan osaleda nii kaitses kui ka rünnakul. Üldiselt võin öelda, et mõlemad positsioonid on minu kohad ja valida on raske. Kui mängin kaitses, siis proovin toetada rünnakut, kui äärepoolikus, siis aitan kaitsefaasis. Töö peab olema tehtud lipust lipuni!

MUST PERIOOD KLUBIS:

“Põhjustasin kahes järjestikuses mängus penalti. Pärast seda viskasin oma uued putsad prügikasti.” Milline on olnud su kõige meeldejäävam hetk karjääris? ( Jürgen, Saaremaa) Tooksin välja eduka perioodi koondisega, kui mängisime Tarmo Rüütli käe all ja jõudsime playoff’idesse. Klubimängudest on kõige meeldejäävamad need vähesed euromängud, milles olen osalenud. Palju neid just pole, aga näiteks Moskva Lokomotivi eest sain Euroopa liigas mõned minutid kirja – see oli eriline tunne. Milliseid tundeid tekitab sinus FCI Tallinna ja Levadia liitumine? (Rauno, Narva) Sellele ma ei tahaks vastata. Mul on

sellest raske rääkida ja ma ei ole vist veel aru saanud, mis toimus. Milline on olnud kõige ebameeldivam kogemus välismaal? ( Jaanus, Pärnu) Ebameeldiv oli mängida Ravanis ehk mu viimases klubis Aserbaidžaanis, sest seal toimusid väga kummalised asjad. Meeskonnale olid justkui püstitatud mingid eesmärgid, aga ei olnud toetust nende saavutamiseks. Eks ma muidugi sain aru, kuhu ma lähen, aga ei oodanud, et kõik on veelgi hullem. See oli tõesti kummaline periood mu karjääris ning kui 2014. aastal seal ka vigastada sain, siis oli see justkui kirss tordi peal. Kas senisest koondisekarjäärist on jäänud midagi kripeldama või oled sellega rahul? (Rain, Põlva) Sada protsenti minu plaanide järgi pole see kindlasti läinud, sest eks ikka on olemas nii head kui ka halvad päevad, head mängud ja halvad mängud. See on kõigil nii ja nendest kogemustest tuleb õppida. Kui aga koondisekarjääri üle mõelda, siis mulle küll ei meenu, et oleks olnud sellist musta perioodi. Koondises on alati hea atmosfäär, head fännid, head partnerid – kõik on tore, on vaja endast lihtsalt kõik anda ja nautida!

Eesti koondist esindas Dmitri Kruglov esimest korda 2004. aastal, praeguseks on tal kirjas 109 mängu.

Kui saaksid midagi oma karjääris muuta, siis mis see oleks? (Eliise, Tartu) Tahaks teha ühe asja – kinnitada oma praeguse pea oma 20aastase keha külge. Mis on välisklubidest kõige positiivsemalt meelde jäänud? ( Jana, Tallinn) Tooksin välja kõik mängud, mille olen kaasa teinud Venemaa kõrgliigas. Kui võrrelda sealset taset teiste kohtadega – näiteks kasvõi Aserbaidžaaniga –, siis on Venemaal ikkagi erilisem tase. Seal on kõik palju professionaalsem ning võin öelda, et kõik mängud, mis ma seal tegin, olid minu jaoks kui pidu! Mida plaanid teha pärast mängijakarjääri lõppu? (Hannes, Tallinn) Loomulikult on mul mingid mõtted ja unistused, aga viimased ajad on näidanud, kui kiiresti asjad jalgpallielus muutuda võivad. Iga hetk võib kõik pea peale pöörduda ja nii on väga raske midagi planeerida. Millise Eesti jalgpalluri karjääri kadestad kõige rohkem? (Anu, Tartu) Ei kadesta kellegi karjääri. See on halb omadus, ma ei taha kedagi kadestada.

Ennast analüüsides toob Kruglov oma parima omadusena välja head löögid ja tsenderdused. Oma miinustest rääkides aga mees tagasihoidlikuks ei jää: “Paberist ei jaguks, et neid kirja panna!”

Kui said 2014. aasta aprillis vigastada, kas siis ei tekkinud mõtet karjäär lõpetada? (Georg, Tallinn) Mulle ei mahu need mõtted isegi praegu pähe (naerab – toim.). Ma tahan endiselt mängida ja olen motiveeritud. Vigastused on meie eriala vältimatu osa – need tuleb lihtsalt üle elada, võimalikult kiiresti paraneda ja tagasi tulla. Jah, 2014. aasta oli mulle muidugi raske, sest mul oli aprillis ja novembris õla- ja põlveoperatsioon, aga vigastusteks tuleb valmis olla.

MIDA MUUDAKS:

“Tahaks teha ühe asja – kinnitada oma praeguse pea oma 20aastase keha külge.” Mis on sul meeles oma esimesest koondisemängust? (Oliver, Viljandi) Mäletan, et mäng toimus Lätis, Riias. Mängisime 2 : 2 viiki, mina sain vahetusest sisse ja teenisin vist kollase kaardi. Mänguärevusest rääkides – see on alati nii, et kui esimene puude on edukas, annab see enesekindlust juurde ja edasi mängida on lihtsam.

Mis on sinu parim omadus mängijana? Milline on omadus, kus saaks juurde panna? (Kristo, Võru) Ennast kiita on väga raske, aga ütleksin, et tsenderdus ja löök on mu parimad oskused. Kus saaks juurde panna – see nimekiri on päris pikk ja paberist jääks puudu, kui neid üles lugema hakkaksin. Tegelikult ütleksin, et lühike kasv, peamäng ja kiirus. Paraku on inimestel füüsilisi aspekte, mida ei saa muuta. Mis on sinu arust Eesti jalgpalli suurim miinus? (Lea, Haapsalu) On väga kahju, et meil on vähe selliseid inimesi nagu Andrei Leškin, Viktor Levada ja Kuno Tehva ehk ärimehi, kes armastavad jalgpalli. Kui oleks rohkem inimesi, kes on valmis Eesti jalgpalli arendamiseks oma raha panustama või mujalt lisavahendeid leidma, siis oleks meie jalgpalli tase palju kõvem.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Joonas Tamm.

Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2017 DETSEMBER JALKA

naistejalgpall

Kaidi Jekimova on eluga rahul

uigi aktiivse mängijakarjääri lõpetas Jekimova alles paar aastat tagasi, on ta noortetreenerina töötanud juba aastaid: oma esimese rühma TKSK Visas sai ta juba 2004. aastal. Tõsi, toona oli mängimise ja juhendamise vahel kohati võibolla keeruline laveerida, aga Jekimova sõnul ei olnud treeneritöö vastuvõtmine sel ajal liiga keeruline otsus. “Mõtlesin eelkõige, kas saan ajaliselt hakkama, aga tol ajal ei olnud mul väga raske treener Endine Eesti naistekoondislane Kaidi Jekimova on nüüdseks olla,” räägib Jekimova. “Mulle pakuti väga häid tingimusi ja trenniaegu – põhimõtteliselt tehti keskendunud treeneritööle ja rabab nii klubis kui ka koondiste rindel, kõik selleks, et ma lihtsalt tuleksin ja annaksin kus talle praegu igati istub. Välismaale kiikama ta veel ei kipu. trenne.” Oma esimesed sammud treenerina astus KADI PARTS kogenud koondislane tüdrukute kooligrupiga, kes talvisel ajal treenis Jekimova käe all ja käis temaga koos ka võistlustel, suvel oli neil aga teine juhendaja juures. Kuigi aastatel 2006–2012 pidas Jekimova treeneritööst pausi, hakkas 2012. aasta kevadest samm-sammult kogemust juurde tulema. Kui ühel hetkel tundus, et mängijakarjäär Sündinud: 28.06.1979 jõuab lõpusirgele, otsustas loo kanTreenib: Levadia 2003 gelane keskenduda vaid ühele asjale tüdrukud, U17 neidude koondis, U16 neidude ehk treeneriametile. Praeguseks on koondis tal tublilt aastaid selles ametis veel ees, aga samas on omajagu asju juba ka ära nähtud. Kas treenerikoha vastuvõtmist on tulnud ka kahetseda? “Kui on midagi otsustatud, siis tuleb seda lõpuni teha, seega ei – ma ei ole seda kahetsenud,” on Jekimova selles küsimuses resoluutne. Kumb on aga raskem: kas mängijana väljakul palli taga ajada või seda treeneripingilt pealt vaadata? “Treener on kindlasti raskem olla! Mängijana lähed väljakule ja naudid, aga treenerina pead jälgima, analüüsima ja teistsuguseid otsuseid vastu võtma,” ei hakka Jekimova sellele küsimusele pikalt mõtlema.

Kaidi Jekimova

Naistreenerid vs. meestreenerid

Jalgpalliliidus töötab Kaidi Jekimova noortekoondise treenerina, kuid on selle kõrvalt ametis ka Levadia tüdrukute juhendajana. Kummastki tööst ta loobuda ei tahaks. Foto: Lembit Peegel

JALKA DETSEMBER 2017

Tüdrukute- ja naistejalgpalli lähedalt tundva inimesena tunnistab endine koondislane, et ikka veel on probleemiks see, kuidas tüdrukuid trennidesse saada. Jekimova sõnul ei ole loodetud tasemel vilja kandnud koolis tehtav infotöö ning endiselt jõuab suurem osa tüdrukuid trenni kas mõne tuttava või õe-venna eeskujul. Jekimova toob välja ka selle, et endist viisi tuleb jalgpalli sobivuses veenda nii lapsevanemaid kui ka tüdrukuid, kes trennitulekut võibolla kaaluvad. “Vanematel on raske aru saada, et see sobib tüdrukutele, aga sageli on keeruline

naistejalgpall veenda ka tüdrukuid, et nad on selles head ja võimelised mängima jalgpalli,” räägib ta. “Samas kui lapsed on juba jõudnud trenni, siis enamasti probleemi enam pole: vanematelt on toetus olemas ja ka tüdrukud ise on siis juba huvitatud.” Ta lisab, et viimastel aastatel on asi siiski veidike paranema hakanud ja vaikselt jõuab üha rohkem tüdrukuid jalgpalli juurde. Nais- ja meestreenerite tööd võrreldes ei taha Jekimova suurt vahet sisse tuua, sest probleemid ja mured on kõigil laias laastus ikka samad. Küll rõhutab ta aga asjaolu, et kui poistetrennides on enamasti koos ühe-kahe aastakäigu lapsed, siis tüdrukute puhul päris nii ei saa. “Gruppides on tavaliselt koos kolme kuni viie aastakäigu noored, mistõttu tase varieerub ja treeningute planeerimisel tuleb hoolsasti arvestada, et kõik uuemad mängijad saaksid ülesannetega hakkama, aga kogenumad mängijad ka ikkagi areneks,” selgitab Jekimova. Veel mees- ja naistreenerite teemal peatudes ütleb Jekimova, et tema arvates pole vahet, kas tüdrukuid juhendavad soorolli eeskuju andvad naised või hoopis mehed: “Ei loe, kas treener on naine või mees, sest treener peab olema inimene, kes õpetaks ja julgustaks.”

Klubi vs. koondis Peale Levadia, kus endine koondislane juhendab 2003. aastal sündinud tüdrukute rühma, on Jekimova ametis ka noortekoondiste juures. Nimelt on tema juhendada U17 ja U16 neidude koondis. Kui kogenematule inimesele võib vaid üheaastase vahega koondiste erinevus tunduda minimaalne, siis Jekimova sõnul on see siiski täiesti olemas. “Kui U17 on juba vähemalt aasta mänginud suurel väljakul, siis enamik U16 tüdrukuid alles tuleb sinna,” räägib Jekimova. “See tekitab suure erinevuse ning kuigi osa noori saab kohe aste kõrgemal hakkama, on ka palju selliseid mängijaid, kes vajavad veel aasta treenimist ja mõistmist, mis toimub ja kuidas asjad käivad.” Igapäevaselt klubi juures töötamine erineb loomulikult koondisetööst, kus peatreeneril on võimalik oma hoolealuseid vaid teatud aja jooksul näha. Seega on piiratud aeg, mille jooksul neile oma ideid esitleda. Oma olemuselt on kaks tööülesannet niisiis täiesti erinevad, aga

Endise mängijana tunnistab Kaidi Jekimova, et väljakul palli taga ajada on lihtsam kui seda treenerimapiga kõrvalt vaadata. Foto: Lembit Peegel

Jekimova ei soovi kummastki loobuda. Üks rikastab teist. Oma treenerikarjääri kõige eredamast hetkest rääkides meenutab Jekimova just nimelt ühte noortekoondisega seotud mälestust, kui sel kevadel kaotati sõprusturniiril Bulgaariale. Normaalaeg lõppes 1 : 1 viigiga ja bulgaarlannad said võidu kirja alles penaltiseeria järel: “Tüdrukutele oli see

SUURIM RASKUS TREENERINA:

“Sageli on keeruline veenda ka tüdrukuid, et nad on selles head ja võimelised mängima jalgpalli.” ilmselt valus kaotus, aga mina võtan seda kui head viiki. Tüdrukud suutsid sinna matši võtta turniiri eelmistest mängudest kaasa kõike seda, mida oligi vaja kaasa võtta.” Karjääri kõige raskemat hetke ja loobumismõtteid Jekimoval veel olnud pole.

Mida toob tulevik? Nii oma mängija-aastate kui ka treeneritöö jooksul on Jekimova näinud peale Eesti jalgpalli ka välismaist taset. Ta nendib, et suurte riikidega on suurte ressursierinevuste tõttu keeruline võistelda, aga meie treenerid proovivad

arenenud maadega astuda ühte sammu nii palju kui võimalik. “Loomulikult anname endast kõik, et viimaseid trende siia tuua ja ka klubide treenerid saaksid neid kasutada,” kinnitab ta. “See aitab kaasa sellele, et meie noormängijate füüsiline pool hakkaks ka järele tulema, kuigi eks vastastel on endiselt see eelis, et nad alustavad nooremalt.” Selle teema kõnekaks näiteks on sel sügisel Tallinnas peetud U17 tüdrukute valikturniir, kus Eesti noortekoondise liikmed olid keskmiselt mänginud kakskolm aastat, teiste koondiste neidudel oli aga kogemust juba kaheksa kuni kümme aastat. “Nende baastehnika oskused paistavad välja ja nad suudavad lihtsamate asjadega kiiremini ja paremini hakkama saada kui meie tüdrukud,” tunnistab Jekimova. “Praegu ei saa selles vanuseklassis meie noortelt enam hüppelist arengut oodata, aga võime loota, et kui kasvab peale uus põlvkond mängijaid, kes alustavad varem, siis see vahe väheneb.” “Lähiaastatel piisab mulle sellest, millega praegu tegelen, sest näen, et mul on veel palju arenguruumi,” vaatab Jekimova tulevikku. “Tulevikus on muidugi võimalik, et olen klubis naistevõistkonna treener, või kes teab, mida jalgpalliliidust pakutakse. Samuti ei saa välistada, et ma kunagi välismaale ei siirdu, aga hetkel ma sellele ei mõtle.” 2017 DETSEMBER JALKA

saalijalgpall

Kaks Tallinna kanget näevad Eesti saalijalgpalli meistriliigas osalevad ka tänavu Tallinna võistkonnad Augur Enemat ja FC Cosmos. Kaks kanget, kes aastate jooksul omavahel mitu tulist lahingut on pidanud, lähevad hooajale vastu suurte plaanidega ning mõlema klubi silmis on just teine Tallinna meeskond tänavuse hooaja suurim konkurent. Auguri ja Cosmose siseellu piilusime seekord mängija Robert Veskimäe ja treener Boriss Šipunovi pilgu läbi. KADI PARTS

uidas sai Auguri võistkond endale nime? Täpselt ei tea, aga auguri peaks itaalia keeles midagi tähendama (Auguri tähendab itaalia keeles tervitusi – toim.). Äkki sealt?

Mart Poom. Mängin murujalgpalli Nõmme Unitedis ja puutun temaga iganädalaselt kokku. Ta on loonud oma noortele parimad treeningtingimused Eestis ja suur eeskuju kõigile. Nimeta linnarivaal Tallinna FC Cosmose juures üks hea omadus. Kahe viimase aasta põhjal saab öelda, et nad suudavad oma tippvormi ajastada hooaja otsustavasse faasi. Kõrvalt on nende mängu hea vaadata.

Mis on su lemmikraamat? Kindlat lemmikut ei ole, igasugused autobiograafiad lähevad hästi peale. Kellega kogu maailmast vahetaksid üheks päevaks koha? Frank Lampardiga. Ta lõpetas sel aastal küll karjääri, aga oli üks mu iidoleid. Oleks huvitav tippjalgpallis toimuvat lähedalt näha. Jalgpalliväliselt aga mõni näitleja, võibolla Jason Statham. Milline on su karjääri meeldejäävaim mäng saalijalgpallis? Arvan, et paari aasta tagune koondisemäng Leeduga, mille viimase minuti väravast 5 : 4 võitsime. Sain kirja värava ja väravasöödu ning muidu tuli ka päris hästi välja. Kas lennuk või laev? Laev, sest mulle need õhkutõusmised ja maandumised ei istu. Võimaluse korral väldin kõrgust. Millist pilli oskad mängida ja millist pilli tahaksid osata mängida? Kahjuks ei ole midagi õppinud ja laulda ka ei oska. Kitarr oleks klassikaline ja tore variant. Mu isa on muusik ning mängib klaverit ja viiulit. Kui saaksid saalijalgpallis midagi muuta, siis mis see oleks? Kaotaksin ära igasugused piirangud, mis keelavad profilepinguta Premium liiga, 52

JALKA DETSEMBER 2017

Mis on hea saalijalgpalluri kõige tähtsam omadus? Sööduoskus ja pallikontroll, muu saab juurde õppida. Millist riiki/kohta/üritust tahaksid kunagi külastada? USA / New York on alati olnud väike unistus; seal võiks isegi elada.

Robert Veskimäe Sünniaeg: 04.09.1990 Klubi: Tallinna SK Augur Enemat

esiliiga ja esiliiga B mängijatel saalijalgpalli mängida. Futsali pallikäsitsus ja kiirete otsuste vastuvõtmine on suur eeldus omandada väga hea tehnika ka murujalgpallis. Millises võistkonnas näed sel hooajal suurimat konkurenti Augurile? Cosmoses, nendega on alati väga tulised ja põnevad lahingud. Kas Ragnar Klavan või Mart Poom?

Millist sööki oskad ise kõige paremini teha? Tippkokk ma ei ole, aga kanapasta tuleb vahel päris okei. Kui peaksid jalgpalli asemel mõne muu spordialaga tegelema, siis mille valiksid? Tennise – mängisin seda väikesena, aga murdsin käeluu. Minu treeneriks oli mu onu, kes tuli hiljem ka Eesti meistriks. Aeg-ajalt mängin ka praegu tennist ja tuleb välja küll. Auguri rannastaari Kristian Marmoriga on mäng küll veel tegemata, sest ta ei püsi kuidagi tervena. Millises filmis/telesarjas tahaksid kunagi osaleda? “Friends” – vaieldamatult minu lemmiksari. Siiani vaatan ja naeran.

saalijalgpall

teineteises peamist ohtu K

Cosmose kõige suurem konkurent on Cosmos ise (naerab – toim.). Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma küll austan kõiki meie vastaseid, aga näen kolme peamist konkurenti: esmalt Augur, seejärel Viimsi Rinopal ja nende järel Narva United.

uidas sai Cosmose võistkond endale nime? Enne nime valimist oli meil nii-öelda brainstorming (ajurünnak – toim.), sest tahtsime valida midagi, mis sümboliseeriks kõrgemate sihtmärkide püstitamist ning oleks lihtsalt arusaadav ja samamoodi loetav erinevates keeltes. Meil olid juba mõned variandid olemas – näiteks Akadeemia –, kui tulime ühest hooajaeelsest trennist ja nägime autot, mille numbrimärk oli KOSMOS1. Mõtlesime kõik kohe, et vot see on meie nimi!

Kas Ragnar Klavan või Mart Poom? Mõlemad. Üks on väga kõva puurilukk ja teine ei ole mitte ainult hea kaitsemängija, vaid ka liider. Nende ampluaa on erinev, aga mõlemad on tipptasemel sportlased ja näitavad hästi suhtumist oma lemmikspordialasse.

Mis on su lemmikraamat? See on mul täitsa olemas ning aegajalt loen seda jälle üle – selleks on Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”.

Nimeta linnarivaal Augur Enemati juures üks hea omadus. Nad mängivad alati väga suure hasardiga, mille taga on suur tahtmine. Ja see on väga kõva omadus.

Kellega kogu maailmast vahetaksid üheks päevaks koha? Oma vanematega. Milline on su karjääri meeldejäävaim mäng saalijalgpallis? 2016. aasta märtsis peetud kolmas poolfinaalmäng Auguri vastu – see oli läbi aegade tõeline tippmäng. Tegemist oli otsustava matšiga ja 1,8 sekundit enne normaalaja lõppu tuli viigiseisul meie väravasse kümne meetri löök, aga see jäi realiseerimata. Pärast seda võitsime lisaajal ja lõppude lõpuks tõi see meile sel aastal meistritiitli. See oli nii pingeline ja dramaatiline mäng, et usutavasti on see kõigil osalejatel meeles. Kas lennuk või laev? Lennuk, sest see on kõrgemal ja liigub suuremal kiirusel, mis tähendab, et olukorrad ja vaated muutuvad kiiremini. Millist pilli oskad mängida ja millist pilli tahaksid osata mängida? Kahjuks ei oska ma midagi mängida, mulle on karu kõrva peale astunud! Aga minu unistus on osata kitarri mängida.

Boriss Šipunov Sünniaeg: 18.12.1976 Klubi: Tallinna FC Cosmos

Kui saaksid saalijalgpallis midagi muuta, siis mis see oleks? Esiteks pidev protsess treenereid koolitades, teiseks pikk hooaeg, kolmandaks lihtne noormängijate kaasamine saalijalgpalli, sest sealt kasvaksid ka murujalgpalli jaoks terava mõtlemisega jalgpallurid. Millises võistkonnas näed sel hooajal suurimat konkurenti Cosmosele? Mul on selle kohta klassikaline lause:

Mis on hea saalijalgpalluri kõige tähtsam omadus? Ütleksin, et kiire reaktsioon ehk terav mõtlemine. Millist riiki/kohta/üritust tahaksid kunagi külastada? Tahaksin käia kahel üritusel: oma tütre pulmas ja oma poja pulmas. Millist sööki oskad ise kõige paremini teha? Inglise hommikusööki, kus on praemunad, peekon, oad ja tomatid. Kui peaksid jalgpalli asemel mõne muu spordialaga tegelema, siis mille valiksid? Golfi, sest seal mängid iseenda vastu. See nõuab tasakaalu, sest pead igas hetkes oma emotsioone kontrollima. Millises filmis/telesarjas tahaksid kunagi osaleda? Sellises, kus kedagi päästetakse, ja mina olen päästja.

2017 DETSEMBER JALKA

tippliigad

Kolme kõrgeima liiga statistika Avaldame Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B 2017. aasta tabelid ja väravakütid. Meistrisarjas toome lugejani kõik väravalööjad, penaltid ning kollased ja punased kaardid, samuti kohtunike statistika. Liiga tabel Võistkond 1 Tallinna FC Flora 2 Tallinna FC Levadia 3 Nõmme Kalju FC 4 FCI Tallinn 5 JK Narva Trans 6 Paide Linnameeskond 7 Tartu JK Tammeka 8 Viljandi JK Tulevik 9 Pärnu JK Vaprus 10 JK Sillamäe Kalev

Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte 36 28 6 2 100 : 28 90 36 25 9 2 106 : 20 84 36 24 6 6 101 : 32 78 36 20 5 11 103 : 47 65 36 13 6 17 46 : 63 45 36 10 8 18 47 : 88 38 36 9 10 17 40 : 63 37 36 8 4 24 34 : 95 28 36 2 2 32 29 : 146 8 36 10 6 20 52 : 76 36

VÄRAVAKÜTID Mängija Võistkond Väravaid Albert Prosa Tallinna FC Infonet 27 Rauno Sappinen Tallinna FC Flora 27 Rimo Hunt Tallinna FC Levadia 20 Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev 18 Ellinton Antonio Costa Morais Nõmme Kalju FC 16 Evgeny Kharin Tallinna FC Infonet 16 Joao Neto Morelli Tallinna FC Levadia 16 Zakaria Beglarishvili Tallinna FC Flora 16 Evgenii Kobzar Tallinna FC Levadia 12 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 11 Nikita Andreev Tallinna FC Levadia 11 Dzmitry Koub JK Narva Trans 10 Mark Oliver Roosnupp Tallinna FC Levadia 10 Martin Miller Tallinna FC Flora 10 Tristan Koskor Paide Linnameeskond 10 Artur Valikaev Nõmme Kalju FC 9 Brent Lepistu Tallinna FC Flora 9 Tarmo Neemelo Nõmme Kalju FC 9 Aleksandr Savin JK Sillamäe Kalev 8 Igor Subbotin Nõmme Kalju FC 8 Ilia Ferapontov JK Narva Trans 8 Kirill Nesterov Tallinna FC Infonet 8 Kristen Saarts Pärnu JK Vaprus 8 Magnar Vainumäe Paide Linnameeskond 8 Mihkel Ainsalu Tallinna FC Flora 8 Rauno Alliku Tallinna FC Flora 8 Robert Kirss Nõmme Kalju FC 8 Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet 8 Karl Mööl Nõmme Kalju FC 7 Aleksandr Kulinitš Tallinna FC Infonet 6 Denis Poliakov JK Narva Trans 6 Eduard Golovljov Tallinna FC Infonet 6 Herol Riiberg Viljandi JK Tulevik 6 Madis Vihmann Tallinna FC Flora 6 Martin Jõgi Tartu JK Tammeka 6 Michael Lilander Paide Linnameeskond 6 Pavel Marin Tallinna FC Levadia 6 Peeter Klein Nõmme Kalju FC 6 Aime Marcelin Gando Biala Tallinna FC Levadia 5 Artur Rättel Tallinna FC Infonet 5 Bi Sehi Elysee Irie JK Narva Trans 5 Carlos Geovane Santos Pereira Nõmme Kalju FC 5 Henri Hanson Paide Linnameeskond 5 Josip Krznaric Tallinna FC Levadia 5 Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka 5 Maksim Lipin JK Sillamäe Kalev 5

JALKA DETSEMBER 2017

Vanim väravalööja: Andrei Kalimullin (Tallinna FC Infonet), 39 aastat, 10 kuud, 15 päeva (01.04.2017 võistkonna Paide Linnameeskond vastu) Noorim väravalööja: Ronaldo Tiismaa (Pärnu JK Vaprus), 15 aastat, 11 kuud, 0 päeva (01.04.2017 võistkonna JK Sillamäe Kalev vastu) Premium liiga üleminekumänge ei toimunud, kuna Sillamäe Kalevi litsents tühistati ja järgmisel aastal jätkab ta II liigas. Ühtlasi teatasid Tallinna Levadia ja FCI oma ühinemisest

Nikolay Mashichev Nõmme Kalju FC Pavel Dõmov Tallinna FC Infonet Sergey Tumasyan Tallinna FC Infonet Tanel Lang Viljandi JK Tulevik Ander Ott Valge Paide Linnameeskond Andre Frolov Paide Linnameeskond Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC Denis Vnukov JK Sillamäe Kalev Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet Indrek Ilves Viljandi JK Tulevik Ingemar Teever Tallinna FC Levadia Kristen Kähr Viljandi JK Tulevik Samson Onomigho Iyede Paide Linnameeskond Sander Kapper Tartu JK Tammeka Viktor Plotnikov JK Narva Trans Andre Järva Paide Linnameeskond Andrei Kalimullin Tallinna FC Infonet Daniil Ratnikov JK Sillamäe Kalev Enrico Veensalu Pärnu JK Vaprus Joonas Tamm Tallinna FC Flora Kaspar Mutso Tallinna FC Levadia Mark Anders Lepik Tallinna FC Flora Roman Grigorevski JK Sillamäe Kalev Ronaldo Tiismaa Pärnu JK Vaprus Svjatoslav Jakovlev Tallinna FC Levadia Tarmo Kink Tallinna FC Levadia Tauno Tekko Tartu JK Tammeka Vlasiy Sinyavskiy Nõmme Kalju FC Oleksandr Sukharov JK Sillamäe Kalev Aleksandr Zakarljuka JK Narva Trans Artjom Škinjov JK Narva Trans Deniss Tjapkin Nõmme Kalju FC Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik German Šlein Tallinna FC Flora Igor Dudarev Tallinna FC Levadia Ioan Yakovlev JK Narva Trans Janar Toomet Nõmme Kalju FC Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond Jürgen Lorenz Tartu JK Tammeka Kaspar Paur Tartu JK Tammeka Kassymkhan Talasbayev Viljandi JK Tulevik Kristofer Kaasik Pärnu JK Vaprus Luc Landry Tabi Manga Tallinna FC Levadia Magnus Villota Pärnu JK Vaprus Maksim Gussev Tallinna FC Flora Martin Allik Viljandi JK Tulevik Martin Kase Paide Linnameeskond Mihkel Järviste Tartu JK Tammeka Nikita Savenkov JK Narva Trans

5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Randin Rande Rasmus Tauts Roman Sobtšenko Sander Post Vladimir Avilov Vladislav Tšurilkin Aleksandr Volodin Ander Paabut Andre Paju Arseni Kovaltšuk Artjom Artjunin Edgar Tur Eino Puri Erik Sorga German-Guri Lvov Henrik Pürg Jako Kanter Jarmo Ahjupera Karel Kübar Karl Palatu Kevin Anderson Kevin Rääbis Maksim Podholjuzin Markus Poom Martin Mägi Martin Vunk Maximiliano Achille Ugge Mikhail Slashchev Märten Kuusk Nikita Brõlin Ofosu Appiah Pavel Aleksejev Rainer Peips Rando Leokin Randy Padar Rasmus Peetson Rauno Tutk Reio Laabus Robyn Hallmere Roman Nesterovski Sander Sinilaid Semen Fedotov Sören Kaldma Tanel Tamberg Toomas Pent Tõnis Vihmoja Uku Kõrre Vitali Teleš

Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Infonet Viljandi JK Tulevik Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Tallinna FC Levadia Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora JK Narva Trans Nõmme Kalju FC Pärnu JK Vaprus Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Nõmme Kalju FC JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora JK Narva Trans Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Viljandi JK Tulevik Pärnu JK Vaprus Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka Pärnu JK Vaprus Tallinna FC Infonet Paide Linnameeskond JK Sillamäe Kalev Paide Linnameeskond JK Narva Trans Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus Nõmme Kalju FC

2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

tippliigad PENALTID Mängija Võistkond Löödud Reali- Protsent seeritud

Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC Zakaria Beglarishvili Tallinna FC Flora Herol Riiberg Viljandi JK Tulevik Magnar Vainumäe Paide Linnameeskond Dzmitry Koub JK Narva Trans Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka Kassymkhan Talasbayev Viljandi JK Tulevik Tauno Tekko Tartu JK Tammeka Joao Neto Morelli Tallinna FC Levadia Kristen Saarts Pärnu JK Vaprus Sergey Tumasyan Tallinna FC Infonet Ioan Yakovlev JK Narva Trans Rauno Sappinen Tallinna FC Flora Aleksandr Savin JK Sillamäe Kalev Artur Valikaev Nõmme Kalju FC Denis Poliakov JK Narva Trans Ilia Ferapontov JK Narva Trans Kaspar Paur Tartu JK Tammeka Vitali Teleš Nõmme Kalju FC Eino Puri Tartu JK Tammeka Evgenii Kobzar Tallinna FC Levadia Josip Krznaric Tallinna FC Levadia Kristen Kähr Viljandi JK Tulevik Martin Allik Viljandi JK Tulevik Martin Vunk Pärnu JK Vaprus Rimo Hunt Tallinna FC Levadia Sander Kapper Tartu JK Tammeka Toomas Pent Pärnu JK Vaprus Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet

7 6 4 4 3 3 3 3

7 4 4 4 3 2 2 2

100.0000 66.6667 100.0000 100.0000 100.0000 66.6667 66.6667 66.6667

3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

66.6667 66.6667 100.0000 100.0000 100.0000 50.0000 50.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000 0.0000

KAARDID

Kollased kaardid Mängija Igor Ovsjannikov Tanel Lang Artjom Dmitrijev Denis Poliakov Oleksandr Sukharov Brent Lepistu Dmitri Kovtunovitš Evgeny Kharin Kaarel Kiidron Pavel Dõmov Rainer Peips Magnus Villota Rasmus Peetson Sander Kapper Igor Dudarev Ilia Ferapontov Indrek Ilves Janar Õunap Kevin Anderson Aleksandr Savin Artjom Artjunin Josip Krznaric Mikhail Slashchev Vasilii Pinchuk Aleksandr Volkov Andre Paju

Väravate jaotus

Võistkond Kokku JK Narva Trans 11 Viljandi JK Tulevik 11 Nõmme Kalju FC 10 JK Narva Trans 10 JK Sillamäe Kalev 9 Tallinna FC Flora 9 JK Sillamäe Kalev 9 Tallinna FC Infonet 9 Tartu JK Tammeka 9 Tallinna FC Infonet 9 Viljandi JK Tulevik 9 Pärnu JK Vaprus 8 Pärnu JK Vaprus 8 Tartu JK Tammeka 8 Tallinna FC Levadia 7 JK Narva Trans 7 Viljandi JK Tulevik 7 Viljandi JK Tulevik 7 Tartu JK Tammeka 7 JK Sillamäe Kalev 6 Tallinna FC Levadia 6 Tallinna FC Levadia 6 JK Sillamäe Kalev 6 JK Narva Trans 6 JK Sillamäe Kalev 5 Tartu JK Tammeka 5

Andrei Sidorenkov Nõmme Kalju FC Artur Rättel Tallinna FC Infonet Daniil Ratnikov JK Sillamäe Kalev Jako Kanter Pärnu JK Vaprus Jürgen Lorenz Tartu JK Tammeka Kristen Saarts Pärnu JK Vaprus Martin Allik Viljandi JK Tulevik Martin Jõgi Tartu JK Tammeka Martin Vunk Pärnu JK Vaprus Maximiliano Achille Ugge Nõmme Kalju FC Sander Sinilaid Paide Linnameeskond Tanel Tamberg JK Narva Trans Viktor Plotnikov JK Narva Trans Vladimir Avilov Tallinna FC Infonet Vladislav Tšurilkin JK Sillamäe Kalev Aleksandr Kulinitš Tallinna FC Infonet Artjom Davõdov JK Sillamäe Kalev Bi Sehi Elysee Irie JK Narva Trans Carlos Geovane Santos Pereira Nõmme Kalju FC Evgenii Kobzar Tallinna FC Levadia Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik Henri Hanson Paide Linnameeskond Igor Subbotin Nõmme Kalju FC Ioan Yakovlev JK Narva Trans Janar Toomet Nõmme Kalju FC Joonas Tamm Tallinna FC Flora Joseph Saliste Tallinna FC Flora Karl-Romet Nõmm Viljandi JK Tulevik Maksim Lipin JK Sillamäe Kalev Märten Kuusk Tallinna FC Flora Nikita Andreev Tallinna FC Levadia Nikita Brõlin JK Narva Trans Nikita Novopashin Paide Linnameeskond Rasmus Tauts Tartu JK Tammeka Robert Kirss Nõmme Kalju FC Sander Post Viljandi JK Tulevik Siim Saar Viljandi JK Tulevik Sören Kaldma Paide Linnameeskond Vladimir Voskoboinikov Tallinna FC Infonet Aime Marcelin Gando Biala Tallinna FC Levadia Albert Prosa Tallinna FC Infonet Alexey Epifanov JK Sillamäe Kalev Andre Frolov Paide Linnameeskond Artjom Škinjov JK Narva Trans Artur Valikaev Nõmme Kalju FC German-Guri Lvov JK Narva Trans Joao Neto Morelli Tallinna FC Levadia Kassymkhan Talasbayev Viljandi JK Tulevik Kirill Nesterov Tallinna FC Infonet Luc Landry Tabi Manga Tallinna FC Levadia Maksim Podholjuzin Tallinna FC Levadia Maksim Tšerezov JK Narva Trans Marco Lukka Tallinna FC Flora Martin Kase Paide Linnameeskond Martin Mägi Paide Linnameeskond Michael Lilander Paide Linnameeskond Mihhail Starodubtsev JK Sillamäe Kalev Nikolay Mashichev Nõmme Kalju FC Ofosu Appiah Tallinna FC Infonet

5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

Pavel Aleksejev JK Sillamäe Kalev Randin Rande Paide Linnameeskond Rauno Alliku Tallinna FC Flora Reginald Mbu Alidor Nõmme Kalju FC Rimo Hunt Tallinna FC Levadia Silver Grauberg Tartu JK Tammeka Zakaria Beglarishvili Tallinna FC Flora Tauno Tekko Tartu JK Tammeka Trevor Elhi Nõmme Kalju FC Aleksandr Zakarljuka JK Narva Trans Alger Džumadil Paide Linnameeskond Ander Ott Valge Paide Linnameeskond Andre Järva Paide Linnameeskond Artur Kotenko JK Narva Trans Denis Vnukov JK Sillamäe Kalev Dmitri Kruglov Tallinna FC Infonet Edgar Tur Paide Linnameeskond Eduard Orehov JK Sillamäe Kalev Henrik Pürg Nõmme Kalju FC Herol Riiberg Viljandi JK Tulevik Iraklii Torinava JK Sillamäe Kalev Kaarel Henn Viljandi JK Tulevik Karl Johan Pechter Tartu JK Tammeka Karl Mööl Nõmme Kalju FC Magnus Karofeld Paide Linnameeskond Mait Toom Tallinna FC Flora Marek Tšernjavski Tartu JK Tammeka Mark Anders Lepik Tallinna FC Flora Mihkel Järviste Tartu JK Tammeka Oskar Berggren Viljandi JK Tulevik Oskar Lepik Pärnu JK Vaprus Raido Leokin Pärnu JK Vaprus Rauno Sappinen Tallinna FC Flora Robyn Hallmere Pärnu JK Vaprus Roman Grigorevski JK Sillamäe Kalev Semen Fedotov JK Sillamäe Kalev Toomas Pent Pärnu JK Vaprus Uku Kõrre Pärnu JK Vaprus Aleksandr Dmitrijev Tallinna FC Infonet Aleksandr Ivanjušin JK Sillamäe Kalev Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet Alex Sander Sepp Paide Linnameeskond Andreas Kallaste Pärnu JK Vaprus Andro Aavik Pärnu JK Vaprus Arseni Kovaltšuk JK Narva Trans Artur Šalda Pärnu JK Vaprus Deniss Malov JK Sillamäe Kalev Deniss Tjapkin Nõmme Kalju FC Dmitri Kutsarev Pärnu JK Vaprus Dzmitry Koub JK Narva Trans Eduard Golovljov Tallinna FC Infonet Eino Puri Tartu JK Tammeka Ellinton Antonio Costa Morais Nõmme Kalju FC Envar Lauter Pärnu JK Vaprus German Šlein Tallinna FC Flora Gert Kams Tallinna FC Flora Hendrik Vainu Pärnu JK Vaprus Ingemar Teever Tallinna FC Levadia Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond

3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Kaartide jaotus

2017 DETSEMBER JALKA

tippliigad Joosep Juha Karl Palatu Kaspar Paur Kassim Aidara Kevin Aloe Kevin Rääbis Kristen Kähr Magnar Vainumäe Mark Oliver Roosnupp Martin Aasmäe Martin Miller Matvei Igonen Mihai Turcan Mihhail Lavrentjev Pavel Fedorenko Raiko Mutle Rando Leokin Randy Padar Robert Taar Roman Nesterovski Roman Sobtšenko Samson Onomigho Iyede Sergei Kondrattsev Sergei Lepmets Sergey Tumasyan Svjatoslav Jakovlev Tarmo Neemelo Timur Bulavkin Tristan Koskor

Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Infonet JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet Tallinna FC Flora Viljandi JK Tulevik Pärnu JK Vaprus Paide Linnameeskond Viljandi JK Tulevik Tallinna FC Infonet Tallinna FC Infonet Paide Linnameeskond JK Narva Trans Tallinna FC Levadia Tallinna FC Infonet Tallinna FC Levadia Nõmme Kalju FC Tallinna FC Infonet Paide Linnameeskond

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Hoiatuste põhjused Põhjus Kokku Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 302 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 98 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 64 Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 41 Jätkamisega viivitamine 20 Korduv rikkumine 17 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 14 Ebasportlik käitumine – muu 10 Ettenähtud vahemaa eiramine 4 Ebasportlik käitumine – ilmse väravavõimaluse ärahoidmine üritusega palli mängida 2

Punased kaardid Mängija Võistkond Otsene Teine Kokku hoiatus Artur Valikaev Nõmme Kalju FC 1 1 2 Igor Ovsjannikov JK Narva Trans 1 1 2 Jako Kanter Pärnu JK Vaprus 1 1 2 Vasilii Pinchuk JK Narva Trans 1 1 2 Aime Marcelin Gando Biala Tallinna FC Levadia 1 0 1 Andrei Kalimullin Tallinna FC Infonet 1 0 1 Brent Lepistu Tallinna FC Flora 1 0 1 Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik 1 0 1 Martin Vunk Pärnu JK Vaprus 1 0 1 Michael Lilander Paide Linnameeskond 1 0 1 Ofosu Appiah Tallinna FC Infonet 1 0 1 Rainer Peips Viljandi JK Tulevik 1 0 1 Roman Nesterovski Tallinna FC Infonet 1 0 1 Semen Fedotov JK Sillamäe Kalev 1 0 1 Tanel Tamberg JK Narva Trans 1 0 1 Uku Kõrre Pärnu JK Vaprus 1 0 1 Vadim Mihhailov JK Narva Trans 1 0 1 Artjom Davõdov JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 0 1 1 Daniil Ratnikov JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Indrek Ilves Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Janar Õunap Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Jürgen Lorenz Tartu JK Tammeka 0 1 1 Marco Lukka Tallinna FC Flora 0 1 1 Mikhail Slashchev JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Märten Kuusk Tallinna FC Flora 0 1 1 Nikita Novopashin Paide Linnameeskond 0 1 1 Robyn Hallmere Pärnu JK Vaprus 0 1 1 Tanel Lang Viljandi JK Tulevik 0 1 1

Eemaldamiste põhjused Põhjus Kokku Teise hoiatuse saamine 16 Tõsine viga 7 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine 5 Vägivaldne käitumine 4 Solvavate jmt väljendite kasutamine 1

JALKA DETSEMBER 2017

KOHTUNIKUD

Väljakukohtunikud Kohtunik Mänge Penalteid Hoiatusi Eemal- Väravaid damisi

Juri Frischer 20 4 65 3 74 Kristo Tohver 20 11 76 10 82 Roomer Tarajev 20 7 63 4 61 Grigori Ošomkov 17 5 46 2 64 Joonas Jaanovits 17 4 42 3 67 Kristo Külljastinen 17 8 60 1 53 Siim Rinken 17 10 65 3 73 Mart Martin 12 4 44 3 36 Dmitri Kulikov 8 1 17 2 30 Miko Pupart 8 1 19 1 28 Andrei Karhu 6 1 24 20 Eiko Saar 6 2 16 21 Tomi Rahula 6 5 23 1 27 Marko Liiva 4 2 6 18 Reelika Turi 1 5 1 Toomas Nõmmiste 1 1 3

Abikohtunikud Kohtunik

Mänge

1. abikohtunik

23 23 22 20 20 19 19 19 19 18 18 17 17 16 15 15 14 14 12 10 7 2 1

14 11 12 13 13 12 12 7 7 9 14 11 13 4 4 5 4 7 5 1 1 0 1

Hannes Reinvald Neeme Neemlaid Sten Klaasen Lauri Salei Jaan Roos Silver Kõiv Aron Härsing Martin Lember Maikel Mikson Artur Telling Rando Kesküla Egerd Pajustik Dmitri Vinogradov Veiko Mõtsnik Risto Eelmaa Raul Kaivoja Silver Sepp Sander Saga Riivo Stolts Marto Kiisk Igor Kübarsepp Rein Väin Karolin Kaivoja

2. abikohtunik

9 12 10 7 7 7 7 12 12 9 4 6 4 12 11 10 10 7 7 9 6 2 0

Marko Liiva Jagnar Jakobson Karl Koppel Kristo Külljastinen Elar Tarkus Tanel Üprus Mart Martin Toomas Nõmmiste Tomi Rahula Miko Pupart Viljar Pennert Reelika Turi Juri Frischer Eiko Saar Revo Sirel Raul Kaivoja Denis Petrov Dmitri Vinogradov Andrei Karhu Jaan Roos Grigori Ošomkov Joonas Jaanovits Igor Kübarsepp Siim Rinken Kristo Tohver Dmitri Kirilov Dmitri Kulikov Sander Saga Roomer Tarajev Silver Kõiv Danel Udu Lauri Salei Triinu Laos Rando Kesküla Veiko Mõtsnik Rasmus Maalinn Neeme Neemlaid Sten Klaasen

15 13 12 12 11 11 9 8 8 6 6 6 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 3 3 3 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1

Esikümnes vahetasid koha Mattias Käit ja Mihkel Aksalu. Suurima tõusu tegid Madis Vihmann ja Sergei Mošnikov. Enim langes Rimo Hunt. Kuu aja pärast ilmuva tabeli kolmandat kümmet mõjutab loodetavasti Eesti koondise Okeaania turnee. Debütante on hulgi ja ehk õnnestub mõnel end tõestada ja muljet avaldada.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets 3. Konstantin Vassiljev 4. Sergei Zenjov 5. Taijo Teniste 6. Mattias Käit

7. Mihkel Aksalu

–11

8. Enar Jääger 9. Siim Luts

Lisakohtunikud Kohtunik Mänge

Eesti jalgpallurite edetabel

Neljas kohtunik

13 12 12 9 11 11 7 8 8 6 6 6 3 3 5 5 5 5 4 4 4 3 4 3 2 3 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1

1. lisa- 2. lisakohtunik kohtunik

1 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

1 1 0 1 0 0 2 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

10. Nikita Baranov 11. Henri Anier 12. Ken Kallaste 13. Ilja Antonov

14. Rauno Sappinen

15. Ats Purje

–12

16. Joonas Tamm

–12

17. Marko Meerits 18. Artur Pikk 19. Karl Mööl

20. Sergei Mošnikov

21. Madis Vihmann

22. Marek Kaljumäe 23. Markus Jürgenson

–12

24. Dmitri Kruglov

–11

25. Mait Toom

–11

26. Rimo Hunt

–17

27. Brent Lepistu 28. Martin Miller 29. Aleksandr Dmitrijev 30. Herol Riiberg

–12

tippliigad

Tallinna Kalev (valges) pääses ilma üleminekumängudeta Premium liigasse. Foto: Lembit Peegel

Esiliiga ja esiliiga B ESILIIGA

ESILIIGA B

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte 1 Maardu Linnameeskond 36 24 5 7 92 : 44 77 2 JK Tallinna Kalev 36 24 2 10 95 : 44 74 3 Rakvere JK Tarvas 36 21 4 11 66 : 57 67 4 Tallinna FC Flora U21 36 21 4 11 75 : 42 67 5 FC Kuressaare 36 17 4 15 70 : 63 55 6 Tallinna FC Levadia U21 36 13 6 17 56 : 60 45 7 FCI Tallinn U21 36 13 4 19 60 : 85 43 8 Tartu FC Santos 36 13 4 19 75 : 74 43 9 FC Elva 36 9 2 25 40 : 90 29 10 Tartu JK Welco 36 4 7 25 30 : 100 19

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi 1 Nõmme Kalju FC U21 36 20 8 8 2 JK Tallinna Kalev U21 36 19 7 10 3 Vändra JK Vaprus 36 19 5 12 4 Keila JK 36 18 6 12 5 Kohtla-Järve JK Järve 36 15 6 15 6 Tartu JK Tammeka U21 36 14 7 15 7 Viimsi JK 36 14 6 16 8 Raasiku FC Joker 36 13 7 16 9 Paide Linnameeskond U21 36 9 7 20 10 JK Sillamäe Kalev U21 36 8 3 25

Väravakütid Nimi 1 Vitali Gussev 2 Alex Meinhard 3 Andre Järva 4 Karl Rudolf Õigus 5 Eduard Golovljov 6 Joonas Ljaš 7 Sander Laht 8 Mario Stern 9 Erik Sorga 10 Artur Makarov

Väravakütid Nimi 1 Karl Anton Sõerde 2 Markko Kudu 3 Juhan Jograf Siim 4 Jevgeni Demidov 5 Henry Rohtla 6 Oliver Suur 7 Kaarel Saaremets 8 German Narnitski 9 Martin Pärn 10 Roman Grigorevski

Võistkond Väravaid Maardu Linnameeskond 38 Tartu FC Santos 22 JK Tallinna Kalev 21 Tartu FC Santos 20 FCI Tallinn U21 20 Rakvere JK Tarvas 19 FC Kuressaare 17 FC Kuressaare 15 Tallinna FC Flora U21 13 JK Tallinna Kalev 13

Võistkond JK Tallinna Kalev U21 Raasiku FC Joker JK Tallinna Kalev U21 Nõmme Kalju FC U21 Keila JK Keila JK Vändra JK Vaprus Kohtla-Järve JK Järve Vändra JK Vaprus JK Sillamäe Kalev U21

Väravad Punkte 72 : 43 68 71 : 40 64 75 : 67 62 74 : 56 60 55 : 48 51 69 : 63 49 55 : 63 48 58 : 73 46 50 : 79 34 38 : 85 27

Väravaid 29 20 20 17 17 16 12 11 11 10

Vanim väravalööja: Sergei Akimov (Rakvere JK Tarvas), 40 aastat, 7 kuud, 5 päeva (28.05.2017 võistkonna Tallinna FC Levadia U21 vastu) Noorim väravalööja: M attias Männilaan (Tallinna FC Flora U21), 16 aastat, 0 kuud, 23 päeva (01.10.2017 võistkonna Tallinna FC Infonet II vastu)

Vanim väravalööja: Egon Mõek (Keila JK ), 43 aastat, 6 kuud, 3 päeva (10.09.2017 võistkonna JK Sillamäe Kalev II vastu) Noorim väravalööja: Martin Bode (Nõmme Kalju FC U21), 15 aastat, 8 kuud, 14 päeva (19.03.2017 võistkonna Vändra JK Vaprus vastu)

Esiliiga üleminekumänge ei toimu seoses muutustega Premium liigas.

2017 DETSEMBER JALKA

naiste meistriliiga, I ja II liiga NAISTE MEISTRILIIGA 1 2 3 4 5 6 7 8

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte Pärnu JK (N) 20 19 1 0 168 : 6 58 Tallinna FC Flora (N) 20 15 2 3 115 : 15 47 Tallinna FC Levadia (N) 20 10 2 8 58 : 52 32 Tartu SK 10 Premium (N) 20 7 1 12 32 : 111 22 JK Tallinna Kalev (N) 14 5 2 7 23 : 43 17 Tartu JK Tammeka (N) 14 3 3 8 17 : 38 12 Põlva FC Lootos (N) 14 3 1 10 10 : 67 10 Noortekoondis (N) 14 0 0 14 0 : 91 0

Esmalt mängiti kaheringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel kaks korda läbi kodus-võõrsil printsiibil. Pärast seda mängisid kodus-väljas printsiibil teise kaheringilise turniiri neli paremat meistriliiga võistkonda, et selgitada välja meistriliiga 1.–4. koht, ja tabeli neli alumist võistkonda selgitasid omakorda teise kaheringilise turniiri järel välja meistriliiga 5.–8. koha. Kõik esimeses turniiris teenitud punktid ja tulemused võeti kaasa teise ringi.

NAISTE ESILIIGA 1 2 3 4 5 6 7 8

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte Pärnu JK II (N) 20 16 3 1 105 : 14 51 Tallinna FC Flora II (N) 20 11 5 4 49 : 18 38 Tallinna FC Ajax (N) 20 9 1 10 29 : 36 28 Nõmme Kalju FC (N) 20 8 2 10 41 : 59 26 FC Kuressaare (N) 14 5 1 8 25 : 39 16 FC Elva (N) 14 4 2 8 24 : 47 14 Kohtla-Järve JK Järve (N) 14 3 4 7 11 : 40 13 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (N) 14 1 4 9 6 : 37 7

Väravakütid Nimi 1 Lisette Tammik 2 Vlada Kubassova 3 Katrin Loo 4 Kaire Palmaru 5 Ulrika Tülp 6 Kristina Bannikova 7 Merily Toom 8 Anastassia Morkovkina 9 Anastasija-Grazyna Shcherbachenia 10 Renita Roopalu

Võistkond Tallinna FC Flora (N) Tallinna FC Levadia (N) Tallinna FC Flora (N) Pärnu JK (N) Pärnu JK (N) Pärnu JK (N) Pärnu JK (N) Pärnu JK (N) Pärnu JK (N) Tartu SK 10 Premium (N)

JALKA DETSEMBER 2017

17 17

Üleminekumängud: 28.10 Nõmme Kalju – Põlva Lootos 1 : 1 04.11 Põlva Lootos – Nõmme Kalju 0 : 0 Võõrsilvärava reegliga pääses Meistrilliigasse Põlva Lootos.

Väravakütid Nimi 1 Gerli Israel 2 Gerda Johanna Leichter 3 Alina Fitissova 4 Ljubov Maksimova 5 Anne-Grethe Pajuviidik 6 Evelyn Šilina 7 Kadri Reinik 8 Getter Saar 9 Ulrika Tülp 10 Liisi Sakala

Võistkond Nõmme Kalju FC (N) Pärnu JK II (N) Tallinna FC Ajax (N) Pärnu JK II (N) Pärnu JK II (N) Pärnu JK II (N) Pärnu JK II (N) Tallinna FC Flora II (N) Pärnu JK II (N) Tallinna FC Flora II (N)

Väravaid 28 19 15 15 13 13 11 11 9 8

Üleminekumängud: 29.10 Tallinna Kalev II – Kohtla-Järve Järve 2 : 0 05.11 Kohtla-Järve Järve – Tallinna Kalev II 0 : 3

Tallinna Flora naiskond (rohelises) seismas müüris Pärnu JK vastu. Pärnakate ülemvõim on kestnud pikalt ja teised ongi pidanud leppima kaitseasendiga.

Väravaid 33 32 30 25 21 19 19 19

Foto: Lembit Peegel

III liiga

Võru Helios püüab tõrjuda vastaste nurgalööki.

Foto: Priit Lööper

II LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte 1 Tallinna JK Legion 26 19 3 4 119 : 39 60 2 Tallinna FC Levadia III 26 17 0 9 93 : 50 51 3 Võru FC Helios 26 15 4 7 55 : 30 49 4 Tartu FC Merkuur 26 14 4 8 81 : 68 46 5 Lasnamäe FC Ajax 26 14 3 9 68 : 67 45 6 Tallinna JK Dünamo 26 13 5 8 57 : 33 44 7 Jõgeva SK Noorus-96 26 14 2 10 64 : 53 44 8 Narva United FC 26 11 4 11 52 : 74 37 9 Tallinna JK Piraaja 26 9 6 11 43 : 51 33 10 Maardu Linnameeskond II 26 10 1 15 72 : 72 31 11 Tartu FC Santos II 26 8 3 15 64 : 80 27 12 Maardu United 26 7 5 14 38 : 71 26 13 Tallinna FC Ararat TTÜ 26 6 5 15 36 : 69 23 14 Kohtla-Järve JK Järve II 26 1 3 22 13 : 98 6

II LIIGA LÕUNA/LÄÄNE PIIRKOND Võistkond 1 FC Nõmme United 2 Pärnu Jalgpalliklubi 3 JK Tabasalu 4 Viljandi JK Tulevik U21 5 Türi Ganvix JK 6 Saue JK Laagri 7 Tallinna FC Flora U19 8 Raplamaa JK 9 FC Otepää 10 FC Kuressaare II 11 SK Imavere 12 Pärnu JK Vaprus II 13 Tõrva JK 14 Viimsi JK II

Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte 26 23 2 1 158 : 18 71 26 19 3 4 102 : 28 60 26 15 3 8 77 : 52 48 26 13 1 12 55 : 71 40 26 12 4 10 48 : 50 40 26 12 4 10 65 : 54 40 26 9 7 10 43 : 49 34 26 10 4 12 48 : 63 34 26 10 2 14 63 : 69 32 26 9 2 15 38 : 93 29 26 9 2 15 42 : 83 29 26 8 4 14 42 : 66 28 26 8 4 14 41 : 67 28 26 3 2 21 30 : 89 11

II liiga üleminekumängud 15.10 FC Tarvastu – Tallinna FC Castovanni Eagles 15.10 Tallinna FC Hell Hunt – FCI Tallinn III 22.10 Tallinna FC Castovanni Eagles – FC Tarvastu

2:4 1:– +:–

Väravakütid Nimi 1 Rejal Alijev 2 Marek Šatov 3 Danil Lebedev 4 Kaarel Põldma 5 Jevgeni Merkurjev 6 Jevgeni Gurtšioglujants 7 Aleksandr Pruttšenko 8 Arome Julius Onogu 9 Vladislav Gussev 10 Stefan Tšendei

Väravakütid Nimi 1 Mark Kolosov 2 Kristjan Suurjärv 3 Robert Veskimäe 4 Raul Lehismets 5 Kevin Mätas 6 Risto Kauniste 7 Andrus Mitt 8 Priit Lehismets 9 Hevar Aas 10 Rainer Rüütel

Võistkond Väravaid Tallinna JK Legion 33 Tallinna FC Levadia III 33 Maardu Linnameeskond II 27 Jõgeva SK Noorus-96 23 Lasnamäe FC Ajax 19 Tallinna FC Levadia III 18 Tartu FC Merkuur 18 Tallinna JK Dünamo 18 Tartu FC Merkuur 17 Tallinna JK Legion 17

Võistkond FC Nõmme United Saue JK Laagri FC Nõmme United FC Otepää FC Nõmme United Pärnu Jalgpalliklubi JK Tabasalu FC Otepää Pärnu Jalgpalliklubi Viljandi JK Tulevik U21

Väravaid 50 22 22 20 20 18 17 13 13 13

II liiga võitja 29.10 Nõmme United – Tallinna JK Legion

2 : 2 (pen. 2 : 4)

22.10 FCI Tallinn III – Tallinna FC Hell Hunt 29.10 Tallinna FC Hell Hunt – Maardu United 29.10 Tallinna FC Castovanni Eagles – Pärnu Vaprus II 04.11 Maardu United – Tallinna FC Hell Hunt 05.11 Pärnu Vaprus II – Tallinna FC Castovanni Eagles

–:+ 14 : 1 1:0 –:+ 7:1

2017 DETSEMBER JALKA

III liiga III LIIGA IDA PIIRKOND Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi 1 Paide Linnameeskond III 22 21 0 1 2 FCI Tallinn III 22 15 4 3 3 JK Väätsa Vald 22 13 2 7 4 FC Järva-Jaani 22 12 3 7 5 Raasiku FC Joker II 22 12 1 9 6 Koeru JK 22 10 3 9 7 Ambla Vallameeskond 22 8 3 11 8 JK Loo 22 7 5 10 9 Kuusalu JK Rada 22 7 2 13 10 Tallinna JK Augur 22 5 1 16 11 Tartu FC Helios 22 5 1 16 12 Lasnamäe FC Ajax II 22 4 1 17

Väravad Punkte 112 : 8 63 73 : 27 49 56 : 37 41 69 : 41 39 66 : 50 37 36 : 42 33 48 : 52 27 42 : 62 26 38 : 61 23 29 : 86 16 38 : 87 16 18 : 72 13

III LIIGA PÕHJA PIIRKOND Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Punkte 1 Põhja-Tallinna JK Volta 22 20 1 1 116 : 23 61 2 Tallinna FC Hell Hunt 22 15 3 4 73 : 31 48 3 JK Tallinna Kalev III 22 14 3 5 86 : 43 45 4 JK Retro 22 13 1 8 54 : 52 40 5 Tallinna FC Eston Villa 22 11 2 9 43 : 42 35 6 Rumori Calcio Tallinn 22 11 2 9 58 : 48 35 7 Pirita JK Reliikvia 22 10 3 9 44 : 44 33 8 Harju JK Laagri 22 7 6 9 53 : 51 27 9 Saku Sporting 22 6 4 12 37 : 52 22 10 Nõmme Kalju FC III 22 4 6 12 34 : 64 18 11 Kristiine JK 22 4 3 15 35 : 87 15 12 Tallinna KSK FC Štrommi 22 0 0 22 27 : 123 0

III LIIGA LÕUNA PIIRKOND Võistkond 1 Tartu JK Welco II 2 FC Tarvastu 3 FC Vastseliina 4 FC Tartu 5 Tartu JK Tammeka U19 6 SK Tääksi 7 Viljandi JK Tulevik III 8 Suure-Jaani United 9 FC Jõgeva Wolves 10 EMÜ SK 11 Tartu Ülikool Fauna 12 Navi Vutiselts

Mänge Võite Viike Kaotusi 22 15 5 2 22 15 3 4 22 13 3 6 22 12 1 9 22 12 0 10 22 10 5 7 22 9 6 7 22 10 1 11 22 9 3 10 22 7 4 11 22 1 3 18 22 1 2 19

Väravad Punkte 66 : 32 50 70 : 44 48 68 : 46 42 62 : 41 37 74 : 45 36 47 : 45 35 54 : 45 33 42 : 55 31 44 : 39 30 67 : 84 25 31 : 77 6 20 : 92 5

III LIIGA LÄÄNE PIIRKOND Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi 1 Pärnu JK Poseidon 22 16 5 1 2 Tallinna FC Castovanni Eagles 22 16 2 4 3 Läänemaa JK 22 14 1 7 4 Lihula JK 22 12 5 5 5 Kärdla LM 22 12 2 8 6 Rummu Dünamo 22 10 3 9 7 FC Zenit Tallinn 22 9 3 10 8 FC Kose 22 8 3 11 9 JK Kernu Kadakas 22 7 4 11 10 Raplamaa JK II 22 6 2 14 11 FC Lelle 22 1 2 19 12 Pakri SK Alexela 22 5 0 17

Väravad Punkte 74 : 20 53 70 : 33 50 65 : 49 43 51 : 38 41 51 : 43 38 38 : 44 33 56 : 62 30 29 : 44 27 43 : 51 25 30 : 51 20 14 : 90 5 23 : 19 15

III liiga üleminekumängud 11.10 Anija JK – Võru Helios II 15.11 Maarjamäe Igiliikur – Nõmme Kalju III 15.11 Võru Helios II – Anija JK 15.11 Tallinna Zapoos – Tallinna Augur 21.11 FC Elva II – EMÜ SK

JALKA DETSEMBER 2017

1:0 3:2 6:0 3:2 5:4

Väravakütid Nimi 1 Rauno Rikberg 2 Vitas Mališauskas 3 Tarvi Suvi 4 Rando Tamm 5 Raido Vespere 6 Hendrik Pihl 7 Arto Saar 8 Taavi Küngas 9 Eerik Reinsoo 10 Priit Raal

Võistkond Väravaid Paide Linnameeskond III 25 FCI Tallinn III 25 Tartu FC Helios 21 Raasiku FC Joker II 18 FC Järva-Jaani 17 JK Väätsa Vald 15 FC Järva-Jaani 13 Kuusalu JK Rada 13 Paide Linnameeskond III 12 Paide Linnameeskond III 11

Väravakütid Nimi 1 Ian-Erik Valge 2 Ken-Glaid Nool 3 Dmitry Skiperskiy 4 Jaan Sinka 5 Christoph Puschmann 6 Tambet Laan 7 Mihkel Heinaste 8 Sander Talviste 9 Reber Gruzdev 10 Evgeny Bnatov

Võistkond Põhja-Tallinna JK Volta Harju JK Laagri JK Retro Tallinna FC Hell Hunt Rumori Calcio Tallinn JK Tallinna Kalev III Tallinna FC Hell Hunt Kristiine JK Rumori Calcio Tallinn Põhja-Tallinna JK Volta

Väravaid 34 26 24 17 17 17 15 13 13 12

Väravakütid Nimi 1 Reimo Ojala 2 Meelis Allik 3 Stenver Kleimann-Leimann 4 Artur Palok 5 Sergei Starovoitov 6 Erki Alliksoo 7 Rait Oja 8 Ragnar Suurmets 9 Margus Terras 10 Denis Putnin

Võistkond Tartu JK Tammeka U19 FC Tarvastu FC Jõgeva Wolves FC Vastseliina EMÜ SK FC Vastseliina Viljandi JK Tulevik III Tartu JK Welco II Suure-Jaani United FC Tarvastu

Väravaid 24 17 15 14 14 13 13 13 12 11

Väravakütid Nimi 1 Andres Dobõšev-Proosväli 2 Richard Leht 3 Aleksei Naariste 4 Madis Sibul 5 Rauno Tutenpal 6 Madis Tammsaar 7 Timo Erkki Huttunen 8 Stanislav Hmeljov 9 Joonas Meer 10 Kristo Enn

Võistkond Väravaid Läänemaa JK 30 Tallinna FC Castovanni Eagles 16 Tallinna FC Castovanni Eagles 13 Lihula JK 12 Rummu Dünamo 12 Pärnu JK Poseidon 12 Tallinna FC Castovanni Eagles 12 Rummu Dünamo 11 JK Kernu Kadakas 10 Läänemaa JK 10

III liiga võitja 31.10 Paide Linnameeskond III – Pärnu Poseidon

2:0

22.11 Anija JK – Raplamaa JK II 22.11 Tallinna Augur – Tallinna Zapoos 22.11 Nõmme Kalju III – Maarjamäe Igiliikur 28.10 EMÜ SK – FC Elva II 28.10 Raplamaa JK II – Anija JK

+:– 0:3 2:0 2:1 –:+

IV liiga IV LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Tallinna Depoo 16 10 4 2 Tallinna FC Olympic Olybet 16 10 3 3 Anija JK 16 9 6 1 Tallinna FC Zapoos 16 10 2 4 Tallinna JK Piraaja II 16 6 2 8 Kadrina SK Moe 16 6 2 8 Rakvere JK Tarvas II 16 4 1 11 FC Maardu Aliens 16 3 2 11 Tallinna JK Jalgpallihaigla 16 2 2 12

Väravad Punkte 50 : 26 34 53 : 29 33 32 : 15 33 45 : 25 32 29 : 32 20 25 : 37 20 26 : 50 13 30 : 47 11 21 : 50 8

IV LIIGA PÕHJA/LÄÄNE PIIRKOND Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi 1 Haapsalu JK 18 14 1 3 2 Kohila Püsivus 18 12 2 4 3 Tallinna FC TransferWise 18 10 2 6 4 Maarjamäe FC Igiliikur 18 9 4 5 5 Tallinna FC Soccernet 18 9 2 7 6 FC Toompea 18 9 1 8 7 Keila JK II 18 6 2 10 8 Tallinna FC Reaal 18 4 3 11 9 Põhja-Tallinna JK Volta II 18 3 3 12 10 Tallinna Majandusmagistri Jalgpalliselts 18 4 0 14

Väravad Punkte 73 : 29 43 54 : 29 38 58 : 40 32 37 : 27 31 44 : 42 29 37 : 41 28 37 : 42 20 30 : 44 15 22 : 46 12 16 : 68

IV LIIGA LÕUNA PIIRKOND 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Võistkond Valga FC Warrior Pärnu JK Poseidon II Võru FC Helios II FC Elva II Põlva FC Lootos FCP Pärnu FC Jõgeva Wolves II Viljandi JK Tulevik IV Tõrva JK II

Mänge Võite Viike Kaotusi 16 15 0 1 16 11 1 4 16 11 1 4 16 9 1 6 16 6 3 7 16 5 3 8 16 4 2 10 16 3 1 12 16 1 2 13

Väravad Punkte 64 : 24 45 49 : 29 34 51 : 23 34 34 : 19 28 51 : 41 21 60 : 43 18 26 : 61 14 20 : 84 10 26 : 57 5

Väravakütid Nimi 1 Alar Petrovits 2 Jürgen Orumaa 3 Deniss Golubev 4 Siim Urva 5 Ilja Ivlev 6 Konstantin Butajev 7 Kaarel Mikkal 8 Roland Samberk 9 Tanel Lätti 10 Rando Duder

Väravakütid Nimi 1 Dmitri Andrejev 2 Even Laanemaa 3 Mike Martinus Leonardus Van Der Valk 4 Rene Kadakas 5 Eero Kelder 6 Rivo Reinsalu 7 Robin Sindberg 8 Karel Kask 9 Aleksandr Vassiljev 10 Meelis Reiss

Väravakütid Nimi 1 Mark Ivanov 2 Taavi Laul 3 Martin Adusoo 4 Priit Rahuelu 5 Ian Saarik 6 Kert Joakit 7 Ott Alekõrs 8 Gero Mekk 9 Andre Kukk 10 Alexander Puussaar

Võistkond Väravaid Tallinna FC Olympic Olybet 22 Tallinna FC Zapoos 21 Tallinna Depoo 12 Anija JK 12 Tallinna Depoo 9 FC Maardu Aliens 8 Rakvere JK Tarvas II 8 Tallinna FC Olympic Olybet 8 Tallinna JK Piraaja II 7 Kadrina SK Moe 6

Võistkond Haapsalu JK Tallinna FC Soccernet Tallinna FC TransferWise Kohila Püsivus Maarjamäe FC Igiliikur Haapsalu JK Tallinna FC TransferWise FC Toompea Haapsalu JK Keila JK II

Võistkond Valga FC Warrior Valga FC Warrior Põlva FC Lootos Põlva FC Lootos FCP Pärnu Võru FC Helios II FC Elva II FC Elva II Põlva FC Lootos FCP Pärnu

Väravaid 29 19 13 12 11 11 10 10 8 8

Väravaid 21 16 16 15 14 9 9 9 9 9

IV liiga võitja 14.10 Valga Warrior – Haapsalu JK 0 : 6

Löögil on Tallinna FC Reaali mängija Karl Taul (vasakul).

Foto: Kaarel Täll

2017 DETSEMBER JALKA

10 aastat tagasi

Martin Reim treenis polikliiniku koridoris, tartlased toru taga

artin Reim rääkis intervjuus Jalkale, kuidas ta noorpõlves leidis hoolimata kitsastest oludest siiski võimalusi end arendada: “Mu ema oli lasteaiakasvataja, kes tegi lisatööd ka koristajana polikliinikus. Käisin temaga õhtuti kaasas ja toksisin palli nendes pikkades Mustamäe polikliiniku koridorides. Kodus polnud ju ruumi!” Reim naeris koos meeskonnakaaslastega, et nemad tegid Vene sõjaväe läbi karmi treeneri Roman Ubakivi käe all. Ta möönab, et jalgpalli puhul on tegemist kontaktalaga ning hellakesed seda tippkonkurentsis mängida ei saagi. Juba kuue-seitsmeaastaste pealt on näha, kes läheb läbi igalt poolt ja kes nutab, mis ei tähenda, et nutjast ei võiks mängumeest saada. Elu Nõukogude Liidus andis erilise karastuse: “Noorteturniiril Nahkpall oli petmine ja ärategemine igapäevane – kasvatas iseloomu.” Teismelisena Nõukogude Liidu täiskasvanute II liigas mängida oli samuti karm: “Alguses üritasid ellu jääda väljakul, pärast mängu aga näiteks hotellis, kus varastati jne.” Juba kümme aastat tagasi oli Reimil oma jalgpallikool Viimsis olemas ja kuigi ta tahtis koondisest tagasi tõmbuda, mängis ta peatreeneri palvel siiski. Jalka kaardistas kõik Euroopa rahvad jalgpallurite protsendi järgi elanikkonnast. Liidriks olid Fääri saared 12,46 protsendiga. Järgnesid Norra (9,73%), Taani (8,94%), Slovakkia (7,83%), Austria (7,37%), Island (7,31%), Saksamaa (6,66%) ja teised. Eesti oli 53 jalgpallimaa hulgas 40. kohal 0,71 protsendiga. Meie ees olid Portugal (0,81%) ja Montenegro (0,74%) ning

JALKA DETSEMBER 2017

seljataha jäid Rumeenia, Gruusia, Iisrael, Bulgaaria, Albaania, Läti, Türgi, Moldova, Leedu, Valgevene, Aserbaidžaan, Kasahstan ja Armeenia. Aivar Pohlak kirjutas kriisist koondises, Viggo Jensenist ja tema kuulsast rombist ning kihlveopettustest Balti liigas. Ühtlasi mõtestas ta konkreetsete klubide olukorda meie vutimaastikul. Lasnamäe Ajaxi eestvedaja Boriss Dugan kinnitas, et klubi ehitab sisehalli: “Meil oli kõik juba tehtud 2000. aastal, aga võim vahetus ja 90 x 50 meetrise väljakuga vutihalli asemel ehitati hoopis Punasele tänavale kergejõustikuhall.” Dugan rääkis, et tema sihib 90 x 60 meetrise väljakuga halli, aga kõrvalt soovitatakse teha 70 x 50 meetrine väljak. Tartu legendaarne treener Hillar Otto luges kokku, kes on Taaralinnast Eesti tasemel jalgpalluriks sirgunud, ning avameelitses siis: “Pilt on nukker, oleme kehva tööd teinud. Muidugi, oleme ju Tartus kogu aja töötanud Tamme staadioni toru taga. Minu trennid toimusid kõik seal. Palju neid treeninguid seal väljaku peal oli! Staadioni muru ei kannatanud ja muud muru ei olnud.” Otto oli mures kehvade treeningutingimuste pärast. Poolteist aastat varem oli ta kokku lugenud, et Tartust osaleb Eesti meistrivõistlustel noorte ja vanade peale kokku 66 võistkonda: “Kuidas me suudame tagada treeningutingimused kõigile soovijatele, ka neile, kes meistrivõistlustel ei osale?” Rubriigis “Käbi ja känd” kirjutasime Alo Bärengrubist, kelle ema Hel-

le-Mall (neiupõlvenimega Piirsalu) oli Eesti meister 800 meetri jooksus ning isa Valdeko mitmekordne Rapla rajooni maadlusmeister ja hiljem maadlustreener. Lühiintervjuu andis ajakirjale endine jalgpallur Urmas Kaljend, kes rääkis, et pidi omal ajal Nõukogude Liidust koos Ott Mõtsnikuga Rootsi põgenema, aga naine jäi rasedaks ja loobus viimasel hetkel. Mõtsnik läks ja jäi. Kaljend ise läks segastel aegadel Soome, kuhu jäigi. Mälestusväärseimaks mänguks pidas ta MM-valikmängu Triestes, kus eestlased kaotasid Itaaliale vaid 0 : 2. Jalka kirjutas ka tartlasest Antti Kasest, kes oli selleks hetkeks külastanud 160 Euroopa jalgpallistaadionit ja kel oli muljetavaldav jalgpallisallide kogu. Pildigaleriis meenutas fotograaf Lembit Peegel neljal leheküljel Eesti–Inglismaa EM-valikmängu Wembley staadionil. Lõppes Tribeti jalkaliiga, milles kümme meistriliiga meeskonda võistlesid jalgpalli mälumängus. Igas ajakirjas oli mängutules uus oma klubi esindav jalgpallur. Esikoha võitis FC Flora, individuaalselt kogusid üheteistkümnest võimalikust kümme punkti Martin Reim, Teet Allas, Kristen Viikmäe, Priit Murumets, Rando Rand ja Pelle Pohlak. INDREK MARJAMAA

2017

16. - 30. DETSEMBER KALEVI SPORDIHALL

400 LAHINGUT, 5000 MÄNGIJAT, 13 PÄEVA JA PALJU VÄRAVAID! PREMIUM LIIGA TURNIIR

TOIMUB 29. JA 30. DETSEMBRIL!

lisaaeg Ühinemine

Foto: Adidas

Eestis tutvustati MM-palli

Autor: Margus Kontus

14. novembril tutvustati Tallinnas Sportland Footballi kaupluses järgmise aasta MM-finaalturniiri palli Telstar 18. Selle Adidase palli sees on kiip, mis võimaldab kasutajal mänguvahendiga nutitelefoni abil suhelda. Kiip loob kasutajale unikaalse kasutajatunnuse, mis avab talle juurdepääsu eksklusiivsele materjalile ja muule informatsioonile. Telstar 18 on loodud austusavaldusena Adidase esimesele FIFA maailmameistrivõistluste jaoks valminud mängupallile Telstar, millega mängiti 1970. aasta MM-finaalturniiril Mehhikos. Originaalpall sai oma nime selle järgi, et oli toona nii-öelda telestaar – temas kasutati musti paneele, mis muutis palli paremini jälgitavaks mustvalges teleris. See oli murranguline muutus jalgpallide disainis. Telstar 18 on valmistatud ümbertöödeldud pakenditest.

vana

Peeter Küttis Nõukogude Liidu 33 parema hulgas Aastast 2003 on Peeter Küttis Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) aupresident. Ta on esimene, kes selle nimetuse pälvinud. Üheksa sellele eelnenud aastat oli Küttis EJLi president. Aga ta oli ka jalgpallur. 1959. aasta Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil, kus Eesti poisid said 8. koha, valiti kolm meie pallurit suure riigi 33 parima omaealise sekka. “Olin kolmas vasakkaitsja,” täpsustab Peeter Küttis oma positsiooni väljakul. “Meie satsist valiti 33 hulka ka väravavaht Leo Štarkov ja ründaja Toomas Kaldma.” Jalgpalliväljakul saatus Küttist kõrgemale ei lennutanud. Ta sai vigastada, mis tingis mängupausi. Siis võeti Küttis neljaks aastaks mereväkke ja tippjalgpalli tarvis oli rong läinud. Vaikselt hävis kogu eestikeelne jalgpall. “Pärast sõda oli olukord, kus noortetreenereid oli vähe,” rääkis Küttis kümme aastat tagasi siinkirjutajale. “Sõda puistas nad laiali. Albert Vollrat oli Hispaanias massöör ja pärast sõda Moskva Spartaki treener. Nägin, et kui ta Moskvast tagasi tuli, oli Dünamos ja viskas poistele palli kätte, et tehke. Artur Veinberg oli tõsisemaid noortetreenereid. Minu noorpõlve kumiiridest ei tulnud noortetreenereid. Vähesed läksid ülikooli treeneriks õppima. Eestis eelistati alasid, mis medaleid toovad. Jalgpall võttis hirmsasti raha ja kui resultaati polnud, löödi käega.” Küttis ise lõpetas Tartu ülikooli juristina ja hiljem sai temast jalgpallijuht. Mänguväljakutel olid edukad ka tema pojad: Kim-

JALKA DETSEMBER 2017

Peeter Küttis Eesti Jalgpalli Liidu aupresidendina.

foto

Foto: Lembit Peegel

Erik Küttis jõudis välja Nõukogude Liidu noortekoondisse korvpallis ja Kert Küttis mängis väravavahina Eesti U21 koondises jalgpalli.

INDREK SCHWEDE

ma mäletan ... Foto: Lembit Peegel

Detsembrikuu sünnipäevad 01.12 Lembit Rajala 01.12 Vitali Leitan 02.12 Mati Püü 02.12 Otto-Robert Lipp 03.12 Martin Kella 04.12 Aivar Gutmann 04.12 Marco Lucca 04.12 Kethy Õunpuu 05.12 Argo Arbeiter 05.12 Karl Palatu 05.12 Ilja Antonov 06.12 Enn Läänmäe 06.12 Mikk Kruusalu 07.12 Raili-Raine Ellermaa 09.12 Elizaveta Rutkovskaja 09.12 Martin Taska 11.12 Kaido-Meinhard Kukli 11.12 Henri Järvelaid 12.12 Are Altraja 12.12 Heigo Niilop 13.12 Anni Rahula 13.12 Andreas Raudsepp 14.12 Eesti Jalgpalli Liit

46 39 55 17 17 53 21 30 44 35 25 53 17 50 20 31 47 19 47 46 31 24 96

14.12 Tauno Tekko 15.12 Rain Tölpus 15.12 Imbi Hoop 17.12 Henri Anier 18.12 Heigo Paglant 20.12 Martin Kiho 20.12 Maarja Virula 20.12 Jesper Juha 21.12 Taivo Keinast 23.12 Kert Küttis 24.12 Dmitri Iljin 25.12 Atko Väikmeri 26.12 Daniel Meijel 27.12 Tõnu Metsson 27.12 Joel Indermitte 28.12 Marko Kuusik 28.12 Maksim Smirnov 29.12 Argo Zirk 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 30.12 Aivar Vood 31.12 Siret Räämet 31.12 Pelle Pohlak

LHV edetabel Oktoobrikuu jalgpallikaardi tehingute kogusumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (3.) Tallinna FC Flora 3. (2.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) Tallinna FC Infonet 5. (6.) FC Elva 6. (8.) Tallinna FC Levadia 7. (11.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 8. (9.) FC Kuressaare 9. (7.) Viljandi JK Tulevik 10. (13.) Pärnu JK Vaprus 11. (15.) FC Nõmme United 12. (14.) Rakvere JK Tarvas 13. (12.) JK Tallinna Kalev 14. (16.) FC Kose 15. (–) Paide Linnameeskond 16. (–) Põhja-Tallinna JK Volta 17. (19.) Viimsi JK 18. (17.) Põlva FC Lootos 19. (20.) JK Welco 20. (5.) JK Tabasalu LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: DMITRI KRUGLOV FOTO: JANA PIPAR NR 12 (120) 2017

23 35 29 27 41 30 22 19 67 38 19 41 43 54 25 43 38 31 36 48 18 29

Heleri Saar Jalgpallur Ma mäletan ... oma eredaimat mälestust

pealtvaatajana. See pidi olema 1984. aasta, kui Pärnu Kalakombinaat / MEK mängis Afganistani koondisega. Olin nelja-viieaastane ja nägin esimest korda elus tumedanahalisi inimesi, kes mängisid vastaste poolel. Olime koos vennaga ja üks neist tumedatest meestest, kellel olid krässus juuksed, võttis meid sülle ja me saime ta juukseid silitada. Tema oli ka vaimustuses, et valged lapsed ronisid talle sülle. Mängust endast pole mul midagi meeles, ainult see kokkupuude minu jaoks eksootiliste inimestega ja pilgeni täis staadion. Peale jalgpalli tuldi vaatama ka võõramaalasi, kelle siinolek oli sel ajal suur sündmus.

Ma mäletan ... kui koondise treeneriteks tulid inglased eesotsas Keith Boanasega. Sõitsime Armeeniasse kaheks maavõistluseks Kasahstani ja Armeeniaga. Mingil põhjusel ei saanud me õige lennu peale ja meie naiskond jagati kolmeks erinevaks rühmaks. Esimese nelja-viie inimese hulgas olin ka mina ja meie lend läks mõnekümne minuti pärast. Varustuse kott anti meie kätte. Jõudsime kohale õhtul kell kümme. Teine grupp jõudis kohale öösel kahe-kolme paiku. Hommikul tõusime ega teadnud kolmandast grupist midagi. Samal päeval oli mäng Armeeniaga ja meil oli koos täpselt 11 mängijat. Hiljem saime teada, et kolmas rühm jäi ööseks lennujaama hotelli, sest rohkem lende sel päeval ei olnud. Hakkasime sebima, et saaks mängu algust edasi lükata ja siis jõuaksid ehk ülejäänud ka kohale. Meil õnnestus mängu algus tunni võrra hilisemaks kaubelda. Kui avavile käis, astusid treenerid ja kolmas rühm mängijaid staadionile ja mäletan, et nad lehvitasid meile. Ma mäletan ... kuidas me käisime Nastjaga (Anastassia Morkov-

kina – toim.) Gotlandil testimas. Aastat enam ei mäleta, aga me olime noored. Olime seal kolm-neli päeva, kõik sujus väga hästi ja viimasel päeval kutsus klubi juhatus meid enda juurde vastuvõtule. Et teatada, kas meid tahetakse ja mis on tingimused ja mis edasi saab. Vastus oli positiivne – nad tahtsid, et me hakkaksime seal mängima. Aga siis ütlesid nad, et neil on meile üllatus ka! Et teeme viimase trenni ära, sööte kõhud täis ja nemad viivad meid lennujaama, kust eralennuk toimetab meid otse Pärnusse! Kui me lennujaama jõudsime, selgus, et tegemist oli neljakohalise väga väikese lennukiga. Pagasi jaoks ruumi õieti polnudki, aga see suruti toore jõuga sisse. Meid saatma tulnud treeneritele tegi see väike lennuk palju nalja. Nad naersid täiega ja tegid pilte. Lennuk loperdas ja plärises ja meil olid sellepärast kõrvaklapid peas. Terve sõidu aja oli jube külm, mul olid huuled sinised. Lõpuks kuulsime, kui lennudispetšer ütles eesti keeles, et me oleme Eesti õhuruumis. Korraga tuli Nastjale meelde, et tore on küll Pärnusse jõuda, aga tema auto on ju Tallinnas. Me olime Gotlandile minnes Pärnust autoga Tallinna tulnud ja sealt edasi laevaga Rootsi sõitnud. Uudis lennukiga tagasi sõitmisest ajas meid aga nii elevile, et see asjaolu unus. Olime noored ja mõte sellest, et saame nii uhkesti ja kiiresti koju, tundus vägev. Reis lõppes nii, et mina läksin Pärnus koju ja Nastja sõitis bussiga Tallinnasse auto järele. Kogu lugu lõppes aga sellega, et me otsustasime siiski Gotlandile mitte minna. Süda hoidis meid Pärnus.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 DETSEMBER JALKA

ristsõna

Novembrikuu ristsõna vastus oli “Lepistu ja Lepmets”. Õige vastuse eest võitis Eesti Jalgpalli Liidu torusalli Kalev Hiiop. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 8. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu torusalli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA DETSEMBER 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.